Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 303 7256378 7251848 2026-10-20T15:24:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256378 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Eesti (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{keeletoimeta}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Eesti Vabariik | omastav = Eesti | vapi_laius = 140px | vapp = Coat of arms of Estonia.svg | asendikaart = Estonia in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[eesti keel]] | pealinn = [[Tallinn]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Ülle Madise]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | iseseisvus = 24. veebruaril 1918 <br> taastati 20. augustil 1991 | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg | hümn = "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]" | üladomeen = [[.ee]] | telefonikood = 372 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 43,5 mld € (2024) <ref name="april">https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2024/April/weo-report?c=939,&s=NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,&sy=2023&ey=2025&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1</ref> | SKT_elaniku_kohta = 31 854 $ (2024) <ref name="april" /> | rok-i_kood = EST | märkused = | rahvaarv = 1362954 | rahvaarv_seis = 14.01.2026 | rahvaarv_viide = <ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv</ref> | pindala = 45339 | pindala_viide = <ref>https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/eesti-vabariik/ueldandmed</ref> | ametlik_keel = eesti keel }} '''Eesti''', ametlikult '''Eesti Vabariik''', on riik [[Põhja-Euroopa]]s{{ref|a|[a]}}. See piirneb põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome]]ga, läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi]]ga, lõunas [[Läti]]ga ning idas [[Peipsi järv]]e ja [[Venemaa]]ga. Riigi 45 339 km² suurune pindala hõlmab [[Mandri-Eesti]]t, [[Saaremaa]]d, [[Hiiumaa]]d ning üle 2300 väiksema saare ja laiu Läänemeres.<ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra |pealkiri=Uus kaardistus vähendas Eesti pindala nelja ruutkilomeetri võrra |väljaanne=[[ERR]] |aeg=22. veebruar 2024 |kasutatud=4. november 2025}}</ref> Suurimad linnad on pealinn [[Tallinn]] ja [[Tartu]]. Rahvaarvu (1,37 miljonit) järgi on Eesti väiksemaid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] liikmesriike. Eesti [[riigikeel]] on [[eesti keel]], mis kuulub [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte hulka]] ja on enamiku elanike emakeel. [[Eestlased]] moodustavad ka põhiosa (68,5%) riigi rahvastikust, suuremad vähemusrahvused on [[venelased]] (20,9%) ja ukrainlased (5,4%). Tänapäeva Eesti on asustatud vähemalt 9000. aastast eKr. 13. sajandil alanud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdades]] alistati ja ristiusustati muinaseestlased, kes olid Euroopa viimaseid paganlikke rahvaid. Järgnevail sajandeil kuulus piirkond osaliselt või täielikult vaheldumisi [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Saksa ordu riik|Saksa orduriigi]], [[Taani]], [[Rzeczpospolita|Poola]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alla. 19. sajandi keskel alanud [[rahvuslik ärkamine|rahvusliku ärkamisaja]] tulemusena tekkis ühtne ja selge eestlase identiteet, mis kulmineerus 1918. aastal [[Eesti iseseisvuse manifest|iseseisvuse väljakuulutamisega]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid 1940. aastal Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris Eesti. Aastail 1941–1944 oli Eesti Saksa okupatsiooni all. Nõukogude Liit vallutas Eesti tagasi. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast ei tunnustanud Eesti kuulumist Nõukogude Liitu. Eesti iseseisvus on taastatud 1991. aastal. Eesti on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[unitaarriik|unitaarne]] [[parlamentaarne vabariik]] [[Kõrge sissetulekuga majandus|kõrge sissetulekuga ja arenenud turumajandusega]], kuuludes [[euroala]]sse ja [[Schengeni viisaruum]]i. Eesti koosneb 15 [[Eesti maakonnad|maakonnast]], mis omakorda jagunevad 78 [[Omavalitsusüksus|kohaliku omavalitsuse üksuseks]] [[Linn|linnade]] ja [[Vald|valdade]] näol. Ühe [[Korruptsioonitaju indeks|maailma kõige vähem korrumpeerunud]] riigina on Eesti kõrgetel kohtadel [[Haridustase|haridustaset]], [[Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi|inimaarengut]] ja [[Ajakirjandusvabaduse indeks|ajakirjandusvabadust]] mõõtvates indeksite järgi koostatud edetabelites. == Nimi == {{Vaata| Eesti nimi}} Eesti nime algupära on nähtud [[aestid]]e nimetuses. [[Rooma riik|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]] mainis neid 98. aasta paiku esimest korda (kujul ''Aestiorum gentes'', ''Aestii'') oma teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]". Hilisemates allikates esines see kujul ''Hestis'' ([[Cassiodorus]], aastail 523–526), ''Aesti'' ([[Jordanis]], 551), ''Aisti'' ([[Einhard]], 830), ''Esto'', ''Estum'' ([[Wulfstan]], 887), ''Iste'' ([[Widsith]], 10. saj). Aeste on peetud pigem [[balti rahvad|balti rahvasteks]] või täpsemalt mõneks endiste [[preislased|preislaste]] hõimuks. Samas on mitu autorit oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke – nime üheks võimalikuks [[etümoloogia|etümoloogiliseks]] allikaks ongi peetud [[germaani keeled|germaani]] tüve ''ost''- (''öst''-, ''est''-) tähendusega "ida". Aja jooksul võis nime tähendus kitseneda ja lõpuks piirduda üksnes praeguse Eesti ala ning selle asukatega.<ref name="Palmaru" /><ref name="Bqnu9" /><ref name="Uj1yF" /><ref name="i0Gq7" /> Selles tähenduses oli nimi esimest korda käibel ilmselt [[skandinaavia|skandinaavlastel]], kes kasutasid [[saaga]]des nimesid ''Aistland'' ([[Gutasaga]]) ja ''Eistland'' ([[Ynglingrite saaga]], [[saaga Harald Kaunisjuuksest]], [[Olaf Trygvessoni saaga]], [[saaga Olaf Pühast]], [[Svirrerasaaga]], [[Örvar-Oddri saaga]]). Need saagad on kirjutatud mitte enne 13. sajandit, kuid kirjeldavad sündmusi alates 1. aastatuhande keskelt. Ühel 11. sajandist pärit Rootsi ruunikivil on kirjas ''i estlatum'', "Eesti maadel". [[Saxo Grammaticus]]e 12. sajandi lõpus koostatud teoses ''[[Gesta Danorum]]'' on kasutusel ''Hestia'' ja ''Estia'' ning etnonüüm ''Esto'' (mitmuses ''Estones''). Sama tähendusega võib olla ka [[Al-Idrisi]] 1154. aastal kasutatud ''Astalānda''. Skandinaavlastelt kandus nimi üle [[alamsaksa keel|alamsaksa]] (pika algvokaaliga ''Ehstland'') ja [[ladina keel]]de, nt 13. sajandi alguse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s ''Estonia'' ning teoses "[[Descriptiones terrarum]]" ''Hestonia''). Ladina keele kaudu on levinud nimi hiljem edasi [[vene keel|vene keelde]] (''Эстония'') ja teistesse keeltesse. Mõnes varases, enne 13. sajandit pärit allikas tähistab see nimi selgelt praeguse Eestiga enam-vähem sama ala. Teistes allikates on selle nime tähendus ebamäärasem või vastab ainult osale praegusest Eestist.<ref name="Palmaru" /><ref name="NxR01" /><ref name="Y86tJ" /><ref name="Ratsep" /> Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Need nimed käisid praeguse Eesti põhjaosa (tolleaegse [[Eestimaa provints]]i ja [[Eestimaa kubermang|kubermangu]]) kohta), kuid 15.–17. sajandil eristub ka "[[Päris Eesti]]" (''Estonia Propria'') [[Liivi laht|Liivi lahe]] ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Kujunevasse [[eesti kirjakeel]]de laenati nimi (algselt ''Estimah'', ''Esthi Mah'') alamsaksa või idaskandinaavia keelekujust 17. sajandil. Eestlaste asuala hakati sõnaga ''Eesti(maa)'' tähistama alates 19. sajandi keskel. Samal ajal on võetud kasutusele ka mõisted ''eestlased'' ja ''eesti keel'', mis on asendanud varasemad omanimetused ''maarahvas'' ja ''maakeel''.<ref name="Ratsep" /><ref name="Susz2" /> 1918. aastal sai ''Eesti'' riigi nimeks. 1920. aastateni kirjutati seda nime [[inglise keel]]es enamasti ''Esthonia''. == Asend == Eesti asub [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldal. Läänemere rannikul asuva Eestiga asuvad Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. === Äärmuspunktid === [[Pilt:Satellite image of Estonia in April 2004.jpg|pisi|[[NASA]] satelliidifoto Eestist ja osaliselt jäätunud Läänemerest (aprill 2004)]] {{vaata|Eesti äärmuspunktid}} [[Mandri-Eesti]] põhjapoolseim punkt asub [[Purekkari neem]]el. Põhjapoolseim saar on [[Vaindloo saar]]. Lõunapoolseim punkt asub [[Mõniste vald|Mõniste vallas]] endises [[Naha (Mõniste)|Naha külas]] oleva [[Naha talu]] lähedal. Mandri-Eesti läänepoolseim punkt asub [[Ramsi neem]]el. Eesti läänepoolseim saar on [[Nootamaa]]. Idapoolseim punkt on [[Narva]] linn. === Piir === {{Vaata|Eesti piir}} Maismaapiiri kogupikkus on 633&nbsp;km. Sellest 339&nbsp;km on [[Eesti-Läti piir|ühist piiri Lätiga]] ja 294&nbsp;km [[Eesti-Venemaa piir|Venemaaga]]. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis ühtis endise Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] piiriga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. De jure kehtivad 1920. aasta Tartu rahulepinguga saadud piirid, mis sisaldavad ka Petserimaad ja Narvatagust. Soome ja Rootsiga ühist merepiiri pole, küll aga on Eesti majandusvööndil ühine merealapiir Soome ja Rootsi merealadega. == Ajalugu == {{vaata|Eesti ajalugu}} === Esiajalugu === {{vaata|Eesti esiajalugu}} Inimasustuse vanimad jäljed on leitud [[Pulli asulakoht|Pulli asulakohast]] [[Pärnu]] lähedalt, need pärinevad umbes aastatest 9000–8550 eKr. Veidi hilisemad on [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]] ja [[Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht|Sindi-Lodjal]] olnud asulapaigad. Kunda Lammasmäe leiukoha järgi on kogu piirkonna [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]] (kestis umbes aastani 5000 eKr) [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilist kultuuri]] nimetatud [[Kunda kultuur]]iks. On peetud tõenäoliseks, et esimesed inimesed jõudsid kohale varem, vahetult pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu (kogu Eesti vabanes jääkattest umbes 10 500 aastat eKr) või isegi juba enne jääaega.<ref name="wu7i5" /><ref name="JckIy" /> [[Noorem kiviaeg|Noorema kiviaja]] alguseks Eesti alal loetakse keraamika kasutuselevõttu umbes aastal 5000 eKr, mil Kunda kultuuri asendas [[Narva kultuur]]. Umbes 4000 eKr toimus materiaalses kultuuris järgmine pööre, algas [[kammkeraamika kultuur]]i ajajärk (nimetatud sellele iseloomuliku kammornamendiga keraamika järgi). Kuna muutus toimus lühikese aja jooksul ja uued ilmingud olid laialdasel alal suhteliselt sarnased, peetakse selle põhjuseks tugevat välist mõju või teatud määral uue rahvastiku saabumist.<ref name="rsijA" /> Varasem ajalookirjutus (nn [[kammkeraamika teooria]]) seletas kammkeraamika kultuuri ilmumist [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] rändega [[Läänemeri|Läänemere]] äärde, uuemate hinnangute järgi polnud selleks ajaks aga [[soome-ugri algkeel]]t (ega ka [[uurali algkeel]]t) veel tekkinud.<ref name="eqdFv" /><ref name="sor4C" /> Kammkeraamika perioodist pärinevad esimesed märgid maaviljelusest, mis esialgu jäi küttimise, kalastuse ja koriluse kõrval siiski vähetähtsaks tegevusalaks. Kui varem elati tihti ajutistes elupaikades, mida püügiretkede käigus vahetati, siis nüüd sai domineerivaks aastaringsetest paarikümne kuni poolesaja elanikuga küladest koosnev asustuspilt.<ref name="MBxOA" /> Umbes 3200–3100 aastat eKr ilmus Eesti alale nagu suurele osale Euroopast [[nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur]], mille esindajate majanduselus olid põlluharimine ja loomakasvatus märksa suurema tähtsusega. Nad asustasid looduslike karjamaade ja algeliseks maaharimiseks sobivate muldadega piirkonnad, elades külade asemel üksiktaludes. Nöörkeraamika kultuuri suhteliselt äkilist ilmumist seletatakse [[indoeurooplased|indoeurooplaste]] esivanemate tugeva mõju või/ja rändega. Uue kultuuriga kõrvuti eksisteeris kohati kuni kiviaja lõpuni ka kammkeraamika küttide-kalastajate kultuur.<ref name="LklPE" /> [[Pilt:Iru Fort, Estonia, 1924.jpg|pisi|[[Iru linnamägi]] [[Tallinn]]a idapiiril [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] ääres oli muinaseestlaste kindlustatud [[Eesti pronksiaeg|hilispronksiaja]] asulakoht, kus asustuse ajalugu ulatub tagasi III aastatuhandesse eKr. (Foto 1920. aastatest).]] [[Pilt:Kaali kraater 2006.jpg|pisi|[[Kaali järv]] ja [[Kaali kraater|meteoriidikraater]] Saaremaal, mis tekkis pronksiajal [[15. sajand eKr|1530]]–[[14. sajand eKr|1450 eKr]].<ref>{{Cite journal|last=Losiak|first=A.|last2=Wild|first2=E. M.|last3=Geppert|first3=W. D.|last4=Huber|first4=M. S.|last5=Jõeleht|first5=A.|last6=Kriiska|first6=A.|last7=Kulkov|first7=A.|last8=Paavel|first8=K.|last9=Pirkovic|first9=I.|date=01.04.2016|title=Dating a small impact crater: An age of Kaali crater (Estonia) based on charcoal emplaced within proximal ejecta|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/maps.12616/abstract|journal=Meteoritics & Planetary Science|language=en|volume=51|issue=4|pages=681–695|doi=10.1111/maps.12616|issn=1945-5100}}</ref>; hilisem [[Kaali kindlustatud asula|kindlustatud asulakoht]].]] [[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|Välja kaevatud pronksiaegsed [[kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]s (praeguse [[Tallinna–Narva tee|Tallinna–Narva maantee]] kõrval).]] [[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Eesti alal paigutatakse umbes aastasse 1800 eKr. [[Pronks]]esemete kasutamine jäi esialgu siiski harvaks ja suuresti jätkus varasem eluviis. Suurem muutus toimus [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] (umbes 1100–500 eKr), mil Eesti rannikupiirkonnas hakati kohapeal pronksi valama, põllumajandus sai domineerivaks majandusharuks (sh võeti [[alepõllundus]]e kõrval kasutusele ka põlispõllud), tekkis maa [[eraomandus]] ja ühiskondlik [[hierarhia]], ehitati [[kivikalme]]id ja rajati [[kindlustatud asula]]id. Samal ajal ilmnes Eesti rannikualal tugev Lõuna-[[Skandinaavia]]st lähtunud kultuuri mõju, mida on osaliselt seletatud skandinaavlaste mõningase rändega Läänemere idakaldale. Eesti sisemaale uuendused ei levinud ja see moodustas nooremal pronksiajal eraldiseisva kultuuripiirkonna.<ref name="Z86RO" /><ref name="zHPAw" /> [[Rauaaeg|Rauaaja]] alguseks Eestis loetakse aastat 500 eKr, ehkki märkimisväärsema rolli tööriistade ja relvade valmistamisel omandas [[raud]] alles umbes aastal 200 eKr, mil seda metalli hakati sulatama kohapealsest [[maak|maagist]]. Pronksi- ja rauaaja vahetusel kujunes välja ühiskonnakorraldus, kus üksiktalulise asustusviisi juures hakkasid mõned jõukamad talud teiste üle domineerima. [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (50–450 pKr) tihenes inimasustus Kesk-, Ida- ja Kagu-Eesti alal, sinnagi levis kivikalmete rajamise komme ning üldine ühiskondlik mahajäämus Lääne- ja Põhja-Eesti aladest vähenes. Eesti ala jaotumine kaheks kultuuripiirkonnaks – merelähedaseks ja sisemaiseks – jäi siiski püsima ja on säilinud osalt tänapäevani.<ref name="jX1zO" /><ref name="7uneu" /> [[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800) tekkisid [[küla]]d ja [[kaheväljasüsteem]] põlluharimises, sotsiaalne diferentseeritus süvenes, sõjaliste konfliktide hulk kasvas ning suurema võimutäiusega ülikud hakkasid rajama [[linnus]]eid.<ref name="nbvUi" /><ref name="Fs19M" /> [[Noorem rauaaeg|Noorema rauaaja]] (800 – 13. sajandi I pool) alguses hakkasid Eesti rannaalale retki tegema [[viikingid]]. Ida pool tekkis [[Kiievi-Vene]] riik (selle lagunemise järel jäid Eesti ala naabrusse [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik]]), kust samuti tehti Eesti alale sõjakäike. Nendega seoses mainitakse skandinaavlaste [[saaga]]des, [[ruunikivi]]del ja muudes allikates ning slaavlaste [[leetopiss]]ides esimest korda kirjasõnas Eesti ala. Kumbki jõud püsivamat ülemvõimu ühelgi osal tänapäeva Eesti alast kehtestada ei suutnud.<ref name="8C4KX" /><ref name="Selart26" /> Ainsa oletatava erandina võis pärast võitu [[tšuudid]]e üle 1030. aasta paiku [[Tartu]]sse oma tugipunkti rajanud [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] säilitada võimu Kagu-Eestis mõneks aastaks, kuid mitte kauem kui 1061. aastani, mil [[sossolid]] Tartu vallutasid.<ref name="vG8Sg" /> Sõjakäike toimus ka vastupidises suunas, muu hulgas on peetud tõenäoliseks eestlaste osalemist [[Rootsi]] kaubalinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna rüüstamisel]] 1187. aastal.<ref name="Selart26" /><ref name="A0j1m" /> Kirjalikes allikates mainitakse muude praegust Eesti ala või selle osi tähistavate nimede hulgas ka nime Eesti varaseid kujusid, esimest korda arvatavasti 11. sajandi Rootsi ruunikivil väljendiga ''i estlatum'' ("Eesti maadel").<ref name="YwzX9" /> [[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] (1050 – 13. sajandi I pool) tõhustati maaharimistehnikat (võeti kasutusele raudteraga [[harkader]], [[rangid]] hobuse rakendamiseks), hakati kasvatama [[rukis|talirukist]] ja see võimaldas asustusel laieneda.<ref name="EF0Q3" /> 11. sajandil jäeti enamik senistest linnustest maha ja rajati uued, mis olid märksa suuremad ja tugevamalt kindlustatud.<ref name="VuGgI" /> Linnused olid ühtlasi võimukeskused, kust kohalik eliit valitses ümbruskonna rahvastiku üle. Selliseid suuremal või vähemal määral iseseisvaid poliitilisi üksusi – [[linnusepiirkond]]i või [[muinaskihelkond]]i – oli Eesti alal 13. sajandi alguses kuni poolsada. 13. sajandi kirjalikud allikad mainivad ka suuremaid geograafilisi üksusi – [[muinasmaakond|maakondi]] ([[Ugandi]], [[Sakala]], [[Läänemaa]], [[Saaremaa]], [[Revala]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Virumaa]]) –, mida on arvatud koosnevat omavahel liidu sõlminud kihelkondadest või peetud naaberaladest looduslikult ja keelelis-kultuuriliselt eristuvateks territooriumiteks.<ref name="lodk3" /><ref name="Q8zbD" /><ref name="dRsJH" /> [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti muinasmaakonnad, linnused ja teed 12. sajandi lõpus]] Läänemere idakallas oli [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa [[ristiusk|ristiusustamata]] piirkondi. 1180. aastatel [[liivlased|liivlaste]] juures alanud rahumeelne [[misjon]]itöö edu ei saavutanud ja 1198. aastal alustati [[paavst]]i toetusel kohalike [[pagan]]ate vastu [[Liivimaa ristisõda|ristisõda]], mis laienes alates 1208. aastast ka [[muistne vabadusvõitlus|Eesti alale]]. Vägivaldse kristianiseerimise eestvedajad olid Riia piiskop [[piiskop Albert|Albert]] ja [[mõõgavendade ordu]], kes koos juba alistatud liivlaste ja liitlaseks hakanud [[Tālava]] [[latgalid|latgalitega]] alustasid sõjakäike Eesti lõunapoolsetesse piirkondadesse. Nende vastu võitlemiseks moodustasid mitmed Eesti maakonnad (või kihelkonnad/linnusepiirkonnad) omavahelise liidu. 1216. aastal alustasid piiskopi ja ordu vastu sõjategevust ka Novgorodi ja Pihkva vürstid. 1219. aastal ühines piiskopi abipalve peale sõjaga [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]. 1227. aastaks olid piiskopi, ordu ja Taani jõud allutanud ja [[ristimine|ristinud]] kogu Eesti ala peale praeguse [[Setumaa]], mis jäi Pihkva vürstiriigile.<ref name="8cjfn" /> === Vana-Liivimaa === {{vaata|Eesti keskaeg|Vana-Liivimaa}} [[Pilt:Castlekuressaare.JPG|pisi|[[Kuressaare]] piiskopilinnus [[Saaremaa]]l]] Pärast Eesti ristiusustamist moodustati 1224. aastal Ugandist ja sellest põhja poole jäänud kihelkondadest [[Tartu piiskopkond]] ning 1234. aastal osast Saaremaast ja Läänemaast (enne seda Riia piiskopi valduses) [[Saare-Lääne piiskopkond]]. Mõõgavendade ordu, mille riismed liideti 1236. aastal [[Saksa ordu]]ga, kuulus alates 1224. aastast Sakala, alates 1234. aastast osa Läänemaast ja Saaremaast ning alates 1238. aastast Järvamaa. Taani alluvusse jäänud Harjumaal, Revalas ja Virumaal (1227–1238 ordu valduses) moodustati 1271. aastal [[Eestimaa hertsogkond]]. Osaliselt vanade muinaskihelkondade põhjal moodustati ligikaudu kaks korda suurem arv [[kirikukihelkond]]i.<ref name="9bLl0" /><ref name="r4caG" /><ref name="fZ57i" /> [[13. sajand]]il korraldati Saaremaal mitu ülestõusu ebasobivate lepingutingimuste vastu. Suurem eestlaste mäss, [[Jüriöö ülestõus]], algas 1343. aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. 1346. aastal müüs Taani kuningas u. kolme tonni [[hõbe]]da eest [[Saksa ordu]]le Põhja-Eesti. 16. sajandi algul keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus. [[Riia]] kaudu 1520. aastate algul levima hakanud [[reformatsioon]] suurendas Eestis sisevastuolusid. [[Tallinn]]as ja [[Tartu]]s toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. [[File:Wanradti-Koelli katekismus, fragment.jpg|pisi|Fragment [[1535]]. välja antud [[Wanradti ja Koelli katekismus]]est, mis on kõige vanem säilinud eestikeelne trükis.<ref>[[Erna Siirak]], Uusi andmeid Eesti vanima trükisõna kohta. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194472/142834/page/65 lk 703]</ref>]] 1558. aasta jaanuaris algas [[Liivi sõda]]. 2. augustil 1560 peetud [[Härgmäe lahing]]us purustasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed Saksa ordu väed ja ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Saksa ordu [[Poola kuningriik|Poolale]], Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad [[Koluvere piiskopilinnus]]t ([[1560. aasta Läänemaa ülestõus|1560. aasta talurahvaülestõus]]). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa [[Ivo Schenkenberg]]i [[maameeste lipkond]]. Liivi sõda lõppes 1583. aastal Moskva tsaaririigi kaotusega. === Rootsi kuningriik === {{vaata|Rootsi aeg}} Liivi sõja tagajärjel jagunes Eesti Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ajapikku allutas Rootsi endale ka Poola ja Taani valdused Eestis. Rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu. Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ajal rajati Eestisse [[Tartu Ülikool]] ja mitu gümnaasiumit. Sajandi lõpus tegutses talurahva harimise alal edukalt [[Bengt Gottfried Forselius]]. Rootsi võimu ajal suutsid aadlikud läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, millega algas [[pärisorjus]]. [[Karl XI]] ajal toimunud suure mõisamaade reduktsiooniga sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas arengut näljahäda (1695–1697) ja Karl XI surm, lõplikult aga [[Põhjasõda]]. === Venemaa Keisririik === [[File:Sassi Jaani.jpg|thumb|Sassi Jaani talu rehielamu, tüüpiline 19. sajandi alguse Lääne-Eesti taluhoone (20. sajandi rekonstruktsioon [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is Tallinnas).]] [[Pilt:Russa literacy 1897.jpg|pisi|Tänu varasema Rootsi võimu ajal alguse saanud üldharidussüsteemile olid Soome ja Eesti kõige kõrgema [[kirjaoskus]]e tasemega piirkonnad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] (kaart [[Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus|1897. aasta rahvaloendus]]e andmetega)]] Aastatel 1700–1721 kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tagajärjel läks Eesti [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene tsaarile, tingimusel et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, [[luterlus|luteri usk]] ning [[saksa keel]] asjaajamiskeelena. See rajas [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis [[Eestimaa talurahvaseadused|uus talurahvaseadus]], millega sunnismaised talupojad tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849., Eestimaal 1856. ja Saaremaal 1865. aastal. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ja sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja [[rahvuslus]]e levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste [[Ärkamisaeg|rahvuslik ärkamine]], mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse [[kõrgharidus]]e saanud [[Kristian Jaak Peterson]], [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. Eesti rahvusideoloogia alusepanija [[Jakob Hurt]] kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis [[Carl Robert Jakobson]], kes sõnastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. 20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, sealhulgas [[Jaan Tõnisson]]i juhitud rahvuslased ja [[Konstantin Päts]]i juhitud tsentralistid. === Iseseisvus === {{vaata|Eesti iseseisvumine|Eesti Vabadussõda}} [[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus 24. veebruaril 1918]] 1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda|esimesse maailmasõtta]] mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. Pärast 1917. aasta [[märtsirevolutsioon]]i sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 1917. aasta 15. novembri [[Maanõukogu]] otsusega asusid eestlased teostama rahva enesemääramisõigust ja eraldasid Eesti Vene riigist.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/|pealkiri=Uudistaja 17.01.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=17. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119221749/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/|arhiivimisaeg=2018-01-19}}</ref> 23. veebruaril 1918 [[Pärnu]]s ja 24. veebruaril [[Tallinn]]as kuulutas [[Eestimaa Päästekomitee]] välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]]. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a. 1918. aastal oli Eesti ajutiselt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni all]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. Pärast [[Punaarmee]] kaotusi 1919. aastal [[Narva lahing (1919)|Narva]], [[Paju lahing|Paju]] ja [[Krivasoo lahing]]us tunnustas Venemaa [[Tartu rahu]]ga 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariiki, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed riigid. Septembris 1921 võeti Eesti vastu [[Rahvasteliit]]u. Senine mõisatel põhinenud suurpõllumajandus likvideeriti [[1919. aasta maareform]]iga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, näiteks peekon, piimasaadused, munad; riik soodustas [[põlevkivi]] ja selle saaduste, sealhulgas [[bensiin]]i tootmist ja eksporti. 1920. aastal [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt vastu võetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilist ebastabiilsust ja sagedasi valitsuskriise. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu toetatud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistid]], kes püüdsid 1924. aastal [[1. detsembri riigipöördekatse|korraldada riigipööret]]. Tallinnas, Nõmmel, raudteedel ja piiri ääres kehtis pidevalt kaitseseisukord. Eesti kuulus iseseisva riigina [[Rahvasteliit]]u 22. septembrist 1921 kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal. 1930. aastate algul saavutas mõju [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] liikumine. Liikumine suleti esimest korda 1933. aastal [[Jaan Tõnisson]]i valitsuse{{lisa viide}} ja 1934. aastal [[Konstantin Päts]]i poolt. Aastal 1934 korraldasid Konstantin Päts ja [[Johan Laidoner]] [[riigipööre|riigipöörde]], kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas [[vaikiv ajastu]]. Moodustati kutsealaseid omavalitsusi. 1938. aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uus põhiseadus]]. === Teine maailmasõda === {{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas|Sõjategevus Eestis (1944)|Nõukogude okupatsioon Eestis}} [[Pilt:Laidoner, Pats Uluots.jpeg|pisi|[[Johan Laidoner]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Uluots]] Eesti vabariigi aastapäeva paraadil Tallinnas, 24. veebruaril 1940.]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul 1939. aastal jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vaheline nn [[baaside leping]], kuna [[Stalin]] oli keeldumise korral ähvardanud Eestit jõu kasutamisega. See tõi Nõukogude Liidu väed Eestis asuvatesse sõjaväebaasidesse. 16.-17. juunil 1940 okupeerisid väed kogu Eesti territooriumi<ref name="valitsus_ee1" /> ja 21. juunil 1940 viidi läbi relvastatud riigipööre ning seati ametisse uus Moskva-meelne nukuvalitsus. 6. augustil 1940 [[anneksioon|annekteeriti]] Eesti Nõukogude Liitu. [[Pilt:Punaarmee ja Balti Mere Laevastiku delegatsioon Eesti Riigivolikogu istungjärgul.jpg|pisi|Nõukogude Liidu sõjaväelased [[II Riigivolikogu]] avaistungjärgul Tallinnas Toompeal, kus kuulutati välja Eesti NSV loomine (21. juuli 1940).]] Järgnes Eesti riikluse kavakindel hävitamine. Toimusid massilised arreteerimised, eraettevõtted riigistati, enamik kodanikuühendusi ja seltse suleti, väljapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati taga kiusama. 14. juunil 1941 viidi läbi [[juuniküüditamine|esimene massiküüditamine]] [[Siber]]isse, mis haaras kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. See suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui [[22. juuni]]l 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus [[Metsavennad|metsavendade]] tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas [[Suvesõda]]. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna suurem osa eestlastest nägi sakslastes bolševistlikust hirmuvalitsusest vabastajaid. [[Pilt:Victims of Soviet repressions in Kuressaare, Estonia, 1941.jpg|pisi|[[NKVD]], Nõukogude [[hävituspataljonid]]e ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] üksuste poolt sooritatud [[Kuressaare massimõrv|massimõrva]] ohvrid ([[Kuressaare]] [[Kuressaare piiskopilinnus|linnuse]] hoovis, septembris 1941)]] Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased aastatel 1941–1944 vabatahtlikena [[Wehrmacht]]i ja [[Relva-SS]]-i. Paljud neist tahtsid bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu. Pärast Nõukogude vägede uut [[Narva lahing (1944)|rünnakut Narva rindel]] jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine [[Relva-SS]]-i. [[Hjalmar Mäe]] kuulutas välja mobilisatsiooni ja [[Jüri Uluots]] pöördus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. [[Eesti SS-leegion]]ist moodustati [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Eesti diviis]]. Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid [[Narva lahing (1944)|Narva rindel]] ja [[Auvere lahing|Auvere piirkonnas]]. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes Eesti ajaloo ohvrirohkeimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada. Septembri teisel poolel hakkasid sakslased rindejoone lühendamiseks oma vägesid Eestist välja viima. Järgnes [[Suur põgenemine]]. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem siirduti sealt edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse ja mujale, kus pandi alus väliseestlaste kogukondadele. 18. septembril moodustati Tallinnas [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi juhitud valitsus]], mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpuks oli Punaarmee kogu Eesti vallutanud. [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti valitsus läks eksiili]]. === Nõukogude okupatsioon === {{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Eesti NSV}} <!-- Ära venita teksti väga pikaks, siia peaks jääma põhiline kokkuvõte. Põhjalik ülevaade tuleb anda selleks ettenähtud artiklites. --> Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud [[metsavennad]] vastupanuvõitlust. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegade küüditamistega. 25.–29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – [[märtsiküüditamine]], mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinna ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissident]]lus ja vastupanu, mille silmapaistvaim tulemus oli ilmselt [[40 kiri]] 1980. aastal. === Pärast iseseisvuse taastamist === {{vaata|Eesti taasiseseisvumine}} 1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid [[fosforiidisõda]] ja [[laulev revolutsioon]]. 23. augustil 1989 toimus [[Balti kett]]. 1990. aasta algul taastati [[Eesti Kaitseliit]]. 20. augustil 1991 võttis [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|ülemnõukogu]] vastu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest]]. 17. septembril 1991 võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i (ÜRO) ja [[OSCE]] liikmeks. [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformiga]] tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja võeti uuesti kasutusele [[Eesti kroon]]. Samal aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]]. 1994. aastal viis [[Venemaa]] enamiku okupatsioonivägedest Eestist välja, jättes need siiski [[Petserimaa]]le ja [[Viru Ingeri]]sse. 10. septembril 1993 käis Tallinnas paavst [[Johannes Paulus II]] ja pidas [[missa]], mille käigus rääkis [[palve]] tähtsusest rahu ja inimeste hüvanguks.<ref>https://w2.vatican.va/content/john-paul-ii/it/homilies/1993/documents/hf_jp-ii_hom_19930910_tallinn.html</ref> 1994. aasta [[Estonia katastroof|uppus parvlaev Estonia]], mis on olnud suurim rahuaegne laevahukk [[Läänemeri|Läänemerel]]. 1996. aastal kuulutas president [[Lennart Meri]] välja Eesti arvutistamise ehk T[[tiigrihüpe|iigrihüppe]] programmi, milles nähakse ühte esimest sammu Eesti liikumises [[infoühiskond|infoühiskonna]] suunas. 13. novembri l999 liitus Eesti [[WTO]]-ga. 1998. aastal asutati [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] ja 1999. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]. Võeti suund riigi kaitsekulude suurendamisele. 2002. aasta novembris sai Eesti NATO-lt ametliku liitumiskutse. 2003. aastal puhkenud [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused.<ref name="W3DWT" /> [[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 day - 017.jpg|pisi|vasakul|[[Pronksiööd|Rahutused Tallinnas]] 2007]] 2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. Nende organisatsioonidega liitumine oli olnud eelnenud kümnendil [[Eesti välispoliitika]] põhieesmärk. 2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu [[Eesti-Venemaa piirileping|Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu]] sõlmimine. Vene poolt ärritas viide [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioonile]] ja [[Tartu rahu]]lepingule. Lepingu sõlmimiseni jõuti 2014. aastal. 2005. aastal sai peaministriks [[Andrus Ansip]], kes töötas sel ametikohal 2014. aastani. 2006. aastal valiti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]]. 2007. aasta aprillis korraldasid [[Eesti venelased]] [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiööd|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. Eesti vastu korraldati [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud]]. Sama aasta 21. detsembril liitus Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. [[Pilt:ESTCube orbiidil 2.jpg|pisi|2008. aastal alanud [[Eesti tudengisatelliidi programm]] viis 2013. aastal esimese Eestis loodud [[tehiskaaslane|tehiskaaslase]] orbiidile saatmiseni. Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist [[ESTCube-1]] Maa orbiidil]] 2008. aastal toimus esimene üle-eestiline koristuskampaania "[[Teeme ära!]]", millest kasvas välja rahvusvaheline aktsioon "[[Let's Do It! World]]". 2008. aasta alguses peatus [[Suur majandussurutis|ülemaailmse surutise]] tõttu Eesti majanduskasv ja [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|algas majanduskriis]]. Valitsus tegi radikaalseid eelarvekärpeid. Aja jooksul täideti Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid. [[2011. aasta Eesti rahareform|1. jaanuaril 2011 sai Eestist]] [[eurotsoon]]i liige. 9. detsembril 2010 liituti ka [[OECD]]-ga. 2012. aasta märkis kodanikuaktiivsuse tõusu.<ref name="PzBtR" /> Kui aasta alguses toimusid ulatuslikud [[ACTA]]-vastased streigid, siis märtsis nõudsid töötasu tõstmist õpetajad ja aasta lõppu jäi meditsiinitöötajate streik. Eesti poliitilist elu raputas mitu skandaali. Neist tähelepandavam oli [[Reformierakonna rahastamisskandaal]], mis viis [[Harta 12]] avalduseni, kodanikuliikumiseni [[Aitab valelikust poliitikast|"Aitab valelikust poliitikast]]" ja [[Rahvakogu]] kokkukutsumiseni. 2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], millega vähendati omavalitsuste arvu üle 200-lt 79-le (millest 2026. aasta seisuga on alles 78). 2017. aasta teisel poolel oli [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]]. 2020. aastal jõudis Eestisse [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ja 2022. aastal avaldas Eestile mõju ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse]]. Neil aastail on suurenenud lõhed Eesti ühiskonnas.<ref>https://novaator.err.ee/585660/suur-meema-uuring-eestis-on-uhiskonnaruhmade-eristumine-suvenenud</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/89865755/erisaade-kliiniline-psuhholoog-koroona-on-toonud-uhiskonda-uue-lohestumise</ref> == Loodus == [[Pilt:Tabasalu pank .JPG|pisi|Tabasalu pank talvel]] {{Vaata|Eesti loodus|Eesti elustik|Eesti geoloogiline ehitus}} Eestit mõjutab [[Parasvööde|parasvöötme hooajaline kliima]]. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast, kõrgeim koht [[Suur Munamägi]] Eesti kaguosas on 317,4 meetrit merepinnast. Eestil on 3794 kilomeetri pikkune [[rannajoon]] paljude lahtede, väinade ja abajatega. Eestis on 2317 meresaart ja laidu, neist vaid 318 on suuremad kui 1 hektar. Kaks saart, [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]], on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. === Maakasutus === {| class="sortable wikitable" style="text-align:left" |+ Eesti maismaa pindala [[kõlvik]]uline jaotus 2015. aasta<br>[[metsa inventeerimine|statistilise metsainventeerimise]] järgi<ref name="SMI">Allan Sims, Keskkonnaagentuur: "Andmeanalüüsi metoodika muudatused ja 2015. aasta tulemused"</ref> !Jrk!!Kõlvik!!Pindala, ha!!Osakaal, % |- | style="text-align:right"|1||[[Metsamaa]]||style="text-align:right"|2 309 400|| style="text-align:right" |50,94 |- | style="text-align:right"| ||– sh [[metsaga metsamaa]]|| style="text-align:right" |2 145 900|| style="text-align:right" |47,33 |- | style="text-align:right"| ||– sh [[metsata metsamaa]]|| style="text-align:right" |163 500|| style="text-align:right" |3,61 |- | style="text-align:right"|2||[[Põõsastik]]||style="text-align:right"|71 700|| style="text-align:right" |1,58 |- | style="text-align:right"|3||[[Põllumajandusmaa]]||style="text-align:right"|1 287 700|| style="text-align:right" |28,40 |- | style="text-align:right"| ||– sh [[haritav maa]]|| style="text-align:right" |1 038 300|| style="text-align:right" |22,90 |- | style="text-align:right"| ||– sh [[looduslik rohumaa]]|| style="text-align:right" |249 400|| style="text-align:right" |5,50 |- | style="text-align:right"|4||Soo<ref group="*">Siin on üksnes [[Lagesoo (sootüüp)|lage-]] ja [[Puissoo|puissood]]. [[Soomets|Soometsad]] on metsamaa all.</ref>|| style="text-align:right" |221 000|| style="text-align:right" |4,88 |- | style="text-align:right"|5||[[Siseveed]]||style="text-align:right"|71 500|| style="text-align:right" |1,58 |- | style="text-align:right"|6||Muud [[veekogu]]d<ref group=*>Mitte ühegi maakonna pindalasse arvestatud siseveekogud: Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv ja Kulje laht.</ref>||style="text-align:right"|187 000|| style="text-align:right" |4,12 |- | style="text-align:right"|7||[[Asustus]]ala||style="text-align:right"|184 000|| style="text-align:right" |4,06 |- | style="text-align:right"|8||[[Tee]]d||style="text-align:right"|64 800|| style="text-align:right" |1,43 |- | style="text-align:right"|9||[[Trass]]id||style="text-align:right"|65 300|| style="text-align:right" |1,44 |- | style="text-align:right"|10||[[Karjäär (mäendus)|Karjäärid]]||style="text-align:right"|22 100|| style="text-align:right" |0,49 |- | style="text-align:right"|11||[[Muud maad]]|| style="text-align:right" |49 100|| style="text-align:right" |1,08 |- | style="text-align:right"| ||'''Kokku'''||style="text-align:right"|4 533 600|| style="text-align:right" |100 |- |} {{reflist|group=*}} Koos soometsadega on soode pindala 1 009 101&nbsp;ha, mis moodustab 22,3% Eesti maismaa pindalast.<ref name="M2p5l" /> Kuigi ehitusmaad (eelkõige elamu-, äri- ja tootmismaad) moodustavad Eesti pindalast vaid neli protsenti, arvatakse nende väärtus olevat 71% Eesti maa väärtusest (maa väärtust arvestatakse ilma ehitiste ja sellel kasvava metsata). Kokku hindas Maa-amet 2022. aastal Eesti maa väärtuseks 32,5 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608772153/eesti-maa-vaartus-on-21-aastaga-tousnud-keskmiselt-8-3-korda "Eesti maa väärtus on 21 aastaga tõusnud keskmiselt 8,3 korda"] ERR, 31. oktoober 2022</ref> [[Pilt:Rõuge Suurjärv 2011 10.jpg|pisi|[[Rõuge Suurjärv]] on Eesti sügavaim järv (38&nbsp;m)]] === Veestik === Eestis on üle 1400 [[järv]]e. Enamik neist on väga väiksed, suurim, [[Peipsi-Pihkva järv]], võtab enda alla aga 3555&nbsp;km² ja on sellega Euroopas suuruselt viies. Teised suuremad järved on [[Võrtsjärv]], [[Narva veehoidla]], [[Mullutu-Suurlaht]] ja [[Ülemiste järv]]. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on [[Võhandu jõgi|Võhandu]] (166&nbsp;km), [[Pärnu jõgi|Pärnu]] (145&nbsp;km), [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa]] (136&nbsp;km), [[Pedja jõgi|Pedja]] (125&nbsp;km), [[Kasari jõgi]] (115&nbsp;km) ja [[Keila jõgi]] (112&nbsp;km). Eestil on u 25 000&nbsp;km² [[territoriaalmeri|territoriaalmerd]], sh kuulub täielikult Eestile üks [[sisemeri]] – [[Väinameri]]. Lisaks Väinamerele kuulub Eestile osa Läänemerest, sh [[Soome laht|Soome lahe]] lõunaserv, suur osa [[Liivi laht|Liivi lahest]] ja arvukalt väiksemaid Läänemere lahtesid. Eesti sügavaim punkt on 230&nbsp;m ja see asub Hiiumaast lääne pool majandusvööndi piiri ääres.<ref>{{Netiviide|autor=[[Nils Niitra]], Kadri Kuulpak|url=http://pluss.postimees.ee/4172599/sada-koige-koigemat-fakti-meie-maa-ja-rahva-kohta-mis-on-eesti-hinnalisim-kunstiteos|pealkiri=Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Mis on Eesti hinnalisim kunstiteos?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]}}</ref> Territoriaalmerest kaugemale ulatuv Eesti [[majandusvöönd]] on 11 300&nbsp;km².<ref name="nema">[https://web.archive.org/web/20161206214958/http://nema.bef.ee/eesti-meri/ NEMA projekti koduleht] Vaadatud 04.05.2017</ref> === Kliima === {{Vaata|Eesti kliima}} Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Atlandi ookeani ja [[Golfi hoovus]]e mõju tõttu on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem sama laiuskraadi mandrilisest kliimast. Rannikualade ja saarte kliima on pehmem kui sisemaal. Aastas sajab 550–880&nbsp;mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine [[õhutemperatuur]] on +5&nbsp;°C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4&nbsp;°C). Kõige külmem kuu on veebruar, mille keskmine õhutemperatuur on −5&nbsp;°C. Talvekuude keskmine õhutemperatuur on −4...–5&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on juuli, mille keskmine õhutemperatuur on +18&nbsp;°C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18&nbsp;°C. Küllaltki sagedased on märkimisväärsed kõrvalekalded keskmisest (nii külma kui ka sooja puhul). Madalaim õhutemperatuur (−43,5&nbsp;°C) on mõõdetud 1940. aastal Jõgeval ja kõrgeim (+35,6&nbsp;°C) 1992. aastal Võrus. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud ja seda rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3&nbsp;°C [[Aastakümned|dekaadi]] kohta). [[Lumikate|Lumikattega]] päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]] prognoositakse nende trendide jätkumist.<ref>Andres Luhamaa, [[Ain Kallis]], Kaupo Mändla, [[Aarne Männik]], Tiia Pedusaar, Kai Rosin (2015). [https://web.archive.org/web/20170308140838/http://www.klab.ee/kohanemine/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100.] ''Lepingulise töö aruanne projekti "Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine" lisana.'' Keskkonnaagentuur.</ref> Pikim suvepäev kestab ligi 19 tundi ja lühim talvepäev 6 tundi. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. === Taimestik === {{vaata|Eesti taimestik}} Eesti [[floora]] on tänu [[Eesti mullastik|kohaliku mullastiku]] mitmekesisusele ja klimaatiliste tingimuste erinevusele suhteliselt liigirikas. [[Elurikkus]]e kasvule on kaasa aidanud ka pikaajaline inimmõju, mille tulemusena on [[Pärismaine elustik|pärismaisest elustikust]] kujunenud ka [[pärandkooslus]]ed. Eestis elab pärismaiseid [[soontaimed|soontaimi]] 1440 [[liik (bioloogia)|liiki]] ja [[Eesti samblad|samblaid]] 560 liiki. [[Endeem]]setest taimeliikidest kasvavad Eestis [[saaremaa robirohi]] ja [[eesti soojumikas]]. <gallery> Hommik Mukri rabas.jpg|[[Mukri soo]] Tarvasjõgi.jpg|[[Tarvasjõgi]] Loopealne Keilas 18-06-2012.jpg|[[Loopealne]] [[Keila]]s Väimela Alajärv 2012 08.jpg|[[Väimela Alajärv]] Laelatu puisniit.jpg|[[Laelatu puisniit]] Rukkilill.jpg|[[Rukkilill]] on Eesti rahvuslill </gallery> === Loomastik === {{vaata|Eesti loomastik}} Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud säilida [[ilves]]te, [[metssiga]]de, [[Karu|pruunkarude]] ja [[Põder|põtrade]] populatsioonidel. Eesti [[hunt]]ide arv on arvatavasti natuke alla 300 isendi, suvine karude arvukus võib küündida 900–950 isendini ja sügisene ilvese arvukus 400–500 isendini.<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/ilmus-varske-ulevaade-ulukiasurkondadest-ja-kuttimissoovitustest "Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest"] Keskkonnaagentuur, 06.07.2021</ref> Lindude hulgas on [[Kaljukotkas|kaljukotkaid]] ja [[valge-toonekurg]]i. 2022. aasta alguse seisuga oli Eestis kohatud 398 linnuliiki.<ref>[https://web.archive.org/web/20220102231136/https://www.looduskalender.ee/n/node/6253 "2022. aasta tõi muutused Eestis kohatud linnuliikide nimestikus"] looduskalender.ee, 1. jaanuar 2022</ref> === Looduskaitse === {{Vaata|Eesti looduskaitse}} Eesti esimeseks looduskaitsealaks võib nimetada [[Artur Toom]]i eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910. aastal asutatud [[Vaika linnukaitseala]]. Eestis on kuus rahvusparki, neist suurim ja vanim on [[Lahemaa rahvuspark]] põhjarannikul. [[Soomaa rahvuspark]] [[Pärnu]] lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] on esindatud palju linnuliike. [[Alutaguse rahvuspark]] loodi 2018. 2020. aasta lõpuks oli Eestis kaitse all 3951 loodusobjekti kogupindalaga üle 1,6 miljoni hektari. Aasta varasemaga võrreldes oli lisandunud 28 loodusobjekti ja kaitsealuse ala pindala kasvanud 1389 hektarit.<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea-neli-tuhat-loodusobjekti "Värske ülevaade: Eestis on kaitse all pea neli tuhat loodusobjekti"] Keskkonnaagentuur, 11. mai 2021</ref> Eesti on alla kirjutanud [[keskkonnakaitse]]alasele [[Kyōto protokoll]]ile ja [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaprotokollile]]. == Riigikord ja valitsemine == {{vaata|Eesti riigikord|Eesti poliitika|Eesti valimised|Eesti Vabariigi põhiseadus}} [[Fail:EstConstAssmb.jpg|pisi|Vastvalitud Eesti [[Asutav Kogu]] avaistungil Tallinnas [[Estonia teatrihoone]]s 23. aprillil 1919]] [[Pilt:Gobierno de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|pisi|[[Toompea loss]], kus asub [[Riigikogu]]]] [[Eesti põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu [[Riigikogu]] valimise ja [[rahvahääletus]]ega. Eesti Vabariik kuulub [[Euroopa Liit]]u, [[Schengeni ruum]]i ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma [[monetaarpoliitika]]st ja [[Eesti kroon|rahaühikust]]) ja nõustunud täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri.<ref name="FxsoR" /> Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa kodanikud]]. [[Võimude lahusus]]e printsiibi järgi on seadusandlik, [[täidesaatev võim]] ja [[Kohus|kohtuvõim]] seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Eesti on [[parlamentaarne vabariik]], kus [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]] teostab [[parlament]] [[Riigikogu]], millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant [[Eesti president|presidendi]]. [[Pilt:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone]], Eesti [[Eesti president|presidendi]] residents ja töökoht]] Võim on jagatud kolmeks haruks: * [[Seadusandlik võim|Seadusandlik]]: [[Riigikogu]] võtab vastu [[seadus]]i ja otsuseid, kuulutab [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul välja sõjaseisukorra, [[mobilisatsioon]]i ja demobilisatsiooni, võtab vastu [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]], esineb [[avaldus]]te ja [[deklaratsioon]]idega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi. * [[Täidesaatev võim|Täidesaatev]]: [[Eesti valitsus|valitsus]] viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks [[määrus]]i ja [[korraldus]]i. * [[Kohus|Kohtulik]]: I astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud on ringkonnakohtud ja III astme kohus on [[Riigikohus]], mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. [[Riigikohus]] koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. [[Eesti president|President]] on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta riiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja [[Riigikogu]] valimised, annab [[seadlus]]i ja algatab [[Eesti põhiseadus|põhiseaduse]] muutmist. President nimetab [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab [[Eesti valitsus|valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul ametist [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse [[kaitseväe ülemjuhataja]]. === Valitsus === {{vaata|Eesti valitsus}} [[Eesti valitsus|Valitsuse]] moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab [[Eesti peaminister|peaminister]], kelle määrab ametisse [[Eesti president|president]]. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad [[Eesti ministeeriumid|ministeeriumid]], ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. === Haldusjaotus === {{vaata|Eesti haldusjaotus}} [[Fail:Estonia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Eesti maakonnad]] [[Fail:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks alates [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ist 2017. aastal]] Eesti Vabariik on jagatud 15 [[maakond|maakonnaks]]. Maakonnad on jagatud [[vald]]adeks ja [[linn]]adeks, mis on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]ed. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest lähtuvalt. Enamik tänapäeva maakondi on moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda: [[Valgamaa|Valga-]] ja [[Petserimaa]]. Enne Teist maailmasõda oli Eestis 11 maakonda: [[Läänemaa|Lääne-]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]], [[Viru maakond|Viru-]], [[Pärnumaa|Pärnu-]], [[Viljandimaa|Viljandi-]], [[Tartumaa|Tartu-]], Valga-, [[Võrumaa|Võru-]], Petseri- ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]. Hiljem on vanade maakondade alasid kohati vähendatud ning loodud [[Hiiu maakond|Hiiu-]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva-]], [[Põlva maakond|Põlva-]] ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunes vald Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Enne seda oli peamine haldusüksus [[kihelkond]], mis olid sajandite vältel välja kujunenud. Valdadega liideti ka [[mõis]]amaad, mis varem vallale ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. [[1939. aasta vallareform|1939. aastal moodustati 248 uut valda]]. 1990. aastate algul hakkasid tekkima linnade ja valdade ühisomavalitsused, kus valla koosseisus oli ka linn (või mitu linna). Kohaliku algatusega on mitu endist valda, linna ja alevit üksteisega liitunud ning moodustanud haldussuutlikumaid omavalitsusüksusi. 2017. aasta lõpuni asus igas maakonnas [[maavalitsus]], mida juhtis [[maavanem]], kes esindas kohalikul tasandil riigi huve. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]] määras maavanema ametisse viieks aastaks. Valla või linna esinduskogu on [[kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogu]], mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev asutus on [[vallavalitsus|valla]]- või [[linnavalitsus]]. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. {| class="sortable wikitable" style="text-align:left" |+ Eesti maakonnad !Maakond!!Keskus!!Pindala (km²) !Rahvaarv<br /><small>(seisuga 01.01.2023)</small> |- | [[Harju maakond]]||[[Tallinn]]||style="text-align:right"|4327||style="text-align:right"|638 076 |- | [[Hiiu maakond]]||[[Kärdla]]||style="text-align:right"|1032|| style="text-align:right" |8474 |- | [[Ida-Viru maakond]]||[[Jõhvi]]||style="text-align:right"|2972||style="text-align:right"|133 358 |- | [[Jõgeva maakond]]||[[Jõgeva]]||style="text-align:right"|2545||style="text-align:right"|27 739 |- | [[Järva maakond]]||[[Paide]]||style="text-align:right"|2674||style="text-align:right"|30 072 |- | [[Lääne maakond]]|| [[Haapsalu]]||style="text-align:right"|1816||style="text-align:right"|20 688 |- | [[Lääne-Viru maakond]]|| [[Rakvere]]||style="text-align:right"|3696||style="text-align:right"|59 608 |- | [[Põlva maakond]]||[[Põlva]]||style="text-align:right"|1823||style="text-align:right"|24 036 |- | [[Pärnu maakond]]|| [[Pärnu]]||style="text-align:right"|5419||style="text-align:right"|87 418 |- | [[Rapla maakond]]||[[Rapla]]||style="text-align:right"|2765||style="text-align:right"|34 038 |- | [[Saare maakond]]||[[Kuressaare]]||style="text-align:right"|2938||style="text-align:right"|31 919 |- | [[Tartu maakond]]|| [[Tartu]]||style="text-align:right"|3349||style="text-align:right"|153 912 |- | [[Valga maakond]]||[[Valga]]||style="text-align:right"|1917||style="text-align:right"|28 114 |- | [[Viljandi maakond]]|| [[Viljandi]]||style="text-align:right"|3420||style="text-align:right"|45 637 |- | [[Võru maakond]]||[[Võru]]||style="text-align:right"|2773||style="text-align:right"|34 317 |- |} === Tervishoid === {{Vaata|Eesti tervishoid}} Eesti tervishoiu ehk tervisesüsteemi all peetakse silmas siin elavate inimeste tervise kaitseks, haiguste vältimiseks ja raviks rakendatavaid peamiselt riiklikke abinõusid. Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud kohustuslikule solidaarsuse põhimõttest lähtuvale [[ravikindlustus]]ele ja eraõiguslike teenuseosutajate pakutavate teenuste üldisele kättesaadavusele. Eesti tervisesüsteemi korraldavad ja juhivad [[Sotsiaalministeerium]], [[Justiitsministeerium]], [[Kaitseministeerium]] ja [[Rahandusministeerium]]. Peamised tervisesüsteemi funktsioonide planeerimise, haldamise, reguleerimise ja rahastamise eest vastutavad asutused Eestis on Sotsiaalministeerium ja selle haldusalas asuvad asutused, nagu [[Ravimiamet]] ja [[Terviseamet]] ning avalik-õiguslik iseseisev asutus [[Tervisekassa]] (varem Eesti Haigekassa). Rahvatervise valdkonnas on peamised osapooled riigi tasandil [[Sotsiaalministeerium]] (rahvatervise osakond), [[Tervisekaitseinspektsioon]], [[Tervise Arengu Instituut]], [[Tervisekassa]], [[Tööinspektsioon]], [[Keskkonnainspektsioon]], [[Tervishoiuamet]] ja [[Kliimaministeerium]]. Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Tervisekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla- ja linnaeelarvetest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Seejuures oli näiteks Eesti Haigekassa plaanitud kulude maht 2019. aastal 1,45 miljardit eurot.<ref>[https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/eelarve/EHK_eelarve_2019.pdf Eesti Haigekassa 2019. aasta eelarve seletuskiri]</ref> Valdav osa Eestis töötavaid arste ja hambaarste on lõpetanud [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]]. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat ([[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja [[Tallinna Lastehaigla]]) ning neli keskhaiglat ([[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Ida-Viru Keskhaigla]] ja [[Pärnu Haigla]]). Üldhaiglaid ja kohalikke haiglaid on Eestis 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes.<ref>[https://web.archive.org/web/20171015044437/https://www.sm.ee/et/haiglavork Haiglavõrk] Sotsiaalministeerium (vaadatud 7. augustil 2019)</ref> === Riigikaitse === {{vaata|Eesti riigikaitse|Eesti riiklik julgeolek}} [[Eesti kaitsejõud]] põhinevad [[Eesti kaitsevägi|kaitseväel]], mis koosneb [[Eesti maavägi|maaväest]], [[Eesti merevägi|mereväest]] ja [[Eesti õhuvägi|õhuväest]], ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel [[Kaitseliit|kaitseliidul]]. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib [[Kaitseväe peastaap]]. [[Pilt:Reservväelased õppusel suurtükist laskmas.jpg|pisi|[[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] reservväelased õppekogunemisel]] Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõudude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone kõiki väeliike kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on [[õhuruum]]i ja [[territoriaalveed|territoriaalvete]] järelevalve ja kontroll, pideva [[kaitsevalmidus]]e tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja [[Eesti osalus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides|osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel]] ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede ja [[kriisisituatsioon]]ide likvideerimisel. [[Ajateenistus]] Eestis on kohustuslik 18–28-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on olenevalt väeliigist 8–11 kuud. Pärast Eesti ühinemist [[NATO]]-ga 2004. aastal kuulub Eesti [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i ja organisatsiooni põhikirja artikli 5 järgi on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. == Rahvastik == [[Pilt:XIX üldtantsupidu 16.JPG|pisi|Eesti inimesed [[XIX üldtantsupidu|XIX üldtantsupeol]]]] {{vaata|Eesti rahvastik|Eesti asustus|Siseränne Eestis}} {{ajakohasta|alaosa}} [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse]] lõplikel andmetel loendati Eestis 2011. aasta lõpus 1 294 455 püsivalt elavat inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/67161?parent_id=32784|pealkiri=REL 2011: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber|aeg=12. detsember 2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529025626/https://www.stat.ee/67161?parent_id=32784|arhiivimisaeg=2019-05-29|väljaandja=Statistikaamet}}</ref> Arvestuslike esialgsete numbrite järgi elas 1. jaanuaril 2012 Eestis kokku 1 316 500 inimest.<ref name="kQMXA" /> Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976 inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/pressiteade-2020-059|pealkiri=Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu|aeg=12.02.2020|väljaandja=Statistikaamet|vaadatud=3.07.2022|arhiivimisaeg=5.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805222259/https://www.stat.ee/pressiteade-2020-059|url-olek=ei tööta}}</ref> Eesti põhirahvus on [[eestlased]], kes moodustavad 2026. aasta seisuga 68,5% elanikest (2012. aastal 69,72% elanikest).<ref name="Odo3g" /> Suurim vähemusgrupp on [[venelased]], kes moodustavad 24,8% elanikest. Eesti elanike arv kasvab aeglaselt sisserände tõttu, mis korvab negatiivse [[loomulik iive|loomuliku iibe]]. Kui 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega ületas väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra, siis 2009. aastal oli väljarände ülekaal veel 774 inimest.<ref name="syZOQ" /> 2019. aastal ületas sisseränne väljarännet 5458 inimese võrra − Eestisse asus elama 18 259 inimest ja lahkus 12 801 inimest.<ref name=":0" /> Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli −0,13% (2007) ja −0,045% (2008). 2010. aastal oli loomulik iive erandina viimase 20 aasta jooksul (alates 1991. aastast) positiivne,<ref name="ScitR" /> kuid järgnenud aastatel taas negatiivne. [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] iive on eestlaste omast madalam, mistõttu kasvas läbi loomuliku iibe muutuse aja jooksul eestlaste osatähtsus kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse 2022. aastal, millele järgnes Ukraina sõjapõgenike rändelaine Eestisse. Eesti elanikud on kohustatud registreerima oma elukoha [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistris]], kuid selle vastavust tegelikule elukohale ei kontrollita. Rahvastikuregistris olevad kontaktandmed tuginevad inimeste endi esitatud andmetele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/rahvastikuregistri-andmete-oigsuse-tagamiseks-igauhe-panus-oluline|pealkiri=Rahvastikuregistri andmete õigsuse tagamiseks on igaühe panus oluline|aeg=29.04.2020|vaadatud=|väljaandja=Siseministeerium|arhiivimisaeg=14.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414135716/https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/rahvastikuregistri-andmete-oigsuse-tagamiseks-igauhe-panus-oluline|url-olek=ei tööta}}</ref> Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse, sh [[Tallinn]]a, viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. 2008. aasta 20. juulil seisuga oli Eestis 47 [[Eesti linnad|linna]], 10 [[alev]]it, 177 [[alevik]]ku ja 4437 [[küla]].<ref name="OF6tS" /> Pärast 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i jäi Eestisse järele 79 kohaliku omavalitsuse üksust (15 linna ja 64 valda).<ref>[https://www.postimees.ee/4187737/suurimate-linnade-edetabel-haldusreform-loob-koolis-opitud-teadmised-sassi "Suurimate linnade edetabel: haldusreform lööb koolis õpitud teadmised sassi"] Postimees, 24. juuli 2017.</ref> Mõnel juhul liideti linnade külge ka valdu (näiteks kuulub [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna kui haldusüksusse]] lisaks [[Tartu|Tartu linnale]] kaks alevikku ja kümme küla). [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmeil (31. detsembri 2021 seisuga) oli Eestis 4456 küla. Neist oli 72 üheainsa elanikuga ning 96 asustamata.<ref>Helena Maarja Lainjärv, [https://www.stat.ee/et/uudised/tule-kulla-kumme-koige-koigemat-fakti-eesti-kuladest-0 "Tule külla! Kümme kõige-kõigemat fakti Eesti küladest"], Statistikaameti blogi, 16. august 2023 (vaadatud 10.09.2024)</ref> 2024. aasta seisuga oli Eestis 47 linna, 13 alevit, 186 alevikku ning 4457 küla.<ref>[https://pilv.stat.ee/s/3gB5DiR5PAqdeHW/download/EHAK2017ap%20muudatused.pdf Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused] (vaadatud 15.09.2024)</ref> {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable static-row-numbers" style="text-align:right; font-size:90%" |+ Suurimad linnad ja nende rahvuslik koosseis |-class="static-row-header" ! Linn ! Elanikke<br />(31.12.2011)<ref name="S8Gxc" /> ! Eestlaste osakaal, %<br />(31.12.2011)<ref name="S8Gxc" /> ! Venelaste osakaal, %<br />(31.12.2011)<ref name="S8Gxc" /> ! Elanikke<br />(1.01.2024)<ref>[https://andmed.stat.ee/en/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240/sortedtable/tableViewSorted RV0240: POPULATION, 1 JANUARY by Place of residence, Year and Age] Statistikaamet</ref> ! rowspan="17" | <br>[[Pilt:Ayuntamiento, vistas panorámicas desde Toompea, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 21.JPG|border|150px]]<br>[[Tallinn]]<br>[[Pilt:Tartu kesklinn.jpg|border|150px]]<br>[[Tartu]]<br>[[Pilt:Narva Hermanni linnus 2006.jpg|150px]]<br>[[Narva]]<br>[[Pilt:Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia.jpg|150px]]<br>[[Pärnu]] |- |align=left | [[Tallinn]]|| 393 222 || 55,3 || 36,8 || 457&nbsp;572 |- |align=left | [[Tartu]]|| 97 600 || 81,7 || 14,7 || 97&nbsp;759 |- |align=left | [[Narva]]|| 58 663 || 5,2 || 87,7 || 53&nbsp;360 |- |align=left | [[Pärnu]]|| 39 728 || 83,1 || 12,8 || 41&nbsp;520 |- |align=left | [[Kohtla-Järve]]|| 37 201 || 16,1 || 73,9 || 33&nbsp;434 |- |align=left | [[Viljandi]]|| 17 473 || 94,1 || 3,7 || 17&nbsp;255 |- |align=left | [[Maardu]]|| 17 524 || 24,8 || 61,9 || 17&nbsp;017 |- |align=left | [[Rakvere]]|| 15 264 || 88,1 || 9,0 || 15&nbsp;695 |- |align=left | [[Kuressaare]]|| 13 166 || 97,7 || 1,2 || 13&nbsp;185 |- |align=left | [[Sillamäe]]|| 14 252 || 4,8 || 87,5 || 12&nbsp;352 |- |align=left | [[Valga]]|| 12 261 || 64,3 || 26,3 || 12&nbsp;173 |- |align=left | [[Võru]]|| 12 667 || 92,0 || 6,3 || 12&nbsp;112 |- |align=left | [[Keila]]|| 9763 || 84,9 || 11,0 || 10&nbsp;964 |- |align=left | [[Jõhvi]]|| 10 775 || 34,5 || 55,7 || 10&nbsp;880 |- |align=left | [[Haapsalu]]|| 10 251 || 82,0 || 13,9 || 9693 |- |align=left | [[Paide]]|| 8228 || 92,4 || 4,3 || 8073 |} 28. novembril 2025 ühinesid varasemad [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] ja [[Toila vald|Toila]] vallad ühiseks [[Jõhvi vald|Jõhvi vallaks]]<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Ühinemisläbirääkimised - Jõhvi vallavalitsus |url=https://www.johvi.ee/uhinemislabiraakimised |vaadatud=2024-12-30 |väljaanne=www.johvi.ee |keel=et-EE}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Ühinemisläbirääkimised - Toila Vallavalitsus |url=https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised |vaadatud=2024-12-30 |väljaanne=toila.kovtp.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":8">{{Netiviide|pealkiri=Homme koguneb Jõhvi valla valimiskomisjon, et kuulutada välja valimistulemused|url=https://www.johvi.ee/tana-koguneb-johvi-valla-valimiskomisjon-et-kuulutada-valja-valimistulemused/|väljaanne=Jõhvi Vald|kuupäev=2025-11-26|vaadatud=2025-11-28|keel=et}}</ref>, misjärel vähenes omavalitsuste arv Eestis ühe võrra 79-lt 78-le. === Keel === {{Vaata|Eesti keel|Lõunaeesti keel|Keeled Eestis|Vene keel Eestis}} {{Emakeel2020}} [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala]] [[Riigikeel]] on [[eesti keel]]. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. Eesti keeles eristatakse – [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[lõunaeesti keelt]], millest esimene on tänase eesti kirjakeele põhiline alus. Mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana [[kirderanniku murderühm|kirderanniku murdeid]]. Lõuna-Eestis räägitakse [[võru keel]]t, mida vahel peetakse [[Lõunaeesti murded|eesti keele murdeks]], vahel eraldiseisvaks keeleks. Nii varasemate hinnangute kui 2011. aasta rahvaloenduse järgi on Eestis üle 70 000 võru ja üle 10 000 seto keele oskaja; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem.<ref name="NNdTA" /> [[Narva]]s, [[Kohtla-Järve]]l, [[Sillamäe]]l ja veel mõnes linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad. 2009. aastal tehtud [[Eurostat]]i uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28%, mis on üks paremaid näitajaid Euroopa Liidus.<ref name="TsPWC" /> == Majandus == {{vaata|Eesti majandus}} Eesti on kõrge sissetulekuga<ref name="6nsCB" /> [[turumajandus]]lik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmine brutopalk]] oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR).<ref name="ylP7q" /> Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot ja mediaanpalk 858 eurot.<ref name="IAm1o" /> 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli [[töötus]] 10,1%.<ref name="ev771" /> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ '''SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> |- bgcolor=#E8E8E8 !Sektor !SKT osakaal (2009), % !Tööjõu osakaal (2008), % |- |align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,7 || 2,8 |- |align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,3 || 22,7 |- |align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 74,5 || 74,5 |- |} === Väliskaubandus === [[Pilt:Kivioli chemical plant.JPG|pisi|[[Kiviõli Keemiatööstus]]]] Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%), puit ja paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%) ja keemiatooted.<ref name="cia" /> Eesti tähtsamad ekspordipartnerid: [[Soome]] – 18,57%, [[Rootsi]] – 12,52%, [[Läti]] – 9,51%, [[Venemaa]] – 9,33%, [[Saksamaa]] – 6,09%, [[Leedu]] – 4,76%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 4,26% (2009).<ref name="cia" /> Rootsi – 17%, Soome – 16.3%, Venemaa – 11,9%, Läti – 8,6%, Saksamaa – 4,9%, Leedu – 4,9%, Ameerika Ühendriigid – 4,26% (2011). Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%), tekstiilid (19%), mineraalsed kütused (19%), keemiatooted (9%) ja toidukaubad (6%). Eesti tähtsamad impordipartnerid on Soome – 14,52%, Leedu – 10,84%, Läti – 10,47%, Saksamaa – 10,33%, Venemaa – 8,59%, Rootsi – 8,34%, [[Poola]] – 5,63% (2009).<ref name="cia" /> === Rahandus === {{Vaata|Eesti maksusüsteem|Eesti pangandus}} [[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformiga]] võeti [[Nõukogude rubla]] asemel kasutusele [[Eesti kroon]]. Rahvuslik valuuta oli algul seotud [[Saksa mark|Saksa margaga]] ja seejärel [[euro]]ga. Alates 1. jaanuarist 2011 [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 2011|on kasutusel euro]]. Varem on kasutusel olnud [[Eesti mark|Eesti margad]] (1918–1927) ja pärast [[1928. aasta Eesti rahareform|1928. aasta rahareformi]] [[Eesti kroon]]id. [[Keskpank|Keskpanga]] ülesandeid täidab [[Eesti Pank]], mis on alates 2011. aastast üks [[euroala]] keskpanku. Nõnda on [[Eesti rahapoliitika]] integreeritud [[euroala rahapoliitika]] osaks. [[Eesti maksusüsteem]] on valdavalt [[Proportsionaalne maksusüsteem|proportsionaalne]]: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. [[Pilt:Ärev taevas.jpg|pisi|2000. aastatel hakkas oluliselt laienema [[taastuvenergia]] kasutamine Eestis. Pildil [[Virtsu]] tuulikud]] === Energeetika === {{Vaata|Eesti energeetika}} [[Primaarenergia]] allikana domineeris 2006. aasta seisuga [[põlevkivi]] (55%). Sellele järgnesid [[vedelkütus]]ed (17%), [[maagaas]] (15%) ja [[taastuv energiaressurss|taastuvad energiaressursid]] (11%).<ref name="W73pH" /> Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika [[põlevkivi]]l. Näiteks 2009. aastal kaevandati Eestis 12,6 miljonit tonni põlevkivi.<ref name="zS9MV" /> Seejuures annab põlevkivisektor 4% Eesti SKPst ja on üks põhilisi tööstusharusid Ida-Viru maakonnas.<ref name="6kK67" /> Samas kritiseeritakse põlevkivi kui [[taastumatu ressurss|taastumatu loodusvara]] liiga aktiivset kasutust ja leitakse, et põlevkivisektor annab lõviosa Eesti jäätmetest ning [[Süsihappegaasi emissioon|CO₂ heitmest]]. Jäätmete hulgalt oli Eesti 2008. aastal Euroopa Liidus Bulgaaria, Luksemburgi ja Soome järel neljandal kohal 14,6 tonni jäätmetega elaniku kohta aastas.<ref name="TxCw6" /> 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat.<ref name="cia" /> 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat.<ref name="cia" /> 2017. aastal oli elektrienergiatoodang kokku 11,1 miljardit kWh ja toodang ületas tarbimist 2,8 miljardit kWh.<ref>[https://www.err.ee/686165/eesti-energia-puhaskasum-kahanes-mullu-41-protsenti-101-miljonini "Eesti Energia puhaskasum kahanes mullu 41 protsenti 101 miljonini"] ERR, 27. veebruar 2018</ref> Kasvab [[taastuv energiaressurss|taastuvate energiaressursside]] kasutamine energiatootmises. Näiteks 2011. aastal moodustas taastuvenergia toodang 12,9% Eesti elektritarbimisest ja võrreldes 2010. aastaga tähendas see 35% kasvu. Põhilise osa toodangust andsid jäätmed ja [[biomass]] (66%) ning [[tuuleenergia]] (31%).<ref name="8zGgM" /> 2018. aastal hakkas kiirelt kasvama ka [[päikeseenergia]] osa ja jõudis aasta lõpuks umbes 110-megavatise tootmisvõimsuseni.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/85036625/paikeseparkide-ralli-uletas-koiki-ootusi-eestisse-tuli-juurde-165-uut-paikesejaama "Päikeseparkide ralli ületas kõiki ootusi, Eestisse tuli juurde 165 uut päikesejaama"] Delfi Ärileht, 16. jaanuar 2019.</ref> === Põllumajandus ja metsandus === [[Pilt:Vagula laudad.JPG|pisi|Loomalaudad [[Vagula]] külas]] {{Vaata|Eesti põllumajandus}} Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel seisis pikka aega kogu Eesti majandus. Ehkki [[Eesti linnad]] hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud [[NSV Liit]]u. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid ([[kolhoos]]id ja [[sovhoos]]id) lagundati ja erastati. 1990. aastate lõpust on põllumajanduses hakanud taas valitsema suurettevõtted, väikefarmid aga tegelevad [[maaturism]]i, [[mahepõllundus]]e ja nišiturgudega. Eesti suur [[Eesti metsasus|metsasus]] (2006. aastal 49,8% riigi pindalast<ref name="oV4cj" /> ja 2018. aastal 51,4% ehk 2,33 miljonit hektarit<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/metsad2018-web.pdf Eesti mets arvudes 2018]</ref>) soodustab [[metsandus]]e ja [[puidutööstus]]e arengut. Lisaks on Eesti metsade pindala kasvanud viimase poole sajandi jooksul 2 korda ja metsatagavara 2,5 korda. Praegune metsa juurdekasv võimaldab aastas kasutada 12–15 miljonit m³ metsamaterjali ohustamata seejuures metsa taastumisvõimet. Samas on senised raiemahud jäänud alla optimaalse koguse ja seega peetakse vajalikuks mahtude kasvatamist.<ref name="VgiOr" /> Puidutööstus annab olulise panuse Eesti eksporti. Seal töötab üle 15 000 inimese ja tegutseb ligi 1000 ettevõtet. Sellega on see sektor üks Eesti suuremaid tööstusharusid.<ref name="YNgjG" /> Samas on intensiivne metsa raiumine keskkonnakaitsjate pideva kriitika all.<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120011224/jargmine-polvkond-arimehe-mottelaadiga-keskkonnaminister-teeb-otsuseid-metsatoostuse-muinasjuttude-pohjal "JÄRGMINE PÕLVKOND | Ärimehe mõttelaadiga keskkonnaminister teeb otsuseid metsatööstuse muinasjuttude põhjal"] Eesti Päevaleht, 27. mai 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608613741/mart-erik-uhe-runnaku-anatoomiast "Mart Erik: ühe rünnaku anatoomiast"] ERR, 30. mai 2022</ref> [[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|[[Stadler FLIRT]] [[Keila raudteejaam|Keila jaamas]]. 2013. aastal asendati kõik vanemad [[elektrirong]]id uuematega ja 2014. aastal võeti kasutusele uued [[diiselrong]]id]] === Transporditaristu === {{Vaata|Eesti transport}} Eesti transporditaristu moodustavad geograafilisest asukohast tingituna Eesti sadamad, [[Eesti teedevõrk|teedevõrk]] ja transiitkaupade transpordi kindlustavad [[Eesti Raudtee]] ning vähesel määral lennujaamad. Eestis on seitse [[Rahvusvaheline E-teede võrk|E-teed]]: [[E20]], [[E67]], [[E77]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee|E263]], [[E264]] ja [[E265]]. Neist 12 on [[põhimaantee]]d üldpikkusega 1609&nbsp;km, mis moodustab kogu riigimaanteede võrgust 9,7%. Igapäevane läbisõit põhimaanteedel moodustab aga umbes 50% kogu maanteeliiklusest.<ref name="JXlcr" /> [[Raudteetransport Eestis|Eesti raudteetranspordisüsteem]] on umbes 1200&nbsp;km pikkune. Koostöös naabritega Euroopa Liidus kavandatakse [[Rail Baltic]]u ehitamist. Idee tasandil on arutluse all [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli]] rajamine. Eesti ja ühtlasi terve Baltikumi suurim sadamaoperaator on riigiettevõte [[Tallinna Sadam|AS Tallinna Sadam]]. <gallery> Kunda sadam.jpg|[[Kunda sadam]] Lääne-Virumaal Heltermaa sadam 2015.jpg|[[Heltermaa sadam]] Hiiumaa idaosas Tartu–Valga raudtee.jpg|[[Tartu–Valga raudteelõik]] [[Tõravere]]s Kiiruskaamera Eestis 2012.jpg|[[Statsionaarne kiiruskaamera|Kiiruskaamera]] [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee|Tartu maanteel]] Tallinn-Narva highway in Nehatu.jpg|[[Tallinna–Narva tee]] Tallinna piiril Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|[[Tallinna lennujaam]] </gallery> == Kultuur == {{Vaata|Eesti kultuur}} [[Pilt:Kutsu-Juku.jpg|pisi|Kaader Eesti esimesest joonisfilmist "[[Kutsu-Juku seiklusi]]" (1931)]] === Film === {{Vaata|Eesti filmikunst|Eesti filmide loend}} [[Auguste ja Louis Lumière]] pidasid esimese avaliku filmiseansi 28. detsembril 1895 Pariisis. Järgmise aasta 4. oktoobril ([[Gregoriuse kalender|ukj]]) võis [[kinematograaf]]i näha juba Tallinnas ja alates 13. novembrist ka Tartus.<ref name="filmiajalugu" /> Esimene paikne [[kino]], [[Illusioon (kino)|Illusioon]], avati 17. aprillil 1908 Tartus. Sama aasta 30. aprillil tehti esimesed filmivõtted, kui salvestati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] peatust Tallinnas tema teel Peterburi visiidile.<ref name="filmiajalugu" /> [[Pilt:Cine Soprus, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|vasakul|[[Sõprus (kino)|Kino Sõprus]] on Tallinna vanim repertuaarikino]] Eesti filmiloo algust seostatakse [[Sergei Utotškin]]i õhulennu salvestamisega 1912. aastal. [[Johannes Pääsuke]] jäädvustas vigurlendu 27. ja 28. aprillil Tartus ning dokumentaalkaadreid demonstreeriti 30. aprillil Tartu [[Illusion (kino)|Illusionis]].<ref name="filmiajalugu" /><ref name="9R1gJ" /> Vanimaks Eesti mängufilmiks peetakse komöödiat "[[Laenatud naene]]", mis filmiti arvatavasti 1913. aastal.<ref name="8DkJs" /><ref name="r0vjP" /> Esimene täispikk mängufilm on aga 1923. aastal valminud "[[Must teemant]]".<ref name="filmiajalugu" /> Kui 2012. aastal kuulutati välja Eesti filmi sajandi auhinnad, siis nimetati nii filmitegijate arvamuse kui ka rahvahääletuse tulemusel sajandi filmiks [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] "[[Kevade (film)|Kevade]]". Samast filmist tulid ka sajandi filmimotiiv – paljutähenduslikud silmad – ja sajandi filmipaar – [[Arno Tali|Arno]] ja [[Raja Teele|Teele]]. Sajandi naistäheks valiti [[Elle Kull]] ja meestäheks [[Lembit Ulfsak]]. Filmimuusikast tõsteti esile [[Uno Naissoo]] viisiga [[Paul-Eerik Rummo]] sõnadele loodud "[[Viimne reliikvia|Viimse reliikvia]]" laulud ning samast linateosest leiti ka sajandi filmikild – "Meie reliikvia on vabadus!". Sajandi animatäheks valiti [[Lotte]].<ref name="LYYLo" /><ref name="AQaFm" /> === Kirjandus === {{Vaata|Eesti kirjandus}} Vanimad kirjalikud allikad, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Vanim säilinud eestikeelne raamat, [[Wanradti ja Koelli katekismus]], on trükitud 1535. aastal, [[Uus Testament]] tõlgiti tervikuna lõunaeesti keelde 1686. aastaks. [[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]", toetudes teiste [[estofiil]]ide, [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmete (sealhulgas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Georg Julius von Schultz]]i) tööle, [[eesti rahvalaul]]udele ning [[Garlieb Merkel]]i ja [[James Macpherson]]i proosapoeemidele.<ref name="665zi" /> Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[A. H. Tammsaare]] ja teised. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] tegutses osa kirjanikke paguluses, nende seas olid [[Karl Ristikivi]] ja [[Arved Viirlaid]]. Uuema aja kirjanikest on tuntumad [[Jaan Kaplinski]], [[Jaan Kross]] ja [[Andrus Kivirähk]]. === Kunst === {{Vaata|Eesti kunst}} <gallery> Michel Sittow - Portrait of Diego de Guevara (?) - Google Art Project.jpg|[[Michel Sittow]]i "Diego de Guevara portree" (u 1515–1518) Russalka (monument). 02.jpg|[[Amandus Adamson]]i ja [[Nikolai Thamm noorem]]a loodud [[Russalka (monument)|Russalka monument]] (1901–1902) KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|[[Konrad Mägi]] "Itaalia maastik. Rooma" (1922–1923) Kreutzwaldi monument Võrus 2013 09.jpg|[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Kreutzwaldi monument Võrus]] (1926) ANTS LAIKMAA 1936 Taebla maastik.jpg|[[Ants Laikmaa]] "Taebla maastik" (1936) Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|[[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015) </gallery> === Muusika === [[Pilt:XXV laulupidu (3).jpg|pisi|Hetk enne [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeo]] esimese kontserdi algust]] {{Vaata|Eesti muusika}} Eesti vanemaid rahvalaule kutsutakse [[regilaul]]udeks, mille poeetilist [[Värsiõpetus|meetrikat]], [[regivärss]]i, kannavad kõigi läänemeresoome rahvaste traditsioonid. Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil hakkasid asenduma lõppriimilise uuema rahvalauluga. 1869. aastal toimus Tartus [[Johann Voldemar Jannsen|Janseni]] algatusel [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]]. Selle kavas olid ka kaks eesti helilooja laulu, [[Aleksander Kunileid]]i "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja "[[Sind surmani]]". Kunileid oli muusikahariduse saanud [[Cimze seminar]]is, kust võrsusid esimesed eesti kultuuritegelased. 19. sajandi teises pooles tekkis ka arvukalt laulu- ja mänguseltse, samuti sündisid esimesed orkestrid. Sajandivahetusel kujunesid olulisemateks muusikaelu suunajateks [[Heino Eller]], [[Miina Härma]], [[Artur Kapp]], [[Mihkel Lüdig]], [[Mart Saar]], [[Rudolf Tobias]] jt. Kandev roll muusikute väljaõppel oli [[Peterburi konservatoorium]]il. Kõrgemad muusikakoolid rajati Eestisse alles pärast riigi iseseisvumist. 1920. aastatel asutati esimesed kutseorganisatsioonid ning [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] saavutasid kõrge professionaalse taseme. Eesti muusikaelu saavutas nö küpsuse ja esile tõusid esimesed vabas Eestis hariduse omandanud muusikud (nt [[Eduard Tubin]]). Seoses Nõukogude okupatsiooniga lahkusid paljud muusikud läände, mõned hukkusid ja osa sattud põlu alla. Tunduvalt muutusid ootused muusikaloomingule. Eesti muusika areng taastus 1950. aastatel, kui hakkas esile tõusma uus põlvkond, kelle sekka kuulusid [[Gustav Ernesaks]], [[Ester Mägi]], [[Eino Tamberg]], [[Veljo Tormis]], [[Arvo Pärt]], [[Kuldar Sink]] jt. Lauljatest olid tuntumad [[Georg Ots]] ja [[Tiit Kuusik]]. Eesti taasiseseisvumise järel mitmekesistus muusikalooming. Mitmed eesti heliloojad ([[Arvo Pärt]], [[Erkki-Sven Tüür]] jt), dirigendid ([[Neeme Järvi]] jt) ning lauljad ja ansamblid ([[Ewert and The Two Dragons]], [[Kerli]], [[Metsatöll]] jt) on saavutanud laialdase rahvusvahelise tuntuse. 21. sajandi algul on rahvamuusika teinud läbi teatava taassünni. On hoogustunud pärimusmuusika õppimine ja õpetamine, tekkinud on mitmeid muusikafestivale ([[Viljandi Pärimusmuusika Festival]], [[Viru Folk]] jt) ning folkmuusika kuulajaskond on laienenud. Samuti luuakse palju folgimõjutustega muusikat. [[Pilt:Von Krahl Theatre The Magic flute, 25t.jpg|pisi|[[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] etendus "Võluflööt"]] === Teater === {{Vaata|Eesti teater}} Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk [[Tallinna saksa teater]]. 1819. aastal lavastati esimene eestikeelne lavateos ("[[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]]") ja 1870. aastal esimene Eesti päritolu lavatükk ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]"). 1906. aastal said kutselisteks [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] ning 1911. aastal Pärnu [[Endla (teater)|Endla]]. 1920. aastatel loodi kutselised teatrid ka [[Viljandi]]s ([[Ugala]]) ja [[Narva]]s ([[Narva Teater]]). Nõukogude ajal on asutatud [[Rakvere teater]], Vene Draamateater (tänapäeval [[Südalinna Teater]]), Nukuteater (tänapäeval [[Eesti Noorsooteater]]) ja Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (tänapäeval [[Tallinna Linnateater]]). Taasiseseisvumise järel loodud teatritest on tuntuim aastatel 2005–2019 tegutsenud [[Teater NO99|NO99]]. === Teadus === Tuntumate Eestiga seotud teadlaste sekka kuuluvad näiteks astronoomid [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]], [[Ernst Öpik]] ja [[Jaan Einasto]], bioloogid [[Karl Ernst von Baer]] ja [[Jakob von Uexküll]], keemikud [[Wilhelm Ostwald]] ja [[Carl Ernst Heinrich Schmidt]], majandusteadlane [[Ragnar Wilhelm Nurkse]], matemaatik [[Edgar Krahn]], meditsiiniteadlased [[Ludvig Puusepp]] ja [[Nikolai Pirogov]], füüsik [[Thomas Johann Seebeck]], politoloog [[Rein Taagepera]], psühholoogid [[Endel Tulving]] ja [[Risto Näätänen]] ning semiootik [[Juri Lotman]]. === Sport === [[Pilt:1924 Summer Olympics Opening Ceremony 7.jpg|pisi|Eesti sportlased [[Eesti 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamängude]] avatseremoonial.]] [[Pilt:Kiiking 02.JPG|pisi|Eestis leiutatud spordiala [[kiiking]]]] {{Vaata|Eesti sport}} <!--Rahvusvahelised hinnangud 2010-2012 on selgelt aegunud, nopitagu siit midagi välja, enne kui läheb kustutamisele == Rahvusvahelised hinnangud == * 2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja [[Newsweek]] poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra järgi koostatud edetabelis asus Eesti 32. kohal.<ref name="3lAtc" /> * 2010. aastal avaldatud [[ÜRO inimarengu aruanne|ÜRO inimarengu aruandes]] tõusis Eesti väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal.<ref name="rzORd" /> 2009. aastal oli Eesti 40. kohal, millega oli kõrge inimarenguga riikide eesotsas. * 2010. aastal [[ETV|Eesti Televisioonile]] antud intervjuus nentis Ameerika Ühendriikide [[suursaadik]] Eestis [[Michael C. Polt]]: "Mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad on saavutanud".<ref name="EqAw3" /> * 2010. aastal Briti telekanali [[BBC]] korraldatud uuringu andmetel viidati Eestile kui maailma ''kõige uskmatumale'' riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16% inimestest.<ref name="Yutm7" /> * 2011. aastal, [[The Moscow Times]], [[Anders Åslund]]: "Kõikidest postkommunistlikest riikidest on reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti".<ref name="I8A4E" /> * 2011. aastal avaldatud [[Freedom House]]'i uuringu kohaselt oli Eesti internetivabaduselt maailmas esikohal.<ref name="AiUdb" /> * 2011. aastal toimunud maailma parimate e-lahenduste konkursil [[World Summit Award]] (WSA) võitis Eesti [[e-aruandluskeskkond]] maailma parima [[e-lahendus]]e tiitli [[e-valitsus]]e kategoorias.<ref name="GT2Dj" /> * 2011. aastal, [[Euroopa finantskriis]]i ajal, avaldas Suurbritannia majandusajakiri [[Economist]], Brüsselis paikneva mõttekoja Lissaboni Nõukogu uuringu alusel Eestist artikli "Ei pea olema suur, et jõuda tippu".<ref name="d0Wtw" /> * 2012. aastal lastekaitseorganisatsiooni Save the Children korraldatud uuringu järgi on Eesti emade heaolu indeksi järgi maailmas 10. kohal.<ref name="paQq5" /> --> === Sümboolika === [[Pilt:The original Estonian flag.jpg|pisi|vasakul|Esimene [[Eesti lipp|sinimustvalge]], 1884. aastal valmistatud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (EÜS) ajalooline lipp, mida säilitatakse [[Eesti Rahva Muuseum]]is Tartus]] {{Vaata|Eesti sümbolid}} [[Eesti lipp|Eesti riigilipu]] värvid on sinine, must ja valge. Tavakäsitluse kohaselt esindavad need taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimene sinimustvalge lipp õnnistati [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipuna Otepääl 4. juunil 1884. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. [[Eesti vapp|Eesti riigivapil]] on kuldsel [[vapikilp|kilbil]] kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat [[lõvi (heraldika)|lõvi]] ([[leopard (heraldika)|leopardi]]). Riigivapp kinnitati 1925. aastal ja sellel on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Neist esimene on Eesti Vabariigi esindustunnus ja teine põhiseadusliku riigivõimu tunnus.<ref>[https://web.archive.org/web/20190807192802/https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/valitsuskommunikatsioon/riigivapp Riigivapp] Riigikantselei</ref> Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. {{ heli | failinimi = Mu isamaa, mu õnn ja rõõm (first vocal recording).ogg | pealkiri = Eesti riigihümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" | kirjeldus = }} Eesti Vabariigi [[riigihümn]] on "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Hümni viisi lõi 1848. aastal [[sakslased|saksa]] päritolu [[Soome]] [[helilooja]] [[Friedrich Pacius]]. Soomes populaarseks muutunud laulule kirjutas 1869. aasta alguses eestikeelsed sõnad [[Johann Voldemar Jannsen]] ja see kanti ette Tartus [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeol]]. Sajandi lõpuks oli see kinnistunud Eesti rahvushümnina, mistõttu ei hakatud seda ka Eesti iseseisvaks kuulutamise järel välja vahetama ega peetud tarvilikuks selle ametlikku kinnitamist.<ref>[https://web.archive.org/web/20190320201721/https://www.riigikantselei.ee/et/humn Hümn] Riigikantselei</ref> Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on ka [[Eesti rahvuslind]] ([[suitsupääsuke]]), [[Eesti rahvuslill|rahvuslill]] ([[rukkilill]]), [[Eesti rahvuskala|rahvuskala]] ([[räim]]), [[Eesti rahvusloom|rahvusloom]] ([[hunt]]), [[Eesti rahvusliblikas|rahvusliblikas]] ([[pääsusaba]]), [[Eesti rahvuskivi|rahvuskivi]] ([[paas]]) jne. Pikk Hermann ja sinimustvalge.JPG|[[Pikk Hermann]] ja sinimustvalge [[Eesti lipp]] [[Pilt:EstFlagTallHrmn.jpg|pisi|püsti|Sinimustvalge riigilipp Tallinnas, [[Toompea loss]]i [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis]] == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Eesti filosoofia]] * [[Eesti haridus]] * [[Eesti kloostrid]] * [[Eesti kodakondsus]] * [[Eesti kuritegevus]] * [[Eesti looduslike pühapaikade loend]] * [[Eesti luureajalugu]] * [[Eesti meedia]] * [[Eesti mitmekeelne kohanimede loend]] * [[Eesti ooperilauljate loend]] * [[Eesti planeerimissüsteem]] * [[Eesti regionaalarengu strateegia]] * [[Eesti regionaalpoliitika]] * [[Eesti riigiametid]] * [[Eesti riigipeade loend]] * [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] * [[Eesti riiklikud tähtpäevad]] * [[Eesti saared]] * [[Eesti saja-aastased]] * [[Eesti seente loend]] * [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] * [[Eesti skaudiliikumine]] * [[Eesti teenetemärgid]] * [[Eesti trükitoodangu statistika]] * [[Eesti tähestik]] * [[Eesti Töörahva Kommuun]] * [[Eesti Vabariigi ministeeriumid]] * [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] * [[Eesti valitsejad]] * [[Eesti valitsusjuhtide loend]] * [[Eesti õigeusu koguduste loend]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)]] * [[Eesti-Venemaa suhted]] * [[Holokaust Eestis]] * [[Islam Eestis]] * [[Maavald]] * [[Nõukogude Eesti]] * [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] * [[Eesti-Rootsi suhted]] * [[E-Eesti]] * [[Religioon Eestis]] * [[EV100|Eesti Vabariik 100]] * [[NSV Liidu relvajõud Eestis]] * [[Eesti kõrgeimad puud]] * [[Prostitutsioon Eestis]] }} == Märkused == * {{märkus|a|a}} Sõltumata selle geograafiliselt paiknemisest, on Eestit vahel liigitatud ka Ida- või Kesk-Euroopa riigiks. Vahel on liigituse aluseks statistilised või muud kaalutlused. Näiteks [[ÜRO]]<ref name="UN">{{Cite web|url=https://unstats.un.org/unsd/methodology/m49/#geo-regions|title=United Nations Statistics Division- Standard Country and Area Codes Classifications (M49)-Geographic Regions|website=Unstats.un.org}}</ref> ja [[EuroVoc]]<ref name="op.europa.eu">{{Cite web |title=Estonia - EU Vocabularies - Publications Office of the EU |url=https://op.europa.eu/en/web/eu-vocabularies/concept/-/resource?uri=http://eurovoc.europa.eu/5619&lang=en |website=op.europa.eu |access-date=24 December 2023}}</ref> määratlevad Eestit Põhja-Euroopa riigina, [[OECD]]<ref name="Directorate">{{Cite web|url=http://stats.oecd.org/glossary/detail.asp?ID=303|title=OECD Glossary of Statistical Terms - Central and Eastern European Countries (CEECs) Definition|first=OECD Statistics|last=Directorate|website=stats.oecd.org|access-date=27 January 2024|archive-date=29 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129014618/https://stats.oecd.org/glossary/detail.asp?ID=303|url-status=dead}}</ref> aga [[Kesk- ja Ida-Euroopa riigid|Kesk- ja Ida-Euroopa riikide]] hulka kuuluvana ning [[CIA World Factbook]]<ref name="CIA">{{cite web|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/estonia/|publisher=[[CIA World Factbook]]|title=Estonia|date=24 December 2023|access-date=2025-11-04|archive-date=2023-09-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20230929053321/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/estonia/|url-status=dead}}</ref> Erinevad rahvusvahelised meediaväljaanded kasutavad samuti erinevaid määratlusi. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="valitsus_ee1">[http://www.valitsus.ee/?id=1069 Eesti Vabariigi valitsused (loetelu)]</ref> <ref name="Palmaru">[[Raivo Palmaru]]. Eesti vanimais kirjalikes allikais. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1980, 5, lk 261 – 269</ref> <ref name="Ratsep">[[Huno Rätsep]]. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2007_1/OK_2007-1_01.pdf Kui kaua me oleme olnud eestlased? ''Oma Keel'', nr 14, kevad 2007.]</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090412064347/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html cia factbook] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="Selart26">Selart 2012, lk 26–28</ref> <ref name="filmiajalugu">[[Lauri Kärk]]: [https://www.efis.ee/UserFiles/pdf/Eesti%20filmilugu%20ajaperioodide%20kaupa%20-%20uus.pdf Eesti filmiajaloo lühikonspekt]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Bqnu9">[[Peeter Päll]]. [https://web.archive.org/web/20140808160125/http://www.horisont.ee/node/1821 ''Kust tulid eestlased?''] Horisont 2/2012</ref> <ref name="Uj1yF">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002. Lk 135</ref> <ref name="i0Gq7">Simas Karaliūnas. Aestii ja Eesti. — ''[[Keel ja Kirjandus]] 2003'', nr 6, lk 401–416</ref> <ref name="NxR01">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 26–29</ref> <ref name="Y86tJ">Marek Tamm. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest: Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). Keel ja Kirjandus, 12, 2001, lk 872–884</ref> <ref name="Susz2">[[Vello Paatsi]]. "Terre, armas eesti rahwas!": Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja eesti keel. ''Akadeemia'', 24-2, 2012, lk 231–257</ref> <ref name="M2p5l">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref> <ref name="FxsoR">http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9486,9487,9488</ref> <ref name="kQMXA">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/57611 |pealkiri= Arvestuslik rahvaarv vähenes mullu 4400 inimese võrra |vaadatud=2022-07-03 |arhiivimisaeg=2012-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120123124021/http://www.stat.ee/57611 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Odo3g">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2022-07-03 |arhiivimisaeg=2012-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121115003114/http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="syZOQ">[http://statistikaamet.wordpress.com/2011/05/27/eestist-valjaranne-hoogustus-2010-aastal/ "Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal"] Statistikaameti blogi, 27. mai 2011</ref> <ref name="ScitR">[https://web.archive.org/web/20090425131212/http://www.stat.ee/33684 "Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra"] Statistikaameti pressiteade, 22. aprill 2009</ref> <ref name="OF6tS">Regionaalministri määrus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12996646 "Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine"], 20.07.2008 redaktsioon.</ref> <ref name="S8Gxc">[https://web.archive.org/web/20121115003114/http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 Rahvastiku paiknemine ja soo-vanusjaotus] Statistikaamet</ref> <ref name="NNdTA">[http://statistikaamet.wordpress.com/2011/04/18/kui-palju-on-eestis-setosid-vorokesi-mulke/ "Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke...?"], Statistikaameti blogi, 18. aprill 2011</ref> <ref name="TsPWC">[http://www.postimees.ee/?id=318244 Eesti on võõrkeelte oskuses ELis esirinnas], Postimees, 27. september 2010</ref> <ref name="6nsCB">[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref> <ref name="ylP7q">[https://web.archive.org/web/20160913102741/https://www.stat.ee/31259 "IV kvartali brutokuupalga aastakasv oli alla 7%"] Eesti Statistikaamet, 25. veebruar 2009</ref> <ref name="IAm1o">[http://uudised.err.ee/v/majandus/23403f5c-2223-481b-9fa7-0b07d7fdf36d/keskmine-palk-tousis-1163-eurole-kaarid-mediaanpalgaga-ule-300-euro "Keskmine palk tõusis 1163 eurole, käärid mediaanpalgaga üle 300 euro"] ERR, 30. august 2016</ref> <ref name="ev771">[http://www.postimees.ee/416112 e24.ee] vaadatud 3.05.11</ref> <ref name="W73pH">[http://www.easac.org/fileadmin/PDF_s/reports_statements/Study.pdf A study on the EU oil shale industry – viewed in the light of the Estonian experience]</ref> <ref name="zS9MV">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref> <ref name="6kK67">[http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeeriumi-kommentaar-eesti-keemiatoostuse-liidu-kampaaniale Keskkonnaministeeriumi kommentaar Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaaniale] 15.10.2014</ref> <ref name="TxCw6">[http://www.seit.ee/publications/4447.pdf Keskkonnatasude mõjuanalüüs]</ref> <ref name="8zGgM">[https://web.archive.org/web/20160305042104/http://elering.ee/taastuvenergia-osakaal-eesti-elektritarbimisest-ulatus-ligi-13-protsendini "Taastuvenergia osakaal Eesti elektritarbimisest ulatus ligi 13 protsendini"] Elering, 30.01.2012</ref> <ref name="oV4cj">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel862_839.html "Eesti metsavarud ajaloo tuultes"] Eesti Loodus, 4/2008</ref> <ref name="VgiOr">[http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf Eesti metsanduse arengukava aastani 2020]</ref> <ref name="YNgjG">[https://web.archive.org/web/20150429070948/https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-puidutoostus-jatkab-tousuteel "Eesti puidutööstus jätkab tõusuteel"] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium</ref> <ref name="JXlcr">[https://web.archive.org/web/20160902081112/http://www.mnt.ee/index.php?id=10801 Teedevõrk] Maanteeamet</ref> <ref name="wu7i5">Kriiska 2002, lk 17–37</ref> <ref name="JckIy">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht'', 31. juuli 2004</ref> <ref name="rsijA">Kriiska 2002, lk 47–55</ref> <ref name="eqdFv">[[Karl Pajusalu]]. "Kas on mitu eesti keelt?" ''Kogumikus'' Rahvusvahelised rahvusteadused, toim [[Tiit Hennoste]], 2014, Tartu Ülikooli Kirjastus</ref> <ref name="sor4C">[[Valter Lang]]. [http://www.uttv.ee/naita?id=18504 Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?], Rahvusteaduste loengusari, Tartu Ülikool, 2013</ref> <ref name="MBxOA">Kriiska 2002, lk 38–42, 73–75</ref> <ref name="LklPE">Kriiska 2002, lk 76–91</ref> <ref name="Z86RO">Kriiska 2002, lk 93–117</ref> <ref name="zHPAw">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 19–83</ref> <ref name="jX1zO">Tvauri 2012, lk 250–256</ref> <ref name="7uneu">[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]] jt. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 392–395</ref> <ref name="nbvUi">Kriiska 2002, lk 119–165</ref> <ref name="Fs19M">Lang 2007, lk 85–220</ref> <ref name="8C4KX">Kriiska 2002, lk 167–173, 185–189</ref> <ref name="vG8Sg">Tvauri 2012, lk 30–32</ref> <ref name="A0j1m">[[Enn Tarvel]]. [https://web.archive.org/web/20171011191449/http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf ''Sigtuna hukkumine.] Haridus, 2007 (7–8), lk 38–41</ref> <ref name="YwzX9">Tvauri 2012, lk 26–32</ref> <ref name="EF0Q3">Kriiska 2002, lk 193–197</ref> <ref name="VuGgI">Kriiska 2002, lk 200–206</ref> <ref name="lodk3">Kriiska 2002, lk 208–220</ref> <ref name="Q8zbD">Lang 2007, lk 266–277</ref> <ref name="dRsJH">[[Andres Adamson]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref> <ref name="8cjfn">Selart 2012, lk 26–54</ref> <ref name="9bLl0">[[Lauri Vahtre]]. Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, Tallinn 1993, lk 13.</ref> <ref name="r4caG">Selart 2012, lk 53–57</ref> <ref name="fZ57i">[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 166, 171</ref> <ref name="W3DWT">[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/20-aastat-eesti-riigikaitset-millised-on-tahtsamad-sundmused?id=61186316 "20 aastat Eesti riigikaitset: millised on tähtsamad sündmused?"] Eesti Ekspress, 7. november 2011</ref> <ref name="PzBtR">Mall Hellam: [https://web.archive.org/web/20141129094623/http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/aastaraamatud/2012-aastaraamat.pdf Kuulama hakkamise aasta] Avatud Eesti Fond 2012</ref> <ref name="9R1gJ">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-9-eesti-film-100?id=64945016 "Akadeemia nr 9 — Eesti film 100"] Eesti Päevaleht, 10. september 2012</ref> <ref name="8DkJs">[http://www.muurileht.ee/maailma-suurima-filmiarhiivi-gosfilmofondi-kogudest-leiti-1913-aastal-eestis-filmitud-mangufilm/ "Maailma suurima filmiarhiivi Gosfilmofondi kogudest leiti 1913. aastal Eestis filmitud mängufilm"] Müürileht, 10. november 2014</ref> <ref name="r0vjP">[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/17820 Laenatud naene (1913)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas</ref> <ref name="LYYLo">[http://uudised.err.ee/v/vr/kultuur/9a220a5e-184e-4efc-b0f9-cd6232af8248 "Eesti sajandi film on "Kevade"] ERR, 30. aprill 2012</ref> <ref name="AQaFm">[http://publik.delfi.ee/news/kino/sajandi-film-on-kevade-parim-naisnaitleja-elle-kull-ja-meesnaitleja-lembit-ulfsak?id=64327709 "Sajandi film on "Kevade", parim naisnäitleja Elle Kull ja meesnäitleja Lembit Ulfsak!"] Delfi, 30. aprill 2012</ref> <ref name="665zi">[[August Annist]]. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.</ref> <ref name="3lAtc">[https://web.archive.org/web/20100820075327/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/usa-ajakiri-eesti-on-eluks-sobivuselt-32-riik-maailmas.d?id=32629203 USA ajakiri Newsweek: Eesti on eluks sobivuselt 32. riik maailmas], Delfi, 17. august 2010</ref> <ref name="rzORd">[https://web.archive.org/web/20101106082040/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-uro-aruandes-vaga-korge-inimarenguga-riigiks.d?id=34615289 Eesti tõusis ÜRO aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks], www.DELFI.ee, 4. november 2010</ref> <ref name="EqAw3">[http://www.postimees.ee/?id=347787 USA suursaadik: eestlased tõrguvad oma tublidusest rääkimisel], Postimees, 26. november 2010</ref> <ref name="Yutm7">[http://www.postimees.ee/?id=350842 Eesti jõuab uskmatusega BBC äärmustesaatesse], Postimees, 1.12.2010</ref> <ref name="I8A4E">[https://web.archive.org/web/20110719031911/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/moskva-ajaleht-vaikese-eesti-suured-oppetunnid.d?id=42590757&l=fplead Moskva ajaleht: väikese Eesti suured õppetunnid], Delfi, 23. märts 2011</ref> <ref name="AiUdb">[http://www.postimees.ee/420894 Uuring: Eesti on väga kõrge internetivabadusega riik], E24.ee, 18.04.2011</ref> <ref name="GT2Dj">[https://web.archive.org/web/20110615062609/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-e-aruandluskeskkond-kuulutati-maailma-parimaks.d?id=47692375 Eesti e-aruandluskeskkond kuulutati maailma parimaks], Delfi, 13. juuni 2011</ref> <ref name="d0Wtw">[https://web.archive.org/web/20111122124535/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/the-economist-eestist-ei-pea-olema-suur-et-jouda-tippu.d?id=61882538&l=fplead The Economist Eestist: ei pea olema suur, et jõuda tippu], Delfi Majandus, 19. november 2011</ref> <ref name="paQq5">[https://naistekas.delfi.ee/artikkel/64367557/eestis-on-lastel-parem-elu-kui-soomes-usa-s-ja-uhendkuningriigis Eestis on lastel parem elu kui Soomes, USA-s ja Ühendkuningriigis], naistekas.ee, 9. mai 2012.</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Estonia|Eesti}} {{Vikitsitaadid}} {{vikisõnaraamatus}} * [https://www.eesti.ee/ Eesti Vabariik] Eesti riigiportaal * [http://www.estonica.org/ Estonica — esseistlik teabekogu Eestist] {{Eesti artiklid}} {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Eesti| ]] 2ajjsw56p0laeqjdidm92r68j1rtb6g 0 376 7256387 7239631 2026-10-20T15:47:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256387 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| eksiilis tegutsenud institutsiooniga [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Evangeelne Luterlik Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = File:Estonian Evangelical Lutheran Church arms.gif | pildiallkiri = EELK vapp | pildisuurus = 180px | lühend = EELK | deviis = | asutatud = 1919 | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tallinn]] | asukoht = [[Kiriku plats]] 3, Tallinn | piirkond = [[kogudus]]ed Eestis ja välismaal | liikmed = [[EELK koguduste loend|EELK kogudused]] | keeled = | juht_nimetus = [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop|Peapiiskop]] | juht_nimi = [[Urmas Viilma]] | juhtkond = [[EELK Konsistoorium]]<br>[[EELK Kirikukogu]] | peaorgan = | emaorg = | allorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik#EELK praostkonnad|praostkonnad]] ja [[EELK koguduste loend|kogudused]] | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = {{URL|https://eelk.ee/}} }} '''Eesti Evangeelne Luterlik Kirik''' ('''EELK''') on [[Eesti]]s ja [[väliseestlased|väliseestlaste]] seas tegutsev [[luterlus|luterlik]] [[Kirik (institutsioon)|kirik]]. Seda juhib alates 2015. aastast [[EELK peapiiskop|peapiiskop]] [[Urmas Viilma]]. Kirik jaguneb neljaks [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] ([[EELK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]] ning [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond|Põhja-Eesti]], [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti]] ja [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]), mis omakorda jaotuvad 12 [[praostkond|praostkonnaks]]. == Ajalugu == {{vaata|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Evangeelne luterlik kirik Eestis}} Luterlus juurdus Eesti alal 16. sajandil reformatsiooni tulemusel ning 17.–19. sajandil kujunes luterlik kirik Eesti ühiskonnas valdavaks. Eesti omakeelne kirikuline eneseteadvus ja rahvakiriku idee said tugevama kuju 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kui kasvas nii eestikeelne kirikuelu kui ka kohaliku vaimulikkonna roll.<ref>{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_evangeelne_luterlik_kirik |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="eesti-kiri">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/ |pealkiri=Eesti kirik läbi aja |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18}}</ref> 1917. aasta kevadel toimunud kirikukongressil Tartus sõnastati Eesti vaba rahvakiriku programm, milles rõhutati kiriku eraldatust riigist ja selle iseseisvust rahvakirikuna. 1919. aasta sügisel võttis kirik ametliku nimetuse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning kinnistus iseseisva rahvusliku kirikuna Eesti Vabariigi tingimustes.<ref>{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/eesti-vaba-rahvakirik-1917-1940/ |pealkiri=Eesti vaba rahvakirik 1917–1940 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaba-rahvakirik/ |pealkiri=Vaba rahvakirik |autor=Riho Saard |väljaanne=Eesti Kirik |aeg=2007-06-01 |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Nõukogude okupatsiooni kehtestamine 1940. aastal tõi EELK-le kaasa ulatuslikud repressioonid, vara natsionaliseerimise ning kiriku avaliku rolli järsu piiramise. Teise maailmasõja sündmuste käigus lahkus suur osa vaimulikkonnast ja kirikuaktiivist läände, kus kujunes välja eraldi eksiilkirik – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.). Kodumaal tegutsev EELK pidi kohanema nõukogude religioonipoliitikaga ning kiriku tegevus jäi tugevalt riikliku kontrolli alla.<ref>{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/kirik-noukogude-ajal-1940-1991/ |pealkiri=Kirik nõukogude ajal 1940–1991 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/e18ff6d4-f97f-4f7b-8182-90e273887b0d/download |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1970. aastatel |autor=Priit Rohtmets |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal taastati EELK kui vaba rahvakiriku positsioon ning hakati taas kujundama kiriku suhteid riigi ja ühiskonnaga. Uues õiguslikus raamistikus kinnistus EELK roll Eesti ajaloolise põhilise luteri kirikuna ning kerkisid küsimused nii kiriku majanduslikust taastumisest kui ka liikmeskonna kiirest vähenemisest hilismodernses ühiskonnas.<ref>{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/f23f5b5c-5e11-4b6b-a8af-9d32cc1e33c3/download |pealkiri=Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008 |autor=Ringo Ringvee |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Lahus tegutsenud kodumaine EELK ja eksiilkirik E.E.L.K. alustasid 1990. aastatel läbirääkimisi nähtava ühtsuse taastamiseks. 13. novembril 2010 allkirjastati Tallinna toomkirikus ühinemisleping, mille kohaselt ühinesid E.E.L.K. kogudused ja struktuurid EELK koosseisuga, lõpetades de jure sõjajärgse kirikulõhe ning kinnitades EELK järjepidevust nii kodu- kui ka väliseesti kogukondades.<ref name="eesti-kiri" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/825699/kanadas-suri-eelk-peapiiskop-emeriitus-andres-taul |pealkiri=Kanadas suri EELK peapiiskop emeriitus Andres Taul |väljaanne=ERR |aeg=2018-04-24 |kasutatud=2025-11-18}}</ref> == Liikmeskond ja kiriklik aktiivsus == EELK liikmeskonda ja kiriklikku aktiivsust iseloomustas Eesti taasiseseisvumise eel ja järel esmalt kiire kasv ning seejärel pikaajaline kahanemine. EELK enda ajaloolise ülevaate järgi saavutas annetajaliikmete arv nõukogude ajal madalaima taseme 1986. aastal, mil neid oli 48 590. Rahvusliku ja usulise taasärkamise ajal kasvas arv kiiresti ning jõudis 1992. aastal rekordilise 76 132 annetajaliikmeni; pärast 1992. aastat algas aga taas langus.<ref name="EELK-ajalugu">Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. „Eesti Kirik läbi aja“.</ref> Religioonisotsioloog Ringo Ringvee esitatud EELK statistika järgi oli 2003. aastal kirikul 166 036 liiget ja 42 663 annetajaliiget, 2019. aastal vastavalt 155 298 ja 26 042. Ristimiste arv vähenes samal ajal 3097-lt 1435-ni ning kiriklike matuste arv 3647-lt 2804-ni. Kõik aktiivsusnäitajad siiski ei vähenenud: armulaualiste arv kasvas 2003. aasta 113 668-lt 2019. aastaks 145 666-ni ning jumalateenistuste arv 15 483-lt 16 991-ni.<ref name="Ringvee2021">„EELK teemalist loengusarja jätkas 27. oktoobril Ringo Ringvee“. e-Kirik, 2021.</ref> {| class="wikitable" ! Aasta ! Annetajaliikmeid ! Ristimisi ! Matuseid |- | 1986 | 48 590 | – | – |- | 1992 | 76 132 | – | – |- | 2003 | 42 663 | 3097 | 3647 |- | 2015 | 29 022 | 1964 | 2715 |- | 2019 | 26 042 | 1435 | 2804 |- | 2025 | 20 180 | 1156 | 2298 |} <small>1986. ja 1992. aasta annetajaliikmete andmed pärinevad EELK ajaloolisest ülevaatest. 2003. ja 2019. aasta andmed Ringo Ringvee esitatud EELK statistikast ning 2015. ja 2025. aasta andmed EELK 2025. aasta tegevusstatistikast.<ref name="EELK-ajalugu"/><ref name="Ringvee2021"/><ref name="Viilma2026">Urmas Viilma. „Peapiiskop Urmas Viilma: Olukorrast kirikus“. e-Kirik, 2026.</ref></small> Aastatel 2015–2025 vähenes EELK ristitud liikmete arv 159 816-lt 151 492-ni ning annetajaliikmete arv 29 022-lt 20 180-ni. Peapiiskop Urmas Viilma nimetas 2026. aastal annetajaliikmete 30,5-protsendilist vähenemist kogudusliku kandepinna nõrgenemise märgiks. Samal kümnendil vähenes konfirmeeritute arv 1404-lt 1072-ni, armulaualiste arv 149 052-lt 128 246-ni, jumalateenistuste arv 16 978-lt 13 968-ni ning jumalateenistustel osalemiste koguarv 788 242-lt 722 812-ni.<ref name="Viilma2026"/> Kõige suurem protsentuaalne langus toimus laste- ja noorsootöös. Regulaarses lastetöös osalenute arv vähenes 2015. aasta 2862-lt 2025. aastaks 1103-ni ehk umbes 62% ning regulaarses noorsootöös osalenute arv 1006-lt 269-ni ehk umbes 73%. Viilma nimetas laste- ja noorsootöö näitajaid EELK 2025. aasta statistikas kõige valusamateks. Samal ajal kasvas koguduste juhtorganites osalenud noorte arv 2020. aasta 23-lt 2025. aastaks 43-ni, mida Viilma nimetas lootustandvaks märgiks.<ref name="Viilma2026"/> EELK liikmestatistikast eraldi mõõdab rahvaloendus inimeste enda usulist enesemääratlust. Statistikaameti andmetel pidas 2000. aasta rahvaloendusel luteri usku omaks 14%, 2011. aastal 10% ja 2021. aastal 8% vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Eestlaste seas pidas 2021. aastal luterlust omaks 11%. Luterlaste vanuseline koosseis oli seejuures Eesti suuremate usuliste rühmade seas üks vanemaid: keskmine luterlane oli 62-aastane ning pooled luterlased olid vanemad kui 64 aastat.<ref name="Rahvaloendus2021">Statistikaamet. „Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad“. 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus.</ref> Kiriku häälekandja, ajalehe [[Eesti Kirik|Eesti Kirik]] trükiarv on samuti pikaajaliselt vähenenud. Eesti Meediaettevõtete Liidu avaldatud trükikodade andmetel trükiti lehte 1998. aastal 3000–3300 eksemplari, 2003. aastal 2300 ja 2010. aastal umbes 2100 eksemplari.<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-1998-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 1998 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2003-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 2003 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2010-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 2010 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Seejärel püsis trükiarv umbes kümme aastat 2000 eksemplari juures.<ref>{{Netiviide |URL=https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |Pealkiri=Ajaleht Eesti Kirik tähistab väärikat sünnipäeva |Väljaanne=EELK |Kasutatud=22.09.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211026233309/https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |arhiivimisaeg=26.10.2021 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2021/ |Pealkiri=Statistika 2021 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> 2024. aasta veebruaris vähenes trükiarv 1400 eksemplarini<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2024/ |Pealkiri=Statistika 2024 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> ning 2026. aasta esimesel poolel oli see 1100–1200 eksemplari.<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/ |Pealkiri=Statistika 2026 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Paberleht ilmub kolm korda kuus. Kuu esimesel kolmapäeval ilmub leht ainult digilehena.<ref>{{Netiviide |URL=https://eestikirik.ee/tellimine |Pealkiri=Ajalehe Eesti Kirik tellimine |Väljaanne=Eesti Kirik |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Kiriku juhtkond on liikmeskonna eri näitajate arengut tõlgendanud erinevalt. 2017. aastal märkis peapiiskop Viilma, et ristitud liikmete koguarv oli eelnenud aastaga võrreldes kasvanud, kuigi nimelise annetuse teinud liikmete arv oli tema sõnul langenud juba umbes 15 aastat. Viilma seostas erinevust muuhulgas inimeste väheneva sooviga organisatsiooniliselt kuuluda.<ref name="ERR2017">„Haldusreform võib tuua muudatusi ka kogudustes“. ERR, 25. aprill 2017.</ref> Lääne praostkonna praost Kaido Saak ütles 2021. aastal praostkonna sinodil, et liikmeannetuste langus ei ole tema hinnangul seotud koguduste töökusega ning „Jeesus ei ole käskinud meil maksumaksjate arvu pärast muretseda“. Samas nimetas ta kurvastavaks, et mõnes praostkonna koguduses ei olnud eelnenud nelja aasta jooksul toimunud ühtegi ristimist ega konfirmatsiooni.<ref>{{Netiviide |Autor=Liina Raudvassar |URL=https://eestikirik.ee/koostoovalmidust-kiites |Pealkiri=Koostöövalmidust kiites |Väljaanne=Eesti Kirik |Aeg=16.06.2021 |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> 2025. aastal rõhutas ta samuti, et institutsionaalse kirikukuuluvuse nõrgenemine ei pruugi tähendada samaväärset emotsionaalse või vaimuliku kuuluvustunde kadumist.<ref name="Viilma2025">Urmas Viilma. „Tulevik sirutub olevikku: peapiiskop Urmas Viilma kõne Inglise Kiriku sinodil Londonis“. e-Kirik, 27. veebruar 2025.</ref> 2026. aastal nimetas Viilma pikaajalist annetajaliikmete langust siiski tõsiseks, juhtides samal ajal tähelepanu ristimiste ja konfirmatsioonide mõningasele kasvule aastatel 2023–2025. Ristimiste arv kasvas sel perioodil 1004-lt 1156-ni ja konfirmatsioonide arv 851-lt 1072-ni. Viilma sõnul ei olnud veel alust nimetada seda trendi pöördumiseks.<ref name="Viilma2026"/> Kokkuvõtvalt on EELK aktiivne ja passiivne liikmeskond olnud pikas plaanis järjepidevas languses. == Juhtkond == {{Vaata|EELK peapiiskop|EELK konsistoorium|EELK Kirikukogu|Vaimulike konverents}} EELK-d juhib [[kirikupea]]na [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop]], kelleks on alates 2. veebruarist 2015 [[Urmas Viilma]].{{lisa viide}} Peapiiskop valitakse kirikukogul kõikide EELK teenistuses olevate piiskoppide ja preestrite seast. Peapiiskopi katedraalkirikuks on [[Tallinna toomkirik]].<ref name="Põhikiri">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/pohikiri/ |pealkiri=Põhikiri |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Peapiiskopi alaliste asetäitjate ja abilistena kiriku juhtimisel tegutsevad talle alluvad [[Piiskop (EELK)|piiskopid]], kelleks on 2025. aasta seisuga [[Põhja-Eesti piiskop]] [[Ove Sander]], [[Lõuna-Eesti piiskop]] [[Marko Tiitus]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Anti Toplaan]]. [[EELK konsistoorium]]i ehk kirikuvalitsuse moodustavad [[peapiiskop]], [[piiskop]]id, [[EELK kantsler|kantsler]] ja kuni neli [[assessor]]it. Kiriku kõrgeim seadusandlik organ on [[EELK Kirikukogu]], mille kutsub kokku peapiiskop või piiskop. Selle tööd juhib kirikukogu juhatus, mille moodustavad peapiiskop ja kaks abijuhatajat, kellest üks valitakse konsistooriumisse kuulujate seast ja konsistooriumisse mittekuuluvate kirikukogu ilmikliikmete hulgast.<ref name="Kirikuseadustik" /> == Struktuur == === Piiskopkonnad ja praostkonnad === {{Vaata|Piiskopkond (EELK)|Praostkond (EELK)}} EELK [[piiskopkond]]i juhib piiskop, kes võib seejuures piiskopkonna juurde moodustada nõukogu. Sellesse kuuluvad piiskop ise, talle alluvad praostid, piiskopkonna katedraalkiriku koguduseõpetaja ning igast praostkonnast üks sinodi valitud ilmikliige.<ref name="Kirikuseadustik" /> 1. maist 2024 jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks, mis jagunevad omakorda 12 praostkonnaks.<ref>[https://www.meiekirik.net/index.php/uudislood/2571-alates-taenasest-jaguneb-eelk-neljaks-piiskopkonnaks Alates tänasest jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks], Meie Kirik, 1. mai 2024</ref> # [[EELK Tallinna peapiiskopkond]], mille moodustab [[Tallinna praostkond]]. Seda juhib [[EELK peapiiskop]], peapiiskopkonna [[katedraalkirik]]uks on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]]. # [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Lääne-Harju praostkond]], [[Ida-Harju praostkond]], [[Järva praostkond]] ja [[Viru praostkond]]. Seda juhtiva [[Põhja-Eesti piiskop]]i vastutada on ka eestikeelne [[Hajala|diasporaa]] ja EELK kogudused üle maailma<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2024/ove-sander-seatakse-ametisse-pohja-eesti-piiskopkonna-piiskopina/ Ove Sander seati ametisse Põhja-Eesti piiskopkonna piiskopina], eelk.ee, (vaadatud 21.05.2024)</ref>. Piiskopkonna katedraalkirik on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]]. # [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Tartu praostkond]], [[Viljandi praostkond]], [[Võru praostkond]] ja [[Valga praostkond]]. Seda juhtib [[Lõuna-Eesti piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Viljandi Jaani kirik]]. # [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]], mille moodustavad [[Saarte praostkond]], [[Lääne praostkond]] ja [[Pärnu praostkond]]. Seda juhib [[Saare-Lääne piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Kuressaare Laurentiuse kirik]]. Uusi piiskopkondi võib moodustada EELK kirikukogu.<ref name="Kirikuseadustik" /> 2024. aastani oli EELK-l Eestis 12 [[praostkond]]a ja aastatel 2010–2017 eksisteeris eraldiseisev [[Välis-Eesti piiskopkond]]<ref>[https://online.le.ee/2017/05/25/valis-eesti-piiskopkond-kaob-ajalukku/ Välis-Eesti piiskopkond kaob ajalukku], 25. mai 2017 </ref>. === Kogudused === {{Vaata ka|Kogudus (EELK)|EELK koguduste loend}} [[Pilt:Viljandi6.jpg|pisi|Viljandi Pauluse kirik]] Kogudused on EELK kohalikud ühendused, mis koonduvad ajalooliste kihelkondade või muul alusel.<ref name="Kirikuseadustik" /> Eestis oli 2018. aasta seisuga 167 EELK kogudust, mis on jaotatud 12 praostkonda. Kokku arvati luterliku kirikuga seotud olevat umbes 170 000 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |pealkiri=Tänapäeva Eesti usuelu ja kirikud |autor=[[Toomas Jürgenstein]] |väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |vaadatud=21. september 2018 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226094129/http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Välismaal tegutseb kolm kogudust: [[Peterburi Jaani kogudus]], [[Toronto Peetri kogudus]] ja [[Toronto Vana-Andrese kogudus]]. === EELK asutused === * SA [[EELK Usuteaduse Instituut]] * SA [[SA Ajaleht Eesti Kirik|Ajaleht Eesti Kirik]] * SA [[EELK Tallinna Diakooniahaigla]] * SA [[EELK Misjonikeskus]] * MTÜ [[EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus]] * MTÜ [[EELK Kirikumuusika Liit]] * MTÜ [[EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus]] * MTÜ [[Eesti Kristlik Raudteelaste Ühing]] * SA [[EELK Laagrikeskus "Talu"]] * OÜ [[Kiriku Varahaldus]] * SA [[Johanniitide Abi Eestis]] * [[EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus]] == Vaimulikud == {{Vaata|EELK vaimulikud}} Kiriku põhikirja ja kehtiva kirikuseadustiku kohaselt on vaimuliku ameti astmeteks EELK-s [[piiskop]], [[preester]] (õpetaja) ja [[diakon]].<ref name="Kirikuseadustik" /><ref name="Vaimulik">{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaimuliku-ameti-astmed-piiskop-preester-diakon |pealkiri=Vaimuliku ameti astmed: piiskop, preester, diakon |aeg=4. veebruar 2015 |autor=Joel Siim |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Lisaks võivad EELK-s, piiskopkondades ja praostkondades teenida [[vikaar]]vaimulikud, kes on vastavalt vikaarõpetajad või diakonid.<ref name="Kirikuseadustik" /> Nii piiskopid kui ka preestrid tegelevad õpetamise, usukuulutamise, [[sakrament]]ide talitamise ja [[kirikukari]] rakendamisega. Diakonite ülesandeks on koguduses sõnalugemine, eestpalve juhtimine, armulaua jagamine, koguduse õpetamisele kaasaaitamine ja kristlik hoolekanne.<ref name="Kirikuseadustik" /> Vaimulikuna tohivad EELK-s teenida vaid isikud, kes on EELK piiskopi ordineeritud või kirikult vastava tunnustuse saanud.<ref name="Põhikiri" /> Kirikuseadustiku kohaselt peab kandidaat olema "jumalakartlik kirikuliige, kes oma isikuomaduste ning füüsiliste ja tervislike eelduste poolest on võimeline seda ametit pidama". Nii preestrite kui diakonite ordineerimise otsustab peapiiskop, kes võib selle ka ise läbi viia või delegeerida ordineerimise mõnele piiskoppidest.<ref name="Kirikuseadustik" /> Alates 2026. aastast kestab vaimuliku teenistusiga kuni riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni, välja arvatud juhul, kui tema ametiaega pikendatakse kuni 72-aastaseks saamiseni. Peapiiskopi ja piiskoppide ametiaja pikendamise üle otsustab kirikukogu, preestrite ja diakonite puhul konsistoorium. Kuni 31. detsembrini 2025 võisid vaimulikud teenida kuni 65-aastaseks saamiseni. Teenistusiga ületav vaimulik siirdub konsistooriumi vastava heakskiitva otsuse korral emerituuri. Emeriitvaimulikeks võidakse arvata ka tervislikel põhjustel. Emerituuri arvatud vaimulikud kannavad oma viimasele ordinatsioonile või ametikohale vastavat tiitlit ja ametirõivaid. Kokku kokkuleppel vastava tegevvaimulikega võivad nad teenida edasi ka kirikutes.<ref name="Kirikuseadustik" /><ref name="Vaimulik" /> Emeriteerunud piiskopid olid 2025. aasta seisuga [[Andres Põder]], [[Joel Luhamets]], [[Tiit Salumäe]] ja [[Einar Soone]]. Jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kannavad vaimulikud liturgilist rõivastust. Näiteks jumalateenistustel abilistena teenides ja talitustel võivad vaimulikud kanda koorirüüd koos [[stool]]aga. Samuti võib vaimulik koos ametirõivastega kanda baretti.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> === Piiskopid === Lisaks eelmainitud, preestritega samalaadsetele ülesannetele vastutavad piiskopid ülevaatajatena oma kirikus ja/või piiskopkonnas antava vaimuliku õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest.<ref name="Kirikuseadustik" /> EELK piiskopid valitakse kirikukogul parasjagu teenivate preestrite seast,<ref name="Põhikiri" /> kusjuures kandidaadiks saavad olla vähemalt 15 aastat preestrina teeninud vaimulikud.<ref name="Kirikuseadustik" /> Valituks osutumisel määrab kiriku konsistoorium neile vajaduse järgi tiitli ja asukohalinna. Nad astuvad ametisse ordinatsiooni järel.<ref name="Põhikiri" /> Piiskoppide ametitunnusteks on kirikuseaduse järgi [[mitra]], [[piiskopirist]] ja [[piiskopisau]]. Liturgiliste rõivastena kasutavad nad [[alba]]t, vööd ja [[stoola]]t, kusjuures [[missa]]l armulaua pühitsemisel kannavad nad [[kaasula]]t, muudel jumalateenistustel või tseremooniatel piiskopimantlit.<ref name="Liturgiline rõivastus">{{Netiviide |url=https://www.eelk.ee/inc.seadustik.php?id=33&jaotus=osa |pealkiri=§ 33. Vaimuliku liturgiline rõivastus |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Vaimulikusärk on kas must või violetne. Juhul, kui piiskop teenib koos EELK peapiiskopiga, jätab ta oma saua kasutamata.<ref name="Vaimulik" /> ''[[Ex officio]]'' on nad nõukogu liikmeks endale määratud katedraalkirikus tegutsevas koguduses või koguduses, millesse nad liikmena kuuluvad. Samuti omavad nad samal moel vastava koguduse juhatuse koosolekutel hääleõigust.<ref name="Põhikiri" /> === Preestrid === [[Preester|Preestrite]] liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö, stoola ja missadel armulaua pühitsemisel kaasula või must [[talaar]] lõikadega. Muudel teenistustel või tseremooniatel kannavad nad keepi. Praostid võivad kanda talaari peal praostikraed.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> Preestriks tohib oridineerida vähemalt 24-aastase isiku, kelle konfirmatsioonist on seejuures möödunud vähemalt viis aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit ning hariduselt teoloogia alal magistrikraad, seejuures eksamid sooritatud ''pro [[venia concionandi]]'' ja ''[[pro ministerio]]'' <ref name="Kirikuseadustik">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/ |pealkiri=Kirikuseadustik |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> ==== Praostid ja abipraostid ==== [[Praost]]ideks on EELK-s [[praostkond]]i juhtivad preestrid, kelle asetäitjate ja abilistena tegutsevad abipraostid.<ref name="Põhikiri" /> Praost ja abipraost valib ametisse vastava praostkonna sinod nelja-aastaseks ametiajaks, nad kinnitatakse ametisse kiriku konsistooriumis. Konsistoorium võib kirikuseadustiku põhjal tähtajaliselt praosti ja abipraosti volitusi peatada.<ref name="Põhikiri" /> Praosti kohale kandideeriv vaimulik peab olema teeninud vähemalt seitse aastat preestrina, abipraosti ameti kandidaat vähemalt viis aastat.<ref name="Kirikuseadustik" /> Praosti ja abipraosti puudumisel võib konsistoorium praostkonna ajutiseks juhiks määrata mõne selle preestri või anda selle hooldamine ajutiselt mõne teisele praostile või piiskopile.<ref name="Põhikiri" /> Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kannab kiriku esindamisel ja peapiiskopilt saadud ülesannete täitmisel ajaloolist tiitlit toompraost.<ref name="Kirikuseadustik" /> === Diakonid === [[Diakon]]i kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane ning tema konfirmatsioonist peab olema möödunud vähemalt kolm aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit, teoloogia alal bakalaureusekraad ning sooritatud vastavad eksamid.<ref name="Kirikuseadustik" /> Diakonite liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö ja stoola või must talaar lõikadega.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> == Autasud ja muud tunnustusavaldused == EELK annab välja mitmesuguseid [[autasu]]sid ja muid [[tunnustusavaldus]]i. EELK tunnustustega seotu on kirjas [[EELK kirikuseadustik]]us.<ref name="Kirikuseadustikarhiiv" /> Väljaantavad tunnustusavaldused on järgmised:<ref name="Kirikuseadustik" /> * Aumärgid ** [[EELK kuldrist]] ** [[EELK teeneterist]] ** EELK teeneteristi tunnustusmärk * Tunnustuskirjad ** elutöö preemia ** meediapreemia ** aukiri ** tänukiri. EELK [[aunimetus]] on titulaarpraost.<ref name="Kirikuseadustikarhiiv" /> == Ühiskondlikud seisukohad ja sisemine pluralism == EELK-l on Eesti ühiskonnas ajaloolise rahvakiriku roll ning selle avalikke seisukohti kasutatakse sageli viitena nn „kristlike väärtuste“ määratlemisel poliitika ja ühiskonnaelu kontekstis. Eesti Kirikute Nõukogu kogumikus ''Astu alla rahva hulka'' rõhutatakse, et kiriku kaudu jõuavad kristlikud väärtused – näiteks inimväärikus, vastutustunne ja ligimesearmastus – ka rahva ja riigi ellu, ning tuuakse välja, et märkimisväärne osa elanikkonnast eeldab kirikutelt väärtusdebatis osalemist.<ref name="Joks2012">{{Raamatuviide |autor=toim. Eerik Jõks |pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist |aasta=2012 |väljaandja=Eesti Kirikute Nõukogu |isbn=9789949922819 }}</ref> Riho Altnurme ja teised autorid on korduvalt käsitlenud kristlike väärtuste rolli Eesti ühiskonnas ja poliitikas, osutades, et kirikute mõju ei piirdu üksnes usueluga, vaid ulatub ka väärtuskasvatuse ja avaliku arutelu tasandile.<ref name="Altnurme2005">{{Netiviide |URL=https://eestikirik.ee/kristlikud-vaartused-eesti-poliitikas |Pealkiri=Kristlikud väärtused Eesti poliitikas – kas paljad sõnad? |Autor=Riho Altnurme |Väljaanne=Eesti Kirik |Aeg=16. november 2005 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="EKN2012">{{Netiviide |URL=https://ekn.ee/wp-content/uploads/2025/01/Astu-alla-rahva-hulka.pdf |Pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist (PDF) |Väljaanne=Eesti Kirikute Nõukogu |Aeg=2012 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> === Abielu ja perekonnapoliitika === EELK ametliku õpetuse kohaselt on abielu Jumala poolt seatud liit ühe mehe ja ühe naise vahel.<ref name="Piiskopid2021">{{Netiviide |URL=https://e-kirik.eelk.ee/2021/piiskopid-eelk-seisukohad-usu-ja-moraali-kusimustes-ei-ole-muutunud/ |Pealkiri=Piiskopid: EELK seisukohad usu ja moraali küsimustes ei ole muutunud |Väljaanne=e-Kirik |Aeg=20. oktoober 2021 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Samale arusaamale tuginevad ka kiriku seisukohavõtud kooseluseaduse ja perekonnaseaduse muudatuste suhtes, kus EELK on korduvalt rõhutanud, et peab abielu traditsiooniliselt mehe ja naise liiduks ning eelistab muude kooseluvormide jaoks eraldi õiguslikke lahendusi.<ref name="ERR2017Constitution">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/645909/eelk-head-marriage-should-be-defined-in-constitution-as-between-man-woman |Pealkiri=EELK head: Marriage should be defined in Constitution as between man, woman |Väljaanne=ERR News |Aeg=30. november 2017 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="ERR2018Constitution">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/825675/eelk-council-supports-amending-constitution-to-define-marriage |Pealkiri=EELK council supports amending Constitution to define marriage |Väljaanne=ERR News |Aeg=24. aprill 2018 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2023. aastal perekonnaseaduse muutmise ja abielu sooneutraalseks muutmise arutelude ajal teatas EELK, et võib loobuda riigi nimel abielude registreerimisest, kui seadus ei arvesta kiriku õpetusega.<ref name="ERR2023Opinion">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609027340/eelk-archbishop-church-was-coerced-over-registration-of-marriages-issue |Pealkiri=EELK Archbishop: Church was coerced over registration of marriages issue |Autor=Urmas Viilma |Väljaanne=ERR News |Aeg=6. juuli 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="ERR2023Suspend">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609030046/same-sex-marriage-legalization-prompts-eelk-to-suspend-registering-unions |Pealkiri=Same-sex marriage legalization prompts EELK to suspend registering unions |Väljaanne=ERR News |Aeg=9. juuli 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2023. aasta oktoobris kinnitas EELK piiskoplik nõukogu siiski, et vaimulikud, kes tegutsevad ühtaegu ka riigi perekonnaseisuametnikena, jätkavad ainult mees-naine abielude registreerimist, samal ajal kui samaaegne riiklik õigusraamistik võimaldab ka samasooliste paaride abielu sõlmimist teiste registripidajate juures.<ref name="ERR2023ManWoman">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609136516/estonia-s-lutheran-clergy-to-continue-registering-only-man-woman-marriages |Pealkiri=Estonia's Lutheran clergy to continue registering only man-woman marriages |Väljaanne=ERR News |Aeg=18. oktoober 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="EW2023ManWoman">{{Netiviide |URL=https://estonianworld.com/life/the-estonian-lutheran-church-the-clergy-can-only-officiate-a-marriage-of-a-man-and-a-woman/ |Pealkiri=The Estonian Lutheran Church: the clergy can only officiate a marriage of a man and a woman |Väljaanne=Estonian World |Aeg=18. oktoober 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> === Vaidlused ja sisemine pluralism === EELK ametlikud seisukohad seksuaaleetika ja abielu küsimuses on toonud kaasa ühiskondlikku kriitikat nii kiriku konservatiivse hoiakuga mittenõustujate kui ka nende seast, kelle arvates on kirik olnud liialt kompromissialdis. Samuti on EELK sees märgata teatud pluralismi, kus osa vaimulikke rõhutab traditsioonilist õpetust, teised aga püüavad kiriku positsiooni siduda tugevamalt inimõiguste ja kaasava ühiskonnakäsitlusega.<ref name="EKN2012" /> Eriti laialdast vastukaja pälvis vaimulik [[Annika Laats]], kes on avalikult toetanud seksuaalvähemuste kaasamist ja väljendanud kriitikat kiriku ametliku abieluõpetuse suhtes. 2017. aastal taunis peapiiskop [[Urmas Viilma]] Laatsi esinemist ETV saates, rõhutades, et see erines EELK ametlikust seisukohast.<ref name="ERR2017Laats">{{Netiviide |URL=https://uudised.err.ee/635291/urmas-viilma-taunis-annika-laatsi-sonavottu-etv-eetris |Pealkiri=Urmas Viilma taunis Annika Laatsi sõnavõttu ETV eetris |Väljaanne=ERR |Aeg=5. oktoober 2017 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2021. aastal andis peapiiskop Laatsile kirjaliku manitsuse, mis käsitles tema avalikke sõnavõtte abielu ja kooseluseaduse teemal.<ref name="Obj2021Laats">{{Netiviide |URL=https://objektiiv.ee/annika-laats-sai-peapiiskopilt-abielu-kohta-oeldu-eest-kirjaliku-manitsuse/ |Pealkiri=Annika Laats sai peapiiskopilt abielu kohta öeldu eest kirjaliku manitsuse |Väljaanne=Objektiiv |Aeg=19. jaanuar 2021 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Konservatiivsetel kirikuringkondadel on Laatsi seisukohtade suhtes olnud terav kriitika, teda on süüdistatud EELK õpetuse „õõnestamises“.<ref name="MK2020Laats">{{Netiviide |URL=https://www.meiekirik.net/index.php/arvamus/1959-annika-laats-jatkab-kiriku-opetuse-avalikku-oonestamist |Pealkiri=Annika Laats jätkab kiriku õpetuse avalikku õõnestamist |Väljaanne=Meie Kirik |Aeg=23. detsember 2020 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Samal ajal on Laats saanud tunnustust väljaspool kirikut, näiteks valiti ta 2024. aastal Eesti Inimõiguste Keskuse poolt üheks aasta inimõiguste kaitsjaks põhjusel, et ta on „toetanud pikka aega avalikus debatis haavatavaid rühmi, sh LGBT+ kogukonda“.<ref name="Runne2024">{{Netiviide |URL=https://humanrights.ee/uudised/inimoiguste-kaitsjad-eestis-on-feministeerium-president-kaljulaidi-fond-jakob-rosin-ja-annika-laats/ |Pealkiri=Inimõiguste kaitsjad Eestis on Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats |Autor=Egert Rünne |Väljaanne=Eesti Inimõiguste Keskus |Aeg=11. detsember 2024 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Sellised näited on toonud tähelepanu EELK sisemisele mitmehäälsusele: ametlik õpetus ja kirikukogu otsused on valdavalt konservatiivsed, kuid üksikute vaimulike ja ilmikute seisukohad võivad oluliselt erineda, mis avaldub ka avalikes debattides ja ajakirjanduses.<ref name="KJT2018">{{Netiviide |URL=https://kjt.ee/2018/05/religioon-ja-poliitika-praktikas/ |Pealkiri=Religioon ja poliitika praktikas |Autor=Eerik Jõks |Väljaanne=Kirik & Teoloogia |Aeg=11. mai 2018 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> == Vaata ka == * [[EELK Konsistoorium]] * [[Eesti Luterlik Rahuühendus]] * [[Kristliku Noorsootöö Sekretariaat]] * [[Eesti Kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kirikuseadustikarhiiv">https://web.archive.org/web/20150903151727/http://www.eelk.ee/seadustik/tryki_seadus_osa.php?id=395 (vaadatud 03.09.2015)</ref> }} == Kirjandus == * Masendavad teated Kodu-Eestist: Jumalasõna jagab MVD. Võitleja, juuli 1952, nr 1, lk 1. * Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1. * "Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva". [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11. == Välislingid == * [http://www.eelk.ee Koduleht] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/94367069/juhtkiri-riigikiriku-roll-eelk-langust-ei-peata Juhtkiri | Riigikiriku roll EELK langust ei peata] Eesti Päevaleht, 23. august 2021 * [[Eero Epner]], [[Holger Roonemaa]], [[Oliver Kund]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/94357313/kuidas-peapiiskop-ehitas-kirikust-eesti-voimsaima-lobivorgustiku Kuidas peapiiskop ehitas kirikust Eesti võimsaima lobivõrgustiku] [[Eesti Päevaleht]], 23. august 2021 [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelne Luterlik Kirik| ]] [[Kategooria:1949. aasta Eestis]] 1jxk6jkuz14h40o1gzlyq7orh80hfle 7256397 7256387 2026-10-20T16:14:10Z Neptuunium 58653 7256397 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| eksiilis tegutsenud institutsiooniga [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]}} {{Organisatsioon | nimi = Eesti Evangeelne Luterlik Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = File:Estonian Evangelical Lutheran Church arms.gif | pildiallkiri = EELK vapp | pildisuurus = 180px | lühend = EELK | deviis = | asutatud = 1919 | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Tallinn]] | asukoht = [[Kiriku plats]] 3, Tallinn | piirkond = [[kogudus]]ed Eestis ja välismaal | liikmed = [[EELK koguduste loend|EELK kogudused]] | keeled = | juht_nimetus = [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop|Peapiiskop]] | juht_nimi = [[Urmas Viilma]] | juhtkond = [[EELK Konsistoorium]]<br>[[EELK Kirikukogu]] | peaorgan = | emaorg = | allorg = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik#EELK praostkonnad|praostkonnad]] ja [[EELK koguduste loend|kogudused]] | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = {{URL|https://eelk.ee/}} }} '''Eesti Evangeelne Luterlik Kirik''' ('''EELK''') on [[Eesti]]s ja [[väliseestlased|väliseestlaste]] seas tegutsev [[luterlus|luterlik]] [[Kirik (institutsioon)|kirik]]. Kirik jaguneb neljaks [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] ([[EELK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]] ning [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond|Põhja-Eesti]], [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond|Lõuna-Eesti]] ja [[EELK Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkond]]), mis omakorda jaotuvad 12 [[praostkond|praostkonnaks]]. Seda juhib alates 2015. aastast [[EELK peapiiskop|peapiiskop]] [[Urmas Viilma]]. == Ajalugu == {{vaata|Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik|Evangeelne luterlik kirik Eestis}} Luterlus juurdus Eesti alal 16. sajandil reformatsiooni tulemusel ning 17.–19. sajandil kujunes luterlik kirik Eesti ühiskonnas valdavaks. Eesti omakeelne kirikuline eneseteadvus ja rahvakiriku idee said tugevama kuju 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kui kasvas nii eestikeelne kirikuelu kui ka kohaliku vaimulikkonna roll.<ref>{{Netiviide |url=https://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_evangeelne_luterlik_kirik |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="eesti-kiri">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/ |pealkiri=Eesti kirik läbi aja |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18}}</ref> 1917. aasta kevadel toimunud kirikukongressil Tartus sõnastati Eesti vaba rahvakiriku programm, milles rõhutati kiriku eraldatust riigist ja selle iseseisvust rahvakirikuna. 1919. aasta sügisel võttis kirik ametliku nimetuse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning kinnistus iseseisva rahvusliku kirikuna Eesti Vabariigi tingimustes.<ref>{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/eesti-vaba-rahvakirik-1917-1940/ |pealkiri=Eesti vaba rahvakirik 1917–1940 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaba-rahvakirik/ |pealkiri=Vaba rahvakirik |autor=Riho Saard |väljaanne=Eesti Kirik |aeg=2007-06-01 |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Nõukogude okupatsiooni kehtestamine 1940. aastal tõi EELK-le kaasa ulatuslikud repressioonid, vara natsionaliseerimise ning kiriku avaliku rolli järsu piiramise. Teise maailmasõja sündmuste käigus lahkus suur osa vaimulikkonnast ja kirikuaktiivist läände, kus kujunes välja eraldi eksiilkirik – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.). Kodumaal tegutsev EELK pidi kohanema nõukogude religioonipoliitikaga ning kiriku tegevus jäi tugevalt riikliku kontrolli alla.<ref>{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kirik/ajalooperioodid/kirik-noukogude-ajal-1940-1991/ |pealkiri=Kirik nõukogude ajal 1940–1991 |väljaanne=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |kasutatud=2025-11-18 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/e18ff6d4-f97f-4f7b-8182-90e273887b0d/download |pealkiri=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1970. aastatel |autor=Priit Rohtmets |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal taastati EELK kui vaba rahvakiriku positsioon ning hakati taas kujundama kiriku suhteid riigi ja ühiskonnaga. Uues õiguslikus raamistikus kinnistus EELK roll Eesti ajaloolise põhilise luteri kirikuna ning kerkisid küsimused nii kiriku majanduslikust taastumisest kui ka liikmeskonna kiirest vähenemisest hilismodernses ühiskonnas.<ref>{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/f23f5b5c-5e11-4b6b-a8af-9d32cc1e33c3/download |pealkiri=Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008 |autor=Ringo Ringvee |väljaanne=Tartu Ülikool |kasutatud=2025-11-18}}</ref> Lahus tegutsenud kodumaine EELK ja eksiilkirik E.E.L.K. alustasid 1990. aastatel läbirääkimisi nähtava ühtsuse taastamiseks. 13. novembril 2010 allkirjastati Tallinna toomkirikus ühinemisleping, mille kohaselt ühinesid E.E.L.K. kogudused ja struktuurid EELK koosseisuga, lõpetades de jure sõjajärgse kirikulõhe ning kinnitades EELK järjepidevust nii kodu- kui ka väliseesti kogukondades.<ref name="eesti-kiri" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/825699/kanadas-suri-eelk-peapiiskop-emeriitus-andres-taul |pealkiri=Kanadas suri EELK peapiiskop emeriitus Andres Taul |väljaanne=ERR |aeg=2018-04-24 |kasutatud=2025-11-18}}</ref> == Liikmeskond ja kiriklik aktiivsus == EELK liikmeskonda ja kiriklikku aktiivsust iseloomustas Eesti taasiseseisvumise eel ja järel esmalt kiire kasv ning seejärel pikaajaline kahanemine. EELK enda ajaloolise ülevaate järgi saavutas annetajaliikmete arv nõukogude ajal madalaima taseme 1986. aastal, mil neid oli 48 590. Rahvusliku ja usulise taasärkamise ajal kasvas arv kiiresti ning jõudis 1992. aastal rekordilise 76 132 annetajaliikmeni; pärast 1992. aastat algas aga taas langus.<ref name="EELK-ajalugu">Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. „Eesti Kirik läbi aja“.</ref> Religioonisotsioloog Ringo Ringvee esitatud EELK statistika järgi oli 2003. aastal kirikul 166 036 liiget ja 42 663 annetajaliiget, 2019. aastal vastavalt 155 298 ja 26 042. Ristimiste arv vähenes samal ajal 3097-lt 1435-ni ning kiriklike matuste arv 3647-lt 2804-ni. Kõik aktiivsusnäitajad siiski ei vähenenud: armulaualiste arv kasvas 2003. aasta 113 668-lt 2019. aastaks 145 666-ni ning jumalateenistuste arv 15 483-lt 16 991-ni.<ref name="Ringvee2021">„EELK teemalist loengusarja jätkas 27. oktoobril Ringo Ringvee“. e-Kirik, 2021.</ref> {| class="wikitable" ! Aasta ! Annetajaliikmeid ! Ristimisi ! Matuseid |- | 1986 | 48 590 | – | – |- | 1992 | 76 132 | – | – |- | 2003 | 42 663 | 3097 | 3647 |- | 2015 | 29 022 | 1964 | 2715 |- | 2019 | 26 042 | 1435 | 2804 |- | 2025 | 20 180 | 1156 | 2298 |} <small>1986. ja 1992. aasta annetajaliikmete andmed pärinevad EELK ajaloolisest ülevaatest. 2003. ja 2019. aasta andmed Ringo Ringvee esitatud EELK statistikast ning 2015. ja 2025. aasta andmed EELK 2025. aasta tegevusstatistikast.<ref name="EELK-ajalugu"/><ref name="Ringvee2021"/><ref name="Viilma2026">Urmas Viilma. „Peapiiskop Urmas Viilma: Olukorrast kirikus“. e-Kirik, 2026.</ref></small> Aastatel 2015–2025 vähenes EELK ristitud liikmete arv 159 816-lt 151 492-ni ning annetajaliikmete arv 29 022-lt 20 180-ni. Peapiiskop Urmas Viilma nimetas 2026. aastal annetajaliikmete 30,5-protsendilist vähenemist kogudusliku kandepinna nõrgenemise märgiks. Samal kümnendil vähenes konfirmeeritute arv 1404-lt 1072-ni, armulaualiste arv 149 052-lt 128 246-ni, jumalateenistuste arv 16 978-lt 13 968-ni ning jumalateenistustel osalemiste koguarv 788 242-lt 722 812-ni.<ref name="Viilma2026"/> Kõige suurem protsentuaalne langus toimus laste- ja noorsootöös. Regulaarses lastetöös osalenute arv vähenes 2015. aasta 2862-lt 2025. aastaks 1103-ni ehk umbes 62% ning regulaarses noorsootöös osalenute arv 1006-lt 269-ni ehk umbes 73%. Viilma nimetas laste- ja noorsootöö näitajaid EELK 2025. aasta statistikas kõige valusamateks. Samal ajal kasvas koguduste juhtorganites osalenud noorte arv 2020. aasta 23-lt 2025. aastaks 43-ni, mida Viilma nimetas lootustandvaks märgiks.<ref name="Viilma2026"/> EELK liikmestatistikast eraldi mõõdab rahvaloendus inimeste enda usulist enesemääratlust. Statistikaameti andmetel pidas 2000. aasta rahvaloendusel luteri usku omaks 14%, 2011. aastal 10% ja 2021. aastal 8% vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Eestlaste seas pidas 2021. aastal luterlust omaks 11%. Luterlaste vanuseline koosseis oli seejuures Eesti suuremate usuliste rühmade seas üks vanemaid: keskmine luterlane oli 62-aastane ning pooled luterlased olid vanemad kui 64 aastat.<ref name="Rahvaloendus2021">Statistikaamet. „Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad“. 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus.</ref> Kiriku häälekandja, ajalehe [[Eesti Kirik|Eesti Kirik]] trükiarv on samuti pikaajaliselt vähenenud. Eesti Meediaettevõtete Liidu avaldatud trükikodade andmetel trükiti lehte 1998. aastal 3000–3300 eksemplari, 2003. aastal 2300 ja 2010. aastal umbes 2100 eksemplari.<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-1998-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 1998 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2003-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 2003 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statarhiiv/statistika-2010-arhiiv/ |Pealkiri=Statistika 2010 arhiiv |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Seejärel püsis trükiarv umbes kümme aastat 2000 eksemplari juures.<ref>{{Netiviide |URL=https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |Pealkiri=Ajaleht Eesti Kirik tähistab väärikat sünnipäeva |Väljaanne=EELK |Kasutatud=22.09.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211026233309/https://eelk.ee/et/uudised/ajaleht-eesti-kirik-tahistab-vaarikat-sunnipaeva/ |arhiivimisaeg=26.10.2021 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2021/ |Pealkiri=Statistika 2021 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> 2024. aasta veebruaris vähenes trükiarv 1400 eksemplarini<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/statistika-2024/ |Pealkiri=Statistika 2024 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> ning 2026. aasta esimesel poolel oli see 1100–1200 eksemplari.<ref>{{Netiviide |URL=https://meedialiit.ee/statistika/ |Pealkiri=Statistika 2026 |Väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Paberleht ilmub kolm korda kuus. Kuu esimesel kolmapäeval ilmub leht ainult digilehena.<ref>{{Netiviide |URL=https://eestikirik.ee/tellimine |Pealkiri=Ajalehe Eesti Kirik tellimine |Väljaanne=Eesti Kirik |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> Kiriku juhtkond on liikmeskonna eri näitajate arengut tõlgendanud erinevalt. 2017. aastal märkis peapiiskop Viilma, et ristitud liikmete koguarv oli eelnenud aastaga võrreldes kasvanud, kuigi nimelise annetuse teinud liikmete arv oli tema sõnul langenud juba umbes 15 aastat. Viilma seostas erinevust muuhulgas inimeste väheneva sooviga organisatsiooniliselt kuuluda.<ref name="ERR2017">„Haldusreform võib tuua muudatusi ka kogudustes“. ERR, 25. aprill 2017.</ref> Lääne praostkonna praost Kaido Saak ütles 2021. aastal praostkonna sinodil, et liikmeannetuste langus ei ole tema hinnangul seotud koguduste töökusega ning „Jeesus ei ole käskinud meil maksumaksjate arvu pärast muretseda“. Samas nimetas ta kurvastavaks, et mõnes praostkonna koguduses ei olnud eelnenud nelja aasta jooksul toimunud ühtegi ristimist ega konfirmatsiooni.<ref>{{Netiviide |Autor=Liina Raudvassar |URL=https://eestikirik.ee/koostoovalmidust-kiites |Pealkiri=Koostöövalmidust kiites |Väljaanne=Eesti Kirik |Aeg=16.06.2021 |Kasutatud=22.09.2026}}</ref> 2025. aastal rõhutas ta samuti, et institutsionaalse kirikukuuluvuse nõrgenemine ei pruugi tähendada samaväärset emotsionaalse või vaimuliku kuuluvustunde kadumist.<ref name="Viilma2025">Urmas Viilma. „Tulevik sirutub olevikku: peapiiskop Urmas Viilma kõne Inglise Kiriku sinodil Londonis“. e-Kirik, 27. veebruar 2025.</ref> 2026. aastal nimetas Viilma pikaajalist annetajaliikmete langust siiski tõsiseks, juhtides samal ajal tähelepanu ristimiste ja konfirmatsioonide mõningasele kasvule aastatel 2023–2025. Ristimiste arv kasvas sel perioodil 1004-lt 1156-ni ja konfirmatsioonide arv 851-lt 1072-ni. Viilma sõnul ei olnud veel alust nimetada seda trendi pöördumiseks.<ref name="Viilma2026"/> Kokkuvõtvalt on EELK aktiivne ja passiivne liikmeskond olnud pikas plaanis järjepidevas languses. == Juhtkond == {{Vaata|EELK peapiiskop|EELK konsistoorium|EELK Kirikukogu|Vaimulike konverents}} EELK-d juhib [[kirikupea]]na [[Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop]], kelleks on alates 2. veebruarist 2015 [[Urmas Viilma]].{{lisa viide}} Peapiiskop valitakse kirikukogul kõikide EELK teenistuses olevate piiskoppide ja preestrite seast. Peapiiskopi katedraalkirikuks on [[Tallinna toomkirik]].<ref name="Põhikiri">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/pohikiri/ |pealkiri=Põhikiri |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Peapiiskopi alaliste asetäitjate ja abilistena kiriku juhtimisel tegutsevad talle alluvad [[Piiskop (EELK)|piiskopid]], kelleks on 2025. aasta seisuga [[Põhja-Eesti piiskop]] [[Ove Sander]], [[Lõuna-Eesti piiskop]] [[Marko Tiitus]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Anti Toplaan]]. [[EELK konsistoorium]]i ehk kirikuvalitsuse moodustavad [[peapiiskop]], [[piiskop]]id, [[EELK kantsler|kantsler]] ja kuni neli [[assessor]]it. Kiriku kõrgeim seadusandlik organ on [[EELK Kirikukogu]], mille kutsub kokku peapiiskop või piiskop. Selle tööd juhib kirikukogu juhatus, mille moodustavad peapiiskop ja kaks abijuhatajat, kellest üks valitakse konsistooriumisse kuulujate seast ja konsistooriumisse mittekuuluvate kirikukogu ilmikliikmete hulgast.<ref name="Kirikuseadustik" /> == Struktuur == === Piiskopkonnad ja praostkonnad === {{Vaata|Piiskopkond (EELK)|Praostkond (EELK)}} EELK [[piiskopkond]]i juhib piiskop, kes võib seejuures piiskopkonna juurde moodustada nõukogu. Sellesse kuuluvad piiskop ise, talle alluvad praostid, piiskopkonna katedraalkiriku koguduseõpetaja ning igast praostkonnast üks sinodi valitud ilmikliige.<ref name="Kirikuseadustik" /> 1. maist 2024 jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks, mis jagunevad omakorda 12 praostkonnaks.<ref>[https://www.meiekirik.net/index.php/uudislood/2571-alates-taenasest-jaguneb-eelk-neljaks-piiskopkonnaks Alates tänasest jaguneb EELK neljaks piiskopkonnaks], Meie Kirik, 1. mai 2024</ref> # [[EELK Tallinna peapiiskopkond]], mille moodustab [[Tallinna praostkond]]. Seda juhib [[EELK peapiiskop]], peapiiskopkonna [[katedraalkirik]]uks on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]]. # [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Lääne-Harju praostkond]], [[Ida-Harju praostkond]], [[Järva praostkond]] ja [[Viru praostkond]]. Seda juhtiva [[Põhja-Eesti piiskop]]i vastutada on ka eestikeelne [[Hajala|diasporaa]] ja EELK kogudused üle maailma<ref>[https://e-kirik.eelk.ee/2024/ove-sander-seatakse-ametisse-pohja-eesti-piiskopkonna-piiskopina/ Ove Sander seati ametisse Põhja-Eesti piiskopkonna piiskopina], eelk.ee, (vaadatud 21.05.2024)</ref>. Piiskopkonna katedraalkirik on [[Tallinna Piiskoplik Toomkirik]]. # [[EELK Lõuna-Eesti piiskopkond]], mille moodustavad [[Tartu praostkond]], [[Viljandi praostkond]], [[Võru praostkond]] ja [[Valga praostkond]]. Seda juhtib [[Lõuna-Eesti piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Viljandi Jaani kirik]]. # [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]], mille moodustavad [[Saarte praostkond]], [[Lääne praostkond]] ja [[Pärnu praostkond]]. Seda juhib [[Saare-Lääne piiskop]], piiskopkonna katedraalkirik on [[Kuressaare Laurentiuse kirik]]. Uusi piiskopkondi võib moodustada EELK kirikukogu.<ref name="Kirikuseadustik" /> 2024. aastani oli EELK-l Eestis 12 [[praostkond]]a ja aastatel 2010–2017 eksisteeris eraldiseisev [[Välis-Eesti piiskopkond]]<ref>[https://online.le.ee/2017/05/25/valis-eesti-piiskopkond-kaob-ajalukku/ Välis-Eesti piiskopkond kaob ajalukku], 25. mai 2017 </ref>. === Kogudused === {{Vaata ka|Kogudus (EELK)|EELK koguduste loend}} [[Pilt:Viljandi6.jpg|pisi|Viljandi Pauluse kirik]] Kogudused on EELK kohalikud ühendused, mis koonduvad ajalooliste kihelkondade või muul alusel.<ref name="Kirikuseadustik" /> Eestis oli 2018. aasta seisuga 167 EELK kogudust, mis on jaotatud 12 praostkonda. Kokku arvati luterliku kirikuga seotud olevat umbes 170 000 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |pealkiri=Tänapäeva Eesti usuelu ja kirikud |autor=[[Toomas Jürgenstein]] |väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik |vaadatud=21. september 2018 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226094129/http://www.eelk.ee/~ltund/ajalugu/ajalugu6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Välismaal tegutseb kolm kogudust: [[Peterburi Jaani kogudus]], [[Toronto Peetri kogudus]] ja [[Toronto Vana-Andrese kogudus]]. === EELK asutused === * SA [[EELK Usuteaduse Instituut]] * SA [[SA Ajaleht Eesti Kirik|Ajaleht Eesti Kirik]] * SA [[EELK Tallinna Diakooniahaigla]] * SA [[EELK Misjonikeskus]] * MTÜ [[EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus]] * MTÜ [[EELK Kirikumuusika Liit]] * MTÜ [[EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus]] * MTÜ [[Eesti Kristlik Raudteelaste Ühing]] * SA [[EELK Laagrikeskus "Talu"]] * OÜ [[Kiriku Varahaldus]] * SA [[Johanniitide Abi Eestis]] * [[EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus]] == Vaimulikud == {{Vaata|EELK vaimulikud}} Kiriku põhikirja ja kehtiva kirikuseadustiku kohaselt on vaimuliku ameti astmeteks EELK-s [[piiskop]], [[preester]] (õpetaja) ja [[diakon]].<ref name="Kirikuseadustik" /><ref name="Vaimulik">{{Netiviide |url=https://eestikirik.ee/vaimuliku-ameti-astmed-piiskop-preester-diakon |pealkiri=Vaimuliku ameti astmed: piiskop, preester, diakon |aeg=4. veebruar 2015 |autor=Joel Siim |väljaanne=[[Eesti Kirik]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Lisaks võivad EELK-s, piiskopkondades ja praostkondades teenida [[vikaar]]vaimulikud, kes on vastavalt vikaarõpetajad või diakonid.<ref name="Kirikuseadustik" /> Nii piiskopid kui ka preestrid tegelevad õpetamise, usukuulutamise, [[sakrament]]ide talitamise ja [[kirikukari]] rakendamisega. Diakonite ülesandeks on koguduses sõnalugemine, eestpalve juhtimine, armulaua jagamine, koguduse õpetamisele kaasaaitamine ja kristlik hoolekanne.<ref name="Kirikuseadustik" /> Vaimulikuna tohivad EELK-s teenida vaid isikud, kes on EELK piiskopi ordineeritud või kirikult vastava tunnustuse saanud.<ref name="Põhikiri" /> Kirikuseadustiku kohaselt peab kandidaat olema "jumalakartlik kirikuliige, kes oma isikuomaduste ning füüsiliste ja tervislike eelduste poolest on võimeline seda ametit pidama". Nii preestrite kui diakonite ordineerimise otsustab peapiiskop, kes võib selle ka ise läbi viia või delegeerida ordineerimise mõnele piiskoppidest.<ref name="Kirikuseadustik" /> Alates 2026. aastast kestab vaimuliku teenistusiga kuni riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni, välja arvatud juhul, kui tema ametiaega pikendatakse kuni 72-aastaseks saamiseni. Peapiiskopi ja piiskoppide ametiaja pikendamise üle otsustab kirikukogu, preestrite ja diakonite puhul konsistoorium. Kuni 31. detsembrini 2025 võisid vaimulikud teenida kuni 65-aastaseks saamiseni. Teenistusiga ületav vaimulik siirdub konsistooriumi vastava heakskiitva otsuse korral emerituuri. Emeriitvaimulikeks võidakse arvata ka tervislikel põhjustel. Emerituuri arvatud vaimulikud kannavad oma viimasele ordinatsioonile või ametikohale vastavat tiitlit ja ametirõivaid. Kokku kokkuleppel vastava tegevvaimulikega võivad nad teenida edasi ka kirikutes.<ref name="Kirikuseadustik" /><ref name="Vaimulik" /> Emeriteerunud piiskopid olid 2025. aasta seisuga [[Andres Põder]], [[Joel Luhamets]], [[Tiit Salumäe]] ja [[Einar Soone]]. Jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kannavad vaimulikud liturgilist rõivastust. Näiteks jumalateenistustel abilistena teenides ja talitustel võivad vaimulikud kanda koorirüüd koos [[stool]]aga. Samuti võib vaimulik koos ametirõivastega kanda baretti.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> === Piiskopid === Lisaks eelmainitud, preestritega samalaadsetele ülesannetele vastutavad piiskopid ülevaatajatena oma kirikus ja/või piiskopkonnas antava vaimuliku õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest.<ref name="Kirikuseadustik" /> EELK piiskopid valitakse kirikukogul parasjagu teenivate preestrite seast,<ref name="Põhikiri" /> kusjuures kandidaadiks saavad olla vähemalt 15 aastat preestrina teeninud vaimulikud.<ref name="Kirikuseadustik" /> Valituks osutumisel määrab kiriku konsistoorium neile vajaduse järgi tiitli ja asukohalinna. Nad astuvad ametisse ordinatsiooni järel.<ref name="Põhikiri" /> Piiskoppide ametitunnusteks on kirikuseaduse järgi [[mitra]], [[piiskopirist]] ja [[piiskopisau]]. Liturgiliste rõivastena kasutavad nad [[alba]]t, vööd ja [[stoola]]t, kusjuures [[missa]]l armulaua pühitsemisel kannavad nad [[kaasula]]t, muudel jumalateenistustel või tseremooniatel piiskopimantlit.<ref name="Liturgiline rõivastus">{{Netiviide |url=https://www.eelk.ee/inc.seadustik.php?id=33&jaotus=osa |pealkiri=§ 33. Vaimuliku liturgiline rõivastus |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> Vaimulikusärk on kas must või violetne. Juhul, kui piiskop teenib koos EELK peapiiskopiga, jätab ta oma saua kasutamata.<ref name="Vaimulik" /> ''[[Ex officio]]'' on nad nõukogu liikmeks endale määratud katedraalkirikus tegutsevas koguduses või koguduses, millesse nad liikmena kuuluvad. Samuti omavad nad samal moel vastava koguduse juhatuse koosolekutel hääleõigust.<ref name="Põhikiri" /> === Preestrid === [[Preester|Preestrite]] liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö, stoola ja missadel armulaua pühitsemisel kaasula või must [[talaar]] lõikadega. Muudel teenistustel või tseremooniatel kannavad nad keepi. Praostid võivad kanda talaari peal praostikraed.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> Preestriks tohib oridineerida vähemalt 24-aastase isiku, kelle konfirmatsioonist on seejuures möödunud vähemalt viis aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit ning hariduselt teoloogia alal magistrikraad, seejuures eksamid sooritatud ''pro [[venia concionandi]]'' ja ''[[pro ministerio]]'' <ref name="Kirikuseadustik">{{Netiviide |url=https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/ |pealkiri=Kirikuseadustik |väljaandja=[[EELK]] |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> ==== Praostid ja abipraostid ==== [[Praost]]ideks on EELK-s [[praostkond]]i juhtivad preestrid, kelle asetäitjate ja abilistena tegutsevad abipraostid.<ref name="Põhikiri" /> Praost ja abipraost valib ametisse vastava praostkonna sinod nelja-aastaseks ametiajaks, nad kinnitatakse ametisse kiriku konsistooriumis. Konsistoorium võib kirikuseadustiku põhjal tähtajaliselt praosti ja abipraosti volitusi peatada.<ref name="Põhikiri" /> Praosti kohale kandideeriv vaimulik peab olema teeninud vähemalt seitse aastat preestrina, abipraosti ameti kandidaat vähemalt viis aastat.<ref name="Kirikuseadustik" /> Praosti ja abipraosti puudumisel võib konsistoorium praostkonna ajutiseks juhiks määrata mõne selle preestri või anda selle hooldamine ajutiselt mõne teisele praostile või piiskopile.<ref name="Põhikiri" /> Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kannab kiriku esindamisel ja peapiiskopilt saadud ülesannete täitmisel ajaloolist tiitlit toompraost.<ref name="Kirikuseadustik" /> === Diakonid === [[Diakon]]i kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane ning tema konfirmatsioonist peab olema möödunud vähemalt kolm aastat. Ordineerimiseks peab tal olema peapiiskopi heakskiit, teoloogia alal bakalaureusekraad ning sooritatud vastavad eksamid.<ref name="Kirikuseadustik" /> Diakonite liturgiline rõivastus on kirikuseaduse järgi alba, vöö ja stoola või must talaar lõikadega.<ref name="Liturgiline rõivastus" /> == Autasud ja muud tunnustusavaldused == EELK annab välja mitmesuguseid [[autasu]]sid ja muid [[tunnustusavaldus]]i. EELK tunnustustega seotu on kirjas [[EELK kirikuseadustik]]us.<ref name="Kirikuseadustikarhiiv" /> Väljaantavad tunnustusavaldused on järgmised:<ref name="Kirikuseadustik" /> * Aumärgid ** [[EELK kuldrist]] ** [[EELK teeneterist]] ** EELK teeneteristi tunnustusmärk * Tunnustuskirjad ** elutöö preemia ** meediapreemia ** aukiri ** tänukiri. EELK [[aunimetus]] on titulaarpraost.<ref name="Kirikuseadustikarhiiv" /> == Ühiskondlikud seisukohad ja sisemine pluralism == EELK-l on Eesti ühiskonnas ajaloolise rahvakiriku roll ning selle avalikke seisukohti kasutatakse sageli viitena nn „kristlike väärtuste“ määratlemisel poliitika ja ühiskonnaelu kontekstis. Eesti Kirikute Nõukogu kogumikus ''Astu alla rahva hulka'' rõhutatakse, et kiriku kaudu jõuavad kristlikud väärtused – näiteks inimväärikus, vastutustunne ja ligimesearmastus – ka rahva ja riigi ellu, ning tuuakse välja, et märkimisväärne osa elanikkonnast eeldab kirikutelt väärtusdebatis osalemist.<ref name="Joks2012">{{Raamatuviide |autor=toim. Eerik Jõks |pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist |aasta=2012 |väljaandja=Eesti Kirikute Nõukogu |isbn=9789949922819 }}</ref> Riho Altnurme ja teised autorid on korduvalt käsitlenud kristlike väärtuste rolli Eesti ühiskonnas ja poliitikas, osutades, et kirikute mõju ei piirdu üksnes usueluga, vaid ulatub ka väärtuskasvatuse ja avaliku arutelu tasandile.<ref name="Altnurme2005">{{Netiviide |URL=https://eestikirik.ee/kristlikud-vaartused-eesti-poliitikas |Pealkiri=Kristlikud väärtused Eesti poliitikas – kas paljad sõnad? |Autor=Riho Altnurme |Väljaanne=Eesti Kirik |Aeg=16. november 2005 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="EKN2012">{{Netiviide |URL=https://ekn.ee/wp-content/uploads/2025/01/Astu-alla-rahva-hulka.pdf |Pealkiri=Astu alla rahva hulka: artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist (PDF) |Väljaanne=Eesti Kirikute Nõukogu |Aeg=2012 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> === Abielu ja perekonnapoliitika === EELK ametliku õpetuse kohaselt on abielu Jumala poolt seatud liit ühe mehe ja ühe naise vahel.<ref name="Piiskopid2021">{{Netiviide |URL=https://e-kirik.eelk.ee/2021/piiskopid-eelk-seisukohad-usu-ja-moraali-kusimustes-ei-ole-muutunud/ |Pealkiri=Piiskopid: EELK seisukohad usu ja moraali küsimustes ei ole muutunud |Väljaanne=e-Kirik |Aeg=20. oktoober 2021 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Samale arusaamale tuginevad ka kiriku seisukohavõtud kooseluseaduse ja perekonnaseaduse muudatuste suhtes, kus EELK on korduvalt rõhutanud, et peab abielu traditsiooniliselt mehe ja naise liiduks ning eelistab muude kooseluvormide jaoks eraldi õiguslikke lahendusi.<ref name="ERR2017Constitution">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/645909/eelk-head-marriage-should-be-defined-in-constitution-as-between-man-woman |Pealkiri=EELK head: Marriage should be defined in Constitution as between man, woman |Väljaanne=ERR News |Aeg=30. november 2017 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="ERR2018Constitution">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/825675/eelk-council-supports-amending-constitution-to-define-marriage |Pealkiri=EELK council supports amending Constitution to define marriage |Väljaanne=ERR News |Aeg=24. aprill 2018 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2023. aastal perekonnaseaduse muutmise ja abielu sooneutraalseks muutmise arutelude ajal teatas EELK, et võib loobuda riigi nimel abielude registreerimisest, kui seadus ei arvesta kiriku õpetusega.<ref name="ERR2023Opinion">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609027340/eelk-archbishop-church-was-coerced-over-registration-of-marriages-issue |Pealkiri=EELK Archbishop: Church was coerced over registration of marriages issue |Autor=Urmas Viilma |Väljaanne=ERR News |Aeg=6. juuli 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="ERR2023Suspend">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609030046/same-sex-marriage-legalization-prompts-eelk-to-suspend-registering-unions |Pealkiri=Same-sex marriage legalization prompts EELK to suspend registering unions |Väljaanne=ERR News |Aeg=9. juuli 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2023. aasta oktoobris kinnitas EELK piiskoplik nõukogu siiski, et vaimulikud, kes tegutsevad ühtaegu ka riigi perekonnaseisuametnikena, jätkavad ainult mees-naine abielude registreerimist, samal ajal kui samaaegne riiklik õigusraamistik võimaldab ka samasooliste paaride abielu sõlmimist teiste registripidajate juures.<ref name="ERR2023ManWoman">{{Netiviide |URL=https://news.err.ee/1609136516/estonia-s-lutheran-clergy-to-continue-registering-only-man-woman-marriages |Pealkiri=Estonia's Lutheran clergy to continue registering only man-woman marriages |Väljaanne=ERR News |Aeg=18. oktoober 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref><ref name="EW2023ManWoman">{{Netiviide |URL=https://estonianworld.com/life/the-estonian-lutheran-church-the-clergy-can-only-officiate-a-marriage-of-a-man-and-a-woman/ |Pealkiri=The Estonian Lutheran Church: the clergy can only officiate a marriage of a man and a woman |Väljaanne=Estonian World |Aeg=18. oktoober 2023 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> === Vaidlused ja sisemine pluralism === EELK ametlikud seisukohad seksuaaleetika ja abielu küsimuses on toonud kaasa ühiskondlikku kriitikat nii kiriku konservatiivse hoiakuga mittenõustujate kui ka nende seast, kelle arvates on kirik olnud liialt kompromissialdis. Samuti on EELK sees märgata teatud pluralismi, kus osa vaimulikke rõhutab traditsioonilist õpetust, teised aga püüavad kiriku positsiooni siduda tugevamalt inimõiguste ja kaasava ühiskonnakäsitlusega.<ref name="EKN2012" /> Eriti laialdast vastukaja pälvis vaimulik [[Annika Laats]], kes on avalikult toetanud seksuaalvähemuste kaasamist ja väljendanud kriitikat kiriku ametliku abieluõpetuse suhtes. 2017. aastal taunis peapiiskop [[Urmas Viilma]] Laatsi esinemist ETV saates, rõhutades, et see erines EELK ametlikust seisukohast.<ref name="ERR2017Laats">{{Netiviide |URL=https://uudised.err.ee/635291/urmas-viilma-taunis-annika-laatsi-sonavottu-etv-eetris |Pealkiri=Urmas Viilma taunis Annika Laatsi sõnavõttu ETV eetris |Väljaanne=ERR |Aeg=5. oktoober 2017 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> 2021. aastal andis peapiiskop Laatsile kirjaliku manitsuse, mis käsitles tema avalikke sõnavõtte abielu ja kooseluseaduse teemal.<ref name="Obj2021Laats">{{Netiviide |URL=https://objektiiv.ee/annika-laats-sai-peapiiskopilt-abielu-kohta-oeldu-eest-kirjaliku-manitsuse/ |Pealkiri=Annika Laats sai peapiiskopilt abielu kohta öeldu eest kirjaliku manitsuse |Väljaanne=Objektiiv |Aeg=19. jaanuar 2021 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Konservatiivsetel kirikuringkondadel on Laatsi seisukohtade suhtes olnud terav kriitika, teda on süüdistatud EELK õpetuse „õõnestamises“.<ref name="MK2020Laats">{{Netiviide |URL=https://www.meiekirik.net/index.php/arvamus/1959-annika-laats-jatkab-kiriku-opetuse-avalikku-oonestamist |Pealkiri=Annika Laats jätkab kiriku õpetuse avalikku õõnestamist |Väljaanne=Meie Kirik |Aeg=23. detsember 2020 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Samal ajal on Laats saanud tunnustust väljaspool kirikut, näiteks valiti ta 2024. aastal Eesti Inimõiguste Keskuse poolt üheks aasta inimõiguste kaitsjaks põhjusel, et ta on „toetanud pikka aega avalikus debatis haavatavaid rühmi, sh LGBT+ kogukonda“.<ref name="Runne2024">{{Netiviide |URL=https://humanrights.ee/uudised/inimoiguste-kaitsjad-eestis-on-feministeerium-president-kaljulaidi-fond-jakob-rosin-ja-annika-laats/ |Pealkiri=Inimõiguste kaitsjad Eestis on Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats |Autor=Egert Rünne |Väljaanne=Eesti Inimõiguste Keskus |Aeg=11. detsember 2024 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> Sellised näited on toonud tähelepanu EELK sisemisele mitmehäälsusele: ametlik õpetus ja kirikukogu otsused on valdavalt konservatiivsed, kuid üksikute vaimulike ja ilmikute seisukohad võivad oluliselt erineda, mis avaldub ka avalikes debattides ja ajakirjanduses.<ref name="KJT2018">{{Netiviide |URL=https://kjt.ee/2018/05/religioon-ja-poliitika-praktikas/ |Pealkiri=Religioon ja poliitika praktikas |Autor=Eerik Jõks |Väljaanne=Kirik & Teoloogia |Aeg=11. mai 2018 |Kasutatud=2025-11-18}}</ref> == Vaata ka == * [[EELK Konsistoorium]] * [[Eesti Luterlik Rahuühendus]] * [[Kristliku Noorsootöö Sekretariaat]] * [[Eesti Kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kirikuseadustikarhiiv">https://web.archive.org/web/20150903151727/http://www.eelk.ee/seadustik/tryki_seadus_osa.php?id=395 (vaadatud 03.09.2015)</ref> }} == Kirjandus == * Masendavad teated Kodu-Eestist: Jumalasõna jagab MVD. Võitleja, juuli 1952, nr 1, lk 1. * Nõukogude kirikud Luterlikku Maailmaliitu. Välis-Eesti, 17. august 1963, nr 26, lk 1. * "Ärge märkige küüditamisi ja Vabaduspäeva". [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 26. jaanuar 1974, nr 7, lk 1 ja 11. == Välislingid == * [http://www.eelk.ee Koduleht] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/94367069/juhtkiri-riigikiriku-roll-eelk-langust-ei-peata Juhtkiri | Riigikiriku roll EELK langust ei peata] Eesti Päevaleht, 23. august 2021 * [[Eero Epner]], [[Holger Roonemaa]], [[Oliver Kund]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/94357313/kuidas-peapiiskop-ehitas-kirikust-eesti-voimsaima-lobivorgustiku Kuidas peapiiskop ehitas kirikust Eesti võimsaima lobivõrgustiku] [[Eesti Päevaleht]], 23. august 2021 [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelne Luterlik Kirik| ]] [[Kategooria:1949. aasta Eestis]] sdlo6jjo9alsu8newh7pgizfqigdkvh 0 548 7256365 6952432 2026-10-20T14:29:43Z Kask 77839 Viited 7256365 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Innocentius XI |pilt =Jacob Ferdinand Voet - Portrait of Innocenzo XI Odescalchi (cropped).jpeg |sünninimi = Benedetto Odescalchi |valitsemisaja algus= [[21. september]] [[1676]] |valitsemisaja lõpp= [[12. august]] [[1689]] |eelkäija = [[Clemens X]] |järeltulija = [[Aleksander VIII]] |vanemad = Livio Odescalchi,<br />Paola Castelli |sünnikuupäev = [[19. mai]] [[1611]] |sünnikoht = [[Como]] |surmakuupäev = 12. august [[1689]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis= ''Avarus non implebitur''<!-- ("The covetous man is not (never) satisfied [with money]")--> |vapp= Coat of arms of Innocentius XI.svg |autogramm= Signature of Pope Innocent XI.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Innocentius XI''' ('''Benedetto Odescalchi''', [[19. mai]] [[1611]] – [[12. august]] [[1689]]) oli [[paavst]] [[1676]]–1689. Ta oli 240. paavst. Benedetto Odescalchi sündis [[Como]]s [[pankur]] Livio Odescalchi ja Paola Castelli peres. Ta õppis Comos [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is ja asus 15-aastaselt tööle suguvõsale kuuluvas [[pank|pangas]] [[Genova]]s. Odescalchi tundis kutsumust saada [[vaimulik]]uks, mistõttu ta loobus senisest tulusast ametist ning jätkas oma õpinguid [[Rooma]]s ja [[Napoli]]s, omandades [[1639]] [[doktorikraad]]i [[õigusteadus]]te alal. Ta sai tuntuks [[legaat|legaadina]] [[Ferrara]]s, kuhu ta oli [[Innocentius X]] poolt saadetud abistama näljahädalisi. [[1666]] tutvustas [[Aleksander VII]] teda Ferrara kodanikele kui ''patrem pauperum'' (vaeste isa). Odescalchi annetas [[piiskop]]ina valdava osa oma sissetulekutest vaestele. [[1656]] astus ta tervislikel põhjustel oma ametikohtadelt tagasi. [[1655]]–1676 osales [[kardinal]] Odescalchi 4 [[konklaav]]il ja kuulus konklaavidel moodustatud [[Squadrone volante]] fraktsiooni. [[1669]]–[[1670]] toimunud konklaavil oleks Odescalchi valitud paavstiks, kuid [[Louis XIV]] käsul pani kardinal [[Emmanuel Théodose de la Tour d'Auvergne de Bouillon]] kardinalide otsusele Odescalchi valituksosutumisel [[veto]]. ==Ametid== [[Pilt:Geburtshaus_Innozenz_XI.jpg|pisi|Innocentius XI sünnikodu [[Como]]s]] *[[15. mai]] [[1640]] apostellik protonotar participantium *[[1642]] Signatura gratiae referent *Camera Apostolica president *[[Ancona]] [[komissar]] *[[Macerata]] [[kuberner]] *[[Marche]] rahanduskomissar *[[Picena]] kuberner *[[6. märts]] [[1645]] – 21. aprill 1659 [[kardinaldiakon]] *[[24. aprill]] 1645 – 21. aprill 1659 Santi Cosma e Damiano kardinaldiakon *[[22. jaanuar]] [[1647]] – 4. aprill 1650 Signatura gratiae [[kardinalprefekt]] *[[15. juuni]] [[1648]] [[legaat]] [[Ferrara]]s *[[4. aprill]] [[1650]] – 6. märts 1656 [[Novara]] piiskop *[[21. aprill]] [[1659]] – 21. september 1676 San Onofrio [[kardinalpreester]] *[[12. jaanuar]] [[1660]] – [[24. jaanuar]] [[1661]] [[kardinalide kolleegium]]i [[camerlengo]] *[[1666]] legaat Ferraras ==1676. aasta konklaav== Innocentius XI valiti paavstiks 21. septembril 1676 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[kardinal]] [[Francesco Maidalchini]] poolt. Ta võttis nime arvatavasti [[Innocentius X]] järgi, kes pühitses Odescalchi kardinaliks, kuid tema nimevalikut võis määrata ka [[Innocentius VIII]], kelle sugulane kardinal [[Alderano Cibo]] oli Odescalchi sõber. [[2. august]]ist 21. septembrini 1676 toimunud konklaavi viimases voorus osales 63 kardinali. Sellel konklaavil moodustati mitmest endisest [[Squadrone volante]] fraktsiooni kardinalist [[Zelanti]] fraktsioon. Kardinal Odescalchi oli sellel konklaavil kõige mõjukam soosik. Tema peamine vastane kardinal [[Celio Piccolomini]] sai esialgu arvukalt hääli, kuid mitte vajalikku enamust, mistõttu kardinal [[Benedictus XIII|Vincenzo Maria Orsini di Gravina]] ettepanekul toetas enamik kardinalidest üksmeelselt Odescalchit. Odescalchi keeldus kardinalide otsust tunnustamast, soovitades neil valida mõnda teist isikut ja nõudis täiendavate voorude korraldamist. Lõpuks saavutas ta 47 häält, mis oli sellel konklaavil valituks osutumiseks vajalik häältehulk. Louis XIV kavatses kardinalide valikule panna vetot, kuid muutis oma otsust. Uus paavst esitas konklaavil kardinalidele 14-punktilise reformiprogrammi, millega kardinalid nõustusid. [[21. august]]il suri kardinal [[Virginio Orsini]] ja [[27. august]]il kardinal [[Carlo Bonelli]]. ==Välispoliitika== [[Pilt:Louis_XIV_(Mignard).jpg|pisi|[[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIV]]. [[Pierre Mignard]]i [[portree]]]] ===Suhted Prantsusmaaga=== ====Tüli regaaliõiguse pärast==== [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIV]] kuulutas [[1673]] ja [[1675]] avaldatud [[edikt]]idega [[regaaliõigus]]e [[Prantsusmaa]] kõikidest [[piiskopkond]]adest endale kuuluvaks, hõlmates selliste otsustega mõned regaaliõigusest seni sõltumatud olnud Lõuna-Prantsusmaa piiskopkonnad.<ref name="Regaal" /><ref name="Louis14" /> [[Alet]]' piiskop [[Nicolas Pavillon]] ja [[Pamiers]]' piiskop [[François-Etienne Caulet]], kelle piiskopkonnad olid seni kuninga kirikuõiguslikust mõjusfäärist välja jäänud, ei tunnustanud kuninga korraldust. Louis XIV nimetas seepeale Alet'sse uue piiskopi, keda toetas ka [[Narbonne]]'i peapiiskop [[Pierre de Bonzi]], kelle alluvusse Alet kuulus. Mõlemad põlu alla sattunud piiskopid kaebasid neile tehtud ülekohtust paavstile. Innocentius XI toetas [[märts]]is [[1678]], [[jaanuar]]is [[1679]] ja [[detsember|detsembris]] 1679 saadetud kirjades Caulet' nõudmisi, kuid piiskopid surid enne paavsti lõplikku otsust. Kuningal oli nüüd võimalus toetada endale meelepäraseid isikuid piiskoppidena, kuid Innocentius XI [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] mõlemad uued piiskopid ja jättis ametisse kinnitamata kuninga nimetatud [[prior]]i Charonne'i [[tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[klooster|kloostris]]. Innocentius XI nõudis kuningalt 1673 avaldatud edikti tühistamist, sest see sattus vastuollu [[Püha Tool]]i ja Prantsusmaa vahel sõlmitud seniste kokkulepetega. Paavsti tegevusest häiritud Louis XIV toetus oma põhimõtete õigustamiseks [[1680]] Prantsusmaa vaimulikkonna kirikukogu otsustele, mis rõhutasid kuninga autoriteedi ülimuslikkust paavsti suhtes Prantsusmaal. Erimeelsuste lahendamiseks ja [[gallikaani kirik]]u autonoomsuse selgitamiseks kutsus Louis XIV [[oktoober|oktoobris]] [[1681]] kokku Prantsusmaa vaimulikkonna assamblee, mille avas troonipärija kasvataja ja [[Meaux]]' piiskop [[Jacques-Bénigne Bossuet]].<ref name="Bossuet" /> Arutelude järel võeti [[19. märts]]il [[1682]] assambleel vastu [[gallikaani artiklid]].<ref name="Galli" /> Innocentius XI tühistas [[11. aprill]]il 1682 assamblee otsused, keeldus tunnustamast piiskoppe, kes artiklitele alla kirjutasid ja jättis kinnitamata kuninga poolt nimetatud piiskopid ning seetõttu oli [[1688]] Prantsusmaal 35 piiskopkonda ilma piiskopita. Paavsti poolehoiu võitmiseks tühistas Louis XIV [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1685]] [[Nantes'i edikt]]i.<ref name="Louis14" /> ====Tüli asüüliõiguse pärast==== Innocentius XI andis [[26. november|26. novembril]] 1677 ja [[22. veebruar]]il 1680 välja määrused, milles ta taunis välissaadikutele Roomas kehtivat [[asüüliõigus]]t ja tühistas [[7. mai]]l 1685 asüüliõiguse Roomas. Oma otsust kordas ta [[12. mai]]l [[1687]] avaldatud bullas "Cum alias". Pärast Prantsusmaa suursaadiku hertsog [[François Annibal d'Estrées]]' surma Roomas 1687 keeldus Innocentius XI vastu võtmast Prantsusmaa uut suursaadikut markii [[Henri Charles de Lavardin]]<nowiki/>i, kes tuli paavsti vastuseisust hoolimata 800 relvastatud mehega [[16. november|16. novembril]] Rooma ja hõivas jõuga saatkonna. Lavardin jäi hoolimata paavstiga tekkinud vastuoludest Rooma, kuid Innocentius XI keelas tal saamast osa [[armulaua sakrament|armulauast]]. Saanud teada, et Lavardin oli ikkagi saanud osa armulauast, [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Innocentius XI [[24. detsember|24. detsembril]] 1687 Lavardin'i, pani Roomas asuva prantslaste [[kogudus]]ele kuuluva San Luigi kiriku [[interdikt]]i alla ning kutsus vahepeal Louis' käsul vahi alla võetud [[nuntsius]]e kardinal [[Angelo Maria Ranuzzi]] [[Pariis]]ist tagasi. [[Jaanuar]]is [[1688]] teatas Innocentius XI Louis'le, et kuningas ja tema [[minister|ministrid]] on ekskommunitseeritud. 1689 kutsus kuningas Lavardin'i Roomast tagasi Pariisi. ====Konflikt Kölni peapiiskopkonna pärast==== [[Pilt:Kölner_Dom_von_Deutzer_Seite.jpg|pisi|[[Kölni toomkirik]]]] 1681 okupeerisid prantslased [[Köln]]i peapiiskopkonnale kuuluva [[Strasbourg|Strassburgi]] piiskopkonna, kus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningal]] puudus [[regaaliõigus]]. Prantsusmaa kuninga suhted [[Kölni peapiiskop]]i [[Maximilian Heinrich von Bayern]]iga püsisid siiski suhteliselt headena, sest Kölni poliitikat ajas Prantsusmaaga sõbralikke suhteid omav Strassburgi piiskop [[Franz Egon von Fürstenberg]]. Peapiiskop Maximiliani surma järel [[3. juuli]]l 1688 soovis Louis XIV tema järglasena näha uut Strasbourg'i piiskoppi kardinal [[Wilhelm Egon von Fürstenberg]]i, kes asus täitma peapiiskopi ajutise kohusetäitja ülesannet. Louis XIV esitas paavstile 1686 Prantsusmaa diplomaatilises teenistuses oleva Wilhelm Egon von Fürstenbergi võimaliku kandidaadina, keda määrata kardinaliks ja hoolimata sel ajal valitsenud keerulisest olukorrast, pühitses Innocentius XI Fürstenbergi kardinaliks. 1688 oli olukord muutunud, sest aasta alguses tungisid prantslased Kölni. Seoses Wilhelm Egon von Fürstenbergi ebasoosingusse sattumisega oli paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]] ühiseks kandidaadiks Kölni uueks peapiiskopiks [[Freising]]i ja [[Regensburg]]i piiskop, 17-aastane [[Joseph Clemens von Bayern]]. Prantsusmaa kuninga jaoks oleks Kölni peapiiskopkonna saamine oma mõjusfääri olnud väga olulise tähtsusega, kuna Kölni peapiiskopkonnale kuulusid [[Münster]]i, [[Paderborn]]i ja [[Hildesheim]]i piiskopkonnad, Münsteri piiskopkonnal oli aga ühine piir [[Madalmaade Ühendatud Provintsid]]ega, mis andis kuningale soodsama võimaluse tungimaks [[Holland]]isse. Kölni peapiiskopkonna hõivamine andis strateegilise positsiooni sissetungiks [[Saksamaa]]le ja Prantsusmaa kuningal oleks tekkinud võimalus mõjutada keisri valimisi, kuna Kölni peapiiskop oli [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigi]] [[kuurvürst]]. Vaatamata kuninga kavatsustele sai kanooniliselt peapiiskopiks ainult paavsti otsuse alusel ja sellepärast puudus kuningal juriidiline alus oma otsuse täideviimiseks. [[Madalmaad]]e valitseja [[William III|Oranje Willem]] ootas [[Prantsusmaa]] võimalikku rünnakut Kölni kaudu. Willem oli [[Inglismaa]] troonipretendent, kuid Inglismaa katoliiklasest kuningas [[James II (Inglismaa)|James II]] sai Kölni kriisi eel isaks ja Inglismaa protestandid saatsid Willemile kutse Inglismaale tulemiseks, kuid ta keeldus, et oodata ära Prantsusmaa edasine tegevus. Poliitilise kriisi tõttu lasi Louis XIV kardinal [[César d'Estrées]]' kaudu paavstile mõista anda [[katoliku kirik]]u pea ebakompetentsusest, lubades saata [[Itaalia]]sse sõjaväe ja hõivata [[Avignon]]i, kui vahepeal Kirikuriigi vägede poolt uuesti hõivatud [[Castro]]t ja [[Roncignone]]t ei tagastata Prantsusmaa liitlasele [[Parma hertsog]]ile. Vastuseks kuninga nõudmistele kinnitas Innocentius XI kaks päeva hiljem Kölni peapiiskopiks Joseph Clemensi, mille järel vallutas Prantsusmaa Avignoni ja [[Venaissin]]'i. Paavsti otsus tekitas Kölnis lokaalse kirikulõhe, sest Fürstenberg, kes sai Kölni [[kapiitel|toomkapiitli]] toetuse, ei tunnustanud paavsti otsust ja asus oma pooldajatega [[Bonn]]i. Kriis lõppes alles 1689, kui keisri väed vallutasid Bonni. Paavsti ja Louis XIV vahelisi pingeid üritas leevendada [[François de Salignac de la Mothe de Fénelon]]. ===Suhted Inglismaaga=== 1685 sai [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningaks]] katoliiklane [[James II (Inglismaa)|James II]], kes [[14. aprill]]il tühistas [[Elizabeth I]] dekreedi katoliiklaste represseerimise kohta. James II saatis Rooma saadikuks [[John Caryll]]'i ja seejärel [[Castlemaine'i krahv]]i, paavst saatis [[London]]isse [[nuntsius]]eks [[Ferdinando d'Adda]]. Innocentius XI taunis Prantsusmaaga puhkenud kirikutülides James'i toetust Louis'le. Kölni kriisi ajal toetas James Fürstenbergi ja kui 1688 puhkes Inglismaal [[Kuulus revolutsioon]], ei saanud paavst James'i toetada, põhjendades oma keeldumist Prantsusmaaga seotud afääridega. ===Suhted Venemaaga=== 1684 saabus [[jesuiidid|jesuiit]] Schmidt [[Moskva]]sse, kus ta ametlikult tegutses [[Viin]]i saatkonna [[kaplan]]ina. 1685 saatis Innocentius XI [[Vene tsaar]]ile kirja. 1687 saadeti [[Giovanni Vota]] Moskvasse, kes pidi tsaarile tutvustama [[katoliku kirik]]u õpetust.<ref name="Venemaa" /> ===Võitlus türklastega=== [[31. märts]]i [[1683]] sõlmis Innocentius XI liidu Saksa-Rooma keisri Leopold I ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Jan III]] vahel. [[14. august]]il 1683 palus paavst [[kristlus|kristlastel]] palvetada kirikutes türklaste üle saavutatava võidu eest. [[12. september|12. septembril]] 1683 vabastasid liitlasväed [[Viin]]i türklaste piiramisrõngast, [[25. september|25. septembril]] saabus Poola saadik [[Tommaso Talenti]] võiduteate ja [[trofee]]dega Rooma. Selle võidu puhul jagati Roomas vaestele suure summa väärtuses sularaha ja [[vang]]id lasti võlavanglatest vabadusse. 1686 vabastasid liitlasväed [[Ungari]] ja [[6. september|6. septembril]] 1688 [[Belgrad]]i. ==Kiriku institutsioonide reformid== {| style="width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;" |- | style="text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;" | '''Kuuria''' |- | {| style="margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;" |- style="vertical-align: top;" |'''Kardinalide kolleegiumi dekaan''' |style="padding-left: 1em;" | [[Francesco Barberini]], [[Cesare Facchinetti]], [[Niccolò Albergati-Ludovisi]], [[Alderano Cibo]] |- style="vertical-align: top;" |'''Cardinal nipote''' |style="padding-left: 1em;" | – |- style="vertical-align: top;" |'''Riigisekretär''' |style="padding-left: 1em;" | Alderano Cibo |- style="vertical-align: top;" |'''Camerlengo''' |style="padding-left: 1em;" | [[Paluzzo Paluzzi Altieri degli Albertoni]] |- style="vertical-align: top;" |'''Rooma kardinalvikaar''' |style="padding-left: 1em;" | [[Gasparo Carpegna]] |- |} |} '''Üldkiriklikud otsused''' [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1678 avaldatud dekreedis sätestas ta, et piiskopid ei tohi nõuda tasu [[ordinatsioon|ordineerimise]], [[benefiits]]ide ega [[abielu]] sõlmimise eest (''taxa innocentiana'').<ref name="Taxa" /> 1682 ordineeris ta iiri preestri [[Owen McHugh]]'i. '''Kuuria''' Seoses [[kuuria]] reformimisega vähendas Innocentius XI ametikohti ja [[prelaat]]ide sissetulekuid. Innocentius XI saatis laiali [[Calixtus III]] moodustatud 24 [[sekretär]]i kogu, kes olid oma ametikohad hankinud [[simoonia]] läbi.<ref name="Simoonia" /> Ta kohustas kardinale pidama [[konsistoorium]]e korra kuus. '''Barnabiidid''' Ta muutis [[Aleksander VII]] sätteid [[barnabiidid|barnabiitide]] [[kapiitel|kapiitli]] kohta ja lubas sellel koguneda nii Roomas kui [[Milano]]s.<ref name="Barnab" /> '''Bartolomiidid''' [[7. juuni]]l 1680 tunnustas ta [[Bartholomeus Holzhauer]]i rajatud [[bartolomiidid|bartolomiitide]] instituuti (''Institutum clericorum sæcularium in communi viventium''). '''Dominiiklased''' Ta keelas [[dominiiklased|dominiiklastel]] ilma ordukindrali loata avaldada [[raamat]]uid.<ref name="Dom" /> '''Frantsisklased''' [[20. november|20. novembril]] 1679 avaldas ta ''[[motu proprio]]'' "Sollicitudo pastoralis" [[frantsisklased|frantsisklaste]] reeglite kohta. '''Jesuiidid''' Enne [[gallikaani artiklid|gallikaani artiklite]] vastuvõtmist olid [[jesuiidid]] [[Prantsusmaa]]l soositud nii Louis XIV kui paavsti poolt, kuid Innocentius XI kohustas neid edastama kuningale paavsti nõudmised [[gallikaani kirik]]u asjus. Innocentius XI käskis [[Louis Maimbourg]]'i jesuiitide hulgast välja heita.<ref name="Jesuiit" /> '''Petlemma rüütliordu''' [[26. märts]]il 1687 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Ecclesiae catholicae" kohustas ta Petlemma rüütliordu liikmeid järgima [[augustiinlased|augustiinlaste]] reegleid.<ref name="Petlemm" /> '''Ursuliinid''' 1678 tunnustas ta [[Anne de Xainctonge]]'i rajatud [[ursuliinid]]e seltsi.<ref name="Ursul" /> '''Vennaskonnad''' 1678 tunnustas ta [[Andres Díaz]]i rajatud Jeesuse Nime vennaskonda.<ref name="Nimi" /> 1686 kohustas ta kõiki piiskoppe toetama Kristliku Doktriini vennaskonda.<ref name="Sodal" /> ==Liturgilised reformid== [[12. veebruar]]il [[1679]] avaldatud dekreedis "Cum ad audres" rõhutas Innocentius XI, et [[armulaua sakrament|armulaual]] tuleks käia võimalikult sageli (vähemalt kord päevas). Ta toonitas, et kardinalid peaksid vältima luksuslikke rõivaid. Ta sätestas, et preestrikandidaadid peavad enne [[ordinatsioon]]i tegema 10 päeva jooksul [[Ignatius Loyola]] vaimulikke harjutusi. Ta saatis Saksa printsi [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Josephi]] abikaasale kuldroosi.<ref name="Kuldroos" /> [[Ferdinand Verbiest]] avaldas [[hiina keel|hiinakeelse]] [[missaal]]i, milles oli pühendus paavstile, kes tänas teda [[3. detsember|3. detsembril]] [[1681]] selle eest. [[17. november|17. novembril]] 1682 lasi ta [[Genazzano]]s Santa Maria kirikus [[1467]] ilmunud [[neitsi Maarja]] kujutisele (''Madonna del Buon Consiglio'') lisada kullast [[kroon]]i.<ref name="Maarja2" /> [[25. november|25. novembril]] [[1683]] kohustas ta kõiki [[kristlus|kristlasi]] tähistama neitsi Maarja sündimise pühale järgneval [[pühapäev]]al neitsi Maarja pühima nime püha.<ref name="Maarja1" /> Ta lubas [[Marie-Elizabeth de la Croix de Jésus]]'e rajatud [[Nancy]] [[hospiits]]i [[nunn]]adel tähistada [[30. jaanuar]]i neitsi Maarja päevana ja pühendada oma usuühendused neitsi Maarjale.<ref name="Ordu" /> [[3. juuli]]l 1686 kohustas Innocentius XI kristlasi lugema [[María de Ágreda]] teost "La mística ciudad de Dios", kuid [[4. august]]il 1681 oli ta keelanud lugeda Croset' tõlgitud teost. 1686 lubas ta [[frantsisklased|frantsisklastel]] paigutada kõikidesse frantsisklastele kuuluvatesse kirikutesse [[ristitee]] pilte. 1688 avaldati paavsti käsul rooma-illüüria [[breviaarium]]i uus versioon.<ref name="Glagol" /> 1689 kinnitas ta [[Clemens X]] otsuse ja lubas Freisingi piiskopkonnas tähistada Kristuse kannatuskrooni püha (''Festum susceptionis coronae Domini'').<ref name="Kirikupüha" /> ==Teoloogilised vaidlused== Innocentius XI ajal teravnesid vaidlused [[probabilism]]i ja [[laksism]]i üle. [[2. märts]]il [[1679]] avaldatud bullas "Sanctissimus dominus" mõistis ta 65 teguviisi [[surmapatt]]udena karistatavaks, neist 26 olid [[teoloog]] [[Tomás Sánchez|Tomás Sáncheze]] teesid.<ref name="Fidei" /> Innocentius XI käsul andis [[Rooma inkvisitsioon]] [[26. juuni]]l [[1680]] [[jesuiidid|jesuiitidele]] loa rõhutada [[probabiliorism|probabilioristlikke]] vaateid ja [[Tirso González de Santalla]] võis [[prelaat]]ide varasemast vastuseisust hoolimata avaldada oma teose.<ref name="Proba" /> [[1687]] sai Santallast jesuiitide ülemkindral.<ref name="Jesuiit" /> Innocentius XI ajal puhkes vaidlus [[kvietism]]i üle. Paavst oli varem pooldanud [[Miguel de Molinos]]t, kuid [[1685]] ei takistanud ta inkvisitsioonil Molinose arreteerimist. [[28. august]]il 1687 avaldatud dekreedis ja [[19. november|19. novembril]] 1687 avaldatud bullas "Coelestis pastor" mõistis Innocentius XI hukka Molinose 68 teesi.<ref name="Kvietism" /> Innocentius XI mõistis hukka Egidio Gabrieli [[Johannes Chrysostomus]]e [[homiilia]]te tõlke "Specimina moralis Christianae et moralis diabolicae". Ta mõistis 1685 hukka [[Salamanca ülikool]]i [[professor]]i [[Pedro de Osma]] [[absolutsioon]]iõpetuse. 1688 avaldatud bullas "Injunctum nobis" kinnitas ta Innocent Le Masson'i avaldatud teose "Nova Collectio Statutorum" teise köite vastavust [[kanooniline õigus|kanoonilise õigusega]]. ==Misjon== [[Pilt:Innocent_XI_Dec_1688.jpg|pisi|Innocentius XI kohtus [[1688]] [[Siiam]]i saadikutega]] [[1681]] andis Innocentius XI [[pallium]]i ja [[patriarh]]i tiitli Amidi (Diarbekir) peapiiskopile Youssefile (Joosep).<ref name="Kaldea" /> 1687 saatis ta [[Antonio Ventimiglia]] [[Borneo]]le misjoneerima.<ref name="Kalimantan" /> 1688 saabusid Rooma [[Siiam]]i ([[Ayutthaya]]) kuninga [[Narai]] saadikud. Ta toetas [[Wiener-Neustadt]]i piiskopi [[Cristoval Royas de Spinola]] ja [[Gottfried Wilhelm von Leibniz]]i [[oikumeenia|oikumeenilisi]] püüdlusi.<ref name="Spinola" /> ==Uued piiskopkonnad== *[[22. november]] [[1676]] [[Brasiilia]]s Olinda piiskopkond, São Sebastião do Rio de Janeiro piiskopkond ja São Salvador da Bahia peapiiskopkond. *[[1677]] [[Ukraina]]s [[Lviv]]i [[eparhia]] *[[30. august]] 1677 Brasiilias São Luis do Maranhão piiskopkond. *[[1678]] [[Süüria]]s [[Himş]]i peapiiskopkond *[[24. juuli]]l 1678 [[Vietnam]]is Ida-Tonkingi (Hải Phòng) ja Lääne-Tonkingi (Hanoi) apostellikud vikariaadid. *[[1680]] [[Hiina]]s Se-Ciueni (Chengdu) apostellik vikariaat. *[[20. mai]] [[1681]] [[Pärsia]]s [[Kaldea]] patriarhaat<ref name="Kaldea" /> *[[1683]] [[Liibanon]]is [[Saida]] ja [[Tüüros]]e eparhiad. *[[1687]] Süürias Bosra peapiiskopkond *[[30. jaanuar]]il [[1688]] jagas ta [[Inglismaa]] kogudused nelja piirkonna vahel. ==Beatifikatsioonid== Innocentius XI kanoniseeris [[9. august]]il [[1681]] [[Bernard Menthon]]'i. Ta kuulutas õndsaks 7 isikut #[[Savoia]] [[Amadeo IX]] [[3. märts]] [[1677]] #[[Giuliana Falconeri]] [[26. juuli]] [[1678]] #[[Toribio Alfonso de Mogrovejo]] [[2. juuli]] [[1679]] #[[Peetrus Regalatus]] [[17. august]] [[1683]] #[[Simon Lipniczast]] [[1685]] #[[Peetrus Armengol]] [[28. märts]] [[1686]] #[[Antonius Stronconest]] [[28. juuni]] [[1687]] [[15. märts]]il 1678 reguleeris ta kanoniseerimisprotsessi reegleid. ==Onupojapoliitika== Innocentius XI kutsus paavstiks saades oma venna Carlo Odescalchi ainsa poja Livio Odeschalchi enda juurde ja teatas talle, et noormees ei tohi tema valitsemisajal oma teguviise õigustada väitega, et tema onu on paavst. Ta toetas Liviot tagasihoidliku rahasummaga. Oma surma eel 1689 palus ta Liviot mitte sekkuda järgmise [[konklaav]]i tegemistesse. Innocentius XI rõhutas, et kardinalid peaksid hoiduma onupojapoliitikast. ==Kardinalide pühitsemised== Innocentius XI pühitses 43 kardinali 2 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Innocentius XII]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 3 austerlast, 2 poolakat, 1 flaam, 1 inglane, 1 hispaanlane, 1 portugallane ja 1 sakslane. #konsistoorium [[1. september]] [[1681]] ##[[Stefano Agostini]] ##[[Stefano Brancaccio]] ##[[Francesco Lorenzo Brancati di Lauria]] ##[[Francesco Buonvisi]] ##[[Raimondo Capizucchi]] ##[[Giovanni Battista De Luca]] ##[[Marco Galli]] ##[[Gianfrancesco Ginetti]] ##[[Savo Millini]] ##[[Benedetto Pamphili]] ##Antonio Pignatelli (Innocentius XII) ##[[Michelangelo Ricci]] ##[[Urbano Sacchetti]] ##[[Giambattista Spinola]] ##[[Flaminio Taja]] ##[[Federico Visconti]] #konsistoorium [[2. september]] [[1686]] ##[[Giacomo de Angelis]] ##[[Fulvio Astalli]] ##[[Marcantonio Barbarigo]] ##[[Fortunato Ilario Carafa della Spina]] ##[[Gasparo Cavalieri]] ##[[Carlo Stefano Anastasio Ciceri]] ##[[Leandro Colloredo]] ##[[Domenico Maria Corsi]] ##[[Jan Kazimierz Denhoff]] ##[[Marcello Durazzo]] ##[[Rinaldo d'Este]] ##[[Wilhelm Egon von Fürstenberg]] ##[[Johannes von Goes]] ##[[Leopold Karl von Kollonitsch Lipót]] ##[[Maximilian Gandolph von Künburg]] ##[[Etienne Le Camus]] ##[[Veríssimo de Lencastre]] ##[[Orazio Mattei]] ##[[Francesco Maria de' Medici]] ##[[Giovanni Francesco Negroni]] ##[[Opizio Pallavicini]] ##[[Pier Matteo Petrucci]] ##[[Augustyn Michal Stefan Radziejowski]] ##[[Angelo Maria Ranuzzi]] ##[[José Sáenz de Aguirre]] ##[[Pedro de Salazar Gutiérrez de Toledo]] ##[[Johannes Walter Sluse]] ==Innocentius XI kultuuriloos== Innocentius XI lasi rajada Rooma ülikooli [[anatoomikum]]i.<ref name="Ülikool" /> Ta keelustas [[karneval]]id ja [[12. veebruar]]il [[1679]] [[hasartmäng]]ud. [[Teoloog]] Ramírez pühendas talle teose [[Filippo Neri]]st. 1676 keelas Innocentius XI [[naine|naistel]] esineda [[lava]]l ja kanda avalikult [[mask]]i. Ta sätestas ka naistele [[pihik]]u kandmise reeglid. Innocentius XI kinnitas [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1681 Innocentius X keeldu [[tubakas (aine)|tubaka]] suitsetamise ja [[nuusktubakas|nuusktubaka]] kasutamise kohta Rooma Peetri kirikus. Innocentius XI taunis [[krediit|krediidi]] andmist ja [[liigkasuvõtmine|liigkasuvõtmist]]. 1677 andis ta [[Innsbrucki ülikool]]ile privileegid. 1684 uuendas ta [[Tšiili]]s asuva [[Santiago]] ülikooli privileege. Ta tühistas 1681 [[Portugal]]i [[inkvisitsioon]]i otsuse [[Antonio Vieira]] hukkamõistmise kohta.<ref name="Portugal" /> [[13. juuli]]l [[1684]] keelas ta seoses [[gallikaani kirik]]us puhkenud vaidlustega [[Alexander Natalis]]'e ajalooteoste lugemise. 1684 lubas ta muusikaakadeemia Regia Accademia di Santa Cecilia juhatuse liikmeks võtta välismaalasi. Innocentius XI oli [[Carlo Fontana]] patroon. ==Surm== [[Pilt:InocencioXIb.jpg|pisi|Innocentius XI hauamonument]] Innocentius XI haigestus [[6. juuni]]l 1689 ja suri 12. augustil Roomas. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. ==Innocentius XI beatifikatsioon== Innocentius XI [[beatifikatsiooniprotsess]]i alustati 11. aprillil [[1691]] ja [[1698]] kinnitati protsessi esimese faasi tulemused. [[1714]] pidi [[Benedictus XIV|Prospero Lambertini]] ette valmistama ''animadversationes'' faasi. 1714–[[1733]] toimus protsessi ''indagine'' faas, mille tulemused kinnitati [[1736]], kuid protsess takerdus [[Prantsusmaa]] vastuseisu tõttu [[1744]]. [[Preester]] Joachim Joseph Berthier' kirjutiste alusel jätkati protsessi ja [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1956]] kuulutas [[Pius XII]] ta õndsaks. Innocentius XI mälestuspäev on 12. august. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Barnab">{{cite web |last= Tondini di Quarenghi|first= Cesario|date=1907|title= Barnabites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02302a.htm}}</ref> <ref name="Bossuet">{{cite web |last1= Delamarre|first1= Louis|last2= Brunetière|first2= Ferdinand |date=1907|title=Jacques-Benigne Bossuet. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02698b.htm}}</ref> <ref name="Dom">{{cite web |last=Mandonnet |first= Pierre|date=1911|title=Order of Preachers. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12354c.htm}}</ref> <ref name="Fidei">{{cite web |last= Sauvage|first= George|date=1909|title=Fideism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06068b.htm}}</ref> <ref name="Galli">{{cite web |last= Dégert|first= Antoine|date=1909|title= Gallicanism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06351a.htm}}</ref> <ref name="Glagol">{{cite web |last= Shipman|first= Andrew|date=1909|title= Glagolitic. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06575b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> <ref name="Nimi">{{cite web |last= Thuente|first= Clement|date=1910|title= Society of the Holy Name. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07420b.htm}}</ref> <ref name="Jesuiit">{{cite web |last= Pollen|first=John Hungerford|date=1912|title=Jesuit Generals Prior to the Suppression of the Society (1541-1773). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14084a.htm}}</ref> <ref name="Kaldea">{{cite web |last= Labourt|first=Jérôme|date=1908|title=Chaldean Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03559a.htm}}</ref> <ref name="Kalimantan">{{cite web |last= Battandier|first=Albert|date=1907|title=Prefectures Apostolic of Borneo. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02687a.htm}}</ref> <ref name="Kirikupüha">{{cite web |last= Holweck|first= Frederick|date=1912|title=Feast of the Crown of Thorns. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14706b.htm}}</ref> <ref name="Kvietism">{{cite web |last= Pace|first= Edward|date=1911|title=Quietism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12608c.htm}}</ref> <ref name="Louis14">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1910|title=Louis XIV. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09371a.htm}}</ref> <ref name="Maarja1">{{cite web |last= Holweck|first=Frederick|date=1911|title=Feast of the Holy Name of Mary. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10673b.htm}}</ref> <ref name="Maarja2">{{cite web |last= Middleton|first=Thomas|date=1911|title=Feast of Our Lady of Good Counsel. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11361a.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1911|title= Penitential Orders.. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11637a.htm}}</ref> <ref name="Petlemm">{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1907|title=Bethlehemites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02534b.htm}}</ref> <ref name="Portugal">{{cite web |last= Prestage|first= Edgar|date=1911|title=Portugal. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12297a.htm}}</ref> <ref name="Proba">{{cite web |last= Harty|first= John|date=1911|title= Probabilism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12441a.htm}}</ref> <ref name="Regaal">{{cite web |last= Ott |first= Michael|date=1911|title=Droit de Regale. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12712c.htm}}</ref> <ref name="Simoonia">{{cite web |last= Weber|first= Nicholas |date=1912|title= Simony. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14001a.htm}}</ref> <ref name="Sodal">{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1912|title=Sodality. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14120a.htm}}</ref> <ref name="Spinola">{{cite web |last=Ott|first= Michael|date=1912|title=Christopher Royas de Spinola. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14216c.htm}}</ref> <ref name="Taxa">{{cite web |last= Meehan|first= Andrew|date=1912|title=Taxa Innocentiana. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14467b.htm}}</ref> <ref name="Ursul">{{cite web |date=1912|title= Society of the Sisters of St. Ursula of the Blessed Virgin. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15228a.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}</ref> <ref name="Venemaa">{{cite web |last= Palmieri|first= Aurelio|date=1912|title= The Religion of Russia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13253a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Joachim Joseph Berthier]]: ''Innocentii PP. XI Epistolae ad Principes''. Roma, 1890–1895. *[[Ferdinand de Bojani]]: ''Innocent XI: sa correspondance avec ses nonces (1676–1684)''. Roma, Paris, 1910–1912. *[[Pietro Gini]]: ''Epistolario Innocenziano''. Como, 1977. *''Romana Beatificationis et canonizationis Ven. Servi Dei Innocentii papae undecimi''. Roma, 1713–1956. *[[Aloysius Tomassetti]]: ''Bullarum, diplomatum et privilegiorum Sanctorum Romanorum Pontificum''. XIX Innocentius XI. Torino, 1870. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1676-1689-_Innocentius_XI,_Beatus.html Innocentius XI dokumendid.] == Kirjandus == *G. Albizzi: ''Vita di Innocenzo XI''. Venezia, 1695. *[[Robert d'Apprieu]]: ''Innocent XI et le jansénisme en Savoie''. "Revue d'histoire de l'Église de France" (RHEF) 9, 1959: 161–186; RHEF 10, 1959–1960: 16–34, 142–162. *[[Pierre Blet]]: ''Innocent XI et l'assemblée du clergé de France en 1682. La rédaction du bref Paternae charitatis''. "Archivum Historiae Pontificiae" 7, 1969: 329–377. *[[Filippo Maria Bonamici]]: ''De vita et rebus gestis ven. servi Dei Innocentii XI''. Roma, 1776 (saksa keeles 1791). *M.C. Borgogno: ''Innocenzo XI Venerabile''. Roma, 1938. *[[Stanislas Bormans]]: ''Bulle du pape Innocent XI approuvant l'érection d'une confrérie de notaires et de procureurs à Liège en 1689''. "Bulletin de l'Institut Archéologique Liégeois" 6, 1863: 23–30. *[[Agostino Borromeo]]: ''Le direttrici della politica antiottomana della santa sede durante il pontificato di Innocenzo XI''. "Römische Historische Mitteilungen" 26, 1984: 303–330. *[[Francesco Margiotta Broglio]]: ''Il conflitto della "Regalìa" e l'appello per abuso del 22 gennaio 1688''. "Memorie della Accademia Nazionale dei Lincei" 11, 1963: 173–232. *[[Federico Caccia]]: ''Leben Innocenz XI''. Neyss, 1696. *[[Gerolamo Cazzaniga]], [[Andrea Erba]]: ''Innocenzo XI-Carlo Bascapé, vescovi di Novara''. Lodi, 1963. *[[Lucien Ceyssens]]: ''Le pape Innocent XI. et Gilbert de Choiseul, évêque de Tournai''. "Archivum Historiae Pontificae" 4, 1966: 247–253. *[[Giuseppe Colombo]]: ''Notizie biografiche e lettere di Papa Innocenzo XI''. Torino, 1878. *[[Eberhard von Danckelman]]: ''Zur Frage der Mitwissenschaft Papst Innocenz' XI. an der oranischen Expedition''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 18, 1926, 311–333. *[[Marc Dubruel]]: ''Innocent XI. et l'extension de la Régale''. "Revue des questions historiques" 81, 1907. *Marc Dubruel: ''La congrégation particulière de la régale sous Innocent XI et les papiers d'Agostino Favoriti et de Lorenzo Casoni aux Archives Vaticanes''. "Revue des questions historiques" 44, 1910: 131–145. *Marc Dubruel: ''Les Congrégations des affaires de France sous Innocent XI''. "Revue d'histoire ecclésiastique" (RHE) 22, 1926: 273–311; RHE 23, 1927: 44–64, 502–522. *[[Vilmos Fraknói]]: ''XI. Ince pápa és Magyarország felszabadítása a török uralom alól''. Budapest, 1886; [[saksa keel]]es: ''Papst Innocenz XI. und Ungarns Befreiung von der Türkenherrschaft''. Freiburg, 1902. *S. Gaspar: ''Ecos sagrados de la fama gloriosa de Innocenzo XI''. Madrid, 1681. *[[Jean-Pascal Gay]]: ''De l'usage des archives et des opinions probables, ou comment en finir – ou presque – avec l'hypothétique décret d'Innocent XI contre le probabilisme''. "Revue d'histoire ecclésiastique" 104, 2009: 432–470. *[[Charles Gérin]]: ''Le Pape Innocent XI et la révolution anglaise de 1688''. "Revue des questions historiques", 20, 1876. *Charles Gérin: ''Le Pape Innocent XI et la Révocation de l'Edit de Nantes''. "Revue des questions historiques" 24, 1878. *Charles Gérin: ''Le pape Innocent XI et l'Election de Cologne en 1688''. "Revue des questions historiques" 33, 1883. *Charles Gérin: ''Le Pape Innocent XI et le siège de Vienne en 1683''. "Revue des questions historiques" 39, 1886: 95–145. *M. Ghibellini: ''Per quale forma morbosa e con quale sindrome venne a morte papa Innocenzo XI?'' "Rivista di storia della medicina" 9, 1965: 23–33. *[[Pietro Gini]]: ''Conferenze innocenziane''. Como, 1958. *Pietro Gini: ''Innocenzo XI e Giovanni III Sobieski''. "Periodico della Società Storica Comense" 53, 1988–1989: 39–49. *[[Pierluigi Giovannucci]]: ''Gregorio Barbarigo alla corte di Innocenzo XI''. "Studia Patavina" 56, 2009: 379–392. *[[Antonio Giussani]]: ''Il conclave di Innocenzo XI''. Como, 1901. *[[Franz Ter Haar]]: ''Das Dekret des Papstes Innocenz XI. über Probabilismus''. Paderborn, 1904. *[[Winfried Hahn]]: ''Die Gründung der bayerischen Benediktinerkongregation''. "Studien und Mitteilungen zur Geschichte des Benediktinerordens und seiner Zweige", 3–4, 1984: 378–430. *[[Max Immich]]: ''Papst Innocenz XI''. Berlin, 1900. *[[Antonio Menniti Ippolito]]: ''Nepotisti e antinepotisti: i "conservatori" di Curia e i pontefici Odescalchi e Pignatelli''. B. Pellegrino, "Riforme religione e politica durante il pontificato di Innocenzo XII (1691–1700)". Lecce, 1994: 233–248. *[[Hubert Jedin]]: ''Papst Innozenz XI. – Verteidiger des christlichen Abendlandes''. H. Jedin, "Kirche des Glaubens – Kirche der Geschichte", 1. Freiburg, 1966: 287–291. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[André Latreille]]: ''Innocent XI, Pape "janseniste", directeur de conscience de Louis XIV''. "Cahiers d'histoire" 1, 1956: 9–39. *André Latreille: ''La révocation de l'édit de Nantes vue par les nonces d'Innocent XI''. "Bulletin de la Société de l'Histoire du Protestantisme Français" 103, 1957: 229–236. *[[Mattia Giuseppe Lippi]]: ''Vita di papa Innocenzo XI edita con aggiunte a cura del P. Fr. Giovacchino Berthier de' Predicatori''. Roma, 1889. *[[Torgil Magnuson]]: ''From the election of Innocent X to the death of Innocent XI''. 1986. *[[Raymond J. Maras]]: ''Innocent XI, Pope of Christian Unity''. Notre Dame, 1984. *A. Martini: ''Papa Innocenzo XI. verso di onori degli altari''. "Civiltà Cattolica" 96, 1956: 369–381. *B. Matteucci: ''Storia di un processo e storiografia su Innocenzo XI''. "Humanitas" 11, 1956: 114–123. *[[Carlo Miccinelli]]: ''Il grande pontefice Innocenzo XI. Cenni biografici''. Città del Vaticano, 1956. *[[Eugène Michaud]]: ''Louis XIV et Innocent XI''. Paris, 1882–1883. *[[Szabó Mihály]]: ''Il papa Innocenzo XI e la liberazione di Buda dal Turco''. Roma, 1937. *S. Monti: ''Lettere di Benedetto Odescalchi a Gio. Pietro Cernessi di Como''. "Periodico della Società Storica Comense" 16, 1904: 181. *[[Bruno Neveu]]: ''Jacques II., Médiateur entre Louis XIV. et Innocent XI''. "Mélanges d'archéologie et d'histoire" 2, 1967: 699–764. *Bruno Neveu: ''Episcopus et Princeps Urbis, Innocent XI. réformateur de Rome d'après des documents inedits 1676–89''. E. Gatz, "Römische Kurie, Kirchliche Finanzen, Vatikanisches Archiv: Studien zu Ehren von Hermann Hoberg", 2. Roma, 1979: 597–633. *Bruno Neveu: ''Culture religieuse et aspirations réformistes à la cour d'Innocent XI''. "Accademie e cultura. Aspetti storici tra Sei e Settecento". Firenze, 1979: 1–38. *[[Louis O'Brien]]: ''Innocent XI and the revocation of the Edict of Nantes''. Berkeley, 1930. *[[Jean Orcibal]]: ''Louis XIV contre Innocent XI''. Paris, 1949. *E. Papa: ''Innocenzo XI. tra Francia ed Impero durante il 1688–1689''. "Civiltà Cattolica" 99, 1948: 608–624. *[[Giorgio Papàsogli]]: ''Innocenzo XI''. Roma, 1956. *G. B. Pittoni: ''Vita d'Innocenzo XI''. Venezia, 1691. *[[Gaetano Platania]]: ''Innocenzo XI Odescalchi e l'idea di 'Crociata' al tempo della liberazione di Vienna''. "Est Europa" 2, 1986: 69–106. *[[Peter Rietbergen]]: ''Papal Diplomacy and Mediation at the Peace of Nijmegen''. J. Bots, "The Peace of Nijmegen 1676-1678/79". Amsterdam, 1980: 29–96. *[[Marie-Louise Rodén]]: ''Church Politics in Seventeenth-Century Rome: Cardinal Decio Azzolino, Queen Christina of Sweden, and the Squadrone Volante''. Stockholm, 2000. *[[Alfred Sammer]]: ''Der Türkenpapst. Innozenz XI. und die Wiener Türkenbelagerung von 1683''. Wien, 1982. *Santi: ''Bibliografia di Innocenzo XI''. Como, 1957. *[[Volker Sellin]]: ''Der benutzte Vermittler: Innozenz XI. und der pfälzische Erbstreit''. J. Miethke, "Papstgeschichte und Landesgeschichte. Festschrift für Hermann Jakobs zum 65. Geburtstag". Köln, 1995: 603–618. *[[Gianvittorio Signorotto]]: ''Lo 'squadrone volante'. I cardinali 'liberi' e la politica europea nella seconda metà del XVII secolo''. G.V. Signorotto, "La Corte di Roma tra Cinque e Seicento. "Teatro" della politica europea". Roma, 1998: 127. *[[Angelo L. Stoppa]]: ''L'episcopato novarese (1650–1656) del cardinale Benedetto Odescalchi papa Innocenzo XI dalle "Memorie de' Cerimonieri"''. "Novarien" 19, 1989: 9–48. *R. Theis: ''Papst Innocenz XI. und die Türkengefahr im Jahre 1683''. Breslau, 1912. *B. Tondi: ''Le glorie del sopremo apostolato overo Triregno glorificato dalla Santità d'Innocenzo XI''. Venezia, 1693. *F. Torriani: ''Lettere di papa Odescalchi''. "Bollettino Storico della Svizzera Italiana" (BSSI) 11, 1889: 67; BSSI 14, 1892: 219. *[[Hermann Tüchle]]: ''Innozenz XI. Peter Manns, Die Heiligen in ihrer Zeit'', II. Mainz, 1966: 357–359. *[[Pierre François Viguier]]: ''Prophétie du pape Innocent XI''. Paris, 1816. *[[Wilhelm de Vries]]: ''Der selige Innocenz XI. und die Christen des nahen Ostens''. "Orientalia christiana periodica" 23, 1957: 33–57. *[[John Michael Wright]]: ''An Account of his Excellency Roger Earl of Castelmaines Embassy''. Roma, 1688. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/08021a.htm Artikkel Innocentius XI kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.bbkl.de/index.php/frontend/lexicon/I/In/innozenz-xi-papst-58871 Artikkel Innocentius XI kohta.] ''(saksa keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1645.htm#Odescalchi Innocentius XI elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1676 1676. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1676.html 1676. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvii.htm#InnocentXI Innocentius XI määratud kardinalid.] *[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.] *[https://www.sardimpex.com Odescalchi suguvõsa.] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Clemens X]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=[[1676]]–[[1689]] | järgnev=[[Aleksander VIII]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1611]] [[Kategooria:Surnud 1689]] pmger2q5pjwny950bry2gquw5iu44u1 0 1054 7256493 7222206 2026-10-20T20:48:34Z Velirand 67997 7256493 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Rumeenia | omastav = Rumeenia | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = România | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Romania.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Romania in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[rumeenia keel|rumeenia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Bukarest]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Nicușor Dan]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Luca Niculescu]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[9. mai]] [[1877]] | valuuta = [[Rumeenia leu|leu]] (RON) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2/+3 | hümn = [[Deșteaptă-te, române!]] | usund = | üladomeen = [[.ro]] | telefonikood = 40 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ROU | märkused = }} '''Rumeenia''' on riik [[Kagu-Euroopa]]s [[Must meri|Musta mere]] läänerannikul, lõunapiiriks on [[Doonau]] jõgi. Idaosa ümbritsevad [[Karpaadid]]. Riik piirneb põhjas ja idas [[Ukraina]]ga, läänes [[Ungari]]ga, edelas [[Serbia]]ga, lõunas [[Bulgaaria]]ga, idas [[Moldova]]ga ning kaguosas [[Must meri|Musta merega]]. Rumeenias valitseb peamiselt [[mandriline kliima]]. Riigi pindala on 238 397 km² ning seal elab umbes 19 miljonit inimest. Rumeenia on pindalalt kaheteistkümnes ja rahvaarvult kuues [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik. Euroopa suuruselt teine jõgi, Doonau, suubub riigi kaguosas [[Doonau delta]]sse. Karpaatia mäestik läbib Rumeeniat põhjast edelasse ning seal asub ka riigi kõrgeim tipp – [[Moldoveanu]] mägi, mille kõrgus on 2544 m. Riigi pealinn ja suurim linn on [[Bukarest]]. Teised suuremad linnad on [[Iași]], [[Constanța]], [[Timișoara]], [[Galați]], [[Cluj-Napoca]], [[Craiova]] ja [[Brașov]]. Asustus tänapäeva Rumeenia aladel sai alguse [[vanem paleoliitikum|vanema paleoliitikum]]i ajastul. Hiljem kujunes seal [[Daakia]], mille vallutas [[Rooma keisririik]]. Kaasaegne Rumeenia riik kujunes 1859. aastal, kui [[Alexandru Ioan Cuza]] juhtimisel ühendati [[Moldova vürstiriik]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]]. 1881. aastal kuulutati välja [[Rumeenia kuningriik]] kuningas [[Carol I]] juhtimisel. Rumeenia saavutas 1877. aastal iseseisvuse [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] ning see kinnitati ametlikult [[Berliini leping (1878)|Berliini lepinguga]]. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] liideti kuningriigiga [[Transilvaania]], [[Banaat]], [[Bukoviina]] ja [[Bessaraabia]], moodustades [[Suur-Rumeenia]], mis oli territoriaalselt suurim Rumeenia ajaloos. 1940. aastal kaotas Rumeenia [[Teljeriigid|teljeriikide]] surve tõttu alasid [[Ungari]]le, [[Bulgaaria]]le ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Pärast [[1944. aasta Rumeenia riigipööre|1944. aasta riigipööret]] liitus Rumeenia liitlasriikidega. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai Rumeenia Pariisi rahulepingute kaudu tagasi [[Põhja-Transilvaania]]. Nõukogude okupatsiooni ajal sunniti kuningas [[Mihai I]] troonist loobuma ning Rumeeniast sai sotsialistlik vabariik ja [[Varssavi pakt]]i liige. 1989. aasta detsembris toimus vägivaldne [[Rumeenia revolutsioon]], mille järel algas üleminek liberaalsele demokraatiale ja turumajandusele. 1. jaanuarist [[2007]] on Rumeenia [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige. Rumeenia on [[unitaarriik]], kus kehtib mitmeparteisüsteem ja [[Poolpresidentaalne vabariik|poolpresidentaalne]] [[esindusdemokraatia]]. Rumeenias asub 11 [[UNESCO maailmapärand]]i objekti. Riik on ülemaailmselt [[auto]]de ja autovaruosade eksportija ning on saavutanud kasvava maine tehnoloogiakeskusena, kus on ühed maailma kiireimad internetiühendused. Rumeenia on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Euroopa Liidu, [[NATO]] ja [[Musta mere majanduskoostöö organisatsioon]]i (BSEC) liige. ==Loodus== ===Pinnamood=== Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on [[Ida-Karpaadid]] ja [[Transilvaania Alpid]]. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200&nbsp;m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp [[Moldoveanu]] on 2544&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond [[Lääne-Rumeenia mäed]], mille kõrgus ületab 1800&nbsp;m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja [[kiltmaa]]de alad. Ida-Karpaatidest ida pool on [[Moldova kõrgustik]], lääne pool on suur [[Transilvaania platoo]]. Idas ulatub Doonau jõest [[Must meri|Musta mereni]] [[Dobrudža platoo]]. [[Eelmäestik]]est ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur [[Valahhia madalik]]. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on [[Doonau delta]]. Deltas on sood, [[leetseljak]]ud ja ujuvad pilliroosaared. ===Siseveekogud=== Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075&nbsp;km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi [[Must meri|Musta merre]]. Enamik teisi jõgesid on Doonau [[lisajõgi|lisajõed]]. Suuremad jõed on [[Jiu]], [[Olti jõgi|Olt]], [[Argeș]] ja [[Ialomița]], mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. [[Sireti jõgi|Siret]] ja [[Prut]] saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi [[Mureș]] voolab 768&nbsp;km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke [[Tisza]]sse. Suuri järvi ei ole. ===Mullad=== Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike [[mustmullad]], kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega [[pruunid metsamullad|pruunide metsamuldadega]]. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad. ===Kliima=== Valitseb [[parasvöötme mandriline kliima]]: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas [[Bukarest]]is, mis asub Valahhia tasandikul, on [[juuli keskmine temperatuur]] 23,3&nbsp;°C ja [[jaanuari keskmine temperatuur]] −2,8&nbsp;°C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 580&nbsp;mm. ===Taimed=== Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud [[nulg]] ja [[kuusk]]. Madalamatel nõlvadel on kasvavad [[pöök|pöögi]]-, [[tamm]]e- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad. ===Loomad=== Imetajatest võib mainida [[mägikits]]e, [[karu]], [[ilves]]t, [[hirv]]e, [[hunt]]i, [[rebane|rebast]], [[mäger|mäkra]] ja [[tuhkur|tuhkrut]]. Linnuliike on palju, sealhulgas [[kotkas|kotkad]] ja [[raisakotkas|raisakotkad]]. [[Pelikan]]id on tavalised [[Doonau delta]]s. On ka palju liike mere- ja mageveekalu. ===Maavarad=== Rumeenias on mitmesuguseid [[maavarad|maavarasid]]. Tähtsamad energiaallikad on [[maagaas]] ja [[nafta]]. Naftapuurimine algas juba [[1850. aastad|1850. aastatel]] ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe. [[Mineraalsed|Mineraalsetest maavaradest]] leidub [[vask]]e, [[boksiit]]i, [[rauamaak]]i, [[kroom]]i, [[mangaan]]i ja [[uraan]]i. On ka [[kuld]]a, [[hõbe]]dat ja teisi [[haruldased metallid|haruldasi metalle]]. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb [[import]]ida. ==Riik== ===Sümbolid=== [[Rahvuslill]] on [[Koer-kibuvits|koerkibuvits]]. ==Haldusjaotus== [[Pilt:Romania, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|300px|Rumeenia haldusjaotus]] Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks: {{veergude loend|laius=14em| * [[Alba maakond]] * [[Aradi maakond]] * [[Argeși maakond]] * [[Bacău maakond]] * [[Bihori maakond]] * [[Bistrița-Năsăudi maakond]] * [[Botoșani maakond]] * [[Brașovi maakond]] * [[Brăila maakond]] * [[Bukarest]] (pealinn) * [[Buzău maakond]] * [[Caraș-Severini maakond]] * [[Călărași maakond]] * [[Cluji maakond]] * [[Constanța maakond]] * [[Covasna maakond]] * [[Dâmbovița maakond]] * [[Dolji maakond]] * [[Galați maakond]] * [[Giurgiu maakond]] * [[Gorji maakond]] * [[Harghita maakond]] * [[Hunedoara maakond]] * [[Ialomița maakond]] * [[Iași maakond]] * [[Ilfovi maakond]] * [[Maramureși maakond]] * [[Mehedinți maakond]] * [[Mureși maakond]] * [[Neamți maakond]] * [[Olti maakond]] * [[Prahova maakond]] * [[Satu Mare maakond]] * [[Sălaji maakond]] * [[Sibiu maakond]] * [[Suceava maakond]] * [[Teleormani maakond]] * [[Timiși maakond]] * [[Tulcea maakond]] * [[Vaslui maakond]] * [[Vâlcea maakond]] * [[Vrancea maakond]] }} == Rahvastik == Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal [[2002]] oli järgmine: * [[rumeenlased]] 89,5% * [[ungarlased]] 6,6% * [[mustlased]] 2,5% * [[sakslased]] 0,3% * [[ukrainlased]] 0,3% Elanike arv on alates [[1990]]. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. == Ajalugu == {{vaata|Rumeenia ajalugu}} ==Vaata ka== *[[Rumeenia riigipeade loend]] *[[Rumeenia kirjandus]] *[[Rumeenia muusika]] *[[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] *[[Rumeenia veinid]] *[[UNESCO maailmapärand Rumeenias]] *[[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine]] *[[Rumeenia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] *[[Rumeenia relvajõud]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.presidency.ro/en Rumeenia president] {{vikisõnastik-tekstina}} {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=RO}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Rumeenia| ]] phk57qcjvom829kaz7y35ah31r7yklk 0 6792 7256337 6411258 2026-10-20T13:14:37Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256337 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1850. aasta''' ('''MDCCCL''') oli [[19. sajand]]i 50. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[25. märts]] (vkj 13. märts) – [[Tartu ülikool]] kaotas õiguse valida koolisiseselt [[rektor]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 130</ref>, nüüdsest määras rektori [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] haridusminister<ref name="Kronoloogia, 2007"/> (õigus valida koolisiseselt rektor taastati 1861<ref name="Kronoloogia, 2007"/>). * Tartu ülikoolis jagati [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]] ajaloo-keele ja füüsika-matemaatikateaduskonnaks<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündmused maailmas == * [[17. juuli]] – [[Harvardi observatoorium]]is pildistati [[dagerrotüüpia]] meetodiga esimest tähte väljaspool [[Päikesesüsteem]]i, selleks täheks oli [[Veega]]. == Sündinud == * [[6. jaanuar]] – [[Eduard Bernstein]], Saksa poliitik * [[14. jaanuar]] – [[Pierre Loti]] (Julien Viaud), prantsuse kirjanik * [[15. jaanuar]] – [[Mihai Eminescu]], rumeenia luuletaja * [[24. jaanuar]] – [[Hermann Ebbinghaus]], saksa psühholoog * [[31. jaanuar]] – [[Julius von Klever]], maalikunstnik * [[22. veebruar]] – [[Fjodor Vassiljev]], vene maalikunstnik * [[24. veebruar]] – [[Mari Jászai]], ungari näitleja * [[7. märts]] – [[Tomáš Garrigue Masaryk]], Tšehhoslovakkia president [[1918]]–[[1935]] * [[26. märts]] – [[Edward Bellamy]], USA kirjanik * [[1. juuni]] – [[Gregor von Bochmann]], baltisaksa maalikunstnik * [[6. juuni]] – [[Ferdinand Braun]], saksa füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] [[1909]] * [[24. juuni]] – [[Horatio Herbert Kitchener]], Briti väejuht * [[9. juuli]] – [[Ivan Vazov]], bulgaaria kirjanik * [[5. august]] – [[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik * [[26. august]] – [[Charles Robert Richet]], prantsuse füsioloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1913]] * [[12. november]] – [[Mihhail Tšigorin]], vene maletaja * [[13. november]] – [[Robert Louis Stevenson]], šoti-inglise kirjanik * [[22. november]] – [[Georg Dehio]], Eestist pärit saksa kunstiajaloolane * [[21. detsember]] – [[Zdenĕk Fibich]], tšehhi helilooja == Surnud == * [[12. jaanuar]] – [[Carl Eduard Senff]], baltisaksa matemaatik ja füüsik * [[16. aprill]] – [[Marie Tussaud]], vahakujude modelleerija * [[22. aprill]] – [[Friedrich Robert Faehlmann]], eesti kirjanik ja arst * [[23. aprill]] – [[William Wordsworth]], inglise luuletaja * [[9. mai]] – [[Joseph Louis Gay-Lussac]], prantsuse füüsik ja keemik * [[18. august]] – [[Honoré de Balzac]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] kirjanik == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1850| 1850]] r57yqi26a2yqr2rfylyvla1t83sk53l 0 6793 7256336 6735733 2026-10-20T13:13:59Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256336 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1849. aasta''' ('''MDCCCXLIX''') oli [[19. sajand]]i 49. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == *[[26. juuni]] (vkj 14. juuni) – [[Liivimaa Sotsieteet|Liivimaa Sotsieteedi]] Viljandi tütarseltsi eestvõttel korraldati Viljandis esimene loomade näitus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[21. juuli]] (vkj 9. juuli) – [[Nikolai I]] kehtestas [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaal uue talurahvaseaduse]], mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseksostmine. * [[11. november]] – [[Tartu]]s avati [[Barclay de Tolly monument]]. * Aasta lõpus viidi [[Cimze seminar]] [[Valmiera]]st üle [[Liivimaa talurahvaseadused|Valka]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * Trükist ilmus Jädivere koolmeistrite seminari õpetaja [[Berend Gildemann]]i koostatud esimene eestikeelne geograafiaõpik "Mailma made öppetus".<ref name="Rannap">[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> * ... == Sündmused maailmas == * ... == Sündinud == * [[22. jaanuar]] – [[August Strindberg]], rootsi kirjanik * [[5. veebruar]] – [[Ado Grenzstein]], eesti ajakirjanik ja pedagoog * [[13. veebruar]] – [[Wilhelm Voigt]], "Köpenicki kapten" * [[26. september]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog *[[21. november]] – [[Jakob Kõrv]], eesti kirjanik ja ajakirjanik * [[6. detsember]] – [[August von Mackensen]], Saksa sõjaväelane == Surnud == *[[17. oktoober]] – [[Frédéric Chopin]], poola helilooja ja pianist == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 130</ref>}} [[Kategooria:1849| 1849]] 424x2hbvqe0bdoqexurqibu838jcdqb 0 6796 7256335 6235784 2026-10-20T13:13:28Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256335 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1847. aasta''' ('''MDCCCXLVII''') oli [[19. sajand]]i 47. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[13. september]] (vkj 1. september) – [[Riia]]s alustas õppetööd vaimulik kool algse nimetusega [[Esto-latõškoe Duhovnoe Utšilištše]]. Vene keele kõrval hakati hiljem õpetama õpilase emakeelt (eesti või läti) ja saksa keelt.<ref name="Rannap">[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> * ... == Sündmused maailmas == * [[26. juuli]] – tekkis [[Libeeria]] riik. == Sündinud == *[[11. veebruar]] – [[Thomas Alva Edison]], ameerika leiutaja ja ärimees *[[8. november]] – [[Bram Stoker]], iiri kirjanik == Surnud == * ... ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1847| 1847]] k37z7718a8oqoppv72274y1ckanvew7 0 6797 7256334 7252288 2026-10-20T13:12:59Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256334 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1846. aasta''' ('''MDCCCXLVI''') oli [[19. sajand]]i 46. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * Mais haaras [[usuvahetusliikumine]] ka [[Saaremaa]]d, kestes nii seal kui ka [[Liivimaa]]l [[1847]]. aasta kevadeni.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * Kevadel tegelesid [[Läänemerekubermangude Komitee]] ja [[Liivimaa aadel]] talurahvaküsimustega.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[23. juuni]] (vkj 11. juuni) – [[Rakvere]]s avati kolleegiumi assessori ja rüütli [[Adam Gottliebi Zeeh]]' testamendi täitmiseks Emilie-nimeline tütarlaste kolmeaastase õppeajaga algkool.<ref name="Rannap">[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> *[[24. juuni]] (vkj 12. juuni) – [[Nikolai I]] kinnitas [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa uue talurahvaseaduse]] printsiibid.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * Septembris alustas [[Eestimaa maapäev]]a agraarkomisjon [[Eestimaa talurahvaseadused|uue talurahvaseaduse]] koostamist (kestis 1849. aasta märtsini).<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * ... == Sündmused maailmas == * [[23. september]] – [[Johann Gottfried Galle]] avastas [[Neptuun]]i [[Urbain Le Verrier|Urbain Le Verrier']] poolt välja arvutatud asukohalt.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Johann Gottfried Galle {{!}} Discoverer of Neptune, Astronomer, Celestial Mechanics {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Johann-Gottfried-Galle |vaadatud=2026-01-21}}</ref> * [[24. detsember]] – [[Brunei]] sultan loovutas [[Labuan]]i Suurbritanniale. * ... == Sündinud == * [[30. jaanuar]] – [[Francis Herbert Bradley]], briti filosoof * [[1. märts]] – [[Vassili Dokutšajev]], vene geoloog ja mullateadlane * [[25. mai]] – [[Naim Frashëri]], albaania kirjanik * [[29. juuli]] – [[Isabel (Brasiilia)|Isabel]], Brasiilia keiserliku perekonna pea == Surnud == *[[12. august]] – [[Adam Johann von Krusenstern]], baltisakslasest Vene meresõitja, admiral *[[2. november]] – [[Esaias Tegnér]], rootsi luuletaja, kreeka keele professor ja piiskop == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129</ref>}} [[Kategooria:1846| 1846]] jtkjs0c3sq3y7i55yremdlaur7ev4ek 0 6798 7256333 4406684 2026-10-20T13:12:32Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256333 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1845. aasta''' ('''MDCCCXLV''') oli [[19. sajand]]i 45. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * Eelmise, 1846. aasta [[viljaikaldus|viljaikaldumise]] tõttu on talvel märkimisväärne nälg, esineb nakkushaigusi ja loomataude<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[7. mai]] (vkj 25. aprill) – [[Venemaa keiser]] kinnitas instruktsiooni, mille kohaselt iga [[õigeusu kirik]]u juurde tuli luua kihelkonnakool<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Mais sai Balti kindralkuberneriks vürst [[Jevgeni Golovin]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Juunis esines Võru- ja Tartumaal arvukalt juhtumeid, kus talupojad tahtsid [[Usuvahetusliikumine|üle minna keisriusku]], lootes nõnda saada nn hingemaad<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[2. september]] (vkj 21. august) – kindralkuberner keelas mõisnikel vastu astuda talupoegade soovile usku vahetada<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Ühtlasi kehtestas kindralkuberner soovijate ülesmärkimiseks kindla korra<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Suvel-sügisel oli taas viljaikaldus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Sügisel toimus Võru- ja Tartumaal mõisnike vastu suunatud talurahva pahameele tõttu laialdane usuvahetusliikumine<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Selle aasta lõpuks oli vene õigeusku läinud Võrumaal 2325 ja Tartumaal 5304 talupoega<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Aasta lõpul vallandus usuvahetusliikumine ka Viljandi- ja Pärnumaal<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *Detsembri alguses püüab Venemaa valitsus usuvahetusliikumist kontrolli alla saada<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. [[Liivimaa]]l kehtestas keiser 6-kuulise mõtlemisaja, enne kui vahetati usku<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Asutati [[Jädivere vallakooliõpetajate seminar]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Tartu [[tänavavalgustus]]es asendati [[Usuvahetusliikumine|õlilambid]] [[gaasilatern]]atega (Tallinnas tehti seda 1865)<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Peterburi suurettevõtja parun [[Alexander von Stieglitz]] esitas Venemaa rahandusministrile projekti, kus oli kavas ehitada [[Peterburi–Oranienbaumi–Narva raudtee|Peterburi–Oranienbaumi–Narva (–Tallinna–Paldiski) raudtee]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Viljaikalduse tõttu levis sel aastal palju haigusi. Suremus oli sel aastal palju suurem kui sündimus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündmused maailmas == * ... == Sündinud == * [[15. veebruar]] – [[Émile Cartailhac]], prantsuse arheoloog * [[17. juuli]] – [[Hugo Treffner]], eesti kultuuritegelane *[[21. november]] – [[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane * [[22. november]] – [[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja == Surnud == *[[25. detsember]] – [[Wilhelm Friedrich Ernst Bach]], saksa helilooja == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 128-129</ref>}} [[Kategooria:1845| 1845]] q2qj59wbnsm8ebbhuvd2duhykiolrut 0 6800 7256332 6606941 2026-10-20T13:11:58Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256332 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1842. aasta''' ('''MDCCCXLII''') oli [[19. sajand]]i 42. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[23. jaanuar]] (vkj 11. jaanuar) – Tartus pühitseti sisse [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1. veebruar]] (vkj 20. jaanuar) – [[Vene keiser]] [[Nikolai I]] andis karmi korralduse, et [[Liivimaa kubermang]]u [[aadlik]]ud peavad parandama [[talupoeg]]ade olukorda<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * '''Veebruaris''' toimunud [[Liivimaa maapäev]]al käisid liberaalide ja konservatiivide vahel teravad vaidlused agraarolude muutmiseks; fookuses oli järele anda mitmetele talurahva nõudmistele<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * '''Kevadel''' algas [[Võrtsjärv]]e, [[Emajõgi|Emajõe]] ja [[Peipsi]] [[Võrtsjärve-Peipsi veetee|veeteel]] regulaarne [[aurulaev]]aühendus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[22. juuni]] (vkj 10. juuni) – Tallinnas asutati baltisakslaste teaduslik selts [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * '''Septembris''' oli Liivimaa eeskujul [[Eestimaa maapäev]]al päevakorras agraarolude muutmine<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Lõuna-Eesti [[kirikukroonika]]te järgi oli see aasta kõikide viljade poolest väga rikas<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündmused maailmas == * ... == Sündinud == * [[11. jaanuar]] – [[William James]], USA psühholoog ja filosoof * [[4. veebruar]] – [[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja -kriitik * [[23. veebruar]] – [[Eduard Hartmann]], saksa filosoof * [[24. veebruar]] – [[Arrigo Boito]], Itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik * [[26. veebruar]] – [[Camille Flammarion]], prantsuse astronoom ja literaat * [[11. märts]] – [[Friedrich Amelung]], baltisaksa tööstur, kultuuriloolane ja maletaja * 11. märts – [[Nikolaus Kleinenberg]], saksa zooloog * [[26. aprill]] – [[François Hennebique]], prantsuse ehitusinsener * [[12. mai]] – [[Jules Massenet]], prantsuse helilooja, dirigent ja muusikapedagoog * [[14. mai]] – [[Alfons Czibulka]], Ungari helilooja, pianist, dirigent ja sõjaväeorkestri juht * [[12. juuni]] – [[Rikard Nordraak]], norra helilooja * [[24. juuni]] – [[Ambrose Bierce]], USA kirjanik * [[21. september]] – [[Abdülhamit II]], Türgi sultan * [[7. november]] – [[Peeter Pähn]], õpetaja * [[12. november]] – [[John William Strutt (Lord Rayleigh)]], inglise füüsik * [[10. detsember]] – [[Richard Hausmann]], baltisaksa ajaloolane ja arheoloog == Surnud == * [[7. märts]] – [[Paul Friedrich]], Mecklenburg-Schwerini suurhertsog * [[23. märts]] – [[Stendhal]], prantsuse kirjanik * [[5. mai]] – [[Karl Wilhelm von Toll]], Vene sõjaväelane ja riigimees == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126–127</ref>}} [[Kategooria:1842| 1842]] cuv48fv3270hymc8r2n7rnm3yz0jgek 0 6801 7256331 7091930 2026-10-20T13:11:29Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7256331 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1841. aasta''' ('''MDCCCXLI''') oli [[19. sajand]]i 41. aasta. == Sündmused [[Eesti]]s == * 1841. aasta algul levivad [[Liivimaa kubermang]]us teated, et väljarändajatel jagatakse Lõuna-Venemaal tasuta maad<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[28. veebruar]] / [[12. märts]] – [[Alexander von Antropoff]], [[Reinhold von Arnold]], [[Gustav von Arnold]] ja [[Karl von Arnold]] immatrikuleeriti [[Eestimaa rüütelkond]]a. *[[24. juuni]] (vkj 12. juuni) – [[Nikolai I]] kinnitatud seadusega võeti kroonutalupojad ja kroonuvaldused [[Balti kubermangud]]es kroonu hoolduse alla kõigis üksikasjades. *Juunis-juulis saabus Riiga arvukalt talupoegade saadikuid, kes tulid [[Liivimaa kubermangu valitsus|kubermanguvalitsuse]] juurde eesmärgiga saada luba talupoegade rändamisest Lõuna-Venemaale (vt [[väljarändamisliikumine]])<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Et saadikuid Riias peksti ja nad tembeldati kurjategijaiks, süvenes talurahva rahulolematus valitsuse suhtes<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[23. august]] (vkj 11. august) – Ilmus esimene eestikeelne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti [[Johann August Hagen]]i "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, joudwad notidest laulo wisid ülleswõtta...".<ref name="Rannap">[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> *[[19. september]] (vkj 7. september) – [[Pühajärve sõda]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *'''Sügisel''' esines mitmes maakonnas talurahvarahutusi, mis olid ajendatud eeskätt väljarändamise keelust<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Talurahva korralekutsumiseks moodustati Riias ja Tartus sõjakohus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[16. detsember]] (vkj 4. detsember) – karistati Pühajärve sõjas osalenuid<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Eestisse toodi esimene [[hõlmader]]. * Ilmus [[Karl Heinrich Constantin Gehewe]] "Luggemisse Ramat laste kolitamisse tarvis". See oli esimene eestikeelne piltidega [[aabits]].<ref name="Rannap"/> == Sündmused maailmas == * [[2. august]] – [[Richard Owen]] tutvustab [[Briti]] avalikkusele leitud luid, mis tema arvates olid kuulunud suurtele maismaasisalikele ning võtab ühtlasi kasutusele sõna "[[dinosaurus]]". == Sündinud == * [[4. veebruar]] – [[Clément Ader]], prantsuse insener, lennunduspioneer * [[25. veebruar]] – [[Pierre-Auguste Renoir]], prantsuse maalikunstnik * [[16. juuli]] – [[Nikolai von Glehn]], mõisnik, [[Nõmme linn|Nõmme]] rajaja * [[26. juuli]] – [[Carl Robert Jakobson]], [[eesti]] ühiskonnategelane * [[8. september]] – [[Antonín Dvořák]], tšehhi helilooja * [[16. oktoober]] – [[Émile Guillemin]], prantsuse skulptor == Surnud == * - [[Arhippa Perttunen]], Karjala runolaulik * [[15. jaanuar]] – [[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot|Friedrich Parrot]], [[Baltisakslased|baltisaksa]] arstiteadlane ja bioloog * [[2. juuli]] – [[August Heinrich von Schmidt]], Saaremaa superintendent * [[27. juuli]] – [[Mihhail Lermontov]], Vene luuletaja == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 125–126</ref>}} [[Kategooria:1841| 1841]] 797v9a56l3meyw1pk7a4j1mehl77f05 0 7288 7256409 7216501 2026-10-20T16:47:50Z Avjoska 1538 /* M */ 7256409 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - Kasper Elissaar -[[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Madis Hindre]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Leho Männiksoo]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Enno Paikre]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Ivan Papulovski]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Marian Seyda]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Toivo Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] skm0jzkfqcelegx5rzyvofe82puqz34 7256430 7256409 2026-10-20T17:47:44Z Avjoska 1538 /* M */ 7256430 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - Kasper Elissaar -[[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Madis Hindre]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Enn Mälgand]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Leho Männiksoo]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Enno Paikre]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Ivan Papulovski]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Marian Seyda]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Toivo Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] cmvg7ryqu7syzrx4ichxiwbpx82nkv3 7256652 7256430 2026-10-21T08:47:40Z Avjoska 1538 /* E */ 7256652 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - [[Francesca Romana Elisei]] - [[Kasper Elissaar]] - [[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Madis Hindre]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Enn Mälgand]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Leho Männiksoo]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Enno Paikre]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Ivan Papulovski]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Marian Seyda]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Toivo Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] bx1u1ut6jteoysc5i2oa3mr1qrjnb0b 0 9204 7256532 6173418 2026-10-20T23:17:46Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7256532 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Jan Koller.jpg|thumb|Koller (2008)]] '''Jan Koller''' (sündinud [[30. märts]] [[1973]] [[Smetanova Lhota]]s) on endine [[Tšehhi]] [[jalgpallur]], [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]. [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi rahvuskoondises]] mängis Koller 91 korda ja lõi 55 väravat. Debüüt koondises toimus [[9. veebruar]]il [[1999]], kui mängiti [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]]iga ja võideti 1:0 ja värava autor oli Koller. Ta on Tšehhi koondise läbi aegade suurim väravakütt. Tšehhi koondises osales ta [[2006 FIFA World Cup|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] ning kolmedel Euroopa meistrivõistlustel (2000, 2004 ja 2008). == Klubid == * [[1994]]–1996 [[Praha Sparta]] * [[1996]]–1999 [[K.S.C. Lokeren Oost-Vlaanderen|Lokeren]] * [[1999]]–2001 [[RSC Anderlecht]] * [[2001]]–2006 [[Dortmundi Borussia]] * 2006–2008 [[AS Monaco FC|Monaco]] * 2008 [[1. FC Nürnberg]] * 2008–2009 [[Samara Krõlja Sovetov]] * 2009–2011 [[AS Cannes|Cannes]] == Saavutused == * 1995 Tšehhi meister * 1996 Tšehhi Karikas * 1999 Belgia liiga parim väravalööja (24 väravat) * 2000 Belgia meister * 2001 Belgia Karikas * 2002 Saksamaa meister == Isiklikku == Jan Koller on 202 cm pikk ja kaalub 103 kg. Ta on abielus Hedvika Kankovaga, nende peres kasvab tütar. {{JÄRJESTA:Koller, Jan}} [[Kategooria:Tšehhi jalgpallurid]] [[Kategooria:RSC Anderlechti mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]] [[Kategooria:1. FC Nürnbergi jalgpallurid]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ni3wyaq0upeezuhykfbct07kgjnbtr4 0 9467 7256447 7247178 2026-10-20T18:18:04Z Heakeel 122460 7256447 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit [[Praha küla]]}} {{Infokast asula | nimi = Praha | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Praha | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Praha | nimi3_keel = poola | nimi3 =Praga | nimi4_keel = saksa | nimi4 = Prag | pilt_üldvaade = Prague_(6365119737).jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Prague.svg | vapi_link = [[Praha vapp]] | lipp = Flag of Prague.svg | lipu_link = [[Praha lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Hlavní mesto Praha in Czech Republic.svg }} '''Praha''' on [[Tšehhi]] [[pealinn]] ja suurim linn ning [[Böömimaa]] ajalooline pealinn. Asub [[Elbe]] lisajõe [[Vltava]] ääres. Rahvaarvu (umbes 1,4 miljonit) järgi on Praha Euroopa Liidus 12. kohal. Praha [[Linnastu|linnastus]] elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest on hoonestatud vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandus- ning looduslik metsa- ja rohumaa. Praha on ajalooline linn romaani, [[Tšehhi gooti arhitektuur|gooti]], [[Renessanssarhitektuur|​​renessansi]] ja [[Barokk|baroki]] arhitektuuriga. Praha oli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] pealinn ja seal on asunud mitme [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (eelkõige [[Karl IV]] (valitses 1346–1378) ja [[Rudolf II]] (valitses 1575–1611)), residents. Praha oli oluline linn [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari]] jaoks. Linnal oli oluline roll [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ning 20. sajandil [[Tšehhoslovakkia]] pealinnana maailmasõdade ja sõjajärgsel kommunistlikul ajal. Prahas on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, nt [[Praha linnus]], [[Karli sild]], [[Vanalinna väljak]] [[Praha astronoomiline kell|Praha astronoomilise kellaga]], [[Petříni mägi]] ja [[Vyšehrad]]. [[Praha vanalinn]] on [[1992]]. aastal kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, peale selle palju teatreid, galeriisid ja kinosid. Linnas asub mitu ülikooli, sh [[Karli Ülikool]], mis on [[Kesk-Euroopa]] vanim ülikool. Rikkalik ajalugu on teinud Prahast populaarse turismisihtkoha. 2017. aasta seisuga oli igal aastal külastanud linna üle 8,5 miljoni välisturisti. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.<ref name="Scores" /> == Kliima == [[Pilt:Praha klimadiagramm.png|pisi|Praha kliimadiagramm]] [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli ([[juuli keskmine õhutemperatuur]] +19,4 °C) ja august ([[augusti keskmine õhutemperatuur]] +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –1,1 °C) ja veebruar ([[veebruari keskmine õhutemperatuur]] –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a mõõdetud. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem [[aprill]]is (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem [[november|novembris]] (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. == Ajalugu == Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab [[koole]]t. Praha kandis ületas vana kaubatee [[Vltava]] jõe. Linna nime on seostatud ka [[tšehhi keel|tšehhi]] sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat [[Přemysliidid]]e dünastia esiema, prohvet [[Libuše]], käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba [[vanem kiviaeg|vanemal kiviajal]]. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava [[koole|koolmete]] juures [[turuasula]]d, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates [[6. sajand]]ist olid [[Praha org|Praha oru]] asukad peamiselt [[lääneslaavlased]]. Tõenäoliselt [[9. sajand]]i jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (''[[sněm]]'') välja ja rajasid sinna [[Praha linnus]]e. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|left|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]] Sestpeale sai Prahast [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa vürstide ja kuningate]] [[residents]] (mõned neist olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi keiser|keisrid]]). [[File:Prague 07-2016 View from Petrinska Tower img2.jpg|pisi|Vaade [[Praha vanalinn]]ale ja [[Karli sild|Karli sillale]]]] [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]]]] Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il [[Luksemburgi dünastia]]st [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|keiser ja Böömi kuningas Karl IV]] (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraali]] ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem [[Ungari kuningriik|Ungari]]sse. Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil. == Rahvastik == 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Prahas umbes 1,3 miljonit inimest, kuid tegelik elanike arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, sest ainult 65 % elanikest omab sissekirjutust. Mobiiliandmete analüüsi põhjal järeldatakse, et linnas elab tegelikult umbes 1,9 või 2 miljonit inimest ning lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes elavad väljaspool Prahat. 14% linna elanikest on sündinud väljaspool Tšehhit ning ametlikult on tšehhide osakaal linna rahvastikust umbes 64%. 2025. aastal elas Prahas umbes 350 000 välismaalast, mis moodustab linna elanike arvust umbes 25%.<ref name="Radio" /> Suurimad vähemusrahvused on [[slovakid]], [[ukrainlased]] ja [[venelased]]. == Transport == {{pikemalt artiklis|Praha ühistransport}} [[Pilt:Prague 07-2016 tram at Florenc.jpg|pisi|Škoda 15T tramm Florenci metroojaama lähistel.]] [[Praha integreeritud transpordisüsteem]] (PID – ''Pražská integrovaná doprava'') hõlmab Praha ja selle lähiala ühistranspordi. Süsteemi keskne osa on [[Praha metroo|metroo]], mida täiendavad [[buss]]id, [[trollibuss]]id, [[tramm]]id ja linnalähirongid ([[Esko Praha]]). Metroovõrgu pikkus on 65 km ning seal on 61 jaama. Praha on [[Tšehhi Raudteed|České dráhy]] sõlmjaam ning sealt väljuvad nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised raudteeliinid. Peamised raudteejaamad on [[Praha pearaudteejaam|Hlavní nádraži]], [[Praha-Holešovice raudteejaam|Holešovice]], [[Praha-Smíchovi raudteejaam|Smíchovi]] ja [[Praha Masaryki raudteejaam|Masarykovo nádraží]]. Linnas on ka jõesadam. Prahas asub [[Praha Václav Haveli lennujaam|Václav Haveli rahvusvaheline lennujaam]], mis on Kesk-Euroopa suurimaid lennujaamu, teenindades 2018. aastal umbes 18 miljonit reisijat. ==Turism== [[Pilt:Parnik-vysehrad.JPG|pisi|Jõeaurik Vyšehrad aastast [[1938]]<ref>* [https://web.archive.org/web/20110720173710/http://www.vysehrad-boat.eu/ www.parnik-vysehrad.cz/historie-parniku.aspx]</ref>]] [[Pilt:Night view of the Castle and Charles Bridge, Prague - 8034.jpg|pisi|Praha linnus]] [[Pilt:Prag Pulverturm.jpg|pisi|Püssirohutorn]] [[Pilt:Prague Mala Strana St. Nicholas-02.jpg|pisi|Püha Nikolause kirik Malá Stranas]] Pärast [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|raudse eesriide langemist]] on Prahast saanud maailma populaarseimaid turismisihtkohti. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai Praha tunduvalt vähem kannatada, võrreldes piirkonna mõne muu suurlinnaga. Seetõttu on suur osa Praha mitmekesisest ajaloolisest arhitektuurist säilinud. Praha arhitektuuris on esindatud eri stiilid [[Romaani kunst|romaani]] ja [[Gooti arhitektuur|gooti]] ajastust [[Renessanss|renessansi]], [[Barokk|baroki]], [[rokokoo]], [[Uusrenessanss|uusrenessansi]], [[uusgootika]], [[juugend]]i, [[kubism]]i ja [[uusklassitsism]]ini ning lõpuks ka moodsad lahendused. 2025. aastal külastas linna üle 8,2 miljoni turisti.<ref name="Tourism" /> ===Peamised vaatamisväärsused=== '''Hradčany ja Malá Strana''' * [[Svatý Víti katedraal]] (''katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha'') * Karli sild (''Karlův most'') * [[Petříni vaatetorn]] (''Petřínská rozhledna'') * [[Eesti Suursaatkond Prahas|Eesti suursaatkon]]na hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja * [[Lennoni sein]] * [[Püha Nikolause kirik (Malá Strana)|Püha Nikolause kirik]] '''Staré Město ja Josefov''' * [[Praha Püha Agnese klooster]] * [[Týni Jumalaema kirik]] * [[Praha vana raekoda]] ja [[Praha astronoomiline kell|raekoja kell]] * [[Klementinum]] * [[Vana Uus sünagoog]] * [[Vanalinna väljak]] * [[Püssirohutorn (Praha)|Püssirohutorn]] '''Nové Město''' * [[Václavi väljak]] * [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]] * [[Karli väljak]] * Raekoda * [[Tantsiv maja]] * [[U Kalicha]] (ilukirjanduses Karika kõrts) '''Vyšehrad''' * [[Vyšehrad]]i linnus ja katedraal ([[Alfons Mucha]] freskodega 20. sajandi algusest). * [[Vyšehradi kalmistu]] '''Muudes linnaosades''' * [[Praha loomaaed]] * [[Praha Rahvusgalerii]] * [[Žižkovi teletorn]] * [[Praha uus juudi kalmistu]] * [[Letná park]] * [[Kbely lennundusmuuseum]] – [[Kbely lennuväli|Kbely sõjaväelennuvälja]] juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume ==Haridus ja teadus== Prahas asub üheksa avalik-õiguslikku ülikooli ning 36 eraülikooli. Linnas tegutsevad näiteks Karli Ülikool, [[Tšehhi Tehnikaülikool]], [[Praha Kaunite Kunstide Akadeemia]] ja [[Praha Keemia- ja Tehnoloogiaülikool]]. Praha on oluline teadustöö keskus. Seal asub [[Tšehhi Teaduste Akadeemia]] peahoone ja 38 selle uurimisinstituuti.<ref name="Institutes" /> Samuti asuvad seal kümme avalik-õiguslikku teadusasutust, neli ettevõtlusinkubaatorit ning suurhaiglad, mis tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega. Prahas asuvad näiteks [[Motoli Ülikoolihaigla]] ja [[Kliinilise ja Eksperimentaalmeditsiini Instituut]], mis oli 2019. aasta seisuga Euroopa suurim siirdamiskeskus. == Vaata ka == *[[Žižkov]] *[[Franz Josephi sild]] *[[Štefániki sild]] *[[Josefov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Scores">{{netiviide |pealkiri=Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://pragueconvention.cz/news/prague-scores-highly-in-index-of-top-100-city-destinations/ |vaadatud=2026-07-20}}</ref> <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=25% of residents in Prague are foreigners, but is the city building fast enough? |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/25-residents-prague-are-foreigners-city-building-fast-enough-8856641 |vaadatud=2026-09-29}}</ref> <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=Nearly 8.3 million visitors came to Prague in 2025 as the capital attracts higher-spending travellers |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://praguecitytourism.com/nearly-8-3-million-visitors-came-to-prague-in-2025-as-the-capital-attracts-higher-spending-travellers/ |vaadatud=2026-09-30}}</ref> <ref name="Institutes">{{netiviide |pealkiri=Research Institutes |väljaanne=CAS |url=https://www.avcr.cz/en/about-us/cas-structure/research-institutes/ |vaadatud=2026-09-13}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.pis.cz/en Praha koduleht] (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania keeles) {{CZE}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Tšehhi maakonnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Praha| ]] b08kcgd6xhp3wojbxzbjc3x69cw7d1m 7256449 7256447 2026-10-20T18:33:42Z Heakeel 122460 /* Transport */ 7256449 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit [[Praha küla]]}} {{Infokast asula | nimi = Praha | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Praha | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Praha | nimi3_keel = poola | nimi3 =Praga | nimi4_keel = saksa | nimi4 = Prag | pilt_üldvaade = Prague_(6365119737).jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Prague.svg | vapi_link = [[Praha vapp]] | lipp = Flag of Prague.svg | lipu_link = [[Praha lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Hlavní mesto Praha in Czech Republic.svg }} '''Praha''' on [[Tšehhi]] [[pealinn]] ja suurim linn ning [[Böömimaa]] ajalooline pealinn. Asub [[Elbe]] lisajõe [[Vltava]] ääres. Rahvaarvu (umbes 1,4 miljonit) järgi on Praha Euroopa Liidus 12. kohal. Praha [[Linnastu|linnastus]] elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest on hoonestatud vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandus- ning looduslik metsa- ja rohumaa. Praha on ajalooline linn romaani, [[Tšehhi gooti arhitektuur|gooti]], [[Renessanssarhitektuur|​​renessansi]] ja [[Barokk|baroki]] arhitektuuriga. Praha oli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] pealinn ja seal on asunud mitme [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (eelkõige [[Karl IV]] (valitses 1346–1378) ja [[Rudolf II]] (valitses 1575–1611)), residents. Praha oli oluline linn [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari]] jaoks. Linnal oli oluline roll [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ning 20. sajandil [[Tšehhoslovakkia]] pealinnana maailmasõdade ja sõjajärgsel kommunistlikul ajal. Prahas on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, nt [[Praha linnus]], [[Karli sild]], [[Vanalinna väljak]] [[Praha astronoomiline kell|Praha astronoomilise kellaga]], [[Petříni mägi]] ja [[Vyšehrad]]. [[Praha vanalinn]] on [[1992]]. aastal kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, peale selle palju teatreid, galeriisid ja kinosid. Linnas asub mitu ülikooli, sh [[Karli Ülikool]], mis on [[Kesk-Euroopa]] vanim ülikool. Rikkalik ajalugu on teinud Prahast populaarse turismisihtkoha. 2017. aasta seisuga oli igal aastal külastanud linna üle 8,5 miljoni välisturisti. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.<ref name="Scores" /> == Kliima == [[Pilt:Praha klimadiagramm.png|pisi|Praha kliimadiagramm]] [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli ([[juuli keskmine õhutemperatuur]] +19,4 °C) ja august ([[augusti keskmine õhutemperatuur]] +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –1,1 °C) ja veebruar ([[veebruari keskmine õhutemperatuur]] –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a mõõdetud. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem [[aprill]]is (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem [[november|novembris]] (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. == Ajalugu == Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab [[koole]]t. Praha kandis ületas vana kaubatee [[Vltava]] jõe. Linna nime on seostatud ka [[tšehhi keel|tšehhi]] sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat [[Přemysliidid]]e dünastia esiema, prohvet [[Libuše]], käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba [[vanem kiviaeg|vanemal kiviajal]]. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava [[koole|koolmete]] juures [[turuasula]]d, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates [[6. sajand]]ist olid [[Praha org|Praha oru]] asukad peamiselt [[lääneslaavlased]]. Tõenäoliselt [[9. sajand]]i jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (''[[sněm]]'') välja ja rajasid sinna [[Praha linnus]]e. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|left|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]] Sestpeale sai Prahast [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa vürstide ja kuningate]] [[residents]] (mõned neist olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi keiser|keisrid]]). [[File:Prague 07-2016 View from Petrinska Tower img2.jpg|pisi|Vaade [[Praha vanalinn]]ale ja [[Karli sild|Karli sillale]]]] [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]]]] Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il [[Luksemburgi dünastia]]st [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|keiser ja Böömi kuningas Karl IV]] (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraali]] ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem [[Ungari kuningriik|Ungari]]sse. Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil. == Rahvastik == 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Prahas umbes 1,3 miljonit inimest, kuid tegelik elanike arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, sest ainult 65 % elanikest omab sissekirjutust. Mobiiliandmete analüüsi põhjal järeldatakse, et linnas elab tegelikult umbes 1,9 või 2 miljonit inimest ning lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes elavad väljaspool Prahat. 14% linna elanikest on sündinud väljaspool Tšehhit ning ametlikult on tšehhide osakaal linna rahvastikust umbes 64%. 2025. aastal elas Prahas umbes 350 000 välismaalast, mis moodustab linna elanike arvust umbes 25%.<ref name="Radio" /> Suurimad vähemusrahvused on [[slovakid]], [[ukrainlased]] ja [[venelased]]. == Transport == {{pikemalt artiklis|Praha ühistransport}} [[Pilt:Prague 07-2016 tram at Florenc.jpg|pisi|Škoda 15T tramm Florenci metroojaama lähistel.]] [[Praha integreeritud transpordisüsteem]] (PID – ''Pražská integrovaná doprava'') hõlmab Praha ja selle lähiala ühistranspordi. Süsteemi keskne osa on [[Praha metroo|metroo]], mida täiendavad [[buss]]id, [[trollibuss]]id, [[tramm]]id ja linnalähirongid ([[Esko Praha]]). Metroovõrgu pikkus on 65 km ning seal on 61 jaama. Praha on [[Tšehhi Raudteed|České dráhy]] sõlmjaam ning sealt väljuvad nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised rongiliinid. Peamised raudteejaamad on [[Praha pearaudteejaam|Hlavní nádraži]], [[Praha-Holešovice raudteejaam|Holešovice]], [[Praha-Smíchovi raudteejaam|Smíchovi]] ja [[Praha Masaryki raudteejaam|Masarykovo nádraží]]. Linnas on ka jõesadam. Prahas asub [[Praha Václav Haveli lennujaam|Václav Haveli rahvusvaheline lennujaam]], mis on Kesk-Euroopa suurimaid lennujaamu, teenindades 2018. aastal umbes 18 miljonit reisijat. ==Turism== [[Pilt:Parnik-vysehrad.JPG|pisi|Jõeaurik Vyšehrad aastast [[1938]]<ref>* [https://web.archive.org/web/20110720173710/http://www.vysehrad-boat.eu/ www.parnik-vysehrad.cz/historie-parniku.aspx]</ref>]] [[Pilt:Night view of the Castle and Charles Bridge, Prague - 8034.jpg|pisi|Praha linnus]] [[Pilt:Prag Pulverturm.jpg|pisi|Püssirohutorn]] [[Pilt:Prague Mala Strana St. Nicholas-02.jpg|pisi|Püha Nikolause kirik Malá Stranas]] Pärast [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|raudse eesriide langemist]] on Prahast saanud maailma populaarseimaid turismisihtkohti. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai Praha tunduvalt vähem kannatada, võrreldes piirkonna mõne muu suurlinnaga. Seetõttu on suur osa Praha mitmekesisest ajaloolisest arhitektuurist säilinud. Praha arhitektuuris on esindatud eri stiilid [[Romaani kunst|romaani]] ja [[Gooti arhitektuur|gooti]] ajastust [[Renessanss|renessansi]], [[Barokk|baroki]], [[rokokoo]], [[Uusrenessanss|uusrenessansi]], [[uusgootika]], [[juugend]]i, [[kubism]]i ja [[uusklassitsism]]ini ning lõpuks ka moodsad lahendused. 2025. aastal külastas linna üle 8,2 miljoni turisti.<ref name="Tourism" /> ===Peamised vaatamisväärsused=== '''Hradčany ja Malá Strana''' * [[Svatý Víti katedraal]] (''katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha'') * Karli sild (''Karlův most'') * [[Petříni vaatetorn]] (''Petřínská rozhledna'') * [[Eesti Suursaatkond Prahas|Eesti suursaatkon]]na hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja * [[Lennoni sein]] * [[Püha Nikolause kirik (Malá Strana)|Püha Nikolause kirik]] '''Staré Město ja Josefov''' * [[Praha Püha Agnese klooster]] * [[Týni Jumalaema kirik]] * [[Praha vana raekoda]] ja [[Praha astronoomiline kell|raekoja kell]] * [[Klementinum]] * [[Vana Uus sünagoog]] * [[Vanalinna väljak]] * [[Püssirohutorn (Praha)|Püssirohutorn]] '''Nové Město''' * [[Václavi väljak]] * [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]] * [[Karli väljak]] * Raekoda * [[Tantsiv maja]] * [[U Kalicha]] (ilukirjanduses Karika kõrts) '''Vyšehrad''' * [[Vyšehrad]]i linnus ja katedraal ([[Alfons Mucha]] freskodega 20. sajandi algusest). * [[Vyšehradi kalmistu]] '''Muudes linnaosades''' * [[Praha loomaaed]] * [[Praha Rahvusgalerii]] * [[Žižkovi teletorn]] * [[Praha uus juudi kalmistu]] * [[Letná park]] * [[Kbely lennundusmuuseum]] – [[Kbely lennuväli|Kbely sõjaväelennuvälja]] juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume ==Haridus ja teadus== Prahas asub üheksa avalik-õiguslikku ülikooli ning 36 eraülikooli. Linnas tegutsevad näiteks Karli Ülikool, [[Tšehhi Tehnikaülikool]], [[Praha Kaunite Kunstide Akadeemia]] ja [[Praha Keemia- ja Tehnoloogiaülikool]]. Praha on oluline teadustöö keskus. Seal asub [[Tšehhi Teaduste Akadeemia]] peahoone ja 38 selle uurimisinstituuti.<ref name="Institutes" /> Samuti asuvad seal kümme avalik-õiguslikku teadusasutust, neli ettevõtlusinkubaatorit ning suurhaiglad, mis tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega. Prahas asuvad näiteks [[Motoli Ülikoolihaigla]] ja [[Kliinilise ja Eksperimentaalmeditsiini Instituut]], mis oli 2019. aasta seisuga Euroopa suurim siirdamiskeskus. == Vaata ka == *[[Žižkov]] *[[Franz Josephi sild]] *[[Štefániki sild]] *[[Josefov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Scores">{{netiviide |pealkiri=Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://pragueconvention.cz/news/prague-scores-highly-in-index-of-top-100-city-destinations/ |vaadatud=2026-07-20}}</ref> <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=25% of residents in Prague are foreigners, but is the city building fast enough? |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/25-residents-prague-are-foreigners-city-building-fast-enough-8856641 |vaadatud=2026-09-29}}</ref> <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=Nearly 8.3 million visitors came to Prague in 2025 as the capital attracts higher-spending travellers |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://praguecitytourism.com/nearly-8-3-million-visitors-came-to-prague-in-2025-as-the-capital-attracts-higher-spending-travellers/ |vaadatud=2026-09-30}}</ref> <ref name="Institutes">{{netiviide |pealkiri=Research Institutes |väljaanne=CAS |url=https://www.avcr.cz/en/about-us/cas-structure/research-institutes/ |vaadatud=2026-09-13}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.pis.cz/en Praha koduleht] (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania keeles) {{CZE}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Tšehhi maakonnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Praha| ]] arvoyj21lgui7yok6q8ac83icub2yl8 7256453 7256449 2026-10-20T18:48:48Z Heakeel 122460 /* Transport */ 7256453 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit [[Praha küla]]}} {{Infokast asula | nimi = Praha | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Praha | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Praha | nimi3_keel = poola | nimi3 =Praga | nimi4_keel = saksa | nimi4 = Prag | pilt_üldvaade = Prague_(6365119737).jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Prague.svg | vapi_link = [[Praha vapp]] | lipp = Flag of Prague.svg | lipu_link = [[Praha lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Hlavní mesto Praha in Czech Republic.svg }} '''Praha''' on [[Tšehhi]] [[pealinn]] ja suurim linn ning [[Böömimaa]] ajalooline pealinn. Asub [[Elbe]] lisajõe [[Vltava]] ääres. Rahvaarvu (umbes 1,4 miljonit) järgi on Praha Euroopa Liidus 12. kohal. Praha [[Linnastu|linnastus]] elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest on hoonestatud vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandus- ning looduslik metsa- ja rohumaa. Praha on ajalooline linn romaani, [[Tšehhi gooti arhitektuur|gooti]], [[Renessanssarhitektuur|​​renessansi]] ja [[Barokk|baroki]] arhitektuuriga. Praha oli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] pealinn ja seal on asunud mitme [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (eelkõige [[Karl IV]] (valitses 1346–1378) ja [[Rudolf II]] (valitses 1575–1611)), residents. Praha oli oluline linn [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari]] jaoks. Linnal oli oluline roll [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ning 20. sajandil [[Tšehhoslovakkia]] pealinnana maailmasõdade ja sõjajärgsel kommunistlikul ajal. Prahas on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, nt [[Praha linnus]], [[Karli sild]], [[Vanalinna väljak]] [[Praha astronoomiline kell|Praha astronoomilise kellaga]], [[Petříni mägi]] ja [[Vyšehrad]]. [[Praha vanalinn]] on [[1992]]. aastal kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, peale selle palju teatreid, galeriisid ja kinosid. Linnas asub mitu ülikooli, sh [[Karli Ülikool]], mis on [[Kesk-Euroopa]] vanim ülikool. Rikkalik ajalugu on teinud Prahast populaarse turismisihtkoha. 2017. aasta seisuga oli igal aastal külastanud linna üle 8,5 miljoni välisturisti. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.<ref name="Scores" /> == Kliima == [[Pilt:Praha klimadiagramm.png|pisi|Praha kliimadiagramm]] [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli ([[juuli keskmine õhutemperatuur]] +19,4 °C) ja august ([[augusti keskmine õhutemperatuur]] +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –1,1 °C) ja veebruar ([[veebruari keskmine õhutemperatuur]] –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a mõõdetud. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem [[aprill]]is (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem [[november|novembris]] (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. == Ajalugu == Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab [[koole]]t. Praha kandis ületas vana kaubatee [[Vltava]] jõe. Linna nime on seostatud ka [[tšehhi keel|tšehhi]] sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat [[Přemysliidid]]e dünastia esiema, prohvet [[Libuše]], käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba [[vanem kiviaeg|vanemal kiviajal]]. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava [[koole|koolmete]] juures [[turuasula]]d, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates [[6. sajand]]ist olid [[Praha org|Praha oru]] asukad peamiselt [[lääneslaavlased]]. Tõenäoliselt [[9. sajand]]i jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (''[[sněm]]'') välja ja rajasid sinna [[Praha linnus]]e. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|left|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]] Sestpeale sai Prahast [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa vürstide ja kuningate]] [[residents]] (mõned neist olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi keiser|keisrid]]). [[File:Prague 07-2016 View from Petrinska Tower img2.jpg|pisi|Vaade [[Praha vanalinn]]ale ja [[Karli sild|Karli sillale]]]] [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]]]] Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il [[Luksemburgi dünastia]]st [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|keiser ja Böömi kuningas Karl IV]] (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraali]] ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem [[Ungari kuningriik|Ungari]]sse. Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil. == Rahvastik == 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Prahas umbes 1,3 miljonit inimest, kuid tegelik elanike arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, sest ainult 65 % elanikest omab sissekirjutust. Mobiiliandmete analüüsi põhjal järeldatakse, et linnas elab tegelikult umbes 1,9 või 2 miljonit inimest ning lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes elavad väljaspool Prahat. 14% linna elanikest on sündinud väljaspool Tšehhit ning ametlikult on tšehhide osakaal linna rahvastikust umbes 64%. 2025. aastal elas Prahas umbes 350 000 välismaalast, mis moodustab linna elanike arvust umbes 25%.<ref name="Radio" /> Suurimad vähemusrahvused on [[slovakid]], [[ukrainlased]] ja [[venelased]]. == Transport == {{pikemalt artiklis|Praha ühistransport}} [[Pilt:Prague 07-2016 tram at Florenc.jpg|pisi|Škoda 15T tramm Florenci metroojaama lähistel.]] [[Praha integreeritud transpordisüsteem]] (PID – ''Pražská integrovaná doprava'') hõlmab Praha ja selle lähiala. Süsteemi keskne osa on [[Praha metroo|metroo]], mida täiendavad [[buss|bussi]]id-, [[trollibuss|trollibussi-]]id, [[tramm|trammi-]]id ja lähirongiliinid ([[Esko Praha]]). Metroovõrk on 65 km pikk ning koosneb kolmest liinist ja 61 jaamast. Praha on [[Tšehhi Raudteed|České dráhy]] sõlmjaam ning sealt väljuvad nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised rongiliinid. Peamised raudteejaamad on [[Praha pearaudteejaam|Hlavní nádraži]], [[Praha-Holešovice raudteejaam|Holešovice]], [[Praha-Smíchovi raudteejaam|Smíchovi]] ja [[Praha Masaryki raudteejaam|Masarykovo nádraží]]. Linnas on ka jõesadam. Prahas asub [[Praha Václav Haveli lennujaam|Václav Haveli rahvusvaheline lennujaam]]; see on Kesk-Euroopa suurimaid lennujaamu, mis teenindas 2018. aastal umbes 18 miljonit reisijat. ==Turism== [[Pilt:Parnik-vysehrad.JPG|pisi|Jõeaurik Vyšehrad aastast [[1938]]<ref>* [https://web.archive.org/web/20110720173710/http://www.vysehrad-boat.eu/ www.parnik-vysehrad.cz/historie-parniku.aspx]</ref>]] [[Pilt:Night view of the Castle and Charles Bridge, Prague - 8034.jpg|pisi|Praha linnus]] [[Pilt:Prag Pulverturm.jpg|pisi|Püssirohutorn]] [[Pilt:Prague Mala Strana St. Nicholas-02.jpg|pisi|Püha Nikolause kirik Malá Stranas]] Pärast [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|raudse eesriide langemist]] on Prahast saanud maailma populaarseimaid turismisihtkohti. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai Praha tunduvalt vähem kannatada, võrreldes piirkonna mõne muu suurlinnaga. Seetõttu on suur osa Praha mitmekesisest ajaloolisest arhitektuurist säilinud. Praha arhitektuuris on esindatud eri stiilid [[Romaani kunst|romaani]] ja [[Gooti arhitektuur|gooti]] ajastust [[Renessanss|renessansi]], [[Barokk|baroki]], [[rokokoo]], [[Uusrenessanss|uusrenessansi]], [[uusgootika]], [[juugend]]i, [[kubism]]i ja [[uusklassitsism]]ini ning lõpuks ka moodsad lahendused. 2025. aastal külastas linna üle 8,2 miljoni turisti.<ref name="Tourism" /> ===Peamised vaatamisväärsused=== '''Hradčany ja Malá Strana''' * [[Svatý Víti katedraal]] (''katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha'') * Karli sild (''Karlův most'') * [[Petříni vaatetorn]] (''Petřínská rozhledna'') * [[Eesti Suursaatkond Prahas|Eesti suursaatkon]]na hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja * [[Lennoni sein]] * [[Püha Nikolause kirik (Malá Strana)|Püha Nikolause kirik]] '''Staré Město ja Josefov''' * [[Praha Püha Agnese klooster]] * [[Týni Jumalaema kirik]] * [[Praha vana raekoda]] ja [[Praha astronoomiline kell|raekoja kell]] * [[Klementinum]] * [[Vana Uus sünagoog]] * [[Vanalinna väljak]] * [[Püssirohutorn (Praha)|Püssirohutorn]] '''Nové Město''' * [[Václavi väljak]] * [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]] * [[Karli väljak]] * Raekoda * [[Tantsiv maja]] * [[U Kalicha]] (ilukirjanduses Karika kõrts) '''Vyšehrad''' * [[Vyšehrad]]i linnus ja katedraal ([[Alfons Mucha]] freskodega 20. sajandi algusest). * [[Vyšehradi kalmistu]] '''Muudes linnaosades''' * [[Praha loomaaed]] * [[Praha Rahvusgalerii]] * [[Žižkovi teletorn]] * [[Praha uus juudi kalmistu]] * [[Letná park]] * [[Kbely lennundusmuuseum]] – [[Kbely lennuväli|Kbely sõjaväelennuvälja]] juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume ==Haridus ja teadus== Prahas asub üheksa avalik-õiguslikku ülikooli ning 36 eraülikooli. Linnas tegutsevad näiteks Karli Ülikool, [[Tšehhi Tehnikaülikool]], [[Praha Kaunite Kunstide Akadeemia]] ja [[Praha Keemia- ja Tehnoloogiaülikool]]. Praha on oluline teadustöö keskus. Seal asub [[Tšehhi Teaduste Akadeemia]] peahoone ja 38 selle uurimisinstituuti.<ref name="Institutes" /> Samuti asuvad seal kümme avalik-õiguslikku teadusasutust, neli ettevõtlusinkubaatorit ning suurhaiglad, mis tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega. Prahas asuvad näiteks [[Motoli Ülikoolihaigla]] ja [[Kliinilise ja Eksperimentaalmeditsiini Instituut]], mis oli 2019. aasta seisuga Euroopa suurim siirdamiskeskus. == Vaata ka == *[[Žižkov]] *[[Franz Josephi sild]] *[[Štefániki sild]] *[[Josefov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Scores">{{netiviide |pealkiri=Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://pragueconvention.cz/news/prague-scores-highly-in-index-of-top-100-city-destinations/ |vaadatud=2026-07-20}}</ref> <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=25% of residents in Prague are foreigners, but is the city building fast enough? |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/25-residents-prague-are-foreigners-city-building-fast-enough-8856641 |vaadatud=2026-09-29}}</ref> <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=Nearly 8.3 million visitors came to Prague in 2025 as the capital attracts higher-spending travellers |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://praguecitytourism.com/nearly-8-3-million-visitors-came-to-prague-in-2025-as-the-capital-attracts-higher-spending-travellers/ |vaadatud=2026-09-30}}</ref> <ref name="Institutes">{{netiviide |pealkiri=Research Institutes |väljaanne=CAS |url=https://www.avcr.cz/en/about-us/cas-structure/research-institutes/ |vaadatud=2026-09-13}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.pis.cz/en Praha koduleht] (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania keeles) {{CZE}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Tšehhi maakonnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Praha| ]] o6z4dydtk5rb8ii6hog9af2feqgerpp 7256458 7256453 2026-10-20T18:50:34Z Heakeel 122460 /* Transport */ 7256458 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit [[Praha küla]]}} {{Infokast asula | nimi = Praha | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Praha | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Praha | nimi3_keel = poola | nimi3 =Praga | nimi4_keel = saksa | nimi4 = Prag | pilt_üldvaade = Prague_(6365119737).jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Prague.svg | vapi_link = [[Praha vapp]] | lipp = Flag of Prague.svg | lipu_link = [[Praha lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Hlavní mesto Praha in Czech Republic.svg }} '''Praha''' on [[Tšehhi]] [[pealinn]] ja suurim linn ning [[Böömimaa]] ajalooline pealinn. Asub [[Elbe]] lisajõe [[Vltava]] ääres. Rahvaarvu (umbes 1,4 miljonit) järgi on Praha Euroopa Liidus 12. kohal. Praha [[Linnastu|linnastus]] elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest on hoonestatud vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandus- ning looduslik metsa- ja rohumaa. Praha on ajalooline linn romaani, [[Tšehhi gooti arhitektuur|gooti]], [[Renessanssarhitektuur|​​renessansi]] ja [[Barokk|baroki]] arhitektuuriga. Praha oli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] pealinn ja seal on asunud mitme [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (eelkõige [[Karl IV]] (valitses 1346–1378) ja [[Rudolf II]] (valitses 1575–1611)), residents. Praha oli oluline linn [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari]] jaoks. Linnal oli oluline roll [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ning 20. sajandil [[Tšehhoslovakkia]] pealinnana maailmasõdade ja sõjajärgsel kommunistlikul ajal. Prahas on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, nt [[Praha linnus]], [[Karli sild]], [[Vanalinna väljak]] [[Praha astronoomiline kell|Praha astronoomilise kellaga]], [[Petříni mägi]] ja [[Vyšehrad]]. [[Praha vanalinn]] on [[1992]]. aastal kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, peale selle palju teatreid, galeriisid ja kinosid. Linnas asub mitu ülikooli, sh [[Karli Ülikool]], mis on [[Kesk-Euroopa]] vanim ülikool. Rikkalik ajalugu on teinud Prahast populaarse turismisihtkoha. 2017. aasta seisuga oli igal aastal külastanud linna üle 8,5 miljoni välisturisti. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.<ref name="Scores" /> == Kliima == [[Pilt:Praha klimadiagramm.png|pisi|Praha kliimadiagramm]] [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli ([[juuli keskmine õhutemperatuur]] +19,4 °C) ja august ([[augusti keskmine õhutemperatuur]] +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –1,1 °C) ja veebruar ([[veebruari keskmine õhutemperatuur]] –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a mõõdetud. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem [[aprill]]is (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem [[november|novembris]] (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. == Ajalugu == Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab [[koole]]t. Praha kandis ületas vana kaubatee [[Vltava]] jõe. Linna nime on seostatud ka [[tšehhi keel|tšehhi]] sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat [[Přemysliidid]]e dünastia esiema, prohvet [[Libuše]], käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba [[vanem kiviaeg|vanemal kiviajal]]. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava [[koole|koolmete]] juures [[turuasula]]d, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates [[6. sajand]]ist olid [[Praha org|Praha oru]] asukad peamiselt [[lääneslaavlased]]. Tõenäoliselt [[9. sajand]]i jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (''[[sněm]]'') välja ja rajasid sinna [[Praha linnus]]e. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|left|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]] Sestpeale sai Prahast [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa vürstide ja kuningate]] [[residents]] (mõned neist olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi keiser|keisrid]]). [[File:Prague 07-2016 View from Petrinska Tower img2.jpg|pisi|Vaade [[Praha vanalinn]]ale ja [[Karli sild|Karli sillale]]]] [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]]]] Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il [[Luksemburgi dünastia]]st [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|keiser ja Böömi kuningas Karl IV]] (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraali]] ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem [[Ungari kuningriik|Ungari]]sse. Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil. == Rahvastik == 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Prahas umbes 1,3 miljonit inimest, kuid tegelik elanike arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, sest ainult 65 % elanikest omab sissekirjutust. Mobiiliandmete analüüsi põhjal järeldatakse, et linnas elab tegelikult umbes 1,9 või 2 miljonit inimest ning lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes elavad väljaspool Prahat. 14% linna elanikest on sündinud väljaspool Tšehhit ning ametlikult on tšehhide osakaal linna rahvastikust umbes 64%. 2025. aastal elas Prahas umbes 350 000 välismaalast, mis moodustab linna elanike arvust umbes 25%.<ref name="Radio" /> Suurimad vähemusrahvused on [[slovakid]], [[ukrainlased]] ja [[venelased]]. == Transport == {{pikemalt artiklis|Praha ühistransport}} [[Pilt:Prague 07-2016 tram at Florenc.jpg|pisi|Škoda 15T tramm Florenci metroojaama lähistel.]] [[Praha integreeritud transpordisüsteem]] (PID – ''Pražská integrovaná doprava'') hõlmab Praha ja selle lähiala. Süsteemi keskne osa on [[Praha metroo|metroo]], mida täiendavad [[Buss|bussi]]-, [[Trollibuss|trollibussi]]-, [[Tramm|trammi]]- ja lähirongiliinid ([[Esko Praha]]). Metroovõrk on 65 km pikk ning koosneb kolmest liinist ja 61 jaamast. Praha on [[Tšehhi Raudteed|České dráhy]] sõlmjaam ning sealt väljuvad nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised rongiliinid. Peamised raudteejaamad on [[Praha pearaudteejaam|Hlavní nádraži]], [[Praha-Holešovice raudteejaam|Holešovice]], [[Praha-Smíchovi raudteejaam|Smíchovi]] ja [[Praha Masaryki raudteejaam|Masarykovo nádraží]]. Linnas on ka jõesadam. Prahas asub [[Praha Václav Haveli lennujaam|Václav Haveli rahvusvaheline lennujaam]]; see on Kesk-Euroopa suurimaid lennujaamu, mis teenindas 2018. aastal umbes 18 miljonit reisijat. ==Turism== [[Pilt:Parnik-vysehrad.JPG|pisi|Jõeaurik Vyšehrad aastast [[1938]]<ref>* [https://web.archive.org/web/20110720173710/http://www.vysehrad-boat.eu/ www.parnik-vysehrad.cz/historie-parniku.aspx]</ref>]] [[Pilt:Night view of the Castle and Charles Bridge, Prague - 8034.jpg|pisi|Praha linnus]] [[Pilt:Prag Pulverturm.jpg|pisi|Püssirohutorn]] [[Pilt:Prague Mala Strana St. Nicholas-02.jpg|pisi|Püha Nikolause kirik Malá Stranas]] Pärast [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|raudse eesriide langemist]] on Prahast saanud maailma populaarseimaid turismisihtkohti. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sai Praha tunduvalt vähem kannatada, võrreldes piirkonna mõne muu suurlinnaga. Seetõttu on suur osa Praha mitmekesisest ajaloolisest arhitektuurist säilinud. Praha arhitektuuris on esindatud eri stiilid [[Romaani kunst|romaani]] ja [[Gooti arhitektuur|gooti]] ajastust [[Renessanss|renessansi]], [[Barokk|baroki]], [[rokokoo]], [[Uusrenessanss|uusrenessansi]], [[uusgootika]], [[juugend]]i, [[kubism]]i ja [[uusklassitsism]]ini ning lõpuks ka moodsad lahendused. 2025. aastal külastas linna üle 8,2 miljoni turisti.<ref name="Tourism" /> ===Peamised vaatamisväärsused=== '''Hradčany ja Malá Strana''' * [[Svatý Víti katedraal]] (''katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha'') * Karli sild (''Karlův most'') * [[Petříni vaatetorn]] (''Petřínská rozhledna'') * [[Eesti Suursaatkond Prahas|Eesti suursaatkon]]na hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja * [[Lennoni sein]] * [[Püha Nikolause kirik (Malá Strana)|Püha Nikolause kirik]] '''Staré Město ja Josefov''' * [[Praha Püha Agnese klooster]] * [[Týni Jumalaema kirik]] * [[Praha vana raekoda]] ja [[Praha astronoomiline kell|raekoja kell]] * [[Klementinum]] * [[Vana Uus sünagoog]] * [[Vanalinna väljak]] * [[Püssirohutorn (Praha)|Püssirohutorn]] '''Nové Město''' * [[Václavi väljak]] * [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]] * [[Karli väljak]] * Raekoda * [[Tantsiv maja]] * [[U Kalicha]] (ilukirjanduses Karika kõrts) '''Vyšehrad''' * [[Vyšehrad]]i linnus ja katedraal ([[Alfons Mucha]] freskodega 20. sajandi algusest). * [[Vyšehradi kalmistu]] '''Muudes linnaosades''' * [[Praha loomaaed]] * [[Praha Rahvusgalerii]] * [[Žižkovi teletorn]] * [[Praha uus juudi kalmistu]] * [[Letná park]] * [[Kbely lennundusmuuseum]] – [[Kbely lennuväli|Kbely sõjaväelennuvälja]] juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume ==Haridus ja teadus== Prahas asub üheksa avalik-õiguslikku ülikooli ning 36 eraülikooli. Linnas tegutsevad näiteks Karli Ülikool, [[Tšehhi Tehnikaülikool]], [[Praha Kaunite Kunstide Akadeemia]] ja [[Praha Keemia- ja Tehnoloogiaülikool]]. Praha on oluline teadustöö keskus. Seal asub [[Tšehhi Teaduste Akadeemia]] peahoone ja 38 selle uurimisinstituuti.<ref name="Institutes" /> Samuti asuvad seal kümme avalik-õiguslikku teadusasutust, neli ettevõtlusinkubaatorit ning suurhaiglad, mis tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega. Prahas asuvad näiteks [[Motoli Ülikoolihaigla]] ja [[Kliinilise ja Eksperimentaalmeditsiini Instituut]], mis oli 2019. aasta seisuga Euroopa suurim siirdamiskeskus. == Vaata ka == *[[Žižkov]] *[[Franz Josephi sild]] *[[Štefániki sild]] *[[Josefov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Scores">{{netiviide |pealkiri=Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://pragueconvention.cz/news/prague-scores-highly-in-index-of-top-100-city-destinations/ |vaadatud=2026-07-20}}</ref> <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=25% of residents in Prague are foreigners, but is the city building fast enough? |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/25-residents-prague-are-foreigners-city-building-fast-enough-8856641 |vaadatud=2026-09-29}}</ref> <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=Nearly 8.3 million visitors came to Prague in 2025 as the capital attracts higher-spending travellers |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://praguecitytourism.com/nearly-8-3-million-visitors-came-to-prague-in-2025-as-the-capital-attracts-higher-spending-travellers/ |vaadatud=2026-09-30}}</ref> <ref name="Institutes">{{netiviide |pealkiri=Research Institutes |väljaanne=CAS |url=https://www.avcr.cz/en/about-us/cas-structure/research-institutes/ |vaadatud=2026-09-13}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.pis.cz/en Praha koduleht] (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania keeles) {{CZE}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Tšehhi maakonnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Praha| ]] 0rx75286o28n9gg2igmtmmf3ydwxrn9 0 11944 7256433 7208052 2026-10-20T17:50:52Z Avjoska 1538 7256433 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Lääne-Virumaa asuvast vallast; Jõgevamaal asunud endise valla kohta vaata artiklit [[Kadrina vald (Kodavere kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Kadrina vald | lipp = Flag of Kadrina vald.svg | lipu_link = [[Kadrina valla lipp]] | vapp = Kadrina valla vapp.svg | vapi_link = [[Kadrina valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kadrina]] | kaart = Eesti Kadrina vald 2017.svg | osm = pind }} '''Kadrina vald''' on kohalik omavalitsus [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] lääneosas. Kadrina vald on elanike arvult [[Eesti]] üks väiksemaid omavalitsusi, olles suuruselt 64. [[omavalitsus]] (Eestis on kokku 79 omavalitsust). [[Pindala]]lt on Kadrina vald Eesti suuruselt 48. omavalitsus.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=RV0240: Rahvastik 2017. aasta haldusreformi järgselt, 1. jaanuar |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0240 |vaadatud=19.04.2024 |täpsustus=2023}}</ref> Valla keskus on [[Kadrina]] alevik, kus elas 2020. aasta alguse seisuga 2113 inimest. Lisaks asub vallas ka [[Hulja]] alevik. Kadrina valda läbivad riigimaanteed, millest suuremad on [[Tallinna–Narva maantee|Tallinn–Narva]] ja [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Pärnu–Rakvere–Sõmeru]].<ref name=":0"/> Viljakad mullad on andnud võimaluse tegeleda seal pikka aega põlluharimise ja karjakasvatamisega.<ref name="96pOc" /> Kadrina vallavanem oli aastatel 2018–2025 [[Kairit Pihlak]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/4458145/video-kadrina-varske-vallavanem-kairit-pihlak-uues-ametis-ei-kohkle "Video: Kadrina värske vallavanem Kairit Pihlak uues ametis ei kõhkle"] Virumaa Teataja, 2. aprill 2018.</ref> == Asustus == [[Fail:Kadrina (Maa-amet kaldaerofoto 20200612 ID3950798).jpg|pisi|[[Kadrina]] on valla suurim asula ja üks kahest alevikust [[Hulja]] kõrval]] === Alevikud === [[Kadrina]], [[Hulja]] === Külad === [[Ama]], [[Arbavere]], [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]], [[Härjadi]], [[Jõepere]], [[Jõetaguse (Kadrina)|Jõetaguse]], [[Jürimõisa]], [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]], [[Kallukse]], [[Kihlevere]], [[Kiku]], [[Kolu (Kadrina)|Kolu]], [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]], [[Lante]], [[Leikude]], [[Loobu]], [[Läsna]], [[Mõndavere]], [[Mäo (Kadrina)|Mäo]], [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]], [[Ohepalu]], [[Orutaguse]], [[Pariisi]], [[Põima]], [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]], [[Rõmeda]], [[Salda]], [[Saukse]], [[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]], [[Tirbiku]], [[Tokolopi]], [[Udriku]], [[Uku küla|Uku]], [[Undla]], [[Vaiatu (Kadrina)|Vaiatu]], [[Vandu]], [[Viitna]], [[Vohnja]], [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]], [[Võipere]] === Ajaloolised külad === [[Ahila]], [[Koplimetsa (Kadrina)|Koplimetsa]], [[Kriska]], [[Nagala]], Ojaveski, [[Pankase]], Päri, Sirgu, [[Tõrma (Kadrina)|Tõrma]], Uudeküla, Valgma, Vatku == Ajalugu == Kadrina vald moodustati 1992. aasta 9. aprillil.<ref name="riigiteataja1992" /> Varem tegutses sel alal [[Kadrina külanõukogu]]. Enne seda tegutses seal aastatel 1939–1950 [[Undla vald]] keskusega Kadrinas, mis moodustati [[1939. aasta vallareform|vallareformiga]] suuresti senisest [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vallast]] (1866–1939). 1993. aasta juulis eraldati Kadrina vallast [[Saksi vald]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24494 RT I 1993, 52, 732]</ref> Kui Saksi vald liitus 2005. aastal koos [[Tapa]] linna ja [[Lehtse vald|Lehtse vallaga]] uueks [[Tapa vald (2005)|Tapa vallaks]], siis liitusid Saksi valla [[Kiku]], [[Pariisi]] ja [[Salda]] küla taas Kadrina vallaga. Seniste reformidega on muudetud ka külade piire. Näiteks pole enam [[Koplimetsa (Kadrina)|Koplimetsa]] küla, mis kuulub nüüd [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] koosseisu. == Loodus == [[Fail:Kallukse hiiemänd (foto Martin Suuroja).jpg|pisi|püsti|Looduskaitsealune [[Kallukse mänd]] Kolu külas]] [[Maastikukaitseala]]dest asuvad (sh osaliselt) vallas [[Kallukse maastikukaitseala]], [[Neeruti maastikukaitseala]] ja [[Viitna maastikukaitseala]]. Osaliselt jäävad valla alale ka [[Lahemaa rahvuspark]] ja [[Ohepalu looduskaitseala]]. Samuti asub seal [[Tirbiku looduskaitseala]], mis moodustati 2019. aastal.<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-859395726 Kaitsealune ala või üksikobjekt: Tirbiku LKA, Tirbiku skv. (KLO1101823)] EELIS.</ref> Kaitsealustest parkidest jäävad valda [[Arbavere mõisa park|Arbavere]], [[Kolu mõisa park|Kolu]], [[Loobu mõisa park|Loobu]], [[Neeruti mõisa park|Neeruti]], [[Udriku mõisa park|Udriku]], [[Undla mõisa park|Undla]] ja [[Vohnja mõisa park]]. Hoiualadest asub Kadrina vallas [[Loobu jõe hoiuala]] ning sinna ulatub osaliselt [[Lasila hoiuala]]. Kadrina vald jääb [[Harju alamvesikond|Harju]] ja [[Viru alamvesikond]]a ning valla lõunaosa ka [[Pandivere põhjavee alamvesikond]]a.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0202/0016/arengukava.pdf#|pealkiri=KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2035|vaadatud=7.01.2022}}</ref> Valla alal asub palju järvi. Nende seas [[Neeruti järved]] ([[Neeruti Eesjärv|Eesjärv]], [[Neeruti Tagajärv|Tagajärv]], [[Neeruti Orajärv|Orajärv]] ja [[Neeruti Sinijärv|Sinijärv]]), [[Viitna järved]] ([[Viitna Pikkjärv|Pikkjärv]], [[Viitna Linajärv|Linajärv]] ja [[Nabudi järv]]) ning [[Udriku järved]] ([[Udriku Suurjärv|Suurjärv]], [[Udriku Väikejärv|Väikejärv]] ja [[Udriku Mädajärv|Mädajärv]]). Samuti asub [[Ohepalu soo]]s [[Ohepalu järv]] (67,9 ha). [[Loobu jõgi|Loobu jõel]] on ka mitu paisjärve, näiteks [[Kadrina paisjärv]] (8,8 ha), [[Jõepere järv]] (3,3 ha) ja [[Undla veskijärv]] (1,2 ha). Looduskaitsealustest üksikobjektidest asuvad vallas [[Kallukse mänd]], [[Viitna kadakas]] (kuivanud), [[Linda-Neitsi kivi]], [[Kolu allikad]] ja [[Jõepere allikad]]. Lisaks on puistuna kaitse alla võetud [[Jõepere põlispuud]]. <gallery> Nabudi järv Viitna järvemägedes (foto Martin Suuroja).jpg|[[Nabudi järv]] Neeruti Eesjärv.jpg|[[Neeruti Eesjärv]] sügisel Lodikivi Kallukse mägedes (foto Martin Suuroja).jpg|[[Linda-Neitsi kivi]] ehk Lodikivi Ohepalu looduskaitseala 034.jpg|[[Ohepalu soo]] Valgma järv Lääne-Virumaal.jpg|[[Valgma järv]] </gallery> == Rahvastik ja elutingimused == [[Fail:Kadrina valla rahvastikupüramiid.jpg|pisi|Kadrina valla rahvastikupüramiid]] Kadrina valla elanike arv on püsinud alates 2020. aastast stabiilsena.<ref name=":1" /> Valla elanikest on 95,1% eestlased, 2,4% venelased ja 2,5% muude rahvuste esindajad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA (HALDUSÜKSUS) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 {{!}} Aasta, Vanuserühm, Elukoht, Sugu ning Rahvus |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21429/table/tableViewLayout2 |vaadatud=19.04.2024}}</ref> '''Valla elanike emakeel:''' * [[eesti keel]] (94% elanikest); * [[vene keel]] (5% elanikest); * muu võõrkeel (1% elanikest). Võrreldes teiste Eesti omavalitsustega on Kadrina vallas [[pension]]äride osakaal suhteliselt madal. Kadrina valla elanikest moodustavad pensionärid 22,9% (Eestis 22,6% ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] 25%). Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsuste seas 59. kohal (kokku 79 omavalitsust). Vallas elab 23% pensionäridest üksi. Tööl käivate pensionäride osakaal on Eesti keskmisel tasemel. Nii vallas kui Eestis käib tööl 18% pensionäridest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pension |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika#sotsiaalkaitse-stati |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=19.04.2024 |täpsustus=Oktoober 2023}}</ref> Kadrina vallas on ka [[Puue|puudega]] isikute osakaal Eesti omavalitsuste seas pigem üks madalamaid. Vaid 8,3 protsendil Kadrina valla elanikest on [[diagnoos]]itud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 8,5% elanikest ja Lääne-Virumaal 9,1% elanikest). Kõige enam on diagnoositud puuet tööealistel isikutel (52% juhtudest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, puuded |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika#sotsiaalkaitse-stati |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=19.04.2024 |täpsustus=31. detsember 2023 seisuga}}</ref> Valla elanikest 51% elab [[Eramu|eramajas]], 47% [[Korteriomand|korteris]], 1% ühiseluruumis ja 1% mitteeluruumis. Umbes 3/4 valla elanikest omab oma elamispinda (77%), 11% [[Üür|üürib]] ja 12% kasutab elamispinda muudel alustel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21803: RAHVASTIK {{!}} Aasta, Elukoht, Vanuserühm, Sugu ning Eluruumi tüüp ja kasutamise alus |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__elamistingimused/RL21803/table/tableViewLayout2 |vaadatud=19.04.2024}}</ref> === Usk === Kadrina vallas elavad [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] keskmisest vähem usklikumad inimesed. Valla elanikest 14% peab omaks mõnd usku. Nendest, kes peab omaks mõnd usku, 49% on [[Luterlus|luterlased]] ja 21% [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21452: VÄHEMALT 15-AASTASED USU JA ELUKOHA (HALDUSÜKSUS) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__usk/RL21452 |vaadatud=25.04.2024}}</ref> === Hoonestus === [[Fail:Kadrina valla hoonete vanuseline struktuur 2021.jpg|pisi|Kadrina valla hoonete vanuseline struktuur 2021]] Kadrina vallas paiknevad [[Hoone|hooned]] on nii Eesti kui ka [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] keskmisest vanemad. Iga teine vallas asuv eluhoone on ehitatud perioodil 1919–1960 (52% hoonetest). Sel sajandil on valminud vaid 5% valla territooriumil asuvatest hoonetest. Enam kui iga kolmas vallas asuv kortermaja on ehitatud perioodil 1981–1990.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21202: TAVAELURUUMIDEGA HOONED, ELURUUMID JA ELURUUMIDE PIND HOONE TÜÜBI, EHITUSAJA JA ASUKOHA (HALDUSÜKSUS) JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__eluruumid/RL21202 |vaadatud=20.04.2024}}</ref> Umbes 3/4 valla eluruumidest on asustatud (74%), mis on võrreldav Eesti keskmise näitajaga (Eestis on asustatud 76% eluruumidest). Lääne-Virumaal on asustatud 68% eluruumidest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21215: TAVAELURUUMID, 31. DETSEMBER 2021 {{!}} Aasta, Asukoht, Hoone tüüp, Asustatus ning Tubade arv |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__eluruumid/RL21215/table/tableViewLayout2 |vaadatud=20.04.2024}}</ref> [[Fail:Kadrina valla tulud ja netovõlakoormus.jpg|pisi|Kadrina valla tulud ja netovõlakoormus]] == Eelarve == 2022. aastal olid Kadrina valla [[eelarve]] tulud 8,6 miljonit [[euro]]t. Selle näitaja alusel oli Kadrina valla eelarve Eesti 79 omavalitsuse seas üks väiksemaid, jäädes 68. kohale. Kadrina valla netovõlakoormus moodustab 27% valla eelarvest. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste võrdluses pigem väiksema võlakoormusega omavalitsuste seas (51. kohal).<ref>{{Netiviide |pealkiri=RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS PIIRKONNA/HALDUSÜKSUSE JÄRGI |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahandus__valitsemissektori-rahandus__kohalike-omavalitsuste-eelarve/RR306 |vaadatud=25.04.2024 |arhiivimisaeg=28.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231128141858/https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahandus__valitsemissektori-rahandus__kohalike-omavalitsuste-eelarve/RR306 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Haridus == [[Fail:Kadrina Lasteaed Sipsik.jpg|pisi|Kadrina Lasteaed Sipsik]] Vallas tegutsevad [[Kadrina Lasteaed Sipsik]], [[Vohnja Lasteaed-Algkool]], [[Kadrina Keskkool]] ja [[Kadrina kunstidekool]]. Kadrina vallas omab 20% vähemalt 15-aastastest elanikest 'bakalaureusekraadi või sellest kõrgemat haridustaset, 49% keskharidust või sellega võrdsustatud haridustaset ja 29% põhiharidust või sellest madalamat haridustaset. Nende näitajate poolest ollakse võrreldav maakonna keskmiste näitajatega. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega on vallas põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega osakaal Eesti keskmisest kõrgem ja bakalaureusekraadiga või sellest kõrgema haridustasemega inimeste osakaal Eesti keskmisest madalam.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21302: VÄHEMALT 15-AASTASED, 31. DETSEMBER 2021 {{!}} Aasta, Elukoht, Vanuserühm, Sugu ning Haridustase |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__haridus/RL21302 |vaadatud=25.04.2024}}</ref> == Majandus == Arvulised on vallas enim põllu- ja metsamajanduse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Suurimad tööandjad on aga tööstusettevõtted.<ref>[https://www.kadrina.ee/ettevotlus Ettevõtlus] Kadrina vald (vaadatud 22. veebruaril 2025)</ref> Suuremate ettevõtete seas on näiteks [[Aru Grupp]], [[Aru Põllumajandus]], [[Flexa Eesti AS]], [[HAKA Plast OÜ]] ja [[Pomemet OÜ]]. == Meedia == Alates 1992. aasta detsembrist ilmub Kadrina valla ajaleht Kodukant.<ref>[https://web.archive.org/web/20210603030651/http://80.235.104.202/photo/#!Albums/album_56616c6c616c656874204b6f64756b616e742c206573696d656e652061617374616bc3a4696b2031393932202d2031393933/photo_56616c6c616c656874204b6f64756b616e742c206573696d656e652061617374616bc3a4696b2031393932202d2031393933_6b6f64756b616e74313939322d336a70672d312e6a7067 Ajalehe Kodukant esimene number].</ref> Ajalehe toimetaja on Gethe Rohumägi.<ref>[https://www.kadrina.ee/teave-ja-kontaktid-vallaleht Kadrina vallaleht Kodukant]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021).</ref> Varem on toimetajad olnud [[Ilmar Tomusk]], [[Harald Rahupõld]], [[Enn Mälgand]], [[Rein Sikk]] ja [[Lisete Laisaar]]. == Juhtimine == === Vallavanemad === * [[Jaan Stern]] – külanõukogu esimees ja vallavanem 10. detsembrist 1989 kuni 17. oktoobrini 1993 * [[Enno Põllu]] – vallavanem 17. oktoobrist 1993 kuni 28. septembrini 1994 (hukkus [[Estonia katastroof]]is nagu ka Peeter Ronk, kes oli volikogu esimees 17.10.1993–28.09.1994) * [[Valeri Lõõnik]] – vallavanem 1994–1996 * [[Mati Käbin]] – vallavanema kohusetäitja juulist 1996 kuni 20. oktoobrini 1996 * Jaan Stern – (taas) vallavanem 20. oktoobrist 1996 kuni 17. oktoobrini 1999 (seejärel volikogu esimees 17.10.1999–16.10.2005 ja abivallavanem 16.10.2005–2013) * [[Ain Suurkaev]] – vallavanem 17. oktoobrist 1999 kuni 16. oktoobrini 2005 (varem abivallavanem 1996–1999 ja hiljem volikogu esimees 2005–2009) * [[Aivar Lankei]] – vallavanem 16. oktoobrist 2005 kuni 21. novembrini 2013 * [[Erich Petrovits]] – vallavanem 21. novembrist 2013 kuni 2017. aastani * [[Marko Teiva]] – vallavanem 2017. aastast kuni 9. veebruarini 2018 * Jaan Stern – vallavanema kohusetäitja * [[Kairit Pihlak]] – vallavanem alates 11. aprillist 2018 == Sümboolika == {{Vaata|Kadrina valla lipp|Kadrina valla vapp}} Kadrina valla lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline. Väljade laiuste suhte on 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98x154 cm. Lipp kinnitati 23. jaanuaril 1995 ning õnnistati sama aasta 25. novembril – [[kadripäev]]al ehk [[Aleksandria Katariina|püha Katariina]] sünnipäeval – [[Kadrina kirik]]us. Koos Kadrina valla lipuga õnnistati samal päeval Kadrina kirikus ka valla vapp. Sellel on hõbedase [[kaldpalk vasakult|kaldtalaga vasakult]] poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel, rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on ära murdunud ja mustal väljal kolm [[Kreeka rist]]i – kõik hõbedased. Vapil kujutatud katkine ratas on ajalooline sümbol: nimelt purunes 307. aastal Aleksandrias Katariina piinamise ratas, mis andiski alust Katariina pühakuks kuulutamisele. Vapi autori Jaan Liivsoo sõnul võib katkine ratas tähendada ka Kadrina arengu hüplikkust, kolm Kreeka risti märgivad aga usku Jumalasse, Eesti Vabariiki ja iseendasse. == Vabaühendused == Vallas tegutseb mittetulundusühing [[Neeruti Selts]]. Seltsi ellukutsumise idee käis 1997. aastal välja [[Enn Loik]] (1938–2003), kes oli juba 1994. aastal algatanud n-ö Kadrina kultuurigrupi tegevuse. Selts asutati 2001. aastal ning MTÜ registreeriti 30. aprillil 2002.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/58192032/10-aastat-neeruti-seltsi? "10 aastat Neeruti Seltsi"] Maaleht, 22. september 2011.</ref> Korraldatakse avalikke üritusi (loodusretked, õpitoad, koolitused) ning avaldatakse loodusteemalisi ja koduloolisi toimetisi. Seltsi tegevust juhtinud ning piirkonna ajalugu talletanud ja tutvustanud [[Tiiu Uusküla]] pälvis 2021. aastal esimese Kadrina valla elutööpreemia.<ref name="kodukant-21-veeb">[https://www.kadrina.ee/documents/20509048/29999925/Kodukant_veebruar_2021.pdf/d3964cdb-f521-44e6-9467-b3c55bbd9f54 Kodukant]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} veebruar 2021. Lk 1 ja 4.</ref> Avalikku sauna teenust korraldab [[Kadrina Saunaklubi]]. Kadrina saun tegutseb 1957. aastast ja on vanim järjepidevalt tegutsev külasaun Eestis.{{lisa viide}} Üldjuhul on aastas 44 avalikku saunakorda, mida külastab 2500 saunasõpra nii Kadrinast kui ka Rakverest, Tapalt ja kaugemaltki. Pooled saunas käijatest on pensionärid ja lapsed. Vähemalt kord aastas toimub vallarahvale tasuta saunapäev. Kadrina saunas on rahvaga kohtumas käinud ministrid, sh peaministrid, aga ka Riigikogu esimehed ja peapiiskop.{{lisa viide}} Spordiürituste korraldajana on tuntud [[Huviklubi Nelson]]. See vabatahtlike ühendus korraldab Kadrina Paisjärve jooksu, Tamsalu-Neeruti Maratoni, Kadrina Kadripäeva kadrijooksu, Loobu Jõe poolmaratoni ja teisi liikumisharrastuse üritusi. Lisaks toimuvad Huviklubi Nelsoni korraldusel ronimistreeningud Kadrina huvikeskuse ronimisseinal. == Vaatamisväärsusi == * [[Viitna kõrts]], 19. sajandi alguse kõrtsihoone originaalilähedane koopia * [[Viitna Pikkjärv]], Eestis haruldane [[oligotroofne järv]] * [[Neeruti järved]], mis asuvad [[Neeruti mäed|Neeruti mägede]] vahel * [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]] * [[Emakeele ausammas]] Kadrinas * [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas]] * [[Vohnja mõis]] * [[Loobu jõgi]] <gallery> Fail:Viitna kõrtsihoone.jpg|[[Viitna kõrtsihoone]] Fail:Kadrina kirik talvel.JPG|[[Kadrina kirik]] Kadrina ristisalu.jpg|[[Kadrina ristisalu]] Fail:Neeruti mõis, 2014 sügisel.JPG|[[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõisa]] peahoone Fail:Undla mõisa peahoone.jpg|[[Undla mõis]]a peahoone Fail:Hulja kalmistu värav.jpg|[[Hulja kalmistu]] värav Pilt:Viitna Suurjärv (foto Martin Suuroja).jpg|[[Viitna Pikkjärv]] </gallery> == Sõprussuhted == Alates 26. novembrist 1986 on vallal sõprussuhted [[Janakkala vald|Janakkala vallaga]] Soomes. Koostöölepingut on uuendatud 1996. ja 2012. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20250209103751/https://www.kadrina.ee/valssuhted Kadrina valla sõprusvallad] Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021).</ref> == Vaata ka == * [[Kadrina kihelkond]] * [[Kalevipoja künnivaod]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="riigiteataja1992">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13078109 Ida-Viru maakonna Aseri, Maidla, Mäetaguse ja Sinimäe valla, Lääne-Viru maakonna Kaarli, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rägavere ja Simuna valla ning Pärnu maakonna Audru valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta] (vastu võetud 09.04.1992).</ref> <ref name="96pOc">"Lääne-Virumaa pärandkultuurist" (2010), lk 21 (https://web.archive.org/web/20140316123310/http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/LaaneViru.pdf).</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Kadrina Parish}} * [https://www.kadrina.ee/ Kadrina vald] * [http://www.youtube.com/watch?v=M-waoIgE5Nk Kadrina valla reklaamfilm "Suur väikeses" (1999)] (YouTube) {{Lääne-Virumaa}} {{koord |NS=59.35 |EW=26.133333 |type=adm2nd |region=EE-59}} [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Kadrina vald| ]] e6yyzwrf42wm3a3sfrbzui83y1phkg4 0 13460 7256356 7251254 2026-10-20T13:49:40Z Kaarina Rein 55607 /* Kirjandus */ 7256356 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2012}} {{viita}}[[Pilt:Kasemaa.IMGP6802.JPG|pisi|Kalle Kasemaa esinemas seminaril "Juudi elu Eestis" Tallinna sünagoogis oktoobris 2009]] [[Fail:Emeriitprofessor Kalle Kasemaa (8357642776).jpg|pisi|Kalle Kasemaa (2013)]] '''Kalle Kasemaa''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1942]] [[Pärnu]]s) on eesti [[vaimulik]], [[teoloog]] ja [[tõlkija]], [[Tartu Ülikool]]i [[emeriitprofessor]]. == Elulugu == Kasemaa õppis [[1957]]–[[1961]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is (hilisem Tallinna Tehnikakõrgkool) teede ja sildade ehitust. Ta teenis [[1962]]–[[1965]] [[Nõukogude armee]]s ja õppis [[1966]]–[[1973]] [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Teoloogiamagistri kraadi sai ta seal [[1976]]. aastal, [[1997]]. aastal kaitses [[Tartu Ülikool]]is teoloogiadoktori kraadi. Kasemaa oli [[1973]]–[[1978]] [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus]]e õpetaja, lisaks hooldas ta aastal [[1975]] [[Maarja-Magdaleena kogudus]]t ja aastatel [[1975]]–[[1978]] [[Laiuse Püha Jüri kogudus]]t; aastatel [[1978]]–[[2003]] oli ta [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetaja. EELK Usuteaduse Instituudi lektor 1978–[[1981]], edasi kuni [[1990]]. aastani [[dotsent]] ja sealtpeale [[professor]]. [[1991]]–[[1996]] oli Kasemaa Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan. Tõlkijana alustas ta [[1980]]. aastal, on vahendanud peamiselt kreeka ja iisraeli kirjandust. Olnud alates aastast [[1989]] ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] toimetuskolleegiumi liige ja alates aastast [[1992]] [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Kasemaa on [[Uppsala Ülikool]]i ([[Rootsi]]) ja [[Haifa Ülikool]]i ([[Iisrael]]) audoktor ja [[Uku Masingu Kolleegium]]i liige. Ta oli samuti nüüdseks tegevuse lõpetanud [[Eesti Araabia Selts]]i liige. Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ja [[semitistika]] korraline professor, seejärel on olnud emeriitprofessor. == Looming == Ta on tõlkinud eesti keelde üle 60 raamatu, peamiselt [[heebrea keel|heebrea]] ja [[kreeka keel|kreeka]], aga ka [[araabia keel|araabia]], [[jidiši keel|jidiši]], [[ladina keel|ladina]], [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[albaania keel|albaania]] ja [[kõmri keel|kõmri]] keelest. Tema vahendatud kirjanike seas on [[Šmuel Josef Agnon]], [[Šolem Alejchem]], [[Odysséas Elýtis|Odisseas Elitis]], [[Abū Hāmid al-Ghazālī]], [[Taha Husain]], [[Manolis Karagatsis]], [[Nikos Kazantzakis]], [[Menis Kumandareas]], [[Nagib Mahfuz]], [[Amos Oz]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Dido Sotiriu]], [[David Šahar]], [[Benjamin Tammuz]], [[Ilias Venezis]] ja [[David Vogel]]. === Tõlgitud teosed === * [[Odysséas Elýtis|Odisseas Elitis]], "Õige on = ''To axion esti''" (uuskreeka keelest; poeem). [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1980]], nr 48/49 * [[Šolem Alejchem]], "Ülemlaul" (jidiši keelest; jutustus). LR [[1987]], nr 3 * [[Petrus Alfonsi]], "Elutarkusest" (''Disciplina clericalis''; ladina keelest). LR [[1988]], nr 36 * Šolem Alejchem, "Piimamees Tevje" (jidiši keelest; romaan). LR [[1989]], nr 14/15 * [[Jitshok Leib Perets]], "Kui mitte veel kõrgemale..." (jidiši keelest; jutustused). LR [[1991]], nr 36/37 * [[Pandelis Prevelakis]], "Ühe linna kroonika" (uuskreeka keelest; romaan). LR 1991, nr 49 * [[Isaac Bashevis Singer]], "Ori" (jidiši keelest; romaan). [[AVIV]], [[Tallinn]] [[1992]] * [[Avraham B. Yehoshu'a|Abraham B. Jehošua]], "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612" (heebrea keelest; jutustused). LR 1992, nr 19 * [[Manolis Karagatsis]], "Kastropirgose pealik" (uuskreeka keelest; romaan). LR 1992, nr 29/32 * [[Ismail Kadare]], "Loorikaravan" (saksa keelest; jutustus; kaastõlkija [[Siret Rutiku]]). LR [[1993]], nr 9/10 * [[Amos Oz]], "Kurja nõu mägi. Kaks jutustust" (heebrea keelest). LR 1993, nr 25/26 * [[Helmut Ockert]], "Piibliõpetus: sissejuhatus pühakirja" (saksa keelest). [[EELK Konsistoorium]]i kirjastusosakond, Tallinn 1993 * [[Šmuel Josef Agnon]], "Jutustusi" (heebrea keelest; teine tõlkija [[Uku Masing]]). AVIV, Tallinn 1993 * [[Eduard Lohse]], "Uue Testamendi tekkelugu" (saksa keelest). [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i Kirjastus, [[Tartu]] [[1994]] * Josef Šmuel Agnon, "Teine nägu. Jutte armastusest" (heebrea keelest). LR 1994, nr 8/9 * [[David Shaẖar|David Šahar]], "Suvi prohvetite tänaval" (heebrea keelest; romaan). LR 1994, nr 46/48 * Isaac Bashevis Singer, "Saatan Gorais; Patukahetseja" (jidiši keelest; romaanid). Sari "[[Nobeli laureaat]]", [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1995]] * [[Ludwig Köhler]], "Vana Testamendi teoloogia" (saksa keelest). Sari "[[Teoloogiline Raamatukogu]]", [[Greif (kirjastus)|Greif]], Tartu 1995 * Abraham B. Jehošua, "Viis aastaaega" (heebrea keelest; romaan). [[Ilmamaa]], Tartu 1995 * [[Jehuda Amichai]], "Tagurpidi armastus" (heebrea keelest; jutustus). LR [[1996]], nr 10 * [[Eustathios]], "Hysmine & Hysminas" (kreeka keelest; armastusromaan). LR 1996, nr 16/17 * [[Rudolf Smend]], "Vana Testamendi tekkelugu" (saksa keelest). Sari "Teoloogiline raamatukogu", Greif, Tartu 1996 * Amos Oz, "Ära ütle, et öö" (heebrea keelest; romaan). [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], Tallinn [[1997]] * [[Georg Fohrer]], "Iisraeli usundi ajalugu" (saksa keelest). Sari "Teoloogiline raamatukogu", Greif, Tartu 1997 * [[Aleksandros Papadiamandis]], "Mõrtsukas" (uuskreeka keelest; jutustus). LR 1997, nr 17/18 * [[Arye Sivan|Arje Sivan]], "Adonis" (heebrea keelest; romaan). Sari "[[Mirabilia]]", Eesti Raamat 1997 * "Kõmri saagad" (tõlge prantsuse keele kaudu). Sari "[[Keldi kirjanduse varasalvest]]", kirjastus [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[1998]] * [[Carl Andresen]] ja [[Adolf Martin Ritter]], "Kristluse ajalugu. I/1, Vana aeg" (saksa keelest). Sari "Teoloogiline raamatukogu", Greif, Tartu 1998 * [[Ilias Venezis]], "Aioolia maa" (uuskreeka keelest; romaan). Ilmamaa 1998 * [[Shulamit Har-Even|Šulamit Hareven]], "Päevi näinud linn" (heebrea keelest; romaan). LR [[1999]], nr 13/15 * [[David Vogel]], "Sanatooriumis" (heebrea keelest). LR [[2000]], nr 14 * [[Kostas Asimakopulos]], "Õhtukellad" (uuskreeka keelest; romaan). Kupar, Tallinn 2000 * David Šahar, "Tema Majesteedi agent" (heebrea keelest; romaan). [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2000 * Amos Oz, "Sumchi: lugu armastusest ja seiklustest" (heebrea keelest). Kupar, Tallinn 2000 * Carl Andresen ja Adolf Martin Ritter, "Kristluse ajalugu. I/2, Varakeskaeg – kõrgkeskaeg" (saksa keelest). Sari "Teoloogiline raamatukogu", Greif, Tartu 2000 * [[Savyon Liebrecht|Savjon Liebrecht]], "Õunad kõrbest ja teisi jutte" (heebrea keelest; kaastõlkija [[Rahel Maria Kasemaa]]). LR [[2001]], nr 4/5 * "Apostlikud isad" (kreeka keelest). Kommentaarid ja märkused: [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]]. [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2002]] * [[Aharon Appelfeld]], "Imede aeg" (heebrea keelest; romaan). LR 2002, nr 8/10 * [[Binyamin Tammuz|Benjamin Tammuz]], "Minotaurus" (heebrea keelest; romaan). Sari "[[Öölane]]", nr 67, [[Elmatar]], Tartu 2002 * [[Sulamit Lapid|Šulamit Lapid]], "Suurte tegude aeg" (heebrea keelest; romaan). [[Olion]], Tallinn [[2003]] * [[Nagib Mahfuz]], "Tuhande öö ööd" (araabia keelest; romaan). Sari "[[20. sajandi klassika]]", Varrak [[2004]] * [[Nahman Bratslavist]], "Rabi Nahmani imelised lood" (heebrea keelest; muinasjutud; teised tõlkijad Uku Masing ja Rahel Maria Kasemaa). Varrak, Tallinn 2004 * [[Dido Sotiriu]], "Verega joodetud maa" (uuskreeka keelest). LR 2004, nr 11/14 * [[Jehuda Halevi]] "Kuzari" ja [[Moše Hajim Luzzato]], "Õigete teerada" (heebrea keelest). Sari "[[Avatud Eesti raamat]]", Eesti Keele Sihtasutus 2004 * Benjamin Tammuz, "Puuviljaaed" (heebrea keelest; jutustus). [[Johannes Esto Ühing]], Tartu 2004 * [[Menis Kumandareas]], "Nende lõhn ajab mind nutma" (uuskreeka keelest; novelle). LR [[2005]], nr 3/4 * Samuel Josef Agnon, "Lihtne lugu" (heebrea keelest; romaan). Varrak 2005 * [[Hiner Saleem]], "Minu isa püss" (prantsuse keelest, jutustus). LR 2005, nr 31/32 * [[Nikos Kavvadias]], „Vahikord“ (uuskreeka keelest; romaan). Olion, Tallinn [[2006]] * "Efrawci poeg Peredur. Rüütliromaan" (kõmri keelest). LR [[2007]], nr 10 * [[Ya'akov Shabtay|Jaakov Šabtai]], "Onu Perets tõuseb lendu" (heebrea keelest; jutustused). LR 2007, nr 17/18 * [[Taha Husain]], "Päevad" (araabia keelest; romaan). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2007 * [[Nikos Kazantzakis]], "Viimne kiusatus" (uuskreeka keelest; romaan). Järelsõna: [[Ain Riistan]]. Johannes Esto Ühing, Tartu 2007 * [[Andreas Staikos]], "Kulinaarsed armusuhted". [[Verb (kirjastus)|Verb]], Tallinn 2007 * [[Abū Hāmid al-Ghazālī]], "Eksitusest päästja; Lampide orv" (araabia keelest). Ilmamaa, Tartu 2007 * David Šahar, "Krahvitari päev" (heebrea keelest). [[Hermes (kirjastus)|Hermes]], Tartu [[2008]] * [[Jorgis Jatromanolakis]], "Erotikon" (kreeka keelest; pseudonüümiga Aamesak Ellak). Verb, Tallinn 2008 * [[Georg Langer]] "Rabi, kelle üle taevas naeris: hassiidide lugusid" (saksa keelest). Johannes Esto Ühing, Tartu [[2009]] * [[Louis Bréhier]], "Bütsantsi kultuur" (prantsuse keelest). Varrak. Tallinn 2009 * [[Judith Katzir]], "Schlafstunde. Fellini kingad" (heebrea keelest). LR 2009, nr 16 * [[Israel Joshua Singer]], "Jobu-Joše" (jidiši keelest; romaan). LR 2009, nr 21/24 * [[Alona Kimhi]], "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus" (heebrea keelest). LR [[2010]], nr 12/13 * [[Moše Cordovero]], "Deboora palmipuu" (heebrea keelest). LR [[2011]], nr 3 * Ismail Kadare, "Kuri aasta" (albaania keelest). LR 2011, nr 17/18 * [[Alaa al-Aswani]], "Jakubijani maja" Varrak, Tallinn [[2012]] * [[Farīd ud-Dīn Abū Hāmid Muhammad ibn Ibrāhīm Attār]], "Lindude keel" (pärsia keelest). Ilmamaa, Tartu 2012 * [[Erich Auerbach]], "Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses". Sari [[Avatud Eesti Raamat]], Ilmamaa, Tartu 2012 * [[Amos Oz]], "Minu Michael" (heebrea keelest). Tänapäev, Tallinn [[2013]] * [[David Grossman]], "Maailma otsa" (heebrea keelest), Varrak, Tallinn [[2014]] * "Kuningate ülevus: etioopia rahvuseepos" ([[etioopia keel|vanaetioopia keel]]est), [[Johannes Esto Ühing]], Tartu [[2015]] * [[Meister Eckhart]], "Jumaluse voogav valgus"; [[Magdeburgi Mechthild]], "Eristamise kõned" (keskülemsaksa keelest), Ilmamaa, Tartu 2015 * Mišnatraktaat „Sabat” (Šabbat) (heebrea keelest), [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2015 * [[Iradž Pezeškzad]], "Minu onu Napoleon" (pärsia keelest), [[Hea Lugu]], Tallinn 2015 * [[Šolem Aš]], "Oru laul" (jidiši keelest), LR 2015, nr 12/14 * [[Suhrawardī]], "Ingel Gabrieli tiibade sahin" (pärsia ja araabia keelest, koos [[Haljand Udam]]iga), Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu [[2016]] * [[ʻAzīz ad-Dīn Nasafī]], "Raamat täiuslikust inimesest" (pärsia keelest), Ilmamaa, Tartu [[2017]] * [[Nasir-e Khusrav]], "Kahe tarkuse ühtsus" (pärsia keelest), Ilmamaa, Tartu [[2018]] * [[Moše de Leon]], "Püha seekel"; [[Josef Gikatilla]], "Kiri Pühadusest. Mehe vahekord naisega" (heebrea keelest), Ilmamaa, Tartu [[2019]] * [[Nagib Mahfuz]], "Kahe palee vahel" (araabia keelest), sari [[Nobeli laureaat]], [[Eesti Raamat]], Tallinn 2019 == Tunnustus == * 1994 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[Amos Oz|Amoz Oz]], "kurja nõu mägi", [[David Šahar]], "Suvi prohvetite tänaval" ja [[Shmu'el Yosef Agnon]], "Teine nägu") * 2000 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3340}}</ref> * 2002 [[Tartu medal]] * 2005 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2006 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[Níkos Kavvadías]], "Vahikord")<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 366</ref> * 2008 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2014 [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref>http://oes.ut.ee/oes-aastakoosolekul-valiti-uus-esimees-ja-auliikmed/</ref> * 2017 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest * 2018 [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> * 2019 [[Maarja medal]] * 2023 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlge: [[Moses Maimonides|Moses Maimonidese]] "Teadmise raamatu" ja [[Šem Tov Falaquera]] "Vaidluskirja" tõlked heebrea keelest ning [[Mulla Sadra]] "Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi" tõlge araabia keelest) * 2024 [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i eripreemia (5000 eurot loome- ja teadustööks) * 2026 [[EELK elutööpreemia]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Priidu Beier]], "Eesti – Kreeka – Iisrael. Intervjuu TÜ usuteaduskonna dekaani prof. Kalle Kasemaaga" – [[Postimees]] [[4. jaanuar]] [[1993]], lk 7 * [[Kristiina Ross]], "Kalle Kasemaast ja heebrea kirjandusest" – Postimees [[31. jaanuar]] [[1995]], lk 14 * "''Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa''" (pühendusteos Kalle Kasemaa 60. sünnipäeva puhul; artiklid eesti, saksa, inglise, prantsuse ja rootsi keeles). ''Universitas Tartuensis, Facultas Theologica''. Toimetajad [[Marju Lepajõe]] ja [[Andres Gross]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2003, 377 lk * [[Kaarina Rein]], "Mütoloogia, ajalugu, kaasaeg: uuskreeka kirjandus eesti keeles Kalle Kasemaa vahendusel" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2008]], nr 1, lk 104–116 * [[Marju Lepajõe]], "Kalle Kasemaa keeled ja kirjandused" Akadeemia 8/2013, lk 1368–88 * Kaarina Rein, [https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail "Ida ja Lääne piirimail. Intervjuu Kalle Kasemaaga"] – ERR Kultuur, 27. märts 2019 * Teet Korsten, "Kalle Kasemaa: paralleele eestlaste ja juutide vahel on väga palju" – Postimees AK 18. oktoober 2025, lk 2–3 * Kaarina Rein, "Püha Hieronymuse radadel" – Sirp 2. oktoober 2026, lk 4–5 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.postimees.ee/100604/tartu_postimees/uudised/136611.php Teoloogiaprofessor lustib lollust naeruvääristades] [[Postimees]], 10. juuni 2004 * [http://teatritasku.ee/elan-raplamaal-elusamus/ Tõlkija Kalle Kasemaa elab elusamust, elusamat elu] Teatritasku, 6. märts 2009 * [http://kjt.ee/2012/12/vestlus-kalle-kasemaaga-saateks-tema-opilaste-impressioone/ Vestlus Kalle Kasemaaga, saateks tema õpilaste impressioone] [[Kirik & Teoloogia]], 28. detsember 2012 * [[Teet Korsten]]i intervjuu [https://www.postimees.ee/7103835/kalle-kasemaa-varem-oli-kirikus-vaimset-vabadust-rohkem Kalle Kasemaa: varem oli kirikus vaimset vabadust rohkem] Postimees, 6. november 2020 {{JÄRJESTA:Kasemaa, Kalle}} [[Kategooria:Laiuse Püha Jüri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Maarja-Magdaleena koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Võnnu Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 26fp5m7x87diyg0ld0xez8k70qdqtfg 0 13472 7256494 7250984 2026-10-20T20:49:48Z Velirand 67997 /* R */ 7256494 wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Abdul Kabir]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Sifi Ghrieb]] |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Sam Mostyn]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Christian Stocker]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Mirza Fakhrul Islam Alamgir]] | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Denis Bećirović]] (presidentuuri esimees), [[Željko Komšić]], [[Željka Cvijanović]] | [[Borjana Krišto]] |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traoré]] | [[Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | [[Nestor Ntahontuye]] |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Sylvanie Burton]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Manuela Roka Botey]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Robert Beugré Mambé]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Taye Atske Selassie]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Naiqama Lalabalavu]] | [[Sitiveni Rabuka]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Brice Clotaire Oligui Nguema|Brice Oligui]] | [[Alain Claude Bilie By Nze|Alain Claude Nze]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Dickon Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | [[Bah Oury]] |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Braima Camará]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | Üleminekunõukogu: [[Laurent Saint-Cyr]] (esimees), [[Fritz Jean]], [[Edgard Leblanc Fils]], [[Smith Augustin]], [[Leslie Voltaire]], [[Louis Gérald Gilles]], [[Emmanuel Vertilaire]] | [[Alix Didier Fils-Aimé]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Lai Ching-te]] | [[Cho Jung-tai]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Honduras]] | [[Nasry Asfura]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Nizar Amidi]] | [[Muḩammad Shiyā‘ as-Sūdānī]] |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[Rashād Muḩammad al-‘Alīmī]] ''(de iure)'' | [[Aḩmad ‘Awaḑ ibn Mubārak]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Jafar Hassan]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Olžas Bektenov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[William Ruto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Judith Suminwa Tuluka]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Jo Yong-won]], [[Kim Chŏng-un]] ("[[Ülim Juht (Põhja-Korea)|Ülim Juht]]", ''de facto'' riigipea) | [[Pak Thae-song]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Lee Jae-myung]] | [[Lee Ju-ho]] |- | [[Kosovo]] | [[Albulena Haxhiu]] ''(kohusetäitja)'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Konstantínos Tasoúlas]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Muḩammad Şabāḩ as-Sālim aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Adõlbek Kasõmalijev]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulides]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Saleumxay Kommasith]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Sam Matekane]] |- | [[Libeeria]] | [[Joseph Boakai]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Brigitte Haas]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | [[Nawāf Salām]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Andris Kulbergs]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Michael Randrianirina]] | [[Mamitiana Rajaonarison]] |- | [[Malaisia]] | [[Ibrahim Ismail]] | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Abdoulaye Maïga]] |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Moctar Ould Diay]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[Wesley Simina]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Vasile Tofan]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Isabelle Berro-Amadeï]] (kt) |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Njam-Osorõn Utšral]] |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | [[Milojko Spajić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Daniel Chapo]] | [[Maria Benvinda Delfina Levi]] |- | [[Myanmar]] | [[Min Aung Hlaing]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]] | [[Elijah Ngurare]] |- | [[Nauru]] | [[David Adeang]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Ram Chandra Poudel]] | [[Sushila Karki]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]], [[Rosario Murillo]] (kaaspresidendid) | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Abdourahamane Tchiani]] <!--[[Mohamed Bazoum]] --> | [[Ali Lamine Zeine]] <!-- [[Ouhoumoudou Mahamadou]]--> |- | [[Norra]] | [[Haakon VIII]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[José Raúl Mulino]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Santiago Peña]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht, ministrite nõukogu esimees on'' [[Luis Galarreta]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | [[António José Seguro]] | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Talat Xhaferi]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Francisco Carvalho]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Luca Niculescu]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Justin Nsengiyumva]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[David Tiva Kapu]]) | [[Jeremiah Manele]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Marcella Liburd]]) | [[Terrance Drew]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Laʻauli Leuatea Schmidt]] |- | [[San Marino]] | [[Gerardo Giovagnoli]] ja [[William Casali]] | ''riigipead on ühtlasi valitsusjuhid'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Américo d'Oliveira dos Ramos]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | [[Muḩammad bin Salmān]] |- | [[Seišellid]] | [[Patrick Herminie]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye]] | [[Ousmane Sonko]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Đuro Macut]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David Moinina Sengeh]] |- | [[Singapur]] | [[Tharman Shanmugaratnam]] | [[Lawrence Wong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud]] | [[Xamse Cabdi Barre]] |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Ranil Wickremesinghe]] | [[Harini Amarasuriya]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Kamil Idris]] |- | [[Suriname]] | [[Jennifer Simons]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | '''[[Aḩmad ash-Sharʻ]]''' | Mohammed al-Bashir |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Guy Parmelin]]), [[Ignazio Cassis]], [[Viola Amherd]], [[Beat Jans]], [[Elisabeth Baume-Schneider]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Albert Rösti]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Frederik X]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Anutin Charnvirakul]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Siaosi Sovaleni]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Christine Kangaloo]] | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | [[Allamaye Halina]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | [[José Antonio Kast]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | [[Kamel Madouri]] |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Feleti Teo]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[András Baka]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | [[Yamandú Orsi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Christopher Luxon]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Alaksandr Turčyn]] |- | [[Vanuatu]] | [[Nikenike Vurobaravu]] | [[Jotham Napat]] |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] (''kohusetäitja'') | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Lương Cường]] | [[Lê Minh Hưng]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2023-ban]] 8g1hq8xmdtiaco3ybmuag58nf3wyz8p 7256600 7256494 2026-10-21T06:47:30Z ~2026-52058-82 239542 /* E */ Ülle Madise 7256600 wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Abdul Kabir]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Sifi Ghrieb]] |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahyān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Sam Mostyn]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Christian Stocker]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Mirza Fakhrul Islam Alamgir]] | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Denis Bećirović]] (presidentuuri esimees), [[Željko Komšić]], [[Željka Cvijanović]] | [[Borjana Krišto]] |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traoré]] | [[Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | [[Nestor Ntahontuye]] |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Sylvanie Burton]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Ülle Madise]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Manuela Roka Botey]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Robert Beugré Mambé]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Taye Atske Selassie]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Naiqama Lalabalavu]] | [[Sitiveni Rabuka]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Brice Clotaire Oligui Nguema|Brice Oligui]] | [[Alain Claude Bilie By Nze|Alain Claude Nze]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Dickon Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | [[Bah Oury]] |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Braima Camará]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | Üleminekunõukogu: [[Laurent Saint-Cyr]] (esimees), [[Fritz Jean]], [[Edgard Leblanc Fils]], [[Smith Augustin]], [[Leslie Voltaire]], [[Louis Gérald Gilles]], [[Emmanuel Vertilaire]] | [[Alix Didier Fils-Aimé]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Lai Ching-te]] | [[Cho Jung-tai]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Honduras]] | [[Nasry Asfura]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Nizar Amidi]] | [[Muḩammad Shiyā‘ as-Sūdānī]] |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[Rashād Muḩammad al-‘Alīmī]] ''(de iure)'' | [[Aḩmad ‘Awaḑ ibn Mubārak]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Jafar Hassan]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Olžas Bektenov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[William Ruto]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Judith Suminwa Tuluka]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Jo Yong-won]], [[Kim Chŏng-un]] ("[[Ülim Juht (Põhja-Korea)|Ülim Juht]]", ''de facto'' riigipea) | [[Pak Thae-song]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Lee Jae-myung]] | [[Lee Ju-ho]] |- | [[Kosovo]] | [[Albulena Haxhiu]] ''(kohusetäitja)'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Konstantínos Tasoúlas]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Muḩammad Şabāḩ as-Sālim aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Adõlbek Kasõmalijev]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulides]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Saleumxay Kommasith]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Inga Ruginienė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Sam Matekane]] |- | [[Libeeria]] | [[Joseph Boakai]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Brigitte Haas]] |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | [[Nawāf Salām]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Andris Kulbergs]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Michael Randrianirina]] | [[Mamitiana Rajaonarison]] |- | [[Malaisia]] | [[Ibrahim Ismail]] | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Abdoulaye Maïga]] |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Moctar Ould Diay]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[Wesley Simina]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Vasile Tofan]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Isabelle Berro-Amadeï]] (kt) |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Njam-Osorõn Utšral]] |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | [[Milojko Spajić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Daniel Chapo]] | [[Maria Benvinda Delfina Levi]] |- | [[Myanmar]] | [[Min Aung Hlaing]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]] | [[Elijah Ngurare]] |- | [[Nauru]] | [[David Adeang]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Ram Chandra Poudel]] | [[Sushila Karki]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]], [[Rosario Murillo]] (kaaspresidendid) | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Abdourahamane Tchiani]] <!--[[Mohamed Bazoum]] --> | [[Ali Lamine Zeine]] <!-- [[Ouhoumoudou Mahamadou]]--> |- | [[Norra]] | [[Haakon VIII]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[José Raúl Mulino]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Santiago Peña]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[José María Balcázar]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht, ministrite nõukogu esimees on'' [[Luis Galarreta]] |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | [[António José Seguro]] | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Talat Xhaferi]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Francisco Carvalho]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | [[Luca Niculescu]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Justin Nsengiyumva]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[David Tiva Kapu]]) | [[Jeremiah Manele]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Marcella Liburd]]) | [[Terrance Drew]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Laʻauli Leuatea Schmidt]] |- | [[San Marino]] | [[Gerardo Giovagnoli]] ja [[William Casali]] | ''riigipead on ühtlasi valitsusjuhid'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Américo d'Oliveira dos Ramos]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | [[Muḩammad bin Salmān]] |- | [[Seišellid]] | [[Patrick Herminie]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye]] | [[Ousmane Sonko]] |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Đuro Macut]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David Moinina Sengeh]] |- | [[Singapur]] | [[Tharman Shanmugaratnam]] | [[Lawrence Wong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud]] | [[Xamse Cabdi Barre]] |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Ranil Wickremesinghe]] | [[Harini Amarasuriya]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Kamil Idris]] |- | [[Suriname]] | [[Jennifer Simons]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | '''[[Aḩmad ash-Sharʻ]]''' | Mohammed al-Bashir |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Guy Parmelin]]), [[Ignazio Cassis]], [[Viola Amherd]], [[Beat Jans]], [[Elisabeth Baume-Schneider]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Albert Rösti]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Frederik X]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Anutin Charnvirakul]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Siaosi Sovaleni]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Christine Kangaloo]] | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | [[Allamaye Halina]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | [[José Antonio Kast]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | [[Kamel Madouri]] |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Feleti Teo]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[András Baka]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | [[Yamandú Orsi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Christopher Luxon]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Alaksandr Turčyn]] |- | [[Vanuatu]] | [[Nikenike Vurobaravu]] | [[Jotham Napat]] |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] (''kohusetäitja'') | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Lương Cường]] | [[Lê Minh Hưng]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2023-ban]] akhjdnxqjex15lwl1e7y3htaugafn6x 0 13525 7256588 6075626 2026-10-21T06:06:40Z Estopedist1 278 liita, mallid 7256588 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{Liita|Polüneeslased}} '''Polüneesia kosmogoonia''' on [[polüneesia]] rahvaste [[mütoloogia]]sse kuuluvate [[Loomismüüdid|loomismüüt]]ide kogum ([[Kosmogoonia (humanitaarteadused)|kosmogoonia]]). ==Kirjandus== *[[Uku Masing]]. Polüneesia usund. Tartu : Ilmamaa, 2004. ISBN 9985878531 [[Kategooria:Mütoloogia]] [[Kategooria:Polüneesia|Kosmogoonia]] 877c9b5a5z2lke4u20a13yn3zf5cucx 0 15037 7256295 7225916 2026-10-20T12:10:44Z Sendrasendra 225202 /* K */ 7256295 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[eesti keel]]es kirjutavaid (kirjutanud) või [[Eesti]]s elavaid (elanud) kirjanikke {{tähed}} ==A== *[[Aliis Aalmann]] (1995) *[[Kai Aareleid]] (1972) *[[Mart Aas]] (1972) *Heinrich Aasamaa (1909–2008) *J. Abar ([[Ivan Abarenkov]]; 1889–1924) *[[Harry Abel]] (1920–1996) *[[Valmar Adams]] (1899–1993) *[[Hendrik Adamson]] (1891–1946) *[[Artur Adson]] (1889–1977) *[[Edvin Aedma]] (1983) *Grigori Afanasjev-Kopjev (1894–1941) *[[Vahur Afanasjev]] (1979–2021) *[[Alla Agrov]] (1982) *Heino Ahven (1919–1988) *[[Kalju Ahven]] (1921–1946) *[[Priit Aimla]] (1941–2026) *Ilmar K. Ainelo *[[Keete Ainver]] (1905–1994) *[[Silvia Airik-Priuhka]] (1926–2014) *[[Mihkel Aitsam]] (1877–1953) *[[Helle Ajango Martin]] (1935) *[[Leopold Aks]] (1906–1969) *Avenir Aksel (1915–2012) *[[Esta Aksli]] (1935–2013) *[[Janar Ala]] (1979) *[[Mai-Liis Alamaa]] (1934–2017) *[[Erika Aland-Vernik]] (1913–2001) *Ann Alari (1954) *Madli Alatalu (1873–1953) *[[Ave Alavainu]] (1942–2022) *[[Aile Alavee]] *Arsi Alberg (August Avandi ) (1908–2009) *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] (1752–1814) *[[Tiit Aleksejev]] (1968) *Ervin Aleve (1919–2013) *Tania Alexander (1915–2004) *Linda Algvere (1910–1962) *Renna Aretha Ali (1961) *[[Andres Allan]] (1965–1988) *Leo Allas (1921–2021) *Valter Allase (1917– 2009) *[[August Alle]] (1890–1952) *Rudolf Aller (1913–2002) *Vaike Aller (1935–1994) *[[Artur Alliksaar]] (1923–1966) *[[Rauno Alliksaar]] (1992–) *Alli Alliksoo *Hugo Allisma (1906–1993) *[[Peno Alnovo]] (1902–1937) *[[Eino Alt]] (1921–1980) *[[Andres Alver]] (1869–1903) *Anne-Mari Alver (1973–2023) *[[Betti Alver]] (1906–1989) *Paul Ambur (1904–1974) *Ella Amitan-Wilensky (1893–1995) *Ilja Amurski (1900–1968) *Vitali Amurski (1944) *Endel Andok (1923–1941) *[[Leili Andre]]-Jõesaar (1922–2007) *[[Nigol Andresen]] (Ormi Arp) (1899–1985) *[[Hugo Angervaks]] (1903–1989) *[[Aarne Anmann]] (1957) *[[Silver Anniko]] (1928–1982) *[[August Annist]] (1899–1972) *[[Viljar Ansko]] (1948–2016) *[[Ansomardi]] (1866–1915) *[[Heino Anto]] (1882–1955) *Arnold Anton (1921–2022) *[[Lembit Anton]] (1922–2014) *[[Olev Anton]] (1935–1998) *[[Aleksander Antson]] (1899–1945) *[[Jaan Anvelt]] (1884–1937) *[[Leo Anvelt]] (1908–1983) *Antonina Apollo (1909–1993) *Ahti Arak *[[Ott Arder]] (1950–2004) *Konstantin Arensburger-Iwanow (1905–1985) *[[Aulis Aret]] (1907–1974) *Vsevolod Arhangelski (1921–2017) *Arnold Aru (1908–1996) *[[Friedrich Gustav Arvelius]] (1753–1806) *[[Jim Ashilevi]] (1984) *[[Harri Asi]] (1922–2009) *[[Elisabeth Aspe]] (1860–1927) *[[Aleksander Aspel]] (1908–1975) *Ulrich Asperk (1914–1989) *[[Thavet Atlas]] (1963–) *Juhan Aud (1885–1941) *Laine Aud (1926–2012) *Lilian Aud (1924–2010) *[[Elise Rosalie Aun]] (1863–1932) *Kristjan Aunre (1912–1994) *Kalju Ausmaa (1927–2010) *Heinrich Aviksoo (1880–1942) *Vsevolod Azarov (1913–1990) *A.W.Aspelund ==B== *[[Johannes Vares-Barbarus|Barbarus]] (1890–1946) *[[Boriss Baljasnõi]] (1957) *Moritz Ernst Heinrich (Ernesto) Bark (1858– 1924) *[[Matt Barker]] (1979) *Aleksandr Bartšenko (1881–1938) *Kirill Baškirov (1892–1953) *[[Nikolai Baturin]] (1936–2019) *Erwin Heinrich Bauer (1857–1901) *[[Ivan Bazilevski]] (1898–1989) *[[Aleksei Baiov-Hauteville]] (1899–1923) *[[Georg Beck]] (1777–1840) *[[Aimée Beekman]] (1933) *[[Vladimir Beekman]] (1929–2009) *[[Priidu Beier]] (1957) *[[Veiko Belials]] (1966) *Pavel Belikov (1911–1982) *Ivan Beljajev (1893–1927) *Vadim Belov (1890– u.1930) *[[Jan Beltrán]] (1970) *Eduard Berendts (1860–1930) *Edgar Berent (1886–1937) *[[Bruno Berg]] (1863–1907) *[[Lew R. Berg]] (1968–2005) *[[Maimu Berg]] (1945) *[[Jaan Bergmann]] (1856–1916) *Oleg Harald Carl Ernst Berting (1887–1945) *[[Aarne Biin]] (1942–2022) *Regina Birk (1911–1999) *Tiit Birkan (1938) *Linda Blitse (1915) *Karl Bolšakov (1897–1950) *[[Sergei Bolšakov]] (1901–1990) *[[Irina Borman]] (1901–1985) *[[Eduard Bornhöhe]] (1862–1923) *Elisabeth van den Bosch de Jongh (1889–1969) *[[Tõnis Braks]] (1885–1966) *[[Friedrich Brandt]] (1830–1890) *Rhona Brasche Villanueva (1934) *Mihkel Bravat ([[Mikk Murdvee]]; 1980) *[[Piret Bristol]] (1968) *[[Reiner Brocmann]] (1609–1647) *[[Nadežda Bromlei-Suškevitš]] (1884–1966) *Alfred Brust (1891–1934) *Rolf Bubert *[[Villem Buk]] (1879–1941) *Marite Butkaite (1988) *Eduard Bökler (1892–1968) *Johann Reinhold Hellmut Büttner (1871–1957) ==C== *[[Siret Campbell]] *chaneldior ([[Tanel Rander]]; 1980) *[[Contra]] (Margus Konnula; 1974) *Anna von Cossart (1850–1914) ==D== *[[Alide Dahlberg]] (1891–1981) *Harald-Victor Dahl (1895–1941) *Augusta Damanski (1877–1959) *Martha von Dehn-Grubbe *Artur Johannes Devis (1886–1942) *[[Riina Dmohovski]] (1931–2009) *Leo(nid) Dolenko (1936–2018) *Zinaida Dormidontova (1884–1976) *Johannes Dunkel (1845–1935) *Taavet Dünamo *Boriss Düšen (1886–1949) ==E== *[[Elle Eha]] (1941) *'''Charles (Kalev) Ehin''' '''(1935)''' *[[Kristiina Ehin]] (1977) *Hendrik Eichenbaum (1925–2007) *[[Juta Erma]] (1924–2018) *[[Robert Eideman]] (1895–1937) *[[Maario Essa]] (1987) *[[Fjodor Einbaum]] (1909–1986) *[[Karl Einer]] (1907–1968) *[[Elmar Elm]] *[[Wiilip Elustus]] (1910–1937) *[[Eve Ernis]] *[[Marje Ernits]] (1948) ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850) *Amanda Feigenbaum (1929–2007) *Sergei Feklistov (1935) * *Evine Feldmann (1873–1917) *[[Koidu V. G. Ferreira]] (1975) *[[P. I. Filimonov]] (1975) *Daniel Fiskar (1902–1969) *Paul Fleming (1609–1640) *Walter Flex (1887–1917) *Niina Frank (1891–1949) *Jüri Freimuth (1929) *[[fs]] (Indrek Mesikepp, François Serpent; 1971) *[[Carl Wilhelm Freundlich]] (1803–1872) *[[Peter Heinrich von Frey]] (1757–1833) *Jüri Freyberg (1927–2000) *[[Meelis Friedenthal]] (1973) ==G== *[[August Gailit]] (1891–1960) *Jevgeni Gabovitš (1938–2009) *Anatoli Ganihhin (1926–1999) *Ivan Ganobin *Igor Gaspl (1924–2001) *[[Gennadi Gerodnik]] (1911–2000) *[[Berend Gildenmann]] (1822–1884) *[[Martin Giläus]] (1610–1686) *Isidor Goldman (1909–1995) *Ivetta Gološtšapova (1944) *[[Gori]] (1894–1944) *[[Hellar Grabbi]] (1929) *[[Jüri Grauberg]] (1946) *[[Alide Gregor]] (1907–1994) *[[Ado Grenzstein]] (1849–1916) *Eulalia Grigorjeva (1888–1976) *[[Sveta Grigorjeva]] (1988) *Georgi Grišin (1918–1991) *Aleksander Gronski (1903 –1974) *[[Villem Gross]] (1922–2001) *[[Otto Grossschmidt]] (1869–1941) *Peeter Grünfeldt (1865–1937) *Voldemar Grünstamm (1876–1913) *[[Ivar Grünthal]] (1924–1996) *[[Villem Grünthal-Ridala]] (1885–1936) *Vsevolod Gubin (1914–1998) *Anna Gurina (1911–2009) *[[Oleg Guštšik]] (1914–1941) *[[Vladimir Guštšik]] (1892–1947) *[[Eberhard Gutsleff]] (suri 1749) *[[Heinrich Gutsleff]] (1680–1747) *[[Johann Gutsleff]] (suri 1657) *Birgitta Göranson (1947) *[[Heinrich Göseken]] (1612–1681) ==H== *[[Anna Haava]] (1864–1957) *Marie Haava (1881–1947) *Õie Haas (1912–2008) *[[Paul Haavaoks]] (1924–1983) *[[Juhan Habicht]] (1954) *Kalju Habicht (1927–2005) *[[Lehte Hainsalu]] (1938) *Max Halbe 1865–1944) *Herber Haljaspõld (1896–1963) *[[Aivar Haller]] (1961) *[[Roopi Hallimäe]] (1908–1969) *[[Merike Hanni]] (1949) *Alfred Hanschmidt (1920–1994) *[[Aime Hansen]] (1962) *Erich Leopold Emil von Hansen (1886–1929) *[[Leopold Hansen]] (1879–1964) *[[Raimu Hanson (1957)]] *[[Rudolf Hansson]] (1869–1945) *[[Indrek Hargla]] (1970) *[[Airika Harrik]] (1995–) *[[Matthias Friedrich Hasse]] (1717–1777) *[[Marie Heiberg]] (1890–1942) *Julius Heimberg-Kõrreveski (1884–1931) *Viive Heining *Heino Heinlo (1920–2006) *[[Mehis Heinsaar]] (1973) *Heino Heinväli (1921–1944) *[[Gert Helbemäe]] (1913–1974) *Paul Helistvee (1914–1998) *[[Henn-Kaarel Hellat]] (1932–2017) *[[Anton thor Helle]] (1683–1748) *[[Johann Friedrich Heller]] (1786–1849) *[[Kärt Hellerma]] (1956) *[[Mart Helme]] (1949) *[[Peeter Helme]] (1978) *[[Sass Henno]] (1982) *Gustav Herling (1919–2000) *[[Karl August Hermann]] (1851–1909) *Victoria Felicitas von Herzack (1872–1946) *Wilhelmina Theodora Heubel (1843–1923) *Meedy Hiielo (1928–2025) *[[Sirly Hiiemäe]] (1976) *[[Erni Hiir]] (1900–1989) *Ann Hiiusaare (1947- 2001) *[[Karl August Hindrey]] (1875–1947) *Nikolai Hindrikson (Geinrihsen) (1899) *Aleksander Hinno (1904–1992) *[[Kadri Hinrikus]] (1970) *[[Aadu Hint]] (1910–1989) *[[Miina Hint]] (1945) *Päärn Hint (1943) *[[Mari Laaniste|Hiram]] (Mari Laaniste; 1977) *[[Indrek Hirv]] (1956) *[[Tui Hirv]] (1984) *Ksenia Hlebnikova-Smirnova (1914–2004) *[[Karl von Hoerschelmann]] (1899–1951) *[[Otto Reinhold von Holtz]] (1757–1828) *Kalju Hook (1944–2025) *[[Johann Hornung]] (umbes 1660 – 1715) *[[August Hupel]] (1737–1819) *[[Aadu Hurt]] (1968) *[[Jakob Hurt]] *Juhan Hurt (1893–?) *[[Andrei Hvostov]] (1963) *[[Viiu Härm]] (1944) *Erkki Hüva (1965) ==I== *[[Michael Ignatius]] (1713–1777) *[[Rihhard Iher]] (1910–1980) *[[Heidi Iivari]] (1974) *[[Ella Ilbak]] (1895–1997) *[[Heli Illipe-Sootak]] (1974) *[[Peep Ilmet]] (1948) *Georg Iltal (1917–2009) *[[Peeter Ilus]] (1948) *[[Tamara Ilus]] *[[Väino Ilus]] (1929) *[[Aapo Ilves]] (1970) *[[Marje Ingel]] (1972) *[[Kaarel Ird]] (1909–1986) *[[Pavel Irtel von Brendorff]] (1896–1979) *[[Asta Isak]] (1933) *[[Ilmar Isop]] (1932–1977) *Gunnar Isotamm (1948–2003) *[[Jaan Isotamm]] (1939–2014) *Pjotr Izmestjev (1905–1997) *[[Sulev Iva]] (1969) *[[Ilme Ivand]] (1927–2020) *[[Andrei Ivanen]] (1966–2018) *[[Ivan Ivanov]] (1929–2009) *[[Inga Ivanova]] (1961) *[[Albert Ivask]] (1906–1995) *[[Ivar Ivask]] (1927–1992) *[[Jüri Ivask]] (1907–1986) ==J== *[[Piret Jaaks]] (1980) *Mall Jaakson (1925–2021) *[[Andres Jaaksoo]] (1945–2021) *Regina Jaanus *Maire Jaanus (1940) *[[Juhan Jaik]] (1899–1948) *[[Heljo Jaik-Corradi]] (1915–2009) *Katrin Jakobi (1909–1986) *[[August Jakobson]] (1904–1963) *[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882) *[[Peeter Jakobson]] (1854–1899) *[[Tiina Jakobson]] *[[Ilmar Jaks]] (1923–2019) *[[Evald Abram Jalak]] (1903–1974) *Anders Jallai (1960) *Otu Jallai (1937) *Malle Jann-Jaanson *[[Richard Janno]] (1900–1942) *[[Heinrich Jannsen]] (1851–1913) *[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890) *Dmitri Jantševetski (1873–1938) *Nora Javorskaja (1925–2023) *Gavriil Jelatšitš-De Bužim (1894–1941) *Boriss Jemeljanov-Jõgi (1915–1989) *[[J.J. Metsavana]] (1982–) *[[Üllar Harald Joasoon]] (1943–) *[[Ernst-Aleksander Joll]] (1902–1935) *J.P. Teineke *Eduard Juhani *Arnold Juhkum (1895–1966) *[[Valter Juhkum]] (1898–1934) *Karl Osvald Juht (1904–1942) *Sander Jursi (1890–1942) *[[Jan Jõemets]] *[[Jaak Jõerüüt]] (1947) *Monika-Aino Jõesaar (1939) *Nikolai Jõeäär (1874–1927) *Ago Jõger (1900–1972) *[[Sandra Jõgeva]] (1976) *[[Heldur Jõgioja]] (1936–2010) *[[Evald Jõgis]] (1927–2010) *[[Harri Jõgisalu]] (1922–2014) *Hermann Jänes (1899–1976) *Eduard Järs (1921–1992) *[[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] (1852–1920) *Jaan Järvalane ([[Oskar Lõvi]]) (1892–1977) *[[Merle Jääger]] (1965) *Eduard Jürgenfeldt (1900) *Mihkel Jürgens *[[Lennart-Hans Jürgenson]] (1934–2019) *[[Marika Jürgenson]] (1956) *Anton Jürgenstein (1861–1933) *Jüri Jürison (1832–1899) *Valdur Jürissaar (1910–1956) *[[Ottniell Jürissaar]] (1924–2014) *[[Helvi Jürisson]] (1928–2023) *[[Merike Jürjo]] (1959) *Meinart (Meinhard) Jürna (1912–1967) *[[Mihkel Jürna]] (1899–1972) *[[Ruth Jyrjo]] (1969) ==K== *[[Aira Kaal]] (1911–1988) *[[Ain Kaalep]] (1926–2020) *[[Tõnu Kaalep]] (1966) *Aado Kaasik *[[Valter Kaaver]] (1904–1946) *[[Boris Kabur]] (1917–2002) *[[Mihkel Kaevats]] (1983) *Anne Kahro (1974) *[[Marek Kahro]] (1987–) *[[Juta Kaidla]] (1923–1968) *Karl Kailu [Jõgise] (1902–1975) *[[Holger Kaints]] (1957) *[[Krista Kajar]] (Eha Pirso; 1943–2013) *Alo Kajur *Natalia Kalaus (1952–2003) *[[Madde Kalda]] (1903–1984) *Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]; 1926–2001) *[[Martti Kalda]] (1973) *[[Hanneleele Kaldmaa]] (1992) *[[Jüri Kaldmaa]] (1968) *[[Kätlin Kaldmaa]] (1970) *Priit Kaldoja (1950–2008) *Voldemar Kaljumäe (1908–1967) *Oleg Kalkin *[[Andreas Kalkun]] (1977) *[[Toomas Kall]] (1947) *Johannes Kallak (1892–1965) *Kaarel Kallak (1926 *[[Aino Kallas]] (1878–1956) *Aleksandra Kallas *[[Ene Kallas]] (1973) *Kristjan Kallas *Linda Kallas 1890–1937) *[[Teet Kallas]] (1943) *[[Helen Kallaste]] (1982) *August Kalman (1896–1981) *[[Ain Kalmus]] (1906–2001) *Erik Kamberg (1938) *[[Reinhold Kamsen]] (1871–1952) *Mare Kandre (1962–2005) *[[Bernard Kangermann]] (1907–1935) *Ilse Kangilaski-Koppa (1909–2001) *Jaan Kangilaski (1936) *Juhan Kangilaski *Ott Kangilaski *[[Bernard Kangro]] (1910–1994) *[[Maarja Kangro]] (1973) *Juhan Kangur (1906–2003) *[[Kalju Kangur]] (1925–1989) *[[Mart Kangur]] (1971) *[[Taavi Kangur]] (1974) *Etkar Kanits (1926–2021) *Pavel Kann (1911–1999) *Valter Kannik (1926–2011) *[[Christian Kannike]] (1863–1891) *[[Johann Kanswey]] (1841–1884) *[[Jaan Kaplinski]] (1941–2021) *Jaan Kappo (1938–2025) *Nikolai Karajev (1978) *[[Maria Karamzina]] (1900–1942) *Ülo Kard (1925) *[[Doris Kareva]] (1958) *Ants Kargaja (1920–2012) *Andres Kariste *Ferdinand Karlson *[[Hille Karm]] (1949) *[[Heldur Karmo]] (1927–1997) *Pjotr Karpenko *Erich Karro (1906–1959) *Hans Karro (1923–2020) *Ilmari Karro (1923–2011) *[[Triinu Kartus]] (1932–2003) *Juhan Karu (1897–1923) *[[Margus Karu]] (1984–2017) *[[Urve Karuks]] (1936–2015) *Ülo-Manifalde Karula (1929–2016) *[[Enn Kasak]] (1954) *Kaster Kaselo (1906–1941) *[[Berit Kaschan]] (1986) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]] (1984) *[[Arno Kasemaa]] (1915–1999) *Veera Kasimova (1949) *[[Agu Kask]] (1906–1977) *Ellen-Kadi Kask *Ferdinand Kask (1900–1941) *Jaan Kask (1897–1966) *Valter Kaskjärv (1914–1979) *[[Aleks Kaskneem]] (1912–1965) *[[Asta Kass]] (1938–1992) *Ene Kass *[[Kristiina Kass]] (1970) *Leelo Kassikäpp (1951) *Tatjana Kašneva-Zolotova (1909–2010) *Sofia-Elizaveta Katkova *Helgi Kauber (1926–2000) *[[Raimond Kaugver]] (1926–1992) *[[Kauksi Ülle]] (Ülle Kahusk) (1962) *Johannes Kaup (1911–2004) *Asta Kaups (1924–2022) *[[Jan Kaus]] (1971) *[[Paul Keerdo]] (1891–1950) *Herman Keernik (1910–1984) *[[Allan Keian]] (1982) *[[Andres Keil]] (1974) *Voldemar Kellamov *Jaan Kello (1947) *Siina Kembi (1919–2011) *[[Heiti Kender]] (1973) *[[Kaur Kender]] (1971) *Siina Kembi *Enn Kera *Olga Kereketkina *[[Leo Kerge]] (1922–1982) *[[Mika Keränen]] (1973) *Enn Kesa (1934–2018) *[[Manivald Kesamaa]] (1921–1985) *[[Kalev Kesküla]] (1959–2010) *Dora-Alviine Kesper (1935) *Jakov Kester (1889) *Arno Kevade (1893) *Elise Kevend (1886–1945) *[[Leida Kibuvits]] (1907–1976) *[[Heino Kiik]] (1927–2013) *Mart Kiilas *[[Sirje Kiin]] (1949) *[[Paul Kilgas]] (1920–1991) *[[Tiina Kilkson]] (1980) *[[Harri Kingo]] (1955) *[[Enn Kippel]] (1901–1942) *Grigori Kirdetsov (1880–1940) *Georgi Kirillov (1952) *Maria Kirschbaum (1918–2012) *[[August Kirsimägi]] (1905–1933) *Aleksandr Kisseljov (1909–2001) *[[August Kitzberg]] (1855–1927) *Lulu Kitzberg-Pappel (1887–1943) *[[Mart Kivastik]] (1963) *[[Aita Kivi]] (1954) *Alfred Kivi (1883–1934) *Hilda Kivi (1908–1994) *[[Kaarel Kivi]] *Karl Kivi (1904–1966) *[[Albert Kivikas]] (1898–1978) *Malle Kivikas (1974) *[[Evelin Kivimaa]] (1974) *Ell Kivimurd (1885–1972) *Madli Kivimäe (1902–1990) *Madis Kivine (1967) *[[Paavo Kivine]] (1939) *[[Andrus Kivirähk]] (1970) *Ormi Kivirähk (1912–1941) *[[Sven Kivisildnik]] (1963) *[[Veronika Kivisilla]] (1978) *[[Mario Kivistik]] (1955) *[[Kiwa]] (1975) *Niina Klaas (1910–1982) *Karl Klaarmann (1907–?) *[[Kalle Klandorf]] (1956) *Reny Klas-Glass (1911–2006) *August Klement (1915–1976) *Fedinand Klimberg (1895–1937) *Vladimir Knecht (1900–1950) *Helle Kochberg (Lydia Frolovskaja) (1905) *[[Liis Koger]] (1989) *[[Lydia Koidula]] (1843–1886) *[[Aino Kolpakova]] (1935–2015) *[[Eva Koff]] (1973) *[[Indrek Koff]] (1975) *Priidu Kohava (1887– 1944 v 1945) *Anna Kohver (1889–1981) *Arthur Kokk (1906) *[[Konstantin Kokla]] (Otto Oja; 1878–1946) *[[Raimond Kolk]] (1924–1992) *[[Ilmi Kolla]] (1933–1954) *Liidia Kompus (1896–1981) *[[Marko Kompus]] (1972) *Albert Koeney (1936–1984) *Viktor Kollin (1927–2008) *[[Eduard Kook]] (1912–1991) *Nikolai Kool (1902–1974) *[[Ott Kool]] (1930–2000) *Maria Koppermann (1882–1980) *Erika Kore (1915–2015) *Arkadius Korp (1923–1985) *[[Arvi Kork]] (1927–1997) *V. L. Konn *Kalju Konsin (1929–2023) *Rudolf Kook (1895–1919) *Matvei Koovas–Kondakov (1885–1941) *Arno Koovits (1904–1933) *Eduard Koppel (1897–'1962) *Maria Kopperman (1882–1980) *Tabea Korjus (1901–1988) *Matti Korp (1937–2009) *August Korsen (1912–1946) *Kaarel Korsen (1906–1980) *Mihhail Korsunski (1924–1997) *[[Vladislav Koržets]] (1951) *Marta Kosenkranius *Juri Kotijev (1940–2022) *[[Igor Kotjuh]] (1978) *Juuli Kotkas (1902–1973) *[[Kustas Kotsar]] (1872–1942) *[[Felix Kotta]] (1910–1963) *Adolf Kraan (1896–1992) *Fred Kraav (1923–2010) *[[Meelis Kraft]] (1975) *Aleksis Krahe (1904–1977) *Karl Krahe (1890–1922) *Eduard Krants (1926–2005) *[[Anu Kree]] (1979) *Jaan Kreek (1885–1908) *Johannes Kreek (1892–1942) *Enn Kreem (1939) *[[Kaarel Kressa]] (1983) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (1803–1882) *Erika Kriedberg (1916–1972) *Olga Kriisa (1900–1987) *[[Tiia Kriisa]] (1941) *[[Kaarel Krimm]] (1863–1894) *Milla Krimm (1894–1978) *Mea Krims-Kotkas (1887–1977) *Emīlija Krišjāne (1888–1968) *Boriss Krjatško (1930–1998) *[[Jaan Kross]] (1920–2007) *Märten Kross *[[Hasso Krull]] (1964) *Ewert Johann Adam von Krusenstjern (1911–1996) *[[Erni Krusten]] (1900–1984) *[[Pedro Krusten]] (1897–1987) *[[Oskar Kruus]] (1929–2007) *[[Priit Kruus]] (1981) *[[Rein Kruus]] (1957–1992) *[[Kruusa Kalju]] (Jaanus Valk; 1973–2026) *Juhan Kruustee (1884–1942) *[[Jaan Kruusvall]] (1940–2012) *Felissa Kruut (1901–1957) *[[Valter Kruut]] (1932) *Vera Krõžanovskaja–Rochester (1861–1924) *Barbara Juliane von Krüdener (1764–1824) *Alfred Kubbo (1917–1978) *August Kubja (1902–1995) *Eduard Kubjas (1896–1983) *[[Veli Kudres]] (1903–1967) *[[Reet Kudu]] (1949) *Emil Kuhi (1910–2000) *[[Friedrich Kuhlbars]] (1841–1924) *Bruno Kuik (1923–1971) *Adolf Kukanov (1932–2022) *[[Aivar Kull]] (1955) *[[Avo Kull]] (1945–2019) *Boris Kull (1925–2016) *Hilja Kull (1924–2019) *Anita Kullend (1904–1930) *Ulrich Peeter Kullend (1908–1942002)1) *Oskar Kullerkupp (1897–1943)<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Kullerkupp, Oskar (sündinud Oskar Kupp; kasutanud pseudonüümi O. K.) (1897–1943)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref> *[[Richard Kullerkupp]] (1891–1931) *Helmi Kuma (1903-?) *[[Juhan Kunder]] (1852–1888) *Oskar Kuningas (1911–1997) *[[Leo Kunnas]] (1967) *[[Kristiine Kurema]] (1990) *[[Kalle Kurg]] (1942) *Mihhail Kurganov (1912–2002) *Alfred Kurlents (1902–1990) *Kurs, Ott (1938) *Arnu Kurve (1907–1937) *Ivan Kurtšavov (1916–2002) *[[Lembit Kurvits]] (1954–2017) *[[Robert Kurvitz]] (1984) *[[Tamur Kusnets]] (1975) *[[Toomas Kuter]] (1975) *[[Elar Kuus]] (1899–1988) *[[Paul Kuusberg]] (1916–2003) *Ulrich Peeter Kuusberg-Kullend (1908–1941) *Paul Kuusik (1890–1963) *Paul Kuusik (1899–1977) *[[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) *Sergei Kuznetsov * *Arnold Kõiv (1901–1963) *Leo Kõiv (1906–1950) *[[Madis Kõiv]] (1929–2014) *Peeter Friedrich Kõiv (1866–1946) *Salme Kõiv (1909–2007) *[[Erkki Kõlu]] (1970) *Tiia Kõnnussaar (1965) *[[Ahti Kõo]] (1952) *[[Armin Kõomägi]] (1969) *Pendo Kõrboja (1887–1951) *[[Jakob Kõrv]] (1849–1916) *Jaan Kõue (Vastisson) (1890–1940) *[[Kadri Kõusaar]] (1980) *[[Raissa Kõvamees]] (1907–1989) *Jaak Känd (1955) *Harry Käo–Tammsalu (1925–1994) *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Jaan Kärner]] (1891–1958) *[[Siim Kärner]] (1945–2007) *Ida Käsper (1912–1961) *[[Kalle Käsper]] (1952) *[[Käsu Hans]] (?–1715) *Nigulas Käbin (1905–1926) *Osvald Käärid (1908–1941) *[[Christoph Michael Königseer]] (1723–1786) *[[Carl Eduard Körber]] (1802–1883) *[[Martin Körber]] (1817–1893) *Harry Kübar *[[Madis Küla-Nurmik]] (1890–1969) *[[Ilmar Külvet]] (1920–2002) *[[Asko Künnap]] (1971) *[[Heli Künnapas]] (1982) *Linda Künnapas (1906–1996) *Ants Künnapuu (1928–1988) *[[Mall Künnapuu]] (1913–1988) *[[Ain Kütt]] (1975–) *Leelo Kütt (1927) * ==L== *[[Ilmar Laaban]] (1921–2000) *Karl Laagus (1874–1954) *[[Ilona Laaman]] (1934–2017) *Evy Laamann Kalbus (1922–2021) *Ottomar Laamann (1900–1988) *Paul Laan (1928) *Julius Laane *[[Maiu Laaneoja]] (1993) *Juhan Laanjärv (1900–1980) *Andrus Laansalu (1969) *Valve Laar (1929–2003) *Ivar Laaring (1965...1997) *[[Helle Laas]] (1941) *Karl Laas (1908–1967) *Ivan Lagovski (1889–1941) *[[Riho Lahi]] (1904–1995) *[[Uno Laht]] (1924–2008) *Uno Laht II (1953) *Linards Laicens (1883–1938) *[[Leena Laid-Parker]] (1902–1942) *[[Eerik Laidsaar]] (1906–1962) *Hans Laidwa (1943) *[[Einar Laigna]]-Mühlenbach (1937) *Raivo Laikre (1922–1999) *[[Herta Laipaik]] (1921–2008) *Eino Lainvoo (1921–2007) *[[Leo Laks]] (1931) *[[Meinhard Laks]] (1928–2008) *Ruuben Lambur (1925–2024) *Dagmar Lamp (1984) *Väino Lang (1918–1941) *[[Andres Langemets]] (1948) *Andi Laos (1887–1948) *Mati Laos (1955) *[[Ester Laos]] (1931) *Johannes Lapp *Aleksander Lassmann *[[Jaan Lattik]] (1878–1967) *[[Margus Lattik]] (Mathura; 1973) *[[Vello Lattik]] (1935–2007) *[[Märt Laur]] (1980) *[[Gustav Johann Laurentius]] (suri 1704) * *[[Hans Leberecht]] (1910–1960) *Maria Lee ([[Maria Lee Liivak]]; 1984) *Jaan Leemets (1936–2023) *[[Diana Leesalu]] (1982) *Meinhard Leetmaa (1903–1980) *[[Andres Lehestik]] (1962) *[[Harri Lehiste]] (1931–1984) *Ann Lehtmets (1904–2000) *Tiit Lehtmets (1927–1999) *[[Tõnis Lehtmets]] (1937) *[[Eno Leies]] (1960) *[[Uno Leies]] (1931–1988) *[[Mart Lekstein]] (1886–1939) *[[Ira Lember]] (1926–2025) *Voldemar Lember (1906–1941) *[[Mae Lender]] (1981) *[[Jana Lepik]] (1981) *[[Kalju Lepik]] (1920–1999) *Ignace Lepp (1909–1966) *[[Marta Lepp]] (1883–1940) *[[Jaan Leppik]] (1861–1943) *Rhoda-Maud Lepson-Merila (1909–1991) *Ahto Levi (1931–2005) *'Aleksander Levin (1936–1990) *Marek Liinev *Ellen Liiv–Blizner (1921–1995) *Emma Liiv (1903–1941) *Jaan Liiv (?–1921) *[[Jakob Liiv]] (1859–1938) *Joosep Liiv (1870–1957) *[[Juhan Liiv]] (1864–1913) *[[Rolf Liiv]] (1979) *[[Toomas Liiv]] (1946–2009) *[[Ardi Liives]] (1929–1992) *[[Juhan Lilienbach]] (1870–1928) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785) *[[Johann Lill]] (1854–1914) *[[Enn Lillemets]] (1958) *[[Jüri Lina]] (1949) *Bernhard Linask (1909–1936) *Adolf Lind (1906–1988) *[[Bernhard Linde]] (1886–1954) *Erna Linde (1897–1944) *[[Hendrik Lindepuu]] (1958) *Jaan Linder (1899–1921) *[[Peeter Lindsaar]] (1906–1990) *Juhan Lindström (1903–1966) *Magnus Lindvest *Peeter Lindvest (1894–1929) *[[Maimu Linnamägi]] (1922–1988) *Aado Lintrop (1956) *[[Jaan Lintrop]] (1885–1962) *Adrianne Mathilde Lints (1909– 1940) *[[Martin Lipp]] (1854–1923) *[[Madli Lippur]] (1984–) *Konstantin Ljubtšenko (1915–1984) *[[Endel Loide]] (1900–1987) *Jüri Loigu *Karl Loiken (1868–1951) *Endel Loo (1921–2013) *Heino Loo (1913–1992) *Laine Loo (1920–2018) *Karl Loog (1901–1990) *[[Kairi Look]] (1983) *[[Venno Loosaar]] (1968) *[[Mann Loper]] *[[Caspar Franz Lorenzsonn]] (1811–1880) *Arthur Lossmann (1877–1972) *Aili Ludeks (1910–1975) *[[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] (1750–1842) *[[Ingvar Luhaäär]] (1945) *Salme Luide (1909–1965) *[[Georg Eduard Luiga]] (1866–1936) *[[Juhan Luiga]] (1873–1927) *[[Hans Luik]] (1927–2017) *Rein Luik (1936–2011) *[[Viivi Luik]] (1946) *[[Susan Luitsalu]] (1983) *[[August Lukin]] (1888–1942) *Alma Luks *Alfred Lumeste (1933) *Huko Lumet *Ernst-Richard Lumi (1923–1997) *[[Leho Lumiste]] (1906–1974) *Leopold Lumiste (1906–1974) *Bernhard Lunden (1909–1989) *[[Erkki Luuk]] (1971) *[[Lilli Luuk]] (1976) *[[Oskar Luts]] (1887–1953) *[[Aivo Lõhmus]] (1950–2005) *Annika Lõhmus *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *Vello Läidustare (1908–1974) *[[Helena Läks]] (1987) *[[Eha Lättemäe]] (1922–2012) *[[Bernhard Lülle]] (1921–1995) ==M== *[[Einar Maasik]] (1929–2009) *Aita Maasik (1927–2025) *Maarika Maagemust * [[Jana Maasik]] (1970) *[[Juhan Madarik]] (1899–1941) *Andrei Madison (1952–2009) *Georg Madison (1894–1964) *Voldemar Madisso (1920–2015) *Karl Maid (1910) *Maarika Maagemust *Lilian Gertrud Maiste-Pilberg (1912–2002) *Aleksandr Makarovski (1888–1958) *[[Jaan Malin]] (1960) *[[Carl Eduard Malm]] (1837–1901) *[[Mango Hans]] (suri 1780) *Loreida Manitski (1926–2014) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]] (1768–1842) *Serafim Mansõrev (1866–1928) *Hell Maran (1905–1991) *[[Iko Maran]] (1915–1999) *[[Timo Maran]] (1975) *[[Aime Maripuu]] (1934–2026) *Elmar Maripuu (1952) *Gohar Markosjan-Käsper (1949–2015) *Karl Leopold Marley (1890–1981) *Roman Hugo Marley (1919–2013) *[[George Gottfried Marpurg]] (1755–1835) *[[Jacob Marrasch]] (1721–1792) *Leo Martin (1911–1973) *Ervin Martinson (1924–1977) *Aime Martinson-Andra *[[Otto Wilhelm Masing]] (1763–1832) *[[Uku Masing]] (1909–1985) *Dimitri Maslov (1903–1989) *[[Paavo Matsin]] (1970) *Arno(ld) Matteus (1897–1986) *[[Ülo Mattheus]] (1956) *Ida Meerits *Erich Meerja (1931- 2005) *[[Emo Mei]] (1905–1992) *[[Kaupo Meiel]] (1975) *[[Peeter Meisel]] (1901–1937) *Enel Melberg (1943) *Julius Ernst Meigas (1882–1968) *Andres Mens (1873–1920) *Tiit Merenäkk (1948) *[[Triinu Meres]] (1980) *[[Lennart Meri]] (1929–2006) *[[Kersti Merilaas]] (1913–1986) *[[Arne Merilai]] (1961) *[[Kuido Merits]] (Wido Moritz, 1962) *Ilse Merkson (Märkson) (Eermann) (Bimba) (1910 -?) *[[Riho Mesilane]] (1949–1993) *Vello Mespak (1936–2022) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *Sulev Mets (1930–2018) *[[Lehti Metsaalt]] (1933–2003) *[[S. M. Rattiste|Siiri Metsamägi]] (1964) *[[Mait Metsanurk]] (1879–1957) *[[Leo Metsar]] (1924–2010) *Adele Metua (1908–2005) *[[Jaan Metua]] (1889–1945) *Rafael Mihhailov *[[Ann Mihkelson]] (1945) *[[Ene Mihkelson]] (1944–2017) *Ülle Miilen (1963) *[[Henn Mikelsaar]] (1943) *[[Ustav Mikelsaar]] (1943) *[[Ilmar Mikiver]] (1920–2010) *Hilda Mikk (1921–2025) *[[Urmas Mikk]] (1957–1999) *[[Sven Mikser]] (1974) *[[Alex Milits]] (1932–2012) *[[Voldemar Miller]] (1911–2006) *Romuald Minna (1926–1988) *Anna Mirka (1905–2008) *Elfriede Armilde Mitt (1913–1997) *Gerda Mitt (1921–2010) *Eduard Molok 1947–2015) *Arvi Moor (1909–2001) *[[Reed Morn]] (1898–1978) *[[Helene Moss]] *[[Mudlum]] (Made Luiga) *Villem Muld (1914–1984) *[[Helgi Muller]] (1932–1971) *Külli Muna (1960–2003) *Aimur Murd (1913–1977) *Niina Murrik-Polonsky (1897–1947) *[[Kati Murutar]] (1967) *[[Ann Must]] (1953) *[[Mihkel Mutt]] (1953) *Sulev Muttik (1937–2002) *[[Julius Muuga]] *[[Kalle Muuli]] (1958) *[[Mats Mõtslane]] (1884–1956) *Leho Mõtus (1913–1942) *[[Helmi Mäelo]] (1898–1978) *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Arvo Mägi]] (1913–2004) *[[Milla Mägi]] (1949) *[[August Mälk]] (1900–1987) *Magnus Mälk (1912–1999) *Voldemar (Valdar) Mälk (1898–1970) *[[Heljo Mänd]] (1926–2020) *[[Talvike Mändla]] (1992) *[[Jakob Mändmets]] (1871–1930) *[[Lea Mändmets]] (1963–) *[[Eduard Männik]] (1906–1966) *[[Raimo Männis]] (1931) *Leelo Märjamaa-Reintal (1969) *[[Veiko Märka]] (1964) *[[Vassili Mölder]] (1878–1943) *[[Josua Möllenbeck]] (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]] (1595–1656) *Aleksander Müller (1947–2013) *[[Georg Müller]] (suri 1608) *Ülo Hjalmar Müllerhof (1925–1989) *[[Otto Münther]] (1864–1929) *Aino Müür (1923–2008) *Heili Müüripeal (1933–2008) *[[Mare Müürsepp]] (1958) == N == *[[Yri Naelapea]] (1896–1969) *[[Johannes Naaris]] (1914–1948) *[[Alice Naelapea]] (1899–1999) *[[Valli Naelapea]] (1934–1989) *Johannes Nahkur (1895–1998) *[[Ivan Narodny]] (1869–1953) *Peeter Narson (1894–1924) *[[Boriss Nartsissov]] (1906–1982) *[[Olga Nartsissov–Esslinger]] (1911–1985) *[[Tia Navi]] (Tiia Kõnnussaar; 1965) *[[Boriss Nazarevski]] (1911–1944) *[[Jaan Nebokat]] (1844–1909) *[[Gunnar Neeme]] (1918–2005) *[[Imbi Neeme]] *[[Jenny Olga Christine Neggo-Võssokotsky]] (1881–1973) *[[Olga Nekljudova]] (1909–1989) *[[Natalja Nekramatnaja]] *[[Viktor Nelik]] (1927–1989) *Marie Neumann Ilves (1899–1991) *[[Arne Nielsen]] *August Nieländer (1887...1986) *Aare Niinemägi (1911–1986) *[[Vassili Nikiforov-Volgin]] (1901–1941) *Valentin Nikišin *[[Ellen Niit]] (1928–2016) *Arno Niitme (1909–2003 *[[Endel Nirk]] (1925–2018)) *[[Nirti]] (Triin Põldra; 1988) *Helle-Mall Nittim-Risti (1931) *[[Andrus Norak]] (1958–2011) *Edgar Norman(n) (1902–1988) *Johannes Normann (1875– u.1934) *[[Dagmar Normet]] (1921–2008) *[[Katja Novak]] (1998) *[[Peeter Novod]] (1948) *[[Eduard Nukk]] (1896–1978) *[[Lea Nurkse]] (1904–1960) *[[Minni Nurme]] (1917–1994) *[[Juhan Nurmvee]] (Johan Feldbach; 1901–1972) *[[Vsevolod Nõmtak|Vsevolod (Aarend) Nõmtak]] (1908) *[[Enn Nõu]] (1933) *[[Helga Nõu]] (1934) *[[Erik Nöörme]] (1918) ==O== *J. Oro ([[Julius Oengo]]; 1901–1941(?)) *Kronid Oboištšikov (1920–2011) *Ada Oengo-Juhandi (1896–1963) *[[Kirsti Oidekivi]] (Kristin Krull) *[[Meelis Oidsalu]] (1978) *Eduard Oja (1884–1957) *[[Silvi Oja]] (1935–2013) *Arved Ojamaa (1922–2019) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ave Ojaste]] *Aet Oks *[[Jaan Oks]] (1884–1918) *Kai-Mai Olbri-Kaarna (1943) *[[Gustav Adolph Oldekop]] (1755–1838) *[[Sulev Oll]] (1964 ) *Jetta Ollik-Andevei 1897–1986) *Virve Lilleleid Ollino (1916–2010) *Valter Omel *Ilmar Onton (1921–1971) *Oleg Oppengeim (1948–2013) *Jaan Org (1895–1943) *[[Peeter Org]] (1849–1908) *Jüri Orgusaar (1857–1912) *[[Karen Orlau]] (Katariina Täht; 1975) *Georg(i) Orm (1920–2011) *Hilda Orn (1902–1998) *Mare Osi (1938) *[[Virve Osila]] (1946–2025) *Aleksandr Ossipov (1911–1967) *[[Alma Ostra-Oinas]] (1886–1960) *Klara Emilie Osvet- Miido (1897–1997) *Konstantin Osvet (1889–1946) *[[Loone Ots]] *[[Jaan Otstavel]] (1843–1889) *Kuno Otsus (1943–2014) *Arnold Ottin (1923–1995) *Aino Otto (1917–2003) *Viktor Oxford (1893–1984) ==P== *[[Anna Paas]] (1895–1975) *Raid Paavel (1906–1976) *[[Jaan Paavle]] (1940–2010) *Ants Paikre (1944) *Enno Paikre (1937–2014) *Evald Paikre (1906–1944) *Toivo Paikre (1933–2017) *Leo Paimuste (1911–1941) *[[Aili Paju]] (1938) *[[Imbi Paju]] (1959) *[[Juhan Paju]] (1939–2003) *Anna Pajuleht *[[Rein Pakk]] (1968) *Ernst Paklar (1908–1950) *Karl Palk (1871–1950) *Hermann Pallas (1924–2009) *[[Jüri Pallo]] (1963) *Guido-Arved Palm (1916–1986) *[[Johannes Palm]] (1896–1970) *Reedik Palm (1933–1974) *Hans Palosaar (1936–2012) *Madis Panama (1953) *Milvi Panga (1945) *Johann Panius-Semmiste (1882–1942) *[[Voldemar Panso]] (1920–1977) *Bernhard Pant (?– 1974) *[[Valdo Pant]] (1928–1976) *[[Bruno Pao]] (1931) *Ivan Papulovski (1923–1998) *[[Jüri Parijõgi]] (1892–1941) *[[Eeva Park]] (1950) *Liili-Anne Parlo (1909–1992) *[[Jaan Parv]] (1867–1899) *Valli Parv *[[Mirjam Parve]] (1991) *[[Ralf Parve]] *Evald Past (1900–1991) *Arved Paul (1913–1960) *Niina Pavlova (1897–1973) *Leonora Peets (1898–1995) *Peeter-Vello Peets *Kaljola Pein (1923–1991) *Elmar Pello (1910–2004) * *Veedi Penek (1919–2010) *[[Peno Alnovo]] (1902–1938) *[[Liisa Perandi]] (1879–1946) *Arnold Perendi (1910–2003) *[[Aino Pervik]] (1932–2025) *[[Johann Daniel Petenberg]] (1830–1858) *[[Kristian Jaak Peterson]] (1801–1822) *Peeter Peterson (1898–1941) *[[Margit Peterson]] (1971) *[[Ernst Peterson-Särgava]] (1868–1958) *Peti *[[Johann Christoph Petri]] (1762–1851) *[[Epp Petrone]] (1974) *[[Justin Petrone]] (1979) *Tamara Petrovskaja-Halili (1915–2001) *[[Elmar Pettai]] (1912–2008) *[[Carolina Pihelgas]] (1986) *[[Magda Pihla]] (1908–1989) *Artur Pihlapuu (1911–2000) *[[Jüri Piik]] (1911–1969) *[[Kristi Piiper]] (1983) *Enno Piir (1910–2006) *Leida Piir (1928–2022) *[[Milvi Martina Piir]] (1971) *[[Merilin Piirsalu]] *[[Alar Pikkorainen]] (1968) *Pjotr Pilski (1879–1941) *Edgar Pilt (1920–2003) *[[Lauri Pilter]] (1971) *[[Aare Pilv]] (1976) *Karl Pilvistu (1923–) *[[Vaike Pilvistu]] (1926–1993) *Karl Pinkovski (1875–1930) *[[Paul Pinna]] (1884–1949) *[[Nasta Pino]] (1934–2017) *Mart Pisa (1911–?) *Elmo Ploom (1907–1986) *[[Ülar Ploom]] (1955) *Õilme Ploompuu – van Nest (1905–1994) *Neeme Plutus (1972–2009) *[[Aivar Pohlak]] (1962) *Helve Poska (1925- 2020) *Taavet Poska (1896–1998) *Jelena Pozdnjakova (1917–2010) *Boriss Pravdin (1887–1960) *[[Ketlin Priilinn]] (1982) *[[Linnar Priimägi]] (1954) *[[Lilli Promet]] (1922–2007) *Taimi Proos (1915–2003) *[[Kajar Pruul]] (1959) *Mikk Puhalainen (1935 – 2024) *[[Liivi Puhk]] (1963) *[[Holger Pukk]] (1920–1997) *[[Friedrich Puksoo]] (1890–1969) *[[Pulga Jaan]] (Jaan Pulk; 1947) *Evald Pungas (1909–1966) *Jaan Punisson (1871–?) *Eerik Purje (1927–) *[[Aarne Puu]] (1948) *[[Moritz Maximilian Põdder]] (1852–1905) *[[Neeme Põder]] (Monaco; 1976) *Nikolai Põder (1924) *[[Rein Põder]] (1943–2018) *[[Helmi Põld]] (1908–1969) *Jaan Põldema *Voldemar Põlder (1903–1984) *Alfred Põldmäe (1908–2008) *Ingrid Põldsaar (1944) *Ants Põldur (1907–1945) *[[Asta Põldmäe]] (1944) *[[Siiri Pärkson]] (1979–2024) *Reet Pärjel-Simmul (1940–2021) *Richard Pärlin (1893–1967) *[[Helga Pärli-Sillaots]] (1912–1939) *[[Jakob Pärn]] (1843–1916) *Malle Pärn (1945) *Eduard Pärna (1906–1992) *[[Marge Pärnits]] (1976) *[[Mikk Pärnits]] (1985) *Aksel Pärtel (1928–2004) *[[Maarja Pärtna]] (1986) *Ernst Pääro (1913–2004) *Aleksander Päärson (1907) *Mesike Päärt-Ploompuu (1902–1967) *[[Hans Pöögelmann]] (1875–1938) *[[Erik Püvi]] (1931–1976) ==Q== *[[Johann Christian Quandt]] (1704–1750) ==R== *[[Salme Raatma]] (1915–2008) *Elle Raat-Aug (1952–2013) *Joachim Rachel (1618–1669) *[[Jan Rahman]] (1975) *[[Tauno Rahnu]] (1969) *Kalju Rahu ([[Ferdinand Kool]]; 1895–1973) *Arvi Rahula (1900–1943) *[[Juku-Kalle Raid]] (1974) *Kaljo Raid (1918–1995) *Kaljo Raid (1921–2005) *[[Robert Raid]] (1915–1978) *[[Villem Raid (kirjanik)|Villem Raid(la)]] (1884–1937) *Elvi Raidaru (1917–2014) *Voldemar Raidaru (1913–2006) *Vello Raigo *[[Inga Raitar]] (1966) *Voldemar Rajalo *[[Helmi Rajamaa]] (1909–2005) *[[Harald Rajamets]] (1924–2007) *Ella Rajari (1915–1998) *[[Ylle Rajasaar]] (1969) *Johann Rajestik *[[Madis Raju]] (1915–1982) *[[Kerttu Rakke]] (1971) *Voldemar Rakles (1899–1968) *[[Adolf Rammo]] (1922–1998) *[[Helju Rammo]] (1926–1998) *Aleksei Rand (1886–1970) *Hilli Rand (1957) *Lydia Rand (1897–1981) *[[Robert Randma]] (1984) *Vassili Randmets (1900–1984) *Villu Randoja (1940) *Kaie Rang (1992) *[[Helene Ranna]] (1898–1946) *[[Ain Rannaleet]] (1904–1943) *[[Silvia Rannamaa]] (1918–2007) *[[Jaan Rannap]] (1931) *[[Egon Rannet]] (1911–1983) *[[Vaike Rannet]] (1925–1999) *Viktor Rannik (Tilling (1915–1972) *Edmund Ranniko (1922–2013) *Salme Rańniko (1918–2001) *[[Aleksis Rannit]] (1914–1985) *Matti Rannu (1938–1995) *Stefan Ratsevitš (1903–1987) *Urmas Rattus (1936–2008) *[[Eno Raud]] (1928–1997) *Liis Raud (1903–1984) *[[Mart Raud]] (1903–1980) *[[Mihkel Raud]] (1969) *Märt Raud (1881–1980) *[[Paul Johannes Raud]] (1999) *[[Piret Raud]] (1971) *[[Rein Raud]] (1961) *[[Toomas Raudam]] (1947) *[[Aleksander Raudjal]] (1734–1817) *[[Leopold Raudkepp]] (1877–1948) *[[Kuldar K. Raudnask]] (1965–1985) *Ernst Raudsepp (1899–1947) *[[Hugo Raudsepp]] (1883–1952) *Karl Raudsepp (1908–1992) *[[Sulev Raudsepp]] (1941–2017) *[[Mait Raun]] (1963) *[[Ott Raun]] (1940) *[[Vallo Raun]] (1935–2024) *[[Mauri Raus]] (1942–1990) *[[Helju Rebane]] (1948) *Lea Rebane (1926–2019) *[[Leida Kudisiim|Leida Rebane]] (Leida Kudisiim; 1923) *[[Marie Rebane]] (1912–2004) *[[Carl Martin Redlich]] (1853–1896) *Katrin Reemet (1952–1993) *Konstantin Reemets (1906–?) *Paul Reets (1924–2016) *Jaak Reevits (1866–1962) *[[Rudolf Reiman]] (1893–1957) *Taisi Reiman (1920- 2006) *[[Katrin Reimus]] (1961–2009) *[[Reeli Reinaus]] (1977) *[[Astrid Reinla]] (1948–1995) *[[Ado Reinvald]] (1847–1922) *Juta Reitsnik (1918–1982) *Liili Remmel (1965) *[[Maie Remmel]] (1940) *[[Olev Remsu]] (1947) *[[Andres Rennit]] (1860–1936) *Ants Reoli (1943–1993) *[[Villem Ridala]] (1885–1942) *[[Kaur Riismaa]] (1986) *Rein Riitsalu (1923–1970) *[[Rudolf Rimmel]] (1937–2003) *[[Karl Ristikivi]] (1912–1977) *Siiri Ristla *Heino Rohan (1926–1985) *[[Birk Rohelend]] (Hele-Riin Moon; 1981) *[[Richard Roht]] (1891–1950) *Laine Rohtla (1927–2007) *Leida Rohtla (1911–2002) *Boriss Roitblat (1953) *[[Ralf Rond]] (1893–1981) *[[Lille Roomets]] (1977–) *Elisabeth Roos-Bazilevskaja (1902–1951) *Heljo Roos-Võsari (1922–2008) *Meta Roos- Irtel von Brenndorf (1904–1989) *[[Aarand Roos]] (1940–) *[[Arthur Roose]] (1903–1929) *[[Jürgen Rooste]] (1979) *[[Marek Roots]] (1976) *Oskar Rootsman (1897–1919) *[[Mati Rosenstein]] (1945) *Riina Rossa *[[Joachim Rossihnius]] (umbes 1600 – 1646) *Viktor Rotko (1903...1942) *Vladimir Rozanov (1917–1982) *Vsevolod Roždestvenski (1895–1977) *[[Aarne Ruben]] (1971) *Nina Rudnikova-Uexküll (1890–1940) *[[Olavi Ruitlane]] (1969) *[[Arp Rullingo]] (1913–1942) *[[Jaan Rummo]] (1897–1960) *[[Paul Rummo]] (1909–1981) *[[Paul-Eerik Rummo]] (1942) *[[Karl Rumor]] (1886–1971) *Aivar Rumvolt *Juta Rundu (1931–2020) *Ernst Rungi (1885–1975) *[[Hando Runnel]] (1938) *[[Simo Runnel]] (1977) *[[Friedrich Nikolai Russow]] (1828–1906) *[[Valentin Ruškis]] (1910–2004) *[[Christian Rutoff]] (1879–1940) *[[Linda Ruud]] (1932–2010) *Karin Ruus (1913–1976) *Katrin Ruus *Albert Ruutsoo (1913–1999) *[[Johannes Ruven]] (1902–1942) *[[Andrus Rõuk]] (1957) *[[Grethe Rõõm]] (1976) *[[Vambola Rähn]] (1923–1984) *[[Ellinor Rängel]] (1902–1967) *Krista Räni (1962) *[[Piret Räni]] (1974) *[[Valeria Ränik]] (1964) *Virve Rännang (1904–1942) *[[Lauri Räpp]] (1977–) *Jüri Rästas (1934–2010) *Manivald Rästas (1934–1986) *Valter Rätsepp (1885–1937) *[[Mariann Rückenberg]] (1988–) *[[Adolf Rühka]] (1878–1901) *Roland-Einar Rüütel (1925–2021) *[[Hilja Rüütli]] (1921–2009) ==S== *[[Kalju Saaber]] (1944–2026) *August Saabas (1907) *Aino Saadik *[[Andres Saal]] (1861–1931) *Armin Saan (1866–1955) *[[Anti Saar]] (1980) *[[Ants Saar]] (1920–1989) *[[Henrik Saar]] (1903–1944?) *Ira Saar (1923–2015) *[[Juhan Saar]] (1929–2007) *[[Olivia Saar]] (1931–2025) *[[Veera Saar]] (1912–2004) *[[Triina Saare]] (1913–2002) *[[Rünno Saaremäe]] (1966–2011) *Aleksander Saarna (1899–1949) *Elmar Lembit Saarniit (1922–2017) *[[Karin Saarsen]] (1926–2018) *[[Leopold Saarts]] (1908–1937) *[[Mari Saat]] (1947) *[[Mare Sabolotny]] (1990) *Mihhail Safonov (1935 *[[Edgar V. Saks]] (1910–1984) *Hilda Saks-Esko (1909–1996) *Silvia Salasoo (1928–2018) *[[Georg Saleman]] (1597–1657) *[[Herbert Salu]] (1911–1988) *Kristel Salu (1975) *Meelis Salujärv *Maria Salundi (1914–2010) *[[Rein Saluri]] (1939–2023) *[[Mihkel Samarüütel]] (1976) *[[Evelin Samuel]] (1975) *[[Einar Sanden]] (1932–2007) *[[Kristjan Sander]] (1977) *[[Rein Sander]] (1945–2025) *[[Tõnis Sander]] (1887–1914) *Tõnu Sander *Alma Sang (1900–1993) *[[August Sang]] (1914–1969) *[[Joel Sang]] (1950) *Vladimir Sappak (1921–1961) *Ellen Sarap-Irs {Kärm} (1915–2007) *[[Valve Saretok]] (1911–2004) *Ellen Sauks (1923–2008) *[[Peeter Sauter]] (1962) *Edzard Schaper (1908–1984) *Sterna Schliefstein (1908–1941) *[[Hermann Julius Schmalz]] (1870–1945) *[[Erik Schmidt]] (1925–) *Vera Schmidt (1915 – ) *Valmar Schotter (1969–2009) *Evald Schultz (1869–1941) *[[Uno Schultz]] (1956) *Eva Schulzenberg (1908–1985) *[[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) *[[Male Schwarz]] (1925) *[[Johann Georg Schwartz]] (1793–1874) *[[Johann Schwelle]] *[[Johann Benjamin Sczibalski]] (1728–1797) *[[Gustav Heinrich Schüdlöffel]] (1798–1859) *[[Mihkel Seeder]] *[[Andrus Seelik]] *[[Tõnu Seero]] (1957–1998) *Edgar Sein (1908–1941) *Frieda Selg (1909–1986) *Johannes Selg (1908–1973) *Elvine Sell (1922–2016) *[[Tiia Selli]] (1959) *Karl-Hanto Selmet (1927–1996) *Boriss Semjonov (1894–1942) *[[Kaupo Sempelson]] *[[Johannes Semper]] (1892–1970) *[[Tiit Sepa]] (1964–2017) *Henrik Sepamaa (1905–1990) *[[Milvi Seping]] (1929) *[[Arnold Sepp]] (1908–1979) *[[Ene Sepp]] (1991) *Georg Sepp (1927–2000) *[[Kaja Sepp (kirjanik)|Kaja Sepp]] (1969) *[[Rein Sepp]] (1921–1995) *[[Ly Seppel]] (1943) *Aarne Seppel (1974) *[[Raivo Seppo]] (1973) *[[Herman Sergo]] (1911–1989) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *Mihhail Sidorov (1893–1960) *Tatjana Sigalova (1969) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Imre Siil]] (1957) *Maria Siiman (2001) *[[Aleksander Siivas]] (1922–1967) *Artur Sikemäe (1895–1942) *[[Ilmar Sikemäe]] (1914–1998) *[[Ivar Sild]] (1977) *[[Merle Sild]] (1960) *[[Marta Sillaots]] (1887–1969) *Silver Silliksaar (1942) *Viktor Simberg (?–1987) *Uino Simmul 1934–2004) *Minna Simre (1902–1941) *Salme Sinimets (1913–1996) *[[Siim Sinamäe]] (1992) *Karl Sinijärv (1916–1987) *[[Karl Martin Sinijärv]] (1971) *Juhan Sinimäe (1910–1984) *[[Triin Sinissaar]] (1975) *[[Peeter Sink]] (1902–1957) *[[Aristarch Sinkel]] (1912–1988) *[[Aleksander Sipelgas]] (1885–1937) *[[Rudolf Sirge]] (1904–1970) *[[Virgo Sirvi]] *[[Agu Sisask]] *Johannes Siska (1913–1973) *Jegor Julius von Sivers (1823–1879) *[[Grigori Skulski]] (1912–1987) *Nataly Smirnov *Vladimir Smolenski (1901–1961) *[[Juhan Smuul]] (1922–1971) *[[Kerttu Soans]] (1961) *[[Redik Soar]] (1882–1946) *[[Mart Sohberg]] (1839–1927) *Aleksei Sokolov (1910–1992) *Georgi Solovjov (1912–1973) *[[Jakob Martin Sommer]] (1860–1897) *[[Lauri Sommer]] (1973) *Lea Soo (Eiv Eloon) (1945) *Juhan Sookas *Reet Sool (1951–2021) *Helmi Sooman (1913–1982) *Herta Sooman (1913–1970) *[[Peep Sooman]] (1978) *[[Triin Soomets]] (1969) *Mati Soonik (1944) *Mihkel Soonlepp (1858–1934) *Endel Soonsein *[[Ivar Soopan]] (1971) *[[Berit Sootak]] *Aksel Soots *Georgi Sorgonin (1904–1976) *[[Jaan Speek]] (1866–1921) *Isak Spungin (1923–1984) *[[Ita Srankk]] * *[[Heinrich Stahl]] (u. 1600–1657) *[[Victor Julius Stein]] (1841–1873) *[[Peter Andreas Johann Steinsberg]] (1795–??) *Eda Stern (1929–2021) *[[Hermann Stock]] (1916–1987) *[[Philipp Stramm]] (1814–1871) *Wolf Dietmar von Stryk (1937–2015) *[[Lilli Suburg]] (1841–1923) *Dimitri Suigussaar *Elmar Suigussaar (1901–2005) *[[Harald Suislepp]] (1921–2000) *[[Gustav Suits]] (1883–1956) *Oskar Surva (1902–1990) *Aleksander Susi *[[Heino Susi]] (1925–1987) *Artemi Sutt (1917–1996) * *[[Aleksander Suuman]] (1927–2003) *[[Suve Jaan]] (1777–1851) *Erich Suvi (1935–2009) *Erika Suvi (1915–2015) *Boriss Svobodin (1878–1942) *[[Venda Sõelsepp]] (1923–2006) *Marie Sõggel (1884–1938) *Õie Sõster-Haas (1912–2008) *Vello Sõukand (1960–2001) *Olga Särel (1894–1979) *[[Ilmar Särg]] (1955) *[[Indrek Särg]] (1966) *Aadu Säärits (1908–1982) *[[Valter Sääsk]] (1939–2014) *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950) *[[Peeter Südda]] (1830–1893) *[[Juhan Sütiste]] (1899–1945) *[[Kulno Süvalep]] (1929–1996) ==Š== *[[Jüri Šumakov]] *Boriss Štein (1933–2017) *Sergei Štein (1882–1955) *Anton Štšerbakov (1908–1978) *Boris Štšutskoi (1870–1964) ==Z== *[[Tatjana Zrjanina]] (1910–1998) *Leonid Zaitsev (1909–1992) *[[Elīna Zālīte]] (1898–1955) *Avo Zelinski (1958–2017) *Vieno Zlobina (1919–2020) *Olga Žurjari-Ossipova (1961–) *Janis Žigurs (1915–1988) ==T== *[[Aleksandra A. T.]] (1993) *[[Agnes Taar]] (1898–1976) *[[Ingel Tael]] *[[Leila Tael-Mikešin]] (1984) *Dmitri Taevere *Boris Taggo-Novosadov (1907–1945) *[[Sulev Tailo]] (1920–2010) *Ilze Tālberga (1985) *Eino Tali (1922–1999) *Joosep Heinrich Talomaa-Teinmann (1896–1923) *[[Ilmar Talve]] (1919–2007) *[[Mai Talvest]] (1909–2001) *[[Jüri Talvet]] (1945) *[[Malle Talvet]] (1955) *[[Heiti Talvik]] (1904–1947) *Elmar Talviste (1937–1985) *Julius Tamberg *Karl Tamjärv (1919–2015) *[[Aksel Tamm (1923–1987)|Aksel Tamm]] (1923–1987) *[[Aksel Tamm]] (1931–2023) *Arnold Tamm (1906–1942) *Arnold Tamm (1927–) *[[Jaanus Tamm]] (1957–2010) *[[Jakob Tamm]] (1861–1907) *[[Laur Tamm]] (1911–1998) *[[Margus Tamm]] (1977) *Ursus Tamm (1910–1942) *Valter Tamm (1937–) *[[Tiina Tamman]] (1948) *[[August Tammann]] (1893–1934) *[[Henno Tammart]] (1909–1943) *[[Aino Tammeorg]] *[[Katariina Tammert]] (1982) *[[Agu Tammeveski]] (1951) *[[Katrin Tammik]] (1945–1999) *[[Evald Tammlaan]] (1904–1945) *[[Anton Hansen Tammsaare]] (1878–1940) *[[Jaan Tangsoo]] (1963–2026) *Heino Taremäe (1921–2000) *[[Tiit Tarlap]] (1954–2017) *Leida Tarmel (1903–1971) *Eha Tarmet-Toomberg (1907–1993) *Hillo Tarvel *Edur Tasa (1903–1941) *[[Ilmar Taska]] (1943) *[[Aleksander Tassa]] (1882–1955) *Edmund Taster *[[Triin Tasuja]] *[[Tuuli Taul]] (1986) *[[Alma Teder]] (1908–1990) *Berta Teder (1905–1979) *Ernst Teder (1915–1993) *Juhan Teder (1911–1999) *[[Tarmo Teder]] (1958) *[[Andra Teede]] (1988) *[[Endla Tegova]] (1922–1987) *[[Maria Teiverlaur]] (1955–) *Kristiina Teiss *[[Paul Tekkel]] (1882–1944) *[[Indrek Tenno]] (1969) *[[Endel Tennov]] (1926–1978) *Elise Tenter (1888–1931) *[[Alfred Teppan]] (1890–1975) *[[Arnold Terijõe]] (1902–1937) *Marina Tervonen (1953) *Liidia Tetergova (1932–2012) *[[Anne-Mai Tevahi]] (1989) *[[Aino Thoen]] (1913–2010) *[[Johann Thomasson]] (1817–???) *Erik Thomson (1915–1990) *[[Aino Tigane]] (1912–1991) *[[Leida Tigane]] (1908–1983) *Urmas-Armas-Ingel Tigane (1970–2020) *Valentine Tigane (1906–1987) *Lembit Tihkan (1930–2023) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *Loit Tiitsaar (1921–1998) *[[Nete Tiitsaar]] (1989) *[[Romulus Tiitus]] (1906–1982) *[[Gustav Tikerpuu]] (1888–1913) *August Tiko *[[Roland Tõnisson]] (1968) *[[Mihkel Tiks]] (1953) *Urmas Tilga (1966) *Julius Tillo (1919–1995) *Osvald Timmas (1913–2005) *[[Rostislav Titov]] (1928–2013) *Helene Tobias-Malõševskaja (1908–2001) *Jaak Tobre *[[Erik Tohvri]] (1933) *Nelly Toiger (1895–1969) *[[Tuuli Tolmov]] (1994) *[[Aleksander Ferdinand Tombach]] (1872–1944) *[[Donald Tomberg]] *Tamara Tomberg *Valentin Tomberg (1900–1973) *Viktor Tomberg (1915–1984) *Ilona Tominga (1964) *Juhan Tomingas *[[Ilmar Tomusk]] *Alma Toom (1903–1945) *[[Kusta Toom]] (1892–1973) *Leon Toom (1921–1969) *Liidia Toom (1890–1976) *[[Aino Toomaspoeg]] (1916) *Elmar Toome (1921–1941) *Juhan Toomepuu (1902–1990) *[[Tiia Toomet]] (1947) *[[Tanel Toomik]] *[[Osvald Tooming]] (1914–1992) *Friido Toomus (1908–1974) *Terje Toomus \Tõeveer (1907–1994) *[[Elin Toona]] (1937) *[[Rein Tootmaa]] (1957) *Kalju Tori (1924–2007) *Ants Tosin (1931...2012) *[[Mats Traat]] (1936–2022) *Linda Traumann (1908) *Ella Treffner (1890–1969) *[[Elem Treier]] (1927–2012) *[[Karl Trein]] (1900–1937) *Marie Elvine Tretjakevitsch (1875–1975) *Leonid Trett (1905–1990) *Lydia Trett (1915–2011) *Jaan Treufeldt (1888–1979) *[[Karl Treinfeldt|Karl Treufeldt]] (1893–1939) *[[Maryliis Teinfeldt-Grins]] (1993) *Leonid Trett (1905–1990) *Nikolai Troitski (1859–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963) *[[Uido Truija]] (1944) *[[Ilmar Trull]] (1957) *Ivan Trull (1929–2015) *[[Oskar Truu]] (1887–1949) *[[Silvia Truu]] (1922–1990) *[[Irma Truupõld]] (1903–1980) *Aleksander Tšernjavski-Tšernigovski-Dubinski (1884–1942) *Sergei Tšõbov *[[Friedebert Tuglas]] (1886–1971) *[[Arnold Tulik]] (1911–1990) *Evald Tults (1920–1996) *[[Leelo Tungal]] (1947) *Genrich Turonok (1925–1996) *[[Eet Tuule]] (1941) *[[Jüri Tuulik]] (1940–2014) *[[Ülo Tuulik]] (1940) *Enn Tuuling (1906–1981) *[[Liidia Tuulse]] (1912–2012) *[[Tiina Tuvikene]] (1924–1999) *Maimu Tõldsepp (1902–1990) *Paul Tõldsepp (1908–1984) *Roland Tõldsepp (?–1960) *[[Mats Tõnisson]] (1853–1915) *Hilda Tõnnov (1903–1978) *[[August Tõnurist]] (1869–1943) *[[Maniakkide Tänav]] (1976) *[[Jaan Tätte]] (1964) *Daima Maylis Türner (1926) *[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] (1961) ==U== *[[Valev Uibopuu]] (1913–1997) *[[Villem Ugandi]] (1898–1942) *[[Enn Uibo]] (1912–1965) *[[Mihkel Ulman]] (1956) *[[Naan Umbusk]] *[[Marie Under]] (1883–1980) *[[Ell Undla]] (1902–1965) *[[Paul Undritz]] (1854–1897) *[[Jaan Undusk]] (1958) *[[Maarja Undusk]] *[[Magda Univer]] (1910–1995) *[[Mati Unt]] (1944–2005) *[[Ester Urbala]] (1982) *[[Leida Urbanik]] (1913–1978) *[[Silvia Urgas]] (1992) *[[Vaptas Urke]] (1923–1983) *[[Inger Urm]] *[[Peeter Urm]] (1949) *[[Reino Urm]] (1933–1991) *[[Jaak Urmet]] (1979) *[[Ago Ustal]] (1933–2010) *[[Richard Uudsemaa]] (1909–1997) *[[Peeter Uuetoa]] *[[Eia Uus]] (1985) *[[Arvo Uustalu]] (1964) *[[Albert Uustulnd]] (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]] ==V== *[[Debora Vaarandi]] (1916–2007) *[[Martin Vabat]] (1981) *[[Urmas Vadi]] (1977) *[[Veronika Vaeras]] *[[Tõnis Vaga]] (1975–2006) *[[Lembit Vahak]] *Enn Vahemets (1929–1978) *[[Aigar Vahemetsa]] (1936–2007) *[[Berk Vaher]] (1975) *[[Irja Vaher]] (1977) *[[Laine Vaher]] *[[Vaapo Vaher]] (1945–2024) *[[Luise Vaher]] (1912–1992) *[[Paul Vahi]] (1911–1941) *[[Vaino Vahing]] (1940–2008) *Jüri Vaht (1901–1925) *[[Jaan Vahtra]] (1882–1947) *[[Robert Vaidlo]] (1921–2004) *[[Arvi Vaigla]] *[[Enn Vaigur]] (1910–1988) *Mati Vaisma (1947–1987) *Vassili Valge (1907–1978) *[[Aksel Vaik]] (1909–1967) *Georg Vaino ( *[[Ao Vaks]] (1912–1993) *[[Karl Valge]] (1901) *[[Vassili Valge]] (1907–1978) *[[Aksel Valgma]] (1910–1966) *[[Mait Vaik]] (1969) *[[Jaanus Vaiksoo]] (1967) *Juhan Valgustee (1909–1970) *[[Peet Vallak]] (1893–1959) *[[Aidi Vallik]] (1971) *[[Mari Vallik]] (1993) *[[Mari Vallisoo]] (1950–2013) *[[August Vallner]] (1889–1962) *[[Hugo Valma]] (1891–1977) *[[Elmar Valmre]] (1905/1909–1944) *[[Edgar Valter]] (1929–2006) *Lembit Valter (1921–2004) *[[Arvo Valton]] (1935–2024) *[[Andres Vanapa]] (1924–2004) *[[Larissa Vanejeva]] (1953) *Veikko Vangonen (1964) *[[Hannes Varblane]] (1949–2022) *[[Ruth Vassel]] (1984) *[[Georgi Vassiljev]] (1905–1994) *[[Margus Veanes]] (1941–1981) *[[Salme Veber]] (1915–2016) *[[Joonas Veelmaa]] (1988) *[[Merle Veesalu-Rand]] (1977) *[[Muia Veetamm]] (1907–1995) *Siegfried von Vegesack (1888–1974) *[[Rein Veidemann]] (1946) *Siegfried Veidenbaum (1904–1997) *Juhan Veidenstrauch (1880–1930) *[[Enn Vellend]] (1904–1941) *[[Rein Vellend]] (1915–1964) *[[Mihhail Veller]] (1948) *[[Aado Velmet]] (1910–1974) *[[Ilmar Vene]] (1951) *[[Erlend-Ferdinand Vennola|Erlend Ferdinand Vennola]] (1981) *[[Voldemar Vent]] (1901–1966) *[[Marie Verdei]] (1993) *Gennadi Vereštšagin (1955) *[[Velli Verev]] (1927–1987) *[[Toomas Verrev]] (1979) *Viktor Veskimäe (1902–1967) *Lev Vesselov (1937) *[[Enn Vetemaa]] (1936–2017) *[[Arno Vihalemm]] (1911–1990) *Johannes Vihma (1920–2017) *[[Johannes Viedemann]] *[[Vicky Viidikas]] (1948–1998) *[[Bernhard Viiding]] (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee) (1974) *[[Ine Viiding]] (1933–1990) *[[Juhan Viiding]] (1948–1995) *[[Paul Viiding]] (1904–1962) *[[Arved Viirlaid]] (1922–2015) *Voldemar Viirsalu (1912–2006) *[[Aili Viitar]] (1904–2000) *[[Assandra Vikikivi]] *[[Eduard Vilde]] (1865–1933) *[[Jüri Vilde]] (1945–2016) *[[Heiki Vilep]] (1960) *August Vilidu Veltmees (1920–2012) *Elga Viljassar (1908–1988) *[[Ants Viljus]] (1955) *[[Valeeria Villandi]] (1924–2021) *[[Viire Villandi]] (1955–2015) *[[Jevgenia Vimbo]] (1902) *[[Harry Vimson]] (1912) *Ida Vink (1902–1993) *Villi Vink (1927–2022) *Reinhold Vinkler (1907–1942) *[[Toomas Vint]] (1944) *[[Adrian Virginius]] (1663–1706) *[[Ann Viskar]] (1882–1940) *[[Henrik Visnapuu]] (1889–1951) *Lydia Visnapuu (1909–1978) *Jaroslav Voinov (1887–1950) *Zinaida Vojeikova *Valentin Volkov (1911–1986) *[[Juhan Voolaid]] (1971) *Ants Vomm (1931–2003) *[[Jaan Vorms]] (1885–1936) *Elmar Vrager (1916–1988) *Ilja Všivkov (1900–1968) *Ülo Alo Võsar (1942) *Kristjan Võsoberg (1924–2001) *Friedrich (Priidu) Võt(t)i (1912–1960) *Egi Väina *[[Heino Väli]] (1928–1990) *[[Katrin Väli]] (1956) *[[Linda-Mari Väli]] (1988) *[[Silvi Väljal]] (1928–2014) *[[Kaarel B. Väljamäe]] (bööma) (1981) *[[Vaike Väljaots]] (1936–2018) *[[Elme Väljaste]] (1952) *Eduard Värav (1906–1962) *Andres Väärismaa (1908–1944) ==W== *[[Juhan Weitzenberg]] (1838–1877) *Karin Maria Wilde (1908– ?) *[[Asta Willmann]] (1916–1984) *[[Friedrich Wilhelm Willmann]] (1746–1819) *[[Reinhold Johann Winkler]] (1767–1815) *Eugenia von Wiren-Basilewsky (1917–2006) *Ute Wohlrab (1969) *[[Gustav Wulff]] (1865–1946) *[[Hella Wuolijoki]] (1886–1954) *[[Eduard Ludvig Wöhrmann]] (1863–1934) ==Õ== *[[Merike Õim]] (1951) *[[Tõnu Õnnepalu]] (1962) *Edward Õun (1907) *[[Ervin Õunapuu]] (1956) *[[Elmar Õun]] (1906–1977) *[[Voldemar Õun]] (1893–1986) *Edvald Õunapuu (1909–1956) ==Ö== *Jüri Ööbik (1948) *Kuno Ööpik (1919–2005) ==Ü== *[[Johannes Üksi]] (1891–1937) *Jaanus Ülavere (1910–1987) *Leenart Üllaste (1910–2003) *Pilvi Üllaste (1917– 2003) *[[Julius Ürt]] ([[Indrek Tart]], 1946) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjanike loendid]] [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] mlz4jjafviba0vdxooukgzgedseje0q 0 15448 7256663 6933727 2026-10-21T09:02:18Z Neptuunium 58653 kohatu esimeseks pildiks 7256663 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[21. juuni]]ni [[1940]], mil [[Jüri Uluotsa valitsus|viimane põhiseaduslik valitsus]] pidas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni tingimustes viimase koosoleku, ''[[de jure]]'' aga [[29. juuli|2. juuli]]ni [[1992]], kui jõustus [[28. juuni]]l samal aastal [[Referendum|rahvahääletusel]] vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]]. Põhiseaduse aluseks on [[Francis Lieber]]i raamatus Rahvavabadus ja omavalitsus avaldatud riigiõiguslikud ideed. Raamat on avaldatud eesti keeles [[Konstantin Päts]]i tõlkes 1908. aastal. Jaanuaris 1936 tegi riigivanem [[Konstantin Päts]] [[Eduard Laaman]]ile, [[Hugo Kukke]]le ja [[Johannes Klesment]]ile ülesandeks asuda põhiseaduse eelnõu esialgse kava väljatöötamisele ja selleks vajalikkude materjalide kogumisele. Põhiseaduse juhtnöörid määrati kindlaks 23., 24. ja 25. veebruaril korraldatud [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletusega]], millel vastuvõetud otsuse 2. punkt kõlas, ''et Eesti jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes ja et Eesti riiki juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl''. 9. detsembril 1936 nimetas riigivanem Konstantin Päts uue Põhiseaduse kava väljatöötamiseks erikomisjoni, kuhu kuulusid esimees [[Johannes Klesment]], [[Karl Terras]], [[Anton Palvadre]], [[Ado Anderkopp]], [[Hugo Kukke]] ja [[Eduard Laamann]]. See komisjon pidas 9. detsembrist 1936 kuni 29. jaanuarini 1937 kokku 45 koosolekut ja töötas välja Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu kava. Selle kava riigikaitse osa väljatöötamisest võtsid osa kindralmajor [[Nikolai Reek]] ja kolonel [[Oskar Plaks]]. Ettekandega 8. veebruarist 1937 esitas Johannes Klesment komisjoni poolt esitatud kava läbivaatamiseks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsusele]], kus kava oli läbivaatamisel 12., 13., 15., 16. ja 17. veebruaril 1937 ja kus selleks ülesandeks kulus kokku üle 30 tunni. Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] esimene koda [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus [[Nikolai Blees]]i mitteametlik tõlge rootsi keelde. Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud raskusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega. 1938. aasta põhiseadus oli [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] olemasolu [[õigus]]likuks aluseks. 1938. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse [[3. juuli|3. juulil]] [[1992]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uue põhiseaduse]] jõustumisega. == Vaata ka == *[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]] *[[Riigihoidja]] == Kirjandus == * Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. [[Uus Eesti]], 11. jaanuar 1938, nr 10, lk 3. * Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr 247, lk 6. == Välislingid == {{vikitekstid|Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)}} * [https://www.riigiteataja.ee/failid/1937.html 1937. aasta Eesti Vabariigi põhiseadus] (allalaaditav HTML) Riigi Teatajas. Väljaandja: Rahvuskogu, Jõustumise kpv.: 01.01.1938, Avaldamismärge: RT, 03.09.1937, 71, 590 * [https://www.riigiteataja.ee/failid/EVPS1937.pdf 1937. aasta Eesti Vabariigi põhiseadus] (PDF). Riigi Teatajas * [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2730&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368788372 Uue põhiseaduse allakirjutamine Kadrioru lossis] (Filmiarhiivi video) * [http://filmi.arhiiv.ee/video/efa197_pohiseadus1938.wmv Eesti Kultuurfilm 1/1938: Uue põhiseaduse maksmahakkamise tähistamine Tallinnas. Kaitseliidu tõrvikurongkäik Kadrioru lossi ees 01.01.1938] (Filmiarhiivi video) * [https://omariikomaseadus.nlib.ee Eesti Rahvusraamatukogu virtuaalnäitus "Oma riik, oma seadus"] {{Eesti Vabariigi põhiseadused}} [[Kategooria:Eesti põhiseadused|1938]] [[Kategooria:Seaduste Kogus avaldatud seadused]] nqputaiw1hxbnaa7nvxvto9kw4yeol2 0 15886 7256658 7164276 2026-10-21T08:53:30Z Avjoska 1538 /* Z */ 7256658 wikitext text/x-wiki {{toimeta|kuup=aprill 2006}} ''Siin on loetletud välismaa [[filosoof]]e. Eesti filosoofe on loetletud [[Eesti filosoofide loend]]is. ''Artiklid üksikute filosoofide kohta kategoriseeritakse kategooria [[:Kategooria:Filosoofid]] alla.'' {{tähed}} ==A== [[Anathon Aall]] - [[Nicola Abbagnano]] - [[Thomas Abbt]] - [[Muḩammad ‘Abduh]] - [[Jakob Friedrich von Abel]] - [[Pierre Abélard]] - [[Abhinavagupta]] - [[Abraham ibn Daud]] - [[David Abram]] - [[Peter Achinstein]] - [[Uriel Acosta]] - [[Robert Merrihew Adams]] - [[Adelard]] Bathist - [[Alfred Adler]] - [[Max Adler]] - [[Mortimer Adler]] - [[Theodor Adorno]] - [[Adrastos]] - [[Aetios]] - [[Giorgio Agamben]] - [[Joseph Agassi]] - [[Evandro Agazzi]] - [[Rudolf Agricola]] - [[Agrippa (filosoof)|Agrippa]] - [[Agrippa Nettesheimist]] - [[Aharon ben Eliyyahu Nicomediast]] - [[Mirza Fatali Ahhundov]] - [[Aidesios]] - [[Henry Aiken]] - [[Ainesidemos]] - [[Timo Airaksinen]] - [[Aischines Sphettosest]] - [[Kazimierz Ajdukiewicz]] - [[Ajita Kesakambalī]] - [[Ivan Aksakov]] - [[Konstantin Aksakov]] - [[Jamāl ad-Dīn al-Afghānī]] - [[Alain]] - [[Alain de Lille]] - [[Al-‘Allaf]] - [[Outi Alanko-Kahiluoto]] - [[Abū-l-Ḩasan al-Ash‘arī]] - [[Juan Bautista Alberdi]] - [[Albert Saksimaalt]] - [[Albert Suur]] - [[Hans Albert]] - [[Leon Battista Alberti]] - [[Albinos]] - [[Joseph Albo]] - [[Ingrid Albrecht]] - [[Alkuin]] - [[Igor Aleksejev]] - [[Nikolai Aleksejev (filosoof)|Nikolai Aleksejev]] - [[Jean le Rond d'Alembert]] - [[Alexander Galliast]] - [[Alexander Hales'ist]] - [[Samuel Alexander]] - [[Alexandros Aigaist]] - [[Alexandros Aphrodisiast]] - [[Alexandros Damaskusest]] - [[Alexandros Lykopolisest]] - [[Alexandros Polyhistor]] - [[Alexinos]] - [[Robert Alexy]] - [[Alkinoos (filosoof)|Alkinoos]] - [[Alkmaion]] - [[Lucy Allais]] - [[Ferdinand Alquié]] - [[William Alston]] - [[Louis Althusser]] - [[Amaury]] Viinist - [[Ammonios]] - [[Ammonios Sakkas]] - [[Anacharsis]] - [[Ᾱnandagiri]] - [[Anania Širakatshi]] - [[Anatolios]] - [[Anaxagoras]] - [[Anaxilaos]] - [[Anaximandros]] - [[Anaximenes]] - [[Daniil Andrejev]] - [[Andronikos Rhodoselt]] - [[Dmitri Anitškov]] - [[Julia Annas]] - [[Pavel Annenkov]] - [[Annikeris]] - [[Elizabeth Anscombe]] - [[Canterbury Anselm]] - [[Anselmus]] - [[Antigonos]] - [[Antiochos Askalonist]] - [[Antipatros Tarsosest]] - [[Antipatros Tyrosest]] - [[Antisthenes]] Ateenast - [[Antisthenes Rhodoselt]] - [[Antoni (Hrapovitski)]] - [[Maksim Antonovitš]] - [[Karl-Otto Apel]] - [[Apollonios Kronos]] - [[Apollonios Tyanast]] - [[Kwame Anthony Appiah]] - [[Apuleius]] - [[José Luis López Aranguren]] - [[Archedemos]] - [[Archelaos (filosoof)|Archelaos]] - [[Archytas]] - [[Areios Didymos]] - [[Hannah Arendt]] - [[Arete]] - [[Aristarchos]] Samoselt - [[Aristippos]] Kyrenest - [[Aristobulos]] Aleksandriast - [[Aristokles]] - [[Ariston Aleksandriast]] - [[Ariston Chioselt]] - [[Ariston Keoselt]] - [[Aristoteles]] - [[Aristoteles Mitylenest]] - [[Aristoxenos]] - [[Ārjadeva]] - [[Arkesilaos]] - [[Jacobus Arminius]] - [[David Malet Armstrong]] - [[Antoine Arnauld]] - [[Arnobius]] - [[Jean-Paul Aron]] - [[Raymond Aron]] - [[Nikolai Arsenjev]] - [[Artemi Troitski]] - [[Asanga]] - [[Asklepiades Bithyniast]] - [[Asklepiades Phleiusist]] - [[Asklepiodotos]] - [[Asklepios]] - [[Sergei Askoldov]] - [[Valentin Asmus]] - [[Aspasios]] - [[Pjotr Astafjev]] - [[Carlos Astrada]] - [[Athanasios]] Aleksandriast - [[Athenagoras]] - [[Robert Audi]] - [[Augustinus]] - [[Aulus Gellius]] - [[John Austin]] - [[John Langshaw Austin]] - [[Richard Avenarius]] - [[Averroes]] - [[Teresa de Avila]] - [[Avvakum]] - [[Kostas Axelos]] - [[Francisco J. Ayala]] - [[Alfred Jules Ayer]] ==B== [[Gracchus Babeuf]] - [[Gaston Bachelard]] - [[Francis Bacon]] - [[Roger Bacon]] - [[Badarajana]] - [[Alain Badiou]] - [[Alfred Baeumler]] - [[Benjamin Bagley]] - [[Maria Baghramian]] - [[Mihhail Bahtin]] - [[Alexander Bain]] - [[Mihhail Bakunin]] - [[Kevin Baldeosingh]] - [[Thomas Baldwin]] - [[Dan Baras]] - [[Owen Barfield]] - [[Jonathan Barnes]] - [[Roland Barthes]] - [[Basilides]] - [[Georges Bataille]] - [[Pafnuti Baturin]] - [[Jean Baudrillard]] - [[Andri Baumeister]] - [[Alexander Gottlieb Baumgarten]] - [[Pierre Bayle]] - [[Umut Baysan]] - [[George Bealer]] - [[Elizabeth Lane Beardsley]] - [[Simone de Beauvoir]] - [[August Bebel]] - [[Lewis White Beck]] - [[Isaac Beeckman]] - [[Vissarion Belinski]] - [[Daniel Bell]] - [[Walter Benjamin]] - [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]] - [[Daniel Bensaïd]] - [[Jeremy Bentham]] - [[Arthur Bentley]] - [[Nikolai Berdjajev]] - [[Henri Bergson]] - [[George Berkeley]] - [[Isaiah Berlin]] - [[John Desmond Bernal]] - [[Eduard Bernstein]] - [[Ludwig von Bertalanffy]] - [[Corine Besson]] - [[Hakim Bey]] - [[Bhartrihari]] - [[Peter Bieri]] - [[Ágúst H. Bjarnason]] - [[Simon Blackburn]] - [[William Blake]] - [[Maurice Blanchot]] - [[Louis Auguste Blanqui]] - [[Ned Block]] - [[Allan Bloom]] - [[Blossius Cumaest]] - [[Hans Blumenberg]] - [[Jeffrey Blustein]] - [[Jevgeni Bobrov]] - [[Joseph Maria Bochenski]] - [[Jean Bodin]] - [[Hector Boece]] - [[Boëthius]] - [[Boëthius Daakiast]] - [[Boethos Siidonist]] - [[Aleksandr Bogdanov]] - [[Paul Artin Boghossian]] - [[David Bohm]] - [[Nicolas Boileau]] - [[Bernard Bolzano]] - [[Bonaventura]] - [[George Boole]] - [[Juri Borev]] - [[Hristo Botev]] - [[Pierre Bourdieu]] - [[Richard Boyd]] - [[Francis Herbert Bradley]] - [[Robert Brandom]] - [[Richard Brandt]] - [[Michael Bratman]] - [[John Francis Bray]] - [[Franz Brentano]] - [[Percy Williams Bridgman]] - [[Brillat-Savarin]] - [[Charles Dunbar Broad]] - [[John Broome]] - [[Constantin Brunner]] - [[Luke Brunning]] - [[Giordano Bruno]] - [[Otto Brusiin]] - [[Bryson Ahhaiast]] - [[Bryson Herakleiast]] - [[Martin Buber]] - [[Henry Thomas Buckle]] - [[Manfred Buhr]] - [[Sergei Bulgakov]] - [[Mario Bunge]] - [[Tyler Burge]] - [[Jean Buridan]] - [[Edmund Burke]] - [[Kenneth Burke]] - [[Arthur Burks]] - [[John Burnheim]] - [[Myles Burnyeat]] - [[Mihhail Butaševitš-Petraševski]] - [[Joseph Butler]] - [[Judith Butler]] - [[Nicholas Murray Butler]] - [[Jakob Böhme]] ==C== [[Pierre Jean Georges Cabanis]] - [[Etienne Cabet]] - [[Calcidius]] - [[Cheshire Calhoun]] - [[Mary Whiton Calkins]] - [[Johann Calvin]] - [[Paco Calvo]] - [[Tommaso Campanella]] - [[Albert Camus]] - [[Georges Canguilhem]] - [[Milič Čapek]] - [[Fritjof Capra]] - [[Thomas Carlyle]] - [[Shalom Carmy]] - [[Rudolf Carnap]] - [[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]] - [[Ernst Cassirer]] - [[Cassius Dionysius Longinus]] - [[Hector-Neri Castañeda]] - [[Manuel Castells]] - [[Cornelius Castoriadis]] - [[Teodors Celms]] - [[Chaitanya]] - [[Alan F. Chalmers]] - [[David Chalmers]] - [[Richard Chalmers]] - [[Houston Stewart Chamberlain]] - [[Pierre Charron]] - [[Cheng Liang]] - [[H. Cherbury]] - [[Roderick Chisholm]] - [[Noam Chomsky]] - [[Niels Egmont Christensen]] - [[Chrysanthius]] - [[Chrysippos]] - [[Alonzo Church]] - [[Patricia Churchland]] - [[Paul Churchland]] - [[Marcus Tullius Cicero]] - [[Emil Cioran]] - [[Hélène Cixous]] - [[Bernhard de Clairvaux]] - [[Andy Clark]] - [[Samuel Clarke]] - [[Thompson Clarke]] - [[Aleksandria Clemens]] - [[William Kingdon Clifford]] - [[Chapman Cohen]] - [[Hermann Cohen]] - [[Gerald A. Cohen]] - [[Vincent Colapietro]] - [[Robin Collingwood]] - [[Giorgio Colli]] - [[Anthony Collins]] - [[Auguste Comte]] - [[Étienne Bonnot de Condillac]] - [[Jean Antoine Condorcet]] - [[Anne Conway]] - [[Vasile Conta]] - [[Frederick Copleston]] - [[Adela Cortina]] – [[John Cottingham]] - [[Victor Cousin]] - [[John Cowburn]] - [[William Lane Craig]] - [[Tim Crane]] - [[Francis Crick]] - [[Benedetto Croce]] - [[Ljubomir Cuculovski]] - [[Richard Cumberland (filosoof)|Richard Cumberland]] - [[Gregory Currie]] - [[Georges Cuvier]] ==D== [[Dai Zhen]] - [[Mulshankar Dajananda]] - [[Mary Daly]] - [[António Damásio]] - [[Arthur C. Danto]] - [[Charles Darwin]] - [[Donald Davidson]] - [[Davith Anjaghth]] - [[Ivan Davõdov]] - [[Jeremy De Chavez]] - [[Guy Debord]] - [[John Deely]] - [[Neil Delaney]] - [[Gérard Deledalle]] - [[Gilles Deleuze]] - [[Edward Dembowski]] - [[Demetrios]] - [[Demokritos]] - [[Daniel Clement Dennett]] - [[Jacques Derrida]] - [[René Descartes]] - [[Leger Marie Deschamps]] - [[Semjon Desnitski]] - [[Eliyahu Eliezer Dessler]] - [[Theodore Dezamy]] - [[Govinda Chandra Dev]] - [[John Dewey]] - [[Dharmakirti]] - [[Diagoras]] - [[George Dickie]] - [[Goldsworthy Lowes Dickinson]] - [[Denis Diderot]] - [[Joseph Dietzgen]] - [[Kenelm Digby]] - [[Dignaga]] - [[Wilhelm Dilthey]] - [[Diodoros Kronos]] - [[Diogenes Apolloniast]] - [[Diogenes Seleukeiast]] - [[Diogenes Sinopest]] - [[Pseudo-Dionysios Areopagita]] - [[Dionysios Chalkedonist]] - [[Nikolai Dobroljubov]] - [[Dōgen]] - [[Dong Zhongshu]] - [[Keith S. Donnellan]] - [[Elliot N. Dorff]] - [[William Dray]] - [[Fred I. Dretske]] - [[Hans Driesch]] - [[Julia Driver]] - [[Aleksandr Dugin]] - [[Pierre Duhem]] - [[Michael Dummett]] - [[Léon Dumont]] – [[Charles Dunan]] - [[John Duns Scotus]] - [[Will Durant]] - [[Josef Durdík]] - [[Andrea Dworkin]] - [[Ronald Dworkin]] - [[Eugen Dühring]] ==E== [[Echekrates]] - [[Meister Eckhart]] - [[Umberto Eco]] - [[Gerald Edelman]] - [[Dorothy Edgington]] - [[Jari Ehrnrooth]] - [[Mircea Eliade]] - [[Ralph Waldo Emerson]] - [[Empedokles]] - [[Barthélemy Prosper Enfantin]] - [[Friedrich Engels]] - [[Epikuros]] - [[Erasmus Rotterdamist]] - [[Johannes Scotus Eriugena]] - [[Eubulides]] - [[Rudolf Christoph Eucken]] - [[Eukleides Megarast]] - [[Euphantos]] - [[Euthydemos (sofist)|Euthydemos]] - [[Gareth Evans]] ==F== [[Emil Fackenheim]] - [[Kevin Falvey]] - [[Fan Zhen]] - [[al-Farabi]] - [[Fazang]] - [[Favorinus]] - [[Herbert Feigl]] - [[Susan Fenimore Cooper]] - [[Ludwig Feuerbach]] - [[Paul Feyerabend]] - [[Immanuel Fichte]] - [[Johann Gottlieb Fichte]] - [[Marsilio Ficino]] - [[Hartry Field]] - [[John Finnis]] - [[Christian Gabriel Fischer]] - [[Nikolai Fjodorov]] - [[Owen Flanagan]] - [[Pavel Florenski]] - [[Luciano Floridi]] - [[Jerry Alan Fodor]] - [[Philippa Foot]] - [[Salomon Formstecher]] - [[Georg Forster]] - [[Michel Foucault]] - [[Francois Marie Charles Fourier]] - [[Bas van Fraassen]] - [[Philipp Frank]] - [[Semjon Frank]] - [[Harry Frankfurt]] - [[Benjamin Franklin]] - [[Gottlob Frege]] - [[Sigmund Freud]] - [[Elizabeth Fricker]] - [[Marilyn Friedman]] - [[Milton Friedman]] - [[Jakob Friedrich Fries]] - [[Erich Fromm]] - [[Northrop Frye]] - [[Francis Fukuyama]] ==G== [[Solomon ibn Gabirol]] - [[Liane Gabora]] - [[Hans-Georg Gadamer]] - [[Raimond Gaita]] - [[Galileo Galilei]] - [[Aleksandr Galitš (filosoof)|Aleksandr Galitš]] - [[Luigi Galvani]] - [[Espen Gamlund]] - [[Mahatma Gandhi]] - [[Roger Garaudy]] - [[Pierre Gassendi]] - [[Gaudapada]] - [[Gautama (filosoof)]] - [[Tim van Gelder]] - [[Christian Fürchtegott Gellert]] - [[Ernest Gellner]] - [[Giovanni Gentile]] - [[Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire]] - [[Levi ben Gershon]] - [[Edmund L. Gettier]] - [[al-Ghazālī]] - [[Aurobindo Ghose]] - [[Gilbert de la Porrée]] - [[Margaret Gilbert]] - [[Giles Roomast]] - [[Neil Gillman]] - [[Étienne Gilson]] - [[André Glucksmann]] - [[Geoffrey Goddu]] - [[Godfrey Fontaines'ist]] - [[William Godwin]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]] - [[Silvestr Gogotski]] - [[Damião de Góis]] - [[Alan Goldman]] - [[Alvin Goldman]] - [[Emma Goldman]] - [[Laurence Goldstein]] - [[Gongsun Long]] - [[Nelson Goodman]] - [[Gorgias]] - [[Antonio Gramsci]] - [[Timofei Granovski]] - [[George Grant]] - [[Hermann Grassmann]] - [[Thomas Hill Green]] - [[Mary Gregor]] - [[Herbert Paul Grice]] - [[Charles Griswold]] - [[Louis Groarke]] - [[Robert Grosseteste]] - [[Hugo Grotius]] - [[Félix Guattari]] - [[Guðmundur Finnbogason]] - [[René Guénon]] - [[Guillaume Champeaux'st]] - [[Jean Guitton]] – [[Walter Gulick]] - [[Georgi Gurvitš]] - [[Kurt Gödel]] ==H== [[Susan Haack]] - [[Jürgen Habermas]] - [[Peter M. S. Hacker]] - [[Ian Hacking]] - [[Ernst Haeckel]] - [[Yehuda Halevi]] - [[Raja Halwani]] - [[Johann Georg Hamann]] - [[Charles Hamblin]] - [[William Hamilton]] - [[Jean Hampton]] - [[Han Fei]] - [[Sven Ove Hansson]] - [[Donna Haraway]] - [[Richard Mervyn Hare]] - [[Gilbert Harman]] - [[Rom Harré]] - [[Errol Harris]] - [[John Harris]] - [[David Hartley]] - [[Eduard Hartmann]] - [[Nicolai Hartmann]] - [[Hasdai Crescas]] - [[John Hawthorne]] - [[Friedrich Hayek]] - [[He Chentian]] - [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] - [[Martin Heidegger]] - [[Werner Heisenberg]] - [[Futa Helu]] - [[Claude Adrien Helvétius]] - [[Carl Gustav Hempel]] - [[Henry Ghentist]] - [[Herakleides Pontikosest]] - [[Herakleitos]] - [[Johann Friedrich Herbart]] - [[Johann Gottfried von Herder]] - [[Herman Carinthiast]] - [[Aleksandr Herzen]] - [[Abraham Joshua Heschel]] - [[Moses Hess]] - [[Mary Hesse]] - [[David Hilbert]] - [[Dietrich von Hildebrand]] - [[Pekka Himanen]] - [[Kenneth Einar Himma]] – [[Jaakko Hintikka]] - [[Hipparchia]] - [[Hippias]] - [[Samson Raphael Hirsch]] - [[Samuel Hirsch]] - [[Thomas Hobbes]] - [[Douglas R. Hofstadter]] - [[Paul Henri Holbach]] - [[Roy Holland]] - [[Hans Heinz Holz]] - [[Aleksei Homjakov]] - [[Bell Hooks]] - [[Hans-Hermann Hoppe]] - [[Max Horkheimer]] - [[Paul Horwich]] - [[Nathan Houser]] - [[Colin Howson]] - [[Alexander Humboldt]] - [[Wilhelm Humboldt]] - [[David Hume]] - [[Justin Humphreys]] - [[Thomas Hurka]] - [[Edmund Husserl]] - [[Francis Hutcheson]] - [[Yitzchok Hutner]] - [[Sarah Hutton]] - [[Julian Huxley]] - [[Hypatia Aleksandriast]] - [[Jean Hyppolite]] ==I== [[Iamblichos]] - [[Ibn Badžda]] - [[Ibn Khaldūn]] - [[Ibn Rushd]] - [[Ibn Sīnā]] - [[Ibn Tufail]] - [[Gustav Ichheiser]] - [[Ichthyas]] - [[Michael Ignatieff]] - [[Heikki Ikäheimo]] - [[Evald Iljenkov]] - [[Ivan Iljin]] - [[Ivan Illich]] - [[Roman Ingarden]] - [[Robert G. Ingersoll]] - [[Harold Innis]] - [[Peter van Inwagen]] - [[Muhammad Iqbal]] - [[Luce Irigaray]] - [[Išvarakrišna]] ==J== [[Brendan Balcerak Jackson]] - [[Frank Jackson]] - [[Friedrich Heinrich Jacobi]] - [[Jane Jacobs]] - [[William James]] - [[Cornelius Jansenius]] - [[Karl Jaspers]] - [[Jean Jaures]] - [[Georg Jellinek]] - [[Florise Joachim]] - [[Johannes Philoponos]] - [[Johannis de Sacro Bosco]] - [[Robert Johnson (filosoof)|Robert Johnson]] - [[Troy Jollimore]] - [[Kent Johnson]] - [[Hans Jonas]] - [[Bertrand de Jouvenel]] - [[Erik Judin]] - [[Pamfil Jurkevitš]] - [[Pavel Juškevitš]] - [[Gottlob Benjamin Jäsche]] ==K== [[Alexis Kagame]] - [[Eino Kaila]] - [[Kannada]] - [[Kang Youwei]] - [[Immanuel Kant]] - [[Kapila]] - [[David Kaplan]] - [[Mordecai Kaplan]] - [[Sardar Fazlul Karim]] - [[Mihhail Karinski]] - [[Karneades]] - [[Jerrold Katz]] - [[Kautilya]] - [[Karl Kautsky]] - [[Konstantin Kavelin]] - [[Kebes]] - [[Evelyn Fox Keller]] - [[Simon Keller]] - [[Johannes Kepler]] - [[Theocháris Kessídis]] - [[John Maynard Keynes]] - [[Hermann von Keyserling]] - [[Jaegwon Kim]] - [[Abu al-Kindi]] - [[Søren Kierkegaard]] - [[Mark Kingwell]] - [[Ivan Kirejevski]] - [[Robert Kirk]] - [[Ludwig Klages]] - [[Kleanthes]] - [[Stanley B. Klein]] - [[Kleinomachos]] - [[Richard Payne Knight]] - [[Martin Knutzen]] - [[Alexandre Kojéve]] - [[Leszek Kołakowski]] - [[Aurel Kolnai]] - [[Niko Kolodny]] - [[Jan Amos Komenský]] - [[Kong Fuzi]] - [[Georgi Konisski]] - [[Abraham Isaac Kook]] - [[Mikołaj Kopernik]] - [[Gereon Kopf]] - [[Pavel Kopnin]] - [[Christine Korsgaard]] - [[Reinhart Koselleck]] - [[Jakov Kozelski]] - [[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]] - [[Maksim Kovalevski]] - [[Alexandre Koyré]] - [[Krates Teebast]] - [[Karl Friedrich Krause]] - [[Richard Kraut]] - [[Ernst Krieck]] - [[Saul Aaron Kripke]] - [[Julia Kristeva]] - [[Nachman Krochmal]] - [[Pjotr Kropotkin]] - [[Erik Ritter von Kuehnelt-Leddihn]] - [[Thomas Kuhn]] - [[Sigmund Kvaløy]] - [[Max Kölbel]] - [[Guido Küng]] - [[Wolfgang Künne]] - [[William Kymlicka]] ==L== [[Julien Offray de La Mettrie]] - [[Ernst Laas]] - [[Antonio Labriola]] - [[Jacques Lacan]] - [[Fatima Lačević]] - [[Ernesto Laclau]] - [[Paul Lafargue]] - [[Imre Lakatos]] - [[George Lakoff]] - [[Jean-Baptiste Lamarck]] - [[Norman Lamm]] - [[Corliss Lamont]] - [[Nick Land]] - [[Paul Langevin]] - [[Laozi]] - [[Emil Lask]] - [[Emanuel Lasker]] - [[Ferdinand Lassalle]] - [[Ervin László]] - [[Pjotr Lavrov]] - [[Gustave Le Bon]] - [[Andrei Lebedev]] - [[Gottfried Wilhelm Leibniz]] - [[Konstantin Leontjev]] - [[Aldo Leopold]] - [[John Leslie]] - [[Vladimir Lessevitš]] - [[Lawrence Lessig]] - [[Gotthold Ephraim Lessing]] - [[Leukippos]] - [[Emmanuel Levinas]] - [[Bernard-Henri Lévy]] - [[Lucien Levy-Bruhl]] - [[Clarence Irving Lewis]] - [[David Kellogg Lewis]] - [[Li Zhi]] - [[T. Liberatore]] - [[Alphonso Lingis]] - [[Pentti Linkola]] - [[Aleksandr Ljubištšev]] - [[Ramon Llull]] - [[Brian Loar]] - [[John Locke]] - [[Judah Loew ben Bezalel]] - [[K. Loganathan]] - [[Mihhail Lomonossov]] - [[Bernard Lonergan]] - [[Nikolai Losski]] - [[Aleksei Lossev]] - [[Hermann Lotze]] - [[Lou Qinshun]] - [[Jonathan Lowe]] - [[Ignatius Loyola]] - [[Lu Jiuyuan]] - [[Lucius Annaeus Cornutus]] - [[Lucretius Carus]] - [[György Lukács]] - [[Jan Łukasiewicz]] - [[Anatoli Lunatšarski]] - [[Stéphane Lupasco]] - [[Isaac Luria]] - [[Moses Chaim Luzzato]] - [[Martin Luther]] - [[Wincenty Lutosławski]] - [[Rosa Luxemburg]] - [[William Lycan]] - [[Lykophron]] - [[Jean-François Lyotard]] ==M== [[Gabriel Bonnot de Mably]] - [[Ivan Macan]] - [[Ernst Mach]] - [[Tibor R. Machan]] - [[Niccoló Machiavelli]] - [[Alasdair MacIntyre]] - [[John Leslie Mackie]] - [[Fiona Macpherson]] - [[Ambrosius Theodosius Macrobius]] - [[Madhva]] - [[Moses Maimonides]] - [[Joseph de Maistre]] - [[Gennadi Majorov]] - [[Norman Malcolm]] - [[Nicolas Malebranche]] - [[Jean-François Malherbe]] - [[Mircea Malița]] - [[Thomas Malthus]] - [[Merab Mamardašvili]] - [[Paul de Man]] - [[Bernard de Mandeville]] - [[Gabriel Marcel]] - [[Marcus Aurelius]] - [[Ruth Barcan Marcus]] - [[Herbert Marcuse]] - [[Michael Marder]] - [[Pierre Sylvain Marechal]] - [[Joseph Margolis]] - [[Jean-Luc Marion]] - [[Jacques Maritain]] - [[Markalideva]] - [[Ned Markosian]] - [[Svetozar Markovič]] - [[Marsilius Paduast]] - [[José Martí]] - [[Michael Martin (filosoof)|Michael Martin]] - [[Karl Marx]] - [[Tomaš Garrigue Masaryk]] - [[A. H. Maslow]] - [[Humberto Maturana]] - [[Maximus Tüürosest]] - [[Nicholas Maxwell]] - [[Simon May]] - [[Bernard Mayo]] - [[Storrs McCall]] - [[John McDowell]] - [[Colin McGinn]] - [[Terence McKenna]] - [[Marshall McLuhan]] - [[John McTaggart Ellis McTaggart]] - [[George Herbert Mead]] - [[Franz Mehring]] - [[Alexius Meinong]] - [[Philipp Melanchthon]] - [[Melissos Samoselt]] - [[David Hugh Mellor]] - [[Otto Mencke]] - [[Gregor Mendel]] - [[Moses Mendelssohn]] - [[Menedemos]] - [[Mengzi]] - [[D. Mercier]] - [[Maurice Merleau-Ponty]] - [[Marin Mersenne]] - [[Robert King Merton]] - [[Jean Meslier]] - [[Metrodoros]] - [[Lev Metšnikov]] - [[Thomas Metzinger]] - [[Mary Midgley]] - [[Nikolai Mihhailovski]] - [[Vladimir Mikuševitš]] - [[Vladimir Miljutin]] - [[James Mill]] - [[John Stuart Mill]] - [[David Miller (filosoof)]] - [[David Miller (poliitikateoreetik)]] - [[Kristie Miller]] - [[Tony Milligan]] - [[Ruth Garrett Millikan]] - [[Charles Wright Mills]] - [[Anne Minas]] - [[Ludwig von Mises]] - [[Armin Mohler]] - [[Jacob Moleschott]] - [[Michel de Montaigne]] - [[Charles Montesquieu]] - [[James H. Moor]] - [[Adrian Moore]] - [[George Edward Moore]] - [[Henry More]] - [[Thomas More]] - [[Morelly]] - [[Jacob Moreno]] - [[Augustus de Morgan]] - [[Lewis Henry Morgan]] - [[Charles Morris]] - [[William Morris]] - [[Timothy Morton]] - [[Mozi]] - [[Chantal Mouffe]] - [[Iris Murdoch]] - [[Jeffrie Murphy]] - [[Musonius Rufus]] - [[Thomas Müntzer]] ==N== [[Arne Næss]] - [[Nāgārdžuna]] - [[Ernest Nagel]] - [[Thomas Nagel]] - [[Jacques Andre Naigeon]] - [[Mikael Nalbadjan]] - [[Igor Narski]] - [[Jan Narveson]] - [[Paul Natorp]] - [[Antonio Negri]] - [[Otto Neurath]] - [[W. Newman]] - [[Isaac Newton]] - [[William Newton-Smith]] - [[Nicolaus Cusanus]] - [[Friedrich Nietzsche]] - [[Ilkka Niiniluoto]] - [[Nikarete]] - [[Albert Jay Nock]] - [[Joanna North]] - [[Robert Nozick]] - [[Martha Nussbaum]] - [[Schalwa Nuzubidse]] ==O== [[William Ockham]] - [[Nikolai Ogarjov]] - [[Teodor Oizerman]] - [[Andrew Oldenquist]] - [[Mihhail Olminski]] - [[Eric Olson]] - [[Cornelis Willem Opzoomer]] - [[Ivan Orlov]] - [[José Ortega y Gasset]] - [[Timofei Ossipovski]] - [[Romualdas Ozolas]] - [[Robert Owen]] - [[Susan Oyama]] ==P== [[Antonino Pagliaro]] - [[Thomas Paine]] - [[Menyhért Palágyi]] - [[William Paley]] - [[Panaitios Rhodoselt]] - [[Panthoides]] - [[Arthur Pap]] - [[David Papineau]] - [[Paracelsus]] - [[Derek Parfit]] - [[Parmenides]] - [[Blaise Pascal]] - [[Pasikles]] - [[Patandžali]] - [[Wim A. de Pater]] - [[Herbert James Paton]] - [[Francesco Patrizi da Cherso]] - [[Christopher Peacocke]] - [[Karl Pearson]] - [[Charles Sanders Peirce]] - [[John Perry]] - [[Fernando Pessoa]] - [[Petrus Ibeerlane]] - [[Petrus Lombardus]] - [[Glen Pettigrove]] - [[Philip Pettit]] - [[Phaidon Elisest]] - [[Pherekydes Syroselt]] - [[Philodemos]] - [[Philon Aleksandriast]] - [[Philon Dialektik]] - [[Philon Larissast]] - [[Dmitri Pissarev]] - [[Aleksandr Pjatigorski]] - [[Max Planck]] - [[Alvin Plantinga]] - [[Platon]] - [[Georgi Plehhanov]] - [[Helmuth Plessner]] - [[Gottfried Ploucquet]] - [[Plotinos]] - [[Plutarchos Ateenast]] - [[Henri Poincaré]] - [[Pierre Poiret]] - [[Louis Paul Pojman]] - [[Karl Polanyi]] - [[Michael Polanyi]] - [[Polyaenos]] - [[Grigori Pomerants]] - [[Pietro Pomponazzi]] - [[Giuliano Pontara]] - [[Johannes Jacobus Poortman]] - [[Nikolai Popovski]] - [[Karl Popper]] - [[Platon Poretski]] - [[Porphyrios]] - [[Poseidonios]] - [[Moritz Conrad Posselt]] - [[Nelson Potter]] - [[Prašastapada]] - [[Richard Price]] - [[Graham Priest]] - [[Joseph Priestley]] - [[Ilya Prigogine]] - [[Arthur Prior]] - [[Michael S. Pritchard]] - [[Prodikos]] - [[Proklos]] - [[Protagoras]] - [[Pierre-Joseph Proudhon]] - [[Samuel Pufendorf]] - [[Hilary Putnam]] - [[Pyrrhon Elisest]] - [[Pythagoras]] ==Q== [[Willard Van Orman Quine]] ==R== [[James Rachels]] - [[Sarvepalli Radhakrishnan]] - [[Aleksandr Radištšev]] - [[Radulphus Brito]] - [[Ivanka Rainova]] - [[Ramakrishna]] - [[Ramanudža]] - [[Frank Plumpton Ramsey]] - [[Ian T. Ramsey]] - [[Jacques Rancière]] - [[Ayn Rand]] - [[Joseph Ransdell]] - [[Gerald Raunig]] - [[Jean-Philippe Ravoux]] - [[John Rawls]] - [[Stephen Read]] - [[Andrews Reath]] - [[François Recanati]] - [[Hans Reichenbach]] - [[Thomas Reid]] - [[Carl Leonhard Reinhold]] - [[Johannes Reinke]] - [[Anna Remišová]] - [[Joseph Ernest Renan]] - [[Georges Rey]] - [[Rush Rhees]] - [[Heinrich Rickert]] - [[Paul Ricœur]] - [[Jean Baptiste Rene Robinet]] - [[Carlin Romano]] - [[Amélie Rorty]] - [[Richard Rorty]] - [[Roscellinus]] - [[Gillian Rose]] - [[Alexander Rosenberg (filosoof)|Alexander Rosenberg]] - [[Franz Rosenzweig]] - [[Antonio Rosmini]] - [[W. D. Ross]] - [[Murray Rothbard]] - [[Jean-Jacques Rousseau]] - [[J. W. Roxbee Cox]] - [[Michael Ruse]] - [[John Ruskin]] - [[Bertrand Russell]] - [[Raymond Ruyer]] - [[Gilbert Ryle]] ==S== [[Saadia Gaon]] - [[Esa Saarinen]] - [[Benjamin Sachs]] - [[Claude Henri Saint-Simon]] - [[Nathan Salmon]] - [[Wesley Salmon]] - [[Juri Samarin]] - [[John Sanders (filosoof)|John Sanders]] - [[David Sanford]] - [[George Santayana]] - [[Ivan Sarailiev]] - [[Jean-Paul Sartre]] - [[John Ralston Saul]] - [[David Savan]] - [[James P. Scanlan]] - [[Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling]] - [[Stephen R. Schiffer]] - [[Ferdinand Canning Scott Schiller]] - [[Friedrich Schiller]] - [[August Wilhelm Schlegel]] - [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]] - [[Moritz Schlick]] - [[Alfred Schmidt (filosoof)|Alfred Schmidt]] - [[Walther Schmied-Kowarzik]] - [[Menachem Mendel Schneerson]] - [[Arthur Schopenhauer]] - [[Juli Schreider]] - [[Erwin Schrödinger]] - [[David Schweickart]] - [[Albert Schweitzer]] - [[John Rogers Searle]] - [[Roy Wood Sellars]] - [[Wilfrid Sellars]] - [[Lucius Annaeus Seneca]] - [[Kieran Setiya]] - [[Ivan Setšenov]] - [[Sextus Empiricus]] - [[Anthony Ashley Cooper Shaftesbury]] - [[Richard Shusterman]] - [[Shang Yang]] - [[Henry Sidgwick]] - [[Christoph Sigwart]] - [[Martin Sihle]] - [[Peter Singer]] - [[B. F. Skinner]] - [[Grigori Skovoroda]] - [[Michael Slote]] - [[Peter Sloterdijk]] - [[J. J. C. Smart]] - [[Adam Smith]] - [[Huston Smith]] - [[Quentin Smith]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Scott Soames]] - [[Alan Soble]] - [[Alan Sokal]] - [[Sokrates]] - [[Robert Solomon]] - [[Joseph Soloveitchik]] - [[Vladimir Solovjov]] - [[Werner Sombart]] - [[Richard Sorabji]] - [[Ernest Sosa]] - [[Othmar Spann]] - [[Herbert Spencer]] - [[Oswald Spengler]] - [[Speusippos]] - [[Baruch Spinoza]] - [[Ugo Spirito]] - [[Lysander Spooner]] - [[David Sztybel]] - [[Robert Stalnaker]] - [[Nikolai Stankevitš]] - [[Rudolf Steiner]] - [[Isabelle Stengers]] - [[Erik Stenius]] - [[Charles Stevenson]] - [[Stephen Stich]] - [[Stilpon]] - [[Max Stirner]] - [[Nikolai Stjažkin]] - [[William Stocker]] - [[Tom Stoneham]] - [[Leo Strauss]] - [[Galen Strawson]] - [[Peter Frederick Strawson]] - [[Galina Streltsova]] - [[Barry Stroud]] - [[Pjotr Struve]] - [[Ludwig Adolf Heinrich Strümpell]] - [[Carl Stumpf]] - [[Scott Sturgeon]] - [[A. Stöckl]] - [[Gustav Störring]] - [[Francisco Suarez]] - [[Sufi Alajar]] - [[Sun Zhongshan]] - [[Lars Svendsen]] - [[Emanuel Swedenborg]] - [[William Sweet]] - [[Richard Swinburne]] ==Š== [[Adi Šankara]] - [[Nikolai Šelgunov]] - [[Tarass Ševtšenko]] - [[Vladimir Šilkarski]] - [[Gustav Špet]] - [[Georgi Štšedrovitski]] - [[V. M. Šuljatikov]] ==Z== [[María Zambrano]] - [[Peter Wessel Zapffe]] - [[Zenon Eleast]] - [[Zenon Kitionist]] - [[Zenon Tarsosest]] - [[Zera Yacob]] - [[Zhang Daoling]] - [[Zhang Zai]] - [[Zhao Tingyang]] - [[Zhou Dunyi]] - [[Zhu Xi]] - [[Zhuangzi]] - [[Volker Zotz]] ==Ž== [[Kallistrat Žakov]] - [[Ivan Žegalkin]] - [[Slavoj Žižek]] ==T== [[Rabindranath Tagore]] - [[Tan Sitong]] - [[Raymond Taras]] - [[Alfred Tarski]] - [[John Taurek]] - [[Charles Taylor (filosoof)|Charles Taylor]] - [[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]] - [[Pierre Teilhard de Chardin]] - [[Bernardino Telesio]] - [[Elizabeth Telfer]] - [[Paul Thagard]] - [[Thales|Thales Mileetosest]] - [[Aquino Thomas]] - [[Christian Thomasius]] - [[Evan Thompson]] - [[Iain Thomson]] - [[Judith Jarvis Thomson]] - [[Michael Thompson]] - [[Henry David Thoreau]] - [[Thrasymachos]] - [[Thrasymachos Korintosest]] - [[Paul Tillich]] - [[Kliment Timirjazev]] - [[Timaios Lokrosest]] - [[Timon]] - [[Pjotr Tkatšov]] - [[John Toland]] - [[Michael Tooley]] - [[Stephan Torre]] - [[Stephen Toulmin]] - [[Arnold Joseph Toynbee]] - [[Friedrich Adolf Trendelenburg]] - [[Sergei Trubetskoi]] - [[Konstantin Tsiolkovski]] - [[Lubsan Sandan Tsõdenov]] - [[Pjotr Tšaadajev]] - [[Georgi Tšelpanov]] - [[Nikolai Tšernõševski]] - [[Ivan Tšetverikov]] - [[Boriss Tšitšerin]] - [[Ernst Tugendhat]] - [[Raimo Tuomela]] - [[Anne Robert Jacques Turgot]] - [[Kazimierz Twardowski]] ==U== [[Miguel de Unamuno]] - [[James Opie Urmson]] - [[Dimitri Uznadze]] ==V== [[Valentinus Egiptusest]] - [[Francisco Varela]] - [[Marcus Terentius Varro]] - [[Vadim Vassiljev]] - [[Gianni Vattimo]] - [[Luc de Vauvenargues]] - [[Sergei Vavilov]] - [[Danilo Vellanski]] - [[David Velleman]] - [[Denis Veras]] - [[Vladimir Vernadski]] - [[Anatoli Vetrov]] - [[Giambattista Vico]] - [[Thomas de Vio]] - [[Viktor Vizgin]] - [[Francisco de Vitoria]] - [[Swami Vivekananda]] - [[Eric Voegelin]] - [[Dmitri Volkov]] - [[Voltaire]] - [[Vatslav Vorovski]] - [[de Vries]] - [[Aleksandr Vvedenski]] - [[Lev Võgotski]] ==W== [[Friedrich Waismann]] - [[David Foster Wallace]] - [[William Henry Walsh]] - [[Michael Walzer]] - [[Wang Bi]] - [[Wang Chong]] - [[Wang Fuzhi]] - [[Wang Shouren]] - [[Wang Tingxiang]] - [[Wang Yangming]] - [[James Ward]] - [[Brandon Warmke]] - [[John B. Watson]] - [[Alan Watts]] - [[Max Weber]] - [[Otto Weininger]] - [[Paul Weiss (filosoof)|Paul Weiss]] - [[Wilhelm Weitling]] - [[Morris Weitz]] - [[Victoria Welby-Gregory]] - [[Cornel West]] - [[Edvard Westermarck]] - [[Hermann Weyl]] - [[William Whiston]] - [[Alfred North Whitehead]] - [[David Wiggins]] - [[Ken Wilber]] - [[John Wilkins]] - [[William De La Mare]] - [[Bernard Williams]] - [[Michael Williams]] - [[Timothy Williamson]] - [[Johann Joachim Winckelmann]] - [[Wilhelm Windelband]] - [[Gerrard Winstanley]] - [[Kwasi Wiredu]] - [[John Oulton Wisdom]] - [[John Wisdom]] - [[Ludwig Wittgenstein]] - [[Susan Wolf]] - [[Christian Wolff]] - [[Jonathan Wolff]] - [[Richard Woltereck]] - [[Nicholas Wolterstorff]] - [[Chauncey Wright]] - [[Crispin Wright]] - [[Georg Henrik von Wright]] - [[Maurice de Wulf]] - [[Wilhelm Wundt]] ==X== [[Xeniades]] - [[Xenokrates]] - [[Xenophanes]] - [[Alexandru Xenopol]] - [[Xunzi]] ==Y== [[Stephen Yablo]] - [[Yang Zhu]] - [[Ye Shi]] - [[Yin Wen]] ==Vaata ka== *[[Eesti filosoofide loend]] [[Kategooria:Filosoofid]] [[Kategooria:Filosoofide loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] heuzy8pqsfgei3rc7pngug8u1ygs1w9 3 17299 7256498 7256154 2026-10-20T20:58:34Z Volodymyr Palamar 169266 /* Meeldetuletus: kolm ettepanekut */ tänu; palve teisaldada Raadio Druzi mustand 7256498 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid= [[/Arhiiv 1|2005–2014]] }} ==Vigala inimesed ja nende tähelepanuväärsus?== Margus, palun vaata minu küsimus artiklis [[Arutelu:Maret Järv]]. Kas see, mida ma kirjutan lehel [[:Kategooria:Vigala inimesed]] on valesti mõeldud? Ootan sinu tagasiside.--[[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 13:38 (EET) :tähelepanuväärsuse küsimus pole Vikipeedias veel päris selge. Vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. Praegu arutame Vikipeedias iga üksikut ebaselge tähelepanuväärsusega isikut eraldi. Su toodud kriteeriumid seal [[:Kategooria:Vigala inimesed|kategoorias "Vigala inimesed"]] on selgelt liiga leebed. Üldiselt ma pooldan asukoha järgi kategooriate tegemist, nt [[:kategooria: Tartu inimesed|kategooria "Tartu inimesed"]], [[:kategooria:Tallinna inimesed|"Tallinna inimesed"]], ent Vigala puhul ei oska kohe seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 14:41 (EET) :: Minu meelest on need reeglid OK, ainult õpetajate kohta öeldu ja eriti selle põhjendus on vaieldavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 20:59 (EET) ::: Mõnevõrra paradoksaalne on küll see, et näiteks kirikuõpetajad arvab Vikipeedia praegu kõik tähelepanuväärseteks, sh väikeste konfessioonide õpetajad, kus koguduse liikmete arv on palju väiksem kui mõnes koolis õpilasi. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 21:14 (EET) :::: Jah, on küll paradoksaalne. Tundub, et vaimulikud on avaliku elu tegelased. Võib-olla peaks ka õpetajaid nii võtma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 22:12 (EET) :::: Ma ei ütleks, et kõik kirikuõpetajad on arvatud tähelepanuväärseks. Lihtsalt nende ja teiste veel vähem tähelelepanuväärsete tegelaste juures pole jõutud tähelepanuväärsust arutada, see on raske, palju lihtsam on mõtlemata uusi artikleid treida. [[Eri:Kaastöö/84.50.7.230|84.50.7.230]] 9. veebruar 2015, kell 22:40 (EET) ::::: Mina igatahes pean kõiki tähelepanuväärseteks. Õpetajate puhul on sageli takistuseks andmete puudumine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 23:06 (EET) ::::::a priori arvan, et vähemalt 95% gümnaasiumiõpetajate tähelepanuväärsus pole piisav, et Vikipeedias omanimeline artikkel saada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 09:26 (EET) ::::::: Kajastatud võiksid olla küll kõik HTM aasta õpetaja galal erinevates kategooriates tunnustatud õpetajad [https://www.hm.ee/et/2014-aasta-opetaja-gala-laureaadid], samuti need, kes on maakonna tasandil aasta õpetajaks tunnistatud, varasemast ajast teenelised õpetajad, samuti koolijuhid.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 16:19 (EET) :::::::: Jah, vaevalt nende puhul keegi vaidleb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 00:02 (EET) == Estri lingid == Kui teosel pole ISBN-i, on minu arvates link ESTER-isse sobiv ja kasulik, hõlbustab inimestel teose leidmist, kui nad tahavad sellega tutvuda. Link peab muidugi terve olema. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 12:44 (EET) :neid ISBNe on meil üldse vähe kasutatud. Mingit raamatut otsida Eesti põhikataloogist peaks olema elementaarne. Kui aga peetakse vajalikuks ESTERi link Vikipeediasse jätta, siis võin need parandada. [[kasutaja:Andres]] vist ei pidanud vajalikuks ESTERi linke panna teostele--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 12:49 (EET) ::Kui ISBN on olemas, tuleks kasutada seda. Lihtsalt ei ole jõutud kõigile lisada. Lingi mõte ongi selles, et inimene ei pea otsimisele enam aega kulutama, saab kohe õigesse kohta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 13:16 (EET) :::OK. Panen õhtuks töötavad ESTERi lingid või ISBNi. Aga välislinkidesse ESTERi otsingut küll pole mu meelest mõtet panna, vt nt [[Eri:Diff/4110441]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 14:37 (EET) ::::No see link on katki, ma ei tea, kus ta läheb. Aga link Estrisse autori teoste kirjete loetelule pole ka kõige mõttetum asi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 14:42 (EET) == Kurbus Krõõda silmades. == Tere ‎Bioneer1! Kleebin (elektrooniliselt) siia arvatavasti minu 8. klassi klassi klassikirjandi (mõned vead, mis eesti keele õpetaja parandas, parandasin ka mina nüüd), ehk annab midagi kasutada artiklis [[Krõõt]]. Kurbus Krõõda silmades. Juba siis kui Krõõt koos Andresega oma uue kodu poole sõitis oli ta silmades nukrus. Ta võrdles oma isakodu avarat ümbrust Vargamäe troostitu loodusega ja see tekitas ta rinnas ängistust. Juba esimesel õhtul Vargamäel, kui lehm oli sohu vajunud, imestas Krõõt, kuidas niisugune asi võis juhtuda. Tema lapsepõlvekodus seda küll ette ei tulnud, et loomad karjamaalt koju ei saanud. Nukraks tegi ka see, et loomad tulid karjamaalt tühjade kõhtudega. Kuid mida aasta edasi, seda hullem Vargamäel oli. Raske töö, üks laps alles rinna otsas, aga teine juba südame all, nii möödusid Krõõda päevad. Töö aga aina kasva, midagi tuli ikka kuskil parandada, uuendada jne. Ei olnud Krõõdal ega ka Andresel ühki vaba silmapilku. Vargamäel oli mees teda esimest korda solvanud. See juhtus siis, kui Krõõt tegi viletsa koorma rukkivihkudest, mis tui uuesti teha. See aga poetas maha hulga rukist ja raiskas aega, mida oli niigi vähe, sest iga minut ähvardas vihma tulla. Kodus läks ta aita ja nuttis seal oma suure valge kaasavarakirstu najal. Esimesele pahandusele järgnesid teised. Kuid enam ei läinud Krõõt oma kirstu najale pisaraid valama, nagu ta seda esimesel korral tegi. Ka ei läinud ta enam oma kurbusega kaasvarana saadud loomade juurde, et neilt lohutust saada. Nüüd nuttis ta, kus juhtus. Nuttis heinamaal heina tehes, nuttis last kiigutades või imetades, nuttis sigu söötes ja kapsaid rohides. Krõõda kurbust suurendas asjaolu, et kuidas Andres ka talu(peremeest)pärijat ei soovinud, ikka sündisid Krõõdal tütred. Lõpuks, kui ta nurgavoodil kuulis lapse häält ja tundis, et see on viimaks ometi poiss- kohapärija, tulevane peremees Vargamäel, ilmus Krõõda näole naeruhelk, kuid kahjuks jäi see viimaseks. Raske töö oli murdnud Krõõda tervise. Alles Krõõda surivoodil tunneb Andres, et ta tahaks naise koormat kergendada. Kui Krõõt elaks, võtaks ta toaukse külge löödud paku ära. Ka ei laseks ta Krõõdal enam raskeid toobreid tõsta, ega sügavast kaevust vett vinnata. Isegi kerge jalgvärava teeks ta, et Krõõdal poleks vaja rasket hooviväravat avada. Vahest ehk esimest korda elus mõtles Andres oma naise ja laste saatusele. Varemalt polnud talle kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või, et tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes võiks üles öelda. Ta poleks kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga on tõsine häda. Ka polnud ta kunagi tema sihvaka kasvu ja peenemat konti arvesse võtnud. Ja ometi oskas ta seda teha iga hobusekronuga, kelle ta koorma veoks ostis. Isegi Pearu, keda õrnahingelise ja õilsa Krõõda helge mälestus sundis viimase peiedel Andresele tunnistama : “Kui Sinu eit alles elas, lepitas ikka tema meid, sest tema oli meist mõlemast parem. Isegi minu lambasihvrist. Peksteski põle minu eit nii hea, kui oli sinu eit peksuta.” Andres hakkas peale Krõõda leina kergendatud südamega ja uue hooga külvama. Mariina 24. veebruar 2015, kell 09:34 (EET) alias Простота :ma ei oska selle teksti adekvaatsust enam hinnata, sest mäletan vähe "Tõest ja õigusest". Ma ei usu ka, et see tekst tasuks viia artikli [[Krõõt]] arutelulehele. Kui teksti siia kopeerimisel on mingi tagamõte, siis võid ka e-maili saata--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 24. veebruar 2015, kell 13:48 (EET) :: ei olnud tagamõtet, viskan siin vanu koolimaterjale ära (saksakeelseid linnade tutvustusi ei paneks vikipeediasse need on tänapäeval ilusti olemas ja ka ligipääsetavad) mõtlesin, et Krõõda artiklis saaks miskit kasutada - ma ei usu, et ma nii väga mööda sain panna, aga kui Sa arvad, et ei saa kasutada siis las tema olla... :: Mariina 24. veebruar 2015, kell 14:03 (EET) alias Простота == Eesti-artiklid == Kui tõstad materjali ühelt lehelt teisele, siis palun märgi ära, milliselt lehelt on materjal pärit. Muidu pole arusaadav, kes on autor, aga autoritele tuleb viidata. Näiteks lehekülje [[Surmanuhtlus Eestis]] sisu on pärit ikka artiklist [[Surmanuhtlus]], mitte "enwikist", nagu märkisid. Minu meelest tavaliselt pole Eestiga seonduvat materjali tarvis eraldi lehele tõsta. Vastavat materjali osatakse otsida eelkõige üldisemast artiklist. Eraldi on mõtet tõsta ehk siis, kui artikkel väga pikaks läheb. Ainult keelelinkide pärast eraldi tõsta minu meelest ei maksa. Pikne 7. märts 2015, kell 11:02 (EET) :jah, unustasin märkimise artiklis [[Surmanuhtlus Eestis]]. Loomulikult peab seda tegema. Üldise artikliga vs Eesti-teemalise artikliga on nii ja naa. V-o võiks just Eestiga seonduv varakult eraldi tõsta, liiati kui juba teistes vikides on nii tehtud--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 7. märts 2015, kell 11:09 (EET) :: Minu meelest pole probleemi ka hiljem eraldi tõsta, siis kui selle järele tegelikult mahukaalutlustest tulenev vajadus tekib. Praegu on lühiartiklid nagu [[Inimõigused Eestis]] ilmaasjata pealkirja all, kust neid ei osata otsida ja väheste infokildude pärast peab pöörduma n-ö nurgatagustele lehekülgedele. Pikne 11. märts 2015, kell 14:37 (EET) :::mina küll eeldaks, et inimene satub algul leheküljele "Inimõigused" ja Eestist huvitatuna püüab artiklist "Inimõigused" leida Eestiga seonduvat. Eraldi peatükk/artikkel "Inimõigused Eestis" ei tohiks halb lahendus olla, eriti kui on võõrvikis juba artikkel. <br>Võõrvikit lugedes võib inimene huvituda ka emakeelsest artiklist, isegi kui selle moodustab 5-6 lauset. Interwikideta võõrartiklit lugedes ei pruugi ta teada, et Eesti temaatikat on avatud emakeelses artiklis "Inimõigused"--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 11. märts 2015, kell 15:26 (EET) :::: Jah, miks mitte eraldi peatükk. Aga et ühes keeles tehakse mingil teemal eraldi artikkel ja teises otsustatakse tegemata jätta, see on ju tavaline. Ja eriti mis puudutab materjali jagamist lehekülgede vahel selliste allteemade kaupa nagu need siin, mitte mõisteliselt, siis erinevaid lahendusi, mida koos kasutatda pole otstarbekas, on ju hulgem. Sellepärast ühtlust kõigi keeleversioonide vahel minu meelest siinkohal niikuinii taotleda ei saa. Pikne 11. märts 2015, kell 15:49 (EET) == Järveviide == Arvan, et parem viidata ajakohasele andmebaasi sissekandele (EELIS, keskkonnaregister), selle asemel et viidata üheksa aasta vanusele andmebaasi väljavõttele (järvede nimestik). Pikne 15. märts 2015, kell 09:28 (EET) :õige tähelepanek. Ma veel vanast ajast (ekslikult) mäletasin, et too üheksa aasta tagune andmebaas (pdf-fail) sisaldab rohkem andmeid kui praegused EELIS ja keskkonnaregister, ent tundub, et eksisin--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:41 (EET) Juhin sellele uuesti tähelepanu. Nimestikus on hulk vananenud andmeid. Teiseks minu meelest pole keskkonnaregistri kood kuigi märkimisväärne, või vähemasti mitte nii märkimisväärne, et seda tuleks esimeses lauses esile tõsta. Pikne 24. juuli 2018, kell 12:48 (EEST) :andmeid saab alati uuendada mõne uuema andmebaasi järgi. Võtan keskkonnaregistri koodi uutel artiklitel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2018, kell 12:55 (EEST) :: Muidugi saab, aga milleks mitte koha ajakohaseid andmeid lisada, kui on teada, et andmed on vananenud? Sa tekitad segadust. Pikne 24. juuli 2018, kell 13:00 (EEST) == Invitation == [[File:Gummi Bears in Action 39.JPG|alt=A gummi bear holding a sign that says "Thank you"|thumb|Thank you for using [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor]] and sharing your ideas with the developers.]] Hello, Bioneer1, The [[:mw:Editing|Editing team]] is asking very experienced editors like you for your help with VisualEditor. The team has a list of [[phab:project/board/1015/|top-priority problems]], but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a [[:en:Paper cut|paper cut]]. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too.  '''You can share your thoughts [https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_54k8qFPuloXjEq1 by clicking this link].''' You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with [http://wikimediafoundation.org/wiki/Feedback_privacy_statement these terms]. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their [http://www.qualtrics.com/privacy-statement/ privacy policy]. More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at [[:mw:VisualEditor/Survey 2015]]. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on [[:mw:Talk:VisualEditor/Survey 2015|the survey's talk page]]. <div style="float: right;">[[:m:VisualEditor/Survey_list_2|''Unsubscribe from this list'']]'' • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Sign up for VisualEditor's multilingual newsletter]] • [[:mw:Help:VisualEditor/User_guide| Translate the user guide]]''</div> Thank you, [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] [[:en:User talk:Whatamidoing (WMF)|(talk)]] 17. märts 2015, kell 01:31 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Survey_list_2&oldid=11531864". --> == Rööpnimed == Küllap vabamas pruugis võib "rööpnimeks" nimetada igasuguseid nimevariante, aga kitsamalt ja ametlikus pruugis tähendab "rööpnimi" teist paralleelkäibes olevat ametlikku nimevarianti. Parem mitte kirjutada "rööpnimega", kui tegu pole ametliku rööpnimega, see tekitab segadust. Pikne 20. märts 2015, kell 10:13 (EET) :Olen selle peale mõelnud. Tänan tähelepanu juhtimast--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 10:26 (EET) ==Siselingid suunavad valesti!== Ole hea inimene ja hakka ükskord lugema ka kuhu lingid viivad. Et jalgpallur mängib korvpalli ([[Evuy]])? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 1. aprill 2015, kell 16:02 (EEST) ==Endised vallad== Palun pöörata tähelepanu muudatustele haldusjaotuses. Sa oled hiljuti mitmel pool kirjutanud, et miski jääb endisesse valda (nt Lümanda, Oru). Pikne 18. aprill 2015, kell 14:15 (EEST) :eks lähematel aastatel tulekski midagi välja mõelda, mida valdadega ette võtta. Objektiivse trendina on ju oodata massilised valdade ühinemised. Samas pole ka nutikas seda ennetades vaid välja tuua maakond, sest see oleks liiga lai ja ähmane geograafiline piiritlemine--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 15:30 (EEST) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 18:44 (EEST) == Kiitos == Koska kerrot, että puhut myös suomea, uskon, että voin kirjoittaa tähän kiitosviestin suomeksi, vaikka tämä on vironkielinen Wikipedia (poista tämä, jos niin ei saa tehdä). Kiitos, että teit tämän: https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo Minä tein tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Raivo_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 05:46 (EEST) (https://fi.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ytt%C3%A4j%C3%A4:Jaalei) : Ei kestä :) Although, I can only read Finnish--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 11:05 (EEST) Kerran joku kirjoitti ruotsiksi keskustelusivulla suomenkielisessä Wikipediassa. Se oli OK. Ymmärrän vähän Viroa. "On arvatud, et nimi "Raivo" on mugandus nimest Raimund. On ka arvatud, et nimel "Raivo" võib olla seos sõnaga "raev"." Suomalaisissa etunimikirjoissa kerrotaan noin. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 17:53 (EEST) Tiedän suomenkielisen lähteen (olisiko sekin parempi kuin lähteettömyys?): Anne Saarikallen ja Johanna Suomalaisen kirja Suomalaiset etunimet Aadasta Yrjöön, sivu 702). [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 13:19 (EEST) Toivon, että kääntäisit myös tuon viroksi: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ulvi_Wir%C3%A9n Kiitos vielä vastauksista. Can you send me email in English? jaslei@luukku.com [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:06 (EEST) Olen tosi kiinnostunut etunimistä. Katso myös: https://fi.wikipedia.org/w/index.php?title=Raimo&diff=14655576&oldid=14615040 [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:20 (EEST) Tein myös tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Margus_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 00:36 (EEST) :nice. You should use short syntax [[:fi:Margus (nimi)]] in those cases. I added interwikis to this article--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 09:55 (EEST) :https://fi.wikipedia.org/wiki/Jaak Jaak is a Estonian version of Jakob and my name Jaakko is a Finnish version of Jakob. Can you translate this to Estonian: Jaakko is a Finnish male name. It is a Finnish version of the name Jakob. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 12:00 (EEST) == Sinu kasutajalehe alamlehtedest veelkord == Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Reostus]]. Palun vii oskussõnastike ülevaated, mis säilitamist vajavad, kuskile isiklikku vikisse või mujale üle. Pikne 1. mai 2015, kell 15:59 (EEST) :palun oodata, mitte midagi hakata kustutama. TÜ õppejõuga kontakteerumine ja muu seonduv tegevus võtab aega--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. mai 2015, kell 23:33 (EEST) ==Vanade kasutajanimede registreerimine== Oleks hea, kui registreerid ka oma eelmised kasutajanimed uuesti ära. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST) :tänu! Funny .... [[Kasutaja:Bioneer1]] küll suunas enne uuesti registreerimist kasutajalehele Estopedist1, ent ikkagi sai seda registreerida. Igatahes tegin ära. [[Kasutaja:Dj Capricorn]] on mingit moodi juba registreeritud. Funny ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. mai 2015, kell 17:07 (EEST) == Kirikuaiad == Minu meelest kirikuaedadest üldjuhul ja esialgu pole tarvis artikleid ette näha. Vähemasti kui materjali on (veel) vähe. Kirikuaiast ja muust kiriku lähiümbrusest, mis on otseselt kirikuga seotud või mis kuulub n-ö kiriku ansamblisse, on loomulik kirjutada kiriku juures. Kui kirikuaias on näiteks mõned vanad rõngasristid või mõne mõisniku hauad, siis minu meelest pole ka eriti põhjust vaadata kirikuaeda kirikust eraldiseisva matmiskohana, vähemasti mitte eriti rohkem eraldi kui kirikut ennast kui matmiskohta. Iseasi, kui kiriku juures on suuremaulatuslik nüüdisagne ilmalik matmiskoht, mida nimetatakse pigem kalmistuks või surnuaiaks mitte kirikuaiaks. Pikne 4. mai 2015, kell 12:33 (EEST) :ei oska seisukohta võtta. Kultuurimälestiste juures on nii kirikuaedasid, mis on samad mis kalmistud, ja on ka erinevaid (nt [[Karuse kalmistu]] ja [[Karuse kirikuaed]]). Kirikuaeda ümbritseb sageli ka piirdeaed (sageli ka kultuurimälestiseks nimetatud). Pigem arvan, et kultuurimälestiseks tunnistatud kirikuaiast võiks artikli ära teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 12:40 (EEST) :: Ütlesin seda sulle, sest keegi teine vist pole kirikuaedadest artikleid teinud. Küllap võib tõsta ka üldisesse arutelusse. Aga artiklisse [[kirikuaed]] see ei puutu ja sinna arutelusse pigem ei peaks tõstma. :: Jah, kui matmiskoht pole otseselt kirikuga seotud, eriti kui ta asub kirikust eemal, siis muidugi ei peaks rääkima sellest kiriku artiklis. Aga et kirikuaed on mõnel juhul eraldi kultuurimälestis, sellel pole minu meelest tähtust. Eraldi kultuurimälestised on sageli ka kirikuaia müürid, üksikud hauatähised, kiriku enda detailid jne. Pikne 4. mai 2015, kell 13:07 (EEST) : Enamvähem sama ka mõisaparkide kohta. Pargid pakuvad küll ka rohkem iseseisvat huvi ja (vähemasti osal juhtudel) eraldi artikkel oleks selles mõttes põhjendatud. Aga jällegi, ka mõisaatiklis mõisapargist kirjutamine pole kuidagi ebaloomulik ja küllap pargi kohta käivat otsitakse kõigepealt mõisa juurest. Seega kui eraldi artiklisse esialgu eriti midagi kirja ei saa, siis nupukene minu meelest eesmärk omaette ei peaks olema. Selle vähese saab samahästi panna esialgu kirja mõisaartiklisse, ilma et vähest sisu peaks taga ajama eri lehtedelt. Pikne 4. mai 2015, kell 16:20 (EEST) mida enam aeg edasi läheb, seda rohkem tundub, et sul [=[[kasutaja:Pikne|Pikne]]] on paljude asjade kohta ikka kuratlik kiiduväärt soovitused :) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 21:12 (EEST) Mõisaparke on ka selliseid, kus mõisa ajaloost suurt midagi pole ja kompleksi ka pole, seega siis ongi atikliväärilisim osa. Pealegi on nende kohta raamat olemas, materjali jagub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. juuni 2015, kell 20:12 (EEST) :jah. Panin lingi märksõnale [[mõisapark]], et su asjakohane märkus ka hiljem üles leida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2015, kell 10:56 (EEST) ==Toimetada-mall vs vikindada-mall== Palun ära pane suvaliselt toimetamismärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:44 (EEST) :mu meelest pole mõtet panna vikindada malli, kui artiklis on 1-2 või ka 3 lauset. Et vikindada mall on/oli sinna pandud, siis see tähendab automaatselt, et toimetamist vajab see niikuinii--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 00:48 (EEST) :: Vikindamismalli pole tõesti mõtet ühe puuduva siselingi pärast panna, aga see on vähemalt kuidagi õigustatud, kui pole ühtki siselinki. Toimetamismärkuse puhul pole aga üldse selge, mida tuleks toimetada. Vikindamisvajadus ei tähenda tingimata toimetamisvajadust. Kui pole selge, jäta panemata/muutmata. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:51 (EEST) ::: Nõus Epuga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 19:55 (EEST) == Kasutajamalli kustutamine == Palun vaata [[Malli arutelu:Kasutaja:SaabInternetti|siia]]. Kui arvad endiselt, et see mall tuleks kustutada, siis põhjenda veel seda. Kõigi jaoks nähtavasti pole põhjus arusaadav. Pikne 8. mai 2015, kell 13:08 (EEST) :vastasin tolles arutelus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. mai 2015, kell 13:17 (EEST) == Viidetega liialdamine == Minu meelest sa selgelt liialdad viidetega. Kui näiteks [[Pikajärve mõis|siin]] on kõik materjal pärit ühest allikast, siis võiks olla optimaalne panna viide iga lõigu järele, mitte lõigus iga lause järele. Sellest on enne ka juttu olnud. Kahtlust, kas kõik on ikka viidatud, lõpuni hajutada niikuinii ei saa. Eriti, kui paned viite enne kirjavahemärki, millest võib vabalt saada aru nii, et viide käib ainult viimase sõna kohta. Pikne 16. mai 2015, kell 14:03 (EEST) :korrektne ja selge on iga lause viidata. Erandid on nt tsitaadid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:37 (EEST) on küll sadu nalooge, ent üks konkreetne: [[Mõisad Tartu linnas#Tamme mõis]]. Seal lõigus oleks palju arusaadavam ja lihtsam kontrollida, kust vastav lauses esitatud fakt pärineb. Võiks juba eos ennetada sellist mõttetut lisatööd tegevat varianti, kus on viidatud lõikude kaupa. Toimetajate õudusunenägu on selliste artiklite faktide kontrollimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:57 (EEST) : Kui ütled, et nii on "korrektne", kas tugined siis mõnele kindlale viitamisjuhendile, mille järgi viidatakse alati lauset ja mitte pikemat tekstiüksust? Minu meelest toimetatud väljaannetes üldiselt sellist asja ei esine, et lausest lausesse kordub sama viide. See on ju teistpidi lugejale vaev, kui tekst on viidetest kirju. See vaev on lugeja jaoks asjatu, kui viited saab koomale tõmmatu, ilma et millegi allikas tegelikult näitamata jääks. Ma olen nõus väitega, mis kuskil varasemas arutelus läbi käis, et selline viidete kordamine näitab eelkõige kirjutaja ebakindlust. : Kuidas ühe ja sama allika korral lõiguviite abil kontrollimine raskem? Siis pole ju rohkem võimalusi, kui et mingi väide selles lõigus kas pärineb sellest ühest allikast või ei pärine. Siis tuleks lihtsalt kontrollida, ega vahele pole kirjutatud midagi, mille kohta allikas puudub ja see vajadusel ära märkida. Niisamuti on siis, kui viide on pandud (algselt) iga lause taha. : Ma ei kontrollinud, kuidas selle Tamme mõisa lõiguga on, aga sellise viitamise juures on ju võimalik, et kogu lõigus on kasutatud läbisegi neid kaht viidet. Sellisel juhul oleks kentsakam panna need kaks viidet iga lause järele. Või kui püüda sõnade kaupa ära näidata, milline osa millisest väitest kummast allikast pärineb, siis tõenäoliselt jääb see ka parema tahtmise juures arusaamatuks, kui just mitte esitada materjal allikate kaupa. Pikne 16. mai 2015, kell 20:18 (EEST) ::ma jään oma seisukohtade juurde. Osaliselt toetun ka oma 5 a tagasi tehtud magistritööle, kus iga lause viitasin; jäädi liigagi rahule. Ma ei näe ikkagi, mis negatiivset on selles, kui iga lause viidatakse ja viide pannakse enne punkti. Sellel on kordades eeliseid selle ees, kui viidatakse lõikude kaupa. Ka viite panemine pärast punkti on juba iseenesest lauseloogika vastane, aga mingipärast enamik vikisid on seda teed läinud. Aga las teevad. Siiski ei tohi unustada, et seniks, kuni me iga redaktsiooni ei kontrolli, siis iga viidatud väide võib olla väär (keegi võis seda ju muuta ja ajaloost selle ülesotsimine võib teatud puhkudel olla meeletu töö), mistõttu tegelt polegi vahet mismoodi teha :) Ja sellises olukorras eelistan oma varianti --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 21:31 (EEST) ::: Sina jääd oma seisukohtade juurde, teiste meelest on need kohatud. Iga viidatud lausega magistritöö sai läbi lasta vaid väga nõrk kaitsmiskomisjon, sest järelikult ei sisaldanud see mitte ühtegi iseseisvat järeldust ega mõtet, ilma milleta on raske kujutada ette inimesele magistrikraadi andmist. Enamlevinud viitamisjuhendites on tavaline kord, et kui üksteisele järgnevad laused on koostatud sama allika põhjal, lisatakse viide neist viimase lõppu. Ma saan samas aru, et Sa püüad vältida olukorda, kus teksti vahele kirjutamisega ei ole enam arusaadav, milline tekstiosa kust pärineb. Üllas eesmärk, aga hälbib üldkehtivast ja inimestele tuttavast viitamistavast. Muidugi, kuni meil keeldu selles osas ei ole, ei saa keegi takistada Sul nii talitamast, kuid pead arvestama, et toimetamise käigus võivad teised toimetajad täiesti õigustatult sellised tarbetud korduvad viited eemaldada. Viide enne ja pärast punkti on täiesti erinevad asjad – esimesel juhul osutab see viite kehtivusele vaid punktile eelneva lause kohta, viide pärast punkti aga kogu tekstile, mis jääb selle ja eelmise viite vahele. Kui on viidatud iga lause, siis on igati korrektne kasutada viidet pärast, mitte enne punkti. See ei tekita mingit segadust ja vastab taas üldisele tavale. Mingist lauseloogikast pole viitamise puhul vaja sonida. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:01 (EEST) ::::magistritöö oli sõnastik ja seetõttu ka ebaharilik. Aga üldiselt, eks ta nii on. Siiski, ma ei usu, et üldjuhul arusaadavust iga lause viitamine ähmastab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:18 (EEST) ::::: Jahah, siis on arusaadav. Muidu ma alati imestasin selle Sinu argumendi peale. :))) Iseenesest arusaadavust iga lause viitamine muidugi ei ähmasta, seda ei saa väita ja ega ma ei püüagi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:38 (EEST) ::: Noh, kui soovitatakse järgnevate lausete järele sama viidet mitte panna ja mitte panna numbriviidet (mitte nimeviidet) enne kirjavahemärki, siis küllap ikka parema loetavuse huvides, nagu juba öeldud. Lihtsuse ja kasutatud allikatest parema ülevaate saamise eesmärgil muidugi ka, nii et ei jääks muljet, et on kasutatud hoopis rohkem erinevaid allikaid kui tegelikult. Teitspidi tegemisel pole minu meelest peaaegu üldse eeliseid. Nagu öeldud, täielikult üheselt mõistetavalt niikuinii viidata ei õnnestu, teisiti tegemise juures on teistpidi vääritimõistmise võimalused ning et keegi kirjutab hiljem vahele midagi, mille kohta viide puudub, see võimalus samuti ei kao. Ma ei tea, mis laadi see sõnastik oli ja mida täpselt seal peeti vajalikuks viidata, aga arvatavasti on sõnaraamatu ülesehitus üsna erinev Vikipeedia teksti ülesehitusest. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) ==Mõis küla territooriumil== Palun ära kirjuta, et mõis asus mingi küla territooriumil. Ühe mõisa alla kuulus harilikult rohkem kui üks küla ning isegi kui kuulus ainult üks, siis pole ikkagi loomulik öelda, et territoriaalses hierarhias kõrgemat järku üksus kuulub madalamat järku üksusesse. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) :olen sama mõelnud. Lauset "Küla territooriumile on jäänud X mõis" võib tõlgendada ka nii, et selle küla territooriumile on jäänud osa endisest mõisaalast, aga eks püüan selgemalt sõnastada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. mai 2015, kell 09:47 (EEST) == Ora järv == Kirjutasid, et [[Eri:Erin/4211278|põhjendus puudub]]. Vaata [[Arutelu:Orajärv|arutelu]]. Pikne 12. juuni 2015, kell 16:46 (EEST) == Bots == <div class="mw-content-ltr"> I apologize for sending this message in English. You are receiving this message because a technical change may affect a bot, gadget, or user script you have been using. The breaking change involves API calls. This change has been planned for two years. The WMF will start making this change on '''30 June 2015'''. A partial list of affected bots can be seen here: https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html This includes all bots that are using pywikibot compat. Some of these bots have already been fixed. However, if you write user scripts or operate a bot that uses the [[:mw:API|API]], then you should check your code, to make sure that it will not break. What, exactly, is breaking? The "default continuation mode" for action=query requests to api.php will be changing to be easier for new coders to use correctly. To find out whether your script or bot may be affected, then search the source code (including any frameworks or libraries) for the string "query-continue". If that is not present, then the script or bot is ''not'' affected. In a few cases, the code will be present but not used. In that case, the script or bot will continue working. This change will be part of 1.26wmf12. It will be deployed to test wikis (including mediawiki.org) on 30 June, to non-Wikipedias (such as Wiktionary) on 1 July, and to all Wikipedias on 2 July 2015. If your bot or script is receiving the warning about this upcoming change (as seen at https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages ), it's time to fix your code! * The simple solution is to simply include the "rawcontinue" parameter with your request to continue receiving the raw continuation data (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&rawcontinue=1>). No other code changes should be necessary. * Or you could update your code to use the simplified continuation documented at https://www.mediawiki.org/wiki/API:Query#Continuing_queries (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&continue=>), which is much easier for clients to implement correctly. Either of the above solutions may be tested immediately, you'll know it works because you stop seeing the warning. Do you need help with your own bot or script? Ask questions in e-mail on the [[mail:mediawiki-api|mediawiki-api]] or [[mail:wikitech-l|wikitech-l]] mailing lists. Volunteers at [[:m:Tech]] or [[:w:en:WP:Village pump (technical)]] or [[:w:en:Wikipedia:Bot owners' noticeboard]] may also be able to help you. Are you using someone else's gadgets or user scripts? Most scripts are not affected. To find out if a script you use needs to be updated, then post a note at the discussion page for the gadget or the talk page of the user who originally made the script. [[:w:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[:w:en:User talk:Whatamidoing (WMF)#top|talk]]) 17. juuni 2015, kell 22:03 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Whatamidoing_(WMF)/Sandbox&oldid=12455250". --> == Puudulikud daatumid == Miks sai ei pane kohati täpseid sünni- ja surmakuupäevi? Et Eestist kaugemate isikute puhul ei pane? – Mis mõte on siis nii poolikult teha? Ja mõttekriipsu tuleb alati kasutada aastaarvude vahel.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:25 (EEST) == Järjestamisvõti == Palun pane isikuartiklitesse järjestamisvõti! --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 12. august 2015, kell 18:15 (EEST) :jah, kindlasti. Tõlkimisvidinaga ([https://www.mediawiki.org/wiki/Content_translation]) seda automaatselt ei lisandu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2015, kell 19:02 (EEST) == Salavat Yulaev muuseum == Благодарю Вас за статью [[Fljuza Hairullina]]. Пожалуйста, напишите еще про музей Салавата Юлаева в Эстонии [[ba:Салауат Юлаев музейы Эстонияла]].Aitäh. --[[Kasutaja:Саган|Саган]] ([[Kasutaja arutelu:Саган|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:23 (EEST) :я думаю, что это ни конкретный музей, только часть музей Палдиски? Таким образом, сепаратная статья ([[Salavat Julaevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi Tubamuuseum]] ещё не надо--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:54 (EEST) ==Laevade nimede jutumärgistamisest== Laevadel on nimed, mitte pealkirjad. Eesti keeles nimed jutumärkides ei ole. Palun paranda kõigis enda tehtud laevaartiklites. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:32 (EEST) :uuemad keelekorraldajad küll nii arvavad, ent demokraatlikus keelekasutuses pole see ilmselt viga. Vist ka [[kasutaja:Ssgreporter]] arusaadavuse huvides ja vanemat traditsiooni järgides toetab jutumärgistatud varianti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:41 (EEST) :: Keelekorraldajad lubavad jutumärke panna juhtudel, mil muidu oleks tekst raskesti arusaadav. Ka Ssgreporteril on sama kaalutlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:46 (EEST) :::Lubavad. Käsitlesime teemat merekeele nõukoja koosolekul tänavu mais ja saatsime ettepaneku-otsuse EKI keelenõuandele. Vastus oli üldjoontes selline: viitega "Eesti keele käsiraamatule" mööndi, et neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. S.t nagu varemgi olen toonitanud - jutumärgid ei ole eesti keeles ära keelatud. Sageli on neid tekstis vaja laevanime eraldamiseks ja kui jutumärke justkui ei tohi kasutada, siis otsitakse neile aseainet, mis on veelgi halvem. Näiteks kasutatakse sisutuid lühendeid M/S, m/l ss või muid sääraseid, millest eesti Vikipeedia on õnneks loobunud. Praegu on laevanimede kasutus eesti Vikipeedias ühtlustatud sel viisil, et nimed on jutumärkideta ja me võime selle juurde jääda. Vajaduse korral tuleb siis nime ette lisada täiendsõna, et lause oleks selgem. Põhjalikum selgitus, miks siiski on sageli vaja mitmesugustes tekstides laevanimed jutumärkidesse panna, on leitav Veeteede Ameti kodulehelt merekeele nõukoja viimase koosoleku protokollist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:49 (EEST) ==Mida teha?== (enda lisatud: Mida teha? ehk nupukeste massprodutseerimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. september 2015, kell 13:51 (EEST)) Palun vaata [[Arutelu:Martin Tšegodajev]] ja ütle, mis Sa ise arvad, kuidas annaks olukorda muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 01:25 (EEST) :veel kuus Eestiga seotud korvpallurit on tegemata, siis on Eestiga seotud sportlased kaetud, mis kõikides maailma vikides esinevad. Mu eesmärk on algul see, et saaks kõikide vikide Eestiga seotud (uusi) artikleid efektiivselt kontrollida (interwikide kontrolliks kasutan programmi MinorTranslate'i), ja selleks tuleb esialgu kvaliteedis kaotada.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 15:51 (EEST) ::Kui asja rahulikumalt võtta (kiiret ju ei ole), siis jõuab ka kvaliteedile enam tähelepanu pöörata. ::Ma ei ole kindel, et kõik need artikleid seal teistes keeleversioonides üldse olemas peaksid olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:09 (EEST) :: Kuidas me hakkame teiste vikide artikleid kontrollima, kui me ei suuda oma viki artikleidki kontrollida? :: Teiste kasutajate arvates on niisugune kaotus kvaliteedis talumatu, ükskõik mis eesmärgiks ka poleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:31 (EEST) ::: Ei saa põhjendusest aru. Teiste vikide huvides tuleb meil kvaliteedis kaotada? Mis mõttes esialgu? Me ju oleme ometi selles ühel meelel, et entsüklopeediasse ei tohiks kirjutada artikleid, mille sisu on kontrollimata ja eksitav. See ei saa juhtuda ka kogemata, sest sellele juhitakse pidevalt tähelepanu. Rääkimata sellest, et seda sisu õieti polegi ja ta on enamasti vigasevõitu. Ja kuhu see tädi Maali jutt nüüd siis äkki jäi? Lihtsalt pealkirjade olemasolu ei saa olla eesmärk. Ja miks üldse peaks seda "Estopeediat" kirjutama mingite välismaa kahtlaste allikate põhjal, kui otseallikatest saaks õigema info. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 16:45 (EEST) ::::Me võime eeldada, et üks hetk jõuavad sealsed toimetajad ka nende artikliteni. Kui me leiame, et mõni neist sportlastest pole piisavalt tähelepanuväärne ja artiklite kvaliteet on probleemne, siis võime seda nende artiklite aruteludes välja tuua ja vältida nende artiklite siia kopeerimist. Muidu me ainult soodustame selliste toimetamist vajavate saarekeste levikut. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:50 (EEST) {{taane|4}} Näiteks ingliskeelses wikis on kasutusel märgistamine "''Stub''" märgisega, ehk vahendaks siis eesti keelde näiteks kui '''jupp'''- või '''koni'''- või '''känd'''- või '''nosu'''- või '''tüügasartikkel''', ja hakkaks märgistama (sh ka kategooriasse); enwikis hoiab see lugeja aega kokku, minu arvates. (Ehk siis, kui on olemas (ons voi?) eeskujulikud, head jms artiklid, mix siis skaala teine ots märgistamata on?)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:13 (EEST) :: No asi pole ju lühikestes artiklites. Lühike artikkel on täitsa OK, kui ta pole eksitav ega vigane ja sisaldab asja kohta kõige olulisemat. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :mina ei näe nupukestes (mis puudutavad Eesti teemat!) probleemi; neil on tendents kasvada. Kui pole nupukest, siis pole ka tendentsi kasvada. Kvaliteedist on meie vikis üsna mõttetu rääkida enne, kui lokaliseerime automaatkontrolli artikli viimaste muudatuste osas (muu hulgas ruwikis ja dewikis, nt [[:ru:Селивоново]]) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:53 (EEST) :: Palun loe läbi, millest jutt käib. Räägitakse automaatsest vorpimisest, kus on kahtlase päritoluga eksitav sisu(tus) ja vigane jutt. Kui Sa tõesti arvad, et artiklite kirjutajad ei pea kvaliteediga tegelema, siis peaksid kuskile mujale kirjutama. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :::Vene vikis ei tulda selle automaatkontrolli haldamisega hästi toime. Samuti ei näe ma selles kindlat kvaliteeditagastist. Eriti, kus meil on praegu niigi toimumas manuaalne kontroll. :::Ma olen tegelikult igati nõus sellega, et lühikestest artiklitest on kasu. Need kasvatavad liiklust siia ja suurendavad võimalust, et asi areneb. Paljude jaoks on lihtsam olemasolevat artiklit mudida, kui ise uut luua. Pikkade ja põhjalike artiklite kõrval on selgelt vaja ka katvust. Kvantiteet on arenguks oluline, kuid asi ei tohi siiski liigselt selle poole kaldu olla. Kui ajame taga ainult suurt artiklite massi, siis see muutub arengut pärssivaks. Artiklid võivad lühikesed olla, aga see pole veel põhjus, miks nende osas võiks kvaliteedis järeleandmisi teha. "Looduses peab valitsema tasakaal." Kui teed järeleandmisi teksti massis, siis ole palun seda hoolsam sisulise kvaliteedi tagamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 18:15 (EEST) Muidugi võib artikkel olla lühike. Aga info peab olema kontrollitud. Kui fakte on vähe, siis peaks ju kontrollimine lihtsam olema. Teiste vikide artiklite puhul on probleem ainult selles, et info on ajakohastamata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 20:26 (EEST) ==Pjotr Bogdanov== artikli [[Pjotr Bogdanov]] sisu on vale. --Metsavend 23. september 2015, kell 16:31 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. :no. It is too much work--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2015, kell 00:13 (EEST) == Harju rajoon, kategooria kustustamine == Kas kustutamissoov on ikka tõsine ja põhjendatud?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 11. november 2015, kell 22:35 (EET) :eemaldasin kustutamismärke ja lisasin põhjenduse: "kustutamismall eemaldatud, sest nüüd on süsteemselt neid kategooriaid loodud ja ilmselt ka vajalikud"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. november 2015, kell 11:14 (EET) == X asi Eestis vs. Eesti X asi == Heia, vaatasin et muutsid [[Jalgpall Eestis]] ära selgitusega: "ühtlustus, vaid erandjuhul kasutada keelekuju X asi Eestis", kas oleks õige ka [[Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921]] jne., ära muuta vastavalt selle keelekuju reegli põhjal või suurt vahet tegelikult pole? Ette tänades, Margus --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:29 (EET) :ma ei usu, et keelekuju "Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921" küll vale oleks, ent tuleks taotleda ühtlust, et tulevikus lihtsam oleks. Seega võiks olla [[1921. aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis]]. Vaata näiteid [[:Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:37 (EET) :spordikirjanduses esineb ka kuju nt "1921. aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlused", ent mu meelest eri spordialade puhul on see liiga lohisev ja tekib palju kokku ja lahku kirjutamise vigu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:39 (EET) ::Kas veel parem poleks mitte '''Eesti X. aasta jalgpalli meistrivõistlused''', ning sama asi karikavõistlustele '''Eesti X. aasta jalgpalli karikavõistlused'''? Selline stiil on EJL-i poolt väljastatavatel juhenditel pealkirjadeks. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 09:54 (EET) :::saab ka nii. See tuletab mulle meelde probleemi (?) Eesti endised külad vs Endised Eesti külad, kus v-o eelistada pigem konstruktsiooni Eesti endised külad. Spordi juurde. Ma vist eelistaks konstruktsiooni, kus aastaarv poleks keskel. Kumb parem Euroopa 2011. aasta meistrivõistlused või 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused? Mu meelest teine variant on parem, sest Euroopa ja meistrivõistlused moodustavad nagu ühte käiva fraasi. Samas on esimene variant selles mõttes parem, et märksõna otsimisel oleks parem kui fraas algaks sõnaga "Euroopa", ent alati saab teha ka ümbersuunamise--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 16:57 (EET) :::: Lisa konstruktsiooni lisaks spordialale veel ka järjekorranumber ja vanuseklass siis hakkab miskit veel lisaks kooruma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:18 (EET) :::::mõnede sündmuste puhul on järjekorranumber tõesti üldkasutatav, nt laulupeod. Ajas orienteerumise mõttes võiks kindlasti eelistada aastaarve. Vanuseklass lisataksegi, kui vajadus on, nt 2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused või 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused (viimane variant on vist halvem?)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:23 (EET) :::::: Järjekorranumbrit kasutatakse peaaegu et kõikide spordialade puhul (võta lahti kasvõi mõni viimastest spordi aastaraamatutest) ja ka olümpiamängud on ametlikult järjekorranumbriga. Aga võta nelja hüppemäe turnee, kuidas seal kirjutada või kasvõi Austraalia lahtised tennises kus on aastaid, millal peeti kaks turniiri ja vist on ka aastaid milla ei toimund ühtegi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:35 (EET) ::::::::kas käärid spordifanaatikute ja üldisema lugejaskonna vahel? Vikis on kasutatud (vist sa ise) keelekonstruktsiooni, kus on nii järjekorranumber kui aastaarv pealkirjas ära märgitud. Kuidas suured vikid neid on nimetanud? Keelekonstruktsioonid (v-o ka tavad) võivad olla keeleülesed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:55 (EET) :::::::::Kasutaks siis '''X. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistlused'''? Nii saab lõppu panna ka et kas Liiduklassis või A-klassis. Praegu olen mugavuse mõttes Liiduklassi ja A-klassi (teine tase) ühte artiklisse pannud. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 12:21 (EET) :::::::::: Soovitan küsida keelenõust järgi. Ise arvaks, et sedapidi kirjutades jalgpallimeistrivõistlused on üks sõna. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 16:47 (EET) :::::::::::seda keelekonstruktsiooni kasutades on üks sõna, sest on ju liik meistrivõistlusi. Nagu varem selgitatud, tekitab see konstruktsioon segadusi. Nt 2011. aasta Eesti ameerika jalgpalli meistrivõistlused vs 2011. aasta Eesti meistrivõistlused ameerika jalgpallis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 16:54 (EET) :::::::::::: Tulenevalt EKI otsustest või soovitustest siis Ameerika (jalgpall) on suure tähega. Aga võistluse nimetuse kirjutaksin mina tõenäoliselt Ameerika jalgpalli Eesti meistrivõistlused 2011. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 17:37 (EET) == Laevapere == {{tl|Mahakirjutatud|allikas=Mereviki}} '''Laevapere''' (varasemas kirjanduses ka: ''laeva meeskond'') on [[laevakapten|kapteni]] juhtimisel [[laev]]al töötavad inimesed, kes on ühtlasi sisse kirjutatud ka vastavasse nimestikku ([[munsterroll]]i)<ref name="Mereviki"/>. Laevapere koosneb kaptenist, juhtkonnast ([[tüürimees|tüürimehed]], [[laevamehaanik|mehaanikud]], [[pootsman]], varem ka [[laevaarst]], [[radist]], [[reisilaev]]al restorani juhataja), masina- ja tekimeeskonnast ([[madrus]]ed, [[motorist]]id, [[masinist]]id, [[elektrik]]ud, [[treial]]), teenindajatest (kokad, koristajad, pagarid)<ref name="Mereviki"/>. {{Viited|allikad= <ref name="Mereviki">Mereviki [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Laevapere]</ref>}} <!--[[Kategooria:Laevandus]]--> == [[Frank Christoph Schnitzler]] == Hello Dear, please start this article. Thank you very much. Susi :relation of Estonia is absent, therefore I am refusing--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 00:13 (EET) == Wikipedia is getting 15 years - WMF projects - translation of Wikidata labels and descriptions == : lang='''et''' : [http://tools.wmflabs.org/autolist/autolist1.html?lang=et&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim%5B1800%5D <nowiki>?lang=</nowiki>'''et'''<nowiki>&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim[1800]</nowiki>] – [{{fullurl:w:et:{{FULLPAGENAME}}|uselang=et}}#<span dir="ltr" LANG="et" >{{#LANGUAGE:et}}</span>] Dear Estopedist1; There will be a birthday soon: Wikipedia is getting 15 years. I want to let you know that the number of '''[[d:Wikidata:Database reports/WMF projects]]''' ^{there is also the page '''[[d:Wikidata:Database reports/Wikipedia versions|Wikipedia versions]]'''} has increased to more then 409; there are also pages from Wikibook project pages to Wikiversity and Wiktionary project pages in that list. You may be interested in adding Wikidata labels and descriptions in your language. Please follow also the discussion at '''[[d:property talk:P218]]''' and comment there. Best regards [[user:Gangleri|Gangleri]] also aka [[Kasutaja:I18n|I18n]] ([[Kasutaja arutelu:I18n|arutelu]]) 14. jaanuar 2016, kell 03:20 (EET) == Mõisaartiklid == Palun ära tee poolprodukte. Ei ole kiiret nende artiklite loomisega. Saab ju alati natuke rohkem infot koguda ja vältida igasugu lahtiste otste jätmist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET) :mõtlesin, et enamik Eesti mõisaid võiks sisse panna, siis on punaseid linke parem kontrollida. Umbes sama oli Eesti külade sissepanek--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::nupukesed on ka sel puhul tehtud, kui tegu on riigimõisa, kõrvalmõisa, poolmõisa vms sellise marginaalsema mõisaga. Nendest on üldse infot väga vähe. Kui Mõisaportaalis on eraldi mõisaartikkel, siis teen pikema artikli--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:47 (EET) Kui mingi mõisa asukohta ei tea, siis palun märgi need hiljem minu arutelulehele, ma vaatan, mis teha annab (ei saa garanteerida, et igale neist asukoha leian, aga üldiselt on mul selle otsimisega kogemusi) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 09:20 (EET) :tänan abi eest. Vaatan, mis teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::ma teen Eesti kihelkondade mallides olevad mõisad ära, siis anna sulle nimekirja, kus võib olla neid teadmata vallaga mõisaid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 00:01 (EET) :::mõisaid on veel tegemata, aga puuduva vallaga mõisad on selle loendi liikmete seas: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli mõisad]], nagu [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] soovisid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 14:47 (EET) ::::Ok, teha on palju (kolm riiki ja sealt edasi terve maailm + andesiit), aga millalgi heidan pilgu peale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 22:31 (EET) ==Käänamine== ''tänav'' alaltütlevas käändes on ''tänavalt''. --Metsavend 27. jaanuar 2016, kell 21:26 (EET) :kopeeritavasse vormelisse sattus näpukas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 21:37 (EET) ==[[Venemaa Euroopa osa]]== Su palutud tekst: ---- <nowiki>Terminiga ,,Venemaa Euroopa osa" viitas [[Venemaa Keisririik]] enda kontrollitavatele traditsionaalsetele [[Idaslaavlased|Idaslaavlaste]] territooriumitele. Tänapäeval kuulub sinna [[Valgevene]] ja enamus [[Ukraina|Ukrainast]] ([[Dnepr-ukraina|Dnepri jõe lähedus]]).<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;" contenteditable="false">&#x5B;''<span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2013)">viide puudub</span>''&#x5D;</sup> Venemaa jaguneb lääne osaks, mida peetakse [[Euroopa|Euroopaks]] ja ida osaks, mida peetakse [[Aasia|Aasiaks]]. Aasia 3,960,000 ruutkilomeetrises osas elab 77% Vene Föderatsiooni elanikest (110,000,000 inimest 143,000,000'st), kus km²kohta elab 27 inimest.<ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:6</sup><ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:10</sup> Venemaa lääne osa alla jääb 38% Euroopast. Lääne osa idapiiriks peetakse [[Uural|Uurali]] ja lõunast [[Kasahstan|Kasahstani]] piiri.</nowiki> ---- Sellise saasta kohta tahaks tahaks ainult ropendada!&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. jaanuar 2016, kell 07:10 (EET) == Arutelude "toimetamine" == Sellest on juba juttu olnud, et arutelusid ei toimetata. Sina pole pädev otsustama, mida keegi teine on tahtnud öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 01:28 (EET) :arutelude toimetamine tähendab mul vaid pealkirja lisamist teemale, arutelu sisu ma ei toimeta. Ilma pealkirjata on tekstimassiiv palju halvem, kui isegi mitte parima pealkirjata, eriti pikkade arutelude puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:08 (EET) ==Märkused== Ära pane vigaseid täpsustusmärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 02:31 (EET) :näide paluks, et saaksin konkreetset juhtumit selgitada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ==Vigane lause== Sellised laused nagu " Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a {{kas|? valda}}" ei sobi entsüklopeediasse. Kui ei viitsi süveneda, ära kirjuta. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 03:03 (EET) :nõus, et see on halb lause. Samas ka Mõisaportaalis on nii "Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis '''jääb''' kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile". Siin on vist ajavorm vale, peaks olema "jääks" või midagi analoogset, mis näitaks, et tänapäeval mõisaid nende ajaloolises tähenduses pole--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ::a mõtlesid vist üldse seda kas-malli. Ma tegin loendi selle märkusega mõisatest: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli_mõisad]]. Nt [[kasutaja:Melilac|Melilac]] lubas neid ajapikku parandada ja pole nendega ka kiiret--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:14 (EET) :::Sellist küsimärgiga roosat asja ei tohi üldse olla. Kui ei tea, siis ära kirjuta. ::: Parem oleks kirjutada näiteks "mõisa ala jääb". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:17 (EET) ==Toorikud== Tee küsimärkidega toorikuid edaspidi oma lehel. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 01:36 (EET) :tuntud ja veel elavate isikute puhul ärgitab too sünnikuupäeva lisamist. Kui ma küsimärgi olen jätnud, siis pole sünnikuupäeva veebist leidnud, ent too fakt peaks kindlasti sees olema--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) :: Kui ei tea, siis ei pea sees olema. Küsimärki ei tohi artiklisse panna. :: Kui teed elava isiku kohta artikli, siis mõtle hoolega järele, mis mulje Sa temast jätad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:05 (EET) ::: Just. Sündinud ? jätab mulle vist küll mulje, et üleüldse on kahtlane kas ta on olemas või et äkki on tegu tulnuka või zombiega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 11:44 (EET) ==[[Erki Pärnoja]]== Palutud tekst: '''Erki Pärnoja''' (sündinud 24. jaanuaril 1984) on Eesti muusik. Ta kirjutas muusika Eesti filmile "Kutsar koputab kolm korda". Ta mängib ansamblis Reverence kitarri. Ta mängis ansamblis Soul Militia kitarri. :Ma ei tea temast midagi, võib-olla on mõni tähtis asi välja jäetud, aga minu meelest võiks see nii ka olla, ainult sõnastust peaks muutma, muidu on naljakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 12:05 (EET) ==Jama tootmine== Kui iga Su näpuliigutus saab negatiivset tagasisidet, võiks korraks aja maha võtta ja järele mõelda. Kas tõesti on nii raske veidigi enne artikli tegemist uurida, infot otsida ja fakte kontrollida? Milleks Sa seda teed, kas kuskil on mingi norm maha pandud? Mis mõtet on midagi teha nii, et ise üldse selle sisu vastu huvi ei tunne. Pole normaalne, et Sinu toodangu vähegi talutavaks muutmiseks kulutavad 3–4 inimest kogu oma vikis oldud aja. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 21:08 (EET) :teen heas usus ja olen kindel, et see pole jama. Apsakaid tuleb muidugi sisse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:16 (EET) :: See pole mitte hea usk, vaid Vikipeedia diskrediteerimine. See on ületanud juba igasugused piirid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 21:43 (EET) :::näited paluks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:58 (EET) ::::: Sain roogitud kaks artiklit [[Mati Heidmets]] ja [[Villu Päärt]] ning põgusamalt kohendatud veel mõned. Algse artikli Mati Heidmetsa kohta Andres kustutas, pidades seda liiga piinlikuks. Kirjutasin algusest peale uuesti. Villu Päärti artiklist ei säilinud palju peale pealkirja, väikseks apsakaks seda päris lugeda ei saanud. ::::: Kuid kardetavasti siin noomimisest, pahandamisest ega südametunnistusele koputamisest ei aita, nii et sellele pole suurt rohkem mõtet aega ega tähemärke kulutada. Siin on teistugust abi vaja.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:04 (EET) :::: seda jama on mitmeid tuhandeid, tänasel päeva jooksul sinu tehtud artiklitest ma arvan, et ei kõlba mitte ükski. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kanbsp;sutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 22:24 (EET) :::::halb kokkulangevus on see, et [[kasutaja:Maemees]] on hoopis teine isik. Ta teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:15 (EET) ::::::"ta [Maemees] teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ehk seletad lahti: palju neid siis on, keda oled vaevanud enda heaks asju tegema?[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 19:01 (EET) : Me oleme sulle karjakesi püüdnud aastaid selgeks teha, et Sinu töö ei vasta mitte mingitele nõuetele, mida võiks ühele teatmeteosele esitada. Väga tihti ei saa Sa ka ise aru, millest Sa kirjutad. Ükski kirjastus ei laseks Sind sellise töökvaliteedi ja -meetodite juures isegi uksest sisse, mis ilmselt ongi põhjus, miks Sa siin laamendad. Mõtleval ja vastutustundlikul inimesel peaks piinlik hakkama, kui teda aastaid üritatakse õpetada ja korrale kutsuda ning kui ta näeb, et tema tegevuse tõttu lahkub enamik kaastöölisi, kes projekti on aastaid elus hoidnud ja sinna loonud sisu, mida ei ole piinlik ka ülikooli õppejõududele näidata, laiemast publikust rääkimata. Haritud ja tarka inimest iseloomustab õppimisvõime, need, kes oma vigadest ega teiste konstruktiivsest kriitikat midagi õppida ei suuda, kuuluvad enamasti mitte entsüklopedistide, vaid teatud meditsiinivaldkonna patsientide sekka. Kas tõesti peab räigeks oma väljendusviisis muutuma ja Sinu tekitatud prahti lihtsalt süstemaatiliselt kustutama hakkama, et Sulle kohale jõuaks, et senise tööstiiliga jätkamine on Vikipeedia häbistamine ja naeruvääristamine?! -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:40 (EET) ::Ei, oma väljendusviisis ei pea räigeks muutuma. Aga kindlasti elavate ühiskonnategelaste kirjutamisel olen hoolsam. Aga noh, eks meist igaüks peab treenima oma rumaluse väljakannatamist, nagu [[Enn Kasak]] ütles--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 10:43 (EET) ::: Sina ja hoolsam. Välja küll ei paista. Täna tegid artikli [[Erich Kaup]], inimene on 8 aastat surnud, aga sul on ükskõik jne. Hakka ükskord ometi andmeid kontrollima. Ma kahtlustan, et kümned Vikipeedia kasutajad on tõsiselt tüdinud sinu rumalusest. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:46 (EET) ::::kõikide andmete kontrollimise kohustust mul küll pole. Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 20:50 (EET) :::::: No vaata jah, aga kontrollimata andmed ei kõlba Vikipeediasse. Sellest me ju räägimegi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. veebruar 2016, kell 21:02 (EET) ::::: Kui sa asja südamega teeksid, siis sa kontrolliksid. Sina aga tegeled tükitööga, mis on sõna otseses mõttes puudulik. Entsüklopeediat ei saa niimoodi teha, sest sellega annad sa löögi entsüklopeedia usaldusväärsusele, enda usaldusväärsusele toimetajana oled sa ilmselt juba suure põntsu andnud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:57 (EET) :Jääb muidugi arusaamatuks, kui ma enamiku arvates diskrediteerin Vikipeediat ja peletan kaastöölisi eemale (selle tegelik põhjus on küll minu arvates see, et kaastööline palka ei saa), siis miks kogukond ei korralda hääletust ja mind ära ei blokeeri?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:14 (EET) :: Milles küsimus, korraldame, hääletuse, eelöeldu peaks vist olema nõusolek kandideerimiseks ("vist"&nbsp;— miks ei kirjuta sa seda pea iga oma artikli algusesse, ja miks ei kirjuta sa, nt, pilve, selle asemel et teisi "pilve" kirjutada);<br />ehk siis, ülalt loen mina välja, et kas hakkame palka maksma, või, korraldame hääletuse, kas nõustuda eelesitatud blokeerimisettepanekuga; mis minusse puutub: nõus (ei meenu ühtegi art-t, mis ei vajaks parandusi, ja kui mina ei vaata, teised ei vaata, siis ongi l6peks yits risuhunnik?, mille saaks ehk teisaldada alamkatatloogi "prügitootja prügikast").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:40 (EET) :: Samas, egas nii kuri ka olla ei saa; saab aga teha nii, et iga artikkel, mille teed, maandub autumaatselt mingisse teise alalmkataloogi, mida siis saad jõudumööda täiendada... {{värvi|hall|alul leebe(lt)...}}[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:45 (EET) :: Samas, veelkord üle lugedes su poolt ülal kirja pandut: kas soovid endale mingit palgamaksmist saavutada, et eemale hoiaksid? Nagu palgaläbirääkimiste puhul ikka (maep täpselt tea, kuulnud olen), kas peaksime sulle maksma iga kirjutamata jäänud tähe, sõna, lause või artikli eest?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:49 (EET) :: Minulgi käis see mõte millalgi peast läbi, et kuna (aastatepikkusest!) kriitikast pole kasu olnud, siis äkki tulekski blokeerida. See on vist tõesti ainuke võimalus, kuidas kogu sellele "kammajaale" punkt panna. Artiklite parandamist/korrastamist muidugi teistele jätkub. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 5. veebruar 2016, kell 19:07 (EET) Mõtle selle peale, milleks Sa kirjutad. Kas selleks, et pakkuda lugejale usaldatavat infot või selleks et iga pealkirja alla oleks midagi kirjutatud, ükskõik mida, mis ette juhtub. Kui kirjutad elulooartiklit vana allika järgi, siis on elementaarne uurida, kas info ei ole mitte vananenud, muidu saab lugeja petta. Ja ei tohi teha nii, et oluline info pole sees ja on mingid ebaolulised seigad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:35 (EET) :Enesekordusena tsiteerin: "ta [Maemees] '''teeb mu heaks asju''', aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ja mõtisklen, edasi...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:05 (EET) :::palgaargumendiga tahtsin öelda, et see on ilmselt peamine põhjus, miks head toimetajad/kirjutajad Vikipeediasse ei kipu/siin kaua ei püsi. Kapitalismi oludes see ongi väga raske ja vaid vähesed saavad sellist luksust lubada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:56 (EET) :: Selles "luksuse" jutus võib küll olla tõtt, ent see ei õigusta kuidagi madalakvaliteedilist tööd - artikleid, mis lugejaid eksitavad või elulooartiklis kajastatud isikut ebaõiglaselt alandavad. Parem vähem, aga hästi. Või vähemalt rahuldavalt. Keegi ei patsuta siin pelgalt tähemärkide arvu eest õlale.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:40 (EET) ::: Jah, just, need on head kriteeriumid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 00:48 (EET) Tsiteerin: ''"Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin"''. Keegi ei käsitle Sind administraatorina – ebakvaliteetset tööd ei õigusta mittemiski, ka mitte see, et Sa pole admin. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 6. veebruar 2016, kell 12:06 (EET) ==[[Jüri Talu]]== Sa näed, et lingid suunavad teisele inimesele, isegi mainid seda, siis ole hea ja tee need lingid korda. Palun austa ka teiste vikipedistide tööd ja ära tee seda neile juurde. Sa ju näed ja saad aru kuidas viki töötab, milles siis probleem. --Mona 4. veebruar 2016, kell 23:24 (EET) :Tark ei torma :) Vastasin tollesse arutellu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 00:12 (EET) :: Kuhu sul siis nii kiire nende vigaste artiklite üleslaadimisega on ???? --Mona 5. veebruar 2016, kell 19:05 (EET) :::plaan on ära teha kategooria "Eesti" sisse jäävad puuduolevad artiklid, millel on üle 5 lingi. Kiirustamine on vist suhteline asi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:31 (EET) ::::: Et siis näiteks 5 "artiklit" minutis on suhteliselt aeglane? Vaatan praegu vanu artikleid ja 6 tk minutis vist tõesti pole veel olnud. Nende koristamisega jätkub siin rahulikku ja aeglast tööd aastateks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:03 (EET) :::: Aaa, ja siis teed artiklid stiilis, et XXX on ajakirjanik, aga võibolla hoopis kujundada, et täpselt ei teagi, samas võib ka üks ja sama isik olla, infot vähe jne (NT [[Arutelu:Aigi Viira]]). No ei ole normaalne. Me püüame ju siin ikka entsüklopeediat arendada. Minu arvates tegeled sa selge vandalismiga ja sind tuleks blokeerida. --Mona 6. veebruar 2016, kell 12:28 (EET) ::::: Jah, nõus, selline tegevus on vandalism. Mis puutub blokeerimisse, siis võib-olla tuleks korraldada hääletus ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Estopedist1&diff=4365404&oldid=4365295 see postitus peaks olema tema poolt nõusolek]). Ütlen ette ära, et olen blokeerimise poolt. Teistel on lõppude lõpuks muudki teha kui ainult tema prahti koristada. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 7. veebruar 2016, kell 11:26 (EET) ::::::ok, ok. Ma ei hakka oma surmamõistmist siin pealt vaatama ja kaasust tekitama. Tõmban ise leebet. Kui mõni mu tehtud artikkel tahetakse kustutada, siis palun teisaldada mu kasutaja nimeruumi. Good luck!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. veebruar 2016, kell 11:34 (EET) :::::::test lõpetatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. veebruar 2016, kell 19:44 (EET) :::::::: Kurb küll. Nii hea ja rahulik oli viis päeva siin. Tuli lausa tööisu tagasi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 15:56 (EET) :::::::::eks mulgi tuli tööisu tagasi. Eks püüan rohkem, et teiste tööisu ei kaoks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 16:02 (EET) Einoh. Mina oma 5. veebruaril 2016 kell 19:05 kirjutatud küsimuse küll ei kirjutanud pealkirja BLOKEERIMISED alla. Kustutan selle ebatäpsuse. Küsimus oli ikka Jüri Talu artikli kohta. --Mona 14. veebruar 2016, kell 18:36 (EET) ==Järjejutu järg== Kui Sa linke korda ei tee, jäta parem [[Karl Kask|sellised]] täpsustusleheküljed tegemata. Meenutan, et teised ei ole koristajad. Parem olgu artiklites punased lingid kui eksitavad sinised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. veebruar 2016, kell 05:54 (EET) Järgmine osa. Vaata, kui inimene kirjutab midagi ja paneb selle alla oma allkirja, käib see allkiri TÄPSELT AINULT selle jutu kohta, mis tema kirjutas. Kui Sina selle vahele või kohale midagi muud kirjutad, on see võltsimine. Nii ei saa keegi enam kindel olla, et tema jutu vahele ei kirjutata midagi, mis laseb tal näiteks paista idioodina. Ka pealkirjaga saab lasta sõnumit hoopis teises valguses paista. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 01:32 (EET) :pole nõus. Enwikis (https://en.wikipedia.org/wiki/Discussion_page) on nii ("Section headings: Because threads are shared by multiple editors (regardless how many have posted so far), no one, including the original poster, "owns" a talk page discussion or its heading. It is generally acceptable to change headings when a better header is appropriate, e.g., one more descriptive of the content of the discussion or the issue discussed, less one-sided, more appropriate for accessibility reasons, etc. To avoid disputes, it is best to discuss a heading change with the editor who started the thread, if possible, when a change is likely to be controversial.")--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) ::Minu arvates võib pealkirju arutelulehele ülevaatlikkuse huvides lisada küll kes iganes. Muidugi ei tohiks need olla teema suhtes eksitavad. Kuhu ja milliseid Estopedist paneb, ma ei ole jälginud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 6. veebruar 2016, kell 16:03 (EET) ::: Mina olen jälginud. Ja neist see jutt ka juba eelmine kord alguse saigi. Seda saab siis teha ainult arukas inimene, keda usaldatakse ja kes saab aru, millest arutelus jutt käib. Eelmine kord algatas selle teema vist Pikne ja tookord oli just nimelt näiteid, kus Estopedist oli jutust vastupidi aru saanud. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:01 (EET) Palun vaata [[Arutelu:Aidu vald]]. Teised ei ole Sinu koristajad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. veebruar 2016, kell 18:02 (EET) Järje järg. Kui on nii kiire, et isegi läbi ei jõua lugeda, siis pane parem kõigile "artiklitele" kohe toimetusmärkus juurde. Teised ei ole Sinu koristajad, kuidas Sa ometi aru ei saa. Need vead on siin järjest ka uute artiklite resümeedes näha. Entsüklopeediaartikleid ei tehta ühe minutiga. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. märts 2016, kell 01:45 (EET) :millistest vigadest sa räägid? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 10:40 (EET) :: Epp peab vist silmas neid artikleid, kus oli omastavas "mõisa" asemel "mõis". Ma parandasin mitu tükki ära, võib-olla mõni veel jäi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 16:17 (EET) == Veel veeldetuletuseks == Mingi kaks aastat tagasi lubasid sa oma tehtud vigased ref-märgendid kuupäevaartiklites ära parandada, siiani pole sa seda teinud. Oleks nagu aeg &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. veebruar 2016, kell 14:00 (EET) :õige märkus. Tollal eeldasin, et saan selliste asjade jaoks bot-konto luua, ent too keelati mul ära. Ja üldiselt ma püüan Viimaseid muudatusi mitte risustada, sest neid ei suudeta praegugi enam täies mahus jälgida. Vaatan, mis sellega teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 14:20 (EET) ==Aastaarvude vahel mõttekriips== Aastaarvude vahel tuleb kasutada mõttekriipsu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:46 (EET) :tean. Arvutiga on see lihtsalt tülikas ja mõnikord ununeb ka skriptiga automaakontroll ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:51 (EET) ::Alt0150 – pole ju raske meelde jätta, seda läheb ju sageli vaja. Väga mugav. Prooviǃ --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 25. märts 2016, kell 14:39 (EET) == Eesti sport vs Sport Eestis == (üle toodud siit: [[Kasutaja arutelu:Ahsoous]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. aprill 2016, kell 09:13 (EEST)) Kuskil arutelus sai seda sõnamängu juba mängitud. Üks argument "Eesti sport" kasuks on veel see, et siis saab süsteemselt nimetada kategooriad, nagu "Eesti spordi mallid" (vs Sport Eestis mallid?), Eesti transpordi mallid (vs Transport Eestis mallid?) jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2016, kell 18:31 (EEST) : {{ping|Estopedist1}} Vaata, kuidas nüüd öelda, aga Eesti sport ja sport Eestis ei ole mitte päris üks ühele sünonüümid, ahk siis ma kipun arvama, et tegelikult on neid mõlemaid vaja. Näiteks Eestis peetud maailmameistrivõistlused, kus ei osale mitte ühtegi eestlast ei klassifitseeru kuidagi esimesse, küll aga teise kategooriasse. Väliseesti sportlased, kes pole mitte kunagi Eestit esindanud ja Eestis võistelnud klassifitseerud aga esimesse, küll aga mitte teise jne. : Teine asi puudutab spordialasid ja mitte sporti üldiselt. Ma küll ei tea ühtegi spordiala, mille nimetuses oleks sees Eesti, kuid on näiteks Kuuba pesapall, Türgi maadlus, Austraalia jalgpall vm. Kuidagi nagu imelik oleks kategooria nimi Kuuba Kuuba pesapall või Uus-Meremaa Austraalia jalgpall. : Sport spordiks aga minnes näiteks kultuuri poole üldisemalt. Näiteks ESTO-päevad /ja eriti nende raames peetud üksiküritus/ saab olla vist mingi eesti kultuuri osa ja ka näiteks kultuur Kanadas, aga mitte Kanada kultuur. : Aga nüüd su küsitud mallide kategooriad: ka nende puhul tuleb siiski kontekstist lähtuda. Üldiselt vist tõesti Eesti spordi mallid, aga mingite asjade puhul tuleb kindlasti ette ka vastupidist olukorda (see ei pea olema sport ja ka mitte Eesti). Samuti on väga võimalik, et kategooria nimi jääb mõlemat pidi väga imelik ja siis tuleb kategooria nimetuses hoopiski sõna 'mallid' esimeseks tõsta või siis üleüldse pikemalt kirjutada. Aga kõike seda tuleb vaadata igal konkreetsel juhul eraldi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. aprill 2016, kell 15:32 (EEST) ::Nt Kuuba puhul võikski siis teha erandi "Kuuba pesapall Kuubas". Aga eks ootame uut verd selle arutelu jätkamiseks tulevikus :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 18:21 (EEST) == Mitmekordsed ümbersuunamised == Ära tee mitmekordseid ümbersuunamisi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:52 (EEST) :bot parandab need automaatselt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:53 (EEST) :: Jah, aga võib ka ise juba vältida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:55 (EEST) == Viited == == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Viidete üksiksõnade linkimine == Minu meelest on õigustatud viidetes üksiksõnade linkimine, kui on nt tegemist nimega. See aitab kaasa Vikipeedia sidususele. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:55 (EEST) :kui nõnda kokku leppida, siis küll. Kui seda aga lubada, muutub bibliokirjete linkimine suvaliseks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:57 (EEST) ::Mu meelest ei ole see keelatud olnud.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 12:05 (EEST) == "Läbipaistmatud lingid" == Jah, ma arvan, et me võiksime kirjanduse loetelus (konkreetselt siis nt Loomingu Raamatukogu köidete puhul) järgida originaali kirjaviisi/nimekujusid. Mis nendes "läbipaistmatutes linkides" nii paha on?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 12:32 (EEST) :läbipaistmatute linkide puhul on mh halb see, et eriti kui need on punased, siis alati hiirega liigud sinna peale ja kontrollid, et kas on link on vigane. Liikudes lingi peale, aga avastad, et link on tegelikult ok--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 13:13 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Vanus == Kui millegi vanust hinnati kaks kümnendit tagasi, siis võiks seda vastavalt märkida. Muidu eksitab see lugejat. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%A4du_kuusk&type=revision&diff=4461642&oldid=4461629 Näide] :kindlasti võiks. Suur probleem on see siis, kui väide on viitamata. Kui väide on viidatud, siis korrektne on niikuinii allika järgi fakti kontrollida. Etwikis on veel muidugi see viga, et viimaseid muudatusi ei automaatkontrollita ja seetõttu võib ilusti viidatuid väiteid mõni vandaal kahjustada (nt eemaldab viite)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 01:48 (EEST) ::Kui esitatud väide ei ole õigesti mõistetav ilma fakti allikat kontrollimata on refereerimine täielikult ebaõnnestunud. Näiteks antud juhul on sisuliselt 120 vs 140. On ikka erinevus küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. august 2016, kell 03:03 (EEST) P.S: Soovitan osa arutelulehest arhiveerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. august 2016, kell 19:37 (EEST) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 12:26 (EEST) == Chasper Kazparovich and The Deltahead == {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | '''Chasper Kazparovich and The Deltahead''' on aastal [[2006]] [[Pärnu]]s loodud punkansambel, mis kandis kuni detsembrini 2006 samaaegselt nimesid '''tRakatS''' ja '''Tom and The PUNX''', '''Fu*k Revolvers''', pärast seda aga nime '''Deltähead'''. Alates augustist 2007, kannab bänd ametlikult nime '''Chasper Kazparovich and The Deltahead'''. <nowiki>===Püsiliikmed===</nowiki> *[[Chasper Kazparovich]] - bänd, juhtmevaba elektrikitarr, šõu *[[Thomatheus Buck]] - bass, vokaal *[[Danila Brutaloff]] - kitarr, trummid *[[Albert Marginal]] - kitarr, vokaal, kontseptsioon *[[Ivan Belkasson]] - trummid <nowiki>===Kaasliikmed===</nowiki> *[[Matt Samuel Berlioz]] - produktsioon, efektid, masterdus,taustvokaal, trummid (stuudios), cowbell, taustvokaal (live) <nowiki>===Endised Liikmed===</nowiki> *Adoline Wunck - bokaal *Elis Elbing - vokaal *Lance Belli - vokaal *Pete Green - trummid *Dave Wood - trummid *Way (to) Go Dalz - kitarr *L.E.F.K.A. - cowbell *Tipp - cowbell *Sarah Spanks - cowbell *[[Erich Schmidt]] - trummid *Ena Kõrv - vokaal, [[cowbell]] <nowiki>===Ajalugu===</nowiki> *Bänd salvestab '''Studio69''' stuudios alates 2007. aasta augustist plaati, mis kõigi eelduste kohaselt saab kandma nime '''"Kingi [[Rivo Kingi]]le üks ilus päev"'''. Esikplaadilt on ilmunud kaks singlit: '''"[[Rivo Kingi]] hoiab Teie nibud pringid"''' ja '''"Minu tädi on [[Tiiu Silves]]"'''. <nowiki>===Liikumine===</nowiki> Deltaheadi nime all tegutseb ka omamoodi liikumine, mille osadeks on: {{lisa viide}} *[[Chasper Kazparovich]] Pictures - filmistuudio. *[[Albert Marginal]] Designs - T-särkide disainimine ja tootmine. *Deltaheadi kunstiosakond - peamiselt [[stencil]] kunsti levitamine, kuid esineb ka teisi praktikaid. *liikumine "Staaritsemise vastu" - muusikuid ja muusikalisi kollektiive ühendav liikumine. *Adoline Wunck - fotokunst. *S6rmkybar Designs - Albert Marginali ja Matt Samuel Berliozi disaini tsunft. *[[Haute couture]] by Sarah Spanks - rõivaste disain ja tootmine. *Punklammutus O/I (Osavad Inimesed) - koristamise-, lammutamise- ja kolimisteenus. *Studio 69 - [[Matt Samuel Berlioz]]i heli salvestamise stuudio *[[Chasper Kazparovich]] and The Deltahead - bänd * Volleyball Club Deltahead and Urods - amatöör võrkpalli võistkond <nowiki>===Välislingid===</nowiki> *[http://sammal.papera.ee/tiiu/delt%e4head%20-%20minu%20t%e4di%20on%20tiiu%20silves.mp3 Minu tädi on Tiiu Silves] (mp3) *[http://sammal.papera.ee/rivo/rivo.mp3 Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid] (mp3) * http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=4046 - Chasper Kazparovich and The Deltahead Eesti Ansamblite Andmebaasis * http://www.purevolume.com/chasperkazparovichandthedeltahead - bändi lehekülg Purevolume lehel. *http://www.parnupostimees.ee/021107/elu/10079641.php - artikkel bändist Pärnu Postimehes (02. november 2007.a.). *http://sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=73009#form - artikkel SL Õhtulehes (02. november 2007.a.) |} ==Valdade lingid== Ära paranda valdade linke, tee lihtsalt ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:05 (EEST) :mu meelest on nende ümbersuunamiste tegemine halb, sest need on desorienteerivad. Eksisteerib ju vaid üks vald, ent ümbersuunamine näitab, et neid on mitu. Ma pole küll ka vastu neid ümbersuunamisi tegemast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:07 (EEST) ::erandjuhtumina (?) olen ma analoogset ümbersuunamist teinud tänavate puhul, mis pole Tallinna tänav. Nt kui Tartu tänavale X on märksõna reserveeritud, siis mõnikord olen teinud ümbersuunamise märksõnale X tänav (Tartu). Selle põhjus on see, et X tänavanime on Eestis mitu ja enamasti on see X ka Tallinnas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 10:26 (EEST) :::Mu meelest ei ole massiline ümbersuunamiste tekitamine ("süsteemsuse huvides") ka hea, kui neid tegelikult tingimata vaja ei ole. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. august 2016, kell 11:23 (EEST) ::::üldiselt nõus, ent nt tänavate puhul on linkimine lihtsam Tallinna prioriteeti silmas pidades. Valdade puhul [[kasutaja:Andres|Andres]] soovitas teha ümbersuunamised. Ma ise ei näe valdade puhul mõtet, ent kuna neid linke on massiliselt tehtud, siis v-o on vajalik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:29 (EEST) Ma seda ei mõelnud, et peaks uusi ümbersuunamisi tegema, lihtsalt need lingid, mis juba on, tuleks ümbersuunamisteks teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:55 (EEST) ==Ajalooliste toponüümide saksakeelne täiend== Kas ei peaks saksakeelsetel nimedel olema täiend, nagu eestikeelsetel on? {{allkirjata|193.40.110.5|12. august 2016}} :need võib lisada, nt Geimeinde Owerlack ([[Patküla vald]]). Mõisate puhul on see ilmselt keerulisem, sest vist võib olla nii Hof, Gut ja v-o veel midagi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 15:31 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Estopedist1, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.133|217.66.158.133]] 13. august 2016, kell 10:48 (EEST) == Eesti kohanimeraamat == Eesti kohanimeraamatule viitamiseks on [[mall:EKNR]]. --Metsavend 1. september 2016, kell 16:05 (EEST) == Väike nõid == Väike nõid väike nõid see on raamat lasteraamat selle on kirjutanud ma soovitan seda kindlasti lastel lugeda aga nüüd vaatame mis edasi saab väikee nõid väike nõid oli kõigist teistest nõidadest väiksem ja noorem ta oli vaid 127 aastane . meile võib see tunduda väga vana aga nende jaoks oli see nagu alles sündinud teistele nõidadele ei meeldinud väike nõid kuna ta tegi aleti teistele oma võlumisega head , teised nõiad olid kurjad ja tigedad . ühel päeval kutsuti kõik nõiad kokku ja tehti nõidade tantsuõhtu loomu likkult et kõik tahtsid sinna minna väike nõid isegi tahtis ja ta läks kõik pidid näitama mida ta oskab ja väike nõid näitas see oli küll lõbus mis ta näitas aga siis kui üks halp nõid hakkas rääkima kuidas ta on kogu aeg teistele head teinud võeti tal luud ära ja saadeti minema jala , väike nõid oli õnnetu ta küll tahtis hea nõid olla . ==Artiklite algus== Palun väldi artiklite alguses "oli -nud"-konstruktsiooni. See on keeleliselt halb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:40 (EEST) :ma ei näe põhjust selle vältimiseks, sest ka nt EKSSis on mitmeid näitelauseid sellega. Asendusfraas nt "oli tegev, oli mängiv, oli laulev jne" on mu meelest naljakas. Aga keeleliselt ainuõige?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:47 (EEST) :: Neid on ju ümber tehtud. Kesksõna pole üldse tarvis kasutada. :: Too mulle mõni näide EKSS-is~t. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:52 (EEST) :::Selle "oli -nud"-konstruktsiooni kohta võiks küsida Keelenõust. EKSSi näiteid: *Ta oli kogu rahataskus leiduva raha maha mänginud. *Kord varem oli Sergejev ise mulle seda kaebamisi öelnud. *Teadis karvapealt, kes mida oli öelnud. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 14:56 (EEST) :::: Need on ju hoopis teistmoodi kasutatud. Siin on [[enneminevik]], Sinu näidetus on ''oli'' ja täiendina kasutatud [[mineviku kesksõna]]. :::: Küsi siis Keelenõust, aga esita näitena oma koostatud laused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 15:04 (EEST) :::::Sain Keelenõust vastuse. {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | Küsisin: <code>Akadeemilistes kirjutistes on siin-seal "oli + -nud"-vormiga lauseid: nt "X postijaam oli Võrumaal asunud postijaam". Kas see on keeleliselt vigane? Kui on vigane, siis miks? Keelekõlalt tundub see väga loomulikuna.</code> :Vastati ([[Tuuli Rehemaa]]): Keeleviga siin pole, küll aga on lause kordusega koormatud ja lohisev. Mineviku kesksõna fraasi "Võrumaal asunud postijaam" võiks korduse vältimiseks vormistada kõrvallausena: X oli postijaam, mis asus Võrumaal. Sama info annaks edasi ka lause: X postijaam asus Võrumaal. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) |} ::::::eks ma püüan siis seda vältida. Nt Varbuse postijaam oli postijaam X kohas. Teine variant (s.o X postijaam asus Võrumaal) etwikis ei sobi, sest me ei saa linkida terminit (s.o postijaam)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) ::::::: Saame põhimõtteliselt linkida küll, kuigi seda ei peeta heaks tooniks. Ma ei ole kindel, et me saaksime kirjutada "Varbuse oli postijaam". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. september 2016, kell 23:57 (EEST) ::::::::täpselt nii. Analoogne on nt isikuartikli esimene fraas ''X von Sass'', kus ma olen "hälbivalt" linkinud suguvõsa nime ''von Sass'', ent mulle tundub see suguvõsade juures hea lahendus. Fraas ''Varbuse on postijaam'' on vist juba sisuliselt väär. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. september 2016, kell 00:03 (EEST) ::::::::: Võib-olla see viimane ei ole sisuliselt väär. Arusaamine oleneb kontekstist, aga selguse huvides tuleks märksõna ikkagi välja kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. september 2016, kell 11:30 (EEST) == Pilt artiklisse == Kui pilt on olemas, siis ära jäta seda artiklis kasutamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 20:46 (EEST) :"Ma ei tee väljagi sellest".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:38 (EEST) ::Aitäh.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:49 (EEST) ==4 Non Blondes album== Ma kirjutan sulle praegu meelega siia. [[4 Non Blondes]] andis välja ka albumi "Hello Mr. President". Aga OK, see on kontsertalbum, kuid su lause on sisult ikkagi vigane. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. november 2016, kell 10:01 (EET) :parandasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. november 2016, kell 18:02 (EET) == Kapsta mõis vs Englārte mõis == [[Kapsta mõis]] vs [[Englārte mõis]] ? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 7. detsember 2016, kell 23:00 (EET) :õige märkus. Tuleb otsida allikaid. Alustasin arutelu siin: [[Arutelu:Englārte mõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. detsember 2016, kell 00:23 (EET) == Tänapäevane haldusjaotus == Sul on kubermangude artiklites öeldud, et tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad nende alad Venemaa koosseisu. See ei ole õige, sest Venemaa koosseisu ei saa midagi kuuluda haldusjaotuse järgi. Palun paranda, nii nagu ma parandasin artiklis [[Stavropoli kubermang]]. Sellest aga oleks paslik rääkida küll, kuidas kubermangu territoorium suhestub praeguste haldusüksustega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 18:16 (EET) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2016, kell 15:45 (EET) == Kustutatud kraam == '''Grand City Pelgu Kings''' oli Põhja-Tallina räppi grupp kuhu kuulusid: [[Metsakutsu]], Wild Disease, Ice. '''Paingreed''' on [[Pärnu]]s [[2003]] - [[2006]] tegutsenud [[screamo]] ansambel. Bändi liider oli [[Rivo Kingi]] ja selles lõid kaasa teiste hulgas ka [[Joosep Järvesaar]] ja [[Rauno Kutti]], keda teatakse pigem ansambli [[Bedwetters]] liikmetena. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 13. jaanuar 2017, kell 15:59 (EET) :tänu! Kasutasin infot, sest eeldan, et need on ikkagi tähelepanuväärsed ansamblid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2017, kell 00:02 (EET) :: Kahtlen. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2017, kell 00:57 (EET) ==Dibosvits== Tervist. Kas selgitaksite, miks teie ja teised kasutajad pidevalt kustutavad minu lehekülge [[Dibosvits]] ja ei anna mulle õigust seda lehekülge luua? {{allkirjata|88.196.34.193|20.01.2017}} :arutelut jätkasin siin: [[Kasutaja arutelu:Tuudur]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. jaanuar 2017, kell 23:04 (EET) ==Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad== Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad käivad samuti püstkirjas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET) :vist tõesti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. jaanuar 2017, kell 13:52 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET) == Suomalaiset ja eestiläiset järvet? == Hei! (huomasin, että kirjoitat järvistä ja osaat myös hieman suomea) Kirjoittelen pääasiassa fi-wikiä ja ajattelin tiedustella halukkuutta yhteistyöhön. Olen tehnyt yli tuhat suomalaista järveä ja kirjoittanut ne käsin. Viimeaikoina olen hyödyntänyt Excel-taulukoita ja se kirjoitaakin Suomen ympäristökeskuksen tiedoista artikkeliin 1700 metrin aloitustekstin, jota kirjoittelen sitten lisää. Nyt kun olen ottamassa (lupahakemus käynnissä) käyttöön AWB-botin, voin tehdä hyvinvalmistellusta taulukoista useita järviä kerrallaan. Olen miettinyt sitä, että kielihän ei ole botin käytössä ongelma, koska siinä teksti kirjoitetaan ennakkoon tiettyyn muotoon ja järven tietosisältö tulee taulukosta. Kun saa aikaiseksi bottiajon, joka tyydyttää suomalaisia, kiinnostaisiko se myös eestiläisiä. Sama bottiajo, mutta eestinkielinen, voidaan ajaa myös et-wikiin. Toinen huomio liittyy eestiläisten järvien pieneen määrään fi-wikissä (5 järveä ja 8 jokea, hah hah). Onko et-wikissä kellään käytössään aineistoa, jolla esstin järvet saisi ajettua fi-wikiin? Mikäli olet kiireinen, mutta tiedät, kelle tällaisen pyynnön voisi ohjata edelleen, olisitko ystävällinen ja tekisit niin. Olen kuitenkin halukas tekemään yhteistyötä juuri sinun kanssasi.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 29. jaanuar 2017, kell 22:05 (EET) :I can only read Finnish but not to write in Finnish. Bots are valuable tools but I am quite rookie with them. Best online ressources for the lakes of Estonia are as followed: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPmxa9vw9VjIwM7rUFWbq7EJwR4wzFBY (just an example) and pdf-document (originally a book): http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf. I am quite sure that bot can grab the information from there and then it is possible to creat bot's articles. By the way, etwiki have [[Eesti järvede loend]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 16:06 (EET) Funny how you claim to know all these languages. :Well, its not so "funny". Im born in Sweden, so germany goes when readed and listened, estonian is a brother language, so its easier to read than write. I can't speak estonian, but I do understand little, if speaker does not hurry too much.. ;-) I have read much historian and archaeological texts in estonian. So, the order I used was the same as how well my skills are. Thanks for that file and the link to the goverment site of wather supplies. I have a feeling, that I am going to learn lots of new words in estonian limnological glossary... XXX You mentioned bots as a robust working tool. Thats correct, when I collect data to a prloject, I put the data in Excel files. Excel in nice cause I can prosess language in it and make sentences, whitch has a full meaning and include links to fiwiki terms. A poor preparation make readers only angry, when there is no information given. So, when the facts are right, can we write it whth a bot, but after math is to visit every article and write more text in it. If there is no man made touch in it, the bot is only for the competition between different languages to whom has the biggest wikipedia..! --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 18:36 (EET) :: :) I personally think that there are no need to create for example articles of lakes of Estonia (or villages, or rivers etc) in other Wikipedias (like French, Spanish, Japanese, Volapük). Except bigger/longer ones or some other specific ones. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 23:32 (EET) :: I agree, but except for those lakes, that are either big, exceptional fishy, important for drainage systen, water resevoair or known (Tallinn). The rast of the lakes are worth mentioned when discussed in some other matter. I did calculated, that in et-wiki there are already about 930 lakes or ponds. What I have in mind, is to write of those lakes, that are important to finns in matter of tourism, fishing and enjoying of nature and science. It can be counted in few houndred. The list I copied from the site [[Eesti järvede loend]] included over 2400 lakes, but that is too much for me. The next generation will write them all, I think ;-). It will take some time now to collect the data I need for those lakes I will choose for the project. I will need certainly a lots of help, but I will "give" some help back in some way. I have resources on issues pending on finnish subjects where I can help with. For example I can give hints how make Kansalaisen karttapaikka work in et-wiki like this <nowiki>{{Kansalaisen karttapaikka|Paattakaisjärvi, Lempäälä|61.34656|23.87254|mittakaava=8000|viitattu=27.1.2017}}</nowiki>. I dont need to be high profiled on this, but if you know somebody, who are interested in geography subjects, I could ask for help and work with them.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 15:47 (EET) == Kysymyksiä eestiläisistä järvistä == Thanks again for the file of Estonian lakes. It has been very useful and my time has gone with loading it to Excel-tables. The loading is mostly done, but I have issues with hyrdrological terms in sissejuhatus text. At the end of each table there are list of rivers (vooluveekogudega) attach with the lake. I'm afraid I lost the logic of the accurace meanings of those attributes (letter in front of each river). Could you please write briefly down, what are the explanations of each letter? a: l: s: v: Then there is the diffrences between paisjärv and tehisjärv. I think paisjärv has to have a dam (pais) and tehisjärv is the rest of artificial lakes. When paisjärv has been made by damming water on enviroments natural ground, tehisjärv has been made by example digging a hole in the ground. Have I right? I already thanks for your anwers, and ask the last question: do you have a template (Mall:) for finnish [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]] (like [[:fi:Malline:Kansalaisen karttapaikka]])? --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 4. veebruar 2017, kell 09:46 (EET) :a = '''a'''sukohajõgi for the paisjärv, in other words: the river of which the paisjärv is feeding for (gets its water) :l = '''l'''äbivool (river which ends to lake but also continues from the lake (flowing through the lake)) :s = '''s'''issevool (the river which ends to the lake) :v = '''v'''äljavool (the river which starts from the lake) Yes paisjärv has to have a dam. Tehisjärv is any artificial lake, includes paisjärv. Never seen in Estonian Wikipedia the template related to [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]]. One my question also: using the Excel is interesting. Could you send me (to my e-mail) any xls-file so I can see the structure? If it is a secret then let it be.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2017, kell 11:04 (EET) ::I did understand that "paisjärv 's väljävool = asukohajõgi" ? I had some doubt about that, but now I am happy, course I change make excel-file data to meaningsful texts. I have studied "alkalitroofne, ..." for text of water quality and read brefly about "Veepoliitika Raamdirektiivi" and its classification. Then I did write [[:fi:Viron järvet]], [[:fi:Alkalitrofinen järvi]] and finaly made a starting list [[:fi:Luettelo Viron järvistä]] for collecting all lakes a will soon write. Even if I have all lakes on Excel-file, there is no sence to write them all. What I have in mind is to pick integering lakes and publish them. For example I will begin with 30. biggest lakes at first, then I wlii consentrate to small issues ("alkalitroofne järv" ect.). There must be popular lakes for fishing and rivers and lakes for paddling ect. The most work is done, but there will always be minor improvements to do in the run. ::I may some day do that Kansalaisen karttapaikka- mall to et-wiki, becouse it offers nice maps and aereal photos to customers for free. Its my pleasure, if et-wiki is full of articles of Finland. ::Excel-file, yes. I have no secrets and I gladly shear what I have done. It has took some hours to do and if threre are any possibility that it can be useful for sombody else, I can give it the copy away. I is not ready, but I can give two files now to you for study them. If you could send me your e-mail addres to my account: jari.hokkanen@pp7.inet.fi. When I will send you some files. Thanka again.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 6. veebruar 2017, kell 16:46 (EET) I you got the files I send you. I noticed afterwards, that there must be some Excel-formulas, that depends of my computer addres-systen of files. Those links, whitch picks up valds and maakonna, are now broken.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 8. veebruar 2017, kell 23:17 (EET) I have made some 20 Estonian lakes with Excel+AWB-bot, they are listed in [[fi:Luettelo Viron järvistä]]. I also translated two articles from et-wiki: [[fi:Alkalitrofinen järvi]] and [[fi:Asidotrofinen järvi]]. I am going to make some examples of the lakse mentioned in those articles. I have met quite a resitance to make articles with bots. So my making is slowed down to 30 articles per week. We will see, how people responds to the project. If there are no bigger resistance left, I will be able to make much more lakes with bot-technics. That Excel-file I sent to you, is now ready. It is useful only with AWB and a template-file I have writen in finnish. I am going to pick up interesting lakes to publish in near future. If there are some people in et-wiki which are interested in my work, please tell then to contact me. I have a question about the water levels of Estonian lakes (Kõrgus merepinnast). Do you know any reliable source for water levels? I am lacking that information for most of the lakes.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 5. märts 2017, kell 22:04 (EET) :I don't know any reliable sources for waters levels of Estonian lakes. But I am not a specialist anymore. For Estonian rivers some information can be found here: http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/graafikud/. In addition: for me it is quite easy to do 50 articles per day without using bots, if there exists a good primary source in the Internet :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. märts 2017, kell 15:13 (EET) ::Thank you for the url-link. In Finland levels are printed in maps, so in Estonia levels has to be picked up in different ways. And you surely make a point, when you told me that its easy to meka 50 article in a day. It takes several days to collect data to one Excel-table. Then prepairing bot-run takes litle more time. So it is not efficient to write Bot-articles this way. Im practising for future and bigger giggs. The big deal is comming: write finnish lakes with area over 100 hektar. There are 3500 such a lakes. It will take months to collect that data.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 7. märts 2017, kell 21:49 (EET) ==Konstruktsioon "oli ... -nud"== Palun ära kasuta konstruktsiooni "oli ... -nud". Kirjuta selle asemel "oli ..., mis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 13:38 (EEST) :püüan, ehkki ma pole aru saanud, miks see vale. Tundub nii keeleloomulik olevat. Me küsisime konstruktsiooni kohta ka EKIst, aga ka nemad ei pidanud seda valeks, küll aga vist mittesoovitatavaks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 15:42 (EEST) :: Kui ma näiteks ütlen, et ma olin väsinud mees, siis see ei tähenda, et ma sel ajal väsisin, kui ma väsinud olin, vaid et ma olin juba väsinud. Või võta "armunud". Võib ehk ka teisiti tõlgendada, aga see ajab lugejal ajud krussi. Ja see on halb stiil. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:03 (EEST) :::kas fraas "oli 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" ajab lugejal ajud krussi? V-o on tõesti parem "oli 1911–1919 Tartus '''ilmuv''' ajakiri" või "on 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" või [[kasutaja:Andres]]e pakutu (kindlasti keeleloogiline ja õige, ent tahaks ilma komata) "oli ajakiri, mis ilmus 1911–1919 Tartus".--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 19:32 (EEST) :::: "Ilmuv" võiks minu poolest ehk isegi olla, aga kardan, et see kõigile ei sobi. "On ... ilmunud" ei sobi, sest ajakirja enam pole. :::: Miks koma ei või olla? :::: Minul igatahes küll ajab ajud krussi ja harja punaseks. (Andres) [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:42 (EEST) == Vaik == <nowiki>[[Pilt:Résine.jpg|pisi|[[Mänd|Männi]]<nowiki>vaik</nowiki>]] <nowiki>[[Pilt:Pecher.jpg|pisi|Vaigu korjamine (enne 1997)]]</nowiki> '''Vaik''' on läbipaistev või tuhm [[viskoossus|viskoosne]] või tahke [[amorfsus|amorfne]] orgaanilist päritolu aine.<ref name="Kunstileksikon">Kunstileksikon. Tallinn: [[Eesti Klassikakirjastus]], 2001. Lk 459</ref><ref name="EKSS">{{EKSS|vaik}} (vaadatud 24.03.2017)</ref> Looduslikku vaiku eritavad näiteks [[okaspuu]]d.<ref name="EKSS"/> Vaiku kasutatakse muu hulgas [[liim]]ide ja [[lakk]]ide valmistamiseks.<ref name="Kunstileksikon"/></nowiki> == Maaler == ''Maalri töö algab pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks. Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada, vajadusel pind tasaseks pahteldada. Seejärel kannab maaler ettevalmistatud pinnale värvi või laki. Värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Mõnel pool maalrid ka krohvivad ja teevad tapeetimistöid – mõõdavad ja kleebivad ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeeti, tekstiili jms. Ehitusel on kõik omavahel seotud. Maaler saab oma tööd tegema hakata siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust rikkuma ei hakka. Maalrite ja teiste ehitustööliste tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2017, kell 20:11 (EEST) ==Lingi täpsustused== Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST) :jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST) ::näen, et oled ([[kasutaja:Ahsoous]]) teinud lingi [[Meeletu maailm (Terminaatori laul)]], ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent ''Terminaator'' desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST) ::: Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST) :::: Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime [[:Kategooria:Muusika kategooriad riigiti]] ja aastaid [[:Kategooria:Albumid aastati]], artiklites mitte. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST) :::::[[kasutaja:Ahsoous]] mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "[[Parim päev (album)]]" või "[[Absoluutselt (singel)]]" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ::::::et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu tuleks jätkub Üldises arutelus: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ==Eesti-USA suhted== Artikli Eesti-Ameerika Ühendriikide suhted sisu: "Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted on Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted. Need suhted on olnud tugevad alates Eesti iseseisvumisest 1918. Riigid on omavahel liitlased ja partnerid. USA Globaalse Juhtkonna (inglise U.S. Global Leadership) 2012. aasta raporti sõnul toetab USA juhtkonda (inglise U.S. leadership) 31% eestlastest vastanutest, 32% inimestest ei toeta ja 37% ei oska oma suhtumist hinnata[1]. Ameerika Ühendriikidel on suursaatkond Tallinnas (Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas). Eestil on suursaatkond Washingtonis (Eesti Suursaatkond Washingtonis)." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2017, kell 11:45 (EEST) ==Nupukesed== Kui Sa teed nupukesi, siis palun süvene rohkem, ära kiirusta. Kui Sa mõnes asjas kindel ei ole, siis küsi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2017, kell 12:00 (EEST) ==Procol Harumi nimi== Kustutasin ümbersuunamise. Saan aru, miks sa selle tegid, kuid tegelikult tundub, et artiklis olev lause on vigane. Vähemalt ilma konkreetse ja täpse viiteta seda ei saa saa uskuda. Ka Gary Brooker ise ütleb midagi muud, vaata http://www.procolharum.com/doglatin.htm &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 16:32 (EEST) :Nimedega ([[Procol Harun]] ja [[Procol Harum]]) ja nimede päritoluga (ladina sugemetega) on vist üldse segadus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 16:35 (EEST) :: Mitte Procol Harun, vaid Proc'''u'''l Harun... Inglisvikis on kirjas ajakirjas [[Cat Fancy]] ilmunud Procul Haruni pildi kohta, et Harun oli kassinimi ja Procul kassikasvataja prefiks. Seega ladinakeelega on ka nagu on. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:03 (EEST) :::minu viga. Aga siis tuleb ilmselt linkida [[Procul Harun]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 17:07 (EEST) :::: Võimalik, et sealt võib ümbersuunamise teha, kuid neid vigaseid nimekujusid on veelgi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:23 (EEST) Ära pane täpsustuseks raamat, kirjuta ikka romaan, sest ka näidend on raamatuna välja antud ja seega samuti raamat. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. juuli 2017, kell 11:01 (EEST) ==ajapaikadest== Tere! Siin see Jaan-Olle video, millest suvepäevadel rääkisin. Minu arvates hea võrdlus nn aja paikadest. https://www.youtube.com/watch?v=sCQ3dskYF_c ==Välja võetud ruwiki link== lingi eemaldamine vene viki arutelulehele on täitsa ok, kuid äkki on sealt [[:ru:Обсуждение участника:Flyagin~ruwiki|arutelulehelt]] miskit artiklisse lisada? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. august 2017, kell 17:05 (EEST) :oleksin pidanud seda läbi nägema. Lisasin igaks juhuks lingi tollele arutelulehele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2017, kell 21:22 (EEST) ==[[en:Soft hyphen|shy (soft hyphen)]]== ''(arutelu algas siin: [[kasutaja arutelu:Neptuunium#.22o.22_versus_.22.25C3.25B5.22]])''--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:43 (EEST) märk ei tohi olla artikli nimes, lingi tekstis jms; ent, kui sul on näiteks mõni pikem sõna ja pead selle infokasti lahtrisse, tabeli lahtrisse, jne, paigutama, siis võib see pikk sõna kujunduse küllaltki paigast lüüa. ''soft hyphen'' on siin abiks.--[[Kasutaja:Pietade|Kurrunurruvutisaare kuningatütre, Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksuka seikluste lugeja]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 17:19 (EEST) : Kasutatakse artiklite nimedes (pealkirjades) ka, nt [[:nl:Lopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kigklo­peleio­lagoio­siraio­baphe­tragano­pterygon|siin]]. Mõte on selles, et sõna oleks poolitatud (või siis poleks poolitatud) sellise koha pealt, mis sobib parasjagu eraldusega või lihtsalt akna laiusega. :::Nimetatud artikkel-sõnale viidates võiks nt vaadata ka konkreetse faili algust, nlwi-s, enwi-s, looksulgude vahele jäävat osa (Edit page) või {{kbd|Ctrl}}+{{kbd|u}} vms abil koodi.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 19:09 (EEST) : Kui kujunduses on vaja, et mingi lahter on kindla laiusega ja tundub kohane sõna poolitada, siis on tõesti lihtsuse huvides parem kasutada tavalist sidekriipsu. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 17:47 (EEST) :: Kui lahtris juhtub olema teksti rohkem kui "omajagu", siis annab ''shy'' võimaluse arvutile "teha oma tööd", ehk siis, toota optimaalne paigutus; muideks, [[Eesti&shy;maa]] kopeerimisel Wordi näitab ''shy''-d vaid siis, kui peal on käsk "show all" või mis iganes, Netpoint++ aknasse kopeerimine annab aga tulemuseks "Eesti­-maa".[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:05 (EEST) ::: Üldiselt peaks poolitamine olema siin erandjuhtudeks, kui selleks on tõesti mõjuv põhjus, ükskõik millist tehnilist lahendust parasjagu poolitamiseks kasutada. Muidu võiks samahästi kogu tekstis kõigis sõnades poolituskohti määrata. Mõjuv põhjus võiks olla silmatorkavalt veider paigutus, ehk siis samune pikk sõna, mis muidu ühele reale ära ei mahu, ja võib-olla mõnikord ka siis, kui sõna pole kuigi pikk, aga talle eelnev lühike sõna jääb lõigu alguses või keskel eraldi reale. ::: Kui tabeli lahter ei pea olema kindla laiusega, siis on sõnade pikkuse optimeerimise asemel parem lasta ikka tabelil oma laiust akna laiuse järgi optimeerida, nii nagu see siin tabelite puhul reeglina on. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 18:35 (EEST) ::::eks ilma soft hyphen'ita hakkama ilmselt ei saa, nt selle pika kreekakeelse märksõnaga, vt [[:wikidata:Q101]]. Õnneks on sellised juhtumid üliharuldased. Tabelites küll saab küll ka reamurdmiseks kasutada käsku break (<code><nowiki><br></nowiki></code>)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2017, kell 10:22 (EEST) {{taane|::::}}Kasutada võib ka, br/shy asemel, kui ei ole vaja sidekriipsu v poolitusmärki, nt <nowiki><wbr /></nowiki> käsku, mis tähendab, et etteantud laiuse (107px siinses näites, oletades, et tegemist tabeli ühe lahtriga ja eeldades, et daami nimi on üks sõna (1. näide)) korral otsustab optimaalse vorminduse arvuti: <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:both;padding:.25em;">Pipilota<wbr />Viktuaalia<wbr />Rullkardiine<wbr />Piparmünta<wbr />Eefraimitütar<wbr />Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi ''soft hyphen''iga:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipi&shy;lota Viktu&shy;aalia Rull&shy;kardiine Pipar&shy;münta Eefraimi&shy;tütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, ilma shy, wbr ja br-ta:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, oletades, et lahtris nt RUS ja EST, linkidena:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">[[Eestimaa|Eesti&shy;maa]] ja [[Venemaa|Vene&shy;maa]]</div><br style="clear:both;" /> [[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:17 (EEST) {{viited}} == Kategooriad == Kas on võimalik sellist andmepäringut teha, kus näitab alla 3 liikmega kategooriaid? Minu meelest on neid väga palju. Samas ei näe ka põhjust kõiki kustutada. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 23:23 (EEST) :ilmselt on võimalik, ent kohe ei oska ma teha. Mina paneks vähimaks liikme arvuks üldse 7, mitte 3. Aga kustutamist tuleks alustada ikka 1-liikmelistest kategooriatest--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 09:31 (EEST) ::Kõik peaks sõltuma siiski konkreetsest olukorrast, tunnustatud ja osatunnistatud penitõugude (ja neid on tõesti palju, 500+, kui mitte 1000+) artikleid tehes olen teinud neile ka 1-liikmelisi kategooriaid, eeldusel et teistes vikides on kat-s vähemalt 5 liiget. Lihtsam järgmisi artikleid lisada, mu meelest.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 9. september 2017, kell 10:33 (EEST) :::tegin andmepäringu üheliikmelistest kategooriatest (eemaldasin vaid arve sisaldavad kategooriad, nt [[:Kategooria:1231]]). Vt https://quarry.wmflabs.org/query/21459 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 15:17 (EEST) ::::Seal näitab vist ka mitte-eksisteerivaid kategooriaid. --Pelmeen10 9. september 2017, kell 17:31 (EEST) :::::tuunisin toda andmepäringut. Ja nüüd näeb need üksikud mitte-eksisteerivad kategooriad kohe ära, kui kopeerida andmepäringu tulemused nt oma liivakasti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 18:00 (EEST) ==Strohkirch vs. Strokirch== Mismoodi siis [[Strohkirch]]i linkida artikli alla [[Strokirch]]?--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:18 (EEST) :kuidas algallikas on nimi?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:21 (EEST) ::Baltisaksa allikad kasutavad nimekuju Strohkirch, rootsi omad Strokirch. Aga isegi juhul kui selles artiklis jäädakse eelistuse juurde kasutada baltisaksa nimevormi, saab seda ikka linkida artikli Strokirch juurde, sest Strokirch=Strohkirch.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:30 (EEST) :::lihtsalt tuleb teha nimekujult [[Strohkirch]] ümbersuunamine, mille ka tegin. Iseküsimus on, miks artikli põhinimena eelistada rootsipärast nimekuju [[Strokirch]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:37 (EEST) ::::Küsimus on igati loogiline ja põhjendatud. Eks see pisut selline teatud eelistuse küsimus tavaliselt ongi. Strokirchi eelistasin seepärast, et see on lihtsalt levinum vorm ja perekonda tuntakse eelkõige selle nimekuju järgi. Strohkirch oli ju ikkagi suguvõsa balti haru kohalik kirjaviis. Ma märgin paralleelnimed alati ära. Selliseid erineva kirjaviisiga nimesid on ju veel teisigi: Cronman vs. Cronmann, Rotkirch vs. Rothkirch, Gertten vs. Gerten, Stiernhielm vs. Stiernhjelm, Stiernstrale vs. Sternstrahl, Nassokin vs. Nasackin, Samson von Himmelstiern vs. Himmelstjerna, Palmstruch vs. Palmstrauch jne jne.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:51 (EEST) ==Vigane viide== Artikli [[Regati puiestee]] kohta ma ütleksin küll, et see teine link nüüd viide küll ei ole, loodetavasti sa saad selle ise ära parandada, sest tead kust leidsid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. oktoober 2017, kell 00:01 (EET) :nõus, ent olen laisk olnud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 00:08 (EET) ==Kuu ja aasta== Palun ära pane kuu ja aasta vahele koma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 08:32 (EET) :Suur tänu! Ilmselt minu süstemaatiline viga, mis tuleneb keelekuju "film, 2016" pärast. Samas ma pole päris kindel, kas ka keelekuju "film 2016" on väär--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 10:22 (EET) == Uus haldusjaotus == Palun kasuta uute artiklite loomisel omavalitsusreformi järgset haldusjaotust. Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on tänaseks jõustunud. Ma olen lõviosal asukohapõhistest artiklitest endise haldusjaotuse juba ära muutnud ning nüüd ei tahaks kõik endised vallad uuesti üle käia. Jõudu tööle! --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 19:58 (EET) :Proovin, aga enne kui KNAB pole järgi tulnud, on see raske. Kui mingi kool lõpetas tegevuse 2010, kas siis on sobilik kool praegusesse ehk uude valda märkida?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:00 (EET) :: Selle viimase asja kohta ütleks, et seda teha ei tohiks. Kuimetsa kool asus siiski Kaiu vallas aga mitte Rapla vallas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. november 2017, kell 20:16 (EET) :::Nõus, et sellisel juhul on mõistlik jätta kooli likvideerimise aegne haldusjaotus. Soovi korral võib lisada: (''tänase haldusjaotuse järgi seal ja seal''). --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:27 (EET) :Ma tahaksin esimest lauset uuesti meelde tuletada, palun ära kasuta vana haldusjaotust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 08:31 (EET) ::et kõiki uusi artikleid keegi üle vaadata ei jõua, siis ma eriti ei pinguta selle teemaga. Ka enamiku endiste valdade kodulehed on üleval, samuti KNAB muutmata, samuti eesti.ee muutmata. See on pikem protsess, ilmselt 3-5 aastat ja siis on uus süsteem valdav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:24 (EET) ::: Ma ei tea, mida öelda. Kas Sa pole märganud, et Iifar ja teised uuendavad praegu süstemaatiliselt haldusjaotust? Ma ei tea, kaugel see töö on, aga arvan, et see peaks varsti valmis olema. ::: Et kõiki uusi artikleid ei jõuta üle vaadata? Tõsi, aga seda enam vaata need artiklid üle, mida Sa ise teed. Siis jõuavad ka teised neid üle vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:43 (EET) ::::{{Kom}} kõikides asukohaga seotud artiklites on haldusjaotus juba uuendatud. Uue artikli loomisel on vaja uue haldusjaotuse teadasaamiseks lihtsalt vastava asula artiklit vaadata, see ei tohiks üle jõu käia. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 11:06 (EET) ==Artiklitevaheline süsteem== Võtame näiteks artikli [[Aste klubi]]. Palun mõtle niisuguste artiklite juures ka sellele, kuidas lugeja niisuguse artiklini jõuab. Kui ta loeb artiklit [[Aste küla]], kuidas ta siis teada saab, et selles külas on klubi ja klubi kohta on artikkel? Lisasin küla artiklisse lingi, aga seda tuleks alati teha. Ma olen neid lisanud, aga ma ei jõua kõigile lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 09:43 (EET) :sellele olen ma vastanud siinse lehe ([[Kasutaja:Estopedist1]]) teises lõigus. See on mu jonn, ent jonn parema ja usaldusväärsema Vikipeedia pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 10:42 (EET) ::Mina vaatan tavaliselt kõik muudatused läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 19:31 (EET) : Mina, kui aktiivne Vikipeedia lugeja, jõuan artikliteni tavaliselt guugeldades. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. detsember 2017, kell 11:18 (EET). == Koordinaadid == Objektide puhul, kus saaks määrata koordinaate, kasuta palun artiklis malli <nowiki>{{koord}}</nowiki>. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:30 (EET) :väga paljudel juhtudel saaks. See on ju robotite töö--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:32 (EET) ::No kui sa neid artiklialgeid lood, siis võiks see juba kohe juures olla. Need mõned tähemärgid lisaks tükki küll küljest ei võta. Aga seda hiljem automatiseerida on kuramuse keeruline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:45 (EET) :::Nõus. See saab olla poolautomaatne tegevus. Nt teha loend kõikidest Eesti kategooria artiklitest ja siis robot kontrollib, kus on see mall puudu. Edasi juba töö AWBga vms programmiga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:51 (EET) :::siiski, siin on vist poolautomaatset tööd ka Wikidataga, kuhu koordinaadid panna. Aga seda teemat ma ei tunne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:52 (EET) ==Kustutatud artikli kohta== Seal oli ainult järgnev lause: ''riias asuv kool'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 27. detsember 2017, kell 15:55 (EET) ==Karjamõisatest== ''viidud siia: [[Arutelu:Karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:54 (EEST) == Tammepee mõis == Lisasin selle mõisa nime Võnnu kihelkonna malli, sest selline mõis tõepoolest eksisteeris (teateid aastast 1449); ma ei mõelnud seda välja. Sellest on kokkuvõtlikult juttu teoses Baltisches historisches Ortslexikon (lk 579). Seda nimetatakse ka Rahvusarhiivi ühes säilikus (Regest nr 483. Lubbrecht Cauiger verkauft dem alten Reinhold Tuve den Hof Tammepee im Kirchspiel Wenden, d. 24. Mai 1537). Vaata ka Bfl. I, 199 ja Bfl. II, 69.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 02:01 (EET) :siis on [[Tammepee mõis]]aga selge. V-o tulevikus jõuab see mõis ka mõisaregistrisse ja/või KNABi. Taastasin Su redaktsiooni--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 10:29 (EET) == [[Sõru Merekeskus]] == Lisasid sellise lause: "Kompleksi haldab MTÜ Sõru Merekeskus.{{lisa viide}}" Tekkis küsimus, et kui mingil infol pole viidet, kust see siis pärineb? --Pelmeen10 24. veebruar 2018, kell 12:04 (EET) :üldjuhul samanimeline MTÜ haldab ka samanimelist ehitist vms. Põgusal otsingul ei leidnud viidet sellele väitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2018, kell 12:13 (EET) == Alexander Anton Rosenberg == Duplicate: [[Alexander Anton Rosenberg]] = [[Alexander Rosenberg]] [[Eri:Kaastöö/77.180.169.110|77.180.169.110]] 30. märts 2018, kell 04:21 (EEST) :notifications done. Thanks!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. märts 2018, kell 10:27 (EEST) ==Vooluveekogude vana nimi== Miks sa paned süstemaatiliselt vooluvete artiklitele pealkirjaks vana nime? Keskkonnaregistris on ju näha, mis kujule nimi on parandatud. Kohanimeregistrist saab ka kontrollida. Näiteks "Koorküla peakraav" oli [[Tammistesilla oja]] ametlik põhinimi aastani 2014[http://xgis.maaamet.ee/knravalik/knr?obj_id=8967]. [[Eri:Kaastöö/167.99.243.238|167.99.243.238]] 23. aprill 2018, kell 12:33 (EEST) :nõus kriitikaga. Näiteks Koorküla puhul on märgitud, et liigiliselt on see peakraav, aga mitte oja. Seetõttu eelistasin vana nime, mis kirjeldab objekti paremini. Püüan edaspidi lähtuda uuemast nimest, isegi kui see on desorienteeriv. Muidugi vahetegemine kraavide (sh peakraavide), ojade, jõgede vahel on sageli problemaatiline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) :: Sellest liigist arvatavasti ei maksa üleliia palju välja lugeda. On kraave ja ojasid, mis on väiksemas või suuremas ulatuses õgvendatud (sirgeks aetud) ning kraave, mis mõnel lõigul kulgevad looduslikus sängis. Liik on nähtavasti enamasti määratud nime järgi, aga nime muutmisel on liik muutmata jäänud. Kohanimeregistris jällegi on selle näite puhul liik "oja". Sedasi on raske üht nime teisest desorienteerivamaks pidada. Varasemad pealkirjad oleks ka vaja parandada. [[Eri:Kaastöö/167.99.251.37|167.99.251.37]] 23. aprill 2018, kell 14:53 (EEST) == Huupi kirjutamine == Palun jäta ometi see meeleheitlik kiiruga ja huupi kirjutamine. Artiklite arv iseenesest ei tohiks olla eesmärk. Lugematu hulk nupukesi ei tee Vikipeediat kuidagi paremaks, kui sisu mille arvelt see tuleb, ei kannata kriitikat. Paar näidet sinu hiljutisest kaastööst (lisaks neile ohtratele vigadele, millele varem siin ja teistes aruteludes sinu tähelepanu on juhitud): nimi [[Päidla Ahvenajärv]] on vigane, artikkel sellest järvest oli juba õige pealkirja all olemas. Seda on interneti abil mitmest autoriteetsest allikast lihtne kontrollida. Tuleb ainult vaevuda. Commonsisse laaditud faili pealkiri seejuures muidagi pole autoriteetne allikas. Teiseks kirjutad artiklis [[Rohuneeme maastikukaitseala]] resümeesse, et ei tea "kas mets on tähelepanuväärne ja kas seda üldse nii nimetataksegi". Kui nii, siis mis sunnib sind eksitavat punast linki panema? Ja kui sa ei tea, mis see täpselt on, mida pildil kujutatakse, siis ilmselt ei tea sa ka seda, kas see üldse antud kaitseala piiresse jääb. Selle artikli allikas on veel öeldud, et kaitseala tüüp on "kohalik kaitstav objekt". See tähendab, et tegu pole looduskaitseseaduse mõistes maastikukaitsealaga ja järelikult ei peaks viitama huupi artiklile [[maastikukaitseala]] lihtsalt sellepärast, et kaitseala nimes on see sõna. Kui pühenduksid edaspidi uute artiklite lisamise asemel varem lisatud nupukeste ülekontrollimisele ja ehk ka mõningasele täiendamisele, siis ehk võiks su kaastöös ka midagi tänuväärset olla. [[Eri:Kaastöö/185.253.97.60|185.253.97.60]] 17. mai 2018, kell 11:18 (EEST) :nõus kriitikaga. Me kõik eksime. Samas vt [[Vikipeedia:Põhimõtted]] ja sealt soovitust nr 1--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 11:24 (EEST) ::Too põhimõte ju mõeldud uustulnukate julgustamiseks. Sa aga ju vana kala. :) --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 13:29 (EEST) == Simuna kalmistu == Tere. Palun vaadake üle artikkel [[Simuna kalmistu]], seal on midagi valesti. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 10:49 (EEST) :vastasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 11:32 (EEST) == [[Keressaare Umbjärv]] == Palun kaldajoone pikkus ja saarte arv üle kontrollida. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:45 (EEST) Sama siin: [[Palamuse paisjärv]], [[Odivere tiik]], [[Veia paisjärv]], [[Ruskavere järv]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:52 (EEST) :suur tänu info eest! Teen korda--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 18:19 (EEST) ::Palun lingi oma järveartiklid ka Wikidata vastavate sissekannete juurde. Vähemasti Vana-Võrumaa piirkonna järvede seas leidsin hea hulga neid, millel on vastav võru viki artikkel täitsa olemas ja oma Wikidata lehekülg. Kindlasti jäi palju linkimata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2018, kell 02:34 (EEST) :::olen puudujäägist teadlik. Lisan selle oma "''to do''" nimekirja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 08:31 (EEST) ::::anonüüm (vt [https://www.wikidata.org/wiki/Special:Contributions/2001:7D0:81F7:B580:D493:3128:24D2:C3F1]) on Wikidatas suure hulga mu hiljuti loodud Eesti järve artikleid ühendanud eri keelte Vikipeediatega. Igatahes suur tänu talle selle vaevarikka töö eest!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. august 2018, kell 18:52 (EEST) == Andmebaasi tegija õigused == Küsimus süstemaatilise kopeerimise kohta [[Eri:Püsilink/5063925#footer|siin]] on nähtavasti minule suunatud, kuna Pelmeen viitas minu kommentaarile. Ma pean silmas seda, et sa ei viita andmebaasis lihtsalt mõnedele andmetele, millele sul on parasjagu tarvis viidata, vaid võtad kogu tabeli (andmebaasi) ette ja jätad küll mõne rea vahele, aga põhimõtteliselt kannad selle tabeli andmeid rida-realt siia üle. Seda võib pidada andebaasi olulise osa ülekandmiseks teise väljendusvormi, milleks on tarvis andmebaasi tegija luba (vt http://www.autor.ee/andmebaasi-tegijad). Ei ole küll üheselt selge, milline osa on oluline osa, aga eks sellele ole mõistlik läheneda nii nagu autoriõiguse rikkumise kahtlustelegi: kui on mõistlik kahtlus, et tegu on rikkumisega, siis tuleks kahtlus hajutada (küsida luba või näidata muul moel, et rikkumist pole) või tuleks tõenäoline rikkumine lõpetada. Sellest on enne ka juttu olnud, kui mõnd leksikoni süstemaatiliselt ja enam-vähem sõna-sõnalt siia üle oled kandnud. Pikne 3. august 2018, kell 09:58 (EEST) :OK, eks seda fraasi "andmebaasi oluline osa" võib adekvaatselt tõlgendada vaid kohus. Ettevaatusprintsiipi järgides tuleks siis Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt ja [[Ruta Tamre]]lt küsida kirjalikku luba. Mainin ka, et Ruta Tamret enne septembrit 2018 puhkusel oleku tõttu kätte ei saa--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 10:37 (EEST) ::{{ae|Pikne}} Teil jäi see järvede nimestiku kasutamine kindlasti südamele. Te oskate kindlasti vajaliku e-kirja paremini kirjutada. Ruta Tamre saab hõlpsalt kätte siit: Ruta.Tamre@envir.ee. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega (KIT) on keerulisem, juhul kui Ruta Tamre tollal KITis ei töötanud. KITi järglane on Keskkonnateabe Keskus ja selle järglane Keskkonnaagentuur. Keskkonnagentuuri kodulehel ([https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/]) on rubriik "Keskkonnaagentuur, kontaktid". Märgin siia ka [[Kasutaja:Pietadè]], kes teemat alustas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. september 2018, kell 22:45 (EEST) :::tulenevalt teiste loidusest kirjutasin igaks juhuks ikkagi Tamrele. Tamre töötaski tollal KITis. Tamret autoriõiguste asi ei häirinud, küll aga see, et see 10 a tagune andmebaas on osalt vananenud andmetega. Ma vastasin talle nii "<code>Nõus, et osalt vananenud andmed, ent kuna "Eesti järvede nimestikku" sai poolautomaatselt Vikipeediasse kanda, siis ma kandsingi suure osa järvi sisse. Vananenud andmetega artikleid saab muidugi igaüks Vikipeedias uuendada.</code>"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2018, kell 09:49 (EEST) == HELP pildid == Pole mõtet neid kas-malle lisada. Eemalda lihtsalt link, kui see ei lähe mingi konkreetse koha juurde. Tegemist on ikkagi pildikirjeldustega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2018, kell 00:42 (EEST) == Najim == Tere. Mis ei ole korrektne? Tundub vastavat kõigele, mis nõutud. Isegi mall on olemas. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :täpsustan. Pidasin silmas täpsustuslehte, vt [[Arutelu:Najim (Täpsustus)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. august 2018, kell 14:20 (EEST) == Mainimine == Märgin, et kasutaja mainimise kohta saadetakse teavitus, kui link kasutajalehele on uuel real (uues lõigus). Olemasoleva rea muutmisel, nagu [[s:Eri:Erin/56779|siin]] ja [[Eri:Erin/5084922|siin]], mainimine ei tööta. Pikne 28. august 2018, kell 09:48 (EEST) :tõesti nii? Siis eksitakse ju palju, nt kohe siin viga [[Kasutaja_arutelu:Iifar#Palve]]. Ma kahtlen, kas tõesti on tarkvara nii algeline? Seda tuleks igaks juhuks veel testida. Kui sul on tõesti õigus, siis tuleb küll midagi ette võtta, ja teema viia Üldisesse arutelusse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 10:05 (EEST) :: Piirangud on loetletud [[mw:Help:Notifications/Notifications types#Mentions|siin]] ja [[mw:Manual:Echo#Mentions|siin]]. Ju see on taotluslik. See Iifari näide peaks töötama, ta [[Eri:Erin/4915702|lisas lingi uuele reale]]. Pikne 28. august 2018, kell 10:39 (EEST) :::{{ae|Pikne}} tänu info eest. Kunagi hiljem uurin. Aga ma mainisin sind resümees (vt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Faili_arutelu:RiigikoguSaaliPlaan2018.svg&action=history]). Kas see jõudis sinuni?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 11:01 (EEST) :::: Jõudis. Pikne 28. august 2018, kell 11:10 (EEST) :::::pirtsakas teavitussüsteem siis, kui resümees olevana jällegi töötab.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 18:03 (EEST) == Viitamata väited == Taaskord küsin: miks lisad järjepidevalt lauseid, millele lõppu lisad "{{lv}}"? Oma kirjutatavas sisus võiks ikka kindel olla. Oled küll vanem olija, kuid annad nii teistele halba eeskuju kui ka toodad ebakvaliteetset sisu - teistele (keda ei ole) tööd juurde +reeglitega vastuolus? --Pelmeen10 29. september 2018, kell 11:56 (EEST) :nõus, et halb stiil. Ma märgin "{{lv}}" enamasti siis, kui teised laused on viidatud, ent tekstimassi keskel on lause, mis pole eri põhjustel viidatud. Vastasel korral toimetaja võib arvata, et teksti koostaja on viite juhuslikult ära unustanud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2018, kell 12:06 (EEST) ::Mis need viitamata jätmise põhjused sel juhul on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:49 (EEST) :::enamasti väited võõrvikidest, mis kahjuks sealgi viitamata--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:51 (EEST) ::::Juhul kui võõrvikis on enamjaolt viidatud tekstimass, mille keskel on üks viitamata väide, aga selle eemaldamine raskendaks kogu tekstimassi mõtte mõistmist, siis tundub selline lahendus sobiv. Su viimaste muudatuste seast ma taolisi näiteid siiski ei leia. Viitamata on jäänud kas kogu tekst või selline osa, mis pole ülejäänud artikli seisukohast oluline: [[Stavenhageni maja]], [[Etnomusikoloogia]], [[Vene keele seletav sõnaraamat]], [[Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus]], [[Freibergi mäeakadeemia]], [[Autolammutuskoda]], [[Folklore Fellows]] jne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. oktoober 2018, kell 11:15 (EEST) ::::Mis põhjusel need viitamata on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. oktoober 2018, kell 11:33 (EEST) ::::Olen märganud ka artiklites, mida võõrvikides ei eksisteeri. --Pelmeen10 3. oktoober 2018, kell 11:44 (EEST) :::::{{ping|Estopedist1}} Kuna vastust pole millegipärast tulnud, siis proovin veel korra: mis põhjusel suur osa sinu loodud artiklitest viitamata on? Kusjuures siinsamas kasutajalehel on kirjas, et su põhimõtteline seisukoht on, et viitamine peab olema kohustuslik. Ja ta ongi kohustuslik. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 21:33 (EEST) ::::::: Mh. Mina saan sellest nii aru, et Estopedist teeb nii siis, kui ta võtab midagi mitteautoriteetsest allikast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 22:10 (EEST) ::::::::enamasti on materjal võõrvikidest. Kuna ka võõrvikides on väited sageli viitamata, siis ma pole viitsinud ise allikaid taga ajada. Kui aga süvapõhjustesse minna, siis ma enne ei viitsi artiklitega suurt pingutada, kui meil viimaste muudatuste automaatmärgistamine kasutusele võetakse (hiljuti sai sellega ka fiwiki hakkama). Aga meie väikse kogukonna pärast tuleb see ehk alles 10-15 a pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:11 (EEST) :::::::::Tähendab ühe Vikipeedia põhireegli mittejärgimise põhjus on viitsimatus seda teha? Tõsiselt? Mina - nagu ilmselt enamus teisigi Vikipeedias tegutsejaid - olen tavaliselt viitamata teksi puhul silma kinni pigistanud, kui just kirjutis ilmselgelt vale ei tundu. Noh et keegi on selle kunagi vast heas usus ja reegleid teadmata kirjutanud ja las ta jääb siis ootama vastavat valdkonda tundvat vikipedisti, kes teksi väärtust oskaks hinnata. Aga kui keegi teadlikult tekitab probleemset teksti juurde, siis ma tunnen kiusatust ja kohustust see lihtsalt ära kustutada. Meeldetuletuseks: [[Vikipeedia:Põhimõtted]] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:33 (EEST) ::::::::ja automaatmärgistamise kasutuselevõtt jääb ilmselt ka siis vinduma, sest üks meie arengumootoreid (nimelt [[kasutaja:Kruusamägi]] on sellele põhimõtteliselt vastu), samas mitmed vikipedistid on rõhutanud, et vandalism on ka meie vikis probleem ja üha süvenev probleem--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:16 (EEST) ::::::::ma arvan, et automaatmärgistamine on kõige olulisem meie Vikipeedia usaldusväärsuse tõstmiseks. Tean mitmeid isikuid, kes automaatmärgistamise puudumise tõttu ei taha meie Vikipeediasse põhimõtteliselt kaastööd teha, sest keegi ei jälgi Viimaseid muudatusi või on see väga juhuslik, ebasüsteemne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:21 (EEST) ::Absoluutselt ei sobi põhjendada enda tegemisi ega tegematajätmisi miski automaatmärgistamise olemasoluga. Kui sinu muudatustega on probleeme, siis sa ainult tõstad nende inimeste töökoormust, kes viimaseid muudatusi jälgivad. ::Mis puudutab meie viki viimaseid muudatusi, siis neid saab edukalt sorteerida. Nt lasta ära märkida muudatusi, mille skoor on madal, mis on tehtud IP-aadressiga kasutaja poolt, mis on tehtud mobiilseadmetest, kus on midagi kustutatud, kus on tehtud sisutõlget, kus esine korduvaid tähemärke jne. Mida siin veel vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 12:49 (EEST) :::kui Teie väited peaks paika, siis dewiki, ruwiki, plwiki, fiwiki ja mitmed teised Vikipeediad ei oleks automaatmärgistamist ilmselt kasutusele võtnud. Infot, mida Vikipeediasse kantakse, on nii palju, et inimsilm isegi filtrite abiga ei tule enam toime. Kui öelda intelligentsele inimesele, et Vikipeedias tõrjume vandalismi automaatmärgistuste abil, siis see on võimas argument. Öelda aga, et tõrjume vandalismi filtrite jms abil, see ei mõju, see pole lööv. Soovitus: [[kasutaja:Kruusamägi]], püüa aruteludes vältida halbu sõnu (absoluutselt, täiesti kindlasti, ma olen täiesti kindel jne). Öeldes, et me midagi 100% teame, on loogikaviga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST) ::::See väide oligi täie kindlusega öeldud. Olen seda sulle ka korduvalt varem välja toonud ning pikemalt põhjendanud, et miks nii on. Olen samuti selgitanud, et miks täpselt see konkreetne lahendus siin vikis hästi ei töötaks ning pakkunud lahendusi, mis toimiksid paremini. Tuletan meelde, et kohe mitte üldse ei sobi 1:1-le võrrelda et.wikit nt de.wikiga. ::::Aga nagu öeldud, siis kohe mitte ei sobi probleemse sisu lisamist põhjendada sellega, et meil pole mingit lisakontrollmeetodit x ning seepärast on viki sisu niikuinii ebausaldusväärne ja seepärast on justnagu ok sellist sisu lisada. ::::Kui keegi põhjendab kaastöö mittetegemist Vikipeediasse automaatmärgendamise puudumisega, siis ta ei tea, kuidas Vikipeedia toimib ja vandalismiga tegeleb. Siin ei ole lahenduseks mitte Vikipeedia muutmine, vaid inimeste harimine Vikipeedia osas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:54 (EEST) Vahel on nii, et tead kindlalt, et oled mõnd fakti lugenud, kuid ei suuda enam leida ega nimetada allikat, mida kasutasid. Google'i otsing ka ei aita. Vahel on info allikaks foorumipostitus, kus artikli teemaga vahetult seotud isik jagab oma teadmisi (ja teeb seda näiteks varjunime all). Google'ist jällegi ei leia midagi. Need on mõned näited olukorra kohta, kus viidet pole võimalik panna. Samas on info liiga oluline, et see välja jätta. Kuidas ja kas see Estopedist1 tegevust puudutab, on iseasi. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 27. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST) == Balti vabaduse päev == '''Balti vabaduse päev ''' (inglise Baltic Freedom Day) on [[14. juuni]]<nowiki/>l. Sel päeval alustas [[Nõukogude Liit]] [[Baltimaad|Baltimaade]] inimeste küüditamist. Terminina ''Balti vabaduse päev'' kasutas seda esimesena [[1982]]. aasta 9. juunil USA senat.<ref>http://thomas.loc.gov/cgi-bin/bdquery/z?d097:SJ00201:%7CTOM:/bss/d097query.html%7C</ref> Balti vabaduse päev viitab [[Eestlane|eestlaste]], [[Lätlane|lätlaste]] ja [[Leedulased|leedulaste]] massilist küüditamist alustanud Nõukogude Liidu ja [[Natsi-Saksamaa]] allakirjutatud [[Molotov-ribbentrop pakt|Molotov-Ribbentrop paktile]]. <references /> == Vene ajakirjad == Perioodikaväljaannete nimed, mis on transkribeeritud, kirjutatakse läbiva suurtähega[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_29]. Me ei tee võõras kirjas ümbersuunamisi (kunagi oli [[Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 2#Võõrtähestikus ümbersuunamislehed|hääletus]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. oktoober 2018, kell 18:07 (EEST) :selge. See tekitab küll läbipaistmatuid linke, nt [[Gustav Adolf von Rosenkampf|siin]] (vt seal märksõna Русская старина)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2018, kell 18:39 (EEST) == vallavanem == kui [[Eesti peaminister]] ≠ [[Eesti riik]], miks siis [[Ruhnu vallavanem]] = [[Ruhnu vald]]? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 29. november 2018, kell 12:10 (EET) :see on kokkuleppe küsimus. Mu pärast võib ka konkreetse valla vallavanemast eraldi artikkel olla. Nt maavanematest on tehtud eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 15:28 (EET) Mu meelest pole kindla valla vanema ametikohast eraldi artiklit tarvis, kui see on lühike loend, mis võiks olla samahästi valla artiklis. Muu, mida vallavanemast rääkida, on küllap (Eesti) vallavanematele ühine ja võiks olla vastavas artiklis. Kui mõne kindla omavalitsusükuse juhi ametikohast on millest pikemalt kirjutada ja kellelgi on mahti seda teha, siis tehtagu eraldi arikkel, aga sellepärast minu meelest ei pea iga valla vanama ametikohast eraldi artiklit ette nägema. Kui eraldi artikleid pole, siis võiks ka segasevõitu suunamised (ametikoht > vald) tegemata jätta. Iga olemasolev asi (nt ka "x valla revisjonikomisjoni liige" või "x valla 2005. aasta eelarve") ei pea olema siin märksõnana esindatud. Küllap vallaga seotud asju taibatakse otsida valla artiklist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. november 2018, kell 16:56 (EET) :meil on üksjagu linke, mis peavad silmas konkreetset vallavanemat (nt veel [[Rapla vallavanem]], [[Kohila vallavanem]]), seega linkija peab märksõna oluliseks. Korrektne oleks valla artiklis teha alapeatükk vallavanemast, kuhu ümbersuunamine ka läheb, nt [[Rapla vald#Rapla vallavanem]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 17:22 (EET) :: Minu meelest on tegu ülelinkimisega. Kui pole ilmne, et artikkel peaks tulema, siis võib lingi eemaldada. :: Ümbersuunamisi artikli alaosale võiks püüda vältida. Selliseid suunamisi on raske hallata, kuna alaosade pealkirjad võivad muutuda. Saab küll lisada süntaksisse eraldi ankru, aga ka see võib kergesti kaotsi minna. Ja lõppude lõpuks igale võimalikule asjale vastavat märksõna ikkagi ei pea olema ega hakka olema ning ebatäpsete vastete leidmiseks on eelkõige otsing. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. november 2018, kell 19:37 (EET) == Ebatäpsused külanõukogude artiklites == Vaata [[Arutelu:Massiaru külanõukogu]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 11:32 (EET) == Sulgudega ümbersuunamised == Sulgudega ümbersuunamistel minu meelest pole üldjuhul mõtet. Nende järgi ei teata niikuinii otsida. Kui teisaldamisest jääb selline suunamine maha, siis olgu. Aga muidu, kui leiad ühe lingi nagu [[Anne tänav (Tartu)]], siis ümbersuunamise tegemise asemel võiks lingi parandada. Samamoodi siis, kui leiad ilmselgelt vigase lingi nagu [[ERR Raadioteater]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2019, kell 19:17 (EET) :Teatri lingi parandasin. Tänavate puhul selgitan. Anne-nimeline on ka Narvas. Linkijal on linkimine lihtsam, kui tänava fraasis on täpsustav sõna. Ma eeldan, et kui täpsustavat sõna pole, siis käib jutt Tallinna tänavast. Et aga viimast põhimõtet kasutades tekib massiliselt vigaseid linke, siis v-o tuleks enamik tänavad (nt [[Angerja tänav]], [[Ankru tänav]]) teha hoopis täpslk-deks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. veebruar 2019, kell 19:39 (EET) :: Minu meelest pole ilmne, et kõik Tallinna tänavad on tähtsamad. Alustuseks võiks siis teha ettepanek konkreetne pealkiri muuta. Kahe samanimelise puhul piisab täpsustusmärkusest. :: Üldiselt ma ei saa ikka aru neist sulgudega täpsustustest. Näiteks milleks [[Eri:Diff/5244995|see]], kui üle ümbersuunamise linkimise asemel saab linkida otse artiklisse. Samuti, me oleme täpsustusmärkustes minu meelest alati otse artiklile linkinud, mitte nii nagu [[Eri:Püsilink/5244994|siin]] praegu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. märts 2019, kell 18:32 (EET) :::jah liigisõnaga algavad artikli pealkirjad on paras peavalu. Siiski, mu meelest on need lahendused OK, samuti on toimetajal linkimine lihtsam, samuti aitab see läbipaistmatuid linke vähendada. Kui ei meeldi, võid ümber teha, mina kustutama ega vaidlustama ei hakka--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. märts 2019, kell 18:54 (EET) ==Vene perekonnanimed== Palun ära tee eraldi artikleid vene perekonnanimede naissoost vormide kohta. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 00:59 (EET) :Lisasin naissoost vormide artiklitele liitmismalli. Kuna need on Sinu alustatud artiklid, siis ehk viitsid need ise korda teha. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 01:30 (EET) ::Suur tänu! Algul oli kahevahel, aga nüüd nõus, et pole vaja teha eraldi artikleid. Eesnimede analoogi kasutus, nt [[Sergei]] ja [[Sergey]] oli väär lähenemine. Ka teistes vikides pole eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 09:50 (EET) :::{{OK}} kõik naissoolised perekonnanimartiklid liidetud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 10:11 (EET) ==Linkide parandamine== Kui teed täpsustuslehe, palun paranda lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:01 (EET) :mõnikord parandan. Kui aga lingid viivad täpsustuslehele, siis nii püüdlik pole, sest artiklites on vigased lingid sel juhul automaatselt näha (s.t on rohelise taustaga)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:03 (EET) ::See, et näha on, ei tee neid olematuks. Pealegi ei näe kõik seda rohelist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:07 (EET) Palun paranda lingid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 09:49 (EET) :olgu. Kui jõud üle käib, siis püüan parandada. Välismaa geograafiliste objektidega jään küll sagedamini hätta. Soovituseks teistele, et linkide parandamiseks on eriti hea vahend [[:en:Wikipedia:AutoWikiBrowser]], mille kasutamine pole eriti keeruline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:20 (EET) ::Kui Sa tunned, et ei jaksa parandada, või ei oska parandada, kirjuta arutelulehele vastav märkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:23 (EET) ==Lühendiartiklite vormistus== Meil on vastavates aruteludes juttu olnud, et kui erineva suurtähestusega lühendid on ühel lehel, siis peaks olema vähemalt selgelt välja toodud, millisel kujul lühendit mille kohta kasutatakse. Näiteks lehe [[TK]] vormistus on liiga ebatäpne, vrd [[:de:TK]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 16:19 (EET) :täiesti nõus. Olen püüdnud seda järgida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 16:33 (EET) :: Kommentaar käis täpsustuslehtede kohta, mida viimastel päevadel oled teinud. Püüdsin lehte [[TK]] arusaadavamalt vormistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) :::jah, TK on nüüd hästi vormistatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 18:39 (EET) :::: Miks sa siis ei vormista endiselt nii? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2019, kell 20:05 (EET) :::::vahel ununeb--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 22:03 (EET) ==Oletused artiklites== Palun ära kirjuta ühtegi asja oletamisi. Kiriku asukoht on veel vale näiteks [[Rõngu Issanda Taevaminemise kirik|siin]] ja [[Timmo Taevaminemise kirik|siin]]. Roosa kastiga pole ka tarvis segadust tekitada. Kui ei tea, siis jäta lihtsalt kirjutamata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) ==Täpsustuslehed== Ma ei ole nõus nende asjadega, mida Sa täpsustuslehtedega teed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 19:25 (EET) :{{ping|Andres}} täpsusta. Ma üldjuhul taotlen loogilist süsteemi ja võtan eeskuju suurvikide praktikast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 23:31 (EET) :: Mina taotlen ka loogilist süsteemi. Kui otsitakse inimest perekonnanime järgi, siis ei eeldata, et see tuleb leida perekonnanime artiklist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:15 (EET) :::jätkan siin: [[Arutelu:Adamson (perekonnanimi)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:57 (EET) Selliseid täpsustuslehekülgi ei ole ju mõtet teha, kus on ainult üks mõiste. Sel juhul teeme ümbersuunamise. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 02:00 (EET) :ma jätan lihtsalt ühe sammu vahele, sest enamik kahetähelisi märksõnu peavad olema täpsustuslehed. Seemned (või halvema sõnaga nupud) on maha pandud :) Samuti on eesmärk likvideerida olukorrad, kus nt [[TK]] ja [[Tk]] lähevad eri lehekülgedele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 07:50 (EET) ==Kohanimes kuupäev== Kui kohanimes on kuupäev sees, kasvõi seesama [[16. Oktoobri park]], siis kuu kirjutatakse suure tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:39 (EET) :jah. Vahel ununeb see reegel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 00:44 (EET) :: Kustutada pole mõtet. Inimesed ikka kirjutavad valesti. Aga probleem on siin hoopiski selles, et 16. Oktoobri park ei ole mitte Tammsaare park, vaid hoopiski pigem [[Uus turg]]. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:55 (EET) :::tundub, et siin on suurem probleem, mille arutelu peaks jätkuma artiklis [[Uus turg]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 01:03 (EET) == Ümbersuunamiste kategoriseerimine == Minu meelest [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCrissaare_talu&redirect=no sellised ümbersuunamised] ja neile lisatud kategooriad on liigsed ja mõttetud. Kategoorias on ju eelkõige eesmärk loetelda olemasolevaid artikleid artikliväärsetest asjadest. Kui artikkel on muuseumist ja talu kui selline eraldi artiklit ei vääri, siis minu meelest ei tuleks taluna kategoriseerida. Kui inglise vikis mõnel juhul ümbersuunamisi on kategoriseeritud, siis vist eelkõige selleks, et kategoorias oleks teatud asjade ammendav loetelu (nt mõni takson, millest pole eraldi artiklit, on ainult suunamine). Vähemasti talude puhul sellist eesmärki olla ei saa, kui me enamikku talusid niikuinii tähelepanuväärseks ei pea. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. aprill 2019, kell 20:27 (EEST) :peab seedima, aga pigem vist Sinuga päri. Samas, kui talu on kohandatud muuseumiks, siis oleks nagu talugi tähelepanuväärne?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2019, kell 20:43 (EEST) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == "BBLD on ju lühend, mitte teose nime osa--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2019, kell 09:08 (EET)" :what is your source for that claim? [[Eri:Kaastöö/78.55.159.141|78.55.159.141]] 8. aprill 2019, kell 20:10 (EEST) ::see [[Arutelu:Baltisches biografisches Lexikon digital]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:09 (EEST) :::if you have no source other than your brain (irrational), then move it back. Your brain is not a credible source. [[Eri:Kaastöö/89.14.74.65|89.14.74.65]] 8. aprill 2019, kell 21:17 (EEST) ::::correct, but before You just send one e-mail, address can be found here: https://www.balt-hiko.de/impressum/ --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :::::What? [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:08 (EEST) ::::see also this: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/ :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:32 (EEST) :::::The place is at: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:09 (EEST) ==Linnapeade artiklid== Palun kontrolli, kas linn on eraldi haldusüksusena veel olemas. Sinu järgi ei jõua parandada. --Metsavend 11. aprill 2019, kell 19:50 (EEST) :mis täpsemalt linnapeade artiklites valesti on?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. aprill 2019, kell 20:32 (EEST) :: Ei saa kirjutada ''Põlva linnapea on Põlva linnavalitsuse juht'', kui pole enam sellist ametit ja Põlva linnavalitsust. --Metsavend 12. aprill 2019, kell 00:58 (EEST) :::uuendatud nimekiri on vist siin: [https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1]. Kui see on uuendatud, siis võiks need kopeerida artiklisse [[linnavalitsus]]. Eelmainitud nimekirja vaadates ei kanna vist ka [[Narva linnavalitsus|Narva]] ja [[Tallinna linnavalitsus]] nimes enam "linnavalitsus", vaid "[[linnakantselei]]"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 09:30 (EEST) :::õiged andmed peaks olema siin: [[Eesti_omavalitsuste_haldusreform#2017._aastal_liitunud_omavalitsused]]. Siit saan aru, et kui tekkiva valla nimi on "X linn", siis linnavalitsus säilis. Nii et 13-l linnal kadus linnapea. Vigased artiklid kontrollitavad siit [[Kasutaja:Estopedist1/Liivakast#*Poliitika]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 16:06 (EEST) :::: Kui kirjutad Eesti linnapeadest, siis on elementaarne teada, et linnapea on omavalitsusüksuse juht. Kas linn on jätkuvalt omavalitsusüksus, seda on ju imelihtne kontrollida, kas või selle linna Vikipeedia artiklist. Tallinnal ja Narval on nii linnavalitsus kui ka linnakantslei (guugelda). Ma ei näe siin muud segadust kui sinu tekitatud segadus. Teed jätkuvalt sama viga: [[Otepää linnapea]], [[Paldiski linnapea]], [[Türi linnapea]]. :::: Milleks üldse sellised artiklid? Need kaks-kolm nime saab ju ära tuua ka linna artiklis, kust neid arvatavasti ennem otsitakski. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et midagi pole katki, kui iga vallavanema ametikoha, iga vallavolikogu jmt kohta pole eraldi märksõna (vt [[#vallavanem]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2019, kell 19:35 (EEST) :::::nõus, et nt X vallavanematest, X alevivanematest ei peaks olema omaette artikkel. Olen mõelnud, et maavanematest ja linnapeadest võiks olla eraldi artikkel. Kui kogukond lepib kokku, et ka nendest ei peaks eraldi artiklit olema, siis reageerin vastavalt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 20:55 (EEST) ==Pealkirjata== tõdesin täna, et su "sisse tipitud" failidest (ca 30K+++), julgelt üle poole on liiast (selle tõdemiseks peavad inimesed need läbi vaatama, mis tähendab aega (igaühele antud ainune ühik, mida ei saa "venitada" pikemaks ega...)), siit ka küsimus: kui neid 010101... kombinatsioone vorbid {{värvi|hall|(nimetades end samas tagasihoidlikult «erudiidiks»)}}, kas sel tegevusel on ka mingi muu eesmärk pääle selle, et nt sm XXX patsutab õlale (mitte tengelpungale ega pangaarvele) ja ütleb: "küll sa oled tubli!"?; ja kui kogukond sellist tegevust jätkuvalt ‘tolereerib’, kas see on siis see nn „30 hõbeseeklit“ ???+?<br />Kuna Vikipeediat ei loe ainult need, kes siia kirjutavad, ja su siia lisatu on enam-jaolt ''à la'' „«Ä» on kahe täpiga «A»“, ja tahes-tahtmata on see (küberrünnaku 1 alaliikidest) andnud panuse e-keelse V kuvandi kujundamisse, kuhu siis edasi eesmärgid sead?°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:51 (EEST)°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:31 (EEST) :ma arvan, et seemnete külvamisest (= lühiartiklite tegemisest) saadav kasu meie Vikipeediale on suurem kui kahju. Eriti, kuna enamik mu artikleid on Eestiga seotud. Kujutan ette, et halba võiks teha nt masskirjutamine Aafrika X riigi küladest, ojadest, pisiveekogudest või näiteks marginaalsetest taksonitest. Nt svwikis on botil lastud neid marginaalseid asju teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 23:55 (EEST) ==Puit ja kiud== Seoses ettepenekuga liitmiseks: las praegu olla, mu tudengid lisavad infot, vaja oli 'hakatus' tekitada. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 11:09 (EEST) :tänu info eest! Püüan käsilolevaid koolitöid vähem torkida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 12:37 (EEST) ::{{ae|.Toon}} torkimise vältimiseks oleks hea, kui oleks omaette leht, kus on näha vastava õppeaine jooksul loodavad artiklid, näiteks vaata [[Vikipeedia:Euroopa Liidu õigus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 09:10 (EEST) :::Õige. Leht [[Vikipeedia:Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö|on]], aga sinna oleme pannud need, mis valmis. Oleks pidanud liivakasti jätma. Ja aitäh näidisartikli eest. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 20:53 (EEST) == Viidete eemaldamine == Kui leidub teine samaväärne allikas, siis võib viite asendada, aga palun ära lihtsalt eemalda viidet põhjusel, et link ei tööta enam. Ka allikas, mis pole enam või parasjagu veebis kättesaadav, on allikas (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Teine asi on välislinkide alaosa, kus pole mõtet mittetöötavaid linke säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. aprill 2019, kell 14:05 (EEST) ==Nime populaarsus== Mis on nime populaarsus? Kui see üldse midagi tähendab, siis minu meelest seda, kui palju nime pannakse, aga mitte nime levikut. Ja isegi kui see tähendab mõlemat, pole tähendus selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:44 (EEST) :Eesti Statistikaamet seda kasutab. Küsida tuleks neilt. Sõna "[[populaarsus]]" kasutus nt siin: [https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Hiie]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:51 (EEST) ::Mis lugejal sellest abi on? Kas Sina tead, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:20 (EEST) ::Kontekstist on arusaadav, et jutt on [[Esinemissagedus (statistika)|esinemissagedusest]]. Palun kasuta seda sõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:22 (EEST) == vikindus == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lemberg_%28t%C3%A4psustus%29&type=revision&diff=5281870&oldid=5281493 vikindus]. Aitäh. Mis on "vikindus"? Kas "vikindus"=[[:en:WP:wikification]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 21:47 (EEST) :exactly so, but in this case I did more than just wikifying--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 22:42 (EEST) :: And that was why I asked the question. I saw that your revision was more than mere wikification and began to wonder whether "vikindus"="wikifying". I [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ferdinand_Johann_Wiedemann&type=revision&diff=5261961&oldid=5261795 had to write in English] (kahjuks) because I didn't know how to say "wikify" in Estonian. <s>Thank you.</s> [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Aben&type=revision&diff=5284236&oldid=5252182 Tänan]!!! (Vabandage, veel õpin eesti keelt.) --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 11:07 (EEST) == Lauselõpupunkt == Tuletan uuesti meelde, et lause lõppu käib punkt. Enne oli sellest juttu [[Kasutaja arutelu:Estopedist1/Arhiiv 1#Kategooria päis|siin]]. Kahtlen ka kategooria päise vajalikkuses, kui see ei ütle enamat kui kategooria pealkiri. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2019, kell 18:58 (EEST) :proovin punkti lisamise meelde jätta. Päise lisan kategooriale siis, kui puudub vastav põhikat ja kat on justkui õhus. Nt on kat [[:Kategooria:Vigala Maarja koguduse vaimulikud]], ent puudub põhikat [[:Kategooria:Vigala Maarja kogudus]]. Ja antud juhul seda põhikat-i polegi vaja.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 19:53 (EEST) ::Minupoolne lisandus eelöeldule: "ehk püüaksid jääda käibiva kirjakeele piiridesse:" Su «komm», «kat» jne märked on raskesti mõistetavad (nt, ca kuu aega mõistatasin, mis [[komm]]e Sa jagad...), tänan!°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 21:06 (EEST) :::see on vikisläng, mis paratamatult tekib :) Komm ehk kommentaar ja kat ehk kategooria--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 22:38 (EEST) ::::tegin [[Kasutaja:Estopedist1#Vikipedistide_lühisõnastik]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. aprill 2019, kell 09:34 (EEST) ==Päise eemaldamine== Päise eemaldamine näiteks Ozoli mõisate artiklite eest ei ole minu meelest õigustatud. Ehkki täpsustuslehekülg on olemas, annab link artikli ees teada, et eksisteerib ka teisi sellenimelisi mõisaid.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:46 (EEST) :Ja lisaks teeb see võimalikuks kiire ligipääsu.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:48 (EEST) ::see on kokkuleppe küsimus. Me oleme kasutanud süsteemi, et täpsustavate artiklite puhul jätame päise tühjaks. On teatavaid erandeid, kus päise lisamine võib olla kasulik (näidet ei tule kohe pähe). Minu teada võõrvikidest kasutab Su pakutud süsteemi vaid ruwiki ja nad on vist selle automatiseerinud (?). Kiire ligipääsu osas olen Suga päri. Samas oleks nagu tarbetu nt igale [[Aru mõis]]ale või [[Uusküla]]le käsitsi lisada vastav päis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 17:14 (EEST) : Me oleme üldiselt sellisel juhul täpsustusmärkusest hoidunud. Sellepärast et see ei puutu antud artiklisse ja asjata ei peaks lugejat sellega segama. Kui lugeja otsib mõnd teist samanimelist mõisa, siis ta satub üldjuhul enne täpsustuslehele. Ka sulud pealkirjas annavad märku sellest, et tegu pole ainukese sellenimelisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. aprill 2019, kell 17:24 (EEST) == [[:Fail:Reameheposter.jpg]] == Kas oleks võimalik luba OTRS-i edastada? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2019, kell 19:38 (EEST) :pole mõtet. [[Reamees (film)|See film]] pole ilmselt siiski tähelepanuväärne. Nii pilt kui film kustutada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 19:46 (EEST) ==Tuntud nime kandjaid== Selline sõnastus on keeleliselt halb. Palun kasuta "Nime tuntud kandjaid". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 02:37 (EEST) :nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 13:28 (EEST) ==Täpsustuslehed== Kui teed täpsustuslehe, siis palun, palun paranda sissetulevad lingid, näiteks [[Maria]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 13:07 (EEST) :varem olen seda tõesti lubanud, ent pean siiski teid selles küsimuses kurvastama--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 14:15 (EEST) ::: Sellisel juhul on parem täpsustuslehte mitte teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 16:38 (EEST) ==Allikatest mõisate kohta== RA mõisate register ja KNAB ei ole ainsad allikad, kus mõisate kohta infot leidub. Lisaks allikpublikatsioonidele on infot näiteks Paul Johanseni käsitluses (''Die Estlandliste des Liber Census Daniae''). Polli suguvõsa artiklis kahtluse all seatud Savala oli tõepoolest mõis (sellena mainitud 1485 ja 1492, seejärel 1523 mõisaase. Vt Johansen 1933, lk 595). Kui ma lisan mõne mõisa nime, mille kohta ehk pole veel artiklit, siis põhineb see kummatigi kontrollitud infol. --[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 28. aprill 2019, kell 02:07 (EEST) ==Kategoorianimed== Miks sa neid kategoorianimesid ümber teed? ("Eesti" asukoht) Miks seda vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 03:36 (EEST) :kategooriate (aga ka loendite, artiklite jne) nimetamine peab olema süsteemne ja ühene. Varsti jõuan lõpule kõikide etwiki kategooriate nimede analüüsimisel ja tegevuse käigus ka ühtlustan nimesid. Kategoriseerimine on lihtsam ja kasutajasõbralikum, kui nt "Sport Tallinnas" asemel on nimi "Tallinna sport" või "Endised Eesti külad" asemel "Eesti endised külad". Tegelikult oleks teatud juhtudel vaja ka botti, et massümbernimetamisi teha, nt kategoorias [[:kategooria:Väliseestlased]] (seal ca 1000 ümbernimetamist)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 08:28 (EEST) ::Minu meelest ei ole see erinevus küll nii oluline, et oleks põhjust vaeva näha. ::Ja mida sa nende väliseestlastega teha tahad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:36 (EEST) :::juba [[kasutaja:Metsavend]] kusagil arutelus ütles, et kategooria nimi "Eestlased Soomes", "Eestlased Rootsis" jne on ebaõnnestunud. Ikka "Soome eestlased" ja "Rootsi eestlased"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:47 (EEST) ::::Ma ei ole küll sugugi veendunud, et praegune variant halb on. Enne tahaks ikka korralikku arutelu näha ja mitte seda, et sadu artikleid teise kategoorinime alla tõstetatakse lihtsalt sellepärast, et kellelegi tundus, et mingi teistsugune kategoorianimi võiks olla parem. Ning siis pärast arvab keegi midagi muud ja artikleid hakatakse jälle ümber kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 15:09 (EEST) :::::v-o [[kasutaja:Kruusamägi]] viib meid õigele teele. Ülemkategooriana sobib "Eestlased Austraalias" hästi, sest see hõlmaks nii isikuid (Austraalia eestlased), organisatsioone ja muudki (kokkuvõetult [[:kategooria:Eesti kultuur Austraalias]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 17:24 (EEST) == Paar asja seoses kategooriatega == Mida tuleks arvata muudatustest nagu [[Eri:Diff/5316863]]? Kas kategooria tuleks kustutada? Minu jaoks ei ole see ilmne. Palun tee kõigepealt vastav ettepanek, enne kui kategooria tühjendad ja selle asemel, et kategooria ülemkategooriateta jätta. Kui kategoorias on kõik artiklid konkreeselt tuulikutest ja kategoorial on vastav pealkiri, siis miks sa pealkirja ebamäärasemaks muudad ([[Eri:Diff/5322665]])? Kui kategoorias on teemaga seotud eri liiki asjad, mitte ainult üht liiki asjad, siis sobib minu meelest ainsus paremini pealkirjaks. Näiteks kategoorias [[:Kategooria:Takistid]], mille pealkirja muutsid, ei ole ainult artiklid takistitest (takisti liikidest). Või nii nagu on näiteks kategooriad "Riik" (teemakategooria) ja "Riigid" (artiklid riikidest). Mitmel muul juhul pole veel ilmne, et kategooria pealkirja oli tarvis muuta. Selliseid muudatusi ei peaks ulatuslikult ilma aruteluta tegema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:13 (EEST) :vastan. :1. Nutikas on üldjuhul rakendada põhimõtet "<nowiki>{{kustutada| me ei tee kategooriaid igaks juhuks, vaid vajaduse korral, näiteks kui on vähemalt 5 liiget}}</nowiki>" :2. ülemkategooria on nimega "Eesti veskid". "Hiiumaa" on ebaõnnestunud kategooria nimi :3. Teised samas kategorias olid mitmuses. Ühtlustasin. :4. Ütle konkreetsed juhtumid. Samas möönan, et kohati võin olla liigselt pedantlik, ent mu siht on ühtlustus ja nimekujude süsteemsus :--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 18:21 (EEST) :: Siis palun lisagi kustutamismärkus, muidu teised ei saa aru, mida sa teed. :: Täiesti kohane oleks ju teha kategooria "Eesti tuulikud" (või "Eesti tuuleveskid"), mille alamkategooria oleks "Hiiumaa tuulikud" või "Hiiu maakonna tuulikud". Muidu ka võiks ennem vaadata ikka seda, et kategooria pealkiri annaks võimalikult täpselt edasi seda, mille jaoks on kategooria mõeldud ning vähem seda, kui sarnased on ülem- ja alamkategooriate pealkirjad. :: Nende elektroonikakomponentide kategooriate pealkirju saab ühtlustada ka teistpidi. Ja võib olla ka nii, et osa neist kategooriatest on teemakategooriad ja osa üht liiki asjade jaoks. Siis võivadki pealkirjad erinevat moodi olla. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:50 (EEST) == ti-liide == Minu meelest sa kasutad seda liidet ikka valesti. Liide ''-ti'' väljendab jaotumist või asendit [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=5]. Üks asi on järjestada millegi järgi ja teine asi on jaotada millegi järgi. Sellepärast [[Eri:Erin/5323578]] minu meelest ei sobi. Vt ka viimaseid kommentaare siin: [[Arutelu:Riikide loend omakeelsete nimede kaupa]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:59 (EEST) :kas saarte puhul polegi ''pindalati'' jaotumine?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 20:07 (EEST) :: Selles saarte loendis küll kolm pindalarühma ja võib-olla võib mõelda, et saared on loetletud nende rühmade kaupa. Aga need rühmad iseenesest pole olulised, vastavad pealkirjad võib loetelu vahelt vabalt ära jätta, eelkõige on saared loetletud ikkagi pindalade ''järjestuses''. On ka [[Riikide loend pindalati]], kus on minu meelest täpsem öelda, et loetelu on pindalade järjestuses või järjekorras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 21:21 (EEST) ::: Nõus, et seda liidet ei ole viimaste pealkirjamuudatuste puhul õigesti kasutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:03 (EEST) ::::et kategooriate ja loendite nimetamisel kasutame vaid nimekujusid ti-liitega või kaupa-sõnaga (täiendiga fraasid), siis tuleb kindel olla kas erandjuhud (?) on ikka keeleliselt kindlasti väärad (nt küsida EKI-lt). Kui nimekujud on pigem maitse asi, siis järgida süsteemi.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:22 (EEST) ::::: Ma ei saa esimesest lausest aru. Kasuta ti-liidet (või sõna "kaupa") siis, kui see sobib sisuliselt. Näiteks kategooriapealkiri "Saared riigiti" võiks sobida küll, kuna alamkategooriates on saared jaotatud riikide kaupa. Kui jaotust pole, tarvis on hoopis öelda näiteks, mille alusel on loend järjestatud, siis mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2019, kell 13:20 (EEST) == Binaarne nimetus == Palun kasuta taksonitabelis parameetrit "binaarne" ainult binaarse nimetuse jaoks (liigi ladinakeelne nimetus). Muud ladinakeelsed nimetused peale binaarse ja trinaarse nimetuse tuleks kirjutada eestikeelse nimetusega samasse lahtrisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. mai 2019, kell 17:02 (EEST) :kuhu Sa ka ei jõua :) See oli teadlik laiskus. Eks ma teen siis õigesti, vt nt [[hanehein (perekond)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 17:17 (EEST) :: Ikka kirjutad sinna lahtrisse muid asju ja päris järjekindlalt. Ma muudan mallis vastava lahtri kohal lingi teksti nii, et see läheks selgemini kokku parameetri nimega ja artikliga, kuhu link viitab. Siis on loodetavasti vähem kiusatust seda lahtrit valesti kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. mai 2019, kell 19:07 (EEST) :::suur tänu malli täpsustamise eest! Loodame, et ei tekki tõrkeid. Vähesed oskavad neid keerulisi malle parendada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. mai 2019, kell 21:14 (EEST) : Neis taksoniartiklites jääb veel silma imelik lause "Eestis ei kasva sellesse...". Levila kirjeldamise juures oleks loomulikum öelda vastupidi, kus taim kasvab. Kui Eesti pole just imekombel maailmas üks väheseid maid, kus takson ei esine, siis minu meelest pole põhjust Eestit sedasi eraldi välja tuua. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 19:34 (EEST) ::jah, kui eelnevat konteksti levila kirjeldamise kohta pole, siis võib tunduda imelik.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 19:57 (EEST) == Aastad == Pea nüüd hoogu! Äkki arutaks enne läbi, kas on mõtet teha iga aasta kohta artiklit nii kauges minevikus. Inglise- ja saksakeelses vikis on sellest loobutud. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:16 (EEST) :enwikis ja dewikis on ebaühtlus. Aga pärast [[700 eKr]] on seal tõesti pigem koondartiklid. Ma arvan, et kuni [[753 eKr]] ehk [[ab urbe condita]] võiks esialgu eraldi olla. Edasi läheb ikka väga häguseks. Paljudes teistes vikides on tehtud pikemaltki, nt ruwiki, itaalia viki, ltwiki. Ltwikis küll tühjad lehed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 18:23 (EEST) ::Ma arvan, et alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] võiks vaid erandjuhtudel olla eraldi artikkel. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:34 (EEST) :::teeme siis nii. Ja artiklid 700-709 eKr suunata koondartiklisse [[700. aastad eKr]]; 710-719 eKr suunata koondartiklisse [[710. aastad eKr]] jne kuni vast [[999 eKr]] välja, mis suunata koondartiklisse [[990. aastad eKr]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:47 (EEST) :::on võimalik ka nii, nagu teeb dewiki. Seal suunatakse need aastad mitte kümnendite vaid sajandite artiklisse, vt nt [[:de:780 v. Chr.]] Tuleb kaaluda kumb variant meile sobib--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:54 (EEST) ::::kuni 999 eKr ilmselt nutikam kümneti, alustasin [[700 eKr]], [[701 eKr]], [[702 eKr]] ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. mai 2019, kell 08:36 (EEST) :::::Minu arvates võiks ka 7. sajand eKr (võib-olla ka 6. sajand eKr) puhul olla ainult kümnendite artiklid ja aastaartiklitest ümbersuunamised. Kui ikka ajaloolisi sündmusi on vähe teada, siis pigem olla pikemad ja põhjalikumad artiklid, kui sellised mõne reaga jublakad, mille vahel võib jäädagi klikkima, et mingitki ülevaadet saada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:43 (EEST) :::::: Mulle meeldis ka kümnendite peale suunamine. Artikkel saab ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:47 (EEST) :::::::stopp! Enne masstoiminguid tuleb kokkuleppele jõuda. Nt kui 600. ja 500. aastate üksikaastad suunata kümnendite alla, siis ei saa me keelelinkide kaudu nende võõrvikide artiklitesse, kus on konkreetne artikkel üksikaastast. Nt ruwikis on üsna põhjalikud artiklid 500., 600., 700. aastate üksikaastate kohta, vt nt [[:ru:699 год до н. э.]] või [[:ru:596 год до н. э.]]. Esialgu aga jääme [[kasutaja:Metsavend]] pakutu juurde--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:21 (EEST) :::::::: Ma pidasin silmas eKR aastaid nagu [[700. aastad eKr]]. Mall vist lõppeb ka nüüd [[ 709 eKr]] ära. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:32 (EEST) :::::::::700 eKr ja enne seda on ikka üsna tühi. Ka 600 eKr on väga vähe sinna aastaartiklitesse kirjutada (nt [[:en:604 BC]] jne). Kümnendite artiklites midagi juba on ja need oleks niikuinii WD kaudu lingitud. Ning ka vene vikis ma pigem eelistaks artikleid nagu [[:ru:690-е годы до н. э.]], sest neis on seda materjali ikka vähe rohkem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 08:15 (EEST) :::8. sajandi eKr puhul on kõik nüüd ümber suunatud kümnendite artiklitesse. 7. sajandi eKr puhul kehtib see kolme viimase kümnendi kohta ja seitse varasemat tuleks alles ette võtta. Tõenäoliselt oleks mõistlik sama läbi viia ka 6. sajandi eKr juures. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 10:45 (EEST) ==Statistikaamet== Nimede statistika on nüüd andmebaasis 2019. aasta seisuga. Palun tee parandused artiklitesse. --Metsavend 25. mai 2019, kell 19:13 (EEST) :õige tähelepanek!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 19:53 (EEST) == Pildi autor == Kui pilt on üleslaadija enda tehtud, siis peaks ta seda ise otsesõnu ütlema. Näiteks [[:Fail:Juta Lember.jpg|siin]] ja [[:Fail:Raamatu osad.svg|siin]] ei olnud (eraldi) öeldud, kes on autor. Siis ei tohiks kirjutada, et autor on teada justkui sama selgesti nagu siis, kui autor on seda otsesõnu öelnud. Kui on oletatud, et malli "Oma" (self) kasutamise järgi on tõenäoliselt tegu autori oma tööga, siis selleks on Commonsis eraldi mall [[c:Template:Author assumed]]. [[:Fail:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|Siin]] on veel öeldud, et autor on tegelikult keegi teine kui üleslaadija. Ja autorilahter on ju ikkagi autori nime jaoks. Millegipärast oled mitmel pool kopeerinud sinna allikalahtri sisu. Kui sul pole mahti lahtreid korralikult täita, siis jäta nad ennem tühjaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 21:18 (EEST) :Selge--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 21:31 (EEST) ::Kui pildi autor on kirjutatud selgitusse, siis ei saa te seda Commonsisse laadida: te ei tohi ilma pildi autori loata viia kokku tema varjunime ja pärisnime ka siis, kui see seos on teile teada. Commonsisse saate laadida näiteks minu fotosid ainult siis, kui olen ise autoriks märkinud oma varjunime. Seepärast palun kustutage Commonsist need fotod, mille kirjeid te olete ilma minu loata muutnud ja need ilma minu loata sinna laadinud. Täna näiteks [[:File:Ilmarise kvartal merelt.jpg]] ja [[:File:Suomenlinna parvlaev.jpg]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 01:04 (EEST) :::õige märkus. Palun pange siis oma üleslaetud piltidele õige autor. Muidu need pildid tulevikus kustutatakse, sest kõikide Vikipeediate eesmärk on mittevabade piltide likvideerimine. Vikipeediasse või Commonsisse laetud pildid asjakohaste litsentsidega tähendavad ka seda, et üleslaadija pole enam nende piltide õiguste omanik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:46 (EEST) :[[kasutaja:Pikne|Piksele]] veel nii palju infot, et kuna etwikisse piltide üleslaadimisel saab jätta rea "autor" tühjaks, siis ikkagi on ilmselt mõttekas need ise tagantjärele ära täita (loomulikult iga juhtumit eraldi hinnates, mitte automaatselt). Commonsis kirjutati mulle ka vastav märkus, vt https://commons.wikimedia.org/wiki/User_talk:Estopedist1#Your_uploads --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:54 (EEST) Minu meelest on parem, kui Sa ei tegeleks piltidega. Kirjuta parem artikleid ja võta aega, et need korralikult kirjutada ning lingid korda teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 08:18 (EEST) :Commonsis kustutatakse selline kraam kohe, kui midagi allika või autori osas on puudulik või isegi kahtlane. Kas me ei öelnud ennist kuskil, et igasugu pilte ei tohiks märkida Commonsisse tõstmiseks? Vaata nt [[:c:File:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|seda]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:30 (EEST) ::pane siis oma piltidele allikas ja autor. Siis on asi klaar--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:42 (EEST) :::Ma ei jõua sinu järgi sammuda ja iga pilti üle kontrollida. Seda enam, et Commonsis selline "pane autor" ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 16:00 (EEST) :: Vast oleks selle pildiga siis klaar, kui [[User:Adeliine|Adeliine]] on ka nõus kinnitama, et ta on autor ja ta on litsentsiga nõus. :: Siin me küll harlikult nii ruttu ei kustuta, aga iseenesest peaks ikka ka eesti vikis autori ja allikaga seonduv selgelt kirjas olema. Kui andmed on puudulikud, siis kõigepealt oleks hea üleslaadija tähelepanu sellele juhtida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. mai 2019, kell 17:10 (EEST) :Hea ettepanek. Kui kõigepealt üleslaadijale teatada, siis kui ta on autor, on tal võimalik ise otsustada, milliseid fotosid ta lubab Commonsisse laadida ja milliseid mitte. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 00:27 (EEST) ::Asi on lihtne. Meie eesmärk on vabaneda piltidest, mis on kategoorias {{cl|Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias}} (seotud [[kasutaja:Ssgreporter]]iga) ja mis on kategoorias {{cl|Eesti fotograafide pildid}} (seotud [[kasutaja:Kruusamägi]]ga). Teine osa meie Vikipeedia pilte on seotud FOPi puudumisega ja logode temaatikaga. Seega kahe inimese aktiivsel osavõtul (Ssgreporter ja Kruusamägi) saaksime oma Vikipeedia pildipanga enam-vähem korda ja kontrolli alla--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 12:01 (EEST) Kui sa ühtegi lahtrit ei täida, siis miks sa neid infokaste üldse lisad? Commonsisse viimist kasti puudumine iseenesest ei takista, selle saab lisada ka eksportimise ajal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:08 (EEST) :Commonsisse viimise ajal peab kõik olema tipptopp ja selle eelduseks on infokast. Pole vahet millal need lisada, niikuinii tuleb ära panna. Mul endal on lihtsam neisse infot panna, kui need on poolautomaatselt varem genereeritud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:12 (EEST) :: Kui importimise lehel infokast lisada (nupp "Redigeeri faili teavet"), siis on ka kõik kohe tipp-topp. :: Seda ka, et malli "ViiCommonsisse" pole tegelikult tarvis lisada, kui selle kohe asendad. Kui sul eksportimise nuppu pildi kohal pole, siis selle lisamiseks saad eelistuste all sisse lülitada vastava beetafunktsiooni. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:46 (EEST) Ma ei luba ühtki laeva- ega sadamafotot ega merel tehtud fotot Commonsissse. Kui te arvate, et need ilma Commonsis olemata eesti Vikipeedias olla ei või, siis võite need kustutada. Mul jääb üle sarkastiliselt nentida, et said inimesed kümme aastat pilte vaadata ja aitab küll. Olen aastaid tagasi Ivol lubanud Commonsisse laadida ühe laevafoto, ja sellegi litsents on pehmelt öeldes väljapressimise teel saadud. Küll aga olen ma teinud muid fotosid spetsiaalselt Vikipeedia jaoks, mujal mul neid vaja pole, ja need on vabama litsentsiga. Kui konkreetsete fotode kohta küsite, siis vahetan neil oma nime kasutajanime vastu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:39 (EEST) :siis on hästi. Pane siis alustuseks [[:kategooria:Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias|siin kategoorias]] olevatele piltidele oma kasutajanimi, siis saab need Commonsisse viia. Nt [[:Fail:Kaliningradi kanal.jpg|sellele pildile]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:52 (EEST) :::Te pole vist aru saanud, et need konkreetsed pildid ei lähe mitte ühelgi juhul Commonsisse. Te pole ka vaadanud nende siin osutatud piltide litsentsi ega arutelusid. Kui teie arvates need eesti Vikipeediasse ei sobi, siis ma kustutan need ära. Aga selleks pean iga pildi puhul eraldi otsustama, milleks mul lähemal nädalal aega pole. Palun ärge võtke nendega midagi omapead ette. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 01:07 (EEST) ::Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fail%3AA.Kaasiku_monument.IMG_5369.JPG&type=revision&diff=5340061&oldid=3700426 need] aastanumbrid pole seal mitte selleks, et oleks üles tähendatud, et mis aastast hakatakse lugema 70 aastat autori surmast? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:18 (EEST) :::See on vist unikaalne kasutus? Kas on mõtet seda süsteemi kasutama hakata? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:21 (EEST) ::::siiski üks kasutus veel, vt [[:Fail:Estonia teater - 100 0999 .jpg|siia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 22:03 (EEST) ::::: See on selleks, et järge pidada, millal autoriõiguse kehtivus lõpeb. [[:Kategooria:KunstiteoseFoto|Kategoorias]] on selle parameetri järgi paregu nii, et eespool on mõned pildid, millel kujutatud teose autoriõigus on lähiaastatel lõppemas. Mis tähtsust sellel on, kas kasutus on unikaalne või et seda parameetrit on vähe kasutatud? Üheksa kasutust on praegu alles jäänud. Ma ei tea, palju sa neid veel eemaldanud oled. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :eemaldasin vaid ühel selle arvuga täpsustatud KunstiteoseFoto malli.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) Palun ära lisa malli "Own assumed" piltidele nagu [[:Fail:EnnTarvel.JPG]]. Kui üleslaadija on otsesõnu öelnud, et autori nimi on üleslaadija kasutajanimi, siis on ju ühtlasi selge, et tegu on üleslaadija enda tööga. [[Eri:Diff/5342061|Siin]] tuleks samas viidata, kus on otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor (antud juhul kirjas kasutaja arutelus). Kui sa ei aru saa, millised on nõuded autori- ja allikainfole, siis on tõesti parem, kui jätad selle puutumata ja ei lisa vastavaid märgiseid. Sa tekitad teistele tööd juurde rohkem kui midagi kasulikku teed. Kui nüüd pilte Commonsisse viia, siis paistab, et kõgil juhtudel tuleb eraldi ajaloost hoolega üle kontrollida, millised olid õiged andmed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :See ''author assumed'' ongi ju selleks, et on peaaegu et kindel, et üleslaadija on pildi ise teinud. Kindlalt (st. malli Own kasutamine) võiks panna näiteks siis, kui üleslaadija on kogenud ja usaldusväärne tegija (nt [[kasutaja:Oop]], [[kasutaja:Epp]] jt). Mulle tundub, et Sa kohati ajad juuksekarva lõhki sel teemal :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) :: Need on Commonsi mallid, mida seni siin eriti kasutatud pole. Kui sa kasutad neid teisiti kui Commonsis, siis see tekitab igal juhul segadust. Commonsis igatahes on malliga "Own" kõik tööd, mis on üleslaadija enda tehtud, sõltumata sellest, kas üleslaadija on uus kasutaja või usaldusväärne kasutaja. Ja [[:c:Template:Own assumed]] on dokumentatsiooni järgi konkreetselt neile piltidele, mille juures pole otsesõnu öeldud, kes on autor, aga on kasutatud malle nagu "Self" või "PD-self". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:44 (EEST) ::: Mõeldud on veel nii, et malle "Own assumed" ja "Author assumed" kasutatakse koos. Mitte nii nagu praegu näiteks [[:Fail:Maailmarändur Marko Torm.jpeg|siin]] (pole ju tegelikult otsesõnu öeldud, kes on autor). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:54 (EEST) : Autor muu hulgas näitab oma nime äratoomisega, kuidas tuleb talle viidata. Nii et, kui kirjas on "Oop", siis ei tohiks seda muuta kujule "User:Oop". Kui, siis on mõeldav linkida kasutajalehele, aga jätta lingi tekstiks ikka ainult "Oop". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) Ma lootsin, et eilsete kommentaaride põhjal oli arusaadav, miks mõnede piltide juures muudatused tühistasin, aga nüüd sa parandad jälle kõik valeks tagasi. Pildi [[:Fail:Kirsimäe Kalle.JPG]] juures on kirjas "isiklik fotokogu", mis ei tähenda, et üleslaadija on autor. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures ei olnud otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor ja siis samuti ei tohiks seda väidet fabritseerida. Teiste piltide juures sama lugu. Veelkord, see temaatika on sinu jaoks nähtavasti liiga keeruline ning on parem, kui jätad selle teiste hooleks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:33 (EEST) :Teen korrektuurid. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures on ju litsentsiga otsesõnu öeldud, et on autor. Epu võib usaldada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:37 (EEST) :: Ei, otsesõnu on öeldud siis, kui on kirjas "Autor: Epp", "ise tegin" vmt. Nagu ülal juba kirjeldatud, sellest ka erinevad mallid "Own" ja "Own assuemd" Commonsis. Parem las ma ise parandan, sa tekitad ainult segadust juurde. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:43 (EEST) :::Sain ilmselt juba aru. Aga OK, jätan pähklid sulle :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:48 (EEST) Kui pildil on juba vaba litsents ja sellega on kõik korras, siis pole tarvis lisada märgist "AO-sobimatu", mis räägib teatud määral esimesele litsentsile vastu ja mille kehtivus on paljudel juhtudel küsitavam, kuna pole päris selge, kust jookseb piir originaalse ja mitteoriginaalse töö vahel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2019, kell 20:27 (EEST) :OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 20:29 (EEST) Ssgreporteri piltidega on praegu segadus, peaks ootama nende Commonsisse viimisega. [[:File:Suur-Patarei klint.jpg|Siin]] ei ole autorit selgelt välja toodud ja praegu lisatud "Own assumed" ka ei sobi (ei ole juures malli "Self"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 21:12 (EEST) :Jah, märkasin ka ise seda. Linkisin [[kasutaja:Ssgreporter]]i--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 21:18 (EEST) ::See mida täna õhtul nägin, on puudulik töö. Kui minu eile märgitud piltide puhul jäi foto autori nimi Faili ajaloo tabelisse ja te lisasite kasutajanime juurde "üleslaadija oma töö", siis sellega lõite seose isikunime ja kasutajanime vahel, aga ma hoiatasin, et te seda ei teeks. Saatsin nende fotode jaoks OTRSi vormistamiseks autori loa, sel juhul on foto autor ja kasutajanimi lahus. Palun jätke mu fotod nüüd mõneks ajaks rahule, palun kellegi teisel sellega tegelda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 00:44 (EEST) :::võimalik, et faili ajaloost ei saagi kustutada seda, mis esimesel korral üleslaadimise puhul on avalikustatud. Aga v-o artiklid ja failid on kaks eri asja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 08:51 (EEST) ::::sellel Commonsi failil seisis kasutajanimi ja isikunimi küll üle kolme aasta, vt [[:commons:File:Skogskyrkog23a.jpg]] (pildi ajalugu). On küll huvitav, kuidas ta selle faili üldse sai--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 09:16 (EEST) ::: Seda on veidike tülikas teha, aga iseenest saab administraator varjata ka failiversiooni kohta käivad andmed. Kuna viimase versiooni andmeid varjata ei saa, siis tuleb kõigepealt üles laadida uus versioon. Või siis saab faili lihtsalt kustutada ja uuesti üles laadida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuni 2019, kell 10:49 (EEST) :Ma pole ühtki oma pilti ise Commonsisse laadinud, seda peaks küsima üleslaadija käest. Ma pole praegugi kindel, et eile kõik oma fotod eesti vikist ja Commonsist üles leidsin. Olen millalgi poolteist aastat tagasi lasknud Commonsist kustutada minu loata sinna sattunud laevafotosid, aga tookord saatis Ivo nende failide lingid. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 00:42 (EEST) ::{{ae|Ssgreporter}} kõik Teie etwikisse laaditud pildid on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 12:38 (EEST) :Tänan! Nendega peaks asi korras olema: palusin Ivo neil fotodel, kus on autori nimi märgitud, vormistada autori luba. Siis ei ole "üleslaadija oma töö" ning autor ja üleslaadija on lahus hoitud, nagu ma soovisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. juuni 2019, kell 00:24 (EEST) Kui lisad litsentsi, mille järgi "avaldamisest on möödas üle 70 aasta" (nt [[:Fail:Theodor Petai.JPG|siin]]), siis peaks tegelikult olema ära toodud ikka ka andmed avaldamise kohta. Sellest oli hiljuti juttu ka [[Faili arutelu:ArsenalCrossley150 3200x2049.jpg|siin]]. Ja "perekonnaalbum" või "erakogu" ei ütle allikana midagi, see on sama hea nagu "internet" või "raamatukogu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) : Sama veel näiteks pildi [[:Fail:PN-3 Isamaa päästja.jpg]] juures. Ütled, et "avaldamisest on möödas üle 70 aasta". Kus see siis avaldati? Kui see ei ole pildi juures välja toodud, siis tegelikult ei ole korras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) ::nõus, unustasin nüansi ära. Tegin piltidele asjakohased märkused--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuni 2019, kell 22:51 (EEST) :Olete esitanud ksututamiseks mitu minu üles laetud pilti. Nende kõigi kohta on olemas autori või väljaandja luba, mis on saadetud Ivole. Palun võtke need kustutamismärkused ära, sest failide uuesti üleslaadimine kulutaks tarbetult mu aega. Need failid, mida oli vaja kustutada, on juba nädal tagasi kustutatud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 00:34 (EEST) ::{{ae|Kruusamägi}} Siinolevatel ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1]) failidel peaks kõigil olema OTRS-luba. Kas sul on midagi kahe silma vahele jäänud?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 08:03 (EEST) :::Ei ole mul midagi kahe silma vahele jäänud. OTRS kinnitused on nende failide juures, mille kohta on sinna süsteemi midagi saadetud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 11:54 (EEST) == Läti külad == ''üle viidud siia: [[Kategooria arutelu:Läti külad]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2019, kell 08:29 (EEST) == Wikidata == Palun vaata üle, et need nimeartiklid saaks seotud ka vastavate Wikidata lehekülgedega. Ühtlasi peaks olema Wikidata kaudu hõlbus kätte saada nime tuntud kandjaid, millega saaks siis vastavalt artikleid täiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 16:43 (EEST) == Okaskrooni foto == Rakvere mälestusmärgi Okaskroon autor arhitekt Allan Murdmaa suri 2009. Tema autoriõigused kestavad veel aastakümneid. Keegi ei lähe seda fotot tema pärijatega kooskõlastama. Mul ei ole tõesti aega Commonsi reeglitesse süveneda ega foto litsentsi seadustada. Hea kui mõne Wiki artikligi kirjutan. Sain aru, et foto õiguspärasus Wikis on kahtluse all ja seepärast kustutasin artiklist "Okaskroon (mälestusmärk)" foto. Kel vaja, saab seda rajatist ka Google abil vaadata....... Aga parimat neile, kes Wiki eest head seisavad. See fail ei sobi Commonsisse laadimiseks. Selle võib Commonsisse laadida alles pärast kunstiteose autori autoriõiguste lõppemist. [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) Teomees 4. juuni 2019, kell 18:35 (EEST) :Küsimus on ainult Commonsisse üleslaadimises, seda pilti tohib kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:00 (EEST) ::täpselt nii. Commonsisse saab laadida kas aastal 2079/2080 või Murdmaa teoste omandiõiguste ja varaliste õiguste pärijatelt spetsiaalse loa saamisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:22 (EEST) == Kategooria:Laevandusettevõte == Ebaõnnestunud muudatus, vt põhjendust kategooria arutelust. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 00:25 (EEST) == EestiAsula == Kui infokastis on ainult märkus puuduvate koordinaatide kohta ühes vigase kaardiga ja jätad kasti nii seisma, siis on minu meelest parem kast lisamata jätta. Ennem võiks piirduda malliga <nowiki>{{koord}}</nowiki>. Veel, mõne erandiga oleme malli "EestiAsula" kasutanud seni praeguste asulate jaoks. Oleks hea, kui nii jääb. Näiteks juhuks, kui tekib soov näidata korraga kõigis malliga artiklites dünaamilisel kaardil asulapiire, mis on saadaval nüüdsete asulate jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 18:23 (EEST) :ma lihtsalt eeldasin, et kui Wikidatasse pannakse kunagi koordinaadid sisse, siis on asula ilusti kaardil näha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 20:24 (EEST) ==Endise valla leht== ''oli 1989-2017 ilmunud ajaleht, mis vahendas endise Nõva valla uudiseid :Palun ära enam nii kirjuta. Lehe ilmumise ajal ei olnud vald endine. :Palun võta arvesse, et "oli ilmunud" on halb sõnastus. Ja aastaarvude vahel käib mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:31 (EEST) ::õigus, sõna "endine" siin ei sobi. Jätan ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 20:21 (EEST) == 0 linki == Minu meelest ainult siselinkide puudumise pärast pole toimetamis- ega vikindusmärkust tarvis lisada. Siselingid võiks ideaalis olla, aga ilma nendede pole ka artiklil tingimata midagi viga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2019, kell 18:36 (EEST) :ma arvan, et peaks panema, sest nende artiklitega pole korras--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 18:41 (EEST) ::Siselinkide puudumisel oleks kohane vikindusmall, mitte toimetusmall. Tihti on aga siselinke lihtne lisada ja pole vaja hakata malli panemagi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. juuni 2019, kell 19:03 (EEST) : Ma ei tea, meil on varem mitu korda kaevatud, et toimetamismärkused on liiast isegi siis, kui artikkel tõesti vajab hädasti sisuliselt või keeleliselt toimetamist ning nüüd siis laome selliseid märkuseid, kui artiklil polegi otseselt midagi viga. : Lehel [[Mall:Vikinda]] on küll öeldud, et seda malli võib lisada siselinkide puudumise pärast, aga ma ei saa hästi aru, kust see nüüd tuli. Selle malli arutelu jäi varasemast pidama sealmaal, kus nõustuti, et siselinkide puudumine ei ole põhjus malli lisamiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. juuni 2019, kell 21:00 (EEST) :: Mulle on uudiseks, et siselinkide panemine ei ole vikindamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 23:08 (EEST) ::: See võib küll vikindamine olla, mulle lihtsalt tundub päisemärkus ebavajalik. Minu meelest seni pole ainult siselinkide pärast seda märkust lisatud. Kusjuures vikindamismärkus räägib praegu vormindamisest vastavalt vormistusreeglitele ja linkimata jätmine pole ju iseenesest vormistusviga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) ==Karjamõisatest veel== Sooviksin veel teha mõned artiklid karjamõisate kohta. Kuna Sul tundub olevat selliste artiklite tarbetuse kohta väljakujunenud seisukoht, ehk oskaksid seda [[Arutelu:Karjamõis|Karjamõisa]] arutelus argumenteerida. Ma ei hakka enne artiklite tegemisega vaeva nägema, kui olen kindel, et neile jälle kustutamis- või liitmismalli ei hakata lisama. Olen valmis oma arvamust muutma, kuid enne tahaks Sinu (ja teiste) põhjendusi kuulda. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) :arutelu jätkub siin: [[arutelu:karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:55 (EEST) == Marina materjalid == Mõnevõrra etteruttav märkus, aga kui Sa teisaldad mingid kindlad artiklialged alalehtedele (a la [[Kasutaja:Mariina/Hitler ja tema tervis + Kolmas Riik]]), siis palun pane vastavad Marina kasutajalehele vastav link. Igaljuhul suur tänu selle tüütu töö tegemise eest. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. juuli 2019, kell 11:25 (EEST) :jah, tegin tema kasutajalehe lõppu märkuse. Selle läbitöötamisega ei tasu oodata, sest iga aastaga läheks selle tegemine raskemaks, sest artiklid täienevad ja siis on info kontrollimine üha raskem ja aeganõudvam--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2019, kell 11:31 (EEST) == Kaks märkust == Palun ära kirjuta liikide sugukonnaks "?" kui intervikidest on need üsna lihtsalt leitavad. Lisaks võiks minu meelest hoiduda linkimast stiilis <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki>, v.a ehk äärmistel juhtudel, kus mõlemad märksõnad kindlasti erinevat linki vajavad. Liik on minu arvates nt liiga üldtuntud mõiste, et seda yldse linkida. Jõudu! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2019, kell 17:03 (EEST) :(1) laiskus, mis muu. Teistele ka tegemisrõõmu :) <br> :(2) link <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki> on OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 17:07 (EEST) : Teisega nõus, aga mis puutub esimesse, siis Sinu järelt parandamine võib aastakümneid aega võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 23:53 (EEST) Sugukonna lahtri saab lihtsalt tühjaks jätta, küsimärk on liigne. Selline linkimine on halb, sest see näeb välja nagu üks link ja tekitab sellisena navigeerimisel kergesti segadust. Sel põhjusel on inglise vikis soovitatud ka kõrvuti sõnu eraldi mitte linkida ([[:en:MOS:SEAOFBLUE]]). Mu meelest ka võib mõlemad lingid vabalt ära jätta, nad ei aita selles kohas mõistmisele kuigivõrd kaasa. Või kui on tingimata tarvis emba-kumba neist sõnadest linkida linkida, siis võimalusel võiks kasutada teistsugust sõnatust või linkida need sõnad artiklis tagapool (kui nad veel esinevad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. juuli 2019, kell 17:56 (EEST) See ei ole OK, kui Sa paned sugukonnalahtrisse küsimärgi ja ei pane eestikeelseid taksoninimetusi. See ei tee rõõmu, vaid valmistab meelepaha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 12:23 (EEST) ==Kategooriate muutmine== Sa võiks siis artiklis [[Dundalk F.C.]] panna vähemalt kategooria "Kategooria:Iirimaa sport" (ja "Iirimaa jalgpall" on ka tegelikult olemas) mitte "kategooria:Iirimaa". Natukenegi rohkem asjatundlikust paluks!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:32 (EEST) :nõus, püüan olla asjatundlikum ülemkategooriate leidmisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:48 (EEST) == Gummigutt == Gummigutt kindlasti pole värvuse nimetus (eesti keeles pole sellest tuletatud värvusenime nagu inglise gamboge'st), vaid ikkagi värvaine, aga iseenesest ma kategooriat Oranžid värvitoonid ei vaidlustaks, sest gummigutist saab kollase värvitooni küll. Õigem oleks sel juhul küll siiski Kollased värvitoonid. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 15:12 (EEST) == Kategooriate kustutamismärge == Miks paned kustutamismärke ilmselgelt vajalikele kategooriatele? Kust võtsid nõude, et peab olema vähemalt 5 liiget kategoorias? --Metsavend 23. juuli 2019, kell 08:30 (EEST) :vt [[Kasutaja arutelu:Meryli]], [[Kategooria arutelu:Austria juristid]], [[Kategooria arutelu:Kasahstani alpinistid]], [[Kategooria arutelu:Alpinistid]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 08:58 (EEST) :: Nendes aruteludes oled oma arvamust avaldanud ja mingit üldist kokkulepet ei ole. Seega, palun, suuna oma energia pigem sellele, et kategoriseerimata artiklid kategooriatesse lisada, mitte otsida kategooriaid, mida kustutada. --Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:20 (EEST) :: Nt Kategooria:Eesti mardikalised artiklid tuleks lisada mõnda Kategooria:Mardikalised alamkategooriasse (selle asemel, et neid alamkategooriaid kustutama kippuda).--Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:23 (EEST) :::Kõigega nõus, välja arvatud pisikategooriate temaatika: neid ei tohi lubada. Vt ka [[Kasutaja_arutelu:Adeliine#Massiline_kategooriate_kustutamine]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 09:53 (EEST) Sa möönad [[Kategooria arutelu:Maroko ülikoolid|siin]] isegi, et mõni väike kategooria ikkagi võib olla. Siis tuleks püüda läbi arutada, millised võiks olla need üldised kriteeriumid, mille korral jätta alles ka väiksem kategooria (kas või ühe liikmega). Laduda neid kustutamismärkusi praegu ilma aruteluta mehaaniliselt igale kategooriale, kus on vähe liikmeid, on tõesti üsna asjatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Taim kasvab ka Eestis. == Mida tähendab artikltes lause "Taim kasvab ka Eestis."? Kus kasvab Eestis nt [[Brasiilia vesikuusk]]? Palun lisa viited sellistele väidetele. Ja mille alusel lisad kategooria Eesti taimed? Muidu tundub, et tegu on pahatahtliku desinformatsiooni levitamisega. --Metsavend 24. juuli 2019, kell 23:22 (EEST) :kõik need taimed on eElurikkuses (https://elurikkus.ee/en) sees, seega ka Eestis. Võiks muidugi täpsustada, kas pärismaiselt, metsistunult vms--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 08:07 (EEST) ::Kõik eElurikkuses olevad liigid ei ole Eestis looduslikult esinevad liigid. Seal on eraldi nimekiri Eesti liikidest. Näiteks [https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt8078037392?query=Myriophyllum see päring] ei anna vastuseks Brasiilia vesikuuske. Ole nüüd hea ja paranda oma vead ära ja ära enam väärinfot Vikipeedias levita. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 09:37 (EEST) :::{{OK}} väärinfo eemaldatud. Suur tänu veel kord!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 13:56 (EEST) Palun märgi ka eestikeelsed perekonnanimed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 14:38 (EEST) :midagi teistele ka :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) Sama probleem jätkub. Eesti punases nimestikus on palju hindamata liike, mis ei ole pärismaised. Neid tuleb eristada pärismaistest liikidest. On eraldi kategooria Eesti kultuurtaimed. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 19:03 (EEST) :v-o küll. Kirjutan, et on kantud nimestikku--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) ::"kantud nimestikku" koos Eesti taimede kategooriaga on minu arvates lugejat eksitav, kui taime kasvatatakse meil vaid iluaianduses. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:00 (EEST) :::kui on katnud Eesti punasesse nimestikku, siis on loogiline lisada ka kategooriasse Eesti taimed. Kindlasti on nimestikku sattunud ka taimi, mis pole pärismaised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:08 (EEST) "Eesti taimed" on ebamäärase tähendusega. Kui mõeldakse Eesti pärismaiseid taimi, siis tulekski nii öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 15:07 (EEST) Palun ära lisa alaosapealkirja "Viited" ilma viideteta. Ja tõesti, kui ladinakeelne perekonnanimetus on suunatud, siis leiad ju hõlpsasti eestikeelse perekonnanimetuse. Miks sa siis ei kasuta seda infokastis? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :alaosapealkirjaga "Viited" kriitikaga nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuli 2019, kell 18:55 (EEST) == Jean-Joseph Sanfourche == Tere Estopedist1, vabandan juba ette masintõlke eest. Artikkel [[Jean-Joseph Sanfourche]] lõi globaalselt lukustatud, pikaajalise vägivallatseja [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Global#Global_lock_for_socks_of_cross-wiki_LTA_De_la_lombertie De la lombertie], kes on tuntud kui Sanfourche'i redigeerimiste rämpspost. Kas see on piisav põhjus lehe kiireks kustutamiseks? [[Kasutaja:Loopy30|Loopy30]] ([[Kasutaja arutelu:Loopy30|arutelu]]) 1. august 2019, kell 04:00 (EEST) :Näiteks saksa vikis on viited, mille järgi saab infot kontrollida. Kustutada pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2019, kell 07:51 (EEST) == Arutelude teisaldamine == Palun kasuta kustutamismalli sihipäraselt, mitte teisaldamisettepanekuteks. Parem kui jätad need vanad arutelud rahule. Sa ei tee nendega eriti midagi kasulikku, rohkem tekitad sa segadust ja asjatut tööd teistele. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. august 2019, kell 20:47 (EEST) :möönan, et see on mitmetahuline probleem ja isegi enamikule vikipedistidele raskesti jälgitav asi. Kurja juur on selles, et on teisaldatud valesti (s.t pole kasutatud võimalust teisaldada ilma ümbersuunamist tegemata; ja see võimalus ongi vaid adminnidel, kes paraku seda kahjuks kaunis sageli ei kasuta). V-o uurida, kuidas võõrvikid seda teisaldamiskorralagedust parandavad. Hädalahendus on [[kasutaja:Kruusamägi]] pakutav, vt [[Arutelu:Sõjakool (üldmõiste)]].--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. august 2019, kell 07:49 (EEST) :: Need mõned arutelud, mis on tõesti artikli teisaldamisel maha jäänud, saab jooksvalt parandada. Rääkida selle asja juures üldisest korralagedusest on minu meelest liialdus. Neis aruteludes, mida nüüd teisaldada tahtsid, oli valdavalt lihtsalt arusaamatu, miks tuleks teisalda ja mida selline vanade asjade üleskaevamine annab. :: See Kruusamäe kommentaar ei puuduta neid teisaldamisi üldiselt ega ole isegi mitte otseselt vastus sinu teisaldamisettepanekule konkreetse arutelu juures. :: Samuti, palun ära kasuta ka liitmismärget ebasihipäraselt (nt [[Eri:Püsilink/5418298|siin]]). Kui asjalikust ja selgest arutelumärkusest tõesti ei piisa, siis tuleks ennem teha eraldi mall teisaldamisettepanekute jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Sulgudega ümbersuunamised (2) == Ma ei vaidle vastu, et on parem, kui laevaartikli pealkirjas on sulgudes ka sõna "laev", mitte ainult aastaarv, aga vana pealkiri ümbersuunamisena iseenesest ei sega. Kui jätad seejuures lingid parandamata, siis on kustutamisettepanek üsna asjatu tüli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) ==Kasutajanimeruumi sekkumine== Palun ära sekku kasutajanimeruumi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2019, kell 13:05 (EEST) :see teema pole mustvalge. Pigem hakata tuleviku tarbeks juba praegu asju korraldama, eriti kui nimeruumis on midagi puutumatult seisnud 5+ aastat. Kasutajanimeruumis olev pole ka isiklik asi, vaid avalik omand. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Kasutaja_nimeruumi_seisma_jäänud_mustandid_vol_2]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2019, kell 14:05 (EEST) :: Mulle tundub Su tegevus talumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 12:11 (EEST) :::kas Sa oled ainus?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. august 2019, kell 15:41 (EEST) :::: Ei. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 16:39 (EEST) ==Käkk== Vaata EKSS, 2. tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:24 (EEST) ==Liigi infokast== Kui Sa liigi infokasti ära täita ei taha, siis ära tee üldse infokasti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:47 (EEST) :Sa teed meelega nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 11:08 (EEST) ::missugune vastus Sulle head meelt teeks?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:32 (EEST) :::Sa käitud häbematult. Ole hea, vasta küsimustele, mis esitatakse. --Metsavend 14. august 2019, kell 17:49 (EEST) ::::Vikipeedia on ühisloome. Ma loon karkassi ja ühenduse võõrvikidega eestikeelste nimedega ja Eestis olevatele liikidele. Teistele jääb ka midagi, nt taksonitabelis teatud read--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:53 (EEST) :::::Ei, nii ei lähe. Keegi ei jõua sinu järel koristada. Viiteid ei saa suvaliselt panna, kontrollimata, millele viitad. --Metsavend 14. august 2019, kell 18:53 (EEST) == Arutelu kustutamine == ''kui ei lasta kustutada, siis teen vähemalt tühjaks'' : Me ju ei ei viska muidu aruteludest heast peast asju välja. Kui pikemates arutelus jääb mingi asi tõesti ette, siis võib arhiveerida. Praegu, kui keegi pole isegi mitte püüdnud selgitada, mille alusel teatud asju aruteludest nii välja visata, näib selline tegevus lihtsalt meelevaldne. Isegi siis, kui oleks mingid kriteeriumid arutelu sisu triviaalsuse kohta, siis triviaalsus iseenesest ei näita, et arutelu tuleks minema visata. Pikemate arutelude vahelt ei ole ju ka sa ise tahtnud "triviaalseid" märkusi minema visata. Need arutelud on parem rahule jätta, nendega sedasi hoolimatult ringi käimine tekitab vaid asjatult üldise läbipaistvuse suhtes küsimusi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 16:54 (EEST) ::kui on ilmselgelt triviaalne (nt 10 a vana vikitehniline asi), siis me viskame küll ära. Seda on teinud ka nt [[kasutaja:Sacerdos79]]. Vt nt siia: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Prantsusmaa_riigipeade_loend&action=history (märts 2019)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:31 (EEST) ::: See on halb eeskuju. Nagu öeldud, pole püütud arusaadavalt selgitada millal ja miks nii teha, rääkimata kokkuleppest nii teha. Igatahes on see vastuolus üldise praktikaga arutelusid säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:37 (EEST) ::: Veelkord, kui ütlen, et me muidu ei viska aruteludest asju ära, siis pean eelkõige silmas, et me ei viska samasuguseid märkusi minema pikematest aruteludest. Ma ei näe siin põhimõttelist vahet. Ka pikemad vanad arutelud võivad mõnele kasutajale tunduda samamoodi kasutud, aga üldise läbipaistvuse huvides me ikkagi säilitame seda osa redigeerimisloost. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:47 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Vilmsi pilt ([[:Fail:Keiti Vilms, 2018.jpg]]) == See ei ole ilmne autoriõiguse rikkumine. Autorile vähemasti on viidatud. Välistatud ei ole ka, et luba on saadetud. Sellepärast võiks kustutamismalli asemel kasutada esialgu malli [[Mall:Loata|Loata]]. Kui piltidega on probleeme, siis tuleks üleslaadijatega korraliult ühendust võtta nende arutelulehtedel. Mainimine minu meelest pole piisav, mainitaval võivad olla teavitused välja lülitatud või mainimine võib liiga kergesti märkamata jääda või see ei pruugi üldse läbi minna. Commonsis ka ei peeta mainimist sellistel puhkudel piisavaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. november 2019, kell 19:40 (EET) :{{OK}} üleslaadijale on kirjutatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. november 2019, kell 09:19 (EET) :: Kui pöördud uue kasutaja poole, siis tuleks püüda teha nii, et see ei mõjuks segadusseajavalt ega ka mitte üleliia järsult. Tuleks püüda lühidalt selgitada, milles asi ja mida ette võtta. Antud juhul tuleks arvestada ka võimalusega, et luba saadeti juba enne ja pildiga tegelikult pole probleemi. Võimalik, et sellisel juhul võiks oodata umbes nädalake ning kirjutada üleslaadijale siis, kui luba ei teki. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2019, kell 16:25 (EET) == Request for translation help == Hello Estopedist1,<br> This week is a Holodomor ([[Golodomor]]) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message. <br> I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. [[:en:Alexander Wienerberger]] or [[Ewald Ammende]]? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu). <br> P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.<br> Thank you. --[[Kasutaja:Dmitri Lytov|Dmitri Lytov]] ([[Kasutaja arutelu:Dmitri Lytov|arutelu]]) 29. november 2019, kell 19:30 (EET) == Pildi allikas == Kui kasutaja Helle-Mai kirjutab autori nimeks enda nime, siis on ju üheselt öeldud, et tegu on tema enda tööga. Praegu on kõige olulisem, et ta lisaks fotole litsentsi. Minu meelest ajad sa kasutajat muude märkustega asjata segadusse. Kordan ka seda, et sõnumis peaks olema selgelt välda toodud, milles asi ja mida võimalusel ette võtta. Nii et oleks võimalik aru saada, miks pilt kustutamiseks esitati ka siis, kui kasutaja näeb sõnumit alles mitu kuud või mitu aastat pärast kustutamist. Näiteks sõnumil, mille kirjutasid kasutajale Tulepaak, on selletõttu üsna vähe mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 15:54 (EET) :Mitte tema enda töö, vaid tema tõlked. Asjakohased pildid on Commonsis ja seal on pildi andmed ka täpsustatud. Teine teema: eesmärk on ikka see, et kasutaja laadib pildid Commonsisse, mitte kohalikesse vikipeediatesse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:07 (EET) :: Ma pean eelkõige silmas fotot [[:Fail:TI980.jpg]], mille kohta kirjutasid viimati märkuse puuduva allika kohta. :: Jah, võinuks kohe Commonsisse laadida, aga puuduva litsentsi kõrval pole sellel kuigivõrd tähtsust. Eriti siis, kui kasutaja pärast üht koolitööd tõenäoliselt enam Vikipeedias midagi ei tee. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 16:22 (EET) :::Correct. Kõnesoleva pildi allika (= own work) saame antud juhul konstrueerida, ent litsentsita läheb ikkagi kustutamisele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:28 (EET) == When will you revert your vandalism? == '''[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]''' is the name, not your fake "Baltisches biografisches Lexikon digital" [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&diff=5255713&oldid=5255050][[Eri:Kaastöö/77.13.168.99|77.13.168.99]] 17. veebruar 2020, kell 17:51 (EET) :cannot support illogical name. If dewiki shares your view, then I am neutral--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. veebruar 2020, kell 18:34 (EET) ::You decide on the name of a publication? The publisher and several other reliable sources call it [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]], but in Estonian Wikipedia you promote a fake name, because you "cannot support illogical name"? Is this your private blog for sharing your views or is it a project of the Wikimedia Foundation that exists to document reliable sources? [[Eri:Kaastöö/78.54.54.28|78.54.54.28]] 18. veebruar 2020, kell 07:29 (EET) :::[https://bbld.de/BBLD]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. veebruar 2020, kell 14:58 (EET) ::::[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]], exactly, it is "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital", not just the second part "Baltisches biografisches Lexikon digital". [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) ::: Please stop this. Your accusations are inappropriate. One name variant being official in a way or approved by some party does not mean that other name variants are "fake", "illogical", "vandalism" etc. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. veebruar 2020, kell 19:45 (EET) :::: [[Kasutaja:Pikne|Pikne]], how would you call the attack by Estopedist1 who insultingly called the name of the work "illogical"? Maybe move "Kersti Kaljulaid" to "Kersti" or "Eesti" to "Esti", just take away one word or letter. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) == Translation Isabelle de Charrière == Hello Estopedist1 Could you write/translate the article of Isabelle de Charrière (Q123386) for the et.wiki? That would be appreciated. [[Kasutaja:Boss-well63|Boss-well63]] ([[Kasutaja arutelu:Boss-well63|arutelu]]) 8. mai 2020, kell 23:49 (EEST) ==Probleemne pilt ja pinging== Juhin uuesti tähelepanu, et kui pildiga on mingi probleem, siis sellest tuleks kirjutada üleslaadija arutellu. Seda ka, et mainimine kustutamismärkuses niikuinii ei tööta, kui märkuses pole sinu allkirja, nagu eespool juttu oli ([[#Mainimine]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 16:04 (EEST) :resümeekastis see ju töötab. Nõnda ka praegu pingisin sulle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 18:03 (EEST) :: Ainult resümees töötab sedasi. Mujal peab mainimise juures olema mainija allkiri (lingiga mainija kasutajalehele, tema arutellu või tema kaastööloendisse). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 18:08 (EEST) ==Esimene Eesti kodanik, kellel 500 000 redigeerimist vikiprojektides?!== {{ping|Kruusamägi|Andres}} tundub, et ma olen esimene Eesti kodanik, kes jõudis maagilise 500k piirile. Andres jõuab ka sinna v-o sellel aastal (ca 470k muudatust). Igatahes suur tänu kasutajale [[kasutaja|Metsavend]], kes mind aasta tagasi üheks päevaks etwikist blokeeris ja nõnda pani lumepalli veerema :) Globaalset seisu näeb siit: https://species.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAuth?target --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. juuli 2020, kell 13:58 (EEST) == Välis-Eesti == Ma tahaks muidu hakata rohkem tähelepanu suunama just väliseesti temaatika katmisele Vikipeedias ja selle puhul võiks [[Kasutaja:Estopedist1/Välis-Eesti värk riigiti]] olla igati kasulik materjal teemas paremaks navigeerimiseks. Ma seda ei kustutaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:18 (EEST) :{{ping|Kruusamägi}} mul oleks piinlik, kui seda toorest infomassiivi laiemale lugejaskonnale tutvustada. Äkki teisaldad selle oma kasutajanime alla?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:46 (EEST) ::See on eelkõige ju lihtsalt kogum linke. Kui toores see ikka olla saab? Sellise asja puhul ei ole põhjust eeldada, et see sisaldab kõike jms. Peale on see kasutaja alamlehekülg ja mitte artikkel ning seega ei peagi see midagi eeskujulikku olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 22:41 (EEST) :Vaata [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114186 siin] lk 110. Ehk oleks hea ikkagi seda nimekirja üleval hoida? :Meil hoitakse siin üleval kasvõi ühte sportlaste loendit, mis veel palju poolikum ja puudulikum kui see nimekiri. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. oktoober 2020, kell 19:43 (EEST) == Commonsi import == Importisid Commonsisse [[:Pilt:Zonmar-et.svg]], aga sellel on ingliskeelne tekst. Eestikeelsega on hoopis endiselt eesti vikis asuv [[:Pilt:Zonmar-et.svg.svg]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. detsember 2020, kell 15:35 (EET) : {{ping|Adeliine|Taivo}} nice catch! Taivo oma CS adminniõigustega saab selle lihtsalt lahendada --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. detsember 2020, kell 10:10 (EET) :: Tegelikult olid mõlemad failid ühtviisi kakskeelsed: siin näidati vaikimisi eestikeelset teksti ja Commonsis ingliskeelset. Kuna failipealkirjade järgi on antud juhul nähtavasti mõeldud nii, et iga keel on eraldi failis, siis eemaldasin failist ingliskeelsed tekstid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 11:12 (EET) :::Kui see on tõsi, siis see on midagi uut ja salakavalat. Mismoodi selline magic töötab? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. detsember 2020, kell 15:18 (EET) :::: Võimalus kuvada üht SVG-faili eri keeltes tekstiga on siin iseenesest olemas 2013. aastast ([[phab:T34987]], [[c:Switch SVG]]). Vt näiteks pilti artiklis [[Jalanõude suurusnumber]]. Pildi kirjelduslehel eristab selliseid pilte teistest piltidest rippmenüü keele valimiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 18:34 (EET) == Eesti tatarlased == Inglise wiki artikli https://en.wikipedia.org/wiki/Tatars infokastis on puudu Eesti tatarlased. Kas sa saaksid selle info sinna panna? Täielikult piisab allikaviitest, nagu see on artikijupis Eesti tatarlased. Ma ise olen tehniliselt niivõrd dumbjuuser, et ei oska. Oh, ja paistab, et Läti oma ka. Läti lipp ja Läti tatarlaste arv sinna inglise wiki artikli infokasti, kas saad aidata? Allikas nt lätikeelse artikli juurest. https://lv.wikipedia.org/wiki/Tat%C4%81ri [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:22 (EET) : {{OK}} tehtud, {{ping|BirgittaMTh}} --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:51 (EET) == Translation request == Hello, could you translate [[:ru:Мошегов,_Игнатий_Николаевич#Ссылки|ru:Мошегов, Игнатий Николаевич]] article for the Estonian wiki? Ignatiy Moshegov is a Komi-Permyak writer. He lived in emigration in Estona and Finland and tried to strengthen Finno-Ugric ties [[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]] ([[Kasutaja arutelu:Bumın qahan|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:11 (EET) :@[[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]]: sorry, it is not an easy task. Hence, I have to say "no" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:13 (EET) == AWB == Need viimased AWB-parandused paistavad sul olevat enamjaolt kosmeetilised. Selliseid parandusi poleks tarvis teha, kui sa samas ei muuda muid asju, millega muutub artikli väljanägemine. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49#Kosmeetilised parandused]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 19:14 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ma lasen praegu läbi kõik etwiki artiklid. Automaattöötluseks on need vajalikud muudatused. Ma linkide parandamist siis enam ei tee, kui see teisi häirib, samas ma tean, et inimesed parandavad neid käsitsi. AWB teeb selle sekundiga, nt 70 tarbetut linki. Käsitsi võtaks see kümneid minuteid [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 19:21 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: selgitust veel: AWB abil automaattöötluseks kasutan artiklite kategooriaid (nt Kategooria:Saare maakonna neemed) ja malle (nt {{tl|Arvuti}}). Automaattöötluseks on vajalik parandada nt “Category: religioon” –> “Kategooria:Religioon”. Seekaudu saan juurdepääsu ka n-ö soikuvajunud artiklitele, nt riigita isikud ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joyce_Hatto&diff=prev&oldid=6720379]). '''Kõrvalmärkus''', tegelikult ei õnnestu mul saada loendit etwiki kõikidest artiklitest. Kas Sa näiteks tead viisi, või äkki teab [[kasutaja:Kruusamägi]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 20:02 (EEST) :: Mismoodi automaattöötluseks vajalik? Minu mõte oli, et selline automaattöötlus ise ei ole vajalik. Et AWB teatud sätetega teatud parandusi pakub, ei tähenda iseenesest, et need parandused tuleb teha. "Category: religioon" jmt artikli koodis iseenesest ei ole tehniliselt vale. Seda võib korrigeerida, aga see ei ole otseselt vajalik. Sellepärast võiks selliseid parandusi teha muude sisulisemate paranduste kõrvalt. Või kui teatud süntaks tõesti kasutajaid üldisemalt segab, siis võiks kosmeetilisi süntaksiparandusi teha pigem robotiga. :: Selleks et artikli koodis linke lühendada, kasutan ma ise ka skripti (ei paranda käsitsi), aga ma teen seda siis, kui teen parasjagu artiklis ka muid sisulisemaid parandusi. Ma ei muuda artikleid ainult selleks, et lingisüntaksit korrigeerida. :: Mis kujul seda loendit on tarvis? Kui [[Eri:Kõik leheküljed]] ei ole piisav, siis ehk on kõige lihtsam teha päring Quarrys (SELECT page_title FROM page WHERE page_namespace=0 AND page_is_redirect=0). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 22:22 (EEST) :::Sekundeerin. Sisu mitte muutvaid pisiparandusi ei mõistlik teha, kui pole juhtumisi samal ajal just niikuinii tarvis artiklit millegi muu pärast kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2024, kell 22:42 (EEST) : Mitte et need parandused oleks täiesti talumatud, aga siiski, milleks muudatused nagu see: [[Eri:Erin/6723276]]? Kui selliseid muudatusi peetakse ebavajalikuks, siis on nad seda sõltumatu sellest, mitu tükki neid päeva jooksul teed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::ok, välismaiste artiklite puhul ei tee enam, aga kolm päevas Eestiga seonduvat lased supervikipedistil ikka ju ära teha :) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. september 2024, kell 18:22 (EEST) :::Ma ei pea muudatusi nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saarnaki_laid&diff=6724911&oldid=6698379 see] kuidagi vajalikuks. Ei ole ju vahet, kas teha seda päevas 3 või 30 korda... see ei muuda sisulises osas midagi ja nii võiks sellist asja olla ikkagi 0. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 01:23 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: minu meelest on meil lausa kohustus likvideerida linkidest [[:en:soft hyphen]]id, mida kasutavad ka näiteks häkkerid URLides. Kas mind blokeeritakse, kui ma jätkan oma tegevust? AWBga etwiki kõikide artiklite analüüs on raskendatud, kui pidevalt jäävad need soft hyphenid ette [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. september 2024, kell 10:36 (EEST) :::::Kategooria toimib ka ilma seda muutmata. Kuidas täpselt selle muutmine hädavajalik on? :::::Ja üleskutse on ikkagi artiklite puhul rohkem asju kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 14:04 (EEST) ::::: Nähtamatu märk selles näites on vasakult paremale kirjutamise märk (LRM), mitte ujukriips. Linkides pealkirja ees või järel tarkvara niikuinii eirab selliseid märke, samamoodi nagu koodis näha olevaid tühikuid. Ujukriipsu oleme iseenest mõnes väga pikka nime sisaldavas pealkirjas parema loetavause huvides kasutanud küll. See võib redigeerimisel veidike segadust tekitada, aga ma ei usu, et seda Vikipeedia artiklitele linkimise puhul turvalisuse probleemiks peaks pidama. Kui asi oleks turvalisuses, siis tõenäoliselt tarkvara keelaks pealkirjades nende märkide kastutamise. ::::: Ma ei saa sinu tegevusest aru, mis eesmärgiga sa praegu üldse kõiki artikleid AWB-ga läbi ketrad või "analüüsid". Sa teed pealtnäha lihtsalt juhuslikke tühiparandusi, mida AWB sulle ette söödab. AWB sätetes muuseas on võimalus jätta vahele parandused, mis sisaldvad ainult tühikute parandusi või kosmeetilisi parandusi vmt (vt [[:en:WP:AWB/UM#Skip]]). Praegu jääb mulje, et ega sa vist ise ka õieti aru ei saa, mida ja miks sa AWB-ga teed. ::::: Mõnda artiklisse oled nüüd lisaks lisanud märkuse puuduvate viidete kohta, justkui muudatuse õigustamiseks, aga ka seda märkust poleks minu meelest tarvis kõikjale lisada, vähemasti mitte nupukestesse nagu [[Obholmsgrunne]], kus on ainult triviaalne asukohainfo, mida me reeglina niikuinii ei viita. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. september 2024, kell 18:35 (EEST) == Help == Sisu viidud [[Malli arutelu:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] == Punased kategooriad == Palun ära tee tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid. Need on vaja kõigepealt parandada või mõnel juhul lihtsalt eemaldada. Näiteks kategooriasse [[:Kategooria:Articles with hCards|Articles with hCards]] on artiklid sattunud mõnikord siis, kui tõlkevahend ei tööta õigesti ja artikli koodis on sellega seoses vaja teha veel mitmesuguseid muid parandusi. Et punase kategooria abil sellised probleemid välja tulevad, on iseenesest hea. Aga kui punase kategooria lihtsalt mehaanilselt siniseks teed, siis jääb tegelik probleem parandamata ja seda on edaspidi raskem märgata. Enne mul tekkis veel selline küsimus: mis "automaatanalüüsi" märkus on näiteks [[Eri:Erin/7055264]]? Selliseid isiklikuks tarbeks mõeldud ja krüptilise sisuga kommentaare üldiselt ei peaks lehtedele lisama, ka peidetud kujul mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 20:45 (EET) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] :* need vigased kategooriad on koondatud kategooriasse "Mallid" või "Vikipeedia sisuhaldus". Eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad :* jah isiklikuks otstarbeks. Igal aastal käin kõik ca 600 etwiki pilti läbi, et sobivad viia Commonssise. Kui neid isiklikke märkusi poleks, oleks AutoWikiBrowseriga analüüs tülikas :[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 09:29 (EET) :: Kui sa punase lingi juures tegelikku probleemi ei lahenda, siis palun jäta selles loendis link lihtsalt vahele. Muidu sa tekitad teistele tööd juurde ja nagu öeldud, probleemi on edasipidi raskem üles leida. :: Nojah, aga faili lehekülg ei ole sinu isiklik lehekülg. Sinna lisatud asjad peaks olema üldarusaadavad ja ka teiste jaoks vajalikud. Ma arvan, et peaksid oma arvepidamist kuidagi teisiti korraldama, näiteks oma kasutajalehele koostatud loendi abil. Kui muuseas tead, et oled varem kõik pildid üle vaadanud, siis kas sul on üldse tarvis kõiki pilte uuesti "analüüsida"? Kas ei ole piisav vaadata üle vaid need pildid, mis on vahepeal lisandunud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. jaanuar 2026, kell 21:26 (EET) Ma arvan et ei ole mõtet lisada navigeerimismallidele "Eesti spordi mallid", kui on olemas ka [[:Kategooria:Eesti spordi navigeerimismallid]]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 01:39 (EET) :muidugi mitte. Sain nüüd teada, et meil on spordi navigeerimismallide kat olemas [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 08:56 (EET) Minu meelest kategooriaid nagu [[:Kategooria:Mälumängurid]] või [[:Kategooria:Ürgorud]] pole tarvis teha esialgu, kui seal on vaid Eesti alamkategooria. Olen mitme kategooria arutelus sinu küsimustele-kommentaaridele vastanud. Kas ei jälgi arutelusid, kuhu oled hiljuti postitanud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2026, kell 21:43 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: kui intervikid lisada, siis mu meelest ok ja väga süsteemne lähenemine ka (mälumängurid ja ürgorud teemal). Kui on oluline arutelu, siis pingi mind [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 22:47 (EEST) :: Oled ka ise korduvalt öelnud, et pisikategooriad pole head. Need raskendvad ilmaasjata ringiliikumist või on muidu küsitava väärtusega. Kategooriaid poleks vaja teha lihtsalt selleks, et saaks keelelingi lisada. Niikuinii lahkneb, milliste kategooriate tegemist on ühes või teises keeles otstarbekaks peetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. aprill 2026, kell 20:56 (EEST) :::@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ei teagi enam. Kui nt [[kasutaja:Trebors]] on loonud [[:Kategooria:Eesti indiacamängijad]], siis loogiline oleks, et oleks ka ülemkat [[:Kategooria:Indiacamängijad]] (või keelereeglite järgi vist Indiaca-mängijad). Samas kui ükski viki seda katti pole teinud, siis on asi kahtlane [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 21:45 (EEST) Kordan palvet mitte teha tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid nagu [[:Kategooria:CS1 allikad Netherlands Dutch keeles (nl)]]. Saad loendis sellised punased lingid lihtsalt vahele jätta, kui sa neid parandada ei oska. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 21:48 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 21:52 (EEST) :: Jah, sa juba ütlesid seda. Minu vastus on sama: sa ei pea seda loendit täiesti tühjaks tegema, kui sa ei oska kõiki linke parandada. Teised ka kasutavad seda loendit ja saavad siis selle abil vigu parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 22:02 (EEST) :::noh aga ma jätan siis need kaks asja (https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad & https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kategoriseerimata_lehek%C3%BCljed&limit=500&offset=0 ) puutumata. See on ju hea, kui see kellegi õnnelikuks teeb, [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]! [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. oktoober 2026, kell 19:22 (EEST) :::: Seda ma enda meelest ei palunud. Minu kommentaar käis ainult tõlkimata ja vigaste pealkirjadega kategooriate tegemise kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. oktoober 2026, kell 19:37 (EEST) == Kirjanduskattidest == Tervist! Ma arvan, et see aastate järgi kategoriseerimine on ju asjakohane. Me paneme organisatsioonide juurde nende loomisaja ja inimeste juurde synniaja. Raamatute juurde paneme ka ilmumisaja, jätkväljaannete ja ajalehtede jmt juurde võiks samuti panna loomisaja. Võib-olla ma alul väljendusin liiga jõuliselt, vabandust. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 12:41 (EEST) :@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: Su idee on õige (nt per [[:en:Category:Publications established in 1947]]). Aga me pole neid X-aasta establishment kategooriaid vist kasutama hakkanud. Antud juhul on ka küsimus, kas ajaleht, ajakiri, jätkväljaanne on [[kirjandusteos]]? Tulevikus peaks etwikis ilmselt olema a la "2007. aasta väljaanded", alakattidega "2007. aasta ajalehed" jne [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 12:49 (EEST) : Just. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et "2007. aasta kirjandusteosed" on halb lahendus, aga vast yleminekukompromissina sobib? Igatahes aasta kat peaks yhel või teisel viisil olema, kasvõi lihtsalt 2007-na. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 14:12 (EEST) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: üleminekukompromissina sobib siis panna lihtsalt aastaarvu kategooria [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 14:21 (EEST) == Raadio Druzi mustand (huvide konflikt) == Tere! Koostasin mustandi artiklist Eesti esimese ukrainakeelse raadiojaama kohta: [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]]. Olen Ukraina meedia Druzi MTÜ juhatuse liige, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise artikliruumi teisaldada. Väited põhinevad ERR-i, BNS-i, LSM/LETA ja registri allikatel. Kas saaksid selle üle vaadata (ka keeleliselt, sest tekst ei ole emakeelse kirjutaja oma) ja sobivuse korral artikliruumi teisaldada? Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 01:49 (EEST) == Meeldetuletus: kolm ettepanekut == Tere! Tänan veelkord eelmise abi eest. Kui aega on, siis ootavad ülevaatamist: # [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] – pühapäevakool „Nadija“ (10.10) ja kultuuritegevuse täiendused allikatega (14.10); # [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]] – mustand, kas see sobib artikliruumi? Kiiret pole, kõik on Teie äranägemisel. Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :@[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]]. Raadio Druzi mustand sobib artikliruumi, sest sellel on piisavalt sõltumatuid meediakajastusi [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 09:37 (EEST) ::@[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] Suur aitäh nii kiire ülevaatuse ja kõigi paranduste eest! Baasrahastuse osas olen nõus. Kuna mul on Raadio Druziga huvide konflikt, kas Te saaksite ise mustandi [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]] artikliruumi teisaldada? Aitäh veelkord! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 23:58 (EEST) r5vos0hrkpve271bbbkmulmx3mwlejr 0 18597 7256650 7237152 2026-10-21T08:43:52Z Avjoska 1538 /* By */ 7256650 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (B)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab B-tähega. ==Ba== ''Vaata [[Biograafiad (Ba)]]'' ==Be== ''Vaata [[Biograafiad (Be)]]'' ==Bh== *[[Bidhya Devi Bhandari]], Nepali poliitik (1961–) *[[Bhāravi]], India sanskritikeelne luuletaja (6. sajand) *[[Bhartrihari]], India sanskritikeelne lüüriline luuletaja ning grammatik ja keelefilosoof (7. sajand) *[[Bhāsa]], India sanskritikeelne näitekirjanik *[[Alia Bhatt]], [[India]] päritolu Briti näitleja (1993–) *[[Bhatti]], India sanskritikeelne luuletaja (6. või 7. sajand) *[[Shahbaz Bhatti]], Pakistani poliitik (1968–2011) *[[Bhavabhūti]], India sanskritikeelne näitekirjanik (7.–8. sajand) *[[Lucky Bhembe]], Svaasimaa kergejõustiklane (1973–) *[[Bhumibol Adulyadej]], Tai kuningas (1927–2016) *[[Benazir Bhutto]], Pakistani poliitik, kahekordne peaminister (1953–2007) *[[Bilawal Bhutto Zardari]], Pakistani poliitik (1988–) *[[Zulfikar Ali Bhutto]], Pakistani poliitik, president ja peaminister (1928–1979) ==Bi== ''Vaata [[Biograafiad (Bi)]]'' ==Bj== *[[Aleksei Bjalõnitski-Birulja]], vene zooloog, zoogeograaf, polaaruurija (1864–1937) *[[Ágúst H. Bjarnason]], islandi psühholoog ja filosoof (1875–1952) *[[Birkir Bjarnason]], Islandi jalgpallur (1988–) *[[Sigurður Bjarnason]], Islandi poliitik (1915–2012) *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik ja jurist (1908–1970) *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik (1970–) *[[Espen Harald Bjerke]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Andreas Bjerre]], rootsi psühholoog (1879–1925) *[[Tore Bjonviken]], norra murdmaasuusataja (1975–) *[[Anders Bjork]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja (1985–) *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija (1995–) *[[Patrick Bjorkstrand]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Sadie Bjornsen]], USA murdmaasuusataja (1989–) *[[Nick Bjugstad]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Marco Bjurström]], Soome saatejuht, tantsuõpetaja ja koreograaf (1966–) *[[Jakob Björck]], rootsi kunstnik (1726–1793) *[[Marit Bjørgen]], norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Malin Björk]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Ilkka-Christian Björklund]], Soome poliitik (1947–) *[[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist (1972–) *[[Ole Einar Bjørndalen]], norra laskesuusataja (1974–) *[[Bjørnstjerne Bjørnson]], norra kirjanik (1832–1910) *[[Ketil Bjørnstad]], norra muusik ja kirjanik (1952–) *[[Björk]], islandi laulja (1965–) *[[Johan Björkegren]], Rootsi arstiteadlane (1965–) *[[Irina Björklund]], soome näitleja (1973–) *[[Christer Björkman]], rootsi laulja ja teleprodutsent (1957–) *[[Hannu-Pekka Björkman]], soome näitleja (1969–) ==Bl== *[[Adriaan Blaauw]], hollandi astronoom (1914–2010) *[[Cara Black]], Zimbabwe tennisist (1979–) *[[Claudia Black]], Austraalia näitleja (1972–) *[[Dorrit Black]], Austraalia modernistlik maalikunstnik ja graafik (1891–1951) *[[Jack Black]], USA näitleja (1969–) *[[Joseph Black]], šoti keemik, füüsik ja arst (1728–1799) *[[Lewis Black]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja näitleja (1948–) *[[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist (1986–) *[[Jesse Blacker]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Ritchie Blackmore]], briti kitarrist ja laulukirjutaja (1945–) *[[George Blackwood]], Austraalia jalgpallur (1997–) *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Bladud]], brittide kuningas *[[Willem Blaeu]], hollandi kartograaf ja kirjastaja (1571–1638) *[[Lucian Blaga]], rumeenia luuletaja, filosoof, luuletõlkija, näitekirjanik ja romaanikirjanik (1895–1961) *[[Vahtang Blagidze]], gruusia maadleja (1957–) *[[Vassili Blagoveštšenski]], vene publitsist ja pedagoog (1802–1864) *[[Moses Blah]], Libeeria poliitik ja diplomaat (1947–2013) *[[Manuel Blahnik]], hispaania moelooja (1942–) *[[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja (1930–2000) *[[Tony Blair]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[William Blake]], inglise luuletaja, graafik ja maalija (1757–1827) *[[Yohan Blake]], Jamaica kergejõustiklane (1989–) *[[Ralph Albert Blakelock]], ameerika kunstnik (1847–1919) *[[Sarah-Jayne Blakemore]], Briti neuroteadlane (1974–) *[[Juraj Blanár]], Slovakkia poliitik (1966–) *[[Dominique Blanc]], prantsuse filminäitleja (1956–) *[[Eugénie Blanchard]], prantsuse ülipikaealine (1896–2010) *[[Jean-Pierre Blanchard]], prantsuse leidur (1753–1809) *[[Marc Blanchard]], USA kirjandusteadlane ja semiootik (1942–2009) *[[María Blanchard]], hispaania maalikunstnik (1881–1932) *[[Sophie Blanchard]], prantsuse aeronaut (1778–1819) *[[Blanche I]], Navarra kuninganna (1387–1441) *[[Todd Blanche]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja endine prokurör (1974–) *[[Cate Blanchett]], Austraalia filminäitleja (1969–) *[[Maurice Blanchot]], prantsuse kirjanik, filosoof ja kirjandusteoreetik (1907–2003) *[[Álex Blanco]], hispaania jalgpallur (1998–) *[[Salvador Jorge Blanco]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1926–2010) *[[Ana Blandiana]], rumeenia kirjanik ja poliitik (1942–) *[[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik (1993–) *[[Tõnis Blank]], eesti majandustegelane ja poliitik (1954–) *[[Johann Blankenfeld]], Eesti usutegelane (1471–1527) *[[Lloyd Blankfein]], Ameerika Ühendriikide investeerimispankur (1954–) *[[Pilvi Blankin-Salmin]], eesti vaibakunstnik (1955–) *[[Louis Désiré Blanquart-Évrard]], prantsuse leiutaja, fotograaf ja fotode avaldaja (1802–1872) *[[Matvei Blanter]], Vene helilooja (1903–1990) *[[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja (1979–) *[[Ludodvic Blas]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Vicente Blasco Ibáñez]], hispaania kirjanik (1867–1928) *[[Bill de Blasio]], USA poliitik (1961–) *[[Mariusz Błaszczak]], Poola poliitik (1969–) *[[Jakub Błaszczykowski]], Poola jalgpallur (1985–) *[[Leszek Błażyński]], Poola poksija (1949–1992) *[[Pavel Blažek]], Tšehhi jurist ja poliitik (1969–) *[[Sepp Blatter|Sepp Blatter]], Šveitsi jalgpallitegelane (1936–) *[[William Peter Blatty]], USA kirjanik, filmistsenarist ja -lavastaja (1928–2017) *[[Aleksander Blaubrück]], eesti kooliõpetaja, karikaturist, tarbekunstnik (1895–1971) *[[Rudolf Bruno Blaufeldt]], eesti rohuteadlane ja esperantist (1877–1932) *[[Rūdolfs Blaumanis]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1863–1908) *[[Jelena Blavatskaja]], vene müstik (1831–1891) *[[Edward Blay]], Ghana poksija (1937–2006) *[[Kurt Blecha]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1923–2013) *[[Max Blecher]], juudi rahvusest Rumeenia kirjanik (1909–1938) *[[Alexis Bledel]], USA näitleja ja modell (1981–) *[[Vaclovas Blėdis]], leedu näitleja ja teatrilavastaja (1920–1999) *[[Imants Bleidelis]], läti jalgpallur (1975–) *[[Martin Bleimann]], Eesti poliitik ja Nõukogude Liidu luuraja (1887–1938) *[[Johannes Bleive]], eesti muusikapedagoog ja -kriitik ning helilooja (1909–1991) *[[Mihhail Bleive]], eesti õigeusu preester, märter (1873–1919) *[[Ernst Blessig]], Eesti arstiteadlane (1859–1940) *[[Johann Ludwig Urban Blesson]], Preisi sõjaajaloolane ja sõjaväeinsener (1790–1861) *[[Corbin Bleu]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater (1857–1939) *[[Julius Bleyer]], Eesti Postimuuseumi asutaja (1901–1980) *[[Fritz Bleyl]], saksa maalikunstnik (1880–1966) *[[Andris Blicavs]], läti päritolu Austraalia korvpallur (1954–) *[[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija (1998–) *[[Daley Blind]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Boriss Blinder]], Ukraina kabetaja (1913–1998) *[[Antony Blinken]], USA poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Vilija Blinkevičiūtė]], Leedu jurist ja poliitik (1960–) *[[Valeri Blinov]], eesti filmioperaator (1947–) *[[Jelena Blinova]], vene näitleja (1924–1985) *[[Charles Kasiel Bliss]], Austria semiootik (1897–1985) *[[Georgi Bliznaški]], Bulgaaria õigusteadlane ja poliitik (1956–) *[[Karen Blixen]], taani kirjanik (1885–1962) *[[Jakov Bljumkin]], Nõukogude riigiametnik (1900–1929) *[[Ernest Bloch]], Ameerika Ühendriikide helilooja, viiuldaja, pedagoog ja dirigent (1880–1959) *[[Felix Bloch]], Šveitsi-Ameerika Ühendriikide füüsik (1905–1983) *[[Marc Bloch]], prantsuse ajaloolane (1886–1944) *[[Guido Block]], Tartu justiitsbürgermeister (1843–1889) *[[Ken Block]], USA motosportlane (1967–2023) *[[Ned Block]], USA filosoof (1942–) *[[Ādolfs Bļodnieks]], Läti poliitik (1889–1962) *[[Nicolaas Bloembergen]], hollandi päritolu USA füüsik (1920–2017) *[[Oleg Blohhin]], Ukraina jalgpallur, treener ja poliitik (1952–) *[[Aleksandr Blok]], vene kirjanik (1980–1921) *[[Andrus Blok]], Eesti poliitik (1961–) *[[Stef Blok]], Hollandi poliitik (1964–) *[[Sofia Blokhin]], Eesti maletaja (2006–) *[[Johannes Blokland]], Hollandi poliitik (1943–) *[[Rogier Blokland]], hollandi keeleteadlane (1971–) *[[Rens Blom]], hollandi teivashüppaja (1977–) *[[Stig Blomberg]], rootsi skulptor (1901–1970) *[[Werner von Blomberg]], Saksa sõjaväelane (1878–1946) *[[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik (1965–) *[[Stig Blomqvist]], rootsi rallisõitja (1946–) *[[Lanceloot Blondeel]], flaami maalikunstnik, skulptor, arhitekt, linnaplaneerija ja kartograaf (1498–1561) *[[Jan Błoński]], poola kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, publitsist ja tõlkija (1931–2009) *[[Ben Blood]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Allan Bloom]], ameerika filosoof, esseist (1930–1992) *[[Bruno Bloom]], Eesti sõjaväelane (1904–1964) *[[Orlando Bloom]], inglise filminäitleja (1977–) *[[Michael Bloomberg]], USA ärimees ja poliitik (1942–) *[[Leonard Bloomfield]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1887–1949) *[[Hans-Peter Blossfeld]], saksa sotsioloog (1954–) *[[Eduard Blossfeldt]], eesti jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane (1919–2012) *[[Eugen Joseph von Blossfeldt]], baltisaksa vaimulik Eestis *[[Marika Blossfeldt]], eesti tantsija ja koreograaf (1958–) *[[Roberts Blossom]], USA näitleja (1924–2011) *[[Maria Blower-Porter]], Briti jalgrattur (1964–) *[[Andrew Bloxam]], inglise botaanik ja mükoloog (1801–1878) *[[Betty Blue]], ameerika modell ja näitleja (1931–2000) *[[David Blue]], ameerika näitleja ja produtsent (1979–) *[[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1994–) *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Aivo Blum]], Eesti–Soome maalikunstnik ja arvutigraafik (1966–) *[[Arseni Blum]], Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Christoph Blum]], Eesti vaimulik (1625–1669) *[[Léon Blum]], kolmekordne Prantsusmaa peaminister (1872–1950) *[[Ernst Blumbach]], eesti sõjaväekartograaf (1863–1929) *[[Aleksander Blumberg]], eesti muusikategelane ja helilooja (1918–1973) *[[Gustav Blumberg|Gustav Karl Eduard Blumberg]], eesti haridus- ja ühiskonnategelane (1834–) *[[Nikolai Blumberg|Nikolai Alexander Julius Blumberg]], eesti vaimulik (1869–1926) *[[Baruch Samuel Blumberg]], USA arstiteadlane (1925–2011) *[[Nevil Blumberg]], Eesti kitarrist (1961–2015) *[[Renāte Blumberga]], liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane (1971–) *[[Peter Blume]], ameerika maalikunstnik (1906–1992) *[[Malle Blumenau]], Eesti munitsipaalametnik ja -poliitik (1953–2020) *[[Johann Friedrich Blumenbach]], saksa arstiteadlane ja antropoloog (1752–1840) *[[Hans Blumenberg]], saksa filosoof (1920–1996) *[[Asta Blumenfeld]], Eesti tõlkija (1914–2004) *[[Lilja Blumenfeld]], eesti teatrikunstnik (1958–) *[[Martin Blumenthal]], eesti tuletõrjuja (1857–1940) *[[Leonhard Blumer]], eesti afrikanist, misjonär ja vaimulik (1878–1938) *[[Evald Blumfeldt]], eesti ajaloolane (1902–1981) *[[Hans Friedrich Blunck]], saksa kirjanik ja jurist (1888–1961) *[[Emily Blunt]], Briti filminäitleja (1983–) *[[James Blunt]], Briti muusik (1974–) *[[Jeffrey Blustein]], USA filosoof *[[Leili Bluumer]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1928–2004) *[[Petra Bläss]], Saksa poliitik (1964–) *[[Herbert Blöcker]], saksa ratsutaja (1943–2014) *[[Sofja Blücher]], Eesti näitleja (1927–2017) *[[Vassili Blücher]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1889–1938) *[[Gernot Blümel]], Austria poliitik (1981–) *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija (2000–) *[[Nellie Bly]], ameerika ajakirjanik (1864–1922) ==Bo== {{vaata|Biograafiad (Bo)}} ==Br== {{vaata|Biograafiad (Br)}} ==Bu== ''Vaata [[Biograafiad (Bu)]]'' ==Bõ== *[[Anatoli Bõkov]], Nõukogude Liidu maadleja (1953–) *[[Dmitri Bõkov]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1967–) *[[Igor Bõkov]], Vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1954–) *[[Jelizaveta Bõkova]], vene maletaja (1913–1986) *[[Valeri Bõkovski]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Marija Bõrdõnnõrova]], jakuudi kabetreener (?–) *[[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Aleksandr Bõvšev]], vene õpetaja ja luuletaja (1972–) ==Bä== *[[Johan Bäckman]], Soome ühiskonnateadlane, kriminoloog ja publitsist (1971–) *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija (1987–) *[[George Bähr]], saksa arhitekt (1666–1738) *[[‎Alo Bärengrub]], eesti jalgpallur *[[Jaan Bärenson (põllumees)|Jaan Bärenson]], eesti põllumees *[[Jaan Bärenson]], eesti kirikutegelane (sündinud 1957) *[[Gunnar Bärlund]], Soome ja Ameerika Ühendriikide poksija (1911–1982) *[[Kaj Bärlund]], soome poliitik (1945–) *[[Johann Bärner]], Eesti vaimulik (1630–1695) *[[Afaq Bəşirqızı]], Aserbaidžaani näitleja (1955–) *[[Eduard Bätge]], baltisaksa poliitikategelane (1849–1920) *[[Nikolai Bäuerle]], Eesti vaimulik (1892–1946) ==Bö== *[[Tarjei Bø]], Norra laskesuusataja (1988–) *[[Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu maameister (suri 1437) *[[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)|Heinrich von Böckenförde]], Liivi ordu rüütelvend (15. sajand) *[[Conrad Böcker]], saksa võimleja (1870–1936) *[[Leemet Böckler]], eesti korvpallur (2001–) *[[Teddy Böckler]], eesti arhitekt ja restauraator (1930–2005) *[[Arnold Böcklin]], šveitsi maalikunstnik (1827–1901) *[[Christine Böhm]], Austria teatri- ja filminäitleja (1954–1979) *[[Dominikus Böhm]], saksa arhitekt (1880–1955) *[[Gottfried Böhm]], saksa arhitekt ja maalikunstnik (1920–2021) *[[Siegfried Böhm]], Saksa DV riigitegelane (1928–1980) *[[Franz Böhme]], Saksamaa sõjaväelane (1885–1947) *[[Ibrahim Böhme]], Saksa DV poliitik (1944–1999) *[[Jakob Böhme]], saksa filosoof (1575–1624) *[[Jan Böhmermann]], saksa ajakirjanik, meelelahutaja, muusik, kirjanik ja filmiprodutsent (1981–) *[[Eduard Freiherr von Böhm-Ermolli]], Austria-Ungari sõjaväelane (1856–1941) *[[Jens Böhrnsen]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Otto von Böhtlingk]], saksa ja Venemaa keeleteadlane (1815–1904) *[[Georg Bölau]], eesti litograaf (1873–1963) *[[Heinrich Böll]], saksa kirjanik (1917–1985) *[[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik (1980–) *[[Ludwig Börne]], saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1786–1837) *[[Wolfgang Börnsen]], Saksamaa poliitik (1942–2024) *[[Max Bösiger]], Šveitsi poksija (1933–2019) *[[Iván Böszörményi-Nagy]], ungari päritolu USA psühhiaater (1920–2007) *[[Arthur Böttcher]], baltisaksa arstiteadlane, Tartu Ülikooli anatoomiaprofessor (1831–1889) *[[Eero Böök]], soome maletaja (1910–1990) ==Bü== *[[Markus Büchel]], Liechtensteini poliitik ja jurist (1959–2013) *[[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane (1991–) *[[Karl Bücher]], saksa majandusteadlane (1847–1930) *[[Hans Büchi]], Šveitsi poksija (1929–2023) *[[Ludwig Büchner]], saksa füsioloog ja materialistlik filosoof (1824–1899) *[[Karl Bühler]], saksa psühholoog ja keeleteadlane (1879–1963) *[[Anna Hedvig Büll]], baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas (1887–1981) *[[Alexander von Bülow]], Mecklenburgi poliitik (1829–1901) *[[Karl von Bülow]], Saksamaa sõjaväelane (1846–1921) *[[Rudolf von Bünau]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1945) *[[Gisele Bündchen]], Brasiilia modell ja näitleja (1980–) *[[Nikolai von Bünting]], Venemaa riigitegelane (1861–1917) *[[Gerda-Ludmilla Bürger]], eesti arst (1897–1992) *[[Anton Friedrich Büsching]], saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog (1724–1793) *[[Eugen Büss]], geofüüsik *[[Reinhard Bütikofer]], Saksamaa poliitik (1953–) *[[Ove Büttner]], eesti kunstnik (1959–2021) *[[Orkut Büyükkökten]], türgi tarkvaraarendaja (1975–) ==By== *[[John By]], inglise sõjaväeinsener (1779–1836) *[[ByeAlex]], ungari laulja (1984–) *[[Biff Byford]], inglise muusik (1951–) *[[Jens Byggmark]], Rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Vasil Bykaŭ]], valgevene kirjanik (1924–2003) *[[Conrad Peter von Bylow]], Venemaa sõjaväelane (suri 1796) *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Harry F. Byrd, Jr.]], USA poliitik (1914–2013) *[[Richard Evelyn Byrd]], USA polaaruurija ja lendur (1888–1957) *[[Robert Byrd]], USA poliitik (1917–2010) *[[Bill Byrge]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1932–2025) *[[David Byrne]], Briti-USA muusik ja muusikateoreetik (1952–) *[[Shane Byrne]], Briti endine motoringrajasõitja (1976–) *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]], Iirimaa jurist ja poliitik (1977–) *[[Jim Byrnes]], USA muusik ja näitleja (1948–) *[[George Gordon Byron]], inglise luuletaja (1788–1824) *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Andrzej Byrt]], Poola majandusteadlane, riigiametnik ja diplomaat (1949–) *[[Lars Bystøl]], Norra suusahüppaja (1978–) *[[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|B, Biograafiad]] m7ud134zgcipxss4x3il3u99t7kgtkb 0 20412 7256372 7255657 2026-10-20T15:10:58Z Andrus Kallastu 1157 7256372 wikitext text/x-wiki {{Muusikateooria artikkel}} '''Noodikiri''' ehk '''muusika notatsioon''' on [[muusika]] kirjapanemiseks kasutatav [[märgisüsteem]]. Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud [[muusika ajalugu|muusika ajaloo]] jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõnu (vt [[verbaalne notatsioon]]), tähti, numbreid (vt [[numbernotatsioon]]) või erilisi märke (vt [[graafiline notatsioon]]), mis võivad tähistada näiteks meloodia liikumissuunda, [[helivältus]]i, kuid ka jooniseid konkreetse muusikainstrumendi jaoks (vt [[tabulatuur]]). [[Charles Seeger]] on liigitanud noodikirja selle eesmärgi alusel kaheks: preskriptiivseks ja deskriptiivseks. Preskriptiivne ehk ettekirjutav noodikiri näitab, kuidas teatud teost tuleks mängida. See on suunatud [[Interpreet|interpreedile]], kes on antud muusikateose stiiliga juba tuttav. Deskriptiivne ehk kirjeldav noodikiri on ülestähendus selle kohta, kuidas teose teatud esitus reaalselt kõlas. Selle eesmärk on anda muusikule infot sellise teose iseloomu ja detailide kohta, mille stiiliga ta ei ole kokku puutunud. Tänane [[lääne muusika]] noodikiri arenes preskriptiivsest [[neuma]]de süsteemist, mida kasutati [[Gregoriuse koraal]]i ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid eelkõige meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumadele horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänapäeval tuntud viiejooneline [[noodijoonestik]]. Neumadest arenesid välja tänapäeva noodikirja märgid ehk [[noot (muusika)|noodid]], mille abil on võimalik üles märkida ka näiteks [[helivältus]]t. Tänapäeva lääne muusika ülesmärkimiseks kasutatavas noodikirjas kasutatakse tavaliselt viiejoonelist [[noodijoonestik]]ku koos abijoontega, [[noodivõti|noodivõtmeid]], [[võtmemärk]]e ja [[alteratsioonimärk]]e, [[taktimõõt]]u ja [[taktijoon]]i ning erinevate vältustega [[noot (muusika)|noote]] ja [[paus (muusika)|pause]]. Muusika [[esitus|esitamise]] täpsustamiseks on olemas noodikirja märgid [[Tempo (muusika)|tempo]], [[Dünaamika (muusika)|dünaamika]], [[Artikulatsioon (muusika)|artikulatsiooni]] ja [[Agoogika (muusika)|agoogika]] jaoks. Eri noodikirja märgid on olemas ka [[muusikainstrument]]ide mänguvõtete jaoks: näiteks [[keelpillid]]el näiteks poogna liikumise suuna või [[klaver]]il pedalisatsiooni tähistamiseks. Noodikirja mahu vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamismärke. Ka suur osa [[Etnograafia|etnograafilisi]] noodistusi on tehtud Lääne-Euroopa klassikalist noodikirja aluseks võttes. Sellisel juhul on stiililiste nüansside ülestähendamiseks kasutusele võetud lisamärke. Näiteks kasutatakse eesti [[pärimusmuusika]] noodistustes helikõrguslike [[Alteratsioon|mikroalteratsioonide]] märkimisel üles või alla suunatud nooli või ka pluss- ja miinusmärke noodipeade kohal. Noodi vältuse pikendamiseks ja lühendamiseks on kasutusel kaarekesed noodipeade kohal. Noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetodeid ning selle tulemust nimetatakse [[noodigraafika]]ks. == Vaata ka == *[[Ben Johnstoni noodikiri]] *[[graafiline notatsioon]] *[[neuma]] *[[noodikirja märkide loend]] *[[noolnoodikiri]] *[[numbernotatsioon]] *[[tabulatuur]] *[[tähtnotatsioon]] *[[verbaalne notatsioon]] ==Välislingid== *[http://neilhawes.com/sstheory/theory22.htm Noodikirja ajalugu (inglise keeles)] *[http://dsii.dsi.unifi.it/~moods/moods/mus_not.htm Music Notation] *[https://flat.io/ Veebis kasutatav kontopõhine noodigraafikaprogramm Flat. Sisse saab logida Facebooki, Google'i või isikliku kontoga. Võimaldab koosloomet ja integreeritust Google Classroomiga.] *[https://www.amherst.edu/system/files/media/1770/Seeger%252520-%252520Prescriptive%252520and%252520Descriptive%252520Music-Writing.pdf Charles Seeger "Prescriptive and Descriptive in Music Writing" (inglise keeles)] *[http://hugoribeiro.com.br/biblioteca-digital/Nettl-Theory_and_Method_Ethnomusicology.pdf Bruno Nettl "Theory and Method in Ethnomusicology" (inglise keeles)] {{Muusika navigeerimismall}}{{noodikiri|olek = expanded}} [[Kategooria:Noodikiri| Noodikiri]] p24t3fqsx1k88j6v89dvqkncotpvxz0 7256373 7256372 2026-10-20T15:11:42Z Andrus Kallastu 1157 7256373 wikitext text/x-wiki {{Muusikateooria artikkel}} '''Noodikiri''' ehk '''muusika notatsioon''' on [[muusika]] kirjapanemiseks kasutatav [[märgisüsteem]]. Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud [[muusika ajalugu|muusika ajaloo]] jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõnu (vt [[verbaalne notatsioon]]), tähti, numbreid (vt [[numbernotatsioon]]) või erilisi märke (vt [[graafiline notatsioon]]), mis võivad tähistada näiteks meloodia liikumissuunda, [[helivältus]]i, kuid ka jooniseid konkreetse muusikainstrumendi jaoks (vt [[tabulatuur]]). [[Charles Seeger]] on liigitanud noodikirja kaheks: preskriptiivseks ja deskriptiivseks. Preskriptiivne ehk ettekirjutav noodikiri näitab, kuidas teatud teost tuleks mängida. See on suunatud [[Interpreet|interpreedile]], kes on antud muusikateose stiiliga juba tuttav. Deskriptiivne ehk kirjeldav noodikiri on ülestähendus selle kohta, kuidas teose teatud esitus reaalselt kõlas. Selle eesmärk on anda muusikule infot sellise teose iseloomu ja detailide kohta, mille stiiliga ta ei ole kokku puutunud. Tänane [[lääne muusika]] noodikiri arenes preskriptiivsest [[neuma]]de süsteemist, mida kasutati [[Gregoriuse koraal]]i ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid eelkõige meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumadele horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänapäeval tuntud viiejooneline [[noodijoonestik]]. Neumadest arenesid välja tänapäeva noodikirja märgid ehk [[noot (muusika)|noodid]], mille abil on võimalik üles märkida ka näiteks [[helivältus]]t. Tänapäeva lääne muusika ülesmärkimiseks kasutatavas noodikirjas kasutatakse tavaliselt viiejoonelist [[noodijoonestik]]ku koos abijoontega, [[noodivõti|noodivõtmeid]], [[võtmemärk]]e ja [[alteratsioonimärk]]e, [[taktimõõt]]u ja [[taktijoon]]i ning erinevate vältustega [[noot (muusika)|noote]] ja [[paus (muusika)|pause]]. Muusika [[esitus|esitamise]] täpsustamiseks on olemas noodikirja märgid [[Tempo (muusika)|tempo]], [[Dünaamika (muusika)|dünaamika]], [[Artikulatsioon (muusika)|artikulatsiooni]] ja [[Agoogika (muusika)|agoogika]] jaoks. Eri noodikirja märgid on olemas ka [[muusikainstrument]]ide mänguvõtete jaoks: näiteks [[keelpillid]]el näiteks poogna liikumise suuna või [[klaver]]il pedalisatsiooni tähistamiseks. Noodikirja mahu vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamismärke. Ka suur osa [[Etnograafia|etnograafilisi]] noodistusi on tehtud Lääne-Euroopa klassikalist noodikirja aluseks võttes. Sellisel juhul on stiililiste nüansside ülestähendamiseks kasutusele võetud lisamärke. Näiteks kasutatakse eesti [[pärimusmuusika]] noodistustes helikõrguslike [[Alteratsioon|mikroalteratsioonide]] märkimisel üles või alla suunatud nooli või ka pluss- ja miinusmärke noodipeade kohal. Noodi vältuse pikendamiseks ja lühendamiseks on kasutusel kaarekesed noodipeade kohal. Noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetodeid ning selle tulemust nimetatakse [[noodigraafika]]ks. == Vaata ka == *[[Ben Johnstoni noodikiri]] *[[graafiline notatsioon]] *[[neuma]] *[[noodikirja märkide loend]] *[[noolnoodikiri]] *[[numbernotatsioon]] *[[tabulatuur]] *[[tähtnotatsioon]] *[[verbaalne notatsioon]] ==Välislingid== *[http://neilhawes.com/sstheory/theory22.htm Noodikirja ajalugu (inglise keeles)] *[http://dsii.dsi.unifi.it/~moods/moods/mus_not.htm Music Notation] *[https://flat.io/ Veebis kasutatav kontopõhine noodigraafikaprogramm Flat. Sisse saab logida Facebooki, Google'i või isikliku kontoga. Võimaldab koosloomet ja integreeritust Google Classroomiga.] *[https://www.amherst.edu/system/files/media/1770/Seeger%252520-%252520Prescriptive%252520and%252520Descriptive%252520Music-Writing.pdf Charles Seeger "Prescriptive and Descriptive in Music Writing" (inglise keeles)] *[http://hugoribeiro.com.br/biblioteca-digital/Nettl-Theory_and_Method_Ethnomusicology.pdf Bruno Nettl "Theory and Method in Ethnomusicology" (inglise keeles)] {{Muusika navigeerimismall}}{{noodikiri|olek = expanded}} [[Kategooria:Noodikiri| Noodikiri]] 3l4ci3539gmup5dwwcf4wd7e1i9p7lm 7256374 7256373 2026-10-20T15:11:57Z Andrus Kallastu 1157 7256374 wikitext text/x-wiki {{Muusikateooria artikkel}} '''Noodikiri''' ehk '''muusika notatsioon''' on [[muusika]] kirjapanemiseks kasutatav [[märgisüsteem]]. Seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega on noodikiri olnud [[muusika ajalugu|muusika ajaloo]] jooksul pidevas muutumises. Muusika ülesmärkimiseks on kasutatud sõnu (vt [[verbaalne notatsioon]]), tähti, numbreid (vt [[numbernotatsioon]]) või erilisi märke (vt [[graafiline notatsioon]]), mis võivad tähistada näiteks meloodia liikumissuunda, [[helivältus]]i, kuid ka jooniseid konkreetse muusikainstrumendi jaoks (vt [[tabulatuur]]). [[Charles Seeger]] on liigitanud noodikirja preskriptiivseks ja deskriptiivseks. Preskriptiivne ehk ettekirjutav noodikiri näitab, kuidas teatud teost tuleks mängida. See on suunatud [[Interpreet|interpreedile]], kes on antud muusikateose stiiliga juba tuttav. Deskriptiivne ehk kirjeldav noodikiri on ülestähendus selle kohta, kuidas teose teatud esitus reaalselt kõlas. Selle eesmärk on anda muusikule infot sellise teose iseloomu ja detailide kohta, mille stiiliga ta ei ole kokku puutunud. Tänane [[lääne muusika]] noodikiri arenes preskriptiivsest [[neuma]]de süsteemist, mida kasutati [[Gregoriuse koraal]]i ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid eelkõige meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumadele horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänapäeval tuntud viiejooneline [[noodijoonestik]]. Neumadest arenesid välja tänapäeva noodikirja märgid ehk [[noot (muusika)|noodid]], mille abil on võimalik üles märkida ka näiteks [[helivältus]]t. Tänapäeva lääne muusika ülesmärkimiseks kasutatavas noodikirjas kasutatakse tavaliselt viiejoonelist [[noodijoonestik]]ku koos abijoontega, [[noodivõti|noodivõtmeid]], [[võtmemärk]]e ja [[alteratsioonimärk]]e, [[taktimõõt]]u ja [[taktijoon]]i ning erinevate vältustega [[noot (muusika)|noote]] ja [[paus (muusika)|pause]]. Muusika [[esitus|esitamise]] täpsustamiseks on olemas noodikirja märgid [[Tempo (muusika)|tempo]], [[Dünaamika (muusika)|dünaamika]], [[Artikulatsioon (muusika)|artikulatsiooni]] ja [[Agoogika (muusika)|agoogika]] jaoks. Eri noodikirja märgid on olemas ka [[muusikainstrument]]ide mänguvõtete jaoks: näiteks [[keelpillid]]el näiteks poogna liikumise suuna või [[klaver]]il pedalisatsiooni tähistamiseks. Noodikirja mahu vähendamiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamismärke. Ka suur osa [[Etnograafia|etnograafilisi]] noodistusi on tehtud Lääne-Euroopa klassikalist noodikirja aluseks võttes. Sellisel juhul on stiililiste nüansside ülestähendamiseks kasutusele võetud lisamärke. Näiteks kasutatakse eesti [[pärimusmuusika]] noodistustes helikõrguslike [[Alteratsioon|mikroalteratsioonide]] märkimisel üles või alla suunatud nooli või ka pluss- ja miinusmärke noodipeade kohal. Noodi vältuse pikendamiseks ja lühendamiseks on kasutusel kaarekesed noodipeade kohal. Noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetodeid ning selle tulemust nimetatakse [[noodigraafika]]ks. == Vaata ka == *[[Ben Johnstoni noodikiri]] *[[graafiline notatsioon]] *[[neuma]] *[[noodikirja märkide loend]] *[[noolnoodikiri]] *[[numbernotatsioon]] *[[tabulatuur]] *[[tähtnotatsioon]] *[[verbaalne notatsioon]] ==Välislingid== *[http://neilhawes.com/sstheory/theory22.htm Noodikirja ajalugu (inglise keeles)] *[http://dsii.dsi.unifi.it/~moods/moods/mus_not.htm Music Notation] *[https://flat.io/ Veebis kasutatav kontopõhine noodigraafikaprogramm Flat. Sisse saab logida Facebooki, Google'i või isikliku kontoga. Võimaldab koosloomet ja integreeritust Google Classroomiga.] *[https://www.amherst.edu/system/files/media/1770/Seeger%252520-%252520Prescriptive%252520and%252520Descriptive%252520Music-Writing.pdf Charles Seeger "Prescriptive and Descriptive in Music Writing" (inglise keeles)] *[http://hugoribeiro.com.br/biblioteca-digital/Nettl-Theory_and_Method_Ethnomusicology.pdf Bruno Nettl "Theory and Method in Ethnomusicology" (inglise keeles)] {{Muusika navigeerimismall}}{{noodikiri|olek = expanded}} [[Kategooria:Noodikiri| Noodikiri]] 5kxjh028ki104rzmtxjhlonyidlu9fm 0 20428 7256672 5049230 2026-10-21T09:17:21Z Andrus Kallastu 1157 7256672 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} '''Diatoonika''' (kreeka keeles ''dia'' + ''tonos'', ''dia tonikos'' – 'tooniste vahedega') on [[helisüsteem]], mis moodustub ainult [[alusheli]]dest. Diatoonikas on [[oktav]] jagatud seitsmeks [[helikõrgus]]eks. [[Helistik]]e, [[transponeerimine|transponeerimise]] ning [[duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda "mis tahes [[helistik]]us oleva [[helilaad]]i [[alteratsioon|altereerimata]]"<ref>Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", tlk. Guno Tõnismann. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn. 27</ref> helidel. Diatoonika mõiste algne tähendus seostub vanakreeka mõistega "diatoonilist liiki (''genus'') [[tetrakord]]", mis sisaldas ühe [[pooltoon]]i ja kaks [[tervetoon]]i. Tetrakordi teisteks liikideks olid [[kromaatiline tetrakord|kromaatiline]] ja [[enharmooniline tetrakord]]. Ka [[Guido Arezzost]] poolt defineeritud keskaja helisüsteemi aluseks olevad [[heksakord]]id sisaldasid täistoonide poolt ümbritsetud pooltooni (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning olid seetõttu vastavalt antiiksele definitsioonile diatoonilised. Kuna aga Guido helirida, mis põhines G, C ja F helist üles ehitatud kattuvate helidega heksakordidele, sisaldas tihti helisid [[B (muusika)|B]], mida lisati moduleerimise vältimiseks A-st algavate heliridade puhul, siis erineb Guido süsteem hilisemast diatoonilisest ''musica ficta'' süsteemist. Diatoonilised on kõik seitsmehelilised [[helirida|heliread]], mis on oktavi ulatuses täidetud viie tervetooni ja kahe pooltooniga, kusjuures pooltoonid on teineteisest eraldatud tervetoonidega. Diatoonilised on näiteks [[duur-moll-süsteem]]i[[loomulik mažoor | loomulik mažoorne helirida]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon),[[loomulik minoor | loomulik minoorne helirida]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning [[kirikuheliread]]. ==Vaata ka== *[[Diatooniline helirida]] *[[Diatooniline intervall]] *[[Diatooniline pooltoon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] dxx6i4a7riviaklmruqnn4o2zs9l6n0 7256673 7256672 2026-10-21T09:20:43Z Andrus Kallastu 1157 7256673 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} '''Diatoonika''' (kreeka keeles ''dia'' + ''tonos'', ''dia tonikos'' – 'tooniste vahedega') on [[helisüsteem]], mis moodustub ainult [[alusheli]]dest. Diatoonikas on [[oktav]] jagatud seitsmeks [[helikõrgus]]eks. [[Helistik]]e, [[transponeerimine|transponeerimise]] ning [[duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda "mis tahes [[helistik]]us oleva [[helilaad]]i [[alteratsioon|altereerimata]]"<ref>Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", tlk. Guno Tõnismann. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn. 27</ref> helidel. Diatoonika mõiste algne tähendus seostub vanakreeka mõistega "[[diatooniline sugu|diatoonilist sugu]] (''genus'') [[tetrakord]]", mis sisaldas ühe [[pooltoon]]i ja kaks [[tervetoon]]i. Tetrakordi teisteks liikideks olid [[kromaatiline tetrakord|kromaatiline]] ja [[enharmooniline tetrakord]]. Ka [[Guido Arezzost]] poolt defineeritud keskaja helisüsteemi aluseks olevad [[heksakord]]id sisaldasid täistoonide poolt ümbritsetud pooltooni (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning olid seetõttu vastavalt antiiksele definitsioonile diatoonilised. Kuna aga Guido helirida, mis põhines G, C ja F helist üles ehitatud kattuvate helidega heksakordidele, sisaldas tihti helisid [[B (muusika)|B]], mida lisati moduleerimise vältimiseks A-st algavate heliridade puhul, siis erineb Guido süsteem hilisemast diatoonilisest ''musica ficta'' süsteemist. Diatoonilised on kõik seitsmehelilised [[helirida|heliread]], mis on oktavi ulatuses täidetud viie tervetooni ja kahe pooltooniga, kusjuures pooltoonid on teineteisest eraldatud tervetoonidega. Diatoonilised on näiteks [[duur-moll-süsteem]]i[[loomulik mažoor | loomulik mažoorne helirida]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon),[[loomulik minoor | loomulik minoorne helirida]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning [[kirikuheliread]]. ==Vaata ka== *[[Diatooniline helirida]] *[[Diatooniline intervall]] *[[Diatooniline pooltoon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] ozd560t8hma8qcn827ggvikp35gc54z 7256675 7256673 2026-10-21T09:22:11Z Andrus Kallastu 1157 7256675 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} '''Diatoonika''' (kreeka keeles ''dia'' + ''tonos'', ''dia tonikos'' – 'tooniste vahedega') on [[helisüsteem]], mis moodustub ainult [[alusheli]]dest. Diatoonikas on [[oktav]] jagatud seitsmeks [[helikõrgus]]eks. [[Helistik]]e, [[transponeerimine|transponeerimise]] ning [[duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda "mis tahes [[helistik]]us oleva [[helilaad]]i [[alteratsioon|altereerimata]]"<ref>Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", tlk. Guno Tõnismann. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn. 27</ref> helidel. Diatoonika mõiste algne tähendus seostub vanakreeka mõistega "[[diatooniline sugu|diatoonilist sugu]] (''genus'') [[tetrakord]]", mis sisaldas ühe [[pooltoon]]i ja kaks [[tervetoon]]i. Tetrakordi teisteks liikideks olid [[kromaatiline sugu|kromaatilist]] ja [[enharmooniline sugu| enharmoonilist sugu]] tetrakord. Ka [[Guido Arezzost]] poolt defineeritud keskaja helisüsteemi aluseks olevad [[heksakord]]id sisaldasid täistoonide poolt ümbritsetud pooltooni (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning olid seetõttu vastavalt antiiksele definitsioonile diatoonilised. Kuna aga Guido helirida, mis põhines G, C ja F helist üles ehitatud kattuvate helidega heksakordidele, sisaldas tihti helisid [[B (muusika)|B]], mida lisati moduleerimise vältimiseks A-st algavate heliridade puhul, siis erineb Guido süsteem hilisemast diatoonilisest ''musica ficta'' süsteemist. Diatoonilised on kõik seitsmehelilised [[helirida|heliread]], mis on oktavi ulatuses täidetud viie tervetooni ja kahe pooltooniga, kusjuures pooltoonid on teineteisest eraldatud tervetoonidega. Diatoonilised on näiteks [[duur-moll-süsteem]]i[[loomulik mažoor | loomulik mažoorne helirida]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon),[[loomulik minoor | loomulik minoorne helirida]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning [[kirikuheliread]]. ==Vaata ka== *[[Diatooniline helirida]] *[[Diatooniline intervall]] *[[Diatooniline pooltoon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] 0yq1krmtf5gnw5z2q5bnbtut8vbxit2 7256676 7256675 2026-10-21T09:22:47Z Andrus Kallastu 1157 7256676 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} '''Diatoonika''' (kreeka keeles ''dia'' + ''tonos'', ''dia tonikos'' – 'tooniste vahedega') on [[helisüsteem]], mis moodustub ainult [[alusheli]]dest. Diatoonikas on [[oktav]] jagatud seitsmeks [[helikõrgus]]eks. [[Helistik]]e, [[transponeerimine|transponeerimise]] ning [[duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda "mis tahes [[helistik]]us oleva [[helilaad]]i [[alteratsioon|altereerimata]]"<ref>Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", tlk. Guno Tõnismann. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn. 27</ref> helidel. Diatoonika mõiste algne tähendus seostub vanakreeka mõistega "[[diatooniline sugu|diatoonilist sugu]] (''genus'') [[tetrakord]]", mis sisaldas ühe [[pooltoon]]i ja kaks [[tervetoon]]i. Tetrakordi teisteks liikideks olid [[kromaatiline sugu|kromaatiline]] ja [[enharmooniline sugu| enharmooniline]] tetrakord. Ka [[Guido Arezzost]] poolt defineeritud keskaja helisüsteemi aluseks olevad [[heksakord]]id sisaldasid täistoonide poolt ümbritsetud pooltooni (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning olid seetõttu vastavalt antiiksele definitsioonile diatoonilised. Kuna aga Guido helirida, mis põhines G, C ja F helist üles ehitatud kattuvate helidega heksakordidele, sisaldas tihti helisid [[B (muusika)|B]], mida lisati moduleerimise vältimiseks A-st algavate heliridade puhul, siis erineb Guido süsteem hilisemast diatoonilisest ''musica ficta'' süsteemist. Diatoonilised on kõik seitsmehelilised [[helirida|heliread]], mis on oktavi ulatuses täidetud viie tervetooni ja kahe pooltooniga, kusjuures pooltoonid on teineteisest eraldatud tervetoonidega. Diatoonilised on näiteks [[duur-moll-süsteem]]i[[loomulik mažoor | loomulik mažoorne helirida]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon),[[loomulik minoor | loomulik minoorne helirida]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) ning [[kirikuheliread]]. ==Vaata ka== *[[Diatooniline helirida]] *[[Diatooniline intervall]] *[[Diatooniline pooltoon]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Muusikateooria]] ieict7gyhp7qacseu919swlmsvaossu 0 21840 7256707 7093386 2026-10-21T10:03:08Z ~2026-56320-46 240193 /* Välislingid */ 7256707 wikitext text/x-wiki '''Kudumine''' on [[lõng]]ast [[kangas|kanga]] või [[silmkude|silmkoeesemete]] valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba [[paleoliitikum|vanemal kiviajal]] tuntud punumistehnikad. ==Kangakudumine== [[Pilt:Plasse.jpg|pisi| 1967 ]] {{Vaata|Kangakudumine}} [[Kangakudumine|Kangakudumisel]] põimitakse omavahel kokku kanga pikisuunas jooksvad [[lõim]]elõngad ning nendega ristuvad koelõngad. Selline tehnika on tuntud [[neoliitikum|nooremast kiviajast]]. Kanga kudumiseks kasutati algselt [[püstkangaspuud|püstkangaspuid]]: raami, kus [[lõimelõng]]ad rippusid ülevalt alla ning nende vahele põimiti koelõngad. [[Keskaeg|Keskajal]] tulid kasutusele rõhtsad [[kangasteljed]], mis [[Eesti]]s on olnud tuntud ilmselt [[muinasaeg|muinasaja]] lõpust. Kangastelgedel on lõimelõngad keritud [[lõimepool]]ile, pingule tõmmatud ja kammitaolise [[suga|soa]] abil üksteisest eraldatud. [[Niis|Niite]] abil tõstetakse ja langetatakse lõimelõngu, tekitades nende vahele vahe, kust [[süstik (kudumine)|süstiku]] abil koelõng läbi lükatakse. Soa abil surutakse koelõng vastu juba valmis kangast, mis keritakse kangapoomile. Lõime- ja [[koelõng]]ade ristumise erinevad [[muster|mustrid]] annavad erineva [[sidus]]e ja vastavalt erineva kangapinna; tavalisimad on [[labane sidus]], [[toimne sidus]], [[atlass-sidus]] ja [[satäänsidus]]. Lihtsaim ja tugevam on labane sidus, kus kõik lõime- ja koelõngad põimuvad, moodustades nagu maleruudustiku. Mõnevõrra lõdvemal, pehmemal ja soojemal toimse sidusega kangal läheb koelõng kahest lõimelõngast üle ja ühest alt, järgmise rea puhul ühe lõimelõnga võrra nihutatult, nii et kanga pinnale moodustuvad diagonaaljooned. Sama tehnoloogia järgi on võimalik kududa ka [[vaip]]u. Põhimõtteliselt sama tehnoloogiat on Eestis kasutatud ka [[Eesti kirivöö|kirivöö]]de kudumiseks, kuid kangastelgede asemel on selleks kasutatud [[vöötihv]]a ja teisi abivahendeid. Alates [[18. sajand]]i lõpust võeti kasutusele [[kudumismasin]]ad. [[1801]]. aastal leiutas [[Joseph Marie Jaquard]] mehaanilise kudumismasina, mis võimaldas kududa väga keerulisi mustreid. Selle nn [[žakaarkudumismasin]]a täiustatud, automatiseeritud ja arvutiseeritud järeltulijad on kasutusel ka tänapäeva kudumistööstuses. ==Silmuskudumine== [[Pilt:Knit4.jpg|pisi| ]] {{vaata|Silmuskudumine}} Silmuskudumise päritolu suhtes pole ajaloolased üksmeelel. Arvatavasti leiutati see varakeskajal [[Lähis-Ida]]s või [[Vahemere maad]]es ning levis [[Euroopa]]sse [[14. sajand]]iks. Silmuskudumise eelkäijaks võis olla tänapäevaks praktiliselt unustatud ja kadunud [[nõelumistehnika]], millest on välja kasvanud ka [[heegeldamine]]. Silmuskudumisel moodustatakse kude omavahel ühenduvatest silmustest peente puidust, metallist või muust materjalist [[kudumisvardad|varraste]] (tavaliselt 2, ringsete kudumite puhul ka kuni 5) abil. Algul moodustatakse silmusterida või -ring, seejärel hakatakse ühel vardal olevatest silmustest järgemööda teise varda abil lõnga läbi tõmbama, kogudes uue tekkiva silmusterea teisele vardale. Olenevalt lõnga läbi silmuse tõmbamise viisist tekivad parempidised või pahempidised silmused. Veel saab tekitada keerdsilmuseid ja õhksilmuseid, saab silmuseid kudumi servadesse või keskele juurde kasvatada või neid kokku kududes kahandada. Eri liiki silmuste kombineerimisest moodustuvad erinevad [[koekiri|koekirjad]]. Tänapäeval kasutatakse ka silmuskudumiseks masinaid. Käsitsi kudumine on levinud harrastusena ja unikaalsete kunst[[käsitöö]]esemete valmistamisel. Silmuskudumisel põhinevat tehnoloogiat kasutades valmistatakse masinate abil ka trikootooteid ehk [[trikotaaž]]i. Eestis on traditsiooniliselt levinud mitme eri värvi lõngaga kootud mustrilised ehk kirjatud esemed. [[Kirikindad|Kirikinnastel]] oli oluline roll [[rituaalese]]mena. == Välislingid == * [http://blog.iidadesign.eu/ Kangakudumise õpetused] [[Kategooria:Tekstiilindus]] junn 6e7cqm1aej8g58zj0gslglsuwwi3xre 7256728 7256707 2026-10-21T10:32:05Z ~2026-56226-31 240198 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7256707|7256707]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-56320-46|~2026-56320-46]] ([[User talk:~2026-56320-46|arutelu]]) 7256728 wikitext text/x-wiki '''Kudumine''' on [[lõng]]ast [[kangas|kanga]] või [[silmkude|silmkoeesemete]] valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba [[paleoliitikum|vanemal kiviajal]] tuntud punumistehnikad. ==Kangakudumine== [[Pilt:Plasse.jpg|pisi| 1967 ]] {{Vaata|Kangakudumine}} [[Kangakudumine|Kangakudumisel]] põimitakse omavahel kokku kanga pikisuunas jooksvad [[lõim]]elõngad ning nendega ristuvad koelõngad. Selline tehnika on tuntud [[neoliitikum|nooremast kiviajast]]. Kanga kudumiseks kasutati algselt [[püstkangaspuud|püstkangaspuid]]: raami, kus [[lõimelõng]]ad rippusid ülevalt alla ning nende vahele põimiti koelõngad. [[Keskaeg|Keskajal]] tulid kasutusele rõhtsad [[kangasteljed]], mis [[Eesti]]s on olnud tuntud ilmselt [[muinasaeg|muinasaja]] lõpust. Kangastelgedel on lõimelõngad keritud [[lõimepool]]ile, pingule tõmmatud ja kammitaolise [[suga|soa]] abil üksteisest eraldatud. [[Niis|Niite]] abil tõstetakse ja langetatakse lõimelõngu, tekitades nende vahele vahe, kust [[süstik (kudumine)|süstiku]] abil koelõng läbi lükatakse. Soa abil surutakse koelõng vastu juba valmis kangast, mis keritakse kangapoomile. Lõime- ja [[koelõng]]ade ristumise erinevad [[muster|mustrid]] annavad erineva [[sidus]]e ja vastavalt erineva kangapinna; tavalisimad on [[labane sidus]], [[toimne sidus]], [[atlass-sidus]] ja [[satäänsidus]]. Lihtsaim ja tugevam on labane sidus, kus kõik lõime- ja koelõngad põimuvad, moodustades nagu maleruudustiku. Mõnevõrra lõdvemal, pehmemal ja soojemal toimse sidusega kangal läheb koelõng kahest lõimelõngast üle ja ühest alt, järgmise rea puhul ühe lõimelõnga võrra nihutatult, nii et kanga pinnale moodustuvad diagonaaljooned. Sama tehnoloogia järgi on võimalik kududa ka [[vaip]]u. Põhimõtteliselt sama tehnoloogiat on Eestis kasutatud ka [[Eesti kirivöö|kirivöö]]de kudumiseks, kuid kangastelgede asemel on selleks kasutatud [[vöötihv]]a ja teisi abivahendeid. Alates [[18. sajand]]i lõpust võeti kasutusele [[kudumismasin]]ad. [[1801]]. aastal leiutas [[Joseph Marie Jaquard]] mehaanilise kudumismasina, mis võimaldas kududa väga keerulisi mustreid. Selle nn [[žakaarkudumismasin]]a täiustatud, automatiseeritud ja arvutiseeritud järeltulijad on kasutusel ka tänapäeva kudumistööstuses. ==Silmuskudumine== [[Pilt:Knit4.jpg|pisi| ]] {{vaata|Silmuskudumine}} Silmuskudumise päritolu suhtes pole ajaloolased üksmeelel. Arvatavasti leiutati see varakeskajal [[Lähis-Ida]]s või [[Vahemere maad]]es ning levis [[Euroopa]]sse [[14. sajand]]iks. Silmuskudumise eelkäijaks võis olla tänapäevaks praktiliselt unustatud ja kadunud [[nõelumistehnika]], millest on välja kasvanud ka [[heegeldamine]]. Silmuskudumisel moodustatakse kude omavahel ühenduvatest silmustest peente puidust, metallist või muust materjalist [[kudumisvardad|varraste]] (tavaliselt 2, ringsete kudumite puhul ka kuni 5) abil. Algul moodustatakse silmusterida või -ring, seejärel hakatakse ühel vardal olevatest silmustest järgemööda teise varda abil lõnga läbi tõmbama, kogudes uue tekkiva silmusterea teisele vardale. Olenevalt lõnga läbi silmuse tõmbamise viisist tekivad parempidised või pahempidised silmused. Veel saab tekitada keerdsilmuseid ja õhksilmuseid, saab silmuseid kudumi servadesse või keskele juurde kasvatada või neid kokku kududes kahandada. Eri liiki silmuste kombineerimisest moodustuvad erinevad [[koekiri|koekirjad]]. Tänapäeval kasutatakse ka silmuskudumiseks masinaid. Käsitsi kudumine on levinud harrastusena ja unikaalsete kunst[[käsitöö]]esemete valmistamisel. Silmuskudumisel põhinevat tehnoloogiat kasutades valmistatakse masinate abil ka trikootooteid ehk [[trikotaaž]]i. Eestis on traditsiooniliselt levinud mitme eri värvi lõngaga kootud mustrilised ehk kirjatud esemed. [[Kirikindad|Kirikinnastel]] oli oluline roll [[rituaalese]]mena. == Välislingid == * [http://blog.iidadesign.eu/ Kangakudumise õpetused] [[Kategooria:Tekstiilindus]] n1v293aybd1oyfik5oo6qdsi26ujwzg 0 24857 7256630 6902229 2026-10-21T07:39:06Z LAviki 47119 7256630 wikitext text/x-wiki '''Neutron''' on [[subatomaarne osake]], mis koosneb [[kvark]]idest ([[hadron]]). Neutron on [[fermion]] [[spinn]]iga ½. Neutron on ka elektriliselt neutraalne [[barüon]] [[barüonlaeng]]uga 1. Neutronid ja [[prooton]]id (ühise nimetusega [[nukleonid]]) moodustavad [[aatomituum]]a. Neutronite arv aatomituumas määrab ära [[keemiline element|keemilise elemendi]] [[isotoop|isotoobi]]. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga [[aatom]]id on ühe elemendi isotoobid. ==Üldised omadused== [[File:Quark structure_neutron.svg |pisi|püsti=0.5|Neutroni [[kvark |kvargikoostis]]. Üksikutele kvarkidele omistatavad värvused on meelevaldsed, kuid esindatud peavad olema kõik kolm värvust. Kvarkidevahelisi jõude vahendavad [[gluon]]id]] Neutroni [[seisumass]] on 939,56542194 (48) [[MeV]]/[[valguse kiirus|c]]² <ref> {{netiviide|url= https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?mnc2mev|pealkiri=2022 CODATA Value:neutron mass energy equivalent in MeV|väljaanne= The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty |vaadatud=2.10.2026}}</ref> ehk 1,67492750056 (85) × 10⁻²⁷ [[kilogramm]]i.<ref> {{netiviide|url= https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?mn|pealkiri=2022 CODATA Valu0e:neutron mass |väljaanne= The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty |vaadatud=2.10.2026}}</ref> Neutron on elektriliselt neutraalne, tema [[elektrilaeng]] on 0. Neutron on [[liitosake]], mis koosneb ühest [[u-kvark|u-kvargist]] ja kahest [[d-kvark|d-kvargist]], mis igaüks kannavad erinevat [[värvilaeng]]ut. Kvarke hoiab neutronis koos erinevate värvilaengutega osakeste vahel toimiv [[tugev vastastikmõju]]. Neutroni enda summaarne värvilaeng on 0 (neutraalne). Vaba neutron on metastabiilsetest osakestest kõige pikema [[eluiga (elementaarosake)|elueaga]] (885,7±0,8 [[sekund|s]] ehk umbes 15 [[minut]]it). Pikk eluiga tuleneb sellest, et neutron on oma lagunemisproduktist [[prooton]]ist vaid veidi raskem ning et prooton on ainus osake, milleks neutron laguneda saab ==Neutroni lagunemine== Neutron saab [[lagunemine|laguneda]] ainult [[prooton]]iks. Seda nõuab [[barüonlaeng]]u jäävus (prooton on ainus neutronist kergem osake, mille barüonlaeng erineb nullist). Selle juures eralduvad veel [[elektron]] ja antielektron[[neutriino]]. Tegemist on [[beetalagunemine|beetalagunemisega]] ja see toimub tänu [[nõrk vastastikmõju|nõrgale vastastikmõjule]]. :<math>\hbox{n}\to\hbox{p}+\hbox{e}^-+\overline{\nu}_{\mathrm{e}}</math> Beetalagunemisele alluvad vabad neutronid. Stabiilsetes aatomituumades on neutronid stabiilsed. Selle põhjus on, et neutroni ebastabiilsus on tasakaalustatud tema stabiliseeriva rolliga tuumas, vältimaks ebastabiilsust, mis tekiks siis kui aatomituuma lisanduks tema lagunemisega täiendav prooton. Ebastabiilsetes aatomituumades (milles on neutronite ülejääk võrreldes stabiilse aatomituumaga) on võimalik neutroni lagunemine prootoniks läbi ülalkirjeldatud beetalagunemise. Samuti on võimalik prootoni muutumine neutroniks (tuumades, milles on neutroneid vähem võrreldes stabiilse aatomituumaga). See toimub samuti läbi beetalagunemise :<math>\hbox{p}\to\hbox{n}+\hbox{e}^++{\nu}_{\mathrm{e}}</math> või [[elektronhaare|elektronhaarde]] :<math>\hbox{p}+\hbox{e}^-\to\hbox{n}+{\nu}_{\mathrm{e}}</math> Prootoni neutroniks muutumiseks vajalik lisaenergia saadakse tänu tuuma [[seoseenergia]] vähenemisele. Teoreetiliselt on neutroni prootoniks muutumine võimalik aatomituumas ka läbi [[Positronhaare|positronihaarde]], kuid seda protsessi takistab aatomituuma positiivne [[elektrilaeng]], mis tõukab [[positron]]e tuumast eemale. Samuti kipuvad positronid enne tuumani jõudmist [[annihileerumine|annihileeruma]] tuuma ümbritsevate elektronidega. ==Neutronkiirgus== Tulenevalt neutroni elektrilisest neutraalsusest on neutronkiirgus erinev nii [[alfakiirgus|alfa-]], [[beetakiirgus|beeta-]] kui ka [[gammakiirgus]]est. Kui näiteks gammakiirgus kaotab energiat [[ioniseerimine|ioniseerides]] ainet, mida ta läbib, siis neutronkiirgus läbistab aine kuni neutron põrkub mõne aatomituumaga. Kuna tõenäosus põrkuda mõne [[aatom]]i [[elektronkate|elektronkattega]] on palju suurem kui tõenäosus põrkuda aatomituumaga, siis tungib neutronkiirgus palju sügavamale [[Aine (füüsika)|aine]] sisse. Aatomituumaga põrkunud neutronid võivad [[hajumine|hajuda]] (põrkuda tuumast eemale, andes osa oma kineetilisest energiast üle tuumale) või [[neeldumine|neelduda]] (tungida aatomituuma sisse ja saada selle osaks). Viimasel juhul muutub aatomi [[isotoop]] ning aatom võib muutuda ebastabiilseks. Kui neutronkiirguse tõttu ebastabiilseks muutunud aatomid lagunevad, tekib teisene [[radioaktiivne kiirgus]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [[Priit Ennet]]: [https://novaator.err.ee/1059166/neutroni-mootmine-aitab-moista-miks-koosneb-maailm-ainest "Neutroni mõõtmine aitab mõista, miks koosneb maailm ainest"] ERR, 3. märts 2020 {{Mall:Osakesed füüsikas}} [[Kategooria:Osakestefüüsika]] [[Kategooria:Tuumafüüsika]] 55b1n239x2z93gpct5is60m7mrri39o 0 24858 7256629 6606363 2026-10-21T07:38:50Z LAviki 47119 Täiendused artiklist de:Proton 7256629 wikitext text/x-wiki '''Prooton''' ([[kreeka keel]]es prōton, esimene) on [[subatomaarne osake]], mis koosneb [[kvark]]idest ja [[gluuon]]ist, moodustades [[liitosake]]se, [[hadron]]i. Prooton on positiivse [[elektrilaeng]]uga (1 [[elementaarlaeng|e]] ehk 1,602176634 × 10⁻¹⁹ [[kulon|C]]) [[barüon]] ([[barüonlaeng]]uga 1). Prooton on [[fermion]] (kõigi fermionide [[spinn]] on ½). Prootonid ja [[neutron]]id (ühise nimetusega [[nukleonid]]) moodustavad koos [[aatomituum]]a. Prootonite arv aatomituumas määrab ära [[keemiline element|keemilise elemendi]]. Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga [[aatom]]id on üksteise [[isotoop|isotoobid]]. Kergeima keemilise elemendi – [[vesinik]]u – tuumaks on üksainus prooton (selles tuumas ei ole neutroneid). Neutron või neutronid on aga vesiniku [[isotoop]]ide tuumades: [[deuteerium]]i tuumas üks neutron ja [[triitium]]i tuumas kaks neutronit. Keemias mõistetakse prootonit kui vesiniku positiivset [[ioon]]i, mida tähistatakse H⁺. == Üldised omadused== [[Pilt: Quark structure proton.svg |pisi|püsti=0.5 |Prootoni [[kvark |kvargikoostis]]. Üksikutele kvarkidele omistatavad värvused on meelevaldsed, kuid esindatud peavad olema kõik kolm värvust. Kvarkidevahelisi jõude vahendavad [[gluon]]id]] Prooton on [[liitosake]], mis koosneb kahest [[u-kvark|u-kvargist]] ja ühest [[d-kvark|d-kvargist]], mis igaüks kannavad erinevat [[värvilaeng]]ut. Kvarke hoiab prootonis koos erinevate värvilaengutega osakeste vahel toimiv [[tugev vastastikmõju]]. Prootoni enda summaarne värvilaeng on 0 (neutraalne). Prootoni [[seisumass]] on 938,27208943(29) [[MeV]]/[[valguse kiirus|c]]²<ref> {{netiviide|url=https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?mpc2mev|pealkiri=2022 CODATA Value: proton mass energy equivalent in MeV|väljaanne= The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty |vaadatud=15.10.2026}}</ref> ehk 1,67262192595(52) × 10⁻²⁷ [[kilogramm]]i<ref> {{netiviide|url= https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?mp |pealkiri=2022 CODATA Value: proton mass |väljaanne= The NIST Reference on Constants, Units, and Uncertainty |vaadatud=15.10.2026}}</ref> ning läbimõõt umbes 1,7×10⁻¹⁵[[meeter|m]] (ehk 1,7 [[femtomeeter|fm]]).<ref name="Mass">{{cite web |url=https://www.science.org/content/article/mass-common-quark-finally-nailed-down |title=Mass of the Common Quark Finally Nailed Down |last1=Cho |first1=Adrian |date=2 April 2010 |website=Science Magazine |publisher=[[American Association for the Advancement of Science]] |access-date=27 September 2014 |archive-date=27 August 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150827120227/http://news.sciencemag.org/physics/2010/04/mass-common-quark-finally-nailed-down |url-status=live }}</ref> == Prootoni eluiga == Prooton on kergeim [[barüon]]. Kuna lagunemine saab viia ainult kergemate osakeste tekkeni, peab prooton [[Osakestefüüsika standardmudel |standardmudeli]] kohaselt olema barüonide arvu jäävuse tõttu stabiilne. [[Kamioka Nucleon Decay Experiment |Kamiokande]] katsed näitavad, et võimalik poolestusaeg ei tohiks olla lühem kui 10³² aastat. Prooton saab muutuda [[neutron]]iks [[elektronhaare|elektronhaarde]] teel, mille puhul raskemaks osakeseks muutumiseks vajalik lisaenergia saadakse [[electron]]ilt. :<math>\hbox{p}+\hbox{e}^-\to\hbox{n}+{\nu}_{\mathrm{e}}</math> Tuuma sees võib prooton muutuda neutroniks ka [[beetalagunemine|beetalagunemise]] teel, mis toimub tänu [[nõrk vastastikmõju|nõrgale vastastikmõjule]]. Selline protsess saab toimuda ainult seetõttu, et prooton saab muutumiseks vajaliku lisaenergiat tuuma [[seoseenergia]] vähenemise arvel. :<math>\hbox{p}\to\hbox{n}+\hbox{e}^++{\nu}_{\mathrm{e}}</math> Beetalagunemine toimub ebastabiilsetes [[aatomituum]]ades. Kui tuumas on neutroneid vähem kui stabiilses tuumas, siis muutub prooton neutroniks. Kui tuumas on neutroneid rohkem kui stabiilses tuumas, siis muutub neutron prootoniks. :<math>\hbox{n}\to\hbox{p}+\hbox{e}^-+\overline{\nu}_{\mathrm{e}}</math> == Uurimistöö ajaloost == 1815. aastal püstitas [[William Prout]] hüpoteesi, et kõik aatomid koosnevad vesinikuaatomitest.<ref name="Rutherford1921"> Rutherford in einer Fußnote zum Artikel ''The Constitution of Atoms.'' von Orme Masson in ''The Philosophical Magazine, Vol 41 (1921), S.&nbsp;281–285.'': "…Finally the name "proton" met with general approval, particularly as it suggests the original term "protyle" given by Prout in his well-known hypothesis that all atoms are built up of hydrogen. The need of a special name for the nuclear unit of mass 1 was drawn attention to by Sir Oliver Lodge at the Sectional meeting, and the writer then suggested the name "proton." </ref> 1913. aastal töötas [[Niels Bohr]] välja tema järgi nimetatud vesinikuaatomi mudeli, milles elektron tiirleb ümber positiivselt laetud aatomituuma. See tuum on prooton. 1919. aastal viis [[Ernest Rutherford]] läbi esimese tehisliku tuumatransmutatsiooni: 14N + α → 17O + p. Ta täheldas, et vesiniku tuumad eralduvad, kui lämmastiku tuumasid pommitatakse [[alfaosake]]stega. Seejärel püstitas ta hüpoteesi, et kõik aatomituumad koosnevad vesiniku tuumadest ja pakkus neile nimetuse prooton. Seda, et prootonitel on spinn ½, demonstreeris [David Dennison]] 1927. aastal, uurides vesiniku [[erisoojus]]}e temperatuurisõltuvust. See varieerub madalatel temperatuuridel sõltuvalt sellest, kas kahe prootoni spinnid on paralleelsed või antiparalleelsed. Leiti, et toatemperatuuril olid ¾-l molekulidest paralleelsed spinnid ja ¼-l antiparalleelsed spinnid. See suhe on kooskõlas ainult prootoni spinniga ½. Suure energiaga elektronidega tehtud hajumiskatsete abil näitas Robert Hofstadteri juhitud rühm Stanfordi ülikoolis 1954. aastal, et prootonil on ruumiline ulatus.<ref>Daniel Treille: ''70 years of particle physics'', CERN Yellow Report CERN-2025-010, Seite 2, [[DOI:10.23731/CYRM-2025-0010]], 19. Dezember 2025</ref> == Viited == {{Viited}} {{Mall:Osakesed füüsikas}} [[Kategooria:Tuumafüüsika]] [[Kategooria:Osakestefüüsika]] [[Kategooria:Keemia]] 7qi41oq6gi3kjhavd027s4x0vddvqkb 0 30339 7256359 7221063 2026-10-20T14:04:30Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7256359 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Tunne Kelam | pilt = TunneKelam2009.jpg | pildiallkiri = Tunne Kelam [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] avamisel 23. juunil 2009 | sünninimi = Tunne-Väldo Sink | sünniaeg = {{süv|1936|7|10}} | sünnikoht = [[Taheva vald]], [[Valgamaa]] | kodakondsus = Eesti | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[ajaloolane]] ja [[poliitik]] | tegevusala = Eesti iseseisvusliikumine, parlamentaarne ja Euroopa poliitika | erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] | tunnustus = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]] (2006) | abikaasa = [[Mari-Ann Kelam]] (1991–) | lapsed = 1 | vanemad = [[Peeter Sink]] ja [[Marje Sink]] | sugulased = [[Kuldar Sink]] (vend) | a1 = Ametikohad | a2 = [[Eesti Komitee]] esimees (1990–1992)<br>[[Riigikogu juhatus|Riigikogu aseesimees]] (1992–1995 ja 1996–2003)<br>[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi liige]] (2004–2019) }} '''Tunne-Väldo Kelam''' (kuni 1959. aastani '''Tunne-Väldo Sink'''; sündinud [[10. juuli]]l [[1936]] [[Taheva vald|Taheva vallas]]) on [[Eesti]] [[ajaloolane]], iseseisvusliikumise tegelane ja [[poliitik]]. Ta oli aastatel 1990–1992 [[Eesti Komitee]] esimees, 1992–2004 [[Riigikogu]] liige ning 2004–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] auesimees.<ref name="isamaa">{{Netiviide |url=https://isamaa.ee/rk23/tunne-kelam/ |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref name="rito">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVriigiktoim202012.2.12 |pealkiri=Autoritest |väljaanne=Riigikogu Toimetised |aeg=detsember 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Lapsepõlv, haridus ja töö == Kelam kasvas üles [[Tallinn]]as. Tema isa oli kunstnik, luuletaja, äratusjutlustaja ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] vaimulik [[Peeter Sink]] ning ema helilooja ja koorijuht [[Marje Sink]].<ref name="ott">Urmas Ott. ''Tunne Kelam''. Tallinn: SE & JS, 1999. ISBN 9985-854-24-1.</ref> Ta lõpetas 1954. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1959. aastal [[Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis]] vanemteadurina ja 1965–1975 „[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]” peatoimetuses vanemteadustoimetajana.<ref name="dissident">{{Netiviide |url=https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tunne-kelam |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Dissidenten.eu |keel=de |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Alates 1957. aastast tegutses Kelam [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] rahvusvaheliste suhete lektorina ning kirjutas ajalehele [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] välispoliitilisi kommentaare. Nõukogude võim piiras 1960. aastate lõpul tema avalikku tegevust ja keelas tal hiljem loengute pidamise.<ref name="dissident"/> Pärast entsüklopeedia toimetusest vallandamist töötas Kelam aastatel 1975–1979 [[Eesti Rahvusraamatukogu|F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus]] bibliograafina ning 1980–1988 sovhoosis öövahetuse töötajana. Aastatel 1988–1990 oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] esindaja Tallinnas ja toimetaja.<ref name="dissident"/><ref name="rito"/> == Vastupanutegevus == Kelam hakkas 1960. aastate lõpul osalema rahvuslikus vastupanuliikumises. Ta korraldas mitteametlikke aruteluringe, kus käsitleti Eesti ajalugu, filosoofiat, rahvuslikku eneseteadvust ja poliitilist olukorda. [[24. oktoober|24. oktoobril]] 1972 saatsid põrandaalused [[Eesti Demokraatlik Liikumine]] ja [[Eesti Rahvusrinne]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] Peaassambleele märgukirja, milles taotleti ÜRO abi iseseisva Eesti riigi taastamiseks. Märgukirja koostamist juhtis [[Kalju Mätik]] ning selle ingliskeelse versiooni kirjutas Tunne Kelam.<ref name="memorandum">{{Netiviide |url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1941-1991/1972 |pealkiri=1972 |väljaanne=Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pärast Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde liikmete vahistamist 1974. aastal otsis [[KGB]] läbi Kelami kodu ning kuulas ta üle. Otseste tõendite puudumise tõttu teda ei vahistatud, kuid 1975. aastal vallandati ta entsüklopeedia toimetusest ja tal keelati avalike loengute pidamine. Ta jätkas sõltumatu teabe ja inimõiguste rikkumisi käsitlevate materjalide vahendamist välismaale. 1985. aastal tegi KGB talle ametliku hoiatuse rahvuslike koosolekute korraldamise ja nõukogudevastase tegevuse eest.<ref name="dissident"/> == Osalemine Eesti iseseisvuse taastamises == [[Pilt:Tunne Kelam 07.jpg|pisi|Tunne Kelam 2007. aastal [[Hirvepark|Hirvepargis]]]] Augustis 1988 oli Kelam üks [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] asutajaid ja selle poliitilise programmi kujundajaid. Ta pooldas Eesti Vabariigi taastamist [[riigi õiguslik järjepidevus|õigusliku järjepidevuse]] alusel.<ref name="dissident"/> 1989. aastal oli ta üks [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede liikumise]] algatajaid ja Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee esimees. Veebruaris 1990 valiti ta [[Eesti Kongress]]i liikmeks. Aastatel 1990–1992 juhtis ta kongressi täidesaatvat organit [[Eesti Komitee|Eesti Komiteed]].<ref name="isamaa"/> Augustis 1991 osales Kelam Eesti Kongressi ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] vahel peetud läbirääkimistel, mis aitasid saavutada kokkuleppe Eesti iseseisvuse taastamise ning riigi õigusliku järjepidevuse põhimõtete kohta. Aastatel 1991–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="dissident"/> == Riigikogu ja erakondlik tegevus == Kelam valiti 1992. aastal [[VII Riigikogu]] liikmeks ning ta kuulus ka [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]] ja [[X Riigikogu]] koosseisu. Tema Riigikogu liikme volitused lõppesid 2004. aastal seoses Euroopa Parlamenti valimisega.<ref name="rito"/> Ta oli aastatel 1992–1995 ja 1996–2003 [[Riigikogu juhatus|Riigikogu aseesimees]]. Aastatel 1997–2003 juhtis ta [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa asjade komisjoni]] ja Euroopa Parlamendiga suhtlemise parlamentaarset ühiskomisjoni. Aastatel 2002–2003 esindas ta Riigikogu [[Euroopa tuleviku konvent|Euroopa tuleviku konvendis]].<ref name="epp">{{Netiviide |url=https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-members/tunne-kelam |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Euroopa Rahvapartei fraktsioon |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Aastatel 1992–2000 kuulus Kelam [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse]]. Aastatel 1996–2000 oli ta assamblee Ukraina raportöör.<ref name="epp"/> Kelam oli aastatel 1993–1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Ta toetas ERSP ühinemist [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]], mille tulemusena moodustati 1995. aastal [[Isamaaliit]]. Aastatel 2002–2005 oli ta Isamaaliidu esimees.<ref name="epp"/> 1996. aasta [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideeris Kelam [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]. Ta sai valimiskogu esimeses voorus 76 häält ega pääsenud teise vooru.<ref name="president">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-1996-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 1996. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Euroopa Parlamendi liige == [[Pilt:Kelam Tunne.IMG 3360.JPG|pisi|Tunne Kelam 2010. aastal]] Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] valiti Kelam 2004. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta valiti tagasi 2009. ja 2014. aasta valimistel ning kuulus kõigil kolmel ametiajal [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i. Tema tegevus Euroopa Parlamendis lõppes 2019. aastal.<ref name="ep">{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28424/TUNNE_KELAM/history/8 |pealkiri=Tunne Kelam. Kaheksas koosseis |väljaanne=Euroopa Parlament |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Euroopa Parlamendi kaheksandas koosseisus kuulus Kelam [[Euroopa Parlamendi väliskomisjon|väliskomisjoni]] ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni. Samuti kuulus ta Ameerika Ühendriikidega suhtlemise delegatsiooni ning oli regionaalarengukomisjoni asendusliige. Tema tegevuse keskmes olid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, suhted [[Venemaa]]ga, Euroopa Liidu idapartnerlus ning kommunistlike režiimide kuritegude teadvustamine.<ref name="ep"/> Kelam oli üks 2009. aasta [[Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsioon]]i ettepaneku esitajaid. Resolutsioonis mõisteti hukka totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod ning toetati [[23. august]]i tähistamist totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopalise mälestuspäevana.<ref>{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-6-2009-0165_ET.html |pealkiri=Resolutsiooni ettepanek: Euroopa südametunnistus ja totalitarism |väljaanne=Euroopa Parlament |aeg=25. märts 2009 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2018. aastal oli Kelam Euroopa Parlamendi sõjalist liikuvust käsitleva raporti raportöör. Raportis käsitleti Euroopa Liidu ja [[NATO]] koostööd ning sõjaväeüksuste ja -varustuse kiiremat liikumist Euroopa riikide vahel.<ref name="ep"/> 2019. aastal valiti ta Isamaa auesimeheks.<ref name="isamaa"/> == Ühiskondlik tegevus == Kelam oli aastatel 1996–2008 [[Eesti Skautide Ühing]]u peavanem ning 2006. aastal nimetati ta ühingu auliikmeks.<ref name="rito"/><ref>{{Netiviide |url=https://skaut.ee/liikmele/edutused-ja-teenetemargid/esu-auliikmed/ |pealkiri=ESÜ auliikmed |väljaanne=Eesti Skautide Ühing |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ta on olnud seotud [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] ja [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|Kistler-Ritso Eesti Sihtasutusega]]. Kelam oli Tallinna okupatsioonide muuseumi, hilisema [[Vabamu]], idee algataja ja sihtasutuse nõukogu liige.<ref name="epp"/> Kelam on tegelenud fotograafiaga, korraldanud isikunäitusi ning avaldanud fotoalbumeid Eesti iseseisvusliikumisest ja inimestest, kellega ta poliitilise tegevuse jooksul kokku puutus. == Teoseid ja väljaandeid == * ''Tunne Kelam''. Eluloointervjuu [[Urmas Ott|Urmas Otile]] ning valik artikleid ja esinemisi. Tallinn: SE & JS, 1999. ISBN 9985-854-24-1 * ''Eesti tee vabadusele''. Fotoraamat. Tallinn, 2002. ISBN 9985-78-661-0 * ''Kaasrändureid vabaduse teel''. Fotoportreede album. Tallinn, 2006. ISBN 9985-9568-6-9 * ''The Reunification of Europe''. Kümne endise kommunistliku riigi lähiajalugu käsitlev koguteos, mille väljaandmise Kelam algatas. 2009 * ''Estonia: Almost Extinguished, Successfully Reborn''. Kaasautor [[Mart Laar]]. Tallinn, 2017. ISBN 978-9949-9913-1-0 * ''Isamaa tõde hoieldes. Kõnesid ja kirjutisi''. Tallinn, 2019. ISBN 978-9949-9913-2-7 * ''Eesti hääl Euroopas. Meenutusi Eesti jõudmisest Euroopa Liitu ning esimese kümnendi tegevusest Europarlamendis''. 2024 == Tunnustus == * 1990 – [[Rotary International]]i Paul Harrise auhind<ref name="epp"/> * 1991 – [[Maryland]]i osariigi aukodanik<ref name="epp"/> * 1996 – aasta pressisõber<ref>{{Netiviide |url=https://ajapaik.ee/photo/997896/1996aasta-pressisobralikum-poliitik-tunne-kelam/ |pealkiri=1996. aasta pressisõbralikum poliitik Tunne Kelam |väljaanne=Ajapaik |vaadatud=2026-07-11 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 1999 – [[Balti Assamblee]] diplom ja aulint teenete eest Eesti iseseisvuse taastamisel<ref name="epp"/> * 2001 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/84532 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2001 – Prantsusmaa [[Prantsuse Riiklik Teeneteorden|Riikliku Teeneteordeni]] suurohvitser<ref name="epp"/> * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2006 – Euroopa Rahvapartei fraktsiooni [[Robert Schumani medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-history/robert-schuman-medal |pealkiri=Robert Schuman Medal |väljaanne=Euroopa Rahvapartei fraktsioon |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2007 – [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Teeneteristi III järk<ref name="maarja">{{Netiviide |url=https://toomkirik.ee/maarja-medal-ja-kultuuripreemia-2011-anti-tunne-kelamile/ |pealkiri=Maarja medal ja kultuuripreemia 2011 anti Tunne Kelamile |väljaanne=Tallinna Piiskoplik Toomkogudus |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2011 – [[Maarja medal|Tallinna Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia]]<ref name="maarja"/> * 2011 – [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] vabaduse auhind<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/55605664/tunne-kelam-saab-baltic-american-freedom-league-vabaduse-auhinna |pealkiri=Tunne Kelam saab Baltic-American Freedom League'i vabaduse auhinna |väljaanne=Delfi |aeg=12. august 2011 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2018 – Truman-Reagani vabadusemedal<ref>{{Netiviide |url=https://news.err.ee/876618/tunne-kelam-mep-honoured-by-us |pealkiri=Tunne Kelam MEP honoured by US |väljaanne=ERR |aeg=8. november 2018 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2021 – [[Jaan Poska medal]] silmapaistvate teenete eest [[Tartu rahuleping]]u põhimõtete kaitsmisel<ref>{{Netiviide |url=https://www.vm.ee/uudised/poska-medali-palvisid-tunne-kelam-ja-poska-muuseum |pealkiri=Poska medali pälvisid Tunne Kelam ja Poska muuseum |väljaanne=Välisministeerium |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Kelami vend oli helilooja [[Kuldar Sink]]. Tema tädi [[Anna Kalamees]] oli kopsuarst.<ref name="ott"/> Kelami esimene abikaasa oli sotsioloog [[Aili Kelam]]. Neil on tütar. Alates 1991. aastast on tema abikaasa poliitik [[Mari-Ann Kelam]].<ref name="ott"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskust-kulastasid-tunne-ja-mari-ann-kelam/ |pealkiri=Arvo Pärdi keskust külastasid Tunne ja Mari-Ann Kelam |väljaanne=Arvo Pärdi Keskus |aeg=24. mai 2013 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tunne Kelam}} * [https://www.kelam.ee/ Tunne Kelami koduleht] * [https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28424/TUNNE_KELAM/history/8 Tunne Kelami profiil Euroopa Parlamendi veebilehel] * [https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-members/tunne-kelam Tunne Kelami profiil Euroopa Rahvapartei fraktsiooni veebilehel] * [[Kaja Kärner]]. [https://vikerraadio.err.ee/1122041/kajalood-tunne-kelam „Kajalood. Tunne Kelam”]. [[Vikerraadio]], 22. august 2020 {{JÄRJESTA:Kelam, Tunne}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Ufoloogid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] 8qwbmjpn4c482801pehwopd23lccivt 0 31270 7256460 7255875 2026-10-20T18:53:50Z Kalle 51 7256460 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1968. aasta suveolümpiamängud|México 1968]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Nr.</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>6</th><th>7</th><th>8</th><th>Geimid</th><th>Võite</th><th>Koht</th></tr> <tr><td>1</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>11:14</td><td>3</td><td>5.</td></tr> <tr><td>2</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>3:2</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>11:15</td><td>3</td><td>6.</td></tr> <tr><td>3</td><td>[[USA]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>4:21</td><td>0</td><td>8.</td></tr> <tr><td>4</td><td>[[Jaapan]]</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>1:3</td><td>19:3</td><td>6</td><td>2.</td></tr> <tr><td>5</td><td>[[Mehhiko]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td></td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>7:18</td><td>1</td><td>7.</td></tr> <tr><td>6</td><td>[[Peruu]]</td><td>3:0</td><td>2:3</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td></td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>12:15</td><td>3</td><td>4.</td></tr> <tr><td>7</td><td>[[Poola]]</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td>3:1</td><td></td><td>0:3</td><td>15:11</td><td>5</td><td>3.</td></tr> <tr><td>8</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>3:0</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>21:3</td><td>7</td><td>1.</td></tr> </table> 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] hdkswb0enlmiqqa3be0m6mewjiuoys5 0 35157 7256649 7254127 2026-10-21T08:43:12Z Avjoska 1538 /* Detsember */ 7256649 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1976]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1976}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Olga Pärn]], Valgevene ja Eesti animafilmikunstnik ja -režissöör * 1. jaanuar – [[Zurab Japaridze]], Gruusia poliitik *[[2. jaanuar]] – [[Chrysopigí Devetzí]], kreeka kolmikhüppaja *2. jaanuar – [[Vahur Keller]], eesti lavastaja *[[3. jaanuar]] – [[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur * 3. jaanuar – [[Thomas-Andreas Põder]], eesti vaimulik ja teoloog * 3. jaanuar – [[Karmen Joller]], eesti perearst *[[6. jaanuar]] – [[Marek Roots]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Heidi Aadma]], eesti teatritegelane * 7. jaanuar – [[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Jenny Lewis]], USA laulja, muusik ja näitleja * 8. jaanuar – [[Raul Seema]], Eesti murdmaasuusataja * 8. jaanuar – [[Bradley Snyder]], Kanada kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja *[[11. jaanuar]] – [[Kaire Vilgats]], eesti laulja ja näitleja *[[13. jaanuar]] – [[Felix Gottwald]], austria kahevõistleja *13. jaanuar – [[Mario Yepes]], Colombia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Dmitri Pavlov]], vene pianist *[[16. jaanuar]] – [[Debbie Ferguson-McKenzie]], Bahama jooksja *[[19. jaanuar]] – [[Christoph Sumann]], Austria laskesuusataja *[[21. jaanuar]] – [[Emma Bunton]], inglise muusik ([[Spice Girls]]) * 21. jaanuar – [[Amin Asikainen]], Soome poksija *[[24. jaanuar]] – [[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht *24. jaanuar – [[Shae-Lynn Bourne]], Kanada iluuisutaja *[[27. jaanuar]] – [[Ahn Jung-hwan]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[29. jaanuar]] – [[Kristina Kallas]], Eesti poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Andres Roosileht]], eesti näitleja * 30. jaanuar – [[Ott Pärna]], ettevõtja ja koolijuht *[[31. jaanuar]] – [[Traianos Dellas]], kreeka jalgpallur * 31. jaanuar – [[Ken Saan]], eesti ajakirjanik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Phil Ivey]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija *[[3. veebruar]] – [[Isla Fisher]], šoti päritolu Austraalia filminäitleja *[[7. veebruar]] – [[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut *[[11. veebruar]] – [[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell *[[14. veebruar]] – [[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja *[[24. veebruar]] – [[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja, programmeerija ja miljardär *[[25. veebruar]] – [[Gerly Tinn]], eesti moekunstnik ja stilist *25. veebruar – [[Rashida Jones]], Ameerika näitleja *[[27. veebruar]] – [[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja *[[28. veebruar]] – [[Audun Grønvold]], norra mäesuusataja ja vigursuusataja *28.veebruar – [[Kaido Külaots]], eesti maletaja *28. veebruar – [[Ali Larter]], USA näitleja *[[29. veebruar]] – [[Ja Rule]], Ameerika Ühendriikide räppar ==Märts== *[[2. märts]] – [[França]], Brasiilia jalgpallur *[[3. märts]] – [[Kristjan Kais]], eesti võrkpallur * 3. märts – [[Keit Pentus]], Eesti poliitik * 3. märts – [[Ekaterine Tikaradze]], Gruusia poliitik *[[6. märts]] – [[Antoine Dénériaz]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[8. märts]] – [[Freddie Prinze]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. märts – [[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik *[[9. märts]] – [[Anier García]], Kuuba kergejõustiklane *[[10. märts]] – [[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja *[[11. märts]] – [[Thomas Gravesen]], Taani jalgpallur *[[13. märts]] – [[Raivo Suni]], eesti ajakirjanik *[[17. märts]] – [[Stephen Gately]], iiri laulja ja näitleja * 17. märts – [[Imre Erik]], eesti käsipallur ja treener *[[19. märts]] – [[Rachel Blanchard]], kanada näitleja * 19. märts – [[Alessandro Nesta]], Itaalia jalgpallur * 19. märts – [[Andre Miller]], NBA korvpallur *[[20. märts]] – [[Chester Bennington]], ansambli Linkin Park laulja *[[21. märts]] – [[Andreas Ventsel]], eesti kultuuriuurija ja semiootik *[[22. märts]] – [[Reese Witherspoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. märts]] – [[Ricardo Zonta]], Brasiilia vormelisõitja *[[25. märts]] – [[Vladimir Klitško]], ukraina poksija *[[26. märts]] – [[Amy Smart]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. märts]] – [[Jennifer Capriati]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[30. märts]] – [[Obadele Thompson]], Barbadose kergejõustiklane *[[31. märts]] – [[Howard Frier]], USA korvpallur * 31. märts – [[Indrek Jürgenson]], eesti IT-spetsialist ja ärijuht ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Clarence Seedorf]], hollandi jalgpallur *[[2. aprill]] – [[Samu Haber]], soome laulja, kitarrist ja laulukirjutaja *[[4. aprill]] – [[James Roday]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. aprill – [[Jaroslav Neverovič]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[5. aprill]] – [[Aleksei Budõlin]], eesti judokas * 5. aprill – [[Kim Collins]], Saint Kittsi ja Nevise kergejõustiklane * 5. aprill – [[Fernando Morientes]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik * 5. aprill – [[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Candace Cameron Bure]], ameerika näitleja *[[10. aprill]] – [[Sara Renner]], kanada murdmaasuusataja *[[11. aprill]] – [[Valdek Alber]], eesti kunstnik * 11. aprill – [[Cristian Saracco]], itaalia murdmaasuusataja *[[13. aprill]] – [[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattasportlane *[[15. aprill]] – [[Aare Pilv]], eesti luuletaja * 15. aprill – [[Darius Regelskis]], Leedu jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane *[[18. aprill]] – [[Melissa Joan Hart]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. aprill]] – [[Ruta Arumäe]], eesti majandusanalüütik *[[20. aprill]] – [[Eve Mutso]], eesti baleriin * 20. aprill – [[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur * 20. aprill – [[Aldo Bobadilla]], Paraguay jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Elisabet Reinsalu]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[Tommyboy]], eesti räppar * 22. aprill – [[Triin Roosalu]], eesti sotsioloog *[[23. aprill]] – [[Merlis Nõgene]], eesti ajakirjanik ja režissöör *[[24. aprill]] – [[Martin Helme]], Eesti poliitik *[[25. aprill]] – [[Tim Duncan]], NBA korvpallur *[[27. aprill]] – [[Olaf Tufte]], Norra sõudja *[[30. aprill]] – [[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Anna Dahlberg]], rootsi murdmaasuusataja *[[2. mai]] – [[Ine Marie Eriksen Søreide]], Norra poliitik * 2. mai – [[Anneli Ott]], Eesti poliitik *[[3. mai]] – [[Hille Hanso]], eesti ajakirjanik ja inimõiguslane *[[4. mai]] – [[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener *[[6. mai]] – [[Timo Steiner]], eesti helilooja *[[7. mai]] – [[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik ja meditsiiniõde *[[17. mai]] – [[Daniel Komen]], keenia kergejõustiklane *[[19. mai]] – [[Kevin Garnett]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 19. mai – [[Miriam Dalli]], Malta Tööpartei poliitik ja endine ajakirjanik *[[20. mai]] – [[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja * 20. mai – [[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja *[[22. mai]] – [[Külli Teetamm]], eesti näitleja * 22. mai – [[Daniel Mesotitsch]], Austria laskesuusataja *[[23. mai]] – [[Tambet Tuisk]], eesti näitleja *[[25. mai]] – [[Stefan Holm]], rootsi kõrgushüppaja * 25. mai – [[Erki Pütsep]], eesti jalgrattur * 25. mai – [[Cillian Murphy]], Iirimaa näitleja *[[26. mai]] – [[Fabio Santus]], itaalia murdmaasuusataja * 26. mai – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik * 26. mai – [[Ingrid Piht]], eesti orienteeruja *[[27. mai]] – [[Priit Turk]], Eesti diplomaat *[[28. mai]] – [[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht *[[31. mai]] – [[Colin Farrell]], iiri näitleja *31. mai – [[Douglas Stuart]], šoti-ameerika kirjanik ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Tiina Tauraite]], eesti näitleja * 2. juuni – [[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[3. juuni]] – [[Hamza Yerlikaya]], Türgi maadleja ja poliitik * 3. juuni – [[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja *[[4. juuni]] – [[Aleksei Navalnõi]], vene jurist, ühiskonnategelane ja blogija *[[5. juuni]] – [[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht *[[7. juuni]] – [[Alleyne Francique]], Grenada jooksja *[[8. juuni]] – [[Lindsay Davenport]], ameerika tennisist *[[10. juuni]] – [[Georg Friedrich]], Preisi kuningliku perekonna pea * 10. juuni – [[Kristina Nugin]], eesti pedagoogikateadlane *[[14. juuni]] – [[Igor Lukšić]], Montenegro poliitik *[[17. juuni]] – [[Pjotr Svidler]], vene maletaja * 17. juuni – [[Sven Nys]], belgia jalgrattur * 17. juuni – [[Juri Butussov]], Ukraina ajakirjanik * [[18. juuni]] – [[Blake Shelton]], Ameerika kantrilaulja ja televisioonitegelane *[[21. juuni]] – [[Mart Soonik]], eesti suhtekorraldaja *[[23. juuni]] – [[Patrick Vieira]], prantsuse jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Janus Friis]], taani ettevõtja * 26. juuni – [[Oleksandr Zahhartšenko]], üks ühenduse Donetski Rahvavabariik liidreid * 26. juuni – [[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik *[[28. juuni]] – [[Helen Klandorf]], eesti võistlustantsija *[[29. juuni]] – [[Bret McKenzie]], Uus-Meremaa muusik ja produtsent ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Patrick Kluivert]], hollandi jalgpallur * 1. juuli – [[Ruud van Nistelrooij]], hollandi jalgpallur * 1. juuli – [[Szymon Ziółkowski]], poola vasaraheitja *[[2. juuli]] – [[Mihkel Tüür]], eesti arhitekt * 2. juuli – [[Pavel Derevjanko]], vene teatri- ja filminäitleja *[[3. juuli]] – [[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija * 3. juuli – [[Dan Clark]], Inglise näitleja, koomik, stsenarist, režissöör ja laulja *[[4. juuli]] – [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], Venemaa suusataja *[[4. juuli]] – [[Sirly Hiiemäe]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane *[[5. juuli]] – [[Nuno Gomes]], portugali jalgpallur * 5. juuli – [[Bizarre]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[6. juuli]] – [[Bert Pringi]], eesti laulja *[[7. juuli]] – [[Evelyne Leu]], Šveitsi vigursuusataja * 7. juuli – [[Hamish Linklater]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. juuli]] – [[Silvia Modig]], Soome poliitik ja ajakirjanik * 8. juuli – [[Reet Härmat]], eesti jumestaja *[[9. juuli]] – [[Fred Savage]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 9. juuli – [[Revo Jõgisalu]], eesti hiphopmuusik *[[11. juuli]] – [[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja *[[13. juuli]] – [[Oleg Sentsov]], Ukraina filmirežissöör, kirjanik ja aktivist *[[15. juuli]] – [[Diane Kruger]], saksa modell ja näitleja * 15. juuli – [[Gabriel Iglesias]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. juuli]] – [[Luke Bryan]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. juuli]] – [[Benedict Cumberbatch]], inglise näitleja *[[20. juuli]] – [[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik * 20. juuli – [[Alex Yoong]], endine Malaisia vormelisõitja *[[21. juuli]] – [[Tatjana Lebedeva]], Venemaa kergejõustiklane *21. juuli – [[Jalmari Helander]], Soome stsenarist ja filmilavastaja *[[22. juuli]] – [[Janek Tombak]], eesti jalgrattur *[[23. juuli]] – [[Judit Polgár]], ungari maletaja * 23. juuli – [[Janne Fridolin]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja *[[24. juuli]] – [[Tiago Monteiro]], Portugali vormelisõitja * 24. juuli – [[Ivan Tihhon]], valgevene vasaraheitja * 24. juuli – [[Rashida Tlaib]], palestiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik * 24. juuli – [[Renno Veinthal]], eesti mehaanikateadlane *[[27. juuli]] – [[Krista Aas]], eesti jurist *[[28. juuli]] – [[Leif Kalev]], eesti sotsioloog ja politoloog *[[29. juuli]] – [[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog *[[30. juuli]] – [[Ville Niinistö]], Soome poliitik *[[31. juuli]] – [[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kati Wilhelm]], Saksamaa laskesuusataja * 2. august – [[Tuulike Kivestu]], eesti illustraator ja lastekirjanik *[[5. august]] – [[Marians Pahars]], läti jalgpallur *[[6. august]] – [[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik *[[7. august]] – [[Kadri Pihla]], eesti lumelaudur * 7. august – [[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja *[[10. august]] – [[Jon Robert Holden]], ameerika päritolu Venemaa korvpallur *[[12. august]] – [[Mikko Lindström]], soome kitarrist *[[13. august]] – [[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik * 13. august – [[Mihkel Mattisen]], eesti muusik *[[15. august]] – [[Boudewijn Zenden]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Kadri Adamson]], eesti näitleja * 16. august – [[Ulrika Jonsson]], Suurbritannia saatejuht *[[17. august]] – [[Kersti Lust]], eesti ajaloolane * 17. august – [[Janar Holm]], eesti ametnik *[[18. august]] – [[Michael Greis]], Saksamaa laskesuusataja *[[21. august]] – [[Liezel Huber]], Lõuna-Aafrika Vabariigi naistennisist *[[26. august]] – [[Zemfira Ramazanova]], vene laulja *[[27. august]] – [[Carlos Moyà]], hispaania tennisist * 27. august – [[Mark Webber]], Austraalia vormelisõitja *[[29. august]] – [[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Ivano Brugnetti]], itaalia kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Abdul Aziz Zakari]], Ghana kergejõustiklane *[[4. september]] – [[Joni Turunen]], Soome endine poksija *[[5. september]] – [[Timo Vendt]], eesti muusikaprodutsent ja helilooja *[[6. september]] – [[Kersti Heinloo]], eesti näitleja * 6. september – [[Tom Pappas]], USA kergejõustiklane *[[9. september]] – [[Hanno Möttölä]], soome korvpallur *[[10. september]] – [[Gustavo Kuerten]], brasiilia tennisist * 10. september – [[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur *[[13. september]] – [[Tami Kiuru]], soome suusahüppaja *[[16. september]] – [[Kajar Lember]], Eesti poliitik * 16. september – [[Erik Aadahl]], Ameerika Ühendriikide filmihelindaja ja helirežissöör *[[20. september]] – [[Jon Bernthal]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[21. september]] – [[Jeļena Prokopčuka]], läti pikamaajooksja *[[22. september]] – [[Ronaldo]], brasiilia jalgpallur *[[24. september]] – [[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur * 24. september – [[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog *[[25. september]] – [[Li Nan]], Hiina korvpallur * 25. september – [[Chauncey Billups]], ameerika korvpallur * 25. september – [[Armando Teixeira]], Portugali jalgpallur * 25. september – [[Chiara Siracusa]], Malta laulja *[[26. september]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur * 26. september – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt *[[27. september]] – [[Francesco Totti]], itaalia jalgpallur * 27. september – [[Urmet Uusorg]], eesti jooksja *[[28. september]] – [[Fjodor Jemeljanenko]], vene raskejõustiklane * 28. september – [[Tarmo Johannes]], eesti flötist ja muusikapedagoog *[[29. september]] – [[Andri Ševtšenko]], ukraina jalgpallur * 29. september – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[30. september]] – [[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane ==Oktoober== * [[1. oktoober]] – [[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer * [[2. oktoober]] – [[Margus Hernits]], eesti iluuisutaja * 2. oktoober – [[Anita Kulcsár]], ungari käsipallur * 2. oktoober – [[Ilona Nurmela]], eesti õigusteadlane * [[3. oktoober]] – [[Seann William Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[4. oktoober]] – [[Alicia Silverstone]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. oktoober – [[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja * [[5. oktoober]] – [[Ramzan Kadõrov]], Tšetšeeni Vabariigi poliitik * [[7. oktoober]] – [[Ildar Nisamedtinov]], Eesti mikrobioloog *[[8. oktoober]] – [[Renate Groenewold]], hollandi kiiruisutaja *8. oktoober – [[Serjoga]] (Sergei Parhomenko), Vene räppmuusik * [[11. oktoober]] – [[Raivo Kotov]], eesti arhitekt * 11. oktoober – [[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent * [[12. oktoober]] – [[Kajsa Bergqvist]], rootsi kergejõustiklane * [[14. oktoober]] – [[Andreas Widhölzl]], Austria suusahüppaja * [[16. oktoober]] – [[Casey Grillo]], Ameerika Ühendriikide trummar * [[19. oktoober]] – [[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[23. oktoober]] – [[Priit Kolsar]], eesti räppar ja muusik * 23. oktoober – [[Ryan Reynolds]], Kanada filminäitleja * 23. oktoober – [[Mats Strandberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik * [[31. oktoober]] – [[José María Gutiérrez Hernández]] ehk Guti, Hispaania jalgpallur * 31. oktoober – [[Piper Perabo]], Ameerika Ühendriikide näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja *[[3. november]] – [[Tomi Rahula]], eesti muusik *[[4. november]] – [[Dmitri Jarošenko]], vene laskesuusataja * 4. november – [[Martin Tauber]], austria murdmaasuusataja * 4. november – [[Bruno Junqueira]], Brasiilia autovõidusõitja * 4. november – [[Mario Melchiot]], Hollandi jalgpallur, kaitsja * 4. november – [[Makoto Tamada]], Jaapani mootorisportlane * 4. november – [[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur *[[7. november]] – [[Mark Philippoussis]], austraalia tennisist *[[11. november]] – [[Muš Nadii]], udmurdi luuletaja ja tõlkija * 11. november – [[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik * 11. november – [[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja *[[13. november]] – [[Albina Ahhatova]], vene laskesuusataja * 13. november – [[Leo Luks]], eesti filosoof *[[16. november]] – [[Janar Filippov]], eesti ajakirjanik *[[18. november]] – [[Grethe Rõõm]], eesti kirjanik *[[19. november]] – [[Stylianos Venetidis]], kreeka jalgpallur *[[21. november]] – [[Todd Lodwick]], Ameerika Ühendriikide kahevõistleja *21. november – [[Veronika Valk]], eesti arhitekt *[[22. november]] – [[Ville Hermanni Valo]], soome muusik *22. november – [[Torsten Frings]], saksa jalgpallur *[[24. november]] – [[Lu Chen]], hiina iluuisutaja *[[28. november]] – [[Mirjam Tally]], eesti helilooja *[[29. november]] – [[Anna Faris]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. november]] – [[Justin Freeman]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Lauri Õunapuu]], eesti muusik *[[5. detsember]] – [[Amy Acker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 5. detsember – [[Aldo Järvsoo]], eesti moekunstnik *[[8. detsember]] – [[Dominic Monaghan]], briti näitleja * 8. detsember – [[Lembit-Kaur Stöör]], eesti arhitekt *[[10. detsember]] – [[Shane Byrne]], Briti endine motoringrajasõitja *[[11. detsember]] – [[Tatjana Kotova]], vene kergejõustiklane * 11. detsember – [[Tristan Priimägi]], eesti filmikriitik * 11. detsember – [[Kristian Jaani]], Eesti riigiametnik * 11. detsember – [[Katre Kasmel]], Eesti turundustegelane *[[13. detsember]] – [[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja * 13. detsember – [[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja * 13. detsember – [[Paavo Arhinmäki]], Soome poliitik *[[21. detsember]] – [[Ave Marleen]], eesti ajakirjanik *21. detsember – [[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja *[[23. detsember]] – [[Julia Tšepalova]], vene murdmaasuusataja * 23. detsember – [[Kristian Kesner]], usbeki päritolu eesti ärimees * 23. detsember – [[Kristi Rüütel]], Tervise Arengu Instituudi teadussekretär *[[24. detsember]] – [[Meril Ümarik]], eesti sotsioloog ja haridusteadlane * 24. detsember – [[Urmas Volens]], Eesti jurist *[[28. detsember]] – [[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane *28. detsember – [[Joe Manganiello]], Ameerika näitleja *[[29. detsember]] – [[Dome Karukoski]], soome režissöör *29. detsember – [[Danny McBride]], Ameerika Ühendriikide näitleja [[Kategooria:Sündinud 1976|*]] 3gui0cagxachwizotx9qsw9vvgikxis 0 40618 7256464 6240038 2026-10-20T19:19:33Z ~2026-56148-66 240147 /* Välislingid */ 7256464 wikitext text/x-wiki '''Urmas Puhkan''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1967]] [[Nadalama (Kehtna)|Nadalamas]]) on eesti [[keraamika|keraamik]]. Ta lõpetas 1992. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] keraamika erialal. Juba õpingute ajal osales näitustel ning on 1988. aastast tegutseva kunstirühmituse Neoeksprepost asutaja. Ta on loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis, kui ka välismaal, olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid{{lisa viide}}. Puhkan on üks varasemaid stuudiokeraamika viljelejaid Eestis{{lisa viide}}, tema eestvedamisel {{lisa viide}}avati Tallinna vanalinnas 1993. aastal Asuurkeraamika – esimene omataoline keraamika töökoda-galerii Eestis, kus külastajad said tutvuda nii keraamika kui ka selle valmimisprotsessiga. Ühiselt on arendatud{{lisa viide}} keraamika eriala ja korraldatud näitusi nii Eestis kui ka välismaal. 2008. aastast MTÜ-na tegutsev Asuuritorn jätkab keraamikakeskusena vanalinnas alustatut keskaegses linnamüüris asuvas [[Loewenschede torn]]is, kus korraldatakse keraamikanäitusi, -esitlusi ja -koolitusi.<ref name=":0">Urmas Puhkani isikunäituse "Närvid" pressiteade, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi pressiteade, 17.04.2018.</ref> Puhkan on olnud Kohila rahvusvahelise keraamikasümpoosioni korralduskomitee liige.<ref name=":0" /> Ta on ka kaasaegsele tarbekunstile ja disainile keskendunud [[HOP galerii|Hop galerii]] nõukogu liige. 1993. aastast on Urmas Puhkani loomingut eksponeeritud enam kui 60 näitusel nii Eestis kui ka välismaal.<ref name=":0" /> 1996. aastast on ta [[Eesti Keraamikute Liit|Eesti Keraamikute Liidu]] liige. Urmas Puhkan on 2005. aastast Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna juhataja.{{lisa viide}} == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://puhkanurmas.ee/ Urmas Puhkan koduleht] *[https://asuurkeraamika.com/ Tutvustus Asuurkeraamika lehel] *[http://www.keraamikuteliit.ee/liikmed/UrmasPuhkan/UrmasPuhkan.html Tutvustus Keraamikute Liidu lehel] {{JÄRJESTA:Puhkan, Urmas}} [[Kategooria:Eesti keraamikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 1413fuf73stm36w0qc2tmewgv9efqzi 7256466 7256464 2026-10-20T19:27:54Z ~2026-56148-66 240147 Parandasin oma eluloolisi fakte. Keraamika osakonna juhatamist ja nõukogudes olemist. 7256466 wikitext text/x-wiki '''Urmas Puhkan''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1967]] [[Nadalama (Kehtna)|Nadalamas]]) on eesti [[keraamika|keraamik]]. Ta lõpetas 1992. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] keraamika erialal. Juba õpingute ajal osales näitustel ning on 1988. aastast tegutseva kunstirühmituse Neoeksprepost asutaja. Ta on loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis, kui ka välismaal, olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid{{lisa viide}}. Puhkan on üks varasemaid stuudiokeraamika viljelejaid Eestis{{lisa viide}}, tema eestvedamisel {{lisa viide}}avati Tallinna vanalinnas 1993. aastal Asuurkeraamika – esimene omataoline keraamika töökoda-galerii Eestis, kus külastajad said tutvuda nii keraamika kui ka selle valmimisprotsessiga. Ühiselt on arendatud{{lisa viide}} keraamika eriala ja korraldatud näitusi nii Eestis kui ka välismaal. 2008. aastast MTÜ-na tegutsev Asuuritorn jätkab keraamikakeskusena vanalinnas alustatut keskaegses linnamüüris asuvas [[Loewenschede torn]]is, kus korraldatakse keraamikanäitusi, -esitlusi ja -koolitusi.<ref name=":0">Urmas Puhkani isikunäituse "Närvid" pressiteade, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi pressiteade, 17.04.2018.</ref> Puhkan on olnud Kohila rahvusvahelise keraamikasümpoosioni korralduskomitee liige.<ref name=":0" /> Ta oli 2005-2020 kaasaegsele tarbekunstile ja disainile keskendunud [[HOP galerii|Hop galerii]] nõukogu liige. 1993. aastast on Urmas Puhkani loomingut eksponeeritud enam kui 60 näitusel nii Eestis kui ka välismaal.<ref name=":0" /> 1996. aastast on ta [[Eesti Keraamikute Liit|Eesti Keraamikute Liidu]] liige. 2023-2025 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunstisihtkapitali nõukogu liige Urmas Puhkan oli 2005-2023 aastast Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna juhataja.{{lisa viide}} == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://puhkanurmas.ee/ Urmas Puhkan koduleht] *[https://asuurkeraamika.com/ Tutvustus Asuurkeraamika lehel] *[http://www.keraamikuteliit.ee/liikmed/UrmasPuhkan/UrmasPuhkan.html Tutvustus Keraamikute Liidu lehel] {{JÄRJESTA:Puhkan, Urmas}} [[Kategooria:Eesti keraamikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ooa1negi8hpou4gyxzuaj7z61jefd92 0 43520 7256314 6978768 2026-10-20T12:52:26Z Kuuskinen 33651 7256314 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Grímsey | pilt = Grímsey 0050.jpg | pildiallkiri = Grímsey | veekogu = [[Atlandi ookean]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 5,3 | pikkus = | laius = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 57 | rahvaarvu seis = 2018 | asendikaardi pilt = Grimsey map.png }} '''Grímsey''' on [[saar]] [[Island]]ist 40 km põhjas. Grímsey asub täpselt [[põhjapolaarjoon]]el. Saare pindala on 5,3 km² ja suurim kõrgus 105 m. Saar moodustas kuni 2009. aastani omaette Grímseyjarhreppuri omavalitsuse, see kuulus [[Eyjafjarðarsýsla]] maakonda, kuid hääletuse järel liituti siis Akureyri omavalitsusega. Grímseyl elas 2021. aasta seisuga 57 inimest, peamine tegevusala on kalapüük. Saarel on väike lennuväli, toimub regulaarne lennuühendus [[Akureyri]] ja [[parvlaev]]aühendus [[Dalvík]]iga. == Välislingid == *[http://www.grimsey.is/ Grímsey omavalitsus] {{Coordinate |type=isle |region=None}} [[Kategooria:Islandi saared|Grimsey]] 7evnuvkvpbuhy346p9sz7592c82rkt8 0 45223 7256323 6925438 2026-10-20T13:02:26Z Taurus404 80079 7256323 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Tzipi Livni - WEF Annual Meeting Davos 2008.jpg|thumb|Tsipi Livni]] [[Pilt:Tzipi Livni.jpg|thumb|Tsipi Livni]] '''Tsipi Livni''' (kasutatakse ka nimekuju '''''Tzipi''' Livni''; täisnimega '''Tsipora Livni''', [[heebrea keel|heebrea]]: ציפי לבני; sündinud [[8. juuli]]l [[1958]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i paremtsentristlik [[poliitik]], aastatel [[2006]]–[[2009]] [[Iisraeli välisminister]] ja ühtlasi [[Iisraeli peaministri kohusetäitja|peaministri kohusetäitja]] (täitis peaministri kohustusi tema äraolekul). Aastail [[2009]]–[[2012]] oli ta [[Iisraeli opositsioonijuht]]. Tsipi Livni isa [[Eitan Livni]] sündis [[Hrodna]]s (praegu [[Valgevene]]) ja kuulus pärast Iisraeli asumist [[sionism|sionistlikku]] rühmitusse [[Irgun|ETZEL]]. Ta oli lühikest aega ka Iisraeli parlamendi [[Knesset]]i liige erakonna [[Likud]]i nimekirjas. Tsipi Livni teenis Iisraeli armees, kust läks erru [[leitnant|leitnandi]] auastmes. Seejärel oli ta 4 aastat riikliku luureagentuuri [[Mossad]] teenistuses (analüütikaosakond). Ta on lõpetanud [[Bar Ilani Ülikool]]i juristina ning töötas aastaid avaliku ja äriõiguse alal. Poliitikas oli Livni aastaid [[Likud]]i liige, mille liikmena valiti ta [[1999]] esimest korda [[Knesset]]isse. Ta toetas tollase peaministri [[Ariel Sharon]]i otsust [[Likud|Likudist]] lahku lüüa ja astus [[20. november|20. novembril]] [[2005]] Sharoni uude parteisse [[Kadima]]. [[2001]]. aastast on ta olnud eri ametikohtadel Iisraeli valitsuses: regionaalse koostöö minister, põllumajanduse ja maapiirkondade arengu minister, immigratsiooniminister ja ehitusminister. Oktoobrist 2005 maini 2006 oli ta justiitsminister ja alates jaanuarist 2006 ühtlasi välisminister. 4. mail 2006 sai temast ühtlasi asepeaminister [[Ehud Olmert]]i uues valitsuses. Tsipi Livni on [[Golda Me'ir]]i järel teine naisvälisminister [[Iisrael|Iisraeli]] ajaloos. [[17. september|17. septembril]] [[2008]] valiti ta [[Ehud Olmert|Ehud Olmerti]] tagasiastumise järel Iisraeli valitseva [[Kadima]] partei esimeheks, mis avas talle ühtlasi tee peaministri ametikohale. [[22. september|22. septembril]] tegi president [[Shimon Peres]] Livnile ülesandeks valitsus moodustada. Edu korral oleks Livnist saanud Iisraeli ajaloo teine naispeaminister. Et Livnil ei õnnestunud valitsust moodustada, soovitas ta [[25. oktoober|25. oktoobril]] korraldada ennetähtaegsed parlamendivalimised, kus Kadima kaotas parempoolsele [[Likud]]i parteile. [[27. märts]]il [[2012]] kaotas ta erakonna esimehe koha sisevalimistel endisele kaitseministrile [[Shaul Mofaz]]ile. Sama aasta [[1. mai]]l teatas ta ka oma lahkumisest parlamendiliikme ametikohalt, kuid kinnitas, et jääb edasi poliitikasse. Novembris teatas ta, et naaseb poliitikasse uue vasaktsentristliku partei [[Hatnua]] (Liikumine) juhina.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06266846 Tzipi Livni naasis Iisraeli poliitikasse], ERR, 27. november 2012</ref> Kui arvamusküsitlused näitasid, et Hatnua parteil pole mingit võimalust valimiskünnist ületada, teatas Tzipi Livni 18. veebruaril 2019, et loobub poliitikast ja partei loobub valimistel osalemisest. Ta on abielus advokaat Naftali Schnitzeriga ja kahe täiskasvanud lapse ema. == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli välisminister]] | aeg=[[2006]]–[[2009]] | järgnev=[[Avigdor Lieberman]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Livni, Tsipi}} [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 4bhgkz1bgpwuneuej786as67t41fiyr 0 46683 7256636 7254945 2026-10-21T07:59:20Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7256636 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), eesti laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], Argentina tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Lydia Lassila]], Austraalia vigursuusataja *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *8. märts – [[Keita Baldé]], Senegali jalgpallur *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *1. aprill – [[Róbert Vittek]], Slovakkia jalgpallur *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada – Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[4. november]] – [[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[13. detsember]] – [[Elisa Di Francisca]], Itaalia vehkleja *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] 45snlpc04qio0fe9p8f2fkovod1jouf 0 46880 7256471 7250240 2026-10-20T19:38:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256471 wikitext text/x-wiki '''Eestimaa hertsog''' oli [[Eestimaa hertsogkond]]a valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel. Eestimaa hertsogi [[tiitel]] kuulus [[Taani kuningas|Taani kuningatele]] hiljemalt [[1269]]. aastast<ref>By Mihkel Mäesalu and Stefan Pajung, [https://web.archive.org/web/20240131140230/https://blogi.linnamuuseum.ee/knud-the-forgotten-duke-of-estonia/ Knud – the “forgotten” Duke of Estonia], Carlsberg Fellowship 6, [[Tallinna Linnamuuseum]]i ajaveeb</ref> kuni Põhja-Eesti [[Saksa ordu]]le müümiseni [[1346]]. aastal. Pärast Eestimaa alistumist Rootsi kuningale [[1584]]. aastal hakati Eesti ala nimetama [[Eestimaa kubermang]]uks, vahel ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]] või [[Eesti vürstkond|Eesti vürstkonnaks]], sest Rootsi kuningakojale läks üle ka titulaartiitel "Eestimaa hertsog". Pärast [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist aastal [[1721]] läks Vene keisrikojale üle ka tiitel "Eestimaa hertsog". Viimane Eestimaa hertsog oli [[Nikolai II]]. [[File:Danish Estonia.png|pisi|300px|Taani kuninga [[Domeen (maavaldus)|domeen]] [[Eestimaa hertsogkond]] (1219–1346) ja hilisemad Taani kuninga valdused [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|1559–1645 Saaremaal]] ning 1559–1572 Saare- ja [[Läänemaa]]l]] == Eestimaa hertsogid == === Taani kuningad === *. **1220 – nominaalselt 1232 [[Knud Valdemarsen]], Eestimaa hertsog<ref>Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung, [https://web.archive.org/web/20240131141358/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-6-unustatud-eestimaa-hertsog-knud/ “Unustatud” Eestimaa hertsog Knud], Carlsbergi stipendiaadid 6., Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb</ref><ref>Carl Frederik Bricka, Dansk biografisk Lexikon / IX. Bind. Jyde - Køtschau /, tillige omfattende. Norge for Tidsrummet 1537-1814. Udgivet af C. F. Bricka. Kjøbenhavn. Gyldendalske Boghandels Forlag (F. Hegel & Søn). Græbes Bogtrykkeri. 1887-1905, [https://runeberg.org/dbl/9/0274.html s. 272. Knud (Valdemarsen), o. 1205-1260, Hertug, var Søn af Kong Valdemar II og den svenske Hertugdatter Helene, Esbern Snares Enke (VII, 288). Hertug af Estland]</ref> * 1240–1241, [[Valdemar I Suur]] *[[1241]]–[[1250]] [[Erik IV Adraraha]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Erik I *1250–1252 [[Abel (Taani kuningas)|Abel]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog * 1252–1259 [[Christoffer I]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog *1259–1266 [[Erik V]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Erik II **1266–1282 [[Margaret Sambiria]] * 1282–1286 [[Erik V]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Erik II * [[1286]]–1320 [[Erik VI (Taani)|Erik VI Menved]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Erik III[[Pilt:Valdemar atterdag dk.jpg|pisi|[[Valdemar IV Atterdag]], Eestimaa hertsog ja Taani kuningas]] * [[1320]]–1326 [[Christoffer II]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog **[[Erik (Taani noor kuningas)|Erik V]], Taani kuningas koos isa Christoffer II-ga 1321–1326 ja 1329–1331 * [[1326]]–1329 [[Valdemar III]], Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Valdemar II * [[1329]]–[[1332]] [[Christoffer II]], Taani kuningas **1329–1330 – [[Knut Porse]] vanem (surn. 1330) (Taani [[Hallandi hertsog]], Eestimaa hertsog, kes sai [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkon]]na [[lään]]iks Taani kuningalt, pandiks laenu vastu), koos abikaasa Norra printsess [[Ingeborg (Norra printsess)|Ingeborg]]iga *1332–1338 [[Otto Taanist]], Eestimaa hertsog<ref>By Stefan Pajung and [[Mihkel Mäesalu]], [https://web.archive.org/web/20240131122850/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsberg-fellowship-3the-story-of-prince-otto-of-denmark-or-the-benefits-of-international-cooperation-and-the-exchange-of-knowledge-in-historical-research/ The story of Prince Otto of Denmark – or The Benefits of International Cooperation and the Exchange of Knowledge in Historical Research], Carlsberg fellowship 3</ref> Otto I, Valdemari vend *1338–1340 Valdemar III, Eestimaa hertsog Valdemar II * [[1340]]–[[1346]] [[Valdemar IV|Valdemar IV Atterdag]], Eestimaa hertsog Valdemar III, Taani kuningas aastani [[1375]] === Rootsi kuningad === [[File:Gustav II Adolfs bibel 1618 - portrait of Gustav II Adolf.jpg|pisi|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]], valitsejatiitliga: ''Suecorum, Gothorum, Wandalorum Rex, Magnus Dux Finlandia, [[Hertsog|Dux]] Estonia ac Carelia, Ingriae Dominus'']] *[[1568]]–1592 [[Johan III]] *[[1592]]–1599 [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]] (oli pärast Rootsis kukutamist ka Poola kuningas kuni 1632. aastani) *[[1604]]–1611 [[Karl IX]] *[[1611]]–1632 [[Gustav II Adolf]] *[[1632]]–1654 [[Kristiina]] *[[1654]]–1660 [[Karl X Gustav]] *[[1660]]–1697 [[Karl XI]] *[[1697]]–[[1718]] [[Karl XII]] === Vene keisrid === *[[1704]]–1725 [[Peeter I]] Eestimaa hertsog aastast [[1721]] *[[1725]]–1727 [[Katariina I]] *[[1727]]–1730 [[Peeter II]] *[[1730]]–1740 [[Anna Ivanovna]] *[[1740]]–1741 [[Ivan VI]] *[[1741]]–1762 [[Jelizaveta Petrovna]] *[[1762]]–1762 [[Peeter III]] *[[1762]]–1796 [[Katariina II]] *[[1796]]–1801 [[Paul I]] *[[1801]]–1825 [[Aleksander I]] *[[1825]]–1855 [[Nikolai I]] *[[1855]]–1881 [[Aleksander II (Venemaa)|Aleksander II]] *[[1881]]–1894 [[Aleksander III]] *[[1894]]–[[1917]] [[Nikolai II]] == Vaata ka == *[[Eestimaa hertsogkond]] * [[Taani valdused Eestis]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:Eesti uusaeg]] [[Kategooria:Tiitlid]] [[Kategooria:Eestimaa hertsogid| ]] [[Kategooria:Eestimaa hertsogkond]] bn3557ndpraraes3gnzvxj2s58cwbd7 0 48975 7256474 6727491 2026-10-20T19:54:39Z Heakeel 122460 7256474 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]].}} '''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisaeg [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini. 1960. aastate keskpaiku alustas [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimist nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas jaanuaris [[1968]] [[Antonín Novotný]] esimese sekretäri kohalt. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste idabloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i kaotamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt [[Ungari ülestõus (1956)|Ungarist 1956. aastal]]). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. [[File:František Dostál Srpen 1968 4.jpg|pisi|[[Nõukogude Liit|NSV Lii]]du [[T-55]] Praha kevade mahasurumisel]] NSV Liidu ja teiste [[Idablokk|idabloki]] riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse. Seetõttu tungisid [[NSV Liit|NSV Liidu]] väed koos [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu üle. Sissetungis ja võimu ülevõtmises osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati sotsialismisüsteemi reformikatsed. Dubček vangistati ja asendati [[Gustáv Husák]]iga. [[File:10 Soviet Invasion of Czechoslovakia - Flickr - The Central Intelligence Agency.jpg|pisi|]] Punatähtedega tankid Praha tänavail, relvitu rahvahulk protestimas "liitlaste" sissetungi vastu – selliseid kaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liidu ja kogu sotsialismileeri mainet veelgi. Ärev signaal kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: "Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning mitmes sotsialismimaas tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisenesid, nõudsid [[USA]], [[Kanada]], [[Paraguay]], [[Taani]] ja [[Suurbritannia]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on NSV Liidu püha kohus sekkuda ja seal "kord" taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. ==Vaata ka== *[[Operatsioon Doonau]] ehk [[Operatsioon Dunai|operatsioon „Dunai”]] ([[:ru:Операция «Дунай»]]) ==Välislingid== * [[Kärt Anvelt]]: [http://epl.delfi.ee/news/lp/praha-kevade-mahasurumises-osales-ka-eesti-pataljon?id=72257089 "Praha kevade mahasurumises osales ka Eesti pataljon"] Eesti Päevaleht, 22. august 2015 [[Kategooria:1968]] [[Kategooria:Tšehhoslovakkia]] [[Kategooria:Tšehhi ajalugu]] [[Kategooria:Slovakkia ajalugu]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Varssavi Lepingu Organisatsioon]] bo3xh78o6g2tyjshr8dmp5i64214kut 7256483 7256474 2026-10-20T20:14:49Z Heakeel 122460 /* Vaata ka */ 7256483 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]].}} '''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisaeg [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini. 1960. aastate keskpaiku alustas [[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimist nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas jaanuaris [[1968]] [[Antonín Novotný]] esimese sekretäri kohalt. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste idabloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i kaotamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt [[Ungari ülestõus (1956)|Ungarist 1956. aastal]]). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. [[File:František Dostál Srpen 1968 4.jpg|pisi|[[Nõukogude Liit|NSV Lii]]du [[T-55]] Praha kevade mahasurumisel]] NSV Liidu ja teiste [[Idablokk|idabloki]] riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste kandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse. Seetõttu tungisid [[NSV Liit|NSV Liidu]] väed koos [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu üle. Sissetungis ja võimu ülevõtmises osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati sotsialismisüsteemi reformikatsed. Dubček vangistati ja asendati [[Gustáv Husák]]iga. [[File:10 Soviet Invasion of Czechoslovakia - Flickr - The Central Intelligence Agency.jpg|pisi|]] Punatähtedega tankid Praha tänavail, relvitu rahvahulk protestimas "liitlaste" sissetungi vastu – selliseid kaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liidu ja kogu sotsialismileeri mainet veelgi. Ärev signaal kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: "Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning mitmes sotsialismimaas tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisenesid, nõudsid [[USA]], [[Kanada]], [[Paraguay]], [[Taani]] ja [[Suurbritannia]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i. NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on NSV Liidu püha kohus sekkuda ja seal "kord" taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. ==Vaata ka== *[[Operatsioon Doonau]] ehk [[Operatsioon Dunai|operatsioon „Dunai”]] ([[:ru:Операция «Дунай»]]) ==Välislingid== * [[Kärt Anvelt]]: [http://epl.delfi.ee/news/lp/praha-kevade-mahasurumises-osales-ka-eesti-pataljon?id=72257089 "Praha kevade mahasurumises osales ka Eesti pataljon"] Eesti Päevaleht, 22. august 2015 [[Kategooria:1968]] [[Kategooria:Tšehhoslovakkia]] [[Kategooria:Tšehhi ajalugu]] [[Kategooria:Slovakkia ajalugu]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Varssavi Lepingu Organisatsioon]] 2nofusczrctvs97uyd2kkesxjnkk8mc 0 49573 7256390 7251167 2026-10-20T16:02:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256390 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=september}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Kirjandusmuuseum |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = Vanemuise 42, Tartu 2011.jpg |pildiallkiri = Eesti Kirjandusmuuseumi hoone, Vanemuise&nbsp;42 |lühend = EKM |asutatud = 1909 |lõpp = |tüüp = riiklik teadus- ja arendusasutus |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Vanemuise tänav|Vanemuise]] 42, Tartu |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = Direktor |juht_nimi = [[Piret Voolaid]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = {{URL|https://www.kirmus.ee/}} }} [[Pilt:ELM-2 2017.tif|pisi|Eesti kirjandusmuuseum (2017)]] '''Eesti Kirjandusmuuseum''' ('''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riiklik [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017012?leiaKehtiv Eesti Kirjandusmuuseumi põhimäärus] Riigi Teataja (vaadatud 12.05.2023).</ref> Eesti Kirjandusmuuseum on rahvusvaheliselt tunnustatud humanitaarteaduste keskus, mis on olnud Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus (2000–2007) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel aastail 2015–2023 tegutsenud Eesti-uuringute Tippkeskuse juhtasutus. [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute tippkeskuse]]<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> uurimisrühmades osalesid teadustöötajad ja doktorandid kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist. Aastail 2024–2030 on Eesti Kirjandusmuuseum Tartu Ülikooli genoomika instituudi juhtimisel tegutseva tippkeskuse Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus liige. Kirjandusmuuseum on 2017. aastal humanitaarias kõrgeima hindega positiivselt evalveeritud teadusasutus, teadustaristu teekaardi objektide E-Varamu ja Eesti Keeleressursside Keskuse partnerasutus. Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus]] (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed selle kirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/Evalveerimise%20raport_EV100_Eesti%20Kirjandusmuuseum_humanitaarteadused%20ja%20kunstid.pdf Evalveerimise raport_EV100_Eesti Kirjandusmuusem_humanitaarteadused ja kunstid.pdf] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == Ajalugu<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu">[https://web.archive.org/web/20220915121005/https://www.kirmus.ee/et/kirjandusmuuseum Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == [[Pilt:ELM-1 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum pärast 2017. aasta remonti]] Kirjandusmuuseumi ajalooks võib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on läbi aegade mänginud muuseumi kujunemisel põhilist rolli. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor [[Johann Heinrich Rosenplänter]] 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud [[Kristjan Jaak Peterson|K. J. Petersoni]], [[Otto Wilhelm Masing|O. W. Masingu]] ja teiste kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]] jt, esimese suurkogumise organiseeris aga [[Jakob Hurt]], kelle rahvaluulekogu on [[Eesti rahvaluule arhiiv]]i alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas [[Oskar Kallas]], kes kandis sinna üle [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]], oli selle peamiseks osaks arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati [[Eesti Bibliograafia Asutis]], mille peaülesanne oli avada Eesti ajakirjanduse sisu. 1924. aastal soetas Eesti Rahva Muuseum endale maja Aia (praegu: [[Vanemuise tänav|Vanemuise]]) tänavale 42. Sinna kolisid arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis. Hiljem viidi Aia (praegu: Vanemuine) tänava hoonesse üle ka tulevane Eesti rahvaluule arhiiv ja [[Eesti kultuurilooline arhiiv]]. Ülejäänud osa Eesti Rahva Muuseumist jäi [[Raadi mõis]]asse. 1927. aastal asutati Eesti rahvaluule arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J. Hurda surma. [[Oskar Loorits]]a juhtimisel alustas arhiiv ka ise aktiivset kogumist. 1929. aastal asutati Eesti kultuurilooline arhiiv, mille aluseks sai [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), [[Akadeemiline Kirjandusühing|Akadeemilise Kirjandusühingu]] (AKÜ) ja [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajaloo Seltsi]] (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu ning nende tegevust juhtisid kolleegiumid. 1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: [[Riiklik Etnograafiline Muuseum|Riiklikuks Etnograafiliseks Muuseumiks]] asukohaga Raadil ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks asukohaga Vanemuise 42. 1942. aastal likvideerisid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa võimud]] Kirjandusmuuseumi kui iseseisva asutuse ning liitsid selle kogud Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ning ühtlasi viidi asutuse vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõja jooksul oluliselt kannatada ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. Aastatel 1946–1995 oli Kirjandusmuuseum [[ENSV Teaduste Akadeemia]] humanitaarasutus. Seal uuriti, koguti ja korraldati materjale, ühtlasi kirjutati publikatsioone ja korraldati näitusi. Aastail 1951–1952 tehti katse liita Kirjandusmuuseum [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudiga]]. Aastatel 1953–1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseumi nime Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. 1958. aastal ilmus esimene köide kirjandusmuuseumi avaldatavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed", mis on Kirjandusmuuseumi kodulehel osaliselt kättesaadav ka elektrooniliselt. 2008. aastal ilmus kogumiku 24. köide. 1995. aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks [[teadusasutus]]eks. 1999. aastal võeti täismahus kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel üle elektronkataloogile [[ESTER]],<ref>[https://web.archive.org/web/20180818224247/https://www.ester.ee/ ESTER] (vaadatud 12.05.2023).</ref> kuhu sisestatakse jooksvalt andmed kõigi raamatukogudesse saabunud väljaannete kohta. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakond, kuid alates 2014. aastast [[Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond|etnomusikoloogia osakond]]a kirjandusmuuseumis enam pole. Aastatel 2001–2007 töötas kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus [[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]].<ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 23.04.2021).</ref> 2016–2023 töötab kirjandusmuuseumi juhtimisel [[Eesti-uuringute tippkeskus]].<ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute Tippkeskus] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://web.archive.org/web/20180712090219/https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2023. aastast antakse välja Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinda. Auhind on tunnustus väljaspool muuseumi tegutsevale loojale, teadlasele või institutsioonile, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kõrgel tasemel teose, korraldanud ürituse või teinud algatuse, mis väärtustab ja tutvustab avalikkusele Eesti Kirjandusmuuseumi tegevust. Esimese Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhinna pälvis 30. jaanuaril 2023 Mehis Heinsaar, kelle romaani "Kadunud hõim" (2022) peategelane ja süžeeliinid on seotud kirjandusmuuseumiga. Teine Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhind anti välja 30. jaanuaril 2024 projektiteatrile Must Kast värsslavastuse "Lilli" eest. Kolmandat korda anti Eesti Kirjandusmuuseumi sõbra auhind välja 2025. aastal Holstre Külaseltsile Holstre pärimusliku matkaraja loomise eest. https://holstre.ee/matkarada-holstre-maed/<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kolmanda kirjandusmuuseumi sõbraauhinna tiitli pälvis MTÜ Holstre Külaselts oma projektiga Holstre pärimuste matkarada {{!}} Eesti Kirjandusmuuseum |url=https://www.kirmus.ee/et/uudised/kolmanda-kirjandusmuuseumi-sobraauhinna-tiitli-palvis-mtu-holstre-kulaselts-oma-projektiga |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.kirmus.ee |keel=et}}</ref> 2026. aastal pälvis sõbra auhinna Tartu Maarja kogudus piiblinäituse „Alguses oli Sõna“ eest. == Struktuur == [[Pilt:ELM-3 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum Pepleri tänava poolt (2017)]] Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2019-12/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 12.05.2023).</ref> * [[Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu|Arhiivraamatukogu]] (asutati 1909), kelle ülesandeks on koguda, säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha kõiki eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. Arhiivraamatukogu all töötab arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (asutati 1921), mis koostab eesti ajakirjanduse sisu üldist retrospektiivset bibliograafiat. (''See ei ole eraldi osakond''.) * [[Eesti kultuurilooline arhiiv]] (asutati 1929) on Eesti-keskne kirjanduslikke ja kultuuriloolisi materjale (käsikirjad, kirjad, dokumendid, päevikud, fotod, kunstiteosed) koguv ja korraldav asutus. * [[Eesti rahvaluule arhiiv]] (asutati 1927) on eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelev keskne asutus Eestis. * [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|Folkloristika osakond]] (asutati 1947) tegeleb eesti ja teiste rahvaste kujundkõne, usundi, juttude ja multimeedia uurimise ning elektrooniliste ajakirjade väljaandmise ja digitaalse arhiivi rajamisega. <gallery> Fail:Oak-tree at the Estonian Literary Museum.jpg|Kirjandusmuuseumi poolt 2018. aasta 7. juunil istutatud EV 100 tamm Fail:Painted stucco ceiling Estonian Literary Museum.jpg|Maalitud lagi Eesti kirjandusmuuseumis Fail:Painted stucco relief Estonian Literary Museum.jpg|Dekoratiivne reljeef Fail:Linna paev2013 3.jpg|Muuseumi välissein 2013 </gallery> === Arhiivraamatukogu === {{Vaata|Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu}} [[Pilt:Linna paev2013 2.jpg|pisi|püsti|Linna päev 2013, kirjandusmuuseumi sein]] Eesti Rahva Muuseumi loomisel 14. aprillil 1909 nähti muuseumi ühe põhiülesandena raamatukogu rajamist, mille ülesandeks on koguda trükiseid sellises ulatuses, mis võimaldaks eestlaste ja nende maa teaduslikku uurimist. Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehe Oskar Kallase eestvõttel moodustati Eesti Rahva Muuseumi juurde raamatukogu, mille nurgakiviks sai Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt muuseumile üle antud raamatukogu (rajatud 1883. aastal toonase üliõpilase Oskar Kallase initsiatiivil, milles sisaldus ligi 10 000 köidet). 1919. aastast 1940. aasta sügiseni tegutseti Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukoguna rahvusraamatukogu staatuses. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna uurijate saalis on vastavalt säilituseksemplari seadusele loodud [[autoriseeritud töökoht]]. Autoriseeritud töökohal on tagatud juurdepääs ainult aadressidele: www.digar.ee, dea.digar.ee, www.ester.ee, ise.elnet.ee, ja sso.nlib.ee. Autoriseeritud töökohal saab teha otsinguid e-kataloogis ESTER ja artiklite andmebaasis ISE, lugeda jooksvalt ilmunud ajalehti ja ajakirju, säilituseksemplarina laekunud e-raamatuid ning säilituseksemplariks loovutatud algmaterjale. Samuti on võimalik kuulata ka juurdepääsupiirangutega helifaile ning lugeda kõiki juurdepääsupiirangutega tekste, mis asuvad digitaalarhiivis DIGAR. Autoriseeritud töökohal puudub võrguühendus ja väljatrüki tegemise võimalus ning keelatud on materjalide pildistamine ja filmimine. === Eesti kultuurilooline arhiiv === {{Vaata| Eesti kultuurilooline arhiiv}} Eesti kultuurilooline arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal, mil ühendati Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjalised kogud. EKLA peamisteks ülesanneteks on kultuurilooliselt oluliste käsikirjaliste allikmaterjalide, fotode, kunstiteoste ja audiovisuaalse ainese kogumine, korrastamine, säilitamine ning uurijatele kättesaadavaks tegemine. Arhiivis on 402 [[käsikiri|käsikirjalist]] fondi, mis enamasti on personaalkogud (Fr. R. Kreutzwald, Fr. Tuglas, B. Alver, J. Aavik, B. Kangro, M. Under ja A. Adson, H. Kiik jt), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm). Fotokogusid on 241, säilikute üldarvuga u 280 000, neist digitaalseid pildistusi on umbes 40 000. Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. aasta aastaraamatus). Kunstikogus leidub maale kirjanikest ja kultuuritegelastest, skulptuure, eesti kunstnike raamatuillustratsioone, eksliibriseid ja graafilisi töid. Suurt tähelepanu on pööratud mälestuste kogumisele. 1989. aastal alustati Eesti ja eestlaste elulugude kogumist. Selle aja jooksul on laekunud ligi 3000 inimese elulood. Olemasoleva materjali põhjal on koostatud esialgne andmepank, mida pidevalt täiendatakse. Igal aastal toimuval eluloopäeval tehakse kokkuvõtteid järjekordsest eluloovõistlusest või esitletakse ilmunud raamatut. Kultuuriloolise arhiivi kogusid on kasutatud ja kasutatakse nii uurimistöös kui mitmesugusel muul otstarbel (teoste illustreerimiseks jm). === Eesti rahvaluule arhiiv === {{Vaata|Eesti rahvaluule arhiiv}} Eesti rahvaluule arhiiv (ERA) on aastal 1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i juurde asutatud [[folkloor]]i kesk[[arhiiv]].<ref>[http://www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv] (vaadatud 12.05.2023).</ref> ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt huvilisi. Folkloorimaterjale on Eestis järjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi vältel, selle tulemusena haldab ERA 1,4 miljoni leheküljelist [[käsikiri|käsikirjalist]] kogu, fotokogu 31 000 fotoga ning heli- ja videokogu, milles on üle 165 000 pala heli- ja videosalvestisi. ERA kogude sisu vastab folkloori mõistele kõige laiemas tähenduses, esindades mitte üksnes kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folkloorikogusid, samuti on ulatuslikud ning maailma mastaapides unikaalsed sugulasrahvastelt talletatud materjalid. ERA koondab teadureid ja uurimisrühmi, mis tegelevad eesti [[regilaul]]u, [[muinasjutt]]ude, [[kohapärimus]]e, eesti asunduste, tänapäeva- ja lastefolkloori, rahvausundi, etnomusikoloogia ning eesti folkloristika ajaloo uurimisega. Teadurite tegevuse väljunditeks on alus- ja rakendusuuringud, mida publitseeritakse monograafiate, artiklikogumike ning allikapublikatsioonide kujul. Samuti on arhiivi osaks digistuudio, mis tugistruktuurina tegeleb arhiivi talletatud heli- ja videoülesvõtete digitaliseerimise ning heli- ja videoväljaannete ettevalmistamisega. === Folkloristika osakond === {{Vaata| Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond}} Folkloristika osakond alustas rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskusena tööd 1947. aastal. Algul oli see Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi alluvuses, kuid 2000. aastast on see Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus. Osakonna eesmärk on eesti folkloori ja folkloristika alusuuringud, tulemuste tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -žanride uurimisega. Näiteks uuritakse [[rahvajutt]]e ja [[rahvausund]]it, kujundkõnet ja rahvaluule [[lühivorm]]e. Samuti analüüsitakse folkloori väljendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvapäraseid teadmisi [[astronoomia]]st, [[botaanika]]st ja [[rahvameditsiin]]ist. Eesti arhiivides leiduvate materjalide põhjal on koostatud rahvajuttude, lühivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma käsitlusi folkloorist ja võrrelda nüüdisaegset folkloori varasemaga. Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste väljaannete toimetamise ja kirjastamisega. Näiteks koostatakse ja avaldatakse alates 1996. aastast kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja: [[Folklore. Electronic Journal of Folklore]]<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 15.09.2022).</ref> ja [[Mäetagused]],<ref name="Mäetagused">[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 15.09.2022).</ref> samuti rahvusvahelist ajakirja [[Incantatio]],<ref>[https://web.archive.org/web/20180224173913/http://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] (vaadatud 12.05.2023).</ref> rahvausunditeemalist aastaraamatut [[Sator]];<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=16 Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost] (vaadatud 12.05.2023).</ref> rahvaluule lühivormiuurimuste väljaannet [[Reetor (sari)|Reetor]]; artiklikogumike sarja [[Tänapäeva folkloorist]] jt trükiseid ning e-väljaandeid. Lisaks korraldatakse ka [[seminar]]e ja [[konverents]]e. == Andmebaasid == Meiliühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, algas digitaalsete korpuste rajamine. Nüüdisajal on kirjandusmuuseumis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialased, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref>[https://web.archive.org/web/20220914133715/https://www.kirmus.ee/et/kulastajale/andmebaasid Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 14.09.2022).</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2016. aasta seisuga oli kirjandusmuuseumi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 terabaidini.<ref>[https://www.kirmus.ee/et/teadus/digihumanitaaria-keskus EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Andmebaasid erinevad mahult ja tehniliselt lahenduselt, sest need on loodud väga pika aja jooksul: 1990. aastatest tänapäevani. Näiteks 2002. aastal juurutati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[https://web.archive.org/web/20210511143123/https://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref>[https://web.archive.org/web/20170905230225/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK] (vaadatud 12.05.2023).</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [[Kreutzwaldi sajand]]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija. Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share'i lehele,<ref>[https://web.archive.org/web/20210508192414/https://metashare.ut.ee/ META-SHARE] (vaadatud 12.05.2023).</ref> praeguseks{{millal}} on lisatud sinna tekstid "1001 lastemängu aastast 1935".<ref>[http://www.folklore.ee/ukauka/ Uka-uka andmebaas] (vaadatud 12.05.2023).</ref> === Kivike === Kirjandusmuuseumi keskseim andmebaas on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda kirjandusmuuseumi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 12.05.2023).</ref> 2020. aasta märtsi seisuga oli Kivikeses 335 668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 12.05.2023).</ref> == Direktorid<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu"/> == [[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseumi klaasgalerii]] [[Pilt:ELM Panorama 2017.tif|pisi|Panoraamülesvõte aastal 2017]] * 1940–1945 oli [[Mart Lepik]] riikliku kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 – 19. veebruar 1945). * 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks [[Richard Viidalepp]] (1. juuli 1945). * 1945–1951 juhtis kirjandusmuuseumi [[Alice Habermann]] (15. september 1945 – 22. veebruar 1951). * 1951–1952. aastail tehti katse liita kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ning direktor oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor [[Heinrich Tobias]] (22. veebruar 1951 – 1. august 1952). * 1952–1954 oli direktor [[Salme Lõhmus]] (1. august 1952 – 3. märts 1954). * 1954–1989 oli direktor [[Eduard Ertis]] (24. veebruar 1954 – 20. detsember 1989). * 1990–1993 oli direktor [[Peeter Olesk]] (20. detsember 1989 – 1993). * 1993–1995 täitis direktori kohuseid [[Rutt Hinrikus]] (oktoober 1993 – märts 1995). * 1995–2005 oli kaks ametiaega järjest direktor [[Krista Aru]]. * 2005–2015 oli samuti kaks ametiaega järjest direktor [[Janika Kronberg]] (1. juuni 2005 – 30. juuni 2015). * 2015–2020 oli direktor [[Urmas Sutrop]] (1. juuli 2015 – 30. juuni 2020). * 2020. aasta 1. juulist oli direktori ülesannetes [[Martin Eessalu]]. * 2021. aasta 1. juunil sai direktoriks [[Tõnis Lukas]]. * 2022. aasta 18. juulist oli direktori ülesannetes Arhiivraamatukogu juhataja [[Merike Kiipus]]. * 2023. aasta 1. jaanuarist on direktor [[Piret Voolaid]].<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/1608810739/eesti-kirjandusmuuseumi-uueks-juhiks-saab-piret-voolaid|title=Eesti kirjandusmuuseumi uueks juhiks saab Piret Voolaid|website=ERR|date=5 December 2022|access-date=6 December 2022|language=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Aru, Krista. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950519.1.2 Mitte ainult muuseum: Eesti Kirjandusmuuseum], Kultuurileht, 19. mai 1995, lk 2 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1803688*est Kirjandusmuuseumi maja ja selle elanikud], Tartu: Postimees, 26. november 1997, lk 5 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1831432*est Roosakaspunane Kirjandusmuuseum], Postimees, 18. detsember 1996, lk 21 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b2121248*est Kirjandusmuuseum ongi kõike: arhiiv, uurimisasutus ja muuseum], Eesti Teaduste Akadeemia. Tagasivaade. Tallinn, 1996, lk 80–83 * Aru, Krista. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1856631*est Krista Aru: kuigi arhiivid on põnevad, vajab Kirjandusmuuseum sidet ka kaasaja kultuurieluga], Hommikuleht, 4. aprill 1995, lk 18 * Hinrikus, Rutt. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1949917*est Mis on Kirjandusmuuseum?], Videvik, 19. mai 1995, lk 4–5 * Kiipus, Merike; Heino Räim. [https://artiklid.elnet.ee/record=b1032809*est "Arhiivraamatukogu kui eesti trükiste arhiiv"], Tuna (2000) nr 2, lk 73–77 * Kiipus, Merike. 2009, "[https://artiklid.elnet.ee/record=b1446656*est Varamu lummuses: Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100]", Tartu: «Eesti Kirjandusmuuseum» * Langovitš, Peeter. [http://www.postimees.ee/?id=252208 "Kirjandusmuuseum hakkab raamatuid digitaliseerima"] Postimees, 19. aprill 2010 * Larm, Pille-Riin. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesel-elevanti-alla-ei-neela/ "Eesel elevanti alla ei neela Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus"], Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 * Pilv, Aare. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20151030.2.21.1 "Kas tunned maad?"], Sirp, nr 43, 30. oktoober 2015 (vaadatud 12.05.2023) * Sarv, Mari; Liisi Laineste. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20161007.2.5.1 E-Eesti humanitaarteadustes. Digitaalhumanitaaria käekäik ja väljavaated], Sirp, nr 40, 7. oktoober 2016 * Virro, Keiu. [http://epl.delfi.ee/news/lp/kirjandusmuuseum-kummituslood-ja-paris-elu?id=75566325 Kirjandusmuuseum. Kummituslood ja päris elu], Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2016 * Voolaid, Piret. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20150911.2.12.18 "Eesti Kirjandusmuuseum: teaduselt haridusele"], Õpetajate Leht, nr 27, 11. september 2015 * Palametsa pajatused 96. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=keilaleht20170127.2.7.2 "Keilast Kirjandusmuuseumi kartoteegikastides"], Keila Leht, nr 4, 27. jaanuar 2017 * Antik, Richard. Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu : mit einem Referat : Die Estnische Archivbibliothek. Tartus : Eesti Rahva Muuseum, 1931, lk 41 (Eesti Rahva Muuseumi väljaanne; nr 32) * "Juurtega sajandite mullas: kogumik Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi 50. aastapäevaks", Eesti Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum; toimetaja M. Kahu. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 191. * "Estonian Folklore Archives / Estonian Folklore Archives"; compiled by Anu Korb, Janika Oras, Ülo Tedre. Tartu: Estonian Folklore Archives, 1995, lk 31. * "Эстонский фольклорный архив / Эстонский литературный музей"; редактор и предисловие: Эда Калмре. Тарту: Эстонский литературный музей, 1996, lk 75. * "Kogumisest uurimiseni: artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks", koostanud Mall Hiiemäe; toimetanud Mall Hiiemäe, Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 311 (Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused; 20) * "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks", koostanud Piret Noorhani; toimetanud Tiina Saluvere. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 319 (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, 2) * "Kirjanduspärand kultuuriloos: artikleid ja uurimusi 2008–2014: Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks", koostanud Marin Laak, Sirje Olesk; toimetanud Kanni Labi. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, 7) == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Literary Museum}} * [https://www.kirmus.ee/ Eesti Kirjandusmuuseumi koduleht] * [https://www.youtube.com/watch?v=hRAF9Ra8HzQ EKM-i vanemteadur Risto Järv räägib raamatust "Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist"] KirjastusVarrak, YouTube {{koord |NS=58.3739306 |EW=26.717881 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tartu muuseumid]] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti Kirjandusmuuseum| ]] p39ix66hoi33hm4iholpufg0a08anay 0 54137 7256436 7239266 2026-10-20T17:52:00Z Avjoska 1538 7256436 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Lääne-Virumaa alevikust, Tartumaa praeguse küla kohta vaata [[Kadrina (Peipsiääre)]]; Tartumaa endise küla kohta vaata [[Kadrina (Maarja-Magdaleena kihelkond)]].}} {{EestiAsula | nimi = Kadrina | pilt = Kadrina (Maa-amet kaldaerofoto 20200612 ID3950798).jpg | pildiallkiri = Kadrina [[Maa-amet]]i kaldaerofotol 2020. aastal | maakond = Lääne-Viru }} '''Kadrina''' on [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus. Alevik paikneb maakonna lääneosas, 15 km kaugusel [[Rakvere]] ja [[Tapa]] linnadest ning 85 km kaugusel [[Tallinn]]ast. Kadrina alevik on saanud nime püha [[Aleksandria Katariina]] ja [[15. sajand]]ist pärineva temanimelise [[Kadrina kirik]]u järgi, kus tegutseb [[Kadrina Katariina kogudus]]. Kadrina kiriku ümber on [[Kadrina kirikuaed]]. Alevikku läbib [[Loobu jõgi]], millele on moodustatud [[Kadrina paisjärv]]. Aleviku põhjapiiril kulgeb [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee]] ja selle lõunaosa läbib [[Tallinna–Narva raudtee]]. [[Kadrina raudteejaam]] avati [[1870]]. aastal, kui Eesti esimese raudteena valmis [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud [[Balti raudtee]], mis ametlikult avati 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 [[Narva]]s. [[1902]]. aastast tegutseb asulas kool (1957. aastast [[Kadrina Keskkool]]), [[1912]]. aastal alustas tööd [[Kadrina valla raamatukogu]] eelkäija ja [[1930]]. aastal valmis [[Kadrina rahvamaja]] hoone. Alevikus töötab 2020. aasta seisuga [[Kadrina Tervisekeskus]]. Kadrinas tegutsevad ka [[Kadrina spordikeskus|spordikeskus]], [[Kadrina Lasteaed Sipsik|lasteaed Sipsik]] ja [[Kadrina kunstidekool|kunstidekool]]. Kadrinas asutati [[21. märts]]il [[1989]] esimene [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komitee]]. Kadrina on Eesti saunapealinn.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Margus |kuupäev=2023-12-25 |pealkiri=SAUNA-AASTA USUTLUS &#10217; Saunaminister Sikk: ministri elu on raske |url=https://www.postimees.ee/7925891/sauna-aasta-usutlus-saunaminister-sikk-ministri-elu-on-raske |vaadatud=2023-12-26 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> ==Nimi== Alevik on saanud nime kiriku järgi, mille ümber asula kasvama hakkas. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud pühak Catharina (''St Catharinae'', [[Aleksandria Katariina]]) nime. Temanimelise kiriku ümber moodustunud [[Kadrina Katariina kogudus|Katariina kogudus]]e nimest kujunes ajapikku asula nimi – Kadrina. ==Transport== [[Pilt:Kadrina jaamahoone (2014) - 08.jpg|pisi|Kadrina ajalooline jaamahoone]] [[Pilt:Kadrina raudteejaam vanal ajal.jpg|pisi|Jaamahoone 1930. aastatel]] Kadrinast kulgeb läbi [[1870]]. aastal avatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]], samal aastal rajati sinna ka [[Kadrina raudteejaam|raudteejaam]]. Kadrina esimene jaamaülem oli [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i poeg [[Alexis Kreutzwald]]. Esimene puidust jaamahoone valmis Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone oli kahekorruseline, teisel korrusel olid Pahlenite eraruumid. 1890. aastatel ehitati hoone seoses raudtee riigistamisega oluliselt ringi ja see on säilinud tänapäevani. Eesti üheks kauneimaks peetud vaksalihoone suleti 1990. aastail. Aastatel 2016–2017 oli kavas viia [[Kadrina raudteejaam]]a hoone koos kõrvalhoonetega [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i ja täielikult renoveerida, kuid teoks see idee ei saanud. Kadrina jaamas on uus perroon pikkusega 100 m, seal peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi. Mööda aleviku põhjapiiri kulgeb [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee]]. Maantee ületab raudteed [[Kadrina viadukt]]il. Kadrina alevikus on 40 tänavat. Nende kogupikkus on 15,2&nbsp;km.<ref name=":0">"Ka tänavatel on oma ajalugu" (Kodukant, jaanuar 2014)</ref> <gallery> Kadrina viadukt.jpg|[[Kadrina viadukt]] Kadrina, sügis raudteejaama ümbruses 01.JPG|[[Kadrina raudteejaam]] Kadrina bussipeatus 5. oktoobril 2014.jpg|Bussipeatus 2014. aastal </gallery> == Loodus == [[Pilt:Kadrina paisjärv 06.jpg|pisi|Kadrina paisjärv]] Alevikku läbib [[Loobu jõgi]]. Kadrina loodenurgas paikneb [[Kadrina paisjärv]], mida hakati rajama 1990. aastate alguses Eesti Maaparandusprojektis koostatud Loobu jõe reguleerimise projekti alusel. Riigikorra vahetumise tõttu jäi ehitus pooleli, seetõttu jäi paisjärv ka planeeritud mahus välja kaevamata. ==Rahvastik== Kadrina alevikus elas 1. jaanuari 2021 seisuga 2148 inimest ehk ligi pooled valla elanikest (samal ajal elas vallas kokku 4832 inimest). 1970. aastal elas alevikus 1470 elanikku.<ref name="ENEveebis">{{ENEveebis|3|kadrina2|0374}}</ref> {|class="wikitable" |- ! Aasta || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 |- ! Elanike arv | 2235 || 2181 || 2155 || 2113 |- |colspan="5" |Rahvaarvu muutumine vastavalt Statistikaameti andmestikule |} ==Ajalugu== Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.–8. sajandil ja ta kuulus Repeli [[muinaskihelkonda]]. Viljakandev muld soodustas jõukuse teket. Muistne [[Kadrina kihelkond]] hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi endisest [[Vihula vald|Vihula vallast]]. Muinaslinnused asusid [[Mäeotsa linnamägi|Mäeotsa linnamäel]] ([[Võduvere (Kadrina)|Võduveres]]) ja [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] [[Sadulamägi|Sadulamäel]]. Saksa ristirüütlid jõudsid sinna 1219. aastal. 1220 kinnitasid piirkonnas kanda [[taanlased]]. Muinaskihelkondade põhjal hakati looma kirikukihelkondi – maa-alasid, mis moodustasid kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonnad. Kihelkonna esialgne nimi Torvestvere lühenes hiljem Tristferiks, [[Gustav Johannes Beermann]]i andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla, kokku 3000–4000 elanikuga. Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlasedki oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud püha Katariina (''St Catharinae'') nime. Sellest koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänane nimi – Kadrina. [[Fail:Kadrina palvemaja.jpg|pisi|Kadrina palvemaja]] Tänapäevaste nimedega Pargi ja Viru tänava ristmikust loode poole jäävate suurte puude alla kerkis 1851–1853 [[vennastekogudus]]te palvemaja, millest kujunes sotsiaalse ja kultuurilise elu keskus. Koguduse tegevus keelustati 1948 ja 1949 võeti see riigi omandusse. Seejärel asus seal tarbijate kooperatiivi ladu. Hoone otsas asunud korteris jõudis elada ka mõni perekond, kui hoone käi peagi tühjaks ning lammutati 1956.<ref name="kultuurilugu">''Läbi kultuuriloolise Kadrina''. Neeruti Selts</ref> Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis aasta 1870, mil remonditi [[Kadrina kirikumõis]] ja valmis [[Balti raudtee]] (Tosno–Paldiski raudtee) koos [[Kadrina raudteejaam]]aga – see oli oluliseks mõjuriks sealse majanduselu kujunemisel. Kiriku ja raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks alevik – esmalt kujunenud nn kirikuküla ja seejärel tekkinud nn jaamaküla kasvasid kokku. 1896. aastal avati Kadrina palvemajas apteek ning 10. novembril 1989 seati samasse sisse viie voodikohaga haigla. Lisaks alustas hoones 1987. aastal tegevust raamatukogu, kus oli juba sama aasta lõpuks 143 eestikeelset teost. Ühtlasi loodi 1889. aastal vaestekassa, mille kaudu aidata raskustesse sattunud inimesi.<ref>A. Kastemäe. [http://www.monument.ee/lv/kadrina-vald/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda/artiklid/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda-punane-taht-19-03-1988.pdf Raiusin kõik...] Punane Täht, 1988</ref> Sajandi lõpuks suleti ka kolm kohalikku kõrtsi ([[Kruusimäe kõrts|Kruusimäe]], [[Päri kõrts|Päri]] ja [[Trahteri kõrts]]).<ref name="Jõgiste">Kevin Jõgiste. ''Kadrina kihelkonna kõrtsidest 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi alguseni''. Kadrina Keskkool (Uurimistöö)</ref> Trahteri kõrtsihoones tegutses seejärel [[laatsaret]] ja alates 1905. aastast apteek. 30. septembril 1902 avati [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]] külas pastor [[Johannes Heinrich Luther]]i, vallakirjutaja [[Aleksander Krimm]]i ja köster [[Joosep Siiak]]u eestvedamisel [[Kadrina Keskkool|Kadrina kihelkonnakool]]. Kooli oli aga keeruline rahastada ning sellega tegelemiseks loodi eraldi selts. 23. oktoobril 1906 saadi luba asutada Tartu [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i osakonnana [[Kadrina Hariduse Selts]], mis sai iseseisvaks organisatsiooniks järgmisel aastal ning taastas hariduse andmise. 1906. aastal renditi koolimajaks elamu Rakvere tee ja Viru tänava nurgal, kus toimus õppetöö kuni 1939. aastani.<ref name="kultuurilugu" /> Esimesed elektriliinid ehitati Kadrinasse juba aastatel 1919–1920. Martin Tiitso rajas Kadrina alevi jaoks Undla veskisse peamiselt vee jõul töötava jõujaama.<ref>Eduard Leppik (2004). ''Mäo. Otri. Sutterid''</ref> 1926. aastal rajati unikaalne [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|maakividest mälestussammas]] [[esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenutele.<ref name="mälestussammas">{{Kultuurimälestis|27124|27124 Vabadussõja mälestussammas}}</ref> [[Fail:Kadrina esimese seltsimaja ehitus.jpg|pisi|vasakul|Kadrina esimese seltsimaja ehitus]] 1930. aastal sai valmis Hariduse Seltsi Maja ([[Kadrina rahvamaja|rahvamaja]]). See oli juba teine Hariduse Seltsi maja. Esimene ehitati 1912. aastal peaaegu samasse kohta [[Kruusimäe kõrts]]i lõunaküljele ja lammutati vahetult enne uue maja ehituse algust. 1939. aastal võeti kasutusse uus Kadrina koolimaja. Senine madalpingevõrk ehitati 1940. aastal täielikult ümber ning Kadrinasse rajati oma [[alajaam]]. Kui varem sai voolu ainult päeval, siis nüüd oli Kadrina sadakonnal voolutarbijal võimalik üle minna ööpäevaringsele tarbimisele. Samal perioodil valmis ka Kunda-Rakvere-Tapa kõrgepingeliin. 1941. aastal viisid aga taganevad vene väed ära Kunda jõujaama mootorid ja turbiini. Vooluandmise taastas alevis Martin Tiitso, kes paigaldas 50 kW generaatori. 1942 jõudis [[Kunda]]sse uus turbiin, mis taastas varasema olukorra, ning sõjaaegne puudus [[petrooleum]]ist aitas kaasa sellele, et samal aastal jõudis elekter juba igasse Kadrina majja.<ref>Richard Tammik (2005). ''Kadrina kihelkond läbi aegade''. Peatükk "Elekter tuli Kadrinasse"</ref> [[Fail:Kadrina külanõukogu hoone (2).jpg|pisi|Kadrina külanõukogu hoone pärast valmimist 1970. aastatel. Tänapäeval tegutseb seal raamatukogu]] 1945. aasta algul alustas tegevust [[Kadrina haigla]]. Asutus kolis 1950. aastal ümber Undla mõisasse, mis oli juba 1922 moodustatud Kadrina maa-arstijaoskonna kasutusse antud. Koolimajale tehti juurdeehitust 1963., 1984. ja 1987. aastal. Kooli staadion valmis 1972. aastal. 1972. aastal rajati Viru tänavale hoone [[Kadrina külanõukogu|külanõukogu]] tarbeks, mille teisel korruses asus telefonikeskjaam. 1995. aastal pakuti hoonet [[Kadrina valla raamatukogu|Kadrina raamatukogule]], mis kolis sinna 1997. aastal pärast remondi lõppu. Taas renoveeriti hoonet 2011–2012. [[Kadrina laululava]] avati 1979. aastal.<ref>Rein Sikk: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/87406695/kadrina-tahistab-laululava-40-juubelit-laulupeoga "Kadrina tähistab laululava 40. juubelit laulupeoga"] Maaleht, 13. september 2019</ref> [[Kadrina kunstidekool]] alustas tegevust 1989. aastal.<ref name="kunstidekool" /> 1994. aastal asutati [[Kadrina Tervisekeskus]]. 1998. aastast tegutses tervisekeskus Rakvere tee 1 korterelamus<ref>[https://web.archive.org/web/20210520125129/https://www.kadrina.ee/documents/20509048/21002147/Tervisekeskuse%20arengukava.pdf/a497d7a3-eaad-427e-a906-bdc7e54a0868 Esmatasandi tervisekeskuse arengukava: Kadrina Tervisekeskus] Lk 5</ref> ning 2020. aastal valmis uus hoone Viru tänaval. ==Haridus== [[Fail:Kadrina Lasteaed Sipsik.jpg|pisi|Kadrina Lasteaed Sipsik]] ===[[Kadrina Lasteaed Sipsik|Lasteaed Sipsik]]=== Esimene lastesõim avati Kadrinas 1945. aastal. Sealt koliti edasi Aasa tänavale ning 1977. aastal lasteaiaks ehitatud majja Pargi tänaval. 1980. aastate alguses sai lasteaia nimeks Sipsik. Pärast [[Hulja Lasteaed-Algkool]]i sulgemist 2002. aastal kuuluvad Kadrina Sipsiku koosseisu ka Hulja kaks lasteaiarühma. Kadrina lähistel [[Vohnja mõis]]a härrastemajas tegutseb alates 1993. aastast ka [[Vohnja lasteaed-algkool]]. ===[[Kadrina Keskkool]]=== [[Pilt:Kadrina Keskkool.jpg|pisi|left|Kadrina Keskkool]] 1902. aasta sügisel alustas Kadrina lähedal [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku külas]] tegevust kihelkonnakool, mis tegutses ühe aasta. Seda loeb Kadrina kool ka enda ajaloo alguseks. 1906. aastal avati kool taas Kadrina Katariina koguduse õpetaja [[Johannes Heinrich Luther]]i eestvõttel. 1920. aastast läks kool [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla valla]] haldusse ning sel ajal õppis seal 151 õpilast. 1937. aastal otsustati rajada uus koolimaja. Rajatud hoone on praeguse koolimaja A-korpus ning õppetöö algas seal 1939. aasta sügisel. 1957. aastal muudeti kool keskkooliks. Järgmine juurdeehitis (praegune B-korpus) avati 1963. aasta algul. 1972. aastal valmis kooli staadion. 1984. aastal lisati praegune C-korpus ja 1987. aastal aulakorpus. 2020. aasta sügise seisuga õppis Kadrina Keskkoolis 614 õpilast. Gümnaasiumiastmes võimaldab kool õpet kolmes õppesuunas: humanitaar-sotsiaalsuunas, loodusteaduste suunas ja insener-tehnoloogilises suunas. Insener-tehnoloogiline suund on aluse andnud ka võistlusele [[CADrina]]<ref>Meeli Parijõgi. [https://opleht.ee/2016/12/cadrina-kasvatab-tulevasi-insenere/ "CADrina kasvatab tulevasi insenere"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2016</ref>. ===[[Kadrina kunstidekool]]=== Kadrina Kunstidekool loodi 1989. aastal tollase Keskkooli direktori [[Otto Amer]]i eestvõttel. 1992. aastast haldab kooli Kadrina Vallavolikogu. Algusest peale töötab kooli direktorina muusikaõpetaja ja dirigent [[Eve Vunk]].<ref name="kunstidekool">[https://web.archive.org/web/20210506111157/http://kunstidekool.kadrina.ee/UVL%20Kooli%20ajalugu%202020.pdf Kunstikooli ajalugu] kunstidekool.kadrina.ee</ref> Koolis antakse muusika- ja kunstiõpet, aastatel 1990–2011 oli õppekavas ka tantsukoolitus.<ref name="kunstidekool" /> 2020. aastaks oli huvikooli lõpetanud 200 õppurit, kelle seas oli 127 muusikaosakonna, 30 kunstiosakonna ja 43 tantsuosakonna lõpetajat.<ref name="kunstidekool" /> ==Kultuurielu== ===Kultuurimälestised=== [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Kadrinas.JPG|pisi|[[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] [[Kadrina kirikuaed|Kadrina kirikuaias]] ]] [[Ehitismälestis]]test asub Kadrinas [[Kadrina kirik]]. [[Kadrina kirikuaed|Kadrina kirikuaed ja kalmistu]] on arvatud nii ehitis-, [[ajaloomälestis|ajaloo-]] kui ka [[arheoloogiamälestis]]eks. Kirikuaias on eraldi ehitismälestistena arvele võetud kirikuaia kabel ja piirdemüür ning ajaloomälestistena [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Arnold Knüpffer (1777–1843)|Arnold Friedrich Johann Knüpfferi]] (1777–1843) haud. Ajaloomälestisena on arvele võetud ka Pargi ja Viru tänava liitumiskoha lähistel paiknev II maailmasõjas hukkunute ühishaud. [[Kunstimälestis]]teks on arvatud mitmed esemed kirikus ja mõned hauaplatsid kirikuaias. Arheoloogiamälestiseks on arvatud vahetult Kadrina piiridest välja jääv [[asulakoht]], mis jääb raudteest vahetult lõunasse ja [[Loobu jõgi|Loobu jõest]] läände. ===Rahvamaja=== {{Vaata|Kadrina rahvamaja}} [[Fail:Kadrina rahvamaja.jpg|pisi|left|Kadrina rahvamaja]] [[1907]]. aastal asutatud [[Kadrina Hariduse Selts]] seadis oma tegevuse eesmärgiks kodupaiga kultuuri- ja hariduselu edendamise. Seltsi esimene esimees oli Kadrina koguduse köster [[Joosep Siiak]], edasi aastail 1909–1936 vallakirjutaja [[Aleksander Krimm]]. Oma eesmärkide saavutamiseks otsis selts võimalusi raha kogumiseks. Peamist võimalust selleks nähti isetegevuses: näitemängud, laulukoorid ja rahvatantsud tulupidudel, nende korraldamiseks puudus aga peoruum. 1912. aastal ehitati püünega seltsimaja [[Kruusimäe kõrts]]i lõunaotsa. 1930. aastal sai Aleksander Krimmi eestvedamisel ja rahva annetuste toel valmis uus rahvamaja, mis ehitati ühiste jõududega vaid viie kuuga. Avara lavaga saali, esinejate tubade, kinoaparaadiruumi, suure pliidiga perenaiste seltsi toa, sisseehitatud seifiga pangaruumide, raamatukogutoa, einelaua, kaitseliidu ja naiskodukaitse ruumide ning ärklikorrusel asunud korteritega oli Kadrina rahvamaja pikka aega suurim maarahvamaja Eestis. [[Kadrina Ühispank]], mida juhtis [[Magdaleena Mathilde Leet]], asus hoone lõunatiivas, põhjapoolses tiivas oli einelaud, mida pidas lavastaja ning karakternäitleja [[Eduard Lammer]]. Sõjaeelsetest isetegevuse entusiastidest on teada koolijuhataja Paul Pedisson näitleja ja näitejuhina, õpetajad Veera Kuriks, Valter Riispapp, Magda ja Karl Ross näitlejatena, Jaan Laur, Elmar Liiv ja August Nõmmaru pasuna- ja laulukooride dirigentidena. Koorijuht oli ka tolleaegne kohalik kirikuõpetaja Johannes Heinrich Luther. Sõja järel määrati esimeseks rahvamaja juhatajaks Juuli Olla (1944–1946), tema järel töötasid sel ametikohal Boris Alas (1946–1947), Lilli Kadak (1947–1948), Evald Nelke (1948–1949), Olga Niinesalu (1949–1963), Ott Vaks (1963), Alvi Näripäe (1963–1970), Ene Kaldamaa (1970–2012), Helena Mägi (2012–2019). Alates aastast 2019 juhib Kadrina kultuurielu Ahto-Lembit Lehtmets. ===Raamatukogu=== [[Fail:Kadrina valla raamatukogu.jpg|pisi|[[Kadrina valla raamatukogu]]]] {{Vaata|Kadrina valla raamatukogu}} 1912. aastal asutatud [[Kadrina valla raamatukogu|kohalik raamatukogu]], mis töötas aastakümneid 1930. aastal valminud rahvamajas, asub alates 1997. aasta aprillist omaette majas Viru tn 2, endises [[Kadrina külanõukogu|külanõukogu]] hoones. 2002. aastal ühendati Kadrina raamatukoguga ümberkaudsed väiksemad raamatukogud ning Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus [[Hulja raamatukogu|Hulja]], [[Kihlevere raamatukogu|Kihlevere]] ja [[Vohnja raamatukogu|Vohnja filiaali]] ning [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] laenutuspunktiga. 2006. aastal liitus filiaalina ka [[Viitna raamatukogu]]. Raamatukogu juurde 1975. aastal loodud Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioonist (eestvedajad Hilja Hunt, [[Tiiu Uusküla]] ja alates 1978. aastast Ene Heide) kasvas 2009. aastal välja MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Klubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide ja Tiiu Kaare. Kadrina valla raamatukogu direktor on alates 2002. aastast Ene Heide, kes varem (alates aastast 1978) töötas Kadrina raamatukogu juhatajana. ===Mälestusmärgid=== [[Fail:Teet Suur koos Ristisalu esialgse maketiga 2015.jpg|pisi|Teet Suur koos Ristisalu esialgse maketiga 2015]] [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas]] püstitati 1926. See lõhuti 1941. aastal ja taasavati 23. juunil 1990.<ref name="mälestussammas" /> 28. septembril 1995 avati kirikuaja kõrval haljasalal mälestusmärk parvlaeval [[Estonia (laev 1980)|Estonia]] hukkunutele. Kadrina inimesi hukkus [[Estonia katastroof|katastroofis]] neli.<ref name="kultuurilugu" /> 17. septembril 2000 avati ka mälestusmärk nimetuile ohvreile, kes hukkusid 1944. aasta septembris.<ref name="kultuurilugu" /> Samuti paikneb Kadrinas II maailmasõjas hukkunute ühishaud.<ref>{{Kultuurimälestis|5763|5763 II maailmasõjas hukkunute ühishaud}}</ref> ===Skulptuurid avalikus ruumis=== Kadrina Keskkooli kõrval asub [[eesti keel|eesti ke]]ele kui [[emakeele ausammas]]. Ajakirjanik [[Rein Sikk|Rein Siku]] eestvedamisel ja annetustest kogunenud raha toel valminud monument avati pidulikult 21. mail 1994. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "Sõna seob". 2019. aasta [[hingedepäev]]al (2. novembril) avati [[Kadrina ristisalu]]. Mõttega väärtustada vanu metallriste, mida kiriku kõrval roostetas sel ajal sadakond, ja eksponeerida neid kunstilise ristisaluna, tulid 2015. aasta aprillis välja ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Idee teostamisse kaasati kunstnik [[Teet Suur]], kes on spiraalikujulise maketi "Maa ja taeva vahel" autor, ning maastikuarhitekt Rait Karus. Ristisalu ehitas vald MTÜ Arenduskoda abil ja LEADER-programmi meetme toel. [[Fail:Kadrina Ristisalu makett, autor Teet Suur.jpg|pisi|Kadrina Ristisalu makett 2015, autor Teet Suur]] ==Majandus== Okupatsiooniajal tegutses Kadrinas [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee|Eesti Põllumajandustehnika]] Tootmiskoondis (EPT) – [[Kadrina EPT]]. Selle põhitegevuseks oli traktorite kapitaalremont ja ebastandardsete seadmete valmistamine, aga selle all tegutses ka 50-liikmeline ehitusbrigaad.<ref>[[Enn Mälgand]]: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66956666/nostalgia-kui-arataja "Nostalgia kui ärataja"] Maaleht, 23. oktoober 2013</ref> 1951. aastal asutatud Kadrina masina-traktorijaamast välja kasvanud tööstusettevõte tegutses aastail 1964–1995. <gallery> Kadrina EPT 87 (02).jpg Kadrina EPT 87 (04).jpg Kadrina EPT 87 (09).jpg Kadrina EPT 87 (12).jpg Kadrina EPT 87 (23).jpg Kadrina EPT 87 (31).jpg </gallery> Samuti oli sel ajal alevikus mitme Rakvere ettevõtte (tärklise- ja siirupikombinaadi, kaubandusinventaritehase, piimakombinaadi) tsehhe, teeninduskombinaadi "Viru" töökodasid ja [[Kalevipoeg (Rakvere rajooni kolhoos)|"Kalevipoja" kolhoosi]] jahuveski. Aleviku lähistel tegutses ka tootmiskoondise [[AS Flora|Flora]] tehas.<ref name="ENEveebis" /> [[Pilt:Pixner OÜ.jpg|pisi|[[Pixner OÜ]] tootmishoone]] Tänapäeval on tööstuses esikohal metalli ja puitu töötlevad ettevõtted. Puidutööstusest on esindatud Thuka Nordwood AS (mööbel ja mööblidetailid), [[AS Plokk]] (lille-, pesa-, veinikastid jms) ja [[Pixner OÜ]] (mööbel). Metallitööstusest on esindatud TB Works OÜ (end [[HeTi Pere OÜ]] keevitus- ja konstrueerimistööd). Ehitusmaterjalide tööstusest on esindatud [[AS Reideni Plaat]] (soojustusmaterjalid). Keemiatööstust esindab [[HAKA Plast OÜ]].<ref>Kadrina Valla arengukava aastateks 2007–2015. Kadrina, 2007.</ref> [[Fail:Tristvere kohvik Kadrinas.jpg|pisi|vasakul|Tristvere kohvik Kadrinas]] Teenindavast tootmisest on esindatud autode hoolduse ja remondi ettevõte Nuka Auto, [[OÜ Kadrina Kommunaal]], [[AS Kadrina Soojus]] ja [[OÜ Oto Ehitus]]. Teenindusettevõttena tegutseb ilusalong Elis. Kaubanduses on esindatud [[Konsum]], [[Grossi toidukaubad]] ja Meie Toidukaubad. Toitlustusettevõtetest tegutseb alevikus Tristvere kohvik. See on rajatud kunagise [[Trahteri kõrts]]i kohale ning samas tegutseb ka autohooldustöökoda. Toitlustusasutustest tegutseb asulas ka Tõlla trahter ja Wiru16. ==Religioon== ===Kadrina kirik=== {{Vaata|Kadrina kirik}} [[Pilt:Kadrina kirik talvel.JPG|pisi|[[Kadrina kirik]] talvel]] Praegune [[Kadrina Katariina kirik]], mis algul kandis nimetust Tristfer (kirikuraamat 1595), oli Kadrina kihelkonna peakirik. See on 15. sajandi keskpaigast pärinev sakraalehitis, mille puhul on tõenäoline oletada kaitsefunktsiooni. Sellele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknaavad, mis hiljem on ümber ehitatud. Paksud müürid ja võlvipealsed võimaldasid kasutada kirikut pelgupaigana. Esmalt, umbes XV sajandi III veerandil, asus samas paigas väiksemast nelinurksest võlvitud koorist ja võlvimata pikihoonest koosnev tornita algkirik. Sama sajandi lõpus võlviti see kolmelööviliseks gooti stiilis kodakirikuks ja selle juurde ehitati samasugune madala võlviga käärkamber. Ilmselt samast ajast pärinevad ka kirikut väljast toestavad tugevad kontraforsid. Kiriku lääneseinas varem asunud kaks romaani stiilis petiknišši viivad mõtte sellele, et ehitust alustati romaani stiilis, jätkati aga gooti stiilis. Ristvõlvid on servjoonelised, piilarid neljatahulised, konsoolid trapetsikujulised. Kirikus on 1490. aastatest pärinev Kristuse figuuriga saarepuust [[krutsifik]]s, mis on sisustuses ainus meie ajani säilinud asi, mis on umbkaudu sama vana kui kirikuhoone ise. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 1702. aastal sai kirik tulekahjus rängalt kannatada. Kogudus püüdis kirikut võimalikult ruttu korrastada, et jumalateenistused võiksid toimuda, ehitati hoonele ajutine laudkatus. Aastatel 1741–1752 tehti kirikus põhjalik remont, mille käigus kirik ja torn said ka uue katuse. 1818. aastal sai [[Kadrina kirik]] uue kellatorni. [[Kadrina kiriku orel]], mille ehitas Läti orelimeister Carl Alexander Herrmann (1847–1926), valmis 1877. aastal Peterburi Jeesuse kiriku saksa-läti koguduse jaoks. Kadrina Katariina kogudus otsustas 1895. aastal asendada kiriku senise, 1849. aastal Tallinnas korraldatud oksjonilt ostetud oreli suuremaga. Kiriku kroonikaraamatus on kirjas, et detsembris 1895 sai kirik 1350 rubla eest uue 18 registriga oreli, mis osteti Peterburi Jeesuse Läti kirikult. Katariina kiriku vana oreli ostis endale [[Haljala kirik]]u [[Käsmu kabel]]. ===Kirikuõpetajad=== Mitmed kohalikud pastorid on paljud jätnud jälje ka eesti kultuurilukku. [[Heinrich Stahl]] (1600–1657), kes teenis Kadrinas 1633–1638, oli eesti vanema kirjakeele looja. Kadrinas kirjutas ta oma peateose – „Käsi- ja koduraamatu” – II–IV osa ning ka esimese eesti keele õpiku „[[Anführung zu der Esthnischen Sprach]]” (1637). [[Reiner Brocmann]] (1609–1647) teenis Kadrinas 1639–1647. Tema kirjutatud on esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused. [[Joachim Gottlieb Schwabe]] (1754–1800) teenis Kadrinas 1796–1800. Eesti varasemas luuleloos on tema eestikeelsetel kalendriluuletustel tähtis koht. [[Arnold Knüpffer (1777–1843)|Arnold Knüpffer]] (1777–1843) teenis Kadrinas aastail 1800–1843. Knüppfer kavatses kirjutada põhjaliku eesti keele grammatika ning asus pastoritöö kõrvalt panema eheda keelematerjali saamiseks kirja eesti rahvaluulet. Nii saigi temast hinnatud rahvalaulude koguja ja kirjapanija – üle 500 kirjutas ta üles ise. Ta on avaldanud ka eesti keele mütoloogia ja ajalookäsitlusi. Tema kalm kirikutorni jalamil on tähistatud massiivse malmristiga. Kadrina kirikus ristis Arnold Friedrich Johann Knüpffer 22. detsembril 1803 nädalavanuse Friedrich Reinholdi, keda tema hilisemast elust tunneme perekonnanimega Kreutzwald. [[Gustav Johannes Beermann]] (1870–1945) teenis Kadrinas kirikuõpetajana aastail 1919–1941 ning oli 1919–1937 ka [[Ilumäe kogudus]]e õpetaja. Beermann pidas jumalateenistusi ka Tapal asunud sõjaväeosades ning andis usuõpetuse tunde nii Kadrina algkoolis kui ka Tapa ühisgümnaasiumis. Aastatel 1933–1941 oli Beermann EELK Viru praostkonna praost (algul valiti abipraostiks ja septembris 1935 eluaegseks Viru praostiks). 1941 asus ta ümber Saksamaale. Beermanni kavandi järgi rajati kiriku juurde [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Kadrina Mälestuskalju]]. Knüpfferi ja Stahli auks ja mälestuseks avati 17. detsembril 2000 mälestustahvlid kiriku välisseinal peasissepääsu läheduses. Beermanni, Brocmanni ja Schwabe mälestustahvel avati samas 6. juunil 2004. Lisaks on seal mälestustahvel [[Otto Harpe]]le.<ref>[http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-heinrich-stahl Kadrina Heinrich Stahl] Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 1. juunil 2021)</ref> ===Kogudus=== {{Vaata|Kadrina Katariina kogudus}} Kristlik kogudus arvatakse olevat loodud olevat aastal 1231. See kuulub [[Viru praostkond]]a (varem [[Järva praostkond]]a). Koguduse õpetaja on [[Meelis-Lauri Erikson]], organist [[Külli Erikson]]. Juhatuse esimees on [[Jaanus Reisner]]. ===Kadrina kalmistu=== [[Fail:Kadrina kirikuaed (Maa-amet kaldaerofoto 20181011 ID1697760).jpg|pisi|Kadrina kirikuaed Maa-ameti kaldaerofotol]] {{Vaata|Kadrina kirikuaed}} Kui loodi kogudus, tekkis vajadus koha järele, kuhu surnuid matta. Esimesed lahkunud maeti kiriku juurde, kui mitte kohe kirikusse sisse põranda alla. On teada, et mõisnikke ja kirikuõpetajaid maeti altaripõranda alla ning köstreid orelivääri ette, 17. sajandil ka talupoegi pingiridade alla. Kirikut ümbritsev plats, mille piirideks kolmest küljest müür ja neljandast küljest surnukabeli tagant idast läände kulgev mõtteline joon, olnud surnuaiaks. Surnuaia põhjavärava ees olnud [[häbipost]], kuhu seotud paljastatud ülakehaga karistatavaid, et neid peksta. Samast väravast sisenedes paremat kätt olev nurk kandnud katkuaia nime, sest sinna olevat ilmselt Põhjasõja ajal või isegi enne seda maetud neid, kes surid [[katk]]u. Kui kaevati tulevase vabadussamba vundamendi alust, tulid sealt lagedale muistsed hauad. See avastus näitas, et kalmistuna oli seda kohta kasutatud juba ammu enne ristiusu tulekut. Kalmistut on juba vanast ajast peale ümbritsenud kivimüür. 1757 kõneles [[Samuel Nauhausen]] sellest oma kirikukroonikas kui lagunenust. 1812 on juttu sellest, et surnuaia müüre kaeti muruga. 1878 õnnistas õpetaja Lemm surnukuurist lõuna poole rajatud uue surnuaia. See tähendab kalmistu alla lisaks võetud maatükki surnukuuri ja Kruusimäe kõrtsi vastas mäest alla läände viiva tee vahel. Vöörmündrite ja leerilastega istutati nii sinna kui ka kiriku ümber ilupuid. Et selleski kalmistu osas tuli mõne aja möödudes kätte ruumikitsikus, võeti Eesti valitsuse algusaastail lääne poolt juurde uus järk ja 1950. aastate alguses veel üks järk jõe poole. ==Tervishoid== {| class="wikitable floatright" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Arstid Kadrinas !Aastad !Arst |- | 1924–1936 || Gerda Ludmilla Bürger |- | 1936–1949 || Hilda Espenberg |- | 1949–1952 || Ivan Dimitriev |- | 1951–1957 || Leida Rannu |- | 1956–1965 || Elga Soobik |- | 1958–1963 || Enno Alfred Kõiv |- | 1957–1958 || Hedvig Hussar |- | 1958–1961 || Viivi Ansip (Tiidor) |- | 1961–1964 || Ülo Kurik |- | 1964–1969 || Georg Karaste |- | 1965–1967 || Ferdinand Rand |- | 1969–1972 || Luule Kaldma (Teemusk) |- | 1969–1973 || Tiiu Eller |- | 1969–1988 || Ellen Tõevere<br/>(lastearst) |- | 1974–1979 || Linda Prost |- | 1972–1979 || Tõnis Randlane,<br/>Liivi Randlane |- | 1975–1994 || Helle Mesi |- | 1978–1983 || Ilmar Merisalu |- | 1979–2001 || Ene Lehtla |- | alates 1982 || Astrid Inno |- | alates 1982 || Heli Truuver |- | alates 1988 || Laili Konist |} ===Apteek=== Kadrina esimesed tervishoiuasutused rajas meditsiiniõde Pauline Johanna Heinrichson (rahva seas tuntud kui õde Paula) Vennastekoguduse palvemajja, asutades lisaks pühapäevakoolile sinna ka neljakohalise hospidali ja väikese mitteametliku apteegi. Kadrinasse ametliku apteegi asutamise loa taotlejatele ütles kubermanguvalitsus järjest ära: eitava vastuse said proviisorid A. Jacoby 1902. aastal, W. Scheffel 1904. aastal, Franz Eglon ja Karl Roosmann 1905. aastal. Aleksander Roosel oli lõpuks edu ja ta sai kubernerilt loa 1905. aasta detsembris. Aprillis 1906 vaadati üle ruumid [[Trahteri kõrts]]ihoones, kus varasema [[Vene-Jaapani sõda|Jaapani sõja]] ajal olevat olnud [[laatsaret]]. Luba allkirjastati 11. aprillil 1906 (ukj 24.04.1906). Roose töötas apteegis üksinda. 1914 ta haigestus, mistõttu oli sunnitud apteegi edasi müüma. Uueks omanikuks sai 10. juulil 1914 (ukj) proviisor Rudolf Vallner, kes omakorda müüs apteegi 2. juulil 1917 edasi proviisor Franz Eglonile. Ado Lillimägi [[opteerumine|opteerus]] 1920. aastail Venemaalt Eestisse, kui apteek asus veel nn Trahteri kõrtsis ja ostis selle Franz Eglonilt. Lillimägi ehitas apteegi ja oma pere tarvis ilusa ruumika mansardkorrusega maja Viru tänava ja Tapa tee nurgakrundile (praegu Viru tn 11). Apteek koliti uude majja 1931. Peremees Ado Lillimägi oli 1928. aastal surnud, kuid perekond pidas apteeki temata edasi ja ehitas lõpuni ka uue maja, kus apteegi müügiruum oli hoone põhjapoolses tiivas. Lesk Hilda Lillimägi andis apteegi rendile. Ka tütar Hilja õppis farmatseudiks ja pidas pärast abielu Ülo Kriguliga apteeki edasi, kuni see seoses nõukogude võimu tulekuga natsionaliseeriti. Samas majas töötas apteek kuni 1995. aastani. Siis koliti see ümber Tehnika tn 1 majja, kus oli üks korter kohandatud apteegi nõuetele vastavaks. Seal sulges apteek uksed aastal 2016. Sama aasta suvest töötab [[Coop Eesti|Coopi poega]] ühe katuse all [[Südameapteek]]. ===Meditsiin=== {{Vaata|Kadrina haigla|Kadrina Tervisekeskus}} [[Fail:Kadrina Tervisekeskus.jpg|pisi|vasakul|Kadrina Tervisekeskus]] 1921. aasta veebruaris jagas Undla vald [[Undla mõis]]a maid ning otsustas anda arstiringkonna käsutusse ringkonnaarstile määratud talukoha nr. 48 [[Undla mõis]]a südames ja ruumid riigi kätte võetud [[Härrastemaja|mõisahäärber]]is. Need läksid kasutusse, kui aastal 1922 moodustati Kadrina maa-arstijaoskond. Esimese jaoskonnarstina pakutakse kedagi naisarst Goldbergi<ref>Richard Tammik „Kadrina kihelkond läbi aegade”</ref>. [[Kadrina haigla]] alustas tööd 1. jaanuaril 1945 Jõe tn 5 (nüüd Jõe 7) majas. Majaomanik, [[teemeister]] Robert lves oli 1944. aastal koos perega Eestist lahkunud. Haigla-ambulatoorium koos sünnitusmajaga kandis nime Virumaa Maa-arstijaoskonna Kadrina haigla. 1950. aastal kolis haigla Undla mõisasse – tänapäeval on need hooned [[Kadrina hooldekodu]] kasutuses – ja Jõe tänava majja viidi järgmisel aastal üle seni Viru tänavas tegutsenud [[Lastesõim|lastesõim]]. Hambaarstidest on Kadrinas tegutsenud Liivia Kristapson (aastatel 1957–1960) ja Liivi Lomp (aastatel 1960–1994). [[Kadrina Tervisekeskus]] asutati 1994. aastal. Aastail 1998–2020 töötas tervisekeskus Rakvere tee 1 kortermajas, septembris 2020 koliti aga just tervisekeskuse jaoks ehitatud uude majja [[Viru tänav (Kadrina)|Viru tänav]] 6. Uues keskuses on ruumid kolmele [[perearst]]ile ja nende pereõdedele, tegutseb ka hambaravikabinet. Ruumid on ka [[Füsioterapeut|füsiotera]]peudile, [[ämmaemand]]ale ja koduõele. Eraldi sissekäiguga hooneosas loodetakse tulevikus näha apteeki. ===Sotsiaalhoolekanne=== ==Sport== [[Fail:New Generation Mini Cup, Kadrina 06.jpg|pisi|New Generation Mini Cup Kadrinas 2014. aastal]] Kadrina Keskkooli staadion on nelja jooksurajaga täismõõtmetega [[staadion]]. Staadioni servas asub jõulinnak.<ref>[https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/794/kadrina_keskkooli_staadion Kadrina Keskkooli staadion ja jõulinnak] Eesti spordiregister (vaadatud 29. mai 2021)</ref> ; Rajatised ; Võistkonnad ; Sportlased ; Treenerid ; Traditsioonilised võistlused ; Terviserajad ; Võimlemisrühmad, tervisesport ==Turvalisus== Kadrinas aadressil Pargi 3 tegutseb vabatahtlik päästekomando. Komandopealik on Raido Nagel.<ref>[https://www.kadrina.ee/vabatahtlik-paaste Kadrina Vabatahtlik Pääste]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021)</ref> ==Kadrinaga seotud nimekaid isikuid== {{pooleli}} ==Kadrina kirjanduses, kunstis, muusikas== ==Pilte== <gallery> Fail:Kadrina jaama allee.JPG|Kadrina jaama allee sügisel Fail:Kadrina bussijaam 2015 02.jpg|Bussipeatus pärast uue kunstilise lahenduse loomist 2015. aastal Fail:PRTKR Kadrina laululava 2014.jpg|Grafiti Kadrina laululava küljeseinal (autor [http://www.facebook.com/prtkr PRTKR], 2014) Fail:PRTKR Kadrina rahvamaja 2014.jpg|Grafiti Kadrina rahvamaja abihoonel (autor [http://www.facebook.com/prtkr PRTKR], 2014) File:Kadrina paisjärv 03.jpg|Kadrina paisjärv Hobujõu ausammas Kadrinas.jpg|Hobujõu ausammas Kadrina spordikeskuse juures Kadrina kirikuaia kabel.jpg|Kadrina kirikuaia kabel Kadrina laululava.jpg|Kadrina laululava </gallery> == Vaata ka == * [[Kadrina põllumeeste konvent]] == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Eduard Leppik|Leppik, Eduard]] (2000). ''Kultuurilooline Kadrina''. Rakvere: Shalom == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Kadrina vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Kadrina| ]] 5nue6spsywx2mi6k11pj6xi8yiz4298 0 56289 7256389 7076597 2026-10-20T16:01:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256389 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | Nimi = Eesti Kirikute Nõukogu | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = EKN | moto = | asutatud = [[16. veebruar|16. veebruaril]] [[1989]] | lõpp = | tüüp = usuühing | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Eesti]] | liikmed = [[Eesti Kirikute Nõukogu#Liikmed|EKN-i kuuluvad kirikud]] | keeled = | juht_nimetus = President | juht_nimi = [[Urmas Viilma]] | juhtkond = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [http://ekn.ee EKN] }} [[Fail:Eesti Kirikute nõukogu mälestusmedal.jpg|pisi|Eesti Kirikute Nõukogu mälestusmedal, millel on kujutatud EKN-i logo]] '''Eesti Kirikute Nõukogu''' ([[lühend]] '''EKN''') on Eesti [[Kristlus|kristlike]] [[Kirik (institutsioon)|kirikute]] ja [[kogudus]]te liitude organisatsioon. ==Liikmed== Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad: *[[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] *[[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit]] *[[Eesti Metodisti Kirik]] *[[Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis]] *[[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]] *[[Adventistide Koguduste Eesti Liit|Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit]] *[[Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus]] *[[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] *[[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] == Juhtkond == Eesti Kirikute Nõukogus on ametis: * [[Urmas Viilma]] - president * [[Philippe Jourdan]] - asepresident, juhatuse liige * [[Erki Tamm]] - asepresident, juhatuse liige * [[Vilver Oras]] - täitevsekretär * Tuulika Pikksaar - sekretär-assistent == Ajalugu == Eesti Kirikute Nõukogu asutati Kuremäel, [[Kuremäe klooster|Pühtitsa kloostris]] 16. veebruaril [[1989]]. aastal. Asutamisotsusele kirjutasid alla [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] poolt peapiiskop [[Kuno Pajula]], [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna]] poolt metropoliit Aleksius, [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit|Evangeeliumi Kristlaste Baptistide]] poolt vanempresbüter Ülo Meriloo, [[Eesti Metodisti Kirik]]u poolt superintendent [[Olav Pärnamets]], [[Adventistide Koguduste Eesti Liit|Seitsmenda Päeva Advendistide]] poolt vanempresbüter Aarne Kriisk, [[Katoliku kirik Eestis|Katoliku Kiriku]] poolt vaatlejana preester [[Rein Õunapuu]].<ref name="ydpXn" /><ref name="z7HNu" /> Katoliku kirik sai täisliikmeks [[1994]]. aastal, [[1990]]. aastatel lisandusid vaatlejaliikmetena [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus|Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Kogudus]] ja [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]]<ref name="8RV8n" />; [[2000]]. aastatel lisandus ka [[Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik]] Eesti Kirikute Nõukogu presidendid on olnud 1989–1993 [[Kuno Pajula]], 1993–2013 [[Einar Soone]], 2013–2022 [[Andres Põder]] ja alates 2022. aastast [[Urmas Viilma]]. Täitevsekretäri ehk tegevjuhi ametit on pidanud 1996–2004 [[Eerik Jõks]], 2004–2011 [[Tauno Teder]] (2009–2011 pikaajalises välislähetuses), 2009–2022 [[Ruudi Leinus]] (2009–2011 kohusetäitjana), alates 2022. aastast [[Vilver Oras]]. ==Seisukohavõtte== Eesti Kirikute Nõukogu on avaldanud seisukohad bioeetiliste küsimuste osas<ref name="nz3FS" />; homoseksuaalsuse suhtes<ref name="uQa5H" />; suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse<ref name="8Ct5h" />; avaldanud arvamust mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes<ref name="ZE06k" /> ja raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise kohta<ref name="bGD26" />. Muuhulgas on Eesti Kirikute Nõukogu võtnud sõna ka [[religiooniõpetus]]e teemadel. 2012. aasta sügisel saatis EKN [[justiitsminister]] [[Kristen Michal]]ile oma arvamuse [[kooseluseadus]]e eelnõu kohta, milles avaldas vastuseisu mitteabieluliste kooseluvormide abielusarnasele registreerimisele, kuna EKN-i hinnangul viiks see [[homoseksuaalsus]]e heakskiitmise ja propageerimise levikuni ühiskonnas: "Kirikute Nõukogu leiab, korrates juba varem väljendatud seisukohta, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees [[patt]] selle mis tahes vormis. Pattu ega [[pahe]]sid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida."<ref name="evzSi" /> == Muu tegevus == EKN korraldab regulaarseid religioonisotsioloogilisi uuringuid "Elust, usust ja usuelust" (1995, 2000, 2005-2006, 2010<ref name="eNZeL" />, 2015<ref name="hwdqu" />); viib läbi projekti [[Teeliste Kirikud]]; annab välja oikumeenilist aastapreemiat ning korraldab oikumeeniliste projektide konkursse<ref name="BRVKY" />. == Raamatud<ref name="VdWo3" /> == EKN on välja andnud oma tegevusega seotud raamatuid. * "Armastame Loodu(s)t" 2020 * "Armulaud Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes", 2017 * "Kuhu lähed, Maarjamaa? = Quo vadis, Terra Mariana?", 2016, toimetanud [[Eerik Jõks]] * "Jätkusuutlik lastetöö koguduses : oikumeeniline lastetöö käsiraamat", 2012, toimetajad: [[Olga Schihalejev]], Kaisa Kirikal * "Astu alla rahva hulka : artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist", 2012, toimetanud Eerik Jõks * "Ristimine Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes : kokkuvõte teoloogiakomisjoni ristimisteemalisest arutelust aastatel 2008-2010", 2011, toimetaja Tauno Teder ; eessõnad: Einar Soone, Eerik Jõks * "Eesti Kirikute Nõukogu 20 : konverents ja jumalateenistus : 18. juuni 2009", 2009, toimetajad ja eessõna: Tauno Teder ja Ruudi Leinus * "Eesti oikumeenia lugu", 2009, Riho Altnurme, Priit Rohtmets, Veiko Vihuri ... [jt.] * "Autoriõiguse alused ja muusikateoste kasutamine", 2006, Heiki Pisuke * Püha Rist : (poeem), 2005, Villem Ridala * "Abort", 2005, John ja Barbara Willke * "Oikumeeniline noortelaulik OIKU", 2003, tegevtoimetaja Mai-Liis Mäeväli ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ydpXn">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/liikmed.php|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu asutamine|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126005645/http://www.ekn.ee/liikmed.php|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="z7HNu">{{Netiviide|autor=|url=http://www.eestikirik.ee/eesti-kirikute-noukogu-tahistab-asutamise-25-aastapaeva/|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu tähistab asutamise 25. aastapäeva.|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=12.02.2014|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="8RV8n">{{Netiviide|autor=Jaanus Plaat|url=https://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm|pealkiri=Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel|väljaanne=Mäetagused|väljaandja=EKM rahvausundi ja meedia töörühm, EFI|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="nz3FS">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/uudis.php?id=313|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute bioeetilised seisukohad.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="uQa5H">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/uudis.php?id=340|pealkiri=Seisukohavõtt homoseksuaalsuse küsimuses|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="8Ct5h">{{Netiviide|autor=|url=http://ekn.ee/inc.seisukoht.php?id=336|pealkiri=Suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="ZE06k">{{Netiviide|autor=|url=http://ekn.ee/inc.seisukoht.php?id=343|pealkiri=Arvamus mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni suhtes.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="bGD26">{{Netiviide|autor=|url=http://ekn.ee/inc.seisukoht.php?id=342|pealkiri=Arvamus raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.11.2018}}</ref> <ref name="evzSi">[http://www.ohtuleht.ee/494289 "Kirikute Nõukogu: homoseksuaalsus on patt!"] Õhtuleht, 1. oktoober 2012</ref> <ref name="eNZeL">Eesti Kirik, nr 45, 16 november 2011, lk 5</ref> <ref name="hwdqu">{{Netiviide|autor=Saar Poll OÜ|url=http://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/Elus,%20usust%20ja%20usuelust_2015_ESITLUS_FINAL.pdf|pealkiri=Elust, usust ja usuelust 2015|väljaanne=|aeg=15. juuni 2015|vaadatud=30. novembril 2018|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="BRVKY">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ekn.ee/toovaldkond.php?leht=T%F6%F6valdkonnad&alamleht=OIKUMEENIKA|pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu Oikumeenika töövaldkond|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-11-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130202302/http://www.ekn.ee/toovaldkond.php?leht=T%F6%F6valdkonnad&alamleht=OIKUMEENIKA|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="VdWo3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.ester.ee|pealkiri=e-kataloog ESTER|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.11.2018|täpsustus=otsing: Eesti Kirikute Nõukogu|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180818224247/https://www.ester.ee/|arhiivimisaeg=18.08.2018|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Riho Saard]] "Võimu ja vaimu oikumeenia, Eesti Kirikute Nõukogu sünnilugu" – [[Tuna]] [[2009]], nr 1, lk 50–71 * [[Riho Altnurme]], [[Priit Rohtmets]], [[Veiko Vihuri]] jt "Eesti oikumeenia lugu", 2009 ==Välislingid== * [http://www.ekn.ee/index.php Eesti Kirikute Nõukogu] * [http://ekn3.ee Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu] [[Kategooria:Kristlus Eestis]] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Usuorganisatsioonid]] qcoif3kj3n7dh8cp8ew62xys4abhyay 0 61617 7256635 6080621 2026-10-21T07:59:08Z ~2026-56467-77 240182 7256635 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Valguta | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Valguta''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Rõngu vald]]a. Valgutast on pärit eesti luuletaja [[Ernst Enno]]. 1977. aastal liideti Valguta külaga [[Lobjaku]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Mariko Faster||Valguta}}</ref> Nõukogude võim plaanis 1960. aastatel rajada Võrtsjärve äärde 1000 MW võimsusega tuumaelektrijaama ja selle juurde 20 000 – 50 000 elanikuga uut linna. Plaan jäi teostamata, kuna järv on liiga madal, aeglase veevahetusega ning tuumajaama heitsoojus oleks kahjustanud järve ökoloogilist tasakaalu. <gallery> E.Enno sünni-ja kodukoht.JPG|Valguta algkool Valguta mõisa ait, 19.saj..JPG|[[Valguta mõis]]a ait 19. sajandist Von Sieversite perekonnakalmistu.JPG|[[Sievers]]ite perekonnakalmistu </gallery> ==Vaata ka== *[[Valguta mõis]] *[[Valguta vald]] ==Viited== {{viited}} {{Elva vald}} [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] 4q59in03wmir5zmt0ewznizitv4rhe6 7256637 7256635 2026-10-21T08:00:28Z ~2026-56467-77 240182 7256637 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Valguta | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Valguta''' on [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Rõngu vald]]a. Valgutast on pärit eesti luuletaja [[Ernst Enno]]. 1977. aastal liideti Valguta külaga [[Lobjaku]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Mariko Faster||Valguta}}</ref> Nõukogude võim plaanis 1960. aastatel rajada Võrtsjärve äärde, Valguta lähedale 1000 MW võimsusega tuumaelektrijaama ja selle juurde 20 000 – 50 000 elanikuga uut linna. Plaan jäi teostamata. Järv on liiga madal, aeglase veevahetusega ning jaama heitsoojus oleks kahjustanud ökoloogilist tasakaalu. <gallery> E.Enno sünni-ja kodukoht.JPG|Valguta algkool Valguta mõisa ait, 19.saj..JPG|[[Valguta mõis]]a ait 19. sajandist Von Sieversite perekonnakalmistu.JPG|[[Sievers]]ite perekonnakalmistu </gallery> ==Vaata ka== *[[Valguta mõis]] *[[Valguta vald]] ==Viited== {{viited}} {{Elva vald}} [[Kategooria:Elva vald]] [[Kategooria:Tartu maakonna külad]] 5o61vx3m1s0utty9qge1nixnzl5revk 0 64608 7256602 6524178 2026-10-21T06:57:43Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Tantsud]]; ±[[Kategooria:Eesti rahvakultuur]]→[[Kategooria:Eesti rahvatantsud]] 7256602 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=november}} '''Labajalavalss''' ehk '''labajalg''' on 3/4 [[taktimõõt|taktimõõdus]] eesti [[rahvatants]]. Iseloomulik on iga [[takt]]i esimese osa tugev rõhutamine. Mõnikord võib olla rõhuline ka kaheksanda takti teine osa. Labajalavalss on eeskuju saanud kolmesammulisest saksa [[valss|valsist]]. [[Kategooria:Eesti rahvatantsud]] 84k2ftn8pvw82e0kfpox8zs2szqjs4m 0 66063 7256577 3812344 2026-10-21T05:13:17Z Estopedist1 278 viitamata 7256577 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Ohtlikuks punktiks''' nimetatakse [[tugevusõpetus]]es konstruktsioonielemendi [[punkt]]i, milles tekivad suurimad [[Pinge (mehaanika)|pinged]] σ_max. Ohtlikus punktis arvutatud pinget nimetatakse [[arvutuspinge]]ks. [[Kategooria:tugevusõpetus]] 16re1mjs6cyya67itl0sw31bkabjcds 0 66067 7256576 6018102 2026-10-21T05:13:03Z Estopedist1 278 viitamata 7256576 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Arvutuspingeks''' nimetatakse [[tugevusõpetus]]es [[ohtlik punkt|ohtlikus punktis]] tekkivat [[Pinge (mehaanika)|pinget]]. Teisisõnu on arvutuspinge suurim konstruktsioonielemendile mõjuv pinge. [[Ehitustarind]]i vastupidavuse või masinaehituse detaili [[töökindlus]]e tagamiseks peab olema tagatud teatav [[tugevusvaru]]. See tähendab, et arvutuspinged peavad olema [[piirpinge]]test palju väiksemad ning seetõttu tuleb alati piirpingeid σ_lim võrrelda arvutuspingetega σ_max. Arvutusskeem ei vasta kunagi konkreetsele olukorrale, kuna paljudel kahjulikel teguritel (materjali ebaühtlus, sisepraod jne) on juhuslik iseloom, mida eelnevalt pole võimalik arvesse võtta. Ka koormised võivad kasvada varem ette nägemata põhjustel ning osutuda arutuslikest suuremaks. Seetõttu on võetud kasutusele [[varutegur]]i mõiste. Varutegur on [[konstruktsioonielement|konstruktsioonielemendi]] piirpinge ja arvutuspinge suhe, mida tähistatakse tähega k, harvemini S. <math>k= \frac { \sigma_{lim}}{ \sigma_{max}}</math>. Konstruktsioonielemendi ohutuse tagamiseks peab varutegur olema tunduvalt suurem kui üks. Enamasti jääb varutegur vahemikku 1,5–3, kuid näiteks [[lift]]ide puhul on varutegurid vahemikus 10–15. [[Kategooria:Tugevusõpetus]] dlx5599v14xcjy0886nga3c0enbvxy8 0 67070 7256526 5712379 2026-10-20T22:58:31Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7256526 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Jalgpallur | nimi = Fabio Cannavaro | pilt = Fabio Cannavaro 2017.jpg | pildi_suurus=220px | pildiallkiri=Fabio Cannavaro 2017. aastal | täisnimi = Fabio Cannavaro | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|9|13}} | sünnilinn = [[Napoli]] | sünnimaa = [[Itaalia]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 175 cm | positsioon = [[keskkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1988–1992 | noorteklubi1 = [[SSC Napoli|Napoli]] | aastad1 = 1992–1995 | mänge1 = 58 | väravaid1 = 1 | klubi1 = [[SSC Napoli|Napoli]] | aastad2 = 1995–2002 | mänge2 = 212 | väravaid2 = 5 | klubi2 = [[Parma FC|Parma]] | aastad3 = 2002–2004 | mänge3 = 50 | väravaid3 = 2 | klubi3 = [[Milano Internazionale|Internazionale]] | aastad4 = 2004–2006 | mänge4 = 74 | väravaid4 = 6 | klubi4 = [[Torino Juventus|Juventus]] | aastad5 = 2006–2009 | mänge5 = 94 | väravaid5 = 0 | klubi5 = [[Madridi Real]] | aastad6 = 2009–2010 | mänge6 = 27 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Torino Juventus|Juventus]] | aastad7 = 2010–2011 | mänge7 = 16 | väravaid7 = 2 | klubi7 = [[Al-Ahli Dubai]] | mänge_kokku = 531 | väravaid_kokku = 16 | koondiseaastad1 = 1993–1996 | koondisemänge1 = 21 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = Itaalia U-21 | koondiseaastad2 = 1997–2010 | koondisemänge2 = 136 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] | treeneriaastad1 = 2013-2014 | treeneriklubi1 = [[Al-Ahli]] | treeneriaastad2 = 2014–2015 | treeneriklubi2 = [[Guangzhou Evergrande Taobao F.C.|Guangzhou Evergrande]] | treeneriaastad3 = 2015–2016 | treeneriklubi3 = [[Al-Nassr FC|Al-Nassr]] | treeneriaastad4 = 2016–2017 | treeneriklubi4 = [[Tianjin Quanjian F.C.|Tianjin Quanjian]] | treeneriaastad5 = 2017– | treeneriklubi5 = [[Guangzhou Evergrande Taobao F.C.|Guangzhou Evergrande]] | treeneriaastad6 = 2019 | treeneriklubi6 = [[Hiina jalgpallikoondis|Hiina]] }} [[File:Fabio Cannavaro Napoli 1990.jpg|thumb|Cannavaro (1990)]] '''Fabio Cannavaro''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1973]] [[Napoli]]s) on endine [[Itaalia]] jalgpallur (keskkaitsja) ja praegune [[Guangzhou Evergrande]] peatreener. Suurema osa karjäärist on ta veetnud Itaalias. Ta alustas elukutselise karjääri [[SSC Napoli|Napolis]] enne seitset aastat, mis ta veetis [[Parma Calcio 1913|Parmas]], kellega ta võitis kahel korral [[Coppa Italia]], [[1999]] [[Supercoppa Italiana]] ja [[1999]] [[UEFA Euroopa Liiga]]. Pärast [[Milano Internazionale|Inter Milano]]s ja [[Torino Juventus]]es mängitud aega osteti ta (koos treener [[Fabio Capello]]ga) [[2006]]. aastal [[Madridi Real|Real Madridi]], kus ta võitis aastatel 2007–2008 [[Primera División]]i (tuntud ka kui La Liga või La Liga Santander). Pärast [[Torino Juventus]]esse üheks hooajaks 2009-10 tagasitulekut suundus ta [[Al-Ahli]]sse [[Dubai]]s, kus ta ka lõpetas [[2011]]. aastal pärast vigastusterohket hooaega oma karjääri. Cannavarot saatis ka edu [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega. Ta kuulus [[Itaalia U21 jalgpallikoondis|Itaalia U21 meeskonda]], mis võitis kaks korda järjest 1994 ja 1996 [[UEFA]] Euroopa U21-meistrivõistlused. Pärast enda esimest mängu [[1997]]. aastal [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia koondises]] aitas ta koondise [[2000]]. aastal [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|UEFA Euro]] finaali, ning Cannavaro märgiti võistluse parimate mängijate hulka, temast sai [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia koondise]] kapten [[2002]]. aastal pärast [[Paolo Maldini]] karjääri lõpetamist. Cannavaro viis Itaalia jalgpallikoondise [[Saksamaa]]l toimunud [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] võidule ning tema kaitsmisoskusi tunnustasid Itaalia fännid hüüdnimega "''Il Muro di Berlino''" ('Berliini müür'), kuna ta suutis viiel korral Itaaliale kindlustada mängud, mille jooksul Itaaliale ühtegi väravat ei löödud, Itaaliale löödi turniiri jooksul ainult kaks väravat. Ta sai auhinnaks hõbepalli (Silver Ball), mis antakse [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] paremuselt teisele mängijale. [[2009]]. aastal sai Cannavarost Itaalia koondises enim mänge mänginud mängija. Ta lõpetas koondisekarjääri [[2010]]. aasta [[25. juuni|25. juunil]] – pärast seda, kui [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia koondis]] ei pääsenud [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]].<ref>http://soccernet.ee/cannavaro-lopetab-parast-mm-i-koondisekarjaari</ref> [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia rahvuskoondis]]es mängis ta 136 mängu ja lõi 2 väravat ja osales neljal [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlusel]], kahel [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|UEFA Euro]]l, [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el [[2009]]. aasta [[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il. 2020. aasta juuli seisuga on ta mängitud mängude arvu poolest [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia koondise]] teine mängija [[Gianluigi Buffon]]i järel. [[2006]]. aastal nimetas [[FIFA]] ta maailma aasta parimaks mängijaks, mis tegi temast esimese kaitsja, kes selle auhinna on võitnud. Ta võitis samal aastal [[Ballon d'Or]]i, ta oli sellel aastakümnendil esimene kaitsja, kes on selle auhinna saanud, ning kolmas läbi aegade, peale [[Franz Beckenbauer]]i ja [[Matthias Sammer]]i. [[2006]]. aastal ja [[2007]]. aastal valiti ta [[FIFA World XI]] koosseisu. [[2007]]. aastal valis [[Laureus]] ta kuuest mehest koosnevasse nimekirja "Laureusi aasta sportlane". Ta noorem vend [[Paolo Cannavaro|Paolo]] oli samuti elukutseline jalgpallur ning praegu on ta üks [[Guangzhou Evergrande]] treeneritest oma venna Fabio juhendamisel. Pärast sportlaskarjääri lõpetamist sai Fabiost üks [[Al-Ahli Dubai]] treeneritest. Aastatel [[2011]]–[[2013]] oli ta peamiselt ülemaailmne suursaadik ja tehniline direktor ja aastatel [[2013]]–[[2014]] oli ta klubi abitreener. [[2014]]. aasta novembris sai temast [[Hiina]] klubi [[Guangzhou Evergrande]] peatreener. [[9. juuni]]l sõlmis ta peatreenerina lepingu [[Hiina]] tugevuselt teise liiga klubi [[Tianjin Quanjian FC]]ga, klubi võitis kohe liiga. Ta taasühines [[Guangzhou Evergrande]]ga [[2017]]. aastal. [[2019]]. aastal oli ta ka [[Hiina jalgpallikoondis]]e peatreener. == Viited == {{viited}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Itaalia - 2006. aasta FIFA maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Cannavaro, Fabio}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:SSC Napoli mängijad]] [[Kategooria:Parma Calcio 1913 mängijad]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 3f0u04ai32cndbibktyzj0qiakvk5ig 0 67416 7256507 6816467 2026-10-20T21:35:07Z Kruusamägi 1530 7256507 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{allikad}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=veebruar}} [[Pilt:XXI oskuskeelepäev 021.jpg|thumb|Kerttu Rakke 2026. aastal]] [[Pilt:Rakke Kertu.IMG 3074.JPG|thumb|Kerttu Rakke Balti Raamatumessil 2010]] '''Kerttu Rakke''' (kodanikunimi '''Kadi Kuus'''; sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1970]] [[Võru]] linnas) on eesti [[proosa]]kirjanik. Kerttu Rakke on kirjaniku [[pseudonüüm]], mida Kadi Kuus hakkas kasutama [[1987]]. aastal, kui ta kirjutas loo "Let's go". Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i eesti keele ja kirjanduse erialal ja hiljem õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[semiootika]] magistriõppes. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina, teinud kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas ajalehele [[Postimees]] (2005–2008), ajakirjale [[Oma Maitse]] (2005–2007) ja netiportaalile [[Delfi (portaal)|Delfi]] (2011). Kerttu Rakke on enamiku oma teostest ise välja andnud (v.a "Kolmas printsess", 2001, ja selle tõlge "Tretja printsessa", 2008, mille väljaandja on OÜ Vastus). Enda kirjastuse OÜ Kirjastus Kadikas (novembrist 2002 kuni maini 2015) kaudu avaldas ta nii enda kui ka teiste autorite teoseid (Andre Trinity "Unenägude jumal", 2002, ja Toomas Verrev "Margot", 2003). Augustist 2012 kuni aprillini 2015 töötas Kerttu Rakke Tallinna Kesklinna Valitsuse avalike suhete nõunikuna. Kerttu Rakke ei ole ühegi poliitilise erakonna liige.<ref>http://elu24.postimees.ee/964876/kerttu-rakke-laks-toole-tallinna-linnavalitsusse</ref> == Looming == Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, seal leidub palju kõnekeelt, [[žargoon]]i, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed on nende arvates seda väärt. Rakke teoseid on võrreldud [[Kaur Kender]]i omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Mõne kriitiku arvates Rakke naistegelased alavääristavad mehi. Sageli on Rakket nimetatud [[naturalism|naisnaturalistiks]]. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevasarja "Kodu keset linna" stsenaristina (2003–2006, 2007–2010). Sellest tööst on ta kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" (2010). Kerttu Rakke "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" on samm nn tõelisele kirjandusele lähemale. Nelja (nais)peategelase silme läbi antakse kiretu, ent vägagi iseloomulik pilt Eesti elust 21. sajandi alguses. Terav ja nukker kertturakkelikkus on endiselt olemas, ent sügavamalt: töö ja meelemürgid kui põgenemisvõimalus, seks armastuse puudumise varjamiseks, inimsuhetes domineerib pinnapealsus kui kergema vastupanu teed minek, sest lihtsam on uskuda seda, mida näidatakse, süüvimata asjade tegelikku sisusse. [[2004]]. aastal teenis Kerttu Rakke 16 253 [[Eesti kroon]]i [[autorihüvitis]]t, olles sellega kõige enam autorihüvitist teeninud eesti kirjanike edetabelis 8. kohal.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 349</ref> [[27. aprill]]il [[2005]] pälvis Rakke ajakirja [[Nädal (ajakiri)|Nädal]] auhinna suure tööpanuse eest, sest üksinda igapäevasarja käsikirja kirjutamine on maailmas ainulaadne.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 444</ref> Alates 2012. aastast aitab ta toimetada ajakirja Vaimupuu, mille sihtrühm on vaimupuudega inimesed. == Teoseid == * "Let's go" (jutustus, ajakiri Vikerkaar 11/1989) * "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) * "Seitse päeva" (2000) * "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) * "Kolmas printsess" (2001) (vene keeles "Tretja printsessa" 2008) * "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) * "Susanna ja mina" (2002) * "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) * "[[Kodu keset linna]]" (seriaalistsenaarium, 402 osa 2003–2006, pluss 456 osa 2007–2010; seriaal jätkus teiste stsenaristidega kuni 2012) * "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) * "Rahatuulutaja" (Diana Klasi elulooraamat, 2009) * "Seitse aastat seebiselt" (2010) * "Pimedusest välja" (Janek Muru elulugu, 2015) * "Ott ja Pilts" (lasteraamat, illustratsioonid Navitrolla, 2016) * "Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid" (2017) * "Häbi" (2018) * "Neli lihtsat juttu" (2022) ===Muid kirjutisi=== * [https://www.postimees.ee/1667593/kerttu-rakke-veerg-lapsed-on-elu-oied Kerttu Rakke veerg: "Lapsed on elu õied"], Postimees, 2. juuni 2007 * [https://www.postimees.ee/1770293/kerttu-rakke-veerg-omaenda-sabakergitus Kerttu Rakke veerg: "omaenda sabakergitus"], Postimees, 15. märts 2008 == Tunnustus == * 2002 – [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus|Eesti Näitemänguagentuuri laste- ja noortenäidendite võistluse]] II-III preemia ("Ema sünnipäev") ==Isiklikku== Tema vanaisa oli vaimulik [[Elmar Kõrv]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [[Riina Jussila]], [http://www.postimees.ee/010605/lisad/kasu/167034.php "Kerttu Rakke naudib piknikul loodust"] Postimees 26. mai 2005 * [[Priit Pullerits]], [http://www.postimees.ee/081005/lisad/arter/arteri_persoon/175937.php "Kerttu Rakke – vastik bitš*"] Postimees, 3. september 2005 * [[Teet Korsten]], [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=3827 Kerttu Rakke: "Mind on juba nime järgi kuus tükki"] Põhjarannik, 3. oktoober 2006 * [[Jüri Aarma]], [http://www.maaleht.ee/2009/03/26/elu/5863-kerttu--rakke-ma-ei-soo--kedagi-kellele-voiksin-pai-teha "KERTTU RAKKE: Ma ei söö kedagi, kellele võiksin pai teha"] Maaleht, 26. märts 2009 * [https://elu24.postimees.ee/477242/kerttu-rakkele-moisteti-tingimisi-vangistus Kertu Rakkele mõisteti tingimisi vangistus] Postimees/Elu24, 21. juuni 2011 * [http://www.kertturakke.com/ Kertu Rakke koduleht] {{JÄRJESTA:Rakke, Kerttu}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 12iac5njqx0pakdqau6kdeel5kiilnz 0 73232 7256503 6834974 2026-10-20T21:20:08Z Kruusamägi 1530 + pilt 7256503 wikitext text/x-wiki [[Fail:XXI oskuskeelepäev 008.jpg|pisi|Kalju Tammaru XXI oskuskeelepäeval 2026. aastal]] '''Kalju Tammaru''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1956]] [[Harku külanõukogu]]s) on [[eestlased|eesti]] raamatukogundustegelane. [[1996]]. aastast on ta [[Eesti Hoiuraamatukogu]] peavarahoidja ja [[2003]]. aastast [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u terminoloogiatoimkonna esimees. ==Haridus== Kalju Tammaru alustas haridusteed [[1964]]. aastal [[Ranna Algkool]]is, õppis aastatel [[1968]]–[[1975]] [[Tallinna 2. Keskkool]]is, lõpetas [[Tallinna Pedagoogikaülikool|Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[1979]]. aastal [[raamatukogundus]]e ja [[bibliograafia]] eriala ''cum laude''. Hiljem on Tammaru täiendanud end raamatukogunduse valdkonnas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Rootsi]]s ([[1994]]). ==Ametialane tegevus== [[1979]]. aastal asus Kalju Tammaru tööle [[Eesti Rahvusraamatukogu|Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Eesti NSV Riiklikku Raamatukokku]] vanemraamatukoguhoidjana. Tema põhitegevuseks kujunes Eesti raamatukogude ajaloo uurimine. Läbinud 1979–[[1981]] teenistuse Nõukogude Liidu armees, töötas nimetatud raamatukogus aastani [[1984]] vanemraamatukoguhoidja ja osakonnajuhataja asetäitjana. [[1984]]–[[1989]] oli Kalju Tammaru [[Eesti NSV Raamatupalat]]i viimane ja noorim direktor. Ametikohast tulenevalt kuulus ta [[1986]]–[[1990]] NSV Liidu raamatupalatite direktorite nõukogusse. Kui Raamatupalat 1989. aastal likvideeriti, sai Tammarust [[Eesti Rahvusraamatukogu]] teenindusdirektor. Tema juhtimisel{{lisa viide}} valmistati lugejate teenindamiseks ette [[1993]]. aastal avatud uus Rahvusraamatukogu hoone [[Tallinn]]as aadressil Tõnismägi 2. [[1996]]. aastal sai temast aasta varem Rahvusraamatukogust eraldunud [[Eesti Hoiuraamatukogu]] peavarahoidja, kellena töötab tänaseni. Hoiuraamatukogu tegeleb harva kasutatavate teavikute säilitamise ja vahendamisega. Ühtlasi on Kalju Tammaru [[haridus- ja teadusministeerium]]i teadusraamatukogude direktorite nõukogu liige ja kuulub [[kultuuriministeerium]]i kultuuriväärtuste töögruppi. ==Organisatsiooniline tegevus== Kalju Tammaru on osalenud raamatukogunduslike organisatsioonide töös. Alates [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u taasloomisest [[9. juuni]]l [[1988]] on ta olnud sellega seotud [[1988]]–[[1989]] juhatuse liikmena ning [[1990]]–[[1991]] ja [[1996]]–[[1998]] juhatuse aseesimehena. Alates [[2003]]. aastast on Kalju Tammaru Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees. Rahvusvahelistest organisatsioonidest on ta osalenud [[EBLIDA]] ja [[IFLA]] projektides ja komiteedes: [[1998]]–[[1999]] oli ta Kesk- ja Ida-Euroopa riikides [[autoriõigus]]e rakendamist edendanud projekti [[CECUP]] juhtkomitee liige ning [[2000]]–[[2001]] elektrooniliste ajakirjade ja andmebaaside litsentseerimispoliitika aluseid tutvustava projekti [[CELIP]] juhtkomitee liige. Ühtlasi on Tammaru IFLA juures tegutseva autoriõiguse ja muude juriidiliste küsimuste komitee liige. ==Tunnustus== * [[2005]] – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia 2004 * [[2007]] – [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] teenetemärk (aastatepikkuse abi eest kogude täiendamisel) * [[2011]] – Eesti [[Kaitseväe teeneterist]] (riigikaitseliste teenete eest, anti kätte 21. juunil 2011) [http://www.epl.ee/artikkel/599783] ==Isiklikku== Kalju Tammaru on tegelenud aastaid kodu-uurimisega, juhendanud selles valdkonnas ka õpilasi ja osalenud vabariiklike kodu-uurimise konkursside žüriides. Tema isiklikus kalendrikogus on umbes 15 000 kalendrit, selle baasil on korraldatud näitusi Eesti Rahvusraamatukogus, [[Tallinna Linnamuuseum]]is ja [[Harjumaa Muuseum]]is.{{lisa viide}} ==Kirjutised== Kalju Tammaru on olnud aastaid Eesti raamatukogundusajakirja [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]] kaastööline, koostanud arvukalt [[bibliograafia]]id ja ülevaatematerjale. Allpool on loetletud neist mõned: *''Uurimusi Eesti raamatukogunduse ajaloost 1'' / koost. Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1985. *''Voldemar Miller: kirjandusnimestik'' / koost. [[Mare Kuuskmäe]] ja Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1986. *''Library management development project: 2nd report''. Stockholm: Stockholms Universiteitsbibliothek, 1994. *''Helene Johani: personaalnimestik. Valik elukäigu daatumeist'' / koost. [[Helene Johani]] ja Kalju Tammaru. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1998. ==Välislingid== *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=81 Kalju Tammaru Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] *[[Jaanus Kulli|Kulli, Jaanus]]. [https://www.ohtuleht.ee/163794 ''Kuhu panna mittevajalik raamat.''] [[SL Õhtuleht]], [[9. oktoober]] [[2004]]. *[[Maire Liivamets|Liivamets, Maire]]. [http://www.postimees.ee/030405/esileht/kultuur/161796.php ''Mees, kes kogub kodutuid raamatuid.''] [[Postimees]], [[2. aprill]] [[2005]]. *[[Margit Adorf]]. [http://www.epl.ee/artikkel/599783 ''Ants Laaneots andis üle vanemohvitseride auastmetunnused ja teenetemärgid.''] [[Eesti Päevaleht]], [[21. juuni]] [[2011]]. {{JÄRJESTA:Tammaru, Kalju}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti Hoiuraamatukogu töötajad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] dnlda6oleh93jeek5t0tfs4j9w9er27 0 73456 7256459 7238164 2026-10-20T18:52:29Z ~2026-54968-81 239627 /* Töö */ 7256459 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Kompus 2022.jpg|pisi|Meelis Kompus 2022. aastal]] '''Meelis Kompus''' (sündinud [[27. detsember|27. detsembril]] [[1980]]<ref>[https://www.teatmik.ee/et/personlegal/14439461-Meelis-Kompus Meelis Kompus] teatmik.ee (vaadatud 26. detsembril 2023)</ref> [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] kommunikatsioonijuht, endine riigiametnik ja ajakirjanik. ==Haridus== Meelis Kompus on lõpetanud 1999. aastal [[Kose Keskkool]]i,<ref>''Almanahh: Tuulekell'', Kose Gümnaasium 2003. Lk 103</ref> õppinud [[Kose Muusikakool|lastemuusikakoolis]] akordioni<ref>{{Netiviide |url=https://www.kosevald.ee/documents/825002/1172976/nov08.pdf/d20da4e2-2ced-4e86-8f25-197431c8714d |pealkiri="30 aastat muusikaharidust Kose Muusikakoolis". Kose Teataja, november 2008. Lk 10 |vaadatud=2023-12-26 |arhiivimisaeg=2023-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231226191259/https://www.kosevald.ee/documents/825002/1172976/nov08.pdf/d20da4e2-2ced-4e86-8f25-197431c8714d |url-olek=ei tööta }}</ref> ja lõpetanud 2003. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[raadiorežii]] erialal<ref name="sisemist-häält">[https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82307039/meelis-kompus-kuulates-sisemist-haalt "Meelis Kompus, kuulates sisemist häält"] Anne ja Stiil, 1. november 2010</ref>. 2012. aastal kaitses ta magistritöö kultuurikorralduse erialal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ja sai magistrikraadi.<ref>"Lõpetajad", UT, juuli 2012. Lk 48 [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/174315]</ref> ==Töö== 2002. aastal töötas ta lühikest aega raadiojaamas [[Star FM]], seejärel asus tööle [[Eesti Raadio]] uudistetoimetuses, kus oli vastutav toimetaja ja üks "[[Vikerhommik]]u" saatejuhte (2002–2011). Aastatel 2007–2013 oli ta [[Eesti Televisioon]]is saadete "[[Terevisioon]]i" ja "[[Aktuaalne Kaamera|Aktuaalse kaamera]]" toimetaja-saatejuht ning tegi otseülekannete (Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert ja vastuvõtt, laulu- ja tantsupeod, valimiste õhtud jmt) reportaaže. Ta juhtis ka meelelahutussaateid, näiteks "[[Tähelaev]]" (2007–2013) ja "[[Laulukarussell]]" (2010–2011). Tele- ja raadiotöö eest pälvis Kompus [[Eesti Rahvusringhääling]]us korduvalt kolleegipreemiaid (2007, 2010, 2011, 2013) ja oli valitud meediaväljaannete auditooriumiküsitlustel parimate uudistesaatejuhtide esikolmikusse (2007, 2008, 2009)<ref> [https://vikerraadio.err.ee/779183/rahvusringhaalingus-jagati-kolleegipreemiaid] Vikerraadio</ref>. 2013. aastast töötas ta [[Maanteeamet]]is.<ref>Kristi Vainküla [http://ekspress.delfi.ee/kuum/diktor-meelis-kompus-lahkub-errist?id=66173210 "Diktor Meelis Kompus lahkub ERRist"] Eesti Ekspress, 23. mai 2013.</ref> 2014. aastast on ta [[Kultuuriministeerium]]i kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö juht.<ref>Küllike Rooväli [http://www.ohtuleht.ee/580469/meelis-kompus-laheb-toole-kultuuriministeeriumisse "Meelis Kompus läheb tööle kultuuriministeeriumisse"] Õhtuleht, 20. mai 2014.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20170707100015/http://www.kul.ee/et/kommunikatsiooniosakond Kommunikatsiooniosakond] Kultuuriministeerium (vaadatud 11. juulil 2017).</ref> Selle kõrvalt on ta teinud kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule.<ref> [https://etv.err.ee/1608826879/kulliki-saldre-naine-kes-ei-anna-alla Külliki Saldre. Naine, kes ei anna alla]</ref> Aastatel 2021–2023 oli ta Sihtasutuse [[Eesti Noorsooteater]] nõukogu esimees<ref> [https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sa-eesti-noorsooteater] Eesti Noorsooteatri nõukogu.</ref> ja 2023–2024 [[teater Vanemuine|teatri Vanemuine]] nõukogu liige. Alates 2024. aastast on ta [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i sihtasutuse nõukogu liige<ref> [https://www.epcc.ee/koorist/sa-eesti-filharmoonia-kammerkoor] Eesti Filharmoonia Kammerkoori nõukogu</ref> ja 2026. aastast ka sihtasutuse [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]] nõukogu liige. 2025. aastast töötab ta [[AS Tallink Grupp|AS Tallink Grupi]] kommunikatsioonidirektorina.{{lisa viide}} ==Muu tegevus== [[Fail:Meelis Kompus, riigiametnik ja kultuurikorraldaja, endine ajakirjanik (2018).jpg|pisi|Meelis Kompus 2018. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Meelis Kompus oli 2017. aastal toimunud [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte tantsupeo]] "Mina jään" stsenaariumi idee autor.<ref>[https://web.archive.org/web/20170819033709/http://2017.laulupidu.ee/xii-noorte-tantsupeo-peategelaste-konkurss-jatkub/ XII noorte tantsupeo peategelaste konkurss jätkub].</ref> Ta on sisse lugenud [[heliraamat|heliraamatuid]], sh romaani "[[Tõde ja õigus]]" I, II, III ja V osa.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/512109/meelis-kompus-luges-toe-ja-oiguse-heliraamatusse "Meelis Kompus luges "Tõe ja õiguse" heliraamatusse"] Õhtuleht, 1. märts 2013.</ref><ref>[http://jarvateataja.postimees.ee/3026875/meelis-kompus-toe-ja-oiguse-ii-osa-on-liiga-pikk "Meelis Kompus: «Tõe ja õiguse» II osa on liiga pikk"] Järva Teataja, 15. detsember 2014.</ref> Ta on ürituste konferansjee, muu hulgas teadustaja laulu- ja tantsupidudel ning on aastaid olnud vabariigi presidendi 24. veebruari vastuvõtu [[heerold]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/857956/presidendi-vastuvotu-heerold-on-ka-tanavu-meelis-kompus/ Presidendi vastuvõtu heerold on ka tänavu Meelis Kompus].</ref> ja kõrgkooli kommunikatsioonilektor. Meelis Kompuse hääl on kõlanud Vanemuise teatri lavastuses "Remondimees" ([[Urmas Lennuk]], 2012) ning Apollo kino teatriprojektis "Tramp ja Puutin" ([[Diana Leesalu]], [[Erik Moora]], [[Mart Normet]], 2017). Kompus paljudel aastatel läbinud [[Tartu maraton|Tartu suusamaratoni]] ja pälvinud [[Klubi Tartu Maraton]] kuldmärgi.<ref> [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-meelis-kompus-tartu-maratonil] Intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammile.</ref> Ta oli 2023. aastal ERR-i "[[Eesti mäng]]u" telemängu hooaja üldvõitja. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Meelis Kompus}} * Erika Klaats. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=8195 "Meelis Kompus – Vikerraadio parim meeshääl"] Maaleht, 12. aprill 2007 {{JÄRJESTA:Kompus, Meelis}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] mtnuq1ttrw81rlww2k8j0huj5n1run5 0 73756 7256292 7201076 2026-10-20T12:03:28Z N1releh 199583 7256292 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Mate 02 calabaza.jpg|pisi|Mate kalebassis]] '''Mate''' on matepuu ehk [[Paraguai iileks]]i (''Ilex paraguensis'') kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on levinud [[Lõuna-Ameerika]]s, peamiselt [[Argentina|Argentinas]], [[Uruguay]]s, [[Paraguay]]s, [[Brasiilia]] ja [[Tšiili]] lõunaosas, ning [[Boliivia]]s. ==Nimetus== Sõna ''mate'' (hääldatakse ma-tee – rõhk viimasel silbil) tuleb [[ketšua keel|ketšuakeelsest]] sõnast ''mati'', mis tähendab '[[pudelkõrvits|pudelkõrvitsat]]' (''Lagenaria siceraria''), mille seest matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased seda jooki jõid – seepärast hakkasidki Hispaania vallutajad nimetama seda jooki mateks.<ref name="maailm" /> Guaraniid ise kutsusid jooki ''caiguá''<nowiki/>'ks, mis tuleneb guaraniikeelsetest sõnadest ''káa'' ('ürt' või 'taim'), ''y'' ('vesi') ja ''gua'' ('pärit'), mida võib tõlkida kui 'taimevesi' või 'taimeleotis', ''caiguá'' tähendas ka lihtsalt 'matejoogiga täidetud pudelkõrvitsat'.<ref name="maailm" /> ==Matepuu== [[Pilt:Yerba-mate-misiones.JPG|pisi|left|Matepuude istandus]] Matet valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest. Samasse puude perekonda kuulub [[teravalehine iileks]], millest valmistatakse Inglismaal jõulupärgasid. Matepuu on [[igihaljus|igihalja]] [[iileks (perekond)|iileksite]] perekonda kuuluv puu, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10. ja 30. lõunalaiuse vahel [[Paraná jõgi|Paraná]] ja Paraguay jõgikonnas ehk Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli]] osariigis, Paraguays Itapua piirkonnas ja Argentinas Misionesis ja Corrientesi kirdeosas.<ref name="maailm">[http://www.matemaailm.eu/content/mis-see-mate Mis see mate on?]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Matepuu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, [[lähistroopika|lähistroopilist]] kliimat ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. Matepuu viljad on [[kobar]]ais kasvavad kõva väliskihiga erepunased marjad, mis peavad idanemiseks läbima [[tuukan]]i (''Ramphastidae'') happelise [[seedekulgla]].<ref name="maailm" /> == Ajalugu == [[Pilt:Xamã guarani.jpg|pisi|Guaranii indiaanlane]] Euroopas sai matepuu tuntuks [[jesuiidid|jesuiidi]] misjonäride kaudu. Hispaania maadeavastaja [[Juan Díaz de Solís]] (1470–1516), kes 1516. aastal avastas ja andis nime [[Rio de la Plata]] jõele, kirjutas guaranii indiaanlastest, kes jõid üht lehtedest valmistatud jooki, mis aitas väsimusega võidelda.<ref name="maailm" /> Guaraniid ise matet ei kasvatanud, vaid korjasid metsast, kus matepuid külluslikult kasvas. Matest sai oluline sissetulekuallikas [[Hispaania]] kuningakojale ning kuna matepuu kasvas inimese sekkumiseta, käsitles Hispaania seadus seda maavarana ning mate korjajaid nimetati seetõttu kaevuriteks (''mineros'').<ref name="maailm" /> Guaraniide piirkonnas elanud jesuiidid hakkasid matepuid istandustes kasvatama, et säästa kohalikku elanikkonda metsades mate korjamisest ning kasvatada misjoni sissetulekuid. Esimesed mateistandused Paraguays on teadaolevalt 1670. aastatest.<ref name="maailm" /> [[1767]]. aasta 27. veebruaril pagendati jesuiidid Hispaania kuninga dekreediga ning nende õigused ja vara läksid Hispaania kroonile. Samas tähendas see ka mate harimise langemist ja istanduste mahajätmist, sest jesuiidid lahkusid koos mate kasvatamise teadmistega.<ref name="maailm" /> Saaki hakati taas korjama metsikult kasvavatelt matepuudelt. Pool sajandit pärast jesuiitide pagendamist hakkas mate kasvatamist ja kasutamist teaduslikult uurima Prantsuse naturalist [[Aimé Bonpland]] (1773–1858).<ref name="maailm" /> Kui [[19. sajand]]i alguses oli suurim matetootja Paraguay, siis sajandi lõpuks oli see Brasiilia.<ref name="maailm" /> Kuna Brasiilia keskendus [[20. sajand]]i algul rohkem [[Kohv|kohviubade]] kasvatamisele, siis matetoodang vähenes. Seetõttu tõusis 1930. aastatel juhtivaks matetootjaks Argentina.<ref name="maailm" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses loodi Argentinas esimesed suuremad mate töötlemise keskused.<ref name="maailm" /> 20. sajandi teisel kümnendil hakkasid imigrandid Argentina [[Misiones]]i provintsi asustama ning valitsus andis [[Euroopa]]st tulnutele maad tingimusel, et nad hakkavad seal ka matet kasvatama. Sisserännanutest olid mate kasvatajatena tuntumaid [[rootslased]], kes andsid oma istandustes tööd [[Ukraina]]st ja [[Poola]]st pärit immigrantidele.<ref name="maailm" /> [[1936]]. aastal keelati uute mateistanduste rajamine ja määrati matetootmiskvoodid.<ref name="maailm" /> [[1989]]. aastal lõpetas riik mate tootmise kontrolli, saagid hakkasid kasvama ning [[1995]]. aastal puhkes ületootmise tõttu esimene kriis: matesaagi ülejäägi tekkimisega hakkasid hinnad langema. Sama trend on seni jätkunud.<ref name="maailm" /> == Valmistamine == [[Pilt:Tipos de bombillas para mate.jpg|pisi|left|''Bombilla''d]] Matet võib juua nii kuumalt kui ka külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui ka hiljem. Hea joogi valmistamiseks ja joomiseks on vaja kalebassi (pudelkõrvitsast valmistatud metalläärega nõud) ja [[bombilla]]t (spetsiaalset metallkõrt). Esmalt täidetakse kalebass ühe kolmandiku kuni poole ulatuses matepuruga. Sellele kallatakse külm vesi ja oodatakse, kuni vesi imendub. Seejärel valatakse segule keenud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Lastakse 2–5 minutit tõmmata ja mate on valmis. Matet võib teha ka ainult külmast veest, aga siis peab sel laskma kauem seista. Kui juua matet külmalt, siis võib valmisjooki lisada jääd, tilgutada juurde [[sidrun]]i- või [[apelsin]]imahla – selline tee kustutab janu, peletab väsimust, sobib hästi pärast füüsilist või vaimset pingutust.<ref name="terv" /> Mate joomisel on tähtis ka joomise kiirus. Kui juua seda kiiresti, mõjub see ergutavalt, kui väikeste sõõmudega päeva jooksul, mõjub see rahustavalt. Ühest kalebassitäiest lehepurust piisab umbes viie teejoogi tarbeks. ==Tarbimine== [[Pilt:GuampaParaguay.JPG|pisi|''Guamba'']] Legendide järgi said guaranii-indiaanlased matejoogi jumalatelt tänuks ligimesearmastuse ja sõpruse eest. Guaraniid ka närisid mate lehti pikkadel retkedel, sest sel oli energiat andev ja näljatunnet peletav toime. Guaraniidele polnud mate pelgalt jook, vaid ka rituaal, ajaviide ja rahvusliku identiteedi sümbol. Matet kasutati valuutana teiste rahvastega ([[inkad]], [[charruad]] ja [[maputšed]]) kaubeldes. <ref name="maailm" /> Põhja-paraguaylased suitsutavad matepuu lehti ning joovad [[tsitrus]]ega maitsestatud matet härjasarvest, mida kutsutakse ''[[guamba]]'''ks. Argentina [[pampa]]dest pärit [[gaucho]] kauboid jõid matet puidust tassidest. Lõunabrasiillased jõid seda võimalikult värske ja rohelisena. Rikkamad inimesed jõid matet hõbetassidest, vaesed seevastu kuivatatud [[pudelkõrvits]]ast, mida kutsutakse [[kalebass]]iks ja millest juuakse matet ka tänapäeval. Tänapäeval impordivad matet Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia pidevalt kasvavates kogustes, kuid esikohale jäävad siiski [[Lähis-Ida]] riigid [[Liibanon]] ja [[Süüria]]. ==Toimeained== Mate sisaldab kolme [[ksantiin]]i: [[teobromiin]]i, [[teofülliin]]i ja [[mateiin]]i.<ref name="maailm" /> Mateiin on keemiliselt koostiselt sama, mis [[kofeiin]], kuid pikka aega väideti ekslikult, et tegemist on kofeiini [[stereoisomeer]]iga. Mateiin (nagu ka [[teiin]]) on kofeiini ametlikud sünonüümid.<ref>{{netiviide | URL = http://www.erowid.org/plants/yerba_mate/yerba_mate_chemistry1.shtml| Pealkiri =Does Yerba Mate Contain Caffeine or Mateine?}}</ref> Ilmselt on [[kohv]]ist erineva toime põhjuseks muud mates sisalduvad ained. On väidetud, et kofeiin on närvisüsteemi stimulant ja mateiin terve ainevahetuse stimulant. See seletab, miks on mate termogeense (rasvupõletava) toimega. Teobromiin on tuntud kui [[šokolaad]]is ja [[kakao]]s leiduv tujutõstev aine ja see toime on ka matejoogil. Põhja-Ameerika teadlased arvavad, et mate stressimaandav toime on tingitud suuresti [[vitamiinid]]e, [[mineraalid]]e, [[aminohape|aminohappete]] ja [[antioksüdant]]ide sisaldusest.{{lisa viide}} Mate sisaldab rauda, mineraale, [[B1-vitamiin|B₁-]], [[B2-vitamiin|B₂-]], [[C-vitamiin|C-]] ja [[E-vitamiin]]i.<ref name="terv" /> Eriti rikkalikult on mates [[magneesium]]i ja [[kaltsium]]i.<ref name="terv" /> Matejook vähendab isu, vastavalt valmistusviisile kas ergutab või rahustab närve, pikaajalisel tarbimisel parandab [[süda]]me ja seedeelundite tegevust, laiendab [[veresoonkond]]a, parandab [[mälu]] ja tugevdab [[närvisüsteem]]i.<ref name="maailm" /> Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook ka lihaseid, sh [[silelihas]]eid, näiteks toimib [[astma]]atikule haigust kergendavalt.<ref name="maailm" /> == Viited == {{viited| <ref name="terv"> [http://www.terviklik.ee/Artiklid/mate.htm MATE - selge mõistuse jook]</ref> }} [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Tee]] 0tdce1relc5tv0szwz3x8tnq7s4e05x 0 76690 7256604 7114688 2026-10-21T07:02:34Z Evlper 104506 7256604 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on kunsti mõistest; raamatusarjast vaata artiklit [[Mosaiik (raamatusari)]].}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Magi (1).jpg|pisi|Mosaiik 6. sajandist Ravennas]] '''Mosaiik''' on kompositsiooniline pinnakaunistus, mis koosneb pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad umbes 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma|Roomas]]. [[Bütsants]]is eelistati kuldse taustaga mosaiike. == Ajalugu == === Vana-Ida === [[Pilt:Pergamonmuseum Inanna 01.jpg|thumb|Koonusekujuline mosaiik. [[Uruk]]. Mesopotaamia. 3. aastatuhat eKr]] Mosaiigi ajalugu algas 4. aastatuhande teisel poolel: ajast, mil on dateeritud esimesed sumerite lossid ja templid [[Mesopotaamia]] linnades. Mosaiik koostati põletatud koonusekujulistest savipulkadest, mida suruti savimördi sisse ning mille kõrgus oli 8–10 cm ja läbimõõt umbes 1,8 cm. Kujund kujunes koonuste otstest, mida värviti tavaliselt punase, musta ja valge värviga. Kasutati geomeetrilisi motiive, nagu rombid ja kolmnurgad. Inkrustatsioonitehnika (nimetati antiikajal mosaiigitehnikaks ''[[opus sectile]]'') varasemaks näiteks võib pidada tehist, mida nimetatakse "Sõja ja rahu standardiks" (vene keeles ''Штандарт войны и мира'' või ''штандарт из Ура'') (2600–2400 aastat eKr). 8. sajandisse eKr paigutatakse mosaiigitehnika varasemad näited, mis olid tehtud töötlemata veerisest ja mida nimetasid roomlased ''[[opus barbaricum]]''[[opus barbaricum|<nowiki/>'iks]]. Väljakaevamistel on avastatud ornamenteeritud veerispõrandaid Väike-Aasias, Idas ja [[Assüüria]] lossis, kuid kõige suurem toonase mosaiigikunsti mälestis on Gordioni tellismosaiigid Väike-Aasias. === Antiikmaailm === Esimesed töötlemata veerisega antiikmosaiigid on leitud [[Korintos]]est ja dateeritud 5. sajandi lõppu eKr. Need on kontuurkujutised inimestest, loomadest ja mütoloogilistest olenditest. Neid dekoreerivad geomeetrilised ja taimornamendid, mis on kujutatud valgena mustal pinnal. Stiililt on need lähedased punasemustrilisele vaasimaalile. 4. sajandist eKr on sarnaseid näiteid leitud Olynthusest, Sikyonast ja Eretriast. Tähtis samm realistlikkuse suunas tehti Pella mosaiikidel (4. sajandi lõpus eKr). Antiikmosaiigi õitseaeg langeb [[hellenism]]i ajastule, mil arenes kivide lahtikaevamise (uuristamise) tehnika ning kättesaadavaks sai värviline klaas. Värvilise klaasi kasutamisega saavutati kujutiste maaliline realistlikkus ja sai võimalikuks peaaegu piiramatu värvigamma kasutamine. Vanim ausammas, kus kasutati lahtikaevamise ja tesseleerimise tehnikat, on Sitsiilia linna Morgantina mosaiik (3. sajand eKr). Vana-Roomas kaunistati mosaiigiga villade, losside nind termide põrandaid ja seinu. Rooma mosaiik tehti kompaktse klaasi ([[smalt (klaas)|smaldi]]) väikestest kuubikutest, kuid üsna levinud oli ka väikeste kivikeste ja veerise kasutamine. [[Pilt:Roma-santa maria in trastevere 02.jpg|thumb|left|[[Santa-Maria-in-Trastevere]], Rooma, 13. sajand]] === Rokokoo === Materjalina hakati mosaiikide valmistamisel kasutama meremolluskite karpe. Selliste mosaiikidega kaunistati interjööre. Euroopas said sellel perioodil väga populaarseks helmemosaiigid. Helmed kinnitati vaha abil paberile ja kartongile, kasutades selleks ristpistetikandi skeeme. Selliseid töid on aga säilinud üsna vähe. Saksamaal tegutses selle materjaliga aastatel 1750–1770 van Zelovi manufaktuur, kuid hiljem kadus täpne teadmine selle tehnoloogia olemusest. Dekoreeriti nii lamedaid mööblidetaile (näiteks lauaplaate) kui ka ruumilisi esemed (pudeleid, linnukujusid). Enamik selle manufaktuuri töödest asub Saksamaa muuseumides. === Islam === Mosaiik oli väga laialt kasutuses Idamaade valitsejate losside kujundamisel. Šekini khaanide loss (vene keeles ''дворец шекинских ханов'') on suurim [[Aserbaidžaan]]i keskaegse arhitektuuri näide. Loss, mida peetakse Aserbaidžaani üheks 18. sajandi arhitektuuri väärtuslikumaks ausambaks, ehitati 1762. aastal. Loss oli omal ajal osa lossiehitiste kompleksist ning oli Šekini khaanide residents. Tegu on kahekorruselise hoonega. Lossi fassaadil on tõstetavad restraamid šebekega (kirjudest ja väikestest klaasidest kogumiga). Mitmevärviline šebeke täiendab maalinguid, mis katavad lossi seinu. 18. sajandi teisel poolel arenes maalikunst Šekini khaaniriigis kõrgele tasemele, mis oli seotud arhitektuuri ja ehitamisega. Kõik suured arhitektuurilised ehitised Šeki linnas olid rikkalt kaunistatud seinamaalingutega, mis oli sellel ajal kõige populaarsem maalitehnika liik. Selle kinnituseks on tänapäevani säilinud Šekini khaanide lossi maalinäited, mis pole minetanud oma maalilist väljendusrikkust. Seinamaalingutel kujutatud teemad olid erinevad: metsloomade jaht ja lahingustseenid, taime- ja geomeetrilised ornamendid, stseenid Aserbaidžaani luuletaja Nizami Gändževi "Hamse" (vene keeles «Хамсе» või Пятерица) luulest, stseenid lossielust, talupoegade igapäevaelust jne. Kasutati rohkem sinist, punast, kuldset ja kollast värvi. Šekini khaanide lossi saali plafoonil on šifreeritud andeka maalija Abbasi Kuli nimi. Lossi seinu on korduvalt restaureeritud, mistõttu võib sealt leida maalinguid, mille on teinud eri aegadel elanud meistrid. === Prantsuse mosaiik === Üks tuntud Prantsuse mosaiik on Emaux de Briare'i mosaiik. Briare'i portselanist helmeste ja hiljem ka mosaiigi valmistamise tehas avati 1837. aastal. On olemas palju Briare'i mosaiigist valmistatud kunstiteoseid. Tuntud kunstnik ja maalija Eugène Samuel Grasset, üks suuremaid Prantsuse modernistliku voolu esindajaid, kasutas seda mitmesuguste tööde loomisel. Seda mosaiiki toodetakse tänapäevani ning see on üks vähestest täielikult säilinud Prantsuse mosaiigitootmistest. === Uusaegse Venemaa mosaiik === Mosaiigi taassünniga Venemaal tegeles M. Lomonossov. Pärast Lomonossovi surma tema alustatud mosaiigitöö ei jätkunud ning mosaiigikunst unustati. Seepärast pidi Venemaa valitsus 1840. aastatel, kui tõstatus küsimus Iisaku katedraali maaliikoonide mosaiigiks ümbertegemisest, saatma Peterburi Kunstide Akadeemia vilistlasi Rooma, et nad õpiksid mosaiigi tegemist Vatikani mosaiigistuudio meistritelt. Samal ajal kutsuti Roomast Peterburi tehnolooge ja klaasisulatajaid, et alustada [[Smalt (klaas)|smaldi]] tootmisega. 1851. aastal naasid vene üliõpilased kodumaale. Selleks ajaks oli nende jaoks organiseeritud koos itaallastega smaldi tootmine. Seda aastat peetakse Peterburi Kunstide Akadeemia mosaiigistuudio avamise ajaks. Kuigi stuudio loodi Iisaku mosaiikide loomiseks (töö kestis 66 aastat ning jäi revolutsiooniliste sündmuste tõttu lõpetamata), täitis see ka teisi tellimusi: mosaiike Peterburi Verelunastaja katedraali ikonostaasi jaoks, Verelunastaja katedraali ikonostaasi mosaiike, Kristuse Lunastaja Katedraali ornamentaalmosaiike Moskvas, kuningapere liikmete mosaiikportreesid ja eratellimusi. Stuudio praktiseeris nn otsest ladumisviisi, mis võimaldas saavutada piltide maalilise realistlikkuse, kuid see oli üsna ajakulukas ja sellisel viisil laotud maali transportimine oli keeruline. Seepärast püüdis Peterburi Kunstide Akadeemia leida viise, kuidas probleemi lahendada. Selleks komandeeriti 1888. aastal töötajaid, kelle hulgas oli ka A. Frolov, Veneetsiasse, kus Antonio Salviati oli loonud eduka, majanduslikult kasulikuma viisi mosaiigi ladumiseks. Selle meetodi puhul laoti mosaiigid peegelpildis esiküljega ajutisele alusele, millel need transporditi neile ettenähtud koha peale, kus neid ka laoti. Seda hakati nimetama vastupidiseks või Veneetsia meetodiks. Kuna akadeemia ei võtnud seda kogemust omaks, avas A. Frolov oma stuudio, mis kujunes tema venna ajal kõige edukamaks mosaiigistuudioks ennerevolutsioonilisel Venemaal. See pani aluse edaspidisele nõukogude mosaiigikunstile. == Tehnika == === Ladumisviisid === Otsesel ladumisel surutakse mosaiigi elemendid krundi (mördi) sisse. Vastupidisel ladumisel pannakse mosaiik kokku kartongi või riide peal ja seejärel kantakse krunditud pinnale. Mosaiigi ladumine: tehnika sarnaneb pliidiladumistehnikaga (liim ja mört on mosaiigi vuukide jaoks saadaval igas ehituspoes). ==== Aluspinna ettevalmistus ==== Aluse tugevust testitakse ja otsitakse defekte: pragusid, kaverne, kruusapesasid, armatuuri ja muid võõraineid, mis pole projektis ettenähtud. Samuti otsitakse probleemseid alasid, näiteks õliplekke ja tühimikke, vaadatakse, kas alus on kohev või piisavalt tugev. Alus peab olema tugev, kandev, kuiv, sirge ja puhas vahenditest, mis vähendavad haakimist (näiteks lisanditest, mis vähendavad adhesiooni ning hõlbustavad raketiste demontaaži), ilma tsementpiima, tolmu, pori, värvijääkide, kulunud kummita jne. Vajadusel võib sooritada aluse mehaanilist puhastust, näiteks liivajoatöötluse abil. Enne mosaiigi ladumist peab pind olema visuaalselt sirge, ilma pahkude, õnarate ja pragudeta ning kuiv ja krunditud. ==== Mosaiigi ladumine paberil ==== Ladumist alustatakse liimi kandmisest ettevalmistatud pinnale ja selle ühtlasest laialijaotamisest kogu pinnale. Enamasti soovitatakse kasutada lateksipõhiseid liimisegusid. Mosaiik liimitakse paberile tagumise poolega. Ladumine peab olema korralik ja vahe lehtede vahel peab ühtima vahega plaatide vahel, liigne surve on vastuvõetamatu. Ladumise lõpus tuleb lehed kinnitada, lüües neid kergelt kummist klotsiga. Ühe päeva pärast võib paberi ära võtta – niiske käsnaga märjaks tehtult tuleb see ära. Enne vuukide viimistlust tuleb mosaiigipind puhastada paberi- ja liimijääkidest. Seejärel saab vuuke viimistleda kummist krohvikellu abil. Vuukide viimistluseks on otstarbekas kasutada segu, mida soovitab mosaiigitootja. Kui viimistlus on lõpetatud, võib mosaiigipinda puhastada ja poleerida. ==== Mosaiigi ladumine võrgul ==== Erinevalt paberilehtedele tehtud mosaiigist pannakse võrgule liimitud mosaiik esipinnaga üles. Sellisele ladumise tehnoloogiale on iseloomulik, et kohe pärast liimi kuivamist võib hakata vuuke viimistlema. === Materjalid === Mosaiikide valmistamisel kasutatakse traditsioonilisi materjale: looduslikku kivi, smalti, keraamikat ja metalli. Suhteliselt hiljuti lisandus sellesse valikusse keraamograniit. Sellegipoolest on smalt peamine materjal klassikaliste dekoratiivsete arhitektuuripannoode loomisel, eeskätt interjöörides. Kõige populaarsemad on klaas ja keraamika nende tugevuse ja ka kättesaadavuse pärast, aga ka kunstilise potentsiaali, värvilahenduste mitmekesisuse, võrreldavalt lihtsa viimistluse ja suure moodulparameetrite diapasooni pärast (mõõtmete ja konfiguratsioonide osas). Kivi kasutatakse peamiselt põrandakompositsioonide loomiseks, metalli-mosaiigitööde ilmekate vahendite laiendamiseks ning keramograniiti kasutatakse fassaadidel ja kõnniteede, pargiteede ja ühiskondlike ehitiste põrandate kujundamisel. Tänu keramograniidi funktsionaalsetele ja esteetilistele omadustele, vastupidavusele ilmastikunähtuste suhtes, kuuma- ja külmakindlusele, väikesele veeimamistegurile ning teistele omadustele on seda kasutatud mitmesugustes hoonetes, mille kasutamine ja kestvus on olulised aia-, pargi- ja vee-ehitistes, kaminate ning ahjude kujundamises. Viimastel aastatel on uuesti on tärganud ja areneb huvi helmesmosaiigi vastu. [[Fail:Mosaiik Tartus Kastani tänav 183 piirdemüüril 2025.jpg|pisi|Mosaiik tehnikas kajaka kujutis Tartus Kastani tn 183]] ==Vaata ka== * [[vitraaž]] * [[mosaiikklaas]] * [[pusle]] * [[mosaiiksus (geneetika)|mosaiiksus]] {{commonskat|Mosaics}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kujutav kunst]] [[Kategooria:Dekoratiivkunst]] o6q4xn317npvhjozi72iuwslsyvg21n 7256611 7256604 2026-10-21T07:14:19Z Evlper 104506 /* Vana-Ida */ 7256611 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on kunsti mõistest; raamatusarjast vaata artiklit [[Mosaiik (raamatusari)]].}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Magi (1).jpg|pisi|Mosaiik 6. sajandist Ravennas]] '''Mosaiik''' on kompositsiooniline pinnakaunistus, mis koosneb pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad umbes 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma|Roomas]]. [[Bütsants]]is eelistati kuldse taustaga mosaiike. == Ajalugu == === Vana-Ida === [[Pilt:Pergamonmuseum Inanna 01.jpg|thumb|Koonusekujuline mosaiik. [[Uruk]]. Mesopotaamia. 3. aastatuhat eKr]] Mosaiigi ajalugu algas 4. aastatuhande teisel poolel: ajast, mil on dateeritud esimesed sumerite lossid ja templid [[Mesopotaamia]] linnades. Mosaiik koostati põletatud koonusekujulistest savipulkadest, mida suruti savimördi sisse ning mille kõrgus oli 8–10 cm ja läbimõõt umbes 1,8 cm. Kujund kujunes koonuste otstest, mida värviti tavaliselt punase, musta ja valge värviga. Kasutati geomeetrilisi motiive, nagu rombid ja kolmnurgad. Inkrustatsioonitehnika (nimetati antiikajal mosaiigitehnikaks ''[[opus sectile]]'') varasemaks näiteks võib pidada tehist, mida nimetatakse "Sõja ja rahu standardiks" (vene keeles ''Штандарт войны и мира'' või ''штандарт из Ура'') (2600–2400 aastat eKr). 8. sajandisse eKr paigutatakse mosaiigitehnika varasemad näited, mis olid tehtud töötlemata veerisest ja mida nimetasid roomlased ''[[opus barbaricum]]''[[opus barbaricum|<nowiki/>'iks]]<ref>[https://www.academia.edu/12390753/ANTIQUE_MOZAICS_FROM_STARA_ZAGORA_in_english_ Maria Kamisheva. ANTIQUE MOZAICS FROM STARA ZAGORA (in english). Stara Zagora, 2015]</ref>. Väljakaevamistel on avastatud ornamenteeritud veerispõrandaid Väike-Aasias, Idas ja [[Assüüria]] lossis, kuid kõige suurem toonase mosaiigikunsti mälestis on Gordioni tellismosaiigid Väike-Aasias. === Antiikmaailm === Esimesed töötlemata veerisega antiikmosaiigid on leitud [[Korintos]]est ja dateeritud 5. sajandi lõppu eKr. Need on kontuurkujutised inimestest, loomadest ja mütoloogilistest olenditest. Neid dekoreerivad geomeetrilised ja taimornamendid, mis on kujutatud valgena mustal pinnal. Stiililt on need lähedased punasemustrilisele vaasimaalile. 4. sajandist eKr on sarnaseid näiteid leitud Olynthusest, Sikyonast ja Eretriast. Tähtis samm realistlikkuse suunas tehti Pella mosaiikidel (4. sajandi lõpus eKr). Antiikmosaiigi õitseaeg langeb [[hellenism]]i ajastule, mil arenes kivide lahtikaevamise (uuristamise) tehnika ning kättesaadavaks sai värviline klaas. Värvilise klaasi kasutamisega saavutati kujutiste maaliline realistlikkus ja sai võimalikuks peaaegu piiramatu värvigamma kasutamine. Vanim ausammas, kus kasutati lahtikaevamise ja tesseleerimise tehnikat, on Sitsiilia linna Morgantina mosaiik (3. sajand eKr). Vana-Roomas kaunistati mosaiigiga villade, losside nind termide põrandaid ja seinu. Rooma mosaiik tehti kompaktse klaasi ([[smalt (klaas)|smaldi]]) väikestest kuubikutest, kuid üsna levinud oli ka väikeste kivikeste ja veerise kasutamine. [[Pilt:Roma-santa maria in trastevere 02.jpg|thumb|left|[[Santa-Maria-in-Trastevere]], Rooma, 13. sajand]] === Rokokoo === Materjalina hakati mosaiikide valmistamisel kasutama meremolluskite karpe. Selliste mosaiikidega kaunistati interjööre. Euroopas said sellel perioodil väga populaarseks helmemosaiigid. Helmed kinnitati vaha abil paberile ja kartongile, kasutades selleks ristpistetikandi skeeme. Selliseid töid on aga säilinud üsna vähe. Saksamaal tegutses selle materjaliga aastatel 1750–1770 van Zelovi manufaktuur, kuid hiljem kadus täpne teadmine selle tehnoloogia olemusest. Dekoreeriti nii lamedaid mööblidetaile (näiteks lauaplaate) kui ka ruumilisi esemed (pudeleid, linnukujusid). Enamik selle manufaktuuri töödest asub Saksamaa muuseumides. === Islam === Mosaiik oli väga laialt kasutuses Idamaade valitsejate losside kujundamisel. Šekini khaanide loss (vene keeles ''дворец шекинских ханов'') on suurim [[Aserbaidžaan]]i keskaegse arhitektuuri näide. Loss, mida peetakse Aserbaidžaani üheks 18. sajandi arhitektuuri väärtuslikumaks ausambaks, ehitati 1762. aastal. Loss oli omal ajal osa lossiehitiste kompleksist ning oli Šekini khaanide residents. Tegu on kahekorruselise hoonega. Lossi fassaadil on tõstetavad restraamid šebekega (kirjudest ja väikestest klaasidest kogumiga). Mitmevärviline šebeke täiendab maalinguid, mis katavad lossi seinu. 18. sajandi teisel poolel arenes maalikunst Šekini khaaniriigis kõrgele tasemele, mis oli seotud arhitektuuri ja ehitamisega. Kõik suured arhitektuurilised ehitised Šeki linnas olid rikkalt kaunistatud seinamaalingutega, mis oli sellel ajal kõige populaarsem maalitehnika liik. Selle kinnituseks on tänapäevani säilinud Šekini khaanide lossi maalinäited, mis pole minetanud oma maalilist väljendusrikkust. Seinamaalingutel kujutatud teemad olid erinevad: metsloomade jaht ja lahingustseenid, taime- ja geomeetrilised ornamendid, stseenid Aserbaidžaani luuletaja Nizami Gändževi "Hamse" (vene keeles «Хамсе» või Пятерица) luulest, stseenid lossielust, talupoegade igapäevaelust jne. Kasutati rohkem sinist, punast, kuldset ja kollast värvi. Šekini khaanide lossi saali plafoonil on šifreeritud andeka maalija Abbasi Kuli nimi. Lossi seinu on korduvalt restaureeritud, mistõttu võib sealt leida maalinguid, mille on teinud eri aegadel elanud meistrid. === Prantsuse mosaiik === Üks tuntud Prantsuse mosaiik on Emaux de Briare'i mosaiik. Briare'i portselanist helmeste ja hiljem ka mosaiigi valmistamise tehas avati 1837. aastal. On olemas palju Briare'i mosaiigist valmistatud kunstiteoseid. Tuntud kunstnik ja maalija Eugène Samuel Grasset, üks suuremaid Prantsuse modernistliku voolu esindajaid, kasutas seda mitmesuguste tööde loomisel. Seda mosaiiki toodetakse tänapäevani ning see on üks vähestest täielikult säilinud Prantsuse mosaiigitootmistest. === Uusaegse Venemaa mosaiik === Mosaiigi taassünniga Venemaal tegeles M. Lomonossov. Pärast Lomonossovi surma tema alustatud mosaiigitöö ei jätkunud ning mosaiigikunst unustati. Seepärast pidi Venemaa valitsus 1840. aastatel, kui tõstatus küsimus Iisaku katedraali maaliikoonide mosaiigiks ümbertegemisest, saatma Peterburi Kunstide Akadeemia vilistlasi Rooma, et nad õpiksid mosaiigi tegemist Vatikani mosaiigistuudio meistritelt. Samal ajal kutsuti Roomast Peterburi tehnolooge ja klaasisulatajaid, et alustada [[Smalt (klaas)|smaldi]] tootmisega. 1851. aastal naasid vene üliõpilased kodumaale. Selleks ajaks oli nende jaoks organiseeritud koos itaallastega smaldi tootmine. Seda aastat peetakse Peterburi Kunstide Akadeemia mosaiigistuudio avamise ajaks. Kuigi stuudio loodi Iisaku mosaiikide loomiseks (töö kestis 66 aastat ning jäi revolutsiooniliste sündmuste tõttu lõpetamata), täitis see ka teisi tellimusi: mosaiike Peterburi Verelunastaja katedraali ikonostaasi jaoks, Verelunastaja katedraali ikonostaasi mosaiike, Kristuse Lunastaja Katedraali ornamentaalmosaiike Moskvas, kuningapere liikmete mosaiikportreesid ja eratellimusi. Stuudio praktiseeris nn otsest ladumisviisi, mis võimaldas saavutada piltide maalilise realistlikkuse, kuid see oli üsna ajakulukas ja sellisel viisil laotud maali transportimine oli keeruline. Seepärast püüdis Peterburi Kunstide Akadeemia leida viise, kuidas probleemi lahendada. Selleks komandeeriti 1888. aastal töötajaid, kelle hulgas oli ka A. Frolov, Veneetsiasse, kus Antonio Salviati oli loonud eduka, majanduslikult kasulikuma viisi mosaiigi ladumiseks. Selle meetodi puhul laoti mosaiigid peegelpildis esiküljega ajutisele alusele, millel need transporditi neile ettenähtud koha peale, kus neid ka laoti. Seda hakati nimetama vastupidiseks või Veneetsia meetodiks. Kuna akadeemia ei võtnud seda kogemust omaks, avas A. Frolov oma stuudio, mis kujunes tema venna ajal kõige edukamaks mosaiigistuudioks ennerevolutsioonilisel Venemaal. See pani aluse edaspidisele nõukogude mosaiigikunstile. == Tehnika == === Ladumisviisid === Otsesel ladumisel surutakse mosaiigi elemendid krundi (mördi) sisse. Vastupidisel ladumisel pannakse mosaiik kokku kartongi või riide peal ja seejärel kantakse krunditud pinnale. Mosaiigi ladumine: tehnika sarnaneb pliidiladumistehnikaga (liim ja mört on mosaiigi vuukide jaoks saadaval igas ehituspoes). ==== Aluspinna ettevalmistus ==== Aluse tugevust testitakse ja otsitakse defekte: pragusid, kaverne, kruusapesasid, armatuuri ja muid võõraineid, mis pole projektis ettenähtud. Samuti otsitakse probleemseid alasid, näiteks õliplekke ja tühimikke, vaadatakse, kas alus on kohev või piisavalt tugev. Alus peab olema tugev, kandev, kuiv, sirge ja puhas vahenditest, mis vähendavad haakimist (näiteks lisanditest, mis vähendavad adhesiooni ning hõlbustavad raketiste demontaaži), ilma tsementpiima, tolmu, pori, värvijääkide, kulunud kummita jne. Vajadusel võib sooritada aluse mehaanilist puhastust, näiteks liivajoatöötluse abil. Enne mosaiigi ladumist peab pind olema visuaalselt sirge, ilma pahkude, õnarate ja pragudeta ning kuiv ja krunditud. ==== Mosaiigi ladumine paberil ==== Ladumist alustatakse liimi kandmisest ettevalmistatud pinnale ja selle ühtlasest laialijaotamisest kogu pinnale. Enamasti soovitatakse kasutada lateksipõhiseid liimisegusid. Mosaiik liimitakse paberile tagumise poolega. Ladumine peab olema korralik ja vahe lehtede vahel peab ühtima vahega plaatide vahel, liigne surve on vastuvõetamatu. Ladumise lõpus tuleb lehed kinnitada, lüües neid kergelt kummist klotsiga. Ühe päeva pärast võib paberi ära võtta – niiske käsnaga märjaks tehtult tuleb see ära. Enne vuukide viimistlust tuleb mosaiigipind puhastada paberi- ja liimijääkidest. Seejärel saab vuuke viimistleda kummist krohvikellu abil. Vuukide viimistluseks on otstarbekas kasutada segu, mida soovitab mosaiigitootja. Kui viimistlus on lõpetatud, võib mosaiigipinda puhastada ja poleerida. ==== Mosaiigi ladumine võrgul ==== Erinevalt paberilehtedele tehtud mosaiigist pannakse võrgule liimitud mosaiik esipinnaga üles. Sellisele ladumise tehnoloogiale on iseloomulik, et kohe pärast liimi kuivamist võib hakata vuuke viimistlema. === Materjalid === Mosaiikide valmistamisel kasutatakse traditsioonilisi materjale: looduslikku kivi, smalti, keraamikat ja metalli. Suhteliselt hiljuti lisandus sellesse valikusse keraamograniit. Sellegipoolest on smalt peamine materjal klassikaliste dekoratiivsete arhitektuuripannoode loomisel, eeskätt interjöörides. Kõige populaarsemad on klaas ja keraamika nende tugevuse ja ka kättesaadavuse pärast, aga ka kunstilise potentsiaali, värvilahenduste mitmekesisuse, võrreldavalt lihtsa viimistluse ja suure moodulparameetrite diapasooni pärast (mõõtmete ja konfiguratsioonide osas). Kivi kasutatakse peamiselt põrandakompositsioonide loomiseks, metalli-mosaiigitööde ilmekate vahendite laiendamiseks ning keramograniiti kasutatakse fassaadidel ja kõnniteede, pargiteede ja ühiskondlike ehitiste põrandate kujundamisel. Tänu keramograniidi funktsionaalsetele ja esteetilistele omadustele, vastupidavusele ilmastikunähtuste suhtes, kuuma- ja külmakindlusele, väikesele veeimamistegurile ning teistele omadustele on seda kasutatud mitmesugustes hoonetes, mille kasutamine ja kestvus on olulised aia-, pargi- ja vee-ehitistes, kaminate ning ahjude kujundamises. Viimastel aastatel on uuesti on tärganud ja areneb huvi helmesmosaiigi vastu. [[Fail:Mosaiik Tartus Kastani tänav 183 piirdemüüril 2025.jpg|pisi|Mosaiik tehnikas kajaka kujutis Tartus Kastani tn 183]] ==Vaata ka== * [[vitraaž]] * [[mosaiikklaas]] * [[pusle]] * [[mosaiiksus (geneetika)|mosaiiksus]] {{commonskat|Mosaics}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kujutav kunst]] [[Kategooria:Dekoratiivkunst]] 8m8ko4q34ss2tqw054x9ux0k2183s32 1 76695 7256606 522006 2026-10-21T07:07:45Z Evlper 104506 7256606 wikitext text/x-wiki Sõna kasutatakse ka väljaspool kunsti. Selles mõttes viitavad siia [[Maakoor]] ja [[Vektorgraafika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2007, kell 06:28 (UTC) --- Illustratsioonide hulgas on kaks Bütsantsi mosaiiki ja Bütsantsi mosaiigist pole artiklis sõnagi. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 10:07 (EEST) g5zi06n0gf4a5zduozytjsxlfl5sr99 7256607 7256606 2026-10-21T07:08:30Z Evlper 104506 7256607 wikitext text/x-wiki Sõna kasutatakse ka väljaspool kunsti. Selles mõttes viitavad siia [[Maakoor]] ja [[Vektorgraafika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2007, kell 06:28 (UTC) --- Illustratsioonide hulgas on kaks Bütsantsi mosaiiki ja Bütsantsi mosaiigist pole artiklis sõnagi. See on oluline vajakajäämine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 10:07 (EEST) cc8gwic1in2mn0clh6tp26fdj605z8e 0 77964 7256547 5416701 2026-10-21T01:57:48Z Kruusamägi 1530 7256547 wikitext text/x-wiki [[File:Johan siren.jpg|thumb|Johan Sigfrid Sirén]] '''Johan Sigfrid Sirén''' ([[27. mai]] [[1889]] [[Ylihärmä]] – [[5. märts]] [[1961]] [[Helsingi]]) oli [[soome]] arhitekt. Tema tuntuim töö on [[Eduskunna hoone]] Helsingis. Sirén on ka Helsingi Vanas kirikupargis asuva [[Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike monument|Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike monumendi]] autor koos skulptor [[Into Saxelin]]iga. Ka tema poeg [[Heikki Siren]] oli arhitekt. Sirén on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. <gallery> Pilt:Vironkävijäin muistomerkki.jpg|Vabadussõjas langenute monument Helsingis Pilt:Intiö water tower Oulu 20230211 01.jpg|[[Intiö veetorn]] Oulus Pilt:Bembölen koulu Bemböle skola Espoo 061120.png|Bemböle kool Espoos </gallery> {{JÄRJESTA:Siren, Johan Sigfrid}} [[Kategooria:Soome arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1961]] ee4ju6pint2d2bk1v9wd7oea9ah7jnt 0 78099 7256722 5785087 2026-10-21T10:25:08Z Kuuskinen 33651 7256722 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Lampione | pilt = Lampione islet.JPG | pildiallkiri = | veekogu = [[Vahemeri]] | saarestik = [[Pelagie saared]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Pelagie saared.png }} '''Lampione''' on saar [[Vahemeri|Vahemeres]], üks [[Pelagie saared|Pelagie saartest]]. Pindala 120 ha. Kõrgus kuni 36 m. Kuulub [[Itaalia]]le. Saar on asustamata, seal asub vaid automaatne [[tuletorn]]. {{Coordinate |NS=35.55 |EW=12.31666667 |type=isle |region=IT}} {{Commonscat|Lampione (Island)|Lampione}} [[Kategooria:Itaalia saared]] [[Kategooria:Vahemere saared]] sbjksutee094tsby6xo6g963a0na7hn 0 78218 7256697 7244594 2026-10-21T09:54:45Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7256697 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Rumeenia peaminister | omakeelne_nimetus = Prim-ministrul Guvernului României | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Flag of the Prime Minister of Romania.svg | lipuallkiri = | pilt = First press conference of PM Luca Niculescu (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Luca Niculescu]] | ametisalates = 20. oktoobrist 2025 | residents = [[Victoria palee]] | asukoht = [[Bukarest]] | esitaja = | nimetaja = [[Rumeenia president]] | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = {{Algusaeg ja vanus|1862|1|22}} | esimene = [[Barbu Catargiu]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Rumeenia peaminister''' on [[Rumeenia]] valitsusjuht. Peaministri kandidaadi esitab [[Rumeenia president]] ja selle kinnitab parlamendi Saadikutekoda [[Camera Deputaţilor]]. Alates [[20. oktoober|20. oktoobrist]] [[2026]] on peaminister [[Luca Niculescu]]. {{Rumeenia peaministrid}} [[Kategooria:Rumeenia poliitika]] 4ln6w8m09f12e7p0y4jslvqqjkktcfl 0 78646 7256535 7003522 2026-10-20T23:37:05Z Juppi lantteineen 239848 7256535 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Liinalindström.jpg|pisi|Liina Lindström (2011)]] '''Liina Lindström''' (sündinud [[24. juuli]]l [[1973]]) on eesti keeleteadlane. == Haridus == Lõpetas [[1991]]. aastal [[Ülenurme Keskkool]]i, [[1997]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppes ja [[1999]] magistriõppes [[eesti keel]]e erialal. [[2005]]. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal "[[Finiitverb]]i asend [[lause]]s. [[Sõnajärg]] ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles" (ilmunud sarjas "Dissertationes philologiae estonicae universitatis Tartuensis" 16. Tartu 2005).<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etis.ee/CV/Liina_Lindstr%C3%B6m/est|Pealkiri=Liina Lindström|Väljaanne=ETIS|Aeg=|Kasutatud=5. detsember 2018}}</ref> == Teadustöö == [[2001]]–[[2010]] töötas ta Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli (osakonna) teadurina, alates 2010 töötab vanemteadurina ja alates [[2016]] ka eesti keele dotsendina. [[2011]]–[[2013]] juhatas filosoofia ja semiootika doktorikooli. 2013–[[2014]] oli ka [[Turu Ülikool]]i teadur. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, alates [[2018]] juhatab digihumanitaaria ja infoühiskonna keskust. Uurimisvaldkonnad: [[süntaks]], [[eesti murded]], [[dialektoloogia]], [[murdesüntaks]], keele muutumine, keele varieerumine, [[grammatika]]. [https://www.keel.ut.ee/et/murdekorpuse-otsing Eesti murrete korpuse] koostajaid. Kuulub [[Liivi Sõprade Selts]]i, [[Emakeele Selts]]i, [[Soome Keeleteaduse Ühing]]usse, [[Eesti Digitaalhumanitaaria Selts]]i, ühingutesse [[Societas Luinguistica Europaea]] ja [[Digital Humanities in the Nordic Countries]]. On [[Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühing]]u asutajaliige ja juhatuse liige, ajakirja [[Virittäjä]] toimetuskolleegiumi liige.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * 2017 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-tahistab-eesti-vabariigi-99-aastapaeva-kontsertaktusega|Pealkiri=Tartu ülikool tähistab Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusega|Väljaanne=Tartu Ülikooli koduleht|Aeg=21. veebruar 2017|Kasutatud=25. detsember 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Isiklikku== Tema õde on semiootik [[Kati Lindström]], abikaasa keeleteadlane [[Pärtel Lippus]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * Liina Lindström: [https://novaator.err.ee/256849/jumalast-lollakas-miks-me-nii-utleme ""Jumalast lollakas!" – miks me nii ütleme?"] [[Novaator]], 20. aprill 2015 * Liina Lindström: [https://novaator.err.ee/258704/kuhu-lahed-eesti-keeleteadus "Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus?"] Novaator, 14. märts 2016 * Liina Lindström, [[Kristel Uiboaed]]: [https://novaator.err.ee/600621/valdkondade-vastasseis-digihumanitaaria-see-ongi-tanane-humanitaaria "Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria"] Novaator, 7. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Lindström, Liina}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] 1l72j69beggkdg75mbdljw3qegzo0re 0 81502 7256575 5929145 2026-10-21T05:11:29Z Estopedist1 278 viitamata 7256575 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{lisapildid}} '''Laagrikaelaks''' nimetatakse [[võll]]i pinda, mis jääb [[laager|laagri]] alla. [[Kategooria:Mehhanismide ja masinate osad]] j1mzsxfdtuhmmjokvlgyqsu7ao32c4l 0 81923 7256622 7256285 2026-10-21T07:30:43Z ~2026-56467-77 240182 7256622 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * Kuno Pajula (EELK peapiiskop) * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * Hans Kiiver (ajakirjanik) * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * Erik Udam (insener, vabadusvõitleja ning sportlane) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ning tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * Oskar Pärn (ametiühingute ja raamatukogunduse tegelane) * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Karl Laane]], "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] p04ukjf7e4d04qw7w1oa3r99scdv7z0 7256623 7256622 2026-10-21T07:31:30Z ~2026-56467-77 240182 7256623 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * Kuno Pajula (EELK peapiiskop 1987-1994) * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * Hans Kiiver (ajakirjanik) * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * Erik Udam (insener, vabadusvõitleja ning sportlane) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ning tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * Oskar Pärn (ametiühingute ja raamatukogunduse tegelane) * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Karl Laane]], "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] hs3uyjzt3hf3ofj91pry44w79pcdtpf 0 82849 7256524 7252905 2026-10-20T22:50:39Z Juppi lantteineen 239848 7256524 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Haakon VIII | omakeelne_nimi = | pilt = King Haakon VIII arrives Stortinget 03 (1x3 cropped).jpg | pildiallkiri = Haakon VIII (2026) | amet = [[Norra kuningas]] | ametiajaalgus = 28. august 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Harald V]] | järgmine = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Oslo]], [[Norra]] | surmaaeg = | surmakoht = | abikaasa = [[Mette-Marit]] | vanemad = Harald V, [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] | lapsed = [[Ingrid Alexandra]], [[Sverre Magnus]] | alma_mater = [[California Ülikool Berkeleys]]<br/>[[Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool]] | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Haakon VIII''' (ristinimega '''Haakon Magnus''' [[20. juuli]]l [[1973]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] kuningas. Temast sai kroonprints 1991. aastal, kui tema vanaisa [[Olav V]] suri ning tema isa [[Harald V]] sai kuningaks. Temast sai kuningas 28. augustil 2026, kui suri tema isa Harald V. == Perekond ja päritolu == [[Pilt:Crown Prince Håkon (50).jpg|right|thumb|Norra kroonprints Haakon (2005)]] Haakon sündis tollase kroonprintsi [[Harald V|Haraldi]] ja kroonprintsess [[Sonja Haraldsen|Sonja]] teise lapse ning esimese pojana. Tal on vanem õde [[Märtha Louise]]. 1990. aastal muudeti [[Norra põhiseadus]]t nii, et trooni pärib kuningapere vanim laps, olenemata soost. Seda ei tehtud tagasiulatuvalt nagu [[Rootsi]]s 1980. aastal. Seega jäi Haakon troonipärijaks. Haakoni ristivanemad on kuningas Olav V, [[Astrid Ferner]], [[Carl (Östergötland)|Östergötlandi hertsog Carl]], [[Rootsi]] kuningas [[Carl XVI Gustaf]], [[Taani]] kuninganna [[Margrethe II]] ning [[printsess Anne]]. Kuningas [[Edward VII]] järeltulijana on Haakon 1. augusti 2007 seisuga [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] 62. kohal. == Haridus ja sõjavägi == Haakon teenis Norra Kuninglikus Armees, õppides [[Norra Mereväeakadeemia]]s. Seejärel läks ta välismaale, lõpetades 1999. aastal [[Berkeley ülikool]]i bakalaureusekraadiga [[politoloogia]]s. Hiljem käis ta loengutes [[Oslo ülikool]]is ja [[Londoni Majanduskool|Londoni majanduskoolis]]. == Abielu == Haakon abiellus [[25. august]]il [[2001]] lihtsat päritolu üksikema Mette-Marit Tjessem Høibyga, kes on tuntud kui kroonprintsess [[Mette-Marit]]. Nende suhe oli vastuoluline, kuna Mette-Marit oli üksikema ning nad olid enne kihluse teatamist avalikult koos elanud. Paaril on kolm last: * Printsess [[Ingrid Alexandra]] (sündinud [[21. jaanuar]]il [[2004]]) * Prints [[Sverre Magnus]] (sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[2005]]) * Lisaks kasvatavad nad Mette-Mariti poega [[Marius Borg Høiby|Mariust]], kes ei kuulu [[Norra troonipärimisjärjekord |troonipärimisjärjekord]]a. == Kuninglikud kohustused == Lisaks oma ametlikele kohustustele on Haakon huvitatud kultuurist. 25. novembrist 2003 kuni 12. aprillini 2004 oli Haakon Norra regent, kuna Harald V tegi läbi operatsiooni [[vähktõbi|vähi]] eemaldamiseks ning pidi sellest taastuma. Samamoodi oli Haakon Norra regent 29. märtsist kuni 7. juunini 2005, mil kuningas taastus 1. aprillil tehtud südameoperatsioonist. 2006. aasta jaanuaris uuendas terve kuninglik perekond enda patronaaži all olevate organisatsioonide nimekirja. Haakon oli siis 12 organisatsiooni [[patroon]]. == Tunnustus == * 2002 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] * 2014 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] [[Kategooria:Norra monarhid]] [[Kategooria:California Ülikooli Berkeleys vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 6258wneei7ygzm5scujk7f9gjlj8y5f 0 83198 7256618 7076709 2026-10-21T07:21:50Z Estopedist1 278 intervikid on ümbersuunamised 7256618 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Lähistroopiline kliima.svg|thumb|400px|Lähistroopilise kliima ala]] '''Lähistroopiline kliimavööde''' on [[vahekliimavööde]], kus talvel valitseb [[parasvöötme õhumass]] ja suvel [[troopiline õhumass]]. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme [[kliimatüüp]]i: [[lähistroopiline vahemereline kliima]] mandrite läänerannikutel, [[lähistroopiline mussoonkliima]] mandrite idarannikul ja [[lähistroopiline mandriline kliima]] mandrite siseosas. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal [[tsüklon]]id ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja [[kõrgrõhkkond]], seega on seal kuumad ja kuivad suved. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid madalad ning suvel kõrged. Suurim lähistroopiline ala paikneb Vahemere ääres: Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia. Veel võib lähistroopilist kliimat leida Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Austraaliast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast. == Kliimadiagrammid == <gallery> Pilt:Mosul-kliima.svg|Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm ([[Mosul]], [[Iraak]]) Pilt:ClimateTokyoJapan.png|Lähistroopilise mussoonkliima kliimadiagramm (Tōkyō, [[Jaapan]]) Pilt:Nukus UZB climate.svg|Lähistroopilise mandrilise kliima kliimadiagramm ([[Nukus]], [[Usbekistan]]) </gallery> ==Vaata ka== *[[Lähistroopika]] *[[Kliimavööde]] [[Kategooria:Kliimavöötmed]] 15690dewfneifvs6cuuqlaxqs3ko9yr 0 85700 7256749 7030843 2026-10-21T11:23:07Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palun lo 240203 7256749 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2019}} '''Agu Aarna''' (17. juulini [[1937]] '''August Treier'''; [[11. oktoober]] [[1915]] [[Tallinn]] – [[11. detsember]] [[1989]] Tallinn) oli eesti põlevkivikeemik. Ta uuris [[põlevkivi]] koostist ja omadusi ning algatas uut liiki [[liimvaik]]ude tootmise. Aastatel [[1960]]–[[1976]] oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[rektor]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (1961). ==Haridus== Agu Aarna lõpetas Tallinna Linna 1. algkooli 1919, [[Tallinna Polütehnikum|Tallinna Tehnikumi]] maamõõtmise-kultuurtehnika erialal 1934, [[Sõjakool]]i inseneriväe aspirantideklassi õpilane 1934–1936, lõpetas [[Sõjaväe Tehnikakool]]i pürotehnika erialal 1940; õppis Tallinna Tehnikaülikooli keemiaosakonnas 1937–1940 ja 1942/43. 1943 suunati Humboldti stipendiaadina Saksamaale, lõpetas [[Dresdeni Tehnikaülikool]]i 1945 ja TPI keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal 1948 (''cum laude''). Tehnikateaduste kandidaat 1948 (kinnitus 1949); dotsent 1951. Doktoritöö kaitses ta 1955 Leningradis, tehnikateaduste doktor 1954 (kinnitus 1955); professor 1956. Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti [[1961]]. ==Töö== Suur-Männiku laskemoona töökojas keemik-pürotehnik ja [[Eesti Territoriaalkorpus]]e autoremonditöökoja juhataja 1940 juulist 1941. aastani. Oli 8 kuud sõjavang ja koonduslaagris Saksamaal. 1942. aasta kevadsuvel [[Võru-Petseri prefektuur]]i juures õhukaitse instruktor-referent. TPI-s 1942/1943, 1945–1979: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud 1942/43; orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri assistent 1945–1948, vanemõpetaja 1948–1951; orgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri dotsent 1951–1956, juhataja 1951–1964, professor 1956–1976; rektor 1960–1976; orgaanilise keemia kateedri professor 1976–1979. Eesti NSV TA Keemia Instituudi konsultant-vanemteadur 1979–1989. ==Teadustöö põhisuunad== Kukersiitse põlevkivi teke ja pürolüüs, põlevkiviõli koostis, põlevkivisaaduste omadused; sünteetiliste liimvaikude uute liikide ja tööstusliku tehnoloogia loomine koostöös Karl Kiisleri ja Peep Christjansoniga. Avaldanud üle 200 teadustöö ja 240 populaarteaduslikku artikli. Autoritunnistusi patenteeriti 16 riigis (Jaapan, Kanada, Rootsi, Belgia jm), üks litsents müüdi Jaapanile. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 kandidaadiväitekirja. ==Teaduskorralduslik tegevus== Eesti Teaduslik-Tehnilise Ühingu keemiasektsiooni ja Eesti Keemia Seltsi liige 1945–1989; “Põlevkivi kompleksse kasutamise programmnõukogu” esimees; TPI põlevkivikeemia ja -sünteesi laboratooriumi rajaja ja teaduslik juhendaja 1957–1979; liimvaikude tööstusliku tootmise organiseerijaid; ajakirja [[Tehnika ja Tootmine]] toimetuskolleegiumi liige; ajakirja [[Oil Shale]] peatoimetaja asetäitja ja mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige; TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja (I–XVII, vene k) toimetaja; korraldanud teadusfoorumeid, sealhulgas ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968. ==Ühiskondlik tegevus== Agu Aarna algatas 1960.–1970. aastail Eesti tehnilise mõtte ja insenerihariduse ajaloo uurimise ning Tallinna Polütehnilise Instituudi linnaku rajamise Mustamäel. Oli EKP KK liige 1964–1967; Eesti NSV V, VI ja VII Ülemnõukogu saadik 1959–1971. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige, aseesimees. Agu Aarna oli laia silmaringiga ning kuulus aastaid mälumängusaate "[[Mnemoturniir]]" tarkade klubisse. ==Publikatsioone== *''Lihtsaid katseid keemias'', [[1960]] *''Mõningaid orgaanilise keemia teoreetilisi küsimusi. I'', [[1965]] *''Orgaanilise keemia teoreetilisi küsimusi. II'', [[1979]] *''Põlevkivi'', [[1989]] (populaarteaduslik raamat) *[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/Publ/Search/Index?RegisterId=1573 Agu Aarna publikatsioone] ==Tunnustus== *[[1950]] [[Nõukogude Eesti preemia]] *[[1961]] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[korrespondentliige]] *[[1965]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *[[1967]] [[Soome Keemikute Selts]]i välisliige *[[1970]] [[Budapesti Tehnikaülikool]]i [[audoktor]] *[[1971]] [[Nõukogude Eesti preemia]] *[[1983]] [[Paul Kogermani mälestusmedal]] *[[1985]] [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *[[1991]] TTÜ suur teenetemedal [[Mente et Manu]] (nr 2, postuumselt) *[[1998]] büst [[TTÜ õppejõudude-akadeemikute allee]]l ==Isiklikku== [[Olav Aarna]] on Agu Aarna poeg. == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=17885 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Aarna, Agu}} [[Kategooria:Eesti põlevkivikeemikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 8ktycs6aoy8t203il600rjq1qfxjrim 0 91048 7256715 5259742 2026-10-21T10:08:42Z Kuuskinen 33651 7256715 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Kuuba saar | pilt = Cuba Nasa.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Kariibi meri]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 110860 | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = 3735 | kõrgus = 1974 | kõrgeim koht = [[Pico Turquino]] | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }} [[Pilt:Cuba Topography.png|pisi]] [[Pilt:CubaOMC.png|pisi]] '''Kuuba saar''' on saar [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas. Sellel asub [[Kuuba]] põhiosa. Pindala 105 006 km², sellega on suuruselt [[Saarte loend suuruse järjekorras|17. saar maailmas]]. ==Välislingid== {{vikisõnastikus|Cuba}} {{commonskat|Cuba}} [[Kategooria:Kuuba geograafia]] [[Kategooria:Atlandi ookeani saared]] cpudnysjh0krdmfmjsxfz7lj35zulen 0 96542 7256377 7254734 2026-10-20T15:17:34Z The Prince of Tartu 901 /* 2026 */ 7256377 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ''See loend loetleb [[Loomingu Raamatukogu]]s alates [[1957]]. aastast ilmunud teosed.'' ==1957== *1. [[Pentti Haanpää]]. "Elu suurelt maanteelt". Soome keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]] *2. [[William Jacobs]]. "Säravad suled". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *3. [[Friedebert Tuglas]]. "Ühe Norra reisi kroonika". *4. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ivan Tšuprovi langemine". Vene keelest tõlkinud [[Paul Viiding]] *5. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *6. [[Aleksandr Kuprin|Aleksander Kuprin]]. "Tsirkuses". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *7. [[Alberto Moravia]]. "Rooma novelle". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *8. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *9. [[Konstantin Paustovski]]. "Suvepäevad". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *10. "Vanaisade vahelugemisi. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *11. [[Vera Panova]]. "Serjoža". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *12. [[Elsa Triolet]]. "Avignoni armastajad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|A. Gross]] *13. [[John Steinbeck]]. "Pärl". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Guy de Maupassant]]. "Valik novelle". Prantsuse keelest tõlkinud [[Nelly Toiger]] *15. [[Branislav Nušitš]]. "Humoreske ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]], [[Viktor Tomberg]] *16. [[Antanas Vienuolis]]. "Uppunu". Leedu keelest tõlkinud [[Aili Erleman]] *17. [[Halldór Laxness]]. "Hea preili ja härrasmaja". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *18. "Neljakümne aasta eest. Vanade eesti revolutsionääride mälestusi". *19. [[Kazimierz Brandys]]. "Olevikumälestusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. "40 luuletust. Põimik nõukogude rahvaste poeesiat". Koostanud [[Ralf Parve]], vene keelest tõlkinud [[Felix Kotta]] *21. [[Aleksander Siivas]]. "Lõpuni kindel: jooni [[Hans Heidemann]]i elust dokumentide alusel". *22. [[Karel Čapek]]. "Jutte ühest ja teisest taskust". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrejs Upīts|Andrej Upit]]. "Valik novelle". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *24. [[Erni Krusten]]. "Õnnetu armastus". ==1958== *1. "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Kiira Sipjagina]] *2. [[Anton Hansen Tammsaare]]. "Elavad nukud". *3. [[Leonhard Frank]]. "Karl ja Anna. Michaeli tagasitulek". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *4. [[Egon Rannet]]. "Kadunud poeg". *5–6. [[Graham Greene]]. "Vaikne ameeriklane". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *7. [[Svetoslav Minkov]]. "Õlgveltveebel". Vene keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *8. [[Aleksei Tolstoi]]. "Siug". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Martin Andersen Nexø]]. "Tühjade kohtade reisijad". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Ilja Ilf]] ja [[Jevgeni Petrov]]. "Kolumbus kinnitab otsad". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *11. [[Heikki Lounaja]]. "Tema Majesteet ja teisi novelle ning teisi jutte". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Maamees naerab. Huumorit ja satiiri eesti ajakirjandusest". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *13. "Kevadelaulud. Põimik eesti looduselüürikat". Koostanud [[Ralf Parve]] *14. [[Vercors]]. "Mere vaikus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *15. [[Jerzy Andrzejewski]]. "Kuldne rebane". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *16. [[Jaroslav Hašek]]. "Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]]. "Legendi järg: noormehe märkmeid". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *18. Anatoli Kuznetsov. "Legendi järg: noormehe märkmeid (II)". Vene keelest tõlkinud Kiira Sipjagina *19. [[Gottfried Keller]]. "Kolm Seldwyla juttu". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *20. [[John Galsworthy]]. "Forsyte'i pääsmine". Inglise keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *21. [[Vicente Blasco Ibáñez]]. "Valencia lood". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *22. [[Bernhard Seeger]]. "Kui lapsed ei ole enam lapsed: külajutte". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Sikemäe]] *23. [[Antoine de Saint-Exupéry]]. "Inimeste maa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Hange]] *24. [[Domenico Rea]]. "Pildikesi Napolist". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Heinrich Böll]]. "Jällenägemine puiesteel". Saksa keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *26. [[Lilli Promet]]. "Ainult puhtast armastusest: novelle ja laaste". *27. "Indoneesia jutte". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *28. [[Pavel Kohout]]. "Niisugune armastus". Tšehhi keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *29. [[Miervaldis Birze|Miervald Birze]]. "Kõigile õitsevad aedades roosid...: jutustus kolme nädala sündmustest". Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *30. [[Artur Lundkvist]]. "Vindinge valss". Rootsi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *31. [[Mihhail Koltsov]]. "Ajaloost ja argipäevast: olukirjeldusi ja följetone". Vene keelest tõlkinud [[Karl Kivi]] *32. [[Gilbert Keith Chesterton]]. "Isa Browni lugusid". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *33. [[Zsigmond Móricz]]. "Seitse kreutserit". Ungari keelest tõlkinud [[Paula Palmeos]] *34. [[Premendro Mitro]]. "Robinson Crusoe oli tüdruk". Venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Harald Joasoon]] *35. [[Øivind Bolstad]]. "Toska saare vembumees". Norra keelest tõlkinud E. Suurväli, [[Henrik Sepamaa]] *36. "Nimi pole see, mis kuulsaks teeb. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], [[Einar Maasik]] ==1959== *1. [[Ludvik Aškenazy]] "Laste-etüüdid". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. "Merejutte". Tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] jt *3. [[Robert Burns]]. "Lõbusad kerjused: poeeme, luuletusi, epigramme". Inglise keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *4. [[William Saroyan]]. "Terves ilmas ja lausa taevas". Inglise keelest tõlkinud A. Bergman *5. [[Vera Inber]]. "Ööbik ja roos". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *6. "Rumeenia novelle". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7. [[Šolom Aleihhem]]. "Kuuskümmend kuus". Juudi keelest tõlkinud [[Aron Tamarkin]] *8. [[François Mauriac]]. "Ussipesa. I osa". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *9. François Mauriac. "Ussipesa. II osa". Prantsuse keelest tõlkinud Hans Vanaveski *10. [[Arnold Zweig]]. "Vikerkaar". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *11. "Poiss ja päike. Armeenia novelle". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] *12. [[Hans Kirk]]. "Tütarlaps tamburiiniga". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Sergei Antonov]]. "Uus töötaja". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *14. [[Manivald Kesamaa]] ja [[Herbert Mere]]. "Hiina tähtede all. I osa". *15. Manivald Kesamaa ja Herbert Mere. "Hiina tähtede all. II osa". *16. [[W. Somerset Maugham]]. "Värisev leht: novellid Lõunamere saartelt". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *17. [[Stepan Vassiltšenko]]. "Mustlanna". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *18. [[Bertolt Brecht]]. "Kalendrijutud". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Jaan Kross]] *19. [[Einar Maasik]]. "Koduküla teel". *20. [[Pierre Courtade]]. "Kõrgemad loomad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *21. [[Ivar Lo-Johansson]]. "Vili valmib nüüd Dakotas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *22. [[Aleksander Grin]]. "Punased purjed". Vene keelest tõlkinud O. Mamers *23–24. [[Ray Bradbury]]. "451° Fahrenheiti". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *25. [[Nikolai Gribatšov]]. "Augustikuu tähed". Vene keelest tõlkinud [[Vello Vent]] *26. "Saksad surevad, mõisad põlevad: valimik satiiri ja huumorit töölisajakirjandusest 1905–1917". Koostanud, redigeerinud ja kommenteerinud [[Juhan Peegel]] *27. [[William Heinesen]]. "Nõiutud valgus". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *28. [[Vance Palmer]]. "Laskem linnud vabadusse". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *29. [[Paul Guimard]]. "Le Havre'i tänav". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *30. [[Aleksander Dovženko]]. "Poeem merest". Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *31. [[Karlludwig Opitz]]. "Minu kindral: ühe staabiveltveebli distsipliinilage raport". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *32. [[Vassili Ardamatski]]. "Kohtumised". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *33. [[Sadek Hedajät]]. "Hadži-aga". Pärsia keelest tõlkinud [[Inna Genss]] *34. [[Theun de Vries]]. "Friisi postitõld". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *35. [[Aleksander Kozatšinski]]. "Roheline vanker". Vene keelest tõlkinud [[Henno Meriste]] *36. [[Veikko Huovinen]]. "Havukka-Aho mõtleja". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37. "Õlimüüja ja Lillehaldjas. Tundmatu autori teos XIV sajandist". Hiina keelest tõlkinud [[Leo Leesment]] *38. [[Ernö Urban]]. "Kaks vaati rummi". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Ernest Hemingway]]. "Mehed ilma naisteta". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Seppik]] *40. [[Sigurd Hoel]]. "Nad armastasid teineteist". Norra keelest tõlkinud [[Hendrik Sepamaa]] *41. [[Juri Nagibin]]. "Öine külaline". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *42. [[Marie Pujmanová]]. "Õde Alena". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Aafrika jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *44. [[Konstantin Simonov]]. "Kaugel idas". Vene keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]] *45. [[Angus Wilson]]. "Halb seltskond". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *46. [[Juliusz Słowacki]]. "Maria Stuart: ajalooline draama". Poola keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Aleksander Kurtna]] *47. [[Aleksander Rekemtšuk]]. "Suvepuhkuste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Alma Selge]] *48. [[John Osborne]]. "Vaata raevus tagasi". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *49. [[Ostap Višnja]]. "Jahimees muheleb". Ukraina keelest tõlkinud [[Madis Nurmik]] *50. [[Miguel Ángel Asturias]]. "Nädalalõpp Guatemaalas". Hispaania keelest tõlkinud [[Aleks Sepp]] *51. [[Katri Vala]]. "Maa rinnal". Soome keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *52. "Levanti. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Elvi Männik]] ==1960== *1. [[Mart Raud]]. "Igaviku lävel". *2. [[Vladimir Bill-Belotserkovski]]. "Bismarck ja neeger". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3. [[Wolfgang Borchert]]. "Ukse taga". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *4. [[Anton Tšehhov]]. "Orus". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *5. [[Tô Hoái]]. "Muong Gion". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *6. [[Johannes Barbarus]]. "Kolm juttu". *7. [[Halldór Stefánsson]]. "Tasu päästmise eest". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *8. [[Eduard Vilde]]. "Casanova jätab jumalaga". *9. [[John O'Hara]]. "Perekondlik koosviibimine". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *10. [[Venjamin Kaverin]]. "Tundmatu sõber". Vene keelest tõlkinud [[Helvi Einas]] *11. [[Olavi Siippainen]]. "Sinise jakiga tüdruk". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12. "Spordilugusid". *13. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Rõõmus poiss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *14. [[Frigyes Karinthy]]. "Palun, härra õpetaja!" Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Tšõngõz Ajtmatov]]. "Džamilja". Vene keelest tõlkinud [[Ardo Sivadi]] *16. [[Sofja Vinogradskaja]]. "Esimesed aastad". Vene keelest tõlkinud [[Arnold Miller]] *17. [[Mark Twain]]. "Aadama ja Eeva päevikud ja muid jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *18. [[Rein Sepp]]. "Viimne üksiklane". *19. [[Carlo Montella]]. "Kiri Giuliale". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *20. [[Premtšand]]. "Kaotuse võit". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *21. [[Abram Chasins]] ja [[Villa Stiles]]. "Legend van Cliburnist". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22. [[Johannes R. Becher]]. "Luuletaja päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *23. [[Bruno Traven]]. "Tänukiri". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "Kuuldud jutustusi". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25. [[Mihhail Prišvin]]. "Phacelia". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *26. [[Jan Otčenášek]]. "[[Romeo, Julia ja pimedus]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Erskine Caldwell]]. "Tagasi Lavinia juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *28. "Laule Eestist". Koostanud [[Paul Rummo]] *29. [[Stephen Leacock]]. "Defektiivne detektiiv". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *30. [[Pavel Nilin]]. "Kohtumine Tiškoviga". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *31. [[Henriette van Eyk]]. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (I osa)". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] ja [[Valdek Kruuspere]] *32. Henriette van Eyk. "Gabriel. Ühe kõhna mehikese elulugu (II osa)". Hollandi keelest tõlkinud Rein Sepp ja Valdek Kruuspere *33. [[Aapeli]]. "Meie issanda sipelgad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *34–35. [[Olav Duun]]. "Olsøy poisid". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *36. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37. [[Sergei Lvov]]. "Päästke meie hinged!" Vene keelest tõlkinud [[Hilja Välipõllu]] *38. [[Friedrich Wolf]]. "Pariisi õngitseja". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] *39. [[Uno Laht]]. "Selle suve värsid". *40. [[Henri Crespi]]. "Sigaret". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hans Vanaveski]] *41. [[Pál Szabó]]. "Teispool Doonaud, Tisza taga ...". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]], [[Rein Sepp]] *42. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Avarii. Sügisõhtul". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *43. [[Peter Karvaš]]. "Kesköö-missa". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *44. [[Aleksander Tvardovski]]. "Kaugused kauguste taga. Peatükke poeemist ja luuletusi". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] jt. *45. "Tolstoi läheduses. Mälestusi L. Tolstoist". Koostanud ja vene keelest tõlkinud [[Elvi Pillesaar]] *46. [[Anna Seghers]]. "Varjupaik ja teisi jutte". Saksa keelest tõlkinud [[Agnes Kerge]] ja [[Viktor Tomberg]] *47. "Küla ilma meesteta. Iiri jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *48. [[Peer Schaldemose]]. "Vanemate patud". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *49. "Külalisi mitmes Eestis. Valimik reisimuljeid XVII–XX sajandist". Koostanud [[Ain Kaalep]] *50. [[Ivan Jefremov]]. "Cor Serpentis. Mao süda". Vene keelest tõlkinud [[Harald Joasoon]] *51. [[Sinclair Lewis]]. "Pajude allee". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *52. "Just nagu põgus nägemus. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]] ==1961== *1. [[Ludvik Aškenazy]]. "Armunud kastis". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *2. [[Pierre Gamarra]]. "Päikesekonservid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *3. [[Sakari Pälsi]]. "Mina olin veel väikene". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4. "Muusikalisi hetki". Koostanud [[Ain Kaalep]] *5. [[Ilja Ehrenburg]]. "Pariis". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *6. [[Corrado Alvaro]]. "Öised sõnad". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *7–8. [[Olga Bergholz]]. "Päevased tähed". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *9. [[Egon Erwin Kisch]]. "Pöörane reporter". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *10. [[Leon Kruczkowski]]. "Vabaduse esimene päev". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Tarjei Vesaas]]. "Imelik tunne". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *12. [[Mihhail Zoštšenko]]. "Kauba kvaliteet". Vene keelest tõlkinud [[Ralf Parve]] *13. [[Edward Morgan Forster]]. "Teine kuningriik". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *14. [[Vladimir Bogomolov]]. "Ivan". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *15. [[Ernests Birznieks-Upītis]]. "Halli kivi jutud". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]], [[Enda Kallas]], [[Oskar Kuningas]] *16. "Naer pole ainult naljaasi. Valimik satiiri ja huumorit kodanliku Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Juhan Peegel]] *17. [[Rabindranath Tagore]]. "Lahendatud mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *18. [[Jaroslav Putík]]. "Südametunnistus: professor Oppenheimeri lugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Johannes Seilenthal]] *19. [[Gábor Goda]]. "Murdvaras". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *20–21. [[Veera Panova]]. "Sentimentaalne romaan". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *22. [[Ivo Andrić]]. "Janu". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *23. [[Armand Lanoux]]. "133-nda reisijad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi|Aino Gross]] *24–25. [[Victor Stafford Reid]]. "Leopard". Inglise keelest tõlkinud [[Aita Kurfeldt]] *26. [[Janka Brõl]]. "Viimne kohtumine". Valgevene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *27–28. [[Françoise Mallet-Joris]]. "Valed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *29. [[Erik Asklund]]. "Manne". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *30. [[Evald Tammlaan]]. "Jänkimehe kroonika". *31. [[Fjodor Abramov]]. "Ilma isata". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–34. [[Jerome David Salinger]]. "[[Kuristik rukkis]]". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *35. "Vihm mere kohal. Venetsueela novelle". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–38. [[Martti Larni]]. "Ilus seakarjus ehk Majandusnõunik Minna Karlsson-Kanase mälestused". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Ólafur Jóhann Sigurðsson|Olafur Jóhann Sigurdsson]]. "Konstantinoopoli tähed". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–42. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *43. "Sõlmeks sõlmitud lõngad. Vene nõukogude luule valimik". Koostanud [[Aksel Tamm]], tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *44. [[Cezar Petrescu]]. "Dacia Felix". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *45. "Mõrtsukatöö Rue Morgue’il. Valik kriminaalnovelle". Koostanud [[Vidrik Kivilo]], tõlkinud Vidrik Kivilo ja [[Tatjana Hallap]] *46. [[Sherwood Anderson]]. "Mahavaikitud vale". Inglise keelest tõlkinud [[Rudolf Kulpa]] *47. [[Jacques-Stephen Alexis]]. "Romansse tähtedele". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Henno Rajandi]] *48. [[Max Frisch]]. "Härra Biedermann ja tulesüütajad". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49–51. [[Graham Greene]]. "Meie mees Havannas". Inglise keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *52. "Oma maja. Nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Evi Prink]], [[Hans Luik]] ==1962== *1–2. [[Viktor Nekrassov]]. "Kira Georgijevna". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *3. [[John Bell Clayton]]. "Valge ring". Inglise keelest tõlkinud [[A. Bergmann]] *4. [[Ain Kaalep]]. "Samarkandi vihik". *5. [[Stanisław Dygat]]. "Käsualuse kättemaks". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Upendranath Ašk]]. "Mustad isandad". Hindi keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *7–9. [[Konstantin Fedin]]. "Sanatoorium «Arcturus»". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10. [[James Aldridge]]. "Mõned mu parimad sõbrad on inglased". Inglise keelest tõlkinud [[V. Torro]] ja [[Vidrik Kivilo]] *11–12. [[Luchino Visconti]] jt. "Rocco ja tema vennad: filmistsenaarium". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *13. [[Minni Nurme]]. "Valus küsimus". *14. [[János Fülöp]]. "Botond". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *15. [[Halldór Laxness]]. "Napoleon Bonaparte". Islandi keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *16–17. [[Truman Capote]]. "Rohukannel". Inglise keelest tõlkinud [[Edith Roks]] *18. [[Vladimir Voinovitš]]. "Meie elame siin". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Ita Gassel]]. "Alphonsine". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heiti Kaarde]] *20–21. "13 lugu. Laaste ja jutte noortelt autoritelt". Koostanud [[Villem Gross]] *22. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Poola keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *23–25. [[Folke Fridell]]. "Piiga hallis". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[John Morrison]]. "Pandaloopi prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Gross]] *27. [[Emmanuil Kazakevitš]]. "Päevavalgel". Vene keelest tõlkinud [[Valentin Pomm]] *28–31. [[John Braine]]. "Tee ülesmäge". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *32. [[Regīna Ezera]]. "Latgale jutustusi". Läti keelest tõlkinud [[Pētõr Damberg]] ja [[Enda Kallas]] *33. [[Josef Reding]]. "Üksinda Paabelis". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Mits]] *34–36. [[O. Henry]]. "Kapsad ja kuningad". Inglise keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *37–38. "Tänapäeva tungalteri. Valimik huumorit ja satiiri Nõukogude Eesti ajakirjandusest". Koostanud [[Huko Lumet]] *39. [[Marcel Aymé]]. "Teise mehe pea". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lennart Meri]] *40. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *41. [[Ēvalds Vilks]]. "Ma ei või sind üksi jätta". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *42–43. [[Jiři Fried]]. "Ajahäda". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *44. [[Leonid Pervomaiski]]. "Armastuslaulu asemel". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *45. [[Lope Félix de Vega Carpio]]. "Sevilla täht". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *46. [[Juri Gontšarov]]. "Tervitus avamerelt". Vene keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], [[Jaan Kross]] *47. [[Betti Alver]]. "Mõrane peegel". *48–50. [[Joseph Kessel]]. "Lõvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51. [[Sergei Jessenin]]. "Lüürika". Koostanud [[August Sang]], vene keelest tõlkinud August Sang, [[Artur Alliksaar]], [[Jaan Kross]], [[Ellen Niit]], [[Debora Vaarandi]], [[Elem Treier]], [[Venda Sõelsepp]] *52. "Poolel teel Kuule. Valik nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud V. Soosaar, [[Hans Luik]] ==1963== *1–3. [[Iris Uurto]]. "Armastus ja kartus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *4–5. [[Georgi Vladimov]]. "Rikas maak". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Alan Sillitoe]]. "Tublid naised". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *7. [[Bertolt Brecht]]. "Kolmekrossiooper". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *8–9. [[Vladimir Pozner]]. "Hukkamise paik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *10. [[Marie Under]]. "Kolmteist ballaadi". *11–12. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Üks päev Ivan Denissovitši elus". Vene keelest tõlkinud [[Lennart Meri]], [[Enn Sarv]] *13. [[Slavko Kolar]]. "Migudac ehk arguse apoloogia". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *14. [[Fjodor Knorre]]. "Omad lapsed". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *15–16. [[Justinas Marcinkevičius]]. "Mänd, mis naeris". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *17. [[Stefan Heym]]. "Batsill". Saksa keelest tõlkinud [[Villem Alttoa]], [[P. Suve]] *18. [[Ion Drutse]]. "Ühe doina jälgedes". Moldaavia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *19. [[Juhan Saar]]. "Värviline mõte". *20–22. [[Sara Lidman]]. "Mina ja mu poeg". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[Vassil Bõkav]]. "Kolmas rakett". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *25–26. [[Heinrich Böll]]. "…ega lausunud ühtegi sõna". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *27–28. [[Lucia Demetrius]]. "Viimane tauber". Rumeenia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *29. "Armas luiskaja. [[George Bernard Shaw|Bernard Shaw]]’ ja mrs. Patrick Campbelli kirjavahetuse põhjal koostanud Jerome Kilty". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *30. [[Imre Sarkadi]]. "Argus". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *31. [[Vladimir Maksimov]]. "Inimene on elus". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *32–33. [[Karel Michal]]. "Viirastused päise päeva ajal". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *34. [[Richard Wright (kirjanik)|Richard Wright]]. "Neli meest". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]], [[Ain Kaalep]] *35. [[André Maurois]]. "Kulla needus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *36–37. [[Joseph Conrad]]. "Pimeduse süda". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Anvelt]] *38. [[Allan Jokinen]]. "Kummituskoer". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *39. [[Hans Christian Branner]]. "Punased hobused lumes". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *40–41. [[Maciej Patkowski]]. "Skorpionid". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *42. [[Jaan Kross]]. "Tuule-Juku". *43–46. [[Albert Camus]]. "Katk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *47. [[Venjamin Kaverin]]. "Viltune vihm". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–51. [[John Steinbeck]]. "Me tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *52. "Mõrv eesriide taga. Uusimaid vene nõukogude novelle". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] ==1964== *1. [[Stig Dagerman]]. "Öö mängud". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *2. [[Vladimir Voinovitš]]. "Tahan olla aus". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *3–5. [[Alain-Fournier]]. "Suur Meaulnes". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], [[Nora Kaplinski]] *6. [[Aleksander Tvardovski]]. "Tjorkin teises ilmas". Vene keelest tõlkinud [[August Sang]] *7–8. "13 autorit. Eesti noorte autorite lühiproosat". *9. [[Johan Borgen]]. "Mesinädalad". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *10. [[Krishan Chander|Krišan Tšandar]]. "Taevas on selge". Urdu keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–13. [[Juan Goytisolo]]. "Mõõn". Hispaania keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tatjana Hallap]] *14. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Füüsikud". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *15. [[Bill Naughton]]. "Hilisöö Watlingi maanteel". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *16–18. [[Ferenc Sánta]]. "20 tunni reportaaž". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *19. "Laulame ligi külada. Eesti rahvalaule". Koostanud [[Ruth Mirov]] *20–23. [[Erich Maria Remarque]]. "Lissaboni öö". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Tomberg]] *24. [[Per Olof Sundman]]. "Trummilööja". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *25. [[Edesio Alvarado]]. "Põgenik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *26. [[Josef Nesvabda]]. "Einsteini aju". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *27. [[Unto Seppänen]]. "Seda sorti mees". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *28–29. [[Icchokas Meras]]. "Viik kestab silmapilgu". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Juri Kazakov]]. "Aadam ja Eeva". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *31–32. [[Jurij Brĕzan]]. "Ühe armastuse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *33–34. [[Vil Lipatov]]. "Võõras". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *35. [[Arvo Turtiainen]]. "Soome sari". Koostanud [[Paul Rummo]], soome keelest tõlkinud [[Ellen Niit]], Paul Rummo, [[Jaan Kross]], [[Paul-Eerik Rummo]], [[Ain Kaalep]], [[Mats Traat]] *36. [[István Szabó]]. "Kõik niisama nagu vanasti". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *37. [[Sławomir Mrożek]]. "Elevant". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *38–39. [[Aleksander Solženitsõn]]. "Asja huvides". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Aedniku aasta". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *42. [[Juhan Peegel]]. "Saaremaa motiive". *43. [[John Updike]]. "Vetelpäästja". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *44. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks". Taani keelest tõlkinud ja eessõna [[Henrik Sepamaa]] *45–46. [[Irina Grekova]]. "Naistejuuksur". Vene keelest tõlkinud [[Aksel Tamm]] *47. [[Viktor Bezorudko]]. "Suhhi Mlõntsi musketärid". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *48–50. [[William Golding]]. "Kärbeste jumal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Italo Calvino]]. "Olematu rüütel". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ==1965== *1. [[Enn Vetemaa]]. "Monument". *2–5. [[John Braine]]. "Õnne tipul". Inglise keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *6. [[Jānis Sudrabkalns]]. "Kas teie usute amulettidesse?" Läti keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *7–8. [[Jerzy Stefan Stawiński|Jerzy S. Stawiński]]. "Adami jälil". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *9–10. [[Shūsaku Endō|Sjusaku Endo]]. "Meri ja mürk". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *11. [[Jacques Prévert]]. "Kuidas portreteerida lindu". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *12. [[Arthur Omre]]. "Armastuse auto". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *13. [[Walter Macken]]. "Jumal lõi pühapäeva". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *14. [[William Faulkner]]. "Ümberpöörd". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *15–16. [[Andrei Bitov]]. "Kutsealune". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *17–18. [[Pär Lagerkvist]]. "Kääbus". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *19–21. [[Andrzej Szczypiorski]]. "Minevik". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Otia Iosseliani]]. "Mäng". Gruusia keelest tõlkinud [[Uno Ussisoo]] *23. [[C. Northcote Parkinson]]. "Parkinsoni kolmas seadus". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *24. [[Vassili Aksjonov]]. "Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija". Vene keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *25–26. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sõnad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *27. [[Dimitrios Hadzis]]. "Õpetaja testament". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] *28. [[Jevgeni Švarts]]. "Draakon". Vene keelest tõlkinud [[Karin Ruus]] *29–31. [[Ernest Hemingway]]. "Pidu sinus eneses". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *32–35. [[Jorge Semprún]]. "Suur reis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Enn Sarv]] *36–38. [[Endre Fejes]]. "Vanarauahoov". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *39. [[Milan Kundera]]. "Naljakad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *40. [[Hermann Hesse]]. "Klingsori viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Oskar Kuningas]] *41–42. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". *43. [[Leo Ågren]]. "Ballaad". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *44–46. [[Max Frisch]]. "Homo faber". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *47–48. [[Isaac Asimov]]. "Kadunud robot". Inglise keelest tõlkinud [[Ain Raitviir]] *49. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *50. [[Martin Walser]]. "Lennuk maja kohal". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *51. [[Mirdza Bendrupe]]. "Piibussaare". Läti keelest tõlkinud ja järelsõna [[Oskar Kuningas]] *52. "Kaheksas põgenemine. Uusimaid vene nõukogude novelle". Tõlkinud [[Hans Luik]] ==1966== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Neli novelli". *3. [[Jerome David Salinger]]. "Parim päev banaanikala püügiks". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *4. "Kõnelus gloobusega. Ukraina kaasaegset luulet". Valinud, tõlkinud ja eessõna [[Harald Rajamets]] *5–6. [[Vitali Sjomin]]. "Seitsmekesi majas". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *7. [[Artur Alliksaar]]. "Nimetu saar". *8–9. [[Veijo Meri]]. "Manillaköis". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *10. [[Utuy Tatang Sontani]]. "Dogerid". Indoneesia keelest tõlkinud [[Ülo Sirk]] *11–13. [[Kōbō Abe]]. "Neljas jääaeg". Jaapani keelest tõlkinud ja eessõna autor [[Agu Sisask]] *14. [[James Baldwin]]. "Keegi ei tea minu nime". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *15–16. [[Tarjei Vesaas]]. "Jääloss". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *17–18. [[Peter Weiss]]. "Jean Paul Marat’ jälitamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi ettekandes härra de Sade’i juhtimisel". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *19–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]] *22–23. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Lumevalgus...lumepimedus". – [[Enn Vetemaa]]. "Lumesõda". *24–25. [[Isaak Babel]]. "Odessa lood". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *26. [[Herman Melville]]. "Billy Budd, fokkmarsimadrus". Inglise keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *27–30. [[Karl Ristikivi]]. "Imede saar". *31–32. [[Bernard Malamud]]. "Idioodid kõigepealt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33. "Mina meesi... Valik eesti rahvalaule". Koostanud [[Ülo Tedre]] *34. [[Herbert George Wells]]. "Võlupood". Inglise keelest tõlkinud [[Aleksander Zirnask]] *35. [[Werner Bergengruen]]. "Surm Tallinnas: kurioosseid lugusid ühest vanast linnast". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *36. [[Peter Karvaš]]. "Suur parukas". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *37. [[Corey Ford]]. "Mötlemise õpetus". Inglise keelest tõlkinud [[Leo Võhandu]] *38–39. [[Antti Hyry]]. "Kodus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *40–43. [[Franz Kafka]]. "Protsess". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], järelsõna [[Roger Garaudy]], prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *44. [[Kornel Filipowicz]]. "Antikangelase päevik". Poola keelest tõlkinud [[Nora Kaplinski]] *45. [[Albert Camus]]. "Võõras". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *46–48. [[Johannes Bobrowski]]. "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *49–52. [[Grigori Baklanov]]. "Juuli 1941". Vene keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ==1967== *1–2. [[Jules Feiffer]]. "Karmuella-armuella ja Nunnu". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Uno Laht]] *3. [[Margareta Ekström]]. "Kallaletung". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *4. [[Mati Unt]]. "Elu võimalikkusest kosmoses". *5–6. [[Fazil Iskander]]. "Kitstuuri tähtkuju". Vene keelest tõlkinud [[Henno Mereste]] *7. [[Carson McCullers]]. "Kurva kohviku ballaad". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8–10. [[Jaan Oks]]. "Vaevademaa". Eessõna [[Nigol Andresen]], järelsõna [[Friedebert Tuglas]] *11–13. [[Georges Conchon]]. "Metsik riik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *14. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Ühepäevaliblikas". Vene keelest tõlkinud [[Arvo Valton]] *15. [[Arnošt Lustig]]. "Hingepalve Katarzyna Horowitzi eest". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *16. [[Enn Vetemaa]]. "Pillimees". *17. [[Sławomir Mrożek]]. "Tango". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *18. [[John Wain]]. "Onuke". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *19–20. [[Nikolai Dubov]]. "Põgenik". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *21–22. [[Paavo Haavikko]]. "Isiklikud asjad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *23. [[Anatole France]] (?). "Roosipuumööbel". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *24. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Tolmust ja värvidest]]". *25–26. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Tõotus". Saksa keelest tõlkinud [[Aino Toomaspoeg]] *27. [[Ivan Klíma]]. "Armastajad üheks ööks". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *28–29. "Kõne voolab voolavas maailmas. Valik uuemat soome lüürikat". Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] ja [[Ly Seppel]] *30. [[Ralph D. Paine]]. "Kadunud laevad". Inglise keelest tõlkinud [[Aadu Hint]] ja [[Herman Sergo]] *31. [[Vassili Grossman]]. "Mõned kurvad päevad". Vene keelest tõlkinud [[Debora Vaarandi]] *32–34. [[Rex Stout]]. "[[Uksekell helises]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *35–36. [[Charles Baudelaire]]. "Kurja lilled". Koostanud [[August Sang]], prantsuse keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] jt *37. [[Mats Traat]]. "Irdinimene". *38–39. [[Arthur van Schendel]]. "Fregatt «Johanna Maria»". Hollandi keelest tõlkinud [[Rein Sepp]] *40–41. [[Bertolt Brecht]]. "Pagulasvestlused". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *42–43. [[Michael Frayn]]. "Plekkmehed". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *44–46. "Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest". Tõlkinud [[Jaan Kross]] jt *47–48. [[Luigi Pirandello]]. "Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *49. [[Stanisław Lem]]. "Ijon Tichy mälestused". Poola keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *50–52. [[Veniamin Kaverin]]. "Kaksikportree". Vene keelest tõlkinud [[Ruth Eliaser]] ==1968== *1. [[Arvo Valton]]. "Kaheksa jaapanlannat". *2–3. [[Jean Anouilh]]. "Becket ehk jumala au". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Kõiv]] *4. [[Elmer Diktonius]]. "Maine hellus". Rootsi keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *5–7. [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]. "Ajastu ahistavad asjad". Vene keelest tõlkinud [[Matti Vaga]] *8. [[Georges Perec]]. "Asjad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *9–10. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]] *11–12. [[Saul Bellow]]. "Püüa päeva". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *13. [[Marie Under]]. "Uneretk". *14–16. [[Maurice Druon]]. "Zeusi mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *17. [[Willy Kyrklund]]. "Solange". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *18. [[Volter Kilpi]]. "«Albatrossi» lugu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *19. [[Václav Havel]]. "Teade". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *20–21. [[Mihhail Bulgakov]]. "Saatuslikud munad". Vene keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *22–24. [[Agatha Christie]]. "Tuhkur hobune". Inglise keelest tõlkinud [[Mark Sinisoo]] *25–26. [[Sándor Somogyi Tóth]]. "Olid ju prohvet, kullake". Ungari keelest tõlkinud [[Aino Pervik]] *27. [[Jānis Ezeriņš]]. "Salakaubavedaja". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *28–29. [[Jaroslava Blažková]]. "Nailonkuu". Slovaki keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *30. [[Ott Kangilaski]]. "Jutulõng". *31–34. [[Truman Capote]]. "Külmavereliselt". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *35–38. [[Karl August Hindrey]]. "Ja oli kunagi keegi...". Eessõna [[Ülo Tedre]] *39. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Romulus Suur". Saksa keelest tõlkinud [[Armand Tungal]] *40. [[Ališer Navoii]]. [Valik luuletusi]. Koostanud ja usbeki keelest tõlkinud [[August Sang]] *41–42. [[Jean Ribillard]]. "Isand M’Saudi elu ja mõtted". Esperanto keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *43. [[Aziz Nesin]]. "Hull pääses lahti". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *44. [[Hans Erich Nossack]]. "Lülituslaud". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *45. [[Viivi Luik]]. "Hääl". *46. [[Nikolai Jevdokimov]]. "Vajalik inimene". Vene keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *47–50. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *51–52. [[Pär Lagerkvist]]. "Sibüll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1969== *1–2. [[Mati Unt]]. "Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg". *3. [[Andrei Platonov]]. "Gradovi linn". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *4–5. [[Peter Weiss]]. "Juurdlus". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *6. [[Vassili Šukšin]]. "Vanja, kuidas sina siia said?" Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *7. [[Paul-Eerik Rummo]]. "Tuhkatriinumäng". *8–10. [[Olli]]. "Kui Simson olnuks soomlane". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *11. [[Jevgen Gutsalo]]. "Belle Parisienne". Ukraina keelest tõlkinud [[Enn Mälgand]] ja [[Harald Rajamets]] *12–13. [[Paul Viiding]]. "Elu aseaine". *14–17. [[Rolf Hochhuth]]. "Asemik". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]] *18–19. "Pappa Jannseni postipaunast". *20–21. [[Mika Waltari]]. "Fine van Brooklyn". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Friedebert Tuglas]]. "Kirjandusloolisi pisivesteid". *23–26. [[Viktor Šklovski]]. "Sentimentaalne teekond". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *27. [[Samuel Beckett]]. "Õnnelikud päevad". Inglise keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] ja [[Valdek Kruuspere]] *28–29. [[Albert Bels]]. "Uurija". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *30–33. [[William Golding]]. "Vaba langemine". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *34. [[Franz Grillparzer]]. "Vaene mängumees". Saksa keelest tõlkinud [[Oskar Kuningas]] *35–36. [[Jacek Bocheński]]. "Tabu". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *37–39. [[James Joyce]]. "Dublinlased". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Jaak Rähesoo]] *40. [[Fazil Hüsnü Dağlarca]]. "Nelja tiivaga lind". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *41. [[Mahatma Gandhi]]. "Maailm on väsinud vihkamast". Inglise keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–44. [[Max Frisch]]. "Don Juan ehk armastus geomeetria vastu. Eluloomäng". Saksa keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], [[Harald Rajamets]] *45–47. [[Norbert Wiener]]. "Inimolendite kasulik kasutamine. Küberneetika ja ühiskond". Inglise keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *48. [[André Gide]]. "Halvasti aheldatud Prometheus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]] *49–50. [[Veijo Meri]]. "Suguvõsa". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *51–52. [[Hans Henny Jahnn]]. "7 äraspidist juttu. Sõnakunsti üksildumine". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ==1970== *1. [[Vaino Vahing]]. "Lugu". *2. [[Harold Pinter]]. "Sünnipäevapidu". Inglise keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *3–5. [[Vassili Belov]]. "Igapäine asi". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *6. [[Marguerite Duras]]. "Moderato cantabile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *7–9. [[Aleksander Tassa]]. "Saalomoni sõrmus". *10–12. [[Jelizaveta Drabkina]]. "Talihari". Vene keelest tõlkinud [[Aleksander Klejnot]] *13. [[Erni Hiir]]. "Kui tulevad käod". *14. [[Hermann Hesse]]. "Unenäokingitus". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *15. [[Jaan Kross]]. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". *16–19. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Agoonia". Vene keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *20–21. [[Eduard Petiška]]. "Golem ja teisi juudi legende ja lugusid vanast Prahast". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *22–23. [[Edgar Allan Poe]]. "Kaev ja pendel". Inglise keelest tõlkinud [[Johannes Aavik]] *24–26. [[Väinö Linna]]. "Must armastus". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *27. [[Hando Runnel]]. "Avalikud laulud". *28. [[Natalja Baranskaja]]. "Nädalast nädalasse". Vene keelest tõlkinud [[Virve Reiman]] *29–30. "Leegajused. Soome-ugri rahvaste laule". Koostanud [[Udo Kolk]], [[Richard Ritsing]], [[Aino Valmet]] *31–33. [[Lars Gyllensten]]. "Sokratese surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *34–35. [[James D. Watson]]. "Kaksikspiraal". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *36–39. [[Bertolt Brecht]]. "Mees on mees. Galilei elu. Arturo Ui". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] *40–41. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *42. [[Dylan Thomas]]. "Piimmetsa vilus". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *43. [[Heimito von Doderer]]. "Jeeriku pasunad". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *44. [[Andris Jakubāns]]. "Hakkas sadama kell neli üksteist". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *45. [[Peter Handke]]. "Kaspar". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *46–47. [[Aleksandr Herzen]]. "Teiselt kaldalt". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *48–49. [[Ernst Penzoldt]]. "Squirrel". Saksa keelest tõlkinud [[Helmi Silvet]] *50. [[Milo Urban]]. "Vyšny Mlyni taga". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *51–52. [[Bernard Shaw]]. "Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] ==1971== *1. [[Andres Ehin]]. "Uks lagendikul". *2–3. [[Juri Oleša]]. "Kadedus". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *4. [[Jaan Kross]]. "Michelsoni immatrikuleerimine. Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel". *5–7. [[Arthur Miller]]. "Pärast pattulangemist. Hind". Inglise keelest tõlkinud [[Valdek Kruuspere]] *8. [[István Örkény]]. "Tótid". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *9–11. [[Viljo Kojo]]. "Sinise kambri unenägu". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *12–13. [[August Strindberg]]. "Surmatants". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *14. [[Heinrich Mann]]. "Kobes". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], eessõna [[Nigol Andresen]] *15–16. [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]. "Tigu nõlvakul". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *17. [[Joel Sang]]. [[Jüri Üdi]]. [[Toomas Liiv]]. [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". *18. [[Juozas Grušas]]. "Anupras kukkus kõrgelt". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *19–21. [[Pentti Holappa]]. "Pärija omadused". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *22. [[Vésteinn Ludviksson]]. "Kaheksa torustikust kostvat häält". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *23–26. [[Michael Frayn]]. "Hommikupooliku lõpu poole". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *27. [[Pär Lagerkvist]]. "Ahasveeruse surm". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *28–29. [[Valmar Adams]]. "Sinu sekundid". *30. [[César Vallejo]]. "Inimlikud luuletused". Koostanud ja eessõna [[Ricardo Mateo]], hispaania keelest tõlkinud ja eessõna [[Ain Kaalep]] *31. [[Teet Kallas]]. "Verine padi". *32. [[Kåre Holt]]. "Vana tee «Armastuse» juurde". Norra keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] *33–35. "Jenowewa. Helena. Mai Roos. Romaan ja Dudora". *36–38. [[Vassil Bõkav]]. "Sotnikov". Vene keelest tõlkinud [[Väino Ilus]] *39. "Lahtine laegas. Valimik aforisme". Soome keelest tõlkinud [[Endel Nirk]] *40–41. [[Tšõngõz Aitmatov]]. "Valge laev". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *42. [[John Osborne]]. "Luther". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *43. [[Gunnar Lunde]]. "Must naer". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *44. [[Fjodor Abramov]]. "Pelageja". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *45–47. [[William Faulkner]]. "Kui ma olin suremas". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *48–49. [[Fjodor Dostojevski]]. "Ülestähendusi põranda alt". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]], järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *50–51. [[Andrei Bitov]]. "Apteekrisaar". Vene keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *52. [[Nelly Sachs]]. "Eeli". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], järelsõna [[Nigol Andresen]] ==1972== *1–2. [[Arvo Valton]]. "Õukondlik mäng". *3–4. [[Erich Segal]]. "Armastuse lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Hiedel]] *5–6. [[Jorge Luis Borges]]. "Hargnevate teede aed". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *7–8. [[Eugene O'Neill]]. "Pikk päevatee kaob öösse". Inglise keelest tõlkinud [[Minni Nurme]] *9–10. [[Sivar Arnér]]. "Pime ja valge". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *11. [[Anna Haava]]. "Väikesed pildid Eestist". *12.–13. [[Robert Musil]]. "Kolm naist". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *14. [[Donald Barthelme]]. "Tavatud kombed, koletud teod". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna [[Enn Soosaar]] *15. [[Daniil Granin]]. "Kaks lugu". Vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Andres Jaaksoo]] *16–17. [[Jean Giraudoux]]. "Trooja sõda ei tule". Prantsuse keelest tõlkinud [[Aino Pärsimägi]] *18–19. "Uus Eestimaa kukulind ehk lõbu laulik". Kokku pannud [[Ülo Tedre]] *20–23. [[Ilja Ehrenburg]]. "Julio Jurenito". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *24–26. [[Sigurd Hoel]]. "Patused suvepäikese all". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *27. [[Lembit Vahak]]. "Karske õhtupoolik". *28. [[Georg Christoph Lichtenberg]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]] *29–31. [[Laurence J. Peter]] ja [[Raymond Hull]]. "Peteri printsiip". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *32–34. [[H. J. Eysenck]]. "Tunne oma võimeid". Inglise keelest tõlkinud [[Paul Kees]] *35–36. [[Pentti Haanpää]]. "Üheksa mehe saapad". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *37–39. [[Per Olof Sundman]]. "Ekspeditsioon". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. [[Albert Paris Gütersloh]]. "Austria-elamus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *41–42. [[Hando Runnel]]. "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks". *43. [[Isaak Babel]]. "Maria". Vene keelest tõlkinud [[Olev Jõgi]] *44–45. [[Peter Brook]]. "Tühi ruum". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Klaassen]] *46. [[Albert Schweitzer]]. "Aukartus elu ees". Saksa keelest tõlkinud [[Peeter Tulviste]] *47–49. [[Valentin Rasputin]]. "Viimne tärmin". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *50. "Viiskümmend. Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus". Koostanud [[Ain Kaalep]] *51–52. [[Albert Camus]]. "Sisyphose müüt". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] ==1973== *1–2. [[Fernando Pessoa]]. "Autopsühhograafia". Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud [[Ain Kaalep]] *3–4. [[Joseph Heller]]. "Me pommitasime New Havenit". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *5. [[Juri Nagibin]]. "Metsavahimajas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *6. [[Julian Stryjkowski]]. "Siirius". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Gunnar Kaarend]] *7. [[Kersti Merilaas]]. "Kaks viimast rida". *8–11. [[Saul Bellow]]. "Mr. Sammleri planeet". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *12–13. [[Tadeusz Różewicz]]. "Kartoteek. Veider vanake". Poola keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud [[Aleksander Kabur]] *14. [[Veikko Huovinen]]. "Joodiku eetika". Soome keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *15. [[Vaino Vahing]]. "Sina". *16–17. [[Juha Mannerkorpi]]. "Närilised". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *18–19. [[Nathalie Sarraute]]. "Kas te kuulete neid?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *20–21. [[T. S. Eliot]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]], [[Jaan Kaplinski]] *22. [[Mari Saat]]. "Katastroof". *23–24. [[Hrant Mathevosjan]]. "Koormahobused". Armeenia keelest tõlkinud [[Silvia Tobias]] *25–26. [[Andrei Platonov]]. "Džan". Vene keelest tõlkinud [[Joel Sang]] *27–30. [[Miroslav Skála]]. "Pulmareis Jiljisse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *31–32. [[Kazys Saja]]. "Polüglott. Abstinent. Maniakk". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *33. [[Jüri Üdi]]. "Käekäik". *34–35. [[Ödön von Horvath]]. "Jumalata noorus". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *36. [[Ernst Enno]]. "Minu sõbrad". *37–38. [[Marģers Zariņš]]. "Loojangu orel". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *39. [[Elias Canetti]]. "Marrakeši hääled". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *40. [[Richard Bach]]. "Johathan Livingston Merikajakas". Inglise keelest tõlkinud [[Uno Laht]] *41–44. [[August Kitzberg]]. "Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused". *45–46. [[Georg Büchner]]. "Dantoni surm". Saksa keelest tõlkinud [[Helga Kross]] *47–48. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kevadviretused". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *49–52. [[Hermann Hesse]]. "Stepihunt". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Mati Sirkel]] ==1974== *1–2. "Vainoköis. Valik Kodavere pajatusi". Koostanud [[Mall Hiiemäe]] *2. [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *3. [[Daniil Granin]]. "Vihm võõras linnas". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *4–5. [[Nikolai Baturin]]. "Varahilisel ajal". *6–7. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Teed ja kohtumised". Saksa keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] *8. [[Mats Traat]]. "Kohvioad". *9–10. [[Mkrtitš Armen]]. "Heghnari allikas". Armeenia keelest tõlkinud [[Sülvia Tobias-Börner]] *11–13. [[Günter de Bruyn]]. "Auhind". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *14. "Ärgem rääkigem raamidest! Kujutava kunsti motiive eesti luules". Koostanud [[Vaime Kabur]] *15. [[Anatole France]]. "Crainquebille". Koostanud [[Ott Ojamaa]], prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] jt *16. [[Ota Pavel]]. "Ilusate sokkude surm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *17. [[Uno Laht]]. "Bordelli likvideerimine". *18–19. [[Saulius Šaltenis]]. "Pähklileib. Henrik Monte". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *20. [[Jerzy Szaniawski]]. "Professor Tutka lood". Poola keelest tõlkinud [[Gunnar Kaarend]] *21. [[Aleksandr Puškin]]. "Luulet. Uusi eestindusi". Vene keelest tõlkinud [[Kalju Kangur]] *22–23. [[Grõgir Tjutjunnõk]]. "Raudrohi". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]], [[Andres Jaaksoo]] *24. [[Eha Lättemäe]]. "Metsamarju. Mõtsamarju". *25–26. [[Vladimir Lidin]]. "Lillede kastmise tund". Vene keelest tõlkinud [[Kiira Sipjagina]] *27–30. [[William Faulkner]]. "Isaac McCaslini lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *31. [[Arvo Valton]]. "Pööriöö külaskäik". *32. "Runo radadel. Nõukogude Karjala luulet". Valinud ja soome keelest tõlkinud [[Eha Lättemäe]] *33. [[Johann Wolfgang Goethe]]. "Aforisme". Valinud ja saksa keelest tõlkinud [[Mati Hint]] *34. [[Viivi Luik]]. "Salamaja piir". *35. [[Kristiina Pelto-Timperi]]. "Sirelisuru". Soome keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *36. [[Enn Vetemaa]]. "Püha Susanna ehk Meistrite kool". *37–39. [[Sven Fagerberg]]. "Valgeks võõbatud süda". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40–41. [[Vassili Aksjonov]]. "Teekond tühjade tünnidega". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *42–43. [[Luigi Pirandello]]. "Heinrich IV". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *44. [[Rein Saluri]]. "Külalised". *45–46. [[Rabindranath Tagore]]. "Aednik". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *47–48. [[Elisabeth Aspe]]. "Ennosaare Ain". *49–52. [[Jørgen-Frantz Jacobsen]]. "Barbara". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] ==1975== 1975. a. avanumbriks oli toimetusel ette valmistatud topeltnumber "Laustud sõna lagub: valik eesti vanasõnu". Alguses kõik laabus, saadi trükiluba, trükiti tiraaž valmis, saadi ka ilmumisluba ning valmistuti tiraaži ettetellijatele ja kaubandusvõrku laiali saatma. Viimasel hetkel keelati aga otse Moskvast ära raamatu trükikojast väljasaatmine, ametlikult põhjendades seda roppude sõnade hulgaga raamatus. Toonane LR-i toimetaja [[Jüri Ojamaa]] kahtlustas oma mälestustes<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:223222 Õpetajate Leht, nr 47–48, 24. detsember 2003, lk 16]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Digar.ee)</ref> aga, et tegelik põhjus oli sarja kuuluvate raamatute samas numbris avaldatud bibliograafia, mis sisaldas ka mitmete selleks ajaks põlu alla sattunud kirjanike teoseid. Tiraaž hävitati ja asendati kiirkorras "Niidermaadega". Samas on üksikud eksemplarid seda hävitatud raamatut säilinud (ilmselt tõid trükitöölised mõned raamatud salaja trükikojast välja) ning tegu on haruldaseima raamatuga "Loomingu raamatukogu" sarjas. *1–2. [[Vsevolod Ivanov]]. "Niidermaad". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]], [[Maiga Varik]], koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]] *3–4. [[Anatol Kudravets]]. "Mälestamispäev". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *5. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kutsikad". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *6. [[Anar]]. "Dante juubel". Tõlkinud [[Ly Seppel]] *7–8. [[Thornton Wilder]]. "San Luis Rey sild". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *9. [[Mati Unt]]. "Via regia". *10–11. [[Aleksandr Borin]]. "Avarii". Vene keelest tõlkinud [[Karl-Hanto Selmet]] *12–13. [[Antonin Artaud]]. "Esseid ja kirju". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–16. [[Redik Soar]]. "Esimesilt päevilt". *17–20. [[Konstantin Simonov]]. "Kakskümmend päeva sõjata". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *21. [[Mihhail Šolohhov]]. "Keeris". Vene keelest tõlkinud [[Otto Samma]] *22. [[Jüri Üdi]]. "Armastuskirjad". *23. [[Thomas Mann]]. "Seadus". Saksa keelest tõlkinud [[Lii Ojamaa]] *24. [[Roald Dahl]]. "Musi mopsti". Inglise keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *25–26. [[Jüri Jürison]]. "Eestimehe teekond ümber maailma «Askoldi» laeva peal". Kokku pannud [[Juhan Peegel]] *27. [[Italo Svevo]]. "Kaks novelli". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *28–31. [[Taisto Huuskonen]]. "Terasetorm Karjala kannasel". Soome keelest tõlkinud [[Harald Lepik]] *32–33. [[Pascal Lainé]]. "Irrevolutsioon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *34. [[Toomas Vint]]. "Ringmäng". *35. [[Kurt Vonnegut]]. "Õnne sünnipäevaks, Wanda June". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] *36–37. [[Mykolas Sluckis]]. "Neidude pühapäev". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *38–39. [[Hjalmar Söderberg]]. "Doktor Glas". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *40. "Trükkal J. W. Lackneri tapmine". Saksa keelest tõlkinud [[Aldo Roomere]] *41. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle häda mõistuse pärast". *42. [[August Strindberg]]. "Preili Julie". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *43–46. [[Veijo Meri]]. "Aleksis Stenvalli elu". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *47–52. [[Friedrich Wilhelm Willmann]]. "Juttud ja teggud". ==1976== *1. [[Riho Lahi]]. "Vanaisa jutud". *2. [[Jack London]]. "Lõke". Inglise keelest tõlkinud [[Ester Heinaste]] *3–4. [[Rabindranath Tagore]]. "Gitandžali". Inglise keelest tõlkinud [[Uku Masing]] *5. [[Bruno Traven]]. "Bandiitide tohter". Saksa keelest tõlkinud ja eessõna [[Viktor Tomberg]] *6. [[Arvo Valton]]. "Muinasjutt Grandi leidmisest". *7–9. [[Daniil Hrabrovitski]]. "Tule taltsutamine". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *10–11. [[Olev Remsu]]jev. "Homne karikakar". *12–13. [[Nikolai Baturin]]. "Oaas". *14. [[Hando Runnel]]. "Mõru ning mööduja". *15–16. [[Ulrich Plenzdorf]]. "Noore W. uued kannatused". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *17–20. [[Andres Saal]]. "Vambola". *21. [[Aleksandrs Čaks]]. "Minu armastus". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *22. [[Pierre Gascar]]. "Naised". Prantsuse keelest tõlkinud [[Imre Pullman]] *23–25. [[Otia Iosseliani]]. "Tähesadu". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *26. [[Romualdas Granauskas]]. "Loojanguvana". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *27. [[Paavo Haavikko]]. "Neliteist valitsejat. Rääkida, vastata, õpetada". Soome keelest tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Eha Lättemäe]], [[Paul-Eerik Rummo]] *28–29. [[Evelyn Waugh]]. "Kallis kadunuke". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *30–31. [[Willy Sørensen]]. "Kummalised lood". Taani keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *32. [[Enn Vetemaa]]. "Roosiaed". *33. [[Karl Ernst von Baer]]. "[[Eestlaste endeemilistest haigustest]]". Ladina keelest tõlkinud [[Ülo Torpats]] *34–37. [[Boriss Balter]]. "Nägemiseni, poisid!" Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *38–39. [[Curzio Malaparte]]. "Kriket Poolas". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *40–41. [[Karel Čapek]]. "Retk Hispaaniasse". Tšehhi keelest tõlkinud [[Aleksander Raid]] *42. [[Vladimir Anikanov]]. "Miniatuur". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *43. [[Eila Pennanen]]. "Saladus". Soome keelest tõlkinud ja eessõna [[Luule Sirp]] *44–45. [[L'udo Zúbek]]. "Varjatud allikas". Slovaki keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *46–47. [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]]. "Kahekordne vikerkaar". Vene keelest tõlkinud [[Endel Sõgel]], [[Maiga Varik]] *48. [[Jón Óskar]]. "Minu nägu ja sinu nägu". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *49. [[Ants Paikre]]. "Kirjeldamatu, asendamatu". *50. [[Jorge Luis Borges]]. "Kunsttükid". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *51. [[Riho Mesilane]]. "Veterinaari esimene nädal". *52. [[Kaissõn Kulijev]]. "Niikaua kui püsivad mäed". Balkaari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Andres Jaaksoo]] ==1977== *1. [[Asta Põldmäe]]. "Me". *2–3. [[Richard Brautigan]]. "Arbuusisuhkrus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4. "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi: valik «Noorte kirjandussündmusest '76»". *5–6. [[Anatoli Lunatšarski]]. "Vabastatud Don Quijote". Vene keelest tõlkinud ja eessõna [[Hans Luik]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *7–8. [[Maximilian Põdder]]. "Bob Ellerhein". *9. [[Juri Vlassov]]. "Välkvalge hetk". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Paavo Kivine]] *10–13. [[Ákos Kertész]]. "Makra". Ungari keelest tõlkinud ja järelsõna [[Edvin Hiedel]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *14–15. [[Pu Songling]]. "Libarebased". Vene keelest tõlkinud [[Andres Ehin]] *16. [[Ustav Mikelsaar]]. "Ohver". *17–19. [[Juri Trifonov]]. "Teine elu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *20–21. [[Camilo José Cela]]. "Apelsin on talvine vili". Hispaania keelest tõlkinud [[Ants Viir]], [[Ott Ojamaa]] *22–23. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Ja ei olnud paremat venda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. "[[Dhammapada]]". Paali keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *25–26. [[Regīna Ezera]]. "Zooloogilised novellid". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27. [[Teet Kallas]]. "Insener Paberiti juhtum". *28–31. [[Carlo Cassola]]. "Bube pruut". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *32–33. [[Viktoria Tokareva]]. "Tüütu tüüp". Vene keelest tõlkinud [[Indrek Kaber]] *34. "Vastutus: Soomerootsi novelle". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *35. [[Algirdas Pocius]]. "Hommikul, kui vaevas uni". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *36. [[Salvador Espriu]]. "Labürindi lõpp". Valinud ja katalaani keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]] ja [[Jüri Talvet]] *37–39. [[Jean-Pierre Chabrol]]. "Kuulus tugitool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leili-Maria Kask]] *40. [[Nodar Dumbadze]]. "Päike". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *41–43. [[Anatoli Koni]]. "Mälestusi Vera Zassulitši kohtuasjast". Vene keelest tõlkinud [[Aino Lukas]] *44–45. [[Paul Kuusberg]]. "Linnukesega". *46–47. [[Joyce Carol Oates]]. "Neli suve". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]] *48. [[Stanisław Jerzy Lec]]. "Sugemata mõtted". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]] *49. [[Aino Pervik]]. "Umimetsades". *50–52. [[Günter Kunert]]. "Sorida laekais". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1978== *1–3. [[A. H. Tammsaare]]. "Mõtteid ja mõtisklusi". *4–5. [[Ronald David Laing]]. "Omadega puntras". Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]] *6. [[Aulikki Oksanen]]. "Kirsivargad". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Eyvind Johnson]]. "Oli aasta 1914". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *9–10. [[Jordan Radičkov]]. "Püssirohuaabits". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11. [[Ludvig Holberg]]. "Mäeotsa Jeppe ehk mats mõisahärraks". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Daniil Granin]]. "Nimekaim". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *14. [[Hubert Matve]]. "Karedad lood". *15–17. [[Jean Cocteau]]. "Kolm näidendit". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], [[Häidi Kolle]], [[Henno Rajandi]] *18. [[Kalju Saaber]]. "Mees, naine ja bernhardiin". *19–20. [[Dibaš Kaintšin]]. "Kaktantši ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *21–22. [[Vojtĕch Steklač]]. "Hüvasti, mu arm". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]] *23. [[Andrei Balabuhha]]. "Eelkäijad". Vene keelest tõlkinud [[Astrid Kabur]] *24–26. [[Jawaharlal Nehru]]. "India avastamine". Inglise keelest tõlkinud [[Maret Kark]] *27–28. [[Vytautas Martinkus]]. "Tuulelipp perekonnapeoks". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *29. [[Boriss Lavrenjov]]. "Tuul". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Karindi]] *30–33. [[Jerome K. Jerome]]. "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *34. [[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]. "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Vene keelest tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *35. [[Enn Vetemaa]]. "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool". *36–37. [[Ingmar Bergman]]. "Stseenid ühest abielust". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *38. [[Timur Pulatov]]. "Valdused". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *39. [[Vahagn Grigorjan]]. "Lukkupandud tuba". Armeenia keelest tõlkinud [[Andres Jaaksoo]] *40. [[Katre Ligi]]. "Kõigest ei kõnni ära". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Tagasiside". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Ryunosuke Akutagawa]]. "Hammasrattad". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *45. [[Galina Kornilova]]. "Kesköised jalutuskäigud". Vene keelest tõlkinud [[Elvi Lehiste]] *46–47. [[Martin Walser]]. "Kõrvalhaak. Toalahing". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *48–49. [[Andrei Bitov]]. "Lahkuv Monahhov". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa|J. Aam]], värsid tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *50–51. [[Nikolai Pärna]]. "Rütm, elu ja looming". *52. [[Vicente Aleixandre]]. "Südame ajalugu". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jüri Talvet]] ==1979== *1. [[Rein Saluri]]. "Mees teab". *2–3. [[Patrick White]]. "Hiilija öö. Kakaduud". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *4–5. [[Juri Oleša]]. "Ei ühtki päeva reata". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *6. [[Günter Herburger]]. "Külakooliõpetaja Hofer. Suvistejuhtum". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *7. [[Imants Ziedonis]]. "Epifaaniad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *8. [[Pio Baroja]]. "Vagabund Elizabide". Hispaania keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] ja [[Jüri Talvet]] *9–10. [[Jerzy Broszkiewicz]]. "Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *11–13. [[Jakob Pärn]]. "Oma tuba, oma luba. Must kuub". *14–15. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *16. [[Viktor Konetski]]. "Viimast korda Antverpenis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17. "Lugusid vanast Tallinnast". Koostanud [[Isidor Goldman]] *18–19. "Leningradi vanad puud: Leningradi kirjanike lühijutte". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] jt, koostanud [[Vladimir Bahtin]] *20–21. [[Erno Paasilinna]]. "Kadunud armee". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *22. [[Juozas Aputis]]. "Ah, Teofilis!" Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Leonardo Sciascia]]. "Igati". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *25–26. [[Ivan Maiski]]. "Bernard Shaw ja teised". Vene keelest tõlkinud ja järelsõna [[Aino Lukas]] *27. [[Lao-zi]]. "Daodejing. Kulgemise väe raamat". Hiina keelest tõlkinud ja eessõna [[Linnart Mäll]] *28–29. [[Ilja Ilf]], [[Jevgeni Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *30–32. [[Hans Scherfig]]. "Idealistid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–36. [[Konstantin Simonov]]. "Me ei saa enam kokku ...". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *37–38. "Üheksateist ööd: valitud lugusid araabia jutukogust «[[Tuhat üks ööd|Tuhat üks ööd»]]". Vene keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *39. [[Ike Volkov]]. "Sügis äärelinna teatris: luuletusi 1970–1976". *40–42. [[Vsevolod Meierhold]]. "Meierhold meierholdluse vastu". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Reet Reiljan]] *43–46. [[Mario Soldati]]. "Näitleja". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], luuletõlked [[Linda Ruud]] *47–48. [[Revaz Inanišvili]]. "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera". Gruusia keelest tõlkinud [[Juta Bedia]] *49–51. [[Jüri Tuulik]]. "Vares" *52. [[Christopher Geiser]]. "Tuba hommikueinega". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] ==1980== *1–2. "Purjetan punasta merda: valik regivärsilisi merelaule". Koostanud [[Hilja Kokamägi]] *3. [[Flannery O'Connor]]. "Tõusuteel kohtuvad kõik". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *4. [[Nikolai Bulgakov]]. "Ma lähen õue". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *5–8. [[Robert Merle]]. "Kaitstud mehed". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *9–10. [[Harijs Gāliņš]]. "Surma oksjon". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *11–12. [[Stig Claesson]]. "Kes armastab Yngve Frejd". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13. [[Sergei Voronin]]. "Kümme juttu". Vene keelest tõlkinud [[Vaime Kabur]], [[Mare Mauer]] *14. [[Anastass Mikojan]]. "Mälestusi Leninist". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *15–17. [[Raimondas Kašauskas]]. "Mootorratturid". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *18–19. [[Jaan Kross]]. "Kajalood". *20. [[Azorín]]. "Väikese filosoofi pihtimused". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *21–22. [[Sergei Zalõgin]]. "Minajutud". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *23–24. [[Alpo Ruuth]]. "Uudishimulikud". Soome keelest tõlkinud [[Malle Veisserik]] *25–26. "Sõna 1: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *27. [[Oralhan Bokejev]]. "Ardak".; [[Rollan Seisenbajev]]. "Rindelaulud".; [[Muhtar Magauin]]. "Hämarus": Kasahhi nüüdisproosat. Vene keelest tõlkinud [[Priit Sakkeus]] *28–29. [[Pavel Vežinov]]. "Barjäär". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *30. [[Aleksandr Grin]]. "Rotipüüdja". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *31–32. [[Juri Araktšejev]]. "Segadus". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *33. [[Andres Ehin]]. "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama". *34–35. [[Johannes Aavik|J. Randvere]]. "Ruth" *36–39. [[Herbert Ernest Bates|H. E. Bates]]. "Armastatud Lydia". Inglise keelest tõlkinud [[Helmi Tillemann]] *40–41. "Bhagavadgītā". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *42–45. [[Gabriel García Márquez]]. "Kadunud aja meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *46–47. "Sõna 2: noorte loomingut". *48–49. [[Odisseas Elitis]]. "Õige on". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[Isaac Bashevis Singer]]. "Surnud moosekant". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] ==1981== *1. [[Mihkel Mutt]]. "Mehed". *2–3. [[Janusz Glowacki]]. "Paradiis". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *4–5. [[Federico Fellini]], [[Tonino Guerra]]. "Amarcord". Itaalia keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *6. [[Friedrich Dürrenmatt]]. "Herakles ja Augeiase tall". Saksa keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]], värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]] *7–9. [[Viktor Astafjev]]. "Karjapoissi-karjapiigat". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]] *10. [[Wolfgang Kohlhaase]]. "Uusaasta Balzaciga". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *11–13. [[Vjatšeslav Kondratjev]]. "Saška". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Matti Mazajev]]. "Triumfivärav". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *16–17. [[John Fowles]]. "Eebenipuust torn". Inglise keelest tõlkinud [[Jaak Rähesoo]] *18–20. [[Ivan Bunin]]. "Suure paastu esmaspäev". Koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *21–22. [[Vilhelm Moberg]] "Kohtunik". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23. [[Anar]]. "Kontakt". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *24. [[Vladimirs Kaijaks]]. "Ämblik". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *25–26. [[Arvo Valton]]. "Arvidi maailmareis". *27–30. [[Fjodor Dostojevski]]. "Inimene on saladus". Vene keelest tõlkinud [[Peeter Torop]] *31. "Sõna 3: loominguliste kirjandusklubide liikmete loomingut". Koostaja [[Henn-Kaarel Hellat]] *32–33. [[Natalia Ginzburg]]. "See oli nii. Ambur". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], [[Merike Pau]] *34–35. [[Theodor Kallifatides]]. "Armastus". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *36. [[Juri Sbitnev]]. "Põdrajaht". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *37–38. [[Jón Helgason]]. "Sõnade jäljed tänaval". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *39. [[Saulius Tomas Kondrotas]]. "Kentaurivapi suguvõsa". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak|Tiiu Jõgi]]. *40. [[Rein Saluri]]. "Kala metsas". *41–42. [[Aleksandr Gelman]]. "Meie, allakirjutanud". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *43–44. [[Juhani Peltonen]]. "Märtsiudu". Soome keelest tõlkinud [[Peep Nemvalts]] *45–46. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *47. "Sõna 4: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *48–51. [[Hermynia Zur Mühlen]]. "Lõpp ja algus". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *52. [[Jaan Kross]]. "Ülesõidukohad". ==1982== *1. [[Teet Kallas]]. "Arvi kamin". *2. [[Sergei Narovtšatov]]. "Absoluut". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *3–4. [[Šāntideva]]. "Bodhitšarjāvatāra". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *5–7. [[Viktor Kazko]]. "Kohtupäev". Vene keelest tõlkinud [[Valeeria Villandi]] *8. [[Thomas Mann]]. "Mario ja võlur". Saksa keelest tõlkinud [[Vilma Jürisalu]] *9–10. "Lugupeetud vannutatud mehed: valik vene advokaatide kohtukõnesid". Vene keelest tõlkinud [[Aino-Eevi Lukas]] *11. <nowiki>[</nowiki>[[Endel Nirk]]<nowiki>]</nowiki>. "Krahviproua Genoveva pihtimused ehk ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud. Saksakeelsest käsikirjast ümber pannud ja trükki toimetanud E. N. Hermelin, eraõpetlane Kilplas" *12–13. [[Vladimir Tendrjakov]]. "Kuuskümmend küünalt". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *14–15. [[Joaquín Grau]]. "Diktaatori surm". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *16–18. [[Aleksandr Žitinski]]. "Trepp". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *19. [[Hans Laansalu]]. "Tuuline saar". *20–21. [[Josef Frais]]. "Mehed maa-aluselt mandrilt". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *22. [[Banguolis Balaševičius]]. "Kümme tuhat Einsteini". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23–24. [[Grigori Baklanov]]. "Vähem vendade seast". Vene keelest tõlkinud [[Maret Käbin]] *25–26. [[Aivars Kalve]]. "Hüvastijätt". Läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]] *27–29. [[Leonid Andrejev]]. "Saatana päevik". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Joan Didion]]. "Meie ühised palved". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *33–35. "Grettir Ásmundripoja saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *36–37. [[Anatoli Agranovski]]. "Oma ala meister". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. "Sõna 5: noorte loomingut". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *40. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *41–43. [[Maulana Fahruddin Ali Safi]]. "Inimlikud imetabasused". Pärsia-tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *44–46. [[James Aldridge]]. "Viimne pilguheit". Inglise keelest tõlkinud [[Tiiu Viires]] *47–48. [[Timo K. Mukka]]. "Laul Sipirja lastest". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *49. [[Bjørnstjerne Bjørnson]]. "Maateadus ja armastus". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50–51. [[Ernesto Sábato]]. "Tunnel". Hispaania keelest tõlkinud [[Tiiu Põder]], [[Asta Põldmäe]] *52. [[Juri Trifonov]]. "Äraspidi maja". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ==1983== *1. [[Joel Sang]]. "Abisõnad". *2–3. [[Stendhal]]. "Lamiel". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *4. [[Boriss Jekimov]]. "Tohuvabohu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *5–7. [[Virginia Woolf]]. "Tuletorni juurde". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], [[Jaak Rähesoo]] *8–9. [[Leonid Zorin]]. "Peateema". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *10–11. [[Elias Canetti]]. "Maailm peas". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *12–13. "[[Šukasaptati]]: papagoi seitsekümmend juttu". Sanskriti keelest tõlkinud [[Linnart Mäll]] *14–17. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Sissid". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *18. [[Valentin Tšernõhh]]. "Halamisest pole abi". Vene keelest tõlkinud [[Heli Speek]], [[Olev Remsu]] *19. [[Veera Saar]]. "Ira". *20–21. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *22–23. [[Peet Vallak]]. "Hinge taud". *24–25. [[Vadim Šefner]]. "Viie veaga noormees ehk ühe lihtsameelse pihtimus". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *26. [[Hugo Raudsepp]]. "Sinimandria". *27. [[Franz Kafka]]. "Öösel". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *28. [[Vladimir Majakovski]]. "Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga". Vene keelest tõlkinud [[Arvi Siig]] *29. "Sõna 6: noorte loomingut". Koostanud [[Mihkel Mutt]] *30–33. [[Lidia Seifullina]]. "Seaduserikkujad". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *34–35. [[Johan Bargum]]. "Eradetektiiv". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *36–39. [[Abel Posse]]. "Daimon". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]] *40. "Kui palju on maailmas värve: valik soome nüüdisluulet". Koostanud [[Endel Mallene]], soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] jt. *41–43. [[Vladimir Levi]]. "Kunst olla ise". Vene keelest tõlkinud [[Mare Mauer]], [[Vaime Kabur]] *44–45. [[Jean Giono]]. "Külajutud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *46. [[Danielius Mušinskas]]. "Õhtu, mille pani kirja Mickus". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *47–49. [[Doris Lessing]]. "Ellujäänu mälestused". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *50. [[Rezo Tšeišvili]]. "Luca Pacioli viimased eluaastad". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *51–52. [[Áron Tamási]]. "Talv orus". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] ==1984== *1–2. [[Gustav Suits]]. "Noor Kreutzwald". *3. [[Juri Bondarev]]. "Hetked". Vene keelest tõlkinud [[Rein Põder]] *4–5. [[Ilkka Pitkänen]]. "Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Jarosław Iwaszkiewicz]]. "[[Inglite Joanna]]". Poola keelest tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] *9. [[Kōbō Abe]]. "Härra S. Karma kuritöö". Jaapani keelest tõlkinud [[Agu Sisask]] *10–11. [[Māra Svīre]]. "Õdus õhtu kahekesi". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *12–13. [[Maksud Ibrahimbäjov]]. "Õnneliku lõpuga lugu". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *14–15. [[Christiane Baroche]]. "Süvavesi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *16. [[Mihhail Roštšin]]. "Täiskasvanute maailm". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *17–19. [[Fernando Namora]]. "Pühapäeva õhtupoolikul". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Daniil Granin]]. "Veel nähtav on me jälg". Vene keelest tõlkinud [[Hans Luik]] *22–24. [[Dina Kalinovskaja]]. "Oo laupäev!" Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *25. [[Per Olov Enquist]]. "Vihmausside elust". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *26. [[Rosen Bosev]]. "Taevane maja". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Zaneva]] *27–28. [[Anatoli Kim]]. "Gurini utoopia". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]] *29–32. [[William Heinesen]]. "Kadunud moosekandid". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *33–34. [[Mihhail Veller]]. "Ühesõiduhobu". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]], [[Teet Kallas]] *35. [[Truman Capote]]. "Hommikueine [[Tiffany]] juures". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]], kommenteerinud [[Enn Soosaar]] *36. "Sõna 7". Koostaja [[Mihkel Mutt]] *37. [[Jevgeni Bogat]]. "Kuristiku kohal. Õppetund". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *38–39. [[Mati Unt]]. "Räägivad". *40–41. [[Juri Štšerbak]]. "Väike jalgpallimeeskond". Ukraina keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]] *42. [[Octavio Paz]]. "Alati on olevik". Hispaania keelest tõlkinud [[Ain Kaalep]], [[Jaan Kaplinski]], [[Asta Põldmäe]], [[Jüri Talvet]] *43.–46. [[Robert Walser]]. "Abiline". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *47. [[Juri Tšernjakov]]. "Punt". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *48. [[Arthur Bloch]]. "Murphy seadus: teine raamat. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad". Inglise keelest tõlkinud [[Toomas Niit]] *49.–52. [[Mihály Sükösd]]. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] ==1985== *1–2. [[Valmar Adams]]. "Oomega: esseid ja murdmemuaare". *3. [[Karel Čapek]]. "[[RUR. Rossum's Universal Robots]]". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] *4–5. [[Valeri Brjussov]]. "Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *6–7. [[Pentti Saarikoski]]. "On või ei ole. Euroopa serval". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *8–9. [[Anatoli Makarov]]. "Kevadtalveöö". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *10–11. "Täiskuutaeva all: valimik hiina ja jaapani luulet". Klassikalisest hiina keelest tõlkinud [[Jaan Kaplinski]], klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *12–13. [[Boriss Šubin]]. "Doktor Tšehhov". Vene keelest tõlkinud [[Boris Kabur]] *14–16. [[Karin Boye]]. "Kallokaiin". Rootsi keelest tõlkinud [[Katrin Korv]] *17–18. [[Dale Wasserman]]. "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19–21. [[Boriss Vassiljev]]. "Sõda algas homme". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *22. [[Paul Kuusberg]]. "Kes ta oli?" *23. [[Julio Cortázar]]. "Tseremooniad". Hispaania keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *24. [[Sattor Tursun]]. "Elu punaste küngaste jalamil". Tadžiki keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *25–26. [[Marie Cardinal]]. "Võti väljaspool". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ilotar Aavisto]] *27. [[Valter Udam]]. "Vastutus". *28–30. [[Viktors Lagzdiņš]]. "Mõrv metsatalus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31. [[Graham Greene]]. "Kaotaja teeb puhta töö". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *32. [[Ilja Varšavski]]. "Veel üks lask". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *33–34. [[Ryszard Klyć]]. "«Kakaduu»". Poola keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *35–38. [[Gertrude Stein]]. "Alice B. Toklase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *39. [[Stasys Kašauskas]]. "Meie, Aadama lapsed: irooniline proosa". Leedu keelest tõlkinud [[Valvi Strikaitienė]] *40–42. [[Onelio Jorge Cardoso]]. "Mulle meeldib meri". Hispaania keelest tõlkinud [[Jüri Talvet]] *43–44. [[Kurt Tucholsky]]. "Pärast". Saksa keelest tõlkinud [[Toivo Tasa]] *45–47. [[Peter Seeberg]]. "Karjased. Novelle". Taani keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *48. [[John Cheever]]. "Oi mis paradiis see näib". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *49–50. [[Jüri Talvet]]. "Teekond Hispaaniasse". *51–52. "Sõna 8: noori tõlkijaid". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1986== *1–2. [[Friedebert Tuglas]]. "Valik kirju". *3–4. [[Märta Tikkanen]]. "Sajandi armastuslugu". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *5. [[Jevgeni Gabrilovitš]]. "Rääkige tõtt – nii, nagu asi on: stsenaarium". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–8. [[Mihkel Mutt]]. "Kallid generatsioonid". *9. [[Alberto Moravia]]. "Paradiis". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *10–11. [[Grigori Danilevski]]. "Vürstitar Tarakanova (1775–1776): ajalooline romaan". Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *12–13. [[Henri Troyat]]. "Leinav lumi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *14–15. "Sõna 9". Koostaja [[Toomas Haug]] *16–18. [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *19. [[Jorge Amado]]. "Quincas Vesikuradi kolm surma". Portugali keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *20–21. [[Maxie Wander]]. "Tere hommikust, kallis: protokollid helilindilt". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *22–24. [[Vladimir Makanin]]. "Hingekosutus". Vene keelest tõlkinud [[Tiiu Laansoo]] jt *25–26. [[Per Gunnar Evander]]. "Ängi eluasemed". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *27. "Mustlane, ratsu, kuld, kurat ja surm: vene mustlasfolkloori". Valinud ja vene keelest tõlkinud [[Henn-Kaarel Hellat]] *28–30. [[Susan Hill]]. "Kevadkirkal aastaajal". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31. [[Svava Jakobsdóttir]]. "Pidu ilumüüri ääres". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *32–33. [[Mihály Babits]]. "Kurgkaliif". Ungari keelest tõlkinud [[Edvin Hiedel]] *34–37. [[Vladimír Páral]]. "Katapult: rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaan paradiisi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *38. [[Guram Dotšanašvili]]. "Water(po)loo ehk taastamistööd". Gruusia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *39. [[Aleksandr Borin]]. "Lootusetu kohtuasi". Vene keelest tõlkinud [[Rein Prii]] *40–42. [[Hermann Hesse]]. "Siddhartha. Hommikumaaränd". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]], [[Mati Sirkel]] *43–45. [[François Mauriac]]. "Ohvritall". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]], värsid tõlkinud [[Indrek Hirv]] *46–47. [[Vladimir Levi]]. "Vestlus kirjades". Vene keelest lühendatult tõlkinud [[Mare Mauer]] *48. [[Elsa Morante]]. "Andaluusia sall". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]], värsid tõlkinud [[Lauri Leesi]] *49–50. [[Hella Wuolijoki]]. "Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901–1904". Soome keelest lühendatult tõlkinud [[Linda Viiding]] *51. [[Nikolae Jesinenku]]. "Maja põleb!" Vene keelest tõlkinud [[Helli Põld]] *52. [[Rein Veidemann]]. "Elu keskpäev: esseid ja pihtimusi". ==1987== *1–2. [[Oskar Luts]]. "Kirjad Maariale. Harald teotseb". *3. [[Šolem Alejchem]]. "Ülemlaul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4. [[Ramūnas Klimas]]. "Kiečius, kuupaiste ja kaherublane portvein". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *5–6. [[Heinrich Böll]]. "Iiri päevik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *7–8. [[Dumitru Radu Popescu]]. "Iha". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9-11. [[Valentin Rasputin]]. "Raha Mariale. Tulekahi". Vene keelest tõlkinud [[Paul Mõtsküla]], [[Boris Kabur]] *12–13. [[Enn Vetemaa]]. "Tulnuk". *14–15. [[Raija Siekkinen]]. "Elu keskpunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *16. [[Edmunds Rudzītis]]. "Möödakäijad ja läbikäijad". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *17–18. [[Jorge Luis Borges]]. "Aleph". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *19–21. [[Pavel Gurevitš]]. "Müstika ja tänapäev". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *22. [[Hagar Olsson]]. "Siidimaal. Kojutulek". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *23–24. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Neitsi ja mustlane". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *25–26. "Valik I: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–30. [[Giorgio Bassani]]. "Finzi-Continide aed". Itaalia keelest tõlkinud [[Ülar Ploom]], luuletõlked [[Doris Kareva]] *31–33. [[Walter Matthias Diggelmann]]. "Aga kirsipuu on olemas". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *34. [[Jaak Jõerüüt]]. "Teateid surmast". *35. [[Fazil Iskander]]. "Tšegemi Carmen. Baarimees Adgur". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *36. [[John Milton]]. "Areopagitica: kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]] *37–38. [[Vennad Vainerid]]. "Allaaetud kassid ja koerad". Vene keelest tõlkinud [[Silvia Vissak]] *39. [[Torgny Lindgren]]. "[[Mao tee kalju peal]]". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40–42. [[Karl Ristikivi]]. "[[Lohe hambad]]". *43–44. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]] *45. [[Indrek Hirv]]. "Uneraev". *46. [[Hugo Wormsbecher]]. "Koduõu". Saksa keelest tõlkinud [[Ela Vood]] *47–50. [[Arto Paasilinna]]. "Ulguv mölder". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Ruutsoo]] *51–52. [[Daphne du Maurier]]. "Õunapuu". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] ==1988== *1–2. [[Uku Masing]]. "Ehatuule maa". *3–5. [[Carson McCullers]]. "Laulatuse lummas". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *6–7. "Aken sadama poole: norra novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]], [[Arvo Alas]] *8–10. [[Antti Tuuri]]. "Viisteist meetrit vasakule. Ühe müügiagendi lugu". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *11–12. [[George Orwell]]. "Loomade farm". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13. [[Sergei Kaledin]]. "Rahupaik". Vene keelest tõlkinud [[Victoria Traat]] *14–16. [[Ain Kalmus]]. "Juudas". *17. [[Dino Buzzati]]. "Merekoll". Itaalia keelest tõlkinud [[Anne Kalling]] *18–19. [[Aldous Huxley]]. "Pärast tulevärki". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *20. [[Gabriela Adameșteanu]]. "Anna endale üks vaba päev". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *21–22. [[Aapeli]]. "Pisikese Peetruse hoov". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *23–24. [[Günter Grass]]. "Kass ja hiir". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *25–26. "Valik II: artikleid eestluse ajaloost". Koostanud [[Toomas Haug]] *27–29. [[Andrei Platonov]]. "Auk". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *30–32. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolm teed järve äärde". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *33–35. [[Jennifer Johnston]]. "Varjud me palgeil". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *36. [[Petrus Alfonsi]]. "Elutarkusest (Disciplina clericalis)". Ladina keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *37. [[Jaan Lattik]]. "Koolipoisid". *38. [[Max Frisch]]. "Sinihabe". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *39. [[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi|R. N. Coudenhove-Kalergi]]. "Totaalne riik – totaalne inimene". Saksa keelest tõlkinud [[Heino Anto]] *40–42. [[Mihhail Bulgakov]]. "Koera süda". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *43. [[Kenkô]]. "Jõudeaja võrsed". Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]] *44–46. [[Hando Runnel]]. "Laulud eestiaegsetele meestele". *47–49. [[Tor Åge Bringsværd]]. "Pinocchio paberid". Norra keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *50. [[Johannes Aavik]]. "Rahvustunde nõrkusest Eestis". *51–52. "Valik III: esseid maailmakirjandusest". Koostanud [[Toomas Haug]] ==1989== *1–2. [[Jakob Hurt]]. "Kõned ja kirjad". *3–6. [[Erik Virbsoo]]. "Lugusid möödunud aegadest". *7–9. [[Heino Susi]]. "Kojutulek". *10. [[Ana Blandiana]]. "Minevikuplaanid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *11–12. [[Marguerite Duras]]. "Armuke". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *13. [[Aleksandr Blok]]. "Keisrivõimu viimased päevad". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Pärni]] *14–15. [[Šolem Alejchem]]. "Piimamees Tevje". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16–17. "Ex Oriente: tõlkekogumik". Koostanud [[Jaan Kaplinski]] *18–19. [[Kiril Topalov]]. "Ole sa õnnistatud". Bulgaaria keelest tõlkinud [[Mare Saks-Zaneva]] *20–23. [[Stig Dagerman]]. "Kes kõrvetada saanud ...". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] *24–26. [[Käbi Laretei]]. "Peotäis mulda, lapike maad". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *27–28. [[Erich Fromm]]. "Armastuse kunst". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]] *29–30. [[Miguel de Unamuno]]. "Abel Sánchez: lugu kirest". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *31. [[Martin Walser]]. "Põgenev hobune". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *32–35. [[Rainer Maria Rilke]]. "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *36. "Mardiöö unenägu: valimik [[EYS Veljesto|EÜS «Veljesto»]] mardiooperite aariaid". Koostanud [[Pekka Erelt]] *37–39. [[John Maxwell Coetzee|J. M. Coetzee]]. "Barbarite ootel". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *40–41. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu I". *42–43. [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk]]. "Kodu lugu II". *44–46. [[Fazil Iskander]]. "Küülikud ja maod". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *47–48. [[Jean Genet]]. "Toatüdrukud. Palkon". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ott Ojamaa]] *49–50. [[Yasunari Kawabata]]. "Lumine maa". Jaapani keelest tõlkinud [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] *51. [[Georges Simenon]]. "Kiri emale". Prantsuse keelest tõlkinud [[Häidi Kolle]] *51. [[Václav Havel]]. "Keskendumisraskused". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] ==1990== *1–2. [[Helmut Tarand]]. "Epitaaf" *3–5. [[Raymond Carver]]. "Üks hea asi: jutud". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *6. "Isad: [[Talmud]]i 4. osa 9. traktaat". Heebrea keelest tõlkinud [[Andres Gross]] ja [[Marju Lepajõe]] *7–9. [[Pier Paolo Pasolini]]. "Teoreem". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *10. [[Andres Küng]]. "Tuule lapsed: peatükke kaasajooksikluse ajaloost". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11. [[Njörður P. Njarðvik]]. "Surmamõistetud: ajalooline romaan". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *12–13. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Gorbatšovism". Vene keelest tõlkinud [[Tiito Himma]] *14–15. [[Mircea Eliade]]. "Mîntuleasa tänavas". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *16–18. [[Vassili Grossman]]. "Kõik voolab". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *19–21. [[Vladimir Nabokov]]. "Lužini kaitse". Tõlkinud [[Mare Mauer]] *22–23. [[Juan Carlos Onetti]]. "Ühele nimetule kalmule". Tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–25. [[Juli Daniel]]. "Lunastus: jutustused". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *26. [[Dr. Bertram]]. "Kolm Tartu balli". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *27–30. [[Graham Swift]]. "Sulgpall". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *31–32. [[Joseph Roth]]. "Lõputu põgenemine: aruanne". Saksa keelest tõlkinud [[Ilmar Pung]] *33–36. [[Olli Jalonen]]. "Hotell elavatele". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *37–39. [[Juri Dombrovski]]. "Tõmmu daam: kolm novelli Shakespeare'ist". Vene keelest tõlkinud [[Urmas Rattus]] *40. [[John Banville]]. "Newtoni kiri: vahepala". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *41–42. [[Gustaf Fröding]]. "Valik luulet". Rootsi keelest tõlkinud [[Ants Oras]] *43–44. [[Jaan Rummo]]. "Kõneoskus". *45–46. [[Anita Brookner]]. "Hôtel du Lac". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *47. [[Endel Nirk]]. "Tabelinus: dramaatiline lugulaul viies jaos". *48–51. [[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]". Inglise keelest tõlkinud [[Elias Treeman]] *52. [[Ilmar Talve]]. "See oli sel ajal kui...: vesteid ja sulekriipse paguluse algaegadest 1945–1954". ==1991== *1–3. [[Bernard Kangro]]. "Seitsmes päev" *4–6. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Katastroika". Vene keelest tõlkinud [[Jaak Hion]], [[Jüri Ojamaa]] *7–8. [[Vasile Voiculescu]]. "Maagiline armastus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *9–10. [[Alexander Staël von Holstein]], [[Hermann von Keyserling]]. "India-reisid". Vene ja saksa keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]], [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Gustave Le Bon]]. "Hulkade psühholoogia". Prantsuse keelest tõlkinud K. Martinson *14–17. [[Luisa Josefina Hernández]]. "Igatsus Trooja järele". [Hispaania keelest] tõlkinud [[Marin Mõttus]] *18–21. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *22–25. [[Bobbie Ann Mason]]. "Maal sees". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Bô Yin Râ]]. "Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest". Saksa keelest tõlkinud [[Genadi Noa]] *27–28. [[Joseph Brodsky]]. "Täiel määral mitte keegi". Inglise keelest tõlkinud [[Juhan Kristjan Talve]], [[Kersti Unt]] *29–32. [[Kingsley Amis]]. "Roheline mees". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *33–35. [[Hando Runnel]]. "Isamaavajadus". *36–37. [[Jitshok Leib Perets]]. "Kui mitte veel kõrgemale ...". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *38–39. [[Antonio Tabucchi]]. "India nokturn". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *40. [[Elem Treier]]. "Anton Hansen Tammsaare kui saladus". *41–42. [[Jonas Gardell]]. "Tahan koju". Rootsi keelest tõlkinud [[Krõõt Kaljusto]] *43. [[Gabriel García Márquez]]. "Merehädalise jutustus". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *44–46. [[Aleksandr Zinovjev]]. "Ela!" Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]], värsid tõlkinud [[Lembe Hiedel]] *47–48. [[Gabriele D'Annunzio]]. "Neitsi Orsola. Neitsi Anna". Itaalia keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *49. [[Pandelis Prevelakis]]. "Ühe linna kroonika". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *50–52. [[C. S. Lewis]]. "Lihtsalt kristlus". Inglise keelest tõlkinud K. Konsman ==1992== *1–2. [[Fanny de Sivers]]. "Mateeriasse kootud palve" *3–5. [[Mircea Eliade]]. "Maitreyi". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *6–8. [[Christoph Hein]]. "Tangomängija". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *9. [[Doris Kareva]]. "Maailma asemel". *10. [[Hector Hugh Munro|Saki]]. "Sredni Vashtar". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–13. [[Daniel Katz]]. "Kui vanaisa Soome suusatas". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *14–16. [[Alison Lurie]]. "Tõelised inimesed". Inglise keelest tõlkinud [[Meelike Palli]] *17–18. [[Vladimir Nabokov]]. "Läbipaistvad asjad". Inglise keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *19. [[Abraham B. Jehošua]]. "Luuletaja kasvav vaikimine. Raketibaas 612". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *20–22. [[Antanas Škema]]. "Valge palakas". Leedu keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *23. [[Manuel Arboleda Roca Pérez]]. "Mälestuste otsija". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *24–26. [[Katrin Jakobi]]. "Suvekodumaa: novelle". *27–28. [[Romain Gary]]. "Kodanik Tuvi". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *29–32. [[Manolis Karagatsis]]. "Kastropirgose pealik". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–36. [[Paul Goma]]. "Kalidor: lapsepõlv Basarabias". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–39. [[Ernst Turmann]]. "Pikva". Saksa keelest tõlkinud [[Hanna Miller]] *40–43. [[Ruth Rendell]]. "Kui mõrtsukas on töö teinud". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *44. [[Indrek Hirv]]. "Võhumõõk". *45–48. [[Käbi Laretei]]. "Mineviku heli". Autori tõlge rootsi keelest *49–50. [[John Fowles]]. "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *51–52. [[Annika Idström]]. "Kirjad Trinidadi". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] ==1993== *1–2. [[Karl Ristikivi]]. "Mälestusi ja reisikirju" *3–4. [[Saul Bellow]]. "Vargus". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *5–6. [[Elza Stērste]]. "Armastusjutt ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *7–8. [[Giovanni Verga]]. "Talupoja au". Itaalia keelest tõlkinud [[Ellen Ilves]], [[Tiina Laats]], [[Merike Pau]], [[Ülar Ploom]], [[Kaia Sisask]], [[Malle Talvet]] *9–10. [[Ismail Kadare]]. "Loorikaravan". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]], [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Graham Greene]]. "Kümnes mees". Inglise keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *13. [[Liisi Ojamaa]]. "Myyrid & wärawad". *14–16. [[Henry James]]. "Kruvi keere". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *17–18. [[Elmar Salumaa]]. "Kierkegaard". *19–22. [[Edward Morgan Forster|E. M. Forster]]. "Maurice". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23. [[Antoine Chalvin]]. "Punapäine tüdruk". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tõnu Õnnepalu]] *24. [[José Donoso]]. "«Chattanooga choochoo»". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *25–26. [[Amos Oz]]. "Kurja nõu mägi". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *27–28. [[Cees Nooteboom]]. "Järgmine lugu". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *29–32. [[Manuel Puig]]. "Mingitud musikesed". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *33–36. [[Herbert Salu]]. "Surmatrummid ja pajupill: ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704". *37–39. [[Isaak Dinesen]]. "Aafrika äärel". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *40. [[Boriss Falkov]]. "Kolgas". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *41–43. [[Rein Veidemann]]. "Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". *44–45. [[Erno Paasilinna]]. "Lugemist kõigile". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *46–47. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *48–50. [[Per Agne Erkelius]]. "Päevapiltnik". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *51–52. [[Bernd Nielsen-Stokkeby]]. "Mälestusi Eestimaalt: katkendeid". Saksa keelest tõlkinud [[Ursula Põks]] ==1994== *1–4. [[Daniel Palgi]]. "Murduvas maailmas: mälestusi". *5–7. [[Hermann Hesse]]. "Demian: Emil Sinclairi nooruse lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *8–9. [[Josef Šmuel Agnon]]. "Teine nägu: jutte armastusest". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *10. [[Kathy Page]]. "Vana siddalane". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11. [[Jaan Kross]]. "Järelehüüd". *12–13. [[Marcel Schwob]]. "Monelle'i raamat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Lore Listra]] *14–15. [[André Kaminski]]. "Mina ja inimsööjad: novelle". Saksa keelest tõlkinud [[Siret Rutiku]] *16. [[Daniel Boulanger]]. "Kas te tunnete Maronne'i?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Kaia Sisask]] *17–19. [[Vassili Aksjonov]]. "Nukra nõia rännutee ehk žanriotsing". Vene keelest tõlkinud [[Teet Kallas]] *20–22. [[Lillian Hellman]]. "Pentimento: portreeraamat". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *23–26. [[Juhani Salokannel]]. "Päästja". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *27–29. [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul|V. S. Naipaul]]. "Härra Stone ja rüütlite kaaslane". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Tiiman]] *30–32. [[Jens Bjørneboe]]. "Mooramees". Norra keelest tõlkinud [[Maarja Siiner]] *33–36. [[Heljo Mänd]]. "Roheline hääl". *37–39. [[Per Agne Erkelius]]. "Unistus Johannesest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40–42. [[Arvo Mägi]]. "Lugu lahti: valimik novelle aastaist 1949–89". *43. [[Isak Dinesen]]. "Varjud rohul". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *44–45. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *46–48. [[David Šahar]]. "Suvi prohvetite tänaval". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *49–51. [[Antti Tuuri]]. "Mehed koos naistega". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *52. [[Lars Andersson]]. "Katkukuninga legend". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ==1995== *1–2. "Kaksteist Eesti kirja: [[Maimu Berg]], [[Sirje Kiin]], [[Kauksi Ülle]], [[Kati Murutar]], [[Heljo Mänd]], [[Herta Laipaik]], [[Eeva Park]], [[Asta Põldmäe]], [[Valeria Ränik]], [[Maarja Talgre]], [[Leelo Tungal]], [[Tiia Toomet]]" *3. [[Michael Bullock]]. "Kaev ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohvet". Inglise keelest tõlkinud [[Doris Kareva]], [[Anu Saluäär]] *5. [[Arthur Koestler]]. "Pühendatud". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *6–7. [[Jaan Kaplinski]]. "Jää ja Titanic". *8–9. [[Truman Capote]]. "Sünnipäevalapsed". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *10. [[Henry Miller]]. "Naeratus redeli jalamil". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *11–12. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]] *13. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale: luuletusi". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Ain Prosa]] *14. [[Marina Palei]]. "Ringkanali Cabiria". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *15–17. [[Lisa St Aubin de Terán]]. "Koja valvurid". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–20. [[Jerzy Kosiński]]. "Kirgas lind". Inglise keelest tõlkinud [[Udo Uibo]] *21. [[Antonio Tabucchi]]. "Taevarand". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *22–23. [[Heinrich Böll]]. "Katharina Blumi kaotatud au ehk kuidas vägivald võib tekkida ja kuhu välja viia". Saksa keelest tõlkinud [[Rein Turu]] *24. [[Yaşar Kemal]]. "Madu maha tappa!" Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] *25–27. [[Graham Greene]]. "Armastusloo lõpp". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *28–30. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud [[Sirje Kiin]] *31–34. [[Arthur Koestler]]. "Keskpäevapimedus". Inglise keelest tõlkinud [[Katrin Kiik]] *35. [[Hermann Hesse]]. "Fantaasiad". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *36. [[Rein Saluri]]. "Tobukesed: kolm nukrat janti". *37–38. [[Henry James]]. "Asperni kirjad". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. [[Herman Lindqvist]]. "Üks Euroopa puha" Rootsi keelest tõlkinud [[Kärt Siirak]] ==1996== *1. [[Eeva Park]]. "Palveränd" *2–4. [[Rosa Montero]]. "Hurm ja pimedus". Hispaania keelest tõlkinud [[Marin Mõttus]] *5–6. [[Dag Solstad]]. "Üheteistkümnes romaan, kaheksateistkümnes raamat". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *7. [[Mihai Eminescu]]. "Cezara. Vaene Dionis". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *8–9. [[Daniil Harms]]. "Maaõlm". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *10. [[Jehuda Amichai]]. "Tagurpidi armastus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11. [[Indrek Hirv]]. "Põuasinine". *12–15. [[Jörn Donner]]. "President". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Jesmin]] *16–17. [[Eustathios]]. "Hysmine & Hysminias". Kreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18. [[Astrid Ivask]]. "Leiud". Läti keelest tõlkinud [[Ita Saks]] *19. [[Kjell Westö]]. "Bruusi juhtum". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *20. [[Edzard Schaper]]. "Maailma lõpp Hiiumaal". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Lukas]] *21. [[Henry James]]. "Daisy Miller". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *22–23. [[Torgny Lindgren]]. "Kumalasemesi". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *24. [[Kathy Page]]. "Vabaduse teine kevad". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Allpere]] *25–26. [[Kerstin Ekman]]. "Koer". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] *27–30. [[Franz Kafka]]. "Kirjad Milenale". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *31–32. [[Mika Waltari]]. "Neli päevaloojakut: romaan romaanist". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *33–36. [[Tuula-Liina Varis]]. "Kilpkonn ja õlgmarssal". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]], [[Pentti Saarikoski]] luuletused tõlkinud [[Joel Sang]] *37. [[Arthur Schnitzler]]. "Kreeka tantsijatar". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *38. [[Mircea Eliade]]. "Doktor Honigbergeri saladus". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *39–40. "«[[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogu»]] 40 aastat". ==1997== *1–3. [[Linnar Priimägi]]. "Kommentaarium". *4. "Isahirve öö: XX sajandi türgi luulet". Koostanud [[Ly Seppel]], türgi keelest tõlkinud Ly Seppel ja [[Andres Ehin]] *5–6. [[Willa Cather]]. "Kadunud daam". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *7–8. [[Ingmar Bergman]]. "Pühapäevalapsed". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *9–10. [[Joseph Roth]]. "Savoy hotell". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *11. [[Franz Kafka]]. "Kiri isale". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *12–13. [[Kurt Tucholsky]]. "Gripsholmi loss". Saksa keelest tõlkinud [[Helgi Loik]] *14–15. [[Paul Sayer]]. "Hullumeelsuse mõnud". Inglise keelest tõlkinud [[Tiina Laats]] *16. [[Andrus Kivirähk]]. "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel". *17–18. [[Aleksandros Papadiamandis]]. "Mõrtsukas". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Kjell Askildsen]]. "Suur tühi väli ja teisi novelle". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Kangur]] *20. [[Géza Csáth]]. "Võluri surm ja teisi novelle". Ungari keelest tõlkinud [[Kaarel Veskis]] *21–26. [[George Du Maurier]]. "Trilby". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27. [[Timo K. Mukka]]. "Tabu". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *28–30. [[Ilona Laaman]]. "Vesi ahjus: Elu kommentaaridega". *31–34. [[Virginia Woolf]]. "Orlando". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *35. [[Olev Remsu]]. "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". *36. [[Nathanael West]]. "Preili Südamevalu". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *37–38. [[Iring Fetscher]]. "Sallivus: ühe väikese vooruse asendamatusest demokraatiale. Ajalooline tagasivaade ja aktuaalsed probleemid". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *39–40. [[Ingeborg Johansen]]. "Joaveski". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] ==1998== *1–3. [[Leonid Trett]]. "A. H. Tammsaare, nagu teda tundsin" *4–6. [[Anne Brontë]]. "Agnes Grey". Inglise keelest tõlkinud [[Ragne Kepler]] ja [[Anne Lange]] *7–8. [[Stig Dagerman]]. "Saksamaa sügis". Rootsi keelest tõlkinud [[Juhan Talve]] *9–10. [[Géza Ottlik]]. "Katused varavalges". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *11–12. [[Milan Kundera]]. "Romaanikunst". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *13–16. [[Virginia Woolf]]. "Proua Dalloway". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *17–19. [[Enel Melberg]]. "Üheteistkümnes päev". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ja [[Mari Tuulik]] *20. [[Indrek Hirv]]. "Fuugamust". *21–22. [[Ingmar Bergman]]. "Erakõnelused". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *23–26. [[Paul Sayer]]. "Jumala laps". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *27–28. [[Villy Sørensen]]. "Ragnarok: jumalate lugu". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *29–30. [[Sergei Dovlatov]]. "Riiklik kaitseala". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *31–32. [[Sherwood Anderson]]. "Mees, kellel pea töötas". Inglise keelest tõlkinud [[Aive Raudkivi]] *33–34. [[Øystein Lønn]]. "Mida me täna teeme?" Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *35–36. [[Adelaida García Morales]]. "Lõunas. Bene". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *37–38. [[Per Olov Enquist]]. "Hamsun". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *39. [[David Herbert Lawrence]]. "Mees, kes suri". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *40. [[Sigmund Freud]]. "[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ==1999== *1–2. [[Aino Kallas]]. "Elukaaslane". Soome keelest tõlkinud [[Helgi Kelle]] ja [[Aino Laagus]] *3–6. [[Virginia Woolf]]. "Lained". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *7. [[Joseph Roth]]. "Legend pühast joodikust". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *8. [[Tayyib Salih]]. "Zaini pulmad". Araabia keelest tõlkinud [[Amar Annus]] *9. [[Jüri Ehlvest]]. "Elli lend". *10. [[Iwan Goll]]. "Eurokokid". Saksa keelest tõlkinud [[Aadu Hurt]] *11. [[Lao She]]. "Teemaja". Hiina keelest tõlkinud [[Märt Läänemets]] *12. [[Vitório Káli]]. "Tupárize mõõk". Portugali keelest tõlkinud [[Margit Levoll]], [[Siivi Sarap]], [[Anneli Tuulik]] *13–15. [[Šulamit Hareven]]. "Päevi näinud linn". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *16. [[Steen Steensen Blicher]]. "Vejlbye kirikuõpetaja. Sukakaupmees". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *17. [[Dr. Bertram]]. "Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi". Saksa keelest tõlkinud [[Viktor Sepp]] *18–20. [[Czesław Miłosz]]. "Vangistatud mõistus". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *21–24. [[Italo Svevo]]. "Raugaiga". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *25–26. [[Ingeborg Johansen]]. "Proua Teil Tallinnas". Taani keelest tõlkinud [[Juta Reiska]] *27. [[Rein Saluri]]. "Katked 1958–1999". *28–29. [[Graham Greene]]. "Doktor Fischer Genfist ehk pommipidu". Inglise keelest tõlkinud [[Mihkel Loodus]] *30. [[Pierre Bourdieu]]. "Televisioonist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *31. [[Karl Kraus]]. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *32–34. [[Georges Bernanos]]. "Karmeliitide dialoogid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tiina Hellamaa]] *35–36. [[Ronald Firbank]]. "Valmouth". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *37–40. [[Ingmar Bergman]]. "Hea tahe". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2000== *1–3. [[Helga Suits-Kangro]]. "Kaarel, kas mäletad?" *4. [[Kahlil Gibran]]. "Prohveti aed". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *5–6. [[Otto von Grünewaldt]]. "Üliõpilasaeg". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Hiio]] *7. [[David Herbert Lawrence|D. H. Lawrence]]. "Lepatriinu". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]] *8–10. [[Saxo Grammaticus]]. "Taanlaste vägiteod". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *11–13. [[Katherine Mansfield]]. "Tass teed". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] *14. [[David Vogel]]. "Sanatooriumis". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Arthur Schnitzler]]. "Unenäonovell". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *17–19. [[Peter Nilson]]. "Puujalaga messias ja teisi jutte". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *20. [[Toomas Liiv]]. "Achtung". *21–24. [[Willa Cather]]. "Minu Ántonia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Cora Sandel]]. "Krane kohvik". Norra keelest tõlkinud [[Elvi Lumet]] *28–29. [[Jaan Kross]]. "Doktor Karelli raske öö. Vend Enrico ja tema piiskop". *30. [[Joseph d'Arbaud]]. "Vacarési peletis". Provansi keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *31–32. [[Monika Hunnius]]. "Minu onu Hermann: mälestusi vanast Eestimaast". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Mika Waltari]]. "Feliks Õnnelik". Soome keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *35–38. [[Nathanael West]]. "Rändtirtsu päev". Inglise keelest tõlkinud [[Erkki Sivonen]] *39–40. [[Agneta Pleijel]]. "Talv Stockholmis". Rootsi keelest tõlkinud [[Irja Kiisküla]] ==2001== *1. [[Katri Kaasik-Aaslav]], [[Vaino Vahing]]. "Teatriromanss" *2–3. [[F. Scott Fitzgerald]]. "Rikas noormees". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *4–5. [[Savjon Liebrecht]]. "Õunad kõrbest ja teisi jutte". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] ja [[Rahel M. Kasemaa]] *6–7. [[Luigi Pirandello]]. "Sitsiilia sidrunid". Itaalia keelest tõlkinud [[Merike Pau]] *8. [[Agota Kristof]]. "Eile". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *9–10. [[Hermann Broch]]. "Esperance". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Läänemets]] *11–13. [[Jonas Gardell]]. "Koomiku lapsepõlv". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *14. [[Gianni Celati]]. "Õnneliku lõpuga lood". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *15–17. [[Damon Runyon]]. "Armulõõm tormakail neljakümnendail". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18–19. [[Pentti Haanpää]]. "Taivalvaara näitleja". Soome keelest tõlkinud [[Endel Mallene]] *20. [[Mati Unt]]. "Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis" *21–24. [[Joseph Conrad]], "Salakuulaja: lihtne lugu". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *25–27. [[Stephen Crane]]. "Vapruse punane pitser". Inglise keelest tõlkinud [[Enn Soosaar]] *28. [[Kahlil Gibran]]. "Liiv ja vaht". Inglise keelest tõlkinud [[Heikki Silvet]] *29–30. [[Anna Žigure]]. "Läti maa ja taevas". Läti keelest lühendatult tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *31–32. [[Mehis Heinsaar]]. "Härra Pauli kroonikad" *33. [[Felicitas Hoppe]]. "Juuksurite piknik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *34–35. [[Alain Besançon]]. "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *36–37. [[Jerzy Pilch]]. "Muud mõnud". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *38–39. [[Mihhail Bulgakov]]. "Üheksa unenägu". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *40. [[Heinrich Böll]]. "Doktor Murke kogutud vaikimine ja teisi satiire". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ==2002== *1. [[Tandem]]. "Pegasus on pisut pervers" *2. [[Ferdinand von Saar]]. "Reekviem armastusele". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *3–5. [[Kate Chopin]]. "Virgumine". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *6–7. [[Gustav Janouch]]. "Kõnelused Kafkaga: märkmeid ja mälestusi". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *8–10. [[Aharon Appelfeld]] "Imede aeg". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Thomas More]]. "Utoopia". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *13–15. [[Leif Panduro]]. "Heinanohu". Taani keelest tõlkinud [[Ellen Oll]] *16–17. [[Dezsö Kosztolányi|Dezső Kosztolányi]]. "Häälitsev loodus". Ungari keelest tõlkinud [[Ene Asu-Õunas]] ja [[Kaur Mägi]] *18–19. [[Claes Andersson]]. "Kaksteist aastat poliitikas: katkeid, mälupilte, ulmi". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Tuulik]] *20. [[Peeter Sauter]]. "Pori: filmilugu" *21–23. [[Henry James]]. "Eurooplased". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Bernhard Kellermann]]. "Jangtse". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–27. [[Per Olov Enquist]]. "Tribaadide öö. Pildimeistrid". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *28–30. [[Friedrich Maximilian von Klinger]]. "Poliitik ja poeet". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *31. [[Ülar Ploom]]. "Üks ja kogu: sisse- ja väljavaateid viimasest viiest aastast" *32–33. [[Mircea Eliade]]. "Kogemata avastatud tõdedest. Valik esseid". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *34–35. [[John Galsworthy]]. "Villa Rubein". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *36–38. [[Torgny Lindgren]]. "Värvi-Piltide vees: kujusid". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *39–40. [[Vladislav Hodassevitš]]. "Nekropol". Vene keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] ==2003== *1–3 (tegelikult 1–2). [[Haljand Udam]]. "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest" *3–6. [[Allen Ginsberg]]. "Ameerika: valik luuletusi 1947–1996". Inglise keelest tõlkinud [[Contra]], [[Lauri Kitsnik]], [[Hasso Krull]], [[Andres Langemets]], [[Margit Langemets]], [[Jürgen Rooste]], [[Tõnu Õnnepalu]] *7–8. "Viikingid Vínlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *9–10. [[Edith Wharton]]. "Ethan Frome". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *11–14. [[Samuel Butler]]. "Eikugasil!". Inglise keelest tõlkinud [[Heiki Silvet]] *15–16. [[Frans G. Bengtsson]]. "Pikkade juustega Merovingid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *17. [[Hermann Hesse]]. "Supelsaks: ülestähendusi Badeni tervisvetelt". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *18. [[Hugo Raudsepp]]. "Vaheliku vapustused" *19–20. [[Jaan Kaplinski]], [[Johannes Salminen]]. "Ööd valged ja mustad: kirjavahetus aastast 2001". Soome ja rootsi keelest tõlkinud [[Aino Laagus]] ja [[Mari Allik]] *21–23. [[Andonis Samarakis]]. "Viga". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *24–25. [[Lena Jackson]]. "Päikeseratta all: reisikirju aedadest". Rootsi keelest tõlkinud [[Anna Ydberg]] *26. [[Sven Kivisildnik]]. "Päike, mida sa õhtul teed?" *27–29. [[Katia Mann]]. "Minu kirjutamata memuaarid". Välja andnud [[Elisabeth Plessen]] ja [[Michael Mann]], saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *30. [[Fleur Jaeggy]]. "Vangipõlve õndsad aastad". Itaalia keelest tõlkinud [[Malle Talvet]] *31–32. [[Fredrik Lång]]. "Soome mehe mure". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33–34. [[Jaan Undusk]]. "Quevedo" *35–38. [[Göran Hägg]]. "Praktiline kõnekunst". Rootsi keelest tõlkinud [[Marike Tammet]] *39–40. [[Thomas Mann]]. "Peremees ja koer". Saksa keelest tõlkinud [[Eve Sooneste]] ja [[Heli Mägar]] ==2004== *1–3. [[Vaino Vahing]]. "Noor Unt" *4. [[Ingmar Bergman]]. "Saraband". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *5–6. [[Ring Lardner]]. "Unetus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *7–9. [[Péter Nádas]] ja [[Richard Swartz]]. "Kahekõne: neli päeva 1989-ndal". Ungari keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *10. [[Jacques Cazotte]]. "Armunud kurat". Prantsuse keelest tõlkinud [[Haljand Udam]] *11–14. [[Dido Sotiriu]]. "Verega joodetud maa". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *15–16. [[Carl Jonas Love Almqvist]]. "Sobib küll". Rootsi keelest tõlkinud [[Arnold Ravel]] ja [[Anu Saluäär]] *17. [[Thomas Wolfe]]. "Kadunud poiss". Inglise keelest tõlkinud [[Lauri Pilter]] *18. [[Ilmar Jaks]]. "Pleenum Heaolu Keskasutuses" *19–20. [[Juri Buida]]. "Preisi pruut". Vene keelest tõlkinud [[Vilma Matsov]] *21–23. [[Joseph Conrad]]. "Salajane kaaslane. Varjujoon". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *24. [[Peter Altenberg]]. "Uut vana". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25–26. [[Carl-Johan Vallgren]]. "Härra Bachmanni brošüüri jaoks". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *27–28. [[Jerzy Pilch]]. "Kange ingli tiiva all". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *29–30. [[Olev Mikiver]]. "Heites pilku tagasi" *31–32. [[Indro Montanelli]], [[Mario Cervi]]. "Aldo Moro juhtum". Itaalia keelest tõlkinud [[Hanna Kaal]] *33–35. "Vembuvana. Jänes: Winnebago triksterilood". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *36. [[Jean Paul]]. "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *37–39. [[Lars Norén]]. "Öö on päeva ema. Vaikne muusika". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *40. [[Francis Bacon]]. "Uus Atlantis. Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] ==2005== *1–2. [[Bernhard Linde]]. "«Noor-Eesti» kümme aastat" *3–4. [[Menis Kumandareas]]. "Nende lõhn ajab mind nutma". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *5–7. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *8–10. [[Konstantin Vaginov]]. "Sokulaul". Vene keelest tõlkinud [[Rein Saluri]] *11–12. [[Hans Christian Andersen]]. "Peer Õnneseen". Taani keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *13–14. [[Johann Gottfried Seume]]. "Apokrüüfid". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *15. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]] *16–17. [[Andrei Gelassimov]]. "Janu". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *18–20. [[Robert Girardi]]. "Vaporetto 13". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *21–23. [[Guðbergur Bergsson]]. "Luik". Islandi keelest tõlkinud [[Arvo Alas]] *24–27. [[Ralph Waldo Emerson]]. "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]], luuletõlked [[Mati Soomre]] *28. [[Urmas Vadi]]. "Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!" *29–30. [[Gaito Gazdanov]]. "Õhtu Claire'i pool". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *31–32. [[Hiner Saleem]]. "Minu isa püss". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *33–34. [[Unai Elorriaga]]. "Tramm Šiša Pangmale". Hispaania keelest tõlkinud [[Triin Lõbus]] *35–37. [[Joseph Roth]]. "Kaputsiinide hauakamber". Saksa keelest tõlkinud [[Rita Tasa]] *38–39. [[Adalbert Stifter]]. "Graniit. Mäekristall". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *40. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] ==2006== *1–2. [[Mati Unt]]. "Vend Antigone, ema Oidipus" *3–4. [[Antti Tuuri]]. "Kuidas ma kirjutan romaani". Soome keelest tõlkinud [[Ants Haljamaa]] *5–6. [[Hasso Krull]]. "Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast" *7–8. [[Thomas Mann]]. "Völsungite veri. Segadus ja varajane valu". Saksa keelest tõlkinud [[Heli Mägar]] *9–10. [[Edwin A. Abbott]]. "Lapikmaa". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *11–12. [[Jeremias Gotthelf]]. "Must ämblik". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *13–15. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Merike Riives]] *16–18. [[Bo Carpelan]]. "Suve varjud". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] *19. [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *20. [[Andrei Hvostov]]. "Henrik" *21–23. [[Mare Kandre]]. "Naene ja dr. Dreuf". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *24. [[Bettina Balàka]]. "Jahimeeste seas". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *25. "Carmina Burana" [24 laulu]. Ladina keelest tõlkinud [[Mati Soomre]] *26. [[Gohar Markosjan-Käsper]]. "Teekond säravatele tippudele". Vene keelest tõlkinud [[Kalle Käsper]] *27–30. [[Slavenka Drakulić]]. "Nad ei teeks kärbselegi liiga: sõjakurjategijad Haagi kohtus". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *31. [[Michel Lambert]]. "Kolmas trepiaste". Prantsuse keelest tõlkinud [[Helle Michelson]] *32. [[Carl-Henning Wijkmark]]. "Nüüdisaegne surm: inimese elu lõppstaadiumist". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *33. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Tõmba sobimatu maha". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *34. [[Saalomon]]. "Laulude laul". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] *35. [[Johannes Aavik]]. "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" ([[Anu Lamp|Anu Lambi]] teatritekst) *36. [[Jevgeni Griškovets]]. "Kuidas ma koera sõin". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]] *37–40. "Loomingu raamatukogu" 50 aastat ==2007== *1–2. [[Tiina Sepp]]. "Peregrina päevik". *3–4. [[Raija Siekkinen]]. "See oli siin". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *5. [[Enn Soosaar]]. "Isa ja aeg". *6. [[Juris Kronbergs]]. "Maa-alune luule". Läti keelest tõlkinud [[Guntars Godiņš]] ja [[Livia Viitol]] *7. [[Valentin Kuik]]. "Ma olen ilus, ma olen tark, ma olen tugev". *8–9. [[Juri Lotman]]. "Valik kirju". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] ja [[Maiga Varik]] *10. "Efrawci poeg Peredur: rüütliromaan". Kymri keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *11–12. [[Ingmar Bergman]]. "Lärmab ja veiderdab". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–16. [[Maria Kirschbaum-Pljuhhanova]]. "Mälu hoiab meid eluaeg koos". Vene keelest tõlkinud [[Virve Krimm]] *17–18. [[Jaakov Šabtai]]. "Onu Perets tõuseb lendu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19–20. [[Amar Annus]]. "Pärimus veeuputuse-eelsetest tarkadest: vaimuloolisi seiku Lähis-Idast". *21–22. [[Publius Cornelius Tacitus]], "Germaanlaste päritolust ja paiknemisest". Ladina keelest tõlkinud [[Kristi Viiding]] *23–24. [[Rainer Maria Rilke]]. "Armastusest". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *25–26. [[Walter Benjamin]]. "Ühesuunaline tänav". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *27. [[Tomas Tranströmer]]. "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind". Rootsi keelest tõlkinud [[Tõnis Arnover]] ja [[Lennart-Hans Jürgenson]] *28–29. [[Anu Saluäär]]. "Rändamisest ja väljarändamisest: reisikiri". *30. [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *31–32. [[Manfred Kyber]]. "Pooles mastis". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *33–34. [[Ingvar Ambjørnsen]]. "Öö vastu sünget homset". Norra keelest tõlkinud [[Eha Vain]] *35–36. [[Marcel Gauchet]]. "Religioonist demokraatias: essee ilmalikkuse arengust". Prantsuse keelest tõlkinud [[Katre Talviste]] *37–40. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ==2008== *1. [[Ain Kaalep]]. "Jumalatosin" *2. [[Nikos Kazantzakis]]. "Askees. Salvatores Dei". Uuskreeka keelest tõlkinud [[Kaarina Rein]] *3–4. [[Giacomo Leopardi]]. "Mõtted". Itaalia keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]] *5. [[Hindrik Prants]]. "Soome sild: Eesti-Soome ühtsus aastatuhandete jooksul" *6. [[Andrei Hvostov]]. "Projektijuht Posse" *7–8. "Valik [[upanišadid|upanišade]]". Sanskriti keelest tõlkinud [[Martti Kalda]] *9–10. [[Arthur Japin]]. "Suur maailm". Hollandi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *11–12. "Tammany Halli Plunkitt: sari väga lihtsaid teese väga argise poliitika kohta Tammany filosoofi, endise senaatori [[George Washington Plunkitt]]i kõnedest, mida ta pidas New Yorgi ringkonnakohtu saapapuhastajapingist". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *13. [[Jakob Wassermann]]. "Caxamalca kuld". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *14. [[Miguel de Unamuno]]. "Püha Manuel hea, märter". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]] *15–17. [[Jehošua Kenaz]]. "Maastik kolme puuga. Muusikaline moment". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *18–20. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]] *21–23. [[Billy Collins]]. "Allegooria surm". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Must]] *24–25. [[Jürg Amann]]. "Robert Walseri eksiminek ehk ootamatu vaitjäämine". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *26. [[János Háy]]. "Géza-poisike". Ungari keelest tõlkinud [[Anne-Mari Anderson]], [[Siiri Erm]], [[Siiri Kolka]], [[Mariliis Laurend]], [[Kaidi Lõhmus]], [[Keiu-Nille Ollin]], [[Viktória Tóth]], [[Kristi Valk]], [[Veronika Varep]] *27–30. [[Elin Toona]]. "Ella" *31–32. [[Gertrude Leutenegger]]. "Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *33–34. [[George Steiner]]. "Valik esseid". Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]] *35–36. [[Maimu Berg]]. "Vene rulett. Euroopasse! Euroopasse!" *37–39. [[Milorad Pavić]]. "Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest". Serbia keelest tõlkinud [[Maiga Varik]] *40. [[Kuningas Taavet]]. "Laulud". Heebrea keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] ==2009== *1–2. [[Toomas Paul]]. "Uskmatu Tooma lugu" *3–5. [[Vladimir Kantor]]. "Krokodill". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] *6–7. [[Aphra Behn]]. "Oroonoko ehk kuninglik ori". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] *8–10. [[Dag Solstad]]. "Armand V.: Ühe väljakaevamata romaani joonealused märkused". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Nikolai Gogol]]. "Revident". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *13–15. [[Holger Kaints]]. "Lennukivaatleja" *16. [[Judith Katzir]]. "Schlafstunde. Fellini kingad". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *17–18. [[Urs Widmer]]. "Ema kallim". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *19–20. [[Per Olov Enquist]]. "Allatõugatud ingel". Rootsi keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *21–24. [[Israel Joshua Singer]]. "Jobu-Joše". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *25–27. [[Aleksei Gastev]]. "Töölislöögi poeesia: valik tekste". Vene keelest tõlkinud [[Aare Pilv]] *28–30. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *31–34. [[Marta Sillaots]]. "Sealtpoolt künniseid: tagasivaade" *35–36. [[Pascal Quignard]]. "Ekslevad varjud: viimne kuningriik I". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]] *37–40. [[Olavi Paavolainen]]. "Külalisena Kolmandas Reich'is". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] ==2010== *1–2. [[Tiit Hennoste]]. "Kommikoer ja pommikoer" *3–4. [[Hugo von Hofmannsthal]]. "Väikesi vaatlusi". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *5–6. [[Tiitus]]. "Hr. Kenonen. Tema elu ja arvamused". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *7–8. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Minu Taani onuke. Tuhk". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Jaan Ross]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "Ujedus ja väärikus". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11. "Lind tulemäe kohal: Valik XX sajandi teise poole türgi luulet". Türgi keelest tõlkinud [[Ly Seppel]] ja [[Andres Ehin]] *12–13. [[Alona Kimhi]]. "Kuuvarjutus. Õudulaul ehk Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *14–15. [[Ricarda Huch]]. "Viimane suvi". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]] *16. [[Veikko Huovinen]]. "Poja surm". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *17–19. [[Roberto Arlt]]. "Ester Primavera". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]], [[Pirkko Põdra]] ja [[Triin Lõbus]] *20. [[Tiit Aleksejev]]. "Leegionärid" *21. "Johannese ilmutus". Kreeka keelest tõlkinud [[Vello Salo]] ja [[Indrek Hirv]] *22–25. [[Ain Kalmus]]. "Päästa meid ära kurjast" *26–29. [[Walter Benjamin]]. "Valik esseid". Koostanud ja kommenteerinud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]], [[Hasso Krull]] ja [[Tiiu Relve]] *30. [[Claude Duneton]]. "Punaste metsade taga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *31–33. [[Kärgatav Kõu]]. "Ühe indiaanlase autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]] *34–35. [[Antti Hyry]]. "Ait". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *36–37. [[Ilmar Mikiver]]. "Ankruketi lõpp: 9 esseed eesti luulest" *38–40. [[Javier Marías]]. "Kirjapandud elud". Hispaania keelest tõlkinud [[Maria Kall]] ==2011== *1–2. [[Hando Runnel]]. "Vee peal käimine keelatud" *3. [[Moše Cordovero]]. "Deboora palmipuu". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *4–6. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *7–8. [[Osamu Dazai]]. "Inimeseks kõlbmatu". Jaapani keelest tõlkinud [[Margis Talijärv]] *9–10. [[Dag Solstad]]. "17. romaan". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]] *11–12. [[Georges Perec]]. "Ruumiliigid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *13–14. [[Nora Ikstena]]. "Neitsi õpetus". Läti keelest tõlkinud [[Kalev Kalkun]] *15–16. [[Mario Vargas Llosa]]. "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Hispaania keelest tõlkinud [[Ott Ojamets]] *17–18. [[Ismail Kadare]]. "Kuri aasta". Albaania keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]] *19. [[Vladimir Glotser]]. "Maria Durnovo: minu mees Daniil Harms". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *20. [[Ülo Mattheus]]. "Vabanemine kuulmise läbi" *21–23. [[Paul Bourget]]. "Esseid kaasaja psühholoogiast". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *24–25. [[Valeri Popov]], [[Andrei Arjev]], [[Jelena Skulskaja]]. "Sergei Dovlatovi ristriimid: tema 70. sünnipäeva puhul". Koostanud Jelena Skulskaja, vene keelest tõlkinud [[Ingrid Velbaum-Staub]] *26–28. [[Katarzyna Grochola]]. "Armastuse avaldus". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]] *29–30. [[Juhani Aho]]. "Üksi". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *31–34. [[Jean-Paul Sartre]]. "Sein". Prantsuse keelest tõlkinud [[Johannes Semper]] ja [[Marit Karelson]] *35–37. [[Urs Widmer]]. "Isa raamat". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Kokla]] *38–39. [[Torgny Lindgren]]. "Mälestused". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *40. [[Gabriel Zaid]]. "Liiga palju raamatuid". Inglise keelest tõlkinud [[Kätlin Kaldmaa]] ==2012== *1–2. [[Andrus Kivirähk]]. "Kevadine Luts". *3–6. [[W. H. Auden]]. "39 luuletust ja 5 esseed". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] *7. [[Václav Havel]]. "Lahkumine". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *8–10. [[Miranda July]]. "Siin oledki sa kõige rohkem oma". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]] *11–12. [[August Strindberg]]. "Üksi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] *13–14. [[Jean-Louis Fournier]]. "Issi, kus me lähme?" Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *15. [[Marina Palei]]. "Küla". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Ross]], [[Irina Belobrovtseva]] järelsõna *16–17. [[Norman Manea]]. "Klounidest: diktaator ja kunstnik". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]] *18. [[Peter Handke]]. "Kirjaniku õhtupoolik". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] *19–20. [[Hasso Krull]]. "Jumalanna pesa" *21–23. [[Mihhail Artsõbašev]]. "Naine, nagu ta seal seisis". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]], järelsõna [[Vaapo Vaher]] *24–27. [[Nancy Huston]]. "Murrangujooned". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *28–30. [[Marek Tamm]]. "Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist" *31–32. [[Karl Ristikivi]]. "Lõhkemata pomm. Pimenägemine". Rootsi keelest tõlkinud [[Mari Allik]] *33–35. [[Paolo Nori]]. "Tuubat ei ole". Itaalia keelest tõlkinud [[Heidi Grenzen]] *36–37. [[Kristina Carlson]]. "Härra Darwini aednik". Soome keelest tõlkinud [[Asta Põldmäe]] *38–39. [[Doris Lessing]]. "Vanaemad". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]] *40. [[Hjalmar Söderberg]]. "Lookesed". Rootsi keelest tõlkinud [[Friedebert Tuglas]], [[Arnold Ravel]], [[Anu Saluäär]] ==2013== *1–3. [[Madis Kõiv]]. "Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; nägemused ja uned" *4–5. [[Tatu Vaaskivi]]. "Maarjamaa". Soome keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *6–8. [[Alexander Genis]]. "Dovlatov ja tema ümbrus". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]] *9–10. [[André Breton]]. "Nadja". Prantsuse keelest tõlkinud [[Anti Saar]] *11–12. [[Jüri Valge]]. "Kas siis selle maa keel...?" *13–16. [[Ryszard Kapuściński]]. "Reisid Herodotosega". Poola keelest tõlkinud [[Ruth Karemäe]]. Tsitaadid [[Herodotos]]e raamatust «[[Historia|Historia»]] vanakreeka keelest tõlkinud [[Astrid Kurismaa]] ja [[Kaarina Rein]] *17–18. [[Winfried Georg Sebald]] "Õhusõda ja kirjandus". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *19–20. "Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga". Vanaislandi keelest tõlkinud [[Mart Kuldkepp]] *21–23. [[Juan José Millás]]. "Asjad kutsuvad meid". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] ja [[Margarita Kuusmaa]] *24–27. [[Bohumil Hrabal]]. "Ma teenindasin Inglise kuningat". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]] *28–30. [[Pepetela]]. "Platoo ja stepp". Portugali keelest tõlkinud [[Mart Tarmak]] *31–32. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Vestlused professor Y-iga". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]] *33–35. [[Virginia Woolf]]. "Olemise hetked. Märkmed möödanikust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] *36–37. [[Roberto Bolaño]]. "Tšiili nokturn". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *38–40. [[Ulla-Lena Lundberg]]. "Siber: tiivuline autoportree". Rootsi keeles tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2014== *1. [[Tiit Aleksejev]]. "Kuningad. Näidend aastast 1343". *2–3. [[Undinė Radzevičiūtė]]. "Ei mingit Baden-Badenit". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]] *4–5. [[Joel Haahtela]]. "Kadumispunkt". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]] *6–8. [[Georges-Olivier Châteaureynaud]]. "Õnne põik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]] *9–11. [[Walter Benjamin]]. "Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku". Koostanud [[Marek Tamm]], saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]] *12–13. [[Kristīne Želve]]. "Juukselõikaja-tüdruk". Läti keelest tõlkinud [[Hannes Korjus]] *14–15. [[Richard Millet]]. "Märkmeid Eestist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Eda Lepp]] *16–19. [[Dezső Kosztolányi]]. "Anna Édes". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]] *20. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart" *21–23. [[Mercè Rodoreda]]. "Teemandi väljak". Katalaani keelest tõlkinud [[Maria Kall]] *24–25. [[Bruno Schulz]]. "Kaneelipoed". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *26–27. [[Boriss Jevsejev]]. "Kitsas elulint". Vene keelest tõlkinud [[Kristiina Mänd]] *28–29. [[Kim Thúy]]. "Ru". Prantsuse keelest tõlkinud (ja järelsõna kirjutanud) [[Triinu Tamm]] *30. [[Charles Baudelaire]]. "Mu alasti kistud süda". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]], järelsõna [[Hasso Krull]] *31–33. [[Marusja Klimova]]. "Siniveri". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] *34. [[Ivan Turgenev]]. "Senilia". Vene keelest tõlkinud [[Ants Paikre]] *35–38. [[Enrique Vila-Matas]]. "Pariisile ei tule iial lõppu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *39. [[Maria Jotuni]]. "Kõik õige on vastupidav". Soome keelest tõlkinud [[Piret Pääsuke]] *40. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] ==2015== *1. [[Jaan Kaplinski]]. "[[Neljakuningapäev]]". *2. [[Hans Magnus Enzensberger]]. "Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht". Saksa keelest tõlkinud [[Maarja Kangro]]. *3–4. [[Benjamín Prado]]. "Lumes on tühjus". Hispaania keelest tõlkinud [[Lembit Liivak]]. *5–6. [[Emmanuel Bove]]. "Minu sõbrad". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *7. [[Theodor Kallifatides]]. "Uus maa minu akna taga". Rootsi keelest tõlkinud [[Ruth Laidmets]]. *8–9. [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *10–11. [[Heinrich von Kleist]]. "Berliini õhtulehed". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *12–14. [[Šolem Aš]]. "Oru laul". Jidiši keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *15–16. [[Lydia Davis]]. "Arved klaariks". Inglise keelest tõlkinud [[Triin Tael]]. *17–18. [[Christa Wolf]]. "Mis jääb. August". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *19–20. [[Mia Couto]]. "Iga inimene on omaette rass". Portugali keelest tõlkinud [[Tiina Vahtras]]. *21–23. [[Ugo Foscolo]]. "Jacopo Ortise viimased kirjad". Itaalia keelest tõlkinud [[Eva Kolli]]. *24–27. [[Vladimír Macura]]. "Bonne". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *28–30. [[Marcel Proust]]. "Esseid kirjandusest ja kunstist". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. *31–33. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Rasmus Hanseni kirjutuskera". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *34. [[Maria Jotuni]]. "Armastus". Novellid. Soome keelest tõlkinud [[Evelin Banhard]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Hille Lagerspetz]], [[Ave Leek]], [[Mihkel Mõisnik]], [[Asta Põldmäe]], [[Arvi Sepp]] ja [[Eva Velsker]]. *35–36. [[Witold Gombrowicz]]. "Neitsilikkus ja teisi jutte". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *37–39. [[Roberto Bolaño]]. "Liuväli". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *40. [[Alf Henrikson]]. "Saatuse sõrmed: ajalooline mõttemäng". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2016== *1. [[Eda Ahi]], [[Kärt Hellerma]], [[Kätlin Kaldmaa]], [[Maarja Kangro]], [[Tiina Ann Kirss]], [[Veronika Kivisilla]], [[Helga Nõu]], [[Carolina Pihelgas]], [[Anu Saluäär]], [[Jelena Skulskaja]], [[Triin Soomets]], [[Elin Toona]], [[Elo Viiding]]. "Kolmteist eesti kirja". *2–5. [[Alexander Genis]]. "Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra". Vene keelest tõlkinud [[Toomas Kall]]. *6–8. [[Jaan Undusk]]. "Teekond Hispaania". *9–10. [[Eugen Ruge]]. "Cabo de Gata". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *11–13. [[Djuna Barnes]]. "Öömets". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]]. *14. [[Eeva Park]]. "Geeniuste algkursus". *15–16. [[Michel Faber]]. "Fahrenheiti kaksikud". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *17–18. [[Niels Fredrik Dahl]]. "Eelmisel suvel". Norra keelest tõlkinud [[Sigrid Tooming]]. *19–20. [[Danilo Kiš]]. "Boriss Davidovitši hauakamber". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]]. *21–24. [[Nancy Huston]]. "Loomispäevik". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *25–28. [[Olli Jalonen]]. "Poisiraamat". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *29–30. [[Wolfgang Hildesheimer]]. "Armutud legendid". Saksa keelest tõlkinud [[Liina Uudelt]], järelsõna kirjutanud [[Mati Sirkel]]. *31–32. [[Mateiu Caragiale|Mateiu I. Caragiale]]. "Curtea-Veche kuningad". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *33. [[Elo Viiding]]. "Lühikesed ja lihtsad lood". *34–37. [[Marusja Klimova]]. "Majake Bois-Colombes'is". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *38–39. [[Michel Houellebecq]]. "Maailma vastu, elu vastu". Prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik. *40. [[Joaquim Maria Machado de Assis]]. "Hulluarst". Portugali keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. ==2017== * [[Sirje Olesk]], [[Anu Saluäär]]. "Palat nr. 6. Kaks artiklit «Loomingu Raamatukogu» ajaloost". *1–2. "Laustud sõna lagub. Valik eesti vanasõnu". Koostanud [[Arvo Krikmann]] *3–4. [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]]. "Jutustused". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]] *5. [[Jean-Philippe Toussaint]]. "Tung ja kannatlikkus". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]] *6–7. [[Mihkel Mutt]]. "Mõtted". *8–10. [[Kirmen Uribe]]. "Bilbao-New York-Bilbao". Baski keelest tõlkinud [[Merilin Kotta]] *11–12. [[Aki Ollikainen]]. "Must muinasjutt". Soome keelest tõlkinud [[Mihkel Mõisnik]] *13–14. [[H. G. Wells]]. "Venemaa pimeduses". Inglise keelest tõlkinud [[Karin Suursalu]] *15–17. [[Charles Baudelaire]]. "Kunstlikud paradiisid". Prantsuse keelest tõlkinud [[Kristjan Haljak]] *18–20. [[Péter Esterházy]]. "Hrabali raamat". Ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]] *21–22. [[Ernst Jünger]]. "Marmorkaljudel". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]] *23–24. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare'i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]] *25–26. [[Virginia Woolf]]. "Kirjutamata romaan ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Mirjam Parve]] *27–29. [[Albert Engström]]. "Anders Zorni elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]] *30–32. [[Herman Bang]], "Tee ääres". Taani keelest tõlkinud [[Eva Velsker]] *33–34. [[Nikolai Baturin]], "Fööniksbergi karussell". *35. [[Clarice Lispector]]. "Tähetund". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *36–39. [[Martin Luther]], "Lauakõned". Saksa keelest tõlkinud [[Vallo Ehasalu]]. *40. [[Kęstutis Navakas]]. "Kala peeglis". Valinud ja leedu keelest tõlkinud [[Rein Raud]]. ==2018== *1–2. [[Tiit Aleksejev]], [[P. I. Filimonov]], [[Meelis Friedenthal]], [[Andrei Hvostov]], [[Jan Kaus]], [[Indrek Koff]], [[Kalle Käsper]], [[Paavo Matsin]], [[Ülo Mattheus]], [[Enn Nõu]], [[Olev Remsu]], [[Peeter Sauter]], [[Lauri Sommer]], [[Urmas Vadi]], [[Rein Veidemann]] ja [[Toomas Vint]]. "Kuusteist Eesti kirja". *3–4. [[Patrik Ouředník]]. "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Émile Zola]]. "Kuidas surrakse". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. *6–9. [[Robert Walser]]. "Õed-vennad Tannerid". Saksa keelest tõlkinud [[Liisi Rünkla]]. *10–11. [[Jossif Brodski]]. "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Koostanud [[Mihhail Lotman]], vene ja inglise keelest tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]]. *12–14. [[Inga Gaile]]. "Klaas". Läti keelest tõlkinud [[Aive Mandel]]. *15–17. [[Moritz von Kotzebue]]. "Teekond Pärsiasse". Saksa keelest tõlkinud [[Agur Benno]]. *18. [[László Krasznahorkai]]. "Viimne hunt". Ungari keelest tõlkinud [[Reet Klettenberg]]. *19–20. [[Sergio Pitol]]. "Mefisto valss ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Sepp]]. *21. [[Ingmar Bergman]]. "Puumaaling. Pärast proovi". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]] ja [[Anu Saluäär]]. *22. [[Doris Lessing]]. "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *23–24. [[Georges Rodenbach]]. "Surnud Brugge". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *25. [[Jüri Kolk]]. "Esimene malbe päev sel aastal". *26–29. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Zürichis". Vene keelest tõlkinud [[Jüri Ojamaa]]. *30–32. [[Friedrich Hölderlin]]. "Hyperion ehk Üksiklane Kreekamaal". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *33–35. [[Annie Saumont]]. "Aeg elada ja teisi jutte". Prantsuse keelest tõlkinud [[Maria Esko]]. *36–37. [[Pirkko Saisio]]. "Kaini tütar". Soome keelest tõlkinud [[Hille Lagerspetz]]. *38. [[Khalil Gibran]]. "Hullumeelne. Tähendussõnad ja luuletused". Inglise keelest tõlkinud [[Rauno Alliksaar]]. *39–40. [[Theodor Kallifatides]]. "Veel üks elu". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. ==2019== *1–3. [[Mare Kandre]]. "Kurat ja jumal". Rootsi keelest tõlkinud [[Marin Pärtel]] *4–5. [[David Foster Wallace]]. "Teatavate piiride poorsusest". Inglise keelest tõlkinud [[Aet Varik]], järelsõna [[Raili Marling]]. *6–9. [[Urmas Vadi]]. "Ballettmeister". *10–12. [[Bruno Schulz]]. "[[Liivakella sanatoorium]]". Poola keelest tõlkinud [[Hendrik Lindepuu]] *13–15. [[Alain Mabanckou]]. "Katkine Klaas". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ulla Kihva]] *16. [[Werner Bergengruen]]. "Poplavkin ja teised jutud". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *17–18. [[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]]. "Vanapoiss". *19–20. [[Jorgos Seferis]]. "Müütiline jutustus. Logiraamat III". tõlkinud [[Kaarina Rein]]. *21–23. [[Aleksandr Solženitsõn]]. "Lenin Petrogradis". Vene keelest tõlkinud [[Jaana Peterson]] *24–26. [[Zakes Mda]]. "Suremise viisid". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *27–29. [[Etgar Keret]]. "Kissingeri igatsedes". Heebrea keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *30–31. [[Claudio Magris]]. "Teine meri". Itaalia keelest tõlkinud [[Eda Ahi]]. *32–34. [[Theodor Adorno|Theodor W. Adorno]]. "Valik esseid kirjandusest". Saksa keelest tõlkinud [[Krista Räni]]. *35–36. [[Giedra Radvilavičiūtė]]. "Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte". Leedu keelest tõlkinud [[Tiiu Sandrak]]. *37. [[Jean Echenoz]]. "Jooks". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *38–40. "[[Roomlaste teod]]". Ladina keelest tõlkinud [[Anni Arukask]], [[Marilyn Fridolin]], [[Maria-Kristiina Lotman]], [[Marten Teemant]], [[Tuuli Triin Truusalu]], [[Martin Uudevald]], [[Kristi Viiding]]. ==2020== *1–3. [[Jaan Kross]]. "Tiit Pagu". Järelsõna [[Jaan Undusk]]. *4–5. [[Max Blecher]]. "Valgustatud urg". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *6–7. [[Bohumil Hrabal]]. "Liiga vali üksindus". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *8–9. [[Samanta Schweblin]]. "Nähtamatu niit". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ruth Sepp]]. *10–11. [[Tuula-Liina Varis]]. "Tahan tunda, et elan". Soome keelest tõlkinud [[Piret Saluri]]. *12–13. [[Jitshak Šami]]. "Isade kättemaks". Heebrea keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]]. *14–15. [[Albert Engström]]. "Moskoviidid". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *16–17. [[Yōko Tawada]]. "Kahtlased kujud öises rongis". Jaapani keelest tõlkinud [[Lauri Kitsnik]]. *18–19. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kaks Praha lugu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]]. *20. [[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi|Aleksei Tolstoi]]. "Vereimeja". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *21–23. [[Don DeLillo]]. "Kosmopolis". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *24–26. [[Sergi Žadan]]. "Depeche Mode". Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. *27–28. [[Armin Kõomägi]]. "Perifeeria kangelased". *29–31. [[Enrique Vila-Matas]]. "Bartleby & Co". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *32–33. [[Ilya Kaminsky]]. "Kurtide vabariik". Inglise keelest tõlkinud [[Carolina Pihelgas]]. *34–35. [[Gustave Flaubert]]. "November". Prantsuse keelest tõlkinud [[Leena Tomasberg]]. *36. [[Péter Esterházy]]. "Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest". Koostanud ja ungari keelest tõlkinud [[Lauri Eesmaa]]. *37–40. [[Margaret Atwood]]. "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest". Inglise keelest tõlkinud [[Maarja Pärtna]]. ==2021== *1–2. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "''Untermensch'': minu lõhkikistud elu". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *3. [[Vivant Denon]]. "Ei mingit homset". Tõlkinud ja saatesõna [[Malle Talvet]]. *4–5. [[Anna Žīgure]]. "Läti rahva käekäik. Hetki ajaloost". Läti keelest tõlkinud [[Arno Baltin]]. *6–9. [[Dubravka Ugrešić]]. "Romaanijõe forsseerimine". Serbohorvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *10–12. [[José Luís Peixoto]]. "Ei ühtki pilku". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *13. [[Willem Frederik Hermans]]. "Hoitud maja". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *14–16. [[Peeter Sauter]]. "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas". *17–18. [[Lukianos]]. "Kõnelused surnutega". Ladina keelest tõlkinud [[Marilyn Fridolin]]. *19–20. [[Marcin Wicha]]. "Asjad, mida ma ära ei visanud". Poola keelest tõlkinud [[Margus Alver]]. *21–22. [[Anton Tšehhov]]. "Elu igavus ja teisi jutte". Vene keelest tõlkinud [[Anita Soovik]]. Saatesõna [[Katrin Hallas]]. *23–25. [[Nellie Bly]]. "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma". Inglise keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *26–28. [[Lotta Olsson]]. "Surnute tõeline arv". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Aet Varik]]. *29–30. [[Theodor Kallifatides]]. "Taplus Trooja pärast". Rootsi keelest tõlkinud [[Anu Saluäär]]. *31–34. [[Tsitsi Dangarembga]]. "Närvilised olud". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *35–36. [[Thomas Bernhard]]. "Hukkasaaja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *37–38. [[Éric Vuillard]]. "[[Päevakord]]". Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. *39–40. [[Moritz von Kotzebue]]. "Vene sõjavang prantslaste seas". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Agur Benno]]. ==2022== *1–2. [[Mehis Heinsaar]]. "Ööpäevik". *3–6. [[Carlo Levi]]. "Kristus jäi pidama Ebolis". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Järelsõna kirjutanud [[Kristiina Rebane]]. *7. [[Byung-Chul Han]]. "Läbipaistvusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *8–9. [[Bernardo Atxaga]]. "Need taevad". Baski keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merilin Kotta]]. *10. [[Tõnis Vilu]]. "Kõik linnud valgusele". *11–12. [[Patti Smith]]. "Pühendumus". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paula Taberland]]. *13–15. [[Justus Lipsius]]. "Laimamisest. Meelekindlusest". Ladina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kristi Viiding]]. *16–17. [[Tiziano Scarpa]]. "Stabat Mater". Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. *18–19. [[Guntis Berelis]]. "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte". Läti keelest tõlkinud [[Contra]]. *20. [[Michael Köhlmeier]]. "Idüll uppuva koeraga". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Mägar]]. *21–23. [[Jelena Tšižova]]. "Naiste aeg". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *24–25. [[Peedu Saar]]. "Loomad". *26–27. [[Mircea Cărtărescu]]. "Ruletimängija". Rumeenia keelest tõlkinud [[Riina Jesmin]]. *28. [[Hella S. Haasse]]. "Uruq". Hollandi keelest tõlkinud [[Kerti Tergem]]. *29–31. [[Natsume Sōseki]]. "Noorsand". Jaapani keelest tõlkinud [[Maarja Jaanits]]. *32–34. [[Samuel Beckett]]. "Molloy". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *35–37. [[Mihhail Šiškin]]. "Sõda või rahu". Saksa keelest tõlkinud [[Tiiu Relve]] ja [[Krista Räni]]. *38–40. [[Carl Hermann Hesse]]. "Tema peab kasvama, mina kahanema. Paide tohtri mälestusi". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiiu Relve]]. ==2023== *1. [[Kalju Kruusa]]. "Üleelamiste vanake". *2–3. [[Ilja Prozorov]]. "''D train''. Roheline piinapink". Vene keelest tõlkinud [[Katrin Hallas]]. *4–5. [[Miljenko Jergović]]. "Sarajevo Marlboro". Horvaadi keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *6. "Vana bambuseraiduri lugu". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Alari Allik]]. *7–8. [[Kate Chopin]]. "Désirée laps ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Mits]] ja [[Janela Tähepõld-Tammert]]. Saatesõna kirjutanud Krista Mits. *9−10. [[Oscar Wilde]]. "Salomé". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Linnar Priimägi]]. *11−13. [[Ingeborg Bachmann]]. "Kolmekümnes aasta". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Liisi Rünkla]]. *14−15. [[Marcel Schwob]]. "Kujuteldavad elud". Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. Saatesõna kirjutanud [[Tiit Aleksejev]]. *16−18. [[Jari Järvelä]]. "Kahele poole koske". Soome keelest tõlkinud [[Kadri Jaanits]]. *19−20. [[Krisztina Tóth]]. "Piksel". Ungari keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lea Kreinin]]. *21−23. [[Felisberto Hernández]]. "Üleujutatud maja ja teisi jutte". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *24−25. [[Sigrid Nunez]]. "Mitz. Bloomsbury marmosett". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Silvia Maine]]. *26. [[Siegfried von Vegesack]]. "Jaschka ja Janne". Saksa keelest tõlkinud [[Silvia Lilleorg]]. Saatesõna kirjutanud [[Liina Lukas]]. *27−28. [[Dominique Fortier]]. "Paberlinnad". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Laura Christine Arba]]. *29. [[Teffi]]. "Lenin ja Rasputin". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. *30−31. [[Oksana Zabužko]]. "Ukraina seksi väliuuringud". Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Veronika Einberg]]. *32−34. [[Kōbō Abe]]. "Kastimees". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maret Nukke]]. *35. [[Georg Büchner]]. "Leonce ja Leona. Hesseni sõnumitooja". Saksa keelest tõlkinud [[Mati Sirkel]]. *36−38. [[Tanya Tagaq]]. "Lõhkine hammas". Inglise keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *39−40. [[Raymond Guérin]]. "Visa hing". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Heli Allik]]. ==2024== *1−2. [[Carolina Pihelgas]]. "Lõikejoon". *3. [[Heinrich Eisenschmidt]]. "Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus". Saksa keelest tõlkinud [[Ene Kuus]]. Saatesõna kirjutanud [[Katrin Kern]]. *4−5. [[Friedrich Nietzsche]]. "Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jaan Undusk]]. *6. [[Félix Guattari]]. "Kolm ökoloogiat". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Ott Puumeister]]. *7−8. [[Mart Kangur]]. "Pöörduks". *9−11. [[Nii Ayikwei Parkes]]. "Sinise linnu saladus". Inglise keelest tõlkinud [[Heili Sepp]]. *12−13. [[Sophokles]]. "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]". Vanakreeka keelest tõlkinud [[Anne Lill]]. *14−15. [[Bora Ćosić]]. "Minu perekonna panus maailmarevolutsiooni". Serbia keelest tõlkinud [[Madis Vainomaa]]. *16−17. [[Andri Krasnjaštšõhh]]. "Jumal on. +/-". Vene ja ukraina keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *19−21. [[Alice Zeniter]]. "Kes neid jõuaks lahuta". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maria Esko]]. *22−25. [[Doris Lessing]]. "Suvi enne pimedust". Inglise keelest tõlkinud [[Krista Kaer]]. *26−28. [[Ondjaki]]. "VanaemaÜheksa ja soveti saladus". Portugali keelest tõlkinud [[Leenu Nigu]]. *29–31. [[Inga Gaile]]. "Ilusad". Läti keelest tõlkinud [[Merle Vare]]. *32. [[Pierre Michnon]]. "Rimbaud, poeg". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Leena Tomasberg]]. *33−35. [[Philip Roth]]. "Nemesis". Inglise keelest tõlkinud [[Liisa Ady Oks]]. Saatesõna kirjutanud Liisa Ady Oks ja [[Katrin Kern]]. *36−37. [[Jáchym Topol]]. "Saatana värkstuba". Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Küllike Tohver]]. *38−39. [[Max Blecher]]. "Juhtumusi vahetus ebatõeluses". Rumeenia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Riina Jesmin]]. *40. [[Péter Nádas]]. "Piibel". Ungari keelest tõlkinud [[Mihkel Rünkla]]. ==2025== *1−3. [[Kairi Look]]. "Tantsi tolm põrandast". *4−5. [[Yu Miri]]. "Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs". Jaapani keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Maarja Jaanits]]. *6. [[Byung-Chul Han]]. "Väsimusühiskond". Saksa keelest tõlkinud [[Hasso Krull]]. *7−9. [[Han Kang]]. "Taimetoitlane". Korea keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anni Arukask]]. *10–11. [[Brigitta Davidjants]]. "Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte". *12–13. [[Bruce Chatwin]]. "Utz". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Inga Kukk]]. *14–17. [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]]. "Päevad". Vene keelest tõlkinud [[Veronika Einberg]]. *18–20. [[Mariana Enríquez]]. "Asjad, mis me tules kaotasime". Hispaania keelest tõlkinud [[Eva-Stina Randoja]]. *21–23. [[Sabahattin Ali]]. "Kasukaga madonna". Türgi keelest tõlkinud [[Kai-Mai Aja]]. Saatesõna kirjutanud [[Helen Geršman]]. *24–26. [[Nikolai Pirogov]]. "Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat". Vene keelest tõlkinud [[Ilona Martson]] ja [[Georg Loogna]]. Saatesõna kirjutanud Ilona Martson. *27–28. [[Aurora Venturini]]. "Täditütred". Hispaania keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mari Laan]]. *29. [[Aliis Aalmann]]. "Pääsulinn". *30–31. [[Muriel Spark]]. "Juhiiste". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Andrus Lauringson]]. *32. [[Joseph Brodsky]]. "Veepervel". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Jan Kaus]]. *33–34. [[Pavel Vilikovský]]. "Sulelumi". Slovaki keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Margus Alver]]. *35–38. [[Jurgis Kunčinas]]. "Tūla". Leedu keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Tiina Kattel]]. *39–40. [[Hasso Krull]]. "Igavene taastulek". ==2026== *1. [[Triin Soomets]]. "Jäälind". *2−3. [[Leena Krohn]]. "Hotel Sapiens ja teisi irratsionaalseid jutte". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Kadri Jaanits]]. *4−7. [[Natalia Ginzburg]]. "Perekonnaleksikon". Itaalia keelest tõlkinud [[Heete Sahkai]]. Saatesõnad kirjutanud [[Carlo Ginzburg]] ja [[Kristiina Rebane]]. *8−10. [[Daša Drndić]]. "Doppelgänger". Horvaadi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Madis Vainomaa]]. *11−13. [[Maria Matios]]. "Magus Darusja". Ukraina keelest tõlkinud [[Ilona Martson]]. Saatesõna kirjutanud [[Mariia Ivanova]]. *14−16. [[Anthony Powell]]. "Venusberg". Inglise keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Mirt Vissak]]. *17−18. [[Guillaume Apollinaire]]. "Süda Kroon Peegel. Valik luuletusi". Koostanud ja tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. Alustõlked prantsuse keelest [[Triinu Tamm]]. *19−20. [[Lilli Luuk]]. "Lühike sõjaajalugu". *21. [[Émilie du Châtelet]]. "Arutlus õnnest. Valik kirju". Koostanud ja saatesõna kirjutanud [[Sophie Turner]]. Prantsuse keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *22−24. [[Jim Ashilevi]]. "Inimese kostüüm". *25−26. [[Lukas Bärfuss]]. "Jahikull". Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Lauri Eesmaa]]. *27−28. [[Louis-Ferdinand Céline]]. "Semmelweis". Prantsuse keelest tõlkinud [[Heli Allik]]. *29−31. [[Boris Vilde]]. "Vanglapäevik- ja kirjad. 1941−1942". Prantsuse keelest tõlkinud [[Triinu Tamm]]. Saatesõna kirjutanud [[Marek Tamm]]. *32. [[Ene Mihkelson]]. "Kõnelev piir". Eessõna kirjutanud [[Marin Laak]], järelsõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. ==LR kuldsari== ===2020=== *1. [[Jaroslav Hašek]]. "Geniaalne idioot. Huumori kool". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]] ja [[Leo Metsar]]. *2. [[Ingmar Bergman]]. "Fanny ja Alexander". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *3. [[Tommaso Campanella]]. "Päikeselinn". Itaalia keelest tõlkinud [[Kristiina Rebane]]. *4. [[Milan Kundera]]. "Veidrad armastuslood". Tšehhi keelest tõlkinud [[Küllike Tohver]]. *5. [[Pierre Bayard]]. "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?". Prantsuse keelest tõlkinud [[Tanel Lepsoo]]. *6. [[Doris Lessing]]. "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Valda Raud]] ja [[Krista Kaer]]. ===2021=== *1. [[Jan Kaus]]. "Tallinna kaart". *2. [[Ilf ja Petrov]]. "Õilis isik". Vene keelest tõlkinud [[Sulev Hallik]]. *3. [[Stig Claesson]]. "Sina maga, mina pesen nõud". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. *4. [[Gabriel García Márquez]]. "Väljakuulutatud mõrva kroonika". Hispaania keelest tõlkinud [[Ruth Lias]]. *5. [[Virginia Woolf]]. "Oma tuba". Inglise keelest tõlkinud [[Malle Talvet]]. *6. [[Margaret Atwood]]. "Tantsutüdrukud". Inglise keelest tõlkinud [[Ann Alari]], [[Malle Klaassen]], [[Anu Lutsepp]]. ===2022=== *1. [[Arto Paasilinna]]. "Jänese aasta". Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Sirje Kiin]]. *2. [[Franz Kafka]]. "Aruanne akadeemiale". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]]. *3. [[Kjell Westö]]. "Lang". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna [[Anu Saluäär]]. *4. [[Voldemar Panso]]. "Naljakas inimene". Illustreerinud [[Heldur Laretei]]. *5. [[François Mauriac]]. "Armastuse kõrb". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Uustrüki saatesõna [[Tõnu Õnnepalu]]. *6. [[Olga Tokarczuk]]. "Maailma kõige inetum naisterahvas". Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Hendrik Lindepuu]]. * LR eriväljaanne – [[Serhi Žadan]]. „Depeche Mode“. Ukraina keelest tõlkinud [[Riina Roasto]]. ===2023=== *1. [[Zdeněk Jirotka]]. "Saturnin". Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. *2. [[Jüri Üdi]], [[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Johnny B. Isotamm]]. "Närvitrükk". Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Mart Velsker]]. *3. [[Marguerite Yourcenar]]. "Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik". Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Merike Riives]]. *4. [[Jorge Luis Borges]]. "Liivaraamat. Shakespeare’i mälu". Hispaania keelest tõlkinud [[Kai Aareleid]]. *5. [[Torgny Lindgren]]. "Mao tee kalju peal". Rootsi keelest tõlkinud [[Ülev Aaloe]]. Saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *6. [[Carl Mothander]]. "Kulinaarsed vested". Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. ===2024=== *1. [[Mati Unt]]. "Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Uustrüki saatesõna [[Tiit Hennoste]]. *2. [[Anaïs Nin]]. "Spioon armastuse majas". Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna [[Anne Lange]]. *3. [[Rainer Maria Rilke]]. "Kirjad noorele luuletajale. Kirjad noorele naisele". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna [[Tiiu Relve]]. *4. [[Mihhail Bulgakov]]. "Kadunukese ülestähendused. Teatriromaan". Vene keelest tõlkinud [[Vidrik Kivilo]], uue väljaande saatesõna [[Irina Belobrovtseva]]. *5. [[Juan Rulfo]]. "Pedro Páramo". Hispaania keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], uue väljaande saatesõna [[Ruth Sepp]]. *6. [[Kenkō]]. "Jõudeaja võrsed". Koostanud ja klassikalisest jaapani keelest tõlkinud [[Rein Raud]], kuldsarja väljaandesse on lisatud uusi tõlkeid ja uus saatesõna. *Erinumber. [[Max Dauthendey]]. "Biwa järve kaheksa nägu". Saksa keelest tõlkinud [[Katrin Kaugver]]. ===2025=== *1. [[Karel Čapek]]. "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tšehhi keelest tõlkinud [[Lembit Remmelgas]], esimest korda kõigi algsete illustratsioonidega. *2. [[Artur Alliksaar]]. "Olematus võiks ju ka olemata olla". Koostanud [[Paul-Eerik Rummo]], saatesõnad kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja [[Leo Metsar]], uustrükis on taastatud värsid, mille tsensorid käskisid esmatrüki laost eemaldada, samuti ilmub esimest korda raamatukaante vahel Leo Metsari saatesõna. *3. [[Simone de Beauvoir]]. "Väga kerge surm". Prantsuse keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]], saatesõna kirjutanud [[Raili Marling]]. *4. [[Stefan Zweig]]. "Malenovell. Tunnete virvarr". Saksa keelest tõlkinud [[Nigol Andresen]] ja [[Tiiu Relve]]. *5. [[Bel Kaufman]]. "Allakäigutrepist üles". Inglise keelest tõlkinud [[Hanno Rajandi]]. *6. [[Tove Ditlevsen]]. "Noor tütarlaps saab vanaemaks ja teisi jutte". Taani keelest tõlkinud [[Henrik Sepamaa]] ja [[Maarja Siiner]]. Uustrüki saatesõna kirjutanud [[Maarja Siiner]]. ===2026=== *1 [[Anu Lamp]]. "Johannes Aavik. Keeleuuenduse lõpmattu kurv". *2 [[Liv Ullmann]]. "Muutumine". Norra keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Anu Saluäär]]. *3 [[Ágota Kristóf]]. "Eile. Mathias, kus sa oled? Line, aeg. Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud [[Triinu Tamm]]. *4 [[John Steinbeck]]. "Mu tusameele talv". Inglise keelest tõlkinud [[Harald Rajamets]]. *5 [[Tõnu Õnnepalu]]. "Lõpetuse ingel". *6 [[Saki (täpsustus)|Saki]]. "Sredni Vashtar ja teisi jutte". Inglise keelest tõlkinud [[Anne Lange]] ja [[Katrin Kern]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kirjanduse loendid]] [[Kategooria:Raamatusarjad]] 0jsp49xnzadpqj2gzypo5z4goroen2q 0 97181 7256625 6337612 2026-10-21T07:33:04Z Estopedist1 278 viitamata 7256625 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Põhikliimavööde''' on [[kliimavööde]], kus aasta ringi valitsevad samad [[õhumass]]id ja õhuringlus eriti ei muutu. [[Maakera]]l eristatakse nelja põhikliimavöödet: *[[ekvatoriaalvööde]], kus aasta jooksul valitseb [[ekvatoriaalne õhumass]]; *[[troopikavööde]], kus aasta jooksul valitseb [[troopiline õhumass]]; *[[parasvööde]], kus aasta jooksul valitseb [[parasvöötme õhumass]]; *polaarvöötmed: [[arktiline kliimavööde|arktiline]] ja [[antarktiline kliimavööde]], kus aasta jooksul valitsevad vastavalt [[arktiline õhumass|arktiline]] ja [[antarktiline õhumass]]. ==Vaata ka== *[[Vahekliimavööde]] [[Kategooria:Kliimavöötmed]] 0u0nwkg4lo59uhzusjngcq8u46hi5dp 0 99891 7256441 7255611 2026-10-20T18:01:26Z Andrus Kallastu 1157 /* Puhas häälestus */ 7256441 wikitext text/x-wiki '''Häälestus''' ([[inglise keel]]es ''tuning'', [[saksa keel]]es ''Stimmung'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[muusikaline heli|helide]] [[helikõrgus|kõrguslik]] korrastus, mis määrab helide [[helisagedus|sagedused]] ja [[intervall (muusika)|intervallid]]. Häälestuse teooria hõlmab häälestussüsteeme ja nende uurimist. Häälestuse praktikas muusikainstrument häälestatakse vastavalt häälestussüsteemile. Häälestus võib olla [[puhas häälestus|puhas]] või [[temperatsioon|tempereeritud]]. ==Häälestussüsteemid== Igal häälestusel on oma eripära ning tugevused ja nõrkused. Mida suurem on häälestusega määratud helisüsteemi kuuluvate helide arv, seda enam tekib nende kombineerimisel konflikte. Mingiteks vajadusteks parima häälestuse leidmine on olnud läbi ajaloo probleem, mille lahendamine on tekitanud erimeelsusi. Seetõttu ongi muusikas erinevaid häälestusi. ===Puhas häälestus=== [[Puhas häälestus|Puhtas häälestuses]] on helisüsteemi helide sagedused omavahel seotud naturaalarvude suhetega, mille tavaline näide on 1:1, 9:8, 5:4, 4:3, 3:2, 5:3, 15:8, 2:1 ehk C-duur helirea seitse heli. Kuigi selles näites on paljud intervallid puhtad, on intervall D-A (5:3-9:8) eeldatava 3/2 asemel 40/27. Sama probleem esineb ka muude häälestuste puhul. Seda saab mingil määral lahendada, kasutades helide jaoks alternatiivseid helikõrgusi. Kuid isegi see on siiski vaid osaline lahendus: kui mängida näiteks helisid C-G-D-A-E-...-C' puhtas häälestuses, kasutades [[oktaviekvivalents]]i tingimustes intervalle 3/2, 3/4, 4/5 jne, on ​​C' süntoonilise komma 81/80 võrra kõrgem kui oktavievivalentsi arvestades oleks C. Tegu on kurikuulsa "kommapumbaga". Iga kord, kui liikuda "kommapumbast" helikõrguste spiraali mööda ülespoole, on näha, et on võimatu leida helisid, puhul kehtiks oktaviekvivalents. Nii et isegi puhta häälestuse korral võib muusika kontekst mõnikord nõuda ebapuhtaid intervalle. Selliste muusikainstrumentide mängijad, kellel on võimalus oma instrumendi helikõrgust mängu ajal mikroskoopiliselt muuta, võivad mõnda intervalli loomulikult n-ö mikroreguleerida ning tänapäeval on olemas ka tarkvaralisi adaptiivse häälestamise süsteeme (mikrotuunereid). Ainult osahelidest koosnev rida on loomulikult ainus puhtas häälestuses helirida, sest selle kõigi helikõrguste intervallid on määratavad naturaalarvude suhetega. Näiteks häälestustes 1:1, 9:8, 5:4, 3:2, 7:4, 2:1 kattuvad kõik helikõrgused osahelirea helidega (jagatuna kahe astmetega, et taandada need samasse oktavipiirkonda). ===Pythagorase häälestus=== [[Pythagorase häälestus]] on puhta häälestuse variant, mille puhul helide sagedussuhted on tuletatud arvude suhtest 3:2. Pythagorase häälestuses häälestatakse lääne muusika kromaatilise helirea 12 heli järgmiste suhete abil: 1:1, 256:243, 9:8, 32:27, 81:64, 4:3, 729:512, 3:2, 128:81, 27:16, 16:9, 243:128, 2:1. Pythagorase häälestusel on limiit 3, sest peale 2 ja 3 ei ole ükski selle intervall taandatav muudele algteguritele. Pythagorase häälestus on olnud oluline lääne keskaja ja renessanssmuusika arengus. Nagu peaaegu kõigi häälestussüsteemide puhul, on sellel hundiintervall. Antud näites on see intervall 729:512-256:243 (Fis-Des, kui 1:1 on C). Ka suur ning väike terts on ebapuhtad. Kuid kuna selle Pythagorase häälestuse rakendamise haripunktis peeti tertse dissonantseteks, ei tekitanud see suurt probleemi. ===Kesktoonhäälestus=== [[Kesktoonhäälestus]]e tuntuim vorm on 1/4-komma kesktoonhäälestus, mille puhul häälestatakse kaks suurt tertsi C-E ja E-Gis suhtega 5:4 puhtalt ning jagatakse mõlemad võrdse suurusega tervetoonideks C-D, D-E, E-Fis ja Fis-Gis. Tervetoonide suurus omakorda määratakse puhtas häälestuses [[puhas suur tervetoon|puhta suure tervetooni]] ja [[puhas väike tervetoon|puhta väikse tervetooni]] keskmisega 9:8+10:9/2. See tulemus on võimalik ainult puhtas häälestuses kvintide C-G, G-D, D-A ja A-E kitsendamisel igaüks veerand süntoonilisest kommast 81/80. Kvinte võib sellest ka suuremal või vähemal määral kitseneda ja häälestussüsteem säilitab siiski kesktoonhäälestuse omadused. Selle ajaloolisteks näideteks on 1/3-komma ja 2/7-komma kesktoonhäälestus. ===Hästitempereeritud häälestus=== [[Hästitempereeritud häälestus]] on mistahes paljudest süsteemidest, kus intervallide suhted on ebavõrdsed, kuid lähedased puhtas häälestuses suhetele. Erinevalt kesktoonhäälestusest varieerub lahknemine puhtast häälestusest vastavalt häälestatavatele nootidele, nii et C–E on tõenäoliselt häälestatud lähemal suhtele 5:4 kui näiteks Des–F. Seetõttu puuduvad hästitempereeritud häälestuses hundiintervallid. ===Võrdtempereeritud häälestus=== Oktaviekvivalentsile tuginevate [[võrdtempereeritud häälestus]]te puhul jagatakse oktav võrdseteks osadeks, mistõttu kahe järjestikuse helikõrguse intervall on ühesuurune. Oktavi ''n'' osaks võrdse jaotamise nimetusena on võetud kasutusele lühend "''n''vjo" (inglise keeles "''n''edo"), milles ''n'' võib olla mistahes naturaalarv. Võrdtempereeritud häälestus on kasutusel näiteks lääne muusikas standardiks kujunenud [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]is ehk 12vjo-s (inglise keeles ''12edo''). Oktavi võib aga jagada ka muuks kui kaheteistkümneks võrdseks osaks, mille puhul mõned võivad pakkuda harmooniliselt palju meeldivamaid tertse ja sekste, nagu näiteks võrdtempereeritud 19-helisüsteem (tempereeritud 1/3-komma tõttu), võrdtempereeritud 31-helisüsteemis (tempereeritud 1/4-komma tõttu) või võrdtempereeritud 53-helisüsteemis (laiendatud Pythagorase häälestus). ==Häälestamine== Häälestamine võib olla: *'''Relatiivne''' ehk suhteline häälestus :Heli algkõrguseks on kokkuleppeline kõrgus. Mõõtühikuks [[tsent]] (c). Häälestamiseks kasutatakse häälestusintervalle ([[oktav]], [[kvint]], [[terts]]) ja nende kaudu tuletatakse ülejäänud intervallid. *'''Absoluutne''' häälestus :Häälestamise aluseks on kokkuleppeline algkõrgus, see on 1. oktaavi la (a¹). Aastal 1939 sõlmiti rahvusvahelise kokkulepe, kus valiti a¹ noodi sageduseks 440 Hz. Alghelikõrguse määramiseks kasutatakse kammertooni. Teadaolev esimene kammertoon leiutati Hiinas 2700 eKr, milleks oli 23 cm bambustoru, kuhu mahtus 100 hirsitera. Sellega määrati esimese oktaavi fa (f¹). Kammertooniks võib olla vile, metallhelihark või elektrooniline heligeneraator. Erinevatel aegadel on [[absoluutsagedus]]ed olnud erinevad. ==Vaata ka== *[[Puhas häälestus]] *[[Võrdtempereeritud häälestus]] [[Kategooria:Muusikateooria]] [[Kategooria:Helikõrgus]] h7rizi4kyu4o2ocsxnnjhmbw8r4msyh 0 101175 7256679 7253859 2026-10-21T09:26:21Z Andrus Kallastu 1157 /* Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias */ 7256679 wikitext text/x-wiki '''Tetrakord''' ehk '''tetrahord''' (vanakreeka sõnast ''tetrachordon'', ''tetra'' ‘neli’ + ''chordē'' ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline [[helisüsteem]]. Tänapäeva [[muusikateooria]]s on tetrakord neljast [[heliklass]]ist koosnev [[heliklassihulk]]. ==Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias== [[Aristoxenos]] eristas kolme tetrakordide põhilist [[sugu (muusika)|sugu]] (''genos''): [[enharmooniline sugu]] (tuntud ka kui ''harmonia''), [[kromaatiline sugu]] (tuntud ka kui ''chrōma'', st "värv") ja [[diatooniline sugu]], millest kahel viimasel oli erinevaid "varjundeid" (''chroai''). Intoneeriti tetrakordi kaht keskmist nooti, mis olid "liigutatavad" (''kinoumenoi'') suhtes kahe välimise noodiga, mis olid "liikumatud" (''hestōtes''). Intonatsioonide kirjeldamiseks esitas Aristoxenos kahe ja poole toonilise tetrakordi, kusjuures toon koosneb pooltoonidest, kolmandiktoonidest ja veerandtoonidest. Konkreetseid numbrilisi väärtusi ta siiski väldib, sest tema kirjeldused on mõeldud ligikaudsetena. Varjundid ei ole tegelikult fikseeritud, vaid teatud piirides lõpmatult varieeruvad . Soo olemust ei tajuta staatilisel skaalal järjestatud kindlate intervallide kindla järjekorra abil, vaid pigem intervallide iseloomulike dünaamiliste kulgude ehk "teede" (''hodoi'') kaudu, mis on tõusudel ja laskumistel erinevad. Need kulgemised on kergesti äratuntavad, kuigi intervallide täpsed suurused võivad erineda. Soole iseloomuliku kvaliteedi edasiandmiseks ei pea teoreetik täpsustama kõiki võimalikke noote ja intervalle, vaid pigem intervallide suhtelisi suurusi ja nende tüüpilise järgnevuse mustreid. Niisiis suutis Aristoxenus taandada lõpmatu arvu võimalikke kombinatsioone hallatavateks arhetüüpsete sugudeks. Hilisemates Aristoxenose traditsiooni jätkavates traktaatides on säilinud ainult sugude staatilised kirjeldused. Kleoniidid tuletasid 30 ühikust koosneva tetrahordi, millele on projitseeritud sood ja varjundid kindlate arvudena. Kaht väikest intervalli piiravat kolme nooti tunti püknonina (''puknon''), kui nende liitumisel saadud intervall oli väiksem kui tetrakordi ülejäänud intervallid, nagu see on esimese nelja tooni puhul. Hilisemad teoreetikud laiendasid tetrahordi jaotuse 60 osaks ning väljendasid jaotusi osade asemel suhetena ning andsid neile mõnevõrra teistsuguseid nimetusi, kuid Aristoxenose põhisturuktuur jäi standardiks kõigile järgnevatele teoreetikutele, kes tegelesid tetrakordide sugude teemaga. ===Tetrakordide struktuur=== [[Vana-Kreeka muusika]]teoorias nimetati tetrakordiks neljast [[muusikaline heli|helist]] koosnevat [[helisüsteem]]i, mille [[ambitus]] on [[puhas kvart]]. Antiik-Kreekas kasutati tetrakordi meloodilise konstruktsiooni alusena umbes samal moel nagu [[keskaja muusika|keskaja]] [[Polüfoonia|polüfoonilises muusikas]] kasutati [[heksakord]]i ning [[tonaalsus|tonaalses]] muusikas [[duur-moll-süsteem|mažoor- ja minoorheliridu]]. Sõltuvalt helidevaheliste [[intervall]]ide suurustest kuulusid terakordid algselt kolme liiki ehk ''genus'''esse: [[diatoonika|diatoonilised]], [[kromaatika|kromaatilised]] ja [[enharmonism|enharmoonilised]]. Altpoolt ülespoole lugedes diatooniline ''genus'' hõlmas intervalle [[pooltoon]] – [[tervetoon]] – tervetoon, kromaatiline ''genus'' põhines järgnevusele pooltoon – pooltoon – [[väike terts]], enharmooniline ''genus'' intervallidele [[veerandtoon]] – veerandtoon – [[suur terts]]. [[Keskaja muusikateooria]]s (näiteks "[[Musica enchiriadis]]") juurdus vorm tervetoon – pooltoon – tervetoon. ===Tetrakord kui registripiirkonna määraja=== [[Aristoxenos]] kasutas tetrakordi põhilise määrajana üldise notatsioonisüsteemi raames [[registripiirkond]]ade defineerimisel, tehes vahet rohkem või vähem täiuslikel süsteemidel. Madalaim registripiirkonda määravatest tetrakordidest oli ''hypaton'', sisaldades intervalle vahemikus H – e, järgmine oli ''meson'' (e – a). ''Hypaton'''ist oktaavi võrra kõrgem oli ''diezeugmenon'' (h – e') ning kõrgeim tetrakord nimetusega ''hyperbolaion'' oli oktaavi võrra kõrgem kui ''meson'' (e' – a'). ==Tetrakord tänapäeva muusikateoorias== 20.sajandi muusikateoorias nimetatakse tetrakordideks neljast [[heliklass]]ist koosnevaid [[heliklassihulk]]asid. Oma raamatus "[[Atonaalse muusika struktuur]]"<ref>Allen Forte 1973: "The Structure of Atonal Music". New Haven, CT</ref> identifitseerib [[Allen Forte]] kaheteistkümne [[võrdtempereeritud häälestus]]es heliklassi puhul 29 võimalikku tetrakordi (pluss [[inversiooniline ekvivalentsus|inversioonilised ekvivalendid]]). Selle definitsiooni kohaselt nime 'Bach' (ehk B – a – c – h) võib tuletada kromaatilisest tetrakordist A-B-H-C (Allen Forte süsteemis heliklassihulk 4-1 järjestuses B-A-C-H). [[Anton Webern]] oma Keelpillikvartetis op.28 kasutab [[rida (muusika)|kaksteisthelirida]], mis koosneb tetrakordist B-A-C-H ning selle kahest [[transpositsioon]]ist Dis-E-Cis-D ja Ges-F-As-G, esimene neist [[Inversioon (muusika)|inversioonis]]. ==Viited== {{Viited}} {{Helirida}} [[Kategooria:Helikõrgus]] ohnaaxrhvabc1oxigjbtlteooypp555 7256680 7256679 2026-10-21T09:27:02Z Andrus Kallastu 1157 /* Tetrakordide struktuur */ 7256680 wikitext text/x-wiki '''Tetrakord''' ehk '''tetrahord''' (vanakreeka sõnast ''tetrachordon'', ''tetra'' ‘neli’ + ''chordē'' ‘lüüra keel’) on algses tähenduses neljaheliline [[helisüsteem]]. Tänapäeva [[muusikateooria]]s on tetrakord neljast [[heliklass]]ist koosnev [[heliklassihulk]]. ==Tetrakord Vana-Kreeka muusikateoorias== [[Aristoxenos]] eristas kolme tetrakordide põhilist [[sugu (muusika)|sugu]] (''genos''): [[enharmooniline sugu]] (tuntud ka kui ''harmonia''), [[kromaatiline sugu]] (tuntud ka kui ''chrōma'', st "värv") ja [[diatooniline sugu]], millest kahel viimasel oli erinevaid "varjundeid" (''chroai''). Intoneeriti tetrakordi kaht keskmist nooti, mis olid "liigutatavad" (''kinoumenoi'') suhtes kahe välimise noodiga, mis olid "liikumatud" (''hestōtes''). Intonatsioonide kirjeldamiseks esitas Aristoxenos kahe ja poole toonilise tetrakordi, kusjuures toon koosneb pooltoonidest, kolmandiktoonidest ja veerandtoonidest. Konkreetseid numbrilisi väärtusi ta siiski väldib, sest tema kirjeldused on mõeldud ligikaudsetena. Varjundid ei ole tegelikult fikseeritud, vaid teatud piirides lõpmatult varieeruvad . Soo olemust ei tajuta staatilisel skaalal järjestatud kindlate intervallide kindla järjekorra abil, vaid pigem intervallide iseloomulike dünaamiliste kulgude ehk "teede" (''hodoi'') kaudu, mis on tõusudel ja laskumistel erinevad. Need kulgemised on kergesti äratuntavad, kuigi intervallide täpsed suurused võivad erineda. Soole iseloomuliku kvaliteedi edasiandmiseks ei pea teoreetik täpsustama kõiki võimalikke noote ja intervalle, vaid pigem intervallide suhtelisi suurusi ja nende tüüpilise järgnevuse mustreid. Niisiis suutis Aristoxenus taandada lõpmatu arvu võimalikke kombinatsioone hallatavateks arhetüüpsete sugudeks. Hilisemates Aristoxenose traditsiooni jätkavates traktaatides on säilinud ainult sugude staatilised kirjeldused. Kleoniidid tuletasid 30 ühikust koosneva tetrahordi, millele on projitseeritud sood ja varjundid kindlate arvudena. Kaht väikest intervalli piiravat kolme nooti tunti püknonina (''puknon''), kui nende liitumisel saadud intervall oli väiksem kui tetrakordi ülejäänud intervallid, nagu see on esimese nelja tooni puhul. Hilisemad teoreetikud laiendasid tetrahordi jaotuse 60 osaks ning väljendasid jaotusi osade asemel suhetena ning andsid neile mõnevõrra teistsuguseid nimetusi, kuid Aristoxenose põhisturuktuur jäi standardiks kõigile järgnevatele teoreetikutele, kes tegelesid tetrakordide sugude teemaga. ===Tetrakordi struktuur=== [[Vana-Kreeka muusika]]teoorias nimetati tetrakordiks neljast [[muusikaline heli|helist]] koosnevat [[helisüsteem]]i, mille [[ambitus]] on [[puhas kvart]]. Antiik-Kreekas kasutati tetrakordi meloodilise konstruktsiooni alusena umbes samal moel nagu [[keskaja muusika|keskaja]] [[Polüfoonia|polüfoonilises muusikas]] kasutati [[heksakord]]i ning [[tonaalsus|tonaalses]] muusikas [[duur-moll-süsteem|mažoor- ja minoorheliridu]]. Sõltuvalt helidevaheliste [[intervall]]ide suurustest kuulusid terakordid algselt kolme liiki ehk ''genus'''esse: [[diatoonika|diatoonilised]], [[kromaatika|kromaatilised]] ja [[enharmonism|enharmoonilised]]. Altpoolt ülespoole lugedes diatooniline ''genus'' hõlmas intervalle [[pooltoon]] – [[tervetoon]] – tervetoon, kromaatiline ''genus'' põhines järgnevusele pooltoon – pooltoon – [[väike terts]], enharmooniline ''genus'' intervallidele [[veerandtoon]] – veerandtoon – [[suur terts]]. [[Keskaja muusikateooria]]s (näiteks "[[Musica enchiriadis]]") juurdus vorm tervetoon – pooltoon – tervetoon. ===Tetrakord kui registripiirkonna määraja=== [[Aristoxenos]] kasutas tetrakordi põhilise määrajana üldise notatsioonisüsteemi raames [[registripiirkond]]ade defineerimisel, tehes vahet rohkem või vähem täiuslikel süsteemidel. Madalaim registripiirkonda määravatest tetrakordidest oli ''hypaton'', sisaldades intervalle vahemikus H – e, järgmine oli ''meson'' (e – a). ''Hypaton'''ist oktaavi võrra kõrgem oli ''diezeugmenon'' (h – e') ning kõrgeim tetrakord nimetusega ''hyperbolaion'' oli oktaavi võrra kõrgem kui ''meson'' (e' – a'). ==Tetrakord tänapäeva muusikateoorias== 20.sajandi muusikateoorias nimetatakse tetrakordideks neljast [[heliklass]]ist koosnevaid [[heliklassihulk]]asid. Oma raamatus "[[Atonaalse muusika struktuur]]"<ref>Allen Forte 1973: "The Structure of Atonal Music". New Haven, CT</ref> identifitseerib [[Allen Forte]] kaheteistkümne [[võrdtempereeritud häälestus]]es heliklassi puhul 29 võimalikku tetrakordi (pluss [[inversiooniline ekvivalentsus|inversioonilised ekvivalendid]]). Selle definitsiooni kohaselt nime 'Bach' (ehk B – a – c – h) võib tuletada kromaatilisest tetrakordist A-B-H-C (Allen Forte süsteemis heliklassihulk 4-1 järjestuses B-A-C-H). [[Anton Webern]] oma Keelpillikvartetis op.28 kasutab [[rida (muusika)|kaksteisthelirida]], mis koosneb tetrakordist B-A-C-H ning selle kahest [[transpositsioon]]ist Dis-E-Cis-D ja Ges-F-As-G, esimene neist [[Inversioon (muusika)|inversioonis]]. ==Viited== {{Viited}} {{Helirida}} [[Kategooria:Helikõrgus]] l5h180ooc6ajufzrji4tpy4vaz9wuzf 4 101354 7256305 7256241 2026-10-20T12:24:27Z NordicAtlas 240044 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ Vastus 7256305 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) :::Tänan tagasiside eest! :::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud. :::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad: :::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005). :::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006). :::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008). :::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016). :::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri. :::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet. :::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele. :::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata. :::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] :::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) 5hzoxaua0rh85f1tzlfis27zxjzphbb 7256445 7256305 2026-10-20T18:13:12Z Sjur 66496 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ Vastus 7256445 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) :::Tänan tagasiside eest! :::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud. :::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad: :::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005). :::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006). :::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008). :::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016). :::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri. :::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet. :::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele. :::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata. :::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] :::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST) ::::Tähelepanuväärsus on keeruline asi mida hinnata. Jätan selle teistele. ::::Aga artiklit võiks lühemaks teha, et oleks selgem, mis on saavutustest kõige olulisem. Eesti meistritiitel on tähtsam, koht Nõmme Kergejõustikuklubi hooaja edetabelis märksa vähem. Päris kõike, mida avalikest allikatest võib leida, ei ole vaja entsüklopeediaartiklisse mahutada. Näiteks mainimine Vooremaas on küll meediakajastus, aga seda eraldi saavutuste all välja tuua pole minu meelest oluline. ::::See-eest märkida, et oled õppinud psühholoogiat ja tegelenud ka ettevõtlusega, poleks päris üleliigne. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 21:13 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) 71ipoyncd5q01dn7moql6lf9jhump3r 7256465 7256445 2026-10-20T19:23:56Z Avjoska 1538 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ 7256465 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) :::Tänan tagasiside eest! :::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud. :::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad: :::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005). :::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006). :::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008). :::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016). :::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri. :::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet. :::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele. :::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata. :::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] :::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST) ::::Tähelepanuväärsus on keeruline asi mida hinnata. Jätan selle teistele. ::::Aga artiklit võiks lühemaks teha, et oleks selgem, mis on saavutustest kõige olulisem. Eesti meistritiitel on tähtsam, koht Nõmme Kergejõustikuklubi hooaja edetabelis märksa vähem. Päris kõike, mida avalikest allikatest võib leida, ei ole vaja entsüklopeediaartiklisse mahutada. Näiteks mainimine Vooremaas on küll meediakajastus, aga seda eraldi saavutuste all välja tuua pole minu meelest oluline. ::::See-eest märkida, et oled õppinud psühholoogiat ja tegelenud ka ettevõtlusega, poleks päris üleliigne. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 21:13 (EEST) Palun lisada artiklile lõppu kategooriad. Siselinke on vähevõitu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 22:23 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) n70bhfs24kidmzunilfaoka3f797dao 7256614 7256465 2026-10-21T07:17:49Z NordicAtlas 240044 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ Vastus 7256614 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) :::Tänan tagasiside eest! :::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud. :::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad: :::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005). :::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006). :::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008). :::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016). :::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri. :::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet. :::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele. :::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata. :::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] :::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST) ::::Tähelepanuväärsus on keeruline asi mida hinnata. Jätan selle teistele. ::::Aga artiklit võiks lühemaks teha, et oleks selgem, mis on saavutustest kõige olulisem. Eesti meistritiitel on tähtsam, koht Nõmme Kergejõustikuklubi hooaja edetabelis märksa vähem. Päris kõike, mida avalikest allikatest võib leida, ei ole vaja entsüklopeediaartiklisse mahutada. Näiteks mainimine Vooremaas on küll meediakajastus, aga seda eraldi saavutuste all välja tuua pole minu meelest oluline. ::::See-eest märkida, et oled õppinud psühholoogiat ja tegelenud ka ettevõtlusega, poleks päris üleliigne. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 21:13 (EEST) Palun lisada artiklile lõppu kategooriad. Siselinke on vähevõitu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 22:23 (EEST) :Suur tänu, Sjur ja Ave Maria, asjalike soovituste ja tagasiside eest! :Olen artiklit teie märkuste põhjal lühendanud ja korrastanud, keskendunud olulisematele sportlikele saavutustele ning täiendanud siselinke ja kategooriaid. Lisasin ka lühikese teabe hariduse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 10:17 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) bhzpfgfw3icjgxfvedd686vm87m26pz 7256686 7256614 2026-10-21T09:43:21Z Sendrasendra 225202 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ 7256686 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) :::Tänan tagasiside eest! :::Olen tagasisidet arvesse võttes artikli põhjalikult ümber töötanud. Uus versioon keskendub üksnes spordikarjäärile ning investeerimis- ja ettevõtlustegevus on eemaldatud. :::Täpsustuseks, et minu sportlike saavutuste hulka kuuluvad: :::1 rahvusvahelise noortevõistluse esikoht – Finlandia Junior Games, Soome (2005). :::2 individuaalset Eesti noortemeistritiitlit (2005 ja 2006). :::Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondlik esikoht Eesti U18 koondise koosseisus (2008). :::Eesti täiskasvanute meistritiitel teatejooksus (2016). :::Lisaks on artiklis kajastatud teisi Eesti meistrivõistluste medalikohti, mitmevõistluse tulemusi ning hilisemat maratoni- ja triatlonikarjääri. :::Kõik nimetatud saavutused on dokumenteeritud ametlikes võistlusprotokollides või teistes avalikes tulemusallikates. Uuendatud mustand sisaldab 26 allikakirjet. :::Mõistan, et sportlikud saavutused ja ametlikud protokollid ei taga automaatselt entsüklopeedilist tähelepanuväärsust. Sooviksin siiski teada, kas neid saavutusi tervikuna arvestades võiks sportlaskarjäär vastata Eesti Vikipeedia tähelepanuväärsuse põhimõtetele. :::Oleksin tänulik, kui mõni kergejõustiku või spordibiograafiatega kursis olev toimetaja saaks uuendatud mustandit hinnata. :::Uuendatud mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] :::[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 15:24 (EEST) ::::Tähelepanuväärsus on keeruline asi mida hinnata. Jätan selle teistele. ::::Aga artiklit võiks lühemaks teha, et oleks selgem, mis on saavutustest kõige olulisem. Eesti meistritiitel on tähtsam, koht Nõmme Kergejõustikuklubi hooaja edetabelis märksa vähem. Päris kõike, mida avalikest allikatest võib leida, ei ole vaja entsüklopeediaartiklisse mahutada. Näiteks mainimine Vooremaas on küll meediakajastus, aga seda eraldi saavutuste all välja tuua pole minu meelest oluline. ::::See-eest märkida, et oled õppinud psühholoogiat ja tegelenud ka ettevõtlusega, poleks päris üleliigne. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 21:13 (EEST) Palun lisada artiklile lõppu kategooriad. Siselinke on vähevõitu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 22:23 (EEST) :Suur tänu, Sjur ja Ave Maria, asjalike soovituste ja tagasiside eest! :Olen artiklit teie märkuste põhjal lühendanud ja korrastanud, keskendunud olulisematele sportlikele saavutustele ning täiendanud siselinke ja kategooriaid. Lisasin ka lühikese teabe hariduse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 10:17 (EEST) Tähelepanuväärsuse hindamisel me ei arvesta noorteklassi võistlusi ega maratonide ja triatlonide läbimistasena huvipakkuv. Vikipeedias e, kui see just ei ole spordiajakirjanike spetsiaalset tähelepanu pälvinud. Spordiajakirjanikud ei ole selle sportlase vastu huvi tundnud ja ka ESBLis teda ei ole. Järeldan, et ta ei ole sportlasena huvipakkuv. Vikipeedias ei pea olema kõik sportlased. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 12:43 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) jhz3o1mp30uqdco1txdn3jw2ozn7lu1 0 101455 7256570 4760377 2026-10-21T05:02:49Z Estopedist1 278 viitamata 7256570 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''A-klassi isolatsioon''' ([[inglise keel|ingl]] ''A-class insulation'') on selline [[elektrijuhe|elektrijuhtmete]] [[elektriisolatsioon|isoleermaterjal]], mis talub kuumust kuni 105 °C. ==Vaata ka== *[[Elektriisolatsioon]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] 1iv6n24d6azb0wbyy6g7c2f5v9ou5yg 0 101560 7256571 5288480 2026-10-21T05:04:34Z Estopedist1 278 viitamata 7256571 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''B-klassi isolatsioon''' ([[inglise keel|ingl]] ''B-class insulation'') on [[elektrijuhe|elektrijuhtmete]] selline [[Elektriisolatsioon|isoleermaterjal]], mis talub kuumust kuni 130&nbsp;°C. [[Kategooria:Elektrotehnika]] 2hi12rr2gibtbm9ls20qiku6yhdt6g3 0 101561 7256572 5288498 2026-10-21T05:05:08Z Estopedist1 278 viitamata 7256572 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''C-klassi isolatsioon''' ([[inglise keel]]es ''C-class insulation'') on elektrijuhtme selline [[Elektriisolatsioon|isolatsioon]], mis talub kuumust kuni 180&nbsp;°C. ==Vaata ka== *[[A-klassi isolatsioon]] *[[B-klassi isolatsioon]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] 1fp00536ajwyrvcg6kzio82nbdsypsc 0 101868 7256685 7254580 2026-10-21T09:42:23Z Andrus Kallastu 1157 7256685 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} [[Image:Moodswingerscale.svg|thumb|150px|]] '''Ülemheli''' ([[inglise keel]]es ''overtone'', ''upper partial'') on [[Harmooniline võnkumine|harmoonilise võnkumise]] korral tekkiv [[liitheli]] [[osaheli]]. Ülemhelide arvust ja suhtelisest tugevusest sõltub [[heli]] [[tämber]]. ==Vaata ka== *[[ülemhelide loend]] [[Kategooria:Heli]] [[Kategooria:Akustika]] cso253amq8l82um9hj19lb3p7ja1vmv 0 102125 7256451 7234277 2026-10-20T18:45:41Z ~2026-54968-81 239627 7256451 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu | käive = 771,4 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+61,7%) (2022)</small> | kasum = 13,9 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | töötajaid = 4904 <small>{{increase}}(+2,5%) (2022)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2022 kuulus kontserni 46 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = 37,7 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | vara = 1,692 mld [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+6,7%) (2022)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis veab oma [[parvlaev]]adel reisijaid ja veeremlasti [[Läänemeri|Läänemerel]] kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> Tallink Grupp on Läänemere piirkonnas üks suuremaid laevandusettevõtteid, mis lisaks reisijate- ja kaubaveoteenustele haldab ka hotelle, restorane ja muid turismiga või sellega seotud valdkondadega seotud teenuseid. Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome–Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole regulaarset liiklust pärast [[koroonapandeemia]]t <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021|arhiivimisaeg=31.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210731103305/https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|url-olek=ei tööta}}</ref> taastatud. Lisaks merendusele pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi [[Tallink Hotels]] hotellides [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga oli [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinkhotels.com/tallink-hotel-riga#video_view|pealkiri=TALLINK HOTEL RIGA|vaadatud=6. november 2022}}</ref> Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, neli [[Läti]]s ja viis [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=6.11.2021}}</ref> Lisaks opereerib ettevõte veel mitut tipprestorani nagu NOK NOK, Nero, Tempo ja City Grill House. Tallink Grupp omas osalust ka [[Tallink Takso]]s, kuid omanikfirma AS Infortar otsustas taksoettevõtte 2025. aasta alguses likvideerida.<ref name=":1" /> 2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemia tõttu langes ettevõtte töötajate arv paari tuhande võrra ega ole endisi kõrgusi tulenevalt üldistest välistest mõjutajatest taastanud. Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta majandusaasta aruanne |url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tal/2022_ar_et_eur_con_00.pdf |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on [[AS Infortar]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160815135522/http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum" /> Tallinki juhatuse liikmed on [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees), [[Elise Nassar]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === [[Pilt:Vana_Tallinn.jpg|pisi|[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]]]] Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud [[Nord Estonia]] nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === [[Pilt:Regina Baltica Stockholm.jpg|pisi|[[Regina Baltica]]]] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin [[Tallinna–Travemünde laevaliin|Tallinn–Travemünde]], millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[Pilt:Meloodia_(laev).jpg|pisi|[[Meloodia (laev)|Meloodia]]]] [[1. mai]]l [[1996]] sai laevafirma nimeks Hansatee Grupp, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin|liinil Tallinn–Stockholm]] juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv [[Mare Balticum]], mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all [[Tallinna–Helsingi laevaliin]]ile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy (laev)|Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal käima pandud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib [[salatiroheline]] värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |476,9 |771,39 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | –92,49 | –37 |37,83 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | –108,31 | –56,6 |13,94 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | –0,16 | –0,08 |0,02 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |1 585,9 |1 691,64 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |893,4 |984,7 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |4785 |5023 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |2 961 975 |5 462 085 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |369 170 |409 769 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt [[koroonapandeemia]] mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsi]] põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim. 11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Balti reguleeritud turg |url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsil]]. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp |url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e |vaadatud=11.12.2023}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus <br>03.03.2021, % !Osalus <br>30.07.2021, % !Osalus </br>04.11.2022, % !Osalus <br>08.12.2023, % |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24 |39,24 |40,02 {{increase}} |42,07 {{increase}} |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1 |16,1 |11,02 {{decrease}} |11,02 |- |3. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51 |5,51 |5,89 {{increase}} |5,89 |- |4. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58 |6,58 |5,93 {{decrease}} |5,01 {{decrease}} |- |5. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07 |2,07 |4,41 {{increase}} |4,41 |- |6. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,14 |2,96 {{increase}} |3,65 {{increase}} |3,13 {{decrease}} |} Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%. === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]]'' {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laeva tüüp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laevastikus alates ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Reisijakohti ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Liin ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Märkused ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Lipp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Pilt |- | [[MyStar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2022 || align="Center" | 2022– || 50 629 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | gaasi või diislikütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink MyStar departure from Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Megastar]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017– || 49 134 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | gaaskütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Megastar_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_13_August_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Silja Europa]] || Parvlaev || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016– || 59 912 [[Kogumahutavus|GT]] || 3013 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | renoveeritud 2016. aastal || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Silja_Europa_turning_to_Starboard_Side_Tallinn_6_October_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Baltic Queen]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009– || 48 915 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Maarianhamina linn|Maarianhamina]]–[[Stockholm]] || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Baltic_Queen_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_11_July_2021_(cropped).jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004– || 40 975 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Victoria 1 arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002– || 40 803 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Stockholm || align="Center" | || {{PisiLipp|Läti}} || [[Fail:Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Atlantic Vision|Superfast IX]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006– || 30 285 [[Kogumahutavus|GT]] || 962 || Prahitud Hibernia Line'le || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Superfast IX lifeboat drill in Paldiski South Harbour.jpg|raamita|190x190px]] |- |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Aastad laevastikus ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || lammutatud [[India]]s 2005. aastal |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || lammutatud Indias 2006. aastal |- | [[Saint Patrick II]]|| align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || lammutatud Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. lammutatud [[Türgi]]s 2021. aastal |- | [[Balanga Queen]]|| align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]] |- | [[Ambassador II]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]] |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]] |- | [[Normandy]]|| align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]] |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]] |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]] |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]] |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]] |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]] |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || lammutatud Türgis 2014. aastal |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || müüdud Skandiaavia ostjale |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2013 || align="Center" | 34 414 || müüdud Bridgemans Services Ltd-le |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale [[Stena Line]] |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale Stena Line |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp) |- | [[Sea Wind]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 2008–2022 || align="Center" | 15 879 || müüdud Rudniki Shipping Ltd, uus nimi "A Wind" |- |[[Isabelle (laev)|Isabelle]] | align="Center" |1989 | align="Center" |2013–2024 | align="Center" |34 386 |müüdud Notamare Laevakompaniile |- |[[Star (laev)|Star]] | align="Center" |2007 | align="Center" |2007–2025 | align="Center" |36 250 |müüdud Irish Ferrisele, uus nimi "James Joyce"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Tallink to sell ferry Star I, Superfast IX to service Kappelskär line |url=https://news.err.ee/1609651514/tallink-to-sell-ferry-star-i-superfast-ix-to-service-kappelskar-line |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Regal Star]] | align="Center" |1999 | align="Center" |2003–2025 | align="Center" |15 412 |müüdud AMS Line Shipping, uus nimi "Med Express"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Tallink müüs kaubalaeva Regal Star |url=https://majandus.postimees.ee/8300282/tallink-muus-kaubalaeva-regal-star |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> |- |[[Sailor (laev)|Sailor]] || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020–2025 || align="Center" | 20 783 || |müüdud Rederiaktiebolaget Eckeröle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaubalaeva Sailor müük |url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc0c97efefd432fe6fd51505eda05ccf5&lang=et&src=socialmedia |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Nasdaq Company News |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] rij6hakakonkrwuhzblmvzyyfb6piki 7256452 7256451 2026-10-20T18:48:27Z ~2026-54968-81 239627 7256452 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu | käive = 765 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2025)</small> | kasum = 17,3 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2025)</small> | töötajaid = 4300 <small>{{increase}} (2025)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2025 kuulus kontserni 45 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = 37,7 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | vara = 1,692 mld [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+6,7%) (2022)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis veab oma [[parvlaev]]adel reisijaid ja veeremlasti [[Läänemeri|Läänemerel]] kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> Tallink Grupp on Läänemere piirkonnas üks suuremaid laevandusettevõtteid, mis lisaks reisijate- ja kaubaveoteenustele haldab ka hotelle, restorane ja muid turismiga või sellega seotud valdkondadega seotud teenuseid. Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome–Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole regulaarset liiklust pärast [[koroonapandeemia]]t <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021|arhiivimisaeg=31.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210731103305/https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|url-olek=ei tööta}}</ref> taastatud. Lisaks merendusele pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi [[Tallink Hotels]] hotellides [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga oli [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinkhotels.com/tallink-hotel-riga#video_view|pealkiri=TALLINK HOTEL RIGA|vaadatud=6. november 2022}}</ref> Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, neli [[Läti]]s ja viis [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=6.11.2021}}</ref> Lisaks opereerib ettevõte veel mitut tipprestorani nagu NOK NOK, Nero, Tempo ja City Grill House. Tallink Grupp omas osalust ka [[Tallink Takso]]s, kuid omanikfirma AS Infortar otsustas taksoettevõtte 2025. aasta alguses likvideerida.<ref name=":1" /> 2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemia tõttu langes ettevõtte töötajate arv paari tuhande võrra ega ole endisi kõrgusi tulenevalt üldistest välistest mõjutajatest taastanud. Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta majandusaasta aruanne |url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tal/2022_ar_et_eur_con_00.pdf |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on [[AS Infortar]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160815135522/http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum" /> Tallinki juhatuse liikmed on [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees), [[Elise Nassar]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === [[Pilt:Vana_Tallinn.jpg|pisi|[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]]]] Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud [[Nord Estonia]] nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === [[Pilt:Regina Baltica Stockholm.jpg|pisi|[[Regina Baltica]]]] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin [[Tallinna–Travemünde laevaliin|Tallinn–Travemünde]], millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[Pilt:Meloodia_(laev).jpg|pisi|[[Meloodia (laev)|Meloodia]]]] [[1. mai]]l [[1996]] sai laevafirma nimeks Hansatee Grupp, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin|liinil Tallinn–Stockholm]] juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv [[Mare Balticum]], mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all [[Tallinna–Helsingi laevaliin]]ile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy (laev)|Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal käima pandud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib [[salatiroheline]] värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |476,9 |771,39 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | –92,49 | –37 |37,83 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | –108,31 | –56,6 |13,94 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | –0,16 | –0,08 |0,02 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |1 585,9 |1 691,64 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |893,4 |984,7 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |4785 |5023 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |2 961 975 |5 462 085 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |369 170 |409 769 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt [[koroonapandeemia]] mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsi]] põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim. 11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Balti reguleeritud turg |url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsil]]. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp |url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e |vaadatud=11.12.2023}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus <br>03.03.2021, % !Osalus <br>30.07.2021, % !Osalus </br>04.11.2022, % !Osalus <br>08.12.2023, % |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24 |39,24 |40,02 {{increase}} |42,07 {{increase}} |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1 |16,1 |11,02 {{decrease}} |11,02 |- |3. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51 |5,51 |5,89 {{increase}} |5,89 |- |4. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58 |6,58 |5,93 {{decrease}} |5,01 {{decrease}} |- |5. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07 |2,07 |4,41 {{increase}} |4,41 |- |6. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,14 |2,96 {{increase}} |3,65 {{increase}} |3,13 {{decrease}} |} Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%. === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]]'' {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laeva tüüp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laevastikus alates ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Reisijakohti ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Liin ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Märkused ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Lipp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Pilt |- | [[MyStar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2022 || align="Center" | 2022– || 50 629 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | gaasi või diislikütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink MyStar departure from Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Megastar]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017– || 49 134 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | gaaskütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Megastar_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_13_August_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Silja Europa]] || Parvlaev || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016– || 59 912 [[Kogumahutavus|GT]] || 3013 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | renoveeritud 2016. aastal || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Silja_Europa_turning_to_Starboard_Side_Tallinn_6_October_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Baltic Queen]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009– || 48 915 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Maarianhamina linn|Maarianhamina]]–[[Stockholm]] || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Baltic_Queen_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_11_July_2021_(cropped).jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004– || 40 975 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Victoria 1 arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002– || 40 803 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Stockholm || align="Center" | || {{PisiLipp|Läti}} || [[Fail:Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Atlantic Vision|Superfast IX]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006– || 30 285 [[Kogumahutavus|GT]] || 962 || Prahitud Hibernia Line'le || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Superfast IX lifeboat drill in Paldiski South Harbour.jpg|raamita|190x190px]] |- |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Aastad laevastikus ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || lammutatud [[India]]s 2005. aastal |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || lammutatud Indias 2006. aastal |- | [[Saint Patrick II]]|| align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || lammutatud Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. lammutatud [[Türgi]]s 2021. aastal |- | [[Balanga Queen]]|| align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]] |- | [[Ambassador II]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]] |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]] |- | [[Normandy]]|| align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]] |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]] |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]] |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]] |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]] |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]] |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || lammutatud Türgis 2014. aastal |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || müüdud Skandiaavia ostjale |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2013 || align="Center" | 34 414 || müüdud Bridgemans Services Ltd-le |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale [[Stena Line]] |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale Stena Line |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp) |- | [[Sea Wind]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 2008–2022 || align="Center" | 15 879 || müüdud Rudniki Shipping Ltd, uus nimi "A Wind" |- |[[Isabelle (laev)|Isabelle]] | align="Center" |1989 | align="Center" |2013–2024 | align="Center" |34 386 |müüdud Notamare Laevakompaniile |- |[[Star (laev)|Star]] | align="Center" |2007 | align="Center" |2007–2025 | align="Center" |36 250 |müüdud Irish Ferrisele, uus nimi "James Joyce"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Tallink to sell ferry Star I, Superfast IX to service Kappelskär line |url=https://news.err.ee/1609651514/tallink-to-sell-ferry-star-i-superfast-ix-to-service-kappelskar-line |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Regal Star]] | align="Center" |1999 | align="Center" |2003–2025 | align="Center" |15 412 |müüdud AMS Line Shipping, uus nimi "Med Express"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Tallink müüs kaubalaeva Regal Star |url=https://majandus.postimees.ee/8300282/tallink-muus-kaubalaeva-regal-star |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> |- |[[Sailor (laev)|Sailor]] || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020–2025 || align="Center" | 20 783 || |müüdud Rederiaktiebolaget Eckeröle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaubalaeva Sailor müük |url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc0c97efefd432fe6fd51505eda05ccf5&lang=et&src=socialmedia |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Nasdaq Company News |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] 9pyl5sm2wgznetgvbi3ymnl18778nj6 7256456 7256452 2026-10-20T18:49:59Z ~2026-54968-81 239627 7256456 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg | logosuurus = 250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu | käive = 765 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2025)</small> | kasum = 17,3 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2025)</small> | töötajaid = 4300 <small>{{increase}} (2025)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2025 kuulus kontserni 45 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = 37,7 mln [[Euro|€]] <small>{{increase}} (2022)</small> | vara = 1,692 mld [[Euro|€]] <small>{{increase}}(+6,7%) (2022)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis veab oma [[parvlaev]]adel reisijaid ja veeremlasti [[Läänemeri|Läänemerel]] kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> Tallink Grupp on Läänemere piirkonnas üks suuremaid laevandusettevõtteid, mis lisaks reisijate- ja kaubaveoteenustele haldab ka hotelle, restorane ja muid turismiga või sellega seotud valdkondadega seotud teenuseid. Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome–Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole regulaarset liiklust pärast [[koroonapandeemia]]t <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021|arhiivimisaeg=31.07.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210731103305/https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|url-olek=ei tööta}}</ref> taastatud. Lisaks merendusele pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi [[Tallink Hotels]] hotellides [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga oli [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinkhotels.com/tallink-hotel-riga#video_view|pealkiri=TALLINK HOTEL RIGA|vaadatud=6. november 2022}}</ref> Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, neli [[Läti]]s ja viis [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=6.11.2021}}</ref> Lisaks opereerib ettevõte veel mitut tipprestorani nagu NOK NOK, Nero, Tempo ja City Grill House. Tallink Grupp omas osalust ka [[Tallink Takso]]s, kuid omanikfirma AS Infortar otsustas taksoettevõtte 2025. aasta alguses likvideerida.<ref name=":1" /> 2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemia tõttu langes ettevõtte töötajate arv paari tuhande võrra ega ole endisi kõrgusi tulenevalt üldistest välistest mõjutajatest taastanud. Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta majandusaasta aruanne |url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tal/2022_ar_et_eur_con_00.pdf |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on [[AS Infortar]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160815135522/http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum" /> Tallinki juhatuse liikmed on [[Peep Jalakas]] (juhatuse esimees), [[Elise Nassar]], [[Piret Mürk-Dubout]] ja [[Harri Hanschmidt]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === [[Pilt:Vana_Tallinn.jpg|pisi|[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]]]] Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud [[Nord Estonia]] nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === [[Pilt:Regina Baltica Stockholm.jpg|pisi|[[Regina Baltica]]]] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin [[Tallinna–Travemünde laevaliin|Tallinn–Travemünde]], millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[Pilt:Meloodia_(laev).jpg|pisi|[[Meloodia (laev)|Meloodia]]]] [[1. mai]]l [[1996]] sai laevafirma nimeks Hansatee Grupp, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] hakkas sõitma [[Tallinna-Stockholmi laevaliin|liinil Tallinn–Stockholm]] juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv [[Mare Balticum]], mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all [[Tallinna–Helsingi laevaliin]]ile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy (laev)|Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi [[tütarettevõte|tütarettevõtted]] Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal käima pandud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib [[salatiroheline]] värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=6.11.2022}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 !2021 !2022 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |476,9 |771,39 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | –92,49 | –37 |37,83 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | –108,31 | –56,6 |13,94 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | –0,16 | –0,08 |0,02 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |1 585,9 |1 691,64 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |893,4 |984,7 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |4785 |5023 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |2 961 975 |5 462 085 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |369 170 |409 769 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt [[koroonapandeemia]] mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsi]] põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim. 11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Balti reguleeritud turg |url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization |vaadatud=11.12.2023}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti börs|Nasdaq Balti börsil]]. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp |url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e |vaadatud=11.12.2023}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus <br>03.03.2021, % !Osalus <br>30.07.2021, % !Osalus </br>04.11.2022, % !Osalus <br>08.12.2023, % |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24 |39,24 |40,02 {{increase}} |42,07 {{increase}} |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1 |16,1 |11,02 {{decrease}} |11,02 |- |3. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51 |5,51 |5,89 {{increase}} |5,89 |- |4. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58 |6,58 |5,93 {{decrease}} |5,01 {{decrease}} |- |5. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07 |2,07 |4,41 {{increase}} |4,41 |- |6. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,14 |2,96 {{increase}} |3,65 {{increase}} |3,13 {{decrease}} |} Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%. === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]]'' {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laeva tüüp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laevastikus alates ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Reisijakohti ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Liin ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Märkused ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Lipp ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Pilt |- | [[MyStar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2022 || align="Center" | 2022– || 50 629 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | gaasi või diislikütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink MyStar departure from Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Megastar]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017– || 49 134 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | gaaskütusega || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Megastar_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_13_August_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Silja Europa]] || Parvlaev || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016– || 59 912 [[Kogumahutavus|GT]] || 3013 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | renoveeritud 2016. aastal || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Silja_Europa_turning_to_Starboard_Side_Tallinn_6_October_2021.jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Baltic Queen]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009– || 48 915 [[Kogumahutavus|GT]] || 2800 || [[Tallinn]]–[[Maarianhamina linn|Maarianhamina]]–[[Stockholm]] || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Pilt:Baltic_Queen_underway_in_Tallinn_Bay_Tallinn_11_July_2021_(cropped).jpg|frameless|190x190px]] |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004– || 40 975 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Victoria 1 arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002– || 40 803 [[Kogumahutavus|GT]] || 2500 || Tallinn–Stockholm || align="Center" | || {{PisiLipp|Läti}} || [[Fail:Tallink Romantika arrival to Port of Tallinn.jpg|raamita|190x190px]] |- | [[Atlantic Vision|Superfast IX]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006– || 30 285 [[Kogumahutavus|GT]] || 962 || Prahitud Hibernia Line'le || align="Center" | || {{PisiLipp|Eesti}} || [[Fail:Tallink Superfast IX lifeboat drill in Paldiski South Harbour.jpg|raamita|190x190px]] |- |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse; text-align:center" |- ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Laev ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Ehitusaasta ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Aastad laevastikus ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Kogumahutavus brt ! style="background:#1E90FF<br /> #FFFAFA<br /> #FF0000"|Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || lammutatud [[India]]s 2005. aastal |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || lammutatud Indias 2006. aastal |- | [[Saint Patrick II]]|| align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || lammutatud Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. lammutatud [[Türgi]]s 2021. aastal |- | [[Balanga Queen]]|| align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]] |- | [[Ambassador II]]|| align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]] |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]] |- | [[Normandy]]|| align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]] |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]] |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]] |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]] |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]] |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]] |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || lammutatud Türgis 2014. aastal |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || müüdud Skandiaavia ostjale |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2013 || align="Center" | 34 414 || müüdud Bridgemans Services Ltd-le |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale [[Stena Line]] |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || müüdud firmale Stena Line |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp) |- | [[Sea Wind]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 2008–2022 || align="Center" | 15 879 || müüdud Rudniki Shipping Ltd, uus nimi "A Wind" |- |[[Isabelle (laev)|Isabelle]] | align="Center" |1989 | align="Center" |2013–2024 | align="Center" |34 386 |müüdud Notamare Laevakompaniile |- |[[Star (laev)|Star]] | align="Center" |2007 | align="Center" |2007–2025 | align="Center" |36 250 |müüdud Irish Ferrisele, uus nimi "James Joyce"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Tallink to sell ferry Star I, Superfast IX to service Kappelskär line |url=https://news.err.ee/1609651514/tallink-to-sell-ferry-star-i-superfast-ix-to-service-kappelskar-line |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> |- |[[Regal Star]] | align="Center" |1999 | align="Center" |2003–2025 | align="Center" |15 412 |müüdud AMS Line Shipping, uus nimi "Med Express"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-06 |pealkiri=Tallink müüs kaubalaeva Regal Star |url=https://majandus.postimees.ee/8300282/tallink-muus-kaubalaeva-regal-star |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> |- |[[Sailor (laev)|Sailor]] || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020–2025 || align="Center" | 20 783 || |müüdud Rederiaktiebolaget Eckeröle<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaubalaeva Sailor müük |url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc0c97efefd432fe6fd51505eda05ccf5&lang=et&src=socialmedia |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=Nasdaq Company News |keel=et}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] sj7ukt0jbm0813ee9yiqgxzzfbpz8n3 0 102627 7256403 3522690 2026-10-20T16:30:05Z Kruusamägi 1530 + pilt 7256403 wikitext text/x-wiki [[Fail:Верхнезаглядинский Кинельский яр 07.jpg|pisi|Vaade jõele]] '''Suur Kinel''' (vn. ''Большой Кинель'') on jõgi Euroopas. Algab [[Obštši Sõrd]]ilt (''Общий Сырт''), voolab valdavalt läände ja edelasse. Suubub paremalt [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]]sse. Pikkus 437 km. {{Coordinate |NS=53.23777778 |EW=50.5375 |type=waterbody |region=RU-SAM}} [[Kategooria:Venemaa jõed]] [[Kategooria:Volga jõgikond]] n16ny5wdk8eptclss77hm79e8idbwre 0 104398 7256446 7123347 2026-10-20T18:13:41Z Violanta22 168018 7256446 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Nightwish | pilt = Nightwish-Melbourne-2008.jpg | pildiallkiri = 2008. aastal Melbourne'is | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Kitee]], [[Soome]] | stiil = [[sümfooniline ''metal''|sümfooniline ''metal'']], <i>[[power metal]]</i> | tegev = alates 1996 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://nightwish.com/en/ | koosseis = [[Tuomas Holopainen]]<br />[[Emppu Vuorinen]]<br />[[Kai Hahto]]<br />[[Troy Donockley]]<br />[[Jukka Koskinen]] | endised_liikmed = [[Tarja Turunen]]<br />[[Sami Vänskä]]<br>[[Anette Olzon]]<br />[[Marko Hietala]]<br />[[Jukka Nevalainen]]<br />[[Floor Jansen]] }} '''Nightwish''' on [[Soome]] [[sümfooniline metal|sümfoonilise ''metal''<nowiki/>'i]] ansambel, mis asutati Soomes [[Kitee]] linnas [[1996]]. aastal. == Ajalugu<ref name="ametlik-ko">[http://www.nightwish.com Ansambli koduleht]</ref> == * '''1996'''. Bändi tegemise idee sündis 1996. aastal, kui [[Tuomas Holopainen]] veetis sõpradega aega maal lõkke ääres istudes. Esimesed kolm akustilist laulu salvestati sama aasta oktoobris ja detsembris. Sellel ajal oli bändis kolm liiget: Tuomas Holopainen, [[Tarja Turunen]] ja [[Emppu Vuorinen]]. * '''1997'''. Liikmetel tuli mõte proovida, kuidas kõlaks bändi üldine ''sound'', kui lisada trummid – selle jaoks liitus bändiga trummar [[Jukka Nevalainen]]; ning akustiline kitarr asendati elektrilisega. Pärast mitut nädalat harjutamist suundus bänd aprillis stuudiosse, kus salvestati seitse lugu, mille võib leida hilisemalt albumilt "[[Angels Fall First]]". Mais saadi plaadileping firmalt Spinefarm, mis oli esialgu sõlmitud nii, et bänd sai välja anda kaks plaati. Augustis mindi uuesti salvestama ning seekord saadi valmis neli lugu. Enne plaadi "Angels Fall First" ilmumist anti välja esimene singel, mille pealkiri oli "The Carpenter" – singel jõudis Soome edetabelis 31. kohale. 31. detsembril andis bänd oma esimese kontserdi Kitee linnas. Pärast seda mängiti veel vaid seitse kontserti, sest Emppu ja Jukka viibisid sõjaväes ning Tarja keskendus õpingutele. Spinefarm pikendas lepingut kahe plaadi väljaandmiselt kolmele. * '''1998'''. Aprillis alustati esimese muusikavideo filmimist singlile "The Carpenter". Suvel ühines bändiga basskitarrist Sami, harjutati uusi laule ja stuudiosse mindi augustis. Salvestamine lõpetati oktoobris. 13. novembril anti kontsert Kitee linnas, mille käigus filmiti laulu "Sacrament of Wildreness" esitamist. Laul pärines uuelt albumilt "[[Oceanborn]]", mis anti välja 7. detsembril. Uus plaat osutus väga edukaks, mis üllatas ka bändi liikmeid. * '''1999'''. Talvel anti terves Soomes palju kontserte, kevadel ilmus "Oceanborn" ka välismaal. Suvel salvestati uus singel "&NoBreak;[[Sleeping Sun]]", mis kirjutati päikeseloojangu auks ja mille plaadifirma ekstra tellis. Augustis anti singel välja Saksamaal, see sisaldas ka laule "Walking In The Air", "Swanheart" ja "Angels Fall First". Ühe kuuga müüs see Saksamaal üle 15 000 eksemplari. Hiljem ilmnes, et "Oceanborn" oli müünud kuldplaadi vääriliselt. Mindi ka esimesele välismaaturneele. * '''2000'''. Aasta alguses koguneti stuudiosse uue plaadi materjali salvestama. Lauluga "Sleepwalker" võeti osa Eurovisiooni Soome eelvoorust. "Sleepwalker" jäi teiseks, kuigi võitis publikuhääletuse ülekaalukalt. Uus album "[[Wishmaster]]" anti välja mais ja alustati ka Wishmaster Touri. "Wishmaster" jõudis Soome edetabelites kohe esimeseks ja kolm nädalat hiljem pärjati neid kuldplaadiga. Uue albumi kiitsid heaks nii fännid kui ka kriitikud. Saksamaa ajakiri Rock Hard nimetas "Wishmasteri" kuu albumiks (juunis 2000), kusjuures edestati selliseid suurnimesid nagu Bon Jovi ja Iron Maiden. Juulis jõuti turneega Lõuna-Ameerikasse. Kolme nädala jooksul külastati Tšiilit, Brasiiliat, Argentinat ja Panamat. Novembris mängiti ka Kanadas. Kontsertidest salvestati esimene täispikk DVD. * '''2001'''. Märtsis anti välja kaver [[Gary Moore]]'i loost "Over The Hills And Far Away". Singel sisaldas kahte uut laulu ja uusversiooni loost "Astral Romance", mis pärines esimeselt albumilt. Sellele tehti video, mis filmiti augustis. Tookordne turnee lõppes Soomes Nivala linnas – kus bänd oli väga lähedal laialiminekule vastuolude tõttu bändi basskitarristi Samiga. Tuomas läks Lapimaale matkama ja mõtles, kas see ongi kõik või nende teekond veel jätkub. Ta soovis bändiga siiski jätkata, kuid see sai toimuda ainult juhul, kui Sami välja vahetatakse. Uueks bassimängijaks sai [[Marko Hietala]]. Peale selle sai bändi mänedžeriks ammune tuttav ja sõber Ewo Rytkönen. * '''2002'''. Uus album "[[Century Child]]" tuli välja mais ja tegi müügirekordi – see kuulutati kuldplaadiks kõigest kahe tunniga. Kahe nädala pärast pärjati see plaatinaplaadi auhinnaga. Mitu suvist kontserti Euroopas kanti üle ka televisioonis. Pärast suve tegelesid bändiliikmed mõnda aega teiste projektidega ja lihtsalt puhkasid. * '''2003'''. Aasta jooksul reisiti peamiselt turneedega välismaal. Oktoobris ilmus DVD "End Of Innocence". * '''2004'''. Salvestati materjali uue albumi jaoks, mis seekord valmis koostöös Londoni sümfooniaorkestriga Pip Williamsi dirigeerimisel. Esimene singel oli "[[Nemo (singel)|Nemo]]" ja sellele valmis ka video, mille režissööriks sai tuntud soomlane Antti Jokinen. Vahetus plaadifirma – senise Spinefarmi asemel hakkas plaate välismaal välja andma Nuclear Blast. Uus album [[Once (Nightwish album)|"Once"]] ilmus 7. juunil 2004 ja kuulutati juba samal päeval kuldplaadiks. Sellele järgnes ulatuslik turnee Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Kanadas, Jaapanis ja Austraalias. Teine singel "[[Wish I Had an Angel]]" ilmus sügisel. Loole filmiti video, mille režissöör oli Uwe Boll ja see sisaldas katkeid tema filmist "Alone In The Dark". * '''2005'''. Juulis avaldati uusversioon singlist "Sleeping Sun", millele tehti ka uus video. Singel avaldati uuel kogumikul "Highest Hopes". Oktoobris salvestati turneed lõpetav kontsert Helsingis Hartwall Arenal ja sellest tehti hiljem DVD "[[End of An Era]]". Viimase kontserdi järel andis bänd lauljale Tarja Turunenile kirja, milles teatati, et bänd ei soovi suurte vastuolude tõttu temaga enam koostööd jätkata. Hiljem avaldati sama kiri ka ansambli kodulehel. * '''2006'''. Laulja avalik vallandamine tõi kaasa väga suure meediakajastuse. Samuti jagas see fännid kahte leeri: ühel pool laulja Tarja toetajad, kes mustasid bändi, ja teisel pool Nightwishi pooldajad, kes mustasid Tarjat. Palju spekuleeriti ka uue naissolisti teemal – pakuti välja palju nimesid, mis tipnes isegi Sarah Brightmani kandidatuuriga. Tegelikult korraldati avalik konkurss, mille käigus kuulati üle 3000 demo. Septembris alustati tööd uue albumi kallal ja lugude kirjutamist. * '''2007'''. 24. mail teatati, et uueks naissolistiks on valitud [[Anette Olzon]] – seni suurema tuntuseta rokkbändi Alyson Avenue laulja. Esimene singel "Eva" uuelt plaadilt ilmus mais ning ainult internetipõhiselt. Juunis filmiti Los Angeleses veel kahe singli videod "Bye Bye Beautiful" ja "[[Amaranth]]", millest viimane ilmus augustis. Uus plaat "[[Dark Passion Play]]" ilmus septembris, see kuulutati plaatinaplaadi vääriliseks juba kahe päeva pärast. Kohe alustati ka maailmaturneed. * '''2008'''. Terve aasta möödus suure tuuritamisega Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Hiinas ja mitmel pool Euroopas. Ansambel pälvis mitu auhinda ning sai kinnitust, et uus laulja ületas talle pandud ootusi. * '''2009'''. Nightwish esines Ameerika Ühendriikides ja mitmel Euroopa suvisel festivalil. Turnee "Dark Passion Play" lõpetas kontsert Helsingi Hartwall Arenal. Pärast seda asus ansambel ette valmistama järgmist albumit. * '''2010'''. Aasta esimene pool möödus lugude ettevalmistamise ja harjutamise tähe all. Oktoobris läks bänd stuudiosse, et salvestada uus album "Imaginaerum". * '''2011'''. Jätkus töö uue albumi kallal, veebruaris teatas bänd, et plaanis on teha albumi lugudel põhinev muusikaline fantaasiafilm. Album "[[Imaginaerum]]" anti välja novembris. * '''2012'''. 1. oktoobril avaldatud pressiteates teatasid Nightwish ja senine laulja Anette Olzon, et nende teed on sõbralikult lahku läinud. "Imaginaerumi" maailmaturnee lõpuni asendas Olzonit Floor Jansen. Film "[[Imaginaerum]]" esilinastus 10. novembril. Enne esilinastust andis bänd täispika kontserdi Helsingis Hartwall Arenal. * '''2013'''. Jaanuaris teatas endine laulja Anette Olzon oma blogis, et ta ootab last – fännid arvasid, et sel põhjusel Anette lahkuski. Anette hakkas oma Nightwishi aastatest raamatut kirjutama. Tuomas Holopainen andis teada, et aasta alguse pühendab ta sooloprojektile, mis ilmus aasta lõpus. Leping Floor Janseniga lõppes augustis. 9. oktoobril kirjutas Nightwish pressiteates, et bändiga on liitunud [[Floor Jansen]] ja [[Troy Donockley]], seega jätkas Nightwish kuueliikmelisena.<ref name="Press release">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.nightwish.com/en/news#2326 |vaadatud=2013-10-09 |arhiivimisaeg=2012-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121031001744/http://nightwish.com/en/news#2326 |url-olek=ei tööta }}</ref> {{pooleli}} ==Nightwish Eestis== Nightwish on esinenud ka [[Eesti]]s: 2004. aastal anti kaks kontserti [[Von Krahli Teater|Von Krahli teatris]], 22. septembril 2007 [[Rock Café]]s ja 2022. aastal [[Pirita klooster|Pirita kloostri varemetes]].<ref>https://kultuur.postimees.ee/7565686/galerii-legendaarne-nightwish-leegitses-pirita-kloostri-varemetes</ref> ==Muusikastiil== Bändi muusika hõlmab eri žanre, sealhulgas [[Sümfooniline metal|sümfooniline ''metal'']], [[power metal|''power metal'']], [[folk metal|''folk metal'']] ja [[gothic metal|''gothic metal'']]. Nightwishi stiili on nimetatud teatraalseks ja ooperlikuks. Laulusõnu on kirjeldatud keeruliste ja poeetilistena, hõlmates selliseid teemasid nagu [[fantaasia]], [[mütoloogia]], kunstilisus, isiklikud raskused ja [[inimloomus]]. == Liikmed<ref name="ametlik-ko" />== * [[Tuomas Holopainen]] – klahvpillid (lugude autor) * [[Emppu Vuorinen]] – kitarr * [[Floor Jansen]] – laul (2013– ) * Troy Donockley – iiri torupill, [[tinavile]], taustalaul (2013– ) * [[Kai Hahto]] – trummid (2019– ) * Jukka Koskinen – bass (2022– ) ===Endised liikmed=== * [[Anette Olzon]] – laulja (2007–2012) * [[Tarja Turunen]] – laulja (1996–2005) * Sami Vänska – basskitarr (1998–2001) * [[Marko Hietala]] – basskitarr (2002–2021) * [[Jukka Nevalainen]] – trummid (1997–2019) ===Ajutised/mitteametlikud liikmed=== * Troy Donockley – iiri torupill, tinavile, taustalaul (2007–2013) * Floor Jansen – laulja (2012–2013) ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== * "[[Angels Fall First]]" (1997) * "[[Oceanborn]]" (1998) * "[[Wishmaster]]" (2000) * "[[Century Child]]" (2002) * "[[Once (Nightwish album)|Once]]" (2004) * "[[Dark Passion Play]]" (2007) * "[[Imaginaerum]]" (2011) * "[[Endless Forms Most Beautiful]]" (2015) * "[[Human. :II: Nature.]]" (2020) * "[[Yesterwynde]]" (2024) ===Kontsertalbumid=== * "[[From Wishes to Eternity]]" (2000) * "[[End of an Era]]" (2006) * "[[Made in Hong Kong]]" (2009) * "[[Showtime, Storytime]]" (2013) * "[[Vehicle of Spirit]]" (2016) * "[[Decades: Live in Buenos Aires]]" (2019) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Soome ansamblid]] [[Kategooria:Nightwish| ]] [[Kategooria:Sümfoonilise metal'i ansamblid]] 6po6h2qqi392zsprzhoshbpx12e418f 0 107344 7256699 7252676 2026-10-21T09:55:58Z Артем Загребельный 128483 /* Naised */ 7256699 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ujumise maailmarekordid''' on [[FINA|Rahvusvahelise Ujumisföderatsioon]]i (FINA) registreeritud maailma tipptulemused [[ujumine (spordiala)|ujumises]]. Ujumise maailmarekordid on kinnitanud rahvusvaheline ujumise juhtorgan FINA. Rekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides. FINA tunnistab järgmiste võistluste maailmarekordeid nii meeste kui naiste osas, välja arvatud segavõistlused, kus võistkonnad koosnevad suvalises järjekorras kahest mehest ja kahest naisest. * Vabaujumine: 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m * Seliliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Rinnauliujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Liblikujumine: 50 m, 100 m, 200 m * Kompleksujumine: 100 m (ainult lühirajal), 200 m, 400 m * Teateujumine: 4 × 50 m vabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m vabaujumine, 4 × 200 m vabaujumine, 4 × 50 m kompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m kompleksujumine * Segateateujumine: 4 × 50 m segavabaujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segavabaujumine (ainult pikk rada), 4 × 50 m segakompleksujumine (ainult lühirajal), 4 × 100 m segakompleksujumine (ainult pikk rada). ==Ajalugu== Pika raja (50 m bassein) rekordid on oluliselt vanemad kui lühikese raja (25 m bassein) rekordid ja neid peetakse üldiselt kahest prestiižikamaks. 50 m basseini rekordid pärinevad juba 1900. aastate alguses (hiljem lisandus liblikujumine, kui arenes välja rinnuliujumisest). Mis puutub 25 m basseini rekordeid, siis FINA alustas nende rekordite tunnustamisprotsessi märtsis 1991, kehtestades/määrates igaks võistluseks standardse aja (mis oli üldjuhul seotud tollal tuntud maailma parima ajaga), mida tuli paremaks muuta selleks, et saada FINA algselt tunnustatud "maailmarekord" lühiraja võistlusel. Ratifitseerimisprotsessi on kirjeldatud FINA reeglis SW12, ja see hõlmab paberimaterjali esitamist, mis tõendab ajavõtusüsteemi täpsust ja basseini pikkust, FINA reeglite järgimist ujumisriietuse osas ning negatiivset dopinguproovi asjaomaste ujujate poolt. Rekordid saab püstitada vahemaade vahel individuaalvõistlusel ja teateujumises esimese etapi ajal. Paljud allpool toodud rekordid püstitasid ujujad, kes kandsid polüuretaanist või muudest mittetekstiilmaterjalidest valmistatud ujumispükse või ülikonda võistlusbasseinis veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009. [[Rooma]]s toimunud [[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2009. aasta FINA maailmameistrivõistluste]] eelõhtul hääletas rahvusvaheline veespordi juhtorgan mittetekstiilsetest materjalidest ujumispükste ja kostüümide kasutamise keelustamise poolt, otsus jõustus 1. jaanuaril 2010. Näis, et varem kasutusel olnud ülikonnad parandasid suurema füüsisega inimeste sooritusvõimet, suurendades mõnede sportlaste sooritusvõimet rohkem kui teiste puhul, sõltuvalt [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiast]] ja füsioloogiast. Pärast seda on tekstiilmaterjale kandvate ujujate ujutud parimad ajad ületatud taas enam kui pooled FINA tunnustatud maailmarekorditest. FINA kongress hääletas 25. juulil 2013 maailmarekordite registreerimise poolt segateateujumises (50 m bassein) 4 x 100 m vabaujumises ja 4 x 100 m kompleksujumises, samuti kuuel lühiraja arvestuses toimuval võistlusel: segateateujumises 4 x 50 m vabaujumine ja 4 x 50 m kompleksujumine, meeste ja naiste 4 x 50 m vabaujumises ning meeste ja naiste 4 x 50 m kompleksujumises. Oktoobris 2013 otsustas FINA kehtestada "standardid", enne kui midagi saab nende võistlusalade puhul pidada esimeseks maailmarekordiks. Kuid hiljem, 13. märtsil 2014, on FINA ametlikult ratifitseerinud Indiana ülikooli ujujate püstitatud kaheksa maailmarekordit 26. septembril 2013 Bloomingtonis toimunud Indiana ülikooli teatevõistlustel. == Suur bassein (50 meetrit)== <small><FONT COLOR=Purple>'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</FONT></small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="6"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''20,88''' |[[Cameron McEvoy]] |{{PisiLipp| Austraalia }} |[[20. märts]] [[2026]] |[[Shenzhen]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=81i-TH1Tyz4&t=3s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''46,40''' |[[Pan Zhanle]] |{{PisiLipp|Hiina }} |[[31. juuli]] [[2024]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://vk.com/video/playlist/142497057_-4?z=video142497057_456239296%2Fpl_142497057_-4 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.42,00''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[28. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=MeOw35fsltE &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.40,07''' |[[Paul Biedermann]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[26. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=D9IJpZgKCd0 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''7.32,12''' |[[Zhang Lin]] |{{PisiLipp|Hiina}} |[[29. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 800m freestyle final results|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|publisher=[[Omega SA|Omega Timing]]|date=30. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090806180641/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73A1_Res1Heat_117_Finals_1_Men_800_Free.pdf|archivedate=6. august 2009|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite news|first=Craig|last=Lord|title=WR: Zhang Zips Up For 7:32.12 800 Free|url=http://www.swimnews.com/news/view/7134|work=swimnews.com|date=29. juuli 2009|accessdate=16. novembril 2011|archive-date=2009-07-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20090731013653/http://www.swimnews.com/News/view/7134|url-status=dead}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''14:26.79''' |[[Johannes Liebmann]] |{{PisiLipp|DEU}} |[[15. august]] [[2026]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.facebook.com/reel/2187627801796815 &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''23,55''' |[[Kliment Kolesnikov]] |{{PisiLipp|RUS}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/991529502048168/?notif_id=1690488602285388&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''51,60''' |[[Thomas Ceccon]] |{{PisiLipp|ITA}} |[[20. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=dG0oJHqX3UM &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|'''1.51,92''' |[[ Aaron Peirsol]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=DRjmB4LOCWo &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align=center|'''25,95''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=GOAfl4Pnwns &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''56,88''' |[[Adam Peaty]] |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |[[21. juuli]] [[2019]] |[[Gwangju]], [[Lõuna-Korea]] |[https://www.youtube.com/watch?v=KP7CAxrnSQ4 &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.04,83''' |[[Shin Ohashi]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[24. september]] [[2026]] |[[Tokyo]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=A21BOkJhIsQ&t=14s &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''22,27''' |[[Andrii Govorov]] |{{PisiLipp|Ukraina}} |[[1. juuli]] [[2018]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=JHAFNMDYZPo &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''49,45''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[ Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=Mu7ZmJduQPI &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''1.50,34''' |[[Kristóf Milák]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[21. juuni]] [[2022]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5QcHeadOqMA &#8203;] |- |colspan="6"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,69''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[30. juuli]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Meeste 200 m kompleksujumise poolfinaalide tulemused|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010105EE0102FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=30 July 2025|access-date=31 July 2025}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4.02,50''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|FRA}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |[https://www.youtube.com/watch?v=7xz7VkulHYU&t &#8203;] |- |colspan="6"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.08,24''' |[[Michael Phelps]] (47,51)<br/>[[Garrett Weber-Gale]] (47,02)<br/>[[Cullen Jones]] (47,65)<br/>[[Jason Lezak]] (46,06) |{{PisiLipp|USA}} |[[11. august]] [[2008]] |[[Peking]], [[Hiina]] |[https://www.youtube.com/watch?v=IIm32eEVW98 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''6.58,55''' |[[Michael Phelps]] (1.44,49)<br>[[Ricky Berens]] (1.44,13)<br>[[David Walters]] (1.45,47)<br>[[Ryan Lochte]] (1.44,46) |{{PisiLipp|USA}} |[[31. juuli]] [[2009]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4×200m freestyle relay final results |url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20090806181800/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2009/Roma2009/C73B1_Res1HeatRelay_131_Finals_1_Men_4x200_Free.pdf |url-status=dead |archive-date=6. august 2009 |publisher=[[Omega SA|Omega Timing]] |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2009 }}</ref><ref>{{cite news|first=Craig |last=Lord |title=WR: USA Takes 4x200m In 6:58.55 |url=http://www.swimnews.com/news/view/7164 |work=swimnews.com |date=31. juuli 2009 |accessdate=17. novembril 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090803092140/http://www.swimnews.com/News/view/7164 |archivedate=3. august 2009 |df= }}</ref> |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.26,78''' |[[Ryan Murphy]] (52,19) <br>[[Michael Andrew]] (58,49) <br>[[Caeleb Dressel]] (49,03) <br>[[ Zach Apple]] (46,95) |{{PisiLipp|USA}} |[[1. august]] [[2021]] |[[Tokyo]], [[Jaapan ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=B5iTftbDHuw&t=10s &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |- |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align=center|'''23.19''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. august ]] [[2026]] |[[Irvine]], [[USA]] |[https://vk.ru/artemzagrebelny?z=clip142497057_456239398 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align=center|'''51,68''' | [[Marrit Steenbergen]] |{{PisiLipp|Holland}} |[[27. juuni]] [[2026]] |[[Rooma]], [[Itaalia]] |[https://www.nbcsports.com/olympics/news/marrit-steenbergen-world-record-100-meter-freestyle &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align=center|'''1.52,23''' |[[Ariarne Titmus]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[12. juuni]] [[2024]] |[[Brisbane]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://liveresults.swimming.org.au/sal/2024Trials/240610F010.htm|publisher=swimming.org.au|date=10. juuni 2024|access-date=13. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-27087137_456244189 &#x200B;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align=center|'''3.54,18''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[7. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|publisher=swimming.ca|date=8. mai 2025|access-date=16. mail 2025|archive-date=2025-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20250608205538/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_5F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=dptNMofhiNs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align=center|'''8.04,12''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2025]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] | [https://www.youtube.com/watch?v=UHRbHxeEexM&t=515s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align=center|'''15.20,48''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. mai]] [[2018]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=v0_uvorHBA4 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align=center|'''26.56''' |[[Sara Curtis]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ 13. august]] [[2026]] |[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=gNzJPSyCfCQ &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align=center|'''57,13''' |[[Regan Smith]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. juuni]] [[2024]] |[[Indianapolis]], [[USA]] |[https://www.youtube.com/watch?v=38Lk9nM3B_g &#x200B;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align=center|''' 2.03,14 ''' |[[Kaylee McKeown]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[10. märts]] [[2023]] |[[Sydney]], [[Austraalia]] |[https://www.youtube.com/watch?v=LPcVzdZ-_Fg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''29,16''' |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] | [https://www.youtube.com/watch?v=Yl0eN1UsW7Q &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align=center|'''1.04,13''' ||[[Lilly King]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. juuli]] [[2017]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v= &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align=center|'''2.17,55''' |[[Evgeniya Chikunova]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[21. aprill]], [[2023]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=hw5VVmptlDg &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align=center|'''24,43''' |[[Sarah Sjöström]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[5. juuli]] [[2014]] |[[Borås]], [[Rootsi]] |[https://www.youtube.com/watch?v=AXbWtW5al2o &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align=center|'''54,33''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[3. mai]] [[2026]] |[[Fort Lauderdale]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.theguardian.com/sport/2026/may/03/gretchen-walsh-sets-100m-butterfly-world-record-for-third-time-in-12-months|publisher=theguardian.com|date=3 May 2026|accessdate=4 May 2026}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=koUeGqq7mro &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align=center|'''2.01,65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[5. juuli]] [[2026]] |[[Kanada]], [[Montreal]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5uE7Psy6lO0 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align=center|'''2.05,70''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[9. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |[https://www.youtube.com/watch?v=zOWS_GBJue0 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align=center|'''4:23.65''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[11. juuni]] [[2025]] |[[Kanada]], [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|publisher=swimming.ca|date=11. juuni 2025|access-date=17. juunil 2025|archive-date=2025-06-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617221404/https://results.swimming.ca/2025_Canadian_Swimming_Trials/ResultList_25F.pdf|url-status=dead}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=IMpq_B4d24M &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.27,96''' |[[Mollie O'Callaghan ]] (52.04)<br>[[Shayna Jack]] (51,69)<br>[[Meg Harris]] (52,29)<br>[[Emma McKeon]] (51.90) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[23. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=23. juuli 2023|accessdate=26. juulil 2023}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/1147680679734909 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align=center|'''7.37,50''' | [[Mollie O'Callaghan]](1:53.66)<br />[[Shayna Jack]](1:55.63)<br /> [[Brianna Throssell]](1:55.80)<br /> [[Ariarne Titmus]](1:52.41) |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[27. juuli]] [[2023]] |[[Fukuoka]], [[Jaapan]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600010201F80104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=27. juuli 2023|accessdate=29. juulil 2023}}</ref> [https://www.youtube.com/watch?v=QI8_90Rv5Ac &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3:49,34''' |[[Regan Smith]] (57.57)<br/>[[Kate Douglass]] (1:04.27)<br/>[[Gretchen Walsh]] (54.98)<br/>[[Torri Huske ]] (52.52) |{{PisiLipp|USA}} |[[3. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web |title=Women's 4x100m Medley Relay |url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010205F70104FFFFFFFFFF01.pdf |website=Omega Timing |access-date=7 August 2025 }}</ref>[https://vkvideo.ru/video142497057_456239364 &#8203;] |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align=center|'''3.18,48''' |[[Jack Alexy]] (46.91)<br />[[Patrick Sammon]] (46.70)<br />[[Kate Douglass]] (52.43)<br />[[Torri Huske]] (52.44) |{{PisiLipp|USA}} |[[2. august]] [[2025]] |[[Singapur]], [[Singapur]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900010301F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=2 August 2025|access-date=6 August 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239363%2F67478b06282824ff4b &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.36,70''' |[[Will Modglin]] (53.40),<br> [[Van Mathias]] (57.30)<br> [[Gretchen Walsh]] (54.99)<br> [[Kate Douglass]] (51.01) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. august ]] [[2026]] |[[Irvine]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4x100m Medley Relay Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011A00030305F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12 August 2026|access-date=30 August 2026}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=R4gs3a73eU8 &#8203;] |} == Väike bassein (25 meetrit) == <small style="color:purple;">'''Seisuga 30. oktoober 2025'''</small> === Mehed === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !!Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="7"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''19.90''' |[[Jordan Crooks]] |{{PisiLipp|Kaimanisaared}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239337%2F835e28de64f6558bb1 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,84''' |[[Kyle Chalmers]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[29. oktoober]] [[2021]] |[[Kaasan]], [[Venemaa]] |[https://rutube.ru/video/0bc45890c14e987c200441494833c1c2/ &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''44,84 =''' |[[Egor Kornev]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[2. oktoober]] [[2026]] |[[Bakuu]], [[Aserbaidžaan]] |[https://vkvideo.ru/video142497057_456239402?t=2s &#x200B;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1.38,61''' |[[Luke Hobson]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/im/convo/839726003?entrypoint=list_all&tab=all&z=video142497057_456239341%2F42ba318c8c52791d9b &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3.32,25''' |[[Yannick Agnel]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[15. november]] [[2012]] |[[Angers]], [[Prantsusmaa]] |[https://www.youtube.com/watch?v=q_WOH0X9JKU &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" 2023 Euroopa meistrivõistlused , |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7:20.46''' |[[Daniel Wiffen]] |{{PisiLipp|Iirimaa}} |[[10. detsember]] [[2023]] |[[Otopeni]], [[Rumeenia]] |<ref>{{cite news|title=Men's 800m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011600090101F10104FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=omegatiming.com|date=10.12.2023|accessdate=12. 12. 2023}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=582caZZSaHs &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''14:06.88 ''' |[[Florian Wellbrock]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[21. detsember]] [[2021]] |[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid]] |<ref>{{cite web|title=Men's 1500m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011500190101F30104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=21. detsember 2021|accessdate=22.01.2025}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=0hgLT3IulaA &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''22,09''' |[[Pieter Coetze]] |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |[[9. oktoober]] [[2026]] |[[Taškent]], [[Usbekistan]] |[https://vk.ru/artemzagrebelny?w=wall142497057_1668&z=video142497057_456239404%2Fa2d65688bc068938f9 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''48,16''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=28 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.45,12''' |[[Hubert Kós]] |{{PisiLipp|Ungari}} |[[23. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080102EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=23 October 2025|access-date=30 October 2025}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''24,95''' |[[Emre Sakçı]] |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi|TUR]] |[[27. detsember]] [[2021]] |[[Gaziantep]], [[Türgi]] |<ref>{{cite web|url=http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|title=Turkish Swimming Championships 2021: Full Results Book|publisher=Omega Timing|date=27. detsember 2021|accessdate=27. detsembril 2021|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20220101123456/http://www.omegatiming.com/swimming/racearchives/2021/Turkish_Championships/Book_All_Results.pdf|archivedate=1. jaanuar 2022}}</ref> |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''55,34''' |[[Ilja Šimanovitš]] |{{PisiLipp|Valgevene}} |[[19. detsember]] [[2020]] |[[Brest]], [[Valgevene]] |[https://www.youtube.com/watch?v=eQ7QILATKNw &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59.52''' |[[Caspar Corbeau]] |{{PisiLipp|NED}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Men's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date= 2025-10-25|access-date=2025-10-29|}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''21,28''' |[[Egor Kornev]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[10. oktoober]] [[2026]] |[[Taškent]], [[Usbekistan]] | [https://vk.ru/artemzagrebelny?z=video142497057_456239405%2Fca173ed8d878da49bb &#x200B;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''47,71''' |[[Noè Ponti ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[14. detsember ]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080104EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=14. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239339%2F14a4c959febe4abba8 &#8203;] |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1.46,85''' | [[Tomoru Honda]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[22. oktoober]] [[2022]] |[[Tōkyō prefektuur|Tokyos]], [[Jaapan]] |[https://www.facebook.com/100007561117363/videos/1151467825795134 &#8203;​] |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''49,28''' |[[Caeleb Dressel]] |{{PisiLipp|USA}} |[[22. november]] [[2020]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://www.youtube.com/watch?v=bfZAZO30oTk &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[ 200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''1.48,88''' |[[Léon Marchand]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[1. november]] [[2024]] |[[Singapur]], [[Singapur]] | <ref>{{cite web|title=Men's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800070105EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=omegatiming.com|date=1. november 2024|access-date=11. novembril 2024}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Men's 200m IM Final|url= https://www.youtube.com/watch?v=Fc-i1YbvAHU|publisher=World Aquatics |date=1. november 2024|access-date=2025-01-14}}</ref> |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''3.54,33''' |[[Tomoyuki Matsushita]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[11. oktoober]] [[2026]] |[[Saga prefektuur]], [[Jaapan]] |<ref>{{en}}{{cite web|title=Tomoyuki Matsushita Fires Off World Record in 400 IM; Breaks Daiya Seto Standard.|url=https://www.swimmingworldmagazine.com/news/tomoyuki-matsushita-fires-off-world-record-in-400-im-breaks-daiya-seto-standard/|date = 2026-10-11|access-date = 2026-10-14}}</ref>[https://vk.ru/artemzagrebelny?z=video142497057_456239409%2F6c169bc23b1dfde8c4%2Fpl_post_142497057_1674 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.01,66''' |[[Jack Alexy]] (45.05)<br> [[Luke Hobson]] (45.18)<br> [[Kieran Smith]] (46.01)<br> [[Chris Guiliano]] (45.42) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239037 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''6.40,51''' |[[Luke Hobson]] (1:38.91)<br>[[Carson Foster]] (1:40.77)<br>[[Shaine Casas]] (1:40.34)<br>[[Kieran Smith]] (1:40.49) |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080101F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=2. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239345%2F53a5485a3b1e5a4c21%2Fpl_post_142497057_1511 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3.18,68''' |[[Miron Lifintsev]] (49.31)<br>[[Kirill Prigoda]] (55.15)<br>[[Andrei Minakov]] (48.80)<br>[[Egor Kornev]] (45.42) |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Men's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080105F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=29. detsembril 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239344%2F8f5d17d54d3cf9e655 &#8203;] |} === Naised === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |- |colspan="8"|'''[[Vabaujumine]]''' |-bgcolor="#d9fff6" |[[50 m vabaujumine|50 m]] |align="center"|'''22,75''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[16. oktoober ]] [[2026]] |[[Charlottesville]], [[Ameerika Ühendriigid]] |<ref>{{cite web|title=Gretchen Walsh Clocks 22.75 To Break Own 50 SCM Free World Record At UVA Pro Elite SCM Worlds Prep Meet.|url=https://swimswam.com/gretchen-walsh-clocks-22-75-to-break-own-50-scm-free-world-record-at-uva-pro-elite-scm-worlds-prep-meet/|publisher=Omega Timing|date=16 October 2025|accessdate=21 October 2025}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[100 m vabaujumine|100 m]] |align="center"|'''49.93 ''' |[[Kate Douglass]] |{{PisiLipp|USA}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080103EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=25 October 2025|access-date=27 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[200 m vabaujumine|200 m]] |align="center"|'''1:49.36''' |[[Mollie O'Callaghan]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080201EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=24 October 2025|access-date=26 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#d9fff6" |[[400 m vabaujumine|400 m]] |align="center"|'''3:50.25''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m Freestyle Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=13. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239021 &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[800 m vabaujumine|800 m]] |align="center"|'''7.54,00''' |[[Lani Pallister ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[25. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |[https://www.youtube.com/watch?v=5BDTgaQiMv4&t=4s &#8203;] |-bgcolor="#d9fff6" |[[1500 m vabaujumine|1500 m]] |align="center"|'''15.08,24''' |[[Katie Ledecky]] |{{PisiLipp|USA}} |[[29. oktoober]] [[2022]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 1500m Freestyle Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700080201F30104FFFFFFFFFF01.pdf|work=omegatiming.com|date=29. oktoober 2022|accessdate=30. oktoobril 2022}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=p20kZqUAd0k &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Seliliujumine]]''' |-bgcolor="#BFFF80" |[[50 m seliliujumine|50 m]] |align="center"|'''25,23''' |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080202EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=18. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239026 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' r |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|access-date=26. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239034 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[100 m seliliujumine|100 m]] |align="center"|'''54,02''' = |[[Regan Smith ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober]] [[2025]] |Westmont, [[USA ]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900070202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=19 October 2025|access-date=24 October 2025}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239372%2F95216bcdf9baad493b%2Fpl_post_142497057_1589 &#8203;] |-bgcolor="#BFFF80" |[[200 m seliliujumine|200 m]] |align="center"|'''1.57,33''' |[[Kaylee McKeown ]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[24. oktoober]] [[2025]] |[[Toronto]], [[Kanada]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Backstroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900080202EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=2025-10-25|access-date= 2025-11-07}}</ref>[https://www.youtube.com/watch?v=irLveoaAuNA&t=3s &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Rinnuliujumine]]''' |-bgcolor="#FFFF80" |[[50 m rinnuliujumine|50 m]] |align="center"|'''28,37''' sf |[[Rūta Meilutytė]] |{{PisiLipp|Leedu}} |[[17. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne ]], [[Austraalia]] |<ref>{{cite web|title=Women's 50m Breaststroke Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011700030203EB0102FFFFFFFFFF01.pdf |publisher=Omega Timing|date=18. detsember 2022|accessdate= 18. detsembril 2022}}</ref> [https://www.facebook.com/zagrebelny.artem/videos/529222178935246/?notif_id=1671320917357622&notif_t=video_processed&ref=notif &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[100 m rinnuliujumine|100 m]] |align="center"|'''1.02,36''' |[[Rūta Meilutytė]]<br>[[Alia Atkinson]] |{{PisiLipp|Leedu}}<br>{{PisiLipp|Jamaica}} |[[12. oktoober]] [[2013]]<br>[[6. detsember]] [[2014]] |[[Moskva]], [[Venemaa]]<br>[[Doha]], [[Katar]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m Breaststroke Result|url=http://www.omegatiming.com/File/Download?id=00010D020701021E02FFFFFFFFFFFF02|publisher=Omega Timing|date=12. oktoober 2013|accessdate=12. oktoobril 2013}}</ref><br>[https://www.youtube.com/watch?v=0-ADSzjH8jY &#8203;] |-bgcolor="#FFFF80" |[[200 m rinnuliujumine|200 m]] |align="center"|'''2.12.50''' |[[Kate Douglass ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[13. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 200m Breaststroke Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080203EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=13. detsember 2024|access-date=19. detsembril 2024}}</ref> [https://vkvideo.ru/video-228643357_456239027 &#8203;] |- |colspan="8"|'''[[Liblikujumine]]''' |-bgcolor="#ffebd9" |[[50 m liblikujumine|50 m]] |align="center"|'''23,72''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[11. oktoober]] [[2025]] |Carmelis, [[USA]] | <ref>{{cite web|title=Women's 50m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011900060204EB0104FFFFFFFFFF01.pdf|work=Omega Timing|date=11 October 2025|access-date=15 October 2025}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[100 m liblikujumine|100 m]] |align="center"|'''52,71''' |[[Gretchen Walsh]] |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EC0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 100m Butterfly Final Results|url=https://vk.com/club228643357?z=video-228643357_456239030%2Fvideos-228643357%2Fpl_-228643357_-2|publisher=|date=14. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |-bgcolor="#ffebd9" |[[200 m liblikujumine|200 m]] |align="center"|'''1:59,32''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada }} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m Butterfly Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080204EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref><ref>{{cite web|title=Video - Women's 200m Butterfly Final |url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239025|publisher=|date=12. detsember 2024|access-date=2025-01-28}}</ref> |- |colspan="8"|'''[[Kompleksujumine]]''' |-bgcolor="#FFDF80" |[[100 m kompleksujumine|100 m]] |align="center"|'''55,98''' |[[Gretchen Walsh ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[18. oktoober ]] [[2024]] |[[Charlottesville ]], [[USA]] |<ref>{{cite web|title=Women's 100m IM TT WR|url= https://storage.googleapis.com/virginiasports-com/2024/10/UVA-vs-Florida-Full-Results.pdf|publisher= virginiasports-com|date=18. oktoober 2024|access-date=12 Nobember 2024}}</ref>[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239326%2F4946df7d75239061b2%2Fpl_wall_142497057 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[200 m kompleksujumine|200 m]] |align="center"|'''2.01,63''' |[[Kate Douglas]] |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] | <ref>{{cite web|title=Women's 200m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EE0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=10. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239023 &#8203;] |-bgcolor="#FFDF80" |[[400 m kompleksujumine|400 m]] |align="center"|'''4.15,48''' |[[Summer McIntosh]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 400m IM Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205EF0104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=14. detsember 2024|access-date=23. detsembril 2024}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239031 &#8203;] |- |colspan="8"|'''Teateujumised''' |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m vabaujumine|4×100 m vabalt]] |align="center"|'''3.25,01''' |[[Kate Douglass]] (50.95)<br />[[Katharine Berkoff]] (51.38)<br />[[Alex Shackell]] (52.01)<br />[[Gretchen Walsh]] (50.67) |{{PisiLipp|USA}} |[[10. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=10. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239039 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×200 m vabaujumine|4×200 m vabalt]] |align="center"|'''7.30,13''' |[[Alex Walsh]] (1:53,25)<br>[[Paige Madden]] (1:53.18)<br>[[Katie Grimes]] (1:53.39)<br>[[Claire Weinstein]] (1:50.31) |{{PisiLipp|USA}} |[[12. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x200m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080201F80104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=12. detsember 2024|access-date=1. jaanuaril 2025}}</ref>[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239038 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align="center"|'''3:40,41''' |[[Regan Smith]] (54,02)<br/>[[Lilly King]] (1:03,02)<br/>[[Gretchen Walsh]] (52,84)<br/>[[Kate Douglass]] (50,53) |{{PisiLipp|USA}} |[[15. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |<ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/00011800080205F70104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref><ref>{{cite web|title=Women's 4x100m Medley Relay Final Results|url=https://vkvideo.ru/video-228643357_456239040|publisher=Omega Timing|date=15. detsember 2024|accessdate=31 January 2025}}</ref> |} === Segateatevõistlused === {|class=wikitable style="width: 95%; font-size: 95%;" ! Ala !! Tulemus !! Sportlane !! Riik !! Aeg !! Koht !! Video |-bgcolor="#cebdff" |[[4×50 m vabaujumine|4×50 m vabalt]] |align=center|'''1.27.26''' |[[Leonardo Deplano ]] (20.97) <br />[[Lorenzo Zazzeri ]] (20.51)<br />[[Silvia Di Pietro ]] (23.07) <br />[[Sara Curtis ]](22.71) |{{PisiLipp|ITA}} |[[4. detsember]] [[2025]] |[[Lublin]], [[Poola]] |<ref>{{cite web|title=Mixed 4×50m Freestyle Relay Final Results|url=https://www.omegatiming.com/File/000119000A0301F60104FFFFFFFFFF01.pdf|publisher=Omega Timing|date=4 December 2025|access-date=6 December 2025}}</ref> |-bgcolor="#cebdff"Euroopa meistrivõistlused |[[4×50 m kompleksujumine|4×50 m kompleksi]] |align=center|'''1.35,15''' |[[Ryan Murphy]] (22.37)<br/>[[Nic Fink]] (24.96) <br/>[[Kate Douglass]] (24.09) <br/>[[Torri Huske]] (23.73) |{{PisiLipp|USA}} |[[14. detsember]] [[2022]] |[[Melbourne]], [[Austraalia ]] |[https://www.youtube.com/watch?v=ul7oas7Zcy4 &#8203;] |-bgcolor="#cebdff" |[[4×100 m kompleksujumine|4×100 m kompleksi]] |align=center|'''3.30,47''' |[[Miron Lifintsev]] (48,90)<br>[[Kirill Prigoda]] (54,86)<br>[[Arina Surkova]] (55,63)<br>[[Daria Klepikova ]] (51,08) |{{PisiLipp|RUS}} |[[14. detsember]] [[2024]] |[[Budapest]], [[Ungari]] |[https://vkvideo.ru/video-228643357_456239036 &#8203;] |} ==Vaata ka== *[[Ujumine olümpiamängudel]] *[[Ujumise olümpiarekordid]] *[[Ujumise Eesti rekordid]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)]] *[[Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (naised).]] *[[Ujumise maailmameistrivõistluste medalistide nimekiri (mehed)]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldaquatics.com/swimming/records?recordCode=WR&eventTypeId=&region=&countryId=&gender=M&pool=LCM Maailmarekordid FINA kodulehel] [[Kategooria:Ujumine]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] bdrwo001uadfg8gott5lp3eyxt17qym 0 107347 7256704 7216301 2026-10-21T09:58:30Z Артем Загребельный 128483 /* Väike bassein (25 m) */ 7256704 wikitext text/x-wiki '''50 m [[vabaujumine]]''' == [[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,86''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Jonty Skinner]] |align="center" |[[14. august]] [[1976]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Philadelphia]] |- |align="center" |'''23,74''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Joe Bottom]] |align="center" |[[3. juuli]] [[1977]] |[[Pilt:Flag of Canada.svg|25px]] [[Etobicoke]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,72''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Ron Manganiello]] |align="center" |[[29. juuli]] [[1978]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Miami]] |- |align="center" |'''23,70''' |[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] [[Klaus Steinbach]] |align="center" |[[23. juuli]] [[1979]] |[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] [[Freiburg]], [[Lääne-Saksamaa]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,66''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Chris Cavanaugh]] |align="center" |[[2. veebruar]] [[1980]] |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] [[Amersfoort]] |- |align="center" |'''23,12''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Chris Cavanaugh (ujuja)|Chris Cavanaugh]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,96''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Rowdy Gaines]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Austin]] |- |align="center" |'''22.,83''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Bruce Stahl]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,71''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Joe Bottom]] |align="center" |[[15. august]] [[1980]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Honolulu]] |- |align="center" |'''22,54''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Robin Leamy]] |align="center" |[[15. august]] [[1981]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Brown Deer]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,52''' |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|25px]] [[Dano Halsall]] |align="center" |[[21. juuni]] [[1985]] |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|25px]] [[Bellinzona]] |- |align="center" |'''22,40''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[6. detsember]] [[1985]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,33''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Matt Biondi]] |align="center" |[[26. juuni]] [[1986]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Orlando]] |- |align="center" |'''22,32''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[13. august]] [[1987]] |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Brisbane]] |- |align="center" |'''22,23''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[25. märts]] [[1988]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Orlando]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,14''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]][[Matt Biondi]] |align="center" |[[24. september]] [[1988]] |[[Pilt:Flag of South Korea.svg|25px]] [[Seoul]] |- |align="center" |'''22,12''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[20. august]] [[1989]] |[[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Tokyo]] |- |align="center" |'''21,98''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[24. märts]] [[1990]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Nashville]] |- |align="center" |'''21,81''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Tom Jager]] |align="center" |[[24. märts]] [[1990]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Nashville]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,64''' |[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] |align="center" |[[16. juuni]] [[2000]] |[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Moskva]] |- |align="center" |'''21,56''' |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Eamon Sullivan]] |align="center" |[[17. veebruar]] [[2008]] |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,50''' |[[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Alain Bernard]] |align="center" |[[23. märts]] [[2008]] |[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] [[Eindhoven]] |- |align="center" |'''21,41''' |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Eamon Sullivan]] |align="center" |[[27. märts]] [[2008]] |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Sydney]] |- |align="center" |'''21,28''' |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Eamon Sullivan]] |align="center" |[[28. märts]] [[2008]] |[[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''20,94''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Frédérick Bousquet]] |align="center" |[[26. aprill]] [[2009]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Montpellier]] |- |align="center" |'''20,91''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[César Cielo]] |align="center" |[[18. detsember]] [[2009]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,64''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Steve Crocker (ujuja)|Steve Crocker]] |align="center" |[[13. detsember]] [[1992]] |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Sheffield]] |- |align="center" |'''21,60''' |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Mark Foster (ujuja)|Mark Foster]] |align="center" |[[17. veebruar]] [[1993]] |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Sheffield]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,50''' |[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] |align="center" |[[13. märts]] [[1994]] |[[Pilt:Flag of Italy.svg|25px]] [[Desenzano del Garda]] |- |align="center" |'''21,48''' |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Mark Foster (ujuja)|Mark Foster]] |align="center" |[[13. detsember]] [[1998]] |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Sheffield]] |- |align="center" |'''21,31''' |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Mark Foster (ujuja)|Mark Foster]] |align="center" |[[13. detsember]] [[1998]] |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]][[Sheffield]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,21''' |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Anthony Ervin]] |align="center" |[[23. märts]] [[2000]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]][[Minneapolis]] |- |align="center" |'''21,13''' |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Mark Foster (swimmer)|Mark Foster]] |align="center" |[[28. jaanuar]] [[2001]] |[[Pilt:Flag of France.svg|25 px]] [[Pariis]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''21,10''' |[[Pilt:Flag of France.svg|25 px]] [[Frédérick Bousquet]] |align="center" |[[25. märts]] [[2004]] |[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[East Meadow]] |- |align="center" |'''20,98''' |[[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Roland Mark Schoeman|Roland Schoeman]] |align="center" |[[12. august]] [[2006]] |[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] [[Hamburg]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''20,93''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stefan Nystrand]] |align="center" |[[18. november]] [[2007]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |align="center" |'''20,81''' |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Duje Draganja]] |align="center" |[[11. aprill]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Manchester]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''20,64''' |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Roland Schoeman]] |align="center" |[[7. september]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Germiston]] |- |align="center" |'''20,48''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Amaury Leveaux]] |align="center" |[[11. detsember]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Rijeka]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''20,30''' |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Roland Schoeman]] |align="center" |[[8. august]] [[2009]] |{{Riigi ikoon|LAV}} [[Pietermaritzburg]] |- |align="center" |'''20,26''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Florent Manadou]] |align="center" |[[5. detsember]] [[2014]] |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |} === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''26,99''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kornelia Ender]] |align="center" |[[26. juuli]] [[1975]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]] |- |align="center" |'''26,95''' |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Johanna Malloy]] |align="center" |[[16. august]] [[1977]] |{{Riigi ikoon|Antigua ja Barbuda}} [[Saint John's]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''26,74''' |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Anne Jardin]] |align="center" |[[19. august]] [[1978]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Etobicoke]] |- |align="center" |'''26,61''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cynthia Woodhead]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''26,53''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kelly Asplund]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |- |align="center" |'''26,32''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jill Sterkel]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |- |align="center" |'''25,96''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jill Sterkel]] |align="center" |[[10. aprill]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |- |align="center" |'''25,79''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jill Sterkel]] |align="center" |[[3. aprill]] [[1981]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''25,69''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Dara Torres]] |align="center" |[[29. jaanuar]] [[1983]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Amersfoort]] |- |align="center" |'''25,64''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Annemarie Verstappen]] |align="center" |[[9. juuli]] [[1983]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Amersfoort]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''25,62''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Dara Torres]] |align="center" |[[5. august]] [[1983]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Clovis]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''25,61''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Dara Torres]] |align="center" |[[21. juuli]] [[1984]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mission Viejo]] |- |align="center" |'''25,34''' |[[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|25px]] [[Tamara Costache]] |align="center" |[[2. aprill]] [[1986]] |[[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|25px]] [[Arad]] |- |align="center" |'''25,31''' |[[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|25px]] [[Tamara Costache]] |align="center" |[[1. august]] [[1986]] |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Sofia]] |- |align="center" |'''25,28''' |[[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|25px]] [[Tamara Costache]] |align="center" |[[23. august]] [[1986]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,98''' |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Wenyi Yang]] |align="center" |[[11. aprill]] [[1988]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Guangzhou]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,79''' |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Wenyi Yang]] |align="center" |[[31. juuli]] [[1992]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- |align="center" |'''24,51''' |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Jingyi Le]] |align="center" |[[11. september]] [[1994]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,48''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Inge de Bruijn]] |align="center" |[[4. juuni]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Drachten]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24.39''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Inge de Bruijn]] |align="center" |[[10. juuni]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,13''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Inge de Bruijn]] |align="center" |[[22. september]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''24,09''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Marleen Veldhuis]] |align="center" |[[24. märts]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Holland}}[[Eindhoven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,97''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lisbeth Trickett]] |align="center" |[[29. märts]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''23,96''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Marleen Veldhuis]] |align="center" |[[19. aprill]] [[2009]] |{{Riigi ikoon|Holland}}[[Amsterdam]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,73''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Britta Steffen]] |align="center" |[[2. august]] [[2009]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |align="center" |'''23,67''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sarah Sjöström]] |align="center" |[[29. juuli]] [[2017]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |- |align=center|'''23,61''' sf |{{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Sarah Sjöström]] |[[29. juuli]] [[2023]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}}[[Fukuoka]] |- |align=center|'''23,59''' |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Kate Douglass ]] |[[19. juuni]] [[2026]] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Indianapolis]] |- |align=center|'''23,55'''[https://vk.com/artemzagrebelny?z=video142497057_456239395%2F489856c95fbe047cc8 &#8203;] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Gretchen Walsh]] |[[28. juuni]] [[2026]] ||{{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Rooma]] |- |align=center|'''23.49''' h |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Kate Douglass]] |[[15. august ]] [[2026]] |{{Riigi ikoon|USA}}[[Irvine]] |- |align=center|'''23.19'''[https://vk.ru/artemzagrebelny?z=clip142497057_456239398 &#8203;] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Kate Douglass]] |[[15. august ]] [[2026]] |{{Riigi ikoon|USA}}[[Irvine]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {| class="wikitable sortable" |-align="center" bgcolor="#bfffef" !Tulemus !Sportlane !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,75''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Franziska van Almsick]] |align="center" |[[7. november]] [[1992]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwäbisch Gmünd]] |----- |align="center" |'''24,62''' |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Jingyi Le]] |align="center" |[[3. detsember]] [[1993]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Palma de Mallorca]] |- |align="center" |'''24,23''' |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Jingyi Le]] |align="center" |[[3. detsember]] [[1993]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Palma de Mallorca]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''24,09''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Therese Alshammar]] |align="center" |[[11. detsember]] [[1999]] |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,59''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Therese Alshammar]] |align="center" |[[18. märts]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]] |- |align="center" |'''23,58''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Marleen Veldhuis]] |align="center" |[[17. november]] [[2007]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |align="center" |'''23,25''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Marleen Veldhuis]] |align="center" |[[13. aprill]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Manchester]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,24''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Ranomi Kromowidjojo]] |align="center" |[[7. august]] [[2013]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''23,24''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Ranomi Kromowidjojo]] |align="center" |[[12. detsember]] [[2015]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Indianapolis]] |- |align="center" |'''23,10''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sarah Sjöström]] |align="center" |[[2. august]] [[2017]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''22,93''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Ranomi Kromowidjojo]] |align="center" |[[7. august]] [[2017]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |align="center"|'''22,83''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gretchen Walsh]] |[[15. detsember]] [[2024]] |{{Riigi ikoon|HUN}} [[Budapest]] |- |align="center"|'''22,75''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gretchen Walsh]] |[[16. oktoober ]] [[2026]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Charlottesville]] |} == [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class="wikitable" |- !Aasta ![[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988 Seoul]] |[[Matt Biondi]], {{PisiLipp|USA}} '''22,14''' |[[Tom Jager]], {{PisiLipp|USA}} '''22,36''' |[[Gennadi Prigoda]], {{PisiLipp|NSVL}} '''22,71''' |- |[[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992 Barcelona]] |[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], [[Pilt:Flag of the CIS.svg|25px]] [[SRÜ]] '''21,91''' | [[Matt Biondi]], {{PisiLipp|USA}} '''22,09''' |[[Tom Jager]], {{PisiLipp|USA}} '''22,30''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996 Atlanta]] |[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], {{PisiLipp|Venemaa}} '''22,13''' |[[Gary Hall]], {{PisiLipp|USA}} '''22,26''' |[[Fernando Scherer]], {{PisiLipp|Brasiilia}} '''22,29''' |----- | |[[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000 Sydney]] |[[Anthony Ervin]], {{PisiLipp|USA}} '''21,98''' [[Gary Hall]], {{PisiLipp|USA}} '''21,98''' |''-'' |[[Pieter van den Hoogenband]], {{PisiLipp|Holland}} '''22,03''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004 Ateena]] |[[Gary Hall]], {{PisiLipp|USA}} '''21,93''' |[[Duje Draganja]], {{PisiLipp|Horvaatia}} '''21,94''' |[[Roland Mark Schoeman]], [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] '''22,02''' |- |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]] |[[Cesar Cielo Filho]], {{PisiLipp|Brasiilia}} '''21,30 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |[[Amaury Leveaux]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''21,45''' | [[Alain Bernard]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''21,49''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012 London]] |[[Florent Manaudou]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''21,34''' |[[Cullen Jones]], {{PisiLipp|USA}} '''21,54''' | [[Cesar Cielo Filho]], {{PisiLipp|Brasiilia}} '''21,59''' |- |[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|2016 Rio de Janeiros]] | [[Anthony Ervin]], {{PisiLipp|USA}} '''21,40''' | [[Florent Manaudou]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''21,41''' | [[Nathan Adrian]], {{PisiLipp|USA}} '''21,49''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|2020 Tokio]] | [[Caeleb Dressel]], {{PisiLipp|USA}} '''21,07 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | [[Florent Manaudou]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''21,55''' | [[Bruno Fratus]], {{PisiLipp|Brasiilia}} '''21,57''' |} === Naised === {| class="wikitable" |- !Aasta ![[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988 Seoul]] |[[Kristin Otto]], {{PisiLipp|Saksa DV}} '''25,49''' ||[[Yang Wenyi]], {{PisiLipp|Hiina}} '''25,64''' ||[[Katrin Meißner]], {{PisiLipp|Saksa DV}} '''25,71''' [[Jill Sterkel]], {{PisiLipp|USA}} '''25,71''' |- |[[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992 Barcelona]] |[[Yang Wenyi]], {{PisiLipp|Hiina}} '''24,79''' |[[Zhuang Yong]], {{PisiLipp|Hiina}} '''25,08''' |[[Angel Martino]], {{PisiLipp|USA}} '''25,23''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996 Atlanta]] |[[Amy Van Dyken]], {{PisiLipp|USA}} '''24,87''' |[[Le Jingyi]], {{PisiLipp|Hiina}} '''24,90''' |[[Sandra Völker]], {{PisiLipp|Saksamaa}} '''25,14''' |-valign="top" | [[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000 Sydney]] |[[Inge de Bruijn]], {{PisiLipp|Holland}} '''24,32''' |[[Therese Alshammar]], {{PisiLipp|Rootsi}} '''24,51''' |[[Dara Torres]], {{PisiLipp|USA}} '''24,63''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004 Ateena]] |[[Inge de Bruijn]], {{PisiLipp|Holland}} '''24,58''' |[[Malia Metella]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''24,89''' |[[Lisbeth Lenton]], {{PisiLipp|Austraalia}} '''24,91''' |- |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]] |[[Britta Steffen]], {{PisiLipp|Saksamaa}} '''24,06 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' |[[Dara Torres]], {{PisiLipp|USA}} '''24,07''' |[[Cate Campbell]] {{PisiLipp|Austraalia}} '''24,17''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012 London]] |[[Ranomi Kromowidjojo]], {{PisiLipp|Holland}} '''24,05 OR''' |[[Aliaksandra Herasimenia]], {{PisiLipp|Valgevene}} '''24,28''' |[[Marleen Veldhuis]] {{PisiLipp|Holland}} '''24,39''' |- |[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt 2|2016 Rio de Janeiros]] | [[Pernille Blume]], {{PisiLipp|Taani}} '''24,07''' | [[Simone Manuel]], {{PisiLipp|USA}} '''24,09''' | [[Aliaksandra Herasimenia]], {{PisiLipp|Valgevene}} '''24,11''' |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt 2|2020 Tokio]] | [[Emma McKeon]], {{PisiLipp|Austraalia}} '''23,81 [[Ujumise olümpiarekordid|OR]]''' | [[Sarah Sjöström]], {{PisiLipp|Rootsi}} '''24,07''' | [[Pernille Blume]], {{PisiLipp|Taani}} '''24,21''' |} == [[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste medalivõitjad]] == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable" |- !Aasta ![[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[1986. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1986 Madrid]] |[[Tom Jager]], {{PisiLipp|USA}} '''22,49''' |[[Dano Halsall]], {{PisiLipp|Šveits}} '''22,80''' |[[Matt Biondi]], {{PisiLipp|USA}} '''22,85''' |- |[[1991. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1991 Perth]] |[[Tom Jager]], {{PisiLipp|USA}} '''22,16''' |[[Matt Biondi]], {{PisiLipp|USA}} '''22,26''' |[[Gennadi Prigoda]], {{PisiLipp|NSVL}} '''22,62''' |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[1994. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1994 Rooma]] |[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], {{PisiLipp|Venemaa}} '''22,17''' |[[Gary Hall]], {{PisiLipp|USA}} '''22,44''' |[[Majolis Raimundas]], {{PisiLipp|Leedu}}, '''22,52''' |- |[[1998. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1998 Perth]] |[[Bill Pilczuk]], {{PisiLipp|USA}} '''22,29''' |[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], {{PisiLipp|Venemaa}} '''22,43''' |[[Ricardo Busquets]], [[Pilt:Flag of Puerto Rico.svg|25px]] [[Puerto Rico]] '''22,47''' [[Michael Klim]], {{PisiLipp|Austraalia}}'''22,47''' |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[2001. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2001 Fukuoka]] |[[Anthony Ervin]], {{PisiLipp|USA}} '''22,09''' |[[Pieter van den Hoogenband]], {{PisiLipp|Holland}} '''22,16''' |[[Roland Mark Schoeman|Roland Schoeman]], [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]'''22,18''' [[Tomohiro Yamanoi]], {{PisiLipp|Jaapan}} '''22,18''' |- |[[2003. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2003 Barcelona]] |[[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], {{PisiLipp|Venemaa}} '''21,92''' |[[Mark Foster]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} '''22,20''' |[[Pieter van den Hoogenband]], {{PisiLipp|Holland}} '''22,29''' |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2005 Montreal]] |[[Roland Mark Schoeman|Roland Schoeman]], [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] '''21,69''' |[[Duje Draganja]], {{PisiLipp|Horvaatia}} '''21,89''' |[[Bartosz Kizierowski]], {{PisiLipp|Poola}} '''21,94''' |- |[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2007 Melbourne]] |[[Benjamin Wildman-Tobriner]], {{PisiLipp|USA}} '''21,88''' |[[Cullen Jones]], {{PisiLipp|USA}} '''21,94''' |[[Stefan Nystrand]], {{PisiLipp|Rootsi}} '''21,97''' |} ==== Väike bassein (25 m) ==== {{TäiendaOsa}} === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable" |- !Aasta ![[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[1986. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1986 Madrid]] | | | |- |[[1991. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1991 Perth]] | | | |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[1994. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1994 Rooma]] | | | |- |[[1998. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|1998 Perth]] | | | |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[2001. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2001 Fukuoka]] | | | |- |[[2003. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2003 Barcelona]] | | | |-----bgcolor=#7FFFD4 |[[2005. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2005 Montreal]] | | | |- |[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2007 Melbourne]] | | | |} ==== Väike bassein (25 m) ==== {{TäiendaOsa}} == Veel rekordeid == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable" |- ! ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Koht ! Aeg |- | '''Maailmarekord''' | '''21,28''' | [[César Cielo]] | {{PisiLipp|Brasiilia}} | [[São Paulo]] | [[18. detsember]] [[2009]] |- | '''Euroopa rekord''' | '''21,38''' | [[Frédéric Bousquet]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[Montpellier]] | [[26. aprill]] [[2009]] |- | '''[[Eesti]] rekord''' | '''22,37''' | [[Miko Mälberg]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[Peking]] | [[14. august]] [[2008]] |----- | colspan="6" align="center" |''Suurvõistluste rekordid'' |----- |- | [[Olümpiamängud]]e rekord | '''21,30''' | [[Cesar Cielo Filho]] | {{PisiLipp|Brasiilia}} | [[Peking]] | [[16. august]] [[2008]] |- Brasiilia 21,30 OR | [[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord | '''21,69''' | [[Roland Mark Schoeman|Roland Schoeman]] | {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | [[Montreal]] | [[30. juuli]] [[2005]] |- | [[Euroopa meistrivõistlused ujumises|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord | '''21,50''' | [[Alain Bernard]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[Eindhoven]] | [[23. märts]] [[2008]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {| class="wikitable" |- ! ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Koht ! Aeg |- | '''Maailmarekord''' | '''20,26''' | [[Florent Manaudou]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[Doha]] | [[5. detsember]] [[2014]] |- | '''Euroopa rekord''' | '''20,81''' | [[Florent Manaudou]] | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | [[Doha]] | [[5. detsember]] [[2014]] |- | '''[[Eesti]] rekord''' | '''21,54''' | [[Miko Mälberg]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[Rijeka]] | [[14. detsember]] [[2008]] |----- | colspan="6" align="center" |''Suurvõistluste rekordid'' |----- |- | [[Ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord | '''20,81''' | [[Duje Draganja]] | {{PisiLipp|Horvaatia}} | [[Manchester]] | [[11. aprill]] [[2008]] |- | [[Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord | '''21,11''' | [[Stefan Nystrand]] | {{PisiLipp|Rootsi}} | [[Debrecen]] | [[13. detsember]] [[2007]] |} === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== {{TäiendaOsa}} ==== Väike bassein (25 m)==== {{TäiendaOsa}} {{Ujumisdistantsid}} [[Kategooria:Ujumine]] 409snv1hhqhid32kt1je8ptnlm0lx64 0 108042 7256468 7251016 2026-10-20T19:32:17Z ~2026-56209-74 240149 /* Välislingid */ 7256468 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pilt = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 1. aprill 2024 | eelmine = [[Lea Danilson-Järg]] | järgmine = [[Madis Timpson]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Jüri Luik]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus3 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019 | eelmine3 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine3 = | amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2007 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Margus Leivo]] | järgmine5 = [[Jüri Pihl]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud<ref name="EPL1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> *1995 FBI Rahvuslik Akadeemia *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Karjäär poliitikas== Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. == Korteriafäär == Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.<ref>https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.<ref name=":0" /> Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]<ref>[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse"] ERR, 22. mai 2025</ref> ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.<ref>[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi"] ERR, 9. veebruar 2026</ref> Ringkonnakohus mõistis Laaneti kelmusesüüdistuses õigeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matthias Kalev: Kuidas sariminister Laanet ei teadnud, ei märganud, ei mäletanud |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120586051/matthias-kalev-kuidas-sariminister-laanet-ei-teadnud-ei-marganud-ei-maletanud |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Ringkonnakohus küll leidis samuti, et tegemist oli seotud isikuga, kuid osutas, et justiitsministrile eluasemekulude hüvitamise regulatsioon erines teistest ja ei sõltunud sellest, kas üürileping on sõlmitud seotud isikuga. Samuti pidas ringkonnakohus erinevalt maakohtust usutavaks, et Laanet ei teadnud, et tema abikaasa laps on seotud isik [[Korruptsioonivastane seadus|korruptsioonivastase seaduse]] järgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalle Laanet jäi kelmusesüüdistuses lõplikult õigeks |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/08/25/kalle-laanet-jai-kelmusesuudistuses-loplikult-oigeks |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina<ref name="EPL1" />) *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) *[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=1.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210201103657/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]] *[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes *[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) *[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] *[[2024]]– [[Riigikogu]] liige Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass * 2003 – Kaitseliidu eriklassi teenetemedal * 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst * 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2007 – Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu teeneterist * 2007 – Piirivalve teeneteristi II klass * 2022 – [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]] * 2022 – Ukraina kaitseministeeriumi aumärk „Знак пошани“ * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. * 2024 – Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi III klass * 2026 – Abipolitseiniku teenistusrist 10-aastase tegevuse eest * 2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://kallelaanet.ee/ Kalle Laaneti isiklik blogi] *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lea Danilson-Järg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg=2023–2024 | järgnev=[[Madis Timpson]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 39nkamd2o4yh79s5m976xnltzxusvxk 0 113304 7256529 7016416 2026-10-20T23:07:10Z Herbietx 100863 Parandasin olulise faktivea - valmistatavate tekiilamarkide arv ei ole 35. 7256529 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib alkohoolsest joogist; laulu kohta vaata artiklit [[Tequila (laul)]].}} [[Fail:15-09-26-RalfR-WLC-0244.jpg|pisi|Tekiila 3 erinevat marki]] '''Tekiila''' ([[hispaania keel|hispaania keeles]] ''tequila'') on kange (38–50%) ja kergelt kibe [[alkohoolne jook]], mida valmistatakse [[Mehhiko]] lääneosas asuva Tequila linna ümbruses. Tekiilat valmistatakse [[tekiila-agaav]]ist.<ref>{{cite web |last1=Archibald |first1=Anna |title=Everything You Need to Know About the History of Tequila |url=https://www.liquor.com/articles/history-of-tequila/ |access-date=11 March 2020 |archive-date=11 May 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200511003137/https://www.liquor.com/articles/history-of-tequila/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |url=https://anora.ee/mis-jook-tekiila |title=Mis jook on tekiila? |website=ANORA |language=et }}</ref> Linn ja jook on nimetuse saanud tequili suguharult, kes asustasid neid paiku enne [[asteegid|asteekide]] vallutusi. Mehhikos leidub sadu ametlikke tekiila tootjaid ja kokku valmistatakse tuhandeid eri marki tekiilasid. Tekiila tootmine on range riikliku kontrolli all. == Vaata ka == * [[Tex-mex]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tex-mex]] [[Kategooria:Destilleeritud alkohoolsed joogid]] [[Kategooria:Mehhiko kultuur]] rb1xucgg40lhozfciivyye3sbnp2fkz 0 120198 7256422 7244189 2026-10-20T17:28:04Z ~2026-49738-16 237568 tunnustuse täiendus 7256422 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Raimo Pullat | Taustavärv = | pilt = Raimo Pullat.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[3. aprill]] [[1935]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Raimo Pullat''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1935]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] ajaloolane. Alghariduse sai ta Tallinnas Hans Kubu eragümnaasiumis ja Reaalkoolis ning Kavastu ja Annikvere 7-klassilises koolis Virumaal. Seejärel lõpetas [[Rakvere 1. Keskkool|Rakvere 1. Keskkooli]] ja [[1958]]. aastal ajaloolasena [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 1961. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] "Aktuaalse kaamera"{{lisa viide}} ja hiljem soomekeelsete saadete toimetajana{{lisa viide}}. Töö kõrvalt õppis ta kolm aastat professor [[Voldemar Vaga]] juures kunstiajalugu.{{lisa viide}} Seejärel jätkas õpinguid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirantuuris, 1964. aastal sai ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Tallinna elanikkonna sotsiaalse koosseisu areng kapitalismi perioodil (1871–1917)"; 1972. aastal ajaloodoktori kraadi uurimusega "Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust kuni 1940" ning [[1998]]. aastal filosoofiadoktori kraadi (''laudatur'') [[Oulu Ülikool]]ist väitekirjaga "Die Stadtbevölkerung Estlands im 18. Jahrhundert (Eesti linnarahvastik 18. sajandil)". Ta valiti Tartu Riikliku Ülikooli professoriks 1979. ja 1984. aastal. 1995. aastast töötas ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis, aastatel 2000–2005 oli [[Tallinna Pedagoogikaülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] linnakultuuri õppetooli juhataja ja professor. 2005. aastast on ta [[Tallinna Ülikool]]i emeriitprofessor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tomasz Nowicki|pealkiri=Encyklopedia 100-lecia KUL|aasta=2018|koht=Lublin|kirjastus=Wydawnictwo KUL|lehekülg=237–238|köide=Tom II}}</ref> 1963. aastal korraldas Tallinnas esimese üleliidulise ajaloolise demograafia seminari, lisaks Tallinnale toimusid seminarid ka Riias, Omskis, Kiievis ja Kišinjovis. 1988. aasta suvel korraldas ta näituse "Eesti rahva-aarded. Rahad ja ehted" Helsingis ja Kotkas. 2002, 2005 ja 2010 korraldas Tallinnas rahvusvahelise linnaajaloo konverentsi "Modus vivendi I–III". Ajaloo Instituudi direktorina juhtis instituudi uue hoonestu rajamist Tallinnas [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al 8/10 aastatel 1983–1989. Ta andis olulise panuse [[Tallinna Linnaarhiiv]]i varade tagasisaamiseks [[Lääne-Saksamaa]]lt, mis tagastati [[1990]]. aastal.<ref>[[David Vseviov]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tallinna-linnaarhiivi-rikkused Tallinna linnaarhiivi rikkused]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sirp, 13. märts 2009</ref> 1990. aastate algul rajas ta Kärdlasse Hiiumaa esimese ja seni ainsa silmaarstikabineti, kus hakkas tööle tema abikaasa Wieslawa Pullat. 31. juulil 1992 asutas ta kirjastuse Estopol ning 1991. aastal taaselustas linnaajaloolise aastaraamatusarja "Vana Tallinn" väljaandmise, mille vastutav toimetaja ta oli 2014. aastani. Kokku andis ta sarjas "Vana Tallinn" välja 25 köidet (kokku u 7000 lk). ==Teadustöö== Suur osa tema teadustegevusest on seotud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudiga, kus ta on töötanud vanemteaduri, [[sotsialism]]i perioodi<ref>[[Ea Jansen]], Raimo Pullat, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1987-3-286-305_20240418161128.pdf?v=a57b8491d1d8 40 aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 36, 1987, nr. 3, lk 293</ref> sektorijuhataja, teadusdirektori ja direktorina. Aastatel 1978–1985 oli ta Teaduste Akadeemia presidendi [[Karl Rebane|Karl Rebase]] alluvuses loodus- ja ühiskonnateaduste teaduslike uurimistööde vabariikliku koordineerimisnõukogu aseesimees. Tema teadustöö põhisuunad on olnud Ida- ja Põhja-Euroopa ajalugu: sotsiaal- ja linnaajalugu, materiaalse kultuuri ajalugu, ajalooline demograafia, 20. sajandi välispoliitika ajalugu ning Eesti-Poola-Soome suhted. Ta on linnaajaloo uurimissuuna üks taasalgatajaid Eestis [[1970. aastad|1960. aastatel]]. Lisaks on ta uurinud salapiiritusevedu [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tal on ilmunud kokku üle 60 teose, nendest 18 välismaal. Ta on juhendanud 17 doktoriväitekirja Eestis, Soomes ja Lätis. ==Liikmesus== * * 1963 Tallinna Kodu-uurimise Seltsi asutajaliige * 1969 Turu Ajalooseltsi liige * 1969 NSV Liidu TA ajaloolise geograafia ja ajaloolise demograafia teadusliku nõukogu liige * 1972 Saksa DV Ajalooseltsi ja Hansa ajaloo ühenduse kirjavahetajaliige * 1974–1990 Eesti NSV TA ühiskonnateaduste osakonna ajaloolise demograafia probleemkomisjoni esimees * 1977 Põhjamerede Ajaloo Assotsiatsiooni juhatuse liige * 1978–1985 Eesti NSV loodus- ja ühiskonnateaduste teadusliku uurimistöö vabariikliku koordineerimisnõukogu aseesimees * 1980 Association Internationale d'Histoire des Mers Nordique de l'Europe juhatuse liige * 1982 Soome Ajalooseltsi kirjavahetajaliige * 1985–1990 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi teadusliku nõukogu esimees * 1987–1990 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi doktoritööde kaitsmise nõukogu esimees * 1988 Bibliographia Studiorum Uralicorum toimetuse liige * 1989–1990 Eesti NSV TA Toimetiste ühiskonnateaduste seeria toimetuskolleegiumi liige * 1991 Bibliograafia „Studiorum Uralicorum 1917–1987” (Helsingi) toimetuskolleegiumi liige * 1993 Societas Historiae Fenno-Ugricae liige * 1995 Põhja-Euroopa Ajaloo Uurimise Assotsiatsiooni (Aberdeen) juhatuse liige * 1997 TPÜ rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadusnõukogu liige * 1998 Poola-Skandinaavia Instituudi (Kopenhaagen) tegevliige * 1998 Eesti Demograafia Assotsiatsiooni liige * 1999 Acta medico-historica Rigensia toimetuskolleegiumi liige * 1999 TPÜ kultuuriteaduskonna teadusnõukogu liige * 2000–2005 TPÜ kultuuriajaloo magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmise nõukogu esimees * 2001 TPÜ nõukogu, habilitatsiooni- ning teadus- ja arenduskomisjoni liige * 2001 Poola Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliige * 2001–2004 Kindral Laidoneri Muuseumi nõukogu liige * 2002 TPÜ habilitatsioonikomisjoni liige * 2004 Eesti Ajalooseltsi liige * 2004 Vahemere maade, Kesk- ja Ida-Euroopa ja Euraasia (Venemaa ja Türgi) rahvusvahelise ülikoolidevahelise keskuse juhatuse liige Roomas La Sapienza ülikooli juures * 2004 Tallinna Linnavalitsuse „Tallinna raamatu” kolleegiumi liige * 2008 Salzburgi Eesti Seltsi auliige * 2008–2025 Poola TA ajakirja Kwartalnik Historii Kultury Materialnej toimetuskolleegiumi liige * 2013 Szczecini ülikooli ajalooajakirja Studia Maritima toimetuskolleegiumi liige * 2013 Varssavi Ülikooli Poola-Balti kultuurikontaktide töörühma välisliige * 2014 Johannes Paulus II nim Krakówi Katoliikliku Ülikooli teadusajakirja Textus et Studia toimetuse liige * 2019 Gdański Muuseumi kirjastuse teadusliku nõukogu liige * 2022 Varssavi Ülikooli allikapublikatsiooni „Sigismundus Augustus Rex” toimetuse liige * 2026 Johannes Paulus II Lublini Katoliikliku Ülikooli aastaraamatu Studia Polonijne teadusnõukogu liige ==Teoseid<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Raimo Pullat 85|aasta=2020|koht=Tallinn|kirjastus=Estopol OÜ|lehekülg=179|isbn=978-9949-7459-1-3|toimetaja=Tõnis Liibek}}</ref>== ===Teosed ja publikatsioonid=== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-1-49-58_20240502160251.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti kodanluse kujunemisest Tallinnas aastail 1871–1912], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1963, nr 1, 49–58. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-3-197-212_20240502161636.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna elanikkonna kujunemine aastail 1871–1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Kd 13, 1964 nr 3, 197–212. *Пуллат, Р. Социальный состав населения гор. Таллина в 1871–1917 гг. (Авто­реферат). Таллин, 1964. 20 стр. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1965-1-72-82%2020240503143321.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna töölisklassi formeerumine aastail 1871–1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste. Seeria, kd 14 1965, nr. 1, 72–82. *Formation des cadres scientifiques. ''Democratie nouvelle''. Paris 1965, III, 57–60. *„Estonia" seltsi liikmeskonna sotsiaalsest koosseisust 1890-ndate aastate keskel. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193356/142672/page/31 l93]-94. *Tallinnast ja tallinlastest: nihkeid elanikkonna sotsiaalses koosseisus 1871–1917. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 172 lk. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-4-360-375_20240507155328.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti linnarahvastiku dünaamika aastail 1917–1940], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Kd 17, 1968, nr 4, 360–375. *Dorpatšikud ehk tartlased ja nende mälestusi Tartust. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194537/142858/page/41 615]-617. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1969-1-25-43_20240507162455.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti linnarahvastiku looduslik ja mehhaaniline liikumine ning vanuseline struktuur aastail 1917—1940], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 18, 1969, nr 1, 25–43. *Raimo Pullat, [[Heldur Palli]]. Eesti ajaloolise demograafia bibliograafia. Tallinn 1969, 132 lk. *Mõeldes ideaalsele linnale. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1969, 72 lk *Eestiläisen porvariston muodostumisesta Tallinnassa vuosina 1864–1917. ''Turun Historiallinen Arkisto'' XXI, 1969, 151–167 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-1-95-98_20240510144152.pdf?v=a57b8491d1d8 Linna mõjust sündimusele kodanlikus Eestis], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 1, 95–98. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-1-99-102_20240510144239.pdf?v=a57b8491d1d8 Esimene demograafiakoolkond Eestis], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 1, 99–102. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-393-397_20240510152620.pdf?v=a57b8491d1d8 Narva-Jõesuu kuurordi areng ja vahekorrad Narva linnaga aastail 1873-1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 4, 393–397. * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-2-145-156_20240510154935.pdf Eesti linnarahvastiku loomulik liikumine XIX ja XX saj. kuni 1917. aastani], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 2, 145–156. *Raimo Pullat, [[Sulev Vahtre]], Heldur Palli, [[Herbert Ligi]], [[Juhan Kahk]]. ''Sur l’ historie démographique de l’Estonie / Annales de démographie historique 1972''. // Actes du Colloque de Florence, 1-er, 3 octobre 1971, 425–446. *Eesti linnad ja linlased: XVIII sajandi lõpust 1917. aastani. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 120 lk. *Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust 1940. aastani. Doktoridissertatsioon kahes köites. Tallinn, 1972. Käsikiri TLÜ raamatukogus *Пуллат, Р. ''Городское население Эстонии с конца 18 века до 1940 года''. Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора исторических наук. Таллин, 1972. 61стр. *[[Toomas Karjahärm]] ja Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules. 1905-1907. Tallinn, Eesti Raamat, 1975, 192 lk. *Городское население Эстонии с конца XVIII века до 1940 года. Eesti Raamat, 1976, 236 lk. *Tallinna ajalugu.1860-ndate aastateni. Koostanud Raimo Pullat. Eesti Raamat, Tallinn 1976 *Linnad kodanlikus Eestis: ajaloolis-demograafiline käsitlus. Tallinn, Eesti Raamat, 1978, 232 lk. *[[Uno Mereste]], Raimo Pullat, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-4-285-305_20240522132838.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna elanikkonna kujunemisest 18. sajandil ja aegridade rekonstrueerimisest ajaloolises demograafias (meetrikaraamatute andmeil)], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 28, 1979, nr. 4, 285–305. *Peterburi eestlased. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1981, 64 lk. *Võru linna ajalugu. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1984, 174 lk. *Linnasotsioloogiast. ''Ehitus ja Arhitektuur'', 1987: 3, 9–12. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1988-1-75-84_20240418135133.pdf?v=a57b8491d1d8 Rahvastiku rändest Tallinna ja Soome vahel 18. sajandil], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 37, 1988, nr. 1, 75–84. *Eesti linnarahvastik 18. sajandil. Tallinn, Olion, 1992, 223 lk. *Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939. Kirjastus: Saareke, Tallinn, 1993, 126 lk. *''Itämeren rutto. Pirtun salakuljetusta vuosina 1919–1939''. Oulu: Pohjoinen, 1993. Soome keeles, 140 lk. *''Die Stadtbevölkerung Estlands im 18. Jahrhundert''. Veröffentlichungen des Instituts für europäische Geschichte Mainz Abteilung Universalgeschichte. Beiheft 38. Hrsg. von Heinz Duchhardt. Mainz 1997, 300 lk. *''Suomi ja Puola: suhteita yli Itämeren 1917‒1941''. Helsinki 1997, 200 lk. *Versailles’st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel. Tallinn: Estopol, 2001, 311. *''Od Wersalu do Westerplatte. Stosunki estońsko-polskie w okresie międzywojennym''. Polska Akademia Umiejętności. Kraków 2003. Poola keeles, 362 lk. *Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917. Tallinn: Estopol, 2004, 502 lk. *''Briefwechsel zwischen Jan Baudouin de Courtenay und Jooseppi J. Mikkola aus den Jahren 1898–1926''. Herausgegeben von Raimo Pullat. Polnische Akademie der Wissenschaften und Künste. Studien und Materialen zur Geschichte der Polnischen Akademie der Wissenschaften und Künste. Band IV. Kraków 2004, 146 lk. *''Johann Christoph Brotze. Estonica''. Autorid [[Ants Hein]], [[Ivar Leimus]], Raimo Pullat (projektijuht ja koostaja), [[Ants Viires]]. Tallinn: Estopol, 2006, 619 lk. *History of Old Tallinn. Toimetajad: Tõnis Liibek and Risto Pullat, Kirjastus: Estopol, 2009, 175 lk. *Pullat, R. Terra Mariana – wybrane zagadnienia z historii Estonii. – Barwy nauki. Nowoczesne technologie ICT w upowszechianiu osiągnięć nauki. Pod redakcją Ks. Sławomira Nowosada, Bożeny Żurek. Katolicki Uniwersytet Lubelski Jana Pawła II. Lublin 2010, 473–503. Poola keeles. *Raimo Pullat, [[Risto Pullat]]. Viinameri. Salapiirituse vedu Läänemerel kahe sõja vahel. Tallinn: Estopol, 2010, 446 lk. *''Viinameri. Pirtusotaa Itämerellä 1920– ja 1930-luvulla''. Helsinki: Tammi 2012, 544. *''Spirta Jūra. Kontrabanda Baltijas jūrā starp diviem kariem''. Kaasautor Aigars Urtans. Zinatne. 2012. Läti keeles, 463 lk. *''Morze Wódki. Przemyt spiritusu na Bałtyku w okresie międzywojennym''. Polska Akademia Umiętności. Kraków 2013. Poola keeles, 501 lk. *Värav tulevikku. Danzigi Tehnikaülikool Eesti tehnikaharitlaskonna kujunemisloos 1906‒1939. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2015, 153 lk. *''Wrota do przyszłości''. Rola Politechniki Gdańskiej w kształtowaniu estońskiej inteligencji technicznej 1906‒1939. Politechnika Gdańska, 2015. Poola keeles, 149 lk. *Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Tallinn: Estopol, 2016, 384 lk. *''Świat rzeczy mieskańca Tallinna w dobie Oświecenia (XVIII wiek)''. Polska Akademia Umiętności. Krakow 2018. Poola keeles, 450 lk. *Tallinna linnaarhiivi tagasitoomisest Saksamaalt. Tallinn: Estopol, 2018, 96 lk. *Raimo Pullat, [[Tõnis Liibek]]. Oma Alma materit otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Tallinn: Estopol, 2020, 446 lk. *W poszukiwaniu swojej alma mater. Estońscy inżynierowie i architekci, którzy przed II wojną światową uzyskali wykształcenie na europejskich uczelniach technicznych. Wydawnictwo KUL. Lublin 2020. Poola keeles, 514 lk. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe maailmasõja vahel. Tallinn: Estopol 2021, 575. *Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Auf der Suche nach eigenen Alma Mater. Ingienieure und Architekten aus Estland, die vor dem zweiten Weltkrieg an Technischen Universitäten Europas studiert haben. Verlag des Technisches Institut Karlsruhe 2022, 506 lk. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Salapiirituseveost Läänemerel 1920.–1930. aastatel. – Eesti Merenduse ajalugu I. Eesti randade asustamisest Teise maailmasõja alguseni. Tallinn: Varrak 2023, 607–617. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Vodka Sea. The illicit alcohol trade in the Baltic Sea region between the World Wars. Eesti Meremuuseum, 2024, 590 lk. *Raimo Pullat. Mis mul meeles. Tallinn: Estopol, 2025, 335 lk. *Raimo Pullat. Co w pamięci mam. Estońsko-polska entente cordiale i inne państwa. KUL. Lublin, 2026. ===Koostajana=== *Tallinna ajalugu (1860–1965). XIX sajandi 60-ndate aastate algusest 1965. aastani. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1969, 472 lk *Tallinna ajalugu 1860ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 431 lk. *''Проблемы исторической демографии СССР''. Сборник статей под ред. Р. Пуллата. Таллин 1977. *Tartu ajalugu. Tallinn, Eesti Raamat, 1980, 324 lk; 2. trükk 2016. *Venemaa ja NSV Liidu rahvastiku arv ja sotsiaalne struktuur (XVI–XX saj.). Tallinn 1979 (vene keeles), 162 lk. *Heino Gustavsoni valikbibliograafia. Tallinn 1993, 28 lk. *Aastaraamatute sari "[[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]]", köited I–XXV. Tallinn: Estopol, 1991–2014, kokku 7000 lk. *Allikapublikatsioonide sari: **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1702–1750''. Band I. Tallinn 1997, 560 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1752–1775''. Band II. Tallinn 2002, 301 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1777–1800''. Band III. Tallinn 2004, 293 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Handwerker in Tallinn 1706–1803''. Tallinn 2006, 368 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Literaten in Tallinn 1710–1805''. Tallinn 2007, 270 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Einwohner der Stadt Pernau 1702–1800''. Tallinn 2005, 463 lk. **''Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert''. Tallinn 2009, 160 lk. Kokku 2415 lk. *''Johann Christoph Brotze. Estonica''. Projekti juht, autor ja koostaja. Tallinn: Estopol, 2006. * Willi Bredel. Vitaalivennad. Tallinn 1966. Tõlge saksa keelest Raimo Pullat. ==Tunnustus== *1989 NSV Liidu välisministri esimese asetäirja A. Kovaljovi tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *1990 NSV Liidu välisministeeriumi ajaloolis-diplomaatilise valitsuse ülema E. N. Kovaljovi tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *1996 [[Tallinna teenetemärk]] *1999 [[Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist]] *2001 [[Balti Assamblee teaduspreemia]] *2004 Poola-Skandinaavia Uurimisinstituudi (Kopenhaagen) Stanisław Sawicki auhind *2005 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4669}}</ref> *2005 [[Poola Vabariigi Teenete Ordeni Ohvitseririst]] *2005 [[Soome Lõvi Rüütliordu I järgu rüütlirist|Soome Lõvi Rüütliordu I järgu Rüütlirist]] *2005 [[Johannes Paulus II]] nimelise Lublini Katoliikliku Ülikooli audoktor *2005 [[Läti Teaduste Akadeemia]] audoktor 2004 *2006 [[Läti Vabariigi Tunnustuse Rist]]i III klass. Tunnustuse Risti Komandör *2007 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Ants Hein|Ants Heina]], [[Ivar Leimus|Ivar Leimuse]] ja [[Ants Viires|Ants Viiresega]]; 619-leheküljelise entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" koostamine) *2007 [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] ajaloouuringute ja Balti regioonis rahvusvaheliste suhete arendamise eest *2008 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (rahvusvahelise aastaraamatu "Vana Tallinn" XX juubeliköite koostamine ja väljaandmine) *2008 Peterburi Peeter I nimelise Teaduste ja Kunstide Akadeemia kirjavahetajaliige *2009 Salzburgi Eesti-Austria Seltsi auliige *2009 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2009 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2010 [[Tallinna Raemedal]] linna ajaloo uuringute eest *2011 [[Poola Vabariigi Teenete Ordeni Komandöririst]] *2014 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (raamatusarja "Vana Tallinn" koostamise ja toimetamise eest) *2025 Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannuse tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *2016 [[Tallinna vapimärk]] *2018 [[Aadu Luukase missioonipreemia]] *2019 Gdański Polütehnilise Instituudi ja Teise Maailmasõja nimelise Muuseumi Kolonel Jan Kowalewski autasu The World for Poland *2020 Poola Välisministeeriumi kõrgeim autasu Bene Merito *2020 [[Varssavi Ülikool]]i Przegląd Wschodni elutöö autasu Nagroda Specjalna *2020 Poola Katoliiklike Kirjastuste Ühingu diplom Raimo Pullati ja Tõnis Liibeki raamatu "W Poszukiwaniu swojei Alma Mater" eest *2024 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i [[Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind]] harukordselt paljutahulise ja kaaluka muinsuskaitselise, ühiskondliku, teadusliku, administratiivse ja rahvusvahelise tegevuse eest. *2024 Kopenhaagenis asuva Poola-Skandinavistika Uurimisinstituudi tunnustusmedal Pro Meritis ==Isiklikku== Tema abikaasa on Poola kodanik silmaarst dr Wiesława-Barbara Pullat (snd Multańska). Tema poeg on õigusteaduse doktor, politsei kolonelleitnant [[Risto Pullat]]. 2019. aastal on Raul Juursoo koostanud Raimo Pullati sugupuu (Spriit ja Pullat XVII–XXI sajand). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Pullat, Raimo}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] 92uqfnrihs8cmh7fexaczlx40zye6nm 7256442 7256422 2026-10-20T18:06:19Z Kruusamägi 1530 7256442 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Raimo Pullat | Taustavärv = | pilt = Raimo Pullat.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[3. aprill]] [[1935]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] }} '''Raimo Pullat''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1935]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] ajaloolane. == Elukäik == Alghariduse sai ta Tallinnas [[Hans Kubu eragümnaasium]]is ja [[Tallinna Reaalkool|Reaalkoolis]] ning Kavastu ja Annikvere 7-klassilises koolis Virumaal. Seejärel lõpetas [[Rakvere 1. Keskkool|Rakvere 1. Keskkooli]] ja 1958. aastal ajaloolasena [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 1961. aastast töötas ta [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] "Aktuaalse kaamera"{{lisa viide}} ja hiljem soomekeelsete saadete toimetajana{{lisa viide}}. Töö kõrvalt õppis ta kolm aastat professor [[Voldemar Vaga]] juures kunstiajalugu.{{lisa viide}} Seejärel jätkas õpinguid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirantuuris, 1964. aastal sai ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Tallinna elanikkonna sotsiaalse koosseisu areng kapitalismi perioodil (1871–1917)"; 1972. aastal ajaloodoktori kraadi uurimusega "Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust kuni 1940" ning 1998. aastal filosoofiadoktori kraadi (''laudatur'') [[Oulu Ülikool]]ist väitekirjaga "Die Stadtbevölkerung Estlands im 18. Jahrhundert (Eesti linnarahvastik 18. sajandil)". Ta valiti Tartu Riikliku Ülikooli professoriks 1979. ja 1984. aastal. 1995. aastast töötas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is, aastatel 2000–2005 oli Tallinna Pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetooli juhataja ja professor. 2005. aastast on ta [[Tallinna Ülikool]]i emeriitprofessor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tomasz Nowicki|pealkiri=Encyklopedia 100-lecia KUL|aasta=2018|koht=Lublin|kirjastus=Wydawnictwo KUL|lehekülg=237–238|köide=Tom II}}</ref> 1963. aastal korraldas Tallinnas esimese üleliidulise ajaloolise demograafia seminari, lisaks Tallinnale toimusid seminarid ka [[Riia]]s, [[Omsk]]is, [[Kiiev]]is ja [[Kišinjov]]is. 1988. aasta suvel korraldas ta näituse "Eesti rahva-aarded. Rahad ja ehted" Helsingis ja Kotkas. 2002, 2005 ja 2010 korraldas Tallinnas rahvusvahelise linnaajaloo konverentsi "Modus vivendi I–III". Ajaloo Instituudi direktorina juhtis instituudi uue hoonestu rajamist Tallinnas [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]al 8/10 aastatel 1983–1989. Ta andis olulise panuse [[Tallinna Linnaarhiiv]]i varade tagasisaamiseks [[Lääne-Saksamaa]]lt, mis tagastati [[1990]]. aastal.<ref>[[David Vseviov]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tallinna-linnaarhiivi-rikkused Tallinna linnaarhiivi rikkused]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sirp, 13. märts 2009</ref> 1990. aastate algul rajas ta [[Kärdla]]sse Hiiumaa esimese ja seni ainsa silmaarstikabineti, kus hakkas tööle tema abikaasa Wieslawa Pullat. 31. juulil 1992 asutas ta kirjastuse Estopol ning 1991. aastal taaselustas linnaajaloolise [[Vana Tallinn (raamatusari)|aastaraamatusarja "Vana Tallinn"]] väljaandmise, mille vastutav toimetaja ta oli 2014. aastani. Kokku andis ta sarjas "Vana Tallinn" välja 25 köidet (kokku u 7000 lk). ==Teadustöö== Suur osa tema teadustegevusest on seotud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudiga, kus ta on töötanud vanemteaduri, [[sotsialism]]i perioodi<ref>[[Ea Jansen]], Raimo Pullat, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1987-3-286-305_20240418161128.pdf?v=a57b8491d1d8 40 aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 36, 1987, nr. 3, lk 293</ref> sektorijuhataja, teadusdirektori ja direktorina. Aastatel 1978–1985 oli ta Teaduste Akadeemia presidendi [[Karl Rebane|Karl Rebase]] alluvuses loodus- ja ühiskonnateaduste teaduslike uurimistööde vabariikliku koordineerimisnõukogu aseesimees. Tema teadustöö põhisuunad on olnud Ida- ja Põhja-Euroopa ajalugu: sotsiaal- ja linnaajalugu, materiaalse kultuuri ajalugu, ajalooline demograafia, 20. sajandi välispoliitika ajalugu ning Eesti-Poola-Soome suhted. Ta on linnaajaloo uurimissuuna üks taasalgatajaid Eestis [[1970. aastad|1960. aastatel]]. Lisaks on ta uurinud salapiiritusevedu [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tal on ilmunud kokku üle 60 teose, nendest 18 välismaal. Ta on juhendanud 17 doktoriväitekirja Eestis, Soomes ja Lätis. ==Liikmesus== * 1963 Tallinna Kodu-uurimise Seltsi asutajaliige * 1969 Turu Ajalooseltsi liige * 1969 NSV Liidu TA ajaloolise geograafia ja ajaloolise demograafia teadusliku nõukogu liige * 1972 Saksa DV Ajalooseltsi ja Hansa ajaloo ühenduse kirjavahetajaliige * 1974–1990 Eesti NSV TA ühiskonnateaduste osakonna ajaloolise demograafia probleemkomisjoni esimees * 1977 Põhjamerede Ajaloo Assotsiatsiooni juhatuse liige * 1978–1985 Eesti NSV loodus- ja ühiskonnateaduste teadusliku uurimistöö vabariikliku koordineerimisnõukogu aseesimees * 1980 Association Internationale d'Histoire des Mers Nordique de l'Europe juhatuse liige * 1982 Soome Ajalooseltsi kirjavahetajaliige * 1985–1990 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi teadusliku nõukogu esimees * 1987–1990 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi doktoritööde kaitsmise nõukogu esimees * 1988 Bibliographia Studiorum Uralicorum toimetuse liige * 1989–1990 Eesti NSV TA Toimetiste ühiskonnateaduste seeria toimetuskolleegiumi liige * 1991 Bibliograafia „Studiorum Uralicorum 1917–1987” (Helsingi) toimetuskolleegiumi liige * 1993 Societas Historiae Fenno-Ugricae liige * 1995 Põhja-Euroopa Ajaloo Uurimise Assotsiatsiooni (Aberdeen) juhatuse liige * 1997 TPÜ rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadusnõukogu liige * 1998 Poola-Skandinaavia Instituudi (Kopenhaagen) tegevliige * 1998 Eesti Demograafia Assotsiatsiooni liige * 1999 Acta medico-historica Rigensia toimetuskolleegiumi liige * 1999 TPÜ kultuuriteaduskonna teadusnõukogu liige * 2000–2005 TPÜ kultuuriajaloo magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmise nõukogu esimees * 2001 TPÜ nõukogu, habilitatsiooni- ning teadus- ja arenduskomisjoni liige * 2001 Poola Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliige * 2001–2004 Kindral Laidoneri Muuseumi nõukogu liige * 2002 TPÜ habilitatsioonikomisjoni liige * 2004 Eesti Ajalooseltsi liige * 2004 Vahemere maade, Kesk- ja Ida-Euroopa ja Euraasia (Venemaa ja Türgi) rahvusvahelise ülikoolidevahelise keskuse juhatuse liige Roomas La Sapienza ülikooli juures * 2004 Tallinna Linnavalitsuse „Tallinna raamatu” kolleegiumi liige * 2008 Salzburgi Eesti Seltsi auliige * 2008–2025 Poola TA ajakirja Kwartalnik Historii Kultury Materialnej toimetuskolleegiumi liige * 2013 Szczecini ülikooli ajalooajakirja Studia Maritima toimetuskolleegiumi liige * 2013 Varssavi Ülikooli Poola-Balti kultuurikontaktide töörühma välisliige * 2014 Johannes Paulus II nim Krakówi Katoliikliku Ülikooli teadusajakirja Textus et Studia toimetuse liige * 2019 Gdański Muuseumi kirjastuse teadusliku nõukogu liige * 2022 Varssavi Ülikooli allikapublikatsiooni „Sigismundus Augustus Rex” toimetuse liige * 2026 Johannes Paulus II Lublini Katoliikliku Ülikooli aastaraamatu Studia Polonijne teadusnõukogu liige ==Teoseid<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Raimo Pullat 85|aasta=2020|koht=Tallinn|kirjastus=Estopol OÜ|lehekülg=179|isbn=978-9949-7459-1-3|toimetaja=Tõnis Liibek}}</ref>== ===Teosed ja publikatsioonid=== *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-1-49-58_20240502160251.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti kodanluse kujunemisest Tallinnas aastail 1871–1912], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1963, nr 1, 49–58. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-3-197-212_20240502161636.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna elanikkonna kujunemine aastail 1871–1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Kd 13, 1964 nr 3, 197–212. *Пуллат, Р. Социальный состав населения гор. Таллина в 1871–1917 гг. (Авто­реферат). Таллин, 1964. 20 стр. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1965-1-72-82%2020240503143321.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna töölisklassi formeerumine aastail 1871–1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste. Seeria, kd 14 1965, nr. 1, 72–82. *Formation des cadres scientifiques. ''Democratie nouvelle''. Paris 1965, III, 57–60. *„Estonia" seltsi liikmeskonna sotsiaalsest koosseisust 1890-ndate aastate keskel. Keel ja Kirjandus, 1965, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193356/142672/page/31 l93]-94. *Tallinnast ja tallinlastest: nihkeid elanikkonna sotsiaalses koosseisus 1871–1917. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 172 lk. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-4-360-375_20240507155328.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti linnarahvastiku dünaamika aastail 1917–1940], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Kd 17, 1968, nr 4, 360–375. *Dorpatšikud ehk tartlased ja nende mälestusi Tartust. Keel ja Kirjandus, 1968, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194537/142858/page/41 615]-617. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1969-1-25-43_20240507162455.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti linnarahvastiku looduslik ja mehhaaniline liikumine ning vanuseline struktuur aastail 1917—1940], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 18, 1969, nr 1, 25–43. *Raimo Pullat, [[Heldur Palli]]. Eesti ajaloolise demograafia bibliograafia. Tallinn 1969, 132 lk. *Mõeldes ideaalsele linnale. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1969, 72 lk *Eestiläisen porvariston muodostumisesta Tallinnassa vuosina 1864–1917. ''Turun Historiallinen Arkisto'' XXI, 1969, 151–167 *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-1-95-98_20240510144152.pdf?v=a57b8491d1d8 Linna mõjust sündimusele kodanlikus Eestis], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 1, 95–98. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-1-99-102_20240510144239.pdf?v=a57b8491d1d8 Esimene demograafiakoolkond Eestis], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 1, 99–102. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-393-397_20240510152620.pdf?v=a57b8491d1d8 Narva-Jõesuu kuurordi areng ja vahekorrad Narva linnaga aastail 1873-1917], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 19, 1970, nr 4, 393–397. * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-2-145-156_20240510154935.pdf Eesti linnarahvastiku loomulik liikumine XIX ja XX saj. kuni 1917. aastani], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 2, 145–156. *Raimo Pullat, [[Sulev Vahtre]], Heldur Palli, [[Herbert Ligi]], [[Juhan Kahk]]. ''Sur l’ historie démographique de l’Estonie / Annales de démographie historique 1972''. // Actes du Colloque de Florence, 1-er, 3 octobre 1971, 425–446. *Eesti linnad ja linlased: XVIII sajandi lõpust 1917. aastani. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 120 lk. *Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust 1940. aastani. Doktoridissertatsioon kahes köites. Tallinn, 1972. Käsikiri TLÜ raamatukogus *Пуллат, Р. ''Городское население Эстонии с конца 18 века до 1940 года''. Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора исторических наук. Таллин, 1972. 61стр. *[[Toomas Karjahärm]] ja Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules. 1905-1907. Tallinn, Eesti Raamat, 1975, 192 lk. *Городское население Эстонии с конца XVIII века до 1940 года. Eesti Raamat, 1976, 236 lk. *Tallinna ajalugu.1860-ndate aastateni. Koostanud Raimo Pullat. Eesti Raamat, Tallinn 1976 *Linnad kodanlikus Eestis: ajaloolis-demograafiline käsitlus. Tallinn, Eesti Raamat, 1978, 232 lk. *[[Uno Mereste]], Raimo Pullat, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-4-285-305_20240522132838.pdf?v=a57b8491d1d8 Tallinna elanikkonna kujunemisest 18. sajandil ja aegridade rekonstrueerimisest ajaloolises demograafias (meetrikaraamatute andmeil)], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 28, 1979, nr. 4, 285–305. *Peterburi eestlased. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1981, 64 lk. *Võru linna ajalugu. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1984, 174 lk. *Linnasotsioloogiast. ''Ehitus ja Arhitektuur'', 1987: 3, 9–12. *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1988-1-75-84_20240418135133.pdf?v=a57b8491d1d8 Rahvastiku rändest Tallinna ja Soome vahel 18. sajandil], Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 37, 1988, nr. 1, 75–84. *Eesti linnarahvastik 18. sajandil. Tallinn, Olion, 1992, 223 lk. *Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919–1939. Kirjastus: Saareke, Tallinn, 1993, 126 lk. *''Itämeren rutto. Pirtun salakuljetusta vuosina 1919–1939''. Oulu: Pohjoinen, 1993. Soome keeles, 140 lk. *''Die Stadtbevölkerung Estlands im 18. Jahrhundert''. Veröffentlichungen des Instituts für europäische Geschichte Mainz Abteilung Universalgeschichte. Beiheft 38. Hrsg. von Heinz Duchhardt. Mainz 1997, 300 lk. *''Suomi ja Puola: suhteita yli Itämeren 1917‒1941''. Helsinki 1997, 200 lk. *Versailles’st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel. Tallinn: Estopol, 2001, 311. *''Od Wersalu do Westerplatte. Stosunki estońsko-polskie w okresie międzywojennym''. Polska Akademia Umiejętności. Kraków 2003. Poola keeles, 362 lk. *Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917. Tallinn: Estopol, 2004, 502 lk. *''Briefwechsel zwischen Jan Baudouin de Courtenay und Jooseppi J. Mikkola aus den Jahren 1898–1926''. Herausgegeben von Raimo Pullat. Polnische Akademie der Wissenschaften und Künste. Studien und Materialen zur Geschichte der Polnischen Akademie der Wissenschaften und Künste. Band IV. Kraków 2004, 146 lk. *''Johann Christoph Brotze. Estonica''. Autorid [[Ants Hein]], [[Ivar Leimus]], Raimo Pullat (projektijuht ja koostaja), [[Ants Viires]]. Tallinn: Estopol, 2006, 619 lk. *History of Old Tallinn. Toimetajad: Tõnis Liibek and Risto Pullat, Kirjastus: Estopol, 2009, 175 lk. *Pullat, R. Terra Mariana – wybrane zagadnienia z historii Estonii. – Barwy nauki. Nowoczesne technologie ICT w upowszechianiu osiągnięć nauki. Pod redakcją Ks. Sławomira Nowosada, Bożeny Żurek. Katolicki Uniwersytet Lubelski Jana Pawła II. Lublin 2010, 473–503. Poola keeles. *Raimo Pullat, [[Risto Pullat]]. Viinameri. Salapiirituse vedu Läänemerel kahe sõja vahel. Tallinn: Estopol, 2010, 446 lk. *''Viinameri. Pirtusotaa Itämerellä 1920– ja 1930-luvulla''. Helsinki: Tammi 2012, 544. *''Spirta Jūra. Kontrabanda Baltijas jūrā starp diviem kariem''. Kaasautor Aigars Urtans. Zinatne. 2012. Läti keeles, 463 lk. *''Morze Wódki. Przemyt spiritusu na Bałtyku w okresie międzywojennym''. Polska Akademia Umiętności. Kraków 2013. Poola keeles, 501 lk. *Värav tulevikku. Danzigi Tehnikaülikool Eesti tehnikaharitlaskonna kujunemisloos 1906‒1939. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2015, 153 lk. *''Wrota do przyszłości''. Rola Politechniki Gdańskiej w kształtowaniu estońskiej inteligencji technicznej 1906‒1939. Politechnika Gdańska, 2015. Poola keeles, 149 lk. *Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Tallinn: Estopol, 2016, 384 lk. *''Świat rzeczy mieskańca Tallinna w dobie Oświecenia (XVIII wiek)''. Polska Akademia Umiętności. Krakow 2018. Poola keeles, 450 lk. *Tallinna linnaarhiivi tagasitoomisest Saksamaalt. Tallinn: Estopol, 2018, 96 lk. *Raimo Pullat, [[Tõnis Liibek]]. Oma Alma materit otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Tallinn: Estopol, 2020, 446 lk. *W poszukiwaniu swojej alma mater. Estońscy inżynierowie i architekci, którzy przed II wojną światową uzyskali wykształcenie na europejskich uczelniach technicznych. Wydawnictwo KUL. Lublin 2020. Poola keeles, 514 lk. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe maailmasõja vahel. Tallinn: Estopol 2021, 575. *Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Auf der Suche nach eigenen Alma Mater. Ingienieure und Architekten aus Estland, die vor dem zweiten Weltkrieg an Technischen Universitäten Europas studiert haben. Verlag des Technisches Institut Karlsruhe 2022, 506 lk. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Salapiirituseveost Läänemerel 1920.–1930. aastatel. – Eesti Merenduse ajalugu I. Eesti randade asustamisest Teise maailmasõja alguseni. Tallinn: Varrak 2023, 607–617. *Raimo Pullat, Risto Pullat. Vodka Sea. The illicit alcohol trade in the Baltic Sea region between the World Wars. Eesti Meremuuseum, 2024, 590 lk. *Raimo Pullat. Mis mul meeles. Tallinn: Estopol, 2025, 335 lk. *Raimo Pullat. Co w pamięci mam. Estońsko-polska entente cordiale i inne państwa. KUL. Lublin, 2026. ===Koostajana=== *Tallinna ajalugu (1860–1965). XIX sajandi 60-ndate aastate algusest 1965. aastani. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, 1969, 472 lk *Tallinna ajalugu 1860ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 431 lk. *''Проблемы исторической демографии СССР''. Сборник статей под ред. Р. Пуллата. Таллин 1977. *Tartu ajalugu. Tallinn, Eesti Raamat, 1980, 324 lk; 2. trükk 2016. *Venemaa ja NSV Liidu rahvastiku arv ja sotsiaalne struktuur (XVI–XX saj.). Tallinn 1979 (vene keeles), 162 lk. *Heino Gustavsoni valikbibliograafia. Tallinn 1993, 28 lk. *Aastaraamatute sari "[[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]]", köited I–XXV. Tallinn: Estopol, 1991–2014, kokku 7000 lk. *Allikapublikatsioonide sari: **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1702–1750''. Band I. Tallinn 1997, 560 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1752–1775''. Band II. Tallinn 2002, 301 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der deutschen Kaufleute in Tallinn 1777–1800''. Band III. Tallinn 2004, 293 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Handwerker in Tallinn 1706–1803''. Tallinn 2006, 368 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Literaten in Tallinn 1710–1805''. Tallinn 2007, 270 lk. **''Die Nachlassverzeichnisse der Einwohner der Stadt Pernau 1702–1800''. Tallinn 2005, 463 lk. **''Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert''. Tallinn 2009, 160 lk. Kokku 2415 lk. *''Johann Christoph Brotze. Estonica''. Projekti juht, autor ja koostaja. Tallinn: Estopol, 2006. * Willi Bredel. Vitaalivennad. Tallinn 1966. Tõlge saksa keelest Raimo Pullat. ==Tunnustus== *1989 NSV Liidu välisministri esimese asetäirja A. Kovaljovi tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *1990 NSV Liidu välisministeeriumi ajaloolis-diplomaatilise valitsuse ülema E. N. Kovaljovi tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *1996 [[Tallinna teenetemärk]] *1999 [[Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist]] *2001 [[Balti Assamblee teaduspreemia]] *2004 Poola-Skandinaavia Uurimisinstituudi (Kopenhaagen) Stanisław Sawicki auhind *2005 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4669}}</ref> *2005 [[Poola Vabariigi Teenete Ordeni Ohvitseririst]] *2005 [[Soome Lõvi Rüütliordu I järgu rüütlirist|Soome Lõvi Rüütliordu I järgu Rüütlirist]] *2005 [[Johannes Paulus II]] nimelise Lublini Katoliikliku Ülikooli audoktor *2005 [[Läti Teaduste Akadeemia]] audoktor 2004 *2006 [[Läti Vabariigi Tunnustuse Rist]]i III klass. Tunnustuse Risti Komandör *2007 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Ants Hein|Ants Heina]], [[Ivar Leimus|Ivar Leimuse]] ja [[Ants Viires|Ants Viiresega]]; 619-leheküljelise entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" koostamine) *2007 [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] ajaloouuringute ja Balti regioonis rahvusvaheliste suhete arendamise eest *2008 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (rahvusvahelise aastaraamatu "Vana Tallinn" XX juubeliköite koostamine ja väljaandmine) *2008 Peterburi Peeter I nimelise Teaduste ja Kunstide Akadeemia kirjavahetajaliige *2009 Salzburgi Eesti-Austria Seltsi auliige *2009 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2009 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2010 [[Tallinna Raemedal]] linna ajaloo uuringute eest *2011 [[Poola Vabariigi Teenete Ordeni Komandöririst]] *2014 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (raamatusarja "Vana Tallinn" koostamise ja toimetamise eest) *2025 Eesti välisministri Keit Pentus-Rosimannuse tänukiri Tallinna Linnaarhiivi Saksamaalt tagasitoomise eest *2016 [[Tallinna vapimärk]] *2018 [[Aadu Luukase missioonipreemia]] *2019 Gdański Polütehnilise Instituudi ja Teise Maailmasõja nimelise Muuseumi Kolonel Jan Kowalewski autasu The World for Poland *2020 Poola Välisministeeriumi kõrgeim autasu Bene Merito *2020 [[Varssavi Ülikool]]i Przegląd Wschodni elutöö autasu Nagroda Specjalna *2020 Poola Katoliiklike Kirjastuste Ühingu diplom Raimo Pullati ja Tõnis Liibeki raamatu "W Poszukiwaniu swojei Alma Mater" eest *2024 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i [[Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind]] harukordselt paljutahulise ja kaaluka muinsuskaitselise, ühiskondliku, teadusliku, administratiivse ja rahvusvahelise tegevuse eest. *2024 Kopenhaagenis asuva Poola-Skandinavistika Uurimisinstituudi tunnustusmedal Pro Meritis ==Isiklikku== Tema abikaasa on Poola kodanik silmaarst dr Wiesława-Barbara Pullat (snd Multańska). Tema poeg on õigusteaduse doktor, politsei kolonelleitnant [[Risto Pullat]]. 2019. aastal on Raul Juursoo koostanud Raimo Pullati sugupuu (Spriit ja Pullat XVII–XXI sajand). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Pullat, Raimo}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] qjxuurfbf2b1u853cya822crteefc7x 0 122678 7256527 6848016 2026-10-20T23:03:28Z Juppi lantteineen 239848 7256527 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Jason Kidd | pilt = Jason Kidd.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|3|23}} | sünnikoht = [[San Francisco]], [[California]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 193 cm | kaal = 95 kg | positsioon = mängujuht | karjäär = NBA meister (2011) | liiga = [[NBA]] | klubi = | number = | endised_klubid = [[Dallas Mavericks]] (1994–1996)<br>[[Phoenix Suns]] (1996–2001)<br>[[New Jersey Nets]] (2001–2008)<br>[[Dallas Mavericks]] (2008–2012)<br>[[New York Knicks]] (2012–2013) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 1994–2013 | punktid = 17 529 | lauapallid = 8725 | söödud = 12 091 | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]]|[[Korvpall 2000. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]|[[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} '''Jason Frederick Kidd''' (sündinud [[23. märts]]il [[1973]]) on [[USA]] endine elukutseline korvpallur ja nüüdne treener, kes mängis korvpalliliigas [[NBA]] kokku 19 hooaega. [[2011]]. aastal [[Dallas Mavericks]]iga NBA meistriks tulnud Kidd valiti [[NBA tähtede mäng]]ule 10 korda. USA rahvuskoondise koosseisus kaks olümpiakulda võitnud Kidd kuulub ka korvpalli kuulsuste halli. Pärast mängijakarjääri asus Kidd leiba teenima treenerina, juhendades peatreenerina NBA klubisid [[Brooklyn Nets]] (2013–2014) ja [[Milwaukee Bucks]] (2014–2018) ning abitreenerina [[Los Angeles Lakers]]it (alates 2019. aastast). ==Noorpõlv== Kidd sündis [[San Francisco]]s pere vanima lapsena. Tema isa Steve oli afroameeriklane ja ema Anne on iiri-ameeriklane. Kidd alustas korvpalli mängimist St. Joseph Notre Dame'i keskkoolis, kus viimasel aastal olid tema keskmised näitajad 25 punkti, 7 lauapalli, 10 resultatiivset söötu ja 7 vaheltlõiget mängus. Samal aastal anti Jason Kiddile kui kooli parimale korvpallurile Naismithi autasu. Esimesel ülikooliaastal [[California Ülikool Berkeleys|UC Berkeley]]s olid Kiddi keskmised näitajad 13 punkti, 4,9 lauapalli, 7,7 resultatiivset söötu ja 3,8 vaheltlõiget mängus. Kidd tegi debüüthooajal ühtekokku 110 vaheltlõiget, mis oli nii ülikooli kui ka [[NCAA]] rekord, lisaks olid ka tema 220 resultatiivset söötu uus kooli rekord. Kidd juhtis kodumeeskonna Golden Bearsi NCAA finaalturniirile, kus pääseti 16 parema sekka. Kiddi teine ülikooliaasta oli samuti edukas ja tema keskmised näitajad tõusid 16,7 punkti, 6,9 lauapalli, 9,1 resultatiivse söödu ja 3,1 vaheltlõikeni mängus. [[1994]]. aastal otsustas Jason Kidd end kirja panna NBA ''draft''<nowiki>'</nowiki>i. ==NBA karjäär== 1994. aasta NBA ''draft''<nowiki>'</nowiki>i teise valikuna [[Dallas Mavericks]]i siirdunud Kiddi debüüthooaja keskmised näitajad olid 11,7 punkti, 5,4 lauapalli ja 7,7 resultatiivset söötu mängus, lisaks juhtis ta NBA edetabelit [[kolmikduubel|kolmikduublite]] arvestuses. Esimesel aastal valiti ta koos [[Grant Hill]]iga NBA aasta parimaks uustulnukaks. Enne Jason Kiddi lisandumist oli Mavericks eelmisel hooajal võitnud 13 ja kaotanud 69 mängu, Kiddi debüüthooajal võideti aga juba 36 kohtumist. [[1996]]. aastal vahetati Kidd [[Phoenix Suns]]i ridadesse ja viis aastat hiljem [[New Jersey Nets]]i. Seejärel viis hooaega taas Dallases mänginud Kiddi viimaseks koduklubiks oli [[New York Knicks]], kus ta tõi keskmiselt 6 punkti ja 3,3 resultatiivset söötu mängus. Kogu 19 aastat väldanud NBA karjääri statistilisteks keskmisteks jäid Kiddil 12,6 punkti, 6,3 lauapalli, 8,7 korvisöötu ja 1,9 vaheltlõiget mängus. ===New Jersey Nets=== [[Pilt:KiddFTline2.jpg|thumb|Kidd vabaviskel (2006)]] 2001/02. hooajal vedas Kidd Netsi 52 võiduni ja pälvis hooaja kõige väärtuslikuma mängija valimisel [[Tim Duncan]]i järel teise koha. Paljud arvavad, et selle tiitli oleks pidanud saama just Kidd, kuna tema ajal tõusis Nets [[NBA]] tippu. Samal hooaja jõudis New Jersey NBA finaali, kus tuli tunnistada [[Shaquille O'Neal]]i ja [[Kobe Bryant]]i juhitud [[Los Angeles Lakers]]i paremust. [[2003]]. aastal jõudis Nets taas NBA finaali, kuid seekord jäädi kuue mänguga alla [[San Antonio Spurs]]ile. [[2004]]. aasta 1. juulil põlveoperatsioonil käinud Kidd naasis väljakule juba sama aasta detsembris. Nets oli vahepeal ridu täiendanud [[Toronto Raptors]]ist hangitud [[Vince Carter]]iga. Väljalangemismängudel jäi Nets esimeses ringis alla [[Miami Heat]]ile. Hooajal 2005/06 olid Kiddi näitajad keskmiselt 13,3 punkti, 7,3 lauapalli, ja 8,4 resultatiivset söötu mängus. [[2007]]. aastal valiti Kidd juba kaheksandat korda [[NBA tähtede mäng]]ule, lisaks valiti sinna ka meeskonnakaaslane Vince Carter. Kidd ei saanud aga seljavigastuse tõttu mängus osaleda. 7. aprillil 2007 tegid Kidd ja Carter ühes ja samas mängus kolmikduubli, mida olid varem suutnud vaid [[Michael Jordan]] ja [[Scottie Pippen]] [[Chicago Bulls]]i eest [[1989]]. aastal. 2006/07. hooaja väljalangemismängudes tõi Kidd keskmiselt 14,6 punkti, 10,9 lauapalli ja 10,9 resultatiivset söötu mängus, mis tegi temast NBA ajaloos teise mängija, kes on ''play-off'''ides keskmiselt kirja saanud kolmikduubli. [[2008]]. aastal vahetati Jason Kidd tagasi tema esimesse koduklubisse [[Dallas Mavericks]]i. ===Dallas Mavericks=== [[13. veebruar|13. veebruaril]] jõudis New Jersey Nets kokkuleppele vahetada Jason Kidd Devin Harrise, Devean George'i, Jerry Stackhouse'i, DeSagana Diopi ja Maurice Ageri vastu. 19. veebruaril sai Kiddist ametlikult Dallas Mavericksi mängija. Hooajal 2007/08 tõi Kidd Mavericksi eest keskmiselt 9,9 punkti, 6,5 lauapalli ja 9,5 tulemuslikku söötu mängus. ==USA korvpallikoondis== Kidd sai [[USA korvpallikoondis]]e liikmeks [[1999]]. aastal, kui pandi kokku [[2000]]. aasta olümpiakoondist. Meeskond võitis 2000. aastal olümpiakulla. Koondise kapten Kidd tõi keskmiselt 6 punkti, 5,3 lauapall ja 4,4 resultatiivset söötu mängus, tabades kaugviskeid 50% täpsusega. [[2002]]. aasta novembris valiti Kidd taas [[USA]] korvpallikoondise koosseisu, kuid ta ei saanud vigastuse tõttu 2002. aasta korvpalli maailmameistrivõistlustel osaleda. Samamoodi juhtus ka [[2004]]. aasta olümpiamängudega, kust Kidd jäi taas vigastuse tõttu eemale. Kidd valiti USA korvpallikoondist esindama ka [[2008]]. aasta Pekingi olümpiamängudele, kus ta tuli kahekordseks olümpiavõitjaks. ==Saavutused== '''NBA tipphetked''' * '''9 korda valitud tähtede mängule''': 1996, 1998, 2000–2004, 2007, 2008, 2010 * '''5 korda valitud sümboolsesse 1. viisikusse''': 1999–2002, 2004 * '''1 kord valitud sümboolsesse 2. viisikusse''': 2003 * '''4 korda valitud sümboolsesse 1. kaitseviisikusse''': 1999, 2001, 2002, 2006 * '''5 korda valitud sümboolsesse 2. kaitseviisikusse''': 2000, 2003–2005, 2007 * '''NBA aasta uustulnuk''': 1995 (koos Grant Hilliga) * '''NBA uustulnukate meeskond''': 1995 * '''5-kordne korvisöötude hooaja liider''': 1999 (10,8), 2000 (10,1), 2001 (9,8), 2003 (8,9), 2004 (9,2) ==Välislingid== *[https://www.nba.com/stats/player/467/career/ Jason Kidd – NBA.com] *[https://www.basketball-reference.com/players/k/kiddja01.html Jason Kidd – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Kidd, Jason}} [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] nz9nopg70nv92isfg0jhlicmfeyxp5x 0 123286 7256528 6639099 2026-10-20T23:05:51Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7256528 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{See artikkel|räägib ansamblist; Prince'i laulu kohta vaata artiklit [[Kiss (Prince'i laul)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kiss | pilt = W0854-Hellfest2013 Kiss 69933.JPG | pildiallkiri = Kontsert [[Hellfest]]. Vasakult paremale: Gene Simmons, Paul Stanley, Eric Singer, Tommy Thayer (2013) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[New York]], [[USA]] | stiil = ''[[heavy metal]], [[hard rock]]'' | tegev = alates [[1971]] | plaadifirma = [[Casablanca Records]]<br>[[Mercury Records]] jt | seotud_esitajad = | URL = http://www.kissonline.com | koosseis = [[Paul Stanley]], [[Gene Simmons]]<br>[[Eric Singer]], [[Tommy Thayer]] | endised_liikmed = [[Ace Frehley]], [[Peter Criss]]<br>[[Bruce Kulick]], [[Eric Carr]]<br>[[Vinnie Vincent]], [[Mark St. John]] }} [[File:Kiss - Utrecht 1997.jpg|thumb|Kiss (1997)]] '''Kiss''' on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[rokkmuusika|rokkansambel]], mis on tuntud liikmete mustvalgete [[näomaaling]]ute ja põleva lavatehnika poolest. Kiss asutati [[1973]]. aastal ning sai tuntuks [[1970. aastad|1970. aastate]] teisel poolel. Peamiselt tulenes edu nende hästi ette valmistatud lavasõudega otseesinemistest, mille juurde kuulusid [[tuleneelamine]], [[veri|vere]] [[sülitamine]], [[suits]]evad [[kitarr]]id, rakettide laskmine, hõljuvad [[trummikomplekt]]id ja [[pürotehnika]]. Tänapäevani on Kissi albumitest 28 saanud [[kuldplaat|kuldplaadiks]], ühelgi teisel Ameerika rokkbändil pole neid nii palju. Kokku on Kissi albumeid müüdud USA-s üle 40 miljoni ja kogu maailmas üle 100 miljoni. Algkoosseisus olid [[Paul Stanley]] (sündinud Stanley Harvey, [[rütmikitarr]] ja [[laul]]), [[Gene Simmons]] (sündinud Chaim Witz, [[basskitarr]] ja laul), [[Ace Frehley]] ([[soolokitarr]] ja taustalaul) ning [[Peter Criss]] (sündinud George Peter John Criscuola, [[trumm]]id ja taustalaul). See oli ka nende kõige edukam koosseis. Kissis olid bändi Wicked Lester endised liikmed Gene Simmons ja Paul Stanley. Bänd jõudis ka lindistada ühe albumi, kuid Stanley ja Simmons arvasid, et tuleks stiili muuta. Niisiis alustasid nad uue bändi vormimist. Simmons ja Stanley leidsid ajakirja [[Rolling Stone]] abil uueks trummariks Peter Crissi. Trio muutis stiili ja hakkas mängima palju raskemat rokki. Criss mainis, et ta oli varem mänginud ansamblis Lips, mispeale Stanley pakkus, et nad võiksid uue bändi nimeks võtta "Kiss". Frehley lõi seejärel bändile [[logo]], millel oli bändi nimi kirjutatud trükitähtedega. Tähed SS olid sellel kujutatud välgunooltena. Ühtlasi näisid need välja väga Natsi-Saksamaa sõjaväelise organisatsiooni [[SS]] logo moodi. See logo on [[Saksamaa]]l keelatud, mistõttu Saksamaal esinemiseks ja oma plaatide müümiseks pidi bänd oma logo muutma: Saksamaal kujutas ta S-tähti tagurpidi Z-dena. [[Fänn]]id on korduvalt oletanud, et KISS on esitähtlühend, näiteks sõnadest ''Knights In Satan's Service'' ('rüütlid saatana teenistuses'), ''Kids In Satan's Service'' ('lapsed saatana teenistuses') või ''Kinder SS'' ('laste SS'). Simmons on kõik need väited valeks tunnistanud. Nad esinevad [[koomiks]]itegelaste stiilis [[riietus]]e ja [[jumestus]]ega. Ise selgitasid nad, et nad valisid oma välimuse vastavalt sellele, missugustena fännid neid kujutasid. Stanley tegelane oli Tähelaps (Starchild), sest teda nimetati sageli "tähesilmaliseks armastajaks" ja "lootusetuks romantikuks". Simmonsi tegelane on Deemon (Demon), mis kajastab tema [[künism]]i, [[must huumor|musta huumorit]] ja kiindumust koomiksiraamatutesse. Frehley tegelane Kosmosemees (Spaceman, Space Ace) peegeldab tema armastust [[teadusulme]] vastu. Väidetavalt pärineb tema tegelane teiselt planeedilt. Crissi tegelane Kassmees (Catman) vastab uskumusele, et tal on üheksa elu, sest tema lapsepõlv [[Brooklyn]]is oli väga raske. Loominguliste lahkarvamuste tõttu lahkusid Criss ja Frehley 1980. aastate algul bändist. Pärast seda langes bändi äriedu märgatavalt. [[1990. aastad|1990. aastate]] keskel tekkis Kissi [[nostalgia]] laine, mille harjal bänd teatas oma esialgse koosseisu kokkutulekust [[1996]]. aasta maailmaturneeks. See oli taas ärilises mõttes väga tulus ettevõtmine, kuid pärast tuuri lõppu lahkusid Criss ja Frehley bändist uuesti. Kiss tegutseb tänapäevani. Stanley ja Simmons on algusest peale kaasa teinud, lisaks neile mängivad viimases koosseisus [[Eric Singer]] ja [[Tommy Thayer]]. == Albumid == * [[Kiss (album)|Kiss]] (1974) * [[Hotter Than Hell]] (1974) * [[Dressed to Kill]] (1975) * [[Destroyer]] (1976) * [[Rock and Roll Over]] (1976) * [[Love Gun]] (1977) * [[Dynasty]] (1979) * [[Unmasked]] (1980) * [[Music from "The Elder"]] (1981) * [[Creatures of the Night]] (1982) * [[Lick It Up]] (1983) * [[Animalize]] (1984) * [[Asylum]] (1985) * [[Crazy Nights]] (1987) * [[Hot in the Shade]] (1989) * [[Revenge]] (1992) * [[Carnival of Souls: The Final Sessions]] (1997) * [[Psycho Circus]] (1998) * [[Sonic Boom]] (2009) * [[Monster (album)|Monster]] (2012) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Rock-ansamblid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Kiss]] 17sgtqnwqxxzyunff65d8ap7f7lxydr 0 125942 7256443 7042329 2026-10-20T18:09:36Z ~2026-56245-91 240139 7256443 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2019}} '''Kristjan Laas''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1989]]) oli üks telesaate "[[Eesti otsib superstaari]]" teise hooaja finaliste ja telesarja "Reeturid" esimese hooaja mängija. Kristjan Laas langes Eesti Otsib Superstaari saates välja kolmandas finaalsaates, nagu ka žürii oli ennustanud. Ta laulis stuudiovoorus Plain White T laulu "Hey There Delilah". Ta on õppinud 9 aastat muusikakallakuga klassis ja käinud 8 aastat [[Poistekoor Revalia|poistekooris Revalia]]. Kristjan Laas on laulja erinevates bändides ja projektides Kuni 2008. aasta kevadeni õppis ta Tallinna 32. Keskkooli teatrikallakuga klassis. Alates 2020. aastast on ta tuntud ka meelelahutuskanali WinTV saatejuhina, kus ta lugematutel õhtutel on 1000€ erinevates hasartmänguvormides maha mänginud. 2023. aastast tegeleb ta sama asjaga ka FinalFM kanalil. Kristjan Laas on Eesti meister pokkeris. {{Eesti otsib superstaari}} {{DEFAULTSORT:Laas, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] ll12myuwmwbazmadzz6inbccc4mv9me 0 136898 7256382 5988637 2026-10-20T15:36:46Z Estopedist1 278 viitamata 7256382 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{Asendikaart |Eesti| silt=Kõnnumaa |punkt=Green pog.svg |lat = 58/55 |long = 25/2 |paigutus=paremal |laius=300 |ujuvjoondus=paremal }} '''Kõnnumaa''' nime kasutatakse [[Kõrvemaa]] maastikurajooni lõunapoolse osa kohta. == Vaata ka == *[[Kõnnumaa maastikukaitseala]] [[Kategooria:Eesti maastikud]] mg5fdnh6x3idtlmk0um27vlzcwbr0i1 0 138028 7256320 6935757 2026-10-20T13:00:32Z Taurus404 80079 7256320 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Menaẖem Begin | pilt = Menachem Begin 2 (cropped).jpg | amet = [[Iisraeli peaminister]] | ametiajaalgus = 21. juuni 1977 | ametiajalõpp = 10. okotoober 1983 | eelmine = [[Yits'ẖak Rabin]] | järgmine = [[Yits'ẖak Shamir]] | sünninimi = | sünniaeg = 16. august 1913 | sünnikoht = [[Brest (Valgevene)|Brest]], [[Venemaa Keisririik]] <small>(tänepäeva [[Valgevene]])</small> | surmaaeg = 9. märts 1992 (78-aastaselt) | surmakoht = [[Tel Aviv]], [[Iisrael]] | rahvus = | partei = [[Herut]] <small>(1948-1988)</small> <br/> [[Gahal]] <small>(1965-1988)</small> <br/> [[Likud]] <small>(1988-1992)</small> | abikaasa = Aliza Arnold <small>(1939–1982)</small> | vanemad = | lapsed = [[Benny Begin|Benny]] <br/> Hasia <br/> Leah | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Varssavi ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = Menachem Begin signature - he.svg }} '''Menahem Begin''' (kasutatakse ka nimekuju '''Menachem Begin'''; [[16. august]] [[1913]] Brest-Litoŭsk, [[Hrodna kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] (praegu [[Brest (Valgevene)|Brest]] [[Valgevene]]s) – [[9. märts]] [[1992]] [[Tel Aviv]], [[Iisrael]]) oli Iisraeli [[poliitik]], [[Iisraeli peaminister|peaminister]] [[1977]]–[[1983]]. [[1939]]. aastal, pärast seda, kui [[Saksamaa]] oli [[Poola]] okupeerinud, põgenes Begin [[Vilnius|Vilniuses]]se, kus tollal olid hinnanguliselt 40% elanikest [[juudid]]. [[Nõukogude Liit]] okupeeris [[Leedu]] järgmisel aastal ja Begin vahistati, süüdistatuna [[spionaaž|spioneerimises]] [[Suurbritannia]] kasuks. Ta mõisteti kaheksaks aastaks vangi. [[1. juuni]]l [[1941]] saadeti ta vangilaagrisse [[Petšora jõgi|Petšora jõe]] piirkonnas, kuhu ta jäi maini [[1942]], mil saadeti [[Palestiina]]sse. Tema isa, ema ja vanem vend hukkusid [[holokaust]]i ajal. Begin oli sõjaeelse sionistliku noorsooliikumise juht, relvastatud organisatsiooni [[Irgun Tsva'i Le'umi|ETSEL]] komandör, [[Iisraeli opositsiooniliider|parlamendiopositsiooni juht]], Rahvusliku Ühtsuse valitsuse minister, Iisraeli kuues peaminister, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat ([[1978]]). Tema teeneks on peetud Iisraeli riigi taastamist, kaasaaitamist sisserändele [[Etioopia]]st, Iisraeli asustamist, Nõukogude juutide väljatoomist, Iisraeli kaitse ja julgeoleku korraldamist ning rahulepingu sõlmimist [[Egiptus]]ega. ==Isiklikku== Begin oli abielus Aliza Arnoldiga. Neil oli kolm last: [[Benny Begin|Ze'ev Binyamin (Benny)]], Le'a ja Hassia. Aastal [[1996]] oli Benny Begin [[Binyamin Netanyahu]] esimese valitsuse teadusminister. Alates 31. märtsist 2009 kuni 2013. aasta parlamendivalimisteni oli ta Netanyahu teises valitsuses portfellita minister. ==Vaata ka== * [[Revisionistlik sionism]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Yits'ẖak Rabin]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=[[1977]]–[[1983]] | järgnev=[[Yits'ẖak Shamir]]}} {{lõpp}} {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Begin, Menachem Begin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 5ovrvyp8nqp7sgbo7cs9simqmmdtvpv 0 138289 7256346 6870091 2026-10-20T13:30:36Z ~2026-54734-65 239444 suslikov 7256346 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} * ekool on resistide suurim õnnetus seal on tegelased nagu neegrionu aananass ja su ema jobised tissid #nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga nigga ja nigga 💀💀💀💀💀💀💀💀💀☀nigga nigga [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] ceyqktb01mrowfcdrc85ko4wgz8ryqv 7256347 7256346 2026-10-20T13:30:51Z Veritas Sapientiae 172838 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] ([[User talk:~2026-54734-65|talk]]) to last version by Bergaberg: reverting vandalism 6870091 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} '''eKool''' on Eesti vanim ja suurima kasutajaskonnaga veebipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab koolijuhte, õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid ja omavalitsusi. eKool loodi 2002. aastal [[Vaata Maailma]] sihtasutuse poolt eesmärgiga muuta kooli ja kodu vahelist suhtlust tõhusamaks. Ühisprojektist on enam kui 20 tegutsemisaasta jooksul kasvanud välja erasektori ettevõte eKool OÜ. eKool on oluliselt vähendanud õpetajate tööaega haldusülesannete täitmisel ning parandanud suhtlust kooli ja kodu vahel. Üheks eKooli positiivseks mõjuks on koolist puudumiste ja väljalangemise vähenemine.{{lisa viide}} == eKooli ajatelg == * 2001: Neli kooli rajasid Vaata Maailma SA toel projekti, mis viis eKooli õppeinfosüsteemi loomiseni. * 2002: eKool võeti esimest korda kasutusele (V1). * 2006: eKool liikus erasektorisse ja tõi kasutajateni peredele mõeldud mobiilirakenduse mKool. * 2007: eKoolist sai Untise tunniplaani tarkvara ametlik esindaja Eestis. * 2008: Alustati teadmusbaasi koostamist wikiMedia platvormil, et pakkuda kasutajatele täiendavat tuge. * 2010: eKooli süsteem uuenes ja võeti kasutusele praegu tuntud kujul. * 2012: Käivitati eKooli süsteemi uus versioon (V2). * 2019: eKoolist sai Eduteni matemaatika õppekeskkonna ametlik esindaja Eestis. * 2020: eKool läbis uuenduskuuri, sealhulgas brändi ja logo värskendamise. * 2021: Alustati paketipõhiste teenuste pakkumist koolidele. * 2022: Teadmusbaas viidi üle uude keskkonda ja peredele mõeldud eKooli mobiilirakendus sai täiesti uue välimuse. * 2023: Alustati unikaalsete funktsioonide arendamist ja rakendamist nagu Häirekell, õpiväljundite jälgimine, koolidevaheliste sündmuste ja kursuste haldus ning liidestused Opiq ja ELIIS keskkondadega. * 2024: Hakati välja töötama eKooli järgmist versiooni (V3), mis on ulatuslik arendus, keskendudes disaini ja kasutusmugavuse põhjalikule kaasajastamisele. == eKooli põhifunktsioonid == * Teavitused – Õpilased saavad kohe teavituse oluliste tähtaegade, eesootavate sündmuste, hinnete avaldamise ja ajakava muudatuste kohta, tagades, et nad on alati kõige olulisega kursis ja hästi ette valmistunud. * Häirekell – Aitab õpetajatel õigeaegselt tuvastada ja lahendada õpilaste võimalikke õppimisprobleeme, võimaldades kiiret sekkumist ja personaalse abi pakkumist, et tagada õpilaste akadeemiline edu. * Nõusolekute haldamine – Vanematel on võimalus anda nõusolek oma lapse isikuandmete töötlemiseks kindlatel eesmärkidel. Kui nõusoleku taotlus ei saa kinnitust, siis loetakse see võrdväärseks keeldumisega. * Õppeainete valimine ja valikkursused – Õpilased saavad valida erinevaid õppeaineid, kohandada oma akadeemilist teekonda ning laiendada teadmisi endale huvipakkuvates valdkondades. * Õpitulemused – Õpilased saavad põhjaliku ülevaate teadmistest ja oskustest, mida nad igas ainetunnis omandavad, saavad seada endale õppe-eesmärke ning jälgida oma edusamme soovitud tulemuste saavutamisel. * Sündmustele registreerimine – Õpilased saavad avastada üritusi, töötubasid, huviringe ja muid kooli sündmusi, end mugavalt kirja panna, tagades endale koha ning seeläbi oma hariduskogemust oluliselt rikastada. * Sõnumirakendus – Aitab õpetajatel, vanematel ja õpilastel olla omavahel ühenduses, vahetada olulisi uudiseid, jagada ressursse ning luua tugev hariduslik partnerlus. == Välislingid == * [https://www.ekool.eu eKooli koduleht] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] enk4jsbgq13pwhnvxhu62zwh7thgcpe 7256349 7256347 2026-10-20T13:32:25Z ~2026-54734-65 239444 20okt 7256349 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} * niggers niggers niggers niggers yuno miles wheeler reaalkool on pededele 676767676767676767676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676676766767676767677676677667767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676 [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] 31j6r5ww220kplhhytf2aplil0h5srv 7256350 7256349 2026-10-20T13:32:43Z Veritas Sapientiae 172838 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] ([[User talk:~2026-54734-65|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Veritas Sapientiae|Veritas Sapientiae]]. 6870091 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} '''eKool''' on Eesti vanim ja suurima kasutajaskonnaga veebipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab koolijuhte, õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid ja omavalitsusi. eKool loodi 2002. aastal [[Vaata Maailma]] sihtasutuse poolt eesmärgiga muuta kooli ja kodu vahelist suhtlust tõhusamaks. Ühisprojektist on enam kui 20 tegutsemisaasta jooksul kasvanud välja erasektori ettevõte eKool OÜ. eKool on oluliselt vähendanud õpetajate tööaega haldusülesannete täitmisel ning parandanud suhtlust kooli ja kodu vahel. Üheks eKooli positiivseks mõjuks on koolist puudumiste ja väljalangemise vähenemine.{{lisa viide}} == eKooli ajatelg == * 2001: Neli kooli rajasid Vaata Maailma SA toel projekti, mis viis eKooli õppeinfosüsteemi loomiseni. * 2002: eKool võeti esimest korda kasutusele (V1). * 2006: eKool liikus erasektorisse ja tõi kasutajateni peredele mõeldud mobiilirakenduse mKool. * 2007: eKoolist sai Untise tunniplaani tarkvara ametlik esindaja Eestis. * 2008: Alustati teadmusbaasi koostamist wikiMedia platvormil, et pakkuda kasutajatele täiendavat tuge. * 2010: eKooli süsteem uuenes ja võeti kasutusele praegu tuntud kujul. * 2012: Käivitati eKooli süsteemi uus versioon (V2). * 2019: eKoolist sai Eduteni matemaatika õppekeskkonna ametlik esindaja Eestis. * 2020: eKool läbis uuenduskuuri, sealhulgas brändi ja logo värskendamise. * 2021: Alustati paketipõhiste teenuste pakkumist koolidele. * 2022: Teadmusbaas viidi üle uude keskkonda ja peredele mõeldud eKooli mobiilirakendus sai täiesti uue välimuse. * 2023: Alustati unikaalsete funktsioonide arendamist ja rakendamist nagu Häirekell, õpiväljundite jälgimine, koolidevaheliste sündmuste ja kursuste haldus ning liidestused Opiq ja ELIIS keskkondadega. * 2024: Hakati välja töötama eKooli järgmist versiooni (V3), mis on ulatuslik arendus, keskendudes disaini ja kasutusmugavuse põhjalikule kaasajastamisele. == eKooli põhifunktsioonid == * Teavitused – Õpilased saavad kohe teavituse oluliste tähtaegade, eesootavate sündmuste, hinnete avaldamise ja ajakava muudatuste kohta, tagades, et nad on alati kõige olulisega kursis ja hästi ette valmistunud. * Häirekell – Aitab õpetajatel õigeaegselt tuvastada ja lahendada õpilaste võimalikke õppimisprobleeme, võimaldades kiiret sekkumist ja personaalse abi pakkumist, et tagada õpilaste akadeemiline edu. * Nõusolekute haldamine – Vanematel on võimalus anda nõusolek oma lapse isikuandmete töötlemiseks kindlatel eesmärkidel. Kui nõusoleku taotlus ei saa kinnitust, siis loetakse see võrdväärseks keeldumisega. * Õppeainete valimine ja valikkursused – Õpilased saavad valida erinevaid õppeaineid, kohandada oma akadeemilist teekonda ning laiendada teadmisi endale huvipakkuvates valdkondades. * Õpitulemused – Õpilased saavad põhjaliku ülevaate teadmistest ja oskustest, mida nad igas ainetunnis omandavad, saavad seada endale õppe-eesmärke ning jälgida oma edusamme soovitud tulemuste saavutamisel. * Sündmustele registreerimine – Õpilased saavad avastada üritusi, töötubasid, huviringe ja muid kooli sündmusi, end mugavalt kirja panna, tagades endale koha ning seeläbi oma hariduskogemust oluliselt rikastada. * Sõnumirakendus – Aitab õpetajatel, vanematel ja õpilastel olla omavahel ühenduses, vahetada olulisi uudiseid, jagada ressursse ning luua tugev hariduslik partnerlus. == Välislingid == * [https://www.ekool.eu eKooli koduleht] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] enk4jsbgq13pwhnvxhu62zwh7thgcpe 7256351 7256350 2026-10-20T13:35:05Z ~2026-54734-65 239444 20.okt 2026 16.34 7256351 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} * nigger nigger nigger you nigger nigger ngger nigger nigger you nigger * [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] gx8dn18mw62px9v9dcqvyddzfysek7r 7256353 7256351 2026-10-20T13:35:21Z Morkoz 232161 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] ([[User talk:~2026-54734-65|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Veritas Sapientiae|Veritas Sapientiae]]. 6870091 wikitext text/x-wiki {{DISPLAYTITLE:eKool}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} '''eKool''' on Eesti vanim ja suurima kasutajaskonnaga veebipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab koolijuhte, õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid ja omavalitsusi. eKool loodi 2002. aastal [[Vaata Maailma]] sihtasutuse poolt eesmärgiga muuta kooli ja kodu vahelist suhtlust tõhusamaks. Ühisprojektist on enam kui 20 tegutsemisaasta jooksul kasvanud välja erasektori ettevõte eKool OÜ. eKool on oluliselt vähendanud õpetajate tööaega haldusülesannete täitmisel ning parandanud suhtlust kooli ja kodu vahel. Üheks eKooli positiivseks mõjuks on koolist puudumiste ja väljalangemise vähenemine.{{lisa viide}} == eKooli ajatelg == * 2001: Neli kooli rajasid Vaata Maailma SA toel projekti, mis viis eKooli õppeinfosüsteemi loomiseni. * 2002: eKool võeti esimest korda kasutusele (V1). * 2006: eKool liikus erasektorisse ja tõi kasutajateni peredele mõeldud mobiilirakenduse mKool. * 2007: eKoolist sai Untise tunniplaani tarkvara ametlik esindaja Eestis. * 2008: Alustati teadmusbaasi koostamist wikiMedia platvormil, et pakkuda kasutajatele täiendavat tuge. * 2010: eKooli süsteem uuenes ja võeti kasutusele praegu tuntud kujul. * 2012: Käivitati eKooli süsteemi uus versioon (V2). * 2019: eKoolist sai Eduteni matemaatika õppekeskkonna ametlik esindaja Eestis. * 2020: eKool läbis uuenduskuuri, sealhulgas brändi ja logo värskendamise. * 2021: Alustati paketipõhiste teenuste pakkumist koolidele. * 2022: Teadmusbaas viidi üle uude keskkonda ja peredele mõeldud eKooli mobiilirakendus sai täiesti uue välimuse. * 2023: Alustati unikaalsete funktsioonide arendamist ja rakendamist nagu Häirekell, õpiväljundite jälgimine, koolidevaheliste sündmuste ja kursuste haldus ning liidestused Opiq ja ELIIS keskkondadega. * 2024: Hakati välja töötama eKooli järgmist versiooni (V3), mis on ulatuslik arendus, keskendudes disaini ja kasutusmugavuse põhjalikule kaasajastamisele. == eKooli põhifunktsioonid == * Teavitused – Õpilased saavad kohe teavituse oluliste tähtaegade, eesootavate sündmuste, hinnete avaldamise ja ajakava muudatuste kohta, tagades, et nad on alati kõige olulisega kursis ja hästi ette valmistunud. * Häirekell – Aitab õpetajatel õigeaegselt tuvastada ja lahendada õpilaste võimalikke õppimisprobleeme, võimaldades kiiret sekkumist ja personaalse abi pakkumist, et tagada õpilaste akadeemiline edu. * Nõusolekute haldamine – Vanematel on võimalus anda nõusolek oma lapse isikuandmete töötlemiseks kindlatel eesmärkidel. Kui nõusoleku taotlus ei saa kinnitust, siis loetakse see võrdväärseks keeldumisega. * Õppeainete valimine ja valikkursused – Õpilased saavad valida erinevaid õppeaineid, kohandada oma akadeemilist teekonda ning laiendada teadmisi endale huvipakkuvates valdkondades. * Õpitulemused – Õpilased saavad põhjaliku ülevaate teadmistest ja oskustest, mida nad igas ainetunnis omandavad, saavad seada endale õppe-eesmärke ning jälgida oma edusamme soovitud tulemuste saavutamisel. * Sündmustele registreerimine – Õpilased saavad avastada üritusi, töötubasid, huviringe ja muid kooli sündmusi, end mugavalt kirja panna, tagades endale koha ning seeläbi oma hariduskogemust oluliselt rikastada. * Sõnumirakendus – Aitab õpetajatel, vanematel ja õpilastel olla omavahel ühenduses, vahetada olulisi uudiseid, jagada ressursse ning luua tugev hariduslik partnerlus. == Välislingid == * [https://www.ekool.eu eKooli koduleht] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti infosüsteemid]] [[Kategooria:Veebiportaalid]] enk4jsbgq13pwhnvxhu62zwh7thgcpe 1 140474 7256371 7254673 2026-10-20T15:09:39Z Andrus Kallastu 1157 7256371 wikitext text/x-wiki Kas noodigraafika on ikka sama mis noodikiri? Mul on mulje, et noodigraafika on noodikirjas teksti tehniline teostamine, näiteks käsitsi ümberkirjutamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2008, kell 06:07 (UTC) :Kindlasti ei ole sama. Noodigraafika on noodikirja reprodutseerimise tehnika: millised fondid, millised tehnilised seadmed on kasutusel jne. Siin on samasugune vahe nagu [[kiri|kirjal]] ja [[trükitehnika]]l.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 2. september 2008, kell 06:42 (UTC) :: Just vaatasin õppekavasid ja noodigraafika ingliskeelne nimetus oli notation. Selles õppekavas õetatakse noodigraafika programme (Finale). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 2. september 2008, kell 07:05 (UTC) :: Leidsin nüüd ka eraldi interviki artiklid. [[Noodigraafika]]st tuleb eraldi rääkida.--[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 2. september 2008, kell 07:19 (UTC) -------- ''Charles Seeger on jaganud noodikirja selle eesmärgi alusel kaheks'' – sellised "jagamise" laused näevad välja nagu AI sünnitised. Mida kasutaja teeb kaheks jagatud noodikirjaga? Mis vanal heal liigitamisel häda on? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 15:58 (EEST) :2018. aastal AI vaevalt midagi sünnitas. Kohati tundub, et kaastööliste suhtlemine Vikipeedias on muutunud varasemaga võrreldes tigedamaks ja oma maitset pealesuruvamaks. Kindlasti on asju, mis peavad ka eesti keele kasutamisel vastama reeglitele. Samas kui otsest viga ei ole, ei peaks minu meelest üle reageerima. Näiteks EKI ühendsõnastik 2026 järgi on sõna "jagama" tähendused "tükkideks või (mõttelisteks) osadeks tegema", "liikideks või rühmadeks jaotama, teatud klassi paigutama" (https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/jagama), mida võiks ju rahulikult kasutada ka sõna "liigitama" tähenduses. Ja kui artiklis olev sõnakasutus tundub tõepoolest väljakannatamatu, võib selle lihtsalt vaikselt ilma erilise dramatismita parandada. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 18:09 (EEST) 8dtj7xw2k86zcsxrz5zr78dj29iov10 14 141178 7256559 3582496 2026-10-21T03:18:46Z Robert Treufeldt 9117 7256559 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa kultuur|muusika]] [[Kategooria:Euroopa muusika]] [[Kategooria:Muusika riigiti]] ij697t7h4is20avjnfvdrrr7puu7hh7 0 145216 7256358 7254711 2026-10-20T13:51:18Z Velirand 67997 7256358 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[10. oktoober|10. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1625]] – [[Erik Dahlberg]], rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1731]] – [[Henry Cavendish]], inglise füüsik ja keemik *[[1741]] – [[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl Ludwig Friedrich]], Mecklenburg-Strelitzi hertsog ja suurhertsog *[[1757]] – [[Erik Acharius]], rootsi botaanik *[[1803]] – [[Hans Georg Hermann von Wrangell]], baltisaksa päritolu sõjaväelane *[[1813]] – [[Giuseppe Verdi]], itaalia helilooja *[[1834]] – [[Aleksis Kivi]], soome kirjanik *[[1861]] – [[Fridtjof Nansen]], norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja *[[1863]] – [[Vladimir Obrutšev]], vene geoloog, geograaf ja ulmekirjanik *[[1873]] – [[Adolf Friedrich]], Mecklenburgi hertsog * 1873 – [[Arthur Lovejoy]], Ameerika ajaloolane *[[1885]] – [[Walter Anderson]], eesti folklorist *[[1890]] – [[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst *[[1893]] – [[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat * 1893 – [[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane *[[1895]] – [[Alfred Neuland]], eesti tõstja *[[1897]] – [[Hengo Tulnola]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Helen Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1902]] – [[Andrei Vostrikov]], vene orientalist * 1902 – [[Learco Guerra]], Itaalia jalgrattur *[[1905]] – [[Aksella Luts]], eesti filmilooja * 1905 – [[Mihkel Hennoste]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Alfred Kongo]], eesti maalikunstnik *[[1907]] – [[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[1908]] – [[Mercè Rodoreda]], katalaani kirjanik *[[1910]] – [[Clare Hollingworth]], inglise ajakirjanik *[[1913]] – [[Claude Simon]], prantsuse kirjanik *[[1916]] – [[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik *[[1917]] – [[Thelonious Monk]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik *[[1923]] – [[Nicholas Parsons]], Briti näitleja *[[1924]] – [[Ed Wood]], ameerika filmilooja *[[1928]] – [[Jüri Parre]], eesti veterinaarparasitoloog * 1928 – [[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane *[[1929]] – [[Hans-Joachim Hoffmann]], Saksa DV riigitegelane *[[1930]] – [[Harold Pinter]], Briti näitekirjanik * 1930 – [[Eugenio Castellotti]], Itaalia autovõidusõitja * 1930 – [[Judit Temes]], Ungari ujuja * 1930 – [[Yves Chauvin]], prantsuse keemik *[[1932]] – [[Vivo Tamm]], eesti ehitusettevõtja *[[1933]] – [[Jaan Niinep]], eesti laskja ja lasketreener *[[1936]] – [[Gerhard Ertl]], saksa füüsik ja keemik *[[1938]] – [[Ilme Kuld]], eesti skulptor *[[1941]] – [[Ken Saro-Wiwa]], Nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist *[[1942]] – [[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik * 1942 – [[Aime Kuulbusch-Mölder]], eesti skulptor * 1942 – [[Peeter Küttis]], eesti sporditegelane * 1943 – [[Reinhard Libuda]], Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja *[[1944]] – [[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik * 1944 – [[Lii Tedre]], eesti näitleja *[[1945]] – [[Kais Adlas]], eesti näitleja *[[1946]] – [[Peter Mahovlich]], Kanada jäähokimängija (ründaja) ja treener * 1946 – [[Leonid Tjagatšov]], eesti Venemaa sporditegelane * 1946 – [[Annemarie Kunila]], eesti vandeadvokaat * 1946 – [[Charles Dance]], inglise näitleja, stsenarist ja lavastaja * 1946 – [[Naoto Kan]], Jaapani poliitik * 1964 – [[John Prine]], USA kantri- ja folklaulja ning laulukirjutaja *[[1947]] – [[Märt Tiru]], Eesti sõjaväelane *[[1948]] – [[Eve Oja]], eesti matemaatik * 1948 – [[Ants Järvesaar]], Eesti põllumees ja poliitik *[[1950]] – [[Nora Roberts]], USA kirjanik *[[1951]] – [[Hannes Maasel]], Hiiu maavanem * 1951 – [[Sirje Vilbaste]], eesti bioloog *[[1952]] – [[Kersti Rattus]], eesti maali- ja teatrikunstnik *[[1953]] – [[Aleksander Veingold]], Eesti maletaja * 1953 – [[Gus Williams]], USA korvpallur *[[1954]] – [[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1956]] – [[Taur Matan Ruak]], Ida-Timori erusõjaväelane ja poliitik *[[1957]] – [[Rumiko Takahashi]], jaapani mangakirjanik *[[1959]] – [[Bradley Whitford]], USA filminäitleja * 1959 – [[Küllo Arjakas]], eesti ajaloolane ja poliitik * 1959 – [[Marcelo Ebrard]], Mehhiko poliitik *[[1960]] – [[Indrek Meelak]], eesti jurist *[[1961]] – [[Henrik Høve Jørgensen]], Taani kergejõustiklane * 1961 – [[Viktor Muženko]], Ukraina sõjaväelane *[[1962]] – [[Rex Walheim]], Ameerika Ühendriikide õhujõudude ohvitser ja NASA astronaut * 1962 – [[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja *[[1963]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 1963 – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 1963 – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[1964]] – [[Maxi Gnauck]], Saksamaa riistvõimleja * 1964 – [[Tõnu Talvi]], eesti zooloog ja looduskaitsja *[[1966]] – [[Tony Alexander Adams]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 1966 – [[Elana Meyer]], LAV-i kergejõustiklane * 1966 – [[Derrick Wayne McKey]], USA korvpallur *[[1967]] – [[Jonathan Littell]], USA kirjanik *[[1968]] – [[Bart Jan-Baptist Marie Brentjens]], Hollandi jalgrattur * 1968 – [[Pirjo Levandi]], eesti laulja *[[1970]] – [[Ilona Lepsalu]], eesti munitsipaalpoliitik * 1970 – [[Dean Lawrence Kiely]], Iirimaa jalgpallur, väravavaht * 1970 – [[Silke Kraushaar-Pielach]], Saksamaa kelgutaja * 1970 – [[Mohammed Mourhit]], Belgia kergejõustiklane * 1970 – [[Matthew Clive Pinsent]], Suurbritannia sõudja * 1970 – [[Rain Pilve]], eesti autovõidusõitja *[[1971]] – [[Jevgeni Kissin]], vene klassikaline pianist *[[1972]] – [[Aleksei Žitnik]], Ukraina jäähokimängija, kaitsja * 1972 – [[Marianne Louise Limpert]], Kanada ujuja * 1972 – [[Marti Hääl]], eesti ettevõtja, advokaat ja kodanikuaktivist *[[1973]] – [[Vikash Dhorasoo]], Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja * 1973 – [[Kertu Sillaste]], eesti illustraator, raamatukujundaja ja tekstiilikunstnik * 1973 – [[Kruusa Kalju]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[1974]] – [[Julio Ricardo Cruz]], Argentina jalgpallur * 1974 – [[Christopher Robert Pronger]], Kanada jäähokimängija, kaitsja * 1974 – [[Ralph Dale Earnhardt juunior]], USA autovõidusõitja * 1974 – [[Hans-Gunter Lock]], Eestis tegutsev saksa päritolu helilooja * 1974 – [[Kadri Ukrainski]], eesti majandusteadlane *[[1975]] – [[Marco Wanderwitz]], Saksamaa poliitik *[[1977]] – [[Shinya Nakano]], Jaapani mootorisportlane * 1977 – [[Raivo Ird]], eesti kunstnik, disainer ja vabamõtleja *[[1978]] – [[Caroline Evers-Swindell|Caroline]] ja [[Georgina Evers-Swindell]], Uus-Meremaa sõudjad, kaksikõed *[[1979]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[1980]] – [[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja *[[1982]] – [[David Cal Figueroa]], Hispaania aerutaja *[[1984]] – [[Jean-Baptiste Grange]], Prantsusmaa mäesuusataja * 1984 – [[Pavel Durov]], vene ettevõtja *[[1985]] – [[Dominique Cornu]], Belgia jalgrattur *[[1987]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja * 1988 – [[Rudy Gestede]], Benini jalgpallur *[[1990]] – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur * 1990 – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja * 1990 – [[Damaris Lewis]], USA modell *[[1991]] – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur *[[1992]] – [[Anti Haugas]], Eesti poliitik ja ettevõtja *[[1996]] – [[Sami Niku]], soome jäähokimängija * 1996 – [[Nikola Katić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[2000]] – [[Felix Nmecha]], Saksamaa jalgpallur *[[2002]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[2003]] – [[Alessandro Circati]], Austraalia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 10.]] 7utbobewhrn1tqyrcdtz18pza8rijrk 0 149781 7256321 7230481 2026-10-20T13:01:36Z Taurus404 80079 /* Ametikohad */ 7256321 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Binyamin Netanyahu | pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg | amet = [[Iisraeli peaminister]] | ametiajaalgus = 29. detsember 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ya'ir Lapid]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996 | ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999 | eelmine2 = [[Shim'on Peres]] | järgmine2 = [[Ehud Barak]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = 31. märts 2009 | ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021 | eelmine3 = [[Ehud Olmert]] | järgmine3 = [[Naftali Bennett]] | amet4 = [[Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 6. november 2002 | ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[Silvan Shalom]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}} | sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] <small>(2012-2014)</small> <br/> [[Likud]] | abikaasa = Miriam Weizmann <small>(1972–1978)</small> <br/> Fleur Cates <small>(1981–1984)</small> <br/> [[Sara Netanyahu]] <small>(1991–)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Beit Aghion]] | alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] <br/> [[Harvardi ülikool]] | elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane | autasud = | autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane | manusta = jah | hüüdnimi = | truudusvanded = {{PisiLipp|Iisrael}} | teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]] | teenistusaeg = 1967–1973 | auaste = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' <small>([[kapten]])</small> | juhitud üksused = | sõjad/lahingud = [[Yom Kippuri sõda]] | autasud = }} }} '''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022. Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister. Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister. == Elulugu == Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]]. == Sõjaväeteenistus == Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme. == Haridus == Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i. == Ametikohad == * 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli [[Iisraeli saadik ÜROs]] * 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse) * 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]] * 1991–1992 peaministri kantselei ametnik * 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees * 1996–1999 Iisraeli peaminister * 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]] * 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]] * 2005–2009 [[Iisareli opositsiooniliider|opositsioonijuht]] * 2005. aastast – Likudi partei esimees * 2009–2021 Iisraeli peaminister * 2021–2023 [[Iisareli opositsiooniliider|opositsioonijuht]] * 2023– Iisraeli peaminister 10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus. == Raamatud == * "''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''" (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2 * "''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''" (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8 * "''A Place Among the Nations''" (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9 * "''Terrorism: How the West Can Win''" (Farrar Straus & Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1 == Isiklikku == Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] lu56vgsyxsfl12unn4yrvc6moaspa6i 7256322 7256321 2026-10-20T13:01:59Z Taurus404 80079 /* Ametikohad */ 7256322 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Binyamin Netanyahu | pilt = Benjamin Netanyahu 2012.jpg | amet = [[Iisraeli peaminister]] | ametiajaalgus = 29. detsember 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ya'ir Lapid]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 18. juuni 1996 | ametiajalõpp2 = 6. juuli 1999 | eelmine2 = [[Shim'on Peres]] | järgmine2 = [[Ehud Barak]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = 31. märts 2009 | ametiajalõpp3 = 13. juuni 2021 | eelmine3 = [[Ehud Olmert]] | järgmine3 = [[Naftali Bennett]] | amet4 = [[Iisraeli välisminister]] | ametiajaalgus4 = 6. november 2002 | ametiajalõpp4 = 28. veebruar 2003 | eelmine4 = [[Shim'on Peres]] | järgmine4 = [[Silvan Shalom]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|10|21}} | sünnikoht = [[Tel Aviv]], Iisrael | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Likud Yisrael Beiteinu]] <small>(2012-2014)</small> <br/> [[Likud]] | abikaasa = Miriam Weizmann <small>(1972–1978)</small> <br/> Fleur Cates <small>(1981–1984)</small> <br/> [[Sara Netanyahu]] <small>(1991–)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = [[Beit Aghion]] | alma_mater = [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] <br/> [[Harvardi ülikool]] | elukutse = poliitik, diplomaat, ettevõtluskonsultant, sõjaväelane | autasud = | autogramm = Benjamin Netanyahu signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane | manusta = jah | hüüdnimi = | truudusvanded = {{PisiLipp|Iisrael}} | teenistused = [[Pilt:Flag of the Israel Defense Forces.svg|25px]] [[Iisraeli kaitsevägi]]: [[Sayeret Matkal]] | teenistusaeg = 1967–1973 | auaste = [[Pilt:IDF seren rotated.svg|25px]] ''[[Iisraeli kaitseväe auastmed|Seren]]'' <small>([[kapten]])</small> | juhitud üksused = | sõjad/lahingud = [[Yom Kippuri sõda]] | autasud = }} }} '''Binyamin Netanyahu''' (ka '''Benjamin Netanyahu'''; [[heebrea keel]]es בִּנְיָמִין נְתַנְיָהוּ; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1949]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik, [[Likud]]i partei esimees, [[Iisraeli peaminister]] aastatel 1996–1999, 2009–2021 ja taas 29. detsembrist 2022. Ta on esimene Iisraeli riigis sündinud Iisraeli peaminister. Alates 28. detsembrist 2015 on ta ühtlasi olnud ka Iisraeli siseminister. == Elulugu == Binyamin Netanyahu vanemad olid [[Varssavi]]s sündinud juudi ajaloo professor [[Bentsiyyon Netanyahu]] (sünninimi Benzion Mileikowsky) ning Tsila Segal, kelle vanemad sündisid [[Leedu]]s. Isa kuulus [[Revisionistlik sionism|revisionistlikku liikumisse]]. == Sõjaväeteenistus == Aastail 1967–1972 teenis ta Iisraeli sõjaväe eliitlöögiüksuses ning sai [[kapten]]i auastme. == Haridus == Kõrghariduse omandas Netanyahu aastail 1972–1975 Ameerika Ühendriikides [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus ta õppis ärijuhtimist ja [[arhitektuur]]i. == Ametikohad == * 1982–1984 töötas Iisraeli [[Washington]]i saatkonnas ning 1984–1988 oli [[Iisraeli saadik ÜROs]] * 1988 valitud Iisraeli parlamenti ([[Knesset]]isse) * 1988–1991 [[Iisraeli asevälisminister]] * 1991–1992 peaministri kantselei ametnik * 1993–1999 [[Likud]]i partei esimees * 1996–1999 Iisraeli peaminister * 2002–2003 [[Iisraeli välisminister]] * 2003–2005 [[Iisraeli rahandusminister]] * 2005–2009 [[Iisraeli opositsiooniliider|opositsioonijuht]] * 2005. aastast – Likudi partei esimees * 2009–2021 Iisraeli peaminister * 2021–2023 [[Iisraeli opositsiooniliider|opositsioonijuht]] * 2023– Iisraeli peaminister 10. veebruaril 2009 toimunud parlamendivalimistel sai tsentristlik [[Kadima]] partei ühe koha rohkem kui Likud, kui paremjõududel on [[Knesset]]is enamus. 20. veebruaril 2009 tegi Iisraeli president [[Shim'on Peres]] Netanyahule ettepaneku moodustada uus Iisraeli valitsus. == Raamatud == * "''A Durable Peace: Israel and Its Place Among the Nations''" (Warner Books, 2000; inglise keeles) ISBN 0-446-52306-2 * "''Fighting Terrorism: How Democracies Can Defeat Domestic And International Terrorism''" (Diane Pub Co, 1995; inglise keeles) ISBN 0-7881-5514-8 * "''A Place Among the Nations''" (Bantam, 1993; inglise keeles) ISBN 0-553-08974-9 * "''Terrorism: How the West Can Win''" (Farrar Straus & Giroux, 1986; inglise keeles) ISBN 0-374-27342-1 == Isiklikku == Netanyahu on kolmandat korda abielus. Esimesest abielust dr Miki (Miryam) Haraniga on tal täiskasvanud tütar No'a. Praeguse abikaasa Sara Netanyahuga (Ben-Artsi) on tal kaks poega: Ya'ir ja Avner. Tema isa [[Benzion Netanyahu]] (1910–2012) oli Iisraeli ajaloolane. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Shim'on Peres]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=1996–1999 | järgnev=[[Ehud Barak]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ehud Olmert]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=2009–2021| järgnev=[[Naftali Bennett]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Netanyahu, Binyamin}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] k0f5e0c6ukhp5u82x4xdxrm73r0uv7q 0 151444 7256647 7247211 2026-10-21T08:42:29Z Avjoska 1538 7256647 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[10. detsember|10. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1602]] – [[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane *[[1610]] – [[Adriaen van Ostade]], Hollandi maalikunstnik ja graveerija *[[1699]] – [[Christian VI]], Taani ja Norra kuningas *[[1756]] – [[Friedrich Franz I]], Mecklenburg-Schwerini hertsog *[[1766]] – [[Samuel Frederick Gray]], Briti botaanik ja farmakoloog *[[1812]] – [[Paul Abadie]], prantsuse arhitekt *[[1822]] – [[Nikolai Danilevski]], vene loodusteadlane, panslavismi ideoloog * 1822 – [[César Franck]], prantsuse organist, pianist, helilooja ja muusikapedagoog *[[1830]] – [[Emily Dickinson]], ameerika luuletaja *[[1867]] – [[Carmen de Burgos]], hispaania ajakirjanik, kirjanik, tõlkija ja naiste õiguste aktivist * 1867 – [[Beda Stjernschantz]], Soome kirjanik *[[1872]] – [[Ludwig Klages]], saksa filosoof, psühholoog ja grafoloog *[[1876]] – [[Sven Wingquist]], rootsi leiutaja ja tööstur *[[1882]] – [[Otto Neurath]], austria filosoof, sotsioloog ja majandusteadlane *[[1883]] – [[Andrei Võšinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane, jurist ja diplomaat *[[1886]] – [[Hermann Rossländer]], Eesti sõjaväelane *[[1891]] – [[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja dramaturg, Nobel 1966 *[[1896]] – [[Juhan Raudsepp]], eesti skulptor *[[1897]] – [[Saul Hallap]], eesti raskejõustiklane (tõstja) *[[1902]] – [[Jaan Konks]], eesti ajaloolane * 1902 – [[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik *[[1904]] – [[Juhan Elgas]], eesti elektrotehnika, elektrimõõtmiste ja raadiotehnika spetsialist * 1904 – [[Jakov Tšadajev]], NSV Liidu riigitegelane ja majandusteadlane *[[1906]] – [[Aimo Aaltonen]], Soome poliitik *[[1908]] – [[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja * 1908 – [[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane *[[1916]] – [[Olga Terri]], eesti kunstnik *[[1922]] – [[Harry Siljander]], Soome endine poksija *[[1923]] – [[Jorge Semprún]], hispaania kirjanik * 1923 – [[Clorindo Testa]], itaalia päritolu Argentina arhitekt *[[1926]] – [[Olavi Ouvinen]], soome poksija *[[1927]] – [[Valentine Tern]], eesti laulja, teatri- ja filminäitleja *[[1929]] – [[Tõnis Loit]], eesti filosoof *[[1931]] – [[Paul-Gerhard Hörschelmann]], Eestis sündinud baltisaksa vaimulik *[[1933]] – [[Aavo Rätsep]], eesti põlevkivikeemiateadlane *[[1936]] – [[Valve Raudnask]], Eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1937]] – [[Karel Schwarzenberg]], Tšehhi poliitik *[[1938]] – [[Kalju Eerme]], eesti astronoom *[[1939]] – [[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane *[[1941]] – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog * 1941 – [[Kyū Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja *[[1944]] – [[Andris Bērziņš]], läti poliitik, Läti president aastatel 2011–2015 *[[1947]] – [[Jaan Miljan]], eesti ehitusteadlane ja orienteeruja *[[1950]] – [[Boris Joffe]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener *[[1952]] – [[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik * 1952 – [[Juta Kivimäe]], eesti kunstiajaloolane *[[1953]] – [[Diane Schuur]], USA pianist ja laulja *[[1954]] – [[Enn Sellik]], eesti kergejõustiklane *[[1955]] – [[Kiira Aaviksoo]], eesti geograaf *[[1957]] – [[Michael Clarke Duncan]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1957 – [[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik *[[1958]] – [[Cornelia Funke]], saksa laste- ja noortekirjanik *[[1959]] – [[Tiia Teder]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik, Klassikaraadio peatoimetaja *[[1961]] – [[Pasang Lhamu Sherpa]], šerpa rahvusest Nepali alpinist * 1961 – [[İsmet Yılmaz]], Türgi poliitik *[[1964]] – [[Stef Blok]], Hollandi poliitik * 1964 – [[Edith González]], Mehhiko filminäitleja *[[1965]] – [[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane *[[1966]] – [[Rein Ahas]], eesti geograaf * 1966 – [[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja *[[1971]] – [[Ivar Soopan]], eesti ajakirjanik ja kirjanik * 1971 – [[Rainer Kuuba]], eesti maastikuökoloog, metsandustegelane ja looduskaitsja *[[1974]] – [[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur *[[1976]] – [[Shane Byrne]], Briti endine motoringrajasõitja *[[1977]] – [[Andrea Henkel]], saksa laskesuusataja * 1977 – [[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane * 1977 – [[René Värk]], eesti õigusteadlane *[[1981]] – [[Paula Vesala]], soome laulja, muusik, laulukirjutaja ja näitleja *[[1983]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja *[[1985]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja * 1985 – [[Roman Červenka]], tšehhi jäähokimängija *[[1986]] – [[Tiit Luman]], eesti automudelisportlane ja ettevõtja *[[1987]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[1988]] – [[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[1990]] – [[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija *[[1995]] – [[Fredrik Aursnes]], norra jalgpallur *[[1996]] – [[Jonas Vingegaard]], taani jalgrattur *[[1997]] – [[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur *[[1999]] – [[Yasmyn]], eesti laulja * 1999 – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur *[[2000]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[2001]] – [[Aryan Chopra]], India maletaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 10.]] 8hla859lyx9a8amfgo2ko9dws82wces 0 155207 7256653 7236984 2026-10-21T08:49:01Z Avjoska 1538 7256653 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[27. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1638]] – [[Ture Eriksson Wassmann]], Rootsi sõjaväelane *[[1759]] – [[Mary Wollstonecraft]], inglise kirjanik *[[1791]] – [[Samuel F. B. Morse]], ameerika leiutaja ja kunstnik, morse looja *[[1820]] – [[Herbert Spencer]], inglise filosoof *[[1822]] – [[Ulysses S. Grant]], USA sõjaväelane ja poliitik *[[1848]] – [[Otto (Baieri kuningas)|Otto]], Baieri kuningas *[[1857]] – [[Theodor Kittelsen]], norra kunstnik *[[1865]] – [[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog *[[1887]] – [[Paul Pedusaar]], eesti arst *[[1889]] – [[Jakob Palvadre]], eesti poliitik ja Nõukogude sõjaväelane *[[1891]] – [[Sergei Prokofjev]], vene helilooja *[[1899]] – [[Erik Aaes]], taani teatri- ja filmikunstnik *[[1900]] – [[August Koern]], Eesti Välisminister eksiilis *[[1903]] – [[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane *[[1905]] – [[Julian Stryjkowski]], Poola kirjanik ja ajakirjanik *[[1907]] – [[Voldemar Aasoja]], Eesti sõjaväelane *[[1908]] – [[August Mõttus]], eesti loomaarst *[[1910]] – [[Jiang Jingguo]], Taiwani poliitik *[[1913]] – [[Elmar Kits]], eesti maalikunstnik * 1913 – [[Philip Hauge Abelson]], USA füüsik ja keemik *[[1915]] – [[Aleksander Tšikin]], Eesti kergejõustikutreener *[[1917]] – [[Roman Matsov]], Eesti dirigent *[[1921]] – [[John Stott]], briti kristlane, maailma evangeelse liikumise liider *[[1924]] – [[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[1927]] – [[Jevgeni Morgunov]], vene filminäitleja *[[1929]] – [[Enno-Hillar Reppo]], eesti põllumajandusteadlane * 1929 – [[Nina Ponomarjova]], Nõukogude Liidu kettaheitja *[[1931]] – [[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist *[[1932]] – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja * 1932 – [[Charles Adkins]], USA poksija * 1932 – [[Casey Kasem]], liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht * 1932 – [[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat *[[1933]] – [[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane *[[1935]] – [[Theódoros Angelópoulos]], kreeka režissöör * 1935 – [[Viive Rumberg]], eesti bioloog *[[1937]] – [[Aleksandr Trofimov (diplomaat)|Aleksandr Trofimov]], Venemaa diplomaat *[[1938]] – [[Toivo Kusmin]], eesti filmirežissöör ja -operaator *[[1939]] – [[João Bernardo Vieira]], Guinea-Bissau poliitik * 1939 – [[Stanisław Dziwisz]], Poola kardinal ja Krakówi peapiiskop *[[1942]] – [[Sadakazu Fujii]], jaapani kirjandusteadlane ja luuletaja *[[1943]] – [[Eugène Polyakov]], vene balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister *[[1944]] – [[Heikki Westerinen]], soome maletaja *[[1945]] – [[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]], Iiri poliitik *[[1946]] – [[Meeli Truu]], eesti arhitekt *[[1947]] – [[Ain Padrik]], eesti arhitekt *[[1949]] – [[Jean Asselborn]], Luksemburgi poliitik *[[1951]] – [[Freundel Stuart]], Barbadose poliitik * 1951 – [[Viviane Reding]], Luksemburgi endine poliitik *[[1952]] – [[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik *[[1954]] – [[Josaia Voreqe Bainimarama]], Fidži sõjaväelane * 1954 – [[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat * 1954 – [[John Cygan]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1955]] – [[Eha Pärg]], eesti laulja ja laulupedagoog *[[1956]] – [[Kevin McNally]], Briti näitleja * 1956 – [[Sok Chenda Sophea]], Kambodža ökonomist ja poliitik *[[1957]] – [[Andres Lepik]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1960]] – [[Aleksandr Ivaškevitš]], Eesti näitleja, stepptantsija ja koreograaf * 1960 – [[Riho Suun]], eesti jalgrattur *[[1961]] – [[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik *[[1962]] – [[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane * 1962 – [[Edvard Moser]], Norra neuroteadlane *[[1963]] – [[Aivo Pihlakas]], eesti lühijuttude autor *[[1964]] – [[Linnar Liivamägi]], eesti jurist *[[1965]] – [[Alvis Hermanis]], läti teatrijuht, lavastaja ja näitleja *[[1966]] – [[Meego Remmel]], eesti vaimulik * 1966 – [[Vjatšeslav Oliinõk]], Nõukogude Liidu ja Ukraina maadleja * 1966 – [[Rein Pähkla]], eesti arstiteadlane ja kliiniline farmakoloog * 1966 – [[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane *[[1967]] – [[Willem-Alexander]], Madalmaade kuningas *[[1968]] – [[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane *[[1969]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 1969 – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 1969 – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1971]] – [[Olari Elts]], eesti dirigent * 1971 – [[Jean-Olivier Zirignon]], Elevandiluuranniku sprinter * 1971 – [[Toomas Plank]], eesti füüsik * 1971 – [[Jussi Halla-aho]], Soome poliitik * 1971 – [[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik *[[1972]] – [[Kaja Kreitzberg]], eesti balletipedagoog ja endine balletitantsija *[[1973]] – [[Marge Konsa]], eesti arheoloog *[[1974]] – [[Serhi Danõltšenko]], Ukraina endine poksija *[[1976]] – [[Olaf Tufte]], Norra sõudja *[[1978]] – [[Jakub Janda]], Tšehhi suusahüppaja *[[1979]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja *[[1980]] – [[Riina Kivirüüt]], eesti maalikunstnik *[[1983]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur *[[1984]] – [[Patrick Stump]], USA muusik *[[1986]] – [[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist *[[1989]] – [[Mai Schults]], eesti karikaturist * 1989 – [[Lars Bender]], Saksamaa jalgpallur * 1989 – [[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija * 1989 – [[Sven Bender]], Saksamaa jalgpallur * 1989 – [[Alan Huõgatõ]], osseedi rahvusest Venemaa maadleja *[[1990]] – [[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja * 1990 – [[Indrek Ilves]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Georgi Štšennikov]], vene jalgpallur *[[1992]] – [[Sadio Tounkara]], Mali jalgpallur *[[1993]] – [[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[1995]] – [[Paddy McNair]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * 1995 – [[Nick Kyrgios]], Austraalia tennisist *[[1996]] – [[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija * 1996 – [[Niko Mikkola]], soome jäähokimängija *[[1998]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 1998 – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija * 1998 – [[Johanna Randmann]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent *[[2000]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja *[[2002]] – [[Anthony Elanga]], Rootsi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 27.]] l61xsrjz3e34v0khv2gplcu79xz4a0s 0 155702 7256437 7254651 2026-10-20T17:53:34Z Avjoska 1538 7256437 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[10. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[214]] – [[Claudius II Gothicus]], Vana-Rooma keiser *[[1760]] – [[Claude-Joseph Rouget de Lisle]], Prantsuse sõjaväelane ja helilooja *[[1788]] – [[Augustin-Jean Fresnel]], prantsuse ehitusinsener ja füüsik *[[1797]] – [[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane *[[1838]] – [[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni *[[1843]] – [[Benito Pérez Galdós]], hispaania kirjanik ja filosoof *[[1853]] – [[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik *[[1868]] – [[Bernhard Wilhelm Schmelzer]], baltisaksa arstiteadlane *[[1870]] – [[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okulist * 1870 – [[Alma Söderhjelm]], soomerootsi päritolu Soome ajaloolane * 1870 – [[Georgi Mihhailovski]], Tartu Ülikooli geoloogia professor 1905–1912 *[[1875]] – [[Eugen Schauman]], soomerootsi rahvuslane, kindralkuberner Bobrikovi tapja *[[1878]] – [[Gustav Stresemann]], Saksamaa poliitik *[[1886]] – [[Karl Barth]], Šveitsi teoloog *[[1888]] – [[Giorgio de Chirico]], itaalia maalikunstnik * 1888 – [[Max Steiner]], austria päritolu USA helilooja *[[1890]] – [[Alfred Jodl]], saksa kindral *[[1891]] – [[Ernst Ederberg]], eesti arhitekt *[[1895]] – [[Kama Chinen]], jaapani ülipikaealine *[[1897]] – [[Einar Gerhardsen]], Norra poliitik *[[1899]] – [[Fred Astaire]], ameerika tantsija, näitleja *[[1900]] – [[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik *[[1901]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik, filosoof ja poliitaktivist *[[1902]] – [[David O. Selznick]], ameerika filmiprodutsent * 1902 – [[Johannes Teksal]], Eesti sõjaväelane *[[1903]] – [[Hans Jonas]], juudi päritolu Saksamaa filosoof *[[1911]] – [[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja *[[1912]] – [[Heinrich Uukkivi]], eesti jalgpallur *[[1920]] – [[Erna Viitol]], eesti skulptor *[[1922]] – [[Emilio Arenales Catalán]], Guatemala poliitik * 1922 – [[Erki Silvet]], eesti jurist ja õigusterminoloog *[[1923]] – [[Heydər Əliyev]], Aserbaidžaani poliitik *[[1925]] – [[Jānis Pīnups]], läti metsavend * 1925 – [[Ilie Verdeț]], Rumeenia poliitik * 1925 – [[Hasse Jeppson]], rootsi jalgpallur *[[1926]] – [[Hugo Bánzer Suárez]], boliivia poliitik * 1926 – [[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[1928]] – [[Arnold Rüütel]], Eesti loomakasvatusteadlane ja poliitik * 1928 – [[Lothar Schmid]], saksa malekohtunik ja maletaja *[[1929]] – [[Gerhard Müller]], saksa luterlik teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik * 1929 – [[Juta Siirak]], eesti vaimulik * 1929 – [[Salme Ahelik]], eesti jurist ja ajaloolane *[[1930]] – [[George E. Smith]], Ameerika Ühendriikide füüsik *[[1931]] – [[Ettore Scola]], itaalia filmirežissöör * 1931 – [[Paul Muuli]], eesti poliitik * 1936 – [[Valdek Berendsen]], eesti võimleja ja treener * 1936 – [[Riho Kuld]], eesti skulptor ja sõudja *[[1937]] – [[Tamara Press]], ukraina kergejõustiklane * 1937 – [[Juhan Kalam]], eesti geneetik * 1937 – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik *[[1938]] – [[Marina Vlady]], vene päritolu Prantsuse filminäitleja * 1938 – [[Leonid Kravtšenko]], vene ajakirjanik, meediamänedžer ning partei- ja riigitegelane * 1938 – [[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja *[[1939]] – [[Enn Roose]], Eesti majandusteadlane ja riigiametnik *[[1942]] – [[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik *[[1943]] – [[Anu Raud]], eesti tekstiilikunstnik *[[1944]] – [[Jim Abrahams]], ameerika filmilavastaja * 1944 – [[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog *[[1945]] – [[Helgi Annast]], eesti näitleja *[[1946]] – [[Donovan]], briti muusik * 1946 – [[Graham Gouldman]], Briti muusik * 1946 – [[Mai Šein]], eesti arhitekt *[[1950]] – [[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist *[[1951]] – [[Alar Läänelaid]], eesti maastikuökoloog ja dendrokronoloog *[[1952]] – [[Vanderlei Luxemburgo]], brasiilia jalgpallitreener * 1952 – [[Vladimir Vigman]], läti ajakirjanik ja kabetaja * 1952 – [[Kikki Danielsson]], rootsi laulja *[[1954]] – [[Lindiwe Sisulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1955]] – [[Mark David Chapman]], [[John Lennon]]i mõrvar *[[1956]] – [[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik *[[1957]] – [[Phil Mahre]], USA mäesuusataja * 1957 – [[Steve Mahre]], USA mäesuusataja * 1957 – [[Sid Vicious]], inglise laulja *[[1958]] – [[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik * 1958 – [[Harri Kirvesniemi]], soome endine murdmaasuusataja * 1958 – [[Ruža Tomašić]], Horvaatia politseinik ja poliitik * 1958 – [[Ellen Ochoa]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[1959]] – [[Ville Itälä]], Soome poliitik *[[1960]] – [[Bono]], iiri laulja * 1960 – [[Merlene Ottey]], jooksja * 1960 – [[Tõnis Arro]], eesti ettevõtja, konsultant ja tõlkija *[[1961]] – [[Piret Kärtner]], võõrkeeleõppe didaktik ja riigiametnik *[[1962]] – [[John Ngugi]], Keenia kergejõustiklane *[[1963]] – [[Heiti Hääl]], eesti ettevõtja * 1963 – [[Debbie Wiseman]], inglise helilooja * 1963 – [[Anatoli Lebed]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane * 1963 – [[Vicente Zeballos]], Peruu poliitik * 1963 – [[Ziad Tlemçani]], Tuneesia endine jalgpallur * 1963 – [[Lisa Nowak]], endine Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[1965]] – [[Linda Evangelista]], Kanada supermodell * 1965 – [[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik *[[1966]] – [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], briti kolmikhüppaja * 1966 – [[Liana Ruokytė Jonsson]], Leedu poliitik, kultuuridiplomaat, tõlkija ja lavastaja *[[1969]] – [[Dennis Bergkamp]], Hollandi jalgpallur * 1969 – [[Lotay Tshering]], Bhutani poliitik ja arst *[[1970]] – [[Gabriela Montero]], Venezuela päritolu USA pianist * 1970 – [[Mihai Fifor]], Rumeenia poliitik *[[1971]] – [[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija *[[1972]] – [[Christian Wörns]], saksa jalgpallur * 1972 – [[Katja Seizinger]], saksa mäesuusataja * 1972 – [[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[1973]] – [[Rüştü Reçber]], türgi jalgpalliväravavaht * 1973 – [[Kaur Lass]], eesti arhitekt *[[1974]] – [[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane *[[1975]] – [[Barbara Nowacka]], Poola poliitik *[[1977]] – [[Nick Heidfeld]], Saksamaa vormel 1 võidusõitja * 1977 – [[Teet Raik]], eesti muusik * 1977 – [[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik *[[1978]] – [[Lalla Salma]], Maroko printsess * 1978 – [[Kenan Thompson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1979]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[1981]] – [[Majbritt Birkholm]], Taani politseinik ja poliitik *[[1982]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 1982 – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja * 1982 – [[Silver Ulvik]], eesti muusik ja helirežissöör *[[1983]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik *[[1984]] – [[Michal Šimečka]], Slovakkia poliitik, ajakirjanik ja teadlane *[[1985]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur * 1985 – [[Lea Wermelin]], Taani poliitik *[[1986]] – [[Pentala Harikrishna]], India maletaja *[[1987]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[1988]] – [[Nadežda Antipenko]], Eesti baleriin * 1988 – [[Adam Lallana]], inglise jalgpallur * 1988 – [[Allan Nyom]], Kameruni jalgpallur * 1988 – [[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik *[[1989]] – [[Ivan Almeida]], korvpallur *[[1990]] – [[Karmen Pedaru]], eesti modell * 1990 – [[Ivana Španović]], Serbia kergejõustiklane *[[1995]] – [[Missy Franklin]], Ameerika Ühendriikide ujuja * 1995 – [[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja * 1995 – [[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur *[[1996]] – [[Gregor Sibold]], Eesti ajakirjanik * 1996 – [[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Enes Ünal]], türgi jalgpallur * 1997 – [[Filip Berglund]], rootsi jäähokimängija * 1997 – [[Marcos Senesi]], Argentina jalgpallur *[[1998]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *[[1999]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[2001]] – [[Sebastian Berhalter]], USA jalgpallur *[[2003]] – [[Oliver Jürgens]], eesti jalgpallur *[[2005]] – [[Markus Mölder]], eesti tennisist [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 10.]] 7fjer00ndy0z68byizjsakn3dk8mgqu 0 155737 7256644 7251414 2026-10-21T08:32:15Z Avjoska 1538 7256644 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[12. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1519]] – [[Cosimo I]], Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog *[[1617]] – [[Martin Schultz von Ascheraden]], Rootsi sõjaväelane *[[1776]] – [[Karl Friedrich Burdach]], saksa anatoom *[[1806]] – [[John A. Roebling]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide tsiviilehituse insener *[[1819]] – [[Charles Kingsley]], inglise kirjanik *[[1824]] – [[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor *[[1842]] – [[Rikard Nordraak]], norra helilooja, Norra hümni autor *[[1845]] – [[Žemaitė]], leedu kirjanik *[[1877]] – [[Fritz Höger]], saksa arhitekt *[[1889]] – [[Harald Perlitz]], eesti füüsik *[[1890]] – [[Egon Schiele]], austria kunstnik *[[1892]] – [[Ferdinand Schörner]], Saksamaa sõjaväelane * 1892 – [[Djuna Barnes]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik *[[1897]] – [[Anthony Eden]], Suurbritannia riigitegelane *[[1898]] – [[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist *[[1906]] – [[Felix Juhandi]], eesti ooperilaulja *[[1908]] – [[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser *[[1911]] – [[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[1912]] – [[Elmar Paldra]], eesti luteri vaimulik *[[1917]] – [[John Garcia]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[1919]] – [[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane *[[1921]] – [[Luis García Berlanga]], hispaania filmilavastaja * 1921 – [[Arved Reinvald]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[1922]] – [[Günter Behnisch]], saksa arhitekt *[[1924]] – [[George H. W. Bush]], Ameerika Ühendriikide president * 1924 – [[Paul Haavaoks]], eesti kirjanik * 1924 – [[Niina Kuusik]], eesti tantsija ja balletipedagoog (1924–1984) * 1924 – [[Endel Nõmberg]], eesti näitleja ja režissöör *[[1925]] – [[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1928]] – [[Endel Kitse]], eesti mullateadlane ja ökoloog *[[1929]] – [[Anne Frank]], juudi tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis päevikut * 1929 – [[Leo Nurmand]], eesti farmakoloog *[[1930]] – [[Jim Nabors]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1933]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik *[[1934]] – [[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht *[[1937]] – [[Vladimir Arnold]], vene matemaatik *[[1939]] – [[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog *[[1941]] – [[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog * 1941 – [[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik *[[1942]] – [[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat *[[1947]] – [[Maire Pyykkö]], eesti päritolu Soome klaasikunstnik ja maalikunstnik *[[1948]] – [[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik *[[1949]] – [[Ivo Linna]], eesti laulja * 1949 – [[Jens Böhrnsen]], Saksamaa poliitik *[[1950]] – [[Jaan Eha]], eesti kardioloog *[[1951]] – [[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik *[[1954]] – [[Margot Peetsalu]], eesti arstiteadlane ja kirurg *[[1957]] – [[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik *[[1958]] – [[Olivier Weber]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat *[[1959]] – [[Ants Reimann]], eesti tehnikateadlane * 1959 – [[Viktor Levada]], Eestis tegutsev ukraina ärimees ja spordijuht *[[1960]] – [[Kjell Arild Haugen]], Norra poliitik *[[1962]] – [[Jordan Peterson]], Kanada psühholoog ja kultuurikriitik *[[1964]] – [[Petra Bläss]], Saksa poliitik *[[1965]] – [[Gwen Torrence]], USA kergejõustiklane * 1965 – [[Andres Pulver]], eesti ajakirjanik ja mälumängur * 1965 – [[Wolfgang Herrndorf]], saksa kirjanik, kunstnik ja raamatuillustraator *[[1966]] – [[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja *[[1967]] – [[Aivar Kuusmaa]], eesti korvpallur * 1967 – [[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat *[[1968]] – [[Birgir Ármannsson]], Islandi poliitik *[[1969]] – [[Heinz-Christian Strache]], Austria poliitik *[[1972]] – [[Christian Drosten]], saksa viroloog *[[1973]] – [[Takis Fyssas]], kreeka jalgpallur *[[1974]] – [[Laur Järv]], eesti füüsik * 1974 – [[Michális Hatzipantéla]], Küprose poliitik *[[1979]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallikoondise ründaja * 1979 – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja * 1979 – [[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik *[[1981]] – [[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell * 1981 – [[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur *[[1983]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja *[[1984]] – [[Merili Nikkolo]], eesti ajakirjanik ja meediategelane *[[1985]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja * 1987 – [[Antonio Barragán]], hispaania jalgpallur *[[1988]] – [[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur * 1988 – [[Patrik Lundh]], rootsi jäähokimängija *[[1989]] – [[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur *[[1991]] – [[Norman Salumäe]], eesti laulja *[[1993]] – [[Endrik Puntso]], eesti jalgrattatreener ja endine jalgrattur *[[1995]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 1995 – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 1995 – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[1996]] – [[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur * 1996 – [[Gustav Forsling]], rootsi jäähokimängija *[[1997]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 12.]] fm09f1zvy9hhzj5xoy0oqjth2ujbgi3 0 156462 7256662 5643847 2026-10-21T09:01:50Z Avjoska 1538 /* S */ 7256662 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[harfimängija]]id.'' {{Sisukord paremale}} ==B== *[[Nicolas Bochsa]] ==C== *[[Edmar Castañeda]] ==H== *[[Iro Haarla]] ==K== *[[Saale Kivimaker-Rull]] ==L== *[[Tatjana Lepnurm]] *[[Cornelia Lootsmann]] ==P== *[[Eda Peäske]] ==R== *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] *[[Leelet Reimann]] ==S== *[[Florence Sitruk]] *[[Zvenislava Sillamaa]] ==T== *[[Katri Tikka]] ==V== *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]] *[[Kai Visnapuu]] *[[Liis Viira]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] [[Kategooria:Harfistid| ]] d78f2zpyb9mz3331bh5e4m668yi9kxe 0 163059 7256651 6472732 2026-10-21T08:45:17Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7256651 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[1997]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|1997}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Townes Van Zandt]], USA muusik * 1. jaanuar – [[Ustus Agur]], eesti informaatik *[[4. jaanuar]] – [[Harry Helmsley]], Ameerika Ühendriikide kinnisvaramiljardär *[[6. jaanuar]] – [[Raimond Lätte]], eesti helilooja *[[17. jaanuar]] – [[Amha Selassie]], Etioopia keiserliku perekonna pea *[[19. jaanuar]] – [[Richard Tõnnus]], eesti rahvatantsupedagoog ja skaudijuht *[[22. jaanuar]] – [[Endel Pihelgas]], eesti metsateadlane *[[25. jaanuar]] – [[Carlrichard Brühl]], saksa ajaloolane * 25. jaanuar – [[James Boyd]], USA poksija ==Veebruar== *[[7. veebruar]] – [[Aleksander Püvi]], eesti laulja *[[9. veebruar]] – [[Leni Junker]], saksa kergejõustiklane *[[13. veebruar]] – [[Viivi Timm]], eesti zooloog ja hüdrobioloog *[[17. veebruar]] – [[Stan Pearson]], Inglise jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Deng Xiaoping]], Hiina poliitik *[[23. veebruar]] – [[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran *[[25. veebruar]] – [[Andrei Sinjavski]] (Abram Terts), vene kirjanik ja kirjandusteadlane ==Märts== *[[9. märts]] – [[The Notorious B.I.G.]], USA räppar *[[12. märts]] – [[Holger Pukk]], eesti lastekirjanik *[[14. märts]] – [[Jurek Becker]], Saksa kirjanik *[[18. märts]] – [[Valev Uibopuu]], eesti kirjanik *[[19. märts]] – [[Willem de Kooning]], [[Holland]]i [[Abstraktne impressionism|abstraktset impressionismi]] esindav maalikunstnik * 19. märts – [[Teresa Tuszyńska]], poola näitleja ja modell *[[27. märts]] – [[Ella Maillart]], Šveitsi rändur ja sportlane *[[30. märts]] – [[Linda Saul]], eesti dirigent ja laulupedagoog *[[31. märts]] – [[John Norman Davidson Kelly]], inglise vaimulik ja kirikuajaloolane ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Eduard Kägi]], eesti meremees, matemaatik, meteoroloog, merenduspedagoog ja vaimulik *4. aprill – [[Vladimir Solouhhin]], vene proosakirjanik ja luuletaja *[[5. aprill]] – [[Allen Ginsberg]], ameerika luuletaja *[[7. aprill]] – [[Georgi Šonin]], vene kosmonaut *[[12. aprill]] – [[Juhan Toomaspoeg]], Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna dekaan *[[13. aprill]] – [[Voldemar Väli]], eesti maadleja *[[17. aprill]] – [[Chaim Herzog]], Iisraeli poliitik, sõjaväelane, jurist ja kirjanik *[[21. aprill]] – [[Harald Reinvald]], eesti poksija *[[24. aprill]] – [[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener *[[27. aprill]] – [[Dulce María Loynaz]], Kuuba poetess ja proosakirjanik *[[28. aprill]] – [[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat *[[30. aprill]] – [[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane ==Mai== *[[2. mai]] – [[John Eccles]], Austraalia neurofüsioloog *[[10. mai]] – [[Eva Merike Kangro-Pennar]], väliseesti ajakirjanik ja keeleteadlane *[[14. mai]] – [[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja *[[18. mai]] – [[Mihhail Anikušin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa skulptor *[[19. mai]] – [[Harry Pilbas]], Eesti sporditegelane *[[20. mai]] – [[Virgilio Barco Vargas]], Colombia president *[[24. mai]] – [[Edward Mulhare]], Iiri populaarne telesaatejuht ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Helen Hull Jacobs]], USA tennisist *[[4. juuni]] – [[Vladimir Hütt]], Nõukogude Eesti filosoof *[[7. juuni]] – [[Arthur Prysock]], USA džässlaulja * 7. juuni – [[Stanley Schachter]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[8. juuni]] – [[Amos Tutuola]], Nigeeria (joruba) kirjanik *[[9. juuni]] – [[Hugo Soasepp]], eesti poksija ning poksitreener, -kohtunik ja -tegelane *[[12. juuni]] – [[Bulat Okudžava]], laulja ja kirjanik *[[15. juuni]] – [[Einar Himma]], eesti päritolu USA sõjaväelane *[[17. juuni]] – [[Heldur Karmo]], eesti laulutekstide autor *[[23. juuni]] – [[Betty Shabazz]], Malcolm X-i lesk *[[25. juuni]] – [[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija *[[26. juuni]] – [[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik *[[29. juuni]] – [[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja * 29. juuni – [[Sulev Luik]], eesti näitleja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Robert Mitchum]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, helilooja ja laulja *[[2. juuli]] – [[James Stewart]], USA filminäitleja *[[5. juuli]] – [[Peeter Perens]], eesti koorijuht ja pedagoog *[[10. juuli]] – [[Hugo Gunckel Lüer]], Tšiili botaanik *[[15. juuli]] – [[Gianni Versace]], Itaalia moekunstnik *[[18. juuli]] – [[Ülo Uluots]], Eesti poliitik * 18. juuli – [[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloogia teadusharu teerajaja *[[21. juuli]] – [[Olaf Kopvillem]], eesti keemik, humorist ja koorijuht *[[24. juuli]] – [[Vladimir Tutškevitš]], ukraina päritolu Venemaa füüsik *[[25. juuli]] – [[Natałla Arsiennieva]], valgevene luuletaja ja tõlkija *[[29. juuli]] – [[Edward A. Kawananakoa]], Havai kuningliku perekonna pea * 29. juuli – [[Lemming Rootsmäe]], eesti arst ja ornitoloog *[[31. juuli]] – [[Bao Dai]], endine Vietnami keiser ==August== *[[2. august]] – [[Fela Kuti]], Nigeeria muusik ja aktivist * 2. august – [[William Burroughs]], ameerika kirjanik * 2. august – [[James Krüss]], saksa luuletaja ja proosakirjanik *[[4. august]] – [[Jeanne Calment]], prantsuse pikaealine *[[8. august]] – [[Albert Uustulnd]], eesti kirjanik ja laulukirjutaja * 8. august – [[Svjatoslav Richter]], pianist *[[21. august]] – [[Juri Nikulin]], vene näitleja *[[28. august]] – [[Robert Raudsepp]], eesti füüsik ja tehnikateadlane *[[30. august]] – [[Andre Aarniste]], eesti näitleja *[[31. august]] – [[Diana Frances Mountbatten-Windsor|printsess Diana]] * 31. august – [[Dodi Al-Fayed]], filmiprodutsent * 31. august – [[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik ==September== *[[2. september]] – [[Viktor Frankl]], Austria neuroloog ja psühhiaater *[[4. september]] – [[Hans Jürgen Eysenck]], saksa psühholoog * 4. september – [[Manivald Aaman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane *[[5. september]] – [[ema Teresa]] (Agnes Gonxha Bojaxhiu), Albaania päritolu katoliku nunn, [[Nobeli rahuauhind]] 1979 *[[7. september]] – [[Mobutu Sese Seko]], Zairi poliitik *[[12. september]] – [[Idel Jakobson]], juudist NKVDlane *[[13. september]] – [[Sergei Sovetnikov]], Eesti poliitik ja pedagoog *[[17. september]] – [[Jan Peder Syse]], Norra poliitik *[[18. september]] – [[Rein Otson]], eesti keemik *[[30. september]] – [[Erik Aalbæk Jensen]], taani kirjanik ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Olvi Pint]], esimene väliseesti naisvaimulik (83) *[[4. oktoober]] – [[Otto Ernst Remer]], Saksamaa sõjaväelane *[[17. oktoober]] – [[Tuuli Reijonen]], soome kirjanik ja tõlkija *[[18. oktoober]] – [[Jüri Krjukov]], eesti näitleja *[[20. oktoober]] – [[Valter Kraner]], eesti loomaarst (89) *[[28. oktoober]] – [[Eduard Rüga]], eesti graafik ja maalija (94) *[[29. oktoober]] – [[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (67) ==November== *[[4. november]] – [[Eddie Arcaro]], USA džoki *[[5. november]] – [[Isaiah Berlin]], filosoof *[[9. november]] – [[Helenio Herrera]], Argentina/Prantsusmaa jalgpallur ja treener *[[13. november]] – [[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik *[[17. november]] – [[Milič Čapek]], tšehhi-ameerika filosoof *[[22. november]] – [[Michael Hutchence]], Austraalia laulja *[[27. november]] – [[Malcolm Knowles]], USA andragoog ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Stéphane Grappelli]], Itaalia päritolu prantsuse viiulimängija *[[3. detsember]] – [[Elli Lellep]], eesti botaanik *[[6. detsember]] – [[Billy Bremner]], šoti jalgpallur *[[7. detsember]] – [[Félix Candela]], Hispaania ja Mehhiko arhitekt (87) *[[22. detsember]] – [[Reet Pirrus]], eesti geoloog ja palünoloog *[[24. detsember]] – [[Toshirō Mifune]], jaapani näitleja (77) *[[26. detsember]] – [[Cornelius Castoriadis]], Kreeka-Prantsuse filosoof, majandusteadlane ja psühhoanalüütik *[[27. detsember]] – [[Hella Keem]], eesti keeleteadlane [[Kategooria:1997]] jpwn95nwhurc6lrz0rckdjvbuels61r 0 163081 7256515 7107070 2026-10-20T22:17:34Z Kethen346 222541 Tekstis eemaldati toimetamismallid ({{vikinda}}, {{toimeta}}, {{viita}}), parandati keelelised ja süntaktilised vead (sh sõnajärg, toortõlked ja käänamine), asendati kriipsudega nimekiri tärnidega (*), vormistati vahepealkirjad ja lingid Vikipeedia nõuetele vastavalt ning korrigeeriti tühikud ja punktide kasutus. 7256515 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Liginullenergiamaja 2.jpg|pisi|TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone ([[Mäepealse tänav]] 3, Tallinn)]] '''Ökoehitus''' ehk '''ökoloogiline ehitamine''' tähendab energiat ja loodust säästvat [[Ehitis|ehitiste]] kavandamist ja ehitamist. Ökoehituse eesmärk on koormata keskkonda võimalikult vähe. Selleks tuleb hoonete ja teiste ehitiste asukohad valida sobivaks juba planeerimisfaasis ning kavandada hoone energiatõhusana ja looduslikest materjalidest. See nõuab tihedat koostööd kõikidel projekti tasanditel disainitiimide, arhitektide, inseneride ja klientide vahel. Ökoehituse praktika laiendab ja täiendab klassikalist ehitusprojekti majanduslikkuse, kasulikkuse, vastupidavuse ja mugavuse vaatepunktist. LEED (''Leadership in Energy and Environmental Design'') on hindamissüsteemide kogum ökoehitiste projekteerimise, ehitamise, käitamise ja hooldamise kohta, mille töötas välja [[Ameerika Ühendriikide Ökoehitiste Nõukogu]]. Kuigi uusi tehnoloogiaid töötatakse pidevalt välja praeguste tavade täiendamiseks ja rohelisemate ehitiste loomiseks, on ökoehituse ühine eesmärk vähendada tehiskeskkonna negatiivset mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Seda saavutatakse järgmiste tegevuste kaudu: * energiat, vett ja teisi ressursse tõhusalt kasutades; * elanike tervist kaitstes ja töötajate töövõimet parandades; * jäätmeid, saastet ja keskkonnaseisundi halvenemist vähendades. Sarnane kontseptsioon on looduslik ehitus, mis on tavaliselt väiksemas skaalas ja keskendub kohapeal olemasolevate looduslike materjalide kasutamisele. Teised seotud teemad hõlmavad säästvat disaini ja jätkusuutlikku arhitektuuri. Jätkusuutlikkust võib määratleda kui praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamist, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. Kuigi mõned ökoehitusprogrammid ei käsitle olemasolevate elamute kohandamist, teevad teised seda avalike energiatõhusa renoveerimise skeemide kaudu. Ökoehituse põhimõtteid saab hõlpsasti rakendada nii renoveerimisel kui ka uusehituses. USA General Services Administrationi 2009. aasta aruandes leiti 12 säästvalt loodud ehitist, mille ülalpidamine on odavam ja millel on suurepärane [[energiatõhusus]]. Lisaks sellele olid elanikud nende hoonetega rohkem rahul kui tavaliste ärihoonetega. == Keskkonnamõju vähendamine == Ökoehituse eesmärk on vähendada ehitamise mõju keskkonnale. Esimene reegel on see, et kõige keskkonnahoidlikum ehitis on see, mida ei ehitata. Kuna ehitamine kulutab peaaegu alati ehitusplatsi, on mitteehitamine keskkonnamõju vähendamise seisukohalt ökoehitisest veelgi parem. Teine reegel on see, et iga ehitis peab olema võimalikult väike. Kolmas reegel on mitte aidata kaasa [[Valglinnastumine|valglinnastumisele]], isegi kui projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse kõige energiasäästlikumaid ning keskkonnahoidlikumaid meetmeid. Hooned hõlmavad maastikust suure ala. National Resources Inventory kohaselt ehitatakse Ameerika Ühendriikides täis umbes 107 miljonit aakrit metsa. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) avaldas väljaande, milles hinnati, et olemasolevad ehitised põhjustavad rohkem kui 40% kogu maailma energiakasutusest ja 24% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. == Ökoehituse eesmärgid == [[Jätkusuutlik areng|Jätkusuutliku arengu]] mõiste pärineb 1960. ja 1970. aastate energiakriisist ning keskkonnasaasteprobleemidest. [[Rachel Carson|Rachel Carsoni]] raamatut "Silent Spring" ("[[Hääletu kevad]]"), mis ilmus 1962. aastal, peetakse üheks esimeseks teoseks, mis kirjeldab, kuidas ökoehitus on seotud säästliku arenguga. Ökoehituse liikumine USA-s pärineb vajadusest ja soovist energiasäästlikumate ning keskkonnasõbralikumate ehitiste järele. Roheliselt ehitamiseks on mitu põhjust, sealhulgas keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsed hüved. == Vaata ka == * [[Liginullenergiamaja]] * [[Nullenergiamaja]] * [[Passiivmaja]] * [[Ökoehitis]] == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012022 Ehitusseadus] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/12925350 Seadmete energiatõhususe seadus] * [https://www.mkm.ee/et/energiasaast Energiasääst] * [http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Hoonete_energiat%C3%B5husus Hoonete energiatõhusus] * [http://okoehitus.ee/ MTÜ Ökoehituse Ühing] * [http://www.ehitusinfo.ee/index.php?ekoehitus Ehitusinfo: Ökoehitus] [[Kategooria:Ökoehitus| ]] 1cugeum8ml83xn07f0lv9iswggix8vw 0 164891 7256463 5272214 2026-10-20T19:14:46Z Raamaturott 56450 7256463 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''530. aasta''' ('''DXXX''') oli [[6. sajand]]i 30. aasta. ==Sündmused== *juuni – [[Bütsants]]i armee võitis [[Sala lahing|Sala]] ja [[Dara lahing|Dara]] lahingutes [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] vägesid. *[[22. september]] – [[Felix IV]] järel sai paavstiks [[Bonifatius II]]. *[[Vastupaavst]]iks oli [[Dioscorus (vastupaavst)|Dioscorus]]. *[[Konsul (Vana-Rooma)|Vana-Rooma konsuliteks]] olid [[Flavius Lampadius]] ja [[Rufius Gennadius Probus Orestes]]. ==Sündinud== ==Surnud== *[[Felix IV]] [[Kategooria:530| ]] ntwptlh2a90a32pk6ybh9xtbhjerc0i 100 176368 7256648 6539591 2026-10-21T08:42:50Z Avjoska 1538 7256648 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[10. detsember]]''' ;Sündinud *[[1897]] – [[Saul Hallap]], Eesti tõstja *[[1918]] – [[Anatoli Tarassov]], NSV Liidu (Venemaa) jäähokimängija ja treener *[[1922]] – [[Harry Siljander]], Soome endine poksija *[[1926]] – [[Olavi Ouvinen]], soome poksija *[[1950]] – [[Boris Joffe]], Eesti vehkleja ja treener *[[1954]] – [[Enn Sellik]], Eesti kergejõustiklane *[[1966]] – [[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja *[[1976]] – [[Shane Byrne]], Briti endine motoringrajasõitja *[[1987]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur ;Surnud *[[1944]] – [[Johan Meimer]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[2023]] – [[Marija Pissareva]], Nõukogude Liidu kõrgushüppaja ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|Detsember, 10.]] </noinclude> 3dyyr11g7adz2apqsyppk4q5hlffhon 0 187198 7256639 7254215 2026-10-21T08:06:08Z Andrus Kallastu 1157 7256639 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Image:partchdiamond.png|thumb|200px|[[Harry Partch]]: Partch Diamant 2]] '''Mikrotonaalsus''' ehk '''mikrointervallika''', ka '''ksenharmoonia''' (inglise keeles ''xenharmonic''), ka '''ekmeelia''' (saksa keeles ''Ekmelik'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[omadus]] sisaldada [[mikrointervall]]e. Mikrotonaalsuse mõistet kasutatakse ka üldmõistena kõigi selliste helisüsteemide kohta, mis sisaldavad [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i [[pooltoon]]ist (100 [[tsent]]i) erinevaid ning neile taandumatuid [[intervall (muusika)|intervalle]]. Mikrotonaalsed [[helisüsteem]]id on näiteks *[[kesktoonhäälestus]]ega [[diatooniline helirida]]; *traditsiooniline [[India]] 22 śrutiga karnaatiline süsteem; *[[Indoneesia]] [[gamelan]]muusika helisüsteemid; *[[Tai]], [[Birma]] ja [[Aafrika]] muusika, mille ühe oktavi piires kasutatakse kuni seitset heli; *[[bluus]]is ja/või [[rokkmuusika]]s, kus kasutatakse väljendusrikkuse suurendamiseks [[bluusinoot]]e . ==Mõiste ja termin== Juba enne 1900. aastat tegi helilooja [[Julián Carrillo Trujillo]] katseid viiulikeelega, kasutades žiletitera, et saavutada täpseid, pooltoonist väiksemad intervalle, mida ta nimetas "mikrotoonideks". Umbes kümne aastat hiljem hakkas muusikateoreetik [[Maud MacCarthy Mann]] kasutama sõna "mikrotoon", et kirjeldada india šrutisid, st intervalle, mis olid pooltoonist väiksemad, kuid samas erinesid ka [[veerandtoon]]ist. 1910.–1920. aastatel arutleti selle üle, kas sõna "mikrotoon" on sobiv või oleks selgemad konkureerivaid sõnad nagu "heterotoon" või "fraktsioonitoon". 1930. aastateks, kui õitses huvi Ameerika bluusimuusika vastu ning heliloojad nagu [[Ivor Darreg]] hakkasid kasutama uusi häälestusmeetodeid, pakuti välja ka rohkesti uusi termineid, näiteks "ksenharmooniline" (''xenharmonic''), mis Darregi meelest kirjeldab igasugust 12vjo-st erinevalt kõlavat muusikat. 1970. aastatel hakkasid Salzburgi Mozarteumi professorid [[Franz Richter Herf]] ja [[Rolf Maedel]] uurima mikrointervalle ja tegelema süstematiseerimisega. Nad valisid Vana-Kreeka muusikateooriast sõna "ekmeelia" (vanakreeka keeles ἐκ [ek], 'millestki väljaspool' ´+ μέλος [melos], 'laul' = "väljaspool helirida"), mida kasutati helide kirjeldamiseks, mis tavapärases helisüsteemis puuduvad. Herf ja Maedel hakkasid nimetama võrdtempereeritud 12-helisüsteemi pooltoonide vahele jäävaid helisid ekmeelilisteks ja selliste helide abil loodud muusikat ekmeeliliseks muusikaks. Herf ja Maedel kasutasid oma töös intervallide võrdlemiseks [[võrdtempereeritud 72-helisüsteem]]i. Üldiselt määratlevad sõnaraamatud mikrotonaalsust kui muusika omadust sisaldada [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i pooltoonist väiksemaid intervalle. Siiski on tänapäeval "mikrotonaalne" igasugune muusika, mis ei põhine 12vjo-l, isegi kui see on häälestussüsteemis, milles kasutatakse 12vjo-st suuremaid intervalle. ==Vaata ka== * [[Mikrotonaalsust rakendavate heliloojate ja muusikateadlaste loend]] ==Välislingid== *[https://microtonal.miraheze.org/wiki/Main_Page Microtonal Encyclopedia] *[https://en.xen.wiki/w/Main_Page Xenharmonic Wiki] *[http://www.ekmelic-music.org/de/em/intro.htm Ekmelische Musik – Eine Einführung. Internationale Gesellschaft für Ekmelische Musik] [[Kategooria: Muusika]] [[Kategooria: Muusikateooria]] rpzb09y61wfawvcjrehlezk2j7xe6pq 7256640 7256639 2026-10-21T08:09:34Z Andrus Kallastu 1157 7256640 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Image:partchdiamond.png|thumb|200px|[[Harry Partch]]: Partch Diamant 2]] '''Mikrotonaalsus''' ehk '''mikrointervallika''', ka '''ksenharmoonia''' (inglise keeles ''xenharmonic''), ka '''ekmeelia''' (saksa keeles ''Ekmelik'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[omadus]] sisaldada [[mikrointervall]]e. Mikrotonaalsuse mõistet kasutatakse üldmõistena kõigi selliste helisüsteemide kohta, mis sisaldavad [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i [[pooltoon]]ist (100 [[tsent]]i) erinevaid ning neile taandumatuid [[intervall (muusika)|intervalle]]. Võrdtempereeritud 12-helisüsteemi pooltoonist suuremaid ning neile taandumatuid intervalle sisaldava helisüsteemi kohta kasutatakse ka nimetust [[makrotonaalsus]]. Mikrotonaalsed [[helisüsteem]]id on näiteks *[[kesktoonhäälestus]]ega [[diatooniline helirida]]; *traditsiooniline [[India]] 22 śrutiga karnaatiline süsteem; *[[Indoneesia]] [[gamelan]]muusika helisüsteemid; *[[Tai]], [[Birma]] ja [[Aafrika]] muusika, mille ühe oktavi piires kasutatakse kuni seitset heli; *[[bluus]]is ja/või [[rokkmuusika]]s, kus kasutatakse väljendusrikkuse suurendamiseks [[bluusinoot]]e . ==Mõiste ja termin== Juba enne 1900. aastat tegi helilooja [[Julián Carrillo Trujillo]] katseid viiulikeelega, kasutades žiletitera, et saavutada täpseid, pooltoonist väiksemad intervalle, mida ta nimetas "mikrotoonideks". Umbes kümne aastat hiljem hakkas muusikateoreetik [[Maud MacCarthy Mann]] kasutama sõna "mikrotoon", et kirjeldada india šrutisid, st intervalle, mis olid pooltoonist väiksemad, kuid samas erinesid ka [[veerandtoon]]ist. 1910.–1920. aastatel arutleti selle üle, kas sõna "mikrotoon" on sobiv või oleks selgemad konkureerivaid sõnad nagu "heterotoon" või "fraktsioonitoon". 1930. aastateks, kui õitses huvi Ameerika bluusimuusika vastu ning heliloojad nagu [[Ivor Darreg]] hakkasid kasutama uusi häälestusmeetodeid, pakuti välja ka rohkesti uusi termineid, näiteks "ksenharmooniline" (''xenharmonic''), mis Darregi meelest kirjeldab igasugust 12vjo-st erinevalt kõlavat muusikat. 1970. aastatel hakkasid Salzburgi Mozarteumi professorid [[Franz Richter Herf]] ja [[Rolf Maedel]] uurima mikrointervalle ja tegelema süstematiseerimisega. Nad valisid Vana-Kreeka muusikateooriast sõna "ekmeelia" (vanakreeka keeles ἐκ [ek], 'millestki väljaspool' ´+ μέλος [melos], 'laul' = "väljaspool helirida"), mida kasutati helide kirjeldamiseks, mis tavapärases helisüsteemis puuduvad. Herf ja Maedel hakkasid nimetama võrdtempereeritud 12-helisüsteemi pooltoonide vahele jäävaid helisid ekmeelilisteks ja selliste helide abil loodud muusikat ekmeeliliseks muusikaks. Herf ja Maedel kasutasid oma töös intervallide võrdlemiseks [[võrdtempereeritud 72-helisüsteem]]i. Üldiselt määratlevad sõnaraamatud mikrotonaalsust kui muusika omadust sisaldada [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i pooltoonist väiksemaid intervalle. Siiski on tänapäeval "mikrotonaalne" igasugune muusika, mis ei põhine 12vjo-l, isegi kui see on häälestussüsteemis, milles kasutatakse 12vjo-st suuremaid intervalle. ==Vaata ka== * [[Mikrotonaalsust rakendavate heliloojate ja muusikateadlaste loend]] ==Välislingid== *[https://microtonal.miraheze.org/wiki/Main_Page Microtonal Encyclopedia] *[https://en.xen.wiki/w/Main_Page Xenharmonic Wiki] *[http://www.ekmelic-music.org/de/em/intro.htm Ekmelische Musik – Eine Einführung. Internationale Gesellschaft für Ekmelische Musik] [[Kategooria: Muusika]] [[Kategooria: Muusikateooria]] gtfhlr063nc7t4p89pgsfs7tfseqlb9 0 192450 7256495 7256133 2026-10-20T20:51:52Z Velirand 67997 7256495 wikitext text/x-wiki '''Eero Endjärv''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]]. Põhihariduse on Eero Endjärv omandanud aastatel 1980–1988 [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkoolis]] ja keskhariduse aastatel 1988–1991 [[Tallinna 43. Keskkool|Tallinna 43. Keskkoolis]]. Aastatel 1991–1995 õppis Eero Endjärv [[Tallinna Tehnikaülikool]]is [[ehitus]]e erialal (jäi lõpetamata). Kõrghariduse [[arhitektuur]]i erialal omandas ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel 1995–2001. Aastatel 1994–1995 töötas Eero Endjärv Usesoft ASis [[AutoCAD]] koolitajana. 1995–2001 töötas ta disainerina Hotel Olümpia/Reval Hotels juures ning Guvatrak ASis. Alates 2001. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Agabus, Endjärv & Truverk OÜ. Eero Endjärve tuntumad tööd on elamu [[Otepää]]l, [[Tallinna Ülikool]]i uus hoone, [[Viimsi Kool]] ja [[Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu]]. Eero Endjärv kuulus aastatel 2006–2026 [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liitu]]. ==Töid== *Eramu [[Otepää]]l, [[2004]] (kaasautorid [[Mattias Agabus]] ja [[Illimar Truverk]]) *Eramu [[Sõrve]]s, 2005 *Weizenbergi 14 kortermaja rekonstruktsioon, 2002 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *Kreutzwaldi 10 kortermaja rekonstruktsioon, 2003 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *[[Sompa tee]] 29/31 kortermaja, 2003 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *[[Viimsi Kool]], 2006 (kaasautorid Mattias Agabus, Illimar Truverk, [[Priit Pent]] ja [[Raul Järg]]) *[[Tallinna Ülikool]]i uus hoone, 2006 (kaasautorid Mattias Agabus, Illimar Truverk, Priit Pent ja Raul Järg) *Tammeõue kortermajad, 2007 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *Taludevahe kortermajad, 2007 *[[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu]], 2009 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) ==Võistlustöid== *2003 – Tallinna Pedagoogikaülikooli arhitektuuriline ideekonkurss; 1. preemia *2006 – Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu; 1. preemia == Tunnustus == * 2010 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Priit Pent|Priit Penti]], [[Illimar Truverk|Illimar Truverki]], [[Mattias Agabus|Mattias Agabuse]], [[Kristi Lents|Kristi Lentsi]] ja [[Hannelore Kääramees|Hannelore Kääramehega]]; [[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu]] hoone projekteerimine ja sisekujundus) * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Hannelore Kääramees|Hannelore Kääramehega]]; Passion House moodulmaja - kvaliteetse disaini ja perspektiivika arendustegevuse oskusliku sidumise eest) ==Allikad== #[http://www.aet-arhitektid.ee Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ] #[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&architect_id=799 Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Eero Endjärv] #Urmas Oja: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=157 "Kortervilla. Elamu Kreutzwaldi tn. 10 Tallinnas"] MAJA, 2-2005 #Illimar Truverk, Raul Järg, Priit Pent: [http://www.solness.ee/maja/?mid=117&id=107 "Päikeseratas - Viimsi uus keskkool"] MAJA, 3-2003 #Tiina Kolk: [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3361/new_eri_artiklid_336108 "Stiilne valge villa Otepää kaunil maastikul"] Eesti Ekspress, 2. oktoober 2006 {{JÄRJESTA:Endjärv, Eero}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ejruls76n0fo4c1oya94i6jw8i3zdjf 0 199798 7256566 7002993 2026-10-21T03:53:26Z Kuriuss 38125 7256566 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on tõlk, tõlkija, õpetaja ja kultuuritegelane. Olnud [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti ellu viinud sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige. ==Haridus== *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Ta mängis [[Elmo Nüganen]]i lavastatud mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref>,<ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane. Tema abikaasa on argentiinlanna Fernanda, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] m8mh2d1l4booxhr9uixfvzmvgw18ni1 7256569 7256566 2026-10-21T04:57:27Z Kuriuss 38125 7256569 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *Olnud ka Soome Instituudi juhataja Saksamaal, Šveitsis ja Austrias *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Ta mängis [[Elmo Nüganen]]i lavastatud mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref>,<ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Fernanda, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 8lo7gqnussk1wxed7v8ytt18wef3518 7256578 7256569 2026-10-21T05:20:36Z Kuriuss 38125 7256578 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *Olnud ka Soome Instituudi juhataja Saksamaal, Šveitsis ja Austrias *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Ta mängis [[Elmo Nüganen]]i lavastatud mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref>,<ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Fernanda, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] bl3dvx1n8qqn9y2yw5lxn9ajp1p5lyn 7256585 7256578 2026-10-21T05:51:41Z Kuriuss 38125 7256585 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *2021– Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Ta mängis [[Elmo Nüganen]]i lavastatud mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref>,<ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Ta propageerib isikliku eeskujuga saunakultuuri, harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] c3isid6f5t9wmmwq6f788k77emso5mn 7256592 7256585 2026-10-21T06:13:47Z Kuriuss 38125 7256592 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Ta on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta|Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref>,<ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Ta propageerib isikliku eeskujuga saunakultuuri, harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] qx2x33bczan849soex3nymmsb22hzwf 7256605 7256592 2026-10-21T07:05:58Z Kuriuss 38125 7256605 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta|Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> 2026. aasta seisuga elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 9lavvt1d5mfy3yr4d3tr6967u8q6nur 7256643 7256605 2026-10-21T08:31:11Z Kuriuss 38125 7256643 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes, hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal ja pikka aega ka Eestis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 1e4lfnagzkyhbfs2ukf7zar68lrbrfe 7256645 7256643 2026-10-21T08:38:10Z Kuriuss 38125 7256645 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze esinemas [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010– Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2020 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on kaks tütart ja poeg (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes. Hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal ja pikka aega ka Eestis, lühemat aega Uruguays ja Hollandis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] sahoh5dvf4ivn8ytw3x1evddrhztrq9 7256671 7256645 2026-10-21T09:16:14Z Kuriuss 38125 7256671 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010–2017 Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2017–2021 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu osalemine Eesti kultuuriloos== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> 2015. aastal juhtis ta [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lastelaulude plaadi ja noodikogumiku esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on tütred Uma ja Paula ning poeg Immo (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes. Hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal, Eestis ja Soomes ning lühemat aega Argentinas, Uruguays ja Hollandis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 6e5y8we9bxe19s3nhzv1n0stp2t8nsy 7256706 7256671 2026-10-21T10:02:11Z Kuriuss 38125 7256706 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010–2017 Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2017–2021 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu panus Eesti kultuurilukku== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> Alates 2010. aastast kuulub ta [[Arvo Pärdi Keskus]]e loomenõukokku.<ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/inimesed/loomenoukogu/ Loomenõukogu] Arvo Pärdi Keskus, vaadatud 21.10.2026.</ref> Väidetavalt tekkis just Mikko Fritzel [[İstanbul]]is [[Hagia Sophia]] kirikus viibides idee tellida [[Arvo Pärt|Arvo Pärdilt]] muusikateos, mis sobiks rikastama kultuuripealinnade "Istanbul 2010" ja "Tallinn 2011" kultuurikava. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhina oli Fritze teose tellimise algatajaid. Pärdi üheks tähtteoseks saanud "Aadama itku" esiettekanne toimus 7. juunil 2010 Istanbulis, teose kooriesituse salvestis tõi 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]]le Grammy.</ref>[https://www.arvopart.ee/kumme-aastat-teose-aadama-itk-esiettekandest/ Kümme aastat teose „Aadama itk“ esiettekandest] Arvo Pärdi Keskus, 07.06.2020.</ref> 2015. aastal juhtis Fritze Arvo Pärdi lastelaulude plaadi ja noodikogumiku "Lapsepõlve lood" esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on tütred Uma ja Paula ning poeg Immo (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes. Hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal, Eestis ja Soomes ning lühemat aega Argentinas, Uruguays ja Hollandis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] eaxnbwj4a5jspise9cde7zmmasxlx7w 7256709 7256706 2026-10-21T10:04:01Z Kuriuss 38125 7256709 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010–2017 Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2017–2021 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu panus Eesti kultuurilukku== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> Alates 2010. aastast kuulub ta [[Arvo Pärdi Keskus]]e loomenõukokku.<ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/inimesed/loomenoukogu/ Loomenõukogu] Arvo Pärdi Keskus, vaadatud 21.10.2026.</ref> Väidetavalt tekkis just Mikko Fritzel [[İstanbul]]is [[Hagia Sophia]] kirikus viibides idee tellida [[Arvo Pärt|Arvo Pärdilt]] muusikateos, mis sobiks rikastama kultuuripealinnade (Istanbul 2010) ja (Tallinn 2011) kultuurikava. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhina oli Fritze teose tellimise algatajaid. Pärdi üheks tähtteoseks saanud "Aadama itku" esiettekanne toimus 7. juunil 2010 Istanbulis, teose kooriesituse salvestis tõi 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]]le Grammy.<ref>[https://www.arvopart.ee/kumme-aastat-teose-aadama-itk-esiettekandest/ Kümme aastat teose „Aadama itk“ esiettekandest] Arvo Pärdi Keskus, 07.06.2020.</ref> 2015. aastal juhtis Fritze Arvo Pärdi lastelaulude plaadi ja noodikogumiku "Lapsepõlve lood" esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on tütred Uma ja Paula ning poeg Immo (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes. Hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal, Eestis ja Soomes ning lühemat aega Argentinas, Uruguays ja Hollandis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] mxpgstc6x7twi98m6shw3v9n2z2xehy 7256725 7256709 2026-10-21T10:30:39Z Kuriuss 38125 7256725 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fritze Mikko.IMG_3750.JPG|thumb|Mikko Fritze [[Tallinna päev]]al 15. mail 2010]] '''Mikko Fritze''' (sündinud [[27. november|27. novembril]] [[1963]] [[Tampere]]s) on saksa tõlk, õpetaja ja kultuurikorraldaja. Ta on juhtinud Eestis Goethe Instituuti (1998–2004) ja Tallinna kui 2011. aasta [[Euroopa kultuuripealinn]]a projekti (2008–2010). ==Haridus== *Õppinud Helsingi saksa koolis (Helsingin Deutsche Schule)<ref>[https://finnland-institut.de/wp-content/uploads/2020/06/Lehdist%C3%B6tiedote_Mikko_Fritze_SSI_n_johtajaksi_2021_l%C3%A4htien.pdf Suomesta Hampurin, Tallinnan, Montevideon ja Amsterdamin kautta Berliiniin: Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi] Suomen Saksan-instituuti, 16.06.2020.</ref> *Lõpetanud [[Otto-Hahn-Gymnasium]]i [[Köln]]is 1983 *Õppinud [[Hamburgi Ülikool]]is germanistikat, bioloogiat ja pedagoogikat 1984–1990 *[[Montreali Ülikool]]i stipendiaat Kanadas 1987 *Koolitus [[Goethe Instituut|Goethe Instituudis]] [[München]]is, [[Bremen]]is, [[Buenos Aires]]es{{lisa viide}} ==Töö== *1983–1984 tsiviilteenistuses vanurite hooldaja *1985–1988 vanurite hooldaja [[Hamburg]]is *1985–1993 vabakutseline tõlkija ja tõlk *1986 abiline pagariäris [[Austin]]is Texase osariigis USA-s *1988 [[Helsingi Ülikool]]i mikrobioloogia instituudi assistent *Olnud tõlk ja assistent Helsinki Festivalil, filmiajalehe Filmriss levijuht Hamburgis, saksa keele õpetaja Goethe Instituudis ja Hoechst AGs Buenos Aireses, publikusoojendaja telesaates "Bitte Lächeln", suurfirmade Nintendo, NCR ja Thyssen reklaamiürituste planeerija ja juhtija rahvusvahelistel messidel Saksamaal *1995–1998 saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate täienduskoolituse korraldaja Goethe Instituudis [[Zagreb]]is [[Horvaatia]]s *1998–2004 Goethe Instituudi juhataja Tallinnas *2004–2008 Goethe Instituudi juhataja [[Montevideo]]s [[Uruguay]]s *2008–2010 [[sihtasutus Tallinn 2011|sihtasutuse Tallinn 2011]] juhatuse liige *2010–2017 Goethe Instituudi juhataja [[Helsingi]]s *2017–2021 Goethe Instituut Hollandis<ref>[https://kultuur.err.ee/1162809/rahvusvahelisel-foorumil-kultuurikompass-arutletakse-kultuurikeskkonna-lahituleviku-ule Rahvusvahelisel foorumil Kultuurikompass arutletakse kultuurikeskkonna lähituleviku üle] ERR Kultuur, 24.11.2020.</ref> *juunist 2021 Soome Instituudi juhataja Berliinis Saksamaal (varem ka Šveitsis ja Austrias)<ref>[https://finnland-institut.de/events/30227/?lang=fi Mikko Fritze on nimitetty Suomen Saksan-instituutin uudeksi johtajaksi kesäkuusta 2021 alkaen] Suomen Saksan-instituutti / Finnland-Institut, 16.06.2020.</ref> ==Muu panus Eesti kultuurilukku== Mikko Fritze on mänginud eesti mängufilmis "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) Saksa ohvitseri ning mängufilmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) Wolfgang Tõivelemb-Särgavat. 2009. aastal laulis ta [[Euroopa Kultuuripealinna Segakoor|Euroopa kultuuripealinna segakoor]]is (dirigent [[Veronika Portsmuth]]), mis saavutas [[ETV]] võistlussaates "[[Laululahing]]" III koha.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21570297/euroopa-kultuuripealinna-segakoor Euroopa Kultuuripealinna segakoor] Kroonika, 04.03.2009.</ref><ref>Eveli Rebane. [https://www.ohtuleht.ee/melu/326366/voidukas-noorkoor-saame-vaid-paremaks-minna Võidukas noorkoor: saame vaid paremaks minna] Õhtuleht.ee, 27.04.2009.</ref> Alates 2010. aastast kuulub ta [[Arvo Pärdi Keskus]]e loomenõukokku.<ref>[https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/inimesed/loomenoukogu/ Loomenõukogu] Arvo Pärdi Keskus, vaadatud 21.10.2026.</ref> Väidetavalt tekkis just Mikko Fritzel [[İstanbul]]is [[Hagia Sophia]] kirikus viibides idee tellida [[Arvo Pärt|Arvo Pärdilt]] muusikateos, mis sobiks rikastama kultuuripealinnade (Istanbul 2010) ja (Tallinn 2011) kultuurikava. Sihtasutuse Tallinn 2011 juhina oli Fritze teose tellimise algatajaid. Sündis Pärdi üks tähtteoseid "Aadama itk", mille esiettekanne toimus 7. juunil 2010 Istanbulis Hagia Irene kirikus. Kontserdi eel andsid Türgi president [[Abdullah Gül]] ja Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] Arvo Pärdile üle İstanbuli muusikafestivali elutööpreemia. Teose kooriesituse salvestis tõi 2014. aastal [[Tõnu Kaljuste]]le [[Grammy]] auhinna.<ref>[https://www.arvopart.ee/kumme-aastat-teose-aadama-itk-esiettekandest/ Kümme aastat teose „Aadama itk“ esiettekandest] Arvo Pärdi Keskus, 07.06.2020.</ref><ref>Ruth Alaküla. [https://www.sirp.ee/arvo-paerdi-aadam-itkes-stambuli-euroopa-pealinnaks/ Arvo Pärdi Aadam itkes İstambuli Euroopa pealinnaks] Sirp, 18.06.2010.</ref> 2015. aastal juhtis Fritze Arvo Pärdi lastelaulude plaadi ja noodikogumiku "Lapsepõlve lood" esitlust Berliinis.<ref>[https://kultuur.err.ee/308604/arvo-pardi-lastelaulude-plaati-ja-noodikogumikku-esitletakse-berliinis Arvo Pärdi lastelaulude plaati ja noodikogumikku esitletakse Berliinis] ERR Kultuur, 20.10.2015.</ref> Ta on olnud [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-i]] Balti filmi võistlusprogrammi žürii esimees (2024).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/1119151/suur-galerii-peavoit-laks-mongooliasse-vaata-kes-vaisas-poffi-lopugala-ja-noppis-magusamad-auhinnad Suur galerii | Peavõit läks Mongooliasse! Vaata, kes väisas PÖFFi lõpugala ja noppis magusamad auhinnad] Õhtuleht.ee, 24.11.2024.</ref><ref>[https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/1609529963/mikko-fritze-baltimaade-filmikunst/saatest Mikko Fritze. Baltimaade filmikunst] ERR Vikerraadio, 22.11.2024.</ref> ==Põhjamaade saunakultuuri propageerija== Fritze on nii saunakultuuri ürituste korraldajana kui ka isikliku saunatamiseeskujuga propageerinud Põhjamaade saunakultuuri paljudes Euroopa riikides. Ta on pikka aega kuulunud Soome Saunaseltsi juhatusse ning aidanud asutada Saksamaal Berliinis Soome saatkonna juurde Diplomaatilise Soome Saunaseltsi (2022).<ref>[https://saunafromfinland.com/news/diplomatic-sauna-society-launched-in-berlin-the-first-quality-certificate-in-germany-for-the-embassy-sauna/ Diplomatic Sauna Society launched in Berlin – the first quality certificate in Germany for the Embassy sauna] saunafromfinland.com, 29.03.2022.</ref><ref>Jari Heikkilä. [https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/saanto-saksa-teki-saunomisesta-suorituksen-mutta-kaikki-ovat-silti-yhdessa-nakuna-nain-loylyttely-eroaa-suomeen-verrattuna/9097156 Sääntö-Saksa teki saunomisesta suorituksen, mutta kaikki ovat silti yhdessä nakuna: Näin löylyttely eroaa Suomeen verrattuna] MTV Uutiset, 08.02.2025.</ref><ref>[https://fininst.uk/programme/events/the-naked-truth-london-sauna-dialogues The Naked Truth London: Sauna Dialogues] Finnish Institute, 19.10.2026.</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk]] Eesti-Saksa kultuurisuhete edendamise eest * 2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] ==Isiklikku== Ta on rahvuselt sakslane.<ref>[https://www.culturepartnership.eu/en/article/mikko-fritze-platforma Mikko Fritze: “Culture is not a factory where you know everything with certainty”] culturepartnership.eu. Vaadatud 21.19.2026.</ref> Tema abikaasa on argentiinlanna Maria Fernanda Perinot de Fritze, neil on tütred Uma ja Paula ning poeg Immo (kõik lapsed on sündinud Eestis ja oskavad eesti keelt). Alates 2000. aastast suvitab pere sageli Eestis oma Kolga-Aabla suvekodus.<ref>Andres Tohver. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74892387/valk-loi-mikko-fritze-suvekodusse Välk lõi Mikko Fritze suvekodusse] Harju Elu / Maaleht, 23.06.2016.</ref> Tema vanemad on sakslased, kuid ta lapsepõlv möödus Soomes. Hiljem on ta elanud peamiselt Saksamaal, Eestis ja Soomes ning lühemat aega Argentinas, Uruguays ja Hollandis. 2021. aastast elab ta [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is.<ref>Johanna Sagel. [https://finnland-institut.de/mikko-fritze-blog-interview-johanna-saggel-en/ From Finland via Tallinn, Montevideo and Amsterdam to Germany: Mikko Fritze is the new director of the Finnish Institute] Finnland Institut, 22.06.2021.</ref><ref>[https://www.lufthansa.com/gq/en/articles/explore-the-world/what-i-learned-living-in-helsinki Mikko Fritze. What I've Learned in Helsinki: My Experiences] Lufthansa.com, 12.01.2026.</ref> Ta harrastab jalgrattasõitu ja eelistab ka linnades liigelda jalgrattaga.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. ETV, 30.05.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eestiraadio.err.ee/vikerraadio/802897/ooulikool-mikko-fritze-pealisulesanded/saatest Ööülikool: Mikko Fritze. Pealisülesanded] Vikerraadio, 24. mai 2008 * [[Mirko Ojakivi]]. [http://www.epl.ee/artikkel/574832 Fritze asub tööle Soomes ja hoiab kultuuripealinna tegudel silma peal]. Eesti Päevaleht. 12. aprill 2010 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-mikko-fritze Tähelaev. Mikko Fritze]. Saatejuht [[Reet Linna]]. Eesti Televisioon, 30. mai 2010 * Ester Vaitmaa. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120404098/mikko-fritze-kultuuripealinnu-tallinn-2011-ja-tartu-2024-on-raske-vorrelda-muutunud-on-nii-maailm-kui-ka-meie-ise Mikko Fritze: kultuuripealinnu Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on raske võrrelda – muutunud on nii maailm kui ka meie ise] Delfi, 16. september 2025 {{JÄRJESTA:Fritze, Mikko}} [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 82a6pjtsy3xxk2eyrg1ou1ysihoipxy 0 203002 7256291 6460678 2026-10-20T12:02:44Z Sendrasendra 225202 7256291 wikitext text/x-wiki [[pilt:Kruusa, Kalju.IMG 9247.JPG|pisi|Kalju Kruusa esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal]] '''Kruusa Kalju''' (kodanikunimi '''Jaanus Valk'''<ref name="isik">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |pealkiri=ISIK |vaadatud=2011-02-28 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609130446/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |url-olek=ei tööta }}</ref>; sündinud [[10. oktoober]]<ref name="isik" /> [[1973]] [[Tallinn]] – [[20. oktoober]] [[2026]]) oli eesti luuletaja ja tõlkija. ==Elulugu== Kruusa Kalju lõpetas [[1992]] [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning astus aasta hiljem [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis [[1993]]–[[1997]] [[inglise filoloogia]]t ja [[semiootika]]t. Aastal 1997 läks ta [[Eesti Humanitaarinstituut]]i [[romanistika]] erialale ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i [[2008]] bakalaureusetööga "[[Stéphane Mallarmé|Mallarmé]] luule: kogelemine". Aastatel [[2004]]–[[2005]] viibis ta vahetusüliõpilasena [[Tōkyō]]s [[Waseda ülikool]]is ja õppis [[jaapani keel]]t. Aastal [[2001]] asutas ta koos [[Hasso Krull]]iga tõlkeluule internetiajakirja [[Ninniku]]. Kruusa Kalju on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti PEN-klubi]] liige. ==Looming== Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus [[1999]]. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. [[Jaak Urmet]]i sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".<ref>Jaak Urmet, ''Sirp'' 19.11.1999.</ref> Luuletuste kirjaviis on ainukordne (''y'' pro ''õ'') ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid. Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis [[Jan Kaus]]i sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat".<ref>Jan Kaus, ''Sirp'' 01.07.2005.</ref> Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on [[Hasso Krull]] võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". <ref>Hasso Krull, ''Looming'' 2009, nr. 2.</ref> Aastal [[2010]] ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid. Kalju Kruusa on tõlkinud luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest. ==Raamatud== === Luule === *1999 Meeleolu *2004 Treffamisi *2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi *2010 Tühhja *2013 ing ∙ veri ∙ tee *2015 Äädikkärbsed *2017 Ühe inimese elu (pooleli) *2018 Kümme kükki *2023 Üleelamiste vanake ===Tõlkeid=== *2006 [[Valerio Magrelli]]. "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos [[Maarja Kangro]]ga) *2007 [[Sofi Oksanen]]. "Puhastus" (näidend) *2007 [[Juha Jokela]]. "Mobile horror" *2009 [[Ryū Murakami]]. "Misosupis" ==Tunnustus== * 1999 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Meeleolu") * 2006 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] luule aastaauhind * 2009 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi") * 2010 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (ajakirjas [[Ninniku]] ilmunud hiina luule tõlked) * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Tühhja") * 2018 – valiti [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saajaks aastatel 2019–2021<ref>[https://kultuur.err.ee/891954/kultuuriministeerium-suurendab-kunstniku-ja-kirjanikupalgaliste-arvu-ja-palka Kultuuriministeerium suurendab kunstniku- ja kirjanikupalgaliste arvu ja palka]. ERR Kultuur. 03.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eki.ee/ninniku/ Tõlkeluule ajakiri Ninniku] *[http://www.vikerkaar.ee/archives/269 Kiri jõuluvanale jt luuletusi], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], juuli 2013 *[https://www.looming.ee/arhiiv/luule-54/ Luule], [[Looming (ajakiri)|Looming]], mai 2020 *[[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/462682 Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll], Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *Alvar Loog, [https://kultuur.postimees.ee/7694865/meeleheitel-koduperemehe-varsistatud-kaebed Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed], Postimees, 19. jaanuar 2023 * {{ISIK|6923}} {{JÄRJESTA:Kruusa Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ail6frdgrb8f5js4qjh7rbya9mxok3s 7256293 7256291 2026-10-20T12:05:19Z Sendrasendra 225202 7256293 wikitext text/x-wiki [[pilt:Kruusa, Kalju.IMG 9247.JPG|pisi|Kalju Kruusa esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal]] '''Kruusa Kalju''' (kodanikunimi '''Jaanus Valk'''<ref name="isik">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |pealkiri=ISIK |vaadatud=2011-02-28 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609130446/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |url-olek=ei tööta }}</ref>; [[10. oktoober]]<ref name="isik" /> [[1973]] [[Tallinn]] – [[20. oktoober]] [[2026]]) oli eesti luuletaja ja tõlkija. ==Elulugu== Kruusa Kalju lõpetas [[1992]] [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning astus aasta hiljem [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis [[1993]]–[[1997]] [[inglise filoloogia]]t ja [[semiootika]]t. Aastal 1997 läks ta [[Eesti Humanitaarinstituut]]i [[romanistika]] erialale ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i [[2008]] bakalaureusetööga "[[Stéphane Mallarmé|Mallarmé]] luule: kogelemine". Aastatel [[2004]]–[[2005]] viibis ta vahetusüliõpilasena [[Tōkyō]]s [[Waseda ülikool]]is ja õppis [[jaapani keel]]t. Aastal [[2001]] asutas ta koos [[Hasso Krull]]iga tõlkeluule internetiajakirja [[Ninniku]]. Kruusa Kalju oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti PEN-klubi]] liige. ==Looming== Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus [[1999]]. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. [[Jaak Urmet]]i sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".<ref>Jaak Urmet, ''Sirp'' 19.11.1999.</ref> Luuletuste kirjaviis on ainukordne (''y'' pro ''õ'') ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid. Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis [[Jan Kaus]]i sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat".<ref>Jan Kaus, ''Sirp'' 01.07.2005.</ref> Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on [[Hasso Krull]] võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". <ref>Hasso Krull, ''Looming'' 2009, nr. 2.</ref> Aastal [[2010]] ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid. Kalju Kruusa tõlkis luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest. ==Raamatud== === Luule === *1999 Meeleolu *2004 Treffamisi *2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi *2010 Tühhja *2013 ing ∙ veri ∙ tee *2015 Äädikkärbsed *2017 Ühe inimese elu (pooleli) *2018 Kümme kükki *2023 Üleelamiste vanake ===Tõlkeid=== *2006 [[Valerio Magrelli]]. "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos [[Maarja Kangro]]ga) *2007 [[Sofi Oksanen]]. "Puhastus" (näidend) *2007 [[Juha Jokela]]. "Mobile horror" *2009 [[Ryū Murakami]]. "Misosupis" ==Tunnustus== * 1999 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Meeleolu") * 2006 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] luule aastaauhind * 2009 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi") * 2010 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (ajakirjas [[Ninniku]] ilmunud hiina luule tõlked) * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Tühhja") * 2018 – valiti [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saajaks aastatel 2019–2021<ref>[https://kultuur.err.ee/891954/kultuuriministeerium-suurendab-kunstniku-ja-kirjanikupalgaliste-arvu-ja-palka Kultuuriministeerium suurendab kunstniku- ja kirjanikupalgaliste arvu ja palka]. ERR Kultuur. 03.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eki.ee/ninniku/ Tõlkeluule ajakiri Ninniku] *[http://www.vikerkaar.ee/archives/269 Kiri jõuluvanale jt luuletusi], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], juuli 2013 *[https://www.looming.ee/arhiiv/luule-54/ Luule], [[Looming (ajakiri)|Looming]], mai 2020 *[[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/462682 Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll], Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *Alvar Loog, [https://kultuur.postimees.ee/7694865/meeleheitel-koduperemehe-varsistatud-kaebed Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed], Postimees, 19. jaanuar 2023 * {{ISIK|6923}} {{JÄRJESTA:Kruusa Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] bgm6v7bd96qwtw3ay5sgm9w71uakxoe 7256318 7256293 2026-10-20T12:57:33Z ~2026-55290-84 239805 7256318 wikitext text/x-wiki [[pilt:Kruusa, Kalju.IMG 9247.JPG|pisi|Kalju Kruusa esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal]] '''Kruusa Kalju''' (kodanikunimi '''Jaanus Valk'''<ref name="isik">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |pealkiri=ISIK |vaadatud=2011-02-28 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609130446/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |url-olek=ei tööta }}</ref>; [[10. oktoober]]<ref name="isik" /> [[1973]] [[Tallinn]] – [[20. oktoober]] [[2026]]) oli eesti luuletaja ja tõlkija. ==Elulugu== Kruusa Kalju lõpetas 1992. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning astus aasta hiljem [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis aastatel 1993–1997 [[inglise filoloogia]]t ja [[semiootika]]t. Aastal 1997 läks ta [[Eesti Humanitaarinstituut]]i [[romanistika]] erialale ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i 2008. aastal bakalaureusetööga "[[Stéphane Mallarmé|Mallarmé]] luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena [[Tōkyō]]s [[Waseda ülikool]]is ja õppis [[jaapani keel]]t. Aastal 2001 asutas ta koos [[Hasso Krull]]iga tõlkeluule internetiajakirja [[Ninniku]]. Kruusa Kalju oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti PEN-klubi]] liige. ==Looming== Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. aastal. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. [[Jaak Urmet]]i sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".<ref>Jaak Urmet, ''Sirp'' 19.11.1999.</ref> Luuletuste kirjaviis on ainukordne (''y'' pro ''õ'') ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid. Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis [[Jan Kaus]]i sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat".<ref>Jan Kaus, ''Sirp'' 01.07.2005.</ref> Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on [[Hasso Krull]] võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". <ref>Hasso Krull, ''Looming'' 2009, nr. 2.</ref> Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid. Kalju Kruusa tõlkis luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest. ==Raamatud== === Luule === *1999 Meeleolu *2004 Treffamisi *2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi *2010 Tühhja *2013 ing ∙ veri ∙ tee *2015 Äädikkärbsed *2017 Ühe inimese elu (pooleli) *2018 Kümme kükki *2023 Üleelamiste vanake ===Tõlkeid=== *2006 [[Valerio Magrelli]], "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos [[Maarja Kangro]]ga) *2007 [[Sofi Oksanen]], "Puhastus" (näidend) *2007 [[Juha Jokela]], "Mobile horror" *2009 [[Ryū Murakami]], "Misosupis" ==Tunnustus== * 1999 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Meeleolu") * 2006 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] luule aastaauhind * 2009 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi") * 2010 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (ajakirjas [[Ninniku]] ilmunud hiina luule tõlked) * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Tühhja") * 2018 – valiti [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saajaks aastatel 2019–2021<ref>[https://kultuur.err.ee/891954/kultuuriministeerium-suurendab-kunstniku-ja-kirjanikupalgaliste-arvu-ja-palka Kultuuriministeerium suurendab kunstniku- ja kirjanikupalgaliste arvu ja palka]. ERR Kultuur. 03.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eki.ee/ninniku/ Tõlkeluule ajakiri Ninniku] *[http://www.vikerkaar.ee/archives/269 Kiri jõuluvanale jt luuletusi], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], juuli 2013 *[https://www.looming.ee/arhiiv/luule-54/ Luule], [[Looming (ajakiri)|Looming]], mai 2020 *[[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/462682 Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll], Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *Alvar Loog, [https://kultuur.postimees.ee/7694865/meeleheitel-koduperemehe-varsistatud-kaebed Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed], Postimees, 19. jaanuar 2023 * {{ISIK|6923}} {{JÄRJESTA:Kruusa Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] i87wgi9qicj1leo22a5agbt9fux2mws 7256339 7256318 2026-10-20T13:20:51Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7256339 wikitext text/x-wiki [[pilt:Kruusa, Kalju.IMG 9247.JPG|pisi|Kalju Kruusa esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal]] '''Kruusa Kalju''' (kodanikunimi '''Jaanus Valk'''<ref name="isik">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |pealkiri=ISIK |vaadatud=2011-02-28 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609130446/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |url-olek=ei tööta }}</ref>; [[10. oktoober]]<ref name="isik" /> [[1973]] [[Tallinn]] – [[20. oktoober]] [[2026]]) oli eesti luuletaja ja tõlkija. ==Elulugu== Kruusa Kalju lõpetas 1992. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning astus aasta hiljem [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis aastatel 1993–1997 [[inglise filoloogia]]t ja [[semiootika]]t. Aastal 1997 läks ta [[Eesti Humanitaarinstituut]]i [[romanistika]] erialale ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i 2008. aastal bakalaureusetööga "[[Stéphane Mallarmé|Mallarmé]] luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena [[Tōkyō]]s [[Waseda ülikool]]is ja õppis [[jaapani keel]]t. Aastal 2001 asutas ta koos [[Hasso Krull]]iga tõlkeluule internetiajakirja [[Ninniku]]. Kruusa Kalju oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti PEN-klubi]] liige. ==Looming== Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. aastal. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. [[Jaak Urmet]]i sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".<ref>Jaak Urmet, ''Sirp'' 19.11.1999.</ref> Luuletuste kirjaviis on ainukordne (''y'' pro ''õ'') ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid. Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis [[Jan Kaus]]i sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat".<ref>Jan Kaus, ''Sirp'' 01.07.2005.</ref> Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on [[Hasso Krull]] võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". <ref>Hasso Krull, ''Looming'' 2009, nr. 2.</ref> Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid. Kalju Kruusa tõlkis luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest. ==Raamatud== === Luule === *1999 Meeleolu *2004 Treffamisi *2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi *2010 Tühhja *2013 ing ∙ veri ∙ tee *2015 Äädikkärbsed *2017 Ühe inimese elu (pooleli) *2018 Kümme kükki *2023 Üleelamiste vanake ===Tõlkeid=== *2006 [[Valerio Magrelli]], "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos [[Maarja Kangro]]ga) *2007 [[Sofi Oksanen]], "Puhastus" (näidend) *2007 [[Juha Jokela]], "Mobile horror" *2009 [[Ryū Murakami]], "Misosupis" ==Tunnustus== * 1999 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Meeleolu") * 2006 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] luule aastaauhind * 2009 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi") * 2010 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (ajakirjas [[Ninniku]] ilmunud hiina luule tõlked) * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Tühhja") * 2018 – valiti [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saajaks aastatel 2019–2021<ref>[https://kultuur.err.ee/891954/kultuuriministeerium-suurendab-kunstniku-ja-kirjanikupalgaliste-arvu-ja-palka Kultuuriministeerium suurendab kunstniku- ja kirjanikupalgaliste arvu ja palka]. ERR Kultuur. 03.01.2019.</ref> * 2023. aastal tunnustati tema luulekogu "Üleelamiste vanake" Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnaga * 2024. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "Ära hommikul päri" eest. ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eki.ee/ninniku/ Tõlkeluule ajakiri Ninniku] *[http://www.vikerkaar.ee/archives/269 Kiri jõuluvanale jt luuletusi], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], juuli 2013 *[https://www.looming.ee/arhiiv/luule-54/ Luule], [[Looming (ajakiri)|Looming]], mai 2020 *[[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/462682 Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll], Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *Alvar Loog, [https://kultuur.postimees.ee/7694865/meeleheitel-koduperemehe-varsistatud-kaebed Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed], Postimees, 19. jaanuar 2023 * {{ISIK|6923}} {{JÄRJESTA:Kruusa Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] o0e0pr73tok1vq0fhwdto0785mfrhod 7256348 7256339 2026-10-20T13:31:59Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7256348 wikitext text/x-wiki [[pilt:Kruusa, Kalju.IMG 9247.JPG|pisi|Kalju Kruusa esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:Kalju Kruusa.JPG|pisi|Kalju Kruusa 2012. aastal]] '''Kruusa Kalju''' (kodanikunimi '''Jaanus Valk'''<ref name="isik">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |pealkiri=ISIK |vaadatud=2011-02-28 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609130446/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=6923 |url-olek=ei tööta }}</ref>; [[10. oktoober]]<ref name="isik" /> [[1973]] [[Tallinn]] – [[20. oktoober]] [[2026]]) oli eesti luuletaja ja tõlkija. ==Elulugu== Kruusa Kalju lõpetas 1992. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning astus aasta hiljem [[Tartu Ülikool]]i, kus õppis aastatel 1993–1997 [[inglise filoloogia]]t ja [[semiootika]]t. Aastal 1997 läks ta [[Eesti Humanitaarinstituut]]i [[romanistika]] erialale ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i 2008. aastal bakalaureusetööga "[[Stéphane Mallarmé|Mallarmé]] luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena [[Tōkyō]]s [[Waseda ülikool]]is ja õppis [[jaapani keel]]t. Aastal 2001 asutas ta koos [[Hasso Krull]]iga tõlkeluule internetiajakirja [[Ninniku]]. Kruusa Kalju oli [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ja [[Eesti PEN-klubi]] liige. ==Looming== Kruusa Kalju esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. aastal. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. [[Jaak Urmet]]i sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".<ref>Jaak Urmet, ''Sirp'' 19.11.1999.</ref> Luuletuste kirjaviis on ainukordne (''y'' pro ''õ'') ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid. Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis [[Jan Kaus]]i sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat".<ref>Jan Kaus, ''Sirp'' 01.07.2005.</ref> Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on [[Hasso Krull]] võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". <ref>Hasso Krull, ''Looming'' 2009, nr. 2.</ref> Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid. Kalju Kruusa tõlkis luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest. ==Raamatud== === Luule === *1999 Meeleolu *2004 Treffamisi *2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi *2010 Tühhja *2013 ing ∙ veri ∙ tee *2015 Äädikkärbsed *2017 Ühe inimese elu (pooleli) *2018 Kümme kükki *2023 Üleelamiste vanake ===Tõlkeid=== *2006 [[Valerio Magrelli]], "Luule DNA. Il Dna della poesia" (koos [[Maarja Kangro]]ga) *2007 [[Sofi Oksanen]], "Puhastus" (näidend) *2007 [[Juha Jokela]], "Mobile horror" *2009 [[Ryū Murakami]], "Misosupis" ==Tunnustus== * 1999 – [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Meeleolu") * 2006 – ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] luule aastaauhind * 2009 – [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Pilvedgi mindgi liigutavadgi") * 2010 – [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (ajakirjas [[Ninniku]] ilmunud hiina luule tõlked) * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Tühhja") * 2018 – valiti [[kirjanikupalk|riikliku kirjanikupalga]] saajaks aastatel 2019–2021<ref>[https://kultuur.err.ee/891954/kultuuriministeerium-suurendab-kunstniku-ja-kirjanikupalgaliste-arvu-ja-palka Kultuuriministeerium suurendab kunstniku- ja kirjanikupalgaliste arvu ja palka]. ERR Kultuur. 03.01.2019.</ref> * 2023. aastal tunnustati tema luulekogu "Üleelamiste vanake" Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnaga * 2024. aastal pälvis ta Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "Ära hommikul päri" eest. ==Viited== {{viited|2}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eki.ee/ninniku/ Tõlkeluule ajakiri Ninniku] *[http://www.vikerkaar.ee/archives/269 Kiri jõuluvanale jt luuletusi], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], juuli 2013 *[https://www.looming.ee/arhiiv/luule-54/ Luule], [[Looming (ajakiri)|Looming]], mai 2020 *[[Kaarel Kressa]], [http://www.epl.ee/artikkel/462682 Kalju Kruusa: ei tahaks olla esteet ega kaasajooksik. Luuletaja küll], Eesti Päevaleht, 20. märts 2009 *Alvar Loog, [https://kultuur.postimees.ee/7694865/meeleheitel-koduperemehe-varsistatud-kaebed Meeleheitel koduperemehe värsistatud kaebed], Postimees, 19. jaanuar 2023 * {{ISIK|6923}} {{JÄRJESTA:Kruusa Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pysv813d932twu9xk0qsiuaufx3cdyb 0 203302 7256509 6775894 2026-10-20T21:50:50Z Kethen346 222541 Tekstist eemaldati keeletoimetamismall, parandati vormistusvead (loendid, lingid, pealkirjade vahed), korrigeeriti sõnastust ja geograafilisi nimesid ning asendati tekstisisesed kantsulgudes lingid nõuetekohase Vikipeedia viitemalliga {{viited}}. 7256509 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TV3 Norway logo 2016.svg|pisi|Kanali logo]] '''TV3''' on [[Norra]] kommertstelekanal, mille omanik on meediakontsern [[Viaplay Group]] (endise nimega Modern Times Group ja Nordic Entertainment Group). Erinesvalt oma peamistest rivaalidest Norras (nagu [[NRK]], [[TV 2 (Norra)|TV 2]] ja [[TVNorge]]), mille saateid edastatakse Norrast, oli TV3 saatekeskus pikka aega Suurbritannias ([[West Drayton]]is Middlesexis). 3. augustil 2009 võttis TV3 kasutusele uue logo ja korporatiivse identiteedi, milles kasutati lillat värvi. Sama visuaalset identiteeti rakendati ka Taanis ja Ungaris, kuid TV3 Norra oli esimene, kes selle kasutusse võttis. == Saated == Norra omatoodang ja kohandatud saated: * [[24 Karat]] * [[Alarmen går]] * [[Argus (telesaade)|Argus]] * [[Arkivet]] * [[Baren]] * [[Baren Direkte]] * [[Minibaren]] * [[Bill.mrk: Bryllup]] * [[Camp Molloy]] * [[Cash Cab]] * [[Casino]] * [[Charterfeber]] * [[D'ække bare, bare Bernt]] * [[Dekor Inne/Ute]] * [[Den rette for Tor]] * [[Designerspirene]] * [[Det norske hus]] * [[Dokument 3]] * [[Du er hva du spiser]] * [[Du velger filmen]] * [[Ekstrem oppussing]] * [[Elisas univers]] * [[En annen Verden]] * [[Enstemmig]] * [[Etterlyst]] * [[Extra]] * [[Fame Factory]] * [[Fangene på fortet]] * [[Fear Factor]] * [[Fullt hus]] * [[Gal kanal]] * [[The George Wendt Show]] * [[Glem ikke tannbørsten]] * [[Gossip SEHER]] * [[Guinness Rekord-TV]] * [[Harem]] * [[Helse og velvære]] * [[Hjelp, jeg er med i et japansk gameshow!]] * [[Hjemme hos Paus]] * [[Ja - vi elsker]] * [[Komplottet]] * [[Konebytte]] * [[Kråkeslottet]] * [[Kvinnene på taket]] * [[Luksusfellen]] * [[Lykkehjulet]] * [[Mamma søker kjæreste]] * [[Mann Oh! Mann]] * [[Mayday Mayday]] * [[Med blikket på stjernene]] * [[Minitimen]] * [[Motebildet]] * [[Møte med det ukjente]] * [[Norges styggeste rom]] * [[Norway's Next Top Model]] * [[Nr. 15]] * [[Otnes live]] * [[Over streken]] * [[Penger for livet]] * [[Det perfekte kupp]] * [[Piker, vin og sang]] * [[Praksisjobben]] * [[Proffdrømmen]] * [[På G]] * [[Safari (telesaade)|Safari]] * [[Sangstjerner]] * [[Sen kveld med Thyvold]] * [[Sexskolen]] * [[SexOrama]] * [[Shopaholic]] * [[Singel 24-7]] * [[Singel 24-7 Direkte]] * [[Singel søker]] * [[The Singing Bee]] * [[Snutter]] * [[Superstars]] * [[SuperTed]] * [[Sykehuset]] * [[Tilgi meg]] * [[Tjuefjerde]] * [[Scandinavia's Next Top Model]] * [[Tvert imot]] * [[Ville vesten]] * [[Våg og vinn]] * [[Ønskebrønnen]] == Sport == TV3 edastas varem ulatuslikult spordiülekandeid, kuid hiljem viidi enamik spordisaateid üle sõsarkanalile [[Viasat4]] ja spordikanalitesse. === Endised spordisaated === * [[Serie A]] * [[Vormel 1]] * [[Taanis Superligaen|SAS Ligaen]] * [[UEFA Meistrite Liiga]] * Norra jalgpallikoondise välismängud * Mootorisport * Poks * Käsipall * Purjesport == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tv3.no/ TV3 Norra ametlik koduleht] [[Kategooria:Norra telekanalid]] jg234pssws36owlrn1v7z18lvzk6ouq 0 204638 7256369 7082657 2026-10-20T14:57:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256369 wikitext text/x-wiki {{OS info | nimi = Edubuntu | logo = | kuvatõmmis = EdubuntuHardy.png | pildiallkiri = Edubuntu 8.04 [[GNOME]] töölauaga. | arendaja = Canonical Ltd. ja kogukond | perekond = variatsioon Ubuntust | lähtekoodi tüüp = avatud | algne versioon = | viimase väljalaske versioon = | viimase väljalaske kuupäev = | sihtgrupp = lapsed, õpilased, õpetajad | keel = | tuuma tüüp = monoliitne | kasutajaliides = | litsents = peamiselt GNU GPL | hetkeseis = | toetatud platvormid = | uuendamismeetod = | pakihaldur = | veebisait = }} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}} '''Edubuntu''' ('''Ubuntu Education Edition''') on [[Linux]] [[Ubuntu]] versioon, mis on välja töötatud õpetajate ja infotehnoloogide koostöös. Edubuntu mõeldud eeskätt koolides kasutamiseks. Edubuntu on üles ehitatud Linux Ubuntu põhjal<ref name="using" /> ja mõeldud kasutajatele vanuses 6–18. Süsteem on tehtud väga kasutajasõbralikuks, et sellega saaksid hakkama ka need, kes pole varem arvutiga kokku puutunud. Vaikimisi kasutatakse [[GNOME]]-i kasutajaliidest. Edubuntu erinevus Ubuntust seisneb peamiselt selles, et Edubuntu sisaldab vaikimisi mitmeid kooliõpilastele suunatud programme, näiteks [[Tux Paint]], TuxMath ja Tux Typing. Teiseks võib Edubuntut kasutada koolides [[LTSP|LTSP-]][[server]]ina, mis on [[Thin Client]]i põhine süsteem.<ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20130723131904/https://help.ubuntu.com/community/EdubuntuFAQ Edubuntu FAQ]. Kasutatud 13.03.2010</ref> See tähendab, et Edubuntu võib paigaldada vaid ühte serverisse ja läbi [[tööjaam]]ade kasutab seda mitu inimest.<ref name="using">[http://my.safaribooksonline.com/book/operating-systems-and-server-administration/linux/9780137156481/using-edubuntu/ch09 Using Edubuntu]. Kasutatud 13.03.2010.</ref> Edubuntu järgib täpselt samasugust kuuekuulist väljalasketsüklit nagu Ubuntugi. Esimene Edubuntu anti välja koos Ubuntu 5.10-ga.<ref name="faq" /> Kõige uuem versioon on 13.10.<ref>[http://edubuntu.org/ Edubuntu uudised]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://edubuntu.org/ Ametlik koduleht] (''Inglise keeles'') * [http://viki.pingviin.org/Edubuntu Edubuntu pingviini vikis] {{Linuxi jaotuskomplektid}} [[Kategooria:Linuxi distributsioonid]] s3xsgrj4bker1xi6yyt3nlvvttu6lel 0 205566 7256502 7190670 2026-10-20T21:16:41Z Kruusamägi 1530 7256502 wikitext text/x-wiki [[Fail:XXI oskuskeelepäev 010.jpg|pisi|Margit Langemets esinemas XXI oskuskeelepäeval 2026. aastal]] '''Margit Langemets''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1961]]) on eesti [[keeleteadlane]] (leksikograaf ja sõnaraamatute koostaja). Ta on lõpetanud 1984. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[eesti keel]]e ja kirjanduse alal. 1992. aastal täiendas ta end rahvusvahelisel [[leksikograafia]]kursusel [[Exeteri Ülikool]]i juures ja 2007. aastal leksikograafia erikursusel [[Århusi Ülikool]]i juures.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Ta kaitses doktoritöö "[[Nimisõna]] süstemaatiline [[polüseemia]] eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras" 2009. aastal [[Tallinna Ülikool]]is. Margit Langemets on alates 1984. aastast töötanud [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]]: algul assistendina, seejärel aastatel 2007–2020 EKI sõnaraamatute peatoimetajana. Aastatel 1993–2023 oli ta EKI-s tänapäeva eesti keele osakonna (endine sõnaraamatute osakond) juhataja, alates 2020. aastast on ta EKI juhtivleksikograaf.<ref>[https://portaal.eki.ee/tegevusvaldkonnad/104.html Tänapäeva eesti keele osakond] Eesti Keele Instituudi koduleht. Vaadatud 03.04.2022.</ref> ==Tunnustus== * 2010 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[https://www.err.ee/1608780577/margit-langemets-ja-ene-vainik-tode-ja-oigus-keeles Margit Langemets ja Ene Vainik: tõde ja õigus keeles] ERR, 7. november 2022 {{JÄRJESTA:Langemets, Margit}} [[Kategooria:Eesti leksikograafid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] mg0pmf0sbpuwkxdso2s3i598lct4hhd 0 206195 7256425 6509260 2026-10-20T17:31:18Z Avjoska 1538 /* Kõrvalosatäitjad */ 7256425 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib seriaalist; seriaalimuusika albumi kohta vaata artiklit [[Ühikarotid (album)]]}} {{seriaal | nimi = Ühikarotid | pilt = | pildiallkiri = | žanr = Komöödia, draama | režii = [[Ergo Kuld]] | stsenaarium = [[Martin Algus]] | operaator = [[Ergo Kuld]] | produtsent = [[Tuuli Roosma]] | peaosades = [[Ivo Reinok]]<br>[[Lauri Pedaja]]<br>[[Roger Stahlman]]<br>[[Kevin Väljaots]]<br>[[Liina Vahter]]<br>[[Kirsti Villard]]<br>[[Johanna-Maria Parv]]<br>[[Salme Poopuu]] | helilooja = [[Sten Sheripov]]<br>[[Tõnu Pedaru]] | tunnusmuusika = "Kids Stuff Rock" | esitaja = [[Röövel Ööbik]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|Eesti]] | kanal = [[Kanal 2]] | tootja = | originaal = 8. märts 2010 – 10. mai 2012 | hooaegu = 4 | jagusid = 46 {{väiksem|(seisuga 13.12.2015)}} | kestus = umbes 45 minutit | imdb_id = 1848752 | koduleht = http://kanal2.ee/saated/Uhikarotid | filmiveebi_id = }} "'''Ühikarotid'''" oli Eesti telesari, mis oli [[Kanal 2]] eetris alates [[8. märts]]ist [[2010]] kuni [[9. mai]]ni [[2012]]. [[Tuuli Roosma]] produtseeritud "Ühikarotid" on teleseriaal, mille peategelasteks on seitse väga erinevat maalt pealinna tulnud noort, kelle elud tehnikumi ühiselamus saatuse tahtel põimuma hakkavad. Vaataja saab elada kaasa nende suhetele vastassooga, sõprusele, armastusele, vastastikustele jõukatsumistele ja paljule muule. Sari näitab naljakat ja kohati ohtlikku ühikaelu ning pakub ohtralt draamat, nalja ja musta huumorit elust enesest. Sarja lavastaja on [[Ergo Kuld]] ja stsenarist on [[Martin Algus]]. Seriaali "Ühikarotid" tunnusmeloodiaks on [[Röövel Ööbik]]u lugu "Kids Stuff Rock". ==Osatäitjad== *[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo Ernesto Reinok]] – Andri *[[Lauri Pedaja]] – Kustav "Staff" *[[Roger Stahlman]] – Pauli "Tibu" *[[Ragnar Uustal]] – Neeme (kuni 2. hooaja 7. jaoni) *[[Kevin Väljaots]] – Virgo "Vigri" (alates 2. hooaja 7. jaost) *[[Liina Vahter]] – Viktoria "Vika" *[[Kirsti Villard]] – Iiris *[[Johanna-Maria Parv]] – Marion *[[Salme Poopuu]] – ühikamutt Salme *[[Paul Laasik]] – ühika komandant === Kõrvalosatäitjad === *[[Liina Tennosaar]] – Andri ema *[[Doris Kristina Raave]] – Kätlin *[[Martin Algus]] – diiler *[[Adeele Tähemaa]] – Noorem Salme *[[Sabrina Abdullajeva]] – Ariel *[[Merilin Lõhmus]] – Truude *[[Aleksander Silves]] – Artjom *[[Hanna Parman]] – Kärt *[[Keit Marjamaa]] – Gregory *[[Rosanna Lints]] – Lotta *[[Karel Tallermaa]] – Sander *[[Deana Noop]] – Nelli *[[Ragnar Uustal]] – Neeme *[[Evelin Vahtra]] – Jaanika *[[Egon Nuter]] – direktor == Hooajad == ===1. hooaeg=== Peategelasteks on neli provintsist pealinna tulnud noormeest, kes saatuse tahtel hakkavad jagama ühte tuba tehnikumi päevinäinud ühiselamus. Peategelasteks on ka kolm samas ühiselamus elavat neidu. Oma iseseisva elu esimestel päevadel kaotavad noormehed linnatulede säras mõneks ajaks pinna jalge alt, ent haaravad peagi elul sarvist. Eneselegi üllatuseks aitab neid tõelises elus varem häbenetud talupojatarkus palju rohkem kui linnavurlede pealispindne sära ja lobe jutt. 12 jaost koosnevas sarjas saab elada kaasa kõigi poiste mehistumisele ja eneseleidmisele. Nende suhetele tüdrukutega, keerulistele olukordadele, sõprusele, armastusele, vastastikusele jõukatsumisele. Sarja žanrimääratluseks võiks olla koomiline draama. Nii draamat kui nalja pakub elu ise ning iga inimese asi on osata seda näha ning sellega toime tulla. * 1. jagu – Maalt linna (8.03.2010) * 2. jagu – Saatuse eest ei põgene (15.03.2010) * 3. jagu – Suurlinna tuled (22.03.2010) * 4. jagu – Igaühel oma ''business'' (29.03.2010) * 5. jagu – Kotkad (05.04.2010) * 6. jagu – Käbid ja kännud (12.04.2010) * 7. jagu – Kodumäng (19.04.2010) * 8. jagu – Paranähtused (26.04.2010) * 9. jagu – Vahelekukkumised (03.05.2010) * 10. jagu – Jää iseendaks! (10.05.2010) * 11. jagu – Kaardid lauale! (17.05.2010) * 12. jagu – Kohtumised ja lahkumised (24.05.2010) ===2. hooaeg=== Vana ühika ukse jäädavalt sulgenud Andri, Staff, Neeme, Tibu, Vika, Iiris ja Marion saavad taas kokku suvisel praktikal, et asuda tööle metsade ja järvede keskel. Tüdrukud ajateenijate kokkadena, poisid Ühikatädi juures vallavanema peksupoistena. Ussid-putukad, lehmakaka, küladisko, näkki ujumine, loomad, joodikud, elektrikarjus – kõik on juba linnastuda jõudnud noortele uus, hirmutav ning omamoodi romantiline. Suur seiklus algab. Kui suvepraktika saab läbi, majutatakse noored linnas uude euroremonditud ühiselamusse. Algul on rõõm suur, et kraanist tuleb alati sooja vett ning pesuruumi ei pea jagama hiirte-rottidega. Aga selgub, et reeglid on puhtas ühiselamus veel karmimad, Tibu saab küprokiallergia ning kõik muugi hakkab taas allamäge veerema. * 1. jagu – Uued diilid, vanad kombed (09.09.2010) * 2. jagu – Uued ahvatlused (16.09.2010) * 3. jagu – Tantsusammud (23.09.2010) * 4. jagu – Tulgu, mis tuleb! (30.09.2010) * 5. jagu – Peitusemäng (07.10.2010) * 6. jagu – Ärisoon (14.10.2010) * 7. jagu – Vana arm ei roosteta (21.10.2010) * 8. jagu – Õppetükid (28.10.2010) * 9. jagu – Noored ja vanad (4.11.2010) * 10. jagu – Kas sa sobid? (11.11.2010) * 11. jagu – Kiusajad (18.11.2010) * 12. jagu – Puntras (25.11.2010) ===3. hooaeg=== Ühikarottide kolmas hooaeg algab suure pauguga: Tibu saab elektrilöögi. Sellega seoses tuleb tal muudele foobiatele lisaks ka elektrifoobia. Kuidas leiaks tööd aga elektrifoobiaga elektrik? Ilmselt mitte kuigi hästi, mistõttu otsustab Tibu, et lahkub elektrikute kursuselt ning läheb üle tüdrukute kursusele kokaks õppima. Selgub, et see meeldibki talle rohkem. Hooaeg lõpeb suure peoga – keegi abiellub. Kes, sellele vastuse saamiseks tuleb lasta sündmustel ekraanil lahti rulluda. * 1. jagu – Särakas (03.03.2011) * 2. jagu – Foobiad (10.03.20111) * 3. jagu – Tagasilöögid (17.03.2011) * 4. jagu – Suured sekeldused (24.03.2011) * 5. jagu – Väljakutsed (31.03.2011) * 6. jagu – Pulmad ja matused (7.04.2011) * 7. jagu – Pereasjad (14.04.2011) * 8. jagu – Lahutused (21.04.2011) * 9. jagu – Pugejad (28.04.2011) * 10. jagu – ??? (05.05.2011) * 11. jagu – Tulgu, mis tuleb! (12.05.2011) ==Ühikarotid: Õed== ===1. hooaeg=== Uued tegelased, uued seiklused ja uus ühikas. Ühikamutile pakutakse tööd meditsiinikooli ühiselamus, kus on ennast sisse seadmas ka uued ühikarotid – meditsiiniõeks õppivad neiud ja mõned naiste seltskonda eksinud poisid. Sarjas näeb, kuidas üksteisele täiesti võõrad noored esimest korda kohtuvad ja milliseid saladusi ühika seinte vahel peitub. * 1. jagu – Midagi on siin mäda * 2. jagu – Mida uskuda * 3. jagu – Sead * 4. jagu – Jälitajad * 5. jagu – Rahvalikud laulud * 6. jagu – Pidu! Pidu! * 7. jagu – Salasilmad * 8. jagu – Must auk ==Artiklid== * "[https://www.ohtuleht.ee/379973 Ühikarotid müüsid täikal maha kolm kotitäit asju]". Õhtuleht, 24.05.2010 * "[https://www.delfi.ee/artikkel/38625045 "Ühikarotid" levitavad noorte seas katku]". Delfi, 18.01.2011 * "[http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=33259 Ühikarotid Andri ja Ivo]". NaisteMaailm, 25.03.2010 * "[http://www.elu24.ee/?id=347589 Ühikarotid: hooaeg läheb, plaat tuleb]". Elu24, 25.11.2010 * "[http://www.elu24.ee/753264/galerii-uhikarottide-hooaeg-alustab-uute-nagudega/ "Ühikarottide" hooaeg alustab uute nägudega]". Elu24, 27.02.2012 * "[http://www.elu24.ee/753198/tallinna-tervishoiu-korgkooli-rektor-luges-uhikarottidele-sonad-peale/ Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor luges "Ühikarottidele" sõnad peale]". Elu24, 27.02.2012 * "[http://www.elu24.ee/753244/uhikamutt-salme-tahaksin-juba-natuke-midagi-teistmoodi/ Ühikamutt Salme: tahaksin juba natuke midagi teistmoodi]". Elu24, 27.02.2012 * "[https://publik.delfi.ee/artikkel/63983903 Rosanna Lints: kui laulmine välja ei tule, hakkan näitlejaks või medõeks!]". Publik, 28.02.2012 * "[https://noortehaal.delfi.ee/artikkel/63983171 Saa tuttavaks! Nemad on uued ühikarotid!]". Publik, 27.02.2012 * "[http://www.ohtuleht.ee/466462 Superstaari-Karelist sai ühikarott: "Edev olen ma kogu aeg olnud!"]". Õhtuleht, 28.02.2012 * "[http://www.reporter.ee/2012/02/28/uhikarotid-tulevad-taiesti-uute-nagudega/ "Ühikarotid" tulevad täiesti uute nägudega]". Reporter, 28.02.2012 * "[https://publik.delfi.ee/artikkel/63985117 Vaata, mis toimus "Ühikarottide" esitlusel]". Publik, 28.02.2012 * "[https://publik.delfi.ee/artikkel/63983937 Tuuli Roosmaa: uued "Ühikarotid" on veel vahvamad kui varem!]". Publik, 28.02.2012 * "[http://www.elu24.ee/754302/rosanna-kehastub-uhikarottides-naiivseks-tallaaluseks-maaplikaks/ Rosanna kehastub "Ühikarottides" naiivseks tallaaluseks maaplikaks]". Elu24, 28.02.2012 ==Välislingid== *[https://kanal2.ee/et/t/17/uehikarotid Ühikarotid – kanal2] [[Kategooria:Noorte telesarjad]] [[Kategooria:Eesti draamasarjad]] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] a1jwfbig9m0i0hsihu7ihtg8kqvplks 0 213289 7256317 5581014 2026-10-20T12:56:51Z Kuuskinen 33651 7256317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarestikust; linna kohta vaata artiklit [[Vestmannaeyjari linn]]}} {{Saar | nimi = Vestmannaeyjar | pilt = Vestmannaeyjar014.JPG | pildiallkiri = | veekogu = [[Atlandi ookean]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Vestmannaeyjabaer map.png | osm = pind }} '''Vestmannaeyjar''' on [[saarestik]] [[Island]]i lõunarannikul 10 km [[Islandi saar]]est lõunas. See koosneb umbes 40 väikesest laavasaarest. Saarte kogupindala on 16 või 17 km². Suurim saar on [[Heimaey]], mis on ühtlasi saarestiku ainuke asutatud saar, kus elab 4089 inimest (2009). Aastatel 1963–1967 tekkis vulkaanipurske tagajärjel saarestiku pindalalt teine ja kõige lõunapoolsem saar [[Surtsey]]. [[23. jaanuar]]ist kuni juunini [[1973]] [[vulkaanipurse|purskas]] [[Helgafell]]i [[vulkaan]]. Purse laastas suure osa [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Tekkis uus vulkaan [[Eldfell]]. Heimaey saare pindala kasvas 2,5 km² võrra. Linn ehitati kiiresti taas üles ning ta sai varasemast parema sadama. Kogu püsiasustus on Heimaey saarel [[Vestmannaeyjari linn]]as. Praegune Vestmannaeyjari linnapea on [[Elliði Vignisson]]. Saarestik moodustab '''Vestmannaeyjabæri''' valla. Vestmannaeyjaril on kalatööstus. == Välislingid == *[http://www.vestmannaeyjar.is/ Koduleht] {{Coordinate |type=isle |region=IS}} [[Kategooria:Atlandi ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Islandi saared]] hb0ufzquerdy1nw0d4v5br6p88nufy9 0 213938 7256750 6419301 2026-10-21T11:29:13Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palun lo 240203 /* Välislingid */ 7256750 wikitext text/x-wiki '''Kuulo Vimmsaare''' (kuni 1936 '''Kuno Vimberg'''; [[17. detsember]] [[1921]] – [[25. veebruar]] [[2013]]) oli eesti ühiskonnateadlane. Avaldas Nõukogude ajal teoseid võitleva [[ateism]]i teemal, pidas [[TPI]]-s loenguid tollal kohustusliku poliitilise aine [[teaduslik ateism|teadusliku ateismi]] alal. Teda on nimetatud Eesti ateismi klassikuks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-17 |arhiivimisaeg=2011-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110819060445/http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Haridus== Ta lõpetas 1935. aastal [[Nõmme Algkool]]i, 1938. aastal [[Tallinna II Poeglaste Reaalkool]]i (tänapäeva mõistes põhikooli) ja 1941. aastal kiitusega [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] raamatupidaja-ökonomisti eriala. Leningradi Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskond 1957 (''cum laude''), filosoofiakandidaat 1968. Täiendas end Moskva Riiklikus Ülikoolis 1971; Leningradi Riiklikus Ülikoolis 1976; Eesti NSV Keele ja Kirjanduse Instituudis 1983; Läti Riiklikus Ülikoolis (Riia) 1988. ==Varasem töökäik== Ta tegeles [[ÜENÜ|Ülemaalises Eesti Noorsoo Ühenduse]] Nõmme osakonnas [[kergejõustik]]uga ja jätkas hiljem õpetajana 1934–1938; koolivaheaegadel 1939. aastal OÜ Tekstiilivabrik O. Kilgase arveametnik ja 1940. aastal vagunisaatja; Tallinna haridusosakonna arveametnik 1941. Mobiliseeriti 1941, oli ehituspataljonis, [[7. Eesti Laskurdiviis]]is, sõjaväeteenistusest lahkus 1945. Eesti NSV Kalatööstuse Ministeeriumi kaadriosakonna juhataja 1946–1947. ==Tegevus NLKP-s ja Nõukogude võimuasutustes== *1946 astus [[NLKP]]-sse *1949–1958 EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli vanemõpetaja ja direktori asetäitja õppealal *EKP Keskkomitee mittekoosseisuline lektor *1955–1958 [[Tallinna Keskrajoon]]i TS Nõukogu liige *1958–1961 NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant ==Hilisem töökäik== [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) õppejõud 1961–…: dialektilise ja ajaloolise materialismi/filosoofia kateedri vanemõpetaja, dotsent 1966–1986, kateedrijuhataja 1972–1982, professor 1986–1990. Aastast 1977 sai kateeder vabariiklikuks [[baaskateeder|baaskateedriks]] teadusliku ateismi alal. TPI vanim huviklubi, ateismiklubi [[Atheos]], loodi 1966. aasta märtsis; Vimmsaare oli selle vaimne juht ja kauaaegne eestvedaja. 1994. aastal sai Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi [[emeriitprofessor|emeriitprofessoriks]].<ref>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus, Tallinn 2008</ref> ==Kirjutisi== Avaldanud üle 80 publikatsiooni, sealhulgas raamatuid, 44 artiklit ENEs (1970–1978, 1985), 17 etnograafiaalast võistlustööd. *Ükskõiksus – on see hea või halb? (Nüüdisateismi sotsioloogilisi ja filosoofilisi probleeme. Tallinn: Eesti Raamat, 1981 *Luterluse evolutsioon: Martin Luther ja meie aeg. Tallinn: Eesti Raamat, 1985 *Viktor Nossovitš, Kuulo Vimmsaare. Noorsugu, kõlblus, ateism. Tallinn: Eesti Raamat, 1986 *Ateistliku kasvatuse päevaprobleeme. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987 *Religiooni moderniseerimisest. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987 *Rahvus ja religioon. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1989 *Eestimaa usundi- ja ateismilugu. Ühiskonnateaduste erikursuse materjal, koostanud K. Vimmsaare. Tallinna Polütehniline Instituut, filosoofia kateeder. Tallinn 1988 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20031017.1.9 "Nii küll ei tohi"]. Lugeja kiri. Sirp nr 39, 17. oktoober 2003. Lk 9 **[[Mihkel Mutt]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20031017.1.9 "Nii ei tohi tõesti" (vastulause)]. Sirp nr 39, 17. oktoober 2003. Lk 9 ==Teaduskorralduslik tegevus== Korraldanud 19 konverentsi ja 27 vabariiklikku seminari; ühingu Teadus juhatuse ja vabariikliku filosoofia metoodikanõukogu liige; TPI ateismiklubi Atheos asutajaid ja juhendaja 1966; NSV Liidu Filosoofia Seltsi Eesti osakonna juhatuse liige. ==Muu== Samuti harrastas ta [[entomoloog]]iat. Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1986–…; Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liige 1988–…; Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige. Eesti Filatelistide Liidu 1961. aastast ja Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige 1990. aastast. ==Tunnustus== * sõjaväeteenistuse eest 1 orden ja 7 medalit * 1950, 1970, 1983 – [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi medal]] * 1971, 1981 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri * 1977 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] * etnograafiaalaste võistlustööde eest 7 auhinda * filateelianäitustel markide väljapanekuid hinnatud medalitega ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuulo Vimmsaare 60. Tallinna Polütehnik, 18. detsember 1981 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=My1No3KqNd0b Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vimmsaare, Kuulo}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2013]] tmjipkk0nv1ost3odnx3jzf9x3igfzr 7256751 7256750 2026-10-21T11:31:23Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palun lo 240203 /* Välislingid */ 7256751 wikitext text/x-wiki '''Kuulo Vimmsaare''' (kuni 1936 '''Kuno Vimberg'''; [[17. detsember]] [[1921]] – [[25. veebruar]] [[2013]]) oli eesti ühiskonnateadlane. Avaldas Nõukogude ajal teoseid võitleva [[ateism]]i teemal, pidas [[TPI]]-s loenguid tollal kohustusliku poliitilise aine [[teaduslik ateism|teadusliku ateismi]] alal. Teda on nimetatud Eesti ateismi klassikuks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-17 |arhiivimisaeg=2011-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110819060445/http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Haridus== Ta lõpetas 1935. aastal [[Nõmme Algkool]]i, 1938. aastal [[Tallinna II Poeglaste Reaalkool]]i (tänapäeva mõistes põhikooli) ja 1941. aastal kiitusega [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] raamatupidaja-ökonomisti eriala. Leningradi Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskond 1957 (''cum laude''), filosoofiakandidaat 1968. Täiendas end Moskva Riiklikus Ülikoolis 1971; Leningradi Riiklikus Ülikoolis 1976; Eesti NSV Keele ja Kirjanduse Instituudis 1983; Läti Riiklikus Ülikoolis (Riia) 1988. ==Varasem töökäik== Ta tegeles [[ÜENÜ|Ülemaalises Eesti Noorsoo Ühenduse]] Nõmme osakonnas [[kergejõustik]]uga ja jätkas hiljem õpetajana 1934–1938; koolivaheaegadel 1939. aastal OÜ Tekstiilivabrik O. Kilgase arveametnik ja 1940. aastal vagunisaatja; Tallinna haridusosakonna arveametnik 1941. Mobiliseeriti 1941, oli ehituspataljonis, [[7. Eesti Laskurdiviis]]is, sõjaväeteenistusest lahkus 1945. Eesti NSV Kalatööstuse Ministeeriumi kaadriosakonna juhataja 1946–1947. ==Tegevus NLKP-s ja Nõukogude võimuasutustes== *1946 astus [[NLKP]]-sse *1949–1958 EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli vanemõpetaja ja direktori asetäitja õppealal *EKP Keskkomitee mittekoosseisuline lektor *1955–1958 [[Tallinna Keskrajoon]]i TS Nõukogu liige *1958–1961 NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant ==Hilisem töökäik== [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) õppejõud 1961–…: dialektilise ja ajaloolise materialismi/filosoofia kateedri vanemõpetaja, dotsent 1966–1986, kateedrijuhataja 1972–1982, professor 1986–1990. Aastast 1977 sai kateeder vabariiklikuks [[baaskateeder|baaskateedriks]] teadusliku ateismi alal. TPI vanim huviklubi, ateismiklubi [[Atheos]], loodi 1966. aasta märtsis; Vimmsaare oli selle vaimne juht ja kauaaegne eestvedaja. 1994. aastal sai Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi [[emeriitprofessor|emeriitprofessoriks]].<ref>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus, Tallinn 2008</ref> ==Kirjutisi== Avaldanud üle 80 publikatsiooni, sealhulgas raamatuid, 44 artiklit ENEs (1970–1978, 1985), 17 etnograafiaalast võistlustööd. *Ükskõiksus – on see hea või halb? (Nüüdisateismi sotsioloogilisi ja filosoofilisi probleeme. Tallinn: Eesti Raamat, 1981 *Luterluse evolutsioon: Martin Luther ja meie aeg. Tallinn: Eesti Raamat, 1985 *Viktor Nossovitš, Kuulo Vimmsaare. Noorsugu, kõlblus, ateism. Tallinn: Eesti Raamat, 1986 *Ateistliku kasvatuse päevaprobleeme. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987 *Religiooni moderniseerimisest. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987 *Rahvus ja religioon. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1989 *Eestimaa usundi- ja ateismilugu. Ühiskonnateaduste erikursuse materjal, koostanud K. Vimmsaare. Tallinna Polütehniline Instituut, filosoofia kateeder. Tallinn 1988 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20031017.1.9 "Nii küll ei tohi"]. Lugeja kiri. Sirp nr 39, 17. oktoober 2003. Lk 9 **[[Mihkel Mutt]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20031017.1.9 "Nii ei tohi tõesti" (vastulause)]. Sirp nr 39, 17. oktoober 2003. Lk 9 ==Teaduskorralduslik tegevus== Korraldanud 19 konverentsi ja 27 vabariiklikku seminari; ühingu Teadus juhatuse ja vabariikliku filosoofia metoodikanõukogu liige; TPI ateismiklubi Atheos asutajaid ja juhendaja 1966; NSV Liidu Filosoofia Seltsi Eesti osakonna juhatuse liige. ==Muu== Samuti harrastas ta [[entomoloog]]iat. Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1986–…; Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liige 1988–…; Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige. Eesti Filatelistide Liidu 1961. aastast ja Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige 1990. aastast. ==Tunnustus== * sõjaväeteenistuse eest 1 orden ja 7 medalit * 1950, 1970, 1983 – [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi medal]] * 1971, 1981 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri * 1977 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] * etnograafiaalaste võistlustööde eest 7 auhinda * filateelianäitustel markide väljapanekuid hinnatud medalitega ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kuulo Vimmsaare 60. Tallinna Polütehnik, 18. detsember 1981 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=My1No3KqNd0b Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vimmsaare, Kuulo}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 83ao2szslda2x1i5uckta4k80n8p7ga 0 221171 7256505 7141215 2026-10-20T21:31:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256505 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elering (logo).png|pisi|Ettevõtte logo]] '''Elering AS''' (varem '''OÜ Põhivõrk''') on elektri põhivõrke haldav [[Eesti]] riigile kuuluv ettevõte, mis loodi 2009. aastal. Selle põhitegevuseks on [[elektrienergia]] ülekanne, [[elektrivõrk|elektrivõrgu]] arendamine ja käitamine, Eesti elektrisüsteemi toimimise tagamine, elektrisüsteemi juhtimine ja võimsusbilansi hoidmine ning Eesti energiabilansi tagamine ja selgitamine.<ref name="Elering">[http://www.elering.ee Eleringi veebileht] (vaadatud 31. augustil 2010)</ref> Ettevõte maksis 2019. aastal Eesti riigile 29,4 miljonit eurot dividende.<ref>[https://www.err.ee/926570/riigi-ariuhingud-maksavad-eelarvesse-129-miljonit-eurot-dividende "Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 129 miljonit eurot dividende"] ERR, 5. aprill 2019</ref> Sama aasta juuni lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 1,02 miljardit eurot ja põhivara 879 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/966170/elering-teenis-esimese-poolaastaga-mullusest-kolm-korda-suurema-kasumi "Elering teenis esimese poolaastaga mullusest kolm korda suurema kasumi"] ERR, 31. juuli 2019</ref> 2020. aastal maksis ettevõte dividende 25,6 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1103482/riigi-ariuhingud-maksavad-eelarvesse-121-6-miljonit-eurot-dividende "Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 121,6 miljonit eurot dividende"] ERR, 18. juuni 2020</ref> 2018. aastal töötas ettevõttes 221 inimest.<ref name=tabel>[https://web.archive.org/web/20220927151033/https://elering.ee/sites/default/files/public/Investorile/Elering_web_EE%20(003).pdf 2018 olulisemad märksõnad] Elering</ref> == Ajalugu == Elering loodi 2009. aastal, mil valitsus eraldas põhivõrgud [[Eesti Energia AS]]i omandist, eesmärgiga tagada põhivõrguettevõtte sõltumatus elektrienergia tootmise ja müügiga seotud tegevustest. Alates 2015. aasta jaanuarist on gaasi ülekandevõrk Eleringi ja [[Eesti Energia]] AS-i kontrolli all. == Juhtimine == Eleringi juhatuse esimees oli aastatel 2009–2023 [[Taavi Veskimägi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190731155201/https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-1074 "Eleringi juhiks saab Taavi Veskimägi"] Eesti Energia, 4. september 2009</ref> Juhatusse kuuluvad ka finantsjuht [[Peep Soone]]. Ettevõtte nõukogusse kuulusid 2014. aasta seisuga [[Heikki Tammoja]], [[Thomas Auväärt]], [[Tarmo Mänd]], [[Timo Tatar]] ja [[Kajar Lember]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/ministeeriumi-haldusala-asutused |pealkiri=MKM: Riigi osalusega äriühingud |vaadatud=2014-07-08 |arhiivimisaeg=2014-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140705042215/https://www.mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/ministeeriumi-haldusala-asutused |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aasta seisuga taandus Priit Alamäe nõukogust, kuid tööd jätkasid Kajar Lember, Thomas Auväärt, Tarmo Mänd ja Timo Tatar. 2019. aasta seisuga kuuluvad nõukokku [[Timo Rajala]], Timo Tatar, [[Tarmo Porgand]], [[Indrek Kasela]] ja Toomas Põld.<ref>[https://www.elering.ee/kontaktid#noukogu Kontaktid]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} elering.ee (vaadatud 31. juuli 2019)</ref> 25. aprillil 2023 teatas ettevõtte ajakirjanduses, et peaaegu 14 aastat Eleringi juhtinud Taavi Veskimägi lahkub 1. juulil omal soovil Eleringi juhatuse esimehe ametikohalt. Juhatuse esimehe kohale asub endine varahaldusjuht ja senine juhatuse liige [[Kalle Kilk (energeetik)|Kalle Kilk]] ning juhatuse uueks liikmeks saab Erkki Sapp. == Ettevõtte finantsnäitajad == 2022. aastal oli ettevõtte käive 387 miljonit eurot ja kasum 17,4 miljonit eurot. Samuti koguti ülekoormustulu 228,7 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608881246/eleringi-kasum-kolmekordistus "Eleringi kasum kolmekordistus"] ERR, 10. veebruar 2023</ref> {| class="wikitable" ! colspan="10" align="center" style="background:#A4D3EE" |Peamised finantsnäitajad (mln eurot)<ref name=tabel /> |- !Näitaja !2015 !2016 !2017 !2018 |- |Tulud | 132,4 | 135,9 | 131,9 | 144,8 |- |Ärikulud | 90,9 | 98,1 | 98,8 | 113,9 |- |Finantskulud | 11,4 | 11,4 | 11,0 | 7,3 |- |Tulumaks | 5,0 | 7,8 | 5,0 | 5,0 |- |Puhaskasum | 25,1 | 18,7 | 17,1 | 18,6 |- |Varad | 861,9 | 903,7 | 909,6 | 948,4 |- |Investeeringud | 93,1 | 26,7 | 32,2 | 125,0 |- |Dividendid | 20,0 | 31,0 | 20,0 | 20,0 |} ==Vaata ka== * [[Nord Pool Spot]] * [[Elektrituru andmeladu]] * [[Bilansihaldur]] * [[Reguleerimisteenuse pakkuja]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *{{netiviide | url = https://elering.ee/sites/default/files/2020-04/Elering_AA_210x280_2019_EE_pages.pdf | pealkiri = Aastaaruanne 2019 | autor = Elering AS | vaadatud = 31. detsember 2019 }} == Välislingid == * [https://www.elering.ee/ Ettevõtte koduleht] {{Coordinate |NS=59/24/54.7/N |EW=24/40/17.7/E |type=waterbody |region=EE-N}} [[Kategooria:Eesti energeetikaettevõtted]] [[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]] [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] graky6h9nnkivyqx29u5lgc2wdf6rzw 0 237856 7256316 6948300 2026-10-20T12:54:16Z Kuuskinen 33651 7256316 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Heimaey | pilt = Aerial view of Heimaey, 2009-02-01.jpg | pildiallkiri = Vaade saarele õhust aastal 2009 | veekogu = [[Atlandi ookean]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 13,4 | pikkus = | laius = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | osm = pind }} [[Pilt:Heimaey, vu du Nord.jpg|350px|pisi|Vaade Heimaey sadamale]] '''Heimaey''' [h'eimaei] on [[Island]]ile kuuluv [[saar]] [[Atlandi ookean]]is [[Islandi saar]]est lõuna pool, [[Vestmannaeyjar]]i saarestiku suurim saar, ainus asustatud saar saarestikus. Saarel on [[Vestmannaeyjari linn]]. Saare pindala on 13,4&nbsp;km². Saare ja linna elanike arv on olnud: *2007: 4040 (1. detsember) *2009: 4086 (1. jaanuar) *2023: 4523 (1. jaanuar) Elanikud tegelevad kalapüügiga. Saarel on lennujaam ja [[parvlaev]]aühendus Islandi saarega. == Ajalugu == [[1973]]. aasta jaanuaris purskas Heimaey linna lähedale tekkinud vulkaan [[Eldfell]]. Saare rahvastik evakueeriti kiiresti kohaliku laevastiku laevadega. Linn kattus mitmemeetrise tuhakihiga.{{lisa viide}} Tulikuum laava voolas aeglaselt sadamasse ja tardus, selle tagajärjel tekkis sadamale looduslik lisakaitse ookeani lainete eest. Pärast seda hakkasid islandlased Heimaey linna Põhja-Pompeiks (''Pompei Norðursins'') kutsuma. Grööni ansambel [[Sume]] on avaldanud loo "Heimaey Erkaivdlugo" ("Ood Heimaeyle"). {{Coordinate |NS=63.41666667 |EW=-20.28333333 |type=isle |region=None}} [[Kategooria:Islandi saared]] i9hl48alh0zm612iyou8pv5mtpbmdh7 0 238335 7256601 6575742 2026-10-21T06:53:23Z Estopedist1 278 liita 7256601 wikitext text/x-wiki {{Liita|Sidur}} {{Viitamata}} '''Autosidur''' on [[sidur]], mida kasutatakse [[mootor]]i [[Pöördemoment|pöördemomendi]] ülekandmiseks [[Ülekanne (masinaehitus)|jõuülekandele]]. Siduri ehitus: # Siduri korv # Suruketas (surveketas) # Sidurivõll # Veetav ketas # [[Hooratas]] # Hõõrdekatted # Hammasvöö # Siduriketas # Sidurivõlli tugilaager # Lahutuskäpp # Survelaager Ketashõõrdesidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta ja suruketta siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv ühendab surveketta hoorattaga. Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega siduriketas. See asub sidurivõlli nuutidel. Sidurivõll on ühenduses käigukastiga. Siduriketta rumm ja sidurivõlli nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta nihkumist sidurivõlli telje sihis. Sidurikorvi vedruhoidjasse on mahutatud vedrud. Need vajutavad surveketta vastu veetavat siduriketast ja veetava ketta vastu hooratast. Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, st sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad, viimik, lahutushark, varras (tross) ja pedaal. Käpad on liigendühendatud korvi külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega. Viimik on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki. Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark viimiku vasakule, vajutades sellega tugiseibile, mis asetseb lahutuskäppade seesmistel otstel, mille tulemusel lahutuskäpad pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta tagasi, ületades vedrude survejõu. Kui surveketas liigub tagasi, siis veetav siduriketas vabaneb ja sidur lahutub. [[Kategooria:Sidurid]] [[Kategooria:Autondus]] 8ip0oogwikeo5ykgr47s4f4wxjbb6ya 0 239018 7256473 7256098 2026-10-20T19:53:54Z Kruusamägi 1530 7256473 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} {{linn | nimi = Deventer | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Deventer | pilt = IJsselkade Deventer 2011.jpg | lipp = Deventer vlag.svg | lipu_link = [[Deventeri lipp]] | vapp = Deventer wapen.svg | vapi_link = [[Deventeri vapp]] | pindala = 134,4 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Holland }} [[Fail:Deventer-plaats-OpenTopo.jpg|pisi|Linna kaart aastast 2014]] '''Deventer''' on [[Holland]]i [[linn]], mis asub [[IJssel]]i jõe ääres [[Overijsseli provints]]is. Deventerit on esmamainitud [[877]]. aastal, hiljem kujunes sellest [[hansalinn]]. [[2005]]. aastal liideti linnaga [[Bathmeni vald]]. == Sport == Linna jalgpalliklubi [[Go Ahead Eagles]] mängib riigi tugevaimas liigas [[Eredivisie]]. Aastatel 1917, 1922, 1930 ja 1933 võideti riigi meistritiitel. 1992. aastal rajati linna uisukeskus De Scheg, mis on alates 2011. aastast osaliselt kaetud. See kuulub Hollandi kümne kiireima uisuraja hulka ning seal on treeninud mitmed tuntud uisutajad, sealhulgas olümpiavõitja [[Mark Tuitert]] ja endine sprindi maailmameister [[Erben Wennemars]]. Tulenevalt asukohast IJsseli jõe kaldal tegutseb Deventeris mitmeid veespordiklubisid. == Seosed Eestiga == 1990. aastal korraldas Eesti kunstiühendus "Vitars" koostöös Eesti firmaga Cross Development F.S.P. [[Hansapäevad]]e raames Deventeri linnas [[klaasikunst]]i näituse, kus oli eksponeeritud teoseid kunstnikelt nagu [[Dolores Hoffmann]], [[Robert Suvi]], [[Andrei Lobanov]], [[Valev Sein]] ja [[Margus Tõnnov]]. Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik [[Jaak Olep]] avaldas samal aastal näituse kohta artikli "Eesti vitraažid Deventeris". 13. juunil 1990 sõlmiti [[Tartu]] ning Deventeri ja [[Zutphen]]i vahel koostöökokkulepe koostöö ja sõprussuhete arendamiseks. Alates 2004. aastast on need linnad Tartu ametlikud sõpruslinnad.<ref>[https://www.tartu.ee/et/zutphen-ja-deventer "Tartu koostöösuhted Zutpheni ja Deventeriga"] tartu.ee (vaadatud 19. oktoobril 2026)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.deventer.nl/ Deventeri koduleht] [[Kategooria:Hollandi linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Overijsseli provints]] [[Kategooria:Deventer| ]] sqxmucodupba5uk2gqn90qs4562yuc7 0 239443 7256338 6675241 2026-10-20T13:15:36Z Makenzis 95198 7256338 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Swindon Town | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Swindon Town Football Club | hüüdnimi = The Robins | lühend = | asutatud = 1879 | lõpp = | väljak = [[County Ground]] | mahutavus = 15 728 | ametinimetus1 = | esimees = [[Lee Power]] | omanik = [[Swinton 20 Reds]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Lee Power]] | liiga = [[Football League Two]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 9. koht | muster_la1=_whiteshoulders |muster_b1=_whiteshoulders|muster_ra1=_whiteshoulders| muster_sh1 = _sides_on_white| muster_so1 = | vasakkäsi1=FF0000 |kere1= FF0000|paremkäsi1=FF0000 |püksid1= FF0000sokid1=FF0000 | muster_la2= _shouldersonwhite|muster_b2= _shouldersonblack|muster_ra2=_shouldersonwhite| muster_sh2 = _black_thinstripe_color |muster_so2 = | vasakkäsi2= CFBC56|kere2= CFBC56|paremkäsi2=CFBC56|püksid2=CFBC56 |sokid2=000000 | veeb = http://www.swindontownfc.co.uk/ | e mäng = Swindon City–St. Mark's Young Men's Friendly Society 2:2 (12. november 1881) | enim mänge = [[John Trollope]] (889) | võit = Swindon City–[[Farnham Town FC|Farnham United Breweries]] 10:1 (28. november 1925) | kaotus = Swindon City–[[Manchester City FC|Manchester City]] 1:10 (25. jaanuar 1930) | mängija = [[Harry Morris]] (229) | fännid = | auhinnad = }} '''Swindon Town Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Swindon]]is. Klubi mängib Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas [[Football League One]]. Klubi asutati [[1879]]. aastal. [[1894]]. aastast mängib see elukutselisena. [[The Football League]]'s hakati mängima [[1920]]. aastal. [[1969]]. aastal alistati [[Football League Cup]]i finaalis [[Arsenal FC|Arsenal]] tulemusega 3:1 ning kindlustati sellega pääs teise liigasse. 1969. aastal osaleti [[Anglo-Italian League Cup]]il ja [[1970]]. aastal [[Anglo-Italian Cup]]il, mille mõlemad Swindon Town võitis. Mõlemad võistlused võideti tänu klubi tolleaegsele parimale ründajale [[Don Rogers|Don Rogersile]]. [[Premier League'i hooaeg 1993–1994|Hooaeg 1993–1994]] on olnud ainus, mil klubi on mänginud Inglismaa kõrgliigas. See hooaeg ei kujunenud kuigi edukaks, kui koguti ainult 30 punkti ja lasti endale lüüa 100 väravat. Klubi kodustaadion on alates [[1896]]. aastast olnud [[County Ground]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Swindon Town F.C.}} *[http://www.swindontownfc.co.uk/ Koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Swindon Town FC]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] 5lliaml7ktrmrh6jakkdjm9qd50yhcc 0 239463 7256315 5323215 2026-10-20T12:52:30Z Makenzis 95198 7256315 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Oldham Athletic AFC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Oldham Athletic AFC | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1895 | lõpp = | väljak = [[Oakwell]] | mahutavus = 23 009 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = [[Football League Two]] | hooaeg = 2025/2026 | positsioon = 10. koht, League two | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=000088 |kere1=000088 |paremkäsi1=000088 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=ff8800 |kere2= ff8800|paremkäsi2=ff8800 |püksid2=000088 |sokid2=ff8800 | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Oldham Athletic Association Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Oldham]]is. Klubi asutati 1895. aastal nime Pine Villa F.C all. ==Välislingid== {{commonskat|Oldham Athletic A.F.C.}} *[http://www.oldhamathletic.co.uk/ Koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] aj1dsdtxczr4ebfii1tpendfzyftujg 0 242223 7256516 7048225 2026-10-20T22:19:58Z ~2026-56373-63 240164 7256516 wikitext text/x-wiki '''Mati Kadak''' ([[26. juuli]] [[1957]] – [[7. detsember]] [[2025]])<ref>Postimees, 11. detsember 2025, lk.21</ref> oli [[Eesti]] [[kohtutäitur]] ja poliitik. Mati Kadak on lõpetanud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemiateaduskonna tehnoloogiainseneri eriala. Kadak on töötanud ettevõtetes [[Liviko]], [[AS Orto]] ja Alluuvium, toiduainetööstuse konstrueerimise ja tehnoloogia büroos ning Tallinna Pelgulinna haiglas. Alates 1994. aastast on Kadak töötas Keila Paldiski linnaosa valitsuses. Mati Kadak on olnud [[Paldiski]] abilinnapea, [[Paldiski linnapea]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/195015/paldiski-linnapeaks-valiti-reformierakondlane-mati-kadak Paldiski linnapeaks valiti reformierakondlane Mati Kadak ], www.delfi.ee, 25.01.2000</ref> (2000–2001) ja [[Paldiski linnavolikogu]] esimees<ref>[https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/piirkond/harjumaa/laane-harju-vald/kandidaadid/mati-kadak/ Mati Kadak | KOV VALIMISED 2021]</ref>. Mati Kadak oli [[Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda|Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja]] aseesimees<ref>[https://web.archive.org/web/20110324131139/http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/eestseisus Eestseisus]. Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleht. (Kasutatud 24. märtsil 2011.)</ref> ja tegev [[kohtutäitur]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/119254/vabakutselised-kohtutaiturid-on-usinad Vabakutselised kohtutäiturid on usinad ], www.ohtuleht.ee, 2. märts 2002</ref> [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates [[9. aprill]]ist [[1996]].<ref>Äriregistri päring. (Kasutatud 24. märtsil 2011.)</ref> Kuulus Eesti Reformierakonna volikogusse. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kadak, Mati}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paldiski linnapead]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2025]] exdwg58cg1il43xv54jdj87d9plhh1i 7256518 7256516 2026-10-20T22:23:05Z ~2026-56373-63 240164 sõnastust lauses 7256518 wikitext text/x-wiki '''Mati Kadak''' ([[26. juuli]] [[1957]] – [[7. detsember]] [[2025]])<ref>Postimees, 11. detsember 2025, lk.21</ref> oli [[Eesti]] [[kohtutäitur]] ja poliitik. Mati Kadak on lõpetanud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemiateaduskonna tehnoloogiainseneri eriala. Kadak on töötanud ettevõtetes [[Liviko]], [[AS Orto]] ja Alluuvium, toiduainetööstuse konstrueerimise ja tehnoloogia büroos ning Tallinna Pelgulinna haiglas. Alates 1994. aastast töötas Kadak Keila Paldiski linnaosa valitsuses. Mati Kadak on olnud [[Paldiski]] abilinnapea, [[Paldiski linnapea]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/195015/paldiski-linnapeaks-valiti-reformierakondlane-mati-kadak Paldiski linnapeaks valiti reformierakondlane Mati Kadak ], www.delfi.ee, 25.01.2000</ref> (2000–2001) ja [[Paldiski linnavolikogu]] esimees<ref>[https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/piirkond/harjumaa/laane-harju-vald/kandidaadid/mati-kadak/ Mati Kadak | KOV VALIMISED 2021]</ref>. Mati Kadak oli [[Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda|Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja]] aseesimees<ref>[https://web.archive.org/web/20110324131139/http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/eestseisus Eestseisus]. Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleht. (Kasutatud 24. märtsil 2011.)</ref> ja tegev [[kohtutäitur]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/119254/vabakutselised-kohtutaiturid-on-usinad Vabakutselised kohtutäiturid on usinad ], www.ohtuleht.ee, 2. märts 2002</ref> [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates [[9. aprill]]ist [[1996]].<ref>Äriregistri päring. (Kasutatud 24. märtsil 2011.)</ref> Kuulus Eesti Reformierakonna volikogusse. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kadak, Mati}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paldiski linnapead]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2025]] p6vy4r0sygdzjfujukk9j7dlbg6nqlg 0 243257 7256461 7255922 2026-10-20T19:09:00Z MorsMe 217455 7256461 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1961 *2009|number=17|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=16|järgmine liin=17A|järgmine=17A (Tallinna bussiliin)|eelmine=16 (Tallinna bussiliin)|läbi=|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City G n°1494.jpg|suleti=*2006 *2023|logo=Junction of Liivalaia tn and Ants Lauteri tn in Kesklinn Tallinn 19 April 2021.jpg}} '''Tallinna bussiliin 17''' sõitis Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Alates 1. augustist 2023 on marsruut 17 asendatud liiniga 67 Seli - Bussijaam - J.Sütiste. Liin oli tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin oli käigus iga päev ning sellel sõitsid peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama oli tipptunnil 36 minutit. == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+Liin nr 17 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 1. veebruaril 2006<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-01-23 |pealkiri=Veebruarist Mustamäelt bussiga otse Suur-Sõjamäele ei pääse |url=https://www.postimees.ee/1523025/veebruarist-mustamaelt-bussiga-otse-suur-sojamaele-ei-paase |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> |- | colspan="3" |2006 - 2009 oli liin [[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam | |- |2023 | - |Liin liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 67]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 17A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|liiniga 67]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2009 kuni 31.07.2023 !J. Sütiste tee - Bussijaam !Bussijaam - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2006 !J. Sütiste tee - Suur-Sõjamäe !Suur-Sõjamäe - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe | ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} == Galerii == <gallery> Fail:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|Sõpruse puiesteel Fail:481TAK.JPG|Hauka peatuses Fail:1487 scania omnicity.jpg|Bussijaama suunas </gallery> ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[17A]] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ko8kf6wpemqxvfeljf75j7hjjw1w5qi 0 243383 7256733 7178224 2026-10-21T10:47:21Z ~2026-56349-99 240200 7256733 wikitext text/x-wiki '''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[11. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[ooperilaulja]] ([[bariton]]), [[Nõukogude Liidu rahvakunstnik]]. == Elulugu == Tiit Kuusik oli pärit Pärnust. Ta õppis [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]is, mängis kooli tantsuorkestris [[viiul]]it, [[tšello]]t ja löökpille ning laulis kooli poistekooris algul [[Tenor|tenorit]], hiljem [[Bass|bassi]] (õpetaja [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse astumist esitas sama orkestri koosseisus ka kerge muusika palu. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võttis laulutunde [[Elene Rebane|Elene Rebaselt]]. Seejärel õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatooriumis]] ([[Aleksander Arder]]i lauluklassis), mille lõpetas 1938. aastal ja kus hiljem (1940–1990) töötas õppejõuna. Kuusiku diplomitöö oli roll [[Ruggero Leoncavallo]] ooperis "[[Pajatsid]]". Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77-aastaselt), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema erialane karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil, kus ta demonstreeris nii meisterlikku häälevalitsemist kui ka suurepärast laulmistehnikat; konkursil osales 120 lauljat 17 riigist. Kuusik esitas seal ooperibaritoni repertuaarist väga kaaluka ja tehniliselt nõudliku Figaro kavatiini [[Gioachino Rossini|Rossini]] ooperist "[[Sevilla habemeajaja]]". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus uuesti kuulata, sest tema esinemine oli juba teises voorus olnud nii veenev, et žüriil polnud võitja otsustamisel mingeid kahtlusi. Konkursi võiduga kaasnes tööleping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka [[Eesti Rahvusmeeskoor|Riiklikus Akadeemilises Meeskooris (RAM)]]. Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatjad olid [[Tarsina Alango]] ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]; hiljem ka [[Peep Lassmann]]. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, [[Evald Aav]]a, [[Mart Saar]]e, [[Artur Kapp|Artur]], [[Villem Kapp|Villem]] ja [[Eugen Kapp|Eugen Kapi]], [[Eduard Oja]], [[Gustav Ernesaks]]a ja teiste heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli välja müüdud ja laulja pidi pärast kontserdi eeskava lõppu veel palju lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud hispaania tenori [[Placido Domingo]]ga. Ta oli [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (ETL) liige alates 1945. aastast. Konservatooriumis on Kuusiku lauluklassis õppinud näiteks sellised oma ala meistrid nagu [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], [[Mihkel Sildos]], [[Leili Tammel]], [[Jelena Suik]], [[Leida Jürgens]], [[Endel Ani]], [[Eda Zahharova]], [[Raimund Alango]], [[Alice Roolaid]] jt. Tiit Kuusik pidas mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide ja muude esemetega, mille 1995. aastal tema poeg [[Kaido Kuusik]] [[Eesti Rahvusraamatukogu]]le kinkis. On maetud Tallinna Metsakalmuistule, perekonna platsile. ==Rolle== Tiit Kuusik on esitanud ooperilavastustes 46 rolli ja operetilavastuses ühe rolli; neist olulisemad: * Silvio ([[Ruggero Leoncavallo]] – "[[Pajatsid]]") * Renato ([[Giuseppe Verdi]] – "[[Maskiball (Verdi)|Maskiball]]") * Giorgio Germont (Giuseppe Verdi – "[[Traviata]]") * Toreador ([[Georges Bizet]] – "[[Carmen (ooper)|Carmen]]") * Onegin ([[Pjotr Tšaikovski]] – "[[Jevgeni Onegin]]") * Rigoletto ([[Giuseppe Verdi]] – "[[Rigoletto]]") * Boriss Godunov ([[Modest Mussorgski]] – "[[Boriss Godunov]]") * Hollandlane ([[Richard Wagner]] – "[[Lendav hollandlane]]") * Peaminister ([[Johann Strauß (poeg)]] – "[[Viini veri]]") * Escamillo (Georges Bizet – "[[Carmen (ooper)|Carmen]]") * Vürst Igor ([[Aleksandr Borodin]] – "[[Vürst Igor]]") * Miller (Giuseppe Verdi – "[[Luisa Miller]]") * Aetius (Giuseppe Verdi – "[[Attila (ooper)|Attila]]") * Deemon ([[Anton Rubinstein]] – "[[Deemon (ooper)|Deemon]]") * Tonio ([[Ruggero Leoncavallo]] – "Pajatsid") * Figaro ([[Gioachino Rossini]] – "[[Sevilla habemeajaja]]") * Mephisto ([[Charles Gounod]] – "Faust") * Vambo ([[Eugen Kapp]] – "Tasuleegid") * Krahv ([[Gustav Ernesaks]] – "Tormide rand") * Külmataat ([[Nikolai Rimski-Korsakov]] – "[[Sadko]]") * Ruslan ([[Mihhail Glinka]] – "Ruslan ja Ljudmilla") * Nikita ([[Dmitri Kabalevski]] – "Nikita Veršinin") * Parun Scarpia ([[Giacomo Puccini]] – "[[Tosca]]") * Tomski (Pjotr Tšaikovski – "Padaemand") * Raud (Gustav Ernesaks – "Tuleristsed") * Grjaznoi (Nikolai Rimski-Korsakov – "Tsaari mõrsja") * Salieri (Nikolai Rimski-Korsakov – "Mozart ja Salieri") * Iago (Giuseppe Verdi – "Otello") * Amonasro (Giuseppe Verdi – "Aida") * Di Luna (Giuseppe Verdi – "Trubaduur") * Aleko ([[Sergei Rahmaninov]] – "Aleko") * Enrico ([[Gaetano Donizetti]] – "Lucia di Lammermoor") Kuusik esines solistina ka suurvormides (sh Beethoveni 9. sümfoonia, Griegi "Uus isamaa", Haydni "Loomine", Orffi "Carmina burana", Tambergi "Kuupaisteoratoorium", Tormise "Kalevipoeg"). ==Tunnustus== * 1945 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 1949 – [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1950 – [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]] * 1952 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1952 – [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]] * 1954 – [[Nõukogude Liidu rahvakunstnik]] * 1959 – [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1967 – [[Nõukogude Eesti preemia]] ==Helisalvestisi== * Mööda metsateed / Mere kutse // klaveril Eugen Kapp (Bellacord-Electro 19??; LP) * Tiit Kuusik (Melodija 1962) * Tiit Kuusik. Schubert, Schumann, Grieg – soololaulud / Klaveril Valdur Roots (Melodija 1975; LP) * Eesti vokaalloomingut / klaveril Valdur Roots (Melodija 1976; LP) * Schubert – vokaaltsükkel "Talvine teekond" (Melodija 1977; LP) * Tiit Kuusik (Melodija 1985) * Metsateel / Eesti soololaule (Eesti Raadio 1998; CD) * Ooperiaariaid (Eesti Raadio 1990; CD) * Ooperiaariad ja duetid (Forte 1994; CD) * Tiit Kuusik (AUVI, ETV 1996) ==Videosalvestisi== * Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (Harri Kõrvits, Eesti Riiklik Kirjastus 1963){{lisa viide}} * Tiit Kuusik vene ooperis (Eesti Telefilm 1970){{lisa viide}} * "Laulab Tiit Kuusik" (Tallinnfilm 1973, režissöör Virve Aruoja) * "Imetabane bariton" (ETV 1979){{lisa viide}} * "Maestro Tiit Kuusik "Estonia" teatris" (Eesti Telefilm 1979, režissöör Arne Mikk) * Tiit Kuusik on osalenud ka mängufilmides ("Kui saabub õhtu" – Tallinnfilm 1955, "Puritaanlased" – Eesti Telefilm 1984) ==Mälestuse jäädvustamine== [[Estonia Selts]] korraldab alates 1994. aastast laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse vaid eesti heliloojate loomingut. 2006. aastal asutati [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i juurde [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] allfond, mille eesmärk on toetada noori artiste. Fond toetab ühe oma stipendiumiga, [[Tiit Kuusiku stipendium]]iga, [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] noori lauljaid.<ref>[http://www.erkf.ee/allfondid/estonia-seltsi-fond Estonia Seltsi fond.] Eesti Rahvuskultuuri Fondi veebisait.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Harri Kõrvits. Tiit Kuusik. Ülevaade eesti kuulsa baritoni Tiit Kuusiku elust ja lavarollidest (Eesti Riiklik Kirjastus 1963) * Ene Pilliroog. Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tiit Kuusiku ja tema perekonna mälestused (Eesti Teatriliit 1992) * Lehti Metsaalt. Tiit Kuusik (1971) * Ene Pilliroog. Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (1992) * Malle Värk. Tiit Kuusik (1987) * Ants Lauter. Käidud teedelt (1982) * Heino Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid (2002) * Heino Pedusaar. Kive Estonia alusmüürist (2006) * Teater. Muusika. Kino. 8/1986 (intervjuu) ==Välislingid== * [http://www.youtube.com/watch?v=93RQb497uZ8 Tiit Kuusik – "Figaro kavatiin" Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja"] * [http://www.youtube.com/watch?v=sNr8zAOPGB4 Tiit Kuusik – duett Margarita Voitesega Verdi ooperist "Rigoletto" (Piangi...Si, vendetta)] {{JÄRJESTA:Kuusik, Tiit}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori lauljad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1990]] giml71b16zlt3h21h2qzje73nvcq64n 0 245072 7256304 7256288 2026-10-20T12:22:47Z Kruusamägi 1530 /* Avastamine, väljakaevamised ja levikuala */ 7256304 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014): [A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation]. ''Ancient Asia'', 5. kd, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref>]] [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. [[Walter Fairservis]] leidis 1983. aastal, et Induse kirja lugemiseks on piisavalt sarnasusi [[draviidi keeled|draviidi keeltega]]. 1987. aastal leidis [[James Kinnier Wilson]] sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse. [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. 1977. aastal avaldas [[Iravatham Mahadevan]] ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> Parpola on koos teiste teadlastega avaldanud kolmeosalise teose, mis sisaldab mitu tuhat pitserit ja raidkirja.<ref>[[Asko Parpola]], [[Jagat Pati Joshi]], ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in India'', kd 1, Suomalainen Tiedeakatemia 1987.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[Sayid Ghulam Mustafa Shah]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in Pakistan'', kd 2, Suomalainen Tiedeakatemia 1991.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[B. M. Pande]], [[Petteri Koskikallio]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Supplement to Mohenjo-daro and Harappa'', kd 3.1, Suomalainen Tiedeakatemia 2010.</ref> Välja on kuulutatud ka neljas köide, kuid seda pole veel avaldatud. [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]] ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.archaeoastronomie.de/]</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse Kirja kirjutati paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 7gqyz9leixjgt4ymfp5fg3wc483fq2z 7256540 7256304 2026-10-21T00:36:53Z Sendrasendra 225202 /* Kiri ja keel */ 7256540 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells. Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] pkh0d1jgiyy9ifbk9n2quk7obhnk77q 7256666 7256540 2026-10-21T09:11:30Z Sendrasendra 225202 /* Kronoloogia */ 7256666 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells. Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 600jv9gov2990ov16u6ipidickwy6zi 7256668 7256666 2026-10-21T09:14:17Z Sendrasendra 225202 /* Avastamine, väljakaevamised ja levikuala */ 7256668 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells. Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] e2uz2df8c0yuadypt5r3bibe5xzenrs 7256739 7256668 2026-10-21T10:58:29Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256739 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells. Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] cl6k424pnzgklhf2d8hhmhd92k8nzgq 7256742 7256739 2026-10-21T11:01:45Z Sendrasendra 225202 /* Kiri ja keel */ 7256742 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] ic9rdbfxxh33mkoboawqkfl4ntuaz0y 7256748 7256742 2026-10-21T11:21:15Z Sendrasendra 225202 /* Religioon ja matmisrituaalid */ 7256748 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikega. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia ja periodiseering == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {| class="wikitable" ! Aeg ! Periood ! Ajastu |- | 7000–5500&nbsp;eKr | [[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitikum) | Varajane toidutootmise ajastu |- | 5500–3300&nbsp;eKr | Mehrgarh II–VI (neoliitikum) | rowspan="4" | Regionaliseerumise ajastu |- | 3300–2600&nbsp;eKr | Vara-Harappa |- | 3300–2800&nbsp;eKr | Harappa 1 (Ravi faas) |- | 2800–2600&nbsp;eKr | Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- | 2600–1900&nbsp;eKr | Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) | rowspan="4" | Integreerumise ajastu |- | 2600–2450&nbsp;eKr | Harappa 3A (Nausharo II) |- | 2450–2200&nbsp;eKr | Harappa 3B |- | 2200–1900&nbsp;eKr | Harappa 3C |- | 1900–1300&nbsp;eKr | Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika | rowspan="3" | Lokaliseerumise ajastu |- | 1900–1700&nbsp;eKr | Harappa 4 |- | 1700–1300&nbsp;eKr | Harappa 5 |- | 1300–300&nbsp;eKr | [[Painted Grey Ware]] ja [[Northern Black Polished Ware]] | ''Induse-Gangese traditsioon'' |} Pärast Harappa tsivilisatsiooni käsitleva artikli ilmumist ajalehes [[The Illustrated London News]] hakati kronoloogia koostamisel lähtuma analoogiast Mesopotaamiaga. Marshall pidas võrdluse põhjal [[Lähis-Ida kronoloogia]]ga õitseajaks aega umbes 3250–2750 eKr. Pärast korrigeerimist hakati Harappa kultuuri perioodiks pidama aastail ligikaudu 2350–2000/1950 eKr. [[Radiomeetriline dateerimine|Radiomeetrilise dateerimise]] kasutuselevõtt võimaldas täpsemat dateerimist. Tuumikala linnalise faasi kestuseks hakati pidama ligikaudu 2600–1900 eKr, mis vastab päris hästi Mesopotaamia dateeringutele. Kõrg-Harappa ehk õitseaeg langes ajaliselt osaliselt kokku [[Vana riik|Vana riigi]] perioodiga Egiptuses ja [[Sumer]]i [[varadünastiline periood|varadünastilise perioodiga]] Mesopotaamias. Hilis-Harappa perioodi peeti pikka aega allakäiguperioodiks. Suurt mõju avaldasid [[Stuart Piggott]]i 1950. aastal ilmunud teos "[[Prehistoric India]]" ja eelkõige [[Mortimer Wheeler]]. Mõlemad olid tugevalt mõjutatud tollal valitsenud [[progressiusk|progressiusust]] ja [[tsüklite teooria]]st, mis eristas tõusu, õitseaega ja langust. Keele muutumist ja erinevusi esemelises kultuuris käsitati uue tsükli alguse tunnustena. Uue tsükli põhjuseks peeti arenenuma kultuuri või tehnikaga rahva sissetungi. Marshall eeldas iseseisvat [[kultuuriline evolutsioon|kultuurilist evolutsiooni]], Mackay aga otsis [[difusionism|difusionistlikku]] seletust ja arvas, et Harappa kultuuri kujunemisele võis kaasa aidata [[sumerid|sumerite]] ränne. Sama seletust pooldasid [[Douglas Hamilton Gordon]] ja [[Samuel Noah Kramer]]. Wheeler aga ei pidanud muutuste aluseks inimeste, vaid ideede levikut. Nii kujunes kõige tavalisemaks periodiseeringuks jaotus Vara-, Kõrg- ja Hilis-Harappa perioodiks. See [[unilineaarne evolutsioon|unilineaarse evolutsiooni]] kontseptsioon põhines [[Harappa]] ja [[Mohenjo Daro]] andmetel ning jättis neoliitikumi suures osas tähelepanuta. Aja jooksul sai siiski selgeks, et Harappa kultuuri kujunemises oli oma osa olnud ka sellistel asulatel nagu [[Mehrgarh]], [[Kili Ghul Mohammad]] ja [[Rana Ghundai]]. [[Amalananda Ghosh]] (1965) oli esimene, kes seostas Harappa-eelset ja Harappa perioodi, tuginedes neoliitilise [[Sothi]] keraamika ja Harappa kultuuri asulate keraamika sarnasustele.<ref>[[Amalananda Ghosh]]. The Indus civilization: its origins, authors, extent, and chronology. – [[Virendra Nath Misra]], [[Madhukar Shripad Mate]]. ''Indian Prehistory'', 1965.</ref> [[Mohammad Rafique Mughal]] (1970) esimene, kes võrdles kogu [[materiaalne kultuur|materiaalset kultuuri]] – peale keraamika ka [[kivist tööriist]]u, metallist tööriistu ja monumente. Selgus, et ka Harappa-eelsel perioodil oli kindlustatud asulaid ning kasutati kivist ja metallist tööriistu. Kui mitte arvestada [[nefriit]]i, oli kaubandusmuster sarnane Harappa perioodi omaga. Kasutati [[ratas]]t. Puudusid ainult suured linnad ja ulatuslik [[spetsialiseerumine]] käsitöös. Suurte sarnasuste tõttu leidis Mughal, et Harappa-eelset perioodi oleks õigem nimetada varajaseks Harappa perioodiks.<ref>Mohammad Rafique Mughal. ''The Early Harappan Period in the Greater Indus Valley and Northern Baluchistan, circa 3000 – 2400 BC'', University of Pennsylvania 1970.</ref> Seejärel jaotas [[Jim G. Shaffer]] Induse kultuuri ajastuteks, mida iseloomustasid kultuurilised ühisjooned, millel võis eri asulates olla erinev kuju. Iga ajastu jagas ta omakorda faasideks. Alates 6000. aastast eKr kestnud varajane toidutootmise ajastu hõlmas neoliitilisi asulaid, millel olid juba Harappa kultuuri varajased tunnused. Aastatel 4000–2500/2300 eKr kestnud regionaliseerumise ajastu jagas ta eelkõige keraamika erinevuste põhjal [[Balakot]]i, [[Amri]], [[Hakra kultuur|Hakra]] ja [[Kot Diji]] rühmaks. Nii eristas ta üha keerulisemaid kultuurirühmi, kes omavahel siiski suhtlesid. Aastatel 2500–2000 eKr kestnud integreerumise ajastu vastas Kõrg-Harappa perioodile, mil eri kultuurid sulandusid ja materiaalne kultuur muutus suurel alal ühtlasemaks. Aastatel 2100–1300 eKr kestnud lokaliseerumise ajastul kultuuriline ühtsus taas hajus ja kujunesid piirkondlikud kultuuritraditsioonid. See ei tähendanud allakäiku, vaid struktuurimuutust, mille tulemusel tekkinud kohalikud kultuuritraditsioonid püsisid kuni [[rauaaeg|rauaajani]].<ref>Shaffer 1992.</ref><ref>[[Mark James Manuel]]. ''Hidden agendas: testing models of the social and political organisation of the Indus Valley tradition'', doktoritöö, Durham University 2008. [https://core.ac.uk/download/pdf/109075.pdf Veebis.]</ref> {| class="wikitable" style="margin-left: 1em; margin-bottom: 1em; font-size: 85%; text-align: left;" |+ <big>Harappa kronoloogia</big> ! colspan="3" | Possehl 2002<ref>Possehl 2002: 29.</ref> ! colspan="2" | Kenoyer 1998<ref>Kenoyer 1998: 24.</ref> |- ! colspan="2" | 1. staadium: varajased põllumajanduslikud asulad ja karjakasvatajate laagrid ! Asulaid ! colspan="2" | Varajane toidutootmise ajastu |- | Kili Ghul Mohammad | 7000–5000 eKr | 20 | Neoliitikum / eneoliitikum | 6500–5000 eKr |- | [[Burj Basket-marked]] | 5000–4300 eKr | 33 ! colspan="2" | Regionaliseerumise ajastu |- ! colspan="2" | 2. staadium: arenenud põllumajanduskülad ja karjakasvatajate ühiskonnad ! | rowspan="8" | Vara-Harappa | rowspan="8" | 5000–2600 eKr |- | [[Togau keraamika]] | 4300–3800 eKr | 84 |- | [[Kechi Begi kultuur]] / [[Hakra kultuur]] | 3800–3200 eKr | 153 / 126 |- ! colspan="2" | 3. staadium: Vara-Harappa ! |- | [[Amri]]-Nal | rowspan="4" | 3200–2600 eKr | 164 |- | [[Kot Diji kultuur]] | 111 |- | [[Sothi-Siswali kultuur]] | 165 |- | [[Damb Sadaat]] | 37 |- ! colspan="2" | 4. staadium: üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile ! ! colspan="2" | Integreerumise ajastu |- | Üleminek Vara-Harappa perioodilt Kõrg-Harappa perioodile | 2600–2500 eKr | | rowspan="9" | Harappa | rowspan="9" | 2600–1900 eKr |- ! colspan="2" | 5. staadium: Kõrg-Harappa ! |- | [[Sindhi kultuur|Sindhi]]-Harappa | rowspan="7" | 2500–1900 eKr | 86 |- | [[Kulli kultuur|Kulli]]-Harappa | |- | [[Sorathi kultuur|Sorathi]]-Harappa | 310 |- | [[Pandžabi kultuur|Pandžabi]]-Harappa | |- | Ida-Harappa | |- | [[Quetta]] | |- | Hiline Kot Diji | |- ! colspan="2" | 6. staadium: linnadejärgne Harappa ! ! colspan="2" | Lokaliseerumise ajastu |- | [[Jhukari kultuur]] | 1900–1700 eKr | 6 | rowspan="6" | Hilis-Harappa | rowspan="6" | 1900–1300 eKr |- | Hiline Sorathi-Harappa | 1900–1600 eKr | 198 |- | [[Cemetery H]] | 1900–1500 eKr | 41 |- | Vara-[[Pirak]] | 1800–1000 eKr | |- | [[Swati org|Swati oru]] IV periood | 1650–1300 eKr | |- | [[Lustrous Red Ware]] | 1600–1300 eKr | |- | Hilis-Harappa [[Haryana]]s ja [[Uttar Pradesh]]i lääneosas | 1900–1300 eKr | ! colspan="2" | Induse-järgne periood |- | Üleminek Hilis-Harappa perioodilt Painted Grey Ware'i perioodile | 1300–1000 eKr | | rowspan="5" | [[Painted Grey Ware]] | rowspan="5" | 1200–800 eKr |- | [[Gandhara kalmekultuur|Vara-Gandhara]] | 1700–1000 eKr | |- ! colspan="2" | 7. staadium: varajane rauaaeg ! |- | Hilis-Pirak | 1000–700 eKr | |- | [[Painted Grey Ware]] | 1100–500 eKr | |- | Hilis-Gandhara | 1000–600 eKr | | [[Northern Black Polished Ware]] | 700–300 eKr |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Ligikaudu 6,5 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Pikim kiri ühel esemel, mis on kantud masstoodetud eseme kolmele küljele, koosneb 26 märgist. Pikim teadaolev kiri on 34 märki ja paikneb vaskplaadil.<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014). A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation. – ''Ancient Asia'', kd 5, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref> [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga]] Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid [[Rajesh P. N. Rao]] ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165. [https://web.archive.org/web/20220427050055/https://www.tifr.res.in/~archaeo/papers/Harappan%20Script/Indus%20Script%20Science%20paper.pdf Veebis.]</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga rohkem kui mitmesuguste keeleväliste märgisüsteemide omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Sproat vaidlustas selle järelduse. Tema väitel ei võrrelnud Rao ja tema kolleegid Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga: üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Sproati hilisemate võrdluste järgi annavad ka keelt mittekodeerivad süsteemid Rao tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref>Richard Sproat. Ancient Symbols, Computational Linguistics, and the Reviewing Practices of the General Science Journals. – ''Computational Linguistics'', 2010, kd 36, nr 3, lk 585–594.</ref><ref>Richard Sproat. A Statistical Comparison of Written Language and Nonlinguistic Symbol Systems. – ''Language'', 2014, kd 90, nr 2, lk 457–481.</ref> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostas [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. Kolmanda köite järgmine osa on kavandatud, kuid seda pole veel avaldatud. [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. 1983. aastal pakkus [[Walter Fairservis]] välja, et Induse kirja märke võib tõlgendada draviidi keelte põhjal, eeldades, et Induse ku keel kuulus draviidi keelte hulka. [[James Kinnier Wilson]] leidis sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse (1974). [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varajane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. 2020ndate keskpaigas on sõltumatud uurijad, sealhulgas Yajnadevam (sanskriti-tõlgendus, mille autor väidab suutvat lugeda üle 500 raidkirja) ja [[Bahata Ansumali Mukhopadhyay]], esitanud uusi dešifreeringuid. Teadusringkonnad ei ole neid tunnustanud ja Yajnadevami töö 2024. aasta töö "A cryptanalytic decipherment of the Indus script" on avaldatud eeltrükina ega ole läninud retsenseerimist.<ref>[https://theprint.in/feature/here-are-two-indians-whove-tried-to-crack-the-indus-script-in-last-10-years/2452190/ Here are two Indians who’ve tried to crack the Indus script in last 10 years], ThePrint, 2025.</ref> 2025. aasta jaanuaris teatas Tamil Nadu peaminister [[M. K. Stalin]] miljoni USA dollari suurusest auhinnast neile, kes dešifreerivad kirja nii, et see veenab arheoloogiaeksperte auhind kannab [[Iravatham Mahadevan]]i nime.<ref>[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Kirja struktuuri uuritakse ka [[masinõpe|masinõppega]], näiteks [[Nisha Yadav]]i rühm Tata fundamentaaluuringute instituudis. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. [[Iravatham Mahadevan]] avaldas 1977. aastal ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]]. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.indus.epigraphica.de/ Indus Script Concordance], Andreas Fuls, Bryan K. Wells.</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse kirja kirjutati enamasti paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. [[Pilt:The 'Ten Indus Scripts' discovered near the northern gateway of the Dholavira citadel.jpg|pisi|Dholavira kindluse põhjavärava juurest leitud kümme kirjamärki tekstiplaadil]] Väike rühm uurijaid leiab, et lühikesed tekstid ei moodusta keelt edasi andvat kirja, vaid on keelevälised sümbolid, nagu kasutatakse muu hulgas [[heraldika]]s.<ref name="Farmer2004" /> Sellisel juhul poleks aga tarvis kindlat märkide järjestust ega kirjutamissuunda, mida on Induse kirjas siiski täheldatud, ning Raojt entroopiauuring toetab samuti seda, et kirja struktuur sarnaneb loomulike keelte omaga.<ref name="Rao2009" /> Paljud uurijad eeldavad sellepärast, et Induse kiri vahendas keelt. Tekstide lühiduse tõttu võis selle kasutusala olla piiratud nagu Sumeri protokiilkirja puhul ja hõlmata näiteks kaupade ja valitsejate tähistamist. Dholavira tekstiplaat, mis pidi kunagi seinal rippuma, kuid kukkus sealt alla ja leiti maast lapiti, viitab siiski sellele, et kirjal oli peale majandusliku ka teisi funktsioone. Ka võisid pikemad tekstid, mis olid kirjutatud kergesti hävivale materjalile, hävida. Induse kultuuri keel pole teada. Kõige sagedamini on seda seostatud [[draviidi keeled|draviidi keeltega]], mida toetavad muu hulgas Parpola ja Mahadevan, kuid see seos pole tõestatud ning on pakutud ka teisi hüpoteese. Sanskriti keelt peetakse ebatõenäoliseks, sest [[indoaarja keeled]] jõudsid Lõuna-Aasiasse alles hiljem.<ref>[[W. Andrew Robinson]]. Cracking the Indus script. – ''Nature'', 2015, kd 526, lk 499–501. [https://www.nature.com/news/polopoly_fs/1.18587!/menu/main/topColumns/topLeftColumn/pdf/526499a-corr.pdf Veebis.]</ref> == Religioon ja matmiskombed == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *Mortimer Wheeler. ''The Indus Civilization'', 1953. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *Raymond Allchin, Bridget Allchin. ''The Rise of Civilization in India and Pakistan'', 1982. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *Jim G. Shaffer, Diane A. Lichtenstein. Ethnicity and Change in the Indus Valley Cultural Tradition. – Jonathan MarkKenoyer (toim). ''Old Problems and New Perspectives in the Archaeology of South Asia'', ''Wisconsin Archaeological Reports'', 2, Madison: University of Wisconsin, Department of Anthropology 1989, lk 117–126. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Alexandra Ardeleanu-Jansen. ''Die Terrakotten in Mohenjo-Daro. Eine Untersuchung zur keramischen Kleinplastik in Mohenjo-Daro, Pakistan (ca. 2300-1900 v.Chr.)'', Aachen University Mission 1993. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Michael Witzel, Steve Farmer. [https://frontline.thehindu.com/cover-story/article30255049.ece Horseplay in Harappa], frontline.thehindu.com, 20.9.2000. *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002, lk 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *Steve Farmer, Richard Sproat, [[Michael Witzel]]. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, kd 11, nr 2, lk 19–58.[https://www.researchgate.net/publication/216842497_The_Collapse_of_the_Indus-Script_Thesis_The_Myth_of_a_Literate_Harappan_Civilization Veebis] *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *[[Michael Witzel]]. Indocentrism. – Bryant, E.; Patton, L.L. (toim). ''The Indo-Aryan Controversy. Evidence and inference in Indian history'', Routledge 2005. *[[Upinder Singh]]. ''A History of Ancient and Early Medieval India. From the Stone Age to the 12th Century'', Pearson Education India 2008. *Mark Manuel. ''Hidden agendas'', Durham 2008. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *Giosan, Liviu; Clift, Peter D.; Macklin, Mark G.; Fuller, Dorian Q.; Constantinescu, Stefan; Durcan, Julie A.; Stevens, Thomas; Duller, Geoff A. T.; Tabrez, Ali R.; Gangal, Kavita; Adhikari, Ronojoy; Alizai, Anwar; Filip, Florin; VanLaningham, Sam; Syvitski, James P. M. Fluvial Landscapes of the Harappan Civilization. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America'', 2012109(26): E1688–E1694. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. *Petrie, Cameron A.; Singh, Ravindra N.; Bates, Jennifer; Dixit, Yama; French, Charly A. I.; Hodell, David A.; Jones, Penelope J.; Lancelotti, Carla; Lynam, Frank; Neogi, Sayantani; Pandey, Arun K.; Parikh, Danika; Pawar, Vikas; Redhouse, David I.; Singh, Dheerendra P. Adaptation to Variable Environments, Resilience to Climate Change: Investigating Land, Water and Settlement in Indus Northwest India. – ''Current Anthropology'', 2017, 58(1): 1–30. *Shinde, Vasant; Narasimhan, Vagheesh M.; Rohland, Nadin; Mallick, Swapan; Mah, Matthew; Lipson, Mark; Nakatsuka, Nathan; Adamski, Nicole; Broomandkhoshbacht, Nasreen; Ferry, Matthew; Lawson, Ann Marie; Michel, Megan; Oppenheimer, Jonas; Stewardson, Kristin; Jadhav, Nilesh; Kim, Yong Jun; Chatterjee, Malavika; Munshi, Avradeep; Panyam, Amrithavalli; Waghmare, Pranjali; Yadav, Yogesh; Patel, Himani; Kaushik, Amit; Thangaraj, Kumarasamy; Meyer, Matthias; Patterson, Nick; Rai, Niraj; Reich, David. An Ancient Harappan Genome Lacks Ancestry from Steppe Pastoralists or Iranian Farmers. – ''Cell'', 2019, 179(3): 729–735.e10. *Narasimhan, Vagheesh M.; Patterson, Nick; Moorjani, Priya; Rohland, Nadin; Bernardos, Rebecca; Mallick, Swapan; Lazaridis, Iosif; Nakatsuka, Nathan; Olalde, Iñigo; Lipson, Mark; Kim, Alexander M.; Olivieri, Luca M.; Coppa, Alfredo; Vidale, Massimo; Mallory, James; Moiseyev, Vyacheslav; Kitov, Egor; Monge, Janet; Adamski, Nicole; Alex, Neel; Broomandkhoshbacht, Nasreen jt. The formation of human populations in South and Central Asia. – ''Science'', 2019, 365(6457), artikkel eaat7487. *Adam S. Green. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – 'Journal of Archaeological Research'', 2021, 29(2): 153–202. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] gefnqfl3cao71bxw4kvbf315a9x5lfq 0 247475 7256620 7053112 2026-10-21T07:26:34Z Estopedist1 278 en iw üldartiklisse 7256620 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Pilt:Bending.svg|frame|Staatiliselt määratud arvutusskeem. Lihttala ühtlaselt jaotatud koormuse all töötab paindele]] '''Lihttala''' on [[sildeava|ühesildeline]] [[tala (ehitus)|tala]], vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt [[Paine|paindele]]. ==Arvutus== Lihttala arvutatakse [[tugevusõpetus]]e reeglite järgi. Arvutatavad suurused on tavaliselt [[tugevus]], [[jäikus]] ja [[püsivus]]. [[Kategooria:Ehitus]] puasse6uhgrgvprkypx3nguw3xo89se 0 252719 7256312 6796969 2026-10-20T12:42:04Z Kuuskinen 33651 7256312 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Olkiluoto | pilt = EPR OLK3 TVO fotomont 2 Vogelperspektive.jpg | pildiallkiri = Olkiluoto tuumaelektrijaam Olkiluoto saarel | veekogu = [[Põhjalaht]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 10,3 | pindala viide = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kõrgeim koht = | asendikaart = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} '''Olkiluoto''' on rannikulähedane [[saar]] [[Põhjalaht|Põhjalahes]] [[Soome]] edelaosas [[Rauma]] lähedal [[Eurajoki]] jõe suudmes. Saar on umbes 2,5 km lai ja 6 km pikk. Saart ühendab mandriga [[sild]]. Saarel asub [[Olkiluoto tuumaelektrijaam]]. Selle kaks esimest [[Tuumareaktor|reaktorit]] ühendati elektrivõrku septembris 1978 ja veebruaris 1980. Kolmandat reaktorit hakati ehitama [[2005]]. aastal, kuid valmimistähtaega lükati korduvalt edasi. 2019. aasta märtsis said Olkiluoto 1 ja Olkiluoto 2 kuni 2038. aasta lõpuni kehtiva riikliku kasutusloa. Jaama kolmas reaktor käivitati 2022. aastal.<ref name="Kolmas" /> Lisaks on saarel [[tuuleelektrijaam]] ja [[sadam]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kolmas">{{netiviide |pealkiri=Soomes käivitati Olkiluoto tuumajaama kolmas reaktor |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608442751/soomes-kaivitati-olkiluoto-tuumajaama-kolmas-reaktor |vaadatud=2026-10-20}}</ref> }} {{Coordinate |NS=61.24 |EW=21.48 |type=isle |region=FI}} [[Kategooria:Soome saared]] [[Kategooria:Satakunta maakond]] 893he6bt4uruz3m2zcfqgw5gubfccdl 0 254194 7256423 5983160 2026-10-20T17:28:21Z ~2026-56231-49 240137 Auric ja Ernö olid erinevad nii välimuselt kui iseloomult. Nimevaliku põhjuseks oli Flemingi põlgus brutalistliku arhitektuuri ja Goldfingeri isiku vastu. 7256423 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt: Balfron tower.jpg|pisi|Ernö Goldfingeri projekteeritud [[London]]i tornelamu [[Balfron Tower]] (ehitatud 1967)]] '''Ernő Goldfinger''' ([[11. september]] [[1902]] [[Budapest]] – [[15. november]] [[1987]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu Briti [[arhitekt]] ja [[mööblidisainer]], [[modernism|modernist]]. Goldfinger õppis [[Pariis]]is, kus tutvus [[Mies van der Rohe]] ja [[Le Corbusier]]'ga. Goldfingerit mõjustas tugevalt Le Corbusier' teos "[[Vers une architecture]]". [[1934]] kolis Goldfinger [[London]]isse, kus asus elama majja, mis on tuntud [[Highpoint I]] nime all. Sõjajärgseil aastail projekteeris ta Londonis tornkortermaju, teiste seas 27-korruselise [[Balfron Tower]]i. Ta oli vasakpoolsete vaadetega ning temalt telliti ajalehe [[Daily Worker]] kontorihoone ja [[Suurbritannia Kommunistlik Partei|Suurbritannia Kommunistliku Partei]] peahoone projekt. Suurbritannia tervishoiuministeeriumi jaoks projekteeris ta Alexander Flemingi maja, mis tänapäeval on tuntud nime all [[Metro Central Heights]]. [[1950. aastad|1950. aastatel]] projekteeris ta kaks Londoni [[algkool]]i, mis ehitati tellisetäidisega eelvalatud [[betoon]]ist eelpaigaldatavatest detailidest. Üht nendest hoonetest kahjustas petisest [[kinnisvaraarendaja]], mistõttu hoone tuli lammutada ja petis võeti [[2008]] kohtulikule vastutusele. [[1938]] ehitati Goldfingeri projekteeritud [[eramu]]d 1–3 Willow Road, millest keskmises (2 Willow Road) elas Goldfinger ise koos oma abikaasa Ursula (sündinud Blackwell) ja lastega oma surmani. Tema kodumajas on tänapäeval [[20. sajand]]i kunsti muuseum, majad 1 ja 3 on endiselt eramajad. Willow Roadi hoonete ehitamiseks tuli seal varem olnud hooned lammutada. See pahandas mitut kuulsat kohalikku elanikku, kelle seas olid pärastine Suurbritannia siseminister [[Henry Brooke]] ja kirjanik [[Ian Fleming]]. Vastuseks avaldas Fleming [[1959]] romaani "[[Kuldsõrm]]" ([[inglise keel]]es "Goldfinger"), mille tegelane [[Auric Goldfinger]] oli Ernő Goldfingeri järgi nimetatud. Ernő Goldfinger pahandas Flemingi peale väga ja kaalus tema kohtussekaebamist, kuid lõpuks sõlmiti kohtuväline kokkulepe. Flemingi kirjastajad nõustusid tasuma Goldfingeri kulud juriidilisele abile, ta sai 6 eksemplari Flemingi raamatust ja lubaduse, et raamatutegelase Goldfingeri nime kasutatakse alati koos eesnimega. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Goldfinger, Ernö}} [[Kategooria:Suurbritannia arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1987]] [[Kategooria:Mööblidisainerid]] 9sfrmrep0x8zk8whmtiuu5mmwygjmqa 0 254267 7256717 6451312 2026-10-21T10:13:04Z DerFuchs 41777 7256717 wikitext text/x-wiki [[File:Shota Rustaveli fresco in the Monastery of the Cross in Jerusalem.jpg|thumb|Rusthaveli.]]{{viita}}'''Šotha Rusthaveli''' (შოთა რუსთაველი; sündinud vahemikus [[1160]]–[[1166]], surnud [[1216]]) oli [[Gruusia]] luuletaja, kes kirjutas Gruusia [[rahvuseepos]]e "[[Kangelane tiigrinahas]]" (ვეფხისტყაოსანი). Rusthaveli ei ole mitte tema perekonnanimi, vaid epiteet, mis osutab luuletaja pärinemisele paigast, mille nimi oli Rusthavi. Rusthaveli eluloost on teada väga vähe. Ta õppis Kreekas ja oli hiljem kuninganna [[Thamari]] (თამარი) varahoidja. == Teosed eesti keeles == * "Kangelane tiigrinahas". Tõlkinud [[Juta Bedia]]. Järelsõna: [[Uno Ussisoo]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], 320 lk; ISBN 5450018312 == Kirjandus == * [[Alekhsandre Baramidze]], "Šotha Rusthaveli". Tõlkinud [[Uno Ussisoo]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1966]], nr 9, lk 560–563 * [[Sergo Genadze]], "Mõistatused Šota Rustaveli ümber. Suure gruusia poeedi 800. sünnipäevaks" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1966, nr 9, lk 1436–44 * [[Uno Ussisoo]], "Šotha Rusthaveli tõlkimisest" – Looming [[1974]], nr 12, lk 2078–85 * [[Haljand Udam]], "Kas viimane eeposetõlge?" (raamatu "Kangelane tiigrinahas" arvustus) – [[Eesti Ekspress]], [[30. august]] [[1991]] ja H. Udami raamatus "Loetud ja kirjutatud: esseed raamatutest ja elust", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[1998]], lk 55–58 == Välislingid == * [[Brigitta Davidjants]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51142736 "Rusthavelist gruusia kirjandusloo taustal"] – [[Eesti Päevaleht]]/Arkaadia [[20. september]] [[2008]], lk 12 [[Kategooria:Gruusia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1160. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 1216]] 25mzyrubrd2ypklh0mt4hmgerkpfre4 0 255621 7256534 6614872 2026-10-20T23:20:58Z Juppi lantteineen 239848 7256534 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lenka Kotková, Ondřejov Astronomical.jpg|pisi|Lenka Kotková Ondřejovi kahemeetrise teleskoobi kupli ees (2009)]] '''Lenka Kotková''' (neiupõlves '''Šarounová'''; sündinud [[26. juuli]]l [[1973]] [[Dobřichovice]]s) on tšehhi [[astronoom]], silmapaistev [[asteroid]]ide avastaja. Ta töötab [[Praha]] lähedal [[Ondřejovi Observatoorium]]is<ref name="job" />. {|class="wikitable sortable" |+ Avastatud asteroidide nimekiri ! Nimi ! Esialgne tähis ! Avastamise kuupäev ! Kaasavastajad |- |(7670) Kabeláč||1995 QJ||20. august 1995||&nbsp; |- |(7849) Janjosefrič ||1996 HR|| 18. aprill 1996||[[Petr Pravec]] |- |(7897) Bohuška||1995 EL₁||12. märts 1995||&nbsp; |- |(8217) Dominikhašek ||1995 HC||21. aprill 1995||[[Petr Pravec]] |- |(8229) Kozelský||1996 YU₂||28. detsember 1996||[[Marek Wolf]] |- |(8557) Šaroun||1995 OK||23. juuli 1995||&nbsp; |- |(9449) Petrbondy ||1997 VU₂||4. november 1997||&nbsp; |- |(9671) Hemera<ref name="ac7j3" /> ||1997 TU₉||5. oktoober 1997||&nbsp; |- |(10173) Hanzelkazikmund ||1995 HA|| 21. aprill 1995 ||[[Petr Pravec]] |- |(10215) Lavilledemirmont ||1997 SQ||20. september 1997||&nbsp; |- |(10626) Zajíc ||1998 AP₈|| 10. jaanuar 1998||&nbsp; |- |(10634) Pepibican||1998 GM₁||8. aprill 1998||&nbsp; |- |(10919) &nbsp;||1998 AQ₈||10. jaanuar 1998||&nbsp; |- |(11101) Českáfilharmonie ||1995 SH|| 17. september 1995||&nbsp; |- |(11201) Talich||1999 EL₅||13. märts 1999 ||&nbsp; |- |(11325) Slavický||1995 SG||17. september 1995||&nbsp; |- |(11326) Ladislavschmied ||1995 SL||17. september 1995||&nbsp; |- |(11333) Forman ||1996 HU||20. aprill 1996||[[Petr Pravec]] |- |(11388) &nbsp;||1998 VU₄||11. november 1998 ||&nbsp; |- |(11408) &nbsp;||1999 EG₃||13. märts 1999||&nbsp; |- |(11598) Kubík||1995 OJ||22. juuli 1995||&nbsp; |- |(11736) Viktorfischl||1998 QS₁||19. august 1998 ||&nbsp; |- |(12002) Suess ||1996 FR₁||19. märts 1996 ||[[Petr Pravec]] |- |(12006) &nbsp;||1996 OO||20. juuli 1996||&nbsp; |- |(12051) Pícha ||1997 JO||2. mai 1997||&nbsp; |- |(12054) &nbsp;||1997 TT₉||5. oktoober 1997||&nbsp; |- |(12468) Zachotín ||1997 AE₁₈||14. jaanuar 1997||&nbsp; |- |(12781) &nbsp;||1995 EA₈||12. märts 1995||&nbsp; |- |(13226) Soulié||1997 SH||20. september 1997||&nbsp; |- |(13406) Sekora||1999 TA₄||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(14124) Kamil||1998 QN₆₀||28. august 1998||&nbsp; |- |(14550) Lehký||1997 UU₇||27. oktoober 1997||&nbsp; |- |(14980) Gustavbrom||1997 TW₉||5. oktoober 1997||&nbsp; |- |(15382) Vian||1997 SN||20. september 1997||&nbsp; |- |(15392) Budějický||1997 TO₁₉||11. oktoober 1997||&nbsp; |- |(15403) Merignac||1997 VH₆||9. november 1997||&nbsp; |- |(15898) Kharasterteam||1997 QP|| 26. august 1997||[[Petr Pravec]] |- |(15902) Dostál||1997 RA₉||13. september 1997||&nbsp; |- |(15917) &nbsp;||1997 UX₇||28. oktoober 1997||&nbsp; |- |(15925) &nbsp;||1997 VM₆||10. november 1997||&nbsp; |- |(17600) Dobřichovice<ref name="Bo2x7" />||1995 SO||18. september 1995||&nbsp; |- |(17625) Joseflada||1996 AY₁||14. jaanuar 1996||[[Petr Pravec]] |- |(18460) Pecková||1995 PG||5. august 1995||&nbsp; |- |(18838) Shannon||1999 OQ||18. juuli 1999||[[Peter Kušnirák]] |- |(19291) Karelzeman||1996 LF||6. juuni 1996||[[Petr Pravec]] |- |(19364) Semafor||1997 SM₁||21. september 1997||&nbsp; |- |(20496) Jeník||1999 QA₂||22. august 1999||&nbsp; |- |(20497) Mařenka||1999 RS||4. september 1999||&nbsp; |- |(21229) Sušil||1995 SM₁||22. september 1995||&nbsp; |- |(21655) Niklauswirth||1999 PC₁||8. august 1999||&nbsp; |- |(21664) Konradzuse||1999 RG₁||4. september 1999||&nbsp; |- |(21801) Ančerl||1999 TW₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(21804) Václavneumann<ref name="yXuVb" /> ||1999 TC₈||4. oktoober 1999||&nbsp; |- |(21985) Šejna||1999 XG₁₅||2. detsember 1999||&nbsp; |- |(22505) Lewit||1997 UF||19. oktoober 1997||&nbsp; |- |(22697) Mánek||1998 RM||7. september 1998||&nbsp; |- |(23583) Křivský||1995 SJ₁||22. september 1995||&nbsp; |- |(23648) &nbsp;||1997 CB||1. veebruar 1997||&nbsp; |- |(23710) &nbsp;||1997 UJ||20. oktoober 1997||&nbsp; |- |(24046) Malovany||1999 TX₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(24829) &nbsp;||1995 SH₁||22. september 1995||&nbsp; |- |(24967) &nbsp;||1998 AX₈||14. jaanuar 1998||&nbsp; |- |(25358) &nbsp;||1999 TY₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(26897) &nbsp;||1995 PJ||5. august 1995||&nbsp; |- |(26986) Čáslavská||1997 VC₅||4. november 1997||&nbsp; |- |(27132) Ježek||1998 XJ₉||11. detsember 1998||[[Petr Pravec]] |- |(27344) Vesevlada||2000 DM₂||26. veebruar 2000||&nbsp; |- |(27960) &nbsp;||1997 SN₁||21. september 1997||&nbsp; |- |(27974) Drejsl||1997 UH||19. oktoober 1997||&nbsp; |- |(27978) Lubosluka||1997 UN₉||29. oktoober 1997||&nbsp; |- |(27986) Hanuš||1997 VV₂||4. november 1997||&nbsp; |- |(28019) Warchal||1998 AW₈||14. jaanuar 1998||&nbsp; |- |(28107) [[28107 Sapar|Sapar]] &nbsp;||1998 SA₁₃||22. september 1998||&nbsp; |- |(29419) &nbsp;||1997 AD₁₈||13. jaanuar 1997||&nbsp; |- |(29456) &nbsp;||1997 SN₂||24. september 1997||&nbsp; |- |(29471) Spejbl||1997 UT₇||27. oktoober 1997||&nbsp; |- |(29472) Hurvínek||1997 UV₇||27. oktoober 1997||&nbsp; |- |(29473) Krejčí||1997 UE₈||21. oktoober 1997||[[Petr Pravec]] |- |(29484) Honzaveselý||1997 VJ₆||9. november 1997||&nbsp; |- |(29528) [[29528 Kaplinski|Kaplinski]]||1998 AN₈||10. jaanuar 1998||&nbsp; |- |(31027) &nbsp;||1996 HQ||18. aprill 1996||&nbsp; |- |(31324) Jiřímrázek||1998 HR₃₁||27. aprill 1998||&nbsp; |- |(33058) Kovařík||1997 UP₂₀||22. oktoober 1997||[[Petr Pravec]] |- |(35237) Matzner||1995 QP||22. august 1995||&nbsp; |- |(35356) &nbsp;||1997 SL₃||25. september 1997||[[Petr Pravec]] |- |(35367) &nbsp;||1997 UW₇||28. oktoober 1997||&nbsp; |- |(35459) &nbsp;||1998 DG₂₀||27. veebruar 1998||&nbsp; |- |(36055) &nbsp;||1999 RP₃₁||5. september 1999||&nbsp; |- |(36174) &nbsp;||1999 SW₂||23. september 1999||[[Marek Wolf]] |- |(36184) &nbsp;||1999 TQ₁₇||14. oktoober 1999||&nbsp; |- |(36226) Mackerras||1999 UQ₄||31. oktoober 1999||&nbsp; |- |(36235) Sergebaudo||1999 VJ||1. november 1999||&nbsp; |- |(37939) Hašler||1998 HA||16. aprill 1998||&nbsp; |- |(38240) &nbsp;||1999 PB₁||8. august 1999||&nbsp; |- |(38674) Těšínsko||2000 PT₈||9. august 2000||&nbsp; |- |(39802) &nbsp;||1997 UO₉||29. oktoober 1997||&nbsp; |- |(40137) &nbsp;||1998 QO₆₀||28. august 1998||&nbsp; |- |(40410) Příhoda||1999 RJ₃||4. september 1999||&nbsp; |- |(40718) &nbsp;||1999 SU₂||21. september 1999||&nbsp; |- |(41222) &nbsp;||1999 XH₁₅||2. detsember 1999||&nbsp; |- |(41473) &nbsp;||2000 PU₉||9. august 2000||&nbsp; |- |(44234) &nbsp;||1998 QE₂₉||26. august 1998||&nbsp; |- |(44712) &nbsp;||1999 TJ₅||4. oktoober 1999||&nbsp; |- |(44853) &nbsp;||1999 UR₄||31. oktoober 1999||&nbsp; |- |(46722) &nbsp;||1997 RA₁||2. september 1997||[[Petr Pravec]] |- |(46860) &nbsp;||1998 QP₆₀||27. august 1998||&nbsp; |- |(48629) &nbsp;||1995 SP||18. september 1995||&nbsp; |- |(48694) &nbsp;||1996 HP||18. aprill 1996||&nbsp; |- |(48781) &nbsp;||1997 SL||20. september 1997||&nbsp; |- |(48782) &nbsp;||1997 SP||20. september 1997||&nbsp; |- |(49110) &nbsp;||1998 SU₂||16. september 1998||[[Petr Pravec]] |- |(49247) &nbsp;||1998 TL₆||13. oktoober 1998||&nbsp; |- |(51261) &nbsp;||2000 JH₆₄||13. mai 2000||&nbsp; |- |(51323) &nbsp;||2000 LQ₈||4. juuni 2000||&nbsp; |- |(52597) &nbsp;||1997 RM₉||15. september 1997||&nbsp; |- |(52603) &nbsp;||1997 TV₉||5. oktoober 1997||&nbsp; |- |(52608) &nbsp;||1997 TM₁₉||10. oktoober 1997||&nbsp; |- |(53057) &nbsp;||1998 XZ₁₆||10. detsember 1998||&nbsp; |- |(53263) &nbsp;||1999 FW₆||25. märts 1999||&nbsp; |- |(55860) &nbsp;||1997 BQ₆||31. jaanuar 1997||&nbsp; |- |(58372) &nbsp;||1995 SQ||18. september 1995||&nbsp; |- |(58440) &nbsp;||1996 HV||21. aprill 1996||[[Petr Pravec]] |- |(58494) &nbsp;||1996 UF₁||19. oktoober 1996||&nbsp; |- |(58578) Žídek||1997 SP₂||24. september 1997||&nbsp; |- |(58579) Ehrenberg||1997 SQ₂||24. september 1997||&nbsp; |- |(58602) &nbsp;||1997 TG₂₅||11. oktoober 1997||&nbsp; |- |(58818) &nbsp;||1998 HE₂||20. aprill 1998||&nbsp; |- |(59237) &nbsp;||1999 CF₂||8. veebruar 1999||&nbsp; |- |(60000) Miminko||1999 TZ₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(60001) Adélka<ref name="i6AVM" />||1999 TG₅||4. oktoober 1999||&nbsp; |- |(60008) &nbsp;||1999 TP₁₆||14. oktoober 1999||&nbsp; |- |(63446) &nbsp;||2001 NV₉||15. juuli 2001||&nbsp; |- |(63687) &nbsp;||2001 QH₁₅₄||30. august 2001||&nbsp; |- |(67713) &nbsp;||2000 UF₁||22. oktoober 2000||&nbsp; |- |(69950) &nbsp;||1998 VW₄||12. november 1998||&nbsp; |- |(70180) &nbsp;||1999 QM₂||31. august 1999||&nbsp; |- |(70433) &nbsp;||1999 TS₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(70448) &nbsp;||1999 TS₁₅||7. oktoober 1999||Petr Kušnirák |- |(70681) &nbsp;||1999 US₄||31. oktoober 1999||&nbsp; |- |(70722) &nbsp;||1999 VY||1. november 1999||&nbsp; |- |(72447) &nbsp;||2001 DP||16. veebruar 2001||[[Petr Pravec]] |- |(73934) &nbsp;||1997 SO₂||24. september 1997||&nbsp; |- |(74601) &nbsp;||1999 RK₃||5. september 1999||&nbsp; |- |(79442) &nbsp;||1997 UX||22. oktoober 1997||&nbsp; |- |(79753) &nbsp;||1998 TK₆||13. oktoober 1998||&nbsp; |- |(80179) &nbsp;||1999 VK||1. november 1999||&nbsp; |- |(81971) Turonclavere||2000 QX₆₈||22. august 2000||J. Montanne |- |(82464) &nbsp;||2001 OE₁₇||21. juuli 2001||[[Petr Pravec]] |- |(85330) &nbsp;||1995 QO||23. august 1995||&nbsp; |- |(85479) &nbsp;||1997 NF₃||9. juuli 1997||&nbsp; |- |(85503) &nbsp;||1997 TF₂₅||10. oktoober 1997||&nbsp; |- |(85509) &nbsp;||1997 UY₇||28. oktoober 1997||&nbsp; |- |(85841) &nbsp;||1998 YR₆||20. detsember 1998||A. Kolář |- |(90819) &nbsp;||1995 SN||18. september 1995||&nbsp; |- |(90936) &nbsp;||1997 TN₁₉||11. oktoober 1997||&nbsp; |- |(90937) &nbsp;||1997 TP₁₉||11. oktoober 1997||&nbsp; |- |(91215) &nbsp;||1999 AN||5. veebruar 1999||Luděk Vašta |- |(91431) &nbsp;||1999 RQ||3. september 1999||&nbsp; |- |(91574) &nbsp;||1999 SV₂||22. september 1999||&nbsp; |- |(91592) &nbsp;||1999 TU₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(91850) &nbsp;||1999 UN₇||31. oktoober 1999||&nbsp; |- |(92064) &nbsp;||1999 WA₁₃||26. november 1999||&nbsp; |- |(92440) &nbsp;||2000 KG₁||24. mai 2000||&nbsp; |- |(94258) &nbsp;||2001 CZ₃₆||14. veebruar 2001||&nbsp; |- |(94266) &nbsp;||2001 DO||16. veebruar 2001||[[Petr Pravec]] |- |(96328) &nbsp;||1997 GC||2. aprill 1997||&nbsp; |- |(96349) &nbsp;||1997 US₇||23. oktoober 1997||&nbsp; |- |(96356) &nbsp;||1997 VH₈||10. november 1997||&nbsp; |- |(96603) &nbsp;||1998 YH₁₂||20. detsember 1998||A. Kolář |- |(98095) &nbsp;||2000 RQ₇₇||8. september 2000||&nbsp; |- |(98096) &nbsp;||2000 RR₇₇||8. september 2000||&nbsp; |- |(98127) &nbsp;||2000 SP₂₄||24. september 2000||[[Petr Pravec]] |- |(99919) &nbsp;||1999 RR₃₁||8. september 1999||&nbsp; |- |(100308) &nbsp;||1995 HB||21. aprill 1995||[[Petr Pravec]] |- |(100522) &nbsp;||1997 CA||1. veebruar 1997||&nbsp; |- |(101495) &nbsp;||1998 XJ₃||10. detsember 1998||&nbsp; |- |(101903) &nbsp;||1999 RR||3. september 1999||&nbsp; |- |(102215) &nbsp;||1999 TR₃||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(102531) &nbsp;||1999 UP₄||31. oktoober 1999||&nbsp; |- |(106172) &nbsp;||2000 UF||19. oktoober 2000||&nbsp; |- |(108305) &nbsp;||2001 JX||11. mai 2001||&nbsp; |- |(108306) &nbsp;||2001 JZ||11. mai 2001||&nbsp; |- |(108641) &nbsp;||2001 NU₉||15. juuli 2001||&nbsp; |- |(118413) &nbsp;||1999 SP₁||19. september 1999||&nbsp; |- |(119083) &nbsp;||2001 NT₉||15. juuli 2001||&nbsp; |- |(120736) &nbsp;||1997 TA₁₇||9. oktoober 1997||&nbsp; |- |(120742) &nbsp;||1997 VW₁||4. november 1997||&nbsp; |- |(121004) &nbsp;||1998 YQ₂₇||29. detsember 1998||&nbsp; |- |(121210) &nbsp;||1999 QG₂||25. august 1999||&nbsp; |- |(121322) &nbsp;||1999 SQ₁||19. september 1999||&nbsp; |- |(122280) &nbsp;||2000 PQ₈||8. august 2000||&nbsp; |- |(123851) &nbsp;||2001 CB₃₇||14. veebruar 2001||&nbsp; |- |(129829) &nbsp;||1999 RP||3. september 1999||&nbsp; |- |(129884) &nbsp;||1999 TB₄||2. oktoober 1999||&nbsp; |- |(131181) &nbsp;||2001 CT₄₁||15. veebruar 2001||[[Petr Pravec]] |- |(131352) &nbsp;||2001 JA₁||11. mai 2001|| &nbsp; |- |(134441) &nbsp;||1998 SK₃₆||27. september 1998|| &nbsp; |- |(136823) &nbsp;||1997 QR||26. august 1997|| &nbsp; |- |(137076) &nbsp;||1998 XK₃||10. detsember 1998|| &nbsp; |- |(137497) &nbsp;||1999 VH||1. november 1999|| &nbsp; |- |(138654) &nbsp;||2000 RP₇₇||8. september 2000|| &nbsp; |- |(138980) &nbsp;||2001 CY₃₆||14. veebruar 2001|| &nbsp; |- |(150162) &nbsp;||1997 SO||20. september 1997|| &nbsp; |- |(150275) &nbsp;||1999 TR₁₆||14. oktoober 1999|| &nbsp; |- |(152592) &nbsp;||1995 SK₁||22. september 1995|| &nbsp; |- |(152627) &nbsp;||1997 DF||26. veebruar 1997|| &nbsp; |- |(152818) &nbsp;||1999 UK₄||29. oktoober 1999|| &nbsp; |- |(155395) &nbsp;||1995 SA₅||25. september 1995|| &nbsp; |- |(157825) &nbsp;||1997 RE₈||12. september 1997|| [[Marek Wolf]] |- |(157872) &nbsp;||1999 GJ₆||14. aprill 1999|| &nbsp; |- |(160697) &nbsp;||2000 LB₁₅||4. juuni 2000|| &nbsp; |- |(162095) &nbsp;||1998 QC₂₉||25. august 1999|| &nbsp; |- |(162187) &nbsp;||1999 QR₂||31. august 1999|| &nbsp; |- |(162478) &nbsp;||2000 OT₉||31. juuli 2000|| &nbsp; |- |(164688) &nbsp;||1997 SO₁||21. september 1997|| &nbsp; |- |(171512) &nbsp;||1998 RP₂₀||14. september 1998|| &nbsp; |- |(173275) &nbsp;||1999 TQ₁₆||14. oktoober 1999|| &nbsp; |- |(178846) &nbsp;||2001 JT||10. mai 2001|| &nbsp; |- |(181884) &nbsp;||1999 RS₂₈||8. september 1999|| &nbsp; |- |(181905) &nbsp;||1999 SR₁||20. september 1999|| &nbsp; |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="job">http://stelweb.asu.cas.cz/web/new/index.php?pg=aboutus&subpg=aboutus_people</ref> <ref name="ac7j3">http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=9671 JPL Small-Body Database Browser: 9671 Hemera</ref> <ref name="Bo2x7">http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=17600 JPL Small-Body Database Browser: 17600 Dobřichovice</ref> <ref name="yXuVb">http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=21804 JPL Small-Body Database Browser: 21804 Václavneumann</ref> <ref name="i6AVM">http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=60001 JPL Small-Body Database Browser: 60001 Adélka</ref> }} == Välislingid == * [http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi JPL Small-Body Database Browser] {{JÄRJESTA:Kotkova, Lenka}} [[Kategooria:Astronoomid]] [[Kategooria:Tšehhi teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] lxw24rpgrzco4wbseergr5nrq214fqz 0 259800 7256542 4974477 2026-10-21T01:20:44Z Robert Treufeldt 9117 7256542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aviva Stadium(Dublin Arena).JPG|pisi]] '''Aviva Stadium''' on [[Iirimaa]]l [[Dublin]]is asuv [[jalgpallistaadion]]. Staadion valmis 2010. aastal. Aviva Stadium on [[Iirimaa jalgpallikoondis]]e kodustaadion. {{Coordinate |NS=53.33513889 |EW=-6.22833333 |type=landmark |region=IE-D |dim=5000}} [[Kategooria:Dublin ehitised]] [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] a1blmqe400o3egshzpfivpy9eq71tne 7256543 7256542 2026-10-21T01:21:11Z Robert Treufeldt 9117 7256543 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aviva Stadium(Dublin Arena).JPG|pisi]] '''Aviva Stadium''' on [[Iirimaa]]l [[Dublin]]is asuv [[jalgpallistaadion]]. Staadion valmis 2010. aastal. Aviva Stadium on [[Iirimaa jalgpallikoondis]]e kodustaadion. {{Coordinate |NS=53.33513889 |EW=-6.22833333 |type=landmark |region=IE-D |dim=5000}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] [[Kategooria:Jalgpallistaadionid]] 1tcayirik1cicuwqx14dlkw3gqjtg0x 0 259866 7256513 7012920 2026-10-20T22:06:48Z Kethen346 222541 Tekstis eemaldati hoiatusteated, parandati keelelised vead (sh sõnade kokku- ja lahkukirjutamine ning kirjavead viidetes), asendati sidekriipsud pikkade mõttekriipsudega (nt 2005–praeguseni), ühtlustati jutumärgid ning korrigeeriti teemade pealkirjade ja loendite Vikipeedia vormistust. 7256513 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | nimi = Giuseppe Perverdi big band | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = jah | taust = grupp_või_bänd | alias = GPbb, Perverdid, Giuseppe Perverdi | päritolu = [[Hiiumaa]], [[Eesti]] | stiil = [[Punkrokk|punk]], ''[[rock'n'roll]]'' | tegev = 2005–praeguseni | plaadifirma = Mountain Movers | seotud_esitajad = HRR!, Kõrgepinge Rajoon, Homod Ojas | URL = http://www.giuseppeperverdi.com/ | koosseis = Juss Rebane<br>Hannes Mets<br>Erki Jesmin<br>Marek Kagadze<br>Liisa Tetsmann<br>Roland Palkov | endised_liikmed = Lauri Vaher<br>Kaspar Mürgimäe<br>Jako Kaups }} '''Giuseppe Perverdi big band''' (ka GPbb) on Eesti provokatiivne [[punkrokk|pungi]]- ja ''[[rock'n'roll]]''<nowiki/>'ikollektiiv, mis alustas tegevust 2005. aasta kevadel. Ansambli koosseisu kuuluvad trummar Juss "Jussike" Rebane, soolokitarrist ja vokalist Hannes Mets, kitarrist ja vokalist Erki "Erkman" Jesmin, vokalist Marek "Frodo" Kagadze ning basskitarrist Roland "Rolts" Palkov. GPbb-i koosseis on pidevalt muutunud; aeg-ajalt on kollektiivi tegemistesse kaasatud ka vokalist Liisa "TitsMan" Tetsmann ning varem on kaasa teinud bassistina ja kitarristina Lauri "LaruMan" Vaher (2005–2008) ning bassistina Kaspar Mürgimäe (2006–2011). Ansambli esinemisi on võrreldud väikeste tuumaplahvatustega, mille epitsentriks on korraga lava ja lavaesine. == Ajalugu == Giuseppe Perverdi big band alustas kvartetina ning andis esimese kontserdi 2005. aasta 1. aprillil Hiiumaal; seda kuupäeva loetakse ka bändi sünnipäevaks. 28. jaanuarist 3. veebruarini 2008 oli lugu "Poisid seenele" [[Raadio 2]] nädala demo. 2008. aastal kogus GPbb tuntust, jõudes Noortebändi võistluse finaali. Ansambli viis demovoorust edasi nende venekeelne lugu "Telefon" (vene klassikalise luuletuse ümbertöötlus bändi nägemuse järgi). 2009. aasta 1. mail avaldas bänd oma esimese kauamängiva "Töö", mis nimetati 2009. aasta juunis [[Eesti Ekspress]]i nädala albumiks. 2009. aasta detsembris ilmus 3pea välja antud kogumik "Eesti Pops", mille 8. lugu on Giuseppe Perverdi big bandi "Maanteepiraadid". Ohtralt kõmu tekitanud video loole "Hoidke eemale", mis kogus juba esimesel päeval [[YouTube]]'is enam kui 3000 vaatamist, eemaldati keskkonnast loetud tundide jooksul, kuna sisaldas suguakti arbuusiga.<ref>{{netiviide | url = http://www.elu24.ee/440858/skandaalse-bandi-giuseppe-perverdi-video-eemaldati-youtube-ist-suguakti-tottu-arbuusiga/ | pealkiri = Skandaalse bändi Giuseppe Perverdi video eemaldati Youtube’ist suguakti tõttu arbuusiga | väljaanne = Elu24 | aeg = 29. juuli 2011 }}</ref> 2010. aastal jõudis GPbb Jägermeister Rock Liiga poolfinaali ning tähistas oma 5. aastapäeva. 2011. aasta suve lõpul andis ansambel välja teise täispika albumi "Emaga voodis",<ref>{{netiviide | url = http://www.epl.ee/news/kultuur/perverdid-lahevad-emaga-voodisse.d?id=51300606 | pealkiri = Perverdid lähevad emaga voodisse | väljaanne = Eesti Päevaleht | aeg = 18. mai 2011 }}</ref> mille esimene singel "Nils Holgersson" oli tasuta allalaaditav bändi kodulehelt. Augustis 2014 avaldatud kolmas album "Pede Rass" ilmus samuti tasuta allalaadimiseks bändi kodulehel. == Diskograafia == * "Töö" (2009) * "Emaga voodis" (2011) * "Pede Rass" (2014) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.giuseppeperverdi.com/ Ametlik koduleht] * [http://www.myspace.com/giuseppeperverdibigband Myspace] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] bnj78t54syf81cwgnrs8lnpviopf4m6 0 260733 7256573 3846311 2026-10-21T05:10:13Z Estopedist1 278 {{Viitamata}} 7256573 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Koondparameeter''' on [[tehnika]]s [[süsteem]]i [[parameeter]], mis määrab küll süsteemi muutumise [[aeg|ajas]], kuid [[koondumine|koondununa]] [[ruum]]i ühte [[Punkt (matemaatika)|punkti]]. ==Vaata ka== *[[Hajuparameeter]] [[Kategooria:Tehnika]] p5uyujxevnizs6bunj9xdtrurply4af 0 260734 7256574 3176092 2026-10-21T05:10:22Z Estopedist1 278 viitamata 7256574 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Hajuparameeter''' on [[tehnika]]s [[süsteem]]i [[parameeter]], mis määrab süsteemi muutumise mitte ainult [[aeg|ajas]], vaid ka [[ruum]]is. ==Vaata ka== *[[Hajuparameetritega süsteem]] *[[Koondparameeter]] [[Kategooria:Tehnika]] 0oh6tqv8hp5m2a4egj2idlbum5uvhgw 0 263147 7256596 7003951 2026-10-21T06:18:58Z Sillerkiil 58396 7256596 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Ivo Volt, 2014.JPG | pildiallkiri = Ivo Volt 2014. aastal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]]s | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1975|5|3}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[klassikaline filoloogia]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = Tartu Ülikool ([[Bakalaureus|BA]], [[Magistrikraad|MA]], [[PhD]]) | doktoritöö = "Karakterikirjeldus ja invektiiv: peripateetikud eetika, komöödia ja retoorika vahel" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Anne Lill]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Ivo Volt''' (sündinud [[3. mai]]l [[1975]] [[Pärnu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[klassikaline filoloog]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-10-20 |pealkiri=Ivo Volt: ei saa öelda, et antiikajal poleks olnud posttraumaatilist stressi |url=https://kultuur.err.ee/1610171095/ivo-volt-ei-saa-oelda-et-antiikajal-poleks-olnud-posttraumaatilist-stressi |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, toimetaja, tõlkija ja [[vikipedist]].<ref>[https://wikimedia.ee/intervjuu-ivo-voldiga/ Intervjuu Ivo Voldiga] Wikimedia Eesti ajaveeb, 9. mai 2014</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i [[1993]]. aastal, Tartu Ülikooli [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] bakalaureuseõppe [[1997]]. aastal ja magistriõppe [[2000]]. aastal. Ta täiendas end 1996. ja 2001. aastal [[Göttingeni ülikool]]i klassikalise filoloogia seminari juures ning läbis 2003. aastal [[Kesk-Euroopa Ülikool]]i suveülikooli kursuse "Philosophy and science in the Greco-Roman world".<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> [[2007]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis klassikalises filoloogias doktoriväitekirja "Karakterikirjeldus ja invektiiv: peripateetikud eetika, komöödia ja retoorika vahel" ("''Character description and invective: Peripatetics between ethics, comedy and rhetoric''").<ref>[http://hdl.handle.net/10062/4873 Doktoritöö täistekst]</ref> ==Töökäik== Ivo Volt on töötanud [[ladina keel]]e õpetajana [[1995]]–1997 [[Tartu Karlova Gümnaasium]]is ja [[1998]]–[[2001]] [[Miina Härma Gümnaasium]]is. Alates 1997. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis: alguses metoodiku ja projektijuhina, 2001–2013 klassikalise filoloogia teadurina. 2008–2012 oli ta ka [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] teaduskeskuse vanemteadur. Alates 1. märtsist 2012 on ta [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]e peatoimetaja, alates 1. veebruarist 2014 ka Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakond|klassikalise filoloogia osakonna]] lektor.<ref name="ETIS" /> Ivo Volt oli veebiajakirja [[Studia Humaniora Tartuensia]] tegevtoimetaja.<ref>[https://ojs.utlib.ee/index.php/sht/about/editorialTeam Studia Humaniora Tartuensia: Editorial Team]</ref> Tema asutatud on sariväljaanne [[Acta Societatis Morgensternianae]] ('Morgensterni Seltsi toimetised'), mille esimene köide ilmus 2003.<ref>[https://antiik.ut.ee/asm/ Acta Societatis Morgensternianae]</ref> Ta kuulub [[Euroopa Ülikoolikirjastuste Ühendus]]e (Association of European University Presses) juhatusse.<ref>[https://www.aeup.eu/about/board/ AEUP: Board]</ref> Volt oli "Ladina-eesti sõnaraamatu" 2. trüki (Tallinn: Valgus, 2002) kaasautor ja üldtoimetaja, ta on koostanud antiikkirjanduse ja -mütoloogiaartikleid [[TEA entsüklopeedia]]le ning olnud selle etümoloogiatoimetaja (1.–8. köide, 2008–2012). ==Liikmesus== * [[Eesti Assürioloogia Selts]] (1998–2016) * [[Morgensterni Selts]] (alates 1999) * [[American Philological Association]] (alates 2007) * [[Classical Association]] (alates 2008) * [[Association Internationale de Papyrologues]] (alates 2009) * Ajakirja [[Universitas Tartuensis]] kolleegium (2010–2021) ==Tõlked== Ivo Volt on tõlkinud kirjandust, peamiselt luulet [[vanakreeka keel|vanakreeka]], ladina, itaalia, saksa ja katalaani keelest.<ref>[https://kodu.ut.ee/~ivo_v/tolked_antiik.html Ivo Volt. Tõlkeid antiikluulest]</ref><ref>[https://kodu.ut.ee/~ivo_v/tolked.html Ivo Volt. Tõlkeid maailma luulest]</ref> ===Vanakreeka keelest=== Eraldi väljaandena on ilmunud [[Theophrastos]]e teose "[[Inimtüübid]]" tõlge ja kommentaarid ("Inimtüübid: antiikaja inimesepilt ja euroopa kultuuritraditsioon", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, kommentaaride ja saatesõna kaasautor [[Anne Lill]]).<ref>[https://antiik.ut.ee/tolked/theophrastos/index.html Theophrastos. Inimtüübid] saidil Antiigiaken</ref> Lisaks on ilmunud tõlkekatkendeid [[Alkiphron]]ilt, [[Herondas]]elt ja [[Theokritos]]elt ("Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2006). ===Ladina keelest=== Luuletõlked [[Lucilius]]elt, [[Luxorius]]elt, [[Priapuse laulud]]est, [[Martialis]]elt, [[Lucanus]]elt, [[Domitius Marsus]]elt, [[Furius Bibaculus]]elt, [[Valerius Aedituus]]elt, [[Lutatius Catulus]]elt ja [[Porcius Licinius]]elt ("Rooma kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2009). ===Itaalia keelest=== [[Giacomo da Lentini]], krahvinna Lara ehk [[Evelina Cattermole Mancini]], [[Elmo Patocchi]] ja [[Francesco Petrarca]] sonetid kogumikus "Ma nägin päiksepaistet vihmasajus. Valik maailma armastussonette", koostanud [[Rebekka Lotman]] ja [[Laura Pääbo]], Tallinn: Varrak, 2022. Valik Petrarca sonette ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], nr 10–11, 2024.<ref>[https://www.vikerkaar.ee/archives/31126 Sonette], vikerkaar.ee</ref> ===Saksa keelest=== Valik [[Johann Wolfgang von Goethe]] "[[Veneetsia epigrammid|Veneetsia epigramme]]" ([[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], nr 10, 2020, lk 1813–1820; uustrükk kogumikus "Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles", koostanud ja toimetanud [[Vahur Aabrams]], [[Liina Lukas]], [[Susanna Rennik]], Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021). ===Katalaani keelest=== [[Josep Carner]]i ja [[Maria-Mercè Marçal]]i sonetid kogumikus "Ma nägin päiksepaistet vihmasajus. Valik maailma armastussonette", koostanud Rebekka Lotman ja Laura Pääbo, Tallinn: Varrak, 2022. ==Tunnustus== * 2023 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Isiklikku== Ivo Voldi abikaasa on olnud muusikateadlane [[Kaire Maimets]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} * Ivo Volt. [https://www.sirp.ee/cicero-ja-tema-kohustused/ "Cicero ja tema kohustused"] (Cicero raamatu "Kohustustest" tõlke arvustus). Sirp, 14. september 2007 * Ivo Volt. [https://www.sirp.ee/avatud-teadus-selle-kirjastamine-ja-hindamine/ "Avatud teadus, selle kirjastamine ja hindamine"]. Sirp, 8. november 2012 * Ivo Volt. [https://www.sirp.ee/inimene-on-loomult-uhiskondlik-olevus/ "Inimene on loomult ühiskondlik olevus"] (Aristotelese "Poliitika" tõlke arvustus). Sirp, 12. juuni 2015 {{JÄRJESTA:Volt, Ivo}} [[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0nxja6tbfivznmmyzwvisooni1t40tl 0 264014 7256475 3560018 2026-10-20T19:59:27Z ~2026-56255-19 240152 Uuendatud info 7256475 wikitext text/x-wiki '''Björn Kuipers''' (sündinud [[28. märts]]il [[1973]] [[Oldenzaal]]is) on endine [[Holland]]i [[Jalgpall|jalgpallikohtunik]], kes vilistas oma karjääri vältel peamiselt [[Eredivisie]] mänge. Ta on peamiselt tuntud selle poolest, et oli kohtunik [[EURO 2020]] finaalis. Peale EMi finaali vilistamist lõpetas Kuipers oma kohtunikukarjääri. 24. augustil 2011 oli Björn Kuipers kohtunik [[UEFA superkarikas|UEFA superkarika]] finaalmängul [[FC Barcelona]] ja [[FC Porto]] vahel, mis lõppes [[Hispaania]] klubi võiduga 2:0. Björn Kuipers vilistas ka rahvuskoondiste mänge. Ta määrati [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri ''play-off''<nowiki>'</nowiki>i Iirimaa - Eesti kohtumise peakohtunikuks. Mäng toimus 15. novembril 2011 ja lõppes 1:1 viigiga. {{JÄRJESTA:Kuipers, Björn}} [[Kategooria:Jalgpallikohtunikud]] [[Kategooria:Hollandi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] jpjsz2ui5pjs6rvvkux2mzz4jwttnk8 7256522 7256475 2026-10-20T22:43:39Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7256522 wikitext text/x-wiki [[File:Bra-Cos (8).jpg|thumb|Björn Kuipers (2018)]] '''Björn Kuipers''' (sündinud [[28. märts]]il [[1973]] [[Oldenzaal]]is) on endine [[Holland]]i [[Jalgpall|jalgpallikohtunik]], kes vilistas oma karjääri vältel peamiselt [[Eredivisie]] mänge. Ta on peamiselt tuntud selle poolest, et oli kohtunik [[EURO 2020]] finaalis. Peale EMi finaali vilistamist lõpetas Kuipers oma kohtunikukarjääri. 24. augustil 2011 oli Björn Kuipers kohtunik [[UEFA superkarikas|UEFA superkarika]] finaalmängul [[FC Barcelona]] ja [[FC Porto]] vahel, mis lõppes [[Hispaania]] klubi võiduga 2:0. Björn Kuipers vilistas ka rahvuskoondiste mänge. Ta määrati [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri ''play-off''<nowiki>'</nowiki>i Iirimaa - Eesti kohtumise peakohtunikuks. Mäng toimus 15. novembril 2011 ja lõppes 1:1 viigiga. {{JÄRJESTA:Kuipers, Björn}} [[Kategooria:Jalgpallikohtunikud]] [[Kategooria:Hollandi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] n6e1lfjl30phar92j45kdvp1j057u6s 0 267199 7256567 7202304 2026-10-21T04:53:25Z Estopedist1 278 intervikid on Wikidata 7256567 wikitext text/x-wiki '''Säästev linnaplaneerimine''' (inglise ''sustainable urban planning'') on [[linnaplaneerimine|linna terviklik planeerimine]] eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse [[energiakulu|energia]]- ja [[materjalikulu]]ga, otstarbeka [[maakasutus]]ega ning keskkonda kahjustamata<ref>{{Netiviide|Autor=Säästva Eesti Instituut|URL=http://www.seit.ee/sass/?word=s%C3%A4%C3%A4stev+linnaplaneerimine&ID=1&showing=2&search_word=Otsi&keel=ee&type=hagus|Pealkiri=Säästva arengu sõnaseletusi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017}}</ref>. Säästev ja jätkusuutlik linn peaks suutma luua koostöö ökoloogia, majanduse, poliitika ja kultuuri vahel. Nii saab linn vähendada oma ökoloogilise jalajälje suurust. Linn peaks suutma endale toitu kasvatada linnas ja selle lähiümbruses. See aitab kaasa sellele, et toitu ja toorainet ei pea transportima kaugelt ja kaup jõuab kohale värskelt. Ühtlasi peaks linn kasutama taastuvaid energiaallikaid ja maakasutus peab olema võimalikult efektiivne. Säästva linnaplaneerimise oluline osa on linnaelanike aktiivne osalemine planeerimisel. Umbes 50% maailma rahvastikust elab linnades ja nende lähiümbruses<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2212.html?countryName=World&countryCode=xx&regionCode=oc&#xx|Pealkiri=The World Factbook — Central Intelligence Agency|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017|arhiivimisaeg=24.04.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100424203135/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/2212.html?countryName=World&countryCode=xx&regionCode=oc&#xx|url-olek=ei tööta}}</ref>. Seega on vaja luua võimalusi inimeste mahutamiseks ja elatamiseks aga samas hoida mõju keskkonnale madal. Säästva linna idee on jätkuks [[1970. aastad|1970. aastatel]] tekkinud algatustele muuta linnad inimlikumaks ja demokraatlikumaks. == Planeerimine == Uued jätkusuutlikud ja uuesti kujundatud linnad pakuvad häid lahendusi näiteks transpordi, hariduse ja kommertsi valdkondades. Need peaks looma inimestele võimalusi valida kinnisvara erinevaid stiile, suurusi ja hinnavahemikke. Läbimõeldud tänavate, kõnniteede, rööbas- ja ühistransporditeede struktuur aitab luua uusi ja kiiremaid liikumisvõimalusi ning vähendab transporditeekonna pikkust ja lühendab sõiduaega. Kõndimine, rattasõit ja muud alternatiivsed liikumisviisid fossiilkütusega töötavatele masinatele peaks olema tehtud võimalikuks ning linn peaks elanikke julgustama nende kasutamisele.<ref>{{Netiviide|Autor=ASLA|URL=https://www.asla.org/sustainableurbandevelopment.aspx|Pealkiri=Sustainable Urban Development|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017}}</ref> Asutused, poed ja teenused on toodud inimestele lähedale, et vähendada autode arvu linnas. Ühistransport on arenenud, selle hinnad taskukohased ja peatused rajatud elamute lähedusse. == Arhitektid ja visionäärid == === Richard Register === Esimesena kasutas mõistet "ökolinn" Richard Register oma 1987. aastal ilmunud raamatus "Ecocity Berkeley: Building Cities for a Healthy Future" <ref>{{Raamatuviide|autor=Richard Register|pealkiri=Ecocity Berkeley: Building Cities for a Healthy Future|url=https://archive.org/details/ecocityberkeleyb0000regi|aasta=1987|koht=|kirjastus=North Atlantic Books|lehekülg=}}</ref>. === Paul F Downton === Downton on arhitekt, üks juhtivaid säästliku ja jätkumajandusliku linna teoreetikuid. === Vincent Callebaut === Callebaut on Belgia päritolu arhitekt, kes keskendub ökoloogiliste ja futuristlike linnade ja ehitiste projekteerimisele. Need projektid hõlmavad paljusid jätkusuutlikkuse aspekte, näiteks taastuvenergiat ja linnasisest põllumajandust. Mitmed tema projektid kaasavad mitmekorruselisi hooneid, kus kasvatatakse taimi ja mis toodavad endale ise energiat.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vincent.callebaut.org/category/projects/user|Pealkiri=Vincent Callebaut Architectures|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017|arhiivimisaeg=17.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171017044133/http://vincent.callebaut.org/category/projects/user|url-olek=ei tööta}}</ref> == Näiteid linnadest == Turu linn Soomes üritab 2040. aastaks saavutada neutraalse ökoloogilise jalajälje. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.turku.fi/en/housing-and-environment/environment/sustainable-development|Pealkiri=Sustainable Development|Väljaanne=Turku.fi|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017}}</ref> Saksamaal on mitmed linnad seadnud eesmärgiks saavutada säästliku keskkonna. Näiteks Freiburgi on tihti kirjeldatud kui rohelist linna. Mitmed projektid on käimas ka Hannoveris, Münchenis, Hamburgis ja Frankfurdis. Rootsi linn Norra Älvstranden on jätkusuutlik, väikese ökoloogilise jalajäljega linn, kus ehitatakse passiivmaju ja on välja töötatud korralik taaskasutussüsteem jäätmete jaoks. Bafuti linn Kamerunis töötab selle nimel, et saada 2020. aastaks ökolinnaks projekti "Bafut Council Eco-city" abil. Melbourne Austraalias on viimase 10 aasta jooksul täiendanud ja parandanud ühistranspordi võimalusi ning loonud linna autovabad piirkonnad. ==Vaata ka== *[[arukas kasv]] *[[kontsentreeritud hajutamine]] *[[linnaline liikuvus]] *[[linnauuendus]] *[[linnaökoloog]] *[[linnaökoloogia]] *[[uus-urbanism]] *[[valglinnastumine]] *[[ökopolis]] *[[üldsuse osalemine]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Linnaplaneerimine]] c1hxs78367vgikt56n9xriemyau78bb 0 268948 7256723 7250165 2026-10-21T10:25:45Z Angmar Brekker 94578 7256723 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Alar Rikberg]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kert Toobal]] <small>(308)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |30. <small>(21.09.2026)</small> |- | style="text-align:left;"|'''Parim''' | colspan="3"style="text-align:left;"|26. <small>(01.10.2018)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =56A5EC | kere =56A5EC | paremkäsi =56A5EC | püksid =56A5EC | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _shoulder_blue_gradient | muster_b = _blacktopgradient | muster_ra = _shoulder_blue_gradient | vasakkäsi =0066CC | kere =0066CC | paremkäsi =0066CC | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |8 <small>(2009 esmakordselt)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''11.''' <small>(2015)</small> |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |1 <small>(2027)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |TBD |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht:''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} {{commonscat}} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondist haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]] ning selle liikmed valib peatreener. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kaheksal korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]], [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] ja [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] finaalturniiri debüüdi teeb koondis [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aastal]].<ref>[https://www.fivb.com/32-teams-bound-for-the-2027-fivb-mens-volleyball-world-cup-in-poland/ 32 teams bound for the 2027 FIVB Men’s Volleyball World Cup in Poland] FIVB, 19.10.2026.</ref> [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim koht FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Kahel korral on võidetud [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] (2016 ja 2018). ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> Võrk- ja [[korvpall]]i koondav [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.<ref name=lugemik/> Esimesed rahvusvahelised võistlused pidas koondis [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätiga]] 1923. aastal [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as, mis geimigi loovutamata võideti.<ref name="ajaloost">Raul Rähni. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 04.06.2024).</ref> Aastatel 1919–1940 maavõistlusi oluliselt ei korraldatud (k.a [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa-]] ja [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistluseid]]) ning koondise enamus kohtumisi toimusid Lätiga. Sel ajal olid Eestis võrkpalluriteks lisaks üliõpilastele põhiliselt kergejõustiklased ja korvpallurid, kelle jaoks võrkpall oli kõrvalala. Koondisel treenerit ei olnud, vaid koondisele valiti kapten, kes valis koondislased, kellega enne maavõistlusi mõned korrad kokku harjutati. Selle aja üks nimekamaid Eesti võrkpallureid oli [[Erich Altosaar]].<ref name=lugemik/> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu ning iseseisva riigiga koos kadus ka rahvuskoondis. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[eestlane|eestlasest]] meesvõrkpallurina sai Nõukogude Liidu A-koondisse [[1970]]. aastal [[Peet Raig]]. Hiljem tuli koondisega olümpiavõitjaks (1980), viiekordseks Euroopa (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983) ja kahekordseks maailmameistriks (1978 ja 1982) [[Viljar Loor]]. Korra tuli Euroopa meistriks (1987) [[Jaanus Lillepuu]].<ref name=lugemik/> ===Taasiseseisvunud Eesti "fantoomkoondis" (1991–1999)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]] ning taasiseseisvunud Eesti koondise peatreeneriks määrati [[Urmas Saar]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Pärast iseseisvumist käis Eesti võrkpallikoondis koos vähe. Koondislaste sõnul puudus järjepidevus, ühine eesmärk ja arusaamad. Aastatel 1991–1999 pidas koondis 41 ametlikku mängu (nendest 6 tiitlivõistluste valikmängud). Juhendajad vahetusid pidevalt.<ref name="keelega">[[Märt Roosna|Roosna, Märt]] 2017. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu.</ref> 1992. aastal täitis koondise treeneri rolli [[Laimons Raudsepp]] ning osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril, kus valikringis mängiti [[Ukraina meeste võrkpallikoondis]]ega. Esimene mäng kaotati 0:3 ning vaatamata korduskohtumise 3:1 võidule edasi ei pääsetud. 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis. Selle koondisega saadi [[Andrei Ojamets]]a juhendamisel samal aastal [[Türgi]]s toimunud [[Spring Cup]]il kolmas koht. 1995. aasta lõpus Ojamets loobus peatreeneri positsioonist ning uuteks treeneriteks määrati [[Urmas Saar]] ja [[Mati Merirand]], kuid võistlusväljundit koondisele ei olnud (1996. aastal ei pidanud koondis ühtegi ametlikku mängu).<ref name=keelega/><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusmeeskonna-kohtumised-16.08.25.pdf Rahvusmeeskonna kohtumised (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> 1996. aasta lõpus naasis koondise etteotsa [[Laimons Raudsepp]]. Samal aastal osaleti maailmameistrivõistluste eelvalikmängudel, kus ühtegi mängu ei võidetud. Rahalistel kaalutlustel otsustas EVF esinduskoondisi 1995.–1999. aastatel Euroopa meistrivõistluste valikturniiridele mitte saata. Veel kahel korral osaleti Spring Cupil, kus esimese turniiri edu korrata ei suudetud.<ref name=lugemik/> ===Tõus 20 Euroopa parema koondise sekka (2000–2004)=== Eesti võrkpallimeeskond otsustati EVF-i poolt taas Euroopa meistrivõistluste valikturniirile saata 2001. aasta võistlustel. [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] klubide juhid polnud aga rahul senise peatreeneri tegemistega ning 2000. aastal Raudsepp tagandati ja uueks peatreeneriks määrati [[Andres Toode]]. 2000. ja 2001. aastal toimunud EM-eelvalikturniiril saadi 4 võidu ja 2 kaotusega alagrupis teine koht, kuid A-gruppi pääsemiseks sellest ei piisanud. 2001. aasta alguses pärast esimesi sõpruskohtumisi loobus Toode peatreeneri ametist ning uueks peatreeneriks sai endine abitreener [[Andres Skuin]]. Tema juhendamisel osaleti samal aastal 2002. aasta MM-eelvalikturniiril, kus kolmest mängust ei saadud ühtegi mängu ega geimivõitu.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> Skuin suri 2003. aasta alguses ning koondise uueks peatreeneriks määrati [[Pärnu VK]] peatreener, [[soomlane|soomlane,]] [[Pasi Sakari Rautio]]. 2002. ja 2003. aastal mängitud 2003-EM eelvalikturniir võideti ühtegi mängu kaotamata ning sellega tõusis koondis [[Euroopa]] "mudaliigast" A-gruppi (20 parema hulka). 2003. aastal osales koondis 2004-OM eelkvalifikatsioonis, kus tänu paremale punktide vahele [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] vastu pääseti teisele kvalifikatsiooniturniirile. Seal kaotati kõik kolm mängu ning järgmisse faasi ei jõutud. 2004. aastal toimunud 2005-EM valikturniiril jäädi ühe võidu ja viie kaotusega kolmandaks ning finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=lugemik/><ref name=keelega/> ===Koondise võtab üle treeneri kogemuseta Keel (2004–2007)=== [[Pilt:Avo Keel.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Avo Keel]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004–2014]] 2004. aasta sügisel lõppes Rautiol leping ning uue peatreeneri otsingul tehti ettepanek kandideerida treeneri kogemuseta hiljuti erru läinud pikaajalisel koondise kaptenil ja sidemängijal [[Avo Keel]]el, kes osutus valituks. 2005. aastal osaleti 2006-MM valikturniiril, kus kaks esimest valikturniiri läbiti ühe kaotusega ning esmakordselt koondise ajaloos jõuti otsustavale kolmandale valikturniirile. Seal jäädi alla sel ajal Euroopa tipus olnud [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]], [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaariale]] ning pilet MM-finaalturniirile jäi kahe mänguvõidu kaugusele. Esmakordselt osaleti [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]], kus võideti 12 alagrupimängust kaks ning lõpetati kaheksa koondise konkurentsis viimasena.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> 2006. aasta kevadel võideti esimest korda Spring Cup, kus Eesti koondis oli vahepealsetel aastatel ka osalenud, kuid mille osalejate tase (edetabelite järgi) oli aastatega aina langenud. Osaleti 2007-EM valikturniiril, kus nelja võidu ja kahe kaotusega saadi alagrupis teine koht, mis viis koondise EM-pileti eest võitlema [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomega]]. Kaks omavahelist kohtumist kaotati ning sellega jäädi ilma ka kohast EM-finaalturniiril. Euroopa Liigas saadi 11 kaotuse ja 1 võiduga taas kaheksa koondise seas viimane koht.<ref name=lugemik/> 2007. aastal otsustas Eesti loobuda Euroopa Liigas osalemisest pärast alagruppide loosimise põhjendamatuid korrigeerimisi. Novembris toimus 2008-OM eelkvalifikatsioon, kus kaotati kaks peetud mängu ning järgmisesse ringi ei jõutud.<ref name=keelega/> ===Esimest korda EM-finaalturniiril (2008–2009)=== 2008. aastal toimunud 2009-EM valikturniir oli koondisele läbimurdeline. Eesti oli alagrupis koos [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]], [[Ungari meeste võrkpallikoondis|Ungari]] ja [[Montenegro meeste võrkpallikoondis|Montenegroga]]. Esimesel alagrupiturniiril [[Poola]]s kaotati vaid kodumeeskonnale. [[Tallinn]]as toimunud turniiril võideti kahes esimeses mängus taas Ungarit ja Montenegrot ning alagrupi teine koht tundus olevat kindel. Poola kaotus Montenegrole jättis aga võimaluse viimases mängus Poolaga (2006-MM finalist) võidelda alagrupi võidu eest (alagrupi võitja pääses otse EM-finaalturniirile, teine koht mängis ''play-off''{{'}}is). 25. mail 2008 toimunud kohtumine võideti kodus 3:2 ning pääseti koondise ajaloos esimest korda EM-finaalturniirile. Otsustavas mängus üllatati koosseisuga: tavapärase kapteni ja sidemängija [[Veiko Lember|Lemberi]] aset täitis põhiliselt [[Kert Toobal]], lisaks mängisid [[Argo Meresaar]], [[Ardo Kreek]], [[Sten Esna]], [[Martti Rosenblatt]], [[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Janis Sirelpuu]], [[Jaanus Nõmmsalu]] ja [[Kristjan Sikaste]] (koondisse kuulus ka vigastatud [[Eerik Jago]] ja Poola turniiril osalenud [[Aivar Silm]]).<ref name=keelega/> 2009. aastal osaleti 2010-MM valikturniiridel, kus teises ringis saadi kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teine koht (2.-4. kohal tekkis surnud ring, kus Eestil oli parim geimipunktide suhe), mis andis pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Eesti vormi tipp oli suunatud mõned nädalad hiljem toimunud EM-finaalturniirile ning kolme kaotusega jäädi MM-valikturniiri kolmanda ringi alagrupis viimaseks.<ref name=keelega/> Septembris 2009 osales Eesti esimest korda [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ([[Türgi]]s). Alagrupis kaotati mängud [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] (1:3), [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandile]] (1:3) ja [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomele]] (0:3), millega jäädi alagrupis viimaseks ja võistlustel 16 koondise seas 14ndaks.<ref name=keelega/> ===Teist korda EM-finaalturniiril (2010–2011)=== 2010. aastal osaleti koondisega 2011-EM valikturniiril. Alagrupis jäädi kahe kaotuse ja nelja võiduga [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] järel teiseks, mis viis otsustavateks ''play-off'' mängudeks kokku [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandiga]]. Mõlemad kohtumised võideti (3:1 ja 3:0) ning tagati teist korda pääs EM-finaalturniirile.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis paiknes Eesti 48. kohal.<ref>Liis Velsker. [https://sport.postimees.ee/295008/eesti-meeskond-on-fivb-edetabelis-48-kohal Eesti meeskond on FIVB edetabelis 48. kohal] Postimees arhiiv, 03.08.2010.</ref> Peatreener [[Avo Keel]] valiti Eesti 2010. [[aasta treener|spordiaasta treeneriks]] ja koondis [[aasta võistkond|spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/67220226/aasta-treener-edu-toi-jalad-maas-kaimine Aasta treener: edu tõi jalad maas käimine] Delfi, 26.12.2010.</ref><ref>Kristi Vahemaa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51289278/aasta-voistkond-valge-mustlane-vaga-vesi-jutupaunik-ja-toomees Aasta võistkond: valge mustlane, vaga vesi, jutupaunik ja töömees] 29.12.2010.</ref> 2011. aasta tippsündmuseks oli septembris [[Tšehhi]]s (ja [[Austria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupiturniiri alustati 0:3 kaotustega [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhile]]. Otsustav mäng [[Portugali võrkpallikoondis|Portugaliga]] võideti 3:0, mis andis alagrupis kolmanda koha ja edasipääsu 12. parema hulka. ''Play-off''{{'}}is oli Eesti vastaseks [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]], kellele kaotati kindlalt 0:3. Kokkuvõttes saadi võistlustel 16 koondise konkurentsis 12. koht.<ref name=keelega/> Novembris 2011 osaleti ka 2012-OM eelkvalifikatsioonis, kus alagrupp võideti ühe võidu ja ühe kaotusega.<ref>[https://sport.err.ee/7877/vorkpallikoondis-alistas-turklased-kuivalt-ja-voitis-alagrupi Võrkpallikoondis alistas türklased kuivalt ja võitis alagrupi] ERR arhiiv, 24.11.2011.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Hispaania meeste võrkpallikoondis|Hispaaniale]] ja kvalifikatsiooni ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/7913/eesti-kaotas-eduseisust-1-3-hispaaniale-ja-olumpiale-ei-paase Eesti kaotas eduseisust 1:3 Hispaaniale ja olümpiale ei pääse] ERR arhiiv, 25.11.2011.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti 36. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/8424/vorkpallikoondis-maailma-edetabelis-36-kohal-juhib-brasiilia Võrkpallikoondis maailma edetabelis 36. kohal, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 07.12.2011.</ref> ===Keele aeg koondise ees saab läbi (2012–2014)=== 2012. aastal vaatamata peatreeneri soovile ei osaletud jätkuvalt Euroopa Liigas, samuti loobusid tugevamad vastased planeeritud sõpruskohtumistest. Septembris toimunud 2013-EM valikturniiri eel oli koondis saanud mängupraktikat soovitust vähem. Alagrupis võideti kaks mängu ning kaotati neli, millega saadi kolmas koht ja jäädi EM-finaalturniirilt välja. Kusjuures esimesed kolm kaotust olid 2:3, mis andis viimase mängu eel [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandiga]] veel võimaluse võidu korral edasi pääseda, kuid seda realiseerida ei suudetud.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis langeti kaks kohta ning oldi 38. kohal.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/488863/eesti-vorkpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-suurbritannia-tousis-skandaalsel-moel Eesti võrkpallikoondis kukkus maailma edetabelis, Suurbritannia tõusis skandaalsel moel] Õhtuleht, 16.08.2012.</ref> EM-finaalturniirilt kõrvale jäämise tõttu oli 2013. aasta koondisesuvi lühike, võisteldi vaid kevadel. Mais osaleti [[Rakvere]]s toimunud 2014-MM esimesel valikturniiril, kus osade osalejate suureks pahameeleks alagrupid mitte ei loositud vaid jagati vastavalt küsimusi tekitavale "geograafilise printsiibile". Oma alagrupp võideti ning pääseti teise valikturniiri, mis toimus 2014. aasta jaanuaris [[Ludwigsburg]]is. Kaotati [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgile]] (0:3) ja [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), võideti küll [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]] (3:1), kuid kolmanda kohaga kolmandale valikturniirile ei pääsetud. See turniir jäi viimaseks ka peatreener Avo Keelele.<ref name=keelega/> ===Creţuga tagasi Euroopa Liigas ja EM-finaalturniiril (2014–2015)=== Uueks peatreeneriks valiti Rumeenia ja Austria kodakondsusega [[Gheorghe Creţu]].<ref>[https://sport.err.ee/52857/eesti-vorkpallikoondise-peatreeneriks-sai-endine-rumeenia-koondise-juhendaja Eesti võrkpallikoondise peatreeneriks sai endine Rumeenia koondise juhendaja] ERR arhiiv, 09.04.2014.</ref> Uue peatreeneri all mängiti pärast kahte sõpruskohtumist 2014. aasta mais 2015-EM valikturniir. Alagrupis saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning pileti eest EM-finaalturniirile tuli mängida [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsiga]] ''play-off''{{'}}i.<ref>[https://sport.err.ee/55331/eesti-vorkpallikoondis-mangib-em-finaalturniiri-koha-eest-rootsiga Eesti võrkpallikoondis mängib EM-finaalturniiri koha eest Rootsiga] ERR arhiiv, 01.06.2014.</ref> 2014. aasta septembris paiknes Eesti koondis FIVB maailma edetabelis 41. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/60386/eesti-vorkpallikoondis-kerkis-maailma-edetabelis-juhib-brasiilia Eesti võrkpallikoondis kerkis maailma edetabelis, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 24.09.2014.</ref> 2015. aasta mais toimusid 2015-EM valikturniiri ''play-off'' mängud Rootsiga, mille Eesti kindlalt võitis (3:1 ja 3:0) ning tagas sellega kolmandat korda koha EM-finaalturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/71005/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 31.05.2015.</ref> Pärast 2006. aastat osaleti esimest korda taas [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]]. Alagrupiturniir läbiti ühegi kaotuseta (10 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/73931/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-euroopa-liiga-alagrupi-kumne-voiduga-kumnest Eesti võrkpallikoondis lõpetas Euroopa liiga alagrupi kümne võiduga kümnest] ERR arhiiv, 09.08.2015.</ref> Poolfinaalis kaotati 0:3 [[Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Makedooniale]] ning kolmanda koha mängus sama tulemusega [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]], kokkuvõttes saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74108/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-euroopa-liiga-poolfinaalis Eesti võrkpallikoondis kaotas Euroopa liiga poolfinaalis] ERR arhiiv, 13.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/74170/fotod-vorkpallikoondis-pidi-pronksimangus-poola-paremust-tunnistama FOTOD | Võrkpallikoondis pidi pronksimängus Poola paremust tunnistama] ERR arhiiv, 14.08.2015.</ref> Eesti koondise keskblokeerija [[Ardo Kreek]] valiti teise keskblokeerijana turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionNews.aspx?NewsID=21056&ID=814 Slovenia win European League title!] CEV arhiiv, 14.08.2015.</ref> 2015. aasta koondisesuvi kulmineerus oktoobris [[Itaalia]]s (ja [[Bulgaaria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriga. Alagrupis saadi ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas koht, millega pääseti ''play-off''{{'}}i, kus oli vastaseks [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]].<ref>[https://sport.err.ee/76772/eesti-vorkpallikoondis-purustas-horvaatia-ja-paases-edasi Eesti võrkpallikoondis purustas Horvaatia ja pääses edasi] ERR arhiiv, 11.10.2015.</ref> Pingelises mängus kaotati Serbiale 2:3 (viies geim minimaalse vahega 13:15) ning langeti konkurentsist (Serbia sai lõpuks võistlustel teise koha).<ref>[https://sport.err.ee/76879/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kahegeimilisest-eduseisust-serbiale Eesti võrkpallikoondis kaotas kahegeimilisest eduseisust Serbiale] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> Eesti sai seni parima tulemuse EM-il ning lõpetas 16 koondise konkurentsis 11. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/76930/gheorghe-cretu-ma-olen-koondise-ule-vaga-uhke Gheorghe Cretu: ma olen koondise üle väga uhke] ERR arhiiv, 14.10.2015.</ref> Vaatamata edukale koondisesuvele langes Eesti FIVB maailma edetabelis 45.–46. kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/72745359/misasja-vorkpallikoondis-hoopis-langes-eduka-emi-jarel-maailma-edetabelis Misasja?! Võrkpallikoondis hoopis langes eduka EMi järel maailma edetabelis!] Delfi, 20.10.2015.</ref> ===Euroopa Liiga võit ja pääs Maailmaliigasse (2016–2017)=== 2016. aasta suve esimeses pooles osaleti taas Euroopa Liigas. Sarnaselt eelmise aastaga võideti alagrupiturniiril kõik mängud (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Lembitu Kuuse. [https://sport.err.ee/87748/vassiljev-3-2-voidu-pealt-poolfinaali-minna-on-kergem-kui-3-0-pealt Vassiljev: 3:2 võidu pealt poolfinaali minna on kergem kui 3:0 pealt] ERR arhiiv, 21.06.2016.</ref> Poolfinaalis võideti 3:2 [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria B-koondist]] ning finaalis 3:0 [[Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Makedoonia]]. Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest libero [[Rait Rikberg]], sidemängija [[Kert Toobal]] ja nurgaründaja [[Robert Täht]] (kellele omistati ka kõige väärtuslikuma mängija auhind). Liiga võit tagas koondisele koha [[Võrkpalli Maailmaliiga|Maailmaliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/88188/eesti-vorkpallikoondis-joudis-euroopa-liigas-finaali Eesti võrkpallikoondis jõudis Euroopa liigas finaali] ERR arhiiv, 01.07.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/88230/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-liiga-ja-paases-maailmaliigasse Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa liiga ja pääses Maailmaliigasse] ERR arhiiv, 02.07.2016.</ref> Eduka turniiriga tehti hüpe ka FIVB maailma edetabelis ning tõusti 38. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/91210/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-38-kohal Eesti meeste võrkpallikoondis on maailma edetabelis 38. kohal] ERR arhiiv, 01.09.2016.</ref> Sügisel võeti osa 2017-EM valikturniirist, kus alagrupis saadi 3 võidu ja 3 kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/92206/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-tsehhi-ja-jatkab-em-pileti-puudmist Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Tšehhi ja jätkab EM-pileti püüdmist] ERR arhiiv, 25.09.2016.</ref> Piletile EM-finaalturniirile mängiti [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätiga]], kus mõlemad mängud võideti (3:2 ja 3:0) ning tagati neljandat korda pääs EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/92820/latist-kindlalt-jagu-saanud-eesti-vorkpallikoondis-paases-em-finaalturniirile Lätist kindlalt jagu saanud Eesti võrkpallikoondis pääses EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta kevadel osaleti 2018-MM valikturniiri teises ringis [[Tallinn]]as. Nelja võidu ja ühe kaotusega saadi [[Venemaa meeste võrkpallikoondis|Venemaa]] järel alagrupis teine koht ning pääseti kolmandasse ringi.<ref>Kristjan Kalkun. [https://sport.err.ee/598797/toobal-vottis-valikturniiri-kokku-numbrites-oli-asi-lihtsam-kui-valjakul Toobal võttis valikturniiri kokku: numbrites oli asi lihtsam kui väljakul] ERR arhiiv, 29.05.2017.</ref> Juunis osaleti esimest korda Maailmaliigas (3. tugevusgrupis). Alagrupiturniirilt pääseti viie võidu ja ühe kaotusega kolmandatena (12 koondisest) finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile] ERR arhiiv, 11.06.2017.</ref> Poolfinaalis alistati 3:0 [[Mehhiko meeste võrkpallikoondis|Mehhiko]] ning finaalis sama tulemusega [[Hispaania meeste võrkpallikoondis|Hispaania]].<ref>[https://sport.err.ee/602756/eesti-vorkpallikoondis-alistas-mehhiko-ja-kohtub-finaalis-hispaaniaga Eesti võrkpallikoondis alistas Mehhiko ja kohtub finaalis Hispaaniaga] ERR arhiiv, 18.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/602850/eesti-vorkpallikoondis-ei-andnud-maailmaliiga-finaalis-hispaaniale-geimigi Eesti võrkpallikoondis ei andnud Maailmaliiga finaalis Hispaaniale geimigi] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> Kokkuvõttes andis see maailma tugevaimas liigas 36 koondise hulgas 25. koha. Juulis toimus 2018-MM valikturniiri kolmas ring, kus kolme võidu ja kahe kaotusega saadi [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] järel alagrupis teine koht. Kusjuures jäi koondis MM-finaalturniirile pääsust vaid ühe mänguvõidu kaugusele.<ref>[https://sport.err.ee/608934/belgia-vastu-avageimi-voitnud-eesti-vorkpallikoondis-jai-mm-i-ukse-taha Belgia vastu avageimi võitnud Eesti võrkpallikoondis jäi MM-i ukse taha] ERR arhiiv, 23.07.2017.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti augusti alguseks 32. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/611921/eesti-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-32-kohal Eesti võrkpallikoondis on maailma edetabelis 32. kohal] ERR arhiiv, 09.08.2017.</ref> 2017 koondisesuve lõpetas augusti lõpus [[Poola]]s toimunud [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (2:3) ja [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poolale]] (0:3) ning jäädi oma alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale. Koguarvestuses andis see 16 koondise konkurentsis 13. koha.<ref>[https://sport.err.ee/615185/eesti-koondis-kaotas-poolale-kolmes-geimis Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis] ERR arhiiv, 28.08.2017.</ref> A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti [[Robert Täht]] ning keskblokeerijaks [[Ardo Kreek]].<ref>[https://sport.err.ee/615568/video-taht-ja-kreek-valiti-a-grupi-parimate-hulka VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka] ERR arhiiv, 30.08.2017.</ref> Peatreener [[Gheorghe Creţu]]t tunnustati Eesti 2017. [[aasta treener|spordiaasta parima treeneri]] auhinnaga.<ref>[https://sport.err.ee/650946/aasta-treeneriks-valiti-gheorghe-cretu Aasta treeneriks valiti Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref> ===Õnnestumised, pettumused ja Creţu lahkumine (2018–2019)=== 2018. aasta eel reformiti 36 koondisega Maailmaliiga 16 koondisega [[Võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liigaks]]. Euroopa Liiga jagati kahte tugevusgruppi (12 parema koondisega Euroopa Kuldliiga ja Euroopa Hõbeliiga). Euroopa Liigast Rahvuste liigasse üleminekuturniiriks loodi [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]].<ref>[https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas] ERR arhiiv, 12.12.2017.</ref> Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevate koondiste arvu tõsteti kuueteistkümnelt kahekümne neljale. 2018. aasta koondisesuvi algas Euroopa Kuldliigaga, kus võideti oma alagrupp viie võidu ja ühe kaotusega ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/837548/eesti-vorkpallikoondis-alistas-slovakkia-ja-teenis-koha-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Slovakkia ja teenis koha finaalturniirile] ERR arhiiv, 06.06.2018.</ref> Poolfinaalis võideti 3:0 [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugali]] ning finaalis sama tulemusega [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] ning kvalifitseeruti sellega Challenger Cupile.<ref>[https://sport.err.ee/839261/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-kuldliiga-finaalis Eesti võrkpallikoondis tagas koha Kuldliiga finaalis] ERR arhiiv, 13.06.2018.</ref> Euroopa Kuldliiga sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest nurgaründaja [[Oliver Venno]], keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja sidemängija [[Kert Toobal]], turniiri kõige väärtuslikuma mängija auhinna pälvis [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR arhiiv, 14.06.2018.</ref> Challenger Cupil saadi kuue koondise konkurentsis kolmas koht ning Rahvuste liigasse ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/841911/eesti-vorkpallikoondis-teenis-challenger-cupil-pronksmedalid Eesti võrkpallikoondis teenis Challenger Cupil pronksmedalid] ERR arhiiv, 24.06.2018.</ref> 2019-EM valikturniiril võideti alagrupis kõik neli mängu ning pääseti viiendat korda EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/856341/eesti-vorkpallikoondis-alistas-iisraeli-ja-joudis-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Iisraeli ja jõudis EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 26.08.2018.</ref> Novembris oldi FIVB maailma edetabelis 26. kohal, mis oli küll koondise seni parim koht, kuid 2020-OM valikturniirist jäi Eestit lahutama üks koht ja üks punkt.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-koondis-paases-ule-noatera-tokyo-om-i-kvalifikatsiooniturniirile/ Esialgne info osutus valeks: Eesti tõusis maailma edetabelis 12 kohta, kuid OM-kvalifikatsiooniturniirile ilmselt ei pääse] Võrkpall24, 16.11.2018.</ref> Creţu valiti teist aastat järjest Eesti spordiaasta parimaks treeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/887800/aasta-treeneriks-nimetati-teist-aastat-jarjest-gheorghe-cretu Aasta treeneriks nimetati teist aastat järjest Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2018.</ref> 2019. aastal sai [[Eesti]] õiguse korraldada Euroopa Kuldliiga finaalturniiri (tähistamaks Eesti võrkpalli 100. juubeliaastat).<ref>[https://sport.err.ee/918221/eesti-vorkpalli-100-aasta-juubelit-tahistatakse-kuldliiga-finaalturniiriga Eesti võrkpalli 100 aasta juubelit tähistatakse Kuldliiga finaalturniiriga] ERR arhiiv, 08.03.2019.</ref> Kuna korraldajatena oli Eestil koht ''final four''<nowiki/>'is tagatud, anti mitmetele kogenud mängijatele pikemalt aega puhkamiseks ning mängiti suuremalt jaolt noorendatud koosseisuga.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR arhiiv, 02.04.2019.</ref><ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20231129015242/https://vorkpall24.ee/eesti-koondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule/ Eesti koondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] Võrkpall24, 05.06.2019.</ref> Alagrupis saadi kahe võidu ja nelja kaotusega viimane (neljas) koht.<ref>[https://sport.err.ee/952787/eesti-meeste-vorkpallikoondis-pidi-tunnistama-hispaania-paremust Eesti meeste võrkpallikoondis pidi tunnistama Hispaania paremust] ERR, 15.06.2019.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgile]] 1:3 ja pronksimäng [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandile]] 0:3 ning saadi liigas neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/954959/eesti-kaotas-turgile-ja-kuldliiga-finaali-ei-joudnud Eesti kaotas Türgile ja Kuldliiga finaali ei jõudnud] ERR, 21.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/955109/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-pronksimangu-kuivalt Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga pronksimängu kuivalt] ERR, 22.06.2019.</ref> Septembris toimus [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati kõik viis mängu, jäädi alagrupis viimasele (kuuendale) kohale ning kogu arvestuses saadi 24 koondise seas viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/981602/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-i-kindla-kaotusega-ukrainale Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-i kindla kaotusega Ukrainale] ERR, 18.09.2019.</ref> Pärast EM-i lõppu teatas Creţu, et loobub edasisest peatreeneritööst, ehkki alaliit oli valmis temaga koostööd jätkama.<ref>[https://sport.err.ee/981910/cretu-teatas-ametist-lahkumisest Cretu teatas ametist lahkumisest] ERR, 19.09.2019.</ref> ===Eesti langeb FIVB maailma edetabelis 42 kohta ja korraldab EM-finaalturniiri (2020–2021)=== [[Pilt:2020047144121 2020-02-16 DVV Pokalfinale - 0429 - B70I7390.jpg|pisi|[[Cédric Énard]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2020–2021]] 2019. aasta juunis tegi CEV teatavaks, et [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-kinnitati-2021-aasta-em-finaalturniiri-uheks-korraldajaks/ Eesti kinnitati 2021. aasta EM-finaalturniiri üheks korraldajaks!] Võrkpall24, 21.06.2019.</ref> Sama aasta viimastel päevadel tehti teatavaks, et koondise uueks peatreeneriks saab [[prantslane]] [[Cédric Énard]].<ref>[https://sport.err.ee/1018669/meeste-vorkpallikoondist-asub-juhendama-prantslane-naiste-koondist-itaallane Meeste võrkpallikoondist asub juhendama prantslane, naiste koondist itaallane] ERR, 29.12.2019.</ref> 2020. aasta veebruaris avaldati uue süsteemiga FIVB maailma edetabel, kus Eesti koondis oli langenud 26. kohalt 68. kohale (uues edetabelis võeti arvesse vaid 2019. aasta tulemusi).<ref>[https://sport.postimees.ee/6887112/meeste-vorkpallikoondis-tegi-maailma-edetabelis-vabalanguse Meeste võrkpallikoondis tegi maailma edetabelis vabalanguse] Postimees, 01.02.2020.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]]. Selle tõttu jäeti ära Euroopa Liiga, samuti ei pidanud Eesti osalema korraldajatena EM-valiksarjas. Koondis küll kogunes, kuid mängiti vaid mõned sõpruskohtumised Soome ja Lätiga.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1094610/eesti-vorkpallikoondist-ootab-luhike-suvi Eesti võrkpallikoondist ootab lühike suvi] ERR, 26.05.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1116889/eesti-vorkpallimeeskond-ei-soida-poola-kontrollmangudele Eesti võrkpallimeeskond ei sõida Poola kontrollmängudele] ERR, 25.07.2020.</ref> 2021. aastal korraldati taas Euroopa Kuldliiga, kus osales ka Eesti. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608237690/eduka-turniiri-lopetanud-eesti-vorkpallikoondis-alistas-lati Eduka turniiri lõpetanud Eesti võrkpallikoondis alistas Läti] ERR, 06.06.2021.</ref> Poolfinaali [[Türgi meeste võrkpalliklubi|Türgi]] vastu asuti 2:0 juhtima, kuid kaotati mäng lõpuks 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile] ERR, 19.06.2021.</ref> Kolmanda koha mängus võideti kindlalt 3:0 [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiat]] ning saadi pronksmedal.<ref>[https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] ERR, 20.06.2021.</ref> 2021. aasta septembris toimus ajaloo esimene kodune EM-finaalturniir ([[Saku Suurhall]]is, [[Tallinn]]as). Eesti kaotas esimese mängu [[Läti meeste võrkpallikoondis|Lätile]] (1:3) ning samuti said vigastada nurgaründajad [[Karli Allik]], [[Robert Täht]] ja [[Märt Tammearu]], esimese asemel toodi meditsiinilise jokkerina koondise juurde [[Stefan Kaibald]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94477681/kogu-tode-mangust-eesti-mang-karises-nurgarundajate-pealt-keele-uljas-ennustus-lakski-taide KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti mäng kärises nurgaründajate pealt, Keele uljas ennustus läkski täide] Delfi, 01.09.2021.</ref><ref>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94496719/eesti-vorkpallikoondis-sai-vigastud-karli-alliku-asemele-em-ile-tuua-jokkerina-uue-mangija Eesti võrkpallikoondis sai vigastud Karli Alliku asemele EM-ile tuua jokkerina uue mängija] Delfi, 03.09.2021.</ref> Järgmine mäng [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] vastu võideti (3:2), kuid kaotati ka [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (2:3) ja [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) koha ning üldarvestuses 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608332705/eesti-em-finaalturniir-loppes-kindla-kaotusega-prantsusmaale Eesti EM-finaalturniir lõppes kindla kaotusega Prantsusmaale] ERR, 09.09.2021.</ref> Jaanuaris 2022 teatati, et peatreener Énard enam selles ametis ei jätka.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95580545/otsus-kups-eesti-vorkpallikoondis-saab-enardi-asemel-uue-juhendaja-taas-valismaalt Otsus küps. Eesti võrkpallikoondis saab Énardi asemel uue juhendaja, taas välismaalt] Delfi, 06.01.2022.</ref> ===Seitsmendat korda EM-finaalturniiril (2022–2023)=== [[Pilt:Eesti võrkpallikoondis 2022.jpg|pisi|Eesti võrkpallikoondis 2022. aasta kevadel]] [[Pilt:Alar Rikberg 2022.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alar Rikberg]] on Eesti võrkpallikoondise peatreener alates 2023. aastast]] 2022. aastal sai koondise peatreeneriks [[itaallane]] [[Fabio Soli]].<ref>[https://sport.err.ee/1608461372/meeste-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-sai-itaallane-fabio-soli Meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks sai itaallane Fabio Soli] ERR, 10.01.2022.</ref> 2022. aasta [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiril saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning jäädi finaalturniirilt välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608626416/vorkpallikoondise-kohtumine-tsehhiga-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära] ERR, 10.06.2022.</ref> Augustis toimus 2023. aasta EM-i valikturniir, kus Eesti sai kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teise koha ning tagas kuuendat korda pääsu EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608687439/eesti-vorkpallikoondis-ei-voitnud-belgia-vastu-geimigi-kuid-paases-em-ile Eesti võrkpallikoondis ei võitnud Belgia vastu geimigi, kuid pääses EM-ile] ERR, 17.08.2022.</ref> 2023. aasta alguses teatati Soli lahkumisest koondise peatreeneri positsioonilt, kuna Itaalia meistriliiga kehtestas reegli, et sealsed peatreenerid ei tohi paralleelselt tegutseda rahvuskoondise peatreenerina.<ref>[https://sport.err.ee/1608866039/meeste-vorkpallikoondise-peatreener-lahkub-ametist Meeste võrkpallikoondise peatreener lahkub ametist] ERR, 27.01.2023.</ref> 2023. aastal sai koondise peatreeneriks koondise pikaajaline (18. aastat koondise juures olnud) statistik ja abitreener [[Alar Rikberg]].<ref>[https://sport.err.ee/1608906968/meeste-vorkpallikoondis-saab-eestlasest-peatreeneri Meeste võrkpallikoondis saab eestlasest peatreeneri] ERR, 07.03.2023.</ref> Suve esimeses pooles osaleti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus oma alagrupis saadi kolme võidu ja kolme kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile taas ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1609010294/meeste-vorkpallikoondis-jai-taas-soomele-alla Meeste võrkpallikoondis jäi taas Soomele alla] ERR, 17.06.2023.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveitsi]] (3:2) ning kaotati [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaaliale]] (0:3), [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (0:3) ja [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 20. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609089923/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-em-il-belgiale-ja-langes-konkurentsist Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-il Belgiale ja langes konkurentsist] ERR, 05.09.2023.</ref> ===2026. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2024–2026)=== 2024. aastal muudeti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile. Eesti lõpetas alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega neljandana ning kvalifitseerus ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1609359707/eesti-pani-luksemburgi-kindlalt-paika-ja-paases-finaalturniirile Eesti pani Luksemburgi kindlalt paika ja pääses finaalturniirile] ERR, 02.06.2024.</ref> Poolfinaalis kaotati 2:3 [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiale]].<ref>[https://sport.err.ee/1609372205/eesti-pidi-otsustavas-geimis-horvaatia-paremust-tunnistama Eesti pidi otsustavas geimis Horvaatia paremust tunnistama] ERR, 15.06.2024.</ref> Kolmanda koha mängus ei suudetud kolme matšpalli realiseerida ja kaotati 2:3 [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhile]] ning saadi kokkuvõttes neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Suve teises pooles toimusid esimesed mängud [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiril, kus Eesti võitis [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisraeli]] ja [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]].<ref>[https://sport.err.ee/1609427548/eesti-vorkpallikoondis-alustas-em-pileti-jahti-kohustusliku-voiduga Eesti võrkpallikoondis alustas EM-pileti jahti kohustusliku võiduga] ERR, 17.08.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609434163/rikberg-see-oli-see-eesti-koondis-keda-kogu-eestimaa-tahab-naha Rikberg: see oli see Eesti koondis, keda kogu Eestimaa tahab näha] ERR, 24.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120338265/eesti-koondistel-pole-turniiridel-osalemiseks-raha-renee-teppan-see-on-katastroof Eesti koondistel pole turniiridel osalemiseks raha. Renee Teppan: see on katastroof] Delfi, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus võideti [[Horvaatia meeste võrkpallikoondis|Horvaatiat]] ja kaotati [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisraelile]], millest piisas alagrupi võitmiseks ja EM-finaalturniirile kvalifitseerumiseks.<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120375097/eesti-vorkpallikoondises-on-eesoleval-suvel-mitu-olulist-puudujat Eesti võrkpallikoondises on eesoleval suvel mitu olulist puudujat] Delfi, 05.05.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397140/delfi-osijekis-em-ile-paasenud-vorkpallikoondis-poolel-teel-hobuseid-vahetama-ei-hakka-kuidas-kaib-mm-ile-kvalifitseerumine DELFI OSIJEKIS | EM-ile pääsenud võrkpallikoondis poolel teel hobuseid vahetama ei hakka. Kuidas käib MM-ile kvalifitseerumine?] Delfi, 14.08.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397015/blogi-strumicast-eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-valiksarja-tuhjade-tribuunide-ees-otsustava-geimi-kaotusega-iisraelile BLOGI STRUMICAST | Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-valiksarja tühjade tribüünide ees otsustava geimi kaotusega Iisraelile] Delfi, 16.08.2025.</ref> 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu. Euroopa Liigas kaotati Kuld- ja Hõbeliiga ning kõik osalevad võistkonnad paigutatakse ühte alagruppi.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> 2026. aasta suve esimeses pooles osaleti [[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus alagrupiturniiril saadi viie võidu ja ühe kaotusega 6. koht. Sellega ei tagatud pääsu ''final-four'' turniirile ja üheti [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028 EM-finaalturniirile]].<ref>[https://sport.err.ee/1610060518/eesti-lopetas-euroopa-liiga-voiduga-kolmes-geimis Eesti lõpetas Euroopa liiga võiduga kolmes geimis] ERR, 21.06.2026.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Hollandit]] (3:1) ja [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soomet]] (3:2) ning kaotati [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbiale]] (1:3), [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taanile]] (0:3) ja [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 17. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1610140384/eesti-lopetas-em-i-hiilgava-voiduga-soome-ule-ja-tagas-sisuliselt-mm-pileti Eesti lõpetas EM-i hiilgava võiduga Soome üle ja tagas sisuliselt MM-pileti] ERR, 17.09.2026.</ref> Kuigi alagrupist edasi ei pääsetud, teenis koondis EM-finaalturniiril saadud võitudega piisavalt punkte FIVB maailma edetabelis, et tagada pääs FIVB maailmaedetabeli alusel [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aasta maailmameistrivõistlustele]]. Tegemist oli koondise ajaloos esmakordselt [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistlustele]] pääsuga.<ref>[https://sport.err.ee/1610143609/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-kindlustanud-koha-mm-il Eesti meeste võrkpallikoondis on kindlustanud koha MM-il] ERR, 21.09.2026.</ref> ==Peatreenerid== {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Avo Keel võrkpallur 99.jpg | pilt2 = Trening slovenske reprezentance - 9. avgust 2022 (52277501389) (cropped).jpg | jalus = [[Avo Keel]] (vasakul) ja [[Gheorghe Creţu]] (paremal) on olnud koondise pikima staažiga peatreenerid }} {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Tööaastad |- |align=left|erinevad treenerid||1991–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2001–2003 |- |align=left nowrap|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]||2023– |} ==Tulemused== ===Maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Poola}} [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027]] | | | | | | | |- !Kokku||0||0 MM-i võitu||0||0||0||0||0 |} ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- | colspan="9" | |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 20. koht | 5 | 1 | 4 | 4 | 14 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | Alagrupp | 17. koht | 5 | 2 | 3 | 8 | 12 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Montenegro}} [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] | | | | | | | |- !Kokku||8||0 EM-i võitu||34||6||28||35||91 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 liigavõitu||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 karikavõitu||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |colspan="8"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] | Alagrupp | 8. koht | 6 | 3 | 3 | 11 | 11 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]] |''Final four'' |4. koht |8 |4 |4 |17 |15 |- |colspan="8"| |- |[[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2026]] |Alagrupp |6. koht |6 |5 |1 |17 |4 |- |[[2027. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2027]] | | | | | | | |- !Kokku||11||2 liigavõitu||94||53||41||185||162 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid Eestit 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo">[https://sport.err.ee/1610132350/robert-taht-jaab-vigastuse-tottu-em-ilt-eemale-koosseisu-lisati-varblane Robert Täht jääb vigastuse tõttu EM-ilt eemale, koosseisu lisati Varblane] ERR, 08.09.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 2 || [[Renet Vanker]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[AONS Milon]] ||nowrap| {{sünniaeg ja vanus|1998|09|22}} || 195 || 78 || 345 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 6 || [[Andres Jefanov]] || nowrap|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} || 207 || || || || Diagonaalründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Türgi}} [[İBB Spor Kulübü]]|| {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || nowrap|[[Märt Tammearu]] || {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 198 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Alari Saar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|03|28}}|| 177 || || 305 || 270 || Libero |- align="left" | 15 || [[Tristan Täht]] || {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|06|13}} || 193 || 87 || 350 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nippon Steel Sakai Blazers]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 362 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 19 || [[Andri Aganits]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|07}} || 207 || 96 || 350 || 340 || Keskblokeerija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 28 || [[Timo Lõhmus]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|05|30}} || 188 || 85 || 355 || 330 || Diagonaalründaja |- align="left" | 30 || [[Marx Aru]] || {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|11|08}} || 203 || 80 || 330 || 320 || Keskblokeerija |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Libereci Dukla]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |- align="left" | 34 || [[Kusti Nõlvak]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|6}} || 190 || || || || Sidemängija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1137230/analuus-ja-galerii-olulise-vollenadala-ootel-kust-eesti-koondise-king-valusalt-pigistab-ja-millega-voib-rahul-olla ANALÜÜS ja GALERII | Olulise vollenädala ootel! Kust Eesti koondise king valusalt pigistab ja millega võib rahul olla?] Õhtuleht, 09.08.2025.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610040868/vorkpallikoondise-debutant-kerkis-voidumangus-lati-vastu-resultatiivseimaks Võrkpallikoondise debütant kerkis võidumängus Läti vastu resultatiivseimaks] ERR, 28.05.2026.</ref><ref name="meeste-koo">[https://volley.ee/meeste-koondis-mangib-euroopa-liiga-esimesel-turniiril-slovakkia-ja-albaaniaga/ Meeste koondis mängib Euroopa liiga esimesel turniiril Slovakkia ja Albaaniaga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref><ref>[https://volley.ee/eesti-sai-ka-kosovost-jagu-30-ja-jatkab-euroopa-liigas-taiseduga/ Eesti sai ka Kosovost jagu 3:0 ja jätkab Euroopa liigas täiseduga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 12.06.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Belluno Volley]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Al Jazira]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 192 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Cris Karlis Lepp]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|07|25}} || 187 || || 320 || 300 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] ||nowrap| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 204 || 96 || 345 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 23 ||nowrap| [[Aleksander Eerma]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|03}} || 193 || 80 || 335 || 310 || Sidemängija |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 33 || [[Sten Perillus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|07|11}} || 202 || 92 || 349 || 335 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Eesti võrkpallikoondise personal 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo"/> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |Statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo-Remy Kallend]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Sagar]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gardo Maruste]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott-Erik Kalmus]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- |align=left|[[Kert Toobal]]||2001–2019||align=center|308 |- |align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–2021||align=center|244 |- |align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–2023||align=center|210 |- |align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|205 |- |align=left|[[Rait Rikberg]]||2002–2021||align=center|183 |- |align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|182 |- |align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |align=left|'''[[Robert Täht]]'''||2013–||align=center|172 |- |align=left|[[Keith Pupart]]||2004–2016||align=center|170 |- |align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 16. august 2025.''<ref name=mängud>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" |colspan="4"|<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} Eesti võrkpallikoondises on (seisuga 24.08.2024) pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mänginud 110 mängijat. Vähemalt 100. mängus on osalenud 22 koondislast, vähemalt 50. mängus 43 koondislast. Vähem kui kümnes kohtumises on osalenud 27 koondislast.<ref name=mängud/> *[[Janis Sirelpuu]] (154 koondisemängu) jõudis 2006. aastal esimese eestlasena saja koondisemänguni.<ref name=keelega/> *Rekordinternatsionaal [[Kert Toobal]] (308 koondisemängu) on seda tiitlit hoidnud enda käes aastast 2011.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/442833/asko-esnal-parim-saldo-kert-toobal-hoiab-rekordit Asko Esnal parim saldo, Kert Toobal hoiab rekordit] Õhtuleht, 09.09.2011.</ref> Ta oli Eesti koondises pikka aega sidemängija ja kapten.<ref>[https://web.archive.org/web/20240227033727/https://volley.ee/kert-toobali-ja-rait-rikbergi-lahkumismang-vanameistrid-tulevad-koos-sopradega-eesti-u17-koondise-vastu-viimast-korda-valjakule/ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule] Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.</ref> *[[Ardo Kreek]] (244 koondisemängu), [[Oliver Venno]] (210 koondisemängu), [[Andri Aganits]] ja [[Renee Teppan]] on esindanud Eestit enim (kuuel korral) [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril. ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Eesti meeskond pääses 1999. aastal Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile. Valikturniiril edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus Taid (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref name="ajaloost"/> Jagama jäädi 16. meeskonna konkurentsis 13.–16. kohta.<ref name=lugemik/> *: Koosseisu kuulusid: [[Pavel Kružajev]], [[Priit Luik]], [[Argo Meresaar]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Kert Toobal]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Mait Pärg]], [[Veiko Soll]], [[Rivo Vesik]], [[Rain Värton]], [[Mihkel Roosme]]. Peatreener [[Villi Vantsi]], abitreener [[Oleg Lazarev]].<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=36965&tul=173361 10. MEESJUUNIORIDE (U-21) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED] Sporditulemused (vaadatud 01.05.2024).</ref> ===U21 maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U21 maailmameistrivõistlused võrkpallis|U21 maailmameistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Tai}} [[1999. aasta U21 noormeeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|1999]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 1 | 2 | 4 | 7 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[2013. aasta U21 noormeeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2013]] | Alagrupp | 17. koht | 7 | 4 | 3 | 15 | 13 |- !Kokku||2||0 MM-i võitu||10||5||5||19||20 |} ===U18 Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U17 Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|U18 Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Läti}} [[2005. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] | Alagrupp | 11. koht | 4 | 0 | 4 | 3 | 12 |- |{{Riigi ikoon|Austria}} [[2007. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] | Alagrupp | 12. koht | 4 | 0 | 4 | 6 | 12 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2024. aasta U18 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2024]] | Alagrupp | 13. koht | 7 | 1 | 6 | 7 | 19 |- !Kokku||3||0 EM-i võitu||15||1||14||16||43 |} ===U17 Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[U17 Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|U17 Euroopa meistrivõistluste tulemused]] |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Montenegro}} [[2023. aasta U17 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 11. koht | 7 | 3 | 4 | 12 | 14 |- !Kokku||1||0 EM-i võitu||7||3||4||12||14 |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2009 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2011 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] ox67tqmmdp2kc4dn7f02lrstvlg7yc4 14 276454 7256558 2942024 2026-10-21T03:18:13Z Robert Treufeldt 9117 7256558 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa kultuur|mütoloogia]] [[Kategooria:Mütoloogia]] mp5dcv21mpzxqh9tadb72n66lvqxd4h 0 284556 7256472 7256014 2026-10-20T19:47:51Z Avjoska 1538 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7256472 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enn Lust 2006.jpg|pisi|Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna lõpuaktus TÜ aulas 22. juunil 2006. Esineb professor Enn Lust]] [[Fail:Enn Lust 2017. aastal Tartu ülikooli rektori valimisel.jpg|pisi|Enn Lust 2017. aastal Tartu ülikooli rektori valimisel.]] '''Enn Lust''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1956]] [[Kohtla-Järve rajoon]]is) on eesti keemik, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2010). ==Elukäik== 1975 lõpetas ta [[A. Kesleri nimeline Kohtla-Järve Keskkool|A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli]] ning 1980 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemia erialal. Keemiakandidaadi väitekirja teemal "Elektrilise kaksikkihi ehitus ja adsorptsiooninähtused [[vismut]]i monokristalsetel ja polükristalsetel mudelelektroodidel" kaitses ta 1989 Tartu Riikliku Ülikooli juures. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle elektrokeemia labori insenerina ning jätkas samas teaduri ja sektorijuhatajana. Aastast 1992 oli ta anorgaanilise keemia kateedri lektor, hiljem dotsent. Aastast 1997 on ta füüsikalise keemia [[professor]] ja 2008–2023 Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2010. aastal energiatehnoloogia alal. Kuulub akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. Kuulub järgmistesse Eesti TA alalistesse komisjonidesse: Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu ja Eesti TA Energeetikakomisjon.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/lust_2021.pdf Enn Lusti CV] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> ==Teadustöö== [[Pilt:Enn Lust ja Toomas Hendrik Ilves.jpg|pisi|18. jaanuaril 2010 külastas president [[Toomas Hendrik Ilves]] [[Chemicum]]i. Pildil professor Enn Lust ja president Toomas Hendrik Ilves]] Enn Lusti uurimistöö peasuunad on: *suure eripinnaga materjalide elektrokeemilised omadused ja elektrilise kaksikkihi ning hübriid-superkondensaatorid *keskmisetemperatuurse tahkeoksiidse kütuseelemendi ja madaltemperatuurse kütuseelemendi materjalide süntees ja ühikrakkude omadused *elektrilise kaksikkihi ehituse ja orgaaniliste ühendite adsorptsiooni seaduspärasused tahketel elektroodidel *elektroodi kristallograafilise struktuuri ning lahusti loomuse mõju ioonide adsorptsiooni seaduspärasustele *elektroodi geomeetrilise kareduse, energeetilise ebaühtluse ja poorsuse mõju faasidevahelise piirpinna elektrood/elektrolüüdi lahus ehituse ja adsorptsiooni seaduspärasustele *elektrokeemiliste laenguülekandeprotsesside kiiruse sõltuvus elektroodimaterjali pinnastruktuurist ning keemilisest loomusest *kõrgtemperatuursed elektrolüüserid ning vesiniku salvestamise alused modifitseeritud materjalides Enn Lust on teaduse tippkeskuse “Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele” juht ja Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu (EASAC) energeetikapaneeli ekspert.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2022/04/eta-aastaraamat-2021.-faktid-ja-arvud.-veebi.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXVII (54) 2021. Tallinn, 2022, lk 21.]</ref> Tema juhendamisel on kaitstud 40 doktori- ning 25 magistritööd. Ta on avaldanud üle 350 teaduspublikatsiooni, on nelja patentse leiutise kaasautor.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Enn_Lust/est/ Enn Lust] Eesti Teadusinfosüsteemis</ref> ==Tunnustus== * 2006 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2008 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tehnikateaduste alal uurimuste tsükli "Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud" eest *2010 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige energiatehnoloogia alal *2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> *2018 [[Leedu Teaduste Akadeemia]] [[Theodor von Grotthussi medal]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.lma.lt/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=884&cntnt01returnid=379|pealkiri=Leedu Teaduste Akadeemia Theodor von Grotthussi medal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19942}}</ref> *2021 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest (koos Alar Jänesega)<ref>{{Netiviide|url=https://www.akadeemia.ee/riigi-teaduspreemiate-saajad-on-selgunud/|pealkiri=Riigi teaduspreemiate saajad on selgunud|aeg=11.02.2021}}</ref> *2021 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=03.12.2022}}</ref> *2024 [[Tartu linna aukodanik]] *2025 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|Teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis" |url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis |vaadatud=1. novembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Margus Maidla. Akadeemik Enn Lust, energeetika ja füüsikalise keemia esindaja Eestis. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 537–545. ==Välislingid== {{Commons|Category:Enn Lust}} *{{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/lust/ Enn Lust] Teaduste Akadeemia kodulehel * https://tartu.postimees.ee/7378241/reedene-room-akadeemik-enn-lust-energiakriis-on-koroonast-hullem * https://forte.delfi.ee/artikkel/93587723/teadusintervjuu-enn-lust-kui-eesti-jaab-vesinikupoordest-korvale-siis-oleme-paras-aafrika {{JÄRJESTA:Lust, Enn}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] nvpuouelz7rwx63thczj631veu3cb7f 0 284981 7256307 6621227 2026-10-20T12:32:10Z Kuuskinen 33651 7256307 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Infokast ametiisik | nimi = Charles Südi | omakeelne_nimi = | pilt = Charles the Bold 1460.jpg | pildiallkiri = Charles Südi 1460. aastal | amet = [[Burgundia hertsog]] | ametiajaalgus = 15. juuni 1467 | ametiajalõpp = 5. jaanuar 1477 | eelmine = [[Philippe Hea]] | järgmine = [[Marie (Burgundia)|Marie]] | sünninimi = | sünniaeg = [[10. november]] [[1433]] | sünnikoht = [[Dijon]], [[Burgundia hertsogkond]] (tänapäeva [[Prantsusmaa]]) | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1477|1|5|1433|11|10}} | surmakoht = [[Nancy]], [[Lotringi hertsogkond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | autogramm = Signatur Karl der Kühne.PNG | moodul = }} '''Charles Südi''' ([[hollandi keel]]es ''Karel de Stoute'', [[prantsuse keel]]es ''Charles le Téméraire'', ristinimega '''Charles Martin'''; [[10. november]] [[1433]] [[Dijon]] – [[5. jaanuar]] [[1477]]) oli [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] [[Burgundia hertsog|hertsog]] aastatel 1467–1477, [[Valois-Burgundia dünastia]]st. Charles Südi oli eelmise Burgundia hertsogi (1419–1467) [[Valois'd|Valois' dünastia]] Valois-Burgundia kõrvalliini esindaja [[Philippe Hea]] ja [[Avisi dünastia]]st [[Portugali Isabel]]i poeg. 1440. aastal laulatati seitsmeaastane Charles endast viis aastat vanema Catherine'iga, kes oli Prantsuse kuninga (1429–1461) [[Charles VII]] tütar. Neil ei sündinud lapsi, Catherine suri 1446. aastal 18-aastaselt. 1454. aastal abiellus Charles teist korda. Vastavalt 1435. aastal [[Arras]]'s sõlmitud lepingule pidi ta abielluma Prantsuse printsessiga. Philippe Hea valis talle välja [[Bourboni hertsog]]i [[Charles I (Bourbon)|Charles I]] ja oma õe Agnese tütre Isabella, kes oli ka Prantsuse kuninga (1429–1461) [[Charles VII]] kauge sugulane. Isabella ja Charlesi tütar [[Marie (Burgundia)|Marie]] jäigi Charlesi ainsaks lapseks ja pärijaks. Isabella suri 1465. aastal. Samal aastal andis Philippe Hea nõrgeneva tervise tõttu valitsusohjad oma pojale üle. [[Pilt:Karte Haus Burgund 4 EN.png|pisi|vasakul|Valois-Burgundia dünastia valdused Charles Südi valitsemise ajal, 1465–1477]] Kuna Charlesil oli ainult tütar, pidi ta uuesti abielluma, et sünniks poeg (pärija). Talle pakuti naiseks [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] (1461–1483) [[Louis XI]] tütar Anne (1461−1522), kuid Charlesi ei sidunud enam Arras's sõlmitud leping ning ta valis naiseks oma sugulase, [[Yorki hertsog]]i Richardi tütre Margareti (kelle vennad olid tulevased Inglismaa kuningad [[Edward IV]] ja [[Richard III]]). Abielu sõlmiti 1468. aastal, kuid see jäi lastetuks. Margaret hoolitses kasutütar [[Marie (Burgundia)|Marie]] ning pärast Marie surma ka tolle kahe väikese lapse eest. [[Gelderni hertsogkond|Gelderni hertsogkonna]] valitsejate vahelise võimuvõitluse ajal püüdis Charles aastal 1471 hertsog Adolfi kinni ja vangistas ta ning pani Arnoldi Gelderni hertsogkonna troonile. Charles ostis tagasipöördumise (s.o pärimisõiguse troonile) hertsog Arnoldilt, kes linnade soovi ja maa seaduste vastaselt lubas oma hertsogkonna Charlesile 300 000 Reini floriini eest. Tehing sõlmiti aastatel 1472–1473 ja pärast Arnoldi surma aastal 1473 lisas hertsog Charles Gelderni oma [[Burgundia hertsogkond#Valois Burgundia|Valois]] "Madalmaade" osale. {{vaata|Burgundia Madalmaad}} ==Burgundia sõjad == {{vaata|Burgundia sõjad}}'', [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]'' Burgundia hertsogitel oli õnnestunud umbes 100 aasta jooksul luua oma võim, kui tugev jõud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigi]] vahel. Nende valduste hulka kuulusid algsete territooriumide [[Franche-Comté]] ja Burgundia hertsogkonna kõrval ka majanduslikult tugevad piirkonnad [[Flandria krahvkond|Flandria]] ja [[Brabanti hertsogkond|Brabant]], samuti [[Luksemburg]]. [[Pilt:Map France 1477-en.svg|pisi|[[Prantsusmaa kuningriik]] ja Burgundia hertsogkonna (''Bourgogne'') territoorium 1477. aastal (märgitud kollasega)]] Burgundia hertsogid ajasid üldiselt agressiivset vallutuspoliitikat, eriti [[Elsassi hertsogkond|Elsassis]] ja [[Lotringi hertsogkond|Lotringis]], taotledes põhja- ja lõunapoolsete valduste geograafilist ühendamist. Olles juba konfliktis Prantsuse kuningaga (Burgundia oli inglaste poolel [[Saja-aastane sõda|Saja-aastases sõjas]]), viis Charlesi edenemine piki Reini jõge ta konflikti Habsburgidega ja eriti [[Saksa-Rooma keiser]] (1440–1493) [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III-ga]]. Burgundia sõjad puhkesid aastal 1474 ning järgnevatel aastatel võideti Burgundia hertsogit Charles Südit kolm korda lahinguväljal ja tapeti [[Nancy lahing]]us aastal 1477. ==Valduste jagunemine == Kuna Charles Südi sai 1477. aastal [[Nancy lahing]]us surma ja poegi tal polnud, kuulutas Prantsusmaa Louis XI hertsogkonna lõppenuks ja neelas territooriumi Prantsuse krooni alla. Charles Südi tütar [[Marie (Burgundia)|Marie]] kasutas tiitlit Burgundia hertsoginna ja tema pärijad kutsusid end Burgundia hertsogiteks, keeldudes nõustumast hertsogkonna kaotusega. [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] territooriumil asunud Madalmaad ja Franche-Comte'i vabakrahvkond jäid aga Mariele, kes isa surma ajal oli 19-aastane ja vallaline. Habsburgide keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] kindlustas Marie võõrasema Margareti abiga abielu oma pojale, tulevasele keisrile [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-le. 16. augustil 1477 nad abiellusidki ning Habsburgid said kontrolli Burgundia pärandi jäänuste üle ([[Burgundia Madalmaad]]). {{vaata|Habsburgide Madalmaad}} ''(1482–1581)'' ==Vaata ka== *[[Burgundia sõjad]] *[[Luksemburgi hertsogkond]] *[[Zeelandi krahvkond]] *[[Hollandi krahvkond]] *[[Flandria krahvkond]] *[[Hainaut' krahvkond]] *[[Artois' krahvkond]] *[[Burgundia krahvkond]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Philippe Hea]] | nimi=[[Burgundia hertsog]] | aeg=[[1467]]–[[1477]] | järgnev=}} {{lõpp}} [[Kategooria:Valois'd]] [[Kategooria:Monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1433]] [[Kategooria:Surnud 1477]] [[Kategooria:Burgundia hertsogid]] 5hzd2jpbnul8huw83n6b16vambs7ww6 0 285815 7256523 3564111 2026-10-20T22:49:17Z Juppi lantteineen 239848 7256523 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Unai-Elorriaga.jpg|pisi|Unai Elorriaga (2008)]] '''Unai Elorriaga López de Letona''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1973]] [[Bilbao]]s) on [[baskid|baski]] kirjanik ja tõlkija. Ta on lõpetanud [[Deustu Ülikool]]i baski filoloogia alal. Tema esimene romaan "SPrako tranbia" ilmus [[baski keel]]es 2001. aastal (hispaania keeles "Un tranvía en SP"; eesti keeles "Tramm Šiša Pangmale", hispaaniakeelsest väljaandest tõlkinud [[Triin Lõbus]]; [[Loomingu Raamatukogu]] 33–34, 2005). Romaani eest pälvis ta 2002. aastal teise baski kirjanikuna (pärast [[Bernardo Atxaga]]t 1989. aastal) Hispaania riikliku kirjanduspreemia (''Premio Nacional de Narrativa de España''). {{JÄRJESTA:Elorriaga, Unai}} [[Kategooria:Baski kirjanikud]] [[Kategooria:Hispaania inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 1jxsybhhpwevn3yrz2nyt451c8wo4gp 0 292182 7256538 6528887 2026-10-20T23:59:09Z Kruusamägi 1530 7256538 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Tartu jõesadam''' paikneb [[Tartu kesklinn]]as [[Emajõgi|Emajõe]] ääres. Peamiselt sõidavad Emajõel väikesed lõbusõidulaevad, samuti käib aeg-ajalt liiklus [[Piirissaar]]e vahet. ==Ajalugu== Keskajal oli Tartu sadam tähtis nii kaubanduslikult kui ka sõjaliselt. Tartu kaudu kulges [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Pärnu–Tartu–Pihkva hansatee]], kust suvel [[lodi|lotjade]] ja talvel [[regi|regedega]] käis kaubandus ka [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigiga]]. Tartu jõesadam avati 1842. aastal, mil praeguse [[Rahu sild|Rahu silla]] piirkonda ehitati esimene [[raudkivi]]dest [[kai]]. 1843. aastal lasti Tartu lähedal [[Kabina]]s vette Tartu kaupmehe F. W. Wegeneri ja [[Võisiku peeglivabrik]]u omaniku C. G. Amelung tellimusel [[Kuigatsi]]s ehitatud 20 meetri pikkune aurulaev [[Juliane Clementine]]. Toona tegi laev tegi esimese reisi Kabinast [[Pihkva]]sse<ref name="Napits">Rainer Napits [http://www.tartusadam.ee/files/_Rainer.pdf "Emajõe navigatsioonitingimused"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias, Tartu, 2010, lk 22-23</ref>, sõit kestis 12–14 tundi<ref>Martin Pau [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/05/05/tartu/esi.htmXesimene "Suvine laevareis Pihkvasse jääb unistuseks"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 5. mai 1999</ref>. [[File:Tartu, aurik Salme Emajõel.tif|thumb|Aurik Salme 1930.-tel]] 1923. aastaks sõitis Tartus Peipsi ja [[Võrtsjärv]]e suunal 10 aurulaeva.<ref name="Napits" /> Eesti NSV-s oli Tartu Jõesadam ainus jõetranspordiettevõte ning allus ENSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumile. Eesti kogu veomahust langes 1970. aastal jõelaevandusele siiski vaid 0,1%, aga Tartu linna transpordiettevõtete kaubaveomahust moodustas jõesadama oma samal aastal 17,7%. Märgatavalt tihedam oli reisiliiklus. 1960. aastal käis Tartu jõesadama laevadega linnasisestel reisidel ligi 144 000 reisijat, neist 100 000 sõitis [[Ranna]]le suvitama. Eesti sisevetel sõitis toona aastas ligi 180 000 reisijat.<ref name="Napits27">Rainer Napits [http://www.tartusadam.ee/files/_Rainer.pdf "Emajõe navigatsioonitingimused"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias, Tartu, 2010, lk 27</ref> 1992–1997 oli Tartu laevaliikluses paus, 1997. aastal pani OÜ Laevatöö Emajõel sõitma jõelaeva [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]] ja [[tiibur]]i [[Polaris (tiibur)|Polaris]]. Sellest saati on korduvalt peetud läbirääkimisi Tartu–Pihkva liini taasavamiseks, kuid edutult. Hiljem koosnes Tartu jõesadam kahest ühise administratsiooniga sadamast, mil on ka ühine kapten: Tartu Reisisadam ja Tartu Kaubasadam. Samuti toimib ühiselt [[olmejäätmed|olmejäätmete]] töötlemine ja võitlus [[õlireostus]]ega. Mõned funktsioonid on omavahel jagatud: reisisadamas varustab väikelaevu [[bensiin]]i ja [[diislikütus]]ega tankla, kaubasadam võtab vastu [[pilsivesi|pilsivett]]. Sadamate omanik on [[AS Tartu Sadam]], mis kuulub [[Transcom Grupp|Transcom Grupi]] kaudu ärimees [[Rein Kilk|Rein Kilgile]] (kes on ka AS-i Tartu Sadam nõukogu esimees). Kaubasadamat nimetatakse ka Tartu liivasadamaks.<ref>Jaan Jalakas [http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/Sadamad.pdf "INVENTUUR JA ÜLEVAADE VIRU-PEIPSI ALAMVESIKONNAS OLEVATEST SADAMATEST JA LAUTRIKOHTADEST"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinn, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus, 2003 (vigaderohke allikas)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120702112517/http://www.transcom.ee/tartusadam.html AS Tartu Sadam] AS-i Transcom kodulehel</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120515152429/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/kilgil-on-suur-osa-varast-alles.d?id=64339299 "Kilgil on suur osa varast alles"] Eesti Ekspress, 3. mai 2012</ref> Kaubasadamasse viis [[Tartu sadamaraudtee|raudteeharu]], mis aga hiljem likvideeriti. ==Tänapäev== [[Fail:Tartu turusadam 2026.jpg|pisi|Turusadam 2026. aastal]] [[Fail:Tartu, Estonia (54189009179).jpg|pisi|Turusadam]] Kaasajal jääb [[Turusild|Turusillast]] põhjapoole Turusadam ja lõunasse Väike-Turu sadam. Viimast haldab [[Riigilaevastik]]. [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sillast]] põhja jääb aga Jõe paadisadam ning lõunasse Karlova paadisadam ja Rebase paadisadam. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Aita Ottas [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/29/tartu.htm#kolmas "Jõesadam püsib pinnal"] Postimees, 29.08.1997 * Rainer Napits [http://www.tartusadam.ee/files/_Rainer.pdf "Emajõe navigatsioonitingimused"] Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias, Tartu, 2010 {{Koord|NS=58.378667|EW=26.736636|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti sadamad]] [[Kategooria:Tartu]] fxgn2g5ypr3u89k0wn9cse6vbeobrx6 0 296567 7256308 7075294 2026-10-20T12:32:43Z ~2026-55902-23 240118 /* Elupaik ja levik */ 7256308 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põhja-nahkhiir | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN | pilt = Eptesicus nilssoni.jpg | image_width = 240px | riik = [[Loomad]] ''[[Animalia]]'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''[[Chordata]]'' | klass = [[Imetajad]] ''[[Mammalia]]'' | selts = [[Käsitiivalised]] ''[[Chiroptera]]'' | sugukond = [[Nahkhiirlased]] ''[[Vespertilionidae]]'' | perekond = ''[[Eptesicus]]'' | liik = '''Põhja-nahkhiir''' | binaarne = Eptesicus nilssoni | binaarse_autor = (Keyserling et Blasius, 1839) | levikukaart = Eptesicus nilssoni range map.png | levikukaardi_seletus = Põhja-nahkhiire levikukaart }} '''Põhja-nahkhiir''' (''Eptesicus nilssonii'') on [[nahkhiirlased|nahkhiirlaste]] sugukonda kuuluv [[käsitiivaline]]. Eestis on ta arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]]. ==Välimus== Mõõtmetelt loetakse põhja-nahkhiiri keskmise suurusega nahkhiirteks. Nad kaaluvad ligikaudu 7–13 g <ref name="blogi" />. Keha on põhja-nahkhiirtel 48–70 mm pikk ja tiibade siruulatus 250–280 mm <ref name="raamat" />. Nisasid on emastel põhja-nahkhiirtel kaks. Täiskasvanud isendid on tumepruuni, isegi mustani kalduva seljaga. Kõht on põhja-nahkhiire täiskasvanud isenditel kollakas-pruuni kuni beeži värvi. Üleminek heledalt kõhupoolelt tumedaks seljavärvuseks on eriti kaelapiirkonnas järsk ja selgepiiriline <ref name="raamat" />. Tumepruunid on põhja-nahkhiirtel ka nägu, kõrvad ja [[lennus]]. Kõrvad on neil suhteliselt lühikesed ja tipust ümarad. Samuti on lühike, lai ja ümara ning sissepöördunud otsaga kõrvalesta ees olev nahajätke ehk kõrvakaas ehk traagus. Selja peal ja ka kaelapiirkonnas esineb kollaste tippudega karvasid. Kollakate tippudega karvad ongi põhja-nahkhiire üheks eristamistunnuseks [[hõbe-nahkhiir|hõbe-nahkhiirest]], kelle karvatipud on hõbedased. Noortel põhja-nahkhiirtel pole see tunnus veel välja arenenud ja tihti on nende karvad hõbedaste otstega.<ref name="raamat" /> Kõige kergemini võib põhja-nahkhiir segamini minna [[hõbe-nahkhiir|hõbe-nahkhiirega]]. Lisaks eelpool mainitud kollakatele karvatippudele on põhja-nahkhiire kõht tumedam. Samuti on nende [[epibleem]] kitsam. Veel on erinevus emaste nisade arvus: hõbe-nahkhiirel on neid neli ja põhja-nahkhiirel kaks. Isasloomadel tehakse vahet peenise järgi: põhja-nahkhiirtel on peenis lai, hõbe-nahkhiirtel kitsas. <ref name="raamat" /> ==Elupaik ja levik== Põhja-nahkhiirel pole väga selget elupaigaeelistust ja ta on [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ja skandinaavias väga laialt levinud. Teda võib kohata väga eriilmelistes kohtades - metsades, veekogude ümbruses ja linnades. Põhja-nahkhiir on Euroopas ainus nahkhiireliik, kes ületab oma levilaga polaarjoone ning kelle levila ulatub kohati isegi [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]] välja.<ref name="raamat" /> Lõunas on põhja-nahkhiire levila piiriks [[Itaalia|Põhja-Itaalia]] ja läänes [[Prantsusmaa|Ida-Prantsusmaa]]. Idasse levib põhja-nahkhiir kaugele [[Aasia|Aasiasse]] välja. Ta on levinud ka mõnel pool [[Jaapan|Jaapanis]] ja [[Jaapani meri|Jaapani]] ja [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] rannikul<ref name="raamat" />. Eestis on põhja-nahkhiir väga tavaline liik ja ta on levinud üle kogu riigi. Põhja-nahkhiiri võib kohata lisaks suurematele saartele ja maa mandriosale ka väiksematel saartel, kus leidub puid. Liigi esindajaid võib kergesti näha nii inimeste läheduses asulates kui ka neist eemal. Täiesti tavaline on kohata põhja-nahkhiirt toitumas [[tänavavalgusti|tänavavalgustite]] ümbruses. Samuti on ootuspärane kohata põhja-nahkhiirt hoovides ning veekogude ümbruses ja kohal. Liik eelistab toitumiseks tihti [[puistu|puistuid]], näiteks parke ja metsi.<ref name="MacDonald & Barrett, 2002" /> Eriti sobivad talle väikesed lagendikud ja puistute servad.<ref name="raamat" /> Samas ei ole poolsuletud [[biotoop|biotoobid]] määravaks, sest liiki võib kohata ka lagedatel niitudel ja põldudel ning teistes avatud biotoopides. Eestis on põhja-nahkhiiri lendamas registreeritud ka mere kohal, kusjuures kaugeim vaatlus on teada 13,6 km kaugusel lähimast saarest. <ref name="raamat" /> ==Eluviis== [[Pilt:Eptesicu nilssonii echolocation call.PNG|pisi|left|Põhja-nahkhiire [[sonar]]ipilt]] Sarnaselt teiste nahkhiirtega on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga loom. Päevasel ajal peitub ta varjulistesse kohtadesse ehk varjepaikadesse. Varjepaikadena eelistab ta kasutada peamiselt majapidamishoonete katusealuseid, voodrilauataguseid või hoonete muudes osades asuvaid õõnsusi. Liiki võib leida ka puuõõnsustest ning üksikuid isendeid isegi lahtise puukoore alt ja puuriitadest. Põhja-nahkhiir on samuti nagu paljud teised nahkhiireliigid kohati koloniaalse eluviisiga ja sel juhul võib neid koos üht varjepaika olla kasutamas isegi mitukümmend isendit.<ref name="raamat" /> Enamasti peetakse põhja-nahkhiirt paikseks, vähemalt ei arvata liigi aastaseid rändeid pikaks. Siiski on [[Kabli looduskaitseala|Kabli linnujaamas]] täheldatud, et läbilennul olevate nahkhiirte seas võib olla ka suurel hulgal põhja-nahkhiiri, mis tähendab, et vähemalt osa populatsioonist sooritab rändeid.<ref name="raamat" /> Euroopas on täheldatud, et põhja-nahkhiir küll ei rända ühe aasta jooksul palju, kuid aastate jooksul võib üks koloonia liikuda isegi 450 km kaugusele<ref name="IUCN" />. [[Pilt:Eptesicus nilssonii hibernating.JPG|pisi|Põhja-nahkhiir talveunes]] Aktiivsusperiood on põhja-nahkhiirtel vaid soe poolaasta, sest ainult sel ajal liigub piisaval hulgal putukaid, mida nahkhiired toiduks tarbivad. Külmemate ilmade saabudes, enamasti oktoobris, langevad põhja-nahkhiired [[talveuni|talveunne]], mis võib olenevalt aastast kesta aprilli-maini.<ref name="raamat" /> Ka talvitumispaigad on põhja-nahkhiirel eriilmelised. Enamasti kasutatakse selliseid suuri maa-aluseid avausi nagu kaitserajatised, kaevanduskäigud või ka keldrid, liiva- ja paekivikoopad. Soojematel talvedel on täheldatud madalamat põhja-nahkhiirte arvukust maa-alustes varjepaikades, mis võib tähendada, et paljud isendid talvituvad maapealsetes varjepaikades. <ref name="raamat" /> Põhja-nahkhiir talvitub kuni sajaisendilistes kolooniates ja tihti koos [[Pruun-suurkõrv|suurkõrvaga]].<ref name="imetajad" /> Põhja-nahkhiire esinemine ka väga külmadel aladel on tingitud sellest, et ta talub talvitumisel madalamat temperatuuri kui paljud teised liigid. Samuti ei häiri teda kuiv õhk.<ref name="raamat" /> Nimelt valib põhja-nahkhiir endale [[talvitumine|talvitumiseks]] just jahedamaid kohti, kus temperatuur jääb kogu talve jooksul −1...+5 °C piiresse. Väga vähesed isendid talvituvad ka kohtades, kus sooja on üle 5 kraadi<ref name="imetajad" />. Põhja-nahkhiirel pole talvitumiseks ühte kindlat asendit. Teda on leitud nii rippuvana, rippuv-lamavana kui ka täiesti lamavas asendis.<ref name="imetajad" /> [[Pilt:Eptesicus nilssonii.jpg|pisi|Põhja-nahkhiir Eestis]] ===Toit=== Põhja-nahkhiire peamiseks toiduks on lendavad putukad, millest suurema osa moodustavad väiksemat sorti [[kahetiivalised]]. Lisaks meeldib põhja-nahkhiirtel toituda veel ööliblikatest ja [[mardikalised|mardikatest]]<ref name="raamat" />. Saaki püüdes ehk toitumislennul olles on põhja-nahkhiirt kerge ära tunda. Hea eristustunnus ongi just pööreterohke lend, mida vahepeal katkestavad järsud sukeldumised putukate järele. Tihti on nahkhiire lennutrajektoor ühe toitumislennu jooksul pikka aega korduv ehk ühe toitumislennu jooksul võib nahkhiirt samas paigas mitu korda kohata.<ref name="blogi" /> Liigi toitumislend on avatud maastikel küllaltki kiire, umbes 5–6 m/s<ref name="inglise" />. Suurtel laiuskraadidel jahivad emased põhja-nahkhiired ka päevasel ajal, kuna ööd jäävad liiga lühikeseks. Aktiivsuse kõrgajad on sel juhul kohe pärast videvikku ja just enne koidikut. Emased valivad välja väikesed territooriumid, kus sööki on külluslikult, ja võivad samal alal toituda mitu aastat. <ref name="inglise" /> ===Sigimine=== Põhja-nahkhiire sigimistsükkel on, nagu ka paljudel teistel nahkhiirtel, väga pikk, eriti arvestades looma suurust. Paaritumine leiab aset juba sügisel, kuid viljastumine alles kevadel, kui nahkhiired on talveunest üles ärganud. <ref name="raamat" /> Nii [[tiinus|tiinuse]] kui ka poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased poegimiskolooniatesse, mis koosnevad enamasti 20–50 isendist. Isased liiguvad sellel ajal üksi ringi. Poegimiskolooniaid hakatakse moodustama mais ja enamasti inimlähedastesse paikadesse, näiteks hoonete katusealustesse või maja voodri vahele <ref name="raamat" />. Pojad sünnivad põhja-nahkhiirel juuni lõpust kuni juuli alguseni. Tavaliselt on pesakonnas 1–2 poega. Pojad on ema juures seni, kuni õpivad lendama ja iseseisvalt hakkama saama. Kooselu kestab keskmiselt 3–4 elunädalat <ref name="raamat" />. Vanim teadaolev põhja-nahkhiir elas 21 aasta ja 9 kuu vanuseks<ref name="blogi" />. ==Ohustatus== Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Põhja-nahkhiir kuulub [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eesti looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse]]. Põhja-nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. <ref name="raamat" /> Eestis on liik väga arvukas ja laialt levinud.<ref name="MacDonald & Barrett, 2002" /> Looduses nahkhiirtel vaenlasi ei ole. Seda enam ohustab neid elupaikade hävimine eeskätt linnastumise tõttu. Samuti tekitab muret talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju avaldavad ka kemikaalid, mida kasutatakse putukatõrjes.<ref name="imetajad" /> Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine. Väga suureks teguriks on ka nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades.<ref name="raamat" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MacDonald & Barrett, 2002">MacDonald, D. W. & P. Barrett, 2002. Euroopa imetajad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 83–84</ref> <ref name="raamat">Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H., Moks, E. (Tartu, 2013). Eesti imetajad, (105), 39–41</ref> <ref name="IUCN">{{netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/details/7910/0 | Pealkiri = The IUCN Red List of Threatened Species | Failitüüp = html | Aeg = 2013 | Väljaandja = IUCN | Kasutatud = 24.09.2013 | Keel = inglise keeles}}</ref> <ref name="imetajad">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/EPTNIL2.htm | Pealkiri = Eesti selgroogsed: Põhja-nahkhiir | Failitüüp = htm | Aeg = 2005 | Koht = Tartu | Väljaandja = Tartu Ülikool | Kasutatud = 24.09.2013 | Keel = eesti keeles}}</ref> <ref name="inglise">Rydell, J. (1993). Eptesicus nilssonii. Mammalian species, (430), 1–7.</ref> <ref name="blogi">{{netiviide | URL = http://nahkhiired.blogspot.com/p/eesti-nahkhiired.html | Pealkiri = Eesti nahkhiired | Autor = Tõrv, T., Kalda, O., Kalda, R. | Failitüüp = html | Kasutatud = 24.09.2013 | Keel = eesti keeles}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Eptesicus nilssonii}} * {{Elurikkus}} * Põhja-nahkhiir[http://xazuhav.havike.eenet.ee/wordpress/eesti-nahkhiired/pohja-nahkhiir/] * [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/EPTNIL2.htm Põhja-nahkhiir] [[Kategooria:Nahkhiirlased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] cxt4oppntb32cg61kr44fxbhbjfu6ev 0 300557 7256499 7250251 2026-10-20T21:01:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256499 wikitext text/x-wiki '''Ekstensionaalsuse aksioom''' on [[aksioom]], mille kohaselt [[hulk|hulgad]] (või [[klass (matemaatika)|klass]]id), millel on täpselt samad [[element (matemaatika)|elemendid]], on võrdsed. [[Aksiomaatiline hulgateooria|Aksiomaatilises hulgateoorias]] on see [[Zermelo-Fraenkeli hulgateooria]] üks aksioome. == Formaalne formuleering == [[Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika]]s esitatakse ekstensionaalsuse aksioomil kujul: :<math>\forall A \, \forall B \, ( \forall C \, (C \in A \iff C \in B) \Rightarrow A = B)</math> ehk: :mis tahes [[hulk]]ade ''A'' ja ''B'' puhul kehtib, et kui iga hulga ''C'' korral on ''C'' hulga ''A'' element [[siis ja ainult siis]], kui ''C'' on hulga ''B'' element, siis on hulgad ''A'' ja ''B'' [[võrdsus|võrdsed]]. (Õigupoolest pole ekstensionaalsuse aksioomi puhul oluline, et ''C'' oleks hulk, kuid Zermelo-Fraenkeli hulgateooria käsitab hulkadena kõike.) Teistpidine väide <math>\forall A \, \forall B \, (A = B \Rightarrow \forall C \, (C \in A \iff C \in B) )</math>tuleneb [[võrdsus]]e omadusest, et võrdsetel objektidel on täpselt samad omadused. ==Tõlgendus== Ekstensionaalsuse aksioom ütleb, et hulk on üheselt määratud oma elementidega. Ekstensionaalsuse aksioomi alusel saab iga lausega kujul <math>\exist A \, \forall B \, (B \in A \iff P(B) \, )</math> defineerida unikaalse hulga <math>A</math>. ''P'' on siin ühekohaline [[predikaat]], mis on defineeritud hulka ''A'' mainimata, kusjuures hulga ''A'' elemendid on parajasti need hulgad, mis rahuldavad predikaati ''P''. Niiviisi tavalise matemaatika [[definitsioon]]id töötavadki, kui nad on taandatavad hulgateooria terminitele. Ekstensionaalsuse aksioom on omamoodi abstraktne hulga definitsioon. Ta näitab ühe viisi, kuidas objekt on määratud oma seose kaudu teiste objektidega. Hulki ei saa eristada näiteks elementide korduse järgi (nii nagu 1-st suuremad [[naturaalarv]]ud on määratud oma [[algtegur]]itega kordusi arvestades). Olukord ei ole ka niisugune nagu laste ja vanemate puhul, sest samal vanemate paaril võib olla mitu last või ka mitte ühtki last. Ekstensionaalsuse aksioom tähendab sisuliselt, et hulgad on võrdsed parajasti siis, kui kõik nende omadused langevad kokku. Ekstensionaalsuse aksioom on [[matemaatika alused|matemaatika alustes]] peaaegu üldtunnustatud, ning aksiomaatilise hulgateooria iga versioon sisaldab ekstensionaalsuse aksioomi või mõnd viimasega samaväärset väidet. Teatud juhtudel tuleb kasutada mõnd selle modifikatsiooni. ==Samaväärseid väiteid== Ekstensionaalsuse aksioomiga samaväärne on väide: kui hulgad ''A'' ja ''B'' on teineteise [[alamhulk|alamhulgad]], ''A'' ⊆ ''B'' ja ''B'' ⊆ ''A'', siis nad on võrdsed, ''A'' = ''B''. [[Ernst Zermelo]] esitas aksioomi sel kujul. == Võrdsuseta predikaatloogikas == Ülaltoodud kujul toodud aksioomi puhul on eeldatud, et võrdusmärk on [[predikaatloogika]] algsümbolite seas ([[võrdsusega esimest järku loogika]]). Mõned aksiomaatilise hulgateooria esitused eelistavad sellest eeldusest loobuda ning kasutada ülaltoodud lauset mitte aksioomina, vaid võrdsuse definitsioonina. Siis tuleb aksiomaatikasse võrdsuse kohta käivate aksioomidena sisse võtta tavalised [[võrdsuse aksioomid]] võrdsusega predikaatloogikast. Enamik võrdsuse aksioome järeldub juba võrdsuse definitsioonist, välja arvatud see: :<math>\forall A \, \forall B \, ( \forall C \, (C \in A \iff C \in B) \Rightarrow \forall D \, (A \in D \iff B \in D) \, )</math>. Sellepärast nimetataksegi selles kontekstis ekstensionaalsuse aksioomiks just viimast aksioomi.<ref>Niisugune esitus on näiteks raamatus Takeuti, Zaring 1971.</ref> == Urelementidega hulgateoorias == [[Urelement]] on hulga element, mis ise ei ole hulk. Zermelo–Fraenkeli aksiomaatikas urelemente ei ole, kuid mõnes teises{{lisa viide}} hulgateooria aksiomaatikas on. Urelemente saab käsitada hulkadest erinevat [[tüüp]]i objektideba. Sel juhul on <math>B \in A</math> mõttetu, kui <math>A</math> ei ole hulk, mistõttu ekstensionaalsuse aksioom lihtsalt käib ainult hulkade kohta. Tüüpideta loogikas saab esitada nõude, et <math>B \in A</math> oleks väär, kui <math>A</math> on urelement. Sel juhul järelduks tavalisest ekstensionaalsuse aksioomist, iga urelement on võrdne [[tühihulk|tühihulgaga]]. Et sellist järeldust vältida, võib ekstensionaalsuse aksioomi modifitseerida nii, et ta käiks ainult mittetühjade hulkade kohta: :<math>\forall A \, \forall B \, ( \exist C \, (C \in A) \Rightarrow [ \forall D \, (D \in A \iff D \in B) \Rightarrow A = B ] \, ).</math> See tähendab: :Olgu antud mis tahes hulgad ''A'' ja ''B''; siis kehtib, et kui ''A'' on mittetühi hulk (see tähendab, kui hulgal ''A'' eksisteerib element ''C''), siis kehtib, et kui hulkadel ''A'' ja ''B'' on täpselt samad elemendid, siis nad on võrdsed. Tüüpideta loogikas on veel see võimalus, et iga urelementi <math>A</math> peetakse definitsiooni järgi iseenda ainsaks elemendiks. Siis ei ole tarvis ekstensionaalsuse aksioomi modifitseerida, see-eest aga tuleb modifitseerida [[regulaarsuse aksioom]]i. Teoorias [[ZFU]] kitsendatakse muutujad hulkadele: :<math>A\text{ on hulk } \land B\text{ on hulk } \Rightarrow (A=B \iff\forall C\colon (C\in A \iff C\in B))</math> ==Klassidega hulgateoorias== [[Klass (matemaatika)|Klass]] hulgateooriates kasutatakse ekstensionaalsuse aksioomi üldisemalt vabade klassimuutujatega, näiteks [[Ackermanni hulgateooria]]s: :<math>A=B \iff\forall C\colon (C\in A \iff C\in B)</math> ==Sõltumatus ja kooskõlalisus== Ekstensionaalsuse aksioom on [[sõltumatus (aksiomaatika)|sõltumatu]] teistest aksiomaatika [[ZF]] aksioomidest (Abian, LaMacchia 1978). Lähtudes [[pärilikult lõplik hulk|pärilikult lõplike hulkade]] mudelist on võimalik konstrueerida mudel, kus samade elementidega hulgad ei ole identsed, kuid teised aksioomid kehtivad. Kõigis ZF mudelites kehtib ekstensionaalsuse aksioom, nii et ta on ülejäänud aksioomidega kooskõlas. ==Ajalugu== Ekstensionaalsuse aksioomi väite sõnastas esimesena 1888 [[Richard Dedekind]]<ref>R. Dedekind. ''Was sind und was sollen die Zahlen?'', Braunschweig 1888, §1.2. "Süsteem ''S'' on seetõttu sama mis süsteem ''T'', märkides ''S''=''T'', kui süsteemi ''S'' iga element on ka süsteemi ''T'' element ja süsteemi ''T'' iga element on ka süsteemi ''S'' element. [https://web.archive.org/web/20160527155511/http://gdz.sub.uni-goettingen.de/dms/load/img/?PPN=PPN23569441X&DMDID=dmdlog55]</ref> Dedekindilt võttis [[Ernst Zermelo]] ekstensionaalsuse aksioomi üle [[Zermelo hulgateooria]]sse (1907), mis oli esimene [[aksiomaatiline hulgateooria]].<ref>E. Zermelo. Untersuchungen über die Grundlagen der Mengenlehre, 1907. – [https://web.archive.org/web/20160330163642/http://gdz.sub.uni-goettingen.de/dms/load/img/?PPN=PPN235181684_0065&DMDID=dmdlog18 ''Mathematische Annalen'' 65 (1908), lk 261–281], seal aksioom I, lk 263, määratletuse aksioom, millest Dedekind räägib tsiteeritud kohas. Zermelo mainib Dedekindi sissejuhatuses eeskujuna.</ref> Sealt jõudis ta [[Zermelo-Fraenkeli hulgateooria]]sse ning hilisematesse aksiomaatilise hulgateooria versioonidesse. ==Vaata ka== *[[Ekstensionaalsus]] *[[Ekstensionaalne kontekst]] ==Märkused== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Paul Halmos]]. ''Naive set theory'', Princeton, NJ: D. Van Nostrand Company, 1960. Ümbertrükk: Springer-Verlag, New York, 1974, ISBN 0-387-90092-6 ([http://es.scribd.com/doc/5655796/Halmos-Naive-Set-Theory PDF-fail] ), ptk 1, lk 1–3. *[[Gaisi Takeuti]], [[Wilson M. Zaring]]. ''Introduction to axiomatic set theory'', Springer-Verlag 1971, lk 6–8. *[[Alexander Abian]], [[Samuel LaMacchia]]. On the consistency and independence of set theoretical axioms. – ''[[Notre Dame Journal of Formal Logic]]'', kd XIX, 1978, nr 1, lk 155–158. [http://projecteuclid.org/DPubS/Repository/1.0/Disseminate?view=body&id=pdf_1&handle=euclid.ndjfl/1093888220 Veebiversioon] *[[Kenneth Kunen]]. ''Set Theory: An Introduction to Independence Proofs'', Elsevier 1980, ISBN 0-444-86839-9 ([https://logic.wikischolars.columbia.edu/file/view/Kunen,+K.+%281980%29.+Set+Theory.pdf PDF-fail]), lk 10. *[[Thomas Jech]]. ''Set Theory: The Third Millennium Edition, Revised and Expanded'', Springer 2003, ISBN 3-540-44085-2 ([http://books.google.ee/books?id=WTAl997XDb4C&printsec=frontcover&source=gbs_atb#v=onepage&q&f=false Google'i raamat]), lk 6. [[Kategooria:Hulgateooria]] iufef4cznrolwpqo2bfjd2odpw6d2od 14 301035 7256561 3240186 2026-10-21T03:19:55Z Robert Treufeldt 9117 7256561 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa kultuur|kirjandus]] [[Kategooria:Kirjandus]] 94wt7usoucd2x81ame4iyqeakb1ehj0 0 309614 7256537 7240332 2026-10-20T23:55:37Z Kruusamägi 1530 link fix 7256537 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib [[Narva]] ajaloost; [[Eesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] väeosast vaata [[Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"]].}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Narva ajalugu''' on [[Narva]] linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade. {{Sisukord paremale}} ==Narva esiajalugu== Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba [[kiviaeg|kiviajal]]. {{vaata|Eesti esiaeg#Noorem kiviaeg ehk neoliitikum}}, ''[[Kunda kultuur]], [[Narva kultuur]], [[Narva keraamika]]'' {{vaata|Olgina maa-alune kalmistu}}, ''[[Sope maa-alune kalmistu]]'' {{vaata|Alutaguse (ajalooline piirkond)}} [[Pilt:Kiviaja asulakoht-Narva-Joaorg.JPG|pisi|vasakul|Kiviaja asulakoht Narvas]] Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste [[linnus]]e kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse [[Taani kuninga vasallid]]. [[Novgorodi kroonika]] teatas aastal [[1172]], et [[Novgorod]]is asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Vene ajaloolase [[Nikolai Karamzin]]i sõnul on selle linnaosa ja kaubaõue nimi tuletatud kas Narva jõest või selle ääres olnud kauplemiskohast või kaupmeeste peatuskohast. Narva ajalugu põhjalikult uurinud [[Arnold Süvalep]] kinnitab, et selline nime ülekandumine võis tekkida ainult tihedate kontaktide tagajärjel. ==Keskaegne Narva== {{vaata|Eesti keskaeg}} ===Narva Taani hertsogkonnas=== {{Vaata|Eestimaa hertsogkond|Taani valdused Eestis|Narva linnus}} [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[muinaskihelkond]] piirnes läänes [[Askälä]] ja võib-olla ka [[Lemmu]] kihelkonnaga, põhjas [[Soome laht|Soome lahega]], idas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]i kuuluva [[Vadjamaa]]ga ning lõunas [[Peipsi järv]]ega. [[Pilt:Scandinavia1219.png|pisi|vasakul|Taani kuninga valdused ja Skandinaavia, 1219]] Aastatel [[1219]]–[[1220]] allutas ja ristis [[Taani kuningriik|Taani]] Põhja-Eesti, sealhulgas Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. Pärast piirkonnas järgnenud aastatel aset leidnud mitmeid võimuvõitlusi tagastati [[1238]]. aastal [[Stensby leping]]uga Taanile kogu Põhja-Eesti, mis oli vahepeal hävitatud [[Mõõgavendade ordu]] käest läinud [[Saksa ordu]] kontrolli alla. Aastatel 1219–1220 koostasid kohalikku rahvast ristinud mungad ka külade nimekirja (mille tekst köideti hiljem ühe käsikirjana [[Taani hindamisraamat]]usse) ja selle järgi oli Alutagusel (''Alentagh''), 316 [[adramaa]]d (tinglikku "talukohta"). ''Narvia'' 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt ära samas Taani hindamisraamatusse köidetud käsikirjas. {{vaata|Alutaguse kihelkond}}[[Pilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|300px|Eestimaa hertsogkonna, [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], [[Poola kuningriik|Poola]], Vene, Ukraina, Valgevene ja [[Kuldhord]]i alad 1250]] Novgorodlaste ja [[karjalased|karjalaste]] ühisvägi laastas [[1253]]. aastal maa-alad lääne pool Narva jõge. [[1254]]. aastal tegid [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] vägede ja Taani kuninga Virumaa vasallide [[Otto von Lüneburg]]i ja Didrich von [[Kiwel]]i (Tidemandus de Kiveloe, Tidemannus ehk Theodoricus de Toyvele) juhtimisel sõjaretk Narva taha, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[karjalased|karjalaste]] maale. [[Taani hindamisraamat]]u järgi oli Dietrich von Kyvel 13. sajandi keskel üks Virumaa suuremaid maaomanikke kuninga kõrval, ta oli silmapaistev isiksus, keda on peetud Narva linna alusepanijaks<ref>Hansen, H. J. Geschichte der Stadt Narva. Dorpat 1858, S. 6−7; Johansen, P. Die Estlandsliste... S. 138, 801.</ref>, Taani asehalduriks Virumaal, [[Virumaa]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] maaomanik, sealse vasallide korporatsiooni juhiks ja ristisõja ettevõtjaks<ref>[[Uno Trumm]], [https://www.svm.ee/sites/default/files/inline-files/SA_Virumaa_Muuseumid_Toimetised_2017-_0.pdf Dietrich von Kyvel – Rakvere piirkonna suurvasall], SA Virumaa Muuseumid Toimetised 2017, lk 24</ref>. [[1256]]. aastal, [[Kiievi suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksandri]] viibimise ajal [[Vladimir]]is, tegid Liivimaa sakslaste, [[Taani kuninga vasallid]], [[hämelased]], [[soomlased]] ja Rootsi väed Didrich von [[Kiwel]]i juhtimisel retke [[Novgorodimaa]] valdustesse [[Ingeri]]sse, Narva jõe idakalda piirkonda, kus alustasid ka Narva jõe idakaldale püsiva kantsi ehitamist<ref name="MMv4X" />, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu oldi sunnitud taanduma vallutatud aladelt. Sõlmiti rahuleping 12 aastaks. [[1256]]. aastast olid esimesed teated [[Narva linnus]]est, mis ehitati Narvia küla lähistele, esialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vasta. [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse kihelkon]]na maadele moodustati 13. sajandil [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Narva kihelkond|Narva kirikukihelkonnad]]. Aastast [[1623]] kandis Narva kihelkond [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] nime. Jaanuaris [[1268]] tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe, läksid Narvast mööda Rakvere alla ja sattusid oletatavasti [[Olgina maa-alune kalmistu|Olgina koobastesse]] väe eest varjunud inimestele. Venelased juhtisid koopasse jõe veed. Koopaist välja tulnud tapeti, ülejäänud uppusid. [[18. veebruar]]il toimus [[Kihola jõgi|Kihola jõel]] verine lahing sama venelaste väe ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. [[Novgorodi vürst]] [[Daumantas]] rüüstas tagasiteel [[Virumaa]]d. [[1277]]. aastal kinnitasid ürikud<ref>[[Friedrich Georg von Bunge]], [[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch]]. III. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10691392?page=50,51 75—76]</ref>, et [[Taani]] kuninga esindaja [[Eylard von Oberge]] nimetas end [[Taani kuninga asehaldur|Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks]] (''capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam''). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttega, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei tekkinud linnuse ümber, vaid arenes välja [[küla]]st. [[1294]]. aastal tegi [[Taani kuninga vasall]] Virumaal, Otto von Kivel uue katse [[Vadjamaa]] vallutada ja ehitas Narva vastu sinna, kus nüüd asub [[Jaanilinn]], teise linnuse, mis aga koos temale kuuluva suure külaga varsti hävitati venelaste [[Novgorodi vürst]]i väesalga poolt<ref name="TEHF3" />. Linn kasvas ruttu, sai tõenäoliselt juba [[1302]]. aastal Tallinna ([[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]) Taani kuningalt, keda sestpeale peeti lossi omanikuks. 1329. aastal nimetatakse Narvat esimest korda kui ''castrum et civitas'' – linnus ja linn. {{Vaata|Narva raad|Narva rae liikmete loend}} Aastatel 1341–1342 toimunud [[Liivimaa-Pihkva sõda|Liivimaa-Pihkva sõja]] ajal, [[Liivimaa noorem riimkroonika]] andmetel<ref>[[Jüri Kivimäe]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1980-2-115-130_20240424162230.pdf?v=a57b8491d1d8 Была ли Нарва городом-филиалом Таллина в средние века?], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 29, 1980, nr. 2, lk 118</ref> [[1. aprill]]il [[1342]] põletasid [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] väed Narva teist korda, tungides [[missa]] ajal lossi ja tappes kõik linlased. Linn taastati kiiresti, sest juba [[25. juuli]]l [[1345]] andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]]<ref>DANMARKS RIGES BREVE. UDGIVET AF DET DANSKE SPROG- OG LITTERATURSELSKAB: 3. række 2. bind: 1344-1347. UNDER LEDELSE AF FRANZ BLATT, KØBENHAVN 1959, [https://slaegtsbibliotek.dk/928600.pdf Danmarks Riges Breve Goswin, fungerende høvedsmand i Reval], lk 131</ref> Narvale [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]], kuid oletatakse, et Narva sai [[linnaõigused]] juba [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar III]] ajal. Esimesed kirjalikud {{kas|teated kiriku kohta Narvas}} pärinevad [[1346]]. aastast{{lisa viide}}. ===Liivimaa orduriigis=== [[Pilt:Ordualad 1346–1558.PNG|pisi|Liivimaa ordu valdused aastatel 1346 (1347)–1558]] 1347. aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti ja koos sellega ka Narva linna Liivimaa ordule. [[Liivimaa ordu]] võimuperioodil, mis algas [[1347]], moodustati [[Narva foogtkond]], mida valitses [[Narva foogt]]. Narva regiooni tähtsus keskajal seisnes Narva linna majanduskeskuse valdamises. Narva kindlusel ja linnal oli vahetu kokkupuude Narva jõega ning Narva jõgi oli kaubanduslik arter Euroopa ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] alade vahel. Narva valdaja dikteeris kaubanduspoliitika Narva regioonis, Euroopa ja Venemaa piiril. Suur osa Hansa Liidu ja Novgorodi kaubavahetusest läbis Narvat [[Transiitteenus|transii]]dina. Liivimaa ordu oli huvitatud kaubanduse arenemisest Narvas<ref>[[Jüri Kivimäe]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-1-29-42_20240424140322.pdf?v=a57b8491d1d8 Narva küsimus Liivi Ordu poliitikas aastail: 1494 - 1535], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 4, lk 29–42</ref> kuid Ordul oli ka hansalinnadega erimeelsusi Venemaa kaubandusküsimustes ning [[Hansa Liit]] püüdis pidevalt ordut Vene kaubaturult välja tõrjuda. 1346. aastal kehtestati Hansa määrus, milles sätestati, et kaubaliiklus on lubatud ainult Tallinna, Riia, Pärnu ja Tartu kui laoplatside kaudu. Narva regioonis vastandusid ning mõningate eranditega ka ühtisid Liivi ordu, Hansa Liidu ja Vene vürstiriikide huvid. Narva jõe sulgemine venelastele oleks viimased isoleerinud Euroopast ja asetanud majandus-strateegiliselt halba olukorda. Liivi ordu oli huvitatud Narva linna kasvamisest kaubavahetuse käigus, sest Narva suurenemine aidanuks kaasa ka kindluse tugevnemisele ja Narva kui piirilinna tugevnemine oli Liivi ordu huvides. Eduka ja merekaubandusega kaasnes ka keskajal piraatluse oht. 1388. aastal on esmamainimised mereröövlitest Narva all, Soome lahe piirkonnas tegutses 1397. aastal kuni 1500 mereröövlit. 1438. aasta suvel oli meresõit Narva ja Tallinna vahe eriti ohtlik, merel tegutsesid ka Tallinnast varustuse saanud röövlid, kes röövisid isegi [[Narva foogt]]i väikese laeva ja laeval olnud ordumeeste raha. 1469. aasta suvel tabati 3 Hansa Liidu laeva ja Tallinnast Narva suundunud venelaste laeva röövinud, [[Saksa ordu]] [[Elbing]]ist pärit mereröövlite laev. 1483. aastal peatusid Narvas ja lahkudes röövisid venelastelt lodja mitmesuguse nahkkauba, [[vaha]]ga, [[Ojamaa]]lt pärit Ivar Axel Totti mereröövlid. [[Pilt:Narva foogtkond.PNG|pisi|400px|[[Narva foogtkond|Narva foogtkonna]] asend Põhja-Eestis]] Seoses Narva rolliga piiriüleses kaubanduses Venemaaga oli ka konflikte kaupmeestega. 1414. aastal jooksis Tallinna bürgermeistri Gerd Witte soolalaadungiga laev Narva jõe suudmes madalikule ja Narva foogti meeskond võttis abi eest laadungi päästmisel kolmandiku soolalaadungist endale. Konflikti lahendamiseks sõlmis 1415. aastal bürgermeister Gerd Witte kõigi Narvat külastatavate Tallinna kaupmeeste nimel kokkuleppe Narva foogti Engelbrecht Kravetiga rahalise tasu määrast päästetud laevade laadungite eest. 1460. aastal toimus Narvas neljapäeval enne nelipühi suur tulekahju, milles hukkus ka [[vaekoda]] koos kaaludega. Narva linn pöördus Tallinna poole, kes tegi Narvale uued kaalud. Tallinn kulutas Narva heaks 45 marka, mis sel ajal oli suur raha. Tallinn oli Narvale tema palvetes, kaebustes või tarvidustes kõrgemaks instantsiks, kuigi Narva [[Hansa Liit|Hansa liit]]u ei kuulunud. Alles hiljem tekkis Narva ja Tallinna vahel tüli kaubanduse pärast<ref>[https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1927/08/27/3 Katkendeid Eesti ajaloost], Põhja Kodu, 27 august 1927</ref>. 1483. aastal pandi Narva jõel toime mõrv, kui jõel vahti pidanud Tallinna vahilaeva juht Diderick Rovenkampfil ja tema meeskonnal tekkis kaklus venelastega ja mitu venelast sai surma. Sügisel aga jooksis Saksa kaubalaev Jaanilinna all randa ja venelased raiusid laeva puruks ning omastasid kaubad, viidates [[rannaõigus]]ele. Konflikti sekkus hiljem ka [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Wolter von Plettenberg]], kes oli alustanud teenistust Narvas sealse silmapaistvaima sugulase [[Goddert von Plettenberg]]i, [[Liivi ordu maamarssal]]i ([[1450]]–[[1461]]) ja endise [[Narva foogt]]i ([[1447]]–[[1449]]) hoole all. ====Narva foogtkond ==== {{Vaata|Narva foogtkond}}, ''[[Narva foogt]]'' Narva foogtkond loodi pärast [[Põhja-Eesti]] ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) minekut ordu võimu alla [[1347]]. aastal. [[Narva]] kui oluline piirilinnus võeti ordu kontrolli alla siiski juba [[1343]]. aastal, vahetult pärast [[Jüriöö ülestõus]]u, kuid esimene foogt on nimeliselt teada alles [[1370]]. aastast. Narva foogtkond võis algselt hõlmata ka hilisema [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] ala, kuid selle kohta väga täpset teavet pole. Foogtkond paiknes [[Vana-Liivimaa]] äärmisel kirdepiiril ja pidi enda peale võtma [[Novgorod]]ist lähtuva rünnaku peatamise. Tema idapiir läks mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], mille taga olid esialgu [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]], alates [[1478]]. aastast [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] valdused. Narva foogtkonnast lõunas asus [[Vasknarva foogtkond]], läänes [[Rakvere foogtkond]]. Foogtkonda juhtis [[foogt]], kelle käes oli kõrgeim sõjaline, haldus- ja kohtuvõim. ====Narva linnus ==== {{Vaata|Narva linnus}}, ''[[Narva linnamüür]]'' [[Pilt:Narva Hermanni linnus 14002-5.jpg|pisi|vasakul|[[Narva Hermanni linnus]]]] [[1347]]. aastal alustas [[Liivimaa ordu]] [[Narva linnus]]e tugevdamist ja ehitas ka linnuse oma vajadustest lähtuvalt ümber [[konvendihoone]]ks. 1349. aastal kevadel ehitas Liivimaa ordu puust [[Vasknarva ordulinnus|linnuse]] [[Vasknarva]] kohale, kuid see hävitati varsti venelaste poolt. Aastatel [[1427]]–[[1442]] ehitas Liivimaa ordu [[Vasknarva ordulinnus]]e endisele kohale uuesti üles. Linnus sai [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] keskuseks. Ordu ajal ehitati välja ka Narva linnuse [[Hermanni torn]], selle vajaduse tingis [[Jaanilinna linnus]]e rajamine venelaste poolt Narva jõe vastaskaldale 1492. aastal. [[Vasknarva]] vastas asus venelaste 1431. aastal rajatud [[Oudova]] linnus. [[Pilt:Ivangorodin linnoitus.jpg|pisi|Jaanilinna linnus 1616. aastal]] Linna ümber ehitas ordu umber kilomeetripikkuse [[Narva linnamüür]]i, mis pole säilinud. Narva linnamüüris oli neli väravat: [[Viru värav (Narva)|Viru värav]] läänes, [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]] põhjas, jõesadamasse viiv [[Vana värav (Narva)|Vana värav]] idas ja Vee- ehk [[Väikevärav (Narva)|Väikevärav]] lõunas. Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid [[tõstesild|tõstesillad]]. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, müüri ümbritses [[vallikraav]]. Aja jooksul täiustati [[linnamüüri eesvärav|linnamüüri eesväravaid]]. Kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandati keskaegsed müüritornid [[suurtükitorn]]ideks ehk [[rondeel]]ideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud. Septembris [[1367]] korraldasid [[Tallinna komtuur]] ning [[Järva foogt|Järva]] ja [[Põltsamaa foogt]]id ühes Harju ja Viru aadlimeestega sõjaretke [[Vadjamaa]]le, venelased aga põletasid kättemaksuks 2. novembril uuesti kindlustamata linna kolmandat korda maha tungides Vasknarva juurest kuni Jõhvini. 1407. aastal sooritasid venelased rüüsteretke üle Vasknarva [[Jõhvi]]ni, jõudes ka [[Rakvere ajalugu|Rakvere]]ni. [[1380. aastad|1380. aastatel]] hakkas Narva linn kiiresti kasvama. [[Eeslinnus]]es asuva [[kihelkonnakirik]]u kui keskuse ümber ehitati hooned korrapäraste tänavaliinide äärde. Narva ja Vasknarva linnused kontrollisid kahte peamist marsruuti Eesti territooriumile [[Kirde-Eesti]] aladel. Narva kindlust kasutati ka soodsa baasina rüüsteretkede korraldamisel Vene aladele, mis ulatusid kuni [[Neeva jõgi|Neeva jõ]]eni. 1448. aastal planeeriti suurem sõjakäik Narva alt venelaste vastu. Narvast sisemaale suunduvale, Tallinna viiva tee äärde rajati vaenlasele vastupanu avaldamiseks [[15. sajand Eestis|15.]]–[[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Eesti linnuste loend#Orduvasallide|orduvasallide]] [[Kalvi vasallilinnus|Kalvi]], [[Purtse vasallilinnus|Purtse]], [[Järve vasallilinnus|Järve]] ja [[Edise vasallilinnus]]ed. Narva linnusest läänes asus järgmine tõsisemalt võetav sõjaline tugipunkt [[Rakvere linnus]]. Narva ja Rakvere vahele jäävad kohaliku tähtsusega linnused koos [[Toolse ordulinnus|Toolse]] lossi ja [[Jõhvi kindluskirik]]uga ei omanud otsustavat sõna. ===Vene–Rootsi sõda 1495–1497=== {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1495–1497)}} [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan III]] poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriik [[1478]]. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused. Sõjaliste ettevalmistustena alustas Ivan III 1492. aastal Narva jõe keskjooksul [[Jaanilinna linnus|Jaani linnuse]] ehitamist ning [[1493]]. aastal liitus Rootsi vaenlase Norra ja [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] [[Taani kuningas|kuninga]] (1481–1513) ja [[Kalmari unioon]]i [[monarh]]i [[Hans]]uga. [[1495]]. aastal ründas [[Moskva tsaaririik]] taanlaste poolt mahitatuna rootslaste võimu all olevat Soomet. [[1495]] saavutasid Viiburi kindluse kaitsjad venelaste üle võidu. [[1496]]. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi [[Karjala]] ja [[Savo]] [[Häme]]ni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid [[1496]]. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse [[Jaanilinn]]a. Rootsi väepealikud [[Svante Nilsson]] Sture ja [[Knut Posse]] maabusid 70 laevaga Jaanilinna alla ning kindluse pommitamise järel vallutasid [[Jaanilinna linnus]]e. Linnust üritati müüa [[Liivimaa ordu]]le, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi. [[1497]]. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. ===Liivimaa sõda=== [[Pilt:Siege of Narva 1558.jpg|pisi|[[Narva piiramine (1558)|Narva lahing 1558]]]] [[1558]]. aasta algul alustas [[Moskva tsaaririik]] [[Liivi sõda]]. Sõja algetapis, [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] rünnati Eestimaad kahe väega: üks tuli [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a ja teine tungis üle Narva jõe. [[Liivimaa ordu]] kaitstud Narvast mindi esialgu mööda ja [[25. jaanuar]]il rünnati [[Jõhvi kihelkond]]a. [[1. aprill]]il alustas [[Jaanilinna linnus]] Narva pommitamist. [[11. mai]]l puhkes Narvas suur [[tulekahju]]. Moskva tsaaririigi väed kasutasid tekkinud segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suudetud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ning neid lubati vabalt lahkuda. {{Vaata|Vene-Liivi sõda}}, ''[[Narva piiramine (1558)]]'' ===Vene valitsusaeg === [[Pilt:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]] Seejärel oli [[Virumaa]] ja Narva aastatel 1558–1581 [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all ning järgmisel aastakümnel muutus Narva tähtsaks kaubalinnaks. Narva kujunes Moskva riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. Sõja tulemusel jäid Moskva tsaaririigi valdusse [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. [[1559]]. aasta suvel andis [[Vene tsaar]] oma kaupmeestele korralduse tuua kaubakontor [[Viiburi]]st üle Narva. Samal aastal alustasid kaubavahetust Narva kaudu [[Lübeck]]i kaupmehed. Inglise kaupmehed jõudsid Narva [[1560]] ning [[transiitkaubandus]] Venemaaga kandus Tallinnast üle Narva. {{tsitaat|Nukra meelega ja südamevalus vaatasid Tallinna elanikud [[Roosiaed|Roosiaialt]] ([[Suure Rannavärava eesvärav|Rannavärav]]a juures olnud künkalt) ja vallidelt, kuidas väljamaa laevad Tallinnast mööda Narva poole purjetasid. Nad hüüdsid appi Rootsi valitsust ning see keelaski [[Lübeck]]ile ja kõigile teistele Läänemere-äärsetele linnadele kaubanduse "ristiusuliste vaenulise" Vene riigi all oleva Narvaga valjult ära. Kuid keeld jäi mõjutuks, sest äriasjus ei küsita tunnetest.|[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika]], [[Balthasar Russow]]|}} Rootsi kuningas, kes oli 1561. aastal Tallinna linna oma kaitse alla võtnud ja oli ka kohustunud kaitsma Tallinna [[laokohaõigus]]i, lasi 1562. aastal, pärast [[nelipühad|nelipühi]] Soome lahel Narvast saabunud [[Lübeck]]i kaupmeeste laevad kinni pidada ning konfiskeeris varad Rootsi riigi kasuks. Laevade konfiskeerimine oli ka hiljem [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] üheks põhjuseks. 1566. aastal pidas Rootsi admiral [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] üle 200 laeva Narva kaubateelt kinni, mis olid laaditud Inglise ja muude maade kalli kaubaga ([[Kalev (riie)|kalev]]iga), mis muutis kaubatee Narva ohtlikuks. Narva blokeerimise lõpetasid Rootsi võimud alles [[1570]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahu]]lepingu järel. Vene valitsusajal oli Narvas e. venepäraselt Rugodivis [[vojevood]]iks Fjodor Ivanovitš Tšulkov, Grigori Ivanovitš Zabolotski, vürst Ivan Andrejevitš Zvenigororodski ja vürst Grigori Vassiljevitš Putjatin<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=66&rotate=0&theme=white стр 135/136]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 141/142, 155/156 ja 161/162, 163/164, 167/168</ref>. 1570. aastal toimus [[Moskva tsaar]]i [[opritšnina]] rüüsteretk [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] tulemusel [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] liidetud Narva, [[Novgorodi veresaun]]a jätkuna, tapeti Novgorodiga seotud Narva venelasi, hävitati, põletati. Linna vene rahvusest elanikud hävitati, kuid saksa kaupmehi ja Liivimaa talupoegi ei puututud. ===Kahekümneviieaastane sõda=== {{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}} [[1573]]. aastal korraldasid venelased suure sõjakäigu Narva kaudu Eestisse ja [[Paide piiramine (1572–1573)|vallutasid]] [[Paide ordulinnus|Paide linnus]]e. Pärast seda läks 16 000-meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga [[Koluvere lahing]]us rootslastelt lüüa. [[27. august]]il [[1577]] tegid Rootsi väed sõjakäigu Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said. [[1579]]. aastal suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Narva, milles põletasid maha Narva alevid. Sama aasta sügisel toimunud sõjakäigu ajal [[Narva piiramine (1579)|piirasid nad ka Narva linna]], kuid edutult. == Rootsi valitsusaeg == [[Pilt:BM08073Am.jpg|pisi|400x300px|[[Narva kindlus]]]] [[6. september|6. septembril]] [[1581]] vallutasid [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Narva lahing (1581)|Narva]] ja seejärel ka [[Ingerimaa]]. Narva määrati [[Rootsi asehaldur Narvas]] ja [[Narva linnus]]epealik, endiste [[Narva foogtkond|Narva]] ja [[Vasknarva foogtkond]]ade aladest moodustati [[Narva linnuselään]]<ref>Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922, ''Narva län'' s. 660-662</ref>, mis likvideeriti 1617. aastal. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] (1568–1592) [[Johan III]] käsul teostati [[Narva kindlus]]e uuendustöid. 1582. aastal alustati väravate kohale bastionide ehitamist. Aastatel 1582–1585 ehitati vana [[Narva linnamüür]]i nurkadesse seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud neli torni ehk [[bastei]]d. [[Narva linnamüür]]i kindlustati mullavallidega: [[Liivavall]], [[Vanavall]], [[Kuningavall]], [[Kristervall]]. [[File:136 of 'Geschichte der Stadt Narva, etc' (11056105464).jpg|pisi|Narva linna ja kindlustuste plaan, millel märgistatud linna põhjaküljel [[Kuningavall]] ja [[Liivavall]]]] {{vaata|Kahekümneviieaastane sõda}} [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõja]] [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene–Rootsi sõja]] lõpetas [[1595]]. aastal [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel sõlmitud [[Täyssinä rahu]], mis oli edukas Moskva suurvürstiriigile. Vastavalt Täyssinä rahulepingule loovutas [[Rootsi]] [[Ingerimaa]] koos sealsete [[linnus]]te ja [[linn]]adega ([[Jaanilinn]], [[Kingissepp|Jam]], [[Koporje]], [[Nöteborg]]) ning [[Käkisalmi lään]]i, mis olid kõik saadud [[Pljussa vaherahu]]ga. Täyssinä rahulepinguga avati Vene kaupmeestele kauplemiseks Rootsi, Soome ja Eestimaa linnad, vastavalt kehtivatele lõivudele, [[laokohaõigus|laokohaõigused]] piirkonnas aga ainult Tallinnale ja [[Viiburi]]le. Kõikidele välismaa kaupmeestele ja laevadele pidi aga olema Narva suletud. Laokohaõiguse sai Narva Rootsi kuningalt taas, alles 1643. aastal. Täyssinä rahu oli Vene-Rootsi suhete aluseks kuni [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ni. [[Pilt:Narva Hermanni linnus, sild.jpg|pisi|left|Kristervall]] [[21. juuli]]l [[1585]] asendati Narva [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] [[Rootsi linnaõigus]]tega ning Narvas kehtestati ka Rootsis kehtiv evangeeliumi usu kiriklik valitsus. Narvale kinnitati [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] poolt ka uus [[Narva vapp]], mille 18. sajandil kinnitas ka Vene keiser [[Peeter I]]. == Rootsi sõda Sigismundiga == Aastal [[1595]], kui [[Södermanlandi hertsog]] [[Karl IX|Karl]] alustas avalikku mässu, [[katoliiklus|katoliiklasest]] [[Poola]]-Rootsi kuninga [[Sigismund III|Sigismund]]i vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja [[Klas Eriksson Fleming]] kuningale [[Sigismund III|Sigismund Vasa]]le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile. Rootsi kodusõda jõudis 1599. aastal Eestisse, kus sai Narvast alguse Sigismundi vastane mäss, sügisel puhkes linnuses mäss, mille tagajärjel Narva läks üle hertsog Karli leeri, üheks võtmeisikuks oli [[Eesti šotlased#Liivi sõjale järgnenud kümnendid ja Poola-Rootsi sõjad|šotlasest palgasõdurite]] lipnik [[Thomas Ebbernet]] (Abernathy)<ref>[[Nikolai Treumuth]] [https://web.archive.org/web/20190201065302/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1291 "Narva sündmused 1599. a. sügisel"], [[Ajalooline Ajakiri]] [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25135 1931 nr. 1]</ref>. Paar nädalat pärast garnisoni mässu ja üleminekut hertsogi poole, jõudis Narva, hertsog Karli poolt saadetud [[Peter Stolpe]], kes sõitis Viiburist välja üheksa laevaga. Tal oli kaasas neli lipkonda sõdureid. 1600. aastal läks kogu Eesti Karli pooldajate käes ja algas [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|1600–1611 aastate sõda Poola ja Rootsi vahel]]. {{vaata|Sõda Sigismundiga|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}} ==Rootsi kuningriigis== [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]] ====Narva Rootsi Ingeri keskusena==== Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, said alad [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] valdusse. [[Soome laht|Soome lahe]] idaosa valdamise pärast toimunud nn. [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi [[Novgorod]]i, [[Staraja Russa]], [[Porhov]]i, [[Gdov]]i ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Jaanilinna linnus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ([[Schlüsselburgi kindlus]]e) ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i. Ingerimaa sai sellega iseseisvaks kubermanguks ja senisest [[Narva asehaldur]]ist sai Ingerimaa kuberner, kes resideeris [[Narva Hermanni linnus|Narva loss]]is. 1629. aastal liideti Ingerimaa koos Narva linnaga [[Liivimaa kindralkubermang]]uga, mille koosseisu jäid kolm Ingerimaa [[Asehalduskond|asehalduskond]]a (Narva, Nöteborg, Käkisalmi) eesotsas [[asehaldur]]itega. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjani]] aastatel [[1656]]–[[1658]]. [[File:Narva, Jaani kirik, RM Fn 1040-23.jpg|pisi|left|[[Narva Jaani kirik]], vaade kirikule [[Viru tänav (Narva)|Viru tänav]]alt enne [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]]]] Rootsi riigikiriku [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel loodi [[Liivimaa kindralkubermang]]us<ref>1629. aastal moodustati Liivi-, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]ist Liivimaa kindralkubermang</ref> 1636. aastal kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel. Narva praostkonda kuulusid<ref>[https://web.archive.org/web/20240615082946/https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11</ref>[[Virumaa]] ja [[Ingerimaa kubermang]]u Narva, [[Ivangorodi lään]], [[Jama lään]], [[Koporje lään]], [[Nöteborgi lään]]. 1641. aastast oli Narva ka Ingerimaa kirikuelu keskus, mida juhtis [[Narva ja Ingerimaa superintendent]], esimene superintendent oli [[Heinrich Stahl]]. [[1641]]. aastal alustati [[Narva Jaani kirik|Narva Rootsi toomkirik]]u ehitamist [[Narva Johannese kogudus|Narva rootsi kogudusele]]. [[1645]]. aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus kiriku Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas seda kuni [[1704]]. aastani. Heinrich Stahl tegi ettepaneku asutada Narva [[gümnaasium]], kuid Rootsi valitsus asutas 1642. aastal [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]u juures viie õpetajaga [[Narva triviaalkool]]i ehk Kuningliku Toomkooli. [[File:93 of 'Bidrag till Kännedom om Ingermanlands historia och förvaltning, etc' (11246418736).jpg|pisi|Narva linn ja kaitserajatised 1648. aasta linnaplaanil.]] [[1659]]. aastal said Narva Rootsi ja Saksa kirik kannatada suures linnatulekahjus, hävisid kiriku katus ja kellatorn. [[1660]]. aastaks kirik taastati, kuid kellatorn taastati Zacharius Hoffman noorema poolt oletatavasti [[1662]]. aastaks. [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] ehitati Narvas esimene [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|Rootsi-Soome Mihkli kirik]], mis hävis [[1704]]. aastal. Uue kiriku ehitamise loa sai soome kogudus [[1726]]. aastal. [[Pilt:Narva linnamüür.jpg|pisi|[[Narva linnamüür]] ja kaitserajatised 17. sajandi linnaplaanil. Müür on märgitud punase joonega. Kaardi põhjaserv on paremal, allosas [[Narva jõgi]]]] 1642. aastast oli Narva, Liivimaa kindralkubermangust eraldatud omaette [[Ingerimaa kindralkubermang]]u (''Ingermanland'') halduskeskus. 1642. aastast oli [[Erik Karlsson Gyllenstierna]] Ingerimaa, [[Käkisalmi lään]]i, Narva ja Alutaguse kindralkuberner Narvas. 1646. aastal liideti [[kuninganna Kristiina]] poolt 1646. aasta 1. juulil alla kirjutatud otsusega<ref>[[Arnold Soom]], Jakob Fougt teguvus Narva bürgermeistrina – [[Ajalooline Ajakiri]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/25148 nr 2], lk 70</ref> seni iseseisev [[Jaanilinn|Ivangorod]] Narvaga ja 1651. aastal sai Narvast Ingerimaa provintsi keskus. Kindralkuberner paiknes esialgu [[Nyen]]is, kuid 1651. aastal toodi keskus tagasi Narva. Kindralkuberneri kontrolli all olid ka Narva ja Ivangorodi [[garnison]]. [[Kindralkubermang]] hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi [[Lossilään|lossilään]]e. 1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga, [[Stolbovo rahu]]ga määratud piir muudeti, kuid taastati [[Kärde rahu]]ga [[1661]]. aastal ja kehtis kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. 1661. aasta [[Kärde rahu]]lepinguga olid Rootsi aladel loetletud [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririi]]gi ja Rootsi vaheliste kaubanduspunktidena Stockholm, Riia, Viiburi, Tallinn, Narva ja [[Nyen]]<ref>[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content "Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a."]. [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961, lk 14-15</ref>. [[Rootsi Ingeri]] keskuseks aastatel (1651–1706) oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur. {{Vaata|Rootsi Ingeri}}, ''[[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]], [[Ingerimaa]], [[Ingeri ajalugu]], [[Läänemereprovintsid]]'' [[Pilt:Sw BalticPr 17cen.jpg|pisi|Rootsi krooni [[Läänemereprovintsid]] 17. sajandil]] [[Kirde-Eesti]] piirkonna kontrollimine oli Rootsi riigi jaoks tähtis, sest see võimaldas hoida maismaa kaudu ühendust Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e Eesti- ja Liivimaa ning Soome vahel. Ühenduse võtmeks oli Narva kindlus ja ühenduse alalhoidmine sõltus Narva kindluse valdamisest. Narva kindluses paiknev Rootsi garnison tagas rootslaste sõjalise kohaloleku [[Ingerimaa]]l, mis ühendaski Liivimaad [[Karjala]] aladega. Narva kindlus omas strateegilist osa Rootsi Läänemere provintside valitsemises. [[File:Karta över Narva med befästningar, 1600-tal - Skoklosters slott - 99039.tif|pisi|[[Narva Hermanni linnus|Narva loss]], linn ja Narva linnakindlustused]] 1644. aastal määrati [[Narva raad]]i juhtima kuninglik bürgermeister [[Jacob Fougdt]], kes moodustas Rootsi linnade eeskujul [[Narva raad|Narva ra]]es kolm [[Kolleegium|kolleegium]]i, millest üks – kommertskolleegium – tegeles otseselt majandusküsimustega. Rootsi kuninga võimu Narva linna raes 1653. aastast [[Narva linnusekrahv|Narva]] [[linnusekrahv]]. [[Pilt:Narva – Town hall (2023).jpg|pisi|left|Taastatud Narva raekoda]] [[Pilt:Narva börsihoone, Sarap.jpg|pisi|left|Narva börsihoone 1930. aastatel]] 1659. aasta toimus Narvas hiidtulekahju, mille järel ehitati Narva üles [[Madalmaad]]e stiilis kodanikemajadega, kerkisid barokne [[Narva raekoda]] (1671) ja [[Narva börsihoone]]. 17. sajandi keskpaigast alates kujunesid Narvas peamisteks [[Transiitkaubandus|transiitkaubandus]]e kaubaartikliteks sool, heeringas, veinid ja tubakas<ref>[[Enn Küng]]. Tubakakaubanduse riiklik reguleerimine Narvas 17. sajandi teisel poolel. [[Kleio (ajakiri)|Kleio]]. Ajaloo ajakiri. Tartu, 1994, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/16ad9d7f-079a-425e-9970-605c00448338/content nr 9], lk 4</ref>. Narva kuulus Eesti ala linnadest ainsana Rootsi linnaseaduste alla ja teda loeti territoriaalselt [[Ingerimaa kubermang]]u koosseisu, kus kehtisid Tallinnast erinevad kaubanduspiirangud. [[17. sajand]]i teisel poolel tekkis Inglaste kõrgendatud huvi Narva vastu, mis oli ajendatud eelkõige sellest, et Venemaa [[Arhangelsk]]i-kaubandus läks järjest hollandlaste kätte. Olulist osa mängis ka [[Charles I]] (1600–1649) hukkamine 1649. aastal, mille järel tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] (1629–1676) tühistas inglastele antud kaubandusprivileegid. Inglise-Venemaa kaubavahetuse jätkumine sai toimuda ainult koostöös Rootsiga. 1661. aastal sõlmiti Suurbritannia ja Rootsi vahel sõprus- ja kaubandusleping, mis asendati 1665. aastal põhjalikuma liidulepinguga. Too lepe lubas inglastel asutada kolmes Rootsi linnas oma kaubaühingud ja rajada kaubahoove: Narvas, [[Landskrona]]s ja [[Stade]]s. Rootsi-Inglise kaubanduspoliitika tagajärjel tekkis 17. sajandi teiseks pooleks Narva üsna arvukas inglise kaupmeeste koloonia, kelle anti 1685. aastal luba sisse seada [[anglikaani kirik]] ja kutsuda selle etteotsa vaimulik ning asutati linnas ka [[Narva anglikaani kogudus]]<ref>[[Enn Küng]], "[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55006/ajalooline_ajakiri_4_1998_ocr.pdf?sequence=4&isAllowed=y Anglikaani kogudusest Narva 17. sajandil]". [[Ajalooline Ajakiri]] nr 4, 1998</ref>. Narvas ehitati hollandlaste ja Inglismaalt restauratsiooni eest põgenenud kaupmeeste ettevõtmisena aastatel 1689–1697 vähemalt tosin 100–200 [[sälitis]]t kandvat kaubalaeva<ref>[[Aldur Vunk]], [https://tuna.ra.ee/wp-content/uploads/vunk-aldur-eesti-laevaehitus-2016-2-1.pdf Eesti laevaehituse uus algus – 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani], Tuna 2/2016, lk 24</ref> Inglise kaupmehed võisid kaubelda soola ja heeringaga, kuid mitte riikliku monopoli kuulunud tubakaga<ref>Enn Küng. Tubakakaubanduse riiklik reguleerimine Narvas 17. sajandi teisel poolel. Kleio. Ajaloo ajakiri. Tartu, 1994, nr 9, lk 9</ref>. 17. sajandi keskel Narvas hinnangute järgi 3500–4000 elanikku, umbes poole vähem kui Tallinnas ning kuni tuhandemeheline garnison, mis koosnes peamiselt Soome päritolu sõduritest. ====Rootsiaegne Narva vanalinn==== [[Fail:Narva vanalinn 01.jpg|pisi|[[Narva vanalinn]]]] [[Fail:Narva raekoja plats2.jpg|pisi|vasakul|[[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]]]] [[Fail:Fonne maja Narvas.jpg|pisi|Fonne maja, [[Suur tänav (Narva)|Suur tänav]] 21/[[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]]]] 1659. aastal toimus Narvas suur tulekahju, mille käigus hävines ka linna [[raekoda]]. [[17. sajand]]i teisel poolel hakati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks<ref name="XdAec" />. 1659. aasta tulekahju eelse Narva hoonete krundid väikesed ja hooned asusid ligistikku, tihti olid majade välisseinad kokku ehitatud. See oligi põhjus, miks põhiliselt puitmajadest linn tulekahjus hävis. Pärast seda tulekahju ei lubatud enam puitmaju ehitada. Edaspidi ehitati majad kivist, kivivooderdusega või olid vähemalt krohvitud, punaste kivikatused. Uus ja ilus barokkstiilis linn ehitati üles 20 aastaga. Narva sai suursuguse [[Barokk|barokse]] [[Narva vanalinn|Narva]] [[vanalinn]]a ning [[1671]]. aastal valmis üks Eesti esinduslikumaid hooneid läbi aegade – [[Narva raekoda]], [[Narva börsihoone]] (1695–1704) , mis hävisid [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] või sellele järgnenud linna uuesti ülesehitamisel<ref name="Zp1Km" />. Märgatavalt arenes ka majandus ja kaubandus linnas ning selle ümbruses<ref name="Po5YG" />. {{Vaata|Narva vanalinn}} [[Pilt:Kilian narvajaivangorodliivimaapoolt.jpg|pisi|Vaade Narvale ja Jaanilinnale [[Ingerimaa]] poolt, pilt [[Adam Olearius]]e 1656. aasta reisikirjeldustest]] [[File:Magnus ducatus Finlandiae nova et accurata delineatio - CBT 5871854.jpg|pisi|Soome suurhertsogkond, Karjala ja Ingerimaa, 1680]] ===Vene–Rootsi sõda 1656–1661=== [[1656]]. aastal algas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vaheline [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene–Rootsi sõda]], 1657. aasta alguses põletasid Vene väed maha linna alevid ja [[13. märts]]il 1658 ületasid Vene väed tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt [[Joala]] küla juures ning seejärel piirasid 17.–[[20. märts]]ini [[Narva piiramine (1658)|Narva linna]]. Piiramise lõpetas Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahu. {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|1659. aasta Narva tulekahju}} ===Narva kindlustused ja bastionid=== {{Vaata|Narva kindlus|Narva bastionid}} [[Pilt:Narva fortress.jpg|pisi|vasakul|Narva kindlus koos bastionide asukohtadega tänapäevasel Narva kaardil: 1 – Spes, 2 – Justitia, 3 – Pax, 4 – [[Victoria bastion|Victoria]], 5 – Honori, 6 – Gloria, 7 – Fama, 8 – Triumphi, 9 – Fortuna]] Aastatel 1676–1680 alustati Narvas kaitserajatiste uuendamist fortifikatsioonide direktori [[Erik Dahlberg]]i kavade ja [[Vaubani süsteem]]i järgi. 1680. aastatel hakati ehitama [[uusitaalia tüüpi bastionid|uusitaalia tüüpi]] [[bastion]]e. Ümberehitustööde käigus suleti [[Viru värav (Narva)|Viru värav]], mis jäi selle peale rajatud Vanavalli sisse, jõe poole avanenud [[Väike Rannavärav (Narva)|Väike Rannavärav]] ehk Vana Rannavärav ja [[Veevärav]] jäi ka edaspidi kasutusse. Põhja avanev [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]] renoveeriti ja kindlustati täiendavalt. Ehitustöid alustati [[1682]]. aastal ja jätkati kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt [[1704]]. aastal. Valmis jõuti ehitada kuus bastionit ([[Gloria bastion|Gloria]] (Kuulsus), [[Victoria bastion|Victoria]] (Võit), [[Honori bastion|Honori]] (Au), [[Triumphi bastion|Triumphi]] (Triumf), [[Fortuna bastion|Fortuna]] (Õnn) ja [[Fama bastion]]) ja lisaks bastionilaadne kindlustus Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. [[Wrangeli bastion]]it ei jõutud ümber ehitada bastioniks [[Paxi bastion|Pax]] (Rahu), samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastion [[Justitia bastion|Justitia]] (Õiglus). Bastionide kaitseks kavandatud viiest [[raveliin]]ist jõuti valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi [[Triumphi bastion|Triumphi]] ja [[Fortuna bastion]]i vahele planeeritud läänevärav. Bastionid ümbritseti vallikraaviga, põhja poole ehitati uus värav – [[Kuningavärav]], millest kujundati linna peavärav, vanadest väravatest jäi alles [[Veevärav]] ja Uus värav (hiljem [[Pimevärav]])<ref name="Ojrjd" />. 1695–1697 aastate [[Suur nälg|Suure nälja]]häda ajal kannatas ka Narva elanikkond ja 1697. aastal Narvas suri ca 840 elanikku<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1932/04/28/38 Kui Narwa tänawatelt leiti 840 laipa.], Postimees, nr. 98, 28 aprill 1932</ref>. ===Narva Põhjasõjas=== [[Pilt:Narva (Gustaf Cederström) - Nationalmuseum - 18638.tif|pisi|Narva lahing 1700]] Üsna [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algul, [[30. november|30. novembril]] [[1700]] toimunud [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]] saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa, [[Narva piiramine (1704)|Narva vallutati]] 1704. aastal ning Eestimaa läks [[1710]]. aastal reaalselt Venemaa võimu alla. 4.–[[27. märts]]ini [[Narva küüditamine (1708)|1708 küüditati]] 1357 narvalast. Vologdasse, Moskvasse, Peterburi, Novgorodi, Kaasanisse ja mujale jõudis kokku umbes 1700 endist Narva elanikku. Narva jäi alles umbes 300 sakslast, eestlast ja soomlast. 1714. aastal lubati narvalastel tagasi tulla, kuid tagasi jõudis neist üle 700 endise narvalase<ref>[https://www.digiarhiiv.ee/dspace/handle/10075/408 Arhiivikeskuse digiarhiiv Dspace: Narva elanikkonna küüditamine 1708. aastal]{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>Katrin Kõpp, [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/75567/Katrin_K6pp_BA_2021.pdf?sequence=1&isAllowed=y Narva elanikkonna küüditamine Põhjasõja ajal], Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Arhiivinduse osakond, Tartu 2021</ref>. {{Vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Eesti alal}} {{Vaata|Narva piiramine (1700)|Narva lahing (1700)|Narva piiramine (1704)|Narva küüditamine (1708)}} ==Venemaa keisririigis== [[File:RussianGovernorates1708.jpg|pisi|[[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] [[Ingerimaa kubermang]]]] Vallutatud [[Rootsi Ingeri]] alade haldamiseks moodustati 1706. aastal [[Ingerimaa kubermang]], mille koosseisu liideti 1708. aastal Narva ja [[Pihkva maakond]] ja Rootsi [[Nyen]]i linna asemel asutatud [[Peterburi]] linna ümbrus, [[Schlüsselburg]], [[Jamburg]], [[Koporje]], [[Narva maakond]], [[Tartu maakond]], [[Olonets]]i kaid, maad [[Oneega]] jõe ääres (Kargopolje maakond) ja Novgorodi linna ümbritsevad maad. Kubermangukeskuseks oli kuni 1710. aastani [[Schlüsselburg]] ja pärast seda juba [[Peterburi]], 1710. aastal nimetati ka [[Ingerimaa kubermang]] ümber [[Peterburi kubermang]]uks. ===Narva Peterburi kubermangus=== [[File:Europens Pracht und Macht ca 1740 (125579213).jpg|pisi|Narva linn, [[Narva kindlus|kindlus]] ja Ivangorod, 1740. [[Gabriel Bodenehr]], Europens Pracht und Macht]] Narva kuulus pärast Eestimaa liitmist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] koos [[Narva maakond|Narva maakonna]] ja [[Narva provints]]iga [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku [[omavalitsus]]e, [[Narva raad|Narva rae]] ja allus kohtuasjus [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtule]]. 1719. aastal [[Põhja-Eesti]]s [[Tallinna kubermang]]u moodustamisel jäi Narva [[Peterburi kubermang]]u koosseisu, omaette [[Narva komandant|ülemkomandandi]] valitsemisel. [[1722]]. aastal eraldati [[Narva maakond]] [[Peterburi kubermang]]ust ning liideti [[Tallinna kubermang]]uga, kuid [[Narva]] linn jäi Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond]]a, kuni 1917. aastani. Tartumaa liideti [[Riia kubermang]]uga. Linna majanduse taastamiseks andsid Venemaa valitsejad 1724. aastal linnale soodsama tollikorralduse, 1727. aastal õiguse kaubelda tubaka, soola ja põletatud viinaga [[Jamburgi maakond|Jamburgi]] ja [[Koporje maakond|Koporje maakonnas]], kuni 75&nbsp;km kaugusel Peterburi linnast. 1731. aastal andis Venemaa keisrinna [[Anna Ivanovna]] linnale, täiendavaid eesõigusi. [[1732]]–[[1733]] taastati Narva kaitserajatised. [[File:Narva COA (Saint Petersburg Governorate) (1780).gif|pisi|left|Narva linna vapp (1780)]] [[File:Tevziko.jpg|pisi|Narva ümbruse alad 1770. aasta kaardil]] Aastal 1780 seoti [[Asehalduskord|asehalduskor]]ra kehtestamisega Narva, linna administreerimist silmas pidades [[Peterburi kubermang]]uga, kuid keiser [[Paul I]] taastas endise olukorra. [[1797]]. aastal anti Narva maakonna alad [[Eestimaa kubermang]]u koosseisu ja liideti [[Rakvere kreis|Wesenbergi kreis]]iga, kuid keiser [[Aleksander I]] valitsuse ajal allutati Narva taas Peterburi kubermangule ja Narva linn jäi maakonnavaba linnana Peterburi kubermangu [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonna]] koosseisu. [[Pilt:Senff narva vaade.jpg|pisi|left|[[Karl August Senff]]. Vaade Narvale ja Jaanilinnale 1812. aastal]] [[Pilt:Karl von Kügelgen, Ruins of the Old Castle at Ivangorod (1818).jpg|pisi|[[Karl von Kügelgen]]. Vaade Narva sillale ja Jaanilinnale 1818. aastal]] 1828–1829 valmis [[Narva]] ja [[Jaanilinn]]a vahel [[Narva puitsild|Narva puitsilla]] asemel [[Graniit|graniidist]] tugisammastega sild. [[Pilt:Narva in 1860s.jpg|pisi|left|[[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]]i pilt 1829. aastal ehitatud graniittugisammastega sillast ja Narva jõest ning selle kallastel asuvatest Narvast ja Jaanilinnast 1860. aastail]] [[File:Narva fort.jpg|pisi|[[Narva Hermanni linnus|Narva loss]], linn ja Narva linnakindlustused (1830)]] [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 005.jpg|pisi|[[Narva Hermanni linnus|Narva loss]], Narva ja [[Ivangorod]]i linnaosa ja Narva linnakindlustused (1839)]] [[1843]]. aastal avati [[Narva kreiskool|Narva]] [[kreiskool]], [[1873]]. aastal avati Narvas kolmeklassiline merekool, 1884. aastal vene õppekeelega tütarlaste gümnaasium. [[Pilt:Ivangorod1860.jpg|pisi|260px|[[Jaanilinn]] ja Narva 1860. aastal]] [[1854]]. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal blokeerisid Suurbritannia-Prantsusmaa ühislaevastik, Vene [[Balti mere laevastik]]u sadamad ja ka Narva, mis takistas linna kaubandust. [[1864]]. aastal kustutati [[Narva kindlus]] sõjalise tähtsuse ning kindluste nimekirjast, sest Venemaa keisririigi koosseisus ei olnud Narva jõgi enam välispiir, vaid jäi Venemaa keisririigi valdustesse. ===Tööstuslinnaks arenemine=== [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] esimesel poolel algas Narvas kiire tööstuse areng, mida soodustas [[Narva kosk|Narva jõe koskede]] suur jõud. Narva põhilisteks tööstusharudeks oli [[tekstiilitööstus]], [[Metallitööstus|metallitööstus]] ja [[metsatööstus]]. Esimeseks tähtsaks tööstusettevõtteks oli [[Paul Momma]] rajatud [[Narva kalevivabrik]]. 1822. aastal alustas tegevust [[Väike-Georgi saar|Georgi saar]]el Narva külje all G. Schwartzi kalevivabrik. G. Schwartz rendis ala [[Väike-Georgi saar|Georgi saarel]] [[Joala mõis]]a omanikult Peterburi [[1. gildi kaupmees|1. gildi kaupmehelt]] B. Cramerilt. Vee jõul töötav ettevõte alustas tegevust 1822. aastal. 1826. aastal töötas vabrikus 41 kudumistelge, töölisi oli 169 ja toodang ulatus 11 549 arssinani. 1827. aasta veebruaris põles maha vabriku peahoone, kuid juba samal aastal ehitas Schwartz ettevõtte kindlustussumma abil uuesti üles, võttes kasutusele ka aurujõu. Kudumistelgi oli vabrikus 46, töölisi ühes meistritega 272 ja aastas toodeti 36 287 arssinat kalevit. 1832. aastal pärast Schwartz oli vabriku üleandmist Cramerile läks vabrik sulgemisele<ref>EESTIMAA PÕLLUMAJANDUS JA TALURAHVA OLUKORD UUE TALURAHVASEADUSE KEHTIMISE TINGIMUSTES XIX SAJ. 2. VEERANDIL. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 182</ref>. [[Pilt:Ivannarva.jpg|pisi|left|[[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]]i pilt Narva jõest ning selle kallastel asuvatest Narvast ja Jaanilinnast [[1867]]. aastal]] 1825. aasta lõpul ja 1826. aasta algul ehitas Joala mõisalt renditud Narva jõe vasakule kalda alale kalevivabriku, Narva 2. gildi kaupmees [[Joseph Nüsser]]. Kui vabrik alustas 1826. aasta keskel tööd, töötas vabrikus 23 kudumistelge ja 109 töötajat. Ettevõte likvideeriti 1830. aastal. Narva suureks tööstuskeskuse arengut soodustas kolm tingimust: tööjõud pärast tsaari poolt [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadustega]] isikliku vabaduse saanud talupoegade näol; teiseks, võimsate energeetikavarade olemasolu, mis olid keskendatud kuulsas [[Narva juga|Kreenholmi kos]]es ning lõpuks, kolmandaks — Venemaa pealinna Peterburi lähedus. [[Pilt:Кренгольмская мануфактура.jpg|pisi|300px|Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone]] 1845. aastal omandas aga kõik Joala kalevivabrikud Peterburi ärimees [[parun]] [[Alexander von Stieglitz]]. 1851. aastal hakati ehitama [[Narva Linaketramise Manufaktuur|Linaketruse Manufaktuur]]i, mis töötas Baltimaadel varutud toorainega. [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1858]] alustas Narvas tööd [[Kreenholmi manufaktuur|Kreenholmi puuvillavabrik]], tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaal ja suurim [[tekstiil]]ivabrik kogu Euroopas. [[1859]]. aastal alustas tööd kudumisvabrik, [[1861]]. aastal ketrusvabriku uus osa. 1870. aastal avati uus ketrusvabrik, [[1884]]. aastal Joala vabrik, [[1890]]. aastal uus telliskivist [[Georgi vabrik]] [[Joala saar]]ele. [[1900]]. aastal ehitati vabriku elektrikeskjaam. Koos vabrikuhoonetega ehitati Narva jõe läänepoolsele kaldale, Inglismaa edumeelsemate tööstusasumite eeskujul teenistujate ja tööliste asum. [[Kreenholmi|Kreenholm]]i asumis oli oma kool ja lasteaed, luterliku ja vene apostliku õigeusu kirikud, suur haiglakompleks, kauplused, arestimaja ja klubihoone. [[File:Kleineh, Näkymä Narvasta.jpg|pisi|Vaade Narvale, u 1894. [[Oscar Kleineh]]]] [[1867]]. aastal arvati Narva välja Venemaa kindluste nimekirjast ja [[1870]]. aastal avatud [[Balti raudtee]] soodustas veelgi Narva muutumist tööstuslinnaks ning soodustas sidepidamist [[Eestimaa kubermang]]u ja keisririigi pealinna [[Peterburi]]ga. Narva linna arengul oli omapära, et tööstuslinnaks arenguga ning uute uute [[asum]]ite moodustumisega ([[Joaoru]] alev, Narva ja [[Narva raudteejaam]]a vahel, [[Peetri eeslinn|Peetri alev]], [[Paemurru]] jt) ei kuulunud need Narva linna koosseisu, vaid Narva linna piirist lääne pool asunud [[Rakvere kreis]]i. Narva linn aga kuulus [[Peterburi kubermang]]u [[Jamburgi maakond]]a. [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander II]] [[ukaas]]iga kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades [[1870. aasta Vene üldine linnaseadus]]. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks kinnisvaraomanikkude poolt valitav linnavolikogu. Uue linnakorralduse sisseviimisega lõppes Narva ühendus [[Balti provintsid]]ega. Vene linnakorraldusseaduse tulemusena kaotati ära keskajast säilinud [[Narva raad|raesüsteem]]. 19. sajandil kuulus linn Peterburi kubermangu koosseisu, Narva piirilinnuse üheks omapäraks oli piiri kulgemine läbi linna – Narva linn ise kuulus küll Peterburi kubermangu, vabrikute piirkond oli aga Eestimaa kubermangus [[Peterburi kubermang]]u ja [[Eestimaa kubermang]]u piir asus 1917. aastani keset tänast Narva linna, see kulges risti üle tänase [[Puškini tänav]]a, piki [[Malmi tänav (Narva)|Malmi tänav]]at, hilisemat [[Raja tänav (Narva)|Raja tänav]]at. ===Narva liitmine Eestimaa kubermanguga=== {{Vaata|Narva liitumine Eestiga}} [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]uga. Väljapoole jäid vaid [[Narva]], [[Valga]] ja [[Setumaa]]. 1917. aasta 19. (6. vkj) augustil toimusid [[Narva linnavolikogu]] valimised ning [[Narva linnapea]]ks sai [[Ants Dauman]] (1885–1920)<ref name="0rSO3" />, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva ja Jaanilinna liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 16. novembril 1917 andis [[Vene SFNV RKN]] selleks nõusoleku<ref>Ilja Davõdov, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2016/10/DavodovIlja_Vladimir_Uljaonovi_TUNA2008_1.pdf Vladimir Uljanovi (Lenini) allkirjaga dokument 16. novembrist 1917 Narva Linnavalitsuse arhiivifondis], Tuna 1/2008</ref>. {{tsitaat|"Venemaa Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu, tutvunud Narva linnavalitsuse esildisega 14. septembrist №1621 ja Narva linna pea A. E. Daumani isikliku ettekandega, avaldab oma põhimõttelist nõusolekut taotlusega, mis on kajastatud esildises, s.t. #Narva linna eraldamisega [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]], #kõigi linna ümbritsevate asulate ja [[manufaktuur]]ide linna territooriumiga liitmisega, #[[Narva maakond|Narva maakonna]] moodustamisega ja #liidetud linna ja muudetud uulitsate ja Narva maakonna liitmisega [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermang]]u juurde liitmisega, juhul kui eelnimetatud kohaliku omavalitsuse toimingud toimuvad kõigi demokraatlike elementide nõusolekul, keda see puudutab. Demokraatliku elanikkonna nõusolekust ja teostatud toimingutest on vajalik RKN teavitamine".|}} [[10. detsember|10. detsembril]] [[1917]] toimus Narvas selle küsimuse otsustamiseks referendum ning 80% elanikkonnast toetas seda<ref name="ZmaK5" />. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja Jaanilinna eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist, mis koosnes Narvast ja Jaanilinnast) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 1917/1918. aastal, kui Narvas oli palju tööstustöölisi, toetus [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikule Töölisparteile]] ning Narvas tegutsesid [[Viktor Kingissepp]] ning 1912–1913 välja antud enamliku suunitlusega ajalehega [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] seotud enamlased. Narvas organiseeriti Narva [[Punakaart]], kuhu 1918. aasta veebruaris kuulus ligikaudu 1200 meest<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-1-3-28_20240515132643.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) II], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 21, 1972, nr 1, lk 11-13</ref> ==20. sajand== ===Narva esimeses maailmasõjas=== [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]] [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] 3. märtsil 1918 sõlmitud [[Brest-Litovski rahu]]lepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 4. märtsil 1918 jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud nõukogude võimuorganid ja punakaardiväeosad taandusid [[Jamburg]]i piirkonda. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. Okupatsioonivõimud nimetasid Narva linnapealikuks, ülemleitnant Schlemmeri ja major Loebelleni<ref>[https://dea.digar.ee/page/meieelu/1918/10/08/3 Uueks linnapealikuks], [[Meie Elu (ajakiri, 1907)|Meie Elu]], 8 oktoober 1918</ref>. Oktoobris nimetati senised saksakeelsed tänavanimed eestikeelseteks<ref>[https://dea.digar.ee/page/meieelu/1918/10/08/4 Uued ja muudetud Narva linna uulitsate nimed], [[Meie Elu (ajakiri, 1907)|Meie Elu]], 8 oktoober 1918</ref> 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu üle Eestis [[Eesti Ajutine Valitsus|rahvuslikule valitsusele]]. ===Eesti Töörahva Kommuun=== [[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Vabadussõja käigus Nõukogude Punaarmee poolt vallutatud ja ETK võimu all olnud territoorium]] Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]], [[Compiègne'i vaherahu]] sõlmimist ja [[Novembrirevolutsioon]]i Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril vallutasid [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] relvastatud jõudude abil linnas võimu [[bolševikud]], kes moodustasid Narvas [[Eesti Töörahva Kommuun]]i. {{vaata|Eesti Töörahva Kommuun}} ===Narva Eesti Vabadussõjas=== Eesti Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandi]]ga linna [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)|Nõukogude okupatsioon]]ist. {{vaata|Eesti Vabadussõda|Narva lahing (1918)|Narva lahing (1919)}} [[Loodearmee]] [[Operatsioon Valge Mõõk|1919. aasta sügispealetungi]] ebaõnnestumisel Petrogradile taandusid Loodearmee väed Eestisse. [[Loodearmee]] pealetungi kokkuvarisemise järel taandusid valgete väeüksused Peterburi alt Narva jõe suunas. Nende taandumisel võtsid Eesti vägede [[1. Diviis]] rindelõigu [[Jamburg]]i ja [[Soome laht|Soome lah]]e vahel oma kontrolli alla, jättes valgete üksused katma piirkonda Jamburgist lõunas. Narva regiooni kaitsmist alustati enne, kui [[Loodearmee]]d jälitav Punaarmee Narva jõeni jõudis. Vägede määramisel Narva jõe joonel, [[Vasknarva]]–[[Krivasoo]] võis olla kaks eesmärki: blokeerida Punaarmee pealetung ning tõkestada valgete Loodearmee kontrollimatu taandumine Eesti territooriumile. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed (7. ja 15.), Eesti pani vastu 85 000 meest. Nõukogude Vene väejuhatus juhindus pealetungil Narvale kahest eesmärgist: purustada lõplikult Loodearmee ja vallutada Narva linn ja Narva jõe joon, et sellega mõjutada algavaid Eesti ja Nõukogude Vene vahelisi rahuläbirääkimisi. Narva kaitseoperatsioon kestis 16. novembrist 1919 kuni 3. jaanuarini 1920. aastal, Narva kaitseoperatsiooni eesmärk oli Narva linna ja Narva jõe joone säilitamine. Narva kaitselahingute ajal tuli Eesti vägedel Punaarmee pealetungi tõrjumisel lisaülesandena desarmeerida [[Loodearmee]] Eestisse taandunuid allüksusi. {{Vaata|Narva kaitselahingud|Krivasoo lahing|Viru rinne|Loodearmee}} [[Narva kaitselahingud]] Eesti Vabadussõjas 1919–1920 jagunesid kolme etappi: esimene lahing kestis 1919. aasta novembri keskpaigast kuu lõpuni, teine lahing kestis 7.–20. detsembrini, pärast pausi kestis Punaarmee viimane pealetung 28.–30. detsembrini. [[Nõukogude Venemaa]] Punaarmee ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning nõustus vaherahuga. See algas [[3. jaanuar]]il 1920 kell 10.30 hommikul. [[Tartu rahuleping]] kehtestas Eesti piirialadel kuni 1921. aasta lõpuni neutraaltsooni. Neutraalsel alal ei võinud paikneda suured üksused, ega rajada kindlustusi. Kuid Eesti-Vene vaheline piir märgiti Narva piirkonnas Narva ja [[Jamburg]]i linna vahele. ===Narva Eesti iseseisvusaastail 1918–1940=== [[Pilt:Narva linna plaan, 1929.jpg|pisi|Narva linna plaan 1929. aastast]] Jaanuaris [[1919]] läks kogu Narva linn (koos [[Jaanilinn]]aga) [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]). Wabariigi Walitsus 4. mai 1920. aasta otsusega liitis [[Viru maakond|Virumaa]] valdade küljest osad, Narva ümbruse alevikud ja vabrikud Narva linnaga<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1920/06/11/3 Wiru maakonna nõukogu koosolek 5. juunil.], Waba Maa, nr. 128, 11 juuni 1920</ref>. Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi [[Jaani eeslinn]], Narva linna piires olid ka [[Narva eeslinn]], [[Peetri eeslinn]], [[Narva südalinn]], [[Kadastiku]], [[Paemurru]], [[Kreenholmi]] ja [[Joaorg]]. [[1938]]. aasta [[Linnaseadus]]ega sai 1934. aastal Narvaga ühendatud [[Narva-Jõesuu]] Narva [[linnaosa]]ks. Eesti Vabariigi algusajal likvideeriti sõjajäljed Narvas, laiendati Narva eeslinnu, alustati mahapõlenud Joaoru taashoonestamist. 1930. aastatel loodi Joaorgu supelrand ja korrastati jõeäärt, linn muutus turismikeskuseks. Haldusreformiga sai Narva [[1. mai]]l [[1938]] [[teise astme linn]]aks. Rahvaarv oli 20 000 elanikku. 1940. aastal oli linnapea [[Johan Hansing]]. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|vasakul|Narva ja [[Narva-tagune]] 1925. aastal]] [[Narva-tagune]] ala jäi jaanuaris [[1919]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] käigus [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]] lepinguga ([[1920]]) ja jäi strateegilise kaitsealana Eesti riigi kontrolli alla. Narva-taguse territooriumi põhjaosa on põline [[vadjalased|vadja]]-[[isurid|isuri]] asuala ning osa ajaloolisest [[Ingerimaa]]st. Seda territooriumi nimetati mitteametlikult [[Eesti Ingeri]]ks. [[Narva-tagune|Narva-tagused]] vallad ([[Narva vald|Narva]], [[Piiri vald|Piiri (end Kose)]] ja [[Karjati vald]]) kuulusid halduslikult [[Viru maakond|Viru maakonna]] koosseisu ning nende pindala oli kokku 375&nbsp;km². [[Jaanilinn]] oli rahvaarvult suurim Narva-tagune asula ning see kuulus kuni 1945. aastani halduslikult [[Narva]] koosseisu. Narva-tagune territoorium koosnes [[Narva vald|Narva]], [[Piiri vald|Piiri (end Kose)]] ja [[Karjati vald|Karjati]] vallast ning kuulus [[Eesti haldusjaotus#20. sajand|halduslikult]] [[Vaivara kihelkond]]a. {{Vaata|Narva-tagune|Viru Ingeri}}, ''[[Jaanilinn#Jaanilinn Eesti osana|Jaanilinn Eesti osana]]'' Narvas asus Eesti Vabariigi ajal [[1. Jalaväerügement]]. Kindralstaap planeeris juba 1924. aastal piiriäärsete rajoonide kindlustamist Narva jõe läänekaldal, kuid plaanid realiseeriti osaliselt aastatel 1932–1934 ja 1937–1938. {{Vaata|Laidoneri liin|Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934–1939}} [[Pilt:Narva Issandamuutmise katedraal.jpg|pisi|[[Narva Issanda Muutmise peakirik]]]] [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] kinnitas [[7. juuli]]l [[1923]] oma [[tomos]]ega [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Autonoomne kirik|autonoomiat]]. 18. septembril 1924 toimunud EAÕK Täiskogul loodi [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]], Narva ja Irboska ülempiiskopiks oli aastail 1925–1929 [[Eusebi Grozdov]], kes oli aastail 1912–1918 Pihkva ja Porhovi ülempiiskop ning aastail 1919–1920 [[Loodearmee]] piiskop. Pärast ülempiiskop Eusebi surma hooldas Narva piiskopkonda aastail 1929–1932 asemikuna piiskop [[Joann (Bulin)]]. Kolmandaks Narva ja Irboska piiskopiks sai 9. juunil 1937 EAÕK Täiskogul valitud ülempreester [[Pavel Dmitrovski]]. EAÕK Narva ja Irboska piiskopkonna peakirikuks oli [[Narva Issanda Muutmise peakirik]]. 1938. aastal koondati Narva ja Irboska piiskopkonda [[Petserimaa]] viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšemeritsõ|Štšeremitsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nime: Narva (vene) piiskopkond<ref>[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU], www.eoc.ee</ref>. Narvas tegutsesid: [[Narva Peetri kirik|Narva Peetri]] [[Narva Peetri kogudus|kogudus]], [[Narva Aleksandri Suurkirik|Narva Joaoru Aleksandri]] [[Narva Joaoru Aleksandri kogudus|kogudus]], [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|Narva Soome-Rootsi Mihkli]] [[Narva Soome-Rootsi Mihkli kogudus|kogudus]], [[Narva Johannese kirik|Narva Johannese]] [[Narva Johannese kogudus|kogudus]], [[Narva Jumalaema Ilmutamise kirik|Narva Jaanilinna Snamenja]] [[Narva Jaanilinna Snamenja kogudus|kogudus]], Narva [[Heebrea keel|heebrealaste]] kogukonna kogudus, [[Narva Baptistikogudus]], Narva Muhamedi kogudus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/29/16 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale.], Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928</ref>. [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakt]]i alusel toimus [[1939. aasta Eestis|1939. aasta]] 18. juuni hommikul Punaarmee väeosade liikumine Eestisse üle [[Eesti-Vene piir|maismaapiiri]]. Sissemarss maanteedel [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal|NSV Liidu sõjaväebaasidesse]] toimus kahel põhisuunal: [[Narva]]–[[Kohila]]–[[Keila]] kaudu [[Paldiski]]sse ja [[Haapsalu]] piirkonda ning [[Irboska]]–[[Võru]]–[[Pärnu]] kaudu [[Saaremaa]]le. [[1940. aasta Eestis|1940. aasta]] 17. juunil kell 15 allkirjastasid [[Narva diktaat|NSV Liidu nõudel]] Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] ja Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekindral [[Kirill Meretskov]] Narvas spetsiaalse protokolli, millega anti Punaarmee väeüksustele formaalne luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile, võtta oma äranägemisel üle sõjaliselt tähtsaid objekte, seada sisse oma komandantuure, paigutada oma sõjaväelasi telefonisõlmedesse, rajada lennuvälju ja korraldada enda varustamist. Eesti pool kohustus 48 tunni jooksul korjama elanikelt ära relvad. Lisaks Eestisse toodud sõjaväelaste arv koos baasivägedega oli üle 100 000. [[18. juuni]]l [[1940]] võttis Punaarmee oma kontrolli alla raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, sidesõlmed, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised strateegilise tähtsusega objektid. Piiri ületanud punaväeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile. [[Eesti NSV konstitutsioon (1940)|1940. aasta konstitutsioon]]iga lahutati neli linna (Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) [[Viru maakond|maakond]]adest ning moodustati vabariikliku alluvusega linnad<ref>Peeter Päll, Haldus- ja asustusüksuste terminid, [[Õiguskeel (ajakiri)|Õiguskeel]] 2019/3</ref> ehk vabariiklikud linnad. ===Narva Teises maailmasõjas=== {{vaata|Narva Teises maailmasõjas|Sõjategevus Eestis 1941. aastal}} [[Pilt:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|200px|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juunist 1941 kuni detsembrini 1941]] 1941. aasta alanud [[Nõukogude-Saksa sõda|Nõukogude-Saksa sõjas]] Saksa vägede [[Operatsioon Barbarossa|Barbarossa operatsiooni]] käigus edenes Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] pealetung kiiresti ja Saksa väed ületasid [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. Saksa XXVI korpuse ülesandeks seati [[Rakvere]] ja [[Narva]] vallutamine ning XXXXII korpus suunati [[Tallinn]]a peale. [[Luftwaffe]] 1. õhulaevastiku ülesandeks püstitati 8. armee staabi hävitamine Rakvere lähistel, Virumaa raudteede ja maanteede purustamine. Õhujõudude tegevus pidi takistama Punaarmeel tuua Eestisse lisavägesid. Narva ja Tallinna-Leningradi ühendav raudtee kujunes strateegiliseks ühendusteeks Punaarmee ja tagala vahel. 15. juulil 1941 toimus Saksa lennuväe pommirünnak Narva raudteele, Uusküla rajoonis tabati raudteel oli seisnud [[laskemoon]]arongi ja selle külge haagitud [[Juuniküüditamine|küüditatute]] vaguneid<ref>Virve Tootsi, [http://kultuur.elu.ee/ke481_narva.htm Mälestusi elust sõjaaegses Narvas], Kultuur ja Elu 3/2005</ref>. Plahvatuse tagajärjel hävines hulgaliselt elamuid ja aknaklaase [[Peetri eeslinn]]as, [[lööklaine]] heitis [[Relss|raudteerelss]]e eemal asunud [[Peetri plats]]ini<ref>[[Roman Bode]], Victoria bastion. Tallinn 1990 lk 53</ref>. [[7. august]]il jõudis XXVI korpuse 254. jalaväediviis [[Kunda]] juures Soome laheni, poolitades sellega Eestis võitlevad Punaarmee üksused, Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati täielikult ära ning XXVI korpus suunati Narva peale. [[15. august]]il alanud Saksa vägede pealetungil mööda merekallast ning lõuna poolt Tallinna–Narva raudteeliini vallutati [[Vaivara raudteejaam]], see ohustas [[Sõtke jõgi|Sõtke jõ]]el asunud Punaarmee üksuste positsiooni ümberpiiramisega ning kaitsel asunud Punaarmee üksused taandusid. [[17. august]]il vallutas 291. jalaväediviis Narva, 19. augustil ületas 93. jalaväediviis endise Nõukogude Liidu piiri ja 20. augustil jõudis 291. jalaväediviis välja [[Luuga jõgi|Luuga jõeni]] ja XXVI korpus viidi Eestist ära. 1943. aastal alustati [[Panther-liin|Pantheri kaitseliini]] ehitust, kaitseliin algas [[Narva jõgi|Narva jõ]]e suudmest ja läbis [[Peipsi järv]]e kirdenurga ning jätkus Pihkva järvest lõuna suunas. Narva jõe lõigust jõuti täielikult valmis ehitada positsioonid Narva sillapeal. Varuliiniks mõeldud [[Tannenbergi liin]] paiknes [[Mummassaare]]st üle [[Sinimäed|Sinimägede]] [[Vaivara]]ni. [[Pilt:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|200px|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini]] 1944. aasta jaanuaris Leningradi ja Novgorodi alt alanud pealetungiga sundis Punaarmee Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] taganema. Jaanuari lõpus jõudsid [[Punaarmee]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] üksused Eesti piiridele. [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] üksused jõudsid [[2. veebruar]]il [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja saatsid kohe oma eelosad üle jõe, moodustades [[sillapea]]d [[Narva-Jõesuu]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] piirkonnas. Saksa vägede kaitset piirkonnas teostas [[Armeegrupp Narwa]]. Armeegrupp Narwa vastutusala algas [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] vastutusala piirilt [[Tammispea]]lt, kulgedes mööda Peipsi põhjakallast Narva jõeni ning piki jõge Soome laheni ulatudes Narva jõe suudmest kuni Tallinnani. [[25. jaanuar]]il algas Narvas umbes 15 000 kohaliku<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Katri Raik|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120088436/malupank-ida-viru-eri-katri-raik-narvast-sai-parast-sojapurustusi-siidsukkade-ja-endiste-vangide-linn|pealkiri=MÄLUPANK: Ida-Viru eri {{!}} Katri Raik: Narvast sai pärast sõjapurustusi siidsukkade ja endiste vangide linn|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=26. oktoober 2022|vaadatud=5.11.2022}}</ref> evakueerimine, mis kestis kuni 2.-[[3. veebruar]]ini. Saksa valitsus kuulutas välja sundevakueerimise, kogu elanikkond oli mahalaskmise ähvardusel sunnitud linnast lahkuma. {{vaata|Märtsipommitamine Narvas|Märtsipommitamine}} Narva oli [[1944]]. aastal kuus kuud rindelinn, suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Olulisi vägesid ega lahinguid linnas siiski ei olnud, need toimusid Narva jõel kas linnast ülal- või allpool. Peamiselt purustasid linna Nõukogude õhurünnakud tühjaks evakueeritud linnale (peamiselt 6. märtsi õhurünnak), samuti mitmete hoonete õhkimine taganevate Saksa vägede poolt. Purustuste tagajärjel oli varemeis [[Peetri eeslinn]], [[Uusküla (Alajõe)|Uusküla]] ja praktiliselt kogu vanalinn, hävitatud olid iidne [[Narva börsihoone]], kaalukoda, apteek ja paljud teised sajanditevanused majad. [[Pimeaed|Pimeaia]] ja Suure tänava elamurajoon olid maa pealt pühitud. [[Narva Hermanni linnus]]e torn oli nagu maha niidetud. Ainult [[Kreenholm]]ist oli osa vabrikuhooneid jäänud terveks, [[Narva raekoda|Narva raekojast]] oli pommitamise järel säilinud ainult vundament ja kõrge kivitrepp. Linnas hävis 98,2% elamispinnast. 1941. aasta 1, juunil oli Narvas olnud 26 774 elanikku ja 3 550 hoonet, millest 1944. aasta sõjategevuse järel oli säilinud ca 3% hoonetest, mida oleks saanud osalise remondiga taastada<ref>Valeri Sergejev, [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1977-3-225-235_20240524132529.pdf?v=a57b8491d1d8 Начальный период восстановления и развития Нарвы (1944-1945 гг.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 26, 1977, nr. 3, lk 226</ref> {{vaata|Narva lahing (1944)}} ''2. veebruar – 25. juuli 1944'', ''[[Sõjategevus Eestis (1944)]]'' ===Narva pärast teist maailmasõda=== Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Pärast sõda ei lubatud põliselanikel linna tagasi pöörduda, sest [[Sillamäe]]le planeeriti rajada salajane [[uraan]]i rikastustehas ja Narvast pidi saama Sillamäe elamisrajoon<ref>[[David Vseviov]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/VseviovDavid_Endiste_narvakate_TUNA2001_2.pdf Endiste narvakate mõistatus], Tuna 2001, nr 2</ref>. Kuna taheti kiiresti taastada Narva tekstiilitööstuse võimsust, siis toodi linna hulganisti inimesi Venemaalt. 1944. aasta lõpus elas linnas 550–3000<ref name=":0" /> inimest, 5 aasta pärast juba üle 15 000. Narva linna taastasid sõjavangilaagritest vabastatud ja seejärel sundkorras [[tööpataljon]]idesse määratud sõdurid ja Narva rajatud vangilaagri vangid, sealhulgas 20 000 Saksa sõjavangi<ref name=":0" />. Narva piirkonnas asus [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|sõjavangilaager nr 393 ja selle osakonnad]]. [[Pilt:Baltic states territorial changes 1939-45 en.svg|pisi|1944/45. aastal [[Eesti NSV]]-st ja [[Läti NSV]]-st eraldatud alad, võrreldes 1939. aasta territooriumidega]] Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn]] eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga [[1945]]. aastal. 1946. aastal kehtestati [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i ja [[Eesti NSV]] vahel piirijoon<ref name="fUY57" />, millega liideti [[Narva-tagused vallad]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu. ===Narva Eesti NSV ajajärgul === Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati kaasaegsed korterelamud. Sõjajärgsel Narva taastamisel ja sakraalhoonete remondil kavatseti Narvas taastada ainult kolm endist kirikut – õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik ja [[Narva Aleksandri kirik|Aleksandri kirik]] kultushoonetena, endine [[Vladimiri vennaste koguduse kirik|Vladimiri kirik]] aga [[NPM Silmet|kombinaadi nr. 7]] tarbeks, kes pidi sinna paigutama oma projekteerijad. Ülejäänud viis Narva kirikut, neist kaks arhitektuurimälestist vanalinnas, olid sedavõrd purustatud, et toona polnud reaalne neid taastada<ref>[[Riho Altnurme]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/74c91496-7a19-4f6d-8b02-39248ea64cb4/content Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944-1949], Kirjastus: TÜ Kirjastus, 2001, 324lk, lk 127, ISBN 9985565592</ref>. Kirikud lammutati ehitusmaterjaliks. [[Narva Peetri kirik]]u kividest ehitati [[Narva raudteejaam]]. Üldise lõhkumise käigus lasti õhku ka [[Narva Aleksandri Suurkirik|Aleksandri kirik]]u [[kellatorn]], mis oli lahingutes terveks jäänud. [[Narva raekoda]] säilis ja taastati ning seda tänu tollaste [[muinsuskaitse|muinsuskaitsjate]] kavalusele: nimelt väideti Nõukogude võimudele, et seal olevat novembris 1918 [[Eesti Töörahva Kommuun]] välja kuulutatud, mistõttu vajab see kui revolutsioonimälestis säilitamist. Tegelikult ei olnud [[Eesti Töörahva Kommuun|Töörahva Kommuun]]il raekojaga mingit seost, selle kihutuskoosolekuid peeti hoopis [[Narva Aleksandri Suurkirik|Aleksandri kirikus]]. 1948.–1949. aastal lahkusid Narvast taas, pärast lahingutegevuse lõppemist naasnud inimesed uuesti, kes ei saanud sissekirjutust. Ilma sissekirjutuseta ei võetud kedagi tööle. Narva asustasid NSV Liidu aladelt tulnud inimesed, põhiliselt Venemaalt. Endisi narvalasi hiljem enam tagasi ei lastud ja polnud ka kuhu minna, kui mitte arvestada elamiskõlbmatuid varemeid ja keldreid<ref>Silvia Ilmenskaja, [http://kultuur.elu.ee/ke549_Narva.htm Kui räägid Narva ajaloost, vingerdavad kõik eest ära], Kultuur ja Elu 3/2022</ref>. 25. veebruaril 1949 jagati [[Viru maakond]] kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati [[Jõhvi maakond]] ja [[Viru maakond (1949–1950)|Viru maakond]]. Viru maakond likvideeriti 26. septembril 1950 seoses rajoonide moodustamisega. Eesti NSV territooriumi haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 [[vabariikliku alluvusega linn]]a ning 39 [[maarajoon]]i. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega [[maarajoon]]ide moodustamise kohta allutati [[Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu]]le [[Narva linnapiirkond]]: endise [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse]] ja [[Vaivara vald (1939)|Vaivara val]]la alad<ref>Mati Laur, Tõnu Tannberg, [https://tuna.ra.ee/rajoonide-aeg-umberkorraldused-eesti-nsv-haldusjaotuses/ Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses], Tuna 4 / 2019, lk 98–109</ref>, [[Viivikonna]] alev ja [[Perjatsi külanõukogu|Perjatsi]], [[Türsamäe külanõukogu|Türsamäe]], [[Auvere külanõukogu|Auvere]], [[Peetri külanõukogu|Peetri]] ja [[Soldino külanõukogu]]<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218277 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s.], [[Eesti NSV Teataja]], 1950, 11, 114</ref>. [[File:Chudskoe 1949.jpg|pisi|200px|[[Viru maakond (1949–1950)|Viru maakonna]] ja Narva piirkonna alad 1949. aastal]] {{vaata|Narva Linna TSN Täitevkomitee|Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu}}<ref>Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 79</ref> [[1955. aasta Eestis|1955. aastal]] suleti Narva jõgi Kreenholmi saarest 250&nbsp;m (joast 600&nbsp;m) ülalpool tammiga ja vesi suunati jõe paremal kaldal Jaanilinnas rajatud [[Narva hüdroelektrijaam]]a. Enne tammi ehitamist leidus Narva jões väga palju [[lõhe]]t.<ref name=":0" /> Tammi taha tekkis 190&nbsp;km² suurune tehisjärv – [[Narva veehoidla]]. 1960. aastatel ehitati Narva ja Jaanilinna vahele betoonist [[Sõpruse sild (Narva)|Sõpruse sild]], anti käiku [[Balti Soojuselektrijaam]] ja [[Baltijets]]i tehas. Viimased sõjast säilinud [[Narva Püha Antoniuse kirik|Narva Püha Antoniuse Rooma-Katoliku kirik]]u müürid lammutati 1980. aastal seoses [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängud]]ega. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asustati linn peamiselt [[Leningradi oblast]]i ja [[Pihkva oblast]]i vaesemate [[migrant]]idega, lisaks teenistusest vabanenud sõjaväelaste ja [[Ingerisoomlased|ingerisoome]] juurtega inimestega.<ref name=":0" /> Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narvasse tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Endised vangid ei tohtinud elada Narvale lähemal kui 101 kilomeetrit.<ref name=":0" /> Tänapäeval on Narva elanike seas [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. ===Narva pärast taasiseseisvumist=== [[Eesti Vabariigi majanduspiir]]i seadusega 22. oktoobril 1990. aastal kehtestati Eesti siseturu kaitseks kontrollpunktide süsteem. Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse kohaselt kontrolliti ja reguleeriti Eesti Vabariigi majanduspiiril sõidukite ja nendega veetavate kaupade liikumist üle piiri, teostati tollikontrolli kaupade, esemete, raha, väärtpaberite ja väärismetallide sisse- ja väljaveo üle, teostati karantiinikontrolli ning rakendati kuritegevuse vastase võitluse abinõusid {{vaata|Eesti Vabariigi majanduspiir|Eesti-Venemaa piir}} [[16. juuli|16.]] ja [[17. juuli]]l [[1993]] toimus [[Narva]]s ja [[Sillamäe]]l ebaseaduslik [[referendum]] rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. {{vaata|Narva ja Sillamäe 1993. aasta autonoomia referendum}} Pärast Eesti taasiseseisvumist on linna juhtinud [[Raivo Murd]], [[Eldar Efendijev]], [[Imre Liiv]], Tarmo Tammiste, [[Eduard East]], [[Aleksei Jevgrafov]], [[Katri Raik]], Ants Liimets ja [[Jaan Toots]]. 2024. aasta detsembrist on Narva linnapea Katri Raik. ==Vaata ka== *[[Narva Hermanni linnus]] *[[Narva põllumeeste konvent]] *[[Narva värav]] [[Peterburi]]s (1814–) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="MMv4X">Bonnell, Russisch-livländische Chronographie, Peterburi 1862, lk 71</ref> <ref name="TEHF3">Bonnell, Russisch-livländische Chronographie, Peterburi 1862, lk 89</ref> <ref name="XdAec">[http://www.narvaplan.ee/?menu=1&page=7 Linna arhitektuuri ja ehitusjärelevalve teenistuse ajaloost Narvas], http://www.narvaplan.ee</ref> <ref name="Zp1Km">Jüri Tõnissson, [http://kultuur.elu.ee/ke500_narva.htm Miks ei taastatud Narva vanalinna?], Kultuur ja Elu 2/2010</ref> <ref name="Po5YG">[[Enn Küng]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KyngEnn_Manufaktuuriettevotlusest_TUNA2009_3.pdf Manufaktuuriettevõtlusest ja veskitest Narva jõel 17. saj. II poolel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2009 nr 3, lk 12–33</ref> <ref name="Ojrjd">[http://www.narvamuuseum.ee/?next=kindlustused&menu=menu_ajalugu NARVA KINDLUSTUSED JA LINNUS], Narva Muuseum (vaadatud 4. august 2013</ref> <ref name="0rSO3">{{Netiviide |url=http://www.myestonia.ru/publ/31-1-0-119 |pealkiri=Антс Эрнестович Дауман – как Дауман возвращал Нарву Эстонии |vaadatud=2012-12-19 |arhiivimisaeg=2011-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111123145538/http://www.myestonia.ru/publ/31-1-0-119 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZmaK5">[http://www.virumaateataja.ee/080108/esileht/15043445_2.php Bolševike võimuhaaramine käis läbi raskuste]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="fUY57">:ru:Указ Президиума ВС СССР от 27.08.1946 об установлении границы между РСФСР и Эстонской ССР</ref> }} ==Kirjandus== *{{Cite book|title=Geschichte der Stadt Narva |last=Hansen |first=Heinrich Johann |authorlink=Heinrich Johann Hansen|year=1858 |publisher=Gedruckt bei [[Heinrich Laakmann]]|location= Dorpat |isbn= |pages=396 lk|url=http://books.google.ee/books?id=b-EnAAAAYAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=f#PPA143,M1}}, [https://books.google.ee/books?id=P3hNAAAAcAAJ&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs%20ge%20summary%20r&cad=0][https://bbld.de/0000000117086531] *[[Simon Dieterich Geerkens]]: Narva literata, sive Catalogus eruditorum Narvensium; citra dignitatis aut honoris præjudicum alphabeticâ cognominum ferie enumeratorum, Anno M. DCCIII. Calend. januar. Narvæ, literis [[Johann Köhler|Joh. Köhleri]], reg. typogr., [[1703]] (Esimene Narva haritlaste (literaatide) nimestik vastavalt Jaakko Suolahti [http://www.genealogia.fi/genos/21/21_73.htm artiklile] (lk 73–79) *[[Aleksandr Petrov (ajaloolane)|Петров А.В.]]: [http://rusarch.ru/petrov1.htm Город Нарва, его прошлое и достопримечательности в связи с историей упрочения русскаго господства на Балтийском побережье. 1223–1900.], СПб.: Тип. Министерства внутренних дел, 1901 *''[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:450764 Lühikesed andmed Narva linna ajaloost] = Kurzer Abriss der Geschichte Narvas = Краткие исторические сведения о гор. Нарве'', Narva, 1925, Koostaja: [[Eduard Dieckhoff]], [[Narva Linnaarhiiv|Narva Linna Arhiiv]] *[[Arnold Süvalep]], [https://dspace.ut.ee/items/c3922a6a-551d-4407-9fc9-73035e037539 Narva ajalugu. I, Taani- ja orduaeg], toimetaja [[Arnold Soom]], Narva, 1936, [[Narva Ajaloo Selts]]i toimetised nr 1, ISBN 9985801393 *[[Anton Weiss-Wendt]]: ''Must-Valge Linn. Vana-Narva Fotoajalugu. Kataloog. Schwarz-Weisse Stadt. Fotogeschichte Alt-Narvas. Katalog.'' 1997, ISBN 978-9985603956 (''eesti ja saksa keeles'') *[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704], Idé Tryck, Uppsala 1995 *"Rootsi suurriigist Vene impeeriumisse", Eesti Ajalooarhiiv 1998, 212 lk, ISBN 9985858107. Enn Küng. ''Narva kodanikkonnast 1581-1704'' *[[Enn Küng]], Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel, Tartu, 2001, 403 lk, ISBN 9985-858-24-7[https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PiirimaeHelmut_Mitte_ainult_TUNA2003_1.pdf] *[[NARVA MUUSEUM. TOIMETISED]] {{commonskat|History of Narva}} == Välislingid == * [http://www.seti.ee/narva/modules/news/article.php?storyid=17628 Narva pärast lahinguid] * [http://www.kool.ee/?6110 Narva purustamine] * [http://www.nationaalarchief.nl/sont/fdutch.html Hollandi Rahvusarhiiv: Dutch trade on Narva in the eighteenth century (J. Thomas Lindblad)] (inglise keeles) * [https://sites.google.com/site/pskovrelease3/home/geographics/rugodiv Ругодивъ, Pskov chronicles] [[Kategooria:Narva ajalugu| ]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] 2ucoot7p490nl7yfsl9zvk3f0lyg76p 0 316643 7256450 6900653 2026-10-20T18:38:14Z Astromaailm 76538 7256450 wikitext text/x-wiki '''Õigem Valem''' {{kas|oli}} [[Tallinn]]as tegutsev kirjandusrühmitus, mille esimene avalik esinemine leidis aset 1998. aastal.<ref name="EE"/> Rühmituse moodustasid [[Jan Kaus]], [[Kalju Kruusa]], [[Fagira D. Morti]], [[Juku-Kalle Raid]].<ref name="EE"/><ref>https://web.archive.org/web/20160305080902/http://www.sirp.ee/archive/2001/31.08.01/Kirjand/kirjand1-2.html (vaadatud 19.02.2013)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 702.</ref>}} ==Välislingid== *[http://www.sirp.ee/archive/2001/31.08.01/Kirjand/kirjand1-2.html Fagira valemid, Sirp, 31.08.01] (vaadatud 19.02.2013) [[Kategooria:Eesti kirjandusrühmitused]] t8se3qvo2r8zu9o7p554zbkmw37ztxy 0 319214 7256326 7061552 2026-10-20T13:04:35Z Taurus404 80079 7256326 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Yair Lapid (D1237-011).jpg|thumb|right|Ya'ir Lapid (2022)]] '''Ya'ir Lapid''' (kasutatakse ka nimekuju '''Yair Lapid'''; [[heebrea keel|heebrea]] '''יאיר לפיד'''; sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1963]] [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik ja kirjanik, endine ajakirjanik, stsenarist ja režissöör. Ta on tsentristliku partei [[Yesh Atid]] asutaja ja esimees. [[22. jaanuar]]il [[2013]] toimunud Iisraeli parlamendivalimistel tuli Lapidi juhitav partei Yesh Atid teiseks, saades [[Knesset]]is 19 saadikukohta 120-st. 18. märtsist 2013 kuni 2. detsembrini 2014 oli ta [[Iisraeli rahandusminister]]. 17. maist kuni 6. aprillini 2021 oli ta [[Iisraeli opositsioonijuht]]. Alates 13. juunist 2021 oli ta [[Iisraeli välisminister]]. Alates [[1. juuli]]st [[29. detsember|29. detsembrini]] [[2022]] oli ta [[Iisraeli peaminister]]. Alates 2023. aastast taas opositsiooniliider. == Isiklikku == Ya'ir Lapidil on kolm last: esimesest abielust Tamar Friedmaniga poeg ning abielust ajakirjanik [[Lihi Lapid]]iga poeg ja tütar. == Välislingid == * [http://www.knesset.gov.il/mk/eng/mk_eng.asp?mk_individual_id_t=878 Lühitutvustus Iisraeli parlamendi Knesseti lehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gabi Ashkenazi]] | nimi=[[Iisraeli välisminister]] | aeg=[[2021]]–[[2022]] | järgnev=[[Eli Cohen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Naftali Bennett]] | nimi=[[Iisraeli peaminister]] | aeg=[[2022]] | järgnev=[[Binyamin Netanyahu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Lapid, Ya'ir}} [[Kategooria:Iisraeli peaministrid]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Iisraeli välisministrid]] [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] fvty92o7e8wf0okiwshc78uu8mpzhi8 0 322370 7256731 6921446 2026-10-21T10:37:03Z ~2026-53813-27 239171 eemldasin sõna "meil" pühade kirjeldusest 7256731 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Kiigepüha''' ehk '''munapüha''' on [[maausulised|maausuliste]] püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast [[Kevadine pööripäev|kevadist pööripäeva]]. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale on ühised teiste [[Euroopa]]s elavate või [[Soomeugrilased|soome-ugri]] rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha [[Vanad eestlased|vanadele eestlastele]] [[maagia|maagiline]] aeg. ==Neljapäev – suurpuhastus== Neljapäev enne kiigepüha ehk munapühi on [[suur neljapäev]]. Siis tuleks vara tõusta ja teha põhjalik kodune suurpuhastus. See on kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ning eemalepeletamise päev. [[Loits]]ude ja [[taiga]]dega kaitsti vanasti majapidamine näiteks varblaste, huntide, kahjurputukate, kurja silma jms eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka sama nädala laupäev. ==Laupäev – ettevalmistused== Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada piduroad. Pühadeõlu tuleks osta valmis laupäeval. Laupäeval tuleks [[saun]]as käia, et puhastada inimese ihu ja [[hing]]. Pühade-eelsel suurpuhastusel on maagiline tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks aasta läbi tervist ja õnne. ==Pühapäev – maagiapäev== Kiigepüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine [[urbib]] teisi – lööb magajatele kergelt [[urvaoks]]tega vastu tekki nagu [[Urbepüha]]l. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nooruse säilitamiseks tuleks nägu pesta puhta veega, millesse on pandud toores muna või pajuurbi. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha. Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd. Ülestõusmispüha härmatis aga tõotavat head vilja-aastat. Õnnetoovaks peetakse tõusva päikese või tantsu vaatamist esimese lihavõttepüha hommikul. Usutakse, et munapüha hommikul päike tantsib. [[Liivlased|Liivlastel]] kaasneb sellega lindude tervituslaul. Kiigepühal [[küla]] kogunes kiigemäele. Kiikujad peavad kiigevalmistajatele muna andma. Usuti, et kiikumine puhastab inimest seesmiselt, teeb keha kergeks, loob hea käekäigu. [[Otepää]]l on seepärast isegi haiged kiigele viidud. Kiikumist on peetud viljakusmaagiliseks toiminguks vilja- ja linakasvu heaks samamoodi nagu vastlaliu tegemist [[vastlapäev]]al. Samuti usutakse, et see hoiab kihulaste ja teiste parasiitide eest. Tütarlapsed ennustasid kiige abil oma tulevikku. Nad kogunesid kiigest veidi maad eemale ja jooksid siis võidu kiigele. Kes kõige enne kiigele jõudis, sel pidavat tulema õnnelik aasta ning ta pidavat teistest varem mehele saama. Külmade ilmade puhul tehti kiik rehe alla, sest kiikuda pidi saama ilmtingimata. Kiikumise juurde kuuluvad [[kiigelaul]]ud. Kiigepühal ei tehtud töid peale hädapäraste. Rõhutati kolinaga tööde keeldu. Vastasel korral müristaks kukutata (Uku) suvel liiga palju (Hargla). Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne (põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks. ==Muna kui sümbol== Muna värvimine on nõidus ehk [[taig]], mis toob inimesele edenemist. Mune värvides värvime halli kevade värviliseks – tähistame nõnda looduse tärkamist ja taassündi. Muna on iidvana sigivuse, sünni, elu ja õnne seemne sümbol. Kiigemäel kogunedes mängiti munakoksimist ehk triksimist ehk tiksutamist ehk ragelemist. Kelle muna jääb koksides terveks, see saab teise muna endale. Enne koksimist võib valmis mõelda soovi – kelle muna jäi terveks, selle mõte läheb täide. Munad värviti tavaliselt punaseks. Neid anti poistele, kes olid [[urbepüha]]l urbimas käinud ning tervitamisel vastutulijale. Poiste jaoks oli auasi saada neid [[urbepüha]]l välja teenitud mune. Munade värvimine (punaseks) ja erinevad munamängud on iidsed ja laialt levinud taiad, mis toovad inimesele ja tema kodule õnne. Munade värvimine looduslike vahenditega: *punaseks – madararohujuurtega *roheliseks – kivisamblaga *kollaseks – sibulakoortega. Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide ja puukoorega. Munaveeretus ehk munaloomka. Laudadest rennis või liivast kaldrajal ehk liivast liumäel veeretatakse kordamööda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale. Munade veeretamine matkib teravilja külvamist ja on tõenäoliselt välja kasvanud külvikombestikust. ==Jänes kui sümbol== Kuna jänese sigivus on lausa kõnekäänuline, siis pole ime, et lihavõtte tähiseks on ka jänes. Sarnaselt munale tähistab jänes uue hea sündi. [[Saksamaa]]l on jänes sigivuse sümbol ja kuulub sigivusjumaluse juurde: antiigis on jänest mainitud seoses [[Venus]]e, [[Afrodite]] või Bachusega. == Vaata ka == * [[Ülestõusmispühad|lihavõtted]] * [[Religioon Eestis|religioon]] * [[maausk]] * [[põssanka]] == Välislingid == *[http://www.naiskodukaitse.ee/Haad_kiigepuha_ehk_lihavotteid_1785.htm Hääd kiigepüha ehk lihavõtteid], Naiskodukaitse, vaadatud 6. aprill 2013 *Rando Tooming [https://epl.delfi.ee/artikkel/50919065 Pühad: Munapüha, kevadpüha, kiigepüha], Eesti Päevaleht, 28. märts 2002 *Ahto Kaasik [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44548637 Munapüha toob tervist ja rõõmu], Maaleht, 21. aprill 2011 *[http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rk_tahtpaevad/rk_kevad/rk_pyhademunad Pühademunad ja pühadejänes], Kultuurilaegas, vaadatud 7. aprill 2013 *[http://www.youtube.com/watch?v=NUbLDOMBASc Munade veeretamise video], Youtube, üleslaaditud 26. märts 2011 {{maarahva pühad}} [[Kategooria:Eesti rahvakalender]] [[Kategooria:Maarahva pühad]] [[Kategooria:Ülestõusmispühad]] 4syiyln6ho19ppn3p2cfgj9pro0cq7a 0 324017 7256401 7170560 2026-10-20T16:24:39Z ~2026-56158-70 240133 /* Vaata ka */ 7256401 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Padaoru MKA kaart.png|pisi|Padaoru maastikukaitseala kaart.]] '''Padaorg''' ehk '''Pada jõeorg''' on [[org]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Järskude veerudega orus voolab [[Pada jõgi]]. Oru sügavus on kuni 20 m.<ref>{{EELIS|yrg|1396101025|Padaorg (Pada jõeorg)}}</ref> == Maastikukaitseala == Org võeti esmalt kaitse alla 1959. aastal ja siis oli kaitstavat pinda 37,0 ha<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/padaoru_maastikukaitseala Padaoru maastikukaitseala] Eesti Entsüklopeedia</ref>. Detsembris 1978 moodustati 52,2 ha suurune Padaoru kaitseala<ref>{{EELIS|ala|1268|Padaorg (KLO1000133)}}</ref> ja 2005 loodi eelneva baasil 177,7 ha kattev [[Padaoru maastikukaitseala|Padaoru maastikukaitseala.]]<ref>{{EELIS|ala|-941934786|Padaoru maastikukaitseala}}</ref> Kaitse alla võtmise põhjuseks oli loomade ja lindude elupaikade kaitsmine ja keskkonna säästmine. Alal on lubatud korjata loodusande ja seal viibida. Telkida ja lõket teha on lubatud ainult kaitseala omaniku nõusolekul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=padaoru maastikukaitseala |url=https://www.bing.com/search?pglt=2083&q=padaoru+maastikukaitseala&cvid=f2a3088174d140a18d609229116b6ba2&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOTIGCAEQRRg8MgYIAhBFGDzSAQkxMTA4OGowajeoAgCwAgA&FORM=ANNTA1&PC=HCTS&source=chrome.ob |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Bing |keel=et}}</ref> == Pada park ja Padaoru mänd == [[Fail:Padaoru mänd Padaoru maastikukaitsealal 2016.jpg|pisi|Padaoru mänd]] Alale jääb ka Pada park, kus kasvab [[Padaoru mänd]].<ref>{{EELIS|ala|1734|Pada park}}</ref> Padaoru põlismänd on oluline, sest see on üks Eesti vanimatest mändidest. Seda teatakse ka kui Peetri mändi ja Ulmi mändi. Padaoru männi kõrgus on umbes 12 meetrit ja ümbermõõt poole meetri kõrguselt 5,2 meetrit. Padaoru mänd on 1939. aastast looduskaitse all.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=VARA-WEB |kuupäev=2023-06-28 |pealkiri=Padaoru mänd |url=https://www.vara.ee/padaoru-mand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=VARA-WEB (vara.ee) |keel=et}}</ref> == Pada linnus == Jõeoru idakaldal asuvad [[Pada linnamäed]]. Padas on suur ja väike linnamägi, kus asus tõenäoliselt kunagi [[Pada I linnus|Pada linnus]], mida kasutati 9.-13. sajandil. 1986. aastal avastati linnamäe vastas [[Pada kivikalme|kalmistu]]. Nüüd on suurel linnamäel mälestusmärgiks taastatud väravakäik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Padaorg – linnamäed, hiis ja koht, kus Monika pani Eesti pausile |url=https://saarestsaatseni.ee/shop/laaneviru-maakond/virunigula/padaorg/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=Saarest Saatseni |keel=et}}</ref> Samas paikneb ka rauaajast pärinev [[Pada asulakoht]]. == Padaoru kihistik ja jõe paljand == Padaoru järgi on nimetatud [[Sillaoru kihistu]] [[Pada kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud|430}} (vaadatud 24.08.2019)</ref> Padaorus on ka jõe paljand Pada linnamäe all ja kõrval. See asub Tallinn-Narva maanteel ja Padaoru männi risti juurest algava raja juures, kuhu pääseb ligi ainult jalgsi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=O – Padaoru jõe paljand – Eesti stratotüüpsed paljandid |url=https://stratotuup.ut.ee/o-padaoru-joe-paljand/ |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=stratotuup.ut.ee}}</ref> ==Vaata ka== *[[Monika (lumetorm)]] *[[Pada (Viru-Nigula)]] *Priit Reichmann == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti orud]] [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] 1moh64ud0vmqvm47h1t68y7ve4kcq6j 0 339396 7256737 7137219 2026-10-21T10:51:29Z ~2026-56302-74 240201 Lisasin tema haridustee enne Konservatooriumit, mis on oluline. 7256737 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2013}} {{viita}} [[Pilt:Kaari Sillamaa.jpeg|pisi|Kaari Sillamaa oma raamatu "Valed abielud" ekraniseeringu võtetel Muhu saarel]] '''Kaari Sillamaa''' (sündinud [[27. jaanuar]]il [[1955]] [[Tallinna]]s) on [[eestlased|eesti]] [[muusikapedagoog]] ja [[helilooja]]. Ta on ka kirjanik, [[libretist]] ja laulusõnade kirjutaja ning [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool|omanimelise Laste Kaunite Kunstide Kooli]] (erahuvialakool) omanik ja direktor. ==Õpingud== Kaari Sillamaa on lõpetanud 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] 1980. aastal muusikapedagoogika erialal (erialaõpetaja professor [[Artur Vahter]]). Eriala riigieksamil juhatas K. Sillamaa lisaks ''a cappella'' koorilauludele ka [[Wolfgang Amadeus Mozart|W. A. Mozarti]] serenaadi nr 13 G-duur ehk "[[Väike öömuusika|Väikest öömuusikat]]", mille juhendaja oli dirigent [[Ilmar Tõnisson]] ja selle kandis ette TRK keelpilliorkester. Lisaks esitati koori ja orkestriga [[Rudolf Tobias]]e "Eks teie tea", kus orelipartii esitas kaasüliõpilane [[Mart Metsala]]. ==Töö== * 1981–.... vabakutseline helilooja, laulutekstide kirjutaja ja pianist * 1981–1984 Kehra Lastemuusikakooli direktor * 1984–1994 Laste Stuudioteatri Colombina asutaja ja kunstiline juht * 1994–.... Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli asutaja ja direktor * 2005–.... kirjastuse Virgo asutaja ja peatoimetaja ==Muusikateatrid== ===Colombina=== Kaari Sillamaa ja Indrek Reisneri koostöös sündis Harju maakonnas Kose kultuurimajas laste stuudioteater Colombina, mis tegutses kümme aastat (1984–1994). Colombina tõi lavale Kaari esimese lastemuusikali "[[Pöial-Liisi]]" (kaasautor [[Urmas Lattikas]]), mille nimirollis oli kaheksa-aastane tütar Janika. "Pöial-Liisiga" sõitis teater läbi terve Eesti. Populaarne oli koostöös Kosel tegutsenud liikumisrühmadega ja nende juhendaja [[Margita Ermaga]] valminud varieteeprogramm "Mini varietee". See koosnes laulu- ja tantsunumbritest ning vahesketšidest. Noored artistid tantsisid ka "Kankaani" ning esitasid tol ajajärgul populaarseid muusikahitte. Repertuaari täienenedes esineti ka välismaal. Kui "Pöial-Liisi" jõudis vaid Leetu, siis lasteooper "Metsamuinasjutt", mida esitati Estonia teatris, jõudis Lahti Rahvusvahelisele Lasteteatrite Festivalile Soome (1989) ja Ülemaailmsele Lasteteatrite Festivalile [[Moskva]]sse (1991), kus teos nimetati festivalil osalenud 70 kollektiivi hulgas ainsaks tõeliseks lasteooperiks (tõeliseks lasteballetiks nimetati Jakuutia balletikooli [[Cipollino]]). 1990. aastal sai Colombina teater kutse [[Taani]], et osaleda järjest [[Hadsund]]i saarel toimuval tsirkusefestivalil ja [[Roskilde festival|Roskilde rokifestivalil]], kus lisaks üheksale kontserdilavale oli püstitatud ka üks teatrilava. Võimalus kahel nii erineval üritusel järjest esineda tekkis tänu sellele, et mõlemat festivali korraldas osaliselt sama meeskond, kelle trupp oli Colombina "Metsamuinasjuttu" Tallinnas näinud. Sama lavatükki esitati Hadsundis. Roskilde festivali jaoks sündis Kaari Sillamaa ja [[Heini Vaikmaa]] koostöös kümneosaline rokkoratoorium "Võti paradiisi", kus Colombina noortekoori saatis ansambel [[Mahavok]] ning solistid olid 15-aastased [[Janika Sillamaa]] ja [[Evelin Samuel]], 9-aastane [[Maarja-Liis Ilus]] ning Otsa kooli lauluõpilane [[Pearu Paulus]], kes äsja oli Mahavoki solistiks saanud. "Võti paradiisi" tuli esitamisele neljal õhtul, lisaks piirasid Eestist pärit kollektiivi paljud ajakirjanikud Euroopast ja isegi Ameerikast, sest laulvast revolutsioonist teati üsna palju, vähesed olid aga isiklikult kohtunud inimestega "raudse eesriide tagant". ===Laste ja Noorte Muusikateater=== Oktoobris 1994 avas Tallinna Filharmoonia juures uksed Laste Kaunite Kunstide Kool – huvikool, kus tutvustati lastele laulu, tantsu, teatrit, joonistamist ja keraamikat. Kooli ellukutsuja oli tolleaegne Tallinna Filharmoonia direktor Tarmo Leinatamm, kooli direktoriks sai Kaari Sillamaa. Möödus kaks aastat ja koolist sai erahuvikool, mis võttis suuna taas teatritegemise poole, mille tulemusel tegutseb koolis neli teatritruppi: Mudilasteater, Laste Muusikateater, Noorte Muusikateater ja Üliõpilasteater (suurprojektide puhul, kui laval on kõik koos, nimetatakse esitajat Laste ja Noorte Muusikateater). 20 aastat hiljem täitsid lavastajate, muusika- ja liikumisjuhtide ning isegi lava- ja kostüümikunstnike rolle [[Katre Jaani]] ja [[Janika Sillamaa]], kelle käe all valmisid lavastused nii laste-, noorte- ja üliõpilasteatrites kui ka suured koostööprojektid. Kaari Sillamaa hakkas ise mudilasteatrit juhendama. Ülejäänud õpetajad on aga peaaegu kõik noored, kes on kunagi õppinud samas koolis. ==Loominguline tegevus== [[Fail:Janika Sillamaa ja ema Kaari Sillamaa 2001.jpg|pisi|Kaari Sillamaa 2001. aastal koos tütar [[Janika Sillamaa]]ga]] Heliloojana tunneb Kaari Sillamaa huvi pigem suurvormide vastu. Tema enda sõnul jääb ühest laulust väheks, et öelda ära seda, mis öelda on. ===Muusika lavateostele=== Kaari Sillamaa rohkem kui 40 laste- ja noortemuusikali libreto ja/või muusika autor, sealhulgas "[[Pöial-Liisi]]" (koos [[Urmas Lattikas|Urmas Lattikasega]]), "[[Keisri uued rõivad]]", "[[Kolm musketäri]]", "[[Saladin ja Lõvisüda]]", "[[Ühe armastuse lugu]]", "[[Merineitsi]]", "[[Mowgli]]", "[[Läbitantsitud tallad]]" jpt. Koos [[Janika Sillamaa]]ga on kirjutatud "[[Tuhkatriinu]]", "[[Vahva rätsep]]", "[[Puujala ja Ükssilma sõda]]" jt. Lasteooper "Metsamuinasjutt" (1990). Suurmuusikal "[[Jane Eyre]]" (2013) [[Charlotte Brontë]] romaani järgi. On kirjutanud ka sadakond lastelaulu, millest osa on avaldatud laulikutes "Saladuste maja", Ema on pai", "Tähtpäevade laulik" (väljaandja kirjastus VIRGO). On loonud [[oratoorium]]id "Võti paradiisi" (1989; koos Heini Vaikmaaga; koorile, solistidele, rokkbändile ja tantsutrupile) ja "[[Kristus]]" (2000; koorile, kammerorkestrile ja bändile, solistidele ja lugejale). ===Laulusõnad=== Kaari Sillamaa on kirjutanud sõnad umbes 800{{lisa viide}} laulule, neist kaks laulu on Eestit esindanud Eurovisiooni lõppvõistlusel: * "[[Kaelakee hääl]]" (autor [[Priit Pajusaar]], esitajad [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]]) – [[Oslo]]s (1996); * "[[Keelatud maa]]" (autor [[Harmo Kallaste]], esitaja [[Maarja-Liis Ilus]]) – [[Dublin]]is (1997). Kaari Sillamaa tekstid on kõlanud ja kõlavad paljude Eesti laululoojate – [[Mikk Targo]] ("On küll hilja". "Sellest saab meie suvi", "Neiu mustas kleidis", "Tantsupalavik"), [[Priit Pajusaar]] ("Unistus igavesest päevast", "Aeg"), [[Heini Vaikmaa]] ("Luigelaul", Tuhast tõuseb päev"), Paulus-Kotkas-Laisaar ("Kallim kullast", "Kingitus"), [[Gunnar Kriik]] ("Mustad ja valged"), Janika ("Rahutu") jpt – loomingus. Suure osa laulusõnadest on Kaari Sillamaa kirjutanud [[kaver]]itele. Kaari sõnadega laule on esitanud nii Janika Sillamaa kui ka [[Ivo Linna]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Hedvig Hanson]], [[Pearu Paulus]], [[Lauri Liiv]], [[Koit Toome]], [[Nancy Himma]], [[Marju Länik]], [[Kadi Toom]]i, Kersti Kuuske, [[Getter Jaani]] jpt. ===Näidendid=== "Juudas" (koos Janika ja [[Virgo Sillamaa]]ga, ilmunud 2002) === Raamatud === Müllersonide saaga – juturaamatute sari, millest on ilmunud neli osa: * "Kadunud sugulane" (2006) * "Valed abielud" (2006) * "Kahel pool piiri" (2008) * "Pärijad" (2014) ===Tõlkimine=== Sillamaa on tõlkinud ja/või toimetanud laulusõnu ([[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]], Muusikaliteatri jt muusikalavastuste jaoks) lavateoste "[[Oliver!]]", "[[Crazy for you]]", "[[Aida (muusikal)|Aida]]", "[[West Side Story]]", "[[Mees La Manchast]]" ja "[[Evita]]" jaoks. == Tunnustus == * 2001 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Juudas", koos Virgo Sillamaa ja [[Janika Sillamaa|Janika Sillamaaga]]) * 2026 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest "President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest"] ERR, 30. jaanuar 2026</ref> ==Isiklikku== Kaari Sillamaa on olnud kaks korda abielus; abielust pianist [[Ivo Sillamaa]]ga on tal tütar [[Janika Sillamaa]] ja poeg [[Virgo Sillamaa]], abielust muusikamänedžer [[Indrek Reisner]]iga poeg [[Franck Reisner]]. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Sillamaa, Kaari}} [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti libretistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] lxhtmqu3yj45hhhzeq0r2f4btsbdzcd 0 342767 7256720 7199599 2026-10-21T10:21:34Z Kk 6201 /* Mäetaguse suguvõsaliin */ 7256720 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Rosen | pilt = POL COA Rozen.svg | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1726, 1752, 1772, 1731, 1752 | number_rootsi_rüütelkond = 85, 1905, 290, 208 ja 1790 | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 15 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1747 | number_eestimaa_rüütelkond = 47 }} '''Rosen''' on [[Eestimaa]] [[Baltisakslased|baltisaks]]a aadlisuguvõsa. Suguvõsa esindajad olid [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeritud]] [[Rootsi rüütelkond]]a nr 85 (1726), 1905 (1752), [[vabahärra]]suguvõsana 290 (1772) ja 208 (1731) ning krahvisuguvõsana 1790 (1752) all<ref name=":3">[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85 Von Rosen nr 85], www.adelsvapen.com</ref>, kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 47 (1746) ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 15 (1747). == Ajalugu == Suguvõsa esimeseks esindajaks Eestimaal oli Saksimaa [[hansalinn]] [[Lüneburg]]ist, [[Otto von Lüneburg]] (kellest on esimesed andmed aastast 1241, suri pärast 1272), kes oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani kuninga vasallid|vasall]] [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]]l. Otto von Lüneburg<ref name=":0">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 2, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, ca. 1935, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000559?page=417 seite 1052] </ref> oli [[Tartu piiskop]]i tähtsa vasalli Helmold von Lüneburgi poeg ja üks esimesi Rosenite aadlisuguvõsa esindajaid Liivimaal.<ref>[[Kristjan Kaljusaar]], [https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Kaljusaar.pdf Virumaa läänimehed 13. sajandi esimesel poolel], [[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]] 2021 (Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 2022), lk 47</ref>. Koos [[Dietrich von Kyvel]]iga osalesid nad [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega|13. sajandi teisel poolel]] [[Ida-Eesti]] ja [[Ingeri]] vallutamisel 1250. aastal ja alustas ka [[Narva ordulinnus]]e ehitamist (vt [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega]]). Rosenite suguvõsa asutajad olid Otto von Lüneburgi venna Helmholdi<ref name=":0" /> (u 1210 – u 1260) kolm poega: * [[rüütel]] Otto von Rosen<ref name=":0" />, [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[käsknik]], [[stiftifoogt]], hukkus Langenbergeni lahingus [[Turaida piiskopilinnus]]e juures<ref>Pistohlkors, Harry Nikolai von. ''Livlands Kampf um deutschtum und Kultur: eine Übersicht aller bedeutungsvollen Ereignisse aus der Geschichte der alten ordensgebietes Livlands''. Puttkammer & Mühlbrecht, 1918, [https://core.ac.uk/download/pdf/154745656.pdf seite 22]</ref> 29. juunil 1297; * rüütel Woldemar von Rosen<ref name=":0" /> (mainitud allikates 1282, 1315), Taani kuningliku nõukogu liige, kellest on andmed aastast 1282, [[Lielvārde]] (saksa ''Lennewarden'') [[Lielvārde vasallilinnus|linnusest]], * rüütel Helmold von Rosen<ref name=":0" /> (suri u 1306). [[Fail:Bm05104am.jpg|pisi|[[Lielstraupe loss]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] == Rosenite suguvõsa I pealiin == *Woldemar de Rosen (mainitud allikates 1282, 1315<ref name=":0" /><ref name=":5">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00231|seite 214}}</ref>), [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na vasall, 1298. aastast [[Taani valdused Eestis|Taani kuninga vasall Eestimaal]], Taani kuningliku nõukogu liige (1306), [[Lielvārde]] (saksa ''Lennewarden'') [[Lielvārde vasallilinnus|linnusest]]<ref name=":11">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00473|seite 1108}}</ref>, [[Ungurmuiža mõis]]nik[[Fail:Ottonis de Rosen – 1327.jpg|pisi|Ottonis de Roseni pitsatijäljend, 1327]] *Otto de Rosen (mainitud 1345, 1372, surn. 1395), rüütel, [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na [[Koknese]] [[Koknese stiftifoogt|stiftifoogt]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Uhtna mõis|Uhtna lääni mõis]]nik<ref name=":11" /> *Woldemar von Rosen (mainitud 1385, surn. 1395/1396), rüütel, Riia peapiiskopi vasall [[Rozbeķi vasallilinnus]]est, [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža läänimõis]] * Otto (Waldemar<ref name=":5" />) von Rosen (surn. 1345), [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] vasall, 1337, 1340 Eestimaa [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõukogu]] maanõunik * Johann von Rosen (mainitud allikates 1345, 1389), [[rüütel]]<ref name=":0" />, Harjumaa [[Kuusiku mõis|Jalase mõis]]a ja külade<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/07/05/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust rootsi aja lõpuni 4. Kuusiku, Sikeldi, Pühatu, Varbola, Kirivere-Vardi, Põlli, Ohukotsu], Raplamaa Sõnumid, nr. 27, 5 juuli 2017</ref> [[Liivimaa ordu]] läänivasall *Otto von Rosen (mainitud 1382, 1405), Kurkülli ja Eestimaa ''Pajus'' läänimõisnik<ref name=":11" /> *Kersten von Rosen (mainitud allikates 1408, Riia lähedasest Rosenhofist, 1424, 1434), Riia peapiiskopkonna Liivimaa [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Mazstraupe mõis|Väike-Raupa]] läänivasall<ref name=":5" /> *Otto von Rosen (mainitud allikates 1427, 1457), [[Kūdumsi mõis|Kūdumsi läänimõisnik]], Riia peapiiskopkonna [[Turaida stiftifoogt|Turaida]] ja [[Koknese stiftifoogt]]<ref name=":11" /> *Hans von Rosen (mainitud allikates 1437, 1454, surn. 1458), Riia peapiiskopkonna vasall, erts[[stift]]i ökonoomus<ref name=":6">[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00232|seite 215}}</ref>, [[Rosen (punane)#Rosenite suguvõsa II pealiin|Rosenite suguvõsa II pealiin]]<ref name=":5" /><ref name=":6" /> *Hans von Rosen (mainitud allikates 1474, 1524, surn. 1527), [[Vana-Roosa mõis|Vana-Roosa]]/[[Krabi mõis]]nik, Liivimaa [[Mujani vasallilinnus]]est, [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Kuusiku mõis|''Sage'' mõis]]nik<ref name=":5" /> *A Johann, Hansu (surn. 1527) p von Rosen (mainitud allikates 1522, maetud 1529 [[Ambla kirik]]), Rannamõisa, [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Roosna mõis]]nik<ref name=":5" /><ref name=":3" /> **B Robert von Rosen (surn. 1596), meeskohtunik<ref name=":3" />, [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Roosna mõis]]nik<ref name=":5" /> ***C1 Robert von Rosen, [[Roosna mõis|Soonurme ehk Roosna]] mõisnik ***C2 [[Johann von Rosen (surnud 1605)|Johann von Rosen]] (surnud 1605), [[Roosna mõis]]nik, [[Ravila mõis]]nik. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1598–1600)<ref name=":3" />, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]]<ref name=":5" /> ****D Robrecht/Robert von Rosen (sünd 1590/1591, surnud 1630), sõjaväelane (rittmeister), Liivimaa [[Krabi mõis|Krabi]], Harjumaa [[Roosna mõis|Roosna]] ja [[Vana-Riisipere mõis|Riisipere mõis]]nik<ref name=":5" />, Virumaa [[Hõbeda mõis]]nik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85 Robert von Rosen, erhöll av konung Gustaf II Adolf 1625 ävensom Höbbet i S:t Catharinen socken, Estland], www.adelsvapen.com</ref> *****F1 Hans (Johan) von Rosen (surnud 1657), Rootsi sõjaväelane ([[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] ooberst<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#2 Johan von Rosen. Ryttmästare, sedermera överste för livländska adelsfaneregementet], www.adelsvapen.com</ref>), [[Krabi mõis|Krabi]], Riisipere mõisnik<ref name=":5" /> ******G ''Otto'' Wilhelm von Rosen (surn. 1715), sõjaväelane Rootsi ja [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]] teenistuses<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#2 Otto von Rosen. Överstelöjtnant, generalmajor i kursachsisk tjänst och kommendant i Wittenberg], www.adelsvapen.com</ref>, Krabi mõisnik *******H1 Johan Christoffer von Rosen (1687–1734), Rootsi sõjaväelane (major)<ref name=":3" /> ********I1 Friedrich Johann von Rosen (1709–1761), Rootsi sõjaväelane (major), naturaliseeritud 1746 [[Rootsi rüütelkond]]a koos vendade Otto Wilhelmi ja Axel Didrikuga ja järgnevalt [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi rüütelkonda introdutseeritud]] 1752. aastal nr 1905 all<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_1905 Von Rosen nr 1905], www.adelsvapen.com</ref>.[[File:Von Rosen - Friherrlig - Nr. 290.jpg|pisi|Rosenite vabahärravapp]] ********I2 vabahärra ( (1772)) Otto Wilhelm von Rosen (1711–1799), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_290 Von Rosen nr 290], www.adelsvapen.com</ref> ********I3 Axel Didrik von Rosen (1717–1801), Rootsi sõjaväelane (major) *****F2 Diedrich von Rosen (1595 – surnud 1657), Rootsi sõjaväelane (ooberst)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#3 Didrik von Rosen], www.adelsvapen.com</ref>, [[Roosna mõis]]nik[[File:Gustav Eric von Rosen by Claus.jpg|pisi|Gustav Erich von Rosen (1718–1782)]] ******G1 [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans von Rosen]] (mainitud allikates 1673–1700, surn. 1701<ref name=":5" />), Roosna, Seli, [[Kuie mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref name=":3" /> *******H1 vabahärra (1731) [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] noorem (1685–1767), [[Eestimaa maanõunik]], Roosna, [[Seli mõis|Seli]] ja [[Hulja mõis]]nik<ref name=":5" />, ********I1 vabahärra Hans Christian von Rosen (1717–1782)<ref name=":6" />, [[Rosen (punane)#Roosna suguvõsaliin|Roosna suguvõsaliin]] ********I2 vabahärra Gustav Erich von Rosen (1718–1782/1785<ref>[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%A0%D0%91%D0%A1/%D0%92%D0%A2/%D0%A0%D0%BE%D0%B7%D0%B5%D0%BD,_%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2-%D0%AD%D1%80%D0%B8%D0%BA Розен, Густав-Эрик; род. в 1718 г., ландрат в Эстляндии, в 1783 г., избран в председатели Ревельского Обер-ландгерихта; владел родовыми имениями Сонорм и Селли; умер в 1785 г.], Русский биографический словарь А. А. Половцова</ref>), tõeline riiginõunik, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees, [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis]]aomanik ********I3 Friedrich Adolf von Rosen (1722–1796), [[Pürksi mõis]] ja [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõisnik]] Läänemaaal, Hollandi sõjaväelane (ooberst)<ref name=":6" /> *********J1 Friedrich Gottlieb Adolf von Rosen (1771–1847), [[Keava mõis|Keava]], [[Tahu mõis|Tahu]], [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõisnik]]. Rosenite Saare suguvõsaliin *********J2 Otto Reinhold Johann von Rosen (1782–1831)<ref name=":6" />, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=247 seite 230]</ref> ********I4 Robert Gottlieb von Rosen (1728–1792), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Hulja mõis]]nik<ref name=":6" /> *********J [[Robert Gottlieb von Rosen (1767–1829)|Robert Gottlieb von Rosen]] (1767–1829)<ref name=":6" />, [[meeskohtunik]], [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], ning [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] [[Sõtke mõis]]nike, suguvõsaliin<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=247 Linie V], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> **********K Parun [[Robert Gottlieb von Rosen]] (1797–1867), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[tõeline riiginõunik]], [[Eestimaa kubermang]]u asekuberner[[File:Von Rosen - Grevlig - Nr. 85.jpg|pisi|Rosenite krahvivapp]] *******H2 [[krahv]] [[Gustav Friedrich von Rosen]] (1688–1769), Soonurme mõisnik, Rootsi riiginõunik, [[Soome kindralkuberneride loend|Soome kindralkuberner]], Rosenite Rootsi krahvisuguvõsaliin, Naturalisreritud Rootsi aadlikuks 1724, [[vabahärra]]tiitel 1731, [[krahv]]itiitel 1751. aastast<ref name=":3" /> ********I krahv Fredrik Ulrik von Rosen (1731–1793), Rootsi [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]], [[kammerhärra]], ülemtallimeister, [[Turu ja Pori lään]]i [[Maapealik|maapealik]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#TAB4 Fredrik Ulrik von Rosen], www.adelsvapen.com</ref> *********J1 Gustaf Fredrik von Rosen (1758–1815), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), õuenõunik, Malmöhusi lääni maapealik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#TAB5 Gustaf Fredrik von Rosen], www.adelsvapen.com</ref> *********J2 krahv [[Robert Magnus von Rosen]] (1762–1825), Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant), ülemtallimeister<ref name=":3" /> *********J3 Krahv [[Axel Pontus von Rosen]] (1773–1834), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Göteborg]]i ja [[Bohuslän]]i maapealik<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Rosen_nr_85#TAB29 Axel Pontus von Rosen], www.adelsvapen.com</ref> *******H3 [[Erich Dietrich von Rosen]] (1689–1735), Seli mõisnik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1715–1720 ******G2 Dietrich von Rosen (surn. 1685), [[Alu mõis]]nik<ref name=":9">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00484|seite 1119}}</ref> *******H Hans Dietrich von Rosen (maetud 1738), [[Vana-Kuuste mõis|Kuuste]], [[Vana-Prangli mõis|Prangli mõisa]] rentnik, [[maanõunik]] [[Tartumaa#Tartumaa pärast Põhjasõda|Tartumaal]]<ref name=":9" /> ********I Robert von Rosen (1721–1809 Jõhvi), [[Illuste mõis]]nik, [[Mäetaguse mõis]]a rentnik<ref name=":9" /> === Saare suguvõsaliin === :Rosenite [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkon]]na Saare (saksa keeles ''Haus Lyckholm'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=244 Haus Lyckholm], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> * Friedrich Gottlieb Adolf von Rosen (1771–1847)<ref name=":6" />, [[Keava mõis|Keava]], [[Tahu mõis|Tahu]], [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõisnik]]. Rosenite Saare suguvõsaliin ** [[Karl Georg Wilhelm Rosen]] (1800–1860), luuletaja == Rosenite suguvõsa II pealiin == *Hans von Rosen (mainitud allikates 1437, 1454, surn. 1458), [[Vana-Liivimaa]] [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkon]]na [[vasall]], erts[[stift]]i ökonoomus<ref name=":0" /><ref name=":5" /><ref name=":11" /> *Jürgen von Rosen (mainitud allikates 1454, 1465, surn 1474), Riia peapiiskopkonna Liivimaa [[Augstroze vasallilinnus]]e (saksa k. ''Hochrosen'') valdaja, suguvõsa Augstroze (saksa k. ''Hochrosen'') suguvõsaliin<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00480|seite 1115}}</ref> *[[Andreas von Rosen]] (surn. 1480), 1477–1479 Riia peapiiskopkonna Riia linnusekomtuur ja [[Koknese stiftifoogt]] *Otto von Rosen (mainitud allikates 1495, surn. 1515), [[Lielstraupe mõis]]nik (saksa ''Gross-Roop''), suguvõsa vanem Lielstraupe (saksa ''Gross-Roop'') suguvõsaliin<ref name=":11" /><ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00474|seite 1109}}</ref> *Woldemar von Rosen (mainitud allikates 1479, 1497), [[Liepupe mõis|Liepupe läänimõisnik]], suguvõsa Liepupe (saksa ''Pernigel'') suguvõsaliin<ref name=":11" /><ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00476|seite 1111}}</ref> *Dietrich von Rosen (mainitud allikates 1529, 1556), [[Roze mõis|Roze]], [[Palsmane mõis|Palsmane]], [[Lejzvejnieki mõis]]nik, suguvõsa Lielstraupe liini Roze-Lejzvejnieki (saksa k. ''Lubar-Garssen'') haru<ref name="transehe-r">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00475|seite 1110}}</ref>, *Kersten von Rosen (mainitud allikates 1458, 1500), Liivimaa [[Mazstraupe mõis]]a ja [[Mazstraupe vasallilinnus|Mazstraupe linnusehärra]], [[Raiskumsi mõis|Raiskumsi]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Kūdumsi mõis]]nik, Eestimaa [[Maardu mõis]]a läänimõisnik<ref name=":6" />, suguvõsa Mazstraupe (saksa ''Klein-Roop'') suguvõsaliin<ref name=":11" /><ref name=":12">Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00477|seite 1112}}</ref> *Johann von Rosen (mainitud allikates 1522, 1569), [[Maardu mõis|Maardu]]<ref name=":0" />, Raiskumsi, Mazstraupe ja [[Kūdumsi mõis|Kūdumsi]] läänimõisnik<ref name=":0" /> <ref name=":6" /> *Jürgen von Rosen (mainitud allikates 1564, 1582, surn. 1604), Raiskumsi, [[Mazstraupe mõis]]nik<ref name=":0" /> * Fabian von Rosen (mainitud allikates 1590, tapetud 1633), [[Mazstraupe mõis|Mazstraupe]], [[Raiskumsi mõis]]nik<ref name=":0" /> *Ernst Johann von Rosen (1619–1689), Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Liivimaa maamarssal]], [[Liivimaa maanõunik]], [[Roze mõis]]nik<ref name="transehe-r" /> *Konrad von Rosen, suguvõsa [[Elsass]]i suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=236 seite 219]</ref> :Rosenite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A Fabian von Rosen (mainitud allikates 1638 – † 1679), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Krabi mõis|Krabi]], [[Raiskumsi mõis|Raiskums]]i mõisnik<ref name=":2">Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=233 seite 216]</ref><ref name=":12" /> **B riigivabahärra (1693) [[Georg Gustav von Rosen]] (1645<ref>{{BBLD|GND139250336|Rosen, Georg Gustav v., seit 1693 Frh. (1645-1737)}}</ref>/1651–1737) ([[:de:Georg Gustav von Rosen|de]], [[:ru:Розен, Георг Густав фон|ru]]), sõjaväelane Prantsusmaa, Taani ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] teenistuses, 1693. aastast [[Riigivabahärra|riigivabahärra]]<ref name=":2" />, Liivimaa [[Raiskumsi mõis|Raiskumsi]], [[Krabi mõis]]aomanik [[Suur reduktsioon|mõisate reduktsioon]]ini, [[Johann Reinhold von Patkul]]i kaaslane ***C1 (Johann) [[Hans Gustav von Rosen]] (1681–1752), (Georg Gustav von Roseni (1651–1737) poeg), [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] ja Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), [[Kiikla mõis|Kiikla]] ja Liivimaa [[Vana-Kastre mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]]<ref name=":2" /><ref>{{BBLD|GND139251464|Rosen, Johann (Hans*) Gustav v., seit 1693 Frh. (1681-1752)}}</ref> ****D1 [[Vabahärra]] [[Gustav Friedrich von Rosen (1715–1773)|Gustav Friedrich von Rosen]] (1715–1773), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Kiikla mõis]]nik<ref name=":2" /> *****F1 [[Johann Friedrich von Rosen]] (1738–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Toila mõis|Toila]] ja [[Voka mõis|Voka]] mõisnik *****F2 [[Friedrich Gustav von Rosen]] (1740–1817), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Kiikla mõisnik, riiginõunik. Rosenite [[Kiikla mõis|Kiikla]] (saksa keeles ''Haus Kiekel'') suguvõsaliin ****D2 Carl Otto von Rosen (1717–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Kaiavere mõis]]nik, Liivimaa maanõunik *****F1 Otto Gustav von Rosen (1753–1828) *****F1 Carl Friedrich von Rosen (1755–1828), [[Karste mõis]]nik ******G1 Friedrich von Rosen (1800–?), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ******G2 Alexander von Rosen (1802–?), Venemaa keisririigi sõjaväelane ****D2 Johann Georg von Rosen (1718–1751), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Arula mõis]]nik ****D3 vabahärra [[Conrad von Rosen (1720–1781)|Conrad von Rosen]] (1720–1781), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Karste mõis]]nik *****F Gustav Friedrich Conrad von Rosen (1769–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Karste ja [[Palupera mõis]]nik<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 2: Livland. Görlitz, 1935, {{BSB|00000559,00488|seite 1123}}</ref> ******G1 Parun [[Johann Gustav von Rosen]] (1797–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekindral), [[Lielstraupe mõis]]nik (saksa ''Gross-Roop''), kes omandas [[1857]]. aastal taastas suguvõsamõisa [[Lielstraupe]]s ja taastas [[Lielstraupe loss]]i *******H1 Friedrich von Rosen (1833–1893), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Lielstraupe mõisnik ********I vabahärra [[Hans von Rosen]] (1870–1945), Venemaa keisririigi poliitik, [[Lielstraupe loss]]i viimane omanik *******H2 Johann von Rosen (1834–1871), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) *******H3 Reinhold von Rosen (1835–1876) *******H4 Georg von Rosen (1837–1878) ******G2 Otto Friedrich von Rosen (1798–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ****D4 Otto Reinhold von Rosen (1725–1798), [[Vana-Kastre mõis|Vana-Kastre]], [[Rasina mõis|Rasina]], [[Puka mõis|Puka]] ja [[Kriimani mõis]]nik *****F Otto Friedrich Gustav von Rosen, (1760–1793) ***C2 [[Otto Fabian von Rosen]] (1683–1764)<ref name=":2" />, Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralmajor]]), [[Virumaa]] [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkon]]na [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Krabi mõis|Krabi]], [[Kärde mõis|Kärde]] ja [[Kalina mõis]]nik. Rosenite [[Rosen (punane)#Roosna-Mäetaguse suguvõsaliin|Roosna-Mäetaguse suguvõsaliin]] ===Kiikla suguvõsaliin=== *A [[Friedrich Gustav von Rosen]] (1740–1817), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Kiikla mõisnik, riiginõunik. Rosenite [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkon]]na [[Kiikla mõis|Kiikla]] (saksa keeles ''Haus Kiekel'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00248.html Haus Kieckel], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> **B1 [[Friedrich Georg von Rosen|Friedrich Georg Otto von Rosen]] (1767–1851) ([[:ru:Розен, Фёдор Фёдорович (отец)|Розен, Фёдор Фёдорович]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), [[Sevastopol]]i komandant ***C [[Friedrich Otto Alexander von Rosen]] (1808–1854) ([[:ru:Розен, Фёдор Фёдорович (сын)|Розен, Фёдор Фёдорович]]), [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|VELK]] kuratooriumi president Lõuna-Venemaa ringkonnas, ([[tõeline riiginõunik]])<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00249.html Friedrich Otto Alexander von Rosen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ****D1 [[Friedrich von Rosen]] (1834–1902), geoloog, mineraloog ja paleontoloog, [[Kaasani ülikool]]i mineraloogiaprofessor ****D2 Alexander Stephan von Rosen (1835–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ****D3 Stephan Andreas von Rosen (1838– ), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) ****D4 Nicolaus Friedrich Johann von Rosen (1844–1877) **B2 [[Moritz Jakob Otto von Rosen]] (1775– ) **B3 [[Otto Johann Stephan von Rosen]] (1778–1828), Venemaa keisririigi mereväeohvitser, [[Kiska mõis|Kiska]] ja [[Vatla mõis]]nik, Kaasani viitsekuberner ===Roosna-Mäetaguse suguvõsaliin=== *A riigivabahärra (1693) [[Otto Fabian von Rosen]] (1683–1764), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralmajor]]), [[Virumaa]] [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Kalina mõis]], Liivimaa [[Krabi mõis|Krabi]], [[Kärde mõis]]nik<ref name=":2" /> ning [[Liivimaa maanõunik]]. [[Roseni deklaratsioon]]i autor. [[Georg Gustav von Rosen]]i (1651–1737) poeg.<ref>{{BBLD|GND13925062X|Rosen, Otto Fabian v., seit 1693 Frh. (1683-1764)}}</ref> **B1 Georg ''Woldemar'' von Rosen (1719–1795), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Kalina mõis]]nik<ref name=":2" /> ***C1 Eugène Oktave Auguste von Rosen (1759–1834), Eestimaa [[maamarssal]] ja [[adrakohtunik]], Mäetaguse, Kalina mõisnik. ***C2 Peter August von Rosen (1767–1848), [[Kärde mõis]]nik **B2 Carl Gustav von Rosen (1730–1795), [[Holstein-Gottorp|Holstein]]i sõjaväelane (ooberst) ja kammerhärra[https://daten.digitale-sammlungen.de/~zend-bsb/grafik-drehen.php?id=00000559&image=bsb00000559_00479.jpg&grad=270], Kärde, [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja [[Lokuta mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] kriminaalkohtupalati liige<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/14494986.pdf Adressbuch der Revalischen Statthalterschaft]. Vom Jahre 1787, seite 9</ref> ***C1 Vabahärra Carl Gustav von Rosen (1765–1834), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik) ****D1 Karl Theodor Alexander von Rosen (1794–1826), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaadriväerittmeister) ****D2 Michael Martin Simon von Rosen (1796–1873), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik) ***C2 Vabahärra Peter August von Rosen (1767–1848), Kärde mõisnik ****D Karl Gustav Wilhelm von Rosen (1793–1847), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Tveri politseimeister ==== Mäetaguse suguvõsaliin ==== :Rosenite Mäetaguse (saksa keeles ''Haus Mehntack'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00233.html?prozent= Haus Mehntack], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref><ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=249 seite 232], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft 1, 1931</ref> *A Eugène Oktave Auguste von Rosen (1759–1834), Eestimaa [[maamarssal]] ja [[adrakohtunik]], Mäetaguse ja Kalina mõisnik. **B1 Woldemar Georg Ernst Karl von Rosen (1786–1862), **B2 Otto Johann von Rosen (1795–1882), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), Mäetaguse, [[Edise mõis|Edise]], [[Konju mõis|Konju]] ja [[Pühajõe mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 von Rosen, Otto Johann], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **B3 Parun [[Andreas Hermann Heinrich von Rosen]] (1800–1884), [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]] ====Roosna suguvõsaliin ==== *A [[vabahärra]] Hans Christian von Rosen (1717–1782), [[Roosna mõis (Ambla)|Roosna]] mõisniku Johan Hans von Roseni (1646–1703) pojapoeg ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]]u ja [[Hulja mõis|Hulja]] Hans von Rosen noorema (1685–1767) poeg), [[Soonurme mõis|Soonurme]] ja [[Sõtke mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=232&fip=193.174.98.30 von Rosen, Hans Christian], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **B1 Hans von Rosen (1740–1796) **B2 Woldemar von Rosen (1742–1790), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref name=":6" /><ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=238&fip=193.174.98.30 von Rosen, Woldemar], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ***C1 Parun Alexander von Rosen (1780–1833), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), [[Aleksandr Suvorov]]i adjutant [[Suvorovi Itaalia sõjaretk]]el<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=239 von Rosen, Alexander], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ****D1 Woldemar von Rosen (1810–1868), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=239 von Rosen, Woldemar], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ****D2 Alexei von Rosen (1811–1879), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ***C2 Parun [[Georg Andreas von Rosen]] (1782–1841), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), [[Kaukaasia erikorpus]]e komandör [[Kaukaasia sõda|Kaukaasia sõjas]]<ref>[[Aivar Jürgenson]], [https://www.ra.ee/tuna/laanemere-iilid-kaukaasia-rannikul-kaukaasia-soda-ja-baltisakslased-lk-33-52/ Läänemere iilid Kaukaasia rannikul. Kaukaasia sõda ja baltisakslased], TUNA 3 / 2021, lk 33–52</ref>, Kaukaasia asehaldur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=239 von Rosen, Gregor], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> (''Григорий Владимирович Розен'') ****D Alexander von Rosen (1812–1874), Venemaa keisririigi sõjaväelane (oberstleitnant, [[tiibadjutant]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=240 von Rosen, Alexander], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ****Dmitri von Rosen (1815–), Venemaa keisririigi ametnik [[Nižni-Novgorodi kubermang]]u **B3 vabahärra [[Robert von Rosen (1748–1813)|Robert von Rosen]] (1748–1813), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]].<ref name="von-rosen">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Robert Gottlieb], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> Rosenite Raka suguvõsaliin === Raka suguvõsaliin === :Rosenite Raka (''Rackamois'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=240 Haus Rackamois], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 223</ref> *A vabahärra [[Robert von Rosen (1748–1813)|Robert von Rosen]] (1748–1813), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]].<ref name="von-rosen" /><ref name=":6" /> Rosenite Raka suguvõsaliin **B vabahärra [[Wilhelm von Rosen (1780–1862)|Hans ''Wilhelm'' Gustav ''von Rosen'']] (1780–1862), [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja meeskohtunik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Hans Wilhelm Gustav], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref><ref>{{BBLD|GND1198936398|Rosen, Hans Wilhelm* Gustav v. (1780-1862)}}</ref> ***C1 Parun [[Robert von Rosen (1806–1887)|''Robert'' Hans Otto Friedrich ''von Rosen'']] (1806–1887)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000600/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000600&seite=241 von Rosen, Robert Hans Otto Friedrich], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref>, Raka, [[Hõreda mõis]]nik ***C2 [[Gottlieb von Rosen|''Gottlieb'' Reinhold Wilhelm ''von Rosen'']] (1808–1893), [[Raka mõis|Raka]], [[Kuijõe mõis|Kuijõe]], [[Vardi mõis|Vardi]], [[Kukevere mõis|Kukevere]], [[Räsna mõis|Räsna]] ja [[Russalu mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] sekretär ja meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Gottlieb Reinhold Wilhelm], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref><ref>{{BBLD|GND1198936371|Rosen, Gottlieb* Reinhold Wilhelm Frh. v. (1808-1893)}}</ref> ****D Parun [[Alfred von Rosen|Georg Friedrich Wilhelm ''Alfred von Rosen'']] (1850–1921)<ref>{{BBLD|GND139251340|Rosen, Georg Friedrich Wilhelm Alfred* Frh. v. (1850-1921)}}</ref>, [[Russalu mõis|Russalu]] ja [[Vihterpalu mõis]]a omanik, Harjumaa [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium|Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi]] president, Rosen & Ko piiritusetehase (1876) asutaja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=242&fip=193.174.98.30 von Rosen, Georg Friedrich Wilhelm Alfred], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref><ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00242.html?prozent= Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ***C3 vabahärra [[Woldemar von Rosen|Karl Gustav ''Woldemar'' Amandus ''von Rosen'']] (1813–1892), [[Kostivere mõis|Kostivere]] ja [[Pühatu mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00242|seite 225}}</ref>, Harjumaa [[meeskohtunik]] ****D1 vabahärra Johann Wilhelm Fabian [[Richard von Rosen]] (1844–1910), jurist, [[Kostivere mõis]]nik, Harjumaa kreisisaadik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00243|seite 226}}</ref>, [[Tallinna linnavolinike loend (1890)|Tallinna linnavolinik]] ***** E vabahärra Erich Woldemar Georg Adam von Rosen (1880–1949), Saksamaal, Saksa konsul [[Kalkuta]]s ****** F vabahärra Richard von Rosen (1922–2015) ([[:de:Richard von Rosen|de]]), Saksa [[Wehrmacht]]i ([[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarin]]del) ja [[Bundeswehr]]i sõjaväelane (kindralmajor) ****D2 vabahärra Friedrich Rudolf von Rosen (1848–1908), [[Väike-Lähtru mõis]]nik == Vaata ka == * [[Rosen (valge)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Genealogisches Handbuch des Adels]], ''Adelslexikon'' köide XII, Band 125 der Gesamtreihe, lk 22–25, 2001, {{ISSN|0435-2408}} ja (Nachträge) köide XVII, Band 144 der Gesamtreihe, lk 491, 2008, [[C. A. Starke Verlag]], Limburg (Lahn) * Genealogisches Handbuch des Adels. Band 13 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser A, köide II, Ausgabe 1956, lk 420–437; Band 39 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser B, Band IV, Ausgabe 1967, lk 396–403; Band 59 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser A, Band IX, Ausgabe 1975, lk 418–435; Band 69 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser, Band XV, Ausgabe 1989, lk 426–449 *[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00225|seite 208}}–236 * [[Gothaischer Hofkalender|Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser]], Gotha, Justus Perthes, 1849 ''Rosen'' (Ergänzungen 1853–1941); 1900 ''Rosen a.d.H. Hoch-Rosen'' (Ergänzungen 1902–1940) * [[August Wilhelm Hupel]]: ''[[Nordische Miscellaneen]]'', Bände 15–17, lk 158jj [http://books.google.de/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA158 Digitalisat] * [[Ernst Heinrich Kneschke]]: ''[[Neues allgemeines deutsches Adels-Lexicon]]''. Leipzig 1867, Band 7,[http://books.google.de/books?id=CuimQsROQrIC&pg=PA574#v=onepage&q&f=false S.574–575] * Claus Frhr. von Rosen: ''Die Familie v. Rosen im Militär- und Staatsdienst.'' In: Baltische Ahnen- und Stammtafeln, Jg. 47, 2005, lk 21–37 * Claus Frhr. von Rosen: ''Zweig Huljell aus dem Hause Hochrosen.'' In: Archiv für Sippenforschung 57, 1992, lk 1–41 * Hans Frhr. von Rosen: ''Aus acht Jahrhunderten. Sippenchronik eines livländischen Geschlechts.'' In: Lüneburger ostdeutsche Dokumentationen, Bd. 10. Lüneburg, 1986 * Hans Frhr. von Rosen: ''Rosen-Chronik.'' Rosbach v. d. H. 1980 * Hans Frhr. von Rosen: ''Das Erblehen Roop. Schlüssel zum Herkunftsproblem der Herren von Rosen.'' In: Archiv für Sippenforschung, Bd. 44, 1978, lk 449–468 * Hans Frhr. von Rosen: ''Der Livlandfahrer Helmoldus de Luneborg. Ein Beitrag zum Herkunftsproblem des Geschlechts von Rosen.'' In: Archiv für Sippenforschung, Bd. 34, 1968, lk 488–495 * Rosenscher Familienverband (Hrsgb.): ''Archiv-Katalog des Verbandes der Freiherrn und Grafen von Rosen.'' Flensburg 1977 * Woldemar, Fabian u. Ingeborg von Rosen: ''Familiengeschichte der Freiherren und Grafen von Rosen.'' 2 Bände, Flensburg 1972 * [[Astaf von Transehe-Roseneck]]: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. Teil 1, 2: Livland, Lfg. 9–15, Bd.: 2, Görlitz, ca. 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?id=00000559&fip=83.125.122.26&no=4&seite=414 lk 1049–1155] * [[Leopold von Zedlitz-Neukirch]]: ''[[Neues preussisches Adelslexicon]]''. Leipzig 1837, Band 4, [http://books.google.de/books?id=cLMTAAAAYAAJ&pg=PA129&dq#v=onepage&q&f=false S. 129] *Baron Andreas von Rosen: [https://core.ac.uk/download/pdf/14496472.pdf SKIZZE ZU EINER FAMILIEN-GESCHICHTE DER FREIHERREN UND GRAFEN VON ROSEN 992-1876], ST-PETERSBURG, Buchdruckere von RÖTTC.KR & SCHNEIDER, Newskij-Prospect, 1876 == Välislingid == {{commonskat|Rosen family}} * [https://sites.google.com/site/fivegateways/alphabetical-index-r/rosen Rosenite sugupuu] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Punased Rosenid| ]] [[Kategooria:Riia peapiiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Taani kuninga vasallisuguvõsad]] p44ljhasfuoqliu5ls2fus82lkkyc5e 0 355109 7256621 6620098 2026-10-21T07:29:33Z ~2026-56467-77 240182 7256621 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''Peet Raig''' ([[12. detsember]] [[1938]] [[Paide]] – [[29. juuli]] [[1998]] [[Kunda linn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[võrkpallur]], [[1968]]. aastal Nõukogude Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi võistkonna kapten. Õppis Paide gümnaasiumis, mille lõpetas 1957. aastal 33. lennus. Raig oli nooruses mitmekülgne sportlane. Aastaid oli tema nimel Paide rajooni odaviskerekord: 1956. aastal visatud 57 meetrit ja 22 sentimeetrit. Lisaks võrkpallile mängis Raig ka korvpalli. Paide laste spordikool alustas tööd 1953. aasta sügisel. 1957. aastal lõpetas esimene lend: 19 noorsportlast, nende seas ka Raig. Paides tegutses tollal Teedemasinate tehase võrkpallimeeskond, kuhu siirdus mängima ka spordikooli lõpetanud Raig. Tema mängunumber oli alati üheksa. Paidest läks Raig Tartu riiklikku ülikooli kehakultuuri õppima. Lõpetamise järel suunati ta [[Rapla]]sse kehalise kasvatuse õpetajaks. Sealt edasi asus Raig elama Tallinna, kus hakkas mängima tipptasemel võrkpalli. Tallinna Kalevi võrkpallimeeskonda jõudis Raig 1959. aastal. Kalev jõudis esiliigast kõrgliigasse alles 1966. aastal. ==1968. aasta Nõukogude Liidu võrkpallimeistrivõistlused== 1967. aastal Kalevi mängis meeskond vaid rahvaste spartakiaadil, seega olid kalevlased 1968. aastal kõrgliigas debütandid. 1968. aastal tegi Nõukogude Liidu võrkpalli-meistrivõistlustel kaasa 12 meeskonda, kes kõik mängisid omavahel läbi neli korda. Seega pidas iga meeskond meistrivõistlustel 44 kohtumist: 22 talvel saalis ja 22 suvel välisväljakutel. Turniir algas raskete mängudega, kuid meistrivõistluste lõpp oli Tallinna Kalevile edukas: ta võitis turniiri viimased 14 kohtumist. Võtmemäng oli 20. augustil Tallinnas, kus kalevlased võitsid Tõnismäe välisväljakul suurimat konkurenti Alma-Ata Burevestnikut 3:0. Võrkpalli tollast populaarsust näitab tõsiasi, et otsustavale mängule elas kaasa rohkem kui 5000 pealtvaatajat. Meistrivõistluste viimases kohtumises oli Tallinna Kalev vastamisi Moskva CSKA-ga, keda võitis samuti 3:0. Kokku võitsid eestlased 44 kohtumisest 32. Moskvast Tallinna naasid kalevlased juba Nõukogude Liidu meistritena. Tallinna Kalev tuli esimeseks 76 punktiga, edestades 74 punkti kogunud Alma-Ata Burevestnikut ja 72 punkti kogunud Riia Radiotehnikist. Kalevi võrkpallimeeskonna toonase treeneri Ivan Dratšovi hinnangul oli Peet Raig hüüdnimega Piilu suur strateeg ja improvisaator, isikupärane talent ja meeskonna tugisammas. Raig tuli seitsmekordseks [[Eesti NSV]] meistriks: viis korda Kalevis, korra Tallinna KIP meeskonnas ja korra Dünamos. 1970. aastal olid kalevlased Nõukogude Liidus neljandad. Raig mängis ka Nõukogude Liidu koondises, kuid 1970. aasta maailmameistrivõistlustel oli NSV Liit alles kuuendal kohal. Pärast võrkpallurikarjääri lõppu alates 1971. aastast töötas Raig treeneri ja ujumisinstruktorina. Peet Raig suri 29. juulil 1998 Tamsalus. ==Isiklikku== Ta oli abielus aastatel 1963–1974 [[Kulle Raig]]iga, peres oli kaks tütart. Hiljem abiellus Etta Reiuga, kellega sündis 1979. aastal poeg [[Indrek Raig|Indrek]].<ref>[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik. Lk 360.</ref> Mängis 1972. filmis "Verekivi" sõjasulast. ==Viited== {{viited}} Allikad: Sporditäht, Eesti Ekspress, Õhtuleht, Tallinna Linnaleht. ==Välislingid== *{{ESBL|Peet_Raig}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=xjVgxJVbbNmQ Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Raig, Peet}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 1998]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] ou7ds36iqzs9kqtarq58nq5md3oqf6w 0 355699 7256549 7107750 2026-10-21T02:21:00Z Amherst99 15496 /* */ 7256549 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kpt Jaan Tonisson 2.png|thumb|200px|right|[[Staabikapten]] Jaan Tõnisson.]] '''Jaan Tõnisson''' [[VR I/3]], [[VR II/3]] ([[24. oktoober]] [[1889]] [[Viljandi vald (Viljandi kihelkond)|Viljandi vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuni]] [[1927]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]) Teenis I Eesti Suurtükibrigaadis, [[1. Suurtükiväepolk|1. Suurtükiväepolgus]], 5. Rakvere jalaväepolgus, 3. kindluse raskesuurtükiväe divisjonis (ülem), 1. välja suurtükiväedivisjonis ja 3. diviisi suurtükiväes. Jaan Tõnisson sai Vabadussõjas üles näidatud vapruse ja teenete eest II liigi 3. järgu Vabadusristi (21. veebruaril 1920) ja I liigi 3. järgu Vabadusristi (18. veebruaril 1925) ning tasuta maa normaaltalu mõõdus. Suri 1927. aastal kopsu[[tiisikus]]se. ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/pihlak.pdf "Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2008, lk 254 *[[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf "Suure-Jaani kihelkond ja Vabaduse Risti vennad"] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2003, lk 154-155 == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26010 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Tõnisson, Jaan}} [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1927]] 8qil6cinhj8jnfnb9gw7765exi8umr7 0 356089 7256357 4212301 2026-10-20T13:50:57Z Amherst99 15496 /* Ended eesti rahvakultuuris */ 7256357 wikitext text/x-wiki '''Enne''' ehk '''ettetähendus''' on seik, [[nähtus]] või [[märk]], mida peetakse midagi [[ennustamine|ennustavaks]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/><ref>{{EKSS|enne}} (vaadatud 25.12.2013)</ref>. ==Ended eesti rahvakultuuris== [[Eesti talurahvas]] on arvestanud ilmaendeid, mis valdavalt on kogemuslikud<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Näiteks pandi tähele, et kui kuuseoksad lumele langevad, on tulemas kevad[[sula]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. ==Vaata ka== *[[ennustamine]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 26</ref>}} [[Kategooria:Esoteerika]] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] l2hu0a7vpz6chj9r00ekg239zcx1ka6 0 358421 7256375 4084688 2026-10-20T15:14:01Z Ahtotruu 56963 7256375 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vektorruumi baasist; topoloogilise ruumi baasi kohta vaata artiklit [[Baas (topoloogia)]]}} [[Vektorruum]]i elementide hulka {e₁, e₂, ... , e_n} nimetatakse selle vektorruumi '''baasiks''' [[parajasti siis, kui]] # see hulk on [[lineaarne sõltumatus|lineaarselt sõltumatu]] ja # selle vektorruumi iga element on avaldatav selle hulga elementide [[lineaarkombinatsioon|lineaarkombinatsioonina]]. ==Vaata ka== *[[Ristbaas]] [[Kategooria:Lineaaralgebra]] 74fwwdskm6qccb670uaog2ppqqogjcd 0 358451 7256562 6210326 2026-10-21T03:21:32Z Robert Treufeldt 9117 7256562 wikitext text/x-wiki '''Rahvuslik Trükimuuseum''' (inglise keeles ''National Print Museum'') on [[Iirimaa]] pealinnas [[Dublin]]is tegutsev muuseum, mis kogub, dokumenteerib, säilitab, näitab, tõlgendab ja pakub juurdepääsu materjalidele [[trükikunst]]i kohta ning toetab sellega seotud oskuste säilitamist ja arengut Iirimaal. 1996. aastal avatud muuseum jutustab [[trükitööstus|trükitööstuse]] kujunemise loo. Muuseum on pälvinud täieliku akrediteeringu [[Iirimaa Pärandinõukogu]] (Heritage Council) muuseumistandardite programmist.<ref>{{Netiviide |url=http://www.heritagecouncil.ie/museums-archive/heritage-council-initiatives/museums-and-standards-programme/ |pealkiri=The Heritage Council’s Museum Standards Programme for Ireland |vaadatud=2014-01-17 |arhiivimisaeg=2011-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110611001343/http://www.heritagecouncil.ie/museums-archive/heritage-council-initiatives/museums-and-standards-programme/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Püsiekspositsioonis on esinduslik valik varustust ja esemeid trükikunsti sajanditevanusest ajaloost. Huvitavamate esemete seas on [[Gutenbergi trükipress]]i koopia (laenatud teleseriaali "[[Tudorid]]" [[butafooria]]st) ja [[Iirimaa iseseisvusdeklaratsioon|Iirimaa iseseisvusdeklaratsiooni]] originaal 1916. aastast (oli deponeeritud muuseumi 2016. aastani) koos sama tüüpi [[Wharfedale]]'i trükimasinaga, millel originaal trükiti. Rahvuslik Trükimuuseum korraldab giidiga ekskursioone, näitusi, töötube, loenguid ja eriüritusi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nationalprintmuseum.ie Rahvusliku trükimuuseumi koduleht] [[Kategooria:Dublin]] [[Kategooria:Iirimaa muuseumid]] bwcuqeh2rjzc1i38pwab2i8kz6e57o1 0 358528 7256702 4328500 2026-10-21T09:58:02Z Svencapoeira 67038 7256702 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kilptäilised | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = '''Kilptäilised''' ''Coccoidea'' }} '''Kilptäilised''' (''Coccoidae'') on ülemsugukond putukaid [[nokalised|nokaliste]] seltsist. ==Eesti faunas esindatud sugukonnad== *''Aclerdidae'' *''Aleyrodidae'' – [[karilased]] *''Asterolecaniidae'' *''Beesoniidae'' *''Calophyidae'' *''Cerococcidae'' *''Coccidae'' – [[ebakilptäilased]] *''Dactylopiidae'' *''Diaspididae'' – [[kilptäilased]] *''Eriococcidae'' – [[vilttäilased]] *''Homotomidae'' *''Kermesidae'' *''Lecanodiaspididae'' *''Margarodidae'' *''Micrococcidae'' *''Ortheziidae'' – [[plaattäilised]] *''Phoenicococcidae'' – [[puudertäilased]] *''Pseudococcidae'' *''Psyllidae'' – [[lehekirbulised]] *''Triozidae'' [[Kategooria:Nokalised]] 7xakgb30666ll19hxt9cr3gh5knszcy 0 375610 7256391 7226926 2026-10-20T16:06:16Z MorsMe 217455 7256391 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2025 (tänasel kujul)|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=18. august 2026|pilt=31ussimae.jpg|logo=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_31_Priisle.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:31buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[Fail:TAK 3528.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] [[Fail:31 buss kunstiakadeemia suunas.jpg|pisi|Kunstiakadeemia suunas]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant<!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 31 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Uus-Sadama - Pelgurand | |- |1978 |Paala - Kaubamaja | |- |1982 |P. Pinna - Kaubamaja | |- |1983-2012 |P. Pinna - Kivisilla | |- |2013 |P. Pinna - Estonia | |- |2016 |Priisle - Estonia | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 31A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2026 |Priisle - Iru hooldekodu - Estonia | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Tähesaju tee ; Lendtähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Ringhäälingu ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Ringhäälingu ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Lendtähe ; Tähesaju tee ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.03.2016 kuni 31.05.2025 !Priisle - Estonia !Estonia - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Ussimäe tee ; Priisle |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2013 kuni 29.02.2016 !P. Pinna - Estonia !Estonia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2013 !P. Pinna - Kunstiakadeemia !Kunstiakadeemia - P. Pinna |- | ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kunstiakadeemia | ; Kunstiakadeemia ; Gonsiori ; Laulupeo ; Kumu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9arnra89hry3vikwjr041owgdewgpfg 0 382167 7256355 6953969 2026-10-20T13:48:28Z Velirand 67997 7256355 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[20. oktoober|20. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1631]] – [[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik * [[1652]] – [[Antonio Coello]], hispaania proosakirjanik ja luuletaja * [[1740]] – [[Karl VI]], [[Saksa-Rooma keiser]] * [[1900]] – [[Naim Frashëri]], albaania romantiline kirjanik, [[Albaania]] rahvusliku taassünni [[Rilindja kombëtare]] väljapaistev tegelane * [[1917]] – [[Aleksander Eduard Thomson]], eesti helilooja * [[1925]] – [[Jaan Sandra]], eesti rahvaluulekoguja * [[1926]] – [[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane * [[1933]] – [[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]], Eesti muusikategelane, koorijuht, laulja ja diplomaat * [[1940]] – [[Gunnar Asplund]], rootsi arhitekt * 1940 – [[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane * 1940 – [[Jaan Kõue]], Eesti sõjaväelane * [[1957]] – [[Anton Nõmmik]], eesti mullateadlane ja agrokeemik * [[1961]] – [[Evald Brauer]], eesti flötist ja helilooja * [[1964]] – [[Herbert Hoover]], USA 31. president * [[1966]] – [[Tõnis Braks]], eesti ajakirjanik ja kirjanik * [[1968]] – [[Émile Demangel]], Prantsusmaa jalgrattur * [[1972]] – [[Harlow Shapley]], Ameerika Ühendriikide astronoom * [[1978]] – [[Anders Nygren]], rootsi luterlik teoloog ja vaimulik * [[1984]] – [[Paul Dirac]], Briti füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja * 1984 – [[Vadim Koževnikov]], vene kirjanik * 1984 – [[Carl Ferdinand Cori]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog * [[1985]] – [[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog * [[1987]] – [[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik * 1987 – [[Bernhard Haller]], eesti metsateadlane * [[1989]] – [[Voldemar Ernesaks]], eesti majandusteadlane * [[1992]] – [[Sam Vanni]], soome kunstnik * [[1994]] – [[Sergei Bondartšuk]], vene näitleja ja režissöör * 1994 – [[Burt Lancaster]], USA näitleja * [[1997]] – [[Valter Kraner]], eesti loomaarst * [[1999]] – [[Ants Roosalu]], eesti põllumajandusteadlane ja teadusorganisaator * 1999 – [[Armin Ruse]], eesti loomakasvatusteadlane * [[2001]] – [[Aleksandr Aronov]], vene luuletaja ja ajakirjanik * 2001 – [[Philippe Agostini]], prantsuse filmioperaator, -lavastaja ja -stsenarist * [[2002]] – [[Bernard Fresson]], prantsuse näitleja * [[2004]] – [[Evald Saag]], eesti teoloog * [[2005]] – [[Liis Bender]], eesti näitleja * 2005 – [[Eva Švankmajerová]], tšehhi kunstnik * [[2006]] – [[Kaarlo Tuominen]], soome takistusjooksja * 2006 – [[Jane Wyatt]], USA filminäitleja * 2006 – [[Maxi Herber]], saksa iluuisutaja, olümpiavõitja [[Berliini olümpiamängud|(Berliini OM,]] [[1936]]) * 2006 – [[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane * 2006 – [[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane * [[2007]] – [[Helend Peep]], eesti näitleja ja laulja * 2007 – [[Andres Käärik]], eesti rahvusest Rootsi poliitik ja eesti aktivist Rootsis * [[2008]] – [[Vittorio Foa]], Itaalia poliitik ja kirjamees * 2008 – [[James Gleeson]], Austraalia kunstnik ja kriitik * 2008 – [[Gene Hickerson]], USA jalgpallur * 2008 – [[C. V. Sridhar]], India stsenarist ja lavastaja * 2008 – [[Kustas Kikerpuu]], eesti helilooja * 2008 – [[Krzysztof Zaleski]], poola näitleja * [[2009]] – [[Clifford Hansen]], USA poliitik * 2009 – [[Raul-Levroit Kivi]], eesti arhitekt * 2009 – [[Charles Mills]], USA maalikunstnik * 2009 – [[Attila Dargay]], ungari animaator * 2009 – [[Jef Nys]], Belgia koomiksikunstnik * 2009 – [[Alberto Testa]], itaalia helilooja * 2009 – [[Yasuko Harada]], jaapani kirjanik * 2009 – [[Louise Cooper]], Briti kirjanik * 2009 – [[Winai Senniam]], Tai poliitik * 2009 – [[Yvonne Carter]], Briti arst ja arstiteadlane * 2009 – [[Liam Maher]], Briti laulja * 2009 – [[Juri Rjazanov]], vene võimleja * [[2010]] – [[Eva Ibbotson]], Briti kirjanik * 2010 – [[Farooq Leghari]], Pakistani poliitik * [[2011]] – [[Barry Feinstein]], USA fotograaf * 2011 – [[Sue Lloyd]], Briti näitleja * 2011 – [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] poliitik ja riigitegelane * [[2012]] – [[Paul Kurtz]], USA filosoof * 2012 – [[Donnall Thomas]], USA arstiteadlane, 1990. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat * [[2014]] – [[Vilho Kekkonen]], soome laulja * 2014 – [[Elsa Gretškina]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane * 2014 – [[Óscar de la Renta]], Dominikaani Vabariigi moelooja * 2014 – [[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater * [[2016]] – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja * 2016 – [[Felix Aasma]], eesti päritolu Rootsi tehnikateadlane * 2016 – [[Junko Tabei]], jaapani alpinist * [[2018]] – [[Wim Kok]], Hollandi poliitik * [[2019]] – [[Toomas Ots]], eesti näitleja * [[2020]] – [[James Randi]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik, literaat ja skeptik * [[2021]] – [[Mihály Csíkszentmihályi]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog * [[2026]] – [[Kruusa Kalju]], eesti luuletaja ja tõlkija [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 20.]] j1ujq38he25a1tl7l96kjf7fjg72iuz 0 399213 7256716 7236770 2026-10-21T10:08:43Z Angmar Brekker 94578 7256716 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="#008080";" {{värvi|#FFFFFF}}|'''Bigbank Tartu''' |- | style="text-align:left;" |'''Lühend''' | colspan="3"style="text-align:left;" |BBT |- | style="text-align:left;" | '''Asutatud''' | colspan="3"style="text-align:left;" |1999 |- | style="text-align:left;" |'''Kodusaal''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Tartu Ülikooli spordihoone|TÜ spordihoone]] |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Juhkami]] |- | style="text-align:left;" |'''Koduleht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[https://skduo.ee/ Spordiklubi koduleht] |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | style="text-align:left;" |'''Liigad 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|Balti liiga]] |- | | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti MV]] |- | style="text-align:left;|'''Euroopas 2026/27''' | colspan="3"|[[CEV Challenge Cup]] |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whitesmalllower | muster_b = _thinwhitesides | muster_ra = _whitesmalllower | vasakkäsi =1E90FF | kere =1E90FF | paremkäsi =1E90FF | püksid =000000 | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi =FFFFFF | kere =FFFFFF | paremkäsi =FFFFFF | püksid =000000 | nimi =Võõrsil }} | | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | colspan="4" |'''Võidud''' |- | colspan="4" |[[Balti liiga (võrkpall)|Balti meister]] – '''6''' |- | colspan="4" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] – '''6''' |- | colspan="4" |[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika võitja]] – '''6''' |} '''Bigbank Tartu''' (kuni 2012 ''Tartu Pere Leib'') on [[Tartu]]s asuv Eesti [[võrkpall]]iklubi. Võrkpalliklubi asutati [[1999]]. aastal, kui võeti üle võrkpalliklubi [[Tartu Ösel Foods]] ning klubi haldab MTÜ [[Duo Spordiklubi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20240201061504/https://skduo.ee/ajajoon/#1465368632416-d2fc9216-d34e Ajajoon] SK Duo koduleht (vaadatud 01.02.2024).</ref> Klubi asutamisest saati on osaletud [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ning alates [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] loomisest (2005/06) ka selles liigas. Eurosarjades on osaletud juhuslikult. Alates hooajast 2010/11 on meeskonna kodusaaliks olnud [[Tartu Ülikooli spordihoone]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/32977363/pere-leib-kolib-tartu-ulikooli-spordihoonesse Pere Leib kolib Tartu Ülikooli spordihoonesse] Delfi, 06.09.2010.</ref> ==Ajalugu== Tartu Pere Leib asutati 1999. aastal, kui endine [[Tartu]] esindusklubi (ja viimase kahe hooaja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]]) [[Tartu Ösel Foods]] kaotas peasponsori. [[Alari Jõesaar]]e ja [[Raivo Simson]]i eestvedamisel leiti uued väiksemad toetajad, nimitoetaja [[Pere Leib]] ning sisuliselt sama meeskond jätkas uue nime all linna esindamist.<ref>Raul Ranne [https://www.ohtuleht.ee/sport/63060/sponsor-keeras-meistrile-selja Sponsor keeras meistrile selja] Õhtuleht, 22.09.1999.</ref> Esindusmeeskond kuulub sellest ajast [[SK Duo]] alla.<ref name=klubist>[https://web.archive.org/web/20240727112316/https://skduo.ee/bigbank-tartu/klubist-2/ 25 HOOAEG MEISTRILIIGAS – 25 aastat koostööd ja võrratut võrkpalli!] SK Duo koduleht (vaadatud 27.07.2024).</ref> [[Pilt:Võistkonna kapten Martti Juhkami, Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja SK Duo spordiklubi juht Hendrik Rikand.jpg|pisi|vasakul|Bigbank Tartu kapten [[Martti Juhkami]] (vasakul), [[Bigbank]] Eesti äriüksuse juht [[Jonna Pechter]] (keskel) ja SK Duo spordiklubi juht [[Hendrik Rikand]] (paremal) 2024. aastal, mil avalikustati Bigbanki ja MTÜ Spordiklubi Duo vaheline kolmeks aastaks sõlmitud nimisponsorlusleping kogusummas 762 500 eurot.<ref>[https://sport.postimees.ee/8097740/tartu-bigbank-solmis-eesti-spordis-vaat-et-enneolematu-lepingu Tartu Bigbank sõlmis Eesti spordis vaat et enneolematu lepingu] Postimees, 17.09.2024.</ref>]] 2011/12 hooaja järel loobus klubi toetamisest senine nimitoetaja Pere Leib. 2012/13 hooaja algusest on meeskonna nimitoetajaks olnud [[Bigbank]] ning esindusmeeskonna nimeks Bigbank Tartu.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/65054396/eesti-vorkpalli-meisterklubi-uus-nimi-on-bigbank-tartu Eesti võrkpalli meisterklubi uus nimi on BIGBANK Tartu] Delfi, 03.10.2013.</ref> 2023/24 hooaja lõpus teatas klubi juht [[Alari Jõesaar]], et taandub võrkpallist ning annab selle rolli üle pikaaegsele meeskonna mänedžerile [[Hendrik Rikand]]ile.<ref>Kristofer Seema [https://tartu.postimees.ee/7998588/reedene-room-tartu-vorkpallielu-veerand-sajandit-juhtinud-alari-joesaar-seda-kuradi-tood-ei-soovitaks-vaenlasele-ka REEDENE RÕÕM ⟩ Tartu võrkpallielu veerand sajandit juhtinud Alari Jõesaar: seda kuradi tööd ei soovitaks vaenlasele ka] Tartu Postimees, 12.04.2024.</ref> ==Meeskondlikud saavutused== '''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]''' *'''Meistrid (6):''' [[Võrkpalli Balti liiga 2011/12 hooaeg|2012]], [[Võrkpalli Balti liiga 2014/15 hooaeg|2015]], [[Võrkpalli Balti liiga 2018/19 hooaeg|2019]], [[Võrkpalli Balti liiga 2021/22 hooaeg|2022]], [[Võrkpalli Balti liiga 2022/23 hooaeg|2023]], [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg|2025]] *2. koht (6): [[Võrkpalli Balti liiga 2005/06 hooaeg|2006]], [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg|2008]], [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg|2009]], [[Võrkpalli Balti liiga 2009/10 hooaeg|2010]], [[Võrkpalli Balti liiga 2013/14 hooaeg|2014]], [[Võrkpalli Balti liiga 2023/24 hooaeg|2024]] '''[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]''' *'''Meistrid (6):''' 2006, 2012, 2014, 2021, 2022, 2025 *2. koht (15): 2000, 2001, 2002, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009, 2011, 2015, 2017, 2018, 2019, 2023, 2026 '''Balti turniir''' *'''Võitjad (2):''' 2003, 2004 *2. koht (1): 2006 '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]''' *'''Karikavõitjad (6):''' [[2005. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2005]], [[2008. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2008]], [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2021]], [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2022]], [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2023]] *2. koht (13): [[1999. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|1999]], [[2000. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2000]], [[2001. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2001]], [[2002. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2002]], [[2003. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2003]], [[2006. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2006]], [[2007. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2007]], [[2011. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2011]], [[2013. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2013]], [[2017. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2017]], [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2020]], [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2024]], [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2025]] ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|1999/2000 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2000/01 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2001/02 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2002/03 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2003/04 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2004/05 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005/06 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2006/07 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] alagrupp |- |bgcolor=#efefef|2007/08 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008/09 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009/10 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010/11 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011/12 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012/13 | 4 | poolfinaal | 6 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013/14 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2014/15 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/16 finaal <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2015/16 | 5 | poolfinaal | 8 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2016/17 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017/18 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2018/19 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=gold| 1 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2019/20 | ''peatatud'' | bgcolor=gold| 1 | ''peatatud'' | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2020/21 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2021/22 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''1'''</small>[[CEV Meistrite liiga]] eelring <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/32 finaal |- |bgcolor=#efefef|2022/23 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2023/24 | 4 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2024/25 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2025/26 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 4 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2026/27 | | | | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] |} ==Osalemine eurosarjades== {| class="toccolours" border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" style="margin:0.5em; text-align: center;" |- bgcolor=#CADCFB ! Hooaeg ! Tulemus ! Märkused |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Meistrite liiga]] |- | style="text-align: center;" | [[2021/22 CEV Meistrite liiga|2021/22]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Esimeses eelringis alistati [[Amriswili Lindaren]] (CHE) mängudega 3:0 ja 2:3. Teises eelringis jäädi alla [[Lissaboni Benfica]]le (POR) 1:3 ja 1:3 ning langeti aste madalamale [[CEV Cup]]i.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94857317/kahele-mehele-toetunud-tartu-bigbank-lahkub-meistrite-liigast-korraliku-pagasiga Kahele mehele toetunud Tartu Bigbank lahkub meistrite liigast korraliku pagasiga] Delfi, 14.10.2021.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Cup]] |- | style="text-align: center;" | [[2006/07 CEV Top Teams karikasari|2006/07]] | style="text-align: center;" | '''Alagrupp''' | style="text-align: left;" | 3. koht [[A. Le Coq spordihall]]is toimunud alagrupiturniiril.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/14583225/pere-leib-ei-paasenud-alagrupist-edasi Pere Leib ei pääsenud alagrupist edasi] Delfi, 17.12.2006.</ref> Võideti 3:2 alagrupis neljandaks jäänud võistkonda [[Paphose Pafiakos]] (CYP).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/14579071/tartu-pere-leib-voitis-pafos-pafiakose Tartu Pere Leib võitis Pafos Pafiakose] Delfi, 16.12.2006.</ref> Kaotati 1:3 alagrupivõitjale [[Mariupoli Azovstal]]ile (UKR) ja teisele [[Lennik Pepe Jeans Asse]]le (BEL).<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51068314/tartu-pere-leib-alustas-top-teams-cupi-1-3-kaotusega Tartu Pere Leib alustas Top Teams Cupi 1:3 kaotusega] Eesti Ekspress, 15.12.2006.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229529/tartu-pere-leib-lopetas-eurosarjas-kaotusega Tartu Pere Leib lõpetas eurosarjas kaotusega] Eesti Ekspress, 17.12.2006.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2014/15 CEV Cup|2014/15]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | Avaringis kaotati [[TV Bühl]]ile (GER) 1:3 ja 0:3 ning langeti aste madalamale [[CEV Challenge Cup]]i.<ref>Karl Rinaldo. [https://sport.delfi.ee/artikkel/70180351/tartu-bigbank-pidi-saksa-korgliigaklubi-paremust-tunnistama-ka-korduskohtumises Tartu Bigbank pidi Saksa kõrgliigaklubi paremust tunnistama ka korduskohtumises] Delfi, 18.11.2014.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2021/22 CEV Cup|2021/22]] | style="text-align: center;" nowrap| '''1/32 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalis kaotati 1:3 ja 0:3 [[Kaasani Zenit]]ile (RUS) ning langeti konkurentsist.<ref>Jaan Martinson. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95100683/jou-vastu-tartu-bigbank-ei-saanud Jõu vastu Tartu Bigbank ei saanud] Delfi, 11.11.2021.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Challenge Cup]] |- | style="text-align: center;" | [[2014/15 CEV Challenge Cup|2014/15]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalkohtumised kaotati [[CMC Ravenna]]le (ITA) nii kodus kui võõrsil 0:3 ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/70390375/eurohooaeg-labi-selver-ja-bigbank-kaotasid-korduskohtumised-kuivalt Eurohooaeg läbi: Selver ja Bigbank kaotasid korduskohtumised kuivalt] Delfi, 17.12.2014.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2022/23 CEV Challenge Cup|2022/23]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalis võideti seeria mängudega 2:3 ja 3:0 [[Prešovi Mirad Unipo]] (SVK) vastu.<ref>Eigo Kaljurand. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120099938/fotod-taas-2-0-eduseisus-varistama-hakanud-tartu-sammus-eurosarjas-jargmisesse-ringi FOTOD | Taas 2:0 eduseisus väristama hakanud Tartu sammus eurosarjas järgmisesse ringi] Delfi, 16.11.2022.</ref> 1/8 finaalis kaotati seeria mängudega 1:3 ja 1:3 [[A. J. Fonte Bastardo]] (POR) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120114548/tartu-bigbank-sai-portugalis-kull-geimi-katte-ent-langes-eurosarjas-konkurentsist Tartu Bigbank sai Portugalis küll geimi kätte, ent langes eurosarjas konkurentsist] Delfi, 15.12.2022.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Challenge Cup|2024/25]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalis võideti seeria mängudega 3:0 ja 3:1 [[Žõtomõri Žõtõtši-Polissja]] (URK) vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1609495561/tartu-bigbank-sai-eurosarjas-edasi Tartu Bigbank sai eurosarjas edasi] ERR, 17.10.2024.</ref> 1/16 finaalseerias võideti esimene mäng 3:0, kuid kaotati võõrsil 1:3 ning kuldne geim 15:17 [[Topola Karadorde]] (SRB) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/1609526563/kuldse-geimi-kaotanud-tartu-bigbank-kukkus-konkurentsist Kuldse geimi kaotanud Tartu Bigbank kukkus konkurentsist] ERR, 19.11.2024.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2025/26 CEV Challenge Cup|2025/26]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalseeria võideti mängudega 3:1 ja 2:3 [[Pärnu VK]] (EST) vastu.<ref>[https://sport.err.ee/1609862313/tartu-bigbank-lukkas-koduses-euroduellis-parnu-auti Tartu Bigbank lükkas koduses euroduellis Pärnu auti] ERR, 19.11.2025.</ref> 1/16 finaalseeria esimene mäng võideti 3:1 ja teine mäng kaotati 0:3 [[Herrsching WWK Volleys]] (GER) vastu. Sellele järgnenud kuldne geim võideti 15:12 ja pääseti järgmisesse ringi.<ref>[https://sport.err.ee/1609905391/kuldse-geimi-voitnud-tartu-bigbank-paases-eurosarjas-edasi Kuldse geimi võitnud Tartu Bigbank pääses eurosarjas edasi] ERR, 08.01.2026.</ref> 1/8 finaalseeria kaotati mängudega 1:3 ja 3:2 [[Aalsti Lindemans]]i (BEL) vastu ja langeti konkurentsist.<ref>Aet Süvari, Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609926779/rikberg-eurosarjast-langemisest-jatsime-koduvaljakueelise-kasutamata Rikberg eurosarjast langemisest: jätsime koduväljakueelise kasutamata] ERR, 29.01.2026.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2026/27 CEV Challenge Cup|2026/27]] | style="text-align: center;" | | style="text-align: left;" | |} ==Koosseisud== ===2026/27 hooaja koosseis=== Alljärgnev koosseis esindab klubi hooajal 2026/27.<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=213&ID=29 Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 Bigbank Tartu] Baltic League dataproject (vaadatud 21.10.2026).</ref> {| | '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- | '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mikk Kesküla]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Riso]] |- | '''Mänedžer''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Hendrik Rikand]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !Nr !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | 1 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Valentin Kordas]]||align=right|{{Birth date and age|1998|12|31}}||align=left|nurgaründaja |- | 3 ||align=left|{{riigi ikoon|Soome}} [[Saku Tuomivaara]]||align=right|{{Birth date and age|2002|11|17}}||align=left|sidemängija |- | 5 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaspar Timusk]]||align=right|{{Birth date and age|2006|05|29}}||align=left|diagonaalründaja |- | 6 ||align=left; nowrap|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Juhkami]] [[File:Captain sports.svg|13px]]||align=right|{{Birth date and age|1988|06|06}}||align=left|nurgaründaja |- | 7 ||align=left|{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Beau Graham]]||align=right|{{Birth date and age|1994|04|17}}||align=left|keskblokeerija |- | 8 || align=left nowrap|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tobias Louis Laffranque]]|| align=right |{{Birth date and age|2008|02|12}}|| align=left |nurgaründaja |- | 10 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stefan Kaibald]]|| align=right |{{Birth date and age|1997|05|19}}|| align=left|nurgaründaja |- | 11 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Eerma]]||align=right|{{Birth date and age|1995|08|03}}||align=left|sidemängija |- | 14 || align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Eerik Läänaru]]|| align=right |{{Birth date and age|2006|07|26}}|| align=left |libero |- | 16 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Kink]]||align=right|{{Birth date and age|1996|01|06}}||align=left|keskblokeerija |- | 18 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |- | 19 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Rohula]]||align=right nowrap|{{Birth date and age|2006|12|19}}||align=left|nurgaründaja |- | 55 || align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mattias Meresaar]]|| align=right |{{Birth date and age|2009|09|03}}|| align=left |nurgaründaja |- | 99 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mart Naaber]]||align=right|{{Birth date and age|1992|12|15}}||align=left|keskblokeerija |} ===Eesti meistriks tulnud koosseisud=== ;Tartu Pere Leib – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2005/06 1 [[Rait Rikberg]]{{·}}2 [[Priit Luik]]{{·}}3 [[Rain Värton]]{{·}}6 [[Rain Raud]]{{·}}7 [[Argo Meresaar]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}9 [[Karl Jaani]]{{·}}12 [[Veiko Tihemets]]{{·}}13 [[Ragnar Pähn]]{{·}}15 [[Martin Ruul]]{{·}}16 [[Raivo Simson]]{{·}}2011 [[Marek Pihlak]]{{·}}1202 [[Martti Rosenblatt]]{{·}}1789 [[Vjačeslavs Grimailovs]]{{·}}Peatreener: [[Urmas Tali]]{{·}}Abitreener: [[Peep Päll]] ;Tartu Pere Leib – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2011/12 [[Artis Caics]]{{·}}[[Siim Ennemuist]]{{·}}[[Ats Horn]]{{·}}[[Lauris Iecelnieks]]{{·}}[[Martti Juhkami]]{{·}}[[Kristo Kollo]]{{·}}[[Priit Luik]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Elia Lulla]]{{·}}[[Taavi Nõmmistu]]{{·}}[[Rait Rikberg]]{{·}}[[Martin Ruul]]{{·}}[[Kevin Soo]]{{·}}Peatreener: [[Rainer Vassiljev]]{{·}}Abitreenerid: [[Raivo Simson]], [[Oliver Lüütsepp]] ;Bigbank Tartu – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2013/14 1 [[Rait Rikberg]]{{·}}2 [[Kristo Kollo]]{{·}}3 [[Taavi Nõmmistu]]{{·}}4 [[Renee Teppan]]{{·}}5 [[Argo Meresaar]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}6 [[Mart Naaber]]{{·}}7 [[Kevin Soo]]{{·}}8 [[Artis Caics]]{{·}}9 [[Andres Toobal]]{{·}}13 [[Karl Jaani]]{{·}}15 [[Taavi Arula]]{{·}}1202 [[Robert Täht]]{{·}}1333 [[Henri Treial]]{{·}}Peatreener: [[Andrei Ojamets]]{{·}}Abitreener: [[Oliver Lüütsepp]] ;Bigbank Tartu – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2020/21 1 [[Rait Rikberg]]{{·}}3 [[Sander Lepp]]{{·}}4 [[Märt Tammearu]]{{·}}5 [[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}6 [[Siim Päid]]{{·}}7 [[Kevin Soo]]{{·}}9 [[Hergo Hansman]]{{·}}10 [[Stefan Kaibald]]{{·}}11 [[Siim Tammearu]]{{·}}13 [[Ronald Järv]]{{·}}18 [[Siim Põlluäär]]{{·}}21 [[Alex Saaremaa]]{{·}}1202 [[Albert Hurt]]{{·}}Peatreener: [[Alar Rikberg]]{{·}}Abitreener: [[Argo Meresaar]] ;Bigbank Tartu – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2021/22 1 [[Rait Rikberg]]{{·}}2 [[Albert Hurt]]{{·}}3 [[Taavet Leppik]]{{·}}5 [[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}6 [[Martti Juhkami]]{{·}}7 [[Kevin Soo]]{{·}}9 [[Hergo Hansman]]{{·}}13 [[Ronald Järv]]{{·}}17 [[Allar Keskülla]]{{·}}18 [[Alex Saaremaa]]{{·}}20 [[Tamur Viidalepp]]{{·}}33 [[Valentin Kordas]]{{·}}66 [[Siim Päid]]{{·}}99 [[Mart Naaber]]{{·}}Peatreener: [[Alar Rikberg]]{{·}}Abitreener: [[Oliver Lüütsepp]] ;Bigbank Tartu – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2024/25 1 [[Rasmus Meius]]{{·}}2 [[Silver Maar]]{{·}}3 [[Taavet Leppik]]{{·}}5 [[Kusti Nõlvak]]{{·}}6 [[Martti Juhkami]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}7 [[Kevin Soo]]{{·}}8 [[Romi Aros]]{{·}}10 [[Stefan Kaibald]]{{·}}11 [[Aleksander Eerma]]{{·}}19 [[Robin Rohula]]{{·}}21 [[Jack Williams]]{{·}}23 [[Rico Wardlow]]{{·}}25 [[Valentin Kordas]]{{·}}99 [[Mart Naaber]]{{·}}Peatreener: [[Alar Rikberg]]{{·}}Abitreener: [[Andrei Ojamets]] ==Individuaalsed auhinnad== ;Balti liiga kõige väärtuslikum mängija *[[Robert Täht]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2014/15 hooaeg|2015]]) *[[Hindrek Pulk]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2018/19 hooaeg|2019]]) *[[Kert Toobal]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2021/22 hooaeg|2022]]) *[[Timo Lõhmus]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2022/23 hooaeg|2023]]) *[[Valentin Kordas]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg|2025]]) ==Peatreenerid== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|1999–2001||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]] |- |align=left|2001–2005||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Kaljuvee]] |- |align=left|2005–2008||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2008–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Taats]] |- |align=left|2009–2012||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |align=left|2012–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2015–2018||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- |align=left|2018–2020||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2020–2026||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |align=left|2026–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.skduo.ee/index.php/koostoeoe/ajalugu Klubist Duo Spordiklubi kodulehel] *[https://skduo.ee/bigbank-tartu/ Koduleht] *[https://championsleague.cev.eu/team/12169-bigbank-tartu Bigbank TARTU] CEV kodulehel *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=8869&ID=737 Bigbank TARTU] CEV arhiivis *[https://volleybox.net/bigbank-tartu-t1875 Bigbank Tartu] Volleybox {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} [[Kategooria:Tartu spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] npqu7oo71yp4gy4k5uub0s3lfo7tan3 0 399234 7256738 7136444 2026-10-21T10:56:00Z Angmar Brekker 94578 7256738 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 20em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="#2B65EC"; {{värvi|#FFFFFF}}|'''Pärnu Võrkpalliklubi''' |- | style="text-align:left;" | '''Asutatud''' | colspan="3"style="text-align:left;" |1991 |- | style="text-align:left;" |'''Kodusaal''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Pärnu spordihall]] |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Carlos Paez]] |- | style="text-align:left;" |'''Koduleht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[https://pvk.ee Koduleht] |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | style="text-align:left;" |'''Liigad 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Võrkpalli Balti liiga 2026/27 hooaeg|Balti liiga]] |- | | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti MV]] |- | style="text-align:left;|'''Euroopas 2026/27''' | colspan="3"style="text-align:left;"|[[CEV Challenge Cup]] |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =F2F79A | kere =F2F79A | paremkäsi =F2F79A | püksid =F2F79A | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi =157DEC | kere =157DEC | paremkäsi =157DEC | püksid =157DEC | nimi =Võõrsil }} |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" | |- | colspan="4" |'''Võidud''' |- | colspan="4" |[[Balti liiga (võrkpall)|Balti meister]] – '''2''' |- | colspan="4" |[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] – '''9''' |- | colspan="4" |[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika võitja]] – '''14''' |} '''Pärnu Võrkpalliklubi''' on [[Pärnu]]s asuv Eesti [[võrkpall]]iklubi. Klubi on alates 1991. aastast osalenud [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]] ning alates [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] loomisest (2005/06) ka selles liigas. Eurosarjades on osaletud periooditi. Alates hooajast 2010/11 on meeskonna kodusaaliks olnud [[Pärnu spordihall]].<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/412615/parnu-vk-president-miks-peaksime-meie-teistele-klubidele-pallureid-kasvatama Pärnu VK president: miks peaksime meie teistele klubidele pallureid kasvatama?] Pärnu Postimees, 02.04.2011.</ref> ==Ajalugu== ===Nimetused=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|1991–1993||Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|1993–1996||Pärnu VK Jart |- |align=left|1996–1998||Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|1998–2003||ESS Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|2003–2007||ESS Falck Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|2007–||Pärnu Võrkpalliklubi |} ==Meeskondlikud saavutused== '''[[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]''' *'''Meistrid (2):''' [[Võrkpalli Balti liiga 2015/16 hooaeg|2016]], [[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2026]] *2. koht (5): [[Võrkpalli Balti liiga 2010/11 hooaeg|2011]], [[Võrkpalli Balti liiga 2012/13 hooaeg|2013]], [[Võrkpalli Balti liiga 2016/17 hooaeg|2017]], [[Võrkpalli Balti liiga 2017/18 hooaeg|2018]], [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg|2025]] '''[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]''' *'''Meistrid (9):''' 1993, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2015, 2019, 2026 *2. koht (9): 1994, 1995, 1996, 1997, 1999, 2010, 2013, 2016, 2022 '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]''' *'''Karikavõitjad (14):''' 1992, 1993, 1994, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, [[2012. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2012]], [[2014. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2014]], [[2015. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2015]], [[2016. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2016]], [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2024]], [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2025]] ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|1991/92 | bgcolor=#cc9966| 3 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1992/93 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1993/94 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1994/95 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1995/96 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1996/97 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1997/98 |4 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1998/99 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef nowrap|1999/2000 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2000/01 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] eelring <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2001/02 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] eelring <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2002/03 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/4 finaal |- |bgcolor=#efefef|2003/04 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''1'''</small>[[CEV Meistrite liiga]] alagrupp |- |bgcolor=#efefef|2004/05 | 5 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005/06 | 4 | poolfinaal | 5 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/16 finaal <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] alagrupp |- |bgcolor=#efefef|2006/07 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2007/08 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008/09 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009/10 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010/11 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011/12 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012/13 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013/14 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 4 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2014/15 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2015/16 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/16 finaal <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2016/17 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017/18 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | bgcolor=silver| 2 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2018/19 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2019/20 | ''peatatud'' | veerandfinaal | ''peatatud'' | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2020/21 | 4 | veerandfinaal | 6 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/4 finaal |- |bgcolor=#efefef|2021/22 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] eelring |- |bgcolor=#efefef|2022/23 | 4 | poolfinaal | 4 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2023/24 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2024/25 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/32 finaal |- |bgcolor=#efefef|2025/26 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/32 finaal |- |bgcolor=#efefef|2026/27 | | | | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] |} ==Osalemine eurosarjades== {| class="toccolours" border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" style="margin:0.5em; text-align: center;" |- bgcolor=#CADCFB ! Hooaeg ! Tulemus ! Märkused |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Meistrite liiga]] |- | style="text-align: center;" | [[2003/04 CEV Meistrite liiga|2003/04]] | style="text-align: center;" nowrap | '''Alagrupp''' | style="text-align: left;" | Neljas koht D-alagrupis ühtegi mängu võitmata. Alagrupis olid lisaks Pärnule [[Odintsovo Iskra]] (RUS), [[Tours VB]] (FRA) ja [[VfB Friedrichshafen]] (GER).<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/2379731/lopumangus-langeti-voideldes#_ga=2.56187307.1017298944.1673970690-1707804523.1670949992 Lõpumängus langeti võideldes] Pärnu Postimees arhiiv, 05.02.2004.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Cup]]<br><small>(kuni 2006/07 CEV Top Teams karikasari)</small> |- | style="text-align: center;" | [[2000/01 CEV Top Teams karikasari|2000/01]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Eelringis [[Kesk-Savo Pateri]] (FIN) vastu kaotati üks mäng 2:3 ja teine mäng võideti 3:2. Parema punktide vahega (1,019 vs 1,020) pääses edasi alagrupiturniirile Soome klubi ja Pärnu langes aste madalamale [[CEV Challenge Cup|CEV Cupi]].<ref>Ville Arike. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50793093/ess-parnu-euroliigast-valjas ESS Pärnu euroliigast väljas] Eesti Päevaleht, 23.10.2000.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2001/02 CEV Top Teams karikasari|2001/02]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Eelringis kaotati seeria mängudega 3:2 ja 1:3 [[Harkovi Lokomotiiv]]i (UKR) vastu ning langeti aste madalamale [[CEV Challenge Cup|CEV Cupi]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/2301409/ess-parnu-langes-top-teams-sarjast-valja ESS Pärnu langes Top Teams sarjast välja] Delfi, 15.10.2001.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2002/03 CEV Top Teams karikasari|2002/03]] | style="text-align: center;" | '''1/4 finaal''' | style="text-align: left;" | [[Taani]]s toimunud alagrupiturniir võideti kaotuseta [[OK Vojvodina Novolin]]i (YUG), [[Tulcea Deltacons]]i (ROU) ja [[Aalborgi HIK]]i (DNK) ees.<ref>Enn Hallik. [https://parnu.postimees.ee/2361563/parnu-vorkpallimeeskond-voitis-eurosarja-alagrupi Pärnu võrkpallimeeskond võitis eurosarja alagrupi] Pärnu Postimees, 11.11.2002.</ref> Ühe kaotuse ja viie võiduga võideti ka teine alagrupp [[Tšerkassõ Azot]]i (UKR), [[Castelo Da Maia]] (PRT) ja [[Hypo Tirol Innsbruck|Innsbrucki Wasserkrafti]] (AUT) ees.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/5002966/ess-parnu-sai-esimese-kaotuse ESS Pärnu sai esimese kaotuse] Delfi, 23.01.2003.</ref> 1/4 finaalseeria kaotati mängudega 3:2 ja 1:3 [[Apeldoorni Piet Zoomers]]i (NLD) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>Jaan Jürine. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50947304/parnakad-langesid-eurosarjast Pärnakad langesid eurosarjast] Eesti Päevaleht, 20.02.2003.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2005/06 CEV Top Teams karikasari|2005/06]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" |Alagrupiturniiri [[Pärnu Rabahall]]i võitis [[Kazincbarcika]] (HUN), kellele Pärnu kaotas 1:3. [[Gio Strumica]]t (MKD) võideti 3:1, saadi alagrupis teine koht ning jätkati võistlemist aste madalamal, [[CEV Challenge Cup|CEV Cupi]]l.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229147/parnu-eurohooaeg-jatkub Pärnu eurohooaeg jätkub] Eesti Päevaleht, 09.10.2005.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2015/16 CEV Cup|2015/16]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalseeria kaotati mängudega 1:3 ja 0:3 [[Pireuse Olympiacos]]ele (GRC) ning langeti aste madalamale, [[CEV Challenge Cup]]i.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/72986407/parnu-vorkpalliklubi-kaotas-kreeklastele-ja-langes-norgemasse-eurosarja Pärnu Võrkpalliklubi kaotas kreeklastele ja langes nõrgemasse eurosarja] Delfi, 18.11.2015.</ref> |- !colspan="4" bgcolor=#EFEFEF | [[CEV Challenge Cup]]<br><small>(kuni 2006/07 CEV Cup)</small> |- | style="text-align: center;" | [[2000/01 CEV Cup|2000/01]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | Alagrupiturniir [[Luksemburg]]is võideti: 3:1 võideti [[Saloniki PAOK]] (GRC), 3:0 [[VS Mamer]] (LUX) ja [[Lausanne Volley|Lausanne]] (CHE).<ref>[https://sport.postimees.ee/1838733/ess-falck-parnu-voitis-eurosarjas ESS Falck Pärnu võitis eurosarjas] Postimees arhiiv, 26.11.2000.</ref> 1/16 finaalseeria kaotati mängudega 1:3 ja 1:3 [[Jaroslavli Neftjannik]]ule (RUS) ning langeti konkurentsist.<ref>Enn Hallik. [https://sport.delfi.ee/artikkel/1114231/ess-parnu-pudenes-eurosarjast ESS Pärnu pudenes eurosarjast] Delfi, 18.01.2001.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2001/02 CEV Cup|2001/02]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | Eelringis alistati mängudega 3:0 ja 3:0 [[Dionysos Strombiou]] (CYP).<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50901142/ess-parnu-falck-paases-cev-karikasarja-alagrupiturniirile ESS Pärnu Falck pääses CEV karikasarja alagrupiturniirile] Eesti Päevaleht, 12.11.2001.</ref> Alagrupiturniir [[Slovakkia]]s võideti: 3:1 võideti [[Myjava Spartak]] (SVK), 3:0 [[AC Orestia]] (GRC) ja [[Odolena Voda Chance]] (CZE).<ref>Peep Pahv. [https://www.ohtuleht.ee/sport/115544/kreeka-hirm-ess-parnu-voitis-eurokarika-alagrupi Kreeka hirm: ESS Pärnu võitis eurokarika alagrupi] Õhtuleht, 10.12.2001.</ref> 1/8 finaalseeria kaotati mängudega 0:3 ja 0:3 hilisemale sarja võitjale [[Cuneo Noicom]]ile (ITA).<ref>Peep Pahv. [https://www.ohtuleht.ee/sport/117147/ess-parnu-jai-cuneo-noicomi-vastu-geimivoiduta ESS Pärnu jäi Cuneo Noicomi vastu geimivõiduta] Õhtuleht, 17.01.2002.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50917152/ess-parnu-alistanud-cuneo-voitis-vorkpalli-cev-i-karika ESS Pärnu alistanud Cuneo võitis võrkpalli CEV-i karika] Eesti Päevaleht, 11.03.2002.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2005/06 CEV Cup|2005/06]] | style="text-align: center;" | '''Alagrupp''' | style="text-align: left;" | Teise ringi alagrupiturniiril [[Ankara]]s saadi teine koht ning langeti konkurentsist. Võideti 3:0 [[GVC Gomel]]it (POR) ning 3:2 [[Polis Akademis]]t (TUR), kaotati 3:1 alagrupi võitjale [[Budva Budvanska Rivijera]]le (SCG).<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229160/ess-falck-parnu-kaotas-esimese-mangu ESS Falck Pärnu kaotas esimese mängu] Eesti Päevaleht, 12.11.2005.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229162/parnulased-said-turklastest-jagu Pärnulased said türklastest jagu] Eesti Päevaleht, 12.11.2005.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229163/ess-falck-parnu-vk-lopetas-euroturniiri-voiduga ESS Falck Pärnu VK lõpetas euroturniiri võiduga] Eesti Päevaleht, 13.11.2005.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2013/14 CEV Challenge Cup|2013/14]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | Eelringis saadi loobumisvõit [[Bratislava Volley Team]]ilt (SVK). 1/16 finaalis võideti seeria mängudega 3:0 ja 3:0 [[Genfi Chenois]]i (CHE) vastu.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/67600786/kolmapaeval-naeb-parnu-spordihallis-euroopa-tippu-kuuluvat-itaalia-vorkpallimeeskonda Kolmapäeval näeb Pärnu spordihallis Euroopa tippu kuuluvat Itaalia võrkpallimeeskonda] Delfi, 13.01.2014.</ref> 1/8 finaalis kaotati seeria mängudega 0:3 ja 0:3 [[Latina Andreol]]ile (ITA) ning langeti konkurentsis.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/67658623/parnu-sai-kindla-kaotuse-ja-kukkus-eurosarjast-valja Pärnu sai kindla kaotuse ja kukkus eurosarjast välja] Delfi, 22.01.2014.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2015/16 CEV Challenge Cup|2015/16]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalseerias [[Kaposvari Fino]] (HUN) vastu kaotati võõrsil 1:3, kuid võideti kodus 3:0 ja kuldne geim 15:7.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73227713/ulmelise-etteaste-teinud-pulk-nokauteeris-madjarid-ja-parnu-vorkpalliklubi-eurohooaeg-jatkub Ulmelise etteaste teinud Pulk nokauteeris madjarid ja Pärnu võrkpalliklubi eurohooaeg jätkub!] Delfi, 17.12.2015.</ref> 1/8 finaalseerias [[Meneni Prefax]]i (BEL) vastu võideti kodus 3:1, kuid kaotati võõrsil 0:3 ning kuldne geim 10:15 ning langeti konkurentsist.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73529773/parnu-vorkpalliklubi-kaotas-belgias-0-4-ja-langes-eurosarjas-konkurentsist Pärnu võrkpalliklubi kaotas Belgias 0:4 ja langes eurosarjas konkurentsist!] Delfi, 27.01.2016.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2017/18 CEV Challenge Cup|2017/18]] | style="text-align: center;" | '''1/8 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalis alistati mängudega 3:1 ja 3:0 [[Pafose Pafiakos]] (CYP).<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/80536154/fotod-hea-too-parnu-vorkpalliklubi-murdis-eurosarjas-16-tugevama-sekka FOTOD | Hea töö! Pärnu võrkpalliklubi murdis eurosarjas 16 tugevama sekka] Delfi, 20.12.2017.</ref> 1/8 finaalis jäädi mängudega 1:3 ja 0:3 alla [[Meneni Par-Ky]]le ning langeti konkurentsist.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/80963489/parnu-euroteekond-sai-belgias-kiire-lopu-monel-mehel-on-pohjust-vaadata-tosiselt-peeglisse Pärnu euroteekond sai Belgias kiire lõpu, mõnel mehel on põhjust vaadata tõsiselt peeglisse] Delfi, 31.01.2018.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2018/19 CEV Challenge Cup|2018/19]] | style="text-align: center;" nowrap | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalseerias kaotati mõlemad mängud 0:3 [[Monza Vero Volley]] (ITA) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/84669825/imet-ei-sundinud-itaalia-klubi-lulitas-parnu-konkurentsist-valja Imet ei sündinud: Itaalia klubi lülitas Pärnu konkurentsist välja] Delfi, 05.12.2018.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2020/21 CEV Challenge Cup|2020/21]] | style="text-align: center;" | '''1/4 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/4 finaali jõuti ühtegi mängu pidamata ([[koroonapandeemia]] tõttu paljud klubid loobusid osalemast). Veerandfinaali eel loobuti [[Türgi]]s toimunud mängul osalemisest.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/92337015/parnu-loobus-eurosarjas-veerandfinaalis-mangimast Pärnu loobus eurosarjas veerandfinaalis mängimast] Delfi, 22.01.2021.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2021/22 CEV Challenge Cup|2021/22]] | style="text-align: center;" | '''Eelring''' | style="text-align: left;" | Eelringis kaotati kodus peetud mängud 0:3 ja 2:3 [[Tel Avivi Maccabi Yeadim]]ile (ISR) ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/95180103/parnu-voitis-kaks-geimi-kuid-langes-eurosarjast-valja Pärnu võitis kaks geimi, kuid langes eurosarjast välja] Delfi, 19.11.2021.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2022/23 CEV Challenge Cup|2022/23]] | style="text-align: center;" | '''1/16 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/16 finaalseerias kaotati mõlemad mängud 0:3 [[Lissaboni Sporting]]u (POR) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120100086/parnu-vorkpalliklubi-langes-eurosarjas-konkurentsist Pärnu võrkpalliklubi langes eurosarjas konkurentsist] Delfi, 17.11.2022.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2024/25 CEV Challenge Cup|2024/25]] | style="text-align: center;" | '''1/32 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalseerias kaotati mängud 0:3 ja 1:3 [[Horodoki Epicentr-Podolyany]] (UKR) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>Kaspar Ruus. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120329721/selver-x-taltech-joudis-eurosarjas-teise-ringi-parnu-langes-konkurentsist Selver x TalTech jõudis eurosarjas teise ringi, Pärnu langes konkurentsist] Delfi, 16.10.2024.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2025/26 CEV Challenge Cup|2025/26]] | style="text-align: center;" | '''1/32 finaal''' | style="text-align: left;" | 1/32 finaalseeria kaotati mängudega 1:3 ja 3:2 [[Bigbank Tartu]] (EST) vastu ning langeti konkurentsist.<ref>[https://sport.err.ee/1609862313/tartu-bigbank-lukkas-koduses-euroduellis-parnu-auti Tartu Bigbank lükkas koduses euroduellis Pärnu auti] ERR, 19.11.2025.</ref> |- | style="text-align: center;" | [[2026/27 CEV Challenge Cup|2026/27]] | style="text-align: center;" | | style="text-align: left;" | |} ==Koosseisud== ===2026/27 hooaja koosseis=== Alljärgnev koosseis esindab klubi hooajal 2026/27.<ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=186&ID=23 Pärnu Võrkpalliklubi] Elme Messer Men`s Baltic League 2026/2027 dataproject (vaadatud 21.10.2026).</ref> {| | '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- | '''Füsioterapeut''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Gardo Maruste]] |- | '''Mänedžer''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Brit Marii Veri]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !Nr !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | 2 ||align=left nowrap|{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Emerson Alexander Rodriguez Gonzalez]]||align=right|{{Birth date and age|1993|02|02}}||align=left|diagonaalründaja |- | 3 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavet Leppik]]||align=right|{{Birth date and age|1993|07|31}}||align=left|nurgaründaja |- | 4 ||align=left|{{riigi ikoon|Läti}} [[Toms Švans]]||align=right|{{Birth date and age|1993|08|02}}||align=left|keskblokeerija |- | 5 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo-Joosep Peterson]]||align=right|{{Birth date and age|2002|08|13}}||align=left| keskblokeerija |- | 7 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alari Saar]]||align=right|{{Birth date and age|1996|03|28}}||align=left|libero |- | 9 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tanawin Boonraunya]]||align=right|{{Birth date and age|2008|12|30}}||align=left|libero |- | 10 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Uuskari]]||align=right|{{Birth date and age|1997|04|22}}||align=left|nurgaründaja |- | 11 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Artem Babek]]||align=right|{{Birth date and age|2008|05|03}}||align=left|keskblokeerija |- | 13 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tristan Urb]]||align=right|{{Birth date and age|2005|08|13}}||align=left|sidemängija |- | 14 ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Jim Garrison]]||align=right|{{Birth date and age|2003|02|07}}||align=left|keskblokeerija |- | 16 ||align=left|{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Andrade]]||align=right|{{Birth date and age|1995|04|27}}||align=left|nurgaründaja |- | 17 ||align=left|{{riigi ikoon|Venetsueela}} [[Carlos Paez]] [[File:Captain sports.svg|13px]]||align=right|{{Birth date and age|1991|11|09}}||align=left|sidemängija |- | 21 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Holger Purga]]||align=right|{{Birth date and age|2010|08|01}}||align=left|nurgaründaja |- | 25 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mattias Püvi]]||align=right|{{Birth date and age|2008|05|13}}||align=left|sidemängija |- | 44 ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaan Joosep Raavik]]||align=right|{{Birth date and age|2007|11|29}}||align=left|diagonaalründaja |} ===Eesti meistriks tulnud koosseisud=== ;Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 1992/93 [[Andres Arjakas]]{{·}}[[Igor Doroštšenko]]{{·}}[[Hendrik Igasta]]{{·}}[[Valdo Järvekülg]]{{·}}[[Kristjan Kais]]{{·}}[[Kaido Kasemets]]{{·}}[[Erkki Kibbermann]]{{·}}[[Janno Külaots]]{{·}}[[Tiit Lindmaa]]{{·}}[[Mehis Merilaine]]{{·}}[[Aivar Rätsep]]{{·}}[[Ako Salur]]{{·}}[[Mati Üürike]]{{·}}[[Andrei Ojamets]] (mängiv treener) ;ESS Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 1999/2000 [[Avo Keel]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Argo Meresaar]]{{·}}[[Valts Mihelsons]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Kristjan Õuekallas]]{{·}}[[Raimo Pajusalu]]{{·}}[[Mait Pärg]]{{·}}[[Mihkel Roosme]]{{·}}[[Kert Toobal]]{{·}}[[Rivo Vesik]]{{·}}[[Raimonds Vilde]]{{·}}Peatreener [[Andrei Ojamets]]{{·}}Abitreener [[Raul Reiter]] ;ESS Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2000/01 [[Sten Esna]]{{·}}[[Avo Keel]]{{·}}[[Argo Meresaar]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Kristjan Õuekallas]]{{·}}[[Raimo Pajusalu]]{{·}}[[Kirill Plešakov]]{{·}}[[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Rivo Vesik]]{{·}}[[Austris Štals]]{{·}}Peatreener: [[Andrei Ojamets]]{{·}}Abitreener: [[Raul Reiter]] ;ESS Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2001/02 [[Aivis Eida]]{{·}}[[Sten Esna]]{{·}}[[Avo Keel]]{{·}}[[Argo Meresaar]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Kristjan Õuekallas]]{{·}}[[Raimo Pajusalu]]{{·}}[[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Rivo Vesik]]{{·}}[[Viktor Šaraliev]]{{·}}[[Austris Štals]]{{·}}Peatreener: [[Pasi Sakari Rautio]]{{·}}Abitreener [[Raul Reiter]] ;ESS Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2002/03 [[Ilmars Balodis]]{{·}}[[Aivis Eida]]{{·}}[[Sten Esna]]{{·}}[[Avo Keel]]{{·}}[[Argo Meresaar]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Meris Merisaar]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Kristjan Õuekallas]]{{·}}[[Raimo Pajusalu]]{{·}}[[Ergo Sartakov]]{{·}}[[Austris Štals]]{{·}}Peatreener [[Pasi Sakari Rautio]]{{·}}Abitreener [[Raul Reiter]] ;ESS Falck Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2003/04 [[Ilmars Balodis]]{{·}}[[Aivis Eida]]{{·}}[[Kristjan Jürima]]{{·}}[[Karl Järvekülg]]{{·}}[[Avo Keel]]{{·}}[[Veiko Lember]]{{·}}[[Argo Meresaar]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Kristjan Õuekallas]]{{·}}[[Raimo Pajusalu]]{{·}}[[Janis Sirelpuu]]{{·}}[[Austris Štals]]{{·}}Peatreener [[Pasi Sakari Rautio]]{{·}}Abitreener [[Raul Reiter]] ;Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2014/15 [[Edgar Järvekülg]]{{·}}[[Markkus Keel]]{{·}}[[Martti Keel]]{{·}}[[Kardo Kõresaar]]{{·}}[[Taavet Leppik]]{{·}}[[Tamar Nassar]]{{·}}[[Jaanus Nõmmsalu]]{{·}}[[Harri Palmar]]{{·}}[[Hindrek Pulk]]{{·}}[[Andrus Raadik]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}[[Arnas Rumševičius]]{{·}}[[Timo Tammemaa]]{{·}}Peatreener [[Avo Keel]]{{·}}Abitreener [[Toomas Jasmin]] ;Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2018/19 1 [[Ilja Kovaljov]]{{·}}2 [[Silver Maar]]{{·}}3 [[Taavet Leppik]]{{·}}4 [[Toms Švans]]{{·}}5 [[Martti Keel]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}6 [[Karl Lilles]]{{·}}7 [[Tamar Nassar]]{{·}}9 [[Richard Voogel]]{{·}}10 [[Mattias Rahuoja]]{{·}}11 [[Allar Keskülla]]{{·}}12 [[Edgar Maier]]{{·}}14 [[Mhait-Martin Pool]]{{·}}15 [[Chizoba Eduardo Neves Atu]]{{·}}16 [[Madis Parrol]]{{·}}17 [[Atvars Ozolinš]]{{·}}99 [[Siim Ennemuist]]{{·}}Peatreener [[Avo Keel]]{{·}}Abitreener [[Toomas Jasmin]] ;Pärnu VK – [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meister]] 2025/26 2 [[Artem Babak]]{{·}}3 [[Taavet Leppik]]{{·}}4 [[Toms Švans]]{{·}}5 [[Kristo Joosep Peterson]]{{·}}7 [[Alari Saar]]{{·}}8 [[Marten Stopkin]]{{·}}10 [[Markus Uuskari]]{{·}}11 [[Tristan Täht]]{{·}}13 [[Markuss Vensbergs]]{{·}}14 [[Sten Perillus]]{{·}}17 [[Carlos Julio Paez Diaz]] [[File:Captain sports.svg|13px]]{{·}}25 [[Mattias Püvi]]{{·}}26 [[Karl Johannes Arjakas]]{{·}}77 [[Daniel Alejandro Ramirez Pita]]{{·}}Peatreener [[Rainer Vassiljev]] ==Individuaalsed auhinnad== ;Balti liiga kõige väärtuslikum mängija *[[Hindrek Pulk]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2015/16 hooaeg|2016]]) *[[Daniel Alejandro Ramírez Pita]] ([[Võrkpalli Balti liiga 2025/26 hooaeg|2026]]) ==Peatreenerid== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|1992–2001||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2001–2004||{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]] |- |align=left|2004–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2011–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2014–2022||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |align=left|2022–2024||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Jasmin]] |- |align=left|2024–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pvk.ee/?id=33 Klubi koduleht] *[https://www.instagram.com/parnuvk/ Instagram] *[https://www.facebook.com/ParnuVorkpalliklubi Facebook] *[https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750 Volleybox] {{Mall:Võrkpalli Balti liiga}} [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] 86frcumffij692q1s1rea7hbegy1aep 0 400872 7256590 4187690 2026-10-21T06:10:07Z Estopedist1 278 viitamata 7256590 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Bioloogiline isolatsioon''' on [[liik (bioloogia)|liigi]] [[isolatsioon (bioloogia)|isolatsioon]], mille puhul [[ristumine|ristumist]] liigikaaslastega soodustavad ja ristumist võõra liigi isenditega (või järglaste saamist [[hübriid]]il) takistavad asjaolud, mis ei tulene kokkupuute geograafilisest võimatusest, ([[ristumisbarjäär]]). Tegu võib olla näiteks liigiomaste sigimispaikade või -aegade erinevusega või sigimiskäitumise kokkusobimatusega. Hübriidid hukkuvad varakult või on [[viljatus|viljatud]]. [[Kategooria:Bioloogia]] ry3mtk0mba066k1m8z98dmlkj92y1yl 0 405349 7256533 6429341 2026-10-20T23:19:29Z Juppi lantteineen 239848 7256533 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Basia Kosmal kolor.jpg|pisi|Barbara Kosmal (2013)]] [[Pilt:Basia Kosmal b w.jpg|pisi|Barbara Kosmal (2013)]] '''Barbara Kosmal''' ([[26. veebruar]] [[1973]] [[Varssavi]] – [[15. mai]] [[1993]] [[Brzeziny]]) oli poola filminäitleja ja modell. Barbara Kosmal lõpetas [[1992]]. aastal Varssavi Jan Kochnowski nimelise XXVII Üldhariduslütseumi. Esimese filmirolli tegi ta [[1988]]. aastal. Barbara Kosmal mängis veel kolmes filmis, millest kaks linastusid pärast tema surma. 15. mail 1993 sõitis Barbara Kosmal koos filmilavastaja ja stsenaristi [[Xawery Żuławski]]ga [[Łódź]]ist filmivõtetelt autoga Varssavisse. Roolis olnud Żuławski kaotas auto üle kontrolli ja sõiduk paiskus teelt välja vastu puud. Barbara Kosmal hukkus kohapeal.<ref>[http://www.fakt.pl/kobieta/plotki/barbara-kosmal-nad-corka-brylskiej-krazylo-prawdziwe-fatum/s22h1cj Nad córką Brylskiej krążyło prawdziwe fatum] fakt.pl</ref> ==Isiklikku== Barbara Kosmali ema oli näitleja [[Barbara Brylska]] ja isa arst Ludwik Kosmal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=0467210}} *[http://filmpolski.pl/fp/index.php?osoba=1118980 Barbara Kosmal andmebaasis filmpolski.pl] {{JÄRJESTA:Kosmal, Barbara}} [[Kategooria:Poola näitlejad]] [[Kategooria:Poola modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 1993]] b7zbg760foivmkcxk76t20bx817u9sl 7256581 7256533 2026-10-21T05:44:06Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Juppi lantteineen|Juppi lantteineen]] ([[User talk:Juppi lantteineen|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 6429341 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Basia Kosmal kolor.jpg|pisi|Barbara Kosmal]] [[Pilt:Basia Kosmal b w.jpg|pisi|Barbara Kosmal]] '''Barbara Kosmal''' ([[26. veebruar]] [[1973]] [[Varssavi]] – [[15. mai]] [[1993]] [[Brzeziny]]) oli poola filminäitleja ja modell. Barbara Kosmal lõpetas [[1992]]. aastal Varssavi Jan Kochnowski nimelise XXVII Üldhariduslütseumi. Esimese filmirolli tegi ta [[1988]]. aastal. Barbara Kosmal mängis veel kolmes filmis, millest kaks linastusid pärast tema surma. 15. mail 1993 sõitis Barbara Kosmal koos filmilavastaja ja stsenaristi [[Xawery Żuławski]]ga [[Łódź]]ist filmivõtetelt autoga Varssavisse. Roolis olnud Żuławski kaotas auto üle kontrolli ja sõiduk paiskus teelt välja vastu puud. Barbara Kosmal hukkus kohapeal.<ref>[http://www.fakt.pl/kobieta/plotki/barbara-kosmal-nad-corka-brylskiej-krazylo-prawdziwe-fatum/s22h1cj Nad córką Brylskiej krążyło prawdziwe fatum] fakt.pl</ref> ==Isiklikku== Barbara Kosmali ema oli näitleja [[Barbara Brylska]] ja isa arst Ludwik Kosmal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=0467210}} *[http://filmpolski.pl/fp/index.php?osoba=1118980 Barbara Kosmal andmebaasis filmpolski.pl] {{JÄRJESTA:Kosmal, Barbara}} [[Kategooria:Poola näitlejad]] [[Kategooria:Poola modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 1993]] 9j0zsamw3hg9fzd5a0f9irfrtlkfd7y 0 408313 7256396 7222593 2026-10-20T16:12:36Z MorsMe 217455 7256396 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Maleva|avati=*1976 *2020 (tänasel kujul)|number=33|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=32|järgmine liin=33A|järgmine=33A (Tallinna bussiliin)|eelmine=32 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b]|läbi=Kadaka Selver|uuendus=26. august 2026|eelkäija=[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] (1994)|pilt=33 bussiliin Mustamäe teel.jpg|logo=2798,Bussiliin 33 sõle tänaval.jpg}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 33''' on [[Tallinn]]a bussiliin [[Männiku asum|Männiku]] ja [[Maleva tänav|Maleva]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liiklus toimub iga päev. Väljumised 17-25 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 33 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Männiku - Nõmme turg - Autobussikoondis - Kadaka tee - Mustamäe tee - Sõle - Kopli | |- |1994 |Männiku - Nõmme turg - Autobussikoondis - Kadaka tee - Mustamäe tee - Sõle - Maleva | |- |2020 |Männiku - Nõmme turg - Autobussikoondis - Forelli - Mustamäe tee - Sõle - Maleva |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 33A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1994 |Männiku - Nõmme turg - Autobussikoondis - Kadaka tee - Mustamäe tee - Sõle - Maleva |Suleti mais 1994 (teenindab liin 33) |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2020 !Männiku - Kopli !Kadaka Selver - Kopli !Kopli - Männiku !Autobussikoondis - Männiku !Kopli - Kadaka Selver |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; Kraavi ; Astri ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; Metsa ; Raudtee ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva | ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Forelli ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva | ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Raudtee ; Põllu ; Pargi ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Astri ; Kraavi ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Raudtee ; Põllu ; Pargi ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Astri ; Kraavi ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.05.1994 kuni 31.10.2020 !Männiku - Kopli !Kadaka Selver - Kopli !Kopli - Männiku !Autobussikoondis - Männiku !Kopli - Kadaka Selver |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; Kraavi ; Astri ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; Metsa ; Raudtee ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva | ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva | ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Raudtee ; Põllu ; Pargi ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Astri ; Kraavi ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Raudtee ; Põllu ; Pargi ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Astri ; Kraavi ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.04.1994 !Männiku - Kopli !Kopli - Männiku |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; Kraavi ; Astri ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; Metsa ; Raudtee ; Hiiu jaam ; Võsu ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Madala ; Lõime ; Maleva ; Sirbi ; Kopli | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Forelli ; Laki ; Joostimägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Raudtee ; Põllu ; Pargi ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Astri ; Kraavi ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku |} == Galerii == <gallery> Fail:353TAK.JPG|[[Männiku tee]]l Fail:270TAK.JPG|[[Mustamäe tee|Mustamäe teel]] Fail:EU-EE-Tallinn-Kristiine-TAK 2368.JPG|[[Kristiine linnaosa|Kristiinel]] Fail:2325,Mustamäe tee.jpg|2325,Mustamäe tee Fail:33 buss.png|Õhtul </gallery> == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[33A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b/ 33. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] glrepehd3qsdma5zg6vs5yb5ivibsny 0 411352 7256383 5361729 2026-10-20T15:41:04Z Estopedist1 278 viitamata, tähelepanuväärne? 7256383 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Raamatu info | pealkiri = Kõiv akna all | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = | alltekst = | autor = Raimond Kolk | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = | keel = | sari = | teema = | žanr = | kirjastaja = [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]] | ee_kirjastaja = | avaldatud = 1952 | ee_avaldatud = | tüüp = | lehekülgi = | mõõtmed_kaal = | isbn = | oclc = | eelnev = | järgnev = }} "'''Kõiv akna all'''" on [[1952]] Rootsis [[Lund]]is ilmunud [[Raimond Kolk|Raimond Kolgi]] teine [[luulekogu]]. Luulekogu kirjastas [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]. Enamik luulekogu luuletusi on [[võru keel|võrukeelsed]]. [[Kategooria:Eesti luulekogud]] [[Kategooria:1952. aasta kirjandusteosed]] 5ks01ad9ikm5zaqc33c673a6spi52c2 0 412683 7256508 6988138 2026-10-20T21:44:58Z Kethen346 222541 Tekstist eemaldati mittevajalikud mallid, parandati vormistusvigu (liigsed lingid kuupäevadel ja aastatel, tühikud enne viiteid daatumites ja punktide puudumine), ühtlustati eesti keele lauseehitust ja ortograafiat ning eemaldati teksti sees olnud otselingid välisveebidele. 7256508 wikitext text/x-wiki '''Valentin Beljajev''' (25. juuli 1937 Iževsk – 30. september 2025 Tallinn) oli Eesti jalgpallur, käsipallitreener ja spordikohtunik.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Valentin_Beljajev}} (vaadatud 17.08.2015)</ref> Ta on kuulunud Eesti Väravpalliföderatsiooni presiidiumi. == Haridus == 1959. aastal lõpetas ta Lvivi tuletõrjesõjakooli. 1965. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonna. Sporditegevust alustas ta 1956. aastal Kiievi treenerite koolis, mille lõpetas jalgrattaspordi treenerina. == Sportlastee == Aastatel 1960–1966 oli ta tegev kutselise jalgpallurina.<ref name="ESBL" /> 1962. aastal võitis ta NSV Liidu jalgpalli meistrivõistlustel Moskva Dünamo meeskonnas väravavahina hõbemedali ning jõudis meeskonnaga karikavõistluste finaali. 1963. aastal tuli ta käsipallis Eesti meistriks. 1967. aastal tuli ta Tallinna Norma meeskonnas Eesti meistriks jalgpallis.<ref name="ESBL" /> == Töö treenerina == Aastatel 1976–1988 töötas ta Tallinna Näidislinnuvabrik u naiskonna treenerina. Aastatel 1988–1993 töötas ta Kooperaatori meeskonna treenerina. Hilisematel aastatel juhendas ta ka Maardu ja Loo naiskonda.<ref name="ESBL" /> 2000. aastate teises pooles tegutses ta eratreenerina. == Muu tegevus == 1978. aastal sai ta käsipallis rahvusvahelise kategooria kohtunikuks. 1980. aasta Moskva olümpiamängudel oli ta lauakohtunik. 1994. aastast oli ta Euroopa Käsipalliföderatsiooni komissar. == Isiklikku == Tema pikkus oli 181 cm ja kaal tippsportlasena 78 kg. 1961. aastal abiellus ta Laine Beljajevaga. 1964. aasta juulis sündis neil tütar. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|id=Valentin_Beljajev}} {{JÄRJESTA:Beljajev, Valentin}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti käsipallitreenerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2025]] frqklkudquml7ob0io7rlrzml8dm2so 0 418116 7256593 7207609 2026-10-21T06:14:36Z ~2026-56301-64 240178 7256593 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}} [[Fail:Kaarelorumägipilt.jpg|pisi|Kaarel Orumägi (2023)|alt=Foto: Enriko Pedaksalu]] '''Kaarel Orumägi''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1995]] [[Paide]]s) on eesti [[lavastaja]], [[helilooja]], [[laulja]] ja [[näitleja]]. [[2013]]. aastal asutas ta kodulinnas [[Türi]]l [[Eesti Noorte Muusikaliteater|Eesti Noorte Muusikaliteatri]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.tyrikultuurikeskus.ee/residendid/muu/emso/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-10-21 |arhiivimisaeg=2016-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160418091424/http://www.tyrikultuurikeskus.ee/residendid/muu/emso/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Teater tegutses kuni 2023. aasta augustini. Kaarel oli teatri kunstiline juht, lavastaja ja kunstnik.{{lisa viide}} Aastatel 2013–2022 oli ta [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool]]i noorte muusikateatri lavastaja, muusikajuht ja kooli hääleseadja. Aastatel 2015–2020 juhtis ta [[Türi Kultuurikeskus]]es omanimelist laulustuudiot, 2016. aastast on [[Eesti Improteater|Eesti Improteatri]] näitleja. Alates 2022. aastast on ta Tartus asuva Laulupesa laulustuudio hääleseadja ja teatristuudio juht{{lisa viide}}, kuid töösuhe lõpetati 2026. aastal. Ta on mänginud [[TV3]] telesarjades "[[Kättemaksukontor]]" ja "[[Ment]]" ning [[Kanal 2]] draamasarjas "[[Pilvede all]]".{{lisa viide}} Orumägi võttis osa 2018. aastal telesaatest "[[Eesti otsib superstaari]]" ning 2023. aastal osales ta oma lauluga [https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/uus-laul/uus-laul-esitused/vaata-uuesti-kaarel-orumagi-esitust-lahme-tagasi-tuldud-teid/ "Lähme tagasi tuldud teid"] (sõnad Silja Vipre) Tv3 saates "Uus Laul" . Osalenud alates 2019. aastast Eesti laulul [[Sissi Nylia Benita|Sissi]] (2019), [[Uku Suviste]] (2019, 2020, 2021), Janet Vavilovi (2020), [[Jaagup Tuisk|Jaagup Tuisu]] (2020, 2022), [[Mariliis Jõgeva]] (2020), [[Ketter Orav|Kéa]] (2021), Kaia-Liisa Kesleri (2022), [[Frants Tikerpuu]] ja [[Triin Niitoja]] (2022) ning [[Oliver Mazurtšak|Ollie]] (2023) taustalauljana. 2020. aastal osales [[Uku Suviste]] taustalauljana [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Rotterdam]]is.{{lisa viide}} Alates 2021. aastast on Orumägi ''show''-trupi [[Showstoppers]] juures tegutseva tüdrukuteansambli "The Wavy Sensation" produtsent ja looja. 18. veebruaril 2024 ilmus tema debüütsingel "Keegi sind ei tea" ning Orumägi alustas soolokarjääri esinejanimega KAAREL. 2026. aastal ilmus [https://www.err.ee/1609957991/noored-suudistavad-kahte-muusikalilavastajat-ahistamises artikkel], kus mitmed endised Eesti Noorte Muusikaliteatri osalised rääkisid oma kogemustest ja kuulujuttudest seoses võimaliku ahistamisega. Politsei ei tuvastanud uurimise käigus ühtegi süütegu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kristjan Pihl {{!}} |kuupäev=2026-03-04 |pealkiri=Noored süüdistavad kahte muusikalilavastajat ahistamises |url=https://www.err.ee/1609957991/noored-suudistavad-kahte-muusikalilavastajat-ahistamises |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Looming== === Lavamuusikateosed === *Noortemuusikal "Suvelõõm" (2012–2013, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Noortemuusikal "Suvevaheaeg – aasta kõige parem aeg!" (2014, helilooja, laulusõnade autor) *Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" (2014, helilooja, laulusõnade autor) *Etnorokkmuusikal "Salme" (2015, helilooja) *Lastemuusikal "Pärast õnnelikku lõppu" (2015–2016, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Muusikal "SOFIA" (2016–2017, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Mustkunstishow "Halloween 3.0: Lõhestunud" (2017, stsenarist, muusikaline kujundaja ja helilooja) *Lastemuusikal "Teekond tähekeste juurde" (2018, helilooja, laulusõnade autor) *Noorte sotsiaaldraama "KATKI" (2018, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Koguperemuusikal "IMELOITS" (2019, helilooja, laulusõnade autor) *Laste- ja noortemuusikal "Õnnelike inimeste maa" (2022, libreto autor) *Noorte Sotsiaaldraama "Eliitkooli juhtum" (2022, Helilooja ja laulusõnade autor){{lisa viide}} *Muusikal "Marcella" (2023, Helilooja, libreto ja laulusõnade autor) == Lavastused == ==== 2014 ==== * Lastemuusikal "Lumivalgeke" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Janika Sillamaa / Kaari Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, koreograaf. * Noortemuusikal "Suvelõõm" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht, koreograaf.{{lisa viide}} ==== 2015 ==== * Etnorokkmuusikal "Salme" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi / Friedrich Reinhold Kreutzwald / Kaari Sillamaa) – muusikajuht. * Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Riin Maide) – lavastaja, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2016 ==== * Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Riin Maide) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht. * Lastemuusikal "Pärast õnnelikku lõppu" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Marianne Helena Rammo / Loora-Eliise Kaarelson / Janet Vavilov / Hedi Maaroos / Kärt Anton / Richard Sepajõe / Mauri Liiv) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2017 ==== * Mustkunstietendus "Halloween 3.0: Lõhestunud" Mustkunstiteatris (Kaarel Orumägi / Fred-Erik Johanson) – Eesti Noorte Muusikaliteatri ja Mustkunstiteatri koostööprojekt – lavastaja. * Järvamaa Laulu- ja Tantsupidu "Mulle jääd, Järvamaa" (Kaarel Orumägi / Eliisa Vellama) – lavastaja, idee autor. * Ajalooline muusikal „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks“ Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaari Sillamaa) – muusikajuht. * Muusikal "Libahunt" Eesti Noorte Muusikaliteatris ([[August Kitzberg]] / [[Neeme Kuningas]] / Tiit Kikas / Jaagup Kreem / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht. * Etnorokkmuusikal "Kullaketrajad" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Friedrich Reinhold Kreutzwald / Janika Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, koreograaf.{{lisa viide}} ==== 2018 ==== * Noortemuusikal "Aelita 2.0" Alexela kontserdimajas (Loone Ots / Siim Aimla / Kaarel Orumägi / [[Reeda Toots]]) – Eesti Noorte Muusikaliteatri ja Muusikaliteatri Kuukivi koostööprojekt – lavastaja. * Muusikal "SOFIA" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Kärt Anton) – lavastaja, kunstnik. * Lastemuusikal "Teekond tähekeste juurde" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2019 ==== * Muusikaline sotsiaaldraama "Katki" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht, koreograaf. * Muusikal "Sofia" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Kärt Anton) – lavastaja, kunstnik. * Koguperemuusikal "Imeloits" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Mark Oja) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2020 ==== * Broadway originaalmuusikal "Juukselakk" ("Hairspray") Viimsi Muusikaliteatris (Marc Shaiman / Scott Wittman / Mark O'Donnell / Thomas Meehan) – lavastaja. * Muusikal "Libahunt" Eesti Noorte Muusikaliteatris (August Kitzberg / Neeme Kuningas / Tiit Kikas / Jaagup Kreem / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2021 ==== * Broadway originaalmuusikal "Väike õuduste pood" ("Little Shop of Horrors") Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Alan Menken / Howard Ashman / Tõnu Oja / Villu Kangur) – lavastaja, kunstnik. * Lastemuusikal "Lumivalgeke" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaari Sillamaa / Janika Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2022 ==== * Broadway originaalmuusikal "Üheksast viieni" ("9TO5") Viimsi Muusikaliteatris (Dolly Parton / Patricia Resnick / Colin Higgins) – lavastaja, kunstnik. * Koguperemuusikal "Õnnelike inimeste maa" Laulupesa laulustuudio eriprojekt Vanemuise teatris (Airi Liiva / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik. * Muusikaline sotsiaaldraama "Eliitkooli juhtum" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi / Mark Oja) – muusikajuht{{lisa viide}} ==== 2023 ==== * Muusikal "Marcella" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, lava- ja visuaalkunstnik. * Kontsert-etendus "Laulupesa ja Shate EUROVISIOON 2023" – Laulupesa laulustuudio ja Shate tantsukooli ühisprojekt Eesti Rahva Muuseumis (ERM) – lavastaja ==== 2024 ==== * Kontsert-etendus "Laulupesa ja Shate EUROVISIOON 2023" – Laulupesa laulustuudio ja Shate tantsukooli ühisprojekt Eesti Rahva Muuseumis (ERM) – lavastaja. * Krimipõnevik “ÜLESANNE 375” – Laulupesa teatristuudio esimene täispikk lavastus (Alexela loomelava). Trupi ühislooming. – lavastaja, kunstnik, helikunstnik. ==== 2025 ==== * Noortemuusikal "Kõrvaklapid peas" Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis - Laulustuudio Fa-Diees eriprojekt (Trupp / Kaarel Orumägi) - lavastaja. * Riiklik isadepäeva kontsert “Minu ilmasammas” Põltsamaa kultuurikeskuses - (Kaarel Orumägi / Keiu Kess) - Lavastaja. * Koguperemuusikal "LAULAB TERVE MAA" - Laulupesa laulustuudio eriprojekt Vanemuise teatris (Airi Liiva / Mark Oja) – lavastaja, koreograaf, kunstnik. == Rollid == ==== 2006 ==== * Gavroche – Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili muusikal "Les Misérables" (Lav. Georg Malvius) – Saksamaa, Rootsi ja Eesti näitlejate ühisprojekt. Füssen/Xanten. ==== 2011 ==== * Basil Utterwood – Komöödia "Poolel teel puu otsa" (Lav. Tarmo Hints) – Paide Huviteater. Paide. ==== 2012 ==== * Narkomaanist nooruk – Teleseriaal "Ment" (Rež. Ergo Kuld) – TV3 * Bosse – Lastelavastus "Karlsson katuselt" (Lav. Merilin Kirbits) – Türi kultuurikeskuse teatristuudio. Türi. ==== 2013 ==== * St. John – Kaari Sillamaa muusikal "Jane Eyre" (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Jack – Muusikaline sotsiaaldraama "Tütarlaste kooli juhtum" (Lav. Elle Kull) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Peep – Telesari "Pilvede all" (Rež. Toomas Kirss) – Kanal 2. * Sportlane – Teleseriaal "Kättemaksukontor" (Rež. Ain Prosa) – TV3 ==== 2014 ==== * Metsavaht – Kaari Sillamaa uusikal "Koerhaldjas Mia" (Lav. Katre Jaani) – Nordea kontserdimaja (Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli eriprojekt). Tallinn. * Ottniel von Munck – Kaari Sillamaa muusikal „Kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias“ (Lav. Janika Sillamaa) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Robert – Põnevusfilm "Doomino" (Rež. Jaagup Tuisk) – Icebird Productions * Christopher – Kaarel Orumägi muusikal "Suvelõõm" (Lav. Kaarel Orumägi) – Eesti Noorte Muusikaliteater. Türi * Peep – Telesari "Pilvede all" (Rež. Toomas Kirss) – Kanal 2. ==== 2015 ==== * Robert – Lühifilm "Räägi välja" (Rež. Rain Tolk) – Kuukulgur Film. ==== 2016 ==== * Erinevad rollid – Impromuusikal (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn. * Kapten Ükssilm – Janika ja Kaari Sillamaa muusikal "Puujala ja Ükssilma sõda" (Lav. Gerda Lukkonen) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Vääna mõisa park. * Prints – Janika Sillamaa lastemuusikal "Lumivalgeke" (Lav. Janika Sillamaa) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool – Bastioni hoovilava. * Osatäitja – Kaari Sillamaa lastemuusikal "Saabastega kass" (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn ==== 2017 ==== * Oscar I – Kaari Sillamaa muusikal „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks“ (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn * Erinevad rollid – Improlavastus "KATASTROOF" (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn ==== 2018 ==== * Kraken (hääl) – Multifilm "Hotell Transilvaania 3: Koletuslik puhkus" (Orig. Joe Jonas). * Erinevad rollid – Improlavastus "PARIS HILTON SWEET" (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn ==== 2019 ==== * Keiser Maximus (hääl) – Multifilm "Playmobil" (Orig. Adam Lambert). ==== 2020 ==== * Ingel – Kaari Sillamaa oratoorium "Kristus" – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn, Tartu, Viljandi. ==== 2022 ==== * Ms. Darbus – Disney originaalmuusikal "High School Musical: ON STAGE!" (Lav. Mark Oja) – Eesti Noorte Muusikaliteater. Türi. * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) ==== 2023 ==== * Gabo (hääl) – Disney multifilm "WISH" (Orig. Harvey Guillén). * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) ==== 2024 ==== * Krahv Hertford – Janika Sillamaa ja Mark Oja muusikal "Prints ja Kerjus" (Lav. Tanel Saar) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) * Ingel / Lola (u.s.) – Cindy Lauperi ja Harvey Fiersteini muusikal "Kinky Boots The Musical" (Lav. Samuel Harjanne) – teater Vanemuine. Tartu. * Pfannee (hääl) – Universal Pictures'i muusikalfilm "WICKED" (Orig. Bowen Yang) ==== 2025 ==== * Ingel / Lola (u.s.) – Cindy Lauperi ja Harvey Fiersteini muusikal "Kinky Boots The Musical" (Lav. Samuel Harjanne) – teater Vanemuine. Tartu. * Kordnik Bastian – Thorbjørn Egneri muusikaline koguperelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Lav. Marko Mäesaar) – Tartu mänguasjamuuseumi Teatri kodu. Tartu. * Nimetu (hääl) – Paramount Pictures'i animafilm "Smurfide suur film" (Orig. James Corden) * Pfannee (hääl), Koor – Universal Pictures'i muusikalfilm "WICKED: For Good" (Orig. Bowen Yang) == FILMID == ====2022==== * Noorte Sotsiaaldraama "Katki" (Kaarel Orumägi) – Stsenarist, režissöör, helilooja{{lisa viide}} == Sooloartistina "KAAREL" avaldatud singlid == ==== 2024 ==== * KEEGI SIND EI TEA (18.02) * KEEGI SIND EI TEA The Mathews Remix (13.03) * WITH FIRE (24.03) * TUNDMATUSSE VETTE (30.04) ==Tunnustus== * 2014 – Türi valla hõbedane aumärk * 2014 – Eesti Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupi aastapreemiad – Kultuurisündmuse preemia – muusikali „Lumivalgeke“ lavastamise eest * 2014 – konkursi "Tallinna noor kultuuritegija" laureaat * 2017 – Järvamaa omavalitsuste liidu ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripreemiad – Aasta kultuurielu edendaja * 2017 – Järvamaa omavalitsuste liidu ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripreemiad – Aasta kultuurisündmus "Järvamaa laulu- ja tantsupidu" (Idee autorid ja lavastajad Kaarel Orumägi ja Eliisa Vellama) * 2021 – Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupi aastapreemiad – tunnustuspreemia Põltsamaa Kultuurikeskuse laulu “Teie meie loos” loomise eest ==Vaata ka== * [[Eesti Noorte Muusikaliteater]] * [http://www.lkkk.ee/ Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Orumägi, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] hji4s6ecw7u7e9cpyir5outncpupzo4 7256594 7256593 2026-10-21T06:16:16Z ~2026-56301-64 240178 7256594 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}} [[Fail:Kaarelorumägipilt.jpg|pisi|Kaarel Orumägi (2023)|alt=Foto: Enriko Pedaksalu]] '''Kaarel Orumägi''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1995]] [[Paide]]s) on eesti [[lavastaja]], [[helilooja]], [[laulja]] ja [[näitleja]]. [[2013]]. aastal asutas ta kodulinnas [[Türi]]l [[Eesti Noorte Muusikaliteater|Eesti Noorte Muusikaliteatri]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.tyrikultuurikeskus.ee/residendid/muu/emso/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-10-21 |arhiivimisaeg=2016-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160418091424/http://www.tyrikultuurikeskus.ee/residendid/muu/emso/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Teater tegutses kuni 2023. aasta augustini. Kaarel oli teatri kunstiline juht, lavastaja ja kunstnik.{{lisa viide}} Aastatel 2013–2022 oli ta [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool]]i noorte muusikateatri lavastaja, muusikajuht ja kooli hääleseadja. Aastatel 2015–2020 juhtis ta [[Türi Kultuurikeskus]]es omanimelist laulustuudiot, 2016. aastast on [[Eesti Improteater|Eesti Improteatri]] näitleja. Alates 2022. aastast on ta Tartus asuva Laulupesa laulustuudio hääleseadja ja teatristuudio juht{{lisa viide}}, kuid töösuhe lõpetati 2026. aastal. Ta on mänginud [[TV3]] telesarjades "[[Kättemaksukontor]]" ja "[[Ment]]" ning [[Kanal 2]] draamasarjas "[[Pilvede all]]".{{lisa viide}} Orumägi võttis osa 2018. aastal telesaatest "[[Eesti otsib superstaari]]" ning 2023. aastal osales ta oma lauluga [https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/uus-laul/uus-laul-esitused/vaata-uuesti-kaarel-orumagi-esitust-lahme-tagasi-tuldud-teid/ "Lähme tagasi tuldud teid"] (sõnad Silja Vipre) Tv3 saates "Uus Laul" . Osalenud alates 2019. aastast Eesti laulul [[Sissi Nylia Benita|Sissi]] (2019), [[Uku Suviste]] (2019, 2020, 2021), Janet Vavilovi (2020), [[Jaagup Tuisk|Jaagup Tuisu]] (2020, 2022), [[Mariliis Jõgeva]] (2020), [[Ketter Orav|Kéa]] (2021), Kaia-Liisa Kesleri (2022), [[Frants Tikerpuu]] ja [[Triin Niitoja]] (2022) ning [[Oliver Mazurtšak|Ollie]] (2023) taustalauljana. 2020. aastal osales [[Uku Suviste]] taustalauljana [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Rotterdam]]is.{{lisa viide}} Alates 2021. aastast on Orumägi ''show''-trupi [[Showstoppers]] juures tegutseva tüdrukuteansambli "The Wavy Sensation" produtsent ja looja. 18. veebruaril 2024 ilmus tema debüütsingel "Keegi sind ei tea" ning Orumägi alustas soolokarjääri esinejanimega KAAREL. 2026. aastal ilmus [https://www.err.ee/1609957991/noored-suudistavad-kahte-muusikalilavastajat-ahistamises artikkel], kus mitmed endised Eesti Noorte Muusikaliteatri osalised rääkisid oma kogemustest ja kuuldustest seoses võimaliku ahistamisega. Politsei ei tuvastanud uurimise käigus ühtegi süütegu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kristjan Pihl {{!}} |kuupäev=2026-03-04 |pealkiri=Noored süüdistavad kahte muusikalilavastajat ahistamises |url=https://www.err.ee/1609957991/noored-suudistavad-kahte-muusikalilavastajat-ahistamises |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Looming== === Lavamuusikateosed === *Noortemuusikal "Suvelõõm" (2012–2013, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Noortemuusikal "Suvevaheaeg – aasta kõige parem aeg!" (2014, helilooja, laulusõnade autor) *Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" (2014, helilooja, laulusõnade autor) *Etnorokkmuusikal "Salme" (2015, helilooja) *Lastemuusikal "Pärast õnnelikku lõppu" (2015–2016, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Muusikal "SOFIA" (2016–2017, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Mustkunstishow "Halloween 3.0: Lõhestunud" (2017, stsenarist, muusikaline kujundaja ja helilooja) *Lastemuusikal "Teekond tähekeste juurde" (2018, helilooja, laulusõnade autor) *Noorte sotsiaaldraama "KATKI" (2018, helilooja, laulusõnade autor, libreto autor) *Koguperemuusikal "IMELOITS" (2019, helilooja, laulusõnade autor) *Laste- ja noortemuusikal "Õnnelike inimeste maa" (2022, libreto autor) *Noorte Sotsiaaldraama "Eliitkooli juhtum" (2022, Helilooja ja laulusõnade autor){{lisa viide}} *Muusikal "Marcella" (2023, Helilooja, libreto ja laulusõnade autor) == Lavastused == ==== 2014 ==== * Lastemuusikal "Lumivalgeke" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Janika Sillamaa / Kaari Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, koreograaf. * Noortemuusikal "Suvelõõm" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht, koreograaf.{{lisa viide}} ==== 2015 ==== * Etnorokkmuusikal "Salme" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi / Friedrich Reinhold Kreutzwald / Kaari Sillamaa) – muusikajuht. * Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Riin Maide) – lavastaja, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2016 ==== * Draamamuusikal "Hammasrataste vahel" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Riin Maide) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht. * Lastemuusikal "Pärast õnnelikku lõppu" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Marianne Helena Rammo / Loora-Eliise Kaarelson / Janet Vavilov / Hedi Maaroos / Kärt Anton / Richard Sepajõe / Mauri Liiv) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2017 ==== * Mustkunstietendus "Halloween 3.0: Lõhestunud" Mustkunstiteatris (Kaarel Orumägi / Fred-Erik Johanson) – Eesti Noorte Muusikaliteatri ja Mustkunstiteatri koostööprojekt – lavastaja. * Järvamaa Laulu- ja Tantsupidu "Mulle jääd, Järvamaa" (Kaarel Orumägi / Eliisa Vellama) – lavastaja, idee autor. * Ajalooline muusikal „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks“ Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaari Sillamaa) – muusikajuht. * Muusikal "Libahunt" Eesti Noorte Muusikaliteatris ([[August Kitzberg]] / [[Neeme Kuningas]] / Tiit Kikas / Jaagup Kreem / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht. * Etnorokkmuusikal "Kullaketrajad" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Friedrich Reinhold Kreutzwald / Janika Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, koreograaf.{{lisa viide}} ==== 2018 ==== * Noortemuusikal "Aelita 2.0" Alexela kontserdimajas (Loone Ots / Siim Aimla / Kaarel Orumägi / [[Reeda Toots]]) – Eesti Noorte Muusikaliteatri ja Muusikaliteatri Kuukivi koostööprojekt – lavastaja. * Muusikal "SOFIA" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Kärt Anton) – lavastaja, kunstnik. * Lastemuusikal "Teekond tähekeste juurde" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2019 ==== * Muusikaline sotsiaaldraama "Katki" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht, koreograaf. * Muusikal "Sofia" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Kärt Anton) – lavastaja, kunstnik. * Koguperemuusikal "Imeloits" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi / Mark Oja) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2020 ==== * Broadway originaalmuusikal "Juukselakk" ("Hairspray") Viimsi Muusikaliteatris (Marc Shaiman / Scott Wittman / Mark O'Donnell / Thomas Meehan) – lavastaja. * Muusikal "Libahunt" Eesti Noorte Muusikaliteatris (August Kitzberg / Neeme Kuningas / Tiit Kikas / Jaagup Kreem / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2021 ==== * Broadway originaalmuusikal "Väike õuduste pood" ("Little Shop of Horrors") Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Alan Menken / Howard Ashman / Tõnu Oja / Villu Kangur) – lavastaja, kunstnik. * Lastemuusikal "Lumivalgeke" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaari Sillamaa / Janika Sillamaa / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik, muusikajuht.{{lisa viide}} ==== 2022 ==== * Broadway originaalmuusikal "Üheksast viieni" ("9TO5") Viimsi Muusikaliteatris (Dolly Parton / Patricia Resnick / Colin Higgins) – lavastaja, kunstnik. * Koguperemuusikal "Õnnelike inimeste maa" Laulupesa laulustuudio eriprojekt Vanemuise teatris (Airi Liiva / Kaarel Orumägi) – lavastaja, kunstnik. * Muusikaline sotsiaaldraama "Eliitkooli juhtum" Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis (Kaarel Orumägi / Mark Oja) – muusikajuht{{lisa viide}} ==== 2023 ==== * Muusikal "Marcella" Eesti Noorte Muusikaliteatris (Kaarel Orumägi) – lavastaja, lava- ja visuaalkunstnik. * Kontsert-etendus "Laulupesa ja Shate EUROVISIOON 2023" – Laulupesa laulustuudio ja Shate tantsukooli ühisprojekt Eesti Rahva Muuseumis (ERM) – lavastaja ==== 2024 ==== * Kontsert-etendus "Laulupesa ja Shate EUROVISIOON 2023" – Laulupesa laulustuudio ja Shate tantsukooli ühisprojekt Eesti Rahva Muuseumis (ERM) – lavastaja. * Krimipõnevik “ÜLESANNE 375” – Laulupesa teatristuudio esimene täispikk lavastus (Alexela loomelava). Trupi ühislooming. – lavastaja, kunstnik, helikunstnik. ==== 2025 ==== * Noortemuusikal "Kõrvaklapid peas" Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis - Laulustuudio Fa-Diees eriprojekt (Trupp / Kaarel Orumägi) - lavastaja. * Riiklik isadepäeva kontsert “Minu ilmasammas” Põltsamaa kultuurikeskuses - (Kaarel Orumägi / Keiu Kess) - Lavastaja. * Koguperemuusikal "LAULAB TERVE MAA" - Laulupesa laulustuudio eriprojekt Vanemuise teatris (Airi Liiva / Mark Oja) – lavastaja, koreograaf, kunstnik. == Rollid == ==== 2006 ==== * Gavroche – Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili muusikal "Les Misérables" (Lav. Georg Malvius) – Saksamaa, Rootsi ja Eesti näitlejate ühisprojekt. Füssen/Xanten. ==== 2011 ==== * Basil Utterwood – Komöödia "Poolel teel puu otsa" (Lav. Tarmo Hints) – Paide Huviteater. Paide. ==== 2012 ==== * Narkomaanist nooruk – Teleseriaal "Ment" (Rež. Ergo Kuld) – TV3 * Bosse – Lastelavastus "Karlsson katuselt" (Lav. Merilin Kirbits) – Türi kultuurikeskuse teatristuudio. Türi. ==== 2013 ==== * St. John – Kaari Sillamaa muusikal "Jane Eyre" (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Jack – Muusikaline sotsiaaldraama "Tütarlaste kooli juhtum" (Lav. Elle Kull) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Peep – Telesari "Pilvede all" (Rež. Toomas Kirss) – Kanal 2. * Sportlane – Teleseriaal "Kättemaksukontor" (Rež. Ain Prosa) – TV3 ==== 2014 ==== * Metsavaht – Kaari Sillamaa uusikal "Koerhaldjas Mia" (Lav. Katre Jaani) – Nordea kontserdimaja (Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli eriprojekt). Tallinn. * Ottniel von Munck – Kaari Sillamaa muusikal „Kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias“ (Lav. Janika Sillamaa) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Robert – Põnevusfilm "Doomino" (Rež. Jaagup Tuisk) – Icebird Productions * Christopher – Kaarel Orumägi muusikal "Suvelõõm" (Lav. Kaarel Orumägi) – Eesti Noorte Muusikaliteater. Türi * Peep – Telesari "Pilvede all" (Rež. Toomas Kirss) – Kanal 2. ==== 2015 ==== * Robert – Lühifilm "Räägi välja" (Rež. Rain Tolk) – Kuukulgur Film. ==== 2016 ==== * Erinevad rollid – Impromuusikal (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn. * Kapten Ükssilm – Janika ja Kaari Sillamaa muusikal "Puujala ja Ükssilma sõda" (Lav. Gerda Lukkonen) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Vääna mõisa park. * Prints – Janika Sillamaa lastemuusikal "Lumivalgeke" (Lav. Janika Sillamaa) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool – Bastioni hoovilava. * Osatäitja – Kaari Sillamaa lastemuusikal "Saabastega kass" (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn ==== 2017 ==== * Oscar I – Kaari Sillamaa muusikal „Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks“ (Lav. Katre Jaani) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn * Erinevad rollid – Improlavastus "KATASTROOF" (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn ==== 2018 ==== * Kraken (hääl) – Multifilm "Hotell Transilvaania 3: Koletuslik puhkus" (Orig. Joe Jonas). * Erinevad rollid – Improlavastus "PARIS HILTON SWEET" (Lav. Rednar Annus) – Eesti Improteater. Tallinn ==== 2019 ==== * Keiser Maximus (hääl) – Multifilm "Playmobil" (Orig. Adam Lambert). ==== 2020 ==== * Ingel – Kaari Sillamaa oratoorium "Kristus" – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn, Tartu, Viljandi. ==== 2022 ==== * Ms. Darbus – Disney originaalmuusikal "High School Musical: ON STAGE!" (Lav. Mark Oja) – Eesti Noorte Muusikaliteater. Türi. * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) ==== 2023 ==== * Gabo (hääl) – Disney multifilm "WISH" (Orig. Harvey Guillén). * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) ==== 2024 ==== * Krahv Hertford – Janika Sillamaa ja Mark Oja muusikal "Prints ja Kerjus" (Lav. Tanel Saar) – Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kool. Tallinn. * Hank (hääl) – multifilmisari "Beebihai Suur Show!" (Baby Shark's Big Show!) (Orig. Georgie Kidder) * Ingel / Lola (u.s.) – Cindy Lauperi ja Harvey Fiersteini muusikal "Kinky Boots The Musical" (Lav. Samuel Harjanne) – teater Vanemuine. Tartu. * Pfannee (hääl) – Universal Pictures'i muusikalfilm "WICKED" (Orig. Bowen Yang) ==== 2025 ==== * Ingel / Lola (u.s.) – Cindy Lauperi ja Harvey Fiersteini muusikal "Kinky Boots The Musical" (Lav. Samuel Harjanne) – teater Vanemuine. Tartu. * Kordnik Bastian – Thorbjørn Egneri muusikaline koguperelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Lav. Marko Mäesaar) – Tartu mänguasjamuuseumi Teatri kodu. Tartu. * Nimetu (hääl) – Paramount Pictures'i animafilm "Smurfide suur film" (Orig. James Corden) * Pfannee (hääl), Koor – Universal Pictures'i muusikalfilm "WICKED: For Good" (Orig. Bowen Yang) == FILMID == ====2022==== * Noorte Sotsiaaldraama "Katki" (Kaarel Orumägi) – Stsenarist, režissöör, helilooja{{lisa viide}} == Sooloartistina "KAAREL" avaldatud singlid == ==== 2024 ==== * KEEGI SIND EI TEA (18.02) * KEEGI SIND EI TEA The Mathews Remix (13.03) * WITH FIRE (24.03) * TUNDMATUSSE VETTE (30.04) ==Tunnustus== * 2014 – Türi valla hõbedane aumärk * 2014 – Eesti Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupi aastapreemiad – Kultuurisündmuse preemia – muusikali „Lumivalgeke“ lavastamise eest * 2014 – konkursi "Tallinna noor kultuuritegija" laureaat * 2017 – Järvamaa omavalitsuste liidu ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripreemiad – Aasta kultuurielu edendaja * 2017 – Järvamaa omavalitsuste liidu ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripreemiad – Aasta kultuurisündmus "Järvamaa laulu- ja tantsupidu" (Idee autorid ja lavastajad Kaarel Orumägi ja Eliisa Vellama) * 2021 – Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupi aastapreemiad – tunnustuspreemia Põltsamaa Kultuurikeskuse laulu “Teie meie loos” loomise eest ==Vaata ka== * [[Eesti Noorte Muusikaliteater]] * [http://www.lkkk.ee/ Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Orumägi, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 48zbosaas4no69de3b08iochygrm2gh 0 419103 7256655 7230339 2026-10-21T08:50:07Z Avjoska 1538 /* Pih */ 7256655 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pi". ==Pia== *[[Édith Piaf]], prantsuse laulja (1915–1963) *[[Jean Piaget]], Šveitsi psühholoog (1896–1980) *[[Matteo Piantedosi]], Itaalia jurist, riigitegelane ja poliitik (1963–) *[[Frank Piasecki]], ameerika helikopterikonstruktor (1919–2008) *[[Oscar Piastri]], Austraalia vormelisõitja (2001–) *[[Lucas Piazón]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Giuseppe Piazzi]], itaalia matemaatik, astronoom ja teoloog (1746–1826) *[[Astor Piazzolla]], Argentina helilooja (1921–1992) *[[Maria Piątkowska]], poola kergejõustiklane (1931–) *[[Edmund Piątkowski]], poola kettaheitja (1936–2016) ==Pic== *[[Charles Pic]], prantsuse vormelisõitja (1990–) *[[Francis Picabia]], prantsuse kirjanik ja kunstnik (1879–1953) *[[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik (1972–) *[[Robert Picardo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1953–) *[[Pablo Picasso]], kunstnik (1881–1973) *[[Pedro Pablo Pichardo]], Kuuba kolmikhüppaja (1993–) *[[Georg Alexander Pick]], Austria matemaatik (1859–1942) *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Jordan Pickford]], Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Mary Pickford]], Kanada-Ameerika filminäitleja (1892–1979) *[[Tonino Picula]], Horvaatia poliitik (1961–) ==Pid== *[[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja (1987–) *[[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja (1991–) ==Pie== *[[Andris Piebalgs]], Läti ja Euroopa Liidu poliitik ning Läti diplomaat (1957–) *[[Janusz Piechociński]], Poola poliitik (1960–) *[[Jacek Piechota]], Poola poliitik (1959–) *[[Wilhelm Pieck]], Saksamaa poliitik (1876–1960) *[[Pekka Piekäinen]], soome metallikunstnik-disainer (1945–2004) *[[Karl Eduard Pielberg]], Eesti vaimulik (1849–1884) *[[Bronisław Pieracki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1895–1934) *[[David Hyde Pierce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Franklin Pierce]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1804–1869) *[[Paul Pierce]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1977–) *[[Tony Pierce-Roberts]], Briti filmioperaator (1944–) *[[Giuseppe Piermarini]], itaalia arhitekt (1734–1808) *[[Chiara Pierobon]], itaalia jalgrattur (1993–2015) *[[Marek Piestrak]], Poola filmilavastaja (1938–) *[[Ahti-Veikko Pietarinen]], soome semiootik (1971–) *[[Erik Pieters]], hollandi jalgpallur (1988–) *[[Sirpa Pietikäinen]], Soome poliitik (1959–) *[[Raili Pietilä]], soome arhitekt (1926–2021) *[[Reima Pietilä]], soome arhitekt (1923–1993) *[[Sakari Pietilä]], soome jäähokitreener (1954–) *[[Tuulikki Pietilä]], soome graafika ja professor (1917–2009) *[[Maria Pietilä-Holmner]], Rootsi mäesuusataja (1986–) *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Pietro II Orseolo]], Veneetsia doodž (suri 1009) *[[Wolfgang Pietzsch]], saksa maletaja (1930–1996) ==Pig== *[[Ricardo Piglia]], Argentina kirjanik (1941–2017) *[[Jevgeni Pigussov]], vene maletaja (1961–) ==Pih== *[[Jüri Pihel]], eesti telerežissöör ja -produtsent (1962–) *[[Laur Pihel]], eesti arhitekt (1968–) *[[Peeter Pihel]], eesti kokk (1980–) *[[Piret Pihel]], eesti laskesportlane (1961–) *[[Piret Pihel (poliitik)|Piret Pihel]], eesti munitsipaalpoliitik ja endine pedagoog *[[Elisabeth Pihela]], eesti kõrgushüppaja (2004–) *[[Agu Pihelga]], eesti maalikunstnik (1910–1998) *[[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (1925–2022) *[[Ants Pihelgas]], eesti veemotosportlane, spordikohtunik ja -tegelane (1937–1994) *[[Endel Pihelgas]], eesti metsateadlane (1927–1997) *[[Carolina Pihelgas]], eesti luuletaja ja tõlkija (1986–) *[[Vello Pihelgas]], eesti biofüüsik (1935–2014) *[[Aino-Koidula Pihl]], eesti keemik (1935–) *[[Anna Pihl]], eesti ajakirjanik (1989–) *[[Eve Pihl]], eesti arstiteadlane ja spordifüsioloog (1964–) *[[Hendrik Pihl]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog (1915–1975) *[[Jüri Pihl]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1954–2019) *[[Lii Pihl]], Kuressaare Raegalerii juhataja (1956–) *[[Toomas Pihl]], eesti tehnikateadlane (1954–2023) *[[Viljar Pihl]], eesti keemik (1938–) *[[Kadri Pihla]], Eesti lumelauasõitja (1976–) *[[Magda Pihla]], eesti kirjanik ja kunstnik (1908–1989) *[[Mehis Pihla]], eesti dramaturg ja lavastaja (1988–) *[[Kustaa Pihlajamäki]], Soome maadleja (1902–1949) *[[Ants Pihlak]], eesti keeleteadlane (1942–2023) *[[Arnold Pihlak]], Eesti jalgpallikoondise mängija (1902–1985) *[[Arno-Toomas Pihlak]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane (1926–2013) *[[Artur Aleksander Pihlak]], eesti tehnikateadlane (1885–1941) *[[Eduard Pihlak]], eesti arst (1888-1945) *[[Evi Pihlak]], eesti kunstiteadlane (1928–1993) *[[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (1936–2022) *[[Jaak Pihlak]], eesti ajaloolane (1961–) *[[Liina Pihlak]], eesti kunstnik (1937–2019) *[[Miika Pihlak]], eesti näitleja (1998–) *[[Oskar Pihlak]], eesti arst (1901–1968) *[[Sandra Pihlak]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Sille Pihlak]], eesti arhitekt (1985–) *[[Uku Pihlak]], eesti keemik (1946–) *[[Viktor Pihlak]], eesti arhitekt ja tööstur (1886–1967) *[[Ülo Pihlak]], eesti majandusgeograaf (1940–2013) *[[Aivo Pihlakas]], eesti lühijuttude autor (1963–2024) *[[Gustav Pihlakas]], eesti kirjastaja (1864–1937) *[[Maie Pihlamägi]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Olavi Pihlamägi]], eesti ajakirjanik ja kultuuritegelane (1949–) *[[Lauri Pihlap]], eesti laulja (1982–) *[[Priit Pihlap]], eesti muusik (1958–) *[[Sirje Pihlap]], eesti matemaatikaõpetaja, matemaatikadidaktik, kasvatusteadlane ja õppejõud (1956–) *[[Tarmo Pihlap]], eesti laulja (1952–1999) *[[Jaak Pihlau]], eesti tehnikateadlane (1937–2014) *[[Priit Pihlik]], eesti mesindusteadlane (1972–) *[[Ulve Pihlik]], eesti botaanik (1946–) *[[Antti Pihlström]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Sami Pihlström]], soome filosoof (1969–) *[[Arnold Piho]], eesti põllumajandusteadlane (1924–1978) *[[Evald Piho]], eesti karikaturist (1923–1974) *[[Han Hendrik Piho]], eesti kahevõistleja (1993–) *[[Harri Piho]], eesti majandusteadlane (1927–2024) *[[Juss Piho]], eesti kunstnik (1963–) *[[Mats Piho]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja (1993–) *[[Rudolf Piho]], eesti arst (1888–1971) *[[Katrin Pihor]], eesti majandusteadlane (1976–) *[[Avo Piht]], eesti laevakapten (1954–) *[[Ingrid Piht]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Kristofer Piht]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Abel Pihu]], Eesti sõjaväelane (1890–1943) *[[Ervin Pihu]], eesti ihtüoloog (1930–2020) *[[Evi Pihu]], eesti bioloog (1935–) *[[Silvia Pihu]], eesti botaanik (1966–) *[[Tõnu Pihu]], eesti tehnikateadlane (1957–) ==Pii== *[[Tiiu Piibur]], eesti kunstnik (1967–) *[[Mihkel Piigert]], Eesti sõjaväelane (1891–1945) *[[Nikolai Piigert]], Eesti sõjaväelane (1902–1980) *[[Urmas Piigert]], eesti kaitseliitlane (1978–) *[[Enn Piik]], eesti tehnikateadlane (1932–1990) *[[Jüri Piik]], eesti tõlkija ja lastekirjanik (1911–1969) *[[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik (1983–) *[[Jakob Piil]], taani jalgrattur (1973–) *[[Priit Piilmann]], eesti ettevõtja (1965–2022) *[[Taimi Piin-Aaspõllu]], eesti lihhenoloog (1940–2012) *[[Ants Piip]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Ants Tõnis Piip]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide okeanograaf (1921–1986) *[[Boriss Piip]], Venemaa vulkanoloog (1906–1966) *[[Leopold Piip]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning meediajuht (1916–1996) *[[Valentina Piip]], vene geofüüsik (1939–2016) *[[Elviine Piiper]], eesti zooloog (1887–1978) *[[Johannes Piiper]], eesti zooloog (1882–1973) *[[Johannes Piiper (füsioloog)|Johannes Piiper]], Saksamaal elanud eesti füsioloog (1924–2012) *[[Kristi Piiper]], eesti kirjanik (1983–) *[[Linda Piiper]], eesti kabetaja (1920–2009) *[[Sinikka Piippo]], soome botaanik (1955–) *[[Ellinor Piipuu]], eesti keraamik (1913–2006) *[[Enno Piir]], eesti koduloolane (1910–2006) *[[Gustav Piir]], eesti vaimulik (1961–) *[[Helmut Piir]], eesti vaimulik (1924–1976) *[[Ivar Piir]], eesti füüsik (1929–2017) *[[Joosep Piir]], eesti põllumees (1847–1934) *[[Juhan Piir]], Puiatu vallavanem (1886–1974) *[[Koidula Piir]], eesti keemik (1929–2018) *[[Ly Piir]], eesti iluuisutaja ja treener (1930–2020) *[[Robert Piir]], eesti puuviljandusteadlane (1930–) *[[Uno Piir]], eesti jalgpallitreener (1929–2025) *[[Julius Piirand]], eesti ettevõtja (1900–1942) *[[Reet Piiri]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1955–) *[[Juhan Piirimaa]], Eesti poliitik (1898–?) *[[Mart Piirimees]], eesti teatrilavastaja (1997–) *[[Eva Piirimäe]], eesti ajaloolane (1974–) *[[Helmut Piirimäe]], eesti ajaloolane (1930–2017) *[[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Krista Piirimäe]], eesti kunstiajaloolane ja pedagoog (1946–) *[[Kristjan Piirimäe]], eesti hüdrobioloog (1975–) *[[Kätlin Piirimäe]], eesti kuulitõukaja (1995–) *[[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane (1972–) *[[Evald Piirisild]], eesti ametnik (1905–1941) *[[Paul Piirisild]], Eesti sõjaväelane (1909–1982) *[[Peeter Piirisild]] *[[Juta Piirlaid]], eesti moedisainer ja õpetaja (1951–2019) *[[Irja Piirma]], eesti keemik (1920–2009) *[[Tarmo Piirmann]], Eesti poliitik, omavalitsustegelane, ettevõtja ja endine laskesuusatamise treener (1974–) *[[Edgar Piirmets]], eesti harrastuskunstnik (1922–1989) *[[Tarmo Piirmets]], eesti sisearhitekt (1974–) *[[Eduard Piiroja]], eesti keemik (1931–1996) *[[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Heino Piirsalu]], eesti loomakasvatusteadlane ja statistik (1927–1992) *[[Jaanus Piirsalu]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Mare Piirsalu]], eesti keemik (1950–2021) *[[Mart Piirsalu]], Eesti sõjaväelane (1902–1981) *[[Matti Piirsalu]], eesti linnukasvatusteadlane (1947–) *[[Olev Piirsalu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1935–) *[[Peep Piirsalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1958–) *[[Raivo Piirsalu]], eesti muusik *[[Jaan Piirson]], Eesti politseinik (1886–1920) *[[Andres Piirsoo]], eesti bioloog (1948–) *[[Kai Piirsoo]], eesti hüdrobioloog (1949–) *[[Viktor Piirsoo]], eesti komsomolitegelane (1917–1941) *[[Raimund Johannes Piirvee]], eesti metsateadlane (1923–) *[[Erkki Piisang]], eesti õpetaja, haridusjuht ja riigiametnik (1958–) *[[Eugen Piisang]], eesti kergejõustiklane, spordikohtunik, -tegelane, -ajakirjanik ja -ajaloolane (1916–2003) *[[Heli Piisang]], eesti õpetaja ja koolijuht (1971–) *[[Marion Piisang]], eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane (1953–2016) *[[Jaan Piiskar]], Eesti poliitik ja haridustegelane (1883–1941) *[[Alari Piispea]], eesti muusik (1966–) *[[Liisi Piits]], eesti keeleteadlane (1976–) *[[Harri Piitulainen]], soome endine poksija (1947–) *[[Yrjö Piitulainen]], soome poksija (1921–1987) ==Pij== *[[Pieter Pijnsen van der Aa]], Haagi külavanem (16. sajand) *[[Silva Pijon]], eesti näitleja (1995–) *[[Arno Pijpers]], hollandi jalgpallitreener (1959–) ==Pik== *[[Nikolai Pikalev]], Eesti tehnikateadlane (1928–2004) *[[Arno Pikamäe]], eesti keeleteadlane-leksikograaf (1929–1992) *[[Kaire Pikamäe]], eesti jurist ja kohtunik (1976–) *[[Priit Pikamäe]], eesti jurist (1973–) *[[Tiina Pikamäe]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1947–) *[[Marta Pikani]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1993–) *[[Riina Pikani]], eesti pianist (1960–) *[[Koit Pikaro]], Eesti poliitik (1949–2026) *[[Rait Pikaro]], Eesti politseinik *[[Anatol Pikas]], eesti kasvatusteadlane ja psühholoog (1928–) *[[Kalli Pikas]], eesti koreograaf, maalikunstnik, tantsija ja tantsupedagoog (1983–) *[[Tiina Pikas]], eesti koreograaf, tantsupedagoog, tantsija ja kostüümikunstnik (1961–) *[[Albert Pike]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1809–1891) *[[Kenneth Pike]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1912–2000) *[[Solomon Pikelner]], Nõukogude Liidu astrofüüsik (1921–1975) *[[Heljo Pikhof]], Eesti poliitik ja jurist (sündinud 1958) *[[Roland Pikhof]], eesti keelpillimängija (1922–2002) *[[Toomas Pikhof]], eesti koolijuht (1973–) *[[Artur Pikk]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Ene Pikk]], eesti raamatugraafik (1925–2015) *[[Jaak Pikk]], eesti metsateadlane (1942–) *[[Jaan Pikk]], eesti majandusteadlane ja põllumajandusökonomist (1934–) *[[Tiit Pikka]], eesti tehnikateadlane ja füüsik (1936–1976) *[[Marko Pikkat]], eesti karikaturist ja illustraator (1987–) *[[Veronika Pikkel]], eesti kabetaja (1997–) *[[August Pikker]], eesti maadleja (1889–1976) *[[Priit Pikker]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Mikk Pikkmets]], Eesti poliitik (1983–2020) *[[Olev Pikknurm]], eesti klarnetist ja muusikapedagoog (1925–2009) *[[August Pikkoja]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Tambet Pikkor]], eesti kahevõistleja (1980–) *[[Alar Pikkorainen]], eesti luuletaja ja kunstnik (1968–) *[[Anne Pikkov]], eesti tarbegraafik ja raamatukujundaja (1974–) *[[Heilika Pikkov]], eesti filmitegija (1982–) *[[Juhan Pikkov]], Eesti poliitik (1888–1947) *[[Lui Pikkov]], eesti keemiainsener (1935–) *[[Otto Pikkov]], eesti tehnikateadlane (1922–1988) *[[Ülo Pikkov]], eesti animafilmirežissöör (1976–) *[[Aavo Pikkuus]], eesti jalgrattur (1954–) *[[Janne Pikma]], Eesti riigiametnik (1980–) *[[Kristian Pikner]], eesti harrastusfotograaf (1991–) *[[Mihkel Pikner]], eesti tehnikateadlane (1936–2003) *[[Valentin Pikner]], eesti majandusteadlane (1899–1960) *[[Panagiótis Pikramménos]], Kreeka poliitik *[[Rihards Pīks]], Läti poliitik (1941–2026) *[[Aina Piksarv]], eesti keemik (1914–1995) *[[Evald Piksarv]], eesti tehnikateadlane (1914–1997) *[[Ann Pikver]], eesti keeleteadlane (1941–) *[[Rein Pikver]], eesti füüsik ja keemik (1939–2008) ==Pil== *[[Aleksander Pilar]], Eesti kunstnik (1912–1989) *[[Václav Pilař]], tšehhi jalgpallur (1988–) *[[Adolf Pilar von Pilchau]], baltisaksa aadlik ja poliitik (1851–1925) *[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1767–1830) *[[Maximilian Pilar von Pilchau]], Vardi ja Riidaku mõisnik (1859–1917) *[[Romuald Pilar von Pilchau]], NSV Liidu julgeolekutöötaja (1894–1937) *[[Ryszard Pilarczyk]], poola sprinter (1975–) *[[Albert Pilát]], tšehhi mükoloog (1903–1974) *[[Stanisław Piłat]], poola poksija (1909–1993) *[[Zbigniew Piłat]], poola vaimulik (1968–) *[[Joseph Pilates]], Pilatese treeningumeetodi väljatöötaja (1883–1967) *[[Jean-François Pilâtre de Rozier]], prantsuse aeronaut (1754–1785) *[[Rosamunde Pilcher]], inglise kirjanik (1924–2019) *[[Lea Pild]], Eesti vene filoloog ja kirjandusteadlane (1959–) *[[Helena Pilejczyk]], poola kiiruisutaja (1931–2023) *[[Janet Pilgrim]], ameerika modell ja näitleja (1934–2017) *[[János Pilinszky]], ungari luuletaja (1921–1981) *[[Ahto Pilisner]], Eesti sõudja (1965–) *[[Sulev Piliste]], eesti jurist (1929–2005) *[[Toomas Piliste]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Nikolai Piljugin]], vene kosmosetehnikakonstruktor (1908–1982) *[[Amanda Pilke]], Soome näitleja (1990–) *[[Aino Pill]], eesti hüdrogeoloog (1926–2016) *[[Alison Pill]], eesti juurtega Kanada näitleja (1985–) *[[Ene Pill]], eesti psühholoog (1958–) *[[Ivo Pill]], eesti vaimulik (1955–) *[[Johan Pill]], eesti notar (1890–1981) *[[Mari Pill]], eesti kunstiteadlane (1939–1987) *[[Mihkel Pill]], eesti põllumajandusteadlane (1884–1951) *[[Rein Pill]], eesti ratsutaja *[[Riina Pill]], eesti treener, sporditegelane ja endine ratsasportlane (1964–) *[[Toomas Pill]], eesti kirjandusteadlane (1938–2022) *[[Tõnis Pill]], eesti filmirežissöör (1992–) *[[Peep Pillak]], eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat (1957–) *[[Õnne Pillak]], Eesti poliitik (1983–) *[[Navanethem Pillay]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (1941–) *[[Aleksander Pille]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1929–2024) *[[Meinhard Pille]], Eesti agrotehnikateadlane (1922–2009) *[[Ants Piller]], eesti näitleja ja laulja (1902–1980) *[[Meelis Piller]], eesti filmirežissöör ja ajakirjanik (1969–) *[[Romet Piller]], Eesti koolijuht, kooliteatri juhendaja, raadiosaatejuht, vabakutseline kriitik ja munitsipaalpoliitik (1996–) *[[Pietro Piller Cottrer]], itaalia suusataja (1974–) *[[Toivo Pilli]], eesti baptisti vaimulik (1962–) *[[Eino Pillikse]], eesti insener, harrastusajaloolane ja kodu-uurija (1914–2004) *[[Ene Pilliroog]], eesti muusikateadlane (1946–) *[[Harry Pillsbury]], Ameerika Ühendriikide maletaja (1872–1906) *[[Ivan Pilný]], Tšehhi poliitik (1944–) *[[Ferdinand Piloty]], saksa litograaf (1786–1844) *[[Karl von Piloty]], saksa maalikunstnik (1826–1886) *[[Maria Piłsudska (1865–1921)|Maria Piłsudska]], Poola ühiskonnategelane (1865–1921) *[[Józef Piłsudski]], Poola sõjaväelane ja riigitegelane (1867–1935) *[[Igor Pilštšikov]], vene filoloog (1967–) *[[Aadu Andres Pilt]], eesti füüsik (1945–2018) *[[Agu Pilt]], eesti teatrikunstnik, moelooja ja akvarellist (1951–2002) *[[Kalle Pilt]], Eesti ehitusinsener, poliitik, ettevõtja, kohtuekspert ja hoonete biokahjustuste ekspert (1966–) *[[Raivo Pilt]], eesti basskitarrist (1965–2024) *[[Silvi Pilt]], eesti muusik, laulja ja laulukirjutaja (1988–) *[[Toomas Pilt]], eesti advokaat *[[Harles Pilter]], eesti kunstnik (1921–1983) *[[Lauri Pilter]], eesti kirjanik (1971–) *[[Aare Pilv]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane (1976–) *[[Aivar Pilv]], eesti advokaat (1961–) *[[Armin Pilv]], eesti jalgrattur (1999–) *[[Ilme Pilv]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1928–2016) *[[Joosep Pilv]], eesti arst (1892–1966) *[[Mehis Pilv]], eesti tehnikateadlane ja majandustegelane (1947–) *[[Mihkel Pilv]], eesti haridustegelane (1964–) *[[Valter Pilv]], eesti majandusteadlane (1923–2011) *[[Anton Pilve]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Valentin Pilve]], eesti fotograaf (1902–1989) *[[Arne Pilvet]], eesti tehnikateadlane (1943–) *[[Maarja-Liisa Pilvik]], eesti keeleteadlane ja koorihelilooja (1989–) *[[Vaike Pilvistu]], eesti luuletaja (1926–1993) *[[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud (1963–) *[[Uno Raimond Pilvre]], eesti füüsik ja pedagoog (1927–1991) ==Pim== *[[Pimen (Moskva patriarh)|Pimen]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1910–1990) ==Pin== *[[Bernardo Piñango]], Venezuela poksija (1960–) *[[Clementa C. Pinckney]], [[USA]] [[metodism|metodisti]]vaimulik ja [[Lõuna-Carolina]] osariigi senaator (1973–2015) *[[Aado Pind]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1942–1969) *[[Inge Pind]], eesti sõudja ja sõudetreener (1945–) *[[Søren Pind]], Taani jurist ja poliitik (1969–) *[[Mizengo Pinda]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Pindaros]], vanakreeka luuletaja *[[Jaan Pinding]], kolonelleitnant (1895–1941) *[[Siegfried Pinding]], Eesti sõjaväelane (1877–1931) *[[Marguerite Pindling]], Bahama ühiskonnategelane (1932–) *[[Aigar Pindmaa]], eesti ettevõtja ja sporditegelane (1957–) *[[Koit Pindmaa]], eesti ettevõtja (1957–) *[[Chris Pine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Orbelín Pineda]], Mehhiko jalgpallur (1996–) *[[José Laureano Pineda Ugarte]], Nicaragua ülemdirektor (1802–1853) *[[Sebastián Piñera]], Tšiili ärimees ja poliitik (1949–2024) *[[Dmitri Pinevitš]], Valgevene poliitik, arst ja tervishoiujuht (1967–) *[[Roger Pingeon]], prantsuse jalgrattur (1940–2017) *[[Pavel Pinigin]], jakuudi maadleja ja treener (1953–) *[[Marija Pinigina]], Venemaa kergejõustiklane ja treener (1958–) *[[Alar Pink]], eesti ärijuht (1975–) *[[Ariel Pink]], ameeriklasest muusik (1978–) *[[Friedrich-Karl Pinka]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Steven Pinker]], Kanada juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (1954–) *[[Allan Pinkerton]], ameerika detektiiv ja luuraja (1819–1884) *[[Voldemar Pinn]], eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane (1932–1999) *[[Netty Pinna]], eesti näitleja (1883–1937) *[[Paul Pinna]], eesti näitleja ja lavastaja (1884–1949) *[[Ethan Pinnock]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Ain Pinnonen]], Eesti käsipallur ja käsipallitreener (1962–) *[[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur (1991–) *[[Jüri Pino]], eesti ajakirjanik (1970–2019) *[[Nasta Pino]], eesti ajakirjanik (1934–2017) *[[Veera Pino]], eesti rahvaluuleteadlane (1925–2015) *[[Augusto Pinochet]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (1915–2006) *[[Lucía Pinochet]], Tšiili poliitik (1943–) *[[Javier Pinola]], Argentina jalgpallur (1983–) *[[Claude Pinoteau]], prantsuse filmilavastaja ja -produtsent (1925–2012) *[[Alexandru Pînzari]], Moldova politseinik ja poliitik (1973–) *[[Aleksander Pint]], eesti pedagoogikateadlane (1910–1984) *[[Olvi Pint]], eesti vaimulik (1914–1997) *[[Raul Pint]], eesti majandustegelane (1968–) *[[Valter Pint]], eesti advokaat (1880–1934) *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]], Portugali poliitik (1930–2004) *[[Albert Pintat Santolària]], Andorra poliitik (1943–) *[[Harold Pinter]], Briti näitekirjanik (1930–2008) *[[Sándor Pintér]], Ungari poliitik *[[Enrique Pinti]], Argentina näitleja (1939–2022) *[[Liidia Pintmann]], eesti klassikaline filoloog (1896–1951) *[[Freida Pinto]], India näitleja (1984–) *[[Manuel Pinto da Costa]], São Tomé ja Príncipe poliitik (1937–) *[[Peeter Pints]], eesti filosoof (1944–) *[[Liane Pintsaar]], eesti kergejõustiklane (1990–) *[[Aivar Pintsaar]], eesti arstiteadlane ja ortopeed (1960–) *[[Sergei Pintšuk]], Venemaa sõjamereväelane, viitseadmiral (1971–) *[[Alexis Pinturault]], prantsuse mäesuusataja (1991–) *[[Jānis Pīnups]], läti metsavend (1925–2007) *[[Kenneth Pinyan]] (1960–2005) ==Pio== *[[Neal Pionk]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Andrei Piontkovski]], vene politoloog (1940–) *[[Kacper Piorun]], poola maletaja (1991–) *[[Boriss Piotrovski]], Venemaa orientalist (1887–1961) *[[Mihhail Piotrovski]], Venemaa ajaloolane ja orientalist (1944–) ==Pip== *[[Hans Pipar]], Eesti Poliitilise Politsei ametnik (1906–1941) *[[Kristiina Piperal]], eesti laulja (1992–) *[[Mihkel Piperal]], Eesti sõjaväeametnik (1890–1953) *[[Panagiótis Pipinélis]], Kreeka poliitik ja diplomaat (1899–1970) *[[Roman Pipko]], Ameerika Ühendriikide jurist ja diplomaat (1960–) *[[Scottie Pippen]], Ameerika Ühendriikide endine elukutseline korvpallur (1965–) *[[Pippin Lühike]], Frangi riigi kuningas (714–768) ==Piq== *[[Gerard Piqué]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Joaquín Piquerez]], Uruguay jalgpallur (1998–) *[[Nelson Angelo Piquet]], Brasiilia vormelisõitja (1985–) ==Pir== *[[Luigi Pirandello]], itaalia kirjanik (1867–1936) *[[Nataša Pirc Musar]], Sloveenia jurist, ajakirjanik ja poliitik (1968–) *[[Vasja Pirc]], sloveeni maletaja (1907–1980) *[[Georges Pire]], Belgia dominikaani munk (1910–1969) *[[Henri Pirenne]], Belgia ajaloolane (1862–1935) *[[Pedro Pires]], Roheneemesaarte poliitik (1934–) *[[Tomé Pires]], Portugali apteeker, diplomaat ja kirjamees (15.–16. sajand) *[[Kati Piri]], Hollandi poliitik (1979–) *[[Vicky Piria]], itaalia võidusõitja (1993–) *[[Gordon Pirie]], Suurbritannia jooksja (1931–1991) *[[Mehmet Akif Pirim]], Türgi maadleja (1968–) *[[Johannes Pirita]], eesti liiklusekspert (1937–2013) *[[Aadu Pirk]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1919–1945) *[[Elvi Pirk]], eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane (1921–2005) *[[Taavi Pirk]], Eesti poliitik (1979–) *[[Varmo Pirk]], eesti kunstnik (1913–1980) *[[Külli Pirksaar]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1973–) *[[Margus Pirksaar]], eesti pikamaajooksja (1974–) *[[Andrea Pirlo]], Itaalia jalgpallur (1979–) *[[Astrid Pirn]], eesti näitleja (1929–2003) *[[Johannes Pirn]], Eesti kohtunik (1895–1973) *[[Rein Pirn]], eesti tehnikateadlane ja arhitekt-akustik (1932–) *[[Dave Pirner]], Ameerika Ühendriikide muusik (1964–) *[[Evald-Johann Pirnimäe]], Eesti sõjaväelane (1914–1942) *[[Nikolai Pirogov]], vene kirurg, anatoom ja pedagoog (1810–1881) *[[Tsvetana Pironkova]], bulgaaria tennisist (1987–) *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Enn Pirrus]], eesti geoloog (1935–2016) *[[Reet Pirrus]], eesti geoloog ja palünoloog (1935–1997) *[[Priit Pirsko]], eesti ajaloolane (1964–) *[[Tiiu Pirsko]], eesti graafik (1955–) *[[Jüri Pirso]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Feliks Pirts]], eesti kergejõustiklane (1930–2002) *[[Ulla Pirttijärvi-Länsman]], saami laulja ja joigaja (1971–) *[[Dumitru Pîrvulescu]], Rumeenia maadleja (1933–2007) ==Pis== *[[Vesna Pisarović]], Horvaatia laulja (1978–) *[[Józef Pisarski]], Poola poksija (1913–1986) *[[Erwin Piscator]], saksa dramaturg, lavastaja ja teatrijuht (1893–1966) *[[Klemen Pisk]], sloveeni kirjanik, tõlkija ja muusik (1973–) *[[Tadeusz Piskor]], Poola sõjaväelane (1889–1951) *[[Marlen Piskunov]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Dragoș Pîslaru]], Rumeenia majandusteadlane, õppejõud ja poliitik (1976–) *[[Alois Pisnik]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1911–2004) *[[Jevgeni Pissarev]], Eesti riigiametnik (1953–) *[[Marija Pissareva]], Nõukogude Liidu kõrgushüppaja (1934–2023) *[[Christopher Pissarides]], Küprose päritolu Briti majandusteadlane (1948–) *[[Camille Pissarro]], prantsuse maalikunstnik (1830–1903) *[[Lev Pissarževski]], keemik (1871–1938) *[[Nikólas Píssis]], küprose sulgpallur (1972–) *[[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur (1985–) *[[Gert von Pistohlkors]], baltisaksa ajaloolane (1935–) *[[Otto Friedrich von Pistohlkors]], Liivimaa päritolu Vene sõjaväelane (1754–1831) *[[Woldemar Conrad von Pistohlkors]], Liivimaa mõisnik (1755–1801) *[[Boris Pistorius]], saksa advokaat ja poliitik (1960–) *[[Oscar Pistorius]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklane (1986–) *[[Ernst Pistulla]], Saksamaa poksija (1906–1944) *[[Alfred Pisuke]], eesti spordipedagoog (1929–2010) *[[Alfred Pisuke (viiuldaja)|Alfred Pisuke]], väliseesti viiulimängija (1926–2009) *[[Erki Pisuke]], Eesti ühistegelane (1988–) *[[Heiki Pisuke]], eesti õigusteadlane (1955–) ==Piš== *[[Peter Pišťanek]], Slovakkia kirjanik (1960–2015) ==Piz== *[[Claudio Pizarro]], Peruu jalgpallur (1978–) *[[Francisco Pizarro]], hispaania avantürist, konkistadoor (suri 1541) *[[Guido Pizarro]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Rodolfo Pizarro]], Mehhiko jalgpallur (1994–) *[[Antonio Pizzonia]], Brasiilia autovõidusõitja (1980–) ==Pit== *[[Ela Pitam]], Iisraeli maletaja (1977–) *[[Pitbull]], Ameerika Ühendriikide räppar (1981–) *[[Colin Pitchfork]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1960–) *[[Niccolò di Pitigliano]], Itaalia kondotjeer (1442–1510) *[[Merike Pitk]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Kalju Pitksaar]], eesti maletaja (1931–1995) *[[Margrit Pitkve]], lastekaitse spetsialist ja perelepitaja (1987–) *[[Tero Pitkämäki]], soome meeskergejõustiklane, odaviskaja (1982–) *[[Tyler Pitlick]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Dorothy Pitman Hughes]], Ameerika Ühendriikide feminist, publitsist ja lastekaitseaktivist (1938–2022) *[[Sergio Pitol]], Mehhiko kirjanik, esseist, tõlkija ja diplomaat (1933–2018) *[[Eduard Pitšugin]], Venemaa filmiprodutsent ja filmindustegelane (1972–) *[[Vassili Pitšul]], vene filmilavastaja (1961–2015) *[[Brad Pitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1963–) *[[Pittakos]], Mytilene poliitik (7.–6. sajand eKr) *[[Alessandro Pittin]], itaalia kahevõistleja (1990–) ==Piu== *[[Pius I]], paavst *[[Pius II]], paavst (1405–1464) *[[Pius III]], paavst (1439–1503) *[[Pius IV]], paavst (1499–1565) *[[Pius V]], paavst (1504–1572) *[[Pius VI]], paavst (1717–1799) *[[Pius VII]], paavst (1742–1823) *[[Pius VIII]], paavst (1761–1830) *[[Pius IX]], paavst (1792–1878) *[[Pius X]], paavst (1835–1914) *[[Pius XII]], paavst (1876–?) *[[Maiken Pius]], eesti näitleja (1985–) *[[Märt Pius]], eesti näitleja (1989–) *[[Priit Pius]], eesti näitleja (1989–) *[[Saara Pius]], eesti näitleja (1990–) ==Piv== *[[Jeremy Piven]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1965–) *[[Vassili Pivtsov]], Kasahstani alpinist (1975–) ==Piw== *[[Andrzej Piwowarczyk]], poola kirjanik (1919–1994) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pi, Biograafiad]] d324e0zhrynlg2ei6n9vol2mtxe53z9 0 420991 7256399 7256218 2026-10-20T16:15:06Z ~2026-56182-00 240130 /* Viited */ 7256399 wikitext text/x-wiki '''Tuui Koort''' (Tui Isis Lea Koort; [[13. aprill]] [[1914]] [[Pariis]] – [[26. juuni]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. ==Haridus== 1933. aastal lõpetas ta [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is [[kunstiajalugu]].<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tuui-koort-13-iv-1914-28-vi-2005/ Tuui Koort 1914–2005 (nekroloog). Sirp, 01.07.2005]</ref> ==Töö== Alustas töökarjääri [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Aastatel 1945–1951 ja 1954–1970 töötas [[Tartu Kunstimuuseum]]i peavarahoidjana. ==Tunnustus== *1966 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *1978 [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], Tuui Koort, [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) == Isiklikku == Tema isa oli skulptor ja maalikunstnik [[Jaan Koort]], vend oli pedagoogikateadlane [[Peep Koort]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Koort, Tuui}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 4y34u4wxochrb15do5xorvym6ybob4z 7256432 7256399 2026-10-20T17:48:55Z Juhan121 25066 7256432 wikitext text/x-wiki '''Tuui Koort''' (Tui Isis Lea Koort; [[13. aprill]] [[1914]] [[Pariis]] – [[26. juuni]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. ==Haridus== 1933. aastal lõpetas ta [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is [[kunstiajalugu]].<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tuui-koort-13-iv-1914-28-vi-2005/ Tuui Koort 1914–2005 (nekroloog). Sirp, 01.07.2005]</ref> ==Töö== Alustas töökarjääri [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Aastatel 1945–1951 ja 1954–1970 töötas [[Tartu Kunstimuuseum]]i peavarahoidjana. ==Tunnustus== *1966 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *1978 [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], Tuui Koort, [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) == Isiklikku == Tema isa oli skulptor ja maalikunstnik [[Jaan Koort]], vend oli pedagoogikateadlane [[Peep Koort]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Koort, Tuui}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] nnyb8sjbchrultzxy6zw8i9oorq2qd2 7256438 7256432 2026-10-20T17:55:41Z Juhan121 25066 7256438 wikitext text/x-wiki '''Tuui Koort''' (Tui Isis Lea Koort; [[13. aprill]] [[1914]] [[Pariis]] – [[26. juuni]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. ==Haridus== 1933. aastal lõpetas ta [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi]]. Õppis aastast [[1936]] [[Tartu Ülikool]]is [[kunstiajalugu]], lõpetas ülikooli aastal [[1956]].<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tuui-koort-13-iv-1914-28-vi-2005/ Tuui Koort 1914–2005 (nekroloog). Sirp, 01.07.2005]</ref> ==Töö== Alustas töökarjääri [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Aastatel 1945–1951 ja 1954–1970 töötas [[Tartu Kunstimuuseum]]i peavarahoidjana. ==Tunnustus== *1966 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *1978 [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], Tuui Koort, [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) == Isiklikku == Tema isa oli skulptor ja maalikunstnik [[Jaan Koort]], vend oli pedagoogikateadlane [[Peep Koort]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15601&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZJ3fn4RWMrQSqkQShsqWdfWAgAxehk4 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Koort, Tuui}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] lazkh8azfe2mv5kobdcd2cb825sxeqn 7256440 7256438 2026-10-20T18:00:33Z ~2026-56182-00 240130 põn 7256440 wikitext text/x-wiki '''Tuui Koort''' (Tui Isis Lea Koort; [[13. aprill]] [[1914]] [[Pariis]] – [[26. juuni]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. ==Haridus== 1933. aastal lõpetas ta [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi]]. Õppis aastast [[1936]] [[Tartu Ülikool]]is [[kunstiajalugu]], lõpetas ülikooli aastal [[1956]].<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tuui-koort-13-iv-1914-28-vi-2005/ Tuui Koort 1914–2005 (nekroloog). Sirp, 01.07.2005]</ref> ==Töö== Alustas töökarjääri [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Aastatel 1945–1951 ja 1954–1970 töötas [[Tartu Kunstimuuseum]]i peavarahoidjana. ==Tunnustus== *1966 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *1978 [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], Tuui Koort, [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) == Isiklikku == Tema isa oli skulptor ja maalikunstnik [[Jaan Koort]], vend oli pedagoogikateadlane [[Peep Koort]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15601 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Koort, Tuui}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] fy82rwu0dyldi4exuitmdi4xjbqf5f8 4 427544 7256487 7252775 2026-10-20T20:35:10Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7256487 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 } |section= |sort=label |columns=label:Riik,P35,P6 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Riik ! riigipea ! valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Hibatullah Akhundzada]] | [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Bajram Begaj]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]'' |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Donald Trump]] | [[Donald Trump]] |- | [[Andorra]] | [[Emmanuel Macron]]<br/>''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]'' | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | [[João Lourenço]] |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Charles III]] | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]] | [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Javier Milei]] | [[Javier Milei]] |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov|Ali Asadov]] |- | [[Austraalia]] | [[Charles III]] | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]] | ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]'' |- | [[Bahama]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7183082|Philip "Brave" Davis]]'' |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]'' | [[Tarique Rahman]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' | ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe]] | [[Bart De Wever]] |- | [[Belize]] | [[Charles III]] | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]'' | ''[[:d:Q29035|Pascal Koupaki]]''<br/>''[[:d:Q3241966|Lionel Zinsou]]''<br/>[[Patrice Talon]] |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Tshering Tobgay]] |- | [[Boliivia]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] | [[Rodrigo Paz Pereira]] |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''<br/>[[Željka Cvijanović]]<br/>[[Željko Komšić]] | ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]'' |- | [[Botswana]] | [[Duma Boko]] | |- | [[Brasiilia]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] | [[Luiz Inácio Lula da Silva]] |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Hassanal Bolkiah]] |- | [[Bulgaaria]] | [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]] | [[Rumen Radev]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Ibrahim Traore]] | ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]'' |- | [[Burundi]] | ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]'' | ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]'' |- | [[Colombia]] | [[Abelardo de la Espriella]] | [[Abelardo de la Espriella]] |- | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' | ''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]'' |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Dileita Mohamed Dileita]]<br/>[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]'' | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | [[Luis Abinader]] |- | [[Ecuador]] | [[Daniel Noboa]] | [[Daniel Noboa]] |- | [[Eesti]] | [[Ülle Madise]] | [[Kristen Michal]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]'' |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | [[Nayib Bukele]] |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]'' |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | [[Isaias Afewerki]] |- | [[Svaasimaa|Eswatini]] | [[Mswati III]] | ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]'' |- | [[Etioopia]] | ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]'' | [[Abiy Ahmed]] |- | [[Fidži]] | ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]'' | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | [[Bongbong Marcos]] |- | [[Gabon]] | ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]'' | [[Raymond Ndong Sima]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | [[Adama Barrow]] |- | [[Ghana]] | [[John Dramani Mahama]] | [[Nana Akufo-Addo]] |- | [[Grenada]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]'' |- | [[Gruusia]] | [[Mihheil Kavelašvili]] | [[Irakli Kobahhidze]] |- | [[Guatemala]] | [[Bernardo Arévalo]] | [[Bernardo Arévalo]] |- | [[Guinea]] | ''[[:d:Q108418519|Mamadi Doumbouya]]'' | ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Manuel Serifo Nhamadjo]]<br/>[[José Mário Vaz]]<br/>[[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Rui Duarte de Barros]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | ''[[:d:Q98053664|Hugo Chávez]]'' |- | [[Haiti]] | ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]'' | ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]'' |- | [[Hiina]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Qiang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]] |- | [[Honduras]] | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' | ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |- | [[Ida-Timor]] | [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]] | [[Xanana Gusmão]] |- | [[Iirimaa]] | [[Catherine Connolly]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]] | [[Binyamin Netanyahu]] |- | [[India]] | [[Draupadi Murmu]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Prabowo Subianto]] | [[Prabowo Subianto]] |- | [[Iraak]] | ''[[:d:Q115579547|Nizar Amidi]]'' | ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]'' |- | [[Iraan]] | [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]] | [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]] |- | [[Island]] | [[Halla Tómasdóttir]] | [[Kristrún Frostadóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Giorgia Meloni]] |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Sanae Takaichi]] |- | [[Jamaica]] | [[Charles III]] | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]'' | ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]'' |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]'' |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Manet]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Charles III]] | [[Mark Carney]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]] | [[Olžas Bektenov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' |- | [[Keenia]] | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' | ''[[:d:Q195725|William Ruto]]'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]'' |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | [[Taneti Maamau]] |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | [[Azali Assoumani]] |- | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Sylvestre Ilunga]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]'' |- | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]'' | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]'' | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Sooronbaj Džeenbekov]]<br/>''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''<br/>[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]<br/>''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''<br/>[[Sadõr Džaparov]]<br/>''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''<br/>''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''<br/>''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''<br/>''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]'' |- | [[Küpros]] | [[Níkos Christodoulídis]] | [[Níkos Christodoulídis]] |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]'' |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Mindaugas Sinkevičius]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]'' |- | [[Libeeria]] | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' | ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | ''[[:d:Q129676165|Brigitte Haas]]'' |- | [[Liibanon]] | [[Jūzīf ʻAwn]] | ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]'' |- | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]'' | ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]'' |- | [[Luksemburg]] | [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]] | [[Luc Frieden]] |- | [[Läti]] | [[Edgars Rinkēvičs]] | [[Andris Kulbergs]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | [[Cyril Ramaphosa]] |- | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]'' | ''[[:d:Q55082182|Han Seong-sook]]'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | [[Salva Kiir Mayardit]] |- | [[Madagaskar]] | ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]'' | ''[[:d:Q138678989|Mamitiana Rajaonarison]]'' |- | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Willem-Alexander]] | [[Rob Jetten]] |- | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]'' | [[Anwar Ibrahim]] |- | [[Malawi]] | [[Peter Mutharika]] | ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]'' |- | [[Maldiivid]] | [[Mohamed Muizzu]] | [[Mohamed Muizzu]] |- | [[Mali]] | ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]'' | ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]'' |- | [[Malta]] | [[Myriam Spiteri Debono]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | ''[[:d:Q3067221|Fatima Ezzahra El Mansouri]]'' |- | [[Marshalli Saared]] | [[Hilda Heine]] | [[Hilda Heine]] |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Ould Ghazouani]] | ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]'' |- | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]'' | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Claudia Sheinbaum]] | [[Claudia Sheinbaum]] |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' | ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Vasile Tofan]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] | ''[[:d:Q29934395|Christophe Mirmand]]'' |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]'' |- | [[Montenegro]] | [[Jakov Milatović]] | ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]'' |- | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]'' | ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]'' |- | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]'' | ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]'' |- | [[Namiibia]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]'' |- | [[Nauru]] | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' | ''[[:d:Q58096|David Adeang]]'' |- | [[Nepal]] | ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]'' | ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]'' |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | [[Daniel Ortega]] |- | [[Nigeeria]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] | [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]] |- | [[Niger]] | ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tiani]]'' | ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]'' |- | [[Norra]] | [[Haakon VIII|Haakon]] | [[Jonas Gahr Støre]] |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | [[Haitham ibn Tāriq]] |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Charles III]] | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Asif Ali Zardari]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Maḩmūd ‘Abbās]] | ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]'' |- | [[Panama]] | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' | ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]'' |- | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' | ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]'' |- | [[Peruu]] | [[Keiko Fujimori]] | |- | [[Poola]] | [[Karol Nawrocki]] | [[Donald Tusk]] |- | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]'' | [[Luís Montenegro]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Sébastien Lecornu]] |- | [[Põhja-Korea]] | [[Kim Chŏng-un]] | ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]'' |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Gordana Siljanovska-Davkova]] | [[Hristijan Mickoski]] |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]'' |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Ulf Kristersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Nicușor Dan]] | ''[[:d:Q121140873|Luca Niculescu]]'' |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]'' |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]'' |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]'' |- | [[Saint Lucia]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]'' |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]'' |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Friedrich Merz]] |- | [[Sambia]] | ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]'' | [[Edgar Lungu]] |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]<br/>''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]'' |- | [[San Marino]] | ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''<br/>''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]'' | |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] |- | [[Seišellid]] | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' | ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]'' |- | [[Senegal]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] | [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]] |- | [[Serbia]] | [[Ana Brnabić]] | ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]'' |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]'' |- | [[Singapur]] | ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]'' | [[Lawrence Wong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Peter Pellegrini]] | [[Robert Fico]] |- | [[Sloveenia]] | [[Nataša Pirc Musar]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]] | ''[[:d:Q112598575|Hamza Abdi Barre]]'' |- | [[Soome]] | [[Alexander Stubb]] | [[Petteri Orpo]] |- | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]'' | ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]'' |- | [[Sudaan]] | [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]] | ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]'' |- | [[Suriname]] | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' | ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Charles III]] | [[Andy Burnham]] |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]'' | ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]'' |- | [[Süüria]] | [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]] | |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]] | [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Paetongtarn Shinawatra]] |- | [[Taiwan]] | [[Lai Ching-te]] | ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]'' |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Samia Suluhu]] |- | [[Togo]] | ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]'' | [[Faure Gnassingbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]'' |- | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]'' | [[Kamla Persad-Bissessar]] |- | [[Tuneesia]] | [[Kaïs Saïed]] | ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]'' |- | [[Tuvalu]] | [[Charles III]] | ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]'' |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] |- | [[Tšaad]] | ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]'' | ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''<br/>[[Idriss Déby]] |- | [[Tšehhi]] | [[Petr Pavel]] | [[Andrej Babiš]] |- | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' | ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]'' |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | ''[[:d:Q62481397|Nabbanja Robinah]]'' |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Serhi Koretskõi]] |- | [[Ungari]] | [[András Baka]] | [[Péter Magyar]] |- | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' | ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Charles III]] | [[Christopher Luxon]] |- | [[Valgevene]] | [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]] | ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]'' |- | [[Vanuatu]] | ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]'' | ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]'' |- | [[Vatikan]] | [[Leo XIV]] | ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]'' |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Delcy Rodríguez]] | |- | [[Vietnam]] | [[Tô Lâm]] | [[Phạm Minh Chính]] |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | [[Emmerson Mnangagwa]] |- | [[Šveits]] | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' | ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]'' |} {{Wikidata loendi lõpp}} gpem8y4nbth9wvua9c1o8gt6k78hwc2 0 432439 7256501 7256044 2026-10-20T21:09:10Z Looveer 218156 Täpsustasin Martin Kahu kooijuhatajaks saamise aastat 7256501 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|<small>Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad</small>]] '''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]]. == Ajalugu == [[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba nelja aasta pärast (1858) pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.<ref name="EEveebis">{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)</ref> Aastatel 1880 –1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.</ref> Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kus osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised. Esimene [[Paistu turnipidu]] toimus 29. mail 1888<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> . Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park<ref>{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}</ref>. ==Õpilasi== *[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856) *[[Mats Kirsel]] (1855–1858) *[[Mihkel Veske]] (1855–1858) *[[Johannes Mielberg]] (u. 1854-1858) *[[Peeter Samuel Peterson]] (u. 1854-1858) *[[Hain Henno]] (u. 1854-1858) *[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863) *[[Johan (Johannes) Raudsepp]] (u. 1860–1863) *[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863) *[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876) *[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881) *[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883) *Jaan Kipper (1883–1886) *[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888) *[[Jakob Neumann]] (1886–1889) *Oskar Wihmann (1887-1890) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] (1891–1895) *[[Juhan Aavik]] (1893–1897) *[[Peeter Algma]] (1897–1901) *[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) *[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) *[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909) *[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) ==Õpetajaid== *[[Hans Wühner]] (1854–1858) *[[Mats Kirsel]] (1858–1860) *[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868) *[[Peter Abel|Peeter Abel]] (1870–1873) *Hans Sõber *August Samuel Tilzen (1877–1880) *[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (juhataja 1880–1899) *[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911) *G. Parts (1899– ) *[[Martin Kahu]] (1911–1916) *[[Jaan Kirsel]] (1911–1914) *[[Jaan Bergmann]] ( -1916) *Marie Siilats (np Neumann) *[[Daniel Siilats]] (1920–1930) *Salme Ruubel (1920–) *Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930) *Larin (1926–) ==Vaata ka== *[[Paistu Kool]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021. [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]] 96voui2954ucy58rnks049fpz4wzhrq 0 438627 7256400 7236670 2026-10-20T16:20:49Z MorsMe 217455 7256400 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Viru|avati=2002 (tänasel kujul)|number=36|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b/21213-1/map|eelmine liin=35|järgmine liin=37|järgmine=37 (Tallinna bussiliin)|eelmine=35 (Tallinna bussiliin)|läbi=Nõmme|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=TAK 1465.JPG|logo=492TAK.JPG}} {{teekaart}} '''36''' on [[bussiliin]] [[Tallinn]]as. See sõidab [[Väike-Õismäe]]lt [[Viru väljak]]ule. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liin on käigus iga päev. Väljumised 15-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2002 | |Kadaka - Viru | |- |september 2002 | |Väike-Õismäe - Viru | |} Liini marsruut alates Väike-Õismäest: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Järveotsa tee]], [[Akadeemia tee]], [[E. Vilde tee]], [[Ehitajate tee]], [[Turu plats]], [[Pärnu maantee]]. Liini marsruut alates Virust: [[Pärnu maantee]], [[Turu plats]], [[Ehitajate tee]], [[E. Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Järveotsa tee]], [[Paldiski maantee]], [[Õismäe tee]]. Seoses Ironman võistlusega sõidab marsruudil Väike-Õismäe - Nurmenuku - Nõmme - Viru 22.-23. augustil 2026 13. septembril 2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Nurmenuku - Nõmme - Ülemiste (ilma Järveotsa teed) == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2002 !Väike-Õismäe - Viru !Viru - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Järveotsa tee ; Järveotsa kool ; Pöörise ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Roheline ; Rahumäe ; Kirde ; Kurni ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Kirde ; Rahumäe ; Roheline ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Pöörise ; Järveotsa kool ; Järveotsa tee ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.08.2002 !Kadaka - Viru !Viru - Kadaka |- | ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Männi ; Tehnikaülikool ; Nõmme ; Roheline ; Rahumäe ; Kirde ; Kurni ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Kirde ; Rahumäe ; Roheline ; Nõmme ; Tehnikaülikool ; Männi ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka |} == Galerii == <gallery> Fail:Tallinna bussiliin nr 36.png|Viru peatusel Fail:Bus 1167 at Viru Bus Stop in Tallinn 1 June 2019.jpg Fail:07-06-21-tallinn-by-RalfR-140.jpg Fail:36buss.png|Vabaduse väljaku peatusel Fail:2014 tram tracks replacement in Tallinn 014.JPG|Kosmose peatusel </gallery> == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b/ 36. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2nlg99vyp3pfjkfaady2039sp46svit 0 446289 7256525 5471099 2026-10-20T22:53:01Z Juppi lantteineen 239848 7256525 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Francis_Burton_Harrison.jpg|pisi|Francis Burton Harrison (1910)]] '''Francis Burton Harrison''' ([[18. detsember]] [[1873]] [[New York]] – [[21. november]] [[1957]] [[Flemington]], [[New Jersey]], USA) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Filipiinid]]e riigitegelane. Ta kuulus [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|USA esindajatekotta]] kolmel ametiajal (4. märts 1903 – 3. märts 1905, 4. märts 1907 – 3. märts 1913 ja 4. märts – 3. september 1913). Ameerika Ühendriikide tollane [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Woodrow Wilson]] määras ta Filipiinide kindralkuberneriks (6. oktoober 1913 – 5. märts 1921). {{JÄRJESTA:Harrison, Francis Burton}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikmed]] [[Kategooria:Filipiinide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1957]] oft2vs29v51zcsohtvalavsr4mtjtp7 0 447919 7256735 7138285 2026-10-21T10:50:19Z Erkok63 240199 Lisatud ametlik koduleht (lisab veebilehe tegija) 7256735 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Karl Robert Saaremäe | pilt = [[File:Karl Robert Saaremäe.png|thumb|Karl Robert Saaremäe]] | pildi suurus = 500 px | pildi allkiri = Karl Robert Saaremäe | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|06|07}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = | auhinnad = | elukaaslane = | lapsed = | abikaasa = }} '''Karl Robert Saaremäe''' (sündinud [[7. juuni|7. juunil]] [[1992]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 2008. aastal [[Rakvere Reaalgümnaasium|Rakvere Reaalgümnaasiumi]] ja 2011. aastal [[Rakvere Eragümnaasium|Rakvere Eragümnaasiumi]]. 2017. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejana (11. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Tegutsenud aastast 2017 vabakutselisena.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saarem%C3%A4e_karl_robert1 Karl Robert Saaremäe.] Eesti Teatriliit.</ref> 2019. aastal oli ta üks [[Eesti Televisioon|ETV]] laste laulusaate "Tähtede lava" saatejuhte.<ref>[https://lasteekraan.err.ee/1145949/tahtede-lava Tähtede lava.] lasteekraan.err.ee</ref> Lisaks näitleja ametile on ta ka õhtu- ja saatejuht ning hobidiskor. Tal on koos Ugala teatri näitleja, [[Rait Õunapuu]]<nowiki/>ga DJ-duo "Raitman & Robin" ==Rollid== [[Fail:Karl Robert Saaremäe, Viljandis.jpg|pisi]] ===Telesarjades=== {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Telesari |- |2015, 2017 |Rait Keskpaik |"[[Vabad mehed]]" |- |2016 | rowspan="2" |Paul Õunap |"[[Viimane võmm]]" |- |2016–2018 |"[[Siberi võmm]]" |- |2021–2022 |Pikk |"[[Munavere]]" |} ===Filmides=== {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Film |- |2020 |Oskar |"[[Talve (film)|Talve]]" |- | rowspan="2" |2022 |Steffen Veckihusen |"[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" |- |Ruudi |"[[Pädaste (film)|Pädaste]]", lühifilm |- |2023 |Saalomon Vesipruul |"[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]]" |- |2024 |Joonas |"Eestlane homsest", lühifilm |- |2026 |Mees |"Päritud vaikus" (''"Inherited Silence"''), lühifilm |} ===Teatrilavastustes=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Autor ! Lavastaja ! Teater |- | rowspan="2" | 2015 | "[[Vaata, Madlike, lund sajab!]]" | Poemüüja, Lehm | [[Astrid Lindgren]], [[Kristiina Jalasto]] | [[Taavi Tõnisson]] | [[Eesti Noorsooteater|NUKU Teater]] |- | "[[Maailma parim küla]]" | Josif Nabulah | [[Arto Paasilinna]] | [[Jaanus Rohumaa]] | [[Rakvere teater]] |- | rowspan="3" | 2016 | "[[Thijl Ulenspiegel näidend|Thijl Ulenspiegel]]" | [[Thijl Ulenspiegel]] | Grigori Gorin | [[Üllar Saaremäe]] | [[Rakvere teater]] |- | "[[Võlur Oz]]" | Plekkmees | [[Lyman Frank Baum]], [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]] | [[Ringo Ramul]] | [[Ugala]] |- |"Inemise igä" |Henno |Kristiina Jalasto |Helena Kesonen |[[Taarka Pärimusteater]] |- | rowspan="2" | 2017 | "[[Kellavärgiga apelsin]]" | Georgie; Kaplan; Alexi isa; Ajakirjanik | [[Anthony Burgess]] | [[Ringo Ramul]] | [[Rakvere teater]] |- | "Röövel Rumcajs" | [[Röövel Rumcajs]] | [[Václav Čtvrtek]], Margit Tamm, [[Marite Butkaite]] | [[Lennart Peep]] | [[Must Kast]] |- | rowspan="4" | 2018 | "[[:fr:La_Fin_de_la_nuit|Öö lõpp]]" | Georges Filhot | [[François Mauriac]], [[Rainer Sarnet]] | [[Rainer Sarnet]] | [[Vaba Lava]] |- | "[[Kuu aega maal]]" | Aleksei Nikolajevitš Beljajev | [[Ivan Turgenev]] | Filipp Loss | [[Vene Teater]] |- | [[:en:The_Wind_on_the_Moon|"Tuul kuu pealt"]] | Margariina, sebra Siimeon, Puuma | [[Eric Linklater]], [[Liis Aedmaa]] | [[Marika Palm]] | [[Ugala]] |- | "[[Caligula]]" | Mucius | [[Albert Camus]] | [[Lennart Peep]] | [[Must Kast]] |- | rowspan="2" | 2019 | "Etturid" | Valdur | [[Eno Raud]] | [[Taago Tubin]] | [[Ugala]] |- | "[[Faehlmann]]" | Setu, Maapoiss, Elias Lönnrot, Carl Heinrich Constantin Gehewe | [[Madis Kõiv]], [[Vaino Vahing]] | [[Margus Kasterpalu]] | [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- | rowspan="3" | 2020 | "[[:en:The_Comedy_About_a_Bank_Robbery|Pangarööv]]" | Mitch Ruscitti; FBI komissar, | Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields | [[Ain Mäeots]] | [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- | "[[Carmen]]" | Zuniga | [[Georges Bizet]] | [[Peeter Volkonski]] | [[Must Kast]] |- | "Stendhali sündroom" | A | [[Karl Koppelmaa]] | [[Karl Koppelmaa]] | [[Teater Kelm]] |- | rowspan="3" |2021 | "Maestro" | Maestro | [[Kaido Rannik]] | Kaido Rannik | [[Miksteater]] |- |"Kaks Garaazi" |Osatäitja |Elmars Senkovs |Elmars Senkovs |[[Vaba Lava]] |- |"Naine Salamandri tähtkujust" |[[:en:R._H._Bruce_Lockhart|Robert B. Lockhart]]; jt. |[[Kristiina Jalasto]] |[[Madis Kalmet]] |Jäneda Pulliteater |- | rowspan="3" |2022 | "[[Kolm õde]]" | Andrei | [[Anton Tšehhov]] | [[Ingomar Vihmar]] | [[Must Kast]] |- | "Ernesto küülikud" | erinevad rollid | [[Piret Raud]] | [[Kaija Maarit Kalvet]] | [[Miksteater]] |- |"Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas" |[[Ivo Schenkenberg]] |Piret Saul-Gorodilov; Eva Samolberg-Palmi |[[Üllar Saaremäe]] |KaRaKTer |- | rowspan="3" |2023 | [[:en:The_Sound_Inside_(play)|"Hääl minu sees"]] | Christopher Dunn | [[Adam Rapp]] | [[Mait Joorits]] | [[Rakvere teater|Rakvere Teater]] |- | "Luikede järved" | eri rollid | [[Katrin Pärn]] | [[Katrin Pärn]] | [[Must Kast]] |- |"Korvpall on saatanast" |Toomas |[[Urmas Lennuk]] |[[Inga Lunge]] | |- | rowspan="3" |2024 |"Võtmesõnade võrk" |Juhan |[[Peep Maasik]] |[[Kati Kivitar]] |TEMUFI |- |"Backtothebeach" |Müügimees |Joel Väli, Andreas Kübar |Joel Väli |[[Tartu Uus Teater]] |- |"Kademoni linna rahvas ja röövlid |Kasper |[[Thorbjørn Egner]] |Aarne Mägi |[[Kuressaare Teater|Kuressaare teater]] |- |2025 |[[:en:What's_in_a_Name?_(play)|"Nimi"]] |Vincent Larchet |Alexandre de La Patellière, Matthieu Delaporte |[[Jaanus Nuutre]] |Nuutrum |} ==Isiklikku== Ta on näitlejate [[Tiina Mälberg]]i ja [[Üllar Saaremäe]] poeg. Tema õde on [[Marii Ingriin Saaremäe]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Karl Robert Saaremäe: „Näitleja üks põhiülesandeid on end avada – häbenemata” https://nuutrum.ee/postitus/karl-robert-saaremae-naitleja-uks-pohiulesandeid-on-end-avada-habenemata/ NUUTRUM, veebruar 2025 * Raadiosaade "Rõster" https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/roster-roster-karl-robert-saaremae 23.mai.2021 * Riina Palmiste. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120240144/tana-sunnipaeva-tahistav-karl-robert-saaremae-meeldejaavaimast-seiklusest-isa-jattis-mu-tanel-padari-valvata Täna sünnipäeva tähistav Karl Robert Saaremäe meeldejäävaimast seiklusest: isa jättis mu Tanel Padari valvata!] annestiil.delfi.ee, oktoober 2023 * Anu Viita-Neuhaus. [https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1098222/naitleja-karl-robert-saaremae-olen-moistnud-et-kui-uldse-kellelegi-naidata-oma-toelisust-siis-on-see-ema Näitleja Karl Robert Saaremäe: olen mõistnud, et kui üldse kellelegi näidata oma tõelisust, siis on see ema.] ohtuleht.ee, 9. jaanuar 2024 ==Välislingid== * [https://karlrobertsaaremae.com Ametlik koduleht] * [https://www.filmmakers.eu/en/actors/karl-robert-saaremaee Karl Robert Saaremäe] Profiil "FILMMAKERS EUROPE" andmebaasis. * [[imdbname:7193752|Karl Robert Saaremäe]] IMDb-s * [http://11lend.weebly.com/karl-robert-saaremaumle.html Karl Robert Saaremäe] Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lend * [https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/3847 Karl Robert Saaremäe] Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis * [https://kuressaareteater.ee/uritused/karl-robert-saaremae/ Karl Robert Saaremäe. Teatrijutud.] kuressaareteater.ee {{JÄRJESTA:Saaremäe, Karl Robert}} [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] qdk9m9rbvou8n5st6n8fx7zbaoabkdc 0 451617 7256732 6936091 2026-10-21T10:38:00Z Ojassaar 206682 7256732 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Taksonitabel | nimi = Saimaa hüljes | värvus = loomad | seisund = EN | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>[https://www.iucnredlist.org/species/41675/66991678 Pusa hispida ssp. saimensis (Saimaa Seal)]. iucnredlist.org. Vaadatud 4.3.2025</ref> | pilt = Pusa hispida saimensis ca 1956.jpg | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | alamselts = [[Loivalised]] ''Pinnipedia'' | sugukond = [[Hülglased]] ''Phocidae'' | perekond = ''[[Pusa]]'' | liik = '''Saimaa hüljes''' | binaarne = ''Pusa saimensis'' | binaarse_autor = ([[Oscar Frithiof Nordquist|Nordquist]], 1899) | levikukaart = | levikukaardi_laius = | levikukaardi_seletus = }} '''Saimaa hüljes''' (''Pusa saimensis'') on hülge<nowiki/>[[liik (bioloogia)|liik]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-22 |pealkiri=Saimaannorppa on tunnustettu vihdoin itsenäiseksi lajiksi |url=https://yle.fi/a/74-20173740 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Yle Uutiset |keel=fi}}</ref>, mida peeti varem [[Viigerhüljes|viigerhülge]] alamliigiks (''Pusa hispida saimensis''). Mageveega kohastunud [[Saimaa]] hüljes on seadusega kaitse all aastast 1955. Aastani 1980 ei teadnud suur osa soomlastest Saimaa hüljeste olemasolust, kuna nende asurkonda püüti hoida saladuses, arvates, et nii on hülged paremini kaitstud. Saimaa hülge levikut, elukombeid ja -takistusi ning keskkonna mõju loomadele uurib [[Joensuu Ülikool|Joensuu ülikool]] juba aastast 1975. 2020. aastal hinnati hüljeste koguarvuks umbes 410 isendit.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-11565847 Kalanpyydyksistä löytynyt kesän aikana vain yksi kuollut kuutti], YLE</ref> 2024. aastaks oli Saimaa hülge koguarv ületanud 500 isendi.<ref>[https://yle.fi/a/74-20121619 "Endangered Saimaa ringed seals continue to flourish as population grows to 500"]. yle.fi. Vaadatud 4.3.2025</ref> Hülge elupaikade kaitsmiseks on moodustatud näiteks [[Kolovesi rahvuspark]]. Neid elab ka [[Linnansaari rahvuspark|Linnansaari rahvuspargis]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hülglased]] no2iatc896nrk8g2nfsvog3ai8fb8p8 0 451874 7256427 6732795 2026-10-20T17:38:46Z Sillerkiil 58396 7256427 wikitext text/x-wiki [[Fail:Drone video of Kolu wildlife overpass in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Kolu ökoduktist Tartu maanteel 2021. aasta septembris]][[Pilt:Ökodukt2.jpg|pisi|Ökodukt]] [[Fail:Kolu ökodukt Tartu maanteel 2021. aasta septembris.jpg|pisi|Kolu ökodukt Tartu maanteel 2021. aasta septembris. Keskel on näha liivariba, millel loomajälgi loetakse]] '''Ökodukt''' on [[sild]] või [[tunnel]], mis võimaldab metsloomadel ületada [[tee|teid]], [[kanal]]eid või muid kunstlikke tõkkeid. [[Fail:Ökodukt Tallinn-Tartu maanteel 2016. aasta novembris..jpg|pisi|Ökodukt Tallinna–Tartu maanteel 2016. aasta novembris]] Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast [[elupaiga fragmenteerumine|elupaikade fragmenteerumist]], mis viiks elustiku vaesumiseni ([[elurikkus]]e vähenemise, liikide [[väljasuremine|väljasuremiseni]]), need moodustavad osa [[rohetaristu]]st. Ökoduktid vähendavad loomade põhjustatud liiklusõnnetusi ligi 90%.<ref>{{Netiviide|autor=[[Shannon M. Hoffman]]|url=https://www.denverpost.com/2018/02/03/animal-wildlife-crossings/|pealkiri=Animals are using Colorado’s wildlife crossings, reducing collisions, CDOT says|väljaanne=[[The Denver Post]]|väljaandja=[[Digital First Media]]|aeg=3. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180203200006/https://www.denverpost.com/2018/02/03/animal-wildlife-crossings/|arhiivimisaeg=2018-02-03}}</ref> Samuti saab tänu ökoduktidele surma vähem loomi. Esimesed ökoduktid ehitati Prantsusmaal 1950. aastatel.<ref name="National Geographic Society 2022">{{cite web|url=https://education.nationalgeographic.org/resource/wildlife-crossings|title=Wildlife Crossings|website=National Geographic Society|date=2 June 2022|access-date=9 February 2023}}</ref> == Toimepõhimõtted == Õigesti rajatud ökoduktid töötavad [[ökoloogiline koridor|ökoloogiliste koridoridena]], mistõttu on olulisim õige koha valimine ehk nende rajamine loomade loomulikule [[Loomarada|liikumisrajale]], kuna need on ajalooliselt väga püsivad. Samuti on oluline nende [[Maastik|maastikku]] sulandumine, silla mõlemad otsad peavad hästi ümbritsevasse loodusmaastikku suubuma ning sild peab olema ehitatud sellise [[Kalle|kallakuga]], et loom saaks enne ületamist veenduda, et [[elupaik]], kust ta tuleb, jätkub ka teisel pool sillakaart. Ideaaljuhul on raske eristada, kust sild lõpeb ja mets algab. Ökodukti läheduses ääristatakse tee taraga, mis suunab loomad sillale. Sillale istutatakse taimestik, kuhjatakse väikeloomade kaitseks risu ja paigaldatakse müra tõrjuvad aiad.<ref name="Loite 2023" /> Oluline on ka rajatist ümbritsev keskkond, nii näiteks on segav asjaolu [[lageraie]] ökodukti vahetus läheduses, nagu juhtus Tallinna–Pärnu maanteel asuva [[Kohatu (Saue)|Kohatu]] ökoduktiga, kus lageraie mõjutas rajatise omaksvõtmist loomade poolt märgatavalt ning esimese aasta jooksul [[Põder|põdrad]] seda rada ei kasutanud, kuna põder on üks ettevaatlikumatest ökoduktile liikujatest.<ref name="Loite 2023" /> == Ökoduktid Eestis == Eesti esimene ökodukt ehitati Tallinna–Tartu maanteele [[Kose-Uuemõisa]] lähistele. Teine valmis Tallinna–Pärnu maantee 35. kilomeetril ning tulevikus ehitatakse Tartu maanteele veel kolm sarnast rajatist: Rõõsa, Nõmmeri ja Puiatu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.harjuelu.ee/parnu-maanteel-valmib-detsembriks-okodukt/|pealkiri=Pärnu maanteel valmib detsembriks ökodukt|väljaanne=Harju Elu|aeg=9.11.2017|vaadatud=12.9.2021}}</ref> Esimesel ökoduktil [[Kolu (Kose)|Kolus]] toimub ulukiseire. Arvukaim rajatise kasutaja selle algusaastail (2015–2016) oli [[kodukass]], teisel kohal on [[rebane]], kolmandal kohal [[metskits]]. Teised liigid on [[kährik]], [[halljänes]], pisinärilised, [[koer]] ja [[hunt]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/aruvalla-kose-teeloigu-ulukirajatiste-ja-kolu-okodukti-seire|pealkiri=Aruvalla-Kose teelõigu ulukirajatiste ja Kolu ökodukti seire|väljaanne=Maanteeamet|vaadatud=12.9.2021|arhiivimisaeg=18.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211018040927/https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/aruvalla-kose-teeloigu-ulukirajatiste-ja-kolu-okodukti-seire|url-olek=ei tööta}}</ref> Jätkuseire Kolu ökoduktil aastatel 2020–2022 näitas, et suurulukite osakaal kahekordistus, esmajärjekorras metskitsede liikumine, aga lisandusid ka põdrad, samal ajal vähenes oluliselt koduloomade ja inimeste liikumine.<ref name="Transpordiamet">{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/seire-kinnitab-metsloomad-okoduktid-omaks-votnud|title=Seire kinnitab: metsloomad on ökoduktid omaks võtnud|website=Transpordiamet|access-date=9 February 2023|language=et}}</ref> 2022. aastaks oli Eestis rajatud viis ökodukti ja kolm [[Loomatunnel|suurulukitunnelit]], mis seire andmeil olid kõik metsloomade poolt omaks võetud.<ref name="Transpordiamet" /> == Mujal == [[Colorado|Colorados]] 2026. aastal ehitatud üks ökodukti süsteem (mis sisaldas tarasid, viit suurulukitunnelit ja üht silda) vähendas raporti andmetel selles piirkonnas 10 kuu jooksul liiklusõnnetusi loomadega 91 protsenti.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Dara |kuupäev=2026-10-19 |pealkiri=Colorado wildlife overpass cut vehicle-animal collisions by 91%, report finds |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2026/oct/19/colorado-wildlife-overpass-vehicle-animal-collisions-results |vaadatud=2026-10-20 |issn=0261-3077}}</ref> == Kriitika == Paariaastase seire järel heideti ette, et kuigi Kolu ökodukt ehitati eelkõige [[Põder|põtrade]] jaoks, pole põdrad seda kasutanud. Vastuargumendina on rõhutatud, et hoolimata standardist ehitada ökodukt 50–80 meetrit, ehitati Kolu sild selle kitsaimas kohas 22 meetri laiuseks. Samuti kulub põtradel uue käiguraja omaksvõtmiseks rohkem aega ja Soome kogemuse kohaselt hakkavad põdrad viimaks uut ülepääsu kasutama.<ref>{{Netiviide|autor=Vivika Veski|url=https://sonumid.ee/2017/03/15/kuidas-poder-ule-rail-balticu-paaseb/|pealkiri=Kuidas põder üle Rail Balticu pääseb|väljaanne=Raplamaa Sõnumid|aeg=15.3.2017|vaadatud=14.9.2021}}</ref> Jätkuseire aga näitas, et põdrad hakkasid Kolu ökodukti kasutama.<ref name="Transpordiamet" /> [[Rõõsa|Rõõsal]] asuva ökodukti on metskitsed nii omaks võtnud, et lisaks sõidutee ületamisele kasutavad nad seda ka magamiseks ja toitumiseks. Lisaks on ökodukte kasutamas täheldatud ilveseid, hirvi, hunte ja karusid.<ref name="Loite 2023">{{cite web|last=Loite|first=Śander|url=https://novaator.err.ee/1608951152/osoon-jutud-okoduktide-mitte-tootamisest-ei-vasta-toele|title="Osoon": jutud ökoduktide mitte töötamisest ei vasta tõele|website=ERR|date=18 April 2023|access-date=19 April 2023|language=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[kalatrepp]] * [[roheline koridor]] *[[loomatunnel]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Vivika Veski. [http://www.rewild.ee/media/rs1503015.pdf "Kuidas põder üle Rail Balticu pääseb"] Raplamaa Sõnumid, 15. märts 2017 * Sander Loite. [https://novaator.err.ee/1608951152/osoon-jutud-okoduktide-mitte-tootamisest-ei-vasta-toele ""Osoon": jutud ökoduktide mitte töötamisest ei vasta tõele"] ERR Novaator, 18. aprill 2023 [[Kategooria:Maamajandus]] [[Kategooria:Teed]] [[Kategooria:Looduskaitse]] [[Kategooria:Sillad]] 4qmr7li2q0u5wo0l7ubd7enp8rk90j9 0 462381 7256303 7255723 2026-10-20T12:20:32Z Sendrasendra 225202 /* Eesti inimesed */ 7256303 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas Genialistide klubis kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] dgxksy7vazd1j8lhqflcodw57algya2 7256687 7256303 2026-10-21T09:43:39Z ~2026-55350-48 239867 /* Kohaliku tähtsusega */ 7256687 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] * 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] gtzue96oxp4rjxytka0t0kgu7i2ihf9 7256691 7256687 2026-10-21T09:45:42Z ~2026-55350-48 239867 /* Kohaliku tähtsusega */ 7256691 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – [[Tallinna vanalinn]]as kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] vallandati seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti [[vangla]]tesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval avasid riigipead Tallinnas [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav [[Tallinna tehnikaülikool]]i rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja [[Niguliste muuseum]]iga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida [[Stenbocki maja]]s peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 19. september – valitud presidendi Ülle Madise meeskonnas asub kommunikatsiooninõunikuna tööle pikaajalise avaliku sektori kogemusega [[Harrys Puusepp]] * 21. september – Riigikogu kultuurikomisjon, mida juhib [[Liina Kersna]], valis Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeteks [[Merit Kopli]], [[Veronika Kalmus]]e ja [[Marek Tamm]]e, avalikule konkursile laekus 40 avaldust * 23. september – Ülle Madise kultuurinõunikuna asub Vabariigi Presidendi Kantseleis tööle näitleja, lavastaja ja teatrijuht [[Jaak Prints]] * 25. september – tulevase presidendi Ülle Madise sisepoliitika nõunikuks saab [[Vladimir Svet]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutati välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astus ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise, kes esimese otsusena määras kantselei direktori Paavo Nõgene kuupalgaks 8000 eurot, samas kui eelmise direktori Krista Zibo palk oli 6000 eurot ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime Maaelu Uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 8. oktoober – [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu esimees [[Ivari Ilja]] teatas, et astub seoses ooperisolistide etteheidetega rahvusooperi juhtimise suhtes esimehe kohalt tagasi * 13. oktoober – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Anu Kivilo]], kes alustab oma viieaastast ametiaega 2. novembril, viimased 14 aastat on Kivilo juhtinud [[Arvo Pärdi keskus]]t * 16. oktoober – TKM Grupi tütarettevõtte Selver AS nõukogu valis ettevõtte uueks juhiks [[Jaanus Vihand]]i, kelle volitused algavad 26. oktoobril * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – PPA teatas, et ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustas ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas [[Genialistide klubi]]s kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimus 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimus 15. [[Tartu Linnamaraton]] * 20. oktoober – pea neli kuud tagasi [[Tartu kultuurkapital]]i juhiks valitud [[Katriin Fisch-Uibopuu]] teatas, et lahkub ametist ja tema viimane tööpäev on 15. novembril * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik *[[21. september]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane *[[4. oktoober]] – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst *[[6. oktoober]] – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik *[[24. september]] – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja *[[3. oktoober]] – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 6xxoyu0b07i0wbplhvo9flbv4nnp6y5 0 473704 7256698 7208690 2026-10-21T09:55:19Z ~2026-55350-48 239867 /* Töökäik */ 7256698 wikitext text/x-wiki '''Mart Sõrg''' (sündinud [[17. mai]]l [[1943]]) on eesti majandusteadlane, [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] juhatuse nõunik, [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna emeriitprofessor. ==Haridus== Ta lõpetas 1967. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] rahanduse ja krediidi erialal kaugõppes. 1973. aastal kaitses ta sealsamas majanduskandidaadi väitekirja majanduse, raharingluse ja krediidi erialal. 1989. aastal kaitses ta majandusdoktori väitekirja [[Leningradi Finantsinstituut|Leningradi Finantsinstituudis]].<ref name="eris">[https://web.archive.org/web/20171001215152/https://www.eris.ee/user.cv.preview.php?id=2024 Mart Sõrg] ERIS-es</ref> ==Töökäik== Aastail 1962–1967 oli ta NSV Liidu Riigipanga krediidiinspektor ja vanemkrediidiinspektor, aastail 1967–1969 Rapla Rajooni Põllumajandusvalitsuse plaani-finantsosakonna juhataja asetäitja, 1970–1975 juhataja.<ref name="eris" /> 1975. aastast töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis: aastatel 1975–1980 oli rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja, 1980–1990 dotsent, alates 1990. aastast professor. Ta oli 1988–1990 ja 1996–1999 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan, 1990–1993 dekaan. Ta on olnud ka rahanduse ja arvestuse instituudi juhataja.<ref name="eris" /> Mart Sõrg oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ([[NLKP]]) liige kuni partei tegevuse lõpetamiseni pärast 1991. aasta augustiputši läbikukkumist ja Eesti iseseisvuse taastamist. Sõrg oli aktiivne partei liige ja kuulus muuhulgas 1988. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ([[TRÜ]]) parteikomitee koosseisu, kus töötas parteikomitee asesekretärina. Aastail 1990–1993 ja 1995–2001 oli ta Tartu Ülikooli nõukogu liige, 1997–2001 Tartu Ülikooli akadeemilise komisjoni liige.<ref name="eris" /> Sõrg on olnud [[Eesti Panga Nõukogu]] liige (1990–1998) ja esimees (1998–2008). ==Tunnustus== *2003 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2006 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1206}}</ref> * 2008 – [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2010 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> == Artikleid == *[http://www.tallinn.ee/est/Uudis-MART-SORG-Tallinna-uhistupank-jataks-raha-Eestisse Mart Sõrg: Tallinna ühistupank jätaks raha Eestisse] *[http://arvamus.postimees.ee/56776/mart-sorg-uhistupanga-loomise-idee-on-hea Mart Sõrg: Ühistupanga loomise idee on hea] *[http://majandus24.postimees.ee/46089/mart-sorg-swedbanki-sammu-voib-tolgendada-mitmeti Mart Sõrg: "Swedbanki sammu võib tõlgendada mitmeti"] *[http://majandus24.postimees.ee/75052/mart-sorg-riik-voidakse-maksete-lopetamise-tottu-kohtusse-anda Mart Sõrg: "Riik võidakse maksete lõpetamise tõttu kohtusse anda."] *[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/mart-sorg-pangad-kiskusid-voi-noobid-eest-et-fondiga-liituksin-n168274 Märt Sõrg: "Pangad kiskusid või nööbid eest, et fondiga liituksin."] *[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mart-sorg-eesti-panga-juhtimine-on-kontrolli-all?id=50826809 Mart Sõrg: "Eesti Panga juhtimine on kontrolli all."] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Sõrg, Mart}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] abidptbpjwhfnf6uq1bjyonqw5a0qnr 0 475340 7256408 7217908 2026-10-20T16:47:34Z MorsMe 217455 7256408 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|suleti=2023|pilt=Buss nr 17a.jpg}} '''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1. augustil 2023. aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |10.04.2007 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|liiniga 67]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2009 kuni 31.07.2023 !J. Sütiste tee - Juhkentali !Juhkentali - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam ; Juhkentali ; Veskiposti | ; Veskiposti ; Veskiposti ; Juhkentali ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2009 !J. Sütiste tee - Autobussijaam !Autobussijaam - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam | ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] [[Fail:Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|pisi|Aastal 1996]] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] h1u8az2vn1i3no9xasvrmredcecln4s 0 477564 7256520 7159531 2026-10-20T22:26:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256520 wikitext text/x-wiki '''Elukestev õpe''' tähendab pidevat eneseharimist ja ühiskonnaga kohandumist konkurentsis püsimiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/haridus/Elukestev-ope-4|Pealkiri=Elukestev õpe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017}}</ref> Elukestev õpe on paratamatu, inimeste teadmised ja oskused arenevad koos [[Ühiskond|ühiskonna]] muutuste ja [[tehnoloogia]] arenguga. Elukestva õppimise aluseks on tahe õppida, huvi meid ümbritseva [[Maailm|maailma]] vastu ning oskus kasutada õigeid õppimismeetodeid. Elukestva õppimise peamisteks [[Motivatsioon|motivaatoriteks]] on suurem tööga ja endaga rahulolu, helgemad tulevikuperspektiivid, [[Konkurents|konkurentsivõime]] säilitamine ning kasvav sissetulek. == Õppetüübid == Eristatakse kolme tüüpi õpet: formaalne õpe, mitteformaalne õpe ja informaalne õpe. Need kõik on vajalikud ja täiendavad üksteist.<ref name="esileht">{{Netiviide|Autor=|URL=http://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/12-korgkool/oppekorraldus-korgkoolis/19-elukestev-ope-millal-ja-kuidas-sa-opid|Pealkiri=Elukestev õpe – millal ja kuidas sa õpid?|Väljaanne=|Aeg=18.08.2017|Kasutatud=14.10.2017|arhiivimisaeg=14.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014233948/http://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/12-korgkool/oppekorraldus-korgkoolis/19-elukestev-ope-millal-ja-kuidas-sa-opid|url-olek=ei tööta}}</ref> Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on väljaspool kooli õpitu kindlasti eeliseks. === Formaalne õpe === Annab raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Formaalharidust saab omandada põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis kindlate õppekavade järgi. Formaalharidus on kohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. ==== Formaalse õppe haridustasemete liigitus ==== * '''Alusharidus''' (omandatakse koolieelses lasteasutuses, peamiselt lasteaias) * '''Põhiharidus''' (omandatakse alg- ja põhikoolis) * '''Üld- ja kutsekeskharidus''' (omandatakse gümnaasiumis või kutseõppeasutuses) * '''Kõrgharidus ja ülikoolijärgne haridus''' (omandatakse rakenduskõrgkoolides või ülikoolides, sh magistrantuuris ja doktorantuuris; tehnikumides omandatav haridus võib oma tasemelt olla kõrgharidus)<ref>{{Netiviide|Autor=Lilli Siitka ja Kadri Timuska|URL=https://oppiminetaiskasvanueas.weebly.com/formaalne-mitteformaalne-ja-informaalne-otildepe.html|Pealkiri=Formaalne, informaalne ja mitteformaalne õpe|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014233824/https://oppiminetaiskasvanueas.weebly.com/formaalne-mitteformaalne-ja-informaalne-otildepe.html|arhiivimisaeg=14.10.2017|url-olek=ei tööta}}</ref> Formaalses õppes seatakse õpieesmärgid enamasti väljastpoolt,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.stardiplats.ee/abimaterjalid/mis-on-mitteformaalne-ope|Pealkiri=Mis on mitteformaalne õpe?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.10.2017|arhiivimisaeg=14.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014234618/https://www.stardiplats.ee/abimaterjalid/mis-on-mitteformaalne-ope|url-olek=ei tööta}}</ref> see tähendab, et eesmärkide püstitamisel ei kaasata tavaliselt õppijaid ega arvestata õppijate isiklike eesmärkidega. Õpieesmärkide püstitamisel lähtutakse pigem õppematerjali kogusele ja sisu läbitöötamisele. Õppimisprotsessi jälgitakse ning õpilasi hinnatakse<ref name=":0" /> sätestatud kriteeriumide järgi. === Mitteformaalne õpe === Sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine selles on vabatahtlik. Mitteformaalses õppes pakutakse võimalusi arendada sotsiaalseid oskusi, õppida võõrkeeli, kunsti ja muusikat, psühholoogiaga seotut ja korraldatakse arvuti- ja ettevõtluskursusi. Mõnel puhul saab neid kursusi arvestada formaalhariduse osana ja täiendusõppena tööelus. Mitteformaalset õpet korraldavad rahvaülikoolid, kultuurikeskused, vabahariduskoolid, raamatukogud jne. === Informaalne õpe === Toimub täiesti koolivälises keskkonnas näiteks huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, internetis olles jne.<ref name="esileht" /> See ongi rohkem tegutsemine kui [[õppimine]] selle sõna klassikalises tähenduses. Euroopa Nõukogu on mõistnud informaalset õppimist, kui elukestvat protsessi, mille käigus inimesed omandavad hoiakuid, väärtusi, oskusi ja teadmisi oma [[Keskkond|keskkonnas]] harivate mõjude ja igapäevategevuste kaudu.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.coe.int/t/dg4/education/edc/Source/Charter/Charterpocket_EST.pdf|Pealkiri=Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste harta|Väljaanne=|Aeg=2010|Kasutatud=14.10.2017}}</ref> Noortele korraldavad mitteformaalset ja informaalset õpet noorteorganisatsioonid, spordiklubid, vabahariduslikud koolitusasutused, kohalikud ja rahvusvahelised noorteprojektid. Osalemine nende tegevuses annab oskusi, mida tööandjad kõrgelt hindavad, näiteks hea suhtlemine, meeskonnatöö kogemus, enesekehtestamine, probleemide lahendamine, protsesside ja inimeste juhtimine. == Vaata ka == * [[Haridus]] * [[Õppimine]] * [[Kool]] * [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Haridus]] ce8q5prars9vz6crx6bkkzee0ng4vio 0 484463 7256555 7203221 2026-10-21T03:14:14Z ~2026-56256-24 240171 /* */ 7256555 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} [[Pilt:Chichen itza.JPG|pisi|[[Kukulcáni püramiid]] iidses [[Chichén Itzá]] linnas]] [[Pilt:Mayamap.png|pisi|gay pornhub nuggets who eat my cokes]] [[Pilt:The Palace and watch tower - Palenque - panoramio.jpg|pisi|Paleevaremed [[Palenque]]s]] [[Pilt:Tikal mayan ruins 2009.jpg|pisi|[[Tikal]]i varemed]] '''Maiade tsivilisatsioon''' oli [[Mesoameerika]]s muistsete [[maiad]]e seas ligi 2000 aastat kestnud [[tsivilisatsioon]]. Maiade tsivilisatsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi eelkõige [[hieroglüüf]]e meenutava [[maia hieroglüüfkiri|kirja]], [[arhitektuur]]i, [[matemaatika]], [[maia kalender|kalendri]] ja [[astronoomia]] vallas. Maiade tsivilisatsioon arenes välja piirkonnas, mis hõlmab Kagu-[[Mehhiko]]t, kogu [[Guatemala]] ja [[Belize]]'i ning [[Honduras]]e ja [[El Salvador]]i läänepoolseid maa-alasid. See piirkond koosneb põhjapoolsetest madalikest koos [[Yucatáni poolsaar]]ega ja [[Sierra Madre de Chiapas|Sierra Madre]] mäestikust, mis kulgeb Mehhiko [[Chiapase osariik|Chiapase osariigist]] üle Guatemala lõunaosa ja seejärel kuni El Salvadori ja Vaikse ookeani poolse tasandiku lõunaosani. Kahe aastatuhande vältel arenenud, õitsenud ja alla käinud tsivilisatsioon oli maiadele eriomane. Nende voolujooneline kunstistiil ja portreed eristuvad selgelt enamiku tolleaegsetest Kesk-Ameerikas levinud kultuuridest. Guatemala mägismaa kunst eelklassikalisest perioodist võib äravahetamiseni sarnaneda Põhja-Yucatáni kunstiga. Igal pool maiade asualal leidub samatüübilist arhitektuuri ning rituaalseid ja ülikutega seotud esemeid.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 25–26.</ref> Kultuurilisele ühtsusele vaatamata ei moodustunud kunagi ühinenud maiade suurriiki. [[Christoph Kolumbus|Kolumbuse]]-eelne maiade tsivilisatsioon jäi kuni lõpuni jagunenuks paljude väikeriikide vahel. Maiade linnad eristusid üksteisest plaanilise ülesehituse, suuruse, eksistentsi kestuse, poliitilise võimu ja kunstieelistuste poolest. Tsivilisatsiooni haripunktis rääkisid maiad mitut keelt, mille kõnelejad ei saanud üksteisest aru. Hiljem suurenes keelte arv veelgi ning küündis hispaanlaste sissetungi ajal 31-ni.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 26.</ref> == Ajalugu == Maiade tsivilisatsiooni ajalugu jaguneb kolmeks peamiseks perioodiks: eelklassikaline, klassikaline ja järelklassiline periood.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 1, 3.</ref> Neile eelnes arhailine periood, mille käigus tekkisid esimesed asustatud külad ja hakkas arenema [[põllumajandus]].<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 98. [[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 38.</ref> Eri perioodide algus- ja lõppaastad võivad olenevalt autorist erineda kuni sajandi võrra.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 17.</ref> === Eelklassikaline periood (u 2000&nbsp;e.m.a – 250&nbsp;m.a.j)=== [[Pilt:QuiriguaStela1.jpg|pisi|[[Steel]] [[Quiriguá]]s]] Maiade tsivilisatsioon kujunes välja eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 28.</ref> Tänapäeva teadlased pole üksmeelel, millisel sajandil tsivilisatsioon tekkis. Muistsete maiade asustuspiirkond [[Cuello]] aladel (tänapäeva Belize) on dateeritud [[radiosüsinikumeetod]]il aastasse 2600 [[e.m.a]].<ref>[[#Hammond|Hammond (1976)]], lk 579–581.</ref> [[Soconusco]] regioonis (tänapäeva Mehhiko lõunaosa) toimus asunduste rajamine umbes 1800. aastal e.m.a. Sellel ajal kasvatasid maiad juba [[mais]]i, [[uba|ube]], [[kõrvitsalised|kõrvitsalisi]] ja [[tšilli]]t.<ref name="Drew99p6">[[#Drew|Drew (1999)]], lk 6.</ref> Seda perioodi iseloomustab kogukondade jäämine püsipaikseks, [[keraamika]] ja põletatud [[savi]]st kujukesed.<ref>[[#Coe1999|Coe (1999)]], lk 47.</ref> Keskmisel eelklassikalisel perioodil (u 1000–300 e.m.a) hakkasid külad linnadeks kasvama.<ref name="Olmedo97p26">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 26.</ref> [[Nakbe]] on Guatemala [[Peténi departemang]]us kõige varasem hästi dokumenteeritud linn maiade madalmaal,<ref name="SharerTraxler06p214">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 214.</ref> kus suuremad ehitised on dateeritud ligikaudu aastasse 750 e.m.a.<ref name="Olmedo97p26"/> [[Yucatáni poolsaar]]e põhjaosa madalikud asustati laialdaselt keskmisel eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 276.</ref> Umbes alates 400. aastast e.m.a hakkasid maiadest valitsejad püstitama [[steel]]e.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 182, 197.</ref> 3. sajandil e.m.a oli Peténi piirkonnas juba kasutusel maiade [[hieroglüüf]]e meenutav [[maiade kiri|kiri]].<ref name="Saturno2006">[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], lk 1281–1283.</ref> Hilisel eelklassikalisel perioodil (300 [[e.m.a]] – 250 [[m.a.j]]) kasvas [[El Mirador]] 16 ruutkilomeetri suuruseks<ref name="Olmedo97p28">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 28.</ref> suurlinnaks ning seal võis elada hinnanguliselt 100 000 – 250 000 inimest<ref name="ElMirador"/>. Eelklassikalise perioodi lõpul oli Guatemala mägismaa tähtsaimaks keskuseks kasvanud [[Kaminaljuyú]] linn, kus oli enam kui 200 templit, ulatuslik niisutussüsteem ja seal valmistati üle kahe meetri kõrguseid steele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 72.</ref> Maiade tsivilisatsioon arenes jõudsalt hilisel eelklassikalisel perioodil, kuid umbes aastatel 150–250&nbsp;m.a.j varisesid paljud linnad kokku või kahanes nende elanikkond märkimisväärselt. Enamik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] äärseid maiade linnu jäeti maha umbes aastal 250&nbsp;m.a.j. Selle kokkuvarisemise põhjus pole teada,<ref name="MartinGrube00p8">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 8.</ref> arvatavalt võis seda põhjustada sõda võistlevate maiade linnade vahel või loodusõnnetused ([[põud]], [[vulkaanipurse]])<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 78–79.</ref>. === Klassikaline periood (u 250–900&nbsp;m.a.j) === [[Pilt:Calakmul2.jpg|pisi|vasakul|[[Calakmul]] oli klassikalise perioodi üheks tähtsamaks linnaks]] Klassikaline periood tähistas suurte ehitustööde ja urbanismi tippu, raidkirjade uurendamist monumentidele ning näitas olulist intellektuaalset ja kunstilist arengut, eriti lõunapoolsetes madalikupiirkondades.<ref>[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1999)]], lk 81.</ref> Klassikalise perioodi maiade poliitiline maastik sarnanes [[Renessanss|renessansiaegse]] [[Itaalia]]ga või [[Vana-Kreeka]]ga, kus mitmed linnriigid olid seotud keerulise liitude ja vaenlaste võrgustikuga.<ref name="MartinGrube00p21">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 21</ref> Suuremates linnades elas 50 000 – 120 000 elanikku ja need olid seotud tütarlinnadega.<ref name="Masson18237">[[#Masson|Masson (2012)]], lk 18237.</ref> Klassikalise perioodi alguses mõjutas maiade linnasid kauges Mehhiko orus asuv suurlinn [[Teotihuacán]].<ref name="MartinGrube00p9">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 9.</ref> Aastal 378&nbsp;m.a.j sekkus Teotihuacán otsustavalt [[Tikal]]i ja teiste lähedalasuvate linnade siseasjadesse, kõrvaldas võimult nende valitsejaid ja pani valitsema Teotihuacáni poolt toetatud dünastia.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 218. [[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 123–126.</ref> Uue dünastia tulek tõi kaasa poliitilise domineerimise perioodi, mil Tikal sai kesk-madalmaade võimsaimaks linnaks.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 324.</ref> Tikali suurimaks rivaaliks oli [[Calakmul]] – Peténi nõos asuv võimas linn.<ref name="Olmeda97p36">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 36.</ref> Tikal ja Calakmul arendasid välja ulatuslikud liitlaste ja vasallide võrgustikud, millega liitunud väiksemad linnad said osa peamise linna prestiižist ja säilitasid rahumeelsed suhted sama võrgustiku teiste liikmetega.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 133.</ref> Tikal ja Calakmul tegelesid liitlasvõrgustike manööverdamisega üksteise vastu. Klassikalise perioodi eri ajavahemikel saavutas üks või teine neist liitudest oma suure rivaali üle strateegilise võidu, mille tulemuseks olid vastavalt õitsengu või languse perioodid.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 224–226.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil saavutas maiade tsivilisatsioon erakordse jõukuse. Vaatamata poliitiliste pingete ja sõdade ajajärgule jõudis maiade kunst ja kultuur haripunkti. Maiad rajasid massiivseid kivilinnu ja kaunistasid need skulptuuridega. Maiade tsivilisatsiooni linnade vahel arenes aktiivne kaubandus. Tuginedes pikale ajaarvestustele, raiusid heal järjel olevad suurlinnad oma ajaloosündmused kivisse suure täpsusega, täiendades neid [[astroloogia|astroloogiliste]] raamistikuga (maiad tundsid hästi [[astronoomia]]t).<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 93, 102.</ref> ==== Klassikalise perioodi kollaps ==== [[Pilt:Uxmal 38.jpg|pisi|Paleevaremed Uxmalis]] [[9. sajand]]i alguses&nbsp;m.a.j toimus muistsete maiade keskpiirkonnas suur poliitiline kokkuvarisemine, mida iseloomustasid linnade hülgamine, dünastiate lõppemine ja põhjasuunaline aktiivsuse tõus.<ref name="MartinGrube00p9"/> Ükski üldtunnustatud teooria ei selgita seda kollapsit, kuid tõenäoliselt oli sellel mitmeid üheaegseid põhjuseid, sealhulgas enesehävituslik sõjapidamine, ülerahvastatus, mis põhjustas tõsist keskkonnaseisundi halvenemist, ja põud.<ref name="coe">[[#Coe1999|Coe (1999)]], lk 151–155.</ref> Selle perioodi jooksul näitasid suuremat aktiivsust põhjapoolsed linnad [[Chichén Itzá]] ja [[Uxmal]].<ref name="MartinGrube00p9"/> Yucatáni poolsaare põhjaosa suurlinnad olid jätkuvalt asustatud veel pikka aega pärast seda, kui lõunapoolsed madalmaa linnad olid lõpetanud monumentide püstitamise.<ref>[[#Becker|Becker (2004)]], lk 134.</ref> Klassikalise perioodi sotsiaalne organisatsioon põhines valitseja rituaalsel võimul, mitte kaubanduse ja toidu jaotamise kesksel kontrollil. See valitsemismudeli struktuur oli muutustele reageerimiseks halvasti struktureeritud, sest valitseja tegevusi piirasid sellised traditsioonilised tegevused nagu ehitus, rituaalid ja sõjapidamine. See ainult süvendas süsteemseid probleeme.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 246.</ref> 9. ja 10. sajandil tõi see kaasa valitsejate süsteemi kokkuvarisemise. Põhja-Yucatánis asendas ainuvalitsemise ülikutest moodustatud valitsemisnõukogu. Lõuna-Yucatánis ja Kesk-Peténis langesid kuningriigid; Lääne-Peténis ja mõnes muus piirkonnas olid muutused katastroofilised ja põhjustasid linnade kiire rahvaarvu vähenemise.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 248.</ref> Paari põlvkonna jooksul olid maia tsivilisatsiooni keskosas suured alad täiesti maha jäetud.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 226.</ref> Pealinnad ja nende teisejärgulised keskused jäeti maha üldjuhul 50–100 aasta jooksul.<ref name="Masson18237"/> Üksteise järel lõpetasid linnad kalenderraidkirjadega monumentide valmistamise (viimane pika ajaarvestusega daatum raiuti kivisse [[Toniná]]s 909. aastal) ja steelide püstitamise, misjärel kolisid uusasunikud mahajäetud kuninglikesse ehitistesse. Mesoameerika kaubateed muutusid ja viisid nüüd Peténist mööda.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 60.</ref> === Järelklassikaline periood (u 950–1539&nbsp;m.a.j) === [[Pilt:Zacuelu2.jpg|pisi|vasakul|[[Zacuelu]] varemed Guatemala mägismaal]] Sisemaa linnade mahajätmisel koondus elanikkond järelklassikalisel perioodil püsivate veeallikate lähedusse.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 613, 616.</ref> Erinevalt eelnevatele perioodidele, ei toimunud kiiret mahajäetud maade taasasustamist.<ref name="Masson18237"/> Tsivilisatsiooni geograafiline tegevuskese nihkus kesk- ja lõunamadalmaadelt põhjapoolsetele aladele ja mägismaale. Chichén Itzá ja tema [[Puuc]]i naabrid langesid 11. sajandil järsult ning seda võib pidada klassikalisel perioodil alanud kokkuvarisemise viimaseks episoodiks. Pärast Chichén Itzá langust puudus maiade tsivilisatsioonis domineeriv jõud kuni [[Mayapán]]i linna tõusuni 12. sajandil. [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ranniku lähedal tekkisid uued linnad ning loodi uued kaubandusvõrgud.<ref name="Masson2012p18238">[[#Masson|Masson (2012)]], lk 18238.</ref> [[Pilt:Mayapan '2010 - 31.JPG|pisi|Mayapáni varemed]] Järelklassikalisel perioodil jätkusid muutused, mis olid alanud hilisel klassikalisel perioodil.<ref name="Arroyo01p38">[[#Arroyo|Arroyo (2001)]], lk 38.</ref> Guatemala orus asuv suurlinn [[Kaminaljuyú]] jäeti maha pärast peaaegu 2000 aastat pidevat asustust.<ref name="SharerTraxler06p618">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 618.</ref> Mägismaa ja Vaikse ookeani ranniku ääres asuvad kergesti ligipääsetavad pikaajaliselt asustatud linnad jäeti maha, ilmselt tänu sõjapidamise levikule. Uued linnad rajati kergemini kaitstavatesse mäetippudele, mida ümbritsesid sügavad orud. Loodusliku maastiku kaitset täiendati mõnikord lisakaitserajatistega (kraavid ja müürid).<ref name="SharerTraxler06p618"/> Üks olulisemaid Guatemala mägismaa linnu oli sel ajal agressiivse [[K'iche']] kuningriigi pealinn [[Q'umarkaj]]. Alates Yucatanist kuni Guatemala kõrgustikeni toimus Maia linnriikide valitsemine sageli nõukogu ühisjuhtimise all. Praktikas võis üks nõukogu liige tegutseda kõrgeima valitsejana, samal ajal kui teised liikmed teenisid tema nõustajatena.<ref>[[#Foias|Foias (2014)]], lk 100–102.</ref> Mayapán jäeti maha umbes 1448. aastal pärast poliitilist, sotsiaalset ja keskkonnaalast turbulentsi, mis mitmel moel kordas klassikalise perioodi kokkuvarisemist. Linna hülgamisele järgnesid Yucatáni poolsaarel pikaajaline sõjapidamine, haiguste levik ja loodusõnnetused, mis lõppesid vaid veidi enne kontakti hispaanlastega 1511. aastal.<ref>[[#MassonLope|Masson ja Peraza Lope (2014)]].</ref> Isegi ilma domineeriva piirkondliku pealinnata teatasid varased Hispaania maadeuurijad jõukatest rannikualadest ja hästi edenevatest turuplatsidest.<ref name="Masson2012p18238"/>. Järelklassikalise perioodi ajal jagati Yucatáni poolsaar mitmeks sõltumatuks provintsiks, mis jagasid ühist kultuuri, kuid elasid erinevates sotsiopoliitilistes tingimustes.<ref>[[#Andrews|Andrews (1984)]], lk 589.</ref> Hispaania vallutuse eelõhtul domineerisid Guatemala mägismaal mitmed tugevad maiade riigid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 717.</ref> K'iche'il oli väike impeerium, mis kattis suure osa Lääne-Guatemala mäestikust ja naabruses asuvast Vaikse ookeani rannikualast. Kuid Hispaania sissetungile eelnenud aastakümnetel oli [[Kaqchikel]]i kuningriik pidevalt K'iche kuningriiki välja kurnanud.<ref>[[#Restall|Restall ja Asselbergs (2007)]], lk 5.</ref> === Hispaanlaste sissetung (1511–1697) === [[Pilt:Pedro de Alvarado.JPG|pisi|[[Konkistadoor]] [[Pedro de Alvarado]]]] 1511. aastal sõitis Kariibi merel Hispaania [[karavell]] karile, millest umbes tosin ellujäänut jõudsid Yucatáni rannikule. Nad võeti kinni maia valitseja poolt ja enamik neist ohverdati, kuigi kaks suutsid põgeneda. 1517–1519 uurisid Yucatáni rannikut kolm eraldi Hispaania ekspeditsiooni, kes pidasid maiadega mitmeid lahinguid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 759–760.</ref> Pärast [[asteegid|asteekide]] pealinna [[Tenochtitlan]] langemist 1521. aastal hispaanlaste kätte, saatis [[Hernán Cortés]] Guatemalasse 180 ratsaväelast, 300 jalaväelast, 4 kahurit ja tuhandeid liitlaseid Kesk-Mehhikost,<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 763. [[#Lovell2005|Lovell (2005)]], lk 58. [[#Matthew|Matthew (2012)]], lk 78–79.</ref> kes saabusid [[Pedro de Alvarado]] juhtimisel Soconuscosse 1523. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 763.</ref> K'iche' pealinn Q'umarkaj langes Alvarado vägede kätte 1524. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 764–765. [[#Recinos|Recinos (1986)]], lk 68, 74.</ref> Varsti pärast seda kutsuti hispaanlased liitlasteks Kaqchikeli pealinna [[Iximche]]sse.<ref>[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 297. [[#Guillemín|Guillemín (1965)]], lk 9.</ref> Head suhted ei jäänud kauaks kestma, kuna hispaanlased nõudsid [[tribuut|tribuudiks]] üha suuremat hulka [[kuld]]a, mistõttu jäeti linn mõne kuu pärast maha.<ref>[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 298.</ref> Sellele järgnes [[mamid]]e pealinna [[Zaculeu]] langemine 1525. aastal.<ref>[[#Recinos|Recinos (1986)]], lk 110; [[#Águila|Águila Flores (2007)]], lk 38.</ref> [[Francisco de Montejo]] ja tema poeg käivitasid 1527. aastal pika kampaania Yucatáni poolsaare linnriikide vastu ja viisid lõpuks lõpule poolsaare põhjaosa vallutamise 1546. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 766–772.</ref> Seejärel jäid sõltumatuks ainult Peténi madalmaal asuvad maia riigid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 772–773.</ref> 1697. aastal korraldas [[Martín de Ursúa]] rünnaku Itza pealinnale [[Nojpetén]]ile, mis asus [[Petén-Itzá järv]]e saarel, misjärel viimane sõltumatu maia linn vallutati hispaanlaste poolt.<ref>[[#Jones|Jones (1998)]], lk XIX.</ref> == Ühiskond == Varajasest eelklassikalisest perioodist alates jagunes muistsete maiade ühiskond kaheks: [[ülik]]ute ja lihtinimeste [[sotsiaalne klass|klassiks]]. Kuna elanikkond aja jooksul kasvas, spetsialiseerusid ühiskonna eri sektorid järjest enam ja poliitiline organisatsioon muutus üha keerulisemaks.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 121.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil, kui elanikkond oli kasvanud tohutult ja sajad linnad olid ühendatud keerulise poliitilise hierarhiate võrgustikuga, mitmekordistus maiade ühiskonna jõukam osa.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 121–122.</ref> Sel ajal võis tekkida keskklass, kuhu kuulusid käsitöölised, madalama astme [[preester|preestrid]] ja [[ametnik]]ud, [[kaupmees|kaupmehed]] ja [[sõdur]]id. Tavaelanike hulka kuulusid [[talunik]]ud, [[sulane|sulased]], töölised ja [[ori|orjad]].<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 122.</ref> Maad kasutati ühiselt ülikuperekondade või klannide poolt. Sellised [[klann]]id pidasid maad sugukonna esivanemate omandiks ning maa ja esivanemate vahelisi sidemeid tugevdati surnud klanniliikmete matmisega oma maale.<ref>[[#Gillespie|Gillespie (2000)]], lk 470, 473–474.</ref> === Valitsejad === [[Pilt:K'inich Janaab Pakal I v2.jpg|pisi|püsti|[[Palenque]] valitseja K'inich Janaab Pakal]] Maiade valitsemine keskendus kuninglikule kultuurile, mida väljendati maia kunsti kõigis valdkondades. Kuningas oli kõrgeim valitseja ja tal oli pooljumalik staatus, mis tegi temast vahendaja sureliku ühiskonna ja jumalate vahel. Väga varastel aegadel samastati kuningaid spetsiifiliselt noore maisijumalaga, kelle kingitud [[mais]] oli Mesoameerika tsivilisatsiooni alus. Maiade kuninglik pärimisõigus oli [[troonipärilusjärjestus|patrilineaarne]] (meesliini pidi). Võim anti üle naissoost valitsejatele vaid juhul, kui meesliini pärijad puudusid ning dünastia oleks vastasel juhul kadunud. Tavaliselt anti võim üle vanimale pojale. Noort printsi nimetati ch'okiks ('nooruk'), kuigi see sõna viitas hiljem aadlikule üldiselt. Kuninglikku pärijat nimetati b'aah ch'okiks ('peanooruk'). Noorte printside lapsepõlves tähistati eri etappide läbimist rituaalidega, millest kõige olulisem oli [[aadrilaskmine|aadrilaskmise]] tseremoonia vanuses viis või kuus aastat. Kuigi kuninglikus vereliinis olemine oli tulevasele valitsejale ülimalt tähtis, pidi pärija olema ka edukas sõjajuht, tõestades ennast vangide võtmisega vaenlaste hulgast. Uue kuninga kroonimine oli väga keeruline tseremoonia, mis hõlmas mitmeid eraldi toiminguid nagu istumine [[jaaguar]]inahast padjal, inimohverdamine ja kuningliku võimu sümbolite vastuvõtmine. Viimaste hulka kuulusid näiteks [[nefriit|nefriidiga]] peapael, keeruline peakate, mida kaunistasid [[ketsal]]isuled, ja valitsejakepp.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 14.</ref> Kuningliku õukonna ümber koonduv muistsete maiade poliitiline administratsioon ei olnud olemuselt eriti bürokraatlik. Valitsus oli hierarhiline ja ametlikke ametikohti toetasid [[aristokraatia]] kõrgemad liikmed; töötavad ametnikud pälvisid elu jooksul kõrgema ametiastme. Ametnikke nimetati sponsori "omaks" ja see suhe jätkus ka pärast toetaja surma.<ref name="Foias14p224">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 224.</ref> Maia kuninglik koda oli elav ja dünaamiline poliitiline institutsioon.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 142, 144.</ref> Maia riikidel polnud universaalset õukondlikku struktuuri, selle asemel moodustas iga linnriik oma struktuuri, mis sobis just selle individuaalse kontekstiga.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 144.</ref> Mitmeid kuninglikke ja kõrgeid tiitleid on identifitseeritud klassikaliste maia kirjete tõlkimisel. Ajaw on tavaliselt tõlgitud kui "isand" või "kuningas". Varasel klassikalisel perioodil oli ajaw linna valitseja. Hiljem, kasvava sotsiaalse keerukusega ajal, oli ajaw valitseva klassi liige ja suuremal linnal võis eri piirkonnas olla oma ajaw.<ref name="D'ArcyHarrison03p114">[[#DArcy|D'Arcy Harrison (2003)]], lk 114.</ref> Ülimad valitsejad eristusid madalamatest valitsejatest eessõnaga k'uhul. K'uhul ajaw oli "jumalik isand", mis algselt piirdus kõige prestiižsemate ja vanemate valitsejaliinide kuningaga.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 17.</ref> Kalomte oli kuninglik tiitel, mille täpne tähendus ei ole veel dešifreeritud, kuid seda pidasid ainult kõige tugevamate dünastiate kõige võimsamad kuningad. See tähistas ülemisandat või suurt kuningat ja tiitel oli kasutusel ainult klassikalisel perioodil.<ref>[[#DArcy|D'Arcy Harrison (2003)]], lk 114. [[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 17.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil oli k'uhul ajawi absoluutne võim nõrgenenud ja mitmekesisemaks muutunud poliitilisse süsteemi kaasati rohkem aristokraatiat, mis selleks ajaks võis olla ebaproportsionaalselt laienenud.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 4–5.</ref> === Lihtinimesed === Arvatavasti moodustasid lihtinimesed 90% maiade tsivilisatsiooni elanikkonnast, kuid nende kohta on suhteliselt vähe teada. Tavakodanikke kujutati kunstis harva ja tekstides ei mainita neid üldse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 186, 190.</ref> Nende majad ehitati üldiselt odavatest materjalidest ja nende jäänuseid on arheoloogilistes kihtides vähe säilinud. Tavainimeste hulk oli lai; see koosnes kõigist, kes ei olnud ülikuna sündinud, ning seepärast kuulusid sinna kõik, alates vaestest põllutöölistest kuni heal järjel olevate käsitööliste ja vähem tähtsate ametnikeni.<ref>[[#Marcus|Marcus (2004)]], lk 277.</ref> Tavainimesed tegelesid nii ülikutele ([[puuvill]] ja [[kakao]]) kui ka oma tarbeks põllukultuuride kasvatamisega ja käsitööriistade ([[keraamika]] ja kivitööriistad) valmistamisega.<ref>[[#MassonLope|Masson ja Peraza Lope (2004)]], lk 213.</ref> Lihtinimesed võtsid osa sõjategevusest ja võisid end silmapaistvate sõdalastena tõestades saada [[ohvitser]]ideks.<ref name="Foster02p144">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 144.</ref> Tavainimesed maksid valitsejatele andamit materiaalselt (nt maisijahu ja ulukiliha) või tööna.<ref name="Foias14p161">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 161.</ref> On tõenäoline, et erakordsete oskustega ja algatusvõimelised töökad tavainimesed võisid saada maiade ühiskonna mõjukateks liikmeteks.<ref>[[#Marcus|Marcus (2004)]], lk 255.</ref> Orjad paiknesid sotsiaalse redeli kõige alumisel pulgal, neid võisid omada nii ülikud kui ka lihtinimesed. Ülikutest sõjavangid üldjuhul ohverdati, ülejäänud sattusid orjusse. Orjus võis olla ajutine (kuni võla tasumiseni) ja mitte kõikide orjade lapsed ei pärinud vanematelt orjastaatust. Orjadega kaubeldi maiade ühiskonna järelklassikalisel perioodil üsna agaralt.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 190.</ref> == Sõjapidamine == [[Pilt:Maya standing male warrior, Jaina, c. 550-950 C.E., long-term loan to the Dayton Art Institute.JPG|pisi|püsti|Klassikalise perioodi maia sõdalane keraamilise kujukesena]] Maiade maailmas oli [[sõda|sõdimine]] väga levinud. Sõjalisi kampaaniaid käivitati mitmel põhjusel, sealhulgas kaubateede kontrollimiseks ja andamite kehtestamiseks, rünnakud vangide võtmiseks ja vaenlase riigi täielikuks hävitamiseks. Vähe on teada maiade sõjalise korralduse, logistika või treeningu kohta. Sõjapidamist kujutati klassikalisel perioodil maiade kunstis ning sõdu ja võitusid kirjeldati hieroglüüfilistes kirjades.<ref name="Foster02p143">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 143.</ref> Kahjuks ei anna raidkirjad teavet sõja põhjuste või selle vormi kohta.<ref name="Aoyama05p291">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 291.</ref> 8.–9. sajandil põhjustas intensiivne sõda Lääne-Peténis [[Petexbatúni järv]]ede piirkonnas kuningriikide kokkuvarisemise.<ref name="Aoyama05p291"/> [[Aguateca]] kiire mahajätmine selle elanike poolt on andnud harva võimaluse uurida maiade relvade jäänuseid algsel kohal.<ref name="Aoyama05p292">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 292.</ref> Aguatecat ründasid tundmatud vaenlased umbes aastal 810, kes tungisid võimsate kaitserajatistega linna ja põletasid maha kuningliku palee. Linna ülikud vangistati või nad põgenesid ning ei pöördunud enam kunagi tagasi. Lähipiirkonna elanikud lahkusid peagi pärast linna vallutamist. See on näide vaenlase intensiivsest sõjategevusest, mille eesmärgiks oli riigi hävitamine, mitte alistamine. Aguatecas tehtud uuringud näitasid, et klassikalise perioodi sõdalased kuulusid peamiselt ühiskonna eliidi hulka.<ref name="Aoyama05p293">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 293.</ref> Juba eelklassikalisest perioodist alates pidi maia linnriigi valitseja näitama ennast erakordse sõjajuhina ja teda kujutati vööl rippuvate trofeepeadega. Klassikalisel perioodil ei ilmunud sedalaadi trofeed enam kuninga vööle. Neid kujutati sageli alandatud sõjavangide ees.<ref name="Foster02p143"/> Järelklassikalise perioodi lõpuni kujutati riigivalitsejaid sõjajuhtidena. Sõja kaotanud kuningad võidi vangistada, piinata ja ohverdada.<ref name="Foster02p144"/> Hispaanlased täheldasid, et maia juhid jälgisid vägede liikumist värvilistes raamatutes.<ref name="Webster00p66">[[#Webster|Webster (2000)]], lk 66.</ref> Eduka sõjaretke tulemus võis omada otsest mõju kaotanud riigi poliitikale. Mõningatel juhtudel, nagu Aguateca puhul, hävitati terved linnad ja neid asustatud kunagi uuesti.<ref>[[#Foias|Foias (2014)]], lk 167–168.</ref> Teistel juhtudel haarasid võitjad võimu endale, hukates kaotanud valitsejad ja nende perekonnad. Vangistatud ülikud ja nende perekonnad võidi vangistada või ohverdada. Leebeim tulemus kaotajale oli andami maksmise kohustus.<ref name="Foias14p168">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 168.</ref> === Relvad === [[Pilt:Aztec atl-atl (Museo Nacional de Antropología).jpg|pisi|vasakul|Viskepuu]] [[Atlatl]] ehk viskepuu jõudis Teotihuacánist maia piirkonda eelklassikalisel perioodil. Relv kujutas endast umbes poole meetri pikkust puidust pulka, mille ühes otsas oli sälk [[oda|viskeoda]] jaoks, teises otsas kaks auku sõrmede tarbeks. Viskepuu abil võis [[obsidiaan]]ist või [[kilt|kildast]] otsaga oda heita märksa täpsemalt ja kaks korda tugevamini, kui käest heites. Lihtinimeste tavarelvaks olid [[puhkpüss]], järelklassikalise perioodi lõpus [[vibu]] ja [[nool]]ed. [[Pilliroog|Pilliroost]] nooltel olid [[ränikivi]]dest või kalahammastest teravad otsikud. Käsivõitluses olid kasutusel väga teravad ränikivist või obsidiaanist teraga [[sõjanui|nuiad]], odad, [[kirves|kirved]] ja [[nuga|noad]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 214.</ref> == Kaubandus == [[Pilt:Takalik Abaj obsidian 1.jpg|pisi|[[Obsidiaan]] ja sellest valmistatud terad]] [[Kaubandus]]el oli maiade tsivilisatsiooni arengus võtmetähtsusega osa. Tähtsamad linnad kontrollisid enamasti kas elutähtsaid kaupu või kaubateid. Sellised linnad, nagu [[Kaminaljuyú]] ja [[Q'umarkaj]] [[Guatemala mägismaa]]l ja [[Tazumal]] El Salvadoris kontrollisid juurdepääsu obsidiaanile. Põhja-Yucatáni poolsaare suurlinnad (nt [[Komchén]], [[Dzibilchaltún]], [[Chunchucmil]], [[Chichén Itzá]] ja [[Mayapán]]<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 438.</ref>) kontrollisid aga [[naatriumkloriid|soolavälju]].<ref name="Foster02p319">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 319.</ref> Järelklassikalisel perioodil tegelesid maiad ulatusliku [[orjakaubandus]]ega [[Mesoameerika]]s laiemalt.<ref name="Foias14p18">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 18.</ref> Maiade kaubateed ulatusid üle Mesoameerika ja isegi kaugemale. Näiteks on maia piirkonnast ''ca'' 1600&nbsp;km kaugusel Mehhiko keskosas asuvas iidses Teotihuacani suurlinnas identifitseeritud eelklassikalise perioodi maiade kaupmeeste kvartal.<ref name="Foster02p322">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 322.</ref> Mesoameerikas viisid maiade kaubateed eelkõige Kesk-Mehhikosse ja [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] rannikule. Eelklassikalisel perioodil oli Chichén Itzá laiaulatusliku kaubandusvõrgu keskus, mis importis [[Colombia]] ja [[Panama]] aladelt kohrutatud (külmalt vormitud) [[kuld]]kettaid ning [[türkiis]]i tänapäeva [[Los Cerrillos]]e aladelt ([[New Mexico]]s). Nii luksuslike kui ka tavaliste kaupade kaugkaubandust kontrollis ilmselt kuninglik perekond. Sissetoodud prestiižkaupu kasutati nii linna valitseja tarbeks kui ka luksuskingitustena vasallide ja liitlaste lojaalsuse kindlustamiseks.<ref name="Foster02p319"/> Kaubateedel ei liikunud ainult füüsilised kaubad, vaid need hõlbustasid ka inimeste ja nende ideede liikumist kogu Mesoameerikas.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 660.</ref> Kaubamarsruutide muutused olid seotud maiade maailma oluliste linnade tõusu ja langusega ning neid on tuvastatud maiade ühiskonna igas suuremas ümberkorraldamises, nagu eelklassikalise perioodi tsivilisatsiooni tõus, üleminek klassikalisele ja klassikalise perioodi kokkuvarisemine.<ref name="Foster02p319"/> Isegi Hispaania vallutused ei lõpetanud kohe kogu maiade kauplemistegevust;<ref name="Foster02p319"/> näiteks müüs kontaktperioodil [[Manche Chʼol]] prestiižseid põllukultuure, nagu [[kakao]], [[annaato]] ja [[harilik vanill|vanill]], koloniaalsesse [[Guatemala kindralkaptenaat|Verapazi]].<ref>[[#Barrera2006|Caso Barrera ja Aliphat Fernández (2006)]], lk 31, 36. [[#Barrera2007|Caso Barrera ja Aliphat Fernández (2007)]], lk 49.</ref> Kuna muistsetel maiadel puudusid [[veoloom]]ad, vedasid maismaal inimesed kaupa seljas (kandam seoti vööga üle pea, mis jättis käed vabaks), veeteedel aga [[kanuu]]des.<ref name="Foster02p323">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 323.</ref> Levinud kaupade hulka kuulusid sool, kakaooad, obsidiaan, keraamika ja [[puuvill]]ast riidetooted.<ref name="Foster02p324">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 324.</ref> Röstitud kakaoubadest valmistati ülikutest maiadele kuuma [[šokolaad]]ijooki juba eelklassikalisel perioodil. Samuti kasutati kakaoubasid maksevahendina muude kaupade hankimisel.<ref name="Choco"/> Madalmaal toodeti soola ja kakaod ning neid vahetati maiade piirkonna siseselt mägismaal leiduva obsidiaani ja [[nefriit|nefriidi]] vastu.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 437.</ref> == Arhitektuur == [[Pilt:MayaHouse.JPG|pisi|Lihtinimese elamu]] Maiad on jätnud inimkonnale märkimisväärse [[arhitektuur]]ilise pärandi. Arhailise perioodi teivastest ja õlgedest ehitatud onnidest arenes arhitektuur eelklassikalisel perioodil loodud lubjakivist linnadeni, kuhu oli rajatud püramiid-templid, paleed, rituaalsed kompleksid ning linnaosi ja ehitisi ühendavad [[sillutis|sillutatud]] teed ja [[trepp|trepid]]. Ehitisi ja väljakuid rajati kindla plaani alusel ning sageli orienteeruti [[ilmakaared|ilmakaarte]] järgi.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 305.</ref> Maiade arhitektuur sisaldab ka erinevaid kunstivorme ja hieroglüüfilisi tekste. Maiade ehitatud müüritise arhitektuur tõendab käsitöö spetsialiseerumist ühiskonnas, tsentraliseeritud organisatsiooni ja poliitilisi vahendeid suure tööjõu mobiliseerimiseks. On hinnatud, et [[Copán]]is asuva suure eliitresidentsi ehitamiseks kulus 10 866 inimtööpäeva, samas kui lihtinimese osmiku ehitamiseks kulus 67 tööpäeva. Ülikuresidentsi ehitamisel kulus 65% tööajast kivi tahumisele ja transpordile, 24% aga lubi[[krohv]]i valmistamisele ja krohvimisele.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 215. Abrams (1994), lk 60, 130.</ref> Klassikalise perioodi suurlinna [[Tikal]]i pindala küündis üle 20 ruutkilomeetri, millest südalinn kattis 6 ruutkilomeetrit. Sellise linna ehitamiseks vajalik tööhulk oli tohutu, võttes aega palju miljoneid inimtööpäevi.<ref name="Foster02p216">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 216.</ref> Kõige suuremad maiade ehituskompleksid rajati eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 216–217.</ref> Maiade arhitektuuri üks eripärasid oli varasemate ehitiste korduvkasutamine uute rajamisel. Uus kompleks võidi rajada täielikult puutumata vana peale. Mõnel juhul rikuti veidi vana ehitist ja krohviti see üle, enne kui see uue sisse müüriti. Kolmanda korduvkasutuse meetodina hävitati vana hoone täielikult või osaliselt ning selle materjali kasutati uue hoone ehitamisel. Korduvkasutus võimaldas tööjõudu kokku hoida 20–40%.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 337.</ref> === Linnaarhitektuur === [[Pilt:Comalcalco Museo de Sitio 5.JPG|pisi|vasakul|[[Comalcalco]]s kasutatud loomakujutistega põletatud tellised]] Maia linnadel on palju ühisjooni, mis eristasid neid muudest Mesoameerika linnadest, kuid keskvõimu puudumine viis juba eelklassikalise perioodi keskel eri piirkondade arhitektuuristiilides ja asulaplaanides märkimisväärse lahknemiseni. Linnade ilmet mõjutasid kohalike valitsejate eelistused ja ehitusmaterjalide kättesaadavus.<ref name="Foster2006-314">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 314.</ref> Lõunapiirkonnas puudus madalmaale iseloomulik [[lubjakivi]], mistõttu kasutati ehitusmaterjalina põhiliselt puitu ja [[mudatellis]]eid.<ref name="Foster2006-314"/><ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 335.</ref> Kagupiirkonnas leidus seevastu mitut liiki ehituskivi: [[trahhüüt]]i, [[liivakivi]], [[marmor]]it ja [[kiltkivi]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 334.</ref> Madalmaades leidus reeglina rikkalikult hästi töödeldavat lubjakivi, mistõttu on selle piirkonna arhitektuur muutunud maia tsivilisatsiooni peamiseks tunnuseks.<ref name="Foster2006-314"/> Linnad kasvasid ebakorrapäraselt, kui lisandusid uued paleed, templid ja muud hooned.<ref name="Olmedo97p34">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 34.</ref> Muistsete maiade linnadel oli tavaliselt tseremoniaalne ja halduskeskus, mida ümbritsesid suured mittekorrapärased elamukompleksid.<ref name="Olmedo97p34"/> Linnakeskustes olid pühad religioossed piirkonnad, mis mõnikord eraldati müüridega lähedalasuvatest elamupiirkondadest.<ref name="ScheleMathews99p23">[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 23.</ref> Nendes piirkondades olid esindatud püramiid-templid ja muud monumentaalsed ehitised, mis toetasid haldus- või eliitkomplekse. Monumentaalskulptuure rajati valitseva dünastia tegude ülistamiseks. Linnakeskustes olid ka sillutatud väljakud, pühad pallimängu väljakud, turu- ja koolihooned.<ref name="ScheleMathews99p24">[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 24.</ref> Sageli viisid linnasüdamest äärelinnadesse 0,5–2,5&nbsp;m kõrgused kividest [[mulle|muldega]] sillutatud teed, mis ääristati ümarate kividega ja mille pind kaeti valge lubitsemendiga. Sellised teed võisid kulgeda ka linnade vahel, hõlbustades kaupmeeste ja sõjaväe liikumist.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 328.</ref> [[Pilt:Palacio Sayil.jpg|pisi|Paleevaremed [[Sayil]]is]] Muistsete maiade linnade tseremoniaalne keskus asus seal, kus elas valitsev eliit ja kus teostati linna haldusfunktsioone koos usuliste tseremooniatega. See oli ka koht, kuhu linnaelanikud kogunesid avalikuks tegevuseks.<ref name="Olmedo97p34"/> Ülikute elamukompleksid hõivasid kesklinna ümber parimat maad, samas kui tavakodanike elukohad olid tseremoniaalsest keskusest kaugemal. Elamuüksused ehitati kiviplatvormide peale, et tõsta neid kõrgemale vihmaperioodidel esinevate üleujutuste veetasemest.<ref name="Olmedo97p35">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 35.</ref> Avalik ühiskondlik tegevus toimus eelkõige sillutatud väljakutel, mitte siseruumides. Väljakud olid ümbritsetud massiivsete ehitiste ja fassaadidekoratsioonidega, mis viitasid nii poliitilisele kui religioossele tegevusele (nt tants, pallimäng või ohverdamine).<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 308.</ref> Enamasti pääses hoonetesse trepi kaudu. Siseruumid olid aga üsna väiksed, mahutades vaid mõne inimese. Elamutes oli üldjuhul siseõu, ülikutel lisaks suuremad [[terrass]]id, kuhu võisid koguneda suguvõsa esindajad.<ref name="Foster 2006">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 309.</ref> Hilisel eelklassikalisel perioodil võtsid muistsed maiad kasutusele [[pseudokaar]]e ja rajasid oma ajaloo suuremad ehituskompleksid. Silmapaistvaks insenertehniliseks saavutuseks võib pidada [[Edzná]] [[kanal]]isüsteemi rajamist, mis nõudis tohutus koguses pinnase teisaldamist. Suurimad ehituskompleksid rajati [[El Mirador]]i, kus Danta kompleksi pindala hõlmas 9 [[hektar]]it ning kerkis kolmel platvormtasandil 70 meetri kõrgusele.<ref name="Foster2006-306">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 306.</ref> === Ehitiste tüübid === [[Pilt:Mayan World Dzibilchaltun 01.jpg|pisi|Tempel [[Dzibilchaltún]]is]] ==== Templid ja pühamud ==== [[Pilt:Maya-Maske.jpg|pisi|vasakul|Stukkmaske kasutati templifassaadide kaunistamisel]] [[Tempel|Templid]] ehitati reeglina asula kõrgemate [[püramiid]]ide tippu. Esimesed templid olid madalatele muldplatvormidele ehitatud õlgkatusega puidust onnid. Ehituskivi kasutuselevõtu järel ehitati templiseinad kivist. Eelklassikalise perioodil võeti kasutusele astmik[[võlv]]. Templis oli üldjuhul 1–3 ruumi, milles toimus jumaluste austamine. Hilisel järelklassikalisel perioodil asendasid põhjapoolsetel madalmaadel püramiid-templeid madalale platvormile rajatud tagasihoidlikumad üheruumilised pühamud, mida ehitati templitest märksa enam. Neid rajati ka suguvõsa elamukompleksidesse ja muudesse elurajoonidesse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 324.</ref> ==== Paleed ja akropolid ==== Maia paleed koosnesid paljudest platvormile rajatud ehitistest ja võisid olla nii monumentaalsed, et neid on hakatud kutsuma [[akropol]]ideks.<ref name="Foster 2006"/> Paleed ja akropolid asusid üldjuhul asula keskel tähtsamate väljakute ääres. Valitsejate või ülikute elukohaks olevad paleed olid laiale platvormile ehitatud mitmeruumilised struktuurid, mille sees olid mitmed siseõued. Akropol tähistab aga üldisemat hoonetekompleksi, mille paljud ehitised olid rajatud platvormi eri tasanditele. Vertikaalsete püramiid-templitega võrreldes olid paleed pigem horisontaalse planeeringuga.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 325.</ref> ==== Palliväljakud ==== [[Pilt:Juego Pelota Uxmal.jpg|pisi|Palliväljak [[Uxmal]]is]] Palliväljakud olid peaaegu kogu Mesoameerikale omane arhitektuurivorm. Varaseim teadaolev maiade palliväljak on dateeritud aastasse 1400 e.m.a ja see asub Soconusco piirkonnas. Hilisemaid väljakuid on leitud üle kogu maiade regiooni põhjapoolsetest madalmaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Nende rajamine kestis kuni Hispaania vallutusteni. Chichén Itzás asuva suurima väljaku pikkus ületas 150 meetrit. Algselt oli väljak pikikülgedel piiratud kahe valliga, hiljem tekkisid lisaks otsatsoonid ning väljak oli {{font|I|font=Verdana}}-kujuline. Väljakud rajati asula madalamatesse kohtadesse või suuremate vertikaalsete ehitiste jalamile. Seda seetõttu, et pallimängurituaalid olid seotud maiade allilmaga ja väljakud pidi tähistama sissepääsu teispoolsusse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 326–327.</ref> ==== Platvormid ja püramiidid ==== Platvormid võisid olla tagasihoidlikud lihtmaja alused kuni kõrgete mitmetasandiliste astmikpüramiidideni, mis kerkisid suuremates linnades tavaliselt üle 30 meetri kõrgusele. El Miradori linnas asuv Danta püramiid ulatub aga 70 meetri kõrgusele. Väga vastupidavad platvormid olid rajatud müüritisena ning kaeti kivide ja lubikrohviga. Enamasti oli platvormi külgede keskel trepp, mis viis hoone sissepääsuni või terrassile.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 327.</ref> ==== Observatooriumid ja E-grupid ==== [[Pilt:The Observatory 2 (4388222048).jpg|pisi|Observatooriumi varemed Chichén Itzás]] Hästi [[astronoomia]]t tundvad maiad rajasid arvatavasti [[observatoorium|hooneid]] tähtede ja planeetide jälgimiseks. Üks selliseid hooneid on Chichén Itzás asuv [[Caracol]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 329.</ref> E-gruppideks kutsutakse madalatele platvormidele rajatud templigruppe, mida võidi kasutada päikesevaatlustel. Eelklassikalisel perioodil ehitama hakatud E-gruppe kasutasid maiad enam kui 1000 aasta kestel ning enim rajati neid madalmaa kesk- ja lõunaosa linnades.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 330.</ref> == Kunst == [[Pilt:Mirror-Bearer MET DT1254.jpg|pisi|vasakul|püsti|Puidust nikerdatud kujuke]] Maiade [[kunst]] on põhiolemuselt valitsejaklassi kunst, mis kirjeldas suuremalt jaolt vaid maia eliiti ja nende maailma. Maiade kunst valmis käsitööna erineva vastupidavusega materjalidest, sidudes maiade muistset maailma nende esivanematega. Kuigi säilinud kunst kujutab endast vaid väikest osa kogu maiade loodud kunstist, esindab see suuremat hulka teemasid kui ükskõik millise muu Ameerika mandril levinud kunsti traditsioon.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 10.</ref> Maia kunstil on palju piirkondlikke stiile ja see on iidses Ameerikas unikaalne jutustava teksti poolest.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 11.</ref> Parimad säilinud näited maia kunstist on dateeritud hilisesse klassikalisse perioodi.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 105.</ref> [[Pilt:Jaina Figurine 2 (T Aleto).jpg|pisi|püsti|[[Jaina saar]]elt leitud keraamiline kujuke]] Maiade kiviskulptuur ilmus arheoloogiliste mälestiste hulka täielikult väljaarenenud traditsioonina, mis viitab sellele, et see võib olla kujunenud puuskulptuurist.<ref name="Miller99p78">[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 78.</ref> Puidu biolagunevuse tõttu on maia puuskulptuuri näited peaaegu täielikult kadunud. Vähesed säilinud puidust esemed on kolmemõõtmelised skulptuurid ja hieroglüüfilised [[bareljeef]]id.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 78–80.</ref> Muistsete maiade linnades on laialdaselt levinud kivist [[steel]]id, mis on sageli koos altariks peetava madalama ümara kiviga.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 9, 80.</ref> Kiviskulptuur toimis ka muudes vormides, nagu näiteks lubjakivist bareljeefid [[Palenque]]'s ja [[Piedras Negras]]es.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 80–81.</ref> [[Yaxchilan]]is, [[Dos Pilas]]es, Copánis ja muudes kohtades kaunistati kivist treppe skulptuuridega.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 80–81. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 340.</ref> Copáni hieroglüüfiline trepp kuulub kõige kauem säilinud maia hieroglüüfilise tekstide hulka, mis koosneb 2200 üksik[[glüüf]]ist.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 340.</ref> Suurimad maia skulptuurid koosnesid [[stukk|stukist]] valmistatud arhitektuurilistest fassaadidest. Töötlemata vorm paigutati seinale puhta kipsi aluspinnale ja kolmemõõtmeline vorm ehitati väikeste kividega. Lõpuks kaeti see stukiga ja valati valmis vormi; inimkeha vorme modelleeriti kõigepealt krohviga, nende kostüümid lisati hiljem. Viimane stukk-skulptuur värviti eredalt üle.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 84.</ref> Hilise eelklassikalise perioodi templi fassaadide kaunistamiseks kasutati hiiglaslikke stukkmaske ja sellist kaunistamist jätkati klassikalises perioodis.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 44, 103–104.</ref> Maiadel oli pikk [[seinamaaling]]ute traditsioon; [[San Bartolo]]s on välja kaevatud rikkalikke mitmevärvilisi seinamaale, mille dateering ulatub ajavahemikku 300 kuni 200 e.m.a.<ref>[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], 1281–1282.</ref> Seinad olid kaetud krohviga ja siledale viimistlusele värviti polükroomseid kujundeid. Enamik selliseid seinamaale ei ole säilinud, kuid Caracolis, [[Río Azul]]is ja Tikalis on välja kaevatud eelklassikalisse perioodi dateeritud hauakambrid, mille seinad on värvitud kreemja, punase ja musta värviga. Parimate säilinud seinamaalingute seas on [[Bonampak]]is hilisel klassikalisel perioodil loodud täismõõdus maalide seeria.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 84–85.</ref> [[Pilt:Maya eccentric.jpg|pisi|vasakul|püsti|Nikerdatud kiviese]] [[Ränikivim]]id ja [[obsidiaan]] omasid maia kultuuris suuresti puhtpraktilist eesmärki, kuid paljud leitud tükid on nii peenelt töödeldud, et nende eesmärgiks ei saanud olla kasutamine tööriistadena,<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 83.</ref> vaid pigem omasid nad dekoratiivset või sümboolset tähendust.<ref name="Williams"/> Ebahariliku kujuga [[ränikivi]]st, [[kaltsedon]]ist ja obsidiaanist nikerdatud esemed kuuluvad muistsete maiade parimate kivist kunstiesemete hulka.<ref name="SharerTraxler06p45">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 45.</ref> Neid oli tehniliselt väga raske valmistada,<ref name="SFU"/> mistõttu pidid käsitöölised töötlemisoskust väga hästi valdama. Suuremad obsidiaanist esemed olid üle 30&nbsp;cm kõrgused.<ref name="Williams"/> Kiviesemed kujutavad endast üldiselt inimesi, loomi ja geomeetrilisi vorme, mis on seotud maiade religiooniga.<ref name="SFU"/> Ekstsentriliste vormide hulka kuuluvad [[kuusirp|kuusirbid]], [[rist]]id, [[madu|maod]] ja [[skorpion]]id.<ref>[[#Thompson|Thompson (1990)]], lk 147.</ref> Suurimad ja kõige üksikasjalikumad näited kujutavad mitmeid inimpäid, kusjuures väiksemad pead on mõnikord suuremaga seotud.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 228.</ref> Maia [[tekstiil]]id on arheoloogilises pärandis väga halvasti esindatud, kuigi võrreldes teiste [[Kolumbuse-eelsed kultuurid|Kolumbuse-eelsete kultuuridega]], nagu näiteks [[asteegid]] ja [[Andid]]e piirkond, on tõenäoline, et need olid kõrge väärtusega esemed.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]],lk 86–87.</ref> Arheoloogid on leidnud mõned tekstiilijäägid, kuid tekstiilikunsti parimad tõendid on seal, kus nad on esindatud teistes kunstiliikides, nagu seinamaalidel või keraamikal. Sellised sekundaarsed allikad kujutavad maia eliiti, kes on kaunistatud uhkete, tõenäoliselt [[puuvill]]ast riietega, kuid näidatud on ka [[jaaguar]]i ja [[hirv]]enahkasid.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 87.</ref> [[Pilt:Jarron Maya 3 - Escena de Caza.jpg|pisi|325px|Illustratsioon silindervaasil]] [[Keraamika]]t on maia kunstiliikidest kõige rohkem säilinud. Maiadel puudus [[potikeder|ümmargune voolimisalus]], savinõud valmistati rullitud saviribadest või -kamakatest, millele anti kätega soovitud kuju. [[Savi]] tembiti enne vormimist [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuhaga]].<ref name="Foster2006-431"/> Keraamikat ei [[glasuurpõletus|glasuuritud]], sageli selle pinda pärast põletamist poleeriti<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 86.</ref> või kaeti [[vaik|vaiguga]]<ref name="Foster2006-432">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 432.</ref>. Keemiliste analüüsidega on välja selgitatud, et värvide [[viskoossus]]e tagamiseks segati neid vaiguga (nt kopaalvaiguga). Eri värve saadi mitmesugustest saviliikidest (kollane, sinine, valge [[kaoliin]]), [[süsi|söest]] (must) ja [[raudoksiidid]]est (rauapunane, kollane ja pruun [[limoniit]]). [[Merikarp|Merikarbis]] hoitavat värvi kanti keraamikale pintsliga.<ref name="Foster2006-432"/> Kunstilises mõttes võib maiade keraamika tippsaavutuseks pidada hilisel klassikalisel perioodil ülikute tarbeks valmistatud mitmevärvilisi silindervaase ja taldrikuid.<ref name="Foster2006-431">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 431.</ref> [[Jaina saar]]el (Põhja-Yucatánis) on järelklassikalise perioodi haudadest välja kaevatud väga peene töötlusega ja täpsete detailidega keraamilised kujukesed, mis on 10–25&nbsp;cm kõrgused.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 378.</ref> == Kiri == [[Pilt:Palenque glyphs-edit1.jpg|pisi|vasakul|Maia stukkglüüfid]] {{Vaata|Maia hieroglüüfkiri}} Maia [[kiri (keeleteadus)|kiri]] on [[Kolumbuse-eelsed kultuurid|Kolumbuse-eelsete]] Ameerika elanike üks silmapaistvamaid saavutusi.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 125.</ref> See oli kõrgelt arenenud ja kõige keerulisem kirjasüsteem rohkem kui tosina Mesoameerikas väljakujunenud kirja seas.<ref>[[#Diehl|Diehl (2004)]], lk 183.</ref> Varasemad kirjed identifitseeritavas maia kirjas pärinevad Peténi nõost ja on dateeritud ajavahemikku 300–200 e.m.a.<ref>[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], lk 1282.</ref> Umbes 250. aastaks&nbsp;m.a.j oli maiade kiri muutunud formaliseerunud ja järjepidevaks kirjasüsteemiks.<ref name="KettunenHelmke08p10">[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2008)]], lk 10.</ref> Hispaania vallutuste järel hävitasid [[katoliku kirik]]u [[misjonär]]id ja koloniaalametnikud (eriti piiskop [[Diego de Landa]]) maia käsikirju kõikjal, kus nad neid leidsid. Tänapäevani on säilinud (mitte kõik tervikuna) vaid neli voldikraamatut ehk nn maia koodeksit: [[Dresdeni koodeks|Dresdeni]], [[Madridi koodeks|Madridi]], [[Pariisi koodeks|Pariisi]] ja [[Grolier' koodeks]]. Kolm neist toodi 16. sajandi alguses Euroopasse ja on nime saanud raamatukogu järgi, kus neid hoitakse. Grolier' koodeksit hoitakse tänapäeval Mehhikos.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 407.</ref> Iroonilisel kombel aitas Landa ligi 300 aastat hiljem kaasa maiade kirja dešifreerimisele, sest ta oli 1566. aasta paiku kirja pannud väärtuslikku infot maiade vallutusjärgse kultuuri kohta, kus olid andmed "tähestiku" kohta, mida kasutati hieroglüüfkirja ülesmärkimisel.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 369.</ref> [[Pilt:Cancuenpanel3.jpg|pisi|Maia kirjaga bareljeef]] Maia kirjasüsteem (mida sageli nimetatakse [[hieroglüüf]]ideks pealiskaudse sarnasuse tõttu [[Vana-Egiptus]]e [[Egiptuse hieroglüüfkiri|kirjaga]]) <ref>[[#Ellsworth|Ellsworth Hamann (2008)]], lk 6–7.</ref> kujutab endast [[foneetika|foneetilise]] kirja ja [[logogramm]]ide kombinatsioone.<ref name="KettunenHelmke08p6"/><ref name="Tanaka 2008">[[#Tanaka|Tanaka (2008)]], lk 30, 53.</ref> Foneetilised märgid tähistavad [[täishäälik|vokaalist]] ja [[konsonant|konsonandist]] koosnevaid [[silp]]e, mille kombinatsioonidest loodi [[sõna]]d. Logogrammid tähistavad aga terveid sõnu.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 383.</ref> Maia kiri oli käibel kuni eurooplaste saabumiseni ning selle kasutamise kõrgaeg oli klassikalisel perioodil.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 120, 123.</ref> Üle 10 000 üksikteksti on nüüdseks taastatud, enamasti on nad kantud kivist [[monument]]idele, [[sillus]]tele, steelidele ja keraamikale.<ref name="KettunenHelmke08p6">[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2008)]], lk 6.</ref><ref name="Tanaka 2008"/> Kokkuvolditavate raamatute (ehk nn [[koodeks]]ite) käsikirjad kanti [[lubi|lubjaga]] kaetud pikkadele paberiribadele, mis valmistati õhukesest [[viigipuu]]<nowiki/>koorest.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 406.</ref> Maia kirja dešifreerimine ja taastamine on olnud pikk ja töömahukas protsess.<ref>[[#Coe1994|Coe (1994)]], lk 245–246.</ref> Esimesed kirjaelemendid dešifreeriti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, enamasti osad, mis olid seotud numbrite, [[maia kalender|kalendri]] ja [[astronoomia]]ga.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 135–136.</ref> Suur läbimurre saavutati 1950.–1970. aastatel, misjärel hakkas dešifreerimine väga jõudsalt edasi edenema.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 271–272.</ref> 20. sajandi lõpuks oli teadlastel võimalik lugeda enamikku maia tekstidest ja töö jätkub selle sisu valgustamiseks.<ref>[[#Macri|Macri ja Looper (2003)]], lk 11.</ref><ref>[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2014)]], lk 9.</ref> == Matemaatika == [[Pilt:Maya.svg|pisi|150px|Maia arvud]] Sarnaselt teiste Mesoameerika tsivilisatsioonidega kasutasid maiad [[kahekümnendsüsteem]]i.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 249.</ref> Maia arvude aluseks olev kriips-punkti loendussüsteem oli Mesoameerikas kasutusel umbes aastast 1000 e.m.a.<ref>[[#Blume|Blume (2011)]], lk 53.</ref> Maiad võtsid selle üle hilisel eelklassikalisel perioodil ning lisasid arvudele [[null]]i (esimeste hulgas maailmas).<ref>[[#Blume|Blume (2011)]], lk 53. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 101.</ref> Varasem nulli kasutus on jäädvustatud monumentidele, mis rajati aastal 357&nbsp;m.a.j.<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 49.</ref> Oma varases kasutuses oli null [[Positsiooniline arvusüsteem|kohahoidja]], mis näitas konkreetse kalendrilise arvu puudumist. Hiljem kujunes see numbriks, mida kasutati arvutamiseks<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 50.</ref> ja hieroglüüfilistes tekstides enam kui tuhande aasta jooksul kuni hispaanlaste sissetungini.<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 52.</ref> Põhinumbrite süsteem koosneb punktist, mis tähistab [[üks|ühte]] ja horisontaalset kriipsu mis tähistab [[viis|viite]].<ref name="Foster2006p347">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 347.</ref> Järelklassikalisel perioodil oli nulliks [[merikarp]]i meenutav sümbol, klassikalise perioodil jooksul kasutati nulli tähistamiseks teisi [[glüüf]]e.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 248. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 101.</ref> Sümboleid kombineerides võisid maiad kirja panna kõik arvud vahemikus 1–19.<ref name="Foster2006p347"/> Arvude täpne väärtus määrati selle positsiooni järgi ja see suurenes ühes tulbas alt üles. Kahekümnendsüsteemi järgi oli esimese rea kohal asuva teise rea sümbolite väärtus 20, kolmanda rea oma 400 ja neljanda rea oma 8000 korda suurem jne. Sellise arvusüsteemiga sai väga suuri arve väljendada suhteliselt vähese sümbolite hulgaga, mistõttu oli see näiteks palju tõhusam kui [[Rooma numbrid|Rooma numbrisüsteem]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 348.</ref> == Kalender == [[Pilt:Maya months - 0 - Pop.svg|pisi|75px|vasakul|''Haab''<nowiki>'</nowiki>i esimest kuud tähistav glüüf]] [[Pilt:Codex Tro-Cortesianus ff 75-76.jpg|pisi|260-päevane kalender Madridi koodeksis]] {{Vaata|Maia kalender}} Maia kalendrisüsteem tekkis sarnaselt teiste Mesoameerika rahvaste kalendritega eelklassikalisel perioodil. Ajapikku muutus nende kalender naabrite omast aga palju keerukamaks. Maiad mõõtsid suure täpsusega [[Kuu]] ja [[Päike]]se tsükleid, [[kuuvarjutus|kuu-]] ja [[päikesevarjutus]]i ning [[Marss|Marsi]] ja [[Veenus]]e liikumisi. Mõnel juhul olid maiade arvutused täpsemad kui samaväärsed arvutused kaasaegses [[Vana Maailm|Vanas Maailmas]]; näiteks oli maia kalender täpsem kui [[Juliuse kalender]]. Maiad kandsid daatumeid raidkirjadele, voldikraamatutesse, maalitud tekstidele, hoonete fassaadidele ja keraamilistele nõudele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 349.</ref> Maia kalender kasutab paralleelselt kolme ajaarvestust: pikka ajaarvestust, 260-päevast püha kalendrit (''tzolk'in'') ja 365-päevast tavainimeste kalendrit (''haab''<nowiki>'</nowiki>).<ref name="webexhibits"/> Pikk ajaarvestus algas pihta maiade ajaarvamise oletatavast nullpunktist, mille peamiseks ajaühikuks olid ''k'in'' (päev). Järgmine ühik oli ''uinal'' (20 ''k'in'i''), ''tun'' (18 ''uinal'it'' ehk 360 päeva), ''katun'' (20 ''tun'i'', ehk ligi 20 aastat), ja ''baktun'' (20 ''katun'i'' ehk ligi 394 aastat).<ref name="Suurkask"/> ''Ki'n'' tähendas lisaks päevale ka Päikest.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 358.</ref> ''[[Tzolk'in]]'' on Mesoameerika vanim kalender, mille abil toimus ennustamine ja tseremoniaalse elu kajastamine.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 350.</ref> ''Tzolk'in'' tähistas 260-päevast perioodi ja määras paika usulisi tseremooniaid. ''Tzolk'in'' jagunes nummerdatud 13-päevasteks nädalateks ja üheks nimeliseks 20-päevaseks nädalaks.<ref name="Suurkask"/> Igal selle nädala päeval oli oma kaitsejumaluse nimi. Mõne päeva ja numbri kombinatsioonid ennustasid õnnelikke sündmusi, teised olid aga kurjakuulutavad. Kalendrit kasutavad ennustajad ennustasid lapse saatust tema sünnipäeva positsiooni järgi. Halva tuleviku vältimiseks viidi nimeandmistseremooniad üle õnnelikumatele päevadele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 351.</ref> ''Haab''<nowiki>'</nowiki> oli aluseks agraarkalendrile, mille kuunimedel ja nende rühmadel oli seetõttu seos põllumajandusega.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 352.</ref> See jagunes 18-ks 20-päevaseks kuuks, vea silumiseks lisasid maiad aga kalendri lõppu veel viis päeva (''wayeb'').<ref name="Suurkask"/> Viis nimetut päeva kalendritsükli lõpus tekitasid Mesoameerikas hirmu, sellel perioodil arvati avanevat värav sureliku maailma ja allilma vahel. Ilma eriliste rituaalideta arvati uusaastatsükkel üldse mitte saabuvat.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 353.</ref> {{Panoraam|Chichen Itza 1.jpg|1200px|Chichén Itzá varemed}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ElMirador">{{Netiviide |url=https://books.google.com.mx/books?id=o5LBDQAAQBAJ&pg=PT195&lpg=PT195&dq=El+Mirador+flourished+from+about+the+6th+century+BCE&source=bl&ots=wcCvKRvch0&sig=Xq78OgjX_xF-DPnsjvO0vHhbJlc&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj-67Kwns_UAhXC4CYKHVXoCHkQ6AEINTAD#v=onepage&q=El%20Mirador%20flourished%20from%20about%20the%206th%20century%20BCE&f=falsePlato’s |pealkiri=Caribbean Atlantis: A Scientific Analysis, Dr. Phil P. Flambas, 2016 |vaadatud=2017-11-14 |arhiivimisaeg=2017-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171115015355/https://books.google.com.mx/books?id=o5LBDQAAQBAJ&pg=PT195&lpg=PT195&dq=El+Mirador+flourished+from+about+the+6th+century+BCE&source=bl&ots=wcCvKRvch0&sig=Xq78OgjX_xF-DPnsjvO0vHhbJlc&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj-67Kwns_UAhXC4CYKHVXoCHkQ6AEINTAD#v=onepage&q=El%20Mirador%20flourished%20from%20about%20the%206th%20century%20BCE&f=falsePlato’s |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Choco">{{Cite web|title = Cacao|url = http://www.authenticmaya.com/cacao.htm|website = www.authenticmaya.com|accessdate = 07.02.2019|url-status = dead|archiveurl = https://web.archive.org/web/20151016093808/http://www.authenticmaya.com/cacao.htm|archivedate = 16.10.2015|df = }}</ref> <ref name="Williams">{{cite web|author=Williams, Josh |year=2010 |title=Mississippian and Maya Eccentric Flints |url=http://art.missouristate.edu/arthist/exhibit1.php?E=2&P=49 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141102170643/http://apps.missouristate.edu/art/arthist/exhibit1.php?E=2&P=49 |archivedate=02.11.2014 |publisher=Board of Governors, Missouri State University |location=Springfield, Missouri |accessdate=09.02.2019}}</ref> <ref name="SFU">{{cite web|author=SFU Museum of Archaeology and Ethnology |title=Featured Artifacts: Mayan Eccentric Flints |url=http://www.sfu.museum/hola/en/artifacts/featured/17/ |publisher=Simon Fraser University Museum of Archaeology and Ethnology |location=Burnaby, British Columbia, Canada |accessdate=31.03.2015|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141102160800/http://www.sfu.museum/hola/en/artifacts/featured/17/ |archivedate=02.11.2014}}</ref> <ref name="webexhibits">{{Netiviide |url=http://www.webexhibits.org/calendars/calendar-mayan.html |pealkiri=The Mayan Calendar |vaadatud=2019-02-11 |arhiivimisaeg=2012-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017051809/http://www.webexhibits.org/calendars/calendar-mayan.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Suurkask">{{Netiviide |autor=Heiki Suurkask |url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/valesti-moistetud-maiade-kalendril-on-veel-63-miljonit-aastat-varus?id=65436630 |pealkiri=Valesti mõistetud: Maiade kalendril on veel 63 miljonit aastat varus |väljaanne=forte.delfi.ee |aeg=21.12.2012 |vaadatud=11.02.2019}}</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book |author=Abrams, Elliot M. |title=How the Maya Built Their World: Energetics and Ancient Architecture |year=1994 |publisher=University of Texas Press |location=Austin, Texas, US |isbn=978-0-292-70461-9 |oclc=29564628 |url=https://books.google.com/books?id=hsYZJkPV9jkC}} *{{cite web |author=Águila Flores, Patricia |title=Zaculeu: Ciudad Postclásica en las Tierras Altas Mayas de Guatemala |year=2007 |trans-title=Zaculeu: Postclassic City in the Maya Highlands of Guatemala |location=Guatemala City, Guatemala |url=http://www.mcd.gob.gt/wp-content/uploads/2009/03/zaculeu-ciudad-postclasica-en-las-tierras-altas-mayas-de-guatemala.pdf |format=PDF |accessdate=6.08.2011 |publisher=Ministerio de Cultura y Deportes |oclc=277021068 |archiveurl= https://web.archive.org/web/20110721084703/http://www.mcd.gob.gt/wp-content/uploads/2009/03/zaculeu-ciudad-postclasica-en-las-tierras-altas-mayas-de-guatemala.pdf |archivedate=21.07.2011|language=es|ref=Águila}} *{{cite journal |author=Andrews, Anthony P. |title=The Political Geography of the Sixteenth Century Yucatan Maya: Comments and Revisions |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-anthropological-research_winter-1984_40_4/page/589 |journal=Journal of Anthropological Research |volume=40 |issue=4 |date=1984 |pages=589–96 |jstor=3629799 |issn=0091-7710 |oclc=1787802|url-access=subscription|ref=Andrews}} *{{cite journal |author=Aoyama, Kazuo |title=Classic Maya Warfare and Weapons: Spear, dart, and arrow points of Aguateca and Copan |journal=Ancient Mesoamerica |issn=0956-5361 |volume=16 |issue=2 |date=2005 |pages=291–304 |url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=420095&fileId=S0956536105050248 |doi=10.1017/S0956536105050248 |oclc=43698811|url-access=subscription|ref=Aoyama}} *{{cite journal |author=Arroyo, Bárbara |title=El Poslclásico Tardío en los Altos de Guatemala |trans-title=The Late Postclassic in the Guatemalan Highlands |journal=Arqueología Mexicana |volume=IX |issue=50 |date=2001 |editor=Enrique Vela |pages=38–43 |issn=0188-8218|language=es |oclc=40772247|ref=Arroyo}} *{{cite journal |author=Becker, Marshall Joseph |title=Maya Heterarchy as Inferred from Classic-Period Plaza Plans |journal=Ancient Mesoamerica |issn=0956-5361 |volume=15 |year=2004 |pages=127–38 |doi=10.1017/S0956536104151079 |url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=234946&fileId=S0956536104151079 |oclc=43698811|url-access=subscription|ref=Becker}} *{{cite journal |author=Blume, Anna |date=2011 |title=Maya Concepts of Zero |url=https://archive.org/details/sim_proceedings-of-the-american-philosophical-society_2011-03_155_1/page/51 |journal=Proceedings of the American Philosophical Society |volume=155 |issue=1 |pages=51–88 |jstor=23056849 |issn=0003-049X |oclc=1480553|url-access=subscription|ref=Blume}} *{{cite journal|last1=Caso Barrera |first1=Laura |first2=Mario |last2=Aliphat |year=2007 |title=Relaciones de Verapaz y las Tierras Bajas Mayas Centrales en el siglo XVII |trans-title=Relation between Verapaz and the Central Maya Lowlands in the 17th Century |volume=XX (2006) |journal=Simposio de Investigaciones Arqueológicas en Guatemala |editor=J. P. Laporte |editor-link= |editor2=B. Arroyo |editor3=H. Mejía |pages=48–58 |oclc=173275417 |format=PDF |url=http://asociaciontikal.com/pdf/04_-_Caso.06_-_www.pdf |accessdate=26.06.2014 |language=es |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131017041731/http://asociaciontikal.com/pdf/04_-_Caso.06_-_www.pdf |archivedate=17.10.2013 |df= |ref=Barrera2007}} *{{cite journal |author=Caso Barrera, Laura |author2=Mario Aliphat Fernández |title=Cacao, vanilla and annatto: three production and exchange systems in the Southern Maya lowlands, XVI–XVII centuries |pages=29–52 |journal=Journal of Latin American Geography |volume=5 |issue=2 |year=2006 |jstor=25765138 |issn=1545-2476 |oclc=356573308 |doi=10.1353/lag.2006.0015|url-access=subscription|ref=Barrera2006}} *{{cite book |author=Coe, Michael D. |authorlink= |origyear=1992 |year=1994 |title=Breaking the Maya Code |url=https://archive.org/details/breakingmayacode0000coem_n9r7 |location=London, UK |publisher=Thames & Hudson |isbn=978-0-14-023481-7 |oclc=31288285|ref=Coe1994}} *{{cite book |author=Coe, Michael D. |year=1999 |title=The Maya|url=https://archive.org/details/maya0000coem_h0k7 |edition=Sixth |publisher=Thames & Hudson |location=New York |isbn=0-500-28066-5|ref=Coe1999}} *{{cite book |author=D'Arcy Harrison, Peter |year=2003 |title=Maya Palaces and Elite Residences: An interdisciplinary approach |url=https://archive.org/details/mayapalaceselite0000unse |chapter=Palaces of the Royal Court at Tikal |pages=[https://archive.org/details/mayapalaceselite0000unse/page/98 98]–119 |editor=Jessica Joyce Christie |isbn=978-0-292-71244-7 |publisher=University of Texas Press |location=Austin, Texas |oclc=55889753 |series=Linda Schele series in Maya and pre-Columbian studies|ref=DArcy}} *{{cite book |author=Demarest, Arthur |year=2004 |title=Ancient Maya: The Rise and Fall of a Forest Civilization |url=https://archive.org/details/ancientmayarisef0000dema |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |isbn=978-0-521-53390-4|ref=Demarest}} *{{cite book |author=Diehl, Richard A. |year=2004 |title=The Olmecs: America's First Civilization |url=https://archive.org/details/olmecsamericasfi0000dieh |series=Ancient peoples and places series|publisher=Thames & Hudson |location=London, UK |isbn=978-0-500-02119-4 |oclc=56746987|ref=Diehl}} *{{cite book|author=Drew, David |year=1999 |title=The Lost Chronicles of the Maya Kings |url=https://archive.org/details/lostchroniclesof0000drew_j2y5 |publisher=Phoenix Press |location=London, UK |isbn=0-7538-0989-3|ref=Drew}} *{{cite journal |author=Ellsworth Hamann, Byron |date=2008 |title=How Maya Hieroglyphs Got Their Name: Egypt, Mexico, and China in Western Grammatology since the Fifteenth Century |journal=Proceedings of the American Philosophical Society |volume=152 |issue=1 |url=https://www.academia.edu/501178 |issn=0003-049X |oclc=1480557|ref=Ellsworth}} *{{cite book |author=Estrada-Belli, Francisco |year=2011 |title=The First Maya Civilization: Ritual and Power Before the Classic Period |publisher=Routledge |location=Abingdon, UK and New York |isbn=978-0-415-42994-8|ref=Estrada-Belli}} *{{cite book |author=Foias, Antonia E. |year=2014 |origyear=2013 |title=Ancient Maya Political Dynamics |isbn=978-0-8130-6089-7 |publisher=University Press of Florida |location=Gainesville, Florida |oclc=878111565|ref=Foias}} *{{cite book |author=Foster, Lynn |title=Handbook to Life in the Ancient Maya World |url=https://archive.org/details/handbooktolifein0000fost_z4c8 |year=2002 |publisher=Oxford University Press |location=New York |isbn=978-0-19-518363-4 |oclc=57319740|ref=Foster2002}} *{{cite book |author=Foster, Lynn |year=2006 |title=Muistsete maiade maailm |location= |publisher=[[Tänapäev]] |pages= |isbn=9985-62-370-3|ref=Foster2006}} *{{cite journal |author=Gillespie, Susan D.|authorlink=|date=september 2000 |title=Rethinking Ancient Maya Social Organization: Replacing "Lineage" with "House" |url=https://archive.org/details/sim_american-anthropologist_2000-09_102_3/page/467|journal=American Anthropologist |volume=102 |issue=3 |pages=467–484 |jstor=683405 |issn=0002-7294 |oclc=1479294|url-access=subscription|ref=Gillespie}} *{{cite book |author=Guillemín, Jorge F. |year=1965 |title=Iximché: Capital del Antiguo Reino Cakchiquel |publisher=Tipografía Nacional de Guatemala |location=Guatemala City, Guatemala |oclc=1498320|language=es |trans-title=Iximche: Capital of the Ancient Kaqchikel Kingdom|ref=Guillemín}} *{{cite journal |author1=Hammond, Norman |author2=Duncan Pring |author3=Rainer Berger |author4=V. R. Switsur |author5=A. P. Ward |url=http://www.nature.com/nature/journal/v260/n5552/abs/260579a0.html |title=Radiocarbon chronology for early Maya occupation at Cuello, Belize |journal=Nature |issue=260 |doi=10.1038/260579a0 |date=15. aprill 1976 |issn=0028-0836 |accessdate=1.08.2010 |volume=260 |pages=579–81|bibcode = 1976Natur.260..579H|ref=Hammond}} *{{cite book |author=Jackson, Sarah E. |title=Politics of the Maya Court: Hierarchy and Change in the Late Classic Period |url=https://archive.org/details/politicsofmayaco0000jack |year=2013 |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |isbn=978-0-8061-4341-5 |oclc=813300656|ref=Jackson}} *{{cite book |author=Jones, Grant D. |year=1998 |title=The Conquest of the Last Maya Kingdom |url=https://books.google.com/books?id=PeOWl54Mt7UC&pg=RA2-PT82#v=onepage&q&f=false |publisher=Stanford University Press |location=Stanford, California |isbn=978-0-8047-3522-3|ref=Jones}} *{{cite book |author=Justeson, John |year=2010 |title=The Archaeology of Measurement: Comprehending Heaven, Earth and Time in Ancient Societies |chapter=Numerical cognition and the development of 'zero' in Mesoamerica |chapter-url=https://books.google.com/?id=TzrNgAsJY1MC&pg=PA43 |pages=43–53 |publisher=Cambridge University Press |location=New York, US |isbn=978-0-521-11990-0 |oclc=501396677|ref=Justeson}} *{{cite web |author1=Kettunen, Harri |author2=Helmke, Christopher |year=2008 |title=Introduction to Maya Hieroglyphs: Workshop handbook |url=http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |format=PDF |work=Mesoweb articles |publisher=Mesoweb: An Exploration of Mesoamerican Cultures |accessdate=8.03.2015 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140808134017/http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |archivedate=8.08.2014|ref=Kettunen2008}} *{{cite web |author1=Kettunen, Harri |author2=Helmke, Christopher |year=2014 |title=Introduction to Maya Hieroglyphs: Workshop handbook |edition=14th |url=http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |format=PDF |work=Mesoweb articles |publisher=[[Mesoweb]]: An Exploration of Mesoamerican Cultures |accessdate=8.03.2015 |archiveurl=http://www.wayeb.org/download/resources/wh2014english.pdf |archivedate=8.08.2014|ref=Kettunen2014}} *{{cite book |author=Lovell, W. George |year=2005 |title=Conquest and Survival in Colonial Guatemala: A Historical Geography of the Cuchumatán Highlands, 1500–1821 |publisher=McGill-Queen's University Press |location=Montreal, Canada |edition=3rd |isbn=978-0-7735-2741-6 |oclc=58051691 |url=https://books.google.com/books?id=05wSqQiu52MC|ref=Lovell2005}} *{{cite book |author1=Macri, Martha J. |author2=Matthew George Looper |year=2003 |title=The New Catalog of Maya Hieroglyphs |volume=1: The Classic period inscriptions |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |series=The civilization of the American Indian series |isbn=978-0-8061-3497-0 |oclc=773482216 |url=https://books.google.com/books?id=tNO424luPRYC|ref=Macri}} *{{cite book |author=Marcus, Joyce |year=2004 |title=Ancient Maya Commoners |location=Austin, Texas |publisher=University of Texas Press |chapter-url=http://muse.jhu.edu/books/9780292797239/9780292797239-13.pdf |url=http://muse.jhu.edu/books/9780292797239 |isbn=978-0-292-70571-5 |oclc=60745417 |url-access=subscription|via=Project MUSE|pages=255–84 |chapter=Maya Commoners: The Stereotype and the Reality |editor1=Jon C. Lohse |editor2=Fred Valdez Jr.|ref=Marcus}} *{{cite book|author=Martin, Simon |author2=Nikolai Grube |year=2000 |title=Chronicle of the Maya Kings and Queens: Deciphering the Dynasties of the Ancient Maya |url=https://archive.org/details/chronicleofmayak00mart |location=London and New York |publisher=Thames & Hudson |isbn=0-500-05103-8|ref=MartinGrube}} *{{cite journal |author=Masson, Marilyn A. |date=2012 |title=Maya collapse cycles |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=109 |issue=45 |pages=18237–38 |jstor=41829886 |issn=1091-6490 |doi=10.1073/pnas.1213638109|pmid=22992650 |url-access=subscription|bibcode = 2012PNAS..10918237M |pmc=3494883|ref=Masson}} *{{cite book|author1=Masson, Marilyn A. |author2=Carlos Peraza Lope |chapter=Militarism, Misery and Collapse |title=Kukulcan's Realm: Urban Life at Ancient Mayapán |chapter-url=https://books.google.com/books?id=580dBQAAQBAJ&pg=PT805 |url=https://books.google.com/books?id=580dBQAAQBAJ |publisher=University Press of Colorado |location=Boulder, Colorado, US |year=2014 |isbn=978-1-60732-319-8 |oclc= 892430422 |editor1= |editor2=|ref=MassonLope}} *{{cite book |author=Matthew, Laura E. |year=2012 |title=Memories of Conquest: Becoming Mexicano in Colonial Guatemala |publisher=University of North Carolina Press |location=Chapel Hill, North Carolina, US |isbn=978-0-8078-3537-1 |oclc=752286995 |series=First Peoples |url=https://books.google.com/books?id=RVAFbknbo_EC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false |format=hardback|ref=Matthew}} *{{cite book |author=Miller, Mary |year=1999 |title=Maya Art and Architecture|url=https://archive.org/details/mayaartarchitect00mill |location=London, UK and New York |publisher=Thames & Hudson |isbn=978-0-500-20327-9 |oclc=41659173|ref=Miller1999}} *{{cite book |author=Olmedo Vera, Bertina |year=1997 |chapter=The Mayas of the Classic Period |editor=A. Arellano Hernández|title=The Mayas of the Classic Period |location=Mexico City, Mexico |publisher=Consejo Nacional para la Cultura y las Artes (CONACULTA) |pages=9–99 |isbn=970-18-3005-9 |display-editors=etal|ref=OlmedoVera}} *{{cite book |author=Recinos, Adrian |authorlink= |origyear=1952 |year=1986 |title=Pedro de Alvarado: Conquistador de México y Guatemala |trans-title=Pedro de Alvarado: Conqueror of Mexico and Guatemala |edition=2nd |location=Antigua Guatemala, Guatemala |publisher=CENALTEX Centro Nacional de Libros de Texto y Material Didáctico "José de Pineda Ibarra" |oclc=243309954|language=es|ref=Recinos}} *{{cite book |author=Restall, Matthew |authorlink= |author2=Florine Asselbergs |year=2007 |title=Invading Guatemala: Spanish, Nahua, and Maya Accounts of the Conquest Wars |url=https://archive.org/details/invadingguatemal0000unse |publisher=Pennsylvania State University Press |location=University Park, Pennsylvania |isbn=978-0-271-02758-6 |oclc=165478850|ref=Restall}} *{{cite journal |author1=Saturno, William A. |author2=David Stuart |author3=Boris Beltrán |title=Early Maya Writing at San Bartolo, Guatemala |url=https://archive.org/details/sim_science_2006-03-03_311_5765/page/1281 |journal=Science |series=New Series |volume=311 |issue=5765 |date=3. märts 2006 |pages=1281–83 |publisher=American Association for the Advancement of Science |issn=1095-9203 |doi=10.1126/science.1121745 |pmid=16400112|url-access=subscription|bibcode = 2006Sci...311.1281S|ref=Saturno}} *{{cite book |author=Schele, Linda |authorlink= |author2=Peter Mathews |year=1999 |title=The Code of Kings: The language of seven Maya temples and tombs |url=https://archive.org/details/codeofkingslangu00lind |publisher=Simon & Schuster |location=New York |isbn=978-0-684-85209-6 |oclc=41423034|ref=Schele}} *{{cite book |author=Sharer, Robert J. |author2=Loa P. Traxler |year=2006 |title=The Ancient Maya |url=https://archive.org/details/ancientmaya0006shar |edition=6th, fully revised |location=Stanford, California |publisher=Stanford University Press |isbn=0-8047-4817-9|ref=SharerTraxler2006}} *{{cite book |author=Tanaka, Yuki |year=2008 |title=A Comparative Study of Maya Hieroglyphic Writing and Japanese Orthography in the Quirigua Hieroglyphic Corpus |isbn=978-0-549-99989-8 |publisher=ProQuest |location=Ann Arbor, Michigan|ref=Tanaka}} *{{cite book |author=Thompson, J. Eric S. |title=Maya History and Religion |origyear=1970 |year=1990 |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |isbn=978-0-8061-2247-2 |oclc=715926981|ref=Thompson}} *{{cite journal |author=Webster, David |title=The Not So Peaceful Civilization: A Review of Maya War |journal=Journal of World Prehistory |volume=14 |issue=1 |date=2000 |pages=65–119 |issn=1573-7802 |jstor=25801154 |doi=10.1023/a:1007813518630|url-access=subscription|ref=Webster}} == Välislingid == {{commonskat|Maya civilization}} * [https://novaator.err.ee/851806/maiade-tsivilisatsiooni-hukku-kiirendas-rank-pouaperiood "Maiade tsivilisatsiooni hukku kiirendas ränk põuaperiood"] ERR Novaator, 6. august 2018 * [https://novaator.err.ee/864626/kesk-ameerika-dzunglist-leiti-kumneid-tuhandeid-iidseid-varemeid "Kesk-Ameerika džunglist leiti kümneid tuhandeid iidseid varemeid"] ERR Novaator, 27. september 2018 * [https://novaator.err.ee/1155997/maiad-ehitasid-laanepoolkera-esimese-veefiltrisusteemi "Maiad ehitasid läänepoolkera esimese veefiltrisüsteemi"] ERR Novaator, 6. november 2020 * [https://novaator.err.ee/1608728494/maiade-tsivilisatsiooni-keskkonnasaaste-pusib-tanase-paevani "Maiade tsivilisatsiooni keskkonnasaaste püsib tänase päevani"] ERR Novaator, 26. september 2022 [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] [[Kategooria:Ameerika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Ameerika keskaja riigid]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Maiad]] 36v3xsp3hpptkrhh323hstony24gw28 7256587 7256555 2026-10-21T05:55:09Z Raamaturott 56450 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-56256-24|~2026-56256-24]] ([[User talk:~2026-56256-24|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. 7203221 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} [[Pilt:Chichen itza.JPG|pisi|[[Kukulcáni püramiid]] iidses [[Chichén Itzá]] linnas]] [[Pilt:Mayamap.png|pisi|Maiade tsvilisatsiooni asukoht Mesoameerikas]] [[Pilt:The Palace and watch tower - Palenque - panoramio.jpg|pisi|Paleevaremed [[Palenque]]s]] [[Pilt:Tikal mayan ruins 2009.jpg|pisi|[[Tikal]]i varemed]] '''Maiade tsivilisatsioon''' oli [[Mesoameerika]]s muistsete [[maiad]]e seas ligi 2000 aastat kestnud [[tsivilisatsioon]]. Maiade tsivilisatsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi eelkõige [[hieroglüüf]]e meenutava [[maia hieroglüüfkiri|kirja]], [[arhitektuur]]i, [[matemaatika]], [[maia kalender|kalendri]] ja [[astronoomia]] vallas. Maiade tsivilisatsioon arenes välja piirkonnas, mis hõlmab Kagu-[[Mehhiko]]t, kogu [[Guatemala]] ja [[Belize]]'i ning [[Honduras]]e ja [[El Salvador]]i läänepoolseid maa-alasid. See piirkond koosneb põhjapoolsetest madalikest koos [[Yucatáni poolsaar]]ega ja [[Sierra Madre de Chiapas|Sierra Madre]] mäestikust, mis kulgeb Mehhiko [[Chiapase osariik|Chiapase osariigist]] üle Guatemala lõunaosa ja seejärel kuni El Salvadori ja Vaikse ookeani poolse tasandiku lõunaosani. Kahe aastatuhande vältel arenenud, õitsenud ja alla käinud tsivilisatsioon oli maiadele eriomane. Nende voolujooneline kunstistiil ja portreed eristuvad selgelt enamiku tolleaegsetest Kesk-Ameerikas levinud kultuuridest. Guatemala mägismaa kunst eelklassikalisest perioodist võib äravahetamiseni sarnaneda Põhja-Yucatáni kunstiga. Igal pool maiade asualal leidub samatüübilist arhitektuuri ning rituaalseid ja ülikutega seotud esemeid.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 25–26.</ref> Kultuurilisele ühtsusele vaatamata ei moodustunud kunagi ühinenud maiade suurriiki. [[Christoph Kolumbus|Kolumbuse]]-eelne maiade tsivilisatsioon jäi kuni lõpuni jagunenuks paljude väikeriikide vahel. Maiade linnad eristusid üksteisest plaanilise ülesehituse, suuruse, eksistentsi kestuse, poliitilise võimu ja kunstieelistuste poolest. Tsivilisatsiooni haripunktis rääkisid maiad mitut keelt, mille kõnelejad ei saanud üksteisest aru. Hiljem suurenes keelte arv veelgi ning küündis hispaanlaste sissetungi ajal 31-ni.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 26.</ref> == Ajalugu == Maiade tsivilisatsiooni ajalugu jaguneb kolmeks peamiseks perioodiks: eelklassikaline, klassikaline ja järelklassiline periood.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 1, 3.</ref> Neile eelnes arhailine periood, mille käigus tekkisid esimesed asustatud külad ja hakkas arenema [[põllumajandus]].<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 98. [[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 38.</ref> Eri perioodide algus- ja lõppaastad võivad olenevalt autorist erineda kuni sajandi võrra.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 17.</ref> === Eelklassikaline periood (u 2000&nbsp;e.m.a – 250&nbsp;m.a.j)=== [[Pilt:QuiriguaStela1.jpg|pisi|[[Steel]] [[Quiriguá]]s]] Maiade tsivilisatsioon kujunes välja eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 28.</ref> Tänapäeva teadlased pole üksmeelel, millisel sajandil tsivilisatsioon tekkis. Muistsete maiade asustuspiirkond [[Cuello]] aladel (tänapäeva Belize) on dateeritud [[radiosüsinikumeetod]]il aastasse 2600 [[e.m.a]].<ref>[[#Hammond|Hammond (1976)]], lk 579–581.</ref> [[Soconusco]] regioonis (tänapäeva Mehhiko lõunaosa) toimus asunduste rajamine umbes 1800. aastal e.m.a. Sellel ajal kasvatasid maiad juba [[mais]]i, [[uba|ube]], [[kõrvitsalised|kõrvitsalisi]] ja [[tšilli]]t.<ref name="Drew99p6">[[#Drew|Drew (1999)]], lk 6.</ref> Seda perioodi iseloomustab kogukondade jäämine püsipaikseks, [[keraamika]] ja põletatud [[savi]]st kujukesed.<ref>[[#Coe1999|Coe (1999)]], lk 47.</ref> Keskmisel eelklassikalisel perioodil (u 1000–300 e.m.a) hakkasid külad linnadeks kasvama.<ref name="Olmedo97p26">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 26.</ref> [[Nakbe]] on Guatemala [[Peténi departemang]]us kõige varasem hästi dokumenteeritud linn maiade madalmaal,<ref name="SharerTraxler06p214">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 214.</ref> kus suuremad ehitised on dateeritud ligikaudu aastasse 750 e.m.a.<ref name="Olmedo97p26"/> [[Yucatáni poolsaar]]e põhjaosa madalikud asustati laialdaselt keskmisel eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 276.</ref> Umbes alates 400. aastast e.m.a hakkasid maiadest valitsejad püstitama [[steel]]e.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 182, 197.</ref> 3. sajandil e.m.a oli Peténi piirkonnas juba kasutusel maiade [[hieroglüüf]]e meenutav [[maiade kiri|kiri]].<ref name="Saturno2006">[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], lk 1281–1283.</ref> Hilisel eelklassikalisel perioodil (300 [[e.m.a]] – 250 [[m.a.j]]) kasvas [[El Mirador]] 16 ruutkilomeetri suuruseks<ref name="Olmedo97p28">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 28.</ref> suurlinnaks ning seal võis elada hinnanguliselt 100 000 – 250 000 inimest<ref name="ElMirador"/>. Eelklassikalise perioodi lõpul oli Guatemala mägismaa tähtsaimaks keskuseks kasvanud [[Kaminaljuyú]] linn, kus oli enam kui 200 templit, ulatuslik niisutussüsteem ja seal valmistati üle kahe meetri kõrguseid steele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 72.</ref> Maiade tsivilisatsioon arenes jõudsalt hilisel eelklassikalisel perioodil, kuid umbes aastatel 150–250&nbsp;m.a.j varisesid paljud linnad kokku või kahanes nende elanikkond märkimisväärselt. Enamik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] äärseid maiade linnu jäeti maha umbes aastal 250&nbsp;m.a.j. Selle kokkuvarisemise põhjus pole teada,<ref name="MartinGrube00p8">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 8.</ref> arvatavalt võis seda põhjustada sõda võistlevate maiade linnade vahel või loodusõnnetused ([[põud]], [[vulkaanipurse]])<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 78–79.</ref>. === Klassikaline periood (u 250–900&nbsp;m.a.j) === [[Pilt:Calakmul2.jpg|pisi|vasakul|[[Calakmul]] oli klassikalise perioodi üheks tähtsamaks linnaks]] Klassikaline periood tähistas suurte ehitustööde ja urbanismi tippu, raidkirjade uurendamist monumentidele ning näitas olulist intellektuaalset ja kunstilist arengut, eriti lõunapoolsetes madalikupiirkondades.<ref>[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1999)]], lk 81.</ref> Klassikalise perioodi maiade poliitiline maastik sarnanes [[Renessanss|renessansiaegse]] [[Itaalia]]ga või [[Vana-Kreeka]]ga, kus mitmed linnriigid olid seotud keerulise liitude ja vaenlaste võrgustikuga.<ref name="MartinGrube00p21">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 21</ref> Suuremates linnades elas 50 000 – 120 000 elanikku ja need olid seotud tütarlinnadega.<ref name="Masson18237">[[#Masson|Masson (2012)]], lk 18237.</ref> Klassikalise perioodi alguses mõjutas maiade linnasid kauges Mehhiko orus asuv suurlinn [[Teotihuacán]].<ref name="MartinGrube00p9">[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 9.</ref> Aastal 378&nbsp;m.a.j sekkus Teotihuacán otsustavalt [[Tikal]]i ja teiste lähedalasuvate linnade siseasjadesse, kõrvaldas võimult nende valitsejaid ja pani valitsema Teotihuacáni poolt toetatud dünastia.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 218. [[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 123–126.</ref> Uue dünastia tulek tõi kaasa poliitilise domineerimise perioodi, mil Tikal sai kesk-madalmaade võimsaimaks linnaks.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 324.</ref> Tikali suurimaks rivaaliks oli [[Calakmul]] – Peténi nõos asuv võimas linn.<ref name="Olmeda97p36">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 36.</ref> Tikal ja Calakmul arendasid välja ulatuslikud liitlaste ja vasallide võrgustikud, millega liitunud väiksemad linnad said osa peamise linna prestiižist ja säilitasid rahumeelsed suhted sama võrgustiku teiste liikmetega.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 133.</ref> Tikal ja Calakmul tegelesid liitlasvõrgustike manööverdamisega üksteise vastu. Klassikalise perioodi eri ajavahemikel saavutas üks või teine neist liitudest oma suure rivaali üle strateegilise võidu, mille tulemuseks olid vastavalt õitsengu või languse perioodid.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 224–226.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil saavutas maiade tsivilisatsioon erakordse jõukuse. Vaatamata poliitiliste pingete ja sõdade ajajärgule jõudis maiade kunst ja kultuur haripunkti. Maiad rajasid massiivseid kivilinnu ja kaunistasid need skulptuuridega. Maiade tsivilisatsiooni linnade vahel arenes aktiivne kaubandus. Tuginedes pikale ajaarvestustele, raiusid heal järjel olevad suurlinnad oma ajaloosündmused kivisse suure täpsusega, täiendades neid [[astroloogia|astroloogiliste]] raamistikuga (maiad tundsid hästi [[astronoomia]]t).<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 93, 102.</ref> ==== Klassikalise perioodi kollaps ==== [[Pilt:Uxmal 38.jpg|pisi|Paleevaremed Uxmalis]] [[9. sajand]]i alguses&nbsp;m.a.j toimus muistsete maiade keskpiirkonnas suur poliitiline kokkuvarisemine, mida iseloomustasid linnade hülgamine, dünastiate lõppemine ja põhjasuunaline aktiivsuse tõus.<ref name="MartinGrube00p9"/> Ükski üldtunnustatud teooria ei selgita seda kollapsit, kuid tõenäoliselt oli sellel mitmeid üheaegseid põhjuseid, sealhulgas enesehävituslik sõjapidamine, ülerahvastatus, mis põhjustas tõsist keskkonnaseisundi halvenemist, ja põud.<ref name="coe">[[#Coe1999|Coe (1999)]], lk 151–155.</ref> Selle perioodi jooksul näitasid suuremat aktiivsust põhjapoolsed linnad [[Chichén Itzá]] ja [[Uxmal]].<ref name="MartinGrube00p9"/> Yucatáni poolsaare põhjaosa suurlinnad olid jätkuvalt asustatud veel pikka aega pärast seda, kui lõunapoolsed madalmaa linnad olid lõpetanud monumentide püstitamise.<ref>[[#Becker|Becker (2004)]], lk 134.</ref> Klassikalise perioodi sotsiaalne organisatsioon põhines valitseja rituaalsel võimul, mitte kaubanduse ja toidu jaotamise kesksel kontrollil. See valitsemismudeli struktuur oli muutustele reageerimiseks halvasti struktureeritud, sest valitseja tegevusi piirasid sellised traditsioonilised tegevused nagu ehitus, rituaalid ja sõjapidamine. See ainult süvendas süsteemseid probleeme.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 246.</ref> 9. ja 10. sajandil tõi see kaasa valitsejate süsteemi kokkuvarisemise. Põhja-Yucatánis asendas ainuvalitsemise ülikutest moodustatud valitsemisnõukogu. Lõuna-Yucatánis ja Kesk-Peténis langesid kuningriigid; Lääne-Peténis ja mõnes muus piirkonnas olid muutused katastroofilised ja põhjustasid linnade kiire rahvaarvu vähenemise.<ref>[[#Demarest|Demarest (2004)]], lk 248.</ref> Paari põlvkonna jooksul olid maia tsivilisatsiooni keskosas suured alad täiesti maha jäetud.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 226.</ref> Pealinnad ja nende teisejärgulised keskused jäeti maha üldjuhul 50–100 aasta jooksul.<ref name="Masson18237"/> Üksteise järel lõpetasid linnad kalenderraidkirjadega monumentide valmistamise (viimane pika ajaarvestusega daatum raiuti kivisse [[Toniná]]s 909. aastal) ja steelide püstitamise, misjärel kolisid uusasunikud mahajäetud kuninglikesse ehitistesse. Mesoameerika kaubateed muutusid ja viisid nüüd Peténist mööda.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 60.</ref> === Järelklassikaline periood (u 950–1539&nbsp;m.a.j) === [[Pilt:Zacuelu2.jpg|pisi|vasakul|[[Zacuelu]] varemed Guatemala mägismaal]] Sisemaa linnade mahajätmisel koondus elanikkond järelklassikalisel perioodil püsivate veeallikate lähedusse.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 613, 616.</ref> Erinevalt eelnevatele perioodidele, ei toimunud kiiret mahajäetud maade taasasustamist.<ref name="Masson18237"/> Tsivilisatsiooni geograafiline tegevuskese nihkus kesk- ja lõunamadalmaadelt põhjapoolsetele aladele ja mägismaale. Chichén Itzá ja tema [[Puuc]]i naabrid langesid 11. sajandil järsult ning seda võib pidada klassikalisel perioodil alanud kokkuvarisemise viimaseks episoodiks. Pärast Chichén Itzá langust puudus maiade tsivilisatsioonis domineeriv jõud kuni [[Mayapán]]i linna tõusuni 12. sajandil. [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ranniku lähedal tekkisid uued linnad ning loodi uued kaubandusvõrgud.<ref name="Masson2012p18238">[[#Masson|Masson (2012)]], lk 18238.</ref> [[Pilt:Mayapan '2010 - 31.JPG|pisi|Mayapáni varemed]] Järelklassikalisel perioodil jätkusid muutused, mis olid alanud hilisel klassikalisel perioodil.<ref name="Arroyo01p38">[[#Arroyo|Arroyo (2001)]], lk 38.</ref> Guatemala orus asuv suurlinn [[Kaminaljuyú]] jäeti maha pärast peaaegu 2000 aastat pidevat asustust.<ref name="SharerTraxler06p618">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 618.</ref> Mägismaa ja Vaikse ookeani ranniku ääres asuvad kergesti ligipääsetavad pikaajaliselt asustatud linnad jäeti maha, ilmselt tänu sõjapidamise levikule. Uued linnad rajati kergemini kaitstavatesse mäetippudele, mida ümbritsesid sügavad orud. Loodusliku maastiku kaitset täiendati mõnikord lisakaitserajatistega (kraavid ja müürid).<ref name="SharerTraxler06p618"/> Üks olulisemaid Guatemala mägismaa linnu oli sel ajal agressiivse [[K'iche']] kuningriigi pealinn [[Q'umarkaj]]. Alates Yucatanist kuni Guatemala kõrgustikeni toimus Maia linnriikide valitsemine sageli nõukogu ühisjuhtimise all. Praktikas võis üks nõukogu liige tegutseda kõrgeima valitsejana, samal ajal kui teised liikmed teenisid tema nõustajatena.<ref>[[#Foias|Foias (2014)]], lk 100–102.</ref> Mayapán jäeti maha umbes 1448. aastal pärast poliitilist, sotsiaalset ja keskkonnaalast turbulentsi, mis mitmel moel kordas klassikalise perioodi kokkuvarisemist. Linna hülgamisele järgnesid Yucatáni poolsaarel pikaajaline sõjapidamine, haiguste levik ja loodusõnnetused, mis lõppesid vaid veidi enne kontakti hispaanlastega 1511. aastal.<ref>[[#MassonLope|Masson ja Peraza Lope (2014)]].</ref> Isegi ilma domineeriva piirkondliku pealinnata teatasid varased Hispaania maadeuurijad jõukatest rannikualadest ja hästi edenevatest turuplatsidest.<ref name="Masson2012p18238"/>. Järelklassikalise perioodi ajal jagati Yucatáni poolsaar mitmeks sõltumatuks provintsiks, mis jagasid ühist kultuuri, kuid elasid erinevates sotsiopoliitilistes tingimustes.<ref>[[#Andrews|Andrews (1984)]], lk 589.</ref> Hispaania vallutuse eelõhtul domineerisid Guatemala mägismaal mitmed tugevad maiade riigid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 717.</ref> K'iche'il oli väike impeerium, mis kattis suure osa Lääne-Guatemala mäestikust ja naabruses asuvast Vaikse ookeani rannikualast. Kuid Hispaania sissetungile eelnenud aastakümnetel oli [[Kaqchikel]]i kuningriik pidevalt K'iche kuningriiki välja kurnanud.<ref>[[#Restall|Restall ja Asselbergs (2007)]], lk 5.</ref> === Hispaanlaste sissetung (1511–1697) === [[Pilt:Pedro de Alvarado.JPG|pisi|[[Konkistadoor]] [[Pedro de Alvarado]]]] 1511. aastal sõitis Kariibi merel Hispaania [[karavell]] karile, millest umbes tosin ellujäänut jõudsid Yucatáni rannikule. Nad võeti kinni maia valitseja poolt ja enamik neist ohverdati, kuigi kaks suutsid põgeneda. 1517–1519 uurisid Yucatáni rannikut kolm eraldi Hispaania ekspeditsiooni, kes pidasid maiadega mitmeid lahinguid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 759–760.</ref> Pärast [[asteegid|asteekide]] pealinna [[Tenochtitlan]] langemist 1521. aastal hispaanlaste kätte, saatis [[Hernán Cortés]] Guatemalasse 180 ratsaväelast, 300 jalaväelast, 4 kahurit ja tuhandeid liitlaseid Kesk-Mehhikost,<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 763. [[#Lovell2005|Lovell (2005)]], lk 58. [[#Matthew|Matthew (2012)]], lk 78–79.</ref> kes saabusid [[Pedro de Alvarado]] juhtimisel Soconuscosse 1523. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 763.</ref> K'iche' pealinn Q'umarkaj langes Alvarado vägede kätte 1524. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 764–765. [[#Recinos|Recinos (1986)]], lk 68, 74.</ref> Varsti pärast seda kutsuti hispaanlased liitlasteks Kaqchikeli pealinna [[Iximche]]sse.<ref>[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 297. [[#Guillemín|Guillemín (1965)]], lk 9.</ref> Head suhted ei jäänud kauaks kestma, kuna hispaanlased nõudsid [[tribuut|tribuudiks]] üha suuremat hulka [[kuld]]a, mistõttu jäeti linn mõne kuu pärast maha.<ref>[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 298.</ref> Sellele järgnes [[mamid]]e pealinna [[Zaculeu]] langemine 1525. aastal.<ref>[[#Recinos|Recinos (1986)]], lk 110; [[#Águila|Águila Flores (2007)]], lk 38.</ref> [[Francisco de Montejo]] ja tema poeg käivitasid 1527. aastal pika kampaania Yucatáni poolsaare linnriikide vastu ja viisid lõpuks lõpule poolsaare põhjaosa vallutamise 1546. aastal.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 766–772.</ref> Seejärel jäid sõltumatuks ainult Peténi madalmaal asuvad maia riigid.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 772–773.</ref> 1697. aastal korraldas [[Martín de Ursúa]] rünnaku Itza pealinnale [[Nojpetén]]ile, mis asus [[Petén-Itzá järv]]e saarel, misjärel viimane sõltumatu maia linn vallutati hispaanlaste poolt.<ref>[[#Jones|Jones (1998)]], lk XIX.</ref> == Ühiskond == Varajasest eelklassikalisest perioodist alates jagunes muistsete maiade ühiskond kaheks: [[ülik]]ute ja lihtinimeste [[sotsiaalne klass|klassiks]]. Kuna elanikkond aja jooksul kasvas, spetsialiseerusid ühiskonna eri sektorid järjest enam ja poliitiline organisatsioon muutus üha keerulisemaks.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 121.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil, kui elanikkond oli kasvanud tohutult ja sajad linnad olid ühendatud keerulise poliitilise hierarhiate võrgustikuga, mitmekordistus maiade ühiskonna jõukam osa.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 121–122.</ref> Sel ajal võis tekkida keskklass, kuhu kuulusid käsitöölised, madalama astme [[preester|preestrid]] ja [[ametnik]]ud, [[kaupmees|kaupmehed]] ja [[sõdur]]id. Tavaelanike hulka kuulusid [[talunik]]ud, [[sulane|sulased]], töölised ja [[ori|orjad]].<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 122.</ref> Maad kasutati ühiselt ülikuperekondade või klannide poolt. Sellised [[klann]]id pidasid maad sugukonna esivanemate omandiks ning maa ja esivanemate vahelisi sidemeid tugevdati surnud klanniliikmete matmisega oma maale.<ref>[[#Gillespie|Gillespie (2000)]], lk 470, 473–474.</ref> === Valitsejad === [[Pilt:K'inich Janaab Pakal I v2.jpg|pisi|püsti|[[Palenque]] valitseja K'inich Janaab Pakal]] Maiade valitsemine keskendus kuninglikule kultuurile, mida väljendati maia kunsti kõigis valdkondades. Kuningas oli kõrgeim valitseja ja tal oli pooljumalik staatus, mis tegi temast vahendaja sureliku ühiskonna ja jumalate vahel. Väga varastel aegadel samastati kuningaid spetsiifiliselt noore maisijumalaga, kelle kingitud [[mais]] oli Mesoameerika tsivilisatsiooni alus. Maiade kuninglik pärimisõigus oli [[troonipärilusjärjestus|patrilineaarne]] (meesliini pidi). Võim anti üle naissoost valitsejatele vaid juhul, kui meesliini pärijad puudusid ning dünastia oleks vastasel juhul kadunud. Tavaliselt anti võim üle vanimale pojale. Noort printsi nimetati ch'okiks ('nooruk'), kuigi see sõna viitas hiljem aadlikule üldiselt. Kuninglikku pärijat nimetati b'aah ch'okiks ('peanooruk'). Noorte printside lapsepõlves tähistati eri etappide läbimist rituaalidega, millest kõige olulisem oli [[aadrilaskmine|aadrilaskmise]] tseremoonia vanuses viis või kuus aastat. Kuigi kuninglikus vereliinis olemine oli tulevasele valitsejale ülimalt tähtis, pidi pärija olema ka edukas sõjajuht, tõestades ennast vangide võtmisega vaenlaste hulgast. Uue kuninga kroonimine oli väga keeruline tseremoonia, mis hõlmas mitmeid eraldi toiminguid nagu istumine [[jaaguar]]inahast padjal, inimohverdamine ja kuningliku võimu sümbolite vastuvõtmine. Viimaste hulka kuulusid näiteks [[nefriit|nefriidiga]] peapael, keeruline peakate, mida kaunistasid [[ketsal]]isuled, ja valitsejakepp.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 14.</ref> Kuningliku õukonna ümber koonduv muistsete maiade poliitiline administratsioon ei olnud olemuselt eriti bürokraatlik. Valitsus oli hierarhiline ja ametlikke ametikohti toetasid [[aristokraatia]] kõrgemad liikmed; töötavad ametnikud pälvisid elu jooksul kõrgema ametiastme. Ametnikke nimetati sponsori "omaks" ja see suhe jätkus ka pärast toetaja surma.<ref name="Foias14p224">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 224.</ref> Maia kuninglik koda oli elav ja dünaamiline poliitiline institutsioon.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 142, 144.</ref> Maia riikidel polnud universaalset õukondlikku struktuuri, selle asemel moodustas iga linnriik oma struktuuri, mis sobis just selle individuaalse kontekstiga.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 144.</ref> Mitmeid kuninglikke ja kõrgeid tiitleid on identifitseeritud klassikaliste maia kirjete tõlkimisel. Ajaw on tavaliselt tõlgitud kui "isand" või "kuningas". Varasel klassikalisel perioodil oli ajaw linna valitseja. Hiljem, kasvava sotsiaalse keerukusega ajal, oli ajaw valitseva klassi liige ja suuremal linnal võis eri piirkonnas olla oma ajaw.<ref name="D'ArcyHarrison03p114">[[#DArcy|D'Arcy Harrison (2003)]], lk 114.</ref> Ülimad valitsejad eristusid madalamatest valitsejatest eessõnaga k'uhul. K'uhul ajaw oli "jumalik isand", mis algselt piirdus kõige prestiižsemate ja vanemate valitsejaliinide kuningaga.<ref>[[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 17.</ref> Kalomte oli kuninglik tiitel, mille täpne tähendus ei ole veel dešifreeritud, kuid seda pidasid ainult kõige tugevamate dünastiate kõige võimsamad kuningad. See tähistas ülemisandat või suurt kuningat ja tiitel oli kasutusel ainult klassikalisel perioodil.<ref>[[#DArcy|D'Arcy Harrison (2003)]], lk 114. [[#MartinGrube|Martin ja Grube (2000)]], lk 17.</ref> Hilisel klassikalisel perioodil oli k'uhul ajawi absoluutne võim nõrgenenud ja mitmekesisemaks muutunud poliitilisse süsteemi kaasati rohkem aristokraatiat, mis selleks ajaks võis olla ebaproportsionaalselt laienenud.<ref>[[#Jackson|Jackson (2013)]], lk 4–5.</ref> === Lihtinimesed === Arvatavasti moodustasid lihtinimesed 90% maiade tsivilisatsiooni elanikkonnast, kuid nende kohta on suhteliselt vähe teada. Tavakodanikke kujutati kunstis harva ja tekstides ei mainita neid üldse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 186, 190.</ref> Nende majad ehitati üldiselt odavatest materjalidest ja nende jäänuseid on arheoloogilistes kihtides vähe säilinud. Tavainimeste hulk oli lai; see koosnes kõigist, kes ei olnud ülikuna sündinud, ning seepärast kuulusid sinna kõik, alates vaestest põllutöölistest kuni heal järjel olevate käsitööliste ja vähem tähtsate ametnikeni.<ref>[[#Marcus|Marcus (2004)]], lk 277.</ref> Tavainimesed tegelesid nii ülikutele ([[puuvill]] ja [[kakao]]) kui ka oma tarbeks põllukultuuride kasvatamisega ja käsitööriistade ([[keraamika]] ja kivitööriistad) valmistamisega.<ref>[[#MassonLope|Masson ja Peraza Lope (2004)]], lk 213.</ref> Lihtinimesed võtsid osa sõjategevusest ja võisid end silmapaistvate sõdalastena tõestades saada [[ohvitser]]ideks.<ref name="Foster02p144">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 144.</ref> Tavainimesed maksid valitsejatele andamit materiaalselt (nt maisijahu ja ulukiliha) või tööna.<ref name="Foias14p161">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 161.</ref> On tõenäoline, et erakordsete oskustega ja algatusvõimelised töökad tavainimesed võisid saada maiade ühiskonna mõjukateks liikmeteks.<ref>[[#Marcus|Marcus (2004)]], lk 255.</ref> Orjad paiknesid sotsiaalse redeli kõige alumisel pulgal, neid võisid omada nii ülikud kui ka lihtinimesed. Ülikutest sõjavangid üldjuhul ohverdati, ülejäänud sattusid orjusse. Orjus võis olla ajutine (kuni võla tasumiseni) ja mitte kõikide orjade lapsed ei pärinud vanematelt orjastaatust. Orjadega kaubeldi maiade ühiskonna järelklassikalisel perioodil üsna agaralt.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 190.</ref> == Sõjapidamine == [[Pilt:Maya standing male warrior, Jaina, c. 550-950 C.E., long-term loan to the Dayton Art Institute.JPG|pisi|püsti|Klassikalise perioodi maia sõdalane keraamilise kujukesena]] Maiade maailmas oli [[sõda|sõdimine]] väga levinud. Sõjalisi kampaaniaid käivitati mitmel põhjusel, sealhulgas kaubateede kontrollimiseks ja andamite kehtestamiseks, rünnakud vangide võtmiseks ja vaenlase riigi täielikuks hävitamiseks. Vähe on teada maiade sõjalise korralduse, logistika või treeningu kohta. Sõjapidamist kujutati klassikalisel perioodil maiade kunstis ning sõdu ja võitusid kirjeldati hieroglüüfilistes kirjades.<ref name="Foster02p143">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 143.</ref> Kahjuks ei anna raidkirjad teavet sõja põhjuste või selle vormi kohta.<ref name="Aoyama05p291">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 291.</ref> 8.–9. sajandil põhjustas intensiivne sõda Lääne-Peténis [[Petexbatúni järv]]ede piirkonnas kuningriikide kokkuvarisemise.<ref name="Aoyama05p291"/> [[Aguateca]] kiire mahajätmine selle elanike poolt on andnud harva võimaluse uurida maiade relvade jäänuseid algsel kohal.<ref name="Aoyama05p292">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 292.</ref> Aguatecat ründasid tundmatud vaenlased umbes aastal 810, kes tungisid võimsate kaitserajatistega linna ja põletasid maha kuningliku palee. Linna ülikud vangistati või nad põgenesid ning ei pöördunud enam kunagi tagasi. Lähipiirkonna elanikud lahkusid peagi pärast linna vallutamist. See on näide vaenlase intensiivsest sõjategevusest, mille eesmärgiks oli riigi hävitamine, mitte alistamine. Aguatecas tehtud uuringud näitasid, et klassikalise perioodi sõdalased kuulusid peamiselt ühiskonna eliidi hulka.<ref name="Aoyama05p293">[[#Aoyama|Aoyama (2005)]], lk 293.</ref> Juba eelklassikalisest perioodist alates pidi maia linnriigi valitseja näitama ennast erakordse sõjajuhina ja teda kujutati vööl rippuvate trofeepeadega. Klassikalisel perioodil ei ilmunud sedalaadi trofeed enam kuninga vööle. Neid kujutati sageli alandatud sõjavangide ees.<ref name="Foster02p143"/> Järelklassikalise perioodi lõpuni kujutati riigivalitsejaid sõjajuhtidena. Sõja kaotanud kuningad võidi vangistada, piinata ja ohverdada.<ref name="Foster02p144"/> Hispaanlased täheldasid, et maia juhid jälgisid vägede liikumist värvilistes raamatutes.<ref name="Webster00p66">[[#Webster|Webster (2000)]], lk 66.</ref> Eduka sõjaretke tulemus võis omada otsest mõju kaotanud riigi poliitikale. Mõningatel juhtudel, nagu Aguateca puhul, hävitati terved linnad ja neid asustatud kunagi uuesti.<ref>[[#Foias|Foias (2014)]], lk 167–168.</ref> Teistel juhtudel haarasid võitjad võimu endale, hukates kaotanud valitsejad ja nende perekonnad. Vangistatud ülikud ja nende perekonnad võidi vangistada või ohverdada. Leebeim tulemus kaotajale oli andami maksmise kohustus.<ref name="Foias14p168">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 168.</ref> === Relvad === [[Pilt:Aztec atl-atl (Museo Nacional de Antropología).jpg|pisi|vasakul|Viskepuu]] [[Atlatl]] ehk viskepuu jõudis Teotihuacánist maia piirkonda eelklassikalisel perioodil. Relv kujutas endast umbes poole meetri pikkust puidust pulka, mille ühes otsas oli sälk [[oda|viskeoda]] jaoks, teises otsas kaks auku sõrmede tarbeks. Viskepuu abil võis [[obsidiaan]]ist või [[kilt|kildast]] otsaga oda heita märksa täpsemalt ja kaks korda tugevamini, kui käest heites. Lihtinimeste tavarelvaks olid [[puhkpüss]], järelklassikalise perioodi lõpus [[vibu]] ja [[nool]]ed. [[Pilliroog|Pilliroost]] nooltel olid [[ränikivi]]dest või kalahammastest teravad otsikud. Käsivõitluses olid kasutusel väga teravad ränikivist või obsidiaanist teraga [[sõjanui|nuiad]], odad, [[kirves|kirved]] ja [[nuga|noad]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 214.</ref> == Kaubandus == [[Pilt:Takalik Abaj obsidian 1.jpg|pisi|[[Obsidiaan]] ja sellest valmistatud terad]] [[Kaubandus]]el oli maiade tsivilisatsiooni arengus võtmetähtsusega osa. Tähtsamad linnad kontrollisid enamasti kas elutähtsaid kaupu või kaubateid. Sellised linnad, nagu [[Kaminaljuyú]] ja [[Q'umarkaj]] [[Guatemala mägismaa]]l ja [[Tazumal]] El Salvadoris kontrollisid juurdepääsu obsidiaanile. Põhja-Yucatáni poolsaare suurlinnad (nt [[Komchén]], [[Dzibilchaltún]], [[Chunchucmil]], [[Chichén Itzá]] ja [[Mayapán]]<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 438.</ref>) kontrollisid aga [[naatriumkloriid|soolavälju]].<ref name="Foster02p319">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 319.</ref> Järelklassikalisel perioodil tegelesid maiad ulatusliku [[orjakaubandus]]ega [[Mesoameerika]]s laiemalt.<ref name="Foias14p18">[[#Foias|Foias (2014)]], lk 18.</ref> Maiade kaubateed ulatusid üle Mesoameerika ja isegi kaugemale. Näiteks on maia piirkonnast ''ca'' 1600&nbsp;km kaugusel Mehhiko keskosas asuvas iidses Teotihuacani suurlinnas identifitseeritud eelklassikalise perioodi maiade kaupmeeste kvartal.<ref name="Foster02p322">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 322.</ref> Mesoameerikas viisid maiade kaubateed eelkõige Kesk-Mehhikosse ja [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] rannikule. Eelklassikalisel perioodil oli Chichén Itzá laiaulatusliku kaubandusvõrgu keskus, mis importis [[Colombia]] ja [[Panama]] aladelt kohrutatud (külmalt vormitud) [[kuld]]kettaid ning [[türkiis]]i tänapäeva [[Los Cerrillos]]e aladelt ([[New Mexico]]s). Nii luksuslike kui ka tavaliste kaupade kaugkaubandust kontrollis ilmselt kuninglik perekond. Sissetoodud prestiižkaupu kasutati nii linna valitseja tarbeks kui ka luksuskingitustena vasallide ja liitlaste lojaalsuse kindlustamiseks.<ref name="Foster02p319"/> Kaubateedel ei liikunud ainult füüsilised kaubad, vaid need hõlbustasid ka inimeste ja nende ideede liikumist kogu Mesoameerikas.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 660.</ref> Kaubamarsruutide muutused olid seotud maiade maailma oluliste linnade tõusu ja langusega ning neid on tuvastatud maiade ühiskonna igas suuremas ümberkorraldamises, nagu eelklassikalise perioodi tsivilisatsiooni tõus, üleminek klassikalisele ja klassikalise perioodi kokkuvarisemine.<ref name="Foster02p319"/> Isegi Hispaania vallutused ei lõpetanud kohe kogu maiade kauplemistegevust;<ref name="Foster02p319"/> näiteks müüs kontaktperioodil [[Manche Chʼol]] prestiižseid põllukultuure, nagu [[kakao]], [[annaato]] ja [[harilik vanill|vanill]], koloniaalsesse [[Guatemala kindralkaptenaat|Verapazi]].<ref>[[#Barrera2006|Caso Barrera ja Aliphat Fernández (2006)]], lk 31, 36. [[#Barrera2007|Caso Barrera ja Aliphat Fernández (2007)]], lk 49.</ref> Kuna muistsetel maiadel puudusid [[veoloom]]ad, vedasid maismaal inimesed kaupa seljas (kandam seoti vööga üle pea, mis jättis käed vabaks), veeteedel aga [[kanuu]]des.<ref name="Foster02p323">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 323.</ref> Levinud kaupade hulka kuulusid sool, kakaooad, obsidiaan, keraamika ja [[puuvill]]ast riidetooted.<ref name="Foster02p324">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 324.</ref> Röstitud kakaoubadest valmistati ülikutest maiadele kuuma [[šokolaad]]ijooki juba eelklassikalisel perioodil. Samuti kasutati kakaoubasid maksevahendina muude kaupade hankimisel.<ref name="Choco"/> Madalmaal toodeti soola ja kakaod ning neid vahetati maiade piirkonna siseselt mägismaal leiduva obsidiaani ja [[nefriit|nefriidi]] vastu.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 437.</ref> == Arhitektuur == [[Pilt:MayaHouse.JPG|pisi|Lihtinimese elamu]] Maiad on jätnud inimkonnale märkimisväärse [[arhitektuur]]ilise pärandi. Arhailise perioodi teivastest ja õlgedest ehitatud onnidest arenes arhitektuur eelklassikalisel perioodil loodud lubjakivist linnadeni, kuhu oli rajatud püramiid-templid, paleed, rituaalsed kompleksid ning linnaosi ja ehitisi ühendavad [[sillutis|sillutatud]] teed ja [[trepp|trepid]]. Ehitisi ja väljakuid rajati kindla plaani alusel ning sageli orienteeruti [[ilmakaared|ilmakaarte]] järgi.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 305.</ref> Maiade arhitektuur sisaldab ka erinevaid kunstivorme ja hieroglüüfilisi tekste. Maiade ehitatud müüritise arhitektuur tõendab käsitöö spetsialiseerumist ühiskonnas, tsentraliseeritud organisatsiooni ja poliitilisi vahendeid suure tööjõu mobiliseerimiseks. On hinnatud, et [[Copán]]is asuva suure eliitresidentsi ehitamiseks kulus 10 866 inimtööpäeva, samas kui lihtinimese osmiku ehitamiseks kulus 67 tööpäeva. Ülikuresidentsi ehitamisel kulus 65% tööajast kivi tahumisele ja transpordile, 24% aga lubi[[krohv]]i valmistamisele ja krohvimisele.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 215. Abrams (1994), lk 60, 130.</ref> Klassikalise perioodi suurlinna [[Tikal]]i pindala küündis üle 20 ruutkilomeetri, millest südalinn kattis 6 ruutkilomeetrit. Sellise linna ehitamiseks vajalik tööhulk oli tohutu, võttes aega palju miljoneid inimtööpäevi.<ref name="Foster02p216">[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 216.</ref> Kõige suuremad maiade ehituskompleksid rajati eelklassikalisel perioodil.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 216–217.</ref> Maiade arhitektuuri üks eripärasid oli varasemate ehitiste korduvkasutamine uute rajamisel. Uus kompleks võidi rajada täielikult puutumata vana peale. Mõnel juhul rikuti veidi vana ehitist ja krohviti see üle, enne kui see uue sisse müüriti. Kolmanda korduvkasutuse meetodina hävitati vana hoone täielikult või osaliselt ning selle materjali kasutati uue hoone ehitamisel. Korduvkasutus võimaldas tööjõudu kokku hoida 20–40%.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 337.</ref> === Linnaarhitektuur === [[Pilt:Comalcalco Museo de Sitio 5.JPG|pisi|vasakul|[[Comalcalco]]s kasutatud loomakujutistega põletatud tellised]] Maia linnadel on palju ühisjooni, mis eristasid neid muudest Mesoameerika linnadest, kuid keskvõimu puudumine viis juba eelklassikalise perioodi keskel eri piirkondade arhitektuuristiilides ja asulaplaanides märkimisväärse lahknemiseni. Linnade ilmet mõjutasid kohalike valitsejate eelistused ja ehitusmaterjalide kättesaadavus.<ref name="Foster2006-314">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 314.</ref> Lõunapiirkonnas puudus madalmaale iseloomulik [[lubjakivi]], mistõttu kasutati ehitusmaterjalina põhiliselt puitu ja [[mudatellis]]eid.<ref name="Foster2006-314"/><ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 335.</ref> Kagupiirkonnas leidus seevastu mitut liiki ehituskivi: [[trahhüüt]]i, [[liivakivi]], [[marmor]]it ja [[kiltkivi]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 334.</ref> Madalmaades leidus reeglina rikkalikult hästi töödeldavat lubjakivi, mistõttu on selle piirkonna arhitektuur muutunud maia tsivilisatsiooni peamiseks tunnuseks.<ref name="Foster2006-314"/> Linnad kasvasid ebakorrapäraselt, kui lisandusid uued paleed, templid ja muud hooned.<ref name="Olmedo97p34">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 34.</ref> Muistsete maiade linnadel oli tavaliselt tseremoniaalne ja halduskeskus, mida ümbritsesid suured mittekorrapärased elamukompleksid.<ref name="Olmedo97p34"/> Linnakeskustes olid pühad religioossed piirkonnad, mis mõnikord eraldati müüridega lähedalasuvatest elamupiirkondadest.<ref name="ScheleMathews99p23">[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 23.</ref> Nendes piirkondades olid esindatud püramiid-templid ja muud monumentaalsed ehitised, mis toetasid haldus- või eliitkomplekse. Monumentaalskulptuure rajati valitseva dünastia tegude ülistamiseks. Linnakeskustes olid ka sillutatud väljakud, pühad pallimängu väljakud, turu- ja koolihooned.<ref name="ScheleMathews99p24">[[#Schele|Schele ja Mathews (1999)]], lk 24.</ref> Sageli viisid linnasüdamest äärelinnadesse 0,5–2,5&nbsp;m kõrgused kividest [[mulle|muldega]] sillutatud teed, mis ääristati ümarate kividega ja mille pind kaeti valge lubitsemendiga. Sellised teed võisid kulgeda ka linnade vahel, hõlbustades kaupmeeste ja sõjaväe liikumist.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 328.</ref> [[Pilt:Palacio Sayil.jpg|pisi|Paleevaremed [[Sayil]]is]] Muistsete maiade linnade tseremoniaalne keskus asus seal, kus elas valitsev eliit ja kus teostati linna haldusfunktsioone koos usuliste tseremooniatega. See oli ka koht, kuhu linnaelanikud kogunesid avalikuks tegevuseks.<ref name="Olmedo97p34"/> Ülikute elamukompleksid hõivasid kesklinna ümber parimat maad, samas kui tavakodanike elukohad olid tseremoniaalsest keskusest kaugemal. Elamuüksused ehitati kiviplatvormide peale, et tõsta neid kõrgemale vihmaperioodidel esinevate üleujutuste veetasemest.<ref name="Olmedo97p35">[[#OlmedoVera|Olmedo Vera (1997)]], lk 35.</ref> Avalik ühiskondlik tegevus toimus eelkõige sillutatud väljakutel, mitte siseruumides. Väljakud olid ümbritsetud massiivsete ehitiste ja fassaadidekoratsioonidega, mis viitasid nii poliitilisele kui religioossele tegevusele (nt tants, pallimäng või ohverdamine).<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 308.</ref> Enamasti pääses hoonetesse trepi kaudu. Siseruumid olid aga üsna väiksed, mahutades vaid mõne inimese. Elamutes oli üldjuhul siseõu, ülikutel lisaks suuremad [[terrass]]id, kuhu võisid koguneda suguvõsa esindajad.<ref name="Foster 2006">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 309.</ref> Hilisel eelklassikalisel perioodil võtsid muistsed maiad kasutusele [[pseudokaar]]e ja rajasid oma ajaloo suuremad ehituskompleksid. Silmapaistvaks insenertehniliseks saavutuseks võib pidada [[Edzná]] [[kanal]]isüsteemi rajamist, mis nõudis tohutus koguses pinnase teisaldamist. Suurimad ehituskompleksid rajati [[El Mirador]]i, kus Danta kompleksi pindala hõlmas 9 [[hektar]]it ning kerkis kolmel platvormtasandil 70 meetri kõrgusele.<ref name="Foster2006-306">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 306.</ref> === Ehitiste tüübid === [[Pilt:Mayan World Dzibilchaltun 01.jpg|pisi|Tempel [[Dzibilchaltún]]is]] ==== Templid ja pühamud ==== [[Pilt:Maya-Maske.jpg|pisi|vasakul|Stukkmaske kasutati templifassaadide kaunistamisel]] [[Tempel|Templid]] ehitati reeglina asula kõrgemate [[püramiid]]ide tippu. Esimesed templid olid madalatele muldplatvormidele ehitatud õlgkatusega puidust onnid. Ehituskivi kasutuselevõtu järel ehitati templiseinad kivist. Eelklassikalise perioodil võeti kasutusele astmik[[võlv]]. Templis oli üldjuhul 1–3 ruumi, milles toimus jumaluste austamine. Hilisel järelklassikalisel perioodil asendasid põhjapoolsetel madalmaadel püramiid-templeid madalale platvormile rajatud tagasihoidlikumad üheruumilised pühamud, mida ehitati templitest märksa enam. Neid rajati ka suguvõsa elamukompleksidesse ja muudesse elurajoonidesse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 324.</ref> ==== Paleed ja akropolid ==== Maia paleed koosnesid paljudest platvormile rajatud ehitistest ja võisid olla nii monumentaalsed, et neid on hakatud kutsuma [[akropol]]ideks.<ref name="Foster 2006"/> Paleed ja akropolid asusid üldjuhul asula keskel tähtsamate väljakute ääres. Valitsejate või ülikute elukohaks olevad paleed olid laiale platvormile ehitatud mitmeruumilised struktuurid, mille sees olid mitmed siseõued. Akropol tähistab aga üldisemat hoonetekompleksi, mille paljud ehitised olid rajatud platvormi eri tasanditele. Vertikaalsete püramiid-templitega võrreldes olid paleed pigem horisontaalse planeeringuga.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 325.</ref> ==== Palliväljakud ==== [[Pilt:Juego Pelota Uxmal.jpg|pisi|Palliväljak [[Uxmal]]is]] Palliväljakud olid peaaegu kogu Mesoameerikale omane arhitektuurivorm. Varaseim teadaolev maiade palliväljak on dateeritud aastasse 1400 e.m.a ja see asub Soconusco piirkonnas. Hilisemaid väljakuid on leitud üle kogu maiade regiooni põhjapoolsetest madalmaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Nende rajamine kestis kuni Hispaania vallutusteni. Chichén Itzás asuva suurima väljaku pikkus ületas 150 meetrit. Algselt oli väljak pikikülgedel piiratud kahe valliga, hiljem tekkisid lisaks otsatsoonid ning väljak oli {{font|I|font=Verdana}}-kujuline. Väljakud rajati asula madalamatesse kohtadesse või suuremate vertikaalsete ehitiste jalamile. Seda seetõttu, et pallimängurituaalid olid seotud maiade allilmaga ja väljakud pidi tähistama sissepääsu teispoolsusse.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 326–327.</ref> ==== Platvormid ja püramiidid ==== Platvormid võisid olla tagasihoidlikud lihtmaja alused kuni kõrgete mitmetasandiliste astmikpüramiidideni, mis kerkisid suuremates linnades tavaliselt üle 30 meetri kõrgusele. El Miradori linnas asuv Danta püramiid ulatub aga 70 meetri kõrgusele. Väga vastupidavad platvormid olid rajatud müüritisena ning kaeti kivide ja lubikrohviga. Enamasti oli platvormi külgede keskel trepp, mis viis hoone sissepääsuni või terrassile.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 327.</ref> ==== Observatooriumid ja E-grupid ==== [[Pilt:The Observatory 2 (4388222048).jpg|pisi|Observatooriumi varemed Chichén Itzás]] Hästi [[astronoomia]]t tundvad maiad rajasid arvatavasti [[observatoorium|hooneid]] tähtede ja planeetide jälgimiseks. Üks selliseid hooneid on Chichén Itzás asuv [[Caracol]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 329.</ref> E-gruppideks kutsutakse madalatele platvormidele rajatud templigruppe, mida võidi kasutada päikesevaatlustel. Eelklassikalisel perioodil ehitama hakatud E-gruppe kasutasid maiad enam kui 1000 aasta kestel ning enim rajati neid madalmaa kesk- ja lõunaosa linnades.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 330.</ref> == Kunst == [[Pilt:Mirror-Bearer MET DT1254.jpg|pisi|vasakul|püsti|Puidust nikerdatud kujuke]] Maiade [[kunst]] on põhiolemuselt valitsejaklassi kunst, mis kirjeldas suuremalt jaolt vaid maia eliiti ja nende maailma. Maiade kunst valmis käsitööna erineva vastupidavusega materjalidest, sidudes maiade muistset maailma nende esivanematega. Kuigi säilinud kunst kujutab endast vaid väikest osa kogu maiade loodud kunstist, esindab see suuremat hulka teemasid kui ükskõik millise muu Ameerika mandril levinud kunsti traditsioon.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 10.</ref> Maia kunstil on palju piirkondlikke stiile ja see on iidses Ameerikas unikaalne jutustava teksti poolest.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 11.</ref> Parimad säilinud näited maia kunstist on dateeritud hilisesse klassikalisse perioodi.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 105.</ref> [[Pilt:Jaina Figurine 2 (T Aleto).jpg|pisi|püsti|[[Jaina saar]]elt leitud keraamiline kujuke]] Maiade kiviskulptuur ilmus arheoloogiliste mälestiste hulka täielikult väljaarenenud traditsioonina, mis viitab sellele, et see võib olla kujunenud puuskulptuurist.<ref name="Miller99p78">[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 78.</ref> Puidu biolagunevuse tõttu on maia puuskulptuuri näited peaaegu täielikult kadunud. Vähesed säilinud puidust esemed on kolmemõõtmelised skulptuurid ja hieroglüüfilised [[bareljeef]]id.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 78–80.</ref> Muistsete maiade linnades on laialdaselt levinud kivist [[steel]]id, mis on sageli koos altariks peetava madalama ümara kiviga.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 9, 80.</ref> Kiviskulptuur toimis ka muudes vormides, nagu näiteks lubjakivist bareljeefid [[Palenque]]'s ja [[Piedras Negras]]es.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 80–81.</ref> [[Yaxchilan]]is, [[Dos Pilas]]es, Copánis ja muudes kohtades kaunistati kivist treppe skulptuuridega.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 80–81. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 340.</ref> Copáni hieroglüüfiline trepp kuulub kõige kauem säilinud maia hieroglüüfilise tekstide hulka, mis koosneb 2200 üksik[[glüüf]]ist.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 340.</ref> Suurimad maia skulptuurid koosnesid [[stukk|stukist]] valmistatud arhitektuurilistest fassaadidest. Töötlemata vorm paigutati seinale puhta kipsi aluspinnale ja kolmemõõtmeline vorm ehitati väikeste kividega. Lõpuks kaeti see stukiga ja valati valmis vormi; inimkeha vorme modelleeriti kõigepealt krohviga, nende kostüümid lisati hiljem. Viimane stukk-skulptuur värviti eredalt üle.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 84.</ref> Hilise eelklassikalise perioodi templi fassaadide kaunistamiseks kasutati hiiglaslikke stukkmaske ja sellist kaunistamist jätkati klassikalises perioodis.<ref>[[#Estrada-Belli|Estrada-Belli (2011)]], lk 44, 103–104.</ref> Maiadel oli pikk [[seinamaaling]]ute traditsioon; [[San Bartolo]]s on välja kaevatud rikkalikke mitmevärvilisi seinamaale, mille dateering ulatub ajavahemikku 300 kuni 200 e.m.a.<ref>[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], 1281–1282.</ref> Seinad olid kaetud krohviga ja siledale viimistlusele värviti polükroomseid kujundeid. Enamik selliseid seinamaale ei ole säilinud, kuid Caracolis, [[Río Azul]]is ja Tikalis on välja kaevatud eelklassikalisse perioodi dateeritud hauakambrid, mille seinad on värvitud kreemja, punase ja musta värviga. Parimate säilinud seinamaalingute seas on [[Bonampak]]is hilisel klassikalisel perioodil loodud täismõõdus maalide seeria.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 84–85.</ref> [[Pilt:Maya eccentric.jpg|pisi|vasakul|püsti|Nikerdatud kiviese]] [[Ränikivim]]id ja [[obsidiaan]] omasid maia kultuuris suuresti puhtpraktilist eesmärki, kuid paljud leitud tükid on nii peenelt töödeldud, et nende eesmärgiks ei saanud olla kasutamine tööriistadena,<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 83.</ref> vaid pigem omasid nad dekoratiivset või sümboolset tähendust.<ref name="Williams"/> Ebahariliku kujuga [[ränikivi]]st, [[kaltsedon]]ist ja obsidiaanist nikerdatud esemed kuuluvad muistsete maiade parimate kivist kunstiesemete hulka.<ref name="SharerTraxler06p45">[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 45.</ref> Neid oli tehniliselt väga raske valmistada,<ref name="SFU"/> mistõttu pidid käsitöölised töötlemisoskust väga hästi valdama. Suuremad obsidiaanist esemed olid üle 30&nbsp;cm kõrgused.<ref name="Williams"/> Kiviesemed kujutavad endast üldiselt inimesi, loomi ja geomeetrilisi vorme, mis on seotud maiade religiooniga.<ref name="SFU"/> Ekstsentriliste vormide hulka kuuluvad [[kuusirp|kuusirbid]], [[rist]]id, [[madu|maod]] ja [[skorpion]]id.<ref>[[#Thompson|Thompson (1990)]], lk 147.</ref> Suurimad ja kõige üksikasjalikumad näited kujutavad mitmeid inimpäid, kusjuures väiksemad pead on mõnikord suuremaga seotud.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 228.</ref> Maia [[tekstiil]]id on arheoloogilises pärandis väga halvasti esindatud, kuigi võrreldes teiste [[Kolumbuse-eelsed kultuurid|Kolumbuse-eelsete kultuuridega]], nagu näiteks [[asteegid]] ja [[Andid]]e piirkond, on tõenäoline, et need olid kõrge väärtusega esemed.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]],lk 86–87.</ref> Arheoloogid on leidnud mõned tekstiilijäägid, kuid tekstiilikunsti parimad tõendid on seal, kus nad on esindatud teistes kunstiliikides, nagu seinamaalidel või keraamikal. Sellised sekundaarsed allikad kujutavad maia eliiti, kes on kaunistatud uhkete, tõenäoliselt [[puuvill]]ast riietega, kuid näidatud on ka [[jaaguar]]i ja [[hirv]]enahkasid.<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 87.</ref> [[Pilt:Jarron Maya 3 - Escena de Caza.jpg|pisi|325px|Illustratsioon silindervaasil]] [[Keraamika]]t on maia kunstiliikidest kõige rohkem säilinud. Maiadel puudus [[potikeder|ümmargune voolimisalus]], savinõud valmistati rullitud saviribadest või -kamakatest, millele anti kätega soovitud kuju. [[Savi]] tembiti enne vormimist [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuhaga]].<ref name="Foster2006-431"/> Keraamikat ei [[glasuurpõletus|glasuuritud]], sageli selle pinda pärast põletamist poleeriti<ref>[[#Miller1999|Miller (1999)]], lk 86.</ref> või kaeti [[vaik|vaiguga]]<ref name="Foster2006-432">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 432.</ref>. Keemiliste analüüsidega on välja selgitatud, et värvide [[viskoossus]]e tagamiseks segati neid vaiguga (nt kopaalvaiguga). Eri värve saadi mitmesugustest saviliikidest (kollane, sinine, valge [[kaoliin]]), [[süsi|söest]] (must) ja [[raudoksiidid]]est (rauapunane, kollane ja pruun [[limoniit]]). [[Merikarp|Merikarbis]] hoitavat värvi kanti keraamikale pintsliga.<ref name="Foster2006-432"/> Kunstilises mõttes võib maiade keraamika tippsaavutuseks pidada hilisel klassikalisel perioodil ülikute tarbeks valmistatud mitmevärvilisi silindervaase ja taldrikuid.<ref name="Foster2006-431">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 431.</ref> [[Jaina saar]]el (Põhja-Yucatánis) on järelklassikalise perioodi haudadest välja kaevatud väga peene töötlusega ja täpsete detailidega keraamilised kujukesed, mis on 10–25&nbsp;cm kõrgused.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 378.</ref> == Kiri == [[Pilt:Palenque glyphs-edit1.jpg|pisi|vasakul|Maia stukkglüüfid]] {{Vaata|Maia hieroglüüfkiri}} Maia [[kiri (keeleteadus)|kiri]] on [[Kolumbuse-eelsed kultuurid|Kolumbuse-eelsete]] Ameerika elanike üks silmapaistvamaid saavutusi.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 125.</ref> See oli kõrgelt arenenud ja kõige keerulisem kirjasüsteem rohkem kui tosina Mesoameerikas väljakujunenud kirja seas.<ref>[[#Diehl|Diehl (2004)]], lk 183.</ref> Varasemad kirjed identifitseeritavas maia kirjas pärinevad Peténi nõost ja on dateeritud ajavahemikku 300–200 e.m.a.<ref>[[#Saturno|Saturno, Stuart ja Beltrán (2006)]], lk 1282.</ref> Umbes 250. aastaks&nbsp;m.a.j oli maiade kiri muutunud formaliseerunud ja järjepidevaks kirjasüsteemiks.<ref name="KettunenHelmke08p10">[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2008)]], lk 10.</ref> Hispaania vallutuste järel hävitasid [[katoliku kirik]]u [[misjonär]]id ja koloniaalametnikud (eriti piiskop [[Diego de Landa]]) maia käsikirju kõikjal, kus nad neid leidsid. Tänapäevani on säilinud (mitte kõik tervikuna) vaid neli voldikraamatut ehk nn maia koodeksit: [[Dresdeni koodeks|Dresdeni]], [[Madridi koodeks|Madridi]], [[Pariisi koodeks|Pariisi]] ja [[Grolier' koodeks]]. Kolm neist toodi 16. sajandi alguses Euroopasse ja on nime saanud raamatukogu järgi, kus neid hoitakse. Grolier' koodeksit hoitakse tänapäeval Mehhikos.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 407.</ref> Iroonilisel kombel aitas Landa ligi 300 aastat hiljem kaasa maiade kirja dešifreerimisele, sest ta oli 1566. aasta paiku kirja pannud väärtuslikku infot maiade vallutusjärgse kultuuri kohta, kus olid andmed "tähestiku" kohta, mida kasutati hieroglüüfkirja ülesmärkimisel.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 369.</ref> [[Pilt:Cancuenpanel3.jpg|pisi|Maia kirjaga bareljeef]] Maia kirjasüsteem (mida sageli nimetatakse [[hieroglüüf]]ideks pealiskaudse sarnasuse tõttu [[Vana-Egiptus]]e [[Egiptuse hieroglüüfkiri|kirjaga]]) <ref>[[#Ellsworth|Ellsworth Hamann (2008)]], lk 6–7.</ref> kujutab endast [[foneetika|foneetilise]] kirja ja [[logogramm]]ide kombinatsioone.<ref name="KettunenHelmke08p6"/><ref name="Tanaka 2008">[[#Tanaka|Tanaka (2008)]], lk 30, 53.</ref> Foneetilised märgid tähistavad [[täishäälik|vokaalist]] ja [[konsonant|konsonandist]] koosnevaid [[silp]]e, mille kombinatsioonidest loodi [[sõna]]d. Logogrammid tähistavad aga terveid sõnu.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 383.</ref> Maia kiri oli käibel kuni eurooplaste saabumiseni ning selle kasutamise kõrgaeg oli klassikalisel perioodil.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 120, 123.</ref> Üle 10 000 üksikteksti on nüüdseks taastatud, enamasti on nad kantud kivist [[monument]]idele, [[sillus]]tele, steelidele ja keraamikale.<ref name="KettunenHelmke08p6">[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2008)]], lk 6.</ref><ref name="Tanaka 2008"/> Kokkuvolditavate raamatute (ehk nn [[koodeks]]ite) käsikirjad kanti [[lubi|lubjaga]] kaetud pikkadele paberiribadele, mis valmistati õhukesest [[viigipuu]]<nowiki/>koorest.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 406.</ref> Maia kirja dešifreerimine ja taastamine on olnud pikk ja töömahukas protsess.<ref>[[#Coe1994|Coe (1994)]], lk 245–246.</ref> Esimesed kirjaelemendid dešifreeriti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, enamasti osad, mis olid seotud numbrite, [[maia kalender|kalendri]] ja [[astronoomia]]ga.<ref>[[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 135–136.</ref> Suur läbimurre saavutati 1950.–1970. aastatel, misjärel hakkas dešifreerimine väga jõudsalt edasi edenema.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 271–272.</ref> 20. sajandi lõpuks oli teadlastel võimalik lugeda enamikku maia tekstidest ja töö jätkub selle sisu valgustamiseks.<ref>[[#Macri|Macri ja Looper (2003)]], lk 11.</ref><ref>[[#Kettunen2008|Kettunen ja Helmke (2014)]], lk 9.</ref> == Matemaatika == [[Pilt:Maya.svg|pisi|150px|Maia arvud]] Sarnaselt teiste Mesoameerika tsivilisatsioonidega kasutasid maiad [[kahekümnendsüsteem]]i.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 249.</ref> Maia arvude aluseks olev kriips-punkti loendussüsteem oli Mesoameerikas kasutusel umbes aastast 1000 e.m.a.<ref>[[#Blume|Blume (2011)]], lk 53.</ref> Maiad võtsid selle üle hilisel eelklassikalisel perioodil ning lisasid arvudele [[null]]i (esimeste hulgas maailmas).<ref>[[#Blume|Blume (2011)]], lk 53. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 101.</ref> Varasem nulli kasutus on jäädvustatud monumentidele, mis rajati aastal 357&nbsp;m.a.j.<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 49.</ref> Oma varases kasutuses oli null [[Positsiooniline arvusüsteem|kohahoidja]], mis näitas konkreetse kalendrilise arvu puudumist. Hiljem kujunes see numbriks, mida kasutati arvutamiseks<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 50.</ref> ja hieroglüüfilistes tekstides enam kui tuhande aasta jooksul kuni hispaanlaste sissetungini.<ref>[[#Justeson|Justeson (2010)]], lk 52.</ref> Põhinumbrite süsteem koosneb punktist, mis tähistab [[üks|ühte]] ja horisontaalset kriipsu mis tähistab [[viis|viite]].<ref name="Foster2006p347">[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 347.</ref> Järelklassikalisel perioodil oli nulliks [[merikarp]]i meenutav sümbol, klassikalise perioodil jooksul kasutati nulli tähistamiseks teisi [[glüüf]]e.<ref>[[#Foster2002|Foster (2002)]], lk 248. [[#SharerTraxler2006|Sharer ja Traxler (2006)]], lk 101.</ref> Sümboleid kombineerides võisid maiad kirja panna kõik arvud vahemikus 1–19.<ref name="Foster2006p347"/> Arvude täpne väärtus määrati selle positsiooni järgi ja see suurenes ühes tulbas alt üles. Kahekümnendsüsteemi järgi oli esimese rea kohal asuva teise rea sümbolite väärtus 20, kolmanda rea oma 400 ja neljanda rea oma 8000 korda suurem jne. Sellise arvusüsteemiga sai väga suuri arve väljendada suhteliselt vähese sümbolite hulgaga, mistõttu oli see näiteks palju tõhusam kui [[Rooma numbrid|Rooma numbrisüsteem]].<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 348.</ref> == Kalender == [[Pilt:Maya months - 0 - Pop.svg|pisi|75px|vasakul|''Haab''<nowiki>'</nowiki>i esimest kuud tähistav glüüf]] [[Pilt:Codex Tro-Cortesianus ff 75-76.jpg|pisi|260-päevane kalender Madridi koodeksis]] {{Vaata|Maia kalender}} Maia kalendrisüsteem tekkis sarnaselt teiste Mesoameerika rahvaste kalendritega eelklassikalisel perioodil. Ajapikku muutus nende kalender naabrite omast aga palju keerukamaks. Maiad mõõtsid suure täpsusega [[Kuu]] ja [[Päike]]se tsükleid, [[kuuvarjutus|kuu-]] ja [[päikesevarjutus]]i ning [[Marss|Marsi]] ja [[Veenus]]e liikumisi. Mõnel juhul olid maiade arvutused täpsemad kui samaväärsed arvutused kaasaegses [[Vana Maailm|Vanas Maailmas]]; näiteks oli maia kalender täpsem kui [[Juliuse kalender]]. Maiad kandsid daatumeid raidkirjadele, voldikraamatutesse, maalitud tekstidele, hoonete fassaadidele ja keraamilistele nõudele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 349.</ref> Maia kalender kasutab paralleelselt kolme ajaarvestust: pikka ajaarvestust, 260-päevast püha kalendrit (''tzolk'in'') ja 365-päevast tavainimeste kalendrit (''haab''<nowiki>'</nowiki>).<ref name="webexhibits"/> Pikk ajaarvestus algas pihta maiade ajaarvamise oletatavast nullpunktist, mille peamiseks ajaühikuks olid ''k'in'' (päev). Järgmine ühik oli ''uinal'' (20 ''k'in'i''), ''tun'' (18 ''uinal'it'' ehk 360 päeva), ''katun'' (20 ''tun'i'', ehk ligi 20 aastat), ja ''baktun'' (20 ''katun'i'' ehk ligi 394 aastat).<ref name="Suurkask"/> ''Ki'n'' tähendas lisaks päevale ka Päikest.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 358.</ref> ''[[Tzolk'in]]'' on Mesoameerika vanim kalender, mille abil toimus ennustamine ja tseremoniaalse elu kajastamine.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 350.</ref> ''Tzolk'in'' tähistas 260-päevast perioodi ja määras paika usulisi tseremooniaid. ''Tzolk'in'' jagunes nummerdatud 13-päevasteks nädalateks ja üheks nimeliseks 20-päevaseks nädalaks.<ref name="Suurkask"/> Igal selle nädala päeval oli oma kaitsejumaluse nimi. Mõne päeva ja numbri kombinatsioonid ennustasid õnnelikke sündmusi, teised olid aga kurjakuulutavad. Kalendrit kasutavad ennustajad ennustasid lapse saatust tema sünnipäeva positsiooni järgi. Halva tuleviku vältimiseks viidi nimeandmistseremooniad üle õnnelikumatele päevadele.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 351.</ref> ''Haab''<nowiki>'</nowiki> oli aluseks agraarkalendrile, mille kuunimedel ja nende rühmadel oli seetõttu seos põllumajandusega.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 352.</ref> See jagunes 18-ks 20-päevaseks kuuks, vea silumiseks lisasid maiad aga kalendri lõppu veel viis päeva (''wayeb'').<ref name="Suurkask"/> Viis nimetut päeva kalendritsükli lõpus tekitasid Mesoameerikas hirmu, sellel perioodil arvati avanevat värav sureliku maailma ja allilma vahel. Ilma eriliste rituaalideta arvati uusaastatsükkel üldse mitte saabuvat.<ref>[[#Foster2006|Foster (2006)]], lk 353.</ref> {{Panoraam|Chichen Itza 1.jpg|1200px|Chichén Itzá varemed}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ElMirador">{{Netiviide |url=https://books.google.com.mx/books?id=o5LBDQAAQBAJ&pg=PT195&lpg=PT195&dq=El+Mirador+flourished+from+about+the+6th+century+BCE&source=bl&ots=wcCvKRvch0&sig=Xq78OgjX_xF-DPnsjvO0vHhbJlc&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj-67Kwns_UAhXC4CYKHVXoCHkQ6AEINTAD#v=onepage&q=El%20Mirador%20flourished%20from%20about%20the%206th%20century%20BCE&f=falsePlato’s |pealkiri=Caribbean Atlantis: A Scientific Analysis, Dr. Phil P. Flambas, 2016 |vaadatud=2017-11-14 |arhiivimisaeg=2017-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171115015355/https://books.google.com.mx/books?id=o5LBDQAAQBAJ&pg=PT195&lpg=PT195&dq=El+Mirador+flourished+from+about+the+6th+century+BCE&source=bl&ots=wcCvKRvch0&sig=Xq78OgjX_xF-DPnsjvO0vHhbJlc&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj-67Kwns_UAhXC4CYKHVXoCHkQ6AEINTAD#v=onepage&q=El%20Mirador%20flourished%20from%20about%20the%206th%20century%20BCE&f=falsePlato’s |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Choco">{{Cite web|title = Cacao|url = http://www.authenticmaya.com/cacao.htm|website = www.authenticmaya.com|accessdate = 07.02.2019|url-status = dead|archiveurl = https://web.archive.org/web/20151016093808/http://www.authenticmaya.com/cacao.htm|archivedate = 16.10.2015|df = }}</ref> <ref name="Williams">{{cite web|author=Williams, Josh |year=2010 |title=Mississippian and Maya Eccentric Flints |url=http://art.missouristate.edu/arthist/exhibit1.php?E=2&P=49 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141102170643/http://apps.missouristate.edu/art/arthist/exhibit1.php?E=2&P=49 |archivedate=02.11.2014 |publisher=Board of Governors, Missouri State University |location=Springfield, Missouri |accessdate=09.02.2019}}</ref> <ref name="SFU">{{cite web|author=SFU Museum of Archaeology and Ethnology |title=Featured Artifacts: Mayan Eccentric Flints |url=http://www.sfu.museum/hola/en/artifacts/featured/17/ |publisher=Simon Fraser University Museum of Archaeology and Ethnology |location=Burnaby, British Columbia, Canada |accessdate=31.03.2015|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141102160800/http://www.sfu.museum/hola/en/artifacts/featured/17/ |archivedate=02.11.2014}}</ref> <ref name="webexhibits">{{Netiviide |url=http://www.webexhibits.org/calendars/calendar-mayan.html |pealkiri=The Mayan Calendar |vaadatud=2019-02-11 |arhiivimisaeg=2012-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017051809/http://www.webexhibits.org/calendars/calendar-mayan.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Suurkask">{{Netiviide |autor=Heiki Suurkask |url=http://forte.delfi.ee/news/militaaria/valesti-moistetud-maiade-kalendril-on-veel-63-miljonit-aastat-varus?id=65436630 |pealkiri=Valesti mõistetud: Maiade kalendril on veel 63 miljonit aastat varus |väljaanne=forte.delfi.ee |aeg=21.12.2012 |vaadatud=11.02.2019}}</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book |author=Abrams, Elliot M. |title=How the Maya Built Their World: Energetics and Ancient Architecture |year=1994 |publisher=University of Texas Press |location=Austin, Texas, US |isbn=978-0-292-70461-9 |oclc=29564628 |url=https://books.google.com/books?id=hsYZJkPV9jkC}} *{{cite web |author=Águila Flores, Patricia |title=Zaculeu: Ciudad Postclásica en las Tierras Altas Mayas de Guatemala |year=2007 |trans-title=Zaculeu: Postclassic City in the Maya Highlands of Guatemala |location=Guatemala City, Guatemala |url=http://www.mcd.gob.gt/wp-content/uploads/2009/03/zaculeu-ciudad-postclasica-en-las-tierras-altas-mayas-de-guatemala.pdf |format=PDF |accessdate=6.08.2011 |publisher=Ministerio de Cultura y Deportes |oclc=277021068 |archiveurl= https://web.archive.org/web/20110721084703/http://www.mcd.gob.gt/wp-content/uploads/2009/03/zaculeu-ciudad-postclasica-en-las-tierras-altas-mayas-de-guatemala.pdf |archivedate=21.07.2011|language=es|ref=Águila}} *{{cite journal |author=Andrews, Anthony P. |title=The Political Geography of the Sixteenth Century Yucatan Maya: Comments and Revisions |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-anthropological-research_winter-1984_40_4/page/589 |journal=Journal of Anthropological Research |volume=40 |issue=4 |date=1984 |pages=589–96 |jstor=3629799 |issn=0091-7710 |oclc=1787802|url-access=subscription|ref=Andrews}} *{{cite journal |author=Aoyama, Kazuo |title=Classic Maya Warfare and Weapons: Spear, dart, and arrow points of Aguateca and Copan |journal=Ancient Mesoamerica |issn=0956-5361 |volume=16 |issue=2 |date=2005 |pages=291–304 |url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=420095&fileId=S0956536105050248 |doi=10.1017/S0956536105050248 |oclc=43698811|url-access=subscription|ref=Aoyama}} *{{cite journal |author=Arroyo, Bárbara |title=El Poslclásico Tardío en los Altos de Guatemala |trans-title=The Late Postclassic in the Guatemalan Highlands |journal=Arqueología Mexicana |volume=IX |issue=50 |date=2001 |editor=Enrique Vela |pages=38–43 |issn=0188-8218|language=es |oclc=40772247|ref=Arroyo}} *{{cite journal |author=Becker, Marshall Joseph |title=Maya Heterarchy as Inferred from Classic-Period Plaza Plans |journal=Ancient Mesoamerica |issn=0956-5361 |volume=15 |year=2004 |pages=127–38 |doi=10.1017/S0956536104151079 |url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=234946&fileId=S0956536104151079 |oclc=43698811|url-access=subscription|ref=Becker}} *{{cite journal |author=Blume, Anna |date=2011 |title=Maya Concepts of Zero |url=https://archive.org/details/sim_proceedings-of-the-american-philosophical-society_2011-03_155_1/page/51 |journal=Proceedings of the American Philosophical Society |volume=155 |issue=1 |pages=51–88 |jstor=23056849 |issn=0003-049X |oclc=1480553|url-access=subscription|ref=Blume}} *{{cite journal|last1=Caso Barrera |first1=Laura |first2=Mario |last2=Aliphat |year=2007 |title=Relaciones de Verapaz y las Tierras Bajas Mayas Centrales en el siglo XVII |trans-title=Relation between Verapaz and the Central Maya Lowlands in the 17th Century |volume=XX (2006) |journal=Simposio de Investigaciones Arqueológicas en Guatemala |editor=J. P. Laporte |editor-link= |editor2=B. Arroyo |editor3=H. Mejía |pages=48–58 |oclc=173275417 |format=PDF |url=http://asociaciontikal.com/pdf/04_-_Caso.06_-_www.pdf |accessdate=26.06.2014 |language=es |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131017041731/http://asociaciontikal.com/pdf/04_-_Caso.06_-_www.pdf |archivedate=17.10.2013 |df= |ref=Barrera2007}} *{{cite journal |author=Caso Barrera, Laura |author2=Mario Aliphat Fernández |title=Cacao, vanilla and annatto: three production and exchange systems in the Southern Maya lowlands, XVI–XVII centuries |pages=29–52 |journal=Journal of Latin American Geography |volume=5 |issue=2 |year=2006 |jstor=25765138 |issn=1545-2476 |oclc=356573308 |doi=10.1353/lag.2006.0015|url-access=subscription|ref=Barrera2006}} *{{cite book |author=Coe, Michael D. |authorlink= |origyear=1992 |year=1994 |title=Breaking the Maya Code |url=https://archive.org/details/breakingmayacode0000coem_n9r7 |location=London, UK |publisher=Thames & Hudson |isbn=978-0-14-023481-7 |oclc=31288285|ref=Coe1994}} *{{cite book |author=Coe, Michael D. |year=1999 |title=The Maya|url=https://archive.org/details/maya0000coem_h0k7 |edition=Sixth |publisher=Thames & Hudson |location=New York |isbn=0-500-28066-5|ref=Coe1999}} *{{cite book |author=D'Arcy Harrison, Peter |year=2003 |title=Maya Palaces and Elite Residences: An interdisciplinary approach |url=https://archive.org/details/mayapalaceselite0000unse |chapter=Palaces of the Royal Court at Tikal |pages=[https://archive.org/details/mayapalaceselite0000unse/page/98 98]–119 |editor=Jessica Joyce Christie |isbn=978-0-292-71244-7 |publisher=University of Texas Press |location=Austin, Texas |oclc=55889753 |series=Linda Schele series in Maya and pre-Columbian studies|ref=DArcy}} *{{cite book |author=Demarest, Arthur |year=2004 |title=Ancient Maya: The Rise and Fall of a Forest Civilization |url=https://archive.org/details/ancientmayarisef0000dema |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |isbn=978-0-521-53390-4|ref=Demarest}} *{{cite book |author=Diehl, Richard A. |year=2004 |title=The Olmecs: America's First Civilization |url=https://archive.org/details/olmecsamericasfi0000dieh |series=Ancient peoples and places series|publisher=Thames & Hudson |location=London, UK |isbn=978-0-500-02119-4 |oclc=56746987|ref=Diehl}} *{{cite book|author=Drew, David |year=1999 |title=The Lost Chronicles of the Maya Kings |url=https://archive.org/details/lostchroniclesof0000drew_j2y5 |publisher=Phoenix Press |location=London, UK |isbn=0-7538-0989-3|ref=Drew}} *{{cite journal |author=Ellsworth Hamann, Byron |date=2008 |title=How Maya Hieroglyphs Got Their Name: Egypt, Mexico, and China in Western Grammatology since the Fifteenth Century |journal=Proceedings of the American Philosophical Society |volume=152 |issue=1 |url=https://www.academia.edu/501178 |issn=0003-049X |oclc=1480557|ref=Ellsworth}} *{{cite book |author=Estrada-Belli, Francisco |year=2011 |title=The First Maya Civilization: Ritual and Power Before the Classic Period |publisher=Routledge |location=Abingdon, UK and New York |isbn=978-0-415-42994-8|ref=Estrada-Belli}} *{{cite book |author=Foias, Antonia E. |year=2014 |origyear=2013 |title=Ancient Maya Political Dynamics |isbn=978-0-8130-6089-7 |publisher=University Press of Florida |location=Gainesville, Florida |oclc=878111565|ref=Foias}} *{{cite book |author=Foster, Lynn |title=Handbook to Life in the Ancient Maya World |url=https://archive.org/details/handbooktolifein0000fost_z4c8 |year=2002 |publisher=Oxford University Press |location=New York |isbn=978-0-19-518363-4 |oclc=57319740|ref=Foster2002}} *{{cite book |author=Foster, Lynn |year=2006 |title=Muistsete maiade maailm |location= |publisher=[[Tänapäev]] |pages= |isbn=9985-62-370-3|ref=Foster2006}} *{{cite journal |author=Gillespie, Susan D.|authorlink=|date=september 2000 |title=Rethinking Ancient Maya Social Organization: Replacing "Lineage" with "House" |url=https://archive.org/details/sim_american-anthropologist_2000-09_102_3/page/467|journal=American Anthropologist |volume=102 |issue=3 |pages=467–484 |jstor=683405 |issn=0002-7294 |oclc=1479294|url-access=subscription|ref=Gillespie}} *{{cite book |author=Guillemín, Jorge F. |year=1965 |title=Iximché: Capital del Antiguo Reino Cakchiquel |publisher=Tipografía Nacional de Guatemala |location=Guatemala City, Guatemala |oclc=1498320|language=es |trans-title=Iximche: Capital of the Ancient Kaqchikel Kingdom|ref=Guillemín}} *{{cite journal |author1=Hammond, Norman |author2=Duncan Pring |author3=Rainer Berger |author4=V. R. Switsur |author5=A. P. Ward |url=http://www.nature.com/nature/journal/v260/n5552/abs/260579a0.html |title=Radiocarbon chronology for early Maya occupation at Cuello, Belize |journal=Nature |issue=260 |doi=10.1038/260579a0 |date=15. aprill 1976 |issn=0028-0836 |accessdate=1.08.2010 |volume=260 |pages=579–81|bibcode = 1976Natur.260..579H|ref=Hammond}} *{{cite book |author=Jackson, Sarah E. |title=Politics of the Maya Court: Hierarchy and Change in the Late Classic Period |url=https://archive.org/details/politicsofmayaco0000jack |year=2013 |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |isbn=978-0-8061-4341-5 |oclc=813300656|ref=Jackson}} *{{cite book |author=Jones, Grant D. |year=1998 |title=The Conquest of the Last Maya Kingdom |url=https://books.google.com/books?id=PeOWl54Mt7UC&pg=RA2-PT82#v=onepage&q&f=false |publisher=Stanford University Press |location=Stanford, California |isbn=978-0-8047-3522-3|ref=Jones}} *{{cite book |author=Justeson, John |year=2010 |title=The Archaeology of Measurement: Comprehending Heaven, Earth and Time in Ancient Societies |chapter=Numerical cognition and the development of 'zero' in Mesoamerica |chapter-url=https://books.google.com/?id=TzrNgAsJY1MC&pg=PA43 |pages=43–53 |publisher=Cambridge University Press |location=New York, US |isbn=978-0-521-11990-0 |oclc=501396677|ref=Justeson}} *{{cite web |author1=Kettunen, Harri |author2=Helmke, Christopher |year=2008 |title=Introduction to Maya Hieroglyphs: Workshop handbook |url=http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |format=PDF |work=Mesoweb articles |publisher=Mesoweb: An Exploration of Mesoamerican Cultures |accessdate=8.03.2015 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140808134017/http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |archivedate=8.08.2014|ref=Kettunen2008}} *{{cite web |author1=Kettunen, Harri |author2=Helmke, Christopher |year=2014 |title=Introduction to Maya Hieroglyphs: Workshop handbook |edition=14th |url=http://www.mesoweb.com/resources/handbook/WH2008.pdf |format=PDF |work=Mesoweb articles |publisher=[[Mesoweb]]: An Exploration of Mesoamerican Cultures |accessdate=8.03.2015 |archiveurl=http://www.wayeb.org/download/resources/wh2014english.pdf |archivedate=8.08.2014|ref=Kettunen2014}} *{{cite book |author=Lovell, W. George |year=2005 |title=Conquest and Survival in Colonial Guatemala: A Historical Geography of the Cuchumatán Highlands, 1500–1821 |publisher=McGill-Queen's University Press |location=Montreal, Canada |edition=3rd |isbn=978-0-7735-2741-6 |oclc=58051691 |url=https://books.google.com/books?id=05wSqQiu52MC|ref=Lovell2005}} *{{cite book |author1=Macri, Martha J. |author2=Matthew George Looper |year=2003 |title=The New Catalog of Maya Hieroglyphs |volume=1: The Classic period inscriptions |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |series=The civilization of the American Indian series |isbn=978-0-8061-3497-0 |oclc=773482216 |url=https://books.google.com/books?id=tNO424luPRYC|ref=Macri}} *{{cite book |author=Marcus, Joyce |year=2004 |title=Ancient Maya Commoners |location=Austin, Texas |publisher=University of Texas Press |chapter-url=http://muse.jhu.edu/books/9780292797239/9780292797239-13.pdf |url=http://muse.jhu.edu/books/9780292797239 |isbn=978-0-292-70571-5 |oclc=60745417 |url-access=subscription|via=Project MUSE|pages=255–84 |chapter=Maya Commoners: The Stereotype and the Reality |editor1=Jon C. Lohse |editor2=Fred Valdez Jr.|ref=Marcus}} *{{cite book|author=Martin, Simon |author2=Nikolai Grube |year=2000 |title=Chronicle of the Maya Kings and Queens: Deciphering the Dynasties of the Ancient Maya |url=https://archive.org/details/chronicleofmayak00mart |location=London and New York |publisher=Thames & Hudson |isbn=0-500-05103-8|ref=MartinGrube}} *{{cite journal |author=Masson, Marilyn A. |date=2012 |title=Maya collapse cycles |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |volume=109 |issue=45 |pages=18237–38 |jstor=41829886 |issn=1091-6490 |doi=10.1073/pnas.1213638109|pmid=22992650 |url-access=subscription|bibcode = 2012PNAS..10918237M |pmc=3494883|ref=Masson}} *{{cite book|author1=Masson, Marilyn A. |author2=Carlos Peraza Lope |chapter=Militarism, Misery and Collapse |title=Kukulcan's Realm: Urban Life at Ancient Mayapán |chapter-url=https://books.google.com/books?id=580dBQAAQBAJ&pg=PT805 |url=https://books.google.com/books?id=580dBQAAQBAJ |publisher=University Press of Colorado |location=Boulder, Colorado, US |year=2014 |isbn=978-1-60732-319-8 |oclc= 892430422 |editor1= |editor2=|ref=MassonLope}} *{{cite book |author=Matthew, Laura E. |year=2012 |title=Memories of Conquest: Becoming Mexicano in Colonial Guatemala |publisher=University of North Carolina Press |location=Chapel Hill, North Carolina, US |isbn=978-0-8078-3537-1 |oclc=752286995 |series=First Peoples |url=https://books.google.com/books?id=RVAFbknbo_EC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false |format=hardback|ref=Matthew}} *{{cite book |author=Miller, Mary |year=1999 |title=Maya Art and Architecture|url=https://archive.org/details/mayaartarchitect00mill |location=London, UK and New York |publisher=Thames & Hudson |isbn=978-0-500-20327-9 |oclc=41659173|ref=Miller1999}} *{{cite book |author=Olmedo Vera, Bertina |year=1997 |chapter=The Mayas of the Classic Period |editor=A. Arellano Hernández|title=The Mayas of the Classic Period |location=Mexico City, Mexico |publisher=Consejo Nacional para la Cultura y las Artes (CONACULTA) |pages=9–99 |isbn=970-18-3005-9 |display-editors=etal|ref=OlmedoVera}} *{{cite book |author=Recinos, Adrian |authorlink= |origyear=1952 |year=1986 |title=Pedro de Alvarado: Conquistador de México y Guatemala |trans-title=Pedro de Alvarado: Conqueror of Mexico and Guatemala |edition=2nd |location=Antigua Guatemala, Guatemala |publisher=CENALTEX Centro Nacional de Libros de Texto y Material Didáctico "José de Pineda Ibarra" |oclc=243309954|language=es|ref=Recinos}} *{{cite book |author=Restall, Matthew |authorlink= |author2=Florine Asselbergs |year=2007 |title=Invading Guatemala: Spanish, Nahua, and Maya Accounts of the Conquest Wars |url=https://archive.org/details/invadingguatemal0000unse |publisher=Pennsylvania State University Press |location=University Park, Pennsylvania |isbn=978-0-271-02758-6 |oclc=165478850|ref=Restall}} *{{cite journal |author1=Saturno, William A. |author2=David Stuart |author3=Boris Beltrán |title=Early Maya Writing at San Bartolo, Guatemala |url=https://archive.org/details/sim_science_2006-03-03_311_5765/page/1281 |journal=Science |series=New Series |volume=311 |issue=5765 |date=3. märts 2006 |pages=1281–83 |publisher=American Association for the Advancement of Science |issn=1095-9203 |doi=10.1126/science.1121745 |pmid=16400112|url-access=subscription|bibcode = 2006Sci...311.1281S|ref=Saturno}} *{{cite book |author=Schele, Linda |authorlink= |author2=Peter Mathews |year=1999 |title=The Code of Kings: The language of seven Maya temples and tombs |url=https://archive.org/details/codeofkingslangu00lind |publisher=Simon & Schuster |location=New York |isbn=978-0-684-85209-6 |oclc=41423034|ref=Schele}} *{{cite book |author=Sharer, Robert J. |author2=Loa P. Traxler |year=2006 |title=The Ancient Maya |url=https://archive.org/details/ancientmaya0006shar |edition=6th, fully revised |location=Stanford, California |publisher=Stanford University Press |isbn=0-8047-4817-9|ref=SharerTraxler2006}} *{{cite book |author=Tanaka, Yuki |year=2008 |title=A Comparative Study of Maya Hieroglyphic Writing and Japanese Orthography in the Quirigua Hieroglyphic Corpus |isbn=978-0-549-99989-8 |publisher=ProQuest |location=Ann Arbor, Michigan|ref=Tanaka}} *{{cite book |author=Thompson, J. Eric S. |title=Maya History and Religion |origyear=1970 |year=1990 |publisher=University of Oklahoma Press |location=Norman, Oklahoma |isbn=978-0-8061-2247-2 |oclc=715926981|ref=Thompson}} *{{cite journal |author=Webster, David |title=The Not So Peaceful Civilization: A Review of Maya War |journal=Journal of World Prehistory |volume=14 |issue=1 |date=2000 |pages=65–119 |issn=1573-7802 |jstor=25801154 |doi=10.1023/a:1007813518630|url-access=subscription|ref=Webster}} == Välislingid == {{commonskat|Maya civilization}} * [https://novaator.err.ee/851806/maiade-tsivilisatsiooni-hukku-kiirendas-rank-pouaperiood "Maiade tsivilisatsiooni hukku kiirendas ränk põuaperiood"] ERR Novaator, 6. august 2018 * [https://novaator.err.ee/864626/kesk-ameerika-dzunglist-leiti-kumneid-tuhandeid-iidseid-varemeid "Kesk-Ameerika džunglist leiti kümneid tuhandeid iidseid varemeid"] ERR Novaator, 27. september 2018 * [https://novaator.err.ee/1155997/maiad-ehitasid-laanepoolkera-esimese-veefiltrisusteemi "Maiad ehitasid läänepoolkera esimese veefiltrisüsteemi"] ERR Novaator, 6. november 2020 * [https://novaator.err.ee/1608728494/maiade-tsivilisatsiooni-keskkonnasaaste-pusib-tanase-paevani "Maiade tsivilisatsiooni keskkonnasaaste püsib tänase päevani"] ERR Novaator, 26. september 2022 [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] [[Kategooria:Ameerika ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Ameerika keskaja riigid]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Maiad]] 20n3lh8give58b8d9w9bsac9w3eqiq8 0 485425 7256700 7252352 2026-10-21T09:56:42Z Annikr 87690 /* Charles Cooley */ 7256700 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} '''Interaktsionism''' ([[inglise keel]]es ''interaction'' – 'vastasmõju') on lähenemine sotsiaalpsühholoogias, mille kohaselt sotsiaalsed protsessid sõltuvad oluliselt inimestevahelisest interaktsioonist või on selle kaudu kirjeldatavad. Interaktsionistlikud teooriad näitavad, kuidas üksikisikud kujundavad ühiskonda ja kuidas ühiskond kujundab üksikisikuid tähenduste kaudu, mis sünnivad interaktsioonis. Interaktsionism jõudis [[sotsiaalpsühholoogia]]sse [[sotsioloogia]]st ega pärine [[psühholoogia]]st nagu paljud teised kontseptsioonid. Interaktsionism käsitleb inimestevahelist vastasmõju gruppides ja ühiskonnas.''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.psychologos.ru/articles/view/interakciya|Pealkiri=Interaktsiooni mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Teoreetilised alused == Interaktsionismi problemaatika ja mõistestiku allikaks on [[George Herbert Mead]]i kontseptsioonid. Uurimisobjektiks ei ole eraldiseisev indiviid, vaid indiviididevaheline interaktsioon kui sotsiaalne protsess, mis toimub grupis ja ühiskonnas. Grupi käitumist käsitletakse mitte sellesse kuuluvate indiviidide seisukohast, vaid keerulisemast grupi aktiivsuse seisukohast. Ka üksikisiku käitumist uuritakse ning mõtestatakse selles raamistikus.  Interaktsionismi esindajaid huvitab sotsiaalse vastasmõju protsess, mille analüüs on vajalik eraldiseisva indiviidi sotsiaalse käitumise mõistmiseks ja selle selgitamiseks, kuidas sotsiaalne interaktsiooni protsess realiseerub ja reguleerub. Tähelepanu pööratakse sümbolitele, keelele, situatsiooni interpreteerimisele, isiksuse struktuuri probleemidele, rollikäitumisele, võrdlusgruppidele ja nende seostele kommunikatsiooniprobleemidega. Samuti uuritakse sotsiaalse vastasmõju norme ja sotsiaalseid mehhanisme. Interaktsionistid ignoreerivad ajaloolisi tingimusi ning sotsiaalseid ja majanduslikke seaduspärasusi ning leiavad ühiskonnas toimuvate muutuste põhjuseid isiksuse struktuurist. Indiviidis eksisteeriv impulsiivne Mina loob eelduse variatsioonidele ja kõrvalekalletele rollikäitumise väljakujunenud šabloonidest. Sellised juhuslikud variatsioonid ja kõrvalekaldumised rollikäitumise šabloonidest võivad ajaga kujuneda uueteks käitumismallideks. Ühiskonnas toimuvad muutused on juhuslikud ega allu mingisugustele seaduspärasustele, nende põhjuseks on isiksus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Борис Акимович Исаев.|pealkiri=Социология. Краткий курс.|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=1-2}}</ref> == Interaktsiooni struktuur ja Sigmund Freud == [[Fail:Sigmund Freud LIFE.jpg|pisi|Sigmund Freud]] Isiksuse struktuur interaktsionismis sarnaneb [[Sigmund Freud]]i käsitluses esitatud struktuuriga. Impulsiivne mina – [[Id|miski]] Refleksiivne mina – [[ülimina]] ehk superego  Individuaalsus – [[Ego|mina]] Erinevus psühhoanalüütilisest vaatest seisneb selle komponendi funktsiooni mõistmises, mis täidab sisemise sotsiaalse kontrolli funktsiooni. Superego surub Freudi käsitluses alla instinktiivseid, alateadlikke impulsse, interaktsionistidel aga ei suru refleksiivne minna neid alla, vaid suunab tegevusi, mida on vaja eduka sotsiaalse interaktsiooni saavutamiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://smolsoc.ru/index.php/home/2009-12-24-13-38-54/32-2010-08-30-11-31-52/1085-2011-02-05-23-15-46|Pealkiri=Sigmund Freud ja interaktsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119011514/http://smolsoc.ru/index.php/home/2009-12-24-13-38-54/32-2010-08-30-11-31-52/1085-2011-02-05-23-15-46|url-olek=ei tööta}}</ref> == Rollide teooria == Sotsiaalset elu saab jätkata, kui sümboli tähendust mõistetakse teiste inimestega suhtlemisel. Sümbolid ainult annavad interaktsioonile vahendi. Interaktsioon jätkub, kui igaüks, kes on sellesse kaasatud, interpreteerib teiste inimeste tähendusi ja kavatsusi. See on nagu rolli aktsepteerimine. Näiteks, kui indiviid näeb, et kaaslane naerab või nutab, peab ta mõistma tema kavatsusi. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://azps.ru/articles/soc/teoriya_roley.html|Pealkiri=Rollide teooria|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[Fail:George Herbert Mead.jpg|pisi|George Herbert Mead]] == George Herbert Mead == George Herbert Mead väitas, et inimese vastasmõju aluseks on osalejate kommunikatsiooni suunatus teistele arvamustele. Suhtlemine on sümbolite vahetamine, mille korral on vaja aktsepteerida teiste inimeste rolle. Tegelikult heitis Mead oma aja sotsioloogiale ja psühholoogiale ette seda, et need keskendusid üksikisikule kui eraldiseisvale nähtusele. Mead väitis aga, et ühiskond ei koosne hulgast iseseisvatest indiviididest, nagu loodus ei koosne hulgast üksteisest eraldi eksisteerivatest asjadest. Looduse ja inimühiskonna evolutsioon kujuneb paljudes aspektides inimestevahelisest kommunikatsioonist ning inimese ja objektide vahelistest suhetest. === Indiviidi sisemine kommunikatsioon === Indiviid osaleb kommunikatsioonis ja interaktsioonis ning ainult nende kaudu arendab oma [[Mina]]. Meelemõistus, mõtlemine, arusaamad tekivad ja arenevad praktiliste tegevuste kaudu, mis realiseeruvad indiviididevahelises interaktsioonis. Selline Mina on vastand individualistlikule arusaamale inimesest. Vaatamata sellele ei eitanud Mead sisemist kogemust, vaid väitis, et see toimub, aga toimub sotsiaalsel alusel ning avaldub käitumises. Just sellepärast pidas ta end sotsiaalseks [[Biheiviorism|biheivioristiks]]. Tema arvates peab psühholoogia olema sotsiaalne, sest inimese mõistust ja vaimu ei saa seletada ilma sotsiaalset käitumist arvestamata. Vaim, keel, mõtlemine, ratsionaalsus ja intellekt on Meadi käsitluses sotsiaalsed ilmingud, mille allikaks on kommunikatsiooniprotsess. Selle vahendiks võib olla [[žest]] (võetud üle [[Wilhelm Maximilian Wundt]]ilt). [[Žest]] on emotsioonide väljendus, kuid samal ajal kujutab see ka tegevuse osa ja märgib tegevuse alustamist. Meadi järgi saavad žestid aga oma tähenduse indiviididevahelise suhtlemise olukorras. Mead arvab, et žest on oluline sümbol suhtlemisel, kuna see on seotud nii tegevusega kui mõtlemisega. Meadi sõnul toimub indiviidi sisemine kommunikatsioon tähtsate sümbolite kaudu. Need sümbolid võivad olla mõistetavad ning tekitada reaktsiooni, mille korral nende tähendus on samasugune iga seltskonna liigeks. Olulised sümbolid eeldavad tegutseva subjekti jaoks kindlat tähendust.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://murzim.ru/nauka/sociologija/24917-simvolicheskiy-interakcionizm-dzh-mid-dzh-homans.html|Pealkiri=Mead kui biheviorist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ю.Г.ВОЛКОВ, В.Н.НЕЧИПУРЕНКО, С.И.САМЫГИН.|pealkiri=СОЦИОЛОГИЯ: ИСТОРИЯ И СОВРЕМЕННОСТЬ.|aasta=1999|koht=|kirjastus=|lehekülg=365}}</ref> ===Sümbolite klassifikatsioonid === Mead väitis ka, et on olemas mitteolulised sümbolid. Nende hulka kuuluvad žestid, mis võivad esile kutsuda reaktsioone, millel praktiliselt puudub kindel tähendus. Need võivad olla näiteks žestid, mis stimuleerivad teistes inimestes instinktiivset vastusreaktsiooni.  Inimesed suhtlevad tähtsate sümbolite kaudu. Tähtis sümbol tähendab: # mingit asja või sündmust; # sellele asjale omast reaktsiooni, mis väljendub sotsiaalsetes tegevustes. Näiteks sümbol «pastakas» ei tähista ainult teatud esemete klassi, vaid viitab ka kindlale käitumisvõimalusele – võimalusele kirjutada; # võimalust osaleda sümboolses interaktsioonis, tagab vahendi, mille abil inimesed saavad tähenduslikult suhelda oma sotsiaalses keskkonnas. Sümboliteta ei eksisteeriks inimestevahelist suhtlemist ega ühiskonda.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://studfiles.net/preview/6318389/page:2/|Pealkiri=Sümbolite mõiste Meadi järgi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://studfiles.net/preview/2093770/page:32/|Pealkiri=Дж. Мид – основоположник парадигмы символического интеракционизма|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Ise kujunemine === Inimese «ise» kujuneb sotsiaalse kogemuse põhjal ning areneb sotsiaalsete kontaktide, eelkõige keelelise kommunikatsiooni kaudu. «Ise» kujunemise ja arengu aluseks on teise inimese rolli aktsepteerimine. Sotsioloog eristab kaht «ise» aspekti. Esimest neist tähistab ingliskeelne mõiste I», mis viitab indiviidi subjektiivsele «Mina»-kogemusele ehk sellele, kuidas inimene tajub ennast subjektina. Teist aspekti tähistab mõiste «Me», mis väljendab seda, kuidas inimene näeb ennast teiste inimeste vaatenurgast. «Me» tähistab Iseenda tajumise sotsiaalset aspekti. See mõjutab seda, kuidas inimene tajub end ja kuidas interpreteerib teiste inimeste reaktsioone oma tegevusele. Nende reaktsioonide põhjal kujundab inimene arusaama iseendast ja oma käitumisest.  Meadi järgi on indiviidil duaalne loomus: «I» ja «Me». Nende kahe aspekti vastasmõju kaudu kujuneb indiviidist isiksus, kelle käitumist mõjutavad sotsiaalsed ootused. Nende ootuste põhjal seab inimene endale eesmärke ja suunab oma tegevust. «Me» on inimese «ise» suhteliselt jäik aspekt, mille muutumise algatab eelkõige „I“. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/mead/#IMe|Pealkiri=George Herbert Mead|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>  ==Sapiri-Whorfi hüpotees == Hüpoteesi autorid olid [[Edward Sapir]] ja [[Benjamin Whorf]]. Nende hüpoteesi järgi määrab keel mõtlemise. Olulised sümbolid on kõigepealt keeles, kuid keel mitte ainult ei kirjelda maailma reaalsust, vaid annab edasi ka selle spetsiifikat ja alatoone, mis on määratletud konkreetse kultuuriga. Mida tähtsam on mingi nähtus konkreetses situatsioonis, seda rohkem on antud keeles selle väljendamiseks väljendusvõimalusi. Näiteks on eskimote keeltes väga palju lume ja jääga seotud sõnu. [[Sapiri-Whorfi hüpotees]]i järgi defineerivad olulised keelelised sümbolid inimese mentaalsuse iseloomu. == Herbert Blumer == [[Herbert Blumer]] rajas sümboolse interaktsionismi ning arendas seda struktureerimata ja vähestruktureeritud kollektiivse käitumise valdkonnas. Selle alla kuuluvad näiteks inimmasside käitumine ja sotsiaalsed liikumised. Herbert Blumeri seisukoha järgi põhineb sümboolne interaktsioon kolmel eeldusel: # Inimesed käituvad objektidele, subjektidele ja tegevusele omistatud tähenduse põhjal, mitte lihtsalt ei reageeri välisstiimulitele. Sümboolne interaktsionism eitab bioloogilist ja ühiskondlikku [[determinism]]i ning pakub välja tähenduse determinismi. # Tähendused muutuvad, teisenevad pidevalt ja neid luuakse ka uuesti. Interaktsioonis osalejad ei tegutse kunagi mehaaniliselt oma rolli järgi. # Tähendus kujuneb teiste inimeste tegevuste tõlgendamie kaudu. Võetakse arvesse teise inimese rolli ning tõlgendatakse selle kaudu tema tähendusi ja kavatsusi. Blumer käsitles ka kollektiivset käitumist. Tema arusaama järgi baseerub ühiskond sotsiaalsete subjektide pideval aktiivsusel, mis avaldub muu hulgas maaniates, jõukude tegevustes, massikäitumises, propagandas, moes, revolutsioonis ja reformides.  Esmapilgul võib kollektiivne käitumine tunduda spontaanne ja ettearvamatu, aga tegelikult võivad seda suunata sümbolitega seotud tähendused. Spontaanne kollektiivne käitumine (nt miitingud) tekib jäikade tähenduste rikkumisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=С.А. КРАВЧЕНКО.|pealkiri="СОЦИОЛОГИЯ: ПАРАДИГМЫ ЧЕРЕЗ ПРИЗМУ СОЦИОЛОГИЧЕСКОГО ВООБРАЖЕНИЯ."|aasta=2002|koht=Moskva|kirjastus=|lehekülg=111-113}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Блумер Г.|pealkiri=Общество как символическая интеракция|aasta=1984|koht=Moskva|kirjastus=|lehekülg=1-2}}</ref> == Charles Cooley == [[Fail:CharlesCooley.jpg|pisi|Charles Cooley]] [[Charles Cooley]] töötas välja [[peegel-mina teooria]], mille järgi: # Inimestevahelise suhtluse käigus inimesed suudavad ette kujutada, kuidas teised neid tajuvad. # Inimesed suudavad ette kujutada teiste inimeste reaktsiooni nende käitumisele. # Inimesed kujundavad arvamust iseendast ning kogevad kas uhkust või masendust sõltuvalt sellest, kellena nad kujutlevad end teiste silmis nägevat. <blockquote>Cooley mõtte kohaselt kujutame peeglisse vaadates ette, mis inimesed meist arvavad. Me kujutame ette teiste inimeste mõtteid ning seda, millisena paistavad nende silmis meie maneerid, tegevused, sõbrad ja iseloom. Tähtis roll on meie lähimatel inimestel ehk perekonnal, naabritel, eakaaslastel. See, kuidas need inimesed käituvad, mõjutab seda, kuidas inimene end tunneb. See toimib nagu uus mänguasi, mille annavad lapsele tema pereliikmed ja mille ta tahab kohe enda omaks teha. Cooley rõhutab ka seda, et inimesed kipuvad valima endale sellist suhtlusringkonda, mis toetab nende[[Identiteet|identiteeti]] ning vastupidi, väldivad seda, mis ei toeta. Kui indiviid ei saa tunnustust, siis tema identiteet võib kiiresti nõrgeneda. Teiste inimeste eelarvamuslik suhtumine võib indiviidi enesetaju mõjutada nii, et tema «Mina» hakkab vastama kujundatud «Me» kontseptsioonile ning «Mina» saab sellega negatiivse varjundi. Inimesel tuleb loobuda peegel-minast, et oleks võimalus leida sellised inimesed, kes võiks tema identiteeti kinnitada. Tavaliselt aga juhtub nii, et kui ühiskond väärtustab inimest, siis väärtustavad teda ka teised. </blockquote>Inimesed muudavad oma identiteeti kogu elu jooksul. Igal inimesel on vabadus leida endale selline ühiskond, mis kinnitab tema identiteeti.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://socio.rin.ru/cgi-bin/article.pl?id=1129|Pealkiri=Charles Cooley "Peegel-mina"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] 6x6xg2t9ns1yymc2lh6llx8zeioiud3 7256701 7256700 2026-10-21T09:57:48Z Annikr 87690 /* Charles Cooley */ 7256701 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}} '''Interaktsionism''' ([[inglise keel]]es ''interaction'' – 'vastasmõju') on lähenemine sotsiaalpsühholoogias, mille kohaselt sotsiaalsed protsessid sõltuvad oluliselt inimestevahelisest interaktsioonist või on selle kaudu kirjeldatavad. Interaktsionistlikud teooriad näitavad, kuidas üksikisikud kujundavad ühiskonda ja kuidas ühiskond kujundab üksikisikuid tähenduste kaudu, mis sünnivad interaktsioonis. Interaktsionism jõudis [[sotsiaalpsühholoogia]]sse [[sotsioloogia]]st ega pärine [[psühholoogia]]st nagu paljud teised kontseptsioonid. Interaktsionism käsitleb inimestevahelist vastasmõju gruppides ja ühiskonnas.''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.psychologos.ru/articles/view/interakciya|Pealkiri=Interaktsiooni mõiste|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Teoreetilised alused == Interaktsionismi problemaatika ja mõistestiku allikaks on [[George Herbert Mead]]i kontseptsioonid. Uurimisobjektiks ei ole eraldiseisev indiviid, vaid indiviididevaheline interaktsioon kui sotsiaalne protsess, mis toimub grupis ja ühiskonnas. Grupi käitumist käsitletakse mitte sellesse kuuluvate indiviidide seisukohast, vaid keerulisemast grupi aktiivsuse seisukohast. Ka üksikisiku käitumist uuritakse ning mõtestatakse selles raamistikus.  Interaktsionismi esindajaid huvitab sotsiaalse vastasmõju protsess, mille analüüs on vajalik eraldiseisva indiviidi sotsiaalse käitumise mõistmiseks ja selle selgitamiseks, kuidas sotsiaalne interaktsiooni protsess realiseerub ja reguleerub. Tähelepanu pööratakse sümbolitele, keelele, situatsiooni interpreteerimisele, isiksuse struktuuri probleemidele, rollikäitumisele, võrdlusgruppidele ja nende seostele kommunikatsiooniprobleemidega. Samuti uuritakse sotsiaalse vastasmõju norme ja sotsiaalseid mehhanisme. Interaktsionistid ignoreerivad ajaloolisi tingimusi ning sotsiaalseid ja majanduslikke seaduspärasusi ning leiavad ühiskonnas toimuvate muutuste põhjuseid isiksuse struktuurist. Indiviidis eksisteeriv impulsiivne Mina loob eelduse variatsioonidele ja kõrvalekalletele rollikäitumise väljakujunenud šabloonidest. Sellised juhuslikud variatsioonid ja kõrvalekaldumised rollikäitumise šabloonidest võivad ajaga kujuneda uueteks käitumismallideks. Ühiskonnas toimuvad muutused on juhuslikud ega allu mingisugustele seaduspärasustele, nende põhjuseks on isiksus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Борис Акимович Исаев.|pealkiri=Социология. Краткий курс.|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=1-2}}</ref> == Interaktsiooni struktuur ja Sigmund Freud == [[Fail:Sigmund Freud LIFE.jpg|pisi|Sigmund Freud]] Isiksuse struktuur interaktsionismis sarnaneb [[Sigmund Freud]]i käsitluses esitatud struktuuriga. Impulsiivne mina – [[Id|miski]] Refleksiivne mina – [[ülimina]] ehk superego  Individuaalsus – [[Ego|mina]] Erinevus psühhoanalüütilisest vaatest seisneb selle komponendi funktsiooni mõistmises, mis täidab sisemise sotsiaalse kontrolli funktsiooni. Superego surub Freudi käsitluses alla instinktiivseid, alateadlikke impulsse, interaktsionistidel aga ei suru refleksiivne minna neid alla, vaid suunab tegevusi, mida on vaja eduka sotsiaalse interaktsiooni saavutamiseks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://smolsoc.ru/index.php/home/2009-12-24-13-38-54/32-2010-08-30-11-31-52/1085-2011-02-05-23-15-46|Pealkiri=Sigmund Freud ja interaktsioon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119011514/http://smolsoc.ru/index.php/home/2009-12-24-13-38-54/32-2010-08-30-11-31-52/1085-2011-02-05-23-15-46|url-olek=ei tööta}}</ref> == Rollide teooria == Sotsiaalset elu saab jätkata, kui sümboli tähendust mõistetakse teiste inimestega suhtlemisel. Sümbolid ainult annavad interaktsioonile vahendi. Interaktsioon jätkub, kui igaüks, kes on sellesse kaasatud, interpreteerib teiste inimeste tähendusi ja kavatsusi. See on nagu rolli aktsepteerimine. Näiteks, kui indiviid näeb, et kaaslane naerab või nutab, peab ta mõistma tema kavatsusi. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://azps.ru/articles/soc/teoriya_roley.html|Pealkiri=Rollide teooria|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[Fail:George Herbert Mead.jpg|pisi|George Herbert Mead]] == George Herbert Mead == George Herbert Mead väitas, et inimese vastasmõju aluseks on osalejate kommunikatsiooni suunatus teistele arvamustele. Suhtlemine on sümbolite vahetamine, mille korral on vaja aktsepteerida teiste inimeste rolle. Tegelikult heitis Mead oma aja sotsioloogiale ja psühholoogiale ette seda, et need keskendusid üksikisikule kui eraldiseisvale nähtusele. Mead väitis aga, et ühiskond ei koosne hulgast iseseisvatest indiviididest, nagu loodus ei koosne hulgast üksteisest eraldi eksisteerivatest asjadest. Looduse ja inimühiskonna evolutsioon kujuneb paljudes aspektides inimestevahelisest kommunikatsioonist ning inimese ja objektide vahelistest suhetest. === Indiviidi sisemine kommunikatsioon === Indiviid osaleb kommunikatsioonis ja interaktsioonis ning ainult nende kaudu arendab oma [[Mina]]. Meelemõistus, mõtlemine, arusaamad tekivad ja arenevad praktiliste tegevuste kaudu, mis realiseeruvad indiviididevahelises interaktsioonis. Selline Mina on vastand individualistlikule arusaamale inimesest. Vaatamata sellele ei eitanud Mead sisemist kogemust, vaid väitis, et see toimub, aga toimub sotsiaalsel alusel ning avaldub käitumises. Just sellepärast pidas ta end sotsiaalseks [[Biheiviorism|biheivioristiks]]. Tema arvates peab psühholoogia olema sotsiaalne, sest inimese mõistust ja vaimu ei saa seletada ilma sotsiaalset käitumist arvestamata. Vaim, keel, mõtlemine, ratsionaalsus ja intellekt on Meadi käsitluses sotsiaalsed ilmingud, mille allikaks on kommunikatsiooniprotsess. Selle vahendiks võib olla [[žest]] (võetud üle [[Wilhelm Maximilian Wundt]]ilt). [[Žest]] on emotsioonide väljendus, kuid samal ajal kujutab see ka tegevuse osa ja märgib tegevuse alustamist. Meadi järgi saavad žestid aga oma tähenduse indiviididevahelise suhtlemise olukorras. Mead arvab, et žest on oluline sümbol suhtlemisel, kuna see on seotud nii tegevusega kui mõtlemisega. Meadi sõnul toimub indiviidi sisemine kommunikatsioon tähtsate sümbolite kaudu. Need sümbolid võivad olla mõistetavad ning tekitada reaktsiooni, mille korral nende tähendus on samasugune iga seltskonna liigeks. Olulised sümbolid eeldavad tegutseva subjekti jaoks kindlat tähendust.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://murzim.ru/nauka/sociologija/24917-simvolicheskiy-interakcionizm-dzh-mid-dzh-homans.html|Pealkiri=Mead kui biheviorist|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ю.Г.ВОЛКОВ, В.Н.НЕЧИПУРЕНКО, С.И.САМЫГИН.|pealkiri=СОЦИОЛОГИЯ: ИСТОРИЯ И СОВРЕМЕННОСТЬ.|aasta=1999|koht=|kirjastus=|lehekülg=365}}</ref> ===Sümbolite klassifikatsioonid === Mead väitis ka, et on olemas mitteolulised sümbolid. Nende hulka kuuluvad žestid, mis võivad esile kutsuda reaktsioone, millel praktiliselt puudub kindel tähendus. Need võivad olla näiteks žestid, mis stimuleerivad teistes inimestes instinktiivset vastusreaktsiooni.  Inimesed suhtlevad tähtsate sümbolite kaudu. Tähtis sümbol tähendab: # mingit asja või sündmust; # sellele asjale omast reaktsiooni, mis väljendub sotsiaalsetes tegevustes. Näiteks sümbol «pastakas» ei tähista ainult teatud esemete klassi, vaid viitab ka kindlale käitumisvõimalusele – võimalusele kirjutada; # võimalust osaleda sümboolses interaktsioonis, tagab vahendi, mille abil inimesed saavad tähenduslikult suhelda oma sotsiaalses keskkonnas. Sümboliteta ei eksisteeriks inimestevahelist suhtlemist ega ühiskonda.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://studfiles.net/preview/6318389/page:2/|Pealkiri=Sümbolite mõiste Meadi järgi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://studfiles.net/preview/2093770/page:32/|Pealkiri=Дж. Мид – основоположник парадигмы символического интеракционизма|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Ise kujunemine === Inimese «ise» kujuneb sotsiaalse kogemuse põhjal ning areneb sotsiaalsete kontaktide, eelkõige keelelise kommunikatsiooni kaudu. «Ise» kujunemise ja arengu aluseks on teise inimese rolli aktsepteerimine. Sotsioloog eristab kaht «ise» aspekti. Esimest neist tähistab ingliskeelne mõiste I», mis viitab indiviidi subjektiivsele «Mina»-kogemusele ehk sellele, kuidas inimene tajub ennast subjektina. Teist aspekti tähistab mõiste «Me», mis väljendab seda, kuidas inimene näeb ennast teiste inimeste vaatenurgast. «Me» tähistab Iseenda tajumise sotsiaalset aspekti. See mõjutab seda, kuidas inimene tajub end ja kuidas interpreteerib teiste inimeste reaktsioone oma tegevusele. Nende reaktsioonide põhjal kujundab inimene arusaama iseendast ja oma käitumisest.  Meadi järgi on indiviidil duaalne loomus: «I» ja «Me». Nende kahe aspekti vastasmõju kaudu kujuneb indiviidist isiksus, kelle käitumist mõjutavad sotsiaalsed ootused. Nende ootuste põhjal seab inimene endale eesmärke ja suunab oma tegevust. «Me» on inimese «ise» suhteliselt jäik aspekt, mille muutumise algatab eelkõige „I“. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://plato.stanford.edu/entries/mead/#IMe|Pealkiri=George Herbert Mead|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>  ==Sapiri-Whorfi hüpotees == Hüpoteesi autorid olid [[Edward Sapir]] ja [[Benjamin Whorf]]. Nende hüpoteesi järgi määrab keel mõtlemise. Olulised sümbolid on kõigepealt keeles, kuid keel mitte ainult ei kirjelda maailma reaalsust, vaid annab edasi ka selle spetsiifikat ja alatoone, mis on määratletud konkreetse kultuuriga. Mida tähtsam on mingi nähtus konkreetses situatsioonis, seda rohkem on antud keeles selle väljendamiseks väljendusvõimalusi. Näiteks on eskimote keeltes väga palju lume ja jääga seotud sõnu. [[Sapiri-Whorfi hüpotees]]i järgi defineerivad olulised keelelised sümbolid inimese mentaalsuse iseloomu. == Herbert Blumer == [[Herbert Blumer]] rajas sümboolse interaktsionismi ning arendas seda struktureerimata ja vähestruktureeritud kollektiivse käitumise valdkonnas. Selle alla kuuluvad näiteks inimmasside käitumine ja sotsiaalsed liikumised. Herbert Blumeri seisukoha järgi põhineb sümboolne interaktsioon kolmel eeldusel: # Inimesed käituvad objektidele, subjektidele ja tegevusele omistatud tähenduse põhjal, mitte lihtsalt ei reageeri välisstiimulitele. Sümboolne interaktsionism eitab bioloogilist ja ühiskondlikku [[determinism]]i ning pakub välja tähenduse determinismi. # Tähendused muutuvad, teisenevad pidevalt ja neid luuakse ka uuesti. Interaktsioonis osalejad ei tegutse kunagi mehaaniliselt oma rolli järgi. # Tähendus kujuneb teiste inimeste tegevuste tõlgendamie kaudu. Võetakse arvesse teise inimese rolli ning tõlgendatakse selle kaudu tema tähendusi ja kavatsusi. Blumer käsitles ka kollektiivset käitumist. Tema arusaama järgi baseerub ühiskond sotsiaalsete subjektide pideval aktiivsusel, mis avaldub muu hulgas maaniates, jõukude tegevustes, massikäitumises, propagandas, moes, revolutsioonis ja reformides.  Esmapilgul võib kollektiivne käitumine tunduda spontaanne ja ettearvamatu, aga tegelikult võivad seda suunata sümbolitega seotud tähendused. Spontaanne kollektiivne käitumine (nt miitingud) tekib jäikade tähenduste rikkumisel.<ref>{{Raamatuviide|autor=С.А. КРАВЧЕНКО.|pealkiri="СОЦИОЛОГИЯ: ПАРАДИГМЫ ЧЕРЕЗ ПРИЗМУ СОЦИОЛОГИЧЕСКОГО ВООБРАЖЕНИЯ."|aasta=2002|koht=Moskva|kirjastus=|lehekülg=111-113}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Блумер Г.|pealkiri=Общество как символическая интеракция|aasta=1984|koht=Moskva|kirjastus=|lehekülg=1-2}}</ref> == Charles Cooley == [[Fail:CharlesCooley.jpg|pisi|Charles Cooley]] [[Charles Cooley]] töötas välja [[peegel-mina teooria]], mille järgi: # Inimestevahelise suhtluse käigus inimesed suudavad ette kujutada, kuidas teised neid tajuvad. # Inimesed suudavad ette kujutada teiste inimeste reaktsiooni nende käitumisele. # Inimesed kujundavad arvamust iseendast ning kogevad kas uhkust või masendust sõltuvalt sellest, kellena nad kujutlevad end teiste silmis nägevat. <blockquote>Cooley mõtte kohaselt kujutame peeglisse vaadates ette, mis inimesed meist arvavad. Me kujutame ette teiste inimeste mõtteid ning seda, millisena paistavad nende silmis meie maneerid, tegevused, sõbrad ja iseloom. Tähtis roll on meie lähimatel inimestel ehk perekonnal, naabritel, eakaaslastel. See, kuidas need inimesed käituvad, mõjutab seda, kuidas inimene end tunneb. See toimib nagu uus mänguasi, mille annavad lapsele tema pereliikmed ja mille ta tahab kohe enda omaks teha. Cooley rõhutab ka seda, et inimesed kipuvad valima endale sellist suhtlusringkonda, mis toetab nende [[Identiteet|identiteeti]] ning vastupidi, väldivad seda, mis ei toeta. Kui indiviid ei saa tunnustust, siis tema identiteet võib kiiresti nõrgeneda. Teiste inimeste eelarvamuslik suhtumine võib indiviidi enesetaju mõjutada nii, et tema «Mina» hakkab vastama kujundatud «Me» kontseptsioonile ning «Mina» saab sellega negatiivse varjundi. Inimesel tuleb loobuda peegel-minast, et oleks võimalus leida sellised inimesed, kes võiks tema identiteeti kinnitada. Tavaliselt aga juhtub nii, et kui ühiskond väärtustab inimest, siis väärtustavad teda ka teised. </blockquote>Inimesed muudavad oma identiteeti kogu elu jooksul. Igal inimesel on vabadus leida endale selline ühiskond, mis kinnitab tema identiteeti.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://socio.rin.ru/cgi-bin/article.pl?id=1129|Pealkiri=Charles Cooley "Peegel-mina"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] oj41lox33qkw3bu0fcmkocwzfvsk6ga 0 487791 7256343 7250845 2026-10-20T13:26:10Z ~2026-54734-65 239444 suslikov 7256343 wikitext text/x-wiki 676767676767676767676767676767676 neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger neeger 67676767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676767676y7676767676767676767676767676776677667676767676767767676 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jarvekyla.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Rae vald]] g92yc15v0ov1lvszg3pd3m6qvdgpcot 7256352 7256343 2026-10-20T13:35:14Z Veritas Sapientiae 172838 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] ([[User talk:~2026-54734-65|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. 6505890 wikitext text/x-wiki '''Järveküla kool''' on [[kool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] [[Peetri (Rae)|Peetri]] asulas. Koolis õpib kokku 756 õpilast (2023/2024).<ref name="jarvekyla.edu.ee_koolist">https://web.archive.org/web/20171201110543/http://jarvekyla.edu.ee/koolist/uldinfo-koolist/ (vaadatud 01.12.2017)</ref> Kooli esimene direktor oli [[Mare Räis]], praegune direktor on Triinu Luiga. <ref name="jarvekyla.edu.ee_kontaktid">http://jarvekyla.edu.ee/koolist/kontaktid/ (vaadatud 01.12.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jarvekyla.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Rae vald]] jw9127ygxprpxap2y0uods9xp5bo1sa 0 495842 7256740 6896143 2026-10-21T11:01:12Z ~2026-56349-99 240200 7256740 wikitext text/x-wiki '''Paul Uusman''' ([[2. juuni]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[21. veebruar]] [[1988]] Tallinn) oli eesti kultuuritegelane.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880226.1.15 Paul Uusman (nekroloog). Sirp ja Vasar, 26. veebruar 1988]</ref> Oli 1930-ndate kufuja ning ametiühingutegelane. 1940. aasta juunipöörde järel sai ta [[Riigi Ringhääling]]u direktoriks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/22/21 1096. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 262.], Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940</ref> ja [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimehe asetäitjaks. Teise maailmasõja aastatel oli ta Leningradi ja [[Moskva raadio|Moskva Raadio]] Eesti toimetuse diktor ja vastutav toimetaja. Aastatel 1944–1949 oli ta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimees, 1949–1953 [[Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee]] esimees. Aastatel 1953–1975 oli ta [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]is ministri asetäitja.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19700605.1.3 Paul Uusmani juubeli puhul. Sirp ja Vasar, 5. juuni 1970]</ref> Aastatel 1940–1950 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Aastatel 1953–1987 oli ta ajalehe [[Sirp ja Vasar]] toimetuskolleegiumi liige.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/2004/20.02.04/Sots/sots1-11.html Aksel Tamm: Kolleegium ei olnud vandekohus. Sirp, 20.02.2004]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87379 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *[[Tööpunalipu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[Orden "Austuse märk"]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=23097 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Uusman, Paul – Eesti NSV kultuuriministri asetäitja (1969)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaidud-teedelt-paul-uusman ERR arhiiv. Käidud teedelt: Paul Uusman, 21.06.1985] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-paul-uusman ERR arhiiv. Kirjutamata memuaare: Paul Uusman, 31.08.1986] {{JÄRJESTA:Uusman, Paul}} [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1988]] hhhxajmd1ghp7o5r8wcsf4sjr5fa0ad 7256741 7256740 2026-10-21T11:01:25Z ~2026-56349-99 240200 7256741 wikitext text/x-wiki '''Paul Uusman''' ([[2. juuni]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[21. veebruar]] [[1988]] Tallinn) oli eesti kultuuritegelane.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880226.1.15 Paul Uusman (nekroloog). Sirp ja Vasar, 26. veebruar 1988]</ref> Oli 1930-ndate kuduja ning ametiühingutegelane. 1940. aasta juunipöörde järel sai ta [[Riigi Ringhääling]]u direktoriks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/22/21 1096. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 262.], Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940</ref> ja [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimehe asetäitjaks. Teise maailmasõja aastatel oli ta Leningradi ja [[Moskva raadio|Moskva Raadio]] Eesti toimetuse diktor ja vastutav toimetaja. Aastatel 1944–1949 oli ta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimees, 1949–1953 [[Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee]] esimees. Aastatel 1953–1975 oli ta [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]is ministri asetäitja.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19700605.1.3 Paul Uusmani juubeli puhul. Sirp ja Vasar, 5. juuni 1970]</ref> Aastatel 1940–1950 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Aastatel 1953–1987 oli ta ajalehe [[Sirp ja Vasar]] toimetuskolleegiumi liige.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/2004/20.02.04/Sots/sots1-11.html Aksel Tamm: Kolleegium ei olnud vandekohus. Sirp, 20.02.2004]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87379 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *[[Tööpunalipu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[Orden "Austuse märk"]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=23097 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Uusman, Paul – Eesti NSV kultuuriministri asetäitja (1969)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaidud-teedelt-paul-uusman ERR arhiiv. Käidud teedelt: Paul Uusman, 21.06.1985] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-paul-uusman ERR arhiiv. Kirjutamata memuaare: Paul Uusman, 31.08.1986] {{JÄRJESTA:Uusman, Paul}} [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1988]] fgiur7dt5fi9ju5dxf69joc5dh1lzlu 7256743 7256741 2026-10-21T11:01:49Z ~2026-56349-99 240200 7256743 wikitext text/x-wiki '''Paul Uusman''' ([[2. juuni]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[21. veebruar]] [[1988]] Tallinn) oli eesti kultuuritegelane.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880226.1.15 Paul Uusman (nekroloog). Sirp ja Vasar, 26. veebruar 1988]</ref> Oli 1930-ndatel kuduja ning ametiühingutegelane. 1940. aasta juunipöörde järel sai ta [[Riigi Ringhääling]]u direktoriks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/22/21 1096. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 262.], Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940</ref> ja [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimehe asetäitjaks. Teise maailmasõja aastatel oli ta Leningradi ja [[Moskva raadio|Moskva Raadio]] Eesti toimetuse diktor ja vastutav toimetaja. Aastatel 1944–1949 oli ta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimees, 1949–1953 [[Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee]] esimees. Aastatel 1953–1975 oli ta [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]is ministri asetäitja.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19700605.1.3 Paul Uusmani juubeli puhul. Sirp ja Vasar, 5. juuni 1970]</ref> Aastatel 1940–1950 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Aastatel 1953–1987 oli ta ajalehe [[Sirp ja Vasar]] toimetuskolleegiumi liige.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/2004/20.02.04/Sots/sots1-11.html Aksel Tamm: Kolleegium ei olnud vandekohus. Sirp, 20.02.2004]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87379 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *[[Tööpunalipu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[Orden "Austuse märk"]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=23097 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Uusman, Paul – Eesti NSV kultuuriministri asetäitja (1969)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaidud-teedelt-paul-uusman ERR arhiiv. Käidud teedelt: Paul Uusman, 21.06.1985] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-paul-uusman ERR arhiiv. Kirjutamata memuaare: Paul Uusman, 31.08.1986] {{JÄRJESTA:Uusman, Paul}} [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1988]] goh8p5z8eq4gm9q4585fq2yhvlfc180 7256745 7256743 2026-10-21T11:10:25Z ~2026-56349-99 240200 7256745 wikitext text/x-wiki '''Paul Uusman''' ([[2. juuni]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[21. veebruar]] [[1988]] Tallinn) oli eesti kultuuritegelane.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19880226.1.15 Paul Uusman (nekroloog). Sirp ja Vasar, 26. veebruar 1988]</ref> Oli 1930-ndatel kuduja ning ametiühingutegelane. 1940. aasta juunipöörde järel sai ta [[Riigi Ringhääling]]u direktoriks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/22/21 1096. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 262.], Riigi Teataja, nr. 107, 22 august 1940</ref> ja [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimehe asetäitjaks. Teise maailmasõja aastatel oli ta Leningradi ja [[Moskva raadio|Moskva Raadio]] Eesti toimetuse diktor ja vastutav toimetaja. Aastatel 1944–1949 oli ta [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuva [[Eesti NSV Raadiokomitee]] esimees, 1949–1953 [[Eesti NSV Raadioinformatsiooni Komitee]] esimees. Aastatel 1953–1975 oli ta [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]is ministri asetäitja ning 1. asetäitja. .<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19700605.1.3 Paul Uusmani juubeli puhul. Sirp ja Vasar, 5. juuni 1970]</ref> Aastatel 1940–1950 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik. Aastatel 1953–1987 oli ta ajalehe [[Sirp ja Vasar]] toimetuskolleegiumi liige.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/2004/20.02.04/Sots/sots1-11.html Aksel Tamm: Kolleegium ei olnud vandekohus. Sirp, 20.02.2004]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87379 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *[[Tööpunalipu orden]] *[[Punatähe orden]] *[[Orden "Austuse märk"]] *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=23097 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Uusman, Paul – Eesti NSV kultuuriministri asetäitja (1969)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaidud-teedelt-paul-uusman ERR arhiiv. Käidud teedelt: Paul Uusman, 21.06.1985] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-paul-uusman ERR arhiiv. Kirjutamata memuaare: Paul Uusman, 31.08.1986] {{JÄRJESTA:Uusman, Paul}} [[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1988]] nn044nki4qdkxl8q9wl1hvxb4taky6e 4 501172 7256448 7255471 2026-10-20T18:22:29Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7256448 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q130336535|Q130336535]] | ''[[:d:Q130336535|Carlos Miguel Suarez]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q13172766|Q13172766]] | ''[[:d:Q13172766|Kayyrgül Sartbaeva]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kõrgõzstan|kõrgõzstan]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1936–2026) ♀; [[NSV Liidu rahvakunstnik]], [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], People’s Artist of the Kyrgyz SSR, Order of Manas, 2nd class, Order of Manas, 3rd class, Курманжан датка ордени, Dank Medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Manas 1000 Medal, «Манас» ордени | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q2855543|Kara-Bulak]]'' | [[Biškek]] | |- | [[:d:Q2386707|Q2386707]] | ''[[:d:Q2386707|Amel Baccouche]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♀ | [[näitleja]] | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q2881113|Q2881113]] | ''[[:d:Q2881113|Pierre Hazette]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Belgia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q3294530|Marneffe]]'' | | |- | [[:d:Q5698539|Q5698539]] | ''[[:d:Q5698539|Antonio Grimau]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | Argentina näitleja | [[näitleja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1622565|Lanús]]'' | [[Argentina]] | |- | [[:d:Q7045430|Q7045430]] | ''[[:d:Q7045430|Noah Musingku]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-20 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1964–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | [[Guinea]] | | |- | [[:d:Q113449926|Q113449926]] | ''[[:d:Q113449926|Kamaruddin Simanjuntak]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Indoneesia advokaat | [[advokaat]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q129232|Siborongborong]]'' | | |- | [[:d:Q11862627|Q11862627]] | ''[[:d:Q11862627|Hilkka Kinnunen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Soome|soomlased]] [[Näitleja|näitleja]] (1925–2026) ♀; Grand Cross of the Order of Polonia Restituta; spouse of Ekke Hämäläinen | [[näitleja]] | [[Soome]] | [[Viiburi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q141778489|Q141778489]] | ''[[:d:Q141778489|Édiémou Blin Jacob]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] religious person, Christian minister (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3111753|religious person]]''<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Elevandiluurannik]] | No/unknown value | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q17411379|Q17411379]] | ''[[:d:Q17411379|Subagyo Hadi Siswoyo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Indoneesia|Indoneesia]] badminton executive and administrator, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Director of Materiel of the Directorate General of Defense Power of the Ministry of Defense (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>[[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3741|Daérah Istiméwa Yogyakarta]]'' | | |- | [[:d:Q18211347|Q18211347]] | ''[[:d:Q18211347|Karthik Sabesh]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[India|India]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2006–) (1989–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[India]] | [[Chennai]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q41806157|Q41806157]] | ''[[:d:Q41806157|Árpád Soós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q496497|Q496497]] | ''[[:d:Q496497|Mária Szolnoki]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Ungari vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q5115327|Q5115327]] | ''[[:d:Q5115327|Chuck Amato]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1056542|Easton]]'' | | |- | [[:d:Q5255270|Q5255270]] | ''[[:d:Q5255270|Dimitris Kizas]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Küprose jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Küpros]] | [[Paralímni]] | [[Pátra]] | |- | [[:d:Q5373354|Q5373354]] | ''[[:d:Q5373354|Emmanuel Uduaghan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q7970686|Warri North]]'' | | |- | [[:d:Q5486900|Q5486900]] | ''[[:d:Q5486900|Frank Goode]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q5494354|Q5494354]] | ''[[:d:Q5494354|Coos Huijsen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist, member of the House of Representatives of the Netherlands (1939–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | | |- | [[:d:Q111841465|Q111841465]] | ''[[:d:Q111841465|Ana Rita Sithole]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Mosambiigi poliitik | [[poliitik]] | [[Mosambiik]] | | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | |- | [[:d:Q124359533|Q124359533]] | ''[[:d:Q124359533|Leho Männiksoo]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | eesti raadioajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q131293636|Q131293636]] | ''[[:d:Q131293636|Gilles Girard]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Kanada laulja | [[laulja]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q135485022|Q135485022]] | ''[[:d:Q135485022|Raúl Aguilera Campillo]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Mehhiko|mehhiko]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Mehhiko]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q140368370|Q140368370]] | ''[[:d:Q140368370|Edil Aidarbekov]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Kõrgõzstani arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q67221165|vexillographer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kõrgõzstan]] | ''[[:d:Q4947670|Bosteri]]'' | ''[[:d:Q4947670|Bosteri]]'' | |- | [[:d:Q19729623|Q19729623]] | ''[[:d:Q19729623|Napoleon Bonaparte]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Politseinik|politseinik]] (fl. 1988–), Resort Police Chief Ogan Komering Ulu Regency, Wadir Reskrim Polda Sumsel (1965–2026) ♂ | [[politseinik]] | [[Indoneesia]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q25466187|University of Indonesia Hospital]]'' | |- | [[:d:Q20644822|Q20644822]] | ''[[:d:Q20644822|Ronald Lancaster]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Keemik|keemik]], [[Kaplan|kaplan]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1931–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Fellow of the Royal Society of Chemistry, Chartered Chemist | [[keemik]]<br/>[[kaplan]]<br/>[[õpetaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q201812|Huddersfield]]'' | | |- | [[:d:Q27876989|Q27876989]] | ''[[:d:Q27876989|Ibrahima Sory Sow]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Guinea diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | [[Conakry]] | | |- | [[:d:Q3228899|Q3228899]] | ''[[:d:Q3228899|Lee Kwan Young]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] taekwondo athlete, instructor, [[Treener|treener]], [[Sõdur|sõdur]] (1946–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>''[[:d:Q777952|instructor]]''<br/>[[treener]]<br/>[[sõdur]] | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Soul]] | [[Soul]] | |- | [[:d:Q3617157|Q3617157]] | ''[[:d:Q3617157|Angelo Pierleoni]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1962–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Celano]] | | |- | [[:d:Q3837943|Q3837943]] | ''[[:d:Q3837943|Lua Blanco]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Brasiilia|Brasiilia]] teatrinäitleja, musical theatre actor, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], filantroop, [[Tõlkija|tõlkija]] (fl. 2001–2026) (1987–2026) ♀; member of Rebeldes; child of Billy Blanco Jr. | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1954956|musical theatre actor]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q51641814|Q51641814]] | ''[[:d:Q51641814|Ann Hornaday]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], filmikriitik (1960–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Iowa City]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q5894511|Q5894511]] | ''[[:d:Q5894511|Henry Dougier]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | | |- | [[:d:Q6713139|Q6713139]] | ''[[:d:Q6713139|Mordechai Shechter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Iisraeli ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q9654390|Q9654390]] | ''[[:d:Q9654390|Benito di Paula]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-18 | Brasiilia laulja, helilooja ja pianist | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[helilooja]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q468563|Nova Friburgo]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q10270800|Q10270800]] | ''[[:d:Q10270800|Eduardo Viana]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Portugali näitleja | [[näitleja]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q107569084|Q107569084]] | ''[[:d:Q107569084|Patrick Dele-Cole]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nigeeria]] | | [[London]] | |- | [[:d:Q109673791|Q109673791]] | ''[[:d:Q109673791|Sabri Anar]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Türgi|Türgi]] katoliku preester, Catholic bishop, Chorbishop, Roman Catholic metropolitan archbishop (1966–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q993707|Uludere]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q110783294|Q110783294]] | ''[[:d:Q110783294|Carolyn Jane Bechly]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kehalise kasvatuse õpetaja (1950–2026) ♀; child of Dan Smiley Bechly, Catherine Chabot McGinnis | ''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q117806237|Q117806237]] | ''[[:d:Q117806237|Juan Francisco Solórzano Foppa]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Guatemala advokaat | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[prokurör]] | [[Guatemala]] | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q12043155|Q12043155]] | ''[[:d:Q12043155|Ota Jirák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja, kujutav kunstnik, nukunäitleja, [[Miim|miim]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[miim]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q11774507|Debř]]'' | | |- | [[:d:Q138572439|Q138572439]] | ''[[:d:Q138572439|Germaine Leman-Delerive]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Arheoloog|arheoloog]] (†2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q141758168|Q141758168]] | ''[[:d:Q141758168|Sergio Erede]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Advokaat|advokaat]] (1940–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Genova]] | |- | [[:d:Q141760732|Q141760732]] | ''[[:d:Q141760732|Zvi Kohavi]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Professor|professor]], [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1935–2026) ♂ | [[professor]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | [[Haifa]] | |- | [[:d:Q141763284|Q141763284]] | ''[[:d:Q141763284|Leonel Nunes]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the Legislative Assembly of Madeira (1949–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1179064|Monte]]'' | ''[[:d:Q134983322|Funchal]]'' | |- | [[:d:Q141776518|Q141776518]] | ''[[:d:Q141776518|Hasan Gülay]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], keemiatehnoloog, member of the Grand National Assembly of Turkey (1946–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | [[Türgi]] | [[Akhisar]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q116790290|Gölbaşı Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141787483|Q141787483]] | ''[[:d:Q141787483|Mody Niang]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Senegal|Senegal]] [[Õpetaja|õpetaja]], school inspector, esseist, kolumnist (1945–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1958649|school inspector]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]'' | [[Senegal]] | ''[[:d:Q2981937|Koki]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q20068961|Q20068961]] | ''[[:d:Q20068961|Olga Osijik]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] teatrinäitleja (1947–2026) ♀; Ukraina rahvakunstnik, Ukraina teeneline kunstnik | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q2445553|Stara Vyzhivka]]'' | | |- | [[:d:Q2844286|Q2844286]] | ''[[:d:Q2844286|Maarten Spanjer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Hollandi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q282729|Ouderkerk aan de Amstel]]'' | |- | [[:d:Q3158510|Q3158510]] | ''[[:d:Q3158510|Jacques Charlin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Esperantist|esperantist]], [[Jurist|jurist]] (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[esperantist]]<br/>[[jurist]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3260315|Q3260315]] | ''[[:d:Q3260315|Louis-André Dacoury-Tabley]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | poliitik, Elevandiluurannik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q18592055|Gagnoa]]'' | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q327073|Q327073]] | ''[[:d:Q327073|Denis Boytsov]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] poksija (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Orjol]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q3899465|Q3899465]] | ''[[:d:Q3899465|Per Haftorsen]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Norra]] | [[Haugesund]] | ''[[:d:Q47392626|Haugesund hospital]]'' | |- | [[:d:Q56749323|Q56749323]] | ''[[:d:Q56749323|István Szekeres]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Ungari ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q57768037|Q57768037]] | ''[[:d:Q57768037|Georgy Sidorov]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1961–2026) ♂; Russian government prize for science and technology, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology, honorary titles of the Republic of Bashkortostan, Order of Salavat Yulayev | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2569709|Tashtamak]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q61135944|Q61135944]] | ''[[:d:Q61135944|Möcähit Äxmätcanof]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1950–2026) ♂; Merited teacher of Tatarstan Republic | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q19904895|Türeş]]'' | | |- | [[:d:Q62020942|Q62020942]] | ''[[:d:Q62020942|Abdulaziz Al-Shahrani]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Saudi Araabia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Abhā]] | | |- | [[:d:Q7162547|Q7162547]] | ''[[:d:Q7162547|Penehupifo Pohamba]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Namiibia|Namiibia]] [[Ämmaemand]], [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♀; spouse of [[Hifikepunye Pohamba]] | [[Ämmaemand]]<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[poliitik]] | [[Namiibia]] | [[Ohangwena piirkond|Ohangwena ringkond]] | | |- | [[:d:Q75383495|Q75383495]] | ''[[:d:Q75383495|Rudolf Graf von Schönburg-Glauchau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | Person (1932–2026) ♂; child of Friedrich Carl Graf von Schönburg-Glauchau, Countess Maria Anna von Baworów-Baworowska; spouse of Princess Marie Louise of Prussia | | | | | |- | [[:d:Q8062356|Q8062356]] | ''[[:d:Q8062356|Yvette Bíró]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], filmikriitik, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1930–2026) ♀; Parallel Culture Awards, Béla Balázs Award | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Budapest]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q85224559|Q85224559]] | ''[[:d:Q85224559|Lajos Kollár]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-17 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1948–2026) ♂; Award for Excellent Work, Tüke Prize, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst | [[kirurg]]<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1240569|emeriitprofessor]]'' | [[Ungari]] | [[Pécs]] | | |- | [[:d:Q102163941|Q102163941]] | ''[[:d:Q102163941|James W. McCoy]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]] (1935–2026) ♂ | [[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | [[Staten Island]] | |- | [[:d:Q10307266|Q10307266]] | ''[[:d:Q10307266|Joaquim Letria]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Portugali ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q1252203|Q1252203]] | ''[[:d:Q1252203|Douglas Dunn]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik, lühijuttude kirjutaja (1942–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Cholmondeley Award, Eric Gregory Award, Geoffrey Faber Memorial Prize, King’s / Queen’s Gold Medal for Poetry, Fellow of the Royal Society of Literature, [[Somerset Maughami auhind]], Hawthornden Prize; member of Royal Society of Literature | [[luuletaja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3797631|Inchinnan]]'' | | |- | [[:d:Q12524978|Q12524978]] | ''[[:d:Q12524978|Yadi Timo]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Indoneesia näitleja | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | [[Bogor]] | | |- | [[:d:Q129947737|Q129947737]] | ''[[:d:Q129947737|Lajos Nagy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Arst|arst]], publitsist (1933–2026) ♂; Kőrösi Csoma Sándor commemorative plaquette | [[arst]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q1092579|Ernei]]'' | [[Sfântu Gheorghe]] | |- | [[:d:Q139065432|Q139065432]] | ''[[:d:Q139065432|Carlos Bissolino]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Argentina|Argentina]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Dotsent|dotsent]] (1952–2026) ♂ | [[kunstnik]]<br/>[[dotsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q1134710|Italian Hospital of Buenos Aires]]'' | |- | [[:d:Q141756595|Q141756595]] | ''[[:d:Q141756595|Pavel Anton]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Moldova|Moldova]] [[Dirigent|dirigent]], klassikalise muusika helilooja (1936–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>''[[:d:Q21680663|klassikalise muusika helilooja]]'' | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q141769970|Q141769970]] | ''[[:d:Q141769970|John Emeleus]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], õpetlane, [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]] (1938–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q104362149|Dunmurry]]'' | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141776110|Q141776110]] | ''[[:d:Q141776110|Kawanthissa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q15072199|Q15072199]] | ''[[:d:Q15072199|Andrey Nikolaevitsj Medvedev]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1952–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q1642970|Q1642970]] | ''[[:d:Q1642970|Mariusz Strzałka]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] vehkleja (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Poola]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q19612544|Q19612544]] | ''[[:d:Q19612544|Soner Olgun]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Türgi muusik | [[helilooja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q207998|Fethiye]]'' | | |- | [[:d:Q19975570|Q19975570]] | ''[[:d:Q19975570|Hyron Andrews]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Paarl]] | ''[[:d:Q910030|Sainte-Marie-de-Ré]]'' | |- | [[:d:Q356376|Q356376]] | ''[[:d:Q356376|Sam Noto]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | | |- | [[:d:Q4074492|Q4074492]] | ''[[:d:Q4074492|Yauhen Babosaw]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] lektor, [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Filosoof|filosoof]], kulturoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Austuse märk]], Byelorussian SSR State Prize, Honoured Scientist of the Republic of Belarus; member of Białoruskie Zrzeszenie Socjologiczne | ''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Rjazan]] | | |- | [[:d:Q4111012|Q4111012]] | ''[[:d:Q4111012|Viktor (Pivovarov)]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Peapiiskop|peapiiskop]], [[Diakon|diakon]] (1937–2026) ♂ | [[peapiiskop]]<br/>[[diakon]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4108224|Verkh-Katunskoye]]'' | [[Slavjansk-na-Kubani]] | |- | [[:d:Q4116842|Q4116842]] | ''[[:d:Q4116842|Pirouz Mojtahedzadeh]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Iraan|Iraan]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Geograaf|geograaf]], [[Kirjanik|kirjanik]], politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[geograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1286144|Nur County]]'' | | |- | [[:d:Q4348163|Q4348163]] | [[Paavo Rantanen]] | data-sort-value="1934" | 1934-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Soome diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Soome]] | [[Jyväskylä linn]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q5095153|Q5095153]] | ''[[:d:Q5095153|Chiaki Ishii]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Jaapan|Jaapan]]-[[Brasiilia|brasiilia]] judoka (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q374477|Ashikaga]]'' | | |- | [[:d:Q5223004|Q5223004]] | ''[[:d:Q5223004|Dariusz Kołodziejczyk]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q52608982|Q52608982]] | ''[[:d:Q52608982|Jacqueline Van Quaille]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Belgia|Belgia]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]], esineja, [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1938–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]''<br/>[[ooperilaulja]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q680916|Gentbrugge]]'' | ''[[:d:Q21768633|De Panne]]'' | |- | [[:d:Q54963146|Q54963146]] | ''[[:d:Q54963146|Rudolf Millonig]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Austria skulptor | [[skulptor]] | [[Austria]] | [[Hall in Tirol]] | | |- | [[:d:Q5859408|Q5859408]] | ''[[:d:Q5859408|Fernando Confessore]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Argentina|Argentina]] meteoroloog (fl. 1992–2026) (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q600757|Q600757]] | ''[[:d:Q600757|Árpád Néda]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | Rumeenia füüsik | [[füüsik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12725173|Sâncraiu]]'' | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q60485062|Q60485062]] | ''[[:d:Q60485062|Zhor El Horr]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Maroko|Maroko]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1947–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Maroko]] | [[Casablanca]] | | |- | [[:d:Q60989784|Q60989784]] | ''[[:d:Q60989784|Vladyslav Matskevich]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q20093820|Taydut]]'' | | |- | [[:d:Q6211962|Q6211962]] | ''[[:d:Q6211962|Joe Redner]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7045350|Q7045350]] | ''[[:d:Q7045350|Noah Adams]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–2026) (1942–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q725562|Ashland]]'' | ''[[:d:Q49000|Yellow Springs]]'' | |- | [[:d:Q8053790|Q8053790]] | ''[[:d:Q8053790|Giorgos Vardinogiannis]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Kreeka|Kreeka]] äriinimene (fl. 1963–2026) (1936–2026) ♂; child of Ioannis Vardinogiannis, Chrysí Theodorouláki | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q20203316|Episkopi]]'' | ''[[:d:Q992348|Marousi]]'' | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q85871529|Q85871529]] | ''[[:d:Q85871529|Jacqueline Paulette Drouilly Yurich]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Tšiili|Tšiili]] university student (†2026) ♀ | ''[[:d:Q315247|university student]]'' | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | | |- | [[:d:Q93120947|Q93120947]] | ''[[:d:Q93120947|Rinze Visser]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-16 | [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor of De Fryske Marren, municipal councillor of Lemsterland (1938–2026) ♂ | [[poliitik]] | | ''[[:d:Q144091|Lemmer]]'' | ''[[:d:Q144091|Lemmer]]'' | |- | [[:d:Q1101154|Q1101154]] | ''[[:d:Q1101154|Cliff Hagan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1956–1969) (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q494295|Owensboro]]'' | | |- | [[:d:Q110728523|Q110728523]] | ''[[:d:Q110728523|Mohammad Solaiman]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Bangladesh|bangladesh]] õpetlane, chancellor (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q61061|chancellor]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Bangladesh]] | ''[[:d:Q3346765|Sitakunda Upazila]]''<br/>''[[:d:Q1074991|Chattogram District]]'' | ''[[:d:Q1074991|Chattogram District]]''<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q1177786|Q1177786]] | ''[[:d:Q1177786|Miklós Miskolczi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂; Golden Pen | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ungari]] | [[Subotica]] | | |- | [[:d:Q132201050|Q132201050]] | ''[[:d:Q132201050|Miloš Slemenský]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141745848|Q141745848]] | ''[[:d:Q141745848|Danny Watson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] telesaatejuht, raadiosaatejuht, karateka (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q9017214|karateka]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141748838|Q141748838]] | ''[[:d:Q141748838|Jonas Stentäpp]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Rootsi|rootslased]] [[Muusik|muusik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂; member of Hjalle & Heavy, Mimikry | [[muusik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | | [[Falun]] | |- | [[:d:Q141752049|Q141752049]] | ''[[:d:Q141752049|Eva Hochstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] günekoloog, obstetrician (1960–2026) ♀; child of Manfred Paul Hochstein | ''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q13638192|obstetrician]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141756547|Q141756547]] | ''[[:d:Q141756547|Moustafa Mawaldi]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Second Syrian Republic-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Süüria|süüria]] [[Professor|professor]], [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; spouse of Mahā Shaʻʻār | [[professor]]<br/>[[teadlane]] | ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | |- | [[:d:Q15061478|Q15061478]] | ''[[:d:Q15061478|Yury Chashin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q15444540|Q15444540]] | ''[[:d:Q15444540|Philippe Maurice Tondeur]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Šveitsi matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q1889124|Q1889124]] | ''[[:d:Q1889124|Richard Riehle]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1787576|Menomonee Falls]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q2919107|Q2919107]] | ''[[:d:Q2919107|Germán Quintero]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Colombia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | | |- | [[:d:Q3506952|Q3506952]] | ''[[:d:Q3506952|Rudolf Křesťan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1943–2026) ♂; spouse of Magdalena Křesťanová | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q4584486|Q4584486]] | ''[[:d:Q4584486|Eli Rygg]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Norra|norralased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Laulja|laulja]], lastekirjanik, telesaatejuht, miljøarbeider (1955–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q130266786|miljøarbeider]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q6515985|Veblungsnes]]'' | | ''[[:d:Q6493711|Jeløy Church]]'' |- | [[:d:Q46984652|Q46984652]] | ''[[:d:Q46984652|Jorge Dubanced]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Argentina|Argentina]] jalgpallur (fl. 1967–1981) (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q56061910|Q56061910]] | ''[[:d:Q56061910|Betty Valasi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q59155192|Q59155192]] | ''[[:d:Q59155192|Abdul Hai]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1990519|Munshiganj District]]'' | | |- | [[:d:Q6271264|Q6271264]] | ''[[:d:Q6271264|Jon Morris]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, color commentator (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q3276037|color commentator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q700497|Q700497]] | ''[[:d:Q700497|Franz Xaver Ölzant]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Austria skulptor | [[skulptor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kunstnik]] | [[Austria]] | [[Oberzeiring]] | [[Pfaffenschlag bei Waidhofen an der Thaya]] | |- | [[:d:Q7191961|Q7191961]] | ''[[:d:Q7191961|Pierre-André Kombila]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | Gaboni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[minister]] | [[Gabon]] | | | |- | [[:d:Q9374079|Q9374079]] | ''[[:d:Q9374079|Wiktor Legowicz]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-15 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], radio editor (1949–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta; child of Jan Legowicz | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]'' | | [[Tomaszów Mazowiecki]] | | |- | [[:d:Q115943319|Q115943319]] | ''[[:d:Q115943319|Aḥmad Zakarīyā Shalaq]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Egiptuse kirjanik | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12235113|كفر الحما]]'' | | |- | [[:d:Q11851325|Q11851325]] | ''[[:d:Q11851325|Anders Pape Møller]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂ | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q123491|Q123491]] | ''[[:d:Q123491|Gerold Späth]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Šveits|Šveits]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Stsenarist|stsenarist]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1970–2026) (1939–2026) ♂; Alfred Döblin Prize, Gottfried-Keller-Preis, Conrad Ferdinand Meyer Prize, Georg Mackensen Literary Prize; member of Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[luuletaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q688539|Rapperswil]]'' | | |- | [[:d:Q125354835|Q125354835]] | ''[[:d:Q125354835|Бобро Михайло Архипович]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Person (1936–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q126453104|Q126453104]] | ''[[:d:Q126453104|Ana Lupez]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Argentina|Argentina]] vedette, [[Näitleja|näitleja]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], äriinimene (1944–2026) | ''[[:d:Q3178518|vedette]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q9001103|Guaymallén]]'' | | |- | [[:d:Q12771155|Q12771155]] | ''[[:d:Q12771155|Martin Petrenko]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Slovakkia filmirežissöör | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q479400|Rákoš]]'' | | |- | [[:d:Q12843457|Q12843457]] | ''[[:d:Q12843457|Növrəstə Yusifova]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaani NSV]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Snaiper]] (1952–2026) ♀ | [[Snaiper]] | [[Aserbaidžaani NSV]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q141746410|Q141746410]] | ''[[:d:Q141746410|Toluwanisings]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Laulja|laulja]], Christian minister (1985–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q1423891|Christian minister]]'' | [[Nigeeria]] | [[Osuni osariik]] | | |- | [[:d:Q141753122|Q141753122]] | ''[[:d:Q141753122|Thomas H. Buxton]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], Latin teacher (1940–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q101444703|Latin teacher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2023662|Blowing Rock]]'' | ''[[:d:Q2374047|West Columbia]]'' | |- | [[:d:Q141778248|Q141778248]] | ''[[:d:Q141778248|Charmienne Harker]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1924–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q15982226|Q15982226]] | ''[[:d:Q15982226|Rita Vorperian]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Armeenia kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Aleppo|Ḩalab]] | | |- | [[:d:Q16657983|Q16657983]] | ''[[:d:Q16657983|Angelo Groppelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Itaalia|Itaalia]] kuulitõukaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]'' | [[Itaalia]] | [[Varese]] | [[Varese]] | |- | [[:d:Q198341|Q198341]] | ''[[:d:Q198341|Jorge Fernando Castro]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Argentina|Argentina]] poksija (1967–2026) ♂; WBA World Middleweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1026633|Caleta Olivia]]'' | ''[[:d:Q967746|Morón]]'' | |- | [[:d:Q2018364|Q2018364]] | ''[[:d:Q2018364|Vincent Denson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Chester]] | | |- | [[:d:Q2494817|Q2494817]] | ''[[:d:Q2494817|Michael Cremo]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], esseist (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q331380|Schenectady]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q29359354|Q29359354]] | ''[[:d:Q29359354|I͡Uriĭ Perepletkin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, toimetaja (1938–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], Merited worker of culture of the Russian Federation, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Medal "For the Tapping of the Subsoil and Expansion of the Petrochemical Complex of Western Siberia" | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Hantõ-Mansiisk]] | [[Tjumen]] | |- | [[:d:Q31705888|Q31705888]] | ''[[:d:Q31705888|Cheruvayal Raman]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[India|India]] person (1952–2026) ♂ | | [[India]] | | | |- | [[:d:Q3286936|Q3286936]] | ''[[:d:Q3286936|Manuel Sanjulián]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Hispaania kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q109517242|comics creator]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Sitges]] | |- | [[:d:Q39391201|Q39391201]] | ''[[:d:Q39391201|Valerii Gromak]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Valgevene matemaatik | [[teadlane]]<br/>[[matemaatik]] | [[Valgevene NSV]]<br/>[[Valgevene]] | [[Mir (Valgevene)|Mir]] | | |- | [[:d:Q438492|Q438492]] | ''[[:d:Q438492|Michael Forest]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Lendur|lendur]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1953–2013) (1929–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>[[lendur]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q639259|Harvey]]'' | ''[[:d:Q211629|Sparks]]'' | |- | [[:d:Q4734776|Q4734776]] | ''[[:d:Q4734776|Alpay]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Türgi laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q131637411|Medical Park Antalya Hospital]]'' | ''[[:d:Q4822451|Cebeci Asri Cemetery]]'' |- | [[:d:Q4803701|Q4803701]] | ''[[:d:Q4803701|Asbjørn Eide]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Norra|norralased]] [[Jurist|jurist]] (1933–2026) ♂; spouse of Wenche Barth Eide | [[jurist]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q5350580|Eksingedalen]]'' | | |- | [[:d:Q526713|Q526713]] | ''[[:d:Q526713|Luigi Malice]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Itaalia maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | ''[[:d:Q54578|Brancaleone]]'' | |- | [[:d:Q5397778|Q5397778]] | ''[[:d:Q5397778|Pentti Mutikainen]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Soome muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Soome]] | [[Kesälahti vald]] | [[Hausjärvi vald]] | |- | [[:d:Q5750383|Q5750383]] | ''[[:d:Q5750383|Carlos Fredi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q518660|Las Rosas]]'' | ''[[:d:Q259498|Rafaela]]'' | |- | [[:d:Q61597990|Q61597990]] | ''[[:d:Q61597990|Jack Kirksey]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q6742359|Q6742359]] | ''[[:d:Q6742359|Malcolm H. Wiener]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog (1935–2026) ♂; member of [[Kuninglik Kirjanduse, Ajaloo ja Muististe Akadeemia]] | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Qingdao Shi]]<br/>[[Hiina (maa)|Hiina]] | | |- | [[:d:Q87400372|Q87400372]] | ''[[:d:Q87400372|François-Marie Dermine]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Kanada|Kanada]] [[Teoloog|teoloog]] (1949–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Kanada]] | [[Saint-Hyacinthe]] | | |- | [[:d:Q8901496|Q8901496]] | ''[[:d:Q8901496|Martha Tilaar]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] äriinimene (1937–2026) ♀; honoris causa, Cultural Merit Star, Tatler 500 Indonesia; spouse of H.A.R. Tilaar | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4079521|Kebumen]]'' | | |- | [[:d:Q95450351|Q95450351]] | ''[[:d:Q95450351|Emil Tuma]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-14 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Botaanik|botaanik]] (1928–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[botaanik]] | [[Tšehhi]] | [[Nymburk]] | [[Rumburk]] | |- | [[:d:Q102168920|Q102168920]] | ''[[:d:Q102168920|Graham Keith Zelmer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Matemaatik|matemaatik]] (1939–2026) | [[matemaatik]] | | [[Winnipeg]] | | |- | [[:d:Q107319460|Q107319460]] | ''[[:d:Q107319460|Ian Robinson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] lifeguard, rahukohtunik (1935–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q111686770|Q111686770]] | ''[[:d:Q111686770|Jacob Hart]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Iisraeli arst | [[arst]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11738696|Q11738696]] | ''[[:d:Q11738696|Ken Friar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Islington]] | | |- | [[:d:Q12788330|Q12788330]] | ''[[:d:Q12788330|Ema Umek]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Sloveenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arhivaar]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q131862193|Q131862193]] | ''[[:d:Q131862193|Michal Novák]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Slovakkia]] | | | |- | [[:d:Q141718063|Q141718063]] | ''[[:d:Q141718063|Parvinder Singh Jhota]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[India|India]] aktivist, kabaddi player (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q2573916|Mansa]]'' | |- | [[:d:Q141734605|Q141734605]] | ''[[:d:Q141734605|María Asunción Milá]]'' | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Inimõiguste aktivist (1919–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | | [[Barcelona]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q141735233|Q141735233]] | ''[[:d:Q141735233|James Robertson (American prisoner)]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Vang|vang]] (1962–2026) ♂ | [[vang]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141738387|Q141738387]] | ''[[:d:Q141738387|Renaye Kramer]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Teatriprodutsent]] (1951–2026) ♀; spouse of David Kramer | [[Teatriprodutsent]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Worcester (LAV)|Worcester]] | [[Kaplinn]] | |- | [[:d:Q1438992|Q1438992]] | ''[[:d:Q1438992|Richard Gray]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] video game developer, video game designer (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|video game developer]]''<br/>''[[:d:Q18882335|video game designer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Haven]] | | |- | [[:d:Q15131405|Q15131405]] | ''[[:d:Q15131405|Vasile Ionescu]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Rumeenia kirjanik | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2721618|Tulnici]]'' | | |- | [[:d:Q16093343|Q16093343]] | ''[[:d:Q16093343|Carlos Eduardo Jaramillo]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Ecuadori luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q944697|Loja]]'' | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q1702112|Q1702112]] | ''[[:d:Q1702112|Martina Arroyo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], sot­siaaltöötaja, muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1963–) (1936–2026) ♀; Kennedy Center Honors, Fellow of the American Academy of Arts and Sciences; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q18548229|Q18548229]] | ''[[:d:Q18548229|Timotei Stuparu]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania, member of the Senate of Romania, Chairperson of Teleorman County Council (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q4847426|Țigănești]]'' | | |- | [[:d:Q1991461|Q1991461]] | ''[[:d:Q1991461|Nikolaus Gerhart]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Skulptor|skulptor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Schwabing Art Prize, Märkisch Scholarship for Fine Arts; member of Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[skulptor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Starnberg]] | | |- | [[:d:Q20029499|Q20029499]] | ''[[:d:Q20029499|Andrzej Kułakowski]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Poola|poolakad]] [[Arst|arst]] (1929–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Polonia Restituta, kuldne teeneterist (Poola), Commander of the Order of Polonia Restituta, Knight of the Order of Polonia Restituta | [[arst]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q20071647|Q20071647]] | ''[[:d:Q20071647|Yael Shaltieli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1946–2026) ♀ | | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1743479|Kiryat Tiv'on]]'' | | |- | [[:d:Q2141319|Q2141319]] | ''[[:d:Q2141319|Netinho]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Brasiilia laulja | [[laulja]] | [[Brasiilia]] | [[Bahia osariik]]<br/>''[[:d:Q1764163|Santo Antônio de Jesus]]'' | [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]] | |- | [[:d:Q2272893|Q2272893]] | ''[[:d:Q2272893|Sergei Predybaylov]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Venemaa|venelased]] käsipallur (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q815245|Belaya Glina]]'' | [[Astrahan]] | |- | [[:d:Q2898405|Q2898405]] | ''[[:d:Q2898405|Bernard Pagès]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Cahors]] | [[Nice]] | |- | [[:d:Q4357779|Q4357779]] | ''[[:d:Q4357779|Heikki Mälkiä]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Soome|soomlased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1958–2026) ♂; retired number | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Soome]] | [[Imatra linn]] | | |- | [[:d:Q4655067|Q4655067]] | ''[[:d:Q4655067|AVS Raju]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india ärimagnaat (1937–2026) ♂; Padma Shri in trade and industry | ''[[:d:Q911554|ärimagnaat]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | | |- | [[:d:Q5181515|Q5181515]] | ''[[:d:Q5181515|Craig Symonds]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | ''[[:d:Q1493121|sõjaajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | | |- | [[:d:Q54861461|Q54861461]] | ''[[:d:Q54861461|Alan Mandell]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Filminäitleja, telesarjanäitleja (1927–2026) ♂; spouse of Elizabeth Heller Mandell | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q5622176|Q5622176]] | ''[[:d:Q5622176|Guy Conti]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | | |- | [[:d:Q6219124|Q6219124]] | ''[[:d:Q6219124|John Angus]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q65218570|Q65218570]] | ''[[:d:Q65218570|Zoltán Telek]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ungari|Ungari]] kooliõpetaja, kujutav kunstnik (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Ungari]] | [[Balassagyarmat]] | | |- | [[:d:Q6554288|Q6554288]] | ''[[:d:Q6554288|Régine Mihal Friedman]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Iisrael|Iisrael]] film theorist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q17391605|film theorist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q68004638|Q68004638]] | ''[[:d:Q68004638|Georg Moesta]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Advokaat|advokaat]] (1963–2026) ♂ | [[advokaat]] | | ''[[:d:Q521148|Boppard]]'' | | |- | [[:d:Q7146900|Q7146900]] | ''[[:d:Q7146900|Pat Karney]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q7176039|Q7176039]] | ''[[:d:Q7176039|Peter Nagy]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Fotograaf|fotograaf]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (active c. 1986) (1959–2026) ♂ | [[fotograaf]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bridgeport]] | | |- | [[:d:Q73015764|Q73015764]] | ''[[:d:Q73015764|Salah Uddin Ahmed]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q739497|Q739497]] | ''[[:d:Q739497|Albert Houssiau]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Belgia|Belgia]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Liege, emeritus bishop (1924–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q210003|Halle]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q86001370|Q86001370]] | ''[[:d:Q86001370|Aqşin Ağkəmərli]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arst|arst]] (1960–2026); member of Union of Azerbaijani Writers | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[arst]] | | ''[[:d:Q765501|Shabestar]]'' | | |- | [[:d:Q87560598|Q87560598]] | ''[[:d:Q87560598|Helen Branswell]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-13 | [[Kanada|Kanada]] science journalist, medical journalist (fl. 1986–) (1956–2026) ♀; Nieman Fellowship | ''[[:d:Q17433421|science journalist]]''<br/>''[[:d:Q88208062|medical journalist]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q93224106|Q93224106]] | ''[[:d:Q93224106|Guido Mazzotta]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-10-13 | [[Teoloog|teoloog]], [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q1061893|Q1061893]] | ''[[:d:Q1061893|Liu Changcheng]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hiina|Hiina]]-[[Saksamaa|sakslased]] võrkpallur, võrkpallitreener (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q20730881|võrkpallitreener]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Peking]] | | |- | [[:d:Q106247882|Q106247882]] | ''[[:d:Q106247882|Marialena Karmpouri]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q112394550|Q112394550]] | ''[[:d:Q112394550|Johannes Bircher]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Arst|arst]] (1933–2026) ♂ | [[arst]] | | [[Zürich]] | ''[[:d:Q67294|Meikirch]]''<br/>[[Berni kanton]] | |- | [[:d:Q113821441|Q113821441]] | ''[[:d:Q113821441|Ori Goldberg]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-11-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], Middle East specialist (1975–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q100319837|Middle East specialist]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q1249880|Q1249880]] | ''[[:d:Q1249880|Rolf Nyhus]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Norra|norralased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], sports executive (1942–2026) ♂; Kongens fortjenstmedalje i gull, Medal of St. Hallvard, NIVs Ærespris | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q13119635|Q13119635]] | ''[[:d:Q13119635|Madhu Kambikar]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | India näitleja | [[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q223517|Ahilyanagar]]'' | | |- | [[:d:Q131731740|Q131731740]] | ''[[:d:Q131731740|Juan Rodríguez]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Advokaat|advokaat]] (†2026) ♂; child of Juan Rodríguez Lozano; spouse of María de la Purificación Zapatero | [[advokaat]] | [[Hispaania]] | [[León (Hispaania)|León]] | | |- | [[:d:Q141724158|Q141724158]] | ''[[:d:Q141724158|Omar Ribeiro Thomaz]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane, antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Campinas]] | ''[[:d:Q18483037|São Paulo Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141737075|Q141737075]] | ''[[:d:Q141737075|Jomard Muniz de Britto]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1937–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[luuletaja]] | [[Brasiilia]] | [[Recife]] | [[Recife]] | |- | [[:d:Q1453423|Q1453423]] | ''[[:d:Q1453423|Kuroi Senji]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Jaapani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q16152025|Q16152025]] | ''[[:d:Q16152025|Gary Waddell]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Austraalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q47002|Carlton]]'' | | |- | [[:d:Q16174400|Q16174400]] | ''[[:d:Q16174400|Carl F. Bertelsen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | ''[[:d:Q6516476|Borøy]]'' | ''[[:d:Q10478161|Dypvåg Church]]'' |- | [[:d:Q20492347|Q20492347]] | ''[[:d:Q20492347|Garbi Losada]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Hispaania|Hispaania]] teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (1959–2026) ♀; Donostia Theatre Award; member of Academia de las Artes Escénicas de España; notable work [[Dublinlased]], Manolito Gafotas, Maitasunaren ostean maitasuna, Ione, sube al cielo, Bi eta bat | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q492420|Getxo]]'' | | |- | [[:d:Q2118568|Q2118568]] | ''[[:d:Q2118568|RJ Mitte]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | ''[[:d:Q51693|Brownsville]]'' | |- | [[:d:Q27135021|Q27135021]] | ''[[:d:Q27135021|Sheana Davis]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Juustumeister, peakokk, haridustöötaja (1969–2026) ♀ | ''[[:d:Q19945412|Juustumeister]]''<br/>''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sonoma]] | | |- | [[:d:Q3154320|Q3154320]] | ''[[:d:Q3154320|Irene Mathyssen]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q28532974|community organizer]]'' | [[Kanada]] | [[London (Kanada)|London]] | [[London (Kanada)|London]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q3425724|Q3425724]] | ''[[:d:Q3425724|René-Pierre Signé]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174951|Chirac-Bellevue]]'' | | |- | [[:d:Q346895|Q346895]] | ''[[:d:Q346895|Jeffrey Goldstone]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Füüsik|füüsik]] (1933–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, Fellow of the American Physical Society, [[Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind]], Mayhew Prize, [[Diraci medal (ICTP)|Diraci medal]], Guthrie Medal and Prize, Faraday Medal and Prize; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Ameerika Füüsikaselts]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q37145698|Q37145698]] | ''[[:d:Q37145698|Vitaliy Aleksandrovitsj Hilko]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] neurokirurg (1930–2026) ♂; Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, [[NSV Liidu riiklik preemia]]; member of [[Venemaa Meditsiiniteaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q9385011|neurokirurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q3765309|Q3765309]] | ''[[:d:Q3765309|Giorgio Bracardi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], filminäitleja (1933–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q242618|Fiano Romano]]'' | ''[[:d:Q27426|Campo Verano]]'' |- | [[:d:Q57676613|Q57676613]] | ''[[:d:Q57676613|Roger Cooreman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Boom (Belgia)|Boom]] | ''[[:d:Q2936440|Antwerp University Hospital]]'' | |- | [[:d:Q5960050|Q5960050]] | ''[[:d:Q5960050|Zaynolabideen Ghorbani]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ulama]], Member of the Assembly of Experts, Member of the Islamic Consultative Assembly, Friday Prayer Leader in Lahijan, Friday Prayer Leader in Rasht (1933–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | ''[[:d:Q5857114|Panchah]]'' | ''[[:d:Q569040|Lahijan]]'' | |- | [[:d:Q6068301|Q6068301]] | ''[[:d:Q6068301|Sten Rentzhog]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Rootsi kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Rootsi]] | [[Uppsala]] | | |- | [[:d:Q6696719|Q6696719]] | ''[[:d:Q6696719|Lucian Piane]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1980–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | | |- | [[:d:Q75359864|Q75359864]] | ''[[:d:Q75359864|Countess Alice Dessewffy]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | Person (1984–2026) ♀; child of Count Aurel Edward Dessewffy de Csernek et Tarkeo, Maria-Theresia Emma Elisabeth Felicia Josefa Regina Prinzessin von Hohenau | | | | | |- | [[:d:Q95162675|Q95162675]] | ''[[:d:Q95162675|Pavel Půta]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], laulusõnade kirjutaja, [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], laulja-laulukirjutaja (1948–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | | ''[[:d:Q2136632|Pačejov]]'' | | |- | [[:d:Q95489693|Q95489693]] | ''[[:d:Q95489693|Václav Jirásek]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | [[Hronov]] | | |- | [[:d:Q98085355|Q98085355]] | ''[[:d:Q98085355|Felix Yanov-Yanovsky]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] [[Helilooja|helilooja]], filmimuusika helilooja, muusikapedagoog (1934–2026) ♂; Merited Art Worker of the Uzbek SSR | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | [[Taškent]] | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q100729647|Q100729647]] | ''[[:d:Q100729647|Gabriel Prieto]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Tšiili näitleja | [[näitleja]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q106806458|Q106806458]] | ''[[:d:Q106806458|Peter D. Thomas]]'' | data-sort-value="1973" | 1973 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q111015168|Q111015168]] | ''[[:d:Q111015168|Nihat Ziyalan]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Türgi|Türgi]] [[Näitleja|näitleja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q12025679|Q12025679]] | ''[[:d:Q12025679|Jiří Štěpnička]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, häälnäitleja (1947–2026) ♂; child of Jan Samec, Jiřina Štěpničková | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q123575933|Q123575933]] | ''[[:d:Q123575933|Murray Laugesen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, [[Autor|autor]], public health physician, medical missionary (1935–2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order, Fellowship of the Royal College of Surgeons; spouse of Helen Glasgow | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q10334684|public health physician]]''<br/>''[[:d:Q123479789|medical missionary]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q12836236|Q12836236]] | ''[[:d:Q12836236|Ayaz Vəfalı]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1937–2026) ♂; Honored Culture Worker of the Azerbaijan SSR, Honored Art Worker of Azerbaijan; member of Union of Azerbaijani Writers | [[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4720052|Sabirabad]]'' | | |- | [[:d:Q13058386|Q13058386]] | ''[[:d:Q13058386|Nasima Khan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1959–) (1944–2026) ♀; notable work The Day Shall Dawn | [[näitleja]] | [[Bangladesh]] | [[Dhaka]]<br/>[[Briti Bengal]]<br/>[[Briti India]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q133626849|Q133626849]] | ''[[:d:Q133626849|Kamal Mitra Chenoy]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Politoloog (1950–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Delhi]] | | |- | [[:d:Q141709609|Q141709609]] | ''[[:d:Q141709609|Ina Klaassen]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] muuseumidirektor (1969–2026) ♀ | ''[[:d:Q22132694|muuseumidirektor]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q141712699|Q141712699]] | ''[[:d:Q141712699|Dauda Biu]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nigeeria|Nigeeria]] person (1964–2026) ♂ | | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q147975|Zaria]]'' | [[Abuja]] | |- | [[:d:Q141745749|Q141745749]] | ''[[:d:Q141745749|Mo Houliston]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1947–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141745795|Q141745795]] | ''[[:d:Q141745795|Barrie Paterson]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], [[Raehärra]] (1937–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141787110|Q141787110]] | ''[[:d:Q141787110|Erlinda Villalobos]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q15726341|Q15726341]] | ''[[:d:Q15726341|Ēvalds Grabovskis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Läti|lätlased]] jäähokitreener, jäähokimängija, sporditeadlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]''<br/>''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Riia]] | | |- | [[:d:Q16259955|Q16259955]] | ''[[:d:Q16259955|Che Hongcai]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Hiina|Hiina]] [[Tõlkija|tõlkija]], keeleteadlane (1936–2026) ♂ | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Hiina]] | | [[Peking]] | |- | [[:d:Q17388891|Q17388891]] | ''[[:d:Q17388891|Cheryl Smith]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q15041977|rugby union coach]]''<br/>''[[:d:Q56117770|rugby union executive]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q7296972|Rawene]]'' | | |- | [[:d:Q18642957|Q18642957]] | ''[[:d:Q18642957|Meta Grosman]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]] kirjandusajaloolane (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | [[Ljubljana]] | |- | [[:d:Q2172899|Q2172899]] | ''[[:d:Q2172899|Rudolf Heinz]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q662505|Perl]]'' | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q2304308|Q2304308]] | ''[[:d:Q2304308|Henk van der Bijl]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Rotterdam]] | | |- | [[:d:Q2521449|Q2521449]] | ''[[:d:Q2521449|Wilma De Angelis]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Itaalia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q2623922|Q2623922]] | ''[[:d:Q2623922|Hiroshi Tsuchida]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1994–2026) (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]''<br/>[[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q28870735|Q28870735]] | ''[[:d:Q28870735|Keith Ellis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q3167208|Q3167208]] | ''[[:d:Q3167208|Jean-Luc Mongrain]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Kanada ajakirjanik | ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3170848|Q3170848]] | ''[[:d:Q3170848|Jean Borella]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filosoof|filosoof]], [[Teoloog|teoloog]] (1930–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[teoloog]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nancy]] | [[Nancy]] | |- | [[:d:Q3187752|Q3187752]] | ''[[:d:Q3187752|Juan Pablo Cárdenas Squella]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Tšiili ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Tšiili]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q4468742|Q4468742]] | ''[[:d:Q4468742|Aleksandr Ubykin]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q51296158|Q51296158]] | ''[[:d:Q51296158|Cristina Siscar]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♀ | [[kirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q5300674|Q5300674]] | ''[[:d:Q5300674|Doug Loft]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q213180|Maidstone]]'' | | |- | [[:d:Q56191855|Q56191855]] | ''[[:d:Q56191855|Christian Bussmann]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] lavastuskunstnik, theatre designer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''<br/>''[[:d:Q11613590|theatre designer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Saksa Riik]] | | |- | [[:d:Q5736892|Q5736892]] | ''[[:d:Q5736892|Tony Forsberg]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Rootsi|rootslased]] filmioperaator (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Rootsi]] | | ''[[:d:Q255019|Älvsjö]]'' | |- | [[:d:Q59180390|Q59180390]] | ''[[:d:Q59180390|Ralph Hosack]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | Poksija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | | | | |- | [[:d:Q96681757|Q96681757]] | ''[[:d:Q96681757|Rachna T. Shroff]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] onkoloog (†2026) ♀ | ''[[:d:Q16062369|onkoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108505377|Q108505377]] | ''[[:d:Q108505377|Musa Taimazov]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Venemaa|venelased]] Paralympic athlete (1984–2026) ♂; [[Sõpruse orden]] | ''[[:d:Q25439032|Paralympic athlete]]'' | [[Venemaa]] | [[Mahhatškala]] | | |- | [[:d:Q109492112|Q109492112]] | ''[[:d:Q109492112|Vladimir Baranov]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Venemaa näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Rjazan]] | | |- | [[:d:Q112420938|Q112420938]] | ''[[:d:Q112420938|Eva Kolárová]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Teatriteadlane (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q116754163|Q116754163]] | ''[[:d:Q116754163|Yulia Karpova]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] jäähokimängija, jäähokitreener (1984–2026) ♀; child of Sergei Karpov | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1300511|Q1300511]] | ''[[:d:Q1300511|Marcellino Daiji Tani]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Jaapan|Jaapan]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Saitama (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Jaapan]] | [[Takarazuka]] | [[Saitama]] | |- | [[:d:Q130397807|Q130397807]] | ''[[:d:Q130397807|Stevan Bakić]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-federal republic of yugoslavia-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]] (1967–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Serbia]] | [[Bar (Montenegro)|Bar]] | [[Subotica]] | |- | [[:d:Q130465492|Q130465492]] | ''[[:d:Q130465492|Yvette Mouttet]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Person (1929–2026) ♀; mèstre d’obro dóu Felibrige; spouse of Jacques Mouttet | | | | | |- | [[:d:Q139170623|Q139170623]] | ''[[:d:Q139170623|Bärbel Steinkemper]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Saksamaa|sakslased]] person, [[Linnapea|linnapea]] (1947–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | [[Bonn]] | |- | [[:d:Q141707818|Q141707818]] | ''[[:d:Q141707818|Natalia Perchevska]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q141708141|Q141708141]] | ''[[:d:Q141708141|Amir Khasru]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[India|India]] [[Näitleja|näitleja]] (1962–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[India]] | [[India]] | | |- | [[:d:Q141708379|Q141708379]] | ''[[:d:Q141708379|Larry Bertlemann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] surfer (1955–2026) ♂; notable work Bertlemann slide | ''[[:d:Q13561328|surfer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hilo]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q141745156|Q141745156]] | ''[[:d:Q141745156|Andrew Leiataua]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] raadiosaatejuht (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Taupo]] | |- | [[:d:Q1892648|Q1892648]] | ''[[:d:Q1892648|Ellen Meliesie]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Sõudja|sõudja]] (1963–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Zwolle]] | | |- | [[:d:Q1972279|Q1972279]] | ''[[:d:Q1972279|Wilfredo Gómez]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (1956–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Featherweight Champion, WBC World Super Bantamweight Champion, WBA World Super Featherweight Champion, The Ring World Junior Lightweight Champion, The Ring World Junior Featherweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Juan]] | | |- | [[:d:Q2159209|Q2159209]] | ''[[:d:Q2159209|Robert Williamson]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] molekulaarbioloog (1938–2026) ♂; King Faisal Prize in Medicine, Londoni Kuningliku Seltsi liige, Fellow of the Australian Academy of Science, Fellow of the Royal College of Physicians of London, Fellow of the Royal College of Pathologists, Austraalia ordeni ohvitser, Fellow of the Academy of Medical Sciences; member of [[Londoni Kuninglik Selts]] | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cleveland]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q25642373|Q25642373]] | ''[[:d:Q25642373|Иван Демьянович Ворона]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1930–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], géologue émérite de la RSFSR | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q1493180|Korop]]'' | | |- | [[:d:Q27921351|Q27921351]] | ''[[:d:Q27921351|Gernot Friedel]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Austria|Austria]] teatrilavastaja, telelavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q2841201|Q2841201]] | ''[[:d:Q2841201|Manuel Pereira]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Kuuba|Kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1948–2026) ♂; spouse of Zoé Valdés | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Kuuba]] | [[Havanna]] | [[México]] | |- | [[:d:Q3060990|Q3060990]] | ''[[:d:Q3060990|Eusi Kwayana]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Guyana poliitik | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q6705119|Lusignan]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q3195641|Q3195641]] | ''[[:d:Q3195641|Keven McDonald]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q43943402|Q43943402]] | ''[[:d:Q43943402|Abdul Latif Abu Hijleh]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Keemik|keemik]], leiutaja, teadlane, [[Professor|professor]], President of Birzeit University (1949–2026) ♂; member of Fulbright Scholarship, Palestinian National Library, Deutscher Akademischer Austauschdienst, Palestine Technical University; spouse of إيمان ناصر الدين | [[biokeemik]]<br/>[[keemik]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[professor]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Tulkarm]]'' | | |- | [[:d:Q47401780|Q47401780]] | ''[[:d:Q47401780|Moshe Hedaya]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Iisraeli rabi | [[rabi]] | [[Iisrael]] | [[Süüria]] | [[Elat]] | |- | [[:d:Q50205349|Q50205349]] | ''[[:d:Q50205349|Ren-Ke Li]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Teadlane (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | [[Harbin]] | [[Xi'an Shi]] | |- | [[:d:Q5496716|Q5496716]] | ''[[:d:Q5496716|Freddie Foreman]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kurjategija|kurjategija]] (1932–2026) ♂ | [[kurjategija]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1925802|Battersea]]'' | ''[[:d:Q2734390|West London]]'' | |- | [[:d:Q5958223|Q5958223]] | ''[[:d:Q5958223|Pierre Lindstedt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Rootsi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q748257|Dalarö]]'' | [[Norrtälje vald]] | |- | [[:d:Q63859906|Q63859906]] | ''[[:d:Q63859906|Trevor Ryan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q14206163|Bellingen]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q6652304|Q6652304]] | ''[[:d:Q6652304|Yitzhak Berlovitz]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Pediaater|lastearst]] (1949–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | [[Iisrael]] | [[Vilnius]] | | |- | [[:d:Q6835150|Q6835150]] | ''[[:d:Q6835150|Michael W. Rice]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ärijuht (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1182166|Hanover]]'' | ''[[:d:Q868666|Hershey]]'' | |- | [[:d:Q7366922|Q7366922]] | ''[[:d:Q7366922|Rory Bourke]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1942–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cleveland]] | | |- | [[:d:Q79351288|Q79351288]] | ''[[:d:Q79351288|Imran Al-Omran]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1933–2026) ♂; member of Consultative Assembly of Saudi Arabia | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Saudi Araabia]] | [[Ar-Riyāḑ]] | [[Ar-Riyāḑ]] | |- | [[:d:Q86833339|Q86833339]] | ''[[:d:Q86833339|Hryhoriy Arkushyn]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], dialektoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q16880249|dialektoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4419422|Sylne]]'' | | |- | [[:d:Q899355|Q899355]] | ''[[:d:Q899355|Pierre Joliot]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | professor, Prantsusmaa | [[bioloog]]<br/>[[professor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[biokeemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q96150720|Q96150720]] | ''[[:d:Q96150720|Franck Esnault]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q97768146|Farmers on medium-sized farms]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q96623525|Q96623525]] | ''[[:d:Q96623525|Jean-Max de Chavigny]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] windsurfer (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q617806|Schœlcher]]'' | | |- | [[:d:Q106807824|Q106807824]] | ''[[:d:Q106807824|John Klaricich]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] agricultural entrepreneur, [[Kirjanik|kirjanik]], looduskaitsja, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, kaumātua (1932–2026) ♂; Sir Kingi Ihaka Award, Companion of the Queen's Service Order, Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q3796984|agricultural entrepreneur]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''<br/>''[[:d:Q3814026|kaumātua]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q2023019|Omapere]]'' | | |- | [[:d:Q108838448|Q108838448]] | ''[[:d:Q108838448|Randi Bergundhaugen]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Norra|norralased]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Vestnes, deputy member of the Parliament of Norway (1964–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q488060|Vestnes Municipality]]'' | ''[[:d:Q12719400|Vestnes Church]]'' |- | [[:d:Q11874812|Q11874812]] | ''[[:d:Q11874812|Lasse Peltonen]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Soome muusik | [[muusik]] | [[Soome]] | [[Merikarvia vald]] | [[Ilmajoki vald|Ilmajoki]] | |- | [[:d:Q11969915|Q11969915]] | ''[[:d:Q11969915|Frank Matre]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Norra|norralased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Misjonär|misjonär]] (1936–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[misjonär]] | [[Norra]] | | [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]] | ''[[:d:Q19384691|Orelund kapell og gravlund]]'' |- | [[:d:Q12153923|Q12153923]] | ''[[:d:Q12153923|Valentyn Smyntyna]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Ukraina füüsik | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q540996|Vyshneve]]'' | | ''[[:d:Q13416784|2nd Christian Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1355840|Q1355840]] | ''[[:d:Q1355840|Mike Ditka]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesaatejuht, pesapallimängija, ameerika jalgpalli mängija, äriinimene, American football coach, korvpallur, spordiajakirjanik, [[Sportlane|sportlane]], [[Treener|treener]] (fl. 1961–) (1939–2026) ♂; Pro Football Hall of Fame | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q42331263|American football coach]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[sportlane]]<br/>[[treener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1131994|Carnegie]]'' | | |- | [[:d:Q135907533|Q135907533]] | ''[[:d:Q135907533|Elizabeth Fontan-Binoche]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Harfist|harfimängija]], muusikapedagoog (1926–2026) ♀ | [[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | ''[[:d:Q865745|La Colle-sur-Loup]]'' | |- | [[:d:Q137302037|Q137302037]] | ''[[:d:Q137302037|Mykhailo Illiashenko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] teatrilavastaja (1951–2026) ♂; Honored Artist of the Ukrainian SSR, Премія імені Марка Кропивницького | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4515230|Chekhivka]]'' | | |- | [[:d:Q138636529|Q138636529]] | ''[[:d:Q138636529|Olena Rybalko]]'' | data-sort-value="1917" | 1917-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arst|arst]] (1917–2026) ♀ | [[arst]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q141682356|Q141682356]] | ''[[:d:Q141682356|Rodney Muñoz]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1966–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141688195|Q141688195]] | ''[[:d:Q141688195|Josep Pinyol i Balasch]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ajaloolane|ajaloolane]], äriinimene, political analyst, independence activist, secretari nacional de l'Assemblea Nacional Catalana (1952–2026) ♂; member of Assemblea Nacional Catalana, Reagrupament | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q84681895|political analyst]]''<br/>''[[:d:Q11571698|independence activist]]'' | | ''[[:d:Q15602|Cornellà de Llobregat]]'' | | |- | [[:d:Q141691727|Q141691727]] | ''[[:d:Q141691727|Klaus Rader]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], racing automobile driver (1963–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Saksamaa]] | | [[Mallorca]] | |- | [[:d:Q141728502|Q141728502]] | ''[[:d:Q141728502|Álvaro Pava Angulo]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Laulja|laulja]] (1961–2026) ♂ | [[laulja]] | | [[Barranquilla]] | [[Monterrey]] | |- | [[:d:Q16434885|Q16434885]] | ''[[:d:Q16434885|Bäkir Bajachunow]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Kasahstani helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q1705755|Q1705755]] | ''[[:d:Q1705755|Josef Settele]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Saksamaa|sakslased]] entomoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], lepidopteroloog, agricultural biologist (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q497294|lepidopteroloog]]''<br/>''[[:d:Q56677038|agricultural biologist]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502955|Marktoberdorf]]'' | | |- | [[:d:Q20069972|Q20069972]] | ''[[:d:Q20069972|Ivan Smiian]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Ukraina arst | [[arst]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2388859|Trostianets Raion, Sumy Oblast]]'' | [[Ternopil]] | |- | [[:d:Q2311574|Q2311574]] | ''[[:d:Q2311574|Jacques Proulx]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Kanada|Kanada]] person (1939–2026) ♂; Quebeci riikliku ordeni kavaler | | [[Kanada]] | ''[[:d:Q338345|Saint-Camille]]'' | | |- | [[:d:Q2375188|Q2375188]] | ''[[:d:Q2375188|Patrice Warrener]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Prantsusmaa kunstnik | [[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q2915775|Q2915775]] | ''[[:d:Q2915775|Federico l'Olandese Volante]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] radio DJ, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht, [[Diskor|diskor]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q10730252|radio DJ]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[diskor]] | [[Madalmaade Kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Deventer]] | ''[[:d:Q51835|Monopoli]]'' | |- | [[:d:Q3172266|Q3172266]] | ''[[:d:Q3172266|Jean Geney]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q901881|Mélisey]]'' | | |- | [[:d:Q335679|Q335679]] | ''[[:d:Q335679|James Lindesay-Bethune]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, põllumees, maaomanik, member of the House of Lords, Lord-in-waiting, Parliamentary Under-Secretary of State for Scotland (1955–2026) ♂; child of David Lindesay-Bethune, 15th Earl of Lindsay, Mary-Clare Horn; spouse of Diana Lindesay-Bethune, Countess of Lindsay | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q1483709|maaomanik]]'' | [[Suurbritannia]] | | [[London]] | |- | [[:d:Q3719862|Q3719862]] | ''[[:d:Q3719862|Eduardo Vilarete]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q209016|Santa Marta]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q4096486|Q4096486]] | [[Indra Briķe]] | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Läti näitleja | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Läti]] | [[Durbe]] | | |- | [[:d:Q4935056|Q4935056]] | ''[[:d:Q4935056|Bobby Gould]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3089341|Petrolia]]'' | | |- | [[:d:Q5806691|Q5806691]] | ''[[:d:Q5806691|Sven Hirdman]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Rootsi diplomaat | [[diplomaat]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q6030297|Q6030297]] | ''[[:d:Q6030297|Slađan Osmanagić]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Rootsi|rootslased]] raadiosaatejuht, soccer commentator (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1366909|soccer commentator]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q54771|Värnamo]]'' | [[Novi Sad]] | |- | [[:d:Q611512|Q611512]] | ''[[:d:Q611512|António Vitalino Fernandes Dantas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Portugal|Portugal]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Beja, titular bishop, auxiliary bishop (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q808977|Freguesia de Barros]]'' | [[Braga]] | |- | [[:d:Q6197746|Q6197746]] | ''[[:d:Q6197746|Jim Richards]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija, korvpallitreener (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7297896|Q7297896]] | ''[[:d:Q7297896|Ray Nilsson]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Australian rules football player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q783073|Q783073]] | ''[[:d:Q783073|Chris Wickham]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7369807|Rossett]]'' | | |- | [[:d:Q97315315|Q97315315]] | ''[[:d:Q97315315|Omar Murtazaliev]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] karateka (fl. 1980–) (1963–2026) ♂; [[Venemaa teeneline treener]] | ''[[:d:Q9017214|karateka]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4468728|Ubra]]'' | | |- | [[:d:Q10332765|Q10332765]] | ''[[:d:Q10332765|Lee Siu-Hung]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1936–2026) ♂; child of Lee Sun-Fung, Yuet-ching Lee; spouse of Amy Wong | [[filmirežissöör]] | | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q1108540|Q1108540]] | ''[[:d:Q1108540|Colin Mackerras]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austraalia|Austraalia]] sinoloog (1939–2026) ♂; Fellow of the Australian Academy of the Humanities, Austraalia ordeni ohvitser | ''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q112431721|Q112431721]] | ''[[:d:Q112431721|Rainer Volz]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1950–2026) ♂ | [[sotsioloog]] | | | | |- | [[:d:Q113454903|Q113454903]] | ''[[:d:Q113454903|Karl-Heinz Schulze]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | | [[Halle]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q1135673|Q1135673]] | ''[[:d:Q1135673|Dag Seierstad]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | | |- | [[:d:Q11851653|Q11851653]] | ''[[:d:Q11851653|Anne-Lise Boge]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1778557|Knapstad]]'' | ''[[:d:Q141750378|Tomter gravkapell]]'' |- | [[:d:Q11924292|Q11924292]] | ''[[:d:Q11924292|El Gitano de Balaguer]]'' | data-sort-value="1966" | 1966 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hispaania helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q11954776|Vilanova de la Sal]]'' | ''[[:d:Q696797|Balaguer]]'' | |- | [[:d:Q131430430|Q131430430]] | ''[[:d:Q131430430|Kristóf Kovács]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ungari|Ungari]] teatrilavastaja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], literary translator (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q141675189|Q141675189]] | ''[[:d:Q141675189|Jeff Cannonball]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja, [[Rokkmuusik|rock-muusik]] (fl. 2010–2024) (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>[[Rokkmuusik|rock-muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141689108|Q141689108]] | ''[[:d:Q141689108|Juarez da TekPix]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesaatejuht (1972–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Brasiilia]] | [[Brasiilia]] | [[Brasiilia]] | |- | [[:d:Q141751772|Q141751772]] | ''[[:d:Q141751772|Hans Kinigadner]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austria|Austria]] mootorrattasportlane (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141761539|Q141761539]] | ''[[:d:Q141761539|Anne-Marie Faure]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (†2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | | | | |- | [[:d:Q1581709|Q1581709]] | ''[[:d:Q1581709|Hans Peter Reutter]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂ | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ludwigshafen]] | [[Düsseldorf]] | |- | [[:d:Q15962282|Q15962282]] | ''[[:d:Q15962282|Dionysis Charitopoulos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Kreeka kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10355417|advertising person]]''<br/>''[[:d:Q4178004|publicist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[dramaturg]] | [[Kreeka]] | [[Pireus]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16512385|Q16512385]] | ''[[:d:Q16512385|Konstantinos Ailianos]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hellenic State-[[Hellenite kuningriik|hellenite kuningriik]]-[[Kreeka|kreeka]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Kirjanik|kirjanik]], ambassador of Greece to Poland (1943–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Phoenix, Honorary Ambassador | [[diplomaat]]<br/>[[kirjanik]] | ''[[:d:Q3013827|Hellenic State]]''<br/>[[Hellenite kuningriik]]<br/>[[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q16765399|Q16765399]] | ''[[:d:Q16765399|Vladimír Kopecký]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], klaasikunstnik, [[Skulptor|skulptor]], kujutav kunstnik, klaasipuhuja, kunstipedagoog (1931–2026) ♂; Cena ministerstva kultury za přínos v oblasti výtvarného umění | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]''<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q1413824|klaasipuhuja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | | ''[[:d:Q1912504|Svojanov]]'' | | |- | [[:d:Q1717319|Q1717319]] | ''[[:d:Q1717319|Jürgen Jürgensen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Rotenburg (Wümme)]] | |- | [[:d:Q17541481|Q17541481]] | ''[[:d:Q17541481|Mark Pryor]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, [[Advokaat|advokaat]], crime fiction writer (1967–2026) ♂; child of George Pryor, Virginia Anne Jones | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q10297252|crime fiction writer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hertfordshire]] | | |- | [[:d:Q18416493|Q18416493]] | ''[[:d:Q18416493|Ana María Arango]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Colombia näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q2475741|Q2475741]] | ''[[:d:Q2475741|Nana Patekar]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[India]] | ''[[:d:Q1924853|Murud]]'' | ''[[:d:Q5293802|Dona Paula]]'' | |- | [[:d:Q3205897|Q3205897]] | ''[[:d:Q3205897|L. Ian Macdonald]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog (1947–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3263940|Q3263940]] | ''[[:d:Q3263940|Hamid Lounaouci]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | riigiametnik, Alžeeria | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Alžeeria]] | [[Tizi Ouzou]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q3319856|Q3319856]] | ''[[:d:Q3319856|Xosé Manuel Beiras]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], member of the Parliament of Galicia, porte-parole du bloc nationaliste galicien (1936–2026) ♂; prix Trasalba, Guardó Aureli Argemí pels Drets dels Pobles; child of Manuel Beiras; spouse of Aurichu Pereira, Teresa García-Sabell Tormo | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Santiago de Compostela]] | ''[[:d:Q1615466|Brión]]'' | |- | [[:d:Q3526447|Q3526447]] | ''[[:d:Q3526447|Théodore Lamine]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariik]] [[Poliitik|poliitik]] (1942–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q593435|Mbaïki]]'' | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q4757135|Q4757135]] | ''[[:d:Q4757135|Andrew Goudie]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], president, emeriitprofessor (1945–2026) ♂; Mungo Park Medal, Founder’s Medal, [[Auliige|auliige]], David Linton Award; member of Royal Academy for Overseas Sciences | [[geograaf]]<br/>[[professor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5298846|Dorset County Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4898920|Q4898920]] | ''[[:d:Q4898920|Betty McGuire]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bridgeport]] | [[California]] | |- | [[:d:Q51880581|Q51880581]] | ''[[:d:Q51880581|József Getto]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1075423|Lapáncsa]]'' | | |- | [[:d:Q57585994|Q57585994]] | ''[[:d:Q57585994|Abdelghani El Mansouri]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Maroko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | |- | [[:d:Q6380335|Q6380335]] | ''[[:d:Q6380335|Myles O'Connor]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Calgary]] | | |- | [[:d:Q6384201|Q6384201]] | ''[[:d:Q6384201|Keith Christmas]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1960–) (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1757774|Wivenhoe]]'' | | |- | [[:d:Q718288|Q718288]] | ''[[:d:Q718288|Henk Cornelisse]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Hollandi jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q15117395|trekijalgrattur]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q7609623|Q7609623]] | ''[[:d:Q7609623|Stephen Jones]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Muusik|muusik]], teleprodutsent, [[Jurist|jurist]] (fl. 1975–) (1951–2026) ♂; member of Severed Heads | [[kunstnik]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[jurist]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q85673149|Q85673149]] | ''[[:d:Q85673149|Ekkehard Zeidler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q1807236|Lauchhammer-Mitte]]'' | | |- | [[:d:Q95253359|Q95253359]] | ''[[:d:Q95253359|Franz Armin Morat]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | Kunstikoguja, kunstiajaloolane, kollektsionäär (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]'' | | ''[[:d:Q117878|Eisenbach]]'' | | |- | [[:d:Q975890|Q975890]] | ''[[:d:Q975890|Stephen A. Jarislowsky]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-08 | [[Kanada|Kanada]] financier, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1925–2026) ♂; Companion of the Order of Canada, Quebeci riikliku ordeni kavaler, Grand Officer of the National Order of Quebec, Lavali ülikooli audoktor | ''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Kanada]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q106866534|Q106866534]] | ''[[:d:Q106866534|Rachid Soualhi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Alžeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | [[Batna]] | | |- | [[:d:Q11069918|Q11069918]] | ''[[:d:Q11069918|Peng Yu]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1934–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Hiina]] | [[Harbin]] | [[Zhuhai]] | |- | [[:d:Q11664731|Q11664731]] | ''[[:d:Q11664731|Akira Sudō]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1952–2026) ♂ | [[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q994472|Kosugi]]'' | | |- | [[:d:Q11789653|Q11789653]] | ''[[:d:Q11789653|Jakub Schwarz Trojan]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], protestantlik teoloog, [[Teoloog|teoloog]], ethicist, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Dekaan|dekaan]] (1927–2026) ♂; Order of Tomáš Garrigue Masaryk, participant in the resistance and resistance against communism; member of Committee for the Defense of the Unjustly Prosecuted, [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|Noorte Meeste Kristlik Ühing]]; spouse of Karla Trojanová | [[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]''<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q5403434|ethicist]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[luuletaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q11966880|Q11966880]] | ''[[:d:Q11966880|Eirik Skadsdammen]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Norra|norralased]] jäähokimängija (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q109499|Kongsvinger Municipality]]'' | ''[[:d:Q11987018|Lundersæter]]'' | ''[[:d:Q15138199|Vinger Church]]'' |- | [[:d:Q140158768|Q140158768]] | ''[[:d:Q140158768|Janina Rosińska]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Poola|poolakad]] pikamaajooksja, sprinter (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q140511849|Q140511849]] | ''[[:d:Q140511849|Enn Mälgand]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Eesti|eestlased]] [[Kriitik|kriitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1937–2026) ♂ | [[kriitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Eesti]] | | | |- | [[:d:Q141564171|Q141564171]] | ''[[:d:Q141564171|Maricarmen Abascal]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hispaania|Hispaania]] aktivist (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | ''[[:d:Q30253672|Hospital General Universitario Gregorio Marañón]]'' | |- | [[:d:Q141669135|Q141669135]] | ''[[:d:Q141669135|Verne Allison]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1936–2026) ♂; member of The Dells | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141680276|Q141680276]] | ''[[:d:Q141680276|Valery Tunis]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Valgevene|Valgevene]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] jalgpallur (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Valgevene]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Odessa oblast]] | [[Puchavičy rajoon]] | |- | [[:d:Q1443512|Q1443512]] | ''[[:d:Q1443512|Frank Joseph Dewane]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, coadjutor bishop, apostolic administrator (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Green Bay]] | ''[[:d:Q7423233|Sarasota Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16495300|Q16495300]] | ''[[:d:Q16495300|Kara-Kuske Choodu]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Tõva|tõva]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1936–2026) ♂; Honorary Blood Donor of Russia | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Tõva]] | ''[[:d:Q4406264|Samagaltay]]'' | | |- | [[:d:Q1745750|Q1745750]] | ''[[:d:Q1745750|Klaus Steinitz]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q18746147|Q18746147]] | ''[[:d:Q18746147|Lydie Roskovcová]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Füüsik|füüsik]], toimetaja, publitsist, synod curator, pasteur, curate, deputy, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1936–2026) ♀; Medaile vděčnosti; member of Farní sbor Českobratrské církve evangelické v Praze 6 - Střešovice, Synodal Council of the Evangelical Church of the Czech Brethren; child of Josef Bohumil Souček; spouse of Vladimír Roskovec | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q2925109|Q2925109]] | ''[[:d:Q2925109|Brice Tarvel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Prantsusmaa koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Reims]] | | |- | [[:d:Q30346423|Q30346423]] | ''[[:d:Q30346423|Oleg Glazunov]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1927–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Tööveterani medal]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Troitsk]] | [[Irkutsk]] | |- | [[:d:Q31180509|Q31180509]] | ''[[:d:Q31180509|Constantin Dram]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Republica Populară Română-[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|rumeenia sotsialistlik vabariik]]-[[Rumeenia|rumeenia]] kirjanduskriitik, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]] | ''[[:d:Q2685298|Romanian People's Republic]]''<br/>[[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3878768|Războieni]]'' | [[Iași]] | |- | [[:d:Q31299351|Q31299351]] | ''[[:d:Q31299351|Saeed-ur-Rahman Azmi Nadvi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Kirjanik|kirjanik]], teadlane, [[Ulama]], [[Oraator|oraator]], Principal of Darul Uloom Nadwatul Ulama (1934–2026) ♂; Rashtrapati Award; member of International League of Islamic Literature | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[Ulama]]<br/>[[oraator]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q493091|Mau]]'' | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q3169679|Q3169679]] | ''[[:d:Q3169679|Jean-Pierre Péroncel-Hugoz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | [[Aix-en-Provence]] | |- | [[:d:Q317706|Q317706]] | ''[[:d:Q317706|Klaus Bresser]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Saksamaa|sakslased]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1936–2026) ♂; Order of Merit of Rhineland-Palatinate, Theodor Wolff award, Saure Gurke | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q326415|Q326415]] | ''[[:d:Q326415|Jim Knipfel]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q34144|Grand Forks]]'' | | |- | [[:d:Q3382718|Q3382718]] | ''[[:d:Q3382718|Piero De Benedictis]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Argentina laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Argentina]]<br/>[[Colombia]] | ''[[:d:Q52143|Gallipoli]]'' | ''[[:d:Q1134710|Italian Hospital of Buenos Aires]]'' | |- | [[:d:Q3497922|Q3497922]] | ''[[:d:Q3497922|Stefania Corna]]'' | data-sort-value="1990" | 1990-11-05<br/>1991-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Itaalia|Itaalia]] võrkpallur (1990–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Bergamo]] | | |- | [[:d:Q3634690|Q3634690]] | ''[[:d:Q3634690|Barbara Spinelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♀; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; child of [[Altiero Spinelli]], Ursula Hirschmann | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q47499545|Q47499545]] | ''[[:d:Q47499545|Joan Piqué Vidal]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Advokaat|advokaat]], äriinimene (1933–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | ''[[:d:Q15597|Castelldefels]]'' | |- | [[:d:Q4778061|Q4778061]] | ''[[:d:Q4778061|Anwar Shaikh]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Pakistan]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Karachi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5195734|Q5195734]] | ''[[:d:Q5195734|Curtis Flowers]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1970–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | |- | [[:d:Q56188234|Q56188234]] | ''[[:d:Q56188234|Пономарёва, Ольга Васильевна]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Laulja|laulja]], [[Koorijuht|koorijuht]], muusikapedagoog (fl. 1966–) (1934–2026) ♀; [[Tööveterani medal]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], Merited worker of culture of the Russian Federation, Government Prize of the Russian Federation | [[laulja]]<br/>[[koorijuht]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4305553|Mrykhovskij]]'' | ''[[:d:Q4305553|Mrykhovskij]]'' | |- | [[:d:Q57756458|Q57756458]] | ''[[:d:Q57756458|Miloslav Kopečný]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Třebíč]] | | |- | [[:d:Q65199687|Q65199687]] | ''[[:d:Q65199687|Mohsen Khalil Araqi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1929–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q78196695|Q78196695]] | ''[[:d:Q78196695|Victor P. Salnikov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | Venemaa jurist | [[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21194582|Колоярское муниципальное образование]]'' | | |- | [[:d:Q94981323|Q94981323]] | ''[[:d:Q94981323|Nina Michelle]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-07 | [[Kanada|Kanada]] džässmuusik (1968–2026) ♀ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Kanada]] | [[Vancouver]] | | |- | [[:d:Q106240558|Q106240558]] | [[Voldemar Lindström]] | data-sort-value="1933" | 1933-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Eesti ajakirjanik ja meediajuht | ''[[:d:Q22976182|teleajakirjanik]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q112395074|Q112395074]] | ''[[:d:Q112395074|Gustáv Dianiška]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q115605150|Q115605150]] | ''[[:d:Q115605150|Nobuo Inaba]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Shizuoka prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q12081215|Q12081215]] | ''[[:d:Q12081215|Serhìj Baturyn]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ukraina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q1251679|Q1251679]] | ''[[:d:Q1251679|Bisera Alikadić]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Bosnia ja Hertsegoviina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q3042819|Podhum, Livno]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q1301739|Q1301739]] | ''[[:d:Q1301739|Michael Toch]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] Judaic scholar, medievalist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1946–2026) ♂; child of Josef Toch | ''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]''<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q131864643|Q131864643]] | ''[[:d:Q131864643|Manfred Stöhr]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Arst|arst]] (1939–2026) ♂ | [[arst]] | | [[Lindau]] | | |- | [[:d:Q13219740|Q13219740]] | ''[[:d:Q13219740|James L. Nelligan]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q745594|Wilkes-Barre]]'' | ''[[:d:Q773325|Spartanburg]]'' | |- | [[:d:Q137774454|Q137774454]] | ''[[:d:Q137774454|Shyam Chandra Srivastava]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[India|India]] paleobotanist (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q30059961|paleobotanist]]'' | [[India]] | | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q1383600|Q1383600]] | ''[[:d:Q1383600|Jacek Ziober]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Łódź]] | [[Łódź]] | |- | [[:d:Q138447669|Q138447669]] | ''[[:d:Q138447669|Emre Ballı]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Türgi|Türgi]] sports executive (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Türgi]] | [[Mersini provints]] | ''[[:d:Q122320|Çekmeköy]]'' | |- | [[:d:Q139125618|Q139125618]] | ''[[:d:Q139125618|Mathias Zirm]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Silmaarst, [[Arst|arst]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12013238|silmaarst]]''<br/>[[arst]] | | | | |- | [[:d:Q141672864|Q141672864]] | ''[[:d:Q141672864|María Abaddon]]'' | data-sort-value="1988" | 1988 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Peruu|Peruu]] kujutav kunstnik (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q141681952|Q141681952]] | ''[[:d:Q141681952|Elaine Moffat]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, community leader, rahukohtunik, esimees (1937–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order; member of Soroptimist International | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q1424566|Q1424566]] | ''[[:d:Q1424566|Jean Manga-Onguéné]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Kameruni jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q28499602|Ngoulemekong]]'' | | |- | [[:d:Q15455644|Q15455644]] | ''[[:d:Q15455644|Paul Ferris]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] arms trafficker, [[Kirjanik|kirjanik]] (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q20706626|arms trafficker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q4923006|Blackhill]]'' | ''[[:d:Q20027879|Queen Elizabeth University Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1571442|Q1571442]] | ''[[:d:Q1571442|Volker Meid]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q228928|Q228928]] | ''[[:d:Q228928|Eva Marie Saint]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q263217|Q263217]] | ''[[:d:Q263217|Hans-Dieter Schmidt]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | [[Hannover]] | [[Meppen]] | |- | [[:d:Q27964815|Q27964815]] | ''[[:d:Q27964815|Susana Romano Sued]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Argentina kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Argentina]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q28053166|Q28053166]] | ''[[:d:Q28053166|Ila Arab Mehta]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja, [[Õpetaja|õpetaja]], romaanikirjanik (1938–2026) ♀; child of Gunvantrai Acharya | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Mumbai]] | | |- | [[:d:Q4320677|Q4320677]] | ''[[:d:Q4320677|Nikolay Tevetkel]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ibressi rajoon]]<br/>''[[:d:Q13210683|Savka]]'' | [[Tšeboksarõ]] | |- | [[:d:Q5158000|Q5158000]] | ''[[:d:Q5158000|Con Purser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] jalgpallur (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austraalia]] | [[Collie]] | | |- | [[:d:Q5534510|Q5534510]] | ''[[:d:Q5534510|Geoffrey Chard]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1930–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[ooperilaulja]] | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q5947450|Q5947450]] | ''[[:d:Q5947450|Víctor Hugo Ayala]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Colombia laulja | [[laulja]] | [[Colombia]] | [[Bogotá]] | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q61469261|Q61469261]] | ''[[:d:Q61469261|Ramesh Babaji Maharaj]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[India|India]] social activist (1938–2026) ♂; Padma Shri in social work | ''[[:d:Q8359428|social activist]]'' | [[India]] | [[Prajāga|Prayagraj]]<br/>''[[:d:Q2160037|United Provinces of Agra and Oudh]]''<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q712494|Barsana]]''<br/>''[[:d:Q1773422|Mathura district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q6831806|Q6831806]] | ''[[:d:Q6831806|Michael Kearns]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q7327889|Q7327889]] | ''[[:d:Q7327889|Richard Morecroft]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | [[Austraalia|Austraalia]] telesaatejuht, uudisteankur (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q783570|Market Harborough]]'' | ''[[:d:Q764506|Jervis Bay]]'' | |- | [[:d:Q88172968|Q88172968]] | ''[[:d:Q88172968|Dumitru Caraman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-06 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q5062278|Mihail Kogălniceanu]]'' | [[Constanța]] | |- | [[:d:Q107294535|Q107294535]] | ''[[:d:Q107294535|Ali Fuat Diriker]]'' | data-sort-value="1918" | 1918-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Türgi|Türgi]]-[[Osmanite riik|osmanite riik]] ehitusinsener (1918–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Türgi]]<br/>[[Osmanite riik]] | [[İzmir]] | | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q108805238|Q108805238]] | ''[[:d:Q108805238|Günther Oehme]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Keemik|keemik]] (1938–2026) ♂ | [[keemik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Halle]] | [[Wuppertal]] | |- | [[:d:Q112996|Q112996]] | ''[[:d:Q112996|Johann Lippet]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Rumeenia kirjanik | [[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wels]] | [[Heidelberg]] | |- | [[:d:Q113759578|Q113759578]] | ''[[:d:Q113759578|Franco Segala]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Katoliku preester (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | | ''[[:d:Q47133|Gazzo Veronese]]'' | ''[[:d:Q3642548|Borgo Trento]]'' | |- | [[:d:Q116796276|Q116796276]] | ''[[:d:Q116796276|Tadeusz Lutak]]'' | data-sort-value="1917" | 1917-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Poola|poolakad]]-[[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|galiitsia ja lodomeeria kuningriik]] [[Sõdur|sõdur]] (1917–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Officer of the Order of Polonia Restituta, Armia Krajowa Cross, Army Medal for War 1939-45, Partisan Cross (Poland), Medal of Victory and Freedom 1945, Medal for Participation in the Defensive War of 1939 | [[sõdur]] | [[Poola]]<br/>[[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik]] | ''[[:d:Q393017|Żarnowa]]'' | [[Strzyżów]] | |- | [[:d:Q121287|Q121287]] | ''[[:d:Q121287|Hans Egloff]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q12158266|Q12158266]] | ''[[:d:Q12158266|Bohdan Strotsen]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1959–2026) ♂; member of Shevchenko Scientific Society | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]'' | [[Ternopil]] | ''[[:d:Q4513373|Cherneliv-Ruskyi]]'' |- | [[:d:Q126298058|Q126298058]] | ''[[:d:Q126298058|Merrick Sanderson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] orthopedic surgeon, juhatuse liige, deputy chairperson (1942–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Surgeons | ''[[:d:Q16030727|orthopedic surgeon]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12805962|Q12805962]] | ''[[:d:Q12805962|Vlado Jug]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] jäähokimängija (1947–2026) ♂; Slovenian Hockey Hall of Fame | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Sloveenia]] | [[Jesenice]] | [[Poreč]] | |- | [[:d:Q131295866|Q131295866]] | ''[[:d:Q131295866|Boualem Boualem]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Alžeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Alžeeria]] | | | |- | [[:d:Q134688626|Q134688626]] | ''[[:d:Q134688626|Margaret Cousins]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, community leader, rahukohtunik, [[Raehärra]] (1949–2026) ♀; King's Service Medal; spouse of Jim Cousins | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141630156|Q141630156]] | ''[[:d:Q141630156|Mario Fernando Prado]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Colombia|Colombia]] kolumnist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Pianist|pianist]], publicist, [[Advokaat|advokaat]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q4178004|publicist]]''<br/>[[advokaat]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q141647907|Q141647907]] | ''[[:d:Q141647907|Alireza Sepahi]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitvang|poliitvang]] (†2026) ♂ | [[poliitvang]] | [[Iraan]] | | ''[[:d:Q118465000|Isfahan Central Prison]]'' | |- | [[:d:Q141648868|Q141648868]] | ''[[:d:Q141648868|Hesham Yahya]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1963–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q141661869|Q141661869]] | ''[[:d:Q141661869|Zulema Galperín]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja (fl. 1997–2026) (1936–2026) ♀; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141672631|Q141672631]] | ''[[:d:Q141672631|Charles Ellerbe]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1950–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Philadelphia]] | |- | [[:d:Q141673254|Q141673254]] | ''[[:d:Q141673254|Andrey Gradovich]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1956–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Venemaa]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q141679969|Q141679969]] | ''[[:d:Q141679969|Allan Wallett]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q580973|Orange]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q141681898|Q141681898]] | ''[[:d:Q141681898|Roger Chambers]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Advokaat|advokaat]] (1940–2026) ♂ | [[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1749082|Q1749082]] | ''[[:d:Q1749082|Marlene Fuchs]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Euskirchen]] | [[Euskirchen]] | |- | [[:d:Q178891|Q178891]] | ''[[:d:Q178891|Lena Martell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht, [[Laulja|laulja]], saatejuht, poplaulja (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60723829|poplaulja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5645287|Hamiltonhill]]'' | | |- | [[:d:Q18613796|Q18613796]] | ''[[:d:Q18613796|Judith Akoschky]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Argentina|Argentina]] [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♀; [[Audoktor|audoktor]] | [[muusik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q972442|Basavilbaso]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q197556|Q197556]] | [[Carlos Alberto Dias]] | data-sort-value="1967" | 1967-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Brasiilia]] | [[Brasília]] | [[Caruaru]] | |- | [[:d:Q20156220|Q20156220]] | ''[[:d:Q20156220|Bengt Widell]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Filmioperaator, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂; child of Gunny Widell | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[fotograaf]] | | ''[[:d:Q3427889|Katarina church parish]]'' | | |- | [[:d:Q21822551|Q21822551]] | ''[[:d:Q21822551|Coke Stevenson Reed]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | ''[[:d:Q974112|Lakeway]]'' | |- | [[:d:Q22912335|Q22912335]] | ''[[:d:Q22912335|Niamh O'Brien]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Tantsija|tantsija]] (†2026) ♀; spouse of [[Michael Flatley]] | [[tantsija]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q60554569|Kilbride]]'' | [[Dublin]] | ''[[:d:Q3776287|Mount Merrion]]'' |- | [[:d:Q2304738|Q2304738]] | ''[[:d:Q2304738|Ilie Datcu]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]]<br/>[[Türgi]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q25470390|Q25470390]] | ''[[:d:Q25470390|Nadalsyah]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]] (1965–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q13094667|Lemo II]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q31098348|Q31098348]] | ''[[:d:Q31098348|László Károlyi]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ungari|Ungari]] äriinimene (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ungari]] | [[Fót]] | [[Fót]] | |- | [[:d:Q313489|Q313489]] | ''[[:d:Q313489|Jeffrey Archer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], ulmekirjanik, lastekirjanik (fl. 1976–2012), member of the House of Lords, member of the 46th Parliament of the United Kingdom, member of the 45th Parliament of the United Kingdom, member of the 44th Parliament of the United Kingdom (1940–2026) ♂; prix Polar international; child of William Archer, Lola Cook; spouse of Mary Archer | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q55607704|City of London Maternity Hospital]]'' | [[London]] | |- | [[:d:Q3144782|Q3144782]] | ''[[:d:Q3144782|Hélène Hazera]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Pariisi XI ringkond|Pariisi 11. ringkond]] | |- | [[:d:Q3311177|Q3311177]] | ''[[:d:Q3311177|Michel de Guillenchmidt]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]] (1941–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Officer of the National Order of Merit, Medal of youth, sports and community involvement, Auleegioni ordeni kavaler; spouse of Jacqueline de Guillenchmidt | [[jurist]]<br/>[[advokaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3351241|Q3351241]] | ''[[:d:Q3351241|Olivier Mourgue]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Insener|insener]], [[Disainer|disainer]], [[Kunstnik|kunstnik]] (active c. 1974) (1939–2026) ♂; René Gabriel Prize | [[insener]]<br/>[[disainer]]<br/>[[kunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1021309|Plouguiel]]'' | |- | [[:d:Q3470514|Q3470514]] | ''[[:d:Q3470514|Sam McDowell]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[The Villages]] | |- | [[:d:Q4355654|Q4355654]] | ''[[:d:Q4355654|Jim Bakker]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] televangelist, telesaatejuht (1940–2026) ♂; spouse of Tammy Faye Messner | ''[[:d:Q30107072|televangelist]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q952097|Muskegon]]'' | ''[[:d:Q898857|Branson]]'' | |- | [[:d:Q47995806|Q47995806]] | ''[[:d:Q47995806|Leone Glynn]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kohtunik|kohtunik]], commissioner (1931–2026) ♀ | [[kohtunik]]<br/>''[[:d:Q524778|commissioner]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q4890121|Q4890121]] | ''[[:d:Q4890121|Benon Sevan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1937–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | | [[Nikosia]] | | |- | [[:d:Q5496741|Q5496741]] | ''[[:d:Q5496741|Freddie Jackson]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harlem]] | | |- | [[:d:Q5516018|Q5516018]] | ''[[:d:Q5516018|Gabriele Sabatini]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[La Spezia]] | [[Pisa]] | |- | [[:d:Q5626506|Q5626506]] | ''[[:d:Q5626506|Göksel Arsoy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Türgi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Türgi]] | [[Kayseri]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q56306417|Q56306417]] | ''[[:d:Q56306417|Kalev Mutond]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1957–2026) ♂ | [[riigiametnik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q63117963|Q63117963]] | ''[[:d:Q63117963|Ali Murad Khan II of Khairpur]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, Mir of Khairpur (1933–2026) ♂; child of Faiz Muhammad Khan II of Khairpur, Queen Fareed-un-Nisa, Queen Mother of Khairpur; spouse of Princess Sadiqua of Bahawalpur | | [[Suurbritannia]] | [[Brighton]] | ''[[:d:Q868631|Sukkur]]'' | |- | [[:d:Q66712120|Q66712120]] | ''[[:d:Q66712120|Iris Bettray]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | Teleprodutsent, [[Autor|autor]] (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[autor]] | | [[Emmerich]] | [[Garmisch-Partenkirchen]] | |- | [[:d:Q67355777|Q67355777]] | ''[[:d:Q67355777|Colin Wilson]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] poksija (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]]<br/>[[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | | |- | [[:d:Q6943411|Q6943411]] | ''[[:d:Q6943411|Yehuda David]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]] (1953–2026) ♂; Independence Day (Israel) torchbearer | [[kirurg]] | [[Iisrael]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q77188|Q77188]] | ''[[:d:Q77188|Otto Rössler]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]], [[Filosoof|filosoof]], [[Keemik|keemik]] (1940–2026) ♂; member of Leibniz-Sozietät der Wissenschaften | [[biokeemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[keemik]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q8016393|Q8016393]] | ''[[:d:Q8016393|William Osorio]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | El Salvadori jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[El Salvador]] | [[San Salvador]] | | |- | [[:d:Q920167|Q920167]] | [[George Fenton]] | data-sort-value="1949" | 1949-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, filmimonteerija, filmimuusika helilooja, [[Dirigent|dirigent]], [[Muusik|muusik]], bandleader (1949–2026) ♂; Primetime Emmy Award for Outstanding Music Composition for a Series (Original Dramatic Score), Classic Brit Awards, Briti impeeriumi ordu komandör | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[dirigent]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bromley]] | [[London]] | |- | [[:d:Q108912347|Q108912347]] | ''[[:d:Q108912347|Rex Martin]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Ameerika Ühendriikide filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q286068|Marion]]'' | | |- | [[:d:Q111408971|Q111408971]] | ''[[:d:Q111408971|Neem Chandra Bhowmik]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Füüsik|füüsik]], [[Diplomaat|diplomaat]], ambassador of Bangladesh to Nepal (1949–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Bangladesh]] | | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q112395511|Q112395511]] | ''[[:d:Q112395511|Barbara A. Bardes]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q113398846|Q113398846]] | ''[[:d:Q113398846|Andreas Kunz-Lübcke]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] piibliteadlane (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Zeitz]] | | |- | [[:d:Q1150300|Q1150300]] | ''[[:d:Q1150300|Vladimir Gogoladze]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Gruusia|Gruusia]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] artistic gymnast, [[Sportlane|sportlane]] (1966–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>[[sportlane]] | [[Gruusia]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Thbilisi]] | [[Ohio]] | |- | [[:d:Q1190052|Q1190052]] | ''[[:d:Q1190052|Denys Zacharopoulos]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Kreeka|Kreeka]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kunstiteoreetik, [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Kuraator|kuraator]] (1952–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[kuraator]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q1207028|Q1207028]] | ''[[:d:Q1207028|Devprasad John Ganawa]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q200340|Udaipur]]'' | |- | [[:d:Q1227797|Q1227797]] | ''[[:d:Q1227797|Dirk Böcker]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Lendur|lendur]], Bundeswehr Deputy Chief of Defence (1945–2026) ♂ | [[lendur]] | [[Saksamaa]] | [[Herten]] | | |- | [[:d:Q133230231|Q133230231]] | ''[[:d:Q133230231|Milan Antonič]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Arhivaar|arhivaar]], arranžeerija, [[Tantsija|tantsija]] (1950–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[arhivaar]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[tantsija]] | [[Slovakkia]] | [[Petržalka]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q1336661|Q1336661]] | ''[[:d:Q1336661|Emil Poklitar]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12160124|Tatanir]]''<br/>[[Doonau delta]] | [[Saarbrücken]] | |- | [[:d:Q1363459|Q1363459]] | ''[[:d:Q1363459|Erwin Seifert]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q2295255|Smirnovo, Kaliningrad Oblast]]'' | | |- | [[:d:Q141638397|Q141638397]] | ''[[:d:Q141638397|Yosef Haguel]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1946–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141641255|Q141641255]] | ''[[:d:Q141641255|Boris Kavashkin]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] fotoajakirjanik (1944–2026) | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141646028|Q141646028]] | ''[[:d:Q141646028|Messan Hilaire Locoh-Donou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Togo|Togo]] [[Arhitekt|arhitekt]], linnaplaneerija, [[Õpetaja|õpetaja]] (†2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141657915|Q141657915]] | ''[[:d:Q141657915|Major Jewel McDonald]]'' | data-sort-value="1915" | 1915-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] retail manager (1915–2026) ♂ | ''[[:d:Q3765090|retail manager]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2073632|Louisville]]'' | ''[[:d:Q2073632|Louisville]]'' | |- | [[:d:Q141669198|Q141669198]] | ''[[:d:Q141669198|Kirill Gasilin]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] moekunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kostüümikunstnik]] (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kasahhi NSV]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141727090|Q141727090]] | ''[[:d:Q141727090|Adela Rosenkranz]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q141744408|Q141744408]] | ''[[:d:Q141744408|Alan Royal]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Loomaarst|loomaarst]], teadlane, science administrator (1935–2026) ♂ | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q121867593|science administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q14415016|Q14415016]] | ''[[:d:Q14415016|John W. Rudnicki]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Huntington]] | | |- | [[:d:Q15074592|Q15074592]] | ''[[:d:Q15074592|Leonid Teleshev]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Laulja|laulja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Helilooja|helilooja]] (fl. 1997–2026) (1962–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ulan-Ude]] | | |- | [[:d:Q1511659|Q1511659]] | ''[[:d:Q1511659|Gerhard Gribkowsky]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1958–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | [[Bremen]] | | |- | [[:d:Q15854039|Q15854039]] | ''[[:d:Q15854039|Werner Fischer]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] mineraloog, [[Õppejõud|õppejõud]], kristallograaf (1931–2026) ♂; Carl-Hermann-Medal | ''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]'' | [[Saksamaa]] | [[Jablonec nad Nisou]] | [[Emden]] | |- | [[:d:Q16332346|Q16332346]] | ''[[:d:Q16332346|Maria Roussea]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kreeka maalikunstnik (1929–2026) | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Kreeka]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | [[Zákynthose saar|Zákynthos]] | ''[[:d:Q141648670|Cemetery of Zakynthos]]'' |- | [[:d:Q1708292|Q1708292]] | ''[[:d:Q1708292|Joseph Yegba Maya]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Kamerun|Kamerun]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q7110091|Otélé]]'' | | |- | [[:d:Q23926182|Q23926182]] | ''[[:d:Q23926182|Jean-Claude Morice]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q60649436|Authon-du-Perche]]'' | | |- | [[:d:Q25633487|Q25633487]] | ''[[:d:Q25633487|Gaber El Beltagy]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (†2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q2853804|Q2853804]] | ''[[:d:Q2853804|Antoine Ciosi]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1240733|Sorbo-Ocagnano]]'' | ''[[:d:Q1087818|Corbara]]'' | |- | [[:d:Q29549544|Q29549544]] | ''[[:d:Q29549544|Anastazja Pustelnik]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Nunn|nunn]] (1950–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | ''[[:d:Q2175593|Dylągowa]]'' | | |- | [[:d:Q472915|Q472915]] | ''[[:d:Q472915|Callixte Mbarushimana]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Rwanda|Rwanda]] informaatik (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Rwanda]] | [[Ruhengeri]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q47452525|Q47452525]] | ''[[:d:Q47452525|Werner Hufenbach]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Saksamaa|sakslased]] teadlane, [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Essen]] | | |- | [[:d:Q48570713|Q48570713]] | ''[[:d:Q48570713|Clément Atangana]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Kameruni poliitik | [[poliitik]]<br/>[[magistraat]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q30744648|Ekoumeyeck]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q5246206|Q5246206]] | ''[[:d:Q5246206|Dean Hawkes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Suurbritannia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q582066|Q582066]] | ''[[:d:Q582066|Ángel Arroyo]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Hispaania jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1618246|El Barraco]]'' | [[Ávila]] | |- | [[:d:Q61117034|Q61117034]] | ''[[:d:Q61117034|Gbob Raja Lawak]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (fl. 2011–) (1986–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q6138351|Q6138351]] | ''[[:d:Q6138351|James M. Adovasio]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog, [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science; member of American Anthropological Association, Society for American Archaeology, American Quaternary Association, American Association for the Advancement of Science, [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]], American Schools of Oriental Research, Phi Beta Sigma, Phi Beta Kappa Society, [[Sigma Xi]]; notable work Meadowcroft Rockshelter | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Youngstown]] | | |- | [[:d:Q6193189|Q6193189]] | ''[[:d:Q6193189|Sture Ström]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Rootsi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q953769|Bollnäs]]'' | ''[[:d:Q21667373|Stockholms Sofia]]'' | |- | [[:d:Q67983309|Q67983309]] | ''[[:d:Q67983309|Prince Waly]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] räppar (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q193370|Montreuil]]'' | | |- | [[:d:Q7343112|Q7343112]] | ''[[:d:Q7343112|Robert Corbin]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Guyana poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>[[advokaat]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q741134|Linden]]'' | | |- | [[:d:Q76027067|Q76027067]] | ''[[:d:Q76027067|Timothy David Vaughan Bevan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Person (1939–2026) ♂; child of David John Vaughan Bevan, Hilary Evelyn Spicer Pakington; spouse of Jill Murrell, Penelope Edyth Lavers | | | | | |- | [[:d:Q782380|Q782380]] | ''[[:d:Q782380|Cheikh Hamidou Kane]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Senegali kirjanik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Senegal]] | ''[[:d:Q1151582|Matam]]'' | [[Dakar]] | |- | [[:d:Q9262709|Q9262709]] | ''[[:d:Q9262709|Franciszek Marek]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q996831|Q996831]] | ''[[:d:Q996831|Magdolna Fazekas]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Ungari|Ungari]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1933–2026) ♀; spouse of László Meggyes | [[maalikunstnik]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q831737|Kispest]]'' | | |- | [[:d:Q56660|Q56660]] | ''[[:d:Q56660|Amund Sjøbrend]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-04 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja (1952–2026) ♂; [[Oscar Mathiseni mälestuskarikas]]; member of Norwegian S'es | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | ''[[:d:Q15143597|Slåstad]]'' | | |- | [[:d:Q101252604|Q101252604]] | ''[[:d:Q101252604|Sava Stefanović]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] korvpallur (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1050794|Q1050794]] | ''[[:d:Q1050794|Masako Watanabe]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♀; [[Tõusva Päikese orden]]; notable work Glass no Shiro | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | | |- | [[:d:Q11437592|Q11437592]] | ''[[:d:Q11437592|Masayoshi Ōtaki]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Õpetaja|õpetaja]], jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1951–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q830133|Shimizu]]'' | ''[[:d:Q79385|Shimizu-ku]]'' | |- | [[:d:Q115316358|Q115316358]] | ''[[:d:Q115316358|Colin Mantell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õppejõud|õppejõud]], obstetrician-gynecologist, emeriitprofessor (1939–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11828889|Q11828889]] | ''[[:d:Q11828889|Przemysław Branny]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Poola näitleja | [[näitleja]] | [[Poola]] | [[Český Těšín]] | | |- | [[:d:Q12102446|Q12102446]] | ''[[:d:Q12102446|Дробот Іван Іванович]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q65354|Tarashcha Raion]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125303008|Q125303008]] | ''[[:d:Q125303008|Karl-Heinrich Buhse]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], Landrat (1932–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q514725|Landrat]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kiel]] | ''[[:d:Q492322|Heide]]'' | |- | [[:d:Q126689181|Q126689181]] | ''[[:d:Q126689181|Dafroza Gauthier]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Rwanda|Rwanda]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] keemiatehnoloog (1954–2026) ♀; member of Collectif des parties civiles pour le Rwanda; child of Suzana Mukamusoni; spouse of Alain Gauthier | ''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | [[Rwanda]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Butare]] | [[Reims]] | |- | [[:d:Q12678900|Q12678900]] | ''[[:d:Q12678900|Zenonas Kulys]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Leedu|leedulased]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Leedu]] | [[Biržai]] | | |- | [[:d:Q126974022|Q126974022]] | ''[[:d:Q126974022|Vladimir Khanan]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (1945–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q130278605|Q130278605]] | ''[[:d:Q130278605|Pascualillo Coronado]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Peruu laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]'' | [[Peruu]] | ''[[:d:Q6320559|La Unión District]]'' | ''[[:d:Q3769630|Ate]]'' | |- | [[:d:Q13052271|Q13052271]] | ''[[:d:Q13052271|Artashes Aram]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Armeenia luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]] | ''[[:d:Q2531672|Katnaghbyur]]'' | | |- | [[:d:Q131301025|Q131301025]] | ''[[:d:Q131301025|Alain Prillard]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graveerija (1948–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q329439|graveerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Jura departemang]] | ''[[:d:Q660042|Cajarc]]'' | |- | [[:d:Q134463050|Q134463050]] | ''[[:d:Q134463050|Gonzalo Gratianus Muga Sada]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Wakil Bupati Nagekeo (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q24631161|Solo]]'' | ''[[:d:Q14144|Nagekeo]]'' | |- | [[:d:Q141608361|Q141608361]] | ''[[:d:Q141608361|Christopher Harrisson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Person (†2026) ♂; spouse of Brenda Page | | | ''[[:d:Q661529|Ripon]]'' | ''[[:d:Q5635123|HM Prison Aberdeen]]'' | |- | [[:d:Q141631063|Q141631063]] | ''[[:d:Q141631063|Sergey Mikhalyov]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q141633422|Q141633422]] | ''[[:d:Q141633422|Ellen Weber]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1930–2026) ♀ | | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q141641747|Q141641747]] | ''[[:d:Q141641747|Moïse Kwasivi Fiadjoe]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Togo|Togo]] obstetrician-gynecologist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]'' | [[Togo]] | | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q141644494|Q141644494]] | ''[[:d:Q141644494|Александр Николаевич Костромин]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] mullateadlane, laulja-laulukirjutaja, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Õpetaja|õpetaja]], toimetaja, music editor (1951–2026) | ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6941738|music editor]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q141645683|Q141645683]] | ''[[:d:Q141645683|Mad Sandhu]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[India|India]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (†2026) | [[suunamudija]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | [[India]] | | [[Amritsar]] | |- | [[:d:Q141664276|Q141664276]] | ''[[:d:Q141664276|Bob Hitchcock]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Person (1929–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141667829|Q141667829]] | ''[[:d:Q141667829|Jean Deshayes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] association football executive, president (†2026) ♂ | ''[[:d:Q123197930|association football executive]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q17043964|Q17043964]] | ''[[:d:Q17043964|Valentina Gaevaya]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Valgevene koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q3702213|Danilovka]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q1807576|Q1807576]] | ''[[:d:Q1807576|Walther Ploos van Amstel]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] club DJ, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], traffic and transport expert, [[Ärikonsultant]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q10816969|club DJ]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q140288745|traffic and transport expert]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Eindhoven]] | | |- | [[:d:Q18414394|Q18414394]] | ''[[:d:Q18414394|Joël Manglou]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Prantsusmaa laulja | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Réunion]] | | |- | [[:d:Q1878778|Q1878778]] | ''[[:d:Q1878778|Jan Roelof Kruithof]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kiiruisutaja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2543401|Ouwsterhaule]]'' | | |- | [[:d:Q1904266|Q1904266]] | ''[[:d:Q1904266|Martin Klingenberg]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂; Adolf Fick Prize, Otto Warburg Medal | [[biokeemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | | |- | [[:d:Q19908914|Q19908914]] | ''[[:d:Q19908914|Garri Popov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” I järk, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q20735821|Q20735821]] | ''[[:d:Q20735821|Sidney Offit]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baltimore]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q2435218|Q2435218]] | ''[[:d:Q2435218|Timothy Herbert]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Kirurg|kirurg]] (1941–2026) ♂ | [[kirurg]] | [[Austraalia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q3107242|Q3107242]] | ''[[:d:Q3107242|Giovanni Lista]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Itaalia|Itaalia]] kunstiajaloolane, kunstikriitik, esseist, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[stsenarist]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q20390|Castiglione del Lago]]'' | | |- | [[:d:Q3131552|Q3131552]] | ''[[:d:Q3131552|Henri Maler]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] political activist, [[Dotsent|dotsent]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esimees (1946–2026) ♂; member of Acrimed, Union nationale des étudiants de France, Revolutionary Communist Youth (France); spouse of Odette Martinez-Maler | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[dotsent]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | | |- | [[:d:Q3495195|Q3495195]] | ''[[:d:Q3495195|Singeetam Srinivasa Rao]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Briti India]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q1708134|Gudur]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q4457057|Q4457057]] | ''[[:d:Q4457057|Roberto Tibiriçá]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dirigent|dirigent]] (1954–2026) ♂; member of Academia Brasileira de Música | [[dirigent]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q487909|Q487909]] | [[Anatoli Kašpirovski]] | data-sort-value="1939" | 1939-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], poksija, [[Arst|arst]], parapsühholoog, hypnotist, psühhoterapeut, telesaatejuht, [[Juutuuber]], riigiduuma liige (1939–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[YouTube'i loojaauhinnad]], Silver Play Button; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3363630|parapsühholoog]]''<br/>''[[:d:Q16746942|hypnotist]]''<br/>''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Juutuuber]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4438970|Stavnytsia]]'' | [[Moskva]] | ''[[:d:Q28064868|Pidlisne cemetery]]'' |- | [[:d:Q553626|Q553626]] | ''[[:d:Q553626|Dennis Hastert]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Treener|treener]], äriinimene, lobbyist, Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige, member of the Illinois House of Representatives, [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja esimees]] (1942–2026) ♂; Grand Cordon of the Order of the Rising Sun, Grand Cross of the Order of the Oak Crown, Dr. Nathan Davis Award for United States Representatives, Commander's Grand Cross of the Order of the Lithuanian Grand Duke Gediminas, honorary citizen of Vilnius | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[treener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q11986654|lobbyist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q22595|Aurora]]'' | ''[[:d:Q575061|Plano]]'' | |- | [[:d:Q59832084|Q59832084]] | ''[[:d:Q59832084|Daniel Toal]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Teadlane, roboticist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3437279|roboticist]]'' | | | | |- | [[:d:Q61751312|Q61751312]] | ''[[:d:Q61751312|Richard Schlüter]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Teoloog|teoloog]] (1943–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q65088473|Q65088473]] | ''[[:d:Q65088473|Wolfgang von Engelhardt]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Loomaarst|loomaarst]] (1932–2026) ♂ | [[loomaarst]] | | ''[[:d:Q6121160|Jaczów]]'' | | |- | [[:d:Q7127802|Q7127802]] | ''[[:d:Q7127802|Palle Rama Rao]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Insener|insener]], metallurg (1937–2026) ♂; Shanti Swarup Bhatnagar Prize for Science and Technology, Padma Shri in science & engineering, Padma Vibhushan in science & engineering, Padma Bhushan in science & engineering; member of [[India Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India]] | [[insener]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q7212182|Q7212182]] | ''[[:d:Q7212182|Chaim Adler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Iisrael|Iisrael]] hazzan (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q1067977|hazzan]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q7346293|Q7346293]] | ''[[:d:Q7346293|Robert Kelker-Kelly]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Wichita]] | ''[[:d:Q963597|St. Peters]]'' | |- | [[:d:Q76146965|Q76146965]] | ''[[:d:Q76146965|David Ian Russell]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Denis Russell, Verena Henderson; spouse of Frances Marion Holt | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q77504083|Q77504083]] | ''[[:d:Q77504083|Victor A. Mikhailov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | Venemaa jurist | [[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4280542|Manoylin]]'' | | |- | [[:d:Q86686604|Q86686604]] | ''[[:d:Q86686604|Донбаев, Жениш Бекбоевич]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q12824691|Keŋ-Aral]]'' | [[Talasi oblast]] | |- | [[:d:Q9697009|Q9697009]] | ''[[:d:Q9697009|Carlos Edgard Herrero]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-03 | [[Brasiilia|Brasiilia]] koomiksikunstnik (1944–2026) ♂; Prêmio Angelo Agostini for Master of National Comics, Troféu HQ Mix for Great Master | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q106613504|Q106613504]] | ''[[:d:Q106613504|Nikos Sevastopoulos]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q1568232|Tavros]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q118436015|Q118436015]] | ''[[:d:Q118436015|Aghdas Pourtorab]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♀ | [[muusik]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Prantsusmaa]] | |- | [[:d:Q122622103|Q122622103]] | ''[[:d:Q122622103|Matthew Posey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], teatrilavastaja, filminäitleja, teatrijuht (1958–2026) ♂; member of Ochre House Theater | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1776724|teatrijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q138786875|Q138786875]] | ''[[:d:Q138786875|Osvaldo Sunkel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Tšiili majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q13058|Frutillar]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q139522510|Q139522510]] | ''[[:d:Q139522510|Renate Czommer]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Surveying engineer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♀ | ''[[:d:Q20919317|surveying engineer]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141626398|Q141626398]] | ''[[:d:Q141626398|Bruce Hansen]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Presbyterian minister, moderator (†2026) ♂; Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q125692092|Presbyterian minister]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141657579|Q141657579]] | ''[[:d:Q141657579|Leif Amundsen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Norra|norralased]] jalgpallur (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Norra]] | [[Bergen]] | [[Bergen]] | ''[[:d:Q15964130|Åsane Church]]'' |- | [[:d:Q1455695|Q1455695]] | ''[[:d:Q1455695|Klaus Determann]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1941–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Stolzenau]] | | |- | [[:d:Q15120994|Q15120994]] | ''[[:d:Q15120994|Alberto Patishtán Gómez]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Mehhiko|Mehhiko]] social activist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q1784079|El Bosque Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q16733983|Q16733983]] | ''[[:d:Q16733983|Sudi Özkan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Türgi ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q106814738|casino owner]]'' | [[Türgi]] | [[Adana]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q840258|Büyükçekmece]]'' |- | [[:d:Q16886167|Q16886167]] | ''[[:d:Q16886167|Toufique Imrose Khalidi]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | [[Bangladesh]] | | |- | [[:d:Q19518209|Q19518209]] | ''[[:d:Q19518209|J. C. Duncan]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Ameerika Ühendriikide poliitik | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2317128|Lyman]]'' | | |- | [[:d:Q19857861|Q19857861]] | ''[[:d:Q19857861|Gisela Jacobasch]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q29364382|Q29364382]] | ''[[:d:Q29364382|Edorta Agirre]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂; member of Udako Euskal Unibertsitatea | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q3023410|Q3023410]] | ''[[:d:Q3023410|Denys Tremblay]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Kanada kunstnik | [[kunstnik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q952269|Chicoutimi]]'' | | |- | [[:d:Q3141968|Q3141968]] | ''[[:d:Q3141968|Hubert Colin de Verdière]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Prantsusmaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Prantsusmaa]] | [[Roubaix]] | | |- | [[:d:Q3261844|Q3261844]] | ''[[:d:Q3261844|Louis Erlo]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teatrilavastaja, [[Lavastaja|režissöör]] (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3360|7th arrondissement of Lyon]]'' | | |- | [[:d:Q3930615|Q3930615]] | ''[[:d:Q3930615|Ray Close]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Belfast]] | ''[[:d:Q2192709|Newtownards]]'' | |- | [[:d:Q461605|Q461605]] | ''[[:d:Q461605|Marjoe Gortner]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q1381391|evangelist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]] | |- | [[:d:Q4977100|Q4977100]] | ''[[:d:Q4977100|Bruce Baird]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Austraalia poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q5312743|Q5312743]] | ''[[:d:Q5312743|Duke Carlisle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, investment banker (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q2883465|investment banker]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q975843|Kaufman]]'' | ''[[:d:Q522530|Lockhart]]'' | |- | [[:d:Q5534162|Q5534162]] | ''[[:d:Q5534162|Geoff Hickson]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q648810|Crewe]]'' | | |- | [[:d:Q5800357|Q5800357]] | ''[[:d:Q5800357|Ricardo Soulé]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1950–2026) ♂; member of Vox Dei | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | ''[[:d:Q828782|Quilmes]]'' | |- | [[:d:Q6061949|Q6061949]] | ''[[:d:Q6061949|İoanna Kuçuradi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], ICDP commissioner and Vice president (1936–2026) ♀; Goethe Medal, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, honorary doctor of the University of Crete | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q8082558|Şişli Greek Orthodox Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6175204|Q6175204]] | ''[[:d:Q6175204|Jeff Van Note]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q656185|South Orange]]'' | | |- | [[:d:Q61788402|Q61788402]] | ''[[:d:Q61788402|Herbert A. Zwergel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | Religious education teacher, [[Teoloog|teoloog]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q268190|religious education teacher]]''<br/>[[teoloog]] | | [[Alam-Frangimaa ringkond|Alam-Frangimaa]] | | |- | [[:d:Q6822669|Q6822669]] | ''[[:d:Q6822669|Metal Maniac]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] maadleja, elukutseline maadleja (†2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q368099|North Plainfield]]'' | | |- | [[:d:Q7425737|Q7425737]] | ''[[:d:Q7425737|Sass Jordan]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]] (fl. 1982–) (1960–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]] | [[Kanada]] | [[Birmingham]] | [[Kanada]] | |- | [[:d:Q8012278|Q8012278]] | ''[[:d:Q8012278|William Heseltine]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], party secretary, press secretary, ärijuht, courtier, Member of the Privy Council of the United Kingdom, Private Secretary to the Sovereign (1930–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, Centenary Medal, King's Service Order, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Companion of the Order of Australia, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order, Commander of the Royal Victorian Order, Member of the Royal Victorian Order | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q836971|party secretary]]''<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q1511216|courtier]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q94512500|Q94512500]] | ''[[:d:Q94512500|Irene H. Butter]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Autor|autor]] (1930–2026) ♀; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[autor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q95076872|Q95076872]] | ''[[:d:Q95076872|Zdeněk Sovák]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1950–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q977018|Q977018]] | ''[[:d:Q977018|Lyle Odelein]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1968–2026) ♂; [[Stanley karikas]] | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2202363|Quill Lake]]'' | ''[[:d:Q1130573|Fox Chapel]]'' | |- | [[:d:Q983320|Q983320]] | ''[[:d:Q983320|Cesar Virata]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-10-02 | autobiograaf, Filipiinid | ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[minister]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q32947888|pangajuht]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q62755|Kawit]]'' | | |- | [[:d:Q100804382|Q100804382]] | ''[[:d:Q100804382|Kendrick Hogans]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q104127777|Q104127777]] | ''[[:d:Q104127777|Kamil Pulec]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>[[ehitaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Prešov]] | | |- | [[:d:Q104523732|Q104523732]] | ''[[:d:Q104523732|Dan Amir]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Iisraeli matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | | |- | [[:d:Q107333658|Q107333658]] | ''[[:d:Q107333658|Andrew Bicknell]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kontrabassist|kontrabassist]] (1962–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[kontrabassist]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q107333676|Q107333676]] | ''[[:d:Q107333676|Lyndsay Rackley]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1944–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108093904|Q108093904]] | ''[[:d:Q108093904|Jowita Koncewicz]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Poola|poolakad]] [[Programmeerija|programmeerija]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1935–2026) ♀; member of Union of Polish Youth, [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]]; spouse of Wiesław Żelazko, Roman Krzemień | [[programmeerija]]<br/>[[tõlkija]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q4981891|Cmentarz Bródnowski]]'' |- | [[:d:Q110609001|Q110609001]] | ''[[:d:Q110609001|Lito Sousa]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Lendur|lendur]], teaduse populariseerija, [[Juutuuber]], blogija (1967–2026) ♂ | [[lendur]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]'' | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q11398831|Q11398831]] | ''[[:d:Q11398831|Toshio Kamo]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jaapan|Jaapan]] politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11836307|Q11836307]] | ''[[:d:Q11836307|Dušan Uhlíř]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], non-fiction writer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; South Moravian Region Award, Egon Erwin Kisch Award, City of Brno Award; member of Klub autorů literatury faktu, Obec spisovatelů | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q120579516|Q120579516]] | ''[[:d:Q120579516|Pavel Dittrich]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Person (1957–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q130223800|Q130223800]] | ''[[:d:Q130223800|Gilad Ben Shach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], radio editor, [[Helilooja|helilooja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1941–2026) ♂; child of Yehuda Ben Shach | [[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q131252904|Q131252904]] | ''[[:d:Q131252904|Horst Ziegelmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂ | [[füüsik]] | [[Saksamaa]] | [[Dresden]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q131675639|Q131675639]] | ''[[:d:Q131675639|Brooke Eby]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Internet celebrity (1988–2026) ♀ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q133539377|Q133539377]] | ''[[:d:Q133539377|Antonie Zacpalová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Näitleja|näitleja]], [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1935–2026) ♀; child of Antonín Zacpal | [[balletitantsija]] | | | | |- | [[:d:Q141633244|Q141633244]] | ''[[:d:Q141633244|E. T. Ezung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | [[India]] | |- | [[:d:Q141636701|Q141636701]] | ''[[:d:Q141636701|Marat Mambetov]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] airman (2001–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine, Order for Courage 2nd Class of Ukraine, Герой України з удостоєнням ордена «Золота Зірка», [[Ukraina kaitsmise eest|Ukraina Kaitsmise Eest]] | ''[[:d:Q408832|airman]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2216819|Melitopol Raion]]'' | | |- | [[:d:Q141641635|Q141641635]] | ''[[:d:Q141641635|Blair Reeve]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] performance poet, lastekirjanik, haridustöötaja (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q107714046|performance poet]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q141648840|Q141648840]] | ''[[:d:Q141648840|Boris Marte]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Austria|Austria]] [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (active c. 2001) (1964–2026) ♂; child of Hans Marte | [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Austria]] | [[Bregenz]] | | |- | [[:d:Q141663566|Q141663566]] | ''[[:d:Q141663566|Dezső Pintér]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, president (1949–2026) ♂; Rózsa Ferenc Award, Pethő Sándor-díj, Sánta Kutya award; member of Association of Hungarian Journalists, Magyar Máltai Szeretetszolgálat | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q956790|Jákó]]'' | | |- | [[:d:Q141735293|Q141735293]] | ''[[:d:Q141735293|Hassan Jihad Ibn Kariem]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (†2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141795508|Q141795508]] | ''[[:d:Q141795508|Xián Martínez]]'' | data-sort-value="1996" | 1996 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Tantsija|tantsija]], koreograaf (1996–2026) ♂ | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Hispaania]] | [[Vigo]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q1530708|Q1530708]] | ''[[:d:Q1530708|Jakob Brechbühl]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Šveitsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q1547472|Q1547472]] | ''[[:d:Q1547472|Károly Kuna]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ungari näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q17106304|Q17106304]] | ''[[:d:Q17106304|Oscar Reynert Olsen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Norra maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q10297163|Grefsen Church]]'' |- | [[:d:Q1725815|Q1725815]] | ''[[:d:Q1725815|Mario Eusebio Mestril Vega]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Kuuba katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | ''[[:d:Q643081|Nuevitas]]'' | [[Ciego de Ávila]] | ''[[:d:Q141550637|Cementerio General de Ciego de Ávila]]'' |- | [[:d:Q17521582|Q17521582]] | ''[[:d:Q17521582|Bettina Bonde]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16073|Itzehoe]]'' | | |- | [[:d:Q18608672|Q18608672]] | ''[[:d:Q18608672|Karel Zelenko]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Sloveenia maalikunstnik | ''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Celje]] | | |- | [[:d:Q18632149|Q18632149]] | ''[[:d:Q18632149|Robert Kururangi]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Uus-Meremaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | | |- | [[:d:Q2071780|Q2071780]] | ''[[:d:Q2071780|Perry Mehrling]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q21486067|Q21486067]] | ''[[:d:Q21486067|Ingrid Wiener]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austria kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q22692445|Q22692445]] | ''[[:d:Q22692445|Carsten Jonas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Saksamaa arhitekt | [[arhitekt]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q2638674|Q2638674]] | ''[[:d:Q2638674|Albert Rueprecht]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-24 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Austria näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Baden (Austria)|Baden]] | |- | [[:d:Q27430348|Q27430348]] | ''[[:d:Q27430348|Jan Mária Valt]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšehhi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Krompachy]] | | |- | [[:d:Q27887690|Q27887690]] | ''[[:d:Q27887690|Dolors Oller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], president of PEN català (1942–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Hispaania]] | [[Girona]] | | |- | [[:d:Q2897563|Q2897563]] | ''[[:d:Q2897563|Bernard Boileau]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Belgia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | | |- | [[:d:Q3082703|Q3082703]] | ''[[:d:Q3082703|Frank Mancuso, Sr.]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] studio executive (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q7628279|studio executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3195054|Q3195054]] | ''[[:d:Q3195054|Ken Krawetz]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Legislative Assembly of Saskatchewan (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1099134|Canora]]'' | [[Regina]] | |- | [[:d:Q3296210|Q3296210]] | ''[[:d:Q3296210|Mary Louise Weller]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | ameerika näitleja | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q4060019|Q4060019]] | ''[[:d:Q4060019|Alisa Aksyonova]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1931–2026) ♀; [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööveterani medal]], VDNKh gold medal, [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], Honoured Cultural Worker of the RSFSR, VDNKh silver medal, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Architecture State Prize of the RSFSR, Medal VDNKh, Russian Federation Presidential Certificate of Honour, Order of the Holy Princess Olga, Russian President's Prize in the field of education, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], Награды Владимирской области | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3951105|Savino (urban locality), Savinsky District, Ivanovo Oblast]]'' | [[Vladimir]] | |- | [[:d:Q41674223|Q41674223]] | ''[[:d:Q41674223|Milton Windler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] flight controller (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q8563791|flight controller]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q342043|Hampton]]'' | | |- | [[:d:Q455567|Q455567]] | ''[[:d:Q455567|Bo Johansson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Rootsi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q3353573|Kristdala]]'' | [[Kalmar]] | |- | [[:d:Q4760898|Q4760898]] | ''[[:d:Q4760898|Andy King]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5293743|Q5293743]] | ''[[:d:Q5293743|Don Wing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], barrister, President of the Tasmanian Legislative Council, Member of the Tasmanian Legislative Council (1938–2026) ♂; Member of the Order of Australia | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q808967|barrister]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2169513|Ulverstone]]'' | ''[[:d:Q339527|Launceston]]'' | |- | [[:d:Q5519561|Q5519561]] | ''[[:d:Q5519561|Gamal Nkrumah]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Ghana|Ghana]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1958–2026) ♂; child of [[Kwame Nkrumah]], Fathia Nkrumah | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ghana]]<br/>[[Egiptus]] | [[Accra]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5622734|Q5622734]] | ''[[:d:Q5622734|Göran Djupsund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Soome|soomlased]] politoloog (1952–2026) ♂; Statsrådet Mauritz Hallberg's prize | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q57538469|Q57538469]] | ''[[:d:Q57538469|Daisuke Ogawa]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1944–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the Rising Sun | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q5758916|Q5758916]] | ''[[:d:Q5758916|Caupolicán Peña]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3736|Carahue]]'' | | |- | [[:d:Q5761026|Q5761026]] | ''[[:d:Q5761026|Hilary McPhee]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Austraalia kirjastaja | [[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q60836936|Q60836936]] | ''[[:d:Q60836936|Marcin Nawrot]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Poola diplomaat | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q612030|Q612030]] | ''[[:d:Q612030|Antônio Roberto Cavuto]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1649813|Espírito Santo do Pinhal]]'' | ''[[:d:Q32134218|Nova Lima]]'' | |- | [[:d:Q6169769|Q6169769]] | ''[[:d:Q6169769|Jean-Paul Defrang]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Luksemburgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Luksemburg]] | [[Luksemburg]] | | |- | [[:d:Q6403441|Q6403441]] | ''[[:d:Q6403441|Khwaja Zakauddin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Pakistan|Pakistan]]-[[Briti India|briti india]] field hockey player (1936–2026) ♂; Pride of Performance | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Pakistan]]<br/>[[Briti India]] | ''[[:d:Q33377|Jalandhar]]'' | | |- | [[:d:Q65204120|Q65204120]] | ''[[:d:Q65204120|Zenon Vrublevskyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1927–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q69350986|Q69350986]] | ''[[:d:Q69350986|Renée Lavaillante]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Kanada maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[keraamik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q6988239|Q6988239]] | ''[[:d:Q6988239|Neil Andrew]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q7960016|Waikerie]]'' | | |- | [[:d:Q7046242|Q7046242]] | ''[[:d:Q7046242|Nobutaka Tsutsui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q688576|maksunõustaja]]'' | [[Jaapan]] | [[Kawasaki]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q7086051|Q7086051]] | ''[[:d:Q7086051|Oleg Garin]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nahhodka]] | [[Habarovsk]] | |- | [[:d:Q717901|Q717901]] | ''[[:d:Q717901|Conrad Lant]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09<br/>2026-09-29<br/>2026-10-01<br/>2026 | Suurbritannia laulja | [[bassist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q7931915|Q7931915]] | ''[[:d:Q7931915|Vincent M. Battle]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Teaneck]] | [[Beirut]] | |- | [[:d:Q84327084|Q84327084]] | ''[[:d:Q84327084|Marga Ingeborg Thome]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Õde (tervishoid)|õde]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dekaan|dekaan]] (1942–2026) ♀; spouse of Erlingur | [[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dekaan]] | | ''[[:d:Q1262819|Löstertal]]'' | [[Seltjarnarnes]] | |- | [[:d:Q95145261|Q95145261]] | ''[[:d:Q95145261|Štěpánka Ranošová]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Tšehhi|Tšehhi]] teatrinäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1926–2026) ♀; награда «За доблестный труд», Merited Artist of Czechoslovakia, Order of Labour (Czechoslovakia), Master Prix, Cena města Ostravy, Thalia Awards; spouse of Milan Koutný | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q846797|Mariánské Hory]]'' | | |- | [[:d:Q95154324|Q95154324]] | ''[[:d:Q95154324|Jaroslav Maryáš]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | [[Geograaf|geograaf]] (1951–2026) ♂ | [[geograaf]] | | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q95164078|Q95164078]] | ''[[:d:Q95164078|Antonín Jirucha]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Filmioperaator (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | | [[Hradec Králové]] | | |- | [[:d:Q95311428|Q95311428]] | ''[[:d:Q95311428|Andreas Guski]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | Slavist, Germanist, [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q15976341|slavist]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]''<br/>[[filoloog]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Dresden]]<br/>[[Saksamaa]] | | |- | [[:d:Q95378916|Q95378916]] | ''[[:d:Q95378916|Milada Vondráčková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-22 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Germanist (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | | [[Tábor]] | | |- | [[:d:Q98506705|Q98506705]] | ''[[:d:Q98506705|Carl Berger]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02 | data-sort-value="2026" | 2026-10 | Kanada ajaloolane | [[professor]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Kanada]] | | |- | [[:d:Q26769|Q26769]] | ''[[:d:Q26769|Biljana Plavšić]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], President of Republika Srpska, Serb member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1930–2026) ♀; Fulbright Scholarship, Order of the Republika Srpska | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]]<br/>[[Serbia]] | [[Tuzla]] | [[Belgrad]] | [[Banja Luka]] |- | [[:d:Q44195|Q44195]] | ''[[:d:Q44195|Dieter Glawischnig]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-10-01 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], džässmuusik, [[Muusik|muusik]], bandleader (1938–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Austria]] | [[Graz]] | | |- | [[:d:Q107719301|Q107719301]] | ''[[:d:Q107719301|Carole Fritz]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], prehistorian, teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], Director of Research at CNRS (1965–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q112549430|Q112549430]] | ''[[:d:Q112549430|Martin Mayrhofer]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Teoloog|teoloog]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Preester|preester]] (1942–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[preester]] | | | | |- | [[:d:Q11351025|Q11351025]] | ''[[:d:Q11351025|Lorna Morgan]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Modell|modell]], pornonäitleja (fl. 1999–) (1976–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q113617|Q113617]] | ''[[:d:Q113617|Andrea Kdolsky]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3332438|eriarstid]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q38383816|health economist]]''<br/>[[arst]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q136456171|Q136456171]] | ''[[:d:Q136456171|Verónica Luján]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Hispaania|Hispaania]] filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q138420979|Q138420979]] | ''[[:d:Q138420979|Shikira Nogami]]'' | data-sort-value="2007" | 2007-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (2007–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q26101|Kasugai]]'' | ''[[:d:Q141605374|Seitō-kan]]'' | |- | [[:d:Q141620069|Q141620069]] | ''[[:d:Q141620069|Omar Boutmazought]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Maroko laulja | [[laulja]]<br/>[[instrumentalist]] | [[Maroko]] | ''[[:d:Q1046653|Khemisset]]'' | | |- | [[:d:Q141642830|Q141642830]] | ''[[:d:Q141642830|Jerry Golod]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, tegevprodutsent (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Rancho Mirage]] | |- | [[:d:Q141646814|Q141646814]] | ''[[:d:Q141646814|Doug Weller]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1942–2026) ♂ | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q141700670|Q141700670]] | ''[[:d:Q141700670|Kenichirō Katsura]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Jaapan|Jaapan]] animaator, character designer (1966–2026) ♂; notable work Macross 7, That Time I Got Reincarnated as a Slime, Fist of the North Star, Ranma ½, Synduality: Noir | ''[[:d:Q266569|animaator]]''<br/>''[[:d:Q1062952|character designer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16685800|Q16685800]] | ''[[:d:Q16685800|Éric Lenaerts]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Belgia koomiksikunstnik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Belgia]] | [[Brüssel]] | | |- | [[:d:Q1739024|Q1739024]] | ''[[:d:Q1739024|Kent Carter]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q131908|Hanover]]'' | | |- | [[:d:Q18167636|Q18167636]] | ''[[:d:Q18167636|Adrian Rurawhe]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Uus-Meremaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q19772737|political candidate]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q99540139|Whanganui Hospital]]'' | |- | [[:d:Q20606096|Q20606096]] | ''[[:d:Q20606096|K. L. Garg]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1943–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q2437071|Q2437071]] | ''[[:d:Q2437071|Jorge Kahwagi]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q247510|Q247510]] | ''[[:d:Q247510|Zélia Fonseca]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Brasiilia muusik | [[muusik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q628877|Itaúna]]'' | [[Heidelberg]] | |- | [[:d:Q2513293|Q2513293]] | ''[[:d:Q2513293|Esther Rantzen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Autor|autor]], saatejuht, teleprodutsent (fl. 1968–) (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu ohvitser, Briti impeeriumi ordu komandör; spouse of Desmond Wilcox | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19784|Berkhamsted]]'' | ''[[:d:Q1972541|New Forest]]'' | |- | [[:d:Q2577467|Q2577467]] | ''[[:d:Q2577467|Paulien Cornelisse]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], kolumnist, cabaret performer, podcaster, telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1976–2026) ♀; Tollensprijs, Neerlands Hoop, Elle Literatuurprijs, Leids Cabaret Festival, TheaterAffichePrijs | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q15214752|cabaret performer]]''<br/>''[[:d:Q15077007|podcaster]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q2536586|Antoni van Leeuwenhoekziekenhuis]]'' | |- | [[:d:Q3093959|Q3093959]] | ''[[:d:Q3093959|Gabriel Serville]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Cayenne]] | [[Cayenne]] | |- | [[:d:Q3186651|Q3186651]] | ''[[:d:Q3186651|Joséphine Derenne]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1939–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q3190819|Q3190819]] | ''[[:d:Q3190819|Jérôme Bignon]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q33107301|Q33107301]] | ''[[:d:Q33107301|Gildas Simon]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]] (1940–2026) ♂; CNRS silver medal | [[geograaf]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q274806|Lesneven]]'' | | |- | [[:d:Q35855532|Q35855532]] | ''[[:d:Q35855532|Françoise Mallison]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1940–2026) ♀; member of Académie des sciences d'outre-mer | [[ajaloolane]] | | [[Lyon]] | ''[[:d:Q240921|Anduze]]'' | |- | [[:d:Q3899406|Q3899406]] | ''[[:d:Q3899406|Peppino Mazzullo]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1926–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Messina]] | [[Messina]] | |- | [[:d:Q4558715|Q4558715]] | ''[[:d:Q4558715|Dominique Foata]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Prantsusmaa matemaatik | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Damaskus]] | [[Strasbourg]] | |- | [[:d:Q458473|Q458473]] | ''[[:d:Q458473|Pat Saiki]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hilo]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q501209|Q501209]] | ''[[:d:Q501209|Andreas Wernet]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Saarbrücken]] | | |- | [[:d:Q51973853|Q51973853]] | ''[[:d:Q51973853|Ansgar Schwirtz]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Saksamaa|sakslased]] sporditeadlane (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5335847|Q5335847]] | ''[[:d:Q5335847|Eddie Belmonte]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džoki (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q511729|Santurce]]'' | | |- | [[:d:Q5873123|Q5873123]] | ''[[:d:Q5873123|Gabino Palomares]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Mehhiko muusik | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20209177|Comonfort Municipality]]'' | [[México]] | |- | [[:d:Q59785473|Q59785473]] | ''[[:d:Q59785473|Karlo Pachulia]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Gruusia maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Khuthaisi]] | | |- | [[:d:Q6384007|Q6384007]] | ''[[:d:Q6384007|Keith B. McMullin]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Preester|preester]] (1941–2026) ♂ | [[preester]] | | ''[[:d:Q52472|St. George]]'' | | |- | [[:d:Q662044|Q662044]] | ''[[:d:Q662044|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q19797|Bishop's Stortford]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q6986694|Q6986694]] | ''[[:d:Q6986694|Uriel Simon]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Iisrael|Iisrael]] piibliteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], Judaic scholar (1929–2026) ♂; Bialik Prize; child of Ernst Simon | ''[[:d:Q19829990|piibliteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q75616014|Q75616014]] | ''[[:d:Q75616014|Kenneth Patrick Bruce-Gardyne]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1933–2026) ♂; child of Evan Bruce-Gardyne, Joan McLaren; spouse of Angela Pauline Fane | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q76172434|Q76172434]] | ''[[:d:Q76172434|Lise Svanholm]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♀; Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Knight of the Order of the Dannebrog; child of Kjeld Andersen; spouse of Poul Svanholm; notable work Laurits Tuxen. Europas sidste fyrstemaler | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q76899015|Q76899015]] | ''[[:d:Q76899015|Vladimir M. Sherstyuk]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Venemaa jurist | [[professor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q2627335|Krasnogorsky District]]'' | | |- | [[:d:Q87405|Q87405]] | ''[[:d:Q87405|Josef Buchner]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Hagenberg im Mühlkreis]] | | |- | [[:d:Q95462028|Q95462028]] | ''[[:d:Q95462028|Vladimír Štrbák]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Slovakkia|slovakkia]] füsioloog (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | ''[[:d:Q963629|Nimnica]]'' | | |- | [[:d:Q11628|Q11628]] | [[Margaret Hamilton]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]], [[Insener|insener]], äriinimene, [[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]], [[Giid|giid]], [[Tarkvarainsener]], systems engineer, [[Programmeerija|programmeerija]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], kooliõpetaja, Telefonioperaator (1936–2026) ♀; [[Presidendi Vabadusmedal]], Ada Lovelace Award, Computer History Museum Fellow, Washington Award, National Aviation Hall of Fame, Kataloonia Polütehnilise Ülikooli audoktor, honorary doctorate from Bard College, honorary doctor of the University of Michigan, Doctor of Science (honorary); spouse of Dan Lickly; notable work Universal Systems Language, [[Apollo navigatsiooniarvuti]] | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[Tarkvaraarendaja|tarkvara arendaja]]<br/>[[giid]]<br/>[[Tarkvarainsener]]<br/>''[[:d:Q1572123|systems engineer]]''<br/>[[programmeerija]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1261521|Telefonioperaator]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2528064|Paoli]]'' | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q104635743|Q104635743]] | ''[[:d:Q104635743|Luděk Pelc]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Jäähokimängija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q10970573|Q10970573]] | ''[[:d:Q10970573|John Bröcheler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hollandi laulja | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | ''[[:d:Q9768|Vaals]]'' | |- | [[:d:Q110463573|Q110463573]] | ''[[:d:Q110463573|Baha Abu-Laban]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1931–2026) ♂; Member of the Order of Canada | [[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | | [[Yafo]] | | |- | [[:d:Q11164108|Q11164108]] | ''[[:d:Q11164108|Joe Callanan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iirimaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2091065|Kilconnell]]'' | | |- | [[:d:Q120445838|Q120445838]] | ''[[:d:Q120445838|Veaceslav Madan]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2392547|Cojușna]]'' | | |- | [[:d:Q123701219|Q123701219]] | ''[[:d:Q123701219|Jean-Jacques Nyenimigabo]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Burundi poliitik | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Burundi]] | | | |- | [[:d:Q123851325|Q123851325]] | ''[[:d:Q123851325|Juan Carlos Pagotto]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | ''[[:d:Q44236|La Rioja]]'' | |- | [[:d:Q124625982|Q124625982]] | ''[[:d:Q124625982|Harald Brenna]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra näitleja | [[näitleja]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q141600433|Q141600433]] | ''[[:d:Q141600433|Jhon Jairo Torres]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Colombia|Colombia]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Yopal (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1575575|Trinidad]]'' | ''[[:d:Q13591|Yopal]]'' | |- | [[:d:Q141612011|Q141612011]] | ''[[:d:Q141612011|Eduard Kostolanský]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Slovakkia|Slovakkia]] informaatik, informaticist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>''[[:d:Q108276191|informaticist]]'' | [[Slovakkia]] | ''[[:d:Q637148|Kátlovce]]'' | | |- | [[:d:Q141624126|Q141624126]] | ''[[:d:Q141624126|Juliette Willmann]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] mäesuusataja, vigursuusataja (1996–2026) ♀ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>''[[:d:Q18617021|vigursuusataja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | ''[[:d:Q141642460|Cerro Crestón]]'' | |- | [[:d:Q141625966|Q141625966]] | ''[[:d:Q141625966|Christian Bauer]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] Kämmerer, [[Poliitik|poliitik]], [[Linnapea|linnapea]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q1795352|Kämmerer]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[linnapea]] | [[Saksamaa]] | | ''[[:d:Q253003|Ebersberg]]'' | |- | [[:d:Q141682481|Q141682481]] | ''[[:d:Q141682481|Rafil Garifullin]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q16197742|Q16197742]] | ''[[:d:Q16197742|Tay Baker]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur, head coach (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q852673|Hamilton]]'' | | |- | [[:d:Q16236349|Q16236349]] | ''[[:d:Q16236349|Courtney Meppen-Walter]]'' | data-sort-value="1994" | 1994-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q47822|Bury]]'' | | |- | [[:d:Q16372426|Q16372426]] | ''[[:d:Q16372426|Pərviz Heydərov]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1972–2026) ♂; Taraggi Medal; member of Union of Azerbaijani Journalists | [[ajakirjanik]]<br/>[[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q4809236|Çarxana]]'' |- | [[:d:Q1655214|Q1655214]] | ''[[:d:Q1655214|Jörg Splett]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], philosopher of religion (1936–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88114145|philosopher of religion]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q16963885|Q16963885]] | ''[[:d:Q16963885|Gilbert Bigio]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Haiti|Haiti]] [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene (1935–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Haiti]] | [[Port-au-Prince]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q18217495|Q18217495]] | ''[[:d:Q18217495|Stephen Kerley]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]'' | |- | [[:d:Q1986050|Q1986050]] | ''[[:d:Q1986050|Gonzalo Suárez]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Oviedo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q21064032|Q21064032]] | ''[[:d:Q21064032|Jan Jarboe Russell]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beaumont (Texas)|Beaumont]]<br/>[[Texas]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]]<br/>[[Texas]] | |- | [[:d:Q21229938|Q21229938]] | ''[[:d:Q21229938|Shi Wenbo]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Hiina|Hiina]] äriinimene (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hiina]] | [[Hiina]] | | |- | [[:d:Q24567660|Q24567660]] | ''[[:d:Q24567660|Nafer Durán]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Colombia helilooja | [[helilooja]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1441955|El Paso]]'' | ''[[:d:Q376903|Valledupar]]'' | |- | [[:d:Q26255929|Q26255929]] | ''[[:d:Q26255929|Oleksandr Lobanovsky]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1966–2026) ♂; décoration honorifique du Conseil régional de Kharkiv « gloire de Slobozhanskaya » | [[ettevõtja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Harkiv]] | | |- | [[:d:Q30099256|Q30099256]] | ''[[:d:Q30099256|Susana Salerno]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q31793761|Q31793761]] | ''[[:d:Q31793761|Primitivo Evanán Poma]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Peruu kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q2724103|Sarhua District]]'' | | |- | [[:d:Q3189890|Q3189890]] | ''[[:d:Q3189890|Julián García Vargas]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Hispaania poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q3290592|Q3290592]] | ''[[:d:Q3290592|Otto Sirgo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Mehhiko]]<br/>[[Kuuba]] | [[Havanna]] | ''[[:d:Q753891|San Miguel de Allende]]'' | |- | [[:d:Q3751823|Q3751823]] | ''[[:d:Q3751823|Frank Grønlund]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-12-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q123197930|association football executive]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q60806432|Lillestrøm Municipality]]'' | ''[[:d:Q7592822|Lillestrøm Church]]'' |- | [[:d:Q390711|Q390711]] | ''[[:d:Q390711|Şükrü Ersoy]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Türgi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q932886|Kadıköy]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q4003459|Q4003459]] | ''[[:d:Q4003459|Umberto Pizzi]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q140255|Zagarolo]]'' | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q42499576|Q42499576]] | ''[[:d:Q42499576|Majella Cullinane]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], esseist (1975–2026) ♀; Robert Burns Fellowship | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Iirimaa]] | [[Limerick]] | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q4747944|Q4747944]] | ''[[:d:Q4747944|Amos Rapoport]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q5144713|Q5144713]] | ''[[:d:Q5144713|Colette Sénami Agossou Houeto]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | kirjanik, Benin | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | [[Porto-Novo]] | | |- | [[:d:Q52084366|Q52084366]] | ''[[:d:Q52084366|Gerhard Breloer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1934–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Recklinghausen]] | [[Münster]] | |- | [[:d:Q5545795|Q5545795]] | ''[[:d:Q5545795|George Waft]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Legislative Council of the Isle of Man, Member of the House of Keys (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q55669649|Q55669649]] | ''[[:d:Q55669649|Ludwig Frankmar]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Rootsi|rootslased]] gambamängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q19760296|gambamängija]]'' | [[Rootsi]] | [[Falun]] | | |- | [[:d:Q5571442|Q5571442]] | ''[[:d:Q5571442|Donald Bergagård]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6154272|Q6154272]] | ''[[:d:Q6154272|Janice Laking]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Barrie]] | [[Barrie]] | |- | [[:d:Q6201272|Q6201272]] | ''[[:d:Q6201272|Bengt Sändh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Rootsi|rootslased]] [[Trubaduur]], [[Autor|autor]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1938–2026) ♂ | [[Trubaduur]]<br/>[[autor]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6230784|Q6230784]] | ''[[:d:Q6230784|John Hoiles]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Australian rules football player (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q6353410|Q6353410]] | ''[[:d:Q6353410|Sri Bhagavan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], spiritual teacher (1949–2026) ♂; spouse of Sri Amma | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]'' | [[India]] | [[Tamil Nadu]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q65046383|Q65046383]] | ''[[:d:Q65046383|Jalal Abdul-Rahman]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Iraagi jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iraak]] | [[Iraak]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q7181914|Q7181914]] | ''[[:d:Q7181914|Phil Gifford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster, spordiajakirjanik (1947–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit; spouse of Glenda Hughes | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q75718203|Q75718203]] | ''[[:d:Q75718203|Simon William Alastair Whiteley]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1958–2026) ♂; child of Peter John Henry Whiteley, Lady Angela North; spouse of Winifred Wu | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q830786|Q830786]] | ''[[:d:Q830786|Ionel Haiduc]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Rumeenia keemik | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia kuningriik]]<br/>[[Rumeenia]] | [[Cluj-Napoca]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q87700808|Q87700808]] | ''[[:d:Q87700808|Christina Scheu]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | Teadlane, materjaliteadlane (1965–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q21329070|materjaliteadlane]]'' | | [[Limburg an der Lahn]] | | |- | [[:d:Q990554|Q990554]] | ''[[:d:Q990554|Dagmar Stievermann]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1955–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lüdenscheid]] | [[Köln]] | |- | [[:d:Q101603208|Q101603208]] | ''[[:d:Q101603208|Teodoro Gómez]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Honduras|Honduras]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, diocesan bishop, auxiliary bishop, apostolic administrator (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q109380168|Q109380168]] | ''[[:d:Q109380168|Eckhard Seeber]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] chauffeur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q216541|chauffeur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502714|Ohrdruf]]'' | [[Ludwigshafen]] | |- | [[:d:Q111133623|Q111133623]] | ''[[:d:Q111133623|Anton Viskup]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Helilooja|helilooja]], [[Dramaturg|dramaturg]] (1953–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[dramaturg]] | | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q115148377|Q115148377]] | ''[[:d:Q115148377|Damien Girard]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tours]] | | |- | [[:d:Q120268306|Q120268306]] | ''[[:d:Q120268306|Kureysh Sagov]]'' | data-sort-value="1991" | 1991-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]] poksija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Venemaa]] | [[Nazran]] | | |- | [[:d:Q12103217|Q12103217]] | ''[[:d:Q12103217|Mykhailo Didyshyn]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Koduloolane|koduloolane]], etnograaf (1934–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | ''[[:d:Q4234969|Kosmach]]'' | |- | [[:d:Q12349106|Q12349106]] | ''[[:d:Q12349106|Ida Bathó, F.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♀ | [[näitleja]] | | ''[[:d:Q713641|Sânpaul]]'' | | |- | [[:d:Q123751302|Q123751302]] | ''[[:d:Q123751302|Scott Froschauer]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Skulptor|skulptor]], installatsioonikunstnik, [[Kunstnik|kunstnik]] (1968–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q12393113|Q12393113]] | ''[[:d:Q12393113|Maxín Picallo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Skulptor|skulptor]] (1940–2026) ♂; notable work Encontro entre dous mundos, Monument to Antonio Palacios | [[skulptor]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q90388503|San Ildefonso, Troáns, Cuntis]]'' | [[Pontevedra provints]] | |- | [[:d:Q125209599|Q125209599]] | ''[[:d:Q125209599|Peter Korneli]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] ehitusinsener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Saksamaa]] | [[Głuszyca]] | [[Dresden]] | |- | [[:d:Q126012479|Q126012479]] | ''[[:d:Q126012479|Jaime Darío Espeleta]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Colombia|Colombia]] õpetlane, [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Representatives of Colombia (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q12850391|Q12850391]] | ''[[:d:Q12850391|Avaz Zeynalli]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1970–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024539|Aghberk]]'' | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q141604236|Kürdəxanı qəbiristanlığı]]'' |- | [[:d:Q137176615|Q137176615]] | ''[[:d:Q137176615|Petra Wünschová]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Psühhoterapeut (1974–2026) ♀ | ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]'' | | | | |- | [[:d:Q141595654|Q141595654]] | ''[[:d:Q141595654|Patrick André de Hillerin]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1974–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q5112770|Jurilovca]]'' | |- | [[:d:Q141598964|Q141598964]] | ''[[:d:Q141598964|Andrea Tempestini]]'' | data-sort-value="1986" | 1986 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1986–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | | [[Milano]] | |- | [[:d:Q141609552|Q141609552]] | ''[[:d:Q141609552|Ophir Sarid]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Raamatupidaja]], äriinimene, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1972–2026) ♂ | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[tegevdirektor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141610060|Q141610060]] | ''[[:d:Q141610060|Concepción Márquez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Telesarjanäitleja, filminäitleja (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q141621633|Q141621633]] | ''[[:d:Q141621633|Kirsty Lay]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] modell, äriinimene (1962–2026) ♀ | ''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Palmerston North]] | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q15407315|Q15407315]] | ''[[:d:Q15407315|Jean-François Le Nail]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Direktor|direktor]], [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1945–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Officer of the National Order of Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France); child of François Le Nail | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Tarbes]] | |- | [[:d:Q15437183|Q15437183]] | ''[[:d:Q15437183|Gottfried Glöckner]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, arranžeerija, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q16262991|Q16262991]] | ''[[:d:Q16262991|Alain Gillot]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q4043|Fougères]]'' | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | |- | [[:d:Q16582893|Q16582893]] | ''[[:d:Q16582893|Norberto Crivelli]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69995|Sorengo]]'' | | |- | [[:d:Q1700292|Q1700292]] | ''[[:d:Q1700292|John Grover]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filmimonteerija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q151048|London Borough of Barnet]]'' | [[Buckinghamshire]] | |- | [[:d:Q1889653|Q1889653]] | ''[[:d:Q1889653|Manfred Letzerich]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wiesbaden]] | | |- | [[:d:Q20067536|Q20067536]] | ''[[:d:Q20067536|Кічковський Михайло Михайлович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Ukraina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q277170|Mizhhiria Raion]]'' | | |- | [[:d:Q26724223|Q26724223]] | ''[[:d:Q26724223|Pat Clohessy]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Austraalia|Austraalia]] pikamaajooksja, keskmaajooksja, maratonijooksja, kergejõustikutreener (1933–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q4439155|pikamaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q13382460|maratonijooksja]]''<br/>''[[:d:Q19827985|kergejõustikutreener]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q27558961|Q27558961]] | ''[[:d:Q27558961|Bethany Barratt]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]] (1972–2026) ♀ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Beirut]] | | |- | [[:d:Q2851032|Q2851032]] | ''[[:d:Q2851032|Anne Claire Poirier]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrilavastaja (1932–2026) ♀; Prix Albert-Tessier, Quebeci riikliku ordeni kavaler, officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Performing Arts Award, Officer of the Order of Canada, Member of the Order of Canada | [[filmiprodutsent]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Saint-Hyacinthe]] | [[Outremont]] | |- | [[:d:Q302098|Q302098]] | ''[[:d:Q302098|Gordon Johncock]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] racing automobile driver (1936–2026) ♂; Motorsports Hall of Fame of America | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2544149|Hastings]]'' | ''[[:d:Q123630955|South Branch]]'' | |- | [[:d:Q354095|Q354095]] | ''[[:d:Q354095|Per Enflo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Rootsi|rootslased]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Pianist|pianist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>[[pianist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Rootsi]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q3917812|Q3917812]] | ''[[:d:Q3917812|Alyaksandr Yakabson]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Valgevene poliitik | [[poliitik]] | [[Valgevene]] | [[Gomel|Homiel]] | | |- | [[:d:Q4080638|Q4080638]] | ''[[:d:Q4080638|Shalva Bedoyev]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3649152|Monasteri]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4410117|Q4410117]] | ''[[:d:Q4410117|Yevgeny Sverdlov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Biokeemik|biokeemik]] (1938–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], VA Engelhardt Gold Medal; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia|NSVL Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]], [[Euroopa Teaduste Akadeemia]], [[Leopoldina]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[biokeemik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Dnipro]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4988192|Q4988192]] | ''[[:d:Q4988192|Kathy Cornelius]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q5474627|Q5474627]] | [[Seela Sella]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | soome näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Soome]] | [[Tampere]]<br/>[[Soome]] | | ''[[:d:Q11862142|Helsinki Jewish cemetery]]'' |- | [[:d:Q57585974|Q57585974]] | ''[[:d:Q57585974|Ali Ben Dayan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Maroko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Casablanca]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q63982715|Q63982715]] | ''[[:d:Q63982715|Serge Cauvas]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa katoliku preester | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q244576|Campestre-et-Luc]]'' | | |- | [[:d:Q6544452|Q6544452]] | ''[[:d:Q6544452|Lieutenant Stitchie]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Jamaica muusik | [[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Spanish Town]] | [[Kingston]] | |- | [[:d:Q65972734|Q65972734]] | ''[[:d:Q65972734|Armando Vega]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] artistic gymnast (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3322283|Hurley]]'' | [[Dallas]] | |- | [[:d:Q6835467|Q6835467]] | ''[[:d:Q6835467|Michael Wynn-Jones]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1941–2026) ♂; spouse of Delia Smith | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1286223|South Wales]]'' | [[Ipswich]] | |- | [[:d:Q6964542|Q6964542]] | ''[[:d:Q6964542|Naoki Bandō]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Asahikawa]] | | |- | [[:d:Q7531880|Q7531880]] | ''[[:d:Q7531880|Siti Hasmah Mohamad Ali]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], autobiograaf (fl. 1955–2026), Spouse of the Prime Minister of Malaysia, Spouse of the Deputy Prime Minister of Malaysia (1926–2026) ♀; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia, Asia's Most Influential Malaysia, Order of the Star of Hornbill Sarawak, Order of Kinabalu, Order of Loyalty to the Royal House of Kedah; child of Mohd Ali bin Mohd Taib; spouse of [[Mahathir Mohamad]]; notable work My Name is Hasmah | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Malaisia]] | [[Klang]] | ''[[:d:Q12688183|National Heart Institute of Malaysia]]'' | [[Putrajaya]] |- | [[:d:Q783084|Q783084]] | ''[[:d:Q783084|Ayala]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Koomik|koomik]], [[Politseinik|politseinik]] (1956–2026) ♂; Hungarian Golden Cross | [[koomik]]<br/>[[politseinik]] | [[Ungari]] | [[Vásárosnamény]] | | |- | [[:d:Q9282943|Q9282943]] | ''[[:d:Q9282943|Guy Scarpetta]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-28 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q101165127|Q101165127]] | ''[[:d:Q101165127|Hugh Dingle]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Zooloog|zooloog]] (1946–2026) ♂ | [[zooloog]] | | | ''[[:d:Q668546|Davis]]'' | |- | [[:d:Q109638873|Q109638873]] | ''[[:d:Q109638873|Norman John Graves]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2012) ♂; Victoria Medal | [[geograaf]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q604222|Sainte-Adresse]]'' | | |- | [[:d:Q113000714|Q113000714]] | ''[[:d:Q113000714|Hans Hurni]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Šveits|Šveits]] [[Geograaf|geograaf]] (1950–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]] | [[geograaf]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q66132|Erlenbach im Simmental]]'' | | |- | [[:d:Q116003387|Q116003387]] | ''[[:d:Q116003387|Иванов, Герман Григорьевич]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1949–2026) ♂; Order of Labour Glory, 3rd class, Order of Labour Glory, 2nd class, Order of Labour Glory, 1st class | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q11246645|Токташево]]'' | | |- | [[:d:Q1263603|Q1263603]] | ''[[:d:Q1263603|Erika Sulzer-Kleinemeier]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | ''[[:d:Q615545|Gleisweiler]]'' | |- | [[:d:Q1311706|Q1311706]] | ''[[:d:Q1311706|Jurij Kramer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Stsenarist|stsenarist]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1940–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Moskva]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q1322257|Q1322257]] | ''[[:d:Q1322257|Lajos Tolnay]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ungari|Ungari]] metallurgical engineer (1948–2026) ♂; Order of Labour, Eötvös Loránd Prize, Kármán Tódor Award | ''[[:d:Q27947380|metallurgical engineer]]'' | [[Ungari]] | [[Sajószentpéter]] | | |- | [[:d:Q13421101|Q13421101]] | ''[[:d:Q13421101|Juraj Hraško]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Slovakkia poliitik | [[poliitik]] | [[Slovakkia]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q1045655|Točnica]]'' | | |- | [[:d:Q141623867|Q141623867]] | ''[[:d:Q141623867|Albrecht Reinhardt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1944–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141624572|Q141624572]] | ''[[:d:Q141624572|Inosi Kuridrani]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Fiji, [[Abiminister|abiminister]] (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q26720|Sigatoka]]'' | | ''[[:d:Q26920|Namatakula]]'' |- | [[:d:Q141624699|Q141624699]] | ''[[:d:Q141624699|Pēteris Purmalis]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Läti|lätlased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1938–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Läti]] | [[Riia]] | [[Münster]] | |- | [[:d:Q141648720|Q141648720]] | ''[[:d:Q141648720|Francis Lee Rogers]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], Linnuvaatleja (†2026) | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q84321442|Linnuvaatleja]]'' | | | [[Central Park]] | |- | [[:d:Q16062058|Q16062058]] | ''[[:d:Q16062058|Eleni Prokopiou]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], koreograaf, [[Tantsija|tantsija]], filminäitleja (fl. 1960–1972) (1939–2026) ♀; spouse of Nikos Kazis, Antonis Syrigos | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[tantsija]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q1690365|Q1690365]] | ''[[:d:Q1690365|Joachim Perels]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Autor|autor]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Fritz Bauer Prize; child of Friedrich Justus Perels | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[autor]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Hannover]] | |- | [[:d:Q1716873|Q1716873]] | ''[[:d:Q1716873|Lutz Goessing]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Saksamaa|sakslased]] ratsutaja (1938–2026) ♂; spouse of Christa Goessing | ''[[:d:Q2730732|ratsutaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q205876|Q205876]] | ''[[:d:Q205876|Mighty Sparrow]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Grenada muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusik]] | [[Grenada]]<br/>[[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q3556464|Grand Roy]]'' | [[New York]] | |- | [[:d:Q2158625|Q2158625]] | ''[[:d:Q2158625|Robert Rivas]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Trinidad ja Tobago|Trinidad ja Tobago]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | ''[[:d:Q661405|Arima]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | |- | [[:d:Q2835682|Q2835682]] | ''[[:d:Q2835682|Oscar E. Bosetti]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Diktor|diktor]] (1955–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[diktor]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q28584388|Q28584388]] | ''[[:d:Q28584388|Ḥasan Manz̤ar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Pakistan|Pakistan]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja, lastekirjanik (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Pakistan]] | ''[[:d:Q20569832|Hapur]]'' | [[Karachi]] | |- | [[:d:Q28717873|Q28717873]] | ''[[:d:Q28717873|Terje Bjørn Lerstad]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Norra|norralased]] [[Helilooja|helilooja]] (1955–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q2896228|Q2896228]] | ''[[:d:Q2896228|PAC]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (fl. 2004–2026) (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | ''[[:d:Q386961|Des Plaines]]'' | |- | [[:d:Q2898716|Q2898716]] | ''[[:d:Q2898716|Bernard Verley]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Lavastaja|režissöör]], [[Tootja|produtsent]] (1939–2026) ♂ | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Tootja|produtsent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q737436|Chaumont-en-Vexin]]'' | ''[[:d:Q235297|Tréguier]]'' | |- | [[:d:Q3386635|Q3386635]] | ''[[:d:Q3386635|Pierre Plante]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | [[Salaberry-de-Valleyfield]] | [[Salaberry-de-Valleyfield]] | |- | [[:d:Q367052|Q367052]] | ''[[:d:Q367052|Ken Taylor]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, kriketimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q201812|Huddersfield]]'' | | |- | [[:d:Q4085688|Q4085688]] | ''[[:d:Q4085688|Juriy Borisovitsj Bespalov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]] | [[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | | |- | [[:d:Q51973750|Q51973750]] | ''[[:d:Q51973750|Bernd Strauss]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], sports psychologist (1959–2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q88108912|sports psychologist]]'' | | | | |- | [[:d:Q5485570|Q5485570]] | ''[[:d:Q5485570|Frank Busch]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ujuja, ujumistreener (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''<br/>''[[:d:Q20730773|ujumistreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Cincinnati]] | [[Phoenix]] | |- | [[:d:Q5672297|Q5672297]] | ''[[:d:Q5672297|Mohammad Khalili]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Iraan|Iraan]] kirjanduskriitik (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q28587|Hamadan]]'' | [[Saksamaa]] | |- | [[:d:Q5796349|Q5796349]] | ''[[:d:Q5796349|César Ortiz-Echagüe Rubio]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Hispaania arhitekt | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q61141011|Q61141011]] | ''[[:d:Q61141011|Dimitar Stoykov]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♂ | [[muusik]] | | ''[[:d:Q2016084|Zdravets]]'' | | |- | [[:d:Q6214955|Q6214955]] | ''[[:d:Q6214955|Johan Buttedahl]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Norra poliitik | [[poliitik]]<br/>[[hambaarst]] | [[Norra]] | [[Drammeni vald|Drammen]] | ''[[:d:Q1310876|Hokksund]]'' | ''[[:d:Q11974444|Haug Church]]'' |- | [[:d:Q6229522|Q6229522]] | ''[[:d:Q6229522|John Dixon Hunt]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Suurbritannia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Gloucester]] | ''[[:d:Q4982870|Buck Hill Falls]]'' | |- | [[:d:Q6752875|Q6752875]] | ''[[:d:Q6752875|Manuel Seal]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1992–) (1960–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q202828|Freeport]]'' | | |- | [[:d:Q7365874|Q7365874]] | ''[[:d:Q7365874|Ronnie Golden]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Suurbritannia muusik | [[kitarrist]]<br/>[[koomik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q741473|Q741473]] | ''[[:d:Q741473|Dennis Haskins]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chattanooga]] | [[Burbank]] | |- | [[:d:Q84725835|Q84725835]] | ''[[:d:Q84725835|Yury Yakovets]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], Dostyk Order of grade II | [[teadlane]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q1999900|Chernivtsi]]'' | | |- | [[:d:Q95070707|Q95070707]] | ''[[:d:Q95070707|Radek Horáček]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | Publitsist, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstiteoreetik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q17391638|kunstiteoreetik]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Nové Město na Moravě]] | [[Brno]] | |- | [[:d:Q95172649|Q95172649]] | ''[[:d:Q95172649|Ivan Gojdič]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-27 | [[Arhitekt|arhitekt]], preservationist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; Cena Alžbety Güntherovej-Mayerovej | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q7241052|preservationist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Humenné]] | | |- | [[:d:Q10278358|Q10278358]] | ''[[:d:Q10278358|Eusébio Marques de Carvalho]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q12178578|Q12178578]] | ''[[:d:Q12178578|Ahmed El-Zend]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | kohtunik, Egiptus | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12211904|دمتنو]]'' | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q122500068|Q122500068]] | ''[[:d:Q122500068|Despina Tomazani]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Kreeka|Kreeka]] filminäitleja, teatrinäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1945–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kreeka]] | [[Chíose saar|Chíos]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q123111181|Q123111181]] | ''[[:d:Q123111181|Mireille Christophe Michel-Lévy]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geoloog|geoloog]], mineraloog (fl. 1946–1990), teadlane, Director of Research at CNRS (1922–2026) ♀; child of Albert Michel-Lévy; notable work Un chondre exceptionnel dans la météorite de Vigarano | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Versailles]] | ''[[:d:Q212541|Brunoy]]'' | |- | [[:d:Q12398635|Q12398635]] | ''[[:d:Q12398635|Ramón Vigo Sambade]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Hispaania poliitik | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q988707|Cee]]'' | ''[[:d:Q988707|Cee]]'' | |- | [[:d:Q139038222|Q139038222]] | ''[[:d:Q139038222|Yeda Prates Bernis]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Brasiilia|Brasiilia]] person (1926–2026) ♀; Medalha da Inconfidência, Santos-Dumont Merit Medal; member of Academy of Letters of Minas Gerais | | [[Brasiilia]] | [[Belo Horizonte]] | [[Belo Horizonte]] | |- | [[:d:Q141511309|Q141511309]] | ''[[:d:Q141511309|Marthe Ehui]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] ärijuht (1952–2026) ♀; Prix national d'excellence 2013, Knight of the National Order of the Ivory Coast, Commander of the National Order of the Ivory Coast, Officer of the National Order of the Ivory Coast | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Elevandiluurannik]] | | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q141567860|Q141567860]] | ''[[:d:Q141567860|Jesús Laguardia Fuertes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, Omanik, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q11293375|Omanik]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q141573846|Q141573846]] | ''[[:d:Q141573846|Fernando Vidarte]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Eibar]] | [[Eibar]] | |- | [[:d:Q141582853|Q141582853]] | ''[[:d:Q141582853|Angela Stribling]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, jazz singer, telesaatejuht (1967–2026) ♀ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Buffalo]] | | |- | [[:d:Q141589670|Q141589670]] | ''[[:d:Q141589670|Pasteur Davidson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Togo|Togo]] [[Kantor|kantor]] (†2026) ♂ | [[kantor]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141592409|Q141592409]] | ''[[:d:Q141592409|Hamid Barrada]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Maroko|Maroko]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Maroko]] | [[Tanger]] | | |- | [[:d:Q141611421|Q141611421]] | ''[[:d:Q141611421|James H. Rosenfield]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Diskor|diskor]] (1929–2026) ♂ | [[diskor]] | | | | |- | [[:d:Q141636692|Q141636692]] | ''[[:d:Q141636692|Skadi Lange]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀ | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q15140709|Q15140709]] | ''[[:d:Q15140709|Maksim Ovodenko]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Venemaa insener | [[insener]] | [[Venemaa]] | [[Tšerkassõ]] | [[Samara]] | |- | [[:d:Q15935854|Q15935854]] | ''[[:d:Q15935854|Ian Hung]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Laulja|laulja]] (1976–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q1708718|Q1708718]] | ''[[:d:Q1708718|Pedro Antônio Marchetti Fedalto]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Brasiilia|Brasiilia]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, auxiliary bishop, titular bishop (1926–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q946941|Rondinha]]'' | [[Curitiba]] | |- | [[:d:Q19376659|Q19376659]] | ''[[:d:Q19376659|Jørg-Fr. Ellertsen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Norra|norralased]] [[Impressaario]], music executive (1932–2026) ♂ | [[Impressaario]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]'' | [[Norra]] | [[Bergen]] | | |- | [[:d:Q3161988|Q3161988]] | ''[[:d:Q3161988|Janine Boissard]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi VII ringkond|Pariisi 7. ringkond]] | ''[[:d:Q246199|Garches]]'' | |- | [[:d:Q3384978|Q3384978]] | ''[[:d:Q3384978|Pierre Ferrazzi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Dijon]] | [[Valence]] | |- | [[:d:Q3556766|Q3556766]] | ''[[:d:Q3556766|Vianney Piveteau]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[La Roche-sur-Yon]] | ''[[:d:Q1415252|Saint-Hilaire-le-Vouhis]]'' | |- | [[:d:Q39389400|Q39389400]] | ''[[:d:Q39389400|Vladimir Grigoryev]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1929–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kanaš]] | [[Kanaš]] | |- | [[:d:Q4264069|Q4264069]] | ''[[:d:Q4264069|Guruh Sukarnoputra]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Indoneesia poliitik | [[näitleja]]<br/>[[sotsialiit]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q5239070|Q5239070]] | ''[[:d:Q5239070|David Ring]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] motivational speaker, [[Misjonär|misjonär]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q15982858|motivational speaker]]''<br/>[[misjonär]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jonesboro]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q5301885|Q5301885]] | ''[[:d:Q5301885|Douglas Patrick Harrison]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Insener|insener]] (2000–2026) ♂ | [[insener]] | | ''[[:d:Q969883|Frost]]'' | [[Baton Rouge]] | |- | [[:d:Q5340753|Q5340753]] | ''[[:d:Q5340753|Eduardo Rodríguez Rodway]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1945–2026) ♂; member of Los Payos, Triana | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q957828|Triana]]'' | ''[[:d:Q5902963|Hospital Universitario Puerto Real]]'' | |- | [[:d:Q55627797|Q55627797]] | ''[[:d:Q55627797|Éric Gaziaux]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Teoloog|teoloog]] (1966–2026) ♂ | [[teoloog]] | | [[Namur]] | ''[[:d:Q2221641|Pontillas]]'' | |- | [[:d:Q5770259|Q5770259]] | ''[[:d:Q5770259|Hirokazu Ueyonabaru]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Jaapan|Jaapan]] kergejõustiklane, wheelchair racer (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q51536424|wheelchair racer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q61141471|Q61141471]] | ''[[:d:Q61141471|Karol Krzymiński]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Keemik|keemik]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[keemik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q63494683|Q63494683]] | ''[[:d:Q63494683|Liliane Konyn]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laulusõnade kirjutaja (1929–2026) ♀; member of Vline-Buggy; child of Géo Koger | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q7172687|Q7172687]] | ''[[:d:Q7172687|Peter Barrett]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Geoloog|geoloog]], emeriitprofessor (1940–2026) ♂; Polar Medal, Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Marsden Medal, New Zealand Antarctic Medal | [[geoloog]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q200028|Hamilton]]'' | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q7822151|Q7822151]] | ''[[:d:Q7822151|Tony Currie]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Diktor|diktor]], broadcaster, [[Autor|autor]] (1951–2026) ♂ | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[autor]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q640073|Ardrossan]]'' | ''[[:d:Q108305333|Port Ramsay]]'' | |- | [[:d:Q800042|Q800042]] | ''[[:d:Q800042|Bruno Musarò]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, Apostolic Nuncio to Cuba, apostolic nuncio to Panama, apostolic nuncio to Madagascar, Apostolic Delegate to the Comoros, apostolic nuncio to Seychelles, Apostolic Nuncio to Mauritius, apostolic nuncio to Guatemala, apostolic nuncio to Peru, apostolic nuncio to Egypt, Apostolic Nuncio to Costa Rica (1948–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52113|Andrano]]'' | ''[[:d:Q52214|Tricase]]'' | |- | [[:d:Q896835|Q896835]] | ''[[:d:Q896835|Bruno Kramm]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26<br/>2026-09-25 | Saksamaa muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q9320848|Q9320848]] | ''[[:d:Q9320848|Asami Yaguchi]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | [[Jaapan|Jaapan]] seiyū (1979–2026) ♀ | ''[[:d:Q622807|seiyū]]'' | [[Jaapan]] | [[Saitama prefektuur]] | | |- | [[:d:Q95371018|Q95371018]] | ''[[:d:Q95371018|Ivo Říha]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-26 | Kirjandusajaloolane, publitsist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Opočno]] | | |- | [[:d:Q102719|Q102719]] | ''[[:d:Q102719|Bernd Senf]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q1227195|political economist]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q46501|Bad Brambach]]'' | | |- | [[:d:Q109491595|Q109491595]] | ''[[:d:Q109491595|Макавеева, Галина Александровна]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1936–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Magnitogorsk]] | | |- | [[:d:Q109494637|Q109494637]] | ''[[:d:Q109494637|Nikolay Velikdan]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1956–2026) ♂; member of Regional Parliament of Stavropol Krai | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4426519|Советски Руно]]'' | | |- | [[:d:Q1125000|Q1125000]] | ''[[:d:Q1125000|László Kósa]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], etnograaf, etnoloog (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]'' | [[Ungari]] | [[Cegléd]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q130761901|Q130761901]] | ''[[:d:Q130761901|Hans Peter Fagagnini]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Šveits|Šveits]] politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69777|Gossau]]'' | | |- | [[:d:Q134885573|Q134885573]] | ''[[:d:Q134885573|René Fournès]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1925–2026) ♂; spouse of Ginette Beaumet | | | | | |- | [[:d:Q141042432|Q141042432]] | ''[[:d:Q141042432|Richard A. Manoogian]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, executive, [[Tööstur|tööstur]] (1936–2026) ♂; member of The Henry Ford, Detroit Institute of Arts, Republican National Committee, Hands on Network, National Gallery of Art, Westfriedhof, Museum Trustee Association, American Alliance of Museums, Community Foundation for Southeast Michigan; child of Alex Manoogian | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q978044|executive]]''<br/>[[tööstur]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q141568388|Q141568388]] | ''[[:d:Q141568388|Maria do Carmo Romão]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Portugali poliitik | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]'' | ''[[:d:Q3344655|Faro (city)]]'' | |- | [[:d:Q141574324|Q141574324]] | ''[[:d:Q141574324|José Costas Peón]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1971–2026) ♂; member of Def Con Dos | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Hispaania]] | [[Vigo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q141600226|Q141600226]] | ''[[:d:Q141600226|Natálie Klaková]]'' | data-sort-value="2003" | 2003 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Artistic gymnast, iluvõimlemistreener (2003–2026) ♀; member of Sokol, Sokol Brno I | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q42331265|iluvõimlemistreener]]'' | | | | |- | [[:d:Q141647841|Q141647841]] | ''[[:d:Q141647841|Jukka Isopuro]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1948–2026) ♂; child of Aarre Isopuro | | | | | |- | [[:d:Q1510708|Q1510708]] | ''[[:d:Q1510708|Gerd Nauhaus]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | [[Saksamaa]] | [[Erfurt]] | [[Zwickau]] | |- | [[:d:Q16297341|Q16297341]] | ''[[:d:Q16297341|Carmen Aldunate]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Tšiili maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Tšiili]] | [[Viña del Mar]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q16508810|Q16508810]] | ''[[:d:Q16508810|Ingrid Möller]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Rostock]] | [[Schwerin]] | |- | [[:d:Q16727949|Q16727949]] | ''[[:d:Q16727949|Ram Govind Chaudhary]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q380075|advokaat]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q7180187|Ballia]]'' | [[Lucknow]] | |- | [[:d:Q1743290|Q1743290]] | ''[[:d:Q1743290|Peter May]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | šoti kirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Glasgow]] | ''[[:d:Q815807|Gassin]]'' | |- | [[:d:Q18171772|Q18171772]] | ''[[:d:Q18171772|Karel Eduard Paar]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Tšehhi|Tšehhi]] person, Fürstgroßprior (1934–2026) ♂; child of Alfons Paar, Sophia von Schlitz genannt von Görtz | | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | ''[[:d:Q12040652|Hospital of the Sisters of Mercy of St. Charles Borromeo]]'' | |- | [[:d:Q1823653|Q1823653]] | ''[[:d:Q1823653|Marinus Wagtmans]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgrattasportlane, [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>[[sportlane]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]'' | ''[[:d:Q2181249|Sint Willebrord]]'' | |- | [[:d:Q2178307|Q2178307]] | ''[[:d:Q2178307|Ryszard Lenczewski]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Poola|poolakad]] filmioperaator (fl. 1973–) (1948–2026) ♂; European Film Award for Best Cinematographer, Srebrny Medal „Zasłużony Kulturze Gloria Artis” | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q1293548|Miłków, Lower Silesian Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q23940274|Q23940274]] | ''[[:d:Q23940274|Yamashita Saburō]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q106036149|Miyauchimura]]'' | | |- | [[:d:Q2547071|Q2547071]] | ''[[:d:Q2547071|Aleksey Kozlov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Saksofonist|saksofonist]], džässmuusik, [[Helilooja|helilooja]], [[Arhitekt|arhitekt]], [[Klahvpillimängija|klahvpillimängija]], [[Näitleja|näitleja]], saatejuht, arranžeerija, [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], publitsist, raadiosaatejuht (1935–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Moscow Prize for Literature and the Arts, Order For Merit in Culture and Art | [[saksofonist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[klahvpillimängija]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2779744|Q2779744]] | ''[[:d:Q2779744|Thijs van Vlijmen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q1847815|Overveen]]'' | ''[[:d:Q9928|Heemstede]]'' | |- | [[:d:Q28787131|Q28787131]] | ''[[:d:Q28787131|Juha Punta]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], municipal councillor in Finland (1946–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q3103526|Q3103526]] | ''[[:d:Q3103526|Georges Taï Benson]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] telesaatejuht (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q493643|Treichville]]'' | ''[[:d:Q141483006|Institut de cardiologie d’Abidjan]]'' | |- | [[:d:Q324899|Q324899]] | ''[[:d:Q324899|Sidya Touré]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | poliitik, Guinea | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q678980|Dimbokro]]'' | [[Pariis]] | ''[[:d:Q125454291|Cimetière de Williamsville]]'' |- | [[:d:Q4194080|Q4194080]] | ''[[:d:Q4194080|Zosima]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Venemaa|venelased]] [[Diakon|diakon]], [[Peapiiskop|peapiiskop]], [[Iguumen]], [[Papp (vaimulik)]] (1950–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class | [[diakon]]<br/>[[peapiiskop]]<br/>[[Iguumen]]<br/>[[Papp (vaimulik)]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q2466344|Astrakhan District]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q42269455|Q42269455]] | ''[[:d:Q42269455|Jānis Dreiblats]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1940–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q43033232|Q43033232]] | ''[[:d:Q43033232|Haider Ibrahim Ali]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Sudaani ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]'' | [[Sudaan]] | ''[[:d:Q12191285|القرير]]'' | | |- | [[:d:Q461415|Q461415]] | ''[[:d:Q461415|Liu Huan]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Hiina laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Shanghai]] | |- | [[:d:Q519425|Q519425]] | ''[[:d:Q519425|André Guy]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Bourg-en-Bresse]] | ''[[:d:Q208866|La Seyne-sur-Mer]]'' | |- | [[:d:Q5237149|Q5237149]] | ''[[:d:Q5237149|David Marsden]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht, radio director (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q21234364|radio director]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q55103820|Q55103820]] | ''[[:d:Q55103820|Игорь Евгеньевич Синер]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1960–2026) ♂ | [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Omsk]] | [[Omsk]] | |- | [[:d:Q56695884|Q56695884]] | ''[[:d:Q56695884|Peter May]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Person (1951–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q5697987|Q5697987]] | ''[[:d:Q5697987|Antonio Canal]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Hispaania näitleja | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q5777083|Q5777083]] | ''[[:d:Q5777083|Rickard Günther]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Rootsi|rootslased]] teatrilavastaja (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Rootsi]] | | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q5870133|Q5870133]] | ''[[:d:Q5870133|Ahmad Nateq Nuri]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Iraani poliitik | [[poliitik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q5741410|Owzkola]]'' | | |- | [[:d:Q5927654|Q5927654]] | ''[[:d:Q5927654|Javier Delgado Barrio]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Magistraat|magistraat]], [[Jurist|jurist]], president of the Supreme Court of Spain, president of the General Council of the Judiciary, Magistrate of the Supreme Court of Spain (1932–2026) ♂; Grand Cross of the Order of St. Raymond of Peñafort, Grand Cross of the Cross of Military Merit with White Decoration, medal of the Order of Constitutional Merit; member of Constitutional Court of Spain | [[magistraat]]<br/>[[jurist]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q502975|Barbastro]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q59305069|Q59305069]] | ''[[:d:Q59305069|Konstantin Jakovlevitsj Motovilov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q15379619|Лом-Комары]]'' | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q59359820|Q59359820]] | ''[[:d:Q59359820|Remo Calzona]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Catanzaro]] | | |- | [[:d:Q6053873|Q6053873]] | ''[[:d:Q6053873|Oscar González Oro]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Argentina]]<br/>[[Uruguay]] | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | ''[[:d:Q56069|Punta del Este]]'' | |- | [[:d:Q6546719|Q6546719]] | ''[[:d:Q6546719|Zejnel Zejneli]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Serbia|Serbia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Serbia]] | ''[[:d:Q3298899|Brod (Dragash)]]'' | [[Subotica]] | |- | [[:d:Q7564499|Q7564499]] | ''[[:d:Q7564499|Soulis Markopoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Kreeka|Kreeka]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1967–1978) (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q88460223|Q88460223]] | ''[[:d:Q88460223|Aquilino Polaino-Lorente]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Arst|arst]], professor (1945–2026) ♂ | [[psühhiaater]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[arst]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q518339|Cazorla]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q97016896|Q97016896]] | ''[[:d:Q97016896|Oiva Turpeinen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-25 | Soome ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[professor]] | [[Soome]] | | [[Kauniainen]] | |- | [[:d:Q100748832|Q100748832]] | ''[[:d:Q100748832|Roy Belliveau]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1086276|Irvington]]'' | ''[[:d:Q6487294|Lanoka Harbor]]'' | |- | [[:d:Q10363401|Q10363401]] | ''[[:d:Q10363401|Roberto Müller]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Brasiilia laulja | [[laulja]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q112316540|Q112316540]] | ''[[:d:Q112316540|Thanasis Papagiannis]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q15078243|Magoulítsa]]'' | [[Vólos]] | |- | [[:d:Q115017402|Q115017402]] | ''[[:d:Q115017402|Klaus Albrectsen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] joonistaja, editorial cartoonist (1932–2026) ♂; LO's kulturpris, LO:s kulturpris | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q3024627|editorial cartoonist]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q11598835|Q11598835]] | ''[[:d:Q11598835|Isao Takeuchi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Tottori]] | [[Tottori]] | |- | [[:d:Q11967197|Q11967197]] | ''[[:d:Q11967197|Ellen Belsom]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | | [[Bodø vald]] | ''[[:d:Q1781270|Bodin Church]]'' |- | [[:d:Q12298307|Q12298307]] | ''[[:d:Q12298307|Hristo Iliev-Charli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Bulgaaria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q12315195|Q12315195]] | ''[[:d:Q12315195|Hanne Stensgaard]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Aarhus|Århus]] | | |- | [[:d:Q12320666|Q12320666]] | ''[[:d:Q12320666|Jytte Krag-Juel-Vind-Frijs]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] person, mayor of Højreby Municipality (1950–2026) ♀; spouse of Mogens greve Krag-Juel-Vind-Frijs | | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q125808191|Q125808191]] | ''[[:d:Q125808191|Andor Nyerges]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ungari|Ungari]] mäeinsener, [[Maamõõtja]], munitsipaalpoliitik, political activist, municipal representative in Hungary (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]''<br/>[[Maamõõtja]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q693127|Bekölce]]'' | | |- | [[:d:Q1288748|Q1288748]] | ''[[:d:Q1288748|Eduard Hitzberger]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Šveits|Šveits]] [[Kokk|kokk]], non-fiction writer (1955–2026) ♂ | [[kokk]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Šveits]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | [[Heilbronn]] | |- | [[:d:Q13025544|Q13025544]] | ''[[:d:Q13025544|Pieak Poster]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1932–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | | | | |- | [[:d:Q131838521|Q131838521]] | ''[[:d:Q131838521|Ulrich Brenning]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1933–2026) ♂ | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | | [[Bad Doberan]] | | |- | [[:d:Q136857020|Q136857020]] | ''[[:d:Q136857020|Cecilia Boisier]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Kunstnik|kunstnik]] (1943–2026) ♀ | [[kunstnik]] | | [[Santiago]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q141545854|Q141545854]] | ''[[:d:Q141545854|Sjamsul Kahar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q26758439|Sigli]]'' | | |- | [[:d:Q141559355|Q141559355]] | ''[[:d:Q141559355|Constantin Dinu Cojocaru]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Rumeenia|Rumeenia]] käsipallitreener (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]'' | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12149307|Runcu]]'' | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q141591674|Q141591674]] | ''[[:d:Q141591674|Boris Sakač]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | IT specialist (1945–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]], Croatian Olympic Committee | ''[[:d:Q84562103|IT specialist]]'' | | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | [[Mirogoj]] |- | [[:d:Q141594501|Q141594501]] | ''[[:d:Q141594501|Shirley Alabaster]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, health activist (1931–2026) ♀; Queen's Service Medal; spouse of Jack Alabaster | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q96036530|health activist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q2058593|Alexandra]]'' | |- | [[:d:Q141629426|Q141629426]] | ''[[:d:Q141629426|J. Richard Wuest]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Apteeker|farmatseut]] (1937–2026) ♂ | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141691459|Q141691459]] | ''[[:d:Q141691459|Gode Japs]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1944–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | [[Klaipėda]] | | |- | [[:d:Q141693931|Q141693931]] | ''[[:d:Q141693931|Cassian Reinert]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Austria|austria]] [[Munk|munk]], katoliku preester (1941–2026) ♂ | [[munk]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Zgorzelec]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q1470383|Q1470383]] | ''[[:d:Q1470383|Ricardo Ernesto Centellas Guzmán]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Boliivia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q1642851|Camargo]]'' | ''[[:d:Q35246|Oruro]]'' | |- | [[:d:Q1517878|Q1517878]] | ''[[:d:Q1517878|Rudolf Kendzia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q15446789|Q15446789]] | ''[[:d:Q15446789|Henning Haeupler]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Botaanik|botaanik]] (1939–2026) ♂ | [[bioloog]]<br/>[[botaanik]] | [[Saksamaa]] | [[Einbeck]] | [[Bochum]] | |- | [[:d:Q16130471|Q16130471]] | ''[[:d:Q16130471|Yosi Silman]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Iisrael]] | | |- | [[:d:Q16675030|Q16675030]] | ''[[:d:Q16675030|Yuriy Matsevity]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Vürst Jaroslav Targa V järgu orden; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Brjanka]] | | |- | [[:d:Q18987257|Q18987257]] | ''[[:d:Q18987257|Akhtar Hossain]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] lastekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award | ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q2093361|Natore District]]'' | [[Dhaka]] | |- | [[:d:Q1934319|Q1934319]] | ''[[:d:Q1934319|Milan Panić]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | filantroop, Jugoslaavia Kuningriik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]]<br/>''[[:d:Q838261|Federal Republic of Yugoslavia]]''<br/>[[Serbia]] | [[Belgrad]] | [[Pasadena]] | |- | [[:d:Q21066913|Q21066913]] | ''[[:d:Q21066913|Bert Johnson]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Australian rules football player (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q23304365|Q23304365]] | ''[[:d:Q23304365|Chhotelal Verma]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q606343|Agra district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | ''[[:d:Q278204|Noida]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | |- | [[:d:Q240896|Q240896]] | [[Marina Vlady]] | data-sort-value="1938" | 1938-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, [[Skulptor|skulptor]], [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (fl. 1949–2018) (1938–2026) ♀; Cannes Film Festival Award for Best Actress, Puškini medal, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Prix Suzanne Bianchetti, Étoile de cristal, Prix Reconnaissance des cinéphiles, [[Ordre des Arts et des Lettres|Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse orden]]; child of Militsa Envald; spouse of [[Vladimir Võssotski]], [[Robert Hossein]], Jean-Claude Brouillet; notable work Toi, le venin, La Princesse de Clèves, The Conjugal Bed, Two or Three Things I Know About Her, Let Joy Reign Supreme | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[skulptor]]<br/>[[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Clichy vald|Clichy]] | ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]'' | |- | [[:d:Q3318427|Q3318427]] | ''[[:d:Q3318427|Mohammed Benchicou]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Alžeeria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q48468|Miliana]]'' | [[Le Pecq]] | |- | [[:d:Q4137966|Q4137966]] | ''[[:d:Q4137966|Thomas Givon]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Iisrael|Iisrael]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] keeleteadlane (1936–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Iisrael]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q152462|Afula]]'' | | |- | [[:d:Q4313877|Q4313877]] | ''[[:d:Q4313877|Rif Nasibullin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] dialektoloog, keeleteadlane (1936–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | ''[[:d:Q16880249|dialektoloog]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4738541|Chetyrman]]'' | | |- | [[:d:Q4732865|Q4732865]] | ''[[:d:Q4732865|Allister Bain]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Grenada näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Grenada]] | ''[[:d:Q977183|Saint Andrew Parish]]'' | [[London]] | |- | [[:d:Q6104669|Q6104669]] | ''[[:d:Q6104669|Reinaldo Sánchez Olivares]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Tšiili poliitik | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšiili]] | [[Viña del Mar]] | | |- | [[:d:Q6220237|Q6220237]] | ''[[:d:Q6220237|John Baer]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Ameerika Ühendriikide ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Harrisburg]] | ''[[:d:Q1181128|New Cumberland]]'' | |- | [[:d:Q6280251|Q6280251]] | ''[[:d:Q6280251|Josef Wallnig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kapellmeister|kapellmeister]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♂; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] | [[dirigent]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kapellmeister]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q65594050|Q65594050]] | ''[[:d:Q65594050|Ludwig Zimmermann]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Poliitik|poliitik]], kooliõpetaja, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>[[koduloolane]]<br/>[[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q112162802|Baustetten]]'' | | |- | [[:d:Q657207|Q657207]] | ''[[:d:Q657207|Peter Nogly]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Travemünde]] | | |- | [[:d:Q6883638|Q6883638]] | ''[[:d:Q6883638|Jacob Goldwasser]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli stsenarist ja filmirežissöör | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q6915956|Q6915956]] | ''[[:d:Q6915956|Moses Tay]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Singapur|Singapur]] anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''<br/>[[piiskop]] | [[Singapur]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q6941353|Q6941353]] | ''[[:d:Q6941353|Mushtaq Khan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q625392|Baihar]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q6997275|Q6997275]] | ''[[:d:Q6997275|Menashe Raz]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q921505|Gedera]]'' | | |- | [[:d:Q7044074|Q7044074]] | ''[[:d:Q7044074|Yehudah Aṭlas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], literary theorist, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1962–) (1937–2026) ♂; Prime Minister's Prize for Hebrew Literary Works, Ze'ev Prize | [[ajakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15962340|literary theorist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q2777437|Ein Iron]]'' | | |- | [[:d:Q826063|Q826063]] | ''[[:d:Q826063|Bernhard Töpper]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Saksamaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q9074648|Q9074648]] | ''[[:d:Q9074648|You Benchang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Taizhou]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q98735811|Q98735811]] | ''[[:d:Q98735811|Volker Steinbicker]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-24 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arst|arst]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; spouse of Barbara Steinbicker | [[arst]]<br/>[[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Halle]] | [[Magdeburg]] | |- | [[:d:Q111363818|Q111363818]] | ''[[:d:Q111363818|José Luis Armada Castro]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], raamatukaupmees, mayor of Cariño (1953–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1403988|Cariño]]'' | | |- | [[:d:Q113116127|Q113116127]] | ''[[:d:Q113116127|Julia Wallach]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1925–2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | |- | [[:d:Q113812265|Q113812265]] | ''[[:d:Q113812265|Felice Scalia]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q11649211|Q11649211]] | ''[[:d:Q11649211|Yoshio Suzuki]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Helilooja|helilooja]], [[Bassist|bassist]], [[Pianist|pianist]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1967–) (1946–2026) ♂; Fumio Nanri Award | [[helilooja]]<br/>[[bassist]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q6416837|Kisofukushima]]'' | [[Kokubunji]] | |- | [[:d:Q1178617|Q1178617]] | ''[[:d:Q1178617|György Molnár]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q11890422|Q11890422]] | ''[[:d:Q11890422|Reijo Pitkäranta]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Soome|soomlased]] [[Dotsent|dotsent]], latinist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the Lion of Finland; member of Academia Latinitati Fovendae | [[dotsent]]<br/>''[[:d:Q17598791|latinist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Ilmajoki vald|Ilmajoki]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q1223382|Q1223382]] | ''[[:d:Q1223382|Maurice de Germiny]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, diocesan bishop, [[Direktor|direktor]] (1939–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler; member of Académie catholique de France; child of Georges Le Bègue de Germiny | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q640153|Saint-Maurice-du-Désert]]'' | ''[[:d:Q534812|Flers]]'' | |- | [[:d:Q131372586|Q131372586]] | ''[[:d:Q131372586|Philipp Köker]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog (†2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q141623814|Q141623814]] | ''[[:d:Q141623814|Cathy Downes]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, õpetlane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141629567|Q141629567]] | ''[[:d:Q141629567|Dieter Grünsch]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q1542510|Q1542510]] | ''[[:d:Q1542510|Hans-Jörg Neuschäfer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, Romanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂; Augsburg University Prize for Spain, Portugal and Latin American Studies; member of Royal Spanish Academy | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|Romanist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Worms]] | ''[[:d:Q490066|Angermünde]]'' | |- | [[:d:Q15732956|Q15732956]] | ''[[:d:Q15732956|Adelheid Ehmke]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | ''[[:d:Q478527|Ralingen]]'' | |- | [[:d:Q16226665|Q16226665]] | ''[[:d:Q16226665|Lawrence Tanter]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Diktor|diktor]], [[Diskor|diskor]], sports announcer, korvpallur (1947–2026) ♂ | [[diktor]]<br/>[[diskor]]<br/>''[[:d:Q73267024|sports announcer]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q17539528|Q17539528]] | ''[[:d:Q17539528|Dirk Fiala]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q20507084|Q20507084]] | ''[[:d:Q20507084|Vahagn Grigorian]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (1942–2026) ♂; Khorenatsi medal; member of Writers Union of Armenia; child of Vahan Grigoryan | [[tõlkija]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Armeenia]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q2161258|Q2161258]] | ''[[:d:Q2161258|Rodolphe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] comics writer, [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja, kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂; prix Jacques-Lob | ''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q212566|Bois-Colombes]]'' | ''[[:d:Q166640|Levallois-Perret]]'' | |- | [[:d:Q2183254|Q2183254]] | ''[[:d:Q2183254|Cyril Hilsum]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Suurbritannia füüsik | [[füüsik]]<br/>[[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q30223754|Q30223754]] | ''[[:d:Q30223754|Mark Moss]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Neuroteadlane (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]'' | | | ''[[:d:Q817921|Bennington]]'' | |- | [[:d:Q3286763|Q3286763]] | ''[[:d:Q3286763|Manuel Boix Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]], [[Illustreerija|illustraator]] (1942–2026) ♂; National Award for Plastic Arts | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | ''[[:d:Q2044406|L'Alcúdia]]'' | |- | [[:d:Q3380029|Q3380029]] | ''[[:d:Q3380029|Philippe Huet]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], deputy editor (1942–2026) ♂; Grand prix de littérature policière, prix Lévarey-Lévesque; spouse of Élizabeth Coquart | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Le Havre]] | ''[[:d:Q845991|Montivilliers]]'' | |- | [[:d:Q34616993|Q34616993]] | ''[[:d:Q34616993|Suresh Raj Sharma]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nepal|Nepal]] [[Keemik|keemik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Professor|professor]], [[Rektor|rektor]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the Norwegian University of Science and Technology | [[keemik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[professor]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q368561|Q368561]] | ''[[:d:Q368561|Bob Pettit]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1954–1965) (1932–2026) ♂; NBA Most Valuable Player Award, NBA All-Star Game Kobe Bryant Most Valuable Player Award, NBA Rookie of the Year Award, All-NBA Team | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Baton Rouge]] | ''[[:d:Q126661|Metairie]]'' | |- | [[:d:Q4429434|Q4429434]] | ''[[:d:Q4429434|Sergey Sosedov]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], muusikakriitik, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Stsenarist|stsenarist]], toimetaja, telesaatejuht, saatejuht (fl. 1989–2026) (1968–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Nerjungri]] | |- | [[:d:Q4495968|Q4495968]] | ''[[:d:Q4495968|Viktor Kharlamov]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1952–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Tšõstjakove]] | | |- | [[:d:Q47532481|Q47532481]] | ''[[:d:Q47532481|Vladimir Farkas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Teadlane (1941–2026) ♂; member of Učená spoločnosť Slovenska; spouse of Etela Farkašová | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | ''[[:d:Q610780|Bingula]]'' | | |- | [[:d:Q5293109|Q5293109]] | ''[[:d:Q5293109|Don McKenzie]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Australian rules football player (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q64667896|Q64667896]] | ''[[:d:Q64667896|Savithri Sreedharan]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7562753|Q7562753]] | ''[[:d:Q7562753|Soorya Krishnamoorthy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1947–2026) ♂; Kalaimamani | [[stsenarist]]<br/>[[insener]]<br/>[[kunstnik]] | | ''[[:d:Q1353354|Kottayam district]]'' | [[Thiruvananthapuram]] | |- | [[:d:Q75889154|Q75889154]] | ''[[:d:Q75889154|James Christopher Stevenson-Hamilton, 17th of Fairholm]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | Person (1933–2026) ♂; child of James Stevenson-Hamilton, Hilda Stevenson-Hamilton; spouse of Jennifer Mary Habershon | | | | | |- | [[:d:Q7943783|Q7943783]] | ''[[:d:Q7943783|Vyacheslav Dolgov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary of the Russian Federation to the Republic of Belarus, ambassador of Russia to Australia, ambassador of Russia to Kazakhstan (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Brjansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q95769502|Q95769502]] | ''[[:d:Q95769502|Bob Ziegenbalg]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-23 | [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1955–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | [[Alam-Frangimaa ringkond|Alam-Frangimaa]] | | |- | [[:d:Q10310612|Q10310612]] | ''[[:d:Q10310612|José Viale Moutinho]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Portugali kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]] | [[Portugal]] | [[Funchal]] | | |- | [[:d:Q12287102|Q12287102]] | ''[[:d:Q12287102|Mihail Meltev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1954–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405440|Topolovgrad]]'' | | |- | [[:d:Q124407044|Q124407044]] | ''[[:d:Q124407044|Walter Osswald]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Portugali keemik | [[keemik]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | [[Porto]] | |- | [[:d:Q124651933|Q124651933]] | ''[[:d:Q124651933|Koffi Gomez]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Togo kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q130405877|Q130405877]] | ''[[:d:Q130405877|Alejandro Santiago]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Mehhiko laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[Cuernavaca]] | |- | [[:d:Q130770879|Q130770879]] | ''[[:d:Q130770879|Heinz Piesik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Filoloog|filoloog]] (1934–2026) ♂ | [[filoloog]] | | | | |- | [[:d:Q132551251|Q132551251]] | ''[[:d:Q132551251|Яўген Сямёнавіч Паплаўскі]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1947–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q132918341|Q132918341]] | ''[[:d:Q132918341|Joshua Cassara]]'' | data-sort-value="1980" | 1980 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik | ''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q1153051|inker]]''<br/>''[[:d:Q59587410|comics colorist]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q1343433|Q1343433]] | ''[[:d:Q1343433|Enno Thümler]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Brake]] | | |- | [[:d:Q141555080|Q141555080]] | ''[[:d:Q141555080|Claudius Hawmmond]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Filminäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[ettevõtja]] | No/unknown value | No/unknown value | | |- | [[:d:Q141560269|Q141560269]] | ''[[:d:Q141560269|Albert Spiess]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Äriinimene, car collector (†2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q136698459|car collector]]'' | | | | |- | [[:d:Q15714141|Q15714141]] | ''[[:d:Q15714141|Bernard Brizay]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Rouen]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | |- | [[:d:Q16722070|Q16722070]] | ''[[:d:Q16722070|Ivan Khlanta]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Folklorist|folklorist]] (1941–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine; member of National Union of Journalists of Ukraine | [[folklorist]] | | ''[[:d:Q277164|Khust Raion]]'' | | |- | [[:d:Q1716970|Q1716970]] | ''[[:d:Q1716970|Kevin Williams]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Clara]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q1752726|Q1752726]] | ''[[:d:Q1752726|Wilfried Böhm]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q1227195|political economist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Kassel]] | | |- | [[:d:Q2863095|Q2863095]] | ''[[:d:Q2863095|Arnaud Denis]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | [[Namur]] | |- | [[:d:Q30301204|Q30301204]] | ''[[:d:Q30301204|Mario-Philippe Losembe Batwanyele]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Kongo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Kisangani]] | [[Kinshasa]] | |- | [[:d:Q30727948|Q30727948]] | ''[[:d:Q30727948|Loyd Price]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], animaator (1962–2026) ♀ | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q266569|animaator]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q3189605|Q3189605]] | ''[[:d:Q3189605|Sjoerd Kuyper]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], lastekirjanik (1952–2026) ♂; Kuldne krihvel, Hõbedane Krihvel, Theo Thijsen Award, Jenny Smelik-Kiggen Prize, Kiddo Leespluim, Staatsprijs voor kinder- en jeugdliteratuur, Officer of the Order of Orange-Nassau, Glazen Globe; notable work De duik | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q9901|Bergen]]'' | |- | [[:d:Q3265599|Q3265599]] | ''[[:d:Q3265599|Lucien Lazare]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q23833535|French resistance fighter]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[õpetaja]] | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Iisrael]] | [[Strasbourg]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q3934494|Q3934494]] | ''[[:d:Q3934494|Riccardo Innocenti]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q39905|Ardenno]]'' | [[Perugia]] | |- | [[:d:Q460940|Q460940]] | ''[[:d:Q460940|Tsuneko Okazaki]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Bioloog|bioloog]], [[Geneetik|geneetik]], molekulaarbioloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Professor|professor]] (1933–2026) ♀; L'Oréal-UNESCO Award For Women in Science, Person of Cultural Merit, Order of Culture, Medal with Purple Ribbon, The Order of the Sacred Treasure, Gold Rays with Neck Ribbon; spouse of Reiji Okazaki | [[bioloog]]<br/>[[geneetik]]<br/>''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[professor]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | [[Nagoya]] | |- | [[:d:Q4734289|Q4734289]] | ''[[:d:Q4734289|Alojzy Lysko]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[jurist]] | [[Poola]] | [[Bojszowy]] | | |- | [[:d:Q5235103|Q5235103]] | ''[[:d:Q5235103|David Hollister]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kalamazoo]] | | |- | [[:d:Q6153739|Q6153739]] | ''[[:d:Q6153739|Tulio Crespi]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Argentina|Argentina]] [[Disainer|disainer]], äriinimene, racing automobile driver (1938–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[disainer]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q2365352|Balcarce]]'' | |- | [[:d:Q64007256|Q64007256]] | ''[[:d:Q64007256|Barry Pateman]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], independent scholar (1952–2026) ♂ | [[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q267640|independent scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q65030355|Q65030355]] | ''[[:d:Q65030355|John Mace]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Chief of Defence Force (1932–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Companion of the Order of the Bath | [[sõjaväelane]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q724923|Ashburton]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q65952324|Q65952324]] | ''[[:d:Q65952324|Maria Petca Poptean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♀; member of Ansamblul Oașul | [[laulja]] | [[Rumeenia]] | | [[Satu Mare]] | |- | [[:d:Q6677678|Q6677678]] | ''[[:d:Q6677678|Tamás Szabó]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Rumeenia fotograaf | [[fotograaf]] | [[Rumeenia]] | [[Arad]] | [[Cluj-Napoca]] | |- | [[:d:Q6767403|Q6767403]] | ''[[:d:Q6767403|Mark Doyle]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Suurbritannia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q738449|Q738449]] | ''[[:d:Q738449|George N. Gillett, Jr.]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], NASCAR team owner, Chairman of Liverpool F.C. (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q17614049|NASCAR team owner]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Eau Claire]] | [[Denver]] | |- | [[:d:Q8068646|Q8068646]] | ''[[:d:Q8068646|Zeke Moore]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1943–2026) ♂; member of Kappa Alpha Psi | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79718|Tuskegee]]'' | [[Houston]] | |- | [[:d:Q8075004|Q8075004]] | ''[[:d:Q8075004|Zuenir Ventura]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1756032|Além Paraíba]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q93433728|Q93433728]] | ''[[:d:Q93433728|Alfonso Carlos Saiz Valdivielso]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]], bullfighting critic, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; member of El Sitio, Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, [[Kuninglik Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia]] | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q33213700|bullfighting critic]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Bilbao]] | [[Bilbao]] | |- | [[:d:Q94997730|Q94997730]] | ''[[:d:Q94997730|Viktor Borodin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Rahvaesindaja|rahvaesindaja]], riigiduuma liige, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]] (1950–2026) ♂; member of 1st State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>[[rahvaesindaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4336782|Orlovka]]'' | | |- | [[:d:Q100925690|Q100925690]] | ''[[:d:Q100925690|Chris Spatola]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108974|Q108974]] | ''[[:d:Q108974|Jochen Fahrenberg]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1937–2026) ♂ | [[psühholoog]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q112457974|Q112457974]] | ''[[:d:Q112457974|Göran Sluiter]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Professor|professor]] (1970–2026) ♂ | [[professor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q23814173|Kampen]]'' | | |- | [[:d:Q11384271|Q11384271]] | ''[[:d:Q11384271|Shin Satō]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Jaapani helilooja | [[helilooja]] | [[Jaapan]] | [[Mito]] | | |- | [[:d:Q115356966|Q115356966]] | ''[[:d:Q115356966|Antoni Tarabini-Castellani Cabot]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]] (1940–2026) ♂; Medalla d'Or de la Ciutat de Palma | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Hispaania]] | [[Palma|Palma de Mallorca]] | | |- | [[:d:Q12026188|Q12026188]] | ''[[:d:Q12026188|Josef Kalbáč]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Agronoom|agronoom]], collector of folk music, [[Ametnik|ametnik]], Member of the Senate of the Parliament of the Czech Republic (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi | [[poliitik]]<br/>[[agronoom]]<br/>''[[:d:Q25162544|collector of folk music]]''<br/>[[ametnik]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q1194474|Třebohostice]]'' | | |- | [[:d:Q12078250|Q12078250]] | ''[[:d:Q12078250|Oleksandr Andreikiv]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; State Prize of Ukrainian SSR in Science and Technology, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]]; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Shevchenko Scientific Society | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q1026915|Melnytsia-Podilska]]'' | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q141527171|Q141527171]] | ''[[:d:Q141527171|Ibrahim Al-Madani]]'' | data-sort-value="1974" | 1974 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] muessin (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q239718|muessin]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | | |- | [[:d:Q141534035|Q141534035]] | ''[[:d:Q141534035|Alyette Debray-Mauduy]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1969–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | [[Pariisi VIII ringkond|Pariisi 8. ringkond]] | |- | [[:d:Q141651408|Q141651408]] | ''[[:d:Q141651408|Zaki Houari]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Maroko näitleja | [[näitleja]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | [[Rabat]] | |- | [[:d:Q141678969|Q141678969]] | ''[[:d:Q141678969|Pere Ribera i Pinós]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Political activist, keskkooliõpetaja (†2026) ♂; member of Grups de Defensa de la Llengua | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | | ''[[:d:Q12726|Noguera]]'' | | |- | [[:d:Q15970648|Q15970648]] | ''[[:d:Q15970648|Jean-Paul Desprat]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[jurist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q201348|Drancy]]'' | [[Clichy vald|Clichy]] | ''[[:d:Q110330135|cimetière de Saint-Parthem (D42)]]'' |- | [[:d:Q16940640|Q16940640]] | ''[[:d:Q16940640|Rick Sollo]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Brasiilia laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1801517|Monte do Carmo]]'' | ''[[:d:Q1646925|Urubici]]'' | |- | [[:d:Q1703902|Q1703902]] | ''[[:d:Q1703902|Jorge Palma]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Portugali muusik | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q17364409|Q17364409]] | ''[[:d:Q17364409|Marcos Ordóñez]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Hispaania kirjanik | ''[[:d:Q17337766|teatrikriitik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q20466423|Q20466423]] | ''[[:d:Q20466423|Yahya Lampong]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Malaisia poliitik | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q989407|Kinarut]]'' | ''[[:d:Q259097|Ampang]]'' | |- | [[:d:Q23639168|Q23639168]] | ''[[:d:Q23639168|Colin Jamieson]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1948–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]] | [[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | ''[[:d:Q29439112|Pleisweiler]]'' | |- | [[:d:Q24874719|Q24874719]] | ''[[:d:Q24874719|Megumu Morohashi]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Jaapan|Jaapan]] keirin cyclist (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q571051|Tsubame]]'' | [[Nara]] | |- | [[:d:Q26776890|Q26776890]] | ''[[:d:Q26776890|Ichaki Gajdarbekow]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] maadleja (fl. 1966–1980) (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q2312752|Vedeno]]'' | [[Mahhatškala]] | |- | [[:d:Q2939293|Q2939293]] | ''[[:d:Q2939293|Carlos Alonso]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Argentina|Argentina]] joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1929–2026) ♂; Konex Award, Premio Nacional a la Trayectoria Artística | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2290708|Tunuyán]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q30123180|Q30123180]] | ''[[:d:Q30123180|Mithu Mukherjee]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | India näitleja | [[näitleja]] | [[India]] | [[Kolkata]] | ''[[:d:Q4959103|Breach Candy Hospital]]'' | |- | [[:d:Q401634|Q401634]] | ''[[:d:Q401634|Prince Ahmed bin Rashid of Dubai]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraadid]] [[Poliitik|poliitik]] (1956–2026) ♂; member of Dubai Police Force; child of Rashid bin Saeed Al Maktoum, Latifa bint Hamdan bin Zayed Al Nahyan | [[poliitik]] | [[Araabia Ühendemiraadid]] | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | ''[[:d:Q140673|Bur Dubai]]'' | |- | [[:d:Q47471951|Q47471951]] | ''[[:d:Q47471951|Michael Hasselbach]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sõudja|sõudja]] (1969–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q51579678|Q51579678]] | ''[[:d:Q51579678|Justo González Ballesta]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of Mos (1951–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Lugo]] | [[Vigo]] | |- | [[:d:Q543548|Q543548]] | ''[[:d:Q543548|Angry Anderson]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1971–) (1947–2026) ♂; Member of the Order of Australia; member of Rose Tattoo | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]] | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5956257|Q5956257]] | ''[[:d:Q5956257|Sirous EbrahimZadeh]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Iraani kunstnik | [[näitleja]] | [[Iraan]] | [[Ardabīl]] | | |- | [[:d:Q6093893|Q6093893]] | ''[[:d:Q6093893|Burhan Özfatura]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q719537|Mustafakemalpaşa district]]'' | ''[[:d:Q30254024|Dokuz Eylül University Hospital]]'' | ''[[:d:Q116875315|Paşaköprü Cemetery]]'' |- | [[:d:Q66777033|Q66777033]] | ''[[:d:Q66777033|Ciriaco Gato Jr.]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Filipiinide poliitik | [[poliitik]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q677729|Q677729]] | ''[[:d:Q677729|Sergio Carpanesi]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[La Spezia]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q6925992|Q6925992]] | ''[[:d:Q6925992|Mousa Shubairi Zanjani]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Ulama]], Islamic jurist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1928–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q1999841|Islamic jurist]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Qom]] | [[Qom]] | |- | [[:d:Q7182432|Q7182432]] | ''[[:d:Q7182432|Phil Spence]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener, korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Raleigh]] | | |- | [[:d:Q7704294|Q7704294]] | ''[[:d:Q7704294|Terry Denton]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Illustreerija|illustraator]], lastekirjanik (1950–2026) ♂ | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | ''[[:d:Q6913013|Mornington]]'' | |- | [[:d:Q89121589|Q89121589]] | ''[[:d:Q89121589|Volker Hunecke]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | Saksamaa ajaloolane | ''[[:d:Q2995513|contemporary historian]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q9343176|Q9343176]] | ''[[:d:Q9343176|Stanisław Szelc]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Poola|poolakad]] filminäitleja, satirist (1943–2026) ♂; Medal for Merit to Culture; member of Kabaret Elita | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q9334029|satirist]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q18408695|Prohladnoye]]'' | | |- | [[:d:Q973030|Q973030]] | ''[[:d:Q973030|Dadeus Grings]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-21 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, coadjutor archbishop, apostolic administrator (1936–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q983710|Nova Petrópolis]]'' | ''[[:d:Q694822|Gravataí]]'' | |- | [[:d:Q102431752|Q102431752]] | ''[[:d:Q102431752|Leslie Banks-Sills]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] mehaanikainsener (1944–2026) ♀ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q109436194|Q109436194]] | ''[[:d:Q109436194|Presley Gerber]]'' | data-sort-value="1999" | 1999-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Modell|modell]], amateur photographer (1999–2026) ♂; child of Rande Gerber, [[Cindy Crawford]] | [[modell]]<br/>''[[:d:Q21694268|amateur photographer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q109490433|Q109490433]] | ''[[:d:Q109490433|Grigoriy Ponomarev]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-07-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Venemaa|venelased]] sportlik vabavõitleja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kemerovo]] | [[Ulan-Ude]] | [[Novokuznetsk]] |- | [[:d:Q113782557|Q113782557]] | ''[[:d:Q113782557|Claudia Steckelberg]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] sot­siaaltöötaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q113795387|Q113795387]] | ''[[:d:Q113795387|Berit Hildebrandt]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arheoloog|arheoloog]] (fl. 2007–) (1974–2026) ♀ | [[ajaloolane]]<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q116407906|Q116407906]] | ''[[:d:Q116407906|Michael Beard]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, hematologist (1932–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, Fellow of the Royal Australasian College of Physicians, Fellow of the Royal College of Physicians of Edinburgh, Fellow of the Royal College of Pathologists; spouse of Joy Monteath | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3144914|hematologist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q67442940|Essex]]'' | | |- | [[:d:Q125299774|Q125299774]] | ''[[:d:Q125299774|Heather Roberge]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Covington (Kentucky)|Covington]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q12689551|Q12689551]] | ''[[:d:Q12689551|Karim Bujang]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Malaisia poliitik | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q892399|Bongawan]]'' | | |- | [[:d:Q13054567|Q13054567]] | ''[[:d:Q13054567|Richard Giragosian]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], politoloog (1965–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Providence]] | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q135642331|Q135642331]] | ''[[:d:Q135642331|Vinesh Hookoomsing]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Mauritiuse ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q16314361|lexicologist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Mauritius]] | | | |- | [[:d:Q141515005|Q141515005]] | ''[[:d:Q141515005|José Oriol Hernández]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Colombia näitleja | [[näitleja]] | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141515142|Q141515142]] | ''[[:d:Q141515142|Ismael Querales]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1953–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q1447955|Q1447955]] | ''[[:d:Q1447955|Franz Kustner]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]'' | ''[[:d:Q1299573|Ehenfeld]]'' | |- | [[:d:Q16011418|Q16011418]] | ''[[:d:Q16011418|Gérard Jouault]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Vendin-le-Vieil]] | [[Calais]] | |- | [[:d:Q2630791|Q2630791]] | ''[[:d:Q2630791|Chad Gilbert]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q505557|Coral Springs]]'' | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q28146415|Q28146415]] | ''[[:d:Q28146415|Jorge Zuhair Jury]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1935–2026) ♂; child of Laura Favio | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q583524|Luján de Cuyo]]'' | | |- | [[:d:Q2847330|Q2847330]] | ''[[:d:Q2847330|André Bon]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Roubaix]] | [[Pariisi XII ringkond|Pariisi 12. ringkond]] | |- | [[:d:Q3157415|Q3157415]] | ''[[:d:Q3157415|Jacko McDonagh]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Iirimaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q3483072|Q3483072]] | ''[[:d:Q3483072|Sid Ahmed Agoumi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q370406|Bologhine]]'' | ''[[:d:Q237394|Bondy]]'' | |- | [[:d:Q3510788|Q3510788]] | ''[[:d:Q3510788|Ibrahim Idris]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q3048500|Idah]]'' | [[Suurbritannia]] | |- | [[:d:Q5026178|Q5026178]] | ''[[:d:Q5026178|Cameron Bell]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rugby league coach (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q59239421|rugby league coach]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q87134035|Thames Hospital]]'' | |- | [[:d:Q5484534|Q5484534]] | ''[[:d:Q5484534|Franco Columbo]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja, booker (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''<br/>''[[:d:Q892994|booker]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q6831587|Q6831587]] | ''[[:d:Q6831587|Michael James Gaffey]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Teadlane|teadlane]] (1945–2026) ♂; G. K. Gilbert Award | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q761086|Q761086]] | ''[[:d:Q761086|August Dahl]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Saksamaa|sakslased]] patsifist (1942–2026) ♂; Verdienstmedaille des Landes Rheinland-Pfalz | ''[[:d:Q16323111|patsifist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Solingen]] | | |- | [[:d:Q83373645|Q83373645]] | ''[[:d:Q83373645|Inge Troch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Austria matemaatik | [[matemaatik]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | [[Viin]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q95673355|Q95673355]] | ''[[:d:Q95673355|Tatjana Loginova]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], filmioperaator (fl. 1970–2014) (1944–2026) ♀; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Moskva]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q965046|Q965046]] | ''[[:d:Q965046|Milton Viera]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-20 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q738250|Melo]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q102638402|Q102638402]] | ''[[:d:Q102638402|Wendy Harrex]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], feminist, keskkonnakaitsja, äriinimene (1946–2026) ♀; spouse of Rod Edmond | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015672|Whanganui]]'' | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q12321038|Q12321038]] | ''[[:d:Q12321038|Kai Dige Bach]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kaupmees|kaupmees]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Folketing (1936–2026) ♂; Knight of the Order of the Dannebrog | [[kaupmees]]<br/>[[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q131778241|Q131778241]] | ''[[:d:Q131778241|Tilman Neuffer]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Dramaturg|dramaturg]] (1957–2026) ♂ | [[dramaturg]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q1332248|Q1332248]] | ''[[:d:Q1332248|Elliot Graham]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filmimonteerija (1976–2026) ♂; International Cinephile Society Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Claremont]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q133635210|Q133635210]] | ''[[:d:Q133635210|Jacques Besson]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1955–2026) ♂ | [[psühhiaater]] | | | | |- | [[:d:Q136545196|Q136545196]] | ''[[:d:Q136545196|Zhao Ran]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Hiina|Hiina]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1981–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q1383400|Q1383400]] | ''[[:d:Q1383400|Norbert Huppertz]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], sotsiaalpedagoog (1938–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1227197|sotsiaalpedagoog]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1783581|Konzen]]'' | | |- | [[:d:Q139583270|Q139583270]] | ''[[:d:Q139583270|Ben-Zion Dal]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[jurist]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q141504019|Q141504019]] | ''[[:d:Q141504019|Susy Aponte]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Peruu|Peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1982–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | ''[[:d:Q1035471|Caraz]]'' | |- | [[:d:Q141532262|Q141532262]] | ''[[:d:Q141532262|Ida Amelie Robsahm]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Norra|norralased]] kergejõustiklane (†2026) ♀ | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Norra]] | | ''[[:d:Q11998353|Romsdalseggen]]'' | |- | [[:d:Q141583167|Q141583167]] | ''[[:d:Q141583167|Peter Bentley]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, [[Raehärra]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141584657|Q141584657]] | ''[[:d:Q141584657|John Hughes]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sisekujundaja (1944–2026) ♂; Black Pin | ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q1454956|Q1454956]] | ''[[:d:Q1454956|Nico Perrone]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], esseist, raadiosaatejuht, [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Itaalia]] | [[Bari]] | [[Bari]] | |- | [[:d:Q1534549|Q1534549]] | ''[[:d:Q1534549|Karl Martin Graß]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503226|Harburg]]'' | | |- | [[:d:Q15710659|Q15710659]] | ''[[:d:Q15710659|Laszlo A. Vaskovics]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q870403|Trstená na Ostrove]]'' | | |- | [[:d:Q1588244|Q1588244]] | ''[[:d:Q1588244|Walter Schwerdtfeger]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂ | [[professor]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | ''[[:d:Q28039605|Friedhof Stieldorf]]'' |- | [[:d:Q16131825|Q16131825]] | ''[[:d:Q16131825|Gidéon Kouts]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Iisraeli ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q16200081|Q16200081]] | ''[[:d:Q16200081|Paul Lloyd]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Bebington]] | | |- | [[:d:Q16989409|Q16989409]] | ''[[:d:Q16989409|Risto Niku]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Soome ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Soome]] | [[Lahti]] | [[Espoo]] | |- | [[:d:Q18071587|Q18071587]] | ''[[:d:Q18071587|Arthur Asa Berger]]'' | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kultuurikriitik (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | ''[[:d:Q846413|Mill Valley]]'' | |- | [[:d:Q18625470|Q18625470]] | ''[[:d:Q18625470|Helmut Schliesing]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1953–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | |- | [[:d:Q21152695|Q21152695]] | ''[[:d:Q21152695|Walentin Jegorowitsch Seliwanow]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] person (1936–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 2nd class, Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest", juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945", Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Medal "For Distinction in the Protection of the State Borders", Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", Order of Military Merit, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", [[Juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Impeccable Service", 3rd class, [[Sõjaliste Teenete orden]], Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class | | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Lipetski oblast]] | | |- | [[:d:Q25439042|Q25439042]] | ''[[:d:Q25439042|Mykola Karpiuk]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1964–2026) ♂; Order for Courage 3rd Class of Ukraine | [[poliitik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4106513|Velykyi Zhytyn]]'' | [[Ukraina]] | |- | [[:d:Q314856|Q314856]] | ''[[:d:Q314856|Sandro Mazzola]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Itaalia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q40899|Vedano al Lambro]]'' | ''[[:d:Q1071570|Basilica of Sant'Ambrogio]]'' |- | [[:d:Q33069728|Q33069728]] | ''[[:d:Q33069728|Sophia Horner-Sam]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Ghana diplomaat | [[poliitik]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q330715|Q330715]] | ''[[:d:Q330715|Abraham Youlios Kackanatt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[India|India]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q6353921|Kallooppara]]'' | ''[[:d:Q2336443|Tiruvalla]]'' | |- | [[:d:Q45043944|Q45043944]] | ''[[:d:Q45043944|Felix Baumann]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kuraator|kuraator]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kuraator]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q67058|Uetikon am See]]'' | | |- | [[:d:Q5045387|Q5045387]] | ''[[:d:Q5045387|Carolyn J. B. Howard]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q988934|DeLand]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5394320|Q5394320]] | ''[[:d:Q5394320|Ernie Accorsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] sports executive (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q868666|Hershey]]'' | ''[[:d:Q138367|Camden]]'' | |- | [[:d:Q5884004|Q5884004]] | ''[[:d:Q5884004|Graciela Taquini]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Videokujundaja|videokunstnik]], kunstiajaloolane, näituse kuraator, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1941–2026) ♀; Konex Award; member of Academia Nacional de Bellas Artes | [[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q59327502|Q59327502]] | ''[[:d:Q59327502|Tim Read]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q6145018|Q6145018]] | ''[[:d:Q6145018|James Walker]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Hackney]] | | |- | [[:d:Q6174929|Q6174929]] | ''[[:d:Q6174929|Jeff Scott]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | ''[[:d:Q1010673|Flemington]]'' | |- | [[:d:Q6642369|Q6642369]] | ''[[:d:Q6642369|Josef Buchmann]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Saksamaa ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>[[donaator]] | [[Saksamaa]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q67531945|Q67531945]] | ''[[:d:Q67531945|Fred Mendelsohn]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Neuroteadlane (1942–2026) ♂; Fellow of the Australian Academy of Science, Austraalia ordeni ohvitser | ''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]'' | | | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q69973821|Q69973821]] | ''[[:d:Q69973821|Jaco Muller]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Namiibia|Namiibia]] looduskaitsja (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Namiibia]] | | ''[[:d:Q112019185|Kifaru Luxury Lodge & Bush Camp]]'' | |- | [[:d:Q704017|Q704017]] | ''[[:d:Q704017|Nathaniel Waena]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of the Solomon Islands, Governor-General of the Solomon Islands (1945–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George | [[poliitik]] | [[Saalomoni Saared]] | ''[[:d:Q1116700|Makira-Ulawa Province]]'' | | |- | [[:d:Q7155318|Q7155318]] | ''[[:d:Q7155318|Paulo Teixeira]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], public health physician (1948–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10334684|public health physician]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1750446|Álvares Machado]]'' | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q75383120|Q75383120]] | ''[[:d:Q75383120|Birgitta Magnusson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | Person (1943–2026) ♀; spouse of Claes Bernadotte, Count Bernadotte | | | | ''[[:d:Q2292693|Malmbäck]]'' | |- | [[:d:Q8021409|Q8021409]] | ''[[:d:Q8021409|Willie Callaghan]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1010263|Cowdenbeath]]'' | | |- | [[:d:Q874301|Q874301]] | ''[[:d:Q874301|Peter Hermann]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-19 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | ''[[:d:Q570860|Kleinmaischeid]]'' | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 6c7q5uq3ph3fzyzyx5ip2qt9b0dbrp1 0 502593 7256521 6774645 2026-10-20T22:39:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256521 wikitext text/x-wiki [[Fail:Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna.jpg|pisi|Emakeeleõpetuse sõber 2017 Ivo Linna]] '''Emakeeleõpetuse sõber''' on [[Eesti Emakeeleõpetajate Selts]]i (EES) alates 2009. aastast antav aunimetus, millega tunnustatakse Eestis või välismaal tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut, kelle põhitegevus ei ole seotud [[emakeeleõpetus]]ega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud emakeeleõpetajate seltsi eesmärke. Aunimetust ei anta emakeeleõpetajate seltsi liikmetele.<ref name=":0">www.eeselts.edu.ee</ref> == Emakeeleõpetuse sõbrad == * 2009 – [[Kaja Kärner]] * 2010 – [[Ülo Vooglaid]] * 2011 – [[Mari Tarand]] * 2013 – [[Toomas Hendrik Ilves]] * 2014 – [[Märt Treier]] * 2015 – [[Fred Jüssi]] ("kes on jaganud sügavaid mõtteid alati kaunis emakeeles, kelle loengud "[[Ööülikool]]i" sarjas pakuvad õppematerjali emakeeleõpetajaile ja kuulamisainet igale emakeeles mõtlevale inimesele; kes on viinud mitme põlvkonna jagu kuulajaid-lugejaid oma loomuliku keelekasutuse kaudu looduse juurde, kuid olnud loodusest jutustades paljudele eeskujuks hea väljendusoskuseni jõudmisel")<ref name=":0" /> * 2016 – [[Kristiina Ehin]] ("kelle aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse")<ref name=":0" /> * 2017 – [[Ivo Linna]] ("kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles ja on Vikerraadio mälumängu "[[Miniturniir]]" saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks")<ref name=":0" /> * 2018 – [[Gaute Kivistik]] ("kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. "[[Rohke Debelaki libauudised]]" oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli. Ta on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust")<ref name=":0" /> * 2019 – [[Maarja Vaino]] ("kes on järjekindlalt aidanud teadvustada eesti keele ja kultuuri kaitsmise vajadust ja panustanud sellesse nii sõna kui ka teoga")<ref name=":0" /> * 2020 – [[Anu Lamp]] ("kes selge ja korrektse keelekasutusega on kasvatanud noort teatrikülastajat hindama eesti keele kaunikõlalisust ja ilmekust, kuulama ja mõistma emakeelset sõnumit, tunnetama selle väärtust. Tema sihikindel ind noorte näitlejatega keelearmastuse kurvides seigeldes on imetlusväärne")<ref name=":0" /> * 2021 – [[Eesti Keeletoimetajate Liit]] ("kes seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti")<ref name=":0" /> * 2022 – [[Joonas Hellerma]] ("kes oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega intervjueerib kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid ETV saates [[Plekktrumm (saade)|"Plekktrumm"]], mis on suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel")<ref name=":0" /> * 2023 – [[Karl-Erik Taukar]] ("muusik ja telesaatejuht, kes popi ja noortepärase keelekasutuse juures hoiab superkangekaelselt ja vääramatu jõuga kinni emakeele heakõlalisusest, kellel on ambitsiooni end väga heas emakeeles väljendada")<ref>[https://web.archive.org/web/20240529080658/https://www.eeselts.edu.ee/www/v3/?author=1 Eesti Emakeeleõpetajate Selts andis 2023. aasta emakeeleõpetuse sõbra tiitli Karl-Erik Taukarile] Emakeeleõpetajate seltsi koduleht, 03.11.2023.</ref> * 2024 – [[Taska Film]] ("eestikeelse kirjanduse vääristaja kinolinal, eesti kultuuri elushoidja, loomemeeskond, kes toob eesti kirjanduse inimestele lähemale, meenutades teada-tuntud, kuid vahel unustuse hõlma vajunud kirjanikke")<ref>[https://web.archive.org/web/20240601163141/https://www.eeselts.edu.ee/ 2024. aasta emakeeleõpetuse sõber on Taska Film]Emakeeleõpetajate seltsi koduleht, 10.22.2024.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.saartehaal.ee/2017/11/04/opetajad-tunnustasid-ivo-linnat/ Õpetajad tunnustasid Ivo Linnat] Saarte Hääl, 4. november 2017 * [http://opleht.ee/2018/05/emakeeleopetuse-sober-ivo-linna-armastab-eesti-keelt-igavesti/ Emakeeleõpetuse sõber Ivo Linna armastab eesti keelt igavesti] Õpetajate Leht, 18. mai 2018 * [https://kultuur.err.ee/1608778861/emakeeleopetuse-sobraks-valiti-plekktrummi-saatejuht-joonas-hellerma Emakeeleõpetuse sõbraks valiti "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma] ERR Kultuur, 4. november 2022 [[Kategooria:Eesti aunimetused]] [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Pedagoogika]] sr9mxruku9s2y4if5us5xhuhdna9yjp 0 519852 7256412 7224001 2026-10-20T16:53:40Z MorsMe 217455 7256412 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Muuga|number=38|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=37|järgmine liin=39|järgmine=39 (Tallinna bussiliin)|eelmine=37 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Bus in Tallinn, Scania Omnicity n°2360.jpg}} {{teekaart}}'''38''' on Tallinna ja Viimsi valla bussiliin, mis sõidab [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] küla ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 45–100 minuti tagant. {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2004 | |Viru väljak - Muuga |Viru väljaku peatus on nüüd Hobujaama peatus |- |15. mai 2004 | |Viru keskus - Muuga | |- |2019 | |Viru keskus - Muuga | |} Marsruut Muuga suunal: [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Randvere tee]], [[Muuga tee]]. Marsruut Hobujaama suunal: [[Muuga tee]], [[Randvere tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2019 !Viru keskus - Muuga !Muuga - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Metsakasti ; Hansunõmme ; Aiaotsa ; Vesiniidu ; Muuga | ; Muuga ; Vesiniidu ; Aiaotsa ; Hansunõmme ; Metsakasti ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 15.05.2004 kuni 2019 !Viru keskus - Muuga !Muuga - Viru keskus |- | ;; Viru keskus 6 ;; Pronksi ;; Uus-Sadama ;; J. Poska ;; Lauluväljak ;; Maarjamägi ;; Lillepi ;; Rummukõrtsi ;; Rummu ;; Pirita ;; Kalmuse tee ;; Metsakalmistu ;; Kloostrimetsa ;; Teletorn ;; Pärnamäe tee ;; Äigrumäe ;; Kõlviku tee ;; Liilia tee ;; Mähe aedlinn ;; Metsakasti ;; Hansunõmme ;; Aiaotsa ;; Vesiniidu ;; Muuga | ; Muuga ; Vesiniidu ; Aiaotsa ; Hansunõmme ; Metsakasti ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lauluväljak ; Inglirand ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama ; |} {| class="wikitable" |+ !Viru väljak - Muuga !Muuga - Viru väljak |- | ; Viru väljak ; Pronksi ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Lauluväljak ; Maarjamägi ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Äigrumäe ; Kõlviku tee ; Liilia tee ; Mähe aedlinn ; Metsakasti ; Hansunõmme ; Aiaotsa ; Vesiniidu ; Muuga | ; Muuga ; Vesiniidu ; Aiaotsa ; Hansunõmme ; Metsakasti ; Mähe aedlinn ; Liilia tee ; Kõlviku tee ; Äigrumäe ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lauluväljak ; Inglirand ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Viru väljak |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b/ 38. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] q3gai22lltnvzbd03yvslri7wo7h8k1 0 548698 7256654 7232042 2026-10-21T08:49:22Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7256654 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[22. jaanuar]] – [[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik * 22. jaanuar – [[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[15. aprill]] – [[Viljo Vetik]], eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *24. aprill – [[Lajos Détári]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Aivo Pihlakas]], eesti lühijuttude autor ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[17. juuni]] – [[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik * 17. juuni – [[Meelis Paavel]], eesti ametnik * 17. juuni – [[Sven Reintak]], endine eesti kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1. august – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[11. august]] – [[Pierre Johnsson]], rootsi kaskadöör ja näitleja * 11. august – [[Piret Viires]], eesti kirjanduskriitik * 11. august – [[Andri Fedoriv]], endine Nõukogude Liidu ja Venemaa sprinter *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja * 28. oktoober – [[Christian Plaziat]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. oktoober – [[Lauren Holly]], Ameerika Ühendriikide näitleja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[17. november]] – [[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur * 17. november – [[Eve Laur]], eesti tõlkija *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] 81xxpleev9hkf4ju4jrdcy36xyblqkw 0 552430 7256431 7135787 2026-10-20T17:48:54Z Avjoska 1538 7256431 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Enno Põllu | pilt = Kadrina EPT 87 (43) Enno Põllu, oli Kadrina EPT juhataja ja Kadrina vallavanem.jpg | pildiallkiri = Enno Põllu 1987. aastal | amet = [[Kadrina vald|Kadrina]] vallavanem | ametiajaalgus = [[17. oktoober]] [[1993]] | ametiajalõpp = [[28. september]] [[1994]] | eelmine = [[Jaan Stern]] | järgmine = [[Valeri Lõõnik]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = [[8. juuni]] [[1936]] | sünnikoht = [[Väinjärve vald (Koeru kihelkond)|Väinjärve vald]], [[Koeru kihelkond]], [[Järvamaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1994|9|28|1936|6|8}} | surmakoht = [[Läänemeri]] | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Enno Põllu''' ([[8. juuni]] [[1936]] [[Väinjärve vald (Koeru kihelkond)|Väinjärve vald]], [[Koeru kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[28. september]] [[1994]] [[Läänemeri]]) oli Eesti insener ja sporditegelane. == Elulugu == Lõpetas 1954. aastal [[Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikum]]i ja 1960. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] mehhaniseerimisteaduskonna. Töötas 1963. aastast Kadrina EPT juhatajana. Aastatel 1993–1994 oli [[Kadrina vald|Kadrina vallavanem]].<ref name="Kadrina" /> Tal oli teeneid kohalike spordibaaside väljaehitamisel.{{lisa viide}} Ta hukkus [[Estonia katastroof]]is 1994. aasta septembris. ==Saavutused sportlasena== *Oli [[Sõudmine|sõudmises]] 1957 kaheksapaadil Eesti sügisregatil hõbeda võitjaid ning nelja- ja kaheksapaadil Tartu meistreid *[[Eesti NSV]] meistrivõistlustel sai neljapaadil 1958 hõbeda ja 1959 pronksi ==Tunnustus== * 1979 – [[Eesti NSV teeneline insener]] * 1981 – spordiühingu [[Jõud (spordiselts)|Jõud]] auliige<ref name="7W57u" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kadrina">{{Netiviide|autor=[[Enn Mälgand]] |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64259937/20-aastat-omavalitsusliku-staatuse-andmisest-kadrinale |pealkiri=20 aastat omavalitsusliku staatuse andmisest Kadrinale |vaadatud=02.12.2023}}</ref> <ref name="7W57u">http://esbl.ee/biograafia/Enno_P%F5llu</ref> }} ==Välislingid== *{{ESBL|Enno_Põllu}} {{JÄRJESTA:Põllu, Enno}} [[Kategooria:Eesti sõudjad]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised insenerid]] [[Kategooria:Jõu auliikmed]] [[Kategooria:Estonia katastroofis hukkunud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 6lrjr0g11c9vh37gbrx5h2jztc0vgmu 0 554070 7256568 5358380 2026-10-21T04:54:42Z Estopedist1 278 {{Viitamata}} 7256568 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Sälitis''' või '''säilitis''' on endisaegne [[Mahuühik|mahu]]- ja [[massiühik]]. Algselt tähistas sälitis [[laevaruum]]i mõõtu. ==Sälitised== *Tallinna sälitis oli 24 [[Tünder|tündrit]] ehk umbes 3050 liitrit. [[Kategooria:Mahuühikud]] [[Kategooria:Massiühikud]] 4u6srw3q7ucytp7ypagkd3bcml6l1yc 0 567478 7256482 6994785 2026-10-20T20:13:00Z Evlper 104506 7256482 wikitext text/x-wiki [[File:Disk Brooch MET sf17-191-28s1.jpg|thumb|Kullast, filigraaniga ja värviliste kividega kaunistatud frangi ketassõlg]] [[File:Meister des Registrum Gregorii 001.jpg|thumb|Umbes 985. aastal loodud pärgamentkäsikirja miniatuuril kannab keiser [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] õlal ketassõlega kinnitatud mantlit]] '''Ketassõlg''', ka '''plaatsõlg''' on [[sõlg]], mis koosneb lameda, sageli ažuurse ketta kujulisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast, mis nagu [[Kaarsõlg|kaarsõlel]] kinnitub [[haaknõel]]a põhimõttel. Sõletüüp on provintsiaalrooma algupära, Eestis olid kasutusel alates [[Rooma rauaaeg|rooma rauaaja]] teisest poolest, põhiline kasutus jäi 4.-5. sajandisse<ref name="513-html">http://tutulus.ee/muinasesemed/rooma/513.html</ref>. Plaatsõle nimetust on kasutatud, kui sõlekuju pole ümmargune ([[kotkakujuline sõlg]], [[linnukujuline sõlg]]). == Ajalugu == Ketassõle laiem levik algas [[Rooma riik|Rooma riigis]] 1. sajandi paiku. Kuna ketassõle puhul jääb ketta ja sõlenõela vahele kanga jaoks vähem ruumi kui kaarsõle puhul, võisid ketassõled täita peaasjalikult dekoratiivset eesmärki. Varasemate provintsiaalrooma plaatsõlgede hulgas leidub nii ringikujulisi, ovaalseid, rombjaid kui ka poolkuukujulisi. 2.-3. sajandil ilmub ketassõlgede dekoori [[email]]kaunistus<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Fibula_(brooch)</ref>. Ketassõlg oli kaarsõle kõrval oluline kinnitusvahend Rooma riigi järgses Euroopas [[Rahvasterännuaeg|rahvasterännuajal]], enamik rahvaist täiendas ja arendas omal viisil edasi rooma sõlgede motiive ning dekoori. Kullassepatöö oli kõrgel tasemel, paljudel kullast või hõbedast ketassõlgedel kasutati kaunistuseks [[filigraan]]i, [[granuleerimine|granuleerimist]], [[taušeering]]ut ja [[niello]]t, samuti [[kärgsulatis]]t, mille kontuuridesse pandi [[email]]i, värvilist [[klaas]]i ja [[Vääriskivi|vääriskive]]. Odavamast metallist ketassõlgi [[Kuldamine|kullati]] ja hõbetati. Mandri ketassõlgede stiilist eristus rühm [[Anglosaksid|anglosaksi]] sõlgi, mida iseloomustas keerukas ažuurne dekoor [[Loomornament|loom-]] või [[Põimornament|põimornamendist]]. <gallery> Scheibenfibel, Römermuseum.jpg|Hõbedast ja osaliselt kullatud Rooma ketassõlg 150.-250. aastatest kujutab [[Doonau]]t jõejumalana Scheibenfibel von Tangendorf.jpg|Kullatud hõbedast Rooma ketassõlg [[Tangendorf]]ist 3. sajandist Scheibenfibel.jpg|[[Alemannid|Alemanni]] ketassõlg 6. sajandist, kaunistatud [[almandiin]]- ja luupanustega traatkontuurides Fibulae Aregund MAN87424.jpg|Ketassõlgede paar 573. aastal maetud kuninganna [[Arnegunde]] rõivastelt on kullast ja [[Granaat (mineraal)|granaat]]panustega Fibules mérovingiennes 01.JPG|[[Merovingide kunst|Merovingi]] ketassõlgi 6. ja 7. sajandist kaunistab [[filigraan]] ja vääriskivid peale[[Jootmine|joodetud]] raamides Anglo-Saxon Disc Brooch from Monkton on display at the Ashmolean Museum.jpg|Kullast anglosaksi ketassõlg emaili ja filigraaniga Anglo-Saxon brooches of the Pentney hoard.jpg|Hõbedast 8.-9. sajandi anglosaksi [[loomastiil]]is ketassõled [[Pentney aardeleid|Pentney aardeleiust]] Scheibenfibel von Maschen.jpg|Vasest ja emailitud pühakufiguuriga kaunistatud ketassõlg [[Maschen]]ist 9. sajandi naisematusest </gallery> === Eesti materjal === Eesti arheoloogilises materjalis leitud ketassõled on sageli kaunistatud ažuursetest väljalõigetest moodustatud dekooriga, mille motiivide hulgas on kodarjalt paiknevad avad või lohud, jooksev ratas, risti meenutavad motiivid. Vahel lisandus neile värvilisest emailist kaunistus. Ketassõlgedel oli mitmeid kohalikke erivorme. [[Lõuna-Eesti]]s olid levinud peamiselt nupuliste äärte ja keskosas kodaratega sõled, nupp või tähistada ka sõle keskpunkti, [[Kagu-Eesti]]s väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning [[Põhja-Eesti]]s suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled<ref name="513-html" />. Ketassõlgi pole arheoloogid jaganud kaunistuste või kuju järgi seeriatesse, sest üksikelementidest moodustatud erinevaid kombinatsioone on väga palju. Ketassõle kui tüübi seos palju hilisema [[rõngassõlg|rõngassõle]] tüübiga on ebaselge<ref>K. Kirme. Eesti sõled. Kunst, 1986</ref>. == Sümboolikas == [[File:EST Vaivara vald flag.png|thumb|Vaivara valla lipp]] [[Vaivara vald|Vaivara valla]] vapil ja lipul on kujutatud [[Türsamäe]]lt leitud 4. sajandi ketassõlge<ref>http://www.vaivara.ee/est/yldinfo/symboolika/?</ref>. [[Viljandi kultuuriakadeemia]] logol on [[Madarapunane|madarapunasel]] põhjal [[triskele]] motiiviga<ref>{{Netiviide |url=https://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemia/nagu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-29 |arhiivimisaeg=2019-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190505084200/https://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemia/nagu |url-olek=ei tööta }}</ref> ketassõlg, mis meenutab [[Viru-Nigula]] 3.-4. sajandi [[Pada kalme]] leidu AI 2655:358<ref>http://tutulus.ee/muinasesemed/rooma/pildid/513o.html</ref>. == Vaata ka == *[[Linnukujuline sõlg]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mittelalter.fandom.com/de/wiki/Scheibenfibel Scheibenfibel Mittelalter Wikis] * [http://tutulus.ee/muinasesemed/rooma/pildid/513m.html Ketassõlg Vagula peitleiust AI 2616:1] * [http://tutulus.ee/muinasesemed/rooma/pildid/513n.html Ketassõlg Siksali kalmistust AI 5101:CVIII:1] * [http://81.7.3.144/index.php?/category/165 Eestist leitud ketassõled TLÜ arheoloogia fotokogus (17 fotot)] {{commonskat|}} [[Kategooria:Sõled]] grqn4fctwvqhx7jzv6rwg87l25au1ol 0 569048 7256367 6799821 2026-10-20T14:44:40Z Estopedist1 278 üldmõiste 7256367 wikitext text/x-wiki [[File:BM09174Am.jpg|thumb|Segmendikujulise keekandja esi- ja tagakülg (ülal) [[Johann Christoph Brotze]] joonisel [[Kiiu mõis]]ast välja kaevatud maaleidudest ("In Ehstland 1803 auf dem Gute Kyda am Fuße eines alten Thurms ausgegrabene Geräthschaften").]] [[File:Eura costume reconstruction, from 10th and 11th century graves - National Museum of Finland - DSC04196.JPG|thumb|[[Eura]] muinasleidude baasil tehtud [[rekonstruktsioon]]il on näha paarissõlgede küljes silmusekujulistel keekandjatel rippuvad ketid]] '''Keekandja''' ([[soome keel]]es ''ketjunkantaja'') on [[rauaaeg]]se riietuse juurde kuulunud [[Ehe|ehtedetail]], [[pronks]]ist plaadike, mille külge kinnitusid [[rinnakee|rinna-]] või vööketid<ref>[http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=keekandja&F=M keekandja] Eesti keele seletav sõnaraamat</ref>. Rinnaehte keekandjad võisid olla kinnitatud [[ehtenõel]]te paari<ref>https://tartu.postimees.ee/263616/kukruse-memm-naitab-pronksist-pollemustrit</ref><ref>http://muinasasjad.blogspot.com/</ref> või paarissõlgede ([[Ovaalsõlg|ovaal-]] või [[Ketassõlg|ketassõled]]) külge. == Jaotus == Eesti arheoloogilises materjalis eristatakse järgmisi tüüpe: * segmendi- ehk luunulakujuline keekandja, * [[ilmapuu]]kujuline ehk viisnurkne võreline keekandja, * liivipärane võreline keekandja, * poolovaalne keekandja, * silmusekujuline keekandja. Keekandja võimaldas rinnale riputada mitu rida kette (rinnakees võis olla üks kuni kuus õlgadelt kõhuni rippuvat ketirida). Neid kanti juba [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]]. I aastatuhande lõpu keekandjaid on Eestist leitud vähe, vaid üksikuid ilmapuukujulisi ja segmendikujulisi, mille eeskujud on [[Balti hõimud|Balti aladel]]. Segmendikujulised keekandjad olid kasutusel veel 11. sajandi esimesel poolel. Neist hilisemad on ilmapuu motiiviga võrejad valatud keekandjad. Sellised keekandjad võeti kasutusele tõenäoliselt päris [[Viikingiaeg|viikingiaja]] lõpul, 11. sajandi teisel veerandil. Tartumaalt on leitud üks liivipärane võrejas keekandja, nagu neid [[liivlased]] kasutasid 10.–14. sajandil<ref>{{Netiviide |url=http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf |pealkiri=A. Tvauri. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. lk 109–111 |vaadatud=2016-02-14 |arhiivimisaeg=2015-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Silmusekujulisi kahe spiraaliga keekandjaid on leitud mõni üksik Saaremaalt<ref>[https://books.google.ee/books?id=pB1mppK494sC&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Ovaals%C3%B5led+Eestis+%E2%80%93+importesemed+mitmest+piirkonnast.&source=bl&ots=uJVcQoshCF&sig=ACfU3U3gSEukwc-21YDf4jpRyuB0YnNsdQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi13JTEpoXlAhVskIsKHdasBZoQ6AEwA3oECAkQAQ#v=onepage&q=Ovaals%C3%B5led%20Eestis%20%E2%80%93%20importesemed%20mitmest%20piirkonnast.&f=false H. Luik. Ovaalsõled Eestis – importesemed mitmest piirkonnast. Eesti Arheoloogiaajakiri = Estonian Journal of Archaeology, 2, 3−20. 1998]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://foto.arheoloogia.ee/index.php?/category/151 Eestist leitud keekandjad TLÜ arheoloogia fotokogus] * [http://tutulus.ee/muinasesemed/nraud/pildid/727l.html Foto: kahe spiraaliga keekandja Saaremaalt] [[Kategooria:Ehted]] [[Kategooria:Aksessuaarid]] [[Kategooria:Rauaaeg]] dyihg1c5l5di2qrg2vameucl0fszv6k 0 575747 7256376 7252464 2026-10-20T15:15:53Z Morel 26171 7256376 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade | nimi = "Plekktrumm" | logo = | tüüp = [[kultuurisaade]], [[vestlussaade]] | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | esimene_saade = 22. september 2014 | saatejuhid = [[Joonas Hellerma]] | režissöörid = Maire Radsin | toimetajad = Hedi Rosma (2014–2023) Lisete Velt (2023–) | produtsent = Age Kraus (2014–2022) Laura-Liisa Veiler (2022–) | asukoht = | eetriaeg = 21.30 [[ETV2]] (esmaspäeviti) | telekanal = [[ETV]] (kordus) | tunnuslause = | kodulehekülg = }} '''"Plekktrumm"''' on [[Eesti Televisioon]]i iganädalane [[kultuurisaade|kultuuriteemaline]] [[vestlussaade]], mida juhib [[Joonas Hellerma]]. Saade läks esimest korda eetrisse 22. septembril 2014 senise kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" asemel.<ref name="Müürileht" /> 2016. aastal võitis "Plekktrumm" [[Eesti Kultuuri Koda|Eesti Kultuuri Koja]] auhinna [[Kultuuri Tegu|Kultuuri Tegu 2016]].<ref name="QvFR7" /> 2017. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal pälvis Joonas Hellerma "Plekktrummi" eest auhinna kategoorias "Parim meessaatejuht".<ref>{{Netiviide |URL=https://menu.err.ee/395692/joonas-hellerma-efta-st-loodan-et-auhind-toorutmi-vaga-ei-koiguta |Pealkiri=Joonas Hellerma EFTA-st: loodan, et auhind töörütmi väga ei kõiguta |Autor=Rutt Ernits-Sups |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=13. märts 2017 |Kasutatud=30. jaanuar 2020}}</ref> == Saatekülalised<ref>{{Netiviide|url=https://jupiter.err.ee/1608145447/plekktrumm|pealkiri=Plekktrumm|väljaanne=Jupiter}}</ref> == '''1. hooaeg, 2014–2015''' {| class="wikitable" | | !Külaline |- |1 |1 |[[Mari Saat]] ja [[Pärt Uusberg]] |- |2 |2 |[[Mari-Liis Lill]] ja [[Ilmar Raag]] |- |3 |3 |Maria Juur ''alias'' [[Maria Minerva]] |- |4 |4 |[[Tiina Kirss]] |- |5 |5 |[[Urmas Nõmmik]] |- |6 |6 |[[Marju Lauristin]] |- |7 |7 |[[Tanel Veenre]] |- |8 |8 |[[Endel Talvik]] ja [[Mart Noorma]] |- |9 |9 |[[Birgit Püve]] ja [[Fred Jüssi]] |- |10 |10 |[[Jüri Reinvere]] |- |11 |11 |[[Paavo Piik]] |- |12 |12 |[[Kristian Steinberg]] |- |13 |13 |[[Maarja Vaino]] ja [[Marek Tamm]] |- |14 |14 |[[Andres Sevtšuk]] |- |15 |15 |[[Saale Kareda]] |- |16 |16 |[[Triinu Tamm]] |- |17 |17 |[[Elmo Nüganen]] |- |18 |18 |[[Kristjan Hallik]] |- |19 |19 |[[Vaiko Eplik]] |- |20 |20 |[[Kadri Liik]] |- |21 |21 |[[Lembit Peterson]] |- |22 |22 |[[Marju Lepajõe]] |- |23 |23 |[[Anneli Porri]] |- |24 |24 |[[Merle Karusoo]] |- |25 |25 |[[Anu Lamp]] ja [[Liivika Simmul]] |- |26 |26 |[[Orest Kormašov]] |- |27 |27 |[[Kadri Voorand]] |- |28 |28 |[[Indrek Saar]] |} '''2. hooaeg, 2015–2016''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |29 |1 |[[Jonas Tarm]] |- |30 |2 |[[Kadri Simm]] |- |31 |3 |[[Siiri Sisask]] |- |32 |4 |[[Tanja Muravskaja]] |- |33 |5 |[[Armin Kõomägi]] |- |34 |6 |[[Veiko Õunpuu]] |- |35 |7 |[[Tauri Tölpt]] |- |36 |8 |[[Tõnu Õnnepalu]] |- |37 |9 |[[Jaak Jõerüüt]] |- |38 |10 |[[Helena Tulve]] |- |39 |11 |[[Ülle Madise]] |- |40 |12 |[[Jaan Aru]] |- |41 |13 |[[Katariina Unt]] |- |42 |14 |[[David Vseviov]] |- |43 |15 |[[Neeme Raud]] |- |44 |16 |[[Ene-Liis Semper]] |- |45 |17 |[[Ivari Ilja]] |- |46 |18 |[[Marge Monko]] |- |47 |19 |[[Mari Kalkun]] |- |48 |20 |[[Margus Laidre]] |- |49 |21 |[[Tõnu Kaljuste]] |- |50 |22 |[[Raul Rebane]] |- |51 |23 |[[Liina Unt]] |- |52 |24 |[[Mihkel Kama]] |- |53 |25 |[[Galina Grigorjeva]] |- |54 |26 |[[Tiit Hennoste]] |- |55 |27 |[[Ringo Ringvee]] |- |56 |28 |[[Peeter Espak]] |- |57 |29 |[[Merit Kopli]] |- |58 |30 |[[Kristiina Poska]] |} '''3. hooaeg, 2016–2017''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |59 |1 |[[Nora Pärt]] |- |60 |2 |[[Rein Raud]] |- |61 |3 |[[Vallo Toomla]] |- |62 |4 |[[Toomas Paul]] |- |63 |5 |[[Jaak Johanson]] |- |64 |6 |[[Andres Noormets]] |- |65 |7 |[[Marju Kõivupuu]] |- |66 |8 |[[Airi Liimets]] |- |67 |9 |[[Margus Punab]] |- |68 |10 |[[Marika Vaarik]] |- |69 |11 |[[Mihkel Mutt]] |- |70 |12 |[[Heili Sepp]] |- |71 |13 |[[Viivi Luik]] |- |72 |14 |[[Kaido Ole]] |- |73 |15 |[[Jonatan Vseviov]] |- |74 |16 |[[Valdur Mikita]] |- |75 |17 |[[Mathura]] |- |76 |18 |[[Lili Milani]] |- |77 |19 |[[Maimu Berg]] |- |78 |20 |[[Anna Verschik]] |- |79 |21 |[[Mari-Liis Lill]] |- |80 |22 |[[Andres Laan]] |- |81 |23 |[[Aet Annist]] |- |82 |24 |[[Reelika Alunurm]] |- |83 |25 |[[Kristi Vinter]] |- |84 |26 |[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] |- |85 |27 |[[Kalle Kasemaa]] |- |86 |28 |[[Jaan Valsiner]] |} '''4. hooaeg, 2017–2018''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |87 |1 |[[Leelo Tungal]] |- |88 |2 |[[Andero Uusberg]] |- |89 |3 |[[Maria Kapajeva]] |- |90 |4 |[[Aare Ristikivi]] |- |91 |5 |[[Riho Grünthal]] |- |92 |6 |[[Asko Lõhmus]] |- |93 |7 |[[Jüri Engelbrecht]] |- |94 |8 |[[Annely Köster]] |- |95 |9 |[[Eva Koff]] |- |96 |10 |[[Uku Uusberg]] |- |97 |11 |[[Lea Tormis]] |- |98 |12 |[[Sulev Keedus]] |- |99 |13 |[[Juhan Maiste]] |- |100 |14 |[[Mati Sirkel]] |- |101 |15 |[[Erkki-Sven Tüür]] |- |102 |16 |[[Alari Allik]] |- |103 |17 |[[Kaido Kama]] |- |104 |18 |[[Kalevi Kull]] |- |105 |19 |[[Eda Ahi]] |- |106 |20 |[[Daniele Monticelli]] |- |107 |21 |[[Enn Tarvel]] |- |108 |22 |[[Sirje Helme]] |- |109 |23 |[[Riina Raudne]] |- |110 |24 |[[Anu Põldsam]] |- |111 |25 |[[Peeter Volkonski]] |- |112 |26 |[[Kaja Kunnas]] |- |113 |27 |[[Moonika Siimets]] |- |114 |28 |[[Indrek Neivelt]] |- |115 |29 |[[Kristjan Korjus]] |- |116 |30 |[[Andres Luure]] |} '''5. hooaeg, 2018–2019''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |117 |1 |[[Philippe Jourdan]] |- |118 |2 |[[Sławomira Borowska-Peterson]] |- |119 |3 |[[Lauri Vasar]] |- |120 |4 |[[Julia Laffranque]] |- |121 |5 |[[Aija Sakova]] |- |122 |6 |[[Tõnis Mägi]] |- |123 |7 |[[Milvi Martina Piir]] |- |124 |8 |[[Tuul Sepp]] |- |125 |9 |[[Reimo Sagor]] |- |126 |10 |[[Hagi Šein]] |- |127 |11 |[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]] |- |128 |12 |[[Martin Ehala]] |- |129 |13 |[[Marko Mäetamm]] |- |130 |14 |[[Doris Kareva]] |- |131 |15 |[[Timo Palo|Timo Palu]] |- |132 |16 |[[Risto Joost]] |- |133 |17 |[[Mikael Raihhelgauz]] |- |134 |18 |[[Frank Jüris]] |- |135 |19 |[[Mare Ainsaar]] |- |136 |20 |[[Tanel Toom]] |- |137 |21 |[[Hasso Krull]] |- |138 |22 |[[Tiit Aleksejev]] |- |139 |23 |[[ema Theofili]] |- |140 |24 |[[Kariina Laas]] |- |141 |25 |[[Diana Leesalu]] |- |142 |26 |[[Toomas Kiho]] |- |143 |27 |[[Vello Andres Pettai|Vello Pettai]] |- |144 |28 |[[Eva Piirimäe]] |- |145 |29 |[[Rasmus Puur]] |- |146 |30 |[[Malle Salupere]] |} '''6. hooaeg, 2019 (sügis)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |147 |1 |[[Janika Päll]] |- |148 |2 |[[Toomas Siitan]] |- |149 |3 |[[Max Richter]] |- |150 |4 |[[Laura Viidebaum]] |- |151 |5 |[[Eino Tubin]] |- |152 |6 |[[Toomas Paul]] |- |153 |7 |[[Luukas Kristjan Ilves]] |- |154 |8 |[[Peep Talving]] |- |155 |9 |[[Ilze Tālberga|Ilze Talberga]] |- |156 |10 |[[Heie Treier|Heie Marie Treier]] |- |157 |11 |[[David Ilmar Beecher]] |- |158 |12 |[[Madis Somelar]] |- |159 |13 |[[Pärt Uusberg]] |} '''7. hooaeg, 2020 (kevad)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |160 |1 |[[Martti Kalda]] |- |161 |2 |[[Katre Talviste]] |- |162 |3 |[[Lauri Mälksoo]] |- |163 |4 |[[Maarja Kruusmaa]] |- |164 |5 |[[Jaan Undusk]] |- |165 |6 |[[Ulrike Plath]] |- |166 |7 |[[Ester Oras]] |- |167 |8 |[[Juhani Salokannel]] |- |168 |9 |[[Irena Veisaitė]] |- |169 |10 |[[Naatan Haamer]] |- |170 |11 |[[Joosep Matjus]] |- |171 |12 |[[Juhan Aru]] |- |172 |13 |[[Tiina Intelmann]] |- |173 |14 |[[Jüri Talvet]] |- |174 |15 |[[Helen Sooväli-Sepping]] |} '''8. hooaeg, 2020 (sügis)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |175 |1 |[[Olari Elts]] |- |176 |2 |[[Tiina Saar-Veelmaa]] |- |177 |3 |Marina Kesler |- |178 |4 |[[Elen Lotman]] |- |179 |5 |[[Urve Uusberg]] |- |180 |6 |[[Sten Lassmann]] |- |181 |7 |[[Joonas Plaan]] |- |182 |8 |[[Karin Laansoo]] |- |183 |9 |[[Alar Kivilo]] |- |184 |10 |[[Indrek Park]] |- |185 |11 |[[Mihkel Oviir]] |- |186 |12 |[[Ain Lutsepp]] |- |187 |13 |[[Tiit Maran]] |- |188 |14 |[[Jaan Tammsalu]] |} '''9. hooaeg, 2021 (kevad)''' {| class="wikitable" ! ! !Külaline |- |189 |1 |[[Ründo Mülts]] |- |190 |2 |[[Aveliina Helm]] |- |191 |3 |[[Indrek Ibrus]] |- |192 |4 |[[Kaupo Kikkas]] |- |193 |5 |[[Tarmo Soomere]] |- |194 |6 |[[Linda Kaljundi]] |- |195 |7 |[[Anna-Kaisa Oidermaa]] |- |196 |8 |[[Liisa Pakosta]] |- |197 |9 |[[Kristiina Ehin]] |- |198 |10 |[[Romet Vaino]] |- |199 |11 |[[Indrek Sammul]] |- |200 |12 |[[Berit Kaschan]] |- |201 |13 |[[Laurits Leedjärv]] |- |202 |14 |[[Märt-Matis Lill]] |- |203 |15 |[[Anu Säärits]] |- |204 |16 |[[Ilona Martson]] |} '''10. hooaeg, 2021 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |205 |1 |[[Alar Karis]] |- |206 |2 |[[Mehis Heinsaar]] |- |207 |3 |[[Kristin Kuutma]] |- |208 |4 |[[Rein Veidemann]] |- |209 |5 |[[Peeter Torop]] |- |210 |6 |[[Mihhail Gerts]] |- |211 |7 |[[Liina Lukas]] |- |212 |8 |[[Monika Luik]] |- |213 |9 |[[Martin Algus]] |- |214 |10 |[[Tiia Toomet]] |- |215 |11 |[[Anu Raud]] |- |216 |12 |[[Vaira Vīķe-Freiberga]] |} '''11. hooaeg, 2022 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |217 |1 |[[Krista Aru]] |- |218 |2 |[[Jan Kaus]] |- |219 |3 |[[Jüri Reinvere]] |- |220 |4 |[[Lemme Haldre]] |- |221 |5 |[[Kai Aareleid]] |- |222 |6 |[[Martin Saar (õpetaja)|Martin Saar]] |- |223 |7 |[[Marek Tamm]] |- |224 |8 |[[Elmo Nüganen]] |- |225 |9 |[[Paul-Eerik Rummo]] |- |226 |10 |[[Katrin Laur]] |- |227 |11 |[[Silvia Lotman]] |- |228 |12 |[[Kadri Kõusaar]] |- |229 |13 |[[Aaro Toomela]] |- |230 |14 |[[Anne Burghardt]] |- |231 |15 |[[Kalev Stoicescu]] |- |232 |16 |[[Ardo Ran Varres]] |} '''12. hooaeg, 2022 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |233 |1 |[[Sass Henno]] |- |234 |2 |[[Hans Christian Aavik]] |- |235 |3 |[[Liina Olmaru]] |- |236 |4 |[[Arne Merilai]] |- |237 |5 |[[Jaak Prints]] |- |238 |6 |[[Meelis Friedenthal]] |- |239 |7 |[[Rainer Sarnet]] |- |240 |8 |[[Kaisa Ling]] |- |241 |9 |[[Tiina Lokk]] |- |242 |10 |[[Anu Tali]] |- |243 |11 |[[Ilmar Raag]] |- |244 |12 |[[Ülar Ploom]] |} '''13. hooaeg, 2023 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |245 |1 |[[Juhan Kreem]] |- |246 |2 |[[Mingo Rajandi]] |- |247 |3 |[[Märt Väljataga]] |- |248 |4 |[[Taavi Tõnisson]] |- |249 |5 |[[Maria Mälksoo]] |- |250 |6 |[[Merike Sisask]] |- |251 |7 |[[Reet Hiiemäe]] |- |252 |8 |[[Marta Aliide Jakovski]] |- |253 |9 |[[Grete Arro]] |- |254 |10 |[[Anna Hints]] |- |255 |11 |[[Remo Savisaar]] |- |256 |12 |[[Gert Jervan]] |- |257 |13 |[[Kadri Tüür]] |- |258 |14 |[[Urmas Vaino]] |- |259 |15 |[[Maria Peterson]] |} '''14. hooaeg, 2023 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |260 |1 |[[Tauri Tölpt]] |- |261 |2 |[[Holger Marjamaa]] |- |262 |3 |[[Pille Kaisel]] |- |263 |4 |[[Mirjam Mesak]] |- |264 |5 |[[Jaak Prozes]] |- |265 |6 |[[Hille Hanso]] |- |266 |7 |[[Sven Mikser]] |- |267 |8 |[[Tõnno Jonuks]] |- |268 |9 |[[Tiit Ojasoo]] |- |269 |10 |[[Hannaliisa Uusma]] |- |270 |11 |[[Merike Kurisoo]] |- |271 |12 |[[Kati Lindström]] |- |272 |13 |[[Sten Heinoja]] |} '''15. hooaeg, 2024 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |273 |1 |[[Marius Peterson]] |- |274 |2 |[[Piret Jaaks]] |- |275 |3 |[[Andrus Kivirähk]] |- |276 |4 |[[Tambet Tuisk]] |- |277 |5 |[[Ly Seppel-Ehin]] |- |278 |6 |[[Katariina Sofia Päts]] |- |279 |7 |[[Ene Ergma]] |- |280 |8 |[[Marko Raat]] |- |281 |9 |[[Toivo Maimets]] |- |282 |10 |[[Hendrik Toompere juunior]] |- |283 |11 |[[Kaarel B. Väljamäe]] |- |284 |12 |[[Kadi Poll]] |- |285 |13 |[[Helen Eenmaa]] |- |286 |14 |[[Jüri-Mikk Udam]] |} '''16. hooaeg, 2024 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |287 |1 |[[Maarja Kangro]] |- |288 |2 |[[Tanar Kirs]] |- |289 |3 |[[Margus Laidre]] |- |290 |4 |[[Elis Hallik]] |- |291 |5 |[[Ene-Margit Tiit]] |- |292 |6 |[[Jaak Tomberg]] |- |293 |7 |[[Piret Raud]] |- |294 |8 |[[Cornelius Hasselblatt]] |- |295 |9 |[[Urmas Lüüs]] |- |296 |10 |[[Anne Lill]] |- |297 |11 |[[Jaan Tätte]] |} '''17. hooaeg, 2025 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |298 |1 |[[Toomas Hendrik Ilves]] |- |299 |2 |[[Krista Kumberg]] |- |300 |3 |[[Jaak Aru]] |- |301 |4 |[[Lilli Luuk]] |- |302 |5 |[[Mart Kangro]] |- |303 |6 |[[Kaur Riismaa]] |- |304 |7 |[[Marta Pulk]] |- |305 |8 |[[Siret Campbell]] |- |306 |9 |[[Mart Jüssi]] |- |307 |10 |[[Mart Saarma]] |- |308 |11 |[[Rahel Toomik]] |- |309 |12 |[[Kristjan Randalu]] |} '''18. hooaeg, 2025 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |310 |1 |[[Riina Roose]] |- |311 |2 |[[Paavo Järvi]] |- |312 |3 |[[Sirje Runge]] |- |313 |4 |[[Jaan Aru]] |- |314 |5 |[[Katri Aaslav-Tepandi]] |- |315 |6 |[[Toivo Tänavsuu]] |- |316 |7 |[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] |- |317 |8 |[[Kairi Look]] |- |318 |9 |[[Pille Varmann]] |- |319 |10 |[[Juhan Ulfsak]] |- |320 |11 |[[Maria Listra]] |- |321 |12 |[[Neeme Järvi]] |} '''19. hooaeg, 2026 (kevad)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |322 |1 |[[Carolina Pihelgas]] |- |323 |2 |[[Krista Kaer]] |- |324 |3 |[[Eneli Kindsiko]] |- |325 |4 |[[Priit Võigemast]] |- |326 |5 |[[Tõnu Õnnepalu]] |- |327 |6 |[[Marju Lauristin]] |- |328 |7 |[[Maria Faust]] |- |329 |8 |[[Laur Kanger]] |- |330 |9 |[[Merle Karusoo]] |- |331 |10 |[[Sirje Olesk]] |- |332 |11 |[[Priit Põldma]] |- |333 |12 |[[Sirje Karis]] |} '''20. hooaeg, 2026 (sügis)''' {| class="wikitable" |+ ! ! !Külaline |- |334 |1 |[[Alar Karis]] |- |335 |2 |[[Maarja Nuut]] |- |336 |3 |[[Ivo Volt]] |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Müürileht">{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/etv2-alustab-sugisel-uue-kultuurisaatega-plekktrumm/ |pealkiri=ETV2 alustab sügisel uue kultuurisaatega „Plekktrumm” |väljaanne=[[Müürileht]] |aeg=26. august 2014 |vaadatud=30. jaanuar 2020}}</ref> <ref name="QvFR7">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/online-uudised/kultuuri-tegu-2016-on-etv2-kultuurisaade-plekktrumm/ |pealkiri=Kultuuri Tegu 2016 on ETV2 kultuurisaade “Plekktrumm” |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=7. november 2016 |vaadatud=30. jaanuar 2020}}</ref> }} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/seeria/plekktrumm/kultuur/31 "Plekktrummi" saated] [[ERR]]-i arhiivis *[https://jupiter.err.ee/1038768/plekktrumm "Plekktrummi" saated] [https://jupiter.err.ee/video Jupiteris] * [https://et-ee.facebook.com/plekktrumm/ "Plekktrumm"] [[Facebook]]is [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:2014]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] mjh5s6alzhjvgbp6m5n3bmcjxk81s24 0 576275 7256462 5618419 2026-10-20T19:10:56Z Nimelik 60716 7256462 wikitext text/x-wiki '''Periood''' on rida [[keemiliste elementide perioodilisustabel]]is. Perioodi moodustavad ühel real kõrvuti paiknevad [[keemiline element|elemendid]]. Esimeses perioodis asub 2 elementi, nendeks on [[vesinik]] ja [[heelium]]. Perioodi number võrdub [[elektronkiht]]ide arvuga elemendi [[aatom]]is. [[Kategooria:Keemia]] am3drhhnm82d2isj3fo6m82qcaw3n3s 0 576389 7256530 7192662 2026-10-20T23:10:18Z Juppi lantteineen 239848 Link 7256530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sara paretsky 8315808.jpg|pisi|Sara Paretsky (2019)]] '''Sara Paretsky''' (sündinud 8. juunil 1947 [[Iowa|Iowa osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kriminaalromaanikirjanik. Paretsky pere kolis 1951. aastal Kansase osariiki, kus Sara mikrobioloogist isa [[Kansase Ülikool|Kansase Ülikoolis]] tööle asus. Paretsky lõpetas hiljem sama ülikooli politoloogia erialal. Tal on magistrikraad ärijuhtimise erialal [[Chicago Ülikool|Chicago Ülikoolist]]. Ta kaitses samas doktoriväitekirja "The Breakdown of Moral Philosophy in New England Before the Civil War". Tema abikaasa Courtenay Wright oli Chicago Ülikooli füüsikaprofessor, nad olid koos 1970. aastast kuni mehe surmani 2018. Kõigi Paretsky romaanide (välja arvatud "Ghost Country" ja "Bleeding Kansas") peategelane on eradetektiiv V. I. Warshawski. Eesti keeles on välja antud kaks Paretsky romaani: "Ainult hüvitis" ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1997, originaal: "Indemnity Only",1982) ja "Kibe pill" (Varrak, 1997 ja Eesti Päevaleht, 2014, originaal "Bitter Medicine", 1987). == Romaanid == * "Indemnity Only" (1982) (eesti keeles "Ainult hüvitis") * "Deadlock" (1984) * "Killing Orders" (1985) * "Bitter Medicine" (1987) (eesti keeles "Kibe pill") * "Blood Shot" (1988) (<nowiki/>[[Suurbritannia|UKs]] pealkirjaga "Toxic Shock") * "Burn Marks" (1990) * "Guardian Angel" (1992) * "Tunnel Vision" (1994) * "Ghost Country" (1998) * "Hard Time" (1999) * "Total Recall" (2001) * "Blacklist" (2003) * "Fire Sale" (2005) * "Bleeding Kansas" (2008) * "Hardball" (2009) * "Body Work" (2010) * "Breakdown" (2012) * "Critical Mass" (2013) * "Brush Back" (2015) * "Fallout" (2017) * "Shell Game" (2018) {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Paretsky, Sara}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Kansase Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Chicago Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:sündinud 1947]] sijfzeafz2ccuivu281uto3gks8phu5 0 576487 7256579 7040843 2026-10-21T05:40:25Z ~2026-56231-90 240175 7256579 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]] '''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on eesti tippjuht ja endine riigiteenistuja. '''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026 aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool]]i matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool]]is Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal.<ref>Jaan Lukas, [https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme], [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021</ref> Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. Ta töötas [[Tartu Vangla]] direktorina aastatel 2001–2006, enne sellele ametikohale asumist [[Valga Külmvagunite Depoo]]s.<ref>[[Virkko Lepassalu]], [https://web.archive.org/web/20200918034621/https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=1698009 Finantsistist vanglatööle], Ärileht, 29. juuni 2001</ref> Ta on töötanud ka [[Tartu Külmhoone]] tegevdirektorina ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina, AS-is [[Regio]].<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/tartu-vanglat-asub-juhtima-andrus-kore?id=50886726 Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre], Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001</ref> 2006–2016 töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-]]is. 2014–2018 töötas ta [[Andmevara]]s. Alates 2018. aastast kuni augustini 2024 töötas Silikaat Grupis, Silikaat Kinnisvara AS tegevjuhina kuni detsember 2021, edasi augustini 2024 Silikaat Grupp AS projektidirektorina. Aprillist 2025 kuni märtsini 2026 töötas SA Elva Haigla juhatajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Alates juulist 2026 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehitusosakonna järelevalveteenistuse juhataja. 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise [[Lions-klubi|Lionsklubide]] Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner<ref>[https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf Lõviuudised] (pdf)</ref>. Ta on "Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis" (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses sellega astus ta üles [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020.<ref>[https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=212641 3. veebruari 2020 saade Õhtu!] (alates umbes 20:50)</ref> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] rqnrrlmxeno4cz2ez8gsptkvrv05y3z 7256580 7256579 2026-10-21T05:40:55Z ~2026-56231-90 240175 7256580 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]] '''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026 aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool]]i matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool]]is Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal.<ref>Jaan Lukas, [https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme], [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021</ref> Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. Ta töötas [[Tartu Vangla]] direktorina aastatel 2001–2006, enne sellele ametikohale asumist [[Valga Külmvagunite Depoo]]s.<ref>[[Virkko Lepassalu]], [https://web.archive.org/web/20200918034621/https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=1698009 Finantsistist vanglatööle], Ärileht, 29. juuni 2001</ref> Ta on töötanud ka [[Tartu Külmhoone]] tegevdirektorina ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina, AS-is [[Regio]].<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/tartu-vanglat-asub-juhtima-andrus-kore?id=50886726 Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre], Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001</ref> 2006–2016 töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-]]is. 2014–2018 töötas ta [[Andmevara]]s. Alates 2018. aastast kuni augustini 2024 töötas Silikaat Grupis, Silikaat Kinnisvara AS tegevjuhina kuni detsember 2021, edasi augustini 2024 Silikaat Grupp AS projektidirektorina. Aprillist 2025 kuni märtsini 2026 töötas SA Elva Haigla juhatajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Alates juulist 2026 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehitusosakonna järelevalveteenistuse juhataja. 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise [[Lions-klubi|Lionsklubide]] Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner<ref>[https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf Lõviuudised] (pdf)</ref>. Ta on "Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis" (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses sellega astus ta üles [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020.<ref>[https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=212641 3. veebruari 2020 saade Õhtu!] (alates umbes 20:50)</ref> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] de4akzw5rirck3px398g60r2lmcs1jx 7256583 7256580 2026-10-21T05:46:50Z ~2026-56231-90 240175 7256583 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud 26. oktoobril 1966) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Haridus Ta õppis aastatel 1982–1985 Nõo Keskkooli matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal ning täiendanud end Eichstätti Ülikoolis Saksamaal. Alates 2018. aastast õppis ta Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis tehnika ja tehnoloogia erialal, kus omandas 2023. aastal tehnikateaduste bakalaureusekraadi. Hiljem jätkas ta magistriõpinguid Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi energiakasutuse erialal. Karjäär Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta Tartu Vangla direktor.[2] * '''2006–2016''' töötas ta Riigi Kinnisvara AS-is. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is Andmevara. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana.[4][5][6][7] * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Ühiskondlik ja muu tegevus Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (<nowiki>ISBN 9789949016143</nowiki>) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta 3. veebruaril 2020 Kanal 2 saates „Õhtu!”.[9]</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 3g7ne2w7okuogi58923uojuchnuqwxm 7256584 7256583 2026-10-21T05:51:12Z ~2026-56231-90 240175 /* Viited */ 7256584 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud 26. oktoobril 1966) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Haridus Ta õppis aastatel 1982–1985 Nõo Keskkooli matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal ning täiendanud end Eichstätti Ülikoolis Saksamaal. Alates 2018. aastast õppis ta Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis tehnika ja tehnoloogia erialal, kus omandas 2023. aastal tehnikateaduste bakalaureusekraadi. Hiljem jätkas ta magistriõpinguid Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi energiakasutuse erialal. Karjäär Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta Tartu Vangla direktor.[2] * '''2006–2016''' töötas ta Riigi Kinnisvara AS-is. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is Andmevara. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana.[4][5][6][7] * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Ühiskondlik ja muu tegevus Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (<nowiki>ISBN 9789949016143</nowiki>) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta 3. veebruaril 2020 Kanal 2 saates „Õhtu!”.[9]</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref> == Viited == # Jaan Lukas, Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme, [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021 # [[Virkko Lepassalu]], Finantsistist vanglatööle, Ärileht, 29. juuni 2001 # Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre, Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001 # {{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Tervis |keel=et}} # {{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}} # Lõviuudised (pdf) # 3. veebruari 2020 saade Õhtu! (alates umbes 20:50) # {{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}} ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] rq0jcojw3h7bslown48gmnwdgvpfola 7256586 7256584 2026-10-21T05:53:10Z ~2026-56231-90 240175 7256586 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud 26. oktoobril 1966) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Haridus Ta õppis aastatel 1982–1985 Nõo Keskkooli matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal ning täiendanud end Eichstätti Ülikoolis Saksamaal. Alates 2018. aastast õppis ta Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis tehnika ja tehnoloogia erialal, kus omandas 2023. aastal tehnikateaduste bakalaureusekraadi. Hiljem jätkas ta magistriõpinguid Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi energiakasutuse erialal. Karjäär Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta Tartu Vangla direktor.[2] * '''2006–2016''' töötas ta Riigi Kinnisvara AS-is. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is Andmevara. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana.[4][5][6][7] * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. Ühiskondlik ja muu tegevus Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (<nowiki>ISBN 9789949016143</nowiki>) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta 3. veebruaril 2020 Kanal 2 saates „Õhtu!”.[9]</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht == Viited == # Jaan Lukas, Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme, [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021 # [[Virkko Lepassalu]], Finantsistist vanglatööle, Ärileht, 29. juuni 2001 # Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre, Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001 # {{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Tervis |keel=et}} # {{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}} # Lõviuudised (pdf) # 3. veebruari 2020 saade Õhtu! (alates umbes 20:50) ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 4nh64h2csndx2kiqpamxcm3td4fxpur 7256589 7256586 2026-10-21T06:07:21Z ~2026-56209-66 240176 7256589 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud 26. oktoobril 1966) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis aastatel 1982–1985 Nõo Keskkooli matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal ning täiendanud end Eichstätti Ülikoolis Saksamaal. Alates 2018. aastast õppis ta Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis tehnika ja tehnoloogia erialal, kus omandas 2023. aastal tehnikateaduste bakalaureusekraadi. Hiljem jätkas ta magistriõpinguid Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi energiakasutuse erialal. '''Karjäär''' Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta Tartu Vangla direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta Riigi Kinnisvara AS-is. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is Andmevara. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (<nowiki>ISBN 9789949016143</nowiki>) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta 3. veebruaril 2020 Kanal 2 saates „Õhtu!”.[9]</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht == Viited == # Jaan Lukas, Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme, [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021 # [[Virkko Lepassalu]], Finantsistist vanglatööle, Ärileht, 29. juuni 2001 # Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre, Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001 # {{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Tervis |keel=et}} # {{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}} # Lõviuudised (pdf) # 3. veebruari 2020 saade Õhtu! (alates umbes 20:50) ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 2gpltj4v70zxnpkl0oyxqj7yutims0f 7256591 7256589 2026-10-21T06:12:37Z ~2026-56231-90 240175 7256591 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud 26. oktoobril 1966) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis aastatel 1982–1985 Nõo Keskkooli matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal ning täiendanud end Eichstätti Ülikoolis Saksamaal. Alates 2018. aastast õppis ta Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis tehnika ja tehnoloogia erialal, kus omandas 2023. aastal tehnikateaduste bakalaureusekraadi. Hiljem jätkas ta magistriõpinguid Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi energiakasutuse erialal. '''Karjäär''' Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta Tartu Vangla direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta Riigi Kinnisvara AS-is. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is Andmevara. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (<nowiki>ISBN 9789949016143</nowiki>) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta 3. veebruaril 2020 Kanal 2 saates „Õhtu!”</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht == Viited == # Jaan Lukas, Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme, [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021 # [[Virkko Lepassalu]], Finantsistist vanglatööle, Ärileht, 29. juuni 2001 # Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre, Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001 # {{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}} # Lõviuudised (pdf) # 3. veebruari 2020 saade Õhtu! (alates umbes 20:50) ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 65fq8hvxs6l40oqinq7jfds4m3ykhew 7256603 7256591 2026-10-21T07:01:28Z ~2026-56209-66 240176 7256603 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool|Nõo Keskkooli]] matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool|Eichstadti Ülikoolis]] Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal. Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. '''Karjäär''' Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta [[Tartu Vangla]] direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-is]]. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is [[Andmevara|Andmevaras]]. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8] Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020</blockquote> Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht == Viited == # Jaan Lukas, Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme, [[Vooremaa]], 8. jaanuar 2021 # [[Virkko Lepassalu]], Finantsistist vanglatööle, Ärileht, 29. juuni 2001 # Tartu Vanglat asub juhtima Andrus Kõre, Eesti Päevaleht, 25. juuni 2001 # {{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure |vaadatud=2025-05-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}} # {{Netiviide |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Elva haiglat asub juhtima Raul Laasik |url=https://tartu.postimees.ee/8423401/elva-haiglat-asub-juhtima-raul-laasik |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}} # Lõviuudised (pdf) # 3. veebruari 2020 saade Õhtu! (alates umbes 20:50) ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] so4fccfkmez5p1ovyb80a7zg3icx0wd 7256609 7256603 2026-10-21T07:12:59Z ~2026-56209-66 240176 7256609 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool|Nõo Keskkooli]] matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool|Eichstadti Ülikoolis]] Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-08 |pealkiri=Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ |vaadatud=2026-10-21 |keel=et}}</ref>Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. '''Karjäär''' Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta [[Tartu Vangla]] direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-is]]. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is [[Andmevara|Andmevaras]]. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel kuni 2024. aasta augustini Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure/ |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõviuudised |url=https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf}}</ref> Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020 Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref></blockquote> == Viited == ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU * {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] <references /> nzxwytozl588tqb92jk0pk7a1zkfr62 7256610 7256609 2026-10-21T07:13:36Z ~2026-56209-66 240176 7256610 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool|Nõo Keskkooli]] matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool|Eichstadti Ülikoolis]] Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-08 |pealkiri=Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ |vaadatud=2026-10-21 |keel=et}}</ref>Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. '''Karjäär''' Kõre on töötanud AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning AS-is Regio, samuti Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta [[Tartu Vangla]] direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-is]]. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is [[Andmevara|Andmevaras]]. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure/ |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõviuudised |url=https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf}}</ref> Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020 Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref></blockquote> == Viited == ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU * {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] <references /> 9z46noay8zmyply3cbrya0ylj763gmy 7256633 7256610 2026-10-21T07:56:57Z ~2026-56231-90 240175 7256633 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool|Nõo Keskkooli]] matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool|Eichstadti Ülikoolis]] Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-08 |pealkiri=Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ |vaadatud=2026-10-21 |keel=et}}</ref>Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. '''Karjäär''' Kõre on töötanud Tekstiilivabrik "Areng", AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning Valga Külmvagunite Depoos. * '''2001–2006''' oli ta [[Tartu Vangla]] direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-is]]. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is [[Andmevara|Andmevaras]]. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure/ |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõviuudised |url=https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf}}</ref> Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020 Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref></blockquote> == Viited == ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU * {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] <references /> artzydrfo2tsjiod7i36g3m5fdpoggw 7256634 7256633 2026-10-21T07:57:58Z ~2026-56231-90 240175 7256634 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kõre, Andrus.IMG 20200705 213450.jpg|pisi|Andrus Kõre<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. juuli 2020</small>]]<blockquote>'''Andrus Kõre''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1966]]) on Eesti avaliku sektori ametnik ja tippjuht. Ta on töötanud Tartu Vangla direktorina, olnud üle kümne aasta Riigi Kinnisvara AS-i tippjuht, juhtinud AS-i Andmevara (sealhulgas selle Moldova tütarettevõtet) ning olnud AS-i Tartu Külmhoone ja SA Elva Haigla juhataja. Alates 2026. aastast on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Haridus''' Ta õppis 1982–1985 [[Nõo Keskkool|Nõo Keskkooli]] matemaatika-füüsika klassis. Kõre on lõpetanud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]] majandusküberneetikuna ja täiendanud end [[Eichstadti Ülikool|Eichstadti Ülikoolis]] Saksamaal. Alates 2018. aastast õpib ta [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis]] tehnika ja tehnoloogia erialal. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-08 |pealkiri=Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre tunneb vanglaid nagu oma viit sõrme – Vooremaa |url=https://www.vooremaa.ee/jogevamaalt-parit-andrus-kore-tunneb-vanglaid-nagu-oma-viit-sorme/ |vaadatud=2026-10-21 |keel=et}}</ref>Tehnikateaduste bakalaureusekraad 2023. Jätkab õpinguid Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi Energiakasutuse eriala magistriõppes. '''Karjäär''' Kõre on töötanud Tekstiilivabrik "Areng", AS-i Tartu Külmhoone ja Tartu Külmhoone Kaubanduse tegevdirektorina ning Valga Külmvagunite Depoos juhina. * '''2001–2006''' oli ta [[Tartu Vangla]] direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 29 juuni 2001 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20010629.2.43.1 |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * '''2006–2016''' töötas ta [[Riigi Kinnisvara AS|Riigi Kinnisvara AS-is]]. * '''2014–2018''' töötas ta AS-is [[Andmevara|Andmevaras]]. * '''2018–2024''' töötas ta Silikaat Grupis: kuni 2021. aasta detsembrini Silikaat Kinnisvara AS-i tegevjuhina ning seejärel Silikaat Grupp AS-i projektidirektorina. * '''2025–2026''' töötas ta SA Elva Haigla juhatajana<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre {{!}} Elva vald |url=https://www.elva.ee/uudised/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.elva.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=Elva haigla juhatajaks saab Andrus Kõre |url=https://tervis.postimees.ee/8226254/elva-haigla-juhatajaks-saab-andrus-kore |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Tervis |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Haiglajuht: peame hakkama kohe lammutama tervishoiu arengut pidurdavaid bürokraatlikke ja IT betoonmüüre |url=https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120378702/haiglajuht-peame-hakkama-kohe-lammutama-tervishoiu-arengut-pidurdavaid-burokraatlikke-ja-it-betoonmuure/ |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> * '''Alates juulist 2026''' on ta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja. '''Ühiskondlik ja muu tegevus''' Aastatel 2013–2014 oli ta Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti piirkonna kuberner.[8]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõviuudised |url=https://liikmetele.lions.ee/bw_client_files/lions/public/img/File/2013-2014/Loviuudised/Loviuudised_nr_1.pdf}}</ref> Kõre on raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026. Vastasseis” (ISBN 9789949016143) kaasautor. Seoses raamatuga osales ta [[Kanal2]] saates "[[Õhtu!]]" 3. veebruaril 2020 Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Taskuhääling - Tippude teejuht #9 - Külas vilistlased Andrus Kõre ja Meelis Luht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://majandus.ut.ee/et/uudis/taskuhaaling-tippude-teejuht-9-kulas-vilistlased-andrus-kore-ja-meelis-luht |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=majandus.ut.ee |keel=et}}</ref></blockquote> == Viited == ==Välislingid== *[https://www.vooremaa.ee/kirjanikud-andres-kore-ja-rauno-vosaste-kohtusid-vanaveski-saunas/ Kirjanikud Andres Kõre ja Rauno Võsaste kohtusid Vanaveski saunas] Vooremaa, 9. juuli 2021 *https://www.linkedin.com/in/andrus-k%C3%B5re-55a727b1/?originalSubdomain=ee *https://www.youtube.com/watch?v=zavxFzeNKMU * {{JÄRJESTA:Kõre, Andrus}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] <references /> fyoihe6cm1es3r3en8xdaxjmkfmco4b 4 593296 7256361 7247818 2026-10-20T14:09:15Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7256361 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P4889 ?mid . OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } FILTER(!BOUND(?sitelink)) } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aare Papp]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2009" | 2009 | | | [[:d:Q50380448|Q50380448]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Abel Lee]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-03 | data-sort-value="2010" | 2010-01-01 | | | [[:d:Q56578071|Q56578071]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Abram Jefimovitš Arhipov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1930" | 1930-09-25 | [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Yegorovo]] | [[:d:Q80588|Q80588]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Abram Rabkin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-10-27 | data-sort-value="2013" | 2013-12-05 | | [[Babrujsk]] | [[:d:Q24450566|Q24450566]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Ada Kangur-Jürisson]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56451087|Q56451087]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Ada Mühlen]] | | | | | | [[:d:Q56350112|Q56350112]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]] | | data-sort-value="1826" | 1826-12-08 | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q15061209|Q15061209]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Ago Teedema]] | | data-sort-value="1956" | 1956-07-22 | | | | [[:d:Q50377589|Q50377589]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Tarkus]] | | data-sort-value="1943" | 1943-12-27 | data-sort-value="2007" | 2007-12-02 | | | [[:d:Q78319392|Q78319392]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aksel Eist]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-09-18 | data-sort-value="2000" | 2000-07-21 | | [[Paide]] | [[:d:Q50827113|Q50827113]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Alar Tuul]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1982" | 1982 | | | | [[:d:Q50827778|Q50827778]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Beljakov]] | | | | | | [[:d:Q56477975|Q56477975]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Albert Bredow]] | | data-sort-value="1828" | 1828<br/>1827-09-10 | data-sort-value="1899" | 1899-04-23 | | [[Gardeja]] | [[:d:Q43127875|Q43127875]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Albert Toomapoeg]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q50377653|Q50377653]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alberto Adonai Renzi]] | | | | | | [[:d:Q58934593|Q58934593]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Alberto Caffassi]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1973" | 1973-05-03 | | [[Alessandria]] | [[:d:Q55740319|Q55740319]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aleksander Beggrov]] | | data-sort-value="1841" | 1841-12-17 | data-sort-value="1914" | 1914-04-14 | [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4080457|Q4080457]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aleksander Hagen]] | | | | [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q56577763|Q56577763]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aleksander Kulkoff]] | vene kunstnik Eestis | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Moskva]] | [[:d:Q50335258|Q50335258]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aleksander Normak]] | eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik | data-sort-value="1895" | 1895-02-17 | data-sort-value="1984" | 1984-01-06 | | [[Püssi vald]] | [[:d:Q59164539|Q59164539]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aleksander Orłowski]] | | data-sort-value="1777" | 1777-03-09 | data-sort-value="1832" | 1832-03-13 | [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q937911|Q937911]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aleksander Tarvis]] | | data-sort-value="1915" | 1915-08-15 | data-sort-value="1999" | 1999-11-08 | | | [[:d:Q78315092|Q78315092]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aleksander Varnek]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-02-26 | data-sort-value="1843" | 1843-03-31 | [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4103951|Q4103951]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aleksandr Gerasimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-08-12 | data-sort-value="1963" | 1963-07-23 | [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]] | [[Mitšurinsk]] | [[:d:Q965352|Q965352]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksandr Morejev]] | | data-sort-value="1945" | 1945-08-24 | data-sort-value="1984" | 1984-07-28 | | [[Odessa]] | [[:d:Q59164585|Q59164585]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksandr Patrakejev]] | | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="1992" | 1992 | | | [[:d:Q59164268|Q59164268]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]] | | data-sort-value="1869" | 1869 | data-sort-value="1946" | 1946 | | | [[:d:Q55988124|Q55988124]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksandra Makovskaja]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q17749075|Q17749075]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksei Antropov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-03-14 | data-sort-value="1795" | 1795-06-12 | [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q1298354|Q1298354]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksei Korin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-03-04 | data-sort-value="1923" | 1923-02-13 | [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Palekh]] | [[:d:Q4233075|Q4233075]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]] | | | | | | [[:d:Q58934466|Q58934466]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]] | | | | | | [[:d:Q58824195|Q58824195]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Alexander Nikolaus Borsov]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1895" | 1895-01-30 | | [[Liivimaa kubermang]] | [[:d:Q42297588|Q42297588]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alexander Peltzer]] | | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1959" | 1959 | | | [[:d:Q58854082|Q58854082]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Alexander Schwabe]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1824" | 1824<br/>1818 | data-sort-value="1872" | 1872-05-30 | | [[Riia]] | [[:d:Q16719694|Q16719694]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Alexander von Nothbeck]] | | data-sort-value="1802" | 1802-05-16 | data-sort-value="1866" | 1866 | | | [[:d:Q19915520|Q19915520]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Alexander von Wahl]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1839" | 1839-12-10 | data-sort-value="1903" | 1903-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q23000766|Q23000766]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Alexandra von Berckholtz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-08-26 | data-sort-value="1899" | 1899-03-16 | | [[Riia]] | [[:d:Q2643699|Q2643699]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="1916" | 1910s | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Alfons Rammo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1897" | 1897-08-31 | data-sort-value="1974" | 1974-07-01 | | | [[:d:Q56085503|Q56085503]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Alfred Hindorf]] | | data-sort-value="1824" | 1824-05-12 | data-sort-value="1892" | 1892-09-10 | | [[Dobroje (Kaliningrad)]] | [[:d:Q55794640|Q55794640]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alfred Hoffman]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-10-21 | data-sort-value="1985" | 1985 | | | [[:d:Q50359435|Q50359435]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alfred Kivi]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1883" | 1883-03-23 | data-sort-value="1934" | 1934-12-30 | | [[Soomukse]] | [[:d:Q56243215|Q56243215]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alfred Wiegmann]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-27 | data-sort-value="1973" | 1973-11-06 | | [[Essen]] | [[:d:Q18575908|Q18575908]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alfrēds Plite-Pleita]] | | | | | | [[:d:Q78308345|Q78308345]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Allan Aav]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q78319587|Q78319587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alma Abels]] | | data-sort-value="1872" | 1872-04-17 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q56451035|Q56451035]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alma Klauren]] | | data-sort-value="1890" | 1890-01-15 | data-sort-value="1987" | 1987-02-02 | | [[Kogula vald]] | [[:d:Q78315596|Q78315596]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]] | | data-sort-value="1858" | 1858-12-27 | data-sort-value="1944" | 1944-05-13 | | | [[:d:Q58824166|Q58824166]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Anatoli Jar-Kravtšenko]] | | data-sort-value="1911" | 1911-06-21 | data-sort-value="1983" | 1983-11-24 | | [[Blagoveštšensk]] | [[:d:Q4538463|Q4538463]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Anatoli Slepõšev]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-07-03 | data-sort-value="2016" | 2016-04-13 | | [[Lopatino]] | [[:d:Q4423383|Q4423383]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Andrei Ender]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1977" | 1977 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50497964|Q50497964]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Andrei Šilder]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861 | data-sort-value="1919" | 1919 | | | [[:d:Q4523936|Q4523936]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Andres Sütevaka]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1971" | 1971-11-22 | | | | [[:d:Q50377547|Q50377547]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Ann Frössén]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Stockholm]] | [[:d:Q58853999|Q58853999]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Anna Kalašnikova-Root]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1960" | 1960 | | | [[:d:Q55866769|Q55866769]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Anna Litvinova-Merilo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56353507|Q56353507]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Anna Louise von Berner]] | | data-sort-value="1795" | 1795 | data-sort-value="1868" | 1868 | | | [[:d:Q59113130|Q59113130]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Anna Lukats-Laigo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1900" | 1900 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55988531|Q55988531]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | data-sort-value="1955" | 1955-05-05 | [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562945|Q562945]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Anna von Dellingshausen]] | | data-sort-value="1832" | 1832-09-06 | data-sort-value="1900" | 1900-05-10 | | | [[:d:Q50827707|Q50827707]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Anna von Maydell]] | | data-sort-value="1861" | 1861-11-06 | data-sort-value="1944" | 1944-07-30 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q17353131|Q17353131]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anna von Wahl]] | | data-sort-value="1861" | 1861-02-26 | data-sort-value="1938" | 1938-09-11 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q28934030|Q28934030]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Ano Mägi-Palm]] | | data-sort-value="1913" | 1913-01-13 | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | | [[:d:Q56595975|Q56595975]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[anonüümne]] | | | | [[Fail:Image of none.svg|center|120px]] | | [[:d:Q4233718|Q4233718]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Anthony Caruana]] | Malta maalikunstnik | | | | [[Xewkija]] | [[:d:Q56596080|Q56596080]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Anton Georg Bosse]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Riia]] | [[:d:Q55089403|Q55089403]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Arkadi Rõlov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-01-17 | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]] | [[Istobensk]] | [[:d:Q3623704|Q3623704]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Arlis Narusberg]] | | | | | | [[:d:Q50827698|Q50827698]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Arne Lepla]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2022" | 2022-09-09 | | | [[:d:Q50840131|Q50840131]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Arseni Meštšerski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1834" | 1834 | data-sort-value="1902" | 1902-11-26 | [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]] | [[Vyshny Volotshyok County]] | [[:d:Q4292570|Q4292570]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Arthur Choisy]] | | | | | | [[:d:Q59133467|Q59133467]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Artur Mangus]] | | | | | | [[:d:Q59133420|Q59133420]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Artur Mihkelsoo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-03-27 | data-sort-value="1988" | 1988-04-05 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50359427|Q50359427]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Arved Erich Dörvald]] | | data-sort-value="1886" | 1886-05-06 | data-sort-value="1924" | 1924-06-09 | | | [[:d:Q55988484|Q55988484]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Ashot Jegikjan]] | | data-sort-value="1955" | 1955 | | | [[Jerevan]] | [[:d:Q58824347|Q58824347]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Asta Vaks-Kiviloo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="2019" | 2019 | | | [[:d:Q56578264|Q56578264]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[August Friedrich Oelenhainz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1745" | 1745-06-28 | data-sort-value="1804" | 1804-11-05 | | [[Endingen]] | [[:d:Q761313|Q761313]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[August Karro]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1888" | 1888-11-06 | | | | [[:d:Q50331772|Q50331772]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[August Liisment]] | | | | | | [[:d:Q59113296|Q59113296]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[August Mölder]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-05-14 | data-sort-value="1982" | 1982-10-12 | | | [[:d:Q50359372|Q50359372]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Auguste Gentz]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="2002" | 2002-02-08 | | [[Riia]] | [[:d:Q59113082|Q59113082]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Bernhard Christian Carl Borchert]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1863" | 1863-12-01 | data-sort-value="1945" | 1945-12-31<br/>1945 | | [[Riia]] | [[:d:Q15995664|Q15995664]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Boris Jakovlev]] | | data-sort-value="1890" | 1890-09-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-08 | [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q18019598|Q18019598]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Boris Krõlov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-04-23 | | | | [[:d:Q78034816|Q78034816]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Boris Oras]] | | | | | | [[:d:Q50827572|Q50827572]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Boris Ottenberg]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q57205798|Q57205798]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Boriss Sokolov]] | | data-sort-value="1965" | 1965-10-13 | | | | [[:d:Q59164402|Q59164402]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Boriss Uvarov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1946" | 1946 | | | | [[:d:Q56477925|Q56477925]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Caesar Kaljo]] | Eesti kunstnik ja polaaruurija | data-sort-value="1897" | 1897-09-18<br/>1897 | data-sort-value="1969" | 1969-05-09<br/>1969 | | | [[:d:Q78320551|Q78320551]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Carl August Raedlein]] | | | | | | [[:d:Q50356120|Q50356120]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Carl Gustav Klingstedt]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1657" | 1657-02-26 | data-sort-value="1734" | 1734-02-17 | | [[Riia]] | [[:d:Q2938925|Q2938925]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Carl Schulz]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1876" | 1876<br/>1859 | | | [[:d:Q30501308|Q30501308]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1833" | 1833-02-16 | data-sort-value="1854" | 1854<br/>1894-11-28 | | [[Rannu]] | [[:d:Q56596347|Q56596347]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christian Rosée]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1872" | 1872 | | | [[:d:Q59133006|Q59133006]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Christina Robertson]] | | data-sort-value="1796" | 1796-12-17 | data-sort-value="1854" | 1854-04-30 | [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]] | [[Kinghorn]] | [[:d:Q2199075|Q2199075]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Christopher Ferdinand Leuttner]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1788" | 1788 | | | [[:d:Q56451120|Q56451120]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Christopher Paudiß]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1630" | 1630<br/>1625 | data-sort-value="1666" | 1666-09-08 | [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]] | [[Alam-Saksi]] | [[:d:Q870457|Q870457]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Claude Guilleminet]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-01-12 | data-sort-value="1885" | 1885-02-08 | | [[Pariis]] | [[:d:Q16855613|Q16855613]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Clemens von Zimmermann]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1788" | 1788-11-08 | data-sort-value="1869" | 1869-01-25 | [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]] | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q876932|Q876932]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Cornelis Ruhtenberg]] | | data-sort-value="1923" | 1923-11-18 | data-sort-value="2008" | 2008-09-15 | | [[Riia]] | [[:d:Q21479906|Q21479906]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Danil Tšerkes]] | | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | data-sort-value="1971" | 1971-06-09 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28357196|Q28357196]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dementi Šmarinov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-29<br/>1907-05-12 | data-sort-value="1999" | 1999-08-30 | | [[Kaasan]] | [[:d:Q4525609|Q4525609]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dimitri Motšalski]] | | data-sort-value="1908" | 1908-02-02 | data-sort-value="1988" | 1988-12-20 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4305204|Q4305204]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dimitri Žukov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841 | data-sort-value="1903" | 1903 | | | [[:d:Q15919026|Q15919026]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Dmitri Nalbandjan]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-09-15 | data-sort-value="1993" | 1993-07-02 | | [[Thbilisi]] | [[:d:Q3649850|Q3649850]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Dmitry Levitzky]] | | data-sort-value="1735" | 1735-05 | data-sort-value="1822" | 1822-04-04 | [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q556681|Q556681]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Eberhard Schlotter]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-06-03 | data-sort-value="2014" | 2014-09-08 | | [[Hildesheim]] | [[:d:Q896930|Q896930]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Edgar Voss]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2002" | 2002 | | | [[:d:Q50826979|Q50826979]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Eduard Reisberg]] | maalikunstnik | | | | | [[:d:Q59132899|Q59132899]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1877" | 1877-06-20 | data-sort-value="1927" | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Eduardo Alkope]] | | | | | | [[:d:Q56477957|Q56477957]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Elfrina Bergström]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1887" | 1887-11-29 | data-sort-value="1964" | 1964-08-05 | | | [[:d:Q50384860|Q50384860]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Elisa Guillaume]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1889" | 1889 | | | [[:d:Q55979258|Q55979258]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Elise von Jung-Stilling]] | | data-sort-value="1829" | 1829-09-09<br/>1829-09-21 | data-sort-value="1904" | 1904-07-10<br/>1904-07-23 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q16594378|Q16594378]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Elmar Köster]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78315785|Q78315785]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Elsbeth Rudolff]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861-04-26 | data-sort-value="1945" | 1945 | | [[Valga (Liivimaa)|Valga]] | [[:d:Q56118414|Q56118414]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Elvi Maaste]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2005" | 2005-02-23 | | | [[:d:Q78318971|Q78318971]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Ely Bielutin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-06-10 | data-sort-value="2012" | 2012-02-27<br/>2012-02-26 | [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4083382|Q4083382]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Emma von Kleist]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55853536|Q55853536]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Emmanuel Bernstein]] | | data-sort-value="1914" | 1914-05-30 | | | | [[:d:Q50996338|Q50996338]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Enda Bardell]] | Kanada kunstnik | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | | | | [[:d:Q50826962|Q50826962]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Endel Kotsar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2013" | 2013-03-13 | | | [[:d:Q56577958|Q56577958]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Ene Urbla]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q50827068|Q50827068]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Enn Erisalu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-12-15 | data-sort-value="2005" | 2005 | | | [[:d:Q50359531|Q50359531]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Enn Volmere]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-04-12 | data-sort-value="1978" | 1978-10-09 | | [[Otepää]] | [[:d:Q50339276|Q50339276]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Enno Raun]] | | data-sort-value="1936" | 1936-02-17 | data-sort-value="2023" | 2023-10-23 | | | [[:d:Q78320324|Q78320324]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Eranui Aslamasjan]] | | data-sort-value="1909" | 1909-04-15 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]] | [[Çetindurak]] | [[:d:Q16380139|Q16380139]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Erich Rebane]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-13 | data-sort-value="1999" | 1999-04-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4391545|Q4391545]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Erich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-30 | data-sort-value="1945" | 1945-06-23 | | [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]] | [[:d:Q54507070|Q54507070]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Erna Antonie Härm]] | | data-sort-value="1914" | 1914-10-16 | data-sort-value="1996" | 1996-05-31 | | | [[:d:Q50377638|Q50377638]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ernst Gottlob]] | | data-sort-value="1744" | 1744 | data-sort-value="1792" | 1792 | | | [[:d:Q18563948|Q18563948]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Ernst Tiido]] | | data-sort-value="1913" | 1913-02-08 | data-sort-value="1957" | 1957-09-23 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50996721|Q50996721]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ervin Foerster]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-28 | data-sort-value="1960" | 1960-02-27 | | | [[:d:Q56350298|Q56350298]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Ervin Milvek]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-03-09 | data-sort-value="1994" | 1994-08-14 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q78033932|Q78033932]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Esther Berger]] | | data-sort-value="1909" | 1909-05-07 | | | | [[:d:Q58824833|Q58824833]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Eugen von Ungern-Sternberg (15028875230).jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58935314|Q58935314]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]] | | data-sort-value="1878" | 1878 | data-sort-value="1964" | 1964-01-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q54506666|Q54506666]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Faina Männik]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78320155|Q78320155]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Felix Stelten]] | | data-sort-value="1952" | 1952 | | | | [[:d:Q58853009|Q58853009]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Ferdinand Hoppe]] | | data-sort-value="1848" | 1848-02-23 | data-sort-value="1890" | 1890-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q40033084|Q40033084]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Filippo Marantonio]] | | data-sort-value="1851" | 1851-04-15 | data-sort-value="1913" | 1913-02-25 | | | [[:d:Q59164604|Q59164604]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Francesco Fontebasso]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1707" | 1707-10-04<br/>1709 | data-sort-value="1769" | 1769-05-31 | [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q447991|Q447991]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Francisks Varslavāns]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1949" | 1949-11-28 | | [[Rēzekne]] | [[:d:Q16356568|Q16356568]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Frans Dreiling]] | | | data-sort-value="1678" | 1678 | | | [[:d:Q59113526|Q59113526]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Frans Pourbus the Younger]] | | data-sort-value="1569" | 1569<br/>1569-09 | data-sort-value="1622" | 1622-02-19 | [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]] | [[Antwerpen]] | [[:d:Q934540|Q934540]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Franz Schrutek von Monte Selva]] | | data-sort-value="1807" | 1807-05-06 | data-sort-value="1861" | 1861-12-08 | | [[Police nad Metují]] | [[:d:Q58854151|Q58854151]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Franz Xaver Winterhalter]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1805" | 1805-04-20 | data-sort-value="1873" | 1873-07-08 | [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]] | [[Menzenschwand]] | [[:d:Q168659|Q168659]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Friedrich Deppen]] | | | | | | [[:d:Q56255989|Q56255989]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Friedrich Wilhelm Spohr]] | | data-sort-value="1797" | 1797 | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[:d:Q55105499|Q55105499]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Gavril Jakovlev]] | | data-sort-value="1819" | 1819-03-07 | data-sort-value="1862" | 1862-07-01 | | [[Kostroma kubermang]] | [[:d:Q50826091|Q50826091]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Georg Budewitz]] | | | | | | [[:d:Q58854273|Q58854273]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Georg Cristoph Grooth]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-01-21 | data-sort-value="1749" | 1749-09-28 | | [[Stuttgart]] | [[:d:Q4150344|Q4150344]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Georg Rudolf Karing]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1807" | 1807-07-14 | data-sort-value="1858" | 1858-07-09 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090258|Q55090258]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Georg Schmitz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1851" | 1851-05-06 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q24694558|Q24694558]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Georg von Lischewitz]] | | data-sort-value="1809" | 1809 | data-sort-value="1887" | 1887-11-23 | | [[Riia]] | [[:d:Q55236689|Q55236689]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Georg Weckler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-03-03 | data-sort-value="1861" | 1861-09-07 | [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q59133329|Q59133329]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[George Tsatsos]] | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | | [[:d:Q56596296|Q56596296]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Georgi Solomatin]] | | data-sort-value="1930" | 1930 | | | | [[:d:Q50359412|Q50359412]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Georgi Tšerkašin]] | | | | | | [[:d:Q59164345|Q59164345]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Gerda Tomson]] | | | | | | [[:d:Q78314489|Q78314489]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Giovanni Battista Piazzetta]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1683" | 1683-02-13 | data-sort-value="1754" | 1754-04-28 | [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q282670|Q282670]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Giuseppe Mazzola]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1748" | 1748-12-05 | data-sort-value="1838" | 1838-11-24 | [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]] | [[Valduggia]] | [[:d:Q3108088|Q3108088]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gleb Bogomolov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-04 | data-sort-value="2016" | 2016-03-08 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q23655194|Q23655194]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]] | | data-sort-value="1790" | 1790 | data-sort-value="1828" | 1828 | | | [[:d:Q55988348|Q55988348]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Govert Dircksz Camphuysen]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1623" | 1623<br/>1624 | data-sort-value="1672" | 1672-07-04 | [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]] | [[Dokkum]] | [[:d:Q955815|Q955815]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Grigori Šegal]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-25 | data-sort-value="1956" | 1956-06-06 | [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]] | [[Kozelsk]] | [[:d:Q19692683|Q19692683]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Gustav Mägi]] | eesti-rootsi kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-02-02 | data-sort-value="1994" | 1994-04-15 | [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28357305|Q28357305]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Gustav Wilhelm Rosenberg]] | | | | | | [[:d:Q58854372|Q58854372]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Günther Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa jurist ja kunstitegelane | data-sort-value="1850" | 1850-12-25 | data-sort-value="1923" | 1923-08-06 | | [[Määri mõis]] | [[:d:Q54507785|Q54507785]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Hans Heinrichson]] | | | data-sort-value="1913" | 1913 | | | [[:d:Q56578307|Q56578307]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Hans Kuusik]] | Eesti kunstnik ja kunstipedagoog | data-sort-value="1872" | 1872-08-18 | data-sort-value="1953" | 1953-08-18 | | [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]] | [[:d:Q56596322|Q56596322]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Hans Mets]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[:d:Q50414225|Q50414225]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Hariton Platonov]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1907" | 1907-09-05 | [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]] | [[Mologskij County]] | [[:d:Q4364677|Q4364677]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Harri Pudersell]] | eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja | data-sort-value="1922" | 1922-06-05 | data-sort-value="2008" | 2008-03-18 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359405|Q50359405]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Heiki Kruus]] | | | | | | [[:d:Q56578352|Q56578352]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Heiki Kübar]] | | data-sort-value="1931" | 1931 | | | | [[:d:Q58853089|Q58853089]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Heimar Nellis]] | | data-sort-value="1926" | 1926-09-02 | | | | [[:d:Q78319809|Q78319809]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Heinrich von Bergen]] | | | | | | [[:d:Q58897858|Q58897858]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Helene Julie Marie Strauss]] | | | | | | [[:d:Q58824219|Q58824219]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Helene Reichardt]] | | | | | | [[:d:Q58897715|Q58897715]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Helene von Franken]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-19 | No/unknown value | [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Jelgava]] | [[:d:Q54506785|Q54506785]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Helga Herm]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | | | | [[:d:Q56351991|Q56351991]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Helga Roht Poznanski]] | | data-sort-value="1927" | 1927 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q51000099|Q51000099]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Heli Šestakova]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1940" | 1940<br/>1940-01-15 | data-sort-value="2006" | 2006<br/>2006-10-14 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50498872|Q50498872]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Helju Haas]] | | data-sort-value="1932" | 1932-05-06 | | | | [[:d:Q78317564|Q78317564]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-19 | data-sort-value="2017" | 2017-12-27 | | [[Jõgeva]] | [[:d:Q78034335|Q78034335]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Helve Halla]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Henn Sarap]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1972" | 1972 | | [[Tartu]] | [[:d:Q56596699|Q56596699]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Henriette Helffreich]] | | | | | | [[:d:Q56256030|Q56256030]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Herman Aunapuu]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1998" | 1998-12-29 | | | [[:d:Q55885257|Q55885257]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Hermann Friedrich von Schrenck]] | | data-sort-value="1847" | 1847-06-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-07 | | [[Tartu]] | [[:d:Q28468136|Q28468136]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Hermann-Nikolai Calpus]] | | data-sort-value="1832" | 1832 | | | | [[:d:Q59113406|Q59113406]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Hilda Sepp]] | | | | | | [[:d:Q50377656|Q50377656]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Hilja Nairis-Piliste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-03-13 | | | | [[:d:Q55814090|Q55814090]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Hillar Tatar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1936" | 1936-11-22 | | | | [[:d:Q50414268|Q50414268]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Hugo Lepik]] | maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Jõhvi]] | [[:d:Q30064266|Q30064266]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Hugo Silberberg]] | | data-sort-value="1966" | 1966-07-17 | | | | [[:d:Q50414283|Q50414283]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Ida Fielitz]] | | data-sort-value="1847" | 1847 | No/unknown value | | [[Riia]] | [[:d:Q58896964|Q58896964]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Igor Gordin]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | | | [[:d:Q56478225|Q56478225]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ilja Maškov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-07-17 | data-sort-value="1944" | 1944-03-20 | [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]] | [[Mikhaylovskaya]] | [[:d:Q2704611|Q2704611]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ilja Sokolov]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-07 | data-sort-value="1968" | 1968-02-08 | [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]] | [[Fili]] | [[:d:Q21148811|Q21148811]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ilse Raid]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-04 | data-sort-value="2012" | 2012-12-06 | | | [[:d:Q56596650|Q56596650]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ina Liliendfeld]] | | | | | | [[:d:Q58897320|Q58897320]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Irene Virve]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q58934256|Q58934256]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Irina Ševtšuk]] | | | | | | [[:d:Q59164475|Q59164475]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Irina Ždanko]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-22 | data-sort-value="1999" | 1999-05-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q25442195|Q25442195]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ivan Endogurov]] | | data-sort-value="1861" | 1861-10-23 | data-sort-value="1898" | 1898-05-17<br/>1898-05-29 | [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]] | [[Kroonlinn]] | [[:d:Q4175592|Q4175592]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ivan Kolmõtšenko]] | | | | | | [[:d:Q56255933|Q56255933]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ivan Makarov]] | | data-sort-value="1822" | 1822-03-23 | data-sort-value="1897" | 1897-04-09 | [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]] | [[Arzamass]]<br/>[[Uspenskoe]] | [[:d:Q4275370|Q4275370]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ivan Pohhitonov]] | ukraina kunstnik | data-sort-value="1850" | 1850-01-27 | data-sort-value="1923" | 1923-12-12 | [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Bobrinetsky Uyezd]] | [[:d:Q2026947|Q2026947]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jaan Põldaas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-03-02 | | | | [[:d:Q50827304|Q50827304]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Jaan Tassa]] | | data-sort-value="1899" | 1899-04-11 | data-sort-value="1970" | 1970-09-04 | | [[Soinaste]] | [[:d:Q50336123|Q50336123]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jelizaveta Böhm]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1843" | 1843-02-12 | data-sort-value="1914" | 1914-07-25 | [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4101592|Q4101592]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Jevgeni Katsman]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-08 | data-sort-value="1976" | 1976-07-31 | [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]] | [[Harkiv]] | [[:d:Q18019644|Q18019644]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Johann Conrad Dorner]] | Austria kunstnik | data-sort-value="1809" | 1809-08-15 | data-sort-value="1866" | 1866-06-30 | [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]] | [[Balderschwang]]<br/>[[Egg (Vorarlberg)|Egg]] | [[:d:Q6215736|Q6215736]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Johann Ferdinand Blaschewitz]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1866" | 1866 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q55088940|Q55088940]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Johann Friedrich Tielker]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1763" | 1763-06-13 | data-sort-value="1832" | 1832-08-11 | | [[Braunschweig]] | [[:d:Q43138817|Q43138817]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Johann Heinrich Linde]] | | | | | | [[:d:Q58935171|Q58935171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Johann Jakob Müller]] | | data-sort-value="1765" | 1765-03-07 | data-sort-value="1832" | 1832-09-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q37338527|Q37338527]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Johann Karl Bähr]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1801" | 1801-08-18<br/>1801-01-18 | data-sort-value="1869" | 1869-09-29 | [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q1695094|Q1695094]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Johann Ludwig Fritz]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1811" | 1811-04-28 | data-sort-value="1848" | 1848-05-26 | | [[Riia]] | [[:d:Q56451072|Q56451072]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Johann Peter Wippermann]] | | | | | | [[:d:Q56596437|Q56596437]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Jenny von Tobiesen]] | | data-sort-value="1863" | 1863<br/>1863-02-01 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55807081|Q55807081]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Johannes Einsild]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-05-21 | data-sort-value="1928" | 1928 | | | [[:d:Q50414232|Q50414232]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johannes Gottlieb Glauber]] | | data-sort-value="1656" | 1656 | data-sort-value="1703" | 1703 | | [[Utrecht]] | [[:d:Q3806887|Q3806887]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Johannes Hay]] | | | | | | [[:d:Q58934064|Q58934064]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Johannes Jans]] | | data-sort-value="1891" | 1891<br/>1891-12-11 | data-sort-value="1967" | 1967 | | | [[:d:Q50826166|Q50826166]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Johannes Niemeyer]] | | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1980" | 1980-02-10 | | [[Halle]] | [[:d:Q1429359|Q1429359]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Johannes Tanner]] | | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-02-19 | data-sort-value="2010" | 2010-10-26 | | | [[:d:Q50827441|Q50827441]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[John Clark]] | | data-sort-value="1830" | 1830 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Riia]] | [[:d:Q52083654|Q52083654]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Joosep Karell]] | | data-sort-value="1898" | 1898-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]] | [[:d:Q51023209|Q51023209]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Josef Senyei]] | | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1885-02-09 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Budapest]] | [[:d:Q56351571|Q56351571]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-01-06 | data-sort-value="2013" | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Jules Desgoffe]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1864" | 1864-03-03 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Pariis]] | [[:d:Q15453374|Q15453374]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Juli Ganf]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-08 | data-sort-value="1973" | 1973-05-21 | | [[Poltava]] | [[:d:Q18043973|Q18043973]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Julius Döring]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-08-31 | data-sort-value="1898" | 1898-09-26 | | [[Dresden]] | [[:d:Q16359342|Q16359342]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Julius Gottfried Siegmund]] | | data-sort-value="1828" | 1828-07-13 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090750|Q55090750]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Julius von Klever, jun.]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1942" | 1942 | | | [[:d:Q50349334|Q50349334]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Jörgen HM Byström]] | | | | | | [[:d:Q50827007|Q50827007]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Jüri Šestakov]] | | data-sort-value="1936" | 1936-06-15 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50499236|Q50499236]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[K. Vanaveski]] | | | | | | [[:d:Q56350865|Q56350865]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Kaarel Vulla]] | eesti maalikunstnik | data-sort-value="1974" | 1974-11-27 | | | | [[:d:Q50550732|Q50550732]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Kadri Kangilaski]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1973" | 1973-01-30 | | | | [[:d:Q50418173|Q50418173]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1887" | 1887 | | | [[:d:Q56117820|Q56117820]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1858" | 1858 | | | [[:d:Q56117796|Q56117796]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Karl Huhn]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1831" | 1831-11-13 | data-sort-value="1877" | 1877-01-28 | [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]] | [[Madliena]] | [[:d:Q4152126|Q4152126]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Karl Kahl]] | | data-sort-value="1873" | 1873 | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | | [[Riia]] | [[:d:Q39238095|Q39238095]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Karl Leopold Marley]] | Eesti usutegelane ja maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890-05-04 | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q51023283|Q51023283]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Karl Manberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914-02-11 | data-sort-value="1993" | 1993-03-19 | | | [[:d:Q56243210|Q56243210]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Karl-Kristjan Nagel]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1977" | 1977-05-03 | | | | [[:d:Q50827770|Q50827770]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Karp Koritko]] | | data-sort-value="1890" | 1890-06-07 | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | | | [[:d:Q78314896|Q78314896]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Kaspars Teodors Brambergs]] | | data-sort-value="1974" | 1974 | | | | [[:d:Q56596666|Q56596666]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Kaspars Zariņš]] | läti maalikunstnik | data-sort-value="1962" | 1962-04-10 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50377551|Q50377551]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Kaul Annuk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1893" | 1893-01-08 | data-sort-value="1984" | 1984-01-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56578230|Q56578230]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Kašimir Mordasevitš]] | Valgevene maalikunstnik | data-sort-value="1859" | 1859 | No/unknown value | | | [[:d:Q50355597|Q50355597]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-12 | data-sort-value="1985" | 1985-01-11 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28359377|Q28359377]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]] | | data-sort-value="1735" | 1735-05-27 | data-sort-value="1823" | 1823-07-27 | [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]] | [[Korop]] | [[:d:Q4141765|Q4141765]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Kliment Siritsius]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2012" | 2012 | | | [[:d:Q56477963|Q56477963]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Konstantin Carlson]] | | | | | | [[:d:Q55988507|Q55988507]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Konstantin Clemens]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1848" | 1848 | | | [[:d:Q56353801|Q56353801]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Konstantin Dorohhov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-09 | | [[Smolensk]] | [[:d:Q50351994|Q50351994]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Konstantin Karlson]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[:d:Q56596277|Q56596277]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Konstantin Krõžitski]] | | data-sort-value="1858" | 1858-05-17 | data-sort-value="1911" | 1911-04-04 | [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q1960384|Q1960384]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Konstantin Somov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-11-18 | data-sort-value="1939" | 1939-05-06 | [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q433067|Q433067]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Konstantin Zvezdochetov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958 | | [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4189441|Q4189441]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Kuzja Zverev]] | | data-sort-value="1961" | 1961 | | | | [[:d:Q50359496|Q50359496]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-06-25 | | | [[Odessa]] | [[:d:Q4189446|Q4189446]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-18 | data-sort-value="1978" | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Lembit Rand]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-05-10 | data-sort-value="1994" | 1994-07-14 | | | [[:d:Q50380452|Q50380452]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Leonaert Bramer]] | | data-sort-value="1596" | 1596-12-24 | data-sort-value="1674" | 1674-02-10 | [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]] | [[Delft]] | [[:d:Q979381|Q979381]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Leonhard Klaaser]] | | | | | | [[:d:Q78316018|Q78316018]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Leonhard Kruusmägi]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | | | | [[:d:Q56025731|Q56025731]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Leonhard Räkk]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1993" | 1993 | | | [[:d:Q50826995|Q50826995]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Leonhard Schorer]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1715" | 1715 | data-sort-value="1777" | 1777-04-20 | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q27919222|Q27919222]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Leonid Solomatkin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1883" | 1883-06-18<br/>1883-06-16 | [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]] | [[Sudža]] | [[:d:Q4428224|Q4428224]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-08-27 | data-sort-value="1994" | 1994-05-26 | | [[Tjumen]] | [[:d:Q4241683|Q4241683]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Lev Lagorio]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1826" | 1826-12-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-09 | [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]] | [[Feodossija]] | [[:d:Q1400810|Q1400810]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Linas Leonas Katinas]] | | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2020" | 2020-12-23 | | [[Radviliškis]] | [[:d:Q16459123|Q16459123]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Linda Kohk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-07-14 | data-sort-value="1985" | 1985-12-07 | | | [[:d:Q56255773|Q56255773]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Linda Lepik]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Linda Rida]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-18 | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | | | [[:d:Q50376922|Q50376922]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Linda Rääts]] | | | | | | [[:d:Q50354157|Q50354157]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Livio Mehus]] | | data-sort-value="1630" | 1630 | data-sort-value="1691" | 1691-08-07 | [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]] | [[Oudenaarde]] | [[:d:Q1776687|Q1776687]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Louis Theodor Lindblohm]] | | data-sort-value="1860" | 1860-12-09 | | | | [[:d:Q55804871|Q55804871]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Lucie Buchmeister]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1930" | 1930-08-26 | | | [[:d:Q58934771|Q58934771]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Lukian Popov]] | | data-sort-value="1873" | 1873-10-08 | data-sort-value="1914" | 1914-05-07 | [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]] | [[Arkhangelovka]] | [[:d:Q4372528|Q4372528]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Luule Dmitrijeva]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q56477971|Q56477971]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Lydia Christine von Ruckteschell]] | | data-sort-value="1858" | 1858<br/>1858-08-05 | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | | [[Saue mõis]] | [[:d:Q55866916|Q55866916]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[M. Zoege von Manteuffel]] | | | | | | [[:d:Q56351823|Q56351823]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Magnus Friedrich Stegemann]] | | data-sort-value="1785" | 1785-03-01 | data-sort-value="1861" | 1861-01-27 | | [[Tartu]] | [[:d:Q52152193|Q52152193]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Mai Paris]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | | | | [[:d:Q50574076|Q50574076]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Maido Toll]] | | data-sort-value="1936" | 1936-03-31 | data-sort-value="2023" | 2023-07-04 | | | [[:d:Q78315452|Q78315452]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Maire Koll]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-12 | | | | [[:d:Q50356098|Q50356098]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Mall Paris]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-01-12 | | | | [[:d:Q50827397|Q50827397]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Marco Nipper]] | | | | | | [[:d:Q50827462|Q50827462]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Margarete Grünewaldt]] | | | | | | [[:d:Q59113260|Q59113260]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Marianne Männi]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-15 | | | | [[:d:Q50573888|Q50573888]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-07-25 | data-sort-value="1947" | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Marie Gretsch]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-03-23 | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | | | [[:d:Q56256133|Q56256133]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Marie Lekstein]] | | data-sort-value="1905" | 1905-12-06 | data-sort-value="1975" | 1975-11-21 | | | [[:d:Q50826329|Q50826329]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Marika Naadel]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q56255762|Q56255762]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Marina Aleksejeva]] | | data-sort-value="1971" | 1971-05-18 | | | | [[:d:Q50377643|Q50377643]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Marino Alt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1918" | 1918-03-04 | data-sort-value="1997" | 1997 | | | [[:d:Q50827291|Q50827291]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Marjam Smirnova-Hallberg]] | | data-sort-value="1927" | 1927-08-04 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q56477631|Q56477631]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Marta Stratskas]] | | data-sort-value="1986" | 1986-08-29 | | | | [[:d:Q50377545|Q50377545]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Martin Andreas Reissner]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | | | [[:d:Q56242383|Q56242383]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1860" | 1860-10-30 | data-sort-value="1941" | 1941-08-30 | | [[Kopenhaagen]] | [[:d:Q1742013|Q1742013]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Mats Massar]] | | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | [[:d:Q50500867|Q50500867]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Matthias Peterson]] | | data-sort-value="1636" | 1636-01-16 | data-sort-value="1714" | 1714-12-11 | | | [[:d:Q58897824|Q58897824]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Meeli Paldrok]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1970" | 1970-05-25 | | | | [[:d:Q50827923|Q50827923]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Merike Patrason-Martin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | | | [[Petseri]] | [[:d:Q55814106|Q55814106]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Miervaldis Polis]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-02-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q6843865|Q6843865]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Mihhail Clodt]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1832" | 1832-12-30 | data-sort-value="1902" | 1902-05-16 | [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562374|Q562374]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Mihhail Kuprijanov]] | | data-sort-value="1903" | 1903-10-08 | data-sort-value="1991" | 1991-11-11 | | [[Tetjuši]] | [[:d:Q4247585|Q4247585]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Mihhail Makarenko]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56256129|Q56256129]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Mihhail Roskin]] | | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="1998" | 1998 | | | [[:d:Q55988026|Q55988026]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Mihály Zichy]] | Ungari maalikunstnik | data-sort-value="1827" | 1827-10-15 | data-sort-value="1906" | 1906-02-28 | [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]] | [[Zala]] | [[:d:Q742959|Q742959]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Monika Bičiūnienė]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Baubliai]] | [[:d:Q16464972|Q16464972]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1934" | 1934 | | [[Tartu]] | [[:d:Q54506762|Q54506762]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Natalja Gontšarova]] | | data-sort-value="1881" | 1881-06-21 | data-sort-value="1962" | 1962-10-17 | [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]] | [[Nagaevo-Karbonier]] | [[:d:Q232391|Q232391]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Neeme Mets]] | | data-sort-value="1929" | 1929 | | | | [[:d:Q78317281|Q78317281]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Niclas Kruss]] | | | | | | [[:d:Q58897640|Q58897640]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Nicola Bechevitch]] | | | | | | [[:d:Q58933854|Q58933854]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Nikolai Bogdanov-Belski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1868" | 1868-12-08 | data-sort-value="1945" | 1945-02-19 | [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]] | [[Belsky County]] | [[:d:Q965013|Q965013]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Nikolai Clodt]] | | data-sort-value="1865" | 1865-10-02 | data-sort-value="1918" | 1918-09-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q21817236|Q21817236]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Nikolai Dubovskoi]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1859" | 1859-12-05 | data-sort-value="1918" | 1918-02-28 | [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]] | [[Novotšerkassk]] | [[:d:Q1349819|Q1349819]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Nikolai Estis]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-08-08 | | [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4532862|Q4532862]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]] | | data-sort-value="1853" | 1853<br/>1853-05-07 | data-sort-value="1922" | 1922<br/>1922-01-10 | | | [[:d:Q55098335|Q55098335]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Nikolai James Bergholz]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-08-08 | data-sort-value="1977" | 1977-08-04 | | [[Peterburi]]<br/>[[Sillamäe]] | [[:d:Q52152633|Q52152633]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Nikolai Kobzev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-09-06 | | | | [[:d:Q56477490|Q56477490]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Nikolai Krõmov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-04-20 | data-sort-value="1958" | 1958-05-06 | [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4242904|Q4242904]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Nikolai Lapšin]] | | data-sort-value="1891" | 1891-01-29 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4254430|Q4254430]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Nikolai Makovski]] | | data-sort-value="1841" | 1841-04-28 | data-sort-value="1886" | 1886-10-06 | [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4275925|Q4275925]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Nikolai Romadin]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-06 | data-sort-value="1987" | 1987-04-10 | [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]] | [[Samara]] | [[:d:Q4396990|Q4396990]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Nikolai Semjonov]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | data-sort-value="1925" | 1925 | | | [[:d:Q56477501|Q56477501]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Nikolai Sokolov]] | Venemaa illustraator | data-sort-value="1903" | 1903-07-21 | data-sort-value="2000" | 2000-04-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q4427212|Q4427212]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Nikolai Tihhonov]] | | | | | | [[:d:Q56477988|Q56477988]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Nils Wilhelm von Wrangel]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1870" | 1870 | | | [[:d:Q55237330|Q55237330]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Nora von Wahl]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1991" | 1991 | | | [[:d:Q56582084|Q56582084]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Olavi Heino]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | | | | [[:d:Q50247411|Q50247411]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Olga Oboljaninova-Krümmer]] | kostüümikunstnik | data-sort-value="1882" | 1882-12-25 | No/unknown value | | [[Tver]] | [[:d:Q58897760|Q58897760]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Olga von der Pahlen]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | data-sort-value="1919" | 1919<br/>1936 | | | [[:d:Q94773552|Q94773552]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Orest Kiprenski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-03-13 | data-sort-value="1836" | 1836-10-12 | [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]] | [[Nezhnovo]] | [[:d:Q367120|Q367120]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Oscar Poelchau]] | | data-sort-value="1835" | 1835-03-12 | data-sort-value="1882" | 1882-05-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090495|Q55090495]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Oskar Obst]] | | | | | | [[:d:Q56451055|Q56451055]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Osvald Saulep]] | | data-sort-value="1925" | 1925-06-07 | data-sort-value="2016" | 2016-06-20 | | | [[:d:Q56255920|Q56255920]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Otto Engels]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1929" | 1929 | | | [[:d:Q50502054|Q50502054]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1843" | 1843 | | | [[:d:Q55807228|Q55807228]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Otto Paas]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-27 | data-sort-value="1987" | 1987-08-10 | [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q28357312|Q28357312]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Otto Using]] | | | | | | [[:d:Q59164504|Q59164504]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[P. N. Bažanov]] | | | | | | [[:d:Q56255860|Q56255860]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Paul Römer]] | | | | | | [[:d:Q58897699|Q58897699]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Paul von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-10 | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | | [[Idavere]] | [[:d:Q27924690|Q27924690]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Pauline Geiger]] | | data-sort-value="1851" | 1851 | data-sort-value="1934" | 1934 | | | [[:d:Q58935411|Q58935411]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Pavel Radimov]] | | data-sort-value="1887" | 1887-09-11<br/>1887-09-09 | data-sort-value="1967" | 1967-02-12 | [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]] | [[Ходяйново]] | [[:d:Q4387336|Q4387336]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Peeter Heller]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[:d:Q56477991|Q56477991]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Peeter Sepp]] | | data-sort-value="1935" | 1935-05-30 | data-sort-value="2007" | 2007-05-21 | | | [[:d:Q50377543|Q50377543]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Peter Felix von Sivers]] | | data-sort-value="1807" | 1807-03-12 | data-sort-value="1853" | 1853-03-10 | | [[Õisu mõis]] | [[:d:Q28322570|Q28322570]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Peter Gruzinski]] | | data-sort-value="1837" | 1837-12-31 | data-sort-value="1892" | 1892-06-01 | [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]] | [[Kursk]] | [[:d:Q2387613|Q2387613]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-28 | data-sort-value="1874" | 1874-10-09 | | [[Pariis]] | [[:d:Q428625|Q428625]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Pimen Orlov]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1865" | 1865-09-24 | [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]] | [[Ostrogozhsky Uyezd]] | [[:d:Q4336703|Q4336703]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Pjotr Bassin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1793" | 1793-06-25 | data-sort-value="1877" | 1877-07-16 | [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4078998|Q4078998]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Pjotr Belenok]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | data-sort-value="1991" | 1991 | | [[Korohod]] | [[:d:Q4081811|Q4081811]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Pjotr Loginov]] | | | | | | [[:d:Q58934697|Q58934697]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Pjotr Sokolov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1787" | 1787<br/>1791 | data-sort-value="1848" | 1848-08-15 | [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q1994515|Q1994515]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Pjotr Staronossov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-01-18<br/>1893-01-06 | data-sort-value="1942" | 1942-11-18 | | [[Moskva]] | [[:d:Q56025760|Q56025760]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Porfiri Krõlov]] | | data-sort-value="1902" | 1902-08-22 | data-sort-value="1990" | 1990-05-15 | | [[Bogoroditski rajoon]] | [[:d:Q4242788|Q4242788]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Raimo Saare]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-13 | data-sort-value="1995" | 1995-03-03 | | | [[:d:Q50359414|Q50359414]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Raoul Lind]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-14 | data-sort-value="1993" | 1993-11-10 | | [[Paide]] | [[:d:Q27923884|Q27923884]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Reet Sepp]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50827279|Q50827279]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Rein Ereb]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-12-19 | data-sort-value="2021" | 2021-03-28 | | | [[:d:Q50359522|Q50359522]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Rein Jõgis]] | | | | | | [[:d:Q78308955|Q78308955]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Reinhold von Möller]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-04-11 | data-sort-value="1918" | 1918-09-01 | [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]] | [[Sõmerpalu]] | [[:d:Q50336345|Q50336345]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Renate Jõesaar]] | | data-sort-value="1907" | 1907-08-17 | data-sort-value="1976" | 1976-06-02 | | | [[:d:Q50826378|Q50826378]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[René Kari]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-11-06 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50827187|Q50827187]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Richard Bergholz]] | vene maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-09-23 | data-sort-value="1920" | 1920-05-25 | [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4083989|Q4083989]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Richard Sööt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1903" | 1903-04-13 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Valga]] | [[:d:Q50827047|Q50827047]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Robert Anier]] | | | | | | [[:d:Q50359386|Q50359386]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Robert Schwede]] | | data-sort-value="1806" | 1806-12-06 | data-sort-value="1870" | 1870-07-20 | | [[Mõisaküla]] | [[:d:Q18280159|Q18280159]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862-11-25 | data-sort-value="1936" | 1936-06-21 | | [[Liivimaa kubermang]] | [[:d:Q56582034|Q56582034]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Rodislav Lebedev]] | | data-sort-value="1946" | 1946-04-08 | | [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q42296394|Q42296394]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Roman Poljakov]] | vene kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-07-31 | data-sort-value="1989" | 1989-01-09 | | | [[:d:Q78320851|Q78320851]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Roman Treuman]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-21 | data-sort-value="1962" | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Rudolf Eichwald]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1816" | 1816 | data-sort-value="1838" | 1838 | | | [[:d:Q56596163|Q56596163]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1918" | 1918-12-24 | [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]] | [[Berliin]] | [[:d:Q16712619|Q16712619]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1845" | 1845-04-24 | data-sort-value="1913" | 1913-02-15 | | [[Are mõis]] | [[:d:Q27063808|Q27063808]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Rudolf Kriisa]] | eesti maalikunstnik ja orelimeister | data-sort-value="1906" | 1906-11-25 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]] | [[:d:Q78309191|Q78309191]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Ruudi Treu]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50999659|Q50999659]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Saima Randjärv]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-11-02 | | | | [[:d:Q50247181|Q50247181]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Salme Rida]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="2003" | 2003 | | | [[:d:Q56242378|Q56242378]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Sarkis Amalbashian]] | | data-sort-value="1956" | 1956-01-12 | | [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]] | [[Gjumri]] | [[:d:Q20512302|Q20512302]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]] | Kõrgõzstani maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-10-17 | data-sort-value="1980" | 1980-05-18 | | [[Biškek]] | [[:d:Q4517796|Q4517796]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Semjon Andreejevitš Pavlov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q22246922|Q22246922]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Sergei Gerassimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-08-26 | data-sort-value="1964" | 1964-04-20 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]] | [[Možaisk]] | [[:d:Q1755821|Q1755821]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Sergei Inkatov]] | | | | | | [[:d:Q59164308|Q59164308]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Sergei Jatsenko]] | | | | | | [[:d:Q56478175|Q56478175]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Sergei Lotsmanov]] | | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q58896906|Q58896906]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Sergei Svetoslavski]] | | data-sort-value="1857" | 1857-12-01 | data-sort-value="1931" | 1931-09-19 | | [[Kiiev]] | [[:d:Q4410548|Q4410548]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Sergei Zarjanko]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-09-24<br/>1818-10-06 | data-sort-value="1870" | 1870-12-20<br/>1871-01-01 | [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]] | [[Liady]] | [[:d:Q1985660|Q1985660]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Shi-Lun Tsjiang]] | | | | | | [[:d:Q50999884|Q50999884]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Siegfried Alexander Bielenstein]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-02-15 | data-sort-value="1949" | 1949-02-25 | | [[Dobele]] | [[:d:Q14623198|Q14623198]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Soho Fond]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-08 | | | | [[:d:Q50359226|Q50359226]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Solomon Boim]] | | data-sort-value="1899" | 1899-11-26 | data-sort-value="1978" | 1978-04-06 | | [[Dmitrijev-Lgovski]] | [[:d:Q18634101|Q18634101]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Sophie von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56596694|Q56596694]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Stanisław Żukowski]] | Poola maalikunstnik | data-sort-value="1873" | 1873-05-13 | data-sort-value="1944" | 1944-08 | [[Fail:Żukowski Stanisław.jpg|center|120px]] | [[Jendrychaŭcy]] | [[:d:Q2498462|Q2498462]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Stefan Bakałowicz]] | Poola kunstnik | data-sort-value="1857" | 1857-10-17 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q609929|Q609929]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Sulev Sukmit]] | | data-sort-value="1941" | 1941 | | | | [[:d:Q50827041|Q50827041]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Sven Saag]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1968" | 1968-10-05 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50377503|Q50377503]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Tamara Barbarina]] | | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | | | | [[:d:Q56478228|Q56478228]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Theodor Heinrich Rickmann]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090548|Q55090548]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Théobald Michau]] | Hollandi kunstnik | data-sort-value="1676" | 1676 | data-sort-value="1765" | 1765-10 | | [[Tournai]] | [[:d:Q83556|Q83556]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Tiit Jaanson]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1961" | 1961-04-05 | | | | [[:d:Q50502402|Q50502402]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Tiit Raid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-12-09 | | | | [[:d:Q50340048|Q50340048]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Toomas Mürk]] | | data-sort-value="1970" | 1970-04-06 | | | | [[:d:Q50553299|Q50553299]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Toomas Sarapuu]] | | data-sort-value="1967" | 1967-10-31 | | | | [[:d:Q50827841|Q50827841]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Toomas Tõnissoo]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1972" | 1972-08-14 | | | | [[:d:Q50418174|Q50418174]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Tyko Sallinen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1879" | 1879-03-14 | data-sort-value="1955" | 1955-09-18 | [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]] | [[Nurmes]] | [[:d:Q947790|Q947790]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Tõnu Talve]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-10-01 | | | | [[:d:Q50827319|Q50827319]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Udo Jõgi]] | | | | | | [[:d:Q50497676|Q50497676]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Ulrich Ewald Stegmann]] | | | | | | [[:d:Q58935937|Q58935937]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Ural Tansõkbajev]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-01 | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]] | [[Taškent]] | [[:d:Q7899597|Q7899597]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Urmas Ploomipuu]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-16 | data-sort-value="1990" | 1990-11-30 | | [[Hummuli]] | [[:d:Q50414289|Q50414289]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Vaike Liibus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1917" | 1917-04-29 | data-sort-value="2008" | 2008-08-28 | | | [[:d:Q56118373|Q56118373]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Vaike Õlekõrs]] | | data-sort-value="1934" | 1934-01-06 | data-sort-value="2021" | 2021-12-02 | | | [[:d:Q78033429|Q78033429]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Valentin Stepanov]] | | data-sort-value="1886" | 1886 | | | | [[:d:Q78314742|Q78314742]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Valentin Vaher]] | Eesti maalikunstnik | | | | | [[:d:Q50827180|Q50827180]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Valeri Vinogradov]] | Eesti-Vene maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | | [[Moskva]] | [[:d:Q50377587|Q50377587]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Valeria Sisask]] | | | | | | [[:d:Q50377540|Q50377540]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Vasily Andreevich Tropinin]] | | data-sort-value="1780" | 1780-03-19 | data-sort-value="1857" | 1857-05-03 | [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]] | [[Karpovo]] | [[:d:Q434561|Q434561]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Vasily Timm]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-06-09 | data-sort-value="1895" | 1895-04-07 | [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q2370524|Q2370524]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1901" | 1901 | | | [[:d:Q55789337|Q55789337]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Vassili Meškov]] | | data-sort-value="1867" | 1867-12-25 | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]] | [[Jelets]] | [[:d:Q7939359|Q7939359]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Vassili Perepletšikov]] | | data-sort-value="1863" | 1863-10-18 | data-sort-value="1918" | 1918-07-10 | [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4350779|Q4350779]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Vassili Polenov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1844" | 1844-06-01 | data-sort-value="1927" | 1927-07-18 | [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q318393|Q318393]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Vassili Roždestvenski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-05-12 | data-sort-value="1963" | 1963-05-20 | [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]] | [[Tula]] | [[:d:Q4396188|Q4396188]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Vassili Schreiber]] | | data-sort-value="1850" | 1850 | data-sort-value="1905" | 1905 | | | [[:d:Q59164606|Q59164606]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Veera Lantsova]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-09 | | | | [[:d:Q59164216|Q59164216]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Veijo Vanhanen]] | | | | | | [[:d:Q50574019|Q50574019]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Veronika Keerdoja]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-05-20 | data-sort-value="1985" | 1985-11-11 | [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]] | [[Otepää]] | [[:d:Q23989517|Q23989517]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Vija Zariņa]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1961" | 1961 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50359512|Q50359512]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Viktor Aulik]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q78317886|Q78317886]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Viktor Barth]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-08 | data-sort-value="1954" | 1954-05-27 | | [[Velichayevskoye]] | [[:d:Q4078646|Q4078646]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Viktor Jõgever]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-22 | data-sort-value="1947" | 1947-08-03 | | | [[:d:Q50500413|Q50500413]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Viktor Zarubin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1866" | 1866-11-13 | data-sort-value="1928" | 1928-11-05 | | [[Harkiv]] | [[:d:Q15066871|Q15066871]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Ville-Karel Viirelaid]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-31 | | | | [[:d:Q50827892|Q50827892]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Vitali Pogodin]] | | data-sort-value="1926" | 1926-02-28 | | | | [[:d:Q50499725|Q50499725]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Vitaly Goryayev]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-01<br/>1910-04-14 | data-sort-value="1982" | 1982-04-12 | | [[Kurgan]] | [[:d:Q15065532|Q15065532]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Vladimir Gavrilov]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-31 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q21092548|Q21092548]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Vladimir Ignatovitš]] | | data-sort-value="1929" | 1929-12-07 | data-sort-value="2004" | 2004-03-01 | | | [[:d:Q78317398|Q78317398]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Vladimir Ovtšinnikov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1941" | 1941-10-04 | data-sort-value="2015" | 2015-01-24 | | [[Shchuchye Ozero]] | [[:d:Q4330917|Q4330917]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Vladimir Titov]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-26 | | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q59133510|Q59133510]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-07-13 | data-sort-value="1986" | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Voldemar Rätsep]] | | | | | | [[:d:Q50377600|Q50377600]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Wanda Gmelin]] | | data-sort-value="1886" | 1886-06-15 | data-sort-value="1962" | 1962-07-21 | | | [[:d:Q55089645|Q55089645]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Wilhelm Georg Pape]] | | data-sort-value="1806" | 1806-06-12 | data-sort-value="1875" | 1875-12-03 | | [[Riia]] | [[:d:Q22967455|Q22967455]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Wilhelm Grüner]] | | data-sort-value="1820" | 1820 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55098262|Q55098262]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Wilhelm Karl Juncker]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-07-08 | data-sort-value="1901" | 1901-04-30 | | [[Cēsis]] | [[:d:Q32868576|Q32868576]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Wilhelmine Jordan]] | | data-sort-value="1821" | 1821 | data-sort-value="1895" | 1895 | | | [[:d:Q58824951|Q58824951]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Wilhelmine Schwank]] | | data-sort-value="1844" | 1844 | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[:d:Q58897736|Q58897736]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1908" | 1908 | [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58853531|Q58853531]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Xavier Escribà]] | | data-sort-value="1969" | 1969 | | | [[Pariis]] | [[:d:Q20006770|Q20006770]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Yakov Romas]] | | data-sort-value="1902" | 1902-01-29 | data-sort-value="1969" | 1969-05-18 | [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]] | [[Sokółka]] | [[:d:Q4397467|Q4397467]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-23 | data-sort-value="2008" | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]] 1zvbsyuzsddxgxl0mkqd8m4ezpajn0m 0 595801 7256695 7150085 2026-10-21T09:49:59Z Hestjoos 240190 Muutsin elulugu, isiklikke andmeid, tunnustust ja lisasin uue lõigu 7256695 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[politoloogia]] erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri [[Eesti välisministeerium|Eesti Välisministeeriumi]] poliitika planeerimise osakonnas [[Atašee|atašeena]]. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta [[Eesti kaitseministeerium|Eesti]] Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides|Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhiko Ühendriikides]]. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * [[Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]] * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 [[Aasta eurooplane]] == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="teenetem2rk">{{evkavaler|19586}}</ref> <ref name="kmin_jonatani_cv">[https://www.kaitseministeerium.ee//sites/default/files/jonatan_vseviov_elulugu_1.pdf Kaitseministeerium. Jonatan Vseviovi elulugu.]</ref> <ref name="RT-2015">[https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldus nr 483 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 17.11.2015, 1.]</ref> <ref name="RT-2018-166">[https://www.riigiteataja.ee/akt/310072018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 korraldus nr 166 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine". Avaldamismärge: RT III, 10.07.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-196">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307082018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 02.08.2018 korraldus nr 196 "Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a korralduse nr 166 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohalt vabastamine" ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a korralduse nr 167 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine" muutmine". Avaldamismärge: RT III, 07.08.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2018-221">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-298">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 03.08.2018 otsus nr 298 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.08.2018, 1]</ref> <ref name="RT-2018-320">[https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 06.11.2018 otsus nr 320 "J. Vseviovi nimetamine". Avaldamismärge: RT II, 07.11.2018, 3]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 22.10.2020 korraldus nr 365 "Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 27.10.2020, 4]</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] fh56qlopf4716mtfem6ybopjq9ld1co 7256729 7256695 2026-10-21T10:34:45Z Hestjoos 240190 7256729 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[politoloogia]] erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri [[Eesti välisministeerium|Eesti Välisministeeriumi]] poliitika planeerimise osakonnas [[Atašee|atašeena]]. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta [[Eesti kaitseministeerium|Eesti]] Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai [[Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Mehhiko Ühendriikides|Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhiko Ühendriikides]]. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * [[Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]] * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 [[Aasta eurooplane]] == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane [[David Vseviov]]. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4ytb0jlcgmsbshnes0hk2h6p2ntnvqj 7256734 7256729 2026-10-21T10:47:51Z Hestjoos 240190 7256734 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida "Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida"]. Eesti Rahvusringhääling, 5. juuli 2018. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] nckfck0azz5wp69j4tkua0lifs0vz77 7256736 7256734 2026-10-21T10:50:40Z Hestjoos 240190 7256736 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ke3hawbho99k65mxk46g098qs79bysg 7256744 7256736 2026-10-21T11:05:13Z Hestjoos 240190 7256744 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] t5jr06091hfhu7a9iswordz7cbpwj8u 7256753 7256744 2026-10-21T11:41:23Z Hestjoos 240190 /* Isiklikku */ 7256753 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|vasakul|250px|Jonatan Vseviov isaga]] == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ml4fyf8jpyhcz4qxfzoo4sa7nby1eoj 7256754 7256753 2026-10-21T11:42:21Z Hestjoos 240190 /* Isiklikku */ 7256754 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov. Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. [[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 6rw8i1lvky7nr1mhc7l8o7qvo09dxlx 7256755 7256754 2026-10-21T11:43:50Z Hestjoos 240190 /* Isiklikku */ 7256755 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5vxbwr9ld9w35a0ofdbdiiuff25ri7c 7256756 7256755 2026-10-21T11:44:42Z Hestjoos 240190 7256756 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu. * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] n34l78pn2whyhtcccc37reh8z82oewq 7256757 7256756 2026-10-21T11:47:58Z Hestjoos 240190 /* Eesti kaitsevõime ehitajana */ 7256757 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu.[[Fail:Liitlased koos.jpg|pisi|paremal|250px|Liitlastega]] * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] p071phkbvobb2e0ts7xnqdfid35psd5 7256758 7256757 2026-10-21T11:51:36Z Hestjoos 240190 /* Eesti kaitsevõime ehitajana */ 7256758 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu.[[Fail:Donald Trumpiga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov Donald Trumpiga 2019. aastal]][[Fail:Liitlased koos.jpg|pisi|paremal|250px|Liitlastega]][[Fail:2021 Donetski.jpg|pisi|paremal|250px|Allkiri Donetski 2021]] * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5ynhauw6fhwd3v48mqbybq43kb3z9ck 7256759 7256758 2026-10-21T11:52:50Z Hestjoos 240190 /* Eesti kaitsevõime ehitajana */ 7256759 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu.[[Fail:Donald Trumpiga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov Donald Trumpiga 2019. aastal]][[Fail:Liitlased koos.jpg|pisi|paremal|250px|Liitlastega]][[Fail:2021 Donetski.jpg|pisi|paremal|250px|Donetski 2021]] * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on juudi päritolu ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] d9zbfad72gzvx2qml1wzwm4ezblhmzv 7256762 7256759 2026-10-21T11:56:35Z Juhan121 25066 /* Isiklikku */ 7256762 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud 14. augustil 1981) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu.[[Fail:Donald Trumpiga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov Donald Trumpiga 2019. aastal]][[Fail:Liitlased koos.jpg|pisi|paremal|250px|Liitlastega]][[Fail:2021 Donetski.jpg|pisi|paremal|250px|Donetski 2021]] * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]].[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 4qgaky0bcv18h73sgpasbjmivjuutwd 7256763 7256762 2026-10-21T11:57:49Z Juhan121 25066 7256763 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg|pisi|Jonatan Vseviov (2023)]][[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on Eesti pikaaegne kõrge riigiametnik, diplomaat ja rahvusvaheline mõjuisik julgeolekupoliitikas. == Elulugu == Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning kaitses Georgetowni Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas julgeoleku-uuringute alal ''cum laude'' magistrikraadi 2008. aastal. Aastatel 2004–2005 alustas ta oma diplomaatilist karjääri Eesti Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas atašeena. 2005. aastal lähetati ta Eesti suursaatkonda Washingtonis, kus töötas aastatel 2005–2008 poliitika- ja kaitseküsimuste diplomaadina. 2008. aasta oktoobrist asus ta Eesti Kaitseministeeriumi teenistusse, olles alul analüüsibüroo juhataja (2008-2009), seejärel poliitika planeerimise osakonna direktor (2009–2011), siis kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja (2011-2012) ning ka nõuniku ametikohal (2012–2013). Tema teine lähetus Washingtoni suursaatkonda oli 2013-2014. aastal. Sel korral oli ta lähetatud sinna diplomaadina just Kaitseministeeriumi esindajana, koordineerides otsest kaitsepoliitilist koostööd Pentagoni ja teiste USA julgeolekuasutustega ajal, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis julgeolekupilti. Aastatel 2014–2015 oli ta Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Vabariigi Valitsus nimetas ta 2016. aastast Kaitseministeeriumi kantsleriks. 2018. aastal alustas ta kolmandat lähetust diplomaadina Washingtonis ning temast sai Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Vabariigi Valitsus nimetas ta 2021. aasta 8. veebruarist Eesti Välisministeeriumi kantsleriks ning 2025. aastal pikendas volitusi teiseks ametiajaks. == Eesti kaitsevõime ehitajana == * 2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser. * On olnud Eesti kõrgemate riigikaitsekursuste akadeemiline juhataja. * Koostas 2009. aastal Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ning 2010. aastal Riigikaitse strateegia. * On Riigikaitse arengukava 2013-2022  peamistest autoritest. * On olnud üheks peamiseks eestvedajaks, et reaalselt tagada Eesti kaitseväe mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksuste olemasolu.[[Fail:Donald Trumpiga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov Donald Trumpiga 2019. aastal]][[Fail:Liitlased koos.jpg|pisi|paremal|250px|Liitlastega]][[Fail:2021 Donetski.jpg|pisi|paremal|250px|Donetski 2021]] * On märkimisväärselt panustanud Eesti ja USA vaheliste poliitiliste suhete hoidmisse ning julgeolekualase koostöö tihendamisse. * On osalenud kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises. * On juhtinud meeskondi, kes tagasid liitlaste kohaloleku Eestis, Balti riikides ja Poolas. * Aastatel 2016–2018 osales NATO eFP lahingugruppide paigutamises Eestisse. * Esindas Eestit NATO kaitsepoliitilistes aruteludes nii kantslerina Eestis kui Washingtonis diplomaadina töötades. * Juhtis ministeeriumite tööd, mis kujundavad Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist vastutust (sanktsioonid, Ukraina toetus, liitlaste veenmine). * On andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse ning aidanud leida ühispositsioone vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. * On kujundanud Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikat, suurendanud Eesti kaalu ja usaldusväärsust Euroopa Liidus. == Tunnustus == * Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist * Teabeameti (praegune Välisluureamet) I klassi teeneterist * Kaitseväe teeneterist (kahel korral) * 2018 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist * 2018 Valgetähe III klassi teenetemärk * 2018 Läti Kaitseministeeriumi teenetemedal * 2023 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni I klassi komandöririst * 2024 Soome Lõvi Rüütelkonna I järgu komandöririst * 2025 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega * 2026 Taani Kuningriigi Dannebrogi ordeni II klass * 2026 Aasta eurooplane == Isiklikku == Tema isa on [[juudid|juudi]] päritolu ajaloolane ja pedagoog [[David Vseviov]].[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|paremal|250px|Jonatan Vseviov isaga]] Tema abikaasa on Evelin Vseviov ja neil on kaks last. == Viited == == Välislingid == {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=17. august 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=6. november 2018 – 31. jaanuar 2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}} [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] n71n66cudnneu3rlrp97lza7f111ug6 14 598950 7256541 5835244 2026-10-21T01:18:56Z Robert Treufeldt 9117 7256541 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa ehitised|sadam]] [[Kategooria:Sadamad riigiti]] tkgfy21co3o6bv843o1p2wn8qwtsxox 0 599226 7256660 7218909 2026-10-21T08:54:11Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7256660 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1991]]. aastal surnud tuntud inimesi. {{Surnud|1991}} ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Ahmed Saygun]], türgi helilooja * [[11. jaanuar]] – [[Carl David Anderson]], USA füüsik (85) *[[12. jaanuar]] – [[Ivar Viil]], eesti keemik ja raadioajakirjanik *[[12. jaanuar]] – [[Lannie Balcom]], ''Playboy Playmate'' *[[15. jaanuar]] – [[Vello Saage]], eesti õpetaja *[[17. jaanuar]] – [[Olav V]], Norra kuningas *17. jaanuar – [[Giacomo Manzù]], itaalia kunstnik *[[23. jaanuar]] – [[Northrop Frye]], Kanada kirjandusteadlane ==Veebruar== *[[6. veebruar]] – [[María Zambrano]], hispaania filosoof, esseist ja ühiskonnategelane *[[14. veebruar]] – [[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja *[[22. veebruar]] – [[Valdur Hannula]], Eesti ratsutaja *[[24. veebruar]] – [[Webb Pierce]], USA laulja (69) *[[27. veebruar]] – [[Bob Widlar]], USA elektroonikainsener (53) ==Märts== * [[1. märts]] – [[Edwin H. Land]], USA teadlane ja leiutaja (81) *[[2. märts]] – [[Serge Gainsbourg]], prantsuse laulja, helilooja, luuletaja, näitleja ja lavastaja (62) *[[2. märts]] – [[William Heinesen]], kirjanik *[[2. märts]] – [[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja * [[16. märts]] – [[Jean Bellette]], Austraalia kunstnik (82) *[[14. märts]] – [[Doc Pomus]], USA laulukirjutaja (65) *[[24. märts]] – [[Erich Kübarsepp]], Eesti spordipedagoog *[[25. märts]] – [[Aleksander Sagim]], eesti majandusteadlane ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Martha Graham]], USA tantsija ja koreograaf *[[1. aprill]] – [[Linda Viljasoo]], eesti botaanik *[[3. aprill]] – [[Graham Greene]], inglise kirjanik *[[4. aprill]] – [[Max Frisch]], šveitsi kirjanik * [[19. aprill]] – [[Armas Luige]], eesti ehitusinsener * [[20. aprill]] – [[Don Siegel]], USA filmilavastaja *20. aprill – [[Jumdžagijn Tsedenbal]], Mongoolia poliitik (74) * [[23. aprill]] – [[Johnny Thunders]], USA laulja (38) * [[28. aprill]] – [[Ken Curtis]], USA näitleja (74) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Richard Thorpe]], USA filmilavastaja (95) *[[3. mai]] – [[Jerzy Kosiński]], kirjanik * [[14. mai]] – [[Jiang Qing]], Hiina Rahvavabariigi kommunistlik riigitegelane (77) *[[21. mai]] – [[Rajiv Gandhi]], India poliitik *[[23. mai]] – [[Boris Indre]], Eesti korvpallur * [[24. mai]] – [[Gene Clark]], USA muusik (46) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Wolfgang Stegmüller]], filosoof *[[3. juuni]] – [[Voldemar Roolaan]], Eesti maadleja * 3. juuni] – [[Eva Le Gallienne]], USA näitleja (92) *[[6. juuni]] – [[Stan Getz]], USA saksofonist * [[8. juuni]] – [[Nicholas Poppe]], vene keelteadlane (93) *8. juuni – [[Heidi Brühl]], saksa laulja ja näitleja (49) * [[9. juuni]] – [[Claudio Arrau]], Tšiili-Ameerika pianist (88) *[[10. juuni]] – [[Vercors]], prantsuse kirjanik *[[13. juuni]] – [[Andres Vihalem]], eesti raadio- ja teleajakirjanik * [[14. juuni]] – [[Peggy Ashcroft]], inglise näitleja (83) *[[19. juuni]] – [[Jean Arthur]], USA filminäitleja (90) *[[26. juuni]] – [[Elmar Tambek]], eesti poliitik *[[29. juuni]] – [[Henri Lefebvre]], prantsuse sotsioloog ja filosoof *[[30. juuni]] – [[Ahto Valter]], eesti purjetaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Lee Remick]], USA näitleja (55) *[[17. juuli]] – [[Mati Metsaviir]], eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline (54) *[[18. juuli]] – [[Valve Kikas]], eesti ehitusinsener *[[24. juuli]] – [[Isaac Bashevis Singer]], kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] 1978 *[[25. juuli]] – [[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude Liidu poliitik * [[29. juuli]] – [[Albert Lord]], USA kirjandusteadlane ja slavist (78) ==August== *[[5. august]] – [[Soichiro Honda]], Jaapani insener ja tööstur (84) * [[6. august]] – [[Shapour Bakhtiar]], Iraani poliitik (77) * [[8. august]] – [[James Irwin]], USA astronaut, aeronautikainsener ja katselendur (61) *[[12. august]] – [[Ivan Kožedub]], sõjaväelendur *[[22. august]] – [[Boriss Pugo]], Nõukogude Liidu poliitik *[[30. august]] – [[Jean Tinguely]], šveitsi kunstnik *[[31. august]] – [[Velga Krile]], läti luuletaja ==September== *[[2. september]] – [[Alfonso García Robles]], Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat *2. september – [[Uno Vark]], eesti näitleja *[[3. september]] – [[Frank Capra]], USA filmilavastaja ja produtsent (94) *[[4. september]] – [[Ülo Keedus]], eesti purilendur ja filmioperaator *4. september – [[Dottie West]], USA kantrilaulja (58) * [[7. september]] – [[Edwin McMillan]], USA keemik (83) * [[15. september]] – [[Sulkhan Tsintsadze]], Gruusia helilooja (66) * [[24. september]] – [[Theodor Seuss Geisel]], USA kirjanik (87) * [[25. september]] – [[Klaus Barbie]], saksa ohvitser (77) * [[27. september]] – [[Oona O'Neill]], Briti näitleja (66) *[[28. september]] – [[Miles Davis]], USA muusik ==Oktoober== * [[6. oktoober]] – [[Igor Talkov]], vene rokkmuusik (34) * [[7. oktoober]] – [[Leo Durocher]], USA pesapallur (86) * [[9. oktoober]] – [[Dagmar Lange]], Rootsi kirjanik (77) *[[12. oktoober]] – [[Arkadi Strugatski]], vene kirjanik *[[14. oktoober]] - [[Heinrich Veromann]], eesti ornitoloog *[[17. oktoober]] - [[Tennessee Ernie Ford]], USA muusik *[[24. oktoober]] – [[Sergei Ahromejev]], Nõukogude sõjaväelane *24. oktoober – [[Gene Roddenberry]], USA stsenarist ja produtsent ==November== * [[5. november]] – [[Fred MacMurray]], USA näitleja (83) * 5. november – [[Robert Maxwell]], Briti-Prantsuse meediamagnaat ja poliitik (68) *[[7. november]] – [[Tom of Finland]], soome kunstnik *[[9. november]] – [[Ahto Haabjärv]], eesti laulja *9. november – [[Yves Montand]], itaalia päritolu prantsuse näitleja ja laulja * [[10. november]] – [[Montserrat Roig]], katalaani kirjanik (45) *[[14. november]] – [[Tony Richardson]], inglise filmilavastaja *[[18. november]] – [[Gustáv Husák]], Tšehhoslovakkia president *[[20. november]] – [[Johan Ungerson]], eesti poliitik *[[23. november]] – [[Klaus Kinski]], saksa näitleja (65) *[[24. november]] – [[Freddie Mercury]], briti laulja (45) *[[27. november]] – [[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil ==Detsember== *[[7. detsember]] – [[Gordon Pirie]], Suurbritannia jooksja * [[9. detsember]] – [[Berenice Abbott]], USA fotograaf (93) *[[11. detsember]] – [[Xu Xingzhi]], hiina filmirežissöör, maalikunstnik, teatrilavastaja ja kirjanik * [[12. detsember]] – [[Eleanor Boardman]], USA näitleja (93) * [[13. detsember]] – [[André Pieyre de Mandiargues]], prantsuse kirjanik (82) * [[22. detsember]] – [[Ernst Krenek]], Austria-Ameerika helilooja (91) *[[27. detsember]] – [[Gunnar Holm]], eesti auto- ja motosportlane [[Kategooria:1991]] lagc3g76t5bl17yrzpznpcq2pfnnfax 0 602022 7256294 7231636 2026-10-20T12:07:37Z Sendrasendra 225202 /* Kru */ 7256294 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Kr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr". ==Kra== *[[Dietrich Kra]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Wilfried Kraack]], Eesti vaimulik (1894–1961) *[[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (1971–2024) *[[Enn Kraam]], eesti näitleja (1943–2001) *[[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor (1947–) *[[Karl Kraan]], eesti elektromehaanik (1899–1967) *[[Alma Kraas]], eesti pikaealine (1900–2006) *[[Andreas Kraas]], eesti orienteeruja (1978–) *[[Andres Kraas]] (1956–) *[[Hugo Kraas]], Saksa sõjaväelane (1911–1980) *[[Inger Kraav]], eesti kasvatusteadlane (1941–) *[[Jaan Kraav]], eesti pikaealine (1898–2000) *[[Vaido Kraav]], Eesti mereuurija ja riigiametnik (1938–) *[[Janek Kraavi]], eesti kultuuriteoreetik ja raadioajakirjanik *[[Kati Kraaving]], eesti sulgpallur ja squash'i-mängija (1980–) *[[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur (1986–) *[[Argos Kracht]], eesti ujuja ja ettevõtja (1962–) *[[Kersti Kracht]], eesti ettevõtja ja majandustegelane (1955–) *[[Erhard Krack]], Saksa DV riigitegelane (1931–2000) *[[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane (1876–1928) *[[Emil Kraepelin]], saksa psühhiaater (1856–1926) *[[Katia Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1942–1991) *[[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1946–1991) *[[Johann Daniel Kraft]], saksa alkeemik ja kaupmees (17. sajand) *[[Jüri Kraft]], Eesti NSV riigitegelane (1935–2023) *[[Meelis Kraft]], eesti kirjanik (1975–) *[[Vahur Kraft]], eesti pankur (1961–) *[[Emil Krafth]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Jens Otto Krag]], Taani poliitik (1914–1978) *[[Maximilian Krah]], Saksamaa poliitik (1977–) *[[Edgar Krahn]], eesti matemaatik (1894–1961) *[[Rudolf Kraj]], tšehhi poksija (1977–) *[[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja (1911–1999) *[[Krzysztof Adam Krajewski]], Poola diplomaat ja riigiametnik (1963–) *[[Magdalena Krajnakova]], slovaki haridustegelane (1968–) *[[Māris Krakops]], läti maletaja (1978–) *[[Jane Krakowski]], ameerika filminäitleja (1968–) *[[Alex Král]], tšehhi jalgpallur (1998–) *[[Nina Kraljić]], Horvaatia laulja (1992–) *[[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja (1964–) *[[Eino Krall]], eesti bioloog (fütonematoloog) (1931–2009) *[[Heljo Krall]], eesti botaanik (1929–2022) *[[Peeter Krall]], eesti luterlik vaimulik (1951–) *[[Tarvo Krall]], eesti näitleja (1969–) *[[Saveli Kramarov]], Nõukogude Liidu ja USA filminäitleja (1934–1995) *[[Christoph Kramer]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Henning Christoph Kramer]], saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja (1940–) *[[Larry Kramer]], USA kirjanik ja aktivist (1935–2020) *[[Otto Kramer]], eesti aednik ja sordiaretaja (1883–1972) *[[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja (1986–) *[[Ernst Kramm]], Eesti sõjaväelane (1895–1959) *[[Vladimir Kramnik]], vene maletaja (1975–) *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Martin Krampen]], saksa semiootik (1928–2015) *[[Ivan Kramskoi]], vene maalikunstnik ja kunstikriitik (1837–1887) *[[Valter Kraner]], eesti loomaarst (1907–1997) *[[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (1961–2026) *[[Giánnos Kranidiótis]], Kreeka poliitik ja diplomaat (1947–1999) *[[Dimítris P. Kraniótis]], kreeka luuletaja (1966–) *[[Niko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (1984–) *[[Otto Kranzbühler]], saksa jurist (1907–2004) *[[Joel Simon Krapifsky]], juudi päritolu Soome sõjaväelane (sündis 1894) *[[Jane Krasilnikova]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[John Krasinski]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1979–) *[[Zygmunt Krasiński]], poola kirjanik (1812–1859) *[[Lee Krasner]], USA kunstnik (1908–1984) *[[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija (1971–) *[[Andrei Krasnoglazov]] (1964–) *[[Olesja Krasnomovets]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Vadim Krasnoselski]], Transnistria poliitik (1970–) *[[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik (1984–) *[[Pjotr Krasnov]], vene sõjaväelane (1869–1947) *[[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1925–) *[[Liisu Krass]], eesti näitleja (1988–) *[[Tristan Krass]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Fjodor Krassikov]], vadja päritolu Eesti poksija ja suusataja ning spordipedagoog (1909–1973) *[[Leonid Krassin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1870–1926) *[[Mihhail Krassman]], Nõukogude Liidu riigiametnik (1909–) *[[Svetlana Krassman]], Eesti lavastaja (1947–) *[[Jean-Philippe Krasso]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Józef Ignacy Kraszewski]], poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja (1812–1887) *[[László Krasznahorkai]], ungari kirjanik (1954–) *[[Guntars Krasts]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1957–) *[[Uldis Krasts]], liivi rahvusest Läti ajakirjanik, tõlkija, luuletaja ja proosakirjanik (1943–2022) *[[Jarmila Kratochvílová]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1951–) *[[Mait Kraun]], eesti majandusanalüütik ja endine ajakirjanik (1992–) *[[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Bernie Krause]], ameerika bioakustik, ökoloog ja muusik (1938–) *[[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja (1992–) *[[Hermann Krause]], Tallinna arst (1800–1834) *[[Johann Wilhelm Krause]], Eesti arhitekt (1757–1828) *[[Johannes Krause]], saksa geneetik (1980–) *[[Wolfram von Krause]], baltisaksa vaimulik ja teoloog (1914–1989) *[[Kurt Krausp]], Eesti arst ja zooloog (1896–1974) *[[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Nicole Krauss]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1974–) *[[Armands Krauze]], Läti mesinik, agronoom ja poliitik (1970–) *[[Ants Kraut]], eesti arheoloog (1955–) *[[Richard Kraut]], USA filosoof (1944–) *[[Kristīne Kravcova]], läti alpinist *[[Inessa Kravets]], Ukraina kergejõustiklane (1966–) *[[Lenny Kravitz]], USA muusik (1964–) *[[Mai Kravtsov]], eesti rahvalaulik (1845–1933) *[[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1974–) *[[Igor Kravtšenko]], Eesti poliitik (1973–) *[[Leonid Kravtšenko]], vene ajakirjanik, meediamänedžer ning partei- ja riigitegelane (1938–2018) *[[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik (1934–2022) *[[Gérard Krawczyk]], prantsuse filmilavastaja (1953–) ==Kre== *[[Edwin Krebs]], USA biokeemik (1918–2009) *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]], Saksamaa sõjaväelane (1898–1945) *[[Hans Adolf Krebs]], juudi päritolu Briti biokeemik (1900–1981) *[[Anu Kree]], eesti luuletaja (1979–) *[[Evald Kree]], eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane (1918–1995) *[[Liina Kree]], eesti sõudja (1954–) *[[Mihkel Kree]], eesti füüsik (1984–) *[[Jegor Kreed]], vene räppar (1994–) *[[Kairi Kreegipuu]], eesti psühholoog (1973–) *[[Maie Kreegipuu]], eesti kliiniline psühholoog (1950–) *[[Adam Kreek]], eesti päritolu Kanada sõudja (1980–) *[[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (1914–1977) *[[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Cyrillus Kreek]], eesti helilooja (1889–1962) *[[Theodor Osvald Kreekmaa]], eesti poksija (1907–1948) *[[Anni Kreem]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (1942–) *[[Enn Kreem]], eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (1939–2026) *[[Jaagup Kreem]], eesti muusik (1973–) *[[Juhan Kreem]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane (1923–2006) *[[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane (1971–) *[[Ivi Kreen]], eesti endine telediktor (1935–) *[[Toomas Kreen]], eesti näitleja (1959–2018) *[[Uno Kreen]], eesti laulja (1928–1996) *[[Madis Kreevan]], eesti helilooja ja helikujundaja (1990–) *[[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist (1864–1948) *[[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Halliki Kreinin]], eesti sotsiaal- ja majandusteadlane (1992–) *[[Amalie Kreisberg]], eesti töölisliikumise tegelane (1879–1906) *[[Erna Kreischmann]], baltisaksa kunstnik (1885–1929) *[[Bruno Kreisky]], Austria poliitik (1911–1990) *[[Fritz Kreisler]], Austria päritolu USA viiuldaja ja helilooja (1875–1962) *[[Kaja Kreisman]], Eesti poliitik (1969–) *[[Kersti Kreismann]], eesti näitleja (1947–) *[[Randel Kreitsberg]], eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1983–) *[[Kaja Kreitzberg]], eesti balletipedagoog ja endine balletitantsija (1972–) *[[Peeter Kreitzberg]], Eesti pedagoogikateadlane ja poliitik (1948–2011) *[[Dainius Kreivys]], Leedu poliitik (1970–) *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija (1986–) *[[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik (1892–1956) *[[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi õigusteadlane ja politoloog (1916–2014) *[[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Barbora Krejčíková]], tšehhi profitennisist (1995–) *[[Kaljo Krell]], eesti ajakirjanik ja parteitöötaja (1928–2006) *[[Gidon Kremer]], Läti viiuldaja ja dirigent (1947–) *[[Ingrid Kremling]], saksa ooperilaulja (1948–) *[[Ludwig Krengel]], Rakvere foogt (suri 1502) *[[Ernst Krenkel]], Nõukogude Liidu polaaruurija (1903–1971) *[[Egon Krenz]], Saksa DV poliitik (1937–) *[[Endel Krepp]], eesti majandusgeograaf (1908–1983) *[[Věra Křesadlová]], Tšehhi näitleja, laulja ja kunstnik (1944–2025) *[[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist (1973–) *[[Kristiina Kresmer]], eesti murdmaasuusataja (1996–) *[[Allan Kress]], eesti näitleja ja lavastaja (1972–) *[[Arnold Kress]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane, sporditegelane (1897–1974) *[[Gerhard Kress]], Eesti poliitik ja advokaat (1894–1936) *[[Gunther Kress]], inglise semiootik (1940–) *[[Wilhelm Kress‎]], austria leidur ja lennunduspioneer (1836–1913) *[[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik (1983–) *[[Külli Kressa]], eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast (1976–) *[[Ingrid Kressel Vinciguerra]], Eesti diplomaat (1973–) *[[Andres Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1963–) *[[Gert Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1990–) *[[Nikolai Krestinski]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1883–1938) *[[Dario Krešić]], Horvaatia jalgpallur (1984–) *[[Janusz Krężelok]], poola murdmaasuusataja (1974–) *[[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija (1913–2005) *[[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], näitleja (1916–2006) *[[Kristin Kreuk]], Kanada filminäitleja (1982–) *[[Georg Kreuks]], eesti poliitik (1896–1924) *[[Jaan Kreuks]], eesti poliitik (1891–1923) *[[Erwin Kreuzer]], saksa vaimulik (1878–1953) *[[Alexis Kreutzwald]], Eesti raudteelane (1845–1910) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], eesti kirjanik ja arst *[[Peter Carl Aloys Kreutzwald]], Kölni generaalvikaar (1850–1918) *[[Heino Krevald]], eesti korvpallur ja treener (1930–2007) *[[Kristjan Krevald]], eesti arhitekt (1966–) *[[Solveig Krey]], norra mereväelane (allveelaevnik) (1963–) ==Krh== *[[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur (1990–) ==Kri== *[[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja (1991–) *[[Johann von Krieckenbeck]], Liivi ordu maamarssal (suri 1470/1471) *[[Erich Krieger]], eesti laulja (1961–) *[[Fred Krieger]], eesti muusik (1978–) *[[Jamie-Lee Kriewitz]], saksa laulja (1998–) *[[Viktorina Kriger]], Nõukogude Liidu balletitantsija ja teatritegelane (1893–1978) *[[Tanel Kriggul]], Eesti sõjaväelane (1993–2023) *[[Mall Krigul]], eesti arhitekt (1930–2013) *[[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist (1910–1980) *[[Teodor Krigul]], eesti metsateadlane (1907–1983) *[[Ülo Krigul]], eesti helilooja (1978–) *[[Helga Kriiel]], eesti pedagoog (1913–1996) *[[Gunnar Kriik]], eesti muusik (1952–2001) *[[Kari Kriikku]], Soome klassikalise klarneti mängija (1960–) *[[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer (1976–) *[[Aksel Kriisa]], eesti vaimulik (1904–1949) *[[August Kriisa]], eesti loomaarstiteadlane (1908–1975) *[[Eduard Kriisa]], eesti orelimeister (1902–1968) *[[Jaan Kriisa]], Eesti advokaat ja poliitik (1882–1942) *[[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur (2001–) *[[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja (1996–) *[[Sirje Kriisa]], eesti köitekunstnik (1950–) *[[Tannil Kriisa]], eesti orelimeister (1866–1940) *[[Tiia Kriisa]], eesti näitleja (1941–) *[[Tõnis Kriisa]], eesti skulptor ja keraamik (1968–) *[[Valmo Kriisa]], eesti korvpallur (1974–) *[[Jaanus Kriisk]], eesti kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist (1964–) *[[Karl Kriisk]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Keiu Kriit]], eesti lavakoomik *[[Kristina Kriit]], eesti viiuldaja (1977–) *[[Piret Kriivan]], eesti raadioajakirjanik (1961–) *[[Sergei Krikaljov]], endine Nõukogude ja Venemaa kosmonaut ja raketiteadlane (1958–) *[[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (1946–2024) *[[Arvo Krikmann]], eesti folklorist, akadeemik (1939–2017) *[[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur (1948–) *[[Velga Krile]], läti luuletaja (1945–1991) *[[Eron Krillo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Juri Krimarenko]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Kaarel Krimm]], eesti kirjanik (1863–1894) *[[Valter Krimm]], Eesti notar ja poliitik (1902–1944) *[[Virve Krimm]], eesti tõlkija (1938–2017) *[[Voldemar Krimm]], eesti poksija (1946–) *[[Aleksander Krims]], eesti kunstnik (1893–1947) *[[Maimu Krinal]], eesti laulja ja näitleja (1926–2007) *[[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (1929–2014) *[[Günter Krings]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Jevgeni Krinov]], vene meteoriitikateadlane (1906–1984) *[[Saul Kripke]], USA filosoof ja loogik (1940–2022) *[[Priit Kripson]], eesti tantsija (1971–) *[[Roy Krishna]], Fidži jalgpallur (1987–) *[[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja (1895–1986) *[[August Kristal]], Eesti viiulimeister (1866–1925) *[[Marko Kristal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Maija Kristalinskaja]], vene estraadilaulja (1932–1985) *[[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (1930–2019) *[[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (1952–2012) *[[Jakob Kristelstein]], eesti notar (1889–1968) *[[Karl-Gustav Kristenbrun]], eesti koduloolane (1914–1992) *[[Emil Kristensen]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Rasmus Kristensen]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Ulf Kristersson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Julia Kristeva]], Bulgaaria päritolu Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik (1941–) *[[Aksel Kristian]], Eesti sõjaväelane (1900–1985) *[[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja -produtsent (1944–2021) *[[Kristiina]], Rootsi kuninganna (1626–1689) *[[Jaan Kristin]], Eesti fotograaf (1863–1919) *[[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)]], Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna (1573–1625) *[[Kristina Tokesdotter]], rootsi birgitiini nunn (14.–15. sajand) *[[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik (1957–) *[[Grizelda Kristiņ]], viimane emakeelne liivlane (1910–2013) *[[Kristján Þór Júlíusson]], Islandi poliitik (1957–) *[[Georg Kristjanson]], eesti maadleja ja maadlustreener (1897–1975) *[[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog (1969–) *[[Richard Kristjuhan]], eesti arst (1909–1959) *[[Ágota Kristóf]], ungari päritolu Šveitsi kirjanik (1935–2011) *[[Henrik Kristoffersen]], norra mäesuusataja (1994–) *[[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja (1989–) *[[Kris Kristofferson]], USA muusik ja filminäitleja (1936–2024) *[[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator (1952–) *[[Ljuba Kristol]], Iisraeli maletaja (1944–) *[[Ģirts Valdis Kristovskis]], Läti poliitik (1962–) *[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi poliitik ja ökonomist (1988–) *[[Vilis Krištopans]], läti poliitik, endine Läti peaminister (1954–) *[[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja (1993–) *[[Kritias]], vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik (suri 403 eKr) *[[Kriton Alopekest]], Sokratese sõber (5.–4. sajand eKr) *[[Osvald Krivain]], Eesti sõjaväelane ja luuraja (1922–1942) *[[Ralf Krivain]], eesti sõjaväelane ja luuraja (1918–1941) *[[Zdravko Krivokapić]], Montenegro masinaehituse professor ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Krivonogihh]], vene ettevõtja (1975–) *[[Andrei Krivošapkin]], eveeni kirjanik ja ühiskonnategelane (1940–) *[[Ilja Krivošein]], Eesti jalgpallur *[[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1978) ==Krj== *[[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja (1991–) *[[Jüri Krjukov]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja (1985–) *[[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene näitleja (1915–1993) *[[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]], Venemaa riistvõimleja (1978–) *[[Pavel Krjukov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (sündis 1904) *[[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (1924–2007) ==Krk== *[[Bojan Krkić]], serbia päritolu Hispaania jalgpallur (1990–) ==Kro== *[[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (1928–2024) *[[Neelie Kroes]], hollandi poliitik ja ettevõtja (1941–) *[[Kamil Krofta]], tšehhi ajaloolane ning Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1876–1945) *[[August Krogh]], taani füsioloog (1874–1949) *[[August Krogius]], psühholoog (1871–1933) *[[Nikolai Krogius]], Venemaa maletegelane (1930–2022) *[[Christian Krohg]], norra kunstnik, kirjanik ja ajakirjanik (1852–1925) *[[Finn Hågen Krogh]], norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Oda Krohg]], norra kunstnik (1860–1935) *[[Kaarle Krohn]], soome folklorist (1863–1933) *[[Leena Krohn]], Soome kirjanik (1947–) *[[Kroisos]], Lüüdia kuningas (6. sajand eKr) *[[Werner Krolikowski]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1928–2016) *[[Endel Kroll]], eesti arst (1912–1970) *[[Gustav Kroll]], eesti arst (1886–1968) *[[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Monta Kroma]], läti luuletaja (1919–1994) *[[Grigori Kromanov]], eesti filmirežissöör (1926–1984) *[[Gustav Kromel]], Eesti kohtunik ja sõjaväelane (1887–1942) *[[Reet Kromel]], eesti laulja (1961–) *[[Ranomi Kromowidjojo]], Hollandi ujuja (1990–) *[[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (1946–2020) *[[Ain Krondel]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Abraham Kronhjort]], Rootsi vabahärra ja sõjaväelane (1634–1703) *[[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog (1837–1875) *[[Niklas Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1981–) *[[Staffan Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1982–) *[[Heldur Kroon]], eesti endine poksija (1938–) *[[Kalle Kroon]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener (1975–) *[[Toivo Kroon]], Eesti munitsipaalpoliitik (1957–) *[[Tooni Kroon]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1909–1994) *[[Augustin Krooni]], eesti advokaat (1893–1949) *[[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane (1895–1975) *[[Felix Kroos]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Toni Kroos]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane (1872–1937) *[[Pjotr Kropotkin]], vene filosoof *[[Carl Ernst Kropp]], Kuressaare kullassepp *[[Claus Kropp]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Marko Kropõvnõtskõi]], ukraina kultuuritegelane (1840–1910) *[[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik (1971–) *[[Eerik-Niiles Kross]], Eesti riigiametnik ja kolumnist (1967–) *[[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja (1935–) *[[Helga Kross]], eesti tõlkija (1917–1998) *[[Jaan Kross]], eesti kirjanik (1920–2007) *[[Kärt Kross]], eesti näitleja (1968–) *[[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf (1970–) *[[Filip Krovinović]], Horvaatia jalgpallur (1995–) *[[Peder Severin Krøyer]], taani kunstnik (1851–1909) ==Krs== *[[Nenad Krstić]], Serbia korvpallur (1983–) *[[Damir Krstičević]], Horvaatia sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik (1969–) ==Krz== *[[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja (1939–2003) *[[Marcin Krzywański]], poola jooksja (1975–) ==Kru== *[[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane (1923–2013) *[[Georg Krug]], Eesti graafik ja maalikunstnik (1908–1969) *[[Mihhail Krug]], vene laulja-laulukirjutaja (1962–2002) *[[Diane Kruger]], saksa päritolu näitleja *[[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane (1975–) *[[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1929–2015) *[[Dmitri Kruglov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Nikolai Kruglov]], vene laskesuusataja (1981–) *[[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja (1950–) *[[Sergei Kruglov]], NSV Liidu riigitegelane (1907–1977) *[[Janusz Krugły]], Poola sõjaväelane (1942–2024) *[[Paul Krugman]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Sergei Kruk]], Läti semiootik (1968–) *[[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur (1988–) *[[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane (1930–2013) *[[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Franz Krull]], Eesti tööstur (1835–1901) *[[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteoreetik (1964–) *[[Lembit Krull]], eesti basskitarrist *[[Leonhard Krull]], Eesti sõjaväelane ja poliitikategelane (1890–1942) *[[Suzanne Krull]], USA filminäitleja (1966–2013) *[[David Krumholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Hendrik Krumm]], eesti ooperilaulja (1934–1989) *[[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (1928–2016) *[[Piret Krumm]], eesti näitleja (1989–) *[[Andres Krumme]], eesti materjaliteadlane (1972–) *[[Rade Krunić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Malle Krunks]], eesti vehkleja ja keemik (1949–) *[[Igor Krupenski]], Eesti soojusenergeetik (1983–) *[[Juri Krupenski]], eesti maletaja (1982–) *[[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik (1905–1990) *[[Mark Krupnick]], USA kirjandusteadlane ja kultuuriloolane (1939–2003) *[[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1941) *[[Uwe Krupp]], Saksamaa endine jäähokimängija ja praegune treener (1965–) *[[Nadežda Krupskaja]], vene revolutsionäär (1869–1939) *[[Elert Kruse]], Tartu stiftifoogt (suri 1587) *[[Robbie Kruse]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Adam Johann von Krusenstern]], Venemaa maadeavastaja (1770–1846) *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]], Venemaa sõjaväelane (1740–1820) *[[Paul Theodor von Krusenstern]], viitseadmiral ja maadeuurija (1809–1881) *[[Philipp von Krusenstiern]], Rootsi riigiametnik (suri 1676) *[[Irina Krush]], ameerika maletaja (1983–) *[[Richard Kruspe]], saksa muusik (1967–) *[[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener (1944–2017) *[[Erni Krusten]], eesti kirjanik (1900–1984) *[[Otto Krusten]], eesti karikaturist (1888–1937) *[[Pedro Krusten]], eesti kirjanik (1897–1987) *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (1934–2021) *[[Õie Krusten]], eesti nahakunstnik (1923–2001) *[[Andrejs Krustiņš]], Läti sõjaväelane (1884–1941) *[[Pavel Kružajev]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Vaclovas Krutinis]], leedu skulptor (1948–2013) *[[Piret Krutob]], eesti endine allveeujuja (1969–) *[[Tiina Krutob]], endine eesti allveeujuja ja praegune saalihokimängija (1965–) *[[Tiit Krutob]], eesti allveeujuja (1963–) *[[Vassõl Krutov]], Ukraina sõjaväelane (1949–) *[[Vladimir Krutov]], vene jäähokimängija (1960–2012) *[[Nikolai Krutšina]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1928–1991) *[[Valeri Krutšinkin]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1954–) *[[Karl Kruuda]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja (1967–) *[[Parri Kruuda]], eesti võrkpallur (1963–) *[[Aleksander Kruus]], eesti vaimulik (1892–1946) *[[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja (1975–) *[[Elmar Kruus]], eesti löökriistademängija (1912–1977) *[[Eve Kruus]], eesti vaimulik, teoloog ja jurist (1964–) *[[Hans Kruus]], eesti ajaloolane ja poliitik (1891–1976) *[[Heino Kruus]], eesti korvpallur (1926–2012) *[[Hermann Kruus]], Eesti politseinik (sündis 1895) *[[Jaan Kruus]], eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Jaan Kruus (kirjamees)|Jaan Kruus]], eesti aabitsakirjanik ja tõlkija (1851–1897) *[[Jesper Kruus]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1622) *[[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht (1979–) *[[Krista Kruus]], eesti purjetaja (1971–) *[[Märt Kruus]], eesti entomoloog (1942–2025) *[[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1929–2007) *[[Priit Kruus]], eesti kirjanik (1981–2018) *[[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane (1957–1992) *[[Richard Kruus]], eesti põllumees (1899–1989) *[[Veronika Kruus]], eesti ajakirjanik (1914–1990) *[[Ülle Kruus]], eesti kunstiajaloolane (1958–) *[[Helgi Kruusa]], eesti sõudja (1938–2013) *[[Kruusa Kalju]], eesti luuletaja ja tõlkija (1973–2026) *[[Valev Kruusalu]], eesti vabadusvõitleja (1938–2008) *[[Ilmar Kruusamäe]], eesti maalikunstnik (1957–) *[[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane (1879–1937) *[[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist (1995–) *[[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Urmas Kruuse]], Eesti poliitik (1965–) *[[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör (1928–2026) *[[Otto Kruusement]], eesti kaupmees (1886–1940) *[[Herman Kruusenberg]], eesti maadleja (1898–1970) *[[Ivar Kruusenberg]], eesti teadlane (1984–) *[[Heiko Kruusi]], eesti bioloog, loodusfotograaf ja kujundaja (1968–) *[[Martin Kruusimaa]], eesti poliitik (1883–1957) *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik (1967–) *[[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (1930–2019) *[[Agur Kruusing]], eesti kunstnik (1964–) *[[Jaan Kruusma]], Eesti laskesportlane ja sõjaväelane (1905–1982) *[[Alisson Kruusmaa]], eesti helilooja (1992–) *[[Maarja Kruusmaa]], eesti arvutiteadlane (1970–) *[[Ahto Kruusmann]], eesti diskor ja raadiosaatejuht (1972–) *[[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur (1900–1924) *[[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik (1988–) *[[Piret Kruuspere]], eesti kirjandusteadlane (1961–) *[[Valdek Kruuspere]], eesti tõlkija (1921–1986) *[[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (1940–2012) *[[Jüri Kruusvall]], eesti sotsioloog *[[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist (1979–) *[[Johannes Kruut]], Eesti sõjaväelane (1903–1946) *[[Valter Kruut]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja humorist (1932–2024) *[[August Kruuv]], eesti laevaomanik ja -ehitaja (1899–1968) *[[Hando Kruuv]] (1937–) *[[Krista Kruuv]], eesti purjetaja (1971–) ==Krõ== *[[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik (1986–) *[[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja ja pianist (1934–2019) *[[Aleksei Krõlov]], vene laevaehitaja (1863–1945) *[[Ivan Krõlov]], vene kirjanik (1769–1844) *[[Nikolai Krõlov]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972) *[[Porfiri Krõlov]], vene botaanik (1850–1931) *[[Toomas Krõm]], Eesti jalgpallur (1971–) *[[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur (1988–) ==Krä== *[[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik (1750–1815) ==Krö== *[[Klaus Kröll]], Austria mäesuusataja (1980–) ==Krü== *[[Eduard Alexis von Krüdener]], Venemaa riigitegelane (1829–1878) *[[Georg Krüdener]], Riia peapiiskopkonna ametnik 16. sajandil *[[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Eesti vaimulik (1825–1892) *[[Marcus Krüger]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Simen Hegstad Krüger]], norra murdmaasuusataja (1993–) *[[August Kründel]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1897–1967) *[[Jaan Krüner]], eesti apteeker (1889–1965) *[[James Krüss]], saksa kirjanik (1926–1997) *[[Teo Krüüner]], Eesti sõjaväelane (1943–) ==Kry== *[[Grzegorz Krychowiak]], poola jalgpallur (1990–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Kr, Biograafiad]] 4pc82r8oeftaj2q1bhipctycl554ix5 0 607276 7256517 5916129 2026-10-20T22:22:11Z Kethen346 222541 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */ 7256517 wikitext text/x-wiki '''Bach-Werke-Verzeichnis''', lühend '''BWV''' (eesti keeles "Bachi teoste kataloog") on [[Johann Sebastian Bach]]i heliteoste kataloog. Kataloogi koostamise põhimõte on temaatiline. Kataloogi esimene versioon ilmus 1950. aastal muusikateadlase [[Wolfgang Schmieder]]i juhtimisel. Kantaatide puhul järgis Schmieder Bachi kogutud teoste väljaandes paika pandud järjekorda. Numeratsioonis järgnevad muud vokaalteoseid, seejärel teosed orelile ja klavessiinile ning lõpuks kammer- ja orkestrimuusika. Teoste rühmad algavad tsüklite või muude olulisemate teostega ning neile järgnevad üksikud teosed. Kuigi kataloogis on tehtud mõningaid täiendusi ja parandusi, on kataloogi põhistruktuur on jäänud muutumatuks. Kuna hiljem on leitud veel Bachi teoseid ning mõned algselt Bachile omistatud teosed on osutunud ebaautentseteks, on numeratsioon osaliselt puudulik. Seetõttu on pärast oopusenumbrit 1080 teoseid, mis jäävad sobivast numbrite vahemikust välja. Kaheldava autorsusega teosed on kataloogi lisas. Bachi teoste teine oluline kataloog on [[Bach-Compendium]]. ==Vokaalteosed - BWV 1–524== ===Kantaadid, BWV 1–224=== *BWV 1–200 - vaimulikud kantaadid *BWV 201–224 - ilmalikud kantaadid ===Motetid, BWV 225-231=== *BWV 225 - Laulge Issandale uus laul kahele neljahäälsele segakoorile *BWV 226 - Vaim aitab meie nõrkust *BWV 227 - Jeesus, mu rõõm *BWV 228 - Ärge kartke, ma olen teiega *BWV 229 - Tule, Jeesus, tule *BWV 230 - Kiitke Issandat, kõik paganad *BWV 231 - Au kiita ja kiita (Telemanni esimene osa) ===Missad, BWV 232-236=== *BWV 232 - missa h- moll Luterlikud missad *BWV 233 - F-duur *BWV 234 - duur *BWV 235 - g-moll *BWV 236 - G-duur Üksikud missaosad, BWV 237–242 *BWV 237 - Sanctus C-duur *BWV 238 - Sanctus D-duur *BWV 239 - Sanctus d-moll *BWV 240 - Kyrie eleison, Christe du Lamm Gottes *BWV 241 - Sanctus D-duur *BWV 242 - Christe eleison g-moll Magnificat, passioonid, oratooriumid, BWV 243–249 *BWV 243 - Magnificat *BWV 244 - Matteus-passioon *BWV 245 - Johannes-passioon *BWV 246 - Luukas-passioon (enamasti mitte Bachi poolt) *BWV 247 - Markus-passioon (ainult tekst on säilinud, muusika kadunud) *BWV 248 - jõuluoratoorium , kuue kantaadi tsükkel *BWV 249 - Tule, kiirusta ja jookse (" Ülestõusmispühade oratoorium ") *BWV 249a -Põgene, kao, põgene, oma mured ([[kantaat]] hertsog Christian von Sachsen-Weißenfelsi sünnipäevaks 23. veebruaril 1725) *BWV 249b - Aetud, hajutatud, purustatud, tähed. Geeniuse tähistamine (kantaat krahv von Flemmingu sünnipäevaks 25. augustil 1726) Neljaosalised koraaliprelüüdid, BWV 250–438 *BWV 250–252 Kolm koraali pulmadeks *BWV 253–438 - 371 Neljaosalised koraaliprelüüdid (neljaosaline kogu, toimetanud Kirnberger ja C. Ph. E. Bach) Laulud ja aariad, BWV 439-524 *BWV 439-507 - Sacred laulud ja aariad Schemelli on lauluraamatu *BWV 478 Tule, armas surm *BWV 508-518 - Aariaid ja laule Anna Magdalena Bachi (1725) teisest muusikaraamatust *BWV 519–523 - Viis vaimulikku laulu *BWV 524 - Quodlibet ==Oreliteosed - BWV 525–771== *BWV 525-598 - Teosed, mis pole seotud koraaliga, **BWV 525-530 - Triosonaadid **BWV 531–552 - Prelüüdid ja [[fuuga]]<nowiki/>d (nt [[prelüüd]] ja fuuga Es-duur BWV 552 ) **BWV 553-560 - Kaheksa väikest prelüüdi ja fuugat (omistatud Johann Tobias Krebsile või Johann Ludwig Krebsile ) **BWV 561-563 - Fantaasiad ja fuugad **BWV 564 - Tokaata C-duur **BWV 565 - Tokaata ja fuuga d-moll **BWV 566 - Toccata E-duur (versioon C-duur kui BWV 566a) **BWV 567-569 - üksikud eelmängud **BWV 570–573 - üksikud fantaasiad **BWV 574-581 - üksikud prelüüdid **BWV 582 - Passacaglia c-moll **BWV 583-586 - triod (BWV 585 Fasch, BWV 586 Telemann) **BWV 587-591 - üksikud teosed (BWV 587 pärast Couperinit; autentsus vaidlustatud) **BWV 592–597 - Kuus eri meistrite kontserti (arranžeering; kuues ilmselt mitte Bachi poolt) **BWV 598 - pedaaliharjutus (fragment) Koraaliprelüüdid, BWV 599–771 *BWV 599-644 - Orgeliraamat *BWV 645–650 - Schübleri koraalid *BWV 651–668 - Leipzigi koraalid ( „Kaheksateist erinevat tüüpi koraali” ) *BWV 669–689 - kooriseaded klaviatuuriharjutuse kolmandast osast *BWV 690–713a - Kirnbergeri koraalid *BWV 714–740 - kooriseaded *BWV 741–765 - kooriprelüüdid *BWV 766–768 - Partitas *BWV 769 - kanoonilised variatsioonid teemal "Vom Himmel hoch" *BWV 770 - Partite divere sopra “ Oh mida ma peaksin patusena tegema? " *BWV 771 - Variatsioonid teemal " Ainult Jumal kõrgustes" olge au " " ==Klavessiiniteosed - BWV 772–994== Kahe- ja kolmehäälsed teosed, BWV 772–805 **BWV 772–786 - kahehäälsed inventsioonid **BWV 787–801 - kolmehäälsed sümfooniad **BWV 802–805 - neli duetti (ühele klahvpillile; klaviiriharjutused, III osa ) Süidid, BWV 806-845 *BWV 806–811 - ingliskeelsed sviidid *BWV 812–817 - Prantsuse sviidid *BWV 818–824 - erinevad sviidid *BWV 825–830 - kuus partitast *BWV 831 - Partita h-moll (klaviiriharjutused, II osast ) *BWV 832–845 - üksiud teosed (BWV 840 autor Telemann) Prelüüdid ja fuugad, BWV 846–962 *BWV 846–869 - Hästitempereeritud klaver, 1. osa *BWV 870–893 - Hästitempereeritud klaver, 2. osa *BWV 894–902a - Prelüüdid ja fuugad *BWV 903–909 - fantaasiad ja fuugad (sh kromaatiline fantaasia ja fuuga ) *BWV 910-916 - Tokaatad *BWV 917–923 - Fantaasiad ja prelüüdid *BWV 924–932 - Clavierbüchleini üheksa väikest eelmängu Wilhelm Friedemann Bachile *BWV 933–938 - Kuus väikest eelmängu *BWV 939–943 - viis väikest eelmängu *BWV 944–962 - Fugen Sonaadid, kontserdid, variatsioonid, BWV 963–994 *BWV 963–967 - sonaadid *BWV 968–970 - muud üksiktööd *BWV 971 - Itaalia kontsert ( klaviatuuri harjutuse II osast ) *BWV 972–987 - kuusteist kontserti erinevatelt meistritelt *BWV 988 - Goldbergi variatsioonid ( klaviatuuri harjutuse IV osast ) *BWV 989–1991 - erinevad aariad ja variatsioonid *BWV 992 - Capriccio B-duur " sopra la lontananza de il fratro dilettissimo " *BWV 993 - Capriccio E-duur *BWV 994 - Applicatio C-duur ( Clavierbüchleinilt Wilhelm Friedemann Bachile ) ==Kammermuusika - BWV 995-1040== Teosed lautole, BWV 995–1000, 1006a *BWV 995 - Sviit g-moll *BWV 996 - Süit e-moll *BWV 997 - Süit c-moll *BWV 998 - prelüüd, fuuga ja Allegro Es-duur *BWV 999 - eelmäng c-moll *BWV 1000 - fuuga g-moll *BWV 1006a - Sviit E-duur Teosed soolopillile, BWV 1001-1013 *BWV 1001–1006 - sonaadid ja partiid sooloviiulile *BWV 1007-1012 - Soolotšellole mõeldud sviidid *BWV 1013 - Süit sooloflöödile a-moll Sonaadid klavessiiniga või basso continuoga, BWV 1014-1040 *BWV 1014-1019 - Kuus sonaati viiulile ja klavessiinile (kogu) *BWV 1020-1026 - Individuaalsed teosed viiulile ja klavessiinile või continuole *BWV 1027-1029 - sonaadid viiulile ja klavessiinile *BWV 1027a - Trio orelile *BWV 1030-1032 - Kolm sonaati flöödile ja klavessiinile obbligato *BWV 1033-1035 - Kolm sonaati flöödile ja continuo'le *BWV 1036-1040 - sonaadid kahele pillile ja klavessiinile ==Orkestriteosed - BWV 1041-1071== *Kontserdid, BWV 1041-1065 **BWV 1041 - Viiulikontsert a-moll **BWV 1042 - Viiulikontsert E-duur **BWV 1043 - Kontsert kahele viiulile d-moll **BWV 1044 - Kolmik-kontsert klavessiinile, flöödile, viiulile ja keelpillidele a-moll **BWV 1045 - kontsert D-duur (fragment) **BWV 1046-1051 - Brandenburgi kontserdid **BWV 1052-1059 - kontserdid klavessiinile ja orkestrile **BWV 1060-1065 - kontserdid kahele, kolmele või neljale klavessiinile ja orkestrile Süidid, BWV 1066-1071 *BWV 1066-1071 - orkestrisüidid Kontrapunktilides teosed - BWV 1072-1080 *BWV 1072-1078 - kaanonid *BWV 1079 - [[Muusikaline ohver]] *BWV 1080 - Fuugakunst ==Muud teosed== Hiljem avastatud teosed, BWV 1081–1128 Katalooginumbrid pärast 1080 sisestati alles pärast Bachi teoste kataloogi loomist (1950) ja hiljem sisaldavad need JS Bachi teoseid. *BWV 1081-1089 - lisad (BWV 1083 " Tilge, Höchst, Meine Sünden" Pergolesi Stabat materist, BWV 1087 - erinevad kaanonid ) *BWV 1090–1120 - orelikoorid Neumeisteri kollektsioonist *BWV 1121–1126 - täiendused *BWV 1127 - kõik koos Jumalaga ja mitte midagi ilma temata, aaria sopranile *BWV 1128 - seal, kus Issand jumal meie juures ei peatu, koraalfantaasia orelile ==Lisad== I lisa - fragmendid ja kadunud teosed, BWV Anh. 1–23 *BWV Anh. 1–19 - erinevad kantaadid *BWV Anh. 20 - Ladina ood *BWV Anh. 21 - Magnificat (Telemannilt [3] ) *BWV Anh. 22 - Oboekontsert (säilinud on teema) *BWV Anh. 23 - Kontsert e-moll (alles ainult kõrvalpartii osa) II lisa - kahtlased teosed, BWV Anh. 24–155 *BWV Anh. 24–41 - Vokaalteosed *BWV Anh. 42–79 - oreliteosed *BWV Anh. 80–152 - klavessiiniteosed *BWV Anh. 153–155 - kammermuusika III lisa - Bachile omistatud teosed, BWV Anh. 156-189 *BWV Anh. 156–170 - vokaalteosed (sealhulgas BWV Anh. 159: Motett "Ma ei luba teil, võite mind siiski õnnistada" ) *BWV Anh. 171–183 - teosed klahvpillidele *BWV Anh. 184-189 - kammermuusika Hilisemad lisa lisad, BWV Anh. 190–213 *BWV Anh. 190–200 - kadunud teosed ja fragmendid *BWV Anh. 201–207 - kahtlased teosed *BWV Anh. 208 - valesti omistatud teosed *BWV Anh. 209–213 - BWV 1998 [[Kategooria:Johann Sebastian Bach]] [[Kategooria:Kataloogid]] ftvbqoq8k10koketoepvvc22f05yqps 7256519 7256517 2026-10-20T22:25:00Z Kethen346 222541 Tekstis korrigeeriti keelelisi ja toortõlke vigu (sh muusikaterminid, teoste saksakeelsed pealkirjad ja käänamine), asendati sidekriipsud nõuetekohaste mõttekriipsudega (–) vahemikes ning parandati Vikipeedia pealkirjade, loendite ja tühikute vormistust. 7256519 wikitext text/x-wiki '''Bach-Werke-Verzeichnis''', lühend '''BWV''' (eesti keeles "Bachi teoste kataloog") on [[Johann Sebastian Bach]]i heliteoste kataloog. Kataloogi koostamise põhimõte on temaatiline. Kataloogi esimene versioon ilmus 1950. aastal muusikateadlase [[Wolfgang Schmieder]]i juhtimisel. Kantaatide puhul järgis Schmieder Bachi kogutud teoste väljaandes paika pandud järjekorda. Numeratsioonis järgnevad muud vokaalteosed, seejärel teosed orelile ja klavessiinile ning lõpuks kammer- ja orkestrimuusika. Teoste rühmad algavad tsüklite või muude olulisemate teostega ning neile järgnevad üksikud teosed. Kuigi kataloogis on tehtud mõningaid täiendusi ja parandusi, on kataloogi põhistruktuur jäänud muutumatuks. Kuna hiljem on leitud veel Bachi teoseid ning mõned algselt Bachile omistatud teosed on osutunud ebaautentseteks, on numeratsioon osaliselt puudulik. Seetõttu on pärast oopusenumbrit 1080 teoseid, mis jäävad sobivast numbrite vahemikust välja. Kaheldava autorsusega teosed on kataloogi lisas. Bachi teoste teine oluline kataloog on [[Bach-Compendium]]. == Vokaalteosed (BWV 1–524) == === Kantaadid (BWV 1–224) === * BWV 1–200 – vaimulikud kantaadid * BWV 201–224 – ilmalikud kantaadid === Motetid (BWV 225–231) === * BWV 225 – "Laulge Issandale uus laul" kahele neljahäälsele segakoorile * BWV 226 – "Vaim aitab meie nõrkust" * BWV 227 – "Jeesus, mu rõõm" * BWV 228 – "Ärge kartke, ma olen teiega" * BWV 229 – "Tule, Jeesus, tule" * BWV 230 – "Kiitke Issandat, kõik paganad" * BWV 231 – "Au, kiitus ja tänu" (Telemanni moteti seade) === Missad (BWV 232–236) === * BWV 232 – Missa h-moll Luterlikud missad: * BWV 233 – F-duur * BWV 234 – A-duur * BWV 235 – g-moll * BWV 236 – G-duur Üksikud missaosad (BWV 237–242): * BWV 237 – Sanctus C-duur * BWV 238 – Sanctus D-duur * BWV 239 – Sanctus d-moll * BWV 240 – "Kyrie eleison", "Christe du Lamm Gottes" * BWV 241 – Sanctus D-duur * BWV 242 – "Christe eleison" g-moll Magnificat, passioonid, oratooriumid (BWV 243–249): * BWV 243 – Magnificat * BWV 244 – Matteuse passioon * BWV 245 – Johannese passioon * BWV 246 – Luukase passioon (enamasti mitte Bachi loodud) * BWV 247 – Markuse passioon (säilinud vaid tekst, muusika on kadunud) * BWV 248 – Jõuluoratoorium (kuue kantaadi tsükkel) * BWV 249 – "Tule, kiirusta ja jookse" (Ülestõusmispühade oratoorium) * BWV 249a – "Põgene, kao, põgene, oma mured" ([[Kantaat]] hertsog Christian von Sachsen-Weißenfelsi sünnipäevaks 23. veebruaril 1725) * BWV 249b – "Aetud, hajutatud, purustatud, tähed. Geeniuse tähistamine" (Kantaat krahv von Flemmingu sünnipäevaks 25. augustil 1726) Neljaosalised koraaliprelüüdid (BWV 250–438): * BWV 250–252 – kolm koraali pulmadeks * BWV 253–438 – 371 neljaosalist koraaliprelüüdi (toimetanud Kirnberger ja C. Ph. E. Bach) Laulud ja aariad (BWV 439–524): * BWV 439–507 – vaimulikud laulud ja aariad Schemelli lauluraamatust * BWV 478 – "Tule, armas surm" * BWV 508–518 – aariad ja laulud Anna Magdalena Bachi teisest muusikaraamatust (1725) * BWV 519–523 – viis vaimulikku laulu * BWV 524 – Quodlibet == Oreliteosed (BWV 525–771) == * BWV 525–598 – teosed, mis pole seotud koraaliga: ** BWV 525–530 – triosonaadid ** BWV 531–552 – prelüüdid ja [[fuuga]]d (nt [[prelüüd]] ja fuuga Es-duur BWV 552) ** BWV 553–560 – kaheksa väikest prelüüdi ja fuugat (omistatud Johann Tobias Krebsile või Johann Ludwig Krebsile) ** BWV 561–563 – fantaasiad ja fuugad ** BWV 564 – tokaata C-duur ** BWV 565 – tokaata ja fuuga d-moll ** BWV 566 – tokaata E-duur (versioon C-duuris: BWV 566a) ** BWV 567–569 – üksikud eelmängud ** BWV 570–573 – üksikud fantaasiad ** BWV 574–581 – üksikud prelüüdid ** BWV 582 – passakalja c-moll ** BWV 583–586 – triod (BWV 585 Fasch, BWV 586 Telemann) ** BWV 587–591 – üksikud teosed (BWV 587 Couperini järgi; autentsus vaidlustatud) ** BWV 592–597 – kuus eri meistrite kontserti (seaded; kuues ilmselt mitte Bachi loodud) ** BWV 598 – pedaaliharjutus (fragment) Koraaliprelüüdid (BWV 599–771): * BWV 599–644 – "Orgelbüchlein" ("Oreliraamat") * BWV 645–650 – Schübleri koraalid * BWV 651–668 – Leipzigi koraalid ("Kaheksateist eri tüüpi koraali") * BWV 669–689 – koraaliseaded klaviatuuriharjutuse kolmandast osast * BWV 690–713a – Kirnbergeri koraalid * BWV 714–740 – koraaliseaded * BWV 741–765 – koraaliprelüüdid * BWV 766–768 – partitad * BWV 769 – kanoonilised variatsioonid teemal "Vom Himmel hoch" * BWV 770 – Partite diverse sopra "Ach, was soll ich Sünder machen" * BWV 771 – variatsioonid teemal "Allein Gott in der Höh sei Ehr" == Klavessiiniteosed (BWV 772–994) == Kahe- ja kolmehäälsed teosed (BWV 772–805): * BWV 772–786 – kahehäälsed inventsioonid * BWV 787–801 – kolmehäälsed sümfooniad * BWV 802–805 – neli duetti (ühele klahvpillile; "Clavier-Übung III") Süidid (BWV 806–845): * BWV 806–811 – Inglise sviidid * BWV 812–817 – Prantsuse sviidid * BWV 818–824 – erinevad sviidid * BWV 825–830 – kuus partitat * BWV 831 – Partita h-moll ("Clavier-Übung II") * BWV 832–845 – üksikud teosed (BWV 840 autor Telemann) Prelüüdid ja fuugad (BWV 846–962): * BWV 846–869 – "Hästitempereeritud klaveer", 1. osa * BWV 870–893 – "Hästitempereeritud klaveer", 2. osa * BWV 894–902a – prelüüdid ja fuugad * BWV 903–909 – fantaasiad ja fuugad (sh Kromaatiline fantaasia ja fuuga) * BWV 910–916 – tokaatad * BWV 917–923 – fantaasiad ja prelüüdid * BWV 924–932 – "Clavierbüchlein Wilhelm Friedemann Bachile" üheksa väikest eelmängu * BWV 933–938 – kuus väikest eelmängu * BWV 939–943 – viis väikest eelmängu * BWV 944–962 – fuugad Sonaadid, kontserdid, variatsioonid (BWV 963–994): * BWV 963–967 – sonaadid * BWV 968–970 – muud üksikteosed * BWV 971 – Itaalia kontsert ("Clavier-Übung II") * BWV 972–987 – kuusteist kontserti eri meistritelt * BWV 988 – Goldbergi variatsioonid ("Clavier-Übung IV") * BWV 989–991 – erinevad aariad ja variatsioonid * BWV 992 – Capriccio B-duur "Sopra la lontananza del fratello dilettissimo" * BWV 993 – Capriccio E-duur * BWV 994 – Applicatio C-duur ("Clavierbüchlein Wilhelm Friedemann Bachile") == Kammermuusika (BWV 995–1040) == Teosed lautole (BWV 995–1000, 1006a): * BWV 995 – sviit g-moll * BWV 996 – sviit e-moll * BWV 997 – sviit c-moll * BWV 998 – prelüüd, fuuga ja allegro Es-duur * BWV 999 – eelmäng c-moll * BWV 1000 – fuuga g-moll * BWV 1006a – sviit E-duur Teosed soolopillile (BWV 1001–1013): * BWV 1001–1006 – sonaadid ja partitad sooloviiulile * BWV 1007–1012 – sviidid soolotšellole * BWV 1013 – sviit sooloflöödile a-moll Sonaadid klavessiiniga või ''basso continuo''’ga (BWV 1014–1040): * BWV 1014–1019 – kuus sonaati viiulile ja klavessiinile * BWV 1020–1026 – üksikteosed viiulile ja klavessiinile või ''continuo''’le * BWV 1027–1029 – sonaadid vioolale da gamba ja klavessiinile * BWV 1027a – trio orelile * BWV 1030–1032 – kolm sonaati flöödile ja kohustuslikule klavessiinile (''obbligato'') * BWV 1033–1035 – kolm sonaati flöödile ja ''continuo''’le * BWV 1036–1040 – sonaadid kahele pillile ja klavessiinile == Orkestriteosed (BWV 1041–1071) == Kontserdid (BWV 1041–1065): * BWV 1041 – viiulikontsert a-moll * BWV 1042 – viiulikontsert E-duur * BWV 1043 – kontsert kahele viiulile d-moll * BWV 1044 – kolmikkontsert klavessiinile, flöödile, viiulile ja keelpillidele a-moll * BWV 1045 – kontsert D-duur (fragment) * BWV 1046–1051 – Brandenburgi kontserdid * BWV 1052–1059 – kontserdid klavessiinile ja orkestrile * BWV 1060–1065 – kontserdid kahele, kolmele või neljale klavessiinile ja orkestrile Sviidid (BWV 1066–1071): * BWV 1066–1071 – orkestrisviidid Kontrapunktilised teosed (BWV 1072–1080): * BWV 1072–1078 – kaanonid * BWV 1079 – [[Muusikaline ohver]] * BWV 1080 – Fuugakunst == Muud teosed == Hiljem avastatud teosed (BWV 1081–1128): * BWV 1081–1089 – lisad (BWV 1083 "Tilge, Höchst, meine Sünden" Pergolesi "Stabat Materi" seade; BWV 1087 – eri kaanonid) * BWV 1090–1120 – orelikoraalid Neumeisteri kogust * BWV 1121–1126 – täiendused * BWV 1127 – "Alles mit Gott und nichts ohn' ihn", aaria sopranile * BWV 1128 – "Wo Gott der Herr nicht bei uns hält", koraalfantaasia orelile == Lisad == I lisa – fragmendid ja kadunud teosed (BWV Anh. 1–23): * BWV Anh. 1–19 – eri kantaadid * BWV Anh. 20 – Ladina ood * BWV Anh. 21 – Magnificat (Telemann) * BWV Anh. 22 – oboekontsert (säilinud on teema) * BWV Anh. 23 – kontsert e-moll (säilinud vaid kõrvalpartii osa) II lisa – kahtlased teosed (BWV Anh. 24–155): * BWV Anh. 24–41 – vokaalteosed * BWV Anh. 42–79 – oreliteosed * BWV Anh. 80–152 – klavessiiniteosed * BWV Anh. 153–155 – kammermuusika III lisa – teistele autoritele omistatud teosed (BWV Anh. 156–189): * BWV Anh. 156–170 – vokaalteosed (sh BWV Anh. 159: motett "Ich lasse dich nicht, du segnest mich denn") * BWV Anh. 171–183 – teosed klahvpillidele * BWV Anh. 184–189 – kammermuusika Hilisemad lisad (BWV Anh. 190–213): * BWV Anh. 190–200 – kadunud teosed ja fragmendid * BWV Anh. 201–207 – kahtlased teosed * BWV Anh. 208 – valesti omistatud teosed * BWV Anh. 209–213 – hilisemad täiendused [[Kategooria:Johann Sebastian Bach]] [[Kategooria:Kataloogid]] a389pmie2ha71qab3x1i0tk28k8keum 0 608609 7256435 6273647 2026-10-20T17:51:31Z Avjoska 1538 7256435 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2021}} '''Kadrina EPT''' ehk '''[[Eesti Põllumajandustehnika]] Kadrina osakond''' oli [[Kadrina]]s tegutsenud tööstusettevõtte. See kasvas välja 1951. aastal asutatud Kadrina [[masina-traktorijaam]]ast ja tegutses aastail 1964–1995. Selle põhitegevused olid [[traktor]]ite kapitaalremont ja ebastandardsete seadmete valmistamine, aga asutusel oli ka 50-liikmeline ehitusbrigaad.<ref>[[Enn Mälgand]]: [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66956666/nostalgia-kui-arataja "Nostalgia kui ärataja"] Maaleht, 23. oktoober 2013</ref> == Ajalugu == Enne Kadrina EPT vahetu eelkäija, Kadrina MTJ-i (Kadrina masina-traktorijaama) loomist asus [[Kadrina kirikumõis]]a pea- ja abihoonetes (Viitna tee 3) [[hobulaenutuspunkt]]. Et paljudel juurdelõigete ja uusmaasaajail oma [[Hobune|hobust]] ei olnud, asutatigi laenutuspunktid. Lisaks tööloomadele oli laenutuspunktides saadaval vajalikke põllutööriistu. [[Kolhoos]]ide moodustamise järel ei täitnud hobulaenutuspunktid enam oma eesmärki ja need suleti. Kadrina laenutuspunkti juhataja Heinrich Lagenurm sai 1948. aastal [[Neeruti (Kadrina)|Neerutis]] asutatud Esimese Mai kolhoosi esimeheks. 1946. aastal liideti mitu väikest masinaühistut ja loodi Undla Masinaühistu, mille keskus asus Kadrinas. Ühistu töökojaks sai kivihoone Viru 10 ning ühistu ülesanded olid uusmaasaajate abistamine põllutöödel ja soomaade ülesharimisel, sügiseti viljapeks taludes ning viimasel tööaastal ka Esimeses Mai kolhoosis. Vahepeal saadi hooldamiseks veel elektrivõrgud ja alajaam, mistõttu muutus nimi masina-elektriühistuks. 1950. aasta kevadel läks Kadrina ümbruse kolhooside teenindamine [[Vihula MTJ]]-ilt vastloodud [[Vao MTJ]]-i kätte, kellele anti samal aastal üle ka Undla ühistu traktorid, viljapeksumasinad ja muu, kaasa arvatud töökojahoone. Ühistu jäi tegelema ainult elektriga. 26. septembril 1950 loodi Eestis maarajoonid, mille tagajärjel jäi Vao MTJ [[Väike-Maarja rajoon]]i. Kadrina oma lähikonnaga sattus aga [[Tapa rajoon]]i, kus oli oma MTJ olemas: [[Ambla MTJ]], mis asus [[Aravete]]l (hilisema KETE alal). Kadrina MTJ asutati [[29. jaanuar|29. jaanuaril]] [[1951]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 51. Nagu sõsarettevõttedki, hakkas ta administratiivselt alluma otse [[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium|põllumajandusministeeriumile]], kes määras juhtivtöötajad. Esimene neist oli Harras Ant (käskkiri nr 10/55 14. märtsist 1951, mees ise jõudis Hiiumaalt pärale alles aprilli teisel poolel). Teisena, 20. märtsist, kinnitati vanemagronoomi ametisse Kaljo Veltri ja alles kolmandana, 30. märtsist, direktor Friedrich Remmel. 1. aprillist lisandusid pearaamatupidaja Helga Mond, sekretär-masinakirjutaja Juta Lepiksaar ja jaoskonna mehaanik Aleksander Reinsaar. Ettevõtte esimene kontor seati sisse ühte tuppa [[Kadrina rahvamaja|rahvamajas]], kuna selles majas oli olemas telefon – uue ettevõtte organiseerimiseks tarvilik atribuut. Mõne nädala pärast koliti kirikumõisa. Viitna tee 5 asutati töökoda nr 1 ja sepikoda, pesemisvõimalust pakkus saun aadressil Viitna tee 3a ja osa ruume kohendati elamiseks. Aleviku juba senigi kasutuses olnud majas Viru 10 said asupaiga töökoda nr 2 ja meierei. (Hoone oli 1912. aastal ehitanud Rudolf Konrad vorstivabrikuks, aastail 1922–1926 tegutses selles Johannes Einpauli meierei.) Kadrina MTJ-i tegevusulatuse ja -piirid kinnitas [[16. mai|16. mail]] 1951 Eesti NSV põllumajandusminister oma käskkirjaga nr 20/261. Sellega loeti ettevõte formeerituks ja seda päeva hakati Kadrina MTJ-i sünnipäevana hiljem ka tähistama. Kadrina asula põhjapiiril, [[Kalevipoeg (Rakvere rajooni kolhoos)|Kalevipoja kolhoosi]] maast eraldatud 22-hektarilisel maa-alal algasid 1954. aasta juunis kohaliku MTJ plaanipärase väljaehituse toimingud. Neid asus juhtima aastavahetusel kohale määratud uus direktor (hilisem põllumajandusminister) [[Harald Männik]]. Kolme aasta jooksul valmisid kontorihoone, katlamaja, saun, autogaraaž, kolm kaheksakorterilist elumaja (Tehnika 1, 2 ja 3), 264 m² pinnaga ühiselamu, remonditöökoda (150 tingremonti aastas), kaks traktorikuuri (kumbki 24 traktorile), kombainikuur 12 masinale ja kaks põllutööriistade kuuri (kumbki 487 m²). Kogu kompleks läks maksma 321 100 rubla (sel ajal 3,21 miljonit rubla). Kuigi hooneid võeti kasutusele järk-järgult, nii nagu nad valmisid, peeti 1957. aasta septembris sissekolimispidu. Endine kontorihoone ja saun kirikumõisas jäid eluruumideks, Viitna tee 5 (töökoda nr 1) hoonele ehitati peale teine korrus kooli internaadiks ja pedagoogide korteriteks. Töökoja nr 2 (Viru 10) tänavapoolses otsas oli väike korter, kuhu asus 1957. aastal elama loomaarst Leonid Kalviku pere. 1957. aasta heade töötulemuste eest anti Kadrina MTJ-ile NSVL Põllumajanduse Ministeeriumi ja Ametiühingute Kesknõukogu [[rändpunalipp]] koos esimese rahalise preemiaga 2500 rubla (sel ajal 25 000 rubla). [[Fail:Kadrina EPT 87 (43) Enno Põllu, oli Kadrina EPT juhataja ja Kadrina vallavanem.jpg|pisi|vasakul|[[Enno Põllu]] ]] 1. juulil 1957 moodustati uus ettevõte – Tapa Remondi-Tehnikajaam (RTJ), mille kohustuseks jäi kolhooside traktorite ja põllutööriistade remont. Kohtadel sellised võimalused enamasti lihtsalt puudusid. Jäädi tegelema [[maaparandus]]e ja turbatootmisega, farmide mehhaniseerimisega, samuti tootmisotstarbeliste kaupade müügiga majanditele. 1961. aasta 20. maist nimetati ettevõte Eesti NSV Ministrite Nõukogu juurde loodud koondise Eesti Põllumajandustehnika (sellest ka EPT) Tapa rajooni osakonnaks, mis tähendas väljumist põllumajandusministeeriumi otsealluvusest. 1. veebruariks 1963, kui ettevõtte töötajate arv oli kasvanud 515 töötajani (selle taseme – üle 500 töötaja – saavutas ettevõte taas alles oma tegevuse lõpu eel 1980. aastatel), likvideeriti automajand, maaparandus, turbatootmine ja farmide mehhaniseerimine. Need funktsioonid jagati laiali ja anti üle Rakvere, Paide ja Väike-Maarja sõsarettevõtetele. Tapa osakonda asukohaga Kadrinas hakati taas vastavalt uuele tulevasele tootmisprofiilile ümber korraldama. Uuesti muutus ka nimi, kuna Tapa rajoon oli likvideeritud juba 1962. aastal: [[1. jaanuar]]ist [[1964]] nimetati ettevõte ümber koondise Eesti Põllumajandustehnika Kadrina osakonnaks ehk lihtsalt Kadrina EPT-ks. Tema põhiülesandeks sai kolmetonnise veovõimsusega linttraktorite [[DT-54]], seejärel ka [[DT-55]] ja [[DT-74]], kapitaalremont kogu vabariigi jaoks. Nimistusse jäi ka ratastraktor T-150 K. Lisaks remonditi paljusid üksiksõlmi ja agregaate, nagu tagasillad, käigukastid, kabiinid, raamid jm, taastati kulunud lindilülisid ja komplekteeriti neist hiljem jälle [[roomik]]uid. [[Fail:Kadrina EPT 87 (41) Tiit Järvekülg, ettevõtja.jpg|pisi|Tiit Järvekülg]] Ettevõtet juhtis energiliselt 1962. aasta jaanuaris peainseneriks tulnud [[Enno Põllu]], kes juba järgmisel aastal sai juhatajaks. Uuele elule ärkas vahepeal tagaplaanil seisnud ehitustegevus. Loodi oma ehitusbrigaad, kes hakkas endisi traktorikuure uue toodangu töökodadeks ümber ehitama. Jätkus elamuehitus. Aktsiaseltside loomise kõrgajal tehti seda ka Kadrinas. 1991. aasta 18. novembril (seega veel rubla kehtimise ajal) moodustati põhiliselt oma töötajate aktsiatele tuginev AS Kadrina EPT. Seda asus tegevdirektorina juhtima suurima aktsiakapitaliga Tiit Järvekülg. Enno Põllu kutsuti varsti Kadrina vallavanema ametisse, kuid ühtlasi jäi ta edasi ka aktsiaseltsi juhatuse esimeheks. 1995. aastal lakkas Kadrina EPT senisel kujul olemast. 2001. aasta suvel tähistas Kadrina rahvas 50 aasta möödumist MTJ-i asutamisest Kadrinas. MTJ-i ja EPT kohaliku tähtsuse ja neis töötanud inimeste tunnustamiseks asetati ja pühitseti vastava pealdisega mälestuskivi endise kontorihoone, praeguse vallamaja juures haljasalal. == Pilte == [[Jaan Künnap]]i fotosid 1987. aastast: <gallery> Kadrina EPT 87 (01).jpg Kadrina EPT 87 (02).jpg Kadrina EPT 87 (04).jpg Kadrina EPT 87 (08).jpg Kadrina EPT 87 (09).jpg Kadrina EPT 87 (10).jpg Kadrina EPT 87 (12).jpg Kadrina EPT 87 (17).jpg Kadrina EPT 87 (21).jpg Kadrina EPT 87 (23).jpg Kadrina EPT 87 (26).jpg Kadrina EPT 87 (30).jpg Kadrina EPT 87 (31).jpg Kadrina EPT 87 (35).jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kadrina]] [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] e6lh9yzgrhieevp0qdac4zfuujyuut9 0 613369 7256563 5942676 2026-10-21T03:23:19Z Robert Treufeldt 9117 7256563 wikitext text/x-wiki [[Fail:HomeFromTheSea.jpg|pisi|Neemel asuv [[Hooki tuletorn]]]] '''Hook Head''' ([[iiri keel]]es ''Rinn Duáin'') on [[Iirimaa]] [[Wexfordi krahvkond|Wexfordi krahvkonna]] rannikul asuv [[neem]], mis asub kolme jõe [[Nore]]'i, [[Suir (jõgi)|Suir]]i ja [[Barrow (jõgi)|Barrow]]i suudmeala idapoolsel küljel. See on osa [[Hooki poolsaar]]est ja külgneb ajaloolise mõisa [[Loftus Hall]]i aladega. See asub maanteel [[R734]], umbes 50 km kaugusel [[Wexford]]i linnast. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Iirimaa geograafia]] [[Kategooria:Neemed]] 7nvojnm62npcsstcnm5zaickb16knxz 0 614647 7256545 7238519 2026-10-21T01:24:45Z Robert Treufeldt 9117 7256545 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Leinster House |omakeelne nimi = |pilt = Leinster House in Dublin, seat of the Oireachtas.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Dublin]], [[Iirimaa]] |stiil = |ehituse algus = 1745 |ehituse lõpp = 1748 |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |korruseid = |arhitekt = [[Richard Cassels]] |sisearhitekt = |omanik = |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Leinster House''' ([[iiri keel]]es ''Teach Laighean'') on [[Iiri]] parlamendi [[Oireachtas]]e asukoht. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] 5dnycdc8wl7al6aqy42oh3pkmxigr97 1 617951 7256747 6291346 2026-10-21T11:14:38Z Robert Treufeldt 9117 /* */ Vastus 7256747 wikitext text/x-wiki ''1958–1961 NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant'' Minu meelest on sellise info koht hariduse alalõigus, mitte aga alalõigus "Tegevus Nõukogude võimuasutustes". --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 8. november 2021, kell 14:12 (EET) :Päris kindlasti on selle info asukoht lõigus "Tegevus Nõukogude võimuasutustes" õige. NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia ei olnud haridusasutus. Siit: :https://www.riigiteataja.ee/et/akt/909041?leiaKehtiv :§ 7. NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavus vabaharidusele :Vabaharidusele vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab partei ja nõukogude ülesehitustöö alast kvalifikatsiooni tõendav diplom. [[Kasutaja:Robert Treufeldt|Robert Treufeldt]] ([[Kasutaja arutelu:Robert Treufeldt|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 14:14 (EEST) ---- "ja 1941. aastal kiitusega Tallinna Reaalkooli raamatupidaja-ökonomisti eriala." Kas Tallinna Reaalkooli sai lõpetada raamatupidaja-ökonomisti erialal? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 09:20 (EET) :Ta lõpetas 1941 [[kommertskool]]i Tallinnas. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:00 (EET) :: See ei olnud Tallinna Reaalkool, see oli hoopis teine õppeasutus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. jaanuar 2023, kell 12:09 (EET) i16948ha75zfxv6mut22vuyfgstnx11 0 632545 7256398 7224317 2026-10-20T16:14:32Z MorsMe 217455 7256398 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|pilt=34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|logo=15-08-14-Tallinn-RalfR-017.jpg}} [[Fail:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|pisi|34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna]] [[Fail:308TAK.JPG|pisi|Kloostrimetsa teel]] [[Fail:Bus 2293 Pirita Rd Tallinn 7 January 2015.JPG|pisi|Lillepavoljoni peatusel]] '''Tallinna ja Maardu bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | juuni 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | | |- | mai 2004 | Viru keskus - Kloostrimetsa - Muuga aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2003 kuni 30.06.2022 !Viru keskus - Muuga aedlinn !Muuga aedlinn - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Kalmuse tee ; Metsakalmistu ; Kloostrimetsa ; Teletorn ; Pärnamäe tee ; Laiaküla ; Ristaia ; Käära ; Muuga aedlinn ; Kirsipuu puiestee ; Hiireherne tee ; Õunapuu puiestee | ; Õunapuu puiestee ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Laiaküla ; Pärnamäe tee ; Teletorn ; Kloostrimetsa ; Metsakalmistu ; Kalmuse tee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] 5829u5yjcmzj8qm9acyxj7m2a9wcng1 0 633076 7256404 6213913 2026-10-20T16:38:10Z Kruusamägi 1530 7256404 wikitext text/x-wiki '''Ott Luuk''' (sündinud [[1985]]) on eesti [[botaanik]]. ==Teoseid== Ta on üks Eesti taimede levikuatlase (2020) koostajaid. ==Tunnustus== *2020 [[Noore looduskaitsja auhind]]<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/7174734/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-botaanik-ott-luuk "Noore looduskaitsja auhinna pälvis botaanik Ott Luuk"] Järva Teataja, 8. veebruar 2021</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Luuk, Ott}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] nl95ygav434387d3q5rqp1o25cq7l26 0 637076 7256454 7245871 2026-10-20T18:49:04Z Raamaturott 56450 /* 20. oktoober */ 7256454 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2022''', kroonika. [[2022]]. aasta oktoober algas [[laupäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== * [[Läti]]s toimusid [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille parima tulemuse saavutas peaminister [[Arturs Krišjānis Kariņš|Krišjānis Kariņš]]i juhitud valimisliit [[Uus Ühtsus]]. * [[Indoneesia]]s leidis aset [[Kanjuruhani staadioni tragöödia]], mille käigus hukkus 135 inimest ning sai vigastada ligi 600 inimest. * Ukraina väed vallutasid tagasi [[Lõman]]i linna. ==[[2. oktoober]]== * Peeti [[2022. aasta Brasiilia üldvalimised]]. 30. oktoobril toimuvad kordusvalimised kahe enim hääli saanud presidendikandidaadi ([[Jair Bolsonaro]] ja [[Luiz Inácio Lula da Silva]]) vahel. * Toimusid [[2022. aasta Bulgaari parlamendivalimised]]. See oli neljas kord 18 kuu jooksul, mil riigis peeti parlamendivalimised. * [[Kalle Rovanperä]] võitis [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] Uus-Meremaa etapi, millega kindlustas endale maailmameistri tiitli.<ref>[https://sport.err.ee/1608735643/kalle-rovanperast-sai-wrc-ajaloo-noorim-maailmameister "Kalle Rovanperäst sai WRC ajaloo noorim maailmameister"] ERR Sport, 1.–2. oktoober 2022</ref> ==[[3. oktoober]]== * [[Svante Pääbo]] pälvis [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]].<ref>[https://novaator.err.ee/1608736591/nobeli-meditsiinipreemia-palvis-eesti-juurtega-svante-paabo "Nobeli meditsiinipreemia pälvis Eesti juurtega Svante Pääbo"] ERR Novaator, 3. oktoober 2022</ref> ==[[4. oktoober]]== * [[Euroopa Liit]] lisas maksuparadiiside musta nimekirja [[Bahama]] ning [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicos]]e. Koostööd mittetegeva alana lisati nimekirja [[Anguilla]]. Nimekirjast eemaldati [[Bermuda]].<ref>[https://caribbean.loopnews.com/content/eu-adds-anguilla-bahamas-turks-and-caicos-tax-blacklist "EU adds Anguilla, Bahamas, Turks and Caicos to tax blacklist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} loop, 4. oktoober 2022</ref> * Võrgukatkestuse tõttu jäi [[Bangladesh]]is 80% riigist elektrita.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/nearly-all-of-bangladesh-without-electricity-after-grid-failure-3402771 "Nearly All Of Bangladesh Without Electricity After Grid Failure"] NDTV, 4. oktoober 2022</ref> * [[Sloveenia]] parlament legaliseeris [[samasooliste abielu]]. 8. juulil oli riigi ülemkohus otsustanud, et samasooliste abielude keelamine on vastuolus riigi põhiseadusega, ning andnud parlamendile kuus kuud, et seadus põhiseadusega kooskõlla viia. * [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] pälvisid prantslane [[Alain Aspect]], ameeriklane [[John Clauser]] ja austerlane [[Anton Zeilinger]].<ref>[https://novaator.err.ee/1608737752/nobeli-fuusikapreemia-laks-kvantmaailma-inseneridele "Nobeli füüsikapreemia läks kvantmaailma inseneridele"] ERR Novaator, 4. oktoober 2022.</ref> ==[[5. oktoober]]== * [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] pälvisid ameeriklased [[Carolyn Bertozzi]] ja [[Barry Sharpless]] ning taanlane [[Morten Meldal]] [[Click-keemia|klikk-keemia]] arendamise eest.<ref>[https://novaator.err.ee/1608738880/nobeli-preemia-laks-sel-aastal-klikk-keemia-pioneeridele "Nobeli preemia läks sel aastal klikk-keemia pioneeridele"] ERR Novaator, 5. oktoober 2022.</ref> * Malekeskkonna [[Chess.com]] uurimise kohaselt pettis [[Hans Niemann]] tõenäoliselt enam kui sajas internetis toimunud malemängus. Skandaal sai alguse, kui Niemannile kaotas male maailmameister [[Magnus Carlsen]], kes süüdistas teda petmises.<ref>[https://sport.err.ee/1608739438/uurimise-kohaselt-pettis-niemann-toenaoliselt-enam-kui-sajas-mangus "Uurimise kohaselt pettis Niemann tõenäoliselt enam kui sajas mängus"] ERR Sport, 5. oktoober 2022</ref> ==[[8. oktoober]]== *Toimus [[Krimmi silla plahvatus]], mille tulemusel süttis raudteesillal olnud rongi seitse kütusetsisterni ja purunes kaks autosilla sillet. ==[[9. oktoober]]== *[[2022. aasta 9. oktoobri õhurünnak Zaporižžja korterelamule]] ==[[15. oktoober]]== *[[Tulistamine Soloti sõjaväepolügoonis]] ==[[16. oktoober]]== *[[Peking]]is algas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] 20. kongress. ==[[17. oktoober]]== *[[Su-34 allakukkumine Jeiskis]] Venemaal. Hävituslennuk kukkus pärast õhkutõusmist üheksakorruselisse kortermajja ja hukkus vähemalt 15 inimest. ==[[20. oktoober]]== *[[Elizabeth Truss]] astus pärast 45 päeva tagasi Ühendkuningriigi peaministri ametist, mis on lühim peaministriks oldud aeg riigi ajaloos.<ref>[https://www.err.ee/1608758329/briti-peaminister-liz-truss-astus-tagasi "Briti peaminister Liz Truss astus tagasi"] ERR, 20. oktoober 2022</ref> *[[Tšaad]]is puhkesid protestid pärast seda, kui president [[Mahamat Déby]] teatas kavatsusest pikendada oma võimulolekut veel kahe aasta võrra. ==[[21. oktoober]]== [[Fail:Konstantin Pätsi monumendi avamine 21.10.2022 (1).jpg|pisi|Konstantin Pätsi monumendi avamine]] * Tallinnas avati [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. ==[[22. oktoober]]== *Eesti vanim [[Pulli asula]] sai vastava mälestusmärgi. Seal avati koera kuju, mille valmistas skulptor [[Simson von Seakyl]].<ref>[https://www.err.ee/1608761716/pulli-kula-sai-eesti-vanima-asulakoha-tahistuse "Pulli küla sai Eesti vanima asulakoha tähistuse"] ERR, 22. oktoober 2022</ref> *[[Peking]]is lõppes [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] 20. kongress. ==[[23. oktoober]]== *[[Su-30 allakukkumine Irkutskis]], kus katselennul olnud hävituslennuk Su-30SM kukkus kahekorruselisse elumajja ja süttis põlema. ==[[29. oktoober]]== * [[Lõuna-Korea]]s hukkus [[Soul]]is ''[[halloween]]'''i tähistamisel rüseluses 146 inimest ja sai viga enam kui 150.<ref>[https://www.err.ee/1608771034/louna-koreas-hukkus-halloweeni-pidustustel-rahvamassis-146-inimest "Lõuna-Koreas hukkus halloweeni pidustustel rahvamassis 146 inimest"] ERR, 29. oktoober 2022</ref> *[[2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile]] ==[[30. oktoober]]== * [[Brasiilia]]s toimus [[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, kus kandideerisid ekspresident [[Luiz Inácio Lula da Silva|Luiz Inacio da Silva]] ja ametis olev president [[Jair Bolsonaro]]. Napi häälteenamusega võitis Lula da Silva.<ref>[https://www.err.ee/1608772111/lula-valiti-brasiilia-presidendiks-bolsonaro-kaotas "Lula valiti Brasiilia presidendiks, Bolsonaro kaotas"] ERR, 31. oktoober 2022</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2022| 10]] igd6915g9cpjaxs1dv3175vdjsx95xr 7256457 7256454 2026-10-20T18:50:22Z Raamaturott 56450 /* 20. oktoober */ 7256457 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2022''', kroonika. [[2022]]. aasta oktoober algas [[laupäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== * [[Läti]]s toimusid [[2022. aasta Läti parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille parima tulemuse saavutas peaminister [[Arturs Krišjānis Kariņš|Krišjānis Kariņš]]i juhitud valimisliit [[Uus Ühtsus]]. * [[Indoneesia]]s leidis aset [[Kanjuruhani staadioni tragöödia]], mille käigus hukkus 135 inimest ning sai vigastada ligi 600 inimest. * Ukraina väed vallutasid tagasi [[Lõman]]i linna. ==[[2. oktoober]]== * Peeti [[2022. aasta Brasiilia üldvalimised]]. 30. oktoobril toimuvad kordusvalimised kahe enim hääli saanud presidendikandidaadi ([[Jair Bolsonaro]] ja [[Luiz Inácio Lula da Silva]]) vahel. * Toimusid [[2022. aasta Bulgaari parlamendivalimised]]. See oli neljas kord 18 kuu jooksul, mil riigis peeti parlamendivalimised. * [[Kalle Rovanperä]] võitis [[autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] Uus-Meremaa etapi, millega kindlustas endale maailmameistri tiitli.<ref>[https://sport.err.ee/1608735643/kalle-rovanperast-sai-wrc-ajaloo-noorim-maailmameister "Kalle Rovanperäst sai WRC ajaloo noorim maailmameister"] ERR Sport, 1.–2. oktoober 2022</ref> ==[[3. oktoober]]== * [[Svante Pääbo]] pälvis [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]].<ref>[https://novaator.err.ee/1608736591/nobeli-meditsiinipreemia-palvis-eesti-juurtega-svante-paabo "Nobeli meditsiinipreemia pälvis Eesti juurtega Svante Pääbo"] ERR Novaator, 3. oktoober 2022</ref> ==[[4. oktoober]]== * [[Euroopa Liit]] lisas maksuparadiiside musta nimekirja [[Bahama]] ning [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicos]]e. Koostööd mittetegeva alana lisati nimekirja [[Anguilla]]. Nimekirjast eemaldati [[Bermuda]].<ref>[https://caribbean.loopnews.com/content/eu-adds-anguilla-bahamas-turks-and-caicos-tax-blacklist "EU adds Anguilla, Bahamas, Turks and Caicos to tax blacklist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} loop, 4. oktoober 2022</ref> * Võrgukatkestuse tõttu jäi [[Bangladesh]]is 80% riigist elektrita.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/nearly-all-of-bangladesh-without-electricity-after-grid-failure-3402771 "Nearly All Of Bangladesh Without Electricity After Grid Failure"] NDTV, 4. oktoober 2022</ref> * [[Sloveenia]] parlament legaliseeris [[samasooliste abielu]]. 8. juulil oli riigi ülemkohus otsustanud, et samasooliste abielude keelamine on vastuolus riigi põhiseadusega, ning andnud parlamendile kuus kuud, et seadus põhiseadusega kooskõlla viia. * [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] pälvisid prantslane [[Alain Aspect]], ameeriklane [[John Clauser]] ja austerlane [[Anton Zeilinger]].<ref>[https://novaator.err.ee/1608737752/nobeli-fuusikapreemia-laks-kvantmaailma-inseneridele "Nobeli füüsikapreemia läks kvantmaailma inseneridele"] ERR Novaator, 4. oktoober 2022.</ref> ==[[5. oktoober]]== * [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] pälvisid ameeriklased [[Carolyn Bertozzi]] ja [[Barry Sharpless]] ning taanlane [[Morten Meldal]] [[Click-keemia|klikk-keemia]] arendamise eest.<ref>[https://novaator.err.ee/1608738880/nobeli-preemia-laks-sel-aastal-klikk-keemia-pioneeridele "Nobeli preemia läks sel aastal klikk-keemia pioneeridele"] ERR Novaator, 5. oktoober 2022.</ref> * Malekeskkonna [[Chess.com]] uurimise kohaselt pettis [[Hans Niemann]] tõenäoliselt enam kui sajas internetis toimunud malemängus. Skandaal sai alguse, kui Niemannile kaotas male maailmameister [[Magnus Carlsen]], kes süüdistas teda petmises.<ref>[https://sport.err.ee/1608739438/uurimise-kohaselt-pettis-niemann-toenaoliselt-enam-kui-sajas-mangus "Uurimise kohaselt pettis Niemann tõenäoliselt enam kui sajas mängus"] ERR Sport, 5. oktoober 2022</ref> ==[[8. oktoober]]== *Toimus [[Krimmi silla plahvatus]], mille tulemusel süttis raudteesillal olnud rongi seitse kütusetsisterni ja purunes kaks autosilla sillet. ==[[9. oktoober]]== *[[2022. aasta 9. oktoobri õhurünnak Zaporižžja korterelamule]] ==[[15. oktoober]]== *[[Tulistamine Soloti sõjaväepolügoonis]] ==[[16. oktoober]]== *[[Peking]]is algas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] 20. kongress. ==[[17. oktoober]]== *[[Su-34 allakukkumine Jeiskis]] Venemaal. Hävituslennuk kukkus pärast õhkutõusmist üheksakorruselisse kortermajja ja hukkus vähemalt 15 inimest. ==[[20. oktoober]]== *[[Elizabeth Truss]] astus pärast 45 päeva tagasi Ühendkuningriigi peaministri ametist, mis on lühim peaministriks oldud aeg riigi ajaloos.<ref>[https://www.err.ee/1608758329/briti-peaminister-liz-truss-astus-tagasi "Briti peaminister Liz Truss astus tagasi"] ERR, 20. oktoober 2022</ref> *[[Tšaad]]is puhkesid meeleavaldused pärast seda, kui president [[Mahamat Déby]] teatas kavatsusest pikendada oma võimulolekut veel kahe aasta võrra. ==[[21. oktoober]]== [[Fail:Konstantin Pätsi monumendi avamine 21.10.2022 (1).jpg|pisi|Konstantin Pätsi monumendi avamine]] * Tallinnas avati [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. ==[[22. oktoober]]== *Eesti vanim [[Pulli asula]] sai vastava mälestusmärgi. Seal avati koera kuju, mille valmistas skulptor [[Simson von Seakyl]].<ref>[https://www.err.ee/1608761716/pulli-kula-sai-eesti-vanima-asulakoha-tahistuse "Pulli küla sai Eesti vanima asulakoha tähistuse"] ERR, 22. oktoober 2022</ref> *[[Peking]]is lõppes [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] 20. kongress. ==[[23. oktoober]]== *[[Su-30 allakukkumine Irkutskis]], kus katselennul olnud hävituslennuk Su-30SM kukkus kahekorruselisse elumajja ja süttis põlema. ==[[29. oktoober]]== * [[Lõuna-Korea]]s hukkus [[Soul]]is ''[[halloween]]'''i tähistamisel rüseluses 146 inimest ja sai viga enam kui 150.<ref>[https://www.err.ee/1608771034/louna-koreas-hukkus-halloweeni-pidustustel-rahvamassis-146-inimest "Lõuna-Koreas hukkus halloweeni pidustustel rahvamassis 146 inimest"] ERR, 29. oktoober 2022</ref> *[[2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile]] ==[[30. oktoober]]== * [[Brasiilia]]s toimus [[2022. aasta Brasiilia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, kus kandideerisid ekspresident [[Luiz Inácio Lula da Silva|Luiz Inacio da Silva]] ja ametis olev president [[Jair Bolsonaro]]. Napi häälteenamusega võitis Lula da Silva.<ref>[https://www.err.ee/1608772111/lula-valiti-brasiilia-presidendiks-bolsonaro-kaotas "Lula valiti Brasiilia presidendiks, Bolsonaro kaotas"] ERR, 31. oktoober 2022</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2022| 10]] bkijx4yfwa3frj0xz9wleg5avhbbd4z 0 637120 7256683 7053917 2026-10-21T09:33:06Z Andrus Kallastu 1157 7256683 wikitext text/x-wiki '''Sugu''' (kreeka keeles ''genos'', ladina keeles ''genus'') oli Vana-Kreeka muusikateoorias [[klassifikatsioon]]i aste, millel eristati [[tetrakord]]e või [[rütm (muusika)|rütme]]. Soo mõistet on muusikas kasutatud ka selle üldises loogilises tähenduses (vt [[sugu (loogika)]]), et määrata muid liigitusi. Vana-Kreekas oli tetrakordil kolm põhilist sugu: [[diatooniline sugu|diatooniline]], [[kromaatiline sugu|kromaatiline]] ja [[enharmooniline sugu|enharmooniline]]. Diatoonilise ja kromaatilise soo puhul võisid avalduda eri "varjundid" (''chroai'') ehk "liigid" (''eidē''). [[Aristoxenos]]e "Harmoonia elementide" ("Harmonika stoicheia", 4. sajand eKr teine pool) järgi on need varjundid vaid abstraktsioonid võimalustest peaaegu lõputult varieeruda kahe muutuva heli kõrgust, kuni need helid jäävad veel teatud piirkonda ja säilitavad proportsionaalse suhte üksteise ja tetrahordi kahe välimise püsiva heliga. Hilisemas teoreetilises traditsioonis omandavad need kuus varjundit konkreetsete alamkategooriate staatuse. [[Aristides Quintilianus]] on määratletud kolm rütmide sugu: võrdne, näiteks 1:1; kolm kahe vastu (sesquialteran), näiteks 9:6 ja topelt (duple), näiteks 2:1. Kuid ta möönis, et mõned lisavad ka neljanda, üks üks kolmandiku ühe kolmandiku vastu (sesquitertian), näiteks 4:3. [[Daktül]]ilised või [[anapest]]ilised rütmid on võrdsed; paeoonilised pooleteistkümnesed ning [[jamb]]ilised ja [[trohheus|trohheilised]] topelt. [[Kategooria:Muusikateooria]] jch2j00lpferges0ghbm1a09rj6an22 0 637450 7256612 6229693 2026-10-21T07:16:15Z Robert Treufeldt 9117 7256612 wikitext text/x-wiki '''"Hees"''' oli [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslik]] luulealmanahh, mida ilmus aastatel [[1967]]–[[1968]] neli numbrit. == Eellugu == [[1961]]. aastal toimus noorte kirjandushuviliste kokkutulek "Noorte Looming", mille materjalidest koostati mapp pealkirjaga "Esimene Loomus", mis aga trükki ei jõudnud. Taolisi kokkutulekuid toimus veel 1962. ja 1963. aastal Koigis ning 1964. aastal Aegna saarel. Pandi kokku veel samasuguseid kogumikke pealkirjaga "Looming"; alates 1964. aastast pealkirjaga "Noorte Looming". Need kogumikud ilmusid esialgu 15, hiljem 25 või 30 eksemplaris. Anti välja ka esikteoste sarja pealkirjaga "Esimene Loomus", mille autorite hulgas olid [[Viivi Luik]], Märt Raba, [[Ingvar Luhaäär]] ja Udo Otsus. "Noorte Loomingu" viimane number ilmus pärast aastast vaheaega [[1967]]. aastal, milles kuulutati välja konkurss uue ja särtsakama nime leidmiseks. Selleks sai Eduard Moloki ettepanekul "HEES" (Hullemini Enam Ei Saa). == Sisu == === HEES === Noorte Autorite Koondis. Tallinn, 1967. 54 lk. Autorid: [[Leelo Tungal]], Tiit Ehala, Kari Ahk, [[Astrid Reinla]], Edward O'Men ( = Eduard Molok), [[Jüri Üdi]], [[Toomas Vint]], [[Christian Morgenstern]] (tõlk. [[Joel Sang]]), [[Kalju Lepik]], Miroslav Lamaš (tõlk. [[Tõnis Vint]]). Illustratsioonid; [[Aili Vint|Aili Sarv]], [[Jüri Arrak]]. Toimetus: M. Aare, E. Karu, A. Piik, S. Saar, T. Tasa, K. Tulviste, I. Viidalepp, H. Väli. Kunstiline kujundaja: [[Tõnis Vint]]. === HEES 2 === Noorte Autorite Koondis. Tallinn, 1968. 68 lk. Autorid: [[Juhan Viiding|Jüri Üdi]], [[Sirje Kiin]], [[Jaak Jõerüüt]], [[Peeter Tulviste]], [[Helle Karis]], [[Raul Meel]], Silvester Houdeard (õieti Dom Sylvester Houédard), Jan Burka, Ernst Jandl, Enn Karu, [[Andres Ehin]], [[Toomas Vint]], [[Jaan Isotamm|Johnny B. Isotamm]], Juku Muul ( = Toomas Vint), Gerald Gassopt-Talabit (tõlk. Toomas Vint), [[Tõnis Vint]]. Illustratsioon: [[Illimar Paul]]. Toimetus: J. Jõerüüt, I. Paul (kujundaja). A. Piik, K. Tulviste, T. Vint. === HEES 3 === "HEESi" väljaanne 3. 33 lk. Toomas Vint. Suitsupilvedest unistus. Kunstiliselt kujundanud autor. === HEES 4 === Noorte Autorite Koondis. Tallinn, 1968. 75 lk. Autorid: [[Jaak Jõerüüt]], Juhan Tomingas, [[Henn-Kaarel Hellat]], [[Lewis Carroll]], Henry Chopin, [[Raul Meel]], Enn Karu, [[Eduard Vilde]], [[Toomas Vint]], Ann Piik, Juku Muul, [[Jaan Isotamm|Johnny B. Isotamm]], [[Andres Ehin]]. ==Trükkimata allikad== * KM EKLA f 321 m 19:5-8 ==Trükitud allikad== * [[Kersti Unt]] ja Marja Unt. Seilates sadamata. Omakirjastus okupeeritud Eestis. Kujundanud Mari Kaljuste. Tallinn: Varrak, 2012, 398 lk. ISBN 9789985325308 [[Kategooria:Omakirjastuslik tegevus Eestis]] [[Kategooria:Eesti endised ajakirjad]] sb3ctac0hmjwgs8xhl7shwmswn6xy83 0 645217 7256363 7208837 2026-10-20T14:14:27Z ~2026-56100-06 240125 7256363 wikitext text/x-wiki '''Tiiu Sandrak''' (neiupõlvenimega '''Tiiu Jõgi'''; sündinud [[14. märts]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on [[leedu keel]]e tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja. == Elukäik == Tiiu Sandrak kasvas üles Tallinna vanalinnas ning lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i. Õppis aasta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[Vene keel|vene keelt]], mis võimaldas vastuvõtu [[Vilniuse Ülikool|Vilniuse Riikliku Ülikooli]] leedu keele ja kirjanduse tõlkijate eriprogrammi, mille lõpetas 1982. aastal. Lisaks leedu keelele on ta õppinud ka [[Läti keel|läti keelt.]] Töötas aastatel 1982–1989 ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] korrektori, toimetaja ning mittekoosseisulise töötajana, aastatel 1991–1998 [[Kooperatiiv|kooperatiivi]] Hansa nõustaja ja toimetajana. Pärast Tallinnast [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvusparki]] kolimist 1996. aastal, pühendus Tiina Sandrak viie lapse kasvatamise kõrval ka kohaliku kultuurielu edendamisele. Aastatel 1999–2001 juhtis ta [[Kolga]] klubi, korraldas teisele [[Eesti raamatu aasta|Eesti Raamatu Aastale]] pühendatud kohtumisüritusi ning piirkonna suurimat rahvaüritust Kolga Karapit. Muuhulgas oli ta Kolga kino asutaja ning juht. Koos abikaasa Ott Sandrakuga on ta üks [[Kuusalu vald|Kuusalu Valla]] Lasterikaste Perede Liidu asutajaid. Aastatel 1999–2011 korraldas Sandrak koostöös reisifirmade Comtour, Bona-Reisid, Noor Turist, Raetravel ja [[Looduse Omnibuss|Looduse Omnibussiga]] loodus- ja kultuurireise Eestis, Lätis ning Leedus. Alates 2003. aastast on ta sertifitseeritud loodusgiid ning juhtinud loodusretki [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Aegviidu]] ja [[Oandu looduskeskus|Oandu looduskeskustes]]. Sandrak on tõlkinud [[Ilukirjandus|ilukirjanduslikke]] ja ajaloolisi raamatuid, tarbe- ja ajakirjanduslikke teoseid, ning [[Näidend|näidendeid]], mida on lavastatud [[Ugala (teater)|Ugalas]], [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]], harrastusteatrites. Ta on tõlkinud [[Kultuuriministeerium|kultuuriministeeriumile]], [[Justiits- ja Digiministeerium|justiitsministeeriumile]], [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonile]], [[Eesti Raadio|Eesti Raadiole]], Leedu Televisioonile, Leedu Kinostuudiole, Leedu Rahvakunstikeskusele, ajakirjadele, Eesti ja Leedu tõlkebüroodele. Ta on avaldanud Leedu kultuuri ja poliitika teemalisi artikleid ja ülevaated [[Päevaleht|Päevalehes]] ja [[Postimees|Postimehes]]. Ta on [[Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit|Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liidu]] ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsiooni liige. Viimastel aastatel on Tiiu Sandrak keskendunud peamiselt ilukirjanduse tõlkimisele ning Balti riikide kirjandussuhete arendamisele. == Tõlked == {| |- ! '''Teose nimi''' !'''Originaalpealkiri'''!! '''Autor'''!! '''Aasta'''!! '''Kirjastus'''!! '''Tunnustus / Esitlused''' |- |Väljaheitmine. Londoni nõel |Išvarymas. Londono adata |Marius Ivaškevičius |2026 |Tänapäev | |- |Vilniuse pokker<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-01 |pealkiri=NÄDALA RAAMAT &#10217; Uhke linna õudne aeg |url=https://kultuur.postimees.ee/8182664/nadala-raamat-uhke-linna-oudne-aeg |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Tõlkija: leedu kirjanduses on eestlase jaoks palju äratuntavat, kuid ka teistsugust |url=https://kultuur.err.ee/1609601045/tolkija-leedu-kirjanduses-on-eestlase-jaoks-palju-aratuntavat-kuid-ka-teistsugust |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> |Vilniaus pokeris |Ričardas Gavelis |2024 |Vocebianca | |- |<small>Uued sonetid</small> |Naujieji sonetai |<small>Antanas A. Jonynas</small> |2024 |<small>SA Kultuurileht</small> |<small>Balti Assamblee auhind 2023</small> |- |Päikeseloojangute kollektsionäär |Kolekcionierius |Saulius Tomas Kondrotas |2023 |Salv |Kulka 2024. ilukirjandusliku tõlke nominent |- |Supermemmed |Superbobutės |Marius Marcinkevičius |2023 |[[Hea Lugu]] ! |- |Tups jääb üksi |Tukas lieka vienas |Selemonas Paltanavičius |2023 |[[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]] ! |- | Maranta <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-06 |pealkiri=Kodune ja eksootiline – nagu maranta |url=https://www.sirp.ee/kodune-ja-eksootiline-nagu-maranta/ |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> | Maranta|| Birutė Jonuškaitė || 2021 || [[Eesti Raamat]]|| |- | Võlujärv | Sivužas|| [[Marius Marcinkievicius]]|| 2021 || [[Hea Lugu]]|| [[Paabeli Torni auhind|Paabeli Torn]]i 2021. aasta lastetõlkekirjanduse pildiraamatu peaauhind |- |Miniraamatud Balti autoritelt | |Erinevad Leedu, Läti ja Eesti autorid |2021 | |Vabalt allalaaditavad https://vaikuzeme.lt/projektai/tiny-books/miniraamatuteks/ |- |Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte |Šiąnakt aš miegosiu prie sienos |Giedra Radvilavičiūtė |2019 |[[Sihtasutus Kultuurileht|SA Kultuurileht]] |[[Loomingu Raamatukogu]] |- |Kant |Kantas |[[Marius Ivaškevičius]] | |[[Tallinna Linnateater]] |Esietendus 13. aprill 2019 |- |Ameerika saunas |Amerika pirtyje |Juozas Vilkutaitis-Keturakis |2019 |Harrastusteatrite Liit |BaltiRamp raames 2019 Kretingas, Eestit esindas Seasaare Teater Viljandist |- |Kalad ja draakonid |Žuvys ir drakonai |[[Undinė Radzevičiūtė]] |2017 |[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | |- |Mida talle öelda ehk Tigu |Ką jai pasakyti arba Apie sraigę |Adomas Stančikas |2017 |Harrastusteatrite Liit |Esietendus 19. jaanuar 2017 MTÜ KaRakTer |- |Väljaheitmine |Išvarymas |Marius Ivaškevičius |2016 |[[Eesti Draamateater]] |Esietendus 24. aprill 2016 |- |Ei mingit Baden-Badenit |Baden Badeno nebus |Undinė Radzevičiūtė |2014 |[[Sihtasutus Kultuurileht|SA Kultuurileht]] |Loomingu Raamatukogu |- |Isa Stanislovas |Tevas Stanislovas |Arvydas Juozaitis |2007 |Tellimustöö [[Katoliku kirik Eestis|Rooma Katoliku Kirik]]<nowiki/>ult |Avaldamata |- |Koolimatemaatika valemid |Mokyklinės matematikos formulės |Jonas Kleiza |2003 |Ersen | |- |Leedu arheoloogia ajalugu (kuni 1940. aastani |Lietuvos archeologijos istorija (iki 1940 m.) | |2002 |[[Tartu Ülikool]] | |- |Poiss ja meri |Berniukas ir jūra |Antoloogia |1989 |Vaga (Vilnius) |Eesti lasteluule antoloogia koostamine ja reaalused tõlked |- |Jason |Jasonas |Saulius Šaltenis |1983 |Viljandi draamateater "[[Ugala]]" |Esietendus 9. aprill 1983 |- |Kentaurivapi suguvõsa |Kentauro herbo giminė |S. T. Kondrotas |1982 |[[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] |Loomingu Raamatukogu |} == Isiklikku == Ta on kirjanduskriitik [[Olev Jõgi]] ja Salme Jõgi (neiupõlvenimega Leps) tütar, kirjandusteadlase [[Mall Jõgi|Mall Kaevatsi]] ja Tallinna Ülikooli õppejõu [[Jaan Jõgi]] õde. Tiiu Sandrak on abielus ajaloolase ja filminõuniku [[Ott Sandrak]]uga. Neil on viis last, sealhulgas [[Lennart Meri konverents|Lennart Meri konverentsi]] korraldaja [[Maret Koplus]] ja ajaloolane ning Tallinna Ülikooli nooremteadlane [[Piia Sandra Sandrak]]. Tiiu Sandrak on [[Mihkel Kaevats]]i ja [[Marten Kaevats]]i tädi. Tema lemmiklause on [[José Saramago]] öeldu: „Kirjanikud loovad rahvuskirjandust, aga tõlkijad loovad maailmakirjandust!“.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Kes on naised raamatute taga? „Tõlkija on alati kaasautor“ |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120439410/kes-on-naised-raamatute-taga-tolkija-on-alati-kaasautor |vaadatud=2026-03-08}}</ref> == Tunnustus == * 2021 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli Torni tõlkelastekirjanduse auhind]] teosele "Võlujärv".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-11-25 |pealkiri=Lastekirjanduse keskuses tunnustati parimaid tõlkeraamatuid lastele |url=https://kultuur.err.ee/1608415652/lastekirjanduse-keskuses-tunnustati-parimaid-tolkeraamatuid-lastele |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2024 Kulka ilukirjandusliku tõlke nominatsioon S.T.Kondrotase "Päikeseloojangute kollektsionäär" tõlkimise eest. * 2026. aasta Leedu Ilukirjanduse Tõlkijate Liidu määratud Püha Hieronymuse preemia kirjanduse tõlkimise eest leedu keelest eesti keelde. == Viited == <references /> == Välislingid == * https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/jutusaade-tiiu-sandrak * Tuna https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2016/10/BurinskaiteKristina_KGB_tegevuse_TUNA2012_4.pdf * https://www.lrt.lt/radioteka/irasas/2000879061/lietuvisku-kuriniu-verteja-i-estu-kalba-estiskame-isvaryme-rusisku-keiksmazodziu-neliko * https://www.satenai.lt/2026/10/09/tiiu-sandrak-kiekvienas-kurinys-yra-langas-tarp-musu-saliu/ * https://literaturairmenas.lt/publicistika/danute-sirijos-giraite-issipildes-skrydis {{JÄRJESTA:Sandrak, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] currvwggwn0a38328o19246c8loadar 0 646866 7256546 7165154 2026-10-21T01:45:06Z Kruusamägi 1530 7256546 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} [[Fail:Vukovar-watertower-after-war.jpg|pisi|Veetorn 2010. aastal]] [[Fail:Vukovar Water Tower 2026.jpg|pisi|Veetorn 2026. aastal]] '''Vukovari veetorn''' on endine [[veetorn]] ja praegune muuseum [[Horvaatia|Horvaatias]] [[Vukovar|Vukovari]] linnas, linna sümbol. 50 meetrit kõrge veetorn asub Mitnica linnaosas Najpar-bašća linnapargis. Esialgsel kujul valmis see 1968. aastal. Veetorni projekteeris ettevõte Plan ja ehitas ettevõte Hidrotehna Zagreb.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-07-25 |pealkiri=Ne potkopavajte Vodotoranj da se ne sruši |url=https://www.vukovarske-novine.com/vijest.php?id=6989 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100725144730/http://www.vukovarske-novine.com/vijest.php?id=6989 |arhiivimisaeg=2010-07-25 |vaadatud=2023-02-18 |väljaanne=Vukovarske novine |keel=hr}}</ref> See mahutas 2200 m³. Enne [[Horvaatia iseseisvussõda]] paiknes torni tipus restoran vaatega linnale, [[Doonau]] jõele ja ümberkaudsetele viinamarjaistandustele. Sõja ajal toimud 87-päevase (25. august – 18. november 1991) [[Vukovari lahing]]u kestel oli torn üks Jugoslaavia Rahvaarmee (JNA) suurtükiväe peamisi sihtmärke, mida tulistati 640 korda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=051130IT |url=https://www.icty.org/x/cases/mrksic/trans/en/051130IT.htm |vaadatud=2023-02-18 |väljaanne=www.icty.org}}</ref> Pärast sõja lõppu 1995. aastal jäi Vukovar algselt ÜRO hallatud Ida-Slavoonia, Baranja ja Lääne-Sirmiumi üleminekuadministratsiooni alla, kuni taasliideti Horvaatiaga 15. jaanuaril 1998. Seejärel soovis Horvaatia president [[Franjo Tuđman]] algse torni taastada, kuid sellest plaanist loobuti ning torn koos kuuli- ja mürsuaukudega jäi Vukovari ja Horvaatia sõjakannatuste sümboliks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-31 |pealkiri=Vukovar Water Tower – a symbol of Croatian unity officially opened |url=https://www.croatiaweek.com/vukovar-water-tower-a-symbol-of-croatian-unity-officially-opened/ |vaadatud=2023-02-18 |väljaanne=Croatia Week |keel=en}}</ref> 2016. aastal hakati veetorni konserveerimiseks raha koguma ning torn avati ametlikult uuesti muuseumina 30. oktoobril 2020. Veetorni kõrval asuvad amfiteater, laste mänguväljak ja kohvik. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://vukovarskivodotoranj.hr/en/home/ Torni koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Horvaatia ehitised]] [[Kategooria:Horvaatia muuseumid]] [[Kategooria:Veetornid]] rxwlvxj598q78rxpfl1oqtubuy877hc 0 653643 7256496 6397703 2026-10-20T20:51:52Z ~2026-56235-72 240159 /* */ 7256496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:FC_Salzburg_gegen_FC_Bayern_München_(Championsleague_Achtelfinale_Hinspiel_16._Februar_2022)_63.jpg|pisi|Karim Adeyemi 2022. aastal [[Salzburgi Red Bull]]i mängijana]] '''Karim-David Adeyemi''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[2002]] [[München]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[FC Barcelona]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2010–2012 kuulus ta [[Müncheni Bayern]]i ja 2012–2018 [[SpVgg Unterhaching]]i noortesüsteemi. Seejärel liitus ta [[Salzburgi Red Bull]]iga. Salzburgi põhimeeskonnas debüteeris Adeyemi hooajal 2019/20. Esimese värava lõi ta Austria kõrgliigas 1. juulil 2020 mängus [[Grazi Sturm]]i vastu. Alates järgmisest hooajast kuulus Adeyemi Salzburgi põhikoosseisu. 1. detsembril 2020 lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupimängus värava [[Moskva Lokomotiv]]i vastu. Hooajal 2021/22 oli Adeyemi [[Giacomo Vrioni]] kõrval Austria kõrgliiga suurim väravakütt (19 väravat). Meistrite Liiga hooaja [[UEFA Meistrite Liiga 2021–2022|2021/22]] alagrupiturniiril lõi Adeyemi kolm väravat. 2022. aasta mais sõlmis ta viieaastase lepingu Dortmundi Borussiaga.<ref>{{Cite news |date=23 April 2022 |title=Borussia Dortmund: Karim Adeyemi wechselt von RB Salzburg zum BVB |language=de |work=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/sport/fussball/karim-adeyemi-wechselt-von-rb-salzburg-zu-borussia-dortmund-a-6b04527b-48b1-4a03-940d-e101f21c7237 |access-date=11 May 2022 |issn=2195-1349}}</ref> Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi Adeyemi 23. jaanuaril 2023 mängus [[Leverkuseni Bayer]]i vastu. 2021. aastal tuli Adeyemi Saksamaa kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Saksamaa jalgpallikoondises debüteeris Adeyemi 5. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu ja lõi selles Saksamaa 6:0 võiduga lõppenud mängus Saksamaa kuuenda värava. Adeyemi kuulus Saksamaa koondisse [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud. Tema ema on rumeenlanna ja isa [[Nigeeria]] päritolu.<ref>{{cite web|url=https://www.sueddeutsche.de/sport/adeyemi-jugendfussball-geschaeft-1.4191947|title=Wie ein Talent aus Unterhaching zum Millionengeschäft wurde|author=Thomas Hummel|work=[[Süddeutsche Zeitung]]|language=de|date=31 October 2018|access-date=10 November 2018}}</ref> == Saavutused == ;Salzburgi Red Bull *[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2019–20, 2020–21, 2021–22 *[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2019–20, 2020–21, 2021–22 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.bvb.de/eng/Teams/First-Team/Karim-Adeyemi Profiil Dortmundi Borussia kodulehel] {{FIFA World Cup 2022 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Adeyemi, Karim}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 6vxpsxrlyfna3kftuvbwcm09vce10k1 7256497 7256496 2026-10-20T20:54:56Z ~2026-56235-72 240159 /* Välislingid */ 7256497 wikitext text/x-wiki [[Pilt:FC_Salzburg_gegen_FC_Bayern_München_(Championsleague_Achtelfinale_Hinspiel_16._Februar_2022)_63.jpg|pisi|Karim Adeyemi 2022. aastal [[Salzburgi Red Bull]]i mängijana]] '''Karim-David Adeyemi''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[2002]] [[München]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[FC Barcelona]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2010–2012 kuulus ta [[Müncheni Bayern]]i ja 2012–2018 [[SpVgg Unterhaching]]i noortesüsteemi. Seejärel liitus ta [[Salzburgi Red Bull]]iga. Salzburgi põhimeeskonnas debüteeris Adeyemi hooajal 2019/20. Esimese värava lõi ta Austria kõrgliigas 1. juulil 2020 mängus [[Grazi Sturm]]i vastu. Alates järgmisest hooajast kuulus Adeyemi Salzburgi põhikoosseisu. 1. detsembril 2020 lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupimängus värava [[Moskva Lokomotiv]]i vastu. Hooajal 2021/22 oli Adeyemi [[Giacomo Vrioni]] kõrval Austria kõrgliiga suurim väravakütt (19 väravat). Meistrite Liiga hooaja [[UEFA Meistrite Liiga 2021–2022|2021/22]] alagrupiturniiril lõi Adeyemi kolm väravat. 2022. aasta mais sõlmis ta viieaastase lepingu Dortmundi Borussiaga.<ref>{{Cite news |date=23 April 2022 |title=Borussia Dortmund: Karim Adeyemi wechselt von RB Salzburg zum BVB |language=de |work=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/sport/fussball/karim-adeyemi-wechselt-von-rb-salzburg-zu-borussia-dortmund-a-6b04527b-48b1-4a03-940d-e101f21c7237 |access-date=11 May 2022 |issn=2195-1349}}</ref> Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi Adeyemi 23. jaanuaril 2023 mängus [[Leverkuseni Bayer]]i vastu. 2021. aastal tuli Adeyemi Saksamaa kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Saksamaa jalgpallikoondises debüteeris Adeyemi 5. septembril 2021 MM-i valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu ja lõi selles Saksamaa 6:0 võiduga lõppenud mängus Saksamaa kuuenda värava. Adeyemi kuulus Saksamaa koondisse [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud. Tema ema on rumeenlanna ja isa [[Nigeeria]] päritolu.<ref>{{cite web|url=https://www.sueddeutsche.de/sport/adeyemi-jugendfussball-geschaeft-1.4191947|title=Wie ein Talent aus Unterhaching zum Millionengeschäft wurde|author=Thomas Hummel|work=[[Süddeutsche Zeitung]]|language=de|date=31 October 2018|access-date=10 November 2018}}</ref> == Saavutused == ;Salzburgi Red Bull *[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2019–20, 2020–21, 2021–22 *[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2019–20, 2020–21, 2021–22 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/players/52163/karim-adeyemi Profiil FC Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2022 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Adeyemi, Karim}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 3ahmxbv8r7ijtfl2feqwt0fr39gai36 0 653812 7256511 7106693 2026-10-20T22:00:37Z Kethen346 222541 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|0|0 */ 7256511 wikitext text/x-wiki '''"Fallout 2"''' on 1998. aastal ilmunud [[arvutimäng]], mille arendas [[Black Isle Studios]] ja avaldas [[Interplay]]. Mäng on postapokalüptiline klassikaline [[Arvuti-rollimängud|rollimäng]], mille tegevustik leiab aset tuumasõjajärgsetes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="Tamula"/> Mängus leidub palju [[satiir]]i, peamiselt poliitilistel teemadel, ja palju [[popkultuur]]i viiteid. Selle visuaalne stiil on inspireeritud 1950ndatest ja 1960ndaatest. See viitab satiiriliselt ka [[külm sõda|külma sõja]] aegsele tuumasõjahirmule. == Mänguviis == „Fallout 2“ mänguviis on pöördepõhiline ehk mängijal on näiteks tulevahetuses kindel arv punkte, mida ta saab kasutada oma käigu ajal. Kui mängija kasutab oma punktid ära, on vastaste käik, kuid kui mängija jääb ellu, saab ta oma punktid järgmiseks käiguks tagasi. Mängija liigub külast külasse või linnast linna ja lahendab probleeme, müüb või ostab asju ning mängu jooksul muutub järjest tugevamaks. Suure osa mängust moodustab ka dialoog ning enamus olukordi on võimalik suhtlusega lahendada õigeid valikuid tehes. Olemas on ka atribuudid, mis mõjutavad dialoogi valikuid, näiteks [[intelligentsus]] ja karisma. Mängus leitud esemed võivad samuti dialoogi muuta ja anda mängijale alternatiivse viisi probleeme lahendada, kui tal puuduvad vajalikud atribuudid.<ref>Interplay. 1998. The Fallout 2 manual (http://cdn.akamai.steamstatic.com/steam/apps/38410/manuals/Fallout2_manual_EN.pdf) Vaadatud 09.04.2023</ref> Kuna tegemist on rollimänguga, on võimalik mängida nii hea kui ka kurja tegelasena, mis muudab ka mängu lõpetamise kas kergemaks või raskemaks. Näiteks hea tegelasena mängides saab poodides paremaid hindasid, kuid kurja tegelasega tihtipeale ei ole võimalik isegi linnadesse siseneda. Selline olukord leiab aset peamiselt siis, kui mängija on otsustanud olla orjapidaja või -müüja või lapsetapja. Mängus tehtud valikud mõjutavad lõpuslaide, mis annavad mängijale teada kindlate inimeste ja külade saatusest. Need slaidid küll mängusisest maailma ei mõjuta, kuid annavad tagasisidet mängija tegude kohta<ref name="Howard">Howard T, Kenton. Nonlinear narrative in Fallout 2. University of Central Florida. (https://web.archive.org/web/20230510204804/https://oneshotjournal.com/wp-content/uploads/2019/03/20190312_Howard_PROOF.pdf) Vaadatud 10.04.2023</ref>. Rollimänguna annab see mängijale võimaluse tegelasi luua, eri atribuutide ja oskustega, tänu millele on põhjust uuesti mängu mängida, kuna on ka atribuute, mis muudavad mängu hoopis teistsuguseks. Väheintelligentne tegelane ei oska suhelda ja enamus mängusiseseid inimesi ei suhtu mängijasse hästi. == Sisu == „Fallout 2“ leiab aset aastal 2242, kus peategelase küla Arroyo on hävingu äärel, ning selle päästmiseks on vaja sõjaeelset tehnoloogiat, milleks on G.E.C.K. G.E.C.K on ese, mida on võimalik kasutada paradiisi loomiseks, kuid seetõttu see on üpriski haruldane. Peategelane peab läbima mitu katset, et omandada oma esivanema riided, kes umbes sajand tagasi peatas muteerunud olendite liidri/looja. Oma rännakutel leiab ta oma esivanema kodupaiga, kus asub ka G.E.C.K. Kuid selle omandamiseks, peab ta sealseid uusi elanikke aitama, et omandada ese, mida ta on kogu oma retke otsinud. G.E.C.K.-i otsingul kohtab peategelane organisatsiooni Enclave, mis on Ameerika Ühendriikidest järele jäänud endine valitsus, mis soovib Ameerika Ühendriike genotsiidiga taastada. Organisatsiooni plaan on kasutada inimeste loodud sõjaeelset viirust, mille koostist organisatsioon muutis, et see hävitaks kõik radioaktiivsed ning muteerunud elusolendid.<ref>Imdb (https://www.imdb.com/title/tt0183066/) Vaadatud 24.04.2023</ref> Peategelane päästab oma küla elanikud ning hävitab Enclave’i baasi, mille tulemusena tema küla ning ka ülejäänud inimesed Ameerika aladel saavad enamasti rahus elada. == Maailm == Mängu maailm leiab aset alternatiivajaloos, mis lahkneb [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgsest ajaloost<ref name="Tamula />. Suurimad rivaalid on [[ameeriklased]] ja hiinlased, kes pidevalt üritavad tehnoloogiat arendada, et saavutada omavahelises sõjas võit, kuid lõpuks hävib kõik tuumasõja tõttu 2077. aastal. Vaadates seda konflikti, on kerge märgata et see on inspiratsiooni saanud Ameerika ja Nõukogude Liidu võidurelvastumisest, kuid sellel on mängus katastroofiline lõpp. Mängus on tuumasõjast juba möödunud peaaegu kaks sajandit, ning inimesed on suutnud alustada uuelt lehelt<ref name="Howard" />. == Konflikt ja võimuvõitlus == Mängus on igal pool on võimalik leida mingi konflikt, olgu see suur või väike. Need konfliktid tekivad, kuna inimesed mõtlevad erinevalt. Mängus on inimesi kes soovivad rahu ja korda, kuid on ka neid, kes kasutavad reeglite puudust ära, et oma ihade järgi elada. Leidub neid, kes soovivad vanu reegleid või maailma tagasi tuua, nagu näiteks NCR (New [[California]] Republic), mis soovib demokraatiat levitada uues maailmas, kuid seda hakkab tulevikus seest sööma korruptsioon. Reegliteta New Renos toimub pidev võimuvõitlus nelja maffiapere vahel, kes müüvad narkootikume, et teisi külasid enda mõju alla saada. Enclave on fašistlik organisatsioon, mis on Ameerika Ühendriikide valitsuse jäänused, kes kasutavad demokraatiat fassaadina. Enclave on saladuslik organisatsioon, mis üritab uut lehte pöörata, et Ameerika oma vaadete järgi taastada. == Loomine == Peale „Fallouti“ ilmumist 1997. aastal ning selle edukust nähes, hakkas Black Isle Studios kohe järgneva mänguga tegelema, milleks oli „Fallout 2“, mis oli ka otsene järg esimesele mängule, kus tegevus toimub 80 aastat peale esimese mängu sündmusi<ref name="Howard" />. „Fallout 2“ loodi lühikese aja, umbes 9 kuu jooksul, ning mäng avaldati 1998. aastal. Interplay kannatas tol ajal rahaliste probleemide käes ning mängu loomiseks anti vähe aega, kuid firmat tabas pankrot, kui hakati tegelema kolmanda mängu loomisega<ref name="Tamula />. Sellest olenemata oli „Fallout 2“ esimesest mängust igas aspektis parem kriitikute ning mängijate arvamuse järgi, kuigi graafilisi muutusi ei toimunud. == Sõnum == Mängu peamine sõnum ei ole üldsegi peidetud, ning ilmub mängu algul. Mängu slaidide jutustaja, kellele annab hääle Ron Perlman alustab lausega: „Sõda, sõda ei muutu kunagi.“ Neid sõnu kuuldes, ning mängumaailma avastades on võimalik mängijal oma järeldusteni jõuda. Mängija peab tegema moraalseid otsuseid, mis võivad olla küll südamest head, kuid katastroofiliste tagajärgedega. == Viited == [[Kategooria: 1998. aasta videomängud]] a9nuommdeze6tl3p95lroje9l1j4jlc 7256512 7256511 2026-10-20T22:05:22Z Kethen346 222541 Tekstis parandati keelelised ja ortograafilised vead, asendati jutumärgid " " Vikipeedia nõuetele vastavate tüüpidega, ühtlustati lauseehitust ning korrigeeriti viidete ja kategooriate vormistust. 7256512 wikitext text/x-wiki '''"Fallout 2"''' on 1998. aastal ilmunud [[arvutimäng]], mille arendas [[Black Isle Studios]] ja avaldas [[Interplay Entertainment|Interplay]]. Mäng on postapokalüptiline klassikaline [[rollimäng]], mille tegevustik leiab aset tuumasõjajärgsetes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="Tamula" /> Mängus leidub palju [[satiir]]i, peamiselt poliitilistel teemadel, ja palju [[popkultuur]]i viiteid. Selle visuaalne stiil on inspireeritud 1950. ja 1960. aastatest. See viitab satiiriliselt ka [[Külm sõda|külma sõja]] aegsele tuumasõjahirmule. == Mänguviis == "Fallout 2" mänguviis on käigupõhine ehk mängijal on näiteks tulevahetuses kindel arv punkte, mida ta saab kasutada oma käigu ajal. Kui mängija kasutab oma punktid ära, on vastaste käik, kuid kui mängija jääb ellu, saab ta oma punktid järgmiseks käiguks tagasi. Mängija liigub külast külasse või linnast linna ja lahendab probleeme, müüb või ostab asju ning muutub mängu jooksul järjest tugevamaks. Suure osa mängust moodustab ka dialoog ning enamikku olukordadest on võimalik suhtlusega lahendada, tehes õigeid valikuid. Olemas on ka atribuudid, mis mõjutavad dialoogivalikuid, näiteks [[intelligentsus]] ja karisma. Mängus leitud esemed võivad samuti dialoogi muuta ja anda mängijale alternatiivse viisi probleeme lahendada, kui tal puuduvad vajalikud atribuudid.<ref>Interplay. 1998. The Fallout 2 manual. (https://cdn.akamai.steamstatic.com/steam/apps/38410/manuals/Fallout2_manual_EN.pdf) Vaadatud 09.04.2023</ref> Kuna tegemist on rollimänguga, on võimalik mängida nii hea kui ka kurja tegelasena, mis muudab mängu läbimise kas kergemaks või raskemaks. Näiteks hea tegelasena mängides saab poodides paremaid hindu, kuid kurja tegelasega ei ole tihtipeale võimalik isegi linnadesse siseneda. Selline olukord leiab aset peamiselt siis, kui mängija on otsustanud olla orjapidaja, orjamüüja ko lapsetapja. Mängus tehtud valikud mõjutavad lõpuslaide, mis annavad mängijale teada kindlate inimeste ja külade saatusest. Need slaidid küll mängusisest maailma ei mõjuta, kuid annavad tagasisidet mängija tegude kohta.<ref name="Howard">Howard T, Kenton. Nonlinear narrative in Fallout 2. University of Central Florida. (https://web.archive.org/web/20230510204804/https://oneshotjournal.com/wp-content/uploads/2019/03/20190312_Howard_PROOF.pdf) Vaadatud 10.04.2023</ref> Rollimänguna annab see mängijale võimaluse luua eri atribuutide ja oskustega tegelasi, tänu millele on põhjust mängu uuesti mängida, kuna on ka atribuute, mis muudavad mängukogemuse täiesti teistsuguseks. Väheintelligentne tegelane ei oska suhelda ja enamik mängusiseseid inimesi ei suhtu mängijasse hästi. == Sisu == "Fallout 2" tegevus leiab aset aastal 2242. Peategelase küla Arroyo on hävingu äärel ning selle päästmiseks on vaja sõjaeelset tehnoloogiat nimega G.E.C.K. (''Garden of Eden Creation Kit''). G.E.C.K. on ese, mida on võimalik kasutada paradiisi loomiseks, kuid seetõttu on see üpriski haruldane. Peategelane peab läbima katse, et omandada oma esivanema riided, kes umbes sajand tagasi peatas muteerunud olendite liidri. Oma rännakutel leiab ta oma esivanema kodupaiga, kus asub ka G.E.C.K., kuid selle omandamiseks peab ta sealseid uusi elanikke aitama. G.E.C.K.-i otsingul kohtab peategelane organisatsiooni Enclave, mis on Ameerika Ühendriikidest järele jäänud endine valitsus, mis soovib Ameerika Ühendriike genotsiidiga taastada. Organisatsiooni plaan on kasutada inimeste loodud sõjaeelset viirust, mille koostist organisatsioon muutis, et see hävitaks kõik radioaktiivsed ning muteerunud elusolendid.<ref>IMDb (https://www.imdb.com/title/tt0183066/) Vaadatud 24.04.2023</ref> Peategelane päästab oma küla elanikud ning hävitab Enclave’i baasi, mille tulemusena tema küla ja ülejäänud inimesed Ameerika aladel saavad enamasti rahus elada. == Maailm == Mängumaailm paikneb alternatiivajaloos, mis lahkneb [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsest ajaloost.<ref name="Tamula" /> Suurimad rivaalid on ameeriklased ja hiinlased, kes üritavad pidevalt tehnoloogiat arendada, et saavutada omavahelises sõjas võit, kuid lõpuks hävib kõik tuumasõja tõttu 2077. aastal. Konflikti jälgides on kerge märgata, et see on saanud ainest Ameerika ja Nõukogude Liidu võidurelvastumisest, kuid sellel on mängus katastroofiline lõpp. Mängus on tuumasõjast möödunud peaaegu kaks sajandit ning inimesed on suutnud alustada uuelt lehelt.<ref name="Howard" /> == Konflikt ja võimuvõitlus == Mängus on igal pool võimalik leida mõni konflikt, olgu see suur või väike. Need konfliktid tekivad, kuna inimesed mõtlevad erinevalt. Mängus on inimesi, kes soovivad rahu ja korda, kuid on ka neid, kes kasutavad reeglite puudumist ära, et oma ihade järgi elada. Leidub neid, kes soovivad vanu reegleid või maailma tagasi tuua, nagu näiteks NCR (''New [[California]] Republic''), mis soovib demokraatiat levitada uues maailmas, kuid mida hakkab tulevikus seest sööma korruptsioon. Reegliteta New Renos toimub pidev võimuvõitlus nelja maffiaperekonna vahel, kes müüvad narkootikume, et teisi külasid enda mõju alla saada. Enclave on fašistlik organisatsioon ja Ameerika Ühendriikide valitsuse jäänuk, mis kasutab demokraatiat fassaadina. Enclave on saladuslik organisatsioon, mis üritab alustada puhtalt lehelt, et taastada Ameerika oma vaadete järgi. == Loomine == Pärast "Fallouti" ilmumist 1997. aastal ja selle edu nähes hakkas Black Isle Studios kohe tegelema järgmise mänguga "Fallout 2", mis oli otsene järg esimesele mängule ning mille tegevus toimub 80 aastat pärast esimese mängu sündmusi.<ref name="Howard" /> "Fallout 2" loodi lühikese aja, umbes 9 kuu jooksul, ning mäng avaldati 1998. aastal. Interplay kannatas tol ajal rahaliste raskuste käes ning mängu loomiseks anti vähe aega, kuid ettevõtet tabas pankrot siis, kui hakati tegelema kolmanda mängu loomisega.<ref name="Tamula" /> Sellest hoolimata oli "Fallout 2" kriitikute ja mängijate arvamuse kohaselt esimesest mängust igas aspektis parem, kuigi graafilisi muudatusi ei tehtud. == Sõnum == Mängu peamine sõnum ei ole üldsegi peidetud ning see ilmub mängu alguses. Mängu slaidide jutustaja, kellele annab hääle Ron Perlman, alustab lausega: "Sõda, sõda ei muutu kunagi." Neid sõnu kuuldes ja mängumaailma avastades saab mängija jõuda oma järeldusteni. Mängija peab tegema moraalseid otsuseid, mis võivad olla küll südamest head, kuid katastroofiliste tagajärgedega. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1998. aasta videomängud]] [[Kategooria:Black Isle Studiosi mängud]] [[Kategooria:Rollimängud]] 0l8refv7ge4t62ez90r5n5km1yxbgs5 0 655736 7256467 6889245 2026-10-20T19:31:26Z Svencapoeira 67038 7256467 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Pseudolaccaria'' | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Callistosporiaceae]]'' | sugukonna_autor = | perekond = '''''Pseudolaccaria''''' }} '''''Pseudolaccaria''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''[[Pseudolaccaria pachyphylla]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|685456}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] scxgy2n90wgks48d6tr6oqi3v5prk1a 0 655805 7256657 7252861 2026-10-21T08:52:59Z Avjoska 1538 /* Zam */ 7256657 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Za)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Za". ==Zaa== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija (1994–) ==Zab== *[[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane (1907–1994) *[[Pablo Zabaleta]], Argentina elukutseline jalgpallur (1985–) *[[Illja Zabarnõi]], ukraina jalgpallur (2002–) *[[Erik Zabel]], saksa jalgrattasportlane (1970–) *[[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (1937–2022) *[[Natalja Zabijako]], Eesti ja Venemaa iluuisutaja (1994–) *[[Pavel Petrovitš Zabolotski]], Vene aadlik, ametnik ja munk (16. sajand) *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija (1987–) *[[Oksana Zabužko]], ukraina kirjanik, luuletaja ja esseist (1960–) ==Zac== *[[Cristian Zaccardo]], Itaalia jalgpallur (1981–) *[[Renato Zaccarelli]], itaalia endine jalgpallur (1951–) *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Ján Zachara]], Tšehhoslovakkia poksija (1928–2025) *[[María Zacharía]], Kreeka ametiühinguaktivist ja poliitik (1976–) *[[Níkos Zachariádis]], Kreeka kommunistlik poliitik (1903–1973) *[[Zacharias]], paavst (suri 752) *[[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf (1980–) ==Zad== *[[Lotfi Zadeh]], USA matemaatik (1921–2017) *[[Alma Zadić]], bosnia päritolu Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Filip Zadina]], tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Mihhail Zadornov]], vene kirjanik ja humorist (1948–2017) ==Zae== *[[Zoran Zaev]], Makedoonia poliitik (1974–) ==Zaf== *[[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik (1972–) *[[Albert Zafy]], Madagaskari poliitik (1927–2017) ==Zag== *[[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (1931–2024) *[[Alina Zagitova]], Venemaa iluuisutaja (2002–) *[[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert ja ajakirjanik (1927–2006) *[[Theódoros Zagorákis]], kreeka jalgpallur (1971–) *[[Andri Zagorodnjuk]], Ukraina ettevõtja ja poliitik (1978–) ==Zah== *[[Ekaterina Zaharieva]], Bulgaaria poliitik (1975–) *[[Eran Zahavi]], Iisraeli jalgpallur (1987–) *[[Aleksei Zahharov]], vene näitleja (1937–) *[[Jassi Zahharov]], eesti ooperilaulja (1954–) *[[Matvei Zahharov]] NSV Liidu sõjaväelane (1898–1972) *[[Nikolai Zahharov]], Eesti NSV parteitöötaja (1941–) *[[Eda Zahharova]], eesti laulja (1959–) *[[Maria Zahharova-Bruns]], vene päritolu Eesti näitleja (1900–1994) *[[Oleksandr Zahhartšenko]], Donetski Rahvavabariigi poliitik (1976–2018) *[[Hillar Zahkna]], eesti laskesuusataja ja treener (1968–) *[[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja (1994–) *[[Steve Zahn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Cheba Zahouania]], Alžeeria laulja (1959–) *[[Vjatšeslav Zahovaiko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Jan Zahradil]], Tšehhi poliitik (1963–) ==Zai== *[[Svetlana Zainetdinova]], Eesti maletaja ja maletreener (1962–) *[[Warren Zaïre-Emery]], Prantsusmaa poliitik (2006–) *[[Wilhelm Zaisser]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1958) *[[Mihhail Zaitsev]], eesti fotograaf (1971–) *[[Vassili Zaitsev]], Nõukogude Liidu snaiper Teises maailmasõjas (1915–1991) *[[Olga Zaitseva]], Venemaa laskesuusataja (1978–) *[[Gabriel Zaid]], Mehhiko kirjanik (1934–) ==Zaj== *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]], Poola poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (1990–) *[[Ananiasz Zajączkowski]], karaiimi päritolu poola orientalist (1903–1970) *[[Miha Zajc]], sloveenia jalgpallur (1994–) ==Zak== *[[Ahmad Zakajev]], Itškeeria poliitik, näitleja ja brigaadikindral I (1959–) *[[Polikárp Zakar]], tsistertslaste kindralabt (1930–) *[[Abdul Aziz Zakari]], Ghana kergejõustiklane (1976–) *[[Denis Zakaria]], Šveitsi jalgpallur (1996–) *[[Bolat Zakarjanov]], kasahhi päritolu Venemaa riigiametnik (1963–) *[[‘Alī Muḩammad Zakī]], Egiptuse viroloog (1953–) *[[Dragomir Zakov]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1975–) *[[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja (1985–) ==Zal== *[[August Zaleski]], Poola poliitik ja diplomaat (1883–1972) *[[Anna Zalewska]], Poola poliitik (1965–) *[[Nicola Zalewski]], poola jalgpallur (2002–) *[[Zaliha Mustafa]], Malaisia poliitik (1964–) *[[Andrei Zaliznjak]], vene keeleteadlane (1935–2017) *[[Elīna Zālīte]], läti kirjanik ja tõlkija (1898–1955) *[[Māra Zālīte]], läti luuletaja, näitekirjanik ja ühiskonnategelane (1952–) *[[Jānis Zālītis]], Läti ja Venemaa Keisririigi poliitik (1874–1919) *[[David Zalkaliani]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Teodors Zaļkalns]], läti skulptor ja arhitekt (1876–1972) *[[Valeri Zalužnõi]], Ukraina sõjaväelane (1973–) ==Zam== *[[Aleksandr Zamahhin]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (sündis 1928) *[[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter (1998–) *[[Carlos Zambrano]], Peruu jalgpallur (1989–) *[[María Zambrano]], hispaania filosoof, esseist ja ühiskonnategelane (1904–1991) *[[Gianluca Zambrotta]], itaalia jalgpallur (1977–) *[[Zambry Abdul Kadir]], Malaisia poliitik (1962–) *[[Klara Zamenhof]], Poola juudi päritolu esperantist (1863–1924) *[[Ludwik Zamenhof]], Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, [[esperanto]] looja (1859—1917) *[[Zofia Zamenhof]], Poola juudi päritolu lastearst (1889–1942) *[[German Zamjatin]], vene ajaloolane (1882–1953) *[[Jevgeni Zamjatin]], vene kirjanik (1884–1937) *[[Alfonso Zamora]], Mehhiko poksija (1954–) *[[Iván Zamorano]], endine Tšiili jalgpallur (1967–) *[[Kordjan Zamorski]], Poola sõjaväelane (1890–1983) *[[Adam Zamoyski]], Briti ajaloolane (1949–) *[[Jan Zamoyski]], Poola-Leedu riigimees ja väejuht (1542–1605) *[[Maurycy Zamoyski]], Poola ühiskonnategelane, diplomaat ja poliitik (1871–1939) *[[Primo Zamparini]], itaalia poksija (1939–2024) *[[Carla Zampatti]], itaalia päritolu austraalia moekunstnik (1942–2021) *[[Voldemārs Zāmuēls]], Läti poliitik (1872–1948) ==Zan== *[[Leyla Zana]], kurdi rahvusest Türgi poliitik (1961–) *[[Daniil Zandberg]], Eesti näitleja (1988–) *[[Ludolf Zander]], Narva kullassepp *[[Inese Zandere]], läti luuletaja, lastekirjanik, toimetaja, ajakirjanik ja kirjastaja (1958–) *[[Javier Zanetti]], Argentina jalgpallur (1973–) *[[Mare Zaneva]], eesti tõlkija (1956–) *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]], Iraani poliitik (1953–) *[[Iva Zanicchi]], itaalia laulja (1940–) *[[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane (1987–) *[[Lucija Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane (1987–) *[[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Lamberto Zannier]], Itaalia diplomaat (1954–) *[[Guerrino Zanotti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]], Liibüa riigitegelane (1937–2025) *[[Krzysztof Zanussi]], poola filmirežissöör (1939–) ==Zao== *[[Lubomír Zaorálek]], Tšehhi poliitik (1956–) *[[Mohamed Zaoui]], Alžeeria poksija (1960–) ==Zap== *[[Askold Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1977–) *[[Edgard Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1976–) *[[Mstislav Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1938–2016) *[[Valter Zapašnõi]], vene tsirkuseartist (kiskjataltsutaja) (1928–2007) *[[Duván Zapata]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Zapata]], Argentina endine jalgpallur (1967–) *[[Peter Wessel Zapffe]], norra kirjanik ja filosoof (1899–1990) *[[Emma Zapletalová]], Slovakkia jooksja (2000–) *[[Aleksandr Zaporožets]], vene näitleja ja teatripedagoog (?–) *[[Antonín Zápotocký]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja ametiühingutegelane (1884–1957) *[[Walter Zapp]], Läti leiutaja (1905–2003) *[[Frank Zappa]], USA muusik ja filmirežissöör (1940–1993) *[[Davide Zappacosta]], itaalia jalgpallur (1992–) *[[Sarah Zappulla Muscarà]], itaalia filoloog, kirjandudkriitik, kirjanik ja akadeemik (1943–) *[[Abraham Zapruder]], USA amatöörfilmioperaator (1905–1970) ==Zar== *[[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija (1941–) *[[Mauro Zárate]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Zarathustra]], vanairaani prohvet (1. aastatuhat eKr) *[[Johann Zarco]], prantsuse mootorrataste võidusõitja (1990–) *[[Andrei Zarenkov]], Eesti poliitik (1959–) *[[Hamrohhon Zarifi]], Tadžikistani diplomaat ja poliitikategelane (1948–) *[[Kārlis Reinholds Zariņš]], Läti diplomaat (1879–1963) *[[Kārlis Zariņš (kirjanik)|Kārlis Zariņš]], Läti kirjanik (1889–1978) *[[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], Läti ooperilaulja (1930–2015) *[[Catherine Zarip]], eesti illustraator ja raamatukujundaja (1966–) *[[Daniss Zaripov]], tatari rahvusest Venemaa jäähokimängija (1981–) *[[Abū Muş‘ab az-Zarqāwī]], Jordaania päritolu islamist (1966–2006) *[[Ferdynand Zarzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1888–1958) ==Zas== *[[Ieva Zasimauskaitė]], leedu laulja (1993–) ==Zaz== *[[Zaz]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1980–) *[[Vladimir Zazubrin]], vene kirjanik (1895–1938) ==Zaž== *[[Georgi Zažitski]], Eesti vehkleja (1946–) *[[Vladimir Zažogin]], Eesti poksija ja poksitreener (1952–) ==Zat== *[[Tatiana Zatîc]], Moldova riigiametnik ja poliitik (1961–) *[[Valdis Zatlers]], Läti arst ja riigitegelane (1955–) *[[Anna Zatonskih]], ameerika maletaja (1978–) *[[Emil Zátopek]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1922–2000) *[[Dana Zátopková]], Tšehhoslovakkia odaviskaja (1922–2020) *[[Aleksandr Zatsepin]], vene helilooja (1926–) *[[Adam Zatšinski]], õigusteadlane (1854–1908) *[[Tatjana Zatulovskaja]], maletaja (1935–2017) ==Zau== *[[Imants Zauls]], läti alpinist (1942–) *[[Rostõslav Zaulõtšnõi]], ukraina poksija (1968–) *[[Dovas Zaunius]], Leedu diplomaat, jurist ja poliitik (1892–1940) ==Zav== *[[Lena Zavaroni]], šoti poplaulja (1963–1999) *[[Vassili Zavjalov]], vene füsioloog (1873–1930) *[[Gabino Zavala]], katoliku kiriku Los Angelese vikaarpiiskop (1951–) *[[Sergei Zavjalov]], vene luuletaja (1958–) *[[Olga Zavjalova]], Venemaa murdmaasuusataja (1972–) *[[Ivan Zavoloko]], Läti vanausuliste aktivist, ajaloolane, folklorist ja kodu-uurija, pedagoog ja rahvavalgustaja (1897–1984) ==Zaw== *[[Włodzimierz Zawadzki]], poola maadleja (1967–) ==Zay== *[[Zayd ibn Ra‘ad]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1964–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Za, Biograafiad]] k72vlfqpqx3mlvgap8cvtgemjazrn9g 0 655849 7256410 7217881 2026-10-20T16:49:07Z Avjoska 1538 /* Män */ 7256410 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mä)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mä". ==Mäd== *[[Johann Heinrich von Mädler]], saksa astronoom (1794–1874) ==Mäe== *[[Aarne Mäe]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aivar Mäe]], eesti koorijuht (1960–) *[[Aleksander Mäe]], Eesti NSV riigitegelane (1893–1967) *[[Epp Mäe]], eesti maadleja (1992–) *[[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik (1901–1978) *[[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja (1997–) *[[Johann Mäe]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1944) *[[Mikk Mäe]], eesti laulja (1996–) *[[Sirje Mäearu]], eesti keeleteadlane ja keelekorraldaja (1959–) *[[Matis Mäeker]], Eesti jurist, riigiametnik ja rahapesu tõkestamise ekspert (1988–) *[[Helika Mäekivi]], eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja (1972–) *[[Mait Mäekivi]], eesti filmioperaator (1959–) *[[Enu Mäela]], eesti looduskaitsetegelane (1932–) *[[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1978) *[[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (1928–1998) *[[Alfred Mäeloog]], Eesti ühiskonnategelane (1885–1955) *[[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (1940–2021) *[[Helle Mäeltsemees]] (1945–) *[[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf (1947–) *[[Jüri Mäemat]], eesti pedagoog (1955–) *[[Aare Mäemets]], eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog ja loodusfotograaf (1929–2002) *[[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik (1930–1996) *[[Helle Mäemets]], eesti bioloog (1955–) *[[Saku Mäenalanen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Piret Mäeniit]], eesti ajakirjanik (1956–2023) *[[Outi Mäenpää]], soome näitleja (1962–) *[[Kalmer Mäeorg]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1958–) *[[Madis Mäeorg]], eesti näitleja (1987–) *[[Ain Mäeots]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1971–) *[[Anneli Mäeots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1942–) *[[Olga Mäeots]], Venemaa kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija (1959–) *[[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], eesti autosportlane (1937–) *[[Vello Mäeots]], eesti laulja (1940–2015) *[[Ivar Mäerand]], eesti alpinist (1973–) *[[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog (1955–) *[[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist (1982–) *[[Innar Mäesalu]], Eesti poliitik (1970–) *[[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja (1996–) *[[Mihkel Mäesalu]], Eesti ajaloolane (1985–) *[[Terje Mäesalu]], Eesti ametnik ja andmekaitsespetsialist (1974–) *[[Valdo Mäeste]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Jarek Mäestu]], eesti sõudja ja sporditeadlane (1977–) *[[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik (1965–) *[[Marko Mäetamm]], eesti kunstnik (1965–) *[[Andres Mäevere]], eesti luteri vaimulik (1950–) *[[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (1936–2021) *[[Aleksander Mäevälja]], eesti vaimulik ja kirjamees (1857–1938) ==Mäg== *[[Heli Mägar]], eesti tõlkija (1959–) *[[Rein Mägar]], eesti kunstnik, akvarellist (1943–) *[[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja (1981–) *[[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (1923–2008) *[[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja vaimulik (1934–2024) *[[Anni Mäger]], eesti kunstnik (1977–) *[[Berta Mäger]], eesti kunstnik (1918–1999) *[[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja kriitik (1935–1993) *[[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja, luuletaja ja ühiskonnategelane (1973–) *[[Aarne Mägi]], eesti näitleja (1966–) *[[Aleksander Mägi]], Eesti kohtunik (1895–1943) *[[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], eesti jalgpallur (1904 – ?) *[[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], eesti näitleja (1891–1965) *[[Andre Mägi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane (1904–1981) *[[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (1913–2004) *[[Ester Mägi]], eesti helilooja (1922–2021) *[[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener (1980–) *[[Heino Mägi]], eesti pedagoog (1928–2011) *[[Indrek Mägi]], eesti mootorrattasportlane (1991–) *[[Jaan Mägi]], eesti põllumajandusteadlane (1883–1939) *[[Janar Mägi]], eesti käsipallur (1987–) *[[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (1975–2020) *[[Konrad Mägi]], eesti kunstnik (1878–1925) *[[Laine Mägi]], eesti näitleja (1959–) *[[Leino Mägi]], Eesti poliitik (1955–) *[[Lembo Mägi]], eesti näitleja (1913–1992) *[[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja (1997–) *[[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik (1935–1993) *[[Margus Mägi]], eesti filosoof (1959–) *[[Marika Mägi]], eesti arheoloog (1968–) *[[Marin Mägi]], eesti näitleja (1982–) *[[Maris Mägi]], eesti kergejõustiklane (1987–) *[[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], eesti ornitoloog ja käitumisökoloog (1978–) *[[Mati Mägi]], Tallinna transpordijuht (1941–2013) *[[Milla Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1949–) *[[Monika Mägi]], eesti advokaat (1932–) *[[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]], eesti lavastaja ja laulja (1917–1973) *[[Paul Mägi]], eesti dirigent (1953–) *[[Priit Mägi]], eesti trummar (1975–) *[[Raido Mägi]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1968–) *[[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Riho Mägi]], eesti tuubamängija, pedagoog ja muusikategelane (1943–2003) *[[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane (1905–1972) *[[Tiina Mägi]], eesti ajakirjanik (1939–) *[[Tõnis Mägi]], eesti laulja ja helilooja (1948–) *[[Ulvi Mägi]], eesti rahvatantsujuht ja õpetaja (1971–) *[[Voldemar Mägi]], eesti maadleja (1914–1954) *[[Aleksander Ferdinand Mägis]], eesti vaimulik (1891–1957) *[[Helary Mägisalu]], eesti maadleja (1997–) *[[Julius Mägiste]], eesti keeleteadlane (1900–1978) ==Mäh== *[[Andres Mähar]], eesti näitleja (1978–) *[[Taso Mähar]], eesti sisearhitekt ja disainer (1962–) *[[Evald Mähle]], eesti insener (1878–1939) *[[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik (1881–1950) ==Mäk== *[[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik (1943–) *[[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (1942–2026) *[[Klaus Mäkelä]], soome dirigent ja tšellist (1996–) *[[Tapio Mäkeläinen]], soome kirjanik ja estofiil (1958–) *[[Olli Mäki]], soome poksija (1936–2019) *[[Reijo Mäki]], soome kirjanik (1958–) *[[Esa Mäkijärvi]], soome luuletaja ja kriitik (1984–) *[[Kari Mäkinen]], soome vaimulik (1955–) *[[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja (1931–2010) *[[Tommi Mäkinen]], soome rallisõitja (1964–) *[[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja (1983–) ==Mäl== *[[Elle Mälberg]], eesti pikaealine (1907–2015) *[[Kalle Mälberg]], eesti filmirežissöör ja saatejuht (1948–) *[[Meelis Mälberg]], Eesti poliitik (1970–) *[[Miko Mälberg]], eesti ujuja (1985–) *[[Tiina Mälberg]], eesti näitleja (1970–) *[[Mihkel Mälgand]], eesti basskitarrist ja kontrabassimängija (1978–) *[[Ülo Mälgand]], eesti muusik, arranžeerija, helilooja ja pedagoog (1963–) *[[Maarit Mälgi]], eesti graafik, skulptor ja keraamik (1992–) *[[August Mälk]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Heino Mälk]], eesti vaimulik (1912–1944) *[[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa teatrinäitleja (1975–) *[[Kadri Mälk]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1958–2023) *[[Leini Mälk]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Mariina Mälk]], eesti teletoimetaja ja -produtsent (1949–) *[[Merilin Mälk]], eesti laulja (2001–) *[[Raul Mälk]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1952–) *[[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa teatrinäitleja (1925–1996) *[[Vaina Mälk]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Valdar Mälk]], eesti põllumees ja omavalitsustegelane (1898–1970) *[[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane (1975–) *[[Maria Mälksoo]], eesti politoloog (1979–) *[[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja (1937–) *[[Aino Mälkönen]], soome halastajaõde (1900–1920) *[[Alfred Mäll]], eesti tõstja (1907–1967) *[[Linnart Mäll]], eesti budoloog, tõlkija ja ühiskonnategelane (1938–2010) *[[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog (1980–) *[[Aleksander Mälton]], eesti näitleja (1901–1974) ==Mäm== *[[Mahir Məmmədov]], aserbaidžaani maletegelane (1962–) *[[Novruz Məmmədov]], Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik (1947–) *[[Cəlil Məmmədquluzadə]], aserbaidžaani kirjanik (1866–1932) *[[Günay Məmmədzadə]], aserbaidžaani maletaja (2000–) *[[Elmar Məmmədyarov]], Aserbaidžaani diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja (1985–) *[[Zeynəb Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1983–) *[[Türkan Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1989–) ==Män== *[[Ahti Mänd]], Eesti poliitik (1958–) *[[Aleksander Mänd]], eesti sporditegelane (1893–1942) *[[Anu Mänd]], eesti ajaloolane ja kunstiteadlane (1968–) *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]], Eesti sõjaväelane (1896–1987) *[[Heljo Mänd]], eesti kirjanik (1926–2020) *[[Kaspar Mänd]], eesti dirigent (1989–) *[[Lennart-Jaak Mänd]], eesti nahakunstnik ja pedagoog (1968–) *[[Marika Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–) *[[Paul Mänd]], eesti skulptor (1973–) *[[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–2026) *[[Roman Mänd]], eesti kunstnik (1915–1991) *[[Tarmo Mänd]], Eesti riigiametnik (1950–) *[[Vallo Mänd]], eesti trompetist (1975–2024) *[[Reet Mändar]], eesti mikrobioloog (1964–) *[[Maris Mändel]], eesti ehitusajaloolane (1982–) *[[Talvike Mändla]], eesti luuletaja (1992–) *[[Endel Mändma]], eesti metsandustegelane (1929–1985) *[[Endel Mändmaa]], eesti finantsist ja Eesti NSV riigitegelane (1928–2006) *[[Kristjan Mändmaa]], eesti kujunduskunstnik (1973–) *[[Raivo Mändmaa]], eesti arhitekt (1950–) *[[Eliisabet Mändmets]], eesti iluvõimleja (2001–) *[[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1930) *[[Lea Mändmets]], eesti õpetaja ja kirjanik (1963–) *[[Reet Mändmets]], eesti näitleja (1941–1990) *[[Innar Mändoja]], eesti profijalgpallur (1978–) *[[Aleksander Mändvere]], eesti sporditegelane (1896–1942) *[[Valter Mäng]], eesti jalgpallur (1911–1954) *[[Ants Mängel]], eesti sulgpallur (1987–) *[[Johanna Mängel]], eesti tšellist (1990–) *[[Matis Männa]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1966–) *[[Vilve Männa]], eesti õpetaja (1934–) *[[Kalle Männama]], eesti jalgrattur (1953–2011) *[[Vello Männama]], eesti elektroonikateadlane (1943–) *[[Haide Männamäe]], eesti näitleja (1971–) *[[Tarmo Männard]], eesti näitleja (1968–) *[[Kadri Männasoo]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Kalev Männe]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) *[[Ruth Männigo]], eesti kiikuja (1992–) *[[Aarne Männik]], eesti helilooja (1947–) *[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]], eesti füüsik (1972–) *[[Eduard Männik]], eesti kirjanik (1906–1966) *[[Ergart Männik]], eesti maadlustreener (1928–) *[[Erika Männik]], eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist (1894–1971) *[[Georg Männik]], eesti tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusekspert (1955–) *[[Gunnar Männik]], eesti spordiarst (1959–) *[[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane (sündis 1893) *[[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (1926–2003) *[[Hugo Männik]], eesti botaanik (1922–1993) *[[Jaan Männik]], eesti majandustegelane (1945–) *[[Jaanus Männik]], eesti poliitik (1951–) *[[Maire Männik]], eesti skulptor (1922–2003) *[[Paul Männik]], Harju maavanem (1903–1987) *[[Priit Männik]], eesti jurist (1948–) *[[Rein Männik]], eesti füüsik (1945–1994) *[[Regina Männik]], vene näitleja (1971–) *[[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt (1951–) *[[Petri Männikkö]], soome poksija (1973–) *[[Mari Männiko]], eesti advokaat ja pankrotihaldur (1972–) *[[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (1933–2026) *[[Harry Männil]], eesti ettevõtja (1920–2010) *[[Ralf Männil]], eesti geoloog (1924–1990) *[[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (1931–2025) *[[Ants Männiste]], eesti spordikohtunik, -tegelane ja -ajaloolane (1935–2011) *[[Indrek Männiste]], eesti filosoof (1975–) *[[Jüri Männiste]], eesti arst ja arstiteadlane (1938–2012) *[[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja (1996–) *[[Tiiu Männiste]], eesti kultuuriloolane (1959–) *[[Tõnis Männiste]], Eesti sõjaväelane ja pedagoogikateadlane (1973–) *[[Bernhard Mäns]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1871–1935) *[[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik (1974–) *[[Eero Mäntyranta]], soome suusataja (1937–2013) ==Mäo== *[[Juuli Mäoma]], eesti kirjanik, libretist ja stsenarist (1907–1985) *[[Silver Mäoma]], eesti jalgrattur (1995–) ==Mär== *[[Silja Märdla]], eesti andmeanalüütik (1988–) *[[Talvi Märja]], eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog ja andragoog (1935–) *[[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1969–) *[[Veiko Märka]], eesti luuletaja (1964–) *[[Ilmar Märks]], eesti näitleja ja dekoraator (1922–2006) *[[Rauno Märks]], eesti raadiosaatejuht, DJ, kolumnist ja teleseriaali näitleja (1975–) *[[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator (1896–1951) *[[Tiiu Märss]], eesti geoloog, paleoihtüoloog (1943–) *[[Olev Märtens]], eesti tehnikateadlane (1960–) *[[Märtha (Norra)|Märtha]], Norra kroonprintsess (1901–1954) *[[Märtha Louise]], Norra printsess (1971–) *[[Markko Märtin]], eesti autorallisõitja (1975–) *[[Jaan Märtson]], Eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Johannes Märtson]], Eesti poliitik (1868–1935) ==Mäs== *[[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka (2007–) *[[Tõnu Mäsak]], eesti kunstnik (1936–2016) *[[Kärim Mäsimov]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (1940–2024) *[[Eduard Mässo]], eesti kunstnik (1893–1947) ==Mät== *[[Mare Mätas]], eesti kultuurikorraldaja ja õpetaja, Kihnu pärimuskultuuri edendaja (1975–) *[[Risto Mätas]], eesti odaviskaja (1984–) *[[Ella Mätik]], eesti kunstnik (1904–1943) *[[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja (1932–2019) *[[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindusteadlane (1881–1956) *[[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik (1929–) *[[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog (1955–) ==Mää== *[[Aleksander Määr]], eesti ihtüoloog (1901–1969) *[[Martin Määr]], eesti piimandustegelane (1874–1947) *[[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Jarkko Määttä]], soome suusahüppaja (1994–) *[[Olli Määttä]], soome jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mä, Biograafiad]] 82l8ht20jt1xchrnyhqwfy8hw0tr20k 7256429 7256410 2026-10-20T17:47:08Z Avjoska 1538 /* Mäl */ 7256429 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mä)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mä". ==Mäd== *[[Johann Heinrich von Mädler]], saksa astronoom (1794–1874) ==Mäe== *[[Aarne Mäe]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aivar Mäe]], eesti koorijuht (1960–) *[[Aleksander Mäe]], Eesti NSV riigitegelane (1893–1967) *[[Epp Mäe]], eesti maadleja (1992–) *[[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik (1901–1978) *[[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja (1997–) *[[Johann Mäe]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1944) *[[Mikk Mäe]], eesti laulja (1996–) *[[Sirje Mäearu]], eesti keeleteadlane ja keelekorraldaja (1959–) *[[Matis Mäeker]], Eesti jurist, riigiametnik ja rahapesu tõkestamise ekspert (1988–) *[[Helika Mäekivi]], eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja (1972–) *[[Mait Mäekivi]], eesti filmioperaator (1959–) *[[Enu Mäela]], eesti looduskaitsetegelane (1932–) *[[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1978) *[[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (1928–1998) *[[Alfred Mäeloog]], Eesti ühiskonnategelane (1885–1955) *[[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (1940–2021) *[[Helle Mäeltsemees]] (1945–) *[[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf (1947–) *[[Jüri Mäemat]], eesti pedagoog (1955–) *[[Aare Mäemets]], eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog ja loodusfotograaf (1929–2002) *[[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik (1930–1996) *[[Helle Mäemets]], eesti bioloog (1955–) *[[Saku Mäenalanen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Piret Mäeniit]], eesti ajakirjanik (1956–2023) *[[Outi Mäenpää]], soome näitleja (1962–) *[[Kalmer Mäeorg]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1958–) *[[Madis Mäeorg]], eesti näitleja (1987–) *[[Ain Mäeots]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1971–) *[[Anneli Mäeots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1942–) *[[Olga Mäeots]], Venemaa kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija (1959–) *[[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], eesti autosportlane (1937–) *[[Vello Mäeots]], eesti laulja (1940–2015) *[[Ivar Mäerand]], eesti alpinist (1973–) *[[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog (1955–) *[[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist (1982–) *[[Innar Mäesalu]], Eesti poliitik (1970–) *[[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja (1996–) *[[Mihkel Mäesalu]], Eesti ajaloolane (1985–) *[[Terje Mäesalu]], Eesti ametnik ja andmekaitsespetsialist (1974–) *[[Valdo Mäeste]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Jarek Mäestu]], eesti sõudja ja sporditeadlane (1977–) *[[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik (1965–) *[[Marko Mäetamm]], eesti kunstnik (1965–) *[[Andres Mäevere]], eesti luteri vaimulik (1950–) *[[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (1936–2021) *[[Aleksander Mäevälja]], eesti vaimulik ja kirjamees (1857–1938) ==Mäg== *[[Heli Mägar]], eesti tõlkija (1959–) *[[Rein Mägar]], eesti kunstnik, akvarellist (1943–) *[[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja (1981–) *[[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (1923–2008) *[[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja vaimulik (1934–2024) *[[Anni Mäger]], eesti kunstnik (1977–) *[[Berta Mäger]], eesti kunstnik (1918–1999) *[[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja kriitik (1935–1993) *[[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja, luuletaja ja ühiskonnategelane (1973–) *[[Aarne Mägi]], eesti näitleja (1966–) *[[Aleksander Mägi]], Eesti kohtunik (1895–1943) *[[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], eesti jalgpallur (1904 – ?) *[[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], eesti näitleja (1891–1965) *[[Andre Mägi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane (1904–1981) *[[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (1913–2004) *[[Ester Mägi]], eesti helilooja (1922–2021) *[[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener (1980–) *[[Heino Mägi]], eesti pedagoog (1928–2011) *[[Indrek Mägi]], eesti mootorrattasportlane (1991–) *[[Jaan Mägi]], eesti põllumajandusteadlane (1883–1939) *[[Janar Mägi]], eesti käsipallur (1987–) *[[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (1975–2020) *[[Konrad Mägi]], eesti kunstnik (1878–1925) *[[Laine Mägi]], eesti näitleja (1959–) *[[Leino Mägi]], Eesti poliitik (1955–) *[[Lembo Mägi]], eesti näitleja (1913–1992) *[[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja (1997–) *[[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik (1935–1993) *[[Margus Mägi]], eesti filosoof (1959–) *[[Marika Mägi]], eesti arheoloog (1968–) *[[Marin Mägi]], eesti näitleja (1982–) *[[Maris Mägi]], eesti kergejõustiklane (1987–) *[[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], eesti ornitoloog ja käitumisökoloog (1978–) *[[Mati Mägi]], Tallinna transpordijuht (1941–2013) *[[Milla Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1949–) *[[Monika Mägi]], eesti advokaat (1932–) *[[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]], eesti lavastaja ja laulja (1917–1973) *[[Paul Mägi]], eesti dirigent (1953–) *[[Priit Mägi]], eesti trummar (1975–) *[[Raido Mägi]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1968–) *[[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Riho Mägi]], eesti tuubamängija, pedagoog ja muusikategelane (1943–2003) *[[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane (1905–1972) *[[Tiina Mägi]], eesti ajakirjanik (1939–) *[[Tõnis Mägi]], eesti laulja ja helilooja (1948–) *[[Ulvi Mägi]], eesti rahvatantsujuht ja õpetaja (1971–) *[[Voldemar Mägi]], eesti maadleja (1914–1954) *[[Aleksander Ferdinand Mägis]], eesti vaimulik (1891–1957) *[[Helary Mägisalu]], eesti maadleja (1997–) *[[Julius Mägiste]], eesti keeleteadlane (1900–1978) ==Mäh== *[[Andres Mähar]], eesti näitleja (1978–) *[[Taso Mähar]], eesti sisearhitekt ja disainer (1962–) *[[Evald Mähle]], eesti insener (1878–1939) *[[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik (1881–1950) ==Mäk== *[[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik (1943–) *[[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (1942–2026) *[[Klaus Mäkelä]], soome dirigent ja tšellist (1996–) *[[Tapio Mäkeläinen]], soome kirjanik ja estofiil (1958–) *[[Olli Mäki]], soome poksija (1936–2019) *[[Reijo Mäki]], soome kirjanik (1958–) *[[Esa Mäkijärvi]], soome luuletaja ja kriitik (1984–) *[[Kari Mäkinen]], soome vaimulik (1955–) *[[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja (1931–2010) *[[Tommi Mäkinen]], soome rallisõitja (1964–) *[[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja (1983–) ==Mäl== *[[Elle Mälberg]], eesti pikaealine (1907–2015) *[[Kalle Mälberg]], eesti filmirežissöör ja saatejuht (1948–) *[[Meelis Mälberg]], Eesti poliitik (1970–) *[[Miko Mälberg]], eesti ujuja (1985–) *[[Tiina Mälberg]], eesti näitleja (1970–) *[[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (1937–2026) *[[Mihkel Mälgand]], eesti basskitarrist ja kontrabassimängija (1978–) *[[Ülo Mälgand]], eesti muusik, arranžeerija, helilooja ja pedagoog (1963–) *[[Maarit Mälgi]], eesti graafik, skulptor ja keraamik (1992–) *[[August Mälk]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Heino Mälk]], eesti vaimulik (1912–1944) *[[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa teatrinäitleja (1975–) *[[Kadri Mälk]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1958–2023) *[[Leini Mälk]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Mariina Mälk]], eesti teletoimetaja ja -produtsent (1949–) *[[Merilin Mälk]], eesti laulja (2001–) *[[Raul Mälk]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1952–) *[[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa teatrinäitleja (1925–1996) *[[Vaina Mälk]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Valdar Mälk]], eesti põllumees ja omavalitsustegelane (1898–1970) *[[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane (1975–) *[[Maria Mälksoo]], eesti politoloog (1979–) *[[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja (1937–) *[[Aino Mälkönen]], soome halastajaõde (1900–1920) *[[Alfred Mäll]], eesti tõstja (1907–1967) *[[Linnart Mäll]], eesti budoloog, tõlkija ja ühiskonnategelane (1938–2010) *[[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog (1980–) *[[Aleksander Mälton]], eesti näitleja (1901–1974) ==Mäm== *[[Mahir Məmmədov]], aserbaidžaani maletegelane (1962–) *[[Novruz Məmmədov]], Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik (1947–) *[[Cəlil Məmmədquluzadə]], aserbaidžaani kirjanik (1866–1932) *[[Günay Məmmədzadə]], aserbaidžaani maletaja (2000–) *[[Elmar Məmmədyarov]], Aserbaidžaani diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja (1985–) *[[Zeynəb Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1983–) *[[Türkan Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1989–) ==Män== *[[Ahti Mänd]], Eesti poliitik (1958–) *[[Aleksander Mänd]], eesti sporditegelane (1893–1942) *[[Anu Mänd]], eesti ajaloolane ja kunstiteadlane (1968–) *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]], Eesti sõjaväelane (1896–1987) *[[Heljo Mänd]], eesti kirjanik (1926–2020) *[[Kaspar Mänd]], eesti dirigent (1989–) *[[Lennart-Jaak Mänd]], eesti nahakunstnik ja pedagoog (1968–) *[[Marika Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–) *[[Paul Mänd]], eesti skulptor (1973–) *[[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–2026) *[[Roman Mänd]], eesti kunstnik (1915–1991) *[[Tarmo Mänd]], Eesti riigiametnik (1950–) *[[Vallo Mänd]], eesti trompetist (1975–2024) *[[Reet Mändar]], eesti mikrobioloog (1964–) *[[Maris Mändel]], eesti ehitusajaloolane (1982–) *[[Talvike Mändla]], eesti luuletaja (1992–) *[[Endel Mändma]], eesti metsandustegelane (1929–1985) *[[Endel Mändmaa]], eesti finantsist ja Eesti NSV riigitegelane (1928–2006) *[[Kristjan Mändmaa]], eesti kujunduskunstnik (1973–) *[[Raivo Mändmaa]], eesti arhitekt (1950–) *[[Eliisabet Mändmets]], eesti iluvõimleja (2001–) *[[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1930) *[[Lea Mändmets]], eesti õpetaja ja kirjanik (1963–) *[[Reet Mändmets]], eesti näitleja (1941–1990) *[[Innar Mändoja]], eesti profijalgpallur (1978–) *[[Aleksander Mändvere]], eesti sporditegelane (1896–1942) *[[Valter Mäng]], eesti jalgpallur (1911–1954) *[[Ants Mängel]], eesti sulgpallur (1987–) *[[Johanna Mängel]], eesti tšellist (1990–) *[[Matis Männa]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1966–) *[[Vilve Männa]], eesti õpetaja (1934–) *[[Kalle Männama]], eesti jalgrattur (1953–2011) *[[Vello Männama]], eesti elektroonikateadlane (1943–) *[[Haide Männamäe]], eesti näitleja (1971–) *[[Tarmo Männard]], eesti näitleja (1968–) *[[Kadri Männasoo]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Kalev Männe]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) *[[Ruth Männigo]], eesti kiikuja (1992–) *[[Aarne Männik]], eesti helilooja (1947–) *[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]], eesti füüsik (1972–) *[[Eduard Männik]], eesti kirjanik (1906–1966) *[[Ergart Männik]], eesti maadlustreener (1928–) *[[Erika Männik]], eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist (1894–1971) *[[Georg Männik]], eesti tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusekspert (1955–) *[[Gunnar Männik]], eesti spordiarst (1959–) *[[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane (sündis 1893) *[[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (1926–2003) *[[Hugo Männik]], eesti botaanik (1922–1993) *[[Jaan Männik]], eesti majandustegelane (1945–) *[[Jaanus Männik]], eesti poliitik (1951–) *[[Maire Männik]], eesti skulptor (1922–2003) *[[Paul Männik]], Harju maavanem (1903–1987) *[[Priit Männik]], eesti jurist (1948–) *[[Rein Männik]], eesti füüsik (1945–1994) *[[Regina Männik]], vene näitleja (1971–) *[[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt (1951–) *[[Petri Männikkö]], soome poksija (1973–) *[[Mari Männiko]], eesti advokaat ja pankrotihaldur (1972–) *[[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (1933–2026) *[[Harry Männil]], eesti ettevõtja (1920–2010) *[[Ralf Männil]], eesti geoloog (1924–1990) *[[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (1931–2025) *[[Ants Männiste]], eesti spordikohtunik, -tegelane ja -ajaloolane (1935–2011) *[[Indrek Männiste]], eesti filosoof (1975–) *[[Jüri Männiste]], eesti arst ja arstiteadlane (1938–2012) *[[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja (1996–) *[[Tiiu Männiste]], eesti kultuuriloolane (1959–) *[[Tõnis Männiste]], Eesti sõjaväelane ja pedagoogikateadlane (1973–) *[[Bernhard Mäns]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1871–1935) *[[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik (1974–) *[[Eero Mäntyranta]], soome suusataja (1937–2013) ==Mäo== *[[Juuli Mäoma]], eesti kirjanik, libretist ja stsenarist (1907–1985) *[[Silver Mäoma]], eesti jalgrattur (1995–) ==Mär== *[[Silja Märdla]], eesti andmeanalüütik (1988–) *[[Talvi Märja]], eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog ja andragoog (1935–) *[[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1969–) *[[Veiko Märka]], eesti luuletaja (1964–) *[[Ilmar Märks]], eesti näitleja ja dekoraator (1922–2006) *[[Rauno Märks]], eesti raadiosaatejuht, DJ, kolumnist ja teleseriaali näitleja (1975–) *[[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator (1896–1951) *[[Tiiu Märss]], eesti geoloog, paleoihtüoloog (1943–) *[[Olev Märtens]], eesti tehnikateadlane (1960–) *[[Märtha (Norra)|Märtha]], Norra kroonprintsess (1901–1954) *[[Märtha Louise]], Norra printsess (1971–) *[[Markko Märtin]], eesti autorallisõitja (1975–) *[[Jaan Märtson]], Eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Johannes Märtson]], Eesti poliitik (1868–1935) ==Mäs== *[[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka (2007–) *[[Tõnu Mäsak]], eesti kunstnik (1936–2016) *[[Kärim Mäsimov]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (1940–2024) *[[Eduard Mässo]], eesti kunstnik (1893–1947) ==Mät== *[[Mare Mätas]], eesti kultuurikorraldaja ja õpetaja, Kihnu pärimuskultuuri edendaja (1975–) *[[Risto Mätas]], eesti odaviskaja (1984–) *[[Ella Mätik]], eesti kunstnik (1904–1943) *[[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja (1932–2019) *[[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindusteadlane (1881–1956) *[[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik (1929–) *[[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog (1955–) ==Mää== *[[Aleksander Määr]], eesti ihtüoloog (1901–1969) *[[Martin Määr]], eesti piimandustegelane (1874–1947) *[[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Jarkko Määttä]], soome suusahüppaja (1994–) *[[Olli Määttä]], soome jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mä, Biograafiad]] 4vtpwrgwec3qu2nhsux8t2jnip3icc6 0 656309 7256481 7053434 2026-10-20T20:11:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256481 wikitext text/x-wiki '''Eestlaste [[Emigratsioon|väljaränne]] Kaukaasiasse''' algas [[19. sajand Eestis|19. sajandi teises]] pooles. [[Väliseesti külade loend|Eesti külad Kaukaasias]] tekkisid Põhja-[[Kaukaasia|Kaukaasias]] aastatel 1865–1877 ja Kaukaasia [[Must meri|Musta mere]] rannikul 1882–1886. Paljud toonaste [[Ümberasumisliikumine|väljarändajate]] järeltulijad elavad seal siiani. <ref name=":0">Rosenberg, Tiit 2007. Eestlaste väljaränne 19. sajandil ja 20. sajandi algul. – Eesti Päevaleht. <nowiki>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51092896/eestlaste-valjaranne-19-sajandil-ja-20-sajandi-algul ]</nowiki>. Vaadatud 18.03.2023.</ref> [[File:Map of Chernomorie Governorate, 1913.gif|pisi|[[Must meri]], [[Musta mere kubermang]], [[Kubani oblast]] ja [[Kutaisi kubermang]], 1913]] [[File:Map-etno-kutais-Okrug Sukhumi.jpg|pisi|[[Kutaisi kubermang]]u Suhhumi ringkond, kaardi vasakul ülaosas]] Suuremad ja tuntumad eesti asundused Kaukaasias olid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaardid |url=https://ida.aule.ee/geo/index.html |vaadatud=2024-12-07 |väljaanne=ida.aule.ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241207115759/https://ida.aule.ee/geo/index.html |arhiivimisaeg=2024-12-07 |url-olek=ei tööta}}</ref>: * [[Põhja-Kaukaasia|Põhja-Kaukaasias]] - [[Allmäe]] (1869), [[Eesti-Maruhha]] (1873), Hussa-Kardonik ([[Soriküla]]) 1873), [[Livonia (Kaukaasia)|Livoonia]] (1874) - [[Kubani oblast]]is, [[Burna]] (1870), [[Eesti-Haginsk|Esto-Haginsk]] (1877). Eesti-Maruhha ja Hussa-Kardonik asusid 1923. aastal ümber ja asutasid [[Kubanimaa]]l [[Uus-Eesti küla]] ja [[Banatovka]]. * [[Taga-Kaukaasia|Taga-Kaukaasias]] - [[Estonia (Abhaasia)|Estonia]] (1882), [[Linda küla|Linda]] (1884), [[Salme küla|Salme]] (1884), [[Sulevi]] (1884), [[Punase Lageda]] (1886) ja [[Uus-Estonia]] ([[Kars]]i lähistel) (1886). Alam- ja Ülem-Linda ning Estonia külad asusid Venemaa keisririigi [[Kutaisi kubermang]]u Suhhumi ringkonnas, Salme ja Sulevi külad [[Musta mere kubermang]]u Sotši ringkonnas. Kuna [[Abhaasia ajalugu|Abhaasia]]t haldusüksusena ei eksisteerinud, ei kasutatud tollal eesti asunike tähistamiseks terminit “Abhaasia eestlased”, vaid Abhaasia lõunapoolsete eesti asunduste elanikke kutsuti “[[Suhhumi]] eestlasteks”, põhjapoolseid “[[Sotši]] eestlasteks”<ref>[[Aivar Jürgenson]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.3-4.06/AA.2020.3-4.06 Kodusõja sündmustest Abhaasia eesti asundustes 1918–21], [[Ajalooline Ajakiri]], 2020, 3/4 (173/174), lk 339</ref> == Väljarände peamised põhjused 19. sajandil == 19. sajandi teisel poolel sai alguse eestlaste väljaränne [[Venemaa]] muudele aladele, väljarände põhjused olid peamiselt: [[Fail:Nikolay Dubovskoy Krasnaya polyana 1912.jpg|pisi|Punase Lageda]] * rahvastiku kiire juurdekasv. [[Eesti rahvastik]] kasvas 19. sajandi algusest kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõjani]] 500 000-lt kuni 1,1 miljonini; * üldine kommunikatsioonisüsteemide hüppeline areng, mis lihtsustas reisimist (raudtee, aurulaevad); * Eesti- ja [[Liivimaa]] talurahva rõhutud seisund, mõisnike ja talurahva vahelised sotsiaalsed pinged; * [[1868.–1869. aasta näljahäda]], mis tabas eriti rängalt [[Läänemaa|Läänemaad]], [[Hiiumaa|Hiiumaad]] ja [[Saaremaa|Saaremaad]]; * [[1837]]. aastal [[Venemaa Keisririigi haldusjaotus|Venemaa keisririigi]] keskvõimu Venemaale väljarändude soodustamine. Loodud riigivaranduste ministeeriumi ülesanne oli Venemaa kaugemate alade koloniseerimine; * 1863. aastal vastu võetud [[Liivimaa vallakogukonna seadus]], mis vabastas [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangu]] talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt. <ref name=":0" /> Eestlaste väljarändeliikumises on võimalik eristada kolme peamist perioodi: [[Fail:A little party in a village of Sulevo in Abkhazia (1920).jpg|pisi|Pidu Sulevi külas]] * Varane stiihiline lähiränne kestis kuni 19. sajandi keskpaigani. Sellel perioodil rännati peamiselt Eestile lähedastesse piirkondadesse nagu [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]. Väljarännet neile aladele soodustasid [[Protestantism|protestantliku kultuuri]] tekkimine, [[Soome]] ja [[Rootsi]] kogudused. Lähiränne moodustas 2/3 kogu väljarändest Venemaale 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. <ref name=":0" /> * Massiline väljaränne algas 19. sajandi keskpaigas ja kestis kuni [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905]]. aastani. Väljaränded said alguse juba [[1840. aastad|1840]]. aastatel, kuid kohalikud mõisnikud olid vastu – peamiselt kardeti kaotada odavat tööjõudu. <ref name=":0" /> [[Volga]] ääres [[Saratovi kubermang|Saratovi]] ja [[Samara kubermang]]us avati esimene [[Talurahvas|Eesti talupoegadele]] mõeldud sihtmaa, kuhu valitsuse loal võidi suunduda. [[1855]]. aastal siirdusid sinna esimesed väljarändajad [[Võrumaa]]lt [[Väimela]]st ja [[Sangaste]]st. Järgmine riigi soositud sihtmaa oli [[Krimmi sõda|Vene-Krimmi sõja]] järel [[Tatarlased|tatarlaste]] väljarändega vabaks jäänud [[Krimm]], [[Krimmi eestlased|kuhu suunduti]] [[Järva-Madise kihelkond|Järva-Madise]] ja [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnast]] [[1860]]. aastate alguses. Pärast [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)]] hakkasid Krimmis maa rendi ja kümnise hinnad tõusma, mispärast osa asunikke siirdus edasi Kaukaasiasse. Krimmist asus osa perekondi edasi [[Stavropoli kubermang|Stavropoli kubermangu]] ja avasid Kaukaasia suuna. See liikumine oli koldeliselt leviv ümberasumise laine, mis aitas laiendada eestlase silmaringi, näha uusi ümberasumisvõimalusi. Järgnevate ümberasumiste puhul oldi juba rohkem informeeritud: oli kogemusi ja teavet, kuidas toimida, kuhu minna, kuidas suhelda võimudega lubade saamiseks nii selleks, et Eestist lahkuda kui ka uude kohta asumiseks, seal vajaliku maa saamiseks jne. <ref name=":0" /> [[Fail:Kaukaasia eestlased. Perekond.jpg|pisi|Kaukaasia eestlaste perekond, 1910]] * Organiseeritud väljaränne, mis kestis [[1906]].–[[1914]]. aastani. Peamine põhjus oli [[1904]]. aasta [[6. juuni seadus]], mis toetas talurahva ja põlde harivate linlaste siirdumist [[Aasia-Venemaa]] aladele. Sellel ajavahemikul rändas Eesti aladelt Venemaa muudele aladele kuni 20 000 inimest, [[Uural|Uuralite]] taha asus rohkem kui 12 000 inimest, [[Siber|Siberisse]] 9000. <ref name=":0" /> Eestlaste väljaränne Venemaa muudele aladele puudutas peamiselt kehvemal järjel olevat talurahvast, kes ei olnud võimeline Eesti tingimustes talusid ja maad välja ostma. Väljarändega loodeti saada soodsamatel tingimustel isiklik maalapp, mida harida. Sulased ja hooajatöölised nägid Venemaa muudel aladel endale püsiva kodu rajamist ainsa võimalusena. <ref name=":0" /> Algusaegadel olid väljaränded suures osas seadusega vastuolus, need oli riskantsed ja oli võimalus laostununa tagasi tulla, kuid ajapikku muutusid need lihtsamini teostatavaks. Sageli saadeti ette maakuulajad, et need uuriksid sihtkoha maastikku, olusid, sinnasõidu võimalusi ja ühtlasi ka broneeriksid maad. See oli eriti omane väljarände kolmandale perioodile, kus Vene riik soodustas Siberi aladele suundumist. <ref name=":0" /> [[File:Administrative map of Russian Caucasus in 1913.png|pisi|Venemaa keisririigi [[Kaukaasia asehaldurkond|Kaukaasia asehaldurkonna]] alad [[Kaukaasia]]s, 1913: (72) [[Bakuu kubermang]], keskus [[Bakuu]] (73) [[Batumi oblast]], [[Bathumi|Batumi]] (74) [[Dagestani oblast]], [[Buinaksk|Temir-Han-Šura]] (75) [[Jelizavetpoli kubermang]], [[Jelizavetpol]] (76) [[Karsi oblast]], [[Kars]] (77) [[Kutaisi kubermang]], [[Khuthaisi|Kutaisi]] (78) [[Thbilisi kubermang]], [[Thbilisi]] (79) [[Musta mere kubermang]], [[Novorossiisk]] (80) [[Jerevani kubermang]], [[Jerevan]] (81) [[Zaqatala ringkond]], [[Zaqatala]] (82) [[Suhhumi ringkond]] [[Suhhumi]]]] == Eestlaste asundused Kaukaasias == [[File:Кубанская область.png|pisi|[[Kubani oblast]], 1913]] [[Pilt:Stavropol Governorate.jpg|pisi|[[Stavropoli kubermang]], 1913]] Esimene{{lisa viide}} eestlaste asundus [[Kaukaasia]]s tekkis [[Stavropoli kubermang]]us Kazinkas. Sinna asusid ümber Krimmi rännanud Eesti pered, kui olid saanud 21. aprillil [[1866]] loa Stavropoli kubermangu ümber kolida. Krimmi loodus oli eestlastele võõras ja ei võimaldanud enda talu ülesehitamist selliselt nagu sooviti, seepärast esitas enamik Krimmi rännanud Eesti peresid palvekirja enda ümberasumiseks Stavropoli kubermangu. <ref name=":1">[[Leeni Langebraun|Langebraun, Leeni]] 2019. [https://web.archive.org/web/20231023180003/https://ida.aule.ee/kirjutised/langebraun2019.pdf Esimeste Kaukaasiasse välja rännanud Eesti talupoegade käekäik]. [[Akadeemia]] [https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2019/09/0/8 nr. 8]. Tartu</ref> === Majanduslik seisukord asunduste algusaastatel === Teekond Eestist [[Lõuna-Kaukaasia|Taga-Kaukaasiasse]] kestis koos vahepeatustes lubade ootamisega ligikaudu aasta. Paljud surid, nägemata oma uut kodumaad. Ümberasujatele andis riik söögiraha 10 kopikat inimese eest, 200 rubla abiraha, külviks inimese kohta 7 puuda nisu ja 5 puuda otra. <ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Võime |eesnimi=Lembit |pealkiri=Tee uude ellu |kirjastus=Eesti raamat |aasta=1980 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> Paljude eestlaste käekäik Kaukaasias ei olnud kerge, esines segadusi maa saamisega, uuesti ümberasumisi. Leidub dokumente, mis annavad tunnistust, et maksude maksmisega jäädi hiljaks, võlgasid ei tagastatud, maad kasutati ebaseaduslikult selle eest makse maksmata jms. <ref name=":1" /> [[1870]]. aastaks oli Kazinkas 195 Eesti peret. Paljud pered elasid lageda taeva all ja palusid omavalitsuselt laenuks vilja, et see järgmise aasta saagiga tagasi maksta. Kubermangu valitseja mõistis küll olukorra tõsidust, kuid viljalaenupalve rahuldamine käis omavalitsusele üle jõu. Suur probleem oli ka maast vee kättesaamine – see oli oluliselt sügavamal kui Eestis. <ref name=":1" /> Esimestel aastatel elati viletsates hüttides. Kaukaasia palavad suved tõid kaasa [[malaaria]], mille tagajärjel paljud surid. Üldise viletsuse põhjus oli ka poolikuks jäänud maade jagamise küsimus. Eesti asunduste raske käekäik algusaastail sundis paljusid peresid otsima uusi võimalusi mujal Venemaal, mitmed perekonnad pöördusid koju tagasi. [[1886]]. aastal elas Taga-Kaukaasias 1226 eestlast. <ref name=":2" /> === Asunduste majanduslik areng [[1890. aastad|1890. aastatel]] ja 20. sajandi alguses === Puhkuslinn [[Suhhumi]] kasvas, eesti asunikud [[Suhhumi]] lähistel tegelesid [[1890. aastad|1890. aastate]] alguses [[Piimasaadused|piimasaaduste]] tootmise ja müügiga. Kasvatati ka Eesti traditsioonidele vastavalt [[Teravili|teravilja]], kuid sealne soe ja niiske kliima ei andnud head saaki, mistõttu mindi peagi üle [[Mais|maisi]] kasvatamisele. Järk-järgult hakati viljapõldude harimiselt, mis kasumit ei toonud, üle minema puuvilja kasvatamisele ja müügile. Puuviljakasvatus oli edukas eelkõige [[Sotši]] ja [[Suhhumi]] ümbruse Eesti asundustes, kus teede olemasolu ja suuremate asustatud alade lähedus võimaldas saagi edukalt realiseerida. Kasvatati virsikuid, musti ploome ja pirne. Kaugemates Eesti asundustes ei olnud värskete puuviljade müümine võimalik, ajapikku hakati neid kuivatama, hiljem tekkisid ka [[Konservivabrik|konservivabrikud]]. <ref name=":2" /> Eestlaste elujärg Kaukaasias paranes, tekkis jõukamate talumeeste kiht, palgati sulaseid. Paljud hiljem saabunud eestlased töötasid sulastena, oodates selgust oma maa taotlemise küsimuses. Hiljem tulijatele ei olnud tingimused maa saamiseks enam nii soodsad, polnud enam saadaval häid maatükke, mida oleks võimalik kasumlikult harida, sest teed sinna olid geograafilise asendi tõttu väga raskesti ligipääsetavad. <ref name=":1" /> == Eesti Kaukaasia külad kirjanduses == [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] külastas [[Punase Lageda]] asundust [[1912]]. aastal, et ravida oma kopse. [[A. H. Tammsaare|Tammsaare]] kirjutab, et nii mõnegi peremehe aias on üle saja viljapuu ja üldine elujärg eestlastel on [[Punase Lageda|Punasel Lagedal]] hea. [[A. H. Tammsaare|Tammsaare]] mainib ka, et asunike vaimuelu on vaene, kuna kaugele maale tulid paremat elu otsima eelkõige kehvemal järjel olevad talupojad. Suureks probleemiks peab Tammsaare ka meeste käsitööoskuste kadumist, mis ei ole põlvest põlve edasi antud. <ref>Tammsaare, Anton Hansen 1912. Punase Lageda Eesti asundus. Päevaleht. 1912, 20., 22., 23. okt., nr. 244–246.</ref> [[Eduard Vilde]] külastas [[Krimm|Krimmi]] ja [[Kaukaasia]] Eesti asundusi ning kirjutas reisist üksikasjaliku ülevaate – alates vintsutustest [[Vene raudtee|Vene raudteel,]] lõpetades [[Krimm]]i ja [[Kaukaasia]] eestlaste külalislahkusest. Reisikiri annab ka ajaloolise tagasivaate eesti asunduste algusaastatest, kirjeldab kohalike eluolu, haridus- ja kultuurielu. [[Eduard Vilde|Vilde]] kirjutab oma reisikirjas, et eestlaste majad sarnanevad kodumaa mõisate eluhoonete või paremate kirikuõpetajate ja köstrite majadega. Need on ehitatud [[Krimmi kollane kivi|Krimmi kollasest kivist]] ning seest ja väljast valgeks lubjatud. <ref>Vilde, Eduard 1956. Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks. Reisuelamusi. Eduard Vilde. Reisikirjeldused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://kaukaasia.ajatunnetus.ee/andmekogu/index.php/et/isik/index Venemaa Keisririigi lõunaaladele välja rännanud eestlased ja nende järglased], andmebaas [[Kategooria:Välis-Eesti]] [[Kategooria:Kaukaasia ajalugu]] [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal| ]] sf648b0j62wyu926s6f0ftb2vab8tfm 14 656753 7256560 6426120 2026-10-21T03:19:18Z Robert Treufeldt 9117 7256560 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iiri keel|Nimed]] [[Kategooria:Iirimaa kultuur|nimed]] [[Kategooria:Nimed keeleti]] s62exs6fw4l2gvlkntx6s2jzgn9650e 0 657881 7256469 7209052 2026-10-20T19:33:12Z Svencapoeira 67038 7256469 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pisiservik | värvus = seened | pilt = Pihkane pisiservik.jpg | pildi_seletus = [[Pihkane pisiservik]] ''Crepidotus mollis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Crepidotaceae]]'' | sugukonna_autor = | perekond = '''Pisiservik''' ''Crepidotus'' }} '''Pisiservik''' (''Crepidotus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Crepidotus applanatus'' – [[haava-pisiservik]] *''Crepidotus bresadolae'' – [[karvane pisiservik]] *''Crepidotus calolepis'' – [[soomus-pisiservik]] *''Crepidotus cesatii'' – [[kuuse-pisiservik]] *''[[Crepidotus cinnabarinus]]'' *''Crepidotus crocophyllus'' – [[safran-pisiservik]] *''Crepidotus mollis'' – [[pihkane pisiservik]] *''Crepidotus variabilis'' – [[valge pisiservik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122462}} [[Kategooria:Agaricomycetes]] fslofv3h2wfsow5sapfxvbl4mximaax 0 662696 7256488 6499610 2026-10-20T20:35:44Z Evlper 104506 /* Eesti kunstis */ 7256488 wikitext text/x-wiki [[File:Balustrade.eglise.Saint.Ouen.Rouen.png|thumb|Neliklehemotiiv [[Roueni St-Oueni kirik]]u ažuursel [[rinnatis]]el]] [[File:Chambers 1908 Dogtooth.png|thumb|Kooniliselt eenduvate neliklehtede reast koosnev [[koerahambaornament]]. Chambers's Twentieth Century Dictionary of the English Language, 1908]] '''Nelikleht''' on neljast radiaalselt ühendatud teravatipulisest lehetaolisest kujundist koosnev [[ornament|ornamendimotiiv]], iseloomulik [[gooti kunst]]ile. Esineb [[aken]]de ja rinnatiste [[ehisraamistik]]es, mööblil ja muus kunstkäsitöös, reljeefse motiivina [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]ide vm pindade dekooris. Võidakse nimetada ka [[neliksiir]]uks<ref>http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word=sv1714</ref>. Reana paigutatud neliklehemotiividest koosneb [[Gooti kunst|gooti]] [[ehisliist|ehisvööt]] [[koerahambaornament]]. == Pildid == <gallery> Eferding Pfarrkirche - Empore 4.jpg|Eferdingi kiriku empoori rinnatis Dunmore Priory Doorway Right Jamb Lower Quatrefoil Carving 2010 09 16.jpg|Risti ja neliklehtedega [[Reljeef (kunst)|reljeef]] [[Dunmore'i kloostrikirik]]u [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]il Dunmore Priory Doorway Left Jamb Quatrefoil Carving 2010 09 16.jpg|Reljeef Dunmore'i kiriku portaalil Quadrilobes du parapet des tours de la collégiales de Neuchâtel.jpg|Neliklehed Neuchâteli kollegiaatkiriku tornis Karuse kiriku portaal.jpg|Karuse kiriku portaal Hluboka - Innenhof 4.jpg|Uusgooti ehisaken Hluboka lossis Tšehhis WoodstockCT Roseland MainHouse Detail.jpg|Neliklehtedest ehisraamistik uusgooti dekooriga puumajal USA-s </gallery> == Eesti kunstis == Reljeefne topelt-nelikleht kaunistab [[Karuse Margareeta kirik]]u profiilportaali <ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=230&id=231 Karuse Margareeta kirik. - Eesti Kirikud]</ref>. == Vaata ka == * [[Kolmikleht]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ornamendid]] [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] [[Kategooria:Gooti kunst]] imbmyabpey311nlg5mcuufybhzl9un6 0 664050 7256615 6720624 2026-10-21T07:17:51Z Andrus Kallastu 1157 7256615 wikitext text/x-wiki '''Bohleni-Pierce'i skaala''' (inglise keeles ''Bohlen–Pierce scale'') ehk '''BP skaala''' ehk '''BP''' ehk '''Bohleni-Pierce'i häälestus''' (inglise keeles ''Bohlen-Pierce tuning'') on muusikas 13-astmeline [[makrotonaalsus|makrotonaalne]] [[tritaav|tritaavil]] (3 / 1) põhinev oktavit mittesisaldav laadisüsteem. Bohleni-Pierce'i skaalal on nii [[puhas häälestus|puhas]] kui ka [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] variant. BP skaalat kirjeldasid sõltumatult Heinz Bohlen, Kees van Prooijen ja John R. Pierce. Bohlen pakkus 1970. aastatel välja skaala, mis võtaks arvesse erinevate intervallikombinatsioonitoonide Gestalt-psühholoogilist mõju. Pierce, kes koos Max Mathewsi ja teistega avaldas oma avastuse 1984. aastal, nimetas Bohleni varasemast publikatsioonist teada saades Pierce 3579b skaala ja selle kromaatilise variandi ümber Bohleni-Pierce'i skaalaks. BP skaala põhineb osahelirea paarituarvuliste helide [[sagedussuhe]]tel: BP skaala intervallid põhinevad suhetel, mille teguriteks on 3, 5 ja 7. Seega erineb BP [[diatoonika]]st, mille intervallid põhinevad osahelirea nii paaritu- kui ka paarisarvuliste helide suhetel. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Bohlen-Pierce_scale Bohlen-Pierce scale. Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Muusikateooria]] od0c15a5ii8iff9viegabajo2im4mtr 7256616 7256615 2026-10-21T07:18:11Z Andrus Kallastu 1157 7256616 wikitext text/x-wiki '''Bohleni-Pierce'i skaala''' (inglise keeles ''Bohlen–Pierce scale'') ehk '''BP skaala''' ehk '''BP''', ka '''Bohleni-Pierce'i häälestus''' (inglise keeles ''Bohlen-Pierce tuning'') on muusikas 13-astmeline [[makrotonaalsus|makrotonaalne]] [[tritaav|tritaavil]] (3 / 1) põhinev oktavit mittesisaldav laadisüsteem. Bohleni-Pierce'i skaalal on nii [[puhas häälestus|puhas]] kui ka [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] variant. BP skaalat kirjeldasid sõltumatult Heinz Bohlen, Kees van Prooijen ja John R. Pierce. Bohlen pakkus 1970. aastatel välja skaala, mis võtaks arvesse erinevate intervallikombinatsioonitoonide Gestalt-psühholoogilist mõju. Pierce, kes koos Max Mathewsi ja teistega avaldas oma avastuse 1984. aastal, nimetas Bohleni varasemast publikatsioonist teada saades Pierce 3579b skaala ja selle kromaatilise variandi ümber Bohleni-Pierce'i skaalaks. BP skaala põhineb osahelirea paarituarvuliste helide [[sagedussuhe]]tel: BP skaala intervallid põhinevad suhetel, mille teguriteks on 3, 5 ja 7. Seega erineb BP [[diatoonika]]st, mille intervallid põhinevad osahelirea nii paaritu- kui ka paarisarvuliste helide suhetel. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Bohlen-Pierce_scale Bohlen-Pierce scale. Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Muusikateooria]] gv5wzkeax33huowemc6uutthfqepn0a 7256617 7256616 2026-10-21T07:18:36Z Andrus Kallastu 1157 7256617 wikitext text/x-wiki '''Bohleni-Pierce'i skaala''' (inglise keeles ''Bohlen–Pierce scale'') ehk '''BP skaala''' ehk '''BP''', ka '''Bohleni-Pierce'i häälestus''' (inglise keeles ''Bohlen-Pierce tuning'') on muusikas 13-astmeline [[makrotonaalsus|makrotonaalne]] [[tritaav|tritaavil]] (3 / 1) põhinev oktavit mittesisaldav [[laadisüsteem]]. Bohleni-Pierce'i skaalal on nii [[puhas häälestus|puhas]] kui ka [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] variant. BP skaalat kirjeldasid sõltumatult Heinz Bohlen, Kees van Prooijen ja John R. Pierce. Bohlen pakkus 1970. aastatel välja skaala, mis võtaks arvesse erinevate intervallikombinatsioonitoonide Gestalt-psühholoogilist mõju. Pierce, kes koos Max Mathewsi ja teistega avaldas oma avastuse 1984. aastal, nimetas Bohleni varasemast publikatsioonist teada saades Pierce 3579b skaala ja selle kromaatilise variandi ümber Bohleni-Pierce'i skaalaks. BP skaala põhineb osahelirea paarituarvuliste helide [[sagedussuhe]]tel: BP skaala intervallid põhinevad suhetel, mille teguriteks on 3, 5 ja 7. Seega erineb BP [[diatoonika]]st, mille intervallid põhinevad osahelirea nii paaritu- kui ka paarisarvuliste helide suhetel. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Bohlen-Pierce_scale Bohlen-Pierce scale. Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Muusikateooria]] l6yxspth72zt4gqpn98jhd91xpomd7v 7256628 7256617 2026-10-21T07:36:20Z Andrus Kallastu 1157 7256628 wikitext text/x-wiki '''Bohleni-Pierce'i skaala''' (inglise keeles ''Bohlen–Pierce scale'') ehk '''BP skaala''' ehk '''BP''', ka '''Bohleni-Pierce'i häälestus''' (inglise keeles ''Bohlen-Pierce tuning'') on muusikas 13-astmeline [[makrotonaalsus|makrotonaalne]] [[tritaav|tritaavil]] (3 / 1) põhinev oktavit mittesisaldav [[helisüsteem]]. Bohleni-Pierce'i skaalal on nii [[puhas häälestus|puhas]] kui ka [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] variant. BP skaalat kirjeldasid sõltumatult Heinz Bohlen, Kees van Prooijen ja John R. Pierce. Bohlen pakkus 1970. aastatel välja skaala, mis võtaks arvesse erinevate intervallikombinatsioonitoonide Gestalt-psühholoogilist mõju. Pierce, kes koos Max Mathewsi ja teistega avaldas oma avastuse 1984. aastal, nimetas Bohleni varasemast publikatsioonist teada saades Pierce 3579b skaala ja selle kromaatilise variandi ümber Bohleni-Pierce'i skaalaks. BP skaala põhineb osahelirea paarituarvuliste helide [[sagedussuhe]]tel: BP skaala intervallid põhinevad suhetel, mille teguriteks on 3, 5 ja 7. Seega erineb BP [[diatoonika]]st, mille intervallid põhinevad osahelirea nii paaritu- kui ka paarisarvuliste helide suhetel. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Bohlen-Pierce_scale Bohlen-Pierce scale. Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Muusikateooria]] ja2hqsqq05p5pmwoey1d97gtds8jtdo 7256642 7256628 2026-10-21T08:14:24Z Andrus Kallastu 1157 7256642 wikitext text/x-wiki '''Bohleni-Pierce'i skaala''' (inglise keeles ''Bohlen–Pierce scale'') ehk '''BP skaala''' ehk '''BP''', ka '''Bohleni-Pierce'i häälestus''' (inglise keeles ''Bohlen-Pierce tuning'') on muusikas 13-astmeline [[makrotonaalsus|makrotonaalne]] [[tritaav|tritaavil]] (3 / 1) põhinev oktavita [[helisüsteem]]. Bohleni-Pierce'i skaalal on nii [[puhas häälestus|puhas]] kui ka [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] variant. BP skaalat kirjeldasid sõltumatult Heinz Bohlen, Kees van Prooijen ja John R. Pierce. Bohlen pakkus 1970. aastatel välja skaala, mis võtaks arvesse erinevate intervallikombinatsioonitoonide Gestalt-psühholoogilist mõju. Pierce, kes koos Max Mathewsi ja teistega avaldas oma avastuse 1984. aastal, nimetas Bohleni varasemast publikatsioonist teada saades Pierce 3579b skaala ja selle kromaatilise variandi ümber Bohleni-Pierce'i skaalaks. BP skaala põhineb osahelirea paarituarvuliste helide [[sagedussuhe]]tel: BP skaala intervallid põhinevad suhetel, mille teguriteks on 3, 5 ja 7. Seega erineb BP [[diatoonika]]st, mille intervallid põhinevad osahelirea nii paaritu- kui ka paarisarvuliste helide suhetel. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Bohlen-Pierce_scale Bohlen-Pierce scale. Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Muusikateooria]] 4k2lsbqtt0z2vdzv2juqh6hai3xjorw 0 665047 7256370 7091294 2026-10-20T15:05:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256370 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=november}} '''Edvards Puciriuss''' (sündinud [[7. august|7. augustil]] [[1980]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. september 2023 |pealkiri=Juhatuse liikme ülevaade |url=https://www.inforegister.ee/346581-ID |vaadatud=8. oktoobril 2023 |väljaanne=Inforegister}}</ref>) on [[läti]] päritolu [[Eesti]] [[Sepakunst|sepiskunstnik]], relva- ja [[turvisesepp]]. Ta elab Eestis [[2002]]. aastast. Ta on ajalooliste [[turvis]]te koopiate ja [[rekonstruktsioon]]ide valmistaja.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2023 |pealkiri=Haridustöötajate tunnustamine |url=https://www.hm.ee/gala#aasta-kutseopetaja |vaadatud=10. oktoobril 2023 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium}}</ref> == Elukäik == Puciriussi juhendamisel on valminud näiteks [[Kaur Matiisen]]i [[seminaritöö]] Edvards Puciriussest kui turvisesepast<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matiisen |eesnimi=Kaur |kuupäev=2017 |pealkiri=Turvisesepp - Edvards Puciriuss: seminaritöö |url=https://www.ester.ee/record=b4674630*est |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia}}</ref> ning lõputöö "[[Rollimäng|Rollimängu]] raudrüü", kus ta juhendas turvise komplekti valmistamist, eriti [[Tõstmise tehnika (turvissepa kunst)|tõstmise tehnikat]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matiisen |eesnimi=Kaur |kuupäev=2017 |pealkiri=Rollimängu raudrüü |url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/56764 |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia}}</ref>. [[2021]]. aastal omandas ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] pärandtehnoloogia [[rakenduskõrgharidus]]e taseme metallitöö erialal. Lõputöö valmis teemal "Mõne [[Hauapanus|hauapanuse]] [[Pindpanus|pindpanusest]]: [[Taušeerimistehnika|taušeerimistehnikast]] Eesti [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel".<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Puciriuss |eesnimi=Edvards |kuupäev=2021 |pealkiri=Mõne hauapanuse pindpanusest: taušeerimistehnikast Eesti arheoloogilistel leidudel - Lõputöö |url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/74373 |vaadatud=11. oktoober 2023 |väljaanne=TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia}}</ref> [[2023]]. aastal jätkab ta õpinguid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kultuuripärandi loovrakenduste [[Magistriõpe|magistriõppes]].<ref name=":0" /> Puciriuss töötab{{millal}} [[Tallinna Kopli Ametikool]]is sepatöö kutseõpetajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt TKA |url=https://taka.edu.ee/kontakt |vaadatud=8. oktoobril 2023 |väljaanne=Tallinna Kopli Ametikool }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lisaks juhendab ta üliõpilaste lõputöid ja viib läbi töötube.<ref name=":0" /> Veel õpetab ta [[Vormitöö|vormitööga]] seotud aineid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias külalisõppejõuna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. september 2023 |pealkiri=Kultuuriakadeemia metallitöö eriala üliõpilaste tööde näitus |url=https://muuseum.viljandimaa.ee/www/2023/kultuuriakadeemia-metallitoo-eriala-uliopilaste-toode-naitus/ |vaadatud=8. oktoobril 2023 |väljaanne=Viljandi Muuseum}}</ref> 2023. aastal pälvis ta [[Aasta õpetaja|Aasta Kutseõpetaja]] auhinna.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Oja |eesnimi=Barbara |kuupäev=7. oktoober 2023 |pealkiri=Haridustöötaja elutööpreemia pälvisid Lauristin, Vseviov ja Taagepera |url=https://www.err.ee/1609125617/haridustootaja-elutoopreemia-palvisid-lauristin-vseviov-ja-taagepera |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=ERR}}</ref> <ref name=":0" /> == Looming == Edvards Puciriuss on tuntud ajalooliste rekonstruktsioonide (replikate) ja koopiate valmistajana, seda eriti vanade turviste sepistamise poolest. Lisaks valmistab sepp rõngassärke, relvi ja ehteid. Püsivad jooned tema loomingus on ajaloohõngulisus, vanadest esemetest koopiate tegemine ning ajaloo austamine. Kindla ajalooperioodiga ta ennast ei piira, seega valmistab ta nii Eesti kui [[Euroopa]] eri perioodide esemeid.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Vlasatý |eesnimi=Tomáš |kuupäev=21. oktoober 2021 |pealkiri=Inspiration #17, Balto-Finnic warrior |url=https://sagy.vikingove.cz/en/inspiration-17-balto-finnic-warrior/ |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=Projekt Forlǫg}}</ref> Puciriuss tegeleb rekonstruktsioonidega alates 1996. aastast ning tema valmistatud turviseid kantakse lisaks Eestile ja Lätile ka [[Norra]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s ja [[Inglismaa]]l. Ta on aidanud korraldada selliseid ajaloolisi festivale nagu Kiruvere muinaslaagri festival<ref name=":4" /> ja Viikingite talvefestival (2023. aastal oli ta viikingiaegse sepatöö ekspert ja keskaegse võitluse taaskehastaja).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Viikingite talvetrall |url=https://viikingifestival.ee/ |vaadatud=8. oktoobril 2023}}</ref> Puciriussi jaoks pole tähtis ainult rekonstruktsiooni tulemus, vaid ka selle valmimise protsess. Ta teab palju kohalikust ajaloost, [[Matmisrituaal|matmisrituaalidest]], vanadest relvadest ja [[Tarbekunst|tarbekunstist]]. Ta uurib tihti eri aladelt leitud turviseid, nende valmistusviisi ja arengut. Tema tööd põhinevad haudadest leitud esemete uurimisel ja võrdlemisel. Nende teadmiste põhjal loob ta ajaloolisi koopiaid, mida tihti päris koopiaks siiski nimetada ei saa, kuna algsed esemed pole piisavalt hästi säilinud või on sepp võtnud eeskujuks mitu sarnast eset. Vahest on mõned eseme osad ka Puciriussi enda välja mõeldud, kuna kopeeritavalt esemelt pole seda võimalik tuvastada. Selliseks võivad olla näiteks kiivri eri osade ühendamiskohad.<ref name=":4" /> Edvards Puciriuss ei valmista vaid juba tuntud esemeid, vaid püüab ka ajaloos leida vähem tuntud ja jäljendatud esemeid. Tema jaoks pole tema taaskehastatud rõivad ja turvised kunagi päris valmis, kuna ta muudab ja täiendab neid pidevalt. See kehtib eriti relvade kohta, mis kuluvad.<ref name=":4" /> Taaskehastustes pöörab ta tähelepanu ka kõige väiksematele detailidele, minnes süvitsi valitud perioodi ning jäädes kostüümi valmistades truuks valitud ajastule ja piirkonnale. Koopiates pöörab ta tähelepanu ka riidest ja muudest materjalidest osadele ja jäädes ka seal truuks ajaloole. Ka püüab ta hoiduda tänapäevaste töövõtete kasutamisest, kuigi tulemus võib olla visuaalselt sarnane.<ref name=":4" /> == Näitused == * 2023 – "Viikingid enne viikingeid" – [[Tallinna Lennusadam]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Viikingid enne viikingeid. Näitus Salme laevmatustest. |url=https://meremuuseum.ee/lennusadam |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=Tallinna Lennusadam}}</ref> * 2023 – "Silmast silma keskaegse saarlasega" – [[Saaremaa Muuseum]] – esemete rekonstruktsioonid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Silmast silma keskaegse saarlasega |url=http://www.saaremaamuuseum.ee/2023/07/06/silmast-silma-keskaegse-saarlasega/ |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=Saaremaa Muuseum |arhiivimisaeg=2023-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231117184954/http://www.saaremaamuuseum.ee/2023/07/06/silmast-silma-keskaegse-saarlasega/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2021 – Püsinäitus "Tallinna eellugu" [[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum|Kiek in de Köki Kindlustustemuuseumis]] – esemete koopiaid ja rekonstruktsioonid, turvisesepp<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=“TALLINNA EELLUGU” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis |url=https://linnamuuseum.ee/cat-kiek-in-de-kok/bnaitus-tallinna-eellugub-kiek-in-de-koki-kindlustustemuuseumis/ |vaadatud=8. oktoober 2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231205030113/https://www.linnamuuseum.ee/cat-kiek-in-de-kok/bnaitus-tallinna-eellugub-kiek-in-de-koki-kindlustustemuuseumis/ |arhiivimisaeg=2023-12-05 |url-olek=ei tööta}}</ref> * 2018 – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastöödega näitus "Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad" [[Viljandi Muuseum|Viljandi Muuseumis]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. märts 2018 |pealkiri=Muuseum näitab ilu ja väge |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uksleht20180319.2.3.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=Digar}}</ref> * 2017 – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastööde näitus "Ehe metall" [[Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit|Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu]] galeriis<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. november 2017 |pealkiri=Rahvusliku metallitöö eriala näitus Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu galeriis |url=https://viljandi1.rssing.com/chan-6786131/all_p29.html |vaadatud=9. oktoobril 2017}}</ref> * 2014 – eksponaadi "[[Kukruse memm]]" rõivakomplekti rekonstruktsioon [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]] – ehted, vöö, tööriistad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tõrv |eesnimi=Mari |kuupäev=11. august 2014 |pealkiri=Kaadritagune: Kukruse naise rõivakomplekti ülesvõtmine |url=https://blog.erm.ee/?p=5111 |vaadatud=9. oktoobril 2023 |väljaanne=Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb}}</ref> === Juhendatud näitused === * 2023 – Tallinna Kopli Ametikooli õpilastööde näitus "Käsitöös peitub vägi" [[Tallinna Õpetajate Maja]]s<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Tallinna Kopli Ametikooli õpilastööde näitus "Käsitöös peitub vägi" |url=https://opetajatemaja.ee/naitused/tallinna-kopli-ametikooli-opilastoode-naitus-kasitoos-peitub-vagi/ |vaadatud=8. oktoobril 2023 |väljaanne=Tallinna Õpetajate Maja |arhiivimisaeg=2023-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231117184954/https://opetajatemaja.ee/naitused/tallinna-kopli-ametikooli-opilastoode-naitus-kasitoos-peitub-vagi/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2022 – Tallinna Kopli Ametikooli õpilastööde näitus "Villast ja rauast" Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu galeriis<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. mai 2022 |pealkiri=Tallinna Kopli Ametikooli õpilastööde näitus "Villast ja rauast" |url=https://folkart.ee/uritused/tallinna-kopli-ametikooli-opilastoode-naitus-villast-ja-rauast/ |vaadatud=8. oktoobril 2023 |väljaanne=Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit}}</ref> == Tunnustus == * 2023 – Aasta Kutseõpetaja auhind<ref name=":2" /> == Teoseid == * 2021 Lõputöö "Mõne hauapanuse pindpanusest: taušeerimistehnikast Eesti arheoloogilistel leidudel"<ref name=":3" /> * 2015 "Rafala: Idateest ja Tallinna algusest" (kaasautor [[Marika Mägi]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mägi |eesnimi=Marika |kuupäev=2015 |pealkiri=Rafala: Idateest ja Tallinna algusest |url=https://www.ester.ee/record=b4471510*est |vaadatud=16. november 2023}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Puciriuss, Edvards}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] c8l4pnmtf9zwvpq5dssizd7iw6q9s60 0 666494 7256385 7256235 2026-10-20T15:45:09Z ~2026-56182-00 240130 7256385 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1802]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Tübingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] clf4tp2i5bhdcpu0fu2dyde2d77pfdo 7256388 7256385 2026-10-20T15:47:28Z ~2026-56182-00 240130 7256388 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1802]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Tübingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Württembergi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] c2fqymgk9ze8hwqqouojnpo7c4hxm1r 0 667202 7256656 7205514 2026-10-21T08:51:12Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7256656 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2024]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2024}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (91) *1. jaanuar – [[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (90) *1. jaanuar – [[Niklaus Wirth]], Šveitsi arvutiteadlane (89) *1. jaanuar – [[Sidney M. Wolfe]], Ameerika Ühendriikide arst (86) *1. jaanuar – [[James Herbert Brennan]], iiri kirjanik (83) *1. jaanuar – [[Iwona Śledzińska-Katarasińska]], Poola ajakirjanik ja poliitik (82) *1. jaanuar – [[Mario Boljat]], horvaadi rahvusest Jugoslaavia jalgpallur (72) *1. jaanuar – [[Urmas Sepp (nukufilmioperaator)|Urmas Sepp]], eesti nukufilmioperaator ja teatri lavakujundaja (62) *[[2. jaanuar]] – [[Zvi Zamir]], Iisraeli sõjaväelane (98) *2. jaanuar – [[Sartaj Aziz]], Pakistani majandusteadlane (94) *2. jaanuar – [[Valdu Suurkask]], eesti ehitusinsner, korvpallur ja korvpallikohtunik (84) *2. jaanuar – [[Chris Karrer]], saksa kitarrist ja helilooja (76) *2. jaanuar – [[Osvaldo Lara]], Kuuba sprinter (68) *2. jaanuar – [[Carmen Valero]], hispaania jooksja (68) *2. jaanuar – [[Saleh al-Arouri]], [[Hamas]]i asejuht (57) *[[3. jaanuar]] – [[René Metge]], prantsuse rallisõitja (82) *3. jaanuar – [[Daniel Revenu]], prantsuse vehkleja (81) *[[4. jaanuar]] – [[Glynis Johns]], Briti näitleja (100) *4. jaanuar – [[Vsevolod Keldõš]], vene kirjandusteadlane (94) *4. jaanuar – [[Konstantin Želdin]], vene näitleja (90) *4. jaanuar – [[Fabio Fabbri]], Itaalia poliitik (90) *4. jaanuar – [[Ayla Algan]], türgi laulja ja näitleja (86) *4. jaanuar – [[Kishin Shinoyama]], jaapani fotograaf (83) *4. jaanuar – [[David Soul]], Ameerika-Briti näitleja ja laulja (80) *4. jaanuar – [[Christian Oliver]], saksa näitleja (51) *[[5. jaanuar]] – [[Herbert Linge]], saksa võidusõitja ja rallisõitja (95) *5. jaanuar – [[Bernard Malgrange]], prantsuse matemaatik (95) *5. jaanuar – [[Nicholas Rescher]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. jaanuar – [[Jean-Marie Rausch]], Prantsusmaa poliitik (94) *5. jaanuar – [[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *5. jaanuar – [[Fred Chappell]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (87) *5. jaanuar – [[Joseph Lelyveld]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (86) *5. jaanuar – [[Oleksandr Tkatšenko]], Ukraina poliitik (84) *5. jaanuar – [[Giulio Santagata]], Itaalia poliitik (74) *5. jaanuar – [[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (66) *5. jaanuar – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja kunstnik (40) *[[6. jaanuar]] – [[Sabetai Unguru]], Iisraeli teadusajaloolane (93) *6. jaanuar – [[Roy Calne]], Briti kirurg (93) *6. jaanuar – [[Oleg Rjabokon]], vene filmilavastaja ja stsenarist (84) *6. jaanuar – [[Ata Hautamäki]], soome kirjanik (79) *6. jaanuar – [[Vladimir Havinson]], Venemaa gerontoloog (77) *6. jaanuar – [[Viktor Jekimovski]], vene helilooja ja muusikateadlane (76) *6. jaanuar – [[Cindy Morgan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *[[7. jaanuar]] – [[Germana Caroli]], itaalia laulja (91) *7. jaanuar – [[Alessandro Argenton]], itaalia ratsasportlane (86) *7. jaanuar – [[Joan Acocella]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja tantsukriitik (78) *7. jaanuar – [[Franz Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *7. jaanuar – [[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (78) *7. jaanuar – [[Alberto Colombo]], itaalia rallisõitja (77) *7. jaanuar – [[Veljo Vingissar]], eesti muusik (68) *7. jaanuar – [[Mateusz Rutkowski]], poola suusahüppaja (37) *[[8. jaanuar]] – [[Carl-Erik Asplund]], rootsi kiiruisutaja (100) *8. jaanuar – [[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikaprofessor (99) *8. jaanuar – [[Phill Niblock]], Ameerika Ühendriikide helilooja, heli- ja videokunstnik, fotograaf ja dokumentalist (90) *8. jaanuar – [[Mark Haritonov]], vene kirjanik (86) *8. jaanuar – [[Guy Bonnet]], prantsuse helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) *8. jaanuar – [[Ventura Pons]], katalaani filmilavastaja (78) *8. jaanuar – [[J. P. R. Williams]], Walesi ragbimängija (74) *8. jaanuar – [[Bohdan Šeršun]], ukraina jalgpallur (42) *8. jaanuar – [[Adan Canto]], Mehhiko näitleja (42) *[[9. jaanuar]] – [[Amalija Knavs]], Ameerika Ühendriikide presidendi abikaasa [[Melania Trump]]i ema (78) *9. jaanuar – [[James Kottak]], USA trummar (61) *[[10. jaanuar]] – [[Janusz Majewski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (92) *10. jaanuar – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (89) *10. jaanuar – [[Sergio García Ramírez]], Mehhiko jurist ja poliitik (85) *10. jaanuar – [[Terry Bisson]], USA ulmekirjanik (81) *10. jaanuar – [[Thierry Desmarest]], prantsuse ettevõtja (78) *10. jaanuar – [[Tisa Farrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72) *10. jaanuar – [[Alar Kirs]], eesti jurist (67) *[[11. jaanuar]] – [[Laurence Badie]], prantsuse filminäitleja (95) *11. jaanuar – [[Juri Solomin]], vene teatri- ja filminäitleja (88) *11. jaanuar – [[Ed Broadbent]], Kanada poliitik (87) *11. jaanuar – [[Annie Nightingale]], inglise raadiosaatejuht (83) *11. jaanuar – [[Roberto Abugattás]], Peruu kõrgushüppaja (80) *11. jaanuar – [[Bud Harrelson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (79) *11. jaanuar – [[Salvatore Mazzarano]], itaalia jalgpallur (58) *[[12. jaanuar]] – [[Bill Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) *12. jaanuar – [[Hans Huber]], Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija (90) *12. jaanuar – [[Gennadi Jakovlev]], vene botaanik (85) *12. jaanuar – [[Marek Litewka]], poola näitleja (75) *12. jaanuar – [[Pierre Mailloux]], Kanada psühhiaater (74) *[[13. jaanuar]] – [[Joyce Randolph]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *13. jaanuar – [[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (93) *13. jaanuar – [[András Csiky]], ungari rahvusest Rumeenia näitleja (93) *13. jaanuar – [[Jana Hlaváčová]], tšehhi näitleja (85) *13. jaanuar – [[Tom Shales]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kriitik (79) *13. jaanuar – [[Jo-El Sonnier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (77) *13. jaanuar – [[Bernard Descôteaux]], Kanada ajakirjanik (77) *13. jaanuar – [[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (76) *13. jaanuar – [[Juli Mira]], hispaania näitleja (74) *13. jaanuar – [[Glen Cochrane]], Kanada jäähokimängija (65) *[[14. jaanuar]] – [[Ricardo Alós]], hispaania jalgpallur (92) *14. jaanuar – [[Elisabeth Trissenaar]], Austria näitleja (79) *14. jaanuar – [[Howard Waldrop]], USA kirjanik (77) *14. jaanuar – [[Lev Rubinštein]], Vene luuletaja, esseist ja ühiskonnategelane (76) *14. jaanuar – [[Vallo Mänd]], eesti trompetist (48) *14. jaanuar – [[Stephen Laybutt]], Austraalia jalgpallur (46) *14. jaanuar – [[Raema Lisa Rumbewas]], Indoneesia tõstja (43) *[[15. jaanuar]] – [[Roman Korban]], poola jooksja (96) *15. jaanuar – [[Karim Mojtahedi]], Iraani filosoof (93) *15. jaanuar – [[Dana Ghia]], itaalia näitleja (91) *15. jaanuar – [[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane ja treener (90) *15. jaanuar – [[Jorge Griffa]], Argentina jalgpallur (88) *15. jaanuar – [[Shih Ming-teh]], Taiwani poliitik ja inimõiguste aktivist (83) *15. jaanuar – [[Dror KasChtan]], Iisraeli jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *15. jaanuar – [[Ari Taskinen]], soome muusik, helilooja ja laulusõnade autor (64) *[[16. jaanuar]] – [[Vaino Väljas]], Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat (92) *16. jaanuar – [[Peter Schickele]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88) *16. jaanuar – [[José Lifante]], hispaania näitleja (80) *16. jaanuar – [[Milan Nenadić]], serbia Kreeka-Rooma maadleja (80) *16. jaanuar – [[José Agustín]], Mehhiko kirjanik ja stsenarist (79) *16. jaanuar – [[Dzintra Grundmane]], läti korvpallur (79) *[[17. jaanuar]] – [[Jaakko Valtanen]], Soome sõjaväelane (98) *17. jaanuar – [[Jurij Souček]], sloveeni näitleja (94) *17. jaanuar – [[Al Cantello]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja ja kergejõustikutreener (92) *17. jaanuar – [[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (89) *17. jaanuar – [[Bennie Muller]], hollandi jalgpallur (85) *17. jaanuar – [[David L. Mills]], Ameerika Ühendriikide arvutiinsener (85) *17. jaanuar – [[Kalev Tõll]], eesti veemotosportlane (81) *17. jaanuar – [[Tony Lloyd]], Briti poliitik (73) *17. jaanuar – [[Aleksandr Vontov]], vene näitleja (73) *17. jaanuar – [[Knut Hjeltnes]], norra kettaheitja ja kuulitõukaja (72) *17. jaanuar – [[Dejan Milojević]], serbia korvpallur ja treener (46) *17. jaanuar – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja (29) *[[18. jaanuar]] – [[Boriss Firsov]], vene sotsioloog (94) *18. jaanuar – [[Amnon Rubinstein]], Iisraeli poliitik (92) *18. jaanuar – [[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (86) *18. jaanuar – [[Donald Adamson]], inglise kirjanik ja ajaloolane (84) *18. jaanuar – [[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (70) *18. jaanuar – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik (64) *[[19. jaanuar]] – [[Jack Burke Jr.]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (100) *19. jaanuar – [[Héctor Bidonde]], Argentina näitleja (86) *19. jaanuar – [[Laas Leivat]], Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees (82) *19. jaanuar – [[Marlena Shaw]], Ameerika Ühendriikide laulja (81) *19. jaanuar – [[Lee Doo-yong]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja stsenarist (81) *19. jaanuar – [[Mary Weiss]], Ameerika Ühendriikide laulja (75) *19. jaanuar – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur (73) *19. jaanuar – [[Ewa Podleś]], poola ooperilaulja (71) *19. jaanuar – [[Luis Vasquez]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja helilooja (44) *[[20. jaanuar]] – [[Norman Jewison]], Kanada filmilavastaja (97) *20. jaanuar – [[Choe Thae-bok]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (93) *20. jaanuar – [[Peeter Küttis]], Eesti sporditegelane (81) *20. jaanuar – [[David Emge]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *20. jaanuar – [[Piedad Córdoba]], Colombia poliitik (68) *20. jaanuar – [[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (63) *20. jaanuar – [[Inguna Bauere]], läti kirjanik, insener ja pedagoog (63) *20. jaanuar – [[Charis Kostopoulos]], kreeka laulja ja laulukirjutaja (59) *[[21. jaanuar]] – [[Hillar Aben]], eesti tehnikateadlane, akadeemik (94) *21. jaanuar – [[David Gail]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *[[22. jaanuar]] – [[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (90) *22. jaanuar – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (85) *22. jaanuar – [[Luigi Riva]], itaalia jalgpallur (79) *22. jaanuar – [[Tommy Baldwin]], Inglismaa jalgpallur (78) *22. jaanuar – [[Anatoli Polivoda]], ukraina korvpallur (76) *22. jaanuar – [[Andrzej Szajna]], poola sportvõimleja (74) *22. jaanuar – [[Gary Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73) *22. jaanuar – [[Dexter King]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (62) *22. jaanuar – [[Lior Lubin]], Iisraeli korvpallur ja korvpallitreener (46) *22. jaanuar – [[Maricet Espinosa]], Kuuba judoka (34) *[[23. jaanuar]] – [[Charles Fried]], Ameerika Ühendriikide jurist (88) *23. jaanuar – [[Frank Farian]], saksa laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (82) *23. jaanuar – [[Melanie Safka]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (76) *23. jaanuar – [[Jean Petit]], prantsuse jalgpallur (74) *23. jaanuar – [[Giuliano Musiello]], itaalia jalgpallur (70) *23. jaanuar – [[Jan Bogaert]], Belgia jalgpallur (66) *23. jaanuar – [[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]], rootsi laulja (55) *23. jaanuar – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur (38) *23. jaanuar – [[Niklas Laurila]], soome saalihokimängija (25) *[[24. jaanuar]] – [[N. Scott Momaday]], USA kirjanik (89) *24. jaanuar – [[Carl Andre]], USA kunstnik (88) *24. jaanuar – [[Väino Uibo]], eesti näitleja ja lavastaja (81) *24. jaanuar – [[Rod Holcomb]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja lavastaja (80) *24. jaanuar – [[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (74) *24. jaanuar – [[Jesse Jane]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (43) *[[25. jaanuar]] – [[Milan Stanislav Ďurica]], slovaki ajaloolane ja teoloog (98) *25. jaanuar – [[Bat-Sheva Dagan]], Poola-Iisraeli holokausti üleelanu (98) *25. jaanuar – [[Roger Donlon]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (89) *25. jaanuar – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (81) *[[26. jaanuar]] – [[Shigeichi Negishi]], jaapani insener, karaokemasina leiutaja (100) *26. jaanuar – [[Włodzimierz Jastrzębski]], poola ajaloolane (84) *26. jaanuar – [[Jiří Bičák]], tšehhi füüsik (82) *26. jaanuar – [[Goran Petrović]], serbia kirjanik (62) *[[27. jaanuar]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (92) *27. jaanuar – [[Enrique Liporace]], Argentina näitleja (82) *27. jaanuar – [[Alfred Komarek]], Austria kirjanik (78) *27. jaanuar – [[Lillebjørn Nilsen]], norra folklaulja ja laulukirjutaja (73) *27. jaanuar – [[Henryk Pytel]], poola jäähokimängija (68) *[[28. jaanuar]] – [[Vladislav Bagrov]], vene teoreetiline füüsik (85) *28. jaanuar – [[Luis Tejada]], Panama jalgpallur (41) *[[29. jaanuar]] – [[Sandra Milo]], itaalia näitleja (90) *29. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *29. jaanuar – [[Fernando Acevedo]], Peruu sprinter (77) *29. jaanuar – [[Brian Griffin]], Briti fotograaf (75) *29. jaanuar – [[Hinton Battle]], USA näitleja, laulja ja tantsija (67) *29. jaanuar – [[Hinako Ashihara]], jaapani mangakunstnik (50) *[[30. jaanuar]] – [[Chita Rivera]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (91) *30. jaanuar – [[Jean Carnahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *30. jaanuar – [[Achim Benning]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (89) *30. jaanuar – [[Ellen Gilchrist]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (88) *30. jaanuar – [[Võido Rahula]], eesti pedagoog ja ettevõtja (83) *30. jaanuar – [[Jan de Rooy]], hollandi rallisõitja (80) *30. jaanuar – [[Jandira Martini]], Brasiilia näitleja (78) *30. jaanuar – [[Zdeněk Pecka]], tšehhi sõudja (69) *30. jaanuar – [[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (59) *[[31. jaanuar]] – [[Mario Levi]], türgi kirjanik (66) *31. jaanuar – [[Aleksandr Tatarenko]], Venemaa lennuväelane, kindralleitnant (63) *31. jaanuar – [[Rait Pärg]], eesti skulptor (57) == Veebruar == *[[1. veebruar]] – [[Garth Manton]], Austraalia sõudja (94) *1. veebruar – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa jooksja (87) *1. veebruar – [[Tiio Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (87) *1. veebruar – [[Carl Weathers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *1. veebruar – [[Katrin Sasi]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (74) *1. veebruar – [[Poonam Pandey]], India näitlejanna ja modell (32) *[[2. veebruar]] – [[Hu Hesheng]], hiina matemaatik (95) *2. veebruar – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *2. veebruar – [[Oskar Negt]], saksa sotsioloog ja filosoof (89) *2. veebruar – [[Marian Pilot]], poola kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (87) *2. veebruar – [[Francisco Jara]], Mehhiko jalgpallur (82) *2. veebruar – [[Paulin J. Hountondji]], Benini filosoof ja poliitik (81) *2. veebruar – [[Christopher Priest]], inglise kirjanik (80) *2. veebruar – [[Alev Alatlı]], türgi kirjanik, kolumnist, sotsioloog, ja majandusteadlane (79) *2. veebruar – [[Ian Lavender]], inglise näitleja (77) *2. veebruar – [[Wayne Kramer]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (75) *2. veebruar – [[Claudio Rissi]], Argentina näitleja ja lavastaja (67) *2. veebruar – [[Derrick McIntyre]], inglise muusik (66) *2. veebruar – [[Jonnie Irwin]], inglise telesaatejuht (50) *[[3. veebruar]] – [[Lorenzo Olarte Cullen]], Hispaania poliitik ja jurist (91) *3. veebruar – [[Vittorio Emanuele, Napoli prints|Vittorio Emanuele]], Napoli prints (86) *3. veebruar – [[Pavel Ploc (laskesuusataja)|Pavel Ploc]], Tšehhoslovakkia laskesuusataja (80) *3. veebruar – [[Helena Rojo]], Mehhiko näitleja ja modell (79) *3. veebruar – [[Aston Barrett]], Jamaica muusik (77) *3. veebruar – [[Aleksei Poteleštšenko]], Luhanski Rahvavabariigi eriolukordade minister (47/48) *[[4. veebruar]] – [[Yōko Abe]], jaapani kalligraaf (95) *4. veebruar – [[Kurt Hamrin]], rootsi jalgpallur (89) *4. veebruar – [[Giacomo Losi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *4. veebruar – [[Shen Rong]], hiina kirjanik (88) *4. veebruar – [[Antonio Paolucci]], Itaalia kunstiajaloolane ja poliitik (84) *4. veebruar – [[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (82) *4. veebruar – [[Rafael Alvira]], hispaania filosoof ja ühiskonnateadlane (81) *4. veebruar – [[Barry John]], Walesi ragbimängija (79) *4. veebruar – [[Earl Cureton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (66) *[[5. veebruar]] – [[Jean Malaurie]], prantsuse etnoloog ja geograaf (101) *5. veebruar – [[Dries van Agt]], hollandi poliitik (93) *5. veebruar – [[José Delbo]], Argentina koomiksikunstnik (90) *5. veebruar – [[Namkoong Won]], Lõuna-Korea näitleja (89) *5. veebruar – [[Michael Jayston]], inglise näitleja (88) *5. veebruar – [[Helga Paris]], saksa fotograaf (85) *5. veebruar – [[Walter van den Broeck]], Belgia kirjanik (82) *5. veebruar – [[Toby Keith]], USA kantrilaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (62) *5. veebruar – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (61) *[[6. veebruar]] – [[Anthony Epstein]], Briti viroloog, patoloog ja akadeemik (102) *6. veebruar – [[Robert M. Young]], USA filmilavastaja, -operaator ja -produtsent (99) *6. veebruar – [[Seiji Ozawa]], jaapani dirigent (88) *6. veebruar – [[John Bruton]], Iirimaa poliitik (76) *6. veebruar – [[Miguel Ángel]], hispaania jalgpallur (76) *6. veebruar – [[Sebastián Piñera]], Tšiili poliitik ja ettevõtja (74) *[[7. veebruar]] – [[Alfred Grosser]], prantsuse kirjanik, sotsioloog ja politoloog (99) *7. veebruar – [[Važa Azarašvili]], gruusia helilooja (88) *7. veebruar – [[Aliide Tamm]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallikohtunik (87) *7. veebruar – [[Luigi Arienti]], itaalia jalgrattur (87) *7. veebruar – [[Henry Fambrough]], Ameerika Ühendriikide laulja (85) *7. veebruar – [[Mojo Nixon]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (66) *[[8. veebruar]] – [[Karl Horst Hödicke]], saksa skulptor ja maalikunstnik (85) *8. veebruar – [[Juri Borzov]], vene graafik, arhitekt ja trummar (70) *8. veebruar – [[Peeter Kirss]], eesti laulja (63) *[[9. veebruar]] – [[Martin Černohorský]], tšehhi füüsik (100) *9. veebruar – [[Robert Badinter]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (95) *9. veebruar – [[Jim Hannan]], Ameerika ühendriikide pesapallur (84) *9. veebruar – [[Jenny Estrada]], Ecuadori ajakirjanik ja kirjanik (83) *9. veebruar – [[Roland Grip]], rootsi jalgpallur (83) *9. veebruar – [[Aleksander Fabisiak]], poola näitleja (78) *9. veebruar – [[Magdolna Komka]], ungari kergejõustiklane (74) *9. veebruar – [[Damo Suzuki]], jaapani laulja ja muusik (74) *9. veebruar – [[Antonio Rački]], horvaadi murdmaasuusataja (50) *[[10. veebruar]] – [[Günter Brus]], Austria kunstnik ja kirjanik (85) *10. veebruar – [[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (70) *[[11. veebruar]] – [[Nerio Nesi]], Itaalia poliitik, pankur ja ettevõtja (98) *11. veebruar – [[Ladislav Burlas]], slovaki muusikateadlane ja helilooja (96) *11. veebruar – [[Füruzan]], türgi kirjanik (91) *11. veebruar – [[Yılmaz Karakoyunlu]], Türgi poliitik ja kirjanik (87) *11. veebruar – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja (24) *[[12. veebruar]] – [[Tamás Deák]], ungari helilooja ja dirigent (95) *12. veebruar – [[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, kirjanik ja tõlkija (94) *12. veebruar – [[Rudolf Jansen]], Hollandi pianist (84) *12. veebruar – [[Karl Sigurbjörnsson]], Islandi piiskop (77) *12. veebruar – [[Chuck Mawhinney]], USA snaiper (74) *12. veebruar – [[Steve Wright]], inglise DJ (69) *12. veebruar – [[Juris Kulakovs]], läti muusik (65) *12. veebruar – [[Mounir Hamoud]], Maroko päritolu Norra jalgpallur (39) *[[13. veebruar]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (90) *13. veebruar – [[Johanna von Koczian]], saksa näitleja (90) *13. veebruar – [[Jussi Raittinen]], soome muusik (80) *13. veebruar – [[Allan Aint]], eesti kitarrist ja muusikamänedžer (44) *[[14. veebruar]] – [[Anatoli Veršik]], Vene matemaatik (90) *14. veebruar – [[Don Gullett]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (73) *14. veebruar – [[Jacques Rousseau]], Prantsusmaa kergejõustiklane (72) *14. veebruar – [[Folake Onayemi]], Nigeeria kirjandusteadlane (59) *14. veebruar – [[Diego Chávez]], Mehhiko jalgpallur (28) *[[15. veebruar]] – [[Enrique Badía Romero]], katalaani rahvusest Hispaania koomiksikunstnik (93) *15. veebruar – [[Gérard Barray]], prantsuse näitleja (92) *15. veebruar – [[Roeland Nolte]], hollandi keemik (79) *15. veebruar – [[Steven M. Wise]], Ameerika Ühendriikide õigusteadlane (73) *15. veebruar – [[Henry Rono]], Keenia pikamaajooksja (72) *15. veebruar – [[Fulton Kuykendall]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (70) *15. veebruar – [[Kagney Linn Karter]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (36) *[[16. veebruar]] – [[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (95) *16. veebruar – [[Ottar Brox]], Norra sotsioloog ja poliitik (91) *16. veebruar – [[Ülo Kalm]], eesti ajakirjanik (88) *16. veebruar – [[Jorge Toro]], Tšiili jalgpallur (85) *16. veebruar – [[José Gotovitch]], Belgia ajaloolane (83) *16. veebruar – [[Maciej Grzybowski]], poola näitleja ja teatrilavastaja (81) *16. veebruar – [[Aleš Lamr]], tšehhi kunstnik (80) *16. veebruar – [[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (77) *16. veebruar – [[Aleksei Navalnõi]], vene poliitik, jurist, ühiskonnategelane ja blogija (47) *16. veebruar – [[Dmitri Markov (fotograaf)|Dmitri Markov]], vene fotograaf ja ajakirjanik (41) *[[17. veebruar]] – [[Johan Galtung]], norra sotsioloog (93) *17. veebruar – [[Juan Uriarte]], hispaania vaimulik (90) *17. veebruar – [[Levan Thediašvili]], gruusia maadleja ja Gruusia poliitik (75) *[[18. veebruar]] – [[Cornelio Sommaruga]], Šveitsi jurist ja diplomaat (91) *18. veebruar – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (81) *18. veebruar – [[Acharya Vidyasagar]], India džainistlik usutegelane (77) *[[19. veebruar]] – [[Roland Bertin]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (93) *19. veebruar – [[Jan Assmann]], saksa egüptoloog (85) *19. veebruar – [[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (85) *19. veebruar – [[Ira von Fürstenberg]], Itaalia seltskonnategelane, näitleja ja juveelidisainer (83) *19. veebruar – [[Raik Saart]], eesti korrakaitse- ja munitsipaalpolitsei juht (73) *19. veebruar – [[Jan Sørensen]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *19. veebruar – [[Ewen MacIntosh]], Suurbritannia (Walesi) näitleja (50) *[[20. veebruar]] – [[Vladimir Samsonov]], vene multifilmide režissöör (87) *20. veebruar – [[Yoko Yamamoto]], jaapani näitleja (81) *20. veebruar – [[Vladimir Makeranets]], vene filmilavastaja ja filmioperaator (76) *20. veebruar – [[Anfinn Kallsberg]], Fääri saarte poliitik (76) *20. veebruar – [[Vasile Dîba]], rumeenia aerutaja (69) *20. veebruar – [[Martin Hole]], norra murdmaasuusataja (64) *20. veebruar – [[Andreas Brehme]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *20. veebruar – [[Erik Bergkvist]], Rootsi poliitik (58) *20. veebruar – [[Robin Windsor]], inglise tantsija (44) *[[21. veebruar]] – [[Micheline Presle]], prantsuse näitleja (101) *21. veebruar – [[Roger Guillemin]], Prantsuse-Ameerika bioloog (100) *21. veebruar – [[Ingrid Kivirähk]], eesti nukunäitleja (92) *21. veebruar – [[Stepan Hmara]], Ukraina poliitik (86) *[[22. veebruar]] – [[Edith Ceccarelli]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (116) *22. veebruar – [[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (91) *22. veebruar – [[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (85) *22. veebruar – [[Artur Jorge]], Portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[23. veebruar]] – [[Irene Camber]], itaalia vehkleja (98) *23. veebruar – [[Manohar Joshi]], India poliitik (86) *23. veebruar – [[Joan Haanappel]], hollandi iluuisutaja (83) *23. veebruar – [[Kalju Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, tõkkejooksja (82) *23. veebruar – [[Rui Rodrigues]] portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *23. veebruar – [[Ronnie Campbell]], Briti poliitik (80) *23. veebruar – [[Wilson Fittipaldi Júnior]], Brasiilia Vormel 1 piloot (80) *23. veebruar – [[Tina Rainford]], saksa laulja (77) *23. veebruar – [[Claude Montana]], prantsuse moekunstnik (76) *23. veebruar – [[Chris Gauthier]], inglismaal sündinud Kanada näitleja (48) *23. veebruar – [[Shinsadong Tiger]], Lõuna-Korea muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (40) *[[24. veebruar]] – [[Ramona Fradon]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (97) *24. veebruar – [[Martti Mansikka]], soome võimleja (90) *24. veebruar – [[Kumar Shahani]], India filmilavastaja (83) *24. veebruar – [[Ulrik le Fevre]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Chris Nicholl]], põhjaiiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *24. veebruar – [[Charlie Biton]], Iisraeli poliitik ja aktivist (76) *24. veebruar – [[Pasqualino Abeti]], itaalia sprinter (75) *24. veebruar – [[Stanley Bowles]], inglise jalgpallur (75) *24. veebruar – [[Kenneth Mitchell]], Kanada filminäitleja (49) *[[25. veebruar]] – [[Georg Riedel]], Rootsi kontrabassist ja helilooja (90) *25. veebruar – [[Vallo Raun]], eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik (89) *25. veebruar – [[Ernst Romanov]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Charles Dierkop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *25. veebruar – [[Patrick Cormack]], Briti poliitik (84) *25. veebruar – [[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (83) *25. veebruar – [[Ilona Ots]], [[Georg Ots]]a abikaasa (83) *25. veebruar – [[Zong Qinghou]], Hiina miljardär ja ettevõtja (78) *25. veebruar – [[Vjatšeslav Šturm]], Eesti allveesporditreener (76) *25. veebruar – [[Gabriela Grillo]], saksa ratsutaja ja ettevõtja (71) *25. veebruar – [[Fabian Schulze]], saksa teivashüppaja (39) *[[26. veebruar]] – [[Tep Vong]], Kambodža budistlik munk ja usujuht (92) *26. veebruar – [[Jacob Rothschild]], Suurbritannia pankur ja filantroop (87) *26. veebruar – [[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (83) *26. veebruar – [[Alois Glück]], Saksamaa poliitik (84) *26. veebruar – [[Jüri Randmaa]], eesti jalgrattur (82) *26. veebruar – [[Jaakko Teppo]], soome laulja (71) *26. veebruar – [[René Pollesch]], saksa näitekirjanik ja lavastaja (61) *[[27. veebruar]] – [[Raimo Metsänheimo]], soome skulptor, maalikunstnik ja graafik (98) *27. veebruar – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane (93) *27. veebruar – [[Jean-Pierre Soisson]], Prantsusmaa poliitik (89) *27. veebruar – [[Richard Truly]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja NASA astronaut (86) *[[28. veebruar]] – [[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (94) *28. veebruar – [[Avraham Shochat]], Iisraeli poliitik (87) *28. veebruar – [[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (76) *28. veebruar – [[Luis Molteni]], prantsuse näitleja (73) *28. veebruar – [[Héctor Ortiz]], Puerto Rico pesapallur ja pesapallitreener (54) *28. veebruar – [[Yaya Dillo Djérou]], Tšaadi poliitik (49) *[[29. veebruar]] – [[Ali Hassan Mwinyi]], Tansaania poliitik, endine president (98) *29. veebruar – [[Paolo Taviani]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (92) *29. veebruar – [[Brian Mulroney]], Kanada poliitik (84) == Märts == *[[1. märts]] – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon (102) *1. märts – [[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (80) *1. märts – [[Péter Povázsay]], ungari aerutaja (77) *1. märts – [[David Bordwell]], Ameerika Ühendriikide filmiteoreetik ja filmiteadlane (76) *1. märts – [[Erling Folkvord]], Norra poliitik (74) *1. märts – [[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (68) *[[2. märts]] – [[Howard Hiatt]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (98) *2. märts – [[Dinu Săraru]], rumeenia teatrilavastaja ja kirjanik (92) *2. märts – [[Antoine Predock]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (87) *2. märts – [[Valeri Ivtšenko]], vene näitleja (84) *2. märts – [[Leena Rauhala]], Soome poliitik (82) *2. märts – [[Tim Ecclestone]], Kanada jäähokimängija (76) *2. märts – [[Mark Dodson]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) *2. märts – [[Jim Beard]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (63) *2. märts – [[John Okafor]], Nigeeria näitleja ja koomik (62) *2. märts – [[Søren Pape Poulsen]], Taani poliitik (52) *[[3. märts]] – [[Eleanor Collins]], Kanada džässlaulja (104) *3. märts – [[Makoto Shinohara]], jaapani helilooja (92) *3. märts – [[Roberto Fleitas]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *3. märts – [[Edward Bond]], inglise näitekirjanik (89) *3. märts – [[Oscar Ghiglia]], itaalia klassikaline kitarrist (85) *3. märts – [[Ed Ott]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (72) *3. märts – [[Agnis Andžāns]], läti matemaatik (71) *3. märts – [[U. L. Washington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (70) *3. märts – [[Agbéyomé Kodjo]], Togo poliitik (69) *3. märts – [[Claudio Tognolli]], Brasiilia ajakirjanik, muusik ja kirjanik (60) *3. märts – [[Jaclyn Jose]], Filipiinide näitleja (59) *3. märts – [[Ruxandra Dumitrescu]], rumeenia võrkpallur (46) *[[4. märts]] – [[Kees Rijvers]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *4. märts – [[Ramón Masats]], Hispaania fotograaf (92) *4. märts – [[Jean-Pierre Bourtayre]], Prantsusmaa helilooja (82) *4. märts – [[Peep Jöffert]], eesti jalgrattur (79) *[[5. märts]] – [[Vadõm Hladun]], Nõukogude Liidu korvpallur (86) *5. märts – [[António-Pedro Vasconcelos]], Portugali filmirežissöör (84) *5. märts – [[Kari Juhani Sorri]], soome maletaja (82) *5. märts – [[Pavel Zajíček]], tšehhi muusik ja luuletaja (72) *[[6. märts]] – [[Hreinn Friðfinnsson]], Islandi kontseptuaalkunstnik (81) *6. märts – [[Rimas Tuminas]], leedu teatrilavastaja (72) *6. märts – [[Seppo Ahokainen]], soome jäähokimängija (72) *6. märts – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (57) *6. märts – [[Siiri Pärkson]], eesti kirjanik, IT-juht ja arvutilingvist (44) *[[7. märts]] – [[Françoise Garner]], prantsuse ooperilaulja (90) *7. märts – [[Steve Lawrence]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (88) *7. märts – [[Lucas Samaras]], Kreeka päritolu USA kunstnik (87) *7. märts – [[Jean-Baptiste Bordas]], prantsuse jalgpallur (86) *7. märts – [[Jean-Paul Colonval]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *7. märts – [[Minervino Pietra]], portugali jalgpallur (70) *[[8. märts]] – [[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (95) *8. märts – [[Jonathan Hunt]], Uus-Meremaa poliitik (85) *[[9. märts]] – [[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsetegelane (86) *9. märts – [[Antanas Bagdonavičius]], leedu sõudja (85) *9. märts – [[Georgi Popov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79) *9. märts – [[Guy Touvron]], prantsuse trompetist (74) *9. märts – [[Malcolm Holcombe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (68) *[[10. märts]] – [[Percy Adlon]], saksa filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (88) *10. märts – [[Konstanty Ciciszwili]], Poola lavastaja ja stsenarist (86) *10. märts – [[Svetlana Morgunova]], vene diktor ja telesaatejuht (84) *10. märts – [[Sergei Diomidov]], Nõukogude Liidu sportvõimleja (80) *10. märts – [[Gigio Morra]], itaalia näitleja (78) *10. märts – [[T.M. Stevens]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *10. märts – [[Karl Wallinger]], Walesi muusik (66) *[[11. märts]] – [[Lisa Larson]], Rootsi keraamik (92) *11. märts – [[Malachy McCourt]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (92) *11. märts – [[Mall Poola]], eesti pedagoogikateadlane ja kultuuriajaloolane (91) *11. märts – [[Paul Alexander]], üle 70 aasta [[raudkops]]us elanud mees (78) *11. märts – [[Eric Carmen]], USA poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (74) *11. märts – [[Charlie Bird]], iiri ajakirjanik (74) *11. märts – [[Emilio Correa]], Kuuba poksija (70) *11. märts – [[Marwan Issa]], palestiina terrorist (58–59) *[[12. märts]] – [[Tõnu Karner]], eesti motosportlane (89) *12. märts – [[Terry Everett]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *12. märts – [[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (86) *12. märts – [[Bill Plummer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) *[[13. märts]] – [[Philippe de Gaulle]], Prantsusmaa mereväelane ja poliitik (102) *13. märts – [[Stefan Abadžiev]], Bulgaaria jalgpallur (89) *13. märts – [[Natalija Kassatkina]], vene baleriin ja balletipedagoog (89) *13. märts – [[Aribert Reimann]], saksa helilooja ja pianist (88) *13. märts – [[Marcello Gandini]], itaalia autodisainer (85) *13. märts – [[Rolf Blättler]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. märts – [[Neofit]], Bulgaaria patriarh (78) *13. märts – [[Sylvain Luc]], prantsuse džässmuusik ja helilooja (58) *[[14. märts]] – [[Zheng Zhenxiang]], hiina arheoloog (94) *14. märts – [[Joshua Zak]], Iisraeli füüsik (94) *14. märts – [[Lamara Tškonia]], gruusia ooperilaulja (93) *14. märts – [[Léon Semmeling]], Belgia jalgpallur (84) *14. märts – [[Minori Terada]], jaapani näitleja (81) *14. märts – [[Jim McAndrew]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (80) *14. märts – [[Frans de Waal]], hollandi päritolu USA primatoloog ja etoloog (75) *14. märts – [[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (71) *14. märts – [[Sven-Olof Sällström]], Rootsi poliitik (55) *[[15. märts]] – [[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (96) *15. märts – [[Maria Chwalibóg]], poola näitleja (91) *15. märts – [[Aleksandr Širvindt]], vene teatri- ja filminäitleja (89) *15. märts – [[Tomasz Łubieński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (85) *15. märts – [[Joe Camp]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja stsenarist (84) *15. märts – [[Salim Joubran]], araabia rahvusest Iisraeli jurist ja kohtunik (76) *[[16. märts]] – [[Addold Mossin]], taarausu vaimulik (104) *16. märts – [[Ernest Bryll]], poola kirjanik ja tõlkija (89) *16. märts – [[David Seidler]], Briti-Ameerika näitekirjanik ja stsenarist (86) *16. märts – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Kadrin Linna]], eesti agronoom ja ajakirjanik (78) *[[17. märts]] – [[Emmet Stagg]], iiri poliitik (79) *17. märts – [[Vaapo Vaher]], eesti ajakirjanik, kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja (79) *17. märts – [[Nuno Júdice]], portugali esseist, luuletaja, proosakirjanik ja õppejõud (74) *17. märts – [[Ernesto Bergamasco]], Itaalia poksija (74) *17. märts – [[Steve Harley]], Briti muusik (73) *17. märts – [[Hennadi Moskal]], Ukraina poliitik ja jurist (73) *[[18. märts]] – [[Thomas P. Stafford]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur ja NASA astronaut (93) *18. märts – [[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (86) *18. märts – [[Maire Suitsu]], eesti kokaraamatute autor ja telekokk (83) *18. märts – [[Peter Kunter]], saksa jalgpallur (82) *18. märts – [[Angel Marin]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (82) *18. märts – [[Kenjiro Shinozuka]], jaapani rallisõitja (75) *18. märts – [[Daniel Barbu]], Rumeenia ajaloolane, publitsist ja poliitik (65) *18. märts – [[Chris Simon]], Kanada jäähokimängija (52) *18. märts – [[Konstantin Koltsov]], valgevene jäähokimängija (42) *[[19. märts]] – [[M. Emmet Walsh]], USA telesarja- ja filminäitleja (88) *19. märts – [[Joe Barone]], itaalia jalgpallimänedžer (57) *19. märts – [[Vassili Utkin]], vene ajakirjanik, telekommentaator ja raadiosaatejuht (52) *19. märts – [[Ersen Martin]], türgi jalgpallur (44) *[[20. märts]] – [[Sten Elfström]], rootsi näitleja (81) *20. märts – [[Vernor Vinge]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja õppejõud (79) *20. märts – [[Jaan Vares (treener)|Jaan Vares]], eesti maadlustreener (75) *[[21. märts]] – [[Eevi Nerva]], Eesti tekstiilikunstnik (88) *21. märts – [[Aleksei Kavko]], vene ajaloolane ja kirjandusteadlane (86) *21. märts – [[Orlando Aravena]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. märts – [[Frédéric Mitterrand]], prantsuse poliitik, filmilavastaja ja -stsenarist (76) *[[22. märts]] – [[Laurent de Brunhoff]], prantsuse kirjanik ja illustraator (98) *22. märts – [[Pepe Laaksonen]], soome muusik (basskitarrist ja kitarrist) (63) *22. märts – [[Vanamees (harikrokodill)|Vanamees]], harikrokodill, Tallinna loomaaia vanim asukas (61) *22. märts – [[Alek Popov]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (58) *[[23. märts]] – [[Igor Ozim]], sloveeni viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *23. märts – [[Maia Väkram]], eesti keeleteadlane ja õpetaja (91) *23. märts – [[Nicolae Manolescu]], rumeenia kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane (84) *23. märts – [[Leszek Długosz]], poola näitleja, luuletaja ja helilooja (82) *23. märts – [[Maurizio Pollini]], itaalia pianist (82) *23. märts – [[Abdulah Sidran]], Bosnia luuletaja, proosakirjanik ja stsenarist (79) *23. märts – [[Daniel Beretta]], prantsuse näitleja (77) *23. märts – [[Silvia Tortosa]], hispaania filminäitleja (77) *23. märts – [[Priit Haller]], eesti ettevõtja (56) *[[24. märts]] – [[Marjorie Perloff]], Ameerika Ühendriikide luuleteadlane ja -kriitik (92) *24. märts – [[Aino Kapsta]], eesti metallikunstnik (88) *24. märts – [[Péter Eötvös]], ungari helilooja (80) *24. märts – [[Violetta Quesada]], Kuuba sprinter (76) *24. märts – [[Gordon Singleton]], Kanada trekijalgrattur (67) *24. märts – [[Brigitte García]], Ecuadori poliitik (27) *[[25. märts]] – [[Elisabeth Guttenberger]], saksa holokausti üleelanu (98) *25. märts – [[Ambrogio Pelagalli]], itaalia jalgpallur (84) *25. märts – [[Fritz Wepper]], saksa näitleja (82) *25. märts – [[Diana Wall]], Ameerika Ühendriikide keskkonnateadlane ja pinnaseökoloog (80) *25. märts – [[Paula Weinstein]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (78) *25. märts – [[Chris Cross]], inglise muusik (71) *25. märts – [[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (66) *[[26. märts]] – [[Richard Serra]], Ameerika Ühendriikide skulptor (85) *26. märts – [[Gerhard Gepp]], Austria illustraator (83) *26. märts – [[George Nicolescu]], rumeenia muusik (74) *26. märts – [[Rajmund Miller]], Poola arst ja poliitik (69) *26. märts – [[Slađana Milošević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (68) *[[27. märts]] – [[Angelo Abenante]], Itaalia poliitik ja ametiühingutegelane (97) *27. märts – [[Daniel Kahneman]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (90) *27. märts – [[Joe Lieberman]], USA poliitik (82) *27. märts – [[Riho Lepp]], eesti matemaatik (77) *[[28. märts]] – [[Irena Bačiulytė]], leedu sõudja (85) *28. märts – [[Rahib Əliyev]], aserbaidžaani näitleja (78) *28. märts – [[Larry Lloyd]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. märts – [[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (62) *[[29. märts]] – [[Louis Gossett Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *29. märts – [[Jules Ajodhia]], Suriname poliitik (79) *29. märts – [[Gerry Conway]], inglise muusik (76) *29. märts – [[Péter Juhász]], ungari jalgpallur (75) *29. märts – [[Emilio Lora-Tamayo]], hispaania füüsik (73) *29. märts – [[Katsura Funakoshi]], jaapani skulptor (72) *29. märts – [[Lehar Linno]], eesti jalgrattur, kaardilugeja ja rallisõitja (70) *[[30. märts]] – [[Martín Almada]], Paraguay advokaat, pedagoog ja inimõiguste aktivist (87) *30. märts – [[Géza Tordy]], ungari näitleja (85) *30. märts – [[Bill Delahunt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *30. märts – [[Georg Allik]], eesti õigeusu salmilaulja (80) *30. märts – [[Chance Perdomo]], Briti näitleja (27) *[[31. märts]] – [[Barbara Rush]], Ameerika Ühendriikide näitleja (97) *31. märts – [[Jonathan Bennett (filosoof)|Jonathan Bennett]], Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof (94) *31. märts – [[Aino Aaspõllu]], eesti dendroloog (82) *31. märts – [[Pavel Svojanovský]], Tšehhi sõudja (80) *31. märts – [[Toivo Arnover]], eesti näitleja (76) *31. märts – [[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (63) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti ülipikaealine (110) *1. aprill – [[Anne Innis Dagg]], Kanada zooloog (91) *1. aprill – [[Sergio Fernández Fernández]], Tšiili poliitik (85) *1. aprill – [[Joe Flaherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *1. aprill – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (79) *1. aprill – [[Alejandro Semenewicz]], Argentina jalgpallur (74) *1. aprill – [[Mieczysław Grąbka]], poola näitleja (73) *1. aprill – [[Mohammad Reza Zahedi]], Iraani sõjaväelane (63) *1. aprill – [[Vontae Davis]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (35) *[[2. aprill]] – [[Juan Vicente Pérez]], maailma vanim mees (114) *2. aprill – [[Veljko Bulajić]], Montenegro filmilavastaja (96) *2. aprill – [[John Barth]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (93) *2. aprill – [[Tatjana Konjuhhova]], vene näitleja (92) *2. aprill – [[Maryse Condé]], Prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik (90) *2. aprill – [[Gerhard Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (89) *2. aprill – [[Notker Wolf]], saksa vaimulik (83) *2. aprill – [[John Sinclair]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (82) *2. aprill – [[Uno Kaupmees]], eesti laulja ja raadiodiktor (74) *[[3. aprill]] – [[Gaetano Pesce]], itaalia arhitekt ja disainer (84) *3. aprill – [[Sándor Müller]], ungari jalgpallur (75) *3. aprill – [[Kalevi Kiviniemi]], soome organist (65) *3. aprill – [[Luke Fleurs]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (24) *[[4. aprill]] – [[Lynne Reid Banks]], Suurbritannia kirjanik (94) *4. aprill – [[Thomas Gumbleton]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (94) *4. aprill – [[Vytautė Žilinskaitė]], leedu humorist, proosa- ja lastekirjanik (93) *4. aprill – [[Zsuzsa Ferge]], ungari sotsioloog ja statistik (92) *4. aprill – [[Jüri Lamp]], eesti matemaatik ja tennisist (84) *4. aprill – [[Pat Zachry]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (71) *4. aprill – [[Miron Sycz]], ukraina päritolu Poola poliitik ja õpetaja (64) *[[5. aprill]] – [[Phil Nimmons]], Kanada džässklarnetist, helilooja ja ansamblijuht (100) *5. aprill – [[Ahmad Fathi Sorour]], Egiptuse poliitik (91) *5. aprill – [[Peter Sodann]], saksa näitleja ja poliitik (87) *5. aprill – [[Vatslav Mihhalski]], vene kirjastaja, stsenarist ja kirjastaja (85) *5. aprill – [[Jaan Tooming]], eesti lavastaja ja näitleja (78) *5. aprill – [[Márcia Denser]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik (74) *5. aprill – [[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik, peaminister 2014–2019 (64) *5. aprill – [[C. J. Snare]], Ameerika Ühendriikide laulja (64) *5. aprill – [[Cole Brings Plenty]], indiaani soost Ameerika Ühendriikide näitleja (27) *[[6. aprill]] – [[Doug Hoyle]], Suurbritannia poliitik (98) *6. aprill – [[Zofia Kucówna]], poola näitleja (90) *6. aprill – [[Ernesto Gómez Cruz]], Mehhiko näitleja (90) *6. aprill – [[Joseph E. Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *6. aprill – [[Esko-Juhani Tennilä]], Soome poliitik (76) *6. aprill – [[Italo Rota]], itaalia arhitekt (70) *6. aprill – [[María del Carmen Farías]], Mehhiko näitleja (68) *[[7. aprill]] – [[John Allen Fraser]], Kanada poliitik (92) *7. aprill – [[Joe Viera]], saksa džäss-saksofonist ja muusikapedagoog (91) *7. aprill – [[Jerry Grote]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (81) *7. aprill – [[Joe Kinnear]], Iiri jalgpallur ja jalgpallitreener (77) *7. aprill – [[Michael Boder]], saksa dirigent (65) *[[8. aprill]] – [[Ralph Puckett]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (97) *8. aprill – [[Peter Higgs]], Suurbritannia füüsik (94) *8. aprill – [[José Antonio Ardanza]], Hispaania poliitik (82) *8. aprill – [[Jaak Gabriëls]], Belgia poliitik (80) *8. aprill – [[Jaroslav Bašta]], Tšehhi poliitik ja diplomaat (75) *8. aprill – [[Aivo Pihlakas]], eesti lühijuttude autor (60) *8. aprill – [[Aleksei Tsatevitš]], vene jalgrattur (34) *[[9. aprill]] – [[Jaime de Armiñán]], Hispaania stsenarist ja filmilavastaja (97) *9. aprill – [[Naima Suude]], eesti nahakunstnik (92) *9. aprill – [[Vladimir Aksjonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (89) *9. aprill – [[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (82) *9. aprill – [[Maria Aro]], soome näitleja (82) *[[10. aprill]] – [[Trina Robbins]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (85) *10. aprill – [[Paola Gassman]], itaalia näitleja (78) *10. aprill – [[O. J. Simpson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (76) *10. aprill – [[Marian Costea]], Rumeenia jäähokimängija (71) *10. aprill – [[Eric Sievers]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (66) *10. aprill – [[Tiina Tõnnson]], eesti pedagoog (65) *[[11. aprill]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik (94) *11. aprill – [[Lorena Velázquez]], Mehhiko näitleja (86) *11. aprill – [[Anna-Greta Leijon]], Rootsi poliitik (84) *11. aprill – [[Anton Flešár]], slovaki jalgpallur (79) *11. aprill – [[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *11. aprill – [[Aare Leinpere]], eesti fotograaf (57) *11. aprill – [[Akebono Tarō]], Ameerika Ühendriikide päritolu Jaapani sumomaadleja (54) *11. aprill – [[Park Bo-ram]], Lõuna-Korea lauljatar (30) *[[12. aprill]] – [[Robert MacNeil]], Kanada-Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, saatejuht ja kirjanik (93) *12. aprill – [[Olga Fikotová]], Tšehhoslovakkia-USA kettaheitja (91) *12. aprill – [[Eleanor Coppola]], Ameerika Ühendriikide dokumentalist ja kunstnik (87) *12. aprill – [[Roberto Cavalli]], itaalia moekunstnik (83) *12. aprill – [[Isabelle Coutant-Peyre]], prantsuse advokaat (70) *[[13. aprill]] – [[Austin Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *13. aprill – [[Faith Ringgold]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *13. aprill – [[Lorenzo Palomo]], hispaania helilooja ja dirigent (86) *13. aprill – [[Richard Horowitz]], Ameerika Ühendriikide filmimuusika helilooja (75) *13. aprill – [[Joanna Dworakowska]], poola maletaja (45) *[[14. aprill]] – [[Giannis Fertis]], kreeka näitleja (85) *14, aprill – [[Ken Holtzman]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (78) *14. aprill – [[Luciano Sušanj]], Horvaatia poliitik, sporditegelane ja sportlane (75) *14. aprill – [[Doru Viorel Ursu]], Rumeenia poliitik ja jurist (71) *[[15. aprill]] – [[Josip Manolić]], Horvaatia poliitik (104) *15. aprill – [[Matti Sutinen]], soome teivashüppaja (94) *15. aprill – [[Jadwiga Staniszkis]], poola sotsioloog, politoloog ja esseist (81) *15. aprill – [[Derek Underwood]], inglise kriketimängija (78) *15. aprill – [[Harri-Koit Lahek]], Eesti patendivolinik (78) *15. aprill – [[Bernd Hölzenbein]], saksa jalgpallur (78) *15. aprill – [[Zbigniew Mikołejko]], poola filosoof, religiooniajaloolane, esseist ja luuletaja (72) *15. aprill – [[Anatoli Kvotšur]], vene katselendur (71) *15. aprill – [[Priit Kärsna]], Eesti omavalitsustegelane ja koolijuht (55) *15. aprill – [[Pavlo Petrõtšenko]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (31) *[[16. aprill]] – [[Márta Peterdy-Wolf]], ungari tennisist (101) *16. aprill – [[Carl Erskine]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. aprill – [[Whitey Herzog]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (92) *16. aprill – [[Bob Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *16. aprill – [[Tiiu Jurkatamm]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (83) *16. aprill – [[Josep Maria Terricabras i Nogueras]], katalaani filosoof ja poliitik (77) *16. aprill – [[Vladimir Andrejev]], vene käija (57) *[[17. aprill]] – [[Gerd Roggensack]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *17. aprill – [[Per Henriksen]], norra jalgpallur (72) *17. aprill – [[Vello Juhkov]], Eesti omavalitsustegelane (67) *17. aprill – [[Tiit Noormets]], eesti ajaloolane ja arhivaar (64) *[[18. aprill]] – [[Juri Grekov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (80) *18. aprill – [[Dickey Betts]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (80) *18. aprill – [[Parviz Davoodi]], Iraani poliitik (72) *18. aprill – [[Ene Veiksaar]], eesti ajakirjanik (55) *18. aprill – [[Mandisa]], Ameerika Ühendriikide laulja (47) *[[19. aprill]] – [[Daniel Dennett]], Ameerika Ühendriikide filosoof (82) *19. aprill – [[Muhammad Faris]], Süüria kosmonaut ja sõjaväelendur (72) *[[20. aprill]] – [[David Pryor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *20. aprill – [[Pauli Siitonen]], soome murdmaasuusataja (86) *20. aprill – [[Kaj Chydenius]], soome muusik ja helilooja (84) *20. aprill – [[Antonio Cantafora]], itaalia näitleja (80) *20. aprill – [[Andrew Davis]], inglise dirigent (80) *20. aprill – [[Gediminas Kirkilas]], Leedu poliitik (72) *20. aprill – [[György Tatár]], ungari jalgpallur (71) *[[21. aprill]] – [[Jerome Rothenberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja tõlkija (92) *21. aprill – [[Haim Levin]], Iisraeli jalgpallur (87) *21. aprill – [[Josef Laufer]], tšehhi laulja ja näitleja (84) *21. aprill – [[Terry A. Anderson]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (76) *[[22. aprill]] – [[Brian Tobin]], Austraalia tennisist (93) *22. aprill – [[Philippe Laudenbach]], prantsuse näitleja (88) *22. aprill – [[Chan Romero]], Ameerika Ühendriikide laulja (82) *22. aprill – [[Hana Brejchová]], tšehhi näitleja (77) *[[23. aprill]] – [[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane (103) *23. aprill – [[Terry Carter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. aprill – [[Ro Jai-bong]], Lõuna-Korea poliitik (88) *23. aprill – [[Frank Field]], Suurbritannia poliitik (81) *23. aprill – [[Yukio Kasaya]], jaapani suusahüppaja (80) *23. aprill – [[Francisco Rodríguez]], Venezuela poksija (78) *23. aprill – [[Samuel Kummer]], saksa orelimängija (56) *23. aprill – [[Murunwa Makwarela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja geeniinsener (51) *[[24. aprill]] – [[Mike Pinder]], inglise muusik (82) *24. aprill – [[Donald Payne Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[25. aprill]] – [[Marla Adams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *25. aprill – [[Kaisa Korhonen]], soome teatrilavastaja, näitleja ja laulja (82) *25. aprill – [[Ferenc András]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (81) *25. aprill – [[Laurent Cantet]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (63) *25. aprill – [[Marek Czakon]], poola jalgpallur (60) *[[26. aprill]] – [[Urve Vaikma]], eesti rallisõitja (88) *26. aprill – [[Peter Ingham]], Austraalia vaimulik (83) *26. aprill – [[Alfrēds Čepānis]], Läti poliitik (80) *26. aprill – [[Volker Mosblech]], Saksamaa poliitik (69) *26. aprill – [[Ruben Douglas]], Panama-Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *[[27. aprill]] – [[Robert Kvaček]], tšehhi ajaloolane (91) *27. aprill – [[Jean-Pierre Ferland]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *27. aprill – [[Luule Maar]], eesti naha- ja köitekunstnik (86) *27. aprill – [[C. J. Sansom]], briti kirjanik (71) *27. aprill – [[Boudewijn de Geer]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *27. aprill – [[Joko Pinurbo]], Indoneesia luuletaja (61) *[[28. aprill]] – [[Georgi Mondzolevski]], Nõukogude Liidu võrkpallur (90) *28. aprill – [[Petro Tolotško]], Ukraina ajaloolane ja poliitik (86) *28. aprill – [[Zack Norman]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent (83) *28. aprill – [[Gilberto Noletti]], itaalia jalgpallur (82) *28. aprill – [[William Calley]], Ameerika Ühendriikide sõjakurjategija (80) *28. aprill – [[Andris Vilks]], Läti poliitik (60) *28. aprill – [[Brian McCardie]], šoti näitleja (59) *[[29. aprill]] – [[Zoja Zelinskaja]], vene näitleja (94) *29. aprill – [[Fernando Suárez González]], Hispaania poliitik ja jurist (90) *29. aprill – [[Wally Dallenbach Sr.]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *29. aprill – [[Tiiu-Reet Kõrven]], eesti õpetaja ja asjaajamise valdkonna spetsialist (86) *29. aprill – [[Jean-Pierre Giudicelli]], Prantsusmaa moodne viievõistleja (81) *29. aprill – [[Pieter Baas]], hollandi botaanik (80) *29. aprill – [[Mõhhailo Fomenko]], ukraina jalgpallur ja jalgpallikohtunik (75) *29. aprill – [[Dingaan Thobela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (57) *[[30. aprill]] – [[Peter Demetz]], Ameerika Ühendriikide germanist ja kirjandusteadlane (101) *30. aprill – [[Duane Eddy]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (86) *30. aprill – [[Stefano Stefani]], Itaalia poliitik (85) *30. aprill – [[Uyunqimg]], mongoli rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (81) *30. aprill – [[Mihhail Labunets]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (78) *30. aprill – [[Paul Auster]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) == Mai == *[[1. mai]] – [[Terry Medwin]], Walesi jalgpallur (91) *1. mai – [[Juzefs Petkēvičs]], poola päritolu Läti maletaja (83) *1. mai – [[Miroslav Macek]], Tšehhi stomatoloog, publitsist, tõlkija ja poliitik (79) *1. mai – [[Richard Tandy]], inglise muusik (76) *1. mai – [[Victoria Prego]], hispaania ajakirjanik (75) *1. mai – [[Ian Mellor]], inglise jalgpallur (74) *1. mai – [[Rauno Võsaste]], Eesti politseinik, harrastusajaloolane ja kirjanik (52) *[[2. mai]] – [[Sjoukje Dijkstra]], hollandi iluuisutaja (82) *2. mai – [[Manca Košir]], sloveeni ajakirjanik, sotsioloog, filoloog ja näitleja (76) *2. mai – [[Peter Oosterhuis]], inglise golfimängija (75) *2. mai – [[Gary Floyd]], Ameerika Ühendriikide laulja (71) *2. mai – [[Susan Buckner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[3. mai]] – [[Imerio Massignan]], itaalia jalgrattur (87) *3. mai – [[Kazuo Aichi]], Jaapani poliitik (86) *3. mai – [[László Hammerl]], ungari laskesportlane (82) *3. mai – [[Denis Trento]], itaalia suusaalpinist (41) *[[4. mai]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (87) *4. mai – [[Jūrō Kara]], jaapani näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja (84) *4. mai – [[Dagoberto Fontes]], Uruguay jalgpallur (80) *4. mai – [[Ignacio Bayón]], Hispaania poliitik (80) *4. mai – [[Anna Panayiotopoulou]], kreeka näitleja (76) *4. mai – [[Tatjana Vladõkina]], udmurdi folklorist ja mütoloogiauurija (70) *4. mai – [[Darius Morris]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (44) *4. mai – [[Triin Tulgiste-Toss]], eesti kunstikuraator (36) *[[5. mai]] – [[César Luis Menotti]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *5. mai – [[Bernard Hill]], inglise näitleja (79) *5. mai – [[Simona Postlerová]], tšehhi näitleja (59) *5. mai – [[Alexander Reichenberg]], Norra-Rootsi jäähokimängija (31) *5. mai – [[Oleksandr Pelješenko]], ukraina tõstja (30) *[[6. mai]] – [[Bill Holman]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (96) *6. mai – [[Bernard Pivot]], prantsuse ajakirjanik ja telesaatejuht (89) *6. mai – [[Ian Gelder]], inglise näitleja (74) *[[7. mai]] – [[Kim Ki-nam]], Põhja-Korea partei- ja riigitegelane (94) *7. mai – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane (stalinlike repressioonide uurija) (94) *7. mai – [[Paul Parkman]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (91) *7. mai – [[Barbara Stauffacher Solomon]], Ameerika Ühendriikide maastikuarhitekt ja graafiline disainer (85) *7. mai – [[Giovanna Marini]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja etnomusikoloog (87) *7. mai – [[Evald Aavik]], eesti näitleja (83) *7. mai – [[Joan Rigol]], Kataloonia poliitik (81) *7. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik (61) *[[8. mai]] – [[Pete McCloskey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) *8. mai – [[Jimmy Johnson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (86) *8. mai – [[Dennis Thompson]], Ameerika Ühendriikide trummar (75) *8. mai – [[Steve Albini]], Ameerika Ühendriikide muusik ja produtsent (61) *[[9. mai]] – [[Roger Corman]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (98) *9. mai – [[Ivan Ivanji]], serbia kirjanik ja tõlkija (95) *9. mai – [[Shirley Conran]], Briti kirjanik ja ajakirjanik (91) *9. mai – [[Toini Pöysti]], Soome murdmaasuusataja (90) *9. mai – [[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (80) *9. mai – [[Yvonne Mokgoro]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist (73) *9. mai – [[Sean Burroughs]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (43) *[[10. mai]] – [[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja luterlik vaimulik (89) *10. mai – [[Hans Wahlgren]], rootsi näitleja (86) *10. mai – [[Jim Simons]], Ameerika Ühendriikide riskifondide haldur, matemaatik ja filantroop (86) *10. mai – [[Mary Banotti]], Iiri poliitik (84) *10. mai – [[Jim Peterson]], Kanada poliitik (82) *10. mai – [[André Simonazzi]], Šveitsi riigitegelane ja ajakirjanik (55) *[[11. mai]] – [[Ron Ellis]], Kanada jäähokimängija (79) *11. mai – [[Surjit Patar]], India pandžabikeelne proosakirjanik ja luuletaja (79) *11. mai – [[Susan Backlinie]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kaskadöör (77) *11. mai – [[Vladimir Jastrebtšak]], Transnistria poliitik ja jurist (44) *[[12. mai]] – [[Juri Apresjan]], Venemaa keeleteadlane (94) *12. mai – [[Mark Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (91) *12. mai – [[Javier Manterola]], hispaania insener (87) *12. mai – [[Paulo César Pereio]], Brasiilia näitleja (83) *12. mai – [[David Sanborn]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (78) *12. mai – [[Aleksandr Surikov]], Venemaa diplomaat (68) *12. mai – [[Kamille Saabre]], eesti maalikunstnik (53) *12. mai – [[Igor Sõssojev]], vene triatlonist (44) *[[13. mai]] – [[Arthur Irving]], Kanada ettevõtja (93) *13. mai – [[Alice Munro]], ingliskeelne Kanada kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (92) *13. mai – [[Endel Kiisa]], eesti motosportlane (86) *13. mai – [[Birubala Rabha]], India aktivist (70) *[[14. mai]] – [[Gudrun Ure]], Šotimaa näitleja (98) *14. mai – [[Baiba Indriksone]], läti näitleja (92) *14. mai – [[Fabián Cancelarich]], Argentina jalgpallur (58) *14. mai – [[Netiporn Sanesangkhom]], tai poliitaktivist (28) *[[15. mai]] – [[Vlastimil Harapes]], tšehhi näitleja, tantsija ja koreograaf (77) *15. mai – [[Abdellatif Abdelhamid]], Süüria filmilavastaja (70) *[[16. mai]] – [[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja (98) *16. mai – [[Carmen Berenguer]], Tšiili luuletaja ja kunstnik (77) *16. mai – [[Tiiu Kimber]], eesti fotokunstnik ja sportlane (75) *[[17. mai]] – [[Dabney Coleman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *17. mai – [[Roberta Marrero]], hispaania kunstnik, kirjanik ja laulja (52) *[[18. mai]] – [[John Koerner]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (85) *18. mai – [[Yael Dayan]], Iisraeli kirjanik ja poliitik (85) *18. mai – [[Ivan Mráz]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *18. mai – [[Palle Danielsson]], rootsi džässmuusik (77) *18. mai – [[Mark Wells]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (66) *18. mai – [[Jon Wysocki]], Ameerika Ühendriikide rocktrummar (53) *18. mai – [[Andrei Kudrjašov]], vene motosportlane (32) *[[19. mai]] – [[Bruno Siebert]], Tšiili sõjaväelane ja poliitik (91) *19. mai – [[Kwassi Klutse]], Togo poliitik (78) *19. mai – [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 (63) *19. mai – [[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]], Iraani diplomaat ja poliitik (60) *[[20. mai]] – [[Ivan Boesky]], Ameerika Ühendriikide aktsiakaupleja (87) *20. mai – [[Karl-Heinz Schnellinger]], saksa jalgpallur (85) *20. mai – [[Jean-Claude Gaudin]], Prantsusmaa poliitik (84) *20. mai – [[Fernando Martínez Castellano]], Hispaania poliitik (82) *[[21. mai]] – [[Richard Ellis]], Ameerika Ühendriikide merebioloog (86) *21. mai – [[Heljä Liukko-Sundström]], soome keraamik (85) *21. mai – [[Jan A. P. Kaczmarek]], poola helilooja (71) *21. mai – [[James Selfe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[22. mai]] – [[Jelena Muratova]], vene näitleja (92) *22. mai – [[Marie-France Garaud]], Prantsusmaa poliitik (90) *22. mai – [[Shin Kyeong-nim]], Lõuna-Korea luuletaja (88) *22. mai – [[Rolf-Ernst Breuer]], saksa ettevõtja ja jurist (86) *22. mai – [[David Wilkie]], šoti ujuja (70) *22. mai – [[Petri Sulonen]], soome jalgpallur (60) *[[23. mai]] – [[John Boardman]], Briti arheoloog ja kunstiajaloolane (96) *23. mai – [[Caleb Carr]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja sõjaajaloolane (68) *23. mai – [[Morgan Spurlock]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide lavastaja (53) *[[24. mai]] – [[Jan Kačer]], tšehhi näitleja ja lavastaja (87) *24. mai – [[Walter Kappacher]], Austria kirjanik (85) *24. mai – [[Doug Ingle]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (78) *[[25. mai]] – [[Richard M. Sherman]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (95) *25. mai – [[Albert S. Ruddy]], Kanada-Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (94) *25. mai – [[Johnny Wactor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (37) *25. mai – [[Grayson Murray]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (30) *[[26. mai]] – [[Malle Rute]], eesti pedagoogikateadlane (92) *26. mai – [[Malle Kotli]], eesti programmeerija (92) *[[27. mai]] – [[Jan Kieniewicz]], poola ajaloolane ja diplomaat (85) *27. mai – [[Ștefan Birtalan]], ungari rahvusest Rumeenia käsipallur, treener ja sporditegelane (75) *27. mai – [[Bill Walton]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur (71) *27. mai – [[Nikolai Ossipenko]], Eesti ärimees ja omavalitsustegelane (65) *[[28. mai]] – [[Bohdan Kozak]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (83) *28. mai – [[Butch Johnson]], Ameerika Ühendriikide vibusportlane (68) *28. mai – [[Oleksandr Martõnenko]], ukraina ajakirjanik (63) *[[29. mai]] – [[Margot Benacerraf]], Venezuela filmilavastaja (97) *29. mai – [[Henri Nallet]], Prantsusmaa poliitik (85) *29. mai – [[Manfred Wolke]], Ida-Saksamaa poksija (81) *29. mai – [[John Burnside]], šoti luuletaja ja proosakirjanik (69) *29. mai – [[Anastassija Zavorotnjuk]], vene näitleja ja telesaatejuht (53) *[[30. mai]] – [[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (89) *30. mai – [[Tom Bower]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *30. mai – [[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (75) *30. mai – [[Drew Gordon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (33) *[[31. mai]] – [[John G. Hutchinson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *31. mai – [[Alexander Lang]], saksa teatrilavastaja ja näitleja (82) *31. mai – [[Robert Pickton]], Kanada sarimõrvar (74) *31. mai – [[Yuka Motohashi]], jaapani näitlejanna (46) *31. mai – [[Kátya Tompos]], ungari näitleja ja laulja (41) *[[Destiny Deacon]], Austraalia kunstnik (67) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tin Oo]], Myanmari poliitik, aktivist ja sõjaväelane (97) *1. juuni – [[Philippe Leroy]], prantsuse näitleja (93) *1. juuni – [[Ruth Maria Kubitschek]], saksa näitleja (92) *1. juuni – [[Artur Tšilingarov]], Vene okeanoloog, polaaralade uurija ja poliitik (84) *1. juuni – [[Harry van Hoof]], hollandi dirigent ja helilooja (81) *1. juuni – [[Erich Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[2. juuni]] – [[Janis Paige]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna ja lauljanna (101) *2. juuni – [[Carl Cain]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (89) *2. juuni – [[David Levy]], Iisraeli poliitik (86) *2. juuni – [[Edgardo Cozarinsky]], Argentina kirjanik ja filmitegija (85) *2. juuni – [[Maciej Gliwicz]], poola hüdrobioloog (85) *2. juuni – [[Inna Alabina]], vene näitleja (84) *2. juuni – [[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (68) *2. juuni – [[Rob Burrow]], inglise ragbimängija (41) *[[3. juuni]] – [[Jürgen Moltmann]], saksa teoloog (98) *3. juuni – [[Izabella Olszewska]], poola näitleja (94) *3. juuni – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (94) *3. juuni – [[Jan Schmid (tšehhi näitleja)|Jan Schmid]], tšehhi näitleja ja teatrilavastaja (87) *3. juuni – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja riigitegelane (74) *3. juuni – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (72) *3. juuni – [[Dag Erik Pedersen]], Norra profirattur ja teletegija (64) *3. juuni – [[Maki Kolehmainen]], soome muusik, helilooja ja produtsent (58) *[[4. juuni]] – [[Parnelli Jones]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (90) *4. juuni – [[Charles-Albert Antille]], Šveiti poliitik ja ettevõtja (79) *4. juuni – [[Anssi Tikanmäki]], soome helilooja ja muusika (69) *4. juuni – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (26) *[[5. juuni]] – [[Rosalina Neri]], itaalia näitleja ja laulja (96) *5. juuni – [[Fred Dallmayr]], Ameerika Ühendriikide filosoof (95) *5. juuni – [[Ben Vautier]], prantsuse kunstnik (88) *5. juuni – [[Toomas Agasild]], eesti ettevõtja (72) *[[6. juuni]] – [[Roberto Cossa]], Argentina näitekirjanik ja teatrilavastaja (89) *6. juuni – [[Éric Hazan]], prantsuse kirjanik ja kirjastaja (87) *6. juuni – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik (86) *6. juuni – [[Ruth Soonets]], eesti lastearst (82) *6. juuni – [[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (63) *[[7. juuni]] – [[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (90) *7. juuni – [[Kalle Velsker]], eesti matemaatik, matemaatikaõpetaja ja pedagoogide koolitaja (88) *7. juuni – [[David Boaz]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja publitsist (70) *[[8. juuni]] – [[Ewald Frank]], saksa nelipühi jutlustaja (90) *8. juuni – [[Chet Walker]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (84) *8. juuni – [[Mark James]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (83) *[[9. juuni]] – [[Kim Kwang-lim]], Lõuna-Korea luuletaja (94) *9. juuni – [[Edward C. Stone]], Ameerika Ühendriikide kosmosefüüsik (88) *9. juuni – [[Lynn Conway]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja elektriinsener (86) *9. juuni – [[Frank Carroll]], Ameerika Ühendriikide iluuisutreener (85) *9. juuni – [[Alex Riel]], taani džässtrummar (83) *9. juuni – [[Isabel Moreno]], Kuuba näitleja (82) *9. juuni – [[Vahur Salom]], eesti pedagoog (66) *9. juuni – [[Marzena Kipiel-Sztuka]], poola näitleja (58) *9. juuni – [[Sergei Bešukov]], vene maletaja (53) *[[10. juuni]] – [[Steele Hall]], Austraalia poliitik (95) *10. juuni – [[Leonid Rõbakovski]], vene demograaf, sotsioloog ja majandusteadlane (93) *10. juuni – [[Gérard Dériot]], Prantsusmaa poliitik (79) *10. juuni – [[Saulos Chilima]], Malawi majandusteadlane ja poliitik (51) *[[11. juuni]] – [[Alberts Bels]], läti kirjanik (85) *11. juuni – [[Orest Lenczyk]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *11. juuni – [[Françoise Hardy]], prantsuse laulja (80) *11. juuni – [[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (69) *[[12. juuni]] – [[Fernando José de França Dias Van-Dúnem]], Angola poliitik (89) *12. juuni – [[Tony Lo Bianco]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *12. juuni – [[Jerry West]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) *12. juuni – [[Neil Goldschmidt]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (83) *12. juuni – [[Vjatšeslav Zudov]], vene kosmonaut (82) *12. juuni – [[Õie Tallmeister]], eesti psühhiaater (77) *[[13. juuni]] – [[Angela Bofill]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70) *[[14. juuni]] – [[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (93) *14. juuni – [[Gregorio Pérez Companc]], Argentina ettevõtja (89) *14. juuni – [[George Nethercutt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *14. juuni – [[Igor Merkulov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (61) *[[15. juuni]] – [[Francine Leca]], prantsuse südamekirurg (86) *15. juuni – [[Jād Allāh ʿAzzūz al-Ṭalḥī]], Liibüa diplomaat ja poliitik (85) *15. juuni – [[Nadežda Krasnaja]], vene ooperi- ja kammerlaulja (77) *15. juuni – [[Freddy Willockx]], Belgia poliitik (76) *15. juuni – [[Érik Canuel]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (63) *15. juuni – [[Matija Šarkić]], Montenegro jalgpallur (26) *[[16. juuni]] – [[Jānis Kubilis]], läti näitleja (100) *16. juuni – [[Carl Olof Tallgren]], Soome poliitik (97) *16. juuni – [[Paul Chemetov]], prantsuse arhitekt ja urbanist (95) *16. juuni – [[Bob Schul]], Ameerika Ühendriikide pikamaajooksja (86) *16. juuni – [[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (83) *16. juuni – [[Willy Dullens]], hollandi jalgpallur (79) *16. juuni – [[Bruce Bastian]], Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (76) *16. juuni – [[Chen Zhenggao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (72) *16. juuni – [[Jodie Devos]], Belgia ooperilaulja (35) *[[17. juuni]] – [[Anders Bodegård]], rootsi tõlkija (80) *17. juuni – [[Claudio Graziano]], Itaalia sõjaväelane (70) *17. juuni – [[Vello Saar]], eesti ettevõtja (66) *17. juuni – [[Paul Spencer]], inglise muusik (53) *[[18. juuni]] – [[Willie Mays]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (93) *18. juuni – [[Sara Facio]], Argentina fotograaf (92) *18. juuni – [[Anouk Aimée]], prantsuse filminäitleja (92) *18. juuni – [[Stojan Andov]], Põhja-Makedoonia poliitik (88) *18. juuni – [[Gerald Pichowetz]], Austria näitleja (59) *[[19. juuni]] – [[Mihhail Krjukov]], vene ajaloolane-sinoloog ja etnoloog (91) *19. juuni – [[Tamara Abel]], eesti pedagoog ja näitleja (85) *19. juuni – [[Jan Cremer]], hollandi kirjanik ja kunstnik (84) *19. juuni – [[Hagi Šein]], Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleteadlane (78) *19. juuni – [[Aivo Schults]], eesti arhitekt (68) *19. juuni – [[Stefano Malinverni]], itaalia sprinter (65) *19. juuni – [[Luca Trevisan]], itaalia arvutiteadlane (52) *[[20. juuni]] – [[Ion Vianu]], rumeenia psühhiaater ja kirjanik (90) *20. juuni – [[Donald Sutherland]], Kanada näitleja (88) *20. juuni – [[Margarita Voites]], eesti ooperilaulja (87) *20. juuni – [[Lothar Gall]], saksa ajaloolane (87) *20. juuni – [[Guram Kostava]], Nõukogude Liitu esindanud gruusia vehkleja (87) *20. juuni – [[Oleksandr Boitšuk]], ukraina matemaatik (73) *[[21. juuni]] – [[Andrzej Mularczyk]], poola kirjanik ja stsenarist (94) *21. juuni – [[Gerhard Hund]], saksa maletaja, matemaatik ja arvutiteadlane (92) *21. juuni – [[Spiridon Vangheli]], Moldova lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (92) *21. juuni – [[Frederick Crews]], Ameerika Ühendriikide esseist ja kirjanduskriitik (91) *21. juuni – [[Frederick Vine]], Suurbritannia meregeoloog ja geofüüsik (85) *21. juuni – [[János Quittner]], ungari rahvusest Slovakkia koreograaf, tantsija ja lavastaja (82) *21. juuni – [[Galina Žukova]], vene matemaatik (72) *[[22. juuni]] – [[Johan Dalgas Frisch]], Brasiilia ornitoloog ja insener (93) *22. juuni – [[Rafael Edri]], Iisraeli poliitik (86) *22. juuni – [[Lala Mnatsakanjan]], armeenia näitleja (66) *22. juuni – [[Péter Kovács]], ungari võimleja (64) *22. juuni – [[Karlos Kolk]], eesti sisulooja (23) *[[23. juuni]] – [[Hugo Villanueva]], Tšiili jalgpallur (85) *23. juuni – [[Claude Buchon]], prantsuse jalgrattur (75) *23. juuni – [[Angelo Paina]], itaalia jalgpallur (75) *23. juuni – [[Tamayo Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja surfar (49) *[[24. juuni]] – [[Susana Ruiz Cerutti]], Argentina jurist, diplomaat ja poliitik (83) *24. juuni – [[Anna Dmitrijeva]], vene tennisist, spordiajakirjanik ja -kommentaator (83) *24. juuni – [[Tiia Eving]], eesti metallikunstnik (76) *24. juuni – [[Dragan Kapičić]], serbia korvpallur (75) *24. juuni – [[Shifty Shellshock]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (49) *[[25. juuni]] – [[Benno Abram]], eesti kirurg (100) *25. juuni – [[Bill Cobbs]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *25. juuni – [[Sika Anoaʻi]], Samoa profimaadleja (90) *[[26. juuni]] – [[Ants Ander]], eesti näitleja (93) *26. juuni – [[Yaşar Yakış]], Türgi diplomaat ja poliitik (85) *26. juuni – [[Jarmo Sermilä]], soome helilooja ja muusik (84) *26. juuni – [[Juhani Palmu]], soome maalikunstnik (79) *26. juuni – [[Steffen Tangstad]], norra poksija (65) *26. juuni – [[Taiki Matsuno]], jaapani näitleja (56) *26. juuni – [[Sergei Berezin]], vene jäähokimängija (52) *[[27. juuni]] – [[Martin Mull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *27. juuni – [[Aleksandr Knaifel]], Vene helilooja (80) *27. juuni – [[Kinky Friedman]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja poliitik (79) *27. juuni – [[Cristina Alberdi]], Hispaania poliitik ja jurist (78) *27. juuni – [[Dragan Đurović]], Montenegro poliitik (64) *[[28. juuni]] – [[Marty Pavelich]], Kanada jäähokimängija (96) *28. juuni – [[Lubomyr Romankiw]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) *28. juuni – [[Audrey Flack]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (93) *28. juuni – [[Kostis Gontikas]], Kreeka poliitik (90) *28. juuni – [[Lando Bartolini]], itaalia ooperilaulja (87) *28. juuni – [[Orlando Cepeda]], Puerto Rico pesapallimängija (86) *28. juuni – [[Kong Nay]], Kambodža muusik (80) *28. juuni – [[Mohamed Osman Jawari]], Somaalia poliitik ja jurist (78) *28. juuni – [[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (63) *28. juuni – [[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (53) *[[29. juuni]] – [[Yang Sok-il]], korea päritolu Jaapani kirjanik (87) *29. juuni – [[Lalla Latifa Amahzoune]], Maroko kuningas [[Hassan II]] abikaasa (79–81) *29. juuni – [[Martti Wallén]], soome ooperilaulja (75) *29. juuni – [[Doug Sheehan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *29. juuni – [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist, režissöör ja filmiajakirjanik (69) *[[30. juuni]] – [[Gilbert Desmet]], Belgia jalgrattur (93) *30. juuni – [[R. Sampanthan]], Sri Lanka poliitik (91) *30. juuni – [[Ileana Stana-Ionescu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (87) *30. juuni – [[Juhani Saukkonen]], Soome poliitik (87) *30. juuni – [[Hallvard Bakke]], Norra poliitik (81) == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Robert Towne]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, näitleja ja filmilavastaja (89) *1. juuli – [[Hillar-Vahur Peep]], eesti tele- ja dokumentaalfilmide režissöör (88) *1. juuli – [[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (88) *1. juuli – [[Jeffrey Hopkins]], Ameerika Ühendriikide tibetoloog (83) *1. juuli – [[Fausto Bordalo Dias]], portugali helilooja ja laulja (75) *1. juuli – [[Maria Rosaria Omaggio]], itaalia näitleja (67) *[[2. juuli]] – [[Nilüfer Gürsoy]], Türgi poliitik ja filoloog (103) *2. juuli – [[Chung-ying Cheng]], hiina filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) *2. juuli – [[Comunardo Niccolai]], itaalia jalgpallur (77) *2. juuli – [[Aidos Sadõkov]], Kasahstani ajakirjanik ja opositsiooniaktivist (55) *2. juuli – [[Mike Heslin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (30) *[[3. juuli]] – [[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (101) *3. juuli – [[Nugzari Tsurtsumia]], gruusia maadleja (27) *[[4. juuli]] – [[Wade Bell]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (79) *4. juuli – [[Jerzy Swatoń]], Poola insener ja poliitik (77) *4. juuli – [[Raúl Dos Santos]], Uruguay jalgpallur (57) *[[5. juuli]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist (100) *5. juuli – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur (99) *5. juuli – [[Stanley Moss]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjastaja (99) *5. juuli – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur (80) *5. juuli – [[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja ja dirigent (77) *5. juuli – [[Jon Landau]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (63) *5. juuli – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister (50) *[[6. juuli]] – [[Juan-Miguel Villar Mir]], hispaania insener ja ettevõtja (92) *6. juuli – [[Javier Valle Riestra]], Peruu poliitik ja jurist (92) *6. juuli – [[Angela Pagano]], itaalia näitleja (87) *6. juuli – [[Liivia-Lemmi Härsing]], eesti kergejõustiklane (86) *6. juuli – [[Aza Lihhittšenko]], vene telesaatejuht (86) *6. juuli – [[Pino D'Angiò]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (71) *6. juuli – [[André Drege]], norra jalgrattur (25) *6. juuli – [[Khyree Jackson]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (24) *[[7. juuli]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (90) *7. juuli – [[José María Álvarez]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (82) *7. juuli – [[Haïm Brezis]], prantsuse matemaatik (80) *7. juuli – [[Bruno Zanin]], itaalia näitleja, ajakirjanik ja kirjanik (73) *7. juuli – [[Jane McAlevey]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (59) *[[8. juuli]] – [[Pavol Zelenay]], slovaki helilooja, muusik ja muusikateadlane (96) *8. juuli – [[Jógvan Sundstein]], Fääri saarte poliitik (91) *8. juuli – [[Marina Kondratjeva]], vene baleriin ja balletipedagoog (90) *8. juuli – [[Tonio Tamra]], eesti muusik, helilooja, muusikapedagoog ja poliitik (62) *8. juuli – [[Juri Karjagin]], Eesti anestesioloog, õppejõud ja kliinikujuht (50) *[[9. juuli]] – [[Maxine Singer]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog (93) *9. juuli – [[Jim Inhofe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *9. juuli – [[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (81) *9. juuli – [[Jerzy Stuhr]], poola näitleja ja režissöör (77) *[[10. juuli]] – [[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (91) *10. juuli – [[Thomas Hoepker]], saksa fotograaf (88) *10. juuli – [[Dave Loggins]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *10. juuli – [[Jānis Straume]], Läti arst ja poliitik (61) *10. juuli – [[Marian Velicu]], rumeenia poksija (47) *[[11. juuli]] – [[Willi Koslowski]], saksa jalgpallur (87) *11. juuli – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt (85) *11. juuli – [[Edward Redliński]], poola kirjanik, stsenarist ja reporter (84) *11. juuli – [[Ljubov Striženova]], vene näitleja (83) *11. juuli – [[Urmas Alling]], eesti sisearhitekt (75) *11. juuli – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) *[[12. juuli]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (96) *12. juuli – [[Ivar Treikelder]], eesti elektriinsener (93) *12. juuli – [[Tonke Dragt]], hollandi kirjanik (93) *12. juuli – [[Nikolai Kalitin]], evengi rahvusest Jakuutia proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik (84) *12. juuli – [[Bill Viola]], Ameerika Ühendriikide video- ja installatsioonikunstnik (73) *12. juuli – [[Evan Wright]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (59) *[[13. juuli]] – [[Pedro Bustos]], Argentina korvpallur (96) *13. juuli – [[Stanislas Deriemaeker]], Belgia organist ja helilooja (92) *13. juuli – [[Ruth Hesse]], saksa ooperilaulja (87) *13. juuli – [[Enrique Wong Pujada]], hiina päritolu Peruu poliitik (83) *13. juuli – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (65) *13. juuli – [[Ilija Valov]], bulgaaria jalgpallur (62) *13. juuli – [[Mohammed Deif]], palestiina sõjaväelane (58) *13. juuli – [[Shannen Doherty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[14. juuli]] – [[Aino Lehis]], eesti nahakunstnik (95) *14. juuli – [[Sylvain Saudan]], Šveitsi mäesuusataja (87) *14. juuli – [[Sérgio Cabral]], Brasiilia ajakirjanik, kirjanik ja helilooja (87) *14. juuli – [[Tupeni Baba]], Fidži teadlane ja poliitik (82) *14. juuli – [[Katrina Hanse-Himarwa]], Namiibia poliitik (57) *14. juuli – [[Jacoby Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (40) *[[15. juuli]] – [[Jacques Boudet]], prantsuse näitleja (89) *15. juuli – [[Juhan Jõudu]], eesti põllumajandusteadlane (81) *15. juuli – [[Sergei Rudnitski]], vene helilooja ja muusik (69) *15. juuli – [[Risto Pirttimäki]], soome suusahüppetreener (68) *15. juuli – [[Sergei Trojanovski]], vene ajaloolane ja arheoloog (55) *15. juuli – [[Thomas Brückner]] ([[DJ Tomcraft]]), saksa DJ ja produtsent (49) *[[16. juuli]] – [[Giuseppe Caglioti]], itaalia füüsik (92) *16. juuli – [[Publio Fiori]], Itaalia poliitik (86) *16. juuli – [[Ewa Ciepiela]], poola näitleja (82) *16. juuli – [[Ulf Dageby]], rootsi muusik (80) *16. juuli – [[Elena Mauti Nunziata]], itaalia ooperilaulja (77) *16. juuli – [[Joe Bryant]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (69) *[[17. juuli]] – [[Anton Hykisch]], slovaki kirjanik (92) *17. juuli – [[M. S. Valiathan]], India kirurg (90) *17. juuli – [[Happy Traum]], Ameerika Ühendriikide folkmuusik (86) *17. juuli – [[Osvald Saska]], eesti vabadusvõitleja (85) *17. juuli – [[Cheng Pei-pei]], hiina näitleja (78) *[[18. juuli]] – [[Bob Newhart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *18. juuli – [[Ildikó Dobos]], ungari näitleja (82) *18. juuli – [[Fritz Verzetnitsch]], Austria ametiühingutegelane (79) *18. juuli – [[Lou Dobbs]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht (78) *[[19. juuli]] – [[Ray Reardon]], Walesi snuukrimängija (91) *19. juuli – [[Kevan Gosper]], Austraalia kergejõustiklane ja sporditegelane (90) *19. juuli – [[James C. Scott]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja antropoloog (87) *19. juuli – [[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (80) *19. juuli – [[Eliyahu Rips]], Iisraeli matemaatik (75) *19. juuli – [[Sheila Jackson Lee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *19. juuli – [[Raul Sepper]], eesti laulja ja basskitarrist (73) *19. juuli – [[Montserrat Candini]], Kataloonia poliitik (66) *19. juuli – [[Irõna Farion]], Ukraina poliitik ja keeleteadlane (60) *19. juuli – [[Toumani Diabaté]], Mali muusik (58) *19. juuli – [[Esta TerBlanche]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (51) *[[20. juuli]] – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (97) *20. juuli – [[Şener Kökkaya]], türgi näitleja (82) *20. juuli – [[Giuseppe Consolo]], Itaalia jurist, poliitik ja ajakirjanik (75) *20. juuli – [[Lyubomir Nikolov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (74) *20. juuli – [[Moacir Rodrigues dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (54) *[[21. juuli]] – [[Kenneth Grange]], briti tootedisainer (95) *21. juuli – [[Peter Knauer]], saksa katoliiklik teoloog ja esperantist (89) *21. juuli – [[Henry J. Nowak]], Ameerika Ühendriikide poliitik (89) *21. juuli – [[Laurie Byers]], Uus-Meremaa jalgrattur (83) *21. juuli – [[Ann Roos]], eesti farmatseut ja Sten Roosi muinasjutuvõistluse korraldaja (83) *21. juuli – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik (79) *21. juuli – [[Salvatore Piscicelli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (76) *21. juuli – [[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (74) *21. juuli – [[Eugene Sârbu]], rumeenia viiuldaja (73) *21. juuli – [[Evelyn Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (70) *[[22. juuli]] – [[Jerzy Artysz]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (93) *22. juuli – [[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (90) *22. juuli – [[Duke Fakir]], Ameerika Ühendriikide laulja (88) *22. juuli – [[Ferit Edgü]], türgi kirjanik (88) *22. juuli – [[Max Niematz]], hollandi luuletaja ja proosakirjanik (81) *22. juuli – [[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (80) *22. juuli – [[Saeed Rad]], Iraani näitleja ja näitekirjanik (79) *22. juuli – [[Constantin Gruiescu]], rumeenia poksija (79) *22. juuli – [[Peter Hunt]], eesti ettevõtja (71) *22. juuli – [[Richie Sandoval]], Ameerika Ühendriikide poksija (63) *[[23. juuli]] – [[Natalija Delone]], vene geneetik (100) *23. juuli – [[Teresa Gimpera]], hispaania näitleja ja modell (87) *23. juuli – [[John Robin Warren]], Austraalia patoloog (87) *[[24. juuli]] – [[Ly Saks]], eesti arst (90) *24. juuli – [[Edvitar Leibur]], eesti arst ja arstiteadlane (86) *24. juuli – [[Hamzah Haz]], Indoneesia poliitik (84) *24. juuli – [[Tapio Suominen]], soome spordiajakirjanik (60) *[[25. juuli]] – [[Pascal Danel]], prantsuse laulja ja helilooja (80) *25. juuli – [[Martin Indyk]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (73) *25. juuli – [[Arvi Karpats]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (67) *25. juuli – [[Inés Ayala]], Hispaania poliitik (67) *[[26. juuli]] – [[Firudin Səfərov]], aserbaidžaani teatrilavastaja (90) *26. juuli – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist (88) *26. juuli – [[Marko Leppä]], soome laskurspordi aktivist ja Eesti laskespordi toetaja (59) *[[27. juuli]] – [[Jeanne Cressanges]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) *27. juuli – [[Edna O'Brien]], iiri kirjanik (93) *27. juuli – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (90) *27. juuli – [[Murray Costello]], Kanada jäähokimängija (90) *27. juuli – [[Charles Juliet]], prantsuse kirjanik (89) *27. juuli – [[Mariano Haro]], hispaania kergejõustiklane (84) *27. juuli – [[Francis Chouat]], Prantsusmaa ajaloolane ja poliitik (75) *27. juuli – [[Oldřich Janota]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (74) *27. juuli – [[Wolfgang Rihm]], saksa helilooja ja muusikateadlane (72) *27. juuli – [[Mísia]], portugali ''[[fado]]''-laulja (69) *27. juuli – [[Àlex Susanna i Nadal]], katalaani proosakirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Francine Pascal]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *28. juuli – [[Chino XL]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (50) *28. juuli – [[Erica Ash]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, laulja ja modell (46) *28. juuli – [[Reyes Moronta]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (31) *[[29. juuli]] – [[Józef Szmidt]], saksa päritolu Poola kergejõustiklane (89) *29. juuli – [[Peter Reddaway]], Briti-Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja politoloog (84) *[[30. juuli]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik (93) *30. juuli – [[Bruno Garzena]], itaalia jalgpallur (91) *30. juuli – [[Jenny Mastoraki]], kreeka luuletaja ja tõlkija (91) *30. juuli – [[Hans Lenk]], saksa sõudja (89) *30. juuli – [[Vladimir Ješinov]], vene sõudja (75) *30. juuli – [[Fuad Shukr]], [[Hezbollah|Hezbollah']] liige (62–63) *[[31. juuli]] – [[Roberto Herlitzka]], itaalia näitleja (86) *31. juuli – [[Genco Erkal]], türgi näitleja (86) *31. juuli – [[Paul Bucha]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (80) *31. juuli – [[Song Giwon]], Lõuna-Korea kirjanik (77) *31. juuli – [[André Juillard]], prantsuse koomiksikunstnik (76) *31. juuli – [[Ilmar Loite]], eesti kinnisvaraettevõtja ja rannavõrkpallur (67) *31. juuli – [[Ismā‘īl Hanīyah]], Palestiina poliitik (62) *31. juuli – [[Marju Raabe]], eesti kirikutekstiilide uurija (53) == August == *[[1. august]] – [[Jürgen Ahrend]], saksa orelimeister (94) *1. august – [[Pina Bottin]], itaalia näitleja (91) *1. august – [[María Eugenia Ríos]], Mehhiko näitleja (88) *1. august – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (86) *1. august – [[Villu Jürjo]], eesti luterlik vaimulik (73) *1. august – [[Zdeněk Prokeš]], tšehhi jalgpallur (71) *1. august – [[Craig Shakespeare]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (60) *1. august – [[Krzysztof Banaszyk]], poola näitleja (54) *1. august – [[Dmitri Filimonov]], vene jäähokimängija (52) *1. august – [[Daniel Wansi]], Kameruni jalgpallur (42) *[[2. august]] – [[John Clegg]], Briti näitleja (90) *2. august – [[Joe Brincat]], Malta poliitik (81) *2. august – [[Sergio Codognato]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *2. august – [[Nicolae Covaciu]], rumeenia laulja, kitarrist, helilooja ja kunstnik (77) *2. august – [[Tommy Cassidy]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (73) *[[3. august]] – [[Phloen Phromdaen]], tai laulja (85) *3. august – [[Yamini Krishnamurthy]], India klassikaline tantsija (83) *3. august – [[Anti Penu]], eesti võrkpallur (76) *3. august – [[Antônio Meneses]], Brasiilia tsellist (66) *3. august – [[Mustapha Moussa]], Alžeeria poksija (62) *3. august – [[Pasi Ikonen]], soome orienteeruja (44) *[[4. august]] – [[Tsung Dao Lee]], Hiina ja Ameerika Ühendriikide füüsik (97) *4. august – [[Rimma Kretšetova]], vene teatriteadlane ja -kriitik (94) *4. august – [[Charles Cyphers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *4. august – [[Alvin Goldman]], USA filosoof (85) *4. august – [[Miguel Ángel Gómez Martínez]], hispaania dirigent ja helilooja (74) *4. august – [[Valentin Ioviță]], rumeenia jalgpallur (40) *[[5. august]] – [[Vjatšeslav Ivanov (sõudja)|Vjatšeslav Ivanov]], vene sõudja (96) *5. august – [[Jevgeni Panov]], vene zooloog-etoloog (88) *5. august – [[Juri Skobov]], vene murdmaasuusataja (75) *5. august – [[Adílio]], Brasiilia jalgpallur (68) *5. august – [[Izaskun Zubizarreta Gerendiain]], baski rahvusest Hispaania mäesuusataja (53) *[[6. august]] – [[Waldemar Marszałek]], poola veemotosportlane (82) *6. august – [[Vasile Bahnaru]], Moldova filoloog ja ühiskonnategelane (74) *6. august – [[Connie Chiume]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja ja filmitegija (72) *6. august – [[Mercedes Pomares]], Kuuba võrkpallur (70) *6. august – [[Billy Bean]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (60) *[[7. august]] – [[Lino Jannuzzi]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (96) *7. august – [[Marie-José Roig]], Prantsusmaa poliitik (86) *7. august – [[Patrice Laffont]], prantsuse telesaatejuht ja näitleja (84) *7. august – [[Margaret Ménégoz]], ungari päritolu Saksa-Prantsuse filmiprodutsent (83) *7. august – [[Brigitte Blobel]], saksa kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (81) *7. august – [[Mitsu Tanaka]], jaapani feminist ja kirjanik (81) *7. august – [[Jon McBride]], Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane ja katselendur (80) *7. august – [[Ants Eek]], eesti korvpallikohtunik (76) *7. august – [[Uno Lõhmus]], eesti jurist (71) *7. august – [[Roger Talermo]], Soome spordijuht (68) *7. august – [[Õnne Pärl]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (59) *[[8. august]] – [[Mitzi McCall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (91) *8. august – [[Chi-Chi Rodríguez]], Puerto Rico golfimängija (88) *8. august – [[Steve Symms]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *8. august – [[Chato González]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *8. august – [[Issa Hayatou]], Kameruni sporditegelane (77) *8. august – [[Małgorzata Ostrowska]], Poola poliitik (66) *8. august – [[Jorge Rodríguez (jalgpallur)|Jorge Rodríguez]], Mehhiko jalgpallur (56) *8. august – [[Dženan Uščuplić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *8. august – [[Tomasz Lisowicz]], poola jalgrattur (47) *[[9. august]] – [[Kasper König]], saksa kunstiajaloolane, muuseumidirektor ja kuraator (80) *9. august – [[Susan Wojcicki]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (56) *[[10. august]] – [[Carlos Germán Belli]], Peruu luuletaja (96) *10. august – [[Natwar Singh]], India diplomaat ja poliitik (95) *10. august – [[Galina Zõbina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (93) *10. august – [[Rudolf Jelínek]], tšehhi näitleja (89) *10. august – [[Celestina Casapietra]], itaalia ooperilaulja (85) *10. august – [[Izabela Mrzygłocka]], Poola poliitik (65) *10. august – [[Rachael Lillis]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (55) *[[11. august]] – [[Aslambek Aslahhanov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa poliitik (82) *11. august – [[Noël Treanor]], iiri vaimulik (73) *11. august – [[Ángel Salazar]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (68) *11. august – [[Daniela Larreal]], venezuela jalgrattur (50) *[[12. august]] – [[Maria Bianca Cita]], itaalia geoloog ja paleontoloog (99) *12. august – [[Antônio Delfim Netto]], Brasiilia majandusteadlane ja poliitik (96) *12. august – [[Richard Lugner]], austria ettevõtja (91) *12. august – [[Marc Bourrier]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *12. august – [[Zaid Rifai]], Jordaania poliitik (87) *12. august – [[Viktor Mišin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (81) *12. august – [[Ramiro Blacut]], Boliivia jalgpallur (80) *12. august – [[Márcio Souza]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) *12. august – [[Jerzy Czerwiński]], Poola poliitik ja õpetaja (64) *12. august – [[Cédric Daury]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *[[13. august]] – [[Frank Selvy]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *13. august – [[Ranko Bugarski]], serbia keeleteadlane (91) *13. august – [[Sergio Donati]], itaalia stsenarist ja kirjanik (91) *13. august – [[Chuck Strahl]], Kanada poliitik (67) *[[14. august]] – [[Hermann Haken]], saksa füüsik (97) *14. august – [[Gena Rowlands]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *14. august – [[Aleksandr Ušakov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (76) *14. august – [[Milan Špinka]], tšehhi motosportlane (73) *[[15. august]] – [[Peter Marshall]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (98) *15. august – [[Louis Mermaz]], Prantsusmaa poliitik (92) *15. august – [[Lars Björn]], rootsi jäähokimängija (92) *15. august – [[Marinella Bortoluzzi]], itaalia kergejõustiklane (85) *15. august – [[Imre Komora]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *15. august – [[Aimar Kuzmin]], eesti automaatikainsener (75) *15. august – [[Ľubomír Paulovič]], slovaki näitleja (71) *15. august – [[Jack Russell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (63) *[[16. august]] – [[Afa Anoaʻi]], Samoa-ameerika profimaadleja (81) *16. august – [[Luther Kent]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja (76) *[[17. august]] – [[Zhou Guangzhao]], hiina füüsik (95) *17. august – [[Kalju Luts]], eesti pedagoog ja koolijuht (90) *[[18. august]] – [[Alain Delon]], prantsuse näitleja (88) *18. august – [[Phil Donahue]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, produtsent ja kirjanik (88) *18. august – [[Şahin Fazil]], aserbaidžaani ajaloolane, luuletaja, orientalist ja tõlkija (84) *18. august – [[Vladislav Gostištšev]], vene näitleja (83) *18. august – [[Boriss Bõstrov]], vene näitleja (79) *18. august – [[Franciszek Smuda]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *18. august – [[Ronald Borchers]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *18. august – [[Joonas Ikonen]], soome suusahüppaja (37) *[[19. august]] – [[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (117) *19. august – [[Sundararajan Padmanabhan]], India sõjaväelane (83) *19. august – [[Klaus Dockhorn]], saksa ujuja (71) *19. august – [[Mike Lynch]], inglise tehnoloogiaeetevõtja (59) *[[20. august]] – [[Humberto Maschio]], Argentina-Itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) *20. august – [[Al Attles]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *20. august – [[Ratomir Tvrdić]], horvaadi korvpallur (80) *20. august – [[Atsuko Tanaka]], Jaapani dublaažinäitleja (61) *[[21. august]] – [[Bill Pascrell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *21. august – [[Paquito García]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *21. august – [[Primo Zamparini]], itaalia poksija (85) *21. august – [[Nell McCafferty]], iiri ajakirjanik, näitekirjanik ja aktivist (80) *21. august – [[Hans Weiner]], saksa jalgpallur (73) *21. august – [[Henryk Blaszka]], poola purjetaja (66) *[[22. august]] – [[Jiří Hanibal]], tšehhi kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja (95) *22. august – [[Vassili Velitškin]], vene geoloog (92) *22. august – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *22. august – [[Ottaviano Del Turco]], Itaalia poliitik (79) *[[23. august]] – [[Umberto Marcato]], itaalia laulja (94) *23. august – [[Ants Jakobson]], eesti ehitusinsener (86) *23. august – [[Catherine Ribeiro]], prantsuse laulja (82) *23. august – [[Predrag Matić]], Horvaatia poliitik (62) *23. august – [[Russell Malone]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist (60) *23. august – [[Peter Lundgren]], rootsi tennisist ja tennisetreener (59) *23. august – [[Trude Dybendahl]], norra murdmaasuusataja (58) *[[24. august]] – [[George Rhoden]], Jamaica kergejõustiklane (97) *24. august – [[Chrístos Yannarás]], kreeka filosoof ja teoloog (89) *24. august – [[Hans-Ulrich Schmincke]], saksa vulkanoloog (86) *24. august – [[Siegfried Lorenz]], saksa ooperilaulja (78) *24. august – [[Karel Heřmánek]], tšehhi näitleja (76) *24. august – [[Christoph Daum]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *[[25. august]] – [[Salim Al-Huss]], Liibanoni poliitik (94) *25. august – [[Michel Siffre]], prantsuse geoloog ja speleoloog (85) *25. august – [[Oh Seung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (78) *25. august – [[Claude Marquis]], prantsuse korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Aino Paves]], eesti lastearst ja arstiteadlane (93) *26. august – [[Alexander Goehr]], inglise helilooja ja akadeemik (92) *26. august – [[Nabil Elaraby]], Egiptuse poliitik (89) *26. august – [[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (83) *26. august – [[Sven-Göran Eriksson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) *26. august – [[Sid Eudy]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (63) *[[27. august]] – [[Charlotte Kretschmann]], saksa ülipikaealine (114) *27. august – [[Ilgiz Ajtmatov]], kirgiisi geoloog (93) *27. august – [[Rena Polska]], poola laulja ja näitleja (92) *27. august – [[Bob Carr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (81) *27. august – [[Peep Mandre]], eesti helilooja ja muusik (73) *27. august – [[Juan Izquierdo]], Uruguay jalgpallur (27) *[[28. august]] – [[Behzod Yo'ldoshev]], usbeki füüsik ja ühiskonnategelane (79) *28. august – [[Steve Silberman]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (66) *[[29. august]] – [[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (99) *29. august – [[Renzo de' Vidovich]], Itaalia poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (90) *29. august – [[Josef Bartončík]], Tšehhi poliitik ja jurist (81) *29. august – [[Kurt Bendlin]], saksa kümnevõistleja (81) *29. august – [[Adolfo Calisto]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *29. august – [[Javier Gómez-Navarro]], Hispaania poliitik (78) *29. august – [[Mihaela Peneș]], rumeenia odaviskaja (77) *29. august – [[Gerlinde Stobrawa]], Saksa poliitik (75) *29. august – [[Inge Jalakas]], eesti pedagoog (47) *29. august – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (31) *29. august – [[Matthew Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (29) *[[30. august]] – [[Jean-Charles Tacchella]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (98) *30. august – [[Shridath Ramphal]], Guyana poliitik ja jurist (95) *30. august – [[Teesi Viisimaa]], eesti baleriin (92) *30. august – [[Daniela Hodrová]], tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane (78) *30. august – [[Oswaldo Ramos Soto]], Hondurase jurist ja poliitik (77) *30. august – [[Hans Danuser]], Šveitsi kunstnik ja fotograaf (71) *30. august – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas (69) *30. august – [[Mihhail Jatsenko]], vene filosoof, politoloog ja ajaloolane (66) *30. august – [[Robertas Žulpa]], leedu ujuja (64) *30. august – [[Kara Welsh]], Ameerika Ühendriikide võimleja (21) *[[31. august]] – [[Peter Gresham]], Uus-Meremaa poliitik (91) *31. august – [[Igor Medvedev]], vene ajaloolane (88) *31. august – [[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (83) *31. august – [[Maria do Carmo Alves]], Brasiilia poliitik (83) *31. august – [[Mislav Bezmalinović]], horvaadi veepallur (57) *31. august – [[Fatman Scoop]], Ameerika Ühendriikide räppar (53) *31. august – [[Sol Bamba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (39) == September == *[[1. september]] – [[Budimir Lončar]], Jugoslaavia ja Horvaatia diplomaat ja poliitik (100) *1. september – [[Taivo Lõuk]], endine Kuressaare linnapea (90) *1. september – [[Tõnu Akkel]], eesti matemaatik ja ettevõtja (88) *1. september – [[Linda Deutsch]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (80) *1. september – [[Àngels Martínez Castells]], katalaani majandusteadlane ja poliitik (76) *1. september – [[Danis Katranidis]], kreeka näitleja (75) *1. september – [[Ahu Tuğba]], türgi näitlejanna (69) *[[2. september]] – [[Vjatšeslav Orfinski]], vene arhitektuuriteadlane ja arhitekt (95) *2. september – [[Kong Sam Ol]], Kambodža poliitik (94) *2. september – [[Vladimir Turijanski]], vene luuletaja, helilooja, bard (autorilaulude esitaja), raadioelektromehhaanik ja geoloog (89) *2. september – [[James Darren]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (88) *2. september – [[Aljaksandr Mjadzvedz]], valgevene vabamaadleja ja treener (86) *2. september – [[Irina Šabanova]], vene füüsik (85) *2. september – [[Mihály Kupa]], Ungari poliitik (83) *2. september – [[Rodolfo Hernández Suárez]], Colombia poliitik, insener ja ettevõtja (79) *2. september – [[Sante Marsili]], itaalia veepallur (73) *[[3. september]] – [[Igor Spasski]], vene teadlane ja insener (98) *3. september – [[Heino Prost]], eesti muuseumipidaja ja vanade masinate taastamise meister (91) *3. september – [[Irina Rubanova]], vene filmiteadlane ja -kriitik (91) *3. september – [[Georg Meiring]], Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväelane (84) *3. september – [[Ivan Garelov]], bulgaaria ajakirjanik ja telesaatejuht (81) *3. september – [[Göran Fristorp]], rootsi laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (76) *3. september – [[Alberto Jorge]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *3. september – [[Vladimir Bure]], vene ujuja ja hokitreener (73) *[[4. september]] – [[Luis Ayala]], Tšiili tennisist (91) *4. september – [[Hermes Ramírez]], Kuuba sprinter (76) *4. september – [[Bora Đorđević]], serbia laulja, laulukirjutaja ja luuletaja (71) *4. september – [[Sergei Ivanenko]], Vene poliitik ja majandusteadlane (65) *4. september – [[Ana Gervasi]], Peruu jurist, diplomaat ja poliitik (57) (arvatav surmakuupäev) *[[5. september]] – [[Manuel Antín]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (98) *5. september – [[Władysław Słowiński]], poola helilooja ja dirigent (94) *5. september – [[Jorge Rivera López]], Argentina näitleja (90) *5. september – [[Radha Charan Gupta]], India matemaatikaajaloolane (89) *5. september – [[Herbie Flowers]], inglise muusik (86) *5. september – [[Laurent Tirard]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (57) *5. september – [[Rich Homie Quan]], Ameerika Ühendriikide räppar (33) *5. september – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda jooksja (33) *[[6. september]] – [[Paul Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (98) *6. september – [[Armand de Fluvià]], katalaani genealoog ja heraldist (92) *6. september – [[Anatoli Petritski]], vene filmioperaator (92) *6. september – [[Sonia Iovan]], rumeenia riistvõimleja (88) *6. september – [[Ron Yeats]], Šotimaa jalgpallur (86) *6. september – [[Valeri Voskoboinikov]], vene lastekirjanik ja publitsist (85) *6. september – [[Vladas Terleckas]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (84) *6. september – [[Sérgio Mendes]], Brasiilia muusik (83) *6. september – [[Will Jennings]], Ameerika Ühendriikide laulusõnade autor (80) *6. september – [[Rebecca Horn]], saksa visuaalkunstnik (80) *6. september – [[Charles F. McMillan]], Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik (69) *6. september – [[Lembi Aug]], eesti arst (61) *[[7. september]] – [[Dan Morgenstern]], Ameerika Ühendriikide džässiuurija ja muusikakriitik (94) *7. september – [[Ülle Aamer]], eesti silmaarst (87) *7. september – [[Cesare Poli]], itaalia jalgpallur (79) *7. september – [[Slavo Kukić]], Bosnia sotsioloog (70) *7. september – [[Max Dauphin]], Luksemburgi maalikunstnik (47) *[[8. september]] – [[Henny Moan]], norra näitlejanna (88) *8. september – [[Valeri Bassel]], ukraina näitleja ja teatrilavastaja (85) *8. september – [[Jaan Loko]], eesti tõstja, treener ja spordipedagoog (84) *8. september – [[Aleksandr Masljakov]], vene telesaatejuht (82) *8. september – [[Zoot Money]], inglise laulja ja klahvpillimängija (82) *8. september – [[Vikas Sethi]], India näitleja (48) *8. september – [[İlkan Karaman]], türgi korvpallur (34) *[[9. september]] – [[James Earl Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *9. september – [[Caterina Valente]], Itaalia-Saksa-Prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (93) *9. september – [[Marcello De Dorigo]], itaalia murdmaasuusataja (87) *9. september – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik (82) *9. september – [[Friedrich Schorlemmer]], saksa teoloog ja inimõiguslane (80) *9. september – [[Rein Prank]], eesti matemaatik (75) *9. september – [[Yeshey Zimba]], Bhutani riigitegelane (73) *9. september – [[Aleksandr Jevstifejev]], Venemaa poliitik ja jurist (66) *9. september – [[Robert Smoktunowicz]], Poola poliitik ja jurist (62) *[[10. september]] – [[Nikolai Koslov]], eesti veterinaararst, Eesti Põllumajandusakadeemia rektor (96) *10. september – [[Marina Politseimako]], vene näitleja (86) *10. september – [[Sergei Gindin]], vene keele- ja kirjandusteadlane (78) *10. september – [[Frankie Beverly]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (77) *10. september – [[Michaela DePrince]], Sierra Leone päritolu Ameerika Ühendriikide balletitantsija (29) *[[11. september]] – [[Kenneth Cope]], inglise näitleja (93) *11. september – [[Joe Schmidt]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (92) *11. september – [[Alberto Fujimori]], jaapani päritolu Peruu poliitik (86) *11. september – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane ja poliitikavaatleja (69) *11. september – [[Peter Klashorst]], hollandi maalikunstnik, skulptor ja fotograaf (67) *11. september – [[Didier Roustan]], prantsuse spordiajakirjanik (66) *[[12. september]] – [[Mikuláš Mušinka]], russiini päritolu Slovakkia etnoloog, folklorist, filoloog ja kultuuriajaloolane (88) *12. september – [[Peeter Vehm]], eesti jahilaskur ja treener (75) *12. september – [[Sitaram Yechury]], India poliitik (72) *12. september – [[Santi Coch]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (64) *12. september – [[Stephen Peat]], Kanada jäähokimängija (44) *[[13. september]] – [[Chalong Pakdeevijit]], tai filmilavastaja, produtsent ja filmioperaator (93) *13. september – [[Franca Bettoia]], itaalia näitleja (88) *13. september – [[George Radda]], Ungari-Briti keemik (88) *13. september – [[Tommy Cash (kantrimuusik)|Tommy Cash]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja -muusik (84) *13. september – [[Zbigniew Lew-Starowicz]], poola psühhiaater, psühhoterapeut ja seksuoloog (80) *13. september – [[Wolfgang Gerhardt]], Saksa poliitik (80) *13. september – [[Sergei Beloglazov]], vene pianist ja muusikapedagoog (77) *13. september – [[Lex Marinos]], Austraalia näitleja ja raadiosaatejuht (75) *13. september – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (75) *13. september – [[Mitchell Wiggins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *13. september – [[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (61) *[[14. september]] – [[Berit Ås]], Norra poliitik ja sotsiaalpsühholoog (96) *14. september – [[Otis Davis]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (92) *14. september – [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]], Kuveidi poliitik (82) *14. september – [[Gheorghe Mulțescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *14. september – [[Jean-Michel Dupuis]], prantsuse näitleja (69) *14. september – [[Luca Savadori]], itaalia motovõidusõitja (35) *[[15. september]] – [[Valentin Samungi]], rumeenia käsipallur (82) *15. september – [[Elias Khoury]], Liibanoni kirjanik, kirjanduskriitik ja publitsist (76) *15. september – [[Aleksandr Barõšnikov (kuulitõukaja)|Aleksandr Barõšnikov]], vene kergejõustiklane, kuulitõukaja (75) *15. september – [[Tito Jackson]], Ameerika Ühendriikide muusik (70) *[[16. september]] – [[Eikō Hosoe]], jaapani fotograaf ja filmirežissöör (91) *16. september – [[Robert Lansdorp]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (85) *16. september – [[Song Binbin]], hiina keskkonnateadlane, üks hungveipingide liidreid (77) *16. september – [[Robert Dill-Bundi]], Šveitsi jalgrattur (65) *16. september – [[Gary Shaw]], inglise jalgpallur (63) *[[17. september]] – [[Beppe Menegatti]], itaalia teatrilavastaja (95) *17. september – [[Joseph Ciechanover]], Iisraeli diplomaat ja riigiametnik (90) *17. september – [[Nelson DeMille]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) *17. september – [[Magda De Galan]], Belgia poliitik (77) *17. september – [[Juozas Lebednykas]], leedu skulptor (77) *17. september – [[César Martins de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (68) *[[18. september]] – [[Rolf Wolfshohl]], saksa jalgrattur (85) *18. september – [[Pierre Alonzo]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *18. september – [[Lech Sołuba]], poola näitleja (76) *18. september – [[Dick Diamonde]], Austraalia basskitarrist (76) *18. september – [[Salvatore Schillaci]], itaalia jalgpallur (59) *18. september – [[Zulya Kamalova]], tatari päritolu Austraalia laulja (55) *18. september – [[Gerti Bogdani]], Albaania poliitik (44) *18. september – [[Kesaria Abramidze]], Gruusia blogija ja modell (37) *[[19. september]] – [[Nick Gravenites]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (85) *[[20. september]] – [[David Graham]], inglise näitleja (99) *20. september – [[Daniel J. Evans]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *20. september – [[Barbara Horawianka]], poola näitleja (94) *20. september – [[Kathryn Crosby]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (90) *20. september – [[Jevgeni Tarassov]], vene keeleteadlane (89) *20. september – [[Valentinas Antanavičius]], leedu maalikunstnik (88) *20. september – [[Petar Krelja]], horvaadi filmilavastaja (84) *20. september – [[Victor D. Norman]], Norra majandusteadlane ja poliitik (78) *20. september – [[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (74) *20. september – [[Radmila Živković]], serbia näitleja (71) *20. september – [[Ibrahim Aqil]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (61) *20. september – [[Ahmed Wehbe]], Liibanoni sõjaväelane ja Hezbollah' terrorist (59) *20. september – [[Eduardo Xol]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (58) *20. september – [[Sayuri]], Jaapani muusik (28) *[[21. september]] – [[Ren Jianxin]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane ja jurist (99) *21. september – [[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) *21. september – [[Jevgeni Sapiro]], Vene majandusteadlane ja poliitik (90) *21. september – [[Vladislav Verestnikov]], vene ooperilaulja ja muusikapedagoog (77) *21. september – [[Mercury Morris]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (77) *21. september – [[Roger Palm]], rootsi trummar (75) *[[22. september]] – [[Ivan Vukadinov]], bulgaaria maalikunstnik (92) *22. september – [[Fredric Jameson]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik (90) *22. september – [[Koos van der Merwe]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (87) *22. september – [[Hugh Prestwood]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (82) *22. september – [[José Grande]], hispaania jalgrattur (79) *22. september – [[Ján Michalko]], slovaki murdmaasuusataja (76) *22. september – [[Viktor Nozdrin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *22. september – [[Akkaphan Namart]], tai näitleja (39) *[[23. september]] – [[Norbert Lohfink]], saksa katoliku preester ja teoloog (96) *23. september – [[Giancarlo Crosta]], itaalia sõudja (90) *23. september – [[Mare Puhk]], eesti bioloog-kalakasvataja (85) *23. september – [[Osmar Milito]], Brasiilia pianist ja helilooja (83) *23. september – [[Rupert Keegan]], Briti võidusõitja (69) *23. september – [[Tomris Giritlioğlu]], türgi filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (67) *23. september – [[Asım Pars]], Türgi ja Bosnia korvpallur (48) *[[24. september]] – [[Amadou-Mahtar M'Bow]], Senegali diplomaat ja poliitik (103) *24. september – [[Roberto Frota]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (85) *24. september – [[Pierre-William Glenn]], prantsuse filmioperaator ja filmilavastaja (80) *24. september – [[Michael Sladek]], saksa arst ja keskkonnakaitseaktivist (77) *[[25. september]] – [[Sever Mureșan]], rumeenia tennisist (75) *25. september – [[Roman Madjanov]], vene näitleja (62) *25. september – [[Anders Bergman]], rootsi jäähokimängija (61) *25. september – [[Artjom Jeremejev]], Eesti jäähokikohtunik (40) *[[26. september]] – [[Jossof Hriplovitš]], Vene füüsikateoreetik (87) *26. september – [[John Ashton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *26. september – [[Sören Börjesson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *26. september – [[Joe Wolf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (59) *[[27. september]] – [[Maggie Smith]], inglise näitleja (89) *27. september – [[Clive Everton]], Walesi spordikommentaator (87) *27. september – [[Tõnu Laak]], EKP aparaaditöötaja, finantsist ja sporditegelane (74) *27. september – [[Czesław Litwin]], Poola poliitik, metallurg ja põllumees (69) *27. september – [[Hassan Nasrallah]], [[Ḩizb Allāh]]' juht ja šiiidi vaimulik (64) *27. september – [[Abbas Nilforoushan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (57–58) *27. september – [[Fabián Caballero]], Argentina-Paraguay jalgpallur (46) *27. september – [[Muriel Furrer]], Šveitsi jalgrattur (18) *[[28. september]] – [[Winfield Dunn]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) *28. september – [[Glauco Mauri]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (93) *28. september – [[Kris Kristofferson]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik, laulukirjutaja ja filminäitleja (88) *28. september – [[Bengt Frithiofsson]], rootsi ajakirjanik, veinikriitik ja kirjanik (85) *28. september – [[Jacques Teugels]], Belgia jalgpallur (78) *28. september – [[Barry Lloyd]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *28. september – [[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (74) *28. september – [[Drake Hogestyn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *28. september – [[Dániel Karsai]], ungari jurist ja inimõiguste aktivist (47) *[[29. september]] – [[Ozzie Virgil Sr.]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (92) *29. september – [[Rohan de Saram]], Briti-Sri Lanka tšellist (85) *29. september – [[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (84) *29. september – [[Richard S. Hamilton]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (81) *29. september – [[Stoika Milanova]], bulgaaria viiuldaja ja muusikapedagoog (79) *29. september – [[Martin Lee]], inglise laulja ja laulukirjutaja (77) *29. september – [[Andrea Capone]], itaalia jalgpallur (43) *[[30. september]] – [[Werner Oldekop]], baltisaksa füüsik ja tehnikateadlane (97) *30. september – [[Marko Valok]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (97) *30. september – [[Jacques Réda]], prantsuse kirjanik ja toimetaja (95) *30. september – [[Dan Tichon]], Iisraeli poliitik (87) *30. september – [[Pete Rose]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) *30. september – [[Humberto Ortega]], Nicaragua revolutsionäär (77) *30. september – [[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) *30. september – [[Feliu-Joan Guillaumes]], katalaani poliitik (61) *30. september – [[Dikembe Mutombo]], Kongo DV ja Ameerika Ühendriikide korvpallur (58) *30. september – [[Park Ji-a]], Lõuna-Korea näitlejanna (52) *30. september – [[Gavin Creel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Francesco Merloni]], Itaalia tööstur, insener ja poliitik (99) *1. oktoober – [[John Amos]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *1. oktoober – [[Jean-Claude Bourbault]], prantsuse näitleja (79) *1. oktoober – [[Vjatšeslav Dobrõnin]], vene helilooja ja laulja (78) *1. oktoober – [[Zenón Franco Ocampos]], Paraguay maletaja (68) *[[2. oktoober]] – [[Guido Carlesi]], itaalia jalgrattur (87) *2. oktoober – [[Modou Jadama]], Gambia jalgpallur (30) *[[3. oktoober]] – [[Yeshayahu Gavish]], Iisraeli sõjaväelane (99) *3. oktoober – [[Cid Moreira]], Brasiilia ajakirjanik ja telesaatejuht (97) *3. oktoober – [[Saturnino Braga]], Brasiilia poliitik (93) *3. oktoober – [[Mary O'Rourke]], Iiri poliitik (87) *3. oktoober – [[Pierre Christin]], prantsuse koomiksikirjanik (86) *3. oktoober – [[Ain Isotamm]], eesti majandusteadlane ja programmeerija (82) *3. oktoober – [[Terje Bjørklund]], norra džässpianist ja helilooja (79) *3. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse filminäitleja (72) *[[4. oktoober]] – [[Ye Minghan]], hiina füüsik (99) *4. oktoober – [[Lea Pericoli]], itaalia tennisist, telesaatejuht ja ajakirjanik (89) *4. oktoober – [[Willi Giesemann]], Saksamaa jalgpallur (87) *4. oktoober – [[Billy Shaw]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (85) *4. oktoober – [[Markku Purho]], soome mustkunstnik ja koomik (74) *4. oktoober – [[Michel Blanc]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (72) *4. oktoober – [[Lourdes Mendoza]], Peruu poliitik (66) *4. oktoober – [[Christopher Ciccone]], Ameerika Ühendriikide kunstnik, disainer ja sisekujundaja (63) *4. oktoober – [[Marlon Pérez Arango]], Colombia jalgrattur (48) *4. oktoober – [[Daniel Guimarães]], Brasiilia jalgpallur (37) *4. oktoober – [[Taylor Rousseau Grigg]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeediastaar (25) *[[5. oktoober]] – [[Mimis Plessas]], kreeka muusik, helilooja, dirigent ja pianist (99) *5. oktoober – [[Ifigenia Martínez y Hernández]], Mehhiko poliitik, majandusteadlane ja ökonomist (94) *5. oktoober – [[A. Q. M. Badruddoza Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (93) *5. oktoober – [[Robert Coover]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (92) *5. oktoober – [[Helmut Bauer]], saksa teoloog (91) *5. oktoober – [[Milvi Tischler]], eesti raadioteadustaja (86) *5. oktoober – [[Naima Lamcharki]], Maroko näitleja (81) *5. oktoober – [[Kordian Jajszczok]], Poola jäähokimängija (74) *5. oktoober – [[Timothy Darvill]], inglise arheoloog (66) *5. oktoober – [[Ildar Dadin]], tatari rahvusest Venemaa opositsiooniaktivist (42) *5. oktoober – [[Sammy Basso]], itaalia kirjanik, bioloog ja aktivist (28) *[[6. oktoober]] – [[Shimon Kagan]], Iisraeli maletaja (82) *6. oktoober – [[Laine Kallas]] (Laine Erik), eesti põllumajandusteadlane ja kergejõustiklane (82) *6. oktoober – [[Renat Aktšurin]], tatari rahvusest Venemaa südamekirurg (78) *6. oktoober – [[Timo Humaloja]], soome filmilavastaja (77) *6. oktoober – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur (73) *6. oktoober – [[Sefedin Braho]], Albaania jalgpallur (71) *6. oktoober – [[Minas Hadjimichael]], Küprose diplomaat (67) *6. oktoober – [[Kipyegon Bett]], Keenia keskmaajooksja (26) *[[7. oktoober]] – [[Lore Segal]], Austria-Ameerika kirjanik (96) *7. oktoober – [[Recai Kutan]], Türgi poliitik (94) *7. oktoober – [[Cissy Houston]], Ameerika Ühendriikide laulja (91) *7. oktoober – [[Zaw Myint Maung]], Birma poliitik ja arst (72) *7. oktoober – [[Tiit Roosmaa]], eesti infotehnoloog (69) *7. oktoober – [[Amaury du Closel]], prantsuse helilooja ja dirigent (68) *[[8. oktoober]] – [[Don Marshall]], Kanada jäähokimängija (92) *8. oktoober – [[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (84) *8. oktoober – [[Wu Bangguo]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (83) *8. oktoober – [[Luis Tiant]], Kuuba pesapallur (83) *8. oktoober – [[Omar Palma]], Argentina jalgpallur (66) *8. oktoober – [[Artjom Jenin]], vene jalgpallur (48) *[[9. oktoober]] – [[Lily Ebert]], briti kirjanik ja holokausti üleelanu (100) *9. oktoober – [[Pierre Vernier]], prantsuse näitleja (93) *9. oktoober – [[Ljudmila Trut]], vene geneetik, etoloog ja evolutsionist (90) *9. oktoober – [[Elisa Montés]], hispaania näitleja (89) *9. oktoober – [[Ratan Tata]], India tööstur ja filantroop (86) *9. oktoober – [[Rasma Garne]], läti näitleja (83) *9. oktoober – [[Leif Segerstam]], Soome dirigent ja helilooja (80) *9. oktoober – [[Bernard Tissier de Mallerais]], prantsuse vaimulik (79) *9. oktoober – [[Dieter Burdenski]], saksa jalgpallur (73) *9. oktoober – [[Aleksandr Putškov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa tõkkejooksja (67) *9. oktoober – [[George Baldock]], inglise ja kreeka jalgpallur (31) *[[10. oktoober]] – [[Ethel Kennedy]], inimõiguslane, USA senaatori [[Robert F. Kennedy]] lesk (96) *10. oktoober – [[Leszek Moczulski]], Poola ajaloolane ja poliitik (94) *10. oktoober – [[Fleur Adcock]], Uus-Meremaa luuletaja (90) *[[11. oktoober]] – [[Thomas Ammer]], saksa ajaloolane (87) *11. oktoober – [[Branko Rašović]], Montenegro jalgpallur (82) *11. oktoober – [[Kiril Marichkov]], Bulgaaria muusik (79) *[[12. oktoober]] – [[Alvin Rakoff]], Kanada filmi-, televisiooni- ja teatriprodutsent (97) *12. oktoober – [[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (93) *12. oktoober – [[Ary Toledo]], Brasiilia humorist, laulja, muusik ja helilooja (87) *12. oktoober – [[Lilly Ledbetter]], Ameerika Ühendriikide aktivist (86) *12. oktoober – [[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (83) *12. oktoober – [[Helga Konrad]], Austria poliitik (76) *12. oktoober – [[Alex Salmond]], Suurbritannia poliitik, Šotimaa esimene minister (69) *12. oktoober – [[Oldřich Vlasák]], Tšehhi poliitik (68) *12. oktoober – [[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (65) *12. oktoober – [[Madis Ajaots]], eesti agronoom ja põllumajandusettevõtja (58) *[[13. oktoober]] – [[Brunhilde Hanke]], Saksa DV riigitegelane (94) *13. oktoober – [[Věra Plívová-Šimková]], tšehhi filmilavastaja ja stsenarist (90) *13. oktoober – [[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (76) *13. oktoober – [[Aleksandr Smolenski]], vene ettevõtja ja pankur (70) *13. oktoober – [[Lea Lindegron]], eesti pedagoog (53) *13. oktoober – [[Janne Puhakka]], soome jäähokimängija (29) *[[14. oktoober]] – [[Philip Zimbardo]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (91) *14. oktoober – [[Afanassi Triškin]], vene teatri- ja filminäitleja (90) *14. oktoober – [[Janet Nelson]], briti ajaloolane (82) *14. oktoober – [[Ülo Loorens]], eesti agronoom, Oru vallavanem ja aasta isa 2023 (73) *[[15. oktoober]] – [[Garbis Aprikian]], Egiptuse-Prantsuse muusik (97–98) *15. oktoober – [[Alexandre Voisard]], Šveitsi kirjanik ja poliitik (94) *15. oktoober – [[Antonio Skármeta]], Tšiili kirjanik ja stsenarist (83) *15. oktoober – [[Gabriela Melinescu]], rumeenia-rootsi proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija (82) *15. oktoober – [[Mike Jackson]], Suurbritannia sõjaväelane (80) *15. oktoober – [[Leszek Szaruga]], poola luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja kirjandusloolane (78) *[[16. oktoober]] – [[Vladimir Košelev]], vene skulptor (85) *16. oktoober – [[Juha Ehrlich]], eesti keemik (82) *16. oktoober – [[Patti McGee]], Ameerika Ühendriikide rulataja (80) *16. oktoober – [[Yaḩyá as-Sinwār]], Palestiina poliitik ja terrorist (61) *16. oktoober – [[Liam Payne]], Briti laulja ja laulukirjutaja (31) *[[17. oktoober]] – [[Mitzi Gaynor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (93) *17. oktoober – [[Els Trei]], eesti lasteaednik (85) *17. oktoober – [[Rick Nolan]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (80) *17. oktoober – [[Vasso Papandreou]], Kreeka poliitik ja majandusteadlane (79) *17. oktoober – [[Toshiyuki Nishida]], jaapani näitleja (76) *17. oktoober – [[Helgi Loik]], eesti tõlkija (74) *17. oktoober – [[Árpád Potápi]], Ungari poliitik (57) *[[18. oktoober]] – [[Joseph Rykwert]], poola päritolu Briti arhitektuuriajaloolane (98) *18. oktoober – [[Yehuda Bauer]], Iisraeli ajaloolane (98) *18. oktoober – [[Michel Roquejeoffre]], Prantsusmaa sõjaväelane (90) *18. oktoober – [[Donald Bruce Redford]], Kanada egüptoloog ja arheoloog (90) *18. oktoober – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja õigusteadlane ning Eesti NSV riigitegelane (89) *18. oktoober – [[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (79) *18. oktoober – [[Shepherd Mdladlana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (72) *[[19. oktoober]] – [[Delia Budeanu]], rumeenia ajakirjanik ja telesaatejuht (75) *19. oktoober – [[Raivo Kalda]], Eesti omavalitsustegelane ja matemaatikaõpetaja (59) *19. oktoober – [[Ott Vatter]], üks Eesti e-residentsuse juhte (34) *[[20. oktoober]] – [[Pete Conacher]], Kanada jäähokimängija (92) *20. oktoober – [[Jindra Kramperová]], tšehhi iluuisutaja ja pianist (84) *20. oktoober – [[Fethullah Gülen]], türgi islami vaimulik (83) *20. oktoober – [[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (73) *20. oktoober – [[Janusz Olejniczak]], poola pianist, muusikapedagoog ja näitleja (72) *20. oktoober – [[Adamo Dionisi]], itaalia näitleja (59) *[[21. oktoober]] – [[Mimi Hines]], Kanada näitleja ja laulja (91) *21. oktoober – [[Barbara Kolb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (85) *21. oktoober – [[Kari Kihlström]], soome näitleja (78) *21. oktoober – [[Christine Boisson]], prantsuse näitleja (68) *21. oktoober – [[Paul Di'Anno]], Briti ''heavy metal''<nowiki/>'i laulja (66) *[[22. oktoober]] – [[Dick Pope]], Briti filmioperaator (77) *22. oktoober – [[Lynda Obst]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (74) *22. oktoober – [[Annelie Ehrhardt]], Saksa DV kergejõustiklane (74) *22. oktoober – [[Fernando Valenzuela]], Mehhiko pesapallur (63) *[[23. oktoober]] – [[Leon Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *23. oktoober – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof (88) *23. oktoober – [[Jack Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (86) *23. oktoober – [[Antonio Cicero]], Brasiilia helilooja, luuletaja, proosakirjanik ja filosoof (79) *23. oktoober – [[Geoff Capes]], inglise kuulitõukaja (75) *23. oktoober – [[Hama Amadou]], Nigeri poliitik (74) *23. oktoober – [[Haralds Vasiļjevs]], läti jäähokimängija ja -treener (72) *23. oktoober – [[Merle Silla]], eesti pedagoog (68) *[[24. oktoober]] – [[Sabahattin Çakmakoğlu]], Türgi poliitik (93) *24. oktoober – [[Joyce Blau]], prantsuse keele- ja kirjandusteadlane (92) *24. oktoober – [[Jadwiga Barańska]], poola näitleja ja stsenarist (89) *24. oktoober – [[Alphonse Poaty-Souchlaty]], Kongo Vabariigi poliitik (83) *24. oktoober – [[Marco Paulo]], portugali laulja ja telesaatejuht (79) *24. oktoober – [[Adílson Rodrigues]], Brasiilia poksija (66) *24. oktoober – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur (35) *[[25. oktoober]] – [[Jean-Jacques Gabut]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (90) *25. oktoober – [[Bill Hay]], Kanada jäähokimängija (88) *25. oktoober – [[Phil Lesh]], Ameerika Ühendriikide muusik (84) *25. oktoober – [[Kim Soo-mi]], Lõuna-Korea näitleja (75) *25. oktoober – [[Rohini Godbole]], India füüsik (71) *25. oktoober – [[Zé Carlos]], Brasiilia jalgpallur (56) *[[26. oktoober]] – [[Roman Burtsev]], vene sarimõrvar (53) *[[27. oktoober]] – [[Yaakov Turner]], Iisraeli sõjaväelane ja riigitegelane (89) *27. oktoober – [[Vitali Ivanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane, admiral (89) *27. oktoober – [[Paul Bailey]], Briti kirjanik ja kriitik (87) *27. oktoober – [[Lily Li]], Hongkongi näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Paul Morrissey]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (86) *28. oktoober – [[Ulf Pilgaard]], taani näitleja (83) *28. oktoober – [[Valeri Meškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (79) *28. oktoober – [[Jamshid Sharmahd]], Iraani-Saksamaa ajakirjanik ja tarkvarainsener (69) *28. oktoober – [[Tonči Gabrić]], horvaadi jalgpallur (62) *28. oktoober – [[Jerrod Mustaf]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (55) *[[29. oktoober]] – [[Leo Türn]], eesti tehnikateadlane (91) *29. oktoober – [[Suzanne Osten]], rootsi lavastaja ja stsenarist (80) *29. oktoober – [[Teri Garr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *29. oktoober – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (37) *29. oktoober – [[Matilde Lorenzi]], itaalia mäesuusataja (19) *[[30. oktoober]] – [[Christine Görner]], saksa näitleja ja ooperilaulja (94) *30. oktoober – [[Giovanni Cianfriglia]], itaalia näitleja ja kaskadöör (89) *30. oktoober – [[Arthur Moreira Lima]], Brasiilia pianist (84) *30. oktoober – [[Erik Clausen]], taani näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) *30. oktoober – [[Jo Hea-jung]], Lõuna-Korea võrkpallur (71) *30. oktoober – [[Roman Kraus]], Tšehhi poliitik ja arst (69) *30. oktoober – [[Pedro Sarmiento]], Colombia jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[31. oktoober]] – [[Wiesław Łukaszewski]], poola psühholoog (84) *31. oktoober – [[Manju Sharma]], India biotehnoloog (83) *31. oktoober – [[Domingo Barrera]], hispaania poksija (81) *31. oktoober – [[Trevor Whymark]], inglise jalgpallur (74) == November == *[[1. november]] – [[Juan José Sebreli]], Argentina sotsioloog, esseist ja filosoof (93) *1. november – [[Kanji Nishio]], jaapani germanist ja kirjandusteadlane (89) *1. november – [[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik, akadeemik (86) *1. november – [[Michael Ruse]], inglise päritolu teadusfilosoof (84) *1. november – [[Zaal Samadašvili]], gruusia kirjanik (71) *[[2. november]] – [[Dub Jones]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (99) *2. november – [[Gaston Vogel]], luksemburgi advokaat ja raamatuautor (87) *2. november – [[Clement Quartey]], Ghana poksija (86) *2. november – [[Wolfgang Börnsen]], Saksa poliitik (82) *2. november – [[Alan Rachins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *2. november – [[Juri Šokin]], vene matemaatik (81) *2. november – [[Aleksandr Dormidontov]], Eesti arhivaar ja kodu-uurija (74) *2. november – [[Marko Reisel]], eesti kaitseliitlane (49) *[[3. november]] – [[Birutė Žilytė-Steponavičienė]], leedu graafik ja raamatuillustraator (94) *3. november – [[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, muusikaprodutsent ja trompetist (91) *3. november – [[Matti Zirk]], eesti hoolekandetöötaja (78) *3. november – [[Anders Ljunggren]], Rootsi ajakirjanik ja diplomaat (73) *3. november – [[Ilmar Jõgi]], eesti majandusjuht (66) *[[4. november]] – [[Kikki Håkansson]], rootsi modell (95) *4. november – [[Bernard Marcus]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (95) *4. november – [[Olivera Nikolova]], makedoonia kirjanik (88) *4. november – [[Agnaldo Rayol]], Brasiilia laulja, näitleja ja telesaatejuht (86) *4. november – [[Renato Serio]], itaalia helilooja ja dirigent (78) *4. november – [[Gábor Forgács]], ungari näitleja (76) *4. november – [[Daniel Ceppi]], Šveitsi koomiksikunstnik (73) *[[5. november]] – [[Marise Chamberlain]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (88) *5. november – [[Nikolai Dorošenko]], vene kirjanik ja publitsist (73) *5. november – [[Sharda Sinha]], India laulja (72) *[[6. november]] – [[Madeleine Riffaud]], prantsuse ajakirjanik ja luuletaja (100) *6. november – [[John Nott]], Suurbritannia poliitik (92) *6. november – [[Johannes Beutler]], saksa teoloog (91) *6. november – [[Dorothy Allison]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *6. november – [[Anna Lo]], Põhja-Iirimaa poliitik (74) *6. november – [[Fabio Sartor]], itaalia näitleja (70) *6. november – [[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) *6. november – [[Pavel Klimenko]], Venemaa sõjaväelane (49) *[[7. november]] – [[Jürgen Becker]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (92) *7. november – [[Enn Suve]], eesti tantsija, ballettmeister ja pedagoog (84) *7. november – [[Bruce Degen]], Ameerika Ühendriikide illustraator ja kirjanik (79) *7. november – [[Ivan Čarota]], valgevene slavist, kirjanduskriitik ja tõlkija (72) *7. november – [[Rein Jalak]], eesti spordiarst (71) *[[8. november]] – [[June Spencer]], inglise näitleja (105) *8. november – [[Rachid Mekhloufi]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *8. november – [[Michael Eitan]], Iisraeli poliitik (80) *8. november – [[Geneviève Grad]], prantsuse näitleja (80) *8. november – [[Helle Meri]], eesti näitleja, president [[Lennart Meri]] abikaasa (75) *8. november – [[Fernando Fragata]], portugali filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[9. november]] – [[Ram Narayan]], India muusik (96) *9. november – [[Hassan Akesbi]], Maroko jalgpallur (89) *9. november – [[Bobby Allison]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (86) *9. november – [[Vello Palm]], eesti kergejõustikutreener ja sporditeadlane (86) *9. november – [[Yiánnis Boutáris]], Kreeka ettevõtja ja poliitik (82) *9. november – [[Judith Jamison]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (81) *9. november – [[Valerija Narbikova]], vene kirjanik ja kunstnik (66) *9. november – [[Viesturs Meijers]], läti maletaja (56) *[[10. november]] – [[Barbara Aland]], saksa teoloog (87) *10. november – [[Dallas Long]], USA kuulitõukaja (84) *10. november – [[Inés Fernández Moreno]], Argentina kirjanik (77) *[[11. november]] –[[Frank Auerbach]], Briti kunstnik (93) *11. november – [[Christian Godard]], prantsuse koomiksikunstnik (92) *11. november – [[Marie Benešová]], Tšehhi jurist ja poliitik (76) *11. november – [[Rivo Rosin]], eesti jalgpallitreener (48) *[[12. november]] – [[Roy Haynes]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (99) *12. november – [[Thomas E. Kurtz]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (96) *12. november – [[Vardís Vardinogiánnis]], kreeka ettevõtja (91) *12. november – [[Timothy West]], inglise näitleja (90) *12. november – [[Bent Mejding]], taani näitleja (87) *12. november – [[Liang Guanglie]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (83) *12. november – [[Michael Hübner]], saksa trekirattur (65) *12. november – [[John Horgan]], Kanada poliitik ja diplomaat (65) *12. november – [[Song Jae-Rim]], Lõuna-Korea näitleja (39) *[[13. november]] – [[Artur Roopalu]], eesti ehitustööline ja [[soomepoisid|soomepoiss]] (99) *13. november – [[Franco Ferrarotti]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (98) *13. november – [[Shuntarō Tanikawa]], jaapani luuletaja ja tõlkija (92) *13. november – [[Shel Talmy]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (87) *13. november – [[Daim Zainuddin]], Malaisia poliitik ja ettevõtja (86) *13. november – [[Maatia Toafa]], Tuvalu poliitik (70) *[[14. november]] – [[Matti Päts]], Eesti riigiametnik ja poliitik (91) *14. november – [[Igor Volke]], eesti ufoloog (74) *[[15. november]] – [[Eileen Kramer]], Austraalia tantsija, koreograaf ja kunstnik (110) *15. november – [[Yuriko]], Jaapani printsess (101) *15. november – [[Celeste Caeiro]], portugali patsifist (91) *15. november – [[Romualds Kalsons]], läti helilooja (88) *15. november – [[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (88) *15. november – [[Sönke Sönksen]], saksa ratsasportlane (86) *15. november – [[Rein Küttner]], eesti tehnikateadlane (83) *15. november – [[Trygve Bornø]], norra jalgpallur ja sporditegelane (82) *15. november – [[Béla Károlyi]], ungarlasest Rumeenia ja Ameerika Ühendriikide sportvõimlemistreener (82) *15. november – [[István Nemere]], ungari kirjanik, tõlkija ja esperantist (80) *15. november – [[Aleksandr Pankratov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (78) *15. november – [[Ulla Jessen]], taani näitleja (77) *15. november – [[Jon Kenny]], iiri koomik ja näitleja (67) *[[16. november]] – [[Olav Thon]], norra ettevõtja (101) *16. november – [[Svetlana Svetlitšnaja]], vene näitleja (84) *16. november – [[Sergei Govoruško]], vene geograaf (69) *16. november – [[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (52) *16. november – [[Hamid Merakchi]], Alžeeria jalgpallur (48) *16. november – [[Vladimir Škljarov]], vene balletitantsija (39) *[[17. november]] – [[Muazzez İlmiye Çığ]], türgi arheoloog, sumeroloog ja assüroloog (110) *17. november – [[Claude Gacond]], Šveitsi esperantist ja õpetaja (93) *17. november – [[Bernard Chiarelli]], prantsuse jalgpallur (90) *17. november – [[Andrius Kulikauskas]], leedu helilooja ja muusik (73) *17. november – [[Allan Svensson]], rootsi näitleja (73) *17. november – [[Hugo Villaverde]], Argentina jalgpallur (70) *17. november – [[Wesley Cox]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (69) *17. november – [[Vladimir Ljovkin]], vene laulja (57) *17. november – [[Artur Sarnat]], poola jalgpallur (54) *[[18. november]] – [[Charles Dumont]], prantsuse laulja ja helilooja (95) *18. november – [[Paulo Alexandre]], portugali laulja (93) *18. november – [[Tarmo Oja]], eesti päritolu Rootsi astronoom (89) *18. november – [[György Pauk]], ungari viiuldaja ja muusikapedagoog (88) *18. november – [[Bob Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (81) *18. november – [[Colin Petersen]], Austraalia trummar ja muusikaprodutsent (78) *18. november – [[Toivo Mogom]], eesti pedagoog ja koolijuht (73) *[[19. november]] – [[Tony Campolo]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja baptisti vaimulik (89) *19. november – [[Odile Bailleux]], prantsuse klavessinist ja organist (84) * 19. november – [[Cesare Bonizzi]], itaalia kaputsiini munk ja heavy metal'i laulja (78) *[[20. november]] – [[John Prescott]], Suurbritannia poliitik (86) * 20. november – [[Jodi Rell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (78) * 20. november – [[Mike Pinera]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja muusikaprodutsent (76) *[[21. november]] – [[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (98) * 21. november – [[Pehr G. Gyllenhammar]], rootsi ärimees (89) * 21. november – [[Henn Voolaid]], eesti füüsik (81) *[[22. november]] – [[Jürgen Thormann]], saksa näitleja (96) *22. november – [[Dumitru Popescu]], Rumeenia ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (96) *22. november – [[Serge Vohor]], Vanuatu poliitik (69) *22. november – [[Gianfranco Dalla Barba]], itaalia vehkleja ja neuroloog (67) *22. november – [[Dragan Marković]], Serbia ettevõtja ja poliitik (64) *[[23. november]] – [[Fred R. Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *23. november – [[Julio Medina]], Colombia näitleja (91) *23. november – [[Rico Carty]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (85) *23. november – [[Chuck Woolery]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht, näitleja ja laulja (83) *23. november – [[Jean Jourden]], prantsuse jalgrattur (82) *23. november – [[Gabriel Cotabiță]], rumeenia laulja (69) *23. november – [[Karel Holý]], tšehhi jäähokimängija (68) *23. november – [[Marius Bațu]], rumeenia folklaulja (65) *23. november – [[Nikki Kaye]], Uus-Meremaa poliitik (44) *[[24. november]] – [[Chia-ying Yeh]], hiina päritolu Kanada luuletaja ja sinoloog (100) *24. november – [[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane (97) *24. november – [[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (95) *24. november – [[Elisa Lerner]], Venezuela kirjanik (92) *24. november – [[Barbara Taylor Bradford]], briti-ameerika kirjanik (91) *24. november – [[Siegfried Thiele]], saksa helilooja (90) *24. november – [[Colin Renfrew]], Briti arheoloog, paleolingvist ja autor (87) *24. november – [[Breyten Breytenbach]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik ja kunstnik (85) *24. november – [[Jos Lammertink]], hollandi maanteerattur (66) *24. november – [[Pavel Karmanov]], vene helilooja ja muusik (54) *[[25. november]] – [[Earl Holliman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (96) *[[25. november]] – [[Gianfranco Calligarich]], itaalia kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (85) *25. november – [[Pedro Agramunt]], Hispaania poliitik (73) *25. november – [[Lars Wistedt]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (60) *[[26. november]] – [[John Tinniswood]], inglise ülipikaealine (112) *26. november – [[André Lajoinie]], Prantsusmaa poliitik (94) *26. november – [[Birgitta Dahl]], Rootsi poliitik (87) *26. november – [[Jim Abrahams]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (80) *26. november – [[Jan Furtok]], poola jalgpallur (62) *26. november – [[Anders Widmark]], rootsi džässmuusik, helilooja ja pianist (61) *[[27. november]] – [[Vera Karpova]], vene näitleja (91) *27. november – [[Katinka Faragó]], Rootsi filmiprodutsent (87) *27. november – [[Maria Alexandru]], rumeenia lauatennisist (84) *27. november – [[Thomas Hylland Eriksen]], norra sotsiaalantropoloog (62) *27. november – [[Almer Jansu]], eesti tantsu- ja joogaõpetaja (60) *[[28. november]] – [[Juri Barabaš]], vene kirjandusteadlane ja publitsist (93) *28. november – [[Silvia Pinal]], Mehhiko näitleja (93) *28. november – [[Prince Johnson]], Sierra Leone sõjapealik ja poliitik (72) *28. november – [[Are Aua]], Eesti omavalitsustegelane (68) *[[29. november]] – [[Morton I. Abramowitz]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja riigiametnik (91) *29. november – [[Josef Jelínek]], tšehhi jalgpallur (83) *29. november – [[Wayne Northrop]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *29. november – [[Rafiq Nəsirov]], aserbaidžaani skulptor (77) *29. november – [[Peter Westbrook]], Ameerika Ühendriikide vehkleja (72) *[[30. november]] – [[Lou Carnesecca]], Ameerika Ühendriikide korvpallitreener (99) *30. november – [[Gunārs Placēns]], läti näitleja (97) *30. november – [[Taivo Teder]], Eesti omavalitsustegelane (86) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Fred Jüssi]], eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija (89) *1. detsember – [[Terry Griffiths]], Walesi snuukrimängija (77) *1. detsember – [[Niels Arestrup]], prantsuse-taani näitleja (75) *1. detsember – [[Vinci Vogue Anžlovar]], sloveeni filmilavastaja ja stsenarist (61) *1. detsember – [[Ilke Wyludda]], saksa kettaheitja (55) *1. detsember – [[Sandra Reyes]], Colombia näitleja (49) *1. detsember – [[Crescenzo D'Amore]], itaalia maanteejalgrattur (45) *[[2. detsember]] – [[Neale Fraser]], Austraalia tennisist (91) *2. detsember – [[Lucjan Brychczy]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *2. detsember – [[Michael Ruetz]], saksa kunstnik ja fotograaf (84) *2. detsember – [[Ömer Barutçu]], Türgi poliitik (82) *2. detsember – [[Helmut Duckadam]], rumeenia jalgpallur (65) *[[3. detsember]] – [[Tan Howe Liang]], Singapuri tõstja (91) *3. detsember – [[Ecaterina Oanica]], rumeenia sõudja (70) *3. detsember – [[Israel Vázquez]], Mehhiko poksija (46) *[[4. detsember]] – [[Eha Kard]], eesti näitleja (89) *4. detsember – [[printsess Birgitta]], Rootsi kuninga [[Carl XVI Gustaf]]i õde (87) *4. detsember – [[Chiung Yao]], Taiwani kirjanik (86) *4. detsember – [[Timo Vormala]], soome arhitekt (82) *4. detsember – [[Brian Thompson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (50) *[[5. detsember]] – [[Hiroshi Kagawa]], jaapani jalgpallur ja ajakirjanik (99) *5. detsember – [[Jacques Roubaud]], prantsuse luuletaja, proosakirjanik ja matemaatik (92) *5. detsember – [[Jevgeni Velihhov]], vene füüsik, pedagoog ja ühiskonnategelane (89) *5. detsember – [[Christel Bodenstein]], saksa näitleja (86) *5. detsember – [[Thom Christopher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *5. detsember – [[Paolo Pillitteri]], Itaalia poliitik, ajakirjanik ja filmikriitik (84) *[[6. detsember]] – [[Svetlana Einasto]], Eesti tšellist ja pedagoog (90) *6. detsember – [[Dickie Rock]], iiri laulja (88) *6. detsember – [[Stanisław Tym]], poola näitleja ja stsenarist (87) *6. detsember – [[Jean-Pierre Rioux]], prantsuse ajaloolane (85) *6. detsember – [[Miho Nakayama]], jaapani laulja ja näitlejanna (54) *[[7. detsember]] – [[Dmitri Butškin]], vene kunstnik (97) *7. detsember – [[Orlando Rossardi]], Kuuba luuletaja, näitekirjanik, kirjandusteadlane ja ajakirjanik (86) *7. detsember – [[Vilma Nugis]], Eesti parasportlane (66) *7. detsember – [[Jevgeni Aleinikov]], vene laskesportlane (57) *[[8. detsember]] – [[Leonid Rudnytzky]], ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide kirjandusteadlane (89) *8. detsember – [[Şerif Gören]], türgi filmilavastaja (80) *8. detsember – [[Níkos Sargánis]], kreeka jalgpallur (70) *8. detsember – [[Marthe Katrine Myhre]], norra triatlonist ja murdmaasuusataja (39) *[[9. detsember]] – [[Dalton Trevisan]], Brasiilia kirjanik (99) *9. detsember – [[Gerd Heidemann]], saksa ajakirjanik (93) *9. detsember – [[Rein Loodus]], eesti kunstiajaloolane (93) *9. detsember – [[Nikki Giovanni]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja aktivist (81) *[[10. detsember]] – [[S. M. Krishna]], India poliitik (92) *10. detsember – [[Rocky Colavito]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (91) *10. detsember – [[Michael Cole]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *10. detsember – [[Mahieddine Khalef]], Alžeeria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[11. detsember]] – [[Raissa Maksimova]], vene näitleja (95) *11. detsember – [[Hannes Androsch]], Austria ettevõtja ja poliitik (86) *11. detsember – [[David Bonderman]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (82) *11. detsember – [[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (74) *11. detsember – [[Corinne Allal]], Iisraeli rokkmuusik ja muusikaprodutsent (69) *[[12. detsember]] – [[Martial Solal]], prantsuse džässpianist ja helilooja (97) *12. detsember – [[Lee Edwards]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja publitsist (92) *12. detsember – [[Amaury Pasos]], Brasiilia korvpallur ja korvpallikohtunik (89) *12. detsember – [[Dan Grecu]], ungari riistvõimleja (74) *12. detsember – [[Wolfgang Becker (1954–2024)|Wolfgang Becker]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (70) *12. detsember – [[Annelie Botes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (67) *12. detsember – [[Wolfgang Steiert]], saksa suusahüppaja ja suusahüppetreener (61) *[[13. detsember]] – [[Charles Handy]], iiri juhtimisteoreetik (92) *13. detsember – [[Lorraine O'Grady]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (90) *13. detsember – [[Kevin Andrews]], Austraalia poliitik (69) *13. detsember – [[Antero Laukkanen]], Soome luteri vaimulik ja poliitik (66) *[[14. detsember]] – [[Frans Körver]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *14. detsember – [[John Spratt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *14. detsember – [[Mircea Diaconu]], Rumeenia näitleja ja poliitik (74) *14. detsember – [[Isak Andic]], Türgi sefardi juudi päritolu Hispaania ettevõtja (71) *14. detsember – [[Kevin Andrews]], Austraalia poliitik (69) *14. detsember – [[Klaus Wöller]], saksa käsipallur (68) *[[15. detsember]] – [[Luis Suárez Fernández]], hispaania ajaloolane (100) *15. detsember – [[Zakir Hussain]], India muusik (73) *15. detsember – [[Ankaralı Turgut]], mustlaspäritolu Türgi laulja (61) *[[16. detsember]] – [[Wittekind (Waldeck)|Wittekind]], Waldecki ja Pyrmonti vürst (88) *16. detsember – [[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (87) *16. detsember – [[Aime Unt]], eesti teatrikunstnik (83) *16. detsember – [[Dick Van Arsdale]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (81) *16. detsember – [[Enver Hadžihasanović]], Bosnia ja Hertsegovinna sõjaväelane ja sõjakurjategija (74) *[[17. detsember]] – [[Eelija (Ojaperv)]], eesti õigeusu piiskop (47) *[[17. detsember]] – [[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (97) *17. detsember – [[Nicholas Chia]], Singapuri vaimulik (86) *17. detsember – [[Marvi Kibe]], eesti sõudja (86) *17. detsember – [[Marisa Paredes]], hispaania näitleja (78) *17. detsember – [[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]], Venemaa kindralleitnant (54) *17. detsember – [[Aigars Fadejevs]], Läti kergejõustiklane (48) *17. detsember – [[Jānis Timma]], Läti korvpallur (32) *[[18. detsember]] – [[Sigrid Kehl]], saksa ooperilaulja (92) *18. detsember – [[Rik Van Looy]], Belgia jalgrattur (90) *18. detsember – [[Helle Lippmaa]], eesti keemik (90) *18. detsember – [[Klaus Wolfermann]], saksa odaviskaja (78) *18. detsember – [[John Marsden]], Austraalia kirjanik (74) *18. detsember – [[Heikki Silvennoinen]], soome näitleja, muusik ja laulja (70) *18. detsember – [[Dietmar Constantini]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[19. detsember]] – [[Eddi Gutenkauf]], Luksemburgi vehkleja (96) *19. detsember – [[Martha Keys]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *19. detsember – [[Xie Fang]], hiina näitlejanna (89) *19. detsember – [[Miet Smet]], Belgia poliitik (81) *19. detsember – [[Margalida Castro]], Colombia näitleja (81) *[[20. detsember]] – [[Tofiq Ağababayev]], aserbaidžaani maalikunstnik (96) *20. detsember – [[George Eastham]], inglise jalgpallur (88) *20. detsember – [[Leif Silbersky]], rootsi advokaat ja kirjanik (86) *20. detsember – [[Patrick Pillay]], Seišellide poliitik (75) *20. detsember – [[Rickey Henderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (65) *20. detsember – [[Thierry Jacob]], prantsuse poksija (59) *20. detsember – [[Helena Zeťová]], tšehhi laulja (44) *[[21. detsember]] – [[Dominico Martina]], Curaçao poliitik (89) *21. detsember – [[Mati Õun]], eesti sõjaajaloolane ja sporditegelane (82) *21. detsember – [[Michelle Botes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja (62) *[[22. detsember]] – [[Miia Jõgiaas]], eesti vabadusvõitleja (93) *22. detsember – [[Roze Stiebra]], läti animafilmirežissöör (82) *22. detsember – [[Augusto Rollandin]], Itaalia poliitik (75) *[[23. detsember]] – [[Helmut Schlesinger]], Saksamaa majandusteadlane (100) *23. detsember – [[Wacław Gluth-Nowowiejski]], poola ajakirjanik, esseist ja kirjanik (98) *23. detsember – [[Gerardo Guevara]], Ecuadori helilooja (94) *23. detsember – [[Shyam Benegal]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (90) *23. detsember – [[Teodoras Četrauskas]], leedu kirjanik ja tõlkija (80) *23. detsember – [[Sophie Hediger]], Šveitsi lumelaudur (26) *[[24. detsember]] – [[Alceu Collares]], Brasiilia poliitik ja jurist (97) *24. detsember – [[Richard Perry]], Ameerika Ühendriikide produtsent (82) *24. detsember – [[Desiré Bouterse]], Suriname sõjaväelane ja poliitik (79) *24. detsember – [[Juozas Juocevičius]], Leedu poksija (77) *24. detsember – [[Pascal Hervé]], prantsuse maanteerattur (60) *[[25. detsember]] – [[Osamu Suzuki]], Jaapani ettevõtja (94) *25. detsember – [[M. T. Vasudevan Nair]], malajalamikeelne India kirjanik ja stsenarist (91) *25. detsember – [[Eric Hänni]], Šveitsi judoka (86) *25. detsember – [[Bill Bergey]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (79) *25. detsember – [[Carlos Pedroso]], Kuuba vehkleja (57) *[[26. detsember]] – [[Manmohan Singh]], India poliitik (92) *26. detsember – [[Sergei Toporov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (53) *[[27. detsember]] – [[Charlie Maxwell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *27. detsember – [[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik Austraalias (95) *27. detsember – [[Charles Shyer]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (83) *27. detsember – [[Dayle Haddon]], Kanada modell ja näitleja (76) *27. detsember – [[Olivia Hussey]], Briti näitleja (73) *[[28. detsember]] – [[Charles Dolan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (98) *28. detsember – [[Martin Karplus]], Austria-Ameerika keemiateoreetik (94) *28. detsember – [[Margus Tõnnov]], eesti matemaatik (88) *28. detsember – [[Paavo Nikula]], Soome poliitik (82) *28. detsember – [[Jana Synková]], tšehhi näitleja (80) *28. detsember – [[Lars Martin Myhre]], norra helilooja, kitarrist, pianist ja laulja (68) *28. detsember – [[Raivo Pilt]], eesti basskitarrist (59) *28. detsember – [[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (53) *[[29. detsember]] – [[Tomiko Itooka]], Jaapani ülipikaealine (116) *29. detsember – [[Jimmy Carter]], Ameerika Ühendriikide poliitik, USA president 1977–1981 (100) *29. detsember – [[Linda Lavin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (87) *29. detsember – [[Toivo Kitvel]], eesti tööstuspsühholoog, lennundusajaloolane ja aimekirjanik (86) *29. detsember – [[Henn Oona]], eesti füüsik (85) *29. detsember – [[Tõnu Truus]], eesti maletreener (78) *29. detsember – [[Lenny Randle]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (75) *29. detsember – [[Aleksei Bugajev]], Venemaa jalgpallur (43) *29. detsember – [[Dada Masilo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi tantsija ja koreograaf (39) *[[30. detsember]] – [[Jamshīd bin ‘Abdullāh]], Sansibari sultan (95) *30. detsember – [[Joe Grech]], Malta laulja (90) *30. detsember – [[Sibusiso Bengu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (90) *30. detsember – [[Loretta Di Franco]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (82) *30. detsember – [[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (82) *30. detsember – [[Hugo Sotil]], Peruu jalgpallur (75) *30. detsember – [[Jorge Lanata]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (64) *30. detsember – [[Michael Newberry]], Inglismaa jalgpallur (27) *[[31. detsember]] – [[Arnold Rüütel]], Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane (96) *31. detsember – [[Buddy MacKay]], USA poliitik ja diplomaat (91) *31. detsember – [[Brian Freemantle]], inglise kirjanik (88) *31. detsember – [[Angelo Amato]], Itaalia katoliku kiriku kardinal (86) *31. detsember – [[Tom Johnson]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikakriitik (85) *31. detsember – [[Fraser Stoddart]], Briti-Ameerika keemik (82) *31. detsember – [[Jocelyn Wildenstein]], Šveitsi seltskonnategelane (79) *31. detsember – [[Piotr Pytlakowski]], poola ajakirjanik ja stsenarist (73) *31. detsember – [[Marius Nilsen]], Norra poliitik (61) *31. detsember – [[Sulev Salm]], eesti muusik, helilooja ja produtsent (53) [[Kategooria:2024]] akuqss4ij9yoat6so6wl4tooiquhfrv 0 670629 7256455 7233395 2026-10-20T18:49:39Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7256455 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1984]]. aastal sündinud tuntud inimesi'' {{Sündinud|1984}} ==Jaanuar== *[[3. jaanuar]] – [[Taavi Langi]], eesti kitarrist *[[6. jaanuar]] – [[Priit Loog]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kim Chŏng-un]], Põhja-Korea poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja *[[17. jaanuar]] – [[Calvin Harris]], šoti DJ * [[18. jaanuar]] – [[Indrek Reiland]], eesti filosoof * [[19. jaanuar]] – [[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija * [[23. jaanuar]] – [[Arjen Robben]], hollandi jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Erki Pärnoja]], eesti kitarrist * 24. jaanuar – [[Tuul Sepp]], eesti bioloog ja teaduse populariseerija * [[29. jaanuar]] – [[Athína Onásis]], [[Aristotélis Onásis]]e pärija ==Veebruar== * [[5. veebruar]] – [[Tuuli Jõesaar]], eesti ajakirjanik * [[6. veebruar]] – [[Piret Järvis]], eesti laulja * [[7. veebruar]] – [[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja * 7. veebruar – [[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell * [[12. veebruar]] – [[Alexandra Dahlström]], rootsi näitleja * [[13. veebruar]] – [[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja * [[18. veebruar]] – [[Rebecca Kontus]], eesti laulja ==Märts== * [[7. märts]] – [[Fabian Schulze]], Saksamaa teivashüppaja * 7. märts – [[Brandon T. Jackson]], USA näitleja * [[12. märts]] – [[Jaimie Alexander]], USA näitleja * [[16. märts]] – [[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja * [[23. märts]] – [[Merlyn Uusküla]], eesti laulja * [[25. märts]] – [[Maris Järva]], eesti raadiosaatejuht * [[28. märts]] – [[Mikk-Mihkel Arro]], eesti kümnevõistleja ja treener ==Aprill== * [[1. aprill]] – [[Mihkel Kabel]], eesti näitleja * [[4. aprill]] – [[Mahamat Déby]], Tšaadi president * [[5. aprill]] – [[Aram Mp3]], Armeenia laulja * [[10. aprill]] – [[Mandy Moore]], ameerika laulja ja näitleja * [[13. aprill]] – [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur * [[23. aprill]] – [[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja * [[24. aprill]] – [[Stephen L. Brusatte]], ameerika evolutsioonibioloog ==Mai== * [[5. mai]] – [[Tui Hirv]], eesti laulja * [[9. mai]] – [[Marko Leht]], eesti näitleja * [[11. mai]] – [[Andrés Iniesta]], Hispaania jalgpallur * [[14. mai]] – [[Mark Zuckerberg]], USA ettevõtja * [[16. mai]] – [[Liisi Eesmaa]], eesti moekunstnik * [[19. mai]] – [[Robert Annus]], eesti näitleja ja lavastaja * [[20. mai]] – [[Kaili Viidas]], eesti näitleja * [[30. mai]] – [[Mart Võrklaev]], eesti poliitik ==Juuni== * [[8. juuni]] – [[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur * [[9. juuni]] – [[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur *[[14. juuni]] – [[Joosep Matjus]], eesti filmitegija *[[16. juuni]] – [[Martin Korjus]], eesti režissöör, monteerija ja produtsent *[[23. juuni]] – [[Duffy]], Walesi laulja * 23. juuni – [[Edward von Lõngus]], eesti tänavakunstnik * 23. juuni – [[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik * 23. juuni – [[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja harrastusteatrijuht * 23. juuni – [[Tatjana Kivimägi]], Venemaa kõrgushüppaja *[[26. juuni]] – [[Indila]], prantsuse laulja *[[27. juuni]] – [[Khloé Kardashian]], USA modell *27. juuni – [[Kristo Viiding]], eesti näitleja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Donald Thomas]], Bahama kergejõustiklane *[[2. juuli]] – [[Sten Karpov]], eesti näitleja *[[7. juuli]] – [[Nikolai Bentsler]], eesti näitleja *[[10. juuli]] – [[Yang Shuang-zi]], Taiwani kirjanik *[[12. juuli]] – [[Gareth Gates]], inglise laulja-laulukirjutaja *[[14. juuli]] – [[Britta Soll]], eesti näitleja *14. juuli – [[Martin Kõiv]], eesti näitleja *[[18. juuli]] – [[Liv Boeree]], inglise pokkerimängija *[[30. juuli]] – [[Marko Asmer]], eesti autovõidusõitja ==August== *[[1. august]] – [[Bastian Schweinsteiger]], saksa jalgpallur * [[2. august]] – [[Kaisa Oja-Mehine]], eesti võistlustantsija * 2. august – [[Marek Lindmaa]], eesti ajakirjanik * [[3. august]] – [[Rasmus Kull]], eesti ooperilaulja * [[12. august]] – [[Sherone Simpson]], Jamaica kergejõustiklane, sprinter * [[16. august]] – [[Konstantin Vassiljev]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Joaquín Larrivey]], Tšiili jalgpallur * [[21. august]] – [[Alizée]], prantsuse laulja * 21. august – [[Anna Stepanova]], eesti režissöör * [[29. august]] – [[Jim Ashilevi]], eesti kirjanik * [[30. august]] – [[Mikk Tuisk]], eesti omavalitsustegelane ==September== * [[5. september]] – [[Julija Peresild]], vene näitleja * [[7. september]] – [[Vera Zvonareva]], vene tennisist *[[9. september]] – [[Andrei Silnov]], Venemaa kergejõustiklane *[[11. september]] – [[Margus Karu]], eesti kirjanik *[[13. september]] – [[Ago Soots]], eesti näitleja *[[15. september]] – [[Prints Harry, Sussexi hertsog]] * [[16. september]] – [[Katie Melua]], gruusia päritolu laulja * [[27. september]] – [[Avril Lavigne]], Kanada laulja * [[28. september]] – [[Liis Karpov]], eesti näitleja *[[29. september]] – [[Per Mertesacker]], Saksamaa jalgpallur ==Oktoober== * [[1. oktoober]] – [[Anna Kaneelina]], eesti laulja * [[3. oktoober]] – [[Ashlee Simpson]], ameerika laulja * [[4. oktoober]] – [[Lena Katina]], [[t.A.T.u.]] liige * [[6. oktoober]] – [[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani murdmaasuusataja * [[11. oktoober]] – [[Madle Lippus]], Eesti poliitik * [[18. oktoober]] – [[Robert Harting]], saksa kettaheitja * [[25. oktoober]] – [[Katy Perry]], ameerika laulja * [[27. oktoober]] – [[Kelly Osbourne]], Briti laulja * [[28. oktoober]] – [[Obafemi Akinwunmi Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja ==November== * [[5. november]] – [[Kaido Höövelson]], eesti sumomaadleja * 5. november – [[Eliud Kipchoge]], Keenia pikamaajooksja * [[6. november]] – [[Aigar Vaigu]], eesti teaduse populariseerija * [[9. november]] – [[Delta Goodrem]], Austraalia muusik, laulja ja näitleja * [[18. november]] – [[Enar Jääger]], eesti jalgpallur *[[21. november]] – [[Jaan Aru]], eesti neuroteadlane *21. november – [[Álvaro Bautista]], Hispaania mootorisportlane *21. november – [[Jena Malone]], ameerika näitleja *21. november – [[Triin Sommer]], eesti laulja * [[22. november]] – [[Joonas Hellerma]], eesti kultuuriajakirjanik * 22. november – [[Scarlett Johansson]], ameerika filminäitleja * [[27. november]] – [[Kertu Jukkum]], eesti raadiosaatejuht * [[28. november]] – [[Juhan Uppin]], eesti pärimusmuusik *[[29. november]] – [[Katlego Mphela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur ==Detsember== * [[7. detsember]] – [[Uku Uusberg]], eesti näitleja ja lavastaja * [[18. detsember]] – [[Egle Uljas]], eesti jooksja * [[22. detsember]] – [[Basshunter]], rootsi laulja, muusikaprodutsent ja DJ * [[30. detsember]] – [[LeBron James]], USA korvpallur ahkie26slyfkaar4sseejzkxn75rs91 0 675334 7256444 6839401 2026-10-20T18:10:03Z Violanta22 168018 7256444 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Floor Jansen | pilt = 20151121 Oberhausen Nightwish Nightwish 0006 (cropped).jpg|pisi|Floor Jansen 2015 | pildiallkiri = Floor Jansen 2015 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|2|21}}<br/>[[Goirle]], [[Holland]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[Sümfooniline metal]], [[power metal]], [[progressiivne metal]], [[hard rock]] | amet = laulja, laulukirjutaja | tegev = 1997–2026 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = }} '''Floor Jansen''' (sündinud [[21. veebruar]] [[1981]]) on [[Holland|Hollandi]] laulja ja muusik. Ta oli [[sümfooniline metal|sümfoonilise ''metal''<nowiki/>'i]] ansambli [[Nightwish]] laulja. Floor Jansen sai tuntuks ansambli [[After Forever]] lauljana aastal [[1997]]. Bändi liige oli ta kuni ansambli laiali minekuni aastal [[2009]]. ==Diskograafia== ===Nightwish=== '''Stuudioalbumid''' *"[[Endless Forms Most Beautiful]]" (2015) *"[[Human. :II: Nature.]]" (2020) *"[[Yesterwynde]]" (2024) '''Kontsertalbumid''' *"[[Showtime, Storytime]]" (2013) *"[[Vehicle of Spirit]]" (2016) *"[[Decades: Live in Buenos Aires]]" (2019) ===After Forever=== '''Stuudioalbumid''' *"Prison of Desire" (2000) *"Decipher" (2001) *"Invisible Circles" (2004) *"Remagine" (2005) *"After Forever" (2007) '''EP-d''' *"Exordium" (2003) ===ReVamp=== *"ReVamp" (2010) *"Wild Card" (2013) ===Northward=== *"Northward" (2018) ===Soolo=== *"Paragon" (2023) {{DEFAULTSORT:Jansen, Floor}} [[Kategooria:Hollandi lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] qp6yvwzjhrxm6sssvaeec6iplz92ald 2 682281 7256362 7255452 2026-10-20T14:09:51Z Rulakarbes 164113 7256362 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]], 21. [[Magneesiumoksiid]], 22. [[Ränitetrakloriid]], 23. [[Haworthi projektsioon]], 24. [[Galaktoosdiatsetoniid]], 25. [[Atsetoniid]], 26. [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]], 27. [[Kloraniil]], 28. [[Heksaklorotsükloheksa-2,5-dien-1-oon]], 29. [[Trietüülamiin]], 30. [[Baariumsulfaat]], 31. [[Tina(IV)kloriid]], 32. [[Naatriumhüdriid]], 33. [[Kaltsiumhüdriid]], 34. [[Ammooniumperkloraat]], 35. [[Propüleenkarbonaat]]. gqsqz7rteu9o9b8olmah2aicre75wtd 0 683756 7256368 7253573 2026-10-20T14:56:38Z Rulakarbes 164113 7256368 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Dimetüülsulfoksiid | valem = (CH₃)₂SO | pilt = DMSO-2D-dimensions.svg | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 78,14 | lahustuvus = lõpmata veeslahustuv, lahustub ka enamik orgaanilistes lahustites (va alkaanides) | dhvedel = –203,4±1,4 | svedel = 188,78 | dhgaas = –150,5±1,5 | keemistemperatuur = 189 | sulamistemperatuur = 18,45 | tihedus = 1100 }} '''Dimetüülsulfoksiid''' (DMSO) ehk (metaansulfinüül)metaan (CH₃)₂SO (''M'' = 78,13 g/mol) on väävelorgaaniline aine. DMSO on värvitu lõhnatu [[vedelik]], kuid võib sisaldada halva lõhnaga [[dimetüülsulfiid]]i ebapuhtusena. Sulamistemperatuur on 18,5 °C ja keemistemperatuur on 189 °C. Tihedus on 1,1 g/ml<ref name = "Roy-2000">Roy, K.-M. Sulfones and Sulfoxides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Weinheim: Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a25_487</ref>. DMSO on veest viskoossem (2,47 mPa·s, 20 °C<ref>PubChem. Dimethyl sulfoxide. https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Dimethyl-Sulfoxide (vaadatud 1.11.2024)</ref>). Kõrgelt niiskustimav, lõpmatult seguneb vees. DMSO-t kasutatakse peamiselt [[lahusti]]na, olles polaarne ja aprotoonne, lahustab nii paljusid orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. == Omadused == DMSO struktuur vaheldub kahe idealiseeritud resonantspiirstruktuuri vahel: (CH₃)₂SO ↔ (CH₃)₂S⁺O^–. Lewise alus. DMSO on [[ligand]]iks koordinatsioonikeemias, moodustades komplekse, nt RuCl₂(dmso)₄<ref>James, B. R., Ochiai, E. & Rempel, G.I. Ruthenium (II) halide dimethylsulphoxide complexes from hydrogenation reactions. ''Inorg. Nucl. Chem. Lett.'', 1971, '''7'''(8), 781–784. doi:10.1016/0020-1650(71)80091-0</ref>. DMSO-t saab ka deprotoneerida väga tugevate alustega, nt [[Naatriumhüdriid|naatriumhüdriidiga]], moodustub dimsüülanioon: CH₃S(O)CH₂^–<ref name="Roy-2000" />. DMSO-t saab redutseerida dimetüülsulfiidiks ning oksüdeerida dimetüülsulfooniks. == Tootmine == DMSO-t toodetakse dimetüülsulfiidi oksüdeerimisel [[hapnik]]u või [[lämmastikdioksiid]]iga katalüsaatori manulusel<ref name="Roy-2000" />. == Kasutamine == DMSO on levinud lahusti. Kuna ta läbistab nahka, kasutatakse DMSO-d ravimite transdermaalseks transpordiks. DMSO takistab ka jääkristallide teket, mistõttu kasutatakse teda [[krüobioloogia]]s. Orgaanilises keemias kasutatakse DMSO-d lisaks lahustina ka oksüdeerijana Swerni-laadsetes reaktsioonides (Albright-Goldmani, Parikh-Doeringi ja Pfitzner-Moffatt oksüdeerimised), nendes kõigis ta ise redutseerub dimetüülsulfiidiks. == Ohutus == DMSO-t peetakse üsna ohutuks lahustiks. Siiski võib DMSO endas lahustunud mürgiseid aineid transportida läbi naha. DMSO ennustatav surmav annus inimestele on 10–12 ml/kg<ref name="Roy-2000" />. DMSO sattumisel nahale võib tekkida küüslaugumaitse suus. == Viited == [[Kategooria: Lahustid]] <references /> [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] agwq44nw94t3hqn491mcb5kl49fdm3l 0 687006 7256703 7241945 2026-10-21T09:58:05Z Andrus Kallastu 1157 7256703 wikitext text/x-wiki '''Algteguriteks lahutus''' ehk '''lahutus algteguriteks''' (inglise keeles ''integer factorization'') on positiivse [[naturaalarv]]u <math>n\in\N</math> esitus [[algarv]]ude <math>p\in\mathbb P,</math> [[korrutis]]ena. Neid algarve nimetatakse siis arvu <math>n</math> [[algtegur]]iteks. See esitus on ühene (kui mitte arvestada tegurite järjekorda; see on [[multihulk]]). Naturaalarvu algteguriteks lahutamine esitatakse kanoonilisel kujul kõigi algtegurite astmete korrutisena alates vähimast kasvavas järjekorras. '''Algteguriteks lahutamine''' on üks [[arvuteooria]] põhilisi ja klassikalisi tööriistu. Seda käsitleb [[aritmeetika põhiteoreem]]. Seni ei ole teada [[algoritmi efektiivsus|efektiivset]] [[algteguriteks lahutamise meetod]]it mis tahes arvu jaoks. {| class="wikitable sortable float-right" |- ! Arv !Tegurid <small>üksikult</small> ! Tegurite arv ! Tegurid <small>kanooniliselt</small> |- | 1 |–|| 0|| – |- | 2 |<math> 2 </math>|| 1|| <math> 2 </math> |- | 3 |<math> 3 </math>|| 1|| <math> 3 </math> |- | 4 |<math> 2 \cdot 2 </math>|| 2|| <math> 2 ^ 2 </math> |- | 5 |<math> 5 </math>|| 1|| <math> 5 </math> |- | 6 |<math> 2 \cdot 3 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 3 </math> |- | 7 |<math> 7 </math>|| 1|| <math> 7 </math> |- | 8 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 2 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 3 </math> |- | 9 |<math> 3 \cdot 3 </math>|| 2|| <math> 3 ^ 2 </math> |- | 10 |<math> 2 \cdot 5 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 5 </math> |- | 11 |<math> 11 </math>|| 1|| <math> 11 </math> |- | 12 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 3 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 2 \cdot 3 </math> |- | 13 |<math> 13 </math>|| 1|| <math> 13 </math> |- | 14 |<math> 2 \cdot 7 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 7 </math> |- | 15 |<math> 3 \cdot 5 </math>|| 2|| <math> 3 \cdot 5 </math> |- | 16 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 2 \cdot 2 </math>|| 4|| <math> 2 ^ 4 </math> |- | 17 |<math> 17 </math>|| 1|| <math> 17 </math> |- | 18 |<math> 2 \cdot 3 \cdot 3</math>|| 3|| <math> 2 \cdot 3 ^ 2</math> |- | 19 |<math> 19 </math>|| 1|| <math> 19 </math> |- | 20 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 5 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 2 \cdot 5 </math> |} == Definitsioonid == Olgu <math>n</math> positiivne naturaalarv. Arvu <math>p</math> nimetatakse arvu <math>n</math> [[algtegur]]iks, * kui <math>p</math> on arvu <math>n</math> [[jagaja]] ja * <math>p</math> on [[algarv]]. Algteguriteks lahutus on arvu <math>n</math> esitus tema algtegurite korrutisena. Et naturaalarvude [[korrutamine]] on [[kommutatiivsus|kommutatiivne]] ja [[assotsiatiivsus|assotsiatiivne]], on algtegurite järjekord arvuteooria seisukohast ebaoluline. Arvu [[Üks|1]] lahutust algteguriteks võib vaadelda [[tühi korrutis|tühja korrutisena]]. Kui <math>n</math> ise on algarv, siis ta on ise ainuke algtegur. Kui algtegureid on rohkem kui üks, siis nimetatakse arvu <math>n</math> [[kordarv]]uks. Üks algtegur võib korrutises esineda mitu korda ning seetõttu on algtegurite arvust rääkides tarvis täpsustada, kas jutt on erinevate algtegurite arvust või tegurite arvust kordsust arvestades. Korduvalt esinevad tegurid saab [[astmenäitaja]]te abil kergesti loetavalt kokku võtta. Kui <math>M</math> erinevat algtegurit <math>p_1, \dots, p_M</math> on kasvavalt järjestatud (<math>p_k < p_{k+1}</math>), siis räägitakse ka [[kanooniline algteguriteks lahutus algteguriteks|kanoonilisest algteguriteks lahutusest]]: :<math>n=p_1^{e_1} \cdot p_2^{e_2} \dotsm p_M^{e_M} = \prod_{k=1}^{M} p_k^{e_k}</math> Algteguri <math>p_k</math> astmenäitaja <math>e_k</math> on algteguri <math>p_k</math> [[kordsus]] arvus <math>n</math>. Ta näitab, mitu korda <math>n</math> jagub arvuga <math>p_k</math>. Kordsust arvestades on arvul <math>n</math> siis <math display="inline">N=e_1 + \dots + e_M=\sum_{k=1}^M e_k</math> algtegurit. Üks samaväärne kirjutusviis on :<math>n = \prod_{p\in\mathbb P} p^{e_p}~,</math> kusjuures astmenäitajad <math>e_p\in\N_0</math> on nullist erinevad ainult lõpliku arvu <math>p\in\mathbb P</math> korral. == Algteguriteks lahutamise näiteid == :<math>30 = 2 \cdot 3 \cdot 5</math> :<math>37 = 37 \ </math> (algarv) :<math>1001 = 7 \cdot 11 \cdot 13</math> :<math>1024 = \underbrace {2 \cdots 2}_{\text{10 korda}} = 2^{10}</math> ([[kahe aste]]) :<math>6936 = 2 \cdot 2 \cdot 2 \cdot 3 \cdot 17 \cdot 17</math>, kanoonilisel kujul <math>2^3 \cdot 3 \cdot 17^2</math> :<math>10000 = 2^4 \cdot 5^4 </math> ([[kümne aste]]) == Aritmeetika põhiteoreem == {{vaata|Aritmeetika põhiteoreem}} Väited algteguriteks lahutuse olemasolu kohta iga positiivse naturaalarvu korral ja selle ühesuse kohta kanoonilisel kujul on [[aritmeetika põhiteoreem]]. Kumbki väide formuleeritakse ja tõestatakse eraldi. Tõestused on elementaarsed, klassikaliselt formuleeritakse need [[vastuväiteline tõestus|vastuväitelistena]] ja need kasutavad [[naturaalarvude hulk|naturaalarvude hulga]] [[täielik järjestus|täielikku järjestatust]]. Aritmeetika põhiteoreemi tõestas esimest korda täielikult ja korrektselt [[Carl Friedrich Gauß]] teoses "[[Disquisitiones arithmeticae]]". Pisut teisel kujul oli see teoreem tuntud juba [[Eukleides]]ele.<ref>Franz Lemmermeyer: [https://web.archive.org/web/20241210150924/https://www.mathi.uni-heidelberg.de/~flemmermeyer/publ/euk-1.pdf Zur Zahlentheorie der Griechen] (PDF; 208&nbsp;kB)</ref> === Olemasolu tõestus === Arvu <math>1\in\N</math> kohta ei ole midagi tõestada. Iga algarv on ise enda lahutus algteguriteks. Jääb üle näidata, et ülejäänud naturaalarvude puhul on lahutus algteguriteks olemas. Oletame, et ülejäänud naturaalarvude seas on selliseid, mille korral algteguriteks lahutust ei eksisteeri. Et naturaalarvude hulk <math>\N</math> on täielikult järjestatud, siis on selliste arvude seas olemas vähim, nimelt <math>n</math>. Et <math>n>1</math> ei ole algarv, eksisteerivad arvul <math>n</math> mittetriviaalsed [[jagaja]]d <math>a,b \in \N</math>, nii et <math>a\cdot b=n</math>, kusjuures <math>1 < a, b < n</math>. Et <math>n</math> on vähim arv, mille puhul algteguriteks lahutust ei ole olemas, siis eksisteerib arvu <math>a</math> korral (või vastavalt arvu <math>b</math> korral) algteguriteks lahutus <math>a = \Pi p_i</math> (või vastavalt <math>b = \Pi q_j</math>). Siis on <math>\Pi p_i \cdot \Pi q_j</math> arvu <math>n</math> algteguriteks lahutus, ja see on oletusega vastuolus. === Ühesuse tõestus === Arvu <math>1\in\N</math> ja algarvude puhul pole midagi näidata. Jääb näidata, et ülejäänud positiivsete naturaalarvude korral eksisteerib ülimalt üks lahutus algteguriteks. Oletame, et ülejäänud arvude seas eksisteerivad niisugused, millel eksisteerib mitu erinevat algarvudeks lahutust. Et naturaalarvude hulk on [[täielik järjestus|täielikult järjestatud]], siis nende seas eksisteerib vähim niisugune arv <math>n</math>. Kui arvul <math>n</math> eksisteerib mitu erinevat algteguriteks lahutust, siis tal eksisteerib kaks erinevat algteguriteks lahutust <math>\Pi_{i=1}^r p_i</math> ja <math>\Pi_{j=1}^s q_j</math>. Peale selle, <math>n</math> ei ole algarv, järelikult <math>r, s \geq 2.</math> Peale selle võib eeldada, et <math> \{p_1, \cdots, p_r\} \cap \{q_1, \cdots, q_s\} = \emptyset </math>. Tõepoolest, kui mõni tegur oleks ühine, näiteks <math>p_1 = q_1</math>, siis oleks <math>\frac{n}{p_1} < n</math>. Et <math>n</math> on vähim kahe erineva algteguriteks lahutusega arv, oleks <math>\{p_2, \cdots, p_r\} = \{q_2, \cdots, q_s\}</math>, nii et ülaltoodud algteguriteks lahutused oleksid identsed, ja see oleks vastuolus arvu <math>n</math> valikuga. Et <math>p_1</math> jagab korrutist <math>n = \Pi q_j</math>, siis [[Eukleidese lemma]] järgi jagab <math>p_1</math> ka mõnd selle korrutise sobivalt valitud jagajat. See ei saa olla mõni algteguritest <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math>, sest muidu oleks <math>p_1 \in \{q_1, \cdots, q_s\}</math>. Järelikult jagab <math>p_1</math> mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> <math>s-1</math> erineva elemendi korrutist. Seda argumenti saa korrata, st <math>p_1</math> jagab mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> <math>s-2</math> erineva elemendi korrutist jne. Lõpuks peab <math>p_1</math> jagama mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> elementi. Et tegu on algarvudega, on seega <math>p_1 \in \{ q_1, \cdots, q_s\}</math>. See on vastuolu. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Matemaatika]] 5cwu37ngzofg4w33kru7jmuy0byegj0 7256705 7256703 2026-10-21T09:58:41Z Andrus Kallastu 1157 7256705 wikitext text/x-wiki '''Algteguriteks lahutus''' ehk '''lahutus algteguriteks''' (inglise keeles ''integer factorization'') on positiivse [[naturaalarv]]u <math>n\in\N</math> esitus [[algarv]]ude <math>p\in\mathbb P,</math> [[korrutis]]ena. Neid algarve nimetatakse siis arvu <math>n</math> [[algtegur]]iteks. See esitus on ühene (kui mitte arvestada tegurite järjekorda; see on [[multihulk]]). Naturaalarvu algteguriteks lahutamine esitatakse kanoonilisel kujul kõigi algtegurite astmete korrutisena alates vähimast kasvavas järjekorras. Algteguriteks lahutamine on üks [[arvuteooria]] põhilisi ja klassikalisi tööriistu. Seda käsitleb [[aritmeetika põhiteoreem]]. Seni ei ole teada [[algoritmi efektiivsus|efektiivset]] [[algteguriteks lahutamise meetod]]it mis tahes arvu jaoks. {| class="wikitable sortable float-right" |- ! Arv !Tegurid <small>üksikult</small> ! Tegurite arv ! Tegurid <small>kanooniliselt</small> |- | 1 |–|| 0|| – |- | 2 |<math> 2 </math>|| 1|| <math> 2 </math> |- | 3 |<math> 3 </math>|| 1|| <math> 3 </math> |- | 4 |<math> 2 \cdot 2 </math>|| 2|| <math> 2 ^ 2 </math> |- | 5 |<math> 5 </math>|| 1|| <math> 5 </math> |- | 6 |<math> 2 \cdot 3 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 3 </math> |- | 7 |<math> 7 </math>|| 1|| <math> 7 </math> |- | 8 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 2 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 3 </math> |- | 9 |<math> 3 \cdot 3 </math>|| 2|| <math> 3 ^ 2 </math> |- | 10 |<math> 2 \cdot 5 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 5 </math> |- | 11 |<math> 11 </math>|| 1|| <math> 11 </math> |- | 12 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 3 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 2 \cdot 3 </math> |- | 13 |<math> 13 </math>|| 1|| <math> 13 </math> |- | 14 |<math> 2 \cdot 7 </math>|| 2|| <math> 2 \cdot 7 </math> |- | 15 |<math> 3 \cdot 5 </math>|| 2|| <math> 3 \cdot 5 </math> |- | 16 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 2 \cdot 2 </math>|| 4|| <math> 2 ^ 4 </math> |- | 17 |<math> 17 </math>|| 1|| <math> 17 </math> |- | 18 |<math> 2 \cdot 3 \cdot 3</math>|| 3|| <math> 2 \cdot 3 ^ 2</math> |- | 19 |<math> 19 </math>|| 1|| <math> 19 </math> |- | 20 |<math> 2 \cdot 2 \cdot 5 </math>|| 3|| <math> 2 ^ 2 \cdot 5 </math> |} == Definitsioonid == Olgu <math>n</math> positiivne naturaalarv. Arvu <math>p</math> nimetatakse arvu <math>n</math> [[algtegur]]iks, * kui <math>p</math> on arvu <math>n</math> [[jagaja]] ja * <math>p</math> on [[algarv]]. Algteguriteks lahutus on arvu <math>n</math> esitus tema algtegurite korrutisena. Et naturaalarvude [[korrutamine]] on [[kommutatiivsus|kommutatiivne]] ja [[assotsiatiivsus|assotsiatiivne]], on algtegurite järjekord arvuteooria seisukohast ebaoluline. Arvu [[Üks|1]] lahutust algteguriteks võib vaadelda [[tühi korrutis|tühja korrutisena]]. Kui <math>n</math> ise on algarv, siis ta on ise ainuke algtegur. Kui algtegureid on rohkem kui üks, siis nimetatakse arvu <math>n</math> [[kordarv]]uks. Üks algtegur võib korrutises esineda mitu korda ning seetõttu on algtegurite arvust rääkides tarvis täpsustada, kas jutt on erinevate algtegurite arvust või tegurite arvust kordsust arvestades. Korduvalt esinevad tegurid saab [[astmenäitaja]]te abil kergesti loetavalt kokku võtta. Kui <math>M</math> erinevat algtegurit <math>p_1, \dots, p_M</math> on kasvavalt järjestatud (<math>p_k < p_{k+1}</math>), siis räägitakse ka [[kanooniline algteguriteks lahutus algteguriteks|kanoonilisest algteguriteks lahutusest]]: :<math>n=p_1^{e_1} \cdot p_2^{e_2} \dotsm p_M^{e_M} = \prod_{k=1}^{M} p_k^{e_k}</math> Algteguri <math>p_k</math> astmenäitaja <math>e_k</math> on algteguri <math>p_k</math> [[kordsus]] arvus <math>n</math>. Ta näitab, mitu korda <math>n</math> jagub arvuga <math>p_k</math>. Kordsust arvestades on arvul <math>n</math> siis <math display="inline">N=e_1 + \dots + e_M=\sum_{k=1}^M e_k</math> algtegurit. Üks samaväärne kirjutusviis on :<math>n = \prod_{p\in\mathbb P} p^{e_p}~,</math> kusjuures astmenäitajad <math>e_p\in\N_0</math> on nullist erinevad ainult lõpliku arvu <math>p\in\mathbb P</math> korral. == Algteguriteks lahutamise näiteid == :<math>30 = 2 \cdot 3 \cdot 5</math> :<math>37 = 37 \ </math> (algarv) :<math>1001 = 7 \cdot 11 \cdot 13</math> :<math>1024 = \underbrace {2 \cdots 2}_{\text{10 korda}} = 2^{10}</math> ([[kahe aste]]) :<math>6936 = 2 \cdot 2 \cdot 2 \cdot 3 \cdot 17 \cdot 17</math>, kanoonilisel kujul <math>2^3 \cdot 3 \cdot 17^2</math> :<math>10000 = 2^4 \cdot 5^4 </math> ([[kümne aste]]) == Aritmeetika põhiteoreem == {{vaata|Aritmeetika põhiteoreem}} Väited algteguriteks lahutuse olemasolu kohta iga positiivse naturaalarvu korral ja selle ühesuse kohta kanoonilisel kujul on [[aritmeetika põhiteoreem]]. Kumbki väide formuleeritakse ja tõestatakse eraldi. Tõestused on elementaarsed, klassikaliselt formuleeritakse need [[vastuväiteline tõestus|vastuväitelistena]] ja need kasutavad [[naturaalarvude hulk|naturaalarvude hulga]] [[täielik järjestus|täielikku järjestatust]]. Aritmeetika põhiteoreemi tõestas esimest korda täielikult ja korrektselt [[Carl Friedrich Gauß]] teoses "[[Disquisitiones arithmeticae]]". Pisut teisel kujul oli see teoreem tuntud juba [[Eukleides]]ele.<ref>Franz Lemmermeyer: [https://web.archive.org/web/20241210150924/https://www.mathi.uni-heidelberg.de/~flemmermeyer/publ/euk-1.pdf Zur Zahlentheorie der Griechen] (PDF; 208&nbsp;kB)</ref> === Olemasolu tõestus === Arvu <math>1\in\N</math> kohta ei ole midagi tõestada. Iga algarv on ise enda lahutus algteguriteks. Jääb üle näidata, et ülejäänud naturaalarvude puhul on lahutus algteguriteks olemas. Oletame, et ülejäänud naturaalarvude seas on selliseid, mille korral algteguriteks lahutust ei eksisteeri. Et naturaalarvude hulk <math>\N</math> on täielikult järjestatud, siis on selliste arvude seas olemas vähim, nimelt <math>n</math>. Et <math>n>1</math> ei ole algarv, eksisteerivad arvul <math>n</math> mittetriviaalsed [[jagaja]]d <math>a,b \in \N</math>, nii et <math>a\cdot b=n</math>, kusjuures <math>1 < a, b < n</math>. Et <math>n</math> on vähim arv, mille puhul algteguriteks lahutust ei ole olemas, siis eksisteerib arvu <math>a</math> korral (või vastavalt arvu <math>b</math> korral) algteguriteks lahutus <math>a = \Pi p_i</math> (või vastavalt <math>b = \Pi q_j</math>). Siis on <math>\Pi p_i \cdot \Pi q_j</math> arvu <math>n</math> algteguriteks lahutus, ja see on oletusega vastuolus. === Ühesuse tõestus === Arvu <math>1\in\N</math> ja algarvude puhul pole midagi näidata. Jääb näidata, et ülejäänud positiivsete naturaalarvude korral eksisteerib ülimalt üks lahutus algteguriteks. Oletame, et ülejäänud arvude seas eksisteerivad niisugused, millel eksisteerib mitu erinevat algarvudeks lahutust. Et naturaalarvude hulk on [[täielik järjestus|täielikult järjestatud]], siis nende seas eksisteerib vähim niisugune arv <math>n</math>. Kui arvul <math>n</math> eksisteerib mitu erinevat algteguriteks lahutust, siis tal eksisteerib kaks erinevat algteguriteks lahutust <math>\Pi_{i=1}^r p_i</math> ja <math>\Pi_{j=1}^s q_j</math>. Peale selle, <math>n</math> ei ole algarv, järelikult <math>r, s \geq 2.</math> Peale selle võib eeldada, et <math> \{p_1, \cdots, p_r\} \cap \{q_1, \cdots, q_s\} = \emptyset </math>. Tõepoolest, kui mõni tegur oleks ühine, näiteks <math>p_1 = q_1</math>, siis oleks <math>\frac{n}{p_1} < n</math>. Et <math>n</math> on vähim kahe erineva algteguriteks lahutusega arv, oleks <math>\{p_2, \cdots, p_r\} = \{q_2, \cdots, q_s\}</math>, nii et ülaltoodud algteguriteks lahutused oleksid identsed, ja see oleks vastuolus arvu <math>n</math> valikuga. Et <math>p_1</math> jagab korrutist <math>n = \Pi q_j</math>, siis [[Eukleidese lemma]] järgi jagab <math>p_1</math> ka mõnd selle korrutise sobivalt valitud jagajat. See ei saa olla mõni algteguritest <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math>, sest muidu oleks <math>p_1 \in \{q_1, \cdots, q_s\}</math>. Järelikult jagab <math>p_1</math> mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> <math>s-1</math> erineva elemendi korrutist. Seda argumenti saa korrata, st <math>p_1</math> jagab mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> <math>s-2</math> erineva elemendi korrutist jne. Lõpuks peab <math>p_1</math> jagama mõnd hulga <math>\{q_1, \cdots, q_s\}</math> elementi. Et tegu on algarvudega, on seega <math>p_1 \in \{ q_1, \cdots, q_s\}</math>. See on vastuolu. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Matemaatika]] k9d7hc0vhqijsqirb4i6gmwhv29sawf 0 688777 7256366 7253570 2026-10-20T14:42:46Z Rulakarbes 164113 7256366 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Dimetüülformamiid | valem = HCON(CH₃)₂ | pilt = Dimethylformamide-2D-skeletal.svg | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 73,09 | keemistemperatuur = 152.8 | sulamistemperatuur = -60.3 | tihedus = 945 | lahustuvus = lõpmata veeslahustuv, lahustub ka enamik orgaanilistes lahustites | dhvedel = –239,4±1,2 }} '''Dimetüülformamiid''' (DMF) ehk '''''N'',''N''-dimetüülmetanamiid''', valemiga HCON(CH₃)₂, on [[orgaaniline aine]]. Olemuselt värvitu lõhnatu niiskustimav [[vedelik]], kuid ebapuhtad proovid on [[kala]]- või [[ammoniaak|ammoniak]]aalse lõhnaga. Sulamistemperatuur on –61 °C ja keemistemperatuur on 153 °C. Lõpmatult seguneb [[vesi|veega]] ja enamik orgaaniliste lahustitega, va [[alkaanid]]ega. DMF on laiaspektriline polaarne aprotoonne [[lahusti]] ning [[Lewisi alus]]. DMF-i kasutatakse laialdaselt orgaanilises keemias lahustina, eriti S_N2 [[Nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilsetes asendustes]], lisaks veel formüleeriva reagendina Bouveault' aldehüüdide sünteesis ja [[Vilsmeieri-Haacki reaktsioon|Vilsmeyer-Haacki reaktsioonis]]. DMF on ka tähtis polümeeride lahusti. == Süntees ja tootmine == DMF-i sünteesis esimesena prantsuse keemik [[Albert Verley]] 1893. aastal dimetüülammooniumkloriidi ja kaaliumformaadi destilleerimisel<ref>Verley, A. Sur la préparation des amides en général. ''Bull. Soc. Chim. Paris'', ser. 3, 1893, '''9''', 690–692. (https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=uc1.a0008581456;view=1up;seq=700, vaadatud 9.02.2025)</ref>. Tänapäeval saadakse peamiselt metüülformaadi reageerimisel [[dimetüülamiin]]iga või dimetüülamiini reageerimisel [[süsinikmonooksiid]]iga. Viimane menetlus toimub [[metanool]]is naatriumetoksiidi manulusel, metüülformaat on selles tõenäoliselt vaheühend<ref name=":1">Bipp, H & Kieczka, H. Formamides. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Weinheim: Wiley-VCH, 2012. [[Doi:10.1002/14356007.a12 001.pub2|doi:10.1002/14356007.a12_001.pub2]]</ref>. == Ohutus == DMF on nõrgalt mürgine. Akuutne suukaudne [[keskmine surmav annus]] (LD₅₀) rottidel ja hiirtel on 2,20–7,55 g/kg. Võib toimida ärritavalt nahale sattudes. DMF on ohtlikum eelkõige maksale ja neerudele. Mutageensust ja kartsinogeensust pole tuvastatud.<ref name=":1" /> == Vaata ka == *[[Dimetüülsulfoksiid]] == Kasutatud allikad == {{Viited}} [[Kategooria: Lahustid]] t971kmmqxbshvfwzmzazies9z6ic3k1 0 690133 7256413 7216136 2026-10-20T16:54:33Z Hannesvalk 176021 /* Eestis tegutsevad üliõpilasseltsid */ 7256413 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Üliõpilasselts''' on [[akadeemiline organisatsioon]], mille liikmeskond koosneb kõrgharidust omandavatest ja selle juba [[Vilistlane|omandanud]] [[Üliõpilane|üliõpilastest]]. Üliõpilasseltsid on [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioonidega]] võrreldes vabama kombestikuga. Üliõpilasseltsid on vanimad rahvuslikud üliõpilasorganisatsioonid Eestis.<ref name=":0" /> Seltse ühendab katusorganisatsioon [[Üliõpilasseltside Liit]] (ÜL). Seltsides seatakse esikohale töö ühiskonna hüvanguks ja osalemine ühiskondlikus elus. Korporatsioonidega võrreldes on vähem rõhutatud seltsisisest sõprust ja ühtehoidvust, kuid see on samuti tähtsal kohal. Väiksem on erinevus noor- ja tegevliikmete vahel. Seltside ja korporatsioonide vahelised erinevused on siiski veidi hägused ning Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i) võib kirjeldada pigem korporatiivse organisatsioonina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=126-128 |keel=eesti |artikkel=Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad}}</ref> Välismärkide esinemine on seltsidel tagasihoidlikum: ei ole [[Värvid|värve]], [[Vapp|vappe]], [[Lint|linte]] ega [[Sirkel (tähepõimik)|sirkleid]]; erandiks on EÜS (mis on asutatud korporatsiooni eeskujul). Lipp on suuremal osal, kuid mitte kõikidel seltsidel. Seltside põhisümboliks on [[sõrmus]], lisaks kantakse kõikides seltsides peale EÜS-i [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] pärinevat [[Üldmüts|valget üldmütsi]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rekker |eesnimi=Andres |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Sulbi |eesnimi2=Raul |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=143-145 |keel=eesti |artikkel=Välismärgid}}</ref> == Ajalugu == Esimesed üliõpilasseltsid moodustusid eesti rahvuslike korporatsioonide registreerimise ebaõnnestumisel, seda kas [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide vastuseisu või venemeelsete ülikoolide juhtkondade tõttu. [[1868]]. aastal võeti vastu üliõpilaseeskirjad, mis lubasid asutada teaduslikke üliõpilasseltse (''literärisch-wissenschaftlicher Verein''). Nende eeskirjade alusel registreeriti ametlikult 16. veebruaril 1883 Verein Studierender Esten ([[Eesti Üliõpilaste Selts]]), mis oli mitteametlikult tegutsenud juba 1870. aastast ning mida oli juba eelmisel aastal püüdnud edutult korporatsiooniks registreerida.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused |url=https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=550&lid=520 |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Ajalooarhiivi fondiloend}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=EÜSi ajalugu |url=https://www.eys.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts}}</ref> Vastumeelsus rahvuslikele organisatsioonidele varieerus [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]] linnades – Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts ehk tänapäevane [[EÜS Põhjala]] oli sunnitud illegaalselt tegutsema 1884. aastast (seltsi asutamisest) kuni 1909. aastani,<ref name=":3" /> kuid Riia polütehnikumis oli kolme saksa korporatsiooni kõrval kokku viis lätlaste, poolakate, venelaste ja eestlaste korporatsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=82 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Tartus tegutsesid mainitud põhjustel seltside, mitte korporatsioonidena lisaks eestlastele ka vähemusrahvuste (poola, juudi, vene, läti) üliõpilasorganisatsioonid.<ref name=":0" /> [[Fail:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|EÜS-i ajalooline, 1884. aastal valmistatud lipp]] Seltside eesmärk oli end eesti keele ja kultuuri alaliselt harida ning säilitada rahvuslik meelsus.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://pohjala.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EÜS Põhjala}}</ref> EÜS-i tegevusest sündisid seega ka [[Eesti lipp|Eesti Vabariigi rahvusvärvid]]. EÜS-i liikmeskond koondas enda ümber pea terve Eesti rahvuskultuurilised tegelased ja haritlaskonna.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aun |eesnimi=Karl |pealkiri=Sini-must-valge lipu 100 aastat |aasta=1984 |koht=Toronto |lehekülg=7 |keel=eesti}}</ref> Kuna ka 1904. aastaks oli ebaõnnestunud EÜS-i organiseerumine korporatsiooniks, loobuti ka kohustusest tunnustada [[Chargiertenconvent|Ch!C!]] [[Kommaan|üldkommaani]]. Selle tulemusena muutus tugevalt seltsi kombestik: kadus joomasundus, "rebased" asendusid "noorliikmetega", alustati ka naisliikmete seltsi vastuvõtmist. Põhikiri korraldati ümber lootusega andmaks "seltsi sisemisele elule hoopis teise laadi ja rõõmsama tuju".<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=162-163 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> 1906. aastal asutati [[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]], mille algliikmeskonnaks olid valdavalt üliõpilased, kes nägid EÜS-is liigset korporatsiooni ja baltisaksa aristokraatlike kommete taotlemist. Korporantide joomasunduse asemel oli EÜS Ühenduse ruumides alkoholi tarvitamine lausa täielikult keelatud,<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=177-179 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> karskus ja rahvalähedus iseloomustas ka 1920. aastal asutatud [[EYS Veljesto]]t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.veljesto.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EYS Veljesto}}</ref> Pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni]] leevendati korporatsioonide asutamise tingimusi, nende asutamisloa andmine liikus Ch!C! käest rahvahariduse ministeeriumi pädevusse. Aastatel [[1906]]–[[1918]] asutati [[Tartu]]s kümme uut korporatsiooni, sealhulgas eesti korporatsioone, millesse astumiseks lahkuti ka seltsidest.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1907. aastast hakkasid (valdavalt Venemaalt pärit) üliõpilased asutama maakondlikke kogusid (''zemljatšestvo''), mis eriti populaarseks ei saanud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas|pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=90|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Maakondlikke kogusid püüti Soome eeskujul rajada Eesti maakondade põhjal ka 1920. aastate algul, kuid need hääbusid konkurentsis teiste üliõpilasorganisatsioonidega ning osa reorganiseeriti seltsideks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=487|keel=eesti |artikkel=Tartu ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref> [[1916]]. aastal kolis [[Peterburi]]s asutatud [[EÜS Põhjala|Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala]] sõjakeerises [[Tallinn]]a, hiljem ka Tartusse. Ka EÜS Põhjala ümberkorraldamisel Eestis tegutsemiseks tunti vastumeelsust korporatsioonide tegevusstiili vastu, mis "kultiveeris keskajast pärinevat vastuvaidlemata kuulekust".<ref name=":3" /> Vabadussõjas osalesid ''in corpore'' EÜS ja [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]], kelle liikmetelt eeldati kohest [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväkke]] astumist. 130 üliõpilasorganisatsioonide liiget said sõjas [[Vabadusrist|Vabadusristi]]. Seltsidest langes [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] kokku 18 liiget.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Burget |eesnimi=Meelis |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=496-500|keel=eesti |artikkel=Üliõpilaskond Eesti vabadusvõitluses}}</ref> Vahemikus 1924–1940 opereeris kolm üksteise järglastena asutatud (Eesti) Üliõpilasseltside Liitu{{ref|EÜL|α}}, mis tegutsesid vahelduva eduga. Tegutsemist takistasid seltside omavahelised sisetülid, poliitilised erimeelsused ning ebaedukad katsed seltse omavahel vaateliselt ja sisuliselt lähendada. Sellest hoolimata oli liidu tegevus ikkagi aktiivne, suurimaks saavutuseks saab lugeda ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)#Akadeemia 1937–1940|Akadeemia]] väljaandmist alates 1937. aasta sügisest.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saks |eesnimi=Rainer |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Salumets |eesnimi2=Signe |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=468-479 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasseltside Liit}}</ref> === Okupatsiooniaegne tegevus === 31. juulil 1940 muudeti ülikoolide seadust ning kõik Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid tunnistati järgmisest päevast alates likvideerituks. Arhiivid ja varad anti üle Tartu Ülikooli rektori poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile. Kogu Nõukogude okupatsiooni vältel oli akadeemiliste organisatsioonide tegevus keelatud.<ref name=":0" /> Seltside tegevus jätkus põrandaaluselt nii, kuidas võimalik, [[Väliseestlased|pagulusse]] pääsenud liikmed asutasid väliskoondised.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> === Seltsitegevuse taastamine === [[1987]]. aastast alates hakkasid üliõpilasorganisatsioonid ja nende vilistlaskogud oma tegevust Eestis taastama.<ref name=":0" /> 1987. aastal moodustati ühendus Sodalicium, mille tegevuseesmärk oli EÜS-i taastamine, lisaks nõudsid Tartu kirjanikud EÜS-i maja tagastamist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=122 |keel=eesti |artikkel=Läbi kolme okupatsiooni vaba Eestini}}</ref> Esimesena taastati sõjaeelsetest akadeemilistest organisatsioonidest [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]], kelle põhikirja kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu 1988. aasta novembris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ENÜS |url=https://enys.ee/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Naisüliõpilaste Selts}}</ref> Organisatsioonide uuesti ülesehitamisele kulus aega ja vaeva ning varade taastamiseks, sõjaeelsete tegevuspindade tagastamiseks ning renoveerimiseks kulus aastaid.<ref name=":3" /> 1996. aastal taasasutati [[Üliõpilasseltside Liit]], millest aga korporatiivse sisestruktuuri tõttu EÜS eemal hoiti.<ref name=":4" /> == Eestis tegutsevad üliõpilasseltsid == {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |- align="center" bgcolor="#e6e9ff" ! colspan="1" width="75px" |'''Lipp''' Vapp !Sõrmus ! colspan="1" |Nimi<br>Liikmesus<br>Lipukiri (või deviis) ! colspan="1" |Asutatud ! colspan="1" |Tartu<br>Tallinn ! colspan="1" |Sotsiaal-<br>meedia ! colspan="1" |Koduleht<br>e-post |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:Flag of the Estonian Students' Society.svg|100x100px]] [[Fail:EYSi vapp.PNG|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Üliõpilaste Selts]]'''<br>(meesselts)<br> ''Fortiter in re, suaviter in modo'' - Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik | rowspan="1" align="center" |7. IV 1870 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30236160 Trt: Jaan Tõnissoni 1] [https://www.openstreetmap.org/way/26903441 Tln: Kalasadama 8] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/SiniMustValge Facebook] [https://www.instagram.com/seltsivennad/ Instagram] | rowspan="1" |[https://www.eys.ee/ EÜS] [mailto:selts@eys.ee selts@eys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EÜS Põhjala]]'''<br>(segaselts)<br> Töö isamaa kasuks! | rowspan="1" align="center" |13. XI 1884 Peterburi | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/node/12543421981 Trt: Jakobi 23] [https://www.openstreetmap.org/node/12467538379 Tln: Roosikrantsi 8b] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EUS.Pohjala Facebook] [https://www.instagram.com/eyspohjala/ Instagram] [https://www.youtube.com/EYSPohjala YouTube] | rowspan="1" |[https://pohjala.ee/ EÜS Põhjala]<br>[mailto:tallinn-juhatus@pohjala.ee tallinn-juhatus@pohjala.ee]<br> [mailto:tartu-juhatus@pohjala.ee tartu-juhatus@pohjala.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasselts Liivika|ÜS Liivika]]'''<br>(meesselts)<br> ''Ex solo ad solem soli patriae'' - Maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks | rowspan="1" align="center" |21. IV 1907 Riia | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30225039 Trt: K.E. von Baeri 7] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/YSLiivika/ Facebook] | rowspan="1" |[https://liivika.ee/ ÜS Liivika] [mailto:liivika@liivika.ee liivika@liivika.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]'''<br>(naisselts)<br> Demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus | rowspan="1" align="center" |14. XI 1911 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30233060 Trt: Riia 13-33] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EestiNaisuliopilasteSelts Facebook] [https://www.instagram.com/seltsigram/ Instagram] | rowspan="1" |[https://enys.ee/ ENÜS] [mailto:enys@enys.ee enys@enys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EYS Veljesto]]'''<br>(segaselts)<br> Vabadus, võrdsus, vendlus | rowspan="1" align="center" |24. II 1920 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30230419 Trt: Gildi 3-10] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/groups/veljesto/ Facebook] | rowspan="1" |[https://www.veljesto.ee/ EYS Veljesto] [mailto:eys.veljesto@gmail.com eys.veljesto@gmail.com] |- | rowspan="1" align="center" | kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub |'''[[Üliõpilaste Selts Raimla|ÜS Raimla]]'''<br>(meesselts)<br> Demokraatia, isiksus, isamaa | rowspan="1" align="center" |14. XI 1921 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30234249 Trt: Veski 42] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/Raimla Facebook] [https://www.instagram.com/ysraimla/ Instagram] | rowspan="1" |[https://raimla.ee/ ÜS Raimla] [mailto:Raimla@raimla.ee raimla@raimla.ee] |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:ÜÜFraternitasFennica lipp.svg|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasühing Fraternitas Fennica|ÜÜ Fraternitas Fennica]]'''<br>(soome segaselts) | rowspan="1" align="center" |22. XI 1926 Tartu | rowspan="1" | | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/fraternitasfennica/ Facebook] | rowspan="1" |[https://fraternitasfennica.com/ ÜÜ Fraternitas Fennica] [mailto:frat.fennica@gmail.com frat.fennica@gmail.com] |} == Endised üliõpilasseltsid ja teised ühingud == Täpse info puudumisel on esitamata Esimese maailmasõja eelsed ''zemljatšestvo''<nowiki/>'d. {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |+ !Värvid !Muu välismärk ! colspan="1" |Nimi !Asutatud !Tegevuse lõpp !Märkused |- |– |– |'''Theologischer Verein zu Dorpat'''<br>'''(Usuteaduse Üliõpilaste Selts)'''<br>(baltisaksa meesselts) | align="center" |?. ? 1867<br>Tartu | align="center" |24. X 1916 | |- |– |– |'''Академическій ферейн для изученйе еврейской исторій и литературы'''<br>'''(Akadeemiline Selts Juudi Ajaloo ja Kirjanduse tundmaõppimiseks)'''<br>(slaavi juudi segaselts) | align="center" |?. ? 1872<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 |vahemikus 24. IX 1920 – 1. IV 1921 nimega Juudi Soost ÜS; alates ? segaselts |- |– |– |'''-'''<br>'''(Vene ÜS)'''<br>(vene jt. mittesakslaste meesselts) | align="center" |?. ? 1879<br> | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''Geselliger Kreis'''<br>'''(Seltskondlik Ring)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |?. ? 1881/1882<br>Tartu | align="center" |?. ? 1883 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Kirjanduse ja Muusika Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |30. XI 1883<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''-'''<br>'''(Loodusteaduse Sõprade Selts)'''<br>(poola meesselts) | align="center" |9. XII 1883<br>Tartu | align="center" |9. IV 1907 |[[Polonia|Korp! Polonia]] eelkäija |- |– |– |'''Wissenschaftlicher Verein für Geschichte und Literatur'''<br>'''(Ajaloo ja Kirjanduse Teaduslik Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |5. III 1884<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Teaduslik Selts)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |10. XI 1888<br>Tartu | align="center" |21. V 1899 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Väikevene Üliõpilaste Muusika- ja Draamaselts Gromada)'''<br>(ukraina meesselts) | align="center" |16. II 1898<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Lettgallia)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |?. ? 1899<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Ring Znicz)'''<br>(poola selts?) | align="center" |28. III 1902<br>Tartu | align="center" |8. II 1908 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Usuteaduse ÜS)'''<br>(poola selts?) | align="center" |4. V 1902<br>Tartu | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''[[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]]'''<br>(segaselts) | align="center" |?. IX 1906 | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Leedu ÜS)'''<br>(leedu selts?) | align="center" |13. IV 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Kirjanduse, Muusika ja Teaduse Selts)'''<br>(saksakeelne juudi selts?) | align="center" |21. X 1907<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija; värvid ja tekkel alates 1924 |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola ÜS Zjednoczenie)'''<br>(poola selts?) | align="center" |16. XI 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]]'''<br> | align="center" |?. XI 1907<br>Riia | align="center" |?. ? ? |kuni 1909 nimega Riia EÜS Laene |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Selts Lechicija)'''<br>(poola selts?) | align="center" |8. II 1908<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''''(''Vene ÜS Universitas)'''<br>(vene selts?) | align="center" |30. I 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Atauga)'''<br>(läti selts?) | align="center" |19. II 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''-'''<br>'''(ÜS Collegium)'''<br>(vene selts?) | align="center" |17. III 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? 1912 |liitus Vene ÜS-iga |- |– |– |'''Jurjevas Ķeizariskās Univerzitates Latveešu Studentu Saveeniba'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Liit Tartu Keiserlikus Ülikoolis)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |11. I 1915<br>Tartu | align="center" |10. II 1916 | |- |– |pitsat<br>lipp |'''Tallinna Tehnikumi Õpilaste Selts'''<br>(segaselts) | align="center" |12. V 1920<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar|ENÜS Ilmatar]]'''<br>(naisselts) | align="center" |19. V 1920<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''Общесцта Русских Студентов'''<br>'''Vene ÜS'''<br>(vene selts) | align="center" |26. IX 1920<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Saksa Tartu Ususeadlaste Selts)'''<br>(saksa selts?) | align="center" |?. ? 1920<br> | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Eesti Kristlik ÜÜ'''<br>(segaselts) | align="center" |19. IV 1921<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |rinnamärk<br>tekkel |'''Societas Studiosorum Narvensum'''<br>(segaselts) | align="center" |9. X 1921<br> | align="center" |11. III 1926 |Societas Vicinia eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 6. XI 1924 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; |} |– |'''Pärnumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |4. XII 1921<br> | align="center" |23. I 1933 |värvide muutus 11. XI 1927 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; |} |müts<br>sirkel |'''Võrumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. III 1922<br> | align="center" |22. XI 1935 |müts ja sirkel alates 21. X 1926 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |tekkel |'''Viljandimaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |26. III 1922<br> | align="center" |23. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; värvid alates 4. V 1926; tekkel alates 22. III 1928 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |tekkel |'''Valgamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |7. IV 1922<br> | align="center" |17. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; tekkel alates 25. X 1926 |- |– |rinnamärk |'''ÜK Valgma'''<br>(segaselts) | align="center" |3. X 1922<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000D3" |&nbsp; |} |tekkel |'''Verband deutscher Studentinnen'''<br>('''Saksa NÜS)'''<br>(saksa naisselts) | align="center" |20. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. III 1930 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Muusika-Kirjandus-Teadusline Ühing)'''<br>(juudi ?selts) | align="center" |27. X 1922<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija |- |– |– |'''Verein deutsch-baltischer Studentinnen'''<br>'''(Balti-Saksa NÜS)'''<br>(baltisaksa naisselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Христианский Союз Русских Студентов'''<br>'''(Kristlik Vene Üliõpilaste Ühing)'''<br>(vene segaselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? 1934 | |- |– |– |'''Virumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |24. XI 1922<br> | align="center" |7. IV 1933 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |20. IX 1923 |ÜS Concordia eelkäija |- |– |– |'''Järvamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |25. XI 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |pitsat<br>tekkel |'''Общества Студентов Печерского Края'''<br>'''Petserimaa ÜS'''<br>(vene segaselts) | align="center" |27. IV 1923<br>Tartu | align="center" |29. VII 1932 |enne 5. X 1924 Petserimaa Üliõpilaste Abiandmise Kassa |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |tekkel |'''[[Üliõpilasselts Concordia|ÜS Concordia]]'''<br>(meesselts) | align="center" |20. IX 1923<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 |enne 24. X 1924 Concordia Maa-alaline ÜS; enne 16. IX 1927 segaselts; tekkel alates 19. X 1933 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi ÜÜ Hasmonea)'''<br>(juudi ?selts)<br> | align="center" |5. X 1923<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |21. III 1924<br> | align="center" |13. XI 1925 | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ahava|ENÜS Ahava]]'''<br>(naisselts) | align="center" |11. IV 1924<br>Tartu | align="center" |2. XI 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; |} |– |'''Lääne-Saare Üliõpilaskogu'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |27. V 1923<br> | align="center" |20. III 1931 |värvide muutus 21. X 1927 |- |– |– |'''EÜK Mehiste'''<br>(meesselts) | align="center" |31. X 1924<br> | align="center" |16. V 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} | align="center" |[[Fail:TallinnaEÜS_lipp.svg|100x100px]] |'''Tallinna EÜS'''<br>(meesselts) | align="center" |17. I 1925<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |rinnamärk<br>sõrmus |'''שטוּדענטינען הצפירדה פארבּאַנד אידישער'''<br>'''Juudi Naisüliõpilaste Ühing Hazfiro'''<br>(juudi naisselts) | align="center" |27. II 1925<br>Tartu | align="center" |18. I 1938 | |- |– |– |'''EÜS Huljehiis'''<br>(segaselts) | align="center" |3. IV 1925<br>Tartu | align="center" |18. II 1932 | |- |– |– |'''Kristlik Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |15. V 1925<br> | align="center" |6. II 1933 | |- |– |– |'''ÜÜ Viires'''<br>(segaselts) | align="center" |27. XI 1925<br> | align="center" |12. X 1928 | |- |– |– |'''Verein deutscher Studenten'''<br>'''(Saksa ÜS)'''<br>(saksa selts) | align="center" |?. ? 1925<br> | align="center" |?. ? 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |tekkel |'''Societas Vicinia'''<br>(meesselts) | align="center" |11. III 1926<br> | align="center" |14. X 1928 |[[Korporatsioon Vicinia|Korp! Vicinia]] eelkäija |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |tekkel |'''Академическое Общество "Ad Scientiam et lucem"'''<br>'''Akadeemiline Selts "Ad scientiam et lucem"'''<br>(õigeusklike selts?) | align="center" |12. III 1926<br>Tartu | align="center" |?. ? 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |Tehnikumi üldmüts |'''Tallinna Tehnikumi Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |24. III 1926<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Setumaa EÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |8. II 1926<br>Tallinn | align="center" |18. III 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |pitsat tekkel |'''Latvju Studentu Organizācija Mētraines'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Organisatsioon Mētraine)'''<br>(läti selts) | align="center" |11. II 1927<br>Tartu | align="center" |30. IV 1931 |[[Korporatsioon Mētraine]] eelkäija; enne 1929 nimega Läti ÜS Tartu Ülikoolis |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |murumüts |'''EAÜ Kaleva'''<br>(meesselts) | align="center" |25. II 1927<br> | align="center" |15. III 1933 | |- |– |– |'''Organiseerumatute Büroo'''<br>(segaühing) | align="center" |29. IV 1927<br> | align="center" |31. XII 1937 |loodud eesmärgiga aidata organiseerumata tudengeid |- |– |– |'''Võrumaa ÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |27. V 1927<br> | align="center" |28. III 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |– |'''Väinola ÜK'''<br>(meesselts) | align="center" |19. X 1928<br> | align="center" |21. III 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜK Valvila'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. IV 1929<br> | align="center" |23. XI 1934 |ÜS Valvila eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 3. V 1934 |- | |rinnamärk |'''Uskliküliõpilaste Ühing'''<br>(kristlik segaselts) | align="center" |20. XI 1934<br>Tartu | align="center" |2. X 1939 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜS Valvila'''<br>(meesselts) | align="center" |23. XI 1934<br> | align="center" |19. III 1936 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Saksa Üliõpilaste Koondis'''<br>(saksa segaselts) | align="center" |15. X 1936<br>Tallinn | align="center" |31. XII 1938 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Vene ÜS Tallinna Tehnikainstituudi juures'''<br>(vene segaselts) | align="center" |3. XII 1936<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:midnightblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |– |'''EMÜS Ümera'''<br>(meesselts) | align="center" |20. XI 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi; värvid ja tekkel alates 25. III 1938 |- |– |– |'''Eesti Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''Eesti Üliõpilaste Ühing'''<br>(segaselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Ülikooli Saksa Üliõpilasühing)'''<br>(saksa selts) | align="center" |15. XII 1936<br>Tartu | align="center" |8. IV 1938 | |- |– |rinnamärk |'''Unitas'''<br>(saksa segakonvent) | align="center" |1. I 1938<br>Tallinn | align="center" |?. ? 1939/1940 | |- |– |rinnamärk |'''Rossica'''<br>(vene meeskonvent) | align="center" |?. ? 1938<br> | align="center" |?. ? 1940 | |- ! colspan="6" |'''Allikad:''' <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=89-91|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=102|keel=eesti |artikkel=Rahvusülikooli rajamine ja teised eesti kõrgkoolid - vundament eesti üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=111-118|keel=eesti |artikkel=Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli juures 1919-1940}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=486-495 |keel=eesti |artikkel=Tartu Ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Kõrgkoolid ja akadeemilised organisatsioonid. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Üliõpilasorganisatsioonid, akadeemilised seltsid ja ühingud |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1236&iid=200100001445&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=b7e5e25edcc71100d368bf92d83a8e23 |vaadatud=21. veebruar 2025 |väljaanne=Saaga |id=EAA.2100.19.*}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Üliõpilaskorporatsioon]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] == Märkused == {{note|EÜL|α}} 1924–1926 ja 1937–1940 Eesti Üliõpilasseltside Liit, 1926–1937 Üliõpilasseltside Liit == Viited == {{viited}} {{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] 6qmxeb3gih8a5ixfjsh95fwbiz9s6t4 7256415 7256413 2026-10-20T17:06:40Z ~2026-56182-00 240130 7256415 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Üliõpilasselts''' on [[akadeemiline organisatsioon]], mille liikmeskond koosneb kõrgharidust omandavatest ja selle juba [[Vilistlane|omandanud]] [[Üliõpilane|üliõpilastest]]. Üliõpilasseltsid on [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioonidega]] võrreldes vabama kombestikuga. Üliõpilasseltsid on vanimad rahvuslikud üliõpilasorganisatsioonid Eestis.<ref name=":0" /> Seltse ühendab katusorganisatsioon [[Üliõpilasseltside Liit]] (ÜL). Seltsides seatakse esikohale töö ühiskonna hüvanguks ja osalemine ühiskondlikus elus. Korporatsioonidega võrreldes on vähem rõhutatud seltsisisest sõprust ja ühtehoidvust, kuid see on samuti tähtsal kohal. Väiksem on erinevus noor- ja tegevliikmete vahel. Seltside ja korporatsioonide vahelised erinevused on siiski veidi hägused ning Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i) võib kirjeldada pigem korporatiivse organisatsioonina.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=126-128 |keel=eesti |artikkel=Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad}}</ref> Välismärkide esinemine on seltsidel tagasihoidlikum: ei ole [[Värvid|värve]], [[Vapp|vappe]], [[Lint|linte]] ega [[Sirkel (tähepõimik)|sirkleid]]; erandiks on EÜS (mis on asutatud korporatsiooni eeskujul). Lipp on suuremal osal, kuid mitte kõikidel seltsidel. Seltside põhisümboliks on [[sõrmus]], lisaks kantakse kõikides seltsides peale EÜS-i [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] pärinevat [[Üldmüts|valget üldmütsi]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rekker |eesnimi=Andres |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Sulbi |eesnimi2=Raul |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=143-145 |keel=eesti |artikkel=Välismärgid}}</ref> == Ajalugu == Esimesed üliõpilasseltsid moodustusid eesti rahvuslike korporatsioonide registreerimise ebaõnnestumisel, seda kas [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide vastuseisu või venemeelsete ülikoolide juhtkondade tõttu. [[1868]]. aastal võeti vastu üliõpilaseeskirjad, mis lubasid asutada teaduslikke üliõpilasseltse (''literärisch-wissenschaftlicher Verein''). Nende eeskirjade alusel registreeriti ametlikult 16. veebruaril 1883 Verein Studierender Esten ([[Eesti Üliõpilaste Selts]]), mis oli mitteametlikult tegutsenud juba 1870. aastast ning mida oli juba eelmisel aastal püüdnud edutult korporatsiooniks registreerida.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused |url=https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=550&lid=520 |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Ajalooarhiivi fondiloend}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=EÜSi ajalugu |url=https://www.eys.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts}}</ref> Vastumeelsus rahvuslikele organisatsioonidele varieerus [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]] linnades – Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts ehk tänapäevane [[EÜS Põhjala]] oli sunnitud illegaalselt tegutsema 1884. aastast (seltsi asutamisest) kuni 1909. aastani,<ref name=":3" /> kuid Riia polütehnikumis oli kolme saksa korporatsiooni kõrval kokku viis lätlaste, poolakate, venelaste ja eestlaste korporatsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=82 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Tartus tegutsesid mainitud põhjustel seltside, mitte korporatsioonidena lisaks eestlastele ka vähemusrahvuste (poola, juudi, vene, läti) üliõpilasorganisatsioonid.<ref name=":0" /> [[Fail:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|EÜS-i ajalooline, 1884. aastal valmistatud lipp]] Seltside eesmärk oli end eesti keele ja kultuuri alaliselt harida ning säilitada rahvuslik meelsus.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://pohjala.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EÜS Põhjala}}</ref> EÜS-i tegevusest sündisid seega ka [[Eesti lipp|Eesti Vabariigi rahvusvärvid]]. EÜS-i liikmeskond koondas enda ümber pea terve Eesti rahvuskultuurilised tegelased ja haritlaskonna.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aun |eesnimi=Karl |pealkiri=Sini-must-valge lipu 100 aastat |aasta=1984 |koht=Toronto |lehekülg=7 |keel=eesti}}</ref> Kuna ka 1904. aastaks oli ebaõnnestunud EÜS-i organiseerumine korporatsiooniks, loobuti ka kohustusest tunnustada [[Chargiertenconvent|Ch!C!]] [[Kommaan|üldkommaani]]. Selle tulemusena muutus tugevalt seltsi kombestik: kadus joomasundus, "rebased" asendusid "noorliikmetega", alustati ka naisliikmete seltsi vastuvõtmist. Põhikiri korraldati ümber lootusega andmaks "seltsi sisemisele elule hoopis teise laadi ja rõõmsama tuju".<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=162-163 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> 1906. aastal asutati [[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]], mille algliikmeskonnaks olid valdavalt üliõpilased, kes nägid EÜS-is liigset korporatsiooni ja baltisaksa aristokraatlike kommete taotlemist. Korporantide joomasunduse asemel oli EÜS Ühenduse ruumides alkoholi tarvitamine lausa täielikult keelatud,<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luha |eesnimi=A. |url=https://files.geocollections.info/7bda3753-3027-442f-bdc2-61bd2e6c3183.pdf |pealkiri=Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu |aasta=1932 |koht=Tartu |lehekülg=177-179 |keel=eesti |artikkel=Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist}}</ref> karskus ja rahvalähedus iseloomustas ka 1920. aastal asutatud [[EYS Veljesto]]t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.veljesto.ee/ajalugu/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=EYS Veljesto}}</ref> Pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni]] leevendati korporatsioonide asutamise tingimusi, nende asutamisloa andmine liikus Ch!C! käest rahvahariduse ministeeriumi pädevusse. Aastatel [[1906]]–[[1918]] asutati [[Tartu]]s kümme uut korporatsiooni, sealhulgas eesti korporatsioone, millesse astumiseks lahkuti ka seltsidest.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1907. aastast hakkasid (valdavalt Venemaalt pärit) üliõpilased asutama maakondlikke kogusid (''zemljatšestvo''), mis eriti populaarseks ei saanud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas|pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=90|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref> Maakondlikke kogusid püüti Soome eeskujul rajada Eesti maakondade põhjal ka 1920. aastate algul, kuid need hääbusid konkurentsis teiste üliõpilasorganisatsioonidega ning osa reorganiseeriti seltsideks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=487|keel=eesti |artikkel=Tartu ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref> [[1916]]. aastal kolis [[Peterburi]]s asutatud [[EÜS Põhjala|Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala]] sõjakeerises [[Tallinn]]a, hiljem ka Tartusse. Ka EÜS Põhjala ümberkorraldamisel Eestis tegutsemiseks tunti vastumeelsust korporatsioonide tegevusstiili vastu, mis "kultiveeris keskajast pärinevat vastuvaidlemata kuulekust".<ref name=":3" /> Vabadussõjas osalesid ''in corpore'' EÜS ja [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]], kelle liikmetelt eeldati kohest [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväkke]] astumist. 130 üliõpilasorganisatsioonide liiget said sõjas [[Vabadusrist|Vabadusristi]]. Seltsidest langes [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] kokku 18 liiget.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Burget |eesnimi=Meelis |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=496-500|keel=eesti |artikkel=Üliõpilaskond Eesti vabadusvõitluses}}</ref> Vahemikus 1924–1940 opereeris kolm üksteise järglastena asutatud (Eesti) Üliõpilasseltside Liitu{{ref|EÜL|α}}, mis tegutsesid vahelduva eduga. Tegutsemist takistasid seltside omavahelised sisetülid, poliitilised erimeelsused ning ebaedukad katsed seltse omavahel vaateliselt ja sisuliselt lähendada. Sellest hoolimata oli liidu tegevus ikkagi aktiivne, suurimaks saavutuseks saab lugeda ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)#Akadeemia 1937–1940|Akadeemia]] väljaandmist alates 1937. aasta sügisest.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Saks |eesnimi=Rainer |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |perekonnanimi2=Salumets |eesnimi2=Signe |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=468-479 |keel=eesti |artikkel=Üliõpilasseltside Liit}}</ref> === Okupatsiooniaegne tegevus === 31. juulil 1940 muudeti ülikoolide seadust ning kõik Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid tunnistati järgmisest päevast alates likvideerituks. Arhiivid ja varad anti üle Tartu Ülikooli rektori poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile. Kogu Nõukogude okupatsiooni vältel oli akadeemiliste organisatsioonide tegevus keelatud.<ref name=":0" /> Seltside tegevus jätkus põrandaaluselt nii, kuidas võimalik, [[Väliseestlased|pagulusse]] pääsenud liikmed asutasid väliskoondised.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> === Seltsitegevuse taastamine === [[1987]]. aastast alates hakkasid üliõpilasorganisatsioonid ja nende vilistlaskogud oma tegevust Eestis taastama.<ref name=":0" /> 1987. aastal moodustati ühendus Sodalicium, mille tegevuseesmärk oli EÜS-i taastamine, lisaks nõudsid Tartu kirjanikud EÜS-i maja tagastamist.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=122 |keel=eesti |artikkel=Läbi kolme okupatsiooni vaba Eestini}}</ref> Esimesena taastati sõjaeelsetest akadeemilistest organisatsioonidest [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]], kelle põhikirja kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu 1988. aasta novembris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ENÜS |url=https://enys.ee/ |vaadatud=19. veebruar 2025 |väljaanne=Eesti Naisüliõpilaste Selts}}</ref> Organisatsioonide uuesti ülesehitamisele kulus aega ja vaeva ning varade taastamiseks, sõjaeelsete tegevuspindade tagastamiseks ning renoveerimiseks kulus aastaid.<ref name=":3" /> 1996. aastal taasasutati [[Üliõpilasseltside Liit]], millest aga korporatiivse sisestruktuuri tõttu EÜS eemal hoiti.<ref name=":4" /> == Eestis tegutsevad üliõpilasseltsid == {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |- align="center" bgcolor="#e6e9ff" ! colspan="1" width="75px" |'''Lipp''' Vapp !Sõrmus ! colspan="1" |Nimi<br>Liikmesus<br>Lipukiri (või deviis) ! colspan="1" |Asutatud ! colspan="1" |Tartu<br>Tallinn ! colspan="1" |Sotsiaal-<br>meedia ! colspan="1" |Koduleht<br>e-post |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:Flag of the Estonian Students' Society.svg|100x100px]] [[Fail:EYSi vapp.PNG|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Üliõpilaste Selts]]'''<br>(meesselts)<br> ''Fortiter in re, suaviter in modo'' - Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik | rowspan="1" align="center" |7. IV 1870 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30236160 Trt: Jaan Tõnissoni 1] [https://www.openstreetmap.org/way/26903441 Tln: Kalasadama 8] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/SiniMustValge Facebook] [https://www.instagram.com/seltsivennad/ Instagram] | rowspan="1" |[https://www.eys.ee/ EÜS] [mailto:selts@eys.ee selts@eys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EÜS Põhjala]]'''<br>(segaselts)<br> Töö isamaa kasuks! | rowspan="1" align="center" |13. XI 1884 Peterburi | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/node/12543421981 Trt: Jakobi 23] [https://www.openstreetmap.org/node/12467538379 Tln: Roosikrantsi 8b] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EUS.Pohjala Facebook] [https://www.instagram.com/eyspohjala/ Instagram] [https://www.youtube.com/EYSPohjala YouTube] | rowspan="1" |[https://pohjala.ee/ EÜS Põhjala]<br>[mailto:tallinn-juhatus@pohjala.ee tallinn-juhatus@pohjala.ee]<br> [mailto:tartu-juhatus@pohjala.ee tartu-juhatus@pohjala.ee] |- | rowspan="1" align="center" |kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasselts Liivika|ÜS Liivika]]'''<br>(meesselts)<br> ''Ex solo ad solem soli patriae'' - Maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks | rowspan="1" align="center" |21. IV 1907 Riia | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30225039 Trt: K.E. von Baeri 7] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/YSLiivika/ Facebook] | rowspan="1" |[https://liivika.ee/ ÜS Liivika] [mailto:liivika@liivika.ee liivika@liivika.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]'''<br>(naisselts)<br> Demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus | rowspan="1" align="center" |14. XI 1911 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30233060 Trt: Riia 13-33] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/EestiNaisuliopilasteSelts Facebook] [https://www.instagram.com/seltsigram/ Instagram] | rowspan="1" |[https://enys.ee/ ENÜS] [mailto:enys@enys.ee enys@enys.ee] |- | rowspan="1" align="center" |– | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[EYS Veljesto]]'''<br>(segaselts)<br> Vabadus, võrdsus, vendlus | rowspan="1" align="center" |24. II 1920 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30230419 Trt: Gildi 3-10] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/groups/veljesto/ Facebook] | rowspan="1" |[https://www.veljesto.ee/ EYS Veljesto] [mailto:eys.veljesto@gmail.com eys.veljesto@gmail.com] |- | rowspan="1" align="center" | kujutis puudub | rowspan="1" |kujutis puudub |'''[[Üliõpilaste Selts Raimla|ÜS Raimla]]'''<br>(meesselts)<br> Demokraatia, isiksus, isamaa | rowspan="1" align="center" |14. XI 1921 Tartu | rowspan="1" |[https://www.openstreetmap.org/way/30234249 Trt: Veski 42] | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/Raimla Facebook] [https://www.instagram.com/ysraimla/ Instagram] | rowspan="1" |[https://raimla.ee/ ÜS Raimla] [mailto:Raimla@raimla.ee raimla@raimla.ee] |- | rowspan="1" align="center" |[[Fail:ÜÜFraternitasFennica lipp.svg|100x100px]] | rowspan="1" |kujutis puudub | rowspan="1" |'''[[Üliõpilasühing Fraternitas Fennica|ÜÜ Fraternitas Fennica]]'''<br>(soome segaselts) | rowspan="1" align="center" |22. XI 1926 Tartu | rowspan="1" | | rowspan="1" |[https://www.facebook.com/fraternitasfennica/ Facebook] | rowspan="1" |[https://fraternitasfennica.com/ ÜÜ Fraternitas Fennica] [mailto:frat.fennica@gmail.com frat.fennica@gmail.com] |} == Endised üliõpilasseltsid ja teised ühingud == Täpse info puudumisel on esitamata Esimese maailmasõja eelsed ''zemljatšestvo''<nowiki/>'d. {| class="wikitable" style="font-size: width=100%; text-align:left; vertical-align:middle" |+ !Värvid !Muu välismärk ! colspan="1" |Nimi !Asutatud !Tegevuse lõpp !Märkused |- |– |– |'''Theologischer Verein zu Dorpat'''<br>'''(Usuteaduse Üliõpilaste Selts)'''<br>(baltisaksa meesselts) | align="center" |?. ? 1867<br>Tartu | align="center" |24. X 1916 | |- |– |– |'''Академическій ферейн для изученйе еврейской исторій и литературы'''<br>'''(Akadeemiline Selts Juudi Ajaloo ja Kirjanduse tundmaõppimiseks)'''<br>(slaavi juudi segaselts) | align="center" |?. ? 1872<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 |vahemikus 24. IX 1920 – 1. IV 1921 nimega Juudi Soost ÜS; alates ? segaselts |- |– |– |'''-'''<br>'''(Vene ÜS)'''<br>(vene jt. mittesakslaste meesselts) | align="center" |?. ? 1879<br> | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''Geselliger Kreis'''<br>'''(Seltskondlik Ring)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |?. ? 1881/1882<br>Tartu | align="center" |?. ? 1883 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Kirjanduse ja Muusika Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |30. XI 1883<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''-'''<br>'''(Loodusteaduse Sõprade Selts)'''<br>(poola meesselts) | align="center" |9. XII 1883<br>Tartu | align="center" |9. IV 1907 |[[Polonia|Korp! Polonia]] eelkäija |- |– |– |'''Wissenschaftlicher Verein für Geschichte und Literatur'''<br>'''(Ajaloo ja Kirjanduse Teaduslik Selts)'''<br>(saksakeelne juudi meesselts) | align="center" |5. III 1884<br>Tartu | align="center" |21. X 1907 |tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Teaduslik Selts)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |10. XI 1888<br>Tartu | align="center" |21. V 1899 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Väikevene Üliõpilaste Muusika- ja Draamaselts Gromada)'''<br>(ukraina meesselts) | align="center" |16. II 1898<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Lettgallia)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |?. ? 1899<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Ring Znicz)'''<br>(poola selts?) | align="center" |28. III 1902<br>Tartu | align="center" |8. II 1908 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Usuteaduse ÜS)'''<br>(poola selts?) | align="center" |4. V 1902<br>Tartu | align="center" |20. III 1918 | |- |– |– |'''[[Eesti Üliõpilasselts Ühendus|EÜS Ühendus]]'''<br>(segaselts) | align="center" |?. IX 1906 | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Leedu ÜS)'''<br>(leedu selts?) | align="center" |13. IV 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Kirjanduse, Muusika ja Teaduse Selts)'''<br>(saksakeelne juudi selts?) | align="center" |21. X 1907<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija; värvid ja tekkel alates 1924 |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola ÜS Zjednoczenie)'''<br>(poola selts?) | align="center" |16. XI 1907<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Riia Eesti Üliõpilaste Selts|Riia EÜS]]'''<br> | align="center" |?. XI 1907<br>Riia | align="center" |?. ? ? |kuni 1909 nimega Riia EÜS Laene |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Poola Farmatseutide Selts Lechicija)'''<br>(poola selts?) | align="center" |8. II 1908<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''''(''Vene ÜS Universitas)'''<br>(vene selts?) | align="center" |30. I 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Läti ÜS Atauga)'''<br>(läti selts?) | align="center" |19. II 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''-'''<br>'''(ÜS Collegium)'''<br>(vene selts?) | align="center" |17. III 1909<br>Tartu | align="center" |?. ? 1912 |liitus Vene ÜS-iga |- |– |– |'''Jurjevas Ķeizariskās Univerzitates Latveešu Studentu Saveeniba'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Liit Tartu Keiserlikus Ülikoolis)'''<br>(läti meesselts) | align="center" |11. I 1915<br>Tartu | align="center" |10. II 1916 | |- |– |pitsat<br>lipp |'''Tallinna Tehnikumi Õpilaste Selts'''<br>(segaselts) | align="center" |12. V 1920<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ilmatar|ENÜS Ilmatar]]'''<br>(naisselts) | align="center" |19. V 1920<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- |– |– |'''Общесцта Русских Студентов'''<br>'''Vene ÜS'''<br>(vene selts) | align="center" |26. IX 1920<br>Tartu | align="center" |?. ? 1940 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Saksa Tartu Ususeadlaste Selts)'''<br>(saksa selts?) | align="center" |?. ? 1920<br> | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Eesti Kristlik ÜÜ'''<br>(segaselts) | align="center" |19. IV 1921<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |rinnamärk<br>tekkel |'''Societas Studiosorum Narvensum'''<br>(segaselts) | align="center" |9. X 1921<br> | align="center" |11. III 1926 |Societas Vicinia eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 6. XI 1924 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; |} |– |'''Pärnumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |4. XII 1921<br> | align="center" |23. I 1933 |värvide muutus 11. XI 1927 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#693664" |&nbsp; | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; |} |müts<br>sirkel |'''Võrumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. III 1922<br> | align="center" |22. XI 1935 |müts ja sirkel alates 21. X 1926 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |tekkel |'''Viljandimaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |26. III 1922<br> | align="center" |23. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; värvid alates 4. V 1926; tekkel alates 22. III 1928 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |tekkel |'''Valgamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |7. IV 1922<br> | align="center" |17. IV 1929 |ÜK Valvila eelkäija; tekkel alates 25. X 1926 |- |– |rinnamärk |'''ÜK Valgma'''<br>(segaselts) | align="center" |3. X 1922<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000D3" |&nbsp; |} |tekkel |'''Verband deutscher Studentinnen'''<br>('''Saksa NÜS)'''<br>(saksa naisselts) | align="center" |20. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. III 1930 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Juudi Üliõpilaste Muusika-Kirjandus-Teadusline Ühing)'''<br>(juudi ?selts) | align="center" |27. X 1922<br>Tartu | align="center" |3. X 1925 |[[Korp! Limuwia]] eelkäija |- |– |– |'''Verein deutsch-baltischer Studentinnen'''<br>'''(Balti-Saksa NÜS)'''<br>(baltisaksa naisselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Христианский Союз Русских Студентов'''<br>'''(Kristlik Vene Üliõpilaste Ühing)'''<br>(vene segaselts) | align="center" |29. X 1922<br>Tartu | align="center" |?. ? 1934 | |- |– |– |'''Virumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |24. XI 1922<br> | align="center" |7. IV 1933 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |20. IX 1923 |ÜS Concordia eelkäija |- |– |– |'''Järvamaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |23. III 1923<br> | align="center" |25. XI 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |pitsat<br>tekkel |'''Общества Студентов Печерского Края'''<br>'''Petserimaa ÜS'''<br>(vene segaselts) | align="center" |27. IV 1923<br>Tartu | align="center" |29. VII 1932 |enne 5. X 1924 Petserimaa Üliõpilaste Abiandmise Kassa |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; |} |tekkel |'''[[Üliõpilasselts Concordia|ÜS Concordia]]'''<br>(meesselts) | align="center" |20. IX 1923<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 |enne 24. X 1924 Concordia Maa-alaline ÜS; enne 16. IX 1927 segaselts; tekkel alates 19. X 1933 |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:deepskyblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; |} |tekkel |'''''-'''''<br>'''(Juudi ÜÜ Hasmonea)'''<br>(juudi ?selts)<br> | align="center" |5. X 1923<br>Tartu | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |– |'''Harjumaa ÜK'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |21. III 1924<br> | align="center" |13. XI 1925 | |- |– |– |'''[[Eesti Naisüliõpilaste Selts Ahava|ENÜS Ahava]]'''<br>(naisselts) | align="center" |11. IV 1924<br>Tartu | align="center" |2. XI 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; |} |– |'''Lääne-Saare Üliõpilaskogu'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |27. V 1923<br> | align="center" |20. III 1931 |värvide muutus 21. X 1927 |- |– |– |'''EÜK Mehiste'''<br>(meesselts) | align="center" |31. X 1924<br> | align="center" |16. V 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#FEBF3F" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} | align="center" |[[Fail:TallinnaEÜS_lipp.svg|100x100px]] |'''Tallinna EÜS'''<br>(meesselts) | align="center" |17. I 1925<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |rinnamärk<br>sõrmus |'''שטוּדענטינען הצפירדה פארבּאַנד אידישער'''<br>'''Juudi Naisüliõpilaste Ühing Hazfiro'''<br>(juudi naisselts) | align="center" |27. II 1925<br>Tartu | align="center" |18. I 1938 | |- |– |– |'''EÜS Huljehiis'''<br>(segaselts) | align="center" |3. IV 1925<br>Tartu | align="center" |18. II 1932 | |- |– |– |'''Kristlik Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |15. V 1925<br> | align="center" |6. II 1933 | |- |– |– |'''ÜÜ Viires'''<br>(segaselts) | align="center" |27. XI 1925<br> | align="center" |12. X 1928 | |- |– |– |'''Verein deutscher Studenten'''<br>'''(Saksa ÜS)'''<br>(saksa selts) | align="center" |?. ? 1925<br> | align="center" |?. ? 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#960096" |&nbsp; | style="background-color:silver" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |tekkel |'''Societas Vicinia'''<br>(meesselts) | align="center" |11. III 1926<br> | align="center" |14. X 1928 |[[Korporatsioon Vicinia|Korp! Vicinia]] eelkäija |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#FFD700" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; |} |tekkel |'''Академическое Общество "Ad Scientiam et lucem"'''<br>'''Akadeemiline Selts "Ad scientiam et lucem"'''<br>(õigeusklike selts?) | align="center" |12. III 1926<br>Tartu | align="center" |?. ? 1929 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |Tehnikumi üldmüts |'''Tallinna Tehnikumi Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |24. III 1926<br>Tallinn | align="center" |?. ? ? | |- |– |– |'''Setumaa EÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |8. II 1926<br>Tallinn | align="center" |18. III 1927 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |pitsat tekkel |'''Latvju Studentu Organizācija Mētraines'''<br>'''(Läti Üliõpilaste Organisatsioon Mētraine)'''<br>(läti selts) | align="center" |11. II 1927<br>Tartu | align="center" |30. IV 1931 |[[Korporatsioon Mētraine]] eelkäija; enne 1929 nimega Läti ÜS Tartu Ülikoolis |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#009600" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#0000A4" |&nbsp; |} |murumüts |'''EAÜ Kaleva'''<br>(meesselts) | align="center" |25. II 1927<br> | align="center" |15. III 1933 | |- |– |– |'''Võrumaa ÜS'''<br>(segaselts) | align="center" |27. V 1927<br> | align="center" |28. III 1928 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#000000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; |} |– |'''Väinola ÜK'''<br>(meesselts) | align="center" |19. X 1928<br> | align="center" |21. III 1930 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜK Valvila'''<br>(maakondlik segaühing) | align="center" |17. IV 1929<br> | align="center" |23. XI 1934 |ÜS Valvila eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 3. V 1934 |- | |rinnamärk |'''Uskliküliõpilaste Ühing'''<br>(kristlik segaselts) | align="center" |20. XI 1934<br>Tartu | align="center" |2. X 1939 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:#0072CE" |&nbsp; | style="background-color:#E60000" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; |} |tekkel |'''ÜS Valvila'''<br>(meesselts) | align="center" |23. XI 1934<br> | align="center" |19. III 1936 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Saksa Üliõpilaste Koondis'''<br>(saksa segaselts) | align="center" |15. X 1936<br>Tallinn | align="center" |31. XII 1938 | |- |– |– |'''''-'''''<br>'''Vene ÜS Tallinna Tehnikainstituudi juures'''<br>(vene segaselts) | align="center" |3. XII 1936<br>Tallinn | align="center" |31. VII 1940 | |- | {| style=" width: 100px; border: 0px solid #aaaaaa" | style="background-color:midnightblue" |&nbsp; | style="background-color:#FFFFFF" |&nbsp; | style="background-color:#009600" |&nbsp; |} |– |'''EMÜS Ümera'''<br>(meesselts) | align="center" |20. XI 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi; värvid ja tekkel alates 25. III 1938 |- |– |– |'''Eesti Naisüliõpilaste Ühing'''<br>(naisselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''Eesti Üliõpilaste Ühing'''<br>(segaselts) | align="center" |3. XII 1937<br> | align="center" |31. VII 1940 |loodud Organiseerumatute Büroo läbi |- |– |– |'''''-'''''<br>'''(Tartu Ülikooli Saksa Üliõpilasühing)'''<br>(saksa selts) | align="center" |15. XII 1936<br>Tartu | align="center" |8. IV 1938 | |- |– |rinnamärk |'''Unitas'''<br>(saksa segakonvent) | align="center" |1. I 1938<br>Tallinn | align="center" |?. ? 1939/1940 | |- |– |rinnamärk |'''Rossica'''<br>(vene meeskonvent) | align="center" |?. ? 1938<br> | align="center" |?. ? 1940 | |- ! colspan="6" |'''Allikad:''' <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=89-91|keel=eesti |artikkel=Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piirimäe |eesnimi=Helmut |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=102|keel=eesti |artikkel=Rahvusülikooli rajamine ja teised eesti kõrgkoolid - vundament eesti üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=111-118|keel=eesti |artikkel=Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli juures 1919-1940}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |pealkiri=Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis |kirjastus=EÜS Kirjastus |aasta=2012 |isbn=978-9985-9941-3-9 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=486-495 |keel=eesti |artikkel=Tartu Ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Kõrgkoolid ja akadeemilised organisatsioonid. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Üliõpilasorganisatsioonid, akadeemilised seltsid ja ühingud |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=1236&iid=200100001445&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=b7e5e25edcc71100d368bf92d83a8e23 |vaadatud=21. veebruar 2025 |väljaanne=Saaga |id=EAA.2100.19.*}}</ref> |} == Vaata ka == * [[Üliõpilaskorporatsioon]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] == Märkused == {{note|EÜL|α}} 1924–1926 ja 1937–1940 Eesti Üliõpilasseltside Liit, 1926–1937 Üliõpilasseltside Liit == Viited == {{viited}} {{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] d1hrjb0nu3g4rtx11x6mn802042ijdv 0 697164 7256417 7057171 2026-10-20T17:14:25Z VahurLE 176143 täpsustused 7256417 wikitext text/x-wiki {{isik | nimi = Vahur Leemets | sünniaeg = 6. september 1970 | sünnikoht = Rakvere, Eesti | tegevusala = Spordi- ja kogukonnaorganisaator, ettevõtja }}'''Vahur Leemets''' (sündinud 6. septembril 1970 Rakveres) on Eesti spordi- ja kogukonnaorganisaator ning ettevõtja, kes on tuntud tervisespordiürituste korraldajana ja kohaliku arendustegevuse eestvedajana. ''Vahur Leemets''' (sündinud 6. septembril 1970 [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] spordi-, omavalitsus- ja kogukonna tegelane ning ettevõtja. == Haridus == Ta on lõpetanud [[Kadrina Keskkool]]i. 2007. aastal omandas ta magistrikraadi London Metropolitan Universitys. == Töö ja ühiskondlik tegevus == Alates 1997. aastast töötas Vahur Leemets [[Tapa vald|Tapa vallavalitsuses]] arendusnõunikuna, kus ta juhtis mitmeid kohaliku tasandi projekte, sealhulgas Tapa kesklinna ja kergliiklusteede arendamist. Leemets on tuntud eelkõige aktiivse spordielu edendajana [[Lääne-Virumaa]]l ja üle Eesti. Ta on mitmete suurte spordiürituste peakorraldaja, sealhulgas [[Estoloppet]] [[Neeruti suusamaraton]]i, Rakvere rattamaratoni ja Kadrina paisjärve jooksu eestvedaja. Aastatel 2023 ja 2025 oli ta [[Tallinn]]as [[Lauluväljak]]ul toimunud murdmaasuusatamise [[maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|FIS maailma karika etapi]] peakorraldaja. Tema eestvedamisel toodi tippsuusatamine pealinna, mis pälvis laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lisaks spordiürituste korraldamisele on Leemets seotud mitmete organisatsioonide juhtimisega: Ta on kuulunud [[Eesti Suusaliit|Eesti Suusaliidu]], MTÜ MTBest ja [[Eesti Ronimisliit|Eesti Ronimisliidu]] juhatusse. ming kuulub spordivõistluste sarja [[Estoloppet]] ja rattamaratonide sarja MTBest juhatusse. Vahur Leemets on Lääne-Virumaa jooksu- ja kõnnisarja idee algataja ja sarja koordinaator. Leemets on tegev kohaliku arengu edendajana, kuuludes MTÜ Arenduskoda juhatusse. Ta on olnud [[Kadrina vald|Kadrina vallavalitsuse]] liige ja panustab Kadrina spordielu arengusse Kadrina Spordikeskuse nõukogu liikmena. Alates 2008. aastast on ta [[Rahvusvaheline Suusaliit|Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS)]] reeglite ja kontrolli komitee liige ning tegutsenud tehnilise delegaadina rahvusvahelistel võistlustel. Leemets on ka ettevõtja, juhtides spordiürituste ajavõtuteenust pakkuvat ettevõtet Nelson Timing OÜ. == Spordikarjäär == Nooruses tegeles Vahur Leemets aktiivselt süstaslaalomiga. Ta on tulnud matkatehnikas Eesti meistriks aastatel 1989 ja 2007. == Tunnustus == Vahur Leemetsat on tunnustatud tervisesõbraliku organisatsiooni ja spordielu edendamise eest mitmete kohalike ja riiklike auhindadega.<ref name="goodnews">{{Cite web|url=https://sport.goodnews.ee/tamsalu-neeruti-suusamaratoni-peakorraldaja-hingab-spordiga-samas-rutmis|title=Tamsalu–Neeruti suusamaratoni peakorraldaja hingab spordiga samas rütmis|publisher=GoodNews|date=2023-03-10|access-date=2025-07-06}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 5x38tdcgz5wnodr0mgznogssab5x41b 0 698359 7256489 7179377 2026-10-20T20:44:28Z Velirand 67997 7256489 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilie Bolojan | pilt = Ilie_Bolojan_-_6_March_2025_(cropped).jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ilie Bolojan (2025) | amet = Rumeenia peaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 20. oktoober 2026 | eelmine = [[Marcel Ciolacu]] | järgmine = | amet2 = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus2 = 23. detsember 2024 | ametiajalõpp2 = 23. juuni 2025 | eelmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine2 = [[Mircea Abrudean]] | amet3 = Rumeenia presidendi kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp3 = 26. mai 2025 | eelmine3 = [[Klaus Iohannis]] | järgmine3 = [[Nicușor Dan]] | amet4 = Rahvuslikliberaalse partei president | ametiajaalgus4 = 25. november 2024 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = Nicolae Ciucă | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ilie-Gavril Bolojan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|17}} | sünnikoht = Birtin, Vadu Crișului vald, [[Bihori maakond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rahvuslikliberaalne partei | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Timișoara Lääne Ülikool<br>Timișoara Politehnica Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ilie-Gavril Bolojan''' (sündinud [[17. märts]]il [[1969]]) on [[Rumeenia]] poliitik, [[23. juuni]]st 2025 [[Rumeenia peaminister]], Rahvuslikliberaalse partei (''Partidul Național Liberal'') president. Ta on olnud Rumeenia presidendi kohusetäitja, Senati esimees, [[Oradea]] linnapea ja [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] volikogu esimees. Pärast Rahvuslikliberaalse partei kaotust hiljem tühistatud 2024. aasta Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus ja [[Nicolae Ciucă]] tagasiastumist sai temast riigi presidendi kohusetäitja ning ta valiti Rumeenia Senati presidendiks. [[12. veebruar]]il [[2025]], pärast [[Klaus Iohannis]]e tagasiastumist, sai temast Rumeenia presidendi kohusetäitja, kes teenis kuni [[Nicușor Dan]]i ametisseastumiseni 26. mail 2025 pärast tema võitu 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistel. Tema presidendi kohusetäitja ametiajal peatati tema ametiaeg Senati esimehena ja ta asus uuesti ametisse pärast Nicusor Dani presidendiaja algust. [[20. juuni]]l [[2025]] nimetas president [[Nicușor Dan]] Bolojani Rumeenia peaministriks ja ta vannutati ametisse [[23. juuni]]l [[2025]]. 5. mail 2026 kukkus tema valitsus pärast umbusaldushääletuse kaotamist, kuid ta jääb ametisse ajutise peaministrina. {{JÄRJESTA:Bolojan, Ilie}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] fnzbdl5o87fteucodiuoype944pxcyd 7256490 7256489 2026-10-20T20:45:24Z Velirand 67997 7256490 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilie Bolojan | pilt = Ilie_Bolojan_-_6_March_2025_(cropped).jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ilie Bolojan (2025) | amet = Rumeenia peaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 20. oktoober 2026 | eelmine = [[Marcel Ciolacu]] | järgmine = [[Luca Niculescu]] | amet2 = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus2 = 23. detsember 2024 | ametiajalõpp2 = 23. juuni 2025 | eelmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine2 = [[Mircea Abrudean]] | amet3 = Rumeenia presidendi kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp3 = 26. mai 2025 | eelmine3 = [[Klaus Iohannis]] | järgmine3 = [[Nicușor Dan]] | amet4 = Rahvuslikliberaalse partei president | ametiajaalgus4 = 25. november 2024 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = Nicolae Ciucă | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ilie-Gavril Bolojan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|17}} | sünnikoht = Birtin, Vadu Crișului vald, [[Bihori maakond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rahvuslikliberaalne partei | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Timișoara Lääne Ülikool<br>Timișoara Politehnica Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ilie-Gavril Bolojan''' (sündinud [[17. märts]]il [[1969]]) on [[Rumeenia]] poliitik, [[23. juuni]]st 2025 [[Rumeenia peaminister]], Rahvuslikliberaalse partei (''Partidul Național Liberal'') president. Ta on olnud Rumeenia presidendi kohusetäitja, Senati esimees, [[Oradea]] linnapea ja [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] volikogu esimees. Pärast Rahvuslikliberaalse partei kaotust hiljem tühistatud 2024. aasta Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus ja [[Nicolae Ciucă]] tagasiastumist sai temast riigi presidendi kohusetäitja ning ta valiti Rumeenia Senati presidendiks. [[12. veebruar]]il [[2025]], pärast [[Klaus Iohannis]]e tagasiastumist, sai temast Rumeenia presidendi kohusetäitja, kes teenis kuni [[Nicușor Dan]]i ametisseastumiseni 26. mail 2025 pärast tema võitu 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistel. Tema presidendi kohusetäitja ametiajal peatati tema ametiaeg Senati esimehena ja ta asus uuesti ametisse pärast Nicusor Dani presidendiaja algust. [[20. juuni]]l [[2025]] nimetas president [[Nicușor Dan]] Bolojani Rumeenia peaministriks ja ta vannutati ametisse [[23. juuni]]l [[2025]]. 5. mail 2026 kukkus tema valitsus pärast umbusaldushääletuse kaotamist, kuid ta jääb ametisse ajutise peaministrina. {{JÄRJESTA:Bolojan, Ilie}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 619opcezcm34t6k186wrvcnrx8nc7n3 7256491 7256490 2026-10-20T20:46:53Z Velirand 67997 7256491 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilie Bolojan | pilt = Ilie_Bolojan_-_6_March_2025_(cropped).jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ilie Bolojan (2025) | amet = Rumeenia peaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 20. oktoober 2026 | eelmine = [[Marcel Ciolacu]] | järgmine = [[Luca Niculescu]] | amet2 = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus2 = 23. detsember 2024 | ametiajalõpp2 = 23. juuni 2025 | eelmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine2 = [[Mircea Abrudean]] | amet3 = Rumeenia presidendi kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp3 = 26. mai 2025 | eelmine3 = [[Klaus Iohannis]] | järgmine3 = [[Nicușor Dan]] | amet4 = Rahvuslikliberaalse partei president | ametiajaalgus4 = 25. november 2024 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = Nicolae Ciucă | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ilie-Gavril Bolojan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|17}} | sünnikoht = Birtin, Vadu Crișului vald, [[Bihori maakond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rahvuslikliberaalne partei | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Timișoara Lääne Ülikool<br>Timișoara Politehnica Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ilie-Gavril Bolojan''' (sündinud [[17. märts]]il [[1969]]) on [[Rumeenia]] poliitik, [[23. juuni]]st 2025 kuni [[20. oktoober|20. oktoobrini]] [[2026]] [[Rumeenia peaminister]], Rahvuslikliberaalse partei (''Partidul Național Liberal'') president. Ta on olnud Rumeenia presidendi kohusetäitja, Senati esimees, [[Oradea]] linnapea ja [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] volikogu esimees. Pärast Rahvuslikliberaalse partei kaotust hiljem tühistatud 2024. aasta Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus ja [[Nicolae Ciucă]] tagasiastumist sai temast riigi presidendi kohusetäitja ning ta valiti Rumeenia Senati presidendiks. [[12. veebruar]]il [[2025]], pärast [[Klaus Iohannis]]e tagasiastumist, sai temast Rumeenia presidendi kohusetäitja, kes teenis kuni [[Nicușor Dan]]i ametisseastumiseni 26. mail 2025 pärast tema võitu 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistel. Tema presidendi kohusetäitja ametiajal peatati tema ametiaeg Senati esimehena ja ta asus uuesti ametisse pärast Nicusor Dani presidendiaja algust. [[20. juuni]]l [[2025]] nimetas president [[Nicușor Dan]] Bolojani Rumeenia peaministriks ja ta vannutati ametisse [[23. juuni]]l [[2025]]. 5. mail 2026 kukkus tema valitsus pärast umbusaldushääletuse kaotamist, kuid ta jääb ametisse ajutise peaministrina. {{JÄRJESTA:Bolojan, Ilie}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 8tvqs9amggwdt3j4il677uz4oxql8bu 7256492 7256491 2026-10-20T20:47:28Z Velirand 67997 7256492 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilie Bolojan | pilt = Ilie_Bolojan_-_6_March_2025_(cropped).jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ilie Bolojan (2025) | amet = Rumeenia peaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 20. oktoober 2026 | eelmine = [[Marcel Ciolacu]] | järgmine = [[Luca Niculescu]] | amet2 = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus2 = 23. detsember 2024 | ametiajalõpp2 = 23. juuni 2025 | eelmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine2 = [[Mircea Abrudean]] | amet3 = Rumeenia presidendi kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp3 = 26. mai 2025 | eelmine3 = [[Klaus Iohannis]] | järgmine3 = [[Nicușor Dan]] | amet4 = Rahvuslikliberaalse partei president | ametiajaalgus4 = 25. november 2024 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = Nicolae Ciucă | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ilie-Gavril Bolojan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|17}} | sünnikoht = Birtin, Vadu Crișului vald, [[Bihori maakond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rahvuslikliberaalne partei | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Timișoara Lääne Ülikool<br>Timișoara Politehnica Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ilie-Gavril Bolojan''' (sündinud [[17. märts]]il [[1969]]) on [[Rumeenia]] poliitik, [[23. juuni]]st 2025 kuni [[20. oktoober|20. oktoobrini]] [[2026]] [[Rumeenia peaminister]], Rahvuslikliberaalse partei (''Partidul Național Liberal'') president. Ta on olnud Rumeenia presidendi kohusetäitja, Senati esimees, [[Oradea]] linnapea ja [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] volikogu esimees. Pärast Rahvuslikliberaalse partei kaotust hiljem tühistatud 2024. aasta Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus ja [[Nicolae Ciucă]] tagasiastumist sai temast riigi presidendi kohusetäitja ning ta valiti Rumeenia Senati presidendiks. [[12. veebruar]]il [[2025]], pärast [[Klaus Iohannis]]e tagasiastumist, sai temast Rumeenia presidendi kohusetäitja, kes teenis kuni [[Nicușor Dan]]i ametisseastumiseni 26. mail 2025 pärast tema võitu 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistel. Tema presidendi kohusetäitja ametiajal peatati tema ametiaeg Senati esimehena ja ta asus uuesti ametisse pärast Nicusor Dani presidendiaja algust. [[20. juuni]]l [[2025]] nimetas president [[Nicușor Dan]] Bolojani Rumeenia peaministriks ja ta vannutati ametisse [[23. juuni]]l [[2025]]. 5. mail 2026 kukkus tema valitsus pärast umbusaldushääletuse kaotamist, kuid ta jäi ametisse ajutise peaministrina. {{JÄRJESTA:Bolojan, Ilie}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 436ecragb6itenp9kaj5b04196a0926 4 701906 7256354 7251612 2026-10-20T13:35:31Z Veritas Sapientiae 172838 Reporting [[Special:Contributions/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1d) 7256354 wikitext text/x-wiki : ''Sellel leheküljel võib anda teada probleemidest, mis vajavad administraatorite tähelepanu. Siin võib muu hulgas arutada kindlate kasutajate blokeerimise üle.'' == Report concerning [[Special:Contributions/217.199.233.163|217.199.233.163]] == * {{user|217.199.233.163}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 10. august 2025, kell 11:07 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/83.166.44.175|83.166.44.175]] == * {{user|83.166.44.175}} Spam <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 11. august 2025, kell 16:51 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/Mavemuhekartul555|Mavemuhekartul555]] == * {{user|Mavemuhekartul555}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tanbiruzzaman|Tanbiruzzaman]] ([[Kasutaja arutelu:Tanbiruzzaman|arutelu]]) 23. august 2025, kell 16:57 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-59163-6|~2025-59163-6]] == * {{user|~2025-59163-6}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 10:21 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 12:26 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61260-8|~2025-61260-8]] == * {{user|~2025-61260-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 15. september 2025, kell 17:24 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:24 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-61803-9|~2025-61803-9]] == * {{user|~2025-61803-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:기나ㅏㄴ|기나ㅏㄴ]] ([[Kasutaja arutelu:기나ㅏㄴ|arutelu]]) 15. september 2025, kell 20:49 (EEST) :Blokeerisin 3 päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. september 2025, kell 23:28 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-63367-9]] == * {{user|~2025-63367-9}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 17. september 2025, kell 11:53 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-63367-9|~2025-26683-22]] == * {{user|~2025-26683-22}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 30. september 2025, kell 14:45 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27284-11]] == * {{user|~2025-27284-11}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 09:16 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-39]] == * {{user|~2025-27415-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 11:31 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27415-90]] == * {{user|~2025-27415-90}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[Special:Contributions/~2025-27427-39]] == * {{user|~2025-27427-39}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 2. oktoober 2025, kell 12:50 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27618-95|~2025-27618-95]] == * {{user|~2025-27618-95}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 09:58 (EEST) :https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:17 (EEST) ::Thank you @[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] I have some Issues with XReport. I checked on my recent edits here and found [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Information to @[[Kasutaja:TenWhile6|TenWhile6]], that this is the correct page. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 6. oktoober 2025, kell 10:21 (EEST) == Report concerning [[User:~2025-27962-27|~2025-27962-27]] == * {{user|~2025-27962-27}} Vandalism --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 7. oktoober 2025, kell 12:17 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Skibidi2627|Skibidi2627]] kohta == * {{kasutaja|Skibidi2627}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 10. november 2025, kell 09:57 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33219-61|~2025-33219-61]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33219-61}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33088-52|~2025-33088-52]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33088-52}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:50 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33246-38|~2025-33246-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33246-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:52 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33240-54|~2025-33240-54]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33240-54}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Affe2011|Affe2011]] ([[Kasutaja arutelu:Affe2011|arutelu]]) 13. november 2025, kell 10:53 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33310-69|~2025-33310-69]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33310-69}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 13. november 2025, kell 15:17 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-33507-40|~2025-33507-40]] kohta == * {{kasutaja|~2025-33507-40}} Vandalism. Please check IP, several tempaccounts were vandalizing here. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. november 2025, kell 11:20 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-34949-14|~2025-34949-14]] kohta == * {{kasutaja|~2025-34949-14}} Vandalism. See also IP and second tempaccount <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. november 2025, kell 12:07 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Oliverorav1234086|Oliverorav1234086]] kohta == * {{kasutaja|Oliverorav1234086}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. november 2025, kell 09:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-37698-60|~2025-37698-60]] kohta == * {{kasutaja|~2025-37698-60}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 13:49 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-38186-02|~2025-38186-02]] kohta == * {{kasutaja|~2025-38186-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 3. detsember 2025, kell 14:10 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-39825-38|~2025-39825-38]] kohta == * {{kasutaja|~2025-39825-38}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:范|范]] ([[Kasutaja arutelu:范|arutelu]]) 10. detsember 2025, kell 11:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Kadrikangsa12|Kadrikangsa12]] kohta == * {{kasutaja|Kadrikangsa12}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 14. detsember 2025, kell 18:46 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-40441-23|~2025-40441-23]] kohta == * {{kasutaja|~2025-40441-23}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Ppolar bear|Ppolar bear]] ([[Kasutaja arutelu:Ppolar bear|arutelu]]) 15. detsember 2025, kell 09:55 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-41271-47|~2025-41271-47]] kohta == * {{kasutaja|~2025-41271-47}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Paloi Sciurala|Paloi Sciurala]] ([[Kasutaja arutelu:Paloi Sciurala|arutelu]]) 17. detsember 2025, kell 17:28 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Jan Karjam.ee|Jan Karjam.ee]] kohta == * {{kasutaja|Jan Karjam.ee}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 22:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2025-43683-42|~2025-43683-42]] kohta == * {{kasutaja|~2025-43683-42}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:42 (EET) ::Blokeerisin kolmeks päevaks. [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 00:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-13576-4|~2026-13576-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-13576-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 15:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-17494-5|~2026-17494-5]] kohta == * {{kasutaja|~2026-17494-5}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:25 (EET) == 3 Löwi == Peaksime selle kasutaja lõpuks blokeerima ka siin ühes tema varikontodega (praegu kasutab aktiivsemalt kontot D1Hondt). Tegu on inglise vikis blokeeritud kasutajaga, ülevaade tema varikontodest on [[:en:Wikipedia:Sockpuppet investigations/3 Löwi|siin]]. Blokeeriti ta seal algselt pideva redigeerimissõdade pidamise ja sinna juurde käiva sõimlemise tõttu. Rohkelt stiilinäiteid tema sõimlemisest ja ironiseerimisest leiab [[Eri:Püsilink/7063032#Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit|viimasest üldise arutelu teemast]], kus alustab juttu pöördumisega "soldat". Inglise vikis blokeeritud varikontodest paari on ta siin üldises arutelus hiljuti taaskasutanud tühipaljaks ironiseerimiseks: [[Eri:Erin/7033112]], [[Eri:Erin/7036743]]. Sageli redigeerib sisse logimata, eriti kui lisab resümeedesse krõbedamaid märkuseid (nt [[Eri:Erin/6988260]]), aga tema kaastöö tegemise stiil on ka siis üsna hõlpsasti äratuntav: tegeleb valdavalt poleemiliste teemadega, teeb artiklites korraga palju segaseid või küsitava väärtusega muudatusi, postitades seejuures resümeedesse kõrvalisi või norivaid kommentaare, mis muudatusi eriti kuidagi ei selgita. Iseloomulikud on veel teatud väljendite süstemaatiline eemaldamine artiklitest (nt "Liivi ordu", mille kohta talle on korduvalt märkusi tehtud) või jutumärkide lisamine teatud sõnadele, mida ta peab naljakaks (nt [[Eri:Erin/6796356|sõnale "liiduvabariik"]]). Muu hulgas teeb sisulisi parandusi nii, et tekst ei vasta enam viidatud allikatele või [[Eri:Erin/7035880|lihtsalt eemaldab viidatud tekstilt viited]] või kommenteerib välja või eemaldab tekstilõike arusaamatul põhjusel. Kui paluda tal arutelus selgitada, siis selleks ta kuigivõrd ei vaevu. Näiteks [[Arutelu:Saaremaa mäss#c-Pikne-20240107205300-Jätkuvad probleemid ("punase") allika toimetamisel|siinse arutelu]] järele pöörasime tema muudatused üksvahe tagasi, aga hiljem on ta samas artiklis samalaadset tegevust jätkanud. Tema sarnaste vaieldavate muudatuste üle mitmes artiklis kaebab Andres nüüd [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Redigeerimissõda|siin]]. Teha artiklites korraga palju vaieldavaid muudatusi, mida keegi ei jõua kontrollida ega arutada, ei ole konstruktiivne. Hulk tema probleemseid muudatusi on sel põhjusel jäänud siin lihtsalt vajaliku tähelepanuta. Eri kontosid ja ajutisi kontosid ei kasuta ta mitte ainult jälgede segamiseks, vaid ka otsesemaks eksitamiseks, väites nüüd viimati [[Eri:Erin/7063032|siin]], et ei tea oma teise konto kaastööst üldse midagi. Kõik see on kestnud aastaid ja kuna tal pole inglise vikis enam sama lihtne toimetada nagu enne, siis selle võrra on ta nüüd siin aktiivsem. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 15:19 (EET) : Vaieldava kaastöö kõrvalt on ta kohati teinud ka mõningaid asjakohaseid ja tegelikult häid parandusi, kuid eriti see teiste kaastööliste teadlik eksitamine ja pidev sopaloomine muutub väljakannatamatuks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:49 (EET) Blokeerisin kaks nimetatud kontot ja veel ühe varikonto, millega ta jätkas [[Eri:Erin/7064680|eksitavate väidete esitamist]] seoses mitme konto kasutamisega. Sama inimesega pole selle viimase konto taga tegu mitte ainult inglise vikis kontrollitud IP-aadresside põhjal, vaid ka siinse tegevuse järgi pole kuigivõrd kahtlust, et tegu on sama inimesega. Näiteks [[Eri:Erin/6835419|siin]] on ta "Ivan IV" asemele kirjutanud "Ivan Julm" ja see jälle selline asendus, mida 3 Löwi ka mitmel pool mujal on teinud ([[Eri:Erin/7047943|näide]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:56 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Hubertonjuut|Hubertonjuut]] kohta == * {{kasutaja|Hubertonjuut}} Vandalism. Also the TA on the same page <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Lp0 on fire|Lp0 on fire]] ([[Kasutaja arutelu:Lp0 on fire|arutelu]]) 14. jaanuar 2026, kell 10:38 (EET) :{{done}}. Blokkisin tähtajatult sobimatu kasutajanime tõttu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-31205-4|~2026-31205-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-31205-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 15. jaanuar 2026, kell 12:49 (EET) :{{done}}. Nädal aega blokki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. jaanuar 2026, kell 16:22 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-49481-4|~2026-49481-4]] kohta == * {{kasutaja|~2026-49481-4}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 23. jaanuar 2026, kell 13:33 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. jaanuar 2026, kell 14:44 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54811-0|~2026-54811-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54811-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/VisaViidikas|VisaViidikas]] kohta == * {{kasutaja|VisaViidikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 10:50 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56276-8|~2026-56276-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56276-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 11:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-56076-7|~2026-56076-7]] kohta == * {{kasutaja|~2026-56076-7}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 15:38 (EET) : Done. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. jaanuar 2026, kell 20:01 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-58249-0|~2026-58249-0]] kohta == * {{kasutaja|~2026-58249-0}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 27. jaanuar 2026, kell 12:02 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-60849-3|~2026-60849-3]] kohta == * {{kasutaja|~2026-60849-3}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 10:45 (EET) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 11:21 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Tibladkadugeminema91|Tibladkadugeminema91]] kohta == * {{kasutaja|Tibladkadugeminema91}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Tenshi Hinanawi|Tenshi Hinanawi]] ([[Kasutaja arutelu:Tenshi Hinanawi|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 00:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-26490-2|~2026-26490-2]] kohta == * {{kasutaja|~2026-26490-2}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:36 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-74474-8|~2026-74474-8]] kohta == * {{kasutaja|~2026-74474-8}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Langusto|Langusto]] ([[Kasutaja arutelu:Langusto|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 09:39 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/LI Mintian|LI Mintian]] kohta == * {{kasutaja|LI Mintian}} Long-term abuse <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 06:24 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10899-22|~2026-10899-22]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10899-22}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 10:40 (EET) :@[[Kasutaja:Velirand|Velirand]] you blocked that tempaccount for 1 day. Please check their IP. Since december there were several vandalizing tempaccounts, a IP block would help there. [[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-10966-49|~2026-10966-49]] kohta == * {{kasutaja|~2026-10966-49}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. veebruar 2026, kell 11:25 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14430-02|~2026-14430-02]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14430-02}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MinhVN1863|MinhVN1863]] ([[Kasutaja arutelu:MinhVN1863|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 08:37 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-14872-08|~2026-14872-08]] kohta == * {{kasutaja|~2026-14872-08}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 9. märts 2026, kell 16:35 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-15124-76|~2026-15124-76]] kohta == * {{kasutaja|~2026-15124-76}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 10. märts 2026, kell 12:54 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16092-25|~2026-16092-25]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16092-25}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 11:23 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-16882-79|~2026-16882-79]] kohta == * {{kasutaja|~2026-16882-79}} Spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:PieWriter|PieWriter]] ([[Kasutaja arutelu:PieWriter|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 10:45 (EET) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-23162-67|~2026-23162-67]] kohta == * {{kasutaja|~2026-23162-67}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 15. aprill 2026, kell 01:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-24181-48|~2026-24181-48]] kohta == * {{kasutaja|~2026-24181-48}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 11:51 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29816-51|~2026-29816-51]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29816-51}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 09:33 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-29784-96|~2026-29784-96]] kohta == * {{kasutaja|~2026-29784-96}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30273-17|~2026-30273-17]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30273-17}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 16:52 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-21742-16|~2026-21742-16]] kohta == * {{kasutaja|~2026-21742-16}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 09:44 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-30556-28|~2026-30556-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-30556-28}} Vandalism. Please check IP. 5 vandal-tempaccs <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 11:34 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Peeterkaalikas|Peeterkaalikas]] kohta == * {{kasutaja|Peeterkaalikas}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Quinlan83|Quinlan83]] ([[Kasutaja arutelu:Quinlan83|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 19:06 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-37788-43|~2026-37788-43]] kohta == * {{kasutaja|~2026-37788-43}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Icodense|Icodense]] ([[Kasutaja arutelu:Icodense|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 21:50 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/Silikkon|Silikkon]] kohta == * {{kasutaja|Silikkon}} Long-term abuse. Spam / spambot. [[Special:CentralAuth/Nousefordead]], Spam at [[Ruslan Saberov]] ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ruslan_Saberov&diff=prev&oldid=7184659&diffmode=source]) <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:MathXplore|MathXplore]] ([[Kasutaja arutelu:MathXplore|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 16:01 (EEST) :No, it's not spam. Meets the criteria of significance, the article is well written. And anyone can copy and paste articles, but a person doesn't necessarily follow a bad motive and you can make mistakes. And now why not understand the situation? In your opinion, everyone is bad and vandalizing, and it's easier for you to put a template to remove from here and conclude that you just don't want to work. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38780-41|&#126;2026-38780-41]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38780-41|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:02 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-42982-20|~2026-42982-20]] kohta == * {{kasutaja|~2026-42982-20}} Spam / spambot <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:07 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-45020-15|~2026-45020-15]] kohta == * {{kasutaja|~2026-45020-15}} Vandalism. Cross-wiki abuse. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:ChemicalCatalyst|ChemicalCatalyst]] ([[Kasutaja arutelu:ChemicalCatalyst|arutelu]]) 17. august 2026, kell 08:08 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47069-70|~2026-47069-70]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47069-70}} Vandalism. Cross-wiki <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:USSR-Slav|USSR-Slav]] ([[Kasutaja arutelu:USSR-Slav|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:30 (EEST) :Blokeerisin kolmeks päevaks. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. september 2026, kell 12:45 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-48409-28|~2026-48409-28]] kohta == * {{kasutaja|~2026-48409-28}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Enbi|Enbi]] ([[Kasutaja arutelu:Enbi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 00:30 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-47683-68|~2026-47683-68]] kohta == * {{kasutaja|~2026-47683-68}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 14. september 2026, kell 10:20 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-51893-62|~2026-51893-62]] kohta == * {{kasutaja|~2026-51893-62}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 25. september 2026, kell 10:15 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/ラズベリーラ|ラズベリーラ]] kohta == * {{kasutaja|ラズベリーラ}} Vandalism <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Àncilu|Àncilu]] ([[Kasutaja arutelu:Àncilu|arutelu]]) 26. september 2026, kell 07:31 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-52394-89|~2026-52394-89]] kohta == * {{kasutaja|~2026-52394-89}} Long-term abuse. please check IP <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 29. september 2026, kell 11:24 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-53693-41|~2026-53693-41]] kohta == * {{kasutaja|~2026-53693-41}} Vandalism. And please block the IP behind this temporary account. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Morkoz|Morkoz]] ([[Kasutaja arutelu:Morkoz|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 14:35 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-48733-14|~2026-48733-14]] kohta == * {{kasutaja|~2026-48733-14}} Long-term abuse. Please check and block IP <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:NDG|NDG]] ([[Kasutaja arutelu:NDG|arutelu]]) 12. oktoober 2026, kell 13:40 (EEST) == Kaebus kasutaja [[Eri:Kaastöö/~2026-54734-65|~2026-54734-65]] kohta == * {{kasutaja|~2026-54734-65}} Vandalism. Please RevDel edits. <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small> --[[Kasutaja:Veritas Sapientiae|Veritas Sapientiae]] ([[Kasutaja arutelu:Veritas Sapientiae|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 16:35 (EEST) t5obuvu76duy8u2saz2ml5hjnd9j8j7 0 702246 7256582 7256220 2026-10-21T05:45:31Z Kapa1964 208720 7256582 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832, [[Odessa]]<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1. detsembril 1831 avaldatud „''Senati kuulutustes''” teatati kahest Odessas sõlmitud kinnisvaraga tagatud laenutehingust, millede võlausaldajaks oli alampolkovnik Georg von Güldenschantz. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käskkiri 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] lpy3l33cco0iftprz1k7di8nc4fgvfu 0 702404 7256484 6995533 2026-10-20T20:18:34Z Evlper 104506 /* Viited */ 7256484 wikitext text/x-wiki [[File:Fibule a forma d'uccello, da rheinland-pfalz, alto medioevo.JPG|thumb|Kolm lihtsat linnukujulist sõlge [[Rheinland-Pfalz]]ist]] [[File:Fibules Sarcophages de la nécropole de Saint-Denis.jpg|thumb|Kaks luksuslikku sõlge ühest matusest [[Saint Denis' basiilika|Saint-Denis]]'s]] '''Linnukujuline sõlg''' (saksa keeles ''Vogelfibel'') on [[haaknõel]]a põhimõttel kinnituva [[plaatsõlg|plaatsõle]] üks variante, mis oli kasutusel Lääne-Euroopas [[Merovingide dünastia|Merovingide]] perioodil ja [[Rahvasterännuaeg|rahvasterännuajal]] tänapäevase Põhja-Prantsusmaa aladel ja [[Reinimaa]]l. Linnukujulise sõle plaat on [[Linnud|linnu]] (sageli äratuntava [[Röövlind|röövlinnunokaga]]) kujuga; need olid enamasti [[valamine|valatud]] väikesed sõled<ref name="rdk" />. Eesti aladel pole neid teadaolevalt leitud. Rahvasterännuaegne linnukujuline sõlg võis olla pronksist, hõbedast või harva kullast. Sõlg koosnes linnukujulisest sõleplaadist, mille alla kinnitus sõlenõela pingutav spiraal linnukuju peapoolses osas ja nõelakinnituskonks sabapoolses<ref name="rdk" />. Arheoloogilise ainese põhjal on järeldatud, et need võisid paarikaupa olla pealisrõiva kinnitused.<ref>[https://www.metmuseum.org/art/collection/search/464858 Bird-Shaped Brooch. - The Collection. Medieval Art. Metropolitan Museum]</ref> Sõleplaadi kujus ja kaunistustes olid piirkondlikud erinevused, näiteks [[Tüüringid|tüüringite]] aladel olid tarvitusel [[kiillõige|kiillõikes]] kaunistatud plaadiga sõled<ref name="rdk" />. Linnu silm võis olla [[almandiin]]ist või võis terve sõle pind olla [[oterdis]]e tehnikas vääriskividega panustatud. Linnukujulise sõle erivorm oli [[kotkakujuline sõlg]], mis oli kullatud ja üleni oterdisega kaetud. Enamik selle tüübi leide jääb [[Idagoodid|ida]]- ja [[Läänegoodid|läänegootide]] asualadele, kuid üksikleide on ka väljaspool neid<ref>U. Koch. Wo kam sie her? Eine Frau mit gotischer Adlerfibel in Mannheim-Sandhofen. - Archäologische Nachrichten aus Baden, Bd. 79/79 (2009)</ref>. Tavaliselt oli kotkas kujutatud eestvaates tiibade ja sabaga, aga jalgadeta.<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/11588216.pdf A. Hendler. Archäologische Nachweise zur Christianisierung: Funde christlichen bzw. kultischen Charakters aus frühgeschichtlichen Gräberfeldern in der Region zwischen Donau und Hochrhein. - Diplomenarbeit. Wien, 2009]</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rdk">[https://www.rdklabor.de/wiki/Fibel_(Gewandspange)#A._Merowingischer_Kulturbereich Fibel (Gewandspange) - Reallexikon der Deutschen Kunstgeschichte]</ref> }} [[Kategooria:Sõled]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] g3x6px5yi76ixf4v4z8akxcc92anc4c 0 702461 7256470 7109664 2026-10-20T19:37:58Z Sailko 8629 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Arte ostrogota, coppia di orecchini a forma d'qauila, oro e granati, 500 ca. 01.JPG]] → [[File:Arte ostrogota, coppia di orecchini a forma d'aquila, oro e granati, 500 ca. 01.jpg]] 7256470 wikitext text/x-wiki [[File:Fibula a forma d'aquila, arte ostrogota da domagnano (s. marino), 500 ca.JPG|thumb|Idagoodi naise matusest [[Domagnano]]s [[San Marino]]s 1892. aastal leitud kotkakujuline sõlg on valmistatud kullast, hõbedast ja pronksist; pinna oterdises on [[Almandiin|almandiinid]], [[lasuriit]] ja [[elevandiluu]]. Sõlel oli paariline, mis praegu asub Abu Dhabi Louvre'is<ref>[https://collection.louvreabudhabi.ae/en/object/eagle-shaped-fibula-from-domagnano-100004782 Eagle-shaped Fibula from Domagnano. - Louvre Abu Dhabi]</ref>. Aas sõle tagaküljel võib viidata sellega koos kantud ehteketile. Ese on dateeritud umbes 500. aastasse<ref>[https://www.gnm.de/objekte/adlerfibel Adlerfibel. - Germanisches Nationalmuseum]</ref>]] [[File:Arte ostrogota, coppia di orecchini a forma d'aquila, oro e granati, 500 ca. 01.jpg|thumb|Idagoodi sõlg või kõrvarõngas ripatsitega, u 500. aasta, asub [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is]] '''Kotkakujuline sõlg''' on [[Rahvasterännuaeg|rahvasterännuajal]] levinud [[Linnukujuline sõlg|linnukujulise]] [[plaatsõlg|plaatsõle]] erivorm, mille sõleplaadi kuju viitab ühemõtteliselt [[Kotkad|kotka]] kujutamisele. Kotkakujuline sõlg esineb leiuaineses oluliselt harvemini võrreldes väikeste linnukujuliste sõlgedega<ref name="hendler" /> ning selle töötlus on sageli keerukam, rikkalikum, peenem ja töömahukam. Sõlg oli mõeldud peamiselt rõivakinnituseks, aga väärismaterjalid, suurus ja luksuslik töötlus viitavad kotkakujulise sõle funktsioonile ka ehte või staatusesümbolina. == Kirjeldus == Kotkakujulisel sõlel moodustab sõleplaadi [[Heraldika|heraldilist]] kujutist meenutav reeglina eestvaates kujutatud kotkafiguur, ühte suunda küljele vaatava peaga äratuntava kõvera [[Röövlind|röövlinnunokaga]], kahel pool keha selgelt eristuvate sirgelt alla suunatud tiibade ja sabaga ning ilma jalgadeta. Sabasuled on allserva või ornamendiga selgelt markeeritud. Linnu rind võlvub plaadi keskel sageli ringi- või mandlikujulisena esile. Valdavalt on kogu sõleplaadi pind kaetud mitmevärvilise ''[[cloisonné]]''-emaili või [[oterdis]]e tehnikas klaas- ja vääriskivipanustega, kus on kasutatud värvilist klaasi, punaseid ja rohelisi [[Granaadid|granaat]]e, [[vandel|vandlit]], [[lasuriit]]i, [[ametüst]]i, [[mäekristall]]i. Paarina kujundatud sõlgede puhul paiknesid eri suunda vaatavad kotkapead vastamisi. Riietusel kanti sõlgesid nii, et kotkakuju seisis sirgelt püstasendis. Enamik leide on matustes maetu kaela- või rinnapiirkonnas; neid on leitud täiskasvanute ehetena nii meeste kui ka naiste haudadest.<ref name="hendler" /> Enamasti on kotkakujulised sõled tavalistest linnukujulistest sõlgedest suuremad, vaid Lõuna-Saksamaalt on leitud väiksemaid, tüüpilise linnukujulise sõle suurusi eksemplare. == Suurus == Kotkakujuliste sõlgede suurus varieerub tugevalt. Väikseima teadaoleva, [[Novi Banovci]]st [[Vojvodina]]s leitud sõle pikkus oli 3,6 cm. [[Rumeenia]]s [[Pietroasa aare|Pietroasa aardest]] 1837. aastal leitud kaks puhtast kullast rikkalikult kaunistatud sõlge on oma 27- ja 25-sentimeetrise pikkusega suurimad teadaolevad. Enamiku kotkakujuliste sõlgede pikkus jääb 10 cm kanti, Saksamaa Rahvusmuuseumis asuv Domagnanost pärit sõlg on 12 cm pikk. == Levik == Oterdisega rikkalikult kaetud kullatud hõbedast või pronksist kotkakujulised sõled olid eriti iseloomulikud ida- ja läänegootidele, väljastpoolt nende asualasid on vaid üksikuid leide. Sõlgede valmistamiskohaks on peetud töökodasid läänegootide Vahemere-äärsetel maadel, kuna Hispaaniast, Itaaliast ja Prantsusmaal on 13 leiukohast leitud ümara või mandlikujulise rinnakilbiga kotka kujulisi oterdisega kaetud sõlgi, kuid on vaid üks leid [[Reini jõgi|Reini jõest]] lääne pool.<ref>U. Koch. Wo kam sie her? Eine Frau mit gotischer Adlerfibel in Mannheim-Sandhofen. - Archäologische Nachrichten aus Baden, Bd. 79/79 (2009)</ref> == Sümboolika == Kotkas seostub paljudel rahvastel kuninglikkuse, võimu ja ülimuslikkusega üldisemalt, kuid gootide puhul on kotkafiguuri kasutamist seostatud nende varase ristiusustamisega 4. sajandi keskpaigas, kuna kotkal on mitmeid tõlgendusvõimalusi kristlikus sümboolikas, näiteks Kristuse sümbolina või ristitu hinge vabanemise sümbolina.<ref name="hendler" /> == Pildid == <gallery> Alovera M.A.N..JPG|Aloverast leitud läänegoodi sõled Madridi Rahvuslikus Arheoloogiamuuseumis Visigothic - Pair of Eagle Fibula - Walters 54421, 54422 - Group.jpg|Läänegoodi sõlgede paar Lõuna-Hispaaniast Walters Art Museumis Fíbula aquiliforme (M.A.N. Madrid) 03.jpg|Läänegoodi sõlg 6. sajandist, süvenditeha [[champlevé]]-tehnikas panuse jaoks Fíbulas en Museo Lázaro Galdiano.jpg|thumb|Klaasimassist kaunistusega läänegoodi sõled Museo Lázaro Galdiano vitriinis </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hendler">[https://core.ac.uk/download/pdf/11588216.pdf A. Hendler. Archäologische Nachweise zur Christianisierung: Funde christlichen bzw. kultischen Charakters aus frühgeschichtlichen Gräberfeldern in der Region zwischen Donau und Hochrhein. - Diplomenarbeit. Wien, 2009]</ref> }} [[Kategooria:Sõled]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] tkfsasd3k1mzq9wzfe247lhla7jq2es 0 702686 7256531 7188743 2026-10-20T23:13:46Z Juppi lantteineen 239848 7256531 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Meelis Kitsing 2025.jpg|pisi|Meelis Kitsing (2025)]] '''Meelis Kitsing''' (sündinud [[29. mai]]l [[1973]] [[Tartu]]s) on eesti poliitika- ja majandusteadlane. Ta on [[Estonian Business School]]i (EBS) rektor. == Haridus == Meelis Kitsing lõpetas 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal (BA, võrdsustatud magistrikraadiga) kõrvalerialana politoloogia. Aastatel 2000–2001 õppis ta [[Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Kool]]is, kus omandas magistrikraadi (MSc) maailmamajanduse poliitikas Peacocki stipendiaadina. Fulbrighti stipendiaadina lõpetas ta 2004. aastal [[Tuftsi Ülikool]]i Fletcheri õiguse ja diplomaatia kooli ([https://fletcher.tufts.edu/ The Fletcher School of Law and Diplomacy]), kus sai magistrikraadi rahvusvahelises õiguses ja diplomaatias (Master of Arts in Law and Diplomacy). 2015. aastal kaitses ta Massachusettsi Ülikoolis Amhersti kampuses ([https://www.umass.edu/ University of Massachusetts Amherst]) väitekirja poliitikateaduste alal ja sai doktorikraadi (PhD). Tema väitekiri käsitles ettevõtluse ja institutsioonide rolli digitaliseerimisel. == Töökäik == Aastatel 1995–2000 töötas Kitsing BNS-is, projektijuhina USA reklaamiketis DDB, konsultandina Rootsi koolitusfirmas Mercuri International ja e-kaubanduse iduettevõtte kaasasutaja ja juhina. Ta on olnud õppejõud [[Massachusettsi Ülikool]]is aastatel 2003–2010 ning teadur [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is, [[Harvardi ülikool]]is ja USA digivalitsemise keskuses ([https://www.umass.edu/digitalcenter/node/111/index.html National Center for Digital Government]) 2001–2010. Hiljem töötas ta [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]is majandusanalüüsi valdkonna juhina (2011–2015) ning [[Riigikantselei]] strateegiabüroos nõunikuna (2015–2017). Ta oli ta [[Arenguseire Keskus]]e uuringute juht aastatel 2017–2020 ja juhataja kohusetäitja 2018–2019. Alates 2020. aastast on Meelis Kitsing Estonian Business Schooli rektor ja juhatuse esimees. Ta on 2018. aastast ka EBS-i poliitökonoomia professor ning on olnud [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i president.{{millal}} Kitsing on õpetanud ja teinud teadustööd mitmes ülikoolis, sh Harvardi ülikoolis, George Masoni Ülikoolis, Kesk-Euroopa Ülikoolis, [[Connecticuti Ülikool]]is, Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis, Clark University, College of Holy Cross, Emmanuel College ja [https://www.imt.edu/ Institute of Management Technology] (Ghaziabad ja Dubai kampus). Ta on juhtinud avaliku sektori teadus- ja arendusasutuse [[Teede Tehnokeskus]] ning Tallinna linnale kuuluva kinnisvarafirma Vanalinna Haldus OÜ nõukogusid. Kitsing on [https://evn.ee/ Eesti Välissuhete Nõukogu] juhatuse liige ja kaasasutaja. Ta kuulub ka [https://teenusmajandus.ee/et Teenusmajanduse Koja] juhatusse ja on [https://www.eurofound.europa.eu/lt/about/who-we-are/management-board Eurofoundi] – Euroopa Liidu Dublinis asuva teadusasutuse – nõukogu liige. Kitsing on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige [[Eesti Teaduste Akadeemia]] juures. == Teadustöö ja publikatsioonid == Meelis Kitsingu uurimistöö keskendub digiplatvormide ökosüsteemidele, innovatsioonile ja valitsemise tulevikule. Tema artikleid on avaldatud väljaannetes Policy & Internet, Journal of Information Technology and Politics, Transnational Corporations Review ning mitme rahvusvahelise kirjastuse (sh Routledge Springer, IEEE, ACM, Leuven University Press ja MIT Press) kogumikes. === Valik publikatsioone === * Kitsing, M. (2026). [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ AI Futures: Lessons from Estonia's Digital Evolution.] The European Business Review. June 21. * Kitsing, M. (2021). ''[https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 The Political Economy of Digital Ecosystems: Scenario Planning for Alternative Futures].'' New York: Routledge. * Kitsing, M. (2022). “[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/19186444.2022.2145865 Geopolitical Risk and Uncertainty: How Transnational Corporations Can Use Scenario Planning for Strategic Resilience].” ''Transnational Corporations Review'', 14(4). * Kitsing, M. (2020). “Scenarios as Thought Experiments for Governance.” In Bouckaert, G. & Jann, W. (Eds.) [https://library.oapen.org/bitstream/20.500.12657/23445/1/9789461663078.pdf ''European Perspectives for Public Administration.'' Leuven University Press.] * Kitsing, M. (2011). “[https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.2202/1944-2866.1095 Success Without Strategy: E-Government Development in Estonia].” ''Policy & Internet'', 3(1). Täielik publikatsioonide nimekiri on leitav tema [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) profiililt]. == Projektid ja rahvusvaheline tegevus == Kitsing on juhtinud ja nõustanud rahvusvahelisi projekte, sealhulgas programme Kesk-Aasias, Lähis-Idas, Moldovas, Ugandas ja Ukrainas. Tema juhitud projektid on keskendunud muutuste juhtimisele, digipöördele ja stsenaariumide planeerimisele.{{lisa viide}} Ta on osalenud ka rahvusvaheliste akrediteerimiskomisjonide töös (nt [https://www.efmdglobal.org/ European Foundation for Management Development]) ning on hinnanud ülikoolide tegevusi ja strateegiaid Euroopas ja Lähis-Idas. Samuti kuulub ta teadusgrantide hindamiskomisjonidesse, mida korraldavad muu hulgas [https://etag.ee/ Eesti Teadusagentuur] ja Portugali Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus ([https://www.fct.pt/ FCT]). == Tunnustus == * Fulbright Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2002–2003) * Armand Hammer Scholar, The Fletcher School, Tufts University (2003–2004) * Michael Peacock Scholar, London School of Economics (2000–2001) * Best Research Paper Award, 7th International Conference on Innovation and Entrepreneurship (Singapore, 2017) * Atlas Economic Research Foundation & John Templeton Foundation Scholar, Estonian Business School (2001–2002) * Charles Koch Fellow, Cato Institute (1994) * Humane Studies Fellowship, Institute for Humane Studies, George Mason University (2005) == Muu tegevus == Kitsingu arvamuslugusid on ilmunud Eesti ja rahvusvahelistes väljaannetes, sh [https://www.timeshighereducation.com/campus/how-business-schools-can-turn-ai-threat-sustainability-enabler Times Higher Education], [https://www.europeanbusinessreview.com/ai-futures-lessons-from-estonias-digital-evolution/ The European Business Review], [https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20260526172946131 University World News] [https://www.err.ee/1609837266/meelis-kitsing-konkurentsivoime-algab-vordsetest-voimalustest-hariduses ERR], Äripäev, Postimees, [https://www.nationalreview.com/author/meelis-kitsing/ National Review], [https://ecipe.org/wp-content/uploads/2021/03/ECI_21_PolicyBrief_03_2021_LY03-1.pdf ECIPE Policy Brief], [https://www.pymnts.com/wp-content/uploads/2025/04/TechREG-Chronicle-Digital-Platform-Governance-APRIL-2025.pdf TechREG Chronicle], [https://ies.lublin.pl/video/webinarium-competitiveness-of-central-european-economies-benchmarking-and-best-practices-13-11-2024-r/ Institute of Central Europe] ja [https://wszystkoconajwazniejsze.pl/prof-meelis-kitsing-scenariusze-dla-innowacyjnego-trojmorza/ Wszystko Co Najwazniejsze]. Teda on tsiteerinud väljaanded [https://www.economist.com/international/2011/10/29/government-by-all-the-people The Economist], [https://www.ft.com/content/0de0f690-e23a-3c60-9b09-8f8afe42362f The Financial Times], [https://www.ewmagazine.nl/economie/achtergrond/2024/10/onderzoek-hoe-veilig-is-sparen-in-het-buitenland-85319w/?utm_source=ew&utm_medium=freemium&utm_campaign=abomail&access_code=6a45c673-a2ca-4b40-9b5b-eea57c0baec6 EW], Reader’s Digest, [https://timesofindia.indiatimes.com/blogs/bluesky-thinking/teaching-ai-sustainably-how-business-schools-are-preparing-students-without-compromising-ethics-or-the-planet/ The Times of India], [https://finance.yahoo.com/news/p-q-interview-estonian-business-143338020.html Yahoo Finance], [https://www.euronews.com/travel/2025/08/21/estonias-remote-islands-may-be-europes-best-kept-travel-secret-heres-why EUobserver], [https://poetsandquants.com/2025/07/31/the-pq-interview-estonian-business-schools-meelis-kitsing-on-rethinking-ais-role-in-sustainability/ Poets&Quants] ja [http://bullardfallaezcurra.com/wp-content/uploads/2022/07/Un-Divertimento_AB_23.07.16.pdf El Comercio]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ebs.ee/en/contacts/meelis-kitsing Estonian Business School – Meelis Kitsing] * [https://www.etis.ee/CV/Meelis_Kitsing Eesti Teadusinfosüsteem – Meelis Kitsing CV] * [https://www.routledge.com/The-Political-Economy-of-Digital-Ecosystems-Scenario-Planning-for-Alternative-Futures/Kitsing/p/book/9780367653989 Kitsing, M. (2021). ''The Political Economy of Digital Ecosystems.'' Routledge.] * [https://arenguseire.ee/inimesed/meelis-kitsing/ Arenguseire Keskus. “Valitsemine 2030” ja “Globaalsed jõujooned” projektid.] * [https://www.aripaev.ee/a/meelis-kitsing Äripäev] ja [https://www.postimees.ee/term/572557/meelis-kitsing Postimees], intervjuud ja arvamusartiklid. {{JÄRJESTA:Kitsing, Kitsing}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti politoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli rektorid]] lug3it12bmwxe1y7j64uf85vgv4s04b 0 702935 7256504 7255962 2026-10-20T21:26:43Z Kapa1964 208720 7256504 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 23. jaanuari 1857) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik, [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisu kuulunud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (kuni 7.10.1814 Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi. Rügement dislotseerus [[Podoolia kubermang]]u [[:ru:Проскуровский уезд|Proskurovi maakonnas]].<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/><ref name="1815 Kostroma dislotseerumine"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → 4. jalaväediviis / [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]]<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'').<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 5. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |- | 23.01.1857 | 5. armeekorpus / 5. vooribrigaad | major → [[alampolkovnik]] | Vabastati tervislikel põhjustel tegevteenistusest, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="23.01.1857 alampolkovnik"/><ref name="23.01.1857 Vene Invaliid"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. ja 1827. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) piirivalve karantiiniposti ülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/><ref name="Lipkani 1827"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku [[ukaas]]i nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana (reformieelses [[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> 1848. aastal töötas ta [[Podoolia kubermang|Podoolia]] [[kroonupalat]]i tubakaaktsiisi järelvaatajana (reformieelses vene k. ''надзиратель по акцизу съ табаку'') ning vabastati sellest ametist tervislikel põhjustel sama aasta 13. oktoobril.<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года''] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="1815 Kostroma dislotseerumine">[https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900, lk 108 (PDF-vaaturis lk 132). Rügement dislotseerus Kamenets-Podolski kubermangu Proskurovi maakonnas.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Lipkani 1827">''Сенатские ведомости'', nr 44, 29. oktoober 1827, lk 15. Lipkani piirivalve karantiiniposti ülem Carl von Güldenschantz (''Начальникъ Липканской Пограничной Карантинной заставы Карлъ Фонъ-Гильденшанцъ'').</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="23.01.1857 alampolkovnik">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 23, 27. jaanuar 1857], lk 2. 23. jaanuaril 1857 vabastati 3. armeekorpuse vanemvoorimeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz tegevteenistusest tervislikel põhjustel, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning talle määrati pension täispalga ulatuses.</ref> <ref name="23.01.1857 Vene Invaliid">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&resetCount=1 ''Русский инвалид'', nr 22, 26. jaanuar 1857], lk 2. 5. armeekorpuse obervagenmeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz ülendati 23. jaanuaril 1857 alampolkovnikuks ning vabastati tegevteenistusest mundri kandmise õiguse ja täispalga suuruse pensioniga.</ref> <ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1848&dateTo=1848&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&fuzzy=1 ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 238, 23. oktoober 1848], lk 1. 13. oktoobri 1848 keiserliku käskkirja alusel vabastati tervislikel põhjustel ametist Podoolia kroonupalati tubakaaktsiisi järelvaataja kolleegiumiassessor Güldenschantz.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. * [https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900. * Orlov, F. F. (1881). ''Очерк истории С.-Петербургского гренадерского короля Фридриха Вильгельма III-го полка (1726–1880)''. Санкт-Петербург. [https://militera.lib.ru/h/0/pdf/orlov_ff02.pdf Veebiversioon (PDF)]. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] dk0g9a9qg4qbf9dn9l9uu4czwgmhmsl 7256506 7256504 2026-10-20T21:32:16Z Kapa1964 208720 7256506 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 23. jaanuari 1857) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik, [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisu kuulunud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (kuni 7.10.1814 Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi. Rügement dislotseerus [[Podoolia kubermang]]u [[:ru:Проскуровский уезд|Proskurovi maakonnas]].<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/><ref name="1815 Kostroma dislotseerumine"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → 4. jalaväediviis / [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]]<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'').<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 5. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |- | 23.01.1857 | 5. armeekorpus / 5. vooribrigaad | major → [[alampolkovnik]] | Vabastati tervislikel põhjustel tegevteenistusest, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="23.01.1857 alampolkovnik"/><ref name="23.01.1857 Vene Invaliid"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. ja 1827. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) piirivalve karantiiniposti ülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/><ref name="Lipkani 1827"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku [[ukaas]]i nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana (reformieelses [[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> 1848. aastal töötas ta [[Podoolia kubermang|Podoolia]] [[kroonupalat]]i tubakaaktsiisi järelvaatajana (reformieelses vene k. ''надзиратель по акцизу съ табаку'') ning vabastati sellest ametist tervislikel põhjustel sama aasta 13. oktoobril.<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года''] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="1815 Kostroma dislotseerumine">[https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900, lk 108 (PDF-vaaturis lk 132). Rügement dislotseerus Kamenets-Podolski kubermangu Proskurovi maakonnas.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Lipkani 1827">''Сенатские ведомости'', nr 44, 29. oktoober 1827, lk 15. Lipkani piirivalve karantiiniposti ülem Carl von Güldenschantz (''Начальникъ Липканской Пограничной Карантинной заставы Карлъ Фонъ-Гильденшанцъ'').</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="23.01.1857 alampolkovnik">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 23, 27. jaanuar 1857], lk 2. 23. jaanuaril 1857 vabastati 3. armeekorpuse vanemvoorimeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz tegevteenistusest tervislikel põhjustel, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning talle määrati pension täispalga ulatuses.</ref> <ref name="23.01.1857 Vene Invaliid">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&resetCount=1 ''Русский инвалид'', nr 22, 26. jaanuar 1857], lk 2. 5. armeekorpuse obervagenmeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz ülendati 23. jaanuaril 1857 alampolkovnikuks ning vabastati tegevteenistusest mundri kandmise õiguse ja täispalga suuruse pensioniga.</ref> <ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1848&dateTo=1848&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&fuzzy=1 ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 238, 23. oktoober 1848], lk 1. 13. oktoobri 1848 keiserliku käskkirja alusel vabastati tervislikel põhjustel ametist Podoolia kroonupalati tubakaaktsiisi järelvaataja kolleegiumiassessor Güldenschantz.</ref> }} == Kirjandus == * [https://militera.lib.ru/h/0/pdf/orlov_ff02.pdf Орлов, Ф. Ф. ''Очерк истории С.-Петербургского гренадерского короля Фридриха Вильгельма III-го полка (1726–1880).''] Санкт-Петербург, 1881. — Lk 207–210 (Kljastitsõ ja Polotski lahingud, Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni tegevus); lk 736, nr 364 (Carl von Güldenschantzi teenistusandmed, ekslikult „Егор Карлович“). * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. * [https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] lj9ie7i9gptbr5k89s2vw7hjjb9ee73 0 705288 7256395 7189170 2026-10-20T16:11:48Z Taivo 268 7256395 wikitext text/x-wiki '''Erki Kasemets''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1969]]) on eesti kunstnik. Kasemets on lõpetanud põhikooli [[Tallinna 1. Keskkool]]is ja keskkooli [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Ta õppis [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[joonestamine|joonestamist]] ja [[kunstiõpetus]]t. Ta lõpetas [[Tallinna Kunstiülikool]]is [[lavastuskunst]]i [[bakalaureus]]eõpingud 1995<ref>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-ba/ Kunstiakadeemia stsenograafia eriala lõpetanute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> ja sai 1996. aastal [[magistrikraad]]i tööga "Etenduskeskkonna kujundamise võimalusi polügoonteatris"<ref name=magister>[https://www.artun.ee/et/stsenograafia-vilistlased/ Kunstiakadeemia stsenograafia erialal magistrikraadi kaitsnute loend]. Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. Ta oli esimene, kes Tallinna Kunstiülikoolis sel erialal magistrikraadi kaitses, ja järgmine tuli alles 2002. aastal.<ref name=magister/> 2017 kaitses ta [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[filosoofiadoktor]]i väitekirja<ref>[https://www.artun.ee/et/akadeemia/vilistlased/phd/ Kunstiakadeemias kaitstud doktorikraadid] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref> "Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater"<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/93762 Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimisviis = Outside the ordinary: party, garbage and polygon theatre. Bricolage as a creative and research method] Vaadatud 4. detsembril 2025</ref>. [[2002]]. aastal pälvis ta [[Konrad Mäe preemia]]. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali, installatsiooni ja üldkompositsiooni ning töötanud aastatel 2007–2012 [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] peakunstnikuna.<ref>[https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/erki-kasemets Erki Kasemets] KKEK (vaadatud 5. detsembril 2025)</ref> [[2024]]. aasta sügisel avati [[Kumu]] Kunstimuuseumi [[aatrium]]is Kasemetsa joogipakenditest [[installatsioon]] "LIFE-FILE" (1989–2024).<ref>ERR. Neit-Eerik Nestor. [https://kultuur.err.ee/1609529689/galerii-kumus-avati-erki-kasemetsa-joogipakenditest-installatsioon Kumus avati Erki Kasemetsa joogipakenditest installatsioon]. 24. november 2024. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Kasemets, Erki}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] pboaept7rag7dm1i6hu0gpx79bb9jpo 0 706690 7256299 7256137 2026-10-20T12:14:12Z Sendrasendra 225202 /* Oktoober */ 7256299 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) [[Kategooria:2026]] 1btfyolpxmygbef3fxa6baq7v6jol4c 7256407 7256299 2026-10-20T16:44:18Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7256407 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) [[Kategooria:2026]] n1v5ti4tebwdtvyc6hk3h1p78hhbqs5 7256428 7256407 2026-10-20T17:45:18Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7256428 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89) * 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93) * 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) *[[20. oktoober]] – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) [[Kategooria:2026]] fs1j7hbqpcyxofvokmwtq3mq7y308r8 0 711222 7256746 7214835 2026-10-21T11:10:53Z Piirame ajutiselt sisselogimata redigeerimist sinu asukohast. Palun lo 240203 /* Allikad */ 7256746 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Adolf Kortel}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Adolf Kortel 1955 Vorkuta.jpg|pisi|Adolf Kortel 1955. aastal Vorkuta vangilaagris]] '''Adolf Kortel''' (30. september 1921 – 29. detsember 1988) oli [[eesti]] isetegevuslik maalikunstnik. == Elukäik == Ta sündis [[Tartu]]s ühena kaksikutest, kaksikõe nimi oli Hilda. Isa Aleksander (sünd. 1894 [[Venemaa|Venemaal]]) oli maaler, ema Maali (sünd 1891.a Venemaal) hoolitses kodumajapidamise eest. Pere elas [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Illuka vald|Illuka vallas]] [[Kuremäe]] külas. Lapsed said hariduse Kuremäe 6-klassilises algkoolis 30. septembrist 1929 – 28. maini 1937. 1938–1941 alustas Adolf Kortel õpinguid [https://pallasart.ee/korgkoolist/ Tartu Kõrgemas kunstikoolis Pallas]. Ta õppis Pallases [[Aleksander Vardi]] käe all. Maalikunsti tarkusi jagasid veel [[Villem Ormisson]] ja [[Kaarel Liimand]] ning portreede alal [[Nikolai Triik]], kes püüdiski Adolfit suunata portree valda.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja 22 september 1987 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=leninliklipp19870922.2.13 |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aastal katkestas tema kunstiõpingud alanud sõda. Sõja-aastatel kuulus ta [[Omakaitse|Omakaitsesse,]] viibis ehitustöödel [[Saksamaa|Saksamaal]] ning mobiliseeriti Saksa armee 45. SS-rügementi. Saksa vägede taandumisel vangistati ta [[Punaarmee]] poolt ning saadeti [[NKVD]] sõjavangilaagrisse nr 0316. 1946. aasta veebruaris põgenes ta laagrist. Osava kunstnikuna valmistas ta laagri nr 0316, NKVD 20. ehituspataljoni, Virumaa sõjakomissariaadi, Illuka valla täitevkomitee pitsatid ning tegi endale tõendi laagrist nr 0316 vabanemise kohta, mille alusel sai ta 1946. aasta augustis Virumaa osakonnast passi ja muud dokumendid. 1948. aasta 28. aprillil arreteeriti ta NKVD poolt uuesti<ref name=":1">ERAF.129SM.1.15443-2</ref> ning mõisteti süüdi riigireetmises ja dokumentide võltsimises. Talle määrati 25 aastat vangistust koos viieaastase asumisele saatmisega. Karistust kandis ta [[:en:Vorkutlag|Vorkuta vangilaagris]], kust ta vabastati 1956. aasta augustis.<ref name=":1" /> Pärast vangistusest vabanemist töötas ta maalrina [[Tallinn]]a tööstuskombinaadis „Töö" ja „Ühendus” ning Tallinna Puhkeparkide direktsioonis. Samal ajal jätkas ta maalimist, oli isetegevuslik kunstnik, sest kunstialast kõrgharidust tal omandada ei õnnestunud. 1957. aasta 21. detsembril abiellus Adolf Astaga (neiuna Luks), kes jäi talle truuks kaasaks elu lõpuni, lapsi paaril ei olnud. == Looming == Esimest korda esines ta kunstnikuna 1939. aasta Pallase õpilastööde näitusel. Elu keerdkäikude tõttu järgnes pikem paus kuni 1958. aastani. A. Kortel kuulus Tallinna Jaan Tombi nimelise Kultuurihoone kujutava kunsti ringi. 1958. aasta novembris oli tema töö väljas Tallinna Õpetajate Majas isetegevuslike kunstnike tööde vabariiklikul näitusel, kus ta tõsteti esile ja sai esemelise preemia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp ja Vasar 7 november 1958 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19581107.1.7 |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1961. a märtsis õnnestus tal osaleda [[Riia|Riias]] üleliidulisel kunstnike õppekogunemisel. Seal valmisid nii mõnedki hiljem tunnustust pälvinud tööd, nt Riia vaade, Riia linna vallikraav. 1962. a suvel viibis ta kaks nädalat loomingulises suvebaasis [[Alatskivi|Alatskivil]] kunstnike [[Olev Subbi]] ja [[Evi Tihemets|Evi Tihemetsa]] juhtimisel, kus maalis ligi 40 tööd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1962 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ohtulehtkoorberg19620908.2.5 |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Esimene isikunäitus toimus mais 1963 koos [[Vambola Maavara|Vambola Maavaraga]] Tartu Raudteelaste Klubis, kus temalt oli väljas 60 maali.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Edasi : EKP Tartu Linnakomitee, EKP Tartu Rajoonikomitee, Tartu Linna RSN ja Tartu Rajooni RSN häälekandja 11 mai 1963 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=edasi19630511.2.21 |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Edaspidi esines Adolf Kortel näitustel koos nii isetegevuslike kui ka kutselisete kunstnikega. Viimane A. Korteli maalide ja pastellide isikunäitus toimus [[Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum|Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi]] Valges saalis 1987. aastal.<ref name=":0" /> Tema peamisteks maalistiilideks olid õlimaal, akvarell, pastell ja monotüüpia. Ta maalis nii maastikke (“Nehatu maastik”, “Toila motiiv”), linnavaateid (“Tolli tänav Tallinnas”, “Riia vaade”), portreesid (“Ema portree”, “Poiss punases särgis”), temaatilisi maale (“Asfalteerijad”, “Endla tänava viadukti ehitus”) kui ka lihtsaid põllulilli. Tema loomingut on iseloomustatud tugeva vormitunde ja impressionistliku maalilaadiga. Tema teoseid on omandanud [[Tallinna Linnamuuseum]], [[Eesti Kunstifond|Kunstifond]] ja [[Eesti NSV Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]. Adolf Korteli üheks viimaseks tööks jäi Illuka vallas 1918.–1920. aastal vabaduse eest langenutele pühendatud mälestustahvli renoveerimine. Mälestustahvel avati pärast Adolfi surma 1989. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maaleht 2 märts 1989 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaleht19890302.2.17.4 |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Adolf Korteli looming kujunes vaatamata keerulisele elukäigule rikkalikuks. Tema teoste hulgas on peamiselt portreed, maastiku-, olustiku- ja linnavaaded. Tema teosed peegeldavad 20. sajandi teise poole Eesti kunstielu isetegevuslikku suunda. == Allikad == <references /> {{JÄRJESTA:Kortel, Adolf}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1988]] __INDEKSIGA__ __UUEALAOSALINK__ bkrbluyyes8ezxtqfmrlmtu0ubp1ef8 0 717427 7256631 7178133 2026-10-21T07:40:14Z Svencapoeira 67038 7256631 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Veluticeps ambigua'' | värvus = seened | pilt = Veluticeps ambigua.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt = Veluticeps ambigua1.jpg | pildi_seletus = ''Veluticeps ambigua'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = ''[[Veluticeps]]'' | liik = '''''Veluticeps ambigua''''' }} '''''Veluticeps ambigua''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' seltsi ''[[Gloeophyllales]]'' kuuluv seeneliik. Seen kasvab okaspuudel. ==Välislingid== * {{elurikkus|181258}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] fmjfexrxigom4vw6lmgcly7uq62e4as 7256632 7256631 2026-10-21T07:40:32Z Svencapoeira 67038 7256632 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Veluticeps ambigua'' | värvus = seened | pilt = Veluticeps ambigua.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Veluticeps ambigua1.jpg | pildi2_seletus = ''Veluticeps ambigua'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = ''[[Veluticeps]]'' | liik = '''''Veluticeps ambigua''''' }} '''''Veluticeps ambigua''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' seltsi ''[[Gloeophyllales]]'' kuuluv seeneliik. Seen kasvab okaspuudel. ==Välislingid== * {{elurikkus|181258}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] qhw506nahuyleyyh3qyvwzhfey2h926 0 717560 7256682 7179872 2026-10-21T09:29:57Z Svencapoeira 67038 7256682 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Sisymbrium strictissimum'' | värvus = taimed | pilt = Sisymbrium strictissimum.jpg | pildi_seletus = ''Sisymbrium strictissimum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Unilook]] ''Sisymbrium'' | liik = '''''Sisymbrium strictissimum''''' | binaarne = }} '''''Sisymbrium strictissimum''''' on [[Ristõielised|ristõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Taim ei kasva looduslikult Eestis. == Välislingid == * {{Elurikkus|356533}} [[Kategooria:Ristõielised]] mqnb4b5hm1ihnxt5zq3dvzibdmkc343 0 719023 7256434 7213970 2026-10-20T17:50:56Z MorsMe 217455 7256434 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Lille|number=69|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=68|järgmine liin=70|järgmine=70 (Tallinna bussiliin)|eelmine=68 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=14. august 2026|pilt=091TAK.JPG|avati=2013|suleti=2013|logo=064TAK.JPG}} '''69''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis asendas [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliini 1]] marsruudil Lille - Kaubamaja 10. ja 11. augustil 2013. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus, kui [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 1]] ei töötanud. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] pfyb806ew1tguiymak4njt862h4fpra 0 719408 7256392 7226923 2026-10-20T16:06:46Z MorsMe 217455 7256392 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|avati=2026|number=31A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31A/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=31|järgmine liin=32|järgmine=32 (Tallinna bussiliin)|eelmine=31 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31A/a-b]|läbi=Iru hooldekodu|uuendus=29. juuli 2026|pilt=31Abuss.jpg|logo=Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 31A Estonia.jpg}} '''31A''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Priisle]] vahel läbides [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |Enne 2026 | |Liin oli nr [[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |- |august 2026 |Estonia – Võidujooksu – Taevakivi – Jussi – Iru hooldekodu – Priisle | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Priisle - Iru hooldekodu - Estonia !Estonia - Iru hooldekodu - Priisle |- | ; Ussimäe tee ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Varraku ; Pikri ; P. Pinna ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Uus-Pae ; Paesilla ; Võidujooksu ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Ringhäälingu ; Kivisilla ; Estonia | ; Estonia ; Kivisilla ; Ringhäälingu ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Võidujooksu ; Paesilla ; Uus-Pae ; Paala ; Punane ; Paekaare ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Taevakivi ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Ussimäe tee ; Priisle |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31A/a-b/ 31A. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] di0uufxgr7j4xj7grmupxl544k33u9o 0 720146 7256386 7218650 2026-10-20T15:45:17Z Kasparkelk 204517 7256386 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga|nimi=FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=Logo WorldWCR 2026.png|esimene hooaeg=2024|võistkondi=18|regioon=Rahvusvaheline|koduleht=[https://www.worldsbk.com/en/news/wcr worldsbk.com]|meister=[[María Herrera]]|järgmine hooaeg=[[2027. aasta FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused]]}} '''FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused''' (inglise keeles '''FIM Women's Circuit Racing World Championship''', lühend '''WorldWCR''') on naiste [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM) ja [[MotoGP Sports Entertainment Group]], mis korraldab ka [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Mootorrataste Grand Prix' võidusõitu]] ning ka [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistluseid]]. 28. oktoobril 2023 avalikustati võistlussarja tehnilised eeskirjad ja avahooaja kalender. Võistlussarjas kasutatakse identseid [[Yamaha YZF-R7]] mootorrattaid [[Pirelli]] rehvidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/inaugural-fim-womens-motorcycling-world-championship-set-to-kick-off-in-2024 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> 2027. aastast alates hakkab võistlussari kasutama [[CFMoto]] 675SR-R mootorrattaid ning rehvitarnijaks saab [[Michelin]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-09 |pealkiri=CFMoto moves closer to WorldSBK with 675SR-R agreement |url=https://www.visordown.com/news/cfmoto-moves-closer-worldsbk-675sr-r-agreement |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Michelin to supply WorldSBK/SSP/SPB/WCR grids from 2027 |url=https://www.mcnews.com.au/michelin-to-supply-worldsbk-tyres-from-2027/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> == Etappide formaat == Iga etapp kasutab samat süsteemi, mis on kasutusel [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]]: ''Superpole'' kvalifikatsioon reedel ja 2 sõitu, üks neist laupäeval ja teine pühapäeval. Iga võidusõidu miinimum distants on 40km ja maksimum 70km. Esimese sõidu stardirivi määrab kvalifikatsiooni ringiajad (kiireima ringiaja saavutanud sõitja stardib esimesena jne). Teise sõidu esimest üheksat stardikohta määrab esimese sõidu kiireimad ringid ning ülejäänud kohad määrab reedese kvalifikatsiooni ringiajad. {| class="wikitable" !reedel !laupäeval !pühapäeval |- | * <small>''vabatreening (25 minutit)''</small> * <small>''Superpole'' (25 minutit)</small> | * <small>soojendus (10 minutit)</small> * <small>1. sõit</small> | * <small>soojendus (10 minutit)</small> * <small>2. sõit</small> |- ! colspan="3" |Viide:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=2026 EVENT SCHEDULE - WorldSBK |url=https://resources.worldsbk.com/newsdesk/2026/schedule/2026_WorldSBK_Event_Schedule_Standard_17Dec2025.pdf |vaadatud=20. augustil 2026 |väljaanne=resources.worldsbk.com}}</ref> |} === Punktisüsteem === {| class="wikitable" !Koht !1. !2. !3. !4. !5. !6. !7. !8. !9. !10. !11. !12. !13. !14. !15. |- !Punktid |25 |20 |16 |13 |11 |10 |9 |8 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 |} == Meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Sõitja |- ![[2024. aasta FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|2024]] |{{Riigi ikoon|ESP}} [[Ana Carraso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-10-21 |pealkiri=Ana Carrasco crowned WorldWCR Champion |url=https://www.mcnews.com.au/ana-carrasco-crowned-worldwcr-champion/ |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> |- ![[2025. aasta FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|2025]] |{{Riigi ikoon|ESP}} [[María Herrera]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/maria-herrera-is-the-2025-fim-womens-circuit-racing-world-champion |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> |- ![[2026. aasta FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|2026]] |{{Riigi ikoon|ESP}} [[María Herrera]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-17 |pealkiri=TITLE DEFENDED: Herrera takes 2026 crown from P5, Ramos victorious despite double Long Lap Penalty |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/10/17/title-defended-herrera-takes-2026-crown-from-p5-ramos-victorious-despite-double-long-lap-penalty/www.worldsbk.com/en/news/2026/10/17/title-defended-herrera-takes-2026-crown-from-p5-ramos-victorious-despite-double-long-lap-penalty/1178563 |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] tvkvq4mxl9j83wpm2ygbgaa2wa0njzk 0 720779 7256405 7256202 2026-10-20T16:40:20Z Hannesvalk 176021 /* 19. oktoober */ 7256405 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4wtp9maeviglzcrzcegjh35uypmvggh 7256411 7256405 2026-10-20T16:49:11Z Hannesvalk 176021 /* 20. oktoober */ 7256411 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober (sõja 1700. päev) === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] q3r583qpde0t5fhkyni27zbcw7gm9zr 7256752 7256411 2026-10-21T11:37:56Z Hannesvalk 176021 /* 14. oktoober */ 7256752 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026</ref><ref>[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> === 20. oktoober (sõja 1700. päev) === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> ja [[Kramatorsk]]is kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026</ref> Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] fwoe1ks1vkeim8hxzhjuek56162srye 0 720825 7256718 7251291 2026-10-21T10:15:07Z Angmar Brekker 94578 7256718 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2026<br>''Aadu Luukase karikas 2026'' | kuupäevad = 30. september – 16. detsember 2026 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 11 | meister = | eelmine = [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2025]] | järgmine = [[2027. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2027]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2026''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') on 79. korda toimuvad karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Karikavõistlused lõppevad suure ja väikese karikafinaaliga 16. detsembril [[Unibet Arena]]l. Võistlustest võtab osa 11 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. Tiitlikaitsja on [[Pärnu VK]]. Teist korda mängitakse välja ka väike karikas.<ref name=loos>[https://volley.ee/loositi-meeste-ja-naiste-karikavoistluste-paarid/ Loositi meeste ja naiste karikavõistluste paarid] Eesti Võrkpalli Liit, 03.09.2026.</ref> ==Võistkonnad== 2026. aastal osaleb karikavõistlustel 11 Eesti võrkpalliklubi (5 meistriliiga klubi ja 6 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2026. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>EMÜ/Embach</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.421166 |long=26.767875 |sildi_suurus=80 |paigutus=1 |silt=<small>Structura/Tartu vald</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]<br>AB Premium/Rae vald<br>Audentes/Solarstone<br>Tallinna Ülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303295 |long=24.840778 |sildi_suurus=80 |paigutus=6 |silt=<small>EstNor/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.334793 |long=26.355137 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Audentes/Solarstone]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]] | |- |[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |[[Võru]] |[[Võru spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] | |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] | |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] | |- |[[Selver x TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] | |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]] |[[Rae]] |[[Kindluse spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Asko Esna]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Vaiksaar]] |- |[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jarmo Neuhaus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andris Vahula]] |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Kollo]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Allar Keskülla]] |- |[[EstNor/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Meius]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Kallas]] |- |[[Structura/Tartu vald]] |[[Kõrveküla]] |[[Kõrveküla Spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Ševtšenko (võrkpallur)|Maksim Ševtšenko]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Steven Meilus]] |- |[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arak]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Ellermaa]] |} ==Turniiri protseduur== ===Paaride loosimine=== Eesti karikavõistluste loosimine toimus 3. septembril 2026 [[Kalevi spordihall]]is. Kohtadele 1 ja 2 loositi [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|eelmise aasta]] finalistid [[Bigbank Tartu]] ja [[Pärnu VK]]. Kohtadele 3–4 loositi [[Selver x TalTech]], [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] ja [[Audentes/Solarstone]]. Ülejäänud osalejad loositi kohtadele 5–11.<ref name=juhend>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2026/09/EKV-uldjuhend-2026.pdf EESTI 2026.a. VÕRKPALLI KARIKAVÕISTLUSTE juhend 2026] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 05.09.2026).</ref> ===Edasipääseja selgitamine=== Eelringis ja poolfinaalis mängitakse 2 mängu ning edasi pääseb mõlema mängu võitja. Viigi korral selgitatakse edasipääseja kuldse geimiga.<ref name=juhend/> Veerandfinaalis selgitatakse edasipääseja ühe mänguga, mis toimub madalama asetusega võistkonna kodusaalis.<ref name=juhend/> Karikavõitja selgitatakse ühest finaalmängust.<ref name=juhend/> ===Väikese karika süsteem=== Veerandfinaali kaotanud võistkonnad jätkavad mängimist väikese karika arvestuses (välja arvatud meistriliiga klubid). Kui meistriliiga klubi(d) kaotab veerandfinaali, siis asendab teda väikese karika turniiril eelringist välja langenud parim(ad) "õnnelik kaotaja". "Õnneliku kaotaja" määramisel arvestatakse eelringi tulemusi: # Võitude arv. # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Üldist geimide suhet. # Geimi-punktide suhet. ==Turniiritabel== ===Põhiturniir=== '''Eelring''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Peetri]] |mängupaik = Kindluse spordihoone |pealtvaatajaid = 35 |võistkondA = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''Structura/Tartu vald''' |G1 = 17:25 |G2 = 19:25 |G3 = 17:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3513&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Tammearu 6 |punkte2 = Lääne 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 11.10.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kõrveküla]] |mängupaik = Kõrveküla kooli SH |pealtvaatajaid = 67 |võistkondA = '''Structura/Tartu vald''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |G1 = 15:25 |G2 = 25:23 |G3 = 25:17 |G4 = 25:21 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3514&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Meilus 18 |punkte2 = Tammearu 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.09.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihoone |pealtvaatajaid = 39 |võistkondA = '''EstNor/Kiili''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = EMÜ/Embach |G1 = 19:25 |G2 = 27:25 |G3 = 14:25 |G4 = 25:21 |G5 = 15:12 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3515&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Orutar 21 |punkte2 = Hansman 22 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.10.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 40 |võistkondA = '''EMÜ/Embach''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = EstNor/Kiili |G1 = 25:19 |G2 = 25:23 |G3 = 25:20 |KG = 15:13 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3516&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Rüütel 18<br>Keskülla 18 |punkte2 = Mitt 11<br>Orutar 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.10.2026 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere Spordikeskus|Rahu Hall]] |pealtvaatajaid = 30 |võistkondA = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''Tallinna Ülikool''' |G1 = 25:27 |G2 = 19:25 |G3 = 18:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.10.2026 |aeg = 19:45 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone |pealtvaatajaid = 40 |võistkondA = '''Tallinna Ülikool''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |G1 = 25:19 |G2 = 25:14 |G3 = 22:25 |G4 = 25:22 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3520&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Vahtras 20 |punkte2 = Hiielaid 9 }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |14. nov – [[Võru]]|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]||[[Selver x TalTech]]| |25. okt – [[Kõrveküla]]|[[Structura/Tartu vald]]||[[Bigbank Tartu]]| |12. nov – [[Tartu]]|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]]||[[Audentes/Solarstone]]| |[[Tallinn]]|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]||[[Pärnu VK]]| <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal --> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaal|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} '''Veerandfinaalid''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.10.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kõrveküla]] |mängupaik = Kõrveküla kooli SH |pealtvaatajaid = |võistkondA = Structura/Tartu vald |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.11.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = EMÜ/Embach |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Audentes/Solarstone]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.11.2026 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = Võru spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Selver x TalTech]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = Tallinna Ülikool |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Väike karikas=== {{Turniiritabel4 <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal--> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> | RD1 = Poolfinaalid | RD2 = Finaal <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Eesti karikavõistlused võrkpallis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 3htluexb5vbewboq7hfpvixq10dfzg8 0 721494 7256730 7251249 2026-10-21T10:36:53Z Angmar Brekker 94578 7256730 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused | pilt = | kuupäevad = 10.–26. september | korraldaja = {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] | osalejaid = 32 | meister = | eelmine = [[2025. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2025]] | järgmine = [[2029. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2029]] }} '''2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused''' on 22. [[võrkpalli maailmameistrivõistlused]] meeste võrkpalli rahvuskoondistele üle [[maailm]]a, mida korraldab [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon]] (FIVB). Finaalturniir toimub 10.–26. septembril 2027 [[Poola]]s. Kokku kvalifitseerub võistlustele 32 maailma võrkpallikoondist. 2025. aasta võitja ning valitsev maailmameister on [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]], kes võitis finaalis [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaariat]] tulemusega 3:1.<ref>[https://sport.err.ee/1609814613/voimas-itaalia-kaitses-vorkpallis-mm-tiitlit Võimas Itaalia kaitses võrkpallis MM-tiitlit] ERR, 28.09.2025.</ref> ==Kvalifitseerunud võistkonnad== Korraldajana kvalifitseerus finaalturniirile [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] ning valitseva maailmameistrina [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]. Iga föderatsiooni (Euroopa, Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika) 2026. aasta kontinentaalsete meistrivõistluste kolm paremat koondist tagasid pääsu finaalturniirile. Ülejäänud 15 kohta täideti FIVB edetabeli alusel koondistega, kes ei olnud veel finaalturniirile kvalifitseerunud. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Koondis ! width="100" |Föderatsioon ! width="200" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Kvalifitseerumise kuupäev |- !{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |CEV |Korraldaja |27. september 2023 |- !{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |CEV |Valitsev meister |28. september 2025 |- !{{riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani meeste võrkpallikoondis|Iraan]] |AVC |[[2026. aasta meeste Aasia meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aasia]] teine |12. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani meeste võrkpallikoondis|Jaapan]] |AVC |[[2026. aasta meeste Aasia meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aasia]] meister |12. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea meeste võrkpallikoondis|Lõuna-Korea]] |AVC |[[2026. aasta meeste Aasia meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aasia]] kolmas |13. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada meeste võrkpallikoondis|Kanada]] |NORCECA |[[2026. aasta meeste Põhja-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Põhja-Ameerika]] teine |15. september 2026 |- !{{riigi ikoon|USA}} [[USA meeste võrkpallikoondis|USA]] |NORCECA |[[2026. aasta meeste Põhja-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Põhja-Ameerika]] meister |15. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Kuuba}} [[Kuuba meeste võrkpallikoondis|Kuuba]] |NORCECA |[[2026. aasta meeste Põhja-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Põhja-Ameerika]] kolmas |16. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia meeste võrkpallikoondis|Brasiilia]] |CSV |[[2026. aasta meeste Lõuna-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Lõuna-Ameerika]] meister |19. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina meeste võrkpallikoondis|Argentina]] |CSV |[[2026. aasta meeste Lõuna-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Lõuna-Ameerika]] teine |19. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili meeste võrkpallikoondis|Tšiili]] |CSV |[[2026. aasta meeste Lõuna-Ameerika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Lõuna-Ameerika]] kolmas |20. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |CEV |[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026 Euroopa]] teine |22. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |CEV |[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026 Euroopa]] neljas |23. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |CEV |[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026 Euroopa]] kolmas |23. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Tuneesia}} [[Tuneesia meeste võrkpallikoondis|Tuneesia]] |CAVB |[[2026. aasta meeste Aafrika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aafrika]] meister |23. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Kamerun}} [[Kameruni meeste võrkpallikoondis|Kamerun]] |CAVB |[[2026. aasta meeste Aafrika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aafrika]] teine |23. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Alžeeria}} [[Alžeeria meeste võrkpallikoondis|Alžeeria]] |CAVB |[[2026. aasta meeste Aafrika meistrivõistlused võrkpallis|2026 Aafrika]] kolmas |25. september 2026 |- !{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko meeste võrkpallikoondis|Mehhiko]] |NORCECA |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Puerto Rico}} [[Puerto Rico meeste võrkpallikoondis|Puerto Rico]] |NORCECA |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Egiptus}} [[Egiptuse meeste võrkpallikoondis|Egiptus]] |CAVB |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |- !{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |CEV |FIVB edetabel |16. oktoober 2026 |} ==Viited== {{viited}} {{Meeste Võrkpalli MM}} [[Kategooria:Võrkpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2027. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2027. aasta võrkpallis (meeste)]] qvo6lkd9kjicd3fg9ap2n2ldnfusarx 0 721680 7256306 7240096 2026-10-20T12:31:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256306 wikitext text/x-wiki [[File:Desire Doue France v Senegal 16 June 2026-264.jpg|pisi|Désiré Doué (2026)]] '''Désiré Nonka-Maho Doué''' (sündinud [[3. juuni]]l [[2005]] [[Angers]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või ääremängijana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Doué sündis Angers's [[Elevandiluurannik]]ult pärit isa ja prantslannast ema peres. Jalgpallimängimist alustas ta [[Stade Rennais FC|Stade Rennais']] noorteakadeemias 2011. aastal, viieaastaselt. Tema vanem vend [[Guéla Doué]] läbis samuti Rennes'i noortesüsteemi ning on hiljem esindanud [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluuranniku koondist]].<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/desire-guela-doue-brothers-france-cote-divoire-world-cup-2026|title=How the Doué brothers took different paths to the World Cup|publisher=FIFA|language=en|date=3 June 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> Doué jõudis Rennes'i reservmeeskonda 2021. aastal. Hooajal 2021/22 mängis ta Prantsusmaa tugevuselt viiendas liigas [[National 3]] kümnes kohtumises ja lõi ühe värava. 14. aprillil 2022 sõlmis Doué Rennes'iga oma esimese profilepingu. Ta oli sel ajal 16-aastane. Leping kehtis 2024. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/actualites/equipe-pro/premier-contrat-professionnel-pour-desire-doue|title=Premier contrat professionnel pour Désiré Doué|publisher=Stade Rennais FC|language=fr|date=14 April 2022|access-date=23 September 2026}}</ref> Rennes'i esindusmeeskonnas ja [[Ligue 1|Prantsusmaa kõrgliigas]] debüteeris Doué 7. augustil 2022, kui sekkus vahetusest 0:1 kaotusmängus [[FC Lorient]]i vastu. Esimese värava lõi ta profikarjääris 31. augustil 2022, kui tegi Rennes'i 3:1 võidumängus [[Stade Brestois 29|Bresti]] vastu kohtumise viimase värava. Temast sai esimene 2005. aastal sündinud mängija, kes oli löönud värava mõnes Euroopa viiest tugevamast liigast.<ref>{{cite web|url=https://en.news.psg.fr/press-releases/first-team/desire-doue-is-a-parisian|title=Désiré Doué Is a Parisian|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=17 August 2024|access-date=23 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 6. oktoobril 2022 lõi Doué oma esimese värava Euroopa klubivõistlustel. Ta lõi [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupimängus [[Kiievi Dinamo]] vastu 89. minutil Rennes'i 2:1 võiduvärava. 17 aasta, nelja kuu ja nelja päeva vanusena sai temast noorim Prantsusmaa mängija, kes oli löönud värava UEFA klubivõistlustel.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/0287-198f34570ebb-9cb9cbaaecde-1000--uefa-europa-league-rise-up-series-continues-with-promising-/|title=UEFA Europa League Rise Up series continues with promising young Rennes midfielder Désiré Doué|publisher=UEFA|language=en|access-date=23 September 2026}}</ref> Kolm päeva hiljem lõi Doué värava 3:0 võidumängus [[FC Nantes]]i vastu vähem kui minut pärast vahetusest sekkumist. 2022. aasta novembris pikendas ta Rennes'iga lepingut 2025. aastani. Hooajal 2022/23 pidas Doué Rennes'i eest kõigis võistlussarjades 34 kohtumist, lõi neli väravat ja andis ühe väravasöödu. Neist 26 kohtumist ja kolm väravat tulid Prantsusmaa kõrgliigas ning seitse kohtumist ja üks värav Euroopa Liigas. Hooajal 2023/24 kujunes Doué Rennes'i põhikoosseisu regulaarseks liikmeks. 1. oktoobril 2023 lõi ta hooaja esimese värava 3:1 võidumängus Nantesi vastu. 26. jaanuaril 2024 andis ta [[Martin Terrier]]'le väravasöödu ja lõi seejärel ise värava, kui Rennes alistas [[Olympique Lyonnais]]' 3:2. Prantsusmaa kõrgliigas pidas Doué hooajal 2023/24 31 kohtumist ja lõi neli väravat. Kõigis võistlussarjades mängis ta 42 kohtumises, lõi neli väravat ja andis kuus väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/doue-a-much-desired-talent-psg-news-profil-mercato-2425|title=Doué, a much desired talent|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=17 August 2024|access-date=23 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250415221822/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/doue-a-much-desired-talent-psg-news-profil-mercato-2425|archive-date=2025-04-15|url-status=dead}}</ref> Kahe hooaja jooksul pidas Doué Rennes'i esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 76 kohtumist ja lõi kaheksa väravat. 17. augustil 2024 siirdus Doué Paris Saint-Germaini. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu, mis kehtib 2029. aasta juunini. Üleminekusumma oli umbes 50 miljonit eurot ilma võimalike lisatasudeta.<ref>{{cite web|url=https://en.news.psg.fr/press-releases/first-team/desire-doue-is-a-parisian|title=Désiré Doué Is a Parisian|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=17 August 2024|access-date=23 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> PSG eest debüteeris Doué 23. augustil 2024, kui sekkus vahetusest 6:0 võidumängus [[Montpellier HSC]] vastu. Klubis sai ta särginumbriks 14. Järgmises liigamängus, 1. septembril Lille'i vastu, andis ta oma esimese väravasöödu PSG eest. Esimese värava lõi Doué PSG eest 10. detsembril 2024 Meistrite Liiga liigafaasi kohtumises [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburgi]] vastu. Ta sekkus 66. minutil vahetusest, andis esmalt väravasöödu [[Nuno Mendes]]ele ja lõi 85. minutil PSG 3:0 võidu viimase värava.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/stats-facts-a-look-back-on-the-win-in-salzburg-psg-ucl-opta-2024-2025|title=Stats & Facts: A look back on the win in Salzburg|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=11 December 2024|access-date=23 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250514195716/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/stats-facts-a-look-back-on-the-win-in-salzburg-psg-ucl-opta-2024-2025|archive-date=2025-05-14|url-status=dead}}</ref> 18. detsembril lõi ta oma esimese Prantsusmaa kõrgliigavärava PSG eest, kui meeskond alistas võõrsil [[AS Monaco FC|Monaco]] 4:2. 2025. aasta algusest sai Doué PSG koosseisus üha enam mänguaega. 19. veebruaril lõi ta Meistrite Liiga väljalangemismängus Bresti vastu värava ja andis ühe väravasöödu, kui PSG võitis 7:0. 11. märtsil 2025 sekkus Doué vahetusest Meistrite Liiga kaheksandikfinaali korduskohtumises [[Liverpool FC]] vastu. PSG võitis [[Anfield]]il normaalajal 1:0, millega kahe mängu kokkuvõttes jäi seis 1:1. Penaltiseerias lõi Doué PSG neljanda ja otsustava penalti ning Pariisi klubi võitis seeria 4:1. 2025. aasta märtsis lõi Doué neljas Prantsusmaa kõrgliigamängus kolm väravat ja andis kaks väravasöötu. Ta valiti Ligue 1 kuu parimaks mängijaks. 5. aprillil lõi Doué [[Angers SCO]] vastu kohtumise ainsa värava. 1:0 võit kindlustas PSG-le juba kuus vooru enne hooaja lõppu Prantsusmaa meistritiitli. 9. aprillil lõi Doué Meistrite Liiga veerandfinaali avamängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu PSG viigivärava. PSG võitis kohtumise 3:1 ja pääses kahe mängu kokkuvõttes poolfinaali. Hooaja lõpus valiti Doué Ligue 1 hooaja parimaks noormängijaks ja liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://ligue1.com/en/articles/l1_article_2530-|title=UNFP: Désiré Doué captures Young Player of the Year Award!|publisher=Ligue 1|language=en|date=12 May 2025|access-date=23 September 2026}}</ref> 31. mail 2025 kuulus Doué algkoosseisu Meistrite Liiga finaalis [[Milano Internazionale]] vastu. Ta andis 12. minutil väravasöödu [[Achraf Hakimi]]le ning lõi ise väravad 20. ja 63. minutil. PSG võitis Münchenis peetud finaali 5:0 ja tuli esimest korda klubi ajaloos Meistrite Liiga võitjaks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0299-1de417608530-15b01ff7b150-1000/|title=Paris win Champions League: Désiré Doué double helps secure record-breaking final win against Inter|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2025|access-date=23 September 2026}}</ref> 19 aasta ja 362 päeva vanusena sai Douést esimene teismeline, kes oli löönud Meistrite Liiga või Euroopa karikavõistluste finaalis kaks väravat. Lisaks sai temast Meistrite Liiga finaali ajaloo noorim väravasöödu andnud mängija. Doué valiti finaali parimaks mängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0299-1de41a81a0d8-2cfefc69a802-1000/|title=Désiré Doué named official 2025 UEFA Champions League final Player of the Match|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2025|access-date=23 September 2026}}</ref> UEFA valis Doué hooaja 2024/25 Meistrite Liiga parimaks noormängijaks. Hooajal 2024/25 pidas Doué PSG eest Prantsusmaa kõrgliigas 31 kohtumist ning lõi kuus väravat. Meistrite Liigas osales ta 16 kohtumises ja lõi viis väravat. Kõigis võistlussarjades, arvestades ka 2025. aasta suvel toimunud klubide maailmameistrivõistlusi, pidas ta 61 kohtumist ja lõi 16 väravat. 2025. aasta klubide maailmameistrivõistlustel jõudis PSG finaali, kus kaotas [[Chelsea FC]]-le. Doué valiti turniiri parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/club-world-cup/usa-2025/articles/desire-doue-analysis-paris-saint-germain|title=Desire Doue: PSG's gift that keeps giving|publisher=FIFA|language=en|access-date=23 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis võitis Doué PSG-ga [[UEFA superkarikas|UEFA superkarika]]. Detsembris võitis PSG ka [[FIFA Intercontinental Cup]]i. 2025. aasta novembris pälvis Doué Itaalia spordilehe [[Tuttosport]] väljaantava [[Golden Boy]] auhinna Euroopa parimale alla 21-aastasele jalgpallurile. Temast sai [[Paul Pogba]], [[Anthony Martial]]i ja [[Kylian Mbappé]] järel neljas selle auhinna võitnud Prantsusmaa mängija.<ref>{{cite web|url=https://www.goldenboyaward.com/news-and-articles/desire-doue-is-the-golden-boy-2025|title=Désiré Doué wins the Golden Boy award 2025|publisher=Golden Boy|language=en|date=4 November 2025|access-date=23 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 jätkas Doué PSG põhikoosseisus. Prantsusmaa kõrgliigas pidas ta 23 kohtumist ja lõi seitse väravat. Liiga hooaja jooksul andis ta viis väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/paris-saint-germain-shine-at-unfp-awards-2026-psg-news|title=Paris Saint-Germain shine at UNFP Awards 2026|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=11 May 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> PSG tuli viiendat hooaega järjest Prantsusmaa meistriks. Doué valiti teist hooaega järjest Ligue 1 parimaks noormängijaks.<ref>{{cite web|url=https://ligue1.com/en/articles/l1_article_5085-|title=Trophées UNFP: Who were Ligue 1 McDonald's big winners?|publisher=Ligue 1|language=en|date=11 May 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> Meistrite Liigas lõi Doué hooajal 2025/26 viis väravat. PSG jõudis teist hooaega järjest finaali, kus kohtuti [[Arsenal FC|Arsenaliga]]. 30. mail 2026 Budapestis peetud finaalis kuulus Doué PSG algkoosseisu. Arsenal asus kuuendal minutil juhtima, kuid [[Ousmane Dembélé]] viigistas teisel poolajal penaltist. Normaalaeg ja lisaaeg lõppesid 1:1. Penaltiseerias realiseeris Doué PSG teise penalti ning Pariisi klubi võitis seeria 4:3 ja tuli teist hooaega järjest Meistrite Liiga võitjaks.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/02a5-20901454177c-738c0ac757df-1000--champio/|title=Paris win Champions League: Meet the 2025/26 victors|publisher=UEFA|language=en|date=30 May 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Doué PSG eest kõigis võistlussarjades üle 40 kohtumise ja lõi 13 väravat. 12. augustil 2026 lõi Doué UEFA superkarikamängus [[Aston Villa FC|Aston Villa]] vastu PSG võiduvärava. [[Khvicha Kvaratskhelia]] viis PSG 20. minutil juhtima, Aston Villa viigistas esimese poolaja lõpus ja Doué lõi 61. minutil 2:1 võiduvärava. PSG võitis teist aastat järjest UEFA superkarika.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefasupercup/news/02a8-215538a51719-2eeabf96b5c7-1000/|title=Paris 2-1 Aston Villa: European champions win back-to-back Super Cups with Khvicha Kvaratskhelia and Désiré Doué goals|publisher=UEFA|language=en|date=12 August 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Doué on esindanud Prantsusmaad erinevates noortekoondistes. 2022. aastal kuulus ta [[Prantsusmaa U17 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U17-koondisse]], mis tuli Euroopa meistriks. U17-koondises pidas ta kokku 17 kohtumist ja lõi seitse väravat. Aastatel 2022–2023 esindas Doué Prantsusmaa U19-koondist. Ta mängis 12 kohtumises ja lõi kolm väravat. [[Prantsusmaa U21 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U21-koondises]] debüteeris ta 13. oktoobril 2023 Euroopa meistrivõistluste valikmängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Debüütmängus sai ta kaks kollast kaarti ja eemaldati kohtumise lõpus väljakult. 2024. aastal kutsuti Doué Prantsusmaa olümpiakoondisse. 22. märtsil lõi ta oma debüütmängus Elevandiluuranniku vastu kaks väravat, aidates Prantsusmaa 3:2 võidule. Doué kuulus Prantsusmaa koondisse [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el Pariisis. Ta mängis turniiril viies kohtumises. Finaalis sekkus ta vahetusest ja Prantsusmaa kaotas Hispaaniale lisaajal 3:5, saades hõbemedali. [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa A-koondisse]] kutsuti Doué esimest korda 2025. aasta märtsis. Ta debüteeris 23. märtsil 2025 [[UEFA Rahvuste Liiga]] veerandfinaali korduskohtumises [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. Doué sekkus vahetusest ning Prantsusmaa võitis normaal- ja lisaaja järel 2:0 ning pääses penaltiseeria järel poolfinaali.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10341-doue-desire/fiche.html Désiré Doué]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 23.9.2026.</ref> 2025. aasta juunis mängis Doué Rahvuste Liiga finaalturniiril. Prantsusmaa kaotas poolfinaalis [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]] 4:5, kuid alistas kolmanda koha mängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 2:0. Esimesed väravad Prantsusmaa A-koondises lõi Doué 29. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta avas 29. minutil skoori ja lõi 56. minutil oma teise värava. Prantsusmaa võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/selection/matchs/3736-colombie-france.html|title=Colombie - France|publisher=Prantsusmaa Jalgpalliliit|language=fr|date=29 March 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> 2026. aasta suvel kuulus Doué Prantsusmaa koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Ta mängis turniiril kõigis kaheksas Prantsusmaa kohtumises. 26. juunil lõi Doué alagrupimängus [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] vastu oma esimese MM-värava. Ta tegi kohtumise üleminutitel Prantsusmaa viimase värava 4:1 võidumängus.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/fr/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/calendrier-resultats-france-coupe-du-monde-2026|title=Les résultats de la France à la Coupe du Monde 2026|publisher=FIFA|language=fr|access-date=23 September 2026}}</ref> Prantsusmaa jõudis turniiril poolfinaali ja lõpetas maailmameistrivõistlused neljanda kohaga. Doué kuulus algkoosseisu ka 18. juulil peetud kolmanda koha mängus [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu.<ref>[https://www.national-football-teams.com/player/98891/Desire_Doue.html Désiré Doué]. National Football Teams. Vaadatud 23.9.2026.</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Doué pidanud Prantsusmaa A-koondises 15 kohtumist ja löönud kolm väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/desire-doue/nationalmannschaft/spieler/914562/verein_id/3377 Désiré Doué – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 23.9.2026.</ref> == Isiklikku == Doué vanem vend [[Guéla Doué]] on samuti elukutseline jalgpallur ja Elevandiluuranniku koondislane. Mõlemad vennad alustasid Rennes'i noorteakadeemias ning osalesid 2026. aasta maailmameistrivõistlustel eri riikide koondistes.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/desire-guela-doue-brothers-france-cote-divoire-world-cup-2026|title=How the Doué brothers took different paths to the World Cup|publisher=FIFA|language=en|date=3 June 2026|access-date=23 September 2026}}</ref> Nende nõbu [[Yann Gboho]] on samuti elukutseline jalgpallur.<ref>{{cite web|url=https://www.staderennais.com/actualites/equipe-pro/premier-contrat-professionnel-pour-desire-doue|title=Premier contrat professionnel pour Désiré Doué|publisher=Stade Rennais FC|language=fr|date=14 April 2022|access-date=23 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] *[[Ligue 1|Prantsusmaa meister]]: [[Ligue 1 hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] *[[Coupe de France|Prantsusmaa karikas]]: 2024/25 *[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]]: 2024, 2025 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2024–2025|2024/25]], [[UEFA Meistrite Liiga 2025–2026|2025/26]] *[[UEFA superkarikas]]: 2025, 2026 *[[FIFA Intercontinental Cup]]: 2025 *[[Klubide jalgpalli maailmameistrivõistlused|Klubide maailmameistrivõistlused]]: teine koht 2025 ;Prantsusmaa U17-koondis *[[Euroopa U17 jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa U17 meister]]: 2022 ;Prantsusmaa olümpiakoondis *[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängude]] hõbemedal: [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024]] ;[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] *[[UEFA Rahvuste Liiga]]: kolmas koht 2024/25 *[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]: neljas koht [[FIFA World Cup 2026|2026]] ;Individuaalsed *[[Golden Boy]]: 2025 *Ligue 1 hooaja parim noormängija: 2024/25, 2025/26 *Ligue 1 hooaja sümboolne koosseis: 2024/25 *Ligue 1 kuu parim mängija: märts 2025 *UEFA Meistrite Liiga hooaja parim noormängija: 2024/25 *UEFA Meistrite Liiga finaali parim mängija: 2025 *Klubide maailmameistrivõistluste parim noormängija: 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.psg.fr/en/players/desire-doue Désiré Doué] Paris Saint-Germaini kodulehel *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10341-doue-desire/fiche.html Désiré Doué] Prantsusmaa Jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/desire-doue/profil/spieler/914562 Désiré Doué] Transfermarkti lehel *[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250160243--desire-doue/ Désiré Doué] UEFA kodulehel {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Doue, Desire}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Stade Rennais FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] cmjf0sc18ta27alswotqv6p1bzr5qe0 14 721997 7256557 7245194 2026-10-21T03:16:01Z Robert Treufeldt 9117 7256557 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Muuseumid riigiti|Iirimaa]] [[Kategooria:Iirimaa|muuseum]] f73hstbegiyhzwjt8blx1pctshtoifa 0 722621 7256477 7255991 2026-10-20T20:04:54Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7256477 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] dl5604nv0nrufmwvog6fx2fubgj96nq 7256478 7256477 2026-10-20T20:07:28Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7256478 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] [[File:Kariye.JPG|thumb|Chora Lunastaja kirik ja ''[[parekklesion]]'']] [[File:Akdamar kirche.jpg|thumb|Aghtamari kirik Armeenias]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 88s96v7pwdsvndr6w6i7ezm7t28poh5 7256479 7256478 2026-10-20T20:09:38Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7256479 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] [[File:Kariye.JPG|thumb|Chora Lunastaja kirik ja ''[[parekklesion]]'']] [[File:Church of the Twelve Apostles, Thessaloniki, full.JPG|thumb|Thessaloniki Apostlite kirik]] [[File:Akdamar kirche.jpg|thumb|Aghtamari kirik Armeenias]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] o1aitrzh9jaj7qphuiqpjbvcom7s09j 7256480 7256479 2026-10-20T20:10:29Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7256480 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] [[File:Kariye.JPG|thumb|Chora Lunastaja kirik ja ''[[parekklesion]]'']] [[File:Church of the Twelve Apostles, Thessaloniki, full.JPG|thumb|Thessaloniki Apostlite kirik]] [[File:Akdamar kirche.jpg|thumb|Aghtamari kirik Armeenias]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. ==== Ehitised ==== Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 5rwkbkt1dkfkqnk0rd12bpzfs5zu808 7256485 7256480 2026-10-20T20:21:16Z Evlper 104506 /* Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) */ 7256485 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning vikkelkuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] [[File:Kariye.JPG|thumb|Chora Lunastaja kirik ja ''[[parekklesion]]'']] [[File:Church of the Twelve Apostles, Thessaloniki, full.JPG|thumb|Thessaloniki Apostlite kirik]] [[File:Akdamar kirche.jpg|thumb|Aghtamari kirik Armeenias]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. ==== Ehitised ==== Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. Intellektuaalne tõus hilises Bütsantsi riigis, nn [[Palaiologoste renessanss]], kajastus arhitektuuris vaid vähesel määral. Üksikud sellest ajast pärinevad paleed ja kloostrid jätkavad varasema ajastu traditsioone, toomata sisse ühtegi uut elementi. Märkimisväärsete näidete hulka kuuluvad [[Lipsi klooster|Lipsi kloostrist]] lõuna poole jääv kirik, mille lasi umbes 1280. aastal ehitada [[Michael VIII Palaiologos]]e abikaasa [[Theodora|keisrinna Theodora]], samuti [[Chora kirik]] ([[Kariye mošee]]) ja Jumalaemale pühitsetud [[Pammakaristose kirik]]; mõlemad viimatimainitud pärinevad umbes 1310. aastast. Enamasti piirdus ehitustegevus olemasolevate ehitiste laiendamise või ümberehitamisega – näiteks tööd, mida [[Theodoros Metochites]] lasi teha Chora kloostris aastail 1316–1321. Väljaspool Konstantinoopolit on hilisperioodi arhitektuuri tüüpiliseks näiteks [[Thessaloníki Pühade Apostlite kirik]], mille välisseinu kaunistavad mustrina laotud tellistest või [[Keraamika|keraamilistest]] kividest mustrid. Erinevalt varasematest ajastutest on hilistes kirikuis välisilme tähtsam kui siseruum: fassaadi elavdavad [[Nišš|nišid]], [[petikarkaad]]id, [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja [[sakkfriis]]id, milles on kõrvuti tellis, keraamilised kivid ja looduskivi. Taoline reljeefne müüritis jõuab haripunkti [[Vani järv]]e saarel paiknevas [[Aghtamari kirik]]us, mis on üks [[Armeenia kirikuarhitektuur|armeenia arhitektuuri]] silmapaistvamaid mälestisi. Sarnaseid rohkelt kaunistatud kirikuid ajast enne [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemist]] võib leida veel Mistrasest [[Brontochioni klooster|Brontochioni kloostri]] ehitistest ja [[Áthos]]elt. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] okootbwnupb57o297lodjh2b8h7srux 10 722673 7256486 7255852 2026-10-20T20:27:32Z Evlper 104506 7256486 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Bütsantsi arhitektuur | päis = [[Bütsantsi arhitektuur]] | grupp1 = Periodiseering | loend1 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|Varane Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) (527–843)|Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453)|Hiline Bütsantsi arhitektuur]] }} | grupp2 = Ruumitüübid | loend2 = {{rõhtloend| * [[Basiilika]] ** [[Kolmekirikubasiilika]] * [[Ümarkirik]] * [[Tsentraalehitis]] * [[Kuppelbasiilika]] * [[Ristkuppelkirik]] }} | grupp3 = Ruumiosad | loend3 = {{rõhtloend| * [[Narteks]] * [[Naos]] * [[Kliiros]] * [[Bema]] ** ''[[diakonikon]]'' ** ''[[prothesis]]'' ** [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]] * [[Apsiid]] * ''[[Synthronon]]'' * ''[[Templon]]'' * [[Ikonostaas]] * ''[[Parekklesion]]'' * [[Arkaad]] * ''[[matroneum]]'' }} | grupp4 = Ehituselemendid | loend4 = {{rõhtloend| * [[Kuppel]] ** [[Vikkel (arhitektuur)|Vikkel]] ** [[Nurgatromp]] ** [[Tambuur]] * [[Võlv]] ** [[Silindervõlv]] ** [[Ristvõlv]] * [[Ümarkaar]] * [[Sammas]] * [[Piilar]] ** [[Ristpiilar]] * [[Talum]] * [[Kapiteel]] ** [[Korvkapiteel]] ** [[Kotkakapiteel]] ** [[Talumkapiteel]] }} | grupp5 = Arhitektid | loend5 = {{rõhtloend| * [[Anthemios Trallesest]] * [[Isidoros Mileetosest]] * [[Isidoros Noorem]] * [[Stephonos Ailast]] * [[Trdat (arhitekt)]] }} | grupp6 = Seotud artiklid | loend6 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi kunst]] ** [[Ikoon]] ** [[Mosaiik]] ** [[Kärgsulatis|Cloisonné]] ** [[Fresko]] * [[Ikonoklasm Bütsantsis]] * [[Bütsantsi arhitektuur Serbias]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur]] ** [[Petr Miloneg]] ** [[Theophanes Kreeklane]] * [[Sitsiilia romaanika]] * [[Uusbütsantsi stiil]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> 2ydk6jhszmiwy6qk7edisa0ovy8veb2 0 722724 7256402 7256188 2026-10-20T16:24:48Z Andrus Kallastu 1157 7256402 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *Jacky Ligon (1962) *Jacob Barton (1985) *Jacques Dudon (1951) *James Tenney (1934–2006) *James Wyness, also known as Arcadian Meadows or Ubanu Tarasa *Jason Yerger (1982) Deja Igliashon, formerly known as Igliashon Jones *Jean-Pierre Poulin (1969) *Jeff Harrington (1955) *Jens Mügge *Jeroen Paul Thesseling (1971) 35fvtwd4ftlvavbzb5i58lvodh9scma 7256414 7256402 2026-10-20T17:03:06Z Andrus Kallastu 1157 7256414 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge 18vl0ldfevf81dvft9j4zejtlgy2nkx 7256416 7256414 2026-10-20T17:14:11Z Andrus Kallastu 1157 7256416 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett kdbc4grb1aqepc8jz60cu2vi0yrmk39 7256418 7256416 2026-10-20T17:15:44Z Andrus Kallastu 1157 7256418 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett 2sxu6r1sxne2tygazksm16w1s1scweg 7256419 7256418 2026-10-20T17:20:19Z Andrus Kallastu 1157 7256419 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Jonathan Glasier]] (1945) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Joseph Pehrson]] (1950–2020) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett *Jon Catler *Jon Lyle Smith *Joseph Cancellaro 9tavrmaj5kdq3vbvh0iyezbb4ddh0ov 7256420 7256419 2026-10-20T17:24:43Z Andrus Kallastu 1157 7256420 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] ehk Julián Carrillo Trujillo (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Jonathan Glasier]] (1945) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Joseph Pehrson]] (1950–2020) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Julien Jalaleddine Weiss]] (1953—2015) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett *Jon Catler *Jon Lyle Smith *Joseph Cancellaro *Julia Werntz n4ktl2pbalvn670ydnph2fmgg0xve5k 7256421 7256420 2026-10-20T17:26:10Z Andrus Kallastu 1157 7256421 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] ehk Julián Carrillo Trujillo (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Jonathan Glasier]] (1945) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Joseph Pehrson]] (1950–2020) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Julien Jalaleddine Weiss]] (1953—2015) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett *Jon Catler *Jon Lyle Smith *Joseph Cancellaro *Julia Werntz *Jurica Jelić pfo49lt3ffb5ob0jlebrr1hw0h6ml4h 7256424 7256421 2026-10-20T17:30:10Z Andrus Kallastu 1157 7256424 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] ehk Julián Carrillo Trujillo (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Jonathan Glasier]] (1945) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Joseph Pehrson]] (1950–2020) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[Kees van Prooijen]] (1952) * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Julien Jalaleddine Weiss]] (1953—2015) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) *James Wyness, ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa *Jens Mügge *Joel Grant Taylor *John H. Chalmers *John Starrett *Jon Catler *Jon Lyle Smith *Joseph Cancellaro *Julia Werntz *Jurica Jelić o782hloxbkgkfc6s8y7zrxvy58cst2q 7256426 7256424 2026-10-20T17:34:17Z Andrus Kallastu 1157 7256426 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] ehk Julián Carrillo Trujillo (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] ehk Joseph Gabriel Esther Maneri (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] ehk Mayer Joel Mandelbaum (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Jonathan Glasier]] (1945) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Johannes Kotschy]] (1949) * [[Joseph Pehrson]] (1950–2020) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[Kees van Prooijen]] (1952) * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Julien Jalaleddine Weiss]] (1953—2015) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Jeff Harrington]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Jacky Ligon]] (1962) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Joseph L. Monzo]] ehk Joe Monzo (1962) * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Jean-Pierre Poulin]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Jeroen Paul Thesseling]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Jason Yerger]] ehk Deja Igliashon, Igliashon Jones (1982) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Jacob Barton]] (1985) * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[John Moriarty]] (1992) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) * [[James Wyness]], ka Arcadian Meadows, ka Ubanu Tarasa * [[Jens Mügge]] * [[Joel Grant Taylor]] * [[John H. Chalmers]] * [[John Starrett]] * [[Jon Catler]] * [[Jon Lyle Smith]] * [[Joseph Cancellaro]] * [[Julia Werntz]] * [[Jurica Jelić]] * [[Kite Giedraitis]] ehk Tall Kite joe05c8sgbpx32qch10bx9r95g9we83 2 722853 7256302 7255895 2026-10-20T12:15:02Z NordicAtlas 240044 Artikli põhjalik ümbertöötamine: keskendumine spordikarjäärile, Eesti noortekoondise ja Balti maavõistluse tulemuste lisamine, hariduse ja tunnustuste täpsustamine ning ettevõtlusteema eemaldamine. 7256302 wikitext text/x-wiki '''Reimo Oja''' (sündinud 2. veebruaril 1991) on Eesti [[kergejõustik]]lane, kes on võistelnud kesk- ja [[pikamaajooks]]us ning [[mitmevõistlus]]es. Ta on kahekordne Eesti B-klassi individuaalne meister jooksualadel ja 2016. aasta Eesti täiskasvanute meister 4 × 1500 meetri teatejooksus. 2005. aastal võitis ta Soomes rahvusvahelise noortevõistluse ''Finlandia Junior Games'' 800 meetri jooksu. 2008. aastal kuulus ta Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võitnud Eesti U18 koondisse.<ref name="b2005">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/emv2005bkl.pdf Eesti B-klassi meistrivõistluste tulemused, 28.–29. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="b2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006talvb.pdf Eesti B-klassi talviste meistrivõistluste tulemused, 28. jaanuar 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="emv2016teade">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/11/EMVesikolmikud2024.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste esikolmikud, 4 × 1500 m, 2016, lk 105]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="finlandia">[https://www.tilastopaja.fi/tulokset/old-6334 Finlandia Junior Games, Vantaa, 4. august 2005, poiste tulemused]. Tilastopaja.</ref><ref name="balti2008">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/balticceu20u18in2008.pdf Baltic States Indoor Combined Events Match, Tallinn, 12.–13. jaanuar 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> == Haridus ja koolisport == Oja lõpetas 2007. aastal [[Tallinna Kivimäe Põhikool]]i ja 2010. aastal [[Nõmme Gümnaasium]]i.<ref name="kivimae">[https://www.tallinn.ee/est/g1510s31277 Nõmme koolide lõpetajad 2007]. ''Nõmme Sõnumid'', 29. juuni 2007.</ref><ref name="nommegym">[https://www.tallinn.ee/et/media/284281 Nõmme põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajad]. ''Nõmme Sõnumid'', 28. juuni 2010, lk 5.</ref> Tallinna Haridusameti 2007. aasta koolispordi aastaraamatu loetelus „Parimad õppursportlased” on Oja märgitud Kivimäe Põhikooli õpilasena.<ref name="tallinn2007">[https://www.tallinn.ee/est/g6400s35544 Tallinna koolispordi aastaraamat 2007, „Parimad õppursportlased 2007. a”]. Tallinna Haridusamet.</ref> Kooliajal esindas ta mõlemat õppeasutust Tallinna koolinoorte kergejõustikumeistrivõistlustel. 2005. aastal saavutas ta Kivimäe Põhikooli esindajana 110 meetri tõkkejooksus kolmanda koha ajaga 17,11.<ref name="kool2005">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/tallinnakoolinoortemv2005052324.pdf Tallinna koolinoorte kergejõustiku meistrivõistlused, 23.–24. mai 2005, lk 13]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> Nõmme Gümnaasiumi esindajana võistles ta 2008. aasta koolinoorte meistrivõistlustel muu hulgas teivashüppes ning 2010. aastal 800 meetri jooksus.<ref name="kool2008">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/tallinnakoolinmv2008052122.pdf Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus, 21.–22. mai 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="kool2010">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2010/tallinna_koolin_mv_2010052425.pdf Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus, 24.–25. mai 2010]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> == Spordikarjäär == === Noorteklassi kergejõustik === Noorteklassides esindas Oja Nõmme Kergejõustikuklubi ja hiljem SK Elite Sporti. 2005. aastal tuli ta Rakveres Eesti B-klassi meistriks 800 meetri jooksus ajaga 2.05,59.<ref name="b2005" /> Sama aasta augustis võitis ta Soomes Vantaas peetud rahvusvahelistel noortevõistlustel ''Finlandia Junior Games'' kuni 14-aastaste poiste 800 meetri jooksu ajaga 2.08,66.<ref name="finlandia" /> Ajaleht ''Vooremaa'' käsitles 2005. aasta oktoobris Oja ja Allar Lambi varasemat konkurentsi noorte jooksuvõistlustel, sealhulgas Eesti B-klassi 800 meetri meistrivõistlustel.<ref name="vooremaa">[https://www.vooremaa.ee/eesti-noorte-murdmaakarika-voitis-klubidest-sk-contra-ja-pohikoolidest-pala/ Hendrik Lindepuu. „Eesti noorte murdmaakarika võitis klubidest SK Contra ja põhikoolidest Pala”]. ''Vooremaa'', 7. oktoober 2005.</ref> 2006. aasta jaanuaris võitis Oja Eesti B-klassi sisemeistrivõistlustel 600 meetri jooksu ajaga 1.30,25 ning sama aasta suvistel meistrivõistlustel sai 800 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 2.06,53.<ref name="b2006" /><ref name="epl2006">[https://www.kergejoustik.ee/ruby3/uudised2/epl-spordileht/3403-epl-eesti-noorte-mv-kergejoustikus „Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus”]. ''Eesti Päevalehe Spordileht'', 17. juuli 2006.</ref> Nõmme Kergejõustikuklubi 2006. aasta hooaja kokkuvõttes oli Oja Eesti meistrivõistlustel ja klubide karikavõistlustel kogutud punktide arvestuses meeste seas teine (81,1 punkti).<ref name="nomme2006">[https://www.tallinn.ee/est/g14s28831 „Aasta parimad”, Nõmme KJK võistlustulemuste punktiarvestus]. ''Nõmme Sõnumid'', 22. detsember 2006.</ref> === Mitmevõistlus ja Eesti noortekoondis === 2005. aastal võitis Oja Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlustel 13–14-aastaste poiste kümnevõistluse 5246 punktiga. Sama aasta [[TV 10 Olümpiastarti]] finaalis sai ta vanemate poiste üheksavõistluses viienda koha 7794 punktiga.<ref name="upalu">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/upaluauhind20050601.pdf Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistluse tulemused, 31. mai – 1. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="tv10">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/TV/tv10_f_2005.pdf TV 10 Olümpiastarti finaali tulemused, 14.–16. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 12.–13. jaanuaril 2008 kuulus Oja Eesti U18 kergejõustikukoondisse, mis võitis Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondliku arvestuse. Eesti kogus 13 451 punkti, edestades Leedut (13 074) ja Lätit (12 828). Oja saavutas poiste seitsmevõistluses 4161 punktiga individuaalselt seitsmenda koha; viimasel alal, 1000 meetri jooksus, oli ta U18 võistlejatest kiireim ajaga 2.46,77. Tema tulemus arvestati Eesti võistkonna punktisummasse.<ref name="balti2008" /> === Teatejooksud ja täiskasvanute kergejõustik === 2005. aastal sai Oja Nõmme Kergejõustikuklubi võistkonnas Eesti noorte B-klassi 3 × 1000 meetri teatejooksus teise koha.<ref name="teade2005">[https://www.kergejoustik.ee/ruby/20050528turi.pdf Eesti noorte meistrivõistlused teatejooksudes, 28. mai 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2006. aasta Eesti täiskasvanute teatejooksumeistrivõistlustel kuulus ta 15-aastasena Nõmme KJK võistkonda, mis saavutas Suur-Rootsi teatejooksus kolmanda koha.<ref name="teade2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006teatej.pdf Eesti meistrivõistlused teatejooksudes, 23. juuni 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2008. aasta Eesti noorte teatejooksude meistrivõistlustel sai ta SK Elite Spordi võistkonnas teise koha 4 × 110 meetri tõkketeatejooksus ja kolmanda koha 4 × 100 meetri teatejooksus.<ref name="teade2008">[https://www.ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/emv2008nteatej.pdf Eesti noorte teatejooksude meistrivõistluste tulemused, 24. mai 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2016. aastal tuli Oja klubi Treeningpartner võistkonnas Eesti täiskasvanute meistriks 4 × 1500 meetri teatejooksus. Koos Jaanus Kallaste, Marti Medari ja Sergei Tšerepannikoviga saavutati võiduaeg 16.48,67.<ref name="emv2016teade" /> Sama aasta individuaalsetel Eesti meistrivõistlustel oli ta 3000 meetri takistusjooksus neljas ajaga 9.59,87 ja 800 meetri jooksus kümnes ajaga 1.59,76.<ref name="emv2016">[https://www.lindon.ee/userfiles/tul_EMV2016071617.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste tulemused, 16.–17. juuli 2016].</ref> === Pikamaajooks ja triatlon === 2015. aastal lõpetas Oja Hispaanias San Sebastiáni maratoni ametliku ajaga 2.46,35.<ref name="sanseb">[https://www.lasterketak.eus/wp-content/uploads/2015/11/20151129_Donostiako-Nazioarteko-Maratoia.pdf Donostia–San Sebastiáni maraton, 29. november 2015, ametlikud tulemused]. Võistluse korraldaja.</ref> 2017. aasta Tartu linnamaratonil saavutas ta viienda koha ajaga 2.39,36 ning sama aasta detsembris Stamina Vana-aasta maratonil teise koha ajaga 2.43,29.<ref name="tartu">[https://marathonview.net/race/132053 Tartu linnamaraton 2017, tulemused]. MarathonView.</ref><ref name="vanaartikkel">[https://www.marathon100.com/uudised/vaata/vana-aasta-maratoni-voitsid-kristo-reinsalu-ja-klarika-kuusk „Vana-aasta maratoni võitsid Kristo Reinsalu ja Klarika Kuusk”]. Marathon100, detsember 2017.</ref> 2018. aasta Bostoni maratonil sai Oja ajaks 2.48,25 ning oli jooksuportaali Marathon100 andmetel selle võistluse kiireim Eesti lõpetaja. Sama aasta Riia maratonil saavutas ta ajaga 2.47,53 meeste arvestuses 20. koha.<ref name="boston">[https://marathon100.com/uudised/vaata/ameerika-jooksja-voitis-bostoni-maratoni-enam-kui-30-aastase-vahe-jarel „Ameerika jooksja võitis Bostoni maratoni enam kui 30-aastase vahe järel”]. Marathon100, aprill 2018.</ref><ref name="riia">[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-label-road-races/calendar-results/7119010/result Riga Marathon 2018, meeste maratoni tulemused]. World Athletics.</ref> 2021. aastal lõpetas Oja täispika Ironman Tallinna triatloni ajaga 9.50,47, saades 30–34-aastaste meeste vanuseklassis 19. koha.<ref name="ironman">[https://www.endurance-data.com/en/result/545/619-reimo-oja/ Reimo Oja – Ironman Tallinn 2021]. Endurance Data.</ref> == Eesti kergejõustikumeistrivõistluste medalid == {| class="wikitable sortable" ! Aasta !! Vanuseklass !! Ala !! Koht !! Tulemus |- | 2005 || B-klass || 800 m || 1. || 2.05,59<ref name="b2005" /> |- | 2005 || B-klass || 3 × 1000 m teatejooks || 2. || 8.45,56<ref name="teade2005" /> |- | 2006 || B-klass (sisemeistrivõistlused) || 600 m || 1. || 1.30,25<ref name="b2006" /> |- | 2006 || B-klass || 800 m || 3. || 2.06,53<ref name="epl2006" /> |- | 2006 || Täiskasvanud || Suur-Rootsi teatejooks || 3. || 3.21,68<ref name="teade2006" /> |- | 2008 || A-klass || 4 × 110 m tõkketeatejooks || 2. || 1.03,42<ref name="teade2008" /> |- | 2008 || A-klass || 4 × 100 m teatejooks || 3. || 45,50<ref name="teade2008" /> |- | 2016 || Täiskasvanud || 4 × 1500 m teatejooks || 1. || 16.48,67<ref name="emv2016teade" /> |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/reimo-oja-14759860 Reimo Oja profiil World Athleticsis] gcg7hqed6o17c54pflm92jcuiltp1hb 7256608 7256302 2026-10-21T07:09:56Z NordicAtlas 240044 Artikli täiendamine ja korrastamine vastavalt Sjuri ja Ave Maria soovitustele. Lisatud täpsustatud sporditulemused, TV 10 Olümpiastardi ajalooline võrdlus ning hariduse ja ettevõtluse teave. Korrastatud viited, siselingid ja kategooriad. 7256608 wikitext text/x-wiki '''Reimo Oja''' (sündinud 2. veebruaril 1991) on Eesti [[kergejõustik]]lane, kes on võistelnud [[keskmaajooks]]us, [[pikamaajooks]]us ja [[mitmevõistlus]]es. Ta on kahekordne Eesti B-klassi individuaalne meister ning tuli 2016. aastal Eesti täiskasvanute meistriks [[4 × 1500 meetri teatejooks]]us. 2005. aastal võitis ta Soomes peetud noortevõistlusel ''Finlandia Junior Games'' 800 meetri jooksu.<ref name="b2005">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/emv2005bkl.pdf Eesti B-klassi meistrivõistluste tulemused, 28.–29. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="b2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006talvb.pdf Eesti B-klassi talviste meistrivõistluste tulemused, 28. jaanuar 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="emv2016teade">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/11/EMVesikolmikud2024.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste esikolmikud, 4 × 1500 m, 2016, lk 105]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="finlandia">[https://www.tilastopaja.fi/tulokset/old-6334 Finlandia Junior Games, Vantaa, 4. august 2005, poiste tulemused]. Tilastopaja.</ref> == Haridus == Oja lõpetas 2007. aastal Tallinna Kivimäe Põhikooli ja 2010. aastal Nõmme Gümnaasiumi.<ref name="kivimae">[https://www.tallinn.ee/est/g1510s31277 Nõmme koolide lõpetajad 2007]. ''Nõmme Sõnumid'', 29. juuni 2007.</ref><ref name="nommegym">[https://www.tallinn.ee/et/media/284281 Nõmme põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajad]. ''Nõmme Sõnumid'', 28. juuni 2010, lk 5.</ref> Oja on õppinud [[Tallinna Ülikool]]is [[psühholoogia]]t. == Spordikarjäär == === Noorteklassi kergejõustik === Noorteklassides esindas Oja Nõmme Kergejõustikuklubi ja SK Elite Sporti. 2005. aastal tuli ta Rakveres Eesti B-klassi meistriks 800 meetri jooksus ajaga 2.05,59.<ref name="b2005" /> Sama aasta augustis võitis ta Soomes Vantaas peetud rahvusvahelistel noortevõistlustel ''Finlandia Junior Games'' kuni 14-aastaste poiste 800 meetri jooksu ajaga 2.08,66.<ref name="finlandia" /> 2006. aasta jaanuaris võitis Oja Eesti B-klassi sisemeistrivõistlustel 600 meetri jooksu ajaga 1.30,25 ning sama aasta suvistel meistrivõistlustel sai 800 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 2.06,53.<ref name="b2006" /><ref name="epl2006">[https://www.kergejoustik.ee/ruby3/uudised2/epl-spordileht/3403-epl-eesti-noorte-mv-kergejoustikus „Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus”]. ''Eesti Päevalehe Spordileht'', 17. juuli 2006.</ref> === Mitmevõistlus ja Eesti noortekoondis === 2005. aastal võitis Oja Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlustel 13–14-aastaste poiste kümnevõistluse 5246 punktiga. Sama aasta TV 10 olümpiastardi finaalis Rakveres sai ta vanemate poiste üheksavõistluses viienda koha 7794 punktiga. Üheksavõistluse viimase alana jooksis ta 1000 meetrit ajaga 2.48,12. 2005. aasta seisuga oli see kiirem kui kõik peale kahe TV 10 olümpiastardi üksikalade finaaletappide kõigi aegade edetabelisse kantud 1000 meetri tulemuse; 2026. aasta edetabeli tulemustega võrreldes oli see viies aeg. <ref name="tv10edetabel">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/01/TV10ka_pv-1.pdf TV 10 OS võistlussarja kõigi aegade edetabel, vanemad poisid, 1000 m, lk 3]. Eesti Kergejõustikuliit. Edetabelis arvestatakse ainult üksikalade finaaletappide tulemusi; üheksavõistluse tulemust ei ole ametlikus edetabelis.</ref><ref name="upalu">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/upaluauhind20050601.pdf Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistluse tulemused, 31. mai – 1. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="tv10">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/TV/tv10_f_2005.pdf TV 10 Olümpiastarti finaali tulemused, 14.–16. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 12.–13. jaanuaril 2008 kuulus Oja Eesti U18 kergejõustikukoondisse, mis võitis Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondliku arvestuse. Oja saavutas poiste seitsmevõistluses 4161 punktiga individuaalselt seitsmenda koha; viimasel alal, 1000 meetri jooksus, oli ta U18 võistlejatest kiireim ajaga 2.46,77. <ref name="balti2008">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/balticceu20u18in2008.pdf Baltic States Indoor Combined Events Match, Tallinn, 12.–13. jaanuar 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> === Teatejooksud ja täiskasvanute kergejõustik === 2016. aastal tuli Oja klubi Treeningpartner võistkonnas Eesti täiskasvanute meistriks 4 × 1500 meetri teatejooksus. Koos Jaanus Kallaste, Marti Medari ja Sergei Tšerepannikoviga saavutati aeg 16.48,67.<ref name="emv2016teade" /> Sama aasta individuaalsetel Eesti meistrivõistlustel oli ta 3000 meetri takistusjooksus neljas ajaga 9.59,87 ja 800 meetri jooksus kümnes ajaga 1.59,76.<ref name="emv2016">[https://www.lindon.ee/userfiles/tul_EMV2016071617.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste tulemused, 16.–17. juuli 2016].</ref> === Pikamaajooks ja triatlon === 2017. aasta [[Tartu linnamaraton]]il saavutas ta viienda koha ajaga 2.39,36.<ref name="tartu">[https://marathonview.net/race/132053 Tartu linnamaraton 2017, tulemused]. MarathonView.</ref> 2018. aasta [[Bostoni maraton]]il sai Oja ajaks 2.48,25 ning oli jooksuportaali Marathon100 andmetel selle võistluse kiireim Eesti lõpetaja.<ref name="boston">[https://marathon100.com/uudised/vaata/ameerika-jooksja-voitis-bostoni-maratoni-enam-kui-30-aastase-vahe-jarel „Ameerika jooksja võitis Bostoni maratoni enam kui 30-aastase vahe järel”]. Marathon100, aprill 2018.</ref> 2021. aastal lõpetas Oja täispika ''Ironman Tallinn'' triatloni ajaga 9.50,47, saades 30–34-aastaste meeste vanuseklassis 19. koha.<ref name="ironman">[https://www.endurance-data.com/en/result/545/619-reimo-oja/ Reimo Oja – Ironman Tallinn 2021]. Endurance Data.</ref> == Muu tegevus == Oja on tegelenud ettevõtlusega, sealhulgas kinnisvarahalduse valdkonnas.<ref name="radar2026">[https://radar.aripaev.ee/isik/542042/reimo-oja Reimo Oja – ettevõtlusseosed]. ''Äripäeva Radar''.</ref><ref name="kodarq2026">[https://radar.aripaev.ee/ettevote/645389/kodarq-haldus-ou KODARQ HALDUS OÜ]. ''Äripäeva Radar''.</ref> == Eesti kergejõustikumeistrivõistluste medalid == {| class="wikitable sortable" ! Aasta !! Vanuseklass !! Ala !! Koht !! Tulemus |- | 2005 || B-klass || 800 m || 1. || 2.05,59<ref name="b2005" /> |- | 2005 || B-klass || 3 × 1000 m teatejooks || 2. || 8.45,56<ref name="teade2005">[https://www.kergejoustik.ee/ruby/20050528turi.pdf Eesti noorte meistrivõistlused teatejooksudes, 28. mai 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2006 || B-klass (sisemeistrivõistlused) || 600 m || 1. || 1.30,25<ref name="b2006" /> |- | 2006 || B-klass || 800 m || 3. || 2.06,53<ref name="epl2006" /> |- | 2006 || Täiskasvanud || Suur-Rootsi teatejooks || 3. || 3.21,68<ref name="teade2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006teatej.pdf Eesti meistrivõistlused teatejooksudes, 23. juuni 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2008 || A-klass || 4 × 110 m tõkketeatejooks || 2. || 1.03,42<ref name="teade2008">[https://www.ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/emv2008nteatej.pdf Eesti noorte teatejooksude meistrivõistluste tulemused, 24. mai 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2008 || A-klass || 4 × 100 m teatejooks || 3. || 45,50<ref name="teade2008" /> |- | 2016 || Täiskasvanud || 4 × 1500 m teatejooks || 1. || 16.48,67<ref name="emv2016teade" /> |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/reimo-oja-14759860 Reimo Oja profiil World Athleticsis] * [https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fc9198e0-8571-49c1-9d02-409bbe0d4945/ Reimo Oja profiil OpenTrackis] [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Sündinud 2. veebruaril]] l0ksue8en43fr416o7u9ulw94lni1ze 7256613 7256608 2026-10-21T07:16:18Z NordicAtlas 240044 Lühendatud TV 10 Olümpiastardi üheksavõistluse tulemuse kirjeldust ning eemaldatud punane sünnikuupäeva kategooria. Parandatud artikli ülevaatlikkust ja vormistust. 7256613 wikitext text/x-wiki '''Reimo Oja''' (sündinud 2. veebruaril 1991) on Eesti [[kergejõustik]]lane, kes on võistelnud [[keskmaajooks]]us, [[pikamaajooks]]us ja [[mitmevõistlus]]es. Ta on kahekordne Eesti B-klassi individuaalne meister ning tuli 2016. aastal Eesti täiskasvanute meistriks [[4 × 1500 meetri teatejooks]]us. 2005. aastal võitis ta Soomes peetud noortevõistlusel ''Finlandia Junior Games'' 800 meetri jooksu.<ref name="b2005">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/emv2005bkl.pdf Eesti B-klassi meistrivõistluste tulemused, 28.–29. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="b2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006talvb.pdf Eesti B-klassi talviste meistrivõistluste tulemused, 28. jaanuar 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="emv2016teade">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/11/EMVesikolmikud2024.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste esikolmikud, 4 × 1500 m, 2016, lk 105]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="finlandia">[https://www.tilastopaja.fi/tulokset/old-6334 Finlandia Junior Games, Vantaa, 4. august 2005, poiste tulemused]. Tilastopaja.</ref> == Haridus == Oja lõpetas 2007. aastal Tallinna Kivimäe Põhikooli ja 2010. aastal Nõmme Gümnaasiumi.<ref name="kivimae">[https://www.tallinn.ee/est/g1510s31277 Nõmme koolide lõpetajad 2007]. ''Nõmme Sõnumid'', 29. juuni 2007.</ref><ref name="nommegym">[https://www.tallinn.ee/et/media/284281 Nõmme põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajad]. ''Nõmme Sõnumid'', 28. juuni 2010, lk 5.</ref> Oja on õppinud [[Tallinna Ülikool]]is [[psühholoogia]]t. == Spordikarjäär == === Noorteklassi kergejõustik === Noorteklassides esindas Oja Nõmme Kergejõustikuklubi ja SK Elite Sporti. 2005. aastal tuli ta Rakveres Eesti B-klassi meistriks 800 meetri jooksus ajaga 2.05,59.<ref name="b2005" /> Sama aasta augustis võitis ta Soomes Vantaas peetud rahvusvahelistel noortevõistlustel ''Finlandia Junior Games'' kuni 14-aastaste poiste 800 meetri jooksu ajaga 2.08,66.<ref name="finlandia" /> 2006. aasta jaanuaris võitis Oja Eesti B-klassi sisemeistrivõistlustel 600 meetri jooksu ajaga 1.30,25 ning sama aasta suvistel meistrivõistlustel sai 800 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 2.06,53.<ref name="b2006" /><ref name="epl2006">[https://www.kergejoustik.ee/ruby3/uudised2/epl-spordileht/3403-epl-eesti-noorte-mv-kergejoustikus „Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus”]. ''Eesti Päevalehe Spordileht'', 17. juuli 2006.</ref> === Mitmevõistlus ja Eesti noortekoondis === 2005. aastal võitis Oja Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlustel 13–14-aastaste poiste kümnevõistluse 5246 punktiga. Sama aasta TV 10 olümpiastardi finaalis Rakveres sai ta vanemate poiste üheksavõistluses viienda koha 7794 punktiga. Üheksavõistluse viimase alana jooksis ta 1000 meetrit ajaga 2.48,12. <ref name="tv10edetabel">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/01/TV10ka_pv-1.pdf TV 10 OS võistlussarja kõigi aegade edetabel, vanemad poisid, 1000 m, lk 3]. Eesti Kergejõustikuliit. Edetabelis arvestatakse ainult üksikalade finaaletappide tulemusi; üheksavõistluse tulemust ei ole ametlikus edetabelis.</ref><ref name="upalu">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/upaluauhind20050601.pdf Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistluse tulemused, 31. mai – 1. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="tv10">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/TV/tv10_f_2005.pdf TV 10 Olümpiastarti finaali tulemused, 14.–16. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 12.–13. jaanuaril 2008 kuulus Oja Eesti U18 kergejõustikukoondisse, mis võitis Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Balti noorte mitmevõistluse maavõistluse võistkondliku arvestuse. Oja saavutas poiste seitsmevõistluses 4161 punktiga individuaalselt seitsmenda koha; viimasel alal, 1000 meetri jooksus, oli ta U18 võistlejatest kiireim ajaga 2.46,77. <ref name="balti2008">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/balticceu20u18in2008.pdf Baltic States Indoor Combined Events Match, Tallinn, 12.–13. jaanuar 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> === Teatejooksud ja täiskasvanute kergejõustik === 2016. aastal tuli Oja klubi Treeningpartner võistkonnas Eesti täiskasvanute meistriks 4 × 1500 meetri teatejooksus. Koos Jaanus Kallaste, Marti Medari ja Sergei Tšerepannikoviga saavutati aeg 16.48,67.<ref name="emv2016teade" /> Sama aasta individuaalsetel Eesti meistrivõistlustel oli ta 3000 meetri takistusjooksus neljas ajaga 9.59,87 ja 800 meetri jooksus kümnes ajaga 1.59,76.<ref name="emv2016">[https://www.lindon.ee/userfiles/tul_EMV2016071617.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste tulemused, 16.–17. juuli 2016].</ref> === Pikamaajooks ja triatlon === 2017. aasta [[Tartu linnamaraton]]il saavutas ta viienda koha ajaga 2.39,36.<ref name="tartu">[https://marathonview.net/race/132053 Tartu linnamaraton 2017, tulemused]. MarathonView.</ref> 2018. aasta [[Bostoni maraton]]il sai Oja ajaks 2.48,25 ning oli jooksuportaali Marathon100 andmetel selle võistluse kiireim Eesti lõpetaja.<ref name="boston">[https://marathon100.com/uudised/vaata/ameerika-jooksja-voitis-bostoni-maratoni-enam-kui-30-aastase-vahe-jarel „Ameerika jooksja võitis Bostoni maratoni enam kui 30-aastase vahe järel”]. Marathon100, aprill 2018.</ref> 2021. aastal lõpetas Oja täispika ''Ironman Tallinn'' triatloni ajaga 9.50,47, saades 30–34-aastaste meeste vanuseklassis 19. koha.<ref name="ironman">[https://www.endurance-data.com/en/result/545/619-reimo-oja/ Reimo Oja – Ironman Tallinn 2021]. Endurance Data.</ref> == Muu tegevus == Oja on tegelenud ettevõtlusega, sealhulgas kinnisvarahalduse valdkonnas.<ref name="radar2026">[https://radar.aripaev.ee/isik/542042/reimo-oja Reimo Oja – ettevõtlusseosed]. ''Äripäeva Radar''.</ref><ref name="kodarq2026">[https://radar.aripaev.ee/ettevote/645389/kodarq-haldus-ou KODARQ HALDUS OÜ]. ''Äripäeva Radar''.</ref> == Eesti kergejõustikumeistrivõistluste medalid == {| class="wikitable sortable" ! Aasta !! Vanuseklass !! Ala !! Koht !! Tulemus |- | 2005 || B-klass || 800 m || 1. || 2.05,59<ref name="b2005" /> |- | 2005 || B-klass || 3 × 1000 m teatejooks || 2. || 8.45,56<ref name="teade2005">[https://www.kergejoustik.ee/ruby/20050528turi.pdf Eesti noorte meistrivõistlused teatejooksudes, 28. mai 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2006 || B-klass (sisemeistrivõistlused) || 600 m || 1. || 1.30,25<ref name="b2006" /> |- | 2006 || B-klass || 800 m || 3. || 2.06,53<ref name="epl2006" /> |- | 2006 || Täiskasvanud || Suur-Rootsi teatejooks || 3. || 3.21,68<ref name="teade2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006teatej.pdf Eesti meistrivõistlused teatejooksudes, 23. juuni 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2008 || A-klass || 4 × 110 m tõkketeatejooks || 2. || 1.03,42<ref name="teade2008">[https://www.ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/emv2008nteatej.pdf Eesti noorte teatejooksude meistrivõistluste tulemused, 24. mai 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> |- | 2008 || A-klass || 4 × 100 m teatejooks || 3. || 45,50<ref name="teade2008" /> |- | 2016 || Täiskasvanud || 4 × 1500 m teatejooks || 1. || 16.48,67<ref name="emv2016teade" /> |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/reimo-oja-14759860 Reimo Oja profiil World Athleticsis] * [https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fc9198e0-8571-49c1-9d02-409bbe0d4945/ Reimo Oja profiil OpenTrackis] [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Eesti kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] dw74ui6lnmr9nox353ikia3hi5rkyqd 2 722870 7256329 7255934 2026-10-20T13:07:13Z MihhailFokin 239469 /* Voolukeemia */ Lisatud eelised ja puudused sektsioon 7256329 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> = Voolukeemia = [[Fail:Uniqsis-FlowSyn Flow Reactor.jpg|pisi|235x235px|FlowSyn voolukeemiline reaktor]] '''Voolukeemia''' – [[keemia]] valdkond, mis hõlmab ja uurib keemilisi [[Keemiline reaktsioon|reaktsioone]] [[Pidev protsess|pidevas]] voolus. Valdkonna spetsiifilised keemilised [[Reaktor (keemia)|reaktorid]] toetavad läbivoolava reaktsiooni segu (tavaliselt läbi mingi läbivoolava [[Reaktor (keemia)|reaktori]]), tervikuna partii reageerimise asemel. Voolukeemia on põhjalikult uuritud meetod keemiliste protsesside ülesskaleerimiseks, kuid enamasti rakendatakse laboratoorsel skaalal. Leitud protsesse on palju lihtsamini skaleerida tööstusliku skaalani, kui sama protsessi [[Perioodiline protsess|partii keemias]]. Kui üks voolukeemiline protseduur hõlmab 2 või enama [[Modulaarsus|moodulit]], nimetatakse seda „teleskopeeritud“ protsessiks. Partiikeemia jaoks reaktsiooni stöhhiomeetria arvutatakse reagendide kontsentratsiooni mingis mahus ning nende mahtude vahekord. Voolukemias see parameeter lähtub reagendide [[Kontsentratsioon|kontsentratsiooninst]], ning nende voolukiiruste vahekorrast. Viibeaeg partiikeemias tähendab kui pika aja vältel reaktsioonihulk on antud tingimuste all vedab. Voolukeemias see parameeter tähendab aeg, mis reaktsioonisegu partii viib reaktori sees. Arvutatakse reaktori mahust ja terviku voolukiiruse alusel. = Voolukeemia eelised ja puudused = Voolukeemia pakub mitmeid eelisi traditsioonilise partiikeemia üle, mis võivad mõjutada reaktsiooni režiimi valiku, kuid omab ka oma puudusi. === Eelised === '''Ohutus''' * Reaktoris korraga viibiv reaktsioonisegu kogus on sageli väike, mis võib vähendada ohtlike reaktsioonidega seotud riske. * Toksilisi, plahvatusohtlikke või ebastabiilseid aineid võib olla võimalik toota ja kasutada väikestes kogustes. * Ohtlikke protsessietappe võib olla lihtsam ülejäänud süsteemist eraldada. '''Võimendatud massi- ja soojusülekanne''' * Väikese läbimõõduga voolukanalites on suur pindala ja ruumala suhe, mis soodustab soojusülekannet ning võib parandada massiülekannet. '''Reaktsioone viimine kõrgendatud temperatuuridel''' * Survestatud voolusüsteemides saab kasutada lahusteid temperatuuridel, mis ületavad nende normaalset keemistemperatuuri, sest rõhu tõstmine suurendab keemistemperatuuri. '''Protsessi automatiseerimine''' * Voolukiirust, temperatuuri ja rõhku saab reguleerida automaatselt, mis hõlbustab reaktsioonitingimuste kontrollimist ja protsessi jälgimist. '''Mitmeetapilised protsessid''' * Mitut reaktorit ja protsessimoodulit saab ühendada järjestikuseks süsteemiks (nt reaktsioon, vaheühendi kustutamine ja analüüs). * Ebastabiilseid vaheühendeid saab suunata järgmisse reaktsioonietappi ilma neid eraldamata. '''Mitmefaasilised reaktsioonid''' * Voolukeemia lubab kasutada gaase reaktsioonisüsteemis lihtsam, kui partiikeemias, kuna ei vaja survestatuid „pomm“ reaktoreid. '''Skaleerimine''' * Tootlikkust saab suurendada suurema läbilaskevõimega reaktori abil või mitme reaktori paralleelse kasutamisega. * Sobivatel juhtudel võib see lihtsustada laboratoorsete protsesside üleviimist tööstuslikule skaalale. === Puudused === '''Aparatuuri maksumus ja keerukus''' * Pumbad, vooluregulaatorid, torustik, rõhuandurid ja spetsiaalsed reaktorid võivad olla kallid ning vajada regulaarset hooldust. * Seadmete rikete kõrvaldamine võib nõuda eriteadmisi ja spetsiaalseid töövahendeid. '''Tahkete ainete käsitlemine''' * Tahked osakesed, sademed ja suspensioonid võivad põhjustada voolukanalite ummistumist ning rõhu suurenemist. * Probleem on eriti oluline väikese läbimõõduga mikroreaktorites, kuigi sobiva konstruktsiooniga saab töödelda ka tahkeid aineid sisaldavaid süsteeme. '''Reaktsiooni optimeerimine''' * Lisaks temperatuurile ja kontsentratsioonile mõjutavad reaktsiooni tulemust voolukiirus, viibeaeg, rõhk, segunemine ja reaktori geomeetria. * Sobivate tingimuste leidmine võib nõuda mitme parameetri süstemaatilist optimeerimist. == Voolukeemia rakendusalad == 37x1t4jcnbtphq8mzl6cz6a83r3fdqg 0 722876 7256406 7256180 2026-10-20T16:42:19Z Kruusamägi 1530 link fix 7256406 wikitext text/x-wiki '''Üldistatud klaviatuur''' (inglise keeles ''generalized keyboard'') on [[muusika]]s [[isomorfne klaviatuur|isomorfse klaviatuuri]] tüüpi [[Klaviatuur (muusika)|klaviatuur]], millel on tavaliselt ristkülikukujulised või kuusnurksed plaaditaolised klahvid. Üldistatud klaviatuur on välja töötatud muusika esitamiseks erinevates häälestustes. Klaviatuuri tutvustas 1870ndatel esmakordselt [[Robert Bosanquet]] ja alates 1960ndatest on [[Erv Wilson]] välja pakkunud uusi võimalusi selle kasutamiseks mistahes skaalade puhul, mis on loodud ühe [[generaatorintervall|generaatori]] põhiselt mistahes [[perioodintervall|perioodi]] piires. Üldistatud klaviatuuri klahvid on tavaliselt paigutatud sümmeetriliselt, mis võimaldab käsitleda helikõrgusi vastavalt nende omavahelisele suhtele, mitte positsioonidele kindlates skaalades, nagu klaveri- ja oreliklaviatuuril. sair7w59ss4az5be7mi9pavopk4xvxu 0 722880 7256297 7256281 2026-10-20T12:12:52Z Kruusamägi 1530 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7256297 wikitext text/x-wiki '''Alar Kuusik''' (sündinud [[31. mai]]l [[1970]] [[Tartu]]s) on eesti elektroonikateadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/4d5c1c82-d1d1-4dbc-a921-5576414413ab TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Kuusik lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i automaatikateaduskonna inseneriõppe 1993 (''cum laude'') ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]] ka magistri- (1995) ja doktorikraadi (2001). Ta täiendas end [[Müncheni Tehnikaülikool]]is 1997 ja oli järeldoktorantuuris [[:en:Tokyo Denki University|Tokyo Denki Ülikoolis]] 2003–2004.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teenistuskäik== Alar Kuusik oli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] tehnik 1990–1992, Artec Design OÜs riistvarainsener 1999–2003, [[ELIKO]] Tehnoloogia arenduskeskuses projektijuht 2005–2016 ja Ridango ASis riistvara tootejuht 2018–2020.<ref name='ETIS' /> Tallinna Tehnikaülikoolis töötab aastast 1992: oli elektroonikainstituudi insener ja teadur, [[Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut|elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi]] teadur; [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut|Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi]] vanemteadur 2002–2026 ning täisprofessor tenuuris alates 2026, instituudi direktor aastast 2025.<ref name='ISIK' /> Oli külalisõppejõud [[Põhja-Makedoonia]] [[:en:University of Information Science and Technology "St. Paul The Apostle"|Apostel Pauluse Infoteaduse ja -tehnoloogia Ülikoolis]] 2017–2018.<ref name='ETIS' /> ==Teadustöö== Alar Kuusiku uurimistöö põhivaldkonnad on [[Nutistu|asjade internet]] (IoT), sensor- ja mõõtetehnoloogiad ning andmetöötlus. Ta arendab rakenduslikke lahendusi targa kodu, tervise ja rehabilitatsiooni, tööstuse ning ehitiste seisukorra jälgimise valdkonnas.<ref>[https://www.linkedin.com/posts/taltech-school-of-it_palju-%C3%B5nne-meie-uutele-professoritele-alar-activity-7505979575458426880-yCdB TTÜ infotehnoloogia teaduskonna postitus LinkedInis]. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> Ta on [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi]] (IEEE) liige aastast 2006.<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Alar Kuusik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Alar Kuusiku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=27240 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Kuusik, Alar}} [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikainsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] cyysftipa5znzlar4z80neoc2frxr1e 0 722881 7256296 7256280 2026-10-20T12:11:19Z Kruusamägi 1530 7256296 wikitext text/x-wiki {{infokast sild | nimi = Uus Yalu jõe sild | omakeelne nimi = 新鸭绿江大桥 <br/> 신압록강다리 | pilt = Boundary River Highway Bridge of Sino-Korean Yalu River.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | laiuskoord = | pikkuskoord = | otstarve = | tee sillal = [[Maantee]] [[AH1]] | takistus = [[Yalu jõgi]] | asukoht = [[Hiina – Põhja-Korea piir]] [[Dandong]]i ja [[Sinuiju]] vahel | ehituse tüüp = [[Vantsild]] | materjal = [[Teras]] <br/> [[Betoon]] | pikkus = 3 km | laius = | ehituskõrgus = | kõrgus = 194,6 m | pikim sille = 636 m | sildeid = | kandevõime = | sõiduradu = 4 | rööpapaare = | rööpmelaius = | raudtee tüüp = | arhitekt = | projekteerija = | ehitaja = | alustatud = 2011 | valminud = | hind = | avatud = 2026 | ümber ehitatud = | varisenud = | suletud = | kaardipilt = | kaardisuurus = | kaardiseletus = }} '''Uus Yalu jõe sild''' ([[hiina keel]]es 新鸭绿江大桥, [[korea keel]]es 신압록강다리; ametlikult '''Korea-Hiina Amnoki jõe sild''' ([[hiina keel]]es 中朝鸭绿江大桥, [[korea keel]]es 조중압록강다)) on [[Yalu]] jõge ületav [[sild]] [[Hiina]] [[Dandong Shi]] linna ja [[Põhja-Korea]] [[Sinuiju]] linna vahel. See on 3 km pikk ning mõeldud [[Hiina-Korea Sõpruse sild|Hiina-Korea Sõpruse silla]] asenduseks. Silda hakati ehitama aastal 2011 ning aastaks 2014 oli see peaaegu valmis, kuid jäi Põhja-Korea poolel toppama.<ref>[http://www.hudong.com/wiki/%E6%96%B0%E9%B8%AD%E7%BB%BF%E6%B1%9F%E5%A4%A7%E6%A1%A5?prd=so_1_doc New Yalu River Bridge (Hudong Encyclopedia)] (in Chinese)</ref><ref name=bi2017>{{cite news |title=China built a $350 million bridge that ends in a dirt field in North Korea |first=Nathaniel |last=Lee |date=5 May 2017 |journal=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/china-built-bridge-north-korea-new-yalu-bridge-trade-2017-5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170507194015/http://www.businessinsider.com/china-built-bridge-north-korea-new-yalu-bridge-trade-2017-5 |archive-date=7 May 2017 |access-date=7 May 2017 |url-status=live}}</ref> Uus Yalu jõe sild avati viimaks oktoobris 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-10-15 |title=North Korea and China open new bridge after 12-year delay |url=https://www.bbc.com/news/articles/ck1exgw3j115o |access-date=2026-10-15 |website=www.bbc.com |language=en-GB |archive-url=https://web.archive.org/web/20261015045351/https://www.bbc.com/news/articles/ck1exgw3j115o |archive-date=15 October 2026 |url-status=live}}</ref> ==Vaata ka== * [[Ji'ani Yalu jõe piiri raudteesild]] * [[Jakov Novitšenko sild]] ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Hiina sillad]] [[Kategooria:Põhja-Korea]] qk2agb3r34sdetzcnytutufziruv2tp 0 722882 7256298 2026-10-20T12:14:12Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Heidi Levine | pilt = Clashes following the Cave of the Patriarchs massacre, 1994 Dan Hadani Archive XIV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Heidi Levine (1994) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 või 1963 | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Massachusetts Amhersti Ülikool]] | haridus...' 7256298 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Heidi Levine | pilt = Clashes following the Cave of the Patriarchs massacre, 1994 Dan Hadani Archive XIV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Heidi Levine (1994) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 või 1963 | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Massachusetts Amhersti Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Fotoajakirjanik]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Heidi Levine''' (snd 1962 või 1963) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] vabakutseline [[pressifotograaf]]. Ta on töötanud [[Associated Press]]i, [[Sipa Press]]i ja [[The Washington Post]]i jaoks ning suure osa oma karjäärist kajastanud [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i. {{JÄRJESTA:Levine, Heidi}} [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] pmafocwu4enbyagwmy477lt89wbjza5 7256300 7256298 2026-10-20T12:14:24Z Taurus404 80079 7256300 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Heidi Levine | pilt = Clashes following the Cave of the Patriarchs massacre, 1994 Dan Hadani Archive XIV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Heidi Levine (1994) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 või 1963 | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Massachusetts Amhersti Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Pressifotograaf]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Heidi Levine''' (snd 1962 või 1963) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] vabakutseline [[pressifotograaf]]. Ta on töötanud [[Associated Press]]i, [[Sipa Press]]i ja [[The Washington Post]]i jaoks ning suure osa oma karjäärist kajastanud [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i. {{JÄRJESTA:Levine, Heidi}} [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] ne8xqy6hsx8xarq3t42ndo9fb0mup7r 7256597 7256300 2026-10-21T06:33:05Z Velirand 67997 7256597 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Heidi Levine | pilt = Clashes following the Cave of the Patriarchs massacre, 1994 Dan Hadani Archive XIV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Heidi Levine (1994) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 või 1963 | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Massachusetts Amhersti Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Pressifotograaf]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Heidi Levine''' (sündinud 1962 või 1963) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] vabakutseline [[pressifotograaf]]. Ta on töötanud [[Associated Press]]i, [[Sipa Press]]i ja [[The Washington Post]]i jaoks ning suure osa oma karjäärist kajastanud [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i. {{JÄRJESTA:Levine, Heidi}} [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] ppuhuj1jct2fpw9ex4tk39551d5leu0 7256599 7256597 2026-10-21T06:34:04Z Velirand 67997 7256599 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Heidi Levine | pilt = Clashes following the Cave of the Patriarchs massacre, 1994 Dan Hadani Archive XIV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Heidi Levine (1994) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 või 1963 | sünnikoht = [[Boston]], [[Massachusetts]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Massachusetts Amhersti Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Pressifotograaf]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Heidi Levine''' (sündinud 1962 või 1963) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] vabakutseline [[pressifotograaf]]. Ta on töötanud [[Associated Press]]i, [[Sipa Press]]i ja [[The Washington Post]]i jaoks ning suure osa oma karjäärist kajastanud [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i. {{JÄRJESTA:Levine, Heidi}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel]] nba21quuhv9vth0hsngmw9zo6xirczt 0 722883 7256301 2026-10-20T12:14:42Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pressifotograafia]] 7256301 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pressifotograafia]] jva7ppt84kaypxs03evbsk6f60242xa 0 722884 7256309 2026-10-20T12:38:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast provints | nimi = C-ala | nimi1_keel = שטח C | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = منطقة ج | nimi2 = | nimi2_latin = | nimi3_keel = Area C | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3516 | pindala_viide = | elanikke = 845548 | elanikke_seis = 2023 | elanikke_viide = | keskuse_nimetus = | keskuse...' 7256309 wikitext text/x-wiki {{Infokast provints | nimi = C-ala | nimi1_keel = שטח C | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = منطقة ج | nimi2 = | nimi2_latin = | nimi3_keel = Area C | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3516 | pindala_viide = | elanikke = 845548 | elanikke_seis = 2023 | elanikke_viide = | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | suurima_linna_nimi = [[Modi'in Illit]] | ametlik_keel = | lühendid = | asendikaardi_pilt = Restricted space in the West Bank, Area C.png | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = C-ala (helesinine) | osm = }} '''C-ala''' ([[heebrea keel]]es C שטח (''Shetakh C''), [[araabia keel]]es منطقة ج (''minṭaqa jīm''), [[inglise keel]]es ''C Area'') on täielikult [[Iisrael]]i kontrolli all olev [[territoorium|osa]] [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldast]].<ref name="World Bank">{{cite book | last1=Niksic | first1=Orhan | last2=Nasser Eddin | first2=Nur | last3=Cali | first3=Massimiliano | title=Area C and the Future of the Palestinian Economy | publisher=The World Bank | date=2014-07-10 | isbn=978-1-4648-0193-8 | doi=10.1596/978-1-4648-0193-8 | hdl=10986/18930 | url=https://elibrary.worldbank.org/doi/abs/10.1596/978-1-4648-0193-8|quote=The economic significance of Area C lies in that it is the only contiguous territory in the West Bank, which renders it indispensable to connective infrastructure development across the West Bank... Area C is richly endowed with natural resources and it is contiguous, whereas Areas A and B are smaller territorial islands... Less than 1 percent of Area C, which is already built up, is designated by the Israeli authorities for Palestinian use; the remainder is heavily restricted or off-limits to Palestinians, with 68 percent reserved for Israeli settlements, c. 21 percent for closed military zones, and c. 9 percent for nature reserves... In practice it is virtually impossible for Palestinians to obtain construction permits for residential or economic purposes, even within existing Palestinian villages in Area C... The same is true for the extraction of natural resources and development of public infrastructure.}}</ref> C-ala moodustab ligi 61% kogu Läänekaldast, seal on suurem osa [[Iisraeli asundus]]i (muud on [[Ida-Jeruusalemm]]as) ning see on [[Palestiina|palestiinlastele]] suuresti ligipääsematu.<ref>[https://web.archive.org/web/20000816222849/http://www.merip.org/pins/pin1.html ''The demise of the Oslo process'']. Joel Beinin, MERIP, 26 March 1999. "In area B, consisting of about 23 percent of the territory (including some 440 villages and their surrounding lands), the Palestinians are responsible for certain municipal functions, while joint Israeli-Palestinian patrols maintain internal security. Area C, consisting of about 74 percent of the territory including all of the 145 settlements and the new Jewish neighborhoods in and around East Jerusalem, remains under full Israeli control".</ref> Aastal 1995 lepiti [[Oslo II leping]]uga kokku, et C-ala läheb järk-järgult Palestiinale üle, kuid seda ei juhtunud.<ref name=worldbank>{{cite web|title=Area C and the future of Palestinian economy|url=https://openknowledge.worldbank.org/bitstream/handle/10986/16686/AUS29220REPLAC0EVISION0January02014.pdf?sequence=1|publisher=World Bank|access-date=7 September 2015}}</ref> C-alas on rikkalikult loodusvarasid. [[Iisraeli sõjavägi]] on Läänekallas koos C-alaga kontrollinud aastast 1967. Aastal 2023 elas seal umbes 492 000 Iisraeli asunikku ja 354 000 [[palestiinlased|palestiinlast]]. Kohalikku [[juudid|juudikogukonda]] haldab Iisraeli [[Juudamaa ja Samaaria ala]] ning seal [[Iisraeli õigus Jordani Läänekaldal|kehtib Iisraeli õigus]]. Palestiinlasi haldab [[valitsuse tegevuse koordinaator aladel]] (COGAT) ning seal kehtib sõjaväeõigus. Palestiinlastele tervishoiuteenuste ja evakuatsiooniabi andmise eest vastutab [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus]], samas ehitustöid haldab Iisrael.<ref name="btselem">{{cite web |title=Acting the Landlord: Israel's policy in Area C, the West Bank |url=http://www.btselem.org/download/201306_area_c_report_eng.pdf |publisher=[[B'Tselem]] |access-date=7 September 2015}}</ref> Rahvusvaheline üldsus peab Iisraeli okupatsiooni C-alas ebaseaduslikuks ning [[ÜRO]] on korduvalt rõhutanud, et Iisraeli asundused rikuvad [[Neljas Genfi konventsioon|neljandat Genfi konventsiooni]]. Iisrael vaidleb sellele seisukohale vastu. ==Vaata ka== * [[Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud alade staatus]] * [[Sionism kui asunike kolonialism]] * [[Iisraeli asunike vägivald]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Palestiina geograafia]] [[Kategooria:Iisraeli geograafia]] [[Kategooria:Haldusüksused]] bamtxex5llwpz4t6jrf206wefmxn29n 7256310 7256309 2026-10-20T12:40:06Z Taurus404 80079 7256310 wikitext text/x-wiki {{Infokast provints | nimi = C-ala | nimi1_keel = | nimi1 = שטח C | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = منطقة ج | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = Area C | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3516 | pindala_viide = | elanikke = 845548 | elanikke_seis = 2023 | elanikke_viide = | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | suurima_linna_nimi = [[Modi'in Illit]] | ametlik_keel = | lühendid = | asendikaardi_pilt = Restricted space in the West Bank, Area C.png | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = C-ala (helesinine) | osm = }} '''C-ala''' ([[heebrea keel]]es C שטח (''Shetakh C''), [[araabia keel]]es منطقة ج (''minṭaqa jīm''), [[inglise keel]]es ''Area C'') on täielikult [[Iisrael]]i kontrolli all olev [[territoorium|osa]] [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldast]].<ref name="World Bank">{{cite book | last1=Niksic | first1=Orhan | last2=Nasser Eddin | first2=Nur | last3=Cali | first3=Massimiliano | title=Area C and the Future of the Palestinian Economy | publisher=The World Bank | date=2014-07-10 | isbn=978-1-4648-0193-8 | doi=10.1596/978-1-4648-0193-8 | hdl=10986/18930 | url=https://elibrary.worldbank.org/doi/abs/10.1596/978-1-4648-0193-8|quote=The economic significance of Area C lies in that it is the only contiguous territory in the West Bank, which renders it indispensable to connective infrastructure development across the West Bank... Area C is richly endowed with natural resources and it is contiguous, whereas Areas A and B are smaller territorial islands... Less than 1 percent of Area C, which is already built up, is designated by the Israeli authorities for Palestinian use; the remainder is heavily restricted or off-limits to Palestinians, with 68 percent reserved for Israeli settlements, c. 21 percent for closed military zones, and c. 9 percent for nature reserves... In practice it is virtually impossible for Palestinians to obtain construction permits for residential or economic purposes, even within existing Palestinian villages in Area C... The same is true for the extraction of natural resources and development of public infrastructure.}}</ref> C-ala moodustab ligi 61% kogu Läänekaldast, seal on suurem osa [[Iisraeli asundus]]i (muud on [[Ida-Jeruusalemm]]as) ning see on [[Palestiina|palestiinlastele]] suuresti ligipääsematu.<ref>[https://web.archive.org/web/20000816222849/http://www.merip.org/pins/pin1.html ''The demise of the Oslo process'']. Joel Beinin, MERIP, 26 March 1999. "In area B, consisting of about 23 percent of the territory (including some 440 villages and their surrounding lands), the Palestinians are responsible for certain municipal functions, while joint Israeli-Palestinian patrols maintain internal security. Area C, consisting of about 74 percent of the territory including all of the 145 settlements and the new Jewish neighborhoods in and around East Jerusalem, remains under full Israeli control".</ref> Aastal 1995 lepiti [[Oslo II leping]]uga kokku, et C-ala läheb järk-järgult Palestiinale üle, kuid seda ei juhtunud.<ref name=worldbank>{{cite web|title=Area C and the future of Palestinian economy|url=https://openknowledge.worldbank.org/bitstream/handle/10986/16686/AUS29220REPLAC0EVISION0January02014.pdf?sequence=1|publisher=World Bank|access-date=7 September 2015}}</ref> C-alas on rikkalikult loodusvarasid. [[Iisraeli sõjavägi]] on Läänekallas koos C-alaga kontrollinud aastast 1967. Aastal 2023 elas seal umbes 492 000 Iisraeli asunikku ja 354 000 [[palestiinlased|palestiinlast]]. Kohalikku [[juudid|juudikogukonda]] haldab Iisraeli [[Juudamaa ja Samaaria ala]] ning seal [[Iisraeli õigus Jordani Läänekaldal|kehtib Iisraeli õigus]]. Palestiinlasi haldab [[valitsuse tegevuse koordinaator aladel]] (COGAT) ning seal kehtib sõjaväeõigus. Palestiinlastele tervishoiuteenuste ja evakuatsiooniabi andmise eest vastutab [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus]], samas ehitustöid haldab Iisrael.<ref name="btselem">{{cite web |title=Acting the Landlord: Israel's policy in Area C, the West Bank |url=http://www.btselem.org/download/201306_area_c_report_eng.pdf |publisher=[[B'Tselem]] |access-date=7 September 2015}}</ref> Rahvusvaheline üldsus peab Iisraeli okupatsiooni C-alas ebaseaduslikuks ning [[ÜRO]] on korduvalt rõhutanud, et Iisraeli asundused rikuvad [[Neljas Genfi konventsioon|neljandat Genfi konventsiooni]]. Iisrael vaidleb sellele seisukohale vastu. ==Vaata ka== * [[Iisraeli poolt 1967. aastal okupeeritud alade staatus]] * [[Sionism kui asunike kolonialism]] * [[Iisraeli asunike vägivald]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Palestiina geograafia]] [[Kategooria:Iisraeli geograafia]] [[Kategooria:Haldusüksused]] nfzpskynmx5ncxzg6q7922kuydb7fvs 0 722886 7256319 2026-10-20T12:59:33Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast ametikoht | nimetus = Iisraeli opositsiooniliider | omakeelne_nimetus = רֹאשׁ הַאוֹפּוֹזִיצְיָה | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Yair Lapid (D1237-011).jpg | pildilaius = | ametis = [[Yair Lapid]] | ametisalates = 2. jaanuarist 2023 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus =...' 7256319 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Iisraeli opositsiooniliider | omakeelne_nimetus = רֹאשׁ הַאוֹפּוֹזִיצְיָה | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Yair Lapid (D1237-011).jpg | pildilaius = | ametis = [[Yair Lapid]] | ametisalates = 2. jaanuarist 2023 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | võimujärglus = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 1949 (''de facto'') <br/> 2000 (''de jure'') | esimene = [[Meir Ya'ari]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Iisraeli opositsiooniliider''' ([[heebrea keel]]es רֹאשׁ הַאוֹפּוֹזִיצְיָה, ''Rosh HaOpozitzya'') on [[Knesset|Iisraeli parlamendis]] [[opositsioon]]i juhtiv [[poliitik]]. Tava järgi on opositsiooniliider parlamendi suurima valitsusse mitte kuuluva (ning seda mitte toetava) erakonna juht. Iisraeli opositsiooniliider on alates 2023. aastast [[Yair Lapid]] ([[Yesh Atid]]). ==Iisraeli opositsiooniliidrite loend== * 1949–1951: [[Meir Ya'ari]] * 1951–1952: [[Peretz Bernstein]] * 1952–1955: [[Meir Ya'ari]] * 1955: [[Peretz Bernstein]] * 1955–1967: [[Menachem Begin]] * 1967–1970: [[Yitzhak-Meir Levin]] * 1970–1977: [[Menachem Begin]] * 1977–1984: [[Shimon Peres]] * 1984–1988: [[Yuval Ne'eman]] * 1988–1990: [[Shulamit Aloni]] * 1990–1992: [[Shimon Peres]] * 1992: [[Yitzhak Rabin]] * 1992–1993: [[Yitzhak Shamir]] * 1993–1996: [[Benjamin Netanyahu]] * 1996–1997: [[Shimon Peres]] * 1997–1999: [[Ehud Barak]] * 1999–2001: [[Ariel Sharon]] * 2001–2002: [[Yossi Sarid]] * 2002–2003: [[Binyamin Ben-Eliezer]] * 2003: [[Amram Mitzna]] * 2003: [[Dalia Itzik]] * 2003–2005: [[Shimon Peres]] * 2005: [[Tommy Lapid]] * 2005–2006: [[Amir Peretz]] * 2006–2009: [[Benjamin Netanyahu]] * 2009–2012: [[Tzipi Livni]] * 2012: [[Shaul Mofaz]] * 2012: [[Shelly Yachimovich]] * 2012–2013: [[Shaul Mofaz]] * 2013: [[Shelly Yachimovich]] * 2013–2018: [[Isaac Herzog]] * 2018–2019: [[Tzipi Livni]] * 2019: [[Shelly Yachimovich]] * 2019–2020: [[Benny Gantz]] (''de facto'') * 2020–2021: [[Yair Lapid]] * 2021–2022: [[Benjamin Netanyahu]] * 2023– : [[Yair Lapid]] [[Kategooria:Iisraeli poliitikud|Opositsiooniliider]] bil9t1b7harxc5q1radfo1umzq8iqjy 0 722887 7256324 2026-10-20T13:02:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli opositsiooniliider]] 7256324 wikitext text/x-wiki #suuna [[Iisraeli opositsiooniliider]] irm4gwizf2pe6v2m6t3t9f3blycuyuh 0 722888 7256340 2026-10-20T13:24:57Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Prantsusmaa siseminister]] 7256340 wikitext text/x-wiki #suuna [[Prantsusmaa siseminister]] o2tzxc7kxct31m2uecv3jv200oj7922 0 722889 7256341 2026-10-20T13:25:16Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = Rahvuspolitsei | pilt = Police Nationale (France).svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1941 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisilipp|Prantsusmaa}} | kuuluvus = | haru = [[Prantsusmaa siseministeerium]] | liik = [[Politsei]] | ülesanne =...' 7256341 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Rahvuspolitsei | pilt = Police Nationale (France).svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1941 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisilipp|Prantsusmaa}} | kuuluvus = | haru = [[Prantsusmaa siseministeerium]] | liik = [[Politsei]] | ülesanne = | suurus = 155 000 (2021) | alluv = [[Prantsusmaa Rahvuskaart]] (osaliselt) | garnison = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = "''Pro patria vigilant''" <br/> ([[ladina keel]]est "Isamaa eest valvel") | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Laurent Nuñez]] | praegune_ülem_silt = [[Prantsusmaa siseminister]] | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Rahvuspolitsei''' ([[prantsuse keel]]es ''Police nationale'') on [[Rahvuslik sandarmeeria|rahvusliku sandardmeeria]] kõrval üks kahest [[Prantsusmaa]] riiklikust [[politsei]]st. Rahvuspolitsei on riigi peamine tsiviilkorrakaitseamet ning tegutseb peamiselt suuremates linnades. Sandarmeeria seevastu tegutseb väikelinnades, maapiirkondades ja piiridel. Rahvuspolitsei on [[Prantsusmaa siseministeerium|siseministeeriumi]] haldusalas, aastal 2015 oli sellel umbes 155 000 töötajat. Noored võivad Rahvuspolitseis läbida [[ervice national universel|vabatahtliku ajateenistuse]].<ref>{{Cite news |url=https://www.france24.com/en/20190616-france-trial-macron-new-compulsory-national-service-teen-military |title=France begins trial of compulsory civic service for teens |date=16 June 2019 |work=[[France 24]] |archive-url= |archive-date=}}</ref><ref>{{Cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-48755605|title=France's raw recruits sign up for return of national service |first=Lucy |last=Williamson |work=[[BBC News]] |date=26 June 2019 |archive-url= |archive-date=}}</ref> Rahvuspolitsei igapäevaülsanded on patrullimine, liiklusjärelevalve ja dokumentide kontrollimine. Kohtusüsteemi osana aitab Rahvuspolitsei läbi viia kriminaaluurimisi ja läbiotsimisi. ==Vaata ka== * [[Korrakaitse Prantsusmaal]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite encyclopedia |last=Berlière |first=Jean-Marc |date= |title=Police Française Histoire de la |trans-title=French Police History of the |encyclopedia=Encyclopedia Universalis |url=https://www.universalis.fr/recherche/q/mar%C3%A9chauss%C3%A9e |archive-url= |archive-date=}} ==Välislingid== * [https://www.police-nationale.interieur.gouv.fr/ Koduleht] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Prantsusmaa organisatsioonid]] jhm01a4ty8ncaghz59tgx5i6qbbqetg 0 722890 7256342 2026-10-20T13:26:04Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] 7256342 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] kadtju451nomjgh359g2hnd9bs2j6fu 0 722891 7256344 2026-10-20T13:26:23Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] 7256344 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] kadtju451nomjgh359g2hnd9bs2j6fu 0 722892 7256345 2026-10-20T13:26:35Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] 7256345 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahvuspolitsei (Prantsusmaa)]] kadtju451nomjgh359g2hnd9bs2j6fu 0 722893 7256360 2026-10-20T14:08:30Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Propüleenkarbonaat | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –613,0 | svedel = 218,6 | dhgaas = –563,7 | molaarmass = 102,09 | keemistemperatuur = 241.6 | sulamistemperatuur = -48.8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub ka polaarsetes orgaanilistes lahustites | tihedus = 1205 | pilt = Propylene carbonate.svg | valem = C₄H₆O₃ }} '''Propüleenkarbonaat''' ehk '''4-metüül-1,3-dioksolan-2-oon''' on Orgaanil...' 7256360 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Propüleenkarbonaat | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –613,0 | svedel = 218,6 | dhgaas = –563,7 | molaarmass = 102,09 | keemistemperatuur = 241.6 | sulamistemperatuur = -48.8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub ka polaarsetes orgaanilistes lahustites | tihedus = 1205 | pilt = Propylene carbonate.svg | valem = C₄H₆O₃ }} '''Propüleenkarbonaat''' ehk '''4-metüül-1,3-dioksolan-2-oon''' on [[Orgaanilised ühendid|orgaaniline ühend]], kuulub orgaaniliste karbonaatide rühma. Ainet võib vaadelda kui [[Propüleenglükool|propüleenglükooli]] süsihappeestrit. Omadustelt värvitu lõhnatu vedelik. Propüleenkarbonaat on kõrgelt polaarne ([[Elektriline dipoolmoment|dipoolmomendiga]] 4,94 D) ja kõrge [[Dielektriline läbitavus|dielektrilise läbitavusega]] (''ε''_r 64,9)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Propylene Carbonate |url=https://macro.lsu.edu/howto/solvents/Propylene%20Carbonate.htm |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaandja=Lousiana State University}}</ref>. Propüleenkarbonaat on [[Kiraalne molekul|kiraalne]], kuid praktikas kasutatakse [[Ratsemaat|ratseemilist segu]]. Propüleenkarbonaati toodetakse peamiselt [[Propüleenoksiid|propüleenoksiidi]] liitumisel [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidiga]]: CH₃CHCH₂O + CO₂ → CH₃C₂H₃O₂CO Reaktsiooni viiakse läbi 150–250 °C juures homogeense [[Katalüsaator|katalüsaatori]] (nt [[Tetrabutüülfosfooniumbromiid|tetrabutüülfosfooniumbromiidi]]) manulusel<ref>Lange, J.-P. Process for the preparation of propylene carbonate. Patent EP1658279B1. https://patents.google.com/patent/EP1658279B1/en</ref>. Propüleenkarbonaati kasutatakse polaarse aprootilise [[Lahusti|lahustina]]. Lahustab mitmeid soolasid ja polümeere. Kasutatakse [[Elektriakumulaator|akude]] [[Elektrolüüt|elektrolüütides]]. Peetakse üldiselt ohutuks. [[Keskmine surmav annus]] (LD₅₀) rottidel on 29 g/kg.<ref>Buysch, H.-J. Carbonic esters. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2012. doi:10.1002/14356007.a05_197</ref> == Allikad == [[Kategooria:Lahustid]] <references /> [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] [[Kategooria:Karbonaadid]] 06gjvgk4eenqe3guayfcpr185wiouhr 7256364 7256360 2026-10-20T14:19:04Z Rulakarbes 164113 7256364 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Propüleenkarbonaat | välimus = värvitu vedelik | dhvedel = –613,0 | svedel = 218,6 | dhgaas = –563,7 | molaarmass = 102,09 | keemistemperatuur = 241.6 | sulamistemperatuur = -48.8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub ka polaarsetes orgaanilistes lahustites | tihedus = 1205 | pilt = Propylene carbonate.svg | valem = C₄H₆O₃ }} '''Propüleenkarbonaat''' ehk '''4-metüül-1,3-dioksolan-2-oon''' on [[Orgaanilised ühendid|orgaaniline ühend]], kuulub [[Karbonaatestrid|karbonaatestrite]] rühma. Ainet võib vaadelda kui [[Propüleenglükool|propüleenglükooli]] [[Süsihape|süsihappeestrit]]. Omadustelt värvitu lõhnatu vedelik. Propüleenkarbonaat on kõrgelt polaarne ([[Elektriline dipoolmoment|dipoolmomendiga]] 4,94 D) ja kõrge [[Dielektriline läbitavus|dielektrilise läbitavusega]] (''ε''_r 64,9)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Propylene Carbonate |url=https://macro.lsu.edu/howto/solvents/Propylene%20Carbonate.htm |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaandja=Lousiana State University}}</ref>. Propüleenkarbonaat on [[Kiraalne molekul|kiraalne]], kuid praktikas kasutatakse [[Ratsemaat|ratseemilist segu]]. Propüleenkarbonaati toodetakse peamiselt [[Propüleenoksiid|propüleenoksiidi]] liitumisel [[Süsihappegaas|süsinikdioksiidiga]]: CH₃CHCH₂O + CO₂ → CH₃C₂H₃O₂CO Reaktsiooni viiakse läbi 150–250 °C juures homogeense [[Katalüsaator|katalüsaatori]] (nt [[Tetrabutüülfosfooniumbromiid|tetrabutüülfosfooniumbromiidi]]) manulusel<ref>Lange, J.-P. Process for the preparation of propylene carbonate. Patent EP1658279B1. https://patents.google.com/patent/EP1658279B1/en</ref>. Propüleenkarbonaati kasutatakse polaarse aprootilise [[Lahusti|lahustina]]. Lahustab mitmeid soolasid ja polümeere. Kasutatakse [[Elektriakumulaator|akude]] [[Elektrolüüt|elektrolüütides]]. Peetakse üldiselt ohutuks. [[Keskmine surmav annus]] (LD₅₀) rottidel on 29 g/kg.<ref>Buysch, H.-J. Carbonic esters. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2012. doi:10.1002/14356007.a05_197</ref> == Allikad == [[Kategooria:Lahustid]] <references /> [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] [[Kategooria:Karbonaadid]] kmletuj6zgv943bugilwmpyk2wuq238 0 722894 7256379 2026-10-20T15:30:38Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Suur pärispitsik | värvus = seened | pilt = Suur pärispitsik.jpg | pildi_seletus = Suur pärispitsik ''Hymenoscyphus scutula'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Tiksikulised]] ''Helotiaceae'' | perekond = ''[[Hymenoscyphus]]'' | lii...' 7256379 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur pärispitsik | värvus = seened | pilt = Suur pärispitsik.jpg | pildi_seletus = Suur pärispitsik ''Hymenoscyphus scutula'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Tiksikulised]] ''Helotiaceae'' | perekond = ''[[Hymenoscyphus]]'' | liik = '''Suur pärispitsik''' ''Hymenoscyphus scutula'' }} '''Suur pärispitsik'''<ref>Raitviir, A. Seened, mis teevad mulda. Eesti Loodus, nr 4 1965</ref> (''Hymenoscyphus scutula'') on [[Tiksikulaadsed|tiksikulaadsete]] seltsi kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab märgadel rohukõrtel. == Välislingid == * {{Elurikkus|151827}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] gx0pkhdnrk3twkrj2c32nrjirjniwl9 7256380 7256379 2026-10-20T15:31:15Z Svencapoeira 67038 7256380 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur pärispitsik | värvus = seened | pilt = Suur pärispitsik.jpg | pildi_seletus = Suur pärispitsik ''Hymenoscyphus scutula'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Tiksikulised]] ''Helotiaceae'' | perekond = ''[[Hymenoscyphus]]'' | liik = '''Suur pärispitsik''' ''Hymenoscyphus scutula'' }} '''Suur pärispitsik'''<ref>Raitviir, A. Seened, mis teevad mulda. Eesti Loodus, nr 4 1965</ref> (''Hymenoscyphus scutula'') on [[Tiksikulaadsed|tiksikulaadsete]] seltsi kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab märgadel rohukõrtel. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus|151827}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] m4tgnsvck230fhss7vvycf8aibios46 7256381 7256380 2026-10-20T15:32:21Z Svencapoeira 67038 7256381 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur pärispitsik | värvus = seened | pilt = Suur pärispitsik.jpg | pildi_seletus = Suur pärispitsik ''Hymenoscyphus scutula'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = [[Tiksikulised]] ''Helotiaceae'' | perekond = ''[[Hymenoscyphus]]'' | liik = '''Suur pärispitsik''' ''Hymenoscyphus scutula'' }} '''Suur pärispitsik'''<ref>Raitviir, A. Seened, mis teevad mulda. Eesti Loodus, nr 4 1965</ref> (''Hymenoscyphus scutula'') on [[Tiksikulaadsed|tiksikulaadsete]] seltsi kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab märgadel kõrtel. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus|151827}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] 34j9xe1jctzc5mig0brpc1fljfifask 0 722895 7256384 2026-10-20T15:42:34Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Punajalg-pisitõlvik | värvus = seened | pilt = Punajalg-pisitõlvik.jpg | pildi_seletus = Punajalg-pisitõlvik ''Typhula erythropus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Typhulaceae]]'' | perekond = [[Pisitõlvik]] ''Typhula'' | liik = '''Punajalg-pisitõlvik''' ''Typhula er...' 7256384 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punajalg-pisitõlvik | värvus = seened | pilt = Punajalg-pisitõlvik.jpg | pildi_seletus = Punajalg-pisitõlvik ''Typhula erythropus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Typhulaceae]]'' | perekond = [[Pisitõlvik]] ''Typhula'' | liik = '''Punajalg-pisitõlvik''' ''Typhula erythropus'' }} '''Punajalg-pisitõlvik''' (''Typhula erythropus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kuulus varem [[suurtõlvik]]u perekonda. Seen kasvab kõdunevatel taimedel. ==Välislingid== * {{elurikkus|179938}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] iopis5u98qh9eij7htmnrrdd3n1prkm 0 722896 7256393 2026-10-20T16:07:39Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Punajalg-pisitõlvik]] 7256393 wikitext text/x-wiki #suuna[[Punajalg-pisitõlvik]] b0kb9isyu0hjh96xgoop4xymlvgmfsu 0 722897 7256394 2026-10-20T16:08:47Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Suur pärispitsik]] 7256394 wikitext text/x-wiki #suuna[[Suur pärispitsik]] jyru0cmx33j3b4umg7wjsydzp4xs75s 0 722898 7256439 2026-10-20T17:59:06Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: 'Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus tsentides<ref>Väärtus tsentides on esitatud inrtervall ''modulo'' oktav</ref> ! class="unsortable" | Factorization ! class="unsortable" | Nimetud ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | unison | present i...' 7256439 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus tsentides<ref>Väärtus tsentides on esitatud inrtervall ''modulo'' oktav</ref> ! class="unsortable" | Factorization ! class="unsortable" | Nimetud ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | unison | present in all tunings and tonal systems |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''prime''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''prime''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''prime''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''prime''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''prime''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''prime''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''prime''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''prime''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''prime''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''prime''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''prime''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''prime''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''prime''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''prime''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''prime''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''prime''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''prime''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''prime''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''prime''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''prime''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''prime''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''prime''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''prime''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''prime''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''prime''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''prime''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''prime''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''prime''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''prime''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''prime''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''prime''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] qrf535t23jsyvs2s4cu14nlzisr56mv 7256688 7256439 2026-10-21T09:44:02Z Andrus Kallastu 1157 7256688 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus tsentides<ref>Väärtus tsentides on esitatud inrtervall ''modulo'' oktav</ref> ! class="unsortable" | Factorization ! class="unsortable" | Nimetud ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''prime''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''prime''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''prime''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''prime''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''prime''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''prime''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''prime''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''prime''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''prime''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''prime''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''prime''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''prime''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''prime''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''prime''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''prime''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''prime''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''prime''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''prime''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''prime''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''prime''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''prime''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''prime''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''prime''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''prime''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''prime''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''prime''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''prime''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''prime''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''prime''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''prime''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''prime''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] coo7o6a8l2i40rizqftfawfjg02wtd9 7256689 7256688 2026-10-21T09:44:18Z Andrus Kallastu 1157 7256689 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus tsentides<ref>Väärtus tsentides on esitatud inrtervall ''modulo'' oktav</ref> ! class="unsortable" | Factorization ! class="unsortable" | Nimetus ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''prime''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''prime''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''prime''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''prime''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''prime''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''prime''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''prime''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''prime''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''prime''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''prime''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''prime''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''prime''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''prime''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''prime''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''prime''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''prime''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''prime''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''prime''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''prime''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''prime''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''prime''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''prime''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''prime''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''prime''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''prime''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''prime''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''prime''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''prime''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''prime''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''prime''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''prime''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] hht3c7321xrektzniyc0casgntk9lzx 7256690 7256689 2026-10-21T09:45:13Z Andrus Kallastu 1157 7256690 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus tsentides<ref>Esitatud inrtervall ''modulo'' oktav.</ref> ! class="unsortable" | Factorization ! class="unsortable" | Nimetus ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''prime''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''prime''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''prime''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''prime''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''prime''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''prime''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''prime''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''prime''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''prime''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''prime''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''prime''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''prime''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''prime''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''prime''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''prime''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''prime''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''prime''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''prime''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''prime''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''prime''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''prime''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''prime''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''prime''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''prime''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''prime''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''prime''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''prime''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''prime''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''prime''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''prime''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''prime''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] ec3z73bnn3w2m3xroush88tdihatubj 7256693 7256690 2026-10-21T09:46:44Z Andrus Kallastu 1157 7256693 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus [[tsent]]ides<ref>Esitatud inrtervall ''modulo'' oktav.</ref> ! class="unsortable" | [[Algteguriteks lahutus]] ! class="unsortable" | Nimetus ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''prime''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''prime''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''prime''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''prime''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''prime''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''prime''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''prime''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''prime''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''prime''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''prime''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''prime''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''prime''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''prime''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''prime''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''prime''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''prime''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''prime''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''prime''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''prime''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''prime''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''prime''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''prime''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''prime''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''prime''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''prime''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''prime''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''prime''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''prime''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''prime''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''prime''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''prime''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''prime''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''prime''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''prime''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''prime''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''prime''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''prime''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''prime''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''prime''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] qx8wqdfc158vsixp7i9ejdlfx7ox7rl 7256694 7256693 2026-10-21T09:48:17Z Andrus Kallastu 1157 7256694 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus [[tsent]]ides<ref>Esitatud inrtervall ''modulo'' oktav.</ref> ! class="unsortable" | [[Algteguriteks lahutus]] ! class="unsortable" | Nimetus ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | undecimal comma | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''algarv''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''algarv''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''algarv''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''algarv''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''algarv''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''algarv''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''algarv''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''algarv''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''algarv''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''algarv''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''algarv''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''algarv''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''algarv''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''algarv''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''algarv''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''algarv''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''algarv''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''algarv''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''algarv''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''algarv''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''algarv''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''algarv''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''algarv''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''algarv''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''algarv''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''algarv''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''algarv''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''algarv''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''algarv''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''algarv''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''algarv''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''algarv''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''algarv''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''algarv''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''algarv''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] e1erxr3npasxw1hgffv941gkpvqj8dt 7256696 7256694 2026-10-21T09:50:05Z Andrus Kallastu 1157 7256696 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[ülemheli]]sid redutseerituna [[oktaviekvivalents]]i tingimusega (välja arvatud oktav, mis on jäetud redutseerimata). Algarvulised ülemhelid on paksus kirjas. {| class="wikitable center-1 right-2 sortable" |- ! Ülemheli ! Suurus [[tsent]]ides<ref>Esitatud inrtervall ''modulo'' oktav.</ref> ! class="unsortable" | [[Algteguriteks lahutus]] ! class="unsortable" | Nimetus ! class="unsortable" | Märkused |- | [[1/1|1]] | 0 | 1 | [[unisoon]] | esineb igas [[häälestus]]es ja [[helisüsteem]]is |- | [[129/128|129]] | 13.473 | 3 × 43 | | |- | [[65/64|65]] | 26.841 | 5 × 13 | | [[13-limit]] |- | '''[[131/128|131]]''' | '''40.108''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 67''' |- | [[33/32|33]] | 53.273 | 3 × 11 | [[limiit-11 komma]] | [[11-limit]] / close to quarter-tone (1 [[degree]] of [[24edo]]), square root of 17 |- | [[133/128|133]] | 66.339 | 7 × 19 | | close to 1 degree of [[18edo]] / [[19edo]], square root of 69 |- | '''[[67/64|67]]''' | '''79.307''' | '''algarv''' | | '''close to 1 degree of [[15edo]]''' |- | [[135/128|135]] | 92.179 | 3 × 3 × 3 × 5 | | [[5-limit]], close to 1 degree of [[13edo]] / square root of 71 |- | '''[[17/16|17]]''' | '''104.955''' | '''algarv''' | '''harmonic half-step''' | '''close to 1 degree of [[11edo]] / 2 degrees of [[23edo]]''' |- | '''[[137/128|137]]''' | '''117.6385''' | '''algarv''' | '''harmonic [[secor]]''' | '''close to 3 degrees of [[31edo]],''' '''square root of 73''' |- | [[69/64|69]] | 130.229 | 3 × 23 | | close to 1 degree of [[9edo]] |- | '''[[139/128|139]]''' | '''142.729''' | '''algarv''' | | '''close to 2 degrees of [[17edo]]''' |- | [[35/32|35]] | 155.140 | 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 3 degrees of [[24edo]] |- | [[141/128|141]] | 167.462 | 3 × 47 | | |- | '''[[71/64|71]]''' | '''179.697''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[20edo]], square root of 79''' |- | [[143/128|143]] | 191.846 | 11 × 13 | 11-13 meantone | [[13-limit]] / close to square root of 5 (a.k.a. 5 degrees of [[31edo]]) |- | [[9/8|9]] | 203.910 | 3 × 3 | major whole-tone / Pythagorean whole tone | [[3-limit]] |- | [[145/128|145]] | 215.891 | 5 × 29 | 5-29 eventone | close to 2 degrees of [[11edo]] |- | '''[[73/64|73]]''' | '''227.789''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[16edo]] / 4 degrees of [[21edo]]''' |- | [[147/128|147]] | 239.607 | 3 × 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 1 degree of [[5edo]], square root of 21 |- | '''[[37/32|37]]''' | '''251.344''' | '''algarv''' | '''harmonic''' '''hemifourth''' | '''close to 5 degrees of [[24edo]]''' |- | '''[[149/128|149]]''' | '''263.002''' | '''algarv''' | '''harmonic subminor third''' | |- | [[75/64|75]] | 274.582 | 3 × 5 × 5 | augmented second | [[5-limit]] / close to 5 degrees of [[22edo]], 3 degrees of [[13edo]], square root of 11 |- | '''[[151/128|151]]''' | '''286.086''' | '''algarv''' | '''harmonic gentle minor third''' | '''close to 4 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[19/16|19]]''' | '''297.513''' | '''algarv''' | '''harmonic minor third''' | '''close to 3 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[4edo]])''' |- | [[153/128|153]] | 308.865 | 3 × 3 × 17 | | close to 8 degrees of [[31edo]] |- | [[77/64|77]] | 320.144 | 7 × 11 | | close to 4 degrees of [[15edo]] |- | [[155/128|155]] | 331.349 | 5 × 31 | | |- | [[39/32|39]] | 342.483 | 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[7edo]] |- | '''[[157/128|157]]''' | '''353.545''' | '''algarv''' | '''harmonic''' '''hemififth''' | '''close to 5 degrees of [[17edo]]''' |- | '''[[79/64|79]]''' | '''364.537''' | '''algarv''' | | '''close to 7 degrees of [[23edo]]''' |- | [[159/128|159]] | 375.4595 | 3 × 53 | | close to 5 degrees of [[16edo]] |- | '''[[5/4|5]]''' | '''386.314''' | '''algarv''' | '''5-limit major third''' | '''[[5-limit]] / close to 10 degrees of [[31edo]]''' |- | [[161/128|161]] | 397.100 | 7 × 23 | | close to 4 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 1 degree of [[3edo]]) |- | [[81/64|81]] | 407.820 | 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major third | [[3-limit]] |- | '''[[163/128|163]]''' | '''418.474''' | '''algarv''' | '''overtone gentle major third''' | '''close to 8 degrees of [[23edo]] / square root of phi''' |- | '''[[41/32|41]]''' | '''429.062''' | '''algarv''' | | '''close to 5 degrees of [[14edo]]''' |- | [[165/128|165]] | 439.587 | 3 × 5 × 11 | | |- | '''[[83/64|83]]''' | '''450.047''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[8edo]]''' |- | '''[[167/128|167]]''' | '''460.445''' | '''algarv''' | | |- | [[21/16|21]] | 470.781 | 3 × 7 | narrow fourth / septimal fourth | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[23edo]] |- | [[169/128|169]] | 481.055 | 13 × 13 | | [[13-limit]] / close to 2 degrees of [[5edo]], square root of 7 |- | [[85/64|85]] | 491.269 | 5 × 17 | near fourth | close to 9 degrees of [[22edo]] |- | [[171/128|171]] | 501.423 | 3 × 3 × 19 | | close to 5 degrees of [[12edo]] |- | '''[[43/32|43]]''' | '''511.518''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[7edo]] / square root of 29''' |- | '''[[173/128|173]]''' | '''521.554''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[23edo]]''' |- | [[87/64|87]] | 531.532 | 3 × 29 | | close to 4 degrees of [[9edo]] |- | [[175/128|175]] | 541.453 | 5 × 5 × 7 | | close to 9 degrees of [[20edo]] |- | '''[[11/8|11]]''' | '''551.318''' | '''algarv''' | '''undecimal semi-augmented fourth / undecimal tritone''' | '''[[11-limit]] / close to 11 degrees of [[24edo]]''' |- | [[177/128|177]] | 561.127 | 3 × 59 | | close to 7 degrees of [[15edo]] |- | '''[[89/64|89]]''' | '''570.880''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[21edo]] / 9 degrees of [[19edo]] / square root of 31''' |- | '''[[179/128|179]]''' | '''580.579''' | '''algarv''' | | '''close to 15 degrees of [[31edo]]''' |- | [[45/32|45]] | 590.224 | 3 × 3 × 5 | high 5-limit tritone | [[5-limit]] / close to square root of 15 |- | '''[[181/128|181]]''' | '''599.815''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 2''' |- | [[91/64|91]] | 609.354 | 7 × 13 | | [[13-limit]] |- | [[183/61|183]] | 618.840 | 3 × 61 | | |- | '''[[23/16|23]]''' | '''628.274''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[19edo]] / square root of 33''' |- | [[185/128|185]] | 637.658 | 5 × 37 | | |- | [[93/64|93]] | 646.991 | 3 × 31 | | close to 7 degrees of [[13edo]] / 13 degrees of [[24edo]] |- | [[187/128|187]] | 656.273 | 11 × 17 | | close to 11 degrees of [[20edo]] |- | '''[[47/32|47]]''' | '''665.507''' | '''algarv''' | | '''close to 5 degrees of [[9edo]]''' |- | [[189/128|189]] | 674.691 | 3 × 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] / close to 9 degrees of [[16edo]], square root of 35 |- | [[95/64|95]] | 683.827 | 5 × 19 | | close to 4 degrees of [[7edo]] |- | '''[[191/128|191]]''' | '''692.9155''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[19edo]]''' |- | '''[[3/2|3]]''' | '''701.955''' | '''algarv''' | '''just perfect fifth''' | '''[[3-limit]] / close to 7 degrees of [[12edo]]''' |- | '''[[193/128|193]]''' | '''710.948''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[22edo]]''' |- | '''[[97/64|97]]''' | '''719.895''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[5edo]]''' |- | [[195/128|195]] | 728.796 | 3 × 5 × 13 | | [[13-limit]] / close to 19 degrees of [[31edo]], square root of 37 |- | [[49/32|49]] | 737.652 | 7 × 7 | | [[7-limit]] / close to 8 degrees of [[13edo]] |- | '''[[197/128|197]]''' | '''746.462''' | '''algarv''' | | |- | [[99/64|99]] | 755.228 | 3 × 3 × 11 | | [[11-limit]] / close to 5 degrees of [[8edo]] / 12 degrees of [[19edo]] |- | '''[[199/128|199]]''' | '''763.9495''' | '''algarv''' | | '''close to 7 degrees of [[11edo]]''' |- | [[25/16|25]] | 772.627 | 5 × 5 | augmented fifth | [[5-limit]] / close to 9 degrees of [[14edo]] / 11 degrees of [[17edo]], square root of 39 |- | [[201/128|201]] | 781.262 | 3 × 67 | harmonic gentle minor sixth, circular sixth | close to 19 degrees of [[23edo]] / pi |- | '''[[101/64|101]]''' | '''789.854''' | '''algarv''' | | |- | [[203/128|203]] | 798.403 | 7 × 29 | | close to 8 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 2 degrees of [[3edo]]) |- | [[51/32|51]] | 806.910 | 3 × 17 | | |- | [[205/128|205]] | 815.376 | 5 × 41 | | close to 21 degrees of [[31edo]], square root of 41 , |- | '''[[103/64|103]]''' | '''823.801''' | '''algarv''' | | '''close to 11 degrees of [[16edo]] / 13 degrees of [[19edo]]''' |- | [[207/128|207]] | 832.143 | 3 × 3 × 23 | | close to 17 degrees of [[22edo]], 10 degrees of [[13edo]] |- | '''[[13/8|13]]''' | '''840.528''' | '''algarv''' | '''harmonic sixth, golden overtone''' | '''[[13-limit]] / close to 7 degrees of [[10edo]], golden ratio''' |- | [[209/128|209]] | 848.831 | 11 × 19 | 11-19 hemieleventh | close to 12 degrees of [[17edo]] |- | [[105/64|105]] | 857.095 | 3 × 5 × 7 | | [[7-limit]] / close to 5 degrees of [[7edo]], square root of 43 |- | '''[[211/128|211]]''' | '''865.319''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[18edo]]''' |- | '''[[53/32|53]]''' | '''873.505''' | '''algarv''' | | '''close to 8 degrees of [[11edo]]''' |- | [[213/128|213]] | 881.652 | 3 × 71 | | close to 11 degrees of [[15edo]] / close to 14 degrees of [[19edo]] |- | '''[[107/64|107]]''' | ''' 889.760''' | '''algarv''' | | |- | [[215/128|215]] | 897.831 | 5 × 43 | | close to 9 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 3 degrees of [[4edo]]), square root of 45 |- | [[27/16|27]] | 905.865 | 3 × 3 × 3 | Pythagorean major sixth | [[3-limit]] |- | [[217/128|217]] | 913.8615 | 7 × 31 | harmonic gentle major third | close to 13 degrees of [[17edo]] |- | '''[[109/64|109]]''' | '''921.821''' | '''algarv''' | | '''close to 10 degrees of [[13edo]]''' |- | [[219/128|219]] | 929.7445 | 3 × 73 | | close to 24 degrees of [[31edo]], square root of 47 |- | [[55/32|55]] | 937.632 | 5 × 11 | | [[11-limit]] / close to 18 degrees of [[23edo]] |- | [[221/128|221]] | 945.483 | 13 × 17 | | close to 15 degrees of [[19edo]] |- | [[111/64|111]] | 953.299 | 3 × 37 | harmonic hemitwelfth | close to 19 degrees of [[24edo]] / square root of 3 |- | '''[[223/128|223]]''' | '''961.080''' | '''algarv''' | | '''close to 4 degrees of [[5edo]]''' |- | '''[[7/4|7]]''' | '''968.826''' | '''algarv''' | '''harmonic seventh / septimal minor seventh''' | '''[[7-limit]] / close to 17 degrees of [[21edo]] / 25 degrees of [[31edo]]''' |- | [[225/128|225]] | 976.537 | 3 × 3 × 5 × 5 | 5-limit subminor seventh | [[5-limit]] / close to 11 degrees of [[16edo]] |- | '''[[113/64|113]]''' | '''984.215''' | '''algarv''' | | '''close to 9 degrees of [[11edo]]''' |- | '''[[227/128|227]]''' | '''991.858''' | '''algarv''' | | |- | [[57/32|57]] | 999.468 | 3 × 19 | | close to 10 degrees of [[12edo]] (a.k.a. 5 degrees of [[6edo]]), square root of 51 |- | '''[[229/128|229]]''' | '''1007.0445''' | '''algarv''' | | |- | [[115/64|115]] | 1014.588 | 5 × 23 | | close to 11 degrees of [[13edo]] |- | [[231/128|231]] | 1022.099 | 3 × 7 × 11 | | close to square root of 13 |- | '''[[29/16|29]]''' | '''1029.577''' | '''algarv''' | | '''close to 6 degrees of [[7edo]]''' |- | '''[[233/128|233]]''' | '''1037.023''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 53''' |- | [[117/64|117]] | 1044.438 | 3 × 3 × 13 | | [[13-limit]] / close to 13 degrees of [[15edo]] / 20 degrees of [[23edo]] |- | [[235/128|235]] | 1051.820 | 5 × 47 | | close to 21 degrees of [[24edo]] |- | '''[[59/32|59]]''' | '''1059.172''' | '''algarv''' | | '''close to 15 degrees of [[17edo]]''' |- | [[237/128|237]] | 1066.492 | 3 × 79 | | close to 8 degrees of [[9edo]], square root of 55 |- | [[119/64|119]] | 1073.781 | 7 × 17 | | close to 17 degrees of [[19edo]] |- | '''[[239/128|239]]''' | '''1081.040''' | '''algarv''' | | '''close to 3 degrees of [[31edo]]''' |- | [[15/8|15]] | 1088.269 | 3 × 5 | 5-limit major seventh | [[5-limit]] / close to 19 degrees of [[21edo]] / 10 degrees of [[11edo]] |- | '''[[241/128|241]]''' | '''1095.467''' | '''algarv''' | | |- | [[121/64|121]] | 1102.636 | 11 × 11 | | [[11-limit]] / close to 11 degrees of [[12edo]], square root of 57 |- | [[243/128|243]] | 1109.775 | 3 × 3 × 3 × 3 × 3 | Pythagorean major seventh | close to 12 degrees of [[13edo]] |- | '''[[61/32|61]]''' | '''1116.885''' | '''algarv''' | | '''close to 13 degrees of [[14edo]]''' |- | [[245/128|245]] | 1123.9655 | 5 × 7 × 7 | | close to 16 degrees of [[17edo]] |- | [[123/64|123]] | 1131.017 | 3 × 41 | | close to 17 degrees of [[18edo]], 18 degrees of [[19edo]], square root of 59 |- | [[247/128|247]] | 1138.041 | 13 × 19 | | close to 19 degrees of [[20edo]] |- | '''[[31/16|31]]''' | '''1145.036''' | '''algarv''' | | '''close to 21 degrees of [[22edo]]''' |- | [[249/128|249]] | 1152.002 | 3 × 83 | | close to 24 degrees of [[25edo]] |- | [[125/64|125]] | 1158.941 | 5 × 5 × 5 | | [[5-limit]], close to square root of 61 |- | '''[[251/128|251]]''' | '''1165.852''' | '''algarv''' | | |- | [[63/32|63]] | 1172.736 | 3 × 3 × 7 | | [[7-limit]] |- | [[253/128|253]] | 1179.592 | 11 × 23 | | |- | '''[[127/64|127]]''' | '''1186.422''' | '''algarv''' | | '''close to square root of 63''' |- | [[255/128|255]] | 1193.224 | 3 × 5 × 17 | | |- | '''[[2/1|2]]''' | '''1200''' | '''algarv''' | '''octave''' | '''[[2-limit]]''' |} <references /> == Vaata ka == * [[Intervallide loend]] ==Välislingid== * [[https://en.xen.wiki/w/List_of_octave-reduced_harmonics List of octave-reduced harmonics. – Xenharmonic Wiki] g2uv2reaiw4thmp8jv2qmavd85yfp38 0 722899 7256476 2026-10-20T20:03:51Z ~2026-56131-81 240153 Uus lehekülg: ''''Shinkansen''' (新幹線, "uus pealiin"), tuntud ka kui "kuulrong" on Jaapani riiklik kiirrongisüsteem, mis avati maailma esimese kiirrongina 1. oktoobril 1964. Jaapani mägise maastiku tõttu on enamus riigi raudteid 1067 mm kitsarööpmelised, mida on raske ümber ehitada kiirraudteeks - näiteks 1435 mm standardlaiusega raudteel 145 km/h läbitav kurv tuleks 1067 mm laiusega raudteel piirata 130 km/h-le.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Railway Modernization and...' 7256476 wikitext text/x-wiki '''Shinkansen''' (新幹線, "uus pealiin"), tuntud ka kui "kuulrong" on Jaapani riiklik kiirrongisüsteem, mis avati maailma esimese kiirrongina 1. oktoobril 1964. Jaapani mägise maastiku tõttu on enamus riigi raudteid 1067 mm kitsarööpmelised, mida on raske ümber ehitada kiirraudteeks - näiteks 1435 mm standardlaiusega raudteel 145 km/h läbitav kurv tuleks 1067 mm laiusega raudteel piirata 130 km/h-le.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Railway Modernization and Shinkansen |url=https://www.ejrcf.or.jp/jrtr/jrtr11/history.html |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=www.ejrcf.or.jp}}</ref> Seega oli Jaapanil palju enam vajadust ehitada täiesti uus raudteesüsteem algusest peale. Kiirraudteesid hakati Jaapanis projekteerima juba 1939.-1940. aastal - plaanitud oli raudtee Tokyost Shimonosekisse, lisaks ka merealuse tunneli kaudu Koreasse (Jaapani asumaa 1910-1945) ja edasi Pekingisse ja Singapuri. Kui aga sõjaline olukord teises maailmasõjas pöördus Jaapani kahjuks, pandi plaanid 1943. aastal ootele, kuigi toimunud olid mõned algsed ehitustööd.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Christopher |url=https://books.google.com/books?id=cwbklrvmS-oC |pealkiri=Shinkansen: From Bullet Train to Symbol of Modern Japan |kuupäev=2006-04-18 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-134-36089-5 |keel=en}}</ref> Teise maailmasõja järel algselt Jaapani taasülesehitamisega kiirraudtee unustati, kuid reisijate- ja transiitliiklus Tokaido pealiinil Tokyo ja Osaka vahel kasvas kiirelt. 1950. aastate keskel, kui raudteeliiklus oli juba väga tihe, otsustas Jaapani riiklik raudteefirma JNR (Nihon Kokuyu Tetsudo) (日本国有鉄道) kiirraudtee projekti uuesti arutada. 1957. aastal esitles eraraudteefirma Odakyu Electric Railway uut rongi 3000 Super Express, mis suutis juba saavutada kiiruse 145 km/h, mis oli kitsarööpmeliste rongide rekord, mispeale JNR otsustas ühe rongi liisida, arvates, et saab seda veel kiiremaks teha. Kuigi toonane avalik arvamus rääkis raudteede kahjuks USA eeskujul, kus ehitati kiirteid (Interstate) ja kasvas lennuliiklus<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-01 |pealkiri=The Shinkansen Turns 50: The History and Future of Japan’s High-Speed Train |url=https://www.nippon.com/en/features/h00078/ |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=nippon.com |keel=en}}</ref>, siis JNR toonane peadirektor Shinji Sogo veenis, et kiirraudteel on tulevikku ja suutis saavutada projektile poliitilise toetuse. Tehnilist arendustööd juhtis JNR toonane peainsener Hideo Shima koos JNR uuringuosakonna inseneride Tadanao Miki, Tadashi Matsudaira ja Hajime Kawanabega, kellel kõigil kolmel oli kogemus teise maailmasõja ajast lennukite disainist.<ref name=":1" /> Detsembris 1958 sai Shinkansen Jaapani valitsuse heakskiidu, esimesed ehitustööd algasid Tokyo-Osaka liinil aprillis 1959. Algseteks ehituskuludeks hinnati ligi 200 miljardit jeeni, mida rahastati valitsuse laenust, raudtee võlakirjadest ja 80 miljoni dollarilisest Maailmapanga laenust, kuid lõpuks osutus kogukulu ligi kahekordseks - umbest 380 miljardit jeeni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Shinkansen High-Speed Rail Network of Japan |url=https://pure.iiasa.ac.at/id/eprint/1225/1/XB-80-508.pdf |failitüüp=pdf}}</ref> Kui 1963. aastal tuli puudujääk ilmsiks, võttis Sogo vastutuse enda peale ja astus JNR peadirektori kohalt tagasi.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Roderick A. |kuupäev=2003 |pealkiri=The Japanese Shinkansen |ajakiri=The Journal of Transport History |väljaandja=Imperial College London |aastakäik=24/2 |üksiknumber=2 |lehekülg=222-236 |doi=10.7227/TJTH.24.2.6}}</ref> Esimene Shinkanseni liin (Tokaido) avati liiklusele 1. oktoobril 1964, vahetult enne Tokyo olümpiamänge.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 3 oktoober 1964 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19641003.2.25.1 |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ühendades kolme suurlinnaala - Tokyo, Nagoya ja Osaka-Kyoto, suutis Shinkansen, maksimumkiirusega ligi 210 km/h, läbida 553 km Tokyo ja Osaka vahel nelja tunniga, senistel ekspressliinidel kulus selleks umbes 6 tundi ja 40 minutit. Sellega muutus päevane reis Tokyo ja Osaka - Jaapani kahe suurima suurlinnaala vahel võimalikuks. Shinkansen osutus vägagi edukaks, kõigest kolme aastaga (13. juuliks 1967) teenidati 100 miljonit reisijat, miljardini jõuti 1976. Edu põhjal kiideti kohe heaks ka laiendused: 9. septembril 1965 andis valitsus heakskiidu Sanyo liini ehitamiseks Osakast Fukuokasse, mille ehitustööd algasid 16. märtsil 1967, see valmis 10. märtsil 1975.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Taniguchi |eesnimi=Mamoru |kuupäev=1993 |pealkiri=The Japanese Shinkansen |url=https://www.jstor.org/stable/23288577 |ajakiri=Built Environment (1978-) |väljaandja=Alexandrine Press |aastakäik=19 |üksiknumber=3/4 |lehekülg=214–221 |issn=0263-7960}}</ref> Lisaks hakati kavandama Shinkanseneid ka põhjasuunal: Tohoku Shinkansen Tokyost Moriokasse ja Joetsu Tokyost Niigatasse - mida toetas peaminister Kakuei Tanaka, kes oli ise pärit Niigata provintsist. Teised liinid lükati edasi või jäid ehitamata naftakriisi tõttu. 1982. aastal valmisid esimesed põhjasuuna Shinkansenid: Tohoku Omiyast (Saitama) Moriokasse 23. juunil ja Joetsu Omiya-Niigata 15. novembril. Tokyo-Omiya osa valmis 20. juunil 1991.<ref name=":3" /> Järgmiste liinidena avati: 1. oktoobril 1997 Nagano olümpiamängude eel Nagano (täna Hokuriku) Shinkansen Takasakist Naganosse, mida Tokyoga ühendab Joetsu Shinkansen; 13. märtsil 2004 Kyushu Shinkanseni esimene lõik Yatsushirost Kagoshimasse; 26. märtsil 2016 Hokkaido Shinkansen Aomorist Hakodatesse Seikani tunneli kaudu; 23. septembril 2022 Nisho Kyushu Shinkanseni esimene lõik Takeost Nagasakisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ファイルが見つかりません {{!}} JRTT 鉄道・運輸機構 |url=https://www.jrtt.go.jp/error.html |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.jrtt.go.jp |keel=ja}}</ref> Eksisteerivad ka kaks "mini-Shinkansenit" - need liinid ei ole ehitatud algusest, vaid algupärase 1067 mm raudtee ümbernaelutamisega 1435 mm-le. Nendel liinidel sõidavad rongid maksimumkiirusega 130 km/h: 1. juulil 1992 avati Yamagata Shinkansen Fukushimast Yamagatasse; 22. märtsil 1997 Akita Shinkansen Moriokast Akitasse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Railway Gazette |kuupäev=1997-05-01 |pealkiri=JR East launches Akita Shinkansen |url=https://www.railwaygazette.com/news/1997/05/01/jr-east-launches-akita-shinkansen/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=Railway Gazette International |keel=en}}</ref> Kiire sõidu tagamiseks on Shinkansenid ehitatud tavalistest raudteedest teisiti:<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Shinkansen: A Worldwide Symbol of Prestige |url=https://www.hitachirail.com/blog/the-shinkansen-a-worldwide-symbol-of-prestige/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.hitachirail.com |keel=en-GB}}</ref> Shinkansenid sõidavad eraldi 1435 mm laiusega rööbastel, erinevalt 1067 mm tavaraudteedest. Shinkanseni raudteed on pidevalt keevitatud rööbaste ja pöördeninaga ristmikega, et ei tekiks lünki harurööbaste ja ristmike juures, lisaks kasutatakse pikki rööpaid, mis on ühendatud paisumisliigenditega, et minimeerida soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tõttu tekkivaid rööpmelaiuse kõikumisi. Valdav enamus Shinkanseni raudteid ei ristu kunagi aeglasemate kitsarööpmeliste raudteedega, nendel käimine on rangelt keelatud; ristumised maanteedega on alati mitmetasandilised, kasutatakse palju tunneleid ja viadukte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Railway Modernization and Shinkansen |url=https://www.ejrcf.or.jp/jrtr/jrtr11/history.html |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.ejrcf.or.jp}}</ref> Shikanseni rongid on 25 kV ülaliiniga vahelduvvool-toitega, erinevalt kitsarööpmelistest, mis on 1500 V alalisvoolutoitega; lisaks kasutavad automaatset juhtsüsteemi ATC (Automatic Train Control).<ref name=":2" /> jwoo1g1rzz3oz03hpxi6e37xms0sgmv 7256510 7256476 2026-10-20T22:00:34Z Kruusamägi 1530 7256510 wikitext text/x-wiki [[Fail:Shinkansen map 202405 en.png|pisi|Jaapani kiirrongiliinid]] '''Shinkansen''' (新幹線, "uus pealiin"), tuntud ka kui "kuulrong", on [[Jaapan]]i riiklik kiirrongisüsteem. See avati maailma esimese [[kiirrong]]isüsteemina [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1964]]. Jaapani mägise maastiku tõttu on enamus riigi raudteid 1067 mm kitsarööpmelised, mida on raske ümber ehitada kiirraudteeks – näiteks 1435 mm standardlaiusega raudteel 145 km/h läbitav kurv tuleks 1067 mm laiusega raudteel piirata 130 km/h-le.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Railway Modernization and Shinkansen |url=https://www.ejrcf.or.jp/jrtr/jrtr11/history.html |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=www.ejrcf.or.jp}}</ref> Seega oli Jaapanil palju enam vajadust ehitada täiesti uus raudteesüsteem algusest peale. Kiirraudteesid hakati Jaapanis projekteerima juba 1939.–1940. aastal – plaanitud oli raudtee [[Tokyo]]st [[Shimonoseki]]sse, lisaks ka merealuse tunneli kaudu Koreasse (Jaapani asumaa 1910–1945) ja edasi [[Peking]]isse ja [[Singapur]]i. Kui aga sõjaline olukord teises maailmasõjas pöördus Jaapani kahjuks, pandi plaanid 1943. aastal ootele, kuigi toimunud olid mõned algsed ehitustööd.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hood |eesnimi=Christopher |url=https://books.google.com/books?id=cwbklrvmS-oC |pealkiri=Shinkansen: From Bullet Train to Symbol of Modern Japan |kuupäev=2006-04-18 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-134-36089-5 |keel=en}}</ref> Teise maailmasõja järel algselt Jaapani taasülesehitamisega kiirraudtee unustati, kuid reisijate- ja transiitliiklus Tokaido pealiinil Tokyo ja [[Osaka]] vahel kasvas kiirelt. 1950. aastate keskel, kui raudteeliiklus oli juba väga tihe, otsustas Jaapani riiklik raudteefirma [[JNR]] (Nihon Kokuyu Tetsudo) (日本国有鉄道) kiirraudtee projekti uuesti arutada. 1957. aastal esitles eraraudteefirma Odakyu Electric Railway uut rongi 3000 Super Express, mis suutis juba saavutada kiiruse 145 km/h, mis oli kitsarööpmeliste rongide rekord, mispeale JNR otsustas ühe rongi liisida, arvates, et saab seda veel kiiremaks teha. Kuigi toonane avalik arvamus rääkis raudteede kahjuks USA eeskujul, kus ehitati kiirteid (''Interstate'') ja kasvas lennuliiklus<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-10-01 |pealkiri=The Shinkansen Turns 50: The History and Future of Japan’s High-Speed Train |url=https://www.nippon.com/en/features/h00078/ |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=nippon.com |keel=en}}</ref>, siis JNR toonane peadirektor Shinji Sogo veenis, et kiirraudteel on tulevikku ja suutis saavutada projektile poliitilise toetuse. Tehnilist arendustööd juhtis JNR toonane peainsener Hideo Shima koos JNR uuringuosakonna inseneride Tadanao Miki, Tadashi Matsudaira ja Hajime Kawanabega, kellel kõigil kolmel oli kogemus teise maailmasõja ajast lennukite disainist.<ref name=":1" /> Detsembris 1958 sai Shinkansen Jaapani valitsuse heakskiidu, esimesed ehitustööd algasid Tokyo-Osaka liinil aprillis 1959. Algseteks ehituskuludeks hinnati ligi 200 miljardit jeeni, mida rahastati valitsuse laenust, raudtee võlakirjadest ja 80 miljoni dollarilisest [[Maailmapank|Maailmapanga]] laenust, kuid lõpuks osutus kogukulu ligi kahekordseks – umbest 380 miljardit jeeni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Shinkansen High-Speed Rail Network of Japan |url=https://pure.iiasa.ac.at/id/eprint/1225/1/XB-80-508.pdf |failitüüp=pdf}}</ref> Kui 1963. aastal tuli puudujääk ilmsiks, võttis Sogo vastutuse enda peale ja astus JNR peadirektori kohalt tagasi.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Roderick A. |kuupäev=2003 |pealkiri=The Japanese Shinkansen |ajakiri=The Journal of Transport History |väljaandja=Imperial College London |aastakäik=24/2 |üksiknumber=2 |lehekülg=222–236 |doi=10.7227/TJTH.24.2.6}}</ref> Esimene Shinkanseni liin (Tokaido) avati liiklusele 1. oktoobril 1964, vahetult enne Tokyo olümpiamänge.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorte Hääl : ELKNÜ Keskkomitee häälekandja 3 oktoober 1964 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19641003.2.25.1 |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ühendades kolme suurlinnaala – Tokyo, Nagoya ja Osaka-Kyoto, suutis Shinkansen, maksimumkiirusega ligi 210 km/h, läbida 553 km Tokyo ja Osaka vahel nelja tunniga, senistel ekspressliinidel kulus selleks umbes 6 tundi ja 40 minutit. Sellega muutus päevane reis Tokyo ja Osaka – Jaapani kahe suurima suurlinnaala vahel võimalikuks. Shinkansen osutus vägagi edukaks, kõigest kolme aastaga (13. juuliks 1967) teenidati 100 miljonit reisijat, miljardini jõuti 1976. Edu põhjal kiideti kohe heaks ka laiendused: 9. septembril 1965 andis valitsus heakskiidu Sanyo liini ehitamiseks Osakast Fukuokasse, mille ehitustööd algasid 16. märtsil 1967, see valmis 10. märtsil 1975.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Taniguchi |eesnimi=Mamoru |kuupäev=1993 |pealkiri=The Japanese Shinkansen |url=https://www.jstor.org/stable/23288577 |ajakiri=Built Environment (1978–) |väljaandja=Alexandrine Press |aastakäik=19 |üksiknumber=3/4 |lehekülg=214–221 |issn=0263-7960}}</ref> Lisaks hakati kavandama Shinkanseneid ka põhjasuunal: Tohoku Shinkansen Tokyost Moriokasse ja Joetsu Tokyost Niigatasse – mida toetas peaminister Kakuei Tanaka, kes oli ise pärit Niigata provintsist. Teised liinid lükati edasi või jäid ehitamata naftakriisi tõttu. 1982. aastal valmisid esimesed põhjasuuna Shinkansenid: Tohoku Omiyast (Saitama) Moriokasse 23. juunil ja Joetsu Omiya-Niigata 15. novembril. Tokyo-Omiya osa valmis 20. juunil 1991.<ref name=":3" /> Järgmiste liinidena avati: 1. oktoobril 1997 Nagano olümpiamängude eel Nagano (täna Hokuriku) Shinkansen Takasakist Naganosse, mida Tokyoga ühendab Joetsu Shinkansen; 13. märtsil 2004 Kyushu Shinkanseni esimene lõik Yatsushirost Kagoshimasse; 26. märtsil 2016 Hokkaido Shinkansen Aomorist Hakodatesse Seikani tunneli kaudu; 23. septembril 2022 Nisho Kyushu Shinkanseni esimene lõik Takeost Nagasakisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ファイルが見つかりません {{!}} JRTT 鉄道・運輸機構 |url=https://www.jrtt.go.jp/error.html |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.jrtt.go.jp |keel=ja}}</ref> Eksisteerivad ka kaks "mini-Shinkansenit" – need liinid ei ole ehitatud algusest, vaid algupärase 1067 mm raudtee ümbernaelutamisega 1435 mm-le. Nendel liinidel sõidavad rongid maksimumkiirusega 130 km/h: 1. juulil 1992 avati Yamagata Shinkansen Fukushimast Yamagatasse; 22. märtsil 1997 Akita Shinkansen Moriokast Akitasse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Railway Gazette |kuupäev=1997-05-01 |pealkiri=JR East launches Akita Shinkansen |url=https://www.railwaygazette.com/news/1997/05/01/jr-east-launches-akita-shinkansen/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=Railway Gazette International |keel=en}}</ref> Kiire sõidu tagamiseks on Shinkansenid ehitatud tavalistest raudteedest teisiti:<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Shinkansen: A Worldwide Symbol of Prestige |url=https://www.hitachirail.com/blog/the-shinkansen-a-worldwide-symbol-of-prestige/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.hitachirail.com |keel=en-GB}}</ref> Shinkansenid sõidavad eraldi 1435 mm laiusega rööbastel, erinevalt 1067 mm tavaraudteedest. Shinkanseni raudteed on pidevalt keevitatud rööbaste ja pöördeninaga ristmikega, et ei tekiks lünki harurööbaste ja ristmike juures, lisaks kasutatakse pikki rööpaid, mis on ühendatud paisumisliigenditega, et minimeerida soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tõttu tekkivaid rööpmelaiuse kõikumisi. Valdav enamus Shinkanseni raudteid ei ristu kunagi aeglasemate kitsarööpmeliste raudteedega, nendel käimine on rangelt keelatud; ristumised maanteedega on alati mitmetasandilised, kasutatakse palju tunneleid ja viadukte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Railway Modernization and Shinkansen |url=https://www.ejrcf.or.jp/jrtr/jrtr11/history.html |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.ejrcf.or.jp}}</ref> Shikanseni rongid on 25 kV ülaliiniga vahelduvvool-toitega, erinevalt kitsarööpmelistest, mis on 1500 V alalisvoolutoitega; lisaks kasutavad automaatset juhtsüsteemi ATC (Automatic Train Control).<ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} eqag06kptqpcv28oaf3xd5zdlk9cboc 0 722900 7256500 2026-10-20T21:08:07Z Looveer 218156 Uus lehekülg: ''''Martin Kahu''' ([[11. juuni]] [[1886]], Loodi vald, Viljandimaa – [[1970]]) oli eesti õpetaja, koolijuhataja, organist ja koorijuht.<ref name="juubel">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19610613.2.13 „Nooruslikult, reipalt”]. ''Tee Kommunismile'', 13. juuni 1961, lk 4.</ref><ref name="mulgimaa">[https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/teekonnad/iii-helme-love-karstna-loodi/ „III Helme–Lõve–Kärstna–Loodi”]. Mulgimaa.</ref> == Elukäik ja ha...' 7256500 wikitext text/x-wiki '''Martin Kahu''' ([[11. juuni]] [[1886]], Loodi vald, Viljandimaa – [[1970]]) oli eesti õpetaja, koolijuhataja, organist ja koorijuht.<ref name="juubel">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19610613.2.13 „Nooruslikult, reipalt”]. ''Tee Kommunismile'', 13. juuni 1961, lk 4.</ref><ref name="mulgimaa">[https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/teekonnad/iii-helme-love-karstna-loodi/ „III Helme–Lõve–Kärstna–Loodi”]. Mulgimaa.</ref> == Elukäik ja haridus == Martin Kahu sündis Loodi vallas talupidaja perekonnas. Tema lasterohkes kodus harrastati laulmist ja pillimängu: isa mängis viiulit ning ema laulis.<ref name="juubel" /> Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis ja Viljandi linnakoolis ning lõpetas 1905. aastal Valgas pedagoogilised kursused, omandades õpetajakutse. Seejärel töötas ta viis aastat Novgorodi kubermangu Ložitovo eesti asunduses koolmeistrina ja asutas seal laulukoori.<ref name="laulusajand">Leonhard Niilus. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19800531.2.6 „Paistu segakoori laulusajand”]. ''Tee Kommunismile'', nr 64, 31. mai 1980.</ref> == Pedagoogiline tegevus == 1911. aastal, pärast [[Friedrich August Saebelmann]]i surma, asus Kahu tööle [[Paistu kihelkonnakool]]i õpetaja ja juhatajana. 1916. aastal siirdus ta pedagoogilisele tööle Tallinna.<ref name="laulusajand" /><ref name="juubel" /> Tallinnas töötas Kahu 5. algkooli õpetaja ja hiljem juhatajana.<ref name="laululeegid">L. Niilus. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=teekommunismileviljandi19690628.2.8 „Kui need laululeegid lõkkele löövad”]. ''Tee Kommunismile'', 28. juuni 1969.</ref> Kokku töötas ta õpetajana 42 aastat. Pedagoogilisi ja muusikalisi teadmisi täiendas ta kursustel ning orelimängu õppis [[August Topman]]i juures.<ref name="juubel" /> == Muusikaline tegevus == Pärast Saebelmanni surma 1911. aastal võttis Kahu üle Paistu segakoori juhatamise. Ta juhtis koori kuni Tallinna siirdumiseni 1916. aastal.<ref name="laulusajand" /> Tallinnas asutas ta 5. algkooli õpetajate segakoori ja lastekoori ning osales Tallinna Meestelaulu Seltsi tegevuses. Seltsi kooriga käis ta üldlaulupidudel ja välisreisidel.<ref name="laulusajand" /> 1945. aastal naasis Kahu kodukanti ning asus taas Paistu segakoori juhtima. 22. mail 1966 andis ta juubelikontserdil koorijuhtimise üle oma tütrele Heli Kahule, kuid jätkas kooris laulmist.<ref name="laulusajand" /> == Perekond == Tema õde Anna Kahu oli samuti Paistu kihelkonnakooli õpetaja.<ref>[https://viljandibibli.blogspot.com/2012/02/8-veebruar-andres-sarev-110.html „8. veebruar – Andres Särev”]. Viljandi Linnaraamatukogu, 8. veebruar 2022.</ref> Tütar Heli Kahu oli muusikaõpetaja ja koorijuht, kes lõpetas 1969. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.<ref name="laulusajand" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kahu, Martin}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1970]] 1wgy3fa25t3tdtihy6nlbax9f4stkz5 1 722901 7256514 2026-10-20T22:07:10Z ~2026-56182-00 240130 /* kraav */ uus alaosa 7256514 wikitext text/x-wiki == kraav == https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120618850/uhel-pool-piiritara-teisel-pool-tankikraav-setomaal-jai-terve-kula-kraavi-ja-piiri-vahele [[Eri:Kaastöö/~2026-56182-00|~2026-56182-00]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-56182-00|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 01:07 (EEST) 6stogo602mirjiqmcmobft3hq3v0uu4 0 722902 7256536 2026-10-20T23:51:24Z Herbietx 100863 Koostasin uue lehekülje 7256536 wikitext text/x-wiki {{Ettevõtte infokast | nimi = Cantina Texas | logo = | tüüp = Restoran (Tex-Mex) | asutatud = 1998 | asukoht = [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 45, [[Tallinn]], [[Eesti]] | asutaja = [[Herbert Murd]] | valdkond = Toitlustus | koduleht = }} '''Cantina Texas''' (kasutatud ka nime '''Texas Cantina''') on 1998. aastal asutatud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosa kööki ja [[Tex-mex|Tex-Mex]] toitusid pakkuv restoran. See on üks vanimaid ja pikemalt järjepidevalt tegutsenud seda laadi teemarestorane Eestis.<ref name="toiduari" /> == Ajalugu == Restorani asutas kultuuri- ja muusikategelane [[Herbert Murd]]. Toitlustuskoht avati esmalt 1998. aasta suvel [[Pärnu]]s ning koliti neli aastat hiljem Tallinnasse.<ref name="toiduari" /> Praegu asub restoran Tallinna vanalinnas aadressil Pikk tänav 45. Restorani kontseptsioon ja sisekujundus on üles ehitatud Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide ja Metsiku Lääne (inglise keeles ''Wild West'') stiilile, kus toidu kõrval on rõhk ka maakonnatüüpi elaval muusikal (nt ''honky-tonk'').<ref name="toiduari" /> == Tähendus Eesti toidukultuuris == Cantina Texas kuulub Eesti taasiseseisvumisjärgse esimese laine eksootiliste teemarestoranide hulka, mis tutvustasid 1990. aastate lõpus kohalikule tarbijale Tex-Mex kööki (koos selliste ajalooliste kohtadega nagu Cantina Carramba jt).<ref name="toiduari" /> Restoran on kantud ka ametlikku [[Tallinna restoranide loend|Tallinna restoranide loendisse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="toiduari">{{uudiseviide |autor= |loend= |titel=28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus: „Me ei jookse iga uue trendiga võidu ega püüa kõigile meeldida!“ |väljaanne=[[Toiduäri]] |aeg= |kasutatud=2026-10-21 |url=https://toiduari.ee }}</ref> }} == Välislingid == * [https://toiduari.ee 28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus]. Toiduäri. [[Katse:Eesti restoranid]] [[Katse:Tallinna ettevõtted]] qxpkkpxxmxanh201k9774dp3vwg4tp2 7256539 7256536 2026-10-21T00:24:39Z Kruusamägi 1530 7256539 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Ettevõte | nimi = Cantina Texas | tüüp = Restoran (Tex-Mex) | asutamisaeg = 1998 | asukoht = [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 45, [[Tallinn]], [[Eesti]] | asutaja = [[Herbert Murd]] | valdkonnad = Toitlustus | koduleht = }} '''Cantina Texas''' (kasutatud ka nime '''Texas Cantina''') on 1998. aastal asutatud restoran Eestis, mis pakub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosa kööki ja ''[[tex-mex]]'' toitusid. See on üks vanimaid ja pikemalt järjepidevalt tegutsenud seda laadi teemarestorane Eestis.<ref name="toiduari" /> == Ajalugu == Restorani asutas kultuuri- ja muusikategelane [[Herbert Murd]]. Toitlustuskoht avati esmalt 1998. aasta suvel [[Pärnu]]s ning koliti neli aastat hiljem Tallinnasse.<ref name="toiduari" /> Praegu asub restoran Tallinna vanalinnas aadressil [[Pikk tänav (Tallinn)|Pikk tänav]] 45. Restorani kontseptsioon ja sisekujundus on üles ehitatud Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide ja [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] (inglise keeles ''Wild West'') stiilile, kus toidu kõrval on rõhk ka maakonnatüüpi elaval muusikal (nt ''honky-tonk'').<ref name="toiduari" /> == Tähendus Eesti toidukultuuris == Cantina Texas kuulub Eesti taasiseseisvumisjärgse esimese laine eksootiliste teemarestoranide hulka, mis tutvustasid 1990. aastate lõpus kohalikule tarbijale Tex-Mex kööki (koos selliste ajalooliste kohtadega nagu Cantina Carramba jt).<ref name="toiduari" /> == Vaata ka == * [[Tallinna restoranide loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="toiduari">[https://toiduari.ee/28-aastat-texi-mexi-eestis-ehk-mis-on-cantina-texase-edu-saladus-me-ei-jookse-iga-uue-trendiga-voidu-ega-puua-koigile-meeldida/ 28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus? “Me ei jookse iga uue trendiga võidu ega püüa kõigile meeldida”]. Toiduäri. 10. august 2026</ref> }} == Välislingid == * [https://toiduari.ee/28-aastat-texi-mexi-eestis-ehk-mis-on-cantina-texase-edu-saladus-me-ei-jookse-iga-uue-trendiga-voidu-ega-puua-koigile-meeldida/ 28 aastat texi-mexi Eestis ehk mis on Cantina Texase edu saladus? “Me ei jookse iga uue trendiga võidu ega püüa kõigile meeldida”]. Toiduäri. 10. august 2026 [[Kategooria:Eesti restoranid]] [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] i79fe3a89a78zglej33igs1tvkad9ji 14 722903 7256544 2026-10-21T01:22:30Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Dublin|ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa ehitised]]' 7256544 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Dublin|ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa ehitised]] rbr2jbynqvw5999ksz6j3shi4aed5sg 0 722904 7256548 2026-10-21T02:07:24Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '{{Infokast hoone |nimi = Intiö veetorn |pilt = Intiö water tower Oulu 20230211 01.jpg |pildiallkiri = Intiö veetorn 2023. aastal |asukoht = [[Oulu]] |ehituse algus = 1926 |ehituse lõpp = 1927 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = 1,69 miljonit [[Soome mark]]a |renoveeritud = |aadress = Intiönpolku 2 |kõrgus...' 7256548 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Intiö veetorn |pilt = Intiö water tower Oulu 20230211 01.jpg |pildiallkiri = Intiö veetorn 2023. aastal |asukoht = [[Oulu]] |ehituse algus = 1926 |ehituse lõpp = 1927 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = 1,69 miljonit [[Soome mark]]a |renoveeritud = |aadress = Intiönpolku 2 |kõrgus = 39 m |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Johan Sigfrid Sirén]] |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = }} '''Intiö veetorn''' on endine [[veetorn]] [[Soome]]s [[Oulu linn]]as Intiö linnaosas. Veetorni projekteeris arhitekt [[Johan Sigfrid Sirén]] ja see valmis 1927. aastal. Tegemist on Oulu veevärgi esimese veetorniga. Varasemalt oli küll 1921. aastal ehitatud veetorn Myllytulli linnaossa, kuid seda kasutas vaid nahavabrik Veljekset Åström. Intiö veetorn on 39 meetrit kõrge ja mahutab 600 kuupmeetrit vett. Veetorn suleti 1969. aastal, kui Puolivälinkangase linnaosas avati uus veetorn. Oulu linn müüs veetorni 2015. aastal erakätesse. {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Oulu]] [[Kategooria:Veetornid]] hgb1a48h4v9e1trc14mlyyn9gsunwup 7256550 7256548 2026-10-21T02:42:03Z Kruusamägi 1530 7256550 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Intiö veetorn |pilt = Intiö water tower Oulu 20230211 01.jpg |pildiallkiri = Intiö veetorn 2023. aastal |asukoht = [[Oulu]] |ehituse algus = 1926 |ehituse lõpp = 1927 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = 1,69 miljonit [[Soome mark]]a |renoveeritud = |aadress = Intiönpolku 2 |kõrgus = 39 m |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Johan Sigfrid Sirén]] |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = }} '''Intiö veetorn''' on endine [[veetorn]] [[Soome]]s [[Oulu linn]]as Intiö linnaosas. Veetorni projekteeris arhitekt [[Johan Sigfrid Sirén]] ja see valmis 1927. aastal.<ref name="yle" /> Tegemist on Oulu veevärgi esimese veetorniga. Varasemalt oli küll 1921. aastal ehitatud veetorn Myllytulli linnaossa, kuid seda kasutas vaid nahavabrik Veljekset Åström. Intiö veetorn on 39 meetrit kõrge ja mahutab 600 kuupmeetrit vett. See on olnud kasutusel ka vaatetornina<ref name="yle" />. Veetorn suleti 1969. aastal, kui Puolivälinkangase linnaosas avati uus veetorn.<ref name="yle" /> Oulu linn müüs veetorni 2015. aastal erakätesse.<ref name="yle">[https://yle.fi/a/3-8221466 "Costaricalaismies haaveili monumentista, osti Suomesta vesitornin – video"] Yle, 12. august 2015 </ref> <gallery> Intiö water tower Oulu 19590817.tif Intio Oulu.jpg Intiö water tower Oulu 20140721.jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Oulu]] [[Kategooria:Veetornid]] jlhiojwuinv6b88dnpc4qopwsoipejk 0 722905 7256551 2026-10-21T02:52:09Z Robert Treufeldt 9117 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1368600416|Magazine Fort]]" tõlkimisel 7256551 wikitext text/x-wiki '''Magasinifort''' on fort [[Dublin|Dublinis]] Iirimaal. See ehitati 1735. aastal ja oli [[Suurbritannia relvajõud|Briti relvajõudude]] käes kuni 1922. aastani, mil see pärast [[Inglise-Iiri rahuleping|Inglise-Iiri lepingut]] anti üle Iiri kaitseväele . Iiri sõjavägi jätkas fordi kasutamist laskemoonalaona 20. sajandi keskpaigani. See võeti 1980. aastatel sõjaväeehitiste nimekirjast maha. <ref name="irishtimes">{{Cite web|last=Thompson|first=Sylvia|url=http://www.irishtimes.com/life-and-style/homes-and-property/buildings-at-risk-ammunition-fort-in-phoenix-park-fires-up-for-revival-1.2450279|title=Buildings at Risk: Ammunition fort in Phoenix Park fires up for revival|publisher=Irish Times|date=3 December 2015|access-date=5 December 2015}}</ref> Forti haldab Avalike Tööde Amet. Fort on lagunenud ega ole olnud avalikkusele avatud, <ref>{{Cite web|url=http://www.broadsheet.ie/2011/06/03/inside-the-magazine-fort-at-phoenix-park-its-in-a-right-old-state/|title=Inside The Magazine Fort At Phoenix Park: It's in A Right Old State|publisher=Broadsheet.ie|date=3 June 2011|access-date=5 December 2015}}</ref> kuid seal on tehtud mõningaid korrastustöid ja alates 2016. aastast avati fort ettetellimisel giidiga ekskursioonideks <ref name="opened">{{Cite news|last=O'Halloran|first=Marie|url=http://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/phoenix-park-magazine-fort-opens-to-the-public-1.2739644|title=Phoenix Park Magazine Fort opens to the public|publisher=Irish Times|date=30 July 2016}}</ref> <ref name="official">{{Cite web|url=http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|title=Visitor Information >> Magazine Fort > Magazine Fort Opening|publisher=Phoenixpark.ie|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107080433/http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|archive-date=7 November 2016}}</ref> <ref name="tours2019">{{Cite web|url=http://phoenixpark.ie/tours/|title=Phoenix Park - Tours|publisher=Office of Public Works|website=phoenixpark.ie|access-date=12 May 2019|quote=Free guided tours are available [between April and October]. Tickets are limited and are issued from the Phoenix Park Visitor Centre, on a first come first served basis on the day of the tour [..] Access cannot be granted except by ticket and bus provided from the Phoenix Park Visitor Centre}}</ref> == Ajalugu == 1710. aastal ehitati üsna lähedale suurem puitmuldfort, <ref name="heritage">{{Cite web|url=http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|title=Archaeological Workshop, Phoenix Park (Workshop)|publisher=Heritage Council of Ireland|date=May 2013|access-date=5 December 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208100424/http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|archive-date=8 December 2015}}</ref> käskis toonane lordleitnant Lionel Sackville (1688–1765) 1730. aastateks ehitada uus püssirohuladu. <ref>{{Cite web|url=http://www.phoenixparkbook.com/history.htm|title=Phoenix Park history|publisher=Phoenixparkbook.com|access-date=5 December 2015}}</ref> Seetõttu lammutati sealolnud ehitis Phoenix Lodge 1734. aastal ja 1735. aastal alustati insener John Corneille'i projekti järgi Magasinifordi ehitust. <ref>{{Cite web|url=http://www.dia.ie/architects/view/3365/CORNEILLE-JOHN%20(CAPT.)|title=DIA Entry – Corneille, John (Capt)|publisher=Irish Architectural Archive|website=[[Dictionary of Irish Architects]]|access-date=5 December 2015}}</ref> === Ehitus === [[File:Extract_from_a_Survey_of_the_City,_Harbour,_Bay_and_Environs_of_Dublin_on_the_same_Scale_as_those_of_London,_Paris_&_Rome_by_John_Rocque.jpg|vasakul|pisi| Väljavõte 1757. aasta kaardilt, mis näitab Burghi puitmuldforti (lammutati 1837. aastal) ja Corneille'i püssirohuladu]] Erinevalt lähedalasuvast vanast puitmuldfordist, mis lammutati 1837. aastal, <ref name="heritage" /> ehitati uus fort tellistest ja lubjakivist. <ref name="casey">{{Cite book|last=Casey|first=Christine|date=2005|title=Dublin: The City Within the Grand and Royal Canals and the Circular Road with the Phoenix Park|publisher=Yale University Press|isbn=0300109237|access-date=5 December 2015|url=https://books.google.com/books?id=AQzYxvX_U8MC&pg=PA305}}</ref> [[File:Plan_of_the_Magazine_Fort_in_Phoenix_Park_-_1793_-_NLI16.jpg|pisi| 1793. aasta fordi plaan, millel on viidatud väravat kaitsvale "haubitsale"]] === Kaitse === 1793. aasta inventarisatsioon näitab, et peavärava kaitsmiseks kasutati suurt suurtükki. <ref name="casey" /> 1890. aastateks oli fordis kümme 12-naelast suurtükki. <ref name="kerrigan">{{Cite book|last=Kerrigan|first=Paul M.|date=1995|title=Castles and Fortifications in Ireland, 1485–1945|publisher=Collins Press|isbn=1898256128}}</ref> 20. sajandi alguses ehitati nurkades olevad poolbastionid ümber nii, et nende peale paigutati betoonist [[Punker (sõjandus)|kuulipildujakaponiirid]]. <ref name="kerrigan" /> <ref>{{Cite web|url=http://www.abandonedireland.com/pf_4.html|title=Phoenix Park – Magazine Fort, Dublin – Page 4|publisher=Abandoned Ireland (Documenting our heritage)|access-date=5 December 2015}}</ref> Nii toimisid kaponiirid omamoodi kavaljeeridena. == Tänapäeval == [[File:Poenix_Park_Magazine_sud_est.jpg|pisi| Magasinifordi poolbastion ja vallikraav. Mõned 18. sajandi müürid korrastati 20. sajandi alguses betooniga]] 2019. aasta seisuga olid kindluses käimas mõned konserveerimistööd ja OPW korraldas kindluses piiratud aja jooksul giidiga ekskursioone, mis väljusid Phoenix Parki külastuskeskusest kindlatel aegadel. <ref name="tours2019" /> Lisatöid tehti 2023. aastal. <ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Keith|url=https://www.thejournal.ie/magazine-fort-phoenix-park-heritage-6646693-Mar2025/|title=18th century fort in Phoenix Park to be opened to the public this summer|website=thejournal.ie|date=12 March 2025|access-date=12 August 2025}}</ref> Tööd perimeetrimüüri lõikude stabiliseerimiseks ja Dorseti hertsogi värava taastamiseks hõlbustasid kindluse taasavamist avalikkusele 2026. aasta juulis. <ref>{{Cite web|last=Okojie|first=Florence|url=https://www.rte.ie/news/ireland/2026/0727/1585210-magazine-fort/|title=Phoenix Park reopens the historic Magazine Fort to the public|website=rte.ie|date=27 July 2026|access-date=27 July 2026}}</ref> == Vaata ka == * * Elizabethi fort – sarnase suurusega fort Corki linnas == Viited == == Viited == == Välislingid == 7pfsey5i9bea3ttd7og85s6p761zpvi 7256552 7256551 2026-10-21T03:06:15Z Robert Treufeldt 9117 7256552 wikitext text/x-wiki '''Magasinifort''' ([[iiri keel]]es ''Dún na hArmlainne'', [[inglise keel]]es ''Magazine Fort'') on [[fort]] [[Dublin]]is [[Iirimaa]]l. See ehitati 1735. aastal ja oli [[Suurbritannia relvajõud|Briti relvajõudude]] käes kuni 1922. aastani, mil see pärast [[Briti-Iiri rahuleping]]ut anti üle Iiri sõjaväele, kes jätkas fordi kasutamist laskemoonalaona 20. sajandi keskpaigani. See võeti 1988. aastal sõjaväeehitiste nimekirjast maha.<ref name="irishtimes">{{Cite web|last=Thompson|first=Sylvia|url=http://www.irishtimes.com/life-and-style/homes-and-property/buildings-at-risk-ammunition-fort-in-phoenix-park-fires-up-for-revival-1.2450279|title=Buildings at Risk: Ammunition fort in Phoenix Park fires up for revival|publisher=Irish Times|date=3 December 2015|access-date=5 December 2015}}</ref> Forti haldab Avalike Tööde Amet. Fort on lagunenud ega ole olnud avalikkusele avatud<ref>{{Cite web|url=http://www.broadsheet.ie/2011/06/03/inside-the-magazine-fort-at-phoenix-park-its-in-a-right-old-state/|title=Inside The Magazine Fort At Phoenix Park: It's in A Right Old State|publisher=Broadsheet.ie|date=3 June 2011|access-date=5 December 2015}}</ref>, kuid seal on tehtud mõningaid korrastustöid ja alates 2016. aastast avati fort ettetellimisel giidiga ekskursioonideks.<ref name="opened">{{Cite news|last=O'Halloran|first=Marie|url=http://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/phoenix-park-magazine-fort-opens-to-the-public-1.2739644|title=Phoenix Park Magazine Fort opens to the public|publisher=Irish Times|date=30 July 2016}}</ref> <ref name="official">{{Cite web|url=http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|title=Visitor Information >> Magazine Fort > Magazine Fort Opening|publisher=Phoenixpark.ie|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107080433/http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|archive-date=7 November 2016}}</ref> <ref name="tours2019">{{Cite web|url=http://phoenixpark.ie/tours/|title=Phoenix Park - Tours|publisher=Office of Public Works|website=phoenixpark.ie|access-date=12 May 2019|quote=Free guided tours are available [between April and October]. Tickets are limited and are issued from the Phoenix Park Visitor Centre, on a first come first served basis on the day of the tour [..] Access cannot be granted except by ticket and bus provided from the Phoenix Park Visitor Centre}}</ref> == Ajalugu == 1710. aastal ehitati üsna lähedale suurem puitmuldfort<ref name="heritage">{{Cite web|url=http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|title=Archaeological Workshop, Phoenix Park (Workshop)|publisher=Heritage Council of Ireland|date=May 2013|access-date=5 December 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208100424/http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|archive-date=8 December 2015}}</ref>, mistõttu 1730. aastatel ehitati ka uus püssirohuladu.<ref>{{Cite web|url=http://www.phoenixparkbook.com/history.htm|title=Phoenix Park history|publisher=Phoenixparkbook.com|access-date=5 December 2015}}</ref> Seetõttu lammutati sealkandis olnud elamu ''Phoenix Lodge'' 1734. aastal ja 1735. aastal alustati insener John Corneille'i projekti järgi Magasinifordi ehitust.<ref>{{Cite web|url=http://www.dia.ie/architects/view/3365/CORNEILLE-JOHN%20(CAPT.)|title=DIA Entry – Corneille, John (Capt)|publisher=Irish Architectural Archive|website=[[Dictionary of Irish Architects]]|access-date=5 December 2015}}</ref> === Ehitus === [[File:Extract_from_a_Survey_of_the_City,_Harbour,_Bay_and_Environs_of_Dublin_on_the_same_Scale_as_those_of_London,_Paris_&_Rome_by_John_Rocque.jpg|vasakul|pisi| Väljavõte 1757. aasta kaardilt, mis näitab suure puitmuldforti (lammutati 1837. aastal) ja uut püssirohuladu]] Erinevalt lähedalasuvast vanast puitmuldfordist, mis lammutati 1837. aastal<ref name="heritage" />, ehitati uus fort tellistest ja lubjakivist.<ref name="casey">{{Cite book|last=Casey|first=Christine|date=2005|title=Dublin: The City Within the Grand and Royal Canals and the Circular Road with the Phoenix Park|publisher=Yale University Press|isbn=0300109237|access-date=5 December 2015|url=https://books.google.com/books?id=AQzYxvX_U8MC&pg=PA305}}</ref> [[File:Plan_of_the_Magazine_Fort_in_Phoenix_Park_-_1793_-_NLI16.jpg|pisi| 1793. aasta fordi plaan, millel on viidatud väravat kaitsvale "haubitsale"]] === Kaitse === 1793. aasta inventarisatsioon näitab, et peavärava kaitsmiseks kasutati suurt suurtükki.<ref name="casey" /> 1890. aastateks oli fordis kümme 12-naelast suurtükki.<ref name="kerrigan">{{Cite book|last=Kerrigan|first=Paul M.|date=1995|title=Castles and Fortifications in Ireland, 1485–1945|publisher=Collins Press|isbn=1898256128}}</ref> 20. sajandi alguses ehitati nurkades olevad poolbastionid ümber nii, et nende peale paigutati betoonist [[Kaponiir|kuulipildujakaponiirid]]. <ref name="kerrigan" /><ref>{{Cite web|url=http://www.abandonedireland.com/pf_4.html|title=Phoenix Park – Magazine Fort, Dublin – Page 4|publisher=Abandoned Ireland (Documenting our heritage)|access-date=5 December 2015}}</ref> Nii toimisid kaponiirid omamoodi [[kavaljeer]]idena. == Tänapäeval == [[File:Poenix_Park_Magazine_sud_est.jpg|pisi| Magasinifordi poolbastion ja vallikraav. Mõned 18. sajandi müürid korrastati 20. sajandi alguses betooniga]] 2019. aasta seisuga olid fordid käimas mõned konserveerimistööd ja Avalike Tööde Amet korraldas fordis piiratud aja jooksul giidiga ekskursioone.<ref name="tours2019" /> Lisakorrastustöid tehti 2023. aastal.<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Keith|url=https://www.thejournal.ie/magazine-fort-phoenix-park-heritage-6646693-Mar2025/|title=18th century fort in Phoenix Park to be opened to the public this summer|website=thejournal.ie|date=12 March 2025|access-date=12 August 2025}}</ref> Tööd eskarpmüüri stabiliseerimiseks ja peavärava taastamiseks lubasid fordi taasavamist avalikkusele 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Okojie|first=Florence|url=https://www.rte.ie/news/ireland/2026/0727/1585210-magazine-fort/|title=Phoenix Park reopens the historic Magazine Fort to the public|website=rte.ie|date=27 July 2026|access-date=27 July 2026}}</ref> == Vaata ka == * Elizabethi fort – sarnase suurusega fort [[Cork]]i linnas == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Magazine Fort}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa militaarehitised]] 4qz3c33law3hu7n6qurnqbubzc5kfu3 7256553 7256552 2026-10-21T03:10:43Z Robert Treufeldt 9117 7256553 wikitext text/x-wiki [[File:Dublin Irland-58.jpg|thumb|Fordi õhuvaade.<br>Foto: Dronepicr, 29. oktoober 2015]] '''Magasinifort''' ([[iiri keel]]es ''Dún na hArmlainne'', [[inglise keel]]es ''Magazine Fort'') on [[fort]] [[Dublin]]is [[Iirimaa]]l. See ehitati 1735. aastal ja oli [[Suurbritannia relvajõud|Briti relvajõudude]] käes kuni 1922. aastani, mil see pärast [[Briti-Iiri rahuleping]]ut anti üle Iiri sõjaväele, kes jätkas fordi kasutamist laskemoonalaona 20. sajandi keskpaigani. See võeti 1988. aastal sõjaväeehitiste nimekirjast maha.<ref name="irishtimes">{{Cite web|last=Thompson|first=Sylvia|url=http://www.irishtimes.com/life-and-style/homes-and-property/buildings-at-risk-ammunition-fort-in-phoenix-park-fires-up-for-revival-1.2450279|title=Buildings at Risk: Ammunition fort in Phoenix Park fires up for revival|publisher=Irish Times|date=3 December 2015|access-date=5 December 2015}}</ref> Forti haldab Avalike Tööde Amet. Fort on lagunenud ega ole olnud avalikkusele avatud<ref>{{Cite web|url=http://www.broadsheet.ie/2011/06/03/inside-the-magazine-fort-at-phoenix-park-its-in-a-right-old-state/|title=Inside The Magazine Fort At Phoenix Park: It's in A Right Old State|publisher=Broadsheet.ie|date=3 June 2011|access-date=5 December 2015}}</ref>, kuid seal on tehtud mõningaid korrastustöid ja alates 2016. aastast avati fort ettetellimisel giidiga ekskursioonideks.<ref name="opened">{{Cite news|last=O'Halloran|first=Marie|url=http://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/phoenix-park-magazine-fort-opens-to-the-public-1.2739644|title=Phoenix Park Magazine Fort opens to the public|publisher=Irish Times|date=30 July 2016}}</ref> <ref name="official">{{Cite web|url=http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|title=Visitor Information >> Magazine Fort > Magazine Fort Opening|publisher=Phoenixpark.ie|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107080433/http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|archive-date=7 November 2016}}</ref> <ref name="tours2019">{{Cite web|url=http://phoenixpark.ie/tours/|title=Phoenix Park - Tours|publisher=Office of Public Works|website=phoenixpark.ie|access-date=12 May 2019|quote=Free guided tours are available [between April and October]. Tickets are limited and are issued from the Phoenix Park Visitor Centre, on a first come first served basis on the day of the tour [..] Access cannot be granted except by ticket and bus provided from the Phoenix Park Visitor Centre}}</ref> == Ajalugu == 1710. aastal ehitati üsna lähedale suurem puitmuldfort<ref name="heritage">{{Cite web|url=http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|title=Archaeological Workshop, Phoenix Park (Workshop)|publisher=Heritage Council of Ireland|date=May 2013|access-date=5 December 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208100424/http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|archive-date=8 December 2015}}</ref>, mistõttu 1730. aastatel ehitati ka uus püssirohuladu.<ref>{{Cite web|url=http://www.phoenixparkbook.com/history.htm|title=Phoenix Park history|publisher=Phoenixparkbook.com|access-date=5 December 2015}}</ref> Seetõttu lammutati sealkandis olnud elamu ''Phoenix Lodge'' 1734. aastal ja 1735. aastal alustati insener John Corneille'i projekti järgi Magasinifordi ehitust.<ref>{{Cite web|url=http://www.dia.ie/architects/view/3365/CORNEILLE-JOHN%20(CAPT.)|title=DIA Entry – Corneille, John (Capt)|publisher=Irish Architectural Archive|website=[[Dictionary of Irish Architects]]|access-date=5 December 2015}}</ref> === Ehitus === [[File:Extract_from_a_Survey_of_the_City,_Harbour,_Bay_and_Environs_of_Dublin_on_the_same_Scale_as_those_of_London,_Paris_&_Rome_by_John_Rocque.jpg|vasakul|pisi| Väljavõte 1757. aasta kaardilt, mis näitab suure puitmuldforti (lammutati 1837. aastal) ja uut püssirohuladu]] Erinevalt lähedalasuvast vanast puitmuldfordist, mis lammutati 1837. aastal<ref name="heritage" />, ehitati uus fort tellistest ja lubjakivist.<ref name="casey">{{Cite book|last=Casey|first=Christine|date=2005|title=Dublin: The City Within the Grand and Royal Canals and the Circular Road with the Phoenix Park|publisher=Yale University Press|isbn=0300109237|access-date=5 December 2015|url=https://books.google.com/books?id=AQzYxvX_U8MC&pg=PA305}}</ref> [[File:Plan_of_the_Magazine_Fort_in_Phoenix_Park_-_1793_-_NLI16.jpg|pisi| 1793. aasta fordi plaan, millel on viidatud väravat kaitsvale "haubitsale"]] === Kaitse === 1793. aasta inventarisatsioon näitab, et peavärava kaitsmiseks kasutati suurt suurtükki.<ref name="casey" /> 1890. aastateks oli fordis kümme 12-naelast suurtükki.<ref name="kerrigan">{{Cite book|last=Kerrigan|first=Paul M.|date=1995|title=Castles and Fortifications in Ireland, 1485–1945|publisher=Collins Press|isbn=1898256128}}</ref> 20. sajandi alguses ehitati nurkades olevad poolbastionid ümber nii, et nende peale paigutati betoonist [[Kaponiir|kuulipildujakaponiirid]]. <ref name="kerrigan" /><ref>{{Cite web|url=http://www.abandonedireland.com/pf_4.html|title=Phoenix Park – Magazine Fort, Dublin – Page 4|publisher=Abandoned Ireland (Documenting our heritage)|access-date=5 December 2015}}</ref> Nii toimisid kaponiirid omamoodi [[kavaljeer]]idena. == Tänapäeval == [[File:Poenix_Park_Magazine_sud_est.jpg|pisi| Magasinifordi poolbastion ja vallikraav. Mõned 18. sajandi müürid korrastati 20. sajandi alguses betooniga]] 2019. aasta seisuga olid fordid käimas mõned konserveerimistööd ja Avalike Tööde Amet korraldas fordis piiratud aja jooksul giidiga ekskursioone.<ref name="tours2019" /> Lisakorrastustöid tehti 2023. aastal.<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Keith|url=https://www.thejournal.ie/magazine-fort-phoenix-park-heritage-6646693-Mar2025/|title=18th century fort in Phoenix Park to be opened to the public this summer|website=thejournal.ie|date=12 March 2025|access-date=12 August 2025}}</ref> Tööd eskarpmüüri stabiliseerimiseks ja peavärava taastamiseks lubasid fordi taasavamist avalikkusele 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Okojie|first=Florence|url=https://www.rte.ie/news/ireland/2026/0727/1585210-magazine-fort/|title=Phoenix Park reopens the historic Magazine Fort to the public|website=rte.ie|date=27 July 2026|access-date=27 July 2026}}</ref> == Vaata ka == * Elizabethi fort – sarnase suurusega fort [[Cork]]i linnas == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Magazine Fort, Dublin}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa militaarehitised]] 7h4gc7qmd0jkyk22idtov6y9nb0pk6o 7256564 7256553 2026-10-21T03:36:42Z Robert Treufeldt 9117 7256564 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=53.348645 | long=-6.316257 | marker=jah | zoom=7 | laius=220 | kõrgus=200 | tekst= }} [[File:Dublin Irland-58.jpg|thumb|Fordi õhuvaade.<br>Foto: Dronepicr, 29. oktoober 2015]] '''Magasinifort''' ([[iiri keel]]es ''Dún na hArmlainne'', [[inglise keel]]es ''Magazine Fort'') on [[fort]] [[Dublin]]is [[Iirimaa]]l. See ehitati 1735. aastal ja oli [[Suurbritannia relvajõud|Briti relvajõudude]] käes kuni 1922. aastani, mil see pärast [[Briti-Iiri rahuleping]]ut anti üle Iiri sõjaväele, kes jätkas fordi kasutamist laskemoonalaona 20. sajandi keskpaigani. See võeti 1988. aastal sõjaväeehitiste nimekirjast maha.<ref name="irishtimes">{{Cite web|last=Thompson|first=Sylvia|url=http://www.irishtimes.com/life-and-style/homes-and-property/buildings-at-risk-ammunition-fort-in-phoenix-park-fires-up-for-revival-1.2450279|title=Buildings at Risk: Ammunition fort in Phoenix Park fires up for revival|publisher=Irish Times|date=3 December 2015|access-date=5 December 2015}}</ref> Forti haldab Avalike Tööde Amet. Fort on lagunenud ega ole olnud avalikkusele avatud<ref>{{Cite web|url=http://www.broadsheet.ie/2011/06/03/inside-the-magazine-fort-at-phoenix-park-its-in-a-right-old-state/|title=Inside The Magazine Fort At Phoenix Park: It's in A Right Old State|publisher=Broadsheet.ie|date=3 June 2011|access-date=5 December 2015}}</ref>, kuid seal on tehtud mõningaid korrastustöid ja alates 2016. aastast avati fort ettetellimisel giidiga ekskursioonideks.<ref name="opened">{{Cite news|last=O'Halloran|first=Marie|url=http://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/phoenix-park-magazine-fort-opens-to-the-public-1.2739644|title=Phoenix Park Magazine Fort opens to the public|publisher=Irish Times|date=30 July 2016}}</ref> <ref name="official">{{Cite web|url=http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|title=Visitor Information >> Magazine Fort > Magazine Fort Opening|publisher=Phoenixpark.ie|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107080433/http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|archive-date=7 November 2016}}</ref> <ref name="tours2019">{{Cite web|url=http://phoenixpark.ie/tours/|title=Phoenix Park - Tours|publisher=Office of Public Works|website=phoenixpark.ie|access-date=12 May 2019|quote=Free guided tours are available [between April and October]. Tickets are limited and are issued from the Phoenix Park Visitor Centre, on a first come first served basis on the day of the tour [..] Access cannot be granted except by ticket and bus provided from the Phoenix Park Visitor Centre}}</ref> == Ajalugu == 1710. aastal ehitati üsna lähedale suurem puitmuldfort<ref name="heritage">{{Cite web|url=http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|title=Archaeological Workshop, Phoenix Park (Workshop)|publisher=Heritage Council of Ireland|date=May 2013|access-date=5 December 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208100424/http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|archive-date=8 December 2015}}</ref>, mistõttu 1730. aastatel ehitati ka uus püssirohuladu.<ref>{{Cite web|url=http://www.phoenixparkbook.com/history.htm|title=Phoenix Park history|publisher=Phoenixparkbook.com|access-date=5 December 2015}}</ref> Seetõttu lammutati sealkandis olnud elamu ''Phoenix Lodge'' 1734. aastal ja 1735. aastal alustati insener John Corneille'i projekti järgi Magasinifordi ehitust.<ref>{{Cite web|url=http://www.dia.ie/architects/view/3365/CORNEILLE-JOHN%20(CAPT.)|title=DIA Entry – Corneille, John (Capt)|publisher=Irish Architectural Archive|website=[[Dictionary of Irish Architects]]|access-date=5 December 2015}}</ref> === Ehitus === [[File:Extract_from_a_Survey_of_the_City,_Harbour,_Bay_and_Environs_of_Dublin_on_the_same_Scale_as_those_of_London,_Paris_&_Rome_by_John_Rocque.jpg|vasakul|pisi| Väljavõte 1757. aasta kaardilt, mis näitab suure puitmuldforti (lammutati 1837. aastal) ja uut püssirohuladu]] Erinevalt lähedalasuvast vanast puitmuldfordist, mis lammutati 1837. aastal<ref name="heritage" />, ehitati uus fort tellistest ja lubjakivist.<ref name="casey">{{Cite book|last=Casey|first=Christine|date=2005|title=Dublin: The City Within the Grand and Royal Canals and the Circular Road with the Phoenix Park|publisher=Yale University Press|isbn=0300109237|access-date=5 December 2015|url=https://books.google.com/books?id=AQzYxvX_U8MC&pg=PA305}}</ref> [[File:Plan_of_the_Magazine_Fort_in_Phoenix_Park_-_1793_-_NLI16.jpg|pisi| 1793. aasta fordi plaan, millel on viidatud väravat kaitsvale "haubitsale"]] === Kaitse === 1793. aasta inventarisatsioon näitab, et peavärava kaitsmiseks kasutati suurt suurtükki.<ref name="casey" /> 1890. aastateks oli fordis kümme 12-naelast suurtükki.<ref name="kerrigan">{{Cite book|last=Kerrigan|first=Paul M.|date=1995|title=Castles and Fortifications in Ireland, 1485–1945|publisher=Collins Press|isbn=1898256128}}</ref> 20. sajandi alguses ehitati nurkades olevad poolbastionid ümber nii, et nende peale paigutati betoonist [[Kaponiir|kuulipildujakaponiirid]]. <ref name="kerrigan" /><ref>{{Cite web|url=http://www.abandonedireland.com/pf_4.html|title=Phoenix Park – Magazine Fort, Dublin – Page 4|publisher=Abandoned Ireland (Documenting our heritage)|access-date=5 December 2015}}</ref> Nii toimisid kaponiirid omamoodi [[kavaljeer]]idena. == Tänapäeval == [[File:Poenix_Park_Magazine_sud_est.jpg|pisi| Magasinifordi poolbastion ja vallikraav. Mõned 18. sajandi müürid korrastati 20. sajandi alguses betooniga]] 2019. aasta seisuga olid fordid käimas mõned konserveerimistööd ja Avalike Tööde Amet korraldas fordis piiratud aja jooksul giidiga ekskursioone.<ref name="tours2019" /> Lisakorrastustöid tehti 2023. aastal.<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Keith|url=https://www.thejournal.ie/magazine-fort-phoenix-park-heritage-6646693-Mar2025/|title=18th century fort in Phoenix Park to be opened to the public this summer|website=thejournal.ie|date=12 March 2025|access-date=12 August 2025}}</ref> Tööd eskarpmüüri stabiliseerimiseks ja peavärava taastamiseks lubasid fordi taasavamist avalikkusele 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Okojie|first=Florence|url=https://www.rte.ie/news/ireland/2026/0727/1585210-magazine-fort/|title=Phoenix Park reopens the historic Magazine Fort to the public|website=rte.ie|date=27 July 2026|access-date=27 July 2026}}</ref> == Vaata ka == * Elizabethi fort – sarnase suurusega fort [[Cork]]i linnas == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Magazine Fort, Dublin}} {{koord|NS=53/20/55/N|EW=6/18/58.55/W}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa militaarehitised]] hwcyrul3pmc9f4bmgk1g4v1rat40qyi 7256565 7256564 2026-10-21T03:37:43Z Robert Treufeldt 9117 7256565 wikitext text/x-wiki {{Kaart | lat=53.348645 | long=-6.316257 | marker=jah | zoom=7 | laius=220 | kõrgus=200 | tekst= }} [[File:Dublin Irland-58.jpg|thumb|Fordi õhuvaade.<br>Foto: Dronepicr, 29. oktoober 2015]] '''Magasinifort''' ([[iiri keel]]es ''Dún na hArmlainne'', [[inglise keel]]es ''Magazine Fort'') on [[fort]] [[Dublin]]is [[Iirimaa]]l. See ehitati 1735. aastal ja oli [[Suurbritannia relvajõud|Briti relvajõudude]] käes kuni 1922. aastani, mil see pärast [[Briti-Iiri rahuleping]]ut anti üle Iiri sõjaväele, kes jätkas fordi kasutamist laskemoonalaona 20. sajandi keskpaigani. See võeti 1988. aastal sõjaväeehitiste nimekirjast maha.<ref name="irishtimes">{{Cite web|last=Thompson|first=Sylvia|url=http://www.irishtimes.com/life-and-style/homes-and-property/buildings-at-risk-ammunition-fort-in-phoenix-park-fires-up-for-revival-1.2450279|title=Buildings at Risk: Ammunition fort in Phoenix Park fires up for revival|publisher=Irish Times|date=3 December 2015|access-date=5 December 2015}}</ref> Forti haldab Avalike Tööde Amet. Fort on lagunenud ega ole olnud avalikkusele avatud<ref>{{Cite web|url=http://www.broadsheet.ie/2011/06/03/inside-the-magazine-fort-at-phoenix-park-its-in-a-right-old-state/|title=Inside The Magazine Fort At Phoenix Park: It's in A Right Old State|publisher=Broadsheet.ie|date=3 June 2011|access-date=5 December 2015}}</ref>, kuid seal on tehtud mõningaid korrastustöid ja alates 2016. aastast avati fort ettetellimisel giidiga ekskursioonideks.<ref name="opened">{{Cite news|last=O'Halloran|first=Marie|url=http://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/phoenix-park-magazine-fort-opens-to-the-public-1.2739644|title=Phoenix Park Magazine Fort opens to the public|publisher=Irish Times|date=30 July 2016}}</ref> <ref name="official">{{Cite web|url=http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|title=Visitor Information >> Magazine Fort > Magazine Fort Opening|publisher=Phoenixpark.ie|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107080433/http://www.phoenixpark.ie/visitorinformation/magazinefort/|archive-date=7 November 2016}}</ref> <ref name="tours2019">{{Cite web|url=http://phoenixpark.ie/tours/|title=Phoenix Park - Tours|publisher=Office of Public Works|website=phoenixpark.ie|access-date=12 May 2019|quote=Free guided tours are available [between April and October]. Tickets are limited and are issued from the Phoenix Park Visitor Centre, on a first come first served basis on the day of the tour [..] Access cannot be granted except by ticket and bus provided from the Phoenix Park Visitor Centre}}</ref> == Ajalugu == 1710. aastal ehitati üsna lähedale suurem puitmuldfort<ref name="heritage">{{Cite web|url=http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|title=Archaeological Workshop, Phoenix Park (Workshop)|publisher=Heritage Council of Ireland|date=May 2013|access-date=5 December 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208100424/http://www.heritagecouncil.ie/fileadmin/user_upload/Events/Archaeology/ARCH_IN_PARK_LEAFLET.pdf|archive-date=8 December 2015}}</ref>, mistõttu 1730. aastatel ehitati ka uus püssirohuladu.<ref>{{Cite web|url=http://www.phoenixparkbook.com/history.htm|title=Phoenix Park history|publisher=Phoenixparkbook.com|access-date=5 December 2015}}</ref> Seetõttu lammutati sealkandis olnud elamu ''Phoenix Lodge'' 1734. aastal ja 1735. aastal alustati insener John Corneille'i projekti järgi Magasinifordi ehitust.<ref>{{Cite web|url=http://www.dia.ie/architects/view/3365/CORNEILLE-JOHN%20(CAPT.)|title=DIA Entry – Corneille, John (Capt)|publisher=Irish Architectural Archive|website=[[Dictionary of Irish Architects]]|access-date=5 December 2015}}</ref> === Ehitus === [[File:Extract_from_a_Survey_of_the_City,_Harbour,_Bay_and_Environs_of_Dublin_on_the_same_Scale_as_those_of_London,_Paris_&_Rome_by_John_Rocque.jpg|pisi| Väljavõte 1757. aasta kaardilt, mis näitab suure puitmuldforti (lammutati 1837. aastal) ja uut püssirohuladu]] Erinevalt lähedalasuvast vanast puitmuldfordist, mis lammutati 1837. aastal<ref name="heritage" />, ehitati uus fort tellistest ja lubjakivist.<ref name="casey">{{Cite book|last=Casey|first=Christine|date=2005|title=Dublin: The City Within the Grand and Royal Canals and the Circular Road with the Phoenix Park|publisher=Yale University Press|isbn=0300109237|access-date=5 December 2015|url=https://books.google.com/books?id=AQzYxvX_U8MC&pg=PA305}}</ref> [[File:Plan_of_the_Magazine_Fort_in_Phoenix_Park_-_1793_-_NLI16.jpg|pisi| 1793. aasta fordi plaan, millel on viidatud väravat kaitsvale "haubitsale"]] === Kaitse === 1793. aasta inventarisatsioon näitab, et peavärava kaitsmiseks kasutati suurt suurtükki.<ref name="casey" /> 1890. aastateks oli fordis kümme 12-naelast suurtükki.<ref name="kerrigan">{{Cite book|last=Kerrigan|first=Paul M.|date=1995|title=Castles and Fortifications in Ireland, 1485–1945|publisher=Collins Press|isbn=1898256128}}</ref> 20. sajandi alguses ehitati nurkades olevad poolbastionid ümber nii, et nende peale paigutati betoonist [[Kaponiir|kuulipildujakaponiirid]]. <ref name="kerrigan" /><ref>{{Cite web|url=http://www.abandonedireland.com/pf_4.html|title=Phoenix Park – Magazine Fort, Dublin – Page 4|publisher=Abandoned Ireland (Documenting our heritage)|access-date=5 December 2015}}</ref> Nii toimisid kaponiirid omamoodi [[kavaljeer]]idena. == Tänapäeval == [[File:Poenix_Park_Magazine_sud_est.jpg|pisi| Magasinifordi poolbastion ja vallikraav. Mõned 18. sajandi müürid korrastati 20. sajandi alguses betooniga]] 2019. aasta seisuga olid fordid käimas mõned konserveerimistööd ja Avalike Tööde Amet korraldas fordis piiratud aja jooksul giidiga ekskursioone.<ref name="tours2019" /> Lisakorrastustöid tehti 2023. aastal.<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Keith|url=https://www.thejournal.ie/magazine-fort-phoenix-park-heritage-6646693-Mar2025/|title=18th century fort in Phoenix Park to be opened to the public this summer|website=thejournal.ie|date=12 March 2025|access-date=12 August 2025}}</ref> Tööd eskarpmüüri stabiliseerimiseks ja peavärava taastamiseks lubasid fordi taasavamist avalikkusele 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Okojie|first=Florence|url=https://www.rte.ie/news/ireland/2026/0727/1585210-magazine-fort/|title=Phoenix Park reopens the historic Magazine Fort to the public|website=rte.ie|date=27 July 2026|access-date=27 July 2026}}</ref> == Vaata ka == * Elizabethi fort – sarnase suurusega fort [[Cork]]i linnas == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Magazine Fort, Dublin}} {{koord|NS=53/20/55/N|EW=6/18/58.55/W}} [[Kategooria:Dublini ehitised]] [[Kategooria:Iirimaa militaarehitised]] cnb3oopu32ry39hl4abj975x9kxyqus 14 722906 7256554 2026-10-21T03:12:22Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Iirimaa ehitised|Militaarehitised]] [[Kategooria:Iirimaa sõjandus|Militaarehitised]] [[Kategooria:Militaarehitised riigiti]]' 7256554 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa ehitised|Militaarehitised]] [[Kategooria:Iirimaa sõjandus|Militaarehitised]] [[Kategooria:Militaarehitised riigiti]] b3omuv8wf5evhqnvkf1rs8uf684ptqf 14 722907 7256556 2026-10-21T03:14:17Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Iirimaa|sõjandus]] [[Kategooria:Sõjandus riigiti]]' 7256556 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Iirimaa|sõjandus]] [[Kategooria:Sõjandus riigiti]] cw89zt41gotw5cnc75ftv6ahzmtib9p 1 722908 7256595 2026-10-21T06:17:51Z Evlper 104506 /* Teema? */ uus alaosa 7256595 wikitext text/x-wiki == Teema? == "kunstiline küllus, dramaatilised vormid ja ülevoolav ornamentika" (mida see üldse tähendab?) iseloomustavad ka renessanssperioodi sõrmuseid, eriti hilisrenessansis. Miks barokk on eraldi artikliga esile tõstetud? Ka jaotus pole ainult barokile omane, vaid ajaloos laiemalt levinud. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 21. oktoober 2026, kell 09:17 (EEST) 1n2z31x0vzr6kb5oi1u6s1y99j40hxm 0 722911 7256624 2026-10-21T07:32:50Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] 7256624 wikitext text/x-wiki #suuna [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] bx7cdkebts83l9xqegn1b5n2rt0g1rk 0 722912 7256626 2026-10-21T07:34:08Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = Jeemeni sõjavägi | pilt = Yemeni Armed Forces Emblem.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1920 ({{aega tagasi|1920}}) | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | allu...' 7256626 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Jeemeni sõjavägi | pilt = Yemeni Armed Forces Emblem.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1920 ({{aega tagasi|1920}}) | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Sanaa]] ([[Kõrgeim Poliitnõukogu|KPN]]) <br/> [[Aden]] ([[Presidendi Juhtimisnõukogu|PJN]]) | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Mahdi al-Mashat]] ([[Kõrgeim Poliitnõukogu|KPN]], ''de jure'') <br/> [[Rashad al-Alimi]] ([[Presidendi Juhtimisnõukogu|PJN]]) | praegune_ülem_silt = [[Jeemeni president|President]] | tseremoniaalne_ülem = [[Muhammad Miftah]] ([[Kõrgeim Poliitnõukogu|KPN]]) <br/> [[Shaya al-Zindani]] ([[Presidendi Juhtimisnõukogu|PJN]]) | tseremoniaalne_ülem_silt = [[Jeemeni peaminister|Peaminister]] | rügemendi_kolonel = [[Muhammad al-Atifi]] ([[Kõrgeim Poliitnõukogu|KPN]]) <br/> [[Taher al-Aqili]] ([[Presidendi Juhtimisnõukogu|PJN]]) | rügemendi_kolonel_silt = [[Jeemeni kaitseministeerium|Kaitseminister]] | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Jeemeni relvajõud''' ([[araabia keel]]es الْقُوَّاتُ الْمُسَلَّحَةُ الْيَّمَّنِيَّة, ''al-Qūwāt al-Musallaḥa al-Yamaniyya'') on [[Jeemeni Vabariik|Jeemeni Vabariigi]] [[sõjavägi]]. See koosneb maaväest (ja selle koosseisus olevast [[Vabariigi kaart (Jeemen)|vabariigi kaardist]]), [[Jeemeni merevägi|mereväest]] (sh merejalavägi), [[Jeemeni õhuvägi|õhuväest]] (sh õhutõrjeüksused) ja [[Kodumaa kilbi jõud]]udest. Aastal 2014 algas [[Jeemeni kodusõda (2015–)|Jeemeni kodusõda]] ning relvajõud lõhenesid kaheks: üks pool oli lojaalne [[Jeemeni president|ekspresident]] [[Ali Abdullah Saleh]]ile ja [[Houthid]]ele ning teine pool valitsusele ja president [[Abdrabbuh Mansour Hadi]]le. Aastaks 2026 oli lõhestus muutunud nii, et üks pool toetas rahvusvaheliselt tunnustatud [[Presidendi Juhtimisnõukogu]] ning teine Huthide [[Kõrgeim Poliitnõukogu|Kõrgeimat Poliitnõukogu]]. Rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus kutsub oma jõude Jeemeni rahvusarmeeks ning Houthid enda jõude Jeemeni armeeks. [[Jeemeni põhiseadus]]e järgi on vägede ülemjuhataja Jeemeni president. Enne kodusõda asus sõjaväe peastaap [[Sanaa]]s, kodusõja ajal on Houthid olnud Sanaas ning rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse väed vaheldumisi kas [[Aden]]is või [[Marib]]is. Jeemeni sõjavägi oli juba enne kodusõda suhteliselt suur, [[Araabia poolsaar]]el oli suurem sõjavägi ainult [[Saudi Araabia]]l. Aastal 2006 moodustasid kaitsekulutused riigieelarvest ligi 40%, aastal 2007 taastati kohustuslik ajateenistus. Aastal 2012 oli maaväes umbes 67 000, mereväes 7000 ja õhuväes 5000 sõdurit. [[Kategooria:Jeemen]] [[Kategooria:Väeüksused]] 36ebu9ui5ojf3oerob630fav57o4ahv 0 722913 7256627 2026-10-21T07:34:57Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Jeemeni sõjavägi]] 7256627 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jeemeni sõjavägi]] 2kdgqu2stqhb9kjt0qeivmyryt40bog 0 722914 7256638 2026-10-21T08:05:05Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: ''''Makrotonaalsus''' (inglise keeles ''macrotonality'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[omadus]] sisaldada [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i [[pooltoon]]ist (100 [[tsent]]i) suuremaid ning sellele taandumatuid [[intervall (muusika)|intervalle]]. ==Vaata ka== * [[mikrotonaalsus]]' 7256638 wikitext text/x-wiki '''Makrotonaalsus''' (inglise keeles ''macrotonality'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[omadus]] sisaldada [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i [[pooltoon]]ist (100 [[tsent]]i) suuremaid ning sellele taandumatuid [[intervall (muusika)|intervalle]]. ==Vaata ka== * [[mikrotonaalsus]] bebg3x2od5vnf4fkzx25rj0klkxrp8u 7256641 7256638 2026-10-21T08:12:18Z Andrus Kallastu 1157 7256641 wikitext text/x-wiki '''Makrotonaalsus''' (inglise keeles ''macrotonality'') on [[muusika]]s [[helisüsteem]]i [[omadus]] sisaldada [[võrdtempereeritud 12-helisüsteem]]i [[pooltoon]]ist (100 [[tsent]]i) suuremaid ning sellele taandumatuid [[intervall (muusika)|intervalle]]. Võrdtempereeritud 12-helisüsteemi pooltooni ekvivalentsi tõttu on makrotonaalsus [[mikrotonaalsus]]e alaliik. ==Vaata ka== * [[mikrotonaalsus]] tjoh8yaomxjk14tt96iuqi43s3vzgx2 0 722915 7256646 2026-10-21T08:41:21Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Shane Byrne]] 7256646 wikitext text/x-wiki #suuna [[Shane Byrne]] s1wr7sc5z7dfed0u6q290q1hkjl97eu 0 722916 7256659 2026-10-21T08:53:30Z PikaliivaPahupidi 240050 Uus lehekülg: '{{Elulugu | nimi = Aleksander Kilk | pilt = | pildialkiri = | sünniaeg = [[9\. oktoober]] [[1946]] | sünnikoht = | tegevusala = [[Elektrotehnika]] teadlane, õppejõud, [[mesinik]] | töökoht = [[Tallinna Tehnikaülikool]] }} '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9\. oktoober|9\. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik. == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassili...' 7256659 wikitext text/x-wiki {{Elulugu | nimi = Aleksander Kilk | pilt = | pildialkiri = | sünniaeg = [[9\. oktoober]] [[1946]] | sünnikoht = | tegevusala = [[Elektrotehnika]] teadlane, õppejõud, [[mesinik]] | töökoht = [[Tallinna Tehnikaülikool]] }} '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9\. oktoober|9\. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik. == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassilises koolis ning 1960–1964 Karksi-Nuia Keskkoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 1964–1969 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) energeetikateaduskonnas elektrimasinate ja -aparaatide erialal.<ref name="etis" /> Aastal 1992 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi teadustööga "MHD-induktsioonseadmete uurimine" (juhendaja Viktor Kesküla).<ref name="etis" /> Aastatel 2006–2008 õppis ta doktorantuuris ning kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Paljupooluseline püsimagnetitega sünkroongeneraator tuuleagregaatidele" (juhendaja Jaan Järvik).<ref name="etis" /> == Töökäik ja teadustegevus == Kilk alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis 1969. aastal vanemlaborandina.<ref name="etis" /> Aastatel 1973–1988 töötas ta assistendina, 1988–1992 vanemõpetajana ning 1992–2009 lektorina elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 2009–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor ning 2009–2016 dotsent elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Hiljem on ta tegutsenud elektrotehnika eksperdina elektrotehnika aluste uurimisrühmas.<ref name="etis" /> Tema teadustöö peamised valdkonnad on olnud püsimagnetergutusega aeglasekäigulised sünkroonmasinad ja -generaatorid (eriti tuuleenergeetika rakendustes), elektrimasinate projekteerimine ning diagnostika.<ref name="etis" /> Ta on kahe 1980. aastal registreeritud patentse leiutise autor (vedelmetalli purustamise seadmetele).<ref name="etis" /> Kilk on avaldanud kümneid teadusartikleid ja konverentsiettekandeid ning juhendanud väitekirju (sh Toomas Vaimanni doktoritööd 2014. aastal).<ref name="etis" /> == Mesindus ja ühiskondlik tegevus == Kilk hakkas mesindusega tegelema 1956. aastal 10-aastaselt, kui sai oma onult esimese mesilaspere.<ref name="eml" /> Tema mesila asub Viljandimaal Morna külas.<ref name="eml" /> Ta oli 1992. aastal Eesti Mesinike Liidu (EML) asutamise mõtte juures ning valiti liidu juhatusse 1993. aastal.<ref name="eml" /> Aastast 1995 oli ta pikka aega Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees.<ref name="eml" /> Lisaks on Kilk olnud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu (TTÜ AAL) ja MTÜ Apiarium juhatuse liige.<ref name="inforegister">{{netiviide |aadress=https://www.inforegister.ee/488347-ID/ |pealkiri=Aleksander Kilk Isiku Ülevaade |väljaandja=Inforegister |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ Aleksander Kilk Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS)] * [https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ "Palju õnne, Aleksander!" – Eesti Mesinike Liit] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] sc3mo1n4zffbpwn1veli0fb04fe6ndu 7256661 7256659 2026-10-21T08:56:02Z PikaliivaPahupidi 240050 /* */ 7256661 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9\. oktoober|9. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik. == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassilises koolis ning 1960–1964 Karksi-Nuia Keskkoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 1964–1969 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) energeetikateaduskonnas elektrimasinate ja -aparaatide erialal.<ref name="etis" /> Aastal 1992 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi teadustööga "MHD-induktsioonseadmete uurimine" (juhendaja Viktor Kesküla).<ref name="etis" /> Aastatel 2006–2008 õppis ta doktorantuuris ning kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Paljupooluseline püsimagnetitega sünkroongeneraator tuuleagregaatidele" (juhendaja Jaan Järvik).<ref name="etis" /> == Töökäik ja teadustegevus == Kilk alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis 1969. aastal vanemlaborandina.<ref name="etis" /> Aastatel 1973–1988 töötas ta assistendina, 1988–1992 vanemõpetajana ning 1992–2009 lektorina elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 2009–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor ning 2009–2016 dotsent elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Hiljem on ta tegutsenud elektrotehnika eksperdina elektrotehnika aluste uurimisrühmas.<ref name="etis" /> Tema teadustöö peamised valdkonnad on olnud püsimagnetergutusega aeglasekäigulised sünkroonmasinad ja -generaatorid (eriti tuuleenergeetika rakendustes), elektrimasinate projekteerimine ning diagnostika.<ref name="etis" /> Ta on kahe 1980. aastal registreeritud patentse leiutise autor (vedelmetalli purustamise seadmetele).<ref name="etis" /> Kilk on avaldanud kümneid teadusartikleid ja konverentsiettekandeid ning juhendanud väitekirju (sh Toomas Vaimanni doktoritööd 2014. aastal).<ref name="etis" /> == Mesindus ja ühiskondlik tegevus == Kilk hakkas mesindusega tegelema 1956. aastal 10-aastaselt, kui sai oma onult esimese mesilaspere.<ref name="eml" /> Tema mesila asub Viljandimaal Morna külas.<ref name="eml" /> Ta oli 1992. aastal Eesti Mesinike Liidu (EML) asutamise mõtte juures ning valiti liidu juhatusse 1993. aastal.<ref name="eml" /> Aastast 1995 oli ta pikka aega Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees.<ref name="eml" /> Lisaks on Kilk olnud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu (TTÜ AAL) ja MTÜ Apiarium juhatuse liige.<ref name="inforegister">{{netiviide |aadress=https://www.inforegister.ee/488347-ID/ |pealkiri=Aleksander Kilk Isiku Ülevaade |väljaandja=Inforegister |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ Aleksander Kilk Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS)] * [https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ "Palju õnne, Aleksander!" – Eesti Mesinike Liit] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] qpcj3yrpy4g7dvzhtgumwv3frxax3mv 7256669 7256661 2026-10-21T09:14:54Z PikaliivaPahupidi 240050 7256669 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9\. oktoober|9. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik. == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassilises koolis ning 1960–1964 Karksi-Nuia Keskkoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 1964–1969 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) energeetikateaduskonnas elektrimasinate ja -aparaatide erialal.<ref name="etis" /> Aastal 1992 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi teadustööga "MHD-induktsioonseadmete uurimine" (juhendaja Viktor Kesküla).<ref name="etis" /> Aastatel 2006–2008 õppis ta doktorantuuris ning kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Paljupooluseline püsimagnetitega sünkroongeneraator tuuleagregaatidele" (juhendaja Jaan Järvik).<ref name="etis" /> == Töökäik ja teadustegevus == Kilk alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis 1969. aastal vanemlaborandina.<ref name="etis" /> Aastatel 1973–1988 töötas ta assistendina, 1988–1992 vanemõpetajana ning 1992–2009 lektorina elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 2009–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor ning 2009–2016 dotsent elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Hiljem on ta tegutsenud elektrotehnika eksperdina elektrotehnika aluste uurimisrühmas.<ref name="etis" /> Tema teadustöö peamised valdkonnad on olnud püsimagnetergutusega aeglasekäigulised sünkroonmasinad ja -generaatorid (eriti tuuleenergeetika rakendustes), elektrimasinate projekteerimine ning diagnostika.<ref name="etis" /> Ta on kahe 1980. aastal registreeritud patentse leiutise autor (vedelmetalli purustamise seadmetele).<ref name="etis" /> Kilk on avaldanud kümneid teadusartikleid ja konverentsiettekandeid ning juhendanud väitekirju (sh Toomas Vaimanni doktoritööd 2014. aastal).<ref name="etis" /> == Mesindus ja ühiskondlik tegevus == Kilk hakkas mesindusega tegelema 1956. aastal 10-aastaselt, kui sai oma onult esimese mesilaspere.<ref name="eml" /> Tema mesila asub Viljandimaal Morna külas.<ref name="eml" /> Ta oli 1992. aastal Eesti Mesinike Liidu (EML) asutamise mõtte juures ning valiti liidu juhatusse 1993. aastal.<ref name="eml" /> Aastast 1995 oli ta pikka aega Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees.<ref name="eml" /> Lisaks on Kilk olnud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu (TTÜ AAL) ja MTÜ Apiarium juhatuse liige.<ref name="inforegister">{{netiviide |aadress=https://www.inforegister.ee/488347-ID/ |pealkiri=Aleksander Kilk Isiku Ülevaade |väljaandja=Inforegister |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ Aleksander Kilk Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS)] * [https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ "Palju õnne, Aleksander!" – Eesti Mesinike Liit] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] fipg7513q5ph7j9o6a49epnh3tbkt86 7256681 7256669 2026-10-21T09:29:12Z PikaliivaPahupidi 240050 /* */ 7256681 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9\. oktoober|9. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik. [[File:Aleksander Kilk.jpg|thumb|]] == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassilises koolis ning 1960–1964 Karksi-Nuia Keskkoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 1964–1969 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) energeetikateaduskonnas elektrimasinate ja -aparaatide erialal.<ref name="etis" /> Aastal 1992 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi teadustööga "MHD-induktsioonseadmete uurimine" (juhendaja Viktor Kesküla).<ref name="etis" /> Aastatel 2006–2008 õppis ta doktorantuuris ning kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Paljupooluseline püsimagnetitega sünkroongeneraator tuuleagregaatidele" (juhendaja Jaan Järvik).<ref name="etis" /> == Töökäik ja teadustegevus == Kilk alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis 1969. aastal vanemlaborandina.<ref name="etis" /> Aastatel 1973–1988 töötas ta assistendina, 1988–1992 vanemõpetajana ning 1992–2009 lektorina elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 2009–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor ning 2009–2016 dotsent elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Hiljem on ta tegutsenud elektrotehnika eksperdina elektrotehnika aluste uurimisrühmas.<ref name="etis" /> Tema teadustöö peamised valdkonnad on olnud püsimagnetergutusega aeglasekäigulised sünkroonmasinad ja -generaatorid (eriti tuuleenergeetika rakendustes), elektrimasinate projekteerimine ning diagnostika.<ref name="etis" /> Ta on kahe 1980. aastal registreeritud patentse leiutise autor (vedelmetalli purustamise seadmetele).<ref name="etis" /> Kilk on avaldanud kümneid teadusartikleid ja konverentsiettekandeid ning juhendanud väitekirju (sh Toomas Vaimanni doktoritööd 2014. aastal).<ref name="etis" /> == Mesindus ja ühiskondlik tegevus == Kilk hakkas mesindusega tegelema 1956. aastal 10-aastaselt, kui sai oma onult esimese mesilaspere.<ref name="eml" /> Tema mesila asub Viljandimaal Morna külas.<ref name="eml" /> Ta oli 1992. aastal Eesti Mesinike Liidu (EML) asutamise mõtte juures ning valiti liidu juhatusse 1993. aastal.<ref name="eml" /> Aastast 1995 oli ta pikka aega Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees.<ref name="eml" /> Lisaks on Kilk olnud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu (TTÜ AAL) ja MTÜ Apiarium juhatuse liige.<ref name="inforegister">{{netiviide |aadress=https://www.inforegister.ee/488347-ID/ |pealkiri=Aleksander Kilk Isiku Ülevaade |väljaandja=Inforegister |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ Aleksander Kilk Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS)] * [https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ "Palju õnne, Aleksander!" – Eesti Mesinike Liit] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 8luae1asynyzrus7mgpecu7kk6lj7w1 7256684 7256681 2026-10-21T09:37:08Z PikaliivaPahupidi 240050 7256684 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Kilk''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1946]]) on Eesti elektrotehnika teadlane, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning pikaajaline mesinik.<ref name="etis">{{netiviide |aadress=https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ |pealkiri=Aleksander Kilk CV |väljaandja=Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref><ref name="eml">{{netiviide |aadress=https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ |pealkiri=Palju õnne, Aleksander! |väljaandja=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> [[File:Aleksander Kilk.jpg|thumb|]] == Haridus == Aleksander Kilk õppis aastatel 1953–1960 Tuhalaane 7-klassilises koolis ning 1960–1964 Karksi-Nuia Keskkoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 1964–1969 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegune Tallinna Tehnikaülikool) energeetikateaduskonnas elektrimasinate ja -aparaatide erialal.<ref name="etis" /> Aastal 1992 kaitses ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi teadustööga "MHD-induktsioonseadmete uurimine" (juhendaja Viktor Kesküla).<ref name="etis" /> Aastatel 2006–2008 õppis ta doktorantuuris ning kaitses 2008. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi (PhD) väitekirjaga "Paljupooluseline püsimagnetitega sünkroongeneraator tuuleagregaatidele" (juhendaja Jaan Järvik).<ref name="etis" /> == Töökäik ja teadustegevus == Kilk alustas tööd Tallinna Tehnikaülikoolis 1969. aastal vanemlaborandina.<ref name="etis" /> Aastatel 1973–1988 töötas ta assistendina, 1988–1992 vanemõpetajana ning 1992–2009 lektorina elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Aastatel 2009–2012 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi direktor ning 2009–2016 dotsent elektrimasinate õppetoolis.<ref name="etis" /> Hiljem on ta tegutsenud elektrotehnika eksperdina elektrotehnika aluste uurimisrühmas.<ref name="etis" /> Tema teadustöö peamised valdkonnad on olnud püsimagnetergutusega aeglasekäigulised sünkroonmasinad ja -generaatorid (eriti tuuleenergeetika rakendustes), elektrimasinate projekteerimine ning diagnostika.<ref name="etis" /> Ta on kahe 1980. aastal registreeritud patentse leiutise autor (vedelmetalli purustamise seadmetele).<ref name="etis" /> Kilk on avaldanud kümneid teadusartikleid ja konverentsiettekandeid ning juhendanud väitekirju (sh Toomas Vaimanni doktoritööd 2014. aastal).<ref name="etis" /> == Mesindus ja ühiskondlik tegevus == Kilk hakkas mesindusega tegelema 1956. aastal 10-aastaselt, kui sai oma onult esimese mesilaspere.<ref name="eml" /> Tema mesila asub Viljandimaal Morna külas.<ref name="eml" /> Ta oli 1992. aastal Eesti Mesinike Liidu (EML) asutamise mõtte juures ning valiti liidu juhatusse 1993. aastal.<ref name="eml" /> Aastast 1995 oli ta pikka aega Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees.<ref name="eml" /> Lisaks on Kilk olnud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Ametiliidu (TTÜ AAL) ja MTÜ Apiarium juhatuse liige.<ref name="inforegister">{{netiviide |aadress=https://www.inforegister.ee/488347-ID/ |pealkiri=Aleksander Kilk Isiku Ülevaade |väljaandja=Inforegister |vaadatud=21. oktoober 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Aleksander_Kilk/est/ Aleksander Kilk Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS)] * [https://mesinikeliit.ee/palju-onne-aleksander/ "Palju õnne, Aleksander!" – Eesti Mesinike Liit] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 896p3gerpxja4mayy8zjs1vd8rfywov 0 722917 7256664 2026-10-21T09:04:50Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: ''''Oktaviekvivalents''' on [[muusika]]s praktika käsitleda üksteisest [[oktav]]i kaugusel asuvaid [[muusikaline heli|muusikalisi helisid]] sama helina. Unisooni järel on oktav muusikas kõige konsonantsem intervall ning inimese kõrv kipub teineteisest oktavi kaugusel asuvaid helisid kuulma sama helina. Sumeri ja akkadi keeles, milles on kirjutatud vanimad säilinud kirjalikud dokumendid häälestamise kohta, ei ole teadaolevalt kasutatud sõna "oktav". Arvatakse aga, e...' 7256664 wikitext text/x-wiki '''Oktaviekvivalents''' on [[muusika]]s praktika käsitleda üksteisest [[oktav]]i kaugusel asuvaid [[muusikaline heli|muusikalisi helisid]] sama helina. Unisooni järel on oktav muusikas kõige konsonantsem intervall ning inimese kõrv kipub teineteisest oktavi kaugusel asuvaid helisid kuulma sama helina. Sumeri ja akkadi keeles, milles on kirjutatud vanimad säilinud kirjalikud dokumendid häälestamise kohta, ei ole teadaolevalt kasutatud sõna "oktav". Arvatakse aga, et kiilkirjatahvlite kogum, millel on kirjeldatud üheksakeelse pilli (arvatavasti babüloonia lüüra) häälestamist, kirjeldab seitsme keele häälestamist, kusjuures on näha, et ülejäänud kaks keelt tuleb ilmselt häälestada seitsmest keelest oktavi võrra erinevalt. Leon Crickmore pakkus hiljuti välja, et oktavi ei pruugitud pidada iseseisvaks intervalliks, vaid analoogia põhjal pigem nagu uue seitsmepäevase nädala esimeseks päevaks. Ka traditsioonilistes kultuurides on oktav inimesele sedavõrd loomulik, et kui meestel ja naistel palutakse laulda unisoonis, nad laulavad tavaliselt oktavis. Samas, kuigi oktaaviekvivalents on osa enamikest muusikakultuuridest, ei ole see kaugeltki universaalne "primitiivses" ja varajases muusikas. Ka lääne muusika noodikirjas on üksteisest oktavi kaugusel asuvatele helidele antud samu noodinimesid. Näiteks C-st oktav kõrgemal asuva noodi nimetus on samuti c. See viib tulemuseni, et helirida on üheselt määratletud juba siis, kui määratletud on selle helide intervallid oktavi piires. Helikõrguse kontseptualiseerimine kahe dimensioonina, helikõrgus (absoluutne sagedus) ja helikõrgus (heli suhteline asukoht oktavi piires), hõlmab oma olemuselt oktavi tsüklilisust. Seega on kõik üksteisest oktavi kaugusel olevad C-d samsse [[heliklass]]i C. 7zm2p7urztliowvhbv4dvjnfqx7nlk8 7256665 7256664 2026-10-21T09:05:40Z Andrus Kallastu 1157 7256665 wikitext text/x-wiki '''Oktaviekvivalents''' on [[muusika]]s praktika käsitleda üksteisest [[oktav]]i kaugusel asuvaid [[muusikaline heli|muusikalisi helisid]] sama helina. Unisooni järel on oktav muusikas kõige konsonantsem intervall ning inimese kõrv kipub teineteisest oktavi kaugusel asuvaid helisid kuulma sama helina. Sumeri ja akkadi keeles, milles on kirjutatud vanimad säilinud kirjalikud dokumendid [[häälestus]]e kohta, ei ole teadaolevalt kasutatud sõna "oktav". Arvatakse aga, et kiilkirjatahvlite kogum, millel on kirjeldatud üheksakeelse pilli (arvatavasti babüloonia lüüra) häälestamist, kirjeldab seitsme keele häälestamist, kusjuures on näha, et ülejäänud kaks keelt tuleb ilmselt häälestada seitsmest keelest oktavi võrra erinevalt. Leon Crickmore pakkus hiljuti välja, et oktavi ei pruugitud pidada iseseisvaks intervalliks, vaid analoogia põhjal pigem nagu uue seitsmepäevase nädala esimeseks päevaks. Ka traditsioonilistes kultuurides on oktav inimesele sedavõrd loomulik, et kui meestel ja naistel palutakse laulda unisoonis, nad laulavad tavaliselt oktavis. Samas, kuigi oktaaviekvivalents on osa enamikest muusikakultuuridest, ei ole see kaugeltki universaalne "primitiivses" ja varajases muusikas. Ka lääne muusika noodikirjas on üksteisest oktavi kaugusel asuvatele helidele antud samu noodinimesid. Näiteks C-st oktav kõrgemal asuva noodi nimetus on samuti c. See viib tulemuseni, et helirida on üheselt määratletud juba siis, kui määratletud on selle helide intervallid oktavi piires. Helikõrguse kontseptualiseerimine kahe dimensioonina, helikõrgus (absoluutne sagedus) ja helikõrgus (heli suhteline asukoht oktavi piires), hõlmab oma olemuselt oktavi tsüklilisust. Seega on kõik üksteisest oktavi kaugusel olevad C-d samsse [[heliklass]]i C. blaa1nkdwi45ppsjvv35yabkfabz25b 0 722918 7256667 2026-10-21T09:13:09Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Väike murumuna | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Väike murumuna.jpg | pildi_seletus = Väike murumuna ''Lycoperdon lividum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Murumunalised]] ''Lycoperdaceae'' | perekond...' 7256667 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Väike murumuna | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Väike murumuna.jpg | pildi_seletus = Väike murumuna ''Lycoperdon lividum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Murumunalised]] ''Lycoperdaceae'' | perekond = [[Murumuna]] ''Lycoperdon'' | liik = '''Väike murumuna''' ''Lycoperdon lividum'' }} '''Väike murumuna''' (''Lycoperdon lividum'') on [[murumunalised|murumunaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]e[[Liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab rohumaadel. == Välislingid == * {{Elurikkus|156724}} [[Kategooria:Murumunalised]] [[Kategooria:Eesti seened]] 4zj5cl3xx9313shmtzwcuft7svrgs3z 2 722919 7256670 2026-10-21T09:15:42Z Piksel99 240184 Uus lehekülg: ''''Anete Michelle Amberg''' (sündinud 26. juulil 2004) on Eesti moe- ja ilusisulooja, moetoimetaja, suhtekorraldaja ning ürituste korraldaja. == Karjäär == === Sisuloome ja moetegevus === Amberg alustas sisuloomega varajases nooruses ning on kogunud oma kanalites Instagramis ja TikTokis märkimisväärse jälgijaskonna. Ta on moe- ja elustiiliajakirja ELLE Baltic brändisaadik ja autor. Moesisuloojana on ta osalenud moenädalatel (Fashion Week) Milanos ja Berliinis, t...' 7256670 wikitext text/x-wiki '''Anete Michelle Amberg''' (sündinud 26. juulil 2004) on Eesti moe- ja ilusisulooja, moetoimetaja, suhtekorraldaja ning ürituste korraldaja. == Karjäär == === Sisuloome ja moetegevus === Amberg alustas sisuloomega varajases nooruses ning on kogunud oma kanalites Instagramis ja TikTokis märkimisväärse jälgijaskonna. Ta on moe- ja elustiiliajakirja ELLE Baltic brändisaadik ja autor. Moesisuloojana on ta osalenud moenädalatel (Fashion Week) Milanos ja Berliinis, tehes seejuures koostööd veebikaubamajaga About You. Lisaks on ta teinud sisuloojana koostööd rahvusvaheliste brändidega, teiste seas Mercedes-Benzi, Armani Beauty ja Adidasega. Amberg tegutseb ka vabakutselise moetoimetajana, kirjutades moe- ja iluartikleid väljaannetele Anne & Stiil ning ELLE Baltic. Samuti on ta töötanud aastaid professionaalse jumestajana, nii eraklientidele kui ka moeseeriate tarbeks. Igapäevaselt töötab ta suhtekorralduse (PR) valdkonnas projektijuhina, vastutades Baltikumi-üleste kommunikatsioonikampaaniate juhtimise, meediasuhete ning sündmuste korraldamise eest. === ERKI Moeshow === 2024. aastal valiti Amberg Eesti kunstiakadeemia (EKA) pikaajalise ja kultusliku noorte moekunstnike platvormi ERKI Moeshow peakorraldajaks. ERKI Moeshow on alates 1982. aastast toimuv Eesti suurim ja vanim noorte moeloojate etendus, mis on olnud hüppelauaks paljudele tuntud Eesti disaineritele. Pärast edukat 2024. aasta show'd juhtis ta sündmuse korraldamist ka 2025. aastal. Tema juhtimisel keskenduti ürituse korralduses kaasaegsetele teemadele, noorte autorite eneseväljendusele ning moe- ja etenduskunsti piiride nihutamisele. === Meediakajastus === Amberg on andnud intervjuusid ja avaldanud arvamust Eesti meediaväljaannetes noorte meediatarbimise, moevaldkonna ja sisuloojate rolli kohta. 2025. aastal oli ta külaline Õhtulehe videosaates "ÕL TV", kus arutles Eesti moemaastiku võimaluste ja välismaale suundumise vajaduse üle. Tema moesoovitusi ja intervjuusid on ilmunud ajakirjas Anne & Stiil ning portaalides ERR Kultuur ja ELLE Baltic. == Viited == Õhtulehe saade: [https://www.ohtuleht.ee/noored/1146259/ol-tv-noored-ei-viitsi-vaikida-michelle-amberg-eestist-ara-kolimisest-siin-ei-ole-voimalik-moemaailmast-taislaksu-saada-valismaale-minek-on-valtimatu](https://www.ohtuleht.ee/noored/1146259/ol-tv-noored-ei-viitsi-vaikida-michelle-amberg-eestist-ara-kolimisest-siin-ei-ole-voimalik-moemaailmast-taislaksu-saada-valismaale-minek-on-valtimatu) ERR Kultuuri artikkel (ERKI Moeshow): [https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg](https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg) Anne & Stiil intervjuu (ERKI Moeshow jm): [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120375784/erki-moeshow-peakorraldaja-michelle-amberg-kultuslikud-sisuloojad-on-vaikselt-kadumas-lopuks-on-aru-saadud-et-see-on-palagan](https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120375784/erki-moeshow-peakorraldaja-michelle-amberg-kultuslikud-sisuloojad-on-vaikselt-kadumas-lopuks-on-aru-saadud-et-see-on-palagan) Anne & Stiil (Moenõuanded): [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120422588/see-ei-ole-moeldud-pidude-jaoks-moemojutaja-michelle-amberg-avaldab-mida-ei-tasuks-aastalopupidustustel-kanda](https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120422588/see-ei-ole-moeldud-pidude-jaoks-moemojutaja-michelle-amberg-avaldab-mida-ei-tasuks-aastalopupidustustel-kanda) ELLE Baltic (Sündmus): [https://elle-baltic.com/unseen-moments-from-the-elle-baltic-magazine-launch-event/](https://elle-baltic.com/unseen-moments-from-the-elle-baltic-magazine-launch-event/) == Välislingid == * [https://www.instagram.com/michelle.amberg/ Instagram] * [https://www.tiktok.com/@michelleamberg TikTok] c6aql2r3wmb0y4bv86axw8ien6nv4pv 7256677 7256670 2026-10-21T09:23:41Z Piksel99 240184 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7256677 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7256678 7256677 2026-10-21T09:24:44Z Piksel99 240184 7256678 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Kasutaja lehe tühjendamine}} 5491y2omalr2guimnhsv51d3trukyrt 0 722920 7256674 2026-10-21T09:21:54Z Piksel99 240184 Uus lehekülg: ' '''Anete Michelle Amberg''' (sündinud 26. juulil 2004) on Eesti moe- ja ilusisulooja, moetoimetaja, suhtekorraldaja ning ürituste korraldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/michelle.amberg/?hl=en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Karjäär == === Sisuloome ja moetegevus === Amberg alustas sisuloomega varajases nooruses ning on kogunud oma kanalites Instagramis ja TikTokis märkimisväärse jälgijaskonna....' 7256674 wikitext text/x-wiki '''Anete Michelle Amberg''' (sündinud 26. juulil 2004) on Eesti moe- ja ilusisulooja, moetoimetaja, suhtekorraldaja ning ürituste korraldaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/michelle.amberg/?hl=en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Karjäär == === Sisuloome ja moetegevus === Amberg alustas sisuloomega varajases nooruses ning on kogunud oma kanalites Instagramis ja TikTokis märkimisväärse jälgijaskonna. Ta on moe- ja elustiiliajakirja ELLE Baltic brändisaadik ja autor. Moesisuloojana on ta osalenud moenädalatel (Fashion Week) Milanos ja Berliinis, tehes seejuures koostööd veebikaubamajaga About You. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/michelle.amberg/?hl=en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Lisaks on ta teinud sisuloojana koostööd rahvusvaheliste brändidega, teiste seas Mercedes-Benzi, Armani Beauty ja Adidasega. Amberg tegutseb ka vabakutselise moetoimetajana, kirjutades moe- ja iluartikleid väljaannetele Anne & Stiil ning ELLE Baltic.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/michelle.amberg/?hl=en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Samuti on ta töötanud aastaid professionaalse jumestajana, nii eraklientidele kui ka moeseeriate tarbeks. Igapäevaselt töötab ta suhtekorralduse (PR) valdkonnas projektijuhina, vastutades Baltikumi-üleste kommunikatsioonikampaaniate juhtimise, meediasuhete ning sündmuste korraldamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/michelle.amberg/?hl=en |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> === ERKI Moeshow === 2024. aastal valiti Amberg Eesti kunstiakadeemia (EKA) pikaajalise ja kultusliku noorte moekunstnike platvormi ERKI Moeshow peakorraldajaks. ERKI Moeshow on alates 1982. aastast toimuv Eesti suurim ja vanim noorte moeloojate etendus, mis on olnud hüppelauaks paljudele tuntud Eesti disaineritele. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=ERKI Moeshow peakorraldajaks valiti Anete Michelle Amberg |url=https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Pärast edukat 2024. aasta show'd juhtis ta sündmuse korraldamist ka 2025. aastal. Tema juhtimisel keskenduti ürituse korralduses kaasaegsetele teemadele, noorte autorite eneseväljendusele ning moe- ja etenduskunsti piiride nihutamisele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-25 |pealkiri=ERKI Moeshow peakorraldajaks valiti Anete Michelle Amberg |url=https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Meediakajastus === Amberg on andnud intervjuusid ja avaldanud arvamust Eesti meediaväljaannetes noorte meediatarbimise, moevaldkonna ja sisuloojate rolli kohta. 2025. aastal oli ta külaline Õhtulehe videosaates "ÕL TV", kus arutles Eesti moemaastiku võimaluste ja välismaale suundumise vajaduse üle. Tema moesoovitusi ja intervjuusid on ilmunud ajakirjas Anne & Stiil ning portaalides ERR Kultuur ja ELLE Baltic.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERKI Moeshow’ peakorraldaja Michelle Amberg: kultuslikud sisuloojad on vaikselt kadumas – lõpuks on aru saadud, et see on palagan |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120375784/erki-moeshow-peakorraldaja-michelle-amberg-kultuslikud-sisuloojad-on-vaikselt-kadumas-lopuks-on-aru-saadud-et-see-on-palagan |vaadatud=2026-10-21 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> == Viited == Õhtulehe saade: [https://www.ohtuleht.ee/noored/1146259/ol-tv-noored-ei-viitsi-vaikida-michelle-amberg-eestist-ara-kolimisest-siin-ei-ole-voimalik-moemaailmast-taislaksu-saada-valismaale-minek-on-valtimatu](<nowiki>https://www.ohtuleht.ee/noored/1146259/ol-tv-noored-ei-viitsi-vaikida-michelle-amberg-eestist-ara-kolimisest-siin-ei-ole-voimalik-moemaailmast-taislaksu-saada-valismaale-minek-on-valtimatu</nowiki>) ERR Kultuuri artikkel (ERKI Moeshow): [https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg](<nowiki>https://kultuur.err.ee/1609381003/erki-moeshow-peakorraldajaks-valiti-anete-michelle-amberg</nowiki>) Anne & Stiil intervjuu (ERKI Moeshow jm): [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120375784/erki-moeshow-peakorraldaja-michelle-amberg-kultuslikud-sisuloojad-on-vaikselt-kadumas-lopuks-on-aru-saadud-et-see-on-palagan](<nowiki>https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120375784/erki-moeshow-peakorraldaja-michelle-amberg-kultuslikud-sisuloojad-on-vaikselt-kadumas-lopuks-on-aru-saadud-et-see-on-palagan</nowiki>) Anne & Stiil (Moenõuanded): [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120422588/see-ei-ole-moeldud-pidude-jaoks-moemojutaja-michelle-amberg-avaldab-mida-ei-tasuks-aastalopupidustustel-kanda](<nowiki>https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120422588/see-ei-ole-moeldud-pidude-jaoks-moemojutaja-michelle-amberg-avaldab-mida-ei-tasuks-aastalopupidustustel-kanda</nowiki>) ELLE Baltic (Sündmus): [https://elle-baltic.com/unseen-moments-from-the-elle-baltic-magazine-launch-event/](<nowiki>https://elle-baltic.com/unseen-moments-from-the-elle-baltic-magazine-launch-event/</nowiki>) == Välislingid == * Instagram * TikTok najs9cikysqxz3v1o6p2d2un34ax187 0 722921 7256692 2026-10-21T09:46:09Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Väike murumuna]] 7256692 wikitext text/x-wiki #suuna[[väike murumuna]] 9829v518gg26vs331s5qcatat7n55m7 0 722922 7256708 2026-10-21T10:03:58Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Plaattäilised | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = '''Plaattäilised''' ''Ortheziidae'' }} '''Plaatt...' 7256708 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Plaattäilised | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = '''Plaattäilised''' ''Ortheziidae'' }} '''Plaattäilised''' (''Ortheziidae'') on sugukond putukaid [[nokalised|nokaliste]] seltsist. ==Perekondi== *''Orthezia'' == Välislingid == * {{Elurikkus|12891}} [[Kategooria:Nokalised]] fyw4sjqx9ey85jl1jvuf60x7epgw4w8 7256711 7256708 2026-10-21T10:05:11Z Svencapoeira 67038 7256711 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Plaattäilised | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = '''Plaattäilised''' ''Ortheziidae'' }} '''Plaattäilised''' (''Ortheziidae'') on sugukond putukaid [[nokalised|nokaliste]] seltsist. ==Perekondi== *''[[Orthezia]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|12891}} [[Kategooria:Nokalised]] 8ywj7tplqendyq6ulhugzvdqcs7cmbc 0 722924 7256712 2026-10-21T10:07:13Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Orthezia'' | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = [[Plaattäilised]] ''Orthezii...' 7256712 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Orthezia'' | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = [[Nõgese-plaattäi]] ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = [[Plaattäilised]] ''Ortheziidae'' | perekond = '''''Orthezia''''' }} '''''Orthezia''''' on perekond putukaid [[nokalised|nokaliste]] seltsist. ==Liike== *''Orthezia urticae'' – [[nõgese-plaattäi]] == Välislingid == * {{Elurikkus|22629}} [[Kategooria:Nokalised]] f0u5yymjpc721mxv37g3f85lh1w0h7v 0 722926 7256714 2026-10-21T10:08:39Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Nõgese-plaattäi | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = Nõgese-plaattäi ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = [[Plaattäilised]] ''Ortheziidae'' | perekond = ''...' 7256714 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nõgese-plaattäi | värvus = putukad | pilt = Nõgese-plaattäi.jpg | pildi_seletus = Nõgese-plaattäi ''Orthezia urticae'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Nokalised]] ''Hemiptera'' | alamselts = ''[[Sternorrhyncha]]'' | ülemsugukond = [[Kilptäilised]] ''Coccoidea'' | sugukond = [[Plaattäilised]] ''Ortheziidae'' | perekond = ''[[Orthezia]]'' | liik = '''Nõgese-plaattäi''' ''Orthezia urticae'' }} '''Nõgese-plaattäi''' (''Orthezia urticae'') on liik putukaid [[nokalised|nokaliste]] seltsist. == Välislingid == * {{Elurikkus|83131}} [[Kategooria:Nokalised]] 5scqqi39b532pf06wc2ndsg3jntmw36 0 722927 7256719 2026-10-21T10:21:24Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Nõgese-plaattäi]] 7256719 wikitext text/x-wiki #suuna[[nõgese-plaattäi]] ksnx851tc5qrhz1qfti8pyy5kl1y55y 0 722928 7256721 2026-10-21T10:22:29Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Plaattäilised]] 7256721 wikitext text/x-wiki #suuna[[plaattäilised]] auxft385gqxt8kz84lzej2615uyp2lh 0 722929 7256724 2026-10-21T10:27:26Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Andreas Hermann Heinrich von Rosen''' ([[1800]] Mäetaguse – [[1884]]), balti-saksa parun, oli [[Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]]. Ta avaldas aastal 1870 raamatuna oma memuaarid (''Записки декабриста''), mis on üheks oluliseks allikaks dekabristide liikumise ajaloo kohta. {{JÄRJESTA:Rosen, Andreas Hermann}} [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1884]]' 7256724 wikitext text/x-wiki '''Andreas Hermann Heinrich von Rosen''' ([[1800]] Mäetaguse – [[1884]]), balti-saksa parun, oli [[Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]]. Ta avaldas aastal 1870 raamatuna oma memuaarid (''Записки декабриста''), mis on üheks oluliseks allikaks dekabristide liikumise ajaloo kohta. {{JÄRJESTA:Rosen, Andreas Hermann}} [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1884]] 276ufqbt4z4zgttaa2rm47e3qtukr0z 7256726 7256724 2026-10-21T10:31:20Z Kk 6201 7256726 wikitext text/x-wiki '''Andreas Hermann Heinrich von Rosen''' ([[1800]] Mäetaguse – [[1884]]), balti-saksa parun, oli [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]]. Ta avaldas aastal 1870 raamatuna oma memuaarid (''Записки декабриста''), mis on üheks oluliseks allikaks dekabristide liikumise ajaloo kohta. {{JÄRJESTA:Rosen, Andreas Hermann}} [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1884]] apxo8jmoezpuuyr5jxuht6wdzsjv0sv 7256727 7256726 2026-10-21T10:31:35Z Kk 6201 7256727 wikitext text/x-wiki '''Andreas Hermann Heinrich von Rosen''' ([[1800]] [[Mäetaguse]] – [[1884]]), balti-saksa parun, oli [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]]. Ta avaldas aastal 1870 raamatuna oma memuaarid (''Записки декабриста''), mis on üheks oluliseks allikaks dekabristide liikumise ajaloo kohta. {{JÄRJESTA:Rosen, Andreas Hermann}} [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1884]] 6d5fsqh9c5esue0c97q48v6o66mo04a 0 722930 7256760 2026-10-21T11:53:59Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Mdina | hääldus = | nimi1_keel = [[Malta keel|malta]] | nimi1 = L-Imdina | nimi1_latin = | pilt_üldvaade = Malta - Mdina (Triq San Oswald) 02 ies.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Mdina coa.svg | vapi_link = | lipp = Flag of Mdina, Malta.svg | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = Mdina in Malta.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendik...' 7256760 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Mdina | hääldus = | nimi1_keel = [[Malta keel|malta]] | nimi1 = L-Imdina | nimi1_latin = | pilt_üldvaade = Malta - Mdina (Triq San Oswald) 02 ies.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Mdina coa.svg | vapi_link = | lipp = Flag of Mdina, Malta.svg | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = Mdina in Malta.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = | asendikaardi_seletus = | osm = pind }} '''Mdina''' ([[malta keel]]es ''L-Imdina'' [lɪmˈdiːnɐ]), tuntud ka itaaliakeelsete nimetuste ''Città Vecchia'' ("Vana linn") ja ''Città Notabile'' ("Tähelepanuväärne linn") all, on kindlustatud linn [[Malta]] läänepiirkonnas, mis oli saare pealinn antiikajast kuni keskajani.<ref name="Culture" /> Linn ei ole oma iidsetest müüridest väljapoole laienenud. 2025. aastal elas linnas ametlikult 250 inimest, kuid kohalike sõnul on püsielanikke ilmselt oluliselt vähem. Linna külastab igal aastal umbes 1,5 miljonit turisti.<ref name="Tiny" /> Looduslikult hästi kaitstud asukohana on see piirkond olnud asustatud juba eelajaloolisel ajal. Umbes 8. sajandil eKr rajati sinna [[Foiniiklased|foiniiklaste]] koloonia nimega Ann ([[foiniikia keel]]es: 𐤀𐤍𐤍‎, *ʾnn*); see kandis sama nime mis saar ise ja oli tõenäoliselt selle pealinnaks. [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal läks linn roomlaste kätte, kes andsid sellele nimeks [[Melita]] (vanakreeka keeles: Μελίτη, ''Melítē''). Kreeka-rooma aegne Melite oli suurem kui tänapäevane Mdina; praeguse suuruse omandas linn Bütsantsi või araabia võimu ajal. Pärast 9. sajandil toimunud veresauna jäi piirkond suuresti asustamata, kuni see 11. sajandil uuesti asutati nime all ''Madīnah'', millest tulenebki linna praegune nimi.<ref name="Why" /> Mdina jäi Malta pealinnaks kuni 1530. aastani, mil saabus [[Püha Johannese Ordu]], mis rajas oma pealinna hoopis [[Birgu]]sse. Järgnevatel sajanditel käis Mdina alla, kuid 18. sajandi alguses toimus uus tõus, mille käigus ehitati mitmeid barokkstiilis hooneid. Mdina jäi Malta aadli ja kiriklike võimukandjate keskuseks ning kinnisvara on seal suures osas säilinud perekondade omanduses, kandudes edasi põlvest põlve. Linn ei ole kunagi taastanud seda tähtsust, mis tal oli enne 1530. aastat, mistõttu on see nii kohalike kui ka külastajate seas tuntud kui "vaikne linn". Mdina, mis on suures osas säilitanud oma keskaegse ilme, kuulub 1998. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ning sellest on saanud üks Malta peamisi turismiobjekte.<ref name="UNESCO" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Culture">{{netiviide |pealkiri=Mdina: A Local’s Guide to Visiting Malta’s Silent City |väljaanne=Malta Culture |url=https://www.maltaculture.com/mdina/ |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="Tiny">{{netiviide |pealkiri=The beautiful little city home to just 84 people luring in huge crowds of tourists |väljaanne=Express |url=https://www.express.co.uk/travel/articles/2138439/beautiful-little-city-malta-mdina-tourists |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="Why">{{netiviide |pealkiri=Mdina in Malta is known as the 'Silent City'—here's why |väljaanne=National Geographic |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/article/what-to-see-do-in-mdina-malta-silent-city |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Mdina (Citta' Vecchia) |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/tentativelists/983/ |vaadatud=2026-10-21}}</ref> }} jp4f6or2qa3uefqxlx2x3kv3ift9lqq 7256761 7256760 2026-10-21T11:55:37Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Malta linnad]] 7256761 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Mdina | hääldus = | nimi1_keel = [[Malta keel|malta]] | nimi1 = L-Imdina | nimi1_latin = | pilt_üldvaade = Malta - Mdina (Triq San Oswald) 02 ies.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Mdina coa.svg | vapi_link = | lipp = Flag of Mdina, Malta.svg | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = Mdina in Malta.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = | asendikaardi_seletus = | osm = pind }} '''Mdina''' ([[malta keel]]es ''L-Imdina'' [lɪmˈdiːnɐ]), tuntud ka itaaliakeelsete nimetuste ''Città Vecchia'' ("Vana linn") ja ''Città Notabile'' ("Tähelepanuväärne linn") all, on kindlustatud linn [[Malta]] läänepiirkonnas, mis oli saare pealinn antiikajast kuni keskajani.<ref name="Culture" /> Linn ei ole oma iidsetest müüridest väljapoole laienenud. 2025. aastal elas linnas ametlikult 250 inimest, kuid kohalike sõnul on püsielanikke ilmselt oluliselt vähem. Linna külastab igal aastal umbes 1,5 miljonit turisti.<ref name="Tiny" /> Looduslikult hästi kaitstud asukohana on see piirkond olnud asustatud juba eelajaloolisel ajal. Umbes 8. sajandil eKr rajati sinna [[Foiniiklased|foiniiklaste]] koloonia nimega Ann ([[foiniikia keel]]es: 𐤀𐤍𐤍‎, *ʾnn*); see kandis sama nime mis saar ise ja oli tõenäoliselt selle pealinnaks. [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal läks linn roomlaste kätte, kes andsid sellele nimeks [[Melita]] (vanakreeka keeles: Μελίτη, ''Melítē''). Kreeka-rooma aegne Melite oli suurem kui tänapäevane Mdina; praeguse suuruse omandas linn Bütsantsi või araabia võimu ajal. Pärast 9. sajandil toimunud veresauna jäi piirkond suuresti asustamata, kuni see 11. sajandil uuesti asutati nime all ''Madīnah'', millest tulenebki linna praegune nimi.<ref name="Why" /> Mdina jäi Malta pealinnaks kuni 1530. aastani, mil saabus [[Püha Johannese Ordu]], mis rajas oma pealinna hoopis [[Birgu]]sse. Järgnevatel sajanditel käis Mdina alla, kuid 18. sajandi alguses toimus uus tõus, mille käigus ehitati mitmeid barokkstiilis hooneid. Mdina jäi Malta aadli ja kiriklike võimukandjate keskuseks ning kinnisvara on seal suures osas säilinud perekondade omanduses, kandudes edasi põlvest põlve. Linn ei ole kunagi taastanud seda tähtsust, mis tal oli enne 1530. aastat, mistõttu on see nii kohalike kui ka külastajate seas tuntud kui "vaikne linn". Mdina, mis on suures osas säilitanud oma keskaegse ilme, kuulub 1998. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimekiri|UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ning sellest on saanud üks Malta peamisi turismiobjekte.<ref name="UNESCO" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Culture">{{netiviide |pealkiri=Mdina: A Local’s Guide to Visiting Malta’s Silent City |väljaanne=Malta Culture |url=https://www.maltaculture.com/mdina/ |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="Tiny">{{netiviide |pealkiri=The beautiful little city home to just 84 people luring in huge crowds of tourists |väljaanne=Express |url=https://www.express.co.uk/travel/articles/2138439/beautiful-little-city-malta-mdina-tourists |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="Why">{{netiviide |pealkiri=Mdina in Malta is known as the 'Silent City'—here's why |väljaanne=National Geographic |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/article/what-to-see-do-in-mdina-malta-silent-city |vaadatud=2026-10-21}}</ref> <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Mdina (Citta' Vecchia) |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/tentativelists/983/ |vaadatud=2026-10-21}}</ref> }} [[Kategooria:Malta linnad]] 3k4db1e1nzgloqrgj5u52a2n90xrg66