Vikiõpikud etwikibooks https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikiõpikud Vikiõpikute arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 3833 20214 20169 2026-09-02T04:21:04Z CommonsDelinker 47 Removing [[:c:File:Lauaarvuti_komponendid.jpg|Lauaarvuti_komponendid.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Krd|Krd]] because: No license since 25 August 2026. 20214 wikitext text/x-wiki <h2>Sissejuhatus </h2> <p>Arvuti koostamise vajalikus tuleb esile juhul, kui nõutud parameetritega arvutit ei leidu või siis leitud arvuti hind ei vasta ootustele. Lisaks muidugi ka sel juhul, kui arvuti koostamine pakub endale huvi ja tahaks selles valdkonnas silmaringi laiendada. Võib öelda, et arvuti koostamine ei vaja keerulisi tehnilisi teadmisi ja et see on nagu keerulisem lego, millega tavakasutaja natukese eeltööga saaks suuremate probleemideta hakkama.</p> <br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/> <h2>Vajalikud komponendid</h2> <h3>Tavakasutaja arvuti põhikomponendid</h3> <ul> <li>[[Keskseade|Protsessor]]</li> <li>[[Emaplaat]]</li> <li>[[Videokaart]]</li> <li>[[Kõvaketas]]</li> <li>[[Arvuti toiteplokk]]</li> <li>[[Muutmälu]]</li> <li>[[Arvutikorpus]]</li> </ul> <h3>Lisakomponendid</h3> <ul> <li>[[Kuvar]]</li> <li>[[Sõrmistik|Sõrmistik/Klaviatuur]]</li> <li>[[Arvutihiir]]</li> </ul> <h3>Valikkomponendid </h3> <ul> <li>DVD/CD-luger</li> <li>Mälukaardiluger</li> <li>[[Võrgukaart]]</li> <li>Muud lisaseadmeid</li> </ul> <h2>Arvuti koostamise protsess</h2> <h3> Komponentide valimine </h3> <p> Komponentide valimisel tasuks esialgu välja mõelda, palju te olete valmis või tahaks raha arvuti peale kulutada, sest hakates komponente järjest ostukorvi lisama võib väga kiirelt piirhinnast üle minna. </p> <h4> Protsessor </h4> <p> Esimesena tasuks välja vaadata endale protsessor. Protsessori juures jälgida võimekust, hinda ja ka voolutarvet. Kui koostate arvutit, mis on mõeldud [[Veebibrauser|veebibrauserite]] lehitsemiseks ja multimeedia videote vaatamiseks, siis kindlasti ei ole vaja kulutada raha kaheksa tuumalise 4 GHz [[Taktsagedus|taktsagedusega]] protsessori peale. Kui aga soovite töödelda suure mahuga video faile ja kasutada programme, mis peavad sooritama kiireid järjestikuseid arvutusi, siis on vajalik just selline protsessor. Osad rakendused kasutavad ühte protsessori lõivu ja osad kasutavad mitut. Ühte lõivu kasutavad protsessid on tavaliselt suhteliselt lihtsad, näiteks veebi lehitsemine, muusika kuulamine, tekstitöötlus jne. Antud protsessid pigem vajavad kõrgemat taktsagedust, mitte paljusid tuumasid. Mitut protsessori lõivu hõlmavad protsessid on näiteks fototöötlus, videotöötlus ja mängude mängimine. Antud protsessid jooksevad kiiremini protsessoritel, millel on hea taktsagedus aga samas ka rohkem tuumasid. Protsessorite tootjad on välja töötanud ka algoritmid, mis kiirendavad arvutuste teostamist mitmel lõivul, [[Intel|Inteli]] puhul on selleks [[Hyper-threading|Hyper-Threading]]. Tasub silmas pidada, et mida rohkem tuumasid ja mida suurem taktsagedus, seda rohkem tarbib ka protsessor voolu. </p> <h4> Emaplaat </h4> <p> Emaplaadi valikul jälgida, et selle protsessori kinnituspesa ühilduks eelnevalt välja valitud protsessoriga. Edasi jälgida kas emaplaat vastab teie ootustele - maksimaalse muutmälu paigaldamise võimekuse poolest, kas on olemas integreeritud videokaart, Kas on integreeritud võrgukaart ja mis kiiruseid see toetab, kas saab paigaldada lisa videokaarte ja laienduskaarte [[PCI-E]] siinile ja palju neid siine olema peaks. Andmekandjate ja andmevahendus seadmete jaoks tuleks vaadata, kas on piisavalt SATA ühendusi. Lisaks tuleb jälgida, et valitud emaplaat ühildub ka teie valitud korpusega. Emaplaadil on neli suurusjärku - [[ATX]], [[ATX|Micro-ATX]], [[ATX|Flex-ATX]] ja [[ATX|Mini-ITX]]. </p> <h4> Videokaart </h4> <p> Videokaardi valimisel mõtleks esimesena selle peale, et mis ülesandeid see peab täitma. Kasutades arvutit mängimiseks ja multimeedia töötlemiseks sobib kaart, mis on kõrge taktsageduse ja paljude tuumadega ja võiks ka olla vähemalt 2 GB mälu. Kui tegeleda põhiliselt tekstitöötluse ja interneti kasutamisega sobib edukalt ka integreeritud videokaart. Videokaarte on põhiliselt kahte tüüpi: Mängude mängimiseks ehitatud kaardid ja modelleerimise jaoks mõeldud kaardid. Mängimise jaoks mõeldud kaardid on optimeeritud edastama palju kõrgekvaliteedilisi kaadreid lühikese aja jooksul parima võimaliku resolutsiooniga, mis pakub võrdlemisi reaalse elamuse. Aga modelleerimise kaardid on optimeeritud stabiilseks ja täpseks, et luua võimalikult täpseid kujutisi ja mudeleid. Osadel videokaartidel on olemas ka [[SLI]] (Nvidia)/ AMD (Crossfire), mis tähendab, et saab arvutile lisada sama tüüpi kaardi lisa PCI-E siinile ja siduda see teise kaardiga. Kokku toetab SLI/Crossfire kuni nelja kaarti. </p> <h4> Muutmälu (RAM) ja kõvaketas</h4> <p>Muutmälu valimisel tuleb analüüsida, kui palju protsesse samaaegselt soovite käivitada ja palju teie poolt kasutatavad programmid muutmälu hõivavad. Esiteks valida selline Muutmälu kaart, mida toetab ka teie emaplaat. Muutmälude tüübid on [[DDR SDRAM]], [[DDR2]], [[DDR3]], [[DDR4]]. Veel jälgida, mis siinikiirusel mälud töötavad ja mis kiiruseid te saavutada tahate, silmas pidades, et mida kiirem muutmälu kaart, seda kõrgem ka hind. Kõvaketta valiku puhul valida seade vastavalt kiirusele ja mahule. Mehaanilisi [[HDD]] kõvakettaid enam väga ei vaadata, sest on olemas palju paremaid alternatiive samas hinnaklassis. Arvutile tasuks vaadata pooljuht andmekandja [[SSD]]. Tavakasutajale sobib tavaline 2.5'' SSD kõvaketas, aga kui soovitakse saavutada veelgi suuremaid kiiruseid, siis on olemas [[M.2]] ühendusega pooljuht andmekandjaid ja [[PCI Express|PCI-e]] ühilduvusega pooljuht andmekandjaid.''</p> <h4> Arvuti toiteplokk </h4> <p>Eeldusel, et eelnevad komponendid on valitud, siis nüüd tuleb valida õige võimsusega toiteplokk. Sellejaoks lugeda eelnevate komponentide spetsifikatsioone ja liita nende võimsuset kokku ja sellest tulemusest valida natukene võimsam toiteplokk, et oleks natuke ka varu.</p> <h4> Korpus </h4> <p>Korpuse vaatamisel valida selline korpus, mis oleks piisava suurusega, et valitud komponendid ära mahuks. Kõige tähtsam jälgida, et teie emaplaadi suurusstandard oleks korpuse poolt toetatud.</p> <h4> Lisad </h4> <p> lõpetuseks jälgida, et iga komponendiga, millel peab olema toite kaabel ja andmeedastus kaabel, oleks vajalikud kaablid kaasas ja vastasel juhul need ise hankida. </p> <h3>Arvuti komponentidest monteerimine</h3> Arvuti koostamist komponentidest näitab järgnev video: [https://www.youtube.com/watch?v=TzsrQtfLPhU Arvuti koostamine] <h2>Viiteid</h2> [https://www.tomshardware.com/ Tom's Hardware] 4aelee9rjhupk9a2seybj3d2vhvtqtd 0 4236 20215 2026-09-02T09:02:53Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: '<div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''Matemaatika didaktika'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" >Käesolev vikiõpik sündis TLÜ ainekursuse MLM7431.DT Matemaatika didaktika raames 2025. </span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |Sisukord }}</div> <p> [[Esimene]]<br> [<br> </...' 20215 wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''Matemaatika didaktika'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" >Käesolev vikiõpik sündis TLÜ ainekursuse MLM7431.DT Matemaatika didaktika raames 2025. </span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |Sisukord }}</div> <p> [[Esimene]]<br> [<br> </p> <p>Vikiõpiku koostajateks on õppejõud Mart Laanpere, Reelika Väli ja 2026.a. sügissemestril selles aines osalenud üliõpilased. Õpiku koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi ideekorjeks, prototüüpimiseks, teadustekstidest eestikeelsete lühikokkuvõtete koostamiseks ja õigekeelsuse kontrolliks.</p> <p>Igas peatüki tekstis sisalduvad veebiviiteid välistele allikatele süvendatud lugemiseks ja peatüki lõpul teemaga seonduvat täiendavat lugemist teadusartiklite, magistritööde ja muude relevantsete näidete kujul. </p> <p>Parandus- ja täiendusettepanekud lugejate poolt on teretulnud, saatke need Mart Laanperele või lisage otse vikiõpiku teksti</p> ixfoj38w4bpijsw5u7arcs4ec2mwdzv 20216 20215 2026-09-02T09:05:48Z Martlaanpere 1131 20216 wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''Informaatika didaktika'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" >Käesoleva vikiõpiku esimene prototüüp sündis TLÜ ainekursuse IFI7034.DT Informaatika didaktika raames 2026.a. </span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |Sisukord }}</div> <p> [[Esimene]]<br> [<br> </p> <p>Vikiõpiku koostajateks on õppejõud Mart Laanpere, Reelika Väli ja 2026.a. sügissemestril selles aines osalenud üliõpilased. Õpiku koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi ideekorjeks, prototüüpimiseks, teadustekstidest eestikeelsete lühikokkuvõtete koostamiseks ja õigekeelsuse kontrolliks.</p> <p>Igas peatüki tekstis sisalduvad veebiviiteid välistele allikatele süvendatud lugemiseks ja peatüki lõpul teemaga seonduvat täiendavat lugemist teadusartiklite, magistritööde ja muude relevantsete näidete kujul. </p> <p>Parandus- ja täiendusettepanekud lugejate poolt on teretulnud, saatke need Mart Laanperele või lisage otse vikiõpiku teksti</p> t7mu3oovxy96cvn7t191echdj46px13 20217 20216 2026-09-02T09:06:45Z Martlaanpere 1131 20217 wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''Informaatika didaktika'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" >Käesoleva vikiõpiku esimene prototüüp sündis TLÜ ainekursuse IFI7034.DT Informaatika didaktika raames 2026.a. </span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |Sisukord }}</div> <p> [[Esimene]]<br> [<br> </p> <p>Vikiõpiku koostajateks on õppejõud Mart Laanpere ja Reelika Väli ning 2026.a. sügissemestril "Informaatika didaktika" aines osalenud magistrandid. Õpiku koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi ideekorjeks, prototüüpimiseks, teadustekstidest eestikeelsete lühikokkuvõtete koostamiseks ja õigekeelsuse kontrolliks.</p> <p>Igas peatüki tekstis sisalduvad veebiviiteid välistele allikatele süvendatud lugemiseks ja peatüki lõpul teemaga seonduvat täiendavat lugemist teadusartiklite, magistritööde ja muude relevantsete näidete kujul. </p> <p>Parandus- ja täiendusettepanekud lugejate poolt on teretulnud, saatke need Mart Laanperele või lisage otse vikiõpiku teksti</p> koeq44dvjhrb85y1nfra7jf7zho9bj7