Vikiõpikud etwikibooks https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikiõpikud Vikiõpikute arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4250 20310 2026-09-27T12:26:56Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: '<div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''LAHEMATE: matemaatilise probleemilahenduse õpetamise käsiraamat'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" >Käesoleva vikiõpiku esimene prototüüp sündis LAHEMATE projekti raames 2026.a. </span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |Sisukord }}</...' 20310 wikitext text/x-wiki q5g9j7scpiinffvpsb54pd9grreiuoc 20311 20310 2026-09-27T12:28:19Z Martlaanpere 1131 20311 wikitext text/x-wiki i4cmzraq3rqlt8lmzxly8s1gfsxgzb4 20332 20311 2026-09-27T14:36:01Z Martlaanpere 1131 20332 wikitext text/x-wiki 6idq69fijjblop1aajj5k05a8z9bh1z 0 4251 20312 2026-09-27T12:32:52Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Matemaatiline probleemilahendus on tänapäevase koolimatemaatika olulisim ja ilmselt ka suuremaid väljakutseid pakkuv osa nii õpetajate kui õpilaste jaoks. Uuendatud 2024. aasta riiklik õppekava seab probleemilahendusoskuse arendamise kesksele kohale – see on põhikooli matemaatika ainekavas lisandunud tavapäraste koolimatemaatika peateemade (arvutamine, andmed, algebra, geomeetria) kõrvale eraldiseisva teemana (Haridus- ja teadusministeerium, 2024). Probleemilahen...' 20312 wikitext text/x-wiki gewm1od9pe69rv18p1a9zvtn00qrjtv 20313 20312 2026-09-27T12:34:09Z Martlaanpere 1131 20313 wikitext text/x-wiki 0fca4ogfxax59j2nmknwipa5d7hfoyo 20314 20313 2026-09-27T12:34:21Z Martlaanpere 1131 20314 wikitext text/x-wiki 157s8pk4ukj3l187pd80vzqvlnow4ww 0 4252 20315 2026-09-27T12:41:07Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Matemaatiline probleemilahendus tähendab üldjuhul teatud tüüpi ülesannete lahendamist. Probleemülesanne on selline matemaatikaülesanne, mille lahendamiseks ei piisa harjunud algoritmide ega etteantud lahenduskäikude rakendamisest. Õpilane peab analüüsima olukorda, leidma sobiva strateegia ning põhjendama oma valikuid. Seega erineb probleemülesanne rutiinsest harjutusest või faktiteadmise kontrollist: harjutus keskendub oskuse automatiseerimisele, küsimus tead...' 20315 wikitext text/x-wiki oh0rptaoydk56qksc6whyzwm7ia2x9r 20318 20315 2026-09-27T12:55:19Z Martlaanpere 1131 20318 wikitext text/x-wiki 466l4etu20dg5oei1i04zs8j7iokpzg 20325 20318 2026-09-27T13:43:29Z Martlaanpere 1131 20325 wikitext text/x-wiki phfhc6tj0ruex11szeo6wxclp6ofse4 20327 20325 2026-09-27T13:52:32Z Martlaanpere 1131 20327 wikitext text/x-wiki 2cj4xbdqov30nb0r505i0ymkmdnq5j0 0 4253 20316 2026-09-27T12:49:16Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'George Pólya raamatu „[[https://en.wikipedia.org/wiki/How_to_Solve_It|How to Solve It]]“ (1945; eesti keeles „[https://www.ester.ee/record=b1538228*est Kuidas seda lahendada]“, 2001) keskne küsimus on, kuidas õppida ja õpetada probleemide lahendamist. Pólya eristab nelja etappi: probleemi mõistmine, lahendusplaani koostamine, plaani teostamine ning lahendusele tagasivaatamine. Etappe toetavad küsimused, mis aitavad lahendajal oma mõtlemist suunata. Neid ei t...' 20316 wikitext text/x-wiki co4gstiw5umjpcnm115yl3tjy1pzf2k 20317 20316 2026-09-27T12:51:54Z Martlaanpere 1131 20317 wikitext text/x-wiki k65jg91rmh7kmyh1te4s20s522goa6f 0 4254 20319 2026-09-27T13:03:42Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Kopeeri allolev tekst Wikibooksi lähteteksti redaktorisse. ```text == 1.2. Schoenfeld: metakognitsioon ja hoiakud probleemilahenduses == Õpilane võib teada vajalikke valemeid ja osata arvutada, kuid jääda probleemülesandega siiski hätta. Näiteks alustab ta sobimatu võrrandi koostamist, jätkab pikalt tulemusteta arvutamist või loobub, sest lahendus ei tule kohe pähe. Õpetaja jaoks tekib küsimus: kas õpilasel puuduvad teadmised või ei oska ta olemasolevaid t...' 20319 wikitext text/x-wiki jqvfc6hnj4pk5n3iam74vedcw218u6a 20320 20319 2026-09-27T13:04:32Z Martlaanpere 1131 20320 wikitext text/x-wiki jh4lkt942h6a1itwvxraknaf9xprifz 20321 20320 2026-09-27T13:05:56Z Martlaanpere 1131 20321 wikitext text/x-wiki rm494p2jugj9ds6uug04z0satqc23s5 20322 20321 2026-09-27T13:06:32Z Martlaanpere 1131 /* Mõtlemise juhtimist saab tunnis harjutada */ 20322 wikitext text/x-wiki nxva7oi63rc61uu0pauzk5x6jwaw32c 0 4255 20323 2026-09-27T13:33:03Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Peatükk tugineb manuses olevale Jonasseni raamatule; matemaatikaõpetuse näited on koostatud käsiraamatu jaoks. :codex-file-citation{path="/Users/martlaanpere/Documents/Peda/MatÕpetajaÕppekava/HANO koolitused/Probleemülesanded koolimatemaatikas/learning_to_solve_problems.pdf" purpose="source"} ```text == 1.3. Jonassen: probleemülesannete tüübid, koostamine ja hindamine == Pólya aitab kirjeldada probleemilahenduse etappe ning Schoenfeld selgitab lahendaja teadmis...' 20323 wikitext text/x-wiki necnjq8ypuqiu91wvbux9e82n2exnv1 20324 20323 2026-09-27T13:33:33Z Martlaanpere 1131 20324 wikitext text/x-wiki s1xnl1pyod3nts7a6prfhw3s0vhp6ke 0 4256 20326 2026-09-27T13:50:37Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Pólya, Schoenfeldi ja Jonasseni käsitlused aitavad mõista, kuidas probleemülesandeid koostada ja nende lahendamist õpetada. Rahvusvahelised uuringud TIMSS ja PISA annavad sellele lisaks hindamise vaatenurga: milliste ülesannete ja vastuste põhjal saab otsustada, kui hästi õpilane matemaatilist probleemilahendust valdab? Kuna nii TIMSS kui PISA uuringuid viiakse läbi paljudes eri riikides, siis ei saa neis testides kasutatavad probleemülesanded olla otseselt seotu...' 20326 wikitext text/x-wiki mgchffu8lu1xpfsx2jsir4fbuzlrt8q 0 4257 20328 2026-09-27T14:06:58Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Probleemilahendus ühendab matemaatiliste teadmiste omandamise oskusega otsustada, millal ja kuidas neid kasutada. Õpilane võib osata arvutada ristküliku pindala, kuid vajada tuge olukorras, kus tuleb ise leida sobivad mõõtmed, võrrelda võimalusi ja põhjendada valikut. Just selliste otsustuskohtadega ülesanded aitavad kujundada probleemilahendusoskust. 2023. aasta matemaatika ainekavas on '''probleemide lahendamine üks kuuest teemavaldkonnast''' arvutamise, mõõ...' 20328 wikitext text/x-wiki 2hphoiabh71yxf9upl04qesxgosfyea 20329 20328 2026-09-27T14:07:59Z Martlaanpere 1131 /* Õpetamine ja hindamine: nähtavaks tuleb teha ka mõtlemine */ 20329 wikitext text/x-wiki k41xfe1vsc74mk0p9o22hecs9mlnevc 20330 20329 2026-09-27T14:09:25Z Martlaanpere 1131 /* Õpetamine ja hindamine: kuidas muuta matemaatiline mõtlemine nähtavaks */ 20330 wikitext text/x-wiki 2hf38w5bzygv958pl3m82gryxm8qsm0 20331 20330 2026-09-27T14:13:48Z Martlaanpere 1131 /* Mis muutus 2023. aasta ainekavas? */ 20331 wikitext text/x-wiki na8chr7mvhuiipq644l2lfjuwkl0nci 0 4258 20333 2026-09-27T14:37:42Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Sissejuhatus [[2.1.Matemaatilise probleemilahenduse uuringud tänapäeval]] <br> [[2.2.Õpetajate ettevalmistus probleemilahenduse õpetamiseks]]<br> [[2.3.Tõenduspõhine probleemilahenduse didaktika]]<br>' 20333 wikitext text/x-wiki o6vgvtxha8sa1ac14iy42cshuu5ht8h 0 4259 20334 2026-09-27T15:16:18Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Matemaatilise probleemilahenduse uurimine lähtub endiselt Pólya küsimusest, kuidas inimene leiab lahendustee olukorras, kus sobiv meetod pole kohe teada. Tänapäeva uuringutes vaadeldakse selle kõrval, kuidas lahendamist kujundavad õppija eneseregulatsioon, emotsioonid, suhtlus kaaslastega ning õpetaja ja digivahendite pakutav tugi. Uurimisobjektiks on seega nii õppija mõtlemine kui ka tingimused, milles see kujuneb. LAHEMATE kirjandusülevaade ühendab need vaaten...' 20334 wikitext text/x-wiki 3oc7mx99tzomdm1t99gqm2twqi5jtad 0 4260 20335 2026-09-27T15:27:34Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'XX' 20335 wikitext text/x-wiki 3qlttotd8n0iwxvwgntpetkjpvj0y4h 20337 20335 2026-09-27T15:31:26Z Martlaanpere 1131 20337 wikitext text/x-wiki sbzf548d6h5lnpqd4ucgyuaczucgiqj 0 4261 20336 2026-09-27T15:30:40Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'xx' 20336 wikitext text/x-wiki pvdlt3bj3ynzfpa9ss7azcyj2lghcko 20339 20336 2026-09-27T15:46:39Z Martlaanpere 1131 20339 wikitext text/x-wiki pi10er579te0qdwkxkyg1hygwek5x09 20340 20339 2026-09-27T15:48:08Z Martlaanpere 1131 20340 wikitext text/x-wiki 18egldw0bxr5ulogltubek9eomjzl6x 20341 20340 2026-09-27T16:50:34Z Martlaanpere 1131 20341 wikitext text/x-wiki po80w7diqx1ae6agny1d3cxwlfs1q9s 20342 20341 2026-09-27T16:51:02Z Martlaanpere 1131 20342 wikitext text/x-wiki sne0w5ncdj4itbu3kf2rpos4djv3hrq 0 4262 20338 2026-09-27T15:42:44Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Eelmistes alapeatükkides käsitlesime probleemilahenduse uurimissuundi ja õpetajate ettevalmistust. Siin keskendume küsimusele, kuidas jõuavad teadusuuringutes kirjeldatud põhimõtted igapäevasesse matemaatikatundi. Hea probleemülesanne ja põhjalik tunnikava loovad õppimiseks võimaluse, kuid tegelik õppimine sõltub sellest, kuidas õpetaja ülesande esitab, õpilaste mõtlemist toetab ja lahenduste arutelu korraldab. '''Tõenduspõhine õpetamine''' eeldab uuri...' 20338 wikitext text/x-wiki c6q4yz3y7msou0opr83iwi7qcnh455l 0 4263 20343 2026-09-27T17:04:20Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: 'Jo Boaleri matemaatilise mõtteviisi (''Mathematical Mindset'') metoodika on üks mõjukamaid kaasaegseid käsitlusi matemaatika õpetamise ja õppimise kohta. Selle tuumikidee on lihtne, kuid radikaalne: iga õpilane on võimeline mõtlema matemaatiliselt, kui teda ümbritsev õpikeskkond väärtustab (1) mõtlemist, mitte lahendamiskiirust, (2) vigu kui õppimise võimalusi, mitte ebaõnnestumist ja (3) koostööd, mitte õpilastevahelist võrdlemist ja võistlust. Matema...' 20343 wikitext text/x-wiki ldm1p8l6yswllaak4mzuogmf57cq2w4 0 4264 20344 2026-09-28T06:38:43Z Martlaanpere 1131 Uus lehekülg: '= 5. Peter Liljedahli mõtleva klassiruumi metoodika = Liljedahli metoodika põhineb tema aastatepikkusel teadustööl ja tunnivaatluste süstemaatilisel analüüsil. Need veensid teda, et enamikus vaadeldud matemaatikatundides ei toetata õpilaste mõtlemist piisavalt. Ta väidab, et enamik õpilasi ei tegele tunnis ei mõtlemise ega õppimisega (neist esimene on viimase vältimatu eeldus), vaid hoopis „õpilasena käitumise“ ehk '''„õpilasetsemise“''' (''student...' 20344 wikitext text/x-wiki nr5jer5nm5u59vo788p2bhzpowd7auh 20345 20344 2026-09-28T07:16:31Z Martlaanpere 1131 /* 5.1.1 Milliseid probleemülesandeid me õpilastele anname? */ 20345 wikitext text/x-wiki gu77f1j5vvuo4m1ims5xh8f3fjmgk7p 20346 20345 2026-09-28T07:16:56Z Martlaanpere 1131 /* Õppekavalised ja õppekavavälised probleemülesanded */ 20346 wikitext text/x-wiki 8vz6olz4njagyghrmyax7ijnp0yp25g 20347 20346 2026-09-28T07:23:57Z Martlaanpere 1131 /* 5.1.6 Millal, kus ja kuidas esitatakse õpiülesandeid? */ 20347 wikitext text/x-wiki omwn6ywg544b8oyopf6yu1svt21yppq 20348 20347 2026-09-28T07:28:26Z Martlaanpere 1131 /* 5.1.1 Milliseid ülesandeid me õpilastele anname? */ 20348 wikitext text/x-wiki t79pmf6yttf92c8cxt7fmda2k77n6x5 20349 20348 2026-09-28T07:31:44Z Martlaanpere 1131 /* 5. Peter Liljedahli mõtleva klassiruumi metoodika */ 20349 wikitext text/x-wiki d6lh18ngth1qu4oru97i892r6qjxj3c 20350 20349 2026-09-28T07:43:16Z Martlaanpere 1131 /* 5. Peter Liljedahli mõtleva klassiruumi metoodika */ 20350 wikitext text/x-wiki dynsd8myccpi0iifkx5wchk9def1d7q