Vikiõpikud etwikibooks https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikiõpikud Vikiõpikute arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 4252 20496 20327 2026-10-21T08:19:56Z KPaabut 3064 20496 wikitext text/x-wiki Matemaatiline probleemilahendus tähendab üldjuhul teatud tüüpi ülesannete lahendamist. Probleemülesanne on selline matemaatikaülesanne, mille lahendamiseks ei piisa harjumuspäraste algoritmide ega etteantud lahenduskäikude rakendamisest. Õpilane peab analüüsima olukorda, leidma sobiva strateegia ning põhjendama oma valikuid. Seega erineb probleemülesanne rutiinsest harjutusest ja faktiteadmiste kontrollist. Kui rutiinne harjutus keskendub oskuse automatiseerimisele ja faktiküsimus teadmise meenutamisele, siis probleemülesanne eeldab mõtlemisoperatsioonide jada, mis viib uue, mitterutiinse lahendusviisi või teadmise konstrueerimise ja rakendamiseni (Pólya, 1945). Samas on oluline, et ülesanne on probleem just konkreetse lahendaja jaoks (Schoenfeld, 1992). Liljedahl (2020) toob välja üldise arusaama, et probleemilahendus on see, mida me teeme siis, kui me ei tea, mida teha. Seejuures rõhutab ta, et see on korrapäratu, mittelineaarne ja isikupärane protsess. Tema sõnul nimetatakse probleemülesandeid sageli mitterutiinseteks ülesanneteks, sest need nõuavad õpilastelt teadmiste rakendamist viisil, mis pole neile rutiiniks muutunud. Head probleemülesanded on Liljedahli järgi ühtlasi rikkalikud ülesanded: need eeldavad mitmekesiseid matemaatilisi teadmisi ja nende kokkupanemist erineval viisil. Ka Lea ja Tiit Lepmann (1995) peavad probleemülesande eripäraks seda, et lahendajal puudub valmisretsept lahenduse leidmiseks, samas kui harjutuse puhul on õige lahendusalgoritm ette teada. Allpool vaatleme erinevate võtmeautorite käsitlusi matemaatilisest probleemilahendusest ajalises järjestuses, tuues esile nende käsitluste omavahelised seosed, sarnasused ja erinevused. [[1.1.Pólya: kuidas seda lahendada?]]<br> [[1.2.Schoenfeld: metakognitsioon ja hoiakud probleemilahenduses]]<br> [[1.3.Jonassen: probleemülesannete tüübid, koostamine, hindamine]]<br> [[1.4.TIMSS ja PISA uuringute käsitlused probleemülesannetest]]<br> [[1.5.Probleemilahendus Eesti põhikooli riikliku õppekava matemaatika ainekavas]]<br> dtzdgwg764gttnu7z7mq8rs6g9kbt8k 20497 20496 2026-10-21T08:27:33Z KPaabut 3064 20497 wikitext text/x-wiki Matemaatiline probleemilahendus tähendab üldjuhul probleemülesannete lahendamist. Probleemülesanne on selline matemaatikaülesanne, mille lahendamiseks ei piisa harjumuspäraste algoritmide ega etteantud lahenduskäikude rakendamisest. Õpilane peab analüüsima olukorda, leidma sobiva strateegia ning põhjendama oma valikuid. Seega erineb probleemülesanne rutiinsest harjutusest ja faktiteadmiste kontrollist. Kui rutiinne harjutus keskendub oskuse automatiseerimisele ja faktiküsimus teadmise meenutamisele, siis probleemülesanne eeldab mõtlemisoperatsioonide jada, mis viib uue, mitterutiinse lahendusviisi või teadmise konstrueerimise ja rakendamiseni (Pólya, 1945). Samas on oluline, et ülesanne on probleem just konkreetse lahendaja jaoks (Schoenfeld, 1992). Liljedahl (2020) toob välja üldise arusaama, et probleemilahendus on see, mida me teeme siis, kui me ei tea, mida teha. Seejuures rõhutab ta, et see on korrapäratu, mittelineaarne ja isikupärane protsess. Tema sõnul nimetatakse probleemülesandeid sageli mitterutiinseteks ülesanneteks, sest need nõuavad õpilastelt teadmiste rakendamist viisil, mis pole neile rutiiniks muutunud. Head probleemülesanded on Liljedahli järgi ühtlasi rikkalikud ülesanded: need eeldavad mitmekesiseid matemaatilisi teadmisi ja nende kokkupanemist erineval viisil. Ka Lea ja Tiit Lepmann (1995) peavad probleemülesande eripäraks seda, et lahendajal puudub valmisretsept lahenduse leidmiseks, samas kui harjutuse puhul on õige lahendusalgoritm ette teada. Allpool vaatleme erinevate võtmeautorite käsitlusi matemaatilisest probleemilahendusest ajalises järjestuses, tuues esile nende käsitluste omavahelised seosed, sarnasused ja erinevused. [[1.1.Pólya: kuidas seda lahendada?]]<br> [[1.2.Schoenfeld: metakognitsioon ja hoiakud probleemilahenduses]]<br> [[1.3.Jonassen: probleemülesannete tüübid, koostamine, hindamine]]<br> [[1.4.TIMSS ja PISA uuringute käsitlused probleemülesannetest]]<br> [[1.5.Probleemilahendus Eesti põhikooli riikliku õppekava matemaatika ainekavas]]<br> 4rqwnadue31e1duj82zp6u2ahek58cd