Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2897 87670 42298 2022-07-20T10:14:02Z Halvaatykk 3700 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo]] '''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud 19. jaanuaril 1942) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]]. * Kerge on hukka mõista, tarvis on mõista.<ref name="sädemeid26"/> * <poem> Üksainuski mõte leida, mõelda ja aduda! Üksainuski oma mõte – ja siis võin kaduda.<ref name="sädemeid32"/> </poem> * ...oleks siis vastutuul — ei, kord sahmab siit, kord sealt, kord vastu üht põske, kord teise hõlma alt sisse [---] [[Hundid]] haistavad sind, sina, näljane, haistad sula, haistad sula läbi selle silmitu saagerdamise. Hundid ajavad sinu jälgi, sina ajad [[lootus]]e jälgi... ** "Tuhkatriinumäng". Loomingu Raamatukogu 1969 nr 7, lk 7 * olen alati tahtnud / elada / nii nagu poleks mind olemas ** "Kohvikumuusikat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 23 == Viited == {{vikipeedia}} {{viited|allikad= <ref name="sädemeid26">P.-E. Rummo, ''Oo et sädemeid kiljuks mu hing'' (Tallinn: Eesti Raamat, 1985), lk 26.</ref> <ref name="sädemeid32">P.-E. Rummo, ''Oo et sädemeid kiljuks mu hing'' (Tallinn: Eesti Raamat, 1985), lk 32.</ref> }} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] nxijklmjgkhmcszk6zzb0wqdq1jjfot 0 6825 87665 87051 2022-07-19T22:18:00Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[File:Carlo_Crivelli_080.jpg|thumb|Carlo Crivelli, "Neitsi kroonimine" (detail, u 1493)]] [[File:Pieter_Claesz_-_Still_Life_with_Lighted_Candle_-_947_-_Mauritshuis.jpg|pisi|Pieter Claesz, "Vaikelu põleva küünlaga" (1627)]] [[Pilt:Nils_Schillmark_-_Still_Life_with_Candle_-_A_I_239_-_Finnish_National_GalleryFXD.jpg|pisi|Nils Schillmark, "Vaikelu küünlaga" (1795-1797)]] [[Pilt:Petrus_van_Schendel_Stilleben_mit_Äpfeln_und_Kerze.jpg|pisi|Petrus van Schendel, "Vaikelu õunte ja küünlaga" (19. saj)]] [[Pilt:Adelaide-Claxton_Wonderland2.jpg|pisi|Adelaide Claxton (1841–1927), "Imedemaa", ''s.d.'']] [[Pilt:Vilhelm_Hammershøi_-_Interior._Artificial_Light_-_KMS8677_-_Statens_Museum_for_Kunst.jpg|pisi|Vilhelm Hammershøi, "Interjöör. Kunstlik valgus" (1909)]] '''Küünal''' on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks, kui [[elekter]] ära läheb. ==Piibel== * Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid [[küünlajalg|küünlajalale]] ja see paistab kõikidele, kes [[maja]]s on. ** [[Matteuse evangeelium]], 5:15, 1968. aasta piiblitõlge ==Proosa== * Juhtus, et nimetatud maestro Antonio, kes oli suur [[mängur]], mängis terve päeva ja kaotas peaaegu kõik, mis tal oli. Ning olles sellises [[meeleheide|meeleheitlikus]] olukorras, astus ta [[frantsisklased|minoriitide]] [[kirik]]usse, kus on [[haud]] Firenze poeedi [[Dante]] põrmuga. Ta märkas seal vana [[krutsifiks]]i, mis oli pooleldi põlenud ja tahmunud küünaldest, mida tema ette asetati. :Nähes seal ka seekord palju põlevaid küünlaid, läks ta kohe sinna, haaras kõik küünlad ja küünlajupid, mis seal põlesid, viis need Dante haua juurde ja asetas selle peale, öeldes: "Võta, kes sa oled neid palju enam väärt kui Tema." (lk 42) * Kui suri [[paavst]] Urbanus V, asetati ühe suure [[linn]]a kuulsasse kirikusse tema pilt, mille ees Antonio nägi kahenaelast küünalt, aga krutsifiksi ees, mis polnud sealt kaugel, seisis ainult vilets küünlake. Antonio haaras suure küünla ja pani selle krutsifiksi ette, öeldes: :"Sellest ei tule head, kui me tahame kukutada ja muuta taevariigi valitsust, nagu me kukutame neid maapealsetes riikides." (lk 44) * [[Franco Sacchetti]], "Dante haual". Tõlkinud Tiiu Samuel ja [[Aleksander Kurtna]]. "Renessansi kirjanduse antoloogia", 1984 * Kirikumõisa [[kutsar]], kes küünalde süütaja oli, toimetas veel siin ja seal, seadis mõne külili vajunud küünla sirgu ja mõne katkimurdunu asemele uue. Tema oli täna kah kiriku teenistuses, sest Lible oli jõulureedel õpetajale ütelnud, et temal see omadus, ühel ja selsamal ajal mitmes kohas ametis olla, täiesti puududa. Õpetaja oli siis ka sellest aru saanud ja kutsarit käskinud temale abiks minna. ** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 95 * Meie, noored tüdrukud, ronisime, ballikleit seljas, [[hobune|hobusele]], tõmbasime [[seelik]]ud üles ja katsime jalad pleediga. Kui [[vihm]]a sadas, hoidsime ühes käes [[vihmavari|vihmavarju]] ja teises ohje. Hobuste ees kõndisid [[sõdur]]id ja kandsid kahe küünlaga [[latern]]at, mille kasutamise õigus oli ainult ''bašador''<nowiki>’</nowiki>il, saadikul. Tavalised surelikud pidid leppima ühe küünlaga. ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp, 1981, [[LR]] 48-51, lk 44 (Marokos 1910. aasta paiku) * Vana krahvinna ei tee enda arvates mingit kurja. Ta usub, et ta kergemeelset naist ainult taltsutab. Nii lebab ta mõnikord öösiti ärkvel ja mõtleb välja uusi piinamisvahendeid. :Ühel õhtul läheb ta läbi [[maja]] ja laseb noort krahvinnat enesele küünlaga teed valgustada. Krahvinna kannab küünalt käes ilma lühtrita. :"Küünal on läbi," ütleb ta. :"Kui küünal on läbi, siis põlegu lühter," vastab krahvinna Märta. :Ja nad lähevad edasi, kuni suitsev taht kõrbenud käes kustub. * [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 185 * Lia oli parajasti selle kohani kirjutada jõudnud, kui tädi Gavina tasa vaheuksele koputas. :"Ära põleta küünalt, Rosa, sa tead, [[kiusatus]] jookseb küünlale järele... mine [[voodi]]sse, Lia, mu süda." (lk 10) * [Lia kirjas onule:] Nii jääb mulle ainult [[kirik]], kuhu lähen, sest olen usklik ja armastan [[Jumal]]at. Meelsamini aga palvetan vabas [[loodus]]es. Teie mäletate vist kindlasti [[palm]]i meie väikeses juurviljaaias; see on mu kirik. Istun tundide viisi ta lehtkatuse varjus [[meri|mere]] ja [[nõmm]]e ees ja palvetan, nagu ei suuda kirikus. [[Taevas]] näib mulle igavese templi kuplina ja [[päike]], [[kuu]] ja [[tähed]] on ainsad küünlad, mis on väärilised suure, nähtamatu Jumala [[altar]]it valgustama, keda me kõik oma hinges tunneme... (lk 9) ** [[Grazia Deledda]], "Lia ja mehed", tlk Meta Grünfeldt, 2. trükk, 1995 * Kui siis [[aken|akna]] poolt sööstab teine vihmakeel, mis esimesega ühineb, kui [[mänguasjad]] kitsal veekeelel aegamisi akna alla ujuvad, siis on hea [[piibel|piiblist]] järele vaadata, kas tõesti anti [[tõotus]] enam mitte [[veeuputus]]t saata. Anti küll; võib süüdata järgmise küünla, järgmise [[sigaret]]i, võib jälle kaarte segada, jälle [[viski]]t kallata, jätta end vihma trummeldamise, [[tuul]]e ulgumise, kudumisvarraste klõbina hoolde. Tõotus anti. ** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Loomingu Raamatukogu 1987, nr 5/6, lk 37 * Meie [[tsivilisatsioon]]is, mis viib igale poole ühe ja sama [[valgus]]e, mis viib [[kelder|keldrisse]] [[elekter|elektri]], ei minda keldrisse enam küünal käes. Aga [[alateadvus]]t ei saa tsiviliseerida. Tema võtab keldrisse laskumiseks kätte küünla. ** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund, 1999, lk 57 * "See on vaid [[meteoor]]," ütles küünal põlglikult. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[LR]] 48/1977, lk 24 * Ta pilgule avanes [[must]]a värvi [[tuba]], mida valgustas üksik küünal. Küünal oli [[punane]]. See kinnitus keset tuba seisva laua peal asetsevale [[surnupealuu]]le. Laua taga istus suur mustas riides mees. Ta nägu oli kahvatu nagu lubi, vasakut [[silm]]a kattis must plaaster. Tema ees laual oli lahti paks, nahka köidetud [[raamat]], mis rippus keti küljes: ta luges. ** [[Ottfried Preussler]], "Krabat". Tõlkinud Linda Ariva, 2009, lk 12 * [[Surm]] nõjatus ettepoole. Küünlavalgus heitis ta kolbale uudseid varje. :KÜÜNLAVALGEL ON LIHTNE JULGE OLLA. MA KAHTLUSTAN, ET SU USK ON SELLES LEEGIS. :Surm irvitas. :Vanaema nõjatus ettepoole ja puhus küünla surnuks. Siis ristas ta käsivarred uuesti rinnale ja vahtis raevukalt otse enda ette. :Mõne aja möödudes ütles hääl: HEA KÜLL, VEENSID MU ÄRA. * [[Terry Pratchett]], "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 71 * Ootamatult sähvatas läheduses välk, selle kannul tuli piksekärgatus ja kõik tuled kustusid. Omaette vandudes hakkasin sahtlites kobama. :Ma olin kuskil küünlaid ja tikke näinud. Elektrikatkestused olid mägismaal nii tavalised, et kõigis võõrastemajades ja hotellitubades pidid tingimata küünlad käepärast olema. Olin näinud neid ka kõige elegantsemates hotellides, kus nad olid lõhnastatud kuslapuuga ja sätitud jääklaasist küünlajalgadesse, mis olid varustatud sädelevate reflektoritega. :Proua Bairdi küünlad olid märksa proosalisemad - lihtsad, valged ja sirged -, kuid neid oli palju, ning ka tikutoose oli tervelt kolm. Ma ei kavatsenud sellises olukorras stiiliküsimustes pirtsutama hakata. :Panin küünla järgmise välgusähvatuse valgel tualettlaual olevasse sinisesse savist küünlajalga ja käisin toa läbi, läites ülejäänuid, kuni kogu ruum sai sooja võbelevat valgust täis. Väga romantiline, mõtlesin ma, ja vajutasin lüliti enam-vähem meelega välja, et elektri ootamatu tagasitulek ebasobival hetkel meeleolu ei rikuks. :Küünlad oli põlenud vaevalt pool tolli, kui uks avanes ja Frank sisse paiskus. Sõna otseses mõttes, sest tema järel tuppa tuisanud tuulehoog kustutas ära kolm küünalt. * [[Diana Gabaldon]], "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014, lk 24 * Ükskord nägin filmi, kus mees pani küünlajupi põlema ja hakkas üle platsi kõndima. Ta varjas leeki tuule ja külma eest, aga varsti leek kustus ning mees läks tagasi ja süütas tule uuesti. Ta puudutas [[sein]]a ja asus uuele katsele, aga poolel teel kustus küünal jälle. Kolmandal korral astus mees väga aeglaselt, peatus, varjas leeki kuuehõlmaga ja tegi kõik, mis suutis, et tuld elus hoida. Leek hubises ja oleks peaaegu hääbunud, ent jäi siiski põlema. ** [[Joel Haahtela]], "Adèle'i küsimus". Tõlkinud Kai Aarelaid. Hea Lugu 2020, lk 142 * Kui ma kella nelja-viie ajal oma igahommikuse küünla aknal põlema panin (seda tuld võivad näha küll vaid uppunud meremeeste hinged, kui need sealt tõesti ''vaatama'' peaksid), lõi aknalengi ja seina vahelt vuhisev tuul märguküünla leegi täpselt horisontaalseks. Ja nii ta jäigi. Küünal tuli aknast eemale tõsta. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. Esimene kevad". EKSA 2019, lk 61-62 ==Luule== <poem> Ao aegu nad tulid, su võtsid Ja viisid — kõik tardus mu sees — Kambrihämaras [[laps]]ed nutsid, Küünal vaakus [[ikoon]]i ees. Surma[[higi]] su laubal, külm sina Su huulil — see pilt ei kao eal! Kui streletside naised, ka mina Kremli [[müür]]i all ulguma pean. </poem> * [[Anna Ahmatova]], "Reekviem", 1 (1935). Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Vikerkaar 3/1988, lk 22 <poem> Keegi ootab [[kask|kase]] najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. /---/ Las mind sinu juurde tulla, valge [[lill]], mu [[valge]] lill! Läbi [[õhk|õhu]], läbi [[muld|mulla]] voogab [[laul]] ööviiulil. </poem> * [[Debora Vaarandi]], "Ööviiul" (1956). Rmt: "Sõnarine. Eesti luule antoloogia" 3. Koostanud [[Karl Muru]]. 1993, lk 12 <poem> [[Kohv]] aurab tassides. Põlevad küünlad ja küünlaleek peegeldub [[prillid]]elt. Öelge, milline tõeline tuli on, virvatuluke milline? </poem> * [[Arvi Siig]], "Üliõpilaskohvikus". Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo. lk 922 <poem> Ma mustas öös näen valge küünla sära, ja [[lind]] ja [[laev]] on meelest lennand ära. Ja selles säras ilmub valge hingus, mis musta öö ja küünla puhub ära. </poem> [[Juhan Viiding]], "Hommik" kogus "Elulootus" (1980), lk 7 <poem> Sa süüta küünal, kui märkad [[lumi|lund]]! Ses tuhmis sajus kord sünnib tund, mis murrab hinge kui tuhkpuult rao. Ja tuule näole jääb vahahõng. See eal ei haihtu, ei huultelt kao, sest surm mu sõrmil on valge lõng, mis vaikselt võngub ning võlub und. Sa süüta küünal, kui märkad lund... </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Sa süüta küünal, kui märkad lund!". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 171 <poem> Küünal keset ajatuule pöörist põleb lahvatava leegiga - iseenda materjal ja tööriist, ennast pillab. Muud ei teegi ta justkui tahaks rutem hävineda, tuule eest ei varja tahti ta. Isevärki valulävi teda kutsub igavikku jahtima, Kulutama keha nagu vaha, nagu oleks aega vähe tal, olgugi et põlemist on näha valus nendel, kes on lähedal... </poem> * [[Leelo Tungal]], "Küünal keset ajatuule pöörist". Rmt: L. Tungal, "Täisminevik". Tänapäev 2007, lk 325 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Valgustid]] clwvyu7nw88ok88nmnhg24mfc5p97ng 0 11021 87666 72549 2022-07-19T22:20:07Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Portret_van_Volkert_Herkinge_(1586-1662).tif|pisi|Eva van Marle, "Pastor Volkert Herkinge portree" (1650)]] ==Piibel== * Ei süüdata ka [[küünal]]t ega panda seda [[vakk|vaka]] alla, vaid küünlajalale ja see paistab kõikidele, kes [[maja]]s on. ** [[Matteuse evangeelium]], 5:15, 1968. aasta piiblitõlge ==Proosa== * "Ma kingin kirikule [[kroonlühter|kroonlühtri]], kui ma pääsen," hüiab Rein. :Oh Jumal, Jumal! :Jaak ei vasta midagi, aga ta lubab oma südames iial enam enese naist peksta, kui [[Jumal]] teda veel päästab, iial lina leisikasse vett raputada, et [[kaupmees]]t petta, iial [[naaber|naabri]] [[heinamaa]]l [[öö]]se [[hobune|hobust]] sööta, iial kirikus [[jutlus]]e ajal tukkuda, iial magaski teradesse h[[agan]]aid panna - ei midagi, ei millalgi midagi niisugust enam. ... "Aa, kurat, maa!" hõikab Rein, põlvini vee sees, kuhu ta [[jää]] tüki päält kukkunud - "Jaak, maa, kurat, [[jalad]] on juba põhjas!" ... :"Lühter on lühter," mõtleb Rein ja kingib kroonlühtri asemel veikese küünlajala. * [[Juhan Liiv]], [http://galerii.kirmus.ee/erni/rmtk/liivju/jul_peip.html "Peipsi pääl"] [[Kategooria:Valgustid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] rtt3cqjb4u1bv41mvkb9ri61wxxy2yg 0 17979 87669 83989 2022-07-20T06:01:29Z CommonsDelinker 32 Replacing Marie-Victoire_Lemoine_-_1796.jpg with [[File:Marie-Victoire_Lemoine_-_The_Interior_of_an_Atelier_of_a_Woman_Painter_MET_57-103.jpg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2|Criterion wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie-Victoire Lemoine - The Interior of an Atelier of a Woman Painter MET 57-103.jpg|pisi|Marie-Victoire Lemoine, "Ateljeeinterjöör" (1789)]] ==Proosa== * Maja ees päikesepaistelisel murul seisis molbert — niisugune tugiraam, millele maalimisel pannakse lõuend —, selle kõrval aga oli kokkupandaval lauakesel värvikarp ja hulk pintsleid. Oleksime neid pintsleid heameelega lähemalt silmitsenud ja nende kuju ning värve kirjeldanud, aga selleks pole meil aega ega sobigi meil seda teha. Sest molberti ees seisab hallis värviplekilises kitlis kunstnik, kes on oma tööst väga hõivatud. ** [[Anna Kamieńska]], "Nonpariisis ja kusagil mujal", tlk Aleksander Kurtna, 1972, lk 129 ==Luule== <poem> [[Modell]] on alasti, toetub ühele jalale: nii on [[poos]] loetav. Molberti taga on [[tudeng]] ja [[professor]]. Nemadki toetuvad: üks [[Leedu]], teine [[Eesti]] [[minevik]]ule. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Stuudium" kogus "Kaunis on kummaline" (1988), lk 147 [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Kunst]] rn9z74af5m7uwdsa3mye30laa9zlrrw 4 18574 87667 2022-07-19T22:28:07Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* [8-aastane Reedik 6-aastasele Madisele:] "Vaata, noormees. [[Rootsi]] on [[põhi|põhja]] pool. Seal on taimkate kiduram, noh, [[puu]]d on tähendab väikesed ja viletsad ja [[rohi]] on madalam," seletas Reedik. "Kui rohi on madalam, siis [[lehm]]ad saavad järelikult vähem süüa ja ei kasva nii suureks." :"Kust sa seda võtad? Kas sa tead seda või sa mõtlesid välja?" pinnis Madis. :"Noh, see on ju nii [[loogika|loogiline]]. Ja edasi on siis nii. Kui lehmad on väiks...' wikitext text/x-wiki * [8-aastane Reedik 6-aastasele Madisele:] "Vaata, noormees. [[Rootsi]] on [[põhi|põhja]] pool. Seal on taimkate kiduram, noh, [[puu]]d on tähendab väikesed ja viletsad ja [[rohi]] on madalam," seletas Reedik. "Kui rohi on madalam, siis [[lehm]]ad saavad järelikult vähem süüa ja ei kasva nii suureks." :"Kust sa seda võtad? Kas sa tead seda või sa mõtlesid välja?" pinnis Madis. :"Noh, see on ju nii [[loogika|loogiline]]. Ja edasi on siis nii. Kui lehmad on väiksemad, siis nad järelikult annavad vähem [[piim]]a. Ja kui lehmad annavad vähem piima, siis ei saa inimesed nii palju piima juua ka kui meie." :"Siis mõni poiss pääseb kergemalt," arvas Madis, "[[ema]] ei topi nii kangesti, et muudkui joo ja joo." * [[Mare Müürsepp]], "Lehmaga mere ääres", 1987, lk 20 52ttfbihfxtm8v21niwinsoqpujipcf 0 18575 87668 2022-07-19T22:56:38Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Müürsepp Mare.IMG 2998.JPG|pisi|Mare Müürsepp, 2010.]] '''Mare Müürsepp''' (sündinud 20. juulil 1958) on eesti õpetaja, kasvatusteadlane, lastekirjanduse uurija ja praktiseerija. =="Lehmaga mere ääres"== Mare Müürsepp, "Lehmaga mere ääres", 1987. * Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Müürsepp Mare.IMG 2998.JPG|pisi|Mare Müürsepp, 2010.]] '''Mare Müürsepp''' (sündinud 20. juulil 1958) on eesti õpetaja, kasvatusteadlane, lastekirjanduse uurija ja praktiseerija. =="Lehmaga mere ääres"== Mare Müürsepp, "Lehmaga mere ääres", 1987. * Miski põntsus vastu Madise jalga. [[Kott]] hakkas pingi all viltu vajuma. Vist ehmus sellest, et [[buss]] pööras. Kott oli punane, servad ja sangad mustad. Kaks [[tasku]]t oli ühel pool. Sees oli veel üks tasku, hästi õhuke. Ühes välimises taskus pikutas [[hambahari]], tema otsas [[seebikarp]] ja hambapastatuub. Teise tasku lukk ei seinud kinni. Kui nüüd kott pikali lendas, võis väike auto taskust välja veereda. Madis koogutas ja nägi, et [[auto]] oli alles. Nina ja esimesed rattad paistsid kotitaskust välja. See oli sinise tsisterniga [[piimaauto]]. Ratastega piimatünn. Ega Madis mingi piimasõber polnud: lihtsalt selle auto rattad tegid väga mõnusat häält. (lk 3) * Praegu pidi auto salajas ja kuss olema. Kodus rääkisid kõik, et pioneerilaagris suvitavad tegelikult suuremad lapsed. Kui just pole [[pioneer]]id, siis vähemalt koolilapsed. Madis oli kuuene ja käis seni [[Lasteaed|lasteaias]]. Aga ise ta tahtis väga ja isa arvas: "Küll sa hakkama saad!" Nüüd ta siis oligi selles bussis ja loksus mööda metsavahet laagrisse. Ja sellepärast ei julgenudki Madis oma autoga lagedale tulla. Äkki peetakse titeks. (lk 4) * Madis oleks oma kohal istunud ja kõik teised mööda lasknud, et siis näeb, kuhu nad lähevad ja kõnnib neile järele, muidu ei tea, kus või mis. Aga [[ema]], kes oli kogu tee rahulik olnud, sikutas Madist püsti ja rabas kotisangade järele. Ju ta ikka pabistab veidi, mõtles Madis. Üldiselt oli tal emaga vedanud. Nende ees istus üks suurem poiss. Selle ema päris muudkui, kas sokid on kotis, ega hambaid ei unusta pesta, ega ujumispükse märjast peast kappi ei pane ja muid selliseid asju. (lk 4) * Madis tahtis teada, mida [[arst]] nendega teeb. Tema ees seisis üks veidi paksem poiss, kes vahel käisega nina pühkis. Madis küsis temalt arsti kohta. See ei jõudnud üldse midagi vastata. Enne keeras üks teine poiss tükk maad eespool end ringi. "Arst vaatab, kas [[täi]]sid on," ütles ta heleda häälega. Tal olid natuke punased juuksed ja ülespidi nina. Ta keerutas ja seletas kogu aeg. :Poiss, kes nina pühkis, sõnas aeglaselt: "Minul küll täisid pole." :"Aga ühel poisil eelmisel aastal olid!" ütles seletaja. "Ta saadeti kohe laagrist minema. Et pesku enne saunas täid maha." :"Kas sina tead, missugune täi on?" küsis Madis poisilt, kes nina pühkis. :"Täi on niisuke väga väike," hüüdis seletaja. "Ega palja silmaga hästi ei näegi." :"Aga kuidas siis arst näeb?" küsis poiss, kes nina pühkis. :"Esiteks, ta on ülikoolis käinud, ja teiseks, ta võib mikroskoobiga vaadata," rääkis seletaja. (lk 4) * "Täi on umbes niisugune nagu [[lutikas]]," teadis üks tüdruk Madise selja taga. :"Täi ongi seesama mis lutikas," väitis üks krässus peaga poiss seletaja kõrval. Nüüd paisus lärm suureks. :"Võib-olla et siis [[hai]] on sama mis [[latikas]]!" :"Esiteks, sa pole täid näinud, ja teiseks, sa pole lutikat näinud!" :"Aga meil on kodus lutikad!" :"Mõni ime! Kellel neid ei ole!" :"Meil küll pole, meil on [[prussakad]]!" :"Kui prussakad on peas, siis ka ei saa laagrisse!" :"Uhh, jõle vastik, mis sa räägid niimoodi! Prussakad ei käi peas!" :"Aga võib-olla mõni kogemata juhtub? Ega tema ei tea, et see pea on!" :"Kohvrisse võib küll mõni prussakas minna, kui sa asju pakid ja sul kodus prussakad on." :"Siis mine kuhugi metsa oma kohvriga ja löö see prussakas välja, enne kui sa teiste hulka tuled!" :"Hull, ega minul siis ei ole, ma räägin, et mõnel võib-olla on!" (lk 5) * "Sinu [[voodi]] on see siin," näitas Reedik, "ja üldse, tunne end nagu omas kodus. Me oleme kõik õiged [[mehed]]. Minul on sinuga kahe peale [[kapp]] ja vaata, et sa oma asjad korras hoiad, muidu läheb toa [[hinne]] kohe alla." :"Mis hinne? Kas siin on midagi nagu koolis või?" ehmus Jaan. :"Jah, hindeid pannakse justkui koolis. Iga päev pannakse kolm hinnet. Esiteks, toa korra eest, noh et voodid oleks ilusasti tehtud ja asju ei tohi voodi peal vedelda ja kapis ei tohi sul näiteks olla [[sokid]] ja [[küpsis]]ed segamini. Teiseks pannakse hinne vaikse tunni eest, ja kolmandaks hinne [[öörahu]] eest." :"Magamise eest panevad hinde või?" muheles Jaan. :"No sina mees oled küll eile sündinud! Missugune normaalne inimene siis kohe magama jääb, kui kästakse! Kõige lõbusam üldse ongi [[vaikne tund]]! Siin saab niisukest nalja, et oh, ma ei jõua rääkidagi kõike, mis me siin oleme teinud," hüüdis Reedik ja ta silmad särasid ja keel läks sõlme ja ta tõesti ei osanudki kohe öelda, mis nali just kõige toredam on olnud. (lk 8) * "Misuksed need [[ülemus]]ed on?" segas Jaan vahele. "[[Kuri|Tigedad]] või?" :"No laagriülem on selline pikk mees. Tige muidugi, iseenesest mõista. Põder on ta nimi. Ja [[pioneerijuht]] on Emapõder." :"Uhked nimed," itsitas Jaan. "Päriselt on neil ka sellised nimed või?" :"Põder on jah päriselt Põder. Aga Emapõder on laste pandud nimi. Ta on ka nihuke pikk ja võimas, mõnikord on jõle tige. Aga vahel nad teevad nalja ka. Kui on mingi pidu või nii," seletas Reedik, ise askeldas aga kogu aeg oma koti kallal ja ladus riideid kapi alumisele riiulile. (lk 9) * Lapsed seisid maja ees [[rivi]]s. Aga see oli uutmoodi, et Madise paariline Reedik ei seisnud mitte tema kõrval, vaid tema taga. Niisuguses rivis hakkavadki nad laagris olema, ütles pioneerijuht Salme, keda lapsed isekeskis Emapõdraks kutsusid. "Rivis käite [[rivistus]]el," lisas kasvataja Piret. "Mängida võib ikka ühekaupa ja omaette." :Krässus peaga poiss pandi komandöriks. Janek oli ta nimi. Tal oli selge hääl. Ta jagas käsklusi: "Joondu! Valvel!", siis läks rääkis midagi pioneerijuhile, tuli tagasi ja ütles: "Vabalt!" Teised lapsed pidid vahepeal koos hüüdma: "Kõik, mis kästi, teeme hästi!" Seda hõikasid nad mitu korda ja see oli naljakas. Reedik teadis edasi ka: "Kõik, mis kästi, teeme hästi, risti-rästi, nagu kästi," aga nii pikalt nad ei õppinud. :Siis küsis pioneerijuht Salme, kes hakkab lippuriks. :Kasvataja Piret ütles: "See, kes kõige sirgemini seisab." Kõik lapsed venisid äkki pikemaks, nagu oleks keegi neid tukast tirinud. Kasvataja Piret lükkas Madise ettepoole ja ütles: "See poiss oli kogu aeg sirge. [[Lipukandja]]l ei sobi end lötakile lasta." (lk 11) * Maja hakkas jooksumüdinast värisema. Madis püüdis kähku teha ja tõmbas [[dress]]i säuhti selga. Alles väljas sai ta aru, et miski on imelik. [[Püksid]] olid tagurpidi jalga läinud. Aga enam polnud aega sättida, sest juba jooksid kõik lapsed pikas rivis ümber nende maja, siis teisest majast mööda spordiplatsile. Ja seal oli vaja igasuguseid harjutusi teha, küll käpuli ja kükakil ja käest kinni ja lahti ja ühe jalaga ja teise jalaga ja veel kord ja veel kord ja veel mitu korda. Jaan ähkis ja puhkis ja jättis muist kordi tegemata. "Ei mina jaksa," ütles ta ja istus maha, kui kasvataja Piret selja keeras. "Ära mune siin midagi," ütles Jaanile Janek, see krässus peaga poiss ja komandör. Seepeale Jaan vihastas ja hakkas koos teistega jalga ette ja taha vibutama. (lk 12) * Kui poisid lõõtsutades tuppa tagasi jõudsid, nägid nad, et Henri istus veel ikka oma voodis. :"No sina oled küll päris põrsas! Kükitad siin nagu ei tea mis!" käratas Reedik talle. :Henri oli nutnud. [[Lina]] oli tal puntras käes ja vist veidi niiske. :"Tegid alla?" sai Reedik aru. Henri pööras näo kõrvale. :"No juhtub," ütles Reedik. "Ainult et kasvatajatele ei tohi sellest rääkida." :"Miks?" küsis Madis. "Hakkavad õudselt riidlema või?" :"Koju saadavad." :"Kuidas nad tohivad?" jahmus Jaan. :"No nad ütlevad, et kes jõuab neid linu siin kogu aeg pesta. Nad helistavad vanematele ja ütlevad, et viige oma laps siit minema. Ta teeb muudkui alla ja niisuguse lapsega pole siin midagi peale hakata. Siis kukub see ema seal teises otsas ütlema, et esimest korda kuulen, et minu laps teeb alla. Ta pole seda ilmaski teinud, [[tuusik]]u raha on meil makstud ja kus ma ta nüüd siin kodus panen. Ma tean. Ma eelmisel aastal kuulsin, kui üks kasvataja niimoodi ühe emaga rääkis." :"Aga äkki sa tahadki koju minna?" küsis Jaan Henrilt. :"Niimoodi ei taha," nuuksus Henri, "niimoodi, et emale helistatakse." :"Siis pane oma lina rõdunurka. Vaikse tunni ajal kuivatad ära. Meie teised oleme vait nagu hiired," õpetas Reedik. (lk 14) * Madis vaatas mõnda aega pealt, kuidas Reedik voodit teeb, ja asus siis ise ka asja kallale. :Lina tuli sirgeks tõmmata ja ääred [[madrats]]i alla toppida. Madratsiga oli häda: see kippus voodist välja libisema. Lina ots jäi ikka kuidagi viltu. Siis tulid teine lina ja [[tekk]]. Teki servad pidi ka madratsi alla keerama. See oli igavene vilets töö. Nurkadest jäi ase punni ja ülespoole. Tagumine serv oli muhklik. Teki triibud oleksid pidanud otse jooksma, aga selle toppimisega läks kõik kiiva ja koledasti. Kui tagumist äärt korda panid, pidid esimese serva peale toetuma ja see vajus siis ripakile. Ja kui esimest serva hakkasid alla toppima, tahtis madrats jälle voodi taha lipata. :"Voodi peab täiesti sile olema," seletas Reedik. "Kui <!--//-->kontrollid tulevad ja sul on voodi halvasti tehtud, siis tõmbavad nad selle>lopsti segi ja sina hakka aga muudkui otsast peale." :Kasvataja Piret ei tõmmanud lopsti segi. Ta tõstis serva üles ja sikutas teki sirgeks. Teise poolega tegi ta niisamuti. :"See käib päris lihtsalt," ütles ta Madisele. "Ainult harjuta." (lk 14-15) * "Kasvataja, kas me läheme siis pärast sööki välja või?" uuris Reedik. :Kasvataja noogutas. :"Kuhu?" küsisid poisid. :"[[Soo|Sohu]]. Või [[mets]]a. [[Känd|Kännu]] otsa." :"Ja kännu otsast hüppame ujuma!" hüüdis Jaan ja näitas prügikastiga, kuidas ta kännu otsast hüppaks. (lk 15) * Reedik ässitas poisse: "Lähme küsime kasvatajalt, kas me lähme siis sohu või ei?" :"Ah, ega ei lähe. Meil pole ju [[kummisäärik]]uid," arvas Madis. "Soos peavad kindlasti kummisäärikud jalas olema. Ma tean. Me ükskord isaga käisime!" :"Nojah, ikka kummisäärikud," kinnitas Jaan. "Muidu igasugused vastikud putukad ja ussid tulevad ja hammustavad, kui sa [[sandalett]]idega lähed!" :"Näita mulle, kes julgeb sind hammustada!" ütles kasvataja Piret. Poisid pidid talle suure hooga otsa astuma, kui ta seal puujuurel istus. :"Noh, metsas igasugused [[rästik]]ud ja teised elukad," arvas Jaan.<!--//--> :"Miks nad sind siis sööma tulevad? Kas sa oled nii magus või? Ei taha sind keegi. Võib-olla mõni sääseniruke. Ole päris mureta," lohutas kasvataja Piret. "Ja üldse, kui niisugune lastevägi sohu kõnnib, teeb iga arukas rästik ja teinegi loom kiiresti minekut." :"Aga meie isaga nägime rästikut," ütles Madis, "ja täitsa ligidalt!1 Ta läks kohe teeraja kõrvalt niimoodi siuh-siuh-siuh," ja Madis näitas käega, kuidas rästik oli siuelnud. "1Isa ütles mulle enne, et vaata, kuhu sa astud ja ärgu olgu mingit ragistamist, ja siis me hiilisimegi nagu [[indiaanlased]]. Siis läks üks [[lind]] põõsastest lendu. Isa ütles, et tal oli seal vist pesa, aga mina ehmusin natuke." :"Räägi sa nüüd! Lindu kartsid, aga rästik oli hästi mõnus, eks ole!" noris Janek, :"Ma ikka kartsin teda küll. Aga tead, ta oli tegelikult väga ilus, selline helesinine sakk läks üle selja!" rääkis Madis. (lk 16-17) * Kasvataja juurde silkas [[käterätik]]ut keerutades üks tumeda peaga poiss. Tal olid ainult trussikud jalas ja ta kilkas: "Vaspitaatelnitsa, možna, mõi s Alikom kupatsa paidjom!" :Kasvataja Piret vangutas pead ja noomis: "Ehh tõi, Saša! Bõstra adevaisja! Inoi ras vse vineste paidjom. Kupanie v lagere delo složnoje!" :"I patstii nevasmosnoje!" lisas Reedik. :"Mis sa ütlesid?" küsis Madis, kui nad kahekesi kaldast alla lippasid. :"Et laagris peaaegu ei saagi [[ujumine|ujuma]]." :"Miks ei saa?" :"Noh saab, aga kole harva. Sellega on igavene jama: [[arst]] peab lubama ja ise juures olema ja vesi peab kangesti soe olema ja ainult viiekesi korraga lastakse sisse või vahel kümnekesi. Üldse ainult ujumiskohas tohibki käia, vaat seal ümber nurga, kus need poid meres on," ja Reedik viipas laagri poole. (lk 17) * "Miks nad siis nii teevad?" imestas Madis. "Merre saaks ju kõik lapsed korraga minna!" :"Nojah, aga eks neil on muidugi oma väike mõte ka selle asja juures. Näiteks oletame, et mõni ei oska ujuda, või lööb kellelegi [[kramp]] jalga. Siis see oleks kadund mees. Kasvatajad ei jõua ju kogu aeg vaadata, kus keegi on, kui see sada või tuhat last korraga vees möllab või kui palju neid siin on." (lk 18) * "Vaata, Reedik! [[Lehm]] läheb ujuma!" hüüatas Madis. Tõesti. :Rannas oli punane lehm. :"Peab lehmalt küsima, kas arst lubas tal vette minna," ütles Reedik. :Lehm oli seni vee poole sammunud. Nüüd tõstis ta pea, jäi seisma ja poisse seirama. :"Ta saab aru, et me tuleme kontrollima," arvas Reedik. :"Kuule, kas lehm oskab ujuda?" küsis Madis. :"Mis sa siis mõtled? Mis ta muidu siia merre otsib? Kõik loomad oskavad. Koer ju ka ujub. Mida metsikum loom, seda paremini ujub." :"Lehm nüüd küll metsik loom pole," vaidles Madis. :"Kust sa nii kindel võid olla! Kodulehm on ketis. Või on traat ümber karjamaa. Aga see laseb siin vabalt ringi!" ütles Reedik. :"Metsikuid lehmi pole olemas. Ja nad võivad ikka niisama ka ringi käia. Kui on niisugune kõrvaline kant, et kedagi ei liigu, autosid ega inimesi," arvas Madis. :"Pioneerilaager pole mingi kõrvaline kant! Siin keeb elu!" raius Reedik vastu. (lk 18) * "Ta on siin kindla peale oma väikese [[plaan]]iga!" :"Tuli jalgu pesema," oletas Madis. :"Teistele kodus ütles, et oh, ma pesen veidi jalgu, aga tegelikult läheb ujuma," ja Reedik näitas väga usutavalt, mis näoga lehm kodustele valetas. (lk 19) * "Aga äkki ta seisabki vee peal? Lihtsalt me pole kunagi näinud?" lõi Madis kõhklema. :"Ega niisama lihtsalt ei seisa," seletas Reedik. "Ta peab jalgu liigutama. Liigutab ja ujub, aga sabaga tüürib. Vaata, üle mere on ju mingi maa või midagi sellist. Võib-olla see lehm tahab sinna ujuda!" :"Mis maa see seal on, sa tead või?" küsis Madis. :"Minu meelest jääb Rootsimaa sinnapoole, [[Soome]] oleks seal, vaat natuke edasi," ütles Reedik. :"Aga misasja see lehm sinna Rootsimaale otsib?" :"Tal on seal äkki [[sugulased]]. Meil on küll sugulased [[Rootsi]]s. Sul ei ole või?" uuris Reedik. (lk 20) * "Aga ütle, kas rootsi lehmad on samasugused kui meil, ah?" küsis Madis, :"Eks ikka! Ei tea, millised siis veel? Samasugused, ainult et rootsi lehmad." :"Aga [[auto]]d on kõvasti teistsugused!" teadis Madis. :"Autod on autod. Autosid teevad inimesed. Aga lehmad on ju ise olemas. Ainult et võib-olla on seal lehmad väiksemad," arvas Reedik. :"Misjaoks?" :"Vaata, noormees. Rootsi on põhja pool. Seal on taimkate kiduram, noh, [[puu]]d on tähendab väikesed ja viletsad ja [[rohi]] on madalam," seletas Reedik. "Kui rohi on madalam, siis lehmad saavad järelikult vähem süüa ja ei kasva nii suureks." :"Kust sa seda võtad? Kas sa tead seda või sa mõtlesid välja?" pinnis Madis. :"Noh, see on ju nii loogiline. Ja edasi on siis nii. Kui lehmad on väiksemad, siis nad järelikult annavad vähem [[piim]]a. Ja kui lehmad annavad vähem piima, siis ei saa inimesed nii palju piima juua ka kui meie." :"Siis mõni poiss pääseb kergemalt," arvas Madis, "ema ei topi nii kangesti, et muudkui joo ja joo." :"Aga, mu väike sõber," ütles Reedik tähtsa häälega, <!--//-->"piimast ju tehakse muid asju ka, nagu piima[[jäätis]]t ja [[kohuke|kohupiimajuustukesi]] ja [[vahukoor]]t ja [[või]]d ja [[juust]]u ja mis veel. Siis inimesed saavad neid asju ka vähem!" :"Siis on inimesed äkki ka väiksemad kui meie omad?" küsis Madis. :"Ja äkki ongi!" hüüatas Reedik. "Täpselt! Kindla peale on väiksemad! Vaat need rootsi sugulased saatsid isale ühed kuluvad, ja nendega oli nii, et..." :"Miks nad kulund asju saatsid?" segas Madis vahele. :"Soe peast! Kuluvad on [[püksid]], niisugused vänged [[teksad]], ja nendega oli nii, et need olid isale kitsad. Muidu parajad, aga kõhust kitsad. Tähendab, et ikka kindlalt on inimesed seal väiksemad, niisuksed peenikesed, ja kõik puha firmakates, noh välismaa riietes," seletas Reedik. (lk 20-21) * "Aga minu isa ütleb, et ühtesid väga kitsaid pükse saab [[seep|seebiga]] jalga panna," mainis Madis. :"Mismoodi seebiga?" :"Noh, pidi nii saama, et määrid seebiga kokku, siis on libe. Tõmbad lupsti jalga," ja Madis näitas, kuidas lupsti tõmmata. :"Aga mõtle, kui [[vihm]]a kätte jääd, siis on äge," läks Reedik elevile. "Püksid saavad sul märjaks, ja siis on nii, et kuhu sa istud, seal sa kõik seebiseks määrid. Näiteks istud [[buss]]is. Pärast on koht seebine. Siis tuleb mingi tüüp. Istub, plartsatab põrandale," ja Reedik näitas, kuidas üks tundmatu inimene halba aimamata tuleb, istub ja plartsatab. "See on tegelikult vale jutt, see seebiga määrimine! Poiss, ära sa kunagi seebiste pükstega bussi mine!" Reedik istus mättale, tegi nagu hoiaks bussirooli ja rääkis mikrofoni: "Kodanikud reisijad! [[Jäätis]]ega ja seebiste pükstega bussi sisenemine rangelt keelatud!" (lk 21) * "Ega [[julgus|julget]] meest ei löö keegi. [[Loom]] lööb seda, kes teda kardab," õpetas Reedik. "[[Koer]]aga on ju ka nii. Kui kardad, siis ta just hammustab. Ja [[õpetaja]] on samasugune. Kui sa ei ole õppinud ja pabistad, siis ta just küsib. Aga õpid kõik ära, — palun, ole lahke, vehi käega, hüppa lakke, — õps nagu ei näekski. Sa ei käi veel koolis?" päris Reedik. :"Ei. Aga meile lasteaias õpetati seda värki. Tähti ja numbreid ja nii. Ma loen juba ammu." :Seepeale tõstis lehm nina üles, sirutas kaela välja ja tegi niisugust häält nagu jäme pasun: "[[Ammuu|Ammuuu]]!" :See oli väga mõnus madal ümin. (lk 22) * "Kuule, mees! Jalad nagu põrsal!" hõikas kasvataja Piret. Ta sai Jaanil just siis sabast kinni, kui see voodisse kargas. "Pesed ise või peab aitama?" :"Ah, läks meelest ära," kohinas Jaan ja keeras end voodist välja. :"Jajaa. [[Puhtus]] on laagris see esimene asi, teised võivad olematagi olla," kiitis Reedik kasvatajale järele. (lk 23) * Jaan oli heast meelest keset tuba tulnud ja jäi kohati päris kõva saju kätte. Pea oli tal täiesti märg ja vesi nirises püksi. :[[Lõbu]] on ikka lühem kui tahad. :Järgmine, kes üle kasteti, oli kasvataja Piret. Alati pole kasulik vaikselt võõrasse tuppa siseneda. :"Uhh!" hüüdis kasvataja. Muud on raske öelda, kui äkki oled märg nagu [[rääbis]]. (lk 25) * Madis pööras näo seina poole. Laudseina peal oli [[nägu]]. Üks oksakoht — see oli üks silm. Teine oksakoht — see oli teine silm. Kaks lauda allpool oli kõver kriips puumustris selgesti näha. See oli suu. Imelik suu — vahel ei saanud aru, kas ta naerab või on tõsine. Praegu oli see nägu koguni tujust ära. (lk 30) * "Ei, vaadake, kui on kaks [[päike]]st, siis on nii, et üks on seal," Reedik näitas lepavõsa kohale, "ja teine on seal," ja Reedik viipas ülemuste maja poole. "Kui üks läheb looja, siis tõuseb teine üles, ja siis on nii, et päev ei lõpegi kunagi ära, kogu aeg on valge." :"Kuule, nii võib peast segi minna!" ütles Jaan. "Sa mõtle ise. Sööd õhtusöögi ära, siis aetakse pesema, siis kasvataja ütleb, kõik marss voodisse. Sellepeale tõuseb teine päike üles. Sa oled just saanud teki üle pea, juba kasvataja tuleb, tõmbab teki ära, ütleb, marss võimlema, kõik jälle vehivad nagu hullud, ise pole mitte minutit ka maganud. Ei, tead sa, see asi lõpeb küll halvasti," oli Jaan kindel. (lk 76) * "Mõtle, kui hea meil oleks praegu vees mürgeldada!" hõiskas Reedik ja tegi, nagu ujuks koera. :"Mis sul siis seal üleval nii väga viga on?" küsiti seepeale, aga mitte [[katus]]elt. Kasvataja Piret seisis poiste rõdu juures. :Kõik tegid, et püsti said. Jaan hakkas alla ronima. See oli kuidagi raskem kui ülestulek. Päike oli pea kuumaks kütnud ja tasakaal kippus kaduma. Kohvrist ja prügikastist püramiid tundus väga madal olema. Jalg ei ulatunud kuhugi toetuma. :"Nüüd ripud nagu kurk varre küljes," ütles kasvataja Piret. "Ja siis kukud, käsi kõksti pooleks nagu [[kõrsik]]." :Jaani ajas naerma. Ta oleks tõesti maha sadanud, kui kasvataja Piret poleks teda kinni püüdnud. (lk 77) * "Tegelikult sa ei saaks nii kõrgele lennata, sest et kui sa päikesele ligemale saad, läheb hiiglama palavaks," rääkis Reedik. :"Siis võtad riided seljast ära. Paned trussikute väel edaa!" arvas Henri. :"Hull, seal on nii palav, et sa lähed kärssama, need tiivad põlevad sul ära ja kukud potsaki maa peale!" ähvardas Reedik. "Ühe mehega oli nii, ma tean." :"Kuskil välismaal või?" küsis Jaan. :"Kukud potsaki maa peale, käsi kõksti pooleks nagu kõrsik," kommenteeris Madis ja näitas, kuidas käsi siis ripub, kui ta pooleks on läinud. :"Nonoh, kes siin jälle laguneb?" küsis kasvataja Piret. :Ta oli toast rõdule tulnud. :"Eks ju, kasvataja, on ju selline jutt olemas, et üks mees tegi endale tiivad ja lendas kõrgele, peaaegu et päikese ligidale ja päike kõrvetas tal tiivad ära ja ta kukkus maha," otsis Reedik oma sõnadele kinnitust. :"Õigus on sul, poiss. [[Ikaros]] oli selle mehe nimi," ütles kasvataja Piret.<!--//--> :Henri, Jaan ja Madis kukkusid lõkerdama: ""Ikarus"-buss! Bussil olid tiivad! Ihihii! Ahahaa!" :Kasvataja Piret seletas neile asja ära: :"Sellega on niisugune lugu, et juba vanal-vanal ajal oli rahvajutus niisugune mees, kes lendas, ja Ikaros oli tema nimi. Aga hulk aega hiljem hakati busse tegema. Bussile pandi selle mehe nimi, mitte vastupidi." (lk 80-81) * "Aga kasvataja, kuidas see päike nii kuum saab olla?" küsis Henri. :"Päike hõõgub kogu aeg," ütles kasvataja. :"Mismoodi?" küsis Madis. :"Niimoodi, et on tuline ja õhetab," ütles kasvataja. :"Kas ta põleb või?" küsis Henri. :"Umbes nii," ütles kasvataja. :"Mis asi seal põleb?" küsis Reedik. :"Kas Päikese sees on puud ja need põlevad või?" küsis Jaan. :"Ei, puid ei ole. Päike koosneb [[gaas]]idest," ütles kasvataja. :"Mis gaasidest? Kas seal on niisugune gaas nagu see, mis pliidi sees põleb?" küsis Reedik. :"Aga mille sees see gaas on?" küsis Madis. :"Kas see gaas haiseb ka või?" küsis Jaan. :"Need gaasid ei olegi millegi sees, nad lihtsalt on ja hõõguvad," ütles kasvataja. :"Aga kasvataja, kuule, ma tahan sinult ühte asja küsida," Madis läks kasvatajale ligemale. :"Kasvatajale öeldakse "teie"," parandas Reedik. :"Teie," ütles Madis, "ütle mulle, kui see gaas kogu aeg põleb ja põleb, äkki ta saab ükskord otsa?" :"Kas sa mõtled nii, et ta põleb nagu puud ahjus? Et on täpselt nii nagu puudega — need põlevad ära tuhaks ja tuli kustub? Ja et on nii nagu gaasiballooniga — ühel päeval saab gaas lihtsalt otsa?" :"Jah, ma mõtlen, et see on niimoodi, et see gaas põleb äkki ära ja siis ei olegi enam päikest, et on tühi koht. Ütle, kas saab kunagi niimoodi olla? Ei saa ju, eks?" :"Ei ole ega tule sellist asja. Päike ei saa kunagi otsa," ütles kasvataja Piret. "Ja nüüd minge mängima." (lk 81) {{JÄRJESTA:Müürsepp, Mare}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] a1ljjff702277eo5ta8u6glx3gjq2uz