Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 2897 87730 87670 2022-07-23T10:39:39Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo]] '''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud 19. jaanuaril 1942) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]]. ==Luule== * Kerge on hukka mõista, tarvis on mõista. ** P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 26 <poem> Üksainuski mõte leida, mõelda ja aduda! Üksainuski oma mõte – ja siis võin kaduda.<ref name="sädemeid32"/> </poem> * P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 32 <poem> olen alati tahtnud elada nii nagu poleks mind olemas </poem> ** "Kohvikumuusikat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 23 ==Draama== * ...oleks siis vastutuul — ei, kord sahmab siit, kord sealt, kord vastu üht põske, kord teise hõlma alt sisse [---] [[Hundid]] haistavad sind, sina, näljane, haistad sula, haistad sula läbi selle silmitu saagerdamise. Hundid ajavad sinu jälgi, sina ajad [[lootus]]e jälgi... ** "Tuhkatriinumäng". Loomingu Raamatukogu, 1969 nr 7, lk 7 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] eft2nb3gcm2llirr5y7tw7vyysvc8g7 87731 87730 2022-07-23T10:39:51Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo]] '''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud 19. jaanuaril 1942) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]]. ==Luule== * Kerge on hukka mõista, tarvis on mõista. ** P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 26 <poem> Üksainuski mõte leida, mõelda ja aduda! Üksainuski oma mõte – ja siis võin kaduda. </poem> * P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 32 <poem> olen alati tahtnud elada nii nagu poleks mind olemas </poem> ** "Kohvikumuusikat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 23 ==Draama== * ...oleks siis vastutuul — ei, kord sahmab siit, kord sealt, kord vastu üht põske, kord teise hõlma alt sisse [---] [[Hundid]] haistavad sind, sina, näljane, haistad sula, haistad sula läbi selle silmitu saagerdamise. Hundid ajavad sinu jälgi, sina ajad [[lootus]]e jälgi... ** "Tuhkatriinumäng". Loomingu Raamatukogu, 1969 nr 7, lk 7 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 9m51msto499utd9muigp95y2twp69xx 87732 87731 2022-07-23T10:40:00Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo]] '''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud 19. jaanuaril 1942) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]]. ==Luule== * Kerge on hukka mõista, tarvis on mõista. ** P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 26 <poem> Üksainuski mõte leida, mõelda ja aduda! Üksainuski oma mõte – ja siis võin kaduda. </poem> * P.-E. Rummo, "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 32 <poem> olen alati tahtnud elada nii nagu poleks mind olemas </poem> * "Kohvikumuusikat". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, lk 23 ==Draama== * ...oleks siis vastutuul — ei, kord sahmab siit, kord sealt, kord vastu üht põske, kord teise hõlma alt sisse [---] [[Hundid]] haistavad sind, sina, näljane, haistad sula, haistad sula läbi selle silmitu saagerdamise. Hundid ajavad sinu jälgi, sina ajad [[lootus]]e jälgi... ** "Tuhkatriinumäng". Loomingu Raamatukogu, 1969 nr 7, lk 7 == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 49pe1l97bw5zezbey34yievuohr0imm 0 5947 87723 75785 2022-07-23T10:25:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem, "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997. * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 1adhdt5r6p4bi5bx93zst17bh39l0kj 87725 87723 2022-07-23T10:28:13Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem, "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997. * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [[https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] i9tcciyzkb581afooyi76t4iu1pka0p 87726 87725 2022-07-23T10:28:26Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem, "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997. * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] m2n7utoexe88onqasqq07s2f9wenkx1 87727 87726 2022-07-23T10:30:10Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997. * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 9e70wae51c8r6jpf3pcxw9blxmpxuri 87728 87727 2022-07-23T10:34:18Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] nj7rtpr421hm44odfv71xl8xrqywye7 87729 87728 2022-07-23T10:36:22Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 3lhtyxr13i63enna8ybg2qsyi456nrv 87733 87729 2022-07-23T10:42:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu [[maastik]] magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 8o3d4sf646cem8co8v4nwh8vctws6bj 87734 87733 2022-07-23T10:42:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] bwemyw1p1fdjpkni7oyd0hwtbmf6d7a 87735 87734 2022-07-23T10:44:07Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 41yh6k8nkm4qeewc872sh4pa2hhwpeu 87736 87735 2022-07-23T10:46:45Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] f262afz4g9u7xnti6n7v5tzqdhmpuaj 87738 87736 2022-07-23T11:01:30Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja [[maastik]]u [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei [[maastik]]u piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu [[maastik]]u väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 6ka6gej5j5uwqvj7s44kz57o0ktotgr 87739 87738 2022-07-23T11:04:57Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] g8r5r9geu7aadrzvq6l88qb1vfjg4mn 87740 87739 2022-07-23T11:05:15Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] mzqsegvhz7u0xyiww07oiv7sqriooh3 87741 87740 2022-07-23T11:11:08Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] lfyo7784kpxftka8v82f4alwb1f731f 87743 87741 2022-07-23T11:12:56Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 11t5p4h622s3n1118l9waiaon6tl5og 87744 87743 2022-07-23T11:15:51Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja terast ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] pop14mepkci5lxsnenmllr2lpnqc2un 87745 87744 2022-07-23T11:31:57Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja terast ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 38tuipj0legjmhijq7o1duwp1mcwpij 87746 87745 2022-07-23T11:32:49Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja terast ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] kpdchd5rv5xu4c0wnrizdn8wmn5j8c2 87747 87746 2022-07-23T11:40:35Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle lilledele, mis talle tee ääres vastu naeratavad. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte [[tuul]]ega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui õunad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Teen silmad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et lootsikust vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka silmapiiri uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta oletuste tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike järelduste tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – [[Aafrika]] inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul linna oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja terast ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid [[loodus]]e inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin [[mets]]a justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab [[õhk]]u [[tolm]]ust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, [[mets]]a, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 14mtln07f0kce4cg5ekp912t0ef4e7v 87749 87747 2022-07-23T11:48:19Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 73dams5p0rozcahv9ie97l7i1sm3moc 87751 87749 2022-07-23T11:57:10Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel, "Maastik" (18. saj teine pool]] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921.]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik".]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 4mxuznnszo20rb6i3prbmnazors59zz 87752 87751 2022-07-23T11:58:27Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel (1747–1794), "Maastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik"]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 5wuqbgy3lhge6m4j12kmruj52znpu28 0 6076 87742 61971 2022-07-23T11:11:42Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andrew_Nicholl_-_Nicholl-K07777_-_A_study,_Indian_Ocean.jpg|pisi|Andrew Nicholl. Etüüd (India ookean). Akvarell (1844-1866)]] '''Ookean''' on nii suur [[meri]], et [[Maa (planeet)|Maa]] peale mahub neid vaid 4-5: [[Vaikne ookean]], [[Atlandi ookean]], [[India ookean]], [[Põhja-Jäämeri]] ja mõne rehkenduse kohaselt ka [[Lõuna-Jäämeri]] ehk Lõunaookean, mis koosneb Atlandi, India ja Vaikse ookeani [[Antarktis]]e-lähedastest osadest. ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia [[maastik]]ku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kes kõrd om [[embus|kallistanu]] okeaani jääp kuivass egän tõisen sülen </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Kajokurelend", Tallinn: Eesti Raamat 1975, lk 25 <poem> Võib-olla [[armastus]] on ookean. Kus mina tean, kas mina [[mõõtmine|mõõta]] saan. Ma seisan siinpool [[kallas|kaldal]], sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. </poem> * [[Hando Runnel]], "Võib-olla armastus on ookean" kogust "Punaste õhtute purpur". Tallinn: Eesti Raamat, 1982 ==Proosa== * Kui hakkad kartma, et oled ookeanis liiga kaugele [[ujumine|ujunud]], siis keera ringi ja mine [[päästeparv]]e juurde tagasi. (lk 2205) ** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Ookeanid| ]] p5neapdcy7ucpwapf3p3x47bhhjhs57 0 6276 87724 83234 2022-07-23T10:28:05Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iceberg_in_the_Arctic_with_its_underside_exposed.jpg|pisi|Jäämägi]] [[Pilt:Grass_by_the_Gullfoss_waterfall,_Iceland.jpg|pisi|Külmunud rohi Gullfossi kose juures Islandil]] [[Pilt:Isaac_van_Ostade_-_On_the_frozen_canal_-_M.Ob.1822_MNW_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Isaac van Ostade, "Külmunud kanalil" (17. saj esimene pool)]] [[Pilt:Caspar_David_Friedrich_-_Das_Eismeer_-_Hamburger_Kunsthalle.jpg|pisi|Caspar David Friedrich. Jäämeri (1824)]] [[Pilt:Pekka_Halonen_-_Rock_Covered_in_Ice_and_Snow_-_A_II_1006_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Pekka Halonen, "Lume ja jääga kaetud kalju" (1911)]] [[Pilt:Peder_Mønsted_-_Isen_paa_fjorden_ved_Fagernes_-_1931.png|pisi|Peder Mørk Mønsted, "Jää Fagernesi fjordil" (1931)]] '''Jää''' on vesi tahkes agregaatolekus. * Jää on kuusnurkselt korrastatud vesi. ** [https://jaaaeg.ee/failid/dokumendid/keskkonnaharidus/jaaajakeskuseoppematerjalid/01_jaa_on_kulmunud_vesi/01_infomaterjal_jaa_on_kumunud_vesi.pdf Jääaja Keskuse õppematerjal] ==Piibel== <poem> Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema [[sõna]]. 16 Ta annab [[lumi|lund]] nagu villa, ta külvab halla nagu [[tuhk]]a. 17 Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema [[külm]]a ees? </poem> * [[Psalmid]], 147:15-17 ==Luule== <poem> Jää sisse kinni jäänud on põhja piiril [[laev]]. Ei enam teda siit lahti saa inimlik vaev. Ja laevameeste liikmed on külmast kangenud. Jää, lumi igavesed — kõik [[lootus]] langenud. </poem> * [[Juhan Liiv]], "Põhja reis" (1910) <poem> [[Silm]] kusagil ei pääsmist näe, [[nälg]], [[torm]] ja [[tuisk]] ja lumi, jää. Oh [[talv]], sa armuheitmata, kuis lähen kohtu sinuga? </poem> * [[Juhan Liiv]], "Linnukese kaebus" (1908) <poem> [[Kuu]]paistel [[roheline]] läigib jää, kuupaistel [[maastik]] sädeleb kui [[suhkur]]. Öö[[tuul]]es lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle [[pea|pää]]. </poem> * [[Heiti Talvik]], [[https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> Mis läbi [[aeg|aja]] läigatab, on tume talve jää. Kes sellel korra libiseb, see pidama ei jää ja seda tõusta aitab vaid ta enda [[jõud]] ja jonn. Jää alt ei paista midagi, kuid midagi sääl on, sest samu salapragusid täis on su hõimu verehääl, ta silmavalgeil läigatab seesama helk, mis kuskil sääl. Jäälagendike kõminat on täis ta luulekeel. </poem> * [[Viivi Luik]], "* Mis läbi aja läigatab" kogust “Rängast rõõmust” (1982) <poem> Mis on me [[hing]]? Jääd lööme [[labidas|labidaga]] ja kangiga … ja [[rusikas|rusikaga]] rinda Meil tuleb [[kevad]] kinni nabida ja maksta ükstakõik kui kõrget [[hind]]a </poem> * [[Kristiina Ehin]], "Teatrisse ja tagasi" luulekogust "Janu on kõikidel üks" ==Proosa== * Ainult Toots ise ja jumala head inglid teadsid, missuguste salavõimude ja kompvekkide abil ta tüdrukud niikaugele sai, et need jõe peale tulid noort jääd vaatama. Küllap ta neile kõigi muude heade asjade kõrval, mis süüa kõlbasid, ka ette valetas, et jää on tänavu helevalge ja nii sitke nagu saapatald. Nagu temal ülepea kõik asjad sirged olid nagu oina sarved, nii võis temal ka päike rukkilillesiniselt looja minna ja villavabriku kraasijale vorst nina otsa kasvada, mis siis veel see, et jää valge ja imesitke oli. ** [[Oskar Luts]], "Kevade", XIII peatükk. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 50 * [[Geomeetria]] on kaasasündinud nähtusena meie [[teadvus]]es. Välismaailmas ei eksisteeri iial täiuslikku lumekristalli. Kuid meie teadvuses kätkeb sädelev ja helitu [[teadmine|teadmus]] täiuslikust jääst. lk 267 * [[Võimatus]]te kalkuleerimine on raisatud aeg. Võib püüda elada jääga koos. Ei saa elada tema vastu, või teda muuta ja elada tema asemel. (lk 371) ** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak, 1997 ==Kirjandus== * [[Juhan Smuul]], "Jäine raamat", 1959 * [[Jaan Kaplinski]], "Jää ja Titanic", 1995 * [[Ulla-Lena Lundberg]], "Jää", 2017 (tlk Tõnis Arnover) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} * [https://jaaaeg.ee/failid/dokumendid/keskkonnaharidus/jaaajakeskuseoppematerjalid/01_jaa_on_kulmunud_vesi/01_infomaterjal_jaa_on_kumunud_vesi.pdf Jääaja Keskus] [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Ained]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] d2y4lla3605a16sr3dp8gg6fnebk5aj 0 6898 87719 86962 2022-07-23T08:45:27Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Drawing,_Recto-_Studies_of_a_Linden_Branch_-_Verso-_Studies_of_Raspberry_Leaves,_early_20th_century_(CH_18345003).jpg|pisi|Sophia L. Crownfield (1862-1929), etüüdid pärnaokstest, ''s.d.'']] [[Pilt:Old_Lindens_–_Near_Easthampton.tif|pisi|Mary Nimmo Moran, "Vanad pärnad Easthamptoni lähedal" (1885)]] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_roses.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian, "Roosikimp pärnaõitega" (1895)]] '''Pärn''' (''Tilia'') on ähmase liikide arvuga lehtpuude perekond. Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (''Tilia cordata''), kõrghaljastuses kasutatakse ka muid liike. Pärnad on toredad ja lõhnavad õitsemise ajal oivaliselt. ==Proosa== * See oli kõigest [[hernes]], mis oli pudenenud Suve-Nisse auklikust [[kott|kotist]], aga Malinile tuli ette, et ta võiks võtta selle [[seeme|pärnaseemne]] asemele. Võib-olla laseb [[Jumal]] oma [[headus]]es see ainus kord ka herneterast pärnal sirguda. "[[usk|Usu]] ja [[igatsus]]ega läheb see korda," mõtles Malin. * Malin pani oma käe [[puu]]tüvele ja tundis korraga, kui raske oli pärnal üksinda elutuks jääda ja mitte heliseda. Ning siis tuli talle pähe, et kui ta saaks anda oma [[hing]]e surnud [[puu]]le, voolaks väikestesse haljendavatesse lehtedesse ja väikestesse peentesse okstesse [[elu]], siis hakkaks pärnapuu juubeldades helisema, nii et kõik [[ööbik]]ud kuuleksid seda kõigis saludes ja [[mets]]ades maa peal. * Aga mind ennast siis enam ei ole, ilma hingeta ei saa keegi maa peal elada. Kuid ma ju elan siis pärnapuus, aegade lõpuni elan ma oma jahedas haljendavas [[maja]]s ning ööbik laulab mulle kevadistel [[õhtu]]tel ja [[öö]]del, see on nii tore. ** [[Astrid Lindgren]], "Heliseb mu pärnapuu, laulab minu [[ööbik]]", kogumikus "[[Päevanurme]]" ==Luule== <poem> Ent konnegi tiip jummal vanna muudu tüüd kimmä [[käsi|käega]] inemise [[rõõm]]uss, et häitsep tä kui keset [[suvi|suvve]] lõhmus nink esändäss om kõigele, mis luudu. </poem> * [[Arthur Adson]], "Mis jaoss" ajakirjas Ilo 1919 nr 1. <poem> Kas mäletad, tol ööl, mil tume pärn pea hullus oma kollakates õites, neis lõhnas samapalju pisaraiks me härm kui oli õnne nende võrkudes ja köites. </poem> * [[Rein Sepp]], "... Olen osa sellest igihaljast puust", ''cit. via'' "... mures on rohkem rõõmu kui rõõmus pisaraid. Rein Sepa kirjad Vorkutast". Akadeemia 11/2003, lk 2334 <poem> [[Päike]]se väsinud pihud silusid pärnade päid. Härdad minekumõtted ladvalehisse jäid. /---/ Puude pikkade [[vari|varjude]] peale ei söanda sa astuda - neil võib ju [[valu]]s olla. kui sa nende peal käid. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Etüüd päikeseloojangul: park. Sügis" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 58 <poem> Päike kullerdab [[udu]]s, liiprid seisavad reas. Juba on üksikud salgud [[kollased]] pärnade seas. </poem> * [[Katre Ligi]], "Piki raudteed" <poem> Hull [[mälestus]], mind ära enam puutu! Kõik, mis on möödas, tardub ega muutu. Ma sumisesin vastu [[aken|aknaruutu]], kui akna taga ära õitses pärn. </poem> * [[Juhan Viiding]], "*** Jääb liikumatult suvisesse sooja" {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Puud]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 0splqbvcb0rr3ygyk394scx04s1syy0 0 11770 87721 77626 2022-07-23T10:08:38Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rosa_Neuwirth_Pheasant.jpg|pisi|Rosa Neuwirth, visiitkaardihoidja suure faasaniga. Keraamika, glasuur (u 1910-1915)]] '''Jahifaasan''' ehk '''faasan''' (''Phasianus colchicus'') on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv ilus metsik kana. ==Proosa== * "Noh, jumalaga siis, mu armsaim ja parim sõber." :"Pigemini küll nägemiseni, sest ma ei saa siiamaani aru, miks te ometi ei asu elama minu juurde Blois'sse. Te olete ju nüüd vaba, te olete ju nüüd rikas. Kui sooviksite, ostaksin teile ilusa [[mõis]]a Chiverny või Bracieux' ümbruses. Siis oleksid teil maailma kõige ilusamad [[mets]]ad, mis puutuvad kokku Chambord'i laantega. Ja lisaks suurepärased [[raba]]d. Teie, kes te armastate [[jaht]]i, armas sõber, ja kes te tahes-tahtmata olete [[poeet]], leiate seal faasaneid, [[rookana|rookanu]] ja [[rägapart]]e, kõnelemata [[päikeseloojang]]uist ja [[paadisõit]]udest, mis [[Nimrod]]is ja [[Apollo]]s endas [[kadedus]]t võiksid äratada. Kuni ostuni elaksite La Fère'is ja me käiksime [[viinamägi|viinamägedel]] [[harakas|harakaid]] laskmas, nagu tegi kuningas Louis XIII. See on meiesugustele vanakestele sobiv mõistlik [[meelelahutus]]." * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk 285 * [[Kokk]] oskas mulle selgeks teha, et faasanite ja [[kana]]de ristamine on võimalik, ning siis püüdis [[metsavaht]] mulle ilusa faasanikuke, [[kubjas]] istutas kanaaeda terve metsatuka, et faasan ennast hästi tunneks. Ristamine ei läinud korda, kanad olid küll asjaga päri, ent faasan keeldus. Metsatukk haljendas veel kaua minu rõõmuks, näidates mulle, et inimesed, keda siiralt armastasin, ei pidanud mind oma vaenlaseks. (lk 115-116) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 [[Kategooria:Linnud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] plqbqt3v3gll5qam3k7xv2rxegvtt4e 2 13278 87720 87714 2022-07-23T08:46:37Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] os5jfrnfz1ky719a6wxpscqyumgh8hz 87722 87720 2022-07-23T10:10:06Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 9e95ai2xh5zxcrfiwg7qoqhkflh778t 0 17211 87737 81690 2022-07-23T10:49:45Z Pseudacorus 2604 /* Tsitaadid */ wikitext text/x-wiki "Kalad ja draakonid" (''Žuvys ir drakonai'') on leedu kirjaniku [[Undinė Radzevičiūtė]] romaan, mis ilmus 2013. aastal. Teose tegevus toimub 18. sajandi [[Hiina]]s, kuhu jesuiitide ordu üritab katoliiklust introdutseerida, ja tänapäeva Kesk-Euroopa linnas, mis võib, kuid ei pruugi olla Vilnius. ==Tsitaadid== Tsitaadid väljaandest Undinė Radzevičiūtė "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. Varrak, 2017. * Ikka veel ebales [[komisjon]] tema [[hobune|hobuste]] ees. :Mõni komisjoni liige kissitas kord üht, kord teist [[silm]]a. :Mõni nilpsis terava keeleotsaga [[huuled|huuli]], otsekui proovides hobuseid lakkuda. Eemalt. :Mõni torutas alahuult, mõni vidutas silmi, mõni punnitas [[põsk]]i. :Just nagu [[eunuhh]]id Keiserliku teatri näitelaval. :Komisjoni liikmetele tundus, et hobuste [[pea]]d on liiga väikesed ja kederluud liiga ahtad. :Selgitus, et need on ibeeria hobused ja peavadki just sellised olema, ei aita. :Komisjon näib kahtlevat mitte ainult ibeeria hobustes, vaid ka [[Ibeeria]]s kui sellises. (lk 3, romaani algus) * Keiserlikule kunstitarkade komisjonile pole vaja itaalialikku [[perspektiiv]]i. :Neile piisab Hiinamaa [[udu]]st. :Mis langeb ülalt [[mägi|mägedest]]. :Või tõuseb [[järv]]epinnalt ja varjab [[maastik]]u puudusi. :Perspektiiv on vajalik [[keiser|Keisrile]]. :Ei tea vaid, kui kauaks. :Kuid kas perspektiivi soovitakse, seda ütleb Keiser üksnes komisjoni kaudu edasi. (lk 5) * Castiglione mõistab: [[hiinlased]] tahavad, et [[puu]] ei sarnaneks puuga. :Ta mõtleb: hobuste maalimisest alandavam ja vääritum saab olla vaid [[natüürmort]]. :Noaga tükeldatud [[melon]]ite ja [[homaar]]idega. :Ja [[sidrun]]itega. :Mille koor keerdub spiraalselt. :On niimoodi kooritud. :Niisuguseid natüürmorte ei peaks mitte maalima, vaid sööma. Las [[hollandlased]] maalivad neid. (lk 6) * Šašat hakati kodus Šašaks kutsuma sellest ajast alates, kui sündis Miki. :Täpsem oleks öelda, et sellest ajast, kui Miki hakkas rääkima. :Mikil oli väga pikka aega raskusi selliste [[sõna]]de hääldamisega, milles oli "s" täht: niisugused nagu "sula", "strukturalism " ja "subordinatsioon". :Seepärast tuli kogu [[perekond]] Mikile vastu ja hakkas Šašat kutsuma Šašaks. :Ja isegi hiljem, kui Miki õppis reeglipäraselt hääldama "suspendeeritud standardiseerimine", ei muutunud midagi. :Ametliku [[nimi|nimega]] - Aleksandra - ei kutsunud Šašat mitte kunagi mitte keegi. (lk 14) * Ema Norast tahab perekond vaid üht: seda, mida ikka kõikidest [[ema]]dest oodatakse ja loodetakse. :[[Vastutustunne]]t. :Ema Nora teab seda, kuid vahib ikka kogu aeg "Travelit". Ja räägib. :Et ta tahaks minna elama kas või... Mauritaaniasse. :"Vist ikka Mauritiusele?" küsib Šaša Ema Nora [[viga]] märgates. :Targad [[laps]]ed ju ei taha, et nende Ema mataks end kogu eluks [[Aafrika]] [[liiv]]a sisse. :"Ja ka Mauritiusele," on Ema Nora nõus. :Vanaema Amigorenale ei jää midagi muud üle kui hakata otsekohe, viivitamatult oma hädadest ja [[plaan]]idest rääkima. :Vanaema Amigorena plaanid on aga hädadest veelgi õudsemad. :Kuid nii on vähemalt võimalik kas või korraks Ema Nora [[unistus]]ed katkestada. (lk 15-16) * Peresuhted tähendavad pidevat [[kooselu]] nende ja samade inimestega. Kooselu, mida on tihtipeale võimatu kannatada, ent kui kavatsed midagi muuta, algab [[mäss]], mis läheb üle ebadelikaatseks rünnakuks. (lk 16) * Kui [[naine]] kõnnib [[tänav]]al nii, nagu kõik peaksid teda vaatama, veidi maneerlikult ja koketeerivalt, teab ta täiesti kindlalt, et on, mida vaadata. (lk 19) * "Kas ta oli ilus?" küsis Miki. :"Kes?" küsisid Ema Nora, Šaša ja Vanaema Amigorena ühest suust. :"See [[kirjanik]] Maltalt." :"Võib-olla oli," vastas Ema Nora. "[[Lapsepõlv]]es oli ta isegi poseerinud ühe religioosse [[skulptuur]]i jaoks. Ja see skulptuur seisab siiani tema kodulinna [[katedraal]]is." :"Ka sa olid temaga lapsepõlves tuttav?" küsis Vanaema Amigorena. :"Ei, lapsepõlves ei olnud tuttav," vastas Ema Nora. :"Mida see skulptuur kujutas?" küsis Miki. :"Naist, kes hoidis käes lina, millesse [[Kristus]] pühkis oma nägu, kui ta Kolgata mäele rühkis, ja veel üht naist koos poisikesega, kelle modell see Malta kirjanik oligi lapsepõlves olnud," vastas Ema Nora. :"Keda see naine ja see poisike siis kujutasid?" küsis Miki. :"Ma ei tea, ma pole ju religioossete süžeede asjatundja," vastas Ema Nora. :"Kas sa oled mittereligioossete süžeede asjatundja?" küsis Vanaema Amigorena. :"Just nimelt," vastas Šaša. (lk 21) * Tema pärisnimi on Nika. Kuid see nimi on kirjas vaid dokumentides. :Kodus ei kasuta seda mitte keegi mitte kunagi. :"Te panite mulle meelega niisuguse nime," räägib Miki tihtipeale. :"Miks meelega?" küsib temalt tema perekond. :"Te kõik tahate rõhutada, et mul ei ole siin mingit staatust," ütleb Miki. "Nagu mingil [[hiir]]el." (lk 22) * Ta [Castiglione] põgenes maale, kus võib uuesti kõike otsast peale alata. :Et luua Hiinamaal [[pintsel|pintsliga]] uut maailma. :Et unustada [[Itaalia]]s teda painanud... :Kättemaksuiha. :Itaalias painab kõiki kättemaksuiha. :See on selline maa. :Ta põgenes Hiinasse, et oma hinges eristada [[Ignatius Loyola]] õpetust mööda kurja ja head. :Ilma kiirustamata. (lk 27) * Ükski teine konfessioon pole nii ettevaatlik uute liikmete vastuvõtmisel kui [[jesuiidid]]. :Ka Ignatius toonitas seda. :Sobivad vaid terved, tugevad, hea välimuse ja terava mõistusega mehed. :Rahuliku loomuga, kuid samal ajal energilised. :Vara ja päritolu ei ole vajalik tingimus. :Kuid oleks alati väga soovitatav. :[[Misjon]]ile sõidavad vaid parimad. :Ja kohale jõuavad vaid need, kel kõige rohkem veab. (lk 34) * [[Dominiiklased]] olid veendunud, et usu peab hiinlastele viima ainult õigel, dominiiklikul kombel. :Ning usu viimine peab olema Hiinas täpselt samasugune nagu [[Euroopa]]s. :Ei mingeid tõlgendamisi. :Ei mingeid kõrvalekaldeid. :Veel olid dominiiklased veendunud, et jesuiidid edastavad usku oma misjonil - nii Hiinas kui ka mujal - valesti. :Lubamatult valesti. :Jesuiidid on hiinlastega lubamatult järeleandlikud ja loovad nendega koos mingi ühise sino-kristliku [[religioon]]i. :Isa Ripa ütleb: dominiiklastega on igal ajal probleeme olnud. (lk 52) * Dominiiklased ronivad igale poole oma [[tsensuur]]iga. :Nad ei üritagi Hiina kommete vastu huvi tunda. :Nad ei mõista, et Kristuse usk saab hiinlasteni jõuda üksnes, kui palvusel tehakse [[tulevärk]]i, ütleb Isa Ripa. (lk 53) * Kuid korraga - viimaks üks hea asi. :Keiser käsib kõik [[augustiinlased]] ja [[frantsiskaanid]] Hiinamaalt välja ajada. :Sest nad pole - piisavalt [[haritus|haritud]]. :Jah, mis siin rääkida - tõsi ta on. :Mida ei saa jesuiitide kohta eales öelda. :Isa Ripa ütleb: see oli ainuke võimalus neist ässitajatest vabaneda. (lk 55-56) * Ootamine võib kesta kaua. :Üks hiinlase [[tund]] kestab kaks eurooplase tundi. :Mitte alati täpselt kaks. :Mõnikord kauem, mõnikord vähem. :Sõltuvalt [[aastaajad|aastaajast]]. :Hiinlastel ei ole kusagile kiiret. :[[Hilinemine]] on Hiinas tavaline. :Ainult [[ravim|arstirohtu]] võtavad nad määratud ajal. (lk 57) * Isa Ripa ütleb: jesuiidid, kes saabusid Hiinasse varem kui Castiglione, olid väga ennast täis ja käitusid ülearu üleolevalt. :Kuidas väga, kuidas ülearu? küsib Castiglione. :Noh, nende jutt oli vägagi ülespuhutud, ütleb Isa Ripa. :Ja käitumine veelgi enam, ütleb Isa Ripa. :Ja süüdistada saab selles ainult jesuiitlikku [[kasvatus]]t. :Jesuiitide koolides on väline sära sama oluline nagu [[mõistus]]e harimine. :Eriti tähtis on, et igaühel oleks [[taskurätik]]. (lk 58) * [[Muhameedlased]] on end siin palju edukamalt sisse seadnud kui jesuiidid. :Igal pool on lugematu hulk [[mošee]]sid, [[minarett]]e ja muhameedlikke koole. :Ja nad näevad välja täpselt nagu hiinlased. :Nad kannavad samasuguseid riideid. :Ja kasvatavad samasuguseid [[vuntsid|vuntse]]. :Kohanenud, ütleb Isa Ripa. :Ja eristada saab neid ainult pea järgi. :Ainult pea järgi. :Kuidas pea järgi? küsib Castiglione. :Kas nad ei kanna [[pats]]i? küsib Castiglione. :Nad kannavad valgeid [[müts]]e, ütleb Isa Ripa. (lk 59-60) * Giuseppe Castiglione on juba eelnevalt "Saja hobuse" pildi jaoks määratud kangarulli lahti rullinud ja üle mõõtnud. :[[Siid]]i on peaaegu [[kaheksa]] meetrit. :Viienda [[Qingi dünastia]] Keisri soov ja töö tellimine saavad Castiglionele alles aja pikku mõistetavaks. :Ehkki Keiser püüab kogu hingest olla [[hiinlane]] ja isegi toetab konfutsianiste, et vaid iseenda ja teiste eest oma mongoliidset päritolu varjata, jääb ta ikka mõnevõrra [[mongol]]iks. :Kuid hobune on iga mongoli elus kõige tähtsam. :Castiglione on kuulnud isegi räägitavat, et mongoli sõjapealikud lasksid oma sõjameestel jalalabad maha raiuda. :Et nad ei saaks enam kunagi [[sadul]]ast maha tulla. :Sama ei saa hiinlaste kohta rääkida. (lk 63-64) * Giuseppe Castiglione adus seda isegi. :Joonistas enam kui kahesaja hobuse [[eskiis]]id ja alles siis. :Taipas. :Et lõplikult mõista, kes on hobune või laps, ei piisa ühest hobusest ja ühest lapsest. :Üks hobune võib vaataja eest varjata hobuse [[olemus]]e. :Vaataja näeb ju ainult ühe konkreetse hobuse [[iseloom]]u ja puudusi. (lk 65) * [[Vanalinn]]a elanikud uhkustavad viiekandiliste [[tuba]]dega, trapetsikujuliste ilma akendeta [[köök]]idega ja kasutuskõlbmatute kahhelahjudega. (lk 68) * [[Hiinlased]] on nagu [[liblikas|liblikad]]: neid ei pea vaatama, kuid vaadata on ikkagi väga huvitav. (lk 71) * Et [[täiskasvanu]]d inimesed ei oska üksteist kuulata, on ammusest ajast teada ja sellest on ammusest ajast kahju. :Otsekohe oleks vaja [[haridussüsteem]] ümber teha, et vähemalt kahekümne aasta pärast miski muutuks. :Teine väga kurb seik inimeste omavahelises suhtlemises on, et inimesed ei oska üleüldse valju häälega rõõmustada ega teiste valmistatud [[toit]]u nautida. (lk 79) * "Praegu on [[vabatahtlik]]e ühingud väga popid. Noorte seas," ütles Miki. :"Lolliks oled läinud?" küsis Šaša. :"Vabatahtlikud on meie tulevik. Meie kõigi. Ainult nemad saavad meid päästa seisakust ja logelemisest," ütles Miki. :Miki mure, et ta on juba vanem kui kakskümmend ega ole ennast elus veel teostanud, kandub ka teistele üle. :Niisugused inimesed peab isoleerima, et nad maha rahuneksid. :"Mida sa välja pakud?" küsis Ema Nora. :"Ma arvan, et peaks [[veri|verd]] andma," vastas Šaša. :"Minu ajal ei andnud vabatahtlikud verd, vaid valasid verd," kuulutas Vanaema Amigorena ja keeras neile selja. (lk 81) * Et olla jesuiit Hiinas, pidi Castiglione "ümber riietuma". :Musta baski [[kuub|kuue]] ära võtma. :Ja [[kübar]]a. :Ja [[sutaan]]i. :Ja murdma vaesusvannet. :Kuid kahest Ordu kehtestatud reeglist pidas ta ikkagi kinni: :rõivas peab olema sobiv; :rõivas peab olema vastaval maal tavaliselt kantav. (lk 92) * Mandžude ajal polnud eunuhhidel enam mingit mõju, ja nad hakkasid kummardama kõigi ees, kelle rõivastel oli rohkem [[fööniks]]eid või [[draakon]]eid. :Fööniksite ja draakonite järgi on [[palee]]s kerge määrata, kes on kes. :Kui on palju draakoneid - [[kindral]], kui on palju föönikseid - kõrgemast seisusest mandariin, aga võib-olla ka minister. (lk 93) * [[Perekond]] on paik, kus ühed kasvatavad teisi, ehkki ei usu, et midagi sellest muutuks. (lk 94) * Vanaema Amigorenat saab [[sigaret]]tidest võõrutada ainult naljatades. :Mitte mingil juhul jõuga. :Ja kõik naljatavad kogu aeg. :Lausa paha hakkab. :"On olemas selline asi nagu [[elektrooniline sigaret|elektrooniline sigarett]]," alustas Miki. :"Ära aja jama," ütles Vanaema Amigorena. (lk 95) * "Hea, et Hiina piirab ikka veel [[inimõigused|inimõigusi]]," ütles Šaša. :"Mis sa räägid?" küsis Ema Nora. "Ära räägi nii." :"Miks hea?" küsis Miki. :"Kui ei piiraks, saaks miljard kolm sada miljonit hiinlast teada, et tohivad elada, kus vaid ise tahavad, ja paneks putku," ütles Šaša. :"Ja kus nad teie arvates tahaksid kõige rohkem elada ja kuhu nad pageksid?" :"Kus?" küsis Vanaema Amigorena murelikult. "Ega mitte ometi siin?" :"Miks mitte?" küsis Šaša. :"Siin pole huvitav," ütles Vanaema Amigorena. "Või mis?" :"Siia nad ei mahuks," ütles Šaša. "Ent kui Hiinas ei piirataks inimõigusi, kugistaksid hiinlased kogu Euroopa alla otsekui draakon kalaparve." /---/ :"Kas sa mõtlesid selle ise siinsamas välja?" küsis Ema Nora. :"Ei," vastas Šaša. "Ma annan edasi lihtsalt Saksa keskkonnaministri ja Hiina Rahvavabariigi peaministri omavahelist kõnelust." :"Päriselt?" küsis Miki. :"Just," ütles Šaša. (lk 96-97) * Varem jälgis Vanaema Amigorena, ega hiinlased ei [[suitsetamine|suitseta]]. :Ja nad ei suitsetanud. :Avalikes kohtades. :Nüüd jälgib Vanaema Amigorena läbi akna, ega hiinlased ei [[paljunemine|paljune]]. (lk 104) * Nagu kaamel-leopardi kirjeldanud [[poeet]], oli ka Mingi dünastia Keiser veendunud: ega see polegi mingi kaamel-leopard, vaid tõeline [[ükssarvik]]. :Kõigile [[konfutsianist]]idele teada-tuntud loom. :Kuigi tol kaamel-leopardil on nii elus kui ka maalil kaks [[sarv]]e. :Et ajalugu ja hiina tekste mitte väänata, peab tõdema: :esimesel ükssarvikul, kes oli [[Keenia]]st pärit, haises jubedamalt ja oli juba maha kärvanud, olid suuremad sarved. :Palees ei vaevanud keegi oma pead küsimusega, miks on ükssarvikul kaks sarve. :Niigi oli selge: kahe sarvega ükssarvik on veel parem ükssarvik. (lk 110-111) * Lapsed võib jagada kaheks. :Nendeks, kes tahavad olla samasugused, nagu on nende vanemad, ja nendeks, kes seda ei taha. :Miki kuulus tõenäoliselt esimeste sekka, ja Šaša teiste sekka, seepärast nad ei tülitsenud tulevikuplaanide ja [[territoorium]]i jagamise pärast. (lk 121) * Mõnes mõttes on [[eunuhh]]id ja [[misjonär]]id sarnased. :Ainult et esimeste jaoks on kõik juba lõppenud, kuid teiste jaoks veel pisut keeruline. :Hea, et maalritöökoja kõval ei jaluta mingid "[[ahvatlus]]ed", ehkki võib-olla tõeline "[[karskus]]" oleks siis, kui nad jalutaksid? (lk 123) * [[Armastus]] on see, kui keegi tunneb kellegi järele puudust, ja nii pikka aega. (lk 130) * "Kas te teate, kuidas kutsutakse Hiina [[astronaut]]e?" küsis Šaša, vaadates aknast Hiina saatkonna töötajat ja tema naist, kes olid värsket õhku hingama tulnud ja proovisid võimalikult kiiresti Hiina restoranist mööda pääseda. :"Ei," ütles Miki. "Kuidas neid kutsutakse?" :"Taikonaudid," ütles Šaša. :"Mis asja, kas neil lubatakse juba [[kosmos]]esse minna?" küsis Vanaema Amigorena aknale lähenedes, et uurida, mis hiinlased seal väljas kõnnivad. (lk 136-137) * Kuues Qingi dünastia Keiser palus [[palee]]d, mitte [[maal]]e. :Ta tahtis tõelist. :Tõelist Prantsuse paleed. :[[Versaille]]'d. :Castiglione proovis Kuuendale Keisrile selgitada, et ta ei ole [[arhitekt]]. :Et inimene, kes oskab maalida paleed pildi peal, ei saa seda ehitada. :Et ta loob [[silmapettus]]t, mitte reaalseid asju. :Kuid Keiser kas ei kuulnud või ei mõistnud. :Ning Castiglionel polnud pääsu. :Kuude kaupa joonistas ta Korea paberile itaaliapäraseid ja prantsuspäraseid paleesid, [[purskkaev]]usid, belvederesid ja [[paviljon]]e. :Ta proovis joonistada mitte ülearu keeruliselt. :Teadis, et hiljem peab ta need ise ehitama. :Qingi dünastia Keisrite Suvepalees. :Igavese Kevade aias. :Giuseppe Castiglione polnud eales arhitektuuri õppinud. :Sellepärast laenas ta palju arhitekt Brunelleschilt. :[[Missioon]]i pärast oli ta sunnitud ühel päeval [[arhitekt]]iks ja [[varas|vargaks]] saama. (lk 148-149) * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. (lk 156) * Euroopas on igasugused [[poos]]id võimalikud, kuid Qingi dünastia Keisrid tahavad, et neid kujutataks vaid eestpoolt. :Et [[nägu]] oleks näha. :Tervenisti. :Hiina Keisrid on alati olnud veendunud, et nad on nii kõige kaunimad. :Ja nende näole ei tohi ükski [[vari]] langeda. :Nende arvates tähendavad varjud näo peal [[õnnetus]]t, ja vari [[nina]] peal on juba väga suur, kui mitte lausa suurim [[ebatäiuslikkus]]. :Samuti ärritab neid, kui kaks näopoolt oleks nagu eri värvitooni. (lk 159) * Varem oli ühes peres elavate inimeste suhetes ikka mingit draamat. :[[Valu]]. :[[Viha]] ja [[kadedus]]t. :[[Antiikaeg|Antiikajal]] olid peaaegu kõik pereliikmed [[kangelane|kangelased]]. :Kuid tänapäeval saavad ühes peres elada vaid need, kes on kõigega nõus. (lk 167) * Jesuiidid kaotasid Hiinas kõik, mida oli vaid kaotada. :Nii Vana Neljanda, nii Viienda kui ka Uue Kuuenda Qingi dünastia Keisri. :Esimene oli liiga vana. :Pööramiseks. :Teine liiga küps ja iseseisev. :Aga kolmandat huvitab ainult see, mis noori inimesi ikka huvitab. :Keisrit peab [[katoliiklane|katoliiklaseks]] õpetama lapsepõlvest peale, räägitakse jesuiitide misjonis avalikult. (lk 167) * "Te näete täna parem välja," ütles Miki. :See polnud tõsi, kuid ümbruses polnud tunnistajaid, kes oleks võinud neis sõnades kahelda. :"Oma [[ümbrus]]ega on mõttetu võidelda," vastas Vanaema Amigorena. "Ümbrusega peab koos elama." :"Kas te tulite ise nii ilusale mõttele?" küsis Miki. :"Ei," ütles Vanaema Amigorena. "Lugesin ühest artiklist [[hallitus]]e kohta." (lk 170-171) * [[Kunstiteos]] võib põhjustada mitte üksnes autori, vaid ka ilmsüütute inimeste surma, mõtles Castiglione. :Mõtles ja [[ehmatus|ehmatas]] isegi, et nii mõtles. (lk 186) * Šaša kommenteeris olukorda küllaltki segaselt: kui inimesel ei ole midagi, siis ei saa ta ka midagi kaotada. Ning on alati [[õnn]]elik. Aga kui inimesele tundub, et tal on midagi, hakkab teda vaevama, et ta võib millestki ilma jääda või ongi juba jäänud. :"Mitte midagi ei saa aru," ütles Vanaema Amigorena. :Kõige vähem elus sallis ta segaseid [[monoloog]]e ja piimaga [[puder|putru]]. (lk 221-222) * Šaša [[teooria]] järgi ei taha inimesed üksteist mõista sellepärast, et nad ei suuda. :Mitte sellepärast, et nende [[aju]]d ei ole teiste inimeste ajudega samasugused. :Vaid enamasti sellepärast, et neil pole sellest mingit kasu. (lk 223) * Vanaema Amigorena tõmbas suitsu kurku. :Ja hea ongi. :Kui ta poleks kurku tõmmanud, oleks ta Šašale pronksist [[jänes]]ega äianud. :Vanaema Amigorena võttis [[riiul]]ilt jänese, mis oli seal raamatutoeks. /---/ :Nüüd hoidis ta jänest mõlema käega kinni ja köhis. :Jänes lausa rappus. :Vanaema Amigorena köhis, kuni [[raamat]]ud kukkusid köhimisest riiulil pikali. :Teistel inimestel on nii palju raamatuid, et neid pole võimalik riiulist välja tõmmata ja mingeid metsloomi pole nende püsti hoidmiseks tarvis. :Õnnelikud inimesed. (lk 224-225) * "[[Vares]] on nii tark [[lind]], aga vaata kuidas kraaksub," ütles Vanaema Amigorena ja osutas [[sõrm]]ega teiselpool [[aken]]t aia otsas kükitavale varesele. (lk 227) * Öine aeg oli saabunud ja [[televiisor]]ist näidati parajasti meest, kes tõmbas [[kokaiin]]i ninna. :"Mida ta seal teeb?" küsis Vanaema Amigorena huvitunult. :"[[Nuusutamine|Nuusutab]]," vastas Miki. :"Mida ta nuusutab?" :"Kokaiini." :"Mis asi on kokaiin?" küsis Vanaema Amigorena. :"Mis sa tahad nüüd kokaiini peale üle minna?" küsis Šaša. :"Ei, ma tahan asja tuumani minna," ütles Vanaema Amigorena, rebis Šaša käest telekapuldi ja keeras hääle nii valjuks, et oleks kuulda. :Nuusutaja lakkas hingamast. (lk 231) * Öeldakse, et suletud [[uks]] avaneb taas ja sel korral on ukse taga veelgi kaunim taevalik [[võimalus]]. Ning mingite [[seadus]]tega piiratud peresuhted ei saa seda ahendada. (lk 232) * "Aga kas teie mäletate oma [[esimene armastus|esimest armastust]]?" küsis Miki. :"Tal olid niisugused koerakarva [[püksid]]," ütles Vanaema Amigorena pisut järgi mõeldes. :"Kas see ongi kõik, mis esimesest armastusest meeles on - koerakarva püksid??" :"Vist küll," ütles Vanaema Amigorena. :"Aga [[silm]]ad?" :"Silmad olid tal ka," noogutas Vanaema Amigorena peaga. (lk 236) * "Saate aru, kogu Euroopas on perekonna [[institutsioon]] juba ammu lagunenud," ütles Miki. "Ja see on üpriski loomulik." :"Mis institutsioon?" küsis Vanaema Amigorena. :"Seda kutsutakse nii - institutsioon, ehk pigem perekonna [[fenomen]]," ütles Miki. :"Fenomen?" küsis Vanaema Amigorena. :"Noh, ma tahan öelda, et praegusel ajal ei taha keegi mitte kellegagi koos elada," ütles Miki. "Kui aga tahetakse, siis väga lühidalt. Episoodiliselt." :"Mul ükstaspuha," ütles Vanaema Amigorena. :"Kui ükstaspuha, siis mis te kogu aeg muretsete, kui keegi kusagile sõidab või kavatseb sõita?" küsis Miki. :"Sest see on väga [[vastutustundetus|vastutustundetu]]," ütles Vanaema Amigorena heasüdamlikult. "Kõrvalt vaadates." (klk 243) * "Mida oleks vaja, et te oleksite kas või veidikenegi õnnelikum?" küsis Miki, silmitsedes äsja tuppa lennanud [[ööliblikas|ööliblikat]], kel oli üll smaragdroheline [[loodus]]e kootud kuldsetest tolmuniitidest sametrüü. :"Mida oleks vaja?" küsis Vanaema Amigorena üle. :"Mida oleks vaja?" küsis Miki veel korra. :"Et ma tunneksin end tsipakenegi õnnelikumana, oleks vaja ... et ma oleksin väga noor ja väga rikas," ütles Vanaema Amigorena. :Ja lisas liblikale osutades: :"Löö ta maha." (lk 245-246) * [[Kool]]is õpetatakse lastele nii palju täiesti tarbetuid asju ja üleüldse ei tutvustata, kes võib öösel aknast nende magamistuppa lennata. (lk 248) * "Mul ei ole [[tulevik]]ku," vastas Vanaema Amigorena. :"Kas te mind ei pea oma tulevikuks?" :"Mulle tundub, et tuleb [[suhtlemine|suhtlemisest]] loobuda," vastas Vanaema Amigorena. :"Kellega?" küsis Miki. :"Sinuga." :"Mispärast?" :"Mulle ei meeldi nutikad inimesed," vastas Vanaema Amigorena. :Vanaema Amigorenal oli õigus. :[[Nutikus]]ega õnnistas elu vaid neid, keda kõikides teistes valdkondades muserdas. (lk 251) * Pühapäevane [[askees]] ja [[vaikus]]es [[mediteerimine]] ongi selleks, et peas ega kusagil mujal ei jääks alles mingit [[armuvalu]]. :Teiste inimestega, ja isegi keisritega teeb armastus imet, kuid Castiglionega teeb see hoopis midagi muud. (lk 255) * Juba viiskümmend aastat oli möödunud sellest, kui Castiglione oli saabunud Hiinamaale. :[[Kirik]]uid maalima. :Tookord ootas nii palju aastaid uut Keisrit. :Seejärel - järgmist. :Kas näeb ta kunagi oma vanemate [[haud]]a? :Castiglione ei osanud enam aru saada, kas see oli euroopalik või hiinalik mõte. :Kas ta muutub juba jesuiidist konfutsianistiks, keda huvitavad elus kõige enam vanemate [[hauad]]? :Nüüd tahaks Castiglione maalida "Kadunud poega". :Kuid mitte siin. :Mitte Hiinamaal. (lk 258) * "Noh... Varem pidid naised [[lõbu]] otsima oma [[kohustus]]test," vastas Šaša. :"Aga nüüd?" küsis Vanaema Amigorena. :"Aga nüüd võivad neil [[lõbustus]]ed ja kohustused lahus olla," vastas Šaša. "Nagu meestelgi." :"Ma tahan ka, et minu kohustused ja lõbustused oleksid lahus," ütles Vanaema Amigorena. "Tänasest alates." :"Nad on niigi lahus," ütles Šaša. :"Ma ei ole märganud," arvas Vanaema Amigorena. :"Teil ei ole ju enam kohustusi." :"Aga kas lõbustusi sinu meelest on?" küsis Vanaema Amigorena. :Ja lisas pärast pausi: :"Kvaliteetseid." (lk 262) * "Sa ei tunne [[sakslased|sakslasi]]," ütles Vanaema Amigorena. "Nad ainult tunduvad rahulikud, meeldivad, inte... intelligentsed. Oskavad palju keeli, laulavad laua ääres [[laul]]e, söövad [[vorst]]ikesi, kuid tegelikult mõtlevad kogu aeg, kuidas [[Poola]]t paljaks röövida." (lk 263) * Aknast lendas sisse elukas, punaste silmade, kandilise selja ja kolakate mustade koibadega, ning hakkas peaga kogu jõust vastu akent pekslema. :Miks [[kärbsed]] proovivad endale kahekordse [[entusiasm]]iga [[enesetapp|otsa peale teha]] vaid seespool akent? (lk 269) * [[Vanadus]] on aeg, mil silmanähtavaid vaenlasi jääb üha vähemaks. :Kuid see pole täielik ega lõplik pääsemine. :Sest nähtamatuid tuleb juurde.(lk 271) * Hiinamaa [[muutus]] üksnes niivõrd, kuivõrd pidigi muutuma. :Jesuiidid üritasid. :Katsusid, ise seda teadmata, kasutada Hiina [[stratageem|strategeemi]] "varastada talad". :"Varastada talad ja vahetada [[sammas|sambad]] ilma [[maja]] liigutamata." :Kuid talad osutusid liiga rasketeks ja sambad paigast nihutamatuteks. :Vähemalt inimjõul. (lk 272) * "Kas te mõtlete sageli sellele, milline te [[noorus]]es olite?" küsis Miki. :"Kas keegi on sulle midagi minust lobisenud?" küsis Vanaema Amigorena. :"Ei. Ma ei usu." :"Ütle talle..." :"Kellele?" :"Sellele, kes lobises..." : "..." :" ... et kui midagi ka oli, ma ei mäleta enam midagi," ütles Vanaema Amigorena. "Ja kui ma teda kohtan, löön ta maha." (lk 275) * Hiinlased ei saa teisel korrusel ei elada ega magada. :Kuid teise korruse [[rõdu]]l seista, siidis vats vastu [[balustraad]]i, meeldis Kuuendale Qingi dünastia Keisrile väga. :Hiinlased suudavad elada ainult maa peal. :Eurooplased erinevadki nende meelest hiinlastest selle poolest, et nad on nõus "õhus elama". :Kuid taevas ei ela enamiku hiinlaste arvates mitte keegi. :Hiinamaale on võimalik viia vaid asju või [[leiutis]]i, kuid [[usk]]u neile viia pole võimalik. :Võib-olla on nii sellepärast, et jesuiidid viisid usu Hiinamaale kaubateid mööda? :Vahest oleks pidanud otsima erilist teed - usuteed? :Räägitakse ju, et [[zen-budism]]i tõi Hiinamaale üksainus inimene. :Jalgsi. (lk 277) * Hiina keisrid vaatasid siia saabunud [[vaimulik]]ke kui... :Mitte kui õpetuse toojaid, mitte kui õpetajaid, vaid kui andekaid [[barbar]]eid. :Peaaegu nagu [[laps]]i. :Ei ole võimalik [[Euroopa]]t Hiinamaale üle kanda ega Kiriku tõelist jõudu näidata. :Keiser näeb alati vaid [[saadik]]uid, kel on hiinapärased riided üll. :Keisrid ei kartnud neid riiki lubada, sest teadsid, et nad ei suuda veel ühest - nähtamatust - [[Hiina müür]]ist üle astuda... (lk 279) * Igaüks, kes on proovinud kunagi midagi luua, võib kinnitada: [[looming]]uks pole kunagi olnud, ei ole praegu ega tule tõenäoliselt ka kunagi tulevikus mitte mingeid tingimusi, mõtles Šaša. :Ja vastas valjusti. Iseendale: :"Küll on pommirahe, küll [[uputus]], küll [[revolutsioon]], küll armastus, ja veel kes teab mis." (lk 279) * Ema Nora pabistas salamisi, sest oma laste silme all valjusti pabistada oleks täielik [[autoriteet|autoriteedi]] mahamängimine. (lk 288) * Vaid oma raamatutes teab Ema Nora, mida peavad mehed tegema ja kuidas peavad naised käituma. :Kuid reaalses elus käitus Ema Nora nagu [[lastekirjanik]]. :Sel juhul peaks alati meeles pidama, et kriitiline mõtlemine sobib igal ajal, välja arvatud siis, kui räägid oma [[ema]]st. (lk 289) * "Kas sa ei saaks mulle õpetada [[arvuti]]ga kirjutamist," küsis Vanaema Amigorena ja tema silmad lõid lausa särama. :"Ei saa," ütles Šaša. :"..." :"Tõepoolest ei saa." :"Miks mitte?" küsis Vanaema Amigorena. :"Te tekitaksite [[harmagedoon]]i," ütles Šaša. :"Mis asi on harmagedoon?" küsis Vanaema Amigorena, kui oli [[lause]] üle juurelnud. :"See on [[lahing]], mis peab tulevikus toimuma," ütles Šaša. :"Kelle vahel ja milleks?" küsis Miki. :"Maale saabuva [[Messias]]e ja Maal elava [[Saatan]]a vahel," ütles Šaša. :"Kes mina selles lahingus olen?" küsis Vanaema Amigorena. "Mida?" (lk 296-297) * "Ma küll ei mõista, mis ta sinna [[Austraalia]]sse peab jooksma, kas ta ei saa kusagile kodule lähemale joosta?" küsis Vanaema Amigorena mõne aja pärast. :Vastus sellele küsimusele polnud oluline, kuid Šaša püüdis vastata: :"Inimesed tahavad joosta sinna, kus neile tundub, et nad on õnnelikumad, mitte aga sinna, kuhu sina neile pakud." :"Ja kuhu ma pakun?" küsis Vanaema Amigorena. :"[[Lódż]]i," ütles Šaša. (lk 305) * [[Ooper]] oli võimas. :Laval oli esimene koosseis, ja isegi paar külalistähte. :Miki luges hämaras poolvaljusti mustale taustale kirjutatud ooperilibretot. :Erilist [[rõõm]]u tekitasid talle [[libreto]]s kolm kohta: :Esiteks: kaunist [[prints]]i jälitab [[madu]], kuid kolm daami päästavad ta. :Teiseks: manatark ilmub vankril, mida veavad kuus [[lõvi]]. :Kolmandaks: lõpus otsustab üks tegelane - lindmees - endale otsa peale teha, sest arvab, et elu on ebaõiglane. :Lõvid polnud muidugi päris, süžee oli tobe ja lindmees jäi ellu, mis oli [[pettumus]]. (lk 306-307) * "Ma lugesin, et tänapäeval on võimalik inimest juba ökoloogiliselt [[matus|matta]]," ütles Miki. :"Pappkarbis?" küsis Šaša. :"Ainult mitte pappkarbis!" hüüatas Ema Nora. :"Mitte tingimata pappkarbis. Võib ka ära sulatada," vastas Miki. :"Kus?" küsis Šaša. :"Spetsiaalses [[lahus]]es," vastas Miki. :"Millises lahuses???" küsis Šaša. :"[[Leelis]]es," ütles Miki. "Või külmutada ja kuivatada." :"Keda? Vanaema????" karjatas Šaša Mikit pilguga salvates. :"Kas sa tead, et su vaated on vananenud?" küsis Miki. "Sa mõtled nagu üheksateistkümnenda sajandi [[fossiil]]." :"Kui keegi sul lubaks, mataksid sa oma kalli Vanaema interneti kaudu või müüksid ta maised jäänused [[oksjon]]il," kähvas Šaša tigedalt. :"Ma arvan, et Vanaema ei tahaks tõesti ökoloogiliselt maetud saada," katkestas Ema Nora sõnasõja. "Talle polnud [[ökoloogia]] kunagi südamelähedane." :Ütles ja süütas sõnatult [[küünal|küünla]]. (lk 324-325) * Ehkki [[matus]]ed on tseremoonia, millega austatakse, pühitsetakse ja mälestatakse kadunukese elu, on kõigi pühitsejate, austajate ja mälestajate südames üksainus soov - et kõik võimalikult kiiresti ühele poole saada. (lk 328) * [[Hauakiri|Hauakirja]] - Vanaema Amigorena kaks eesnime ja ühe perekonnanime - oli [[kiviraidur]] hakanud keskelt seriifkirjas toksima. :Et oleks kenam. :Eesnimed ja perekonnanimi olid pikad, seepärast tuli perekonnanime lõpp nii kokku pressida, et meister pidi kas lõputähtedest üldse loobuma või need peaaegu kaks korda väiksemalt kirjutama. :Mõeldud, tehtud. :"Mind rõõmustab vähemalt seegi, et ta tähti vahele ei jätnud," ütles Miki. :Kivi pikalt silmitsedes olid kõik ühel meelel: hauakive toksivatelt kiviraiduritelt tuleb nõuda [[keskharidus]]t. :"Mis sa arvad, kas talle oleks [[hauakivi]] meeldinud?" küsis Miki. :"Talle poleks mitte ükski hauakivi meeldinud," vastas Šaša. (lk 334) * Varem rändasid inimesed ainult kas missiooni või [[eesmärk|eesmärgiga]]. :Nüüd [[turism|rändavad inimesed lihtsalt niisama]]. Ainult midagi vaatama. :Ja need lihtsalt niisama rännud on maailma nõnda palju muutnud, et alles pole enam ühtegi kohta, kuhu tasuks ja saaks niimoodi põgeneda, et keegi ei leia sind üles. (lk 354) * Lugedes lodžal raamatut "Teekond Läände", seitsmenda sajandi lugu budistlikust mungast Tripitakast, kes otsustas koos ahvikuninga Sun Wukongi, munksea Zhu Bajie ja liivamunga Sha Wujingiga jalgsi Hiinamaalt [[India]]sse pühatekste viia, mõistis Šaša: [[muinasjutt]]udes on takistused palju keerulisemad, kuid nende ületamine palju kergem. :Väga sageli lausa mänglev. :Kõik ümberringi tahtsid peategelast aidata. :Või oli neid võimalik veenda, et nad tahaksid. :Päriselus on takistused nähtamatud, segased, tümad ja venivad ning inimesi kuude kaupa piinavad. :Kui nad ise ei kao, pole neid enamasti võimalik mõjutada. (lk 369-370) [[Kategooria:Leedu kirjandusteosed]] rd81yo6z0re6doxzvhedz6moeladsnu 4 18582 87715 2022-07-22T13:53:59Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena...' wikitext text/x-wiki * Mulle meenus, et [[isa]] oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur [[lugupidamine]], nad töötasid paleedes [[kuningas|kuningate]] nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati [[petis]]tena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab.<!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. [[Hobused]] sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid [[öö]] suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma [[troon]]idelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid [[kirves|kirved]] ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. * [[Madeline Miller]], "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021, lk 15-16 8ct80aqgogu81ut49d9jfoa8r7l8onl 0 18583 87716 2022-07-22T13:54:12Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]] '''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Kirke"== Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021. * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda t...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]] '''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Kirke"== Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021. * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna "nümf" ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7) * [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli <!--//-->nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8) * Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8) * Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?'' :Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. <!--//--> :"[[Abielu]]," ütles ema isale, "või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna." :[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. "Ma teen soodsa [[tehing]]u," ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9) * Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9) * "Tüdruk," ütles ema isale ja kirtsutas nina. :Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind. :"Ta leiab hea abikaasa," ütles isa. (lk 9) * "Valitseja poeg?" lausus ema. "Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?" :Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: "Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala." :Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10) * [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. :Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11) * Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11) * Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult. :"Mis juhtuks," küsisin ma, "kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?" :"Ta põleks hetkega tuhaks." :"Mis siis, kui surelik näeks mind?" :Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. "Too surelik oleks õnnega koos." :"Ma ei põletaks teda?" :"Muidugi mitte," ütles isa. :"Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad." :"Ei ole," ütles ta. "Vaata." Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. "Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?" :Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12) * Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12) * "Sina," ütles ta helendavale õele Pasiphaele, "abiellud Zeusi igavese pojaga!" Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab. :"Ja sina," ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. "Iga [[poeg]] on oma ema moodi." (lk 13) * Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.'' :Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13) * Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga <!--//-->äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14) * Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. "Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev." :"Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad," ütlesin ma. :"Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees." :"Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud," ütles Phaethousa. "[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa." :"Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?" (lk 14) * Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14) * Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. <!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * "Ja kuidas isa kuldsed veised olid?" :"Ilusad." :Perses naeris. "Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?" :"Mitte kunagi," ütles õde. :Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. "Mida ma ei tea?" :Õe täiuslik nirginägu. "Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab <!--//-->vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud." :"Ei ole nii!" :Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]]. :"Me räägime Kirkele veistest," ütles vend emale. "Ta ei teadnud." :Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. "Rumal Kirke." (lk 16-17) * Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17) * Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18) * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud <!--//-->esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid. :Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. :Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19) * Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad! :Isa naeratas. "Vennad," ütles ta, "mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi." :Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu. :Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''. :Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim. :See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20) * Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20) * Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm <!--//-->pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall oda käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21) * Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: "Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]]." :Ent onud olid närvilised. ''Karistus on avalik. See on solvang, õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!'' :Isa valgus pimestas silmi. "[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?" :Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21) * Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21) * Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.'' :Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid. :"Ma toon vangi." :Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22) * Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha. :Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga. :Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23) * Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25) * "On sul kõht tühi?" küsisin ma. "Ma võiksin sulle süüa tuua." :"Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks." :See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25) * "Sa aitasid surelikke," ütlesin ma. "Selle eest said karistada." :"Nii on." :"Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?" :See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. "Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?" :"Tean," ütlesin ma. "Aga ma ei saa sellest aru."<!--//--> :"Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest." :Mu ihu raputas värin. "Kuidas nad seda välja kannatavad?" :"Nii hästi, kui suudavad." (lk 25-26) * :"Kõik jumalad ei pea olema ühesugused," ütles ta. :Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige. :"Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma." :See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26) * Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut. :"Ja kas ta võitis?" olin kord isa käest küsinud. :"Ei võitnud," oli isa vastanud. :Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust. :Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps. :Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27) * Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28) * "Isa, pärisin ma, "kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?" :Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe. :"Ta peaks midagi paremat vastu saama," ütles ta. :"Nagu näiteks?" :Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. "Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile." Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29) * Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30) * Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest. :Ma vangutasin pead. "Kust sa selliseid asju kuulnud oled?" :"Ma kuulan." (lk 31) * Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?'' :"Mida sa silmas pead?" küsisin ma. :"Näiteks," ütles ta, "las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord." :Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas. :Ta raputas pead. "Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle." :Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. "Nagu [[merekarp]]," ütlesin ma.<!--//--> :"Ahaa!" Ta vehkis sõrmega õhus. "Lapik või koonus?" :"Koonus." :"Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?" :"Mitte midagi," ütlesin ma. "[[Õhk]]." :"See ei ole üks ja sama," ütles ta. "Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme." :Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32) * [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: "Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi." :Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul. :''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32) * Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri. :"[[Minos]]," ütles isa lamamisasemelt. "Zeusi poeg ja Kreeta kuningas." :"Surelik?" Ema ajas end istukile. "Sa ütlesid, et see on jumal!" :"Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on." :Perses irvitas. "Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?" :Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. "Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud." (lk 33) * [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. <!--//-->Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks. :Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. * Aietes võttis mu käevangu. "Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased." :Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35) * "Kas sa [[Athena]]t näed?" sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35) * [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ca teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36) * "Vaata sinna," lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes. :Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel. :"Muidugi ta meeldib sulle," ütles Aietes. "See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma." (lk 36) * Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta üdes, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohdaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha. :Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. "Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?" :Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37) * Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38) * Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe. :Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39) * Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40) * [Glaukos:] Ta ohkas. "Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge." :"Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]]." :Ta pidas hetke aru. "Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre." (lk 42) * Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli. :"Me kohtusime korra," ütlesin ma. :Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. "Kellega?" :"Prometheusega," ütlesin ma. "Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit." :Ta vaatas üles. "Prometheus," ütles ta. :"Jah." Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. "Tuletooja." (lk 43) {{JÄRJESTA:Miller, Madeline}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] nrg6c5tlo8kuuoh0sdgffzdqrpl62gt 87717 87716 2022-07-22T18:22:18Z Ahti-Saku 3690 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]] '''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Kirke"== Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021. * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna "nümf" ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7) * [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli <!--//-->nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8) * Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8) * Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?'' :Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. <!--//--> :"[[Abielu]]," ütles ema isale, "või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna." :[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. "Ma teen soodsa [[tehing]]u," ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9) * Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9) * "Tüdruk," ütles ema isale ja kirtsutas nina. :Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind. :"Ta leiab hea abikaasa," ütles isa. (lk 9) * "Valitseja poeg?" lausus ema. "Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?" :Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: "Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala." :Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10) * [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. :Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11) * Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11) * Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult. :"Mis juhtuks," küsisin ma, "kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?" :"Ta põleks hetkega tuhaks." :"Mis siis, kui surelik näeks mind?" :Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. "Too surelik oleks õnnega koos." :"Ma ei põletaks teda?" :"Muidugi mitte," ütles isa. :"Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad." :"Ei ole," ütles ta. "Vaata." Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. "Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?" :Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12) * Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12) * "Sina," ütles ta helendavale õele Pasiphaele, "abiellud Zeusi igavese pojaga!" Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab. :"Ja sina," ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. "Iga [[poeg]] on oma ema moodi." (lk 13) * Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.'' :Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13) * Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga <!--//-->äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14) * Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. "Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev." :"Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad," ütlesin ma. :"Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees." :"Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud," ütles Phaethousa. "[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa." :"Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?" (lk 14) * Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14) * Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. <!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * "Ja kuidas isa kuldsed veised olid?" :"Ilusad." :Perses naeris. "Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?" :"Mitte kunagi," ütles õde. :Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. "Mida ma ei tea?" :Õe täiuslik nirginägu. "Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab <!--//-->vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud." :"Ei ole nii!" :Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]]. :"Me räägime Kirkele veistest," ütles vend emale. "Ta ei teadnud." :Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. "Rumal Kirke." (lk 16-17) * Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17) * Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18) * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud <!--//-->esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid. :Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. :Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19) * Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad! :Isa naeratas. "Vennad," ütles ta, "mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi." :Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu. :Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''. :Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim. :See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20) * Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20) * Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm <!--//-->pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall oda käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21) * Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: "Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]]." :Ent onud olid närvilised. ''Karistus on avalik. See on solvang, õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!'' :Isa valgus pimestas silmi. "[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?" :Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21) * Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21) * Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.'' :Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid. :"Ma toon vangi." :Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22) * Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha. :Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga. :Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23) * Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25) * "On sul kõht tühi?" küsisin ma. "Ma võiksin sulle süüa tuua." :"Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks." :See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25) * "Sa aitasid surelikke," ütlesin ma. "Selle eest said karistada." :"Nii on." :"Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?" :See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. "Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?" :"Tean," ütlesin ma. "Aga ma ei saa sellest aru."<!--//--> :"Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest." :Mu ihu raputas värin. "Kuidas nad seda välja kannatavad?" :"Nii hästi, kui suudavad." (lk 25-26) * :"Kõik jumalad ei pea olema ühesugused," ütles ta. :Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige. :"Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma." :See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26) * Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut. :"Ja kas ta võitis?" olin kord isa käest küsinud. :"Ei võitnud," oli isa vastanud. :Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust. :Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps. :Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27) * Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28) * "Isa, pärisin ma, "kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?" :Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe. :"Ta peaks midagi paremat vastu saama," ütles ta. :"Nagu näiteks?" :Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. "Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile." Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29) * Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30) * Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest. :Ma vangutasin pead. "Kust sa selliseid asju kuulnud oled?" :"Ma kuulan." (lk 31) * Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?'' :"Mida sa silmas pead?" küsisin ma. :"Näiteks," ütles ta, "las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord." :Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas. :Ta raputas pead. "Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle." :Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. "Nagu [[merekarp]]," ütlesin ma.<!--//--> :"Ahaa!" Ta vehkis sõrmega õhus. "Lapik või koonus?" :"Koonus." :"Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?" :"Mitte midagi," ütlesin ma. "[[Õhk]]." :"See ei ole üks ja sama," ütles ta. "Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme." :Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32) * [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: "Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi." :Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul. :''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32) * Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri. :"[[Minos]]," ütles isa lamamisasemelt. "Zeusi poeg ja Kreeta kuningas." :"Surelik?" Ema ajas end istukile. "Sa ütlesid, et see on jumal!" :"Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on." :Perses irvitas. "Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?" :Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. "Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud." (lk 33) * [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. <!--//-->Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks. :Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. * Aietes võttis mu käevangu. "Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased." :Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35) * "Kas sa [[Athena]]t näed?" sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35) * [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ca teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36) * "Vaata sinna," lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes. :Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel. :"Muidugi ta meeldib sulle," ütles Aietes. "See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma." (lk 36) * Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta üdes, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohdaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha. :Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. "Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?" :Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37) * Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38) * Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe. :Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39) * Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40) * [Glaukos:] Ta ohkas. "Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge." :"Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]]." :Ta pidas hetke aru. "Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre." (lk 42) * Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli. :"Me kohtusime korra," ütlesin ma. :Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. "Kellega?" :"Prometheusega," ütlesin ma. "Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit." :Ta vaatas üles. "Prometheus," ütles ta. :"Jah." Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. "Tuletooja." (lk 43) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Miller, Madeline}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] 6mohs9ca9t3p9wgg0y2e5sbfae2zlgi 87718 87717 2022-07-23T02:15:14Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG|pisi|Madeline Miller, 2013.]] '''Madeline Miller''' (sündinud 24. juulil 1978 Bostonis USAs) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. =="Kirke"== Madeline Miller, "Kirke", tlk Hedda Maurer, 2021. * Kui ma sündisin, ei olnud selle kohta nime, mis ma olin. Mind kutsuti [[nümf]]iks ja kõik eeldasid, et ma olen samasugune nagu ema, tädid, tuhanded nõod. Vähim vähemate jumalannade hulgas. Meie vägi oli nõnda tagasihoidlik, et sellest hädavaevu piisas, et me võiksime elada igavesti. Me kõnelesime kaladega ja hoolitsesime lillede eest, meelitasime pilvedest välja veepiisku ja lainetest soola. Meie tulevikuväljavaated olid niisama napid kui sõna "nümf" ise. Meie keeles ei tähendanud see ainult jumalannat, vaid ka [[pruut]]i. (lk 7) * [[Okeanos]]e [[palee]] oli imetabane ehitis, raiutud sügavale kaljupõue. Kõrged võlvid olid kullatud, sajanditega olid jumalate jalapaarid põranda siledaks lihvinud. Igas saalis oli aimata Okeanose jõe kohinat — see oli maailma mageda vee allikas, mille vesi oli <!--//-->nõnda tume, et ei saanud aru, kus see lõppes ja algas kivine jõepõhi. Kallastel kasvasid rohu sees kahvatuhallid lilled ja Okeanose lugematud lapsed, najaadid ja nümfid ja jõejumalad. Siugjad kui saarmad, naerusuised, näod hämaruses hiilgamas, lõid nad kokku kuldseid karikaid, katsusid rammu, mängisid armumänge. Nende keskel istus minu ema, kõige kaunim liiliaõis. (lk 7-8) * Ma näen, kuidas ema kohendab oma rüüd, nii et see langeb täpselt õigesti õlgadele. Ma näen, kuidas veepind tema sõrmenipsu all virvendab. Ma olen tema väikesi [[kavalus]]i näinud tuhat korda. Isa läks iga kord õnge. Ta uskus, et maailm on korraldatud nõnda, et see oleks tema meele järele. (lk 8) * Ema teadis, et ta tuleb. Ema oli habras, kuid leidlik, [[mõistus]] vahe kui teravahambuline [[angerjas]]. Ta mõistis väga hästi, kuidas temasugune [[võim]]u juurde pääseb - sohilapsed ja jõekaldal hullamised eksitaksid ta ainult teelt kõrvale. Kui isa täies hiilguses tema ees seisis, puhkes ema naerma. ''Sinuga ühte heita? Miks ma peaksin?'' :Muidugi oleks isa võinud võtta vägisi, mida tahtis. Ent [[Helios]]e [[uhkus]]t kõditas mõte, et kõik naised ihkavad tema sängi, nii orjatüdrukud kui ka jumalannad. Tõendusena suitsesid tema [[altar]]id, kuhu tõid ohvriande suure kõhuga emad ja õnnelikud juhukallimad. <!--//--> :"[[Abielu]]," ütles ema isale, "või üldse mitte midagi. Ja kui abielu, siis pea meeles: väljas võid sa lõbutseda kõikide tüdrukutega, aga koju ei tohi sa neist ühtegi tuua, sest sinu kojas maksab ainult minu sõna." :[[Tingimus]]ed, piirangud. See oli isa jaoks midagi uut ja [[jumal]]ad ei armasta midagi rohkem kui [[uudsus]]e võlu. "Ma teen soodsa [[tehing]]u," ütles isa ja andis kinnituseks emale [[kaelakee]], mille ta oli ise valmistanud, ajanud niidi otsa kõige haruldasemast [[merevaik|merevaigust]] helmeid. Hiljem, kui mina sündisin, andis isa emale järgmise kee, ja nii veel kolm korda, kui sündisid mu õde ja vennad. Ma ei tea, kummast ema rohkem rõõmu tundis: küütlevatest helmestest või sellest, et tema õed pidid kadedusest lõhki minema, kui ta neid kaelas kandis. Ma usun, et ta oleks keesid kogunud aegade lõpuni, kuni need oleksid rippunud tema kaela ümber nagu ike, kui vägevad jumalad ei oleks teda peatanud. Selleks ajaks olid jumalad teada saanud, kes me neljakesi olime. Sa võid veel lapsi saada, ütlesid nad emale, aga mitte temaga. Ent teised abikaasad ei kinkinud merevaigust helmeid. See oli ainuke kord, kui ma nägin ema nutmas. (lk 8-9) * Kui olin ilmale tulnud, pesi ja mähkis mind üks [[tädi]]dest - ma ei meenuta teda nimepidi, sest minu loos on palju tädisid. Teine tädi hoolitses ema eest, värvis ta huuled taas punaseks, kammis elevandiluust kammiga tema juukseid. Kolmas tädi läks ukse juurde isa sisse laskma. (lk 9) * "Tüdruk," ütles ema isale ja kirtsutas nina. :Ent isal ei olnud midagi [[tütar]]de vastu, kes olid leebe loomuga ja kuldsed nagu varasügisel pressitud värske [[oliiviõli]]. Inimesed ja jumalad maksid kallist hinda, et võiksid sigitada endile lapsi, ja räägiti, et isa [[varakamber]] on ehk rikkalikumgi kui jumalate valitseja enese oma. Isa asetas käe mu pealaele ja õnnistas mind. :"Ta leiab hea abikaasa," ütles isa. (lk 9) * "Valitseja poeg?" lausus ema. "Sa ei taha ometi öelda, et [[surelik]]?" :Ema ei üritanudki jälestust varjata. Kunagi lapsena olin ma küsinud, mismoodi [[surelikud]] välja näevad. Isa oli vastanud: "Võiks öelda, et nad meenutavad [[kuju]]lt meid, aga ainult sel määral, nagu ussike meenutab kujult valaskala." :Ema ei keerutanud: ''nagu rüvedad paunakesed roiskunud liha''. (lk 10) * [Heliosest:] Isa koda oli pime ja vaikne. Tema [[palee]] asus Okeanose palee kõrval, sügaval kaljupõues, seinad olid lihvitud [[obsidiaan]]ist. Miks ka mitte? Need oleksid võinud olla ehitatud ükskõik millest maailmas, Egiptuse veripunasest marmorist või Araabia mürripuust, kui isa oleks seda vaid soovinud. Ent talle meeldis, kuidas obsidiaan tema [[valgus]]t peegeldas, kuidas tuli veikles klaasjal pinnal, kui ta seinast möödus. Muidugi ei olnud ta arvestanud sellega, et koda on sünk[[must]], kui ta parasjagu eemal viibib. Isa ei ole kunagi suutnud ette kujutada maailma nõnda, et teda ennast seal ei ole. :Niisugustel puhkudel võisin ma teha, mida tahtsin: süüdata [[tõrvik]]u ja joosta, et näha, kuidas leegid minu kannul lippavad. Lebada siledal kaljupõrandal ja uuristada sellese sõrmega pisikesi auke. Ei olnud tõuke ega ussikesi ja ma ei osanud neid tagagi igatseda. Kojas ei elanud midagi, välja arvatud meie. (lk 11) * Veini juues mängis isa [[kabe]]t. Keegi ei tohtinud temaga koos mängida. Ta sättis kivist nupud paika, keeras laua ringi ja käis uuesti. (lk 11) * Isa jalge ees oli kogu maailm kullast. Valgus paistis korraga kõikjalt - tema kollasest ihust, küütlevatest silmadest, pronksihelgistest juustest. Tema [[ihu]] kuumas kui söepann ning ma surusin end nii tihedasti tema vastu, kui ta lubas, nagu sisalik südapäevasel kaljul. Tädi oli öelnud, et mõni vähem jumal ei võinud teda peaaegu vaadatagi, kuid mina olin tema tütar ja veri tema verest ning vahtisin tema nägu nii kaua, et kui ma pilgu pöörasin, seisis see ikka veel mu silme ees, kumas vastu põrandalt, helendavatelt seintelt ja inkrustatsiooniga laudadelt, isegi mu enese ihult. :"Mis juhtuks," küsisin ma, "kui keegi surelik näeks sind täies hiilguses?" :"Ta põleks hetkega tuhaks." :"Mis siis, kui surelik näeks mind?" :Isa naeratas. Ma kuulasin, kuidas kabenupud liikusid, marmor kriipis tuttavlikult puitu. "Too surelik oleks õnnega koos." :"Ma ei põletaks teda?" :"Muidugi mitte," ütles isa. :"Aga mu [[silm]]ad on nagu sinu omad." :"Ei ole," ütles ta. "Vaata." Tema [[pilk]] tabas halgu kolde kõrval. See hõõgus, lõi leegitsema ning varises siis tuhana maha. "Ja see on vähim, mida minu [[vägi]] võib. Kas sina suudad niigi palju?" :Öö läbi vahtisin ma neid halge. Ei suutnud. (lk 12) * Ma ei oska täpselt öelda, kui palju [[aeg]]a mööda läks. Jumalate päevad voolavad nagu vesi kärestikust alla ja ma ei olnud veel ära õppinud surelike trikki, kuidas neid kokku lugeda. Oleks võinud arvata, et isa oleks meile asja paremini selgitanud, lõppude lõpuks teab tema ju iga [[päikesetõus]]u. (lk 12) * "Sina," ütles ta helendavale õele Pasiphaele, "abiellud Zeusi igavese pojaga!" Isa kasutas oma [[ettekuulutus]]te häält, mis kõneles asjust, mis tulevikus kindlasti sünnivad. Ema säras seda kuuldes õnnest, ta kujutas juba ette rüüsid, mida ta Zeusi pidusöökidel kannab. :"Ja sina," ütles isa vennale oma tavalise kõlava, suvehommikuna klaari häälega. "Iga [[poeg]] on oma ema moodi." (lk 13) * Vend ja õde olid nutikad ning taipasid kiiresti, kuidas asjalood on. Nad armastasid mind oma kärbikäppade tagant mõnitada. ''Ta silmad on kollased kui kusi. Ta kriiskab nagu öökull. Tema nimi on Haugas, aga peaks olema Kits, sest ta on nii kole.'' :Need olid esimesed katsed torgata, alles nürid, kuid muutusid päev-päevalt teravamaks. Ma õppisin neid vältima ning varsti leidsid nad rohkemgi lusti Okeanose kojas pisikeste najaadide ja jõejumalate seas. Kui ema läks õdede juurde, järgnesid nad talle ja panid oma mõjuvõimu maksma meie järeleandlike nõbude üle, kes olid neist lummatud kui kalamaimud havi lõugade ees. Õde-venda mõtlesid välja sada mängu, millega teisi [[kius]]ata. Tule siia, Melia! meelitasid nad. Olümpose komme on juuksed kuklapiirini maha lõigata. Kuidas sa küll mehele saad, kui sa meil seda teha ei luba? Kui Melia nägi, kuidas tema pügatud juuksed turritasid nagu siilikesel, ja nutma puhkes, naersid nemad, nii et koopad vastu kajasid. (lk 13) * Ma eelistasin isa vaikset koda ja veetsin viimse kui võimaliku hetke isa jalge ees. Ühel päeval - ehk tasuks - pakkus ta välja, et ta võtab mu kaasa, kui läheb oma püha veisekarja vaatama. See oli suur au, sest see tähendas, et ma võisin sõita isa kuldses kaarikus ja näha elajaid, keda kadestasid kõik jumalad - viitkümmet lumivalget veist, kes paitasid isa silma iga <!--//-->äev, kui ta üle taevakaare rändas. Nõjatusin üle kaariku kalliskividega kaunistatud serva ja vaatasin maad, mis all mööda lippas: metsade rikkalikku rohelust, sakilisi mäeahelikke, silmapiirini laiuvat ookeanisina. Otsisin ka surelikke, kuid me olime luga kõrgel, et neid näha. (lk 13-14) * Lampetia - ma arvasin, et see oli Lampetia - silitas mu juukseid. "Kullakene, sa ei pea oma silmade pärast üldse muretsema. Mitte üks raas! Sinu ema on imekaunis, aga ta ei ole kunagi olnud tugev." :"Minu [[silm]]ad on samasugused kui teie silmad," ütlesin ma. :"Kui armas! Ei, kullake, meie omad on eredad kui tuli ja meie juuksed on nagu päikesesillerdus vees." :"Väga nutikas, et sa oled [[juuksed]] palmikusse põiminud," ütles Phaethousa. "[[Pruun]]id salgud ei näegi niiviisi väga jubedad välja. Kahju, et sa oma [[hää]]lt samamoodi ära peita ei saa." :"Ta ei tohiks enam kunagi kõneleda. Sellest oleks abi, on ju, õde?" (lk 14) * Ma ei olnud eales varem ühtegi [[veis]]t näinud, aga sellest polnudki lugu: loomad olid nii silmanähtavalt kaunid, et mul polnud vaja neid kellegagi võrrelda. Nende karv oli valge kui liiliate õielehed ja silmad õrnad, pikkade ripsmetega. Sarved olid kullatud - seda olid teinud õed - ning kui nad kummardusid rohtu näsima, olid nende kaelad nõtked nagu tantsijatel. Õhtupäike maalis nende selgadele maheda läike. (lk 14) * Mulle meenus, et isa oli kunagi kõnelenud, et maa peal elavad mehed, keda kutsutakse [[astronoom]]ideks, kelle ülesanne on isa tõusmise ja laskumise üle arvet pidada. Neile langes osaks surelike suur lugupidamine, nad töötasid paleedes kuningate nõuandjatena, kuid mõnikord viivitas isa ühe või teise asja pärast ning paiskas arvutused lootusetult segamini. Siis tariti astronoomid selle kuninga ette, keda nad teenisid, ja hukati petistena. Isa oli sellest kõneledes naeratanud. See oli neile paras palk, ütles isa. [[Päike]] Helios kuuletus ainult iseenda tahtele, ei olnud kellegi asi öelda, mida ta teha võtab. <!--//--> :"Isa," pärisin ma tol päeval, "kas me oleme parasjagu hiljaks jäänud, et astronoomid surma saata?" :"Oleme küll," vastas ta kõlisevaid ohje rapsates. Hobused sööstsid edasi, maapind meie all muutus virvarriks, veepiiril kõrgusid öö suitsused varjud. Ma ei vaadanud. Rinnus kiskus, nagu oleks keegi pesu kuivaks väänanud. Ma mõtlesin astronoomide peale. Ma kujutasin neid ette pisikeste ussikestena, vedelatena ja kõveras. Armu! kisendasid nad oma luistel põlvedel, see ei olnud meie süü, päike ise jäi hiljaks. :Päike ei jää kunagi hiljaks, vastasid kuningad oma troonidelt. Nõnda öelda on [[jumalateotus]], seepärast peate surema! Ja nii langesid kirved ning raiusid halastust anuvad mehed pooleks. (lk 15-16) * "Ja kuidas isa kuldsed veised olid?" :"Ilusad." :Perses naeris. "Ta ei tea! Kas sa oled kunagi kuulnud, et keegi võiks olla nii loll?" :"Mitte kunagi," ütles õde. :Ma ei oleks pidanud küsima, aga ma olin ikka veel oma mõtetes, nähes nende teineteisest lahutatud kehasid marmorpõrandal aelemas. "Mida ma ei tea?" :Õe täiuslik nirginägu. "Et ta paneb neid, muidugi mõista. Niimoodi teeb ta uusi juurde. Ta muudab ennast pulliks ja sigitab <!--//-->vasikad ja küpsetab need ära, kes on liiga vanaks jäänud. Sellepärast arvavad kõik, et nad on surematud." :"Ei ole nii!" :Nad huilgasid ja näitasid näpuga minu õhetavate põskede peale. Need helid meelitasid kohale ema. Ta jumaldas seda, kui õde ja vend mind [[pilge|pilkasid]]. :"Me räägime Kirkele veistest," ütles vend emale. "Ta ei teadnud." :Ema naer kõlas hõbedasena kui allikas, mis üle kivide voolab. "Rumal Kirke." (lk 16-17) * Nõnda möödusid siis aastad. Mulle meeldiks öelda, et ma varitsesin kogu aeg hetke, et köidikutest priiks rabeleda, kuid kibe tõde on see, et kardetavasti hõljusin ma niisama, arvates, et polegi muud peale nüristavate [[kannatused|kannatuste]], nii kuni aegade lõpuni. (lk 17) * Saadeti sõna, et üks [[onu]]dest saab karistada. Ma ei tundnud teda, ent olin kordi ja kordi kuulnud tema nime meie pere kurjakuulutavates sosinates. ''[[Prometheus]]''. Kunagi ammu, kui inimesed veel koobastes värisesid ja külma käes kössitasid, oli ta astunud vastu [[Zeus]]i tahtele ja viinud inimestele kingituseks [[tuli|tule]]. Leekidest sündisid kõik [[tsivilisatsioon]]i hüved ja kunstid, mille puhul kiivas Zeus oli lootnud, et need inimeste kätte ei satu. Säherduse mässu eest oli Prometheus saadetud elama [[allilm]]a põhjatusse sügavikku, kuni välja mõeldakse, kuidas oleks kõige õigem teda karistuseks piinata. Ja nüüd andis Zeus teada, et aeg on kätte jõudnud. (lk 18) * Kunagi, maailma koidikul, olid olnud ainult [[titaanid]]. Siis oli vanaonu [[Kronos]] kuulnud ettekuulutust, et ühel päeval tõukab tema enese järeltulija ta troonilt. Kui tema naine [[Rhea]] oli ilmale kandnud <!--//-->esimese lapse, rebis Kronos maimukese naise käte vahelt, enne kui ta puhtakski pesta oleks jõutud, ja neelas tervenisti alla. Sündis veel neli last ja Kronos sõi nad niisamuti ära, kuni viimaks mähkis meeleheitel Rhea rätiku sisse [[kivi]], et Kronos selle lapse asemel alla neelaks. Pettus läks läbi ning päästetud vastsündinu Zeus viidi Dikte mäele, kus ta salaja üles kasvatati. Suureks sirgus ta tõepoolest, noppis taevalaotusest välgunoole ning surus isa kõrist alla mürgitaimi. Kronos oksendas välja Zeusi õed ja vennad, kes isa kõhus senini elus olid. Nad hakkasid otsekohe venna poole hoidma ning nimetasid endid olümposlasteks mäe järgi, mille tippu nad viisid oma troonid. :Vanad jumalad jagunesid kahte leeri. Paljud toetasid Kronost, kuid minu isa ja vanaisa ühinesid Zeusiga. Ühed kõnelesid, et see oli sellepärast, et [[Helios]] oli alati halvustanud Kronose eblakat uhkust; teised aga sosistasid, et isal oli võime [[tulevik]]ku ette näha ja ta teadis, kuidas sõda lõpeb. Lahingud käristasid taevalaotuse lõhki: õhkki põles ning jumalad rebisid liha üksteise luudelt. Maapind oli läbi imbunud nõnda vägevatest tulistest vereklompidest, et sinna, kuhu need langesid, kasvasid haruldased lilled. Lõpuks jäi Zeusi jõud peale. Ta mõistis ahelatesse need, kes olid talle vastu hakanud, ning röövis ülejäänud titaanidelt väe, mille jagas laiali oma õdede ja vendade ja sigitatud laste vahel. Onu [[Nereus]], kunagi vägev merede valitseja, oli nüüd uue merejumala [[Poseidon]]i kannupoiss. Onu [[Proteus]] jäi ilma paleest ning tema naised anti voodiorjadeks. Ainult isa ja vanaisa säilitasid oma vara ja seisuse. :Onud muigasid põlglikult. Kas nad oleksid pidanud tänulikud olema? Helios ja Okeanos olid otsustanud sõja saatuse, kõik teadsid seda. Zeus oleks pidanud nad üle külvama uue väe, uute ülesannetega, kuid ta kartis, sest nende vägi ei olnud juba niigi tema omast väiksem. Onud jälgisid isa, ootasid, et ta protestiks, et lõõmaks tema vägev tuli. Ent Helios ei teinud muud, kui läks tagasi oma kotta kaljupõues, kaugele eemale Zeusi taevasinana ereda pilgu alt. (lk 18-19) * Möödunud olid sajandid. Maapinda löödud haavad olid paranenud ja rahu püsis. Ent jumalate [[vimm]] on niisama surematu kui nende ihu ja [[pidusöök]]idel kogunesid onud tihedasti isa ümber. Mulle meeldis, kuidas nad lõid silmad maha, kui temaga kõnelesid, kuidas nad jäid hiirvaikseks ja tähelepanelikuks isa iga vähimagi liigutuse peale. Veininõud tühjenesid ja tõrvikud põlesid lühemaks. Liigagi kaua oleme seda juba talunud, sosistasid onud. Me oleme taas tugevad. Mõtle, mida suudaks sinu tuli, kui sa selle valla päästaksid! Sina oled vana vere vägevaim, isegi Okeanosest vägevam. Isegi Zeusist vägevam, kui vaid tahad! :Isa naeratas. "Vennad," ütles ta, "mis jutt see on? Kas pole siis kõigi jaoks piisavalt suitsu ja kõhutäidet? Zeusil pole väga vigagi." :Zeus, kui ta oleks seda kuulnud, oleks rahule jäänud. Ent ta ei näinud, mida nägin mina, mida võis isa ilmest selgesti välja lugeda. Neid ütlemata, õhku rippuma jäänud sõnu. :Zeusil pole väga vigagi, ''esialgu''. :Onud hõõrusid käsi ja naeratasid vastu. Nad lahkusid lootusrikkana, mõeldes kannatamatult kõigele sellele, mida nad esimese asjana teevad, kui taas valitseb titaanide võim. :See oli minu esimene [[õppetund]]. Sileda, tuttavliku pealispinna all pulbitseb midagi sootuks muud, mis võib maailma lõhki käristada. (lk 20) * Nüüd tunglesid onud isa troonisaalis ja pööritasid [[hirm]]ust silmi. Prometheuse äkiline [[karistus]] on märk sellest, ütlesid nad, et Zeus ja tema hõimlased kavatsevad lõppude lõpuks meid ikkagi rünnata. Olümposlased ei jää rahule enne, kui on meid viimseni hävitanud. Me peaksime hoidma Prometheuse poole - või ei, me peaksime ta hukka mõistma, et Zeusi piksenooled ei tabaks meie eneste päid. (lk 20) * Ma olin oma tavalises paigas isa jalge ees. Lebasin vaikselt, et nad mind ei märkaks ega minema saadaks, kuid hinges möllas torm <!--//-->pelgalt juba hirmuäratava võimaluse peale: taas [[sõda]]. Välgunooled purustavad meie koja. [[Athena]], Zeusi sõdalasest tütar, kihutab meie kannul, hall oda käes, kõrval lahutamatu kaaslane tapatalgutes, [[Ares]]. Meid pannakse ahelatesse ja heidetakse tuleleekidesse, kust ei ole pääsu. (lk 20-21) * Isa kõneles onude keskel rahuliku ja kuldsena: "Vennad, kui Prometheus saab karistada, siis ainult sellepärast, et ta on selle ära teeninud. Ärgem otsigem kõikjalt [[vandenõu]]." :Ent onud olid närvilised. ''Karistus on avalik. See on solvang, õppetund meile. Vaadake, mis juhtub titaanidega, kes sõna ei kuula!'' :Isa valgus pimestas silmi. "[[Mässaja]] kutsutakse korrale, see on kõik. Narr kiindumus surelikesse viis Prometheuse eksiteele. Titaanidel pole sellest midagi õppida. Saate aru?" :Onud noogutasid. Pettunud ilmetesse oli põimitud ka omajagu [[kergendus]]t. Ei mingit verevalamist, ''esialgu''. (lk 21) * Jumalate karistamist tuli harva ette ning see oli midagi kohutavat, meie kojas ringlesid üha pöörasemad jutud. Prometheust ei olnud võimalik tappa, aga oli hulk põrgupiinu, ehk hullemadki kui [[surm]]. Kas lastakse käiku noad või mõõgad, rebitakse küljest käed ja jalad? Hõõguvad orad või tuleratas? Najaadid minestasid üksteise embuses. Jõejumalad ajasid selja sirgu, näod erutusest tumepunased. Seda ei kujuta ettegi, kuidas jumalad [[valu]] pelgavad! Miski ei ole nende jaoks võõram ning midagi ei soovi nad tulihingelisemalt pealt näha. (lk 21) * Karistamine oli usaldatud [[fuuria]]le, ühele neist allilma jumalannadest, kes elavad surnute seas. Minu pere oli end sisse seadnud oma harilikule aujärjele ning mina seisin rahvamassi ees, pilk naelutatud uksele. Selja taga nihelesid ja sosistasid najaadid ja jõejumalad. ''Ma olen kuulnud, et tal on juuste asemel maod. Ei, hoopis skorpionid, ja tema silmad voolavad verd.'' :Ukseava oli tühi. Siis korraga enam ei olnud. Jumalanna nägu oli hall ja armutu nagu elusast kaljust raiutud ning seljale kinnitusid tumedad [[tiivad]], nii et ta meenutas raisakotkast. Suust sähvis haruline keel. Peas vingerdasid peenikesed rohelised maod, nagu oleks juustesse põimitud elavad lindid. :"Ma toon vangi." :Jumalanna hääl kajas laest vastu, nagu hauguks jahikoer saagi peale. Ta astus pikkade sammudega saali etteotsa. Paremas käes oli [[piits]], mille ots kriipis tasa põrandat. Teise käega sikutas ta ketti, mille otsas oli Prometheus. (lk 22) * Fuuria ei vaevunud sõnu seadma. Ta oli [[piinamine|piinamise]] jumalanna, see oli tema [[ilukõne]]. Piitsahoop raksatas, nagu murduks tammeoks. Prometheus võpatas ning tema küljele kärises [[haav]], mis oli niisama pikk kui minu käsivars. Ümberringi ahhetati, nagu sisiseks vesi kuumal kaljul. Fuuria tõstis taas piitsa. Raksatus. Piits rebis Prometheuse seljalt verise nahariba. Nüüd hakkas fuuria tööga tõemeeli pihta, hoop järgnes hoobile ning Prometheuse ihu kattus risti-rästi lõhedega. Kuulda oli vaid piitsaplaksatusi ja Prometheuse summutatud hingeldamist. Kaelal pungitasid kõõlused. Keegi trügis mulle selga, üritades paremini näha. :Jumalate haavad paranevad kiiresti, kuid fuuria tundis tööd hästi ja oli veelgi kiirem. Hoop järgnes hoobile, kuni piits oli läbimärg. Ma teadsin, et jumalad võivad veritseda, aga ma ei olnud seda kunagi näinud. Prometheus oli üks vägevamaid meie seast, tema verepiisad langesid kuldsena, määrisid selja kohutava iluga. :Fuuria piits ei peatunud. Möödusid tunnid, ehk päevadki. Ent isegi jumalad ei jaksa piitsutamist igavesti pealt vaadata. Veri ja kannatused kippusid tüütuks kätte minema. Neile meenusid lõbustused, mõnusad [[pidusöögid]], mis neid ootasid, pehmed purpursed lamamisasemed, mis hellitavad nende käsi ja jalgu. Ükshaaval hajusid nad laiali ning pärast viimast piitsahoopi järgnes fuuria neile, sest temagi oli pärast ränka tööd ära teeninud pidusöögi. (lk 23) * Ma ei teadnud, kas ma olin [[lahkus|lahke]], mulle tundus, et ma ei teadnud üldse mitte midagi. Ta rääkis ettevaatlikult, peaaegu arglikultki, ometi oli tema reetmine olnud nõnda jultunud. Ma ei suutnud seda vastuolu hästi mõista. ''[[Söakus|Söakad]] teod ei tähenda veel tingimata söakaid sõnu.'' (lk 25) * "On sul kõht tühi?" küsisin ma. "Ma võiksin sulle süüa tuua." :"Ma arvan, et mul ei lähe enam kunagi kõht tühjaks." :See ei mõjunud haletsusväärsena, nagu oleks võinud juhtuda sureliku puhul. Me jumalad sööme nagu me magame: sellepärast, et see on suurimaid [[nauding]]uid elus, mitte sellepärast, et meil oleks vaja. Me võime ühel päeval otsustada, et ei kuula enam kõhu sundi, kui oleme piisavalt tugevad. Ma ei kahelnudki, et Prometheus seda oli. Pärast kõiki isa jalge ees veedetud tunde olin õppinud otsekui õhust tundma, kus on [[vägi]]. Mõni onu lõhnas nõrgemini kui pink, millel nad istusid, aga vanaisa Okeanos lehkas kui rammus jõemuda ja isa nagu äsja süüdatud tuline leek. Prometheuse rohelise sambla hõng täitis kogu saali. (lk 25) * "Sa aitasid surelikke," ütlesin ma. "Selle eest said karistada." :"Nii on." :"Kas sa räägid mulle, millised [[surelikud]] on?" :See oli lapsik küsimus, kuid ta noogutas surmtõsisena. "Sellele ei ole lihtne vastata. Igaüks on isemoodi. Ainus, mis kõigil ühine, on [[surm]]. Kas sa tead seda sõna?" :"Tean," ütlesin ma. "Aga ma ei saa sellest aru."<!--//--> :"Ükski jumal ei saa. Nende ihud pudenevad põrmuks. Nende hinged muutuvad külmaks suitsuks ja lendavad allilma. Seal nad ei söö ega joo ega tunne soojust. Kõik, mille järele nad haaravad, libiseb neil käest." :Mu ihu raputas värin. "Kuidas nad seda välja kannatavad?" :"Nii hästi, kui suudavad." (lk 25-26) * :"Kõik jumalad ei pea olema ühesugused," ütles ta. :Ma ei saanudki teada, mida ma selle peale kostnud oleksin. Käigust kaikus kauge hõige. :"Sul on aeg minna. Allektole ei meeldi mind liiga kauaks üksinda jätta. Tema [[õelus]] kasvab kui [[umbrohi]], mida peab muudkui kitkuma." :See oli kummaline väljendus, sest tema ihu oli see, mis pidi kitkuda ja räsida saama. Ent see meeldis mulle, tema sõnad olid nagu [[saladus]]. Midagi, mis nägi välja nagu kivi, aga sisemuses kasvas [[seeme]]. (lk 26) * Minus tärkas kummaline tunne. Justkui ümin rinnus, justkui talvine mesitaru. Ma kõndisin isa varakambrisse, kus servast servani kiiskas varandus: härjapea kujuga kuldpeekrid, lasuriidist ja merevaigust kaelakeed, hõbedased kolmjalad ja kvartsist tahutud luigesangadega kausid. Minu lemmik oli alati olnud [[pistoda]], millel oli elevandiluust nikerdatud lõvipea. Selle oli isale kinkinud üks [[kuningas]], kes oli lootnud võita tema [[soosing]]ut. :"Ja kas ta võitis?" olin kord isa käest küsinud. :"Ei võitnud," oli isa vastanud. :Võtsin pistoda kaasa. Minu kambris säras tera küünlavalguses ja lõvi paljastas hambad. Nende all oli minu [[peopesa]], pehme ja vagudeta. Sinna ei jääks armi ega mädanevat haava. Iial ei ole näha ainsamatki [[vananemine|vananemise]] märki. Ma avastasin, et ei karda valu, mis mind ees ootas. Mind halvas sootuks muu hirm: tera ei lõikagi. Et see läheb minust läbi nagu suitsust. :Ei läinud läbi. Ihu lõhenes noatera puudutuse all ning valu sähvatas hõbeja kuumava välgunoolena. Voolas punane veri, sest minul ei olnud onu väge. Haav immitses kaua, enne kui hakkas kokku tõmbama. Ma silmitsesin seda ning niimoodi silmitsedes tabasin end uuelt mõttelt. See oli nii lihtsakoeline, et peaaegu on häbi öeldagi, nagu laps oleks avastanud, et tema käsi on tema oma. Ent ma olingi siis laps. :Mõte oli: kogu mu elu oli olnud nagu hämar sügavik, aga mina ei olnud osa tumedast veest. Mina olin olevus selle sees. (lk 27) * Kui ma ärkasin, oli Prometheus läinud. Põrand oli kuldsest verest puhtaks pestud. Käeraudadest jäänud auk oli kinni kaetud. Uudiseid kuulsin ma ühe najaadist nõo käest: Prometheus oli viidud kõrgele Kaukasuse sakilisse mäetippu ja kalju külge aheldatud. Ühele kotkale oli antud käsk, et ta tuleks igal südapäeval, rebiks maksa Prometheuse ihust ning sööks selle veel auravana ära. Sõnulseletamatu karistus, ütles nõbu, nautides viimset kui üksikasja: verest nõretavat nokka, puruks kistud maksa, mis kasvas uuesti ainult selleks, et seda saaks taas välja rebida. ''Kujutad sa ette?'' (lk 28) * "Isa, pärisin ma, "kas Zeus laseb kunagi Prometheuse vabaks?" :Isa vaatas silmi kissitades kabenuppe. :"Ta peaks midagi paremat vastu saama," ütles ta. :"Nagu näiteks?" :Isa ei vastanud. Kellegi tütar muudeti linnuks. Boreas ja Apollon tülitsesid armastatu pärast ja noormees suri. Boreas muigas salakavalalt oma lamamisasemelt. Tema hääle tuuline kõma pani tõrvikuleegid võbelema. "Sa arvad, et ma oleksin lubanud, et Apollon ta endale saab? Ta ei vääri seesugust õit. Ma puhusin heiteketta poisi pea sisse kinni, paras Olümpose kehkatsile." Onude naer kõlas nagu kaos, nagu undaksid delfiinid, hauguksid hülged, lained lööksid raksatades vastu kive. Salgakesi möödusid meist nereiidid, valged kui angerja kõhualune - nad läksid tagasi oma soolakatesse kodadesse. (lk 29) * Isa andis pojale nimeks Aietes. [[Kotkas]]. Tema ihu oli minu käsivarte vastas soe kui päikesest kuumaks köetud kivi ja kroonlehena sametpehme. Eales ei ole nähtud võluvamat last. Ta lõhnas kui mesi ja äsja lahvatanud tulekeel. Ta sõi minu sõrmede vahelt ega võpatanud mu käheda hääle peale. Ta ei tahtnud muud kui kerratõmbununa minu kaelaõnaruses magada ja kuulata lugusid, mida ma talle jutustasin. Iga temaga veedetud hetk võttis peaaegu hinge kinni - see [[armastus]], see oli mõnikord nii suur, et ma ei suutnud lausuda ainsatki sõna. (lk 30) * Hiljem kõneldi, et Aietes oli [[Kummalisus|kummaline]] minu pärast. Ma ei suuda tõendada, et see nõnda ei olnud. Ent minu mälestustes oli ta kummaline algusest peale, ei meenutanud vähimalgi määral ühtegi teist jumalat, keda ma teadsin. Isegi kui ta alles laps oli, näis, nagu mõistaks ta mõnda, mida teised ei mõista. Ta oskas üles lugeda koletised, kes elasid kõige pimedamates meresügavikes. Ta teadis, et nende [[taim]]ede nimi, mille Zeus Kronose kõrist alla surus, oli ''pharmaka''. Need võisid korda saata imetegusid ja tärkasid jumalate valatud verest. :Ma vangutasin pead. "Kust sa selliseid asju kuulnud oled?" :"Ma kuulan." (lk 31) * Mina toetasin põse tema õlale ning tema küsis küsimusi, mille peale ma ei olnud kunagi mõelnud, millest ma vaevu arugi sain, nagu: ''mismoodi sa oma [[jumalikkus]]t tunned?'' :"Mida sa silmas pead?" küsisin ma. :"Näiteks," ütles ta, "las ma räägin, mis tunne minu oma on. Nagu lõputuna voolav veesammas, klaar kuni kivise põhjani. Sinu kord." :Ma üritasin vastata: nagu tuulehoog kaljurünga palgel. Nagu pesas kisendav kajakas. :Ta raputas pead. "Ei. Sa ütled seda ainult sellepärast, mida mina ütlesin. Mis tunne see päriselt on? Pane silmad kinni ja mõtle." :Ma sulgesin silmad. Oleksin ma olnud surelik, oleksin kuulnud, kuidas süda rinnus taob. Ent jumalate veri soontes on loid, nii et tegelikult ei kuulnud ma mitte kui midagi. Aga ma ei suutnud taluda mõtet, et ta võiks minus pettuda. Ma surusin käe rinnale ning natukese aja pärast näis, nagu oleksingi midagi tundnud. "Nagu [[merekarp]]," ütlesin ma.<!--//--> :"Ahaa!" Ta vehkis sõrmega õhus. "Lapik või koonus?" :"Koonus." :"Ja mis karbi sees on? [[Tigu]]?" :"Mitte midagi," ütlesin ma. "[[Õhk]]." :"See ei ole üks ja sama," ütles ta. "Mitte midagi on [[tühjus]], aga õhk täidab kõik ülejäänu. See on hing ja hingus ja elu, sõnad, mida me kõneleme." :Minu vend, [[filosoof]]. Kas sa tead, kui palju niisuguseid jumalaid oli? Mina olin kohanud vaid üht. (lk 31-32) * [Aietes:] Kui ma olin lõpetanud, vaikis ta kaua. Viimaks ütles ta: "Prometheus oli jumal, kes nägi tulevikku ette. Ta teadis, et ta saab karistada - ja kuidas. Ta tegi seda ikkagi." :Ma ei olnud selle peale mõelnud. Et juba siis, kui Prometheus viis inimestele tule, teadis ta, et teekonna lõpus ootavad teda kotkas ja igavik kõledal kaljul. :''Võiks ka hullem olla'', oli ta vastanud, kui ma küsisin, mis teda ees ootab. (lk 32) * Lepiti kokku Pasiphae abielu. Õde oli seda pikka aega üritanud välja meelitada, pugenud isa sülle ja nurrunud, kuidas ta igatseb heale isandale lapsi ilmale kanda. Ta oli appi nõudnud Persese, kes tõstis igal söögikorral õe viljakuse terviseks peekri. :"[[Minos]]," ütles isa lamamisasemelt. "Zeusi poeg ja Kreeta kuningas." :"Surelik?" Ema ajas end istukile. "Sa ütlesid, et see on jumal!" :"Ma ütlesin, et ta on Zeusi igavene poeg, ja seda ta on." :Perses irvitas. "Ettekuulutused. Kas ta sureb või ei sure?" :Sähvatus toas, kõrvetav kui tulesüdamik. "Aitab! Minos valitseb teispoolsuses kõigi ülejäänud surelike hingede üle. Tema nime mäletatakse sajandeid. Asi on otsustatud." (lk 33) * [Surelikud:] Lõpuks leidsin nad saali tagumisest otsast. Kahvatu kummargil salgake, pead koos. Prometheus oli öelnud, et igaüks on isemoodi, ent mina nägin vaid ühtlast inimtompu, kõigil ühesugune tuhm higine ihu, ühesugused kortsus rõivad. Ma liikusin lähemale. Nende juuksed olid ludusse vajunud, liha lotendas luudel. Üritasin ette kujutada, kuidas ma astun neile ligi ja puudutan käega surevat ihu. Mõte ajas värinad peale. Ma olin kuulnud nõbude sosistatud lugusid, mida tehakse nümfidega, keda meestel õnnestub üksinda kinni püüda. <!--//-->Teotamisest, rüvetamisest, vägistamisest. Seda oli raske uskuda. Nad nägid välja abitud kui seeneeosed. Nad hoidsid pilgu maas, jumaluste eest varjul. Tegelikult jutustasid surelikud omi lugusid sellest, mis sünnib nendega, kes jumalatega läbi käivad. Vale silmavaade, valesti astutud samm võis tuua perekonnale kaela häda ja õnnetust mitmeks inimpõlveks. :Nagu [[hirm]]u suur ahel, mõtlesin ma. Esimene lüli oli Zeus, minu isa kohe järgmine. Siis Zeusi õed, vennad ja lapsed, siis minu onud, sealt veel jupp maad edasi jõejumalad, mereisandad, fuuriad, tuuled ja graatsiad, kuni viimaks olime ahela lõpus meie, nümfid ja surelikud, ning põrnitsesime üksteist altkulmu. * Aietes võttis mu käevangu. "Pole suurt midagi vaadata, eks ole. Tule, ma leidsin olümposlased." :Ma järgnesin talle, veri kõrvus kohisemas. Ma ei olnud neist ühtegi varem näinud, neid jumalusi, kes valitsesid taevastelt troonidelt. Aietes vedas mu akna juurde, kust avanes vaade päikselisse siseõue. Ja seal nad olidki: [[Apollon]], lüüra ja hõbedase vibuga isand. Tema kaksikõde, kuupaistene [[Artemis]], armutu jahijumalanna. [[Hephaistos]], jumalate sepp, kes oli tagunud valmis ahelad, mis Prometheust kinni hoidsid. Morn [[Poseidon]], kelle kolmhark käsutab laineid, ja [[Demeter]], külluse emand, kelle viljasaagid toidavad tervet maailma. Ma vaatasin neid, kuidas nad hõljusid seal oma väe paistel, mida nad pidasid oma [[sünniõigus]]eks. Tundus, nagu annaks õhkki neile teed. (lk 35) * "Kas sa [[Athena]]t näed?" sosistasin ma. Ma olin alati armastanud lugusid sellest hallisilmsest sõdalasest, tarkusejumalannast, kelle mõistus oli vilkam kui välgunool. Ent teda ei olnud. Võib-olla, arvas Aietes, käis maapõue-titaanidega pidutsemine talle uhkuse pihta. Võib-olla oli ta liiga arukas, et jagada õnnesoove ühena paljude hulgast. Või oli ta ometi kohal, ent end teistele jumalatele nähtamatuks muutnud. Ta oli üks Olümpose kõige vägevamaid, võis jälgida varjust jõujooni ja kuulata pealt meie saladusi. (lk 35) * [[Minos]], Kreeta kuningas, Zeusi ja sureliku naise poeg. Temasuguseid kutsuti [[pooljumal]]ateks, sest nad olid küll surelikud, ent õnnistatud jumalike andidega. Minos kõrgus nõuandjate kohal, juuksed tihedad kui hari ja rind lai nagu laevalagi. Tema silmad meenutasid mulle isa obsidiaanist koda, need särasid tumedana kuldse krooni all. Ometi, kui ta asetas käe minu õe haprale käsivarrele, nägi ta ühtäkki välja nagu talvine raagus ja krimpsu kuivanud puu. Ma arvan, et ca teadis seda, ning kuninga altkulmu pilgu peale säras mu õde veelgi kirkamana. Ma mõtlesin: Pasiphae on siin õnnelik. Või kõige silmapaistvam, mis tegi tema jaoks sama välja. (lk 36) * "Vaata sinna," lausus Aietes mu kõrva juurde kummardudes. :Ta osutas ühele surelikule mehele, keda ma ei olnud enne märganud, aga kes ei olnud nõnda kühmus kui kõik ülejäänud. Ta oli noor, pea Egiptuse moodi paljaks pöetud, näonahk sobis näojoontega nagu valatud. Ta meeldis mulle. Tema silmad ei olnud nõnda veinihägused kui ülejäänutel. :"Muidugi ta meeldib sulle," ütles Aietes. "See on [[Daidalos]]. Ta on üks sureliku ilma [[ime]]sid, meistrimees, kes on pea niisama osav kui mõni jumal. Kui minust saab kuningas, siis hakkan ma samasuguseid imeasju kokku koguma." (lk 36) * Perses läks minema mõni päev hiljem. See ei üllatanud kedagi, isa koda oli tema jaoks ilma õeta tühi. Ta üdes, et ta läheb itta, [[pärslased|pärslaste]] sekka elama. Nende nimi meenutab mulle enese oma, ütles ta kohdaselt. Ja ma olen kuulnud, et nad kasvatavad elajaid, keda kutsutakse [[deemon]]iteks, ma tahaksin väga neid näha. :Isa kortsutas kulmu. Ta oli Persese peale sestsaadik pahane, kui poeg oli teda Minose pärast pilganud. "Miks peaksid seal olema deemonid, kui neid ei ole meilgi?" :Perses ei vaevunud vastama. Tal oli kavas minna mööda veeteid, ta ei vajanud isa küüti. (lk 37) * Ma istusin kivile ja mõtlesin lugudele nümfidest, kes olid nutnud, kuni muutusid kaljurahnudeks või kriiskavateks lindudeks, tummadeks elajateks või sihvakateks puudeks, mõtted igaveseks koore sisse peidetud. Näis, et mina ei suutnud niigi palju. Elu müüris mu sisse kui graniidist seinad. Oleksin pidanud pulmas surelikega kõnelema, mõtlesin ma. Oleksin võinud anuda, et mõni nende seast hakkaks minu meheks. Ma olin Heliose tütar, kindlasti oleks üks neist kaltsukubudest mind ära võtnud. Kõik oleks parem kui see. (lk 38) * Ma teadsin [[laev]]u piltide kaudu, olin kuulnud nende kohta lugusid. Need oli kuldsed ja hiigelsuured kui leviaatanid, servad nikerdatud sarvest ja elevandiluust. Neid vedasid naerusuised delfiinid ja pardal oli viiskümmend süsimustade juustega nereiidi, kelle nägudes kumas kuupaistehõbe. :Selle laevukese mast oli peenike kui puuvõrse. Vildakas puri kippus koost lagunema, kere oli lapitud. Ma mäletan elevust, kui lõpuks nägin meremehe nägu. Ta oli higine ja päikesest põlenud. Surelik. (lk 39) * Ah, kui jäik olin ma oma jumalikus [[auväärsus]]es, millest mul seni aimugi ei olnud. Ja tema oli veelgi jäigem. Ta värises, kui mu käis teda puudutas. Ta pööras kiiresti pilgu kõrvale iga kord, kui ma teda kõnetasin. Avastasin kohkumusega, et see kõik oli minu jaoks väga tuttav. Nõndasamuti olin end ise ka ülal pidanud tuhat korda - isa, vanaisa, kõigi vägevate jumalate ees, kes minu elust läbi loovisid. ''Hirmu koletu ahel.'' (lk 40) * [Glaukos:] Ta ohkas. "Vist on väga hea olla [[jumal]], nii et millestki ei jää ihule jälge." :"Mu vend ütles kunagi, et see tundub nagu [[vesi]]." :Ta pidas hetke aru. "Jah. Kujutan ette. Nagu triiki täis kruus ajaks üle ääre." (lk 42) * Tol päeval põlvitas ta rannaliival ja tegi lõunasöögi jaoks [[lõke]]t üles. Ikka veel oli see kõige armsamaid asju, mida vaadata, see lihtne surelike ime, mis sündis tulekivi ja tulehakatise abil. Glaukose juuksed langesid sulnilt silmadele ja põsed õhetasid leekide paistel. Ühtäkki meenus mulle onu, kelle kingitus see oli. :"Me kohtusime korra," ütlesin ma. :Glaukos oli kala vardasse lükanud ja küpsetas seda. "Kellega?" :"Prometheusega," ütlesin ma. "Kui Zeus teda karistas, viisin ma talle nektarit." :Ta vaatas üles. "Prometheus," ütles ta. :"Jah." Ta ei olnud tavaliselt nii pika taibuga. "Tuletooja." (lk 43) {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Miller, Madeline}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] gunwhmz08zaevgidxaaqak0o764c52i 0 18584 87748 2022-07-23T11:41:55Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Tiik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tiik]] 5td3nxnaoqnh40iowbly0igul1whjfp 0 18585 87750 2022-07-23T11:48:45Z Pseudacorus 2604 Ümbersuunamine lehele [[Juur]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Juur]] rmvmfe40xpr6u38dgvtbct6al4w1gze