Vikitsitaadid etwikiquote https://et.wikiquote.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikitsitaadid Vikitsitaatide arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 1940 87772 36521 2022-07-23T14:26:20Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Victor Hugo circa 1880.jpg|pisi|]] '''Victor Marie Hugo''' (26. veebruar 1802 Besançon – 22. mai 1885 Pariis) oli prantsuse [[kirjanik]]. Tema tuntumad romaanid on "[[Hüljatud]]", "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Meretöölised". == Allikas täpsustamata == * [[Surm|Surra]] pole midagi, [[hirm]]us on mitte elada. * Kui oodatakse, tunduvad hetked [[aasta]]tena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. * Kes avab kooliukse, suleb vangla [[oma]]. {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Hugo, Victor}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 33dl4dybn8zjsoeof30097nnew68abr 87773 87772 2022-07-23T14:26:33Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Victor Hugo circa 1880.jpg|pisi|]] '''Victor Marie Hugo''' (26. veebruar 1802 Besançon – 22. mai 1885 Pariis) oli prantsuse [[kirjanik]]. Tema tuntumad romaanid on "[[Hüljatud]]", "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Meretöölised". == Allikas täpsustamata == * [[Surm|Surra]] pole midagi, [[hirm]]us on mitte elada. * Kui oodatakse, tunduvad hetked [[aasta]]tena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. * Kes avab kooliukse, suleb vangla [[oma]]. {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Hugo, Victor}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] oj1pfge0wf4b719bkyzdz3hqngdqpck 87774 87773 2022-07-23T14:26:47Z Ehitaja 2563 /* Allikas täpsustamata */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Victor Hugo circa 1880.jpg|pisi|]] '''Victor Marie Hugo''' (26. veebruar 1802 Besançon – 22. mai 1885 Pariis) oli prantsuse [[kirjanik]]. Tema tuntumad romaanid on "[[Hüljatud]]", "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Meretöölised". == Allikata == * [[Surm|Surra]] pole midagi, [[hirm]]us on mitte elada. * Kui oodatakse, tunduvad hetked [[aasta]]tena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. * Kes avab kooliukse, suleb vangla [[oma]]. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Hugo, Victor}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirjanikud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] s6qpjb86gu51k32t8zval126op1vnuq 0 2349 87795 86585 2022-07-23T15:25:20Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Filippino,_disperazione_di_mardocheo_(derelitta_di_botticelli).jpg|pisi|Seda tuntud meeleheitepilti (u 1480) omistatakse nii Filippino Lippile kui Sandro Botticellile.]] [[Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_Despair,_study_for_the_"By_the_River_of_Tuonela",_Jusélius_Mausoleum_-_A_III_2618_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela, "Meeleheide" (etüüd Toonela jõe jaoks, 1903)]] [[Pilt:Bertha_Wegmann_Despair.jpg|pisi|Bertha Wegmann, "Meeleheide"]] '''Meeleheide''' on lootusetus ehk [[lootus]]e kaotus. ==Proosa== * Mis puutus toast lahkumisse, siis nii palju ma täitsin [[käsk]]u. Kuna ma ei teadnud, kuhu need kitsad [[koridor]]id viivad, jäin ma seisma ning olin tahtmatult tunnistajaks ühele stseenile, mida oli raske mu peremehe loomusega kokku viia. Ta ronis [[voodi]]le ja kiskus [[aken|akna]] lahti, purskudes seejuures ohjeldamatusse pisaratevoolu. "Tule sisse, tule sisse!" nuuksus ta. "Cathy, tule ometi. Oh tule, ainult veel {{Sõrendus|üks kord}}! Oh mu kallis, kuule mind {{Sõrendus|seekord}}, Catherine, kuule mind ometi!" [[Vaim]] ilmutas vaimu tavalist [[kapriis]]i ning ei andnud mingit märku oma olemasolust. Vaid [[tuul]] keerutas [[lumi|lund]] aknast sisse ja minuni jõudnud iil kustutas [[küünal|küünla]]. :Heathcliffi [[karje]]id saatvas valupurskes oli niisugune ahastus, et [[kaastunne|kaastunde]] tõttu ma ei märganud selles peituvat [[naeruväärsus]]t, ning ma tõmbusin eemale, olles pooleldi vihane, et ma seda üldse kuulasin, ning pooleldi mures, et ma talle tollest idiootlikust [[luupainaja]]st rääkisin, kuna see oligi ta meeleheitele viinud; kuigi see oli mulle arusaamatu, {{Sõrendus|miks}}. (lk 30) * [Isabella kirjas:] "Joseph näitab teile Heathcliffi toa kätte," ütles Earnshaw. "Tehke see [[uks]] lahti, ta on seal.» :Ma pidin juba ta käsku täitma, aga äkki Earnshaw peatas mind ning lisas väga kummalise tooniga: :"Pidage meeles, et te ukse lukku panete ja riivi ette tõmbate. Ärge unustage!" :"Olgu, aga milleks, mr. Earnshaw?" küsisin mina. Mul polnud tahtmist panna end koos Heathcliffiga vabatahtlikult luku taha. :"Vaadake siia!" sõnas ta, tõmmates [[vest]]i alt välja imeliku ehitusega [[püstol]]i, mille raua külge oli kinnitatud kaheteraline [[nuga]]. "See on suureks [[kiusatus]]eks meeleheites olevale inimesele, eks ole? Ma lihtsalt pean igal õhtul selle terariistaga üles minema ning tema ust katsuma. Kui ma kord leian selle lahti olevat, siis on tema laul lauldud! Ma teen seda järjekindlalt, isegi kui ma eelmisel hetkel olen mõelnud sajale [[põhjus]]ele, mis mind ohjeldama peaksid. Minus istub mingi kurat, mis sunnib mind tema [[tapmine|tapmisega]] omaenda [[plaan]]e nurja ajama. Sa võitled selle vastu, niikaua kui suudad, aga kui tuleb aeg, siis ei päästa teda ka kõik [[inglid]] taevas!" :Ma silmitsesin uurivalt [[relv]]a ning mulle tuli pähe võigas mõte: kui võimas ma oleksin, kui mul oleks niisugune riist! Ma võtsin selle tal käest ja puudutasin tera. Earnshaw näis olevat imestunud ilme üle, mis hetke jooksul üle mu näo libises. See polnud [[hirm]], see oli [[iha]]. Valvsalt kahmas ta püstoli tagasi, pani noa kinni ning torkas selle tagasi peidukohta." (lk 140) * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * [[Keskiga|Keskealised]] [[inimesed]], kellel tugevamad [[tunded]] on juba läbi elatud, kuid kelle [[mälu]] põhineb osalt veel [[emotsioon]]idel ja mitte ainult sisevaatlusel, peaksid olema omamoodi [[preester|preestrid]], kes on [[elu]] poolt kutsutud ja seatud päästma eksinud noori ja meeleheite ohvreid. Enamik meist oleks nii mõnelgi [[hetk]]el oma noores elus tervitanud sedasorti hingekarjast, olgu [[vaimulik]]u rüüs või ilma, kuid oleme pidanud maadlema oma eluraskustega üksi, ilma mingi abita. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", VI raamat, 9. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 389 * Mõnikord võin ma vaid oiata, [[kannatus|kannatada]] ja valada oma meeleheite [[klaver]]isse! ** [[Frédéric Chopin]], ''cit. via'' Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26 * Andres mõistis ikka selgemalt, et temal on õigus, mitte Pearul. Aga kui ta ometi oma õigust ei suutnud Pearu vastu maksma panna, siis kippus talle mõnikord peaaegu meeleheide peale. Mis aitas tema piiblilugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma [[pimedus]]es niisama hästi ja paremini? Kas tõesti on see õige, et maailmas valitsevad mitte valgustatud, vaid pimedad? Aga milleks siis see [[pühakiri]] ja vaimuvalgus? ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 32. peatükk * Kindel, nüüd on kindel, tundis Juhan. Miina on laudsil ja sellepärast on [[koer]]gi ketti pandud! Oh, kuidas süda küll inimesel rinnus niimoodi valutada võib! Rätsep lükkas seltsimaja ukse lahti, tuul ja [[vihm]] kargasid koos temaga ruumi, tema aga rebis pärani toaukse ja komistas üle [[lävi|läve]]. Keset tuba oli toober ja toobris elav Miina, lõug toobri serval, nägu [[valu]]st ja [[ehmatus]]est võõras ja pikk. :"Sõge," ütles oma pahase häälega, "mis sa peaks küll tormama nagu mustasajaline... surnuks ehmatab! Ja poriste jalgadega tuppa, ämmaproua on tulemas, ooo-ooih." :Mehe hell ja valutav süda vajus üsna järsku tagasi, sügavale rindu. Tema meel oli paha ja ta häbenes... nagu suur koer, kes on ahastades peremehele jälgi pidi järele jooksnud ja saab selle ahastuse pärast nüüd tapelda. (lk 18) * Juhan Tuisk toetus uksepiidale. Kogu ümbrus kui vesiklaas, laisalt lainetav mustas nõus - no mida heledamat võib inimene siit hinge ammutada? [[Raamat]]utes seisab ikka lugeda, et emake [[loodus]] trööstivat inimest tema ahastusetundidel ja andvat talle uut jõudu. See looduski näib aga tänavu kroonuga ühel nõul olevat, mõtles [[rätsep]] kibedalt. Must, märg, võigas — see kõik litsub sind vastu maad veel madalamale, kui sa seda juba niigi oled. (lk 19-20) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja [[usk|usust]]. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete meeleheidet. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla [[kristlane]], te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida [[Kristus]] elas; peate [[rõõm]]u tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli [[Kaana pulm]]as, saama tunda [[rahu]] ja [[õnn]]e, mida toob [[allumine]] Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda [[Keetsemane aed|Keetsemane aias]], tundma, et kõik [[sõbrad]] on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka [[Jumal]] ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel [[lõpp]]. Kui te armastate, siis saate [[kannatus]]t tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu [[tähendus]]t." :Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti [[liitintress]]i ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski [[jutlus]], mida ma eales olen kuulnud. (lk 164) * Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist [[voorus]]t, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — usk, lootus ja [[armastus]]. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme meeleheitesse, oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda. (lk 565) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996 * Maja haises desinfektsiooni järele, ent [[lõhn]]ade seas oli eksimatult ülekaalus too meeleheitehõng, mida nii sagedasti on tunda [[vangla]]s, kohtusaalis ja hullumajas. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", lk 164 * Tema [Larry] ei teadnud, et mõnes kohas, näiteks seal maal, kust tuli Rahel, võistlevad erinevad meeleheited omavahel esikoha pärast. Ja et isiklik meeleheide ei saa iial olla piisavalt meeleheitlik. Et midagi juhtuks, kui isiklik [[kaos]] asetatakse hiigelsuure, kihava, keerleva, tungleva, naeruväärse, meeletu, teostamatu üldrahvaliku kaose [[altar]]i kõrvale. Et Suur Jumal ulub nagu kuum [[tuul]] ja nõuab, et teda kummardataks. Et Väike Jumal (õdus ja vaoshoitud, isiklik ja piiratud) lahkub kalestunult, naerdes ise tuimalt oma hulljulguse üle. ** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 29 * "Ma kuulsin, et sa kohtusid [[jõulud]]e ajal võlukunstiministriga?" :"Jah," ütles Harry. "Ta ei ole minuga eriti rahul." :"Ei," ohkas Dumbledore. "Minuga ei ole ta ka eriti rahul. Me peame vaatama, et me oma meeleheite alla ei mattu, vaid ikka edasi võitleme." * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005, lk 306 * Mis [[tarkus]]est saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kierkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * Üldiselt aitab alati kannatamine, meeleheites piisavalt sügavale vajumine. Kirjutamine ongi, kui ta tõeliselt aset leiab, meeleheitest läbi vajumine. Aga ei julge ju lasta. Ei tea ju, kas seal all ongi midagi muud kui pimedus. Kirjutamine pole mitte ärajäänud enesetapp, ta ongi enesetapp. Ainult mitte füüsiline. Aga nõuab ikka korraga nii meeleheidet kui ka otsustavust. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 80 * Eesti inimene otsib tuge oma rohelisele [[südametunnistus]]ele, aga seda pole seni suutnud keegi pakkuda. Roheline [[ilmavaade]] on Eestis justkui hüljatud [[koduloom]], kes tõttab ühe [[uks]]e tagant teise juurde ja otsib endale meeleheitlikult peremeest. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal [[mehed]] on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil [[aeg|ajal]], kui mehed olid tehtud meeleheitest ja nahkrihmadest ja [[laev]]u ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja [[karu]] tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa. ** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ Utoopiasari. "Emane sinivaal"]. Feministeerium, 16. juuni 2020 * Arenenud riikide viimase kümnendi kogemus näitab, et regionaalse ja sotsiaalse kihistumise, põlvkondadevahelise lootusetuse tähelepanuta jätmine viib meeleheiteni. Meeleheide ja ebaõigluse tajumine võivad panna hulle asju tegema. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 * Kui ma olin väike, rippus [[koridor]]is, otse minu magamistoa vastas, [[käokell]]. Ta meeldis mulle väga, ma aina kuulasin nobedasti välja hüppava käo häält. Kord [[öö]]sel aga hirmutas mind mu meeliskell väga. Mingi kume heli peletas une ning öises [[vaikus]]es kuulsin [[kolmteist|kolmeteistkümmend]] jubedat hüüdu. [[Öökull]], mõtlesin ma, öökulli hõige tähendab [[surm]]a. Hirmunult hakkasin hüüdma ja karjuma, kuid keegi ei kuulnud mind. Siis valdas mind kohutav meeleheide, arvasin, et kõik inimesed [[maja]]s, väikeses [[linn]]as, isegi terves [[maailm]]as on surnud ja mina olen ihuüksinda jäänud siia surnud maailma. Kui ma meenutan seda aega [[lapsepõlv]]est, tõuseb taas esile jube öö, mil mu [[sõber]] käokella seest maailmale surma ennustas. Maailm, kus kasvasin, on kadunud. Ja kuigi paljud tema toonaseist asukaist elavad veel, on hääbunud kunagine rõõmsameelne, kultuurne [[kerglus]], põlgus [[raha]] vastu, iseenesestmõistetav üleolek [[kodanlane|kodanlasest]], olgu ta või [[miljonär]]. (lk 5) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Kõige halvem [[märk]] oli see, et Roverini, kes seni oli olnud Tomiga väga sõb­ralik ja avameelne, ei poetanud Veneziast leitud kohvrite ja maalide kohta poolt sõnagi. Tom askeldas terve öö ja terve päeva, et kõik ärasõidueelsed pisiasjad korda ajada, maksta Annale, Ugole ja kaupmeestele. Ta ootas, et iga hetk tuleb politsei. Alles viis päeva tagasi oli ta rahulik, nüüd aga ähvardas ärev ootus südame seest süüa. Tom ei saanud magada, süüa ega rahulikult paigal istuda. Anna ja Ugo tundsid kaasa, sõbrad muudkui helistasid ja küsisid, kas Tom teab kohvritest midagi — see tundus [[saatuse iroonia]]na ja oli Tomile liig. Saatuse iroonia oli ka see, et Tom tohtis ärevust, lootusetust ja ahastust välja näidata ning see ei äratanud kelleski kahtlust. Kõigi meelest oli see loomulik, sest võib-olla oli Dickie tõesti mõrvatud; kõigi meelest oli paljutähendav, et kõik Dickie asjad olid kohvris, isegi pardel ja kamm. (lk 186) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Ma olin Rummusaarel elades omamoodi julge laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai [[pimedus]]est mulle sõber ning kaitsja. :Rummusaarel ei kartnud keegi midagi, mida karta ei tarvitsenud, ja sellepärast jäeti mindki üsna enesestmõistetavalt [[surnuvalve|surnuvalvajaks]]. Ja sellest polnudki midagi, sest hirm, mida ma hetke tundsin, hajus varsti ahastusse. Algas sellega, et ma ikka veel nagu ei saanud ega tahtnud uskuda, mis oli juhtunud, ja jooksin kambrisse. Kambri uks oli jäetud pärani. Jäin lävele seisma... vanaema säng oli tühi. [[Kärbsed]] olid laskunud mustendava parvena padjale, millel oli vanaema pea ase. Ja kell tiksus seinal. Tiksus nagu hoopis valjemini kui varem... Puhkesin nutma. :Need olid esimesed [[pisar]]ad, mis Rummusaare vanaperenaise surma pärast valati. (lk 11) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud [[kergus|kergeks]] nagu [[kest]], tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda [[elu]]. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid meeleheidet. (lk 34) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Nii kaua kui ta mäletas, oli tal olnud püsiv hirm suurte [[muudatus]]te ja lahkumiste ees, ja ta oli alati imeks pannud [[inimkond|inimkonna]] pidevat püüdlust [[uuendus]]te ja [[areng]]u poole. Kaua aega varjus ta selle mõtte taha, et elu, mida elatakse loomariigis - kus aasta saab mööduda aasta järel ilma nõudmise või igatsuseta edusammude ja muudatuste järele on see, milleks ka inimene tegelikult loodud on. Selle teooria kinnituseks oli vaja ainult üles lugeda [[enesetapud]] inimkonna hulgas ja siis võrrelda seda nende arvuga loomariigis. Aga praegu, tänapäeva ühiskonnas, on kõik sunnitud ikka ja jälle harjuma uue [[tehnika]] ja uue korraga kas või ainult selleks, et [[raamatukogu]]st raamatut laenutada või oma pangaasju ajada. Ja kogu teave maailma [[viletsus]]est ja [[ahastus]]est ujutab vahet tegemata üle igaühe ning valgub igasse soppi ja nurka ja täidab kõiki veel rohkem mure ja lootusetusega. Kusagil pole sa kaitstud. Kõik aastasadu kehtinu on pea peale pööratud, ja ta mõtles, kas ongi õieti kedagi, kes säilitab kontrolli ja teab, kuhu nad minemas on. Ning ta mõtles, kas peale tema on veel keegi, kellel tuleb vahel tohutu tahtmine rongilt maha astuda. :Jätta kõik, et natuke [[rahu]] saada. (lk 21) * Uued ehitusprojektid ja linnaplaanid, mida ta ajalehest luges, ärritasid teda kogu aeg, aga tal poleks ealeski pähe tulnud katsuda midagi selle takistamiseks ette võtta. Ta oli täiesti veendunud, et mitte millelgi, mida tema või keegi teine arvab, pole mingit [[mõju]] poliitikule, kes on juba kord otsusele jõudnud, ja selles [[veendumus]]es püsis ta vagusi ja kogus tulevikuks tohutu varu [[ahastus]]t ja kindla teadmise omaenese [[tähtsusetus]]est. (lk 22-23) * Ta tundis end juurtetu ja tühjana, aga selleks ajaks oli ta ema juba ammu kaotanud. Kõik need valede aastad olid neid teineteisest veel kaugemale viinud. Ema polnud teda kunagi oma soomusrüü alla lasknud, ja kui ema suri, kurvastas ta kõige rohkem sellepärast, et tema unistus ükskord näha, mis selle rüü all peidus on, oli nüüd ka lõplikult otsas. Veel üks lootus, mille võis panna hunnikusse teiste igaveseks hiljaks jäänute sekka. (lk 24) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Kõige algupärasem Camus' juures oli vahest see, et ta üritas just inimese lootusetust nõrkusest surma ees tema tugevust teha. Ta üritas võimatut ja võib-olla sellepärast saavutaski ootamatult palju. Ta peaaegu et avastas elu väärtuse elu mõttetuses endas, inimese igaveses lootusetus mässus selle mõttetuse vastu. Ja mingi nõiatrikiga tuletas ta sellest kõigest sellest veel kõrge eetilise normi. ** [[Henno Rajandi]]. "Saateks". - Rmt Albert Camus. "Sisyphose müüt". Tallinn, Eesti Raamat, 1989, sari "Nobeli laureaat", lk 476-477. * "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]]." :[[Arst]] vastab: :"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9) * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, [[Istumine|istun]] [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Viiest minutist saab peagi kakskümmend viis, aga sadamat ei paista kusagilt. Ma ei tunne oma labajalgu, mis terve päeva plätudes olnud ja külmast võetud. Raju vihm segatuna liivaga peksab valusalt vastu sääri. Ja ma hakkan [[naer]]ma. Keegi ei kuule - ma ise ka ei kuule ennast, aga ma tean, et ma naeran. Lootusetusest. Lohutamatusest. (lk 73) ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 ==Luule== <poem> Meie [[saatus]] on püsida tüüril kõigi lootuste avariiski ja tõdede vankuval [[müür]]il meelt heita – ning elada siiski. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Jumalate hämaras" kogust "Kohtupäev" (1937) == Allikata tsitaadid == * Meeleheide on hind, mida makstakse endale võimatute [[eesmärk]]ide püstitamise eest. ** [[Graham Greene]] * [[Kannatlikkus]]: meeleheite väikevorm, mis on end vooruseks maskeerinud. ** [[Ambrose Bierce]] == Vanasõnad == * [[Uppumine|Uppuja]] haarab iseenda [[juuksed|juustest]]. ** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka]] * Kes on [[meri|merre]] kukkunud, haarab isegi [[madu|maost]] kinni. ** [[Türgi vanasõnad|Türgi]] == Vaata ka == * [[Enesetapp]] [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[cs:Zoufalství]] [[pl:Zwątpienie]] [[ru:Отчаяние]] 93spmrgattfnrdyo4aa2u3esn5sowb3 87808 87795 2022-07-23T15:44:32Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Filippino,_disperazione_di_mardocheo_(derelitta_di_botticelli).jpg|pisi|Seda tuntud meeleheitepilti (u 1480) omistatakse nii Filippino Lippile kui Sandro Botticellile.]] [[Pilt:Akseli_Gallen-Kallela_-_Despair,_study_for_the_"By_the_River_of_Tuonela",_Jusélius_Mausoleum_-_A_III_2618_-_Finnish_National_Gallery.jpg|pisi|Akseli Gallen-Kallela, "Meeleheide" (etüüd Toonela jõe jaoks, 1903)]] [[Pilt:Bertha_Wegmann_Despair.jpg|pisi|Bertha Wegmann, "Meeleheide"]] '''Meeleheide''' on lootusetus ehk [[lootus]]e kaotus. ==Proosa== * Mis puutus toast lahkumisse, siis nii palju ma täitsin [[käsk]]u. Kuna ma ei teadnud, kuhu need kitsad [[koridor]]id viivad, jäin ma seisma ning olin tahtmatult tunnistajaks ühele stseenile, mida oli raske mu peremehe loomusega kokku viia. Ta ronis [[voodi]]le ja kiskus [[aken|akna]] lahti, purskudes seejuures ohjeldamatusse pisaratevoolu. "Tule sisse, tule sisse!" nuuksus ta. "Cathy, tule ometi. Oh tule, ainult veel {{Sõrendus|üks kord}}! Oh mu kallis, kuule mind {{Sõrendus|seekord}}, Catherine, kuule mind ometi!" [[Vaim]] ilmutas vaimu tavalist [[kapriis]]i ning ei andnud mingit märku oma olemasolust. Vaid [[tuul]] keerutas [[lumi|lund]] aknast sisse ja minuni jõudnud iil kustutas [[küünal|küünla]]. :Heathcliffi [[karje]]id saatvas valupurskes oli niisugune ahastus, et [[kaastunne|kaastunde]] tõttu ma ei märganud selles peituvat [[naeruväärsus]]t, ning ma tõmbusin eemale, olles pooleldi vihane, et ma seda üldse kuulasin, ning pooleldi mures, et ma talle tollest idiootlikust [[luupainaja]]st rääkisin, kuna see oligi ta meeleheitele viinud; kuigi see oli mulle arusaamatu, {{Sõrendus|miks}}. (lk 30) * [Isabella kirjas:] "Joseph näitab teile Heathcliffi toa kätte," ütles Earnshaw. "Tehke see [[uks]] lahti, ta on seal.» :Ma pidin juba ta käsku täitma, aga äkki Earnshaw peatas mind ning lisas väga kummalise tooniga: :"Pidage meeles, et te ukse lukku panete ja riivi ette tõmbate. Ärge unustage!" :"Olgu, aga milleks, mr. Earnshaw?" küsisin mina. Mul polnud tahtmist panna end koos Heathcliffiga vabatahtlikult luku taha. :"Vaadake siia!" sõnas ta, tõmmates [[vest]]i alt välja imeliku ehitusega [[püstol]]i, mille raua külge oli kinnitatud kaheteraline [[nuga]]. "See on suureks [[kiusatus]]eks meeleheites olevale inimesele, eks ole? Ma lihtsalt pean igal õhtul selle terariistaga üles minema ning tema ust katsuma. Kui ma kord leian selle lahti olevat, siis on tema laul lauldud! Ma teen seda järjekindlalt, isegi kui ma eelmisel hetkel olen mõelnud sajale [[põhjus]]ele, mis mind ohjeldama peaksid. Minus istub mingi kurat, mis sunnib mind tema [[tapmine|tapmisega]] omaenda [[plaan]]e nurja ajama. Sa võitled selle vastu, niikaua kui suudad, aga kui tuleb aeg, siis ei päästa teda ka kõik [[inglid]] taevas!" :Ma silmitsesin uurivalt [[relv]]a ning mulle tuli pähe võigas mõte: kui võimas ma oleksin, kui mul oleks niisugune riist! Ma võtsin selle tal käest ja puudutasin tera. Earnshaw näis olevat imestunud ilme üle, mis hetke jooksul üle mu näo libises. See polnud [[hirm]], see oli [[iha]]. Valvsalt kahmas ta püstoli tagasi, pani noa kinni ning torkas selle tagasi peidukohta." (lk 140) * [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * [[Keskiga|Keskealised]] [[inimesed]], kellel tugevamad [[tunded]] on juba läbi elatud, kuid kelle [[mälu]] põhineb osalt veel [[emotsioon]]idel ja mitte ainult sisevaatlusel, peaksid olema omamoodi [[preester|preestrid]], kes on [[elu]] poolt kutsutud ja seatud päästma eksinud noori ja meeleheite ohvreid. Enamik meist oleks nii mõnelgi [[hetk]]el oma noores elus tervitanud sedasorti hingekarjast, olgu [[vaimulik]]u rüüs või ilma, kuid oleme pidanud maadlema oma eluraskustega üksi, ilma mingi abita. ** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", VI raamat, 9. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 389 * Mõnikord võin ma vaid oiata, [[kannatus|kannatada]] ja valada oma meeleheite [[klaver]]isse! ** [[Frédéric Chopin]], ''cit. via'' Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26 * Andres mõistis ikka selgemalt, et temal on õigus, mitte Pearul. Aga kui ta ometi oma õigust ei suutnud Pearu vastu maksma panna, siis kippus talle mõnikord peaaegu meeleheide peale. Mis aitas tema piiblilugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma [[pimedus]]es niisama hästi ja paremini? Kas tõesti on see õige, et maailmas valitsevad mitte valgustatud, vaid pimedad? Aga milleks siis see [[pühakiri]] ja vaimuvalgus? ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 32. peatükk * Kindel, nüüd on kindel, tundis Juhan. Miina on laudsil ja sellepärast on [[koer]]gi ketti pandud! Oh, kuidas süda küll inimesel rinnus niimoodi valutada võib! Rätsep lükkas seltsimaja ukse lahti, tuul ja [[vihm]] kargasid koos temaga ruumi, tema aga rebis pärani toaukse ja komistas üle [[lävi|läve]]. Keset tuba oli toober ja toobris elav Miina, lõug toobri serval, nägu [[valu]]st ja [[ehmatus]]est võõras ja pikk. :"Sõge," ütles oma pahase häälega, "mis sa peaks küll tormama nagu mustasajaline... surnuks ehmatab! Ja poriste jalgadega tuppa, ämmaproua on tulemas, ooo-ooih." :Mehe hell ja valutav süda vajus üsna järsku tagasi, sügavale rindu. Tema meel oli paha ja ta häbenes... nagu suur koer, kes on ahastades peremehele jälgi pidi järele jooksnud ja saab selle ahastuse pärast nüüd tapelda. (lk 18) * Juhan Tuisk toetus uksepiidale. Kogu ümbrus kui vesiklaas, laisalt lainetav mustas nõus - no mida heledamat võib inimene siit hinge ammutada? [[Raamat]]utes seisab ikka lugeda, et emake [[loodus]] trööstivat inimest tema ahastusetundidel ja andvat talle uut jõudu. See looduski näib aga tänavu kroonuga ühel nõul olevat, mõtles [[rätsep]] kibedalt. Must, märg, võigas — see kõik litsub sind vastu maad veel madalamale, kui sa seda juba niigi oled. (lk 19-20) ** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986 * Täiesti ootamatult kukkus ta [matemaatikaõpetaja] ühel päeval (vist keset aritmeetikatundi) rääkima elust ja [[usk|usust]]. "Kõik teie," ütles ta, "iga viimane kui üks teist — elate kunagi läbi ajajärgu, mil tunnete meeleheidet. Kui te kunagi meeleheidet ei tunne, siis te ei tea, mis tähendab olla [[kristlane]], te pole saanud kristlaseks ega elanud kristlikku elu. Et olla kristlane, peate olema valmis võtma vastu samasugust elu, mida [[Kristus]] elas; peate [[rõõm]]u tundma nii, nagu tema tundis rõõmu; olema niisama õnnelikud, nagu tema oli [[Kaana pulm]]as, saama tunda [[rahu]] ja [[õnn]]e, mida toob [[allumine]] Jumalale ja Jumala tahtele. Aga te peate ka tunda saama, nagu temagi, mis tähendab olla üksinda [[Keetsemane aed|Keetsemane aias]], tundma, et kõik [[sõbrad]] on teid hüljanud, et need, keda te armastate ja usaldate, on teist ära pööranud, ja et ka [[Jumal]] ise on teid maha jätnud. Siis hoidke kinni usust, et see ei ole veel [[lõpp]]. Kui te armastate, siis saate [[kannatus]]t tunda, ja kui te ei armasta, siis ei tunne te kristliku elu [[tähendus]]t." :Seejärel pöördus ta oma tavalise tarmukusega uuesti [[liitintress]]i ülesannete juurde, kuid on imelik, et need vähesed laused on mulle meelde sööbinud rohkem kui ükski [[jutlus]], mida ma eales olen kuulnud. (lk 164) * Minu arvates ei hinda me iga kord seda teist [[voorus]]t, mida me nii harva mainime nende kolme hulgast — usk, lootus ja [[armastus]]. Usku on meil olnud, ütleksin, isegi liiga palju — usk võib inimese muuta karmiks, kalgiks, lepitamatuks, usku saab kuritarvitada. Armastus on oluline, seda tunneme paratamatult oma südames. Kuid kui sageli unustame ära, et on olemas ka lootus, ja mõtleme lootusest haruharva? Liiga kergesti langeme meeleheitesse, oleme valmis ütlema: "Mis mõtet on üldse midagi teha?" Lootus on just see voorus, mida tänapäeval kõige rohkem tuleks viljelda. (lk 565) ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu", tlk Laine Hone, 1996 * Maja haises desinfektsiooni järele, ent [[lõhn]]ade seas oli eksimatult ülekaalus too meeleheitehõng, mida nii sagedasti on tunda [[vangla]]s, kohtusaalis ja hullumajas. ** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]", lk 164 * Tema [Larry] ei teadnud, et mõnes kohas, näiteks seal maal, kust tuli Rahel, võistlevad erinevad meeleheited omavahel esikoha pärast. Ja et isiklik meeleheide ei saa iial olla piisavalt meeleheitlik. Et midagi juhtuks, kui isiklik [[kaos]] asetatakse hiigelsuure, kihava, keerleva, tungleva, naeruväärse, meeletu, teostamatu üldrahvaliku kaose [[altar]]i kõrvale. Et Suur Jumal ulub nagu kuum [[tuul]] ja nõuab, et teda kummardataks. Et Väike Jumal (õdus ja vaoshoitud, isiklik ja piiratud) lahkub kalestunult, naerdes ise tuimalt oma hulljulguse üle. ** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 29 * "Ma kuulsin, et sa kohtusid [[jõulud]]e ajal võlukunstiministriga?" :"Jah," ütles Harry. "Ta ei ole minuga eriti rahul." :"Ei," ohkas Dumbledore. "Minuga ei ole ta ka eriti rahul. Me peame vaatama, et me oma meeleheite alla ei mattu, vaid ikka edasi võitleme." * [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005, lk 306 * Mis [[tarkus]]est saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kierkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea. ** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011 * Üldiselt aitab alati kannatamine, meeleheites piisavalt sügavale vajumine. Kirjutamine ongi, kui ta tõeliselt aset leiab, meeleheitest läbi vajumine. Aga ei julge ju lasta. Ei tea ju, kas seal all ongi midagi muud kui pimedus. Kirjutamine pole mitte ärajäänud enesetapp, ta ongi enesetapp. Ainult mitte füüsiline. Aga nõuab ikka korraga nii meeleheidet kui ka otsustavust. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 80 * Eesti inimene otsib tuge oma rohelisele [[südametunnistus]]ele, aga seda pole seni suutnud keegi pakkuda. Roheline [[ilmavaade]] on Eestis justkui hüljatud [[koduloom]], kes tõttab ühe [[uks]]e tagant teise juurde ja otsib endale meeleheitlikult peremeest. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal [[mehed]] on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil [[aeg|ajal]], kui mehed olid tehtud meeleheitest ja nahkrihmadest ja [[laev]]u ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja [[karu]] tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa. ** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ Utoopiasari. "Emane sinivaal"]. Feministeerium, 16. juuni 2020 * Arenenud riikide viimase kümnendi kogemus näitab, et regionaalse ja sotsiaalse kihistumise, põlvkondadevahelise lootusetuse tähelepanuta jätmine viib meeleheiteni. Meeleheide ja ebaõigluse tajumine võivad panna hulle asju tegema. ** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021 * Kui ma olin väike, rippus [[koridor]]is, otse minu magamistoa vastas, [[käokell]]. Ta meeldis mulle väga, ma aina kuulasin nobedasti välja hüppava käo häält. Kord [[öö]]sel aga hirmutas mind mu meeliskell väga. Mingi kume heli peletas une ning öises [[vaikus]]es kuulsin [[kolmteist|kolmeteistkümmend]] jubedat hüüdu. [[Öökull]], mõtlesin ma, öökulli hõige tähendab [[surm]]a. Hirmunult hakkasin hüüdma ja karjuma, kuid keegi ei kuulnud mind. Siis valdas mind kohutav meeleheide, arvasin, et kõik inimesed [[maja]]s, väikeses [[linn]]as, isegi terves [[maailm]]as on surnud ja mina olen ihuüksinda jäänud siia surnud maailma. Kui ma meenutan seda aega [[lapsepõlv]]est, tõuseb taas esile jube öö, mil mu [[sõber]] käokella seest maailmale surma ennustas. Maailm, kus kasvasin, on kadunud. Ja kuigi paljud tema toonaseist asukaist elavad veel, on hääbunud kunagine rõõmsameelne, kultuurne [[kerglus]], põlgus [[raha]] vastu, iseenesestmõistetav üleolek [[kodanlane|kodanlasest]], olgu ta või [[miljonär]]. (lk 5) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 * Kõige halvem [[märk]] oli see, et Roverini, kes seni oli olnud Tomiga väga sõb­ralik ja avameelne, ei poetanud Veneziast leitud kohvrite ja maalide kohta poolt sõnagi. Tom askeldas terve öö ja terve päeva, et kõik ärasõidueelsed pisiasjad korda ajada, maksta Annale, Ugole ja kaupmeestele. Ta ootas, et iga hetk tuleb politsei. Alles viis päeva tagasi oli ta rahulik, nüüd aga ähvardas ärev ootus südame seest süüa. Tom ei saanud magada, süüa ega rahulikult paigal istuda. Anna ja Ugo tundsid kaasa, sõbrad muudkui helistasid ja küsisid, kas Tom teab kohvritest midagi — see tundus [[saatuse iroonia]]na ja oli Tomile liig. Saatuse iroonia oli ka see, et Tom tohtis ärevust, lootusetust ja ahastust välja näidata ning see ei äratanud kelleski kahtlust. Kõigi meelest oli see loomulik, sest võib-olla oli Dickie tõesti mõrvatud; kõigi meelest oli paljutähendav, et kõik Dickie asjad olid kohvris, isegi pardel ja kamm. (lk 186) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Ma olin Rummusaarel elades omamoodi julge laps. Ma ei kartnud [[tont]]e ega [[kodukäija]]id. Kuigi neist seal räägiti, ei hirmutanud keegi mind nendega ja ma ei näinud ka, et keegi teine neid oleks kartnud. Ja [[pimedusekartus]]est olin niivõrd vaba, et siis, kui õppisin hirmu tundma — kuigi teissugust hirmu — sai [[pimedus]]est mulle sõber ning kaitsja. :Rummusaarel ei kartnud keegi midagi, mida karta ei tarvitsenud, ja sellepärast jäeti mindki üsna enesestmõistetavalt [[surnuvalve|surnuvalvajaks]]. Ja sellest polnudki midagi, sest hirm, mida ma hetke tundsin, hajus varsti ahastusse. Algas sellega, et ma ikka veel nagu ei saanud ega tahtnud uskuda, mis oli juhtunud, ja jooksin kambrisse. Kambri uks oli jäetud pärani. Jäin lävele seisma... vanaema säng oli tühi. [[Kärbsed]] olid laskunud mustendava parvena padjale, millel oli vanaema pea ase. Ja kell tiksus seinal. Tiksus nagu hoopis valjemini kui varem... Puhkesin nutma. :Need olid esimesed [[pisar]]ad, mis Rummusaare vanaperenaise surma pärast valati. (lk 11) * [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995 * Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, [[abielunaine]], kelle keha on muutunud [[kergus|kergeks]] nagu [[kest]], tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda [[elu]]. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid meeleheidet. (lk 34) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * Nii kaua kui ta mäletas, oli tal olnud püsiv hirm suurte [[muudatus]]te ja lahkumiste ees, ja ta oli alati imeks pannud [[inimkond|inimkonna]] pidevat püüdlust [[uuendus]]te ja [[areng]]u poole. Kaua aega varjus ta selle mõtte taha, et elu, mida elatakse loomariigis - kus aasta saab mööduda aasta järel ilma nõudmise või igatsuseta edusammude ja muudatuste järele on see, milleks ka inimene tegelikult loodud on. Selle teooria kinnituseks oli vaja ainult üles lugeda [[enesetapud]] inimkonna hulgas ja siis võrrelda seda nende arvuga loomariigis. Aga praegu, tänapäeva ühiskonnas, on kõik sunnitud ikka ja jälle harjuma uue [[tehnika]] ja uue korraga kas või ainult selleks, et [[raamatukogu]]st raamatut laenutada või oma pangaasju ajada. Ja kogu teave maailma [[viletsus]]est ja [[ahastus]]est ujutab vahet tegemata üle igaühe ning valgub igasse soppi ja nurka ja täidab kõiki veel rohkem mure ja lootusetusega. Kusagil pole sa kaitstud. Kõik aastasadu kehtinu on pea peale pööratud, ja ta mõtles, kas ongi õieti kedagi, kes säilitab kontrolli ja teab, kuhu nad minemas on. Ning ta mõtles, kas peale tema on veel keegi, kellel tuleb vahel tohutu tahtmine rongilt maha astuda. :Jätta kõik, et natuke [[rahu]] saada. (lk 21) * Uued ehitusprojektid ja linnaplaanid, mida ta ajalehest luges, ärritasid teda kogu aeg, aga tal poleks ealeski pähe tulnud katsuda midagi selle takistamiseks ette võtta. Ta oli täiesti veendunud, et mitte millelgi, mida tema või keegi teine arvab, pole mingit [[mõju]] poliitikule, kes on juba kord otsusele jõudnud, ja selles [[veendumus]]es püsis ta vagusi ja kogus tulevikuks tohutu varu [[ahastus]]t ja kindla teadmise omaenese [[tähtsusetus]]est. (lk 22-23) * Ta tundis end juurtetu ja tühjana, aga selleks ajaks oli ta ema juba ammu kaotanud. Kõik need valede aastad olid neid teineteisest veel kaugemale viinud. Ema polnud teda kunagi oma soomusrüü alla lasknud, ja kui ema suri, kurvastas ta kõige rohkem sellepärast, et tema unistus ükskord näha, mis selle rüü all peidus on, oli nüüd ka lõplikult otsas. Veel üks lootus, mille võis panna hunnikusse teiste igaveseks hiljaks jäänute sekka. (lk 24) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 * Kõige algupärasem Camus' juures oli vahest see, et ta üritas just inimese lootusetust nõrkusest surma ees tema tugevust teha. Ta üritas võimatut ja võib-olla sellepärast saavutaski ootamatult palju. Ta peaaegu et avastas elu väärtuse elu mõttetuses endas, inimese igaveses lootusetus mässus selle mõttetuse vastu. Ja mingi nõiatrikiga tuletas ta sellest kõigest sellest veel kõrge eetilise normi. ** [[Henno Rajandi]]. "Saateks". - Rmt Albert Camus. "Sisyphose müüt". Tallinn, Eesti Raamat, 1989, sari "Nobeli laureaat", lk 476-477. * "Kui oleksin tõepoolest tahtnud endalt [[Enesetapp|elu võtta]], siis oleksin juba surnud. Tahtsin ainult [[Puhkus|puhata]]. Ma ei suutnud sellist elu enam jätkata: taluda tehast ja kõike muud, Line'i puudumist, [[lootus]]e puudumist. Tõusta kell viis hommikul, kõndida, joosta mööda tänavat, et bussi peale jõuda, sõita nelikümmend minutit, jõuda neljandasse [[küla]]sse, tehaseseinte vahele. Kibekähku tõmmata selga hall [[kittel]], suure kella all tõugeldes end kirja panna, joosta oma masina juurde, see sisse lülitada, [[puurimine|puurida]] võimalikult kiiresti [[auk]], puurida, puurida alati ühesugune auk ühesugusesse detaili, kümme tuhat korda päevas kui võimalik, sellest [[kiirus]]est sõltub meie [[palk]], meie [[elu]]." :[[Arst]] vastab: :"Selline on [[tööline|tööliste]] elu. Olge õnnelik, et teil üldse tööd on. Väga paljud inimesed on [[töötu]]d." (lk 9) * Nüüdseks on mulle vähe [[lootus]]t jäänud. Enne ma otsisin, läksin üha edasi. Ma [[Ootamine|ootasin]] midagi. Mida? Ma ei teadnud isegi. Aga ma mõtlesin, et elu ei saa olla selline, nagu ta oli, see tähendab tühi. Elus pidi midagi olema, ja ma ootasin, et see midagi kohale jõuaks, ma otsisin seda. :Nüüd ma arvan, et polegi midagi oodata, nii ma jäängi oma tuppa, [[Istumine|istun]] [[tool]]il ja ei tee mitte midagi. :Ma arvan, et väljaspool on mingisugune elu, aga selles elus ei juhtu midagi. Mitte midagi minu jaoks. :Võib-olla teiste jaoks juhtub midagi, võimalik, see mind enam ei huvita. (lk 22) * [[Ágota Kristóf]], "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001 * Viiest minutist saab peagi kakskümmend viis, aga sadamat ei paista kusagilt. Ma ei tunne oma labajalgu, mis terve päeva plätudes olnud ja külmast võetud. Raju vihm segatuna liivaga peksab valusalt vastu sääri. Ja ma hakkan [[naer]]ma. Keegi ei kuule - ma ise ka ei kuule ennast, aga ma tean, et ma naeran. Lootusetusest. Lohutamatusest. (lk 73) ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 ==Luule== <poem> Meie [[saatus]] on püsida tüüril kõigi lootuste avariiski ja tõdede vankuval [[müür]]il meelt heita – ning elada siiski. </poem> * [[Heiti Talvik]], "Jumalate hämaras" kogust "Kohtupäev" (1937) <poem> Suul mustav meeleheit, [[tuul]] juba oli puul, ta vauguv [[ulg]] lõi vastsed pungad valla. [[Lein]] oli ihus tal, kui ringi kihutas, kõik pakatas ja õõtsus üles-alla. </poem> * [[Zulfija]], "Kevad küsib sind", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 8-10 == Allikata tsitaadid == * Meeleheide on hind, mida makstakse endale võimatute [[eesmärk]]ide püstitamise eest. ** [[Graham Greene]] * [[Kannatlikkus]]: meeleheite väikevorm, mis on end vooruseks maskeerinud. ** [[Ambrose Bierce]] == Vanasõnad == * [[Uppumine|Uppuja]] haarab iseenda [[juuksed|juustest]]. ** [[Kreeka vanasõnad|Kreeka]] * Kes on [[meri|merre]] kukkunud, haarab isegi [[madu|maost]] kinni. ** [[Türgi vanasõnad|Türgi]] == Vaata ka == * [[Enesetapp]] [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[cs:Zoufalství]] [[pl:Zwątpienie]] [[ru:Отчаяние]] 0u2573uiezyr6okrmb0nedpmlzzssaa 0 2637 87766 85275 2022-07-23T14:13:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * ... nostalgiarännakud oma [[minevik]]u varjude juurde on perfektselt mõttetud: seal pole enam midagi. ** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 315 * ''Nostalgia'', ’tagasipöördumisigatsus’ (õieti ’-valu) on kreeka sõna. [[Roomlased]] nägid kõike vaid edasimineku perspektiivis. Sellest kõnelevat [[ladina keel]]gi. Risttee, nelja tee risti kohta ütlesid nad ''trivium'', sest edasi minnes näed ju ainult [[kolm]]e haru, seda, mis selja taha jääb, ei näe. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 294 * Pean tunnistama, et olen nautinud [[Aare Olander]]i fotokogu raamatusarja "Kadunud vaated" vahendusel rohkem kui sellel näitusel. Eriti [[Pärnu]] [[raamat]]ut, mille [[südalinn]] minu lapsepõlve aastatel oli paar tänavat ja siis kuni jõeni laiuv üksikute räämas hoonetega [[tühermaa]]. Pärnu muundus minu silme all hiiglaslikeks akendeta [[kaubanduskeskus]]teks, mis siis need paar säilinud ja nauditavat [[tänav]]at kiirelt välja suretasid ja lagunema jätsid. Ma ei mõistnud enne Olanderi raamatu nägemist vanade inimeste nostalgilist õhkamist selle [[linn]]a järele, seda [[armastus]]t, mis neis inimestes linna vastu. ** [[Silvia Pärmann]], [https://kultuur.err.ee/1608618709/arvustus-pisikeste-pohja-euroopa-asulate-paisumine-ida-euroopa-linnadeks "Pisikeste Põhja-Euroopa asulate paisumine Ida-Euroopa linnadeks"], ERR, 03.06.2022 (arvustus Aare Olanderi näitusele "Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad" Eesti Arhitektuurimuuseumis) ==Allikata== * On raske olla nostalgiline, kui midagi ei mäleta. ** [[Will Rogers]] {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Tunded]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 01jx36y7o4uk6j0g0h35j611l5qukf8 0 4274 87885 87221 2022-07-24T10:07:31Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jane Austen (chopped).jpg|thumb|Jane Austen]] [[Pilt:Jane_Austen_with_the_family_house_at_Chawton,_Hampshire.JPG|pisi|Rita Greer, "Jane Austen ja perekonnamaja Chawtonis, Hampshire'is" (2012)]] '''Jane Austen''' (16. detsember 1775 Hampshire, Inglismaa – 18. juuli 1817 Winchester, Inglismaa) oli inglise romaanikirjanik ja novellist. Austeni tuntuim romaan on "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Eesti keeles on ilmunud lisaks sellele romaanid "[[Mõistus ja tunded]]", "Veenmine", "[[Emma]]", "Leedi Susan", "Northangeri klooster" ja "Mansfield Park", jutustused "Watsonid" ja "Armastus ja sõprus", jutukogumikud "Kolm õde" ja "Lesley loss". ==Tsitaate== * Ma ei taha, et [[inimesed]] oleksid väga kenad, sest see hoiab mind vaevast, et nad mulle meeldima hakkaksid. * Sa väärid pikemat kirja kui see siin, aga mu õnnetu saatus on niisugune, et harva kohtlen ma inimesi nii hästi kui nad väärivad. ** Kiri õde Cassandrale (1798-12-24; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition) * Ma ei ütle, et su [[mooruspuu]]d on surnud, ent ma kardan, et nad ei ole elus. ** Kiri õde Cassandrale (1811-05-31; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition) * Hr. Digweed on meid alatult ära kasutanud. [[Ilus]] on see, kes ilusasti talitab, seega on ta väga kole mees. ** Kiri õde Cassandrale (1813-01-24; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition) * [[Walter Scott]]il pole mingit asja romaanide kirjutamisega, eriti heade romaanidega. See pole aus. Tal on luuletajana küllalt kuulsust ja tulu, nii et ta ei peaks teiste inimeste leiba varastama. Ta ei meeldi mulle ja ma ei kavatsegi lasta "[[Waverley]]'l" mulle meeldida, kui ma sinna midagi vähegi parata saan, ehkki ma kardan, et ei saa. ** Kiri Annale (1814-09-28; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition) * [[Vallalisus|Vallalistel]] naistel on kohutav kalduvus olla vaene, mis kõneleb jõudsalt [[abielu]] kasuks. ** Kiri Fanny Knightile (1817-03-13; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition) ==Tema kohta== * [[Kirjanduslugu|Kirjanduslooliselt]] on Jane Austen huvitav [[paradoks]], kes ei võtnud õieti tooni mitte omaenda ajastult, vaid jäi paljuski truuks eelmise, [[Kaheksateistkümnes sajand|kaheksateistkümnenda sajandi]] vaimule, elas edasi juba möödunud või möödumas olevate aegade õhustikus. Tema [[romaan]]ides elustub maailm, mida poliitilised, sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised vapustused olid küll juba murendanud, kuid millest tubli tükk oli siiski veel alles, neis kangastub vaikne härrandlik maaelu oma väga praktiliste [[ideaal]]ide ja väga ilmsete [[naeruväärsus]]tega. Mingis pealiskaudses mõttes oli ta ajast maha jäänud [[kirjanik]], kes veetis kogu elu [[idüll]]ilistes maakohakestes ja provintsilinnakestes, [[perekond]]liku tutvusringi kitsa raami sees. (lk 355) * Koos arvukate õdede-vendadega tegi ta just seda, mida peamiselt teevad tema tegelased kõigis kuues lõpetatud romaanis - käis külas ja võttis [[külaline|külalisi]] vastu, harrastas mitmesuguse sügavusastmega viisakat [[flirt]]i, tantsis [[ball]]idel, mängis seltskondlikke [[mäng]]e, abistas [[majapidamine|majapidamises]], luges [[raamat]]uid, pidas [[kirjavahetus]]t ja vestles, vestles, vestles. See oli tema maailm, ta tunnistas selle omaks ja hoidis sellest kinni. (lk 356) * Kõik lõpetatud romaanid on kaunikesti sarnased, kõik nad varieerivad ühte ja sama põhi[[skeem]]i: [[kangelanna]]l on valida mitme pealtnäha pasliku džentelmeni vahel ja valik toimub vähemsoovitavate [[kandidaat]]ide elimineerimise meetodil. Iga kangelanna langeb algul eksiarvamuste ohvriks, millest tuleb vabaneda, et [[kampaania]] edukalt lõpule viia ja sisemist [[küpsus]]t saavutada. Jane Austen on [[iroonia|irooniline]] oma kangelaste, nende [[nõrkus]]te ja [[veidrus]]te, aga mitte selliste põhiväärtuste suhtes nagu perekonnaõnn, ühiskondlik [[tunnustus]] ja varanduslik kindlustatus. Selle täiskomplekti taotlemine oli keskmise inimese elusisuks Jane Austeni ajal nagu nüüdki, [[edu]] korraga kõigil kolmel rindel haruldane ja ebakindel, [[kompromiss|kompromislik]] leppimine õnne kolmainsuse kahe või üheainsagi komponendiga täitsa tavaline. (lk 358) * See hiilgava loomupärase andega preili sattus [[saatus]]e tahtel elama väga piiratud väljavaatega [[pesa]]kesse, kust ta surmatunnini välja ei pääsenud ega üritanudki pääseda. Aga selle, mis tal oli, oskas ta põhjani ammendada. Läbinägelikult, ürgnaiseliku detailimeelega sondeeris ta ainult seda, mida ta hästi tundis, ja korvas haarde kitsuse uuringute [[sügavus]]ega. (lk 359) ** [[Henno Rajandi]], "Saatesõna". Rmt: Uhkus ja eelarvamus. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: Eesti Raamat 1985 * Suurem osa tema kirjanduslikust pärandist on kirja pandud söögilaua nurgal ja salaja. Räägitakse, et ta olevat koguni keelanud [[uksehing]]i õlitada, sest nende kriuksumine hoiatas teda teiste tulekust. Aga kirjutama hakkas ta juba neljateistkümneaastaselt ja alustas — ''sic!'' — vägagi teravmeelse [[paroodia]]ga tollal väga moes olnud sentimentaalsele romaanile, kus kangelased tunnete üleküllusest muudkui [[minestus|minestasid]], [[käsi]] ringutasid ja [[armastus]]se surid. (lk 691) * Oma suhtumist tegevusse ei väljenda ta kunagi aktiivse sekkumisega jutustusse, vaid kasutab esimesena inglise kirjanduses äärmiselt individualiseeritud [[dialoog]]i, otsest kõnet, kusjuures tema tegelaste sõnad ei pruugi alati peegeldada nende tegelikku hingeseisundit, mida eksponeerib tegevuse käik. (lk 692) ** Urmas Rattus, "Saateks". Rmt: Jane Austen, "[[Emma]]". Tõlkinud Urmas Rattus. Kupar 2002 * Austen on kaine pilguga [[vaatleja]], kes halastamatu selguse ja nõtke [[elegants]]iga maalib oma ajastust [[panoraam]]i, mis on nii detailirohke, et mõned neist tulevad nähtavale ja asetuvad oma kohale alles pärast tema [[romaan]]ide korduvat ja väga hoolikat lugemist. (lk 531-532) * Raamatuid kirjutas Jane [[vallalisus|vallalise]] tädi kohustuste kõrvalt ja kokku tõid nad tema eluajal sisse ainult veidi üle tuhande ühesaja naela. Kes teab, võib-olla andis just see äärealal paiknemine ja pidev oht libiseda välja sellest maailmast, mida Austen pidas kalliks ja omaseks, tema [[pilk|pilgule]] erilise teravuse, aga ka suure soojuse, nii et meie, kes me vaatleme seda maailma läbi tema silmade, leiame end ikka ja jälle pöördumas sinna tagasi kui oodatud külalised, et jagada meile lähedaseks saanud tegelaste rõõme ja muresid. (lk 547) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * „Kas ma saan aidata, preili? Ja võib-olla te ütleksite, mis on teie nimi?” :„Jane, komandör. Ma üritan kirjanikuks saada. Kas tohib küsida, on see teie hinnangul noore naisterahva jaoks vastuvõetav amet?” :Jane, see imelik, mõtles Vimes. Ja imelik oli ta tõesti. Ta oli sama tagasihoidlik kui tema õed, aga kui Vimes teda vaatas, jäi talle mulje, et tüdruk vaatab temast otse läbi ja näeb tema mõtteid. :Vimes nõjatus tooli seljatoele, natuke nagu kaitsepositsioonile asudes, ja vastas: „Noh, raske see töö olla ei saa, sest kõik sõnad on ilmselt juba leiutatud. See säästab kõvasti aega, sest nüüd tuleb sõnad lihtsalt teises järjekorras kokku panna.” Sellega Vimesi teadmised kirjanduskunstist ka piirdusid, kuid ta lisas siiski: „Mis laadi asjadest teil on plaanis kirjutada, preili Jane?” :Tüdruk muutus häbelikuks. „Noh, komandör, praegu töötan ma romaani kallal, mis käsitleb inimsuhete keerulisi nüansse kõigi nende lootuste, unistuste ja vääritimõistmistega ” Ta köhatas närviliselt, nagu paluks vabandust. :Vimes torutas huuli. „Mnjaa. Üldiselt paistab hea mõte olevat, preili, aga mina ei saa selles osas aidata, kuigi mina teie asemel - ja need on esimesed mõtted, mis mulle pähe tulevad - paneksin selle raamatu sisse kõvasti võitlusi ja surnukehi, mis riidekappidest välja kukuvad... ja võib-olla ka sõja, mis oleks nagu väikeseks taustaks?” :Jane noogutas ebalevalt. „Suurepärane soovitus, komandör, mille kasuks räägib paljugi, aga võib-olla jääksid inimsuhted niimoodi pisut unarusse?” (lk 63) * Kuid kõige enam hämmastunud oli Vimes sama aasta lõpupoole, kui ta sai teada, et bestseller, mis Ankh-Morporki kirjandusmaailma tormijooksuga vallutas, oli pühendatud komandör Samuel Vimesile. Raamatu pealkirjaks oli „Puhkus ja eelarvamus.” (lk 350) * [[Terry Pratchett]], "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012 ==Kirjandus== * [[Lucy Worsley]], "Jane Austen ja tema kodud". Tõlkinud Krista Eek. Tänapäev, 2018 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Austen, Jane}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] e3thjxd03qgsf0yo9wf9sqofup3jve6 0 5037 87884 82879 2022-07-24T10:04:50Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib taevakehast; kalendrikuude kohta loe artiklist [[Kalendrikuu]].'' [[File:Harvest_moon.jpg|pisi|]] [[Pilt:Evelyn de Morgan - Moonbeams Dipping Into The Sea, 1918.jpg|pisi|Evelyn De Morgan,"Kuukiired kastavad end merre"(1918)]] [[Pilt:Hjalmar_Munsterhjelm_-_Moonlit_Night.jpg|pisi|Hjalmar Munsterhjelm, "Kuuvalge öö" (1883)]] [[Pilt:Harriot_at_Syon_Park.JPG|pisi|Rita Greer, "Thomas Harriot (1560-1621) ja tema sõber Christopher Tooke 26. juulil 1609 kuuvaatlust tegemas" (2009).]] '''Kuu''' on [[Maa (planeet)|Maa]] ümber tiirlev taevakeha, mis on tavaliselt Maa pealt palja silmaga nähtav. ==Draama== <poem> ROMEO: Nii tõesti nagu kastab õnnis kuu neid viljapuude latvu hõbedasse... JULIA: Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju — niisama heitlik oleks siis su arm. </poem> * [[William Shakespeare]], "Romeo ja Julia", II vaatus, 2. stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" V, (1966), lk 132 ==Proosa== * Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid haaremis, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. ** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Muinasjutumaa eetika". Rmt: "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011, lk 72-73 * Aga kevad[[öö]] [[ilu]] ei ärata Tootsis suuremat imetlemist. Ta vaatab korra üles, kuu poole, aga selle vaikne sära ei avalda temasse mingit mõju. Ei, kõik on juba ammu nähtud, kõik see on teda juba ammu tüüdanud, nüüd tahaks ta ainult veel näha kuu teist külge. Aga see narr seal ülal ajab üht külge ees nagu Kiir koju minnes ega mõtlegi oma seljatagust näidata. Heameelega võtaks Toots mõne pika ridva ja seaks asjad seal pea kohal korda, aga... [[tont]] teab... ** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 53 * Kuu tõuseb ja liigub kiiremini, kui [[koer]]ad ta peale hauguvad. (lk 15) * Kuu on aspiriinitablett, mille maakera aeg-ajalt sisse võtab oma kohutava peavalu vastu. Kui ta hommikul taevasse ilmub, ei ole valu veel üle läinud. (lk 28) ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, * Vanda keeras ringi, teda pahandas, et Andrej ei maga, aga ta ei näidanud seda välja. :"Tule vaata. Taevas on nailonkuu." :Andrej ajas end jalule, toas oli külm. :"Sa külmetad!" :Andrej embas teda, puudutas huultega ta [[õlg]]a. Vanda tõmbus kärsitult eemale. :"Sa vaata ometi!" :Kuu oli tõepoolest [[nailon]]ist. Temast paistis läbi taeva teine külg koos [[täht]]ede ja [[pimedus]]ega. Tema [[valgus]] oli kunstlik, ilma metalse läiketa. Nad silmitsesid helendavat [[org]]u, ja Vanda aimas ette, mida Andrej küsib. :"Kas sul tõesti pole kedagi teist?" küsiski Andrej. :"Sa oled naeruväärne." (lk 81-82) * Üle tänava seisis sisselangenud katusega majalobudik, ümberringi oli ülessongitud maa, selle taga aga uusehituse viis korrust. Kraanaõlg puudutas kuud. :"Nailonkuu," kordas Andrej, sedapuhku aga tähendas see vaid projekti. Võib-olla kutsutakse teda lõplikku varianti viimistlema. Ja kui ka ei kutsuta... Andrej põristas sõrmedega vastu aknaraami, tal tekkis igatsus kalkapaberi ja oma heade joonestusriistade järele. Ta pani uue sigareti ette ja jäi siis peaaegu millelegi mõtlemata üles kollase kera, selle nägude näo poole vahtima. (lk 108) * [[Jaroslava Blažková]], "Nailonkuu". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika, 1968, [[LR]] 28/29 * Ja ma ei leia paremat näidet [[tolerantsus|tolerantsile]], nagu ma ise oma kodukootud viisil sellest aru saan, kui ühes anekdoodis kahest meremehest. Ühel õhtul, kui [[laev]] oli keset [[ookean]]i, olid nad kahekesi rinnuli reelingul. Ainus, mis oli näha, oli [[vesi]], [[taevas]] ja täiskuu. Ütles siis üks neist: "Kas sa tead, et kuu on üks täiesti surnud taevakeha. Seal ei ole ei vett, [[õhk]]u ega [[elu]] üleüldse. Isegi oma [[valgus]]t ei ole tal — sellegi saab ta [[päike]]selt." Millele teine vastas: "Jah, aga kuhu tal ikka minna on!" Selles vastuses väljendub minu arvates tõeline tolerants, mida me nii vähe leiame, eriti nende juures, kes nüüd nii tihti ja nii kõva häälega tolerantsist räägivad. ** [[Karl Ristikivi]], "Kirjanduse ülesanded". Mana nr 35, 1969 * On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui [[päev]]al. [[Päike]]sevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. (lk 56) ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973 * Seda, mille kohta pole tõendeid, pole tõenäoliselt olemas. Mõned ütlevad, et pole ka tõendeid, et pole olemas. Aga nii võib ju väita, et Kuu on kollasest [[juust]]ust. Seda on raskem öelda pärast seda, kui inimesed on Kuul käinud, aga on ka neid, kes kuulutavad dokumenteeritud Kuul käimise võltsituks. Ja siis öeldakse: eks katsu öelda, et nii ei ole. Täitsa võimalik, et Kuu on kollasest juustust, ainult et see koht, kuhu astronaudid sattusid astuma, oli ebatavaline: seal oli juustu asemel [[kivi]]. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 ==Luule== <poem> Kui kuusirp heidab sädelust [[öö]]-uttu, kus läbipaistvalt kumab [[põld]] ning paim, [[maailm]]ast võlutust täis [[muinasjutt]]u ja rajatust mu [[hing]]es süttib aim. ... Joon seda sära, kahvatut ja rauget, kui [[haldjas|haldjat]] hällitab mind kiirte võrk. Ma kuulan [[vaikus]]t, kõnekat ja kauget. </poem> * [[Konstantin Balmont]], "Kuupaiste" (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 47) <poem> [[Põhjanael]] sirab ja särab. Ning [[öö]] on kui ploomi[[moos]]. Jõel nii soliidne ja suur kui [[Lenini preemia]] [[laureaat]] mõnuleb kuu. "Poisid, teeme [[uhhaa]]d!" hüüab mu vana kamraad. [[Kirvesupp]]i me keetnud oleme, see on tulnud meil alati välja. Kas siis uhhaad kuust keeta ei saaks? [[Lõke]] lööb praksuma, [[säde]]med [[täht]]edeks lendavad, viis [[kütt]]i on külmas ja näljas. Jões, mis kui [[katel]] on suur, keeb kuu. Soovitan teilegi kuu uhhaad. Seda võib keeta alati, kui ei näkka just saak. Süüa külmalt ja peale [[salat]]iks - [[rohutirts|sirtsu]] [[serenaad]]. </poem> * [[Helgi Muller]], "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14 <poem> Õhtuks sai valmis see topelt[[fuuga]] Eile kuulasime seda naisega ([[kontserdisaal]] oli rahvast täis Jankel ja Mari-Ann olid ka seal) ... Ühele [[tüdruk]]ule tuli meelde pikk [[poiss]] ja kuu ja [[Hirvepark]] ״Tõepoolest huvitav jah kuidas küll [[Bach]]..." mõtles ta </poem> * [[Enn Vetemaa]], "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92 <poem> kuid mind on kuulda ümber uue maja kus pole ühtki leebet leinakaske kus aasalt põrkub lepakaarte kaja kuusk torgib auke tõusva täiskuu vaske </poem> * [[Viiu Härm]], "*kui mustast õhust tähti läbi tuulab...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 22 <poem> üks mu meeltesse vajutab marju ja unenäo sisse kaob kuu jättes järele mitu varju nii suurt nagu pihlakapuu </poem> * [[Viiu Härm]], "*üks mu meeltesse vajutab marju...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 36 ==Vanasõnad== * [[Kuri]] kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, [[külm]] kuu küliti. * Kuu kehib kuiva, [[päike|päev]] sapib [[sadu]]. * Uus kuu, uued [[ilm]]ad. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * [[Armastus]] on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kahaneb. ** Portugali vanasõna ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taevakehad]] [[Kategooria:Päikesesüsteem]] fam2ies2qk6lb8v46w6lf2l1x1vogbv 0 5204 87849 42249 2022-07-23T22:24:24Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Sure, koer.Lõngus.IMG 20210913 141805 (2).jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e grafititeos "Sure, koer" segab "Kevade" filmist tuntud Arno (vasakul) ja Tootsi (paremal) ning koolitulistamise motiivi [[Quentin Tarantino]] filmiga "[[Pulp Fiction]]".]] '''"Kevade"''' on 1969. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i mängufilm, mis põhineb [[Oskar Luts]]u jutustusel "[[Kevade (Luts)|Kevade]]". Režissöör oli [[Arvo Kruusement]], stsenaristid [[Kaljo Kiisk]] ja [[Voldemar Panso]]. ==Tsitaadid== * Mis kinni ei jää, saab kinni löödud! * [Toots:] Edasi, [[Kentucky|Kentuki]] poisid! Valu [[indiaanlased|punanahkadele]]! * [Tõnisson:] Mis nad siis tulevad meie õue peale [[kaklus|kaklema]]! * [Lible:] Aga [[Julien Offray de La Mettrie|mis see inimene muud on kui üks masinavärk]]. Peab [[Joomine|määrima]], muidu läheb põlema. * [Kiir:] Ütle mulle üks ilus [[poiss]]lapse [[nimi]]. * [Teele:] Kodu... Mis sul on seal kodus? : [Arno:] [[Lill]]ed... [[Heinamaa]]... [[Päike]]sepaiste... * [Toots:] Kui ma kahte [[Matemaatika|rehkendust]] ei jõua, teen ühe. ==Välislingid== {{Vikipeedia|Kevade (film)}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 88ihmdle78pk3ek0mzm3kh5lrivvvx9 87850 87849 2022-07-23T22:25:02Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Sure, koer.Lõngus.IMG 20210913 141805 (2).jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e grafititeos "Sure, koer" segab "Kevade" filmist tuntud Arno (vasakul) ja Tootsi (paremal) ning koolitulistamise motiivi [[Quentin Tarantino]] filmiga "[[Pulp Fiction]]".]] '''"Kevade"''' on 1969. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i mängufilm, mis põhineb [[Oskar Luts]]u jutustusel "[[Kevade]]". Režissöör oli [[Arvo Kruusement]], stsenaristid [[Kaljo Kiisk]] ja [[Voldemar Panso]]. ==Tsitaadid== * Mis kinni ei jää, saab kinni löödud! * [Toots:] Edasi, [[Kentucky|Kentuki]] poisid! Valu [[indiaanlased|punanahkadele]]! * [Tõnisson:] Mis nad siis tulevad meie õue peale [[kaklus|kaklema]]! * [Lible:] Aga [[Julien Offray de La Mettrie|mis see inimene muud on kui üks masinavärk]]. Peab [[Joomine|määrima]], muidu läheb põlema. * [Kiir:] Ütle mulle üks ilus [[poiss]]lapse [[nimi]]. * [Teele:] Kodu... Mis sul on seal kodus? : [Arno:] [[Lill]]ed... [[Heinamaa]]... [[Päike]]sepaiste... * [Toots:] Kui ma kahte [[Matemaatika|rehkendust]] ei jõua, teen ühe. ==Välislingid== {{Vikipeedia|Kevade (film)}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] pr3y60osjk7a6b499jr4er5eox1waqx 0 5334 87812 64644 2022-07-23T15:54:06Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oskar_Luts_"Kevade"_II_osa_1913.jpg|pisi|"Kevade" esmaväljaande II osa kaas, Konrad Mägi kaanepilt 1913]] '''"Kevade"''' on eesti kirjaniku [[Oskar Luts]]u autobiograafiliste sugemetega kooliromaan või -jutustus mis ilmus 1912–1913. 1969. aastal valmis selle alusel [[Tallinnfilm]]is režissöör [[Arvo Kruusement]]i mängufilm. ==Tsitaadid teosest== Tsitaadid väljaandest Oskar Luts, "Kevade. Pildikesi koolipõlvest". Eesti Päevalehe raamat, 2006. * Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. (lk 6) * [Köster:] "Kuule, Toots, vahest kõik veel ei näinud, kuidas sina teisi paluma õpetasid, sa tule õige siia nurka ja näita kõigile. Mõõga asemel võid ahjuroobi võtta." :Ja seal ta seisis, toredas asuniku palveseisakus, hoidis roobivarrest kinni ja palus. :See on siis nüüd see Kentuki Lõvi, käis Arno peast läbi. Ja tahtmata kordas ta oma mõtet valjusti. :"Kentuki Lõvi..." :Terve klass hakkas laginal naerma ja Tootsile jäi see uus nimi külge nagu pigi. (lk 14) * "Nööbid on ära." :"Mis nööbid?" :"Saapa nööbid. Õhta olid peal, Visak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam." :"Noo, mis see tähendab?" :Hirmus pilk nagu jumala välk taevast käis üle poistekarja. :Surmavaikus. :Viimati, kui juba piinlikuks hakkas minema, ütles Toots: :"Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles." :Köstri pilk jäi kõnelejale peatama. :"No kui te ei leidnud, kust te siis teate, et just rotid kapsaraua ära viisid?" :"Noh, kes see muu viija oli." :"Kapsaraua?" :"Jajah, kapsaraua." :"Kuule, rotid ei jõua kapsarauda liigutadagi, veel vähem ära viia. Mis sa valetad?" :"Neid oli vahest mitu." (lk 33) * "Ja-jah, Saare peremees, ei mina siin enam kaua kella löö. Peate juba ilma minuta läbi saama. Ära söövad mind kellamehe-ametist välja." :"Mis see on siis?" küsis Arno ja varjas hoolega oma nutust nägu. :"Jaa, jaa, misse on... Eks ole kurivaim päise päeva ajal kuud tõrvamas, mina olla õpetaja kalkunite-tolkade parve jõepõhja lasnud. No kas on inimestel aru tossugi pealuu üdis: mina olevat nende parve jõepõhja lasnud! Ennem oleks ma vana Köögi-Liisa jõepõhja lasnud, kui nende parve." (lk 46) * "Näita siia, mis sul põues on?" :"Ei midagi." Toots läheb näost punaseks ja jääb istuma. Ta tahaks hea meelega püsti tõusta, aga see "eimidagi" hoiab teda tagasi. Ta näost paistab piin. :"No see on ometi naljakas," ütleb kooliõpetaja. "Temal ei ole midagi põues ja ometi niuksub ja liigutab see "eimidagi" . Näita!" :Toots näeb, et pääsemist ei ole ja hakkab pintsaku nööpe lahti tegema. Põu läheb korraga rahutuks: seal ähib, puhib midagi ja otsib teed väljapoole. Siis ilmub sealt väikene kutsika pea nähtavale. :"Noh, vaata, see puudus veel!" ütleb kooliõpetaja. "Homme topid vahest mõne põrsa omale põue. Ütle, mis sa sest kutsikast kooli vedasid?" :"Kiir tahtis ära osta." :"Pole õigus. Toots valetab. Ta ise eila ütles, et temal on kodus kutsikas, mis tantsib ja trummi lööb. Mina ei ütlend talle selle peale midagi." :"Miks sa ei ütlend; ära tahtsid osta. Käskisid täna kooli tuua," vastab kutsikaomanik järsul toonil. (lk 68) * [Õpetaja Laur:] "Ja siis veel midagi: katsu paremini õppida. Kui sa just niipalju ei saa, kui üles on antud, pole viga. Ega ma sind selle eest ei karista, peaasi: kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, püüa hästi õppida." :"Ma õpin homseks poole vene keele tükist." :"Tubli, õpi pool. Aga tead, hästi." :"Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?" :"Kah võid. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt niipalju, kui sa jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette valetada, et sa ise tegid, seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?" :"Jah." (lk 73) * Kuslapi isa tegi kooliõpetajat silmates kohmetu kummarduse ja köhatas aupaklikult, mida Toots pärast Kiire rõõmuks kaua aega järele tegi. Räägiti isegi, et Toots, kui tal enesel järelahvimisest juba villand saanud, Kiire käest iga Kuslapi isa kummarduse ja köhatuse eest ühe vana sule saanud, mis seadmise järel peenemalt ja jämedamalt kirjutab. Aga mine tea, kurjad keeled räägivad ju nii paljugi. Noor Kuslap ise kärsulas nina, krimpsutas nägu ja kohmetus, nagu oleks teda mingi kuriteo pealt kätte saadud. Aga rahulikult, nagu mõni jumal, muidugi siis juba Vanemuine, seisis Jaan Imelik, kannel käes, kooliõpetaja palge ees ja naeratas. Temal oli ükskõik, kui aga tema kannel alles oli. (lk 111) * "Teele!" hüüdis ta tasa, kui tulija tema kohale oli jõudnud. :"Mis sa tahad?" küsis Teele järsku ja mossis näoga, ilma et ta Arno poole oleks pööranud. :"Sa ära võta nii väga südamesse seda tänast lugu. Ma oleks sulleju appigi tulnud, aga..." :"Kasi minema!" susistas tüdruk ja vaatas kulmude alt kõneleja poole. :Arno põrkas tagasi, nagu oleks ta lüüa saanud. Nii kargab koer tagasi, kes peremehega kaasa tükib ja keda piitsaga tagasi hirmutatakse. Lumi, kiriku valge sein, majad, kõik ühinesid poisikese silmade ees suureks mustaks tombuks ja peas oli tundmus, nagu ajaks ta pinde välja, nii nagu jalad vahel, kui nad ära surevad. Musta tombu külge tekkis roheline plekk, vabastas end sealt, kasvas suureks ja tuli ruttu lähemale, nagu pilv. Veel paar silmapilku, siis on ta tema juures, tõstab ta üles nagu tuulispask puulehekese, ja viib kuhugile kaugele ära; kuhu nimelt, kes seda teab. (lk 125) * Poisid teretasid. Köster võttis tervituse vastu ja vaatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, võttis tema pintsaku hõlmadest kinni, vaatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: :"Sind, Toots, on Jumal omas vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta viljaikaldusi saadab, rahet ja vihmavalinguid tulla laseb, nii lõi ta sind kohutavaks näituseks maailmale, kui kaugele inimeselaps langeda võib, kui ta oma hinge eest hoolt ei kanna. Nii nuhtleb ta meid meie kurjuse eest ühe meie eneste sarnase läbi, et näidata, et häda ja viletsuse juur just meie eneste keskel pesitab. Kui meie hakkame üles lugema kõiki neid vallatusi, mis sa siin selle mõne kuu jooksul korda oled saatnud, siis läheb jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. Ütle, mis pean ma sinuga tegema?" (lk 172) * Vaevalt oli köster ära läinud ja uks tema järel kinni, kui Toots suure robinaga nurgast välja tuli ja, kätega veheldes, seletas: :"Oh sa juudas, kes võis arvata, et ta siia tuleb. Ma oleks sääred teind. Mis, mängimine polnud kedagi, aga oleks ta veel seda teadnud, et me Kiirega veinipudeli üle lõime, mitu süldikaussi puruks tegime ja endid täis võtsime, kes teab, mis ta siis veel oleks ütelnud! Aga pagan, sellest tema jutust ei jäänud mulle rohkem meelde, kui et ma oma hinge eest hoolt ei kanna. No ütle, Imelik, kuda ma pean hinge eest hoolt kandma? Ja kus see hing üleüldse on? Kuda kantakse hinge eest hoolt?" :"Seo hing niidiga kaela." (lk 173) * Peale rehkendustundi läks Toots nelja või viie seltsimehega õue ja õpetas neid ühest kümneni lugema. Ta luges: ükat, kakat, kaukaritsa, kägureuru, arispeatsa, ikereururits, kuugeuuru, kaageuuru, käoreuru, keeru. Ta ise käis ees, tema kõrval ja järel käisid jüngrid ja pomisesid poolkuuldavalt saladuslikke sõnu. :Kuugeuuru, kaageuuru, ikereururits... Kui mõned ärksamad selle ülesandega toime said, ütles meister uue, ja nimelt: :"Kivirünta-punta-änta-paravänta-vasviilingi-suski-tavaara, asssarapilli-jassi-karlitteri-jonni-aikukkuri-leijooni." :See oli kõva pähkel. Poisid õppisid, silmad punnis, aga imelised sõnad ei tahtnud milgi kombel meelde jääda. (lk 174) * Pärast kirjeldas väike Lesta, kes ainsa pealtvaatajana maha oli jäänud, seda sõitu nii: :"Oh sa jumal, kui Kesamaa selle ree minema lükkas, siis nad läksid nigu siuh! Esti läksid ikke vupsaku-vupsaku, aga siis kui jõe äärde said, siis nigu regi pööras natuke, siis olid nad vastu puud nigu kõmmdi! Ja painard läks katki nigu raksatas ja kõik karjusid mis hirmus ja jõe ääres oli poissa maas nigu loogu, ja üks oli peadpidi lumes ja teine jälle roomakili jõe peal, ise ikke: ai, ai! ja ai, ai! Mina mõtlesin esti, et nüüd surevad teised kõik ära, ja hakkasin hirmsasti kartma, aga kui köster tuli, siis hakkasid kõik elama ja jooksid ülespoole. Mina läksin klassi ja ütlesin Talile, et oi sa jumal, küll nad nüüd saavad." :Ja nad said. Ja ei saanud mitte ainult köstrilt, vaid paljusid oli juba saatus ise nuhelnud. Imeliku ninast jooksis verd justkui vaadist viina, nagu ta ise ütles; Kesamaal oli kulmu kohal suur sinine muna; Toomingal põlve pealt nahk maas, ja Toots ütles, et ta praegu surema hakkab. Tema jalg oli pahkluu juurest natuke kriimustatud. :Köster aga pidas jõe ääres kaua aru ja käis oma katkise ree ümber nagu vaim lossi varemetel. (lk 176) * Varsti pärast seda suur pahandus köstriga. Toots oli lõunaajal, kui kedagi magamistoas ei olnud, oma palitust, saabastest ja mütsist ühe mehe teinud ja lakke riputanud. Ülespoonu selja peal oli täht: "palun minu surmas mitte ketagi südistada. Posin ennast üles, et raha põle." (lk 189-190) * "No mis sa veel ootad?" küsib Teele Arnolt, kes mõttes jõe poole vaatab. :"Ma vaatan... Jõgi seal..." :"No mis siis? Kas sa jõge põle enne näinud? Tule täna meile, uut maja vaatama." :"Jah... Ma ei tea... Kodu..." :"Mis sul on kodu?" :"Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste..." :Ta hüppab kähku vankrile ja sõidab kodu poole, ilma et ta enam kordagi Teele poole vaataks. :"Ruttu, Mart, kodu! Vaata, misuke ilus ilm!" :"Vaata, kus ometi!" ütleb Teele mossis näoga. (lk 255-256) ==Teose kohta== * "Kevade" kohendamine algas tegelikult juba Konstantin Pätsi ajal. Kirjaniku mahlakas ja rahvapärane keel vajas toonaste stiilimeistrite arvates nende abistavat kätt, pedagoogilistel kaalutlustel kriipsutati läbi ka mõnigi noorsoole "kahjulikult" mõjuv väljend. Näiteks kadus köstri kirjeldus: lühike paks mees, nüride vurrudega ja kuri kui peletis ise. * Suurem osa parandusi olid aga vähetähtsad ning neid on ilma hoolika tekstianalüüsita raske märgatagi. Näiteks romaani üldtuntud avalause "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud" kõlas 1912. aasta esmatrükis hoopis "Kui Arno isaga koolimajasse jõudis, olid tunnid juba peale hakanud". :Esmatrükis pani Arno krihvli käest, kuid 1935. aasta väljaandes pani ta juba krihvli kõrvale. 1912. aastal imestas Arno teise otsekohesuse üle, 1935. aastal aga imestles teise otsekohesust. 1912. aastal olid Tootsi valkjaskollakad juuksed hästi sasis, 1935. aastal aga sassis. * Kui saabusid rasked ajad, kandis ka "Kevade" ohvreid koos oma rahvaga. * Esimeses järjekorras lõidki oma tsensorikäärid "Kevadesse" sakslased, kellele ei meeldinud romaani IX peatükk. Kõnealune peatükk on kindlasti üks tuntumaid: see sisaldab niihästi arutelu saapanööpe ära tassivate rottide teemal kui ka verist võitlust kirikumõisa saksa koolipoistega. Viimane sattuski kärpe ohvriks. Kohe lahingustseeni sissejuhatuses seisis Lutsul lõik: "Tõnisson oli vanade eestlaste võitluste ja neile järgneva orjapõlve üle üheainsa raamatu läbi lugenud, aga seegi oli talle nii suurt mõju avaldanud, et ta sakslaste leppimatuks vaenlaseks sai." Saksa ajal ilmunud trükist jäi see loomulikult välja, nagu ka teistkordne viide Tõnissoni rahvuslikult motiveeritud Saksa-vihale kakluse alguses. [---] :Samuti pidasid Saksa-aegsed toimetajad vajalikuks välja kärpida jutustaja hinnangu, et teise kivi oleks Tõnisson tõenäoliselt visanud mitte enam saksa poisi piibu pihta, vaid sihtinud talle pähe. Küllap taheti stseenist välja puhastada kõik vihjed eestlaste ja sakslaste ajaloolistele vastuoludele ja näidata konflikti lihtsalt koolipoiste kraaklusena. * Teise maailmasõja järgse Nõukogude okupatsiooni ajal oli Lutsu saatus mõnevõrra leebem kui paljudel teistel kirjanikel (ta jäi ellu ja vabadusse ega sattunud isegi otsese põlu alla), kuid 1949. aasta “Kevade” trükist lendas välja peaaegu terve peatükk. Jutt käib XXV peatükist. See on raamatu üks saladuslikumaid, lausa müstilisemaid kohti: suurema osa peatükist moodustab Arno religioosne elamus, nägemus Jeesusest Ketsemani aias. [---] :Peatükk märgib murrangut Arno vaimses arengus, ilma selleta jääb poisi pääsemine depressioonist üsna arusaamatuks. Paraku pidid 1949. aasta trüki lugejad sellega leppima: algselt kuueleheküljelisest peatükist jäi alles napilt kaks ja pool, kogu usuline elamus lendas välja. * 1949. aasta 11. Loomingus kirjutas Ants Saar: "O. Lutsu "Tootsi lood" paljastavad küll tsaariaegse kooli mahajäämust, ei näita aga küllaldase põhjalikkusega vanemate jõukusest või kehvusest tingitud õpilaste ebavõrdsust koolis ning lõpptulemusena viib Lutsu "kõikelepitav" huumor järeldusele, nagu oleks ka tsaariaegne koolipere olnud ühtne, võrdsete õigustega kõigile õpilastele." Säärasest rünnakust oleks võinud välja areneda nõiajaht ning isegi repressioonid. Võinuks areneda, kuid ei arenenud; ei arenenud, aga arenes siiski, kui veel Lutsu parafraseerida. * Näitleja Lembit Anton on kirjeldanud oma kohtumist Lutsuga ajal, mil "Kevade" polnud veel Nõukogude korra ajal ilmunud ning Lutsu agiteeriti seda punaselt täiendama (Anton paigutab kohtumise küll 1950. aasta sügisesse). :Koos näitlejate seltskonnaga Vanemuise teatri ees pingil istunud Luts kommenteerinud neid nõuandeid järgnevalt: "Ajalugu on minu Tootsi sünnitanud. Aeg sünnitas minu Tootsi. Ta elab rahva hulgas. Ta on osa oma ajast. Ja minul ei ole õigust teda ümber teha, keegi ei saa aega ümber teha. Aeg on aeg! Aeg sünnitab ise oma lapsed. Mina panin ta ainult kirja ja mul ei ole mingit õigust aja poolt sünnitatud kuju ümber teha. Ma ei tohi seda, see oleks kuritöö aja enda vastu, "Kevade" ja Tootsi vastu. Ma ei taha olla oma "Kevade" ega Tootsi mõrtsukaks." ** Alo Lõhmus, [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65196700/okupandid-kartsid-lutsu-menuromaani "Okupandid kartsid Lutsu menuromaani"], Maaleht, 02.11.2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]] jptclfbiq6m8rqs70btd6lrmrda1mku 87813 87812 2022-07-23T15:57:41Z Ehitaja 2563 /* Teose kohta */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oskar_Luts_"Kevade"_II_osa_1913.jpg|pisi|"Kevade" esmaväljaande II osa kaas, Konrad Mägi kaanepilt 1913]] '''"Kevade"''' on eesti kirjaniku [[Oskar Luts]]u autobiograafiliste sugemetega kooliromaan või -jutustus mis ilmus 1912–1913. 1969. aastal valmis selle alusel [[Tallinnfilm]]is režissöör [[Arvo Kruusement]]i mängufilm. ==Tsitaadid teosest== Tsitaadid väljaandest Oskar Luts, "Kevade. Pildikesi koolipõlvest". Eesti Päevalehe raamat, 2006. * Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. (lk 6) * [Köster:] "Kuule, Toots, vahest kõik veel ei näinud, kuidas sina teisi paluma õpetasid, sa tule õige siia nurka ja näita kõigile. Mõõga asemel võid ahjuroobi võtta." :Ja seal ta seisis, toredas asuniku palveseisakus, hoidis roobivarrest kinni ja palus. :See on siis nüüd see Kentuki Lõvi, käis Arno peast läbi. Ja tahtmata kordas ta oma mõtet valjusti. :"Kentuki Lõvi..." :Terve klass hakkas laginal naerma ja Tootsile jäi see uus nimi külge nagu pigi. (lk 14) * "Nööbid on ära." :"Mis nööbid?" :"Saapa nööbid. Õhta olid peal, Visak nägi kah, aga täna hommiku tahan jalga tõmmata, ja mitte ühte ei ole enam." :"Noo, mis see tähendab?" :Hirmus pilk nagu jumala välk taevast käis üle poistekarja. :Surmavaikus. :Viimati, kui juba piinlikuks hakkas minema, ütles Toots: :"Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles." :Köstri pilk jäi kõnelejale peatama. :"No kui te ei leidnud, kust te siis teate, et just rotid kapsaraua ära viisid?" :"Noh, kes see muu viija oli." :"Kapsaraua?" :"Jajah, kapsaraua." :"Kuule, rotid ei jõua kapsarauda liigutadagi, veel vähem ära viia. Mis sa valetad?" :"Neid oli vahest mitu." (lk 33) * "Ja-jah, Saare peremees, ei mina siin enam kaua kella löö. Peate juba ilma minuta läbi saama. Ära söövad mind kellamehe-ametist välja." :"Mis see on siis?" küsis Arno ja varjas hoolega oma nutust nägu. :"Jaa, jaa, misse on... Eks ole kurivaim päise päeva ajal kuud tõrvamas, mina olla õpetaja kalkunite-tolkade parve jõepõhja lasnud. No kas on inimestel aru tossugi pealuu üdis: mina olevat nende parve jõepõhja lasnud! Ennem oleks ma vana Köögi-Liisa jõepõhja lasnud, kui nende parve." (lk 46) * "Näita siia, mis sul põues on?" :"Ei midagi." Toots läheb näost punaseks ja jääb istuma. Ta tahaks hea meelega püsti tõusta, aga see "eimidagi" hoiab teda tagasi. Ta näost paistab piin. :"No see on ometi naljakas," ütleb kooliõpetaja. "Temal ei ole midagi põues ja ometi niuksub ja liigutab see "eimidagi" . Näita!" :Toots näeb, et pääsemist ei ole ja hakkab pintsaku nööpe lahti tegema. Põu läheb korraga rahutuks: seal ähib, puhib midagi ja otsib teed väljapoole. Siis ilmub sealt väikene kutsika pea nähtavale. :"Noh, vaata, see puudus veel!" ütleb kooliõpetaja. "Homme topid vahest mõne põrsa omale põue. Ütle, mis sa sest kutsikast kooli vedasid?" :"Kiir tahtis ära osta." :"Pole õigus. Toots valetab. Ta ise eila ütles, et temal on kodus kutsikas, mis tantsib ja trummi lööb. Mina ei ütlend talle selle peale midagi." :"Miks sa ei ütlend; ära tahtsid osta. Käskisid täna kooli tuua," vastab kutsikaomanik järsul toonil. (lk 68) * [Õpetaja Laur:] "Ja siis veel midagi: katsu paremini õppida. Kui sa just niipalju ei saa, kui üles on antud, pole viga. Ega ma sind selle eest ei karista, peaasi: kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, püüa hästi õppida." :"Ma õpin homseks poole vene keele tükist." :"Tubli, õpi pool. Aga tead, hästi." :"Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?" :"Kah võid. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt niipalju, kui sa jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette valetada, et sa ise tegid, seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?" :"Jah." (lk 73) * Kuslapi isa tegi kooliõpetajat silmates kohmetu kummarduse ja köhatas aupaklikult, mida Toots pärast Kiire rõõmuks kaua aega järele tegi. Räägiti isegi, et Toots, kui tal enesel järelahvimisest juba villand saanud, Kiire käest iga Kuslapi isa kummarduse ja köhatuse eest ühe vana sule saanud, mis seadmise järel peenemalt ja jämedamalt kirjutab. Aga mine tea, kurjad keeled räägivad ju nii paljugi. Noor Kuslap ise kärsulas nina, krimpsutas nägu ja kohmetus, nagu oleks teda mingi kuriteo pealt kätte saadud. Aga rahulikult, nagu mõni jumal, muidugi siis juba Vanemuine, seisis Jaan Imelik, kannel käes, kooliõpetaja palge ees ja naeratas. Temal oli ükskõik, kui aga tema kannel alles oli. (lk 111) * "Teele!" hüüdis ta tasa, kui tulija tema kohale oli jõudnud. :"Mis sa tahad?" küsis Teele järsku ja mossis näoga, ilma et ta Arno poole oleks pööranud. :"Sa ära võta nii väga südamesse seda tänast lugu. Ma oleks sulleju appigi tulnud, aga..." :"Kasi minema!" susistas tüdruk ja vaatas kulmude alt kõneleja poole. :Arno põrkas tagasi, nagu oleks ta lüüa saanud. Nii kargab koer tagasi, kes peremehega kaasa tükib ja keda piitsaga tagasi hirmutatakse. Lumi, kiriku valge sein, majad, kõik ühinesid poisikese silmade ees suureks mustaks tombuks ja peas oli tundmus, nagu ajaks ta pinde välja, nii nagu jalad vahel, kui nad ära surevad. Musta tombu külge tekkis roheline plekk, vabastas end sealt, kasvas suureks ja tuli ruttu lähemale, nagu pilv. Veel paar silmapilku, siis on ta tema juures, tõstab ta üles nagu tuulispask puulehekese, ja viib kuhugile kaugele ära; kuhu nimelt, kes seda teab. (lk 125) * Poisid teretasid. Köster võttis tervituse vastu ja vaatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, võttis tema pintsaku hõlmadest kinni, vaatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: :"Sind, Toots, on Jumal omas vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta viljaikaldusi saadab, rahet ja vihmavalinguid tulla laseb, nii lõi ta sind kohutavaks näituseks maailmale, kui kaugele inimeselaps langeda võib, kui ta oma hinge eest hoolt ei kanna. Nii nuhtleb ta meid meie kurjuse eest ühe meie eneste sarnase läbi, et näidata, et häda ja viletsuse juur just meie eneste keskel pesitab. Kui meie hakkame üles lugema kõiki neid vallatusi, mis sa siin selle mõne kuu jooksul korda oled saatnud, siis läheb jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. Ütle, mis pean ma sinuga tegema?" (lk 172) * Vaevalt oli köster ära läinud ja uks tema järel kinni, kui Toots suure robinaga nurgast välja tuli ja, kätega veheldes, seletas: :"Oh sa juudas, kes võis arvata, et ta siia tuleb. Ma oleks sääred teind. Mis, mängimine polnud kedagi, aga oleks ta veel seda teadnud, et me Kiirega veinipudeli üle lõime, mitu süldikaussi puruks tegime ja endid täis võtsime, kes teab, mis ta siis veel oleks ütelnud! Aga pagan, sellest tema jutust ei jäänud mulle rohkem meelde, kui et ma oma hinge eest hoolt ei kanna. No ütle, Imelik, kuda ma pean hinge eest hoolt kandma? Ja kus see hing üleüldse on? Kuda kantakse hinge eest hoolt?" :"Seo hing niidiga kaela." (lk 173) * Peale rehkendustundi läks Toots nelja või viie seltsimehega õue ja õpetas neid ühest kümneni lugema. Ta luges: ükat, kakat, kaukaritsa, kägureuru, arispeatsa, ikereururits, kuugeuuru, kaageuuru, käoreuru, keeru. Ta ise käis ees, tema kõrval ja järel käisid jüngrid ja pomisesid poolkuuldavalt saladuslikke sõnu. :Kuugeuuru, kaageuuru, ikereururits... Kui mõned ärksamad selle ülesandega toime said, ütles meister uue, ja nimelt: :"Kivirünta-punta-änta-paravänta-vasviilingi-suski-tavaara, asssarapilli-jassi-karlitteri-jonni-aikukkuri-leijooni." :See oli kõva pähkel. Poisid õppisid, silmad punnis, aga imelised sõnad ei tahtnud milgi kombel meelde jääda. (lk 174) * Pärast kirjeldas väike Lesta, kes ainsa pealtvaatajana maha oli jäänud, seda sõitu nii: :"Oh sa jumal, kui Kesamaa selle ree minema lükkas, siis nad läksid nigu siuh! Esti läksid ikke vupsaku-vupsaku, aga siis kui jõe äärde said, siis nigu regi pööras natuke, siis olid nad vastu puud nigu kõmmdi! Ja painard läks katki nigu raksatas ja kõik karjusid mis hirmus ja jõe ääres oli poissa maas nigu loogu, ja üks oli peadpidi lumes ja teine jälle roomakili jõe peal, ise ikke: ai, ai! ja ai, ai! Mina mõtlesin esti, et nüüd surevad teised kõik ära, ja hakkasin hirmsasti kartma, aga kui köster tuli, siis hakkasid kõik elama ja jooksid ülespoole. Mina läksin klassi ja ütlesin Talile, et oi sa jumal, küll nad nüüd saavad." :Ja nad said. Ja ei saanud mitte ainult köstrilt, vaid paljusid oli juba saatus ise nuhelnud. Imeliku ninast jooksis verd justkui vaadist viina, nagu ta ise ütles; Kesamaal oli kulmu kohal suur sinine muna; Toomingal põlve pealt nahk maas, ja Toots ütles, et ta praegu surema hakkab. Tema jalg oli pahkluu juurest natuke kriimustatud. :Köster aga pidas jõe ääres kaua aru ja käis oma katkise ree ümber nagu vaim lossi varemetel. (lk 176) * Varsti pärast seda suur pahandus köstriga. Toots oli lõunaajal, kui kedagi magamistoas ei olnud, oma palitust, saabastest ja mütsist ühe mehe teinud ja lakke riputanud. Ülespoonu selja peal oli täht: "palun minu surmas mitte ketagi südistada. Posin ennast üles, et raha põle." (lk 189-190) * "No mis sa veel ootad?" küsib Teele Arnolt, kes mõttes jõe poole vaatab. :"Ma vaatan... Jõgi seal..." :"No mis siis? Kas sa jõge põle enne näinud? Tule täna meile, uut maja vaatama." :"Jah... Ma ei tea... Kodu..." :"Mis sul on kodu?" :"Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste..." :Ta hüppab kähku vankrile ja sõidab kodu poole, ilma et ta enam kordagi Teele poole vaataks. :"Ruttu, Mart, kodu! Vaata, misuke ilus ilm!" :"Vaata, kus ometi!" ütleb Teele mossis näoga. (lk 255-256) ==Teose kohta== * "Kevade" kohendamine algas tegelikult juba [[Konstantin Päts]]i ajal. Kirjaniku mahlakas ja rahvapärane keel vajas toonaste [[stiil]]imeistrite arvates nende abistavat kätt, pedagoogilistel kaalutlustel kriipsutati läbi ka mõnigi noorsoole "kahjulikult" mõjuv väljend. Näiteks kadus köstri [[kirjeldus]]: lühike paks mees, nüride vurrudega ja kuri kui peletis ise. * Suurem osa parandusi olid aga vähetähtsad ning neid on ilma hoolika tekstianalüüsita raske märgatagi. Näiteks romaani üldtuntud avalause "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud" kõlas 1912. aasta esmatrükis hoopis "Kui Arno isaga koolimajasse jõudis, olid tunnid juba peale hakanud". :Esmatrükis pani Arno krihvli käest, kuid 1935. aasta väljaandes pani ta juba krihvli kõrvale. 1912. aastal imestas Arno teise otsekohesuse üle, 1935. aastal aga imestles teise otsekohesust. 1912. aastal olid Tootsi valkjaskollakad juuksed hästi sasis, 1935. aastal aga sassis. * Kui saabusid rasked ajad, kandis ka "Kevade" ohvreid koos oma rahvaga. * Esimeses järjekorras lõidki oma [[tsensuur|tsensorikäärid]] "Kevadesse" [[sakslased]], kellele ei meeldinud romaani IX peatükk. Kõnealune peatükk on kindlasti üks tuntumaid: see sisaldab niihästi arutelu saapanööpe ära tassivate rottide teemal kui ka verist võitlust kirikumõisa saksa koolipoistega. Viimane sattuski kärpe ohvriks. Kohe lahingustseeni sissejuhatuses seisis Lutsul lõik: "Tõnisson oli vanade eestlaste võitluste ja neile järgneva orjapõlve üle üheainsa raamatu läbi lugenud, aga seegi oli talle nii suurt mõju avaldanud, et ta sakslaste leppimatuks vaenlaseks sai." Saksa ajal ilmunud trükist jäi see loomulikult välja, nagu ka teistkordne viide Tõnissoni rahvuslikult motiveeritud Saksa-vihale kakluse alguses. [---] :Samuti pidasid Saksa-aegsed toimetajad vajalikuks välja kärpida jutustaja hinnangu, et teise kivi oleks Tõnisson tõenäoliselt visanud mitte enam saksa poisi piibu pihta, vaid sihtinud talle pähe. Küllap taheti stseenist välja puhastada kõik vihjed eestlaste ja sakslaste ajaloolistele vastuoludele ja näidata konflikti lihtsalt koolipoiste kraaklusena. * Teise maailmasõja järgse Nõukogude okupatsiooni ajal oli Lutsu saatus mõnevõrra leebem kui paljudel teistel kirjanikel (ta jäi ellu ja vabadusse ega sattunud isegi otsese põlu alla), kuid 1949. aasta "Kevade" trükist lendas välja peaaegu terve peatükk. Jutt käib XXV peatükist. See on raamatu üks saladuslikumaid, lausa müstilisemaid kohti: suurema osa peatükist moodustab Arno religioosne elamus, [[nägemus]] [[Jeesus]]est Ketsemani aias. [---] :Peatükk märgib murrangut Arno vaimses arengus, ilma selleta jääb poisi pääsemine [[depressioon]]ist üsna arusaamatuks. Paraku pidid 1949. aasta trüki lugejad sellega leppima: algselt kuueleheküljelisest peatükist jäi alles napilt kaks ja pool, kogu usuline elamus lendas välja. * 1949. aasta 11. Loomingus kirjutas [[Ants Saar]]: "O. Lutsu "Tootsi lood" paljastavad küll tsaariaegse kooli mahajäämust, ei näita aga küllaldase põhjalikkusega vanemate [[jõukus]]est või kehvusest tingitud õpilaste [[ebavõrdsus]]t koolis ning lõpptulemusena viib Lutsu "kõikelepitav" [[huumor]] järeldusele, nagu oleks ka tsaariaegne koolipere olnud ühtne, võrdsete õigustega kõigile õpilastele." Säärasest rünnakust oleks võinud välja areneda nõiajaht ning isegi repressioonid. Võinuks areneda, kuid ei arenenud; ei arenenud, aga arenes siiski, kui veel Lutsu parafraseerida. * Näitleja [[Lembit Anton]] on kirjeldanud oma kohtumist Lutsuga ajal, mil "Kevade" polnud veel Nõukogude korra ajal ilmunud ning Lutsu agiteeriti seda punaselt täiendama (Anton paigutab kohtumise küll 1950. aasta sügisesse). :Koos näitlejate seltskonnaga Vanemuise teatri ees pingil istunud Luts kommenteerinud neid nõuandeid järgnevalt: "[[Ajalugu]] on minu Tootsi sünnitanud. [[Aeg]] sünnitas minu Tootsi. Ta elab rahva hulgas. Ta on osa oma ajast. Ja minul ei ole õigust teda ümber teha, keegi ei saa aega ümber teha. Aeg on aeg! Aeg sünnitab ise oma [[laps]]ed. Mina panin ta ainult kirja ja mul ei ole mingit õigust aja poolt sünnitatud kuju ümber teha. Ma ei tohi seda, see oleks kuritöö aja enda vastu, "Kevade" ja Tootsi vastu. Ma ei taha olla oma "Kevade" ega Tootsi mõrtsukaks." * [[Alo Lõhmus]], [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65196700/okupandid-kartsid-lutsu-menuromaani "Okupandid kartsid Lutsu menuromaani"], Maaleht, 02.11.2012 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteosed]] 7jhwdkbh8dfrgdc2dogsupny9ttkoyy 0 5575 87780 47395 2022-07-23T14:38:34Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Orestes (1848).jpg|pisi|Kes kaua mõtleb, kas mõõgaga käsi on parem või vasak, lüüakse lõpuks maha.]] '''Vasak ja parem''' on kaks suunda, mille puhul on väga raske rangelt määratleda, kumb on kumb, ent ometi suudavad korraldada nende järgi pool elu mitte üksnes inimesed (näiteks on liiklus üldjuhul vasak- või parempoolne), vaid isegi mõned molekulid (kiraalsus). ==Piibel== * <poem>Aga kui [[Jeesus|Inimese Poeg]] tuleb oma kirkuses ja kõik [[inglid]] temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. </poem> * [[Matteuse evangeelium]], 25:31-33 * [[Taavet]] ütleb tema kohta: :Ma näen [[Issand]]at alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks. * [http://piibel.net/#q=Ap%202&sens=3 Apostlite teod], 2:25 ==Proosa== * [[Puhh]] heitis pilgu oma [[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 195) * Kaasaegse [[poliitika]] kaksikjaotus [[parempoolsus|parem]]- ja [[vasakpoolsus]]eks pärineb 1790. aastatest, [[Prantsuse revolutsioon]]i aegadest, kus vastloodud Rahvusassamblees sattusid igat masti mõttekaaslased istuma üksteise kõrvale. [[Inimõigused|Inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] [[revolutsioon]]i toetajad istusid alguses saali [[vasak]]ul poolel ning [[monarhia]] ja [[kirik]]u toetajad istusid saali [[parem]]al poolel. Laias laastus on see eristamispõhimõte poliitikas ka kehtima jäänud. : Parempoolsed esindavad pigem [[stabiilsus]]t, kehtivat korda, hierarhilist [[ühiskond]]a ja kõrgemaid klasse, kes ikka kipuvad olemasoleva olukorraga pigem rahul olema - kui sul on [[elu]]s hästi läinud, siis miks peaksidki sa tahtma oma elu pea peale keerata. Vasakpoolsed jällegi usuvad inimeste sünnipärast [[võrdsus]]t ning toetavad madalamaid klasse, kellele tundub, et kehtiv kord rõhub neid ebaõiglaselt ning kes seetõttu taotlevad rohkem muutusi ja võimusuhete ümber mängimist. Ent nagu Rahvusassamblee jaotus ka väljendab, ei ole parem- ja vasakpoolsuses midagi absoluutset – kõik sõltub sellest, kus on parasjagu "mõõdukas keskpunkt". : Kui 1789. aastal istusid Rahvusassamblees paremal monarhistid ja kirikutegelased, siis 1791. aastal olid seal juba revolutsiooni toetavad Feuillants'ide klubi liikmed, kes eelistasid liberaalset, aga kuningavõimu säilitavat [[konstitutsioon]]i põhjalikumat ühiskonna ümberkorraldamist nõudvate jakobiinide nägemusele. Vaid kahe aastaga oli poliitiliste vaadete keskpunkt oluliselt nihkunud. * [[Aro Velmet]], [https://www.err.ee/1120550/aro-velmet-millest-me-raagime-kui-raagime-parempoolsusest "Millest me räägime, kui räägime parempoolsusest?"] ERR, 05.08.2020 [[Kategooria:Matemaatika]] [[Kategooria:Psühholoogia]] f8p7o3wzwino5udzinnm2s54vpqrdnq 2 5657 87828 86835 2022-07-23T16:41:25Z Ehitaja 2563 /* Luule */ wikitext text/x-wiki * https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Saame_suureks_digitaalselt!#Tsitaatide_lisamine * [[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast/1]] =Ukraina materjal= * Venemaa majandus ei ole nii tugev, et nad suudaksid nii ulatuslikku sõjategevust ülal pidada. Kui juba arvestada selle infoga, mis tuleb Ukrainast, siis on näha, et see ei ole odav lõbu. Nad on juba hädas oma üksuste varustamisega, kaotatud on inimelusid, mis omakorda nõrgestab nende majandust. Need, kes on rindel, võiksid selle asemel olla tehastes tööl ja riigile tulu toota. Selle asemel nad jätavad oma elud Ukraina lagendikele. ** Kaido Tiitus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja kolonelleitnant, intervjuu: Eili Arula, "Kaitseliitu soovijate hulk hakkas kasvama", Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 4 * Venemaa president Vladimir Putin pidas esmaspäeval [21.02] ligi tunniajalise telepöördumise, milles teatas Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamisest. ** "Bolševistliku poliitika tulemusel tekkiski Nõukogude Ukraina, mida ka tänapäeval võib täiesti põhjendatult nimetada – Vladimir Iljitš Lenini nimeline Ukraina. Tema on selle autor ja arhitekt. Leninlikud printsiibid riigikorra kohta osutusid mitte ainult veaks, see oli, nagu võiks öelda, palju hullem kui viga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, sai see absoluutselt selgeks," ** "Miks oli suurejooneliselt vaja rahuldada kõikvõimalikud, piiramatult kasvavad rahvuslikud ambitsioonid endise impeeriumi äärealadel?" * David Vseviov: "See räägib just nimelt seda, et tehakse mingit valskust olevikus, sest ajalooga võib tõestada ükskõik mida. Võib avada suvalise Venemaa ajalooõpiku ja me näeme, et esimene peatükk on Kiievi-Venemaa. Sellele tuginedes võiks öelda, kõik Venemaa alad kuluvad hoopis Ukrainale," * Mihhail Lotman: **"Aga kas ta seda tegelikult usub? Kindlasti ei usu. Sest 1990. aastatel ta pöördus Vene ajaloolaste poole, teaduste akadeemia poole, et kas ei saaks ümber intrepreteerida Vene ajalugu, et see algas peale mitte Kiievist, vaid Novgorodist," **"Selle kõne eesmärk, mis esitati kõikides kanalites, ei olegi tõtt teatada. Selle eesmärk on hüpnootiline – suures plaanis veendunud inimene emotsionaalselt räägib, pilk sulle, mulle, et venelase süda peab nüüd rõõmustama, et lõpuks meil on selline liider, kes paneb kogu maailma endaga arvestama,"" * Toomas Pott, [https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada "Ajaloolase hinnangul püüdis Putin pika kõnega oma käitumist õigustada"], ERR, 22.02.2022 ==[[Olena Zelenska]]== * https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q59321885 * Olena Volodymyrivna Zelenska (née Kiyashko; Ukrainian: Олена Володимирівна Зеленська (Кіяшко); born 6 February 1978, Krõvõi Rih, Ukrainian SSR, Soviet Union) is a Ukrainian screenwriter who is the current First Lady of Ukraine as the wife of President Volodymyr Zelenskyy.[2] In December 2019, Zelenska was included in the list of the 100 most influential Ukrainians by Focus magazine, taking 30th place.[3] * "I will not have panic and tears. I will be calm and confident. My children are looking at me. I will be next to them. And next to my husband. And with you," Ukraine's first lady said in an Instagram post on Friday. * “Mu kallid inimesed, ukrainlased! Vaatan täna teid kõiki: kõiki, keda näen televiisorist, tänavatel, internetis. Ma näen teie postitusi ja videoid. Ja teate, mis? Te olete imelised. Mul on uhke elada teiega koos ja samal maal… Täna ma ei paanitse ega vala pisaraid. Ma olen rahulik ja enesekindel. Mu lapsed vaatavad mind, ma olen nende ja oma abikaasa kõrval ning koos teiega. Ma armastan teid! Ma armastan Ukrainat!” * “See laps sündis Kiievi pommivarjendis. See pidi juhtuma täiesti teistes oludes, rahuliku taeva all. See on see, mida lapsed peaksid nägema. Kuid vaatamata sõjale olid tema kõrval arstid ja hoolivad inimesed. Teda kaitstakse. Sest teie olete imelised, kallid kaasmaalased. Me oleme armee, armee on meie. Ja lapsed, kes sünnivad pommivarjendites, elavad rahulikul maal, mis on end kaitsnud.” ** Olena Zelenska, Instagram, 25.02.2022, https://www.instagram.com/p/CaXVofXMmNN/ * "I am a non-public person. But the new realities require their own rules, and I'm trying to comply with them," she said then in an interview for the magazine's cover story. "I can't say that publicity or communication with the press is stressful for me. But I prefer staying backstage. My husband is always on the forefront, while I feel more comfortable in the shade. I am not the life of the party, I do not like to tell jokes. It's not in my character. But I found reasons for myself in favour of publicity. One of them is the opportunity to attract people's attention to important social issues. At the same time, this does not concern the publicity of my children: I have not posted their photos on social networks before, and now I will not either." * “Ma pole avaliku elu tegelane, aga uues reaalsuses, olles esileedi, pean järgima kindlaid reegleid ja ma üritan sellega hakkama saada.” Ta lisas, et eelistab jääda varju. “Mu abikaasa on alati tähelepanu keskpunktis, aga mina tunnen end mugavamalt varjus. Ma ei ole peo hing, mulle ei meeldi visata nalja. See pole lihtsalt mu karakter. Kuid olen avastanud, mis muudab avalikkuses olemise kasulikuks. Üks neist on võimalus pöörata inimeste tähelepanu olulistele sotsiaalsetele probleemidele.” * "Among the spouses of the presidents there are no uninteresting personalities - each of the high ladies has something to learn from. For example, Brigitte Macron is an educator. Her program is focused on the topics of education - she creates schools for adults who, for various reasons, dropped out. During our meeting with her, she mentioned that she herself was teaching them French language and literature. Sarah Netanyahu, the spouse of Israel Prime Minister, is a practicing child psychologist. Elke Büdenbender, the First Lady of Germany, is a successful lawyer." * To the question of how her life has changed after the inauguration, Olena replies: "Life hasn't changed, but circumstances have. I do not have enough time alone with myself. I have got two kids, so I have rarely been alone before. I probably have had my only private space in the car, while driving. Now they have deprived me of this - I am always guarded. Now a bathroom is my only retreat (laughs). But I am lucky with people who are in my personal space now: they keep silence when I need this silence, and can maintain a conversation when they feel that it's necessary." * "I am pleased when they ask me in New York or Paris who is the designer of my outfit. And they do ask me," she said. "And it wouldn't be as exciting to name a major Western brand, which they already know there, but how nice it is to promote Ukrainian designers to the world." * "I grew up in Kryvyi Rih, I have been living in this country all my life, and I understand how many problems we have got. But if I'm going to grab onto everything, it won't work, so our team decided to focus on specific tasks: children's health, equal opportunities for all Ukrainians and cultural diplomacy." * One of the tasks is to reform school nutrition. "The sooner children are educated to eat healthy, the easier it is to explain later that broccoli is better than sausage," Zelenska voices the thoughts that are clear to every parent. - In schools, if children do not like their lunch, they head to a nearby kiosk and buy whatever they like, without thinking about the benefits or harms. Therefore, it is not surprising why the most common health problems among children are diseases of the gastrointestinal tract." * "The President's spouse has the opportunity to communicate with those who are close to power. Doors of officials do not close before the First Lady. I'm not a politician, and I do not have the right to interfere in the President's work, but to become an intermediary between people and officials, so that the latter will hear the first, I can and I am really willing to." ** Olena Zelenska, intervjuu: Daria Slobodjanik, [https://vogue.ua/Olena-Zelenska-vogue-ua "Olena Zelenska"], Vogue Ukraine, 2019 ** Eesti tõlked: https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96046737/fotod-kes-on-ukraina-armastatumaid-naisi-riigi-esileedi-olena-zelenska-kes-seisab-kindlalt-volodomor-zelenskoi-korval ==[[Volodõmõr Zelenskõi]]== * [Vastuseks ameeriklaste evakuatsioonipakkumisele pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 24.02.2022:] Ma vajan laskemoona, mitte küüti. * ''I need ammunition, not a ride.'' ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Sharon Braithwaite, [https://edition.cnn.com/2022/02/26/europe/ukraine-zelensky-evacuation-intl/index.html "Zelensky refuses US offer to evacuate, saying 'I need ammunition, not a ride'"], CNN, 26.02.2022 Zelenskõi jt: * Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles "raketilöökide vaheajal", et parlament ja ELi juhid peavad nüüd "tõestama, et EL on koos Ukrainaga" ning jätkas: "täna räägin ma Ukraina kodanike nimel, kes kaitsevad oma riiki ülima hinnaga.” * Rääkides rünnakust Harkivile, sõnas Zelenski: "see on linn, kus asub meie riigi suurim väljak, mis kannab nime Vabaduse väljak. Täna hommikul tabas Vabaduse väljakut kaks raketti, mis tapsid kümneid inimesi. See on hind, mida me oma vabaduse eest maksame. Nüüdsest on iga väljak igas Ukraina linnas Vabaduse väljak. * Me võitleme oma õiguste, oma vabaduste, oma elude ja ellujäämise eest. Võitleme ka selle eest, et olla Euroopa võrdväärsed liikmed. Tõestage, et te olete meiega,” ütles Zelenski parlamendiliikmetele. "Tõestage, et te olete tõepoolest eurooplased, siis võidab elu surma ning valgus pimeduse. Au Ukrainale!” * Ülemraada spiiker Ruslan Stefanchuk ütles parlamendiliikmetele: "Ukraina kaitseb tsiviliseeritud maailma piiri. Kui langeb Ukraina, ei tea keegi, kus venelased peatuvad." Ta rõhutas, et parim viis Ukraina toetamiseks "on tõeliselt tunnustada meie Euroopa püüdlusi." * Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „See on Euroopa jaoks tõehetk. See on kokkupõrge õigusel ja relvadel tugineva korra, reeglite ja alasti agressiooni vahel. Me ei saa pidada oma turvalisust iseenesestmõistetavaks, me peame sellesse investeerima.” Von der Leyen rõhutas, et ”kui Putini eesmärk oli ELi, NATOt ja rahvusvahelist üldsust lõhestada, siis saavutas ta täpselt vastupidise.” * “Et rahu sõlmida, on vaja kaht osapoolt. Sõja jaoks piisab ühest, nagu härra Putin meile tõestas. Seetõttu peame sõja ärahoidmiseks oluliselt suurendama oma heidutusvõimet,“ ütles ELi välispoliitika juht Josep Borrell. "Õigusriigi kaitsmisest ja kaubandussuhete tugevdamisest ei piisa, et muuta maailm rahulikuks paigaks," lisas ta. ** Kadi Herkül, [https://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2022/marts2022/pr-2022-marts-02.html "Euroopa Parlament: Venemaa rünnak Ukraina vastu tähistab Euroopa jaoks uue ajastu algust"], Euroopa Parlamendi büroo Eestis, 01.03.2022 * “You know, over the last couple of days, I don’t know how to welcome and greet everybody because I cannot say good morning or can say good afternoon or good evening. And I cannot, and that’s true because every day for some people, this day is not good for some people this day is the last one. :“I speak today now about my citizens, citizens of Ukraine who are defending each other by paying the ultimate price they are defending freedom. I’m very happy that what I’ve seen here now and heard here now, I’m very glad to sense this mood, the uniting, unifying mood. I’m happy that we have unified today, all of you, all the countries of the European Union. :“But I did not know that this is the price they will have to pay. And this is a tragedy for us. for me, for every Ukrainian tragedy for our state. I mean, this this high price. Very high price. Thousands of people who were killed. Two revolutions, one war and five days of full scale invasion of the Russian Federation. You know, I don’t read off the paper off this sheet because the paper phase in the life of my country is ended. :“Now, we are dealing with reality. We’re dealing with killed people, real life. You know, And, you know, I believe that we today we’re giving lives for the rights, for freedom, for the desire to be equal as much as you are. We are giving away our best people, the strongest ones, the most value based ones. :“Ukrainians are incredible. And very often we love to say that we win over everyone, and I’m very happy that you are not only talking about it, but you can see that. And we indeed, we will overcome everyone. And I’m sure I’m convinced there is an expression, European choice of Ukraine that we are striving for and that’s what we’re going to and we went to. :“So I would like to hear that from you to us. We could hear that Ukrainian choice for Europe from you. I have some time off here because we have breaks between the missile strikes and bombardments. And this morning was a very tragic one for us. Two cruise missiles hit Kharkiv, the city which is located to the borders of the Russian Federation. :“There were always many Russians there, and they’re always friendly. There were warm relations there More than 20 universities are there. It’s the city that has the largest number of universities in our country. The youth is bright, smart there. The people who gathered there all the time and was gathering there all the time for celebration, all the celebrations in the largest square in our country, the Freedom Square. :“And and this is the largest square in Europe. And that’s true. This is called the Freedom Square. Can you imagine this morning two cruise missiles hit this freedom square. Dozens of dead ones. This is the price of freedom We’re fighting just for our land and for our freedom. :“Despite the fact that all large cities of our country are now blocked, nobody is going to enter and intervene with our freedom and country. And believe you me, in every square of today, no matter what it’s called. It’s going to be called as today, Freedom Square in every city of our country. Nobody is going to break us. We are strong. :“We are Ukrainians We have a desire to see our children alive. I think it’s a fair one. Yesterday, 16 children were killed. And again, and again, President Putin is going to say that is some kind of operation and we are hitting a military infrastructure, where children, what kind of military factories do they work at? What tanks are they going with or launching cruise missiles? :“He killed 16 people just yesterday. Our people are very much motivated. Very much so. We are fighting for our rights. For our freedoms. For life. For our life. And now, we’re fighting for survival. And this is the highest of our motivation. But we are fighting also to be equal members of Europe I believe that today we are showing everybody that’s exactly what we are. :“The European Union is going to be stronger with us. That’s for sure. Without you, Ukraine is going to be lonely, lonesome. We have proven our strength. We have proven that at a minimum, we are exactly the same as you are. So do prove that you are with us. Do prove that you will not let us go. Do prove that you indeed are Europeans. :“And then life will win over death and light will win over darkness. Glory be to Ukraine.” ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Heather Carrick, [https://www.nationalworld.com/news/world/volodymyr-zelensky-speech-today-full-transcript-of-ukraine-presidents-statement-to-european-parliament-3592244 "Volodymyr Zelensky speech today: full transcript of Ukraine president’s statement to European Parliament"], National World, 01.03.2022 ==[[Tõnis Lukas]]== * Venemaa president on oma skisofreenilise ajaloodoktriini ehitanud Venemaa kui rahutooja kuvandile, keelates samas sõna rahu ning lauset "Ei sõjale!" isegi kasutada - selle eest viiakse inimesi otse tänavalt ja kodudest vangi. * ...lõpuks ometi on ka Venemaast kaugemal asuvate riikide valitsused mõistnud, et Ukraina rahvas kaitseb praegu oma maa kõrval ka kogu Euroopat, tervet maailma, selle demokraatiat ja rahu. * Mõni päev tagasi pidas Vladimir Putin kogu maailmale "ajalooloengu", milles eitas rahvusvaheliselt kujunenud arusaama ajaloosündmustest ja kasutas olnut täiesti meelevaldselt. Selle «uue ajalookäsitluse» teelt just tuligi Memorial kui mälu hoidja ja valvur, ära koristada. Memoriali püüe rahvale ajalugu anda, teha see inimnäoliseks, kus on nii ohvrid kui ka mõrtsukad ja vastutajad, segab Putinit. Ta tahab vormida masse nii, et teadmised ja vastutustunne ei takistaks inimeste hävitamist, teisitimõtlejate ja teiste rahvaste vihkamist. Tegelikkust soovitakse asendada väljamõeldistega. * Demokraatiat on rahvastel tarvis selleks, et ära hoida eluaegse võimuga diktaatorite teket, kes on aastatega nii oma suure tuumanupu külge kasvanud, et on hakanud arvama, et on jumalad, otsustamaks kogu maailma elu või surma üle... ** Tõnis Lukas, "Au Ukrainale!", kõne Tartu volikogu istungil 28.02.2022; Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 2 ==Pjotr Akopov== * Meie silme all sünnib uus maailm. Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas on toonud uue ajastu. Venemaa taastab oma ühtsuse -1991. aasta tragöödia, see katastroof meie ajaloos on ületatud. Jah, praegu tulistavad üksteise pihta ikka veel vennad, keda lahutab kuulumine Vene ja Ukraina armeesse, kuid Ukrainat kui Venemaa vaenlast ei saa enam olema. Venemaa taastab ajaloolise täiuslikkuse, koondades kokku vene maailma, vene rahva, mille moodustavad tervikuna suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased. Vastaseljuhul me mitte ainult ei reedaks esivanemate mälestust, vaid oleksime neetud ka oma järeltulijate jaoks, et lubasime Vene maal laguneda. * Vladimir Putin võttis endale ajaloolise vastutuse, otsustades mitte jätta Ukraina küsimuse lahendamist tulevastele põlvedele. * Ukraina on naasnud Venemaa rüppe. See ei tähenda, et tema riiklus likvideeritakse, vaid see ehitatakse ümber, taastatakse loomuliku osana vene maailmast. Millistes piirides, millises vormis liit kindlustatakse, see otsustatakse juba pärast seda, kui Venemaa-vastase Ukraina ajaloole on pandud punkt Igal juhul on vene rahva lõhenemise periood lõppemas. :Ja siit algab uue ajastu teine mõõde - see puudutab Venemaa suhteid läänega. See tähendab, et kolm riiki, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, tegutsevad geopoliitilises plaanis ühtsena ning lääs näeb Venemaa naasmist oma ajaloolistesse piiridesse Euroopas. * Lääs arvab, et suhted temaga on meile ülitähtsad. Kuid see pole enam ammu nii. Vastasseis tekitab kahju mõlemale poolele, kuid Venemaa on selleks moraalselt ja geopoliitiliselt valmis, lääs aga peab arvestama tohutute - ja mitte vaid majanduslike - kulutustega. Nende sajand globaalset juhtimist on igal juhul möödas. :Uue maailmakorra ülesehitamine kiireneb - operatsioon Ukrainas ei suuda Venemaa vastu koondada kedagi peale lääne. :Sest ülejäänud maailm näeb ja mõistab: see on Venemaa ajaloolise ruumi ja koha tagasitulek maailma. Hiina ja India, Ladina-Ameerika ja Aafrika, islamimaailm ja Kagu-Aasia - keegi ei usu, et lääs juhib maailmakorda, veel vähem kehtestab mängureegleid. Uut maailma ehitatakse küll koos läänega, kuid mitte tema tingimustel ja tema reeglite järgi. * Pjotr Akopov, politoloog, "Venemaa ja uue maailma pealetung", RIA Novosti avaldatud ja kustutatud arvamuslugu, avaldatud lühendatult: "Venemaal kustutatud arvamuslugu näitab ilmekalt, kuidas Putin mõtleb" Postimees, 01.03.2022, lk 5 ==[[Mart Laar]]== * Vaevalt on kellelegi üllatuseks, et Moskva valetab. Meile ei saa ka üllatuseks olla, et Venemaa ründab oma naaberriiki - ta on seda läbi ajaloo teinud. :Veel 1944. aastal luges professor Jüri Uluots kokku, et neljakümnest läbi aegade Eestisse tehtud rünnakust on 90 protsenti tulnud idast. Võib ütelda, et see on kaugem ajalugu, vähemalt kaasaegne Venemaa pole naabreid rünnanud. Teame aga, et on - ainuüksi käesolevast sajandist võib näiteks tuua Gruusia 2008 ja Ukraina 2014. Siis ütlesime, et kui Venemaaga tavapäraselt edasi suheldakse, julgustab see Putinit ainult uuesti ründama. Seda nimetati russofoobiaks, kõik aga läkski nii. Pigem võib seda realismiks nimetada. Russofoobiaks nimetati ka hoiatusi mitte seada end sõltuvusse Vene gaasist, tähelepanu juhtimist, et Nord Streami gaasijuhe on poliitiline projekt, hoiatusi, et Venemaaga äri tegemine on ülimalt riskantne ettevõtmine, mis lõppeb varem või hiljem krahhiga. ** Mart Laar, "Vene sõjalaev, mine p...e!", Postimees, 01.03.2022, lk 15 ==[[Tauno Vahter]] jt== * Raske on praeguses olukorras kedagi süüdistada, kui varem vene kultuurile avatud inimene tunneb kõhklust või ebamugavust kulutada sellele aega või raha, kui tahaks praegu toetada pigem ukrainlasi. * [[Ljudmila Ulitskaja]]: Ukraina ründamine jääb ajalooraamatutesse sõjakuriteona. Pingelistel aegadel kipub kultuur õitsema, kuid parem oleks juba igavam kultuurielu ja rahulikumad ajad. Kahjuks meie valitsejad sellist variant meile ei paku. * [[Boriss Akunin]]: Venemaad valitseb hull diktaator ja riik järgneb tema paranoiale. Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi, aga praegu maailm seda vahet ei tee. * Ukraina-vene juurtega Peterburi kirjanik [[Julia Jakovleva]] kirjeldab toimunut sõjakuriteona: "Ma ei saa vähimalgi määral toetada riiki, mis on alustanud sõda, mis tuleks kohe lõpetada." * ukraina-vene kirjanik [[Andrei Kurkov]]: Kallis Saksamaa! Aitäh 5000 kiivri eest! Palun saatke veel 39 miljonit ja 995 000 kiivrit. Neist viis miljonit peaksid olema laste mõõdus! * Peab tunnistama, et vaatasin sotsiaal-meedia abil läbi suurema osa viimastel aastatel eesti keeles ilmunud vene kirjanike seisukohtadest ja leidsin ka paar näidet, kes jagavad Ukraina aadressil puhast vihakõnet. Vaatasin müügiaruandest järele, et ühe sellise autori raamatut on meil laos järel umbes 40 eksemplari. Mis me siis nüüd tegema peaks, ei hakka ju ometi teoseid põletama? Pigem vaikime maha, aga jah, suhelda küll enam ei taha. * Kerge on öelda, et kultuuritarbija peaks tegema teadlikumaid valikuid, aga needki näited peaksid iseloomustama, et mustvalged valikud ei ole alati nii lihtsad. Me võiksime siiski üritada, sest kui lihtsalt kõigele tule otsa paneme, siis ei ole me paremad neist, kelle moodi me olla ei taha. ** Tauno Vahter, "Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi!", Postimees, 01.03.2022, lk 18-19 ==[[Lavly Perling]]== * ''Russki mir'' kui ettekujutus mingist müstilisest vene mõjusfäärist, kus ei eksisteeri inimõigused ega rahvaste õigus enesemääramisele, suri Kiievis. ** Lavly Perling, Postimees, 28.02.2022 ==[[Kaimo Kuusk]]== * Ukraina on sõjas olev riik ja paneb ise oma kaitse-eelarvesse kuus protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Aga sellegipoolest, kui su vastas seisab maailmas sõjaliselt tugevuselt teine riik, mis sinuga kaheksas aasta sõdib, siis võiks öelda, et iga pauk kulub ära. Ja see pauk Javelini näol on ikkagi ka ülimalt efektiivne, see teeb oma töö ausalt ja tõhusalt. Ukraina seisab praegu tegelikult kogu Lääne demokraatia eest. * Venemaa tegevus on ukrainlasi tugevalt liitnud. Ja kui rääkida Ukrainas ka opositsiooni esindajatega, siis üks asi, milles kõik on ühel meelel, on see, kes on vaenlane ja kuidas selle vastu seista tuleb * Mures on nad küll, aga nad tegutsevad, mitte ei istu käed rüpes – fatalismi neil ei ole. See ei ole ukrainlastele omane. Nad teavad, et nad suudavad oma vabaduse eest seista ja seda nad teevad ka. ** Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, intervjuu: Madis Hindre, Aleksander Krjukov, [https://www.err.ee/1608452564/eesti-suursaadik-ukraina-hoiab-praegu-kogu-euroopa-rinnet "Eesti suursaadik: Ukraina hoiab praegu kogu Euroopa rinnet"], ERR, 31.12.2021 =Jupitamata= * Kultuurivestlussaate "Plekktrumm" saatejuht Joonas Hellerma ütles, et "Vestlustest Lotmaniga" jääb kõlama kultuuriteaduste vältimatu seos eetikaga ja seeläbi inimese sisemise kasvamisega: "On lausa hämmastav, millise järjekindlusega rõhutab Lotman läbi aastakümnete südametunnistuse, inimväärikuse ja vastutustundega seotud põhimõtteid. Neist suurepärastest vestlustest saavad ammutada kõik. Noored, kes otsivad endale eeskujusid ja ideaale. Täiskasvanud, kes soovivad sügavamalt mõista kultuuri ja ajalugu. Aga ka küpsed lugejad, kes leiavad Lotmani mõtetest teravmeelset elutarkust, mis peletab tusatuju ja ergutab vaimu." ** [https://kultuur.err.ee/1608501023/ilmus-juri-lotmani-intervjuude-kogumik "Ilmus Juri Lotmani intervjuude kogumik"], ERR, 15.02.2022 * See ongi tänapäeva ühiskondade probleem, et kõik on kinni suhtlemises ja suhtumises. ** [[Igor Kravtšenko]], Riigikogu liige, intervjuu: Madis Hindre, [https://www.err.ee/1608452381/riigikogu-liige-kravtsenko-krimmist-kaarte-on-erinevaid "Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid"], ERR, 31.12.2021 * Pole mõtet hukka mõista lühikesi luuletusi, sest veel õudsem on, kui keegi otsustab jõuluõhtul ette kanda pika oopuse või mängida pool tundi klaveril. Kõik ülejäänud peavad ootama, millal nende järjekord tuleb. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449819/rahva-oma-kaitse-juure-uue-aasta-soov-peeter-ojast-saagu-tanaku-kaardilugeja ""Rahva oma kaitse" | Juure uue aasta soov: Peeter Ojast saagu Tänaku kaardilugeja"], ERR, 31.12.2021 * Ega Vargamäe Andres poleks rosoljega põldu kündnud. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449951/rahva-oma-kaitse-tutvus-eestlaste-traditsiooniliste-kommetega ""Rahva oma kaitse" tutvus eestlaste traditsiooniliste kommetega"], ERR, 31.12.2021 * Nääriõhtul juhtub nii mõndagi. Kõige parem riietus on ikkagi nahkmantel, mida saab voolikuga pesta, sest igasugu asju võib sinna peale pudeneda. ** [[Andrus Kivirähk]], https://menu.err.ee/1608449888/rahva-oma-kaitse-kivirahk-soovitab-naariohtu-parim-riietus-on-nahkmantel ""Rahva oma kaitse" | Kivirähk soovitab: nääriõhtu parim riietus on nahkmantel"], ERR, 31.12.2021 * Kas ma olen endas kindel? Aga kui ei ole? Kes otsustab, mis on normaalne? Olen ise enda elu filmirežissöör ja peategelane, kangelane ning sündmuste juht. Mina otsustan. Mitte alati ei tule mulle selline mõte pähe. Aga olen säärase äratundmiseni jõudnud aina enam. * Olen vahel istunud klaveri taha ja mänginud selliseid kõlasid, mis aitavad. Jään mingit laulu fraasi kordama ja laiendama, kui on selgunud, et selle sõnas või harmoonias peitub tugev tunne. Laulan ja mängin, vahel klahvid juba pisaratest märjad. Vahel naerdes kõvahäälselt. Lool ei ole algust ega lõppu, on lihtsalt kulgemine. ** Kadri Voorand, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608452984/kadri-voorand-kutsub-muusikasopru-tee-ja-helirannakule "Kadri Voorand kutsub muusikasõpru tee- ja helirännakule"], ERR, 01.01.2022 * Kui ma 1999. aastal rattasõiduga alustasin, oli Jaan Kirsipuu Tour de France'il liidrisärgis. Alateadvuses oli mõte, et seda tahaks ise ka teha. Nüüd sain ise ka täielikult seal olla. Mõnes mõttes olid mul pinged maas, sest olin etapi võitnud ja teiseks teadsin, et see särk läheb mul mingi päev seljast ära. Sisestasin endale, et pean enne sõitu, sõidu ajal ja pärast sõitu iga hetke nautima. Nii ka läks, mul oli kogu aeg naeratus näol, isegi kui särgiga asfaldil pikali olin. * Kiirused kasvavad, mehed pidurdavad vähem ja vahepeal tunned, et ratturid väga ei mõtle enam. Asi läheb päris käest ära, näpud on kogu aeg piduritel valmis ja kuna kõik pidurdavad viimasel hetkel, on kärsahais üleval. Kunagi ei tea, millal pauk käib. * Selleks, et siit välja profiklubisse saada, on vaja supertalenti. Keskpäraseid eestlasi kuskile väga ei võeta. Tänu sellele on ka meie maine hea: need on kõik kõvad mehed, kõik võidavad aeg-ajalt. Jääb mulje, et meil ongi ainult head ratturid. ** Rein Taaramäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453008/taaramae-kogu-aeg-oli-naeratus-naol-ka-liidrisargiga-asfaldil-pikali-olles "Taaramäe: kogu aeg oli naeratus näol, ka liidrisärgiga asfaldil pikali olles"], ERR, 01.01.2022 * Ka 15 ja 30 vahel olla maailma populaarseimal naiste spordialal on ju tegelikult väga-väga hea. Muidugi ma lootsin või mõtlesin, et minus on seda potentsiaali sinna kõrgemale saada, aga jah, mingi hetk, kui seal juba aastaid ja aastaid niimoodi olnud, siis võib-olla tekkisidki sellised kahtlused, kas ma suudan sinna ennast läbi murda, kas see üldse on võimalik. * Minu jaoks küllaltki tähtis, et treeneri ei sekkuks liiga palju minu vabasse aega. Ma arvan, et on tähtis, et on inimesel oma vaba aeg ja siis on see aeg, kus tehakse trenni ja nähakse vaeva. Ma usun, et olen juba piisavalt vana ja vastutustundlik inimene, et treener võib usaldada seda, et ma oma vabal ajal ei tee asju, mis turniiride ajal segaks minu mängimist. * See treeneri ja mängija suhe selles mõttes ongi naljakas, et mina tõesti ju palkan ta endale, et tema mind siis piitsutaks. Ma arvan, mina ei võta seda sellise suhtena, et mina olen ülemus ja mina maksan talle palka, ta peab ütlema või tegema nii, nagu mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja, et keegi mind motiveeriks ja vahel… ma ei saa tihtipeale teha ainult neid asju, mis mulle on mugavad või mida mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja selleks treenerit, kes tõesti siis sunnib mind vahel tegema asju, mida ma ei taha teha. Ma arvan, et mina ei võta seda suhet kui sellena, et mina oleks siis nagu ülemus, et mina maksan talle palka, vaid pigem tema ongi, et mind aidata ja tal on ju võimalus ka mitte seal olla, see on tema valik seda tööd teha. Selles mõttes ma arvan, et see on väga tähtis, et ma teadvustan endale seda, et ma pean tänulik olema, et tema on nõus mind aitama ja et ma usaldan teda ja tema neid meetodeid, siis kuidas tema leiab, et mina saaksin paremaks. * Mulle tegelikult tihtipeale meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske. Ja siis üksinda neid asju läbi elada. Ja kui mul on kõik jälle hästi, siis ma võin rääkida nendest asjadest, nendest hetkedest, kui mul oli raske ja kui mul võib-olla ei läinud kõik päris nii, nagu ma tahtsin. Aga ma arvan, et need rasked hetked on paratamatult kõigi inimeste elus ja igaüks tuleb nendega toime nii hästi kui ta suudab. Aga jah, mul on selline komme võib-olla väga vähestele inimestele – kui üldse – rääkida, et mul on midagi kehvasti. * üüd on mu suured unistused muutunud. Kui enne oli esikümme üks suuremaid unistusi, siis nüüd on minu unistus suure slämmi turniir võita. Kuigi see unistus on ka kogu aeg olnud, aga see võib-olla ei ole enne kuidagi reaalsena tundunud. Nüüd on see minu kõige suurem unistus. Ma arvan, et väga tähtis on selle juures selliseid vahe-eesmärke seada ja et need oleksid kindlasti just arenemisprotsessiga seotud, et mitte jääda kinni sellesse tulemuse ootamisse. * Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust. Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja. Arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal ja see, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks. [See kordab mingit varasemat tsitaati.] ** Anett Kontaveit, intervjuu: Tarmo Tiisler, [https://sport.err.ee/1608452918/kontaveit-mulle-meeldib-head-nagu-teha-ka-siis-kui-mul-on-vaga-raske "Kontaveit: mulle meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske"], ERR, 01.01.2022 * Ma ei oleks sellist asja osanud unes ka näha, et ikkagi väga paljud inimesed teavad. Eestlane tundub pärast seda üsna avatud inimene: väga paljud julgevad juurde tulla, õnnitleda ja head soovida. See oli minu jaoks väike üllatus. Kui eestlasele midagi korda läheb, on ta väga avatud ja soe inimene. * Olümpiamängudel tead alati, et kõik - su rahvas, su pere - ootavad kõige paremat tulemust. Üritasin endale teadvustada, et see on väga raske võistlus ja et ma ei saa mõelda teiste peale, vaid keskenduma vaid vehklemisele. Kui rajale sain, siis mõistsin esimeses matšis, et pinge on sada korda suurem kui olin julgenud ennustada. * Keset matsi Poola vastu tundsin, kuidas pinget on võimalik ainult väga terava noaga lõigata. See oli meeletu. Tekkis vaikus, olime kõik nii pinges, nägime, et oleme taga ja miski konkreetselt ei tööta. Lõpuks suutsime ikkagi ennast maksma panna, võitsime esimese, väga raske matši ja siis oli veidike kergem hingata: olime oma müürist läbi saanud, kõik olid rajal kuidagi avatumad. ** Katrina Lehis, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608452954/lehis-kulla-toi-see-et-suutsime-vaatamata-koigele-erimeelsused-unustada "Lehis: kulla tõi see, et suutsime vaatamata kõigele erimeelsused unustada"], ERR, 01.01.2022 * See on väga emotsionaalne ja nii hea tunne, kui see, mis sa teed läheb inimestele korda. * Ma arvan, et mis hoiab ühte sportlast näljasena ongi see tahe ja armastus spordiala vastu, ilma selleta ei saa. Ma arvan, et see ongi kõige tähtsam ja põhilisem, kui sa tunned seda tahtmist ja kirge sinna trenni minna. See ongi see edu võti. * Noortele soovitaks kindlasti sihikindlust ja töökust. Noores eas on kindlasti väga oluline teha palju trenni. Kõigile, kes soovivad laste kõrvalt tagasi tulla, siis igal juhul on see võimalik. Mõnikord tundub, et kõik käib üle pea ja enam ei jaksa, aga kui on vähegi toetavad inimesed kõrval, siis on kõik võimalik. ** Katrina Lehis, intervjuu: Anu Säärits, [https://sport.err.ee/1608451487/lehis-barjaare-on-vaga-palju-olnud-aga-kahjuks-ilu-ilma-valuta-ei-tule "Lehis: barjääre on väga palju olnud, aga kahjuks ilu ilma valuta ei tule"], ERR, 01.01.2022 * [Aastavahetusest:] Aja uksed on avatud – vana läheb ja uus tuleb. Praegu, kalendri pööramisjoonel, näeme, kuidas vana läheb raskel sammul, kandes segaduste aasta koormat. Aga ära ta seda koormat ei vii ja meie jääme ikka siia. * Kastes hariduse puud, nopime vilju kõigilt okstelt. * Kas 2022. aasta tuleb kergem? Ma ei tea vastust. Aga ma tean, et üheskoos saame hakkama. Meie hakkamasaamise loos on koht igal inimesel. Meedikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul. Igal Eesti inimesel. * Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad. * Tarkus, millest ma räägin, ei võrdu akadeemilise sooritusega. See on tarkus inimeste ja riigina hakkama saada. Tarkus kahelda ja tarkus otsustada. Tarkus lahendada kiiresti ka ebameeldivad asju, mis ei vaju vette nagu lutsukivid. Tarkus märgata ja toetada maha- ja üksijääjaid. :Tarkus kuulata ja rahulikult vastata, ka neile, kes on teisel arvamusel. Tarkus mitte häbeneda teadmatust ja tarkus õppida. Tarkus toetuda faktidele. Tarkus võtta kuulda kriitikat ja tarkus end muuta. Tarkus ka rumalusest õppida ja tarkus mitte lasta sellel vohada. Tarkus mõista, et on ainult üks Eesti, meile kõigile ühine. * Rääkides tarkusest, ei jaga ma inimesi tarkadeks ja rumalateks. Jutt on ikka rumalusest ja tarkusest, sest ka muidu tark inimene võib rumalusi rääkida. Kuid kuulata tasub neid, kel on lihtsalt mõnes vallas rohkem teadmisi. Kuulata tasub meil kõigil. See on tarkus. ** Alar Karis, presidendi aastalõpukõne, [https://www.err.ee/1608451319/alar-karis-ma-tean-et-uheskoos-saame-hakkama "Ma tean, et üheskoos saame hakkama"], ERR, 31.12.2021 * [NSV Liidu lagunemisest:] See oli ajaloolise Venemaa lagunemine NSVL-i sildi all. Muutusime täiesti teiseks riigiks. See, mis oli üles ehitatud tuhande aasta jooksul, läks suures osas kaduma. * [Taksojuhitööst üleminekuaastail:] Mõnikord pidin lisaraha teenima. Ma mõtlen, et lisaraha tuli teenida erajuhina. Sellest on ebamugav rääkida, aga kahjuks nii see oli. ** Vladimir Putin dokumentaalfilmis "Venemaa, lähiajalugu"; ''cit. via: [https://www.err.ee/1608434048/putin-nsvl-i-lagunemine-oli-ajaloolise-venemaa-lopp "Putin: NSVL-i lagunemine oli ajaloolise Venemaa lõpp"], ERR, 13.12.2021 * Võib-olla on tõsi, et kõik kirjanikud kirjutavad iseendast. * Ma usun, et vägivald on midagi sellist, mis enamikku meist lummab. * Mõrv on metafoor ja kriminaalromaan on vahend, millega rääkida lugusid inimestest. * Ma hakkasin kirjanikuks, et mul oleks vabadust. * Ma usun, et poplauludele sõnade kirjutamine oli ilmselt minu kirjutamiskool. * Ainult ajust ei piisa. Kui ma kirjutan haaravat südamlikku lugu, usaldan oma sisetunnet ja enda südant. ** Jo Nesbø, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608427538/krimikirjanik-jo-nesb-pariselus-pole-kuritegelikke-geeniuseid "Krimikirjanik Jo Nesbø: päriselus pole kuritegelikke geeniuseid"], ERR/ETV "Ringvaade", 06.12.2021 * Tegelikult marginaaliat ei ole olemas. Elu suured küsimused ja tõed – neid me võime avastada igas väikeses pisiasjas. Lastekirjandus ja nende asjadega tegelemine – ka seal võib jõuda kõige suuremate küsimuste juurde. * Mind on vähemalt teismeeast peale huvitanud elu suured küsimused, nagu elu, surm, maailm, kes me oleme või igatsus millegi järele. Ma olen nendega tegelenud vähem kui ma oleks võinud tegeleda, aga ma olen tundnud, et minu jõud käib nendest väikestest teemadest üle ja lõpuks need teed viivad ühte kohta, kui sa oma teed mööda täie tõsidusega käid. * Laps on see, kes vaatab esimest korda maailma, kelles on üllatumise moment, kes suudab imestada, kes küsib küsimusi, on uudishimulik ja tahab õppida. * See laps iseendas – see tegelikult püsib meis kõigis alles. Mõnikord me unustame argiaskeldustes ära need küsimused ja imestamise selle ime üle, mis igal pool meie ümber on. Kui sa selle suudad alles hoida või uuesti avastada, siis minu arust muutud sa uuesti elusaks. * Lastele tuleb kirjutada väga ausalt ja lihtsalt. Mulle meeldib, kui asjadest saab kirjutada natuke humoorikalt. Lastele võib kirjutada kõigest, ka väga tõsistest teemadest. Aga ma olen mõelnud, et võib-olla väga väikestele lastele siiski peaks jätma õnneliku lõpu võimaluse. Me peame lastekirjandusega andma lapsele lootuse ja väljapääsu. * Minu lasteraamatud on väga mitmesugused, vana aja raamatud on tingitud minu huvist ja soovist, et lapsed teaksid, et maailm ei alanud nendega. Kuigi tegelikult ju maailm algab iga lapsega uuesti. :Mingis vanuses nad võiks teada saada, et enne on olnud teistmoodi, et nende isad-emad on elanud teistmoodi ja neil on olnud teistsugused asjad. Vana aja lugude kirjutamine on olnud suur rõõm, sest raamatus "Vana aja lood" ma räägingi enda lapsepõlvest, oma lapsepõlve mängudest ja keskkonnast Kalamaja agulis, kus ma kasvasin. * [Raamatust "Vanaduse võlud":] Siit-sealt anti mõista, et need vanad võiks üldse kõrvale tõmbuda ja eest ära minna. Ma mõtlesin, et misasja, vana on tegelikult tore olla. Ma kirjutasin trotsist selle raamatu, et ka vanainimene on samasugune inimene nagu nooremad või keskealised,. * anaduse aeg on täiesti omaette etapp, aga see võib olla täitsa hea ja tore aeg. On küll mõned tingimused, mis selleks peaks olema täidetud. :Esiteks, tervis peaks olema enam-vähem. Kui sa oled ikka väga haige, siis ei ole vanaduse võludest midagi rääkida. Teiseks on oluline, et sa suudad ise oma asjadega hakkama saada, maksta oma maksud, osta vahel teatripileti, lastelastele kingitusi – kui sa jaksad seda teha. :Sellega on meie riigis natuke halvasti, et vanad inimesed jäävad sellega hätta. Jah, lapsed küll aitavad, kellel neid on. Aga see oleks vanainimese väärikuse küsimus. :Kolmas väga tähtis asi, et vanadust nautida ja selle võlusid tunda, on see, et sa pead suutma iseenda ja oma eluga ära leppida. Kui sa ei ole kibestunud ja kalestunud, ei mõtle, et oleks võinud teistmoodi olla. Tuleb olla rahul ja andestada endale need asjad, mis sa oled valesti teinud. Muidugi peab olema säilinud uudishimu ja huumorimeel. * [Jaan Kaplinskist:] Meil oli väga sarnane elutunnetus, saime maailmast ja kõigest sellest ühtemoodi aru, me otsisime vastuseid samadele küsimustele. Me olime väga ühel lainel. * Ta oli eriline inimene, ta oli eriliselt kokku pandud, sest ta mõtles kogu aeg. Mul läks tükk aega, et aru saada sellest, et ta võis niita, lõhkuda puid või vahetada lapse mähkmeid ja samal ajal mõelda näiteks kajasõnadest tamili keeles, 62 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroidist või Wittgensteini filosoofiast. Tema eruditsioon, tema mõttehaare ja sõnaline andekus väljendada oma mõtteid oli erakordselt suur. * a ei olnud suur mitte ainult Eesti kultuuris, vaid maailmakultuuris, ta oli rahvusvaheline mees. Tema vahend oli sõna, eesti keel, mida räägib ainult üks miljon inimest. * Oleks ta sündinud mõnda teise kultuuriruumi, siis see, mida tal oli öelda – nii tema luule kui mõttelood – oleks palju paremini levinud. Ta kirjutas eesti keeles umbes 60 raamatut, üle tuhande luuletuse. Teda on tõlgitud küll umbes 30 keelde, aga see on nii väike osa tema mahukast mõttevaramust. Tema loomingu kogu suurust saab teada ikkagi ainult eesti keeles. * Temaga oli see, et ta mõtles ja kirjutas kogu aeg. Ma teadsin, et ta kirjutas iga päev, aga ma ei kujutanud ette, et seda kõike on nii palju. * Üsna sageli tekib tahe mingit lugu kirja panna. Ma olen küll üsna kinni selles igapäevases argielus ja pole olnud seda julgust alati võtta seda aega kirjutamiseks. Aga ma tahaks kirjutada küll, sest vahel on nii, et kui sa kirjutad läbi midagi, mis justkui on sinu elust, aga päriselt ei ole ka, siis sa saad sellest paremini aru. * Ma olen mõelnud, miks me niimoodi teeme, miks me teeme selliseid valikuid. Miks ma valin kirjutada rohkem lasteraamatuid ja vähem neid suuri küsimusi, mis mind ennast puudutavad. Aga see ongi minu loomus, et ma tahangi olla selles argipäevas, selle väikese inimese väikeses elus, millest paistab tegelikult läbi ka see teistsugune tõelus. See on minu kõige õigem tee. ** Tiia Toomet, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608434870/tiia-toomet-otsige-iseendas-ules-sisemine-laps "Tiia Toomet: otsige iseendas üles sisemine laps"], ERR/ETV "Plekktrumm", 14.12.2021 * Mis puudutab ajalugu – eestlased on nii või teisiti ajaloousku rahvas ja minu jaoks on ajaloo harrastuslik uurimine ja selles elamine väga loomulik osa, kas või teatris neid lavastusi tehes, mis baseerusid Eesti, Euroopa või maailma ajalool. * Muuseum on ka identiteediasutus. Eesti lugu jutustades loome ka seda Eestit taas ja jälle. See on väga vastutusrikas töö ja mulle, kes ma olen suurema osa oma elust loojutustamisega tegelenud, on sümpaatne just teaduse osakaal neis lugudes. See annab talle teatava usutavuse. * See on iga mäluasutuse, näituseasutuse või elamuskeskuse otsus, kuidas ta tasakaalu hoiab, et mitte kaotada enda tõsiseltvõetavust ja teiselt poolt ka enda atraktiivsust. ** Jaanus Rohumaa, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608428210/jaanus-rohumaa-ajaloomuuseumil-on-voimas-vundament-ja-sellele-saab-ehitada-vaga-palju "Jaanus Rohumaa: ajaloomuuseumil on võimas vundament ja sellele saab ehitada väga palju"], ERR, 07.12.2021 * Laeva "õhku tõusmise" puhul on tegemist miraažiga – nähtusega, kus valguse trajektoor pole mitte tavapärane sirgjoon, vaid valguskiir kõverdub, sest õhu murdumisnäitaja on erinevatel kõrgustel erinev. Silm "arvab" asja olevat selles suunas, kust asjalt pärinev valgus silma saabub. Kui valguskiir on kõver, siis saab ta petta. * Peeglist vaadates tunduvad esemed olema seal, kus on nende peegelkujutised ja mitte seal, kus need päriselt on. * Nn alumine miraaž tekib siis, kui maapind (nt kõrbeliiv või asfalttee) on hästi kuum, mistõttu on kuumenenud ka maapinnalähedane õhk. Kuum õhk paisub ja on seetõttu hõredam kõrgemal asuvast jahedamast õhust. Mida hõredam on õhk, seda väiksem on murdumisnäitaja ja sestap paindub valguskiir ülespoole, jahedama õhu suunas. :Tulemus on see, et esemed näivad olevat madalamal, kui nad tegelikult on, vt joonis (a). Seepärast võib kuumal asfaltteel mõnikord näha "loike", mis pole tegelikult mitte vesi, vaid taeva peegeldus: kuuma õhu kiht suudab valgust peegeldada samuti nagu veepind. * Ülemine miraaž tekib vastupidises olukorras, kui maapinnal on õhk külmem; siis on kõik võrreldes alumise miraažiga vastupidi: valguskiired painduvad allapoole ja asjad näivad olevat kõrgemal, kui nad on [---]. See juhtub eeskätt talviti, kui maapind jahtub, sest kiirgab soojuskiirgust; efekt on kõige tugevam selgetel talvehommikutel, kui maapinna soojus on saanud kogu öö jooksul läbi lahtise taeva kosmosesse kiirguda ning päike pole veel jõudnud soojendada. ** Jaan Kalda, Tallinna Tehnikaülikooli professor, [https://novaator.err.ee/1608427889/lugeja-kusib-miks-talvel-laevad-nailiselt-ohku-tousevad "Lugeja küsib: miks talvel laevad (näiliselt) õhku tõusevad?"], ERR, 07.12.2021 * [Rinnavähi sõeluuringust:] Praegu ei jõua paljud naised oma kutset ära oodata, kuna selleks ajaks on nad juba surnud. * Mõni võib enne magamaminekut juua topeltespresso, mina ei saa pärast kella kahte päeval enam tilkagi kohvi juua, kuna muidu ma öösel lihtsalt ei maga. Ehk et kohvi puhul oleme kõik väga teadlikud, et selline erisus on olemas, ravimite puhul aga miskipärast eeldame ekslikult, et need mõjuvad kõigile ühtemoodi. * Meil kõigil on mingeid veidrusi, mida me ei oska seletada. Näiteks minul on nii, et iga kord, kui lähen ujulasse, kus kasutatakse kloori, hakkab mu pea valutama. Individuaalsete omapärade uurimine ja kaardistamine võiks aidata kaasa uute ravimite loomisele. ** Lili Milani, intervjuu: [https://novaator.err.ee/1608427802/geeniteadlaste-vestlusring-soeluuringust-pole-kasu-kui-kutsutav-on-surnud "Geeniteadlaste vestlusring: sõeluuringust pole kasu, kui kutsutav on surnud"], ERR, 07.12.2021 * Kui ma üritan midagi lukustada kuskile või üle hüpata, siis ma justkui ei kontrolli seda enam. Selleks on mul vaja olla kontaktis iseendaga ja oma tunnetega. Minu jaoks on millegi lahti kirjutamine hea viis olla võimalikult heas kontaktis selle teemaga. * Ma olen iseenda jaoks see esimene vaataja või kuulaja, ja kui see lugu mind ennast väga erutab, siis reeglina on seal ka midagi sellist, mis võiks ka teisi erutada. * Ma pean kõigepealt aru saama, kes on need tegelased, kes omavahel suhtlema hakkavad. Kui sa tegelast austad, siis on ükskõik kui halb või hea ta on. * Selleks, et tegelane päriselt elaks ja muudaks loo mitmekihilisemaks ja ennast avaks, siis sa pead teda lihtsalt kuulama. * Ühest küljest, meil tekib neid ekraane juurde ja elu muutub järjest uskumatumaks ja absurdsemaks. Oma sees me oleme need samad korilased, kes 10 000 aastat tagasi marju korjasid või kala püüdsid ja nüüd me veedame nii palju aega mingis virtuaalses reaalsuses – ükskõik, kas see on mingi seriaal, arvutimäng või Facebook. * Mis mu enda töösse puutub, siis tahaks, et selle seriaalilooga saaks midagi sellist ka öelda, mis inimest puudutaks ja midagi juurde annaks, mis ei oleks lihtsalt selline ajudest läbi lastav lobe meelelahutus. * Ühel hetkel ma avastasin, et ma tean elust liiga vähe, et üldse midagi kirjutada, et ma tean ainult seda, mis teatris toimub. ** Martin Algus, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608427931/martin-algus-kirjutamise-kaudu-saan-olla-kontaktis-iseendaga "Martin Algus: kirjutamise kaudu saan olla kontaktis iseendaga"], ERR/ETV "Plekktrumm", 07.12.2021 * Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik „Luuletused“ näpu vahel, ja sattusin lugema "Lauliku hommikut". Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad "jõudu". Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi. :Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud. * Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pigem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise * On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus. * Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks. Hiljuti ostsin Uuskasutuskeskusest Hermann Hesse "Klaaspärlimängu", mida olin juba pikalt tahtnud lugeda, aga kuidagi jäi tagaplaanile. Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. "Stepihunt" mulle omal ajal meeldis. * See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel. ** Aliis Aalmann, intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/otsides-maagilist-sona/ "Otsides maagilist sõna"], Sirp, 26.11.2021 * Kui tavalisel aastal on võib-olla mõned üksikud intervjuud, siis olümpia-aastal ei jõua neid kõiki ära andagi. See vajab harjumist, aga raske on sellega harjuda, kuna see on ju iga nelja aasta tagant! * Mis siin ikka heietada asjadest, mis välja ei tulnud; tunneme rõõmu nendest, mis välja tulid. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453068/mae-olumpiapettumus-enam-ei-kripelda-tunnen-roomu-valja-tulnud-asjadest "Mäe: olümpiapettumus enam ei kripelda, tunnen rõõmu välja tulnud asjadest"], ERR, 01.01.2022 * Kaotuse tunne oli ikkagi päris suur. Raske oli sellest hõbemedalist rõõmu tunda. [---] Tegelikult on see väga hea saavutus ja mitte midagi ei ole selle puhul halvasti, aga kui kuldmedal on tegelikult nii lähedal ja sellest jääb nii vähe puudu, siis...järgmine kord läheb paremini! * Ma ei oska öelda, milline on kõige raskemalt võidetud medal. Iga medali puhul on tegemist olnud erinevate hooaegadega, erinevate treeningkavadega ja erinevate probleemidega. Seetõttu on iga medal minu jaoks väga väärtuslik. * Naised maadlevad samamoodi nagu mehed. Ütleme nii, et naistel on maadluses mati peal vähem pahatahtlikkust kui meestel. Enamus naistel on pikad juuksed, aga pigem harva juhtub seda, et kisutakse juukseid. Patsid punutakse tugevalt kinni, et juuksed võistluspäeva vastu peaksid. * Mulle meeldib maadelda. Maadlus on minu jaoks huvitav spordiala, kuna tehniliselt on võimalik areneda kuni karjääri lõpuni. Mul ei hakka mati peal igav. Kui ma mõtlen, et peaksin tegelema spordialaga, kus on üks peamine liigutus, siis mul hakkaks igav. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380228/epp-mae-raske-oli-hobemedalist-roomu-tunda "Epp Mäe: raske oli hõbemedalist rõõmu tunda"], ERR/ETV "Hommik Anuga", 24.10.2021 * Kui keegi ütles mulle, et naiste maadlusega Eestis mitte kuskile ei jõua, siis mul just tekkis selline tunne, et ma siis näitan teile, kuidas ma jõuan. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380003/epp-mae-jargmine-eesmark-olumpiakulla-voitmine "Epp Mäe järgmine eesmärk: olümpiakulla võitmine"], ERR, 24.10.2021 * [Tokyo olümpial Hiroe Minagawast:] Kui mina olen pigem lühike enda kaalus, teised vastased on minust tükkmaad pikemad, siis jaapanlane on minust tükkmaad lühem. Ta on lühike, kompaktne, liigub hästi ja ta ei taha väga kontaktis maadelda. Ta teeb oma kindlat liigutust ja kui mina püüan seda välja suretada, et ta ei saaks seda teha, siis kuidagi minu enda maadlus kaob ära. Mul on tohutult raske temaga maadelda. Ta suutis enda maadluse peale suruda. Minu jaoks jälle mõtlemise koht – kuidas kurat ma selle jaapanlase ikkagi lõpuks lahti harutan. ** Epp Mäe, intervjuu: Anu Säärits, Maarja Värv, [https://sport.err.ee/1608294519/polve-vigastanud-mae-jaapanlanna-on-minu-jaoks-koige-ebamugavam-vastane "Põlve vigastanud Mäe: jaapanlanna on minu jaoks kõige ebamugavam vastane"], ERR, 24.10.2021 * Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on solvang jumalale, kes võttis just naiselt meie inimlikkuse. Mitte inglilt ega otse jumalalt, vaid naiselt. Naisena võtab kirik tema laste inimlikkuse. ** Paavst Franciscus uusaastasõnumis, [https://www.err.ee/1608453137/paavst-franciscus-kutsus-ules-lopetama-naistevastast-vagivalda "Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda"], ERR, 01.01.2021 * Ühiskond või ka riik on ennast koroonaajal niiviisi häälestanud, et rõhutatakse, et igaüks saab ja peab isiklikult toime tulema. Kriisi tulemuseks ei ole ainult poliitiline lõhestumine, millest on juba liiga palju räägitud, tegemist on ühiskonna killustamisega, teatud mõttes molekulistumisega. * Koroona tõttu Eesti ühiskond natukene hangus. Ja hangus killustunuks ja nii hapraks, et see mõjub nagu krudisev merejää, mis koosneb hangunud killukestest. * Näis, kui koroonakriisiaeg mööda saab, kui palju on siis ühiskond muutunud ja kas sellele eraldatusele järgneb ka üksteise leidmise rõõm? Kuna üksteisega olemise defitsiit on meil väga suur, siis ma loodan, et ka üksteisega uuesti kokkusaamise rõõm on ikkagi väga suur. Ja see ühendab võib-olla rohkem kui see praegune lahutamine lahutab. * Üheskoos toimimiseks peab ühiskonnas olema väga tugev meie-tunne. Eesti ühiskonna meie-tunne oli väga tugev ütleme kuskil 25 aastat tagasi. Aga see tunne oli juba enne koroonat tegelikult ju kõvasti pihta saanud. Sellele apelleerimine jäi nüüd sagedasti ikkagi hüüdja hääleks kõrbes, nagu me nägime. * Kui me vaatame ülimalt indiviidikeskset Ameerika ühiskonda, siis me näeme seal ka teist poolt. Seal rõhutatakse tõesti, et igaüks on ise vastutav ja üksikkangelane on väga võimas. Samas me näeme väga tugevalt toimivat riiki. Kui ikka vaja, siis riik võtab ohjad enda kätte ja need raamid on küllalt tugevad. :Ameerikas tegutsetakse kogukonnana ja selliste indiviididena, kes tegutsevad nende raamide sees, vahel ka protestides, kuid siiski neid raame tunnustades. Sealne ühiskond on nagu raamistik, mille sees on palju hüppavaid kuulikesi ehk tegelikult ikkagi see struktuur on kogu aeg olemas. * Eesti häda on selles, et meil ühelt poolt võeti läbi reformierakondliku turuliberaalse ideoloogia omaks, et igaüks vastutab. Näiteks tarbija ise vastutab, kui ta mürgituse saab. Aga sellega koos sedasama toimivat riiklikku struktuuri, mis killunevat ühiskonda koos hoiab, seda meil ei ole osatud kujundada. * Ühiskonda liidab kultuur, mingisugune ühine vaimsus, ühised arusaamad ja ühised väärtused, sõltumata sellest, kas tegemist on Ameerika, Eesti, Saksa või Soome ühiskonnaga. * Me räägime palju rohepöördest, rohepööre eeldab seda, et tarbijakäitumine peab muutuma. Sellesama koroona ajal me nägime äkki, kui palju liigseid asju meil on, liigseid kohustusi, liigseid sõitusid. Meil on olnud sellest üleliigsest vabanemine, toimunud teatud selginemine ja isepuhastumine. * Meil on ikka väga pikk aeg olnud, kus me oleme iseennast nagu elu jaoks lavastanud ja teisi ka vaadanud selle lavastuse kaudu pidevalt. Nüüd me olime sunnitud nägema ennast argipäeva peeglis ilma meikimata. Iseenda tundmaõppimine ilma meigita ja teiste inimeste tundmaõppimine ilma meigita aitab lõpuks kaasa vastastikusele mõistmisele. * Kaugel nõukaajal käisid meil ikka külas vene haritlased Moskvast või Leningradist ja nad olid väga vaimustunud sellest, et Eestis puudub vastuolu haritlaskonna ja rahva vahel. Selline vastuolu on ju tegelikult Vene ühiskonnale omane, vaatame kasvõi vene klassikalist kirjandust, kus tihti haritlast nimetati lausa üleliigseks inimeseks. Meie kultuuris ei ole seda olnud. :Vaatame ajalukku tagasi, pea igas eesti peres pingutati, et vähemasti üks poeg saaks ikka kõrgema hariduse. Haritlane oli ja on oma pere liige. Mulle üldiselt tundub, et niisugune kunstlik vastandus on ideoloogiliselt meile imporditud. * Haritud eliidi halvustamist oleme näinud kõikides totalitaarsetes süsteemides, võtame kasvõi Hitleri Saksamaal, kus haritlast samastati juudiga. Harituse ründamine on alati käinud kaasas sellise totalitaarse suundumusega poliitikas. :Ja mind teeb hirmus kurvaks, kui ma näen, et meie avalikus arutelus ja ajakirjanduses korjatakse see üles, oi, kui põnev, et meil on niisugune tore uus teema, meil on nüüd suur probleem, nimelt haritlaste ja rahva vastuolu. Haritlased enamasti tõepoolest muretsevad rohkem, mis Eestist saab, mis üldse toimub Eesti rahvaga. * Me tegime ülikoolis mitmeid uuringuid, mis näitavad, et tekkinud on täiesti uus kihistumise muster. Kusjuures on inimesi, kes kuuluvad rahva harituma osa hulka ja on samas tehnoloogilise arengu suhtes vägagi umbusklikud. Mul tuleb tuntud nimedest kohe meelde meie väga populaarne koolijuht, endine Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kes on ju väga aktiivselt väljendanud vastuseisu igasugusele arvutite kaasamisele haridusellu ja ta ei ole sugugi üksi. :Mulle teeb tõesti ka muret, et meil järjest enam avalikud teenused, ka riigiteenused kolitakse internetti eeldusel, et absoluutselt kõik saavad nendest osa. Tõepoolest jäetakse märkamata, et ümmarguselt kolmandik rahvast on selline, kes interneti võimalusi kas ei oska või ei taha kasutada. * Meile öeldakse tihti, et nii on liiga kallis. Näiteks ei tooda kiiret internetti igale poole, et kõikjal saaks inimesed teha kodutööd ja riik ütleb, et see on liiga kallis. Mina olen seda meelt, et kõik, mis vähendab inimeste ebavõrdsust selles keerulises keskkonnas, ei tohi olla riigile liiga kallis. Sellega peab riik pidevalt tegelema, olgu see internetiühendus, bussiühendus ja muud võimalused. * Eesti on muutunud tegelikult erakondade riigiks. Meil on kogu riigivõimu mehhanism üles ehitatud nii, et üksikerakonnad hakkavad määrama, mis ühes või teises valdkonnas toimub. :Näiteks erakond määrab, kes saab ministriks. Ja siis ei ole isegi peaministril õigust öelda koalitsioonipartnerile, et see inimene ei saa hakkama, vahetage ta palun välja! :Erakonnad on Eesti riigi erastanud minu meelest. * Nii et ma ei arva, et Eesti on ametnike riik. Ma arvan, et Eestis tegelikult võiks haritud, oma valdkonda hästi tundva ametniku roll isegi võib-olla olla suurem, aga see roll peab olema teistsugune. :See roll ei saa olla tuima masina osa või käsutäitja roll. Eesti riigiametnik, see on riigi nägu. Poliitik ei ole kogu Eesti riigi nägu, riigi nägu on tegelikult maal inimesi aitav sotsiaalametnik ja minu meelest on probleem selles, et meil on ametnikel nägu ära võetud. Nad ei ole enam nagu isikuna nähtavad, neil ei ole ka sagedasti isikliku valiku ja otsustuse võimalust näiteks südametunnistuse järgi käituda. Kui nad hakkavad mõnikord ka vastu, siis võib-olla neid tabab piitsalaks. * Eesti riigi praegune situatsioon on hoopis erinev sellest, mida mina mäletan üheksakümnendatest. Toonane moraal oli selline, et riigiametnik on tõepoolest nii-öelda riigi side inimesega ja vastutab inimese eest, selle eest, et riik hästi toimib. :Aga praegu ma näen, et see vastutus on asendanud halvimal juhul hirmuga ülemuse ees, tekkinud on päris üsna niisugune nõukogulik hirm ülemuse ees. Endalt küsitakse, kas ülemus on minuga rahul? Kuid see ülemus on ju poliitik. See on väga ohtlik tendents. * Ma arvan, et inimesed peaks tulema ministriteks või valitsusse, kui nad näevad loomingulist väljakutset. Nendele kohtadele peaks tulema eelkõige inimesed, kel on kutsumust teha Eesti riiki paremaks või olla looja positsioonis. Aga kui seda tunnet ei ole, siis mis meelitaks andekaid, võimekaid ja ambitsioonikaid inimesi riigitööle? Tavaliselt on sellised ka eraelus positsioonil, et nende jaoks palgaküsimus ei ole probleem. Raha neid ei motiveeri. * Riigi erakonnastamise teine pool on see, et erakonnad on ise liiga palju pühendunud poliittehnoloogiale, võimul püsimisele, mitte riigi ülesehitamisele. * Aga mis puudutab kultuuri ja kultuuriinimesi, siis on tekkinud kummaline olukord, kus meil ühelt poolt on väga tähtis põhiseaduse preambul, et Eesti riigi mõte on eesti kultuuri, eesti keele arendamine ja säilimine. Aga teiselt poolt, mis asi on Eesti kultuur? Ja mis mõte on eesti keelel? * Eesti kultuur on praegu oma arengus tegelikult väga olulises murdepunktis ja teiselt poolt kõrghetkes. Ma arvan, et mitte kunagi ei ole meie kultuuri- ja loomeinimeste rahvusvaheline tunnustatus olnud nii kõrge. Vaatame meie filmi, kirjanduse või teatri edu rahvusvahelisel areenil. Laiemalt meie loodusetunnetus ja kultuurikeskkond on tähelepanu keskpunktis, me pole enam Euroopa hall provintside provints. :Ja samas ei ole meil tõepoolest avaliku arvamuse ja poliitika tasemel austust ja arusaamist kultuuri rollist. Osaliselt on selle taga EKRE oma karuteenetega. Koroonakriisis on ju kultuuriasutused kannatanud ja kannatavad piirangute tõttu edasi. Aga meile esitatakse seda kõike kastmes, et kultuur on vabaajasektor ja meelelahutusvaldkond. * Kultuur on tegelikult see vaimsus, mille peal üldse Eesti kestab, ilma milleta Eesti riigil tõesti mõtet ei ole. Kultuur ei ole mitte ainult see kultuur, mis on loodud verelt ja keelelt eestlaste poolt. * Ma üldiselt ei vaata superstaarisaateid, sel aastal aga sattusin vaatama ja ka mulle torkas silma see noor tüdruk Narvast, Alika Milova. Tema suhtes valitses üldine soojus ja armastus. See oli minu jaoks mingis mõttes pööre, et meil on sellised asjad võimalikud. * Kogu kultuuri surumine sinna vaba aja lahtrisse on äärmiselt kahetsusväärne. Kui võtta meie kultuuriväljaanded, Sirp, Vikerkaar või Looming, sealt on ju näha, et järjekindlalt minu meelest ühed huvitavamad ühiskonda puudutavad arutelud toimuvad praegu nimelt kultuuriinimeste hulgas. Need arutelud ei jõua avalikkuseni, sest kultuuriväljaandeid loeb ikkagi väga väike hulk inimesi, samas tele- või raadiokultuurisaadetes räägitakse küll ühest või teisest teosest või selle loojast, aga puudub kultuuri kaudu toimuv ühiskonna enda mõtestamine. Need ideed, mis kultuuris sünnivad, nende suhtes on müür ees. * Levib eelarvamus, et kultuur on mingi eliidi värk, kus räägitakse arusaamatute sõnadega abstraktsetest ideedest, mis pole "rahvale" üldse vajalikud. Tegelikult just kultuuriaruteludes näeme tihti ideid, mis võib-olla on homme kõige olulisemad. Inimestel oleks vaja neid arutelusid näha ja kuulda, lõpuks kultuuriinimesed on olnud Eestis arvamusliidrid ärkamisajast peale. See on meedia tegemata töö. Mulle tundub, et kultuuriinimeste ja teadlaste vähene märkamine, millest te räägite, see ei tule ju tuulest, see tuleb ikka meediast. ** Marju Lauristin, intervjuu: Indrek Kiisler, [https://www.err.ee/1608451478/lauristin-teeb-kurvaks-et-ekre-on-kaasa-toonud-eliidi-halvustamise "Lauristin: teeb kurvaks, et EKRE on kaasa toonud eliidi halvustamise"], ERR, 31.12.2021 * Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada. ** Alika Milova, intervjuu: Stass Kuznetsov, [https://elu.ohtuleht.ee/1051280/alika-milova-koolis-alandati-mind-kuna-olen-venelane-superstaarisaate-voit-aitas-mul-aga-vene-perekonnanimest-tingitud-kompleksidest-ule-saada- "Alika Milova: "Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada.""], Õhtuleht, 17. detsember 2021 * Kasahstan asub regioonis, kus praktiliselt kõikides naaberriikides on viimase 30 aasta jooksul toimunud väga verised sündmused. Ja Kasahstan on õigusega uhke selle üle, et Kasahstan on enam-vähem ainukene stabiilne riik sellises turbulentses regioonis, endises nõukogude Kesk-Aasias. Ja Kasahstanis väga kardetakse tegelikult, et kõik need asjad, mis on toimunud Tadžikistanis, kus oli kodusõda, Usbekistanis ja Kirgiisias, kus on olnud pogrommid ja Kirgiisias ka revolutsioonid, et see asi kuidagi tuleb üle Kasahstani. * Tüüpiline Kesk-Aasia süsteem on see, et kui üks inimene saab ükskõik mis juhtpositsioonile, siin ei ole vahet, ole sa president või koolidirektor, siis ta tõmbab oma lähisugulased soojadele kohtadele. Ja need tõmbavad oma lähisugulased. Ja mingitpidi võetakse üle mingis valdkonnas juhtpositsioon, ja Kasahstani riigiga juhtus umbes sama asi. Ta võeti ikkagi väga üle Nazarbajevi hõimu poolt. ** Aimar Ventsel, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457337/ekspert-kasahstanis-on-rahulolematus-kuhjunud-kummekond-aastat "Ekspert: Kasahstanis on rahulolematus kuhjunud kümmekond aastat"], ERR, 06.01.2022 * Kasahstan on olnud Kesk-Aasia regiooni riikidest konkurentsitult kõige stabiilsem ja selle stabiilsuse taga on aastakümnete jooksul olnud president Nursultan Nazarbajev oma selgelt autoritaarse ja klannisuhetel põhineva valitsusviisiga. * Seda on võimalik olnud täheldada umbes kümmekond aastat ja islami vaimulikud ja ideoloogid Kasahstanis on proovinud võtta joont, et islam peaks olema Kasahstani riigi usk. Ja selle kaudu üritatakse haarata positsiooni mitte ainult religioosses, vaid ka poliitilises maailmas. [---] Rahva juhtide rolli võivad siin mingis mõttes haarata vaid islamivaimulikud, poliitilises sfääris selliseid juhte ei ole. ** Tiit Pruuli, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457070/pruuli-kasahstanis-tahab-voimu-juurde-rahvuslik-islam "Pruuli: Kasahstanis tahab võimu juurde rahvuslik islam"], ERR, 06.01.2022 * Kohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni. :Algas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine. * Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. :Diktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla. :Oskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse. * Putin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike. * Süvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu. :Eriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud. :Räägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks "suurest isast". * Legendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata. * Naabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga. * Õppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti. :NATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud. * Uurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus. :Kurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha. :Venemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus. ** Ants Laaneots, [https://www.err.ee/1608385955/ants-laaneots-venemaa-agressiivsuse-latted "Venemaa agressiivsuse lätted"], ERR, 29.10.2021 =Msg pudi= * Toomas Hendrik Ilves, Twitter, 04.09.2014: Eestiga on see lugu, et kui ise seda kritiseerin siis on savi, aga kui keegi teine seda teeb on küll selline tunne, et oibljaaa raisk. * Paarthurnax, Skyrim: What is better: to be born good or to overcome your evil nature through great effort? * Jim Ollinovski <poem>sai koidik su köidiku kätte oma paelte eest plehku ei pane ja mõista ei suuda ma mitte kumb põrgust ja kumb taevane ... vist unustasid nii ennast et äkki ei märganudki et koidik su verine vennas... ja sina ei ärganudki</poem> * Benedict Cumberbatch: I can feel infinitely alive curled up on the sofa reading a book. * T. S. Eliot: The purpose of literature is to turn blood into ink. * Kraffströmi valitsemisele oli iseloomulik, et suure Toome silla ümberehitamisel vahetati sügavamõtteline tekst ''Otio et musis sacrum''. mis oli Morgensterni poolt valitud selgelt silmas pidades teaduslikke instituute Toomel, vaimuvaese teksti vastu ''Otium reficit vires''. ** Emil Andersi mälestustest, tlk Aira Võsa * Hell is truth seen too late. - G.W.F. Hegel * The fuzziness that surrounds the designation "terrorist," the manifest impossibility of defining "terrorism," does not affect several provisional lacunae in French law: terrorists are at the source of this thing that one can define very easily: anti-terrorism, for which "terrorism" forms the ''pre-condition''. Anti-terrorism is a technique of government that thrusts its roots down into the old art of counter-insurrection, so-called "psychological warfare," to be polite. :Anti-terrorism, contrary to what the term itself insinuates, is not a means of fighting against terrorism, but is the method by which one positively ''produces'' the political enemy ''as terrorist''. * interview that Julian Coupat gave to Le Monde on 25 May 2009, tlk http://www.notbored.org/plagiarism.html :http://www.notbored.org/julien-coupat.html :Published in Le Monde on 25 May 2009 and translated by NOT BORED! 27 May 2009 * As Oliver Wendell Holmes once wrote, 'taxes are the price we pay for a civilized society.' * Kuna talvel on metsaloomadel ja lindudel öö puhkamiseks, siis ootamatu äratus suurendab energiakulu. Väiksel värvulisel võib pakaselisel ööl ärkamine lõppeda isegi surmaga, kuna ta ei pruugi lühikesel talvepäeval olla jõudnud piisavalt palju süüa, et külm öö üle elada. Südaöine ärkamine ei kuulu kindlasti ta plaanidesse. ** [[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], intervjuu: Aime Jõgi, "Tulevärk põletab raha, kiusab loomi ja linde ning saastab õhku", Tartu Postimees, 27.12.2021, lk 1 * On kaks vastandlikku poolt: mängijad ja fännid. Ent mängijateta ei saa me midagi teha, mis tähendab, et peame nende sõnumit senisest palju rohkem kuulama. Nõuda on lihtne, aga nemad peavad asja ellu viima. Samuti peame kuulama fänne, sest see tööstus ei saa hakkama emma-kummata neist. Me ei saa oma toodet ja vahvat liigat ära lõhkuda. ** Mikel Arteta, Londoni jalgpalliklubi Arsenal peatreener, ''cit. via'': Ville Arike, "Inglismaa teeb vutimeestest tänapäeva gladiaatorid", Postimees, 27.12.2021, lk 18 ="Kirjakeele teataja"= * Hääletamise üle õigekeelsuskomisjonis on mõnikord ironiseeritud, kuid ilmselt asjata, sest eks võeta igasugused kollektiivorganite otsused vastu sel moel. Pealegi distsiplineerib hääletamine komisjoni liikmeid, sunnib neid oma seisukohta põhjalikumalt läbi mõtlema ja formuleerima. (lk 4) * Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud silmapaistvad muutused eesti kirjakeele ja murrete funktsioonide ulatuses. Murded ja murrakud on kaotamas oma erijooni ja omavahel tasandumas. Maarahva linnadesse siirdumine on loonud neis uued suured inimeste rühmitised, kes pole keelelt veel jõudnud konsolideeruda. Linnamurded pole jõudnud kujuneda. (lk 5) * Keskkoolihariduse kiire laienemine, massiteabevahendite osa märgatav suurenemine infolevis on tõstnud kirjakeele (vähemalt passiivselt) igapäevase infokeele staatusesse. Kirjakeel pole enam väikesearvulise haritlaskonna keel, vaid on kujunemas rahva enamiku omaks. Selles on nähtud kirjakeele demokratiseerumist. Siit tuleneb ka rahva suurem huvi kirjakeele korralduse vastu. Olukorda teisendab veel teaduskeele osatähtsuse ja nõudmiste suurenemine, selle laienev mõju üldkeelele. (lk 5) * Kirjakeele toimimisala laienemine on kiirendanud funktsionaalstiilide kujunemist. Ilmselt pole meie kirjakeeles nii selgepiirilisi stiile kui rootsi või vene keeles, kuid sõnavõtud kassikulla, kantseliidi ja pärabaroki ümber osutavad stiilierinevuste olemasolule. (lk 5) * Muutumas on keele süsteemi ja keelereegli käsitus. Tagaplaanile on jäämas J. V. Veski range loogilise süsteemi nõue, aga ka J. Aaviku esteetilist mõju taotlev, erandeid esile tõstev süsteemi uuendamine. Poolehoidu on leidnud tšehhi keeleteadusest pärinev keelesüsteemi tsentri (tunnusekindla keskosa) ja perifeeria (ebakindlamate siirdealade) eristamise põhimõte. (lk 6) * Iga uuendusmeelset keelekorraldajat kammitseb traditsioon. Lihtsam on teadlikku normingut luua sinna, kus kirjakeeles seda seni pole olnud. Raskem on muuta varem kehtinud normingut, sest siis hakkab vastu harjumus senisega, traditsioonipärasus. Sageli kohtab mõttekäiku: mulle on see võõras, järelikult ei sobi, ei ole õige. Niisuguste otsustega ei peaks siiski kiirustama, vaid tuleks oodata, kas harjutakse uue keelendiga või ei. Mõnikord omandatakse uuendus kiiresti ja esialgne vastuseis vaibub, mõnel juhul aga ei ole aidanud ka propaganda ning protest on olnud tõepoolest õigustatud. Laiema protesti korral peaks otsus kuuluma uuesti läbivaatamisele. (lk 6) * Ükski keel ei saa olla teisele keelele etaloniks. Keelekorraldus peab arvestama iga keele kui orgaanilise terviku omapära. (lk 6) * Näikse, et mõnede eesti kirjakeele ortograafia kitsaskohtade kaotamisel on oluliseks saamas see, mil määral peab ja suudab keelekasutaja ortograafiareegleis rakendada keelevälist, entsüklopeedilist informatsiooni. Kas ta näiteks on enamikul juhtudel võimeline vahet tegema asutuse ja allasutuse, perioodilise ja mitteperioodilise väljaande vahel, nagu eeldavad praegused suure ja väikese algustähe reeglid. (lk 7) * Nihked eesti kirjakeele korralduses said alguse 1976.—1978. aasta õigekeelsusdiskussioonidest. Lootkem, et neid jälginud keeleavalikkus oskab kehtivatest reeglitest ja põhimõtetest lahus hoida üksikute keelemeeste mõnigi kord vastandlikke äärmusseisukohti. Vaba arvamustevahetus on väga oluline stiimul meie kirjakeele edendamisel ka edaspidi. Oleks siiski kasulik, kui hoidutaks oma seisukohtade monopoliseerimise, ainuõigeks kuulutamise katsetest, mis ei lase kuulata enam vastaspoole seisukohti, nii et diskussioon muutub viljatuks. Samuti tuleb end harjutada mõttega, et kuigi enda keelepruuk on meie arvates kõige õigem, kõige sobivam, siiski on see nii ainult meie endi jaoks, mitte aga alati keeleüldsuse tarvis. (lk 8) ** Huno Rätsep, "Saatesõna", lk 3-8 * Eri sõnaraamatuis tekiks siis küll väikesi erinevusi, aga mis sellest: ka inglise keele sõnastikud pole rõhu märkimisel päris ühel meelel ja mitte midagi pole selle läbi maailmas hukka läinud. (lk 35) * Mõistagi pole ka uus norming mingi mesileib. Mõned vajakajäämised on juba eespool esile toodud ja kindlasti on neid veel. Aga vana norminguga võrreldes on mingisugune edu ikkagi saavutatud. Tuleb ainult väga loota, et ka haridussüsteemis saadakse aru, et otsus on mõeldud emakeeleõpetuse hõlbustuseks, mitte' keerukamaks muutmiseks: rööpvormide moodustamise drilli pole koolis vaja harrastada, sest korrektseks kirjakeele tarvituseks piisab, kui osatakse moodustada üht rööpvormi. (lk 36) * Udo Uibo, kommentaar, "ÕPPIMA- JA MUUTUMA-VERBIDE MUUTMINE. Otsus 22. jaanuarist 1981", lk 31-36 * Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. (lk 55, VÕKi otsus) * Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed informatsiooni isiku soo kohta. (lk 59, kommentaar) ** Tiiu Erelt, kommentaar, "LÜHENDITE ÕIGEKEELSUS. Otsus 22. detsembrist 1982", lk 51-60 * Üks mainitud punktidest kergitas küsimuse, kas mitte seoses "Enekese" väljaandmisega ja sõnaraamatutööga Keele ja Kirjanduse Instituudis internatsionaliseerida ''z''- ja ''ž''-tähe asend, s.t viia need tähestiku lõppu. VÕK vastas sellele ülekaalukalt erapooletu suhtumisega (8 erapooletut, 5 vastu). Seega jääb tähtede järjekord tähestikus endiseks. (lk 60) * Alati korrektne ''z''-tähe hääldus eesti võõrsõnades on '''''s'''''. Koolis on soovitatav õpetada eeskätt niisugust hääldust. Tuleb vaid tähelepanu juhtida sellele, et nimedes ei saa ''z''-i alati nõnda hääldada. (lk 61) * Lootkem seejuures, et uued õpikud tutvustavad võõrsõna mõistet adekvaatsemalt kui senised, mis veel hiljutigi on kasutanud vanapärasest saksa filoloogiast pärit vahetegemist laen- ja võõrsõnade vahel ("võõrsõnadest tekib pidevalt laensõnu" jms). See ei vasta tänapäevasele arusaamisele sellest, mis on leksikaalne laen ja milline on oma- ning võõrsõna vahekord. Valdav enamik eesti võõrsõnadest on laenulised, s.t laensõnad. Sõna võib laenuda kohe omasõnaks või laenuda võõrsõnana ja selleks jäädagi. Võõrsõnade järkjärguline omasõnastumine on kaunis harv nähtus. (lk 64) * Lõpuks mõni sõna {{Sõrendus|tähestikjärjestuse}} kohta. Ei tohiks teha paha, kui kolm sellesse puutuvat seika koolis selgeks saaksid. :Esiteks see, et nimede ja muude märksõnade järjestamisel eestlaste tarbeks ning seoses eestikeelse tekstiga talitatakse diakriitiliste märkidega kahel viisil. Üldiselt neid ei arvestata, seega ''´a'' ja ''a~'' järjestatakse nii, nagu nad oleksid lihtsalt ''a''-d jne. Erandiks on tähed ''š'', ''ž'', ''õ'', ''ä'', ''ö'' ja ''ü'', millel on eesti <!--//-->tähestikus eraldi kohad, nii et kui mõni nendest juhtub olema võõrnimes, järjestatakse ta nii, nagu oleks ta eesti täht. :Teiseks on kombeks, et teatmeteostes ei tehta järjestamisel ''v''- ja ''w''-tähe vahet. Tava on sündinud olukorras, kus eestigi nimesid kirjutati kord ''V''-ga, kord ''W''-ga (''Wilde'' — ''Vilde'', ''Veski'' — ''Weski''). Praegugi kirjutatakse mõni nimi üsna ootamatult ''W''-ga (''Hans Wõrk''). Igal juhul kergendab nende tähtede kokkujärjestamine otsimist. :Kolmandaks tekib mõnikord hämmeldust kahe- ja enamasõnaliste märksõnade järjestajal. Vastavat küsimust on tulnud korduvalt kuulda ka keelemehel, ehkki keeleküsimus see õieti pole. Näiteks kumb tuleb ette, kumb järele, kas ''Franz Joseph'' või ''Franziska''? Vastus ei ole ühene. On olemas kaks eri järjestusviisi, sõnakaupa ja läbivalt. Sõnakaupa järjestamisel arvestatakse kõigepealt esimest sõna, siis teist jne. Et ''Franz'' on lühem kui ''Franziska'', siis jääb ''Franz Joseph'' ettepoole. Arvutimehed väljendavad sama mõtet sellega, et nimetavad tühikut (sõnavahet) "kõige väiksemaks", kõige esimeseks kirjamärgiks, mis jääb ''a''-st ettepoole. (lk 64-65) * Eesti tähestik on selline (sulgudes võõrtähed): a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y). Kokku 32 tähte, neist omatähti 27, nimelt 23 omasõna- ja 4 võõrsõnatähte. (lk 65) ** Henn Saari, "TÄHESTIKU-, HÄÄLDUS- JA TRANSKRIPTSIOONISEIKU", lk 60-65 * Asesõnad on kõige üldisema tähendusega sõnad keeles, mis oma konkreetse sisu saavad alles konkreetses tekstis. (lk 66) * Sõnade tähenduste normeerimine on üldse väga riskantne ettevõte. Tähenduste täpne määratlemine on kindlasti vajalik võõrsõnade ja terminite puhul, mille vale kasutamine tekitaks väärarusaamist (kuid sealgi ei tohiks seletusi või definitsioone normingutena võtta). Kõrge tarvitamissagedusega üldkeelesõnade tähendusi ja kasutamist ei ole aga vist tarvilik ega võimalikki ettekirjutustega reguleerida. On ju leksikaalne tähendus kõige kiiremini muutuv element keeles, mille nihkeid ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan ei ole suuteline fikseerima. (lk 72) ** Ülle Viks, kommentaar, "PRONOOMENITE ÜKSTEISE JA TEINETEISE NING OMA JA ENDA KASUTAMINE. Otsus 7. maist 1980", lk 66-72 * Nimede põhikujuks tänapäeva suhtluses on {{Sõrendus|kirjapi1t}}. Rahvuslikult seotud nimede puhul on suur kaal rahvuslikul (ametikeelsel) kirjapildil. Hääldust võime mugandada märksa vabamalt kui kirjapilti. Tänapäeva maailma nimetarvitus areneb samas suunas kui eestigi nimetarvitus käesoleval sajandil, see on originaalipärase kirjutusviisi poole. (lk 74) * Diakriitiliste märkide ärajätmist ei saa põhimõtteliselt soovitada. Erandi võib teha tüüpiliste toonikeelte toonimärkidele (vietnami keel). Märkide ärajätmine trükitehnilistel põhjustel võib olla mõnikord paratamatu, kuid nendesse juhtudesse tuleb suhtuda kui ühekordsetesse hädalahendustesse, mis välisnimede puhul ei ole paremad kui eesti nimede puhul (''Parnu, Voru, Kopu, Huuru, Poide, Oismae''). Mõnes keeles <!--//-->tähistab diakriitiline märk vokaali pikkust, selle ärajätmine on võrreldav eesti nimede kirjutusega ''Sarema, Sur Munamagi'' jne. (lk 74-75) ** "MAADE JA PEALINNADE NIMED NING RIIGI NSMETUSTE TÕLKED (LADINATÄHELINE RÜHM) Otsus 17. juunist 1983", lk 73-77 ** [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114092 "Kirjakeele teataja 1976—1983: Õigekeelsuskomisjoni otsused"], Tallinn: Valgus, 1985 =[[Hasso Krull]]= Hasso Krull, "Hando Runnel ja postmodernism", Vk 11/1988, lk 58-62 * Eesti kirjanduses peaaegu pole klassikuid ja ka Runnel ei saa selleks kunagi. Samas on meie luules olemas hulk vägagi silmapaistvaid moderniste (Under ja Suits, ka Juhan Liiv), ometi on selge, et ka nende hulka ei saa teda ilmselt arvata. (lk 58) * Pärast kuuekümnendate luule optimistlik-elujaatavast normaalstiilist eraldumist on Runneli luule olnud uudne ja järk-järgult üha lõdvemates sõltuvussuhetes eesti kirjanduse senise traditsiooniga. Mingiks poundlik-eliotliku tsitaatidele orienteeritud modernismi avalduseks võiks küll pidada 1976 ilmunud tippkogu «Mõru ning mööduja» — kui seda lugeda klassikakeskses võtmes, nagu talitas Karl Muru samal aastal ilmunud arvustuses «Tuuleveskitest tiigrini». Ometi osutub seesugune lugemisviis mitmete luuletuste puhul ilmselt ebaadekvaatseks, ja sellise nurjumise viljadeks ongi Muru-poolsed süüdistused maitsevääratustes, sündsusetuses jne. Seepärast võib kahelda, kas pole tegelikeks «vääratusteks» vahest just seesugused murulikud interpreteeringud ja kas poleks «Mõru ning mööduja» lugemisel soodsam lähtuda just kõigi ettetulevate intertekstuaalsuseilmingute (tsitaadid, allusioonid jne) mõeldavast paroodilisest taotlusest. (lk 58) * Runnel pole mitte ise muutunud ärkamisaegseks, mis oleks lihtsalt arusaamatu anakronism, vaid on kasutanud teatavaid ärkamisaegse luule «naiivseid» võtteid niisuguse tõsidusega, et need mõjuvad moodsatena. (lk 58) * Viimane lause mõjuks muidugi absurdsena, kui ärkamisaja lüürikal meie jaoks vähegi klassika staatust oleks. Tal on aga seda üksnes kirjanduslugudes; tõeliselt on ta ju «Noor-Eestist» peale ikka käibinud eelkõige negatiivse mõõdupuuna, kehastanud stiililaadi, milles haritum ja esteetilisem luuletaja ei tohi kirjutada. Ühtlasi on see laad olnud teatava nüüdseks ületatud «provintslikkuse», regionalismi sümboliks; et ta aga oli ettevalmistuseks sellele kultuurivormile, milles end praegu nii koduselt tunneme ja mille alalhoidmiseks ning kaitsmiseks peame nii kõvasti pingutama, jätab ta meile kuidagi eriti hale-armsa, ühtaegu süütu ja fanaatilise, lääge ja ülisiira mulje [---]. (lk 58) * Väitsin kohe alguses, et Hando Runnel ei saa olla klassik, ja püüdsin seejärel tugipunkte leida ka väitele, et ta ei saa olla modernist. Mis aga üldse tähendab «klassik»? Selle sõna tähendusmaht on tänapäeval niivõrd lai, et tekitab peaaegu polüseemiat, ja kui omistada talle lihtsalt tähendus «suur kirjanik», võiks seda ju Runneli puhul ka kasutada. (Iseasi, kui ollakse kriitiline nimelt «suure kirjaniku» mõiste enda suhtes.) Mõtlesin aga ennist selle terminiga siiski midagi muud: pidasin silmas ''klassikat'' kui kirjandust, mis orienteerub teatavatele '''juba leitud''' tähendustele ning püüab järgnevalt lihtsustada, lihvida, ajakohastada, viimistleda nende väljendust — püüdleb kuulsat «sisu ja vormi kooskõla». Modernism seevastu, pettunud klassikalistes tähendustes ja seega kogu klassikalises kunstis, vastandub klassikale ja lammutab ta vormi — kuid mitte nihilistlikult, vaid tõelise «sisu», senileidmata '''tõelise tähenduse''' nimel. Seejuures ei loobuta klassikast, vaid kasutatakse seda ära peamiselt negatiivse, valikuliselt ent ka positiivse eeskujuna; st luuakse oma projekt teatavas mõttes klassika «varemetest» lähtudes. (lk 59) * Postmodernne peaks olema kirjandus, mille skepsis tähenduste suhtes on märksa sügavam modernismi skepsisest; postmodernist ei saa uskuda üldse mingit lõplikku ja igavest, «tõelist» tähendust, ja nii on tema vaade klassikalistele kaanonitelegi teistsugune. Postmodernist ei lammuta ega adapteeri vanu kaanoneid, selleks et kehtestada uusi, et luua uut traditsiooni, uut kultuuriloolist müüti — ta tegutseb õieti üksnes emantsipatsiooni nimel ja valib selleks vahendid võimalikult eelarvamusetult. Milline peab aga olema selle emantsipatsiooni tulemus, eesmärk? — Kui võidaks teada seda, oleks emantsipatsioon hukatuslik nõiaring, lakkamatu tagasipöördumine oma vana rahulolematuse juurde, tume ning kaootiline «vabadus vabaduse pärast». Pole niisiis kindlat kaugemat eesmärki, vaid ainult väikesed lähedased eesmärgid ja vahendid nende jaoks. Kas aga võib Runnelit ka sellistel tingimustel veel postmodernseks nimetada? (lk 59) * Runneli skepsis tähenduste, lõpetatud ideede suhtes on kindlasti suurem kui enamikul meie praegusaja luuletajatel. (lk 59) * Kui me seega püüaksime kokku lüüa aatelisuse ja mitte-aatelisuse deebeti ning kreediti Runneli luules, ei pruugi me saada tegelikult mingit saldot. Võiks kogunisti öelda: Runnel ühe käega annab, teisega aga võtab. Ühe käega laob ta lugeja turjale identiteedikoorma, teisega aga kergendab seda; nii on ta vahest üldse kõige parem mõeldav rahvajuht. (lk 60) * Peab ka meenutama, et Runneli luulet tõestav rahvuslik müüt pole ju mitte autori enese loodud, vaid sellisena käibinud ammu enne ja väljaspool tema kõige «müütilisemaid» tekste. Runnel on müüdi küll üles korjanud ja, nagu vahel paistab, sellele salamahti oma patendigi võtnud, kuid see ei tähenda veel, et kõik nood tekstid oleksid loetavad vaid kui tolle kõikehõlmava ja ebaisikulise müüdi isikupärased representatsioonid. Arvan, et tüüpiline runnellik tekst oleks kas niisama või isegi veel edukamalt loetav ka hoopis teistsuguses ajaloolises situatsioonis (sellise oletuse mis tahes tõestuskatse mõjuks paraku küll väga monstroossena), ja kui Runnel ongi raskesti tõlgitav, siis mitte ta regionalistliku sotsiaalse müüdi pärast, vaid ikka just regionaalse keeleainese tõttu. Tasub rõhutada, et Runneli suur mõjujõud ei tulene sugugi otseselt esindatava müüdi erakordsest elujõust (milles omakorda ei saa küll kahelda), vaid Runneli teksti võimest intensiivselt sekkuda sotsiaalsesse protsessi ja osaleda selles diskursusena. Nii ei esindagi enam Runnel müüti, vaid ümberpöördult: müüt esindab Runnelit. Keeleline sündmus saab sotsiaalseks sündmuseks ja teksti topeltorienteeritus neile mõlemale võimendub maksimaalselt. :Võime niisiis öelda, et Runnel niihästi konstrueerib kui dekonstrueerib müüti. Sest sotsiaalse müüdi väljaviimine ülevast ideaalsest keskkonnast, selle muutmine tegelikuks jõuks hävitab, «sööb» müüti; mille tulemuseks on lõpuks paratamatult, et ka Runneli luuletusi hakatakse lugema teistmoodi, pikapeale üha vähem ja vähem müütiliselt. Igatahes ei ole müüt Runnelil mingi ainuline, vääramatu ''logos'', ja mitte kuidagi ei ole võimalik ette näha selliste luuletuste kõiki tulevasi lugemisvõimalusi. (lk 60) * Jah, Runneli tekst pole müüdi topis. Kuid siiski tajume, et runnellikus luuletuses sageli on midagi väga üldist, universaalset — et kogu luuletus esimesest sõnast viimaseni on lakooniline ja puhas, ebaisikuline '''üldistus'''. Ega selline üldistus saa ju ometi olla postmodernne? Peaks ju postmodernne kirjandus tegelema rõhutatult isiklike, autorilähedaste elamustega, küündides kuni keelekasutuse ülima idiolektilisuseni. Runnelil aga on ka stiil niisama üldistatud, puhastatud ja välja töödeldud; tundub ent, et postmodernismi seisukohalt ei tohiks kirjanikul üldse olla stiili, või kui, siis ainult «halb stiil». (lk 60) * Pealegi pole postmodernism mingi kindlate tunnuste, normide kogum; postmodernism ei taotle kehtestada kaanonit, järjekindlat meetodit. Üldse ei ole ta mingi seestpoolt, alglätetest vaadeldav ja suunatav liikumine, vaid üksnes väljaspoolt, distantsi pealt märgatav ja kirjeldatav praktika. (lk 60) * «Tautoloogia on lihtsalt mees, kes suitsetab Camel-sigaretti, seljas kaamelivillane mantel» (G. C. Infante). (lk 61) * Võib muidugi pärida: kui kirjandustekstide vahetu kehalisuse määr neist endist juba sedavõrd võimsamaks paisub, kuhu jääb siis vana hea idealistlik Kunst? Vahest on hoopiski aeg hakata talle juba tasapisi kirsturaha koguma? — See järeldus ongi täiesti korrektne ja õige. Sadakond aastat tagasi jõudis mäletatavasti meieni teade Jumala surmast; nüüd peab siis hakkama möönma, et ka see äbarikuohtu poolvend on talle järele läinud. Eks hakka ju hale peale tulema! — Allakirjutanu, paraku, peab siiski nentima, et tema süda siinkohal suuremat ei heldi. Pigem rõõmustab ta, et langeb ära võimalus nendele luuletustele kohe «luule piiripealsuse» diagnoos panna, nõnda neist valutult ja odavalt vabanedes. Jah, matusekellade helisedes peab nad pigem tunnistama teatavateks murdekohtadeks, lõhedeks, perspektiivideks uude lõpmatusse. :Kui aga haledus ikkagi peale tuleb: võib end lohutada mõttega, et kirjanduse, esteetika tõenäone kadumine iseenesest veel sugugi ei tähenda, et peaks kaduma kirjutatud tekstide lugemise komme üldse. Vahe on õieti vaid selles, et neid siis enam ei loeta kui kirjandust (kaasa arvatud uusaegsed puhtkirjandusliku adressaadiga tekstidki). Tekstile lähenemiseks kasutatavate kognitiivsete stiilide funktsioon teiseneb; võidakse lugeda ka täiesti fiktiivseid tekste, võidakse uskuda asju, mida pole olemas, ilma et see seepärast peaks tähendama «kirjandust». Lõpeb maniakaalne «loomingulisuse», «isikupärase käe<!--//-->kirja» otsimine keskajal kirjapandust, rahvakunstist, kaljujoonistest jne. Minu meelest oleks see uusaja inimese tõeline emantsipatsioon kõige väsitavamatest rituaalidest — kuid selle kaugemaid eesmärke, nagu öeldud, oleks kuritegelik ennustada. (lk 61-62) * Naaskem aga Runneli juurde. Kohati näib ta olevat justkui vahendaja, vahemees muistsete konventsioonide ja võõra tuleviku vahel. Seepärast võiks ehk väljendada tunnet, mis mind käibivale eesti kirjanduse kogumile mõeldes sageli haarab: nimelt sagedast kahjutunnet, et mitte tänane juubilar ei ole meile kirjutanud «Kalevipoega». Tõsi, teatava moodsa kõõrdpilguga lugedes on ju ka Lauluisa oopus kogu oma sõnastuse pillavas pentsikuses päris mõnus lugemine — aga ainult ajuti, ainult lõiguti. Miks ent ei võiks tema kõrval figureerida ka uusi konkureerivaid eeposi? Mitte üksi seesuguse filoloogilise erialakirjanduse laadis, nagu Ridala ja Annisti omad, vaid midagi otseselt maarahvale, sõna kitsamas ja laiemas tähenduses. See peaks olema küllalt vabas vormis, mitte üleliia modernne, traditsioone ja pärimusi (mitte üksnes parodeerivalt) arvestav, kuid mitte ka neid fetišeeriv, mitte igi-igavest müüti kehtestada taotlev — just nii, nagu kirjutab Runnel. Lühidalt, see peaks olema eesti rahva postmodernistlik eepos — kui midagi niisugust suudetakse kujutleda. Arvan, et seesugune paradoksaalne fenomen võiks olla väga mõjujõuline. (lk 62) * Kui nüüd veel kord vastata eespool tekkinud küsimusele, vastaksin: kõik, mis Hando Runneli kirjutatus on aktuaalset ja ärritavat, viitab sellele, et ta põhiliselt on postmodernne maarahvalik luuletaja. Meil on küll luuletajaid, kellele toetudes postmodernismi-teooria ülesehitamine kulgeks vähemate vasturääkivustega (nagu Ene Mihkelson või Juhan Viiding), kuid peab arvestama, et Runneli puhul eriti tugev rõhk langeb regionaalsusele, ning sel on omad konsekventsid. Eesti postmodernism peab paratamatult tegema pingutusi teatavate positiivsete identiteedikujutelmade moodustamiseks, kuna see on kõige tõhusam vastutegevus riiklikult lansseeritavate negatiivsete, skisoidsete pseudo-identiteetide kuhjumisele ühiskonnas. Rahvusliku identiteedikujutelma toetamine võib niisiis ikkagi olla sotsiaalselt emantsipatiivne tegevus — ja Runnelil, nagu järeldasime, on ta seda suurimal määral. :Runnel seega kahtlemata on luuletaja, kelle kirjutatu tagasimõju nii muutuvale keelele kui käimasolevale sotsiaalsele protsessile on võrdselt tugev ning seotud, kelle puhul teksti topeltorientatsioon võimendub maksimaalselt. Juubel pole Runneli puhul tegelikult kuigi oluline teetähis, sest tema luuletuste lugemist ilmselt jätkatakse endise aplusega, nagu poleks juubelit olnudki. (lk 62) * Mannakreem ja õllevaht, :mina armastan neid kaht! :(«Punaste õhtute purpur», lk 63) =[[Kaspar Viilup]]= * Kuigi 2020. aastal hakati ennustama, et koroona tõttu näeme lähiaastatel vaid pandeemia- ja isolatsiooniteemalisi linateoseid, siis sellega on suuresti mööda pandud, vähemalt praegu midagi sellist veel liialt ei paista. Pigem on üks iseloomulikumaid tendentse kinoturul hoopiski filmide korduv ja korduv edasilükkamine. See võib näida pragmaatiline detail, aga Ergo Kulla "Soo" puhul tekkis küll tunne, et olin seda filmi juba enne kinno jõudmist näinud. Pea aasta aega on kõik kohad täis promomaterjale ja intervjuusid, sellest filmist on räägitud iga võimaliku külje pealt ja tekib põhjendatud küsimus: kas kinolinalt saab üldse mingit üllatust oodata? * Ergo Kuld ja Martin Algus on kommertsmeelelahutuse meistrid, nad oskavad kruttida asjad sedasi paika, et kinno tuleb nii teismeline kui ka pensionär ning päris hapu näoga keegi neist kinost ei lahku. Kodumaiste sõltumatute – või ütleme õigemini, erarahade toel valminud! – filmide ühendav joon ongi enamasti konfliktide puudumine, kõikvõimalikest äärealadest kaarega mööda minemine. Kui üldse mingit vastuolu otsida, siis võib ju nokunaljad kahtluse alla seada, aga "Soos" pole neidki... * "Soo" kannataks otsekui samade murede käes, mida võis näha ka "Tõe ja õiguse" ekraniseeringu puhul: kujutades ajaloolist Eesti maaelu tekib filmitegijatel ikka ja jälle tahtmine reaalsust ilusamaks kirjutada. Eelistaksin, kui metsade ja soode vahel seiklemist kujutataks kreutzwaldilikust mütoloogiast lähtuvalt, pigem võetakse aga aluseks läänelike ajastudraamade traditsioon. Vuntsid on sirgelt aetud, baaris istuvad joodikud küllalt klanitud, sopp, muda ning rokk alati kuidagi esteetiline ja õige koha peal. On olukordi, kus sedalaadi klantspilt töötab, tepituna kirvega vehkivate maniakkidega tekib aga dissonants. * Jätke see ilusat maaelu korraks kõrvale ja keereake teraviku just tumeduse poole. Tegelikult saaks vabalt ka "Soost" natuke ümber monteerides õudusfilmi teha: annad rohkem ruumi rapikus ragistamisele (mis meenutas kohati isegi Toomas Hussari "Seenelkäiku"!) ja olekski igati viisakas ugri-''slasher'' käes. ** Kaspar Viilup, [https://kultuur.err.ee/1608501002/arvustus-soo-zanrikino-potentsiaal-rahvafilmis ""Soo": žanrikino potentsiaal rahvafilmis"], ERR, 15.02.2022 =[[Ernest Hemingway]]= :Eestlased tsiteerivad uhkusenoodiga Ernest Hemingway lauset, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. Ent see pole täpne tsitaat. 1937. aastal ilmunud teoses "Kellel on ja kellel pole" (eesti keeles ilmunud 2001 Mart Kanguri tõlkes) on hoopis järgmine lõik: :"Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all "Meie kartmatute rännumeeste saagad". Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees." =Ojasoo ja Semper= [https://kultuur.err.ee/1608500957/tiit-ojasoo-ainult-ideest-ei-piisa-peab-olema-joudu-ja-pealehakkamist "Tiit Ojasoo: ainult ideest ei piisa, peab olema jõudu ja pealehakkamist"], ERR, 15.02.2022 :Klassikaraadio "Delta" saates intervjueeris Lisete Velt 20. veebruaril esietendub ameerika ajakirjaniku Nellie Bly reisiraamatust "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma" inspiratsiooni saanud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus "72 päeva". Ojasoo: * Me oleme tõesti kuude kaupa uurinud seda, millised on meie sotsiaalsed piirid või kuidas üksteist puudutada. Ma väga loodan, et publik saalis tunneb seda, et inimese keha on väga ilus. * Ainult ideest ei piisa, peab olema jõud ja pealehakkamine Semper: * Selleks, et näitlejatega luua pilte, selleks peavad olema pildid, mida me koos saame vaadata. * Impulss on see, mille sa pead ära tundma ja siis sa vormistad selle võib-olla mingisuguses arusaadavas keeles, et teistega jagada seda ideena. =[[Indrek Allmann]]= * Muidugi on arhitektid kõik isiksused ja enamus neist on väga tugeva loojanatuuriga, mis tähendab ühtlasi seda, et esineb nii sõpradeks saamist kui tülliminekut. * Ekspordi rõhutamine tuleb sellest, et maailm on avardunud. Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia. * Me ei saa viia arhitekte bussiga välismaale ja öelda, et hakake nüüd eksportima. * Arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid on ametid, kelle looming käib autorikaitse seaduse ühe paragrahvi alla. Täna me oleme kolm erinevat liitu. Aga tõenäoliselt on meil palju ühist. * Kui minna kohalikku omavalitsusse oma projekti kooskõlastama, siis võib juhtuda, et kooskõlastaja on vene keele õpetaja, võib-olla zootehnik, paremal juhul maamõõtja. * Kummalisel kombel omavalitsused kurdavad, et ükski arhitekt ei taha neile tööle tulla. Isegi kaunite väikelinnade peaarhitekti kohale on raske inimest leida. Samas arhitektidel ei ole tööd. * Arhitekti koolitus on riigile väga kallis. Tuleks leida neile inimestele kohad kasvõi riigi struktuurides, kus nad saaksid oma kooliraha tagasi teenida. Ma väga austan arhitekte, kes täna töötavad riigi struktuurides hoolimata sellest, et neid seal tihtipeale ei mõisteta või neist kiputakse poliitilistel või mittepoliitilistel põhjusel üle sõitma. * Need on need kolm teemat, mida pean Arhitektide Liidu juhina kõige olulisemateks. Ülejäänud mass küsimusi voolab nagu jõgi, mille peal katsun surfata ise minimaalselt märjaks saades, sest vastasel korral on oht uppuda. * Riigiarhitekt on termin, mis tekitab paljudes mõistmatust. Samas Eesti-suguses väikeses riigis oleks see väga efektiivne ja suisa hädavajalik lahendus. :Maailmas on erinevaid traditsioone, kuidas arhitektuuriasjadel silma peal hoida. Näiteks Suurbritannias on praktika, kus riigiametite, omavalitsuste ja kinnisvara planeerimisega tegelevate ettevõtete juures on arhitektide nõukojad. Kõrval on Iirimaa, kus seevastu nõukodasid niipalju ei ole ja kompetents on koondatud riigiarhitekti meeskonda. :Tegemist on nõuandva organiga, mis on partneriks ministeeriumitele, aidates neil välja töötada oma kinnisvarapoliitikat. Riigiarhitekt on partneriks ka omavalitsustele, kes vajadusel saavad abi ja nõu küsida, kasvõi nendesamade hangete puhul, kui on oht, et neid tahetakse vaidlustada. Riigiarhitekti meeskond levitaks hangete kohta kogemusi headest praktikatest ja oleks toeks. :Riigiarhitekt ei ole kindlasti see, kes hakkab omavalitsusele ütlema, et miks te nii koleda roosa maja tegite. Küll aga on selle ametkonna pädevuses suuremad üleriigilised planeeringud, samuti peaks riigiarhitekt aitama kujundada välja riigipoolseid seisukohti arhitektuuri ja planeerimist kaasavate küsimuste lahendamises. * Indrek Allmann, intervjuu: Mari Kartau, [https://kultuur.err.ee/297969/indrek-allmann-kui-me-ise-valja-ei-lahe-siis-tullakse-siia "Indrek Allmann: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia"], ERR, 29.03.2014 * Kui Tallinna linnaplaneerimise ametis oli siiani tööl u 20 arhitekti, siis Helsingis on vastavas osakonnas neid tööl 240. Tallinn on proovinud paarikümnekesi 240 inimese töö ära teha ja see on paratamatult väljendunud ka linnakeskkonnas. * Üldjuhul on eri erainvestoritele kuuluvad tükid linnaehituslikus mõttes ääretult pisikesed. Sellest tulenebki, et Tallinn on nagu rosolje, kus mõned tahavad palkmaja, teised valget funki. Ja kui eraettevõtja oma krundi ära planeerib, siis tänavad sinna ümber, infrastruktuur, koolimajad käivad juba kõrgelt üle mõistuse ja sellega ei viitsi keegi eriti tegeleda. * Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe sündisid tegelikult väga selgetel aastavahemikel ning näitasid, et tegemist oli süstematiseeritud ja selge linnaplaneerimisega. Dmitri Bruns oli toona Tallinna peaarhitekt ja tema juhtimisel need linnaosad sündisid. Kas nad meile meeldivad või mitte, polegi isegi oluline, terviklikud on nad igal juhul. * Olen väsimuseni korrutanud, et tegelikult on Tallinn ammu valmis kiirema transpordi sünniks. Vahet pole, pakub seda linnarong, metroo või kiirtramm. Aga muidu me inimesi autodest välja ei saa ja loome jätkuvalt autostunud maailma. * Kui Ülemiste City asub vanalinnast paremal pool jalakäigutsooni ning Paljassaare vasakul, siis punktist A punkti B sõitmine võtab praegu eksisteeriva trammiga 55 minutit. Tulevikus saab Ülemistest sõita 40 minutiga Pärnusse. Kuidas saab olla võimalik, et Tallinna linnas on ühistransport nii aeglane, et sa jõuad enne põhimõtteliselt teise Eesti otsa? Pärnu rand on lähemal kui Paljassaare rand. * See, et me ehitame kuskile Rae valda või Rannamõisa tee äärde mingitele põldudele kortermaju, on täielik katastroof. Linna äärealad peaksid olema madala tihedusega ehk põhimõtteliselt eramutele, linn peaks aga olema tihe ja selge keskusega, sest see vähendaks ühistranspordiprobleeme, võimaldaks püsida elus teenindussektoril ja vähendaks ühiskonna liikuvusele tehtavaid kulutusi. ** Indrek Allmann, intervjuu: Kärt Anvelt, [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/92914405/tallinnasse-kerkib-moodsaim-kliimaneutraalne-linnaosa "Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa"], EPL, 23.03.2021 =[[Roman Jakobson]]= * A missionary blamed his African flock for walking undressed. "And what about yourself?" they pointed to his visage, "are you not, too, somewhere naked?" "Well, but that is my face." "Tet in us," retorted the natives, "everywhere it is face." So in poetry any verbal element is converted into a figure of poetic speech. ** Roman Jakobson, "Closing Statement: Linguistics and Poetics", in: Thomas A. Sebeok (ed.), Style in Language. Cambridge, Massachusetts: The M.I.T. Press, p 377. First edition 1960, second printing 1964, this comes from second paperback printing, 1968. =[[Kaja Kallas]]= * Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse – andmete vaba liikumise – eest seismist, sest andmed moodustavad eduka kaksikpöörde tüve. * Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu- ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisemateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus. "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia. * Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. :Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii kommunismist kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka muskli kasvatamiseks vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks. * Huvi või geograafia võib küll olla koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile toetuvad kokkulepped. * Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. * Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu. * Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatud burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoritega sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikku plaanides tuleb aga silmas pidada, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse lõpptoodetesse, teenustesse ja ka tarneahelatesse sisse arvestatud keskkonnamõju. Ka äriplaanides, reitingutes ja laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadud, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas. * Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu. * Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest. Kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada. :Üks tähelepanuväärne positiivne muutus, mis Euroopaga on juhtunud, on Euroopa Liidu igapäevane kohaolek inimeste elus, mille parimaks näiteks ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka vaktsiinid ja koroonasertifikaat. * https://www.err.ee/1608412217/kaja-kallas-emissioonide-eksportimine-on-pesueht-rohepesu Kaja Kallas: emissioonide eksportimine on pesueht rohepesu Kaja Kallas riigikogus tehtud ülevaates valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ERR, 23.11.2021 tsitaadid: * Märtsis ütlesin, et "on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata". * "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. * Tuntud välispoliitika ekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus: "Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis "teiste vahenditega". Need on väiksema hinnaga. Need on rohkem mõjusad. Ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad ka võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega." * Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võivad ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: "kindel piir muudab naabrid talutavaks". * Vajalikud muutused ei ole vaid tehnilised. Ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu". * Loodusuurija David Attenborough ütles Glasgow kliimakonverentsil tabavalt, et meid peaks kannustama meeleheitlik lootus ja mitte halvav hirm. Seesama tunne, mis Tiigrihüppe eel. Seesama tunne, mis kolm kümnendit tagasi. Rohepööre peab olema kodanike rohepööre. =Virginia Woolf= '''Virginia Woolf''' (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882, South Kensington, London – 28. märts 1941 Lewes, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid. Tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad "Proua Dalloway" (1925), "Tuletorni juurde" (1927), "Orlando" (1928) ja "Lained" (1931), samuti feminismiklassikasse kuuluv essee "Oma tuba" (1929). "Proua Dallowayl" põhineb omakorda [[Michael Cunningham]]i romaan "Tunnid" (1999). Eesti keeles on ilmunud Woolfi romaanid "Tuletorni juurde" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 ja 2005), "Orlando: elulugu" (tlk Riina Jesmin, 1997), "Proua Dalloway" (tlk Riina Jesmin, 1998), "Lained" (tlk Riina Jesmin, 1999 ja 2008), samuti essee "Oma tuba" (tlk Malle Talvet, 1994), valimik "Esseed" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning rida lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8). * So with the house empty and the doors locked and the mattresses rolled round, those stray airs, advance guards of great armies, blustered in, brushed bare boards, nibbled and fanned, met nothing in bedroom or drawing-room that wholly resisted them but only hangings that flapped, wood that creaked, the bare legs of tables, saucepans and china already furred, tarnished, cracked. What people had shed and left - a pair of shoes, a shooting cap, some faded skirts and coats in wardrobes - these alone kept the human shape and the emptiness indicated how once they were filled and animated; how once hands were busy with hooks and buttons; how once the looking glass had held a face; had held a world hallowed out in which a figure turned, a hand flashed, the door opened, in came children, rushing and tumbling; and went out again. ** Virginia Woolf, To the Lighthouse, Harmondsworth, Penguin, [1929] 1975, 147. Motto for Carolyn Steedman, "Dust". <!--{{JÄRJESTA:Woolf, Virginia}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]--> =Anna Murray Vail= =="Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III"== Anna Murray Vail, [https://books.google.ee/books?id=WhkgAQAAMAAJ&pg=PA385&dq=%22anna+murray+vail%22&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwigwOT2rIjuAhVixIsKHXCnBYIQ6AEwBnoECAEQAg#v=onepage&q=%22anna%20murray%20vail%22&f=false "Notes on the Flora of Smythe County, Virginia. III"], Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * pOPULAR tradition declares that the distance from Marion ·*־ to White Top Summit is twenty-eight miles, and even the most hardened mountaineer calls it the very worst road in the state, and looks upon the ascent of the mountain as an achieve· ment for a lifetime. Most of the residents of Marion look what they called "that ׳ere company" fora party of full-fledged lunatics, when they learned that'we meditated its ascent a second time, having already spent three nights upon the summit. Our traveling outfit consisted of two wagons—one fairly strong, drawn by a team of good horses, the other bearing a perilous resemblance to the "deacon's one-hoss shay “ toward the close of its magic century. The team, however, was good, though the driver was not a man of brilliant intellect. Neither of the men, born and bred in Marion, had ever been on the mountains, and both would infinitely have preferred to stay at home. It was on a dull day during the last week in May that we started. The road was passably good till we began (he ascent of Iron Mountain, which was crossed at an altitude of over three thousand feet in a driving hail-storm. Along the gap, among the Hemlocks, there was a small grove of White Pine and beautiful thickets of Rhododendron Catawbiense intermingled with Mountain Maples (Acer spicatum), Striped Maples (A. Pennsylvanicum) and great hedges of the luxuriant Purple-flowering Raspberry (Rubus odoratus). The road on the descent of Iron Mountain winds for two or three miles along White Top-tree Creek; the many small brooks that feed it run through dense forests consisting for the most part of Hemlock. Some of the trees are magnificent specimens, three to four feet or even more in diameter, and tower above everything else in the gloomy ravine, where Rhododendron maximum made an impenetrable tangle, individual plants being over twenty-five feet in height and tree-like in character. Kalmia La ti folia was there also in great abundance, quite respectable little trees, with the gnarled, picturesque aspect of old Apple-trees. At that season, however, the only conspicuous tree in flower was Magnolia Fraseri. Manv of them must have exceeded the filty feet given as their height in Gray's Manual, for in some instances they seemed to rival the giant Hemlocks themselves. These made a picture to be remembered long. All along the gorge the straight, slim Magnolias, their light green leaves glistening with the rain-drops from the sudden shower, stood out in such dear outline *against their dark evergreen background that each graceful, perfect flower seemed conscious of its beauty. For several miles at each turn of the road we saw a scries of lovely trec-groups, and though, of course, there were many other interesting and remarkable trees. Chestnuts, Maples, Oaks and Tulips, the remembrance is only of the Hemlocks and Magnolias. At a fork of the road we missed the right turning, and in consequence had to endure six miles, instead of two, of the roughest of corduroy roads; our ״*one-hoss shay,’* unlike its lamous prototype, breaking down on an average every two hours. We were unable to reach the mountain that night, and took refuge in a small wayside inn near Green Cove on the North Carolina border, some twelve miles by the roud from the top. Near the spring where our hostess kept her milk-uans and great stone jars of butter, we found an antique Kaimia that has survived many winters. It was about twenty-live feet tall, and at six inches from the ground measured seven feet and two inches ; at one foot from the ground four feet and three inches in circumference. It was not yet in bloom, but its magnificent proportions compcltcd our admiration. Among the plants not collected before, nearer Marion, was Phacelia finibriata, with charming little white flowers, a smaller and more delicate species than P. Purshii. With it along a little mountain stream was the tiny spring beauty, Claytonia Caroliniana, in fruit. The woods were all second growth, and, with few exceptions, large trees were seldom seen. A thousand feet or so below the summit we passed through a belt of Spruce-trees growing in a deep black loam bog. Clintonia umbellata grew there in great beds and was at its best; C. borealis was just beginning to show its pretty green bells, and unusually large specimens of the yellow Adder’s· tongue (Erythronium Americanum) were still blooming. Streptopus roseus, with its tiny rosy bells, was plentiful; the delicate white Thalictrum clavatum grew along every little rill and ditch, as did also a particularly large and handsome swamp form of Viola cucullata. Of all the swamp flowers, however, the roost conspicuous and luxuriant was Anemone trifolia. Tins charming little plant, so long confounded with A. nemorosa, has rather an interesting history, which has recently been published by Dr. britton in one ol the Afrmoirs of the Torrey Club. It was collected twenty-five years or more ago by Mr. Canby on the Salt Pond Mountain, and again by Mr. Curtiss on the Peaks of Otter. It had been considered a distinct species, but on comparing it with the European A. trifolia it was found to be identical, and republished as such. Two years ago we found it in great abundance in flower and fruit in the localities mentioned above, und all through the higher altitudes of the Smythe County mountains we found it this year in even greater quantities, and especially fine in the great swamp on While Top. The plant stands mostly six to eight inches hign,and sometimes even higher, and has m every way larger and coarser leaves and larger flowers than the trail little Wood Anemone of the northern lowland woods. The Spruces were neither very old nor very large trees, and their very ancient appearance was caused by the luxuriance of the moss and lichen crop with which their trunks and branches were covered. Above the Spruce-swamp, on the edge of the road, stood a venerable Hirch, one of the remains of the older forest on the mountain—a great gnarled old trunk that measured at three feet from the ground within two inches of twenty-three feet in circumference. Some twenty feet or more from the ground the main trunk was separated into four great erect branches, each a large tree in itself. Range after range of billowy forest-clad mountain-tops of ever-increasing height, with the Roan and Grandfather mountains for a somewhat hazy background against a cloudless midday sky, was the sight that greeted us as we came out of the woods'on to the great open field at an altitude of over 5.600 feet. The mountain-slope was not precipitous, but the great semicircle of North Carolina mountains lay apparently just at our feet. The grassy, rocky field, many acres in extent, the gra/ing-ground of many cattle, spreads right and left of the httle group of cabins, where we stayed that night. The actual summit is covered with a dense forest of Black Spruce /Picea nigra). The grass is strewn with Violets and little low iitraw-berry-blossoms, and above, near the trees, the dainty little Carolina Claytonia was blooming, while the fragrant Trailing Arbutus still lingered in the dense shade. Under the Spruces we walked nearly knee-deep in luxuriant mosses, and the Cryptogamic collection was very large and mosi interesting. On (he topmos( cliff Rho<lodendron Catawbiense hardly showed signs of color on its great buds, though along the valleys we had collected and seen i( in bloom fora couple of weeks. From those rocks we saw three white-iiowered shrubs and trees blooming in the valley below : Amelanchier Canadensis, the Servicc-uerry of the natives, its fruit already tinged with red; the Wild Red Cherry (Pro n us Pennsylvanica), a graceful little tree covered with slender-pedicelled, delicate white blossoms, and the crowning glory of the whole, the Hobble-bush (Viburnum lantanoides). its great Hydrangea-like creamy cymes shining among the dark evergreens ",like a good deed in a naughty world." Some of (he moss-covered boulders were overgrown with clumps of (he Fetid Currant {Ribes prostratum), a pretty shrub notwithstanding its rather forbidding name, which, however, is well merited. Early the next day we started on the return (rip by a shorter and somewhat better road. On the south-east side of the mountain the white Baneberry (Act.׳ea alba), (he Blue Cohosh (CaulophyCum (halic(roides). with strange, inconspicuous little greenish and brownish Mowers, and the Umbrella-leaf (Diphyl* leia cvmosa) had foi* a distance complete possession of the wood's. The Diphylleia is a tall, handsome plant, with large, coarse, roundish peltate leaves and small cymes of white flowers with bright golden-yellow stamens. Along the road (wo yellow Umbelliferous plants were abundant, the small Zizia Bcbbii, and the larger, more showy Thaspium barbinode. At a somewhat lower altitude we found a thicket of Menziesia glohularis, wi(h what in the Manual is called Vaccinium corvmbosum, var. pallidum. The Blueberry is a slender shrub, with Hat. spreading, very light green leaved branches and very full clusters of greenish white bells. The Pipe-vinc (Aristolochia SiphoJ grew high over shrubs and up on trees, and was covered with its strange little brown flowers. During the latter port of (he descent we were caught in another storm, and reached Marion at nightfall in a drenched condition. The luxuriance and almost abnormal growth of the mountain vegetation are not to be wondered at when the rainfall is taken into consideration. The day without a thunderstorm or sudden, short shower was a rarity, and a three days' drought happened only once during our six weeks'sojourn in the county. =Epi Tohvri= '''Epi Tohvri''' (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses. =="Georges Frédéric Parrot"== Tsitaadid väljaandest: Epi Tohvri, "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 * "Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses". Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2/2018, lk 227−260 * "Valgustusajastu uue ülikooli idee – "Akadeemiline küla" – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2018, 64−91 * "Otto Friedrich von Pistohlkors ja Rutikvere mõis". Kodres, K.; Maiste, J. (toim.). "Eesti kunsti ajalugu. 3. osa, 1770-1840 = History of Estonian art. 3, 1770-1840" (lk 64−68). Eesti Kunstiakadeemia, 2017. * "Vabamüürlusest Venemaal ja Läänemere ääres". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2/2016, lk 143–146 * "J. W. Krause arhitektuurikabinet ja erialaraamatukogu". Rmt: "Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas". Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281–310 * Käsper, Marge; Tohvri, Epi. "Georges Frédéric Parrot' prantsuse nimest, päritolust ja retoorikast: rektori tervituskõne keisrile ja selle lausumiskontekstid". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2015, lk 36–50 * "Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon". Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 2014, lk 93–112 * "[https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/1baf5913-f7a5-49a5-a78c-edd37bd6454a?name=Fail_1174-2431-1-SM.pdf&type=application%2Fpdf Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad]". Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLI, 2013, lk 11–30 * "Eesti luterliku kirikuehituse kontekstuaalsed muutused 19. sajandi keskel". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 21/1-2, 2012, lk 273–277 * "The Enlightenment and Standard Facades in Tartu". Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, Volume X, 2010, lk 5–13 * "19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast". Rmt: "Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat", lk 35–49. Tartu: [[Elmatar]], 2010 * "''Philantropin'''i mõju Eesti pargikunstile". Rmt: "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool, 2009, lk 60–73 * "Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimendist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimesel poolel". Rmt: "Klassika ja klassitsism", Ehituskunst = Estonian architectural review 36/37. Tallinn: [[Eesti Arhitektide Liit]], 2003, lk 32–51 =[[Emily Green Balch]]= [[Pilt:EmilyGreeneBalch.jpg|pisi|Emily Greene Balch]] '''Emily Greene Balch''' (8. jaanuar 1867, Boston, Massachusetts, USA – 9. jaanuar 1961, Cambridge, Massachusetts, USA) oli USA majandusteadlane, sotsioloog, kirjanik ja patsifist, kes 1946. aastal pälvis koos John Mottiga Nobeli rahuauhinna panuse eest Naiste Rahvusvahelise Rahu ja Vabaduse Liidu arengusse. * Religion seems to me one of the most interesting things in life, one of the most puzzling, richest and thrilling fields of human thought and speculation... religious experience and thought need also a light a day and sunshine and a companionable sharing with others of which it seems to me there is generally too little... The Quaker worship at its best seems to me give opportunities for this sort of sharing without profanation. (lk 60) * [Hispaania kodusõjast, kirjas WILPFi eestseisusele, 26. august 1936:] We believe that nothing can be settled right by the method of fighting nor in the midst of fighting. Everything sould be done to secure a truce, at least, so that reason could have a chance to make itself heard. [---] :I have no patience with the legalistic view that beyond the policy of refusing to send in war supplies (which, important as this policy is, is a purely negative one) friendly governments can do nothing to stop the present horrors without recognizing the rebels and giving them the status of belligerents. 'Friendly offices' conciliation can always be tried. If the Governments had the will to do something they could. :As it is, with the Governments and especially the great European Powers, lined up in their sympathies behind the two parties and therefore against each other, they are unlikely to act, and we have great cause for thankfulness if only the general explosion is not brought to pass. 5 (lk 324) * [1934:] There is a powerful current of feeling of the duty and happiness of merging self in the community whether in Fascist Italy, Soviet Russia or Hitler Germany. It is powerfully stimulated by government propaganda but apart from this it seems to me clear that it is a psychological current which has deeper spurces than the self-interest of those who are in power. 8 (lk 326) * [1927:] How many Americans not only believe, but openly maintain, that fascism is better than democracy, that unthinking obedience is better than action based on individual conscience and thought, that patriotism is synonymous with nationalism, that liberty is dangerous, that peace is a dream and not even a beautiful dream? 9 (lk 326) * Some time later, Emily Balch, writing on American policy in the face of the war in China, and thinking also of Germany, Ethiopia, and Spain, wrote: "Neutrality in the sense of treating the aggressor and his victim alike is morally impossible. ... I stand emphatically for non-belligerency. I do believe in embargoes on munitions to all parties, at all times and now particularly re Japan and China." She hoped to keep out of war by building up a collective peace system using such non-military forms of pressure, internationally organized, as moral, diplomatic, and if unavoidable, economic, except a food blockade.* "The type of peace people with whom I disagree and whose influence seems to me to have had unfortunate results are those who teach, in effect, that we must do nothing that will make a bully displeased, since if we do he may fight - and then we should have the world in flames again. I do not think we should be scared off from doing what we should otherwise think right to do through fear of how the bully will react. No one can be made to fight who chooses not to. It would be a salutary sight to see a country against which war had been declared refusing to accept that weapon and seeking the solution of the conflict by quite other means. : "Those who believe in force grow the more dangerous when they are led to believe that every one is too much afraid of them to oppose them, and pacifists who avoid war by mere yielding are likely to be the more overwhelmed by it later."** And then she <!--lk 333/334-->closes: “It is essential to offer effective opposition, but by other methods than those of the violent, or rather to do more than merely to oppose them. The peace method is, renouncing all idea not merely of revenge, reprisals or punishment, but of 'victory for our side,' and, adopting no 'holier than thou' attitude, to seek out co-operatively a solution that will be beneficial all round. And such a solution is not so Utopian as it sounds. It is even conceivable that such a via aurea may be worked out, through mediation, in China and in Spain." 14 ** * "I would like to see active aid to China, not only relief but loans, technical aids, not military. Opinion is much divided here. ... It is a tragic dilemma that the world is in: to acquiesce is moral suicide and perhaps ultimately war; to resist is probably war and is almost impossible, given the political morale or lack of it in England and France, each of them tied to a dying imperialism and divided between capitalist conservatism and an unclear radicalism." E. G. Balch, letter to G. Baer, December 1, 1937. ** ** The attitude of the International W.I.L.P.F. toward the situation created by the Conference of Munich was briefly expressed by Clara Ragaz: "The 'peace' proclaimed at Munich is not the peace we have always fought for. It is no peace at all. It might at best be called a state of 'non-war' or better still 'deferred war.' It cannot be called peace because it is not founded on justice. It is merely an agreement between four partners, one of whom, the party prosecuting as it were, under threat of war made certain demands which were supported by his second and acquiesced in and granted by the third and fourth partners. The defendant had not been asked to be present: he was <!--lk 333/334-->not even consulted and was sacrificed in cold blood. The four partners then were acclaimed by the multitude as peace-makers while the victim was going to his death." (lk 333-334) *''Speak of the great things'' :''Above Peace, above Freedom'' :''These are means, not ends.'' (lk 334) * February 3, 1933: Leisure from oneself for others: leisure from details for the whole. (lk 334) * January 19, 1936: I tried today to interrupt my occupiedness, my sense of duties and busyness, to free and open myself — such a creaking and dust choked door to open-I have not succeeded, yet it is something to be beginning once more to try to live not only in the ordinary dimensions but also, in however tiny a degree, in that other dimension which we call God. (lk 334) * September 26, 1937: [Aetat 70] Reasons my spirit has been darkened this autumn are perhaps: :1) Unwillingness to face and endure the situation of the world and to think out my own position and to be more than merely passive. (lk 334) :2) A growing love of money and concern over it and ill feeling at what I consider injustice to me personally. :3) Lack of resignation to old age and all its incidents and losses and to nearer approach of certain death. [Ta elas veel kakskümmend neli aastat.] :4) Indolence in things spiritual; laziness and self-indulgence. :5) Anxiety about Annie. :6) Pressure on my faith in non-violence by the dilemma of Chinese pacifism, a dread of facing the problem, once more, honestly ''de novo''. (lk 335) * Päevikumärkmed, lk 334-335) * “This is no time for discouragement and we are not discouraged. It is a time to maintain our principles and to use every educational device to make them understood and accepted. 15 (lk 335) * It seems as though when things look as bad as possible each day brought some item of news for the worse. My naturally resilient optimism is hard put to it. May I some day look back and think how much I feared unnecessarily. I pick up crumbs of comfort. Frau Seger and her baby have been released from their German concentration camp. (lk 335) * [1938:] It is shallow to be so impressed by the blatant victories of violence and unreason as to fail to recognize the more permanent and more significant forces which are constantly working in the contrary direction. 16 (lk 336) * This wide-spread determination to put an end to war is a new thing in history. (lk 336) * I devoted myself to work for the refugees, members of the W.I.L.P.F. and others, who were then desperately seeking asylum in the United States, securing for them as far as possible the coveted affidavits which were required for entry and carrying on a voluminous correspondence which in the end was too generally futile owing to what seemed to me the narrow-minded and pusillanimous policy of the American State Department. (lk 336) * [Lendleht "Refugees as Assets":] There is good reason to be convinced that they are bringing to us more than they ask of us. May we ourselves be worthy of the refugeel And to him, may his enforced change of country with all its pain and loss be in the end blessed also! (lk 337) * [1939:] The new Allies, which we are too apt to forget included later the new Russia, appeared to me to represent certainly, not an all virtuous body but one infinitely preferable to the cruelty and hatefulness of Hitlerism, not alone exemplified in the concentration camps and the hideous mistreatment of Jews, but in its whole character and purpose. (lk 340) * When the war broke in its full fury in 1939, and especially when, after the disaster at Pearl Harbor, the U.S.A. became a belligerent, I went through a long and painful mental struggle, and never felt that I had reached a clear and consistent conclusion. 'How can you reach inner unity,' I said, 'when in your own mind an irresistible force has collided with an immovable obstacle?' It appeared to me that after the Japanese attack any government would have found it impossible to refuse to fight, impossible that is, given the existing <!--lk 340/341-->degree of development of mankind and its failure to have ready any effective and generally understood technique for constructive non-violent ''action'', such as Gandhi had aimed at. On the one hand, I refused to buy war-bonds; on the other, I contributed, however modestly, to so-called Community War-Funds, a large part of which was devoted to wholly peaceful social aid-which typifies my mixed reaction. I thus lost the respect of my many 'absolutisť' pacifist friends. That of the military-minded i neither had nor desired. (lk 340-341) * [Kirjas [[Gertrude Baer]]ile 22. septembrist 1939:] It is incredible that I have not written all this time but you will know what I have been thinking and feeling. I have the sense of being numb and inert under the blow of war. To the last I hoped it might be averted. (lk 341) * [Kirjas 11. oktoobrist 1939:] Of course, I long for mediation by a conference of neutrals such as we are working for but I fear such a conference could effect little actual accomplishment till the situation has matured one way or another. Yet in the period before that occurs they might be affecting the situation psychologically and getting seminal ideas into the minds of the peoples in a way that would be profoundly important. :"The facts of the situation are so largely unknown to us, that one must either be fanatical and naive, or profoundly wise to come to definite and clear cut conclusions. This is an effort to rationalize my own confusion!" 3 (lk 341) * [Naiste Liiga kohta oma 75. sünnipäeval, 8. jaanuaril 1942:] In countries overwhelmed by Nazism, Fascism and war, the League is invisible as are the flowers in winter which will yet fill the fields with color when spring returns. (lk 345) * [Kõnes "Towards a Planetary Civilization" mais 1942:] In looking back over the years, I have not the feeling that our efforts have been unreasonable. On the contrary, I have the impression that although the world was not ready to realize them, the trend of development runs obviously and unmistakably toward the end that we have sought-a planetary civilization. Our planetary barbarism, is, I have faith to believe, the forerunner of this. (lk 345) * [Samas kõnes:] When war came in 1914 I felt this at first mainly as a senseless interruption of social-economic progress. I felt that war must be got rid of so that the threat of war might not interrupt and distort the course of this progress. Only gradually I came to understand at least partly how deeply war is intertwined with our whole economic and social system, our scale of values, our ideas of what is right and of supreme importance. * [Samas kõnes:] I see no chance of social progress apart from fundamental changes on both the economic and the political side, replacing national anarchy by organized cooperation of all peoples to further their common interest, and replacing economic anarchy, based on the search for personal profit, by a great development of the cooperative spirit. Peace is too small a word for all this, too negative in its connotations. * Tänapäeval peaksid inimesed ühiselt pingutama, et turvalisus ''luua'', mitte ''säilitada'' turvalisus, mida pole olemas. (lk 366) * In a letter to the president of Wellesley, she wrote we should follow "the ways of Jesus." Her spiritual thoughts were that American economy was "far from being in harmony with the principles of Jesus which we profess." (lk 364, 378) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 ==Tema kohta== * Like [[Jane Addams]], she never had much self-assurance. She put out her ideas in a deprecatory manner, saying, "this isn't much, but I've been thinking about this." But the ideas were fertile and rich in suggestions for other minds to develop them further. Her value as a world citizen was demonstrated in the manner in which she applied her well-trained mind to devising ways and means by which people could become interested in problems of international scope and exert themselves in the treatment and solution of such problems. Though she never held any high public office and made her contributions largely outside government agencies, she managed by her tireless work of writing, travel, organization, and more uniquely by effective and continued letter writing, to achieve a wide hearing and influence. She had a real talent for enlisting the participation of people throughout the world who had not waited for government but had gone ahead under her leadership in the faith that the foundations of peace lie in the hearts of men and women everywhere. (lk 330) * Her absorption in the "great things," in planetary concerns, did not cause her to lose a sense of the importance of the "little things that grow not less." She made a time for the Graces as well as the Muses, for turning inward as well as outward, for the ultimates as well as the ephemeral. Ultimates for her might be "the little friendlinesses" or the aesthetic enjoyment of the "first warm and sweet-breathing day this spring." The ephemeral might be the social-political affairs she was concerned with. (lk 334) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 <!--{{JÄRJESTA:Balch, Emily Greene}} [[:Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[:Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]--> =[[Belle da Costa Green]]= [[Pilt:Belle da Costa Greene, by Paul Helleu.jpg|pisi|Belle da Costa Greeni portree, Paul Helleu.]] '''Belle da Costa Greene''' (13. detsember 1883, Washington, USA - 10. mai 1950, New York) oli USA raamatukoguhoidja, Pierpont Morgani raamatukogu esimene direktor. * Just because I ''am'' a librarian, doesn't mean I have to ''dress'' like one. ** ''Cit. via'': Scutts, Joanna (17 May 2016). "The Mysterious Woman Behind J.P. Morgan's Library". Time. Retrieved 8 August 2021. https://time.com/4336930/the-mysterious-woman-behind-j-p-morgans-library/ * Once, she recalled, Morgan asked her if she would like him more “if he were thirty years younger. I said no, I’d leave the library — he would be too dangerous — which seemed to please him. And then he said he never wanted to be younger except when he was with me and thought of me. I don’t doubt he has said that to every woman he knows but I love him just the same.” ** ''Cit. via'': https://www.theattic.space/home-page-blogs/2019/4/25/the-black-woman-who-managed-morgans-millions THE (BLACK) WOMAN WHO MANAGED MORGAN'S MILLIONS The Attic, 25.04.2019 * rgan had a "good eye" and a lifelong, sensuous affinity for the visual arts, but he was not a scholarly connoisseur who learned everything there was to know about each object he acquired. One day at the end of 1909, he came across a receipt for a bust of the infant Hercules by Michelangelo, for which he had paid £10,000 (about $50,000). He sent the bill to his librarian, Belle da Costa Greene, with a note asking where the sculpture was. "This bronze Bust is in your library," she wrote in green ink across the receipt, "and faces you when sitting in your chair. It has been there about a year." (lk 17) * Belle later told the New York Evening Sun: "I knew definitely by the time I was twelve years old that I wanted to work with rare books. I loved them even then, the sight of them, the wonderful feel of them, the romance and thrill of them. Before I was sixteen, I had begun my studies, omitting the regular college courses that many girls take before they have found out what they want to do."22 (lk 23-24) 22. Evening Sun, 19 October 1916. * describing an exhibition of "our" medieval illuminated manu- scripts as radiating color and light, an effect that emphasized "the luxury and gor- geous barbaric beauty ofthe Church in the early days."23 (lk 24) 23. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 20 September 1913. * Her one aim, she told him a few years after she settled in, was to make his library "''pre-eminent'', especially for incunabula, manuscripts, bindings and the classics." She thought their only rivals were the British Museum and the Bibliotheque nationale but hoped "to be able to say some day that there is neither ''rival'' nor ''equal''."24 (lk 24) 24. Morgan Library Archives: Belle Greene to Pierpont Morgan, 23 April 1909. * Pierpont Morgan died in Rome on 31 March 1913. A few days later, Belle Greene cabled Berenson, "My heart and life are broken."29 (lk 26) 29. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 2 April 1913 ** "The Morgan Library: An American Masterpiece", NY: Pierpont Morgan Library, 2000 Introduction by Jean Strouse * <nowiki>[</nowiki>[[Alfred Stieglitz]]ile:<nowiki>]</nowiki> I wish that I were able to repay you for the countless times you have so lavishly poured courage into my soul, enthusiasm into my living, and clarity into my thinking; - for the countless times I have come to you a hopeless incoherent mass, my courage like so much wet tissue paper, my mind fringed by the seeming uselessness of things, and left you an optimistic, determined and directed Endeavor. ** "What does 291 mean to me?" by Belle da Costa Greene, magazine Camera Works, January 1915; ''cit. via'': Strouse, Jean. Morgan, American Financier. (New York: Random House, 1999), ''via'': Bonnie Jean Garner, [https://www.toutfait.com/issues/issue_2/News/garner.html "Duchamp Bottles Belle Greene: Just Desserts For His Canning"], Tout-Fait, Vol. 1, Issue 2, mai 2000 <!--{{JÄRJESTA:Green, Belle da Costa}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide raamatukoguhoidjad]]--> =[[Angela Davis]]= [[Pilt:Angela Davis en Bogotá, Septiembre de 2010.jpg|pisi|Angela Davis, 2010.]] '''Angela Yvonne Davis''' (sündinud 26. jaanuaril 1944 Birminghamis Alabama osariigis USAs) on USA aktivist, filosoof, ajaloolane ja kirjanik. Ta on tegelenud peamiselt rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse jt inimõigusprobleemidega ning kutsunud üles kaotama vanglaid. == "Angela Davis: An Autobiography" == Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996 (kordustrükk 1988. aastal ilmunud 2. väljaandest; esimese trüki pealkiri oli "With My Mind on Freedom, the Autobiography"). <poem> For my family, my strength For my comrades, my light. For the sisters and brothers whose fighting spirit was my liberator. For those whose humanity is too rare to be destroyed by walls, bars, and death houses. And especially for those who are going to struggle until racism and class injustice are forever banished from our history </poem> * moto * Kui ma algselt väljendasin kõhklust autobiograafiaga alustamise suhtes, ei olnud see sellepärast, et ma ei tahtnud kirjutada tollal ja üldisemalt mu eluajal aset leidnud sündmustest, vaid pigem sellepärast, et ma ei tahtnud anda lisapanust niigi levinud kombele ajalugu isikustada ja individualiseerida. Ja kui täiesti aus olla, pani mu enda loomupärane tagasihoidlikkus mind iseendast kirjutamise pärast üsna piinlikult tundma. Nii et ma ei kirjutanudki päriselt iseendast. See tähendab, et ma ei mõõtnud sündmusi oma elus nende võimaliku isikliku tähendusega. Selle asemel püüdsin ma kasutada autobiograafiažanri, et hinnata minu elu selle järgi, mida ma pidasin oma kogemuste poliitiliseks tähtsuseks. * When I expressed my initial hesitancy to begin working on an autobiography, it was not because I did not wish to write about the events of that time and generally in my lifetime, but rather because I did not want to contribute to the already widespread tendency to personalize and individualize history. And to be perfectly candid, my own instinctive reserve made me feel rather embarrassed to be writing about myself. So I did not really write about myself. That is to say, I did not measure the events of my own life according to their possible personal importance. Rather I attempted to utilize the autobiographical genre to evaluate my life in accordance with what I considered to be the political significance of my experiences. * When I was writing this book, I was vehemently opposed to the notion, developed within the young women’s liberation movement, which naively and uncritically equated things personal with things political. In my mind, this idea tended to render equivalent such vastly disparate phenomena as racist police murders of Black people and the sexist-inspired verbal abuse of white women by their husbands. Since I personally witnessed police violence on a number of occasions during that period, my negative response to the feminist slogan, “the personal is political,” was quite understandable. While I continue to disagree with all easy attempts to define these two dimensions as equivalent, I do understand that there is a sense in which all efforts to draw definitive lines of demarcation between the personal and political inevitably misconstrue social reality. For example, domestic violence is no less an expression of the prevailing politics of gender because it occurs within the private sphere of a personal relationship. I therefore express my regrets that I was not able to also apply a measuring stick which manifested a more complex understanding of the dialectics of the personal and the political. * Minu tollase lähenemise tõeline tugevus seisneb minu arvates selle ausas rõhuasetuses rohujuuretasandi panustele ja saavutustele, et demüstifitseerida tavapärane arusaam, justkui ajalugu kujundaksid ainulaadsed üksikisikud, kel suurus tuleneb nende kaasasündinud omadustest. * The real strength of my approach at that time resides, I think, in its honest emphasis on grassroots contributions and achievements, so as to demystify the usual notion that history is the product of unique individuals possessing inherent qualities of greatness. ** Sissejuhatus 2. trükile, lk viii * 1 was not anxious to write this book. Writing an autobiography at my age seemed presumptuous. Moreover, I felt that to write about my life, what I did, what I thought and what happened to me would require a posture of difference, an assumption that I was unlike other women— other Black women— and therefore needed to explain myself. I felt that such a book might end up obscuring the most essential fact: the forces that have made my life what it is are the very same forces that have shaped and misshaped the lives of millions of my people. (lk xv) * When I decided to write the book after all, it was because I had come to envision it as a ''political'' autobiography that emphasized the people, the events and the forces in my life that propelled me to my present commitment. Such a book might serve a very important and practical purpose. There was the possibility that, having read it, more people would understand why so many of us have no alternative but to offer our lives— our bodies, our knowledge, our will— to the cause of our oppressed people. In this period when the covers camouflaging the corruption and racism of the highest political offices are rapidly falling away, when the bankruptcy of the global system of capitalism is becoming apparent, there was the possibility that more people— Black, Brown, Red, Yellow and white — might be inspired to join our growing community of struggle. Only if this happens will I consider this project to have been worthwhile. (lk xvi) ** Eessõna === 1. ptk, "Võrgud" === * Jonathani keha lamas Marini maakonna kogukonnakeskuse parkla kuumal asfaldil. Ma nägin teleriekraanil, kuidas nad sikutasid teda kaubikust välja, köis seotud ta vöökoha ümber... :Oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul oli Jon näinud rohkem jõhkrust kui enamik inimesi võib oodata tervelt elult. Sestsaati, kui ta seitsmeaastaseks sai, lahutasid teda ta vanemast vennast vanglatrellid ja vaenulikud valvurid. Ja mina olin talt kord rumalast peast küsinud, miks ta nii harva naeratab. (lk 5) * Jonathan's body had lain on the hot asphalt of the parking lot outside the Marin County Civic Center. I saw them on the television screen dragging him from a van, a rope tied around his waist... :In Jon's seventeen years he had seen more brutality than most people can expect to see in a lifetime. From the time he was seven, he had been separated from his older brother George by prison bars and hostile guards. And I had once stupidly asked him why he smiled so seldom. (lk 5) * The route from Echo Park down to the Black neighborhood around West Adams was very familiar to me. I had driven it many times. But tonight the way seemed strange, full of the unknown perils of being a fugitive. And there was no getting around it— my life was now that of a fugitive, and fugitives are caressed every hour by paranoia. Every strange person I saw might be an agent in disguise, with bloodhounds waiting in the shrubbery for their masters command. Living as a fugitive means resisting hysteria, distinguishing between the creations of a frightened imagination and the real signs that the enemy is near. I had to learn how to elude him, outsmart him. It would be difficult, but not impossible. (lk 5) * We passed the broken-down shops on Eighth Avenue and were crossing over to the motel side of the street when suddenly I seemed to see police agents all around me. Surely this was just another one of my recurring fits of paranoia. Yet as we walked through the glass doors of the motel, I had a sudden impulse to turn around and race back into the anonymous crowds I had just left. But if my instincts were correct, if all these nondescript white men were in fact policemen surrounding us, then the slightest abrupt move on my part would give them the excuse they needed to shoot ijs down on the spot. I remembered how they had murdered li’l Bobby Hutton, how they shot him in the back after telling him to run. If, on the other hand, my instincts were groundless, my running would only arouse suspicion. I had no choice but to keep on walking. :Inside the lobby, my fears seemed to be confirmed in every straight-looking white man standing around. I was positive that all these men were agents standing in a formation previously agreed upon, preparing themselves for attack. But nothing happened. As nothing had happened in the motel in Detroit, when I had also been certain that we were about to be captured. As nothing had happened on the countless other occasions when my unnaturally high level of tension had transformed perfectly ordinary events into scenes of impending capture. (lk 13) * At age fifteen I accepted some of the myths surrounding prisoners. I did not see them as quite the criminals society said they were, but they did seem aliens in the world I inhabited. I never knew what to do when I saw the outlines of women s heads through the almost opaque windows of the jail. I could never understand what they were saying— whether they were crying out for help, whether they were calling for someone in particular, or whether they simply wanted to talk to anyone who was “free.” My mind was now filled with the specters of those faceless women whom I had not answered. Would I scream out at the people passing in the streets, only to have them pretend not to hear me as I once pretended not to hear those women? (lk 18) * Kui vahetus lõppes, ootasin ma endiselt samas räpases ruumis. Mind saadeti valvama uus politseinik. Ta oli mustanahaline ja noor - minust noorem -, ta kandis puhvis soengut ja mulle lähenedes ei näidanud ta üles tavapärast sõjakust ja ülbust, mida olin harjunud naisvangivalvuritelt ootama. :See oli relvitukstegev kogemus. Kuid mind ei rabanud mitte see,<!-- lk 19/20 --> et ta oli must. Ma olin ennegi mustanahalisi valvureid kohanud - San Diego ja Los Angelese arestimajades -, kuid asi oli tema ülalpidamises: ta oli rahmeelne ja nähtavasti ka kaastundlik. :Algul oli ta vaikne. Kui mõne minuti pärast ütles ta tasasel häälel: "Paljud siinsed valvurid - mustanahalised valvurid - on sulle pöialt hoidnud. Me kõik lootsime kogu aeg, et sa pääsed kuhugi ohutusse kohta." (lk 19-20) * When the work shift changed, I was still waiting in that dingy room. A new officer was sent to guard me. She was black, she was young— younger than I— she wore a natural, and as she approached, she showed none of the belligerence and arrogance I had learned to associate with jail matrons. :It was a disarming experience. Yet it was not the fact that <!-- lk 19/20 -->she was Black that threw me. I had encountered Black matrons before— in jails in San Diego and Los Angeles— but it was her manner: unaggressive and apparently sympathetic. :At first she was taciturn. But after a few minutes, in a quiet voice, she told me, “A lot of officers here — the Black officers — have been pulling for you. We've been hoping all along that you would get to someplace that was safe.” (lk 19-20) * Mulle meenus pilt, mida George oli kirjeldanud oma raamatukäsikirjas - vennast, kes maalis oma kongi lakke öötaeva, sest ta polnud juba aastaid kuud ega tähti näinud. (Kui see avastati, võõpasid valvurid lae halliks.) (lk 28) * I thought about the scene George had described in the manuscript of his book— the brother who had painted a night sky on the ceiling of his cell, because it had been years since he had seen the moon and stars. (When it was discovered, the guards painted over it in gray.) (lk 28) * Isegi päevatoas, kus valvurite silma jälgisid pidevalt iga meie vähimatki liigutust, ei lubatud meil hoida sigaretipakki ega tikke. Kui sa sigaretti tahtsid, läksid sa laua taga istuva valvuri juurde, tema andis sulle ühe sinu pakist ja pani selle põlema. Kui sa olid ahelsuitsetaja, nagu mina tollal, ja eriti kui sa olid säilitanud oma terve ja kaine mõistuse, ajas see väike tseremoonia sind juba iseenesest hulluks. (lk 32) * Even there in the day room where the eyes of the officers were constantly following our most subtle gestures, we were not allowed to hold a pack of cigarettes or matches. If you wanted a cigarette, you approached the officer sitting at the desk, and she handed you one from your pack and lit it for you. If you were a chain smoker, as I was at the time, and especially if you had kept your sanity and your sobriety, this little ceremony was itself maddening. (lk 32) * Isegi kui raskete psühholoogiliste probleemidega vangidele pöörataks rohkem tähelepanu, kahtlen ma, kas lähenemine oleks põhimõtteliselt erinev sellest, mille tunnistajaks ma olin blokis 4b. Psühholoogia, nagu seda tavapäraselt harrastatakse, ei ole mõeldud ravima. Sageli ei küündi see probleemi juurteni, kuna see ei mõista vaimuhaiguse paljude vormide ühiskondlikku päritolu. :Kuidas võiks minu naaberkongis olnud naise ravi isegi alguse saada, kui teda raviv psühholoog ei ole teadlik viisist, kuidas rassism, justkui mingi muistne katk, nakatab selles riigis ühiskonnaelu iga liigese, muskli ja koe? See naine mädanes rassismi täis augus, piitsutades end iga päev oma ropu ja ereda kujutlusvõimega. Et <!--lk 36/37-->tema haigust mõista, peaks alustama ühiskonna haigusest - sest just ühiskonnalt oli ta nii täiuslikult õppinud mustanahalisi vihkama. (lk 36-37) * Even if prisoners with severe psychological problems were given more attention, I wonder whether the approach would be fundamentally different from what I witnessed in 4b. Psychology as it is generally practiced is not geared to cure. Often it does not reach the root of the problem because it does not recognize the social origin of many forms of mental illness. :How could the woman next door to me even begin to be cured if the psychologist treating her was not aware of the way in which racism, like an ancient plague, infects every joint, muscle and tissue of social life in this country? This woman was rotting in a snake pit of racism, flagellating herself daily with her obscene and graphic imagination. In order to <!--lk 36/37-->understand her illness, it would be necessary to start with the illness of the society— for it was from the society that she had so perfectly learned how to hate Black people. (lk 36-37) * I looked around the cell in angry disbelief. It seemed especially illogical that after they had transferred me from the psychiatric cellblock to the dormitory, they would now isolate me altogether. Even as these thoughts sifted through my head, I realized that it was futile to try to understand the perverted logic of jailers. :I learned later that this room was ordinarily used by the doctor, ostensibly for medical examinations. The isolation units which had existed in the past had been dismantled years ago, in an effort to remove from view the most blatant <!--lk 40/41-->instances of inhumanity. Needless to say, they had not succeeded; inhumanity seethed from all the cracks and crevices of that place. (lk 40-41) * Unfortunately, I cannot describe the sympathetic officers or refer to them by name. My words might mean the loss of their jobs. They were an interesting conglomeration of Black women, both young and old, whose political sentiments ranged from “liberal” to straight-out sympathy with the most militant wings of the Black Liberation Movement. :They all explained that they had been driven by necessity to apply for this kind of job. Apparently it was one of the highest-paying jobs in New York that did not require a college education. In a way, these officers were prisoners themselves, and some of them were keenly aware that they were treading ambiguous waters. Like their predecessors, the Black overseers, they were guarding their sisters in exchange for a few bits of bread. And like the overseers, they too would discover that part of the payment for their work was their own oppression. For example, overtime was compulsory. And because of the military discipline to which they were forced to submit, failure to work overtime was punishable as insubordination. Sixteen-hour workdays, a few times a week, were never out of the ordinary for the young officers who held no seniority, and for the older ones who weren’t well-liked in the top echelons of the jail hierarchy. (lk 43) * Elu vanglas korraldati ja kontrolliti ülaltpoolt, vastavalt halvimat sorti pragmaatilistele printsiipidele. Vangidele anti täpselt niipalju tegemist, et hajutada nende tähelepanu igalt pikemalt järelemõtlemiselt oma viletsa olukorra üle. Eesmärk oli täita terve päev mõttetute tegevustega, sisutühjade katsetega tähelepanu kõrvale juhtida. :Selle tulemusena imas vangide energiat terve institutsioonide võrgustik. Küllap pole tarvis öeldagi, et vanglapood oli vangistuses ellujäämise jaoks tähtis. Kolmel päeval nädalas külastasid kohtuistungit ootavad naised seda väikest poekest, et osta pisiasju, mis muutsid elu natuke vähem talumatuks. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti oli meie ostudel kolmedollariline piir, reedeti võisime kuluta ühe dollari rohkem. Ihaldatud müügiartiklite seas olid säherdused asjad nagu sigaretid, kosmeetika, algelised kirjutusvahendid - pliiatsid (aga mitte pastakad), joonitud kirjaplokid ja margid -, kudumis- ja heegeldusvahendid ning toidukraam nagu küpsised, kommid, suhkur, lahustuv kohv ja kuum šokolaad. Kui sa polnud just rase, said sa ehtsat piima üksnes vanglapoest. :Vanglapoe keskne tähendus tuleneb ilmajäetusest, mis on ametliku kontrolli ja autoriteedi tähtis element. Arestimajas õpid sa, et eeldada ei maksa mitte midagi; tavapärane vajaduste rahuldamise protsess on katkestatud. Sa ei saa eeldada, et isegi su kõige põhilisemad vajadused rahuldatud saavad. Iga asja küljes on konks. Kui sa pead end ülal nii, et provotseerid valvuri sind luku taha panema, kaotad sa õiguse käia vanglapoes. Kui sul sigarette ei ole, pead lihtsalt ilma läbi ajama. Oht vanglapoe külastusõigusest ilma jääda on vüimas negatiivne stiimul. (lk 50) * Life in jail was arranged and controlled from above in accordance with pragmatic principles of the worst order. Just enough activities were provided to distract the prisoners from any prolonged reflection upon their wretched condition. The point was to fill up the day with meaningless activities, empty diversions. :As a result, a whole network of institutions was there to absorb the energies of the prisoners. Commissary, needless to say, was an important aspect of survival in captivity. Three days out of the week women awaiting trial visited this small store to purchase the little things that made life slightly less intolerable. Mondays and Wednesdays, there was a three dollar limit on what we could buy; on Fridays we could spend one dollar more. The coveted articles on sale were such things as cigarettes, cosmetics, primitive writing materials — pencils (but no pens) and lined pads, and stamps; knitting and crocheting paraphernalia; and foodstuffs such as cookies, candies, sugar, instant coffee and hot chocolate. Unless you were pregnant, the only available source of real milk was the commissary. :The centrality of commissary emerges from the deprivation which is such an important element of official control and authority. In jail, you learn that nothing can be taken for granted; the normal need-fulfillment process is shattered. You cannot assume that even your most basic needs will be satisfied. There are always strings attached. If you conduct your self in such a way as to provoke an officer to place you in lockup, you lose your commissary privileges. If you happen not to have cigarettes, you must simply do without. The threat of withdrawing commissary privileges is a powerful negative stimulus. (lk 50) * Arestimajad ja vanglad on mõeldud inimeste murdmiseks, inimeste muutmiseks loomaaia asukateks, kes on talitajatele kuulekad, kuid üksteisele ohtlikud. Selle vastuseks leiutavad ja kasutavad vangistatud mehed ja naised pidevalt mitmesuguseid kaitsevahendeid. Sellest tulenevalt võib pea igas arestimajas ja vanglas leida kaks olemise tasandit. Esimene tasand koosneb rutiinidest ja köäitumisest, mille kirjutab ette karistusasutust valitsev hierarhia. Teine tasand on vanglakultuur ise: käitumisreeglid ja -standardid, mis pärinevad ja mida kujundavad vangid ise, et kaitsta endid avaliku ja varjatud terrori eest, mille eesmärk on murda nende vaim. :Elementaarsel kujul on see kultuur vastupanukultuur, kuid see vastupanu põhineb meeleheitel. Seepärast ei suuda see <!--lk 52/53-->süsteemi kuidagi oluliselt kahjustada. Kõik selle osad põhinevad eeldusel, et vanglasüsteem jääb püsima. Just sel põhjusel ei püüa süsteem ka seda purustada. (Õigupoolest juhtub vahel, et vangide subkultuuri salamisi soodustatakse.) Mind jahmatasid pidevalt lõputud üksikasjad neis valdkondades, mida arestimaja naised oma eksklusiivseks valitsusalaks pidasid. See kultuuri oli valvuritele kindlalt suletud. (lk 52-53) * Jails and prisons are designed to break human beings, to convert the population into specimens in a zoo - obedient to our keepers, but dangerous to each other. In response, imprisoned men and women will invent and continually invoke various and sundry defenses. Consequently, two layers of existence can be encountered within almost every jail or prison. The first layer consists of the routines and behavior prescribed by the governing penal hierarchy. The second layer is the prisoner culture itself: the rules and standards of behavior that come from and are defined by the captives in order to shield themselves from the open or covert terror designed to break their spirits. :In an elemental way, this culture is one of resistance, but a resistance of desperation. It is, therefore, incapable of <!--lk 52/53-->striking a significant blow against the system. All its elements are based on an assumption that the prison system will continue to survive. Precisely for this reason, the system does not move to crush it. (In fact, it sometimes happens that there is an underthe-table encouragement of the prisoners’ subculture.) I was continually astonished by the infinite details of the social regions which the women in the House of Detention considered their exclusive domain. This culture was contemptuously closed to the keepers. (lk 52-53) * Üks minust paar kambrit eemal asuv naine kirjeldas mulle haaravalt tervet süsteemi, mille abil said naised oma vanglasõbrad sugulasteks adopteerida. tundsin jahmatust ja aukartust viisi ees, kuidas suurem osa arestimaja aukaist oli osavalt organiseerunud põlvkondade kaupa perekondadeks: emad/naised, isad/abikaasad, pojad ja tütred, isegi tädid, onud, vanaemad ja vanaisad. Perekonnasüsteem toimis kaitsena tõiga ees, et inimene polnud siin muud kui number. See inimlikustas keskkonda ja lasi suhestuda teistega tuttavas raamistikus. [---]<!--lk 53/54--> :Perekonnasüsteemi juures rabas mind kõige rohkem selle tuumaks olev homoseksuaalsus. Ent ehkki selles improviseeritud sugulusstruktuuris oli kindlasti homoseksuaalsete suhete üleküllus, ei olnud see siiski ka heteronaistele suletud. Selles olid heterotütred ja abikaasata, st. heteroemad. (lk 53-54) * A woman a few cells down gave me a fascinating description of a whole system through which the women could adopt their jail friends as relatives. I was bewildered and awed by the way in which the vast majority of the jail population had neatly organized itself into generations of families: mothers/wives, fathers/husbands, sons and daughters, even aunts, uncles, grandmothers and grandfathers. The family system served as a defense against the fact of being no more than a number. It humanized the environment and allowed an identification with others within a familiar framework. [---]<!--lk 53/54--> :What struck me most about this family system was the homosexuality at its core. But while there was certainly an overabundance of homosexual relationships within this improvised kinship structure, it was nevertheless not closed to "straight” women. There were straight daughters and husbandless, i.e., straight, mothers. (lk 53-54) * Homoseksuaalsus esineb vältimatult suhteliselt suurel määral igas seksuaalselt eraldatud kinnipidamiskohas. Seda teadsin ma juba enne arreteerimist. Ma polnud aga valmis šokiks, mille sain nähes, kuivõrd juurdunud oli see arestimaja eluolus. Naised mängisid maskuliinseid ja feminiinseid rolle; neist esimeste, "isaste naiste" kohta öeldi ''he''. Kogu selle kuue nädala jooksul, mis ma seitsmendal korrusel veetsin, ei suutnud ma sundida ennast ühegi naise kohta meessoo asesõna kasutama, ehkki mõnd neist ei oleks kuidagi saanud naisteks pidada, kui nad poleks kohustuslikke kleite kandnud. (lk 54) * Homosexuality is bound to occur on a relatively large scale in any place of sexually segregated confinement. I knew this before I was arrested. I was not prepared, however, for the shock of seeing it so thoroughly entrenched in jail life. There were the masculine and feminine role-playing women; the former, the butches, were called “he.” During the entire six weeks I spent on the seventh floor, I could not bring myself to refer to any woman with a masculine pronoun, although some of them, if they hadn’t been wearing the mandatory dresses, would never have been taken for women. (lk 54) * Perekonnasüsteemi tähtis osa olid abiellumised. Mõned neist olid ülimalt keerukad - kutsetega, formaalse tseremooniaga ja mõne kolmandaga "preestri" rollis. "Pruut" valmistus selliseks puhuks nagu päris pulmadeks. (lk 55) * An important part of the family system was the marriages. Some of them were extremely elaborate— with invitations, a formal ceremony, and some third person acting as the “minister ” The “bride" would prepare for the occasion as if for a real wedding. (lk 55) * Kõige traagilisem vaatepilt olid verinoored sõltlased, kellest paljud ei saanud olla vanemad kui neliteist, ükskõik kui vanaks nad end politseis väitsid. Enamikul neist polnud vähimatki kavatsust tänavale tagasi jüudes narkootikumidest eemale hoida. Mulle jäi täiesti mõistetamatuks, kuidas nad suutsid näha vanglas olles oma silmaga heroiini kõige rängemaid mõjusid<!--lk 55/56--> ja mitte kaaludagi loobumist oma flirdist narkootikumidega - flirdist, mis mutuus sageli täielikuks sõltuvuseks. (lk 55-56) * The most tragic sight of all was the very young addicts, many of whom could have been no more than fourteen, despite the age they had given the police. Most of them had absolutely no intention of staying off the drug once they returned to the streets. To me, it was beyond comprehension that they could witness the most sordid effects of heroin whilethey were in jail and not be provoked to reconsider their own flirtations with the drug — flirtations that frequently became full-scale addiction. (lk 55-56) * Once I felt settled in the main population, my thoughts naturally turned toward the possibility of collective political activity in jail. Many people are unaware of the fact that jail and prison are two entirely different institutions. People in prison have already been convicted. Jails are primarily for pretrial confinement, holding places until prisoners are either convicted or found innocent. More than half of the jail <!--lk 60/61-->population have never been convicted of anything, yet they languish these cells. Because the bail system is inherently biased in the favor of the relatively well-off, jails are disproportionately inhabited by the poor, who cannot afford the fee. The O.R. program— which allows one to be released without posting bond, on one’s own recognizance— is heavily tainted with racism. At least ninety-five percent of the women in the House of D׳ were either Black or Puerto Rican. :The biggest problem jail prisoners face is how to get out on bail. The political issue, therefore, is how accused men and women can benefit equally from the so-called presumption of innocence by being free until proven guilty. I assumed that this was the issue around which we could most effectively organize sisters in the House of D. — and, in fact, this is what we later did. (lk 60-61) * Ühel õhtul, kui kongid olid lukku pandud, kõlas vaikuses vali küsimus. See tuli õelt, kes luges raamatut, mille ma talle olin laenanud. :"Angela, mida tähendab "imperialism"?" :Hõikasin vastu: "Ühe riigi valitsev klass alistab teise riigi rahva, et röövida neilt nende maa ja loodusvarad ning ekspluateerida nende tööjõudu." :Teine hääl hüüdis: "Sa pead silmas, et teiste riikide rahvaid koheldakse samamoodi nagu siin mustanahalisi?" :See kutsus esile ägeda arutelu, mis kajas läbi kongide minu koridorist teise, mis asus teispool vahekäiku, ja jälle tagasi. (lk 62) * One evening, after lock-up, a loud question broke the silence. It came from a sister who was reading a book I had lent her. :“Angela, what does 'imperialism' mean?” :I called out, “The ruling class of one country conquers the people of another in order to rob them of their land, their resources, and to exploit their labor.” :Another voice shouted, “You mean treating people in other countries the way Black people are treated here?” :This prompted an intense discussion that bounced through the cells, from my corridor to the one across the hall and back again. (lk 62) ===2. ptk, "Kaljud"=== * The more steeped in violence our environment became, the more determined my father and mother were that I, the first-born, learn that the battle of white against Black was not written into the nature of things. On the contrary, my mother always said, love had been ordained by God. White people’s hatred of us was neither natural nor eternal. She knew that whenever I answered the telephone and called to her, Mommy, a white lady wants to talk to you,” I was doing more than describing the curious drawl. Every time I said “white lady” or ״white man” anger clung to my words. My mother tried to erase the anger with reasonableness. Her experiences had included contacts with white people seriously committed to improving race relations. Though she had grown up in rural Alabama, she had become involved, as a college student, in anti-racist movements. She had worked to free the Scottsboro Boys and there had been whites— some of them Communists— in that struggle. Through her own political work, she had learned that it was possible for white people to walk out of their skin and respond with the integrity of human <!--lk 79/80-->beings. She tried hard to make her little girl— so full of hatred and confusion— see white people not so much as what they were as in terms of their potential. She did not want me to think of the guns hidden in drawers or the weeping black woman who had come screaming to our door for help, but of a future world of harmony and equality. I didn’t know what she was talking about. :When Black families had moved up on the hill in sufficient numbers for me to have a group of friends, we developed our own means of defending our egos. Our weapon was the word. We would gather on my front lawn, wait for a car of white people to pass by and shout the worst epithets for white people we knew: Cracker. Redneck. Then we would laugh hysterically at the startled expressions on their faces. I hid this pastime from my parents. They could not know how important it was for me, and for all of us who had just discovered racism, to find ways of maintaining our dignity. (lk 79-80) * That summer in New York made me more more keenly sensitive to the segregation I had to face at home. Back home in Birmingham, on my first bus ride with my teen-aged cousin Snookie, I broke away from her and raced for my favorite place, directly behind the driver. At first, she tried to coax me out of the seat by cheerfully urging me to come with her to a <!--lk 82/83-->seat in the back. But I knew where I wanted to sit. When she insisted I had to get up, I wanted to know why. She didn't know how to explain it. I imagine the whites were amused at her dilemma, and the Black people were perhaps just a little embarrassed about their own acquiescence. My cousin was distraught; she was the center of attention and had no notion of what to do. In desperation she whispered in my ear that there was a toilet in the back and if we didn’t hurry she might have an accident. When we reached the back and I saw there was no toilet, I was angry not only because I had been tricked and lost my seat, but because I didn't know who or what to blame. (lk 82-83) * “If only we lived in New York ...” I constantly thought. When we drove by the amusement park at the Birmingham Fairgrounds, where only white children were allowed, I thought about the fun we had at Coney Island in New York. Downtown at home, if we were hungry, we had to wait until we retreated back into a Black neighborhood, because the restaurants and food stands were reserved for whites only. In New York, we could buy a hot dog anywhere. In Birmingham, if we needed to go to the toilet or wanted a drink of water, we had to seek out a sign bearing the inscription "Colored.” Most Southern Black children of my generation learned how to read the words ״Colored” and ״White” long before they learned ״Look, Dick, look.” (lk 83) * My mother, a primary school teacher herself, had already taught me how to read, write and do simple arithmetic. The things I learned in the first grade were far more fundamental than school learning. I learned that just because one is hungry, one does not have the right to a good meal; or when one is cold, to warm clothing, or when one is sick, to medical care. Many of the children could not even afford to buy a bag of potato chips for lunch. It was agonizing for me to see some of my closest friends waiting outside die lunchroom silently watching the other children eating. (lk 88) ---- * https://et.wikipedia.org/wiki/Angela_Davis * https://en.wikiquote.org/wiki/Angela_Davis <!--{{JÄRJESTA:Davis, Angela}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] --> =Caitlin Moran= [[Pilt:Hayfestival-2016-Caitlin-Moran-cu-profile.jpg|pisi|Caitlin Moran, 2016.]] '''Caitlin Moran''' (kodanikunimega Catherine Elizabeth Moran; sündinud 5. aprillil 1975 Brightonis Inglismaal) on Suurbritannia saatejuht, muusikakriitik, kirjanik ja ajakirjanik. Eesti keeles on ilmunud kaks Morani raamatut: "Kuidas olla naine" (tõlkinud Marion Undusk, Tallinn: Tänapäev, 2013) ja "Kuidas luua tüdrukut" (tõlkinud Maria Lepik, Tallinn: Tänapäev, 2015). =="Morantoloogia"== Caitlin Moran, "Moranthology", Ebury Press, 2012. * Kui sa oled olnud [[paks]], tunned ja näed sa maailma alati paksu inimese silme läbi. Sa tead, kui raske see on. [---] Sama käib [[töölisklass]]i tausta kohta [---], sa ei vabane sellest kunagi. * Nii et mis on parim [[köögivili]]? Noh, me kõik teame: see on [[kartul]]. Köögivili, mida ei saa tuksi keerata. Sa võid visata kartuli [[lõke|lõkkesse]], joosta ära - ja tund aega hiljem on see muutunud [[toit|toiduks]]. Proovi teha seda [[brokkol]]i või puuviljatarretisega, nad naeravad sulle näkku. * Mul on [[reegel]], mis aitab välja selgitada, kas millegi põhiprobleem on tegelikult [[seksism]]. Ja see käib nii. Küsi: "Kas [[poisid]] teevad seda? Kas poisid peavad selle pärast muretsema? Kas poisid on sel teemal hiiglasliku ülemaailmse vaidluse keskmes?" * Öeldakse: "[[Kunst]] peaks paljastama kõrgeid ja kõlavaid [[tõde]]sid [[inimolu]] kohta." Noh, kui aus olla - ei, ei peaks. Ma pean silmas, et kui ta tahab, siis ta vahel võib; aga kui mitut läbinägelikku sissevaadet [[inimloomus]]se sa elu jooksul tegelikult vajad? Kahte? Kolme? Kui sa ükskord aru saad, et ka teistel pole õrna aimugi, mida nad teevad, ja et [[armastus]] võib olla täiesti [[mõttetus|mõttetu]], muutuvad kõik edasised pilguheidud inimloomusse tõeliselt masendavateks. * Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris maagiat: reisida ajas, suhelda surnutega - [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga. :Naabruskonna keskel asuv [[raamatukogu]] on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel saarel on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline "vajadus" mingi "nodi" järele. [[Kaubanduskeskus]]ed - poed - on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste maksude eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal. *''Everything I am is based on this ugly building on its lonely lawn—lit up during winter darkness; open in the slashing rain—which allowed a girl so poor she didn’t even own a purse to come in twice a day and experience actual magic: traveling through time, making contact with the dead—Dorothy Parker, Stella Gibbons, Charlotte Brontë, Spike Milligan.'' :''A library in the middle of a community is a cross be-tween an emergency exit, a life raft and a festival. They are cathedrals of the mind; hospitals of the soul; theme parks of the imagination. On a cold, rainy island, they are the only sheltered public spaces where you are not a consumer, but a citizen, instead. A human with a brain and a heart and a desire to be uplifted, rather than a customer with a credit card and an inchoate “need” for “stuff.” A mall—the shops—are places where your money makes the wealthy wealthier. But a library is where the wealthy’s taxes pay for you to become a little more extraordinary, instead. A satisfying reversal. A balancing of the power.'' * Vanemate [[joomine]] on [[põhjus]], miks sa siia ilma tulid, ja kui me sellega ei jätka, siis jumala eest, sellest saab põhjus, miks sa siit jälle minema lähed. * [[Lahedus]]e üks väike mure on, et sama lahedad inimesed on liiga lahedad, et tulla ja öelda, et sa lahe oled - sest see ei oleks üldse lahe. Ja niimoodi kaob vähehaaval ära kogu laheduse mõte. * [[Riiul]]id pidid olema täis [[raamat]]uid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud. * ''The shelves were supposed to be loaded with books—but they were, of course, really doors: each book-lid opened as exciting as Alice putting her gold key in the lock. I spent days running in and out of other worlds like a time bandit, or a spy. I was as excited as I’ve ever been in my life, in that library: scoring new books the minute they came in; ordering books I’d heard of—then waiting, fevered, for them to arrive, like they were the word Christmas.'' * Sõbrad, me elame [[kofeiin]]i maailmas. Me mõtleme kofeiini moodi ja me elame kofeiini elu. * Peamiselt olen siiski märganud, kui mittemõistlikuks, enesekeskseks ja pidevalt ärritunuks kofeiin mu on muutnud. * [[Keith Richards]] on mees, kes ei kahetse midagi. Kui ma küsin talt, et kui tal oleks võimalus kõike otsast alata, kas ta hakkaks siis [[heroiin]]i tarvitama, ei jää ta hetkekski järele mõtlema. "Oo jaa. Jah. Selles oli hea hulk [[kogemus]]i - sa kohtad palju veidraid inimesi, teisi arusaamu elust, mida sa iial ei leia, kui sa sellega ei alusta. Mulle meeldis korralikult laksu all olla. Ja kui sa üles jääd, saad sa [[laul]]ud, mille kõik teised maha magavad. Laulud kimavad seal igal pool ringi. Praegugi kimavad laulud siinsamas läbi õhu." =="Kuidas raamatud tegid minust feministi"== Caitlin Moran, [https://web.archive.org/web/20170312204034/https://www.penguin.co.uk/articles/features/2017/mar/caitlin-moran-how-books-made-me-a-feminist/# "Ηow books made me a feminist"], Penguini kirjastuse koduleht, märts 2017 (arhiivikoopia Internet Archive'is 12. märtsist 2017). * Kui mul peaks olema noortele [[tüdruk]]utele ja [[naine|naistele]] üksainus [[nõuanne]], oleks see järgmine: tüdrukud, ärge lugege [[mees]]te kirjutatud [[raamat]]uid. Jätke nad lugemata. Hoidke neist eemale. Või vähemalt ärge lugege neid, kuni te olete vanemad ja väljakujunenud ja lahinguvalmis, ja suudate hakata vastu kellelegi, kes on teie suhtes vestlus jõhker, mitte [[piinlikkus]]est vaikides või tumma sisemise [[raev]]uga, vaid öeldes külmalt: "Minge palun perse ja head aega." * Kui on miski, mis on teinud mind ehk iseeneses õnnelikumaks, enesekindlamaks tõe kirjutamise suhtes ja vähem kriitiliseks enda [[väljanägemine|väljanägemise]], [[kehakaal]]u, [[valjuhäälsus|valjuhäälse]] ja [[ebatavalisus]]e suhtes kui paljud teised naised, siis see, et noorena ei lugenud ma kunagi meeste kirjutatud raamatuid. * "The Railway Children", "[[Jane Eyre]]", "Ballet Shoes", "What Katy Did", "[[Roheliste viilkatuste Anne]]", "[[Tuulest viidud]]", "[[Uhkus ja eelarvamus]]", "[[Tappa laulurästast]]", "I Capture The Castle" ja muidugi "[[Väikesed naised]]" - vaistlikult tõmbusin ma [[lugu]]de poole, mis rääkisin tüdrukutest ja naistest. Lugude poole nende elust - rahamuredest, karjäärimuredest, raamatute lugemisest, [[oskus]]te [[õppimine|õppimisest]], riiete otsimisest, mis nad rõõmsaks teeksid, õppimisest, kuidas pidada suhteid õdede-vendade, sõprade ja vanematega, ühiskondlike piirangute lõhkumisest, vihastamisest maailma [[ebaõiglus]]e üle. [[Lein]]ast. [[Loodus]]est. [[Vastupidavus]]est. :Lühidalt, mu enda maailmast. Mu enda [[elu]]st. Neis raamatutes peegeldus kõik, mida ma mõtlesin ja tundsin - ma tundsin end sõbrunevat nende kujuteldavate tüdrukutega kõigist [[sajand]]eist. Ma tundsin, et oleme kõik üheskoos. Tundsin end normaalsena. Tundsin, et ka minu elu oli lugu - miski, millest rõõmu tunda, mida jagada ilma [[hirm]]u, piinlikkuse või õigete sõnade järele kobamiseta. Ma tundsin - nagu selles eas peakski -, et mina ja minusugused tüdrukud olid maailma [[keskpunkt]]is ja et me olime olulised. :Alles aastaid hiljem - õigupoolest üsna hiljuti - hakkasin ma lugema raamatuid, mida sind eeldatakse lugevat: Suurte Valgete Meeste raamatuid. [[William Faulkner|Faulkner]], [[Raymond Chandler|Chandler]], [[Ernest Hemingway|Hemingway]], [[Philip Roth|Roth]]. Kanooniliselt hiilgavad. Mehed neis on säravad, targad, kohmakad, haaravad, keerukad - nende lood tõmbavad sind kaasa, nende hääled on pidurdamatud. [[Sära]] ja [[sädelus]] on vaieldamatud. Ma kummardan nende ees nii kirjaniku kui ka lugejana. :Aga naisena? Ma märkasin kohe, kui kutsumatu tunde need raamatud mulle jätsid. Kui ebamugava. Lugedes raamatut avatud südamega, oodates, kuidas autor mind näeb, minuga kõneleb, hindab mind kui tüdrukut, kes võiks olla neis raamatuis - nagu ma olin teistes loetud raamatutes - murti mu süda juba esimestel lehekülgedel. Või siis aeglaselt, jubedusttekitavas külmas, kuni ma pidin peatuma kahe peatüki järel, kogu armastus vaikselt purustatud. :Sest nii pea, kui naistegelane siseneb mõnda juttu, mille kirjutasid need säravad, [[enesekindlus|enesekindlad]] [[20. sajand]]i mehed, kaldub autor vaatama teda jääkülma silmaga. Kirjeldades tema väljanägemist viisil, millega mina, kes ma kasvasin üles naiskirjanikega kogu nende [[õrnus]]es, [[uhkus]]es ja [[lugupidamine|lugupidamises]] naisekehade vastu, ei olnud üldse harjunud. See kuulus Raymond Chandleri rida - rida, mida ma iseenesest nii säravaks pidasin? "See oli [[blondiin]]. Blondiin, keda nähes lööb [[piiskop]] augu [[vitraaž]]aknasse." :Kui sa loed seda romaanis "Hüvasti, mu arm", toob see su pähe kiiresti üksteise järel mõtted "On see vast alles ilus rida" ja seejärel "Jumal küll, kui raske võib tal olla". Naine, kes paneb piiskopid tahtma lüüa auke vitraažakendesse. Kuidas ta päev kulgeb? Milline on tema lugu? Kuidas selles raske eluga hakkama saab - ajades piiskoppe hulluks ja vägivaldseks lihtsalt tuppa astumisega? :Tüdrukuna, nagu tema seda on, tahaks ma panna käe tema ümber ja öelda: "Kuule, kutt - lähme õige ja võtame ühe napsi - kuskil [[katedraal]]idest kaugel - ja ohkame, kui raske on elu?" Ma arvan, et iga küps, täiskasvanud, enesekindel naine teeks seda lugedes samamoodi. :Ja ometi on see Chandleri maailmas - ja Chandleri meessoost lugejate jaoks - ''parim'' asi, mis üks naine olla saab. See naine hullude meeste keskel on ülim. :Ma tean nüüd, et kui ma oleksin seda lugenud [[teismeline|teismelise]] tüdrukuna, 13- või 14-aastaselt, oleksid need sõnad lõiganud mind luuni välja. Ma oleksin mõelnud: "Iga Raymond Chandleri sõna on lahe, nii et minustki peab kindlasti saama selline naine, kes paneb piiskopid aknaid sisse taguda tahtma. Ma ei tea, kuidas ma selliseks saan - ma pean kaalus alla võtma ja kontsi kandma ja [[huulepulk]]a kasutama ja leiutama mingi joovastava [[kõnnak]]u ja nägema kogu aeg kuum välja ja mitte kunagi jooksma tuppa, karjudes: "JUMAL KÜLL, KAS SA OLED UUT MUPPETITE FILMI NÄINUD? KERMIT SÕIDAB JALGRATTAL OMA VÄIKESTE KONNAJALAKESTEGA!" Seda peangi ma nüüdsest peale tegema. Sest igaüks teab, et kõige paremaid inimesi kujundavad raamatud ja seepärast peab mind kujundama see raamat. Sest see on [[klassika]]. Sest selle [[autor]] on [[geenius]]. Sest need on need raamatud, mida arvatakse, et sa pead armastama." :Ei. Need ei ole sulle õiged raamatud, kui sa oled noor tüdruk. Need ei ole hääled, mida sa peaksid oma pähe lubama. Tüdrukud, kuni te olete täiskasvanud - kuni te suudate enesekindlalt vastu vaielda [[jutustaja]]le, geeniusele, [[maailmavaade|maailmavaatele]] -, ärge lugege vanade meeste raamatuid. Nad elavad teises sajandis ja teie olete [[tulevik]]. Teie ja kõik need säravad kaunid tüdrukud, kes [[minevik]]us kirjutasid. =="Mis on nad teinud mu raamatukoguga?"== Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015). * Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida. :Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu valgus – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu põrsas poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud. * [[Audioraamat]]ud, millesse ma suhtusin väga snooblikult. "Olen lugenud 337 raamatut," kirjutasin ma päevikusse. "Ma pean silmas päris lugemist – silmadega. Mitte audioraamatuid." * Too raamatukogu oli [[Pandora laegas]] tulvil imepäraseid omavahel põimunud [[juhus]]eid, rikkalik nagu [[ploomikook]]. Pista ükskõik millise kahe raamatu vahele [[uudishimu]] seeme ja üleöö kasvab sellest [[vihmamets]] täis [[ahv]]e ja [[jaaguar]]e ja [[puhkpüss]]e ja [[pilv]]i. Ruum oli puupüsti täis ja mina pea niisamuti. Milline võluline süsteem, mille keskel ainsagi pennita tüdruk võis olla. * ''That library was a Pandorica of fabulous, interwoven randomness, as rich as plum cake. Push a seed of curiosity in between any two books and it would grow, overnight, into a rainforest hot with monkeys and jaguars and blowpipes and clouds. The room was full, and my head was full. What a magical system to place around a penniless girl.'' * Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud - olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike. :Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik [[riiul]]eid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid. * Te võite öelda, et me ei vaja enam [[teatmeteos]]eid, sest meil on nüüd [[internet]]. Milleks minna raamatukokku (sest inimene peab majast välja saama! Sest sa sured ära, kui sa majast väljas ei käi!), kui sa võid selle asemel lihtsalt guugeldada (sest sul ei ole [[arvuti]]t! Sest sa oled liiga vana või liiga vaene või mõnes orus, kuhu internetikaabel pole veel jõudnudki!). :Noh, sellepärast, et [[otsimootor]] näitab sulle vaid seda, mis on kõige populaarsem, mitte seda, mis on kõige parem. Sind karjatatakse koos ülejäänud miljardi guugeldajaga filmiklipi juurde, millel [[hai]] inimest hammustab, või sama pinnapealse [[Vikipeedia]] artikli juurde: me kõik loeme samu 10 000 sõna, kõnnime samu radu, mõtleme samu mõtleid, mida sõelub Google'i ainuke sõel. :Me läheneme monoteadmisele: meie [[karjatara]] piirile; mõtte massimigratsioonidele, mis on sama kahtlusevabad, nagu oleks me miljon juhmi [[pühvel|pühvlit]]. * Now, you may say we have no need for reference books any more, now that we have the internet. Why go to a library (because you need to get out of the house! Because you will die if you stay in the house!) when you could just google something (because you have no computer! Because you are old, or poor, or in a valley where broadband does not venture!) instead? :Well, because a search engine will just show you what is most popular, rather than what is best. You, like a billion other googlers, will be herded to the footage of a shark biting a man, or the same shallow Wikipedia entry: we are all reading the same 10,000 words, walking the same paths, thinking the same thoughts, filtered through the single lens of Google. :We are approaching a mono-knowledge – diametrics herding us; migrations of thought, as unquestioning as a million dumb buffalo. * Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära. :Mitte keegi ei võitle selle eest - mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id? <!--{{JÄRJESTA:Moran, Caitlin}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kriitikud]]--> ------ =[[Carol Ann Duffy]]= [[Pilt:Carol Ann Duffy (cropped).jpg|pisi|Carol Ann Duffy, 2009.]] '''Carol Ann Duffy''' (sündinud 23. detsembril 1955) on Briti luuletaja, näite- ja lastekirjanik. 2009-2019 oli ta poeet-laureaat, olles selle tiitli kandjaist esimene naine, šotlane ja LGBT esindaja. ==Luule== <poem> You sat on your desk, swinging your legs, reading a poem by Yeats to the bored girls, except my heart stumbled and blushed as it fell in love with the words and I saw the tree in the scratched old desk under my hands, heard the bird in the oak outside scribble itself on the air. Sa istusid oma laual, kõlgutades jalgu, lugedes Yeatsi luuletust igavlevatele tüdrukutele, aga mu süda komistas ja punastas, kui see armus sõnadesse ja ma nägin puud vanas kriibitud koolipingis mu käte all, kuulsin lindu akna taga tammepuus kritseldamas end õhku. </poem> * "***Sa istusid oma laual...", kirjutatud kunagise inglise keele õpetaja surma puhul; ''cit. via'': Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 <poem> Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. </poem> täisversioon: <poem> Prayer Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. Pray for us now. Grade 1 piano scales console the lodger looking out across a Midlands town. Then dusk, and someone calls a child's name as though they named their loss. Darkness outside. Inside, the radio's prayer - Rockall. Malin. Dogger. Finisterre. </poem> * "Prayer", luulekogust "Mean Time", 1994; William Crawley. "Will & Testament: Carol Ann Duffy's prayer". BBC. Retrieved 17 July 2016. https://www.bbc.co.uk/blogs/ni/2009/05/carol_ann_duffys_prayer.html <poem> Today we have a poet in the class. A real live poet with a published book. Notice the ink-stained fingers girls. Perhaps we're going to witness verse hot from the press </poem> * "Head of English", luulekogust "Standing Female Nude" (1985) <poem> </poem> * "Achilles (for David Beckham)" https://web.archive.org/web/20121107185443/http://www.guardian.co.uk/books/booksblog/2010/mar/16/carol-ann-duffy-poem-david-beckham "Achilles (David Beckham)" Archived 7 November 2012 at the Wayback Machine, The Guardian, 16 March 2010. Retrieved 16 March 2010. ==Intervjuud== * Ma arvan, et minu jaoks on luule elukaaslase moodi. Luule tundub olevat elus asi: mitte üksnes need luuletused, mida ma ise kirjutan, vaid ka minevikus kirjutatud luuletused ja need, mida inimesed praegu kirjutavad. See on nagu pidev kohalolu - isegi lugeja, mitte ainult kirjutajana. Nii et sa ei tunne end kunagi üksi. * Ma arvan, et toonase ja praeguse vahe on selles, et nüüd kaldun ma märksa rohkem mitte kirjutama ja vait olema kui noorena. Mul ei ole seda kirjutamise sundi. Ma olen kindlam selles, millal kirjutada, kui varem olin. * [Luuletus] on koht, kus keel on kõige tõetruum. Luuletuses ei saa sa valetada, veel vähem kui üheski teises kirjanduse vormis. * Ma arvan, et inimesed - ja see on muidugi ilmne - pöörduvad luule poole oma elu kõige pingelisematel hetkedel. Kui nad on leinas. Kui nad abielluvad või alustavad kooselu. Ja mõned neist inimestest jätkavad kirjutamist, nagu minagi tegin. Või tulevad nad luule juurde tagasi. Ma arvan, et jutt inimeste hirmust luule ees või selle ärapõlgamisest on pigem müüt. ** Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 * Of her own writing, Duffy has said, "I'm not interested, as a poet, in words like 'plash'—Seamus Heaney words, interesting words. I like to use simple words, but in a complicated way."[8] ** Forbes, Peter. "Winning Lines" Archived 13 February 2013 at the Wayback Machine, The Guardian, 31 August 2002. https://web.archive.org/web/20130213202550/http://www.guardian.co.uk/books/2002/aug/31/featuresreviews.guardianreview8 * 'When you have a child, your previous life seems like someone else's,' Duffy tells me over instant coffee. 'It's like living in a house and then suddenly finding a room that you didn't know was there, full of treasure and light. Every day is a gift with a child, no matter what problems you have. * 'It all comes from the same place. There'll be what you might call a moment of inspiration - a way of seeing or feeling or remembering, an instance or a person that's made a large impression. Like the sand and the oyster, it's a creative irritant. In each poem, I'm trying to reveal a truth, so it can't have a fictional beginning. * Christmas is taken very seriously in this household. I believe in Father Christmas and there's no way I'd do anything to undermine that belief. * Halloween, Bonfire Night, Christmas - I'm a great believer in preserving those festivals. They're like beacons in childhood; they make children feel safe and special. * Poetry and prayer are very similar. I write quite a lot of sonnets and I think of them almost as prayers: short and memorable, something you can recite. * Our abuse of the planet and our resources is an anxiety - childhood for children yet to be born will be darkened in ways we can't imagine. **Anderson, Hephzibah. Christmas Carol Archived 3 November 2012 at the Wayback Machine, The Observer, 4 December 2005. https://web.archive.org/web/20121103162815/http://www.guardian.co.uk/books/2005/dec/04/poetry.features ==Tema kohta== Charlotte Mendelson writes in The Observer: Part of Duffy's talent – besides her ear for ordinary eloquence, her gorgeous, powerful, throwaway lines, her subtlety – is her ventriloquism. Like the best of her novelist peers ... she slides in and out of her characters' lives on a stream of possessions, aspirations, idioms and turns of phrase. However, she is also a time-traveller and a shape-shifter, gliding from Troy to Hollywood, galaxies to intestines, sloughed-off skin to department stores while other poets make heavy weather of one kiss, one kick, one letter ... from verbal nuances to mind-expanding imaginative leaps, her words seem freshly plucked from the minds of non-poets – that is, she makes it look easy. * Mendelson, Charlotte. The gospel truth Archived 30 January 2010 at the Wayback Machine, The Observer, 13 October 2002. https://web.archive.org/web/20100130210416/http://www.guardian.co.uk/books/2002/oct/13/poetry.features1 <!--{{JÄRJESTA:Duffy, Carol Ann}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]]--> =[[Anette Parksepp]]= '''Anette Parksepp''' on eesti ajakirjanik. * https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Toominga_fotopreemia (2011) * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20180308.2.10.1 * https://www.vikerkaar.ee/archives/25780 Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest * ! https://kultuur.err.ee/1151025/anette-parksepp-muumiorg-on-kui-pelgupaik * https://epl.delfi.ee/artikkel/91440478/paeva-teema-anette-parksepp-valitsus-otsustas-et-kedagi-ei-tohi-diskrimineerida-toestuseks-muutis-diskrimineeriva-referendumi-aega * ! https://arvamus.postimees.ee/4317125/anette-parksepp-mihkel-mutile-voib-olla-mehed-toesti-kasutavad-oma-joupositsiooni-nii-massiliselt-et-igal-teisel-naisel-on-raakida-oma-ahistamise-lugu * https://epl.delfi.ee/artikkel/91967695/samm-kliimadustoopiale-lahemal-usa-aktsiaturul-hakati-kauplema-veega? * ! http://www.vikerkaar.ee/archives/25736#anette Veebruar, 2020 * https://www.delfi.ee/teemalehed/anette-parksepp <!--{{JÄRJESTA:Parksepp, Anette}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]--> = Simona Kossak= '''Simona Kossak''' oli poola ökoloog ja looduskaitsja. * https://pl.wikiquote.org/wiki/Simona_Kossak * https://pl.wikipedia.org/wiki/Simona_Kossak <!--{{JÄRJESTA:Kossak, Simona}} [[Kategooria:Poola ökoloogid]] [[Kategooria:Poola looduskaitsjad]]--> = [[Kertu Birgit Anton]] = '''Kertu Birgit Anton''' on Eesti kliimaaktivist. * https://www.err.ee/1210366/kertu-birgit-anton-el-i-kliimaeesmargid-pole-piisavad-et-olla-turvalised * https://www.err.ee/1055550/presidendi-konevoistluse-voitja-kertu-birgit-anton-ma-tunnen-muret * https://edasi.org/54728/muute-murdev-noorus-kliimaaktivist-kertu-birgit-anton/ * https://leht.postimees.ee/7058996/kertu-birgit-anton-it-assad-soost-olenemata * https://epl.delfi.ee/artikkel/91487186/kertu-birgit-anton-sona-tegi-haiget-aga-sona-viib-ka-edasi * https://www.pealinn.ee/tagid/koik/kliimaaktivist-kertu-birgit-anton-noori-ei-peaks-kasitlema-eraldi-n258810 <!--{{JÄRJESTA:Anton, Kertu Birgit}} [[Kategooria:Eesti aktivistid]]--> =Aila Meriluoto= ==Luule== Tsitaadid on tõlgitud väljaandest: "Kootut runot" ("Kogutud luuletused"), Porvoo, Helsinki: Werner Söderström Oy, 1976. ==="Klaasimaal"=== Luuletused Aita Meriluoto esikkogust "Lasimaalaus" ("Klaasimaal", 1946, praeguseks on ilmunud vähemalt 14 trükki). <poem> Kuoleman ankarat kasvot kauan tunsin jo ennen, kuin minä rahtua tiesin, millainen elämä on. Siksi en tänään seiso portilla vartoen, milloin "prinssi Elämä" saapuu - ja ohi kulkea voi. Mikään ei ohitse kulje. Tyynet on silmäni, joihin maailman rikkaat muodot selkeinä kuvastuvat. Elämä itse mä olen, avoinna seison kuin kukka iloinen, luja ja valmis, kuoleman vertainen. *** Surma kõledat palet tundsin ammugi enne, kui üldse aimata võisin, milline elu on. Sestap ei seisa ma täna väravas valvates, millal ükskord "Prints Elu" saabub - ja edasi minna võib. Miski mööda ei lähe. Minu tüüneisse silmi maailma kirevad vormid paistavad selgeina. Elu olen ma ise, avali õiena seisan, õnnelik, kindel ja valmis, surmaga võrdne ma. </poem> * "Täna" ("Tänään", lk 9-10) <poem> Pientä on kaikki yön kämmenellä, pieniä meret ja vuosisadat, tornit päivällä pystytetyt, pieniä ihmisten mahtavat joukot... Hetkeksi päivään päästyänsä silmiään sokkoina siristävät: vääntynein muodoin kaikki seisoo, vääriä peilejä kaikkialla. Katsovat kättään ja sanovat: vahva. Katsovat työtään ja sanovat: suuri. Mutta yön kämmen on alati auki. Vähenee päivä ja päivän valta. Kasvavat totuudet syvyyksistä. Kuljet polkua yötä kohden, pieneksi käyden ja vastustamatta. Pieneksi kaikki käy ympärilläs, tiet sinun polkemas, takomas tornit, pientä on "mistä" ja "minne" ja "miksi" Valmiina astut yön kämmenelle. *** Väike on kõik öö peopesal, väikesed mered ja aastasajad, tornid, mis päevadel püstitatud, väikesed vägevad rahvahulgad... Päeva päädides viimaseks viivuks piiluvad pooleldi suletud silmil: väändunud vormides seisavad asjad, kõikjal paistavad kõverad peeglid. Vaatavad kätt ja ütlevad: tugev. Vaatavad tööd ja ütlevad: vägev. Aga öö pihk on alati valla. Väheneb päev ja päeva vägi. Tõed kasvavad sügavikest. Kõnnid teerajal öö poole, väikesil sammel ja vastupanuta. Väikeseks muutub kõik ümberringi, teed sinu talla all (?), ...? tornid, väiksed on "kust" ja "kuhu" ja "miks" Valmina astud öö pihkudele. </poem> * "Öö peopesal" ("Yön kämmenellä", lk 11-12) <poem> Rauniourut Niin taukosi myrsky, ja äänettömyys putos ylle kuin Jumalan kuollut käsi. Tuli mies, tuli otsalla uupunut syys ja seisoi, kirkko, sun äärelläsi. Ja silmiin murheesta raskaisiin hän keräsi seinien mustuneet karret, keräs tornit; murretut keihäsvarret, ja hitaasti kulki portaaliin. ... Niin valmis oli se, temppeli uus, ei kivistä rakennettu, ei puista: sen Kristus rauniouruista soitti. Säröt äänien viimeistenkin se voitti. Se ehjänä seisoi: hiljaisuus. *** Nii seisma jäi torm ja hääletu vaikus langes maha kui Jumala surnud käsi. Tuli mees, tuli, otsa ees väsinud sügis, ja seisis, kirik, su ... </poem> * "Orelivare" ("Rauniourut", lk 20-22) <poem> Kaksi maljaa Kukkaniityllä liike on laannut. Enää ei tunnu tuulien ajo. Taivaanrannassa vaaleni viipyvä kajo. Taivas on niinkuin hopeamalja, niinkuin ääretön hopeamalja rauhaa tulvillaan. Olen vain kukkanen lähellä maata, lehti ei kanna, ei irtoa juuri. Taivas on ylläni tajuamattoman suuri. Sentään on ihanaa olla pieni, olla kuin malja aivan pieni rauhaa tulvillaan. *** Kaks kaussi Lilleaasal on vaikseks jäänud. Enam ei kuule siin tuulte ulgu. Silmapiiril veel viivitab ehavalgus. Taevas on just nagu hõbekauss just nagu ääretu hõbekauss tulvil rahu. Olen vaid maadligi lilleõis, ei kanna lehti, ei aja ma juurt. Taevas mu kohal on otsata suur. Imeline on olla väike, olla kui kaussike üsna väike tulvil rahu. </poem> * "Kaks kaussi" ("Kaksi maljaa", lk 26-27) =Pauli Murray= * https://en.wikipedia.org/wiki/Pauli_Murray * https://en.wikiquote.org/wiki/Pauli_Murray =Ida B. Wells= * https://en.wikipedia.org/wiki/Ida_B._Wells * https://en.wikiquote.org/wiki/Ida_B._Wells =Inez Milholland= * https://en.wikipedia.org/wiki/Inez_Milholland =Anna Howard Shaw= * https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw =Carrie Chapman Catt= * https://en.wikipedia.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt * https://en.wikiquote.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt =Lucretia Mott= * https://en.wikipedia.org/wiki/Lucretia_Mott * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Lucretia_Coffin_Mott =Elizabeth Cady Stanton= * https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton =John Barth= =="Tee lõpp"== Tsitaadid väljaandest: [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"), Bantam Books, 1981. === 1. ptk === * It is impossible to be at ease in the Progress and Advice Room. The Doctor sits facing you, his legs slightly spread, his hands on his knees, and leans a little toward you. You would not slouch down, because to do so would thrust your knees virtually against his. Neither would you be inclined to cross your legs in either the masculine or the feminine manner: the masculine manner, with your left ankle resting on your right knee, would cause your left shoe to rub against the Doctor's left trouser leg, up by his knee, and possibly dirty his white trousers; the feminine manner, with your left knee crooked over your right knee, would thrust the toe of your shoe against the same trouser leg, lower down on his shin. To sit sideways, of course, would be unthinkable, and spreading your knees in the manner of the Doctor makes you acutely conscious of aping his position, as if you hadn't a personality of your own. Your position, then (which has the appearance of choice, because you are not ordered to sit thus, but which is chosen only in a very limited sense, since there are no alternatives), is as follows: you sit rather rigidly in your white chair, your back and thighs describing the same right angle described by the structure of the chair, and keep your legs together, your thighs and lower legs describing another right angle. :The placing of your arms is a separate problem, interesting in its own right and, in a way, even more complicated, but of lesser importance, since no matter where you put them they will not normally come into physical contact with the Doctor. You may do anything you like with them (you wouldn't, clearly, put them on your knees in imitation of him). As a rule I move mine about a good bit, leaving them in one position for a while and then moving them to another. Arms folded, akimbo, or dangling; hands grasping the seat edges or thighs, or clasped behind the head or resting in the lap -- these (and their numerous degrees and variations) are all in their own ways satisfactory positions for the arms and hands, and if I shift from one to another, this shifting is really not so much a manifestation of embarrassment, or hasn't been <!-- lk 2/3 -->since the first half-dozen interviews, as a recognition of the fact that when one is faced with such a multitude of desirable choices, no one choice seems satisfactory for very long by comparison with the aggregate desirability of all the rest, though compared to any one of the others it would not be found inferior. :It seems to me at just this moment (I am writing this at 7:55 in the evening of Tuesday, October 4, 1955, upstairs in the dormitory) that, should you choose to consider that final observation as a metaphor, it is the story of my life in a sentence - to be precise, in the latter member of a double predicate nominative expression in the second independent clause of a rather intricate compound sentence. You see that I was in truth a grammar teacher. (lk 2-3) === 2. ptk === *[Jake:] "You take a boy -- bright kid, alert kid, you see it at once, but never been exposed to ''thinking'', never been in an environment where intellectual activity was as common as eating or sleeping. You see a fresh young mind that's never had a chance to flex its muscles, so to speak. Maybe he can't speak good English. Never ''heard'' good English spoken. Not his fault. Not wholly his parents' fault. But there he is." :My audience was most receptive, all except Joe Morgan, who regarded me coolly. :"So you start him off. Parts of speech! Subjects and verbs! Modifiers! ''Complements!'' And after a while, rhetoric. Subordination! Coherence! Euphony! You drill and drill, and talk yourself blue in the face, and all the time you see that boy's mind groping, stumbling, stretching, making false steps. And then, just when you're ready to chuck the whole thing -" :"I know!" Miss Banning breathed. "One day, just like all the rest, you say the same thing for the tenth time - and ''click!''" She snapped her fingers jubilantly at Dr. Schott. "He's got it! ''Why, there's nothing to it!'' he says. ''It's plain as day!''" :"That's what we're here for!" Dr. Schott said quietly, with some pride. "That's what we all live for. A little thing, isn't it?" :"Little," Dr. Carter agreed, "but it's the greatest miracle on God's green earth! And the most mysterious, too." === 3. ptk === * My moods were little men, and when I killed them they stayed completely dead. (lk 30) === 4. ptk === * Once I had a dream in which it became a matter of some importance to me to learn the weather prediction for the following day. I searched the newspapers for the weather report, but couldn't find it in its usual place. I turned the radio on, but the news broadcasters made no mention of tomorrow's weather. I dialed the Weather number on the telephone (this dream took place in Baltimore), but although the recording described the current weather conditions it told me nothing about the forecast for the next day. Finally, in desperation, I called the Weather Bureau directly, but it was late at night and no one answered. I happened to know the chief meteorologist's name, and so I called his house. The telephone rang many times before he answered, and then it seemed to me that I detected an uneasiness in his voice. :"What is it?" he asked. :"I want to know what weather we'll be having tomorrow," I demanded. "It's terribly important: you see, I --" :"There's no use your trying to impress me," the meteorologist said. "No use at all. What made you suspicious?" :"Suspicious of what? I assure you, sir, I just want to know what the weather will be tomorrow. I can't say I see anything suspicious in that question." :"There isn't going to be any weather tomorrow, if you must know." :"What?" :"You heard me. I said there isn't going to be any weather tomorrow. All our instruments agree. You mustn't be skeptical. No weather." :":But that's impossible!" :"I've said what I've said," the weatherman grumbled. "Take it or leave it. No weather tomorrow, and that's that. Leave me alone, now; I have to sleep." :That was the end of the dream, and I woke up very much upset. I tell it now to illustrate a difference between moods and the weather, their usual analogy: a day without weather is unthinkable, but for me at least there were frequently days without any mood at all. On these days Jacob Horner, except in a meaningless metabolistic sense, ceased to exist altogether, for I was without a personality. Like those microscopic specimens that biologists must dye in order to make them visible at all, I had to be colored with some mood or other if there was to be a recognizable self to me. (lk 35-36) * [Joe:] "Four things that I'm not impressed by," he added, "are unity, harmony, eternality, and universality. In my ethics the most a man can ever do is be right from his point of view; there's no general reason why he should even bother to defend it, much less expect anybody else to accept it, but the only thing he can do is operate by it, because there's nothing else. He's got to expect conflict with people or institutions who are also right from ''their'' points of view, but whose points of view are different from his." * "That's one reason why I don't apologize for things," Joe said finally. "It's because I've no right to expect you or anybody to accept anything I do or say -- but I can always ''explain'' what I do or say. There's no sense in apologizing, because nothing is ultimately defensible. But a man can act coherently; he can act in ways that he can explain, if he wants to. This is important to me. Do you know, for the first month of our marriage Rennie used to apologize all over herself to friends who dropped in, because we didn't have much furniture in the house. She knew very well that we didn't want any more furniture even if we could have afforded it, but she always apologized to other people for not having their point of view. One day she did it more elaborately than usual, and as soon as the company left I popped her one on the jaw. Laid her out cold. When she came to, I explained to her very carefully why I'd hit her. She cried, and apologized to me for having apologized to other people. I popped her again." :There was no boastfulness in Joe's voice when he said this; neither was there any regret. :"What the hell, Jake, the more sophisticated your ethics get, the stronger you have to be to stay afloat. And when you say good-by to objective values, you really have to flex your muscles and keep your eyes open, because you're on our own. It takes ''energy'': not just personal energy, but cultural energy, or you're lost. Energy's what makes the difference between American pragmatism and French existentialism -- where the hell else but in America could you have a cheerful nihilism, for God's sake? I suppose it was rough, slugging Rennie, but I saw the moment as a kind of crisis. Anyhow, she stopped apologizing after that." (lk 47) * "Rennie would've told you if you hadn't flustered her by making fun of her," he smiled; "the only demonstrable index to a man's desires is his acts, when you're speaking of past time: what a man did is what he wanted to do." :"What?" :"Don't you see?" asked Rennie, and Joe sat back and relaxed. "The idea is that you could have conflicting desires -- say, the desire not to have dinner with us and the desire not to offend us. If you end by coming to dinner it's because the second desire was stronger than the first: other things being equal, you wouldn't want to eat with us, but other things never are equal, and actually you'd rather eat with us than insult us. So you eat with us - that's what you ''finally'' wanted to do. You shouldn't say you'll eat with us whether you want to or not; you should say you'll eat with us if it satisfies desires in you stronger than your desire ''not'' to eat with us." :"It's like combining plus one hundred and minus ninety-nine," Joe said. "The answer is just barely plus, but it's completely plus. That's another reason why it's silly for anybody to apologize for something he's done by claiming he didn't really want to do it: what he ''wanted'' to do, in the end, was what he did. That's important to remember when you're reading history." (lk 49-50) === 5. ptk === * The clumsy force of Rennie was a thing that attracted me during the weeks following this dinner of shrimp, rice, beer, and values that the Morgans had fed me. It was a clumsiness both of action and of articulation - Rennie lurched and blurted - and I was curious to know whether what lay behind it was ineptitude or graceless strength. :At least this was my attitude when we began my riding lessons. My mood was superior, in that I regarded myself as the examiner and her as the subject, but it was not supercilious, and there was a certain sympathy in my curiosity. That I felt this special superiority is fortunate, because it got me through the first lessons on horseback, which otherwise would have been difficult to face indeed. I hated not the work but the embarrassment of learning new things, the ludicrousness of the tyro, and I can't imagine ever having learned to ride horses (for I had only the most vagrant interest in riding) without this special curiosity and special superiority feeling to salve my pride. (lk 51) * I remarked to Rennie once that it was a pity Joe couldn't enjoy the place with us. :"That's a silly thing to say," she said, a little upset. :"Like all politeness is silly," I smiled. "I feel politely sorry for him grinding away at the books while we gallop and splash around." :"Better not tell him that; he hates pity." :"That's a silly way to be, isn't it?" I said mildly. "Joe's funny as hell." :"What do you mean, Jake?" We were resting after a swim; I was lying comfortably supine under a tree beside the water, chewing on a green pine needle and squinting over at Susie and Tom Brown, tethered nearby. Rennie had been slouched back like a sack of oats against the same tree, smoking, but now she sat up and stared at me with troubled eyes. :"How can you possibly call Joe silly, of all people?" :"Do you mean how can I of all people call Joe silly, or how can I call Joe of all people silly?" :"You know what I mean: how can you call Joe silly? Good God!" :"Oh," I laughed. "What could be sillier than getting upset at politeness? If I really felt sorry for him it would be my business, not his; if I'm just saying I feel sorry for him to be polite, there's even less reason to be bothered, since I'm just making so much noise." :"But that kind of noise is absurd, isn't it?" :"Sure. Where did you and Joe get the notion that things should be scrapped just because they're absurd? That's a silly one for you. For that matter, what could be sillier than this whole aim of living coherently?" (lk 55) * Rennie stood up. Her expression, I should guess, was that of the Athenians on the morning they discovered that Alcibiades had gelded every marble god in town. She was speechless. (lk 55-56) * [Rennie:] "You know, I lived in a complete fog from the day I was born until after I met Joe," she said. "I was popular and all that, but I swear it was just like I was asleep all through school and college. I wasn't really interested in anything, I never thought about anything. I never even particularly wanted to do anything -- I didn't even especially enjoy myself. I just dreamed along like a big blob of sleep. If I thought about myself at all, I guess I lived on my potentialities, because I never felt dissatisfied with myself." (lk 57) * "First of all, suppose everyone's personality is unique. Does it follow that because a thing is unique it's valuable? You're saying that it's better to be a real Rennie MacMahon than an imitation Joe Morgan, but that's not self-evident, Jake; not at all. It's just romantic. I'd rather be a lousy Joe Morgan than a first-rate Rennie MacMahon. To hell with pride. This unique-personality business is another thing that's no absolute." :"To quote the gospel to you, Rennie," I said: "it doesn't follow either that because a thing's not absolute it isn't valuable." (lk 62-63) * [Joe ja Rennie] Probably he knew she was lying, although it is hard for one who is aware of the truth to judge effectively its disguise. (lk 65-66) * Real people aren't any different when they're alone. No masks. What you see of them is authentic." :"Horseshit. Nobody's authentic." (lk 70) * It is indeed the grossest of injustices to observe a person who believes himself to be alone. (lk 70) * Rennie closed her eyes and pressed her forehead against the window sill. I stood beside her, out of the light from the brilliant living room, and stroked and stroked her hair, speaking softly in her ear the wordless, grammarless language she'd taught me to calm horses with. (lk 71) === 6. ptk === * [Doktor:] * <!-- lk 81-->"I daresay you don't know the seating capacity of the Cleveland Municipal Stadium, do you?" :''"What?"'' :The Doctor did not smile. "You suggest that my question is absurd, when you have no grounds for knowing whether it is or not -- you obviously heard me and understood me. Probably you want to delay my learning that you ''don't'' know the seating capacity of Cleveland Municipal Stadium, since your vanity would be ruffled if the question ''weren't'' absurd, and even if it were. It makes no difference whether it is or not, Jacob Horner: it's a question asked you by your doctor. Now, is there any ultimate reason why the Cleveland Stadium shouldn't seat fifty-seven thousand, four hundred eighty-eight people?" :"None that I can think of," I grinned. :"Don't pretend to be amused. Of course there's not. Is there any reason why it shouldn't seat eighty-eight thousand, four hundred seventy-five people?" :"No, sir." :"Indeed not. Then as far as Reason is concerned its seating capacity could be almost anything. Logic will never give you the answer to my question. Only Knowledge of the World will answer it. There's no ultimate reason at all why the Cleveland Stadium should seat exactly seventy-seven thousand, seven hundred people, but it happens that it does. There's no reason in the long run why Italy shouldn't be shaped like a sausage instead of a boot, but that doesn't happen to be the case. ''The world is everything that is the case'', and what the case is is not a <!-- lk 81/82-->matter of logic. If you don't simply ''know'' how many people can sit in the Cleveland Municipal Stadium, you have no real reason for choosing one number over another, assuming you can make a choice at all - do you understand? But if you have some Knowledge of the World you may be able to say, 'Seventy-seven thousand, seven hundred,' just like that. No choice is involved." (lk 81-82, 6. ptk) * "You claim to be unable to choose in many situations," he said once. "Well, I claim that that inability is only theoretically inherent in situations, when there's no chooser. Given a particular chooser, it's unthinkable. So, since the inability ''was'' displayed in your case, the fault lies not in the situation but in the fact that there was no chooser. Choosing is existence: to the extent that you don't choose, you don't exist. Now, everything we do must be oriented toward choice and action. It doesn't matter whether this action is more or less reasonable than inaction; the point is that it is its opposite." :"But why should anyone prefer it?" I asked. :"There's no reason why you should prefer it," he said, "and no reason why you shouldn't. One is a patient simply because one chooses a condition that only therapy can bring one to, not because any one condition is inherently better than another. All my therapies for a while will be directed toward making you conscious of your existence. It doesn't matter whether you act constructively or even consistently, so long as you act. It doesn't matter to the case whether your character is admirable or not, so long as you think you have one." :"I don't understand why you should choose to treat anyone, Doctor," I said. :"That's my business, not yours." (lk 83, 6. ptk) * There were special diets and, for many patients, special drugs. I learned of Nutritional Therapy, Medicinal Therapy, Surgical Therapy, Dynamic Therapy, Informational Therapy, Conversational Therapy, Sexual Therapy, Devotional Therapy, Occupational and Preoccupational Therapy, Virtue and Vice Therapy, Theotherapy and Atheotherapy -- and, later, Mythotherapy, Philosophical Therapy, Scriptotherapy, and many, many other therapies practiced in various combinations and sequences by the patients. Everything, to the Doctor, is either therapeutic, anti-therapeutic, or irrelevant. He is a kind of super-pragmatist. (lk 84) * [Doktor:] "It would not be well in your particular case to believe in God," he said, "Religion will only make you despondent. But until we work out something for you it will be useful to subscribe to some philosophy. Why don't you <!-- lk 84/85-->read Sartre and become an existentialist?" (lk 84-85) * [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma. Need mõlemad on head eksistentsialistlikud eeldused ja kas nad on tõesed või väärad, ei paku meile huvi - sinu puhul on nad kasulikud. (lk 88) * [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult pea- ja kõrvaltegelasi. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust vale. Igaüks on paratamatult omaenda eluloo kangelane. "Hamletit" võiks jutustada Poloniuse vaatepunktist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled pulmas uksehoidja. Peigmehe vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise rolli'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, <!-- lk 88/89-->vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. :Kuid me ei ole mitte üksnes omaenda elulugude kangelased - me oleme need, kes loo välja mõtlevad ja annavad teistele inimestele kõrvaltegelaste olemuse. Kuid reeglina ei ole mitte kellegi elulugu iial vaid üks kooskõlalise tegevustikuga lugu, me mõtestame kogu aeg ümber, mis laadi kangelased me oleme, ja mis laadi kõrvalrolle teised inimesed sellest tulenevalt mängima peaksid. See on üldjuhul tõsi. Kui keegi etendab päevad läbi peaaegu ühtsama tegelast, on see kas sellepärast, et tal puudub kujutlusvõime, just nagu näitlejal, kes suudab mängid vaid ühtainust rolli, või kuna tema kujutusvõime on nii laiahaardeline, et ta näieb iga on elus ettetulevat olukorda episoodina mingis suurejoonelises kõikehõlmavas tegevustikus ja suudab olukordi niiviisi moonutada, et nende kõigiga saab hakkama sama tüüpi kangelane. Aga see on ülimalt haruldane. :Sedalaadi rollimääramine ongi müüdiloome ja kui seda tehakse, teadlikult või alateadlikult, oma ego paisutamiseks või kaitsmiseks - ja seda tehakse sel eesmärgil tõenäoliselt kogu aeg - saab sellest mütoteraapia. Asja iva seisneb selles: selline liikumisvõimetus, mida sa tundsid tookord Penni jaamas, on võimalik ainult inimese jaoks, kes on mingil põhjusel loobunud mütoteraapias osalemisest. Tookord pingil istudes polnud sa ei pea- ega kõrvaltegelane: sa polnud üldse mingi tegelane. Sellepärast, et seda on korduvalt juhtunud, pean ma seletama sulle midagi, mis tuleb kõigil teistel välja loomulikult. See on nagu õpetada paralüütikut jälle kõndima. :Paljud kriisid inimeste elus leiavad aset seepärast, et kangelase roll, mille nad on ühe olukorra või olukordade rühma jaoks valinud, uues ettejuhtuvas olukorras enam ei toimi või - mis on sisuliselt sama asi - kuna neil ei ole piisavalt kujutlusvõimet, et moonutada uut olukorda oma vana rolli jaoks sobivaks. Nii juhtub näiteks vanematega, kui nende lapsed vanemaks saavad, ja armastajatega, kui üks neist teisele enam ei meeldi. Kui uus olukord muutub liiga tugevaks, et seda eirata, ja nad ei suuda leida maski, mille abil selles hakkama saada, võivad nad muutuda skisofreenilisteks - see mask on hädaabinõu - või lihtsalt puruneda. Kõik terviklikkuse küsimused <!-- lk 89/90-->hõlmavad seda kaalutlust, kuna inimese terviklikkus seisneb truuduses stsenaariumile, mille ta on enda jaoks kirjutanud. :Ma ütlesin, et sa oled liiga ebastabiilne, et mängida kogu aeg ühtainust osa - ja sa oled ka liiga kujutlusvõimetu -, nii et sul on parem tegelda nende kriisidega, muutes stsenaariumit nii tihti kui vaja. See peaks sul loomupäraselt välja tulema. Sinu jaoks on tähtis mõista, et sa teed seda, et mitte jääda ilma stsenaariumita või antud olukorra jaoks vale stsenaariumiga. Näiteks said sa algaja kohta päris hästi hakkama, kui marssisid siia siia veidi aja eest sisse enesekindlalt ja peaaegu ülbelt, määrates mulle šarlatani rolli. Aga sa pead suutma vahetada maske kohe, kui ma muudan selle, millega sa sisenesid, kuidagiviisi kõlbmatuks. Sa võiksid - ma pakun lihtsalt suvalisi võimalusi - hakata mõtlema minust kui Vanast Targast Mentorist, ütleme, omamoodi makjavellilikust Nestorist, ja endast kui Naiivsest, Kuid Paljulubavast Noorest Õpilasest, noorest Aleksandrist, kes ühel päeval kasutab kõiki neid õpetusi praktikas ja hiilgab palju säravamalt kui õpetaja. Saad sa aru? Või - see on häiriv, kuid hädaabinõuna kõlbulik - Vaikselt Põlglik Noormees, kes kannatab Vana Hullu sonimise välja, kuid lahkub siit nendest mõjutamatuna. Ma nimetan seda häirivaks seepärast, et seda kasutades lõikad sa end ära liiga paljust, mida sa pole veel õppinud. :On ülimalt tähtis, et sa õpiksid neid maske kõhklematult omaks võtma. Ära arva, et nende taga on veel midagi. Ei ole. "Ego" tähendab "mina" ja "mina" tähendab "ego" ja ego on juba definitsiooni järgi mask. Kui puudub ego - nii, nagu sul pingil istudes -, puudub ka "mina". Kui sa mõnikord tunned, et su mask on "ebasiiras" - võimatu sõna! -, siis ainult sellepärast, et üks su maskidest ei sobi teisega. Sa ei saa kahte korraga kanda. See tekitab konflikti ja maskidevaheline konflikt põhjustab liikumisvõimetust samamoodi kui maski puudumine. Mida tugevamalt sa oma olukorda dramatiseerida suudad, määratledes omaenda rolli ja kõigi teiste rollid, seda turvalisem sul on. Paralüütikute mütoteraapias ei ole oluline, kas sul on pea- või kõrvalosa, kuni see on selgelt läbimõeldud, aga tavaliselt on loomulik olla alati peaosas. Nüüd ütle midagi."<!-- lk 90/91--> : Ma ei suutnud. : "Ütle midagi!" käskis Doktor. "Liigu! Võta roll!" : Püüdsin kõigest väest mingit rolli välja mõelda, kuid ei suutnud. (lk 88-91, 6. ptk) === 7. ptk === * The dance of sex: if one had no other reason for choosing to subscribe to Freud, what could be more charming than to believe that the whole vaudeville of the world, the entire dizzy circus of history, is but a fancy mating dance? That dictators burn Jews and businessmen vote Republican, that helmsmen steer ships and ladies play bridge, that girls study grammar and boys engineering all at behest of the Absolute Genital? When the synthesizing mood is upon one, what is more soothing than to assert that this one simple yen of humankind, poor little coitus, alone gives rise to cities and monasteries, paragraphs and poems, foot races and battle tactics, metaphysics and hydroponics, trade unions and universities? Who would not delight in telling some extragalactic tourist, "On our planet, sir, males and females copulate. Moreover, they enjoy copulating. But for various reasons they cannot do this whenever, wherever, and with whomever they choose. Hence all this running around that you observe. Hence the world?" A therapeutic notion! (lk 93) * In a classroom on the first day of a new term the air's electric with sex like ozone after a summer storm, and all sensed it, if all couldn't name it: the rubby sweet friskies twitched in their seats and tugged their skirts down dimpled white knees; the springy fresh men flexed and slouched, passed quick hands over crew cuts; I folded arms and tightened hams, and leaning against the desk, let its edge press calmingly against my trouser fly like a steadying hand. Early blue morning is an erotic time, the commencement of school terms an erotic season; little's to be done but nod to Freud on such a day. (lk 94) * [Jake:] "Don't you understand that all this rigmarole of flattery and chivalry -- the whole theatrical that men perform for women - is ''disrespect''? Any lie is disrespect, and a relationship based on that nonsense is a lie. Chivalry is a fiction invented by men who don't want to be bothered with taking women seriously. The minute a man and woman assent to it they stop thinking of each other as individual human beings: they assent to it precisely so they won't have to think about their partners. Which is completely useful, of course, if sex is the only thing that's on your mind." (lk 97) * By that time, if we had been consciously thinking of first steps - and I for one certainly wasn't - I'm sure we both would have assumed that the first steps, whoever made them, had already been made. I mention this because it applies so often to people's reasoning about their behavior in situations that later turn out to be regrettable: it is possible to watch the sky from morning to midnight, or move along the spectrum from infrared to ultraviolet, without ever being able to put your finger on the precise point where a qualitative change takes place; no one can say, "It is exactly here that twilight becomes night," or blue becomes violet, or innocence guilt. One can go a long way into a situation thus without finding the word or gesture upon which initial responsibility can handily be fixed - such a long way that suddenly one realizes the change has already been made, is already history, and one rides along then on the sense of an inevitability, a too-lateness, in <!-- lk 100/101 -->which he does not really believe, but which for one reason or another he does not see fit to question. (lk 100-101) * "I'm afraid of violence," I said. "I'm always afraid of any kind of violence, even violent emotions. But you have to understand that when anything that matters is concerned, I wouldn't go an inch out of my way to avoid violence. Fear is different from cowardice. If I don't want you to tell Joe it's because I'm afraid of possible violence, but I'd never say a word to talk you out of telling him. There's nothing a man can do about fear, but he has to choose to be cowardly." (lk 105) =Helgi Muller= ==Luule== <poem> Astusin [[kastepiisk]]u mööda, [[linnulaul]]ude [[redel]]it. [[Kurekatlad]] kõlisesid, [[pääsusilm]]ad päevitasid, [[kullerkupud]] kumasid. Küll olid [[päev]]al pikad rajad. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 =Amanda Gorman= [[Pilt:Amanda Gorman 2017 LOC.jpg|pisi|Amanda Gorman, 2017.]] '''Amanda Gorman''' (sündinud 7. märtsil 1998) on USA luuletaja ja aktivist, kes kirjutab valdavalt ühiskondlikel teemadel. 2017. aastal sai temast esimene USA riiklik noorpoeet-laureaat (National Youth Poet Laureate), 2021. aasta 20. jaanuaril esines ta president [[Joe Biden]]i ametissepühitsemisel luuletusega "Mägi, millele me ronime" ("The Hill We Climb"). Põhimõtteliselt on ta USA [[Sveta Grigorjeva]]. =="Mägi, millele me ronime"== <poem> Kui saabub päev, küsime endilt, kust leiaksime valgust selles lõputus varjus? Me kanname endaga kaotust, peame kahlama läbi mere Saime hakkama elaja kõhus Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu Ja normid ja arusaamad sellest mis lihtsalt on Ei ole alati lihtsalt õiglus Ja ikkagi kuulus koidik meile juba enne kui me seda teadsime Kuidagi me seda teeme Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud rahvast, mis pole murdunud üksnes lõpetamata Meie, maa ja aja järglased Kus kõhn must tüdruk kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema võib unistada presidendiks saamisest ja leida end ühe sellise ees esinemas When day comes we ask ourselves, where can we find light in this never-ending shade? The loss we carry, a sea we must wade We've braved the belly of the beast We've learned that quiet isn't always peace And the norms and notions of what just is Isn’t always just-ice And yet the dawn is ours before we knew it Somehow we do it Somehow we've weathered and witnessed a nation that isn’t broken but simply unfinished We the successors of a country and a time Where a skinny Black girl descended from slaves and raised by a single mother can dream of becoming president only to find herself reciting for one Ning jah me pole kaugeltki lihvitud kaugel hiilgavast kuid see ei tähenda, et me püüame luua täiuslikku liitu Me püüame luua liitu, millel on eesmärk Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja loomujoontele Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel vaid sellele, mis seisab meie ees Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused Me paneme relvad käest et võiksime ulatada käed üksteisele Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud: Et isegi leinas me lootsime Et isegi piinas me püüdsime Et isegi kurnatult me kasvasime Et me jääme alati seotuks võidukaina Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene And yes we are far from polished far from pristine but that doesn’t mean we are striving to form a union that is perfect We are striving to forge a union with purpose To compose a country committed to all cultures, colors, characters and conditions of man And so we lift our gazes not to what stands between us but what stands before us We close the divide because we know, to put our future first, we must first put our differences aside We lay down our arms so we can reach out our arms to one another We seek harm to none and harmony for all Let the globe, if nothing else, say this is true: That even as we grieved, we grew That even as we hurt, we hoped That even as we tired, we tried That we’ll forever be tied together, victorious Not because we will never again know defeat but because we will never again sow division Pühakiri käsib meil kujutleda et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all Ja mitte keegi ei hirmuta neid Kui me elame oma aja vääriliselt Siis ei peitu võit mitte relvas Vaid meie ehitatud sildades See on lubadus lagendikule Mägi, millele me ronime Kui me vaid julgeme Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus, see on minevik, millesse me astume ja viis, kuidas me seda parandame Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva kui laseks end jagada Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada ei saa seda kunagi alatiseks lüüa Scripture tells us to envision that everyone shall sit under their own vine and fig tree And no one shall make them afraid If we’re to live up to our own time Then victory won’t lie in the blade But in all the bridges we’ve made That is the promise to glade The hill we climb If only we dare It's because being American is more than a pride we inherit, it’s the past we step into and how we repair it We’ve seen a force that would shatter our nation rather than share it Would destroy our country if it meant delaying democracy And this effort very nearly succeeded But while democracy can be periodically delayed it can never be permanently defeated Sellesse tõesse sellesse usku me usume Sest kuni meie vaatame tulevikku vaatab ajalugu meid See on õiglase lunastuse ajastu Me kartsime selle sünnil Me polnud valmis saama pärijaiks nii hirmutavale tunnile kuid leidsime selles jõu kirjutada uus peatükk Pakkuda endile lootust ja naeru Nii et kui me kord küsisime kuidas võiksime katastroofist jagu saada? Küsime nüüd kuidas võiks katastroof meist jagu saada? Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli vaid liigume selle poole, mis olema saab Maa, mis on räsitud, kuid terve, heatahtlik, kuid julge, raevukas ja vaba In this truth in this faith we trust For while we have our eyes on the future history has its eyes on us This is the era of just redemption We feared at its inception We did not feel prepared to be the heirs of such a terrifying hour but within it we found the power to author a new chapter To offer hope and laughter to ourselves So while we once we asked, how could we possibly prevail over catastrophe? Now we assert How could catastrophe possibly prevail over us? We will not march back to what was but move to what shall be A country that is bruised but whole, benevolent but bold, fierce and free Meid ei peleta ega katkesta ähvardused sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus oleks järgmise põlvkonna pärand Meie komistused saaksid nende koormaks Kuid üks on kindel: Kui me ühendame halastuse jõuga ja jõu õiglusega, siis saab meie pärandiks armastus ja see muudab me laste sünniõigust Nii et jätkem endast maha maa, mis on parem kui see, mis jäeti meile Iga hingetõmbega mu pronksrinnast muudame selle haavatud maailma imeliseks Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest, me tõuseme tuulisest kirdest kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest, me tõuseme päikses küpsenud lõunast Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume ja meie riigi iga nurgake ja iga paik, mida kutsutakse meie maaks, meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb, räsitud ja kaunis We will not be turned around or interrupted by intimidation because we know our inaction and inertia will be the inheritance of the next generation Our blunders become their burdens But one thing is certain: If we merge mercy with might, and might with right, then love becomes our legacy and change our children’s birthright So let us leave behind a country better than the one we were left with Every breath from my bronze-pounded chest, we will raise this wounded world into a wondrous one We will rise from the gold-limbed hills of the west, we will rise from the windswept northeast where our forefathers first realized revolution We will rise from the lake-rimmed cities of the midwestern states, we will rise from the sunbaked south We will rebuild, reconcile and recover and every known nook of our nation and every corner called our country, our people diverse and beautiful will emerge, battered and beautiful Kui saabub päev, astume varjust välja, leekides ja kartmatud Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame Sest valgus on alati, kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha, kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla When day comes we step out of the shade, aflame and unafraid The new dawn blooms as we free it For there is always light, if only we’re brave enough to see it If only we’re brave enough to be it </poem> ==Välislingid== * [https://thehill.com/homenews/news/535052-read-transcript-of-amanda-gormans-inaugural-poem Algupärandi transkriptsioon], The Hill, 20.01.2021 =Jill Biden= [[Pilt:Jill_Biden_official_portrait_2.jpg|pisi|Jill Biden]] '''Jill Tracy Biden''' (neiupõlvenimega Jacobs, hiljem Stevenson; sündinud [[3. juuni]]l [[1951]] [[Hammonton]]is [[New Jersey]]s USAs) on USA pedagoog, inglise filoloogia professor Põhja-Virginia Kogukonnakolledžis (Northern Virginia Community College). Tal on pedagoogikadoktori kraad Delaware'i Ülikoolist (2007). 2012. aastal avaldas ta lasteraamatu "Don't Forget, God Bless Our Troops", mis põhines tema kasupoja Beau väeteenistusel, ning 2019. aastal mälestusteraamatu "Where the Light Enters: Building a Family, Discovering Myself". Tema abikaasa [[Joe Biden]] tegeleb väikestviisi poliitikaga, nende tütar [[Ashley Biden]] on moelooja, filantroop ja aktivist. * She has said of teaching at a community college, "I feel like I can make a greater difference in their lives. I just love that population. It just feels really comfortable to me. I love the women who are coming back to school and getting their degrees, because they're so focused."[38] * But following George W. Bush's reelection in 2004, she urged her husband to run again for president,[39] later saying: "I literally wore black for a week. I just could not believe that he won, because I felt that things were already so bad. I was so against the Iraq War. And I said to Joe, 'You've got to change this, you have to change this.'" ** Libby Copeland, [https://web.archive.org/web/20101107160055/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/22/AR2008102203657.html "Campaign Curriculum"], The Washington Post, October 23, 2008. Koopia Internet Archive'is, 7. november 2010 * She told a colleague, "My standard line when students ask me if I am married to the VP is to say that I am one of his relatives. That usually quiets them." ** Glueck, Katie; Eder, Steve (February 2, 2020). "In Iowa, a Former Second Lady Campaigns to Be the First". The New York Times. p. A16. Archived from the original on July 19, 2020. Retrieved February 12, 2020. https://web.archive.org/web/20200719231401/https://www.nytimes.com/2020/02/01/us/politics/joe-jill-biden-2020.html * Staffers recall Biden always carrying students' work around with her on trips, and Michelle Obama's recollection of her time travelling with Biden was simply, "Jill is always grading papers."[19] ** Yuan, Jada; Linskey, Annie (August 17, 2020). "Jill Biden is finally ready to be first lady. Can she help her husband beat Trump?". The Washington Post. Archived from the original on August 19, 2020. Retrieved August 19, 2020. https://web.archive.org/web/20200819145936/https://www.washingtonpost.com/lifestyle/style/jill-biden-is-finally-ready-to-be-first-lady-can-she-help-her-husband-beat-trump/2020/08/17/acacc936-e007-11ea-8181-606e603bb1c4_story.html * That same month, she was named board chair of Save the Children; she said, "I think [their] emphasis on education fits with my life's work."[84] "Jill Biden to Be Named Board Chair of Save the Children". U.S. News & World Report. Associated Press. February 21, 2017. Archived from the original on August 6, 2017. Retrieved August 6, 2017. https://web.archive.org/web/20170806182746/https://www.usnews.com/news/tennessee/articles/2017-02-21/jill-biden-to-be-named-board-chair-of-save-the-children * Then in May 2018, she gave a commencement address at Bishop State Community College in Alabama, telling the graduates that "Maybe like me, life got in the way and it's taken you a lot longer than you expected to get here today. ... Whoever you are, know this, if you can walk across this stage, you can do anything."[90] ** "'You can do anything,' Dr. Jill Biden says at Bishop State's Commencement". Huntsville, Alabama: WAAY-TV. May 11, 2018. Archived from the original on July 23, 2018. Retrieved July 23, 2018. https://web.archive.org/web/20180723034306/http://www.waaytv.com/content/national/482372731.html <!--{{JÄRJESTA:Biden, Jill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide õpetajad]]--> =[[Sally Rooney]]= '''Sally Rooney''' (sündinud 20. veebruaril 1991 Castlebaris Mayo maakonnas Iirimaal) on iiri kirjanik, stsenarist, toimetaja ja luuletaja. Eesti keeles on ilmunud tema debüütromaan "Vestlused sõpradega" (i.k "Conversations with Friends", 2017; e.k. Tallinn : Varrak, 2019, tlk Triin Tael). Järjeromaani "Normal People" (2018) alusel valmis 2020 BBC telesari. ==Intervjuud== * I’ve never attempted to write from the perspective of someone older than me so my novels are all about my cohort. That’s not about making a statement, but it’s what I can do. * I certainly never intended to speak for anyone other than myself. Even myself I find it difficult to speak for. My books may well fail as artistic endeavours but I don’t want them to fail for failing to speak for a generation for which I never intended to speak in the first place. * I was born in the same year a Virgin megastore was raided for selling condoms without a pharmacist present. Two years before the decriminalisation of homosexuality. Four years before the legalisation of divorce. * I don’t respond to authority very well. I fundamentally don’t agree with accepting authority that you haven’t agreed to in some way. As a funnel – as a way of making children into adults – I don’t think it’s good practice. * [Inglise filoloogia õpinguist Dublini Trinity College'is:] It was a completely new way of thinking about books and literature and it felt intellectually challenging. I was grappling with the modernists and 19th-century novels and even now I’m still developing the ability to read intelligently, which I hope will continue for the rest of my life. * ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 ==Tema kohta== * The history of fiction is littered with callow university novels, so what happened next was extraordinary: almost as soon as Conversations with Friends appeared in the spring of 2017, Rooney was being hailed as the voice of the millennials, a Snapchat Salinger. It was an intensity of acclaim that happens once or twice in a generation, placing her alongside Donna Tartt or Zadie Smith as a writer who appeared to emerge fully formed, not only in her craft but as a literary celebrity and a mouthpiece for something in the culture that needed to be articulated. ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 <!--{{JÄRJESTA:Rooney, Sally}} [[Kategooria:Iirimaa kirjanikud]]--> =[[Tänupüha]]= [[Pilt:Thanksgiving-Brownscombe.jpg|pisi|Jennie Augusta Brownscombe, The First Thanksgiving, 1914. Pilgrim Hall Museum, Plymouth, Massachusetts.<br>""Esimese tänupüha" filiopietistlikud kujutised hakkasid vohama 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil tänupühamüüt populaarsust kogus. Pange tähele selliseid ajaloolisi ebatäpsusi nagu tasandikuindiaanlaste rõivad Wampanoagide seljas (nagu peaehted ja narmastega nahkrõivad), palkmaja, laudlina ja peen mööbel. Tegelik pidusöök oli maalähedasem ja lärmakam üritus kui siin kujutatud vaga kodune stseen." - David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019.]] '''Tänupüha''' on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Grenadal, Saint Lucial, Libeerias, Saksamaal, Jaapanis jt riikide püha, mis jääb sügiseste lõikuspühade aega. USAs tähistatakse seda tänapäeval novembri neljandal neljapäeval. Selles on sulanud ühte mitu eri algupäraga püha, näiteks Virginias 1619. aastal maabunud asunike Berkeley Hundredisse saabumist tähistanud püha, Plymouthis 1621. aastast asunike ja vampanoagi indiaanlaste vastastikust abistamist tähistanud lõikuspüha, Puritaanide Hollandist kaasatoodud püha, mis algselt mälestas Leideni linna vabanemist piiramisest 1574. aastal, Massachusettsis 1630. aastate lõpust tähistatud püha, mis mälestas Plymouthi kuberneri William Bradfordi juhtimisel pekoti indiaanlaste seas 1637. aastal toime pandud genotsiidi, jmt. * [---] Thanksgiving Day, a function which originated in New England two or three centuries ago when those people recognized that they really had something to be thankful for — annually, not oftener — if they had succeeded in exterminating their neighbors, the Indians, during the previous twelve months instead of getting exterminated by their neighbors the Indians. Thanksgiving Day became a habit, for the reason that in the course of time, as the years drifted on, it was perceived that the exterminating had ceased to be mutual and was all on the white man’s side, consequently on the Lord’s side, consequently it was proper to thank the Lord for it and extend the usual annual compliments. The original reason for a Thanksgiving Day has long ago ceased to exist—the Indians have long ago been comprehensively and satisfactorily exterminated and the account closed with Heaven, with the thanks due. But, from old habit, Thanksgiving Day has remained with us, and every year the President of the United States and the Governors of all the several States and the territories set themselves the task, every November, to advertise for something to be thankful for, and then they put those thanks into a few crisp and reverent phrases, in the form of a Proclamation, and this is read from all the pulpits in the land, the national conscience is wiped clean with one swipe, and sin is resumed at the old stand. ** Mark Twain, 12. jaanuar 1906, rmt: Autobiography of Mark Twain, Vol. 1, University of California Press, 2010, lk 267-268 * . During the eighteenth century and the first half of the nineteenth, Thanksgiving had no link whatsoever with Pilgrims and Indians. It was a regional holiday, observed only in the New England states or those in the Midwest to which New Englanders had migrated. Individual states decided whether and when they would hold the holiday, though the traditional time was late November to mark the close of the agricultural year. The so-called First Thanksgiving, as a 1621 gathering of English colonists and Wampanoags has come to be known, was not the root of this holiday. [---] :The character of the holiday began to change only around the time of the Civil War. In 1863 President Abraham Lincoln declared that the last Thursday of November should be held as a national day of Thanksgiving, apparently in response to intense lobbying by Sarah Josepha Hale, the editor of Godey’s Lady’s Book. Hale believed that the observance would foster unity amid the horrors of the Civil War. Afterward, the tradition stuck, with some modifications to the date, and gradually it spread to the South, too. Around the same time, Americans began to think of the holiday as originating in a feast shared between the English colonists of Plymouth and the surrounding Indians. The first suggestion that such a link existed appears to date to 1841, when the Reverend Alexander Young published the only primary source account of that event, consisting of a mere paragraph of four lines. To it, Young added an influential footnote (perhaps the first and only influential footnote in history) stating that “this was the first Thanksgiving, the harvest festival of New England.” Over the next fifty years, various authors, artists, and lecturers disseminated Young’s idea until Americans took it for granted.5 ** "Mourning in America", David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019 * It was conceived they thus destroyed about 400 at this time. It was a fearful sight to see them thus frying in the fire, and the streams of blood quenching the same, and horrible was the stink and scent thereof; but the victory seemed a sweet sacrifice, and they gave the praise thereof to God, who had wrought so wonderfully for them, thus to enclose their enemies in their hands, and give them so speedy a victory over so proud and insulting an enemy. * Plymouthi kuberner William Bradford massimõrva kohta, mille puhul ta käskis edaspidi iga-aastaselt jumalat tänada ---- * https://en.wikipedia.org/wiki/Thanksgiving * https://indiancountrytoday.com/archive/6-thanksgiving-myths-and-the-wampanoag-side-of-the-story-roJhk2s_AkW9pkyjONXr-w * https://books.google.ee/books?dq=Those+that+escaped+the+fire+were+slain+with+the+sword%3B+some+hewed+to+pieces,+others+run+through+with+their+rapiers,+so+that+they+were+quickly+dispatched+and+very+few+escaped.+It+was+conceived+they+thus+destroyed+about+400+at+this+time.+It+was+a+fearful+sight+to+see+them+thus+frying+in+the+fire...horrible+was+the+stink+and+scent+thereof,+but+the+victory+seemed+a+sweet+sacrifice,+and+they+gave+the+prayers+thereof+to+God,+who+had+wrought+so+wonderfully+for+them&ei=QISYUtVPy-OgBJOygugI&hl=en&id=Ldly-cYXV38C&lpg=PT104&ots=A53tvZcJ_Q&pg=PT104&sa=X&sig=bKQ26x_ryk6hUWtlgeZpWE-8lQM&source=bl&redir_esc=y#v=snippet&q=For%20the%20next%20100%20years%2C%20every%20Thanksgiving%20Day%20ordained%20by%20a%20Governor%20was%20in%20honor%20of%20the%20bloody%20victory%2C%20thanking%20God%20that%20the%20battle%20had%20been%20won.&f=false * https://en.wikipedia.org/wiki/William_Bradford_(governor) * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequots#Pequot_War * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequot_War * https://www.google.com/search?q=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&oq=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&aqs=chrome..69i57j35i39l7.1307j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.dailykos.com/stories/2020/11/22/1997543/-Thanksgiving-in-Honor-of-the-Bloody-Victory-There-Now-Scarce-Remains-a-Name-or-Family-of-Them * http://www.thepeoplespaths.net/history/ThanksgivingDayMassacre.htm * https://en.wikiquote.org/wiki/Thanksgiving * https://en.wikiquote.org/wiki/File:Thanksgiving-Brownscombe.jpg * https://books.google.ee/books?id=3Y-SDwAAQBAJ&printsec=frontcover&dq=David+J.+Silverman+-+This+Land+Is+Their+Land&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwii_9j71rLuAhVDAhAIHVR4A7wQ6AEwAHoECAYQAg#v=onepage&q=thanksgiving&f=false =Leah Goldberg= [[Pilt:A portrait of national poetess Lea Goldberg. D507-061.jpg|pisi|Leah Goldberg 1946. aastal.]] '''Leah Goldberg''' (ka Lea Goldberg; 29. mai 1911 Königsberg, Saksamaa – 15. jaanuar 1970 Jeruusalemm, Iisrael) oli viljakas heebreakeelne kirjanik, näitekirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane, keda tänapäeval peetakse Iisraeli kirjanduse klassikuks. ==Luule== ==="Mu kodumaa"=== <poem> Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa kevadeilus, vihm ja kõledus vahepeal. Kuid kõikjal on roosid seitse päeva ja kõikjal on kastemärg seitse päeva ja avatud aknad on seitse päeva ja kõik kerjused õhtuti kokku saavad ja valgust kui sõpra nad tervitavad ja kõik kerjused rõõmu näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa rõõmuilus, nälg ja valu on vahepeal. Kuid küünlapaar laual on seitse päeva ja toitu täis lauad on seitse päeva ja südamed laulavad seitse päeva ja kõik kerjused taeva all palvetavad ja su lastest peiud ja pruudid saavad ja kõik kerjused üksteises kaime näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja näguripäevis! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Ühe lauludes ainult Sa kiitust näeksid, kogu ilm vaid su süüd ja su häbi neab. Kõnnin risti ja põiki ma, taas ja taas igal turuplatsil ja tänaval, su vägevaist varemeist hoian ma iga kivi ja laulu sees märgin ta ära. Riigist riiki, mäel ja lausikul maal sama lugu mängin leierkastiga, ülistades su vaesuse sära. </poem> <!--== Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Goldberg, Leah}} [[Kategooria:Iisraeli näitekirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli luuletajad]] [[Kategooria:Iisraeli tõlkijad]]--> =Sheila Heti= [[Pilt:Sheila Heti Octavia Books 29 June 2013 C.JPG|pisi|Sheila Heti, 2013.]] '''Sheila Heti''' (sündinud 25. detsembril 1976 Torontos Kanadas) on Kanada kirjanik. ==Intervjuud== * [Planeerimatust lapsesaamisest:] See oli üks asi, mida ma endale tõesti ei tahtnud: lasta sel endaga juhtuda. Ja ma arvan, et paljud inimesed eelistaksid seda. Mul on sõber, kes leidis, et tal võib laps olla, see mõni asi, ainult sellest mõelda on vaevaline. Mina ei suutnud mõelda, et võiksin iseendaga läbi saada, kui ma seda põhjalikult läbi ei mõte. * Jah, on selline ebausklik ütlus: "Lase elul juhtuda." Noh, ma olen kindel, et need naised ei talitanud nii igas oma alu aspektis. Sellised inimesed teavad, kuidas oma tahtmist saada. Rakse on öelda, et sa seda ei taha. Seda öeldes ei tunne sa isegi, et sa ennast usud. * "Äkki tunnevad naised mingit üldist häbi ja see lihtsalt kleepub kõige külge," ütleb ta naerdes. "Mul on ärevuse kohta umbes samasugune tunne. Ühel hetkel sain ma aru, et kui sa oled sama ärev kui mina, siis ei tee mind ärevaks mitte see asi, mille suhtes ma ärevust tunnen, vaid et mul on ärevuse tunne ja see kleebib end kõige külge, kuhu vähegi saab. Äkki me mõlemad tunneme häbi sellepärast, et naine olla on häbiasi. Misiganes valikuid sa teed, tunned sa häbi." Ta peatub ja lisab mokaotsast: "Huvitav, kas see kunagi ka muutub või jäävad naised end sedaviisi tundma senikauaks, kuni üldse mingeid inimesi on." * Mulle lihtsalt meeldibki tööd teha. Ja iga töö on isemoodi. Vahel ei suuda sa nädalate kaupa romaani kirjutada, aga su enesehinnangule on hea, kui sa töötad millegi muu kallal. * Ma ei tea, kust teiste inimeste arvates jookseb piir ilu- ja mitteilukirjanduse vahel, kuid kui ma kirjutan, on minu jaoks vaid järgmine lause, mis on selline nagu ta olema peab. Ei ole sellist kunstlikku vahetegemist. * [Äraütlemisest kirjastuses:] Ma olin sellega nii pikalt tööd teinud, et ma lihtsalt teadsin, et tal pole õigus. Selle raamatu puhul ütles mu sõber Margaux Williamson, et tal pole õigus. Mul oli tugi. Kui ma oleksin olnud ihuüksi, oleksin ehk tundnud rohkem kiusatust mõelda, et oh, küllap tal on õigus, ma keerasin kõik pekki ja kirjutasin kohutava raamatu. Aga ma lihtsalt teadsin, et tal ei ole õigus. Tema soovitas see sahtlisse pista ja mina mõtlesin: "Mine perse, ma ei taha seda sahtlisse pista." Ma teadsin, kuna see on ainuke asi, mida ma tean: mida oma raamatutega teha. Kõik muud asjad elus jäävad mulle saladuseks, aga selles tunnen ma end teatud määral kindlalt. * Kui tõesti on olemas see imikuigatsus, mida naised tunnevad, just nagu ma olen kuulnud seda kirjeldatavat, selline väga sügav ihalus, peab see olema bioloogiline - aga kas selle mittetundmine pole siis samuti bioloogiline? Ühiskonnas on alati olnud inimesi, kellel ei ole lapsi; see on kaasvanemate mõte. See on [[Margaret Mead]], antropoloogiline arusaam kõigist neist kultuuridest läbi kogu ajaloo, kus on olnud nii-öelda kaasvanemad, inimesed, kes aitavad vanematel nende lapsi kasvatada, kuid ise vanemad ei ole. Tädid, onud - ühiskond vajab lastetuid inimesi. Nii et kui eksisteerib vajadus laste järele, siis võib-olla mõned inimesed tunnevad seda tungi ja teised mitte. See on sümbiootiline. * Kui sa otsustad lapsi mitte saada, tekib tunne, et sa tahad seda inimestele otse välja öelda, nii et nad seda sult enam ei ootaks. Ja siis tahad sa öelda ka iseendale, nii et sa ei jätka tundmist, just nagu sa ootaksid seda iseendalt või nagu sa peaksid sellega pidevalt võitlema. * Lihtsalt andke mulle kuju. Laske mu elul võtta kuju. Ükskõik milline kuju. * Romaanil ei ole sinu elus midagi kaalul, nii nagu on kõigil teistel, keda sa tunned. Nii et kes peaks sind aitama, kui mitte raamatud? ** Sheila Heti, intervjuu: Emma Brockes, [https://www.theguardian.com/books/2018/may/25/sheila-heti-motherhood-interview "Sheila Heti: 'There's a sadness in not wanting the things that give others their life's meaning'"], The Guardian, 15. mai 2018 ==Proosa== ==="Kuidas peaks inimene olema?"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "How Should a Person Be?", House of Anansi Press Inc., 2012. * Kuidas peaks inimene olema? :Aastaid olen ma küsinud seda igalt vastutulijalt. Olen alati jälginud, mida nad mingis olukorras teevad, et minagi võiksin teha samamoodi. Kuulasin alati nende vastuseid, nii et kui need mulle meeldisid, võiksin teha neist omaenda vastused. Panin tähele, kuidas inimesed riides käisid, kuidas nad kohtlesid oma armsamaid - igaühes oli midagi kadestusväärset. Igaüht võib imetleda selle eest, et nad on nemad ise. Raske on seda mitte teha, kui kõik on selles nii head. Aga kui neist kõigist niimoodi üheskoos mõelda, siis kuidas saab nende vahel valida? Kuidas saab öelda, et ma oleksin pigem vastutustundlik nagu Misha, mitte vastutustundetu nagu Margaux? Vastutustundlikkus näeb Misha peal nii hea välja, aga vastutustundetud näeb Margaux' peal nii hea välja. Kust ma tean, kumb minu peal kõige parem välja näeks? * Ma tean, et isiksus on ainult uudismeedia väljamõeldis. Ma tean, et iseloom eksisteerib vaid väljastpoolt vaadates. Ma tean, et keha sees on ainult temperatuur. Nii et kuidas sa ehitad üles oma hinge? Ma tean, et mingil hetkel pead sa unustama oma hinge ja tegema lihtsalt seda tööd, mida sult nõutakse. Oma hingest üha edasi jaurates paned sa elu poindist täitsa mööda. Ütleksin seda märksa enesekindlamalt, kui ma teaksin, mis on elu point. * Loodan elada lihtsalt elu lihtsas kohas, kus igast asjast on ainult üks näide. :Lihtsa elu all pean ma silmas elu täis surematut kuulsust, milles mina ei pea osalema. Ma ei taha, et miski muutuks peale selle, et oleksin nii kuulus kui vähegi võimalik, aga nii, et see midagi ei muudaks. Igaüks teaks oma hinges, et mina olen praegu elavatest inimestest kõige kuulsam - aga ei räägiks sellest kuigi palju. Ja keegi ei tahaks liialt minust pilti teha, sest igaühel oleks peas minu muutumatu, vapustav ja ligitõmbav pilt. Keegi ei pea teadma, mida ma mõtlen, sest ega ma tegelikult kuigi palju mõtlegi, ja keegi ei pea teadma minu elu üksikasju, sest seal ei ole eriti põnevaid üksikasju, mida teada. Siinkohal igatsetakse üksnes kuulsust kui omadust, ilma kuulsuse enda omadusteta. * Sel viisil peaksin leppima kuulsusega oma kolme-nelja sõbra seas. Ent seegi on illusioon. Ma meeldin neile sellisena, nagu ma olen, ja mulle meeldiks rohkem, kui ma meeldiksin sellisena, nagu ma paistan, ning kui see, kuidas ma paistan, olekski see, mis ma olen. * Üks hea asi naine olemise juures on, et meil ei ole veel liiga palju näiteid, kuidas geenius välja näeb. Minagi võiksin see olla. Ei ole olemas ideaalmudelit, milline peaks olema minu mõistus. Meeste jaoks on see üsna selge. Sellepärast võibki näha neid ennast kogu aeg üles kiitmas. Ma naeran iga kord, kui nad ei ütle, mida nad mõtlevad, nii et akadeemiad saaksid neid igavesti uurida. ==="Emadus"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "Motherhood", Henry Holt and Company, 2018. * Sageli vaatasin maailma kaugelt eemalt või ei vadanud seda üldse. Igal hetkel lendasid üle pea linnud, keda ma ei näinud, pilved ja mesilased, sahisevad tuuleiilid, päike mu nahal. Elasin üksnes omaenese mõistuse tundetus hallikas maailmas, kus püüdsin kõike läbi mõtelda ega jõudnud mingite järeldusteni. Tahtsin, et mul oleks aega panna kokku maailmavaade, kuid aega ei olnud kunagi piisavalt ja need, kellel see oli, paistsid omavat seda juba väga varasest noorusest, nad ei alustanud sellega neljakümneselt. Ma teadsin, et kirjandus oli üks asi, millega võis neljakümneselt alustada. Kui oled sellega alustades neljakümnene, võidakse öelda, et oled noor. Kõige muu jaoks olin ma vana, laevad olid ammu lahkunud, rannast kaugel eemal, samas kui mina rühkisin ikka veel rana poole, ma polnud veel oma laevagi leidnud. Tüdruk, kes meie juures elas - ta oli kaksteist - pani mind nägema mu enda piiratust, nagu seda polnud teinud keegi teine: mu haprust, mu kuulekust, mu tillukesi mässe; enekõike mu teadmatust ja tundelisust. Kui ma hommikul elutuppa astusin, oli laual pool hot dog'i. Ma nimetasin seda banaaniks. Siis teadsin ma, et olen selle maailma jaoks liiga vana, et ta oli must üsna loomupäraselt mööda läinud ja jätkab samaviisi. Mu ainus lootus oli muuta mu mõistuse hall ja mudane maastik millekski tahkeks ja konkreetseks, mis seisab minust täiesti eemal ega olegi õigupoolest üldse mina. Ma ei teadnud, milline see tahke vorm olla võiks või mis kuju see võtaks. Teadsin üksnes, et pidin looma vägeva koletise, kuna ma ise olin nii nõrguke. Pidin looma endast eraldiseisva koletise, kes teaks rohkem kui tean mina, kel on maailmavaade ja kes ei aja sassi sedavõrd lihtsaid sõnu. (romaani algus) * Niisiis su väärtused, õnn ja asjad, mida vajavad inimesed su ümber. Nende asjade järgi peadki seadma oma elu kursi. * Selest saab raamat vältimaks tulevasi pisaraid - hoidmaks mind ja mu ema nutmast. Seda võib nimetada edukaks, kui pärast selle lugemist mu ema nutmise lõplikult katki jätab. Ma tean, et lapse töö ei ole takistada oma ema nutmast, kuid ma ei ole enam laps. Ma olen kirjanik. Muutus, mille ma olen läbi teinud, saades lapsest kirjanikuks, annab mulle väe - ma pean silmas, et nõiduslik vägi ei ole mu sõrmedest kaugel. Kui olen küllalt hea kirjanik, ehk suudan takistada tema nutmist. Ehk suudan ma aru saada, miks ta nutab ja miks nutan mina, ning ravida meid mõlemaid oma sõnadega. * Kas tähelepanu on hing? Kui ma pööran tähelepanu oma ema kurbusele, kas see annab sellele hinge? Kui pööran tähelepanu tema õnnetusele - kui panen selle sõnadesse, moondan seda ja teen sellest midagi uut -, kas ma saan alkeemikute sarnaseks, kes muutsid tina kullaks? Kui ma selle raamatu maha müün, saan kulla vastu. See on omamoodi alkeemia. Filosoofid tahtsid muuta tumeaine kullaks ja mina tahan muuta kullaks oma ema kurbuse. Kui kuld minu kätte jõuab, astun oma ema ukselävele, ulatan selle talle ja lausun: ''Siin on su kurbus, muundatud kullaks.'' * Keset ööd ärkasin unenäost, tundes oma eluviisi vastu jälestust ja õudust. Naise kohta, kes läheneb neljakümnele, ei teeni piisavalt raha, üürib hiirtest kubisevat korterit, säästudeta, lasteta, lahutatud ja ikka veel oma sünnilinnas, näis, et ma polnud ''mõelnud'', nagu isa mul kümne aasta eest teha soovitas, kui mu abielu otsa oli saanud: ''Järgmine kord - MÕTLE.'' Ma mõistsin, et ei olnud mõtelnud, kuid lasin end endiselt elu lainetel piitsutada, ehitamata midagi. * Kas ma lapsi tahan, on saladus, mida ma enese eest varjan - see on suurim saladus, mida ma enda eest varjan. :Kui sa ei tunne end illeski kindlana, tuleb oodata. Aga kui kaua? Järgmisel nädalal saan ma kolmkümmend seitse. Teatud otsuste jaoks hakkab aeg otsa saama. Kuidas me võime teada, kuidas meil sellega läheb, meie, kõhklevad kolmekümne seitsme aastased naised? Ühest küljest, rõõm lastest. Teisest küljest, nendega kaasnev viletsus. Ühest küljest, lastevabadus kui vabadus. Teisest küljes, ilmajäetus nende alatisest puudumisest - aga millest on siin ilma jääda? Armastus, laps ja kõik need emalikud tunded, millest emad nii haaraval kombel pajatavad, just nagu laps oleks miski, mida saab omada, mitte miski, mida tuleb teha. Tegemine tundub olevat raske. Omamine paistab olevat imeline. Aga last ei omata, last tehakse. Ma tean, et mul on rohkem kui enamikul emadel. Kuid mul on ka vähem. Teatud mõttes pole mul üldse mitte midagi. Aga see meeldib mulle ja ma arvan, et ma ei taha last. :Soovimatuses tahta asju, mis annavad nii paljudele teistele elu mõtte, peitub teatud nukrus. Võib tunda nukrust sellest, kui ei elata universaalsemat lugu - eeldatavat elutsüklit -, kus ühest elutsüklist peab eeldatavasti tulenema teine. Ent kui sinu elust ei tule uut tsüklit, mis tunne see siis on? Ei ole mingit tunnet. Kuid on kerge rusutunne, kui teiste eludes juhtuvad suured asjad - ja sa tegelikult neid endale ei taha. * Sinu arusaam sellest, mis on su elu sisu või peaks seda olema, ilmub juba enne, kui su elul on olnud võimalus avaneda. Hulga aega, mil pole olnud võimalust ennast esitleda, veedad sa, püüdes panna eesolevat ruumi täituma just nii, nagu sa loodad, et see toimuda võiks. Nii et mis mõte sel ajal on? Üldse selles olemisel? Miks ei või lihtsalt surra, kui su peas võtab kuju piisavalt meeldiv kujutlus sellest, milline su elu välja nägema peaks? :Põhjus, miks me end kohe ära ei tapa, kui oleme mõistnud, mida oma eludest tahame, on see, et me tahame asju päriselt kogeda. Aga mis saab siis, kui asjad, mida me arvasime end kogeda tahtvat, jävad juhtumata? Või kui juhtub miski, mida me ei arvanud ennast kogeda tahtvat? Mis mõte on elada kogu seda muud nodi, mida me kunagi tahtnud ei ole, mida me ise ei valinud? :Kuna elu vastab harva meie ootustele, milleks siis üldse ootustega vaeva näha? Kas poleks parem jätta tulevik planeerimata? Ent seegi tundub ogar, kuna mõnikord planeerimine ja soovimine töötab. Isegi kui see ei tööta, viib see meid kuhugi välja. Või vähemalt paistab, et kui me ei sooviks ega planeeriks, jääksime samasse kohta kinni. * Miks me ikka veel lapsi saame? Miks oli tollele arstile tähtis, et ma saaksin? Naine peab saama lapsi, sest ta peab olema hõivatud. Kui ma mõtlen kõigile inimestele, kes tahavad aborte ära keelata, näib, et see võib tähendada vaid üht - mitte, et nad tahavad maailma seda uut inimest, vaid et nad tahavad rohkem, et see naine töötaks laste kasvatamisega, kui nad tahavad lasta tal midagi muud teha. Naises, kes ei ole lastega hõivatud, on midagi ähvardavat. Sellises naises on mingi arusaamatuse tunne. Mida ta selle asemel peale hakkab? Millist pahandust ta teeb? * Kus on privaatsuse valitsusala? Ainult ebaõnnestumistes. Vaid ebaõnnestumistes oleme täiesti üksi. Üksnes ebaõnne taga ajades võib inimene lõpuni vaba olla. :Luuserid võivad olla moodsa ajastu avangard. <!-- {{JÄRJESTA:Heti, Sheila}} [[Kategooria:Kanada kirjanikud]]--> =[[McKenzie Wark]]= '''McKenzie Wark''' (sündinud 10. septembril 1961 Newcastle'is Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias) on Austraalia-USA sotsiaalteadlane. ==Artiklid== * Tuntuim kliimamuutustega arvestav ajalookoolkond on [[Fernand Braudel]]i koolkond. Braudel pidas kliimat pikaajaliseks, peaasjalikult stabiilseks ja perioodiliseks ajaloolise aja kihiks – see seisukoht teeb temast selgelt Euroopa mõtleja. Vaikse ookeani äärsest, El Niño ilmastikunähtuse kapriissemast maailmast pärit inimesed ei pruugi vana kliimat päris samamoodi näha. Igal juhul oli Braudel holotseeni mõtleja, kes leidis, et kliima muutub aeglasemalt kui ajalooline aeg. Nüüd tundub olukord olevat vastupidine, ja kliima muutub kiiremini kui ajalugu. * Selgub, et kliimatingimused, milles ühiskondade ajaloolised vormid püsida suudavad, on üpris kitsad. Ning tõenäoliselt see ühiskondlik korralagedus, mida me juba praegu mitmel pool maailmas näeme – näiteks põuapiiril –, aina levib ja hoogustub. * Ülearenenud maailma mugava eluga harjunud inimestelt võiks oodata kahte võimalikku reageeringut. Esimene oleks see, et ärgatakse üles ja asutakse muutma meie ühiskonnakorraldust, et see oleks ootamatute muutustega toimetulemiseks piisavalt paindlik ja peataks planeedi kuumutamise, lõpetades süsiniku atmosfääri paiskamise. Teine võimalus on uuesti uinuda, ehitada suur müür, selle taha peitu pugeda ja saata relvastatud droonid ründama kõiki neid, kes muud väidavad. Kuigi kangesti sooviks näha esimest teguviisi, paistab valdav olevat hoopis teine. * Tänapäevaste tehnoloogiatega on seotud suur osa keemiliste elementide perioodilisustabelist, ja mõne elemendi leidmine hõlpsasti kaevandataval kujul muutub üha raskemaks. Pole kahtlustki, et sõjatööstuse helgeimad pead on kõike seda hoolikalt uurinud. Kes teab, milliseid sõdu nad on juba kavandanud, et kindlustada ligipääs keemiale. * Me ei ela enam avatud süsteemis, kus loodusvarasid võib väljastpoolt sisse tõmmata ja jäätmetega kaasneva kaose omakorda kusagile tagamaale sokutada. Antropotseen tähendab elamist kinnises süsteemis, kus ei ole enam "keskkonda", mille ees ühiskond saaks end sulgeda. Varjendi jaoks ei ole enam eraldi kohta. * Kõneainet pakkuv kategooria "põgenik" eeldab, et on olemas paik, kuhu põgeneda, ja varsti võib-olla enam ei ole. * Kas on veel võimalik projekteerida planeeti, millel võiks eksisteerida elu? Ainuüksi planeediparanduse idee tekitab paljudes ärevust – ja õigusega. Needsamad organisatsioonid, mis hävitavad elukõlblikku planeeti, pakuvad välja sama hävitavatel tootmisalustel põhinevaid päästmisviise. Muidugi tahavad nad saada suuri riiklikke toetusi ainuüksi selle eest, et nad suvatsevad seda üldse kaaluda. Me kõik peaksime maksma, et keegi teine teeniks järjekordselt kasumit tehnoloogialt, mis küürib näiteks õhu süsihappegaasist puhtaks. * Praegu ehitatav planeet ei ole esteetiliselt meeldiv. Selle varemed ei ole fotogeenilised. Siin on kaugelt liiga palju koonduslaagreid. Paljud siinsed asulad on ebatervislikud slummid, mis vaaguvad hinge. Kõikjal püstitatakse müüre. Iga tänavalaterna küljes on turvakaamera. Iga nurga taga on prügihunnik. Väheseid säilinud ilu soppe moonutab vajadus seda kõike võõraste pilkude eest varjata. Aga võib-olla on nii, et kui keegi leiab hetke, mis näib esteetiliselt vabastav või õigustatav, tuleb vaid küsida, mida oleks vaja, et nihutada selle jahe vari enda haardeulatusest kaugemale, maailma suunas. ** McKenzie Wark, [https://www.muurileht.ee/talveune-geopoliitika-kliimasojad-on-juba-alanud/ "Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud"], Müürileht, 11. aprill 2017 ([https://us9.campaign-archive.com/?u=0f3d5495f501af0c94ef278f1&id=5a95012b00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskiri], 10.04.2017), tlk Kaisa Kaer * From the telegraph to telecommunications, a new geography has been overlayed on top of nature and second nature. The development of third nature overlaps with the development of second nature - hence the difficulties of periodizing the modern and postmodern. The salient point for me is the development of the telegraph. What is distinctive about the telegraph is that it begins a regime of communication where information can travel faster than people or things. The telegraph, telephone, television, telecommunications - telesthesia, perception at a distance. When information can move faster and more freely than people or things, its relation to those other movements and to space itself changes. No longer a space of places, we move on to a space of flows. :If there is a qualitative change in the social relations of culture which deserves the name of postmodern, perhaps this is it. Or perhaps we could call this state of affairs 'third nature'. Second nature, which appears to us as the geography of cities and roads and harbours and wool stores is progressively overlayed with a third nature of information flows, creating an information landscape which almost entirely covers the old territories. :While this process has been going on since the telegraph, it reaches critical mass in the late 1970s. The 'postmodern' is an aesthetic catalogue of its symptoms. 'Cyberspace' is a literary description of its subjective effects. Both postmodernism in theory and cyberspace in literature are explorations of the landscape of third nature, but neither offer a concept of it. (lk 120) * One can imagine a delirious future:-beyond cyberspace. Not the future of Marx's communism: from each according to their abilities, to each according to their needs. Rather the future of the rhizome made concrete: where every trajectory is potentially connected to every other trajectory, and where all trajectories are equal and equally rootless. Where, truly, we no longer have roots; we have aerials. Where we no longer have origins; we have terminals. (lk 120-121) * This is an instance, one of many, which occurs on the frontier between nature and what Hegel and Lukacs called 'second nature', which is what becomes of the transformation of nature by human agency, once it becomes 'naturalized' in its turn as the terrain of everyday life. Ironically, such conflicts are often won by putting a higher value on nature than on its transformation. 'Nature' might thus be saved, but only at the price of including it in a system of human valuation, as a 'standing reserve' of instrumental value rather than as an autonomous terrain in its own right . Even more ironically, what may be saved is rather the sign of nature than nature itself. A bit of harbourside scrub, playground for feral cats and dogs, is hardly nature. It is already in effect a kind of second nature, a terrain transformed by traces of social activity. (lk 122-123) * Theories of the greenhouse effect have been around for a long time, but several things were required to test them. In the first place, a network of accurate measuring stations around the globe. Thus, 220 years after Captain Cook's first scientific voyage to the Pacific, the imperial conquest of the antipodes and the development of a global terrain of second nature provides the conditions for creating a more or less global matrix of scientific data about the planet. Secondly, the communication of such results on a constant and uniform basis. Global communications networks, the bedrock of third nature, provide the vector for this. Thirdly, the intensive vector of computational power to simulate processes extrapolated from this data. Lastly an 'invisible college' of experts able to share results while widely separated in space, and conduct debates within the scientific community on an ongoing basis and global scale. In the sciences, electronic mail and electronic publishing using the Internet are already the leading forms of such interaction. In sum, whatever conclusions the scientific community can draw about the future of nature are heavily dependent on the development of third nature as the terrain on which the interaction of second nature with the biosphere can be measured and projected. (lk 127) * We can, as Heidegger so presciently predicted, appropriate the world to ourselves as 'picture'. In fact, we can now do better than that, we can appropriate the world as interactive simulation. Indeed, the world now ''only'' appears to us as a simulation ''programmed'' for us as 'ours', as an interactive product of our simulating activity. Yet far from presenting an image of the world as if it were there ''for us'', to be conquered, it appears now ''against us'', as nature no longer inert, dependable and predictable. This may well be a crucial dividing line between the modern and the postmodern: nature no longer appears piecemeal, as isolated and catalogued instances, framed by the technologies of modern science. It now appears as totality, in simulations based on global data sets. Where the modern development process saw parts of nature as a standing reserve for certain ends, cut out of the terrain as a whole and classified as a resource for the construction of a new terrain, now the ensemble of terrains as a totality appears as standing reserve in relation to the project of maintenance as a whole. The isolated achievements of conquest and transformation appear within the totality as random acts with unpredictable consequences. Through abstraction the concrete re-emerges - as a process out of our hands. (lk 127-128) * While green politics appears to be a shortcut out of postmodern abstraction and complexity and back to nature, it is nothing of the sort. It is quite the opposite. It is a symptom of being flung backwards out of second nature, by the congealing together of a new terrain if perception and communication, which in our times becomes ever more conscious of itself as third nature. Green politics, postmodernism and the new information paradigm sciences are the symptoms of its emergence - an ecology where viruses spread along the vectors of communication linking computers, rather than human or animal bodies. An ecology abstract enough to uncover the ends of the transformation of nature into second nature, and announce its metanarrative consequences. (lk 129) McKenzie Wark (1994) Third nature, Cultural Studies, 8:1, 115-132 ==Raamatud== * While it may feel natural for some to inhabit this media-made world, I suspect there is a fundamental change here that has a lot of people just a bit spooked. It's no longer a case of making second nature out of nature, of building things and getting used to living in the world people build. I think it might be interesting to consider telesthesia to be something fundamentally different. What gets woven out of telegraph, telephone, television, telecommunications is not a second nature but what I call third nature. ** McKenzie Wark, "The Virtual Republic" <!--{{JÄRJESTA:Wark, McKenzie}} [[Kategooria:Austraalia sotsiaalteadlased]]--> =Mina Loy= [[Pilt:Mina Loy - 1917.gif|pisi|Mina Loy, 1917.]] '''Mina Loy''' (sünninimega Mina Gertrude Löwy; 27. detsember 1882, London – 25. september 1966, Aspen, Colorado osariik, USA) oli Briti-USA kunstnik, kirjanik ja disainer. ==Luule== <poem> Olen keset Valuringi Ületades selle piire igas suunas Kahvatu päikese asjadel Pole minuga pistmist Minu ummistunud agooniakosmoses Millest pole väljapääsu Lõpmatusena pikendatud närvivärinail Või kokkutõmbes Olemise punktisuurusse tuuma ... Valu pole tugevam kui vastupanev jõud Valu karjub minus Võitlus on võrdne ... Isase vastutustundetus Jätab naisele ta kõrgema alaväärsuse. Ta jookseb trepist üles ... I am the centre Of a circle of pain Exceeding its boundaries in every direction The business of the bland sun Has no affair with me In my congested cosmos of agony From which there is no escape On infinitely prolonged nerve-vibrations Or in contraction To the pinpoint nucleus of being ... Pain is no stronger than the resisting force Pain calls up in me The struggle is equal ... The irresponsibility of the male Leaves woman her superior Inferiority. He is running upstairs ... A moment Being realization Can Vitalized by cosmic initiation Furnish an adequate apology For the objective Agglomeration of activities Of a life LIFE A leap with nature Into the essence Of unpredicted Maternity Against my thigh Tough of infinitesimal motion Scarcely perceptible Undulation Warmth moisture Stir of incipient life Precipitating into me ... The next morning Each woman-of-the-people Tiptoeing the red pile of the carpet Doing hushed service Each woman-of-the-people Wearing a halo A ludicrous little halo Of which she is sublimely unaware </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/145363/parturition "Parturition"], Poetry Foundation (esmatrükk: The Trend 8:1, oktoober 1914) <poem> Sageli on paar jõudejäänud täiskasvanuid kaasosalised kahekeelsuses surudes oma järeltulijaile eeldavat leppimist Jumala armuga mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks külvates Testamenti mõeldamatut manitsemist ja Kristusega kes tuli oma liiliate vaevata valguses Ütlema "Ärge kartke see olen mina" tahtes et me kardaksime ... Inimkonna üksildane vahtiv silm vaatas Eimiskisse ja pöördus ära ... Tsivilisatsiooni oraakel "Sina ei pea elama üksipäini unelmais vaid igas viletsuses mis sünnib meie seadusandlusest" ... There is often a pair of idle adult accomplices in duplicity to impose upon their brood an assumed acceptance of the grace of God defamed as human megalomania seeding the Testament with inconcievable chastisement and of Christ who come with his light of toilless lilies To say “fear not it is I” wanting us to be fearful ... The lonely peering eye of humanity looked into the Néant and turned away ... Oracle of civilization ‘Thou shalt not live by dreams alone but by every discomfort that proceedeth out of legislation’ </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/48012/religious-instruction "Religious Instruction "], Poetry Foundation <poem> Hõbedane Lutsifer pakub kokaiini küllusesarvest Üksikuile uneskõndijaile teismeliste reitega mida katavad satiirilised kardinad Livreedes peerid prepareerivad Lethet postuumsete parvenüüde jaoks ... Unenägude parv seegab Nekropolis Ovaalsete ookeanide kallastel oksüdeerunud Oriendis Oonüksisilmsed odaliskid ja ornitoloogid vaatlevad otstarbetu Erose lendu Ja "Surematus" hallitab... kuupealseis muuseumeis ... A silver Lucifer serves cocaine in cornucopia To some somnambulists of adolescent thighs draped in satirical draperies Peris in livery prepare Lethe for posthumous parvenues ... A flock of dreams browse on Necropolis From the shores of oval oceans in the oxidized Orient Onyx-eyed Odalisques and ornithologists observe the flight of Eros obsolete And “Immortality” mildews ... in the museums of the moon </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/47695/lunar-baedeker "Lunar Baedeker"], Poetry Foundation <poem> The human cylinders Revolving in the enervating dusk That wraps each closer in the mystery Of singularity Among the litter of a sunless afternoon Having eaten without tasting Talked without communion And at least two of us Loved a very little Without seeking To know if our two miseries In the lucid rush-together of automatons Could form one opulent wellbeing ... The impartiality of the absolute Routs the polemic Or which of us Would not Receiving the holy-ghost Catch it and caging Lose it Or in the problematic Destroy the Universe With a solution </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/51872/human-cylinders "Human Cylinders"], Poetry Foundation =="Feminist Manifesto"== [https://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_Manifesto "Feminist Manifesto"], kirjutatud 1914, avaldatud 1982. * The feminist movement as at present instituted is Inadequate. Women if you want to realize yourselves—you are on the eve of a devastating psychological upheaval—all your pet illusions must be unmasked—the lies of centuries have got to go—are you prepared for the Wrench—? There is no half-measure—NO scratching on the surface of the rubbish heap of tradition, will bring about Reform, the only method is Absolute Demolition. Cease to place your confidence in economic legislation, vice-crusades & uniform education—you are glossing over Reality. Professional & commercial careers are opening up for you—Is that all you want? ==Tema kohta== * Minu ema, pikk, nõtke kui paju, erakordselt kaunis, väga andekas, distsiplineerimatu, vaba vaim, liiga tugeva ego algmetega; minu isa, lühike, tõmmu, keskpärane maalija, halva iseloomuga, võluvate seltskondlike maneeridega ja lõputus vestluses oma perekonna tähtsuse teemal. * My mother, tall, willowy, extraordinarily beautiful, very talented, undisciplined, a free spirit, with the beginning of too strong an ego; my father, short, dark, a mediocre painter, bad tempered, with charming social manners and endless conversation about the importance of his family. ** Mina Loy' tütar Joella (née Sinara) Bayer, ''cit. via'': Carolyn Burke, "Becoming Modern: The Life of Mina Loy", Berkeley: University of California, 1996, lk 118. ==Välislingid== * [https://www.poetryfoundation.org/poets/mina-loy Mina Loy], Poetry Foundation <!-- {{JÄRJESTA:Loy, Mina}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]--> =Lili Elbe= '''Lili Elbe''' (Lili Ilse Elvenes, sünninimega Einar Mogens Andreas Wegener; 28. detsember 1882 – 13. september 1931) oli Taani kunstnik. =="Man into Woman: An Authentic Record of a Change of Sex"== Väljaanne: Lili Elbe, "Man Into Woman: A Comparative Scholarly Edition", toim Pamela L. Caughie ja Sabine Meyer, sari Modernist Archives, Bloomsbury Academic, 2020. * “Skaal!” cried Andreas, in the good old Nordic way, and raised his glass. “This wine, children, is for the soul what alpine sun is for the body. And this reminds me of a glorious legend of the cathedral of Seville, which Grete and I were admiring a short time ago. Under the plinth of the highest column they have immured a sunbeam—that is the whole legend.” (lk 62) * "Skål!" hüüdis Andreas vana Põhjala kombe kohaselt ning tõstis klaasi. "See vein, lapsed, on hinge jaoks sama mis alpipäike on keha jaoks. Ja see meenutab mulle hiilgavat legendi Sevilla katedraalist, mida me Gretega veidi aja eest imetlesime. Kõrgeima samba aluse alla on nad müürinud päikesekiire - ja see ongi kogu legend." (lk 62) * Thereupon Andreas had taken heart and approached three surgeons. The first had declared that he had never in all his life performed “beautifying operations”; the second examined exclusively the blind-gut; and the third declared Andreas to be “perfectly crazy”. :Most people would probably have agreed with this third specialist: for Andreas believed that in reality he was not a man, but a woman. :And he had grown tired of it all and sworn to himself that he would not visit any more doctors. He had made up his mind to end his existence. The first of May was to be the fatal day. Spring is a dangerous time for people who are sick and tired. (lk 64) * Seepeale oli Andreas võtnud südame rindu ja pöördunud kolme kirurgi poole. Esimene oli kuulutanud, et ta pole elu sees teinud ühtegi "iluoperatsiooni", teine huvitus ainuüksi pimesoolest ning kolmas teatas, et Andreas on "täiesti hull". :Enamik inimesi oleks küllap selle kolmanda spetsialistiga nõustunud, sest Andeas uskus, et on tegelikult mitte mees, vaid naine. :Ja ta oli sellest kõigest tüdinenud ja andnud endale vande, et rohkem ta arstide poole ei pöördu. Ta oli otsustanud enda olemasolu lõpetada. Esimesest maist pidi saama talle saatuslik päev. Haigete ja väsinud inimeste jaoks on kevad ohtlik aeg. (lk 64) * Perhaps because their marriage had been, above all, a comradeship almost from the beginning, they both found life pleasant and worth while only when they were together. (lk 64) * Võib-olla seepärast, et nende abielu oli algusest peale olnud ennekõike sõprus, leidsid nad mõlemad elust rõõmu ja sisukust üksnes kahekesi koos olles. (lk 64) * There were so many things that bound them together, so many struggles, so many memories, bright and dark, and, perhaps most of all, Lili. For Andreas was, in fact, two beings: a man, Andreas, and a girl, Lili. They might even be called twins who had both taken possession of one body at the same time. :In character they were entirely different. :Gradually Lili had gained such predominance over Andreas that she could still be traced in him, even after she had retired, but never the reverse. Whereas he felt tired and seemed to welcome death, Lili was joyous and in the freshness of youth. :She had become Grete’s favourite model. Lili wandered through her best works. :Grete felt herself to be the protectress of this carefree and helpless Lili. And Andreas felt himself to be the protector of both. His ultimate hope was to die in order that Lili might awaken to a new life. (lk 64) * Neid sidusid nii paljud asjad, nii paljud võitlused, nii paljud mälestused, eredad ja sünged, ning võib-olla kõige rohkemgi just Lili. Sest õigupoolest oli Andreases kaks inimest: mees Andreas ja tüdruk Lili. Neid võinuks nimetada kaksikuteks, kes mõlemad olid võtnud ühtaegu oma valdusse sama keha. :Iseloomult olid nad täiesti erinevad. :Järk-järgult oli Lili saavutanud Andrease üle sellise võimu, et tema jälgi võis mehes leida isegi siis, kui tüdruk oli tagasi tõmbunud, kuid mitte kunagi vastupidi. Kui mees tundis end väsinuna ja paistis tervitavat surma, oli Lili rõõma ja nooruslikult värske. :Temast oli saanud Grete lemmikmodell. Lili uitas läbi tema parimate teoste. :Grete tundis, et on selle muretu ja abitu Lili kaitsjanna. Ning Andreas tundis, et on nende mõlema kaitsja. Tema ülim lootus oli surra, et Lili võiks ärgata uuele elule. (lk 64) * One evening he said to Grete: “I often find myself thinking of my old schoolmaster now. He used to tell us the story of the negroes of Saint Croix*, who broke out into revolt a day before their emancipation from slavery. Now I understand their feelings. I feel I can wait no longer.” (lk 70) ** ''Today’s US Virgin Islands were a Danish colony called the Danish West Indies ( Dansk Vestindien) until 1917. The Danes bought St. Croix in 1733 where they established sugar plantations worked by enslaved Africans. In 1750 a rebellion broke out, referred to in a January 1926 article in The Journal of Negro History as “the Negro Rebellion.” However, Andreas seems to have in mind the emancipation of enslaved Africans that occurred in 1848 following a period of unrest that threatened to turn into another rebellion. The then governor of the island, Peter von Scholten, abolished slavery in the Danish West Indies at that time. In 1878 another revolt, the “Fireburn,” broke out over deplorable conditions for the formerly enslaved workers.'' * The train raced through northern France. Across the landscape new townships were springing up out of the ruins. Here and there were vast, strange-looking rectangles with fantastic crops. They were not cornfields: they were fields of crosses, soldiers’ cemeteries, plantations of the dead. Cross set close to cross as far as eye could see. (lk 71) * Rong kihutas läbi Põhja-Prantsusmaa. Üle kogu maastiku võrsusid varemetest uued linnakesed. Siin-seal lasusid tohutud veidra välimusega nelinurgad fantastiliste viljadega. Need ei olnud maisipõllud: need olid väljad täis riste, sõdurikalmistud, surnuistandused. Rist tihedalt risti kõrval nii kaugele, kuni silm nägema ulatus. (lk 71) * He had to laugh. ... Not in vain was he a native of Copenhagen, where nothing is ever taken seriously. (lk 72) * Ta pidi naerma. ... Mitte ilmaasjata polnud ta pärit Kopenhaagenist, kus midagi ealeski tõsiselt ei võeta. (lk 72) * "He painted very quickly, and thus it happened that he found time to devote himself to many other things beside his art. His knowledge was really comprehensive. Very characteristic was an answer which we once heard from his own lips, in the Trianon, addressed by him to an older [37] colleague. The latter had expressed his annoyance at the fact that a young colleague was beginning a picture in what he thought was too systematic a way. ‘You must pardon me if I don’t share your view,’ retorted Andreas Sparre, ‘but I do believe that it is impossible to paint a leaf of a rose correctly unless one knows the last thing about the influence of Assyrian bas-relief upon the sculpture of the Greeks.’ :“On another occasion he expressed himself in the following way: ‘I cannot understand how lightly most of my older colleagues take their art—how easily satisfied they are with <!--//--> their performances. As for me, I calculate I should require a thousand years to become a decent painter.’ Thus seriously did Andreas Sparre take his art, at any rate." (lk 72-73, peategelase nekroloogist iseendale) * Andreas had not booked a sleeping- berth. He did not care for this modern travelling comfort. To be perched aloft with perfect strangers was repellent to his fastidiousness. (lk 73) * Andreas ei olnud endale rongis koikut reserveerinud. Ta ei hoolinud sellest moodsast reisimugavusest. Kõõluda õrtel koos võhivõõrastega oli tema nõudlikkuse jaoks jälestusväärne. (lk 73) * At length Dr. Hardenfeld appeared and ushered him into his consulting-room. By means of a thousand penetrating questions, this man explored the patient’s emotional life for hours. Andreas had to submit to an inquisition of the most ruthless kind. The shame of shamelessness is something that actually exists, he thought, during these hours, and clung to this definition, which he had once found in some philosophical work, in an effort to banish the feeling he had of standing there as if in the pillory. His emotional life was undergoing an ordeal which resembled running the gauntlet. (lk 80) * Lõpuks ilmus dr Hardenfeld ja juhatas ta oma vastuvõtutuppa. Tuhande läbipuuriva küsimuse abil uuris see mees patsiendi tundeelu tundide kaupa. Andreas pidi taluma kõige jõhkramat uurimist. Häbituse häbi on tõepoolest olemas, mõtles ta neil tundidel, ning klammerdus selle määratluse külge, mille ta oli leidnud kord mingis filosoofiateoses, püüdes tõrjuda tunnet, nagu seisnuks ta häbipostis. Tema tundeelu talus katsumust, mis meenutas kadalippu. (lk 80) * “Your health, Andreas!” said Niels, who had again remarked his friend’s astonishing drinking capacity. “You are really a strange fellow. This evening you are behaving just like a rake — and tomorrow you will perhaps be insisting that henceforth I must treat you like a lady. When I look at you [52] I can hardly believe that there is not something wonderful about it all. But perhaps from the very beginning not only have two souls dwelt within your breast in the sense of Goethe,† but two beings, two whole beings. . . . I hardly know how to express myself.” :Andreas regarded him calmly. “I know what you are trying to get at. It is difficult to make head or tail of this change, difficult for me, but much more difficult for others. And the strangest thing of all, believe me, is that each of the beings within me is healthy and perfectly normal in its emotional life.” (lk 81) <!-- {{JÄRJESTA:Elbe, Lili}} [[Kategooria:Taani kunstnikud]]--> =Mary Shepherd= '''Mary Shepherd''', née Primrose (31 December 1777 – 7 January 1847) was a Scottish philosopher[1] who published two philosophical books, one in 1824 and one in 1827. * "An Essay upon the Relation of Cause and Effect, controverting the Doctrine of Mr. Hume, concerning the Nature of the Relation; with Observations upon the Opinions of Dr. Brown and Mr. Lawrence, connected with the same subject", 1824 * "Essays on the Perception of an External Universe and other Subjects Connected with the Doctrine of Causation", 1827 * “…the mind strives, if possible, to find the very essences of things from the bare comparison of the relations of its ideas: for, although we be philosophers enough to know it is impossible to do so, we are for ever endeavoring to catch at, and yet for ever disappointed at not meeting with, those essences.” —Lady Mary Shepherd, in Fraser’s Magazine for Town and Country (1832, 708). * In a letter to Charles Babbage, Mary Shepherd herself explains how her intellectual formation encouraged her philosophical predilections:  :“I can truly say that from a very early age, I have examined my thought, as to its manner of reasoning in numbers; and from time to time have applied such notices to other reasonings, either for amusement or improvement; — indeed chiefly in order to chastise the vague, illusory, illogical method of reasoning admitted with every part of discourse, whether gay, or serious, & into each department of literature however important its object.” * In addition to a rich and varied education, the Primrose children also had access to a large library. Jennifer McRobert writes that the family’s library listed 1000 volumes in its 1820 catalog (McRobert 2002, p. 28). According to her daughter, Mary Shepherd took advantage of this library; on a carriage trip to London with her father, Shepherd “…once took out of one pocket a volume of Milton, and out of the other Pope’s translation of the Odyssey. After a time he took hold of her chin and, while turning her head, said in a kind of melting voice, ‘Child, thee needn’t keep at books whilst we’re traveling — does your mother put such strict orders on you?” (Brandreth 1886, p. 33). ** https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ =="EPEU"== Väljaandest: "Mary Shepherd’s "Essays on the Perception of an External Universe"", ed. Antonia Lolordo, Oxford University Press, 2020 ==="Essay on the Academical or Sceptical Philosophy"=== Part I, "Essay on the Academical or Sceptical Philosophy", lk 29-110. * Whence we know of any ''continued existence'', when we can ''immediately'' know nothing but our sensations, which are obviously only ''interrupted existences''? (lk 39) ** I ptk, "On Continuous Existence" ==="Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge""=== Part II, Essay I — "Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge"", lk 111-120. * [N]o definition is good which does not take notice of ''all'' the ideas, under the term; and in every object of sense which the mind perceives, the knowledge of its ''genus'', as a general effect arising from a ''general'' cause independent of mind, ''is mixed with the sensations or ideas resulting from its special qualities affecting the same''. (lk 112) * The ''ideas'' of colours cannot be imprinted on the ''eye''; nor those of sound on the ''ear''; nor those of extension on the ''touch''; for there are no such IDEAS, until ''after'' the eye, as an instrument, has been affected by ''some sorts of outwards objects'', fitted to convey to the sentient principle, a sensation of colour, and so of the rest. (lk 113) * Objects before the notice of the senses, are not the same things as after their acquaintance with them. (lk 114) ==Välislingid== * https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd * https://plato.stanford.edu/entries/mary-shepherd/ * https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ <!-- {{JÄRJESTA:Shepherd, Mary}} [[Kategooria:Šotimaa filosoofid]]--> =Wellsi viiteprobleem= * The Guardian: War of the words: HG Wells coin also features false quote. :https://www.theguardian.com/books/2021/jan/08/war-of-the-words-hg-wells-coin-also-features-false-quote =[[John D. Barrow]]= * https://en.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * https://en.wikiquote.org/wiki/John_D._Barrow * https://et.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * [file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20teadusf%20ja%20aj/John%20D.%20Barrow/Y.%20dl_avaxhome%2078926%20=Artful_Universe/The%20Artful%20Universe/12404__9780198539964__9780585153377__0198539967/files/page_1.html The Artful Universe], lokaalfail =[[Christine de Pizan]]= * „Miks ometi on nii, et paljud mehed, olgu nad kirikutegelased või muult elualalt, on naistest ja nende kommetest lõpmata palju rääkinud nii kohutavalt ja hukkamõistvalt ning räägivad ja kirjutavad kindlasti tulevikuski?“ ** Christine de Pizan (1364 – u 1430) teoses „Le Livre de la Cité des Dames“ ehk „Raamat naiste linnast“, XIV ja XV sajandil kirjutanud Christine de Pizan (esimene elukutseline naiskirjanik) ** ISABEL MARI JEZIERSKA, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 ** Christine de Pizan, The Book of the City of Ladies. Penguin Books, 1999, lk 96. Lause on tõlkinud Helo-Liis Soodla. =[[Enheduanna]]= * Vt Maria Pettersson "Erakordsed naised", tlk Toomas Hõbemägi, 2021, lk 205-207(?) * Vanim praegu teada luuletaja on Enheduanna Mesopotaamiast. Üle 4000 aasta tagasi esitles ta ennast esimesena kui autorit, lisades tekstidele oma nime. ** [[Isabel Mari Jezierska]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 * Näiteks määras Sargon I oma tütre Uri linna kuujumala Nanna templisse kõrgpreestrinnaks, andes talle üsna traditsioonilise sumeri nime Enheduanna, mis tähendab sumeri keeles ''preestrinna, taevaste küllus''. Enheduanna elas templi juures asuvas Pühas Giparis - see oli kuujumal Nanna naise Ningali pühamu ja en-preestrinna elukoht. Enheduanna viis läbi oma isa ja vendade poliitikat Uri linnas, mis oli üks kõige tähtsamaid poliitilisi ja religioosseid keskusi Sumeris. Enheduanna oli oma linna seltskondliku, poliitilise ja religioosse elu keskseks figuuriks. Ta lõi rida ideoloogilis-mütologiseerituid teoseid, kus ta ülistas sõjakat jumalannat Inannat, kellest sai Akkadi dünastia kaitsja. Enheduanna on kuulsaks saanud tema enda poolt kirja pandud poeetiliste hümnidega. Seega võiks Enheduannat nimetada üheks kogu inimkonna esimeseks nimeliselt teadaolevaks poeediks. Kuid ta ei olnud romantiline poeet nüüdisaja mõistes, vaid tegutses oma suguvõsa poliitilise hääletoruna. (lk 38) ** Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis", Horisont 5/2005, lk 34-40 * Akadi riik oli esimene teadaolev imperiaalse süsteemiga suurriik, mille eesotsas oli piiramatu võimuga despootlik monarh. Akadi riiki valitsesid Sargoniidid — Sargoni järglased. Sargon I tütar En-hedu-Ana ei saanud aga tuntuks mitte oma isa tõttu, vaid tänu oma isikuomadustele ja panusele maailmakirjandusse. Tema kuulsuse aluseks on just luuletused, millest osa on säilinud tänapäevani. (lk 661) * Kuningatütar En-hedu-Ana oli eriline, silmapaistev ja energiline isik, tolle aja erudeeritumaid inimesi oma isa Sargoni riigis. Ta valdas väga hästi nii akadi kui ka sumeri keelt ja nähtavasti oli ta sama tugev matemaatikas, oskas laulda, oli pädev maagias, meditsiinis jne. Tema suurepärast sumeri keele valdamist näitavad säilinud luuletused, mida ta loonud või mis loodud tema käsul. Nende keel on kõrgkirjanduslik, väga harmooniline ja ilus. (lk 661) * Vaatamata sellele et En-hedu-Ana oli päritolult akadlane ja nähtavasti oli tema koduseks keeleks akadi keel, kõneles ta vabalt sumeri keelt ning kirjutas ilmselt vaid sumeri keeles, mis oli tol ajal Mesopotaamias ühtlasi kultuse ja teaduse keel. (lk 661) * Nimi En-hedu-Ana tähendab sumeri keeles 'Emand (preestrinna), taeva küllus'. (lk 661) * En-hedu-Ana, Nanna kõrgpreestrinna, (kuujumala) Su'eni (Nanna) abikaasa, Sargoni tütar, universumi (kõiksuse) kuninga, INANNA.ZA.ZA templis Uri (linnas) templi ehitas (ja see) tempel oli nimetatud "Tempel — Ani troon". (lk 662; Sargon I ajast säilinud inskriptsioon Sargon A 1) * Siin on En-hedu-Anat mainitud kuujumala abikaasana ja Sargoni, universumi kuninga tütrena. Ning En-hedu-Ana rajas armastuse ja sõja jumalanna Ištari — keda peeti Sargoniidide dünastia kaitsejumalannaks ja patrooniks — templi altari ning see altar sai nimeks "Tempel — Ani troon". (An oli sumeri taevajumal, Ištari isa.) Niisiis määrab Sargon I oma tütre Uri linna ja annab talle sumeripärase nime En-hedu-Ana, ning temast saab kuujumala Su'eni "abikaasa" (lk 663) * Nagu öeldud, on arvatavasti just En-hedu-Ana kirja pannud kolm säilinud sumerikeelset templihümni, mis ülistavad sumeri armastuse- ja sõjajumalannat Inannat (akadi k Ištar), kelle tähtsus kasvas eriti Sargoniidide ajal ja kes oli Sargoniidide dünastia kaitsejumalus. Need templihümnid on järgmised: :1) in-nin-šag4-gur4-ra (hümn jumalanna Ištari auks); :2) in-nin-me-huš-a (hümn Inanna võidust Ebihi üle); :3) nin-me-šar2-ra (Inannat kui maailma valitsejat ülistav hümn). :Arvatakse ka, et En-hedu-Ana on veel 42 templihümni autor. Sumeroloogid pole siiski lõplikult kindlad, kas nende autorsus kuulub talle. (lk 665) * En-hedu-Anal oli tähtis osa nii Uri linna kultuselus kui ka kogu Akadi riigi ühiskondlikus ning poliitilises elus. Tema loodud hümnid olid nutikad propagandistlikud sammud, mõeldud Akadi riigi võimsuse tugevdamiseks ja vast sündinud impeeriumi heaoluks. En-hedu-Ana elas väga pika elu, astudes en-preestrinna ametisse veel oma isa Sargoni eluajal; ta elas üle oma kahe venna valitsemisajad — Rimuši (2278–2270 eKr) ja Man-ištūšu (2269–2255 eKr), kes kokku valitsesid u 20–25 aastat, ning oli ametis ja elas edasi veel ka Narām-Su'eni (2254–2218 eKr) ajal, kes oli tema vanema venna Man-ištūšu poeg. (lk 666) * Lugal-Ane pöördus En-hedu-Ana poole, kes oli Uris üks tähtsamaid tegelasi, lausa kuujumala naine! Selline toetus oleks olnud igati väga kasulik. En-hedu-Ana keeldus aga toetamast usurpaator Lugal-Anet, jäi truuks oma dünastiale ning Akadi riigile ja astus konflikti mässajatega, mis oli äärmiselt ohtlik, kuid samas kindlasti vapper samm. Lugal-Ane ajas ta minema templist, kus En-hedu-Ana oli kõrgpreestrinnaks, ja En-hedu-Ana pöördus abi saamiseks jumalanna Ištari poole. "Ištari abi" saabuski varsti: kohale jõudis kuningas Narām-Su'en ise koos oma suure ja võimsa sõjaväega. Uri müüride all saavutas ta võidu Lugal-Ane ja mässajate üle ning ennistas oma tädi En-hedu-Ana peapreestrinna ametisse. (lk 667) * Kokkuvõtteks võime öelda, et En-hedu-Ana oli tugev, enesekindel ja tark inimene, kes avaldas olulist mõju nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele elule Uri linnas ning Akadi riigis laiemaltki, olles ühtlasi kõrgel kohal Akadi riigiaparaadis. Oma võimu ja positsiooni suutis En-hedu-Ana säilitada kuni surmani. (lk 668) ** [[Vladimir Sazonov]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104155/162407/page/46 "Printsess En-hedu-Ana: Kuujumala abikaasa ja esimene luuletaja?"], Akadeemia 4/2010, lk 659-670 ** "En-hedu-Ana kohta vt lähemalt Sazonov 2005: 55–57; Espak, Sazonov 2005: 38; Sazonov 2007: 15–16, 2007d" * Vastavalt andekusele ja isiklikule aktiivsusele võisid printsessid saavutada ka jääva kuulsuse eriliste teenete tõttu. Pean siinkohal silmas eelkõige Vana-Mesopotaamia suurimat naisteoloogi: Enheduannat, Akkadi kuninga, Sargon Suure (23. saj. eKr) tütart. (lk 776) * Enheduanna saavutas selle Lõuna-Mesopotaamia kõrgeima kultusekoha ülempreestritarina ilmselt riigi teiste kultusekohtade Eridu, Uruki ja Nippuri usalduse, laotades teatud mõttes üle kogu riigi laiahaardelise vaimuliku võrgu. Sellest annab tunnistust templihümnide kogu, milles "vaimulik ema" ülistab 42 asundust koos nende pühamutega riigi erinevais paigus, tõstes esile nende jumalaid ja külluslikku varustust. See laul ei ole mitte ainult esimene — ja ainuke — tekst, milles esineb ülevaade kõigist Sumeri kultusekeskustest, vaid ka tõend preestritari ja printsessi luuleandest. (lk 777) * Urak, püha koht, mis laskis võrsuda Seemnel (inimeste heaks), mis kuulub pühale (taevajumalale) An'iie auväärt nimega, sinus voolab Ordali jõgi (jumala kohtu sümbol. ''Tlk.''), mis aitab õiglase õiglusele, templeid igasuguse nõuga, kindlus — millel on igaveseks hõbedat ja lapislazuulit — nimega Etarsirsir, millest tulevad välja otsustused ja me-väed, kus valitseja oma Jumalannat austab. — Sina, printsess, halastaja printsess maal, kõikide maade ema, emand, inimeste suur arst, kes määrab oma linna saatuse, püha Ani esmasündinu, noor naine — Baba —: ta leidis, oo püha Urak, sinu... (müüridesse?)... sissepääsu, sai koha sinu troonil. (lk 777) ** näide Sumeri templihümnide kogust — see ülistab Baba templit, mis asus Urukis * Veel paremini pääseb poeet mõjule kiidulaulus oma jumalanna Inannale, "Taeva valitsejannale". Ülistades oma taevajumalannat, aitab ta võidule sõjaka semiidi Ištari, isa poolt rajatud dünas<!--//-->tia kaitsejumalanna. Siin on siis Enheduanna teatud mõttes oma perekonna teoloogia "juhtideoloogiks". Sellel teoloogial on kaks omapärast joont: neist esimene — seni Mesopotaamias tähtsusetu jumalanna tõstmine kultuse keskpunkti; teine — indiviidi isikliku vabaduse väljendamine oma loojajumaluse vastu kaebelaulu ja palve vormis — selle vastandiks on ehk kultuses teoks saanud ülijumala ja rahva ühtsus —; sõnad selle vagaduse väljendamiseks sumeri keeles lõi esimesena Enheduanna ise — hiljem semiidi babüloonia keelde tõlgituna — ja seega sai temast nii mõtlemise kui kõnelemise poolest juhtkuju Mesopotaamia teoloogia- ja kirjandusajaloo järgnevateks sajanditeks. (lk 777-778) * Mis minusse puutub — minu "kuujumal" ei kingi mulle tähelepanu: ta on mu ilmselt loovutanud hävimisele, mõrvarlikule hädale — Ašimbabbar ei öelnud minu õiglast otsust: kui ta seda nüüd ütles — mis loeb see mulle?! Kui ta seda nüüd ei öelnud — mis loeb see mulle?! Minu, kes ma kunagi triumfeerides templis istusin, ajas ta nüüd oma pühakojast välja — lasi mul kui pääsukesel akna tagant minema lennata — mu elu on otsas. Ta kihutas mu okaspõõsastikku mägedes — ta rebis mul peast krooni, ülempreestri-ameti märgi — ta andis mulle kätte oda ja mõõga — "Nad saavad su kätte!" ütles ta mulle! Austatud emand, taevajumala armastatu, sinu auline süda on õilis — halastagu see minu peale! (lk 778) ** "Nende sõnadega kaebab Enheduanna oma hetkel ilmselt lootusetu olukorra üle ülempreestritarina Uris, kus tal oli raskusi kannakinnitamisega, ning palub nüüd oma kaitsejumalannalt rehabiliteerimist ja tunnustust oma tegevuskohal." (lk 778) ** [[Manfried Dietrich]], "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku , Akadeemia 4/1995, lk 758-782 (I osa) =[[Luce Irigaray]]= * Milline on ruum privaatse ja avaliku ümber või distants nende vahel? Mis üldse on isiklik? Krista on oma uue näituse iseloomustamiseks valinud Luce Irigaray mõtte: “Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida”. * [https://kultuur.err.ee/294829/krista-molderi-fotod-temnikovas-ja-kaselas "Krista Mölderi fotod Temnikovas ja Kaselas"], ERR, 10.11.2013; Krista Mölderi fotonäitus. Temnikova & Kasela Rüütli tänava galerii, 22. oktoober – 14. detsember 2013 * Luce Irigaray j�rgi on naine emana esindanud kaua meie kultuuris olevat kohta, omamata samas ise oma kohta v�i ruumi. Kui naine on loonud ruumi mehelikule olemisele, siis seob ta ka iseend selle koha, n�iteks koduga, j��des ise nii kummalisel kombel kodutuks v�i kohatuks. Mitmed feministlikud kriitikud on leidnud, et kuigi keskne on kodu ja naise kooslus, t�hendab see siiski lihtsalt olemist ning k�rvaltvaatamist, samal ajal kui �t�eline elu� toimub kuskil mujal. ** Karin Paulus, [https://www.sirp.ee/archive/2003/31.10.03/Sots/sots1-10.html Elamise esteetika], Sirp, 31.10.2003 * Prantsuse feministlik psühhoanalüütik Luce Irigaray on juhtinud tähelepanu faktile, et naine kui teoreetik liigub paratamatult mehekeskse diskursuse piirides. Seega on Julia kui naine (armastuslugu jutustav naine) määratud olema midagi oluliselt erinevat Juliast kui teadlasest. ** Katrin Kivimaa, [https://kultuur.postimees.ee/2480229/argipaevase-armastuse-loksus-mare-tralla-naitus-second-hand-lovestories-vaalas-koopa-asemel-muhu-talukompleksi-avamine-rocca-al-mare-vabaohumuuseumis-20-06-1996-kranadose-martjuurium "Argipäevase armastuse lõksus, Mare Tralla näitus «Second–hand lovestories» «Vaalas», Koopa asemel, Muhu talukompleksi avamine Rocca al Mare vabaõhumuuseumis 20.06.1996., Kranadose martjuurium"], Postimees, 29. juuni 1996 * Luce Irigaray parafraseerib Alice�it, peeglitagust Alice�it ''underground''-Alice�ina, kel pole �igust avalikuks eksistentsiks v�i kui, siis ainult mister X-i nime all. Alice kui Teine, kellest otsustaval hetkel saab otsustaja, muutja, reaalsuse tunnetaja. ** Reet Varblane, [https://www.sirp.ee/archive/2001/18.05.01/Kunst/kunst1-2.html Elagu eesti energia: Jaan ja J�ri Ojaver, Paul Rogers], Sirp, 18.05.2001 * Näituseprojekti teoreetilise lõime moodustasid prantsuse antropoloog Marc Augélt laenatud mõiste "mittekohad" ning samuti prantsuskeelse filosoofilise traditsiooni esindaja Luce Irigaray järgmine mõte: "Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida." * Mil määral saab institutsionaalses kunstiruumis luua, Irigaray sõnu kasutades, sellist paika, mis on "teisele" ja "ühistegevusele" avatud, paika, kus elu saab jätkuda ning pole lihtsalt kivistunud järjekordseks etenduseks või saavutuseks kiirkorras toimivas ühiskondlikus masinas? * Kas Krista Mölder viitab Irigaray tsitaadi kasutusega sellele, et ta püüab jõuda sellise koha nägemise, loomise, äratundmise juurde? Võib-olla. Kuid selline koht on visuaalsele kujutamisele allumatu, seda ei saa fikseerida pildiks – ei fotoks, ei mingiks muud tüüpi kujutiseks. See koht saab tekkida vaid kujutiste ja nendega suhestumise vahel, väljendugu see suhe siis vaatamise, tõlgendamisakti või kirjutisena. Kunstnik, olles küll eelnevalt selle žesti väga täpselt läbi mõelnud, ulatab "käe" (pildi, mõtte, idee) ikkagi tühjusesse ning koht realiseerub vaid siis, kui seal toimub kohtumine teise inimesega. ** Katrin Kivimaa, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=krista-molderi-kohtumised-mittekohtades&id=908 Krista Mölderi kohtumised "mittekohtades"], Kunst.ee 1/2014 * Kuus aastat pärast Nochlini artiklit “Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” avaldas belgia päritolu feminist, filosoof, lingvist, psühhoanalüütik ja kultuuriteoreetik Luce Irigaray oma dissertatsiooni “Teise naise speekulum”, milles jõudis oma õpetajale Jacques Lacanile toetudes järeldusele, et naiselik on mehekeskses kultuuris representeerimatu. See, mida me naistest teame, on siiani edastatud meile meeste jutustuste kaudu – see on kujutlus naisest sellisena, nagu teda on näinud mees (vt Kivimaa 2005: 40). Naist on vaadeldud mehe negatiivse peegeldusena ning kunstimaailmas on tal koht vaid objektina. (lk 14) * Irigaray filosoofia põhjal seisneks naise niinimetatud vabanemine selles, et naine astub välja süsteemist, mille subjekt on maskuliinne. Ent kuna keel, mida kasutame, on maskuliinne, oleks vajalik "konstrueerida '''naiseliku subjektiivsuse keel''' [minu paksendus – L. P.], religioon" jne (samas). Irigaray leiab, et on olemas seni kujutamata jäänud "naiselik naiselik", mida patriarhaalses keeles ja kultuuris lihtsalt ei tunta. (lk 15) ** Laura Põld, NAISE JA “EROOTILISE” 13 KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS, Hortus Semioticus, 4/2009 https%3A%2F%2Fwww.hortussemioticus.ut.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2020%2F09%2Fhortussemioticus_4_p6ld.pdf * Irigaray marginaliseerimist filosoofilises traditsioonis (erinevalt vastukajadest kultuuriteoorias, naisuuringutes ja psühhoanalüüsis) on soodustanud seegi, et ta pole piiri filosoofia ja teiste distsipliinide vahel rangelt määratlenud. Tema filosoofiline projekt erineb traditsioonilisest lähenemisest ka järjepideva "feministlikkusega" (ta ise eelistab naise vabanemise mõistet). Viimane väljendub nõudes eristada, millisest soost subjektiga on igal konkreetsel juhul tegemist, selle asemel et rääkida traditsiooniliselt maskuliinset subjekti tähistavast abstraktsest subjektist. (lk 40) * Irigaray sai eelkõige tuntuks nn naiseliku kirjutuse (''écriture feminine'') mõiste kasutuselevõtuga. Lähtudes oma õpetaja Jacques Lacani poleemilisest väitest, et naiselikku ''jouissance''<nowiki>'</nowiki>i (naudingut) ei saa ei teada ega representeerida, jõuab Irigaray järeldusele, et naiselik (''le féminin'') on fallogotsentrilises kultuuris represseeritud, marginaalne või representeerimatu. Oma doktoritöös "Teise naise speekulum" ("Speculum. De 1'autre femme", 1974) ja hilisemates teostes eristab Irigaray naiselikku kujuteldavat ja mehelikku kujuteldavat, väites, et seda, mida me teame kujuteldavast ja mida me teame naistest, sh ka naiste seksuaalsusest, on siiani edastanud ainult meeste jutustused. Ainus naine, keda me teame, on "mehelik naiselik", falliline naiselik ehk naine sellisena, nagu näeb teda mees. Vaadeldes autoreid Platonist kuni Freudini välja, toob Irigaray esile, et nad on lähtunud samasuse/identsuse printsiibist ning et subjekti mudeliks on võetud mees. Sellise loogika kohaselt saabki naine olla ainult kas mehe negatiivne peegeldus või mittetäielik/täiuslik mees. Samasuse ja sarnasuse printsiibil põhinev lääne kultuur ja filosoofia on alati eelistanud identsust erinevusele, samasust teisesusele ning seetõttu räägivad patriarhaalne keel ja kultuur meile "naiselikust", mis on defineeritud maskuliinse subjekti teisena. :Irigaray leiab, et on olemas "naiselik naiselik", mittefalliline naiselik nagu ka naiste enesekssaamise tee ja keel, mis ei sisaldu meeste loodud kultuuris. Nn naiseliku kirjutuse eemärgiks on võimaldada naistel endil rääkida naistena, mitte aga "meheliku naiseliku" poolt defineeritud objektidena. Naiselikku kirjutust on mõistetud eelkõige kui mittefallilise ökonoomia, maskuliinsest erineva subjektipositsiooni väljendamist, mis ei kuulu küll eksklusiivselt naistele, kuid on neile teistsuguse, dominantsest kultuurist välja jäetud kogemuse tõttu kättesaadavam. (lk 40) * Omaette küsimus on loomulikult, kuidas vältida naiste endi defineerimist ennast kui naisi, langemata patriarhaalselt defineeritud "olemusliku naise" kategooria lõksu, millest naised on püüdnud väljuda. Et viimast vältida, leiab Irigaray, et naiselikku ei saa keeleliselt defineerida: iga selline katse loob fallilise naiselikkuse, st et kategoriseerides, mõistetele allutades, defineerides on oht langeda sama fallilise keele ja kultuurikoodi lõksu. Naiselik erineb naiselikkusest just seeläbi, et seda ei saa keeles ega kultuuris representeerida, s.o ta osaleb selles vaid puudumise või vaikuse kaudu. (lk 42) * Irigaray usaldamatus keeles väljendatud naiselikkuse konstruktsioonide vastu põhineb ka lacanliku psühhoanalüüsi arusaamadel keele ja alateadvuse seostest ning subjektiivsuse konstrueerimisest sümboolses korralduses, s.o keeles ja kultuuris. Meie subjektiivsust konstrueeritakse nähtava ja kirjeldatava kaudu, me tunneme ennast ära teistes ja teiste kõnes, mida me omakorda imiteerime, et omandada aktsepteeritud subjektsuse vorm. Loomulikult kehtib see mudel nagu ka inimolendi võime seda ületada nii meeste kui naiste kohta, kuid Irigaray arvates põhineb kahe soo erinevus eelkõige sellel, et naiselikul pole lastud sümboolses korralduses ja keeles ilmuda ning et tänu naiste morfoloogilisele erinevusele on neil suurem võimalus kogeda maailma teisiti, kui seda esitab ratsionaalne, subjekti ja objekti, vaimu ja keha eraldatusel põhinev loogika. Näiteks selline spetsiifiliselt naiselik psüühiline ja füüsiline kogemus nagu emadus, mille käigus naine kogeb ühendatud subjektsust teise olendiga, kes samas ei ole tema, vaid on teine, seab naised vastakuti erinevuse ja selle aktsepteerimise problemaatikaga. (lk 42) * 1990-ndatel avaldatud teosed "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992), "Olla kaks" ("Etre deux" 1997) ning "Ida ja Lääne vahel" ("Entre Orient et Occident", 1999) keskenduvad eksistentsi ja identiteedi mõiste uuestidefineerimisele, esitades küsimuse, kuidas meie identiteet on loodud suhetes teis(t)ega. Viimase all peab Irigaray silmas (eelkõige) sugupoolte-vahelisi suhteid. (lk 42) * Irigaray filosoofias saab üheks keskseks mõisteks kaks (subjekti). Kuidas olla kaks? Kuidas läheneda teisele kui teisele? Kuidas defineerida kahe (sugupoole) erinevust ja võrdsust samal ajal? Kuidas kultiveerida identiteeti, mis luuakse suhtes teisega ja mis on seotud teisega, ehitades seeläbi silla subjekti ainususe ja kogukonna vahele? Nendele küsimustele ei leita vastust ainult intellektuaalses diskursuses, vaid maailmas olemise viisis, s.o eetilises praktikas ja suhtumises teistesse. Viimane ei tähenda teise redutseerimist objektiks ning subjekti ja objekti lahutatust, nagu näeb seda lääne uusaegne filosoofia, vaid arvestamist teise kui subjektiga, kes on erinev minust kui subjektist. Näiteks raamatus "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992) esitab Irigaray kahe sugupoole dialektikal ja soolisel erinevusel põhineva armastuse mõjste, mille "tähendus" ei seisne ei ühisomanduses ega laste saamises, vaid kahe subjekti teineteise erinevust respekteerivas suhtes. (lk 42) * Irigaray viimaste tööde aktsepteerimist akadeemilises ringkonnas raskendab idast pärit filosoofilis-religioossete süsteemide, eriti India budismi mõju tema mõtte arengule. Viimane on seotud eelkõige nais- ja meesprintsiibi lääne kultuurist ja kristlikust maailmapildist erineva mõistmisega: "Indias," kirjutab Irigaray, "on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni." Kuigi tema lähenemist võib pidada eksotiseerivaks, mis ei pööra tähelepanu tegelikele hierarhiatele ei ajaloolises tegelikkuses ega religioossetes praktikates, võib kristlusest, kus jumal(us) on maskuliinne printsiip, põhimõtteliselt erinev süsteem mõjuda vägagi inspireerivalt. Kuid erinevalt budismis esitatud üksildase kontemplatsiooni või ekstaasi ideaalile, mis tähendab küll subjekti ja objekti lõhestatuse lõhkumist, esitab Irigaray intersubjektiivsuse ehk kahe subjekti ekstaasi või armastuse ideaali. (lk 42) * Kahe filosoofia leiab rakenduse ka Irigaray poliitilise tegelikkuse eritluses: raamatus "Demokraatia algab kahest" seab ta küsimärgi alla läänemaade demokraatliku ühiskonna alusprintsiibid. Ta nõuab, et tunnustataks täielikult mõlemat sugupoolt, mis osalevad ühiskonna funktsioneerimises. Demokraatlikus ühiskonnas peaks see tunnustus väljenduma spetsiifilistes kodanikuõigustes, mis tagaksid naistele iseseisva kodanikuidentiteedi, mis on küll samaväärne, kuid mitte samane (!) meeste identiteediga. Seega puudutab Irigaray ühte feministliku (poliitilise) teooria põhilahknevust, mida on iseloomustatud võrdsuse ja soolise erinevuse (ingliskeelses kirjanduses ''equality - sexual difference'') diskussioonina. Tema nõudmine seisneb naiste erinevuse tunnustamises võrdsetel alustel meeste "erinevusega", mis on siiani olnud lääne filosoofia ja seadusandluse mudeliks. Ei tule piirduda naistele ainult (kehtivate) võrdsete õiguste nõudmisega, viimased lähtuvad ju eelkõige maskuliinse subjekti vajadustest. Ta ei eita võrdsete õiguste diskursuse tähtsust, vastupidi, kuid leiab, et sealt tuleb edasi minna, sest sellega piirdumine tähendaks naiste erinevuse taandamist mehelikule mudelile. (lk 42) * Lõpetuseks võiks lisada, et Irigaray tekstide erakordselt poeetilis-assotsiatiivse keele ning filosoofilise konteksti tõttu pole tema teosed just kerge lugeda, kuid Irigaray ise usub, et neid on võimalik mõista ja nautida nii süvateoreetilisel kui ka vahetul tasandil. Üks tuntumaid Irigaray uurijaid Margaret Whitford on väitnud, et Irigaray tekste tuleks käsitleda kirjandusena mõistmaks, et nende esteetilis-poeetiline mõju lugejale on otseselt seotud esitatava filosoofilise sisuga. Loodetavasti avaneb kunagi see võimalus ka eesti lugejale. (lk 42) ** Katrin Kivimaa, "Dialoogid erinevuses(t):Luce Irigaray filosoofiast", Kunst 1/2005, lk 40-42 * 1999. aastal kaitses Mari Krappala Helsingis Kunsti ja Disaini Ülikoolis doktoritöö "Burning (of) Ethics of the Passions", mis lähtus Luce Irigaray filosoofiast ja käsitles muuhulgas emotsioonide eetilisust. Uurimus valmis dialoogina naiskunstiteadlase ja meeskunstniku vahel. Kunsti tõlgendati intersubjektiivse ja refleksiivse seisundina. (lk 43) * Irigaray filosoofia olulised elemendid on maa, õhk, tuli ja vesi. Tema kriitika üks lähtekohti oli see, et lääne filosoofiline mõte on need unustanud. Irigaray meetodis, mis läheneb paljuski psühhoanalüüsile (sh filosoofia ajaloo suurkujude omalaadne psühhoanalüüsimine), on teooria sekundaarne. Ta püüab teooriast vabaneda niipea, kui seda käsitletakse valmis kontseptikangana ning inertse süsteemi osana. Irigaray väljendatu võib jääda ebaselgeks või kahtlaseks, kuna ta ei täpsusta sõnade tähendusi. "Üllatavate" kontseptidega püüab ta haarata asju, mille vorm pidevalt muutub, mis on liikuvad, voolavad ja ebastabiilsed ning seotud assotsiatiivsuse, kondensatsiooni ja teisenemisega, nii nagu unenäod ei lase oma tähendust täpselt sõnastada. (lk 43) * Mari Krappala: "Küsimus oli selles, kuidas kohata Teist ja luua uus keel temaga suhtlemiseks, nii nagu Irigaray, kes tegi seda kuskil teooria ja ilukirjanduse piirimail. Eetiliseks probleemiks oli leida viis, kuidas töötada kunsti ja teooria, mehe ja naise kokkupuute pinnal. Mina lahendasin selle niimoodi, et püüdsin luua avatud diskussiooni, kus need isikud või teemad võiksid kohtuda." (lk 43) ** Heie Treier, "Kirgede eetikast", Kunst 1/2005, lk 43 * Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida. * Indias on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni. =[[Aili Nenola]]= * [Paju:] Kristiina Instituut on Helsingi Ülikooli naisuurimusinstituut. See loodi 1991. aastal. Oma nime sai ta ka Helsingi ülikooli (Turu Kuningalise Akadeemia) looja, Rootsi-Soome kuninganna Kristiina (1626-1689) järgi. Instituudi töö kavandaja Eeva Raevaara ütleb, et paremat eeskuju Põhjamaade ajaloost on naisuurijatele raske leida. Kuninganna Kristiina loobus 1654. aastal Rootsi-Soome kroonist ja läks kolmekümneks aastaks Rooma, kus rajas kolm teaduste akadeemiat. Ta oli hästi haritud eurooplasest kultuuripersoon, keda on nimetatud Põhjala Minervaks, kunsti ja teaduse kaitsjaks. * Aili Nenola esimene uurimus oli ingeri naiste nutulaulud, mis kannavad endas naiste igipõlist kultuuri ja traditsioone. ”Pulmad, poegade ja meeste sõtta minek, surm... Tahtsin selgust saada, miks nendest sündmustest põhjustatud itkud on just niisugused ja miks laulavad neid ainult naised. Aga kui näiteks maale tuli võõras vallutaja, ei nähtud naistes ohtlikku organiseeritud vaenlast. Ometi püüdsid just naised nendel rasketel aegadel säilitada kultuuri seda poolt, mis oli seotud elu ja argipäevaga,” ütleb Aili Nenola. * ”Kuna ma olen humanist ja kultuuriteadlane, siis naisuurimus on olnud vahend, mille abil ma olen analüüsinud ühiskonda ja kultuuri humaansemast vaatenurgast. Naiskultuur ei ole sõdadele toetuv,” toonitab professor. * Aili Nenola toonitab, et pole olemas ühtset naisuurimistööd ega feminismi. Näiteks Ameerika naisuurimuste kontekst on täiesti erinev Põhjamaade või Euroopa omast. Ameerika naisuurimistöö lähtub Ameerika kontekstist, sealsest ühiskondlikust olukorrast. See ühiskond sisaldab endas mitmeid etnilisi rühmitusi, nagu aasialased, aafriklased jne. Paljud nendest rühmadest pärit naised on kahekordselt alistatud. USA ühiskonnas ja majandussüsteemis puudub ka nn. heaoluriik, nagu see on välja kujunenud Põhjamaades. Seal ei ole organiseeritud lasteaiasüsteemi, koolitoitlustust, tervishoiusüsteemi. Probleemid, mille lahendamise eest tuleb võidelda Ameerika feministidel, on Põhjamaades juba minevik. * "Prantslaste feministlik uurimistöö on eelkõige teadusliku mõtte sees pöörlev filosoofiline suund. Kuid see ei lahenda naiste igapäevaelu probleeme. Kuigi need, kes uurivad kirjutatud teksti, leiavad uusi vaatenurki ja aitavad mõista keele kujunemist.” ** Imbi Paju, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19960216.2.18.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Folkloristika kaudu naisuurimusse Vestlus Kristiina Instituudi professori Aili Nenolaga"], Sõnumileht, 16. veebruar 1996, lk 15 =[[Jane Kenyon]]= * [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-kenyon Poetry Foundation] * [https://poets.org/poet/jane-kenyon Poets.org] <poem> Ühel õhtul kiiruga õhtusööki tehes viskasin ära kartuli, mis ühest otsast oli mäda. Ülejäänust aga võinuks veel asja saada. Kollases prügipanges said selle seltsilisteks kohvipaks, banaanikoored, porgandiribad. Viskasin selle kompostihunnikusse, kus auravad jäätmed ja lehed naasevad ajapikku, nagu kehadki, mulda. Kui pöörasin lehkavaid kihte heinahargiga, et hunnikut õhutada, kerkis kartul pinnale vääramatult, justkui näidates halvakspanu - näides tüsedam, kõvem, taaselustunud, mitte sugugi lagunev. Paistis, nagu ta kasvaks, kuni ma võinuks teha karjasepiruka kogu külale, neile inimestele, kes päev läbi langetavad puid, tangivad autosid, riputavad kulunud rõivaid pesunöörile. </poem> * Jane Kenyon, "Kartul"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2007; [https://poets.org/poem/potato-0 Poets.org] <poem> Las hilise pärastlõuna valgus särab läbi küüni praegude, liikudes heinakuhjasid pidi üles, kui päike liigub alla. Las kilk võtab üles sirina, nii kui naine võtab üles oma vardad ja lõnga. Las tuleb õhtu. Las koguneb kaste hüljatud adrale pikas rohus. Las ilmuvad tähed ja kuu paljastab oma hõbedase sarve. Las rebane läheb tagasi oma liivaurgu. Las taltub tuul. Las muutub kuuri sisemus mustaks. Las tuleb õhtu. Pudelitele kraavis, kühvlile kaeras, õhule kopsus las tuleb õhtu. Las ta tuleb nagu tahab ja ära tunne hirmu. Jumal ei jäta meid lohutuseta, nii et las tuleb õhtu. </poem> * Jane Kenyon, "Las tuleb õhtu"; rmt: "Let Evening Come", Graywolf Press, 2007; [https://www.poetryfoundation.org/poems/46431/let-evening-come Poetry Foundation] <poem> Pesin hunniku pesu ja riputasin selle välja kuivama. Siis läksin linna ja askeldasin terve päeva. Sinu parima särgi käis tõusis pidulikult, kui tagasi jõudsin; meie öö- rõivad põimusid ja lahknesid kerges tuulehoos. Minu jaoks oli juba hilja, sulle seal, kus sa olid, mitte. Pööriöökuu oli täis, kuid hõredad pilved muutsid valguse mitte päris usaldusväärseks. Sinu voodipool näis sama lai ja lame kui Kansas; su padi ümar ja jahe ja allegooriline... </poem> * Jane Kenyon, "Nädalaks üksi"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/alone-week Poets.org] <poem> Ronisin voodist kahel tugeval jalal. See võinuks olla teisiti. Sõin krõbinaid, magusat piima, küpse plekitu virsiku. See võinuks olla teisiti. Viisin koera ülesmäge kasesallu. Terve hommiku tegin tööd, mida armastan. Keskpäeval heitsin voodisse oma kaaslasega. See võinuks olla teisiti. Sõime koos õhtust, laual hõbedast küünlajalad. See võinuks olla teisiti. Magasin voodis toas, mille seintel olid maalid, ja tegin järgmiseks päevaks plaane just nagu sellekski. Kuid ma tean, et ühel päeval on teisiti. </poem> * Jane Kenyon, "Teisiti"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/otherwise Poets.org] <poem> Rohi niidul on lamandunud ja kohati paistab, et suur, praeguseks lahkunud loom on öösel läbi käinud. Rohi ajab end püsti, kui päeva kuiva peab. Tunnen sust pidevalt valuliselt puudust. Pole ühtki su suurejoonelistest sisenemisest või väljumistest, uksed hooga lendamas oma hingedel, või su alateadlikke pikki ohkeid, kui loed millestki kurvast, nagu Henry Adamsi kirju Jaapanist, kuhu ta reisis pärast Cloveri surma. Kõik õitsev kummardub vihmas: valged iirised, punased pojengid ja moonid oma mustade salajaste südametega lamavad purustatuna murul. </poem> * Jane Kenyon, "Raske suvevihm"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/heavy-summer-rain Poets.org] <poem> Jumal kuppellaes mõtiskleb: Ma lõin nad oma rõõmuks ja kõik muu lõin ma nende õnnistuseks. Aga näe, mida nad teevad! Ma tean nende südameid ja põhjendusi: On the domed ceiling God is thinking: I made them my joy, and everything else I created I made to bless them. But see what they do! I know their hearts and arguments: "Me põlvneme Kainist. Kurjus pole midagi uut, nii et mis tähtsust sel on, kui me tulistame haiglat ja kaevu, kuhu hirmunud ja tormakad peavad ühtviisi vee järele tulema?" “We’re descended from Cain. Evil is nothing new, so what does it matter now if we shell the infirmary, and the well where the fearful and rash alike must come for water?” Jumal mõtleb välja Maarja. Rippudes kuldse kupli tipus, tõmbub ta kerra pruunis kaunas ja tema sees Kristuse vaim, rüütatud verre, leiab aseme ja hakkab kasvama. God thinks Mary into being. Suspended at the apogee of the golden dome, she curls in a brown pod, and inside her mind of Christ, cloaked in blood, lodges and begins to grow. </poem> * Jane Kenyon, "Mosaiik Kristuse sünnist: Serbia, talv, 1993"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/mosaic-nativity-serbia-winter-1993 Poets.org] =Bertha von Suttner= [[Pilt:Bertha-von-Suttner-1906.jpg|thumb|right|Bertha von Suttner, 1906.]] '''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha, Austria keisririik – 21. juuni 1914 Viin, Austria-Ungari keisririik) oli austria kirjanik ja rahuvõitleja. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, olles esimene Nobeli auhinna saanud naine. https://www.wikidata.org/wiki/Q18456 ==Proosa== * On hämmastav, kui väga leiab inimene sellises raamatus sõbra – kuidas talle saab kõike rääkida ja kurta, kuidas saab selle lehtede kohal nutta pisaraid, mida teiste, eriti haige lähedase eest varjata tuleb. ** ''Es ist erstaunlich, wie sehr man ein solches Buch als Freund empfindet - wie man ihm alles sagen und klagen kann, wie man über seine Blätter die Tränen weinen kann, die man den anderen, besonders einem geliebten Kranken, verbergen muss.'' ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Achter+Teil/63.+Das+letzte+Jahr VIII, 63, "Das letzte Jahr"], lk 538 * [[Lavahirm]] on [[edevus]]e kattevari, värisev küsimus [[saatus]]ele: kuidas ma [[Meeldivus|meeldin]]?, kusjuures kogu rõhk on sõnal "[[mina]]". ** Lampenfieber ist eine Begleiterscheinung der Eitelkeit, eine zitternde Frage an das Schicksal: wie werde ich gefallen?, mit dem ganzen Nachdruck auf der Silbe "ich". ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Sechster+Teil+(1890-1891)/31.+Der+Kongre%C3%9F+in+Rom VI, 31, "Der Kongreß in Rom"], lk 224 * <nowiki>[</nowiki>[[Karl May]] kohta:<nowiki>]</nowiki> Kes kuulis ilusat vanameest sellel 22. märtsil (30. märtsil, pulmapäeval, süda lööb teda) rääkimas tervelt kaks tundi, täis pidulikkust, täis entusiasmi, püüdlemist kõrgeimate mõttepiirkondade poole - peab on olnud tunne: selles hinges lõõmab headuse tuli. ** "Wer den schönen alten Mann an jenem 22. März (am 30. März, seinem Hochzeitstag, traf ihn ein Herzschlag) sprechen gehört, durch ganze zwei Stunden, weihevoll, begeisterungsvoll, in die höchsten Regionen des Gedankens strebend - der musste das Gefühl gehabt haben: In dieser Seele lodert das Feuer der Güte." ** Bertha von Suttner, Wiener Zeit, 5. aprill 1912 * [[Raadium]]ikondensaator on leiutatud. Pilvekõrguselt alla saadetud raadiumikiirtega vaenlase [[laevastik]]e ja [[armee]]de hävitamine mõne minuti jooksul on lapsemäng. ** "Der Radiumkondensator ist erfunden. Mit von Wolkenhöhen herab gesandten Radiumstrahlenbündeln in ein paar Minuten feindliche Flotten und Heere zu vernichten, ist ein Kinderspiel." - Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft, Berlin 1911 ** Bertha von Suttner, "Inimkonna kõrged mõtted: romaan lähitulevikust" ("Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft"), Berliin 1911 ==="Sõjariistad maha!"=== Tsitaadid väljaandest: Bertha von Suttner, "Die Waffen nieder!", Dresden: E. Pierson's Verlag, [um 1920] * Mõistsin juba varakult, et võitlusind pole midagi üliinimlikku, vaid alainimlik; mitte müstiline [[ilmutus]] Luciferi kuningriigist, vaid meenutus loomariigist - [[loomalikkus]]e taasärkamine. ** ''Ich habe es zu früh erkannt, daß der Schlachteneifer nichts Übermenschliches, sondern – Untermenschliches ist; keine mystische Offenbarung aus dem Reiche Luzifers, sondern eine Reminiscenz aus dem Reiche der Tierheit - ein Wiedererwachen der Bestialität.'' ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Drittes_Buch 3. raamat], lk 229-230 * Ühelgi terve mõistusega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema. ** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden. ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105 =="Rahuriik"== Bertha von Suttner, "Rahuriik", rmt: "Maailma ja inimsoo tulevik", koostas J. G. Spuhl-Rotalia, Haapsalu, 1910/1921, lk 77-83. * Kuulsa Brasilia ajalooprofessori Dr. Pedro Diazi poolt oli kuulutus wäljasaadetud, et ta 1-sel märtsil 2010 "Europa Sorbonnes" tahab kõnet pidada. Igal nädalal käis selles tulewiku ühis-ülikoolis ehk "Sorbonnes" keegi wõerariigi kuulsam õpetlane ettelugemisi pidamas. Aga mitte üksi ettelugejad, waid ka päältkuulajad tuliwad wõõrastest maadest ja teistest ilmajagudest kokku ilmakuulsaid õpetlasi ja kõnemehi kuulama. Nagu saja aasta eest tagasi rahwast kõikidelt maadest Bayreuthi pidumängudele kokkuwoolas, nõnda rändasiwad nad nüüd lennumasinate ja õhulaewade pääl teistest ilmajagudest Schweitsi mägimaale kokku, kuhu tore Sorbonne oli ehitatud, milles kõigekuulsamad õpetlased õpetasiwad. :Ülemal nimetatud õpetlase poolt 1-seks märtsiks wäljakuulutatud kõne aineks oli: "{{Sõrendus|Uuewiisiline rahuwalitsus ja tema ajalooline arenemine". (lk 77)<!-- * „Riigikaitfehullus oli felajal juba märatlufeni jõudnud.' jga maa oli nagu kindlustatud fõjaleer. niida inimefe, mõistus tehnikaroallas iganes üfesleidis, feda hakati kohe inimeste mahamaterdamifeks ja TuuremiiHlifeks furmamifeks іагюіtarna. 5õjaroägede ja fõjalaeroastikkude ülespidamife kulude katmife tarrois pandi rahroale nii rängad makfud pääle, mis nende jõupiirift juba üle ulatas ja riigiroõlad tõufiroad kohutaroalt kõrgeks, aga felleft hoolimata fuurendati ja täiendati fõjaroägefid ühtefoodu edafi, maapind oli kindlustega nagu ülekülroatud ja alt miinidega urbfeks uuristatud. ГПегі oli paalt- ja altpoolt laineid furmariistadega täidetud. Waemalt oliroad efimefed õhufoidu katfed õnnestanud, kui juba roäejuhatufed kohe ka õhumerd oma lõhkeainete pildujatega hakkafiroad täitma. Tõepooleft, roaga lootusrikas olukord meie armfas Jumalamaakefes! luba fee maakene ifegi ei ole roaga inimefefõbralik, mida ta 1908. aastal feega näitas, et ta üheainfa kannatamata ra- * putufega terroe maakoha felle 200,000. elanikuga ärahäroi-*-; tas. flga fee kataftrofa oli ainult mänguasjaks felle kõr- ' roal, mida haritud inimefefugu ife enefe häroitamifeks agaralt ettewalmistas." (lk 78)--> * "Kui meie praegusest ajajärgust (2010) hammasteni sõjariistu pantud ja "ikka enam, ikka rohkem sõjariistu" karjuwa Euгора pääle tagasiwaadata, siis näitab asjatundmatale, nagu poleks selajal rahuwalitsusest, millest meie praegu rõõmu tunneme, aimugi olnud, ja nagu oleks praeguste täitsa ümbermuudetud olude loomiseks mõnda suurt ja äkilist rewolutsioni, näit. õhu ärawõitmist tarwis läinud. See pole mitte õige. Õiglane ajaloo-tundja saab aru, et juba selajal meie praegune ilmasõjata ilmakord tekkimas oli, et tema moralilised ja ainelised idud juba tärkasiwad, ilma et suur hulk seda oleks märkanud. Ainult üksikud tundsiwad seda. Ta saab aru, et tuhanded jõud, isegi niisugused, mis päält näha wastupidises sihis töötasiwad, siisgi neis arenemisejoontes liikusiwad, niis meid moodsale rahuwalitsuselе wiisiwad." (lk 78) ==Romaani "Sõjariistad maha!" kohta== * [[Orjus]]e kaotamisele eelnes kuulus [[raamat]] ühelt naiselt, Madame [[Harriet Beecher Stowe|Beecher-Stowe]]'lt; annaks jumal, et Teie oma teeks sõja kaotamiseks sama. ** ''Der Abschaffung der Sklaverei ist das berühmte Buch einer Frau vorausgegangen, Madame Beecher-Stowe; gebe Gott, daß das Ihre das gleiche bewirke für die Abschaffung des Krieges.'' ** [[Lev Tolstoi]], kiri Bertha von Suttnerile, ilmunud raamatus: Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig, 1909, lk 210; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 83 * See raamat on [[tegu]]! Minu elus oli see [[sündmus]]. ** ''Dieses Buch ist eine Tat! Es war ein Ereignis in meinem Leben.'' ** [[Peter Rosegger]], kiri 9. oktoobrist 1891; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 147 * Primitiivne, kuid rabavalt efektsena kirjutatud trendiromaan jättis mulle tohutu mulje. Paljud sündmustiku üksikasjad on minu jaoks üsna unustamatud... ** ''Der primitiv, aber schlagend wirksam gemachte Tendenzroman hinterließ mir gewaltigen Eindruck. Viele Einzelheiten der Handlung sind mir ganz unvergeßlich...'' ** [[Klaus Mann]], "Kind dieser Zeit" ("Selle aja laps"), 1932; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 149 * Mitte keegi ei olnud sedavõrd pühendunud läheneva sõja eest hoiatamisele ega töötanud enam selle ärahoidmiseks kui Bertha von Suttner – üks oma aja tuntumaid patsifiste. Tema 1889. aastal avaldatud sõjavastane romaan "Die Watten Nieder" ("Sõjariistad maha!") kuulus 19. sajandi mõjukamate raamatute hulka. Mitmesse keelde tõlgituna aitas see levitada patsifismiideed üle maailma ajal, mil rahuühendused Euroopa riikides olid väikesed, lõhestunud ja koordineerimata. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 ==Tema kohta== * Kui [[Bertha von Suttner]] talt palub rahalist toetust rahuliikumise arendamiseks, saadab ta 80 naelsterlingit. Seda pole palju rikka mehe kohta. See pole midagi võrreldes miljonitega, mis Nobel hiljem üldkasulikeks otstarveteks annetab. "Ma usun," kirjutab ta saatekirjas rahuliikumise tegelasele, "teil ei ole puudus rahast, vaid programmist." ** "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4 * Von Suttner oli mitmes mõttes oma ajast ees. Ta ennustas I maailmasõja hävitustöö hiiglaslikkust, hoiatas tulevaste massihävitusrelvade eest, põhjendas rahutagamisüksuste vajalikkust, nõudis praeguse ÜRO tüüpi organisatsioonide loomist ja toetas Euroopa Riikide Konföderatsiooni. Mõjutatuna oma ajastu veendumustest progressi vältimatuse kohta, arvas von Suttner, et rahu on "seisund, mis vältimatult tuleneb kultuuri arengust". Kuid oma viimastel eluaastatel, kui Euroopa ja kogu maailm vaarus sõja poole, muutus von Suttner märksa pessimistlikumaks ja lootusetumaks. Kui ta 21. juunil 1914 suri, näis, et rahulootus kustus koos temaga. Seitse päeva hiljem tappis Serbia natsionalist Sarajevos Habsburgi impeeriumi troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus ajendas I maailmasõja. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 * Auväärse Nobeli preemia ajalooliseks taustaks on aga, kummaline küll, üks naine ja üks romantiline armastuslugu. :Von Suttnerite perekonna võsu Arthur, kelle jaoks vanemail oli valmis vaadatud mitu suurepärast partiid, võttis kätte ja armus oma nelja õe koduõpetajannasse Bertha Kinskysse. Perekond oli ahastuses ja ettevõtlik mamma saatis Kinsky ajalehekuulutuse peale Pariisi - "vanema" härrasmehe juurde sekretäriks ja majapidajannaks. Bertha uus tööandja, keegi härra [[Alfred Nobel|Nobel]], kes juhtis lõhkeainetehaste võrku, leidis oma uue kaaslanna väga võluva olevat. Pole välistatud, et vanapoiss Nobel plaanis koguni poissmehepõlvega lõpparvet. Ent Arthur von Suttner ei suutnud elada Berthata ja Bertha temata. Noored põgenesid - Arthur kodust, Bertha Nobeli juurest - ja abiellusid. Ent Bertha säilitas kirjavahetuse mehega, kellest oli võlutud inimesena. Ja kellest on saanud XX sajandi suurim [[metseen]]. :Berthast ning tema abikaasast said tulised rahuvõitlejad. Rahu võimalikkus maailmas huvitas aga ka sõjatöösturit ennast - juba 1893 fikseeris Nobel (Bertha teadmata) oma testamendis rahuautasu asutamise. (Novembris 1895 lisas Nobel testamenti veel neli autasu teaduslike ja kirjanduslike saavutuste eest; majanduspreemia lisandus alles 1966.) [[Dünamiit|Dünamiidi]], oma varanduse aluspõhja, oli Nobel leiutanud tsiviilelanike abistamiseks. Alles hiljem pöördus tema tähelepanu relvadele ja laskemoonale. Oma kirjas Berthale kirjutas ta kord: "Võib-olla lõpetavad minu tehased sõja isegi varem kui sinu kongressid. Päeval, mil kaks väeosa on võimelised teineteist sekundiga hävitama, kohkuvad rahvad õuduses ning saadavad sõjasalgad laiali." Kahju, et selle suurejoonelise mehe teine ilus soov pole tõeks saanud nagu esimene. ** [[Gerda Kordemets]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19961012.2.29.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Naisele mõeldes"], Sõnumileht, 12. oktoober 1996, lk 36 * Relvastuse võidujooks on ka üks sõja vorme, nagu seda esitas 1899. aasta Haagi konverentsil patsifistist paruness Bertha von Suttner (1843–1914) oma ettekandes "Võidurelvastumine kui sõjapidamise viis", millel põhinesid nii Esimese kui Teise maailmasõja ning ka külma sõja sõjalised strateegiad. Von Suttnerile omistati selle eest 1905. aastal Nobeli rahupreemia. See tähendab, et kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks (''Si vis pacem, para bellum'') ehk relvastuda, mis eeldab selleks vajaliku ressursi olemasolu. ** [[Jüri Kadak]], [https://diplomaatia.ee/kas-teine-kulm-soda-ja-uus-relvastuse-voidujooks-on-alanud/ "Kas teine külm sõda ja uus relvastuse võidujooks on alanud?"], Diplomaatia nr 171, november 2017 * 30aastaselt, olles kaugelt üle tollase abiellumisea, otsustas ta [[armastusabielu]], mitte materiaalselt kindlustatud suhte kasuks. Kõiki tavasid ja vanemate tahet eirates abiellusid Arthur von Suttner ja Bertha salaja Viinis 12. VI 1876. Võtnud vastu Mingreelia vürstinna Jekaterina Dadiani varasema kutse, põgenesid vastabiellunud [[Gruusia]]sse, kuhu nad jäid üheksaks aastaks. Gruusias sai alguse ka Bertha von Suttneri ajakirjanduslik loometee. Edaspidi oli kirjutamine tema tähtsaim sissetulekuallikas. Vahel kirjutas ta, et elus püsida, mille all, nagu ta ka ise tunnistas, kannatas teoste kirjanduslik kvaliteet. Siiski oli talle peamiselt tähtis [[mõju]] avalikkusele. Bertha von Suttnerist sai oma aja kõige mõjukam poliitiline ajakirjanik. * 1905. aastal anti Bertha von Suttnerile, esimesele naisele, väsimatu pühendumuse eest maailma rahule [[Nobeli preemia]], mida antakse välja alates 1901. aastast, kusjuures tõuke preemia asutamiseks andis oma kauaaegsele sõbrale ja suuremeelsele toetajale Alfred Nobelile just Bertha von Suttner. :Tema unistustes oli Ühendatud Euroopas rahu kindlustamise kõrval tähtis ka tollide ja kaubanduspiirangute kaotamine. Mais 1913 kirjutas ta ajakirjas Friedenswarte: "Euroopa Föderatsioon - ammune rahuliikumise postulaat - on küpsemas". Bertha von Suttner nägi "märke veel embrüonaalsest, aga juba pulseerivast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tekkimisest". Sellest Euroopa Liidust, mis sada aastat pärast tema visioone mälestab rahuvõitlejat tema auks nimetatud tänavate, väljakute ja koolidega. Austrias kaunistab Bertha von Suttner seejuures veel kaheeurost münti, kõige suurema väärtusega münti Euroopa ühises vääringus. * Judith B. Lewonig, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduse-kolikamber-esimese-naisnobelisti-bertha-von-suttneri-kuu/ "Kirjanduse kolikamber:Esimese naisnobelisti Bertha von Suttneri kuu"], tlk Triin Tähema, Sirp, 10.06.2005 <!-- * https://w3.ee/vol2/openarticle.php?id=3013394&lang=est--> ==Välislingid== {{vikipeedia}} <!--{{JÄRJESTA:Suttner, Bertha von}} [[Kategooria:Austria kirjanikud]] [[Kategooria:Austria aktivistid]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]--> =Uļi Kīnkamäg= '''Uļi Kīnkamäg''' (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud hüüdnimega "Liivi kuningas". [https://et.wikipedia.org/wiki/U%C4%BCi_K%C4%ABnkam%C3%A4g et.wp] ==Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 6== Laupäeva õhtul kõneles Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi hõimupäeval dr. O. Loorits "Liivi kuningast ja tema järglasist". Kuulajaid oli kogunenud kõigist Tartu keskkoolidest. Liivi kuninga nimega on saanud otse rahvusvahelise kuulsuse Liivi Pisa küla Buuntiku talu peremees Uldrik Kahperg, kes sündis 25. märtsil 1873 ja suri 1. juunil 1932. a. 59 a. vanaduses Ventspilsi vanglas. Ta ise ei nimetanud ennast kuningaks. Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu ja mitu korda. Ta oli vagatseja ja suur liivi rahvuslane. Aastat 15 tagasi ilmus Lätis väike broschüür Ameerika Ühendriige president Wilsoni 14 punktiga, kus räägitakse rahvaste enesemääramise õigusest. Ka Buuntikul oli see raamat ja ta luges seda iseenesest maksvaks ka liivlaste kohta. Ta ei tunnustanud Läti võimu liivlaste üle ja keeldus maksmast makse Läti riigile. Kui tema vanim poeg Jaan sai täisealiseks ja pidi minema Läti sõjaväeteenistusse, siis ei lubanud Uldrik teda sinna minna, sest Wilson ütleb, et iga rahvas on vaba ja pühakiri ütleb: "Sina ei pea mitte tapma!" Kuninga kuulsus ulatub Ameerikasse. Sellise ülespidamisega tuli tal kokkupõrkeid Läti valitsusega, kuid et Uldrik jäi kangekaelselt oma tõekspidamiste juure, siis hakati teda tassima mööda kohtuid ja vanglaid, milliseid tema ka ei tunnustanud. Pilkeks hakati hüüdma teda Liivi kuningaks, nagu Jeesust hüüti Juuda rahva kuningaks, ja varsti rääkis Liivi kuningast terve Läti ajakirjandus. Lätist kandus see kuninglik kuulsus esijoones liivlaste hõimumaisse Eesti, Soome ja Ungarisse, kus üks agar ungarlane tahtis selle küsimuse kanda koguni rahvasteliitu. Liivi kuningas Uldrik 1-st kirjutas päris tõsiselt üks inglise ajaleht, tuues oletatavaid andmeid, et Uldrik olevat hoidnud alal oma kuningliku soo läbi 700-aastase orjuse — ta põlvenevat endistest Liivi vürstidest. Inglismaalt ulatas see kõmu Ameerika lehtedessegi. Uldrik 1. viimane kiri. Enne surma kirjutas Uldrik Ventspilsi vanglast kirja naisele, kus ta ütleb tundvat oma eluotsa lähenevat, {{Sõrendus|ta ei süüdista selles kedagi}} ja manitseb veel viimast korda naist ja lapsi: "Kõnelege alati tõtt!" Kiri on kirjutatud temale nii vihatud läti keeles — sest liivi keeles ei lubatud kirjutada. Sellestki on paar lauset kustutanud Ventspilsi vangla tsensor. Terve Liivi leinas. Uldriki viimaseid soove oli ka, et ta maetaks ilma pidulikkuseta lihtsalt liivakünkasse. See ka sündis. Seda sügavam oli kodune lein terves Liivis. Praegugi külastatakse sageli vaikselt Buuntiku hauda ja värsked, lihtsad lilled ei lõpe sealt kunagi. Kuninga järglased. Uldrikil oli 13 last. Kui O. Loorits 1920. a. noore üliõpilasena külastas Liivit esimest korda, siis oli Buuntiku kõige noorem tütar 3-aastane laps, kes sai Looritsaga heaks sõbraks. Vahepeal on Mari — nii selle noorima tütre nimi — sirgunud juba nooreks neiuks. Kui ta tänavu oli viinud Looritsat oma isa hauale, siis tagasi tulles küsinud dr. O. Loorits: "Kuule, Mari, sa oled sirgunud juba nooreks neiuks, kas pole sa leidnud omale ka juba kedagi südamelähedast?" "On küll", vastanud Mari, "kuid ema ei luba". "Miks ta siis ei luba?" küsinud dr.O. Loorits. Siis seletanud Mari, et poiss, sattudes kord teiste noorte sekka, lasknud ennast meelitada viinavõtmisele, jäänud purju ja ütelnud isegi mingi ropu sõna, seepärast ema ei lubavat. Dr. O. Loorits aidanud siis ka emale rääkida, et poiss tuleb jälle heaks teha, tuleb see roojasus puhtaks teha, millega ema jäänud ka nõusse. Prints sõitis Soome, et õppida tarkust. Ühe Uldriku poja eest hoolitsesid tema Soome sõbrad, et ta saaks soome kooli. Tänavu suvel hakanud ta sõitma. Enne sõitu küsinud dr. O. Loorits: "Kuidas sa sõidas — sul pole ju rahagi?" :"Lehma müüme ära ja saan sõiduraha". :"Aga, kuidas sa seal läbi saad, mis hakkad seal peale, mida sa siis seal õige tahad õppida?" — küsinud dr. O. Loorits edasi. :"{{Sõrendus|Tarkust}} tahan õppida", olnud lühike vastus. Ja küll ta läbi saavat, kui ta on kord seal. :"Aga, kuidas sa sinna saad, sa ei oska ühtki keelt, läti keeltki pursid hädavaevalt, liivi keelt ei osata kuskil, sa pole veel näinud ühtki linna". :"Küll ma saan". Ja sõitnudki poiss esiti Riiga, seal soovitanud dr. L. ta ühe tuttava liivi proua juure, kelle poiss ka kätte leidnud. :Proua muretsenud poisile ühtteist vajalikku. Pannud poisile esimest korda kraegi kaela. Tahtnud muretseda ka uusi riideid, kuid poiss vastanud uhkelt: "Riie ei riku meest!" Päev hiljem küsitud poisilt, et kuidas meeldib talle kraega olemine, siis vastanud Prints muiates: :"Raske on sakste elu". :Küsitud ka, kas tal igav pole võõraste hulgas, siis vastanud ta, et mõned paistvat narrid küll, aga polevat viga. Kui saaks aga edasi. Ja saanudki. Sõituud ilma kõmuta läbi Eesti ja jõudnudki Soome pärale, kus õpib praegu tõtt ja tarkust, mida ta nii väga ihkas. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kīnkamäg, Uļi}} [[Liivi luuletajad]] [[Liivi aktivistid]] =[[Keelekorraldus]]= "Keelereegel olgu nagu vokk", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 7 Lubati jälle keeleuuendust. Võib tarvitada purji, soojim jne. Pühapäeval kõneles Akadeemilises emakeele seltsi J. Ainelo ""I"-mitmuse laiendamisvõimalustest", kus ta tähendas, et need ettepanekud pole uued, nad on tegelikult tarvitusel, kuid nad on vastolus meie ametliku keele reeglitega ja grammatikatega. Kunstlikud takistused. * Meie ametliku keele [[i-mitmus]]e reeglid pole otstarbekohased, nad on nagu tõkked ja takistused, mida ise oleme seadnud asjatult kõige käidavamale teele. Keelt ei tarvita ainult keeleteadlased, vaid ka teised ja isegi veel rohkem. :Keele reegel olgu lihtne — mitte nagu mõni keeruline masin, mitte nii keeruline nagu [[Õmblusmasin|õmblusemasin]], vaid lihtne nagu [[vokk]]. :Reegel olgu kergesti meelejääv ja võimalikult väheste eranditega. Erandid ja allerandid segavad. :Ainelo nõuab, et peaks tarbekorral võimaldatama öelda ka "{{Sõrendus|p u r j i}}" (pro purjesid), samuti {{Sõrendus|teljile, küljile, härjile, soojim}} (praegu soim) jne. Peaks lubatama tarvitada tarbekorral ka "neid uni", "neid tuli" jne. :Nende uuenduste poolt räägivad veel mag. [[Villem Ernits|Ernits]], mag. [[Johannes Aavik|Joh. Aavik]], [[Manivalde Lubi|M. Lubi]] ja isegi ametliku keele esindajad prof. [[Andrus Saareste|A. Saareste]] ja lektor [[Johann Voldemar Veski|Joh. V. Veski]] peavad neid võimalikeks. :Joh. V. Veski ütleb: Mõnes väheses piirkonnas võiks ju —ji— esineda, ta ei tohi aga välja tõrjuda niisuguseid rahvapäraseks saanud vorme, nagu "kuhil", "tühil" jne. Vormid "tulile", "vesile" jne. on iseenesest väga ilusad vormid, eriti ilukirjanduses, milliseid esinevat küllaldaselt näiteks [[Oskar Luts|O. Lutsu]] teoseis. :Vastu J. Ainelo ettepanekuile räägivad ainult õpetajad A. Kask ja [[Ernst Nurm|E. Nurm]], seletades, et niisuguseid uuendusi polevat vaja, lapsed ei saavat kätte. =[[Hugo Bernhard Rahamägi]]= * Ei ole sealjuures sugugi mitte ainult nõnda, nagu püütaks kõigest väest vana usku kaitsta või ihu ja hingega olemasolevat usulist traditsiooni alal hoida. Julgelt sammutakse edasi ja võetakse sihiks religiooni uute külgede väljaarendamine või koguni uue religiooni loomine. Ei rõhutata mitte ainult akadeemiliselt: religioon, usund, on arendatav; nõutakse religiooni teadlikku edasiarendamist, praeguste usukujude ja ususisude kõrgemale tõstmist vabamatele, valgematele seisukohtadele. Rõhutan: nõudmine ei käi mitte ainult usu kujude, vormide, nii siis koore kohta; ta käib ehk enam just usu tuuma, materia, sisu kohta. (lk 6) * Nende ja hulga teiste sarnaste raamatute ja broshüüride mõju all tungib laiadesse ringidesse vaade, mille järele ühelt poolt inimese enese tahtest ja soovist religiooni uute külgede väljakujundamine või uue religiooni loomine oleneb, teiselt poolt aga religiooni, usundi, usu all kõike mõista võib, siia kõik subsummeerida võib, mida aga tahetakse. Ei pruugi sellepärast sugugi selle üle imestada, kui neosotsialistlised ringid vanasotsialistide esitajate viha usu vastu kõrvale jätavad, sotsialismi mingisuguse uue usu läbi elustada püüavad, või kui paljud neist sotsialismi ennast uueks, paremaks, kõrgemaks ja ülimaks ristiusu arenemisastmeks loevad: sotsialism tõlgitseda ristiusku täielikult! Ja mispärast ei tohiks ja võiks seda ka mitte teha, kui usundit nii kergesti metafüüsikaga, eetikaga, esteetikaga, erootikaga ühendusse viiakse, viimaseid usu asemele asetades. (lk 8) * Mis on õieti usundi olu? On see midagi kindlat? Midagi, mida kindlates mõistetes väljendada võimalik? Või võib igaüks isemoodi selle üle mõtelda? Või peab ta koguni omamoodi usust aru saama? On usundi mõiste lõpmatuseni veniv? Nagu kummi, mida igaüks oma moodi tõmmata või vaha, mida oma soovide kohaselt võib modelleerida? :Selle küsimuse vastamine on ülitähtis nii üldteaduse kui ka eriti just usuteaduse seisukohalt. (lk 8) * Aga ka usuteadlastele enestele on tähtis selgusele jõuda, milles viimselt usundi olu seisab. Seda näitab muu seas vaidlus selle üle, kas buddismi religiooniks arvata või mitte. Mina isiklikult ei või mitte lugeda juurehtsat buddismi religioonide hulka sõna täies mõttes. Nõnda nagu Buddha seda esitab, ei ole tema õpetus õieti mitte religioon, vaid küll praktiline elutarkuse õpetus. Alles Buddha õpetuse pärastine arenemine ja ühtesulamine olemasolevate usundliste elementidega Indias, Hiinas ja Jaapanis annab temale usundlise ilme. On aga usuteadlasi, kes buddismi religiooni ilusaks õieks peavad ja ka eurooplastele ristiusu asemele soovitavad. (lk 9) * Religioonil on palju põlgajaid ja vihkajaid olnud ja religiooni saavad ikka paljud vihkama ja põlgama. Põhjused selleks on mitmesugused. Haritlaste juures võime nimetada küll peapõhjusena seda, et nad usundi-vallas midagi tõelikku ei leia, siin tõsi-ilmaga kokku ei puutu; selle tagajärjel ei olla usundlistel tunnetustel, ettekujutustel mingisugust väärtust; neil puududa reaalne tagasein, tõsieluline alus. Kuigi usundlised tunnetused, mõisted ja laused mitte täpselt, adekvaatselt usundlist tõsiilma ei väljendaks, ei teeks viga, neid võiks ja tuleks ometigi arvestada, püüda neid täiendada; kuid mis asja täiesti katastroofiliseks muutvat, on see, et mitte- ükski religioosne mõiste ja tunnetus ei juhatada meid üks tas puhas missugu­<!--//-->sesse reaalilma või selle osasse, vaid kaduda udusse. Religioossed tunnetused ja mõisted olla ainult hädaabinõud, kargud, mida mõned inimesed, koguni rahvahulgad, nii hädasti vajavad; nende intellekt, tahe, tunne olla nõrk, haiglane, et iseseisvalt ja suveräänselt läbi sammuda tihtipeale hävitavast ilmatervikust. (lk 9-10) * Kuid see ei ole mitte ainult "haritlaste" huvides, kes religiooni põlgavad: selgusele jõuda usundlise tunde ja tunnetuse kandejõu ja ulatuse kohta. Just kõige usklikumad inimesed, suure usundlise kalduvusega varustatud inimesed, tahavad tunnetusliselt selgusele jõuda: kas on usuelus enesepetmisega tegemist või mitte? Kas on religioon inimlise fantaasia ja ihimliste affektide loomulik produkt või mitte? Kas on religioon metafüüsika, eetika või esteetika mingisugune, olgu hea, olgu halb, surrogaat, või mitte? Kas on religioon tagaseinale tõrjutud erootiliste tunnete varjundline refleks või mitte? (lk 10) * Väga võimalik, et üks jagu inimesi rahustub sellega, et religioon on ainult inimese ettekujutuse tegevuse loomulik pro­­<!--//-->dukt või inimese ihade, soovide personifitseerimine ja projetseerimine iseäralisse nõndanimetatud "usulisse" ilma; väga võimalik, et leidub neid, kes religioosseid tunnetusi ja mõisteid enam suupärasemateks ja seedivamateks peavad kui filosoofilist metafüüsikat; väga võimalik, et ikka neid leidub, kes usuilma seksuaalsete tunnete piksevardaks loevad — tõsiselt usundline inimene aga ei või ega ei saa ilmaski sellega leppida ega ennast sellega rahustada või trööstida! Tõsiselt usuliselt huvitatud inimene ja religioon ise nõuab tulist arvustust. (lk 10-11) * Esimene, lähem ülesanne, mis taotlemist ja täideviimist nõuab, on: korjata seda materjali, mis usuavaldusilma puutub. See tähendab: tarvitatakse kõige pealt meetodi, mida loodusteadus, mida iga teine teadus tarvitab, kui ta kõigepealt asju ja avaldusi ümbruses, looduses, maailmas noteerib, korjab ja kogub. Selleks tuleb kaks läbilõiget läbi usuelu avaldusteilma ette võtta: üks horisontaalne, põikläbilõige läbi ruumi; teine vertikaalne, püstläbilõige läbi aja. Tuleb vaadata, mis mitmesugustel aegadel ja mitmesugustes kohtades usuelu avaldustest olemas, milles usuilm peegeldub, nähtavale tuleb, missuguste mõjudega, tagajärgedega. (lk 11) * Need kaks läbilõiget, horisontaalne ja vertikaalne, ütlevad juba selgesti üht tõsiasja, nimelt et meie igal pool maailmas (nii siis geograafiliselt võetud) kui ka igal ajal (see on: ajalooliselt vaadeldud) kõige mitmekesisemate rahvaste juures, alates kõige primitiivsematega, kelledeks Austraalia neegrid loetakse, sellepärast et nemad kõige abitumad olla võitluses füüsilise elu pärast, lõpetades kultuurilisemate Euroopa rahvastega, leiame tahes või tahtmata vaimlis-hingelise elu iseäralised avaldused, mida teistest vaimu ja hingeelu avaldustest nende iseäralduste pärast eraldama peame ja nende iseäralduste tõttu isemoodi nimetama. Neid iseäralisi vaimlis-hingelisi eluavaldusi tähendatakse sõnaga religioon, usund, selle sõnaga neid avaldusi kokku võttes ja teistest hingeelu avaldustest eraldades. Mõeldav ju on, et rahvaid ilma religioonita, usundita olla võiks; kuid faktiliselt, tõsioluliselt seda ei ole. (lk 12) * Mõned liigrutulised teadlased on küll paar korda välja kuulutanud, et nemad ilma usundlise eluta algrahvaid leidnud. Näituseks arvas ühe niisuguse rahva leidnud olevat Howitt Austraalia neegritest hommikupool Melburni või Sproad ahtrahva Vankuveeri saarel, kuid pärastpoole, lähemal tundmaõppimisel osutusid need arvamised liigrutulisteks oletusteks, mis tõsiolulisele seisukorrale ei vastanud. Ümberpöördult, nimetatud rahvastel oli koguni väljakujunenud usuelu avalduste ilm, mida nad aga nii kõrgelt hindasid, et nad mitte kohe selle sisse iga eurooplast ei pühendanud. (lk 12) * Korjatud ja noteeritud tähelepanekud ja tõsiasjad ütlevad, et on igal ajal ja kõigi rahvaste juures olemas iseäraline vaimlishingelise elu avalduste ilm, religioosne, usundline ilm. Ta ei ole igal ajal ja igal pool mitte sama; rohke mitmekesisus tuleb siin nähtavale. See mitmekesisus ei ole ka mitte ühtlane, vaid muutub. (lk 12) * On kaks iseasja: ühelt poolt, eraldada terve rida ühtlase ilmega nähtusi ja nendele oma nimi anda, neid ühe sõnaga tähendada, üks tas puhas, kas need ühtlase ilmega nähtused sarnased või samased on, või ehk paistavad nad meile esialgul, et nad ühtlased, sarnased on; ja teiselt poolt, kohe alguses või koguni juba ette nende olu määrata, defineerida, mõistes fikseerida. Väga heasti on võimalik teatud, olgu see kas või kõige jämedamate välispidiste joonte ja tundemärkide, ehk teatud sihtide, otstarvete, iseäralduste kohaselt tervet avaldusilma, kõiki füüsilisi ja psüühilisi fenomeene gruppeerida, nimetada ja alles pärast seda tööd nende oluküsimust analüüsi alla võtta. Mitte ainult et seda nii teha võib, vaid see on teadusliku töö harilik käik. Alles ettevõetud kriitilise läbiharutuse kaudu selgub, kas meie uue sõnaga, uue nimetusega tõeliselt midagi uut, omapärast, omaette-olevat ära tähendanud oleme, või ehk oleme uue nime vanale, endisele juba olemasoleva nimega lapsele annud, sellepärast et tema uue kübaraga ja uues kuues meile esineb. On ju tõesti ette tulnud juhtumisi, kus kõrvaliste, mitte seni tuntud avalduste pärast uued nimetused antud vanadele, oluliselt tuntud asjadele. Otsused tehti ja nimetused anti mitte sisemise olu, vaid välispidise avalduse kohaselt. Kuid harilikult tuleb teaduses vähe niisuguseid eksimusi, kus uusi avaldusi uute nimedega ära tähendatakse, ilma et olu veel teatakse. Võtke näituseks elektrijõu nimetus, kusjuures meie ju veel ei tea, milles siis õieti elektri olu seisab. (lk 14) * Kas on tõesti kõigi nende nähtuste juures, mida meie ühise sõnaga "religioon" nimetanud, midagi omapärast, iseäralist, või mitte? On usuilm omaette olev ilm, või ainult millegi muu, olulisema nähtuse vari, refleks? (lk 15) * Religioossed elamused on kõige pealt iseseisvad, iseäralised nähtused, fenomeenid meie vaimlis-hingelises elus; religioon tugeneb kindlatele omapärastele hingeelamustele, või teatud omapärased hingeelamused on need, mis usundivalla sünnitavad. Need elamused on intuitiivsed, divinatoorsed elamused, milledes mitte meie ei taba transsubjektiivset, üleisiklist tõelisust. Küll on nad elamused, milledes üleisiklik tõsi-ilm, transsubjektiivne reaalsus, akosmiline olemine meid valdab, meisse tungib, kas meie seda tahame või mitte! Nõnda nagu päikese kiired maailma ja meie silma tungivad — vaatamata sellele, kas meie seda tahame või mitte, nõnda ka siin. Nad on müstilised elamused, tingimata. Kuid mitte igatlaadi ­­<!--//-->müstilised elamused. Müstika ja religioon ei ole mitte samased suurused. On olemas müstikuid, kes müstilistes elamustes ainult oma enese ülendatud, astendatud, võib ütelda ka "metafüüsilist mina" läbi elavad. Ka niisugused müstikud tarvitavad mõisteid: Jumal, valgus, igavene elu j. n. e., aga kõik see on mõistete tarvitamine hinge sisude jaoks, mis tekivad ja tõusevad ainult siit ilmast). Niisuguste müstikute juures on tähtis oma enese mina potentseerimine, kõrgendamine; tahetakse ühte sulada universumiga. Hegel väljendas neid elamusi järgmiselt: ma andun piiramatusele; mina olen temas, olen kõik, olen ainult see. On suur eksitus, kui neid müstilisi elamusi religioosseteks elamusteks arvata. Nad tähendaksid koguni religiooni surma. Ütleb ju üks seesugune müstik, [[Angelus Silesius]], et ilma temata ei võiks Jumal silmapilkugi elada! Niisugused müstilised elamused ei ole muud midagi kui puhtad "minaelamused"; seal ei ulatu veel midagi väljastpoolt mina, transsubjektiivsest reaalsusest mina-elamus-piiridesse. (lk 16-17) * Milles seisab siis religioossete elamuste iseäraldus? :Selles, et inimene läbi elab sundimatult silmapilke, mil ta tunneb transsubjektiivse, üleisiklise ja väljaspool meelelist ilma oleva, üleilmse, akosmilise tõsi-ilma avanemist; kus inimese ellu astub midagi, mis suurem on kui inimese mina, aga mis suurem on ka kui ümbritsev meeleline ilm; kus inimese hinge puudutab keegi, kes tugevam, võimsam, püham, armastuserikkam kui inimene ja tema süda ja kes inimest oma poole üles tõstab. Meie elame teda läbi ühelt poolt küll kui irratsionaalset, transtsendentset, teiselt poolt aga ometigi kui immanentset, inimeses ja maailmas olevat; üheltpoolt transsubjektiivset ja akosmilist, teiselt poolt aga seda tahtejõudu ja kvaliteeti, milles ka meie "elame, liigume ja oleme". Religioossed elamused on jumalikkuse, jumaluse, Jumala enese läbielamused. Inimese harilik igapäevane, elu murtakse nagu läbi, ja läbi selle murtud või kõrvaldatud liniku leiame ühendust, kokkupuutumist ligioleva, meid ja ilma kandva jumalusega, Jumalaga. (lk 17) * Ka nende elamuste juures on sõna "Jumal" kõige pealt sõna, sümbool, mitte aga see, mis elamusi sünnitab. Kuid puhtreligioossete elamuste juures on sellel sümboolil oma teatud kindel nüanss juures. Nimelt kui meie religioossete elamuste puhul <!--//-->Jumalusest ja Jumalast kõneleme, siis rõhutame meie, et meil neis elamusis on tegemist mitte potentseeritud, kõrgendatud minaga, vaid ühe "Sina'ga", kes meie ellu astub, meie elule väärtuse, sisu, sihi, eesmärgi annab, meie elu väega ja armastusega ära määrab, meie elu pühitsedes. Ta on tingimata midagi muud kui minu enese isik või mind ümbritsev meeleline ilm. (lk 17-18) * Ristiusu olu kohta olgu siinkohal lühidalt niipalju öeldud, et selles usus religioossed elamused on tihedalt seotud Jeesuse Kristuse elu ja tööga. Ristiusus elatakse läbi, et Jeesuse Kristuse isiklus, üle aegade ja ruumi elav Issand, meid Jumala-Isa läbielamustele viib, läbielamustele, kus inimesed oma igapäevase maise ja patuse sise-elu teadvussisude kõrval, keskel ja sees Jumala, oma taevase Isa suurest pühadusest ja ilmotsata armastuse sügavustest täidetakse ja juhitakse. :Ristiusu edasiarendamise ja edasikujundamise katsed selles peapunktis, tema olus, tuumas ei tooks mitte enesega ühes midagi kõrgemat, paremat; ei oleks mitte ristiusu "uuem väljaanne", "moodne, vastuvõetavam usk". Küll võivad need katsed teatud inimestele ja aegadele "moodsad" ja "vastuvõetavamad" olla, kuid nad tähendaksid ristiusu alandamist, vesistamist, ümber- ja mahalõikamist. See vähendamis- ja vesistamisprotsess võib koguni nii kaugele minna, et ristiusult igasugune usundi kvaliteet võetakse. Selle tagajärjel jääks asemele ainult mingisugune ratsionaalne täheusk või kondiline mõistete kummardamine või asendline kuiv metafüüsika. (lk 18) * Siinkohal võiks veel üht küsimust üles tõsta: kas ei võiks seletada, mispärast üldse usudlised elamused olemas on? Mispärast on olemas omapärane, iseäraline usuilm? Mispärast on Jumal olemas? :Seda seletada või põhjendada katsuda on niisamuti asjata ja ilma tagajärgedeta, kui seletuskatsed küsimuste üle: miks on maailm? miks on elu? miks on vesi? Iga seesugune seletuskatse ei ole mitte selle kõige ülima mõistatuse selgitamine, vaid on iga kord tema tumestamine ja veel keerulisemaks tegemine. Viimast tõsi-ilma elatakse läbi, vaadeldakse, tabatakse intuitiivselt, mitte aga ei seletata inimese mõistusega, kes ainult väikese osa ilmotsata suurest ja sügavast maailmast moodustab. Sellest seisukohast on see, mida läbi elatakse kui valgust, selget olemist, inimese küsivale mõistusele pimedam ja sügavam kui öö, tarvitades Nietzsche sõnu. (lk 19) ** Hugo Bernhard Rahamägi, "Ülitähtis küsimus usuteaduses ja usuelus", [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1926_I_vihikud_1-4.pdf Usuteadusline ajakiri nr 1, 1926], lk 6-19 =[[Antisemitism]]= * 60. ja 70-date aastate seaduste varal saivad mõned juutide liigid õiguse, väljaspool asumise-piiri elada, nimelt: isikud, kes kõrgema hariduse saanud; esimese gilde kaupmehed, kes asumise-piiris vähemalt 5 aastat seda seisust pidanud; käsitöölised, hambatohtrid, velskerid ja ämmaemandad; aga ka otstavku soldatid, kes mana nekruti-seaduse järele kroonut teenima pandud. ViimaSte 25 aasta jooksul on seaduseandmine ja ametnikkude tegevus nende "eesõigusliste juutide" vastu kahesugust sihti avaldanud: neile taheti veel iseäralisi keelatud maakondasi luua, ja teiseks, neid elamise või hingekirjas olemise paiga külge kinni köita. Senat tegi 26. aprillil 1896 a. otsuseks (mitmeaastastele varematele seadustele vastandiks), et juudi asunikkude järeltulijad ei või Siberis mujal elada, kui oma hingekirja paigas, seda tuleb neile eri asumise-piiriks lugeda. Sel kombel loodi Siberisse iseäraline rahvaklass: {{Sõrendus|põlised sunniasunikud}}, kes oma esivanemate asupaikade külge kinni köideti. Need sunni asunikkude järeltulijatest, kellel õnnetus oli oma esivanemate pattu ära unustada ja muudesse Siberi linnadesse asuda, seal äri avada jne., kihutati ja kihutatakse halastamatalt kodust välja, paikadesse, kus nende esivanemad nuhtlusealustena hingekirjas olnud, ja kõik kaebtused selle üle jäeti senati poolt tähelepanemata. * Ka kõrgema haridusega juudid, kes sisemistes kubermangudes elamas, on mitmesuguste iseäraliste rõhumiste all. Nad tohivad näituseks igal pool Vene riigis liikumata varandusi omandada, aga nende perekondadel seda õigust ei ole. Perekonna elu on alaline muretsemine: juhtus perekonna-pea ära surema, siis võidi tervet perekonda kauaaegsest asupaigast minema ajada. Moskvas nõuti koguni, et iga kõrgema haridusega juut, kes oma perekonnaga Moskvas elamas, peaks igal ajutisel ärasõidul oma perekonnale iseäralist elamise luba paluma. Ülepea on Moskva valitsus juutide rõhumise peale väga osav. Mullu talvel ei lastud juudi soldatitel, kes haavatult Moskvasse toodud, naisi ja lapsi omakseid kaema; soldatid ise kihutati, niipea kui nad liikuda suutsivad, linnast minema. Passiseaduse varal on juudid sunni-asunikkudega ja kurjategijatega ühe astme peale seatud. Passiseaduse art. 29. juhatab üleüldise reeglina, et isikutele, kellel passi ei ole, aga kes enda kohta tõendusi tuua võivad, politsei kuni kuueks kuuks passi annab. Art. 74 määrab, et see art. 29. juutide kohta ei käi, vaid tema asemele tuleb passiseaduse art. 32 tarvitada, mis ütleb: "Reegel, mis art. 29 määrab, ei käi isikute kohta, kes kohtuotsuse põhjal politsei ülevaatuse all seisavad, või ses kerjamise eest sundusliselt asumisele saadetud." Neid saadetakse alalisesse elupaika ja karistatakse kohtu varal, ilma passita olemise ja elukohast ilma lubata äraminemise pärast. Sellest selgub juba valitsuse-ametnikkude ja politsei olek juutide vastu. * Mõnes linnas, näit. Kievis, on viisiks juutide peale, kellel "elamise õigust" ei ole, korralikku jahti pidada; neid püütakse öössel, kisutakse voodist välja ja tassitakse kõik — mehed, naised, lapsed — politseisse, kui nad jalamaid oma elamise õigust tõendada ei saanud. Kiievi ametnikud läksivad koguni nii kaugele, et "karbi korjandusest" — juutide pealt võetavast erimaksust, mis seaduse järele juudi heategevate asutuste ja koolide heaks minema peab — 10,000 rubla aastas politsei suurendamiseks nõudsivad, Kievis elavate juutide järele valvamiseks, s. o. juutide peale jahi pidamiseks. (lk 713) * <!--//-->nasi ja alevisi asumise keeld takistab põllutööle asumast, kuigi need tööd viimasel ajal iseäranis juutide poolt tähelpanemist leiavad. Juudid, kes põllutööle asuda tahavad, peavad nüüd kaugesse Argentinasse või Kanadasse minema, kus juba praegu suured juudi põllutööliste asundused on, mis Hersoni ja Ekaterinoslavi kubermangudes olevatest juudi asundustest (kus ka üle 30,000 juudi põllutööl) palju õitsevamal järjel on. (lk 713-714) * Kaukasias ei tohi juudid nafta-äri ajamist muidu ette võtta, kui igakord raha ja sisemiste asjade ministrite ja Kaukasia kodanliste asjade peavalitseja luba paludes. See kitsendus, mis ka väljamaalaste kohta maksab, püüab magusaid suutäisi "võeraste" eest, mille hulka Venemaal ka juutisi arvatakse, hoida. See mõte ei läinud aga täide, sest kui ühedele kitsendusi ette teha, see ei aja teisa veel tublimale tegevusele, ei anna teistele ettevõtmise vaimu. (lk 714) * Kõige raskemaks kitsenduseks, peale elupaiga valimise keelu, on veel rusumised liikumata varanduste omandamise ja rentimise asjus. Üleüldine reegel (seisuste sead. art. 780) on: "juudid võivad üleüldises asumise-piiris, kui ka mujal, kus neile alaline viibimine lubatud, igasugust liikumata varandust omandada, ainult mitte elanikkudega asutusi, mille omandamine tingimata ära keelatakse." Juba see pöhjapanev määrus teeb kitsendusi: seab liikumata varanduste omandamise õiguse elamise õigusega tingimata ühendusesse. Aga ka neis piirides kärbiti juutide õiguseid ükslugu. Samm sammult võeti neil liikumata varanduste omandamise ja rentimise õigust ära, — nii asumise-piiris, kui sellest väljas, nii väljaspool linnasi ja alevisi, kui ka linnades ja alevites. Tagajärjeks oli, et juutidel selles asjas peatselt mingid õiguseid ei jäänud. Juba 10. julil 1864. a. keelati "kõigil juutidel ilma erandita mõisnikkudelt ja talupoegadelt maid omandada, kubermangudes, mis Vilna ja Kievi kindralkuberneride Võimupiiris." 1865. a. seadus keelas, et juudid ega poolakad ei tohi neissamus kubermangudes ei ostmise, kinkimise ega pärandamise teel liikumata varandusi omandada, mida kroonu iseäraliste hõlbutustega Vene rahvusest isikutele annud. — Neid seaduseid, mis maaomanikkudele kui ka ostjatele väga tülikad, ei täidetud mitte kunagi täiel mõedul, sest elu ise nõudis neist üleastumist. (lk 714) * See kitsendav seadus pidi küll "ajutiselt" töötama, aga ta on juba 23 aastat jõuus. Ülepea näib, et kitsendavate seaduste juures sõna "ajutiselt" tähendab "alaliselt." (lk 714) ** "Juutide seisukord Venemaal", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 713-714 =[[1905. aasta revolutsioon]]= * Kui veikene Boeri rahvas Inglise ilmariigiga sõdis, siis seletati igal moel, et vapratele vabaduse-võitjatele on vaja abi anda. Aga abiandmisest ei tulnud midagi välja, ka siis mitte, kui mitmed maad Lõuna-Afrika sõjast otsekohest kasu hakkasivad saama; nii tegi Prantslane ennast Põhja-Afrika peremeheks, Ühisriigid võtsivad Panama kanali enesele jne., aga kui neil saagid käes, siis olivad ka õnnetumad boerid unustatud, kelle mõjul nad seda kõik olivad saanud. Ebatänu on maailma palk! :See lugu on maailma politikas ennast lugemata kordasi korranud. Ka meie suure isamaa ning kitsama kodumaa juhtumisi võib sellega võrrelda. :Ühise vaenlase vastu minnakse ühendatud jõuul, vaimustuses. Aga kui mõni üksik salk on oma seisukorra juba niisuguseks parandanud, nagu ta soovis, siis lüüakse endistest võitluse seltsimeestest lahku ja ühinetakse kas või endiste vaenlastega. Võitlema jäänud osa võib ise edasi võidelda ja nõrkuse korral hukka minna, — see pole enam nende asi, kelle käsi juba hästi käib. :Niisugust äraandmise tegevust ülistatakse vanameelsetes erakondades koguni politika tarkuseks, seda ei häbeneta avaldamast. Nendes Riia Saksa lehtede numbrites, mis enne postistreiki Tallinna jõudsivad, toonitati seda iseäralise valjusega, et sakslased ei tohi praegusest vabaduse liikumisest kauemini osa võtta, kui ainult sinnamaani, kus endine Balti sakslaste "ajalooline hariduse" valitsus tagasi saadakse; siis olla vaja sotsialistide ja alama rahva liikumise vastu pöörata [---]. :Kas võib ülekohtusemat omakasu poliitikat enam olla?! Nad tunnevad sellest rõemu, et vanameelne võim, mis ka sakslastegi keelt ja usku rõhus, vabameelsete erakondade poolt järelandmisele on sunnitud ja sakslased seda paljalt pealt vaadates kätte saamad, mis nende südame suuremaks sooviks oli; aga võeraste võitluse vilja vastu võttes otsustavad "akkuratlised" saksad sedamaid: vaja on vana vaenlasega sõbrust sõlmida, see on meile kasulik; kuid vabameelsed, ehk meie küll nende abil oleme oma põlve parandanud, on ikkagi meie vaenlased, nende vastu hakkame seda julgemalt. Talumehele renti juurde, teumehele ühe hobuse asemel kaks kätte, vahelt võidetud rahaga tellime kasakaid ja asutame mustasada, kes rahutumaid maha tapavad!... ** "Mahajääjatest", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 1 * Pea igast ilmariigi nurgast tulevad sõnumid, mis meile jutustavad, et terve Venemaa taevas mustade suitsu pilvedega on kaetud. Alatasa tungivad punased tulekeeled loitma ja heidavad helki ümberringi seisjate talupoegade metsikutele nägudele. Terve Venemaa määratu suur talupoja seisus on nagu kevadine jõgi oma igapäevase, vagusa elu kallastest välja tunginud ja nüüd hoovab ta üle maa, iga asja ära purustades, mis teele ette juhtub. Saadetakse küll kindraladjudantid välja, sellele hävitavale voolule sõjariistadega tammi ette tegema, aga sellest kõigest ei näi palju kasu olema. * Venemaal on mõisaid, mille hallid müürid ja vanad puiestikud tunnistavad, et need hooned on näinud aastasadasi mööda minevat. Nende perekonna kirjad ulatavad kaugele minevikusse ja sugukonnal, kellele nad koduks ja pärispesaks olnud, on Venemaa ajaloos suur tähtsus. Aastasadade jooksul on niisugustesse mõisatesse määratumal hulgal köiksugust kallihinnalist ja mälestuseväärilist kraami kokku kantud. Nendes on terved museumid koos ja ikka kogutakse uusi juurde. Mõisate juures on puiestikud, kus võimalikult palju võeramaa kasvusi omale kodupaiga leidnud. Kõige suurema vaevaga on kasvud võersilt siia toodud ja lõpmata hoolitsemisel on nad võera pinnaga viimaks kokku leppinud. Mõisnik on ise mõni kõrge riigiametnik, ta ei taha mõisa sissetulekust palju saada, sellepärast võldakse mõisas majapidamine, viimasel ajal iseäranis karjakasvatamine, kõige toredamini sisse seada. :Aga seal tabab mässu laene seda paika. See laene on mitmest sajast, ka tuhandest nälgas ja pool halasti talupojast koos. See hulk kihiseb, keeb, nagu sipelga pesa, ta hõiskab, naerab, ja kui viimaks mõisa ette saab, siis hävitatakse seal kõik ära. Kõiksugu kallid asjad, mille hind otse üles arvamata, tallatakse jalgadega puruks. Kristallist kunsttöö heidetakse vastu kivi, nagu ei maksaks ta kolme kopikutgi. Kallihinnalised kudumise tööd kärisevad võimsate käte all ühest otsast teise, siin ei ole ta rohkem väärt, kui vana teki tükk, mis näruotsijale, pool kop. nael, müüakse. Suur raamatukogu, mis sadandete aastate jooksul kokku korjatud ja kus tuhanded köited kõiksuguste vaimukangelaste mõtetega ja harutustega täidetud, visatakse laialt, just kui oleks need koltunud lehed, mis mujale enam ei kõlba, kui sõnikusse. :Peagi puutub vool ka mõisa müüride külge. Tuhandete käte kangutusel annavad hallid müürid järele ja mis veel üle jääb, selle sööb tuli. :Mõne tunni jooksul on siin kõik maatasa tehtud ja ainult suitsevad rusud juhatavad veel endise õitseva paradiisi sulle kätte. Nüüd puutub vool kõrvaliste hoonete külge. Kõige parem kari hävitatakse lühikese aja jooksul ära, põlised puud langevad üksteise järele ja suurehinnalised hoiuloomad lüüakse maha, just kui oleks nad rotid. :Ja kui päev teisel hommikul pilve piiril nähtavale tuleb, siis et leia ta muud eest, kui näeb seda, et vali, sügisene tuul ainuüksi üle äralaastatud paiga uitab ja tuha seest õhkuvat sädet üles otsib. :Aga siin on kõik kustunud — kustuvad ka viimased sädemed. Mille ülesehitamiseks aastasajad on ära kulunud — see hävines lühikese aja jooksul — mõne tunniga. :Hävitamise laene on hirmus, mis üle terve Venemaa ulatab. Talupojad, kes siiamaale suutsivad talve und magada, liigutavad endid, nad tahavad süüa, juua, üleüldse — nad tahavad elada. :Siin ei küsi enam keegi, mis minu, sinu, mis tema päralt on, vaid rahvas võtab sealt, kust saab ja kust saada on. Mõisate aitadest pannakse viljakoormad peale, mõisate metsad raiutakse maha ja tehtakse kord meelepäralist sooja tuba. :Terves ilmas sünnitab Venemaa praegune liikumine imestust. Rahvas, kellest arvati, et ta kõige usklikum on, et ta iga asja ette mõttes ennemini kümme korda risti ette lööb, hävitab nüüd korraga kogu Venemaa ära. :Nii see on. Just surnud usu pealetungimisega on inimeste mõtlemise ja arusaamise võim kinni peetud. Mis aitab seal paljas usk, kus igapäevane elu niisuguseks on tehtud, et üleüldse võimatu on elada. Inimesed olivad nälgas, neil et olnud riiet ümber, nad külmetasivad ilma kütmata viletsates onnides. Nüüd on rahvas ärkanud ja nad lähevad lihtsalt sealt võtma, kus nad varanduse mägesi eest leiavad. See ei näi sugugi nende usulisi tundmusi pahandavat ja nad ei kohku niisugusele teule minnes ka mitte risti ette löömast. :Sellest järgneb, et neile ainult niisugust usku õpetati, mis küll kuri sundija on, aga ka muud mitte misgit. :Puudus, nälg, need on, mis liikumisele Vene rahva hulgas edu annavad. :Aga — kas siis meil ka seda musta tonti karta on, mis omad tiivad üle terve maa laiali lautab. :Selle peale ei tohi ka kõige osavam ettenägija misgit kindlat ütelda, sest nüüdsel ajal sünnivad ruttu ja üle öö imelikud juhtumised. Millest täna veel teada ei ole, see mõte võib nagu nõiduse väel lühikese ajaga päevakorrale tõusta, suureks sirguda ja juba homme rahvahulgad eneste järele kiskuda. :Ja sellest kartusest ei ole meie maa mõisnikud ka poolesgi mitte vabad. Meie oleme maalt kirjasi saanud, milles kõneldakse, et mõisnikud ühes oma väärtasjadega kodust olla ära põgenenud. :Jah, isikud võivad küll kodust ära põgeneda, aga õitsevaid mõisasi ei saa nad mitte ligi võtta. Need jäävad siia ja jäävad saatuse hooleks. :Ja ähvardav hädaoht et olegi meist ei tea kui kaugel. Viimased sõnumid jutustavad, et põllutööline liikumine Peterburi kubermangusse jõudnud on ja Riia ümbruses on praegus mäss täiel hool käimas. Märkide järele võib otsustada, et ta viimaks ka meie maale jõuab ja hävituse laene siin oma koledused korda saadab. :Meil aga oldakse üsna rahulised, meie maa mõisnikud, kes ennast siiamaale valitsevaks seisuseks on armastanud nimetada, nähakse nagu pimedad, arusaamatad olevat. Nad lasevad ikkagi veel kasakate salgad mõisates viibida, sõidavad nendega mööda maad ringi ja kimbutavad üksikuid teedel liikujaid inimesi. Mõnes kohas olla ähvardava hädaohu mõjul inimestele ka sõbralikumalt vastu tuldud, aga kui paar soldatit seljataga tueks olivad, siis muutus mehe süda jälle kõvaks. :Nad ei taha, ei suuda seisukorrast aru saada, ja nende pilk et näe sugugi tulevikusse. :Ja ometi võiksivad nad palju teha, et üleüldine rüüstamise laene meie maale ei ulataks. Neil oleks tarvis ainult inimeseks hakata ja selle õiguse, et just nende heaks peab talupoja vaev ja higi minema, enesest ära heita. Vanad hallitanud õigused visaku nad enesest ära, sest need tued võivad igal silmapilgul murduda. Nad peavad lühikesest, omast kohast ka valusast eneseärasalgamise koolist läbi käima ja teiste inimestega ühesuguseks hakkama. :Võib olla, et nad ka vahest pärast sellele tarkusele tulevadgi, aga siis on ehk juba hilja. * "Must tont", 6. detsember 1905, lk 1 =[[Joy Harjo]]= [[Pilt:Joy Harjo smiling, 2019.jpg|pisi|Joy Harjo, 2019.]] '''Joy Harjo''' (sünninimega Joy Foster; sündinud 9. mail 1951 Tulsa linnas Oklahoma osariigis USAs) on Ameerika Ühendriikide kohalikku päritolu luuletaja, muusik, kirjanik ja näitekirjanik, USA esimene mitteimmigrandist poeet-laureaat. ==Luule== <poem> Mäleta taevast, mille all sündisid, tunne iga tähe lugusid. Mäleta kuud, tea, kes ta on. Mäleta päikese sündi koidikul, mis on aja tugevaim punkt. Mäleta loojangut ja taandumist öö ees. Mäleta oma sündi, kuidas su ema nägi vaeva, et anda sulle kuju ja hingus. Sina oled tõendus tema elust, ja tema ema omast, ja tolle emast. Mäleta oma isa. Temagi on sinu elu. Mäleta mulda, kelle nahk sa oled: punast mulda, musta mulda, kollast mulda, valget mulda pruuni mulda, me oleme muld. Mäleta taimi, puid, elusaid loomi, kel kõigil on omad hõimud, omad pered, omad ajaloodki. Kõnele nendega, kuula neid. Nad on elus luuletused. Mäleta tuult. Mäleta tema häält. Tema tunneb selle kõiksuse algupära. Mäleta, et sina oled kõik inimesed ja kõik inimesed on sina. Mäleta, et sina oled see kõiksus ja see kõiksus on sina. Mäleta, et kõik on liikumises, on kasvamises, on sina. Mäleta, et sellest tulebki keel. Mäleta tantsu, mis on keel, mis on elu. Mäleta. </poem> * Joy Harjo, [https://poets.org/poem/remember-0 "Remember"], luulekogust "She Had Some Horses", 1983 <poem> We were running out of breath, as we ran out to meet ourselves. We were surfacing the edge of our ancestors’ fights, and ready to strike. It was difficult to lose days in the Indian bar if you were straight. Easy if you played pool and drank to remember to forget. We made plans to be professional — and did. And some of us could sing so we drummed a fire-lit pathway up to those starry stars. Sin was invented by the Christians, as was the Devil, we sang. We were the heathens, but needed to be saved from them — thin chance. We knew we were all related in this story, a little gin will clarify the dark and make us all feel like dancing. We had something to do with the origins of blues and jazz I argued with a Pueblo as I filled the jukebox with dimes in June, forty years later and we still want justice. We are still America. We know the rumors of our demise. We spit them out. They die soon. Me hingeldasime, joostes vastu iseendile. Me jõudsime esivanemat võitluste pinnale, valmis ründama. Oli raske veeta päevi indiaani kõrtsis, olles hetero. Lihtne, kui mängisid piljardid ja jõid, mäletamaks unustada. Me tegime plaane, et hakata elukutselisteks - ja hakkasimegi. Ja mõned meist oskasid laulda, nii me trummeldasime tuledes raja üles tähiste tähtede juurde. Patu leiutasid kristlased, nagu kuradigi, laulsime meie. Me olime paganad, kuid vajasime päästmist nende käest - napp võimalus. Me teame, et olime kõik selles loos seotud, natuke džinni selitab pimeduse ja paneb meid kõiki tundma, nagu tantsiksime. Meil oli omajagu pistmist bluusi ja džässi päritoluga, vaidlesin ühe puebloga, kui täitsin muusikamasina müntidega juunis, nelikümmend aastat hiljem, ja me tahame ikka veel õiglust. Oleme ikka veel Ameerika. Me teame kuulujutte meie surmast. Me sülgame need välja. Nemad surevad peagi. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/92063/an-american-sunrise "An American Sunrise"] ("Ameerika päikesetõus"), luulekogust "She Had Some Horses", 1983 ? <poem> Selgete siniste akende teravad harjad viipavad mulle lennujaama teiselt korruselt. Servad tantsivad Sandia eelmägedes turvameeste selja taga, kes kutsuvad mind oma püssipüügimasinasse. Olen ohtlik naine. Kui masin sumiseb, ütlevad nad, et võtaksin ära oma vöö, ja ma võtan selle ära nii kergelt, et see pälvib tähelepanu mehelt, kes lähedal seisab. (Ehk ongi see surmav relv, mis masina laulma pani.) Olen ohtlik naine, kuid relv pole nähtav. Turvateenistus ei leia seda iial. Nad ei kuule klõpsuvat püssi mu peas. The sharp ridges of clear blue windows motion to me from the airport’s second floor. Edges dance in the foothills of the Sandias behind security guards who wave me into their guncatcher machine. I am a dangerous woman. When the machine buzzes they say to take off my belt, and I remove it so easy that it catches the glance of a man standing nearby. (Maybe that is the deadly weapon that has the machine singing.) I am a dangerous woman, but the weapon is not visible. Security will never find it. They can’t hear the clicking of the gun inside my head. </poem> * Joy Harjo, "I am a dangerous woman" ("Olen ohtlik naine"), 1979 <poem> Maailm algab köögilaua ääres. Mis ka ei juhtuks, me peame sööma, et elada. Maa kingid tuuakse ja valmistatakse sellel laual. Nii on olnud loomisest saati ja nii jääbki. Ajame kanad ja koead selle juurest minema. Rinnalapsed närivad selle nurki. Nad kriimustavad selle all põlvi. Siin saavad lapsed õpetust, mis tähendab olla inimene. Selle ääres teeme mehi, teeme naisi. Selle laua ääres me peksame keelt, meenutame vaenlasi ja armsamate vaime. Meie unelmad joovad koos meiega kohvi ja panevad käed me laste ümber. Nad naeravad meiega koos meie vaeste lagunevate minade üle ja kui me paneme end laua ääres taas kokku. See laud on olnud vihma käes maja, päikse käes vihmavari. Sõjad on alanud ja lõppenud selle laua ääres. See on koht, kus otsida pelgu õuduse varjus. Koht, kus tähistada kohutavat võitu. Oleme sel laual sünnitanud ja seadnud oma vanemaid valmis matusteks. Selle laua ääres me laulame rõõmust ja murest. Palvetame kannatusest ja kahetsusest. Täname. Ehk lõpeb maailm köögilaua ääres, kui me naerame ja nutame, süües viimast magusat suutäit. The world begins at a kitchen table. No matter what, we must eat to live. The gifts of earth are brought and prepared, set on the table. So it has been since creation, and it will go on. We chase chickens or dogs away from it. Babies teethe at the corners. They scrape their knees under it. It is here that children are given instructions on what it means to be human. We make men at it, we make women. At this table we gossip, recall enemies and the ghosts of lovers. Our dreams drink coffee with us as they put their arms around our children. They laugh with us at our poor falling-down selves and as we put ourselves back together once again at the table. This table has been a house in the rain, an umbrella in the sun. Wars have begun and ended at this table. It is a place to hide in the shadow of terror. A place to celebrate the terrible victory. We have given birth on this table, and have prepared our parents for burial here. At this table we sing with joy, with sorrow. We pray of suffering and remorse. We give thanks. Perhaps the world will end at the kitchen table, while we are laughing and crying, eating of the last sweet bite. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49622/perhaps-the-world-ends-here "Perhaps the World Ends Here"], luulekogust "The Woman Who Fell From the Sky", 1994 <poem> In the last days of the fourth world I wished to make a map for those who would climb through the hole in the sky. My only tools were the desires of humans as they emerged from the killing fields, from the bedrooms and the kitchens. For the soul is a wanderer with many hands and feet. The map must be of sand and can’t be read by ordinary light. It must carry fire to the next tribal town, for renewal of spirit. In the legend are instructions on the language of the land, how it was we forgot to acknowledge the gift, as if we were not in it or of it. Take note of the proliferation of supermarkets and malls, the altars of money. They best describe the detour from grace. Keep track of the errors of our forgetfulness; the fog steals our children while we sleep. Flowers of rage spring up in the depression. Monsters are born there of nuclear anger. Trees of ashes wave good-bye to good-bye and the map appears to disappear. We no longer know the names of the birds here, how to speak to them by their personal names. Once we knew everything in this lush promise. What I am telling you is real and is printed in a warning on the map. Our forgetfulness stalks us, walks the earth behind us, leav- ing a trail of paper diapers, needles, and wasted blood. An imperfect map will have to do, little one. The place of entry is the sea of your mother’s blood, your father’s small death as he longs to know himself in another. There is no exit. The map can be interpreted through the wall of the intestine—a spiral on the road of knowledge. You will travel through the membrane of death, smell cooking from the encampment where our relatives make a feast of fresh deer meat and corn soup, in the Milky Way. They have never left us; we abandoned them for science. And when you take your next breath as we enter the fifth world there will be no X, no guidebook with words you can carry. You will have to navigate by your mother’s voice, renew the song she is singing. Fresh courage glimmers from planets. And lights the map printed with the blood of history, a map you will have to know by your intention, by the language of suns. When you emerge note the tracks of the monster slayers where they entered the cities of artificial light and killed what was killing us. You will see red cliffs. They are the heart, contain the ladder. A white deer will greet you when the last human climbs from the destruction. Remember the hole of shame marking the act of abandoning our tribal grounds. We were never perfect. Yet, the journey we make together is perfect on this earth who was once a star and made the same mistakes as humans. We might make them again, she said. Crucial to finding the way is this: there is no beginning or end. You must make your own map. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49621/a-map-to-the-next-world "A Map to the Next World"], luulekogust "How We Became Human: New and Selected Poems: 1975-2001", 2002 <poem> It was way back, before there was a way back When time threaded earth and sky. Children were conceived, were born, grew, and walked tall In what we now call a day. There must have been two suns, a bright moon, somehow We had more light than now, sheen Of falling in love playing about Earth’s body In a wild flicker which lit Us up. We who were this planet and yearned for touch. Every planted thought grew plant Ladders to the stars, way back, before there was No way back, Miss Mary Mack. We used to sing along the buttons of her Dress. Our babies are always Our babies. Even back then when time waved through The corn. We knew our plants like Relatives. Their stories were our stories, there Were songs for everything — I Should say “are” songs for every transformation They link between way back and Now, the forever now, a time when a young Mvskoke man and woman Walked through the shimmer of the early evening. They had become as one song. They lay down when it was dark. I can hear their Intimate low-voice talking. How they tease one another with such gut love. Earth makes a bed, with pillow Mounds. And it is there as the night insects sing They conceived their first child. They Will look back as they walk East toward the sunrise. The raw stalks of beginning Will drink the light, root deeply dark into earth. In the tracks of their loving The plant-child emerges, first the seed head, then Leafy, long male body and the white female Flowers of tobacco, or Hece, as the people called it when it called To them. Come here. We were brought To you from those who love you. We will help you. And that’s how it began, way Back, when we knew how to hear the songs of plants And could sing back, like now On paper, with marks like bird feet, but where are Our ears? They have grown to fit Around earbuds, to hear music made for cold Cash, like our beloved smoke- Making threaded with addiction and dead words. Sing this song back to me, girl. In the moonlight, tobacco plant had silver Moon buttons all up her back. We’re getting dressed to go plant new songs with words. Our sun is dimming faster. Mvto hece, mvto hvse, mvto e — Kanvchaga, mvto ah </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143932/tobacco-origin-story-because-tobacco-was-a-gift-intended-to-walk-alongside-us-to-the-stars "Tobacco Origin Story, Because Tobacco Was a Gift Intended to Walk Alongside Us to the Stars"] <poem> Nähtamatud kalad ujuvad selles kummitusookeanis, mida kirjeldavad liivalained ja veest kulunud rahn. Peagi õpivad kalad kõndima. Siis tulevad inimesed rannale ja maalivad unenägusid surevale kivile. Hiljem, palju hiljem kirjavad merepõhja Chevy veokid, kandes unenägijate järeltulijaid, kes lähevad poodi. Invisible fish swim this ghost ocean now described by waves of sand, by water-worn rock. Soon the fish will learn to walk. Then humans will come ashore and paint dreams on the dying stone. Then later, much later, the ocean floor will be punctuated by Chevy trucks, carrying the dreamers’ decendants, who are going to the store. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/101674/invisible-fish-swim-this-ghost-ocean "Invisible Fish"] ("Nähtamatud kalad"), luulekogust "Secrets from the Center of the World", 1989 <poem> ''You can’t begin just anywhere. It’s a wreck.'' Shrapnel and the eye Of a house, a row of houses. There’s a rat scrambling From light with fleshy trash in its mouth. A baby strapped to its mother’s back Cut loose. Soldiers crawl the city, The river, the town, the village, The bedroom, our kitchen. They eat everything. Or burn it. They kill what they cannot take. They rape. What they cannot kill they take. Rumors fall like rain. Like bombs. Like mother and father tears swallowed for restless peace. Like sunset slanting toward a moonless midnight. Like a train blown free of its destination. Like a seed fallen where There is no chance of trees or anyplace for birds to live. ''No, start here. Deer peer from the edge of the woods.'' We used to see woodpeckers The size of the sun, redbirds, and were greeted By chickadees with their good morning songs. We’d started to cook outside slippery with dew and laughter, ah those smoky sweet sunrises. We tried to pretend war wasn’t going to happen. Though they began building their houses all around us and demanding 
more. They started teaching our children their god’s story, A story in which we’d always be slaves. ''No. Not here.'' ''You can’t begin here.'' ''This is memory shredded because it is impossible to hold by words, even poetry.'' These memories were left here with the trees: The torn pocket of your daughter’s hand-sewn dress, The sash, the lace. The baby’s delicately beaded moccasin still connected to the foot, A young man’s note of promise to his beloved — ''No! This is not the best place to begin.'' Everyone was asleep, despite the distant bombs. Terror had become the familiar stranger. Our beloved twin girls curled up in their nightgowns, next to their father and me. ''If we begin here, none of us will make it to the end'' ''Of the poem.'' Someone has to make it out alive, sang a grandfather to his grandson, His granddaughter, as he blew his most powerful song into the hearts of the children. There it would be hidden from the soldiers, Who would take them miles, rivers, mountains from the navel cord place Of the origin story. He knew one day, far day, the grandchildren would return, 
generations later Over slick highways constructed over old trails Through walls of laws meant to hamper or destroy, over the 
libraries of The ancestors in the winds, born in stones. His song brings us to his home place in these smoky hills. ''Begin here.'' </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143934/how-to-write-a-poem-in-a-time-of-war "How to Write a Poem in a Time of War"], luulekogust "An American Sunrise", 2019 ** ''Luuletuse [https://poets.org/poem/how-write-poem-time-war teine versioon] veebilehel poets.org.'' <!--{{JÄRJESTA:Harjo, Joy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]--> =[[Martha Nussbaum]]= [[Pilt:Martha Nussbaum wikipedia 10-10.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2008.]] [[Pilt:Martha Nussbaum 2010.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2010.]] '''Martha Craven Nussbaum''' (sündinud 6. mail 1947 New Yorgis) on USA filosoof. * [[Süütunne]] on potentsiaalselt loov, see on seotud heastamise, [[andestus]]e ja [[agressioon]]i piiride aktsepteerimisega. Primitiivset laadi [[häbistamine]] on oht moraali võimalikkusele üleüldse. * Ma olen ka väitnud, et nartsissistliku agressiooni küsimused on tänapäeva Ameerikas eriti teravad, kuna meie kultuur on eriliselt kiindunud [[kontroll]]i ja (eriti meeste) haavamatuse ideedesse. * [[Jälestus]] põhineb tavaliselt maagilisel mõtlemisel, mitte reaalsel ohul. [---] See keerleb soovi ümber olla sedalaadi olevus, kes sa ei ole, nimelt mitteloomne ja surematu. * Paljud [[sensatsioon]]i tekitavad telesaated loovad haavatavuse või puude väljanäituse, mis ütleb sulle, et sa oled näidatavast parem. Kui sa end nähtavaga vähimalgi määral identifitseeriksid või [[kaastunne|kaasa tunneksid]], oleks selle vaatamine piin. ** Martha Nussbaum, ''cit. via'': Kenneth Baker, [https://www.sfgate.com/living/article/Philosopher-warns-us-against-using-shame-as-2702884.php "Philosopher warns us against using shame as punishment / Guilt can be creative, but the blame game is dangerous"], SFGate. 8. august 2004 * [Robespierre'ist:] Mind paelus tema dilemma: sa soovid kõigile vabadust, kuid oled sunnitud välja mõtlema, mida teha inimestega, kes sinu plaaniga kaasa ei lähe. Ma mõtlen sellele endiselt kogu aeg. * Ma pidasin oma Butleri ja Bloomi arvustusi ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kuid suur osa minu kannatamatusest nende töö suhtes kasvas välja sellest, et ma keeldusin omaenda aristokraatlikust kasvatusest. Mulle ei meeldi miski, mis määratleb end grupisisese või eliidina, olgu selleks Bloomsbury rühm või Derrida. * Paljud minu õpilased hakkavad ametnikeks, ajapikku ka kohtunikeks ja lõpuks isegi seadusandjateks. Praeguseks on mul kolm kolleegi, kes on föderaalkohtunikud – ja kui ma nendega maha istun ja räägin, siis loodan, et saan ka nende seisukohti mõnes asjas muuta. * Parem on riskida sellega, et kriitikud mõistavad su väidetavatele läänlastele ja imperialistidele mõeldud "põrgusse", kui seista vestibüülis, oodates aega, mil see, mida me öelda tahame, kõigile meeldima hakkab. ("Sex and Social Justice") * [Tunnistajana kohtuasjas Romer v. Evans, 1993:] Platoni dialoogid sisaldavad mitmeid äärmiselt liigutavaid meestevahelise armastuse ülistusi ja hindavad seda armastuse vormi üldiselt mehe ja naise armastusest kõrgemaks potentsiaalse vaimsuse ja sõpruse tõttu. * [Ülikooliajast:] Lugesin Martin Buberit ja mõistsin, et peaaegu kõik suhted, mida Bryn Mawris täheldasin, olid olnud Mina-See tüüpi suhted, milles inimsust tegelikult ei tunnustatud. * Ehk peaksime üldse loobuma perekonnast kui sildist ja selle asemel küsima, millised on inimeste mitmesugused eesmärgid ja võimed sedalaadi ühendustes. * Iga sinu esitatud seisukoha puhul peab järgmine küsimus olema: "Milline oleks maailm, kui see idee tegelikult kasutusele võetaks?" [---] Tähtis on see, mis juhtub pikas perspektiivis. Sa lihtsalt ei tea kunagi ette, kus ja kuidas sinu ideaalid realiseeruvad. ** Martha Nussbaum, intervjuu ja tsitaadid: Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) ==Artiklid== * Miks on olemas prostitutsioonivastased seadused? Me kõik, välja arvatud sõltumatult jõukad ja töötud, võtame raha oma keha kasutamise eest. Professorid, vabrikutöölised, ooperilauljad, seksitöötajad, arstid, seadusandjad — kõik teevad oma kehaosadega midagi, mille eest teised neile tasu pakuvad. Mõned inimesed saavad head palka ja mõned mitte; mõnel on suhteliselt kõrge kontroll oma töötingimuste üle ja mõnel on kontrolli vähe; mõnel on palju töövõimalusi ja mõnel väga vähe. Ja mõned on sotsiaalselt häbimärgistatud ja mõned ei ole. Erinevus seksitöötaja ja professori vahel – kes võtab raha oma eriti intiimse kehaosa, nimelt mõistuse kasutamise eest – ei ole aga erinevus "hea naise" ja "halva naise" vahel. Tavaliselt on see erinevus jõuka ja haritud naise ning väheste töövõimalustega vaese naise vahel. * Paljud kehalise palgatöö tüübid olid varem ühiskondlikult häbimärgistatud. Keskajal peeti laialdaselt madalaks võtta raha oma teenuste kasutamise eest õpetlasena. Adam Smith ütleb raamatus "Rahvaste rikkus", et on "mõned väga meeldivad ja ilusad anded", mis on imetlusväärsed seni, kuni nende eest tasu ei võeta, "kuid mille abil kasu teenimist peetakse, olgu siis põhjendatult või eelarvamuse tõttu, omamoodi avalikuks prostitutsiooniks." Sel põhjusel, jätkab ta, tuleb ooperilauljatele, näitlejatele ja tantsijatele maksta "üüratut" palka, et kompenseerida neile häbimärgistamist, mis on seotud nende annete kasutamisega "elatusvahendina". Tema arutelu näitab meile mõndagi häbimärgistamise kohta. Tänapäeval on vähesed elukutsed rohkem austatud kui ooperilauljad - ja alles 200 aastat tagasi peeti oma keha sellist avalikku kasutamist tasu eest omalaadseks prostitutsiooniks. * Rikas eliit on alati eelistanud õilsat amatöörlust. Kuid tõsiasi, et kirge väljendati avalikult keha, eriti naise keha abil, muutis lauljad, tantsijad ja näitlejad kuni viimase ajani heas seltskonnas vastuvõetamatuteks. * Üldiselt peaksime muretsema hariduse puudumise ja vaesuse pärast. Peaksime muretsema selle pärast, et naistel on liiga vähe korralikke töövõimalusi ning olemasolevateski on tervishoid ja tööohutus liiga vähe reguleeritud. Me peaksime muretsema, kui mehed sunnivad naisi seksuaalseteks tegevusteks, mida nad teha ei taha. Kõik need asjad on muretsemist väärt ja just nende asjade pärast mõistlikud rahvad muretsevadki. Kuid mõte, et me peaksime väheste valikutega naisi karistama, eemaldades ühe neistki vähestest valikutest, on groteskne, ilmselgelt selle liigameerikaliku uskumuse vili, et naised, kes otsustavad seksida paljude meestega, on roojased ja jälestusväärsed olevused, keda tuleb karistada. ** Martha Nussbaum, [https://web.archive.org/web/20080317232352/http://www.ajc.com/search/content/opinion/2008/03/13/spitzered_0314.html "Trading on America's puritanical streak"], The Atlanta Journal-Constitution, 14. märts 2008 (arhiivikoopia, The Wayback Machine)<!-- ==Raamatud==--> ==Tema kohta== * Marthat tunneb häbenematut huvi headuse vastu, millest ta nii šokeeriva tõsidusega kirjutab. Tema jaoks pole filosoofia midagi muud kui intellektuaalne tööriist inimkonna täiustamiseks. ** [[Leon Wieseltier]], ''cit. via'': Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) <!--{{JÄRJESTA:Nussbaum, Martha}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]--> =[[Edith Stein]]= <!--{{JÄRJESTA:Stein, Edith}} [[Kategooria:???]]--> =[[Sappho]]= '''Sappho''' () oli vanakreeka luuletaja, antiikaja tuntuim naiskirjanik. ==Luule== "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102-104 :1. Üllas kirju trooniga Aphrodite :2. Tundub mulle taevaste väärne :25. Helde Kypris, mänglevad kaunid nümfid :93. Tõesti soov on mul surra nüüd :108. Mõrsja, su palg on veetlev :109. Neitsilik meel <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, [[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke mind ära heida, käskijanna, nii nagu muiste, rutta: kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt tõttasid teele: õige kärmed [[varblased]] tõid su alla kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]] helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu taamale jättes. Peagi jõudsid siia, ja naerval palgel, taeva selgus üllamal näol, sa lahkelt kuulda tahtsid, mis minu [[hing]]e vaevab, miks ma sind kutsund, millist hullu soovi mu põu küll peidab. "Kelle peaks su [[Armastus|lembuse]] teele saatma Peitho? Kes on halb sinu vastu olnud, ütle, mu Sappho? Kui ta praegu hoidub su eest, siis varsti sind ta jälgib; [[kink]]e ta põlgab praegu, pea ent teeb neid; arm temas peagi süttib vastu ta tahtmist." Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle liitlaseks hakka! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102 <poem> 2 Tundub mulle taevaste väärne see, kes nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma kõikidest häältest ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku, nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est, et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska silpi ma öelda. Katkeb hääl mul, jooksleb kui kergeid [[leek]]e selga mööda — terveni neisse mattun, [[pilk]] ei näe ja [[kõrv]]ades äkki miski voogab ja peksleb. Niiskeks tõmbub [[laup]], nagu haige vappun, kõiki liikmeid haarab mul kuumav rambus, kõrrest väetim endale tundun nõnda, ootan kui [[surm]]a. Kõike siiski julgema peab, sest... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103 <poem> 25 Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id, tehke nii, et tervena siia saabuks taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab, täide võiks minna, et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba, meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues. Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks hoopiski mitte! Las ta jälle tahta ja suuta [[õde|õele]] austust anda nii, nagu nõuab [[komme]]! Mingu mõttest kõik, mis tal tulnud kanda, hinge mis vaevab. Kuulan rahva [[laim]]u ja [[etteheide|etteheiteid]] — just kui noaga lõikavad need mu hinge. Vaevu vaikib üks, kui ju algab teine õelamalt veelgi.<!--//--> Võta kuulda mind, jumalanna, aita, kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast pääseda aita! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104 <poem> 93 - - - Tõesti soov on mul surra nüüd. Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning läks ja lausus veel minnes nii: "Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!" Talle ütlesin nõnda ma: "Lahku rõõmsalt, mind meeles pea, tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma. Või kui kaobki sul mõttest see, las siis meenuda jälle kõik, kuis nii rohkesti rõõme me näinud koos. Palju [[pärg]]i sa endale [[krookus]]õitest ja [[roos]]idest otsa ette mu seltsis põimisid, kõigilt kallitelt [[lill]]edelt kõige kaunimaid [[õis]]i siin ehteks õrnale kaelale lükkisid! Kaunijuukselist [[pea]]d sa küll siin brentheionil lõhnaval võida võisid, kuis eales sul ütles meel! Puhkehetkil mu kõrval ent pehmeil [[vaip]]adel kastsid suud haljast peekrist..." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 108 [[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad, arm on su hellund näole kallanud kauni paiste, rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist Aphrodite. </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 109 "Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?" "Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 ==Tema kohta== :Poetess Sappho on Alkaiose kaasaegne. Tema looming kuulub VI sajandisse. Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline "vabadus" üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu Joonias ja Atikas. Igipõlise kombe kohaselt koondusid Lesbosel naised meeste eeskujul sõpruskondadeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, pulmalaule kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. Värsivormid on tal mitmekesised. Sageli tarvitab ta temale omistatud nn. Sappho stroofi, mis on arvatavasti Alkaiose loodud. (lk 545) [kommentaari autor?] Märkused: :1 Peitho — veenmise jumalanna :2 Laulu on peaaegu tõlke täpsusega ümber töötanud rooma poeet Catullus. :25 Kypris — 'küproslanna'; Aphrodite hüüdnimi tema Küprose saarel asuvate pühamute järgi. :Vend — on arvatud, et Sappho venna all tuleb mõista maapaos viibivat Alkaiost. :(lk 546) <!--==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]]--> =Lingistik= ==Sõjaeelne== * https://kultuur.err.ee/1608501830/rein-veidemann-eksistentsiaalne-lotman * https://sport.err.ee/1608501899/kiibus-olumpiast-mu-koige-suurem-hirm-oli-mitte-nautida * https://kultuur.err.ee/1608501698/marie-pullerits-milleks-meile-uks-tantsumaja * https://kultuur.err.ee/1608501791/hinrikus-tanapaevaseid-probleeme-meie-lastekirjanduses-uleliia-palju-ei-ole * https://kultuur.err.ee/1608501011/maarja-undusk-ema-saatis-labi-elu-puue-uhitada-kutsetoo-armastuse-ja-koduse-tooga * https://sport.err.ee/1608499058/levandi-voistlema-on-vaja-minna-roomuga-see-on-sundmus * https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha * https://sport.err.ee/1608501377/kristjan-ilves-tundsin-et-ma-toesti-suutsin-inimvoimete-piire-kombata * https://novaator.err.ee/1608501839/maareformi-korraldajaid-vaevasid-vanad-volad-ja-malu-inimlikkus * https://kultuur.err.ee/1608299766/uue-loomingu-majas-etendub-liisbeth-horni-lavastus-tode-ja-oigus * https://www.err.ee/1608507575/putin-tunnustas-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike * https://www.err.ee/1608505127/president-karis-sojaoht-ukrainas-on-suurem-kui-nadal-tagasi * https://menu.err.ee/1608390662/tanel-padar-visati-kutsekoolist-valja-vale-erialavaliku-tottu * https://menu.err.ee/1608391220/mirtel-pohla-onneks-on-moodunud-aeg-kui-taaskasutuspoodides-kaia-oli-piinlik * https://www.err.ee/1608388718/kahel-vaktsiinil-on-kaitse-koroona-vastu-teistest-norgemaks-osutunud * https://kultuur.err.ee/1608391994/andres-mustonen-sofia-gubaidulina-loomingust-tema-teostes-on-helgust * https://www.err.ee/1608390791/rein-sikk-kolm-kilomeetrit-kirste * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://www.err.ee/1608389927/opositsionaar-poola-poliitika-pohineb-sageli-voltstunnetel-ja-pooltodedel * https://www.err.ee/1608389912/poola-ajakirjanik-valitsus-ei-taha-polexitit-aga-nii-voib-juhtuda * https://www.err.ee/1608389903/poola-kommentaator-poliitilisel-elul-on-nuud-vahemalt-mingi-moju-kohtutele * https://novaator.err.ee/1608391727/magistritoo-inuitid-poorasid-pealesurutud-tehnoloogiad-kolonialismi-vastu * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920925&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 38, 25 september 1992] * https://www.google.com/search?q=Kati+Kuusemets&oq=Kati+Kuusemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Iti+Niinemets&oq=Iti+Niinemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Tiina+T%C3%B5nis&oq=Tiina+T%C3%B5nis&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Maili+Metssalu&oq=Maili+Metssalu&aqs=chrome..69i57j69i61l2&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.err.ee/1608404522/johanna-pirrus-ida-virumaa-viimased-mohikaanlased (Müürileht) * https://www.err.ee/1608403874/valisilm-brexit-on-suurbritannia-elu-muutnud-arvatust-vahem * https://www.err.ee/1608496763/valitsuse-facebooki-lembus-toob-kaasa-info-killustumise * https://www.err.ee/1608497030/toomas-mattson-uhismeediaparand-on-samuti-uhine-ja-tuleks-talletada * https://novaator.err.ee/1608496805/florist-hollandi-tulbi-okoloogiline-jalajalg-pole-eesti-omast-palju-suurem * https://novaator.err.ee/1608496745/lahimal-tahel-proxima-centauril-on-ka-kolmas-planeet * https://kultuur.err.ee/1608495638/maarja-kangro-laibad-ja-veri-kaivad-kirglikuma-enesevaljenduse-juurde * https://kultuur.err.ee/1608495488/galerii-selgusid-2021-aasta-kauneimad-eesti-raamatud * https://kultuur.err.ee/1608495632/linda-madalik-elutoopreemia-puhul-jaab-mulje-et-too-on-tehtud-aga-palju-on-veel-pooleli * https://kultuur.err.ee/1608495533/elutoopreemia-palvinud-mati-sirkel-olen-saanud-ise-enda-tekstid-valida * https://kultuur.err.ee/1608495641/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-eestlaste-masintolge-on-isegi-google-i-omast-parem * https://kultuur.err.ee/1608495584/aastapreemia-laureaat-kertu-moppel-kliima-teemale-ei-saa-teatris-otse-laheneda * https://kultuur.err.ee/1608493805/edetabel-2021-aasta-muuduim-raamat-oli-liis-seina-minu-tulevik-eestis-40-vahvat-ametit * https://kultuur.err.ee/1608494525/kunnapu-jatkab-uute-teostega-vestlusi-lahkunud-soprade-toltsi-ja-viidinguga * https://www.err.ee/1608499745/toomas-hendrik-ilves-laanel-on-aeg-venemaale-hambaid-naidata * https://www.err.ee/1608499667/kallas-julgeolekuolukorrast-diplomaatia-perspektiiv-on-jarjest-ahtam * https://kultuur.err.ee/1608499781/elmo-nuganen-elust-vabakutselisena-see-on-inspireeriv-ja-vajalik * https://kultuur.err.ee/1608499709/juta-kivimae-suur-tuba-ei-valminud-hoogsalt-uhe-hingetombega * https://kultuur.err.ee/1608497336/gunnar-kuura-iluuisutamine-on-muutunud-vaga-tugevaks-spordialaks * https://kultuur.err.ee/1608497375/edith-karlson-olen-ule-pika-aja-oma-toodega-ka-ise-rahul * https://kultuur.err.ee/1608497321/maletaja-merike-rotova-soovitan-lapsevanematel-opetada-lastele-malet * https://kultuur.err.ee/1608497387/leo-rohlin-mind-tombas-keraamika-mitmekulgsus * https://kultuur.err.ee/1608498893/tonu-kaljuste-uksinda-on-dirigent-ainult-uks-katega-vehkiv-olend * https://kultuur.err.ee/1608498890/lehte-hainsalu-mu-esimene-luuletus-oli-soo-kuivendamisest * https://kultuur.err.ee/1608498191/katrin-vali-rummo-lumevalgus-lumepimedus-oli-kui-valgustus * https://kultuur.err.ee/1608498176/vilen-kunnapu-mulle-on-alati-meeldinud-natuke-teatraalne-vorm * https://kultuur.err.ee/1608498170/villem-tomiste-minu-jaoks-on-tahtis-et-aktiivne-sadam-on-otse-kesklinnas * https://kultuur.err.ee/1608497393/rahvakultuuri-elutoopreemia-palvinud-koiva-rahvaluule-voimaldas-minna-maale * https://kultuur.err.ee/1608497345/rahvakultuuri-peapreemia-laureaat-kristi-joeste-asja-vastu-peab-olema-huvi * https://kultuur.err.ee/1608497291/simm-valentin-kuigist-stsenaariumis-oli-iga-komakoht-ja-sona-viimistletud * https://kultuur.err.ee/1608497180/elutoopreemia-palvinud-raivo-poldmaa-uksi-ei-tee-siin-mitte-midagi * https://kultuur.err.ee/1608497177/annika-uprus-soov-on-esitada-kunstnike-toid-austusega * https://menu.err.ee/1608498866/tanel-tein-kui-tavaelus-oled-hea-poiss-siis-valjakul-seda-olla-ei-saa * https://menu.err.ee/1608498779/anne-reemann-tutrega-uhes-lavatukis-mangides-tunnen-end-palju-turvalisemalt * https://www.err.ee/1608499559/laanet-eesti-valjaopet-andvaid-kaitsevaelasi-ukrainast-ara-ei-too * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608499610/keit-kasemets-ukraina-kriis-on-euroopa-toehetk * https://www.err.ee/1608499613/anton-aleksejev-soda-ei-tooks-kasu-venemaale-ega-ukrainale * https://sport.err.ee/1608499277/kelly-sildaru-ullatas-trumpala-kvalifikatsioonis-iseennastki * https://sport.err.ee/1608499325/sildaru-err-ile-esimese-soidu-jarel-oli-pinge-kohe-madalam * https://www.err.ee/1608499505/edvard-garder-haiglad-peavad-saama-eraldi-rahastusmudelid * https://novaator.err.ee/1608499451/doktoritoo-otsis-kohta-lubatu-piire-kompavale-kirjandusele * https://www.err.ee/1608498905/paet-esinduste-sulgemine-ukrainas-on-vale * https://www.err.ee/1608498938/stoicescu-ukrainal-on-vaja-tunda-laaneriikide-kohaolekut * https://www.err.ee/1608507299/briti-vastuluure-juht-afganistan-on-taas-muutumas-dzihadistide-kasvulavaks * https://www.err.ee/1608506618/usa-venemaale-sanktsioonide-kehtestamisel-oleks-kriis-garanteeritud * https://www.err.ee/1608506933/usa-vaitel-valmib-venemaal-nimekiri-hukatavatest-ukrainlastest * https://menu.err.ee/1608505871/anu-saagim-ajakirja-just-juhtimisest-ma-olin-halb-inimene * https://www.err.ee/1608506909/president-alar-karis-annab-tanavu-148-teenetemarki * https://www.err.ee/1608507290/kaitsevae-kaplanaadi-asemel-jaab-tegevteenistusse-ainult-peakaplan * https://www.err.ee/1608507377/moskva-vaidab-et-hoidis-ara-ukraina-sabotooride-piiririkkumise * https://kultuur.err.ee/1608519461/kunstiajaloolane-eesti-klaasikunsti-suurimad-hitid-on-poolkristallile-tehtud-graveeringud * https://kultuur.err.ee/1608516644/mart-kalm-lapin-oli-ahne-tegude-jarele * https://novaator.err.ee/1608514913/maailma-onnelikumate-riikide-ohkkond-voib-suvendada-depressiooni * https://kultuur.err.ee/1608516827/rein-veidemann-eesti-kirjanduse-mote-on-ka-tanu-voimaluse-eest-armastada-eesti-kirjandust * https://kultuur.err.ee/1608516761/andres-kurg-alates-70ndatest-oli-leonhard-lapin-eesti-kunstielu-keskpunkt * https://sport.err.ee/1088999/kelly-sildaru-olen-nuud-iseenda-peremees * https://sport.err.ee/1608482063/kelly-sildaru-olumpiast-olen-praegu-hasti-ponevil * https://sport.err.ee/1226611/kelly-sildaru-nimetati-viiendat-korda-aasta-noorsportlaseks * https://sport.err.ee/1608522548/kadri-lehtla-teatas-karjaari-lopetamisest * https://sport.err.ee/679546/sildaru-olen-veel-noor-mul-on-mitu-olumpiat-ees * https://sport.err.ee/1608520973/siimer-trahviringil-kaia-on-katastroof * https://sport.err.ee/1608521951/oja-voistlusviha-hakkab-tekkima-oled-kogu-aeg-nii-lahedal * https://sport.err.ee/1028393/kelly-sildaru-ma-ei-saakski-veel-onnelikum-olla-kui-praegu * https://sport.err.ee/1608500258/pronksi-voitnud-sildaru-mul-on-ulihea-meel * https://lounapostimees.postimees.ee/2213125/kumme-kusimust-tunne-inimest-margus-lepik-ja-vents-armands-krauklis * https://www.err.ee/966142/kange-alkoholi-muuk-kasvas-eestis-juulis-20-protsenti * https://lv.wikipedia.org/wiki/Vents_Armands_Krauklis * https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1804 * https://eestielu.com/et/arvamus/juhtkiri/9652-juhtkiri-kes-on-oige-eestlane-2019 * https://rahvaraamat.ee/p/eestlase-k%C3%A4siraamat-100-asja-mida-%C3%B5ige-eestlane-teeb/1015819/en?isbn=9789949996681 * https://novaator.err.ee/258796/anu-realo-kes-on-oige-eestlane * https://www.sakala.ee/lauluraamat/metsavendade-laul * https://edasi.org/76450/rein-raud-kes-meist-on-oige-eestlane/ * https://pealinn.ee/2017/10/30/video-eestlase-kasiraamat-mihkel-raud-teab-milline-on-oige-eestlane/ * https://www.poltsamaark.ee/37?p_p_auth=Ll44K7vv&p_p_id=101&p_p_lifecycle=0&p_p_state=maximized&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_struts_action=%2Fasset_publisher%2Fview_content&_101_assetEntryId=23408516&_101_type=content&_101_urlTitle=salongiohtu-kulaliseks-oli-kirjanik-valdur-mikita * http://jaankaplinski.blogspot.com/2015/12/et-olla-oige-eestlane.html * https://laser.ee/toit/eksperdid-soovitavad-koige-paremaid-seemneid/ * https://www.sasak.ee/est/uudised-1/kuidas-tunda-ara-toeline-eestlane-kerli-koivu-10-nippi * http://www.vikerkaar.ee/archives/28073 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=%C3%95ige_eestlane&action=edit&redlink=1 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?search=irdhing&title=Eri%3AOtsimine&fulltext=1&ns0=1 * https://kultuur.err.ee/1608500771/kai-aareleid-iga-raamat-raagib-paratamatult-ka-selle-autori-painetest * https://www.err.ee/1608501008/siim-kallas-valispoliitika-valikud * https://kultuur.err.ee/1608500918/indrek-koff-olen-viimasel-ajal-varasemast-rohkem-hakanud-motlema-riimis * https://www.err.ee/1608500648/marin-mottus-uleilmne-eesti-hajakula * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608500552/valisluureamet-vene-vastased-sanktsioonid-voiks-olla-kiirema-ja-laiema-mojuga * https://sport.err.ee/1608500642/rankel-tanane-soit-oli-kova-pogenemine * https://menu.err.ee/1608500624/peke-eloranta-viinamarjakasvatus-on-eestis-vaevaline-aga-see-eest-ponev * https://kultuur.err.ee/1608500516/kadri-kousaar-enda-uuest-mangufilmist-korb-see-annab-lootust * https://www.err.ee/1608500408/raport-myanmari-sojavagi-on-toime-pannud-sojakuritegusid * https://sport.err.ee/1608500357/sildarut-aastaid-aidanud-fusioterapeut-ta-on-jaanud-iseendaks * https://kultuur.err.ee/1608499937/tolkija-danute-giraite-eesti-kirjandusega-on-leedus-raske * https://sport.err.ee/1608500162/kristina-smigun-vahi-me-ju-koik-poidlad-peos-ootame-seda-medalit * https://menu.err.ee/1608500126/stefan-ma-pole-kunagi-moelnud-et-eurovisioon-mu-jaoks-voimalik-oleks * https://www.err.ee/1608502883/zuleyxa-izmailova-mulle-on-juba-teistelt-erakondadelt-pakkumisi-tehtud * https://novaator.err.ee/1608503051/eesti-kanaliha-teeb-puhtuselt-latile-ja-leedule-silmad-ette * https://sport.err.ee/1608502868/sildaru-olen-ullatunud-et-sellise-katse-eest-nii-palju-punkte-sain * https://sport.err.ee/1608503024/eileen-gu-err-ile-kelly-on-alati-konkurent-kellega-tuleb-arvestada * https://sport.err.ee/1608502901/loit-peaasi-et-sportlane-oma-soorituse-ara-teeb-ja-ise-sellega-rahul-on * https://novaator.err.ee/1608502361/tonu-viik-korghariduse-rahastamise-olukord-on-pisut-skisofreeniline * https://sport.err.ee/1608502337/hernits-valijevast-see-susteem-jatab-maha-nii-palju-katkiseid-inimesi * https://iai.tv/articles/dont-fall-for-zuckerbergs-metaverse-auid-1961 * https://thephilosophicalsalon.com/beyond-a-neoconservative-communism/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/feria-darles/ * https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-helle-michelson * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eestis-oli-huvitavam/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ks-elupikkune-armuseiklus/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/esimesi-sorbonne-i-tudengeid-moskvas-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seega-oli-phileas-fogg-kihlveo-v-itnud/ * https://kultuur.err.ee/1608395837/edith-karlson-lahen-alati-vaga-intensiivselt-oma-ainese-sisse * https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 Krull, "Mis on luule" * https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295 Carol Ann Duffy * https://kultuur.postimees.ee/7372799/ilmunud-on-paavo-haavikko-kogutud-luuletused * https://www.vikerkaar.ee/archives/11674 Haavikko * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150325.2.28.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/sisu_vikerkaar_1308.pdf Haavikko - Investeeringute kiituseks * https://www.err.ee/1608383651/timmermans-maailm-peab-kliimapoliitikas-olema-ambitsioonikam * https://kultuur.err.ee/1608383687/kertu-saks-erm-ei-peaks-kindlasti-olema-poliitiline * https://www.err.ee/1608382946/kallas-haiglate-sojaseisukorra-ajal-ei-tundu-laste-kinno-saamine-oluline * https://www.err.ee/1608383186/ago-samoson-eesti-elekter-ei-ole-euroopa-elekter * https://www.err.ee/1608383333/oliver-laas-mark-zuckerbergi-metaversum * https://www.err.ee/1608382817/karis-tahtis-on-tugevdada-erinevaid-uhendusi-soomega * https://kultuur.err.ee/1608383405/silt-viltu-sveta-grigorjeva-vaktsiinivastaste-meeleavaldusest-see-on-rame-isekus * https://kultuur.err.ee/1608383294/ardo-ran-varres-nahtamatu-filmis-ehk-muusika-vagi * https://www.err.ee/1608382514/aimar-ventsel-toonarkomaani-masohhism * https://menu.err.ee/1608382877/genka-enda-riimis-valjendamine-on-palju-lobusam-kui-niisama-raakimine * https://kultuur.err.ee/1608382760/enno-poppe-kontrolli-kaotamine-on-uskumatult-huvitav * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tipp-ja-sugavik-uheskoos/ Eve Pormeister * https://kultuur.err.ee/314430/eve-pormeister-viivi-luigest-kui-mitte-enne-siis-roomas-saad-sa-seda-naha-ja-kuulda * https://www.akad.ee/2021/09/02/akadeemia-nr-9-2021/ * https://tartu.postimees.ee/6972704/uurimus-maletamise-poeetikast-tugineb-ene-mihkelsoni-ja-christa-wolfi-romaanidele Aija Sakova * https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tahan-vaelja-valguse-ja-ohu-kaette-lennata/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kersti-kreismanni-tundeline-teekond-moeoeda-korrepoldu/ * https://www.google.com/search?q=ingel+vaikla&oq=ingel+vaikla&aqs=chrome..69i57j46i512j0i22i30l2.1965j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://kultuur.err.ee/1608245073/ingel-vaikla-arhitektuuri-saab-toeliselt-kogeda-vaid-ruumis-liikudes * https://leht.postimees.ee/7255822/filmitegija-ingel-vaikla-arhitektuur-ongi-voim * https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8148 * https://kultuur.err.ee/1608393761/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-eve-laur-ja-katrin-pauts * https://www.err.ee/1608393092/kaarel-tarand-vanad-nipid-toovad-edu * https://kultuur.err.ee/1608393725/kaarel-tarand-tiit-terikust-on-inimlikult-kahju * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ Ita Saks * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ametipost-kui-indulgents/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uus-klots-teadmiste-tornis/ * https://slate.com/news-and-politics/2021/10/1619-project-historians-controversy-gordon-wood-woody-holton.html * https://jhiblog.org/2021/10/30/october-reading-recommendations-2/ * https://eksa.ee/toode/kogutud-luuletused-2/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/94937103/paeva-teema-vilja-kiisler-vabadus-olla-rumal * https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/pedofiilia-ambivalentsus/ * https://kultuur.err.ee/1608373590/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-minu-turbani-saladus-ja-stephen-king * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitekt-dokumentaalimaailma-korgemas-liigas/ * https://kultuur.err.ee/1608373709/margit-mutso-arhitektide-liidu-roll-on-jarjepanu-kasvanud * https://lithub.com/the-soul-excavating-work-of-louise-gluck/ * https://www.guernicamag.com/rebecca-solnit-men-explain-things-to-me/ * http://rebeccasolnit.net/essay/when-the-hero-is-the-problem/ * http://rebeccasolnit.net/essay/dont-despair/ * http://rebeccasolnit.net/essay/whose-story-and-country-is-this/ * https://www.theguardian.com/books/2020/feb/28/anne-enright-bad-things-happen-to-women-in-books * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94851987/fotod-usas-laineid-loov-eestlannast-phd-elustiili-blogija-instagram-pole-koht-vaid-bikiinifotodes-modellidele * https://etv2.err.ee/1608355343/suurte-heliloojate-klassikalised-paigad * https://publicdomainreview.org/collection/chopin-s-funeral-march-the-edison-concert-band-1906 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94906899/tiina-jogeda-antivakserite-parast-jaeti-mu-operatsioon-ara-nuud-paasevad-loogile-ainult-need-kes-muidu-ara-sureksid * https://www.err.ee/1608376127/kultuuri-ja-teenindussfaar-tootajatelt-vaktsineerimist-noudma-ei-totta * https://menu.err.ee/1608522593/jaan-aru-alati-tootavat-valemit-kuidas-tarka-inimest-kasvatada-ei-ole * https://www.err.ee/1608375722/piiskopid-homoseksuaalsuse-suhtes-pole-me-valjendanud-erinevaid-seisukohti * https://kultuur.err.ee/1608374540/alari-allik-lai-on-varav-mis-viib-oolinna * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608374924/jurmala-spaa-juht-lati-komandanditunnist-nutma-ajab * https://www.err.ee/1608375512/margit-keller-rohepoorde-suur-pilt-ja-tavakodaniku-kasu * https://novaator.err.ee/1608375755/tuul-sepp-rohepoore-toob-inimese-tagasi-tema-loomulikku-keskkonda * https://www.err.ee/1608374558/argo-rosin-rohepoore-ulikool-ja-mangurlus * https://novaator.err.ee/1608375983/ralf-martin-soe-teaduspohiselt-saab-lahendada-probleeme-vaid-kov-e-kaasates * https://www.err.ee/1608378653/tonis-saarts-valimised-kui-organisatsioonilise-voimekuse-tuleproov * https://www.err.ee/1608378410/aaro-lode-koolitoidu-peaprobleem-on-uhiskonna-ukskoiksus * https://www.err.ee/1608378227/raik-ekre-kasv-venekeelse-elanikkonna-hulgas-on-uks-suur-bluff * https://menu.err.ee/1608384515/rammstein-esitas-oma-uut-lugu-rahvusvahelises-kosmosejaamas-viibivale-astronaudile * https://kultuur.err.ee/1608384815/vambola-krigul-soolokontserdist-arvo-pardi-keskuses-maja-aura-on-sobiv * https://kultuur.err.ee/1608384689/elo-liiv-linnaruumi-valgustus-ei-tohi-olla-hairiv-voi-mura-tekitav * https://kultuur.err.ee/1608384665/kaidi-urmet-teisele-turule-joudmiseks-peab-raamat-valislugejat-konetama * https://www.err.ee/1608384353/margaret-parli-ma-olen-omalt-poolt-koik-selleks-teinud-et-koolis-kaia * https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu * https://www.err.ee/1608383957/perearst-veel-100-000-inimese-vaktsineerimine-on-reaalne * https://www.err.ee/1608384518/maire-suurkivi-vaktsineerimisega-seotud-hirmudest * https://sport.err.ee/1608383789/lehise-poordumine-uurimise-algatamisest-oli-kasu-vaimne-terror-loppes * https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilmselt-suurima-pogeneja-kontol-on-hulk-pagemisi-vanglatest-ja-riikidest * https://epl.delfi.ee/artikkel/51009429/raili-poldsaar-raputab-kivistunud-arusaamu? * https://enut.ee/ariadne-long-20052006/ * http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=502 * https://naine.ohtuleht.ee/154070/kas-naisi-peksavad-ainult-asotsiaalid-ja-venelased * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fariadnelong.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2021%2F04%2FR.Roatso_Natakas-matsomehele.-Mehed-ja-naised-Maarja-Kangro-novellikogumikus-%25E2%2580%259EHuppa-tulle.pdf&clen=211483&chunk=true * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/k-lm-s-da-ameerika-hiskonnas/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tee-laebi-avatud-kapiuste/ * https://www.akad.ee/2001/08/15/akadeemia-nr-8-2001/ * https://enut.ee/ariadne-long-2001/ * https://enut.ee/enuti-uudised-12005-soouuringute-lisaeriala-erinumber/ * https://enut.ee/ariadne-long-2009/ * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne_long_2007.pdf&clen=58338193&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fuudised_2005_1.pdf&clen=173678&chunk=true * enut.ee/files/tilliraamat_08.06.indd_.pdf * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-2016.pdf&clen=2986337&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-long-2015.pdf&clen=1872037&chunk=true * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tundekasvatus-tekstisonumites/ * https://sirp.ee/s3-pressiteated/tu-professor-raili-marling-raagib-oma-inauguratsiooniloengul-kriitilisest-lugemisest/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kes-kardab-hillary-clintonit/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mehed-ja-feminism/ * https://www.muurileht.ee/mihkel-kangur-teadmised-kui-plekk-ministri-kuuerevaaril/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95143265/viljandi-tehasejuhi-suur-mure-pooltele-inimestele-keda-varbame-lendab-kohe-viis-kuus-kohtutaiturit-peale * https://www.temuki.ee/archives/3365 Dolores Hoffmann * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Mihkel%20Neumann%20-%20P%C3%B5line%20tamm%20-%20Lugulaul%20Romanowi%20walitsewa%20sugu%20300%20aastase%20juubeli%20puhuks,%201913.pdf * https://www.err.ee/1608335003/herem-kaitsevae-ulesanne-ei-ole-tegelda-pollumajanduse-kultuuri-ega-muuga * https://sport.err.ee/1608335075/kolmikduubli-visanud-hallik-ka-selles-vanuses-on-inimene-voimeline-arenema * https://sport.err.ee/1608335243/tanak-vajan-autot-mis-teeb-seda-mida-ma-tahan * https://kultuur.err.ee/1608335792/kunstiamps-varvipigmentide-meistrid * https://kultuur.err.ee/1608335771/sten-kristian-saluveer-eesti-filmipoliitika-on-kokku-jooksnud-ja-selge-tulevikuvaateta * https://novaator.err.ee/1608332147/uksikute-eakate-fiktiivsed-kasulapsed-paasesid-19-sajandil-kroonust * https://www.err.ee/1608333299/kadri-liik-loosungitega-probleemide-tapetseerimine-on-mottetu-ja-ka-igav * https://www.muurileht.ee/eksistentsialism-ja-ekstaas-seenelkaik-kui-rekreatiivne-mottepaus/ * https://www.muurileht.ee/plokiahela-kunst-kui-finantsajastu-perestroika/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-vaike-haalekas-seltskond-eesti-poliitikat-kujundamas/ * https://www.muurileht.ee/juhtkiri-kool-see-olen-ju-mina/ * https://www.muurileht.ee/grete-arro-kuidas-opetada-inimesi-kes-meeldiksid-loodusele/ * https://www.muurileht.ee/arvustus-bambi-antropotseeni-ajastul-metsas/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-rahast-ja-dopamiinist-poliitilisel-tantsuplatsil/ * https://www.err.ee/1608331937/ligi-riigikogu-rolli-eelarve-menetlemisel-ei-tohigi-suurendada * https://menu.err.ee/1608332321/heidy-tamme-uno-loop-on-kordumatu * https://kultuur.err.ee/1608332261/anne-erm-uno-loop-oli-kahtlemata-meie-levimuusika-parl * https://kultuur.err.ee/1608332363/sepp-eestis-tuleks-uha-enam-panustada-ka-sarjade-tootmisesse * https://novaator.err.ee/1608332939/kliimaeesmargid-jataks-enamiku-gaasi-ja-naftavarudest-maapoue * https://novaator.err.ee/1608332741/soti-teadlased-hoiatavad-muksupohise-valitsemisstiili-eest * https://kultuur.err.ee/1608333206/annika-uprus-etenduskunstid-nouavad-aktiivsemat-kaasamotlemist-kui-teater * https://menu.err.ee/1608332300/moekollektsionaar-stiil-on-alati-odav-mood-on-alati-kallis * https://www.err.ee/1608331664/indrek-suitso-biorelvadest-haigused-ja-sojad * https://novaator.err.ee/1608331745/vanemteadur-venemaa-infosoja-eesmark-on-kulvata-kaost-ja-trotsi * https://kultuur.err.ee/1608330062/siimets-kui-sinusse-ei-usu-sinu-riik-siis-see-teeb-vaga-kurvaks * https://novaator.err.ee/1608330791/telefoni-abil-sobra-eiramise-jaoks-moeldi-valja-eraldi-sona * https://kultuur.err.ee/1608331235/maria-faust-uks-instrument-teoses-kootud-relvad-on-ka-lodi-ise * https://kultuur.err.ee/1608330944/piret-tibbo-hudgins-eesti-film-vajab-oitsenguks-kumme-miljonit-eurot-aastas * https://www.err.ee/1608324392/saskia-kask-kobarkakist-ehk-millal-alustab-prokuratuur-kriminaalmenetluse * https://kultuur.err.ee/1608329981/part-uusberg-eesti-luule-on-minu-jaoks-heliloojana-kullavara * https://www.err.ee/1608330140/valisilm-afganistanist-lahkumisel-sai-luua-laane-usk-maailmakorda * https://menu.err.ee/1608329987/andrus-kivirahk-ma-ei-pane-praktiliselt-kunagi-kodus-muusikat-mangima * https://www.err.ee/1608330680/urmas-koljalg-ja-martin-zobel-kliimamuutusest-ja-elurikkuse-havimisest * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- TRÜ, 29 aprill 1959 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/looduse-leiutaja-lugu/ Kätlin Kaldmaa * https://novaator.err.ee/1608329600/vkontakte-looja-hoiatab-tehnohiidude-kasvava-voimu-eest * https://novaator.err.ee/1608322970/pollutaimi-toitvaid-krohmseeni-ohustab-liigne-kemikaalide-kasutamine * https://www.err.ee/1608322859/aare-tark-praeguste-vahenditega-kliimaneutraalsuseni-ei-joua * https://www.err.ee/1608322937/kaspar-oja-naiste-palk-on-meeste-omast-kiiremini-kasvanud * https://novaator.err.ee/1608322952/it-maailma-uletootamiskultuur-hakkab-murenema * https://www.err.ee/1608322430/andero-uusberg-koroonapassid-jaavad-meiega-veel-kauaks * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94195077/presidendikandidaat-soomere-kapis-olevate-luukerede-kontroll-lapsed-mitme-naisega-pool-miljonit-isiklikul-arvel-koolikius-usu-parast * https://www.theguardian.com/news/2021/apr/28/crime-against-humanity-arundhati-roy-india-covid-catastrophe * https://www.thelily.com/poetry-saved-me-i-hope-it-can-help-my-teen-girls-too/? * https://epl.delfi.ee/artikkel/93277477/karmo-tuur-ebasobralikest-riikidest-venemaa-pakub-meile-meie-endi-keedetud-suppi-helpida * https://www.levila.ee/raadio/musta-laega-eesti-kliimamure/v-osa-kadunud-unistused * https://www.google.com/search?q=sandra+lange&oq=sandra+lange&aqs=chrome..69i57j46i512j0i512l2j46i512j0i512l2j46i512j0i512j0i22i30.6085j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/03/if-publishers-become-afraid-were-in-trouble-publishings-cancel-culture-debate-boils-over * https://www.bbc.com/future/article/20210608-what-were-the-first-processed-foods * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/04/the-best-recent-poetry-review-roundup * https://medium.com/@merlis.nogene/idiokraatia-s%C3%BCnni-maha-magamine-elus-ja-filmis-cb5d681ef133 * https://poets.org/poem/weeds-garden * https://scoop.upworthy.com/1972-mit-report-predicted-the-collapse-of-society-this-century-recent-empirical-evidence-confirms * https://www.theguardian.com/technology/2021/aug/02/why-right-to-repair-matters-according-to-a-farmer-a-medical-worker-a-computer-store-owner * https://lithub.com/youre-probably-misreading-robert-frosts-most-famous-poem/ * https://poets.org/poem/remembrance * https://muse.jhu.edu/article/798272 The First Conceptualization of Terrorism: Tallien, Roederer, and the “System of Terror” (August 1794), Volume 82, Number 3, July 2021 * https://otherpress.com/remembering-john-cullen/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87718641/kliimaeituse-tuviteksti-karbunud-juured * https://m.gazeta.ru/comments/column/kolesnikov/13885280.shtml * https://poets.org/poem/everything-needs-fixing * https://www.npr.org/2021/08/18/1027159166/best-books-science-fiction-fantasy-past-decade? * https://www.vikerkaar.ee/archives/27357 * https://www.npr.org/2019/08/21/753107888/captain-who-rescued-migrants-at-sea-refuses-paris-medal-calling-it-hypocritical * https://lithub.com/the-18-most-memorable-trees-in-literature/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/tants-on-koigile/ * https://poets.org/poem/left * https://www.theguardian.com/books/2021/aug/24/scotland-new-makar-kathleen-jamie-poetry-is-at-the-heart-of-our-culture * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-under-adsonit-magatas/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/biobibliograaf-poline-rikas/ * https://novaator.err.ee/1608300207/filosoofiliselt-sobib-presidendiks-koige-enam-kandidaat-kes-valitseb-sona * https://kultuur.err.ee/1608344717/puur-kavatseb-presidendi-kultuurinouniku-ameti-korval-muusikavallas-jatkata * https://vikerraadio.err.ee/1608344174/hagi-sein-tuleviku-televisioon-on-nagu-pood * https://menu.err.ee/1608344729/hagi-sein-meie-missioon-on-eestikeelse-telemaailma-hoidmine * https://menu.err.ee/1608345026/kostuumikunstnik-liis-plato-see-on-kulissidetagune-too-mida-tihti-ei-margata * https://www.err.ee/1608344120/catlyn-kirna-kes-peaks-lastele-internetti-opetama * https://www.err.ee/1608344171/annely-reile-karistamise-asemel-tuleks-noori-toetada * https://novaator.err.ee/1608344357/teadlased-tulevikutoidus-on-aina-rohkem-putukaid-ja-vetikaid * https://novaator.err.ee/1608344078/lugeja-kusib-kas-linnaaia-ounad-on-soomiseks-ohutud * https://www.err.ee/1608344072/hololei-oleks-elementaarne-et-nordica-lendaks-ka-tallinnast * https://www.err.ee/1608306609/raul-rebane-koroona-eetika-ja-mina-meie-konflikt * https://www.err.ee/1608306567/kaimar-karu-otsime-presidenti-eestile-mitte-riigikogule * https://www.err.ee/1608305340/matti-maasikas-ja-juri-raidla-reformimeelsus-haihtus-kellu-kukkus-kaest * https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/94350589/sisearhitekt-kadri-tamme-kumblustunn-pikendab-sugistalvel-aias-olemise-monusat-aega * https://epl.delfi.ee/artikkel/51193267/tiiu-roosma-disainer-psuhholoog-ja-vorgutusteoreetik * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Sheryl%20Sandberg/Sheryl%20Sandberg%20-%20Lean%20In_%20Women,%20Work,%20and%20the%20Will%20to%20Lead%20(2013,%20Knopf)%20-%20libgen.lc.pdf * https://www.poetryfoundation.org/poets/rita-dove * https://www.guernicamag.com/rita-dove-we-arent-lost/ * https://www.poetryoutloud.org/poet/rita-dove/ * https://www.google.com/search?q=%22library+is+an+arena+of+possibility%22&sxsrf=ALeKk03cH8brdb5YIrm-0HF7g32N9P5nMA:1629790999574&ei=F6MkYYO6IoCOxc8Pj4yjyAg&start=10&sa=N&ved=2ahUKEwjDodnMlMnyAhUAR_EDHQ_GCIkQ8NMDegQIARBI&biw=1920&bih=937 * https://www.goodreads.com/quotes/1066528-the-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a * https://www.yis.ac.jp/community/news-posts/~board/news/post/new-campus-facilities-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world * https://www.quora.com/The-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world-do-you-agree-with-the-message-Why-or-why-not?top_ans=277261574 * https://novaator.err.ee/1608323009/eesti-folkloristid-kogusid-noukogude-rahvaluulet-ainult-nailiselt * https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna * https://novaator.err.ee/1608342467/inimgeograaf-autostumisest-tekkiv-ohusaaste-koormab-eeskatt-kergliiklejaid * https://kultuur.err.ee/1608343664/lucija-mrzljak-illustratsioon-pole-ainult-kaunis-pilt-raamatus * https://kultuur.err.ee/1608343166/anne-pikkov-illustratsioon-on-uks-lihtsamaid-viise-kuidas-kultuur-saab-levida * https://kultuur.err.ee/1608342491/katrin-ehrlich-oma-loometee-alguses-uppusin-detailidesse * https://menu.err.ee/1608343649/mart-nurk-reeturi-suzee-ja-tegevustiku-tagamaad-on-vaga-ponevad * https://novaator.err.ee/1608228459/toiduporno-juured-viivad-vana-roomasse * https://kultuur.err.ee/1608229116/tonis-lukas-kirjandusmuuseum-ei-ole-uppumas-ega-ole-tal-kaes-ka-kriisi * https://kultuur.err.ee/1608217534/anton-koovit-banksyndusest-ma-hasti-ei-arva * https://kultuur.err.ee/1608083164/silt-viltu-evelin-voigemast-nuganen-on-uks-eesti-parimaid-dramatiseerijaid * https://kultuur.err.ee/1608201280/kersti-kaljulaid-meil-peaks-olema-rohkem-programme-mis-aitavad-viia-kultuuri-paljusust-keskelt-kaugemale * https://kultuur.err.ee/1608215710/kodune-kultuurisoovitus-naine-aknal-naitab-et-koopia-kopeerimisest-ei-tule-head-nahka * https://kultuur.err.ee/1608219760/avaldatud-raamatute-hulk-2020-aastal-ei-muutunud-kuid-perioodika-langustrend-jatkus * https://www.err.ee/1608216679/karl-martin-sinijarv-meil-on-voimalusi * https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid * https://n2dalaautor.wordpress.com/ * https://luuleleid.wordpress.com/ * https://www.henriettalmoore.com/post/the-5-evils-preventing-prosperity * https://www.henriettalmoore.com/post/time-for-a-new-prosperity-rooted-in-a-symbiotic-relationship-with-nature * https://kultuur.err.ee/1608503651/uuve-lydia-toompere-koigega-meie-elus-tekivad-stereotuupsed-arvamused * https://kultuur.err.ee/1608503633/ehtekunstnik-andrei-balasov-too-tegemisel-on-oluline-hommikune-aeg * https://kultuur.err.ee/1608503570/elar-vahter-lavastusest-lea-eestlased-ei-ole-harjunud-jumalast-raakima * https://kultuur.err.ee/1608503657/noore-skulptori-laureaat-yeung-voidutoost-malestused-annavad-mulle-joudu * https://kultuur.err.ee/1608494399/andres-siplane-hea-kirjandus-saab-hea-olla-vaid-mitte-nii-hea-kirjanduse-taustal * https://kultuur.err.ee/1608483653/mariliis-mottus-igavene-polvkondade-konflikt * https://kultuur.err.ee/1608476168/marek-tamm-jaan-puhvel-90-uks-eesti-erudeeritumaid-humanitaare * https://kultuur.err.ee/1608411272/kerli-onno-pille-muni-tehisintellekt-sama-mis-internet-aastal-1987 * https://kultuur.err.ee/1608389453/keelesauts-maherdune-sauts * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://kultuur.err.ee/1608387602/kaarel-tarand-uus-klots-teadmiste-tornis * https://www.err.ee/1608380198/maarja-kangro-veel-kord-f-sonast * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608503783/kaja-kallas-venemaa-noudmine-on-absurdne * https://www.err.ee/1608503645/mihkelson-venemaa-laiendas-oma-noudmisi-usa-le * https://www.err.ee/1608503348/smit-i-peadirektor-astub-andmekandja-kaotamise-tottu-tagasi * https://sport.err.ee/1608503483/eva-lotta-kiibus-oli-lahedal-olumpiast-loobumisele * https://sport.err.ee/1608503402/kiibus-ma-ei-tulnud-olumpiale-ootusega-et-loon-kogu-maailma-pahviks * https://sport.err.ee/1608503243/olumpiablogi-kuidas-ma-kogemata-natuke-pattust-tegin * https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni * https://www.err.ee/1608508160/kati-kapp-ja-ilona-tragel-toome-eesti-keele-riigieksami-21-sajandisse * https://www.err.ee/1608509402/jaanika-reilik-bakhoff-eesti-riigioiguslik-traditsioon-ja-pohioigused * https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada * https://kultuur.err.ee/1608508631/erle-loonurm-usun-et-iga-toimetaja-unistus-on-rohkem-suveneda-ja-motestada * https://www.err.ee/1608508532/harri-tiido-hiina-hundisodalaste-diplomaatia-taustast * https://etv.err.ee/1608495932/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo * https://www.err.ee/1608511106/kertu-moppel-koige-olulisem-on-see-et-meil-poleks-ukskoik * https://kultuur.err.ee/1608510638/kaidi-klein-lydia-puhul-on-toepoolest-vanus-ainult-number * https://kultuur.err.ee/1608353031/pilvi-kalhama-konrad-magi-oli-toeline-teerajaja * https://menu.err.ee/1608353083/fotograaf-kaupo-kalda-see-kuidas-planeeti-murgitame-on-ilusalt-oudne * https://menu.err.ee/1608352767/jaagup-tuisk-minu-ootunnid-on-muusika-paralt * https://kultuur.err.ee/1608352693/kaupo-kikkas-algul-pildistasin-koike-peale-matuste * https://kultuur.err.ee/1608352703/arvustus-villeneuve-i-kutse-duuni-lummavasse-maailma * https://www.err.ee/1608352715/youtube-i-juht-oigustas-navalnoi-meeskonna-videote-blokeerimist * https://novaator.err.ee/1608352801/meelis-kitsing-eesti-digiuhiskond-peab-ajale-vastu * https://kultuur.err.ee/1608352539/kirjanik-mehis-heinsaar-randamine-on-minu-jaoks-eluliselt-tahtis * https://kultuur.err.ee/1608544135/sanna-kartau-suurim-kultuurisokk-eestis-on-sugav-uksildus-mis-mind-vahepeal-tabab * https://kultuur.err.ee/1608541357/tonis-kahu-eplikul-on-haare-mis-jaab-meelde-ja-bravuur-mis-nakkab * https://menu.err.ee/1608540157/eplikud-metal-aitab-olla-rahulikum-inimene * https://www.err.ee/1608351821/huko-aaspollu-hinnatous-ei-taandu * https://www.err.ee/1608351747/tiit-land-tahame-tosirohelist * https://www.err.ee/1608351749/madis-vasser-elektri-hinda-tostab-mineviku-tegevusetus * https://menu.err.ee/1608351895/mart-pius-koige-suurem-probleem-lapsevanemaks-olemise-puhul-on-enda-ego * https://novaator.err.ee/1608351773/mikrobioloog-vaktsiini-tugevamad-korvalnahud-tahendavad-rohkem-antikehi * https://kultuur.err.ee/1608177532/helilooja-maria-korvits-parimad-motted-tulevad-looduses * https://kultuur.err.ee/1608183121/helilooja-riho-esko-maimets-loomingulisuse-tabamiseks-olen-palju-lamavas-asendis * https://kultuur.err.ee/1608174544/mariliis-valkonen-helilooming-pole-vaga-ratsionaalne-tegevus-seal-on-alati-annus-mustikat * https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata * https://kultuur.err.ee/1608191704/kristjan-korver-helikeel-on-nagu-maailmavaade * https://kultuur.err.ee/1608351263/anna-kaare-tekstide-kirjutamisel-ja-esitamisel-ei-taha-ma-koigile-meeldida * http://www.looming.ee/arvustused/elementide-armust/ * http://www.looming.ee/arvustused/elu-on-unenagu-aga-mis-siis/ * http://www.looming.ee/artiklid/kirjanik-loeb-asko-kunnap/ * https://www.err.ee/1608349823/andrei-makarotsev-venemaa-strateegiliste-kavatsuste-janesehaagid * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kuulakem-hiirt/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/tahelepanumajandus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/lend-ule-tartu-ja-labi-ajaloo/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uhed-toole-teised-saastma/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-elad-kooliraamatukogu/ * https://anditshappening.ee/intervjuu-maarja-nuut-albumi-hinged-loomeprotsessist-ja-olemusest/ * https://kultuur.err.ee/1608340415/maarja-nuut-mu-loometegevuse-kaivitajaks-pole-turunoudlus * https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_21_4701 ELi ÜHINE TUGEV VAIM, State of the Union 2021, President von der Leyeni 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, 15. september 2021 * https://www.err.ee/1608340559/el-plaanib-vastukaiku-hiina-taristuprogrammile * https://kultuur.err.ee/1608340466/arvustus-sentimentaalne-ja-samas-voitluslik-karl-august-hindrey * https://kultuur.err.ee/1608340826/urmas-viik-illustreeritud-raamatutes-korduvad-ikka-uhed-ja-samad-nimed * https://kultuur.err.ee/1608340868/anger-new-yorgi-metropolitan-operast-on-mulle-ka-varem-pakkumisi-tehtud * https://kultuur.err.ee/1608310955/telliskivi-loomelinnaku-galerii-avab-kaks-uut-naitust * https://www.err.ee/1608313115/mari-kalkun-votaks-oige-aega-et-sattida-oma-sihid-koigepealt-hasti-paika * https://kultuur.err.ee/1608544138/loe-katkendit-bernardo-atxaga-luhiromaanist-need-taevad * https://menu.err.ee/1608313184/hendrik-toompere-jr-kusin-endalt-millise-keskkonna-oma-lapselastele-edasi-anname * https://menu.err.ee/1608313241/rasmus-puur-mingisugune-inimlik-tuum-toob-eestlased-kokku * https://kultuur.err.ee/685032/tonu-kaljuste-eesti-trump-on-eesti-ise-oluline-et-see-ei-muutuks-millekski-muuks * https://www.err.ee/1608312389/intervjuu-iga-voim-tahab-mingil-maaral-kontrollida-oma-kodanike-aega Kaarel Piirimäe * https://sport.err.ee/1608312497/tarmo-tiisler-30-aastat-spordifolkloori * https://www.err.ee/1608312923/polkovnik-janin-ehitage-remontige-elage-armastage-armuge-sunnitage * https://kultuur.err.ee/1608312458/suri-tolkija-marek-laane * https://www.err.ee/1608313127/sassoli-err-ile-eesti-on-30-aastaga-saanud-eeskujuks-teistele-riikidele * https://www.err.ee/1608313025/kallas-parast-ekre-valitsemisaega-ei-saa-oelda-et-meie-oleme-olnud-ulbed * https://menu.err.ee/1608313166/taavet-hinrikus-eesti-peab-kasvama * https://menu.err.ee/1608313169/david-vseviov-tanapaeval-vaieldakse-tihti-vaidlemise-voi-arapanemise-parast * https://menu.err.ee/1608313196/anna-mariita-mattiisen-pean-hoidma-vabadust-mille-nimel-mu-isa-oma-eluga-riskis * https://www.err.ee/1608312983/kersti-kaljulaid-me-saame-hakkama-kui-oleme-ausad-ja-julged * https://menu.err.ee/1608313298/ott-lepland-arkamisaja-aegne-muusika-on-ka-minu-loomekeelt-mojutanud * https://poets.org/poem/more-something-else Rainy Dawn Ortiz - More Than Something Else * https://kultuur.err.ee/1608539251/saara-lotta-linno-negramotnajadest-nekramatnajani-debuudiaasta-2021 * https://www.google.com/search?q=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&oq=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&aqs=chrome..69i57j33i160.6509j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar%201-2-2011.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19740307.2.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- luule: Tibi Suumann, Tiiu Kuld * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19930402.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Jüri Talvet, "Ladina-Ameerika kirjutavad naised" * https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena * https://kultuur.err.ee/1608548932/alexandre-koberidze-on-asju-mida-igauks-peab-tegema-ja-kogema-uksinda * https://kultuur.err.ee/1608548782/arhitekt-johan-tali-kaasaegses-linnas-on-tombekeskuseid-igal-pool * https://www.err.ee/1608548779/karin-paulus-toidujulgeoleku-tagab-soltumatu-ja-tark-toidutootmine * https://kultuur.err.ee/1608548728/tamara-luuk-kuraatoritoo-puhul-on-minu-jaoks-oluline-hoida-tasakaalu * https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse * https://www.err.ee/1608541240/eliis-lelov-keelt-ei-pea-puuris-hoidma * https://kultuur.err.ee/1608546028/tiit-terik-teater-pole-ainult-mangupaik-vaid-see-on-ka-pelgupaik * https://kultuur.err.ee/1608545962/alar-karis-kunst-tasandab-vaimsed-puudujaagid-ja-annab-meile-inimlikud-ideaalid * https://kultuur.err.ee/1608544453/teatripaeva-gala-lavastaja-ullar-saaremae-kriisiaeg-andis-hea-sisse-valja-hingamise-voimaluse * https://kultuur.err.ee/1608545968/steven-hristo-evestus-ka-teatris-tuleb-vaadata-otsa-uhiskonna-madapaisetele * https://kultuur.err.ee/1608546040/keiu-virro-kriitika-ei-saagi-alati-koigile-lopuni-meeldida * https://kultuur.err.ee/1608546412/ivar-pollu-teater-loob-illusiooni-ja-tuhistab-seda * https://kultuur.err.ee/1608546577/kulliki-saldre-motleme-liiga-vahe-enda-vastutusele-elu-ees * https://kultuur.err.ee/1608546529/liisa-saaremael-puuan-labi-oma-loomingu-kaoses-korda-luua * https://kultuur.err.ee/1608547066/andri-luup-kallite-asjade-vaartus-selgubki-sageli-siis-kui-neist-ilma-oleme-jaanud * https://sport.err.ee/1608546700/spordimaailma-ohvitserid-libisevad-sadulast * https://www.err.ee/1608312113/juhan-parts-uks-oudsemaid-asju-on-igav-poliitika * https://kultuur.err.ee/1608312353/suri-keraamik-jutta-matvei * https://www.err.ee/1608312026/joks-presidendi-institutsioon-saab-loogi-soltumata-sellest-kes-seda-taitma-hakkab * https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks * https://www.err.ee/1608311198/karis-eesti-tulevikule-on-oluline-tark-ja-haritud-rahvas * https://www.err.ee/1608312059/anton-aleksejev-talibani-oht-ei-ole-ainult-sojaline-vaid-ka-ideoloogiline * https://novaator.err.ee/1608310835/lugemishuvi-on-tekstimoistmise-voti * https://opleht.ee/2021/04/kuidas-opetada-lapsi-teksti-moistma/ * https://www.err.ee/1608310679/johanna-maarja-tiik-mis-on-eesti-huvi-kliimapoliitikas * https://kultuur.err.ee/1608545242/kunstiamps-psuhhedeelne-louna-eesti * https://www.clashmusic.com/features/in-conversation-laurie-anderson * https://pl.wikipedia.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://pl.wikiquote.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://www.err.ee/1102266/poim-kama-pole-edukat-digiriiki-ilma-digiomavalitsusteta * https://epl.delfi.ee/artikkel/93587295/kohalik-tegija-poim-kama-ka-aastaid-parast-haldusreformi-ei-suuda-linn-ja-maa-uhist-keelt-leida * https://www.err.ee/1135550/poim-kama-rikas-vald-vaene-vald * https://www.err.ee/1160231/keit-parts-keskmise-inimese-fenomen-ehk-ligipaasetavusest * https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab * https://poets.org/poem/if-you-knew Ellen Bass * https://poets.org/poem/never-enough-living Léonie Adams * https://diplomaatia.ee/autor/maria-malksoo/ * https://diplomaatia.ee/eesti-valispoliitika-malupoliitilisest-horisondist/ * https://diplomaatia.ee/balti-maluofensiivi-esileedi/ * https://www.err.ee/887673/malksoo-valeinfo-ja-infooperatsioonid-toovad-kaasa-paranoilisema-ohkkonna * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimene-maailmasoda-maelestuste-kaleidoskoobis/ Maria Mälksoo: Vaira Vike-Freiberga * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-09-10-17-13-24/ Erkki Bahovski: Valdur Mikita * https://kultuur.err.ee/1608300234/sildna-tana-ongi-reaalsus-see-et-kaheksa-tunniga-peab-uued-peaesinejad-leidma * https://kultuur.err.ee/1608299994/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-rein-raud-ja-lembit-uustulnd * https://opleht.ee/2019/09/keelekaste-algus/ * https://kjt.ee/2021/08/heebrea-piibli-teaduse-kohast-tanapaeva-religiooniuuringutes/ * https://kjt.ee/2021/07/asjade-evangeelium-iv-osa/ Liisa Maria Murdvee * https://kjt.ee/2021/06/intervjuu-luterliku-maailmaliidu-peasekretariks-valitud-op-anne-burghardtiga/ * https://www.looming.ee/arhiiv/maed/ Lilli Luuk * https://www.looming.ee/arhiiv/ma-olen-minu-oed/ Øyvind Rangøy: Anna Kaare * https://www.looming.ee/arhiiv/proosast-ulevaatlikult/ Janek Kraavi * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-66/ Maarja Pärtna * https://www.looming.ee/arhiiv/artiklivalimikuga-aega-loodimas/ Kaia Sisask: Triinu Pakk * https://www.looming.ee/arhiiv/andrus-kivirahk-ja-muut-lambanahas/ Neeme Näripä * https://www.looming.ee/arhiiv/kes-ohverdatakse/ Mart Velsker: Natalja Nekramatnaja * https://www.looming.ee/arhiiv/arevalt-rahulik/ Mart Velsker * https://www.looming.ee/arhiiv/jalle-paar-sammukest-jaan-krossi-uurimise-teel/ Cornelius Hasselblatt * https://www.looming.ee/arhiiv/lohnu-sonu-ja-hambaid-tais-ruum/ Triin Paja * https://www.looming.ee/arhiiv/kirjanik-loeb-elo-viiding/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/rohkem-palve-kui-jutustus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kutsun-ules-keelerindel-soda-lopetama/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ainult-meeskooride-laulupidu/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jatkusuutlikkus-viib-hukatusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/karsitusega-pillimeister-kaugele-ei-joua/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/miks-on-muusika/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuur-on-labiraakimiste-kunst/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maailm-nagu-vaalaluust-ihutud-korsett/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-22/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kohkluste-kiuste/ * PIRET KARRO [https://www.vikerkaar.ee/archives/23581 Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid] Vikerkaar, oktoober 2018 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/siirdemeditsiin-on-kuulutatud-laebimurdealaks/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkonnareostuse-vahkkasvajate-ja-mikrobioomi-seosed-looduses/ Mari-Ann Lind * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pealelend-sulev-koks-3/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sellest-eestis-peret-planeerides-ei-m-elda/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kohumikroobid-ja-nende-moju-inimese-meeleolule-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/nemad-ongi-leegion/ Sirgi Saar * https://www.err.ee/1608278862/anni-raie-uued-rohealgatused-vajavad-tuge Anni Raie * https://www.err.ee/1608282711/karin-paulus-maasikasoomise-kiituseks * https://www.err.ee/1608284478/marian-vosumets-kunst-ja-voim-uhe-katuse-all * https://www.err.ee/1608288228/karin-bachmann-unustatud-vana-vahemuse-uus-tulemine * https://www.err.ee/1608291858/siiri-alberg-valikuist-ja-vabadusest * https://www.err.ee/1608297252/elo-kiivet-suveruumi-valimaaraja * https://kultuur.err.ee/1608304302/arvustus-kuidas-saada-eksistentsialist-ploomipuu-otsast-alla * https://kultuur.err.ee/1608305097/kristjan-jarvi-no-p-on-mind-vaga-palju-mojutanud * https://www.err.ee/1608303153/hiina-noudis-leedult-taiwani-tunnustamise-eest-saadiku-tagasikutsumist * https://www.err.ee/1608304257/times-hiina-loodud-olematu-teadlane-levitas-laborilekkest-libauudiseid * https://www.err.ee/1608304350/navalnoile-esitati-uus-suudistus-mis-voib-tema-vangistust-pikendada * https://kultuur.err.ee/1608304548/eesti-poldude-vahel-vandatakse-serbia-populaarseimat-teleseriaali * http://web.archive.org/web/20160126184414/https://abcnews.go.com/US/monica-lewinsky-bullying-victims-dont-suffer-silence/story?id=34139687 * https://web.archive.org/web/20141022080457/http://www.cnn.com/2014/10/20/politics/lewinsky-cyber-bullying/index.html * https://web.archive.org/web/20141021225914if_/http://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2014/10/20/monica-lewinsky-speaks-its-my-mission-to-end-cyberbullying/ * https://www.huffpost.com/entry/monica-lewinsky-stepping-up-speaking-out_b_59db722fe4b0cf2548b338f2 * https://www.vanityfair.com/news/2018/02/monica-lewinsky-in-the-age-of-metoo * https://web.archive.org/web/20070501061943/http://www.usatoday.com/life/books/news/2004-06-25-lewinsky-clinton_x.htm * https://web.archive.org/web/20150617062442/http://www.independent.co.uk/news/people/monica-lewinsky-joins-antibullying-group-bystander-revolution-says-she-wants-to-help-other-victims-of-the-shame-game-survive-10308313.html * https://www.bbc.com/news/technology-31976567 * https://web.archive.org/web/20150319224903/http://www.nytimes.com/2015/03/22/style/monica-lewinsky-is-back-but-this-time-its-on-her-terms.html * https://sport.err.ee/1608553099/ilves-olumpiast-sellist-emotsionaalset-raskust-spordis-lihtsalt-ei-koge * https://sport.err.ee/1608553162/avo-keel-ilma-voitluslikkuseta-pole-meil-midagi-vastu-panna-voi-edu-loota * https://kultuur.err.ee/1608553168/kai-vare-oma-debuutromaanist-lugesin-internetist-soovitusi-kuidas-krimkat-kirjutada * https://kultuur.postimees.ee/7459160/linda-madalik-pustoliga-paugutamise-asemel-mangiksin-parema-meelega-viiulit * https://kultuur.postimees.ee/7475857/kaisus-olemise-kiituseks Johanna Jolen Kuzmenko, kriitik: Marta Vaariku näitusest * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66091886/ehinitega-kasvamise-vabadust-ja-piire-otsimas-video Kristiina Ehin, Ly Seppel * https://kultuur.err.ee/1608531454/joosep-susi-etteutlus-on-omamoodi-paranoiline-ja-natukene-lollakas-nahtus * https://lithub.com/poet-artist-sex-symbol-of-mexicos-avant-garde-rediscovering-nahui-olin/ ** https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n ** https://en.wikipedia.org/wiki/Nahui_Ollin * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gallen-Kallela,_Iso_hauki.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Winslow_Homer_-_Pike,_Lake_St._John_(1897).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Auguste_Charpentier_-_Harengs_ayant_servi_%C3%A0_l%27alimentation_pendant_le_si%C3%A8ge_de_Paris_-_P1405_-_Mus%C3%A9e_Carnavalet.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Deux_harengs_1889_V_Van_Gogh_(1).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_from_Estonia * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paul_Burman_Estonian_Kunst.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gerard_David_-_Madonna_and_Child_with_the_Milk_Soup_-_Google_Art_Project.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_of_meats * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Potatoes_in_art * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Simberg,_Perunatytt%C3%B6.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hugo_Simberg_-_Potato_Girl.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heinrich_Tiidermann_-_P%C3%B5hja-Eesti_neiu_vikatiga.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKMB1704_Kristjan_Raud.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maastik_V%C3%B5rumaalt,_Konrad_M%C3%A4gi,_TKM_TR_12428_M_2658.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0379M.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0844A_August_Roosileht_--_Kalevipoeg_P%C3%B5rgu_v%C3%A4ravas.tif * https://kultuur.err.ee/1608553243/arvustus-lotman-semiootilise-tahenduse-otsimise-hasart * https://kultuur.err.ee/1608553237/sisearhitekt-tarmo-piirimets-kunstihoone-voiks-olla-hasti-mitmekulgselt-kasutatav * https://novaator.err.ee/1608271035/raport-enamiku-eesti-ulukiliikide-kasi-kaib-hasti * https://kultuur.err.ee/1608246852/arvustus-talupojad-tantsivad-prillid-ees-kui-eestluse-varvikas-ajalugu * https://www.err.ee/1608247167/liis-ehrminger-alahinnatud-elulised-oskused * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voitlus-tahenduse-parast/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42268/pukk_johanna_ba_2014.pdf "Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal" * https://kultuur.err.ee/1608556144/arvustus-leitud-kirjaniku-hing * https://www.err.ee/1608557392/karin-kruup-kriiside-ajal-vajame-kogukonda * https://opleht.ee/2022/04/kui-konflikt-hiilib-klassiruumi-kultuuride-konfliktid-ja-nende-lahendamine/ Kätlin Kuldmaa * https://opleht.ee/2022/04/mari-liis-lill-dokumentaalteatri-teemad-kasvavad-valja-elust-enesest/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/nutikas-kohanemine-kui-sotsiaalne-innovatsioon/ * https://kultuur.err.ee/1608586669/erm-i-teadusdirektor-pille-runnel-euroopa-teadusmuuseumid-ei-alahinda-kulastajaid * https://kultuur.err.ee/1608586243/urmas-vadi-ei-usu-kohustuslikku-kirjandusse-inimestel-voiks-olla-oma-autor * https://novaator.err.ee/1608585919/huumoriuurijad-lemmikloomaga-esinev-poliitik-riskib-naerualuseks-jaada * https://menu.err.ee/1608585994/koolipsuhholoog-kristi-feldman-vanemate-ootused-on-korged-ja-unustatakse-inimlikkus * https://www.err.ee/1608585910/eva-maria-liimets-peaksime-vaba-ajakirjanduse-tahtsusele-osutama-iga-paev * https://menu.err.ee/1608585550/puustusmaa-valgevene-kolleegid-ei-saanud-uldse-aru-et-minsk-on-hoopis-lasnamael-filmitud * https://sport.err.ee/1608585556/eesti-esinumber-o-sullivanist-miks-ta-ei-peaks-nii-mangima-ka-50-aastasena * https://novaator.err.ee/1608585604/arheoloogid-uurivad-saaremaa-maalinnade-saladusi * https://sport.err.ee/1608585622/sveitsi-meistriks-tulnud-mets-seda-perioodi-tuleb-nautida-tunne-on-voimas * https://menu.err.ee/1608586144/mihkel-kangur-tulevikus-voib-olla-kuni-miljard-kliimapogenikku * https://www.err.ee/1608586018/signe-riisalo-inimeste-heaolu-peab-kasvama-olenemata-maailmas-toimuvast * https://www.politico.com/news/2022/05/02/supreme-court-abortion-draft-opinion-00029473 * https://menu.err.ee/1608584860/eneli-kager-eestis-lopeb-aprikoosipuude-kandeiga-20-25-eluaasta-juures * https://sport.err.ee/1608584884/terviseradade-uus-juht-riigitasandil-tuleks-teha-uhiskondlik-kokkulepe * https://novaator.err.ee/1608584842/sonavabaduse-automaatne-piiramine-soosib-autokraate * https://kultuur.err.ee/1608584695/kultuuriminister-vabakutseliste-loovisikute-oiglane-toetus-on-prioriteet * https://kultuur.err.ee/1608584257/andres-sutevaka-isikunaituse-fookuses-on-kunstniku-muutumine * https://kultuur.err.ee/1608584272/mutso-linna-inimsobralikkuse-maarab-see-kui-kaua-saab-seal-hakkama-vohivoora-ja-rahatuna * https://kultuur.err.ee/1608584026/agnes-aljas-kliimakriis-ja-roheteemad-muuseumis * https://kultuur.err.ee/1608584014/siim-raie-inimestel-on-kunsti-vaja * https://menu.err.ee/1608583819/tiina-saar-veelmaa-teadusuuringud-naitavad-et-teeme-11-karjaari-elu-jooksul * https://kultuur.err.ee/1608584005/anne-erm-koik-muutub-seega-ka-jazz-ei-saa-jaada-muutumatuks * https://kultuur.err.ee/1608583840/dee-dee-bridgewater-aretha-franklin-on-mulle-nii-tahtis-ja-ma-ei-tea-miks * https://kultuur.err.ee/1608585073/diana-tamane-mu-pere-on-nagu-vaike-uhiskond-mis-on-mulle-kattesaadav * https://kultuur.err.ee/1608585181/erm-i-taiskasvanuhariduse-koordinaator-kogukondi-kaasav-muuseum-loob-heaolutunde * https://sport.err.ee/1608585145/norra-olumpiakeskust-kulastanud-fusioterapeut-edu-taga-ei-ole-raha-vaid-koostoo * https://kultuur.err.ee/1608584812/ardo-ran-varres-draama-on-tinglik-aga-ooper-on-hupertinglik * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96519729/eesti-suurim-koogiviljakasvataja-sagro-lopetas-tegevuse * https://arvamus.postimees.ee/7511902/jaak-kilmi-tegi-filmi * https://www.theguardian.com/science/2021/oct/20/jane-goodall-on-fires-floods-frugality-and-the-good-fight-people-have-to-change-from-within * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/teater_muusika_kino_2000_07_0001.pdf * https://www.err.ee/1608565138/ellen-valter-toronto-uus-eesti-maja-sumboliseerib-meie-avatust * https://sport.err.ee/1608566341/jurgen-rooba-meil-on-meeskond-kes-suuteline-koiki-voitma * https://www.err.ee/1608577933/merlin-liis-toomela-uudisteportaalid-kui-uued-kohtusaalid * https://kultuur.err.ee/1608577609/kirjandusfestivalil-headread-esinevad-teiste-seas-herve-le-tellier-ja-antti-tuomainen * https://kultuur.err.ee/1608577987/kontserdiarvustus-noor-olla-on-kevadet-rinna-sees-kanda * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/loovuuringute-doktorantuuri-ja-audiovisuaalkunsti-voimalused-ja-vastutus/ Elen Lotman, intervjuu * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/saa-ise-kah-nii-vanaks/ SIRLE SALMISTU * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/suured-siirded-ehk-kuidas-toostusuhiskonda-tema-enda-kaest-paasta/ LAUR KANGER * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kureerimise-poliitiline-potentsiaal-kriisiajal/ Liisa Kaljula, Anu Allas, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/autoripositsioon-ja-selle-sonastamise-vajalikkus/ Piret Karro, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kirst-tordil/ MARIS JOHANNES * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ilmar-trulli-veereb-kartul-pollu-veerel/ JÜRI KOLK * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/andmise-puhitsus/ MEETA MOROZOV * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/haprust-mitte-peletada/ MERLIN KIRIKAL * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/koik-see-on-elu-osa/ LIIS RULL * https://kultuur.err.ee/1608583924/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-mirjam-parve * https://kultuur.err.ee/1608583933/arvustus-mustrastas-haavatud-sulelised-sumbolistlikus-linnupuuris * https://novaator.err.ee/1608583903/osoon-uurib-kuidas-saab-puhas-joogivesi-meie-kraanidesse * https://kultuur.err.ee/1608583828/kristiina-alliksaar-eesti-vajab-kvaliteetset-kultuurijuhtimist * https://www.err.ee/1608583780/euroopa-komisjon-lukkas-leedu-erameedia-kaebuse-tagasi * https://novaator.err.ee/1608583777/uhe-minuti-loeng-mida-tahendab-hariduse-dekoloniseerimine * https://novaator.err.ee/1608583732/jutt-paabeli-tornist-oli-oma-ajast-aastatuhandete-vorra-ees * https://novaator.err.ee/1608583606/primatoloog-frans-de-waal-soo-tuhistamise-asemel-tuleb-tegeleda-ebavordsusega * https://menu.err.ee/1608583237/kadri-valner-iga-inimene-vaarib-veidrusi-kuni-ta-ei-hairi-teisi * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ellujaamisstrateegiad-autoritaarsuse-kursil-euroopas/ * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19910628.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 26, 28 juuni 1991 * https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKakadeemia202004.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Akadeemia aprill 2020 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kui-me-ei-raagi-armastusest-pole-see-riik-mulle/ * http://poliitikalabor.ee/artiklid/arvamus/laura-vilbiks-uks-nagemus-globaalsest-oiglusest/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48553/soonberg_maarja.pdf Maarja Soonberg LINDA HOGANI “PÄIKESETORMID”: ÖKOFEMINISTLIK ANALÜÜS Magistritöö 2015 * https://epl.delfi.ee/artikkel/79845910/anna-maria-penu-nagime-et-voim-hindab-maha-vaikimist-ja-rohutu-alistumist * https://kultuur.err.ee/588015/egge-kulbok-lattik-solidaarsus-muut-voi-vajadus * https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/ariadne_long.pdf 1/2, 2015 * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82322392/kuidas-saada-edukaks-luisa-roivas-anu-saagim-kriss-soonik-ja-teised-eesti-staarid-annavad-karjaarinou * https://jhiblog.org/2022/04/20/a-very-english-story-the-transition-between-feudalism-and-capitalism-in-merrie-olde-englande/ * https://jhiblog.org/2022/04/18/history-as-practical-aesthesis-an-interview-with-d-graham-burnett/ * https://jhiblog.org/2022/04/29/april-reading-recommendations-3/ * https://jhiblog.org/2022/04/25/trans-intellectual-history-a-methodologico-liberation-manifesto/ * https://jhiblog.org/2022/04/27/laboratory-life-juri-lotman-on-scientific-revolutions/ * https://www.npr.org/transcripts/1034751793?t=1650881049778 'Poet Warrior' Joy Harjo Wants Native Peoples To Be Seen As Human, NPR, September 7, 2021 * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson * https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson * https://et.wikipedia.org/wiki/Loodus_(Ralph_Waldo_Emersoni_essee) * https://et.wikipedia.org/wiki/Ralph_Waldo_Emerson * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Conduct_of_Life#Fate * https://en.wikipedia.org/wiki/Double_consciousness * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Sport_of_the_Gods * https://en.wikipedia.org/wiki/We_Wear_the_Mask * https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Laurence_Dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/paul-laurence-dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/nikki-giovanni * https://bookriot.com/most-famous-poems/ * https://www.loc.gov/programs/poetry-and-literature/poet-laureate/poet-laureate-projects/poetry-180/all-poems/ * https://lithub.com/the-32-most-iconic-poems-in-the-english-language/ * https://www.poetryfoundation.org/poems/48985/phenomenal-woman * https://antigravitymagazine.com/column/poetry-4/ * https://poets.org/poem/refuge-1 Jackie Wang * https://www.bookfinder.com/search/?ref=sre&lang=en&mode=basic&destination=ee&new_used=%2A&currency=USD&title=The%20Sunflower%20Cast%20a%20Spell%20to%20Save%20Us&st=sr&ac=qr * https://poets.org/poem/life-place-where-its-forbidden-live * https://poets.org/poem/masochism-knees * https://poets.org/poet/jackie-wang * file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20poliitika/Jackie%20Wang/(Intervention%20Series%2021)%20Jackie%20Wang%20-%20Carceral%20Capitalism-Semiotext(e)%20(2018).pdf * https://entropymag.org/you-make-me-feel-2-jackie-wang/ * https://www.wikidata.org/wiki/Q6046166 * https://blog.bestamericanpoetry.com/the_best_american_poetry/2015/04/10-poets-for-the-revolution-by-christopher-soto.html * https://poets.org/text/poets-laureate-fellows-interview-luisa-igloria * https://poets.org/poem/ode-tired-bumblebees-who-fall-asleep-inside-flowers-pollen-their-butts * https://poets.org/poet/luisa-igloria * https://en.wikipedia.org/wiki/Luisa_Igloria * https://diggingpress.com/2021/04/28/walter-benjamins-warning-alina-stefanescu/ * https://diggingpress.com/poetry-series-april_2021/ * https://www.google.com/search?q=Helene+Cixous%2C+Three+Steps+on+the+Ladder+of+Writing&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/To%CC%83lkijaHa%CC%88a%CC%88l_II.pdf * https://menu.err.ee/1608560167/randur-artur-vorontsov-vaikselt-on-tekkimas-vajadus-stabiilsuse-jarele * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maailm-kui-arm-ja-surm/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hobi-kaassoltuvuses/ * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7495709/stepan-karja-kuulsus-kohustab-meid-suurelt-motlema * https://tartu.postimees.ee/7495701/teadlased-votsid-ahvena-luubi-alla * https://tartu.postimees.ee/7495708/olumpiavoit-ei-ole-toonud-vehklemishuviliste-plahvatuslikku-kasvu-lootust-annab-uue-saali-tulek * https://tartu.postimees.ee/7495715/reedene-room-olletehase-juht-puhkab-koigepealt-aasta-ning-alles-siis-motleb-mis-edasi * https://leht.postimees.ee/7495632/ulo-vihma-sojapogenike-toitmine-unustati-sootuks-ara (lugu on ära kaotatud) * https://tervis.postimees.ee/7496086/ossinovski-meeste-tervise-ebavordsus-tuleb-suurest-sotsiaalsest-ebavordsusest * https://kultuur.postimees.ee/7495811/kultuur-kui-on-vaja-parukas-pahe-panna-siis-pole-muusika-ajatu * https://kultuur.err.ee/1608559060/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-soome-krimkast-norra-koomiksini * https://kultuur.postimees.ee/7494885/kultuur-peeter-mudisti-suureparane-naitus-postimehe-majas * https://arvamus.postimees.ee/7494685/keskkond-rein-kuresoo-kevad-saabub-koigele-vaatamata * https://arvamus.postimees.ee/7494695/keskkond-karl-adami-linnud-kuulutavad-kevadet * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juuresoleku-joud/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/uppumine-ilusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/v-rtsi-v-gi/ India ookean ** https://novaator.err.ee/881113/rahvarahutused-hoiavad-eesti-teadlasi-india-ookeani-saarel-loksus India ookean * https://novaator.err.ee/1157563/polaar-ja-maestikujaa-sulades-soojeneks-maailm-tublisti Põhja-Jäämeri ** https://novaator.err.ee/1608238245/arktika-merejaa-sulab-varem-arvatust-kaks-korda-kiiremini ** https://novaator.err.ee/1608071881/arktika-mikroplast-parineb-suuresti-riietest ** https://www.err.ee/637697/mihkelsoni-hinnangul-voidab-eesti-transiit-kliima-soojenemisest ** https://novaator.err.ee/1081070/uuring-pohja-jaameri-jaab-sajandi-keskpaigaks-suviti-jaata ** https://novaator.err.ee/1608129274/pohja-jaameri-vois-kunagi-olla-mage ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/soome-ugri-kulm/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ksnes-seiklusjanust/ ** https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/elu-tundras-ja-pohja-jaeaemere-aeaeres-eesti-kunstiakadeemia-soome-ugri-uurimisreiside-fotod-muenchenis/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kliimamuutused-ja-meie/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/film/unistuste-meistrid-ja-viis-pluss-ueks-elementi/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/unistusest-lahutas-vaid-v-in/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tants-mammuti-umber/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/emakese-maa-seedekulglas/ Põhja-Jäämeri * https://novaator.err.ee/1608562453/hubriidtoo-populaarsus-voib-viia-koosolekulaua-valjasuremiseni * https://novaator.err.ee/1608562714/aasta-lind-metskurvits-naitas-keskaegsel-toidulaual-pererahva-joukust * https://kultuur.err.ee/1608562903/muba-juht-timo-steiner-hoone-peamine-wow-efekt-on-kuus-suurt-saali * https://menu.err.ee/1608563119/ester-kuntu-olen-tanulik-toode-eest-mis-nouavad-sugavale-minemist * https://tartu.postimees.ee/7490422/reedene-room-kulliki-saldre-peegeldab-loviisas-iseennast * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7497468/nadala-starter-abakhani-akende-moelooming-noor-noelad-ja-kangas-mida-loigata-ei-tohi * https://www.ypsilon.ee/7496336/seks-ja-linn-miks-mulle-koolis-ei-opetatud-eesti-feminismist * https://arvamus.postimees.ee/7495728/ajalugu-kuidas-napoleon-moskvas-kais * https://arvamus.postimees.ee/7497369/arvamus-juri-allik-kuidas-havitada-eesti-teadust * https://kultuur.postimees.ee/7497391/kultuur-armastusest-ja-andestusest-ballettides-kratt-ja-giselle * https://investor.postimees.ee/7496546/amazon-hakkab-oma-tootajaid-tsenseerima * https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed * https://teadus.postimees.ee/7497284/intervjuu-andi-hektoriga-maailma-vapustab-ulekaaluliseks-saanud-osake * https://menu.err.ee/1608561667/kristjan-karis-kui-isa-midagi-ei-oelnud-teadsime-et-jama-on-kaelas * https://kultuur.err.ee/1608561706/hans-christian-aavik-nielseni-konkursist-paremat-atmosfaari-ma-pole-kohanudki * https://kultuur.err.ee/1608561778/olle-mirme-apteeker-melchiorist-selge-on-see-et-me-ei-saa-teha-dokfilmi * https://sport.err.ee/1608561592/kristjan-kalkun-hokikultuur-ja-meie-etniline-parand * https://kultuur.err.ee/1608561361/egle-heinsar-miks-lugeda-raamatuid * https://kultuur.err.ee/1608561370/sten-lassmann-puudub-tegevusplaan-eesti-muusikaparandiga-tegelemiseks * https://kultuur.err.ee/1608561619/mutso-aeg-on-kups-et-panna-alus-uuele-senisest-kestlikumale-eluviisile * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68995723/milleks-on-vaja-naisajalugu * https://lithub.com/how-to-resist-late-stage-capitalism-and-other-lessons-from-charlottes-web/ * https://www.europeana.eu/en/blog/audre-lorde-james-baldwin-and-astrid-roemer * https://poets.org/poem/life-2 * https://www.cbc.ca/music/how-angela-hewitt-gets-the-most-out-of-her-recording-sessions-1.6333981 * https://www.klasikaplus.cz/rozhovor-2/item/6300-angela-hewitt-s-bachem-jsme-dobri-pratele * https://lithub.com/was-george-eliot-wrong-to-think-books-could-make-people-better/ * https://lithub.com/the-real-life-heroines-of-an-outrageous-era-a-gilded-age-reading-list/ * https://lithub.com/everything-you-think-you-know-about-chekhov-is-wrong/ * https://www.nlib.ee/et/uudised/digiriiulile-v%C3%B5ib-j%C3%B5uda-%C3%BCha-rohkem-unustatud-lugemishitte * https://lithub.com/taking-the-ick-out-of-sick-lit-a-reading-list/ * https://www.theguardian.com/books/2021/feb/17/ts-eliot-winner-bhanu-kapil-its-hard-to-study-something-by-standing-in-front-of-it * https://www.err.ee/1608134635/mari-liis-jakobson-joulupuu-ja-naistepaevalilled * https://lithub.com/jane-austens-most-widely-mocked-character-is-also-her-most-subversive/ * https://www.theguardian.com/books/booksblog/2021/feb/22/poem-of-the-week-a-grey-day-by-william-vaughn-moody * https://www.techdirt.com/2021/03/22/end-citation-as-we-know-it-i-feel-fine/ * https://culture.pl/en/artist/helena-modrzejewska-modjeska * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/abdulrazak-gurnahi-vaikused-tode-ja-ornus/ * https://loterii.blogspot.com/2022/04/marsha-mehran-granaatounasupp.html?m=1 * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naised-ei-oska-enam-luuletada/ * https://lithub.com/how-do-you-keep-a-novel-alive-when-it-keeps-trying-to-die/ * https://poets.org/poem/song-second-april * https://www.telegraph.co.uk/books/what-to-read/discover-greatest-writer-sex-english-language/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/96336029/lydia-koidula-portree-joudis-kummalisel-kombel-itaalias-malestusmargile * https://arvamus.postimees.ee/7515411/maarja-pild-kas-ajakirjanike-trahvimise-oigust-on-uldse-vaja * https://arvamus.postimees.ee/7515409/tonu-kurissoo-vihmaussideta-pole-viljakat-mulda * https://arvamus.postimees.ee/7515537/rein-kuresoo-ei-mullast-sul-olegi-enam-suurt-lugu * https://naine.postimees.ee/7517200/emade-lood-alles-emaks-saamine-vedas-mind-rularampidele-ja-seitsmemeetrisesse-huppetorni * https://tmw.postimees.ee/7514605/estyr-miski-ei-uleta-publikut-kes-soovib-artistiga-suhelda * https://arvamus.postimees.ee/7516418/ak-fookus-anestesioloog-iga-uksiku-uldnarkoosi-moju-on-sama-kordumatu-nagu-lennukisoit * https://arvamus.postimees.ee/7517303/tarmo-soomere-tapne-ja-selge-keel-on-teadusliku-motlemise-alus * https://arvamus.postimees.ee/7515540/tanel-vahter-seente-abita-jaaks-polluvili-kangu * https://arvamus.postimees.ee/7517793/president-alar-karis-kui-saaksin-annaksin-praegu-aasta-ema-tiitli-koikidele-emadele * https://elu24.postimees.ee/7517767/kolme-lapse-ema-sandra-roost-on-olnud-paris-mitmeid-hetki-kui-murdun-ja-tunnen-et-lihtsalt-enam-ei-jaksa * https://arvamus.postimees.ee/7516403/ak-fookus-labimurre-aju-uuringutes-voi-siiski-mitte * https://www.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://teadus.postimees.ee/7516366/5-naist-kelle-teadussaavutused-on-kirjutatud-meeste-nimele * https://lithub.com/the-case-for-teaching-depressing-books/ * https://poets.org/poem/big-dawn * https://god.dailydot.com/great-resignation-american-dream/ * https://publicdomainreview.org/essay/o-excellent-air-bag-humphry-davy-and-nitrous-oxide * https://medium.com/@merlis.nogene/ajakirjandus-ja-%C3%B5iguskaitse-stseenid-%C3%BChest-abielust-da8cc8cdc516 * https://poets.org/poem/battlegrounds * https://lithub.com/how-to-fictionalize-new-technology-even-as-its-constantly-changing/ * https://lithub.com/how-the-book-industry-turns-its-own-racism-into-a-marketable-product/ * https://lithub.com/15-great-books-that-speak-to-the-lives-of-middle-aged-women/ * https://whoseknowledge.org/resource/dti-structured-data-report/ * https://poets.org/poem/hymn-time * https://muusikaelu.ee/klassikust-huligaan-kristiina-rokashevich/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96563525/fotod-ja-video-olime-orgasmilisest-maailmast-nii-vaimustuses-et-polnud-muud-varianti-kui-kohe-kliitori-kallale-minna-eestlannad-avasid-uhe-tootega-sekspoe * https://poets.org/poem/signals * https://poets.org/poem/hours-days-years-unmoor-their-orbits * https://www.gocomics.com/frazz/2022/05/08 * https://kultuur.postimees.ee/7516762/tartu-kunstimajas-avatakse-kolm-uut-naitust * https://arvamus.postimees.ee/7512152/valter-lang-isamaa-on-hadaohus-meie-ajalugu-havitatakse * https://novaator.err.ee/1608591403/tarkvaratootjate-suur-kolmik-tahab-saata-salasonad-ajaloo-prugikasti * https://menu.err.ee/1608590857/riina-uibo-toomas-jai-alati-iseendaks * https://arvamus.postimees.ee/7517927/urve-laanemets-kelle-fookuses-peaks-olema-opetajate-leht * https://culture.pl/pl/artykul/czy-mickiewicz-wymyslil-internet * ==Sõjaaegne== * https://www.err.ee/1608517466/kristi-raik-ukrainale-tuleb-anda-el-i-kandidaatriigi-staatus * https://menu.err.ee/1608522539/oleg-gross-too-on-uks-parimaid-asju-millega-inimene-saab-end-tasakaalus-hoida * https://www.err.ee/1608520499/alexander-lott-vene-agressioon-ja-mere-soja-oigus * https://www.err.ee/1608518864/astrid-kannel-see-pogenikelaine-on-taiesti-teistsugune * https://www.err.ee/1608519059/deripaska-venemaad-ootab-ees-julmim-kriis * https://www.err.ee/1608518075/pealtnagija-kuidas-alternatiivtegelased-uleoo-moskva-meelseks-muutusid * https://kultuur.err.ee/1608522026/juri-luik-venemaa-kultuurielu-on-olnud-alati-uks-osa-sealsest-poliitilisest-elust * https://www.err.ee/1608520823/venemaal-trukitud-raamatud-jaavad-eesti-kaupluste-lettidele-edasi * https://kultuur.err.ee/1608521102/tauno-vahteri-soovitused-ukraina-kirjandusest-gogol-kurkov-lewycka-jt * https://www.err.ee/1608516701/martti-kalda-maailma-muutmine-algab-vaikestest-asjadest * https://www.err.ee/1608516638/juri-saar-kuidas-kohelda-kurja * https://www.err.ee/1608516407/venemaal-elab-alaliselt-20-000-eesti-kodanikku * https://www.err.ee/1608516212/maasikas-laas-alahindas-ukraina-tahtsust-vene-imperiaalsele-motlemisele * https://kultuur.err.ee/1608516224/berk-vaher-puhastame-meediaruumi-netikommentaaridest * https://www.err.ee/1608516941/kolonelleitnant-toniste-venemaa-on-muutnud-sojakasitlust * https://www.err.ee/1608516854/meelis-oidsalu-nato-korvulukustav-vaikus * https://kultuur.err.ee/1608522554/helen-sildna-kriisides-on-kultuuri-roll-hoida-lootust * https://www.err.ee/1608515981/zelenski-tuhistas-ukraina-eest-voitlema-minna-soovivate-valismaalaste-viisanoude * https://www.err.ee/1608514784/rainer-saks-venemaa-vajab-valgevenet-et-runnata-ukrainat-lvivi-suunal * https://www.err.ee/1608515093/raul-rebane-donbassist-haagi-millal * https://www.err.ee/1608515435/helsingi-poliitik-tahab-lenini-pargi-umber-nimetada-zelenski-jargi * https://www.err.ee/1608514823/oidsalu-biden-tegi-vea-kui-utles-et-ukraina-konflikti-ei-sekkuta * https://www.err.ee/1608515165/euroopa-liit-alustab-arutelu-ukrainale-liitumisperspektiivi-andmiseks * https://www.err.ee/1608514871/ren-vark-putini-vastutusele-votmise-voimalikkusest-rahvusvahelisel-tasandil * https://www.err.ee/1608528415/saadik-loodan-et-soomlased-moistavad-et-nato-ga-liitumiseks-aega-napib * http://www.vikerkaar.ee/archives/28201 Stephen Kotkin, David Remnick, Despoodi nõrkus, märts 2022 * https://www.err.ee/1608511160/kallas-putini-haagi-tribunali-alla-saatmisest-eks-meil-tuleb-see-jutuks * https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas * https://www.err.ee/1608510995/grosberg-venemaa-sihtis-ukraina-lennuvalju-ja-laskemoonaladusid * https://www.err.ee/1608510857/eesti-suursaadik-kiievis-putini-puhul-peaks-olema-ammu-selge-et-ta-valetab * https://www.err.ee/1608511115/lauri-propagandakanalitest-sojaohutamine-on-kriminaalkorras-karistatav * https://www.err.ee/1608510836/karis-moskva-vagivaldne-hoolimatus-on-jahmatav * https://www.err.ee/1608510926/kaljurand-vaja-on-tugevamat-survet-sest-ainult-raakimisse-putin-ei-usu * https://www.err.ee/1608511100/toom-venemaad-sanktsioonidega-ei-heiduta * https://www.err.ee/1608510815/kallas-koige-hullemad-ennustused-on-taide-lainud * https://www.err.ee/1608510767/biden-putin-on-valinud-ettekavatsetud-soja * https://www.err.ee/1608510788/laanet-teeme-ettepaneku-nato-artikkel-4-rakendamiseks * https://www.err.ee/1608510875/toomas-hendrik-ilves-tanukiri-eesti-vabariigile * https://kultuur.err.ee/1608542692/maimu-berg-enam-pole-vaja-selliseid-kivinagusid-ja-mangu-machosid-nagu-putin * https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi * https://www.err.ee/1608542347/vello-loemaa-soja-kaalukeel * https://kultuur.err.ee/1608534424/sveta-grigorjeva-ma-tahan-seista-sinuga-oigel-pool-ajalugu * https://kultuur.err.ee/1608534418/heinz-valk-meil-tuleb-oppida-elama-stressi-ning-haireseisundis * https://kultuur.err.ee/1608534415/david-vseviov-pole-voimalik-elada-maailmas-kus-valitseb-hirm * https://www.err.ee/1608538831/soja-26-paev-jatkus-mariupoli-kaitsmine-kiiev-valmistus-runnakuteks * https://www.err.ee/1608539287/kaupo-meiel-tanavanime-muutmine-sodurit-ega-pogenikku-ei-aita * https://www.err.ee/1608538201/soja-25-paev-labimurre-izjumi-all-nurjus-vene-tankid-rundasid-hooldekodu * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://eestielu.com/en/life/126-notebook-markmik/12668-maerkmik-lydia-ja-lesja * https://www.err.ee/1608548599/mihkelson-neutraliteet-venemaa-naabruses-on-kutse-sojale * https://www.err.ee/1608548275/marran-putin-valdib-viimase-voimaluseni-kohtumist-zelenskiga * https://www.err.ee/1608548551/err-ukrainas-inimesed-siin-ei-uskunud-et-soda-tuleb-neile-koju * https://www.err.ee/1608548221/stoicescu-ukrainal-oleks-praegu-ennatlik-teha-venemaale-jareleandmisi * https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus * https://kultuur.err.ee/1608547504/andrei-liimets-haldjate-maailm-ja-piinlik-palagan-teatriauhindadel * https://www.err.ee/1608545875/paavst-peatage-ukraina-soda-enne-kui-see-puhib-inimese-ajaloost * https://sport.err.ee/1608545743/robert-rooba-viimane-sonum-kohalikelt-oli-et-khl-i-ei-pruugi-uuel-hooajal-olemas-olla * https://sport.err.ee/1608545893/vesik-ei-kujuta-ette-mis-juhtuks-kui-jatkaksin-vene-poiste-treenimist * https://menu.err.ee/1608547075/surzikova-teeb-dokfilmi-ukraina-pogenikest-mind-huvitas-inimlik-kusimus * https://www.err.ee/1608546352/peaprokuror-venemaa-riigipea-suhtes-on-pohjust-kriminaalmenetlus-labi-viia * https://www.err.ee/1608546310/agressioonisumboleid-keelav-eelnou-voib-jouda-riigikogusse-jargmisel-nadalal * https://www.err.ee/1608546808/novaja-gazeta-peatab-tegevuse * https://www.err.ee/1608547537/vello-loemaa-puust-ja-punaseks-rauast-ja-tuliseks * https://www.err.ee/1608546466/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju * https://www.err.ee/1608547132/valisilm-ukrainas-sooritatud-sojakuritegude-toendite-kogumisega-on-kiire * https://www.err.ee/1608547615/saks-ukrainale-tuleks-anda-rundavat-relvastust * https://novaator.err.ee/1608547483/google-hoiatas-oma-tolkijaid-venemaal-toe-raakimise-eest * https://www.err.ee/1608547138/terras-kuna-ukraina-sojas-on-patiseis-on-labiraakimisteks-voimalus * https://www.err.ee/1608546919/ukraina-soja-tottu-voib-tekkida-mitmel-pool-maailmas-tosine-toidukriis * https://www.err.ee/1608544060/saks-venemaal-kulub-sojaeelse-militaarvoimekuse-taastamiseks-aastaid * https://www.err.ee/1608544162/raik-tundub-et-laas-hakkab-vasima * https://www.err.ee/1608543979/psuhholoog-vene-inimestel-suutunde-tekkimiseks-peab-sundima-toeline-katastroof * https://www.err.ee/1608543871/david-vseviov-putini-tostsid-voimule-klannid-kellele-tundus-ta-ohutu * https://uk.wikiquote.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Ірина Вільде, Irõna Vilde * https://www.wikidata.org/wiki/Q4203178 Irõna Vilde * https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Irõna Vilde * https://en.wikipedia.org/wiki/Iryna_Vilde * https://novaator.err.ee/1608534904/menu-koguvad-jalgimisrakendused-kompavad-eesti-laste-privaatsuse-piire * https://www.err.ee/1608534724/ilmar-raag-see-on-eesti-ja-mitte-vene-impeerium * https://www.err.ee/1608534433/prantsusmaa-valisminister-venemaa-vaid-teeskleb-labiraakimist * https://www.err.ee/1608534358/pealtnagija-vaatas-sisse-donetski-ja-luhanski-nn-vabariikide-lahiajalukku * https://www.err.ee/1608533878/venemaa-ukrainast-voiks-saada-rootsi-sarnane-neutraalne-riik * https://www.err.ee/1608533842/vene-valisluure-juht-riigi-saatus-otsustatakse-lahipaevade-jooksul * https://www.err.ee/1608534217/putin-venemaa-oli-sunnitud-ukrainat-rundama * https://www.err.ee/1608533407/soja-21-paev-venemaa-pole-saavutanud-uhtki-strateegilist-eesmarki * https://novaator.err.ee/1608533710/kole-reaalsus-voi-meelerahu-mida-peaks-ajakirjandus-soja-puhul-naitama * https://kultuur.err.ee/1608534238/anu-raud-andis-valja-jutukogu-kirjanikuks-ma-end-vast-ei-nimeta * https://kultuur.err.ee/1608533944/argo-aadli-helene-vannarist-ta-pidas-end-ulimalt-tavaliseks-inimeseks * https://www.err.ee/1608532525/harri-tiido-kas-venemaa-on-maaratud-olema-autoritaarne * https://www.err.ee/1608532519/ilves-nato-vene-alusakt-tuleks-prugikasti-visata * https://sirp.ee/kohanemise-ilu/ei-sada-aastat-paranda-mis-soda-riknu-tunniga/ Piret Voolaid * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/west-side-story-ja-ameerika-muusikal/ JAMES THURLOW * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/palun-vabandust-linnult-et-mind-ei-olnud-seal/ NELE MARIE TIIDELEPP * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/taluoue-marvel/ JOONAS OJAP * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaugoppe-kujutamine-laustaudimeemides-huumor-kui-toimetulekuviis-ja-enesekaitsestrateegia/ PIRET VOOLAID * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/novelliauhind-2022/ PILLE-RIIN LARM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/massumeelne-renessansimees-kes-ei-talunud-sildistamist/ SIRJE HELME (Leonhard Lapin) * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/roheline-tuli-punased-jooned-ja-hallid-alad-muudatused-riiklike-uurimistoetuste-eraldamises/ ANU NOORMA * https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/usaldusvaarse-ajakirjanduse-uus-voimalus/ RAGNE KÕUTS-KLEMM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/veebruar-helis-ja-sonas/ ANITA MAASALU ** Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaan-kross-luuletolkijana/ JÜRI TALVET * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vaikekeel-kellele-ja-milleks-kas-ja-kuidas-paasta-haabuvat-keelt/ JÜRI VIIKBERG: arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park. * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/etalonmees-ja-teine-sugupool/ MIRT KRUUSMAA: Caroline Criado-Perez, Nähtamatud naised * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/monda-juhan-smuuli-mainest-soomes/ JAAN UNDUSK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/vabatahtlik-kultuuridiplomaatia/ MERLE KARRO-KALBERG: arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voimust-ja-vaimust-spordis-tulipunktis-olumpiahoki/ REIN VAHISALU * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/aga-kui-meie-kass-on-akki-venelane/ JAAK ALLIK: R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“, autor-lavastaja Julia Aug * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/vorsete-volinik/ MERLE KARRO-KALBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/sojajargsete-valikute-aeg/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kultuurisuhted-eesti-ja-venemaa-vahel-kuidas-suhtuda/ ILONA MARTSON, tõlkija; JOOSEP SUSI, kirjandusteadlane ja spordiajakirjanik; MEELIS KUBITS, Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juhataja; HELEN SILDNA, Tallinn Music Week’i ja festivali „Station Narva“ juht * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/muinsuskaitse-all-arhitektoonid/ KARIN PAULUS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/ Viinavabriku lugu * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/looduskaitse-tammsaare-park-ja-estonia-juurdeehitis/ HELDUR SANDER * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elm-ilmub-siiski/ PILLE-RIIN LARM: Annika Koppel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/viinakuradi-mahhinatsioonid-laanemerel-ehk-lugu-salapiirituseveost-kahe-ilmasoja-vahel/ TÕNIS LIIBEK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ohkab-asfalt-kuumab-linn/ MERLE KARRO-KALBERG: Mait Sepp * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/taiesti-uus-ingliskeelne-kunstiajakiri/ REET VARBLANE: Kaarin Kivirähk * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tavaparased-erijuhtumid/ KRISTA KUMBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suured-teemad-vaikeses-kirjanduses/ JAANIKA PALM * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/latlased-eestlastest-ometi-ka-milleski-ees/ ILZE TĀLBERGA * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-uksindus/ HENT KALMO * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-valispoliitika-moraalsed-argumendid/ EVA PIIRIMÄE * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mida-arvab-hiina-vene-ukraina-sojast/ MÄRT LÄÄNEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-jagamine/ AHTO LOBJAKAS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kasutagem-oma-ilusat-emakeelt-oigesti/ HELIN PUKSAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/toimetused-kus-on-teie-eetilised-pohimotted/ ENELI KINDSIKO * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/usk-ukraina-udus/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/doktorikraadiga-laohoidja/ REET VARBLANE: Fideelia-Signe Roots * https://arhiiv.err.ee/vaata/kohtumisi-ukraina-kirjanikega * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar_1986_04_0001.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19780721.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 21 juuli 1978 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19710924&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 39, 24 september 1971 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19860718.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 18 juuli 1986 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-72/ Igor Kotjuh * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-71/ Halõna Kruk * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-70/ Sergi Žadan * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-69/ Julia Musakovska * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-68/ Artem Poležaka * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-67/ Leelo Tungal * https://www.err.ee/1608547753/riho-terras-kaitsevagi-peab-saama-nii-palju-raha-kui-kusib * https://www.err.ee/1608547687/harri-tiido-emigreerumisest-venemaalt-varem-ja-praegu * https://kultuur.err.ee/1608547909/silvia-lotman-meie-korvad-ja-silmad-vajavad-looduses-olemise-tunnet * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104119/162195/page/6 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 3/2007 * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104120/162201/page/30 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 4/2007 * https://www.err.ee/1608552868/major-toomse-ukraina-nato-st-eemal-hoidmine-voib-olla-venemaa-jaoks-voit * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://www.err.ee/1608555919/enn-tupp-mis-saab-siis-kui-tuleb-uheteistkumnes * https://www.err.ee/1608586477/neeme-vali-olen-liberaalne-konservatiiv * https://www.err.ee/1608586480/kalev-stoicescu-loputu-ouduse-oudne-lopp * https://www.err.ee/1608586198/raul-rebane-mida-teha-9-mail * https://sport.err.ee/1608586117/putinile-toetust-avaldanud-suusataja-kas-te-toesti-ootasite-minult-midagi-muud * https://www.err.ee/1608585922/irpini-kulastanud-saksa-opositsiooniliider-neid-pilte-ei-saa-peast-valja * https://www.err.ee/1608585631/kadri-simson-gazprom-pole-usaldusvaarne-tarnija * https://www.err.ee/1608585634/sakkov-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-suwalki-kitsuse-probleem-leeveneks * https://kultuur.err.ee/1608586300/sildna-tallinn-music-weekil-pidanuks-tanavu-esinema-rekordarv-vene-artiste * https://sport.err.ee/1608586495/usa-kahtleb-valijeva-dopingujuhtumi-uurimise-aususes * https://www.err.ee/1608586105/mottekoda-putin-on-saastnud-varbamistest-moskva-ja-peterburi-mehi * https://www.err.ee/1608585811/soja-70-paev-kiievi-teatel-kaivad-azovstalis-agedad-lahingud-ukraina-vaed-peavad-vastu * https://www.err.ee/1608584662/soja-69-paev-zaporizzjasse-joudis-100-azovstalist-evakueeritut * https://www.err.ee/1608584659/hodges-ukraina-surub-venemaa-24-veebruari-joonele-aasta-lopuks * https://www.err.ee/1608584815/meelis-maripuu-kui-laanele-moistmine-kohale-joudis-oli-soda-ukrainas-juba * https://www.err.ee/1608584416/sulev-kannike-moldova-edasine-suund-soltub-ukrainast * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608585358/soda-ukraina-ohuruumi-parast * https://www.err.ee/1608585289/ohusoda-ukrainas-esimesed-opikogemused * https://www.err.ee/1608585019/harri-tiido-vene-fasismist-ehk-rasismist * https://www.err.ee/1608585040/kristo-heinmaa-on-privileeg-et-meil-on-antonid-ja-astridid * http://www.vikerkaar.ee/archives/28400 ANDRI KRASNJAŠTŠÕHH - Ema räägib; Pommide all, Mai, 2022 * https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96540059/intervjuu-ukraina-laulja-ivan-dorn-putinist-loodan-vaga-et-ta-sureb-peagi-ara * http://www.vikerkaar.ee/archives/28456 Maarja Kangro - Ukraina päevik I, Mai, 2022 * https://www.err.ee/1608573688/insight-vene-sojavae-sodimistraditsioonide-pikast-ajaloost * https://leht.postimees.ee/7329505/eestisse-asunud-babtsenko-tunneb-end-remarque-i-tegelasena * http://www.vikerkaar.ee/archives/28420 Kas tõesti pole ilmas süüdlasi? Aprill, 2022 - Oksana Zabužko * http://www.vikerkaar.ee/archives/28392 Joseph Conrad, 1905 * https://www.youtube.com/watch?v=41wft1daADg Guy Verhofstadt 06 April 2022 plenary speech on European Council * https://www.err.ee/1608566503/err-kiievis-ukraina-pealinn-puuab-tasapisi-normaalsusse-naasta * https://www.err.ee/1608566461/poliitikud-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-oleks-eestile-otsustav-moju * https://www.err.ee/1608566722/soja-52-paev-zelenski-sonul-on-olukord-mariupolis-vaga-keeruline * https://www.err.ee/1608576763/soja-62-paev-zelenski-ukraina-voit-on-valtimatu * https://menu.err.ee/1608577912/arun-tamm-venemaal-ei-julge-keegi-sinuga-kaasa-moelda * https://kultuur.err.ee/1608577945/kirjanik-alexander-genis-mang-paastab-maailma-sellega-et-oigustab-tema-olemasolu * https://www.err.ee/1608577837/harri-tiido-venemaa-ja-kolme-rahva-uhtsuse-idee * https://kultuur.err.ee/1608577657/teadur-kalev-stoicescu-uro-on-labi-kukkunud-see-ei-taida-oma-pohirolli * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/fasism/ TIIT HENNOSTE * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/lopparve-peeter-esimesele/ KAAREL TARAND * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608583822/kaarel-tarand-raige-vale-raadi-rannal * https://www.err.ee/1608583870/wsj-venemaa-okupatsioon-laheb-louna-ukrainas-uha-julmemaks * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/ukraina-ehitaja/ * https://kultuur.err.ee/1608560071/kristina-norman-inimesi-ei-tohi-uhiskonnast-valja-lulitada-kuna-nad-tahavad-uskuda-midagi-muud * https://kultuur.err.ee/1608560023/aivar-kulli-ajalootund-juri-vilms-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7496321/arvamus-rein-ruutsoo-miks-kaitseb-tallinna-linnapea-moskva-puiesteed * https://www.err.ee/1608557326/saksa-analuutik-soda-ukrainas-lopetas-sakslaste-jaoks-uhe-ajastu * https://www.postimees.ee/7494887/analuus-hiina-rundab-uha-teravamalt-laant-ja-natot-eesti-vaikib * https://www.postimees.ee/7494816/intervjuu-hirmutunne-ajab-taga-ka-sojapogenikke * https://arvamus.postimees.ee/7494466/arvamus-juri-kuuskemaa-pika-tanava-nime-ei-peaks-hakkama-poliitilistel-kaalutlustel-muutma * https://leht.postimees.ee/7493981/reportaaz-butsas-leitakse-iga-paev-vene-sodurite-uusi-ohvreid * https://maailm.postimees.ee/7493245/blogi-42-sojapaev-usa-butsa-veresaunas-osalenud-vaeosad-on-voimalik-tuvastada * https://maailm.postimees.ee/7494219/blogi-43-sojapaev-zelenskoi-borodjanka-having-on-butsast-palju-oudsem * https://maailm.postimees.ee/7494866/intervjuu-25-veebruarist-kutsub-nato-soome-saadikut-alatasa-laua-taha * https://www.err.ee/1608562801/meelis-oidsalu-ukski-mtu-ei-saa-olla-ukraina-soja-pudelikael * https://www.err.ee/1608562270/suursaadik-prikk-usa-abi-ukrainale-muutub-koos-soja-arenemisega * https://www.err.ee/1608562966/eesti-kultuurivarad-viiakse-ohu-korral-peitu-salajastesse-varjenditesse * https://www.err.ee/1608561562/kapo-julgeolekuohte-alahinnatakse-riigisaladuse-kaitseks-napib-ressursse * https://www.err.ee/1608561412/kapo-uus-voimalik-oht-on-paremaarmuslik-terrorism * https://www.err.ee/1608561835/kapo-majandussuhted-venemaaga-kahjustavad-eesti-julgeolekut * https://www.err.ee/1608562345/arnold-sinisalu-kremli-poliitikat-imetlevad-inimesed-on-eestile-ohtlikud * https://tartu.postimees.ee/7489547/urmas-kruuse-sojavaeline-kaitse-on-oluline-aga-toit-samuti * https://tartu.postimees.ee/7490416/intervjuu-kliimaaktivist-peame-edukuse-sumbolid-umber-motestama * https://tartu.postimees.ee/7497464/raul-toomla-ukraina-soja-mojust-rohepoordele * https://leht.postimees.ee/7497579/maasikas-eli-kandidaatriigi-staatus-on-ukrainale-tohutu-samm * https://leht.postimees.ee/7497582/kohalik-vaade-miks-euroopa-aarmuslased-venemaad-toetavad * https://tarbija.postimees.ee/7497834/ukraina-soda-on-joudnud-ka-meie-kuberruumi * https://maailm.postimees.ee/7497972/maasikas-kiievis-arutati-ukraina-eliga-liitumise-kusimustikku * https://maailm.postimees.ee/7497211/postimees-kiievis-euroliidu-saadik-matti-maasikas-on-tagasi-kiievis-ja-utleb-millal-ukraina-saab-vastuse-liitumissoovile * https://maailm.postimees.ee/7497360/postimees-tsernihivi-oblastis-oudused-jahidne-kulas-360-inimest-elasid-pea-kuu-vaikeses-keldris * https://www.postimees.ee/7497619/postimees-ukrainas-vene-sodurid-panid-25-paevaks-keldrisse-vangi-360-inimest-neist-kumme-suri-seal * https://www.postimees.ee/7497845/eesti-riigil-pole-veel-aimu-kui-palju-pogenike-kriis-maksma-laheb * https://elu24.postimees.ee/7497769/fotod-ja-videod-eestiga-seotud-ukraina-firma-juht-rusudes-kontorist-igatsed-selle-atmosfaari-mitte-ruumi-ennast * https://maailm.postimees.ee/7496573/luubi-all-inimkaubitsejad-loikavad-ukraina-sojast-kasu * https://www.postimees.ee/7497503/meie-ukrainlased-kuidas-poisist-saab-mees * https://www.postimees.ee/7497423/soja-jalust-pagemiseks-jai-otsustamisaega-viis-minutit * https://arvamus.postimees.ee/7495659/ak-fookus-marju-lauristin-me-tunneme-end-ukraina-tagalana-ja-see-teeb-tugevaks * https://kultuur.postimees.ee/7496801/nadala-persoon-elmo-nuganen-huvitav-kes-on-need-tanapaeva-surnud-hinged * https://arvamus.postimees.ee/7496758/arvamus-erik-prozes-sojafotodega-harjumine-muudab-lugeja-kuuniliseks * https://naine.postimees.ee/7497853/olena-zelenska-avaldas-millised-olid-presidendist-abikaasa-esimesed-sonad-parast-venemaa-runnakut * https://arvamus.postimees.ee/7496798/arvamus-vladimir-juskin-sojaudu-voib-varjata-tegelikke-labiraakimisi * https://arvamus.postimees.ee/7497439/arvamus-kersti-kaljulaid-ukrainlaste-aitamine-peab-olema-jatkusuutlik * https://www.err.ee/1608561298/kaisa-esko-kelle-poole-eesti-rahvas-raskel-ajal-vaatab * https://www.err.ee/1608560734/zelenski-venemaa-jahib-tervet-euroopat * https://www.spiegel.de/international/world/ivan-krastev-on-russia-s-invasion-of-ukraine-putin-lives-in-historic-analogies-and-metaphors-a-1d043090-1111-4829-be90-c20fd5786288 * https://www.americamagazine.org/politics-society/2022/03/30/ukraine-putin-kirill-242725 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96323687/valisministeeriumi-asekantsler-rein-tammsaar-venemaa-laguneb * https://www.delfi.ee/artikkel/96369441/video-arulageduse-tipp-vene-valisministeeriumi-esindaja-suudistab-ukrainlasi-natsismis-borsisupi-endale-hoidmise-tottu * https://roskomsvoboda.org/post/doxa-martynova-interview/ * http://www.vikerkaar.ee/archives/28512 Ukraina päevik IV Mai, 2022 Maarja Kangro * https://maailm.postimees.ee/7516444/ak-kas-isoleerimine-toukab-venemaalased-hoopis-tugevamini-putinit-toetama * https://sport.postimees.ee/7517509/ukraina-jalgpallikoondislane-mulle-ei-mahu-pahe-et-uhele-mehele-tuli-idee-tappa-miljoneid-inimesi * https://arvamus.postimees.ee/7515487/anti-selart-saksa-ordu-ja-nato-uhed-venemaa-polisvaenlased-koik * https://arvamus.postimees.ee/7516355/haridus-ja-teadus-pole-selge-kas-venemaa-on-kaitsev-voi-agressiivne * https://arvamus.postimees.ee/7515265/vladimir-juskin-eliit-koondub-sojas-kremli-taha * https://arvamus.postimees.ee/7515253/siim-holvandus-inimesed-olge-valvsad * https://arvamus.postimees.ee/7514449/iverson-ng-meie-aja-revolutsioon-hongkong-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7514655/susanna-veevo-eestlased-toetavad-riigi-sekkumist-rahu-tagamisse * https://arvamus.postimees.ee/7514650/karmen-tornius-rassism-kui-rahvusliku-julgeoleku-kusimus * https://arvamus.postimees.ee/7514285/andrzej-duda-arutelude-aeg-on-moodas-vajame-solidaarsust-ja-otsustavat-tegutsemist * https://arvamus.postimees.ee/7513439/olev-remsu-mis-ootab-meid-9-mail * https://arvamus.postimees.ee/7513652/rainer-kattel-kas-see-on-venemaa-lopu-algus * https://arvamus.postimees.ee/7513608/erkki-bahovski-soome-pisaraid-ei-usu * https://arvamus.postimees.ee/7513645/artemi-troitski-vene-muusikasse-naaseb-agitpropi-ajastu * https://arvamus.postimees.ee/7513695/igor-eidman-venemaa-poolne-oht-ei-lope-putini-vaid-impeeriumi-enda-hukuga * https://arvamus.postimees.ee/7512845/lavly-perling-relvade-ko-rval-eestilt-ka-tu-kike-o-iglust * https://arvamus.postimees.ee/7512654/meelis-oidsalu-brittide-raport-venemaa-on-valmistunud-suureks-isamaasojaks * https://arvamus.postimees.ee/7512649/meelis-oidsalu-fsb-valib-sobivat-varianti-nao-paastmiseks * https://arvamus.postimees.ee/7511075/airi-varnik-kuidas-kujutada-putinit * https://kultuur.postimees.ee/7516208/ak-kirjanik-ei-tohiks-lasta-ennast-sojal-kasutada * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96587331/euromundi-kavandanud-sojapogeniku-daria-titova-vanaisa-sundis-eestis-tal-on-vaga-hea-meel-et-ma-just-siin-olen * https://www.err.ee/1608591397/marju-himma-emotsionaalses-pingeski-tuleks-sailitada-inimlikkus * https://www.err.ee/1608591145/politseil-on-9-mai-tottu-korda-hoidma-kaasatud-600-lisainimest * https://www.err.ee/1608591178/lauri-ounapuu-9-maist-ja-euroopa-paevast * https://www.err.ee/1608591460/aasta-eurooplase-tiitli-palvis-slava-ukraini-eestvedaja * https://arvamus.postimees.ee/7517776/richard-d-hooker-jr-laas-julgustab-venemaad-soda-eskaleerima * https://www.postimees.ee/7518448/aasta-eurooplane-2022-on-johanna-maria-lehtme * https://arvamus.postimees.ee/7517772/meelis-oidsalu-miks-andsime-venemaale-ukrainas-vabad-kaed * https://arvamus.postimees.ee/7518300/raivo-vare-kahvatu-kone-ja-vana-tank-muutusi-ei-ennusta * https://arvamus.postimees.ee/7518372/kalev-stoicescu-putini-kone-esitas-konspiratsiooniteooria * https://leht.postimees.ee/7518005/intervjuu-teises-ilmasojas-surnuid-tuleb-malestada-vaenusumboliteta * https://leht.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://leht.postimees.ee/7518008/euroopa-paeval-on-tanavu-soja-tottu-eriline-tahendus * https://leht.postimees.ee/7517936/intervjuu-urmas-vadi-oma-introvertse-poole-pealt-oleme-eestlastena-kirjarahvas * https://leht.postimees.ee/7517941/woke-polvkonnal-puudub-uhisosa * https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/kas-provokatsioonideta-9-mai-on-voimalik/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96265057/ukraina-esileedi-olena-zelenska-emadepaeva-kusimus-venelannadele-mis-tunne-teil-on-kui-teie-pojad-tapavad-meie-lapsi * 4dxhhev6b793vhib9oo5t507pnsrjdl 87832 87828 2022-07-23T21:09:58Z Ehitaja 2563 /* Edith Stein */ wikitext text/x-wiki * https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Saame_suureks_digitaalselt!#Tsitaatide_lisamine * [[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast/1]] =Ukraina materjal= * Venemaa majandus ei ole nii tugev, et nad suudaksid nii ulatuslikku sõjategevust ülal pidada. Kui juba arvestada selle infoga, mis tuleb Ukrainast, siis on näha, et see ei ole odav lõbu. Nad on juba hädas oma üksuste varustamisega, kaotatud on inimelusid, mis omakorda nõrgestab nende majandust. Need, kes on rindel, võiksid selle asemel olla tehastes tööl ja riigile tulu toota. Selle asemel nad jätavad oma elud Ukraina lagendikele. ** Kaido Tiitus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja kolonelleitnant, intervjuu: Eili Arula, "Kaitseliitu soovijate hulk hakkas kasvama", Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 4 * Venemaa president Vladimir Putin pidas esmaspäeval [21.02] ligi tunniajalise telepöördumise, milles teatas Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamisest. ** "Bolševistliku poliitika tulemusel tekkiski Nõukogude Ukraina, mida ka tänapäeval võib täiesti põhjendatult nimetada – Vladimir Iljitš Lenini nimeline Ukraina. Tema on selle autor ja arhitekt. Leninlikud printsiibid riigikorra kohta osutusid mitte ainult veaks, see oli, nagu võiks öelda, palju hullem kui viga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, sai see absoluutselt selgeks," ** "Miks oli suurejooneliselt vaja rahuldada kõikvõimalikud, piiramatult kasvavad rahvuslikud ambitsioonid endise impeeriumi äärealadel?" * David Vseviov: "See räägib just nimelt seda, et tehakse mingit valskust olevikus, sest ajalooga võib tõestada ükskõik mida. Võib avada suvalise Venemaa ajalooõpiku ja me näeme, et esimene peatükk on Kiievi-Venemaa. Sellele tuginedes võiks öelda, kõik Venemaa alad kuluvad hoopis Ukrainale," * Mihhail Lotman: **"Aga kas ta seda tegelikult usub? Kindlasti ei usu. Sest 1990. aastatel ta pöördus Vene ajaloolaste poole, teaduste akadeemia poole, et kas ei saaks ümber intrepreteerida Vene ajalugu, et see algas peale mitte Kiievist, vaid Novgorodist," **"Selle kõne eesmärk, mis esitati kõikides kanalites, ei olegi tõtt teatada. Selle eesmärk on hüpnootiline – suures plaanis veendunud inimene emotsionaalselt räägib, pilk sulle, mulle, et venelase süda peab nüüd rõõmustama, et lõpuks meil on selline liider, kes paneb kogu maailma endaga arvestama,"" * Toomas Pott, [https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada "Ajaloolase hinnangul püüdis Putin pika kõnega oma käitumist õigustada"], ERR, 22.02.2022 ==[[Olena Zelenska]]== * https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q59321885 * Olena Volodymyrivna Zelenska (née Kiyashko; Ukrainian: Олена Володимирівна Зеленська (Кіяшко); born 6 February 1978, Krõvõi Rih, Ukrainian SSR, Soviet Union) is a Ukrainian screenwriter who is the current First Lady of Ukraine as the wife of President Volodymyr Zelenskyy.[2] In December 2019, Zelenska was included in the list of the 100 most influential Ukrainians by Focus magazine, taking 30th place.[3] * "I will not have panic and tears. I will be calm and confident. My children are looking at me. I will be next to them. And next to my husband. And with you," Ukraine's first lady said in an Instagram post on Friday. * “Mu kallid inimesed, ukrainlased! Vaatan täna teid kõiki: kõiki, keda näen televiisorist, tänavatel, internetis. Ma näen teie postitusi ja videoid. Ja teate, mis? Te olete imelised. Mul on uhke elada teiega koos ja samal maal… Täna ma ei paanitse ega vala pisaraid. Ma olen rahulik ja enesekindel. Mu lapsed vaatavad mind, ma olen nende ja oma abikaasa kõrval ning koos teiega. Ma armastan teid! Ma armastan Ukrainat!” * “See laps sündis Kiievi pommivarjendis. See pidi juhtuma täiesti teistes oludes, rahuliku taeva all. See on see, mida lapsed peaksid nägema. Kuid vaatamata sõjale olid tema kõrval arstid ja hoolivad inimesed. Teda kaitstakse. Sest teie olete imelised, kallid kaasmaalased. Me oleme armee, armee on meie. Ja lapsed, kes sünnivad pommivarjendites, elavad rahulikul maal, mis on end kaitsnud.” ** Olena Zelenska, Instagram, 25.02.2022, https://www.instagram.com/p/CaXVofXMmNN/ * "I am a non-public person. But the new realities require their own rules, and I'm trying to comply with them," she said then in an interview for the magazine's cover story. "I can't say that publicity or communication with the press is stressful for me. But I prefer staying backstage. My husband is always on the forefront, while I feel more comfortable in the shade. I am not the life of the party, I do not like to tell jokes. It's not in my character. But I found reasons for myself in favour of publicity. One of them is the opportunity to attract people's attention to important social issues. At the same time, this does not concern the publicity of my children: I have not posted their photos on social networks before, and now I will not either." * “Ma pole avaliku elu tegelane, aga uues reaalsuses, olles esileedi, pean järgima kindlaid reegleid ja ma üritan sellega hakkama saada.” Ta lisas, et eelistab jääda varju. “Mu abikaasa on alati tähelepanu keskpunktis, aga mina tunnen end mugavamalt varjus. Ma ei ole peo hing, mulle ei meeldi visata nalja. See pole lihtsalt mu karakter. Kuid olen avastanud, mis muudab avalikkuses olemise kasulikuks. Üks neist on võimalus pöörata inimeste tähelepanu olulistele sotsiaalsetele probleemidele.” * "Among the spouses of the presidents there are no uninteresting personalities - each of the high ladies has something to learn from. For example, Brigitte Macron is an educator. Her program is focused on the topics of education - she creates schools for adults who, for various reasons, dropped out. During our meeting with her, she mentioned that she herself was teaching them French language and literature. Sarah Netanyahu, the spouse of Israel Prime Minister, is a practicing child psychologist. Elke Büdenbender, the First Lady of Germany, is a successful lawyer." * To the question of how her life has changed after the inauguration, Olena replies: "Life hasn't changed, but circumstances have. I do not have enough time alone with myself. I have got two kids, so I have rarely been alone before. I probably have had my only private space in the car, while driving. Now they have deprived me of this - I am always guarded. Now a bathroom is my only retreat (laughs). But I am lucky with people who are in my personal space now: they keep silence when I need this silence, and can maintain a conversation when they feel that it's necessary." * "I am pleased when they ask me in New York or Paris who is the designer of my outfit. And they do ask me," she said. "And it wouldn't be as exciting to name a major Western brand, which they already know there, but how nice it is to promote Ukrainian designers to the world." * "I grew up in Kryvyi Rih, I have been living in this country all my life, and I understand how many problems we have got. But if I'm going to grab onto everything, it won't work, so our team decided to focus on specific tasks: children's health, equal opportunities for all Ukrainians and cultural diplomacy." * One of the tasks is to reform school nutrition. "The sooner children are educated to eat healthy, the easier it is to explain later that broccoli is better than sausage," Zelenska voices the thoughts that are clear to every parent. - In schools, if children do not like their lunch, they head to a nearby kiosk and buy whatever they like, without thinking about the benefits or harms. Therefore, it is not surprising why the most common health problems among children are diseases of the gastrointestinal tract." * "The President's spouse has the opportunity to communicate with those who are close to power. Doors of officials do not close before the First Lady. I'm not a politician, and I do not have the right to interfere in the President's work, but to become an intermediary between people and officials, so that the latter will hear the first, I can and I am really willing to." ** Olena Zelenska, intervjuu: Daria Slobodjanik, [https://vogue.ua/Olena-Zelenska-vogue-ua "Olena Zelenska"], Vogue Ukraine, 2019 ** Eesti tõlked: https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96046737/fotod-kes-on-ukraina-armastatumaid-naisi-riigi-esileedi-olena-zelenska-kes-seisab-kindlalt-volodomor-zelenskoi-korval ==[[Volodõmõr Zelenskõi]]== * [Vastuseks ameeriklaste evakuatsioonipakkumisele pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 24.02.2022:] Ma vajan laskemoona, mitte küüti. * ''I need ammunition, not a ride.'' ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Sharon Braithwaite, [https://edition.cnn.com/2022/02/26/europe/ukraine-zelensky-evacuation-intl/index.html "Zelensky refuses US offer to evacuate, saying 'I need ammunition, not a ride'"], CNN, 26.02.2022 Zelenskõi jt: * Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles "raketilöökide vaheajal", et parlament ja ELi juhid peavad nüüd "tõestama, et EL on koos Ukrainaga" ning jätkas: "täna räägin ma Ukraina kodanike nimel, kes kaitsevad oma riiki ülima hinnaga.” * Rääkides rünnakust Harkivile, sõnas Zelenski: "see on linn, kus asub meie riigi suurim väljak, mis kannab nime Vabaduse väljak. Täna hommikul tabas Vabaduse väljakut kaks raketti, mis tapsid kümneid inimesi. See on hind, mida me oma vabaduse eest maksame. Nüüdsest on iga väljak igas Ukraina linnas Vabaduse väljak. * Me võitleme oma õiguste, oma vabaduste, oma elude ja ellujäämise eest. Võitleme ka selle eest, et olla Euroopa võrdväärsed liikmed. Tõestage, et te olete meiega,” ütles Zelenski parlamendiliikmetele. "Tõestage, et te olete tõepoolest eurooplased, siis võidab elu surma ning valgus pimeduse. Au Ukrainale!” * Ülemraada spiiker Ruslan Stefanchuk ütles parlamendiliikmetele: "Ukraina kaitseb tsiviliseeritud maailma piiri. Kui langeb Ukraina, ei tea keegi, kus venelased peatuvad." Ta rõhutas, et parim viis Ukraina toetamiseks "on tõeliselt tunnustada meie Euroopa püüdlusi." * Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „See on Euroopa jaoks tõehetk. See on kokkupõrge õigusel ja relvadel tugineva korra, reeglite ja alasti agressiooni vahel. Me ei saa pidada oma turvalisust iseenesestmõistetavaks, me peame sellesse investeerima.” Von der Leyen rõhutas, et ”kui Putini eesmärk oli ELi, NATOt ja rahvusvahelist üldsust lõhestada, siis saavutas ta täpselt vastupidise.” * “Et rahu sõlmida, on vaja kaht osapoolt. Sõja jaoks piisab ühest, nagu härra Putin meile tõestas. Seetõttu peame sõja ärahoidmiseks oluliselt suurendama oma heidutusvõimet,“ ütles ELi välispoliitika juht Josep Borrell. "Õigusriigi kaitsmisest ja kaubandussuhete tugevdamisest ei piisa, et muuta maailm rahulikuks paigaks," lisas ta. ** Kadi Herkül, [https://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2022/marts2022/pr-2022-marts-02.html "Euroopa Parlament: Venemaa rünnak Ukraina vastu tähistab Euroopa jaoks uue ajastu algust"], Euroopa Parlamendi büroo Eestis, 01.03.2022 * “You know, over the last couple of days, I don’t know how to welcome and greet everybody because I cannot say good morning or can say good afternoon or good evening. And I cannot, and that’s true because every day for some people, this day is not good for some people this day is the last one. :“I speak today now about my citizens, citizens of Ukraine who are defending each other by paying the ultimate price they are defending freedom. I’m very happy that what I’ve seen here now and heard here now, I’m very glad to sense this mood, the uniting, unifying mood. I’m happy that we have unified today, all of you, all the countries of the European Union. :“But I did not know that this is the price they will have to pay. And this is a tragedy for us. for me, for every Ukrainian tragedy for our state. I mean, this this high price. Very high price. Thousands of people who were killed. Two revolutions, one war and five days of full scale invasion of the Russian Federation. You know, I don’t read off the paper off this sheet because the paper phase in the life of my country is ended. :“Now, we are dealing with reality. We’re dealing with killed people, real life. You know, And, you know, I believe that we today we’re giving lives for the rights, for freedom, for the desire to be equal as much as you are. We are giving away our best people, the strongest ones, the most value based ones. :“Ukrainians are incredible. And very often we love to say that we win over everyone, and I’m very happy that you are not only talking about it, but you can see that. And we indeed, we will overcome everyone. And I’m sure I’m convinced there is an expression, European choice of Ukraine that we are striving for and that’s what we’re going to and we went to. :“So I would like to hear that from you to us. We could hear that Ukrainian choice for Europe from you. I have some time off here because we have breaks between the missile strikes and bombardments. And this morning was a very tragic one for us. Two cruise missiles hit Kharkiv, the city which is located to the borders of the Russian Federation. :“There were always many Russians there, and they’re always friendly. There were warm relations there More than 20 universities are there. It’s the city that has the largest number of universities in our country. The youth is bright, smart there. The people who gathered there all the time and was gathering there all the time for celebration, all the celebrations in the largest square in our country, the Freedom Square. :“And and this is the largest square in Europe. And that’s true. This is called the Freedom Square. Can you imagine this morning two cruise missiles hit this freedom square. Dozens of dead ones. This is the price of freedom We’re fighting just for our land and for our freedom. :“Despite the fact that all large cities of our country are now blocked, nobody is going to enter and intervene with our freedom and country. And believe you me, in every square of today, no matter what it’s called. It’s going to be called as today, Freedom Square in every city of our country. Nobody is going to break us. We are strong. :“We are Ukrainians We have a desire to see our children alive. I think it’s a fair one. Yesterday, 16 children were killed. And again, and again, President Putin is going to say that is some kind of operation and we are hitting a military infrastructure, where children, what kind of military factories do they work at? What tanks are they going with or launching cruise missiles? :“He killed 16 people just yesterday. Our people are very much motivated. Very much so. We are fighting for our rights. For our freedoms. For life. For our life. And now, we’re fighting for survival. And this is the highest of our motivation. But we are fighting also to be equal members of Europe I believe that today we are showing everybody that’s exactly what we are. :“The European Union is going to be stronger with us. That’s for sure. Without you, Ukraine is going to be lonely, lonesome. We have proven our strength. We have proven that at a minimum, we are exactly the same as you are. So do prove that you are with us. Do prove that you will not let us go. Do prove that you indeed are Europeans. :“And then life will win over death and light will win over darkness. Glory be to Ukraine.” ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Heather Carrick, [https://www.nationalworld.com/news/world/volodymyr-zelensky-speech-today-full-transcript-of-ukraine-presidents-statement-to-european-parliament-3592244 "Volodymyr Zelensky speech today: full transcript of Ukraine president’s statement to European Parliament"], National World, 01.03.2022 ==[[Tõnis Lukas]]== * Venemaa president on oma skisofreenilise ajaloodoktriini ehitanud Venemaa kui rahutooja kuvandile, keelates samas sõna rahu ning lauset "Ei sõjale!" isegi kasutada - selle eest viiakse inimesi otse tänavalt ja kodudest vangi. * ...lõpuks ometi on ka Venemaast kaugemal asuvate riikide valitsused mõistnud, et Ukraina rahvas kaitseb praegu oma maa kõrval ka kogu Euroopat, tervet maailma, selle demokraatiat ja rahu. * Mõni päev tagasi pidas Vladimir Putin kogu maailmale "ajalooloengu", milles eitas rahvusvaheliselt kujunenud arusaama ajaloosündmustest ja kasutas olnut täiesti meelevaldselt. Selle «uue ajalookäsitluse» teelt just tuligi Memorial kui mälu hoidja ja valvur, ära koristada. Memoriali püüe rahvale ajalugu anda, teha see inimnäoliseks, kus on nii ohvrid kui ka mõrtsukad ja vastutajad, segab Putinit. Ta tahab vormida masse nii, et teadmised ja vastutustunne ei takistaks inimeste hävitamist, teisitimõtlejate ja teiste rahvaste vihkamist. Tegelikkust soovitakse asendada väljamõeldistega. * Demokraatiat on rahvastel tarvis selleks, et ära hoida eluaegse võimuga diktaatorite teket, kes on aastatega nii oma suure tuumanupu külge kasvanud, et on hakanud arvama, et on jumalad, otsustamaks kogu maailma elu või surma üle... ** Tõnis Lukas, "Au Ukrainale!", kõne Tartu volikogu istungil 28.02.2022; Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 2 ==Pjotr Akopov== * Meie silme all sünnib uus maailm. Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas on toonud uue ajastu. Venemaa taastab oma ühtsuse -1991. aasta tragöödia, see katastroof meie ajaloos on ületatud. Jah, praegu tulistavad üksteise pihta ikka veel vennad, keda lahutab kuulumine Vene ja Ukraina armeesse, kuid Ukrainat kui Venemaa vaenlast ei saa enam olema. Venemaa taastab ajaloolise täiuslikkuse, koondades kokku vene maailma, vene rahva, mille moodustavad tervikuna suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased. Vastaseljuhul me mitte ainult ei reedaks esivanemate mälestust, vaid oleksime neetud ka oma järeltulijate jaoks, et lubasime Vene maal laguneda. * Vladimir Putin võttis endale ajaloolise vastutuse, otsustades mitte jätta Ukraina küsimuse lahendamist tulevastele põlvedele. * Ukraina on naasnud Venemaa rüppe. See ei tähenda, et tema riiklus likvideeritakse, vaid see ehitatakse ümber, taastatakse loomuliku osana vene maailmast. Millistes piirides, millises vormis liit kindlustatakse, see otsustatakse juba pärast seda, kui Venemaa-vastase Ukraina ajaloole on pandud punkt Igal juhul on vene rahva lõhenemise periood lõppemas. :Ja siit algab uue ajastu teine mõõde - see puudutab Venemaa suhteid läänega. See tähendab, et kolm riiki, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, tegutsevad geopoliitilises plaanis ühtsena ning lääs näeb Venemaa naasmist oma ajaloolistesse piiridesse Euroopas. * Lääs arvab, et suhted temaga on meile ülitähtsad. Kuid see pole enam ammu nii. Vastasseis tekitab kahju mõlemale poolele, kuid Venemaa on selleks moraalselt ja geopoliitiliselt valmis, lääs aga peab arvestama tohutute - ja mitte vaid majanduslike - kulutustega. Nende sajand globaalset juhtimist on igal juhul möödas. :Uue maailmakorra ülesehitamine kiireneb - operatsioon Ukrainas ei suuda Venemaa vastu koondada kedagi peale lääne. :Sest ülejäänud maailm näeb ja mõistab: see on Venemaa ajaloolise ruumi ja koha tagasitulek maailma. Hiina ja India, Ladina-Ameerika ja Aafrika, islamimaailm ja Kagu-Aasia - keegi ei usu, et lääs juhib maailmakorda, veel vähem kehtestab mängureegleid. Uut maailma ehitatakse küll koos läänega, kuid mitte tema tingimustel ja tema reeglite järgi. * Pjotr Akopov, politoloog, "Venemaa ja uue maailma pealetung", RIA Novosti avaldatud ja kustutatud arvamuslugu, avaldatud lühendatult: "Venemaal kustutatud arvamuslugu näitab ilmekalt, kuidas Putin mõtleb" Postimees, 01.03.2022, lk 5 ==[[Mart Laar]]== * Vaevalt on kellelegi üllatuseks, et Moskva valetab. Meile ei saa ka üllatuseks olla, et Venemaa ründab oma naaberriiki - ta on seda läbi ajaloo teinud. :Veel 1944. aastal luges professor Jüri Uluots kokku, et neljakümnest läbi aegade Eestisse tehtud rünnakust on 90 protsenti tulnud idast. Võib ütelda, et see on kaugem ajalugu, vähemalt kaasaegne Venemaa pole naabreid rünnanud. Teame aga, et on - ainuüksi käesolevast sajandist võib näiteks tuua Gruusia 2008 ja Ukraina 2014. Siis ütlesime, et kui Venemaaga tavapäraselt edasi suheldakse, julgustab see Putinit ainult uuesti ründama. Seda nimetati russofoobiaks, kõik aga läkski nii. Pigem võib seda realismiks nimetada. Russofoobiaks nimetati ka hoiatusi mitte seada end sõltuvusse Vene gaasist, tähelepanu juhtimist, et Nord Streami gaasijuhe on poliitiline projekt, hoiatusi, et Venemaaga äri tegemine on ülimalt riskantne ettevõtmine, mis lõppeb varem või hiljem krahhiga. ** Mart Laar, "Vene sõjalaev, mine p...e!", Postimees, 01.03.2022, lk 15 ==[[Tauno Vahter]] jt== * Raske on praeguses olukorras kedagi süüdistada, kui varem vene kultuurile avatud inimene tunneb kõhklust või ebamugavust kulutada sellele aega või raha, kui tahaks praegu toetada pigem ukrainlasi. * [[Ljudmila Ulitskaja]]: Ukraina ründamine jääb ajalooraamatutesse sõjakuriteona. Pingelistel aegadel kipub kultuur õitsema, kuid parem oleks juba igavam kultuurielu ja rahulikumad ajad. Kahjuks meie valitsejad sellist variant meile ei paku. * [[Boriss Akunin]]: Venemaad valitseb hull diktaator ja riik järgneb tema paranoiale. Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi, aga praegu maailm seda vahet ei tee. * Ukraina-vene juurtega Peterburi kirjanik [[Julia Jakovleva]] kirjeldab toimunut sõjakuriteona: "Ma ei saa vähimalgi määral toetada riiki, mis on alustanud sõda, mis tuleks kohe lõpetada." * ukraina-vene kirjanik [[Andrei Kurkov]]: Kallis Saksamaa! Aitäh 5000 kiivri eest! Palun saatke veel 39 miljonit ja 995 000 kiivrit. Neist viis miljonit peaksid olema laste mõõdus! * Peab tunnistama, et vaatasin sotsiaal-meedia abil läbi suurema osa viimastel aastatel eesti keeles ilmunud vene kirjanike seisukohtadest ja leidsin ka paar näidet, kes jagavad Ukraina aadressil puhast vihakõnet. Vaatasin müügiaruandest järele, et ühe sellise autori raamatut on meil laos järel umbes 40 eksemplari. Mis me siis nüüd tegema peaks, ei hakka ju ometi teoseid põletama? Pigem vaikime maha, aga jah, suhelda küll enam ei taha. * Kerge on öelda, et kultuuritarbija peaks tegema teadlikumaid valikuid, aga needki näited peaksid iseloomustama, et mustvalged valikud ei ole alati nii lihtsad. Me võiksime siiski üritada, sest kui lihtsalt kõigele tule otsa paneme, siis ei ole me paremad neist, kelle moodi me olla ei taha. ** Tauno Vahter, "Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi!", Postimees, 01.03.2022, lk 18-19 ==[[Lavly Perling]]== * ''Russki mir'' kui ettekujutus mingist müstilisest vene mõjusfäärist, kus ei eksisteeri inimõigused ega rahvaste õigus enesemääramisele, suri Kiievis. ** Lavly Perling, Postimees, 28.02.2022 ==[[Kaimo Kuusk]]== * Ukraina on sõjas olev riik ja paneb ise oma kaitse-eelarvesse kuus protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Aga sellegipoolest, kui su vastas seisab maailmas sõjaliselt tugevuselt teine riik, mis sinuga kaheksas aasta sõdib, siis võiks öelda, et iga pauk kulub ära. Ja see pauk Javelini näol on ikkagi ka ülimalt efektiivne, see teeb oma töö ausalt ja tõhusalt. Ukraina seisab praegu tegelikult kogu Lääne demokraatia eest. * Venemaa tegevus on ukrainlasi tugevalt liitnud. Ja kui rääkida Ukrainas ka opositsiooni esindajatega, siis üks asi, milles kõik on ühel meelel, on see, kes on vaenlane ja kuidas selle vastu seista tuleb * Mures on nad küll, aga nad tegutsevad, mitte ei istu käed rüpes – fatalismi neil ei ole. See ei ole ukrainlastele omane. Nad teavad, et nad suudavad oma vabaduse eest seista ja seda nad teevad ka. ** Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, intervjuu: Madis Hindre, Aleksander Krjukov, [https://www.err.ee/1608452564/eesti-suursaadik-ukraina-hoiab-praegu-kogu-euroopa-rinnet "Eesti suursaadik: Ukraina hoiab praegu kogu Euroopa rinnet"], ERR, 31.12.2021 =Jupitamata= * Kultuurivestlussaate "Plekktrumm" saatejuht Joonas Hellerma ütles, et "Vestlustest Lotmaniga" jääb kõlama kultuuriteaduste vältimatu seos eetikaga ja seeläbi inimese sisemise kasvamisega: "On lausa hämmastav, millise järjekindlusega rõhutab Lotman läbi aastakümnete südametunnistuse, inimväärikuse ja vastutustundega seotud põhimõtteid. Neist suurepärastest vestlustest saavad ammutada kõik. Noored, kes otsivad endale eeskujusid ja ideaale. Täiskasvanud, kes soovivad sügavamalt mõista kultuuri ja ajalugu. Aga ka küpsed lugejad, kes leiavad Lotmani mõtetest teravmeelset elutarkust, mis peletab tusatuju ja ergutab vaimu." ** [https://kultuur.err.ee/1608501023/ilmus-juri-lotmani-intervjuude-kogumik "Ilmus Juri Lotmani intervjuude kogumik"], ERR, 15.02.2022 * See ongi tänapäeva ühiskondade probleem, et kõik on kinni suhtlemises ja suhtumises. ** [[Igor Kravtšenko]], Riigikogu liige, intervjuu: Madis Hindre, [https://www.err.ee/1608452381/riigikogu-liige-kravtsenko-krimmist-kaarte-on-erinevaid "Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid"], ERR, 31.12.2021 * Pole mõtet hukka mõista lühikesi luuletusi, sest veel õudsem on, kui keegi otsustab jõuluõhtul ette kanda pika oopuse või mängida pool tundi klaveril. Kõik ülejäänud peavad ootama, millal nende järjekord tuleb. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449819/rahva-oma-kaitse-juure-uue-aasta-soov-peeter-ojast-saagu-tanaku-kaardilugeja ""Rahva oma kaitse" | Juure uue aasta soov: Peeter Ojast saagu Tänaku kaardilugeja"], ERR, 31.12.2021 * Ega Vargamäe Andres poleks rosoljega põldu kündnud. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449951/rahva-oma-kaitse-tutvus-eestlaste-traditsiooniliste-kommetega ""Rahva oma kaitse" tutvus eestlaste traditsiooniliste kommetega"], ERR, 31.12.2021 * Nääriõhtul juhtub nii mõndagi. Kõige parem riietus on ikkagi nahkmantel, mida saab voolikuga pesta, sest igasugu asju võib sinna peale pudeneda. ** [[Andrus Kivirähk]], https://menu.err.ee/1608449888/rahva-oma-kaitse-kivirahk-soovitab-naariohtu-parim-riietus-on-nahkmantel ""Rahva oma kaitse" | Kivirähk soovitab: nääriõhtu parim riietus on nahkmantel"], ERR, 31.12.2021 * Kas ma olen endas kindel? Aga kui ei ole? Kes otsustab, mis on normaalne? Olen ise enda elu filmirežissöör ja peategelane, kangelane ning sündmuste juht. Mina otsustan. Mitte alati ei tule mulle selline mõte pähe. Aga olen säärase äratundmiseni jõudnud aina enam. * Olen vahel istunud klaveri taha ja mänginud selliseid kõlasid, mis aitavad. Jään mingit laulu fraasi kordama ja laiendama, kui on selgunud, et selle sõnas või harmoonias peitub tugev tunne. Laulan ja mängin, vahel klahvid juba pisaratest märjad. Vahel naerdes kõvahäälselt. Lool ei ole algust ega lõppu, on lihtsalt kulgemine. ** Kadri Voorand, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608452984/kadri-voorand-kutsub-muusikasopru-tee-ja-helirannakule "Kadri Voorand kutsub muusikasõpru tee- ja helirännakule"], ERR, 01.01.2022 * Kui ma 1999. aastal rattasõiduga alustasin, oli Jaan Kirsipuu Tour de France'il liidrisärgis. Alateadvuses oli mõte, et seda tahaks ise ka teha. Nüüd sain ise ka täielikult seal olla. Mõnes mõttes olid mul pinged maas, sest olin etapi võitnud ja teiseks teadsin, et see särk läheb mul mingi päev seljast ära. Sisestasin endale, et pean enne sõitu, sõidu ajal ja pärast sõitu iga hetke nautima. Nii ka läks, mul oli kogu aeg naeratus näol, isegi kui särgiga asfaldil pikali olin. * Kiirused kasvavad, mehed pidurdavad vähem ja vahepeal tunned, et ratturid väga ei mõtle enam. Asi läheb päris käest ära, näpud on kogu aeg piduritel valmis ja kuna kõik pidurdavad viimasel hetkel, on kärsahais üleval. Kunagi ei tea, millal pauk käib. * Selleks, et siit välja profiklubisse saada, on vaja supertalenti. Keskpäraseid eestlasi kuskile väga ei võeta. Tänu sellele on ka meie maine hea: need on kõik kõvad mehed, kõik võidavad aeg-ajalt. Jääb mulje, et meil ongi ainult head ratturid. ** Rein Taaramäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453008/taaramae-kogu-aeg-oli-naeratus-naol-ka-liidrisargiga-asfaldil-pikali-olles "Taaramäe: kogu aeg oli naeratus näol, ka liidrisärgiga asfaldil pikali olles"], ERR, 01.01.2022 * Ka 15 ja 30 vahel olla maailma populaarseimal naiste spordialal on ju tegelikult väga-väga hea. Muidugi ma lootsin või mõtlesin, et minus on seda potentsiaali sinna kõrgemale saada, aga jah, mingi hetk, kui seal juba aastaid ja aastaid niimoodi olnud, siis võib-olla tekkisidki sellised kahtlused, kas ma suudan sinna ennast läbi murda, kas see üldse on võimalik. * Minu jaoks küllaltki tähtis, et treeneri ei sekkuks liiga palju minu vabasse aega. Ma arvan, et on tähtis, et on inimesel oma vaba aeg ja siis on see aeg, kus tehakse trenni ja nähakse vaeva. Ma usun, et olen juba piisavalt vana ja vastutustundlik inimene, et treener võib usaldada seda, et ma oma vabal ajal ei tee asju, mis turniiride ajal segaks minu mängimist. * See treeneri ja mängija suhe selles mõttes ongi naljakas, et mina tõesti ju palkan ta endale, et tema mind siis piitsutaks. Ma arvan, mina ei võta seda sellise suhtena, et mina olen ülemus ja mina maksan talle palka, ta peab ütlema või tegema nii, nagu mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja, et keegi mind motiveeriks ja vahel… ma ei saa tihtipeale teha ainult neid asju, mis mulle on mugavad või mida mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja selleks treenerit, kes tõesti siis sunnib mind vahel tegema asju, mida ma ei taha teha. Ma arvan, et mina ei võta seda suhet kui sellena, et mina oleks siis nagu ülemus, et mina maksan talle palka, vaid pigem tema ongi, et mind aidata ja tal on ju võimalus ka mitte seal olla, see on tema valik seda tööd teha. Selles mõttes ma arvan, et see on väga tähtis, et ma teadvustan endale seda, et ma pean tänulik olema, et tema on nõus mind aitama ja et ma usaldan teda ja tema neid meetodeid, siis kuidas tema leiab, et mina saaksin paremaks. * Mulle tegelikult tihtipeale meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske. Ja siis üksinda neid asju läbi elada. Ja kui mul on kõik jälle hästi, siis ma võin rääkida nendest asjadest, nendest hetkedest, kui mul oli raske ja kui mul võib-olla ei läinud kõik päris nii, nagu ma tahtsin. Aga ma arvan, et need rasked hetked on paratamatult kõigi inimeste elus ja igaüks tuleb nendega toime nii hästi kui ta suudab. Aga jah, mul on selline komme võib-olla väga vähestele inimestele – kui üldse – rääkida, et mul on midagi kehvasti. * üüd on mu suured unistused muutunud. Kui enne oli esikümme üks suuremaid unistusi, siis nüüd on minu unistus suure slämmi turniir võita. Kuigi see unistus on ka kogu aeg olnud, aga see võib-olla ei ole enne kuidagi reaalsena tundunud. Nüüd on see minu kõige suurem unistus. Ma arvan, et väga tähtis on selle juures selliseid vahe-eesmärke seada ja et need oleksid kindlasti just arenemisprotsessiga seotud, et mitte jääda kinni sellesse tulemuse ootamisse. * Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust. Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja. Arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal ja see, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks. [See kordab mingit varasemat tsitaati.] ** Anett Kontaveit, intervjuu: Tarmo Tiisler, [https://sport.err.ee/1608452918/kontaveit-mulle-meeldib-head-nagu-teha-ka-siis-kui-mul-on-vaga-raske "Kontaveit: mulle meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske"], ERR, 01.01.2022 * Ma ei oleks sellist asja osanud unes ka näha, et ikkagi väga paljud inimesed teavad. Eestlane tundub pärast seda üsna avatud inimene: väga paljud julgevad juurde tulla, õnnitleda ja head soovida. See oli minu jaoks väike üllatus. Kui eestlasele midagi korda läheb, on ta väga avatud ja soe inimene. * Olümpiamängudel tead alati, et kõik - su rahvas, su pere - ootavad kõige paremat tulemust. Üritasin endale teadvustada, et see on väga raske võistlus ja et ma ei saa mõelda teiste peale, vaid keskenduma vaid vehklemisele. Kui rajale sain, siis mõistsin esimeses matšis, et pinge on sada korda suurem kui olin julgenud ennustada. * Keset matsi Poola vastu tundsin, kuidas pinget on võimalik ainult väga terava noaga lõigata. See oli meeletu. Tekkis vaikus, olime kõik nii pinges, nägime, et oleme taga ja miski konkreetselt ei tööta. Lõpuks suutsime ikkagi ennast maksma panna, võitsime esimese, väga raske matši ja siis oli veidike kergem hingata: olime oma müürist läbi saanud, kõik olid rajal kuidagi avatumad. ** Katrina Lehis, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608452954/lehis-kulla-toi-see-et-suutsime-vaatamata-koigele-erimeelsused-unustada "Lehis: kulla tõi see, et suutsime vaatamata kõigele erimeelsused unustada"], ERR, 01.01.2022 * See on väga emotsionaalne ja nii hea tunne, kui see, mis sa teed läheb inimestele korda. * Ma arvan, et mis hoiab ühte sportlast näljasena ongi see tahe ja armastus spordiala vastu, ilma selleta ei saa. Ma arvan, et see ongi kõige tähtsam ja põhilisem, kui sa tunned seda tahtmist ja kirge sinna trenni minna. See ongi see edu võti. * Noortele soovitaks kindlasti sihikindlust ja töökust. Noores eas on kindlasti väga oluline teha palju trenni. Kõigile, kes soovivad laste kõrvalt tagasi tulla, siis igal juhul on see võimalik. Mõnikord tundub, et kõik käib üle pea ja enam ei jaksa, aga kui on vähegi toetavad inimesed kõrval, siis on kõik võimalik. ** Katrina Lehis, intervjuu: Anu Säärits, [https://sport.err.ee/1608451487/lehis-barjaare-on-vaga-palju-olnud-aga-kahjuks-ilu-ilma-valuta-ei-tule "Lehis: barjääre on väga palju olnud, aga kahjuks ilu ilma valuta ei tule"], ERR, 01.01.2022 * [Aastavahetusest:] Aja uksed on avatud – vana läheb ja uus tuleb. Praegu, kalendri pööramisjoonel, näeme, kuidas vana läheb raskel sammul, kandes segaduste aasta koormat. Aga ära ta seda koormat ei vii ja meie jääme ikka siia. * Kastes hariduse puud, nopime vilju kõigilt okstelt. * Kas 2022. aasta tuleb kergem? Ma ei tea vastust. Aga ma tean, et üheskoos saame hakkama. Meie hakkamasaamise loos on koht igal inimesel. Meedikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul. Igal Eesti inimesel. * Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad. * Tarkus, millest ma räägin, ei võrdu akadeemilise sooritusega. See on tarkus inimeste ja riigina hakkama saada. Tarkus kahelda ja tarkus otsustada. Tarkus lahendada kiiresti ka ebameeldivad asju, mis ei vaju vette nagu lutsukivid. Tarkus märgata ja toetada maha- ja üksijääjaid. :Tarkus kuulata ja rahulikult vastata, ka neile, kes on teisel arvamusel. Tarkus mitte häbeneda teadmatust ja tarkus õppida. Tarkus toetuda faktidele. Tarkus võtta kuulda kriitikat ja tarkus end muuta. Tarkus ka rumalusest õppida ja tarkus mitte lasta sellel vohada. Tarkus mõista, et on ainult üks Eesti, meile kõigile ühine. * Rääkides tarkusest, ei jaga ma inimesi tarkadeks ja rumalateks. Jutt on ikka rumalusest ja tarkusest, sest ka muidu tark inimene võib rumalusi rääkida. Kuid kuulata tasub neid, kel on lihtsalt mõnes vallas rohkem teadmisi. Kuulata tasub meil kõigil. See on tarkus. ** Alar Karis, presidendi aastalõpukõne, [https://www.err.ee/1608451319/alar-karis-ma-tean-et-uheskoos-saame-hakkama "Ma tean, et üheskoos saame hakkama"], ERR, 31.12.2021 * [NSV Liidu lagunemisest:] See oli ajaloolise Venemaa lagunemine NSVL-i sildi all. Muutusime täiesti teiseks riigiks. See, mis oli üles ehitatud tuhande aasta jooksul, läks suures osas kaduma. * [Taksojuhitööst üleminekuaastail:] Mõnikord pidin lisaraha teenima. Ma mõtlen, et lisaraha tuli teenida erajuhina. Sellest on ebamugav rääkida, aga kahjuks nii see oli. ** Vladimir Putin dokumentaalfilmis "Venemaa, lähiajalugu"; ''cit. via: [https://www.err.ee/1608434048/putin-nsvl-i-lagunemine-oli-ajaloolise-venemaa-lopp "Putin: NSVL-i lagunemine oli ajaloolise Venemaa lõpp"], ERR, 13.12.2021 * Võib-olla on tõsi, et kõik kirjanikud kirjutavad iseendast. * Ma usun, et vägivald on midagi sellist, mis enamikku meist lummab. * Mõrv on metafoor ja kriminaalromaan on vahend, millega rääkida lugusid inimestest. * Ma hakkasin kirjanikuks, et mul oleks vabadust. * Ma usun, et poplauludele sõnade kirjutamine oli ilmselt minu kirjutamiskool. * Ainult ajust ei piisa. Kui ma kirjutan haaravat südamlikku lugu, usaldan oma sisetunnet ja enda südant. ** Jo Nesbø, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608427538/krimikirjanik-jo-nesb-pariselus-pole-kuritegelikke-geeniuseid "Krimikirjanik Jo Nesbø: päriselus pole kuritegelikke geeniuseid"], ERR/ETV "Ringvaade", 06.12.2021 * Tegelikult marginaaliat ei ole olemas. Elu suured küsimused ja tõed – neid me võime avastada igas väikeses pisiasjas. Lastekirjandus ja nende asjadega tegelemine – ka seal võib jõuda kõige suuremate küsimuste juurde. * Mind on vähemalt teismeeast peale huvitanud elu suured küsimused, nagu elu, surm, maailm, kes me oleme või igatsus millegi järele. Ma olen nendega tegelenud vähem kui ma oleks võinud tegeleda, aga ma olen tundnud, et minu jõud käib nendest väikestest teemadest üle ja lõpuks need teed viivad ühte kohta, kui sa oma teed mööda täie tõsidusega käid. * Laps on see, kes vaatab esimest korda maailma, kelles on üllatumise moment, kes suudab imestada, kes küsib küsimusi, on uudishimulik ja tahab õppida. * See laps iseendas – see tegelikult püsib meis kõigis alles. Mõnikord me unustame argiaskeldustes ära need küsimused ja imestamise selle ime üle, mis igal pool meie ümber on. Kui sa selle suudad alles hoida või uuesti avastada, siis minu arust muutud sa uuesti elusaks. * Lastele tuleb kirjutada väga ausalt ja lihtsalt. Mulle meeldib, kui asjadest saab kirjutada natuke humoorikalt. Lastele võib kirjutada kõigest, ka väga tõsistest teemadest. Aga ma olen mõelnud, et võib-olla väga väikestele lastele siiski peaks jätma õnneliku lõpu võimaluse. Me peame lastekirjandusega andma lapsele lootuse ja väljapääsu. * Minu lasteraamatud on väga mitmesugused, vana aja raamatud on tingitud minu huvist ja soovist, et lapsed teaksid, et maailm ei alanud nendega. Kuigi tegelikult ju maailm algab iga lapsega uuesti. :Mingis vanuses nad võiks teada saada, et enne on olnud teistmoodi, et nende isad-emad on elanud teistmoodi ja neil on olnud teistsugused asjad. Vana aja lugude kirjutamine on olnud suur rõõm, sest raamatus "Vana aja lood" ma räägingi enda lapsepõlvest, oma lapsepõlve mängudest ja keskkonnast Kalamaja agulis, kus ma kasvasin. * [Raamatust "Vanaduse võlud":] Siit-sealt anti mõista, et need vanad võiks üldse kõrvale tõmbuda ja eest ära minna. Ma mõtlesin, et misasja, vana on tegelikult tore olla. Ma kirjutasin trotsist selle raamatu, et ka vanainimene on samasugune inimene nagu nooremad või keskealised,. * anaduse aeg on täiesti omaette etapp, aga see võib olla täitsa hea ja tore aeg. On küll mõned tingimused, mis selleks peaks olema täidetud. :Esiteks, tervis peaks olema enam-vähem. Kui sa oled ikka väga haige, siis ei ole vanaduse võludest midagi rääkida. Teiseks on oluline, et sa suudad ise oma asjadega hakkama saada, maksta oma maksud, osta vahel teatripileti, lastelastele kingitusi – kui sa jaksad seda teha. :Sellega on meie riigis natuke halvasti, et vanad inimesed jäävad sellega hätta. Jah, lapsed küll aitavad, kellel neid on. Aga see oleks vanainimese väärikuse küsimus. :Kolmas väga tähtis asi, et vanadust nautida ja selle võlusid tunda, on see, et sa pead suutma iseenda ja oma eluga ära leppida. Kui sa ei ole kibestunud ja kalestunud, ei mõtle, et oleks võinud teistmoodi olla. Tuleb olla rahul ja andestada endale need asjad, mis sa oled valesti teinud. Muidugi peab olema säilinud uudishimu ja huumorimeel. * [Jaan Kaplinskist:] Meil oli väga sarnane elutunnetus, saime maailmast ja kõigest sellest ühtemoodi aru, me otsisime vastuseid samadele küsimustele. Me olime väga ühel lainel. * Ta oli eriline inimene, ta oli eriliselt kokku pandud, sest ta mõtles kogu aeg. Mul läks tükk aega, et aru saada sellest, et ta võis niita, lõhkuda puid või vahetada lapse mähkmeid ja samal ajal mõelda näiteks kajasõnadest tamili keeles, 62 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroidist või Wittgensteini filosoofiast. Tema eruditsioon, tema mõttehaare ja sõnaline andekus väljendada oma mõtteid oli erakordselt suur. * a ei olnud suur mitte ainult Eesti kultuuris, vaid maailmakultuuris, ta oli rahvusvaheline mees. Tema vahend oli sõna, eesti keel, mida räägib ainult üks miljon inimest. * Oleks ta sündinud mõnda teise kultuuriruumi, siis see, mida tal oli öelda – nii tema luule kui mõttelood – oleks palju paremini levinud. Ta kirjutas eesti keeles umbes 60 raamatut, üle tuhande luuletuse. Teda on tõlgitud küll umbes 30 keelde, aga see on nii väike osa tema mahukast mõttevaramust. Tema loomingu kogu suurust saab teada ikkagi ainult eesti keeles. * Temaga oli see, et ta mõtles ja kirjutas kogu aeg. Ma teadsin, et ta kirjutas iga päev, aga ma ei kujutanud ette, et seda kõike on nii palju. * Üsna sageli tekib tahe mingit lugu kirja panna. Ma olen küll üsna kinni selles igapäevases argielus ja pole olnud seda julgust alati võtta seda aega kirjutamiseks. Aga ma tahaks kirjutada küll, sest vahel on nii, et kui sa kirjutad läbi midagi, mis justkui on sinu elust, aga päriselt ei ole ka, siis sa saad sellest paremini aru. * Ma olen mõelnud, miks me niimoodi teeme, miks me teeme selliseid valikuid. Miks ma valin kirjutada rohkem lasteraamatuid ja vähem neid suuri küsimusi, mis mind ennast puudutavad. Aga see ongi minu loomus, et ma tahangi olla selles argipäevas, selle väikese inimese väikeses elus, millest paistab tegelikult läbi ka see teistsugune tõelus. See on minu kõige õigem tee. ** Tiia Toomet, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608434870/tiia-toomet-otsige-iseendas-ules-sisemine-laps "Tiia Toomet: otsige iseendas üles sisemine laps"], ERR/ETV "Plekktrumm", 14.12.2021 * Mis puudutab ajalugu – eestlased on nii või teisiti ajaloousku rahvas ja minu jaoks on ajaloo harrastuslik uurimine ja selles elamine väga loomulik osa, kas või teatris neid lavastusi tehes, mis baseerusid Eesti, Euroopa või maailma ajalool. * Muuseum on ka identiteediasutus. Eesti lugu jutustades loome ka seda Eestit taas ja jälle. See on väga vastutusrikas töö ja mulle, kes ma olen suurema osa oma elust loojutustamisega tegelenud, on sümpaatne just teaduse osakaal neis lugudes. See annab talle teatava usutavuse. * See on iga mäluasutuse, näituseasutuse või elamuskeskuse otsus, kuidas ta tasakaalu hoiab, et mitte kaotada enda tõsiseltvõetavust ja teiselt poolt ka enda atraktiivsust. ** Jaanus Rohumaa, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608428210/jaanus-rohumaa-ajaloomuuseumil-on-voimas-vundament-ja-sellele-saab-ehitada-vaga-palju "Jaanus Rohumaa: ajaloomuuseumil on võimas vundament ja sellele saab ehitada väga palju"], ERR, 07.12.2021 * Laeva "õhku tõusmise" puhul on tegemist miraažiga – nähtusega, kus valguse trajektoor pole mitte tavapärane sirgjoon, vaid valguskiir kõverdub, sest õhu murdumisnäitaja on erinevatel kõrgustel erinev. Silm "arvab" asja olevat selles suunas, kust asjalt pärinev valgus silma saabub. Kui valguskiir on kõver, siis saab ta petta. * Peeglist vaadates tunduvad esemed olema seal, kus on nende peegelkujutised ja mitte seal, kus need päriselt on. * Nn alumine miraaž tekib siis, kui maapind (nt kõrbeliiv või asfalttee) on hästi kuum, mistõttu on kuumenenud ka maapinnalähedane õhk. Kuum õhk paisub ja on seetõttu hõredam kõrgemal asuvast jahedamast õhust. Mida hõredam on õhk, seda väiksem on murdumisnäitaja ja sestap paindub valguskiir ülespoole, jahedama õhu suunas. :Tulemus on see, et esemed näivad olevat madalamal, kui nad tegelikult on, vt joonis (a). Seepärast võib kuumal asfaltteel mõnikord näha "loike", mis pole tegelikult mitte vesi, vaid taeva peegeldus: kuuma õhu kiht suudab valgust peegeldada samuti nagu veepind. * Ülemine miraaž tekib vastupidises olukorras, kui maapinnal on õhk külmem; siis on kõik võrreldes alumise miraažiga vastupidi: valguskiired painduvad allapoole ja asjad näivad olevat kõrgemal, kui nad on [---]. See juhtub eeskätt talviti, kui maapind jahtub, sest kiirgab soojuskiirgust; efekt on kõige tugevam selgetel talvehommikutel, kui maapinna soojus on saanud kogu öö jooksul läbi lahtise taeva kosmosesse kiirguda ning päike pole veel jõudnud soojendada. ** Jaan Kalda, Tallinna Tehnikaülikooli professor, [https://novaator.err.ee/1608427889/lugeja-kusib-miks-talvel-laevad-nailiselt-ohku-tousevad "Lugeja küsib: miks talvel laevad (näiliselt) õhku tõusevad?"], ERR, 07.12.2021 * [Rinnavähi sõeluuringust:] Praegu ei jõua paljud naised oma kutset ära oodata, kuna selleks ajaks on nad juba surnud. * Mõni võib enne magamaminekut juua topeltespresso, mina ei saa pärast kella kahte päeval enam tilkagi kohvi juua, kuna muidu ma öösel lihtsalt ei maga. Ehk et kohvi puhul oleme kõik väga teadlikud, et selline erisus on olemas, ravimite puhul aga miskipärast eeldame ekslikult, et need mõjuvad kõigile ühtemoodi. * Meil kõigil on mingeid veidrusi, mida me ei oska seletada. Näiteks minul on nii, et iga kord, kui lähen ujulasse, kus kasutatakse kloori, hakkab mu pea valutama. Individuaalsete omapärade uurimine ja kaardistamine võiks aidata kaasa uute ravimite loomisele. ** Lili Milani, intervjuu: [https://novaator.err.ee/1608427802/geeniteadlaste-vestlusring-soeluuringust-pole-kasu-kui-kutsutav-on-surnud "Geeniteadlaste vestlusring: sõeluuringust pole kasu, kui kutsutav on surnud"], ERR, 07.12.2021 * Kui ma üritan midagi lukustada kuskile või üle hüpata, siis ma justkui ei kontrolli seda enam. Selleks on mul vaja olla kontaktis iseendaga ja oma tunnetega. Minu jaoks on millegi lahti kirjutamine hea viis olla võimalikult heas kontaktis selle teemaga. * Ma olen iseenda jaoks see esimene vaataja või kuulaja, ja kui see lugu mind ennast väga erutab, siis reeglina on seal ka midagi sellist, mis võiks ka teisi erutada. * Ma pean kõigepealt aru saama, kes on need tegelased, kes omavahel suhtlema hakkavad. Kui sa tegelast austad, siis on ükskõik kui halb või hea ta on. * Selleks, et tegelane päriselt elaks ja muudaks loo mitmekihilisemaks ja ennast avaks, siis sa pead teda lihtsalt kuulama. * Ühest küljest, meil tekib neid ekraane juurde ja elu muutub järjest uskumatumaks ja absurdsemaks. Oma sees me oleme need samad korilased, kes 10 000 aastat tagasi marju korjasid või kala püüdsid ja nüüd me veedame nii palju aega mingis virtuaalses reaalsuses – ükskõik, kas see on mingi seriaal, arvutimäng või Facebook. * Mis mu enda töösse puutub, siis tahaks, et selle seriaalilooga saaks midagi sellist ka öelda, mis inimest puudutaks ja midagi juurde annaks, mis ei oleks lihtsalt selline ajudest läbi lastav lobe meelelahutus. * Ühel hetkel ma avastasin, et ma tean elust liiga vähe, et üldse midagi kirjutada, et ma tean ainult seda, mis teatris toimub. ** Martin Algus, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608427931/martin-algus-kirjutamise-kaudu-saan-olla-kontaktis-iseendaga "Martin Algus: kirjutamise kaudu saan olla kontaktis iseendaga"], ERR/ETV "Plekktrumm", 07.12.2021 * Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik „Luuletused“ näpu vahel, ja sattusin lugema "Lauliku hommikut". Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad "jõudu". Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi. :Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud. * Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pigem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise * On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus. * Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks. Hiljuti ostsin Uuskasutuskeskusest Hermann Hesse "Klaaspärlimängu", mida olin juba pikalt tahtnud lugeda, aga kuidagi jäi tagaplaanile. Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. "Stepihunt" mulle omal ajal meeldis. * See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel. ** Aliis Aalmann, intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/otsides-maagilist-sona/ "Otsides maagilist sõna"], Sirp, 26.11.2021 * Kui tavalisel aastal on võib-olla mõned üksikud intervjuud, siis olümpia-aastal ei jõua neid kõiki ära andagi. See vajab harjumist, aga raske on sellega harjuda, kuna see on ju iga nelja aasta tagant! * Mis siin ikka heietada asjadest, mis välja ei tulnud; tunneme rõõmu nendest, mis välja tulid. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453068/mae-olumpiapettumus-enam-ei-kripelda-tunnen-roomu-valja-tulnud-asjadest "Mäe: olümpiapettumus enam ei kripelda, tunnen rõõmu välja tulnud asjadest"], ERR, 01.01.2022 * Kaotuse tunne oli ikkagi päris suur. Raske oli sellest hõbemedalist rõõmu tunda. [---] Tegelikult on see väga hea saavutus ja mitte midagi ei ole selle puhul halvasti, aga kui kuldmedal on tegelikult nii lähedal ja sellest jääb nii vähe puudu, siis...järgmine kord läheb paremini! * Ma ei oska öelda, milline on kõige raskemalt võidetud medal. Iga medali puhul on tegemist olnud erinevate hooaegadega, erinevate treeningkavadega ja erinevate probleemidega. Seetõttu on iga medal minu jaoks väga väärtuslik. * Naised maadlevad samamoodi nagu mehed. Ütleme nii, et naistel on maadluses mati peal vähem pahatahtlikkust kui meestel. Enamus naistel on pikad juuksed, aga pigem harva juhtub seda, et kisutakse juukseid. Patsid punutakse tugevalt kinni, et juuksed võistluspäeva vastu peaksid. * Mulle meeldib maadelda. Maadlus on minu jaoks huvitav spordiala, kuna tehniliselt on võimalik areneda kuni karjääri lõpuni. Mul ei hakka mati peal igav. Kui ma mõtlen, et peaksin tegelema spordialaga, kus on üks peamine liigutus, siis mul hakkaks igav. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380228/epp-mae-raske-oli-hobemedalist-roomu-tunda "Epp Mäe: raske oli hõbemedalist rõõmu tunda"], ERR/ETV "Hommik Anuga", 24.10.2021 * Kui keegi ütles mulle, et naiste maadlusega Eestis mitte kuskile ei jõua, siis mul just tekkis selline tunne, et ma siis näitan teile, kuidas ma jõuan. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380003/epp-mae-jargmine-eesmark-olumpiakulla-voitmine "Epp Mäe järgmine eesmärk: olümpiakulla võitmine"], ERR, 24.10.2021 * [Tokyo olümpial Hiroe Minagawast:] Kui mina olen pigem lühike enda kaalus, teised vastased on minust tükkmaad pikemad, siis jaapanlane on minust tükkmaad lühem. Ta on lühike, kompaktne, liigub hästi ja ta ei taha väga kontaktis maadelda. Ta teeb oma kindlat liigutust ja kui mina püüan seda välja suretada, et ta ei saaks seda teha, siis kuidagi minu enda maadlus kaob ära. Mul on tohutult raske temaga maadelda. Ta suutis enda maadluse peale suruda. Minu jaoks jälle mõtlemise koht – kuidas kurat ma selle jaapanlase ikkagi lõpuks lahti harutan. ** Epp Mäe, intervjuu: Anu Säärits, Maarja Värv, [https://sport.err.ee/1608294519/polve-vigastanud-mae-jaapanlanna-on-minu-jaoks-koige-ebamugavam-vastane "Põlve vigastanud Mäe: jaapanlanna on minu jaoks kõige ebamugavam vastane"], ERR, 24.10.2021 * Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on solvang jumalale, kes võttis just naiselt meie inimlikkuse. Mitte inglilt ega otse jumalalt, vaid naiselt. Naisena võtab kirik tema laste inimlikkuse. ** Paavst Franciscus uusaastasõnumis, [https://www.err.ee/1608453137/paavst-franciscus-kutsus-ules-lopetama-naistevastast-vagivalda "Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda"], ERR, 01.01.2021 * Ühiskond või ka riik on ennast koroonaajal niiviisi häälestanud, et rõhutatakse, et igaüks saab ja peab isiklikult toime tulema. Kriisi tulemuseks ei ole ainult poliitiline lõhestumine, millest on juba liiga palju räägitud, tegemist on ühiskonna killustamisega, teatud mõttes molekulistumisega. * Koroona tõttu Eesti ühiskond natukene hangus. Ja hangus killustunuks ja nii hapraks, et see mõjub nagu krudisev merejää, mis koosneb hangunud killukestest. * Näis, kui koroonakriisiaeg mööda saab, kui palju on siis ühiskond muutunud ja kas sellele eraldatusele järgneb ka üksteise leidmise rõõm? Kuna üksteisega olemise defitsiit on meil väga suur, siis ma loodan, et ka üksteisega uuesti kokkusaamise rõõm on ikkagi väga suur. Ja see ühendab võib-olla rohkem kui see praegune lahutamine lahutab. * Üheskoos toimimiseks peab ühiskonnas olema väga tugev meie-tunne. Eesti ühiskonna meie-tunne oli väga tugev ütleme kuskil 25 aastat tagasi. Aga see tunne oli juba enne koroonat tegelikult ju kõvasti pihta saanud. Sellele apelleerimine jäi nüüd sagedasti ikkagi hüüdja hääleks kõrbes, nagu me nägime. * Kui me vaatame ülimalt indiviidikeskset Ameerika ühiskonda, siis me näeme seal ka teist poolt. Seal rõhutatakse tõesti, et igaüks on ise vastutav ja üksikkangelane on väga võimas. Samas me näeme väga tugevalt toimivat riiki. Kui ikka vaja, siis riik võtab ohjad enda kätte ja need raamid on küllalt tugevad. :Ameerikas tegutsetakse kogukonnana ja selliste indiviididena, kes tegutsevad nende raamide sees, vahel ka protestides, kuid siiski neid raame tunnustades. Sealne ühiskond on nagu raamistik, mille sees on palju hüppavaid kuulikesi ehk tegelikult ikkagi see struktuur on kogu aeg olemas. * Eesti häda on selles, et meil ühelt poolt võeti läbi reformierakondliku turuliberaalse ideoloogia omaks, et igaüks vastutab. Näiteks tarbija ise vastutab, kui ta mürgituse saab. Aga sellega koos sedasama toimivat riiklikku struktuuri, mis killunevat ühiskonda koos hoiab, seda meil ei ole osatud kujundada. * Ühiskonda liidab kultuur, mingisugune ühine vaimsus, ühised arusaamad ja ühised väärtused, sõltumata sellest, kas tegemist on Ameerika, Eesti, Saksa või Soome ühiskonnaga. * Me räägime palju rohepöördest, rohepööre eeldab seda, et tarbijakäitumine peab muutuma. Sellesama koroona ajal me nägime äkki, kui palju liigseid asju meil on, liigseid kohustusi, liigseid sõitusid. Meil on olnud sellest üleliigsest vabanemine, toimunud teatud selginemine ja isepuhastumine. * Meil on ikka väga pikk aeg olnud, kus me oleme iseennast nagu elu jaoks lavastanud ja teisi ka vaadanud selle lavastuse kaudu pidevalt. Nüüd me olime sunnitud nägema ennast argipäeva peeglis ilma meikimata. Iseenda tundmaõppimine ilma meigita ja teiste inimeste tundmaõppimine ilma meigita aitab lõpuks kaasa vastastikusele mõistmisele. * Kaugel nõukaajal käisid meil ikka külas vene haritlased Moskvast või Leningradist ja nad olid väga vaimustunud sellest, et Eestis puudub vastuolu haritlaskonna ja rahva vahel. Selline vastuolu on ju tegelikult Vene ühiskonnale omane, vaatame kasvõi vene klassikalist kirjandust, kus tihti haritlast nimetati lausa üleliigseks inimeseks. Meie kultuuris ei ole seda olnud. :Vaatame ajalukku tagasi, pea igas eesti peres pingutati, et vähemasti üks poeg saaks ikka kõrgema hariduse. Haritlane oli ja on oma pere liige. Mulle üldiselt tundub, et niisugune kunstlik vastandus on ideoloogiliselt meile imporditud. * Haritud eliidi halvustamist oleme näinud kõikides totalitaarsetes süsteemides, võtame kasvõi Hitleri Saksamaal, kus haritlast samastati juudiga. Harituse ründamine on alati käinud kaasas sellise totalitaarse suundumusega poliitikas. :Ja mind teeb hirmus kurvaks, kui ma näen, et meie avalikus arutelus ja ajakirjanduses korjatakse see üles, oi, kui põnev, et meil on niisugune tore uus teema, meil on nüüd suur probleem, nimelt haritlaste ja rahva vastuolu. Haritlased enamasti tõepoolest muretsevad rohkem, mis Eestist saab, mis üldse toimub Eesti rahvaga. * Me tegime ülikoolis mitmeid uuringuid, mis näitavad, et tekkinud on täiesti uus kihistumise muster. Kusjuures on inimesi, kes kuuluvad rahva harituma osa hulka ja on samas tehnoloogilise arengu suhtes vägagi umbusklikud. Mul tuleb tuntud nimedest kohe meelde meie väga populaarne koolijuht, endine Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kes on ju väga aktiivselt väljendanud vastuseisu igasugusele arvutite kaasamisele haridusellu ja ta ei ole sugugi üksi. :Mulle teeb tõesti ka muret, et meil järjest enam avalikud teenused, ka riigiteenused kolitakse internetti eeldusel, et absoluutselt kõik saavad nendest osa. Tõepoolest jäetakse märkamata, et ümmarguselt kolmandik rahvast on selline, kes interneti võimalusi kas ei oska või ei taha kasutada. * Meile öeldakse tihti, et nii on liiga kallis. Näiteks ei tooda kiiret internetti igale poole, et kõikjal saaks inimesed teha kodutööd ja riik ütleb, et see on liiga kallis. Mina olen seda meelt, et kõik, mis vähendab inimeste ebavõrdsust selles keerulises keskkonnas, ei tohi olla riigile liiga kallis. Sellega peab riik pidevalt tegelema, olgu see internetiühendus, bussiühendus ja muud võimalused. * Eesti on muutunud tegelikult erakondade riigiks. Meil on kogu riigivõimu mehhanism üles ehitatud nii, et üksikerakonnad hakkavad määrama, mis ühes või teises valdkonnas toimub. :Näiteks erakond määrab, kes saab ministriks. Ja siis ei ole isegi peaministril õigust öelda koalitsioonipartnerile, et see inimene ei saa hakkama, vahetage ta palun välja! :Erakonnad on Eesti riigi erastanud minu meelest. * Nii et ma ei arva, et Eesti on ametnike riik. Ma arvan, et Eestis tegelikult võiks haritud, oma valdkonda hästi tundva ametniku roll isegi võib-olla olla suurem, aga see roll peab olema teistsugune. :See roll ei saa olla tuima masina osa või käsutäitja roll. Eesti riigiametnik, see on riigi nägu. Poliitik ei ole kogu Eesti riigi nägu, riigi nägu on tegelikult maal inimesi aitav sotsiaalametnik ja minu meelest on probleem selles, et meil on ametnikel nägu ära võetud. Nad ei ole enam nagu isikuna nähtavad, neil ei ole ka sagedasti isikliku valiku ja otsustuse võimalust näiteks südametunnistuse järgi käituda. Kui nad hakkavad mõnikord ka vastu, siis võib-olla neid tabab piitsalaks. * Eesti riigi praegune situatsioon on hoopis erinev sellest, mida mina mäletan üheksakümnendatest. Toonane moraal oli selline, et riigiametnik on tõepoolest nii-öelda riigi side inimesega ja vastutab inimese eest, selle eest, et riik hästi toimib. :Aga praegu ma näen, et see vastutus on asendanud halvimal juhul hirmuga ülemuse ees, tekkinud on päris üsna niisugune nõukogulik hirm ülemuse ees. Endalt küsitakse, kas ülemus on minuga rahul? Kuid see ülemus on ju poliitik. See on väga ohtlik tendents. * Ma arvan, et inimesed peaks tulema ministriteks või valitsusse, kui nad näevad loomingulist väljakutset. Nendele kohtadele peaks tulema eelkõige inimesed, kel on kutsumust teha Eesti riiki paremaks või olla looja positsioonis. Aga kui seda tunnet ei ole, siis mis meelitaks andekaid, võimekaid ja ambitsioonikaid inimesi riigitööle? Tavaliselt on sellised ka eraelus positsioonil, et nende jaoks palgaküsimus ei ole probleem. Raha neid ei motiveeri. * Riigi erakonnastamise teine pool on see, et erakonnad on ise liiga palju pühendunud poliittehnoloogiale, võimul püsimisele, mitte riigi ülesehitamisele. * Aga mis puudutab kultuuri ja kultuuriinimesi, siis on tekkinud kummaline olukord, kus meil ühelt poolt on väga tähtis põhiseaduse preambul, et Eesti riigi mõte on eesti kultuuri, eesti keele arendamine ja säilimine. Aga teiselt poolt, mis asi on Eesti kultuur? Ja mis mõte on eesti keelel? * Eesti kultuur on praegu oma arengus tegelikult väga olulises murdepunktis ja teiselt poolt kõrghetkes. Ma arvan, et mitte kunagi ei ole meie kultuuri- ja loomeinimeste rahvusvaheline tunnustatus olnud nii kõrge. Vaatame meie filmi, kirjanduse või teatri edu rahvusvahelisel areenil. Laiemalt meie loodusetunnetus ja kultuurikeskkond on tähelepanu keskpunktis, me pole enam Euroopa hall provintside provints. :Ja samas ei ole meil tõepoolest avaliku arvamuse ja poliitika tasemel austust ja arusaamist kultuuri rollist. Osaliselt on selle taga EKRE oma karuteenetega. Koroonakriisis on ju kultuuriasutused kannatanud ja kannatavad piirangute tõttu edasi. Aga meile esitatakse seda kõike kastmes, et kultuur on vabaajasektor ja meelelahutusvaldkond. * Kultuur on tegelikult see vaimsus, mille peal üldse Eesti kestab, ilma milleta Eesti riigil tõesti mõtet ei ole. Kultuur ei ole mitte ainult see kultuur, mis on loodud verelt ja keelelt eestlaste poolt. * Ma üldiselt ei vaata superstaarisaateid, sel aastal aga sattusin vaatama ja ka mulle torkas silma see noor tüdruk Narvast, Alika Milova. Tema suhtes valitses üldine soojus ja armastus. See oli minu jaoks mingis mõttes pööre, et meil on sellised asjad võimalikud. * Kogu kultuuri surumine sinna vaba aja lahtrisse on äärmiselt kahetsusväärne. Kui võtta meie kultuuriväljaanded, Sirp, Vikerkaar või Looming, sealt on ju näha, et järjekindlalt minu meelest ühed huvitavamad ühiskonda puudutavad arutelud toimuvad praegu nimelt kultuuriinimeste hulgas. Need arutelud ei jõua avalikkuseni, sest kultuuriväljaandeid loeb ikkagi väga väike hulk inimesi, samas tele- või raadiokultuurisaadetes räägitakse küll ühest või teisest teosest või selle loojast, aga puudub kultuuri kaudu toimuv ühiskonna enda mõtestamine. Need ideed, mis kultuuris sünnivad, nende suhtes on müür ees. * Levib eelarvamus, et kultuur on mingi eliidi värk, kus räägitakse arusaamatute sõnadega abstraktsetest ideedest, mis pole "rahvale" üldse vajalikud. Tegelikult just kultuuriaruteludes näeme tihti ideid, mis võib-olla on homme kõige olulisemad. Inimestel oleks vaja neid arutelusid näha ja kuulda, lõpuks kultuuriinimesed on olnud Eestis arvamusliidrid ärkamisajast peale. See on meedia tegemata töö. Mulle tundub, et kultuuriinimeste ja teadlaste vähene märkamine, millest te räägite, see ei tule ju tuulest, see tuleb ikka meediast. ** Marju Lauristin, intervjuu: Indrek Kiisler, [https://www.err.ee/1608451478/lauristin-teeb-kurvaks-et-ekre-on-kaasa-toonud-eliidi-halvustamise "Lauristin: teeb kurvaks, et EKRE on kaasa toonud eliidi halvustamise"], ERR, 31.12.2021 * Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada. ** Alika Milova, intervjuu: Stass Kuznetsov, [https://elu.ohtuleht.ee/1051280/alika-milova-koolis-alandati-mind-kuna-olen-venelane-superstaarisaate-voit-aitas-mul-aga-vene-perekonnanimest-tingitud-kompleksidest-ule-saada- "Alika Milova: "Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada.""], Õhtuleht, 17. detsember 2021 * Kasahstan asub regioonis, kus praktiliselt kõikides naaberriikides on viimase 30 aasta jooksul toimunud väga verised sündmused. Ja Kasahstan on õigusega uhke selle üle, et Kasahstan on enam-vähem ainukene stabiilne riik sellises turbulentses regioonis, endises nõukogude Kesk-Aasias. Ja Kasahstanis väga kardetakse tegelikult, et kõik need asjad, mis on toimunud Tadžikistanis, kus oli kodusõda, Usbekistanis ja Kirgiisias, kus on olnud pogrommid ja Kirgiisias ka revolutsioonid, et see asi kuidagi tuleb üle Kasahstani. * Tüüpiline Kesk-Aasia süsteem on see, et kui üks inimene saab ükskõik mis juhtpositsioonile, siin ei ole vahet, ole sa president või koolidirektor, siis ta tõmbab oma lähisugulased soojadele kohtadele. Ja need tõmbavad oma lähisugulased. Ja mingitpidi võetakse üle mingis valdkonnas juhtpositsioon, ja Kasahstani riigiga juhtus umbes sama asi. Ta võeti ikkagi väga üle Nazarbajevi hõimu poolt. ** Aimar Ventsel, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457337/ekspert-kasahstanis-on-rahulolematus-kuhjunud-kummekond-aastat "Ekspert: Kasahstanis on rahulolematus kuhjunud kümmekond aastat"], ERR, 06.01.2022 * Kasahstan on olnud Kesk-Aasia regiooni riikidest konkurentsitult kõige stabiilsem ja selle stabiilsuse taga on aastakümnete jooksul olnud president Nursultan Nazarbajev oma selgelt autoritaarse ja klannisuhetel põhineva valitsusviisiga. * Seda on võimalik olnud täheldada umbes kümmekond aastat ja islami vaimulikud ja ideoloogid Kasahstanis on proovinud võtta joont, et islam peaks olema Kasahstani riigi usk. Ja selle kaudu üritatakse haarata positsiooni mitte ainult religioosses, vaid ka poliitilises maailmas. [---] Rahva juhtide rolli võivad siin mingis mõttes haarata vaid islamivaimulikud, poliitilises sfääris selliseid juhte ei ole. ** Tiit Pruuli, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457070/pruuli-kasahstanis-tahab-voimu-juurde-rahvuslik-islam "Pruuli: Kasahstanis tahab võimu juurde rahvuslik islam"], ERR, 06.01.2022 * Kohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni. :Algas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine. * Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. :Diktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla. :Oskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse. * Putin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike. * Süvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu. :Eriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud. :Räägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks "suurest isast". * Legendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata. * Naabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga. * Õppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti. :NATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud. * Uurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus. :Kurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha. :Venemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus. ** Ants Laaneots, [https://www.err.ee/1608385955/ants-laaneots-venemaa-agressiivsuse-latted "Venemaa agressiivsuse lätted"], ERR, 29.10.2021 =Msg pudi= * Toomas Hendrik Ilves, Twitter, 04.09.2014: Eestiga on see lugu, et kui ise seda kritiseerin siis on savi, aga kui keegi teine seda teeb on küll selline tunne, et oibljaaa raisk. * Paarthurnax, Skyrim: What is better: to be born good or to overcome your evil nature through great effort? * Jim Ollinovski <poem>sai koidik su köidiku kätte oma paelte eest plehku ei pane ja mõista ei suuda ma mitte kumb põrgust ja kumb taevane ... vist unustasid nii ennast et äkki ei märganudki et koidik su verine vennas... ja sina ei ärganudki</poem> * Benedict Cumberbatch: I can feel infinitely alive curled up on the sofa reading a book. * T. S. Eliot: The purpose of literature is to turn blood into ink. * Kraffströmi valitsemisele oli iseloomulik, et suure Toome silla ümberehitamisel vahetati sügavamõtteline tekst ''Otio et musis sacrum''. mis oli Morgensterni poolt valitud selgelt silmas pidades teaduslikke instituute Toomel, vaimuvaese teksti vastu ''Otium reficit vires''. ** Emil Andersi mälestustest, tlk Aira Võsa * Hell is truth seen too late. - G.W.F. Hegel * The fuzziness that surrounds the designation "terrorist," the manifest impossibility of defining "terrorism," does not affect several provisional lacunae in French law: terrorists are at the source of this thing that one can define very easily: anti-terrorism, for which "terrorism" forms the ''pre-condition''. Anti-terrorism is a technique of government that thrusts its roots down into the old art of counter-insurrection, so-called "psychological warfare," to be polite. :Anti-terrorism, contrary to what the term itself insinuates, is not a means of fighting against terrorism, but is the method by which one positively ''produces'' the political enemy ''as terrorist''. * interview that Julian Coupat gave to Le Monde on 25 May 2009, tlk http://www.notbored.org/plagiarism.html :http://www.notbored.org/julien-coupat.html :Published in Le Monde on 25 May 2009 and translated by NOT BORED! 27 May 2009 * As Oliver Wendell Holmes once wrote, 'taxes are the price we pay for a civilized society.' * Kuna talvel on metsaloomadel ja lindudel öö puhkamiseks, siis ootamatu äratus suurendab energiakulu. Väiksel värvulisel võib pakaselisel ööl ärkamine lõppeda isegi surmaga, kuna ta ei pruugi lühikesel talvepäeval olla jõudnud piisavalt palju süüa, et külm öö üle elada. Südaöine ärkamine ei kuulu kindlasti ta plaanidesse. ** [[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], intervjuu: Aime Jõgi, "Tulevärk põletab raha, kiusab loomi ja linde ning saastab õhku", Tartu Postimees, 27.12.2021, lk 1 * On kaks vastandlikku poolt: mängijad ja fännid. Ent mängijateta ei saa me midagi teha, mis tähendab, et peame nende sõnumit senisest palju rohkem kuulama. Nõuda on lihtne, aga nemad peavad asja ellu viima. Samuti peame kuulama fänne, sest see tööstus ei saa hakkama emma-kummata neist. Me ei saa oma toodet ja vahvat liigat ära lõhkuda. ** Mikel Arteta, Londoni jalgpalliklubi Arsenal peatreener, ''cit. via'': Ville Arike, "Inglismaa teeb vutimeestest tänapäeva gladiaatorid", Postimees, 27.12.2021, lk 18 ="Kirjakeele teataja"= * Hääletamise üle õigekeelsuskomisjonis on mõnikord ironiseeritud, kuid ilmselt asjata, sest eks võeta igasugused kollektiivorganite otsused vastu sel moel. Pealegi distsiplineerib hääletamine komisjoni liikmeid, sunnib neid oma seisukohta põhjalikumalt läbi mõtlema ja formuleerima. (lk 4) * Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud silmapaistvad muutused eesti kirjakeele ja murrete funktsioonide ulatuses. Murded ja murrakud on kaotamas oma erijooni ja omavahel tasandumas. Maarahva linnadesse siirdumine on loonud neis uued suured inimeste rühmitised, kes pole keelelt veel jõudnud konsolideeruda. Linnamurded pole jõudnud kujuneda. (lk 5) * Keskkoolihariduse kiire laienemine, massiteabevahendite osa märgatav suurenemine infolevis on tõstnud kirjakeele (vähemalt passiivselt) igapäevase infokeele staatusesse. Kirjakeel pole enam väikesearvulise haritlaskonna keel, vaid on kujunemas rahva enamiku omaks. Selles on nähtud kirjakeele demokratiseerumist. Siit tuleneb ka rahva suurem huvi kirjakeele korralduse vastu. Olukorda teisendab veel teaduskeele osatähtsuse ja nõudmiste suurenemine, selle laienev mõju üldkeelele. (lk 5) * Kirjakeele toimimisala laienemine on kiirendanud funktsionaalstiilide kujunemist. Ilmselt pole meie kirjakeeles nii selgepiirilisi stiile kui rootsi või vene keeles, kuid sõnavõtud kassikulla, kantseliidi ja pärabaroki ümber osutavad stiilierinevuste olemasolule. (lk 5) * Muutumas on keele süsteemi ja keelereegli käsitus. Tagaplaanile on jäämas J. V. Veski range loogilise süsteemi nõue, aga ka J. Aaviku esteetilist mõju taotlev, erandeid esile tõstev süsteemi uuendamine. Poolehoidu on leidnud tšehhi keeleteadusest pärinev keelesüsteemi tsentri (tunnusekindla keskosa) ja perifeeria (ebakindlamate siirdealade) eristamise põhimõte. (lk 6) * Iga uuendusmeelset keelekorraldajat kammitseb traditsioon. Lihtsam on teadlikku normingut luua sinna, kus kirjakeeles seda seni pole olnud. Raskem on muuta varem kehtinud normingut, sest siis hakkab vastu harjumus senisega, traditsioonipärasus. Sageli kohtab mõttekäiku: mulle on see võõras, järelikult ei sobi, ei ole õige. Niisuguste otsustega ei peaks siiski kiirustama, vaid tuleks oodata, kas harjutakse uue keelendiga või ei. Mõnikord omandatakse uuendus kiiresti ja esialgne vastuseis vaibub, mõnel juhul aga ei ole aidanud ka propaganda ning protest on olnud tõepoolest õigustatud. Laiema protesti korral peaks otsus kuuluma uuesti läbivaatamisele. (lk 6) * Ükski keel ei saa olla teisele keelele etaloniks. Keelekorraldus peab arvestama iga keele kui orgaanilise terviku omapära. (lk 6) * Näikse, et mõnede eesti kirjakeele ortograafia kitsaskohtade kaotamisel on oluliseks saamas see, mil määral peab ja suudab keelekasutaja ortograafiareegleis rakendada keelevälist, entsüklopeedilist informatsiooni. Kas ta näiteks on enamikul juhtudel võimeline vahet tegema asutuse ja allasutuse, perioodilise ja mitteperioodilise väljaande vahel, nagu eeldavad praegused suure ja väikese algustähe reeglid. (lk 7) * Nihked eesti kirjakeele korralduses said alguse 1976.—1978. aasta õigekeelsusdiskussioonidest. Lootkem, et neid jälginud keeleavalikkus oskab kehtivatest reeglitest ja põhimõtetest lahus hoida üksikute keelemeeste mõnigi kord vastandlikke äärmusseisukohti. Vaba arvamustevahetus on väga oluline stiimul meie kirjakeele edendamisel ka edaspidi. Oleks siiski kasulik, kui hoidutaks oma seisukohtade monopoliseerimise, ainuõigeks kuulutamise katsetest, mis ei lase kuulata enam vastaspoole seisukohti, nii et diskussioon muutub viljatuks. Samuti tuleb end harjutada mõttega, et kuigi enda keelepruuk on meie arvates kõige õigem, kõige sobivam, siiski on see nii ainult meie endi jaoks, mitte aga alati keeleüldsuse tarvis. (lk 8) ** Huno Rätsep, "Saatesõna", lk 3-8 * Eri sõnaraamatuis tekiks siis küll väikesi erinevusi, aga mis sellest: ka inglise keele sõnastikud pole rõhu märkimisel päris ühel meelel ja mitte midagi pole selle läbi maailmas hukka läinud. (lk 35) * Mõistagi pole ka uus norming mingi mesileib. Mõned vajakajäämised on juba eespool esile toodud ja kindlasti on neid veel. Aga vana norminguga võrreldes on mingisugune edu ikkagi saavutatud. Tuleb ainult väga loota, et ka haridussüsteemis saadakse aru, et otsus on mõeldud emakeeleõpetuse hõlbustuseks, mitte' keerukamaks muutmiseks: rööpvormide moodustamise drilli pole koolis vaja harrastada, sest korrektseks kirjakeele tarvituseks piisab, kui osatakse moodustada üht rööpvormi. (lk 36) * Udo Uibo, kommentaar, "ÕPPIMA- JA MUUTUMA-VERBIDE MUUTMINE. Otsus 22. jaanuarist 1981", lk 31-36 * Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. (lk 55, VÕKi otsus) * Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed informatsiooni isiku soo kohta. (lk 59, kommentaar) ** Tiiu Erelt, kommentaar, "LÜHENDITE ÕIGEKEELSUS. Otsus 22. detsembrist 1982", lk 51-60 * Üks mainitud punktidest kergitas küsimuse, kas mitte seoses "Enekese" väljaandmisega ja sõnaraamatutööga Keele ja Kirjanduse Instituudis internatsionaliseerida ''z''- ja ''ž''-tähe asend, s.t viia need tähestiku lõppu. VÕK vastas sellele ülekaalukalt erapooletu suhtumisega (8 erapooletut, 5 vastu). Seega jääb tähtede järjekord tähestikus endiseks. (lk 60) * Alati korrektne ''z''-tähe hääldus eesti võõrsõnades on '''''s'''''. Koolis on soovitatav õpetada eeskätt niisugust hääldust. Tuleb vaid tähelepanu juhtida sellele, et nimedes ei saa ''z''-i alati nõnda hääldada. (lk 61) * Lootkem seejuures, et uued õpikud tutvustavad võõrsõna mõistet adekvaatsemalt kui senised, mis veel hiljutigi on kasutanud vanapärasest saksa filoloogiast pärit vahetegemist laen- ja võõrsõnade vahel ("võõrsõnadest tekib pidevalt laensõnu" jms). See ei vasta tänapäevasele arusaamisele sellest, mis on leksikaalne laen ja milline on oma- ning võõrsõna vahekord. Valdav enamik eesti võõrsõnadest on laenulised, s.t laensõnad. Sõna võib laenuda kohe omasõnaks või laenuda võõrsõnana ja selleks jäädagi. Võõrsõnade järkjärguline omasõnastumine on kaunis harv nähtus. (lk 64) * Lõpuks mõni sõna {{Sõrendus|tähestikjärjestuse}} kohta. Ei tohiks teha paha, kui kolm sellesse puutuvat seika koolis selgeks saaksid. :Esiteks see, et nimede ja muude märksõnade järjestamisel eestlaste tarbeks ning seoses eestikeelse tekstiga talitatakse diakriitiliste märkidega kahel viisil. Üldiselt neid ei arvestata, seega ''´a'' ja ''a~'' järjestatakse nii, nagu nad oleksid lihtsalt ''a''-d jne. Erandiks on tähed ''š'', ''ž'', ''õ'', ''ä'', ''ö'' ja ''ü'', millel on eesti <!--//-->tähestikus eraldi kohad, nii et kui mõni nendest juhtub olema võõrnimes, järjestatakse ta nii, nagu oleks ta eesti täht. :Teiseks on kombeks, et teatmeteostes ei tehta järjestamisel ''v''- ja ''w''-tähe vahet. Tava on sündinud olukorras, kus eestigi nimesid kirjutati kord ''V''-ga, kord ''W''-ga (''Wilde'' — ''Vilde'', ''Veski'' — ''Weski''). Praegugi kirjutatakse mõni nimi üsna ootamatult ''W''-ga (''Hans Wõrk''). Igal juhul kergendab nende tähtede kokkujärjestamine otsimist. :Kolmandaks tekib mõnikord hämmeldust kahe- ja enamasõnaliste märksõnade järjestajal. Vastavat küsimust on tulnud korduvalt kuulda ka keelemehel, ehkki keeleküsimus see õieti pole. Näiteks kumb tuleb ette, kumb järele, kas ''Franz Joseph'' või ''Franziska''? Vastus ei ole ühene. On olemas kaks eri järjestusviisi, sõnakaupa ja läbivalt. Sõnakaupa järjestamisel arvestatakse kõigepealt esimest sõna, siis teist jne. Et ''Franz'' on lühem kui ''Franziska'', siis jääb ''Franz Joseph'' ettepoole. Arvutimehed väljendavad sama mõtet sellega, et nimetavad tühikut (sõnavahet) "kõige väiksemaks", kõige esimeseks kirjamärgiks, mis jääb ''a''-st ettepoole. (lk 64-65) * Eesti tähestik on selline (sulgudes võõrtähed): a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y). Kokku 32 tähte, neist omatähti 27, nimelt 23 omasõna- ja 4 võõrsõnatähte. (lk 65) ** Henn Saari, "TÄHESTIKU-, HÄÄLDUS- JA TRANSKRIPTSIOONISEIKU", lk 60-65 * Asesõnad on kõige üldisema tähendusega sõnad keeles, mis oma konkreetse sisu saavad alles konkreetses tekstis. (lk 66) * Sõnade tähenduste normeerimine on üldse väga riskantne ettevõte. Tähenduste täpne määratlemine on kindlasti vajalik võõrsõnade ja terminite puhul, mille vale kasutamine tekitaks väärarusaamist (kuid sealgi ei tohiks seletusi või definitsioone normingutena võtta). Kõrge tarvitamissagedusega üldkeelesõnade tähendusi ja kasutamist ei ole aga vist tarvilik ega võimalikki ettekirjutustega reguleerida. On ju leksikaalne tähendus kõige kiiremini muutuv element keeles, mille nihkeid ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan ei ole suuteline fikseerima. (lk 72) ** Ülle Viks, kommentaar, "PRONOOMENITE ÜKSTEISE JA TEINETEISE NING OMA JA ENDA KASUTAMINE. Otsus 7. maist 1980", lk 66-72 * Nimede põhikujuks tänapäeva suhtluses on {{Sõrendus|kirjapi1t}}. Rahvuslikult seotud nimede puhul on suur kaal rahvuslikul (ametikeelsel) kirjapildil. Hääldust võime mugandada märksa vabamalt kui kirjapilti. Tänapäeva maailma nimetarvitus areneb samas suunas kui eestigi nimetarvitus käesoleval sajandil, see on originaalipärase kirjutusviisi poole. (lk 74) * Diakriitiliste märkide ärajätmist ei saa põhimõtteliselt soovitada. Erandi võib teha tüüpiliste toonikeelte toonimärkidele (vietnami keel). Märkide ärajätmine trükitehnilistel põhjustel võib olla mõnikord paratamatu, kuid nendesse juhtudesse tuleb suhtuda kui ühekordsetesse hädalahendustesse, mis välisnimede puhul ei ole paremad kui eesti nimede puhul (''Parnu, Voru, Kopu, Huuru, Poide, Oismae''). Mõnes keeles <!--//-->tähistab diakriitiline märk vokaali pikkust, selle ärajätmine on võrreldav eesti nimede kirjutusega ''Sarema, Sur Munamagi'' jne. (lk 74-75) ** "MAADE JA PEALINNADE NIMED NING RIIGI NSMETUSTE TÕLKED (LADINATÄHELINE RÜHM) Otsus 17. juunist 1983", lk 73-77 ** [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114092 "Kirjakeele teataja 1976—1983: Õigekeelsuskomisjoni otsused"], Tallinn: Valgus, 1985 =[[Hasso Krull]]= Hasso Krull, "Hando Runnel ja postmodernism", Vk 11/1988, lk 58-62 * Eesti kirjanduses peaaegu pole klassikuid ja ka Runnel ei saa selleks kunagi. Samas on meie luules olemas hulk vägagi silmapaistvaid moderniste (Under ja Suits, ka Juhan Liiv), ometi on selge, et ka nende hulka ei saa teda ilmselt arvata. (lk 58) * Pärast kuuekümnendate luule optimistlik-elujaatavast normaalstiilist eraldumist on Runneli luule olnud uudne ja järk-järgult üha lõdvemates sõltuvussuhetes eesti kirjanduse senise traditsiooniga. Mingiks poundlik-eliotliku tsitaatidele orienteeritud modernismi avalduseks võiks küll pidada 1976 ilmunud tippkogu «Mõru ning mööduja» — kui seda lugeda klassikakeskses võtmes, nagu talitas Karl Muru samal aastal ilmunud arvustuses «Tuuleveskitest tiigrini». Ometi osutub seesugune lugemisviis mitmete luuletuste puhul ilmselt ebaadekvaatseks, ja sellise nurjumise viljadeks ongi Muru-poolsed süüdistused maitsevääratustes, sündsusetuses jne. Seepärast võib kahelda, kas pole tegelikeks «vääratusteks» vahest just seesugused murulikud interpreteeringud ja kas poleks «Mõru ning mööduja» lugemisel soodsam lähtuda just kõigi ettetulevate intertekstuaalsuseilmingute (tsitaadid, allusioonid jne) mõeldavast paroodilisest taotlusest. (lk 58) * Runnel pole mitte ise muutunud ärkamisaegseks, mis oleks lihtsalt arusaamatu anakronism, vaid on kasutanud teatavaid ärkamisaegse luule «naiivseid» võtteid niisuguse tõsidusega, et need mõjuvad moodsatena. (lk 58) * Viimane lause mõjuks muidugi absurdsena, kui ärkamisaja lüürikal meie jaoks vähegi klassika staatust oleks. Tal on aga seda üksnes kirjanduslugudes; tõeliselt on ta ju «Noor-Eestist» peale ikka käibinud eelkõige negatiivse mõõdupuuna, kehastanud stiililaadi, milles haritum ja esteetilisem luuletaja ei tohi kirjutada. Ühtlasi on see laad olnud teatava nüüdseks ületatud «provintslikkuse», regionalismi sümboliks; et ta aga oli ettevalmistuseks sellele kultuurivormile, milles end praegu nii koduselt tunneme ja mille alalhoidmiseks ning kaitsmiseks peame nii kõvasti pingutama, jätab ta meile kuidagi eriti hale-armsa, ühtaegu süütu ja fanaatilise, lääge ja ülisiira mulje [---]. (lk 58) * Väitsin kohe alguses, et Hando Runnel ei saa olla klassik, ja püüdsin seejärel tugipunkte leida ka väitele, et ta ei saa olla modernist. Mis aga üldse tähendab «klassik»? Selle sõna tähendusmaht on tänapäeval niivõrd lai, et tekitab peaaegu polüseemiat, ja kui omistada talle lihtsalt tähendus «suur kirjanik», võiks seda ju Runneli puhul ka kasutada. (Iseasi, kui ollakse kriitiline nimelt «suure kirjaniku» mõiste enda suhtes.) Mõtlesin aga ennist selle terminiga siiski midagi muud: pidasin silmas ''klassikat'' kui kirjandust, mis orienteerub teatavatele '''juba leitud''' tähendustele ning püüab järgnevalt lihtsustada, lihvida, ajakohastada, viimistleda nende väljendust — püüdleb kuulsat «sisu ja vormi kooskõla». Modernism seevastu, pettunud klassikalistes tähendustes ja seega kogu klassikalises kunstis, vastandub klassikale ja lammutab ta vormi — kuid mitte nihilistlikult, vaid tõelise «sisu», senileidmata '''tõelise tähenduse''' nimel. Seejuures ei loobuta klassikast, vaid kasutatakse seda ära peamiselt negatiivse, valikuliselt ent ka positiivse eeskujuna; st luuakse oma projekt teatavas mõttes klassika «varemetest» lähtudes. (lk 59) * Postmodernne peaks olema kirjandus, mille skepsis tähenduste suhtes on märksa sügavam modernismi skepsisest; postmodernist ei saa uskuda üldse mingit lõplikku ja igavest, «tõelist» tähendust, ja nii on tema vaade klassikalistele kaanonitelegi teistsugune. Postmodernist ei lammuta ega adapteeri vanu kaanoneid, selleks et kehtestada uusi, et luua uut traditsiooni, uut kultuuriloolist müüti — ta tegutseb õieti üksnes emantsipatsiooni nimel ja valib selleks vahendid võimalikult eelarvamusetult. Milline peab aga olema selle emantsipatsiooni tulemus, eesmärk? — Kui võidaks teada seda, oleks emantsipatsioon hukatuslik nõiaring, lakkamatu tagasipöördumine oma vana rahulolematuse juurde, tume ning kaootiline «vabadus vabaduse pärast». Pole niisiis kindlat kaugemat eesmärki, vaid ainult väikesed lähedased eesmärgid ja vahendid nende jaoks. Kas aga võib Runnelit ka sellistel tingimustel veel postmodernseks nimetada? (lk 59) * Runneli skepsis tähenduste, lõpetatud ideede suhtes on kindlasti suurem kui enamikul meie praegusaja luuletajatel. (lk 59) * Kui me seega püüaksime kokku lüüa aatelisuse ja mitte-aatelisuse deebeti ning kreediti Runneli luules, ei pruugi me saada tegelikult mingit saldot. Võiks kogunisti öelda: Runnel ühe käega annab, teisega aga võtab. Ühe käega laob ta lugeja turjale identiteedikoorma, teisega aga kergendab seda; nii on ta vahest üldse kõige parem mõeldav rahvajuht. (lk 60) * Peab ka meenutama, et Runneli luulet tõestav rahvuslik müüt pole ju mitte autori enese loodud, vaid sellisena käibinud ammu enne ja väljaspool tema kõige «müütilisemaid» tekste. Runnel on müüdi küll üles korjanud ja, nagu vahel paistab, sellele salamahti oma patendigi võtnud, kuid see ei tähenda veel, et kõik nood tekstid oleksid loetavad vaid kui tolle kõikehõlmava ja ebaisikulise müüdi isikupärased representatsioonid. Arvan, et tüüpiline runnellik tekst oleks kas niisama või isegi veel edukamalt loetav ka hoopis teistsuguses ajaloolises situatsioonis (sellise oletuse mis tahes tõestuskatse mõjuks paraku küll väga monstroossena), ja kui Runnel ongi raskesti tõlgitav, siis mitte ta regionalistliku sotsiaalse müüdi pärast, vaid ikka just regionaalse keeleainese tõttu. Tasub rõhutada, et Runneli suur mõjujõud ei tulene sugugi otseselt esindatava müüdi erakordsest elujõust (milles omakorda ei saa küll kahelda), vaid Runneli teksti võimest intensiivselt sekkuda sotsiaalsesse protsessi ja osaleda selles diskursusena. Nii ei esindagi enam Runnel müüti, vaid ümberpöördult: müüt esindab Runnelit. Keeleline sündmus saab sotsiaalseks sündmuseks ja teksti topeltorienteeritus neile mõlemale võimendub maksimaalselt. :Võime niisiis öelda, et Runnel niihästi konstrueerib kui dekonstrueerib müüti. Sest sotsiaalse müüdi väljaviimine ülevast ideaalsest keskkonnast, selle muutmine tegelikuks jõuks hävitab, «sööb» müüti; mille tulemuseks on lõpuks paratamatult, et ka Runneli luuletusi hakatakse lugema teistmoodi, pikapeale üha vähem ja vähem müütiliselt. Igatahes ei ole müüt Runnelil mingi ainuline, vääramatu ''logos'', ja mitte kuidagi ei ole võimalik ette näha selliste luuletuste kõiki tulevasi lugemisvõimalusi. (lk 60) * Jah, Runneli tekst pole müüdi topis. Kuid siiski tajume, et runnellikus luuletuses sageli on midagi väga üldist, universaalset — et kogu luuletus esimesest sõnast viimaseni on lakooniline ja puhas, ebaisikuline '''üldistus'''. Ega selline üldistus saa ju ometi olla postmodernne? Peaks ju postmodernne kirjandus tegelema rõhutatult isiklike, autorilähedaste elamustega, küündides kuni keelekasutuse ülima idiolektilisuseni. Runnelil aga on ka stiil niisama üldistatud, puhastatud ja välja töödeldud; tundub ent, et postmodernismi seisukohalt ei tohiks kirjanikul üldse olla stiili, või kui, siis ainult «halb stiil». (lk 60) * Pealegi pole postmodernism mingi kindlate tunnuste, normide kogum; postmodernism ei taotle kehtestada kaanonit, järjekindlat meetodit. Üldse ei ole ta mingi seestpoolt, alglätetest vaadeldav ja suunatav liikumine, vaid üksnes väljaspoolt, distantsi pealt märgatav ja kirjeldatav praktika. (lk 60) * «Tautoloogia on lihtsalt mees, kes suitsetab Camel-sigaretti, seljas kaamelivillane mantel» (G. C. Infante). (lk 61) * Võib muidugi pärida: kui kirjandustekstide vahetu kehalisuse määr neist endist juba sedavõrd võimsamaks paisub, kuhu jääb siis vana hea idealistlik Kunst? Vahest on hoopiski aeg hakata talle juba tasapisi kirsturaha koguma? — See järeldus ongi täiesti korrektne ja õige. Sadakond aastat tagasi jõudis mäletatavasti meieni teade Jumala surmast; nüüd peab siis hakkama möönma, et ka see äbarikuohtu poolvend on talle järele läinud. Eks hakka ju hale peale tulema! — Allakirjutanu, paraku, peab siiski nentima, et tema süda siinkohal suuremat ei heldi. Pigem rõõmustab ta, et langeb ära võimalus nendele luuletustele kohe «luule piiripealsuse» diagnoos panna, nõnda neist valutult ja odavalt vabanedes. Jah, matusekellade helisedes peab nad pigem tunnistama teatavateks murdekohtadeks, lõhedeks, perspektiivideks uude lõpmatusse. :Kui aga haledus ikkagi peale tuleb: võib end lohutada mõttega, et kirjanduse, esteetika tõenäone kadumine iseenesest veel sugugi ei tähenda, et peaks kaduma kirjutatud tekstide lugemise komme üldse. Vahe on õieti vaid selles, et neid siis enam ei loeta kui kirjandust (kaasa arvatud uusaegsed puhtkirjandusliku adressaadiga tekstidki). Tekstile lähenemiseks kasutatavate kognitiivsete stiilide funktsioon teiseneb; võidakse lugeda ka täiesti fiktiivseid tekste, võidakse uskuda asju, mida pole olemas, ilma et see seepärast peaks tähendama «kirjandust». Lõpeb maniakaalne «loomingulisuse», «isikupärase käe<!--//-->kirja» otsimine keskajal kirjapandust, rahvakunstist, kaljujoonistest jne. Minu meelest oleks see uusaja inimese tõeline emantsipatsioon kõige väsitavamatest rituaalidest — kuid selle kaugemaid eesmärke, nagu öeldud, oleks kuritegelik ennustada. (lk 61-62) * Naaskem aga Runneli juurde. Kohati näib ta olevat justkui vahendaja, vahemees muistsete konventsioonide ja võõra tuleviku vahel. Seepärast võiks ehk väljendada tunnet, mis mind käibivale eesti kirjanduse kogumile mõeldes sageli haarab: nimelt sagedast kahjutunnet, et mitte tänane juubilar ei ole meile kirjutanud «Kalevipoega». Tõsi, teatava moodsa kõõrdpilguga lugedes on ju ka Lauluisa oopus kogu oma sõnastuse pillavas pentsikuses päris mõnus lugemine — aga ainult ajuti, ainult lõiguti. Miks ent ei võiks tema kõrval figureerida ka uusi konkureerivaid eeposi? Mitte üksi seesuguse filoloogilise erialakirjanduse laadis, nagu Ridala ja Annisti omad, vaid midagi otseselt maarahvale, sõna kitsamas ja laiemas tähenduses. See peaks olema küllalt vabas vormis, mitte üleliia modernne, traditsioone ja pärimusi (mitte üksnes parodeerivalt) arvestav, kuid mitte ka neid fetišeeriv, mitte igi-igavest müüti kehtestada taotlev — just nii, nagu kirjutab Runnel. Lühidalt, see peaks olema eesti rahva postmodernistlik eepos — kui midagi niisugust suudetakse kujutleda. Arvan, et seesugune paradoksaalne fenomen võiks olla väga mõjujõuline. (lk 62) * Kui nüüd veel kord vastata eespool tekkinud küsimusele, vastaksin: kõik, mis Hando Runneli kirjutatus on aktuaalset ja ärritavat, viitab sellele, et ta põhiliselt on postmodernne maarahvalik luuletaja. Meil on küll luuletajaid, kellele toetudes postmodernismi-teooria ülesehitamine kulgeks vähemate vasturääkivustega (nagu Ene Mihkelson või Juhan Viiding), kuid peab arvestama, et Runneli puhul eriti tugev rõhk langeb regionaalsusele, ning sel on omad konsekventsid. Eesti postmodernism peab paratamatult tegema pingutusi teatavate positiivsete identiteedikujutelmade moodustamiseks, kuna see on kõige tõhusam vastutegevus riiklikult lansseeritavate negatiivsete, skisoidsete pseudo-identiteetide kuhjumisele ühiskonnas. Rahvusliku identiteedikujutelma toetamine võib niisiis ikkagi olla sotsiaalselt emantsipatiivne tegevus — ja Runnelil, nagu järeldasime, on ta seda suurimal määral. :Runnel seega kahtlemata on luuletaja, kelle kirjutatu tagasimõju nii muutuvale keelele kui käimasolevale sotsiaalsele protsessile on võrdselt tugev ning seotud, kelle puhul teksti topeltorientatsioon võimendub maksimaalselt. Juubel pole Runneli puhul tegelikult kuigi oluline teetähis, sest tema luuletuste lugemist ilmselt jätkatakse endise aplusega, nagu poleks juubelit olnudki. (lk 62) * Mannakreem ja õllevaht, :mina armastan neid kaht! :(«Punaste õhtute purpur», lk 63) =[[Kaspar Viilup]]= * Kuigi 2020. aastal hakati ennustama, et koroona tõttu näeme lähiaastatel vaid pandeemia- ja isolatsiooniteemalisi linateoseid, siis sellega on suuresti mööda pandud, vähemalt praegu midagi sellist veel liialt ei paista. Pigem on üks iseloomulikumaid tendentse kinoturul hoopiski filmide korduv ja korduv edasilükkamine. See võib näida pragmaatiline detail, aga Ergo Kulla "Soo" puhul tekkis küll tunne, et olin seda filmi juba enne kinno jõudmist näinud. Pea aasta aega on kõik kohad täis promomaterjale ja intervjuusid, sellest filmist on räägitud iga võimaliku külje pealt ja tekib põhjendatud küsimus: kas kinolinalt saab üldse mingit üllatust oodata? * Ergo Kuld ja Martin Algus on kommertsmeelelahutuse meistrid, nad oskavad kruttida asjad sedasi paika, et kinno tuleb nii teismeline kui ka pensionär ning päris hapu näoga keegi neist kinost ei lahku. Kodumaiste sõltumatute – või ütleme õigemini, erarahade toel valminud! – filmide ühendav joon ongi enamasti konfliktide puudumine, kõikvõimalikest äärealadest kaarega mööda minemine. Kui üldse mingit vastuolu otsida, siis võib ju nokunaljad kahtluse alla seada, aga "Soos" pole neidki... * "Soo" kannataks otsekui samade murede käes, mida võis näha ka "Tõe ja õiguse" ekraniseeringu puhul: kujutades ajaloolist Eesti maaelu tekib filmitegijatel ikka ja jälle tahtmine reaalsust ilusamaks kirjutada. Eelistaksin, kui metsade ja soode vahel seiklemist kujutataks kreutzwaldilikust mütoloogiast lähtuvalt, pigem võetakse aga aluseks läänelike ajastudraamade traditsioon. Vuntsid on sirgelt aetud, baaris istuvad joodikud küllalt klanitud, sopp, muda ning rokk alati kuidagi esteetiline ja õige koha peal. On olukordi, kus sedalaadi klantspilt töötab, tepituna kirvega vehkivate maniakkidega tekib aga dissonants. * Jätke see ilusat maaelu korraks kõrvale ja keereake teraviku just tumeduse poole. Tegelikult saaks vabalt ka "Soost" natuke ümber monteerides õudusfilmi teha: annad rohkem ruumi rapikus ragistamisele (mis meenutas kohati isegi Toomas Hussari "Seenelkäiku"!) ja olekski igati viisakas ugri-''slasher'' käes. ** Kaspar Viilup, [https://kultuur.err.ee/1608501002/arvustus-soo-zanrikino-potentsiaal-rahvafilmis ""Soo": žanrikino potentsiaal rahvafilmis"], ERR, 15.02.2022 =[[Ernest Hemingway]]= :Eestlased tsiteerivad uhkusenoodiga Ernest Hemingway lauset, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. Ent see pole täpne tsitaat. 1937. aastal ilmunud teoses "Kellel on ja kellel pole" (eesti keeles ilmunud 2001 Mart Kanguri tõlkes) on hoopis järgmine lõik: :"Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all "Meie kartmatute rännumeeste saagad". Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees." =Ojasoo ja Semper= [https://kultuur.err.ee/1608500957/tiit-ojasoo-ainult-ideest-ei-piisa-peab-olema-joudu-ja-pealehakkamist "Tiit Ojasoo: ainult ideest ei piisa, peab olema jõudu ja pealehakkamist"], ERR, 15.02.2022 :Klassikaraadio "Delta" saates intervjueeris Lisete Velt 20. veebruaril esietendub ameerika ajakirjaniku Nellie Bly reisiraamatust "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma" inspiratsiooni saanud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus "72 päeva". Ojasoo: * Me oleme tõesti kuude kaupa uurinud seda, millised on meie sotsiaalsed piirid või kuidas üksteist puudutada. Ma väga loodan, et publik saalis tunneb seda, et inimese keha on väga ilus. * Ainult ideest ei piisa, peab olema jõud ja pealehakkamine Semper: * Selleks, et näitlejatega luua pilte, selleks peavad olema pildid, mida me koos saame vaadata. * Impulss on see, mille sa pead ära tundma ja siis sa vormistad selle võib-olla mingisuguses arusaadavas keeles, et teistega jagada seda ideena. =[[Indrek Allmann]]= * Muidugi on arhitektid kõik isiksused ja enamus neist on väga tugeva loojanatuuriga, mis tähendab ühtlasi seda, et esineb nii sõpradeks saamist kui tülliminekut. * Ekspordi rõhutamine tuleb sellest, et maailm on avardunud. Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia. * Me ei saa viia arhitekte bussiga välismaale ja öelda, et hakake nüüd eksportima. * Arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid on ametid, kelle looming käib autorikaitse seaduse ühe paragrahvi alla. Täna me oleme kolm erinevat liitu. Aga tõenäoliselt on meil palju ühist. * Kui minna kohalikku omavalitsusse oma projekti kooskõlastama, siis võib juhtuda, et kooskõlastaja on vene keele õpetaja, võib-olla zootehnik, paremal juhul maamõõtja. * Kummalisel kombel omavalitsused kurdavad, et ükski arhitekt ei taha neile tööle tulla. Isegi kaunite väikelinnade peaarhitekti kohale on raske inimest leida. Samas arhitektidel ei ole tööd. * Arhitekti koolitus on riigile väga kallis. Tuleks leida neile inimestele kohad kasvõi riigi struktuurides, kus nad saaksid oma kooliraha tagasi teenida. Ma väga austan arhitekte, kes täna töötavad riigi struktuurides hoolimata sellest, et neid seal tihtipeale ei mõisteta või neist kiputakse poliitilistel või mittepoliitilistel põhjusel üle sõitma. * Need on need kolm teemat, mida pean Arhitektide Liidu juhina kõige olulisemateks. Ülejäänud mass küsimusi voolab nagu jõgi, mille peal katsun surfata ise minimaalselt märjaks saades, sest vastasel korral on oht uppuda. * Riigiarhitekt on termin, mis tekitab paljudes mõistmatust. Samas Eesti-suguses väikeses riigis oleks see väga efektiivne ja suisa hädavajalik lahendus. :Maailmas on erinevaid traditsioone, kuidas arhitektuuriasjadel silma peal hoida. Näiteks Suurbritannias on praktika, kus riigiametite, omavalitsuste ja kinnisvara planeerimisega tegelevate ettevõtete juures on arhitektide nõukojad. Kõrval on Iirimaa, kus seevastu nõukodasid niipalju ei ole ja kompetents on koondatud riigiarhitekti meeskonda. :Tegemist on nõuandva organiga, mis on partneriks ministeeriumitele, aidates neil välja töötada oma kinnisvarapoliitikat. Riigiarhitekt on partneriks ka omavalitsustele, kes vajadusel saavad abi ja nõu küsida, kasvõi nendesamade hangete puhul, kui on oht, et neid tahetakse vaidlustada. Riigiarhitekti meeskond levitaks hangete kohta kogemusi headest praktikatest ja oleks toeks. :Riigiarhitekt ei ole kindlasti see, kes hakkab omavalitsusele ütlema, et miks te nii koleda roosa maja tegite. Küll aga on selle ametkonna pädevuses suuremad üleriigilised planeeringud, samuti peaks riigiarhitekt aitama kujundada välja riigipoolseid seisukohti arhitektuuri ja planeerimist kaasavate küsimuste lahendamises. * Indrek Allmann, intervjuu: Mari Kartau, [https://kultuur.err.ee/297969/indrek-allmann-kui-me-ise-valja-ei-lahe-siis-tullakse-siia "Indrek Allmann: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia"], ERR, 29.03.2014 * Kui Tallinna linnaplaneerimise ametis oli siiani tööl u 20 arhitekti, siis Helsingis on vastavas osakonnas neid tööl 240. Tallinn on proovinud paarikümnekesi 240 inimese töö ära teha ja see on paratamatult väljendunud ka linnakeskkonnas. * Üldjuhul on eri erainvestoritele kuuluvad tükid linnaehituslikus mõttes ääretult pisikesed. Sellest tulenebki, et Tallinn on nagu rosolje, kus mõned tahavad palkmaja, teised valget funki. Ja kui eraettevõtja oma krundi ära planeerib, siis tänavad sinna ümber, infrastruktuur, koolimajad käivad juba kõrgelt üle mõistuse ja sellega ei viitsi keegi eriti tegeleda. * Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe sündisid tegelikult väga selgetel aastavahemikel ning näitasid, et tegemist oli süstematiseeritud ja selge linnaplaneerimisega. Dmitri Bruns oli toona Tallinna peaarhitekt ja tema juhtimisel need linnaosad sündisid. Kas nad meile meeldivad või mitte, polegi isegi oluline, terviklikud on nad igal juhul. * Olen väsimuseni korrutanud, et tegelikult on Tallinn ammu valmis kiirema transpordi sünniks. Vahet pole, pakub seda linnarong, metroo või kiirtramm. Aga muidu me inimesi autodest välja ei saa ja loome jätkuvalt autostunud maailma. * Kui Ülemiste City asub vanalinnast paremal pool jalakäigutsooni ning Paljassaare vasakul, siis punktist A punkti B sõitmine võtab praegu eksisteeriva trammiga 55 minutit. Tulevikus saab Ülemistest sõita 40 minutiga Pärnusse. Kuidas saab olla võimalik, et Tallinna linnas on ühistransport nii aeglane, et sa jõuad enne põhimõtteliselt teise Eesti otsa? Pärnu rand on lähemal kui Paljassaare rand. * See, et me ehitame kuskile Rae valda või Rannamõisa tee äärde mingitele põldudele kortermaju, on täielik katastroof. Linna äärealad peaksid olema madala tihedusega ehk põhimõtteliselt eramutele, linn peaks aga olema tihe ja selge keskusega, sest see vähendaks ühistranspordiprobleeme, võimaldaks püsida elus teenindussektoril ja vähendaks ühiskonna liikuvusele tehtavaid kulutusi. ** Indrek Allmann, intervjuu: Kärt Anvelt, [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/92914405/tallinnasse-kerkib-moodsaim-kliimaneutraalne-linnaosa "Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa"], EPL, 23.03.2021 =[[Roman Jakobson]]= * A missionary blamed his African flock for walking undressed. "And what about yourself?" they pointed to his visage, "are you not, too, somewhere naked?" "Well, but that is my face." "Tet in us," retorted the natives, "everywhere it is face." So in poetry any verbal element is converted into a figure of poetic speech. ** Roman Jakobson, "Closing Statement: Linguistics and Poetics", in: Thomas A. Sebeok (ed.), Style in Language. Cambridge, Massachusetts: The M.I.T. Press, p 377. First edition 1960, second printing 1964, this comes from second paperback printing, 1968. =[[Kaja Kallas]]= * Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse – andmete vaba liikumise – eest seismist, sest andmed moodustavad eduka kaksikpöörde tüve. * Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu- ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisemateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus. "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia. * Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. :Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii kommunismist kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka muskli kasvatamiseks vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks. * Huvi või geograafia võib küll olla koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile toetuvad kokkulepped. * Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. * Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu. * Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatud burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoritega sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikku plaanides tuleb aga silmas pidada, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse lõpptoodetesse, teenustesse ja ka tarneahelatesse sisse arvestatud keskkonnamõju. Ka äriplaanides, reitingutes ja laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadud, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas. * Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu. * Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest. Kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada. :Üks tähelepanuväärne positiivne muutus, mis Euroopaga on juhtunud, on Euroopa Liidu igapäevane kohaolek inimeste elus, mille parimaks näiteks ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka vaktsiinid ja koroonasertifikaat. * https://www.err.ee/1608412217/kaja-kallas-emissioonide-eksportimine-on-pesueht-rohepesu Kaja Kallas: emissioonide eksportimine on pesueht rohepesu Kaja Kallas riigikogus tehtud ülevaates valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ERR, 23.11.2021 tsitaadid: * Märtsis ütlesin, et "on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata". * "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. * Tuntud välispoliitika ekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus: "Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis "teiste vahenditega". Need on väiksema hinnaga. Need on rohkem mõjusad. Ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad ka võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega." * Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võivad ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: "kindel piir muudab naabrid talutavaks". * Vajalikud muutused ei ole vaid tehnilised. Ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu". * Loodusuurija David Attenborough ütles Glasgow kliimakonverentsil tabavalt, et meid peaks kannustama meeleheitlik lootus ja mitte halvav hirm. Seesama tunne, mis Tiigrihüppe eel. Seesama tunne, mis kolm kümnendit tagasi. Rohepööre peab olema kodanike rohepööre. =Virginia Woolf= '''Virginia Woolf''' (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882, South Kensington, London – 28. märts 1941 Lewes, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid. Tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad "Proua Dalloway" (1925), "Tuletorni juurde" (1927), "Orlando" (1928) ja "Lained" (1931), samuti feminismiklassikasse kuuluv essee "Oma tuba" (1929). "Proua Dallowayl" põhineb omakorda [[Michael Cunningham]]i romaan "Tunnid" (1999). Eesti keeles on ilmunud Woolfi romaanid "Tuletorni juurde" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 ja 2005), "Orlando: elulugu" (tlk Riina Jesmin, 1997), "Proua Dalloway" (tlk Riina Jesmin, 1998), "Lained" (tlk Riina Jesmin, 1999 ja 2008), samuti essee "Oma tuba" (tlk Malle Talvet, 1994), valimik "Esseed" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning rida lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8). * So with the house empty and the doors locked and the mattresses rolled round, those stray airs, advance guards of great armies, blustered in, brushed bare boards, nibbled and fanned, met nothing in bedroom or drawing-room that wholly resisted them but only hangings that flapped, wood that creaked, the bare legs of tables, saucepans and china already furred, tarnished, cracked. What people had shed and left - a pair of shoes, a shooting cap, some faded skirts and coats in wardrobes - these alone kept the human shape and the emptiness indicated how once they were filled and animated; how once hands were busy with hooks and buttons; how once the looking glass had held a face; had held a world hallowed out in which a figure turned, a hand flashed, the door opened, in came children, rushing and tumbling; and went out again. ** Virginia Woolf, To the Lighthouse, Harmondsworth, Penguin, [1929] 1975, 147. Motto for Carolyn Steedman, "Dust". <!--{{JÄRJESTA:Woolf, Virginia}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]--> =Anna Murray Vail= =="Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III"== Anna Murray Vail, [https://books.google.ee/books?id=WhkgAQAAMAAJ&pg=PA385&dq=%22anna+murray+vail%22&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwigwOT2rIjuAhVixIsKHXCnBYIQ6AEwBnoECAEQAg#v=onepage&q=%22anna%20murray%20vail%22&f=false "Notes on the Flora of Smythe County, Virginia. III"], Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * pOPULAR tradition declares that the distance from Marion ·*־ to White Top Summit is twenty-eight miles, and even the most hardened mountaineer calls it the very worst road in the state, and looks upon the ascent of the mountain as an achieve· ment for a lifetime. Most of the residents of Marion look what they called "that ׳ere company" fora party of full-fledged lunatics, when they learned that'we meditated its ascent a second time, having already spent three nights upon the summit. Our traveling outfit consisted of two wagons—one fairly strong, drawn by a team of good horses, the other bearing a perilous resemblance to the "deacon's one-hoss shay “ toward the close of its magic century. The team, however, was good, though the driver was not a man of brilliant intellect. Neither of the men, born and bred in Marion, had ever been on the mountains, and both would infinitely have preferred to stay at home. It was on a dull day during the last week in May that we started. The road was passably good till we began (he ascent of Iron Mountain, which was crossed at an altitude of over three thousand feet in a driving hail-storm. Along the gap, among the Hemlocks, there was a small grove of White Pine and beautiful thickets of Rhododendron Catawbiense intermingled with Mountain Maples (Acer spicatum), Striped Maples (A. Pennsylvanicum) and great hedges of the luxuriant Purple-flowering Raspberry (Rubus odoratus). The road on the descent of Iron Mountain winds for two or three miles along White Top-tree Creek; the many small brooks that feed it run through dense forests consisting for the most part of Hemlock. Some of the trees are magnificent specimens, three to four feet or even more in diameter, and tower above everything else in the gloomy ravine, where Rhododendron maximum made an impenetrable tangle, individual plants being over twenty-five feet in height and tree-like in character. Kalmia La ti folia was there also in great abundance, quite respectable little trees, with the gnarled, picturesque aspect of old Apple-trees. At that season, however, the only conspicuous tree in flower was Magnolia Fraseri. Manv of them must have exceeded the filty feet given as their height in Gray's Manual, for in some instances they seemed to rival the giant Hemlocks themselves. These made a picture to be remembered long. All along the gorge the straight, slim Magnolias, their light green leaves glistening with the rain-drops from the sudden shower, stood out in such dear outline *against their dark evergreen background that each graceful, perfect flower seemed conscious of its beauty. For several miles at each turn of the road we saw a scries of lovely trec-groups, and though, of course, there were many other interesting and remarkable trees. Chestnuts, Maples, Oaks and Tulips, the remembrance is only of the Hemlocks and Magnolias. At a fork of the road we missed the right turning, and in consequence had to endure six miles, instead of two, of the roughest of corduroy roads; our ״*one-hoss shay,’* unlike its lamous prototype, breaking down on an average every two hours. We were unable to reach the mountain that night, and took refuge in a small wayside inn near Green Cove on the North Carolina border, some twelve miles by the roud from the top. Near the spring where our hostess kept her milk-uans and great stone jars of butter, we found an antique Kaimia that has survived many winters. It was about twenty-live feet tall, and at six inches from the ground measured seven feet and two inches ; at one foot from the ground four feet and three inches in circumference. It was not yet in bloom, but its magnificent proportions compcltcd our admiration. Among the plants not collected before, nearer Marion, was Phacelia finibriata, with charming little white flowers, a smaller and more delicate species than P. Purshii. With it along a little mountain stream was the tiny spring beauty, Claytonia Caroliniana, in fruit. The woods were all second growth, and, with few exceptions, large trees were seldom seen. A thousand feet or so below the summit we passed through a belt of Spruce-trees growing in a deep black loam bog. Clintonia umbellata grew there in great beds and was at its best; C. borealis was just beginning to show its pretty green bells, and unusually large specimens of the yellow Adder’s· tongue (Erythronium Americanum) were still blooming. Streptopus roseus, with its tiny rosy bells, was plentiful; the delicate white Thalictrum clavatum grew along every little rill and ditch, as did also a particularly large and handsome swamp form of Viola cucullata. Of all the swamp flowers, however, the roost conspicuous and luxuriant was Anemone trifolia. Tins charming little plant, so long confounded with A. nemorosa, has rather an interesting history, which has recently been published by Dr. britton in one ol the Afrmoirs of the Torrey Club. It was collected twenty-five years or more ago by Mr. Canby on the Salt Pond Mountain, and again by Mr. Curtiss on the Peaks of Otter. It had been considered a distinct species, but on comparing it with the European A. trifolia it was found to be identical, and republished as such. Two years ago we found it in great abundance in flower and fruit in the localities mentioned above, und all through the higher altitudes of the Smythe County mountains we found it this year in even greater quantities, and especially fine in the great swamp on While Top. The plant stands mostly six to eight inches hign,and sometimes even higher, and has m every way larger and coarser leaves and larger flowers than the trail little Wood Anemone of the northern lowland woods. The Spruces were neither very old nor very large trees, and their very ancient appearance was caused by the luxuriance of the moss and lichen crop with which their trunks and branches were covered. Above the Spruce-swamp, on the edge of the road, stood a venerable Hirch, one of the remains of the older forest on the mountain—a great gnarled old trunk that measured at three feet from the ground within two inches of twenty-three feet in circumference. Some twenty feet or more from the ground the main trunk was separated into four great erect branches, each a large tree in itself. Range after range of billowy forest-clad mountain-tops of ever-increasing height, with the Roan and Grandfather mountains for a somewhat hazy background against a cloudless midday sky, was the sight that greeted us as we came out of the woods'on to the great open field at an altitude of over 5.600 feet. The mountain-slope was not precipitous, but the great semicircle of North Carolina mountains lay apparently just at our feet. The grassy, rocky field, many acres in extent, the gra/ing-ground of many cattle, spreads right and left of the httle group of cabins, where we stayed that night. The actual summit is covered with a dense forest of Black Spruce /Picea nigra). The grass is strewn with Violets and little low iitraw-berry-blossoms, and above, near the trees, the dainty little Carolina Claytonia was blooming, while the fragrant Trailing Arbutus still lingered in the dense shade. Under the Spruces we walked nearly knee-deep in luxuriant mosses, and the Cryptogamic collection was very large and mosi interesting. On (he topmos( cliff Rho<lodendron Catawbiense hardly showed signs of color on its great buds, though along the valleys we had collected and seen i( in bloom fora couple of weeks. From those rocks we saw three white-iiowered shrubs and trees blooming in the valley below : Amelanchier Canadensis, the Servicc-uerry of the natives, its fruit already tinged with red; the Wild Red Cherry (Pro n us Pennsylvanica), a graceful little tree covered with slender-pedicelled, delicate white blossoms, and the crowning glory of the whole, the Hobble-bush (Viburnum lantanoides). its great Hydrangea-like creamy cymes shining among the dark evergreens ",like a good deed in a naughty world." Some of (he moss-covered boulders were overgrown with clumps of (he Fetid Currant {Ribes prostratum), a pretty shrub notwithstanding its rather forbidding name, which, however, is well merited. Early the next day we started on the return (rip by a shorter and somewhat better road. On the south-east side of the mountain the white Baneberry (Act.׳ea alba), (he Blue Cohosh (CaulophyCum (halic(roides). with strange, inconspicuous little greenish and brownish Mowers, and the Umbrella-leaf (Diphyl* leia cvmosa) had foi* a distance complete possession of the wood's. The Diphylleia is a tall, handsome plant, with large, coarse, roundish peltate leaves and small cymes of white flowers with bright golden-yellow stamens. Along the road (wo yellow Umbelliferous plants were abundant, the small Zizia Bcbbii, and the larger, more showy Thaspium barbinode. At a somewhat lower altitude we found a thicket of Menziesia glohularis, wi(h what in the Manual is called Vaccinium corvmbosum, var. pallidum. The Blueberry is a slender shrub, with Hat. spreading, very light green leaved branches and very full clusters of greenish white bells. The Pipe-vinc (Aristolochia SiphoJ grew high over shrubs and up on trees, and was covered with its strange little brown flowers. During the latter port of (he descent we were caught in another storm, and reached Marion at nightfall in a drenched condition. The luxuriance and almost abnormal growth of the mountain vegetation are not to be wondered at when the rainfall is taken into consideration. The day without a thunderstorm or sudden, short shower was a rarity, and a three days' drought happened only once during our six weeks'sojourn in the county. =Epi Tohvri= '''Epi Tohvri''' (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses. =="Georges Frédéric Parrot"== Tsitaadid väljaandest: Epi Tohvri, "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 * "Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses". Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2/2018, lk 227−260 * "Valgustusajastu uue ülikooli idee – "Akadeemiline küla" – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2018, 64−91 * "Otto Friedrich von Pistohlkors ja Rutikvere mõis". Kodres, K.; Maiste, J. (toim.). "Eesti kunsti ajalugu. 3. osa, 1770-1840 = History of Estonian art. 3, 1770-1840" (lk 64−68). Eesti Kunstiakadeemia, 2017. * "Vabamüürlusest Venemaal ja Läänemere ääres". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2/2016, lk 143–146 * "J. W. Krause arhitektuurikabinet ja erialaraamatukogu". Rmt: "Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas". Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281–310 * Käsper, Marge; Tohvri, Epi. "Georges Frédéric Parrot' prantsuse nimest, päritolust ja retoorikast: rektori tervituskõne keisrile ja selle lausumiskontekstid". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2015, lk 36–50 * "Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon". Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 2014, lk 93–112 * "[https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/1baf5913-f7a5-49a5-a78c-edd37bd6454a?name=Fail_1174-2431-1-SM.pdf&type=application%2Fpdf Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad]". Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLI, 2013, lk 11–30 * "Eesti luterliku kirikuehituse kontekstuaalsed muutused 19. sajandi keskel". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 21/1-2, 2012, lk 273–277 * "The Enlightenment and Standard Facades in Tartu". Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, Volume X, 2010, lk 5–13 * "19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast". Rmt: "Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat", lk 35–49. Tartu: [[Elmatar]], 2010 * "''Philantropin'''i mõju Eesti pargikunstile". Rmt: "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool, 2009, lk 60–73 * "Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimendist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimesel poolel". Rmt: "Klassika ja klassitsism", Ehituskunst = Estonian architectural review 36/37. Tallinn: [[Eesti Arhitektide Liit]], 2003, lk 32–51 =[[Emily Green Balch]]= [[Pilt:EmilyGreeneBalch.jpg|pisi|Emily Greene Balch]] '''Emily Greene Balch''' (8. jaanuar 1867, Boston, Massachusetts, USA – 9. jaanuar 1961, Cambridge, Massachusetts, USA) oli USA majandusteadlane, sotsioloog, kirjanik ja patsifist, kes 1946. aastal pälvis koos John Mottiga Nobeli rahuauhinna panuse eest Naiste Rahvusvahelise Rahu ja Vabaduse Liidu arengusse. * Religion seems to me one of the most interesting things in life, one of the most puzzling, richest and thrilling fields of human thought and speculation... religious experience and thought need also a light a day and sunshine and a companionable sharing with others of which it seems to me there is generally too little... The Quaker worship at its best seems to me give opportunities for this sort of sharing without profanation. (lk 60) * [Hispaania kodusõjast, kirjas WILPFi eestseisusele, 26. august 1936:] We believe that nothing can be settled right by the method of fighting nor in the midst of fighting. Everything sould be done to secure a truce, at least, so that reason could have a chance to make itself heard. [---] :I have no patience with the legalistic view that beyond the policy of refusing to send in war supplies (which, important as this policy is, is a purely negative one) friendly governments can do nothing to stop the present horrors without recognizing the rebels and giving them the status of belligerents. 'Friendly offices' conciliation can always be tried. If the Governments had the will to do something they could. :As it is, with the Governments and especially the great European Powers, lined up in their sympathies behind the two parties and therefore against each other, they are unlikely to act, and we have great cause for thankfulness if only the general explosion is not brought to pass. 5 (lk 324) * [1934:] There is a powerful current of feeling of the duty and happiness of merging self in the community whether in Fascist Italy, Soviet Russia or Hitler Germany. It is powerfully stimulated by government propaganda but apart from this it seems to me clear that it is a psychological current which has deeper spurces than the self-interest of those who are in power. 8 (lk 326) * [1927:] How many Americans not only believe, but openly maintain, that fascism is better than democracy, that unthinking obedience is better than action based on individual conscience and thought, that patriotism is synonymous with nationalism, that liberty is dangerous, that peace is a dream and not even a beautiful dream? 9 (lk 326) * Some time later, Emily Balch, writing on American policy in the face of the war in China, and thinking also of Germany, Ethiopia, and Spain, wrote: "Neutrality in the sense of treating the aggressor and his victim alike is morally impossible. ... I stand emphatically for non-belligerency. I do believe in embargoes on munitions to all parties, at all times and now particularly re Japan and China." She hoped to keep out of war by building up a collective peace system using such non-military forms of pressure, internationally organized, as moral, diplomatic, and if unavoidable, economic, except a food blockade.* "The type of peace people with whom I disagree and whose influence seems to me to have had unfortunate results are those who teach, in effect, that we must do nothing that will make a bully displeased, since if we do he may fight - and then we should have the world in flames again. I do not think we should be scared off from doing what we should otherwise think right to do through fear of how the bully will react. No one can be made to fight who chooses not to. It would be a salutary sight to see a country against which war had been declared refusing to accept that weapon and seeking the solution of the conflict by quite other means. : "Those who believe in force grow the more dangerous when they are led to believe that every one is too much afraid of them to oppose them, and pacifists who avoid war by mere yielding are likely to be the more overwhelmed by it later."** And then she <!--lk 333/334-->closes: “It is essential to offer effective opposition, but by other methods than those of the violent, or rather to do more than merely to oppose them. The peace method is, renouncing all idea not merely of revenge, reprisals or punishment, but of 'victory for our side,' and, adopting no 'holier than thou' attitude, to seek out co-operatively a solution that will be beneficial all round. And such a solution is not so Utopian as it sounds. It is even conceivable that such a via aurea may be worked out, through mediation, in China and in Spain." 14 ** * "I would like to see active aid to China, not only relief but loans, technical aids, not military. Opinion is much divided here. ... It is a tragic dilemma that the world is in: to acquiesce is moral suicide and perhaps ultimately war; to resist is probably war and is almost impossible, given the political morale or lack of it in England and France, each of them tied to a dying imperialism and divided between capitalist conservatism and an unclear radicalism." E. G. Balch, letter to G. Baer, December 1, 1937. ** ** The attitude of the International W.I.L.P.F. toward the situation created by the Conference of Munich was briefly expressed by Clara Ragaz: "The 'peace' proclaimed at Munich is not the peace we have always fought for. It is no peace at all. It might at best be called a state of 'non-war' or better still 'deferred war.' It cannot be called peace because it is not founded on justice. It is merely an agreement between four partners, one of whom, the party prosecuting as it were, under threat of war made certain demands which were supported by his second and acquiesced in and granted by the third and fourth partners. The defendant had not been asked to be present: he was <!--lk 333/334-->not even consulted and was sacrificed in cold blood. The four partners then were acclaimed by the multitude as peace-makers while the victim was going to his death." (lk 333-334) *''Speak of the great things'' :''Above Peace, above Freedom'' :''These are means, not ends.'' (lk 334) * February 3, 1933: Leisure from oneself for others: leisure from details for the whole. (lk 334) * January 19, 1936: I tried today to interrupt my occupiedness, my sense of duties and busyness, to free and open myself — such a creaking and dust choked door to open-I have not succeeded, yet it is something to be beginning once more to try to live not only in the ordinary dimensions but also, in however tiny a degree, in that other dimension which we call God. (lk 334) * September 26, 1937: [Aetat 70] Reasons my spirit has been darkened this autumn are perhaps: :1) Unwillingness to face and endure the situation of the world and to think out my own position and to be more than merely passive. (lk 334) :2) A growing love of money and concern over it and ill feeling at what I consider injustice to me personally. :3) Lack of resignation to old age and all its incidents and losses and to nearer approach of certain death. [Ta elas veel kakskümmend neli aastat.] :4) Indolence in things spiritual; laziness and self-indulgence. :5) Anxiety about Annie. :6) Pressure on my faith in non-violence by the dilemma of Chinese pacifism, a dread of facing the problem, once more, honestly ''de novo''. (lk 335) * Päevikumärkmed, lk 334-335) * “This is no time for discouragement and we are not discouraged. It is a time to maintain our principles and to use every educational device to make them understood and accepted. 15 (lk 335) * It seems as though when things look as bad as possible each day brought some item of news for the worse. My naturally resilient optimism is hard put to it. May I some day look back and think how much I feared unnecessarily. I pick up crumbs of comfort. Frau Seger and her baby have been released from their German concentration camp. (lk 335) * [1938:] It is shallow to be so impressed by the blatant victories of violence and unreason as to fail to recognize the more permanent and more significant forces which are constantly working in the contrary direction. 16 (lk 336) * This wide-spread determination to put an end to war is a new thing in history. (lk 336) * I devoted myself to work for the refugees, members of the W.I.L.P.F. and others, who were then desperately seeking asylum in the United States, securing for them as far as possible the coveted affidavits which were required for entry and carrying on a voluminous correspondence which in the end was too generally futile owing to what seemed to me the narrow-minded and pusillanimous policy of the American State Department. (lk 336) * [Lendleht "Refugees as Assets":] There is good reason to be convinced that they are bringing to us more than they ask of us. May we ourselves be worthy of the refugeel And to him, may his enforced change of country with all its pain and loss be in the end blessed also! (lk 337) * [1939:] The new Allies, which we are too apt to forget included later the new Russia, appeared to me to represent certainly, not an all virtuous body but one infinitely preferable to the cruelty and hatefulness of Hitlerism, not alone exemplified in the concentration camps and the hideous mistreatment of Jews, but in its whole character and purpose. (lk 340) * When the war broke in its full fury in 1939, and especially when, after the disaster at Pearl Harbor, the U.S.A. became a belligerent, I went through a long and painful mental struggle, and never felt that I had reached a clear and consistent conclusion. 'How can you reach inner unity,' I said, 'when in your own mind an irresistible force has collided with an immovable obstacle?' It appeared to me that after the Japanese attack any government would have found it impossible to refuse to fight, impossible that is, given the existing <!--lk 340/341-->degree of development of mankind and its failure to have ready any effective and generally understood technique for constructive non-violent ''action'', such as Gandhi had aimed at. On the one hand, I refused to buy war-bonds; on the other, I contributed, however modestly, to so-called Community War-Funds, a large part of which was devoted to wholly peaceful social aid-which typifies my mixed reaction. I thus lost the respect of my many 'absolutisť' pacifist friends. That of the military-minded i neither had nor desired. (lk 340-341) * [Kirjas [[Gertrude Baer]]ile 22. septembrist 1939:] It is incredible that I have not written all this time but you will know what I have been thinking and feeling. I have the sense of being numb and inert under the blow of war. To the last I hoped it might be averted. (lk 341) * [Kirjas 11. oktoobrist 1939:] Of course, I long for mediation by a conference of neutrals such as we are working for but I fear such a conference could effect little actual accomplishment till the situation has matured one way or another. Yet in the period before that occurs they might be affecting the situation psychologically and getting seminal ideas into the minds of the peoples in a way that would be profoundly important. :"The facts of the situation are so largely unknown to us, that one must either be fanatical and naive, or profoundly wise to come to definite and clear cut conclusions. This is an effort to rationalize my own confusion!" 3 (lk 341) * [Naiste Liiga kohta oma 75. sünnipäeval, 8. jaanuaril 1942:] In countries overwhelmed by Nazism, Fascism and war, the League is invisible as are the flowers in winter which will yet fill the fields with color when spring returns. (lk 345) * [Kõnes "Towards a Planetary Civilization" mais 1942:] In looking back over the years, I have not the feeling that our efforts have been unreasonable. On the contrary, I have the impression that although the world was not ready to realize them, the trend of development runs obviously and unmistakably toward the end that we have sought-a planetary civilization. Our planetary barbarism, is, I have faith to believe, the forerunner of this. (lk 345) * [Samas kõnes:] When war came in 1914 I felt this at first mainly as a senseless interruption of social-economic progress. I felt that war must be got rid of so that the threat of war might not interrupt and distort the course of this progress. Only gradually I came to understand at least partly how deeply war is intertwined with our whole economic and social system, our scale of values, our ideas of what is right and of supreme importance. * [Samas kõnes:] I see no chance of social progress apart from fundamental changes on both the economic and the political side, replacing national anarchy by organized cooperation of all peoples to further their common interest, and replacing economic anarchy, based on the search for personal profit, by a great development of the cooperative spirit. Peace is too small a word for all this, too negative in its connotations. * Tänapäeval peaksid inimesed ühiselt pingutama, et turvalisus ''luua'', mitte ''säilitada'' turvalisus, mida pole olemas. (lk 366) * In a letter to the president of Wellesley, she wrote we should follow "the ways of Jesus." Her spiritual thoughts were that American economy was "far from being in harmony with the principles of Jesus which we profess." (lk 364, 378) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 ==Tema kohta== * Like [[Jane Addams]], she never had much self-assurance. She put out her ideas in a deprecatory manner, saying, "this isn't much, but I've been thinking about this." But the ideas were fertile and rich in suggestions for other minds to develop them further. Her value as a world citizen was demonstrated in the manner in which she applied her well-trained mind to devising ways and means by which people could become interested in problems of international scope and exert themselves in the treatment and solution of such problems. Though she never held any high public office and made her contributions largely outside government agencies, she managed by her tireless work of writing, travel, organization, and more uniquely by effective and continued letter writing, to achieve a wide hearing and influence. She had a real talent for enlisting the participation of people throughout the world who had not waited for government but had gone ahead under her leadership in the faith that the foundations of peace lie in the hearts of men and women everywhere. (lk 330) * Her absorption in the "great things," in planetary concerns, did not cause her to lose a sense of the importance of the "little things that grow not less." She made a time for the Graces as well as the Muses, for turning inward as well as outward, for the ultimates as well as the ephemeral. Ultimates for her might be "the little friendlinesses" or the aesthetic enjoyment of the "first warm and sweet-breathing day this spring." The ephemeral might be the social-political affairs she was concerned with. (lk 334) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 <!--{{JÄRJESTA:Balch, Emily Greene}} [[:Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[:Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]--> =[[Belle da Costa Green]]= [[Pilt:Belle da Costa Greene, by Paul Helleu.jpg|pisi|Belle da Costa Greeni portree, Paul Helleu.]] '''Belle da Costa Greene''' (13. detsember 1883, Washington, USA - 10. mai 1950, New York) oli USA raamatukoguhoidja, Pierpont Morgani raamatukogu esimene direktor. * Just because I ''am'' a librarian, doesn't mean I have to ''dress'' like one. ** ''Cit. via'': Scutts, Joanna (17 May 2016). "The Mysterious Woman Behind J.P. Morgan's Library". Time. Retrieved 8 August 2021. https://time.com/4336930/the-mysterious-woman-behind-j-p-morgans-library/ * Once, she recalled, Morgan asked her if she would like him more “if he were thirty years younger. I said no, I’d leave the library — he would be too dangerous — which seemed to please him. And then he said he never wanted to be younger except when he was with me and thought of me. I don’t doubt he has said that to every woman he knows but I love him just the same.” ** ''Cit. via'': https://www.theattic.space/home-page-blogs/2019/4/25/the-black-woman-who-managed-morgans-millions THE (BLACK) WOMAN WHO MANAGED MORGAN'S MILLIONS The Attic, 25.04.2019 * rgan had a "good eye" and a lifelong, sensuous affinity for the visual arts, but he was not a scholarly connoisseur who learned everything there was to know about each object he acquired. One day at the end of 1909, he came across a receipt for a bust of the infant Hercules by Michelangelo, for which he had paid £10,000 (about $50,000). He sent the bill to his librarian, Belle da Costa Greene, with a note asking where the sculpture was. "This bronze Bust is in your library," she wrote in green ink across the receipt, "and faces you when sitting in your chair. It has been there about a year." (lk 17) * Belle later told the New York Evening Sun: "I knew definitely by the time I was twelve years old that I wanted to work with rare books. I loved them even then, the sight of them, the wonderful feel of them, the romance and thrill of them. Before I was sixteen, I had begun my studies, omitting the regular college courses that many girls take before they have found out what they want to do."22 (lk 23-24) 22. Evening Sun, 19 October 1916. * describing an exhibition of "our" medieval illuminated manu- scripts as radiating color and light, an effect that emphasized "the luxury and gor- geous barbaric beauty ofthe Church in the early days."23 (lk 24) 23. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 20 September 1913. * Her one aim, she told him a few years after she settled in, was to make his library "''pre-eminent'', especially for incunabula, manuscripts, bindings and the classics." She thought their only rivals were the British Museum and the Bibliotheque nationale but hoped "to be able to say some day that there is neither ''rival'' nor ''equal''."24 (lk 24) 24. Morgan Library Archives: Belle Greene to Pierpont Morgan, 23 April 1909. * Pierpont Morgan died in Rome on 31 March 1913. A few days later, Belle Greene cabled Berenson, "My heart and life are broken."29 (lk 26) 29. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 2 April 1913 ** "The Morgan Library: An American Masterpiece", NY: Pierpont Morgan Library, 2000 Introduction by Jean Strouse * <nowiki>[</nowiki>[[Alfred Stieglitz]]ile:<nowiki>]</nowiki> I wish that I were able to repay you for the countless times you have so lavishly poured courage into my soul, enthusiasm into my living, and clarity into my thinking; - for the countless times I have come to you a hopeless incoherent mass, my courage like so much wet tissue paper, my mind fringed by the seeming uselessness of things, and left you an optimistic, determined and directed Endeavor. ** "What does 291 mean to me?" by Belle da Costa Greene, magazine Camera Works, January 1915; ''cit. via'': Strouse, Jean. Morgan, American Financier. (New York: Random House, 1999), ''via'': Bonnie Jean Garner, [https://www.toutfait.com/issues/issue_2/News/garner.html "Duchamp Bottles Belle Greene: Just Desserts For His Canning"], Tout-Fait, Vol. 1, Issue 2, mai 2000 <!--{{JÄRJESTA:Green, Belle da Costa}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide raamatukoguhoidjad]]--> =[[Angela Davis]]= [[Pilt:Angela Davis en Bogotá, Septiembre de 2010.jpg|pisi|Angela Davis, 2010.]] '''Angela Yvonne Davis''' (sündinud 26. jaanuaril 1944 Birminghamis Alabama osariigis USAs) on USA aktivist, filosoof, ajaloolane ja kirjanik. Ta on tegelenud peamiselt rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse jt inimõigusprobleemidega ning kutsunud üles kaotama vanglaid. == "Angela Davis: An Autobiography" == Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996 (kordustrükk 1988. aastal ilmunud 2. väljaandest; esimese trüki pealkiri oli "With My Mind on Freedom, the Autobiography"). <poem> For my family, my strength For my comrades, my light. For the sisters and brothers whose fighting spirit was my liberator. For those whose humanity is too rare to be destroyed by walls, bars, and death houses. And especially for those who are going to struggle until racism and class injustice are forever banished from our history </poem> * moto * Kui ma algselt väljendasin kõhklust autobiograafiaga alustamise suhtes, ei olnud see sellepärast, et ma ei tahtnud kirjutada tollal ja üldisemalt mu eluajal aset leidnud sündmustest, vaid pigem sellepärast, et ma ei tahtnud anda lisapanust niigi levinud kombele ajalugu isikustada ja individualiseerida. Ja kui täiesti aus olla, pani mu enda loomupärane tagasihoidlikkus mind iseendast kirjutamise pärast üsna piinlikult tundma. Nii et ma ei kirjutanudki päriselt iseendast. See tähendab, et ma ei mõõtnud sündmusi oma elus nende võimaliku isikliku tähendusega. Selle asemel püüdsin ma kasutada autobiograafiažanri, et hinnata minu elu selle järgi, mida ma pidasin oma kogemuste poliitiliseks tähtsuseks. * When I expressed my initial hesitancy to begin working on an autobiography, it was not because I did not wish to write about the events of that time and generally in my lifetime, but rather because I did not want to contribute to the already widespread tendency to personalize and individualize history. And to be perfectly candid, my own instinctive reserve made me feel rather embarrassed to be writing about myself. So I did not really write about myself. That is to say, I did not measure the events of my own life according to their possible personal importance. Rather I attempted to utilize the autobiographical genre to evaluate my life in accordance with what I considered to be the political significance of my experiences. * When I was writing this book, I was vehemently opposed to the notion, developed within the young women’s liberation movement, which naively and uncritically equated things personal with things political. In my mind, this idea tended to render equivalent such vastly disparate phenomena as racist police murders of Black people and the sexist-inspired verbal abuse of white women by their husbands. Since I personally witnessed police violence on a number of occasions during that period, my negative response to the feminist slogan, “the personal is political,” was quite understandable. While I continue to disagree with all easy attempts to define these two dimensions as equivalent, I do understand that there is a sense in which all efforts to draw definitive lines of demarcation between the personal and political inevitably misconstrue social reality. For example, domestic violence is no less an expression of the prevailing politics of gender because it occurs within the private sphere of a personal relationship. I therefore express my regrets that I was not able to also apply a measuring stick which manifested a more complex understanding of the dialectics of the personal and the political. * Minu tollase lähenemise tõeline tugevus seisneb minu arvates selle ausas rõhuasetuses rohujuuretasandi panustele ja saavutustele, et demüstifitseerida tavapärane arusaam, justkui ajalugu kujundaksid ainulaadsed üksikisikud, kel suurus tuleneb nende kaasasündinud omadustest. * The real strength of my approach at that time resides, I think, in its honest emphasis on grassroots contributions and achievements, so as to demystify the usual notion that history is the product of unique individuals possessing inherent qualities of greatness. ** Sissejuhatus 2. trükile, lk viii * 1 was not anxious to write this book. Writing an autobiography at my age seemed presumptuous. Moreover, I felt that to write about my life, what I did, what I thought and what happened to me would require a posture of difference, an assumption that I was unlike other women— other Black women— and therefore needed to explain myself. I felt that such a book might end up obscuring the most essential fact: the forces that have made my life what it is are the very same forces that have shaped and misshaped the lives of millions of my people. (lk xv) * When I decided to write the book after all, it was because I had come to envision it as a ''political'' autobiography that emphasized the people, the events and the forces in my life that propelled me to my present commitment. Such a book might serve a very important and practical purpose. There was the possibility that, having read it, more people would understand why so many of us have no alternative but to offer our lives— our bodies, our knowledge, our will— to the cause of our oppressed people. In this period when the covers camouflaging the corruption and racism of the highest political offices are rapidly falling away, when the bankruptcy of the global system of capitalism is becoming apparent, there was the possibility that more people— Black, Brown, Red, Yellow and white — might be inspired to join our growing community of struggle. Only if this happens will I consider this project to have been worthwhile. (lk xvi) ** Eessõna === 1. ptk, "Võrgud" === * Jonathani keha lamas Marini maakonna kogukonnakeskuse parkla kuumal asfaldil. Ma nägin teleriekraanil, kuidas nad sikutasid teda kaubikust välja, köis seotud ta vöökoha ümber... :Oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul oli Jon näinud rohkem jõhkrust kui enamik inimesi võib oodata tervelt elult. Sestsaati, kui ta seitsmeaastaseks sai, lahutasid teda ta vanemast vennast vanglatrellid ja vaenulikud valvurid. Ja mina olin talt kord rumalast peast küsinud, miks ta nii harva naeratab. (lk 5) * Jonathan's body had lain on the hot asphalt of the parking lot outside the Marin County Civic Center. I saw them on the television screen dragging him from a van, a rope tied around his waist... :In Jon's seventeen years he had seen more brutality than most people can expect to see in a lifetime. From the time he was seven, he had been separated from his older brother George by prison bars and hostile guards. And I had once stupidly asked him why he smiled so seldom. (lk 5) * The route from Echo Park down to the Black neighborhood around West Adams was very familiar to me. I had driven it many times. But tonight the way seemed strange, full of the unknown perils of being a fugitive. And there was no getting around it— my life was now that of a fugitive, and fugitives are caressed every hour by paranoia. Every strange person I saw might be an agent in disguise, with bloodhounds waiting in the shrubbery for their masters command. Living as a fugitive means resisting hysteria, distinguishing between the creations of a frightened imagination and the real signs that the enemy is near. I had to learn how to elude him, outsmart him. It would be difficult, but not impossible. (lk 5) * We passed the broken-down shops on Eighth Avenue and were crossing over to the motel side of the street when suddenly I seemed to see police agents all around me. Surely this was just another one of my recurring fits of paranoia. Yet as we walked through the glass doors of the motel, I had a sudden impulse to turn around and race back into the anonymous crowds I had just left. But if my instincts were correct, if all these nondescript white men were in fact policemen surrounding us, then the slightest abrupt move on my part would give them the excuse they needed to shoot ijs down on the spot. I remembered how they had murdered li’l Bobby Hutton, how they shot him in the back after telling him to run. If, on the other hand, my instincts were groundless, my running would only arouse suspicion. I had no choice but to keep on walking. :Inside the lobby, my fears seemed to be confirmed in every straight-looking white man standing around. I was positive that all these men were agents standing in a formation previously agreed upon, preparing themselves for attack. But nothing happened. As nothing had happened in the motel in Detroit, when I had also been certain that we were about to be captured. As nothing had happened on the countless other occasions when my unnaturally high level of tension had transformed perfectly ordinary events into scenes of impending capture. (lk 13) * At age fifteen I accepted some of the myths surrounding prisoners. I did not see them as quite the criminals society said they were, but they did seem aliens in the world I inhabited. I never knew what to do when I saw the outlines of women s heads through the almost opaque windows of the jail. I could never understand what they were saying— whether they were crying out for help, whether they were calling for someone in particular, or whether they simply wanted to talk to anyone who was “free.” My mind was now filled with the specters of those faceless women whom I had not answered. Would I scream out at the people passing in the streets, only to have them pretend not to hear me as I once pretended not to hear those women? (lk 18) * Kui vahetus lõppes, ootasin ma endiselt samas räpases ruumis. Mind saadeti valvama uus politseinik. Ta oli mustanahaline ja noor - minust noorem -, ta kandis puhvis soengut ja mulle lähenedes ei näidanud ta üles tavapärast sõjakust ja ülbust, mida olin harjunud naisvangivalvuritelt ootama. :See oli relvitukstegev kogemus. Kuid mind ei rabanud mitte see,<!-- lk 19/20 --> et ta oli must. Ma olin ennegi mustanahalisi valvureid kohanud - San Diego ja Los Angelese arestimajades -, kuid asi oli tema ülalpidamises: ta oli rahmeelne ja nähtavasti ka kaastundlik. :Algul oli ta vaikne. Kui mõne minuti pärast ütles ta tasasel häälel: "Paljud siinsed valvurid - mustanahalised valvurid - on sulle pöialt hoidnud. Me kõik lootsime kogu aeg, et sa pääsed kuhugi ohutusse kohta." (lk 19-20) * When the work shift changed, I was still waiting in that dingy room. A new officer was sent to guard me. She was black, she was young— younger than I— she wore a natural, and as she approached, she showed none of the belligerence and arrogance I had learned to associate with jail matrons. :It was a disarming experience. Yet it was not the fact that <!-- lk 19/20 -->she was Black that threw me. I had encountered Black matrons before— in jails in San Diego and Los Angeles— but it was her manner: unaggressive and apparently sympathetic. :At first she was taciturn. But after a few minutes, in a quiet voice, she told me, “A lot of officers here — the Black officers — have been pulling for you. We've been hoping all along that you would get to someplace that was safe.” (lk 19-20) * Mulle meenus pilt, mida George oli kirjeldanud oma raamatukäsikirjas - vennast, kes maalis oma kongi lakke öötaeva, sest ta polnud juba aastaid kuud ega tähti näinud. (Kui see avastati, võõpasid valvurid lae halliks.) (lk 28) * I thought about the scene George had described in the manuscript of his book— the brother who had painted a night sky on the ceiling of his cell, because it had been years since he had seen the moon and stars. (When it was discovered, the guards painted over it in gray.) (lk 28) * Isegi päevatoas, kus valvurite silma jälgisid pidevalt iga meie vähimatki liigutust, ei lubatud meil hoida sigaretipakki ega tikke. Kui sa sigaretti tahtsid, läksid sa laua taga istuva valvuri juurde, tema andis sulle ühe sinu pakist ja pani selle põlema. Kui sa olid ahelsuitsetaja, nagu mina tollal, ja eriti kui sa olid säilitanud oma terve ja kaine mõistuse, ajas see väike tseremoonia sind juba iseenesest hulluks. (lk 32) * Even there in the day room where the eyes of the officers were constantly following our most subtle gestures, we were not allowed to hold a pack of cigarettes or matches. If you wanted a cigarette, you approached the officer sitting at the desk, and she handed you one from your pack and lit it for you. If you were a chain smoker, as I was at the time, and especially if you had kept your sanity and your sobriety, this little ceremony was itself maddening. (lk 32) * Isegi kui raskete psühholoogiliste probleemidega vangidele pöörataks rohkem tähelepanu, kahtlen ma, kas lähenemine oleks põhimõtteliselt erinev sellest, mille tunnistajaks ma olin blokis 4b. Psühholoogia, nagu seda tavapäraselt harrastatakse, ei ole mõeldud ravima. Sageli ei küündi see probleemi juurteni, kuna see ei mõista vaimuhaiguse paljude vormide ühiskondlikku päritolu. :Kuidas võiks minu naaberkongis olnud naise ravi isegi alguse saada, kui teda raviv psühholoog ei ole teadlik viisist, kuidas rassism, justkui mingi muistne katk, nakatab selles riigis ühiskonnaelu iga liigese, muskli ja koe? See naine mädanes rassismi täis augus, piitsutades end iga päev oma ropu ja ereda kujutlusvõimega. Et <!--lk 36/37-->tema haigust mõista, peaks alustama ühiskonna haigusest - sest just ühiskonnalt oli ta nii täiuslikult õppinud mustanahalisi vihkama. (lk 36-37) * Even if prisoners with severe psychological problems were given more attention, I wonder whether the approach would be fundamentally different from what I witnessed in 4b. Psychology as it is generally practiced is not geared to cure. Often it does not reach the root of the problem because it does not recognize the social origin of many forms of mental illness. :How could the woman next door to me even begin to be cured if the psychologist treating her was not aware of the way in which racism, like an ancient plague, infects every joint, muscle and tissue of social life in this country? This woman was rotting in a snake pit of racism, flagellating herself daily with her obscene and graphic imagination. In order to <!--lk 36/37-->understand her illness, it would be necessary to start with the illness of the society— for it was from the society that she had so perfectly learned how to hate Black people. (lk 36-37) * I looked around the cell in angry disbelief. It seemed especially illogical that after they had transferred me from the psychiatric cellblock to the dormitory, they would now isolate me altogether. Even as these thoughts sifted through my head, I realized that it was futile to try to understand the perverted logic of jailers. :I learned later that this room was ordinarily used by the doctor, ostensibly for medical examinations. The isolation units which had existed in the past had been dismantled years ago, in an effort to remove from view the most blatant <!--lk 40/41-->instances of inhumanity. Needless to say, they had not succeeded; inhumanity seethed from all the cracks and crevices of that place. (lk 40-41) * Unfortunately, I cannot describe the sympathetic officers or refer to them by name. My words might mean the loss of their jobs. They were an interesting conglomeration of Black women, both young and old, whose political sentiments ranged from “liberal” to straight-out sympathy with the most militant wings of the Black Liberation Movement. :They all explained that they had been driven by necessity to apply for this kind of job. Apparently it was one of the highest-paying jobs in New York that did not require a college education. In a way, these officers were prisoners themselves, and some of them were keenly aware that they were treading ambiguous waters. Like their predecessors, the Black overseers, they were guarding their sisters in exchange for a few bits of bread. And like the overseers, they too would discover that part of the payment for their work was their own oppression. For example, overtime was compulsory. And because of the military discipline to which they were forced to submit, failure to work overtime was punishable as insubordination. Sixteen-hour workdays, a few times a week, were never out of the ordinary for the young officers who held no seniority, and for the older ones who weren’t well-liked in the top echelons of the jail hierarchy. (lk 43) * Elu vanglas korraldati ja kontrolliti ülaltpoolt, vastavalt halvimat sorti pragmaatilistele printsiipidele. Vangidele anti täpselt niipalju tegemist, et hajutada nende tähelepanu igalt pikemalt järelemõtlemiselt oma viletsa olukorra üle. Eesmärk oli täita terve päev mõttetute tegevustega, sisutühjade katsetega tähelepanu kõrvale juhtida. :Selle tulemusena imas vangide energiat terve institutsioonide võrgustik. Küllap pole tarvis öeldagi, et vanglapood oli vangistuses ellujäämise jaoks tähtis. Kolmel päeval nädalas külastasid kohtuistungit ootavad naised seda väikest poekest, et osta pisiasju, mis muutsid elu natuke vähem talumatuks. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti oli meie ostudel kolmedollariline piir, reedeti võisime kuluta ühe dollari rohkem. Ihaldatud müügiartiklite seas olid säherdused asjad nagu sigaretid, kosmeetika, algelised kirjutusvahendid - pliiatsid (aga mitte pastakad), joonitud kirjaplokid ja margid -, kudumis- ja heegeldusvahendid ning toidukraam nagu küpsised, kommid, suhkur, lahustuv kohv ja kuum šokolaad. Kui sa polnud just rase, said sa ehtsat piima üksnes vanglapoest. :Vanglapoe keskne tähendus tuleneb ilmajäetusest, mis on ametliku kontrolli ja autoriteedi tähtis element. Arestimajas õpid sa, et eeldada ei maksa mitte midagi; tavapärane vajaduste rahuldamise protsess on katkestatud. Sa ei saa eeldada, et isegi su kõige põhilisemad vajadused rahuldatud saavad. Iga asja küljes on konks. Kui sa pead end ülal nii, et provotseerid valvuri sind luku taha panema, kaotad sa õiguse käia vanglapoes. Kui sul sigarette ei ole, pead lihtsalt ilma läbi ajama. Oht vanglapoe külastusõigusest ilma jääda on vüimas negatiivne stiimul. (lk 50) * Life in jail was arranged and controlled from above in accordance with pragmatic principles of the worst order. Just enough activities were provided to distract the prisoners from any prolonged reflection upon their wretched condition. The point was to fill up the day with meaningless activities, empty diversions. :As a result, a whole network of institutions was there to absorb the energies of the prisoners. Commissary, needless to say, was an important aspect of survival in captivity. Three days out of the week women awaiting trial visited this small store to purchase the little things that made life slightly less intolerable. Mondays and Wednesdays, there was a three dollar limit on what we could buy; on Fridays we could spend one dollar more. The coveted articles on sale were such things as cigarettes, cosmetics, primitive writing materials — pencils (but no pens) and lined pads, and stamps; knitting and crocheting paraphernalia; and foodstuffs such as cookies, candies, sugar, instant coffee and hot chocolate. Unless you were pregnant, the only available source of real milk was the commissary. :The centrality of commissary emerges from the deprivation which is such an important element of official control and authority. In jail, you learn that nothing can be taken for granted; the normal need-fulfillment process is shattered. You cannot assume that even your most basic needs will be satisfied. There are always strings attached. If you conduct your self in such a way as to provoke an officer to place you in lockup, you lose your commissary privileges. If you happen not to have cigarettes, you must simply do without. The threat of withdrawing commissary privileges is a powerful negative stimulus. (lk 50) * Arestimajad ja vanglad on mõeldud inimeste murdmiseks, inimeste muutmiseks loomaaia asukateks, kes on talitajatele kuulekad, kuid üksteisele ohtlikud. Selle vastuseks leiutavad ja kasutavad vangistatud mehed ja naised pidevalt mitmesuguseid kaitsevahendeid. Sellest tulenevalt võib pea igas arestimajas ja vanglas leida kaks olemise tasandit. Esimene tasand koosneb rutiinidest ja köäitumisest, mille kirjutab ette karistusasutust valitsev hierarhia. Teine tasand on vanglakultuur ise: käitumisreeglid ja -standardid, mis pärinevad ja mida kujundavad vangid ise, et kaitsta endid avaliku ja varjatud terrori eest, mille eesmärk on murda nende vaim. :Elementaarsel kujul on see kultuur vastupanukultuur, kuid see vastupanu põhineb meeleheitel. Seepärast ei suuda see <!--lk 52/53-->süsteemi kuidagi oluliselt kahjustada. Kõik selle osad põhinevad eeldusel, et vanglasüsteem jääb püsima. Just sel põhjusel ei püüa süsteem ka seda purustada. (Õigupoolest juhtub vahel, et vangide subkultuuri salamisi soodustatakse.) Mind jahmatasid pidevalt lõputud üksikasjad neis valdkondades, mida arestimaja naised oma eksklusiivseks valitsusalaks pidasid. See kultuuri oli valvuritele kindlalt suletud. (lk 52-53) * Jails and prisons are designed to break human beings, to convert the population into specimens in a zoo - obedient to our keepers, but dangerous to each other. In response, imprisoned men and women will invent and continually invoke various and sundry defenses. Consequently, two layers of existence can be encountered within almost every jail or prison. The first layer consists of the routines and behavior prescribed by the governing penal hierarchy. The second layer is the prisoner culture itself: the rules and standards of behavior that come from and are defined by the captives in order to shield themselves from the open or covert terror designed to break their spirits. :In an elemental way, this culture is one of resistance, but a resistance of desperation. It is, therefore, incapable of <!--lk 52/53-->striking a significant blow against the system. All its elements are based on an assumption that the prison system will continue to survive. Precisely for this reason, the system does not move to crush it. (In fact, it sometimes happens that there is an underthe-table encouragement of the prisoners’ subculture.) I was continually astonished by the infinite details of the social regions which the women in the House of Detention considered their exclusive domain. This culture was contemptuously closed to the keepers. (lk 52-53) * Üks minust paar kambrit eemal asuv naine kirjeldas mulle haaravalt tervet süsteemi, mille abil said naised oma vanglasõbrad sugulasteks adopteerida. tundsin jahmatust ja aukartust viisi ees, kuidas suurem osa arestimaja aukaist oli osavalt organiseerunud põlvkondade kaupa perekondadeks: emad/naised, isad/abikaasad, pojad ja tütred, isegi tädid, onud, vanaemad ja vanaisad. Perekonnasüsteem toimis kaitsena tõiga ees, et inimene polnud siin muud kui number. See inimlikustas keskkonda ja lasi suhestuda teistega tuttavas raamistikus. [---]<!--lk 53/54--> :Perekonnasüsteemi juures rabas mind kõige rohkem selle tuumaks olev homoseksuaalsus. Ent ehkki selles improviseeritud sugulusstruktuuris oli kindlasti homoseksuaalsete suhete üleküllus, ei olnud see siiski ka heteronaistele suletud. Selles olid heterotütred ja abikaasata, st. heteroemad. (lk 53-54) * A woman a few cells down gave me a fascinating description of a whole system through which the women could adopt their jail friends as relatives. I was bewildered and awed by the way in which the vast majority of the jail population had neatly organized itself into generations of families: mothers/wives, fathers/husbands, sons and daughters, even aunts, uncles, grandmothers and grandfathers. The family system served as a defense against the fact of being no more than a number. It humanized the environment and allowed an identification with others within a familiar framework. [---]<!--lk 53/54--> :What struck me most about this family system was the homosexuality at its core. But while there was certainly an overabundance of homosexual relationships within this improvised kinship structure, it was nevertheless not closed to "straight” women. There were straight daughters and husbandless, i.e., straight, mothers. (lk 53-54) * Homoseksuaalsus esineb vältimatult suhteliselt suurel määral igas seksuaalselt eraldatud kinnipidamiskohas. Seda teadsin ma juba enne arreteerimist. Ma polnud aga valmis šokiks, mille sain nähes, kuivõrd juurdunud oli see arestimaja eluolus. Naised mängisid maskuliinseid ja feminiinseid rolle; neist esimeste, "isaste naiste" kohta öeldi ''he''. Kogu selle kuue nädala jooksul, mis ma seitsmendal korrusel veetsin, ei suutnud ma sundida ennast ühegi naise kohta meessoo asesõna kasutama, ehkki mõnd neist ei oleks kuidagi saanud naisteks pidada, kui nad poleks kohustuslikke kleite kandnud. (lk 54) * Homosexuality is bound to occur on a relatively large scale in any place of sexually segregated confinement. I knew this before I was arrested. I was not prepared, however, for the shock of seeing it so thoroughly entrenched in jail life. There were the masculine and feminine role-playing women; the former, the butches, were called “he.” During the entire six weeks I spent on the seventh floor, I could not bring myself to refer to any woman with a masculine pronoun, although some of them, if they hadn’t been wearing the mandatory dresses, would never have been taken for women. (lk 54) * Perekonnasüsteemi tähtis osa olid abiellumised. Mõned neist olid ülimalt keerukad - kutsetega, formaalse tseremooniaga ja mõne kolmandaga "preestri" rollis. "Pruut" valmistus selliseks puhuks nagu päris pulmadeks. (lk 55) * An important part of the family system was the marriages. Some of them were extremely elaborate— with invitations, a formal ceremony, and some third person acting as the “minister ” The “bride" would prepare for the occasion as if for a real wedding. (lk 55) * Kõige traagilisem vaatepilt olid verinoored sõltlased, kellest paljud ei saanud olla vanemad kui neliteist, ükskõik kui vanaks nad end politseis väitsid. Enamikul neist polnud vähimatki kavatsust tänavale tagasi jüudes narkootikumidest eemale hoida. Mulle jäi täiesti mõistetamatuks, kuidas nad suutsid näha vanglas olles oma silmaga heroiini kõige rängemaid mõjusid<!--lk 55/56--> ja mitte kaaludagi loobumist oma flirdist narkootikumidega - flirdist, mis mutuus sageli täielikuks sõltuvuseks. (lk 55-56) * The most tragic sight of all was the very young addicts, many of whom could have been no more than fourteen, despite the age they had given the police. Most of them had absolutely no intention of staying off the drug once they returned to the streets. To me, it was beyond comprehension that they could witness the most sordid effects of heroin whilethey were in jail and not be provoked to reconsider their own flirtations with the drug — flirtations that frequently became full-scale addiction. (lk 55-56) * Once I felt settled in the main population, my thoughts naturally turned toward the possibility of collective political activity in jail. Many people are unaware of the fact that jail and prison are two entirely different institutions. People in prison have already been convicted. Jails are primarily for pretrial confinement, holding places until prisoners are either convicted or found innocent. More than half of the jail <!--lk 60/61-->population have never been convicted of anything, yet they languish these cells. Because the bail system is inherently biased in the favor of the relatively well-off, jails are disproportionately inhabited by the poor, who cannot afford the fee. The O.R. program— which allows one to be released without posting bond, on one’s own recognizance— is heavily tainted with racism. At least ninety-five percent of the women in the House of D׳ were either Black or Puerto Rican. :The biggest problem jail prisoners face is how to get out on bail. The political issue, therefore, is how accused men and women can benefit equally from the so-called presumption of innocence by being free until proven guilty. I assumed that this was the issue around which we could most effectively organize sisters in the House of D. — and, in fact, this is what we later did. (lk 60-61) * Ühel õhtul, kui kongid olid lukku pandud, kõlas vaikuses vali küsimus. See tuli õelt, kes luges raamatut, mille ma talle olin laenanud. :"Angela, mida tähendab "imperialism"?" :Hõikasin vastu: "Ühe riigi valitsev klass alistab teise riigi rahva, et röövida neilt nende maa ja loodusvarad ning ekspluateerida nende tööjõudu." :Teine hääl hüüdis: "Sa pead silmas, et teiste riikide rahvaid koheldakse samamoodi nagu siin mustanahalisi?" :See kutsus esile ägeda arutelu, mis kajas läbi kongide minu koridorist teise, mis asus teispool vahekäiku, ja jälle tagasi. (lk 62) * One evening, after lock-up, a loud question broke the silence. It came from a sister who was reading a book I had lent her. :“Angela, what does 'imperialism' mean?” :I called out, “The ruling class of one country conquers the people of another in order to rob them of their land, their resources, and to exploit their labor.” :Another voice shouted, “You mean treating people in other countries the way Black people are treated here?” :This prompted an intense discussion that bounced through the cells, from my corridor to the one across the hall and back again. (lk 62) ===2. ptk, "Kaljud"=== * The more steeped in violence our environment became, the more determined my father and mother were that I, the first-born, learn that the battle of white against Black was not written into the nature of things. On the contrary, my mother always said, love had been ordained by God. White people’s hatred of us was neither natural nor eternal. She knew that whenever I answered the telephone and called to her, Mommy, a white lady wants to talk to you,” I was doing more than describing the curious drawl. Every time I said “white lady” or ״white man” anger clung to my words. My mother tried to erase the anger with reasonableness. Her experiences had included contacts with white people seriously committed to improving race relations. Though she had grown up in rural Alabama, she had become involved, as a college student, in anti-racist movements. She had worked to free the Scottsboro Boys and there had been whites— some of them Communists— in that struggle. Through her own political work, she had learned that it was possible for white people to walk out of their skin and respond with the integrity of human <!--lk 79/80-->beings. She tried hard to make her little girl— so full of hatred and confusion— see white people not so much as what they were as in terms of their potential. She did not want me to think of the guns hidden in drawers or the weeping black woman who had come screaming to our door for help, but of a future world of harmony and equality. I didn’t know what she was talking about. :When Black families had moved up on the hill in sufficient numbers for me to have a group of friends, we developed our own means of defending our egos. Our weapon was the word. We would gather on my front lawn, wait for a car of white people to pass by and shout the worst epithets for white people we knew: Cracker. Redneck. Then we would laugh hysterically at the startled expressions on their faces. I hid this pastime from my parents. They could not know how important it was for me, and for all of us who had just discovered racism, to find ways of maintaining our dignity. (lk 79-80) * That summer in New York made me more more keenly sensitive to the segregation I had to face at home. Back home in Birmingham, on my first bus ride with my teen-aged cousin Snookie, I broke away from her and raced for my favorite place, directly behind the driver. At first, she tried to coax me out of the seat by cheerfully urging me to come with her to a <!--lk 82/83-->seat in the back. But I knew where I wanted to sit. When she insisted I had to get up, I wanted to know why. She didn't know how to explain it. I imagine the whites were amused at her dilemma, and the Black people were perhaps just a little embarrassed about their own acquiescence. My cousin was distraught; she was the center of attention and had no notion of what to do. In desperation she whispered in my ear that there was a toilet in the back and if we didn’t hurry she might have an accident. When we reached the back and I saw there was no toilet, I was angry not only because I had been tricked and lost my seat, but because I didn't know who or what to blame. (lk 82-83) * “If only we lived in New York ...” I constantly thought. When we drove by the amusement park at the Birmingham Fairgrounds, where only white children were allowed, I thought about the fun we had at Coney Island in New York. Downtown at home, if we were hungry, we had to wait until we retreated back into a Black neighborhood, because the restaurants and food stands were reserved for whites only. In New York, we could buy a hot dog anywhere. In Birmingham, if we needed to go to the toilet or wanted a drink of water, we had to seek out a sign bearing the inscription "Colored.” Most Southern Black children of my generation learned how to read the words ״Colored” and ״White” long before they learned ״Look, Dick, look.” (lk 83) * My mother, a primary school teacher herself, had already taught me how to read, write and do simple arithmetic. The things I learned in the first grade were far more fundamental than school learning. I learned that just because one is hungry, one does not have the right to a good meal; or when one is cold, to warm clothing, or when one is sick, to medical care. Many of the children could not even afford to buy a bag of potato chips for lunch. It was agonizing for me to see some of my closest friends waiting outside die lunchroom silently watching the other children eating. (lk 88) ---- * https://et.wikipedia.org/wiki/Angela_Davis * https://en.wikiquote.org/wiki/Angela_Davis <!--{{JÄRJESTA:Davis, Angela}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] --> =Caitlin Moran= [[Pilt:Hayfestival-2016-Caitlin-Moran-cu-profile.jpg|pisi|Caitlin Moran, 2016.]] '''Caitlin Moran''' (kodanikunimega Catherine Elizabeth Moran; sündinud 5. aprillil 1975 Brightonis Inglismaal) on Suurbritannia saatejuht, muusikakriitik, kirjanik ja ajakirjanik. Eesti keeles on ilmunud kaks Morani raamatut: "Kuidas olla naine" (tõlkinud Marion Undusk, Tallinn: Tänapäev, 2013) ja "Kuidas luua tüdrukut" (tõlkinud Maria Lepik, Tallinn: Tänapäev, 2015). =="Morantoloogia"== Caitlin Moran, "Moranthology", Ebury Press, 2012. * Kui sa oled olnud [[paks]], tunned ja näed sa maailma alati paksu inimese silme läbi. Sa tead, kui raske see on. [---] Sama käib [[töölisklass]]i tausta kohta [---], sa ei vabane sellest kunagi. * Nii et mis on parim [[köögivili]]? Noh, me kõik teame: see on [[kartul]]. Köögivili, mida ei saa tuksi keerata. Sa võid visata kartuli [[lõke|lõkkesse]], joosta ära - ja tund aega hiljem on see muutunud [[toit|toiduks]]. Proovi teha seda [[brokkol]]i või puuviljatarretisega, nad naeravad sulle näkku. * Mul on [[reegel]], mis aitab välja selgitada, kas millegi põhiprobleem on tegelikult [[seksism]]. Ja see käib nii. Küsi: "Kas [[poisid]] teevad seda? Kas poisid peavad selle pärast muretsema? Kas poisid on sel teemal hiiglasliku ülemaailmse vaidluse keskmes?" * Öeldakse: "[[Kunst]] peaks paljastama kõrgeid ja kõlavaid [[tõde]]sid [[inimolu]] kohta." Noh, kui aus olla - ei, ei peaks. Ma pean silmas, et kui ta tahab, siis ta vahel võib; aga kui mitut läbinägelikku sissevaadet [[inimloomus]]se sa elu jooksul tegelikult vajad? Kahte? Kolme? Kui sa ükskord aru saad, et ka teistel pole õrna aimugi, mida nad teevad, ja et [[armastus]] võib olla täiesti [[mõttetus|mõttetu]], muutuvad kõik edasised pilguheidud inimloomusse tõeliselt masendavateks. * Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris maagiat: reisida ajas, suhelda surnutega - [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga. :Naabruskonna keskel asuv [[raamatukogu]] on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel saarel on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline "vajadus" mingi "nodi" järele. [[Kaubanduskeskus]]ed - poed - on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste maksude eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal. *''Everything I am is based on this ugly building on its lonely lawn—lit up during winter darkness; open in the slashing rain—which allowed a girl so poor she didn’t even own a purse to come in twice a day and experience actual magic: traveling through time, making contact with the dead—Dorothy Parker, Stella Gibbons, Charlotte Brontë, Spike Milligan.'' :''A library in the middle of a community is a cross be-tween an emergency exit, a life raft and a festival. They are cathedrals of the mind; hospitals of the soul; theme parks of the imagination. On a cold, rainy island, they are the only sheltered public spaces where you are not a consumer, but a citizen, instead. A human with a brain and a heart and a desire to be uplifted, rather than a customer with a credit card and an inchoate “need” for “stuff.” A mall—the shops—are places where your money makes the wealthy wealthier. But a library is where the wealthy’s taxes pay for you to become a little more extraordinary, instead. A satisfying reversal. A balancing of the power.'' * Vanemate [[joomine]] on [[põhjus]], miks sa siia ilma tulid, ja kui me sellega ei jätka, siis jumala eest, sellest saab põhjus, miks sa siit jälle minema lähed. * [[Lahedus]]e üks väike mure on, et sama lahedad inimesed on liiga lahedad, et tulla ja öelda, et sa lahe oled - sest see ei oleks üldse lahe. Ja niimoodi kaob vähehaaval ära kogu laheduse mõte. * [[Riiul]]id pidid olema täis [[raamat]]uid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud. * ''The shelves were supposed to be loaded with books—but they were, of course, really doors: each book-lid opened as exciting as Alice putting her gold key in the lock. I spent days running in and out of other worlds like a time bandit, or a spy. I was as excited as I’ve ever been in my life, in that library: scoring new books the minute they came in; ordering books I’d heard of—then waiting, fevered, for them to arrive, like they were the word Christmas.'' * Sõbrad, me elame [[kofeiin]]i maailmas. Me mõtleme kofeiini moodi ja me elame kofeiini elu. * Peamiselt olen siiski märganud, kui mittemõistlikuks, enesekeskseks ja pidevalt ärritunuks kofeiin mu on muutnud. * [[Keith Richards]] on mees, kes ei kahetse midagi. Kui ma küsin talt, et kui tal oleks võimalus kõike otsast alata, kas ta hakkaks siis [[heroiin]]i tarvitama, ei jää ta hetkekski järele mõtlema. "Oo jaa. Jah. Selles oli hea hulk [[kogemus]]i - sa kohtad palju veidraid inimesi, teisi arusaamu elust, mida sa iial ei leia, kui sa sellega ei alusta. Mulle meeldis korralikult laksu all olla. Ja kui sa üles jääd, saad sa [[laul]]ud, mille kõik teised maha magavad. Laulud kimavad seal igal pool ringi. Praegugi kimavad laulud siinsamas läbi õhu." =="Kuidas raamatud tegid minust feministi"== Caitlin Moran, [https://web.archive.org/web/20170312204034/https://www.penguin.co.uk/articles/features/2017/mar/caitlin-moran-how-books-made-me-a-feminist/# "Ηow books made me a feminist"], Penguini kirjastuse koduleht, märts 2017 (arhiivikoopia Internet Archive'is 12. märtsist 2017). * Kui mul peaks olema noortele [[tüdruk]]utele ja [[naine|naistele]] üksainus [[nõuanne]], oleks see järgmine: tüdrukud, ärge lugege [[mees]]te kirjutatud [[raamat]]uid. Jätke nad lugemata. Hoidke neist eemale. Või vähemalt ärge lugege neid, kuni te olete vanemad ja väljakujunenud ja lahinguvalmis, ja suudate hakata vastu kellelegi, kes on teie suhtes vestlus jõhker, mitte [[piinlikkus]]est vaikides või tumma sisemise [[raev]]uga, vaid öeldes külmalt: "Minge palun perse ja head aega." * Kui on miski, mis on teinud mind ehk iseeneses õnnelikumaks, enesekindlamaks tõe kirjutamise suhtes ja vähem kriitiliseks enda [[väljanägemine|väljanägemise]], [[kehakaal]]u, [[valjuhäälsus|valjuhäälse]] ja [[ebatavalisus]]e suhtes kui paljud teised naised, siis see, et noorena ei lugenud ma kunagi meeste kirjutatud raamatuid. * "The Railway Children", "[[Jane Eyre]]", "Ballet Shoes", "What Katy Did", "[[Roheliste viilkatuste Anne]]", "[[Tuulest viidud]]", "[[Uhkus ja eelarvamus]]", "[[Tappa laulurästast]]", "I Capture The Castle" ja muidugi "[[Väikesed naised]]" - vaistlikult tõmbusin ma [[lugu]]de poole, mis rääkisin tüdrukutest ja naistest. Lugude poole nende elust - rahamuredest, karjäärimuredest, raamatute lugemisest, [[oskus]]te [[õppimine|õppimisest]], riiete otsimisest, mis nad rõõmsaks teeksid, õppimisest, kuidas pidada suhteid õdede-vendade, sõprade ja vanematega, ühiskondlike piirangute lõhkumisest, vihastamisest maailma [[ebaõiglus]]e üle. [[Lein]]ast. [[Loodus]]est. [[Vastupidavus]]est. :Lühidalt, mu enda maailmast. Mu enda [[elu]]st. Neis raamatutes peegeldus kõik, mida ma mõtlesin ja tundsin - ma tundsin end sõbrunevat nende kujuteldavate tüdrukutega kõigist [[sajand]]eist. Ma tundsin, et oleme kõik üheskoos. Tundsin end normaalsena. Tundsin, et ka minu elu oli lugu - miski, millest rõõmu tunda, mida jagada ilma [[hirm]]u, piinlikkuse või õigete sõnade järele kobamiseta. Ma tundsin - nagu selles eas peakski -, et mina ja minusugused tüdrukud olid maailma [[keskpunkt]]is ja et me olime olulised. :Alles aastaid hiljem - õigupoolest üsna hiljuti - hakkasin ma lugema raamatuid, mida sind eeldatakse lugevat: Suurte Valgete Meeste raamatuid. [[William Faulkner|Faulkner]], [[Raymond Chandler|Chandler]], [[Ernest Hemingway|Hemingway]], [[Philip Roth|Roth]]. Kanooniliselt hiilgavad. Mehed neis on säravad, targad, kohmakad, haaravad, keerukad - nende lood tõmbavad sind kaasa, nende hääled on pidurdamatud. [[Sära]] ja [[sädelus]] on vaieldamatud. Ma kummardan nende ees nii kirjaniku kui ka lugejana. :Aga naisena? Ma märkasin kohe, kui kutsumatu tunde need raamatud mulle jätsid. Kui ebamugava. Lugedes raamatut avatud südamega, oodates, kuidas autor mind näeb, minuga kõneleb, hindab mind kui tüdrukut, kes võiks olla neis raamatuis - nagu ma olin teistes loetud raamatutes - murti mu süda juba esimestel lehekülgedel. Või siis aeglaselt, jubedusttekitavas külmas, kuni ma pidin peatuma kahe peatüki järel, kogu armastus vaikselt purustatud. :Sest nii pea, kui naistegelane siseneb mõnda juttu, mille kirjutasid need säravad, [[enesekindlus|enesekindlad]] [[20. sajand]]i mehed, kaldub autor vaatama teda jääkülma silmaga. Kirjeldades tema väljanägemist viisil, millega mina, kes ma kasvasin üles naiskirjanikega kogu nende [[õrnus]]es, [[uhkus]]es ja [[lugupidamine|lugupidamises]] naisekehade vastu, ei olnud üldse harjunud. See kuulus Raymond Chandleri rida - rida, mida ma iseenesest nii säravaks pidasin? "See oli [[blondiin]]. Blondiin, keda nähes lööb [[piiskop]] augu [[vitraaž]]aknasse." :Kui sa loed seda romaanis "Hüvasti, mu arm", toob see su pähe kiiresti üksteise järel mõtted "On see vast alles ilus rida" ja seejärel "Jumal küll, kui raske võib tal olla". Naine, kes paneb piiskopid tahtma lüüa auke vitraažakendesse. Kuidas ta päev kulgeb? Milline on tema lugu? Kuidas selles raske eluga hakkama saab - ajades piiskoppe hulluks ja vägivaldseks lihtsalt tuppa astumisega? :Tüdrukuna, nagu tema seda on, tahaks ma panna käe tema ümber ja öelda: "Kuule, kutt - lähme õige ja võtame ühe napsi - kuskil [[katedraal]]idest kaugel - ja ohkame, kui raske on elu?" Ma arvan, et iga küps, täiskasvanud, enesekindel naine teeks seda lugedes samamoodi. :Ja ometi on see Chandleri maailmas - ja Chandleri meessoost lugejate jaoks - ''parim'' asi, mis üks naine olla saab. See naine hullude meeste keskel on ülim. :Ma tean nüüd, et kui ma oleksin seda lugenud [[teismeline|teismelise]] tüdrukuna, 13- või 14-aastaselt, oleksid need sõnad lõiganud mind luuni välja. Ma oleksin mõelnud: "Iga Raymond Chandleri sõna on lahe, nii et minustki peab kindlasti saama selline naine, kes paneb piiskopid aknaid sisse taguda tahtma. Ma ei tea, kuidas ma selliseks saan - ma pean kaalus alla võtma ja kontsi kandma ja [[huulepulk]]a kasutama ja leiutama mingi joovastava [[kõnnak]]u ja nägema kogu aeg kuum välja ja mitte kunagi jooksma tuppa, karjudes: "JUMAL KÜLL, KAS SA OLED UUT MUPPETITE FILMI NÄINUD? KERMIT SÕIDAB JALGRATTAL OMA VÄIKESTE KONNAJALAKESTEGA!" Seda peangi ma nüüdsest peale tegema. Sest igaüks teab, et kõige paremaid inimesi kujundavad raamatud ja seepärast peab mind kujundama see raamat. Sest see on [[klassika]]. Sest selle [[autor]] on [[geenius]]. Sest need on need raamatud, mida arvatakse, et sa pead armastama." :Ei. Need ei ole sulle õiged raamatud, kui sa oled noor tüdruk. Need ei ole hääled, mida sa peaksid oma pähe lubama. Tüdrukud, kuni te olete täiskasvanud - kuni te suudate enesekindlalt vastu vaielda [[jutustaja]]le, geeniusele, [[maailmavaade|maailmavaatele]] -, ärge lugege vanade meeste raamatuid. Nad elavad teises sajandis ja teie olete [[tulevik]]. Teie ja kõik need säravad kaunid tüdrukud, kes [[minevik]]us kirjutasid. =="Mis on nad teinud mu raamatukoguga?"== Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015). * Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida. :Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu valgus – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu põrsas poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud. * [[Audioraamat]]ud, millesse ma suhtusin väga snooblikult. "Olen lugenud 337 raamatut," kirjutasin ma päevikusse. "Ma pean silmas päris lugemist – silmadega. Mitte audioraamatuid." * Too raamatukogu oli [[Pandora laegas]] tulvil imepäraseid omavahel põimunud [[juhus]]eid, rikkalik nagu [[ploomikook]]. Pista ükskõik millise kahe raamatu vahele [[uudishimu]] seeme ja üleöö kasvab sellest [[vihmamets]] täis [[ahv]]e ja [[jaaguar]]e ja [[puhkpüss]]e ja [[pilv]]i. Ruum oli puupüsti täis ja mina pea niisamuti. Milline võluline süsteem, mille keskel ainsagi pennita tüdruk võis olla. * ''That library was a Pandorica of fabulous, interwoven randomness, as rich as plum cake. Push a seed of curiosity in between any two books and it would grow, overnight, into a rainforest hot with monkeys and jaguars and blowpipes and clouds. The room was full, and my head was full. What a magical system to place around a penniless girl.'' * Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud - olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike. :Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik [[riiul]]eid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid. * Te võite öelda, et me ei vaja enam [[teatmeteos]]eid, sest meil on nüüd [[internet]]. Milleks minna raamatukokku (sest inimene peab majast välja saama! Sest sa sured ära, kui sa majast väljas ei käi!), kui sa võid selle asemel lihtsalt guugeldada (sest sul ei ole [[arvuti]]t! Sest sa oled liiga vana või liiga vaene või mõnes orus, kuhu internetikaabel pole veel jõudnudki!). :Noh, sellepärast, et [[otsimootor]] näitab sulle vaid seda, mis on kõige populaarsem, mitte seda, mis on kõige parem. Sind karjatatakse koos ülejäänud miljardi guugeldajaga filmiklipi juurde, millel [[hai]] inimest hammustab, või sama pinnapealse [[Vikipeedia]] artikli juurde: me kõik loeme samu 10 000 sõna, kõnnime samu radu, mõtleme samu mõtleid, mida sõelub Google'i ainuke sõel. :Me läheneme monoteadmisele: meie [[karjatara]] piirile; mõtte massimigratsioonidele, mis on sama kahtlusevabad, nagu oleks me miljon juhmi [[pühvel|pühvlit]]. * Now, you may say we have no need for reference books any more, now that we have the internet. Why go to a library (because you need to get out of the house! Because you will die if you stay in the house!) when you could just google something (because you have no computer! Because you are old, or poor, or in a valley where broadband does not venture!) instead? :Well, because a search engine will just show you what is most popular, rather than what is best. You, like a billion other googlers, will be herded to the footage of a shark biting a man, or the same shallow Wikipedia entry: we are all reading the same 10,000 words, walking the same paths, thinking the same thoughts, filtered through the single lens of Google. :We are approaching a mono-knowledge – diametrics herding us; migrations of thought, as unquestioning as a million dumb buffalo. * Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära. :Mitte keegi ei võitle selle eest - mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id? <!--{{JÄRJESTA:Moran, Caitlin}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kriitikud]]--> ------ =[[Carol Ann Duffy]]= [[Pilt:Carol Ann Duffy (cropped).jpg|pisi|Carol Ann Duffy, 2009.]] '''Carol Ann Duffy''' (sündinud 23. detsembril 1955) on Briti luuletaja, näite- ja lastekirjanik. 2009-2019 oli ta poeet-laureaat, olles selle tiitli kandjaist esimene naine, šotlane ja LGBT esindaja. ==Luule== <poem> You sat on your desk, swinging your legs, reading a poem by Yeats to the bored girls, except my heart stumbled and blushed as it fell in love with the words and I saw the tree in the scratched old desk under my hands, heard the bird in the oak outside scribble itself on the air. Sa istusid oma laual, kõlgutades jalgu, lugedes Yeatsi luuletust igavlevatele tüdrukutele, aga mu süda komistas ja punastas, kui see armus sõnadesse ja ma nägin puud vanas kriibitud koolipingis mu käte all, kuulsin lindu akna taga tammepuus kritseldamas end õhku. </poem> * "***Sa istusid oma laual...", kirjutatud kunagise inglise keele õpetaja surma puhul; ''cit. via'': Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 <poem> Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. </poem> täisversioon: <poem> Prayer Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. Pray for us now. Grade 1 piano scales console the lodger looking out across a Midlands town. Then dusk, and someone calls a child's name as though they named their loss. Darkness outside. Inside, the radio's prayer - Rockall. Malin. Dogger. Finisterre. </poem> * "Prayer", luulekogust "Mean Time", 1994; William Crawley. "Will & Testament: Carol Ann Duffy's prayer". BBC. Retrieved 17 July 2016. https://www.bbc.co.uk/blogs/ni/2009/05/carol_ann_duffys_prayer.html <poem> Today we have a poet in the class. A real live poet with a published book. Notice the ink-stained fingers girls. Perhaps we're going to witness verse hot from the press </poem> * "Head of English", luulekogust "Standing Female Nude" (1985) <poem> </poem> * "Achilles (for David Beckham)" https://web.archive.org/web/20121107185443/http://www.guardian.co.uk/books/booksblog/2010/mar/16/carol-ann-duffy-poem-david-beckham "Achilles (David Beckham)" Archived 7 November 2012 at the Wayback Machine, The Guardian, 16 March 2010. Retrieved 16 March 2010. ==Intervjuud== * Ma arvan, et minu jaoks on luule elukaaslase moodi. Luule tundub olevat elus asi: mitte üksnes need luuletused, mida ma ise kirjutan, vaid ka minevikus kirjutatud luuletused ja need, mida inimesed praegu kirjutavad. See on nagu pidev kohalolu - isegi lugeja, mitte ainult kirjutajana. Nii et sa ei tunne end kunagi üksi. * Ma arvan, et toonase ja praeguse vahe on selles, et nüüd kaldun ma märksa rohkem mitte kirjutama ja vait olema kui noorena. Mul ei ole seda kirjutamise sundi. Ma olen kindlam selles, millal kirjutada, kui varem olin. * [Luuletus] on koht, kus keel on kõige tõetruum. Luuletuses ei saa sa valetada, veel vähem kui üheski teises kirjanduse vormis. * Ma arvan, et inimesed - ja see on muidugi ilmne - pöörduvad luule poole oma elu kõige pingelisematel hetkedel. Kui nad on leinas. Kui nad abielluvad või alustavad kooselu. Ja mõned neist inimestest jätkavad kirjutamist, nagu minagi tegin. Või tulevad nad luule juurde tagasi. Ma arvan, et jutt inimeste hirmust luule ees või selle ärapõlgamisest on pigem müüt. ** Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 * Of her own writing, Duffy has said, "I'm not interested, as a poet, in words like 'plash'—Seamus Heaney words, interesting words. I like to use simple words, but in a complicated way."[8] ** Forbes, Peter. "Winning Lines" Archived 13 February 2013 at the Wayback Machine, The Guardian, 31 August 2002. https://web.archive.org/web/20130213202550/http://www.guardian.co.uk/books/2002/aug/31/featuresreviews.guardianreview8 * 'When you have a child, your previous life seems like someone else's,' Duffy tells me over instant coffee. 'It's like living in a house and then suddenly finding a room that you didn't know was there, full of treasure and light. Every day is a gift with a child, no matter what problems you have. * 'It all comes from the same place. There'll be what you might call a moment of inspiration - a way of seeing or feeling or remembering, an instance or a person that's made a large impression. Like the sand and the oyster, it's a creative irritant. In each poem, I'm trying to reveal a truth, so it can't have a fictional beginning. * Christmas is taken very seriously in this household. I believe in Father Christmas and there's no way I'd do anything to undermine that belief. * Halloween, Bonfire Night, Christmas - I'm a great believer in preserving those festivals. They're like beacons in childhood; they make children feel safe and special. * Poetry and prayer are very similar. I write quite a lot of sonnets and I think of them almost as prayers: short and memorable, something you can recite. * Our abuse of the planet and our resources is an anxiety - childhood for children yet to be born will be darkened in ways we can't imagine. **Anderson, Hephzibah. Christmas Carol Archived 3 November 2012 at the Wayback Machine, The Observer, 4 December 2005. https://web.archive.org/web/20121103162815/http://www.guardian.co.uk/books/2005/dec/04/poetry.features ==Tema kohta== Charlotte Mendelson writes in The Observer: Part of Duffy's talent – besides her ear for ordinary eloquence, her gorgeous, powerful, throwaway lines, her subtlety – is her ventriloquism. Like the best of her novelist peers ... she slides in and out of her characters' lives on a stream of possessions, aspirations, idioms and turns of phrase. However, she is also a time-traveller and a shape-shifter, gliding from Troy to Hollywood, galaxies to intestines, sloughed-off skin to department stores while other poets make heavy weather of one kiss, one kick, one letter ... from verbal nuances to mind-expanding imaginative leaps, her words seem freshly plucked from the minds of non-poets – that is, she makes it look easy. * Mendelson, Charlotte. The gospel truth Archived 30 January 2010 at the Wayback Machine, The Observer, 13 October 2002. https://web.archive.org/web/20100130210416/http://www.guardian.co.uk/books/2002/oct/13/poetry.features1 <!--{{JÄRJESTA:Duffy, Carol Ann}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]]--> =[[Anette Parksepp]]= '''Anette Parksepp''' on eesti ajakirjanik. * https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Toominga_fotopreemia (2011) * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20180308.2.10.1 * https://www.vikerkaar.ee/archives/25780 Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest * ! https://kultuur.err.ee/1151025/anette-parksepp-muumiorg-on-kui-pelgupaik * https://epl.delfi.ee/artikkel/91440478/paeva-teema-anette-parksepp-valitsus-otsustas-et-kedagi-ei-tohi-diskrimineerida-toestuseks-muutis-diskrimineeriva-referendumi-aega * ! https://arvamus.postimees.ee/4317125/anette-parksepp-mihkel-mutile-voib-olla-mehed-toesti-kasutavad-oma-joupositsiooni-nii-massiliselt-et-igal-teisel-naisel-on-raakida-oma-ahistamise-lugu * https://epl.delfi.ee/artikkel/91967695/samm-kliimadustoopiale-lahemal-usa-aktsiaturul-hakati-kauplema-veega? * ! http://www.vikerkaar.ee/archives/25736#anette Veebruar, 2020 * https://www.delfi.ee/teemalehed/anette-parksepp <!--{{JÄRJESTA:Parksepp, Anette}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]--> = Simona Kossak= '''Simona Kossak''' oli poola ökoloog ja looduskaitsja. * https://pl.wikiquote.org/wiki/Simona_Kossak * https://pl.wikipedia.org/wiki/Simona_Kossak <!--{{JÄRJESTA:Kossak, Simona}} [[Kategooria:Poola ökoloogid]] [[Kategooria:Poola looduskaitsjad]]--> = [[Kertu Birgit Anton]] = '''Kertu Birgit Anton''' on Eesti kliimaaktivist. * https://www.err.ee/1210366/kertu-birgit-anton-el-i-kliimaeesmargid-pole-piisavad-et-olla-turvalised * https://www.err.ee/1055550/presidendi-konevoistluse-voitja-kertu-birgit-anton-ma-tunnen-muret * https://edasi.org/54728/muute-murdev-noorus-kliimaaktivist-kertu-birgit-anton/ * https://leht.postimees.ee/7058996/kertu-birgit-anton-it-assad-soost-olenemata * https://epl.delfi.ee/artikkel/91487186/kertu-birgit-anton-sona-tegi-haiget-aga-sona-viib-ka-edasi * https://www.pealinn.ee/tagid/koik/kliimaaktivist-kertu-birgit-anton-noori-ei-peaks-kasitlema-eraldi-n258810 <!--{{JÄRJESTA:Anton, Kertu Birgit}} [[Kategooria:Eesti aktivistid]]--> =Aila Meriluoto= ==Luule== Tsitaadid on tõlgitud väljaandest: "Kootut runot" ("Kogutud luuletused"), Porvoo, Helsinki: Werner Söderström Oy, 1976. ==="Klaasimaal"=== Luuletused Aita Meriluoto esikkogust "Lasimaalaus" ("Klaasimaal", 1946, praeguseks on ilmunud vähemalt 14 trükki). <poem> Kuoleman ankarat kasvot kauan tunsin jo ennen, kuin minä rahtua tiesin, millainen elämä on. Siksi en tänään seiso portilla vartoen, milloin "prinssi Elämä" saapuu - ja ohi kulkea voi. Mikään ei ohitse kulje. Tyynet on silmäni, joihin maailman rikkaat muodot selkeinä kuvastuvat. Elämä itse mä olen, avoinna seison kuin kukka iloinen, luja ja valmis, kuoleman vertainen. *** Surma kõledat palet tundsin ammugi enne, kui üldse aimata võisin, milline elu on. Sestap ei seisa ma täna väravas valvates, millal ükskord "Prints Elu" saabub - ja edasi minna võib. Miski mööda ei lähe. Minu tüüneisse silmi maailma kirevad vormid paistavad selgeina. Elu olen ma ise, avali õiena seisan, õnnelik, kindel ja valmis, surmaga võrdne ma. </poem> * "Täna" ("Tänään", lk 9-10) <poem> Pientä on kaikki yön kämmenellä, pieniä meret ja vuosisadat, tornit päivällä pystytetyt, pieniä ihmisten mahtavat joukot... Hetkeksi päivään päästyänsä silmiään sokkoina siristävät: vääntynein muodoin kaikki seisoo, vääriä peilejä kaikkialla. Katsovat kättään ja sanovat: vahva. Katsovat työtään ja sanovat: suuri. Mutta yön kämmen on alati auki. Vähenee päivä ja päivän valta. Kasvavat totuudet syvyyksistä. Kuljet polkua yötä kohden, pieneksi käyden ja vastustamatta. Pieneksi kaikki käy ympärilläs, tiet sinun polkemas, takomas tornit, pientä on "mistä" ja "minne" ja "miksi" Valmiina astut yön kämmenelle. *** Väike on kõik öö peopesal, väikesed mered ja aastasajad, tornid, mis päevadel püstitatud, väikesed vägevad rahvahulgad... Päeva päädides viimaseks viivuks piiluvad pooleldi suletud silmil: väändunud vormides seisavad asjad, kõikjal paistavad kõverad peeglid. Vaatavad kätt ja ütlevad: tugev. Vaatavad tööd ja ütlevad: vägev. Aga öö pihk on alati valla. Väheneb päev ja päeva vägi. Tõed kasvavad sügavikest. Kõnnid teerajal öö poole, väikesil sammel ja vastupanuta. Väikeseks muutub kõik ümberringi, teed sinu talla all (?), ...? tornid, väiksed on "kust" ja "kuhu" ja "miks" Valmina astud öö pihkudele. </poem> * "Öö peopesal" ("Yön kämmenellä", lk 11-12) <poem> Rauniourut Niin taukosi myrsky, ja äänettömyys putos ylle kuin Jumalan kuollut käsi. Tuli mies, tuli otsalla uupunut syys ja seisoi, kirkko, sun äärelläsi. Ja silmiin murheesta raskaisiin hän keräsi seinien mustuneet karret, keräs tornit; murretut keihäsvarret, ja hitaasti kulki portaaliin. ... Niin valmis oli se, temppeli uus, ei kivistä rakennettu, ei puista: sen Kristus rauniouruista soitti. Säröt äänien viimeistenkin se voitti. Se ehjänä seisoi: hiljaisuus. *** Nii seisma jäi torm ja hääletu vaikus langes maha kui Jumala surnud käsi. Tuli mees, tuli, otsa ees väsinud sügis, ja seisis, kirik, su ... </poem> * "Orelivare" ("Rauniourut", lk 20-22) <poem> Kaksi maljaa Kukkaniityllä liike on laannut. Enää ei tunnu tuulien ajo. Taivaanrannassa vaaleni viipyvä kajo. Taivas on niinkuin hopeamalja, niinkuin ääretön hopeamalja rauhaa tulvillaan. Olen vain kukkanen lähellä maata, lehti ei kanna, ei irtoa juuri. Taivas on ylläni tajuamattoman suuri. Sentään on ihanaa olla pieni, olla kuin malja aivan pieni rauhaa tulvillaan. *** Kaks kaussi Lilleaasal on vaikseks jäänud. Enam ei kuule siin tuulte ulgu. Silmapiiril veel viivitab ehavalgus. Taevas on just nagu hõbekauss just nagu ääretu hõbekauss tulvil rahu. Olen vaid maadligi lilleõis, ei kanna lehti, ei aja ma juurt. Taevas mu kohal on otsata suur. Imeline on olla väike, olla kui kaussike üsna väike tulvil rahu. </poem> * "Kaks kaussi" ("Kaksi maljaa", lk 26-27) =Pauli Murray= * https://en.wikipedia.org/wiki/Pauli_Murray * https://en.wikiquote.org/wiki/Pauli_Murray =Ida B. Wells= * https://en.wikipedia.org/wiki/Ida_B._Wells * https://en.wikiquote.org/wiki/Ida_B._Wells =Inez Milholland= * https://en.wikipedia.org/wiki/Inez_Milholland =Anna Howard Shaw= * https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw =Carrie Chapman Catt= * https://en.wikipedia.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt * https://en.wikiquote.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt =Lucretia Mott= * https://en.wikipedia.org/wiki/Lucretia_Mott * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Lucretia_Coffin_Mott =Elizabeth Cady Stanton= * https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton =John Barth= =="Tee lõpp"== Tsitaadid väljaandest: [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"), Bantam Books, 1981. === 1. ptk === * It is impossible to be at ease in the Progress and Advice Room. The Doctor sits facing you, his legs slightly spread, his hands on his knees, and leans a little toward you. You would not slouch down, because to do so would thrust your knees virtually against his. Neither would you be inclined to cross your legs in either the masculine or the feminine manner: the masculine manner, with your left ankle resting on your right knee, would cause your left shoe to rub against the Doctor's left trouser leg, up by his knee, and possibly dirty his white trousers; the feminine manner, with your left knee crooked over your right knee, would thrust the toe of your shoe against the same trouser leg, lower down on his shin. To sit sideways, of course, would be unthinkable, and spreading your knees in the manner of the Doctor makes you acutely conscious of aping his position, as if you hadn't a personality of your own. Your position, then (which has the appearance of choice, because you are not ordered to sit thus, but which is chosen only in a very limited sense, since there are no alternatives), is as follows: you sit rather rigidly in your white chair, your back and thighs describing the same right angle described by the structure of the chair, and keep your legs together, your thighs and lower legs describing another right angle. :The placing of your arms is a separate problem, interesting in its own right and, in a way, even more complicated, but of lesser importance, since no matter where you put them they will not normally come into physical contact with the Doctor. You may do anything you like with them (you wouldn't, clearly, put them on your knees in imitation of him). As a rule I move mine about a good bit, leaving them in one position for a while and then moving them to another. Arms folded, akimbo, or dangling; hands grasping the seat edges or thighs, or clasped behind the head or resting in the lap -- these (and their numerous degrees and variations) are all in their own ways satisfactory positions for the arms and hands, and if I shift from one to another, this shifting is really not so much a manifestation of embarrassment, or hasn't been <!-- lk 2/3 -->since the first half-dozen interviews, as a recognition of the fact that when one is faced with such a multitude of desirable choices, no one choice seems satisfactory for very long by comparison with the aggregate desirability of all the rest, though compared to any one of the others it would not be found inferior. :It seems to me at just this moment (I am writing this at 7:55 in the evening of Tuesday, October 4, 1955, upstairs in the dormitory) that, should you choose to consider that final observation as a metaphor, it is the story of my life in a sentence - to be precise, in the latter member of a double predicate nominative expression in the second independent clause of a rather intricate compound sentence. You see that I was in truth a grammar teacher. (lk 2-3) === 2. ptk === *[Jake:] "You take a boy -- bright kid, alert kid, you see it at once, but never been exposed to ''thinking'', never been in an environment where intellectual activity was as common as eating or sleeping. You see a fresh young mind that's never had a chance to flex its muscles, so to speak. Maybe he can't speak good English. Never ''heard'' good English spoken. Not his fault. Not wholly his parents' fault. But there he is." :My audience was most receptive, all except Joe Morgan, who regarded me coolly. :"So you start him off. Parts of speech! Subjects and verbs! Modifiers! ''Complements!'' And after a while, rhetoric. Subordination! Coherence! Euphony! You drill and drill, and talk yourself blue in the face, and all the time you see that boy's mind groping, stumbling, stretching, making false steps. And then, just when you're ready to chuck the whole thing -" :"I know!" Miss Banning breathed. "One day, just like all the rest, you say the same thing for the tenth time - and ''click!''" She snapped her fingers jubilantly at Dr. Schott. "He's got it! ''Why, there's nothing to it!'' he says. ''It's plain as day!''" :"That's what we're here for!" Dr. Schott said quietly, with some pride. "That's what we all live for. A little thing, isn't it?" :"Little," Dr. Carter agreed, "but it's the greatest miracle on God's green earth! And the most mysterious, too." === 3. ptk === * My moods were little men, and when I killed them they stayed completely dead. (lk 30) === 4. ptk === * Once I had a dream in which it became a matter of some importance to me to learn the weather prediction for the following day. I searched the newspapers for the weather report, but couldn't find it in its usual place. I turned the radio on, but the news broadcasters made no mention of tomorrow's weather. I dialed the Weather number on the telephone (this dream took place in Baltimore), but although the recording described the current weather conditions it told me nothing about the forecast for the next day. Finally, in desperation, I called the Weather Bureau directly, but it was late at night and no one answered. I happened to know the chief meteorologist's name, and so I called his house. The telephone rang many times before he answered, and then it seemed to me that I detected an uneasiness in his voice. :"What is it?" he asked. :"I want to know what weather we'll be having tomorrow," I demanded. "It's terribly important: you see, I --" :"There's no use your trying to impress me," the meteorologist said. "No use at all. What made you suspicious?" :"Suspicious of what? I assure you, sir, I just want to know what the weather will be tomorrow. I can't say I see anything suspicious in that question." :"There isn't going to be any weather tomorrow, if you must know." :"What?" :"You heard me. I said there isn't going to be any weather tomorrow. All our instruments agree. You mustn't be skeptical. No weather." :":But that's impossible!" :"I've said what I've said," the weatherman grumbled. "Take it or leave it. No weather tomorrow, and that's that. Leave me alone, now; I have to sleep." :That was the end of the dream, and I woke up very much upset. I tell it now to illustrate a difference between moods and the weather, their usual analogy: a day without weather is unthinkable, but for me at least there were frequently days without any mood at all. On these days Jacob Horner, except in a meaningless metabolistic sense, ceased to exist altogether, for I was without a personality. Like those microscopic specimens that biologists must dye in order to make them visible at all, I had to be colored with some mood or other if there was to be a recognizable self to me. (lk 35-36) * [Joe:] "Four things that I'm not impressed by," he added, "are unity, harmony, eternality, and universality. In my ethics the most a man can ever do is be right from his point of view; there's no general reason why he should even bother to defend it, much less expect anybody else to accept it, but the only thing he can do is operate by it, because there's nothing else. He's got to expect conflict with people or institutions who are also right from ''their'' points of view, but whose points of view are different from his." * "That's one reason why I don't apologize for things," Joe said finally. "It's because I've no right to expect you or anybody to accept anything I do or say -- but I can always ''explain'' what I do or say. There's no sense in apologizing, because nothing is ultimately defensible. But a man can act coherently; he can act in ways that he can explain, if he wants to. This is important to me. Do you know, for the first month of our marriage Rennie used to apologize all over herself to friends who dropped in, because we didn't have much furniture in the house. She knew very well that we didn't want any more furniture even if we could have afforded it, but she always apologized to other people for not having their point of view. One day she did it more elaborately than usual, and as soon as the company left I popped her one on the jaw. Laid her out cold. When she came to, I explained to her very carefully why I'd hit her. She cried, and apologized to me for having apologized to other people. I popped her again." :There was no boastfulness in Joe's voice when he said this; neither was there any regret. :"What the hell, Jake, the more sophisticated your ethics get, the stronger you have to be to stay afloat. And when you say good-by to objective values, you really have to flex your muscles and keep your eyes open, because you're on our own. It takes ''energy'': not just personal energy, but cultural energy, or you're lost. Energy's what makes the difference between American pragmatism and French existentialism -- where the hell else but in America could you have a cheerful nihilism, for God's sake? I suppose it was rough, slugging Rennie, but I saw the moment as a kind of crisis. Anyhow, she stopped apologizing after that." (lk 47) * "Rennie would've told you if you hadn't flustered her by making fun of her," he smiled; "the only demonstrable index to a man's desires is his acts, when you're speaking of past time: what a man did is what he wanted to do." :"What?" :"Don't you see?" asked Rennie, and Joe sat back and relaxed. "The idea is that you could have conflicting desires -- say, the desire not to have dinner with us and the desire not to offend us. If you end by coming to dinner it's because the second desire was stronger than the first: other things being equal, you wouldn't want to eat with us, but other things never are equal, and actually you'd rather eat with us than insult us. So you eat with us - that's what you ''finally'' wanted to do. You shouldn't say you'll eat with us whether you want to or not; you should say you'll eat with us if it satisfies desires in you stronger than your desire ''not'' to eat with us." :"It's like combining plus one hundred and minus ninety-nine," Joe said. "The answer is just barely plus, but it's completely plus. That's another reason why it's silly for anybody to apologize for something he's done by claiming he didn't really want to do it: what he ''wanted'' to do, in the end, was what he did. That's important to remember when you're reading history." (lk 49-50) === 5. ptk === * The clumsy force of Rennie was a thing that attracted me during the weeks following this dinner of shrimp, rice, beer, and values that the Morgans had fed me. It was a clumsiness both of action and of articulation - Rennie lurched and blurted - and I was curious to know whether what lay behind it was ineptitude or graceless strength. :At least this was my attitude when we began my riding lessons. My mood was superior, in that I regarded myself as the examiner and her as the subject, but it was not supercilious, and there was a certain sympathy in my curiosity. That I felt this special superiority is fortunate, because it got me through the first lessons on horseback, which otherwise would have been difficult to face indeed. I hated not the work but the embarrassment of learning new things, the ludicrousness of the tyro, and I can't imagine ever having learned to ride horses (for I had only the most vagrant interest in riding) without this special curiosity and special superiority feeling to salve my pride. (lk 51) * I remarked to Rennie once that it was a pity Joe couldn't enjoy the place with us. :"That's a silly thing to say," she said, a little upset. :"Like all politeness is silly," I smiled. "I feel politely sorry for him grinding away at the books while we gallop and splash around." :"Better not tell him that; he hates pity." :"That's a silly way to be, isn't it?" I said mildly. "Joe's funny as hell." :"What do you mean, Jake?" We were resting after a swim; I was lying comfortably supine under a tree beside the water, chewing on a green pine needle and squinting over at Susie and Tom Brown, tethered nearby. Rennie had been slouched back like a sack of oats against the same tree, smoking, but now she sat up and stared at me with troubled eyes. :"How can you possibly call Joe silly, of all people?" :"Do you mean how can I of all people call Joe silly, or how can I call Joe of all people silly?" :"You know what I mean: how can you call Joe silly? Good God!" :"Oh," I laughed. "What could be sillier than getting upset at politeness? If I really felt sorry for him it would be my business, not his; if I'm just saying I feel sorry for him to be polite, there's even less reason to be bothered, since I'm just making so much noise." :"But that kind of noise is absurd, isn't it?" :"Sure. Where did you and Joe get the notion that things should be scrapped just because they're absurd? That's a silly one for you. For that matter, what could be sillier than this whole aim of living coherently?" (lk 55) * Rennie stood up. Her expression, I should guess, was that of the Athenians on the morning they discovered that Alcibiades had gelded every marble god in town. She was speechless. (lk 55-56) * [Rennie:] "You know, I lived in a complete fog from the day I was born until after I met Joe," she said. "I was popular and all that, but I swear it was just like I was asleep all through school and college. I wasn't really interested in anything, I never thought about anything. I never even particularly wanted to do anything -- I didn't even especially enjoy myself. I just dreamed along like a big blob of sleep. If I thought about myself at all, I guess I lived on my potentialities, because I never felt dissatisfied with myself." (lk 57) * "First of all, suppose everyone's personality is unique. Does it follow that because a thing is unique it's valuable? You're saying that it's better to be a real Rennie MacMahon than an imitation Joe Morgan, but that's not self-evident, Jake; not at all. It's just romantic. I'd rather be a lousy Joe Morgan than a first-rate Rennie MacMahon. To hell with pride. This unique-personality business is another thing that's no absolute." :"To quote the gospel to you, Rennie," I said: "it doesn't follow either that because a thing's not absolute it isn't valuable." (lk 62-63) * [Joe ja Rennie] Probably he knew she was lying, although it is hard for one who is aware of the truth to judge effectively its disguise. (lk 65-66) * Real people aren't any different when they're alone. No masks. What you see of them is authentic." :"Horseshit. Nobody's authentic." (lk 70) * It is indeed the grossest of injustices to observe a person who believes himself to be alone. (lk 70) * Rennie closed her eyes and pressed her forehead against the window sill. I stood beside her, out of the light from the brilliant living room, and stroked and stroked her hair, speaking softly in her ear the wordless, grammarless language she'd taught me to calm horses with. (lk 71) === 6. ptk === * [Doktor:] * <!-- lk 81-->"I daresay you don't know the seating capacity of the Cleveland Municipal Stadium, do you?" :''"What?"'' :The Doctor did not smile. "You suggest that my question is absurd, when you have no grounds for knowing whether it is or not -- you obviously heard me and understood me. Probably you want to delay my learning that you ''don't'' know the seating capacity of Cleveland Municipal Stadium, since your vanity would be ruffled if the question ''weren't'' absurd, and even if it were. It makes no difference whether it is or not, Jacob Horner: it's a question asked you by your doctor. Now, is there any ultimate reason why the Cleveland Stadium shouldn't seat fifty-seven thousand, four hundred eighty-eight people?" :"None that I can think of," I grinned. :"Don't pretend to be amused. Of course there's not. Is there any reason why it shouldn't seat eighty-eight thousand, four hundred seventy-five people?" :"No, sir." :"Indeed not. Then as far as Reason is concerned its seating capacity could be almost anything. Logic will never give you the answer to my question. Only Knowledge of the World will answer it. There's no ultimate reason at all why the Cleveland Stadium should seat exactly seventy-seven thousand, seven hundred people, but it happens that it does. There's no reason in the long run why Italy shouldn't be shaped like a sausage instead of a boot, but that doesn't happen to be the case. ''The world is everything that is the case'', and what the case is is not a <!-- lk 81/82-->matter of logic. If you don't simply ''know'' how many people can sit in the Cleveland Municipal Stadium, you have no real reason for choosing one number over another, assuming you can make a choice at all - do you understand? But if you have some Knowledge of the World you may be able to say, 'Seventy-seven thousand, seven hundred,' just like that. No choice is involved." (lk 81-82, 6. ptk) * "You claim to be unable to choose in many situations," he said once. "Well, I claim that that inability is only theoretically inherent in situations, when there's no chooser. Given a particular chooser, it's unthinkable. So, since the inability ''was'' displayed in your case, the fault lies not in the situation but in the fact that there was no chooser. Choosing is existence: to the extent that you don't choose, you don't exist. Now, everything we do must be oriented toward choice and action. It doesn't matter whether this action is more or less reasonable than inaction; the point is that it is its opposite." :"But why should anyone prefer it?" I asked. :"There's no reason why you should prefer it," he said, "and no reason why you shouldn't. One is a patient simply because one chooses a condition that only therapy can bring one to, not because any one condition is inherently better than another. All my therapies for a while will be directed toward making you conscious of your existence. It doesn't matter whether you act constructively or even consistently, so long as you act. It doesn't matter to the case whether your character is admirable or not, so long as you think you have one." :"I don't understand why you should choose to treat anyone, Doctor," I said. :"That's my business, not yours." (lk 83, 6. ptk) * There were special diets and, for many patients, special drugs. I learned of Nutritional Therapy, Medicinal Therapy, Surgical Therapy, Dynamic Therapy, Informational Therapy, Conversational Therapy, Sexual Therapy, Devotional Therapy, Occupational and Preoccupational Therapy, Virtue and Vice Therapy, Theotherapy and Atheotherapy -- and, later, Mythotherapy, Philosophical Therapy, Scriptotherapy, and many, many other therapies practiced in various combinations and sequences by the patients. Everything, to the Doctor, is either therapeutic, anti-therapeutic, or irrelevant. He is a kind of super-pragmatist. (lk 84) * [Doktor:] "It would not be well in your particular case to believe in God," he said, "Religion will only make you despondent. But until we work out something for you it will be useful to subscribe to some philosophy. Why don't you <!-- lk 84/85-->read Sartre and become an existentialist?" (lk 84-85) * [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma. Need mõlemad on head eksistentsialistlikud eeldused ja kas nad on tõesed või väärad, ei paku meile huvi - sinu puhul on nad kasulikud. (lk 88) * [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult pea- ja kõrvaltegelasi. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust vale. Igaüks on paratamatult omaenda eluloo kangelane. "Hamletit" võiks jutustada Poloniuse vaatepunktist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled pulmas uksehoidja. Peigmehe vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise rolli'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, <!-- lk 88/89-->vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. :Kuid me ei ole mitte üksnes omaenda elulugude kangelased - me oleme need, kes loo välja mõtlevad ja annavad teistele inimestele kõrvaltegelaste olemuse. Kuid reeglina ei ole mitte kellegi elulugu iial vaid üks kooskõlalise tegevustikuga lugu, me mõtestame kogu aeg ümber, mis laadi kangelased me oleme, ja mis laadi kõrvalrolle teised inimesed sellest tulenevalt mängima peaksid. See on üldjuhul tõsi. Kui keegi etendab päevad läbi peaaegu ühtsama tegelast, on see kas sellepärast, et tal puudub kujutlusvõime, just nagu näitlejal, kes suudab mängid vaid ühtainust rolli, või kuna tema kujutusvõime on nii laiahaardeline, et ta näieb iga on elus ettetulevat olukorda episoodina mingis suurejoonelises kõikehõlmavas tegevustikus ja suudab olukordi niiviisi moonutada, et nende kõigiga saab hakkama sama tüüpi kangelane. Aga see on ülimalt haruldane. :Sedalaadi rollimääramine ongi müüdiloome ja kui seda tehakse, teadlikult või alateadlikult, oma ego paisutamiseks või kaitsmiseks - ja seda tehakse sel eesmärgil tõenäoliselt kogu aeg - saab sellest mütoteraapia. Asja iva seisneb selles: selline liikumisvõimetus, mida sa tundsid tookord Penni jaamas, on võimalik ainult inimese jaoks, kes on mingil põhjusel loobunud mütoteraapias osalemisest. Tookord pingil istudes polnud sa ei pea- ega kõrvaltegelane: sa polnud üldse mingi tegelane. Sellepärast, et seda on korduvalt juhtunud, pean ma seletama sulle midagi, mis tuleb kõigil teistel välja loomulikult. See on nagu õpetada paralüütikut jälle kõndima. :Paljud kriisid inimeste elus leiavad aset seepärast, et kangelase roll, mille nad on ühe olukorra või olukordade rühma jaoks valinud, uues ettejuhtuvas olukorras enam ei toimi või - mis on sisuliselt sama asi - kuna neil ei ole piisavalt kujutlusvõimet, et moonutada uut olukorda oma vana rolli jaoks sobivaks. Nii juhtub näiteks vanematega, kui nende lapsed vanemaks saavad, ja armastajatega, kui üks neist teisele enam ei meeldi. Kui uus olukord muutub liiga tugevaks, et seda eirata, ja nad ei suuda leida maski, mille abil selles hakkama saada, võivad nad muutuda skisofreenilisteks - see mask on hädaabinõu - või lihtsalt puruneda. Kõik terviklikkuse küsimused <!-- lk 89/90-->hõlmavad seda kaalutlust, kuna inimese terviklikkus seisneb truuduses stsenaariumile, mille ta on enda jaoks kirjutanud. :Ma ütlesin, et sa oled liiga ebastabiilne, et mängida kogu aeg ühtainust osa - ja sa oled ka liiga kujutlusvõimetu -, nii et sul on parem tegelda nende kriisidega, muutes stsenaariumit nii tihti kui vaja. See peaks sul loomupäraselt välja tulema. Sinu jaoks on tähtis mõista, et sa teed seda, et mitte jääda ilma stsenaariumita või antud olukorra jaoks vale stsenaariumiga. Näiteks said sa algaja kohta päris hästi hakkama, kui marssisid siia siia veidi aja eest sisse enesekindlalt ja peaaegu ülbelt, määrates mulle šarlatani rolli. Aga sa pead suutma vahetada maske kohe, kui ma muudan selle, millega sa sisenesid, kuidagiviisi kõlbmatuks. Sa võiksid - ma pakun lihtsalt suvalisi võimalusi - hakata mõtlema minust kui Vanast Targast Mentorist, ütleme, omamoodi makjavellilikust Nestorist, ja endast kui Naiivsest, Kuid Paljulubavast Noorest Õpilasest, noorest Aleksandrist, kes ühel päeval kasutab kõiki neid õpetusi praktikas ja hiilgab palju säravamalt kui õpetaja. Saad sa aru? Või - see on häiriv, kuid hädaabinõuna kõlbulik - Vaikselt Põlglik Noormees, kes kannatab Vana Hullu sonimise välja, kuid lahkub siit nendest mõjutamatuna. Ma nimetan seda häirivaks seepärast, et seda kasutades lõikad sa end ära liiga paljust, mida sa pole veel õppinud. :On ülimalt tähtis, et sa õpiksid neid maske kõhklematult omaks võtma. Ära arva, et nende taga on veel midagi. Ei ole. "Ego" tähendab "mina" ja "mina" tähendab "ego" ja ego on juba definitsiooni järgi mask. Kui puudub ego - nii, nagu sul pingil istudes -, puudub ka "mina". Kui sa mõnikord tunned, et su mask on "ebasiiras" - võimatu sõna! -, siis ainult sellepärast, et üks su maskidest ei sobi teisega. Sa ei saa kahte korraga kanda. See tekitab konflikti ja maskidevaheline konflikt põhjustab liikumisvõimetust samamoodi kui maski puudumine. Mida tugevamalt sa oma olukorda dramatiseerida suudad, määratledes omaenda rolli ja kõigi teiste rollid, seda turvalisem sul on. Paralüütikute mütoteraapias ei ole oluline, kas sul on pea- või kõrvalosa, kuni see on selgelt läbimõeldud, aga tavaliselt on loomulik olla alati peaosas. Nüüd ütle midagi."<!-- lk 90/91--> : Ma ei suutnud. : "Ütle midagi!" käskis Doktor. "Liigu! Võta roll!" : Püüdsin kõigest väest mingit rolli välja mõelda, kuid ei suutnud. (lk 88-91, 6. ptk) === 7. ptk === * The dance of sex: if one had no other reason for choosing to subscribe to Freud, what could be more charming than to believe that the whole vaudeville of the world, the entire dizzy circus of history, is but a fancy mating dance? That dictators burn Jews and businessmen vote Republican, that helmsmen steer ships and ladies play bridge, that girls study grammar and boys engineering all at behest of the Absolute Genital? When the synthesizing mood is upon one, what is more soothing than to assert that this one simple yen of humankind, poor little coitus, alone gives rise to cities and monasteries, paragraphs and poems, foot races and battle tactics, metaphysics and hydroponics, trade unions and universities? Who would not delight in telling some extragalactic tourist, "On our planet, sir, males and females copulate. Moreover, they enjoy copulating. But for various reasons they cannot do this whenever, wherever, and with whomever they choose. Hence all this running around that you observe. Hence the world?" A therapeutic notion! (lk 93) * In a classroom on the first day of a new term the air's electric with sex like ozone after a summer storm, and all sensed it, if all couldn't name it: the rubby sweet friskies twitched in their seats and tugged their skirts down dimpled white knees; the springy fresh men flexed and slouched, passed quick hands over crew cuts; I folded arms and tightened hams, and leaning against the desk, let its edge press calmingly against my trouser fly like a steadying hand. Early blue morning is an erotic time, the commencement of school terms an erotic season; little's to be done but nod to Freud on such a day. (lk 94) * [Jake:] "Don't you understand that all this rigmarole of flattery and chivalry -- the whole theatrical that men perform for women - is ''disrespect''? Any lie is disrespect, and a relationship based on that nonsense is a lie. Chivalry is a fiction invented by men who don't want to be bothered with taking women seriously. The minute a man and woman assent to it they stop thinking of each other as individual human beings: they assent to it precisely so they won't have to think about their partners. Which is completely useful, of course, if sex is the only thing that's on your mind." (lk 97) * By that time, if we had been consciously thinking of first steps - and I for one certainly wasn't - I'm sure we both would have assumed that the first steps, whoever made them, had already been made. I mention this because it applies so often to people's reasoning about their behavior in situations that later turn out to be regrettable: it is possible to watch the sky from morning to midnight, or move along the spectrum from infrared to ultraviolet, without ever being able to put your finger on the precise point where a qualitative change takes place; no one can say, "It is exactly here that twilight becomes night," or blue becomes violet, or innocence guilt. One can go a long way into a situation thus without finding the word or gesture upon which initial responsibility can handily be fixed - such a long way that suddenly one realizes the change has already been made, is already history, and one rides along then on the sense of an inevitability, a too-lateness, in <!-- lk 100/101 -->which he does not really believe, but which for one reason or another he does not see fit to question. (lk 100-101) * "I'm afraid of violence," I said. "I'm always afraid of any kind of violence, even violent emotions. But you have to understand that when anything that matters is concerned, I wouldn't go an inch out of my way to avoid violence. Fear is different from cowardice. If I don't want you to tell Joe it's because I'm afraid of possible violence, but I'd never say a word to talk you out of telling him. There's nothing a man can do about fear, but he has to choose to be cowardly." (lk 105) =Helgi Muller= ==Luule== <poem> Astusin [[kastepiisk]]u mööda, [[linnulaul]]ude [[redel]]it. [[Kurekatlad]] kõlisesid, [[pääsusilm]]ad päevitasid, [[kullerkupud]] kumasid. Küll olid [[päev]]al pikad rajad. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 =Amanda Gorman= [[Pilt:Amanda Gorman 2017 LOC.jpg|pisi|Amanda Gorman, 2017.]] '''Amanda Gorman''' (sündinud 7. märtsil 1998) on USA luuletaja ja aktivist, kes kirjutab valdavalt ühiskondlikel teemadel. 2017. aastal sai temast esimene USA riiklik noorpoeet-laureaat (National Youth Poet Laureate), 2021. aasta 20. jaanuaril esines ta president [[Joe Biden]]i ametissepühitsemisel luuletusega "Mägi, millele me ronime" ("The Hill We Climb"). Põhimõtteliselt on ta USA [[Sveta Grigorjeva]]. =="Mägi, millele me ronime"== <poem> Kui saabub päev, küsime endilt, kust leiaksime valgust selles lõputus varjus? Me kanname endaga kaotust, peame kahlama läbi mere Saime hakkama elaja kõhus Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu Ja normid ja arusaamad sellest mis lihtsalt on Ei ole alati lihtsalt õiglus Ja ikkagi kuulus koidik meile juba enne kui me seda teadsime Kuidagi me seda teeme Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud rahvast, mis pole murdunud üksnes lõpetamata Meie, maa ja aja järglased Kus kõhn must tüdruk kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema võib unistada presidendiks saamisest ja leida end ühe sellise ees esinemas When day comes we ask ourselves, where can we find light in this never-ending shade? The loss we carry, a sea we must wade We've braved the belly of the beast We've learned that quiet isn't always peace And the norms and notions of what just is Isn’t always just-ice And yet the dawn is ours before we knew it Somehow we do it Somehow we've weathered and witnessed a nation that isn’t broken but simply unfinished We the successors of a country and a time Where a skinny Black girl descended from slaves and raised by a single mother can dream of becoming president only to find herself reciting for one Ning jah me pole kaugeltki lihvitud kaugel hiilgavast kuid see ei tähenda, et me püüame luua täiuslikku liitu Me püüame luua liitu, millel on eesmärk Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja loomujoontele Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel vaid sellele, mis seisab meie ees Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused Me paneme relvad käest et võiksime ulatada käed üksteisele Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud: Et isegi leinas me lootsime Et isegi piinas me püüdsime Et isegi kurnatult me kasvasime Et me jääme alati seotuks võidukaina Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene And yes we are far from polished far from pristine but that doesn’t mean we are striving to form a union that is perfect We are striving to forge a union with purpose To compose a country committed to all cultures, colors, characters and conditions of man And so we lift our gazes not to what stands between us but what stands before us We close the divide because we know, to put our future first, we must first put our differences aside We lay down our arms so we can reach out our arms to one another We seek harm to none and harmony for all Let the globe, if nothing else, say this is true: That even as we grieved, we grew That even as we hurt, we hoped That even as we tired, we tried That we’ll forever be tied together, victorious Not because we will never again know defeat but because we will never again sow division Pühakiri käsib meil kujutleda et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all Ja mitte keegi ei hirmuta neid Kui me elame oma aja vääriliselt Siis ei peitu võit mitte relvas Vaid meie ehitatud sildades See on lubadus lagendikule Mägi, millele me ronime Kui me vaid julgeme Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus, see on minevik, millesse me astume ja viis, kuidas me seda parandame Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva kui laseks end jagada Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada ei saa seda kunagi alatiseks lüüa Scripture tells us to envision that everyone shall sit under their own vine and fig tree And no one shall make them afraid If we’re to live up to our own time Then victory won’t lie in the blade But in all the bridges we’ve made That is the promise to glade The hill we climb If only we dare It's because being American is more than a pride we inherit, it’s the past we step into and how we repair it We’ve seen a force that would shatter our nation rather than share it Would destroy our country if it meant delaying democracy And this effort very nearly succeeded But while democracy can be periodically delayed it can never be permanently defeated Sellesse tõesse sellesse usku me usume Sest kuni meie vaatame tulevikku vaatab ajalugu meid See on õiglase lunastuse ajastu Me kartsime selle sünnil Me polnud valmis saama pärijaiks nii hirmutavale tunnile kuid leidsime selles jõu kirjutada uus peatükk Pakkuda endile lootust ja naeru Nii et kui me kord küsisime kuidas võiksime katastroofist jagu saada? Küsime nüüd kuidas võiks katastroof meist jagu saada? Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli vaid liigume selle poole, mis olema saab Maa, mis on räsitud, kuid terve, heatahtlik, kuid julge, raevukas ja vaba In this truth in this faith we trust For while we have our eyes on the future history has its eyes on us This is the era of just redemption We feared at its inception We did not feel prepared to be the heirs of such a terrifying hour but within it we found the power to author a new chapter To offer hope and laughter to ourselves So while we once we asked, how could we possibly prevail over catastrophe? Now we assert How could catastrophe possibly prevail over us? We will not march back to what was but move to what shall be A country that is bruised but whole, benevolent but bold, fierce and free Meid ei peleta ega katkesta ähvardused sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus oleks järgmise põlvkonna pärand Meie komistused saaksid nende koormaks Kuid üks on kindel: Kui me ühendame halastuse jõuga ja jõu õiglusega, siis saab meie pärandiks armastus ja see muudab me laste sünniõigust Nii et jätkem endast maha maa, mis on parem kui see, mis jäeti meile Iga hingetõmbega mu pronksrinnast muudame selle haavatud maailma imeliseks Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest, me tõuseme tuulisest kirdest kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest, me tõuseme päikses küpsenud lõunast Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume ja meie riigi iga nurgake ja iga paik, mida kutsutakse meie maaks, meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb, räsitud ja kaunis We will not be turned around or interrupted by intimidation because we know our inaction and inertia will be the inheritance of the next generation Our blunders become their burdens But one thing is certain: If we merge mercy with might, and might with right, then love becomes our legacy and change our children’s birthright So let us leave behind a country better than the one we were left with Every breath from my bronze-pounded chest, we will raise this wounded world into a wondrous one We will rise from the gold-limbed hills of the west, we will rise from the windswept northeast where our forefathers first realized revolution We will rise from the lake-rimmed cities of the midwestern states, we will rise from the sunbaked south We will rebuild, reconcile and recover and every known nook of our nation and every corner called our country, our people diverse and beautiful will emerge, battered and beautiful Kui saabub päev, astume varjust välja, leekides ja kartmatud Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame Sest valgus on alati, kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha, kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla When day comes we step out of the shade, aflame and unafraid The new dawn blooms as we free it For there is always light, if only we’re brave enough to see it If only we’re brave enough to be it </poem> ==Välislingid== * [https://thehill.com/homenews/news/535052-read-transcript-of-amanda-gormans-inaugural-poem Algupärandi transkriptsioon], The Hill, 20.01.2021 =Jill Biden= [[Pilt:Jill_Biden_official_portrait_2.jpg|pisi|Jill Biden]] '''Jill Tracy Biden''' (neiupõlvenimega Jacobs, hiljem Stevenson; sündinud [[3. juuni]]l [[1951]] [[Hammonton]]is [[New Jersey]]s USAs) on USA pedagoog, inglise filoloogia professor Põhja-Virginia Kogukonnakolledžis (Northern Virginia Community College). Tal on pedagoogikadoktori kraad Delaware'i Ülikoolist (2007). 2012. aastal avaldas ta lasteraamatu "Don't Forget, God Bless Our Troops", mis põhines tema kasupoja Beau väeteenistusel, ning 2019. aastal mälestusteraamatu "Where the Light Enters: Building a Family, Discovering Myself". Tema abikaasa [[Joe Biden]] tegeleb väikestviisi poliitikaga, nende tütar [[Ashley Biden]] on moelooja, filantroop ja aktivist. * She has said of teaching at a community college, "I feel like I can make a greater difference in their lives. I just love that population. It just feels really comfortable to me. I love the women who are coming back to school and getting their degrees, because they're so focused."[38] * But following George W. Bush's reelection in 2004, she urged her husband to run again for president,[39] later saying: "I literally wore black for a week. I just could not believe that he won, because I felt that things were already so bad. I was so against the Iraq War. And I said to Joe, 'You've got to change this, you have to change this.'" ** Libby Copeland, [https://web.archive.org/web/20101107160055/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/22/AR2008102203657.html "Campaign Curriculum"], The Washington Post, October 23, 2008. Koopia Internet Archive'is, 7. november 2010 * She told a colleague, "My standard line when students ask me if I am married to the VP is to say that I am one of his relatives. That usually quiets them." ** Glueck, Katie; Eder, Steve (February 2, 2020). "In Iowa, a Former Second Lady Campaigns to Be the First". The New York Times. p. A16. Archived from the original on July 19, 2020. Retrieved February 12, 2020. https://web.archive.org/web/20200719231401/https://www.nytimes.com/2020/02/01/us/politics/joe-jill-biden-2020.html * Staffers recall Biden always carrying students' work around with her on trips, and Michelle Obama's recollection of her time travelling with Biden was simply, "Jill is always grading papers."[19] ** Yuan, Jada; Linskey, Annie (August 17, 2020). "Jill Biden is finally ready to be first lady. Can she help her husband beat Trump?". The Washington Post. Archived from the original on August 19, 2020. Retrieved August 19, 2020. https://web.archive.org/web/20200819145936/https://www.washingtonpost.com/lifestyle/style/jill-biden-is-finally-ready-to-be-first-lady-can-she-help-her-husband-beat-trump/2020/08/17/acacc936-e007-11ea-8181-606e603bb1c4_story.html * That same month, she was named board chair of Save the Children; she said, "I think [their] emphasis on education fits with my life's work."[84] "Jill Biden to Be Named Board Chair of Save the Children". U.S. News & World Report. Associated Press. February 21, 2017. Archived from the original on August 6, 2017. Retrieved August 6, 2017. https://web.archive.org/web/20170806182746/https://www.usnews.com/news/tennessee/articles/2017-02-21/jill-biden-to-be-named-board-chair-of-save-the-children * Then in May 2018, she gave a commencement address at Bishop State Community College in Alabama, telling the graduates that "Maybe like me, life got in the way and it's taken you a lot longer than you expected to get here today. ... Whoever you are, know this, if you can walk across this stage, you can do anything."[90] ** "'You can do anything,' Dr. Jill Biden says at Bishop State's Commencement". Huntsville, Alabama: WAAY-TV. May 11, 2018. Archived from the original on July 23, 2018. Retrieved July 23, 2018. https://web.archive.org/web/20180723034306/http://www.waaytv.com/content/national/482372731.html <!--{{JÄRJESTA:Biden, Jill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide õpetajad]]--> =[[Sally Rooney]]= '''Sally Rooney''' (sündinud 20. veebruaril 1991 Castlebaris Mayo maakonnas Iirimaal) on iiri kirjanik, stsenarist, toimetaja ja luuletaja. Eesti keeles on ilmunud tema debüütromaan "Vestlused sõpradega" (i.k "Conversations with Friends", 2017; e.k. Tallinn : Varrak, 2019, tlk Triin Tael). Järjeromaani "Normal People" (2018) alusel valmis 2020 BBC telesari. ==Intervjuud== * I’ve never attempted to write from the perspective of someone older than me so my novels are all about my cohort. That’s not about making a statement, but it’s what I can do. * I certainly never intended to speak for anyone other than myself. Even myself I find it difficult to speak for. My books may well fail as artistic endeavours but I don’t want them to fail for failing to speak for a generation for which I never intended to speak in the first place. * I was born in the same year a Virgin megastore was raided for selling condoms without a pharmacist present. Two years before the decriminalisation of homosexuality. Four years before the legalisation of divorce. * I don’t respond to authority very well. I fundamentally don’t agree with accepting authority that you haven’t agreed to in some way. As a funnel – as a way of making children into adults – I don’t think it’s good practice. * [Inglise filoloogia õpinguist Dublini Trinity College'is:] It was a completely new way of thinking about books and literature and it felt intellectually challenging. I was grappling with the modernists and 19th-century novels and even now I’m still developing the ability to read intelligently, which I hope will continue for the rest of my life. * ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 ==Tema kohta== * The history of fiction is littered with callow university novels, so what happened next was extraordinary: almost as soon as Conversations with Friends appeared in the spring of 2017, Rooney was being hailed as the voice of the millennials, a Snapchat Salinger. It was an intensity of acclaim that happens once or twice in a generation, placing her alongside Donna Tartt or Zadie Smith as a writer who appeared to emerge fully formed, not only in her craft but as a literary celebrity and a mouthpiece for something in the culture that needed to be articulated. ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 <!--{{JÄRJESTA:Rooney, Sally}} [[Kategooria:Iirimaa kirjanikud]]--> =[[Tänupüha]]= [[Pilt:Thanksgiving-Brownscombe.jpg|pisi|Jennie Augusta Brownscombe, The First Thanksgiving, 1914. Pilgrim Hall Museum, Plymouth, Massachusetts.<br>""Esimese tänupüha" filiopietistlikud kujutised hakkasid vohama 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil tänupühamüüt populaarsust kogus. Pange tähele selliseid ajaloolisi ebatäpsusi nagu tasandikuindiaanlaste rõivad Wampanoagide seljas (nagu peaehted ja narmastega nahkrõivad), palkmaja, laudlina ja peen mööbel. Tegelik pidusöök oli maalähedasem ja lärmakam üritus kui siin kujutatud vaga kodune stseen." - David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019.]] '''Tänupüha''' on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Grenadal, Saint Lucial, Libeerias, Saksamaal, Jaapanis jt riikide püha, mis jääb sügiseste lõikuspühade aega. USAs tähistatakse seda tänapäeval novembri neljandal neljapäeval. Selles on sulanud ühte mitu eri algupäraga püha, näiteks Virginias 1619. aastal maabunud asunike Berkeley Hundredisse saabumist tähistanud püha, Plymouthis 1621. aastast asunike ja vampanoagi indiaanlaste vastastikust abistamist tähistanud lõikuspüha, Puritaanide Hollandist kaasatoodud püha, mis algselt mälestas Leideni linna vabanemist piiramisest 1574. aastal, Massachusettsis 1630. aastate lõpust tähistatud püha, mis mälestas Plymouthi kuberneri William Bradfordi juhtimisel pekoti indiaanlaste seas 1637. aastal toime pandud genotsiidi, jmt. * [---] Thanksgiving Day, a function which originated in New England two or three centuries ago when those people recognized that they really had something to be thankful for — annually, not oftener — if they had succeeded in exterminating their neighbors, the Indians, during the previous twelve months instead of getting exterminated by their neighbors the Indians. Thanksgiving Day became a habit, for the reason that in the course of time, as the years drifted on, it was perceived that the exterminating had ceased to be mutual and was all on the white man’s side, consequently on the Lord’s side, consequently it was proper to thank the Lord for it and extend the usual annual compliments. The original reason for a Thanksgiving Day has long ago ceased to exist—the Indians have long ago been comprehensively and satisfactorily exterminated and the account closed with Heaven, with the thanks due. But, from old habit, Thanksgiving Day has remained with us, and every year the President of the United States and the Governors of all the several States and the territories set themselves the task, every November, to advertise for something to be thankful for, and then they put those thanks into a few crisp and reverent phrases, in the form of a Proclamation, and this is read from all the pulpits in the land, the national conscience is wiped clean with one swipe, and sin is resumed at the old stand. ** Mark Twain, 12. jaanuar 1906, rmt: Autobiography of Mark Twain, Vol. 1, University of California Press, 2010, lk 267-268 * . During the eighteenth century and the first half of the nineteenth, Thanksgiving had no link whatsoever with Pilgrims and Indians. It was a regional holiday, observed only in the New England states or those in the Midwest to which New Englanders had migrated. Individual states decided whether and when they would hold the holiday, though the traditional time was late November to mark the close of the agricultural year. The so-called First Thanksgiving, as a 1621 gathering of English colonists and Wampanoags has come to be known, was not the root of this holiday. [---] :The character of the holiday began to change only around the time of the Civil War. In 1863 President Abraham Lincoln declared that the last Thursday of November should be held as a national day of Thanksgiving, apparently in response to intense lobbying by Sarah Josepha Hale, the editor of Godey’s Lady’s Book. Hale believed that the observance would foster unity amid the horrors of the Civil War. Afterward, the tradition stuck, with some modifications to the date, and gradually it spread to the South, too. Around the same time, Americans began to think of the holiday as originating in a feast shared between the English colonists of Plymouth and the surrounding Indians. The first suggestion that such a link existed appears to date to 1841, when the Reverend Alexander Young published the only primary source account of that event, consisting of a mere paragraph of four lines. To it, Young added an influential footnote (perhaps the first and only influential footnote in history) stating that “this was the first Thanksgiving, the harvest festival of New England.” Over the next fifty years, various authors, artists, and lecturers disseminated Young’s idea until Americans took it for granted.5 ** "Mourning in America", David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019 * It was conceived they thus destroyed about 400 at this time. It was a fearful sight to see them thus frying in the fire, and the streams of blood quenching the same, and horrible was the stink and scent thereof; but the victory seemed a sweet sacrifice, and they gave the praise thereof to God, who had wrought so wonderfully for them, thus to enclose their enemies in their hands, and give them so speedy a victory over so proud and insulting an enemy. * Plymouthi kuberner William Bradford massimõrva kohta, mille puhul ta käskis edaspidi iga-aastaselt jumalat tänada ---- * https://en.wikipedia.org/wiki/Thanksgiving * https://indiancountrytoday.com/archive/6-thanksgiving-myths-and-the-wampanoag-side-of-the-story-roJhk2s_AkW9pkyjONXr-w * https://books.google.ee/books?dq=Those+that+escaped+the+fire+were+slain+with+the+sword%3B+some+hewed+to+pieces,+others+run+through+with+their+rapiers,+so+that+they+were+quickly+dispatched+and+very+few+escaped.+It+was+conceived+they+thus+destroyed+about+400+at+this+time.+It+was+a+fearful+sight+to+see+them+thus+frying+in+the+fire...horrible+was+the+stink+and+scent+thereof,+but+the+victory+seemed+a+sweet+sacrifice,+and+they+gave+the+prayers+thereof+to+God,+who+had+wrought+so+wonderfully+for+them&ei=QISYUtVPy-OgBJOygugI&hl=en&id=Ldly-cYXV38C&lpg=PT104&ots=A53tvZcJ_Q&pg=PT104&sa=X&sig=bKQ26x_ryk6hUWtlgeZpWE-8lQM&source=bl&redir_esc=y#v=snippet&q=For%20the%20next%20100%20years%2C%20every%20Thanksgiving%20Day%20ordained%20by%20a%20Governor%20was%20in%20honor%20of%20the%20bloody%20victory%2C%20thanking%20God%20that%20the%20battle%20had%20been%20won.&f=false * https://en.wikipedia.org/wiki/William_Bradford_(governor) * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequots#Pequot_War * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequot_War * https://www.google.com/search?q=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&oq=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&aqs=chrome..69i57j35i39l7.1307j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.dailykos.com/stories/2020/11/22/1997543/-Thanksgiving-in-Honor-of-the-Bloody-Victory-There-Now-Scarce-Remains-a-Name-or-Family-of-Them * http://www.thepeoplespaths.net/history/ThanksgivingDayMassacre.htm * https://en.wikiquote.org/wiki/Thanksgiving * https://en.wikiquote.org/wiki/File:Thanksgiving-Brownscombe.jpg * https://books.google.ee/books?id=3Y-SDwAAQBAJ&printsec=frontcover&dq=David+J.+Silverman+-+This+Land+Is+Their+Land&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwii_9j71rLuAhVDAhAIHVR4A7wQ6AEwAHoECAYQAg#v=onepage&q=thanksgiving&f=false =Leah Goldberg= [[Pilt:A portrait of national poetess Lea Goldberg. D507-061.jpg|pisi|Leah Goldberg 1946. aastal.]] '''Leah Goldberg''' (ka Lea Goldberg; 29. mai 1911 Königsberg, Saksamaa – 15. jaanuar 1970 Jeruusalemm, Iisrael) oli viljakas heebreakeelne kirjanik, näitekirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane, keda tänapäeval peetakse Iisraeli kirjanduse klassikuks. ==Luule== ==="Mu kodumaa"=== <poem> Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa kevadeilus, vihm ja kõledus vahepeal. Kuid kõikjal on roosid seitse päeva ja kõikjal on kastemärg seitse päeva ja avatud aknad on seitse päeva ja kõik kerjused õhtuti kokku saavad ja valgust kui sõpra nad tervitavad ja kõik kerjused rõõmu näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa rõõmuilus, nälg ja valu on vahepeal. Kuid küünlapaar laual on seitse päeva ja toitu täis lauad on seitse päeva ja südamed laulavad seitse päeva ja kõik kerjused taeva all palvetavad ja su lastest peiud ja pruudid saavad ja kõik kerjused üksteises kaime näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja näguripäevis! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Ühe lauludes ainult Sa kiitust näeksid, kogu ilm vaid su süüd ja su häbi neab. Kõnnin risti ja põiki ma, taas ja taas igal turuplatsil ja tänaval, su vägevaist varemeist hoian ma iga kivi ja laulu sees märgin ta ära. Riigist riiki, mäel ja lausikul maal sama lugu mängin leierkastiga, ülistades su vaesuse sära. </poem> <!--== Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Goldberg, Leah}} [[Kategooria:Iisraeli näitekirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli luuletajad]] [[Kategooria:Iisraeli tõlkijad]]--> =Sheila Heti= [[Pilt:Sheila Heti Octavia Books 29 June 2013 C.JPG|pisi|Sheila Heti, 2013.]] '''Sheila Heti''' (sündinud 25. detsembril 1976 Torontos Kanadas) on Kanada kirjanik. ==Intervjuud== * [Planeerimatust lapsesaamisest:] See oli üks asi, mida ma endale tõesti ei tahtnud: lasta sel endaga juhtuda. Ja ma arvan, et paljud inimesed eelistaksid seda. Mul on sõber, kes leidis, et tal võib laps olla, see mõni asi, ainult sellest mõelda on vaevaline. Mina ei suutnud mõelda, et võiksin iseendaga läbi saada, kui ma seda põhjalikult läbi ei mõte. * Jah, on selline ebausklik ütlus: "Lase elul juhtuda." Noh, ma olen kindel, et need naised ei talitanud nii igas oma alu aspektis. Sellised inimesed teavad, kuidas oma tahtmist saada. Rakse on öelda, et sa seda ei taha. Seda öeldes ei tunne sa isegi, et sa ennast usud. * "Äkki tunnevad naised mingit üldist häbi ja see lihtsalt kleepub kõige külge," ütleb ta naerdes. "Mul on ärevuse kohta umbes samasugune tunne. Ühel hetkel sain ma aru, et kui sa oled sama ärev kui mina, siis ei tee mind ärevaks mitte see asi, mille suhtes ma ärevust tunnen, vaid et mul on ärevuse tunne ja see kleebib end kõige külge, kuhu vähegi saab. Äkki me mõlemad tunneme häbi sellepärast, et naine olla on häbiasi. Misiganes valikuid sa teed, tunned sa häbi." Ta peatub ja lisab mokaotsast: "Huvitav, kas see kunagi ka muutub või jäävad naised end sedaviisi tundma senikauaks, kuni üldse mingeid inimesi on." * Mulle lihtsalt meeldibki tööd teha. Ja iga töö on isemoodi. Vahel ei suuda sa nädalate kaupa romaani kirjutada, aga su enesehinnangule on hea, kui sa töötad millegi muu kallal. * Ma ei tea, kust teiste inimeste arvates jookseb piir ilu- ja mitteilukirjanduse vahel, kuid kui ma kirjutan, on minu jaoks vaid järgmine lause, mis on selline nagu ta olema peab. Ei ole sellist kunstlikku vahetegemist. * [Äraütlemisest kirjastuses:] Ma olin sellega nii pikalt tööd teinud, et ma lihtsalt teadsin, et tal pole õigus. Selle raamatu puhul ütles mu sõber Margaux Williamson, et tal pole õigus. Mul oli tugi. Kui ma oleksin olnud ihuüksi, oleksin ehk tundnud rohkem kiusatust mõelda, et oh, küllap tal on õigus, ma keerasin kõik pekki ja kirjutasin kohutava raamatu. Aga ma lihtsalt teadsin, et tal ei ole õigus. Tema soovitas see sahtlisse pista ja mina mõtlesin: "Mine perse, ma ei taha seda sahtlisse pista." Ma teadsin, kuna see on ainuke asi, mida ma tean: mida oma raamatutega teha. Kõik muud asjad elus jäävad mulle saladuseks, aga selles tunnen ma end teatud määral kindlalt. * Kui tõesti on olemas see imikuigatsus, mida naised tunnevad, just nagu ma olen kuulnud seda kirjeldatavat, selline väga sügav ihalus, peab see olema bioloogiline - aga kas selle mittetundmine pole siis samuti bioloogiline? Ühiskonnas on alati olnud inimesi, kellel ei ole lapsi; see on kaasvanemate mõte. See on [[Margaret Mead]], antropoloogiline arusaam kõigist neist kultuuridest läbi kogu ajaloo, kus on olnud nii-öelda kaasvanemad, inimesed, kes aitavad vanematel nende lapsi kasvatada, kuid ise vanemad ei ole. Tädid, onud - ühiskond vajab lastetuid inimesi. Nii et kui eksisteerib vajadus laste järele, siis võib-olla mõned inimesed tunnevad seda tungi ja teised mitte. See on sümbiootiline. * Kui sa otsustad lapsi mitte saada, tekib tunne, et sa tahad seda inimestele otse välja öelda, nii et nad seda sult enam ei ootaks. Ja siis tahad sa öelda ka iseendale, nii et sa ei jätka tundmist, just nagu sa ootaksid seda iseendalt või nagu sa peaksid sellega pidevalt võitlema. * Lihtsalt andke mulle kuju. Laske mu elul võtta kuju. Ükskõik milline kuju. * Romaanil ei ole sinu elus midagi kaalul, nii nagu on kõigil teistel, keda sa tunned. Nii et kes peaks sind aitama, kui mitte raamatud? ** Sheila Heti, intervjuu: Emma Brockes, [https://www.theguardian.com/books/2018/may/25/sheila-heti-motherhood-interview "Sheila Heti: 'There's a sadness in not wanting the things that give others their life's meaning'"], The Guardian, 15. mai 2018 ==Proosa== ==="Kuidas peaks inimene olema?"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "How Should a Person Be?", House of Anansi Press Inc., 2012. * Kuidas peaks inimene olema? :Aastaid olen ma küsinud seda igalt vastutulijalt. Olen alati jälginud, mida nad mingis olukorras teevad, et minagi võiksin teha samamoodi. Kuulasin alati nende vastuseid, nii et kui need mulle meeldisid, võiksin teha neist omaenda vastused. Panin tähele, kuidas inimesed riides käisid, kuidas nad kohtlesid oma armsamaid - igaühes oli midagi kadestusväärset. Igaüht võib imetleda selle eest, et nad on nemad ise. Raske on seda mitte teha, kui kõik on selles nii head. Aga kui neist kõigist niimoodi üheskoos mõelda, siis kuidas saab nende vahel valida? Kuidas saab öelda, et ma oleksin pigem vastutustundlik nagu Misha, mitte vastutustundetu nagu Margaux? Vastutustundlikkus näeb Misha peal nii hea välja, aga vastutustundetud näeb Margaux' peal nii hea välja. Kust ma tean, kumb minu peal kõige parem välja näeks? * Ma tean, et isiksus on ainult uudismeedia väljamõeldis. Ma tean, et iseloom eksisteerib vaid väljastpoolt vaadates. Ma tean, et keha sees on ainult temperatuur. Nii et kuidas sa ehitad üles oma hinge? Ma tean, et mingil hetkel pead sa unustama oma hinge ja tegema lihtsalt seda tööd, mida sult nõutakse. Oma hingest üha edasi jaurates paned sa elu poindist täitsa mööda. Ütleksin seda märksa enesekindlamalt, kui ma teaksin, mis on elu point. * Loodan elada lihtsalt elu lihtsas kohas, kus igast asjast on ainult üks näide. :Lihtsa elu all pean ma silmas elu täis surematut kuulsust, milles mina ei pea osalema. Ma ei taha, et miski muutuks peale selle, et oleksin nii kuulus kui vähegi võimalik, aga nii, et see midagi ei muudaks. Igaüks teaks oma hinges, et mina olen praegu elavatest inimestest kõige kuulsam - aga ei räägiks sellest kuigi palju. Ja keegi ei tahaks liialt minust pilti teha, sest igaühel oleks peas minu muutumatu, vapustav ja ligitõmbav pilt. Keegi ei pea teadma, mida ma mõtlen, sest ega ma tegelikult kuigi palju mõtlegi, ja keegi ei pea teadma minu elu üksikasju, sest seal ei ole eriti põnevaid üksikasju, mida teada. Siinkohal igatsetakse üksnes kuulsust kui omadust, ilma kuulsuse enda omadusteta. * Sel viisil peaksin leppima kuulsusega oma kolme-nelja sõbra seas. Ent seegi on illusioon. Ma meeldin neile sellisena, nagu ma olen, ja mulle meeldiks rohkem, kui ma meeldiksin sellisena, nagu ma paistan, ning kui see, kuidas ma paistan, olekski see, mis ma olen. * Üks hea asi naine olemise juures on, et meil ei ole veel liiga palju näiteid, kuidas geenius välja näeb. Minagi võiksin see olla. Ei ole olemas ideaalmudelit, milline peaks olema minu mõistus. Meeste jaoks on see üsna selge. Sellepärast võibki näha neid ennast kogu aeg üles kiitmas. Ma naeran iga kord, kui nad ei ütle, mida nad mõtlevad, nii et akadeemiad saaksid neid igavesti uurida. ==="Emadus"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "Motherhood", Henry Holt and Company, 2018. * Sageli vaatasin maailma kaugelt eemalt või ei vadanud seda üldse. Igal hetkel lendasid üle pea linnud, keda ma ei näinud, pilved ja mesilased, sahisevad tuuleiilid, päike mu nahal. Elasin üksnes omaenese mõistuse tundetus hallikas maailmas, kus püüdsin kõike läbi mõtelda ega jõudnud mingite järeldusteni. Tahtsin, et mul oleks aega panna kokku maailmavaade, kuid aega ei olnud kunagi piisavalt ja need, kellel see oli, paistsid omavat seda juba väga varasest noorusest, nad ei alustanud sellega neljakümneselt. Ma teadsin, et kirjandus oli üks asi, millega võis neljakümneselt alustada. Kui oled sellega alustades neljakümnene, võidakse öelda, et oled noor. Kõige muu jaoks olin ma vana, laevad olid ammu lahkunud, rannast kaugel eemal, samas kui mina rühkisin ikka veel rana poole, ma polnud veel oma laevagi leidnud. Tüdruk, kes meie juures elas - ta oli kaksteist - pani mind nägema mu enda piiratust, nagu seda polnud teinud keegi teine: mu haprust, mu kuulekust, mu tillukesi mässe; enekõike mu teadmatust ja tundelisust. Kui ma hommikul elutuppa astusin, oli laual pool hot dog'i. Ma nimetasin seda banaaniks. Siis teadsin ma, et olen selle maailma jaoks liiga vana, et ta oli must üsna loomupäraselt mööda läinud ja jätkab samaviisi. Mu ainus lootus oli muuta mu mõistuse hall ja mudane maastik millekski tahkeks ja konkreetseks, mis seisab minust täiesti eemal ega olegi õigupoolest üldse mina. Ma ei teadnud, milline see tahke vorm olla võiks või mis kuju see võtaks. Teadsin üksnes, et pidin looma vägeva koletise, kuna ma ise olin nii nõrguke. Pidin looma endast eraldiseisva koletise, kes teaks rohkem kui tean mina, kel on maailmavaade ja kes ei aja sassi sedavõrd lihtsaid sõnu. (romaani algus) * Niisiis su väärtused, õnn ja asjad, mida vajavad inimesed su ümber. Nende asjade järgi peadki seadma oma elu kursi. * Selest saab raamat vältimaks tulevasi pisaraid - hoidmaks mind ja mu ema nutmast. Seda võib nimetada edukaks, kui pärast selle lugemist mu ema nutmise lõplikult katki jätab. Ma tean, et lapse töö ei ole takistada oma ema nutmast, kuid ma ei ole enam laps. Ma olen kirjanik. Muutus, mille ma olen läbi teinud, saades lapsest kirjanikuks, annab mulle väe - ma pean silmas, et nõiduslik vägi ei ole mu sõrmedest kaugel. Kui olen küllalt hea kirjanik, ehk suudan takistada tema nutmist. Ehk suudan ma aru saada, miks ta nutab ja miks nutan mina, ning ravida meid mõlemaid oma sõnadega. * Kas tähelepanu on hing? Kui ma pööran tähelepanu oma ema kurbusele, kas see annab sellele hinge? Kui pööran tähelepanu tema õnnetusele - kui panen selle sõnadesse, moondan seda ja teen sellest midagi uut -, kas ma saan alkeemikute sarnaseks, kes muutsid tina kullaks? Kui ma selle raamatu maha müün, saan kulla vastu. See on omamoodi alkeemia. Filosoofid tahtsid muuta tumeaine kullaks ja mina tahan muuta kullaks oma ema kurbuse. Kui kuld minu kätte jõuab, astun oma ema ukselävele, ulatan selle talle ja lausun: ''Siin on su kurbus, muundatud kullaks.'' * Keset ööd ärkasin unenäost, tundes oma eluviisi vastu jälestust ja õudust. Naise kohta, kes läheneb neljakümnele, ei teeni piisavalt raha, üürib hiirtest kubisevat korterit, säästudeta, lasteta, lahutatud ja ikka veel oma sünnilinnas, näis, et ma polnud ''mõelnud'', nagu isa mul kümne aasta eest teha soovitas, kui mu abielu otsa oli saanud: ''Järgmine kord - MÕTLE.'' Ma mõistsin, et ei olnud mõtelnud, kuid lasin end endiselt elu lainetel piitsutada, ehitamata midagi. * Kas ma lapsi tahan, on saladus, mida ma enese eest varjan - see on suurim saladus, mida ma enda eest varjan. :Kui sa ei tunne end illeski kindlana, tuleb oodata. Aga kui kaua? Järgmisel nädalal saan ma kolmkümmend seitse. Teatud otsuste jaoks hakkab aeg otsa saama. Kuidas me võime teada, kuidas meil sellega läheb, meie, kõhklevad kolmekümne seitsme aastased naised? Ühest küljest, rõõm lastest. Teisest küljest, nendega kaasnev viletsus. Ühest küljest, lastevabadus kui vabadus. Teisest küljes, ilmajäetus nende alatisest puudumisest - aga millest on siin ilma jääda? Armastus, laps ja kõik need emalikud tunded, millest emad nii haaraval kombel pajatavad, just nagu laps oleks miski, mida saab omada, mitte miski, mida tuleb teha. Tegemine tundub olevat raske. Omamine paistab olevat imeline. Aga last ei omata, last tehakse. Ma tean, et mul on rohkem kui enamikul emadel. Kuid mul on ka vähem. Teatud mõttes pole mul üldse mitte midagi. Aga see meeldib mulle ja ma arvan, et ma ei taha last. :Soovimatuses tahta asju, mis annavad nii paljudele teistele elu mõtte, peitub teatud nukrus. Võib tunda nukrust sellest, kui ei elata universaalsemat lugu - eeldatavat elutsüklit -, kus ühest elutsüklist peab eeldatavasti tulenema teine. Ent kui sinu elust ei tule uut tsüklit, mis tunne see siis on? Ei ole mingit tunnet. Kuid on kerge rusutunne, kui teiste eludes juhtuvad suured asjad - ja sa tegelikult neid endale ei taha. * Sinu arusaam sellest, mis on su elu sisu või peaks seda olema, ilmub juba enne, kui su elul on olnud võimalus avaneda. Hulga aega, mil pole olnud võimalust ennast esitleda, veedad sa, püüdes panna eesolevat ruumi täituma just nii, nagu sa loodad, et see toimuda võiks. Nii et mis mõte sel ajal on? Üldse selles olemisel? Miks ei või lihtsalt surra, kui su peas võtab kuju piisavalt meeldiv kujutlus sellest, milline su elu välja nägema peaks? :Põhjus, miks me end kohe ära ei tapa, kui oleme mõistnud, mida oma eludest tahame, on see, et me tahame asju päriselt kogeda. Aga mis saab siis, kui asjad, mida me arvasime end kogeda tahtvat, jävad juhtumata? Või kui juhtub miski, mida me ei arvanud ennast kogeda tahtvat? Mis mõte on elada kogu seda muud nodi, mida me kunagi tahtnud ei ole, mida me ise ei valinud? :Kuna elu vastab harva meie ootustele, milleks siis üldse ootustega vaeva näha? Kas poleks parem jätta tulevik planeerimata? Ent seegi tundub ogar, kuna mõnikord planeerimine ja soovimine töötab. Isegi kui see ei tööta, viib see meid kuhugi välja. Või vähemalt paistab, et kui me ei sooviks ega planeeriks, jääksime samasse kohta kinni. * Miks me ikka veel lapsi saame? Miks oli tollele arstile tähtis, et ma saaksin? Naine peab saama lapsi, sest ta peab olema hõivatud. Kui ma mõtlen kõigile inimestele, kes tahavad aborte ära keelata, näib, et see võib tähendada vaid üht - mitte, et nad tahavad maailma seda uut inimest, vaid et nad tahavad rohkem, et see naine töötaks laste kasvatamisega, kui nad tahavad lasta tal midagi muud teha. Naises, kes ei ole lastega hõivatud, on midagi ähvardavat. Sellises naises on mingi arusaamatuse tunne. Mida ta selle asemel peale hakkab? Millist pahandust ta teeb? * Kus on privaatsuse valitsusala? Ainult ebaõnnestumistes. Vaid ebaõnnestumistes oleme täiesti üksi. Üksnes ebaõnne taga ajades võib inimene lõpuni vaba olla. :Luuserid võivad olla moodsa ajastu avangard. <!-- {{JÄRJESTA:Heti, Sheila}} [[Kategooria:Kanada kirjanikud]]--> =[[McKenzie Wark]]= '''McKenzie Wark''' (sündinud 10. septembril 1961 Newcastle'is Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias) on Austraalia-USA sotsiaalteadlane. ==Artiklid== * Tuntuim kliimamuutustega arvestav ajalookoolkond on [[Fernand Braudel]]i koolkond. Braudel pidas kliimat pikaajaliseks, peaasjalikult stabiilseks ja perioodiliseks ajaloolise aja kihiks – see seisukoht teeb temast selgelt Euroopa mõtleja. Vaikse ookeani äärsest, El Niño ilmastikunähtuse kapriissemast maailmast pärit inimesed ei pruugi vana kliimat päris samamoodi näha. Igal juhul oli Braudel holotseeni mõtleja, kes leidis, et kliima muutub aeglasemalt kui ajalooline aeg. Nüüd tundub olukord olevat vastupidine, ja kliima muutub kiiremini kui ajalugu. * Selgub, et kliimatingimused, milles ühiskondade ajaloolised vormid püsida suudavad, on üpris kitsad. Ning tõenäoliselt see ühiskondlik korralagedus, mida me juba praegu mitmel pool maailmas näeme – näiteks põuapiiril –, aina levib ja hoogustub. * Ülearenenud maailma mugava eluga harjunud inimestelt võiks oodata kahte võimalikku reageeringut. Esimene oleks see, et ärgatakse üles ja asutakse muutma meie ühiskonnakorraldust, et see oleks ootamatute muutustega toimetulemiseks piisavalt paindlik ja peataks planeedi kuumutamise, lõpetades süsiniku atmosfääri paiskamise. Teine võimalus on uuesti uinuda, ehitada suur müür, selle taha peitu pugeda ja saata relvastatud droonid ründama kõiki neid, kes muud väidavad. Kuigi kangesti sooviks näha esimest teguviisi, paistab valdav olevat hoopis teine. * Tänapäevaste tehnoloogiatega on seotud suur osa keemiliste elementide perioodilisustabelist, ja mõne elemendi leidmine hõlpsasti kaevandataval kujul muutub üha raskemaks. Pole kahtlustki, et sõjatööstuse helgeimad pead on kõike seda hoolikalt uurinud. Kes teab, milliseid sõdu nad on juba kavandanud, et kindlustada ligipääs keemiale. * Me ei ela enam avatud süsteemis, kus loodusvarasid võib väljastpoolt sisse tõmmata ja jäätmetega kaasneva kaose omakorda kusagile tagamaale sokutada. Antropotseen tähendab elamist kinnises süsteemis, kus ei ole enam "keskkonda", mille ees ühiskond saaks end sulgeda. Varjendi jaoks ei ole enam eraldi kohta. * Kõneainet pakkuv kategooria "põgenik" eeldab, et on olemas paik, kuhu põgeneda, ja varsti võib-olla enam ei ole. * Kas on veel võimalik projekteerida planeeti, millel võiks eksisteerida elu? Ainuüksi planeediparanduse idee tekitab paljudes ärevust – ja õigusega. Needsamad organisatsioonid, mis hävitavad elukõlblikku planeeti, pakuvad välja sama hävitavatel tootmisalustel põhinevaid päästmisviise. Muidugi tahavad nad saada suuri riiklikke toetusi ainuüksi selle eest, et nad suvatsevad seda üldse kaaluda. Me kõik peaksime maksma, et keegi teine teeniks järjekordselt kasumit tehnoloogialt, mis küürib näiteks õhu süsihappegaasist puhtaks. * Praegu ehitatav planeet ei ole esteetiliselt meeldiv. Selle varemed ei ole fotogeenilised. Siin on kaugelt liiga palju koonduslaagreid. Paljud siinsed asulad on ebatervislikud slummid, mis vaaguvad hinge. Kõikjal püstitatakse müüre. Iga tänavalaterna küljes on turvakaamera. Iga nurga taga on prügihunnik. Väheseid säilinud ilu soppe moonutab vajadus seda kõike võõraste pilkude eest varjata. Aga võib-olla on nii, et kui keegi leiab hetke, mis näib esteetiliselt vabastav või õigustatav, tuleb vaid küsida, mida oleks vaja, et nihutada selle jahe vari enda haardeulatusest kaugemale, maailma suunas. ** McKenzie Wark, [https://www.muurileht.ee/talveune-geopoliitika-kliimasojad-on-juba-alanud/ "Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud"], Müürileht, 11. aprill 2017 ([https://us9.campaign-archive.com/?u=0f3d5495f501af0c94ef278f1&id=5a95012b00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskiri], 10.04.2017), tlk Kaisa Kaer * From the telegraph to telecommunications, a new geography has been overlayed on top of nature and second nature. The development of third nature overlaps with the development of second nature - hence the difficulties of periodizing the modern and postmodern. The salient point for me is the development of the telegraph. What is distinctive about the telegraph is that it begins a regime of communication where information can travel faster than people or things. The telegraph, telephone, television, telecommunications - telesthesia, perception at a distance. When information can move faster and more freely than people or things, its relation to those other movements and to space itself changes. No longer a space of places, we move on to a space of flows. :If there is a qualitative change in the social relations of culture which deserves the name of postmodern, perhaps this is it. Or perhaps we could call this state of affairs 'third nature'. Second nature, which appears to us as the geography of cities and roads and harbours and wool stores is progressively overlayed with a third nature of information flows, creating an information landscape which almost entirely covers the old territories. :While this process has been going on since the telegraph, it reaches critical mass in the late 1970s. The 'postmodern' is an aesthetic catalogue of its symptoms. 'Cyberspace' is a literary description of its subjective effects. Both postmodernism in theory and cyberspace in literature are explorations of the landscape of third nature, but neither offer a concept of it. (lk 120) * One can imagine a delirious future:-beyond cyberspace. Not the future of Marx's communism: from each according to their abilities, to each according to their needs. Rather the future of the rhizome made concrete: where every trajectory is potentially connected to every other trajectory, and where all trajectories are equal and equally rootless. Where, truly, we no longer have roots; we have aerials. Where we no longer have origins; we have terminals. (lk 120-121) * This is an instance, one of many, which occurs on the frontier between nature and what Hegel and Lukacs called 'second nature', which is what becomes of the transformation of nature by human agency, once it becomes 'naturalized' in its turn as the terrain of everyday life. Ironically, such conflicts are often won by putting a higher value on nature than on its transformation. 'Nature' might thus be saved, but only at the price of including it in a system of human valuation, as a 'standing reserve' of instrumental value rather than as an autonomous terrain in its own right . Even more ironically, what may be saved is rather the sign of nature than nature itself. A bit of harbourside scrub, playground for feral cats and dogs, is hardly nature. It is already in effect a kind of second nature, a terrain transformed by traces of social activity. (lk 122-123) * Theories of the greenhouse effect have been around for a long time, but several things were required to test them. In the first place, a network of accurate measuring stations around the globe. Thus, 220 years after Captain Cook's first scientific voyage to the Pacific, the imperial conquest of the antipodes and the development of a global terrain of second nature provides the conditions for creating a more or less global matrix of scientific data about the planet. Secondly, the communication of such results on a constant and uniform basis. Global communications networks, the bedrock of third nature, provide the vector for this. Thirdly, the intensive vector of computational power to simulate processes extrapolated from this data. Lastly an 'invisible college' of experts able to share results while widely separated in space, and conduct debates within the scientific community on an ongoing basis and global scale. In the sciences, electronic mail and electronic publishing using the Internet are already the leading forms of such interaction. In sum, whatever conclusions the scientific community can draw about the future of nature are heavily dependent on the development of third nature as the terrain on which the interaction of second nature with the biosphere can be measured and projected. (lk 127) * We can, as Heidegger so presciently predicted, appropriate the world to ourselves as 'picture'. In fact, we can now do better than that, we can appropriate the world as interactive simulation. Indeed, the world now ''only'' appears to us as a simulation ''programmed'' for us as 'ours', as an interactive product of our simulating activity. Yet far from presenting an image of the world as if it were there ''for us'', to be conquered, it appears now ''against us'', as nature no longer inert, dependable and predictable. This may well be a crucial dividing line between the modern and the postmodern: nature no longer appears piecemeal, as isolated and catalogued instances, framed by the technologies of modern science. It now appears as totality, in simulations based on global data sets. Where the modern development process saw parts of nature as a standing reserve for certain ends, cut out of the terrain as a whole and classified as a resource for the construction of a new terrain, now the ensemble of terrains as a totality appears as standing reserve in relation to the project of maintenance as a whole. The isolated achievements of conquest and transformation appear within the totality as random acts with unpredictable consequences. Through abstraction the concrete re-emerges - as a process out of our hands. (lk 127-128) * While green politics appears to be a shortcut out of postmodern abstraction and complexity and back to nature, it is nothing of the sort. It is quite the opposite. It is a symptom of being flung backwards out of second nature, by the congealing together of a new terrain if perception and communication, which in our times becomes ever more conscious of itself as third nature. Green politics, postmodernism and the new information paradigm sciences are the symptoms of its emergence - an ecology where viruses spread along the vectors of communication linking computers, rather than human or animal bodies. An ecology abstract enough to uncover the ends of the transformation of nature into second nature, and announce its metanarrative consequences. (lk 129) McKenzie Wark (1994) Third nature, Cultural Studies, 8:1, 115-132 ==Raamatud== * While it may feel natural for some to inhabit this media-made world, I suspect there is a fundamental change here that has a lot of people just a bit spooked. It's no longer a case of making second nature out of nature, of building things and getting used to living in the world people build. I think it might be interesting to consider telesthesia to be something fundamentally different. What gets woven out of telegraph, telephone, television, telecommunications is not a second nature but what I call third nature. ** McKenzie Wark, "The Virtual Republic" <!--{{JÄRJESTA:Wark, McKenzie}} [[Kategooria:Austraalia sotsiaalteadlased]]--> =Mina Loy= [[Pilt:Mina Loy - 1917.gif|pisi|Mina Loy, 1917.]] '''Mina Loy''' (sünninimega Mina Gertrude Löwy; 27. detsember 1882, London – 25. september 1966, Aspen, Colorado osariik, USA) oli Briti-USA kunstnik, kirjanik ja disainer. ==Luule== <poem> Olen keset Valuringi Ületades selle piire igas suunas Kahvatu päikese asjadel Pole minuga pistmist Minu ummistunud agooniakosmoses Millest pole väljapääsu Lõpmatusena pikendatud närvivärinail Või kokkutõmbes Olemise punktisuurusse tuuma ... Valu pole tugevam kui vastupanev jõud Valu karjub minus Võitlus on võrdne ... Isase vastutustundetus Jätab naisele ta kõrgema alaväärsuse. Ta jookseb trepist üles ... I am the centre Of a circle of pain Exceeding its boundaries in every direction The business of the bland sun Has no affair with me In my congested cosmos of agony From which there is no escape On infinitely prolonged nerve-vibrations Or in contraction To the pinpoint nucleus of being ... Pain is no stronger than the resisting force Pain calls up in me The struggle is equal ... The irresponsibility of the male Leaves woman her superior Inferiority. He is running upstairs ... A moment Being realization Can Vitalized by cosmic initiation Furnish an adequate apology For the objective Agglomeration of activities Of a life LIFE A leap with nature Into the essence Of unpredicted Maternity Against my thigh Tough of infinitesimal motion Scarcely perceptible Undulation Warmth moisture Stir of incipient life Precipitating into me ... The next morning Each woman-of-the-people Tiptoeing the red pile of the carpet Doing hushed service Each woman-of-the-people Wearing a halo A ludicrous little halo Of which she is sublimely unaware </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/145363/parturition "Parturition"], Poetry Foundation (esmatrükk: The Trend 8:1, oktoober 1914) <poem> Sageli on paar jõudejäänud täiskasvanuid kaasosalised kahekeelsuses surudes oma järeltulijaile eeldavat leppimist Jumala armuga mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks külvates Testamenti mõeldamatut manitsemist ja Kristusega kes tuli oma liiliate vaevata valguses Ütlema "Ärge kartke see olen mina" tahtes et me kardaksime ... Inimkonna üksildane vahtiv silm vaatas Eimiskisse ja pöördus ära ... Tsivilisatsiooni oraakel "Sina ei pea elama üksipäini unelmais vaid igas viletsuses mis sünnib meie seadusandlusest" ... There is often a pair of idle adult accomplices in duplicity to impose upon their brood an assumed acceptance of the grace of God defamed as human megalomania seeding the Testament with inconcievable chastisement and of Christ who come with his light of toilless lilies To say “fear not it is I” wanting us to be fearful ... The lonely peering eye of humanity looked into the Néant and turned away ... Oracle of civilization ‘Thou shalt not live by dreams alone but by every discomfort that proceedeth out of legislation’ </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/48012/religious-instruction "Religious Instruction "], Poetry Foundation <poem> Hõbedane Lutsifer pakub kokaiini küllusesarvest Üksikuile uneskõndijaile teismeliste reitega mida katavad satiirilised kardinad Livreedes peerid prepareerivad Lethet postuumsete parvenüüde jaoks ... Unenägude parv seegab Nekropolis Ovaalsete ookeanide kallastel oksüdeerunud Oriendis Oonüksisilmsed odaliskid ja ornitoloogid vaatlevad otstarbetu Erose lendu Ja "Surematus" hallitab... kuupealseis muuseumeis ... A silver Lucifer serves cocaine in cornucopia To some somnambulists of adolescent thighs draped in satirical draperies Peris in livery prepare Lethe for posthumous parvenues ... A flock of dreams browse on Necropolis From the shores of oval oceans in the oxidized Orient Onyx-eyed Odalisques and ornithologists observe the flight of Eros obsolete And “Immortality” mildews ... in the museums of the moon </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/47695/lunar-baedeker "Lunar Baedeker"], Poetry Foundation <poem> The human cylinders Revolving in the enervating dusk That wraps each closer in the mystery Of singularity Among the litter of a sunless afternoon Having eaten without tasting Talked without communion And at least two of us Loved a very little Without seeking To know if our two miseries In the lucid rush-together of automatons Could form one opulent wellbeing ... The impartiality of the absolute Routs the polemic Or which of us Would not Receiving the holy-ghost Catch it and caging Lose it Or in the problematic Destroy the Universe With a solution </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/51872/human-cylinders "Human Cylinders"], Poetry Foundation =="Feminist Manifesto"== [https://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_Manifesto "Feminist Manifesto"], kirjutatud 1914, avaldatud 1982. * The feminist movement as at present instituted is Inadequate. Women if you want to realize yourselves—you are on the eve of a devastating psychological upheaval—all your pet illusions must be unmasked—the lies of centuries have got to go—are you prepared for the Wrench—? There is no half-measure—NO scratching on the surface of the rubbish heap of tradition, will bring about Reform, the only method is Absolute Demolition. Cease to place your confidence in economic legislation, vice-crusades & uniform education—you are glossing over Reality. Professional & commercial careers are opening up for you—Is that all you want? ==Tema kohta== * Minu ema, pikk, nõtke kui paju, erakordselt kaunis, väga andekas, distsiplineerimatu, vaba vaim, liiga tugeva ego algmetega; minu isa, lühike, tõmmu, keskpärane maalija, halva iseloomuga, võluvate seltskondlike maneeridega ja lõputus vestluses oma perekonna tähtsuse teemal. * My mother, tall, willowy, extraordinarily beautiful, very talented, undisciplined, a free spirit, with the beginning of too strong an ego; my father, short, dark, a mediocre painter, bad tempered, with charming social manners and endless conversation about the importance of his family. ** Mina Loy' tütar Joella (née Sinara) Bayer, ''cit. via'': Carolyn Burke, "Becoming Modern: The Life of Mina Loy", Berkeley: University of California, 1996, lk 118. ==Välislingid== * [https://www.poetryfoundation.org/poets/mina-loy Mina Loy], Poetry Foundation <!-- {{JÄRJESTA:Loy, Mina}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]--> =Lili Elbe= '''Lili Elbe''' (Lili Ilse Elvenes, sünninimega Einar Mogens Andreas Wegener; 28. detsember 1882 – 13. september 1931) oli Taani kunstnik. =="Man into Woman: An Authentic Record of a Change of Sex"== Väljaanne: Lili Elbe, "Man Into Woman: A Comparative Scholarly Edition", toim Pamela L. Caughie ja Sabine Meyer, sari Modernist Archives, Bloomsbury Academic, 2020. * “Skaal!” cried Andreas, in the good old Nordic way, and raised his glass. “This wine, children, is for the soul what alpine sun is for the body. And this reminds me of a glorious legend of the cathedral of Seville, which Grete and I were admiring a short time ago. Under the plinth of the highest column they have immured a sunbeam—that is the whole legend.” (lk 62) * "Skål!" hüüdis Andreas vana Põhjala kombe kohaselt ning tõstis klaasi. "See vein, lapsed, on hinge jaoks sama mis alpipäike on keha jaoks. Ja see meenutab mulle hiilgavat legendi Sevilla katedraalist, mida me Gretega veidi aja eest imetlesime. Kõrgeima samba aluse alla on nad müürinud päikesekiire - ja see ongi kogu legend." (lk 62) * Thereupon Andreas had taken heart and approached three surgeons. The first had declared that he had never in all his life performed “beautifying operations”; the second examined exclusively the blind-gut; and the third declared Andreas to be “perfectly crazy”. :Most people would probably have agreed with this third specialist: for Andreas believed that in reality he was not a man, but a woman. :And he had grown tired of it all and sworn to himself that he would not visit any more doctors. He had made up his mind to end his existence. The first of May was to be the fatal day. Spring is a dangerous time for people who are sick and tired. (lk 64) * Seepeale oli Andreas võtnud südame rindu ja pöördunud kolme kirurgi poole. Esimene oli kuulutanud, et ta pole elu sees teinud ühtegi "iluoperatsiooni", teine huvitus ainuüksi pimesoolest ning kolmas teatas, et Andreas on "täiesti hull". :Enamik inimesi oleks küllap selle kolmanda spetsialistiga nõustunud, sest Andeas uskus, et on tegelikult mitte mees, vaid naine. :Ja ta oli sellest kõigest tüdinenud ja andnud endale vande, et rohkem ta arstide poole ei pöördu. Ta oli otsustanud enda olemasolu lõpetada. Esimesest maist pidi saama talle saatuslik päev. Haigete ja väsinud inimeste jaoks on kevad ohtlik aeg. (lk 64) * Perhaps because their marriage had been, above all, a comradeship almost from the beginning, they both found life pleasant and worth while only when they were together. (lk 64) * Võib-olla seepärast, et nende abielu oli algusest peale olnud ennekõike sõprus, leidsid nad mõlemad elust rõõmu ja sisukust üksnes kahekesi koos olles. (lk 64) * There were so many things that bound them together, so many struggles, so many memories, bright and dark, and, perhaps most of all, Lili. For Andreas was, in fact, two beings: a man, Andreas, and a girl, Lili. They might even be called twins who had both taken possession of one body at the same time. :In character they were entirely different. :Gradually Lili had gained such predominance over Andreas that she could still be traced in him, even after she had retired, but never the reverse. Whereas he felt tired and seemed to welcome death, Lili was joyous and in the freshness of youth. :She had become Grete’s favourite model. Lili wandered through her best works. :Grete felt herself to be the protectress of this carefree and helpless Lili. And Andreas felt himself to be the protector of both. His ultimate hope was to die in order that Lili might awaken to a new life. (lk 64) * Neid sidusid nii paljud asjad, nii paljud võitlused, nii paljud mälestused, eredad ja sünged, ning võib-olla kõige rohkemgi just Lili. Sest õigupoolest oli Andreases kaks inimest: mees Andreas ja tüdruk Lili. Neid võinuks nimetada kaksikuteks, kes mõlemad olid võtnud ühtaegu oma valdusse sama keha. :Iseloomult olid nad täiesti erinevad. :Järk-järgult oli Lili saavutanud Andrease üle sellise võimu, et tema jälgi võis mehes leida isegi siis, kui tüdruk oli tagasi tõmbunud, kuid mitte kunagi vastupidi. Kui mees tundis end väsinuna ja paistis tervitavat surma, oli Lili rõõma ja nooruslikult värske. :Temast oli saanud Grete lemmikmodell. Lili uitas läbi tema parimate teoste. :Grete tundis, et on selle muretu ja abitu Lili kaitsjanna. Ning Andreas tundis, et on nende mõlema kaitsja. Tema ülim lootus oli surra, et Lili võiks ärgata uuele elule. (lk 64) * One evening he said to Grete: “I often find myself thinking of my old schoolmaster now. He used to tell us the story of the negroes of Saint Croix*, who broke out into revolt a day before their emancipation from slavery. Now I understand their feelings. I feel I can wait no longer.” (lk 70) ** ''Today’s US Virgin Islands were a Danish colony called the Danish West Indies ( Dansk Vestindien) until 1917. The Danes bought St. Croix in 1733 where they established sugar plantations worked by enslaved Africans. In 1750 a rebellion broke out, referred to in a January 1926 article in The Journal of Negro History as “the Negro Rebellion.” However, Andreas seems to have in mind the emancipation of enslaved Africans that occurred in 1848 following a period of unrest that threatened to turn into another rebellion. The then governor of the island, Peter von Scholten, abolished slavery in the Danish West Indies at that time. In 1878 another revolt, the “Fireburn,” broke out over deplorable conditions for the formerly enslaved workers.'' * The train raced through northern France. Across the landscape new townships were springing up out of the ruins. Here and there were vast, strange-looking rectangles with fantastic crops. They were not cornfields: they were fields of crosses, soldiers’ cemeteries, plantations of the dead. Cross set close to cross as far as eye could see. (lk 71) * Rong kihutas läbi Põhja-Prantsusmaa. Üle kogu maastiku võrsusid varemetest uued linnakesed. Siin-seal lasusid tohutud veidra välimusega nelinurgad fantastiliste viljadega. Need ei olnud maisipõllud: need olid väljad täis riste, sõdurikalmistud, surnuistandused. Rist tihedalt risti kõrval nii kaugele, kuni silm nägema ulatus. (lk 71) * He had to laugh. ... Not in vain was he a native of Copenhagen, where nothing is ever taken seriously. (lk 72) * Ta pidi naerma. ... Mitte ilmaasjata polnud ta pärit Kopenhaagenist, kus midagi ealeski tõsiselt ei võeta. (lk 72) * "He painted very quickly, and thus it happened that he found time to devote himself to many other things beside his art. His knowledge was really comprehensive. Very characteristic was an answer which we once heard from his own lips, in the Trianon, addressed by him to an older [37] colleague. The latter had expressed his annoyance at the fact that a young colleague was beginning a picture in what he thought was too systematic a way. ‘You must pardon me if I don’t share your view,’ retorted Andreas Sparre, ‘but I do believe that it is impossible to paint a leaf of a rose correctly unless one knows the last thing about the influence of Assyrian bas-relief upon the sculpture of the Greeks.’ :“On another occasion he expressed himself in the following way: ‘I cannot understand how lightly most of my older colleagues take their art—how easily satisfied they are with <!--//--> their performances. As for me, I calculate I should require a thousand years to become a decent painter.’ Thus seriously did Andreas Sparre take his art, at any rate." (lk 72-73, peategelase nekroloogist iseendale) * Andreas had not booked a sleeping- berth. He did not care for this modern travelling comfort. To be perched aloft with perfect strangers was repellent to his fastidiousness. (lk 73) * Andreas ei olnud endale rongis koikut reserveerinud. Ta ei hoolinud sellest moodsast reisimugavusest. Kõõluda õrtel koos võhivõõrastega oli tema nõudlikkuse jaoks jälestusväärne. (lk 73) * At length Dr. Hardenfeld appeared and ushered him into his consulting-room. By means of a thousand penetrating questions, this man explored the patient’s emotional life for hours. Andreas had to submit to an inquisition of the most ruthless kind. The shame of shamelessness is something that actually exists, he thought, during these hours, and clung to this definition, which he had once found in some philosophical work, in an effort to banish the feeling he had of standing there as if in the pillory. His emotional life was undergoing an ordeal which resembled running the gauntlet. (lk 80) * Lõpuks ilmus dr Hardenfeld ja juhatas ta oma vastuvõtutuppa. Tuhande läbipuuriva küsimuse abil uuris see mees patsiendi tundeelu tundide kaupa. Andreas pidi taluma kõige jõhkramat uurimist. Häbituse häbi on tõepoolest olemas, mõtles ta neil tundidel, ning klammerdus selle määratluse külge, mille ta oli leidnud kord mingis filosoofiateoses, püüdes tõrjuda tunnet, nagu seisnuks ta häbipostis. Tema tundeelu talus katsumust, mis meenutas kadalippu. (lk 80) * “Your health, Andreas!” said Niels, who had again remarked his friend’s astonishing drinking capacity. “You are really a strange fellow. This evening you are behaving just like a rake — and tomorrow you will perhaps be insisting that henceforth I must treat you like a lady. When I look at you [52] I can hardly believe that there is not something wonderful about it all. But perhaps from the very beginning not only have two souls dwelt within your breast in the sense of Goethe,† but two beings, two whole beings. . . . I hardly know how to express myself.” :Andreas regarded him calmly. “I know what you are trying to get at. It is difficult to make head or tail of this change, difficult for me, but much more difficult for others. And the strangest thing of all, believe me, is that each of the beings within me is healthy and perfectly normal in its emotional life.” (lk 81) <!-- {{JÄRJESTA:Elbe, Lili}} [[Kategooria:Taani kunstnikud]]--> =Mary Shepherd= '''Mary Shepherd''', née Primrose (31 December 1777 – 7 January 1847) was a Scottish philosopher[1] who published two philosophical books, one in 1824 and one in 1827. * "An Essay upon the Relation of Cause and Effect, controverting the Doctrine of Mr. Hume, concerning the Nature of the Relation; with Observations upon the Opinions of Dr. Brown and Mr. Lawrence, connected with the same subject", 1824 * "Essays on the Perception of an External Universe and other Subjects Connected with the Doctrine of Causation", 1827 * “…the mind strives, if possible, to find the very essences of things from the bare comparison of the relations of its ideas: for, although we be philosophers enough to know it is impossible to do so, we are for ever endeavoring to catch at, and yet for ever disappointed at not meeting with, those essences.” —Lady Mary Shepherd, in Fraser’s Magazine for Town and Country (1832, 708). * In a letter to Charles Babbage, Mary Shepherd herself explains how her intellectual formation encouraged her philosophical predilections:  :“I can truly say that from a very early age, I have examined my thought, as to its manner of reasoning in numbers; and from time to time have applied such notices to other reasonings, either for amusement or improvement; — indeed chiefly in order to chastise the vague, illusory, illogical method of reasoning admitted with every part of discourse, whether gay, or serious, & into each department of literature however important its object.” * In addition to a rich and varied education, the Primrose children also had access to a large library. Jennifer McRobert writes that the family’s library listed 1000 volumes in its 1820 catalog (McRobert 2002, p. 28). According to her daughter, Mary Shepherd took advantage of this library; on a carriage trip to London with her father, Shepherd “…once took out of one pocket a volume of Milton, and out of the other Pope’s translation of the Odyssey. After a time he took hold of her chin and, while turning her head, said in a kind of melting voice, ‘Child, thee needn’t keep at books whilst we’re traveling — does your mother put such strict orders on you?” (Brandreth 1886, p. 33). ** https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ =="EPEU"== Väljaandest: "Mary Shepherd’s "Essays on the Perception of an External Universe"", ed. Antonia Lolordo, Oxford University Press, 2020 ==="Essay on the Academical or Sceptical Philosophy"=== Part I, "Essay on the Academical or Sceptical Philosophy", lk 29-110. * Whence we know of any ''continued existence'', when we can ''immediately'' know nothing but our sensations, which are obviously only ''interrupted existences''? (lk 39) ** I ptk, "On Continuous Existence" ==="Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge""=== Part II, Essay I — "Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge"", lk 111-120. * [N]o definition is good which does not take notice of ''all'' the ideas, under the term; and in every object of sense which the mind perceives, the knowledge of its ''genus'', as a general effect arising from a ''general'' cause independent of mind, ''is mixed with the sensations or ideas resulting from its special qualities affecting the same''. (lk 112) * The ''ideas'' of colours cannot be imprinted on the ''eye''; nor those of sound on the ''ear''; nor those of extension on the ''touch''; for there are no such IDEAS, until ''after'' the eye, as an instrument, has been affected by ''some sorts of outwards objects'', fitted to convey to the sentient principle, a sensation of colour, and so of the rest. (lk 113) * Objects before the notice of the senses, are not the same things as after their acquaintance with them. (lk 114) ==Välislingid== * https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd * https://plato.stanford.edu/entries/mary-shepherd/ * https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ <!-- {{JÄRJESTA:Shepherd, Mary}} [[Kategooria:Šotimaa filosoofid]]--> =Wellsi viiteprobleem= * The Guardian: War of the words: HG Wells coin also features false quote. :https://www.theguardian.com/books/2021/jan/08/war-of-the-words-hg-wells-coin-also-features-false-quote =[[John D. Barrow]]= * https://en.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * https://en.wikiquote.org/wiki/John_D._Barrow * https://et.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * [file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20teadusf%20ja%20aj/John%20D.%20Barrow/Y.%20dl_avaxhome%2078926%20=Artful_Universe/The%20Artful%20Universe/12404__9780198539964__9780585153377__0198539967/files/page_1.html The Artful Universe], lokaalfail =[[Christine de Pizan]]= * „Miks ometi on nii, et paljud mehed, olgu nad kirikutegelased või muult elualalt, on naistest ja nende kommetest lõpmata palju rääkinud nii kohutavalt ja hukkamõistvalt ning räägivad ja kirjutavad kindlasti tulevikuski?“ ** Christine de Pizan (1364 – u 1430) teoses „Le Livre de la Cité des Dames“ ehk „Raamat naiste linnast“, XIV ja XV sajandil kirjutanud Christine de Pizan (esimene elukutseline naiskirjanik) ** ISABEL MARI JEZIERSKA, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 ** Christine de Pizan, The Book of the City of Ladies. Penguin Books, 1999, lk 96. Lause on tõlkinud Helo-Liis Soodla. =[[Enheduanna]]= * Vt Maria Pettersson "Erakordsed naised", tlk Toomas Hõbemägi, 2021, lk 205-207(?) * Vanim praegu teada luuletaja on Enheduanna Mesopotaamiast. Üle 4000 aasta tagasi esitles ta ennast esimesena kui autorit, lisades tekstidele oma nime. ** [[Isabel Mari Jezierska]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 * Näiteks määras Sargon I oma tütre Uri linna kuujumala Nanna templisse kõrgpreestrinnaks, andes talle üsna traditsioonilise sumeri nime Enheduanna, mis tähendab sumeri keeles ''preestrinna, taevaste küllus''. Enheduanna elas templi juures asuvas Pühas Giparis - see oli kuujumal Nanna naise Ningali pühamu ja en-preestrinna elukoht. Enheduanna viis läbi oma isa ja vendade poliitikat Uri linnas, mis oli üks kõige tähtsamaid poliitilisi ja religioosseid keskusi Sumeris. Enheduanna oli oma linna seltskondliku, poliitilise ja religioosse elu keskseks figuuriks. Ta lõi rida ideoloogilis-mütologiseerituid teoseid, kus ta ülistas sõjakat jumalannat Inannat, kellest sai Akkadi dünastia kaitsja. Enheduanna on kuulsaks saanud tema enda poolt kirja pandud poeetiliste hümnidega. Seega võiks Enheduannat nimetada üheks kogu inimkonna esimeseks nimeliselt teadaolevaks poeediks. Kuid ta ei olnud romantiline poeet nüüdisaja mõistes, vaid tegutses oma suguvõsa poliitilise hääletoruna. (lk 38) ** Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis", Horisont 5/2005, lk 34-40 * Akadi riik oli esimene teadaolev imperiaalse süsteemiga suurriik, mille eesotsas oli piiramatu võimuga despootlik monarh. Akadi riiki valitsesid Sargoniidid — Sargoni järglased. Sargon I tütar En-hedu-Ana ei saanud aga tuntuks mitte oma isa tõttu, vaid tänu oma isikuomadustele ja panusele maailmakirjandusse. Tema kuulsuse aluseks on just luuletused, millest osa on säilinud tänapäevani. (lk 661) * Kuningatütar En-hedu-Ana oli eriline, silmapaistev ja energiline isik, tolle aja erudeeritumaid inimesi oma isa Sargoni riigis. Ta valdas väga hästi nii akadi kui ka sumeri keelt ja nähtavasti oli ta sama tugev matemaatikas, oskas laulda, oli pädev maagias, meditsiinis jne. Tema suurepärast sumeri keele valdamist näitavad säilinud luuletused, mida ta loonud või mis loodud tema käsul. Nende keel on kõrgkirjanduslik, väga harmooniline ja ilus. (lk 661) * Vaatamata sellele et En-hedu-Ana oli päritolult akadlane ja nähtavasti oli tema koduseks keeleks akadi keel, kõneles ta vabalt sumeri keelt ning kirjutas ilmselt vaid sumeri keeles, mis oli tol ajal Mesopotaamias ühtlasi kultuse ja teaduse keel. (lk 661) * Nimi En-hedu-Ana tähendab sumeri keeles 'Emand (preestrinna), taeva küllus'. (lk 661) * En-hedu-Ana, Nanna kõrgpreestrinna, (kuujumala) Su'eni (Nanna) abikaasa, Sargoni tütar, universumi (kõiksuse) kuninga, INANNA.ZA.ZA templis Uri (linnas) templi ehitas (ja see) tempel oli nimetatud "Tempel — Ani troon". (lk 662; Sargon I ajast säilinud inskriptsioon Sargon A 1) * Siin on En-hedu-Anat mainitud kuujumala abikaasana ja Sargoni, universumi kuninga tütrena. Ning En-hedu-Ana rajas armastuse ja sõja jumalanna Ištari — keda peeti Sargoniidide dünastia kaitsejumalannaks ja patrooniks — templi altari ning see altar sai nimeks "Tempel — Ani troon". (An oli sumeri taevajumal, Ištari isa.) Niisiis määrab Sargon I oma tütre Uri linna ja annab talle sumeripärase nime En-hedu-Ana, ning temast saab kuujumala Su'eni "abikaasa" (lk 663) * Nagu öeldud, on arvatavasti just En-hedu-Ana kirja pannud kolm säilinud sumerikeelset templihümni, mis ülistavad sumeri armastuse- ja sõjajumalannat Inannat (akadi k Ištar), kelle tähtsus kasvas eriti Sargoniidide ajal ja kes oli Sargoniidide dünastia kaitsejumalus. Need templihümnid on järgmised: :1) in-nin-šag4-gur4-ra (hümn jumalanna Ištari auks); :2) in-nin-me-huš-a (hümn Inanna võidust Ebihi üle); :3) nin-me-šar2-ra (Inannat kui maailma valitsejat ülistav hümn). :Arvatakse ka, et En-hedu-Ana on veel 42 templihümni autor. Sumeroloogid pole siiski lõplikult kindlad, kas nende autorsus kuulub talle. (lk 665) * En-hedu-Anal oli tähtis osa nii Uri linna kultuselus kui ka kogu Akadi riigi ühiskondlikus ning poliitilises elus. Tema loodud hümnid olid nutikad propagandistlikud sammud, mõeldud Akadi riigi võimsuse tugevdamiseks ja vast sündinud impeeriumi heaoluks. En-hedu-Ana elas väga pika elu, astudes en-preestrinna ametisse veel oma isa Sargoni eluajal; ta elas üle oma kahe venna valitsemisajad — Rimuši (2278–2270 eKr) ja Man-ištūšu (2269–2255 eKr), kes kokku valitsesid u 20–25 aastat, ning oli ametis ja elas edasi veel ka Narām-Su'eni (2254–2218 eKr) ajal, kes oli tema vanema venna Man-ištūšu poeg. (lk 666) * Lugal-Ane pöördus En-hedu-Ana poole, kes oli Uris üks tähtsamaid tegelasi, lausa kuujumala naine! Selline toetus oleks olnud igati väga kasulik. En-hedu-Ana keeldus aga toetamast usurpaator Lugal-Anet, jäi truuks oma dünastiale ning Akadi riigile ja astus konflikti mässajatega, mis oli äärmiselt ohtlik, kuid samas kindlasti vapper samm. Lugal-Ane ajas ta minema templist, kus En-hedu-Ana oli kõrgpreestrinnaks, ja En-hedu-Ana pöördus abi saamiseks jumalanna Ištari poole. "Ištari abi" saabuski varsti: kohale jõudis kuningas Narām-Su'en ise koos oma suure ja võimsa sõjaväega. Uri müüride all saavutas ta võidu Lugal-Ane ja mässajate üle ning ennistas oma tädi En-hedu-Ana peapreestrinna ametisse. (lk 667) * Kokkuvõtteks võime öelda, et En-hedu-Ana oli tugev, enesekindel ja tark inimene, kes avaldas olulist mõju nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele elule Uri linnas ning Akadi riigis laiemaltki, olles ühtlasi kõrgel kohal Akadi riigiaparaadis. Oma võimu ja positsiooni suutis En-hedu-Ana säilitada kuni surmani. (lk 668) ** [[Vladimir Sazonov]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104155/162407/page/46 "Printsess En-hedu-Ana: Kuujumala abikaasa ja esimene luuletaja?"], Akadeemia 4/2010, lk 659-670 ** "En-hedu-Ana kohta vt lähemalt Sazonov 2005: 55–57; Espak, Sazonov 2005: 38; Sazonov 2007: 15–16, 2007d" * Vastavalt andekusele ja isiklikule aktiivsusele võisid printsessid saavutada ka jääva kuulsuse eriliste teenete tõttu. Pean siinkohal silmas eelkõige Vana-Mesopotaamia suurimat naisteoloogi: Enheduannat, Akkadi kuninga, Sargon Suure (23. saj. eKr) tütart. (lk 776) * Enheduanna saavutas selle Lõuna-Mesopotaamia kõrgeima kultusekoha ülempreestritarina ilmselt riigi teiste kultusekohtade Eridu, Uruki ja Nippuri usalduse, laotades teatud mõttes üle kogu riigi laiahaardelise vaimuliku võrgu. Sellest annab tunnistust templihümnide kogu, milles "vaimulik ema" ülistab 42 asundust koos nende pühamutega riigi erinevais paigus, tõstes esile nende jumalaid ja külluslikku varustust. See laul ei ole mitte ainult esimene — ja ainuke — tekst, milles esineb ülevaade kõigist Sumeri kultusekeskustest, vaid ka tõend preestritari ja printsessi luuleandest. (lk 777) * Urak, püha koht, mis laskis võrsuda Seemnel (inimeste heaks), mis kuulub pühale (taevajumalale) An'iie auväärt nimega, sinus voolab Ordali jõgi (jumala kohtu sümbol. ''Tlk.''), mis aitab õiglase õiglusele, templeid igasuguse nõuga, kindlus — millel on igaveseks hõbedat ja lapislazuulit — nimega Etarsirsir, millest tulevad välja otsustused ja me-väed, kus valitseja oma Jumalannat austab. — Sina, printsess, halastaja printsess maal, kõikide maade ema, emand, inimeste suur arst, kes määrab oma linna saatuse, püha Ani esmasündinu, noor naine — Baba —: ta leidis, oo püha Urak, sinu... (müüridesse?)... sissepääsu, sai koha sinu troonil. (lk 777) ** näide Sumeri templihümnide kogust — see ülistab Baba templit, mis asus Urukis * Veel paremini pääseb poeet mõjule kiidulaulus oma jumalanna Inannale, "Taeva valitsejannale". Ülistades oma taevajumalannat, aitab ta võidule sõjaka semiidi Ištari, isa poolt rajatud dünas<!--//-->tia kaitsejumalanna. Siin on siis Enheduanna teatud mõttes oma perekonna teoloogia "juhtideoloogiks". Sellel teoloogial on kaks omapärast joont: neist esimene — seni Mesopotaamias tähtsusetu jumalanna tõstmine kultuse keskpunkti; teine — indiviidi isikliku vabaduse väljendamine oma loojajumaluse vastu kaebelaulu ja palve vormis — selle vastandiks on ehk kultuses teoks saanud ülijumala ja rahva ühtsus —; sõnad selle vagaduse väljendamiseks sumeri keeles lõi esimesena Enheduanna ise — hiljem semiidi babüloonia keelde tõlgituna — ja seega sai temast nii mõtlemise kui kõnelemise poolest juhtkuju Mesopotaamia teoloogia- ja kirjandusajaloo järgnevateks sajanditeks. (lk 777-778) * Mis minusse puutub — minu "kuujumal" ei kingi mulle tähelepanu: ta on mu ilmselt loovutanud hävimisele, mõrvarlikule hädale — Ašimbabbar ei öelnud minu õiglast otsust: kui ta seda nüüd ütles — mis loeb see mulle?! Kui ta seda nüüd ei öelnud — mis loeb see mulle?! Minu, kes ma kunagi triumfeerides templis istusin, ajas ta nüüd oma pühakojast välja — lasi mul kui pääsukesel akna tagant minema lennata — mu elu on otsas. Ta kihutas mu okaspõõsastikku mägedes — ta rebis mul peast krooni, ülempreestri-ameti märgi — ta andis mulle kätte oda ja mõõga — "Nad saavad su kätte!" ütles ta mulle! Austatud emand, taevajumala armastatu, sinu auline süda on õilis — halastagu see minu peale! (lk 778) ** "Nende sõnadega kaebab Enheduanna oma hetkel ilmselt lootusetu olukorra üle ülempreestritarina Uris, kus tal oli raskusi kannakinnitamisega, ning palub nüüd oma kaitsejumalannalt rehabiliteerimist ja tunnustust oma tegevuskohal." (lk 778) ** [[Manfried Dietrich]], "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku , Akadeemia 4/1995, lk 758-782 (I osa) =[[Luce Irigaray]]= * Milline on ruum privaatse ja avaliku ümber või distants nende vahel? Mis üldse on isiklik? Krista on oma uue näituse iseloomustamiseks valinud Luce Irigaray mõtte: “Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida”. * [https://kultuur.err.ee/294829/krista-molderi-fotod-temnikovas-ja-kaselas "Krista Mölderi fotod Temnikovas ja Kaselas"], ERR, 10.11.2013; Krista Mölderi fotonäitus. Temnikova & Kasela Rüütli tänava galerii, 22. oktoober – 14. detsember 2013 * Luce Irigaray j�rgi on naine emana esindanud kaua meie kultuuris olevat kohta, omamata samas ise oma kohta v�i ruumi. Kui naine on loonud ruumi mehelikule olemisele, siis seob ta ka iseend selle koha, n�iteks koduga, j��des ise nii kummalisel kombel kodutuks v�i kohatuks. Mitmed feministlikud kriitikud on leidnud, et kuigi keskne on kodu ja naise kooslus, t�hendab see siiski lihtsalt olemist ning k�rvaltvaatamist, samal ajal kui �t�eline elu� toimub kuskil mujal. ** Karin Paulus, [https://www.sirp.ee/archive/2003/31.10.03/Sots/sots1-10.html Elamise esteetika], Sirp, 31.10.2003 * Prantsuse feministlik psühhoanalüütik Luce Irigaray on juhtinud tähelepanu faktile, et naine kui teoreetik liigub paratamatult mehekeskse diskursuse piirides. Seega on Julia kui naine (armastuslugu jutustav naine) määratud olema midagi oluliselt erinevat Juliast kui teadlasest. ** Katrin Kivimaa, [https://kultuur.postimees.ee/2480229/argipaevase-armastuse-loksus-mare-tralla-naitus-second-hand-lovestories-vaalas-koopa-asemel-muhu-talukompleksi-avamine-rocca-al-mare-vabaohumuuseumis-20-06-1996-kranadose-martjuurium "Argipäevase armastuse lõksus, Mare Tralla näitus «Second–hand lovestories» «Vaalas», Koopa asemel, Muhu talukompleksi avamine Rocca al Mare vabaõhumuuseumis 20.06.1996., Kranadose martjuurium"], Postimees, 29. juuni 1996 * Luce Irigaray parafraseerib Alice�it, peeglitagust Alice�it ''underground''-Alice�ina, kel pole �igust avalikuks eksistentsiks v�i kui, siis ainult mister X-i nime all. Alice kui Teine, kellest otsustaval hetkel saab otsustaja, muutja, reaalsuse tunnetaja. ** Reet Varblane, [https://www.sirp.ee/archive/2001/18.05.01/Kunst/kunst1-2.html Elagu eesti energia: Jaan ja J�ri Ojaver, Paul Rogers], Sirp, 18.05.2001 * Näituseprojekti teoreetilise lõime moodustasid prantsuse antropoloog Marc Augélt laenatud mõiste "mittekohad" ning samuti prantsuskeelse filosoofilise traditsiooni esindaja Luce Irigaray järgmine mõte: "Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida." * Mil määral saab institutsionaalses kunstiruumis luua, Irigaray sõnu kasutades, sellist paika, mis on "teisele" ja "ühistegevusele" avatud, paika, kus elu saab jätkuda ning pole lihtsalt kivistunud järjekordseks etenduseks või saavutuseks kiirkorras toimivas ühiskondlikus masinas? * Kas Krista Mölder viitab Irigaray tsitaadi kasutusega sellele, et ta püüab jõuda sellise koha nägemise, loomise, äratundmise juurde? Võib-olla. Kuid selline koht on visuaalsele kujutamisele allumatu, seda ei saa fikseerida pildiks – ei fotoks, ei mingiks muud tüüpi kujutiseks. See koht saab tekkida vaid kujutiste ja nendega suhestumise vahel, väljendugu see suhe siis vaatamise, tõlgendamisakti või kirjutisena. Kunstnik, olles küll eelnevalt selle žesti väga täpselt läbi mõelnud, ulatab "käe" (pildi, mõtte, idee) ikkagi tühjusesse ning koht realiseerub vaid siis, kui seal toimub kohtumine teise inimesega. ** Katrin Kivimaa, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=krista-molderi-kohtumised-mittekohtades&id=908 Krista Mölderi kohtumised "mittekohtades"], Kunst.ee 1/2014 * Kuus aastat pärast Nochlini artiklit “Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” avaldas belgia päritolu feminist, filosoof, lingvist, psühhoanalüütik ja kultuuriteoreetik Luce Irigaray oma dissertatsiooni “Teise naise speekulum”, milles jõudis oma õpetajale Jacques Lacanile toetudes järeldusele, et naiselik on mehekeskses kultuuris representeerimatu. See, mida me naistest teame, on siiani edastatud meile meeste jutustuste kaudu – see on kujutlus naisest sellisena, nagu teda on näinud mees (vt Kivimaa 2005: 40). Naist on vaadeldud mehe negatiivse peegeldusena ning kunstimaailmas on tal koht vaid objektina. (lk 14) * Irigaray filosoofia põhjal seisneks naise niinimetatud vabanemine selles, et naine astub välja süsteemist, mille subjekt on maskuliinne. Ent kuna keel, mida kasutame, on maskuliinne, oleks vajalik "konstrueerida '''naiseliku subjektiivsuse keel''' [minu paksendus – L. P.], religioon" jne (samas). Irigaray leiab, et on olemas seni kujutamata jäänud "naiselik naiselik", mida patriarhaalses keeles ja kultuuris lihtsalt ei tunta. (lk 15) ** Laura Põld, NAISE JA “EROOTILISE” 13 KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS, Hortus Semioticus, 4/2009 https%3A%2F%2Fwww.hortussemioticus.ut.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2020%2F09%2Fhortussemioticus_4_p6ld.pdf * Irigaray marginaliseerimist filosoofilises traditsioonis (erinevalt vastukajadest kultuuriteoorias, naisuuringutes ja psühhoanalüüsis) on soodustanud seegi, et ta pole piiri filosoofia ja teiste distsipliinide vahel rangelt määratlenud. Tema filosoofiline projekt erineb traditsioonilisest lähenemisest ka järjepideva "feministlikkusega" (ta ise eelistab naise vabanemise mõistet). Viimane väljendub nõudes eristada, millisest soost subjektiga on igal konkreetsel juhul tegemist, selle asemel et rääkida traditsiooniliselt maskuliinset subjekti tähistavast abstraktsest subjektist. (lk 40) * Irigaray sai eelkõige tuntuks nn naiseliku kirjutuse (''écriture feminine'') mõiste kasutuselevõtuga. Lähtudes oma õpetaja Jacques Lacani poleemilisest väitest, et naiselikku ''jouissance''<nowiki>'</nowiki>i (naudingut) ei saa ei teada ega representeerida, jõuab Irigaray järeldusele, et naiselik (''le féminin'') on fallogotsentrilises kultuuris represseeritud, marginaalne või representeerimatu. Oma doktoritöös "Teise naise speekulum" ("Speculum. De 1'autre femme", 1974) ja hilisemates teostes eristab Irigaray naiselikku kujuteldavat ja mehelikku kujuteldavat, väites, et seda, mida me teame kujuteldavast ja mida me teame naistest, sh ka naiste seksuaalsusest, on siiani edastanud ainult meeste jutustused. Ainus naine, keda me teame, on "mehelik naiselik", falliline naiselik ehk naine sellisena, nagu näeb teda mees. Vaadeldes autoreid Platonist kuni Freudini välja, toob Irigaray esile, et nad on lähtunud samasuse/identsuse printsiibist ning et subjekti mudeliks on võetud mees. Sellise loogika kohaselt saabki naine olla ainult kas mehe negatiivne peegeldus või mittetäielik/täiuslik mees. Samasuse ja sarnasuse printsiibil põhinev lääne kultuur ja filosoofia on alati eelistanud identsust erinevusele, samasust teisesusele ning seetõttu räägivad patriarhaalne keel ja kultuur meile "naiselikust", mis on defineeritud maskuliinse subjekti teisena. :Irigaray leiab, et on olemas "naiselik naiselik", mittefalliline naiselik nagu ka naiste enesekssaamise tee ja keel, mis ei sisaldu meeste loodud kultuuris. Nn naiseliku kirjutuse eemärgiks on võimaldada naistel endil rääkida naistena, mitte aga "meheliku naiseliku" poolt defineeritud objektidena. Naiselikku kirjutust on mõistetud eelkõige kui mittefallilise ökonoomia, maskuliinsest erineva subjektipositsiooni väljendamist, mis ei kuulu küll eksklusiivselt naistele, kuid on neile teistsuguse, dominantsest kultuurist välja jäetud kogemuse tõttu kättesaadavam. (lk 40) * Omaette küsimus on loomulikult, kuidas vältida naiste endi defineerimist ennast kui naisi, langemata patriarhaalselt defineeritud "olemusliku naise" kategooria lõksu, millest naised on püüdnud väljuda. Et viimast vältida, leiab Irigaray, et naiselikku ei saa keeleliselt defineerida: iga selline katse loob fallilise naiselikkuse, st et kategoriseerides, mõistetele allutades, defineerides on oht langeda sama fallilise keele ja kultuurikoodi lõksu. Naiselik erineb naiselikkusest just seeläbi, et seda ei saa keeles ega kultuuris representeerida, s.o ta osaleb selles vaid puudumise või vaikuse kaudu. (lk 42) * Irigaray usaldamatus keeles väljendatud naiselikkuse konstruktsioonide vastu põhineb ka lacanliku psühhoanalüüsi arusaamadel keele ja alateadvuse seostest ning subjektiivsuse konstrueerimisest sümboolses korralduses, s.o keeles ja kultuuris. Meie subjektiivsust konstrueeritakse nähtava ja kirjeldatava kaudu, me tunneme ennast ära teistes ja teiste kõnes, mida me omakorda imiteerime, et omandada aktsepteeritud subjektsuse vorm. Loomulikult kehtib see mudel nagu ka inimolendi võime seda ületada nii meeste kui naiste kohta, kuid Irigaray arvates põhineb kahe soo erinevus eelkõige sellel, et naiselikul pole lastud sümboolses korralduses ja keeles ilmuda ning et tänu naiste morfoloogilisele erinevusele on neil suurem võimalus kogeda maailma teisiti, kui seda esitab ratsionaalne, subjekti ja objekti, vaimu ja keha eraldatusel põhinev loogika. Näiteks selline spetsiifiliselt naiselik psüühiline ja füüsiline kogemus nagu emadus, mille käigus naine kogeb ühendatud subjektsust teise olendiga, kes samas ei ole tema, vaid on teine, seab naised vastakuti erinevuse ja selle aktsepteerimise problemaatikaga. (lk 42) * 1990-ndatel avaldatud teosed "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992), "Olla kaks" ("Etre deux" 1997) ning "Ida ja Lääne vahel" ("Entre Orient et Occident", 1999) keskenduvad eksistentsi ja identiteedi mõiste uuestidefineerimisele, esitades küsimuse, kuidas meie identiteet on loodud suhetes teis(t)ega. Viimase all peab Irigaray silmas (eelkõige) sugupoolte-vahelisi suhteid. (lk 42) * Irigaray filosoofias saab üheks keskseks mõisteks kaks (subjekti). Kuidas olla kaks? Kuidas läheneda teisele kui teisele? Kuidas defineerida kahe (sugupoole) erinevust ja võrdsust samal ajal? Kuidas kultiveerida identiteeti, mis luuakse suhtes teisega ja mis on seotud teisega, ehitades seeläbi silla subjekti ainususe ja kogukonna vahele? Nendele küsimustele ei leita vastust ainult intellektuaalses diskursuses, vaid maailmas olemise viisis, s.o eetilises praktikas ja suhtumises teistesse. Viimane ei tähenda teise redutseerimist objektiks ning subjekti ja objekti lahutatust, nagu näeb seda lääne uusaegne filosoofia, vaid arvestamist teise kui subjektiga, kes on erinev minust kui subjektist. Näiteks raamatus "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992) esitab Irigaray kahe sugupoole dialektikal ja soolisel erinevusel põhineva armastuse mõjste, mille "tähendus" ei seisne ei ühisomanduses ega laste saamises, vaid kahe subjekti teineteise erinevust respekteerivas suhtes. (lk 42) * Irigaray viimaste tööde aktsepteerimist akadeemilises ringkonnas raskendab idast pärit filosoofilis-religioossete süsteemide, eriti India budismi mõju tema mõtte arengule. Viimane on seotud eelkõige nais- ja meesprintsiibi lääne kultuurist ja kristlikust maailmapildist erineva mõistmisega: "Indias," kirjutab Irigaray, "on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni." Kuigi tema lähenemist võib pidada eksotiseerivaks, mis ei pööra tähelepanu tegelikele hierarhiatele ei ajaloolises tegelikkuses ega religioossetes praktikates, võib kristlusest, kus jumal(us) on maskuliinne printsiip, põhimõtteliselt erinev süsteem mõjuda vägagi inspireerivalt. Kuid erinevalt budismis esitatud üksildase kontemplatsiooni või ekstaasi ideaalile, mis tähendab küll subjekti ja objekti lõhestatuse lõhkumist, esitab Irigaray intersubjektiivsuse ehk kahe subjekti ekstaasi või armastuse ideaali. (lk 42) * Kahe filosoofia leiab rakenduse ka Irigaray poliitilise tegelikkuse eritluses: raamatus "Demokraatia algab kahest" seab ta küsimärgi alla läänemaade demokraatliku ühiskonna alusprintsiibid. Ta nõuab, et tunnustataks täielikult mõlemat sugupoolt, mis osalevad ühiskonna funktsioneerimises. Demokraatlikus ühiskonnas peaks see tunnustus väljenduma spetsiifilistes kodanikuõigustes, mis tagaksid naistele iseseisva kodanikuidentiteedi, mis on küll samaväärne, kuid mitte samane (!) meeste identiteediga. Seega puudutab Irigaray ühte feministliku (poliitilise) teooria põhilahknevust, mida on iseloomustatud võrdsuse ja soolise erinevuse (ingliskeelses kirjanduses ''equality - sexual difference'') diskussioonina. Tema nõudmine seisneb naiste erinevuse tunnustamises võrdsetel alustel meeste "erinevusega", mis on siiani olnud lääne filosoofia ja seadusandluse mudeliks. Ei tule piirduda naistele ainult (kehtivate) võrdsete õiguste nõudmisega, viimased lähtuvad ju eelkõige maskuliinse subjekti vajadustest. Ta ei eita võrdsete õiguste diskursuse tähtsust, vastupidi, kuid leiab, et sealt tuleb edasi minna, sest sellega piirdumine tähendaks naiste erinevuse taandamist mehelikule mudelile. (lk 42) * Lõpetuseks võiks lisada, et Irigaray tekstide erakordselt poeetilis-assotsiatiivse keele ning filosoofilise konteksti tõttu pole tema teosed just kerge lugeda, kuid Irigaray ise usub, et neid on võimalik mõista ja nautida nii süvateoreetilisel kui ka vahetul tasandil. Üks tuntumaid Irigaray uurijaid Margaret Whitford on väitnud, et Irigaray tekste tuleks käsitleda kirjandusena mõistmaks, et nende esteetilis-poeetiline mõju lugejale on otseselt seotud esitatava filosoofilise sisuga. Loodetavasti avaneb kunagi see võimalus ka eesti lugejale. (lk 42) ** Katrin Kivimaa, "Dialoogid erinevuses(t):Luce Irigaray filosoofiast", Kunst 1/2005, lk 40-42 * 1999. aastal kaitses Mari Krappala Helsingis Kunsti ja Disaini Ülikoolis doktoritöö "Burning (of) Ethics of the Passions", mis lähtus Luce Irigaray filosoofiast ja käsitles muuhulgas emotsioonide eetilisust. Uurimus valmis dialoogina naiskunstiteadlase ja meeskunstniku vahel. Kunsti tõlgendati intersubjektiivse ja refleksiivse seisundina. (lk 43) * Irigaray filosoofia olulised elemendid on maa, õhk, tuli ja vesi. Tema kriitika üks lähtekohti oli see, et lääne filosoofiline mõte on need unustanud. Irigaray meetodis, mis läheneb paljuski psühhoanalüüsile (sh filosoofia ajaloo suurkujude omalaadne psühhoanalüüsimine), on teooria sekundaarne. Ta püüab teooriast vabaneda niipea, kui seda käsitletakse valmis kontseptikangana ning inertse süsteemi osana. Irigaray väljendatu võib jääda ebaselgeks või kahtlaseks, kuna ta ei täpsusta sõnade tähendusi. "Üllatavate" kontseptidega püüab ta haarata asju, mille vorm pidevalt muutub, mis on liikuvad, voolavad ja ebastabiilsed ning seotud assotsiatiivsuse, kondensatsiooni ja teisenemisega, nii nagu unenäod ei lase oma tähendust täpselt sõnastada. (lk 43) * Mari Krappala: "Küsimus oli selles, kuidas kohata Teist ja luua uus keel temaga suhtlemiseks, nii nagu Irigaray, kes tegi seda kuskil teooria ja ilukirjanduse piirimail. Eetiliseks probleemiks oli leida viis, kuidas töötada kunsti ja teooria, mehe ja naise kokkupuute pinnal. Mina lahendasin selle niimoodi, et püüdsin luua avatud diskussiooni, kus need isikud või teemad võiksid kohtuda." (lk 43) ** Heie Treier, "Kirgede eetikast", Kunst 1/2005, lk 43 * Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida. * Indias on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni. =[[Aili Nenola]]= * [Paju:] Kristiina Instituut on Helsingi Ülikooli naisuurimusinstituut. See loodi 1991. aastal. Oma nime sai ta ka Helsingi ülikooli (Turu Kuningalise Akadeemia) looja, Rootsi-Soome kuninganna Kristiina (1626-1689) järgi. Instituudi töö kavandaja Eeva Raevaara ütleb, et paremat eeskuju Põhjamaade ajaloost on naisuurijatele raske leida. Kuninganna Kristiina loobus 1654. aastal Rootsi-Soome kroonist ja läks kolmekümneks aastaks Rooma, kus rajas kolm teaduste akadeemiat. Ta oli hästi haritud eurooplasest kultuuripersoon, keda on nimetatud Põhjala Minervaks, kunsti ja teaduse kaitsjaks. * Aili Nenola esimene uurimus oli ingeri naiste nutulaulud, mis kannavad endas naiste igipõlist kultuuri ja traditsioone. ”Pulmad, poegade ja meeste sõtta minek, surm... Tahtsin selgust saada, miks nendest sündmustest põhjustatud itkud on just niisugused ja miks laulavad neid ainult naised. Aga kui näiteks maale tuli võõras vallutaja, ei nähtud naistes ohtlikku organiseeritud vaenlast. Ometi püüdsid just naised nendel rasketel aegadel säilitada kultuuri seda poolt, mis oli seotud elu ja argipäevaga,” ütleb Aili Nenola. * ”Kuna ma olen humanist ja kultuuriteadlane, siis naisuurimus on olnud vahend, mille abil ma olen analüüsinud ühiskonda ja kultuuri humaansemast vaatenurgast. Naiskultuur ei ole sõdadele toetuv,” toonitab professor. * Aili Nenola toonitab, et pole olemas ühtset naisuurimistööd ega feminismi. Näiteks Ameerika naisuurimuste kontekst on täiesti erinev Põhjamaade või Euroopa omast. Ameerika naisuurimistöö lähtub Ameerika kontekstist, sealsest ühiskondlikust olukorrast. See ühiskond sisaldab endas mitmeid etnilisi rühmitusi, nagu aasialased, aafriklased jne. Paljud nendest rühmadest pärit naised on kahekordselt alistatud. USA ühiskonnas ja majandussüsteemis puudub ka nn. heaoluriik, nagu see on välja kujunenud Põhjamaades. Seal ei ole organiseeritud lasteaiasüsteemi, koolitoitlustust, tervishoiusüsteemi. Probleemid, mille lahendamise eest tuleb võidelda Ameerika feministidel, on Põhjamaades juba minevik. * "Prantslaste feministlik uurimistöö on eelkõige teadusliku mõtte sees pöörlev filosoofiline suund. Kuid see ei lahenda naiste igapäevaelu probleeme. Kuigi need, kes uurivad kirjutatud teksti, leiavad uusi vaatenurki ja aitavad mõista keele kujunemist.” ** Imbi Paju, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19960216.2.18.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Folkloristika kaudu naisuurimusse Vestlus Kristiina Instituudi professori Aili Nenolaga"], Sõnumileht, 16. veebruar 1996, lk 15 =[[Jane Kenyon]]= * [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-kenyon Poetry Foundation] * [https://poets.org/poet/jane-kenyon Poets.org] <poem> Ühel õhtul kiiruga õhtusööki tehes viskasin ära kartuli, mis ühest otsast oli mäda. Ülejäänust aga võinuks veel asja saada. Kollases prügipanges said selle seltsilisteks kohvipaks, banaanikoored, porgandiribad. Viskasin selle kompostihunnikusse, kus auravad jäätmed ja lehed naasevad ajapikku, nagu kehadki, mulda. Kui pöörasin lehkavaid kihte heinahargiga, et hunnikut õhutada, kerkis kartul pinnale vääramatult, justkui näidates halvakspanu - näides tüsedam, kõvem, taaselustunud, mitte sugugi lagunev. Paistis, nagu ta kasvaks, kuni ma võinuks teha karjasepiruka kogu külale, neile inimestele, kes päev läbi langetavad puid, tangivad autosid, riputavad kulunud rõivaid pesunöörile. </poem> * Jane Kenyon, "Kartul"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2007; [https://poets.org/poem/potato-0 Poets.org] <poem> Las hilise pärastlõuna valgus särab läbi küüni praegude, liikudes heinakuhjasid pidi üles, kui päike liigub alla. Las kilk võtab üles sirina, nii kui naine võtab üles oma vardad ja lõnga. Las tuleb õhtu. Las koguneb kaste hüljatud adrale pikas rohus. Las ilmuvad tähed ja kuu paljastab oma hõbedase sarve. Las rebane läheb tagasi oma liivaurgu. Las taltub tuul. Las muutub kuuri sisemus mustaks. Las tuleb õhtu. Pudelitele kraavis, kühvlile kaeras, õhule kopsus las tuleb õhtu. Las ta tuleb nagu tahab ja ära tunne hirmu. Jumal ei jäta meid lohutuseta, nii et las tuleb õhtu. </poem> * Jane Kenyon, "Las tuleb õhtu"; rmt: "Let Evening Come", Graywolf Press, 2007; [https://www.poetryfoundation.org/poems/46431/let-evening-come Poetry Foundation] <poem> Pesin hunniku pesu ja riputasin selle välja kuivama. Siis läksin linna ja askeldasin terve päeva. Sinu parima särgi käis tõusis pidulikult, kui tagasi jõudsin; meie öö- rõivad põimusid ja lahknesid kerges tuulehoos. Minu jaoks oli juba hilja, sulle seal, kus sa olid, mitte. Pööriöökuu oli täis, kuid hõredad pilved muutsid valguse mitte päris usaldusväärseks. Sinu voodipool näis sama lai ja lame kui Kansas; su padi ümar ja jahe ja allegooriline... </poem> * Jane Kenyon, "Nädalaks üksi"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/alone-week Poets.org] <poem> Ronisin voodist kahel tugeval jalal. See võinuks olla teisiti. Sõin krõbinaid, magusat piima, küpse plekitu virsiku. See võinuks olla teisiti. Viisin koera ülesmäge kasesallu. Terve hommiku tegin tööd, mida armastan. Keskpäeval heitsin voodisse oma kaaslasega. See võinuks olla teisiti. Sõime koos õhtust, laual hõbedast küünlajalad. See võinuks olla teisiti. Magasin voodis toas, mille seintel olid maalid, ja tegin järgmiseks päevaks plaane just nagu sellekski. Kuid ma tean, et ühel päeval on teisiti. </poem> * Jane Kenyon, "Teisiti"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/otherwise Poets.org] <poem> Rohi niidul on lamandunud ja kohati paistab, et suur, praeguseks lahkunud loom on öösel läbi käinud. Rohi ajab end püsti, kui päeva kuiva peab. Tunnen sust pidevalt valuliselt puudust. Pole ühtki su suurejoonelistest sisenemisest või väljumistest, uksed hooga lendamas oma hingedel, või su alateadlikke pikki ohkeid, kui loed millestki kurvast, nagu Henry Adamsi kirju Jaapanist, kuhu ta reisis pärast Cloveri surma. Kõik õitsev kummardub vihmas: valged iirised, punased pojengid ja moonid oma mustade salajaste südametega lamavad purustatuna murul. </poem> * Jane Kenyon, "Raske suvevihm"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/heavy-summer-rain Poets.org] <poem> Jumal kuppellaes mõtiskleb: Ma lõin nad oma rõõmuks ja kõik muu lõin ma nende õnnistuseks. Aga näe, mida nad teevad! Ma tean nende südameid ja põhjendusi: On the domed ceiling God is thinking: I made them my joy, and everything else I created I made to bless them. But see what they do! I know their hearts and arguments: "Me põlvneme Kainist. Kurjus pole midagi uut, nii et mis tähtsust sel on, kui me tulistame haiglat ja kaevu, kuhu hirmunud ja tormakad peavad ühtviisi vee järele tulema?" “We’re descended from Cain. Evil is nothing new, so what does it matter now if we shell the infirmary, and the well where the fearful and rash alike must come for water?” Jumal mõtleb välja Maarja. Rippudes kuldse kupli tipus, tõmbub ta kerra pruunis kaunas ja tema sees Kristuse vaim, rüütatud verre, leiab aseme ja hakkab kasvama. God thinks Mary into being. Suspended at the apogee of the golden dome, she curls in a brown pod, and inside her mind of Christ, cloaked in blood, lodges and begins to grow. </poem> * Jane Kenyon, "Mosaiik Kristuse sünnist: Serbia, talv, 1993"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/mosaic-nativity-serbia-winter-1993 Poets.org] =Bertha von Suttner= [[Pilt:Bertha-von-Suttner-1906.jpg|thumb|right|Bertha von Suttner, 1906.]] '''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha, Austria keisririik – 21. juuni 1914 Viin, Austria-Ungari keisririik) oli austria kirjanik ja rahuvõitleja. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, olles esimene Nobeli auhinna saanud naine. https://www.wikidata.org/wiki/Q18456 ==Proosa== * On hämmastav, kui väga leiab inimene sellises raamatus sõbra – kuidas talle saab kõike rääkida ja kurta, kuidas saab selle lehtede kohal nutta pisaraid, mida teiste, eriti haige lähedase eest varjata tuleb. ** ''Es ist erstaunlich, wie sehr man ein solches Buch als Freund empfindet - wie man ihm alles sagen und klagen kann, wie man über seine Blätter die Tränen weinen kann, die man den anderen, besonders einem geliebten Kranken, verbergen muss.'' ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Achter+Teil/63.+Das+letzte+Jahr VIII, 63, "Das letzte Jahr"], lk 538 * [[Lavahirm]] on [[edevus]]e kattevari, värisev küsimus [[saatus]]ele: kuidas ma [[Meeldivus|meeldin]]?, kusjuures kogu rõhk on sõnal "[[mina]]". ** Lampenfieber ist eine Begleiterscheinung der Eitelkeit, eine zitternde Frage an das Schicksal: wie werde ich gefallen?, mit dem ganzen Nachdruck auf der Silbe "ich". ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Sechster+Teil+(1890-1891)/31.+Der+Kongre%C3%9F+in+Rom VI, 31, "Der Kongreß in Rom"], lk 224 * <nowiki>[</nowiki>[[Karl May]] kohta:<nowiki>]</nowiki> Kes kuulis ilusat vanameest sellel 22. märtsil (30. märtsil, pulmapäeval, süda lööb teda) rääkimas tervelt kaks tundi, täis pidulikkust, täis entusiasmi, püüdlemist kõrgeimate mõttepiirkondade poole - peab on olnud tunne: selles hinges lõõmab headuse tuli. ** "Wer den schönen alten Mann an jenem 22. März (am 30. März, seinem Hochzeitstag, traf ihn ein Herzschlag) sprechen gehört, durch ganze zwei Stunden, weihevoll, begeisterungsvoll, in die höchsten Regionen des Gedankens strebend - der musste das Gefühl gehabt haben: In dieser Seele lodert das Feuer der Güte." ** Bertha von Suttner, Wiener Zeit, 5. aprill 1912 * [[Raadium]]ikondensaator on leiutatud. Pilvekõrguselt alla saadetud raadiumikiirtega vaenlase [[laevastik]]e ja [[armee]]de hävitamine mõne minuti jooksul on lapsemäng. ** "Der Radiumkondensator ist erfunden. Mit von Wolkenhöhen herab gesandten Radiumstrahlenbündeln in ein paar Minuten feindliche Flotten und Heere zu vernichten, ist ein Kinderspiel." - Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft, Berlin 1911 ** Bertha von Suttner, "Inimkonna kõrged mõtted: romaan lähitulevikust" ("Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft"), Berliin 1911 ==="Sõjariistad maha!"=== Tsitaadid väljaandest: Bertha von Suttner, "Die Waffen nieder!", Dresden: E. Pierson's Verlag, [um 1920] * Mõistsin juba varakult, et võitlusind pole midagi üliinimlikku, vaid alainimlik; mitte müstiline [[ilmutus]] Luciferi kuningriigist, vaid meenutus loomariigist - [[loomalikkus]]e taasärkamine. ** ''Ich habe es zu früh erkannt, daß der Schlachteneifer nichts Übermenschliches, sondern – Untermenschliches ist; keine mystische Offenbarung aus dem Reiche Luzifers, sondern eine Reminiscenz aus dem Reiche der Tierheit - ein Wiedererwachen der Bestialität.'' ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Drittes_Buch 3. raamat], lk 229-230 * Ühelgi terve mõistusega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema. ** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden. ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105 =="Rahuriik"== Bertha von Suttner, "Rahuriik", rmt: "Maailma ja inimsoo tulevik", koostas J. G. Spuhl-Rotalia, Haapsalu, 1910/1921, lk 77-83. * Kuulsa Brasilia ajalooprofessori Dr. Pedro Diazi poolt oli kuulutus wäljasaadetud, et ta 1-sel märtsil 2010 "Europa Sorbonnes" tahab kõnet pidada. Igal nädalal käis selles tulewiku ühis-ülikoolis ehk "Sorbonnes" keegi wõerariigi kuulsam õpetlane ettelugemisi pidamas. Aga mitte üksi ettelugejad, waid ka päältkuulajad tuliwad wõõrastest maadest ja teistest ilmajagudest kokku ilmakuulsaid õpetlasi ja kõnemehi kuulama. Nagu saja aasta eest tagasi rahwast kõikidelt maadest Bayreuthi pidumängudele kokkuwoolas, nõnda rändasiwad nad nüüd lennumasinate ja õhulaewade pääl teistest ilmajagudest Schweitsi mägimaale kokku, kuhu tore Sorbonne oli ehitatud, milles kõigekuulsamad õpetlased õpetasiwad. :Ülemal nimetatud õpetlase poolt 1-seks märtsiks wäljakuulutatud kõne aineks oli: "{{Sõrendus|Uuewiisiline rahuwalitsus ja tema ajalooline arenemine". (lk 77)<!-- * „Riigikaitfehullus oli felajal juba märatlufeni jõudnud.' jga maa oli nagu kindlustatud fõjaleer. niida inimefe, mõistus tehnikaroallas iganes üfesleidis, feda hakati kohe inimeste mahamaterdamifeks ja TuuremiiHlifeks furmamifeks іагюіtarna. 5õjaroägede ja fõjalaeroastikkude ülespidamife kulude katmife tarrois pandi rahroale nii rängad makfud pääle, mis nende jõupiirift juba üle ulatas ja riigiroõlad tõufiroad kohutaroalt kõrgeks, aga felleft hoolimata fuurendati ja täiendati fõjaroägefid ühtefoodu edafi, maapind oli kindlustega nagu ülekülroatud ja alt miinidega urbfeks uuristatud. ГПегі oli paalt- ja altpoolt laineid furmariistadega täidetud. Waemalt oliroad efimefed õhufoidu katfed õnnestanud, kui juba roäejuhatufed kohe ka õhumerd oma lõhkeainete pildujatega hakkafiroad täitma. Tõepooleft, roaga lootusrikas olukord meie armfas Jumalamaakefes! luba fee maakene ifegi ei ole roaga inimefefõbralik, mida ta 1908. aastal feega näitas, et ta üheainfa kannatamata ra- * putufega terroe maakoha felle 200,000. elanikuga ärahäroi-*-; tas. flga fee kataftrofa oli ainult mänguasjaks felle kõr- ' roal, mida haritud inimefefugu ife enefe häroitamifeks agaralt ettewalmistas." (lk 78)--> * "Kui meie praegusest ajajärgust (2010) hammasteni sõjariistu pantud ja "ikka enam, ikka rohkem sõjariistu" karjuwa Euгора pääle tagasiwaadata, siis näitab asjatundmatale, nagu poleks selajal rahuwalitsusest, millest meie praegu rõõmu tunneme, aimugi olnud, ja nagu oleks praeguste täitsa ümbermuudetud olude loomiseks mõnda suurt ja äkilist rewolutsioni, näit. õhu ärawõitmist tarwis läinud. See pole mitte õige. Õiglane ajaloo-tundja saab aru, et juba selajal meie praegune ilmasõjata ilmakord tekkimas oli, et tema moralilised ja ainelised idud juba tärkasiwad, ilma et suur hulk seda oleks märkanud. Ainult üksikud tundsiwad seda. Ta saab aru, et tuhanded jõud, isegi niisugused, mis päält näha wastupidises sihis töötasiwad, siisgi neis arenemisejoontes liikusiwad, niis meid moodsale rahuwalitsuselе wiisiwad." (lk 78) ==Romaani "Sõjariistad maha!" kohta== * [[Orjus]]e kaotamisele eelnes kuulus [[raamat]] ühelt naiselt, Madame [[Harriet Beecher Stowe|Beecher-Stowe]]'lt; annaks jumal, et Teie oma teeks sõja kaotamiseks sama. ** ''Der Abschaffung der Sklaverei ist das berühmte Buch einer Frau vorausgegangen, Madame Beecher-Stowe; gebe Gott, daß das Ihre das gleiche bewirke für die Abschaffung des Krieges.'' ** [[Lev Tolstoi]], kiri Bertha von Suttnerile, ilmunud raamatus: Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig, 1909, lk 210; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 83 * See raamat on [[tegu]]! Minu elus oli see [[sündmus]]. ** ''Dieses Buch ist eine Tat! Es war ein Ereignis in meinem Leben.'' ** [[Peter Rosegger]], kiri 9. oktoobrist 1891; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 147 * Primitiivne, kuid rabavalt efektsena kirjutatud trendiromaan jättis mulle tohutu mulje. Paljud sündmustiku üksikasjad on minu jaoks üsna unustamatud... ** ''Der primitiv, aber schlagend wirksam gemachte Tendenzroman hinterließ mir gewaltigen Eindruck. Viele Einzelheiten der Handlung sind mir ganz unvergeßlich...'' ** [[Klaus Mann]], "Kind dieser Zeit" ("Selle aja laps"), 1932; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 149 * Mitte keegi ei olnud sedavõrd pühendunud läheneva sõja eest hoiatamisele ega töötanud enam selle ärahoidmiseks kui Bertha von Suttner – üks oma aja tuntumaid patsifiste. Tema 1889. aastal avaldatud sõjavastane romaan "Die Watten Nieder" ("Sõjariistad maha!") kuulus 19. sajandi mõjukamate raamatute hulka. Mitmesse keelde tõlgituna aitas see levitada patsifismiideed üle maailma ajal, mil rahuühendused Euroopa riikides olid väikesed, lõhestunud ja koordineerimata. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 ==Tema kohta== * Kui [[Bertha von Suttner]] talt palub rahalist toetust rahuliikumise arendamiseks, saadab ta 80 naelsterlingit. Seda pole palju rikka mehe kohta. See pole midagi võrreldes miljonitega, mis Nobel hiljem üldkasulikeks otstarveteks annetab. "Ma usun," kirjutab ta saatekirjas rahuliikumise tegelasele, "teil ei ole puudus rahast, vaid programmist." ** "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4 * Von Suttner oli mitmes mõttes oma ajast ees. Ta ennustas I maailmasõja hävitustöö hiiglaslikkust, hoiatas tulevaste massihävitusrelvade eest, põhjendas rahutagamisüksuste vajalikkust, nõudis praeguse ÜRO tüüpi organisatsioonide loomist ja toetas Euroopa Riikide Konföderatsiooni. Mõjutatuna oma ajastu veendumustest progressi vältimatuse kohta, arvas von Suttner, et rahu on "seisund, mis vältimatult tuleneb kultuuri arengust". Kuid oma viimastel eluaastatel, kui Euroopa ja kogu maailm vaarus sõja poole, muutus von Suttner märksa pessimistlikumaks ja lootusetumaks. Kui ta 21. juunil 1914 suri, näis, et rahulootus kustus koos temaga. Seitse päeva hiljem tappis Serbia natsionalist Sarajevos Habsburgi impeeriumi troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus ajendas I maailmasõja. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 * Auväärse Nobeli preemia ajalooliseks taustaks on aga, kummaline küll, üks naine ja üks romantiline armastuslugu. :Von Suttnerite perekonna võsu Arthur, kelle jaoks vanemail oli valmis vaadatud mitu suurepärast partiid, võttis kätte ja armus oma nelja õe koduõpetajannasse Bertha Kinskysse. Perekond oli ahastuses ja ettevõtlik mamma saatis Kinsky ajalehekuulutuse peale Pariisi - "vanema" härrasmehe juurde sekretäriks ja majapidajannaks. Bertha uus tööandja, keegi härra [[Alfred Nobel|Nobel]], kes juhtis lõhkeainetehaste võrku, leidis oma uue kaaslanna väga võluva olevat. Pole välistatud, et vanapoiss Nobel plaanis koguni poissmehepõlvega lõpparvet. Ent Arthur von Suttner ei suutnud elada Berthata ja Bertha temata. Noored põgenesid - Arthur kodust, Bertha Nobeli juurest - ja abiellusid. Ent Bertha säilitas kirjavahetuse mehega, kellest oli võlutud inimesena. Ja kellest on saanud XX sajandi suurim [[metseen]]. :Berthast ning tema abikaasast said tulised rahuvõitlejad. Rahu võimalikkus maailmas huvitas aga ka sõjatöösturit ennast - juba 1893 fikseeris Nobel (Bertha teadmata) oma testamendis rahuautasu asutamise. (Novembris 1895 lisas Nobel testamenti veel neli autasu teaduslike ja kirjanduslike saavutuste eest; majanduspreemia lisandus alles 1966.) [[Dünamiit|Dünamiidi]], oma varanduse aluspõhja, oli Nobel leiutanud tsiviilelanike abistamiseks. Alles hiljem pöördus tema tähelepanu relvadele ja laskemoonale. Oma kirjas Berthale kirjutas ta kord: "Võib-olla lõpetavad minu tehased sõja isegi varem kui sinu kongressid. Päeval, mil kaks väeosa on võimelised teineteist sekundiga hävitama, kohkuvad rahvad õuduses ning saadavad sõjasalgad laiali." Kahju, et selle suurejoonelise mehe teine ilus soov pole tõeks saanud nagu esimene. ** [[Gerda Kordemets]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19961012.2.29.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Naisele mõeldes"], Sõnumileht, 12. oktoober 1996, lk 36 * Relvastuse võidujooks on ka üks sõja vorme, nagu seda esitas 1899. aasta Haagi konverentsil patsifistist paruness Bertha von Suttner (1843–1914) oma ettekandes "Võidurelvastumine kui sõjapidamise viis", millel põhinesid nii Esimese kui Teise maailmasõja ning ka külma sõja sõjalised strateegiad. Von Suttnerile omistati selle eest 1905. aastal Nobeli rahupreemia. See tähendab, et kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks (''Si vis pacem, para bellum'') ehk relvastuda, mis eeldab selleks vajaliku ressursi olemasolu. ** [[Jüri Kadak]], [https://diplomaatia.ee/kas-teine-kulm-soda-ja-uus-relvastuse-voidujooks-on-alanud/ "Kas teine külm sõda ja uus relvastuse võidujooks on alanud?"], Diplomaatia nr 171, november 2017 * 30aastaselt, olles kaugelt üle tollase abiellumisea, otsustas ta [[armastusabielu]], mitte materiaalselt kindlustatud suhte kasuks. Kõiki tavasid ja vanemate tahet eirates abiellusid Arthur von Suttner ja Bertha salaja Viinis 12. VI 1876. Võtnud vastu Mingreelia vürstinna Jekaterina Dadiani varasema kutse, põgenesid vastabiellunud [[Gruusia]]sse, kuhu nad jäid üheksaks aastaks. Gruusias sai alguse ka Bertha von Suttneri ajakirjanduslik loometee. Edaspidi oli kirjutamine tema tähtsaim sissetulekuallikas. Vahel kirjutas ta, et elus püsida, mille all, nagu ta ka ise tunnistas, kannatas teoste kirjanduslik kvaliteet. Siiski oli talle peamiselt tähtis [[mõju]] avalikkusele. Bertha von Suttnerist sai oma aja kõige mõjukam poliitiline ajakirjanik. * 1905. aastal anti Bertha von Suttnerile, esimesele naisele, väsimatu pühendumuse eest maailma rahule [[Nobeli preemia]], mida antakse välja alates 1901. aastast, kusjuures tõuke preemia asutamiseks andis oma kauaaegsele sõbrale ja suuremeelsele toetajale Alfred Nobelile just Bertha von Suttner. :Tema unistustes oli Ühendatud Euroopas rahu kindlustamise kõrval tähtis ka tollide ja kaubanduspiirangute kaotamine. Mais 1913 kirjutas ta ajakirjas Friedenswarte: "Euroopa Föderatsioon - ammune rahuliikumise postulaat - on küpsemas". Bertha von Suttner nägi "märke veel embrüonaalsest, aga juba pulseerivast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tekkimisest". Sellest Euroopa Liidust, mis sada aastat pärast tema visioone mälestab rahuvõitlejat tema auks nimetatud tänavate, väljakute ja koolidega. Austrias kaunistab Bertha von Suttner seejuures veel kaheeurost münti, kõige suurema väärtusega münti Euroopa ühises vääringus. * Judith B. Lewonig, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduse-kolikamber-esimese-naisnobelisti-bertha-von-suttneri-kuu/ "Kirjanduse kolikamber:Esimese naisnobelisti Bertha von Suttneri kuu"], tlk Triin Tähema, Sirp, 10.06.2005 <!-- * https://w3.ee/vol2/openarticle.php?id=3013394&lang=est--> ==Välislingid== {{vikipeedia}} <!--{{JÄRJESTA:Suttner, Bertha von}} [[Kategooria:Austria kirjanikud]] [[Kategooria:Austria aktivistid]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]--> =Uļi Kīnkamäg= '''Uļi Kīnkamäg''' (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud hüüdnimega "Liivi kuningas". [https://et.wikipedia.org/wiki/U%C4%BCi_K%C4%ABnkam%C3%A4g et.wp] ==Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 6== Laupäeva õhtul kõneles Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi hõimupäeval dr. O. Loorits "Liivi kuningast ja tema järglasist". Kuulajaid oli kogunenud kõigist Tartu keskkoolidest. Liivi kuninga nimega on saanud otse rahvusvahelise kuulsuse Liivi Pisa küla Buuntiku talu peremees Uldrik Kahperg, kes sündis 25. märtsil 1873 ja suri 1. juunil 1932. a. 59 a. vanaduses Ventspilsi vanglas. Ta ise ei nimetanud ennast kuningaks. Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu ja mitu korda. Ta oli vagatseja ja suur liivi rahvuslane. Aastat 15 tagasi ilmus Lätis väike broschüür Ameerika Ühendriige president Wilsoni 14 punktiga, kus räägitakse rahvaste enesemääramise õigusest. Ka Buuntikul oli see raamat ja ta luges seda iseenesest maksvaks ka liivlaste kohta. Ta ei tunnustanud Läti võimu liivlaste üle ja keeldus maksmast makse Läti riigile. Kui tema vanim poeg Jaan sai täisealiseks ja pidi minema Läti sõjaväeteenistusse, siis ei lubanud Uldrik teda sinna minna, sest Wilson ütleb, et iga rahvas on vaba ja pühakiri ütleb: "Sina ei pea mitte tapma!" Kuninga kuulsus ulatub Ameerikasse. Sellise ülespidamisega tuli tal kokkupõrkeid Läti valitsusega, kuid et Uldrik jäi kangekaelselt oma tõekspidamiste juure, siis hakati teda tassima mööda kohtuid ja vanglaid, milliseid tema ka ei tunnustanud. Pilkeks hakati hüüdma teda Liivi kuningaks, nagu Jeesust hüüti Juuda rahva kuningaks, ja varsti rääkis Liivi kuningast terve Läti ajakirjandus. Lätist kandus see kuninglik kuulsus esijoones liivlaste hõimumaisse Eesti, Soome ja Ungarisse, kus üks agar ungarlane tahtis selle küsimuse kanda koguni rahvasteliitu. Liivi kuningas Uldrik 1-st kirjutas päris tõsiselt üks inglise ajaleht, tuues oletatavaid andmeid, et Uldrik olevat hoidnud alal oma kuningliku soo läbi 700-aastase orjuse — ta põlvenevat endistest Liivi vürstidest. Inglismaalt ulatas see kõmu Ameerika lehtedessegi. Uldrik 1. viimane kiri. Enne surma kirjutas Uldrik Ventspilsi vanglast kirja naisele, kus ta ütleb tundvat oma eluotsa lähenevat, {{Sõrendus|ta ei süüdista selles kedagi}} ja manitseb veel viimast korda naist ja lapsi: "Kõnelege alati tõtt!" Kiri on kirjutatud temale nii vihatud läti keeles — sest liivi keeles ei lubatud kirjutada. Sellestki on paar lauset kustutanud Ventspilsi vangla tsensor. Terve Liivi leinas. Uldriki viimaseid soove oli ka, et ta maetaks ilma pidulikkuseta lihtsalt liivakünkasse. See ka sündis. Seda sügavam oli kodune lein terves Liivis. Praegugi külastatakse sageli vaikselt Buuntiku hauda ja värsked, lihtsad lilled ei lõpe sealt kunagi. Kuninga järglased. Uldrikil oli 13 last. Kui O. Loorits 1920. a. noore üliõpilasena külastas Liivit esimest korda, siis oli Buuntiku kõige noorem tütar 3-aastane laps, kes sai Looritsaga heaks sõbraks. Vahepeal on Mari — nii selle noorima tütre nimi — sirgunud juba nooreks neiuks. Kui ta tänavu oli viinud Looritsat oma isa hauale, siis tagasi tulles küsinud dr. O. Loorits: "Kuule, Mari, sa oled sirgunud juba nooreks neiuks, kas pole sa leidnud omale ka juba kedagi südamelähedast?" "On küll", vastanud Mari, "kuid ema ei luba". "Miks ta siis ei luba?" küsinud dr.O. Loorits. Siis seletanud Mari, et poiss, sattudes kord teiste noorte sekka, lasknud ennast meelitada viinavõtmisele, jäänud purju ja ütelnud isegi mingi ropu sõna, seepärast ema ei lubavat. Dr. O. Loorits aidanud siis ka emale rääkida, et poiss tuleb jälle heaks teha, tuleb see roojasus puhtaks teha, millega ema jäänud ka nõusse. Prints sõitis Soome, et õppida tarkust. Ühe Uldriku poja eest hoolitsesid tema Soome sõbrad, et ta saaks soome kooli. Tänavu suvel hakanud ta sõitma. Enne sõitu küsinud dr. O. Loorits: "Kuidas sa sõidas — sul pole ju rahagi?" :"Lehma müüme ära ja saan sõiduraha". :"Aga, kuidas sa seal läbi saad, mis hakkad seal peale, mida sa siis seal õige tahad õppida?" — küsinud dr. O. Loorits edasi. :"{{Sõrendus|Tarkust}} tahan õppida", olnud lühike vastus. Ja küll ta läbi saavat, kui ta on kord seal. :"Aga, kuidas sa sinna saad, sa ei oska ühtki keelt, läti keeltki pursid hädavaevalt, liivi keelt ei osata kuskil, sa pole veel näinud ühtki linna". :"Küll ma saan". Ja sõitnudki poiss esiti Riiga, seal soovitanud dr. L. ta ühe tuttava liivi proua juure, kelle poiss ka kätte leidnud. :Proua muretsenud poisile ühtteist vajalikku. Pannud poisile esimest korda kraegi kaela. Tahtnud muretseda ka uusi riideid, kuid poiss vastanud uhkelt: "Riie ei riku meest!" Päev hiljem küsitud poisilt, et kuidas meeldib talle kraega olemine, siis vastanud Prints muiates: :"Raske on sakste elu". :Küsitud ka, kas tal igav pole võõraste hulgas, siis vastanud ta, et mõned paistvat narrid küll, aga polevat viga. Kui saaks aga edasi. Ja saanudki. Sõituud ilma kõmuta läbi Eesti ja jõudnudki Soome pärale, kus õpib praegu tõtt ja tarkust, mida ta nii väga ihkas. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kīnkamäg, Uļi}} [[Liivi luuletajad]] [[Liivi aktivistid]] =[[Keelekorraldus]]= "Keelereegel olgu nagu vokk", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 7 Lubati jälle keeleuuendust. Võib tarvitada purji, soojim jne. Pühapäeval kõneles Akadeemilises emakeele seltsi J. Ainelo ""I"-mitmuse laiendamisvõimalustest", kus ta tähendas, et need ettepanekud pole uued, nad on tegelikult tarvitusel, kuid nad on vastolus meie ametliku keele reeglitega ja grammatikatega. Kunstlikud takistused. * Meie ametliku keele [[i-mitmus]]e reeglid pole otstarbekohased, nad on nagu tõkked ja takistused, mida ise oleme seadnud asjatult kõige käidavamale teele. Keelt ei tarvita ainult keeleteadlased, vaid ka teised ja isegi veel rohkem. :Keele reegel olgu lihtne — mitte nagu mõni keeruline masin, mitte nii keeruline nagu [[Õmblusmasin|õmblusemasin]], vaid lihtne nagu [[vokk]]. :Reegel olgu kergesti meelejääv ja võimalikult väheste eranditega. Erandid ja allerandid segavad. :Ainelo nõuab, et peaks tarbekorral võimaldatama öelda ka "{{Sõrendus|p u r j i}}" (pro purjesid), samuti {{Sõrendus|teljile, küljile, härjile, soojim}} (praegu soim) jne. Peaks lubatama tarvitada tarbekorral ka "neid uni", "neid tuli" jne. :Nende uuenduste poolt räägivad veel mag. [[Villem Ernits|Ernits]], mag. [[Johannes Aavik|Joh. Aavik]], [[Manivalde Lubi|M. Lubi]] ja isegi ametliku keele esindajad prof. [[Andrus Saareste|A. Saareste]] ja lektor [[Johann Voldemar Veski|Joh. V. Veski]] peavad neid võimalikeks. :Joh. V. Veski ütleb: Mõnes väheses piirkonnas võiks ju —ji— esineda, ta ei tohi aga välja tõrjuda niisuguseid rahvapäraseks saanud vorme, nagu "kuhil", "tühil" jne. Vormid "tulile", "vesile" jne. on iseenesest väga ilusad vormid, eriti ilukirjanduses, milliseid esinevat küllaldaselt näiteks [[Oskar Luts|O. Lutsu]] teoseis. :Vastu J. Ainelo ettepanekuile räägivad ainult õpetajad A. Kask ja [[Ernst Nurm|E. Nurm]], seletades, et niisuguseid uuendusi polevat vaja, lapsed ei saavat kätte. =[[Hugo Bernhard Rahamägi]]= * Ei ole sealjuures sugugi mitte ainult nõnda, nagu püütaks kõigest väest vana usku kaitsta või ihu ja hingega olemasolevat usulist traditsiooni alal hoida. Julgelt sammutakse edasi ja võetakse sihiks religiooni uute külgede väljaarendamine või koguni uue religiooni loomine. Ei rõhutata mitte ainult akadeemiliselt: religioon, usund, on arendatav; nõutakse religiooni teadlikku edasiarendamist, praeguste usukujude ja ususisude kõrgemale tõstmist vabamatele, valgematele seisukohtadele. Rõhutan: nõudmine ei käi mitte ainult usu kujude, vormide, nii siis koore kohta; ta käib ehk enam just usu tuuma, materia, sisu kohta. (lk 6) * Nende ja hulga teiste sarnaste raamatute ja broshüüride mõju all tungib laiadesse ringidesse vaade, mille järele ühelt poolt inimese enese tahtest ja soovist religiooni uute külgede väljakujundamine või uue religiooni loomine oleneb, teiselt poolt aga religiooni, usundi, usu all kõike mõista võib, siia kõik subsummeerida võib, mida aga tahetakse. Ei pruugi sellepärast sugugi selle üle imestada, kui neosotsialistlised ringid vanasotsialistide esitajate viha usu vastu kõrvale jätavad, sotsialismi mingisuguse uue usu läbi elustada püüavad, või kui paljud neist sotsialismi ennast uueks, paremaks, kõrgemaks ja ülimaks ristiusu arenemisastmeks loevad: sotsialism tõlgitseda ristiusku täielikult! Ja mispärast ei tohiks ja võiks seda ka mitte teha, kui usundit nii kergesti metafüüsikaga, eetikaga, esteetikaga, erootikaga ühendusse viiakse, viimaseid usu asemele asetades. (lk 8) * Mis on õieti usundi olu? On see midagi kindlat? Midagi, mida kindlates mõistetes väljendada võimalik? Või võib igaüks isemoodi selle üle mõtelda? Või peab ta koguni omamoodi usust aru saama? On usundi mõiste lõpmatuseni veniv? Nagu kummi, mida igaüks oma moodi tõmmata või vaha, mida oma soovide kohaselt võib modelleerida? :Selle küsimuse vastamine on ülitähtis nii üldteaduse kui ka eriti just usuteaduse seisukohalt. (lk 8) * Aga ka usuteadlastele enestele on tähtis selgusele jõuda, milles viimselt usundi olu seisab. Seda näitab muu seas vaidlus selle üle, kas buddismi religiooniks arvata või mitte. Mina isiklikult ei või mitte lugeda juurehtsat buddismi religioonide hulka sõna täies mõttes. Nõnda nagu Buddha seda esitab, ei ole tema õpetus õieti mitte religioon, vaid küll praktiline elutarkuse õpetus. Alles Buddha õpetuse pärastine arenemine ja ühtesulamine olemasolevate usundliste elementidega Indias, Hiinas ja Jaapanis annab temale usundlise ilme. On aga usuteadlasi, kes buddismi religiooni ilusaks õieks peavad ja ka eurooplastele ristiusu asemele soovitavad. (lk 9) * Religioonil on palju põlgajaid ja vihkajaid olnud ja religiooni saavad ikka paljud vihkama ja põlgama. Põhjused selleks on mitmesugused. Haritlaste juures võime nimetada küll peapõhjusena seda, et nad usundi-vallas midagi tõelikku ei leia, siin tõsi-ilmaga kokku ei puutu; selle tagajärjel ei olla usundlistel tunnetustel, ettekujutustel mingisugust väärtust; neil puududa reaalne tagasein, tõsieluline alus. Kuigi usundlised tunnetused, mõisted ja laused mitte täpselt, adekvaatselt usundlist tõsiilma ei väljendaks, ei teeks viga, neid võiks ja tuleks ometigi arvestada, püüda neid täiendada; kuid mis asja täiesti katastroofiliseks muutvat, on see, et mitte- ükski religioosne mõiste ja tunnetus ei juhatada meid üks tas puhas missugu­<!--//-->sesse reaalilma või selle osasse, vaid kaduda udusse. Religioossed tunnetused ja mõisted olla ainult hädaabinõud, kargud, mida mõned inimesed, koguni rahvahulgad, nii hädasti vajavad; nende intellekt, tahe, tunne olla nõrk, haiglane, et iseseisvalt ja suveräänselt läbi sammuda tihtipeale hävitavast ilmatervikust. (lk 9-10) * Kuid see ei ole mitte ainult "haritlaste" huvides, kes religiooni põlgavad: selgusele jõuda usundlise tunde ja tunnetuse kandejõu ja ulatuse kohta. Just kõige usklikumad inimesed, suure usundlise kalduvusega varustatud inimesed, tahavad tunnetusliselt selgusele jõuda: kas on usuelus enesepetmisega tegemist või mitte? Kas on religioon inimlise fantaasia ja ihimliste affektide loomulik produkt või mitte? Kas on religioon metafüüsika, eetika või esteetika mingisugune, olgu hea, olgu halb, surrogaat, või mitte? Kas on religioon tagaseinale tõrjutud erootiliste tunnete varjundline refleks või mitte? (lk 10) * Väga võimalik, et üks jagu inimesi rahustub sellega, et religioon on ainult inimese ettekujutuse tegevuse loomulik pro­­<!--//-->dukt või inimese ihade, soovide personifitseerimine ja projetseerimine iseäralisse nõndanimetatud "usulisse" ilma; väga võimalik, et leidub neid, kes religioosseid tunnetusi ja mõisteid enam suupärasemateks ja seedivamateks peavad kui filosoofilist metafüüsikat; väga võimalik, et ikka neid leidub, kes usuilma seksuaalsete tunnete piksevardaks loevad — tõsiselt usundline inimene aga ei või ega ei saa ilmaski sellega leppida ega ennast sellega rahustada või trööstida! Tõsiselt usuliselt huvitatud inimene ja religioon ise nõuab tulist arvustust. (lk 10-11) * Esimene, lähem ülesanne, mis taotlemist ja täideviimist nõuab, on: korjata seda materjali, mis usuavaldusilma puutub. See tähendab: tarvitatakse kõige pealt meetodi, mida loodusteadus, mida iga teine teadus tarvitab, kui ta kõigepealt asju ja avaldusi ümbruses, looduses, maailmas noteerib, korjab ja kogub. Selleks tuleb kaks läbilõiget läbi usuelu avaldusteilma ette võtta: üks horisontaalne, põikläbilõige läbi ruumi; teine vertikaalne, püstläbilõige läbi aja. Tuleb vaadata, mis mitmesugustel aegadel ja mitmesugustes kohtades usuelu avaldustest olemas, milles usuilm peegeldub, nähtavale tuleb, missuguste mõjudega, tagajärgedega. (lk 11) * Need kaks läbilõiget, horisontaalne ja vertikaalne, ütlevad juba selgesti üht tõsiasja, nimelt et meie igal pool maailmas (nii siis geograafiliselt võetud) kui ka igal ajal (see on: ajalooliselt vaadeldud) kõige mitmekesisemate rahvaste juures, alates kõige primitiivsematega, kelledeks Austraalia neegrid loetakse, sellepärast et nemad kõige abitumad olla võitluses füüsilise elu pärast, lõpetades kultuurilisemate Euroopa rahvastega, leiame tahes või tahtmata vaimlis-hingelise elu iseäralised avaldused, mida teistest vaimu ja hingeelu avaldustest nende iseäralduste pärast eraldama peame ja nende iseäralduste tõttu isemoodi nimetama. Neid iseäralisi vaimlis-hingelisi eluavaldusi tähendatakse sõnaga religioon, usund, selle sõnaga neid avaldusi kokku võttes ja teistest hingeelu avaldustest eraldades. Mõeldav ju on, et rahvaid ilma religioonita, usundita olla võiks; kuid faktiliselt, tõsioluliselt seda ei ole. (lk 12) * Mõned liigrutulised teadlased on küll paar korda välja kuulutanud, et nemad ilma usundlise eluta algrahvaid leidnud. Näituseks arvas ühe niisuguse rahva leidnud olevat Howitt Austraalia neegritest hommikupool Melburni või Sproad ahtrahva Vankuveeri saarel, kuid pärastpoole, lähemal tundmaõppimisel osutusid need arvamised liigrutulisteks oletusteks, mis tõsiolulisele seisukorrale ei vastanud. Ümberpöördult, nimetatud rahvastel oli koguni väljakujunenud usuelu avalduste ilm, mida nad aga nii kõrgelt hindasid, et nad mitte kohe selle sisse iga eurooplast ei pühendanud. (lk 12) * Korjatud ja noteeritud tähelepanekud ja tõsiasjad ütlevad, et on igal ajal ja kõigi rahvaste juures olemas iseäraline vaimlishingelise elu avalduste ilm, religioosne, usundline ilm. Ta ei ole igal ajal ja igal pool mitte sama; rohke mitmekesisus tuleb siin nähtavale. See mitmekesisus ei ole ka mitte ühtlane, vaid muutub. (lk 12) * On kaks iseasja: ühelt poolt, eraldada terve rida ühtlase ilmega nähtusi ja nendele oma nimi anda, neid ühe sõnaga tähendada, üks tas puhas, kas need ühtlase ilmega nähtused sarnased või samased on, või ehk paistavad nad meile esialgul, et nad ühtlased, sarnased on; ja teiselt poolt, kohe alguses või koguni juba ette nende olu määrata, defineerida, mõistes fikseerida. Väga heasti on võimalik teatud, olgu see kas või kõige jämedamate välispidiste joonte ja tundemärkide, ehk teatud sihtide, otstarvete, iseäralduste kohaselt tervet avaldusilma, kõiki füüsilisi ja psüühilisi fenomeene gruppeerida, nimetada ja alles pärast seda tööd nende oluküsimust analüüsi alla võtta. Mitte ainult et seda nii teha võib, vaid see on teadusliku töö harilik käik. Alles ettevõetud kriitilise läbiharutuse kaudu selgub, kas meie uue sõnaga, uue nimetusega tõeliselt midagi uut, omapärast, omaette-olevat ära tähendanud oleme, või ehk oleme uue nime vanale, endisele juba olemasoleva nimega lapsele annud, sellepärast et tema uue kübaraga ja uues kuues meile esineb. On ju tõesti ette tulnud juhtumisi, kus kõrvaliste, mitte seni tuntud avalduste pärast uued nimetused antud vanadele, oluliselt tuntud asjadele. Otsused tehti ja nimetused anti mitte sisemise olu, vaid välispidise avalduse kohaselt. Kuid harilikult tuleb teaduses vähe niisuguseid eksimusi, kus uusi avaldusi uute nimedega ära tähendatakse, ilma et olu veel teatakse. Võtke näituseks elektrijõu nimetus, kusjuures meie ju veel ei tea, milles siis õieti elektri olu seisab. (lk 14) * Kas on tõesti kõigi nende nähtuste juures, mida meie ühise sõnaga "religioon" nimetanud, midagi omapärast, iseäralist, või mitte? On usuilm omaette olev ilm, või ainult millegi muu, olulisema nähtuse vari, refleks? (lk 15) * Religioossed elamused on kõige pealt iseseisvad, iseäralised nähtused, fenomeenid meie vaimlis-hingelises elus; religioon tugeneb kindlatele omapärastele hingeelamustele, või teatud omapärased hingeelamused on need, mis usundivalla sünnitavad. Need elamused on intuitiivsed, divinatoorsed elamused, milledes mitte meie ei taba transsubjektiivset, üleisiklist tõelisust. Küll on nad elamused, milledes üleisiklik tõsi-ilm, transsubjektiivne reaalsus, akosmiline olemine meid valdab, meisse tungib, kas meie seda tahame või mitte! Nõnda nagu päikese kiired maailma ja meie silma tungivad — vaatamata sellele, kas meie seda tahame või mitte, nõnda ka siin. Nad on müstilised elamused, tingimata. Kuid mitte igatlaadi ­­<!--//-->müstilised elamused. Müstika ja religioon ei ole mitte samased suurused. On olemas müstikuid, kes müstilistes elamustes ainult oma enese ülendatud, astendatud, võib ütelda ka "metafüüsilist mina" läbi elavad. Ka niisugused müstikud tarvitavad mõisteid: Jumal, valgus, igavene elu j. n. e., aga kõik see on mõistete tarvitamine hinge sisude jaoks, mis tekivad ja tõusevad ainult siit ilmast). Niisuguste müstikute juures on tähtis oma enese mina potentseerimine, kõrgendamine; tahetakse ühte sulada universumiga. Hegel väljendas neid elamusi järgmiselt: ma andun piiramatusele; mina olen temas, olen kõik, olen ainult see. On suur eksitus, kui neid müstilisi elamusi religioosseteks elamusteks arvata. Nad tähendaksid koguni religiooni surma. Ütleb ju üks seesugune müstik, [[Angelus Silesius]], et ilma temata ei võiks Jumal silmapilkugi elada! Niisugused müstilised elamused ei ole muud midagi kui puhtad "minaelamused"; seal ei ulatu veel midagi väljastpoolt mina, transsubjektiivsest reaalsusest mina-elamus-piiridesse. (lk 16-17) * Milles seisab siis religioossete elamuste iseäraldus? :Selles, et inimene läbi elab sundimatult silmapilke, mil ta tunneb transsubjektiivse, üleisiklise ja väljaspool meelelist ilma oleva, üleilmse, akosmilise tõsi-ilma avanemist; kus inimese ellu astub midagi, mis suurem on kui inimese mina, aga mis suurem on ka kui ümbritsev meeleline ilm; kus inimese hinge puudutab keegi, kes tugevam, võimsam, püham, armastuserikkam kui inimene ja tema süda ja kes inimest oma poole üles tõstab. Meie elame teda läbi ühelt poolt küll kui irratsionaalset, transtsendentset, teiselt poolt aga ometigi kui immanentset, inimeses ja maailmas olevat; üheltpoolt transsubjektiivset ja akosmilist, teiselt poolt aga seda tahtejõudu ja kvaliteeti, milles ka meie "elame, liigume ja oleme". Religioossed elamused on jumalikkuse, jumaluse, Jumala enese läbielamused. Inimese harilik igapäevane, elu murtakse nagu läbi, ja läbi selle murtud või kõrvaldatud liniku leiame ühendust, kokkupuutumist ligioleva, meid ja ilma kandva jumalusega, Jumalaga. (lk 17) * Ka nende elamuste juures on sõna "Jumal" kõige pealt sõna, sümbool, mitte aga see, mis elamusi sünnitab. Kuid puhtreligioossete elamuste juures on sellel sümboolil oma teatud kindel nüanss juures. Nimelt kui meie religioossete elamuste puhul <!--//-->Jumalusest ja Jumalast kõneleme, siis rõhutame meie, et meil neis elamusis on tegemist mitte potentseeritud, kõrgendatud minaga, vaid ühe "Sina'ga", kes meie ellu astub, meie elule väärtuse, sisu, sihi, eesmärgi annab, meie elu väega ja armastusega ära määrab, meie elu pühitsedes. Ta on tingimata midagi muud kui minu enese isik või mind ümbritsev meeleline ilm. (lk 17-18) * Ristiusu olu kohta olgu siinkohal lühidalt niipalju öeldud, et selles usus religioossed elamused on tihedalt seotud Jeesuse Kristuse elu ja tööga. Ristiusus elatakse läbi, et Jeesuse Kristuse isiklus, üle aegade ja ruumi elav Issand, meid Jumala-Isa läbielamustele viib, läbielamustele, kus inimesed oma igapäevase maise ja patuse sise-elu teadvussisude kõrval, keskel ja sees Jumala, oma taevase Isa suurest pühadusest ja ilmotsata armastuse sügavustest täidetakse ja juhitakse. :Ristiusu edasiarendamise ja edasikujundamise katsed selles peapunktis, tema olus, tuumas ei tooks mitte enesega ühes midagi kõrgemat, paremat; ei oleks mitte ristiusu "uuem väljaanne", "moodne, vastuvõetavam usk". Küll võivad need katsed teatud inimestele ja aegadele "moodsad" ja "vastuvõetavamad" olla, kuid nad tähendaksid ristiusu alandamist, vesistamist, ümber- ja mahalõikamist. See vähendamis- ja vesistamisprotsess võib koguni nii kaugele minna, et ristiusult igasugune usundi kvaliteet võetakse. Selle tagajärjel jääks asemele ainult mingisugune ratsionaalne täheusk või kondiline mõistete kummardamine või asendline kuiv metafüüsika. (lk 18) * Siinkohal võiks veel üht küsimust üles tõsta: kas ei võiks seletada, mispärast üldse usudlised elamused olemas on? Mispärast on olemas omapärane, iseäraline usuilm? Mispärast on Jumal olemas? :Seda seletada või põhjendada katsuda on niisamuti asjata ja ilma tagajärgedeta, kui seletuskatsed küsimuste üle: miks on maailm? miks on elu? miks on vesi? Iga seesugune seletuskatse ei ole mitte selle kõige ülima mõistatuse selgitamine, vaid on iga kord tema tumestamine ja veel keerulisemaks tegemine. Viimast tõsi-ilma elatakse läbi, vaadeldakse, tabatakse intuitiivselt, mitte aga ei seletata inimese mõistusega, kes ainult väikese osa ilmotsata suurest ja sügavast maailmast moodustab. Sellest seisukohast on see, mida läbi elatakse kui valgust, selget olemist, inimese küsivale mõistusele pimedam ja sügavam kui öö, tarvitades Nietzsche sõnu. (lk 19) ** Hugo Bernhard Rahamägi, "Ülitähtis küsimus usuteaduses ja usuelus", [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1926_I_vihikud_1-4.pdf Usuteadusline ajakiri nr 1, 1926], lk 6-19 =[[Antisemitism]]= * 60. ja 70-date aastate seaduste varal saivad mõned juutide liigid õiguse, väljaspool asumise-piiri elada, nimelt: isikud, kes kõrgema hariduse saanud; esimese gilde kaupmehed, kes asumise-piiris vähemalt 5 aastat seda seisust pidanud; käsitöölised, hambatohtrid, velskerid ja ämmaemandad; aga ka otstavku soldatid, kes mana nekruti-seaduse järele kroonut teenima pandud. ViimaSte 25 aasta jooksul on seaduseandmine ja ametnikkude tegevus nende "eesõigusliste juutide" vastu kahesugust sihti avaldanud: neile taheti veel iseäralisi keelatud maakondasi luua, ja teiseks, neid elamise või hingekirjas olemise paiga külge kinni köita. Senat tegi 26. aprillil 1896 a. otsuseks (mitmeaastastele varematele seadustele vastandiks), et juudi asunikkude järeltulijad ei või Siberis mujal elada, kui oma hingekirja paigas, seda tuleb neile eri asumise-piiriks lugeda. Sel kombel loodi Siberisse iseäraline rahvaklass: {{Sõrendus|põlised sunniasunikud}}, kes oma esivanemate asupaikade külge kinni köideti. Need sunni asunikkude järeltulijatest, kellel õnnetus oli oma esivanemate pattu ära unustada ja muudesse Siberi linnadesse asuda, seal äri avada jne., kihutati ja kihutatakse halastamatalt kodust välja, paikadesse, kus nende esivanemad nuhtlusealustena hingekirjas olnud, ja kõik kaebtused selle üle jäeti senati poolt tähelepanemata. * Ka kõrgema haridusega juudid, kes sisemistes kubermangudes elamas, on mitmesuguste iseäraliste rõhumiste all. Nad tohivad näituseks igal pool Vene riigis liikumata varandusi omandada, aga nende perekondadel seda õigust ei ole. Perekonna elu on alaline muretsemine: juhtus perekonna-pea ära surema, siis võidi tervet perekonda kauaaegsest asupaigast minema ajada. Moskvas nõuti koguni, et iga kõrgema haridusega juut, kes oma perekonnaga Moskvas elamas, peaks igal ajutisel ärasõidul oma perekonnale iseäralist elamise luba paluma. Ülepea on Moskva valitsus juutide rõhumise peale väga osav. Mullu talvel ei lastud juudi soldatitel, kes haavatult Moskvasse toodud, naisi ja lapsi omakseid kaema; soldatid ise kihutati, niipea kui nad liikuda suutsivad, linnast minema. Passiseaduse varal on juudid sunni-asunikkudega ja kurjategijatega ühe astme peale seatud. Passiseaduse art. 29. juhatab üleüldise reeglina, et isikutele, kellel passi ei ole, aga kes enda kohta tõendusi tuua võivad, politsei kuni kuueks kuuks passi annab. Art. 74 määrab, et see art. 29. juutide kohta ei käi, vaid tema asemele tuleb passiseaduse art. 32 tarvitada, mis ütleb: "Reegel, mis art. 29 määrab, ei käi isikute kohta, kes kohtuotsuse põhjal politsei ülevaatuse all seisavad, või ses kerjamise eest sundusliselt asumisele saadetud." Neid saadetakse alalisesse elupaika ja karistatakse kohtu varal, ilma passita olemise ja elukohast ilma lubata äraminemise pärast. Sellest selgub juba valitsuse-ametnikkude ja politsei olek juutide vastu. * Mõnes linnas, näit. Kievis, on viisiks juutide peale, kellel "elamise õigust" ei ole, korralikku jahti pidada; neid püütakse öössel, kisutakse voodist välja ja tassitakse kõik — mehed, naised, lapsed — politseisse, kui nad jalamaid oma elamise õigust tõendada ei saanud. Kiievi ametnikud läksivad koguni nii kaugele, et "karbi korjandusest" — juutide pealt võetavast erimaksust, mis seaduse järele juudi heategevate asutuste ja koolide heaks minema peab — 10,000 rubla aastas politsei suurendamiseks nõudsivad, Kievis elavate juutide järele valvamiseks, s. o. juutide peale jahi pidamiseks. (lk 713) * <!--//-->nasi ja alevisi asumise keeld takistab põllutööle asumast, kuigi need tööd viimasel ajal iseäranis juutide poolt tähelpanemist leiavad. Juudid, kes põllutööle asuda tahavad, peavad nüüd kaugesse Argentinasse või Kanadasse minema, kus juba praegu suured juudi põllutööliste asundused on, mis Hersoni ja Ekaterinoslavi kubermangudes olevatest juudi asundustest (kus ka üle 30,000 juudi põllutööl) palju õitsevamal järjel on. (lk 713-714) * Kaukasias ei tohi juudid nafta-äri ajamist muidu ette võtta, kui igakord raha ja sisemiste asjade ministrite ja Kaukasia kodanliste asjade peavalitseja luba paludes. See kitsendus, mis ka väljamaalaste kohta maksab, püüab magusaid suutäisi "võeraste" eest, mille hulka Venemaal ka juutisi arvatakse, hoida. See mõte ei läinud aga täide, sest kui ühedele kitsendusi ette teha, see ei aja teisa veel tublimale tegevusele, ei anna teistele ettevõtmise vaimu. (lk 714) * Kõige raskemaks kitsenduseks, peale elupaiga valimise keelu, on veel rusumised liikumata varanduste omandamise ja rentimise asjus. Üleüldine reegel (seisuste sead. art. 780) on: "juudid võivad üleüldises asumise-piiris, kui ka mujal, kus neile alaline viibimine lubatud, igasugust liikumata varandust omandada, ainult mitte elanikkudega asutusi, mille omandamine tingimata ära keelatakse." Juba see pöhjapanev määrus teeb kitsendusi: seab liikumata varanduste omandamise õiguse elamise õigusega tingimata ühendusesse. Aga ka neis piirides kärbiti juutide õiguseid ükslugu. Samm sammult võeti neil liikumata varanduste omandamise ja rentimise õigust ära, — nii asumise-piiris, kui sellest väljas, nii väljaspool linnasi ja alevisi, kui ka linnades ja alevites. Tagajärjeks oli, et juutidel selles asjas peatselt mingid õiguseid ei jäänud. Juba 10. julil 1864. a. keelati "kõigil juutidel ilma erandita mõisnikkudelt ja talupoegadelt maid omandada, kubermangudes, mis Vilna ja Kievi kindralkuberneride Võimupiiris." 1865. a. seadus keelas, et juudid ega poolakad ei tohi neissamus kubermangudes ei ostmise, kinkimise ega pärandamise teel liikumata varandusi omandada, mida kroonu iseäraliste hõlbutustega Vene rahvusest isikutele annud. — Neid seaduseid, mis maaomanikkudele kui ka ostjatele väga tülikad, ei täidetud mitte kunagi täiel mõedul, sest elu ise nõudis neist üleastumist. (lk 714) * See kitsendav seadus pidi küll "ajutiselt" töötama, aga ta on juba 23 aastat jõuus. Ülepea näib, et kitsendavate seaduste juures sõna "ajutiselt" tähendab "alaliselt." (lk 714) ** "Juutide seisukord Venemaal", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 713-714 =[[1905. aasta revolutsioon]]= * Kui veikene Boeri rahvas Inglise ilmariigiga sõdis, siis seletati igal moel, et vapratele vabaduse-võitjatele on vaja abi anda. Aga abiandmisest ei tulnud midagi välja, ka siis mitte, kui mitmed maad Lõuna-Afrika sõjast otsekohest kasu hakkasivad saama; nii tegi Prantslane ennast Põhja-Afrika peremeheks, Ühisriigid võtsivad Panama kanali enesele jne., aga kui neil saagid käes, siis olivad ka õnnetumad boerid unustatud, kelle mõjul nad seda kõik olivad saanud. Ebatänu on maailma palk! :See lugu on maailma politikas ennast lugemata kordasi korranud. Ka meie suure isamaa ning kitsama kodumaa juhtumisi võib sellega võrrelda. :Ühise vaenlase vastu minnakse ühendatud jõuul, vaimustuses. Aga kui mõni üksik salk on oma seisukorra juba niisuguseks parandanud, nagu ta soovis, siis lüüakse endistest võitluse seltsimeestest lahku ja ühinetakse kas või endiste vaenlastega. Võitlema jäänud osa võib ise edasi võidelda ja nõrkuse korral hukka minna, — see pole enam nende asi, kelle käsi juba hästi käib. :Niisugust äraandmise tegevust ülistatakse vanameelsetes erakondades koguni politika tarkuseks, seda ei häbeneta avaldamast. Nendes Riia Saksa lehtede numbrites, mis enne postistreiki Tallinna jõudsivad, toonitati seda iseäralise valjusega, et sakslased ei tohi praegusest vabaduse liikumisest kauemini osa võtta, kui ainult sinnamaani, kus endine Balti sakslaste "ajalooline hariduse" valitsus tagasi saadakse; siis olla vaja sotsialistide ja alama rahva liikumise vastu pöörata [---]. :Kas võib ülekohtusemat omakasu poliitikat enam olla?! Nad tunnevad sellest rõemu, et vanameelne võim, mis ka sakslastegi keelt ja usku rõhus, vabameelsete erakondade poolt järelandmisele on sunnitud ja sakslased seda paljalt pealt vaadates kätte saamad, mis nende südame suuremaks sooviks oli; aga võeraste võitluse vilja vastu võttes otsustavad "akkuratlised" saksad sedamaid: vaja on vana vaenlasega sõbrust sõlmida, see on meile kasulik; kuid vabameelsed, ehk meie küll nende abil oleme oma põlve parandanud, on ikkagi meie vaenlased, nende vastu hakkame seda julgemalt. Talumehele renti juurde, teumehele ühe hobuse asemel kaks kätte, vahelt võidetud rahaga tellime kasakaid ja asutame mustasada, kes rahutumaid maha tapavad!... ** "Mahajääjatest", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 1 * Pea igast ilmariigi nurgast tulevad sõnumid, mis meile jutustavad, et terve Venemaa taevas mustade suitsu pilvedega on kaetud. Alatasa tungivad punased tulekeeled loitma ja heidavad helki ümberringi seisjate talupoegade metsikutele nägudele. Terve Venemaa määratu suur talupoja seisus on nagu kevadine jõgi oma igapäevase, vagusa elu kallastest välja tunginud ja nüüd hoovab ta üle maa, iga asja ära purustades, mis teele ette juhtub. Saadetakse küll kindraladjudantid välja, sellele hävitavale voolule sõjariistadega tammi ette tegema, aga sellest kõigest ei näi palju kasu olema. * Venemaal on mõisaid, mille hallid müürid ja vanad puiestikud tunnistavad, et need hooned on näinud aastasadasi mööda minevat. Nende perekonna kirjad ulatavad kaugele minevikusse ja sugukonnal, kellele nad koduks ja pärispesaks olnud, on Venemaa ajaloos suur tähtsus. Aastasadade jooksul on niisugustesse mõisatesse määratumal hulgal köiksugust kallihinnalist ja mälestuseväärilist kraami kokku kantud. Nendes on terved museumid koos ja ikka kogutakse uusi juurde. Mõisate juures on puiestikud, kus võimalikult palju võeramaa kasvusi omale kodupaiga leidnud. Kõige suurema vaevaga on kasvud võersilt siia toodud ja lõpmata hoolitsemisel on nad võera pinnaga viimaks kokku leppinud. Mõisnik on ise mõni kõrge riigiametnik, ta ei taha mõisa sissetulekust palju saada, sellepärast võldakse mõisas majapidamine, viimasel ajal iseäranis karjakasvatamine, kõige toredamini sisse seada. :Aga seal tabab mässu laene seda paika. See laene on mitmest sajast, ka tuhandest nälgas ja pool halasti talupojast koos. See hulk kihiseb, keeb, nagu sipelga pesa, ta hõiskab, naerab, ja kui viimaks mõisa ette saab, siis hävitatakse seal kõik ära. Kõiksugu kallid asjad, mille hind otse üles arvamata, tallatakse jalgadega puruks. Kristallist kunsttöö heidetakse vastu kivi, nagu ei maksaks ta kolme kopikutgi. Kallihinnalised kudumise tööd kärisevad võimsate käte all ühest otsast teise, siin ei ole ta rohkem väärt, kui vana teki tükk, mis näruotsijale, pool kop. nael, müüakse. Suur raamatukogu, mis sadandete aastate jooksul kokku korjatud ja kus tuhanded köited kõiksuguste vaimukangelaste mõtetega ja harutustega täidetud, visatakse laialt, just kui oleks need koltunud lehed, mis mujale enam ei kõlba, kui sõnikusse. :Peagi puutub vool ka mõisa müüride külge. Tuhandete käte kangutusel annavad hallid müürid järele ja mis veel üle jääb, selle sööb tuli. :Mõne tunni jooksul on siin kõik maatasa tehtud ja ainult suitsevad rusud juhatavad veel endise õitseva paradiisi sulle kätte. Nüüd puutub vool kõrvaliste hoonete külge. Kõige parem kari hävitatakse lühikese aja jooksul ära, põlised puud langevad üksteise järele ja suurehinnalised hoiuloomad lüüakse maha, just kui oleks nad rotid. :Ja kui päev teisel hommikul pilve piiril nähtavale tuleb, siis et leia ta muud eest, kui näeb seda, et vali, sügisene tuul ainuüksi üle äralaastatud paiga uitab ja tuha seest õhkuvat sädet üles otsib. :Aga siin on kõik kustunud — kustuvad ka viimased sädemed. Mille ülesehitamiseks aastasajad on ära kulunud — see hävines lühikese aja jooksul — mõne tunniga. :Hävitamise laene on hirmus, mis üle terve Venemaa ulatab. Talupojad, kes siiamaale suutsivad talve und magada, liigutavad endid, nad tahavad süüa, juua, üleüldse — nad tahavad elada. :Siin ei küsi enam keegi, mis minu, sinu, mis tema päralt on, vaid rahvas võtab sealt, kust saab ja kust saada on. Mõisate aitadest pannakse viljakoormad peale, mõisate metsad raiutakse maha ja tehtakse kord meelepäralist sooja tuba. :Terves ilmas sünnitab Venemaa praegune liikumine imestust. Rahvas, kellest arvati, et ta kõige usklikum on, et ta iga asja ette mõttes ennemini kümme korda risti ette lööb, hävitab nüüd korraga kogu Venemaa ära. :Nii see on. Just surnud usu pealetungimisega on inimeste mõtlemise ja arusaamise võim kinni peetud. Mis aitab seal paljas usk, kus igapäevane elu niisuguseks on tehtud, et üleüldse võimatu on elada. Inimesed olivad nälgas, neil et olnud riiet ümber, nad külmetasivad ilma kütmata viletsates onnides. Nüüd on rahvas ärkanud ja nad lähevad lihtsalt sealt võtma, kus nad varanduse mägesi eest leiavad. See ei näi sugugi nende usulisi tundmusi pahandavat ja nad ei kohku niisugusele teule minnes ka mitte risti ette löömast. :Sellest järgneb, et neile ainult niisugust usku õpetati, mis küll kuri sundija on, aga ka muud mitte misgit. :Puudus, nälg, need on, mis liikumisele Vene rahva hulgas edu annavad. :Aga — kas siis meil ka seda musta tonti karta on, mis omad tiivad üle terve maa laiali lautab. :Selle peale ei tohi ka kõige osavam ettenägija misgit kindlat ütelda, sest nüüdsel ajal sünnivad ruttu ja üle öö imelikud juhtumised. Millest täna veel teada ei ole, see mõte võib nagu nõiduse väel lühikese ajaga päevakorrale tõusta, suureks sirguda ja juba homme rahvahulgad eneste järele kiskuda. :Ja sellest kartusest ei ole meie maa mõisnikud ka poolesgi mitte vabad. Meie oleme maalt kirjasi saanud, milles kõneldakse, et mõisnikud ühes oma väärtasjadega kodust olla ära põgenenud. :Jah, isikud võivad küll kodust ära põgeneda, aga õitsevaid mõisasi ei saa nad mitte ligi võtta. Need jäävad siia ja jäävad saatuse hooleks. :Ja ähvardav hädaoht et olegi meist ei tea kui kaugel. Viimased sõnumid jutustavad, et põllutööline liikumine Peterburi kubermangusse jõudnud on ja Riia ümbruses on praegus mäss täiel hool käimas. Märkide järele võib otsustada, et ta viimaks ka meie maale jõuab ja hävituse laene siin oma koledused korda saadab. :Meil aga oldakse üsna rahulised, meie maa mõisnikud, kes ennast siiamaale valitsevaks seisuseks on armastanud nimetada, nähakse nagu pimedad, arusaamatad olevat. Nad lasevad ikkagi veel kasakate salgad mõisates viibida, sõidavad nendega mööda maad ringi ja kimbutavad üksikuid teedel liikujaid inimesi. Mõnes kohas olla ähvardava hädaohu mõjul inimestele ka sõbralikumalt vastu tuldud, aga kui paar soldatit seljataga tueks olivad, siis muutus mehe süda jälle kõvaks. :Nad ei taha, ei suuda seisukorrast aru saada, ja nende pilk et näe sugugi tulevikusse. :Ja ometi võiksivad nad palju teha, et üleüldine rüüstamise laene meie maale ei ulataks. Neil oleks tarvis ainult inimeseks hakata ja selle õiguse, et just nende heaks peab talupoja vaev ja higi minema, enesest ära heita. Vanad hallitanud õigused visaku nad enesest ära, sest need tued võivad igal silmapilgul murduda. Nad peavad lühikesest, omast kohast ka valusast eneseärasalgamise koolist läbi käima ja teiste inimestega ühesuguseks hakkama. :Võib olla, et nad ka vahest pärast sellele tarkusele tulevadgi, aga siis on ehk juba hilja. * "Must tont", 6. detsember 1905, lk 1 =[[Joy Harjo]]= [[Pilt:Joy Harjo smiling, 2019.jpg|pisi|Joy Harjo, 2019.]] '''Joy Harjo''' (sünninimega Joy Foster; sündinud 9. mail 1951 Tulsa linnas Oklahoma osariigis USAs) on Ameerika Ühendriikide kohalikku päritolu luuletaja, muusik, kirjanik ja näitekirjanik, USA esimene mitteimmigrandist poeet-laureaat. ==Luule== <poem> Mäleta taevast, mille all sündisid, tunne iga tähe lugusid. Mäleta kuud, tea, kes ta on. Mäleta päikese sündi koidikul, mis on aja tugevaim punkt. Mäleta loojangut ja taandumist öö ees. Mäleta oma sündi, kuidas su ema nägi vaeva, et anda sulle kuju ja hingus. Sina oled tõendus tema elust, ja tema ema omast, ja tolle emast. Mäleta oma isa. Temagi on sinu elu. Mäleta mulda, kelle nahk sa oled: punast mulda, musta mulda, kollast mulda, valget mulda pruuni mulda, me oleme muld. Mäleta taimi, puid, elusaid loomi, kel kõigil on omad hõimud, omad pered, omad ajaloodki. Kõnele nendega, kuula neid. Nad on elus luuletused. Mäleta tuult. Mäleta tema häält. Tema tunneb selle kõiksuse algupära. Mäleta, et sina oled kõik inimesed ja kõik inimesed on sina. Mäleta, et sina oled see kõiksus ja see kõiksus on sina. Mäleta, et kõik on liikumises, on kasvamises, on sina. Mäleta, et sellest tulebki keel. Mäleta tantsu, mis on keel, mis on elu. Mäleta. </poem> * Joy Harjo, [https://poets.org/poem/remember-0 "Remember"], luulekogust "She Had Some Horses", 1983 <poem> We were running out of breath, as we ran out to meet ourselves. We were surfacing the edge of our ancestors’ fights, and ready to strike. It was difficult to lose days in the Indian bar if you were straight. Easy if you played pool and drank to remember to forget. We made plans to be professional — and did. And some of us could sing so we drummed a fire-lit pathway up to those starry stars. Sin was invented by the Christians, as was the Devil, we sang. We were the heathens, but needed to be saved from them — thin chance. We knew we were all related in this story, a little gin will clarify the dark and make us all feel like dancing. We had something to do with the origins of blues and jazz I argued with a Pueblo as I filled the jukebox with dimes in June, forty years later and we still want justice. We are still America. We know the rumors of our demise. We spit them out. They die soon. Me hingeldasime, joostes vastu iseendile. Me jõudsime esivanemat võitluste pinnale, valmis ründama. Oli raske veeta päevi indiaani kõrtsis, olles hetero. Lihtne, kui mängisid piljardid ja jõid, mäletamaks unustada. Me tegime plaane, et hakata elukutselisteks - ja hakkasimegi. Ja mõned meist oskasid laulda, nii me trummeldasime tuledes raja üles tähiste tähtede juurde. Patu leiutasid kristlased, nagu kuradigi, laulsime meie. Me olime paganad, kuid vajasime päästmist nende käest - napp võimalus. Me teame, et olime kõik selles loos seotud, natuke džinni selitab pimeduse ja paneb meid kõiki tundma, nagu tantsiksime. Meil oli omajagu pistmist bluusi ja džässi päritoluga, vaidlesin ühe puebloga, kui täitsin muusikamasina müntidega juunis, nelikümmend aastat hiljem, ja me tahame ikka veel õiglust. Oleme ikka veel Ameerika. Me teame kuulujutte meie surmast. Me sülgame need välja. Nemad surevad peagi. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/92063/an-american-sunrise "An American Sunrise"] ("Ameerika päikesetõus"), luulekogust "She Had Some Horses", 1983 ? <poem> Selgete siniste akende teravad harjad viipavad mulle lennujaama teiselt korruselt. Servad tantsivad Sandia eelmägedes turvameeste selja taga, kes kutsuvad mind oma püssipüügimasinasse. Olen ohtlik naine. Kui masin sumiseb, ütlevad nad, et võtaksin ära oma vöö, ja ma võtan selle ära nii kergelt, et see pälvib tähelepanu mehelt, kes lähedal seisab. (Ehk ongi see surmav relv, mis masina laulma pani.) Olen ohtlik naine, kuid relv pole nähtav. Turvateenistus ei leia seda iial. Nad ei kuule klõpsuvat püssi mu peas. The sharp ridges of clear blue windows motion to me from the airport’s second floor. Edges dance in the foothills of the Sandias behind security guards who wave me into their guncatcher machine. I am a dangerous woman. When the machine buzzes they say to take off my belt, and I remove it so easy that it catches the glance of a man standing nearby. (Maybe that is the deadly weapon that has the machine singing.) I am a dangerous woman, but the weapon is not visible. Security will never find it. They can’t hear the clicking of the gun inside my head. </poem> * Joy Harjo, "I am a dangerous woman" ("Olen ohtlik naine"), 1979 <poem> Maailm algab köögilaua ääres. Mis ka ei juhtuks, me peame sööma, et elada. Maa kingid tuuakse ja valmistatakse sellel laual. Nii on olnud loomisest saati ja nii jääbki. Ajame kanad ja koead selle juurest minema. Rinnalapsed närivad selle nurki. Nad kriimustavad selle all põlvi. Siin saavad lapsed õpetust, mis tähendab olla inimene. Selle ääres teeme mehi, teeme naisi. Selle laua ääres me peksame keelt, meenutame vaenlasi ja armsamate vaime. Meie unelmad joovad koos meiega kohvi ja panevad käed me laste ümber. Nad naeravad meiega koos meie vaeste lagunevate minade üle ja kui me paneme end laua ääres taas kokku. See laud on olnud vihma käes maja, päikse käes vihmavari. Sõjad on alanud ja lõppenud selle laua ääres. See on koht, kus otsida pelgu õuduse varjus. Koht, kus tähistada kohutavat võitu. Oleme sel laual sünnitanud ja seadnud oma vanemaid valmis matusteks. Selle laua ääres me laulame rõõmust ja murest. Palvetame kannatusest ja kahetsusest. Täname. Ehk lõpeb maailm köögilaua ääres, kui me naerame ja nutame, süües viimast magusat suutäit. The world begins at a kitchen table. No matter what, we must eat to live. The gifts of earth are brought and prepared, set on the table. So it has been since creation, and it will go on. We chase chickens or dogs away from it. Babies teethe at the corners. They scrape their knees under it. It is here that children are given instructions on what it means to be human. We make men at it, we make women. At this table we gossip, recall enemies and the ghosts of lovers. Our dreams drink coffee with us as they put their arms around our children. They laugh with us at our poor falling-down selves and as we put ourselves back together once again at the table. This table has been a house in the rain, an umbrella in the sun. Wars have begun and ended at this table. It is a place to hide in the shadow of terror. A place to celebrate the terrible victory. We have given birth on this table, and have prepared our parents for burial here. At this table we sing with joy, with sorrow. We pray of suffering and remorse. We give thanks. Perhaps the world will end at the kitchen table, while we are laughing and crying, eating of the last sweet bite. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49622/perhaps-the-world-ends-here "Perhaps the World Ends Here"], luulekogust "The Woman Who Fell From the Sky", 1994 <poem> In the last days of the fourth world I wished to make a map for those who would climb through the hole in the sky. My only tools were the desires of humans as they emerged from the killing fields, from the bedrooms and the kitchens. For the soul is a wanderer with many hands and feet. The map must be of sand and can’t be read by ordinary light. It must carry fire to the next tribal town, for renewal of spirit. In the legend are instructions on the language of the land, how it was we forgot to acknowledge the gift, as if we were not in it or of it. Take note of the proliferation of supermarkets and malls, the altars of money. They best describe the detour from grace. Keep track of the errors of our forgetfulness; the fog steals our children while we sleep. Flowers of rage spring up in the depression. Monsters are born there of nuclear anger. Trees of ashes wave good-bye to good-bye and the map appears to disappear. We no longer know the names of the birds here, how to speak to them by their personal names. Once we knew everything in this lush promise. What I am telling you is real and is printed in a warning on the map. Our forgetfulness stalks us, walks the earth behind us, leav- ing a trail of paper diapers, needles, and wasted blood. An imperfect map will have to do, little one. The place of entry is the sea of your mother’s blood, your father’s small death as he longs to know himself in another. There is no exit. The map can be interpreted through the wall of the intestine—a spiral on the road of knowledge. You will travel through the membrane of death, smell cooking from the encampment where our relatives make a feast of fresh deer meat and corn soup, in the Milky Way. They have never left us; we abandoned them for science. And when you take your next breath as we enter the fifth world there will be no X, no guidebook with words you can carry. You will have to navigate by your mother’s voice, renew the song she is singing. Fresh courage glimmers from planets. And lights the map printed with the blood of history, a map you will have to know by your intention, by the language of suns. When you emerge note the tracks of the monster slayers where they entered the cities of artificial light and killed what was killing us. You will see red cliffs. They are the heart, contain the ladder. A white deer will greet you when the last human climbs from the destruction. Remember the hole of shame marking the act of abandoning our tribal grounds. We were never perfect. Yet, the journey we make together is perfect on this earth who was once a star and made the same mistakes as humans. We might make them again, she said. Crucial to finding the way is this: there is no beginning or end. You must make your own map. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49621/a-map-to-the-next-world "A Map to the Next World"], luulekogust "How We Became Human: New and Selected Poems: 1975-2001", 2002 <poem> It was way back, before there was a way back When time threaded earth and sky. Children were conceived, were born, grew, and walked tall In what we now call a day. There must have been two suns, a bright moon, somehow We had more light than now, sheen Of falling in love playing about Earth’s body In a wild flicker which lit Us up. We who were this planet and yearned for touch. Every planted thought grew plant Ladders to the stars, way back, before there was No way back, Miss Mary Mack. We used to sing along the buttons of her Dress. Our babies are always Our babies. Even back then when time waved through The corn. We knew our plants like Relatives. Their stories were our stories, there Were songs for everything — I Should say “are” songs for every transformation They link between way back and Now, the forever now, a time when a young Mvskoke man and woman Walked through the shimmer of the early evening. They had become as one song. They lay down when it was dark. I can hear their Intimate low-voice talking. How they tease one another with such gut love. Earth makes a bed, with pillow Mounds. And it is there as the night insects sing They conceived their first child. They Will look back as they walk East toward the sunrise. The raw stalks of beginning Will drink the light, root deeply dark into earth. In the tracks of their loving The plant-child emerges, first the seed head, then Leafy, long male body and the white female Flowers of tobacco, or Hece, as the people called it when it called To them. Come here. We were brought To you from those who love you. We will help you. And that’s how it began, way Back, when we knew how to hear the songs of plants And could sing back, like now On paper, with marks like bird feet, but where are Our ears? They have grown to fit Around earbuds, to hear music made for cold Cash, like our beloved smoke- Making threaded with addiction and dead words. Sing this song back to me, girl. In the moonlight, tobacco plant had silver Moon buttons all up her back. We’re getting dressed to go plant new songs with words. Our sun is dimming faster. Mvto hece, mvto hvse, mvto e — Kanvchaga, mvto ah </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143932/tobacco-origin-story-because-tobacco-was-a-gift-intended-to-walk-alongside-us-to-the-stars "Tobacco Origin Story, Because Tobacco Was a Gift Intended to Walk Alongside Us to the Stars"] <poem> Nähtamatud kalad ujuvad selles kummitusookeanis, mida kirjeldavad liivalained ja veest kulunud rahn. Peagi õpivad kalad kõndima. Siis tulevad inimesed rannale ja maalivad unenägusid surevale kivile. Hiljem, palju hiljem kirjavad merepõhja Chevy veokid, kandes unenägijate järeltulijaid, kes lähevad poodi. Invisible fish swim this ghost ocean now described by waves of sand, by water-worn rock. Soon the fish will learn to walk. Then humans will come ashore and paint dreams on the dying stone. Then later, much later, the ocean floor will be punctuated by Chevy trucks, carrying the dreamers’ decendants, who are going to the store. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/101674/invisible-fish-swim-this-ghost-ocean "Invisible Fish"] ("Nähtamatud kalad"), luulekogust "Secrets from the Center of the World", 1989 <poem> ''You can’t begin just anywhere. It’s a wreck.'' Shrapnel and the eye Of a house, a row of houses. There’s a rat scrambling From light with fleshy trash in its mouth. A baby strapped to its mother’s back Cut loose. Soldiers crawl the city, The river, the town, the village, The bedroom, our kitchen. They eat everything. Or burn it. They kill what they cannot take. They rape. What they cannot kill they take. Rumors fall like rain. Like bombs. Like mother and father tears swallowed for restless peace. Like sunset slanting toward a moonless midnight. Like a train blown free of its destination. Like a seed fallen where There is no chance of trees or anyplace for birds to live. ''No, start here. Deer peer from the edge of the woods.'' We used to see woodpeckers The size of the sun, redbirds, and were greeted By chickadees with their good morning songs. We’d started to cook outside slippery with dew and laughter, ah those smoky sweet sunrises. We tried to pretend war wasn’t going to happen. Though they began building their houses all around us and demanding 
more. They started teaching our children their god’s story, A story in which we’d always be slaves. ''No. Not here.'' ''You can’t begin here.'' ''This is memory shredded because it is impossible to hold by words, even poetry.'' These memories were left here with the trees: The torn pocket of your daughter’s hand-sewn dress, The sash, the lace. The baby’s delicately beaded moccasin still connected to the foot, A young man’s note of promise to his beloved — ''No! This is not the best place to begin.'' Everyone was asleep, despite the distant bombs. Terror had become the familiar stranger. Our beloved twin girls curled up in their nightgowns, next to their father and me. ''If we begin here, none of us will make it to the end'' ''Of the poem.'' Someone has to make it out alive, sang a grandfather to his grandson, His granddaughter, as he blew his most powerful song into the hearts of the children. There it would be hidden from the soldiers, Who would take them miles, rivers, mountains from the navel cord place Of the origin story. He knew one day, far day, the grandchildren would return, 
generations later Over slick highways constructed over old trails Through walls of laws meant to hamper or destroy, over the 
libraries of The ancestors in the winds, born in stones. His song brings us to his home place in these smoky hills. ''Begin here.'' </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143934/how-to-write-a-poem-in-a-time-of-war "How to Write a Poem in a Time of War"], luulekogust "An American Sunrise", 2019 ** ''Luuletuse [https://poets.org/poem/how-write-poem-time-war teine versioon] veebilehel poets.org.'' <!--{{JÄRJESTA:Harjo, Joy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]--> =[[Martha Nussbaum]]= [[Pilt:Martha Nussbaum wikipedia 10-10.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2008.]] [[Pilt:Martha Nussbaum 2010.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2010.]] '''Martha Craven Nussbaum''' (sündinud 6. mail 1947 New Yorgis) on USA filosoof. * [[Süütunne]] on potentsiaalselt loov, see on seotud heastamise, [[andestus]]e ja [[agressioon]]i piiride aktsepteerimisega. Primitiivset laadi [[häbistamine]] on oht moraali võimalikkusele üleüldse. * Ma olen ka väitnud, et nartsissistliku agressiooni küsimused on tänapäeva Ameerikas eriti teravad, kuna meie kultuur on eriliselt kiindunud [[kontroll]]i ja (eriti meeste) haavamatuse ideedesse. * [[Jälestus]] põhineb tavaliselt maagilisel mõtlemisel, mitte reaalsel ohul. [---] See keerleb soovi ümber olla sedalaadi olevus, kes sa ei ole, nimelt mitteloomne ja surematu. * Paljud [[sensatsioon]]i tekitavad telesaated loovad haavatavuse või puude väljanäituse, mis ütleb sulle, et sa oled näidatavast parem. Kui sa end nähtavaga vähimalgi määral identifitseeriksid või [[kaastunne|kaasa tunneksid]], oleks selle vaatamine piin. ** Martha Nussbaum, ''cit. via'': Kenneth Baker, [https://www.sfgate.com/living/article/Philosopher-warns-us-against-using-shame-as-2702884.php "Philosopher warns us against using shame as punishment / Guilt can be creative, but the blame game is dangerous"], SFGate. 8. august 2004 * [Robespierre'ist:] Mind paelus tema dilemma: sa soovid kõigile vabadust, kuid oled sunnitud välja mõtlema, mida teha inimestega, kes sinu plaaniga kaasa ei lähe. Ma mõtlen sellele endiselt kogu aeg. * Ma pidasin oma Butleri ja Bloomi arvustusi ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kuid suur osa minu kannatamatusest nende töö suhtes kasvas välja sellest, et ma keeldusin omaenda aristokraatlikust kasvatusest. Mulle ei meeldi miski, mis määratleb end grupisisese või eliidina, olgu selleks Bloomsbury rühm või Derrida. * Paljud minu õpilased hakkavad ametnikeks, ajapikku ka kohtunikeks ja lõpuks isegi seadusandjateks. Praeguseks on mul kolm kolleegi, kes on föderaalkohtunikud – ja kui ma nendega maha istun ja räägin, siis loodan, et saan ka nende seisukohti mõnes asjas muuta. * Parem on riskida sellega, et kriitikud mõistavad su väidetavatele läänlastele ja imperialistidele mõeldud "põrgusse", kui seista vestibüülis, oodates aega, mil see, mida me öelda tahame, kõigile meeldima hakkab. ("Sex and Social Justice") * [Tunnistajana kohtuasjas Romer v. Evans, 1993:] Platoni dialoogid sisaldavad mitmeid äärmiselt liigutavaid meestevahelise armastuse ülistusi ja hindavad seda armastuse vormi üldiselt mehe ja naise armastusest kõrgemaks potentsiaalse vaimsuse ja sõpruse tõttu. * [Ülikooliajast:] Lugesin Martin Buberit ja mõistsin, et peaaegu kõik suhted, mida Bryn Mawris täheldasin, olid olnud Mina-See tüüpi suhted, milles inimsust tegelikult ei tunnustatud. * Ehk peaksime üldse loobuma perekonnast kui sildist ja selle asemel küsima, millised on inimeste mitmesugused eesmärgid ja võimed sedalaadi ühendustes. * Iga sinu esitatud seisukoha puhul peab järgmine küsimus olema: "Milline oleks maailm, kui see idee tegelikult kasutusele võetaks?" [---] Tähtis on see, mis juhtub pikas perspektiivis. Sa lihtsalt ei tea kunagi ette, kus ja kuidas sinu ideaalid realiseeruvad. ** Martha Nussbaum, intervjuu ja tsitaadid: Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) ==Artiklid== * Miks on olemas prostitutsioonivastased seadused? Me kõik, välja arvatud sõltumatult jõukad ja töötud, võtame raha oma keha kasutamise eest. Professorid, vabrikutöölised, ooperilauljad, seksitöötajad, arstid, seadusandjad — kõik teevad oma kehaosadega midagi, mille eest teised neile tasu pakuvad. Mõned inimesed saavad head palka ja mõned mitte; mõnel on suhteliselt kõrge kontroll oma töötingimuste üle ja mõnel on kontrolli vähe; mõnel on palju töövõimalusi ja mõnel väga vähe. Ja mõned on sotsiaalselt häbimärgistatud ja mõned ei ole. Erinevus seksitöötaja ja professori vahel – kes võtab raha oma eriti intiimse kehaosa, nimelt mõistuse kasutamise eest – ei ole aga erinevus "hea naise" ja "halva naise" vahel. Tavaliselt on see erinevus jõuka ja haritud naise ning väheste töövõimalustega vaese naise vahel. * Paljud kehalise palgatöö tüübid olid varem ühiskondlikult häbimärgistatud. Keskajal peeti laialdaselt madalaks võtta raha oma teenuste kasutamise eest õpetlasena. Adam Smith ütleb raamatus "Rahvaste rikkus", et on "mõned väga meeldivad ja ilusad anded", mis on imetlusväärsed seni, kuni nende eest tasu ei võeta, "kuid mille abil kasu teenimist peetakse, olgu siis põhjendatult või eelarvamuse tõttu, omamoodi avalikuks prostitutsiooniks." Sel põhjusel, jätkab ta, tuleb ooperilauljatele, näitlejatele ja tantsijatele maksta "üüratut" palka, et kompenseerida neile häbimärgistamist, mis on seotud nende annete kasutamisega "elatusvahendina". Tema arutelu näitab meile mõndagi häbimärgistamise kohta. Tänapäeval on vähesed elukutsed rohkem austatud kui ooperilauljad - ja alles 200 aastat tagasi peeti oma keha sellist avalikku kasutamist tasu eest omalaadseks prostitutsiooniks. * Rikas eliit on alati eelistanud õilsat amatöörlust. Kuid tõsiasi, et kirge väljendati avalikult keha, eriti naise keha abil, muutis lauljad, tantsijad ja näitlejad kuni viimase ajani heas seltskonnas vastuvõetamatuteks. * Üldiselt peaksime muretsema hariduse puudumise ja vaesuse pärast. Peaksime muretsema selle pärast, et naistel on liiga vähe korralikke töövõimalusi ning olemasolevateski on tervishoid ja tööohutus liiga vähe reguleeritud. Me peaksime muretsema, kui mehed sunnivad naisi seksuaalseteks tegevusteks, mida nad teha ei taha. Kõik need asjad on muretsemist väärt ja just nende asjade pärast mõistlikud rahvad muretsevadki. Kuid mõte, et me peaksime väheste valikutega naisi karistama, eemaldades ühe neistki vähestest valikutest, on groteskne, ilmselgelt selle liigameerikaliku uskumuse vili, et naised, kes otsustavad seksida paljude meestega, on roojased ja jälestusväärsed olevused, keda tuleb karistada. ** Martha Nussbaum, [https://web.archive.org/web/20080317232352/http://www.ajc.com/search/content/opinion/2008/03/13/spitzered_0314.html "Trading on America's puritanical streak"], The Atlanta Journal-Constitution, 14. märts 2008 (arhiivikoopia, The Wayback Machine)<!-- ==Raamatud==--> ==Tema kohta== * Marthat tunneb häbenematut huvi headuse vastu, millest ta nii šokeeriva tõsidusega kirjutab. Tema jaoks pole filosoofia midagi muud kui intellektuaalne tööriist inimkonna täiustamiseks. ** [[Leon Wieseltier]], ''cit. via'': Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) <!--{{JÄRJESTA:Nussbaum, Martha}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]--> =[[Edith Stein]]= [[Pilt:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|pisi|Edith Stein (u 1938-1939)]] '''Edith Stein''' (Püha Teresia Benedicta a Cruce, ka Püha Risti Teresa Benedicta; 12. oktoober 1891, Wrocław – 9. august 1942, Auschwitz II-Birkenau koonduslaager) juudi päritolu Saksa karmeliidi nunn, teoloog ja filosoof, katoliiklik märter ja pühak, üks Euroopa kaitsepühakuist. === "Esseed naisest"=== Tõlgitud väljaandest: "Essays on Woman". "The Collected Works of Edith Stein", 2. köide. 2. trükk, 1996. Tlk Freda Mary Oben. Washington: Institute of Carmelite Studies, 1996. ===="Naiste elukutsete eetos" (1930)==== * Sõna "eetos" otsest tähendust selle püsivas mõttes tuleb mõista seotuna inimtegevusega. Selle all ei pea ma silmas inimesele väljastpoolt pealesurutud käsku, vaid pigem midagi, mis toimib tema sees, "sisemist vormi", püsivat "vaimset hoiakut", mida skolastikud nimetavad ''habitus''. Sellised püsivad vaimsed hoiakud annavad muutuvatele käitumismallidele kindla ühtse iseloomu ja hoiakud avalduvad selle iseloomu kaudu välises tegevuses. Temperament on ''kaasasündinud habitus'', hinge loomupärane põhihoiak nagu rõõmsameelsus või melanhoolia. On loomulike kalduvuste alusel omandatud hoiakuid; siin on olulised kõik loomupärased oskused ja voorused. Lõpuks on olemas ka väljakujunenud ''habitus'': need on ennekõike jumalikud voorused, mis üheskoos moodustavad inimese pühaduse. Ja nii nagu neid voorusi saab omandada, nii võib neid ka kaotada; nad ei kuulu hingele püsivalt, kuna neid saab kergesti muuta. :Koos eetosega saab selle üldise ''habitus''<nowiki>'</nowiki>e kontseptsioon muuta spetsiifiliseks, keskendudes ''väärtustele''. Rääkida eetosest tähendab määratleda üks või mitu ''habitus''<nowiki>'</nowiki>t, millel on positiivne väärtus ja mis vastavad teatud objektiivsetele nõuetele või ettekirjutustele. * By ''professional ethos'' I mean to signify the abiding spiritual attitude or the totality of ''habitus'' which emerges from within as the formative principle in a person’s professional life. We are able to speak of this ethos only when the professional life demonstrates objectively a definite uniform character. * ''Professionaalse eetose'' all pean ma silmas püsivat vaimset hoiakut või ''habitus''<nowiki>'</nowiki>te kogumit, mis tekib inimese tööelus kujundava printsiibina seestpoolt. Sellisest eetosest saame rääkida alles siis, kui tööelu näitab objektiivselt kindlat ühtlast iseloomu. * Only the person blinded by the passion of controversy could deny that woman in soul and body is formed for a particular purpose. The clear and irrevocable world of Scripture declares what daily experience teaches from the beginning of the world: woman is destined to be wife and mother. * Ainult vaidluskirest pimestatud inimene võib eitada, et naine on nii hingelt kui ka kehalt loodud konkreetse eesmärgi tarbeks. Pühakirja selge ja pöördumatu maailm kuulutab seda, mida igapäevane kogemus maailma algusest peale on õpetanud: naine on määratud olema abikaasa ja ema. * Of course, woman shares a basic human nature, but basically her faculties are different from men; therefore, a differing type of soul must exist as well. * Muidugi jagab nainegi põhilist inimloomust, kuid tema võimed erinevad põhimõtteliselt meeste omadest; seetõttu peab eksisteerima ka teistsugust tüüpi hing. * Everything abstract is ultimately part of the concrete. Everything inanimate finally serves the living. That is why every activity dealing in abstraction stands in ultimate service to a living whole. * Kõik abstraktne on lõpuks osa konkreetsest. Kõik elutu teenib lõpuks elavaid. Seetõttu on iga abstraktsiooniga seotud tegevus lõpuks kasulik elavale tervikule. * The motive, principle, and end of the religious life is to make an absolute gift of self to God in a self-forgetting love, to end one's own life in order to make room for God's life. * Religioosse elu motiiv, põhimõte ja siht on anda end ennastunustavas armastuses Jumalale absoluutse kingina, lõpetada oma elu, et teha ruumi Jumala elule. * Every profession in which woman's soul comes into its own and which can be formed by woman's soul is an authentic woman's profession. * Iga elukutse, milles naise hing saab iseendaks ja mida naise hing kujundada võib, on autentne naise elukutse. * For a wholesome collaboration of the sexes in professional life will be possible only if both achieve a calm and objective awareness of their nature and draw practical conclusions from it. * Sugude terviklik koostöö tööelus on võimalik ainult siis, kui mõlemad saavutavad rahuliku ja objektiivse teadlikkuse oma olemusest ning teevad sellest praktilisi järeldusi. ==== "Mehe ja naise erinevad kutsumused vastavalt loomusele ja armule" (1932) ==== * As woman was the first to be tempted, so did God's message of grace come first to a woman, and each time woman's assent determined the destiny of humanity as a whole. * Kuna naine oli esimene, keda kiusati, jõudis ka Jumala armusõnum naiseni esimesena ja iga kord määras naise nõusolek kogu inimkonna saatuse. * The distinction of the female sex is that a woman was ''the'' person who was permitted to help establish God's new kingdom; the distinction of the male sex is that redemption came through the Son of Man, the new Adam. * Naissoo erinevus seisneb selles, et just naine oli see, kellel lubati aidata rajada Jumala uut kuningriiki; meessoo erinevus seisneb selles, et lunastus tuli Inimese Poja, uue Aadama kaudu. * Because the sin which she encouraged him to commit was in all likelihood a sin of sensuality, woman is more intensely exposed to the danger of descent into stark carnality. And when this happens, she always becomes once again the evil seductress, whereas, paradoxically, God has specifically enjoined her to combat evil. * Kuna patt, mida naine meest tegema innustas, oli üsna tõenäoliselt meelelisuse patt, ähvardab naist tugevamalt naine oht langeda kõledasse lihalikkusse. Ja kui see juhtub, muutub ta alati taas õelaks võrgutajaks, samas kui paradoksaalsel kombel on Jumal just teda konkreetselt käskinud kurjusega võidelda. * If we consider the attitude of the Lord Himself, we understand that He accepted the free loving services of women for Himself and His Apostles and that women were among His disciples and most intimate confidants. Yet He did not grant them the priesthood, not even to His mother, Queen of Apostles, who was exalted above all humanity in human perfection and fullness of grace. * Kui arvestada Issanda enda suhtumist, siis mõistame, et Ta võttis vastu naiste tasuta armastava teenistuse enda ja oma apostlite heaks ning et naised olid Tema jüngrite ja kõige intiimsemate usaldusisikute hulgas. Ometi ei andnud Ta neile preesterlust, isegi mitte oma emale, Apostlite Kuningannale, kes oli inimliku täiuslikkuse ja armutäiuse poolest kõrgeim kogu inimkonnast. * Christ embodies the ideal of human perfection: in Him all bias and defects are removed, and the masculine and feminine virtues are united and their weaknesses redeemed; therefore, His true followers will be progressively exalted over their natural limitations. That is why we see in holy men a tenderness and a truly maternal solicitude for the souls entrusted to them while in holy women there is manly boldness, proficiency, and determination. * Kristus kehastab inimese täiuslikkuse ideaali: Temast on eemaldatud kõik eelarvamused ja puudused ning mehelikud ja naiselikud voorused on ühendatud ja nende nõrkused lunastatud; seetõttu tõusevad Tema tõelised järgijad järk-järgult üle oma loomupärastest piirangutest. Seepärast näemegi pühades meestes õrnust ja tõeliselt emalikku hoolitsust neile usaldatud hingede suhtes, pühades naistes aga mehist julgust, vilumust ja sihikindlust. ==== "Kristliku naise vaimsus" (1932) ==== * We are being obliged to consider the significance of woman and her existence as a problem. We cannot evade the question as to what we are and what we should be. * Oleme kohustatud pidama naise tähtsust ja tema olemasolu probleemiks. Me ei saa hiilida kõrvale küsimusest, millised me oleme ja millised me peaksime olema. * The deepest feminine yearning is to achieve a loving union which, in its development, validates this maturation and simultaneously stimulates and furthers the desire for perfection in others. * Sügavaim naiselik igatsus on saavutada armastav liit, mis oma arengus seda küpsemist kinnitab ning samal ajal õhutab ja edendab teistes iha täiuslikkuse järele. * Woman's soul is present and lives more intensely in all parts of the body, and it is inwardly affected by that which happens to the body; whereas, with men, the body has more pronoucedly the character of an instrument which serves them in their work and which is accompanied by a certain detachment. * Naise hing on kohal ja elab intensiivsemalt kõigis kehaosades ning kehaga toimuv mõjutab seda sisemiselt; seevastu meeste puhul on kehal rohkem tööriista iseloom, mis neid nende töös teenib ja millega kaasneb teatav eemalseis. * Each woman who lives in the light of eternity can fulfill her vocation, no matter if it is in marriage, in a religious order, or in a worldly profession. * Iga naine, kes elab igaviku valguses, saab täita oma kutsumust olenemata sellest, kas see seisneb abielus, usulises ordus või maises elukutses. ==== "Naiste hariduse aluspõhimõtted" (1931) ==== * The soul of woman must therefore be ''expansive'' and open to all human beings; it must be ''quiet'' so that no small weak flame will be extinguished by stormy winds; ''warm'' so as not to benumb fragile buds; ''clear'', so that no vermin will settle in dark corners and recesses; ''self-contained'', so that no invasions from without can imperil the inner life; ''empty of self'', in order that extraneous life may have room in it; finally, ''mistress of itself'' and also of its body, so that the entire person is readily at the disposal of every call. * Naise hing peab seetõttu olema ''avarduv'' ja avatud kõigile inimestele; see peab olema ''vaikne'', et tormituuled ei kustutaks väikest nõrka leeki; ''soe'', et mitte tuimastada hapraid pungi; ''selge'', et ükski kahjur ei asuks pimedatesse nurkadesse ja süvenditesse; ''iseseisev'', nii et ükski väljastpoolt tulev sissetung ei ohustaks sisemist elu; ''isetu'', et välisel elul oleks ruumi; lõpuks ''enda ja ka oma keha käskijanna'', nii et kogu isiksus on hõlpsasti kättesaadav iga kutse korral. * We can do nothing ourselves; God must do it. To speak to Him thus is easier by nature for woman than for man because a natural desire lives in her to give herself completely to someone. * Me ei saa ise midagi teha; Jumal peab seda tegema. Nõnda on Temaga kõnelemine naise jaoks loomult lihtsam kui mehe jaoks, sest naisess elab loomupärane soov end kellelegi täielikult anda. * The singular mission of the working woman is to fuse her feminine calling with her vocational calling and, by means of that fusion, to give a feminine quality to her vocational calling. * Töötava naise ainulaadne missioon on sulandada oma naiselik kutsumus elukutselise kutsumusega ning selle sulandumise abil anda oma elukutselisele kutsumusele naiselik loomus. ==== "Naiste hariduse probleemid" (1932) ==== * The spiritual nature of woman is as little considered as the principles of her historical development. Not only is violence being done to the spirit by a biological misinterpretation and by today's economic trends, but also by the materialistic and fundamental point of view of opposing groups. * Naise vaimse olemusega arvestatakse sama vähe kui tema ajaloolise arengu põhimõtetega. Tema vaimu suhtes rakendavad vägivalda mitte üksnes bioloogiline väärtõlgendus ja tänapäeva majandussuundumused, vaid ka vastandlike rühmade materialistlikud ja fundamentalistlikud vaatepunktid. * The imperturbability of the Church resides in her ability to harmonize the unconditional preservation of eternal truths with an unmatchable elasticity of adjustment to the circumstances and challenges of changing times. * Kiriku häirimatus seisneb tema võimes ühildada igaveste tõdede tingimusteta säilitamine võrreldamatu paindlikkusega, kohanedes muutlike aegade olude ja väljakutsetega. * Helene Lange throughout her life insisted that the dissimiliarity of the sexes must be emphasized in order that the feminine nature be freely developed and properly formed. Only then might this nature achieve its own cultural fulfillment, an achievement indeed necessary in our time as a suitable compensation for the obvious effects of our ''masculine'' Western culture; then feminine nature might be capable of authentic human formation and an activity of helping love. * Helene Lange rõhutas kogu oma elu, et naiseliku olemuse vabaks arenemiseks ja õigeks kujunemiseks tuleb rõhutada sugude erinevust. Alles siis võib see olemus saavutada oma kultuurilise täiuse, saavutus, mis on meie ajal tõepoolest vajalik meie "maskuliinse" lääne kultuuri ilmselgete mõjude sobivaks kompenseerimiseks; siis võib naiselik loomus olla võimeline inimese autentseks kujunemiseks ja armastust abistavaks tegevuseks. * The concept which assumes that everything in the Church is irrevocably set for all times appears to me to be a false one. It would be naive to disregard that the Church has a history; the Church is a human institution and like all things human, was destined to change and evolve; likewise, its development takes place often in the form of struggles. Most of the definitions of dogma are conclusive results of preceding intellectual conflicts lasting for decades and even centuries. The same is true of ecclesiastical law, liturgical forms — especially all objective forms reflecting our spiritual life. * Arusaam, mis eeldab, et kirikus on kõik pöördumatult kõigi aegade jaoks paika seatud, näib mulle väär. Oleks naiivne jätta tähelepanuta, et kirikul on ajalugu; kirik on inimlik institutsioon ja nagu kõik inimlikud asjad, oli ta määratud muutuma ja arenema; samuti toimub selle areng sageli võitluste vormis. Enamik dogmade määratlusi on eelnevate, aastakümneid ja isegi sajandeid kestnud intellektuaalsete konfliktide lõpplahendused. Sama kehtib ka kirikuõiguse ja liturgiliste vormide kohta – eriti kõigi objektiivsete vormide kohta, mis peegeldavad meie vaimulikku elu. * I am convinced that the species ''humanity'' embraces the double species ''man'' and ''woman''; that the essence of the complete human being is characterized by this duality; and that the entire structure of the essence demonstrates the specific character. There is a difference, not only in body structure and in particular physiological functions, but also in the entire corporeal life. * Olen veendunud, et liik ''inimkond'' hõlmab kaksikliiki ''mees'' ja ''naine''; et tervikliku inimese olemust iseloomustabki see kahesus; ja et olemuse kogu struktuur näitab seda eripära. Erinevus on mitte pelgalt keha struktuuris ja üksikutes füsioloogilistes funktsioonides, vaid kogu kehalises elus. * The relationship of soul and body is different in man and woman; the relationship of soul to body differs in their psychic life as well as that of the spiritual faculties to each other. The feminine species expresses a unity and wholeness of the total psychosomatic personality and a harmonious development of faculties. The masculine species strives to enhance individual abilities in order that they may attain their highest achievements. * Hinge ja keha suhe on mehel ja naisel erinev; hinge ja keha suhe on erinev nii nende psüühilises elus kui ka vaimsete võimete omavahelises suhtes. Naiselik liik väljendab kogu psühhosomaatilise isiksuse ühtsust ja terviklikkust ning võimete harmoonilist arengut. Meessoost liik püüab edendada individuaalseid võimeid, et jõuda oma kõrgeimate saavutusteni. * The true Christian is not obliged to renounce the things of this world or to lessen his natural abilities. On the contrary, inasmuch as he incorporates them into his normal life in a disciplined manner, he develops and perfects them; he thereby ennobles the natural life itself, supplying efficacious values to it not only of the spiritual and eternal world but also of the material and earthly world. * Tõeline kristlane ei ole kohustatud selle maailma asjadest lahti ütlema ega oma loomupäraseid võimeid kahandama. Vastupidi, niivõrd, kuivõrd ta kaasab need distsiplineeritud viisil oma tavaellu, arendab ja täiustab ta neid; sellega õilistab ta loomulikku elu ennast, pakkudes sellele mitte ainult vaimse ja igavese maailma, vaid ka materiaalse ja maise maailma mõjusaid väärtusi. * And who would deny the intellect and will of girls? That would be questioning their full humanity. On the average, ''abstract'' and ''mere'' intellectual activity is not suitable for them; they want to understand reality completely, and they want to comprehend not merely with the intellect but also with the heart. * Ja kes eitaks tüdrukute mõistust ja tahtejõudu? See seaks kahtluse alla nende täieliku inimlikkuse. Keskeltläbi neile ''abstraktne'' ja ''üksipäini'' intellektuaalne tegevus ei sobi; nad tahavad mõista reaalsust täielikult ja nad tahavad seda mõista mitte üksnes intellekti, vaid ka südamega. ==== "Naise sisemise väärtuse tähtsus rahvuslikus elus" (1928) ==== * ''To be a mother'' is to nourish and protect true humanity and bring it to development. But again, this necessitates that she possess true humanity herself, and that she is clear as to what it means; otherwise, she cannot lead others to it. One can become suitable for this double duty if one has the correct personal attitude. * ''Emaks olla'' tähendab toita ja kaitsta tõelist inimsust ning suunata see arenema. Kuid see omakorda eeldab, et naisel endal on juba tõeline inimsus ja et talle on selge, mida see tähendab; vastasel juhul ei saa ta teisi selleni juhtida. Inimene võib saada selle topeltkohustuse täitmiseks sobivaks, kui tal on õige isiklik suhtumine. * Excess of interest in both her own and in the stranger’s personality merge in feminine surrender, the urge to lose herself completely in a human being; but in so doing, she does justice neither to self nor to the humanity of another, and, at the same time, becomes unfit for exercising other duties. :Also connected to the false pursuit of prestige is a perverted desire for totality and inclusiveness, a mania to know everything and thereby to skim the surface of everything and to plunge deeply into nothing. However, such superficiality can never be true humanity. * Liigne huvi nii enda kui ka võõra isiksuse vastu sulandub naiselikku allaandmisse, tungi iseennast teises inimeses täielikult kaotada; kuid seda tehes ei toimi naine õiglaselt ei iseenda ega teise inimsuse suhtes ning muutub ühtlasi kõlbmatuks muude kohustuste täitmiseks. :Võltsi prestiiži püüdlemisega on seotud ka väärastunud iha totaalsuse ja kõikehõlmavuse järele, maania kõike teada, seeläbi kõige pealispinnal libiseda ning sügavuti eimiskisse sukelduda. Selline pealiskaudsus ei saa aga kunagi olla tõeline inimlikkus. * The ''intrinsic value of woman'' consists essentially in ''exceptional receptivity for God's work in the soul'', and this value comes to unalloyed development if we abandon ourselves confidently and unresistingly to this work. * ''Naise sisemine väärtus'' seisneb põhiliselt ''erakordses vastuvõtlikkuses Jumala töö suhtes hinges'' ja see väärtus jõuab häirimatu arenguni, kui me end enesekindlalt ja vastupanuta sellele tööle loovutame. * The teacher thus needs a basic education in dogma and asceticism. Apologetics is certainly also good, but the former seems more important to me: ready arguments, as right as they may be, often do not have penetrating force. But she whose soul is formed through the truths of faith — and I call this ascetic formation — finds words which are proper for ''this'' human being and for ''this'' moment respectively. * Õpetaja vajab seega põhiharidust dogma ja askeesi alal. Kindlasti on ka apologeetika hea, kuid esimene tundub mulle olulisem: valmis argumendid, nii õiged kui nad ka poleks, ei oma sageli läbitungivat jõudu. Kuid see, kelle hing on kujunenud usutõdede kaudu – ja ma nimetan seda askeetlikuks kujunemiseks –, leiab sõnad, mis on kohased just ''selle'' inimese ja ''selle'' hetke jaoks. * Everywhere the need exists for maternal sympathy and help, and thus we are able to recapitulate in the ''one'' word ''motherliness'' that which we have developed as the characteristic value of woman. Only, the motherliness must be that which does not remain within the narrow circle of blood relations or of personal friends; but in accordance with the model of the Mother of Mercy, it must have its root in universal divine love for all who are there, belabored and burdened. * Kõikjal on vajadus emaliku kaastunde ja abi järele ning seega suudame ''ühe'' sõnaga ''emalikkus'' kokku võtta kõik, mille oleme naisele iseloomuliku väärtusena välja töötanud. Entt emalikkus peab olema selline, mis ei jää veresugulaste ega isiklike sõprade kitsasse ringi, vaid vastavalt Halastava Ema eeskujule peavad selle juured olema universaalses jumalikus armastuses kõigi olemasolijate vastu, kes on vaevatud ja koormatud. <!--{{JÄRJESTA:Stein, Edith}} [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa tõlkijad]] [[Kategooria:Saksamaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Pühakud]]--> =[[Sappho]]= '''Sappho''' () oli vanakreeka luuletaja, antiikaja tuntuim naiskirjanik. ==Luule== "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102-104 :1. Üllas kirju trooniga Aphrodite :2. Tundub mulle taevaste väärne :25. Helde Kypris, mänglevad kaunid nümfid :93. Tõesti soov on mul surra nüüd :108. Mõrsja, su palg on veetlev :109. Neitsilik meel <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, [[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke mind ära heida, käskijanna, nii nagu muiste, rutta: kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt tõttasid teele: õige kärmed [[varblased]] tõid su alla kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]] helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu taamale jättes. Peagi jõudsid siia, ja naerval palgel, taeva selgus üllamal näol, sa lahkelt kuulda tahtsid, mis minu [[hing]]e vaevab, miks ma sind kutsund, millist hullu soovi mu põu küll peidab. "Kelle peaks su [[Armastus|lembuse]] teele saatma Peitho? Kes on halb sinu vastu olnud, ütle, mu Sappho? Kui ta praegu hoidub su eest, siis varsti sind ta jälgib; [[kink]]e ta põlgab praegu, pea ent teeb neid; arm temas peagi süttib vastu ta tahtmist." Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle liitlaseks hakka! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102 <poem> 2 Tundub mulle taevaste väärne see, kes nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma kõikidest häältest ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku, nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est, et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska silpi ma öelda. Katkeb hääl mul, jooksleb kui kergeid [[leek]]e selga mööda — terveni neisse mattun, [[pilk]] ei näe ja [[kõrv]]ades äkki miski voogab ja peksleb. Niiskeks tõmbub [[laup]], nagu haige vappun, kõiki liikmeid haarab mul kuumav rambus, kõrrest väetim endale tundun nõnda, ootan kui [[surm]]a. Kõike siiski julgema peab, sest... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103 <poem> 25 Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id, tehke nii, et tervena siia saabuks taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab, täide võiks minna, et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba, meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues. Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks hoopiski mitte! Las ta jälle tahta ja suuta [[õde|õele]] austust anda nii, nagu nõuab [[komme]]! Mingu mõttest kõik, mis tal tulnud kanda, hinge mis vaevab. Kuulan rahva [[laim]]u ja [[etteheide|etteheiteid]] — just kui noaga lõikavad need mu hinge. Vaevu vaikib üks, kui ju algab teine õelamalt veelgi.<!--//--> Võta kuulda mind, jumalanna, aita, kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast pääseda aita! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104 <poem> 93 - - - Tõesti soov on mul surra nüüd. Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning läks ja lausus veel minnes nii: "Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!" Talle ütlesin nõnda ma: "Lahku rõõmsalt, mind meeles pea, tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma. Või kui kaobki sul mõttest see, las siis meenuda jälle kõik, kuis nii rohkesti rõõme me näinud koos. Palju [[pärg]]i sa endale [[krookus]]õitest ja [[roos]]idest otsa ette mu seltsis põimisid, kõigilt kallitelt [[lill]]edelt kõige kaunimaid [[õis]]i siin ehteks õrnale kaelale lükkisid! Kaunijuukselist [[pea]]d sa küll siin brentheionil lõhnaval võida võisid, kuis eales sul ütles meel! Puhkehetkil mu kõrval ent pehmeil [[vaip]]adel kastsid suud haljast peekrist..." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 108 [[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad, arm on su hellund näole kallanud kauni paiste, rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist Aphrodite. </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 109 "Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?" "Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 ==Tema kohta== :Poetess Sappho on Alkaiose kaasaegne. Tema looming kuulub VI sajandisse. Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline "vabadus" üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu Joonias ja Atikas. Igipõlise kombe kohaselt koondusid Lesbosel naised meeste eeskujul sõpruskondadeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, pulmalaule kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. Värsivormid on tal mitmekesised. Sageli tarvitab ta temale omistatud nn. Sappho stroofi, mis on arvatavasti Alkaiose loodud. (lk 545) [kommentaari autor?] Märkused: :1 Peitho — veenmise jumalanna :2 Laulu on peaaegu tõlke täpsusega ümber töötanud rooma poeet Catullus. :25 Kypris — 'küproslanna'; Aphrodite hüüdnimi tema Küprose saarel asuvate pühamute järgi. :Vend — on arvatud, et Sappho venna all tuleb mõista maapaos viibivat Alkaiost. :(lk 546) <!--==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]]--> =Lingistik= ==Sõjaeelne== * https://kultuur.err.ee/1608501830/rein-veidemann-eksistentsiaalne-lotman * https://sport.err.ee/1608501899/kiibus-olumpiast-mu-koige-suurem-hirm-oli-mitte-nautida * https://kultuur.err.ee/1608501698/marie-pullerits-milleks-meile-uks-tantsumaja * https://kultuur.err.ee/1608501791/hinrikus-tanapaevaseid-probleeme-meie-lastekirjanduses-uleliia-palju-ei-ole * https://kultuur.err.ee/1608501011/maarja-undusk-ema-saatis-labi-elu-puue-uhitada-kutsetoo-armastuse-ja-koduse-tooga * https://sport.err.ee/1608499058/levandi-voistlema-on-vaja-minna-roomuga-see-on-sundmus * https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha * https://sport.err.ee/1608501377/kristjan-ilves-tundsin-et-ma-toesti-suutsin-inimvoimete-piire-kombata * https://novaator.err.ee/1608501839/maareformi-korraldajaid-vaevasid-vanad-volad-ja-malu-inimlikkus * https://kultuur.err.ee/1608299766/uue-loomingu-majas-etendub-liisbeth-horni-lavastus-tode-ja-oigus * https://www.err.ee/1608507575/putin-tunnustas-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike * https://www.err.ee/1608505127/president-karis-sojaoht-ukrainas-on-suurem-kui-nadal-tagasi * https://menu.err.ee/1608390662/tanel-padar-visati-kutsekoolist-valja-vale-erialavaliku-tottu * https://menu.err.ee/1608391220/mirtel-pohla-onneks-on-moodunud-aeg-kui-taaskasutuspoodides-kaia-oli-piinlik * https://www.err.ee/1608388718/kahel-vaktsiinil-on-kaitse-koroona-vastu-teistest-norgemaks-osutunud * https://kultuur.err.ee/1608391994/andres-mustonen-sofia-gubaidulina-loomingust-tema-teostes-on-helgust * https://www.err.ee/1608390791/rein-sikk-kolm-kilomeetrit-kirste * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://www.err.ee/1608389927/opositsionaar-poola-poliitika-pohineb-sageli-voltstunnetel-ja-pooltodedel * https://www.err.ee/1608389912/poola-ajakirjanik-valitsus-ei-taha-polexitit-aga-nii-voib-juhtuda * https://www.err.ee/1608389903/poola-kommentaator-poliitilisel-elul-on-nuud-vahemalt-mingi-moju-kohtutele * https://novaator.err.ee/1608391727/magistritoo-inuitid-poorasid-pealesurutud-tehnoloogiad-kolonialismi-vastu * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920925&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 38, 25 september 1992] * https://www.google.com/search?q=Kati+Kuusemets&oq=Kati+Kuusemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Iti+Niinemets&oq=Iti+Niinemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Tiina+T%C3%B5nis&oq=Tiina+T%C3%B5nis&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Maili+Metssalu&oq=Maili+Metssalu&aqs=chrome..69i57j69i61l2&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.err.ee/1608404522/johanna-pirrus-ida-virumaa-viimased-mohikaanlased (Müürileht) * https://www.err.ee/1608403874/valisilm-brexit-on-suurbritannia-elu-muutnud-arvatust-vahem * https://www.err.ee/1608496763/valitsuse-facebooki-lembus-toob-kaasa-info-killustumise * https://www.err.ee/1608497030/toomas-mattson-uhismeediaparand-on-samuti-uhine-ja-tuleks-talletada * https://novaator.err.ee/1608496805/florist-hollandi-tulbi-okoloogiline-jalajalg-pole-eesti-omast-palju-suurem * https://novaator.err.ee/1608496745/lahimal-tahel-proxima-centauril-on-ka-kolmas-planeet * https://kultuur.err.ee/1608495638/maarja-kangro-laibad-ja-veri-kaivad-kirglikuma-enesevaljenduse-juurde * https://kultuur.err.ee/1608495488/galerii-selgusid-2021-aasta-kauneimad-eesti-raamatud * https://kultuur.err.ee/1608495632/linda-madalik-elutoopreemia-puhul-jaab-mulje-et-too-on-tehtud-aga-palju-on-veel-pooleli * https://kultuur.err.ee/1608495533/elutoopreemia-palvinud-mati-sirkel-olen-saanud-ise-enda-tekstid-valida * https://kultuur.err.ee/1608495641/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-eestlaste-masintolge-on-isegi-google-i-omast-parem * https://kultuur.err.ee/1608495584/aastapreemia-laureaat-kertu-moppel-kliima-teemale-ei-saa-teatris-otse-laheneda * https://kultuur.err.ee/1608493805/edetabel-2021-aasta-muuduim-raamat-oli-liis-seina-minu-tulevik-eestis-40-vahvat-ametit * https://kultuur.err.ee/1608494525/kunnapu-jatkab-uute-teostega-vestlusi-lahkunud-soprade-toltsi-ja-viidinguga * https://www.err.ee/1608499745/toomas-hendrik-ilves-laanel-on-aeg-venemaale-hambaid-naidata * https://www.err.ee/1608499667/kallas-julgeolekuolukorrast-diplomaatia-perspektiiv-on-jarjest-ahtam * https://kultuur.err.ee/1608499781/elmo-nuganen-elust-vabakutselisena-see-on-inspireeriv-ja-vajalik * https://kultuur.err.ee/1608499709/juta-kivimae-suur-tuba-ei-valminud-hoogsalt-uhe-hingetombega * https://kultuur.err.ee/1608497336/gunnar-kuura-iluuisutamine-on-muutunud-vaga-tugevaks-spordialaks * https://kultuur.err.ee/1608497375/edith-karlson-olen-ule-pika-aja-oma-toodega-ka-ise-rahul * https://kultuur.err.ee/1608497321/maletaja-merike-rotova-soovitan-lapsevanematel-opetada-lastele-malet * https://kultuur.err.ee/1608497387/leo-rohlin-mind-tombas-keraamika-mitmekulgsus * https://kultuur.err.ee/1608498893/tonu-kaljuste-uksinda-on-dirigent-ainult-uks-katega-vehkiv-olend * https://kultuur.err.ee/1608498890/lehte-hainsalu-mu-esimene-luuletus-oli-soo-kuivendamisest * https://kultuur.err.ee/1608498191/katrin-vali-rummo-lumevalgus-lumepimedus-oli-kui-valgustus * https://kultuur.err.ee/1608498176/vilen-kunnapu-mulle-on-alati-meeldinud-natuke-teatraalne-vorm * https://kultuur.err.ee/1608498170/villem-tomiste-minu-jaoks-on-tahtis-et-aktiivne-sadam-on-otse-kesklinnas * https://kultuur.err.ee/1608497393/rahvakultuuri-elutoopreemia-palvinud-koiva-rahvaluule-voimaldas-minna-maale * https://kultuur.err.ee/1608497345/rahvakultuuri-peapreemia-laureaat-kristi-joeste-asja-vastu-peab-olema-huvi * https://kultuur.err.ee/1608497291/simm-valentin-kuigist-stsenaariumis-oli-iga-komakoht-ja-sona-viimistletud * https://kultuur.err.ee/1608497180/elutoopreemia-palvinud-raivo-poldmaa-uksi-ei-tee-siin-mitte-midagi * https://kultuur.err.ee/1608497177/annika-uprus-soov-on-esitada-kunstnike-toid-austusega * https://menu.err.ee/1608498866/tanel-tein-kui-tavaelus-oled-hea-poiss-siis-valjakul-seda-olla-ei-saa * https://menu.err.ee/1608498779/anne-reemann-tutrega-uhes-lavatukis-mangides-tunnen-end-palju-turvalisemalt * https://www.err.ee/1608499559/laanet-eesti-valjaopet-andvaid-kaitsevaelasi-ukrainast-ara-ei-too * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608499610/keit-kasemets-ukraina-kriis-on-euroopa-toehetk * https://www.err.ee/1608499613/anton-aleksejev-soda-ei-tooks-kasu-venemaale-ega-ukrainale * https://sport.err.ee/1608499277/kelly-sildaru-ullatas-trumpala-kvalifikatsioonis-iseennastki * https://sport.err.ee/1608499325/sildaru-err-ile-esimese-soidu-jarel-oli-pinge-kohe-madalam * https://www.err.ee/1608499505/edvard-garder-haiglad-peavad-saama-eraldi-rahastusmudelid * https://novaator.err.ee/1608499451/doktoritoo-otsis-kohta-lubatu-piire-kompavale-kirjandusele * https://www.err.ee/1608498905/paet-esinduste-sulgemine-ukrainas-on-vale * https://www.err.ee/1608498938/stoicescu-ukrainal-on-vaja-tunda-laaneriikide-kohaolekut * https://www.err.ee/1608507299/briti-vastuluure-juht-afganistan-on-taas-muutumas-dzihadistide-kasvulavaks * https://www.err.ee/1608506618/usa-venemaale-sanktsioonide-kehtestamisel-oleks-kriis-garanteeritud * https://www.err.ee/1608506933/usa-vaitel-valmib-venemaal-nimekiri-hukatavatest-ukrainlastest * https://menu.err.ee/1608505871/anu-saagim-ajakirja-just-juhtimisest-ma-olin-halb-inimene * https://www.err.ee/1608506909/president-alar-karis-annab-tanavu-148-teenetemarki * https://www.err.ee/1608507290/kaitsevae-kaplanaadi-asemel-jaab-tegevteenistusse-ainult-peakaplan * https://www.err.ee/1608507377/moskva-vaidab-et-hoidis-ara-ukraina-sabotooride-piiririkkumise * https://kultuur.err.ee/1608519461/kunstiajaloolane-eesti-klaasikunsti-suurimad-hitid-on-poolkristallile-tehtud-graveeringud * https://kultuur.err.ee/1608516644/mart-kalm-lapin-oli-ahne-tegude-jarele * https://novaator.err.ee/1608514913/maailma-onnelikumate-riikide-ohkkond-voib-suvendada-depressiooni * https://kultuur.err.ee/1608516827/rein-veidemann-eesti-kirjanduse-mote-on-ka-tanu-voimaluse-eest-armastada-eesti-kirjandust * https://kultuur.err.ee/1608516761/andres-kurg-alates-70ndatest-oli-leonhard-lapin-eesti-kunstielu-keskpunkt * https://sport.err.ee/1088999/kelly-sildaru-olen-nuud-iseenda-peremees * https://sport.err.ee/1608482063/kelly-sildaru-olumpiast-olen-praegu-hasti-ponevil * https://sport.err.ee/1226611/kelly-sildaru-nimetati-viiendat-korda-aasta-noorsportlaseks * https://sport.err.ee/1608522548/kadri-lehtla-teatas-karjaari-lopetamisest * https://sport.err.ee/679546/sildaru-olen-veel-noor-mul-on-mitu-olumpiat-ees * https://sport.err.ee/1608520973/siimer-trahviringil-kaia-on-katastroof * https://sport.err.ee/1608521951/oja-voistlusviha-hakkab-tekkima-oled-kogu-aeg-nii-lahedal * https://sport.err.ee/1028393/kelly-sildaru-ma-ei-saakski-veel-onnelikum-olla-kui-praegu * https://sport.err.ee/1608500258/pronksi-voitnud-sildaru-mul-on-ulihea-meel * https://lounapostimees.postimees.ee/2213125/kumme-kusimust-tunne-inimest-margus-lepik-ja-vents-armands-krauklis * https://www.err.ee/966142/kange-alkoholi-muuk-kasvas-eestis-juulis-20-protsenti * https://lv.wikipedia.org/wiki/Vents_Armands_Krauklis * https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1804 * https://eestielu.com/et/arvamus/juhtkiri/9652-juhtkiri-kes-on-oige-eestlane-2019 * https://rahvaraamat.ee/p/eestlase-k%C3%A4siraamat-100-asja-mida-%C3%B5ige-eestlane-teeb/1015819/en?isbn=9789949996681 * https://novaator.err.ee/258796/anu-realo-kes-on-oige-eestlane * https://www.sakala.ee/lauluraamat/metsavendade-laul * https://edasi.org/76450/rein-raud-kes-meist-on-oige-eestlane/ * https://pealinn.ee/2017/10/30/video-eestlase-kasiraamat-mihkel-raud-teab-milline-on-oige-eestlane/ * https://www.poltsamaark.ee/37?p_p_auth=Ll44K7vv&p_p_id=101&p_p_lifecycle=0&p_p_state=maximized&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_struts_action=%2Fasset_publisher%2Fview_content&_101_assetEntryId=23408516&_101_type=content&_101_urlTitle=salongiohtu-kulaliseks-oli-kirjanik-valdur-mikita * http://jaankaplinski.blogspot.com/2015/12/et-olla-oige-eestlane.html * https://laser.ee/toit/eksperdid-soovitavad-koige-paremaid-seemneid/ * https://www.sasak.ee/est/uudised-1/kuidas-tunda-ara-toeline-eestlane-kerli-koivu-10-nippi * http://www.vikerkaar.ee/archives/28073 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=%C3%95ige_eestlane&action=edit&redlink=1 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?search=irdhing&title=Eri%3AOtsimine&fulltext=1&ns0=1 * https://kultuur.err.ee/1608500771/kai-aareleid-iga-raamat-raagib-paratamatult-ka-selle-autori-painetest * https://www.err.ee/1608501008/siim-kallas-valispoliitika-valikud * https://kultuur.err.ee/1608500918/indrek-koff-olen-viimasel-ajal-varasemast-rohkem-hakanud-motlema-riimis * https://www.err.ee/1608500648/marin-mottus-uleilmne-eesti-hajakula * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608500552/valisluureamet-vene-vastased-sanktsioonid-voiks-olla-kiirema-ja-laiema-mojuga * https://sport.err.ee/1608500642/rankel-tanane-soit-oli-kova-pogenemine * https://menu.err.ee/1608500624/peke-eloranta-viinamarjakasvatus-on-eestis-vaevaline-aga-see-eest-ponev * https://kultuur.err.ee/1608500516/kadri-kousaar-enda-uuest-mangufilmist-korb-see-annab-lootust * https://www.err.ee/1608500408/raport-myanmari-sojavagi-on-toime-pannud-sojakuritegusid * https://sport.err.ee/1608500357/sildarut-aastaid-aidanud-fusioterapeut-ta-on-jaanud-iseendaks * https://kultuur.err.ee/1608499937/tolkija-danute-giraite-eesti-kirjandusega-on-leedus-raske * https://sport.err.ee/1608500162/kristina-smigun-vahi-me-ju-koik-poidlad-peos-ootame-seda-medalit * https://menu.err.ee/1608500126/stefan-ma-pole-kunagi-moelnud-et-eurovisioon-mu-jaoks-voimalik-oleks * https://www.err.ee/1608502883/zuleyxa-izmailova-mulle-on-juba-teistelt-erakondadelt-pakkumisi-tehtud * https://novaator.err.ee/1608503051/eesti-kanaliha-teeb-puhtuselt-latile-ja-leedule-silmad-ette * https://sport.err.ee/1608502868/sildaru-olen-ullatunud-et-sellise-katse-eest-nii-palju-punkte-sain * https://sport.err.ee/1608503024/eileen-gu-err-ile-kelly-on-alati-konkurent-kellega-tuleb-arvestada * https://sport.err.ee/1608502901/loit-peaasi-et-sportlane-oma-soorituse-ara-teeb-ja-ise-sellega-rahul-on * https://novaator.err.ee/1608502361/tonu-viik-korghariduse-rahastamise-olukord-on-pisut-skisofreeniline * https://sport.err.ee/1608502337/hernits-valijevast-see-susteem-jatab-maha-nii-palju-katkiseid-inimesi * https://iai.tv/articles/dont-fall-for-zuckerbergs-metaverse-auid-1961 * https://thephilosophicalsalon.com/beyond-a-neoconservative-communism/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/feria-darles/ * https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-helle-michelson * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eestis-oli-huvitavam/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ks-elupikkune-armuseiklus/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/esimesi-sorbonne-i-tudengeid-moskvas-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seega-oli-phileas-fogg-kihlveo-v-itnud/ * https://kultuur.err.ee/1608395837/edith-karlson-lahen-alati-vaga-intensiivselt-oma-ainese-sisse * https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 Krull, "Mis on luule" * https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295 Carol Ann Duffy * https://kultuur.postimees.ee/7372799/ilmunud-on-paavo-haavikko-kogutud-luuletused * https://www.vikerkaar.ee/archives/11674 Haavikko * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150325.2.28.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/sisu_vikerkaar_1308.pdf Haavikko - Investeeringute kiituseks * https://www.err.ee/1608383651/timmermans-maailm-peab-kliimapoliitikas-olema-ambitsioonikam * https://kultuur.err.ee/1608383687/kertu-saks-erm-ei-peaks-kindlasti-olema-poliitiline * https://www.err.ee/1608382946/kallas-haiglate-sojaseisukorra-ajal-ei-tundu-laste-kinno-saamine-oluline * https://www.err.ee/1608383186/ago-samoson-eesti-elekter-ei-ole-euroopa-elekter * https://www.err.ee/1608383333/oliver-laas-mark-zuckerbergi-metaversum * https://www.err.ee/1608382817/karis-tahtis-on-tugevdada-erinevaid-uhendusi-soomega * https://kultuur.err.ee/1608383405/silt-viltu-sveta-grigorjeva-vaktsiinivastaste-meeleavaldusest-see-on-rame-isekus * https://kultuur.err.ee/1608383294/ardo-ran-varres-nahtamatu-filmis-ehk-muusika-vagi * https://www.err.ee/1608382514/aimar-ventsel-toonarkomaani-masohhism * https://menu.err.ee/1608382877/genka-enda-riimis-valjendamine-on-palju-lobusam-kui-niisama-raakimine * https://kultuur.err.ee/1608382760/enno-poppe-kontrolli-kaotamine-on-uskumatult-huvitav * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tipp-ja-sugavik-uheskoos/ Eve Pormeister * https://kultuur.err.ee/314430/eve-pormeister-viivi-luigest-kui-mitte-enne-siis-roomas-saad-sa-seda-naha-ja-kuulda * https://www.akad.ee/2021/09/02/akadeemia-nr-9-2021/ * https://tartu.postimees.ee/6972704/uurimus-maletamise-poeetikast-tugineb-ene-mihkelsoni-ja-christa-wolfi-romaanidele Aija Sakova * https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tahan-vaelja-valguse-ja-ohu-kaette-lennata/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kersti-kreismanni-tundeline-teekond-moeoeda-korrepoldu/ * https://www.google.com/search?q=ingel+vaikla&oq=ingel+vaikla&aqs=chrome..69i57j46i512j0i22i30l2.1965j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://kultuur.err.ee/1608245073/ingel-vaikla-arhitektuuri-saab-toeliselt-kogeda-vaid-ruumis-liikudes * https://leht.postimees.ee/7255822/filmitegija-ingel-vaikla-arhitektuur-ongi-voim * https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8148 * https://kultuur.err.ee/1608393761/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-eve-laur-ja-katrin-pauts * https://www.err.ee/1608393092/kaarel-tarand-vanad-nipid-toovad-edu * https://kultuur.err.ee/1608393725/kaarel-tarand-tiit-terikust-on-inimlikult-kahju * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ Ita Saks * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ametipost-kui-indulgents/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uus-klots-teadmiste-tornis/ * https://slate.com/news-and-politics/2021/10/1619-project-historians-controversy-gordon-wood-woody-holton.html * https://jhiblog.org/2021/10/30/october-reading-recommendations-2/ * https://eksa.ee/toode/kogutud-luuletused-2/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/94937103/paeva-teema-vilja-kiisler-vabadus-olla-rumal * https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/pedofiilia-ambivalentsus/ * https://kultuur.err.ee/1608373590/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-minu-turbani-saladus-ja-stephen-king * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitekt-dokumentaalimaailma-korgemas-liigas/ * https://kultuur.err.ee/1608373709/margit-mutso-arhitektide-liidu-roll-on-jarjepanu-kasvanud * https://lithub.com/the-soul-excavating-work-of-louise-gluck/ * https://www.guernicamag.com/rebecca-solnit-men-explain-things-to-me/ * http://rebeccasolnit.net/essay/when-the-hero-is-the-problem/ * http://rebeccasolnit.net/essay/dont-despair/ * http://rebeccasolnit.net/essay/whose-story-and-country-is-this/ * https://www.theguardian.com/books/2020/feb/28/anne-enright-bad-things-happen-to-women-in-books * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94851987/fotod-usas-laineid-loov-eestlannast-phd-elustiili-blogija-instagram-pole-koht-vaid-bikiinifotodes-modellidele * https://etv2.err.ee/1608355343/suurte-heliloojate-klassikalised-paigad * https://publicdomainreview.org/collection/chopin-s-funeral-march-the-edison-concert-band-1906 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94906899/tiina-jogeda-antivakserite-parast-jaeti-mu-operatsioon-ara-nuud-paasevad-loogile-ainult-need-kes-muidu-ara-sureksid * https://www.err.ee/1608376127/kultuuri-ja-teenindussfaar-tootajatelt-vaktsineerimist-noudma-ei-totta * https://menu.err.ee/1608522593/jaan-aru-alati-tootavat-valemit-kuidas-tarka-inimest-kasvatada-ei-ole * https://www.err.ee/1608375722/piiskopid-homoseksuaalsuse-suhtes-pole-me-valjendanud-erinevaid-seisukohti * https://kultuur.err.ee/1608374540/alari-allik-lai-on-varav-mis-viib-oolinna * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608374924/jurmala-spaa-juht-lati-komandanditunnist-nutma-ajab * https://www.err.ee/1608375512/margit-keller-rohepoorde-suur-pilt-ja-tavakodaniku-kasu * https://novaator.err.ee/1608375755/tuul-sepp-rohepoore-toob-inimese-tagasi-tema-loomulikku-keskkonda * https://www.err.ee/1608374558/argo-rosin-rohepoore-ulikool-ja-mangurlus * https://novaator.err.ee/1608375983/ralf-martin-soe-teaduspohiselt-saab-lahendada-probleeme-vaid-kov-e-kaasates * https://www.err.ee/1608378653/tonis-saarts-valimised-kui-organisatsioonilise-voimekuse-tuleproov * https://www.err.ee/1608378410/aaro-lode-koolitoidu-peaprobleem-on-uhiskonna-ukskoiksus * https://www.err.ee/1608378227/raik-ekre-kasv-venekeelse-elanikkonna-hulgas-on-uks-suur-bluff * https://menu.err.ee/1608384515/rammstein-esitas-oma-uut-lugu-rahvusvahelises-kosmosejaamas-viibivale-astronaudile * https://kultuur.err.ee/1608384815/vambola-krigul-soolokontserdist-arvo-pardi-keskuses-maja-aura-on-sobiv * https://kultuur.err.ee/1608384689/elo-liiv-linnaruumi-valgustus-ei-tohi-olla-hairiv-voi-mura-tekitav * https://kultuur.err.ee/1608384665/kaidi-urmet-teisele-turule-joudmiseks-peab-raamat-valislugejat-konetama * https://www.err.ee/1608384353/margaret-parli-ma-olen-omalt-poolt-koik-selleks-teinud-et-koolis-kaia * https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu * https://www.err.ee/1608383957/perearst-veel-100-000-inimese-vaktsineerimine-on-reaalne * https://www.err.ee/1608384518/maire-suurkivi-vaktsineerimisega-seotud-hirmudest * https://sport.err.ee/1608383789/lehise-poordumine-uurimise-algatamisest-oli-kasu-vaimne-terror-loppes * https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilmselt-suurima-pogeneja-kontol-on-hulk-pagemisi-vanglatest-ja-riikidest * https://epl.delfi.ee/artikkel/51009429/raili-poldsaar-raputab-kivistunud-arusaamu? * https://enut.ee/ariadne-long-20052006/ * http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=502 * https://naine.ohtuleht.ee/154070/kas-naisi-peksavad-ainult-asotsiaalid-ja-venelased * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fariadnelong.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2021%2F04%2FR.Roatso_Natakas-matsomehele.-Mehed-ja-naised-Maarja-Kangro-novellikogumikus-%25E2%2580%259EHuppa-tulle.pdf&clen=211483&chunk=true * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/k-lm-s-da-ameerika-hiskonnas/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tee-laebi-avatud-kapiuste/ * https://www.akad.ee/2001/08/15/akadeemia-nr-8-2001/ * https://enut.ee/ariadne-long-2001/ * https://enut.ee/enuti-uudised-12005-soouuringute-lisaeriala-erinumber/ * https://enut.ee/ariadne-long-2009/ * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne_long_2007.pdf&clen=58338193&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fuudised_2005_1.pdf&clen=173678&chunk=true * enut.ee/files/tilliraamat_08.06.indd_.pdf * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-2016.pdf&clen=2986337&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-long-2015.pdf&clen=1872037&chunk=true * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tundekasvatus-tekstisonumites/ * https://sirp.ee/s3-pressiteated/tu-professor-raili-marling-raagib-oma-inauguratsiooniloengul-kriitilisest-lugemisest/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kes-kardab-hillary-clintonit/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mehed-ja-feminism/ * https://www.muurileht.ee/mihkel-kangur-teadmised-kui-plekk-ministri-kuuerevaaril/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95143265/viljandi-tehasejuhi-suur-mure-pooltele-inimestele-keda-varbame-lendab-kohe-viis-kuus-kohtutaiturit-peale * https://www.temuki.ee/archives/3365 Dolores Hoffmann * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Mihkel%20Neumann%20-%20P%C3%B5line%20tamm%20-%20Lugulaul%20Romanowi%20walitsewa%20sugu%20300%20aastase%20juubeli%20puhuks,%201913.pdf * https://www.err.ee/1608335003/herem-kaitsevae-ulesanne-ei-ole-tegelda-pollumajanduse-kultuuri-ega-muuga * https://sport.err.ee/1608335075/kolmikduubli-visanud-hallik-ka-selles-vanuses-on-inimene-voimeline-arenema * https://sport.err.ee/1608335243/tanak-vajan-autot-mis-teeb-seda-mida-ma-tahan * https://kultuur.err.ee/1608335792/kunstiamps-varvipigmentide-meistrid * https://kultuur.err.ee/1608335771/sten-kristian-saluveer-eesti-filmipoliitika-on-kokku-jooksnud-ja-selge-tulevikuvaateta * https://novaator.err.ee/1608332147/uksikute-eakate-fiktiivsed-kasulapsed-paasesid-19-sajandil-kroonust * https://www.err.ee/1608333299/kadri-liik-loosungitega-probleemide-tapetseerimine-on-mottetu-ja-ka-igav * https://www.muurileht.ee/eksistentsialism-ja-ekstaas-seenelkaik-kui-rekreatiivne-mottepaus/ * https://www.muurileht.ee/plokiahela-kunst-kui-finantsajastu-perestroika/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-vaike-haalekas-seltskond-eesti-poliitikat-kujundamas/ * https://www.muurileht.ee/juhtkiri-kool-see-olen-ju-mina/ * https://www.muurileht.ee/grete-arro-kuidas-opetada-inimesi-kes-meeldiksid-loodusele/ * https://www.muurileht.ee/arvustus-bambi-antropotseeni-ajastul-metsas/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-rahast-ja-dopamiinist-poliitilisel-tantsuplatsil/ * https://www.err.ee/1608331937/ligi-riigikogu-rolli-eelarve-menetlemisel-ei-tohigi-suurendada * https://menu.err.ee/1608332321/heidy-tamme-uno-loop-on-kordumatu * https://kultuur.err.ee/1608332261/anne-erm-uno-loop-oli-kahtlemata-meie-levimuusika-parl * https://kultuur.err.ee/1608332363/sepp-eestis-tuleks-uha-enam-panustada-ka-sarjade-tootmisesse * https://novaator.err.ee/1608332939/kliimaeesmargid-jataks-enamiku-gaasi-ja-naftavarudest-maapoue * https://novaator.err.ee/1608332741/soti-teadlased-hoiatavad-muksupohise-valitsemisstiili-eest * https://kultuur.err.ee/1608333206/annika-uprus-etenduskunstid-nouavad-aktiivsemat-kaasamotlemist-kui-teater * https://menu.err.ee/1608332300/moekollektsionaar-stiil-on-alati-odav-mood-on-alati-kallis * https://www.err.ee/1608331664/indrek-suitso-biorelvadest-haigused-ja-sojad * https://novaator.err.ee/1608331745/vanemteadur-venemaa-infosoja-eesmark-on-kulvata-kaost-ja-trotsi * https://kultuur.err.ee/1608330062/siimets-kui-sinusse-ei-usu-sinu-riik-siis-see-teeb-vaga-kurvaks * https://novaator.err.ee/1608330791/telefoni-abil-sobra-eiramise-jaoks-moeldi-valja-eraldi-sona * https://kultuur.err.ee/1608331235/maria-faust-uks-instrument-teoses-kootud-relvad-on-ka-lodi-ise * https://kultuur.err.ee/1608330944/piret-tibbo-hudgins-eesti-film-vajab-oitsenguks-kumme-miljonit-eurot-aastas * https://www.err.ee/1608324392/saskia-kask-kobarkakist-ehk-millal-alustab-prokuratuur-kriminaalmenetluse * https://kultuur.err.ee/1608329981/part-uusberg-eesti-luule-on-minu-jaoks-heliloojana-kullavara * https://www.err.ee/1608330140/valisilm-afganistanist-lahkumisel-sai-luua-laane-usk-maailmakorda * https://menu.err.ee/1608329987/andrus-kivirahk-ma-ei-pane-praktiliselt-kunagi-kodus-muusikat-mangima * https://www.err.ee/1608330680/urmas-koljalg-ja-martin-zobel-kliimamuutusest-ja-elurikkuse-havimisest * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- TRÜ, 29 aprill 1959 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/looduse-leiutaja-lugu/ Kätlin Kaldmaa * https://novaator.err.ee/1608329600/vkontakte-looja-hoiatab-tehnohiidude-kasvava-voimu-eest * https://novaator.err.ee/1608322970/pollutaimi-toitvaid-krohmseeni-ohustab-liigne-kemikaalide-kasutamine * https://www.err.ee/1608322859/aare-tark-praeguste-vahenditega-kliimaneutraalsuseni-ei-joua * https://www.err.ee/1608322937/kaspar-oja-naiste-palk-on-meeste-omast-kiiremini-kasvanud * https://novaator.err.ee/1608322952/it-maailma-uletootamiskultuur-hakkab-murenema * https://www.err.ee/1608322430/andero-uusberg-koroonapassid-jaavad-meiega-veel-kauaks * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94195077/presidendikandidaat-soomere-kapis-olevate-luukerede-kontroll-lapsed-mitme-naisega-pool-miljonit-isiklikul-arvel-koolikius-usu-parast * https://www.theguardian.com/news/2021/apr/28/crime-against-humanity-arundhati-roy-india-covid-catastrophe * https://www.thelily.com/poetry-saved-me-i-hope-it-can-help-my-teen-girls-too/? * https://epl.delfi.ee/artikkel/93277477/karmo-tuur-ebasobralikest-riikidest-venemaa-pakub-meile-meie-endi-keedetud-suppi-helpida * https://www.levila.ee/raadio/musta-laega-eesti-kliimamure/v-osa-kadunud-unistused * https://www.google.com/search?q=sandra+lange&oq=sandra+lange&aqs=chrome..69i57j46i512j0i512l2j46i512j0i512l2j46i512j0i512j0i22i30.6085j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/03/if-publishers-become-afraid-were-in-trouble-publishings-cancel-culture-debate-boils-over * https://www.bbc.com/future/article/20210608-what-were-the-first-processed-foods * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/04/the-best-recent-poetry-review-roundup * https://medium.com/@merlis.nogene/idiokraatia-s%C3%BCnni-maha-magamine-elus-ja-filmis-cb5d681ef133 * https://poets.org/poem/weeds-garden * https://scoop.upworthy.com/1972-mit-report-predicted-the-collapse-of-society-this-century-recent-empirical-evidence-confirms * https://www.theguardian.com/technology/2021/aug/02/why-right-to-repair-matters-according-to-a-farmer-a-medical-worker-a-computer-store-owner * https://lithub.com/youre-probably-misreading-robert-frosts-most-famous-poem/ * https://poets.org/poem/remembrance * https://muse.jhu.edu/article/798272 The First Conceptualization of Terrorism: Tallien, Roederer, and the “System of Terror” (August 1794), Volume 82, Number 3, July 2021 * https://otherpress.com/remembering-john-cullen/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87718641/kliimaeituse-tuviteksti-karbunud-juured * https://m.gazeta.ru/comments/column/kolesnikov/13885280.shtml * https://poets.org/poem/everything-needs-fixing * https://www.npr.org/2021/08/18/1027159166/best-books-science-fiction-fantasy-past-decade? * https://www.vikerkaar.ee/archives/27357 * https://www.npr.org/2019/08/21/753107888/captain-who-rescued-migrants-at-sea-refuses-paris-medal-calling-it-hypocritical * https://lithub.com/the-18-most-memorable-trees-in-literature/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/tants-on-koigile/ * https://poets.org/poem/left * https://www.theguardian.com/books/2021/aug/24/scotland-new-makar-kathleen-jamie-poetry-is-at-the-heart-of-our-culture * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-under-adsonit-magatas/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/biobibliograaf-poline-rikas/ * https://novaator.err.ee/1608300207/filosoofiliselt-sobib-presidendiks-koige-enam-kandidaat-kes-valitseb-sona * https://kultuur.err.ee/1608344717/puur-kavatseb-presidendi-kultuurinouniku-ameti-korval-muusikavallas-jatkata * https://vikerraadio.err.ee/1608344174/hagi-sein-tuleviku-televisioon-on-nagu-pood * https://menu.err.ee/1608344729/hagi-sein-meie-missioon-on-eestikeelse-telemaailma-hoidmine * https://menu.err.ee/1608345026/kostuumikunstnik-liis-plato-see-on-kulissidetagune-too-mida-tihti-ei-margata * https://www.err.ee/1608344120/catlyn-kirna-kes-peaks-lastele-internetti-opetama * https://www.err.ee/1608344171/annely-reile-karistamise-asemel-tuleks-noori-toetada * https://novaator.err.ee/1608344357/teadlased-tulevikutoidus-on-aina-rohkem-putukaid-ja-vetikaid * https://novaator.err.ee/1608344078/lugeja-kusib-kas-linnaaia-ounad-on-soomiseks-ohutud * https://www.err.ee/1608344072/hololei-oleks-elementaarne-et-nordica-lendaks-ka-tallinnast * https://www.err.ee/1608306609/raul-rebane-koroona-eetika-ja-mina-meie-konflikt * https://www.err.ee/1608306567/kaimar-karu-otsime-presidenti-eestile-mitte-riigikogule * https://www.err.ee/1608305340/matti-maasikas-ja-juri-raidla-reformimeelsus-haihtus-kellu-kukkus-kaest * https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/94350589/sisearhitekt-kadri-tamme-kumblustunn-pikendab-sugistalvel-aias-olemise-monusat-aega * https://epl.delfi.ee/artikkel/51193267/tiiu-roosma-disainer-psuhholoog-ja-vorgutusteoreetik * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Sheryl%20Sandberg/Sheryl%20Sandberg%20-%20Lean%20In_%20Women,%20Work,%20and%20the%20Will%20to%20Lead%20(2013,%20Knopf)%20-%20libgen.lc.pdf * https://www.poetryfoundation.org/poets/rita-dove * https://www.guernicamag.com/rita-dove-we-arent-lost/ * https://www.poetryoutloud.org/poet/rita-dove/ * https://www.google.com/search?q=%22library+is+an+arena+of+possibility%22&sxsrf=ALeKk03cH8brdb5YIrm-0HF7g32N9P5nMA:1629790999574&ei=F6MkYYO6IoCOxc8Pj4yjyAg&start=10&sa=N&ved=2ahUKEwjDodnMlMnyAhUAR_EDHQ_GCIkQ8NMDegQIARBI&biw=1920&bih=937 * https://www.goodreads.com/quotes/1066528-the-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a * https://www.yis.ac.jp/community/news-posts/~board/news/post/new-campus-facilities-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world * https://www.quora.com/The-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world-do-you-agree-with-the-message-Why-or-why-not?top_ans=277261574 * https://novaator.err.ee/1608323009/eesti-folkloristid-kogusid-noukogude-rahvaluulet-ainult-nailiselt * https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna * https://novaator.err.ee/1608342467/inimgeograaf-autostumisest-tekkiv-ohusaaste-koormab-eeskatt-kergliiklejaid * https://kultuur.err.ee/1608343664/lucija-mrzljak-illustratsioon-pole-ainult-kaunis-pilt-raamatus * https://kultuur.err.ee/1608343166/anne-pikkov-illustratsioon-on-uks-lihtsamaid-viise-kuidas-kultuur-saab-levida * https://kultuur.err.ee/1608342491/katrin-ehrlich-oma-loometee-alguses-uppusin-detailidesse * https://menu.err.ee/1608343649/mart-nurk-reeturi-suzee-ja-tegevustiku-tagamaad-on-vaga-ponevad * https://novaator.err.ee/1608228459/toiduporno-juured-viivad-vana-roomasse * https://kultuur.err.ee/1608229116/tonis-lukas-kirjandusmuuseum-ei-ole-uppumas-ega-ole-tal-kaes-ka-kriisi * https://kultuur.err.ee/1608217534/anton-koovit-banksyndusest-ma-hasti-ei-arva * https://kultuur.err.ee/1608083164/silt-viltu-evelin-voigemast-nuganen-on-uks-eesti-parimaid-dramatiseerijaid * https://kultuur.err.ee/1608201280/kersti-kaljulaid-meil-peaks-olema-rohkem-programme-mis-aitavad-viia-kultuuri-paljusust-keskelt-kaugemale * https://kultuur.err.ee/1608215710/kodune-kultuurisoovitus-naine-aknal-naitab-et-koopia-kopeerimisest-ei-tule-head-nahka * https://kultuur.err.ee/1608219760/avaldatud-raamatute-hulk-2020-aastal-ei-muutunud-kuid-perioodika-langustrend-jatkus * https://www.err.ee/1608216679/karl-martin-sinijarv-meil-on-voimalusi * https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid * https://n2dalaautor.wordpress.com/ * https://luuleleid.wordpress.com/ * https://www.henriettalmoore.com/post/the-5-evils-preventing-prosperity * https://www.henriettalmoore.com/post/time-for-a-new-prosperity-rooted-in-a-symbiotic-relationship-with-nature * https://kultuur.err.ee/1608503651/uuve-lydia-toompere-koigega-meie-elus-tekivad-stereotuupsed-arvamused * https://kultuur.err.ee/1608503633/ehtekunstnik-andrei-balasov-too-tegemisel-on-oluline-hommikune-aeg * https://kultuur.err.ee/1608503570/elar-vahter-lavastusest-lea-eestlased-ei-ole-harjunud-jumalast-raakima * https://kultuur.err.ee/1608503657/noore-skulptori-laureaat-yeung-voidutoost-malestused-annavad-mulle-joudu * https://kultuur.err.ee/1608494399/andres-siplane-hea-kirjandus-saab-hea-olla-vaid-mitte-nii-hea-kirjanduse-taustal * https://kultuur.err.ee/1608483653/mariliis-mottus-igavene-polvkondade-konflikt * https://kultuur.err.ee/1608476168/marek-tamm-jaan-puhvel-90-uks-eesti-erudeeritumaid-humanitaare * https://kultuur.err.ee/1608411272/kerli-onno-pille-muni-tehisintellekt-sama-mis-internet-aastal-1987 * https://kultuur.err.ee/1608389453/keelesauts-maherdune-sauts * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://kultuur.err.ee/1608387602/kaarel-tarand-uus-klots-teadmiste-tornis * https://www.err.ee/1608380198/maarja-kangro-veel-kord-f-sonast * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608503783/kaja-kallas-venemaa-noudmine-on-absurdne * https://www.err.ee/1608503645/mihkelson-venemaa-laiendas-oma-noudmisi-usa-le * https://www.err.ee/1608503348/smit-i-peadirektor-astub-andmekandja-kaotamise-tottu-tagasi * https://sport.err.ee/1608503483/eva-lotta-kiibus-oli-lahedal-olumpiast-loobumisele * https://sport.err.ee/1608503402/kiibus-ma-ei-tulnud-olumpiale-ootusega-et-loon-kogu-maailma-pahviks * https://sport.err.ee/1608503243/olumpiablogi-kuidas-ma-kogemata-natuke-pattust-tegin * https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni * https://www.err.ee/1608508160/kati-kapp-ja-ilona-tragel-toome-eesti-keele-riigieksami-21-sajandisse * https://www.err.ee/1608509402/jaanika-reilik-bakhoff-eesti-riigioiguslik-traditsioon-ja-pohioigused * https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada * https://kultuur.err.ee/1608508631/erle-loonurm-usun-et-iga-toimetaja-unistus-on-rohkem-suveneda-ja-motestada * https://www.err.ee/1608508532/harri-tiido-hiina-hundisodalaste-diplomaatia-taustast * https://etv.err.ee/1608495932/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo * https://www.err.ee/1608511106/kertu-moppel-koige-olulisem-on-see-et-meil-poleks-ukskoik * https://kultuur.err.ee/1608510638/kaidi-klein-lydia-puhul-on-toepoolest-vanus-ainult-number * https://kultuur.err.ee/1608353031/pilvi-kalhama-konrad-magi-oli-toeline-teerajaja * https://menu.err.ee/1608353083/fotograaf-kaupo-kalda-see-kuidas-planeeti-murgitame-on-ilusalt-oudne * https://menu.err.ee/1608352767/jaagup-tuisk-minu-ootunnid-on-muusika-paralt * https://kultuur.err.ee/1608352693/kaupo-kikkas-algul-pildistasin-koike-peale-matuste * https://kultuur.err.ee/1608352703/arvustus-villeneuve-i-kutse-duuni-lummavasse-maailma * https://www.err.ee/1608352715/youtube-i-juht-oigustas-navalnoi-meeskonna-videote-blokeerimist * https://novaator.err.ee/1608352801/meelis-kitsing-eesti-digiuhiskond-peab-ajale-vastu * https://kultuur.err.ee/1608352539/kirjanik-mehis-heinsaar-randamine-on-minu-jaoks-eluliselt-tahtis * https://kultuur.err.ee/1608544135/sanna-kartau-suurim-kultuurisokk-eestis-on-sugav-uksildus-mis-mind-vahepeal-tabab * https://kultuur.err.ee/1608541357/tonis-kahu-eplikul-on-haare-mis-jaab-meelde-ja-bravuur-mis-nakkab * https://menu.err.ee/1608540157/eplikud-metal-aitab-olla-rahulikum-inimene * https://www.err.ee/1608351821/huko-aaspollu-hinnatous-ei-taandu * https://www.err.ee/1608351747/tiit-land-tahame-tosirohelist * https://www.err.ee/1608351749/madis-vasser-elektri-hinda-tostab-mineviku-tegevusetus * https://menu.err.ee/1608351895/mart-pius-koige-suurem-probleem-lapsevanemaks-olemise-puhul-on-enda-ego * https://novaator.err.ee/1608351773/mikrobioloog-vaktsiini-tugevamad-korvalnahud-tahendavad-rohkem-antikehi * https://kultuur.err.ee/1608177532/helilooja-maria-korvits-parimad-motted-tulevad-looduses * https://kultuur.err.ee/1608183121/helilooja-riho-esko-maimets-loomingulisuse-tabamiseks-olen-palju-lamavas-asendis * https://kultuur.err.ee/1608174544/mariliis-valkonen-helilooming-pole-vaga-ratsionaalne-tegevus-seal-on-alati-annus-mustikat * https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata * https://kultuur.err.ee/1608191704/kristjan-korver-helikeel-on-nagu-maailmavaade * https://kultuur.err.ee/1608351263/anna-kaare-tekstide-kirjutamisel-ja-esitamisel-ei-taha-ma-koigile-meeldida * http://www.looming.ee/arvustused/elementide-armust/ * http://www.looming.ee/arvustused/elu-on-unenagu-aga-mis-siis/ * http://www.looming.ee/artiklid/kirjanik-loeb-asko-kunnap/ * https://www.err.ee/1608349823/andrei-makarotsev-venemaa-strateegiliste-kavatsuste-janesehaagid * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kuulakem-hiirt/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/tahelepanumajandus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/lend-ule-tartu-ja-labi-ajaloo/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uhed-toole-teised-saastma/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-elad-kooliraamatukogu/ * https://anditshappening.ee/intervjuu-maarja-nuut-albumi-hinged-loomeprotsessist-ja-olemusest/ * https://kultuur.err.ee/1608340415/maarja-nuut-mu-loometegevuse-kaivitajaks-pole-turunoudlus * https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_21_4701 ELi ÜHINE TUGEV VAIM, State of the Union 2021, President von der Leyeni 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, 15. september 2021 * https://www.err.ee/1608340559/el-plaanib-vastukaiku-hiina-taristuprogrammile * https://kultuur.err.ee/1608340466/arvustus-sentimentaalne-ja-samas-voitluslik-karl-august-hindrey * https://kultuur.err.ee/1608340826/urmas-viik-illustreeritud-raamatutes-korduvad-ikka-uhed-ja-samad-nimed * https://kultuur.err.ee/1608340868/anger-new-yorgi-metropolitan-operast-on-mulle-ka-varem-pakkumisi-tehtud * https://kultuur.err.ee/1608310955/telliskivi-loomelinnaku-galerii-avab-kaks-uut-naitust * https://www.err.ee/1608313115/mari-kalkun-votaks-oige-aega-et-sattida-oma-sihid-koigepealt-hasti-paika * https://kultuur.err.ee/1608544138/loe-katkendit-bernardo-atxaga-luhiromaanist-need-taevad * https://menu.err.ee/1608313184/hendrik-toompere-jr-kusin-endalt-millise-keskkonna-oma-lapselastele-edasi-anname * https://menu.err.ee/1608313241/rasmus-puur-mingisugune-inimlik-tuum-toob-eestlased-kokku * https://kultuur.err.ee/685032/tonu-kaljuste-eesti-trump-on-eesti-ise-oluline-et-see-ei-muutuks-millekski-muuks * https://www.err.ee/1608312389/intervjuu-iga-voim-tahab-mingil-maaral-kontrollida-oma-kodanike-aega Kaarel Piirimäe * https://sport.err.ee/1608312497/tarmo-tiisler-30-aastat-spordifolkloori * https://www.err.ee/1608312923/polkovnik-janin-ehitage-remontige-elage-armastage-armuge-sunnitage * https://kultuur.err.ee/1608312458/suri-tolkija-marek-laane * https://www.err.ee/1608313127/sassoli-err-ile-eesti-on-30-aastaga-saanud-eeskujuks-teistele-riikidele * https://www.err.ee/1608313025/kallas-parast-ekre-valitsemisaega-ei-saa-oelda-et-meie-oleme-olnud-ulbed * https://menu.err.ee/1608313166/taavet-hinrikus-eesti-peab-kasvama * https://menu.err.ee/1608313169/david-vseviov-tanapaeval-vaieldakse-tihti-vaidlemise-voi-arapanemise-parast * https://menu.err.ee/1608313196/anna-mariita-mattiisen-pean-hoidma-vabadust-mille-nimel-mu-isa-oma-eluga-riskis * https://www.err.ee/1608312983/kersti-kaljulaid-me-saame-hakkama-kui-oleme-ausad-ja-julged * https://menu.err.ee/1608313298/ott-lepland-arkamisaja-aegne-muusika-on-ka-minu-loomekeelt-mojutanud * https://poets.org/poem/more-something-else Rainy Dawn Ortiz - More Than Something Else * https://kultuur.err.ee/1608539251/saara-lotta-linno-negramotnajadest-nekramatnajani-debuudiaasta-2021 * https://www.google.com/search?q=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&oq=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&aqs=chrome..69i57j33i160.6509j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar%201-2-2011.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19740307.2.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- luule: Tibi Suumann, Tiiu Kuld * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19930402.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Jüri Talvet, "Ladina-Ameerika kirjutavad naised" * https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena * https://kultuur.err.ee/1608548932/alexandre-koberidze-on-asju-mida-igauks-peab-tegema-ja-kogema-uksinda * https://kultuur.err.ee/1608548782/arhitekt-johan-tali-kaasaegses-linnas-on-tombekeskuseid-igal-pool * https://www.err.ee/1608548779/karin-paulus-toidujulgeoleku-tagab-soltumatu-ja-tark-toidutootmine * https://kultuur.err.ee/1608548728/tamara-luuk-kuraatoritoo-puhul-on-minu-jaoks-oluline-hoida-tasakaalu * https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse * https://www.err.ee/1608541240/eliis-lelov-keelt-ei-pea-puuris-hoidma * https://kultuur.err.ee/1608546028/tiit-terik-teater-pole-ainult-mangupaik-vaid-see-on-ka-pelgupaik * https://kultuur.err.ee/1608545962/alar-karis-kunst-tasandab-vaimsed-puudujaagid-ja-annab-meile-inimlikud-ideaalid * https://kultuur.err.ee/1608544453/teatripaeva-gala-lavastaja-ullar-saaremae-kriisiaeg-andis-hea-sisse-valja-hingamise-voimaluse * https://kultuur.err.ee/1608545968/steven-hristo-evestus-ka-teatris-tuleb-vaadata-otsa-uhiskonna-madapaisetele * https://kultuur.err.ee/1608546040/keiu-virro-kriitika-ei-saagi-alati-koigile-lopuni-meeldida * https://kultuur.err.ee/1608546412/ivar-pollu-teater-loob-illusiooni-ja-tuhistab-seda * https://kultuur.err.ee/1608546577/kulliki-saldre-motleme-liiga-vahe-enda-vastutusele-elu-ees * https://kultuur.err.ee/1608546529/liisa-saaremael-puuan-labi-oma-loomingu-kaoses-korda-luua * https://kultuur.err.ee/1608547066/andri-luup-kallite-asjade-vaartus-selgubki-sageli-siis-kui-neist-ilma-oleme-jaanud * https://sport.err.ee/1608546700/spordimaailma-ohvitserid-libisevad-sadulast * https://www.err.ee/1608312113/juhan-parts-uks-oudsemaid-asju-on-igav-poliitika * https://kultuur.err.ee/1608312353/suri-keraamik-jutta-matvei * https://www.err.ee/1608312026/joks-presidendi-institutsioon-saab-loogi-soltumata-sellest-kes-seda-taitma-hakkab * https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks * https://www.err.ee/1608311198/karis-eesti-tulevikule-on-oluline-tark-ja-haritud-rahvas * https://www.err.ee/1608312059/anton-aleksejev-talibani-oht-ei-ole-ainult-sojaline-vaid-ka-ideoloogiline * https://novaator.err.ee/1608310835/lugemishuvi-on-tekstimoistmise-voti * https://opleht.ee/2021/04/kuidas-opetada-lapsi-teksti-moistma/ * https://www.err.ee/1608310679/johanna-maarja-tiik-mis-on-eesti-huvi-kliimapoliitikas * https://kultuur.err.ee/1608545242/kunstiamps-psuhhedeelne-louna-eesti * https://www.clashmusic.com/features/in-conversation-laurie-anderson * https://pl.wikipedia.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://pl.wikiquote.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://www.err.ee/1102266/poim-kama-pole-edukat-digiriiki-ilma-digiomavalitsusteta * https://epl.delfi.ee/artikkel/93587295/kohalik-tegija-poim-kama-ka-aastaid-parast-haldusreformi-ei-suuda-linn-ja-maa-uhist-keelt-leida * https://www.err.ee/1135550/poim-kama-rikas-vald-vaene-vald * https://www.err.ee/1160231/keit-parts-keskmise-inimese-fenomen-ehk-ligipaasetavusest * https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab * https://poets.org/poem/if-you-knew Ellen Bass * https://poets.org/poem/never-enough-living Léonie Adams * https://diplomaatia.ee/autor/maria-malksoo/ * https://diplomaatia.ee/eesti-valispoliitika-malupoliitilisest-horisondist/ * https://diplomaatia.ee/balti-maluofensiivi-esileedi/ * https://www.err.ee/887673/malksoo-valeinfo-ja-infooperatsioonid-toovad-kaasa-paranoilisema-ohkkonna * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimene-maailmasoda-maelestuste-kaleidoskoobis/ Maria Mälksoo: Vaira Vike-Freiberga * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-09-10-17-13-24/ Erkki Bahovski: Valdur Mikita * https://kultuur.err.ee/1608300234/sildna-tana-ongi-reaalsus-see-et-kaheksa-tunniga-peab-uued-peaesinejad-leidma * https://kultuur.err.ee/1608299994/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-rein-raud-ja-lembit-uustulnd * https://opleht.ee/2019/09/keelekaste-algus/ * https://kjt.ee/2021/08/heebrea-piibli-teaduse-kohast-tanapaeva-religiooniuuringutes/ * https://kjt.ee/2021/07/asjade-evangeelium-iv-osa/ Liisa Maria Murdvee * https://kjt.ee/2021/06/intervjuu-luterliku-maailmaliidu-peasekretariks-valitud-op-anne-burghardtiga/ * https://www.looming.ee/arhiiv/maed/ Lilli Luuk * https://www.looming.ee/arhiiv/ma-olen-minu-oed/ Øyvind Rangøy: Anna Kaare * https://www.looming.ee/arhiiv/proosast-ulevaatlikult/ Janek Kraavi * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-66/ Maarja Pärtna * https://www.looming.ee/arhiiv/artiklivalimikuga-aega-loodimas/ Kaia Sisask: Triinu Pakk * https://www.looming.ee/arhiiv/andrus-kivirahk-ja-muut-lambanahas/ Neeme Näripä * https://www.looming.ee/arhiiv/kes-ohverdatakse/ Mart Velsker: Natalja Nekramatnaja * https://www.looming.ee/arhiiv/arevalt-rahulik/ Mart Velsker * https://www.looming.ee/arhiiv/jalle-paar-sammukest-jaan-krossi-uurimise-teel/ Cornelius Hasselblatt * https://www.looming.ee/arhiiv/lohnu-sonu-ja-hambaid-tais-ruum/ Triin Paja * https://www.looming.ee/arhiiv/kirjanik-loeb-elo-viiding/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/rohkem-palve-kui-jutustus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kutsun-ules-keelerindel-soda-lopetama/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ainult-meeskooride-laulupidu/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jatkusuutlikkus-viib-hukatusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/karsitusega-pillimeister-kaugele-ei-joua/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/miks-on-muusika/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuur-on-labiraakimiste-kunst/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maailm-nagu-vaalaluust-ihutud-korsett/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-22/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kohkluste-kiuste/ * PIRET KARRO [https://www.vikerkaar.ee/archives/23581 Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid] Vikerkaar, oktoober 2018 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/siirdemeditsiin-on-kuulutatud-laebimurdealaks/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkonnareostuse-vahkkasvajate-ja-mikrobioomi-seosed-looduses/ Mari-Ann Lind * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pealelend-sulev-koks-3/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sellest-eestis-peret-planeerides-ei-m-elda/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kohumikroobid-ja-nende-moju-inimese-meeleolule-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/nemad-ongi-leegion/ Sirgi Saar * https://www.err.ee/1608278862/anni-raie-uued-rohealgatused-vajavad-tuge Anni Raie * https://www.err.ee/1608282711/karin-paulus-maasikasoomise-kiituseks * https://www.err.ee/1608284478/marian-vosumets-kunst-ja-voim-uhe-katuse-all * https://www.err.ee/1608288228/karin-bachmann-unustatud-vana-vahemuse-uus-tulemine * https://www.err.ee/1608291858/siiri-alberg-valikuist-ja-vabadusest * https://www.err.ee/1608297252/elo-kiivet-suveruumi-valimaaraja * https://kultuur.err.ee/1608304302/arvustus-kuidas-saada-eksistentsialist-ploomipuu-otsast-alla * https://kultuur.err.ee/1608305097/kristjan-jarvi-no-p-on-mind-vaga-palju-mojutanud * https://www.err.ee/1608303153/hiina-noudis-leedult-taiwani-tunnustamise-eest-saadiku-tagasikutsumist * https://www.err.ee/1608304257/times-hiina-loodud-olematu-teadlane-levitas-laborilekkest-libauudiseid * https://www.err.ee/1608304350/navalnoile-esitati-uus-suudistus-mis-voib-tema-vangistust-pikendada * https://kultuur.err.ee/1608304548/eesti-poldude-vahel-vandatakse-serbia-populaarseimat-teleseriaali * http://web.archive.org/web/20160126184414/https://abcnews.go.com/US/monica-lewinsky-bullying-victims-dont-suffer-silence/story?id=34139687 * https://web.archive.org/web/20141022080457/http://www.cnn.com/2014/10/20/politics/lewinsky-cyber-bullying/index.html * https://web.archive.org/web/20141021225914if_/http://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2014/10/20/monica-lewinsky-speaks-its-my-mission-to-end-cyberbullying/ * https://www.huffpost.com/entry/monica-lewinsky-stepping-up-speaking-out_b_59db722fe4b0cf2548b338f2 * https://www.vanityfair.com/news/2018/02/monica-lewinsky-in-the-age-of-metoo * https://web.archive.org/web/20070501061943/http://www.usatoday.com/life/books/news/2004-06-25-lewinsky-clinton_x.htm * https://web.archive.org/web/20150617062442/http://www.independent.co.uk/news/people/monica-lewinsky-joins-antibullying-group-bystander-revolution-says-she-wants-to-help-other-victims-of-the-shame-game-survive-10308313.html * https://www.bbc.com/news/technology-31976567 * https://web.archive.org/web/20150319224903/http://www.nytimes.com/2015/03/22/style/monica-lewinsky-is-back-but-this-time-its-on-her-terms.html * https://sport.err.ee/1608553099/ilves-olumpiast-sellist-emotsionaalset-raskust-spordis-lihtsalt-ei-koge * https://sport.err.ee/1608553162/avo-keel-ilma-voitluslikkuseta-pole-meil-midagi-vastu-panna-voi-edu-loota * https://kultuur.err.ee/1608553168/kai-vare-oma-debuutromaanist-lugesin-internetist-soovitusi-kuidas-krimkat-kirjutada * https://kultuur.postimees.ee/7459160/linda-madalik-pustoliga-paugutamise-asemel-mangiksin-parema-meelega-viiulit * https://kultuur.postimees.ee/7475857/kaisus-olemise-kiituseks Johanna Jolen Kuzmenko, kriitik: Marta Vaariku näitusest * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66091886/ehinitega-kasvamise-vabadust-ja-piire-otsimas-video Kristiina Ehin, Ly Seppel * https://kultuur.err.ee/1608531454/joosep-susi-etteutlus-on-omamoodi-paranoiline-ja-natukene-lollakas-nahtus * https://lithub.com/poet-artist-sex-symbol-of-mexicos-avant-garde-rediscovering-nahui-olin/ ** https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n ** https://en.wikipedia.org/wiki/Nahui_Ollin * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gallen-Kallela,_Iso_hauki.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Winslow_Homer_-_Pike,_Lake_St._John_(1897).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Auguste_Charpentier_-_Harengs_ayant_servi_%C3%A0_l%27alimentation_pendant_le_si%C3%A8ge_de_Paris_-_P1405_-_Mus%C3%A9e_Carnavalet.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Deux_harengs_1889_V_Van_Gogh_(1).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_from_Estonia * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paul_Burman_Estonian_Kunst.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gerard_David_-_Madonna_and_Child_with_the_Milk_Soup_-_Google_Art_Project.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_of_meats * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Potatoes_in_art * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Simberg,_Perunatytt%C3%B6.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hugo_Simberg_-_Potato_Girl.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heinrich_Tiidermann_-_P%C3%B5hja-Eesti_neiu_vikatiga.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKMB1704_Kristjan_Raud.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maastik_V%C3%B5rumaalt,_Konrad_M%C3%A4gi,_TKM_TR_12428_M_2658.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0379M.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0844A_August_Roosileht_--_Kalevipoeg_P%C3%B5rgu_v%C3%A4ravas.tif * https://kultuur.err.ee/1608553243/arvustus-lotman-semiootilise-tahenduse-otsimise-hasart * https://kultuur.err.ee/1608553237/sisearhitekt-tarmo-piirimets-kunstihoone-voiks-olla-hasti-mitmekulgselt-kasutatav * https://novaator.err.ee/1608271035/raport-enamiku-eesti-ulukiliikide-kasi-kaib-hasti * https://kultuur.err.ee/1608246852/arvustus-talupojad-tantsivad-prillid-ees-kui-eestluse-varvikas-ajalugu * https://www.err.ee/1608247167/liis-ehrminger-alahinnatud-elulised-oskused * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voitlus-tahenduse-parast/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42268/pukk_johanna_ba_2014.pdf "Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal" * https://kultuur.err.ee/1608556144/arvustus-leitud-kirjaniku-hing * https://www.err.ee/1608557392/karin-kruup-kriiside-ajal-vajame-kogukonda * https://opleht.ee/2022/04/kui-konflikt-hiilib-klassiruumi-kultuuride-konfliktid-ja-nende-lahendamine/ Kätlin Kuldmaa * https://opleht.ee/2022/04/mari-liis-lill-dokumentaalteatri-teemad-kasvavad-valja-elust-enesest/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/nutikas-kohanemine-kui-sotsiaalne-innovatsioon/ * https://kultuur.err.ee/1608586669/erm-i-teadusdirektor-pille-runnel-euroopa-teadusmuuseumid-ei-alahinda-kulastajaid * https://kultuur.err.ee/1608586243/urmas-vadi-ei-usu-kohustuslikku-kirjandusse-inimestel-voiks-olla-oma-autor * https://novaator.err.ee/1608585919/huumoriuurijad-lemmikloomaga-esinev-poliitik-riskib-naerualuseks-jaada * https://menu.err.ee/1608585994/koolipsuhholoog-kristi-feldman-vanemate-ootused-on-korged-ja-unustatakse-inimlikkus * https://www.err.ee/1608585910/eva-maria-liimets-peaksime-vaba-ajakirjanduse-tahtsusele-osutama-iga-paev * https://menu.err.ee/1608585550/puustusmaa-valgevene-kolleegid-ei-saanud-uldse-aru-et-minsk-on-hoopis-lasnamael-filmitud * https://sport.err.ee/1608585556/eesti-esinumber-o-sullivanist-miks-ta-ei-peaks-nii-mangima-ka-50-aastasena * https://novaator.err.ee/1608585604/arheoloogid-uurivad-saaremaa-maalinnade-saladusi * https://sport.err.ee/1608585622/sveitsi-meistriks-tulnud-mets-seda-perioodi-tuleb-nautida-tunne-on-voimas * https://menu.err.ee/1608586144/mihkel-kangur-tulevikus-voib-olla-kuni-miljard-kliimapogenikku * https://www.err.ee/1608586018/signe-riisalo-inimeste-heaolu-peab-kasvama-olenemata-maailmas-toimuvast * https://www.politico.com/news/2022/05/02/supreme-court-abortion-draft-opinion-00029473 * https://menu.err.ee/1608584860/eneli-kager-eestis-lopeb-aprikoosipuude-kandeiga-20-25-eluaasta-juures * https://sport.err.ee/1608584884/terviseradade-uus-juht-riigitasandil-tuleks-teha-uhiskondlik-kokkulepe * https://novaator.err.ee/1608584842/sonavabaduse-automaatne-piiramine-soosib-autokraate * https://kultuur.err.ee/1608584695/kultuuriminister-vabakutseliste-loovisikute-oiglane-toetus-on-prioriteet * https://kultuur.err.ee/1608584257/andres-sutevaka-isikunaituse-fookuses-on-kunstniku-muutumine * https://kultuur.err.ee/1608584272/mutso-linna-inimsobralikkuse-maarab-see-kui-kaua-saab-seal-hakkama-vohivoora-ja-rahatuna * https://kultuur.err.ee/1608584026/agnes-aljas-kliimakriis-ja-roheteemad-muuseumis * https://kultuur.err.ee/1608584014/siim-raie-inimestel-on-kunsti-vaja * https://menu.err.ee/1608583819/tiina-saar-veelmaa-teadusuuringud-naitavad-et-teeme-11-karjaari-elu-jooksul * https://kultuur.err.ee/1608584005/anne-erm-koik-muutub-seega-ka-jazz-ei-saa-jaada-muutumatuks * https://kultuur.err.ee/1608583840/dee-dee-bridgewater-aretha-franklin-on-mulle-nii-tahtis-ja-ma-ei-tea-miks * https://kultuur.err.ee/1608585073/diana-tamane-mu-pere-on-nagu-vaike-uhiskond-mis-on-mulle-kattesaadav * https://kultuur.err.ee/1608585181/erm-i-taiskasvanuhariduse-koordinaator-kogukondi-kaasav-muuseum-loob-heaolutunde * https://sport.err.ee/1608585145/norra-olumpiakeskust-kulastanud-fusioterapeut-edu-taga-ei-ole-raha-vaid-koostoo * https://kultuur.err.ee/1608584812/ardo-ran-varres-draama-on-tinglik-aga-ooper-on-hupertinglik * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96519729/eesti-suurim-koogiviljakasvataja-sagro-lopetas-tegevuse * https://arvamus.postimees.ee/7511902/jaak-kilmi-tegi-filmi * https://www.theguardian.com/science/2021/oct/20/jane-goodall-on-fires-floods-frugality-and-the-good-fight-people-have-to-change-from-within * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/teater_muusika_kino_2000_07_0001.pdf * https://www.err.ee/1608565138/ellen-valter-toronto-uus-eesti-maja-sumboliseerib-meie-avatust * https://sport.err.ee/1608566341/jurgen-rooba-meil-on-meeskond-kes-suuteline-koiki-voitma * https://www.err.ee/1608577933/merlin-liis-toomela-uudisteportaalid-kui-uued-kohtusaalid * https://kultuur.err.ee/1608577609/kirjandusfestivalil-headread-esinevad-teiste-seas-herve-le-tellier-ja-antti-tuomainen * https://kultuur.err.ee/1608577987/kontserdiarvustus-noor-olla-on-kevadet-rinna-sees-kanda * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/loovuuringute-doktorantuuri-ja-audiovisuaalkunsti-voimalused-ja-vastutus/ Elen Lotman, intervjuu * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/saa-ise-kah-nii-vanaks/ SIRLE SALMISTU * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/suured-siirded-ehk-kuidas-toostusuhiskonda-tema-enda-kaest-paasta/ LAUR KANGER * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kureerimise-poliitiline-potentsiaal-kriisiajal/ Liisa Kaljula, Anu Allas, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/autoripositsioon-ja-selle-sonastamise-vajalikkus/ Piret Karro, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kirst-tordil/ MARIS JOHANNES * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ilmar-trulli-veereb-kartul-pollu-veerel/ JÜRI KOLK * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/andmise-puhitsus/ MEETA MOROZOV * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/haprust-mitte-peletada/ MERLIN KIRIKAL * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/koik-see-on-elu-osa/ LIIS RULL * https://kultuur.err.ee/1608583924/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-mirjam-parve * https://kultuur.err.ee/1608583933/arvustus-mustrastas-haavatud-sulelised-sumbolistlikus-linnupuuris * https://novaator.err.ee/1608583903/osoon-uurib-kuidas-saab-puhas-joogivesi-meie-kraanidesse * https://kultuur.err.ee/1608583828/kristiina-alliksaar-eesti-vajab-kvaliteetset-kultuurijuhtimist * https://www.err.ee/1608583780/euroopa-komisjon-lukkas-leedu-erameedia-kaebuse-tagasi * https://novaator.err.ee/1608583777/uhe-minuti-loeng-mida-tahendab-hariduse-dekoloniseerimine * https://novaator.err.ee/1608583732/jutt-paabeli-tornist-oli-oma-ajast-aastatuhandete-vorra-ees * https://novaator.err.ee/1608583606/primatoloog-frans-de-waal-soo-tuhistamise-asemel-tuleb-tegeleda-ebavordsusega * https://menu.err.ee/1608583237/kadri-valner-iga-inimene-vaarib-veidrusi-kuni-ta-ei-hairi-teisi * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ellujaamisstrateegiad-autoritaarsuse-kursil-euroopas/ * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19910628.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 26, 28 juuni 1991 * https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKakadeemia202004.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Akadeemia aprill 2020 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kui-me-ei-raagi-armastusest-pole-see-riik-mulle/ * http://poliitikalabor.ee/artiklid/arvamus/laura-vilbiks-uks-nagemus-globaalsest-oiglusest/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48553/soonberg_maarja.pdf Maarja Soonberg LINDA HOGANI “PÄIKESETORMID”: ÖKOFEMINISTLIK ANALÜÜS Magistritöö 2015 * https://epl.delfi.ee/artikkel/79845910/anna-maria-penu-nagime-et-voim-hindab-maha-vaikimist-ja-rohutu-alistumist * https://kultuur.err.ee/588015/egge-kulbok-lattik-solidaarsus-muut-voi-vajadus * https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/ariadne_long.pdf 1/2, 2015 * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82322392/kuidas-saada-edukaks-luisa-roivas-anu-saagim-kriss-soonik-ja-teised-eesti-staarid-annavad-karjaarinou * https://jhiblog.org/2022/04/20/a-very-english-story-the-transition-between-feudalism-and-capitalism-in-merrie-olde-englande/ * https://jhiblog.org/2022/04/18/history-as-practical-aesthesis-an-interview-with-d-graham-burnett/ * https://jhiblog.org/2022/04/29/april-reading-recommendations-3/ * https://jhiblog.org/2022/04/25/trans-intellectual-history-a-methodologico-liberation-manifesto/ * https://jhiblog.org/2022/04/27/laboratory-life-juri-lotman-on-scientific-revolutions/ * https://www.npr.org/transcripts/1034751793?t=1650881049778 'Poet Warrior' Joy Harjo Wants Native Peoples To Be Seen As Human, NPR, September 7, 2021 * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson * https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson * https://et.wikipedia.org/wiki/Loodus_(Ralph_Waldo_Emersoni_essee) * https://et.wikipedia.org/wiki/Ralph_Waldo_Emerson * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Conduct_of_Life#Fate * https://en.wikipedia.org/wiki/Double_consciousness * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Sport_of_the_Gods * https://en.wikipedia.org/wiki/We_Wear_the_Mask * https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Laurence_Dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/paul-laurence-dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/nikki-giovanni * https://bookriot.com/most-famous-poems/ * https://www.loc.gov/programs/poetry-and-literature/poet-laureate/poet-laureate-projects/poetry-180/all-poems/ * https://lithub.com/the-32-most-iconic-poems-in-the-english-language/ * https://www.poetryfoundation.org/poems/48985/phenomenal-woman * https://antigravitymagazine.com/column/poetry-4/ * https://poets.org/poem/refuge-1 Jackie Wang * https://www.bookfinder.com/search/?ref=sre&lang=en&mode=basic&destination=ee&new_used=%2A&currency=USD&title=The%20Sunflower%20Cast%20a%20Spell%20to%20Save%20Us&st=sr&ac=qr * https://poets.org/poem/life-place-where-its-forbidden-live * https://poets.org/poem/masochism-knees * https://poets.org/poet/jackie-wang * file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20poliitika/Jackie%20Wang/(Intervention%20Series%2021)%20Jackie%20Wang%20-%20Carceral%20Capitalism-Semiotext(e)%20(2018).pdf * https://entropymag.org/you-make-me-feel-2-jackie-wang/ * https://www.wikidata.org/wiki/Q6046166 * https://blog.bestamericanpoetry.com/the_best_american_poetry/2015/04/10-poets-for-the-revolution-by-christopher-soto.html * https://poets.org/text/poets-laureate-fellows-interview-luisa-igloria * https://poets.org/poem/ode-tired-bumblebees-who-fall-asleep-inside-flowers-pollen-their-butts * https://poets.org/poet/luisa-igloria * https://en.wikipedia.org/wiki/Luisa_Igloria * https://diggingpress.com/2021/04/28/walter-benjamins-warning-alina-stefanescu/ * https://diggingpress.com/poetry-series-april_2021/ * https://www.google.com/search?q=Helene+Cixous%2C+Three+Steps+on+the+Ladder+of+Writing&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/To%CC%83lkijaHa%CC%88a%CC%88l_II.pdf * https://menu.err.ee/1608560167/randur-artur-vorontsov-vaikselt-on-tekkimas-vajadus-stabiilsuse-jarele * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maailm-kui-arm-ja-surm/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hobi-kaassoltuvuses/ * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7495709/stepan-karja-kuulsus-kohustab-meid-suurelt-motlema * https://tartu.postimees.ee/7495701/teadlased-votsid-ahvena-luubi-alla * https://tartu.postimees.ee/7495708/olumpiavoit-ei-ole-toonud-vehklemishuviliste-plahvatuslikku-kasvu-lootust-annab-uue-saali-tulek * https://tartu.postimees.ee/7495715/reedene-room-olletehase-juht-puhkab-koigepealt-aasta-ning-alles-siis-motleb-mis-edasi * https://leht.postimees.ee/7495632/ulo-vihma-sojapogenike-toitmine-unustati-sootuks-ara (lugu on ära kaotatud) * https://tervis.postimees.ee/7496086/ossinovski-meeste-tervise-ebavordsus-tuleb-suurest-sotsiaalsest-ebavordsusest * https://kultuur.postimees.ee/7495811/kultuur-kui-on-vaja-parukas-pahe-panna-siis-pole-muusika-ajatu * https://kultuur.err.ee/1608559060/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-soome-krimkast-norra-koomiksini * https://kultuur.postimees.ee/7494885/kultuur-peeter-mudisti-suureparane-naitus-postimehe-majas * https://arvamus.postimees.ee/7494685/keskkond-rein-kuresoo-kevad-saabub-koigele-vaatamata * https://arvamus.postimees.ee/7494695/keskkond-karl-adami-linnud-kuulutavad-kevadet * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juuresoleku-joud/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/uppumine-ilusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/v-rtsi-v-gi/ India ookean ** https://novaator.err.ee/881113/rahvarahutused-hoiavad-eesti-teadlasi-india-ookeani-saarel-loksus India ookean * https://novaator.err.ee/1157563/polaar-ja-maestikujaa-sulades-soojeneks-maailm-tublisti Põhja-Jäämeri ** https://novaator.err.ee/1608238245/arktika-merejaa-sulab-varem-arvatust-kaks-korda-kiiremini ** https://novaator.err.ee/1608071881/arktika-mikroplast-parineb-suuresti-riietest ** https://www.err.ee/637697/mihkelsoni-hinnangul-voidab-eesti-transiit-kliima-soojenemisest ** https://novaator.err.ee/1081070/uuring-pohja-jaameri-jaab-sajandi-keskpaigaks-suviti-jaata ** https://novaator.err.ee/1608129274/pohja-jaameri-vois-kunagi-olla-mage ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/soome-ugri-kulm/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ksnes-seiklusjanust/ ** https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/elu-tundras-ja-pohja-jaeaemere-aeaeres-eesti-kunstiakadeemia-soome-ugri-uurimisreiside-fotod-muenchenis/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kliimamuutused-ja-meie/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/film/unistuste-meistrid-ja-viis-pluss-ueks-elementi/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/unistusest-lahutas-vaid-v-in/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tants-mammuti-umber/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/emakese-maa-seedekulglas/ Põhja-Jäämeri * https://novaator.err.ee/1608562453/hubriidtoo-populaarsus-voib-viia-koosolekulaua-valjasuremiseni * https://novaator.err.ee/1608562714/aasta-lind-metskurvits-naitas-keskaegsel-toidulaual-pererahva-joukust * https://kultuur.err.ee/1608562903/muba-juht-timo-steiner-hoone-peamine-wow-efekt-on-kuus-suurt-saali * https://menu.err.ee/1608563119/ester-kuntu-olen-tanulik-toode-eest-mis-nouavad-sugavale-minemist * https://tartu.postimees.ee/7490422/reedene-room-kulliki-saldre-peegeldab-loviisas-iseennast * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7497468/nadala-starter-abakhani-akende-moelooming-noor-noelad-ja-kangas-mida-loigata-ei-tohi * https://www.ypsilon.ee/7496336/seks-ja-linn-miks-mulle-koolis-ei-opetatud-eesti-feminismist * https://arvamus.postimees.ee/7495728/ajalugu-kuidas-napoleon-moskvas-kais * https://arvamus.postimees.ee/7497369/arvamus-juri-allik-kuidas-havitada-eesti-teadust * https://kultuur.postimees.ee/7497391/kultuur-armastusest-ja-andestusest-ballettides-kratt-ja-giselle * https://investor.postimees.ee/7496546/amazon-hakkab-oma-tootajaid-tsenseerima * https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed * https://teadus.postimees.ee/7497284/intervjuu-andi-hektoriga-maailma-vapustab-ulekaaluliseks-saanud-osake * https://menu.err.ee/1608561667/kristjan-karis-kui-isa-midagi-ei-oelnud-teadsime-et-jama-on-kaelas * https://kultuur.err.ee/1608561706/hans-christian-aavik-nielseni-konkursist-paremat-atmosfaari-ma-pole-kohanudki * https://kultuur.err.ee/1608561778/olle-mirme-apteeker-melchiorist-selge-on-see-et-me-ei-saa-teha-dokfilmi * https://sport.err.ee/1608561592/kristjan-kalkun-hokikultuur-ja-meie-etniline-parand * https://kultuur.err.ee/1608561361/egle-heinsar-miks-lugeda-raamatuid * https://kultuur.err.ee/1608561370/sten-lassmann-puudub-tegevusplaan-eesti-muusikaparandiga-tegelemiseks * https://kultuur.err.ee/1608561619/mutso-aeg-on-kups-et-panna-alus-uuele-senisest-kestlikumale-eluviisile * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68995723/milleks-on-vaja-naisajalugu * https://lithub.com/how-to-resist-late-stage-capitalism-and-other-lessons-from-charlottes-web/ * https://www.europeana.eu/en/blog/audre-lorde-james-baldwin-and-astrid-roemer * https://poets.org/poem/life-2 * https://www.cbc.ca/music/how-angela-hewitt-gets-the-most-out-of-her-recording-sessions-1.6333981 * https://www.klasikaplus.cz/rozhovor-2/item/6300-angela-hewitt-s-bachem-jsme-dobri-pratele * https://lithub.com/was-george-eliot-wrong-to-think-books-could-make-people-better/ * https://lithub.com/the-real-life-heroines-of-an-outrageous-era-a-gilded-age-reading-list/ * https://lithub.com/everything-you-think-you-know-about-chekhov-is-wrong/ * https://www.nlib.ee/et/uudised/digiriiulile-v%C3%B5ib-j%C3%B5uda-%C3%BCha-rohkem-unustatud-lugemishitte * https://lithub.com/taking-the-ick-out-of-sick-lit-a-reading-list/ * https://www.theguardian.com/books/2021/feb/17/ts-eliot-winner-bhanu-kapil-its-hard-to-study-something-by-standing-in-front-of-it * https://www.err.ee/1608134635/mari-liis-jakobson-joulupuu-ja-naistepaevalilled * https://lithub.com/jane-austens-most-widely-mocked-character-is-also-her-most-subversive/ * https://www.theguardian.com/books/booksblog/2021/feb/22/poem-of-the-week-a-grey-day-by-william-vaughn-moody * https://www.techdirt.com/2021/03/22/end-citation-as-we-know-it-i-feel-fine/ * https://culture.pl/en/artist/helena-modrzejewska-modjeska * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/abdulrazak-gurnahi-vaikused-tode-ja-ornus/ * https://loterii.blogspot.com/2022/04/marsha-mehran-granaatounasupp.html?m=1 * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naised-ei-oska-enam-luuletada/ * https://lithub.com/how-do-you-keep-a-novel-alive-when-it-keeps-trying-to-die/ * https://poets.org/poem/song-second-april * https://www.telegraph.co.uk/books/what-to-read/discover-greatest-writer-sex-english-language/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/96336029/lydia-koidula-portree-joudis-kummalisel-kombel-itaalias-malestusmargile * https://arvamus.postimees.ee/7515411/maarja-pild-kas-ajakirjanike-trahvimise-oigust-on-uldse-vaja * https://arvamus.postimees.ee/7515409/tonu-kurissoo-vihmaussideta-pole-viljakat-mulda * https://arvamus.postimees.ee/7515537/rein-kuresoo-ei-mullast-sul-olegi-enam-suurt-lugu * https://naine.postimees.ee/7517200/emade-lood-alles-emaks-saamine-vedas-mind-rularampidele-ja-seitsmemeetrisesse-huppetorni * https://tmw.postimees.ee/7514605/estyr-miski-ei-uleta-publikut-kes-soovib-artistiga-suhelda * https://arvamus.postimees.ee/7516418/ak-fookus-anestesioloog-iga-uksiku-uldnarkoosi-moju-on-sama-kordumatu-nagu-lennukisoit * https://arvamus.postimees.ee/7517303/tarmo-soomere-tapne-ja-selge-keel-on-teadusliku-motlemise-alus * https://arvamus.postimees.ee/7515540/tanel-vahter-seente-abita-jaaks-polluvili-kangu * https://arvamus.postimees.ee/7517793/president-alar-karis-kui-saaksin-annaksin-praegu-aasta-ema-tiitli-koikidele-emadele * https://elu24.postimees.ee/7517767/kolme-lapse-ema-sandra-roost-on-olnud-paris-mitmeid-hetki-kui-murdun-ja-tunnen-et-lihtsalt-enam-ei-jaksa * https://arvamus.postimees.ee/7516403/ak-fookus-labimurre-aju-uuringutes-voi-siiski-mitte * https://www.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://teadus.postimees.ee/7516366/5-naist-kelle-teadussaavutused-on-kirjutatud-meeste-nimele * https://lithub.com/the-case-for-teaching-depressing-books/ * https://poets.org/poem/big-dawn * https://god.dailydot.com/great-resignation-american-dream/ * https://publicdomainreview.org/essay/o-excellent-air-bag-humphry-davy-and-nitrous-oxide * https://medium.com/@merlis.nogene/ajakirjandus-ja-%C3%B5iguskaitse-stseenid-%C3%BChest-abielust-da8cc8cdc516 * https://poets.org/poem/battlegrounds * https://lithub.com/how-to-fictionalize-new-technology-even-as-its-constantly-changing/ * https://lithub.com/how-the-book-industry-turns-its-own-racism-into-a-marketable-product/ * https://lithub.com/15-great-books-that-speak-to-the-lives-of-middle-aged-women/ * https://whoseknowledge.org/resource/dti-structured-data-report/ * https://poets.org/poem/hymn-time * https://muusikaelu.ee/klassikust-huligaan-kristiina-rokashevich/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96563525/fotod-ja-video-olime-orgasmilisest-maailmast-nii-vaimustuses-et-polnud-muud-varianti-kui-kohe-kliitori-kallale-minna-eestlannad-avasid-uhe-tootega-sekspoe * https://poets.org/poem/signals * https://poets.org/poem/hours-days-years-unmoor-their-orbits * https://www.gocomics.com/frazz/2022/05/08 * https://kultuur.postimees.ee/7516762/tartu-kunstimajas-avatakse-kolm-uut-naitust * https://arvamus.postimees.ee/7512152/valter-lang-isamaa-on-hadaohus-meie-ajalugu-havitatakse * https://novaator.err.ee/1608591403/tarkvaratootjate-suur-kolmik-tahab-saata-salasonad-ajaloo-prugikasti * https://menu.err.ee/1608590857/riina-uibo-toomas-jai-alati-iseendaks * https://arvamus.postimees.ee/7517927/urve-laanemets-kelle-fookuses-peaks-olema-opetajate-leht * https://culture.pl/pl/artykul/czy-mickiewicz-wymyslil-internet * ==Sõjaaegne== * https://www.err.ee/1608517466/kristi-raik-ukrainale-tuleb-anda-el-i-kandidaatriigi-staatus * https://menu.err.ee/1608522539/oleg-gross-too-on-uks-parimaid-asju-millega-inimene-saab-end-tasakaalus-hoida * https://www.err.ee/1608520499/alexander-lott-vene-agressioon-ja-mere-soja-oigus * https://www.err.ee/1608518864/astrid-kannel-see-pogenikelaine-on-taiesti-teistsugune * https://www.err.ee/1608519059/deripaska-venemaad-ootab-ees-julmim-kriis * https://www.err.ee/1608518075/pealtnagija-kuidas-alternatiivtegelased-uleoo-moskva-meelseks-muutusid * https://kultuur.err.ee/1608522026/juri-luik-venemaa-kultuurielu-on-olnud-alati-uks-osa-sealsest-poliitilisest-elust * https://www.err.ee/1608520823/venemaal-trukitud-raamatud-jaavad-eesti-kaupluste-lettidele-edasi * https://kultuur.err.ee/1608521102/tauno-vahteri-soovitused-ukraina-kirjandusest-gogol-kurkov-lewycka-jt * https://www.err.ee/1608516701/martti-kalda-maailma-muutmine-algab-vaikestest-asjadest * https://www.err.ee/1608516638/juri-saar-kuidas-kohelda-kurja * https://www.err.ee/1608516407/venemaal-elab-alaliselt-20-000-eesti-kodanikku * https://www.err.ee/1608516212/maasikas-laas-alahindas-ukraina-tahtsust-vene-imperiaalsele-motlemisele * https://kultuur.err.ee/1608516224/berk-vaher-puhastame-meediaruumi-netikommentaaridest * https://www.err.ee/1608516941/kolonelleitnant-toniste-venemaa-on-muutnud-sojakasitlust * https://www.err.ee/1608516854/meelis-oidsalu-nato-korvulukustav-vaikus * https://kultuur.err.ee/1608522554/helen-sildna-kriisides-on-kultuuri-roll-hoida-lootust * https://www.err.ee/1608515981/zelenski-tuhistas-ukraina-eest-voitlema-minna-soovivate-valismaalaste-viisanoude * https://www.err.ee/1608514784/rainer-saks-venemaa-vajab-valgevenet-et-runnata-ukrainat-lvivi-suunal * https://www.err.ee/1608515093/raul-rebane-donbassist-haagi-millal * https://www.err.ee/1608515435/helsingi-poliitik-tahab-lenini-pargi-umber-nimetada-zelenski-jargi * https://www.err.ee/1608514823/oidsalu-biden-tegi-vea-kui-utles-et-ukraina-konflikti-ei-sekkuta * https://www.err.ee/1608515165/euroopa-liit-alustab-arutelu-ukrainale-liitumisperspektiivi-andmiseks * https://www.err.ee/1608514871/ren-vark-putini-vastutusele-votmise-voimalikkusest-rahvusvahelisel-tasandil * https://www.err.ee/1608528415/saadik-loodan-et-soomlased-moistavad-et-nato-ga-liitumiseks-aega-napib * http://www.vikerkaar.ee/archives/28201 Stephen Kotkin, David Remnick, Despoodi nõrkus, märts 2022 * https://www.err.ee/1608511160/kallas-putini-haagi-tribunali-alla-saatmisest-eks-meil-tuleb-see-jutuks * https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas * https://www.err.ee/1608510995/grosberg-venemaa-sihtis-ukraina-lennuvalju-ja-laskemoonaladusid * https://www.err.ee/1608510857/eesti-suursaadik-kiievis-putini-puhul-peaks-olema-ammu-selge-et-ta-valetab * https://www.err.ee/1608511115/lauri-propagandakanalitest-sojaohutamine-on-kriminaalkorras-karistatav * https://www.err.ee/1608510836/karis-moskva-vagivaldne-hoolimatus-on-jahmatav * https://www.err.ee/1608510926/kaljurand-vaja-on-tugevamat-survet-sest-ainult-raakimisse-putin-ei-usu * https://www.err.ee/1608511100/toom-venemaad-sanktsioonidega-ei-heiduta * https://www.err.ee/1608510815/kallas-koige-hullemad-ennustused-on-taide-lainud * https://www.err.ee/1608510767/biden-putin-on-valinud-ettekavatsetud-soja * https://www.err.ee/1608510788/laanet-teeme-ettepaneku-nato-artikkel-4-rakendamiseks * https://www.err.ee/1608510875/toomas-hendrik-ilves-tanukiri-eesti-vabariigile * https://kultuur.err.ee/1608542692/maimu-berg-enam-pole-vaja-selliseid-kivinagusid-ja-mangu-machosid-nagu-putin * https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi * https://www.err.ee/1608542347/vello-loemaa-soja-kaalukeel * https://kultuur.err.ee/1608534424/sveta-grigorjeva-ma-tahan-seista-sinuga-oigel-pool-ajalugu * https://kultuur.err.ee/1608534418/heinz-valk-meil-tuleb-oppida-elama-stressi-ning-haireseisundis * https://kultuur.err.ee/1608534415/david-vseviov-pole-voimalik-elada-maailmas-kus-valitseb-hirm * https://www.err.ee/1608538831/soja-26-paev-jatkus-mariupoli-kaitsmine-kiiev-valmistus-runnakuteks * https://www.err.ee/1608539287/kaupo-meiel-tanavanime-muutmine-sodurit-ega-pogenikku-ei-aita * https://www.err.ee/1608538201/soja-25-paev-labimurre-izjumi-all-nurjus-vene-tankid-rundasid-hooldekodu * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://eestielu.com/en/life/126-notebook-markmik/12668-maerkmik-lydia-ja-lesja * https://www.err.ee/1608548599/mihkelson-neutraliteet-venemaa-naabruses-on-kutse-sojale * https://www.err.ee/1608548275/marran-putin-valdib-viimase-voimaluseni-kohtumist-zelenskiga * https://www.err.ee/1608548551/err-ukrainas-inimesed-siin-ei-uskunud-et-soda-tuleb-neile-koju * https://www.err.ee/1608548221/stoicescu-ukrainal-oleks-praegu-ennatlik-teha-venemaale-jareleandmisi * https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus * https://kultuur.err.ee/1608547504/andrei-liimets-haldjate-maailm-ja-piinlik-palagan-teatriauhindadel * https://www.err.ee/1608545875/paavst-peatage-ukraina-soda-enne-kui-see-puhib-inimese-ajaloost * https://sport.err.ee/1608545743/robert-rooba-viimane-sonum-kohalikelt-oli-et-khl-i-ei-pruugi-uuel-hooajal-olemas-olla * https://sport.err.ee/1608545893/vesik-ei-kujuta-ette-mis-juhtuks-kui-jatkaksin-vene-poiste-treenimist * https://menu.err.ee/1608547075/surzikova-teeb-dokfilmi-ukraina-pogenikest-mind-huvitas-inimlik-kusimus * https://www.err.ee/1608546352/peaprokuror-venemaa-riigipea-suhtes-on-pohjust-kriminaalmenetlus-labi-viia * https://www.err.ee/1608546310/agressioonisumboleid-keelav-eelnou-voib-jouda-riigikogusse-jargmisel-nadalal * https://www.err.ee/1608546808/novaja-gazeta-peatab-tegevuse * https://www.err.ee/1608547537/vello-loemaa-puust-ja-punaseks-rauast-ja-tuliseks * https://www.err.ee/1608546466/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju * https://www.err.ee/1608547132/valisilm-ukrainas-sooritatud-sojakuritegude-toendite-kogumisega-on-kiire * https://www.err.ee/1608547615/saks-ukrainale-tuleks-anda-rundavat-relvastust * https://novaator.err.ee/1608547483/google-hoiatas-oma-tolkijaid-venemaal-toe-raakimise-eest * https://www.err.ee/1608547138/terras-kuna-ukraina-sojas-on-patiseis-on-labiraakimisteks-voimalus * https://www.err.ee/1608546919/ukraina-soja-tottu-voib-tekkida-mitmel-pool-maailmas-tosine-toidukriis * https://www.err.ee/1608544060/saks-venemaal-kulub-sojaeelse-militaarvoimekuse-taastamiseks-aastaid * https://www.err.ee/1608544162/raik-tundub-et-laas-hakkab-vasima * https://www.err.ee/1608543979/psuhholoog-vene-inimestel-suutunde-tekkimiseks-peab-sundima-toeline-katastroof * https://www.err.ee/1608543871/david-vseviov-putini-tostsid-voimule-klannid-kellele-tundus-ta-ohutu * https://uk.wikiquote.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Ірина Вільде, Irõna Vilde * https://www.wikidata.org/wiki/Q4203178 Irõna Vilde * https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Irõna Vilde * https://en.wikipedia.org/wiki/Iryna_Vilde * https://novaator.err.ee/1608534904/menu-koguvad-jalgimisrakendused-kompavad-eesti-laste-privaatsuse-piire * https://www.err.ee/1608534724/ilmar-raag-see-on-eesti-ja-mitte-vene-impeerium * https://www.err.ee/1608534433/prantsusmaa-valisminister-venemaa-vaid-teeskleb-labiraakimist * https://www.err.ee/1608534358/pealtnagija-vaatas-sisse-donetski-ja-luhanski-nn-vabariikide-lahiajalukku * https://www.err.ee/1608533878/venemaa-ukrainast-voiks-saada-rootsi-sarnane-neutraalne-riik * https://www.err.ee/1608533842/vene-valisluure-juht-riigi-saatus-otsustatakse-lahipaevade-jooksul * https://www.err.ee/1608534217/putin-venemaa-oli-sunnitud-ukrainat-rundama * https://www.err.ee/1608533407/soja-21-paev-venemaa-pole-saavutanud-uhtki-strateegilist-eesmarki * https://novaator.err.ee/1608533710/kole-reaalsus-voi-meelerahu-mida-peaks-ajakirjandus-soja-puhul-naitama * https://kultuur.err.ee/1608534238/anu-raud-andis-valja-jutukogu-kirjanikuks-ma-end-vast-ei-nimeta * https://kultuur.err.ee/1608533944/argo-aadli-helene-vannarist-ta-pidas-end-ulimalt-tavaliseks-inimeseks * https://www.err.ee/1608532525/harri-tiido-kas-venemaa-on-maaratud-olema-autoritaarne * https://www.err.ee/1608532519/ilves-nato-vene-alusakt-tuleks-prugikasti-visata * https://sirp.ee/kohanemise-ilu/ei-sada-aastat-paranda-mis-soda-riknu-tunniga/ Piret Voolaid * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/west-side-story-ja-ameerika-muusikal/ JAMES THURLOW * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/palun-vabandust-linnult-et-mind-ei-olnud-seal/ NELE MARIE TIIDELEPP * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/taluoue-marvel/ JOONAS OJAP * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaugoppe-kujutamine-laustaudimeemides-huumor-kui-toimetulekuviis-ja-enesekaitsestrateegia/ PIRET VOOLAID * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/novelliauhind-2022/ PILLE-RIIN LARM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/massumeelne-renessansimees-kes-ei-talunud-sildistamist/ SIRJE HELME (Leonhard Lapin) * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/roheline-tuli-punased-jooned-ja-hallid-alad-muudatused-riiklike-uurimistoetuste-eraldamises/ ANU NOORMA * https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/usaldusvaarse-ajakirjanduse-uus-voimalus/ RAGNE KÕUTS-KLEMM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/veebruar-helis-ja-sonas/ ANITA MAASALU ** Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaan-kross-luuletolkijana/ JÜRI TALVET * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vaikekeel-kellele-ja-milleks-kas-ja-kuidas-paasta-haabuvat-keelt/ JÜRI VIIKBERG: arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park. * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/etalonmees-ja-teine-sugupool/ MIRT KRUUSMAA: Caroline Criado-Perez, Nähtamatud naised * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/monda-juhan-smuuli-mainest-soomes/ JAAN UNDUSK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/vabatahtlik-kultuuridiplomaatia/ MERLE KARRO-KALBERG: arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voimust-ja-vaimust-spordis-tulipunktis-olumpiahoki/ REIN VAHISALU * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/aga-kui-meie-kass-on-akki-venelane/ JAAK ALLIK: R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“, autor-lavastaja Julia Aug * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/vorsete-volinik/ MERLE KARRO-KALBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/sojajargsete-valikute-aeg/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kultuurisuhted-eesti-ja-venemaa-vahel-kuidas-suhtuda/ ILONA MARTSON, tõlkija; JOOSEP SUSI, kirjandusteadlane ja spordiajakirjanik; MEELIS KUBITS, Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juhataja; HELEN SILDNA, Tallinn Music Week’i ja festivali „Station Narva“ juht * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/muinsuskaitse-all-arhitektoonid/ KARIN PAULUS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/ Viinavabriku lugu * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/looduskaitse-tammsaare-park-ja-estonia-juurdeehitis/ HELDUR SANDER * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elm-ilmub-siiski/ PILLE-RIIN LARM: Annika Koppel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/viinakuradi-mahhinatsioonid-laanemerel-ehk-lugu-salapiirituseveost-kahe-ilmasoja-vahel/ TÕNIS LIIBEK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ohkab-asfalt-kuumab-linn/ MERLE KARRO-KALBERG: Mait Sepp * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/taiesti-uus-ingliskeelne-kunstiajakiri/ REET VARBLANE: Kaarin Kivirähk * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tavaparased-erijuhtumid/ KRISTA KUMBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suured-teemad-vaikeses-kirjanduses/ JAANIKA PALM * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/latlased-eestlastest-ometi-ka-milleski-ees/ ILZE TĀLBERGA * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-uksindus/ HENT KALMO * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-valispoliitika-moraalsed-argumendid/ EVA PIIRIMÄE * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mida-arvab-hiina-vene-ukraina-sojast/ MÄRT LÄÄNEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-jagamine/ AHTO LOBJAKAS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kasutagem-oma-ilusat-emakeelt-oigesti/ HELIN PUKSAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/toimetused-kus-on-teie-eetilised-pohimotted/ ENELI KINDSIKO * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/usk-ukraina-udus/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/doktorikraadiga-laohoidja/ REET VARBLANE: Fideelia-Signe Roots * https://arhiiv.err.ee/vaata/kohtumisi-ukraina-kirjanikega * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar_1986_04_0001.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19780721.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 21 juuli 1978 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19710924&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 39, 24 september 1971 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19860718.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 18 juuli 1986 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-72/ Igor Kotjuh * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-71/ Halõna Kruk * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-70/ Sergi Žadan * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-69/ Julia Musakovska * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-68/ Artem Poležaka * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-67/ Leelo Tungal * https://www.err.ee/1608547753/riho-terras-kaitsevagi-peab-saama-nii-palju-raha-kui-kusib * https://www.err.ee/1608547687/harri-tiido-emigreerumisest-venemaalt-varem-ja-praegu * https://kultuur.err.ee/1608547909/silvia-lotman-meie-korvad-ja-silmad-vajavad-looduses-olemise-tunnet * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104119/162195/page/6 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 3/2007 * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104120/162201/page/30 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 4/2007 * https://www.err.ee/1608552868/major-toomse-ukraina-nato-st-eemal-hoidmine-voib-olla-venemaa-jaoks-voit * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://www.err.ee/1608555919/enn-tupp-mis-saab-siis-kui-tuleb-uheteistkumnes * https://www.err.ee/1608586477/neeme-vali-olen-liberaalne-konservatiiv * https://www.err.ee/1608586480/kalev-stoicescu-loputu-ouduse-oudne-lopp * https://www.err.ee/1608586198/raul-rebane-mida-teha-9-mail * https://sport.err.ee/1608586117/putinile-toetust-avaldanud-suusataja-kas-te-toesti-ootasite-minult-midagi-muud * https://www.err.ee/1608585922/irpini-kulastanud-saksa-opositsiooniliider-neid-pilte-ei-saa-peast-valja * https://www.err.ee/1608585631/kadri-simson-gazprom-pole-usaldusvaarne-tarnija * https://www.err.ee/1608585634/sakkov-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-suwalki-kitsuse-probleem-leeveneks * https://kultuur.err.ee/1608586300/sildna-tallinn-music-weekil-pidanuks-tanavu-esinema-rekordarv-vene-artiste * https://sport.err.ee/1608586495/usa-kahtleb-valijeva-dopingujuhtumi-uurimise-aususes * https://www.err.ee/1608586105/mottekoda-putin-on-saastnud-varbamistest-moskva-ja-peterburi-mehi * https://www.err.ee/1608585811/soja-70-paev-kiievi-teatel-kaivad-azovstalis-agedad-lahingud-ukraina-vaed-peavad-vastu * https://www.err.ee/1608584662/soja-69-paev-zaporizzjasse-joudis-100-azovstalist-evakueeritut * https://www.err.ee/1608584659/hodges-ukraina-surub-venemaa-24-veebruari-joonele-aasta-lopuks * https://www.err.ee/1608584815/meelis-maripuu-kui-laanele-moistmine-kohale-joudis-oli-soda-ukrainas-juba * https://www.err.ee/1608584416/sulev-kannike-moldova-edasine-suund-soltub-ukrainast * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608585358/soda-ukraina-ohuruumi-parast * https://www.err.ee/1608585289/ohusoda-ukrainas-esimesed-opikogemused * https://www.err.ee/1608585019/harri-tiido-vene-fasismist-ehk-rasismist * https://www.err.ee/1608585040/kristo-heinmaa-on-privileeg-et-meil-on-antonid-ja-astridid * http://www.vikerkaar.ee/archives/28400 ANDRI KRASNJAŠTŠÕHH - Ema räägib; Pommide all, Mai, 2022 * https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96540059/intervjuu-ukraina-laulja-ivan-dorn-putinist-loodan-vaga-et-ta-sureb-peagi-ara * http://www.vikerkaar.ee/archives/28456 Maarja Kangro - Ukraina päevik I, Mai, 2022 * https://www.err.ee/1608573688/insight-vene-sojavae-sodimistraditsioonide-pikast-ajaloost * https://leht.postimees.ee/7329505/eestisse-asunud-babtsenko-tunneb-end-remarque-i-tegelasena * http://www.vikerkaar.ee/archives/28420 Kas tõesti pole ilmas süüdlasi? Aprill, 2022 - Oksana Zabužko * http://www.vikerkaar.ee/archives/28392 Joseph Conrad, 1905 * https://www.youtube.com/watch?v=41wft1daADg Guy Verhofstadt 06 April 2022 plenary speech on European Council * https://www.err.ee/1608566503/err-kiievis-ukraina-pealinn-puuab-tasapisi-normaalsusse-naasta * https://www.err.ee/1608566461/poliitikud-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-oleks-eestile-otsustav-moju * https://www.err.ee/1608566722/soja-52-paev-zelenski-sonul-on-olukord-mariupolis-vaga-keeruline * https://www.err.ee/1608576763/soja-62-paev-zelenski-ukraina-voit-on-valtimatu * https://menu.err.ee/1608577912/arun-tamm-venemaal-ei-julge-keegi-sinuga-kaasa-moelda * https://kultuur.err.ee/1608577945/kirjanik-alexander-genis-mang-paastab-maailma-sellega-et-oigustab-tema-olemasolu * https://www.err.ee/1608577837/harri-tiido-venemaa-ja-kolme-rahva-uhtsuse-idee * https://kultuur.err.ee/1608577657/teadur-kalev-stoicescu-uro-on-labi-kukkunud-see-ei-taida-oma-pohirolli * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/fasism/ TIIT HENNOSTE * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/lopparve-peeter-esimesele/ KAAREL TARAND * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608583822/kaarel-tarand-raige-vale-raadi-rannal * https://www.err.ee/1608583870/wsj-venemaa-okupatsioon-laheb-louna-ukrainas-uha-julmemaks * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/ukraina-ehitaja/ * https://kultuur.err.ee/1608560071/kristina-norman-inimesi-ei-tohi-uhiskonnast-valja-lulitada-kuna-nad-tahavad-uskuda-midagi-muud * https://kultuur.err.ee/1608560023/aivar-kulli-ajalootund-juri-vilms-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7496321/arvamus-rein-ruutsoo-miks-kaitseb-tallinna-linnapea-moskva-puiesteed * https://www.err.ee/1608557326/saksa-analuutik-soda-ukrainas-lopetas-sakslaste-jaoks-uhe-ajastu * https://www.postimees.ee/7494887/analuus-hiina-rundab-uha-teravamalt-laant-ja-natot-eesti-vaikib * https://www.postimees.ee/7494816/intervjuu-hirmutunne-ajab-taga-ka-sojapogenikke * https://arvamus.postimees.ee/7494466/arvamus-juri-kuuskemaa-pika-tanava-nime-ei-peaks-hakkama-poliitilistel-kaalutlustel-muutma * https://leht.postimees.ee/7493981/reportaaz-butsas-leitakse-iga-paev-vene-sodurite-uusi-ohvreid * https://maailm.postimees.ee/7493245/blogi-42-sojapaev-usa-butsa-veresaunas-osalenud-vaeosad-on-voimalik-tuvastada * https://maailm.postimees.ee/7494219/blogi-43-sojapaev-zelenskoi-borodjanka-having-on-butsast-palju-oudsem * https://maailm.postimees.ee/7494866/intervjuu-25-veebruarist-kutsub-nato-soome-saadikut-alatasa-laua-taha * https://www.err.ee/1608562801/meelis-oidsalu-ukski-mtu-ei-saa-olla-ukraina-soja-pudelikael * https://www.err.ee/1608562270/suursaadik-prikk-usa-abi-ukrainale-muutub-koos-soja-arenemisega * https://www.err.ee/1608562966/eesti-kultuurivarad-viiakse-ohu-korral-peitu-salajastesse-varjenditesse * https://www.err.ee/1608561562/kapo-julgeolekuohte-alahinnatakse-riigisaladuse-kaitseks-napib-ressursse * https://www.err.ee/1608561412/kapo-uus-voimalik-oht-on-paremaarmuslik-terrorism * https://www.err.ee/1608561835/kapo-majandussuhted-venemaaga-kahjustavad-eesti-julgeolekut * https://www.err.ee/1608562345/arnold-sinisalu-kremli-poliitikat-imetlevad-inimesed-on-eestile-ohtlikud * https://tartu.postimees.ee/7489547/urmas-kruuse-sojavaeline-kaitse-on-oluline-aga-toit-samuti * https://tartu.postimees.ee/7490416/intervjuu-kliimaaktivist-peame-edukuse-sumbolid-umber-motestama * https://tartu.postimees.ee/7497464/raul-toomla-ukraina-soja-mojust-rohepoordele * https://leht.postimees.ee/7497579/maasikas-eli-kandidaatriigi-staatus-on-ukrainale-tohutu-samm * https://leht.postimees.ee/7497582/kohalik-vaade-miks-euroopa-aarmuslased-venemaad-toetavad * https://tarbija.postimees.ee/7497834/ukraina-soda-on-joudnud-ka-meie-kuberruumi * https://maailm.postimees.ee/7497972/maasikas-kiievis-arutati-ukraina-eliga-liitumise-kusimustikku * https://maailm.postimees.ee/7497211/postimees-kiievis-euroliidu-saadik-matti-maasikas-on-tagasi-kiievis-ja-utleb-millal-ukraina-saab-vastuse-liitumissoovile * https://maailm.postimees.ee/7497360/postimees-tsernihivi-oblastis-oudused-jahidne-kulas-360-inimest-elasid-pea-kuu-vaikeses-keldris * https://www.postimees.ee/7497619/postimees-ukrainas-vene-sodurid-panid-25-paevaks-keldrisse-vangi-360-inimest-neist-kumme-suri-seal * https://www.postimees.ee/7497845/eesti-riigil-pole-veel-aimu-kui-palju-pogenike-kriis-maksma-laheb * https://elu24.postimees.ee/7497769/fotod-ja-videod-eestiga-seotud-ukraina-firma-juht-rusudes-kontorist-igatsed-selle-atmosfaari-mitte-ruumi-ennast * https://maailm.postimees.ee/7496573/luubi-all-inimkaubitsejad-loikavad-ukraina-sojast-kasu * https://www.postimees.ee/7497503/meie-ukrainlased-kuidas-poisist-saab-mees * https://www.postimees.ee/7497423/soja-jalust-pagemiseks-jai-otsustamisaega-viis-minutit * https://arvamus.postimees.ee/7495659/ak-fookus-marju-lauristin-me-tunneme-end-ukraina-tagalana-ja-see-teeb-tugevaks * https://kultuur.postimees.ee/7496801/nadala-persoon-elmo-nuganen-huvitav-kes-on-need-tanapaeva-surnud-hinged * https://arvamus.postimees.ee/7496758/arvamus-erik-prozes-sojafotodega-harjumine-muudab-lugeja-kuuniliseks * https://naine.postimees.ee/7497853/olena-zelenska-avaldas-millised-olid-presidendist-abikaasa-esimesed-sonad-parast-venemaa-runnakut * https://arvamus.postimees.ee/7496798/arvamus-vladimir-juskin-sojaudu-voib-varjata-tegelikke-labiraakimisi * https://arvamus.postimees.ee/7497439/arvamus-kersti-kaljulaid-ukrainlaste-aitamine-peab-olema-jatkusuutlik * https://www.err.ee/1608561298/kaisa-esko-kelle-poole-eesti-rahvas-raskel-ajal-vaatab * https://www.err.ee/1608560734/zelenski-venemaa-jahib-tervet-euroopat * https://www.spiegel.de/international/world/ivan-krastev-on-russia-s-invasion-of-ukraine-putin-lives-in-historic-analogies-and-metaphors-a-1d043090-1111-4829-be90-c20fd5786288 * https://www.americamagazine.org/politics-society/2022/03/30/ukraine-putin-kirill-242725 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96323687/valisministeeriumi-asekantsler-rein-tammsaar-venemaa-laguneb * https://www.delfi.ee/artikkel/96369441/video-arulageduse-tipp-vene-valisministeeriumi-esindaja-suudistab-ukrainlasi-natsismis-borsisupi-endale-hoidmise-tottu * https://roskomsvoboda.org/post/doxa-martynova-interview/ * http://www.vikerkaar.ee/archives/28512 Ukraina päevik IV Mai, 2022 Maarja Kangro * https://maailm.postimees.ee/7516444/ak-kas-isoleerimine-toukab-venemaalased-hoopis-tugevamini-putinit-toetama * https://sport.postimees.ee/7517509/ukraina-jalgpallikoondislane-mulle-ei-mahu-pahe-et-uhele-mehele-tuli-idee-tappa-miljoneid-inimesi * https://arvamus.postimees.ee/7515487/anti-selart-saksa-ordu-ja-nato-uhed-venemaa-polisvaenlased-koik * https://arvamus.postimees.ee/7516355/haridus-ja-teadus-pole-selge-kas-venemaa-on-kaitsev-voi-agressiivne * https://arvamus.postimees.ee/7515265/vladimir-juskin-eliit-koondub-sojas-kremli-taha * https://arvamus.postimees.ee/7515253/siim-holvandus-inimesed-olge-valvsad * https://arvamus.postimees.ee/7514449/iverson-ng-meie-aja-revolutsioon-hongkong-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7514655/susanna-veevo-eestlased-toetavad-riigi-sekkumist-rahu-tagamisse * https://arvamus.postimees.ee/7514650/karmen-tornius-rassism-kui-rahvusliku-julgeoleku-kusimus * https://arvamus.postimees.ee/7514285/andrzej-duda-arutelude-aeg-on-moodas-vajame-solidaarsust-ja-otsustavat-tegutsemist * https://arvamus.postimees.ee/7513439/olev-remsu-mis-ootab-meid-9-mail * https://arvamus.postimees.ee/7513652/rainer-kattel-kas-see-on-venemaa-lopu-algus * https://arvamus.postimees.ee/7513608/erkki-bahovski-soome-pisaraid-ei-usu * https://arvamus.postimees.ee/7513645/artemi-troitski-vene-muusikasse-naaseb-agitpropi-ajastu * https://arvamus.postimees.ee/7513695/igor-eidman-venemaa-poolne-oht-ei-lope-putini-vaid-impeeriumi-enda-hukuga * https://arvamus.postimees.ee/7512845/lavly-perling-relvade-ko-rval-eestilt-ka-tu-kike-o-iglust * https://arvamus.postimees.ee/7512654/meelis-oidsalu-brittide-raport-venemaa-on-valmistunud-suureks-isamaasojaks * https://arvamus.postimees.ee/7512649/meelis-oidsalu-fsb-valib-sobivat-varianti-nao-paastmiseks * https://arvamus.postimees.ee/7511075/airi-varnik-kuidas-kujutada-putinit * https://kultuur.postimees.ee/7516208/ak-kirjanik-ei-tohiks-lasta-ennast-sojal-kasutada * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96587331/euromundi-kavandanud-sojapogeniku-daria-titova-vanaisa-sundis-eestis-tal-on-vaga-hea-meel-et-ma-just-siin-olen * https://www.err.ee/1608591397/marju-himma-emotsionaalses-pingeski-tuleks-sailitada-inimlikkus * https://www.err.ee/1608591145/politseil-on-9-mai-tottu-korda-hoidma-kaasatud-600-lisainimest * https://www.err.ee/1608591178/lauri-ounapuu-9-maist-ja-euroopa-paevast * https://www.err.ee/1608591460/aasta-eurooplase-tiitli-palvis-slava-ukraini-eestvedaja * https://arvamus.postimees.ee/7517776/richard-d-hooker-jr-laas-julgustab-venemaad-soda-eskaleerima * https://www.postimees.ee/7518448/aasta-eurooplane-2022-on-johanna-maria-lehtme * https://arvamus.postimees.ee/7517772/meelis-oidsalu-miks-andsime-venemaale-ukrainas-vabad-kaed * https://arvamus.postimees.ee/7518300/raivo-vare-kahvatu-kone-ja-vana-tank-muutusi-ei-ennusta * https://arvamus.postimees.ee/7518372/kalev-stoicescu-putini-kone-esitas-konspiratsiooniteooria * https://leht.postimees.ee/7518005/intervjuu-teises-ilmasojas-surnuid-tuleb-malestada-vaenusumboliteta * https://leht.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://leht.postimees.ee/7518008/euroopa-paeval-on-tanavu-soja-tottu-eriline-tahendus * https://leht.postimees.ee/7517936/intervjuu-urmas-vadi-oma-introvertse-poole-pealt-oleme-eestlastena-kirjarahvas * https://leht.postimees.ee/7517941/woke-polvkonnal-puudub-uhisosa * https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/kas-provokatsioonideta-9-mai-on-voimalik/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96265057/ukraina-esileedi-olena-zelenska-emadepaeva-kusimus-venelannadele-mis-tunne-teil-on-kui-teie-pojad-tapavad-meie-lapsi * f6evjxwtlv5nexnohv6rn36uhqod638 87864 87832 2022-07-23T23:16:01Z Ehitaja 2563 /* Sappho */ wikitext text/x-wiki * https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Saame_suureks_digitaalselt!#Tsitaatide_lisamine * [[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast/1]] =Ukraina materjal= * Venemaa majandus ei ole nii tugev, et nad suudaksid nii ulatuslikku sõjategevust ülal pidada. Kui juba arvestada selle infoga, mis tuleb Ukrainast, siis on näha, et see ei ole odav lõbu. Nad on juba hädas oma üksuste varustamisega, kaotatud on inimelusid, mis omakorda nõrgestab nende majandust. Need, kes on rindel, võiksid selle asemel olla tehastes tööl ja riigile tulu toota. Selle asemel nad jätavad oma elud Ukraina lagendikele. ** Kaido Tiitus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja kolonelleitnant, intervjuu: Eili Arula, "Kaitseliitu soovijate hulk hakkas kasvama", Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 4 * Venemaa president Vladimir Putin pidas esmaspäeval [21.02] ligi tunniajalise telepöördumise, milles teatas Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamisest. ** "Bolševistliku poliitika tulemusel tekkiski Nõukogude Ukraina, mida ka tänapäeval võib täiesti põhjendatult nimetada – Vladimir Iljitš Lenini nimeline Ukraina. Tema on selle autor ja arhitekt. Leninlikud printsiibid riigikorra kohta osutusid mitte ainult veaks, see oli, nagu võiks öelda, palju hullem kui viga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, sai see absoluutselt selgeks," ** "Miks oli suurejooneliselt vaja rahuldada kõikvõimalikud, piiramatult kasvavad rahvuslikud ambitsioonid endise impeeriumi äärealadel?" * David Vseviov: "See räägib just nimelt seda, et tehakse mingit valskust olevikus, sest ajalooga võib tõestada ükskõik mida. Võib avada suvalise Venemaa ajalooõpiku ja me näeme, et esimene peatükk on Kiievi-Venemaa. Sellele tuginedes võiks öelda, kõik Venemaa alad kuluvad hoopis Ukrainale," * Mihhail Lotman: **"Aga kas ta seda tegelikult usub? Kindlasti ei usu. Sest 1990. aastatel ta pöördus Vene ajaloolaste poole, teaduste akadeemia poole, et kas ei saaks ümber intrepreteerida Vene ajalugu, et see algas peale mitte Kiievist, vaid Novgorodist," **"Selle kõne eesmärk, mis esitati kõikides kanalites, ei olegi tõtt teatada. Selle eesmärk on hüpnootiline – suures plaanis veendunud inimene emotsionaalselt räägib, pilk sulle, mulle, et venelase süda peab nüüd rõõmustama, et lõpuks meil on selline liider, kes paneb kogu maailma endaga arvestama,"" * Toomas Pott, [https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada "Ajaloolase hinnangul püüdis Putin pika kõnega oma käitumist õigustada"], ERR, 22.02.2022 ==[[Olena Zelenska]]== * https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q59321885 * Olena Volodymyrivna Zelenska (née Kiyashko; Ukrainian: Олена Володимирівна Зеленська (Кіяшко); born 6 February 1978, Krõvõi Rih, Ukrainian SSR, Soviet Union) is a Ukrainian screenwriter who is the current First Lady of Ukraine as the wife of President Volodymyr Zelenskyy.[2] In December 2019, Zelenska was included in the list of the 100 most influential Ukrainians by Focus magazine, taking 30th place.[3] * "I will not have panic and tears. I will be calm and confident. My children are looking at me. I will be next to them. And next to my husband. And with you," Ukraine's first lady said in an Instagram post on Friday. * “Mu kallid inimesed, ukrainlased! Vaatan täna teid kõiki: kõiki, keda näen televiisorist, tänavatel, internetis. Ma näen teie postitusi ja videoid. Ja teate, mis? Te olete imelised. Mul on uhke elada teiega koos ja samal maal… Täna ma ei paanitse ega vala pisaraid. Ma olen rahulik ja enesekindel. Mu lapsed vaatavad mind, ma olen nende ja oma abikaasa kõrval ning koos teiega. Ma armastan teid! Ma armastan Ukrainat!” * “See laps sündis Kiievi pommivarjendis. See pidi juhtuma täiesti teistes oludes, rahuliku taeva all. See on see, mida lapsed peaksid nägema. Kuid vaatamata sõjale olid tema kõrval arstid ja hoolivad inimesed. Teda kaitstakse. Sest teie olete imelised, kallid kaasmaalased. Me oleme armee, armee on meie. Ja lapsed, kes sünnivad pommivarjendites, elavad rahulikul maal, mis on end kaitsnud.” ** Olena Zelenska, Instagram, 25.02.2022, https://www.instagram.com/p/CaXVofXMmNN/ * "I am a non-public person. But the new realities require their own rules, and I'm trying to comply with them," she said then in an interview for the magazine's cover story. "I can't say that publicity or communication with the press is stressful for me. But I prefer staying backstage. My husband is always on the forefront, while I feel more comfortable in the shade. I am not the life of the party, I do not like to tell jokes. It's not in my character. But I found reasons for myself in favour of publicity. One of them is the opportunity to attract people's attention to important social issues. At the same time, this does not concern the publicity of my children: I have not posted their photos on social networks before, and now I will not either." * “Ma pole avaliku elu tegelane, aga uues reaalsuses, olles esileedi, pean järgima kindlaid reegleid ja ma üritan sellega hakkama saada.” Ta lisas, et eelistab jääda varju. “Mu abikaasa on alati tähelepanu keskpunktis, aga mina tunnen end mugavamalt varjus. Ma ei ole peo hing, mulle ei meeldi visata nalja. See pole lihtsalt mu karakter. Kuid olen avastanud, mis muudab avalikkuses olemise kasulikuks. Üks neist on võimalus pöörata inimeste tähelepanu olulistele sotsiaalsetele probleemidele.” * "Among the spouses of the presidents there are no uninteresting personalities - each of the high ladies has something to learn from. For example, Brigitte Macron is an educator. Her program is focused on the topics of education - she creates schools for adults who, for various reasons, dropped out. During our meeting with her, she mentioned that she herself was teaching them French language and literature. Sarah Netanyahu, the spouse of Israel Prime Minister, is a practicing child psychologist. Elke Büdenbender, the First Lady of Germany, is a successful lawyer." * To the question of how her life has changed after the inauguration, Olena replies: "Life hasn't changed, but circumstances have. I do not have enough time alone with myself. I have got two kids, so I have rarely been alone before. I probably have had my only private space in the car, while driving. Now they have deprived me of this - I am always guarded. Now a bathroom is my only retreat (laughs). But I am lucky with people who are in my personal space now: they keep silence when I need this silence, and can maintain a conversation when they feel that it's necessary." * "I am pleased when they ask me in New York or Paris who is the designer of my outfit. And they do ask me," she said. "And it wouldn't be as exciting to name a major Western brand, which they already know there, but how nice it is to promote Ukrainian designers to the world." * "I grew up in Kryvyi Rih, I have been living in this country all my life, and I understand how many problems we have got. But if I'm going to grab onto everything, it won't work, so our team decided to focus on specific tasks: children's health, equal opportunities for all Ukrainians and cultural diplomacy." * One of the tasks is to reform school nutrition. "The sooner children are educated to eat healthy, the easier it is to explain later that broccoli is better than sausage," Zelenska voices the thoughts that are clear to every parent. - In schools, if children do not like their lunch, they head to a nearby kiosk and buy whatever they like, without thinking about the benefits or harms. Therefore, it is not surprising why the most common health problems among children are diseases of the gastrointestinal tract." * "The President's spouse has the opportunity to communicate with those who are close to power. Doors of officials do not close before the First Lady. I'm not a politician, and I do not have the right to interfere in the President's work, but to become an intermediary between people and officials, so that the latter will hear the first, I can and I am really willing to." ** Olena Zelenska, intervjuu: Daria Slobodjanik, [https://vogue.ua/Olena-Zelenska-vogue-ua "Olena Zelenska"], Vogue Ukraine, 2019 ** Eesti tõlked: https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96046737/fotod-kes-on-ukraina-armastatumaid-naisi-riigi-esileedi-olena-zelenska-kes-seisab-kindlalt-volodomor-zelenskoi-korval ==[[Volodõmõr Zelenskõi]]== * [Vastuseks ameeriklaste evakuatsioonipakkumisele pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 24.02.2022:] Ma vajan laskemoona, mitte küüti. * ''I need ammunition, not a ride.'' ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Sharon Braithwaite, [https://edition.cnn.com/2022/02/26/europe/ukraine-zelensky-evacuation-intl/index.html "Zelensky refuses US offer to evacuate, saying 'I need ammunition, not a ride'"], CNN, 26.02.2022 Zelenskõi jt: * Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles "raketilöökide vaheajal", et parlament ja ELi juhid peavad nüüd "tõestama, et EL on koos Ukrainaga" ning jätkas: "täna räägin ma Ukraina kodanike nimel, kes kaitsevad oma riiki ülima hinnaga.” * Rääkides rünnakust Harkivile, sõnas Zelenski: "see on linn, kus asub meie riigi suurim väljak, mis kannab nime Vabaduse väljak. Täna hommikul tabas Vabaduse väljakut kaks raketti, mis tapsid kümneid inimesi. See on hind, mida me oma vabaduse eest maksame. Nüüdsest on iga väljak igas Ukraina linnas Vabaduse väljak. * Me võitleme oma õiguste, oma vabaduste, oma elude ja ellujäämise eest. Võitleme ka selle eest, et olla Euroopa võrdväärsed liikmed. Tõestage, et te olete meiega,” ütles Zelenski parlamendiliikmetele. "Tõestage, et te olete tõepoolest eurooplased, siis võidab elu surma ning valgus pimeduse. Au Ukrainale!” * Ülemraada spiiker Ruslan Stefanchuk ütles parlamendiliikmetele: "Ukraina kaitseb tsiviliseeritud maailma piiri. Kui langeb Ukraina, ei tea keegi, kus venelased peatuvad." Ta rõhutas, et parim viis Ukraina toetamiseks "on tõeliselt tunnustada meie Euroopa püüdlusi." * Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „See on Euroopa jaoks tõehetk. See on kokkupõrge õigusel ja relvadel tugineva korra, reeglite ja alasti agressiooni vahel. Me ei saa pidada oma turvalisust iseenesestmõistetavaks, me peame sellesse investeerima.” Von der Leyen rõhutas, et ”kui Putini eesmärk oli ELi, NATOt ja rahvusvahelist üldsust lõhestada, siis saavutas ta täpselt vastupidise.” * “Et rahu sõlmida, on vaja kaht osapoolt. Sõja jaoks piisab ühest, nagu härra Putin meile tõestas. Seetõttu peame sõja ärahoidmiseks oluliselt suurendama oma heidutusvõimet,“ ütles ELi välispoliitika juht Josep Borrell. "Õigusriigi kaitsmisest ja kaubandussuhete tugevdamisest ei piisa, et muuta maailm rahulikuks paigaks," lisas ta. ** Kadi Herkül, [https://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2022/marts2022/pr-2022-marts-02.html "Euroopa Parlament: Venemaa rünnak Ukraina vastu tähistab Euroopa jaoks uue ajastu algust"], Euroopa Parlamendi büroo Eestis, 01.03.2022 * “You know, over the last couple of days, I don’t know how to welcome and greet everybody because I cannot say good morning or can say good afternoon or good evening. And I cannot, and that’s true because every day for some people, this day is not good for some people this day is the last one. :“I speak today now about my citizens, citizens of Ukraine who are defending each other by paying the ultimate price they are defending freedom. I’m very happy that what I’ve seen here now and heard here now, I’m very glad to sense this mood, the uniting, unifying mood. I’m happy that we have unified today, all of you, all the countries of the European Union. :“But I did not know that this is the price they will have to pay. And this is a tragedy for us. for me, for every Ukrainian tragedy for our state. I mean, this this high price. Very high price. Thousands of people who were killed. Two revolutions, one war and five days of full scale invasion of the Russian Federation. You know, I don’t read off the paper off this sheet because the paper phase in the life of my country is ended. :“Now, we are dealing with reality. We’re dealing with killed people, real life. You know, And, you know, I believe that we today we’re giving lives for the rights, for freedom, for the desire to be equal as much as you are. We are giving away our best people, the strongest ones, the most value based ones. :“Ukrainians are incredible. And very often we love to say that we win over everyone, and I’m very happy that you are not only talking about it, but you can see that. And we indeed, we will overcome everyone. And I’m sure I’m convinced there is an expression, European choice of Ukraine that we are striving for and that’s what we’re going to and we went to. :“So I would like to hear that from you to us. We could hear that Ukrainian choice for Europe from you. I have some time off here because we have breaks between the missile strikes and bombardments. And this morning was a very tragic one for us. Two cruise missiles hit Kharkiv, the city which is located to the borders of the Russian Federation. :“There were always many Russians there, and they’re always friendly. There were warm relations there More than 20 universities are there. It’s the city that has the largest number of universities in our country. The youth is bright, smart there. The people who gathered there all the time and was gathering there all the time for celebration, all the celebrations in the largest square in our country, the Freedom Square. :“And and this is the largest square in Europe. And that’s true. This is called the Freedom Square. Can you imagine this morning two cruise missiles hit this freedom square. Dozens of dead ones. This is the price of freedom We’re fighting just for our land and for our freedom. :“Despite the fact that all large cities of our country are now blocked, nobody is going to enter and intervene with our freedom and country. And believe you me, in every square of today, no matter what it’s called. It’s going to be called as today, Freedom Square in every city of our country. Nobody is going to break us. We are strong. :“We are Ukrainians We have a desire to see our children alive. I think it’s a fair one. Yesterday, 16 children were killed. And again, and again, President Putin is going to say that is some kind of operation and we are hitting a military infrastructure, where children, what kind of military factories do they work at? What tanks are they going with or launching cruise missiles? :“He killed 16 people just yesterday. Our people are very much motivated. Very much so. We are fighting for our rights. For our freedoms. For life. For our life. And now, we’re fighting for survival. And this is the highest of our motivation. But we are fighting also to be equal members of Europe I believe that today we are showing everybody that’s exactly what we are. :“The European Union is going to be stronger with us. That’s for sure. Without you, Ukraine is going to be lonely, lonesome. We have proven our strength. We have proven that at a minimum, we are exactly the same as you are. So do prove that you are with us. Do prove that you will not let us go. Do prove that you indeed are Europeans. :“And then life will win over death and light will win over darkness. Glory be to Ukraine.” ** Volodõmõr Zelenskõi, ''cit. via'': Heather Carrick, [https://www.nationalworld.com/news/world/volodymyr-zelensky-speech-today-full-transcript-of-ukraine-presidents-statement-to-european-parliament-3592244 "Volodymyr Zelensky speech today: full transcript of Ukraine president’s statement to European Parliament"], National World, 01.03.2022 ==[[Tõnis Lukas]]== * Venemaa president on oma skisofreenilise ajaloodoktriini ehitanud Venemaa kui rahutooja kuvandile, keelates samas sõna rahu ning lauset "Ei sõjale!" isegi kasutada - selle eest viiakse inimesi otse tänavalt ja kodudest vangi. * ...lõpuks ometi on ka Venemaast kaugemal asuvate riikide valitsused mõistnud, et Ukraina rahvas kaitseb praegu oma maa kõrval ka kogu Euroopat, tervet maailma, selle demokraatiat ja rahu. * Mõni päev tagasi pidas Vladimir Putin kogu maailmale "ajalooloengu", milles eitas rahvusvaheliselt kujunenud arusaama ajaloosündmustest ja kasutas olnut täiesti meelevaldselt. Selle «uue ajalookäsitluse» teelt just tuligi Memorial kui mälu hoidja ja valvur, ära koristada. Memoriali püüe rahvale ajalugu anda, teha see inimnäoliseks, kus on nii ohvrid kui ka mõrtsukad ja vastutajad, segab Putinit. Ta tahab vormida masse nii, et teadmised ja vastutustunne ei takistaks inimeste hävitamist, teisitimõtlejate ja teiste rahvaste vihkamist. Tegelikkust soovitakse asendada väljamõeldistega. * Demokraatiat on rahvastel tarvis selleks, et ära hoida eluaegse võimuga diktaatorite teket, kes on aastatega nii oma suure tuumanupu külge kasvanud, et on hakanud arvama, et on jumalad, otsustamaks kogu maailma elu või surma üle... ** Tõnis Lukas, "Au Ukrainale!", kõne Tartu volikogu istungil 28.02.2022; Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 2 ==Pjotr Akopov== * Meie silme all sünnib uus maailm. Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas on toonud uue ajastu. Venemaa taastab oma ühtsuse -1991. aasta tragöödia, see katastroof meie ajaloos on ületatud. Jah, praegu tulistavad üksteise pihta ikka veel vennad, keda lahutab kuulumine Vene ja Ukraina armeesse, kuid Ukrainat kui Venemaa vaenlast ei saa enam olema. Venemaa taastab ajaloolise täiuslikkuse, koondades kokku vene maailma, vene rahva, mille moodustavad tervikuna suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased. Vastaseljuhul me mitte ainult ei reedaks esivanemate mälestust, vaid oleksime neetud ka oma järeltulijate jaoks, et lubasime Vene maal laguneda. * Vladimir Putin võttis endale ajaloolise vastutuse, otsustades mitte jätta Ukraina küsimuse lahendamist tulevastele põlvedele. * Ukraina on naasnud Venemaa rüppe. See ei tähenda, et tema riiklus likvideeritakse, vaid see ehitatakse ümber, taastatakse loomuliku osana vene maailmast. Millistes piirides, millises vormis liit kindlustatakse, see otsustatakse juba pärast seda, kui Venemaa-vastase Ukraina ajaloole on pandud punkt Igal juhul on vene rahva lõhenemise periood lõppemas. :Ja siit algab uue ajastu teine mõõde - see puudutab Venemaa suhteid läänega. See tähendab, et kolm riiki, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, tegutsevad geopoliitilises plaanis ühtsena ning lääs näeb Venemaa naasmist oma ajaloolistesse piiridesse Euroopas. * Lääs arvab, et suhted temaga on meile ülitähtsad. Kuid see pole enam ammu nii. Vastasseis tekitab kahju mõlemale poolele, kuid Venemaa on selleks moraalselt ja geopoliitiliselt valmis, lääs aga peab arvestama tohutute - ja mitte vaid majanduslike - kulutustega. Nende sajand globaalset juhtimist on igal juhul möödas. :Uue maailmakorra ülesehitamine kiireneb - operatsioon Ukrainas ei suuda Venemaa vastu koondada kedagi peale lääne. :Sest ülejäänud maailm näeb ja mõistab: see on Venemaa ajaloolise ruumi ja koha tagasitulek maailma. Hiina ja India, Ladina-Ameerika ja Aafrika, islamimaailm ja Kagu-Aasia - keegi ei usu, et lääs juhib maailmakorda, veel vähem kehtestab mängureegleid. Uut maailma ehitatakse küll koos läänega, kuid mitte tema tingimustel ja tema reeglite järgi. * Pjotr Akopov, politoloog, "Venemaa ja uue maailma pealetung", RIA Novosti avaldatud ja kustutatud arvamuslugu, avaldatud lühendatult: "Venemaal kustutatud arvamuslugu näitab ilmekalt, kuidas Putin mõtleb" Postimees, 01.03.2022, lk 5 ==[[Mart Laar]]== * Vaevalt on kellelegi üllatuseks, et Moskva valetab. Meile ei saa ka üllatuseks olla, et Venemaa ründab oma naaberriiki - ta on seda läbi ajaloo teinud. :Veel 1944. aastal luges professor Jüri Uluots kokku, et neljakümnest läbi aegade Eestisse tehtud rünnakust on 90 protsenti tulnud idast. Võib ütelda, et see on kaugem ajalugu, vähemalt kaasaegne Venemaa pole naabreid rünnanud. Teame aga, et on - ainuüksi käesolevast sajandist võib näiteks tuua Gruusia 2008 ja Ukraina 2014. Siis ütlesime, et kui Venemaaga tavapäraselt edasi suheldakse, julgustab see Putinit ainult uuesti ründama. Seda nimetati russofoobiaks, kõik aga läkski nii. Pigem võib seda realismiks nimetada. Russofoobiaks nimetati ka hoiatusi mitte seada end sõltuvusse Vene gaasist, tähelepanu juhtimist, et Nord Streami gaasijuhe on poliitiline projekt, hoiatusi, et Venemaaga äri tegemine on ülimalt riskantne ettevõtmine, mis lõppeb varem või hiljem krahhiga. ** Mart Laar, "Vene sõjalaev, mine p...e!", Postimees, 01.03.2022, lk 15 ==[[Tauno Vahter]] jt== * Raske on praeguses olukorras kedagi süüdistada, kui varem vene kultuurile avatud inimene tunneb kõhklust või ebamugavust kulutada sellele aega või raha, kui tahaks praegu toetada pigem ukrainlasi. * [[Ljudmila Ulitskaja]]: Ukraina ründamine jääb ajalooraamatutesse sõjakuriteona. Pingelistel aegadel kipub kultuur õitsema, kuid parem oleks juba igavam kultuurielu ja rahulikumad ajad. Kahjuks meie valitsejad sellist variant meile ei paku. * [[Boriss Akunin]]: Venemaad valitseb hull diktaator ja riik järgneb tema paranoiale. Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi, aga praegu maailm seda vahet ei tee. * Ukraina-vene juurtega Peterburi kirjanik [[Julia Jakovleva]] kirjeldab toimunut sõjakuriteona: "Ma ei saa vähimalgi määral toetada riiki, mis on alustanud sõda, mis tuleks kohe lõpetada." * ukraina-vene kirjanik [[Andrei Kurkov]]: Kallis Saksamaa! Aitäh 5000 kiivri eest! Palun saatke veel 39 miljonit ja 995 000 kiivrit. Neist viis miljonit peaksid olema laste mõõdus! * Peab tunnistama, et vaatasin sotsiaal-meedia abil läbi suurema osa viimastel aastatel eesti keeles ilmunud vene kirjanike seisukohtadest ja leidsin ka paar näidet, kes jagavad Ukraina aadressil puhast vihakõnet. Vaatasin müügiaruandest järele, et ühe sellise autori raamatut on meil laos järel umbes 40 eksemplari. Mis me siis nüüd tegema peaks, ei hakka ju ometi teoseid põletama? Pigem vaikime maha, aga jah, suhelda küll enam ei taha. * Kerge on öelda, et kultuuritarbija peaks tegema teadlikumaid valikuid, aga needki näited peaksid iseloomustama, et mustvalged valikud ei ole alati nii lihtsad. Me võiksime siiski üritada, sest kui lihtsalt kõigele tule otsa paneme, siis ei ole me paremad neist, kelle moodi me olla ei taha. ** Tauno Vahter, "Putinland ja Venemaa ei ole üks ja sama asi!", Postimees, 01.03.2022, lk 18-19 ==[[Lavly Perling]]== * ''Russki mir'' kui ettekujutus mingist müstilisest vene mõjusfäärist, kus ei eksisteeri inimõigused ega rahvaste õigus enesemääramisele, suri Kiievis. ** Lavly Perling, Postimees, 28.02.2022 ==[[Kaimo Kuusk]]== * Ukraina on sõjas olev riik ja paneb ise oma kaitse-eelarvesse kuus protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Aga sellegipoolest, kui su vastas seisab maailmas sõjaliselt tugevuselt teine riik, mis sinuga kaheksas aasta sõdib, siis võiks öelda, et iga pauk kulub ära. Ja see pauk Javelini näol on ikkagi ka ülimalt efektiivne, see teeb oma töö ausalt ja tõhusalt. Ukraina seisab praegu tegelikult kogu Lääne demokraatia eest. * Venemaa tegevus on ukrainlasi tugevalt liitnud. Ja kui rääkida Ukrainas ka opositsiooni esindajatega, siis üks asi, milles kõik on ühel meelel, on see, kes on vaenlane ja kuidas selle vastu seista tuleb * Mures on nad küll, aga nad tegutsevad, mitte ei istu käed rüpes – fatalismi neil ei ole. See ei ole ukrainlastele omane. Nad teavad, et nad suudavad oma vabaduse eest seista ja seda nad teevad ka. ** Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, intervjuu: Madis Hindre, Aleksander Krjukov, [https://www.err.ee/1608452564/eesti-suursaadik-ukraina-hoiab-praegu-kogu-euroopa-rinnet "Eesti suursaadik: Ukraina hoiab praegu kogu Euroopa rinnet"], ERR, 31.12.2021 =Jupitamata= * Kultuurivestlussaate "Plekktrumm" saatejuht Joonas Hellerma ütles, et "Vestlustest Lotmaniga" jääb kõlama kultuuriteaduste vältimatu seos eetikaga ja seeläbi inimese sisemise kasvamisega: "On lausa hämmastav, millise järjekindlusega rõhutab Lotman läbi aastakümnete südametunnistuse, inimväärikuse ja vastutustundega seotud põhimõtteid. Neist suurepärastest vestlustest saavad ammutada kõik. Noored, kes otsivad endale eeskujusid ja ideaale. Täiskasvanud, kes soovivad sügavamalt mõista kultuuri ja ajalugu. Aga ka küpsed lugejad, kes leiavad Lotmani mõtetest teravmeelset elutarkust, mis peletab tusatuju ja ergutab vaimu." ** [https://kultuur.err.ee/1608501023/ilmus-juri-lotmani-intervjuude-kogumik "Ilmus Juri Lotmani intervjuude kogumik"], ERR, 15.02.2022 * See ongi tänapäeva ühiskondade probleem, et kõik on kinni suhtlemises ja suhtumises. ** [[Igor Kravtšenko]], Riigikogu liige, intervjuu: Madis Hindre, [https://www.err.ee/1608452381/riigikogu-liige-kravtsenko-krimmist-kaarte-on-erinevaid "Riigikogu liige Kravtšenko Krimmist: kaarte on erinevaid"], ERR, 31.12.2021 * Pole mõtet hukka mõista lühikesi luuletusi, sest veel õudsem on, kui keegi otsustab jõuluõhtul ette kanda pika oopuse või mängida pool tundi klaveril. Kõik ülejäänud peavad ootama, millal nende järjekord tuleb. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449819/rahva-oma-kaitse-juure-uue-aasta-soov-peeter-ojast-saagu-tanaku-kaardilugeja ""Rahva oma kaitse" | Juure uue aasta soov: Peeter Ojast saagu Tänaku kaardilugeja"], ERR, 31.12.2021 * Ega Vargamäe Andres poleks rosoljega põldu kündnud. ** [[Andrus Kivirähk]], [https://menu.err.ee/1608449951/rahva-oma-kaitse-tutvus-eestlaste-traditsiooniliste-kommetega ""Rahva oma kaitse" tutvus eestlaste traditsiooniliste kommetega"], ERR, 31.12.2021 * Nääriõhtul juhtub nii mõndagi. Kõige parem riietus on ikkagi nahkmantel, mida saab voolikuga pesta, sest igasugu asju võib sinna peale pudeneda. ** [[Andrus Kivirähk]], https://menu.err.ee/1608449888/rahva-oma-kaitse-kivirahk-soovitab-naariohtu-parim-riietus-on-nahkmantel ""Rahva oma kaitse" | Kivirähk soovitab: nääriõhtu parim riietus on nahkmantel"], ERR, 31.12.2021 * Kas ma olen endas kindel? Aga kui ei ole? Kes otsustab, mis on normaalne? Olen ise enda elu filmirežissöör ja peategelane, kangelane ning sündmuste juht. Mina otsustan. Mitte alati ei tule mulle selline mõte pähe. Aga olen säärase äratundmiseni jõudnud aina enam. * Olen vahel istunud klaveri taha ja mänginud selliseid kõlasid, mis aitavad. Jään mingit laulu fraasi kordama ja laiendama, kui on selgunud, et selle sõnas või harmoonias peitub tugev tunne. Laulan ja mängin, vahel klahvid juba pisaratest märjad. Vahel naerdes kõvahäälselt. Lool ei ole algust ega lõppu, on lihtsalt kulgemine. ** Kadri Voorand, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608452984/kadri-voorand-kutsub-muusikasopru-tee-ja-helirannakule "Kadri Voorand kutsub muusikasõpru tee- ja helirännakule"], ERR, 01.01.2022 * Kui ma 1999. aastal rattasõiduga alustasin, oli Jaan Kirsipuu Tour de France'il liidrisärgis. Alateadvuses oli mõte, et seda tahaks ise ka teha. Nüüd sain ise ka täielikult seal olla. Mõnes mõttes olid mul pinged maas, sest olin etapi võitnud ja teiseks teadsin, et see särk läheb mul mingi päev seljast ära. Sisestasin endale, et pean enne sõitu, sõidu ajal ja pärast sõitu iga hetke nautima. Nii ka läks, mul oli kogu aeg naeratus näol, isegi kui särgiga asfaldil pikali olin. * Kiirused kasvavad, mehed pidurdavad vähem ja vahepeal tunned, et ratturid väga ei mõtle enam. Asi läheb päris käest ära, näpud on kogu aeg piduritel valmis ja kuna kõik pidurdavad viimasel hetkel, on kärsahais üleval. Kunagi ei tea, millal pauk käib. * Selleks, et siit välja profiklubisse saada, on vaja supertalenti. Keskpäraseid eestlasi kuskile väga ei võeta. Tänu sellele on ka meie maine hea: need on kõik kõvad mehed, kõik võidavad aeg-ajalt. Jääb mulje, et meil ongi ainult head ratturid. ** Rein Taaramäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453008/taaramae-kogu-aeg-oli-naeratus-naol-ka-liidrisargiga-asfaldil-pikali-olles "Taaramäe: kogu aeg oli naeratus näol, ka liidrisärgiga asfaldil pikali olles"], ERR, 01.01.2022 * Ka 15 ja 30 vahel olla maailma populaarseimal naiste spordialal on ju tegelikult väga-väga hea. Muidugi ma lootsin või mõtlesin, et minus on seda potentsiaali sinna kõrgemale saada, aga jah, mingi hetk, kui seal juba aastaid ja aastaid niimoodi olnud, siis võib-olla tekkisidki sellised kahtlused, kas ma suudan sinna ennast läbi murda, kas see üldse on võimalik. * Minu jaoks küllaltki tähtis, et treeneri ei sekkuks liiga palju minu vabasse aega. Ma arvan, et on tähtis, et on inimesel oma vaba aeg ja siis on see aeg, kus tehakse trenni ja nähakse vaeva. Ma usun, et olen juba piisavalt vana ja vastutustundlik inimene, et treener võib usaldada seda, et ma oma vabal ajal ei tee asju, mis turniiride ajal segaks minu mängimist. * See treeneri ja mängija suhe selles mõttes ongi naljakas, et mina tõesti ju palkan ta endale, et tema mind siis piitsutaks. Ma arvan, mina ei võta seda sellise suhtena, et mina olen ülemus ja mina maksan talle palka, ta peab ütlema või tegema nii, nagu mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja, et keegi mind motiveeriks ja vahel… ma ei saa tihtipeale teha ainult neid asju, mis mulle on mugavad või mida mina tahan. Ma saan aru, et mul on vaja selleks treenerit, kes tõesti siis sunnib mind vahel tegema asju, mida ma ei taha teha. Ma arvan, et mina ei võta seda suhet kui sellena, et mina oleks siis nagu ülemus, et mina maksan talle palka, vaid pigem tema ongi, et mind aidata ja tal on ju võimalus ka mitte seal olla, see on tema valik seda tööd teha. Selles mõttes ma arvan, et see on väga tähtis, et ma teadvustan endale seda, et ma pean tänulik olema, et tema on nõus mind aitama ja et ma usaldan teda ja tema neid meetodeid, siis kuidas tema leiab, et mina saaksin paremaks. * Mulle tegelikult tihtipeale meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske. Ja siis üksinda neid asju läbi elada. Ja kui mul on kõik jälle hästi, siis ma võin rääkida nendest asjadest, nendest hetkedest, kui mul oli raske ja kui mul võib-olla ei läinud kõik päris nii, nagu ma tahtsin. Aga ma arvan, et need rasked hetked on paratamatult kõigi inimeste elus ja igaüks tuleb nendega toime nii hästi kui ta suudab. Aga jah, mul on selline komme võib-olla väga vähestele inimestele – kui üldse – rääkida, et mul on midagi kehvasti. * üüd on mu suured unistused muutunud. Kui enne oli esikümme üks suuremaid unistusi, siis nüüd on minu unistus suure slämmi turniir võita. Kuigi see unistus on ka kogu aeg olnud, aga see võib-olla ei ole enne kuidagi reaalsena tundunud. Nüüd on see minu kõige suurem unistus. Ma arvan, et väga tähtis on selle juures selliseid vahe-eesmärke seada ja et need oleksid kindlasti just arenemisprotsessiga seotud, et mitte jääda kinni sellesse tulemuse ootamisse. * Minu jaoks on alati olnud tähtis olla see, kes ma olen, olenemata edetabelikohast või millestki muust. Ma usun, et see on mingi asi, mis mul tuleb küllaltki hästi välja. Arvan, et ma olen küllaltki kahe jalaga maa peal ja see, mis edetabelikohal sa oled või kui palju teenid, ei tee sind kuidagi kellestki teisest paremaks. [See kordab mingit varasemat tsitaati.] ** Anett Kontaveit, intervjuu: Tarmo Tiisler, [https://sport.err.ee/1608452918/kontaveit-mulle-meeldib-head-nagu-teha-ka-siis-kui-mul-on-vaga-raske "Kontaveit: mulle meeldib head nägu teha ka siis, kui mul on väga raske"], ERR, 01.01.2022 * Ma ei oleks sellist asja osanud unes ka näha, et ikkagi väga paljud inimesed teavad. Eestlane tundub pärast seda üsna avatud inimene: väga paljud julgevad juurde tulla, õnnitleda ja head soovida. See oli minu jaoks väike üllatus. Kui eestlasele midagi korda läheb, on ta väga avatud ja soe inimene. * Olümpiamängudel tead alati, et kõik - su rahvas, su pere - ootavad kõige paremat tulemust. Üritasin endale teadvustada, et see on väga raske võistlus ja et ma ei saa mõelda teiste peale, vaid keskenduma vaid vehklemisele. Kui rajale sain, siis mõistsin esimeses matšis, et pinge on sada korda suurem kui olin julgenud ennustada. * Keset matsi Poola vastu tundsin, kuidas pinget on võimalik ainult väga terava noaga lõigata. See oli meeletu. Tekkis vaikus, olime kõik nii pinges, nägime, et oleme taga ja miski konkreetselt ei tööta. Lõpuks suutsime ikkagi ennast maksma panna, võitsime esimese, väga raske matši ja siis oli veidike kergem hingata: olime oma müürist läbi saanud, kõik olid rajal kuidagi avatumad. ** Katrina Lehis, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608452954/lehis-kulla-toi-see-et-suutsime-vaatamata-koigele-erimeelsused-unustada "Lehis: kulla tõi see, et suutsime vaatamata kõigele erimeelsused unustada"], ERR, 01.01.2022 * See on väga emotsionaalne ja nii hea tunne, kui see, mis sa teed läheb inimestele korda. * Ma arvan, et mis hoiab ühte sportlast näljasena ongi see tahe ja armastus spordiala vastu, ilma selleta ei saa. Ma arvan, et see ongi kõige tähtsam ja põhilisem, kui sa tunned seda tahtmist ja kirge sinna trenni minna. See ongi see edu võti. * Noortele soovitaks kindlasti sihikindlust ja töökust. Noores eas on kindlasti väga oluline teha palju trenni. Kõigile, kes soovivad laste kõrvalt tagasi tulla, siis igal juhul on see võimalik. Mõnikord tundub, et kõik käib üle pea ja enam ei jaksa, aga kui on vähegi toetavad inimesed kõrval, siis on kõik võimalik. ** Katrina Lehis, intervjuu: Anu Säärits, [https://sport.err.ee/1608451487/lehis-barjaare-on-vaga-palju-olnud-aga-kahjuks-ilu-ilma-valuta-ei-tule "Lehis: barjääre on väga palju olnud, aga kahjuks ilu ilma valuta ei tule"], ERR, 01.01.2022 * [Aastavahetusest:] Aja uksed on avatud – vana läheb ja uus tuleb. Praegu, kalendri pööramisjoonel, näeme, kuidas vana läheb raskel sammul, kandes segaduste aasta koormat. Aga ära ta seda koormat ei vii ja meie jääme ikka siia. * Kastes hariduse puud, nopime vilju kõigilt okstelt. * Kas 2022. aasta tuleb kergem? Ma ei tea vastust. Aga ma tean, et üheskoos saame hakkama. Meie hakkamasaamise loos on koht igal inimesel. Meedikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul. Igal Eesti inimesel. * Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad. * Tarkus, millest ma räägin, ei võrdu akadeemilise sooritusega. See on tarkus inimeste ja riigina hakkama saada. Tarkus kahelda ja tarkus otsustada. Tarkus lahendada kiiresti ka ebameeldivad asju, mis ei vaju vette nagu lutsukivid. Tarkus märgata ja toetada maha- ja üksijääjaid. :Tarkus kuulata ja rahulikult vastata, ka neile, kes on teisel arvamusel. Tarkus mitte häbeneda teadmatust ja tarkus õppida. Tarkus toetuda faktidele. Tarkus võtta kuulda kriitikat ja tarkus end muuta. Tarkus ka rumalusest õppida ja tarkus mitte lasta sellel vohada. Tarkus mõista, et on ainult üks Eesti, meile kõigile ühine. * Rääkides tarkusest, ei jaga ma inimesi tarkadeks ja rumalateks. Jutt on ikka rumalusest ja tarkusest, sest ka muidu tark inimene võib rumalusi rääkida. Kuid kuulata tasub neid, kel on lihtsalt mõnes vallas rohkem teadmisi. Kuulata tasub meil kõigil. See on tarkus. ** Alar Karis, presidendi aastalõpukõne, [https://www.err.ee/1608451319/alar-karis-ma-tean-et-uheskoos-saame-hakkama "Ma tean, et üheskoos saame hakkama"], ERR, 31.12.2021 * [NSV Liidu lagunemisest:] See oli ajaloolise Venemaa lagunemine NSVL-i sildi all. Muutusime täiesti teiseks riigiks. See, mis oli üles ehitatud tuhande aasta jooksul, läks suures osas kaduma. * [Taksojuhitööst üleminekuaastail:] Mõnikord pidin lisaraha teenima. Ma mõtlen, et lisaraha tuli teenida erajuhina. Sellest on ebamugav rääkida, aga kahjuks nii see oli. ** Vladimir Putin dokumentaalfilmis "Venemaa, lähiajalugu"; ''cit. via: [https://www.err.ee/1608434048/putin-nsvl-i-lagunemine-oli-ajaloolise-venemaa-lopp "Putin: NSVL-i lagunemine oli ajaloolise Venemaa lõpp"], ERR, 13.12.2021 * Võib-olla on tõsi, et kõik kirjanikud kirjutavad iseendast. * Ma usun, et vägivald on midagi sellist, mis enamikku meist lummab. * Mõrv on metafoor ja kriminaalromaan on vahend, millega rääkida lugusid inimestest. * Ma hakkasin kirjanikuks, et mul oleks vabadust. * Ma usun, et poplauludele sõnade kirjutamine oli ilmselt minu kirjutamiskool. * Ainult ajust ei piisa. Kui ma kirjutan haaravat südamlikku lugu, usaldan oma sisetunnet ja enda südant. ** Jo Nesbø, intervjuu: [https://menu.err.ee/1608427538/krimikirjanik-jo-nesb-pariselus-pole-kuritegelikke-geeniuseid "Krimikirjanik Jo Nesbø: päriselus pole kuritegelikke geeniuseid"], ERR/ETV "Ringvaade", 06.12.2021 * Tegelikult marginaaliat ei ole olemas. Elu suured küsimused ja tõed – neid me võime avastada igas väikeses pisiasjas. Lastekirjandus ja nende asjadega tegelemine – ka seal võib jõuda kõige suuremate küsimuste juurde. * Mind on vähemalt teismeeast peale huvitanud elu suured küsimused, nagu elu, surm, maailm, kes me oleme või igatsus millegi järele. Ma olen nendega tegelenud vähem kui ma oleks võinud tegeleda, aga ma olen tundnud, et minu jõud käib nendest väikestest teemadest üle ja lõpuks need teed viivad ühte kohta, kui sa oma teed mööda täie tõsidusega käid. * Laps on see, kes vaatab esimest korda maailma, kelles on üllatumise moment, kes suudab imestada, kes küsib küsimusi, on uudishimulik ja tahab õppida. * See laps iseendas – see tegelikult püsib meis kõigis alles. Mõnikord me unustame argiaskeldustes ära need küsimused ja imestamise selle ime üle, mis igal pool meie ümber on. Kui sa selle suudad alles hoida või uuesti avastada, siis minu arust muutud sa uuesti elusaks. * Lastele tuleb kirjutada väga ausalt ja lihtsalt. Mulle meeldib, kui asjadest saab kirjutada natuke humoorikalt. Lastele võib kirjutada kõigest, ka väga tõsistest teemadest. Aga ma olen mõelnud, et võib-olla väga väikestele lastele siiski peaks jätma õnneliku lõpu võimaluse. Me peame lastekirjandusega andma lapsele lootuse ja väljapääsu. * Minu lasteraamatud on väga mitmesugused, vana aja raamatud on tingitud minu huvist ja soovist, et lapsed teaksid, et maailm ei alanud nendega. Kuigi tegelikult ju maailm algab iga lapsega uuesti. :Mingis vanuses nad võiks teada saada, et enne on olnud teistmoodi, et nende isad-emad on elanud teistmoodi ja neil on olnud teistsugused asjad. Vana aja lugude kirjutamine on olnud suur rõõm, sest raamatus "Vana aja lood" ma räägingi enda lapsepõlvest, oma lapsepõlve mängudest ja keskkonnast Kalamaja agulis, kus ma kasvasin. * [Raamatust "Vanaduse võlud":] Siit-sealt anti mõista, et need vanad võiks üldse kõrvale tõmbuda ja eest ära minna. Ma mõtlesin, et misasja, vana on tegelikult tore olla. Ma kirjutasin trotsist selle raamatu, et ka vanainimene on samasugune inimene nagu nooremad või keskealised,. * anaduse aeg on täiesti omaette etapp, aga see võib olla täitsa hea ja tore aeg. On küll mõned tingimused, mis selleks peaks olema täidetud. :Esiteks, tervis peaks olema enam-vähem. Kui sa oled ikka väga haige, siis ei ole vanaduse võludest midagi rääkida. Teiseks on oluline, et sa suudad ise oma asjadega hakkama saada, maksta oma maksud, osta vahel teatripileti, lastelastele kingitusi – kui sa jaksad seda teha. :Sellega on meie riigis natuke halvasti, et vanad inimesed jäävad sellega hätta. Jah, lapsed küll aitavad, kellel neid on. Aga see oleks vanainimese väärikuse küsimus. :Kolmas väga tähtis asi, et vanadust nautida ja selle võlusid tunda, on see, et sa pead suutma iseenda ja oma eluga ära leppida. Kui sa ei ole kibestunud ja kalestunud, ei mõtle, et oleks võinud teistmoodi olla. Tuleb olla rahul ja andestada endale need asjad, mis sa oled valesti teinud. Muidugi peab olema säilinud uudishimu ja huumorimeel. * [Jaan Kaplinskist:] Meil oli väga sarnane elutunnetus, saime maailmast ja kõigest sellest ühtemoodi aru, me otsisime vastuseid samadele küsimustele. Me olime väga ühel lainel. * Ta oli eriline inimene, ta oli eriliselt kokku pandud, sest ta mõtles kogu aeg. Mul läks tükk aega, et aru saada sellest, et ta võis niita, lõhkuda puid või vahetada lapse mähkmeid ja samal ajal mõelda näiteks kajasõnadest tamili keeles, 62 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud asteroidist või Wittgensteini filosoofiast. Tema eruditsioon, tema mõttehaare ja sõnaline andekus väljendada oma mõtteid oli erakordselt suur. * a ei olnud suur mitte ainult Eesti kultuuris, vaid maailmakultuuris, ta oli rahvusvaheline mees. Tema vahend oli sõna, eesti keel, mida räägib ainult üks miljon inimest. * Oleks ta sündinud mõnda teise kultuuriruumi, siis see, mida tal oli öelda – nii tema luule kui mõttelood – oleks palju paremini levinud. Ta kirjutas eesti keeles umbes 60 raamatut, üle tuhande luuletuse. Teda on tõlgitud küll umbes 30 keelde, aga see on nii väike osa tema mahukast mõttevaramust. Tema loomingu kogu suurust saab teada ikkagi ainult eesti keeles. * Temaga oli see, et ta mõtles ja kirjutas kogu aeg. Ma teadsin, et ta kirjutas iga päev, aga ma ei kujutanud ette, et seda kõike on nii palju. * Üsna sageli tekib tahe mingit lugu kirja panna. Ma olen küll üsna kinni selles igapäevases argielus ja pole olnud seda julgust alati võtta seda aega kirjutamiseks. Aga ma tahaks kirjutada küll, sest vahel on nii, et kui sa kirjutad läbi midagi, mis justkui on sinu elust, aga päriselt ei ole ka, siis sa saad sellest paremini aru. * Ma olen mõelnud, miks me niimoodi teeme, miks me teeme selliseid valikuid. Miks ma valin kirjutada rohkem lasteraamatuid ja vähem neid suuri küsimusi, mis mind ennast puudutavad. Aga see ongi minu loomus, et ma tahangi olla selles argipäevas, selle väikese inimese väikeses elus, millest paistab tegelikult läbi ka see teistsugune tõelus. See on minu kõige õigem tee. ** Tiia Toomet, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608434870/tiia-toomet-otsige-iseendas-ules-sisemine-laps "Tiia Toomet: otsige iseendas üles sisemine laps"], ERR/ETV "Plekktrumm", 14.12.2021 * Mis puudutab ajalugu – eestlased on nii või teisiti ajaloousku rahvas ja minu jaoks on ajaloo harrastuslik uurimine ja selles elamine väga loomulik osa, kas või teatris neid lavastusi tehes, mis baseerusid Eesti, Euroopa või maailma ajalool. * Muuseum on ka identiteediasutus. Eesti lugu jutustades loome ka seda Eestit taas ja jälle. See on väga vastutusrikas töö ja mulle, kes ma olen suurema osa oma elust loojutustamisega tegelenud, on sümpaatne just teaduse osakaal neis lugudes. See annab talle teatava usutavuse. * See on iga mäluasutuse, näituseasutuse või elamuskeskuse otsus, kuidas ta tasakaalu hoiab, et mitte kaotada enda tõsiseltvõetavust ja teiselt poolt ka enda atraktiivsust. ** Jaanus Rohumaa, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608428210/jaanus-rohumaa-ajaloomuuseumil-on-voimas-vundament-ja-sellele-saab-ehitada-vaga-palju "Jaanus Rohumaa: ajaloomuuseumil on võimas vundament ja sellele saab ehitada väga palju"], ERR, 07.12.2021 * Laeva "õhku tõusmise" puhul on tegemist miraažiga – nähtusega, kus valguse trajektoor pole mitte tavapärane sirgjoon, vaid valguskiir kõverdub, sest õhu murdumisnäitaja on erinevatel kõrgustel erinev. Silm "arvab" asja olevat selles suunas, kust asjalt pärinev valgus silma saabub. Kui valguskiir on kõver, siis saab ta petta. * Peeglist vaadates tunduvad esemed olema seal, kus on nende peegelkujutised ja mitte seal, kus need päriselt on. * Nn alumine miraaž tekib siis, kui maapind (nt kõrbeliiv või asfalttee) on hästi kuum, mistõttu on kuumenenud ka maapinnalähedane õhk. Kuum õhk paisub ja on seetõttu hõredam kõrgemal asuvast jahedamast õhust. Mida hõredam on õhk, seda väiksem on murdumisnäitaja ja sestap paindub valguskiir ülespoole, jahedama õhu suunas. :Tulemus on see, et esemed näivad olevat madalamal, kui nad tegelikult on, vt joonis (a). Seepärast võib kuumal asfaltteel mõnikord näha "loike", mis pole tegelikult mitte vesi, vaid taeva peegeldus: kuuma õhu kiht suudab valgust peegeldada samuti nagu veepind. * Ülemine miraaž tekib vastupidises olukorras, kui maapinnal on õhk külmem; siis on kõik võrreldes alumise miraažiga vastupidi: valguskiired painduvad allapoole ja asjad näivad olevat kõrgemal, kui nad on [---]. See juhtub eeskätt talviti, kui maapind jahtub, sest kiirgab soojuskiirgust; efekt on kõige tugevam selgetel talvehommikutel, kui maapinna soojus on saanud kogu öö jooksul läbi lahtise taeva kosmosesse kiirguda ning päike pole veel jõudnud soojendada. ** Jaan Kalda, Tallinna Tehnikaülikooli professor, [https://novaator.err.ee/1608427889/lugeja-kusib-miks-talvel-laevad-nailiselt-ohku-tousevad "Lugeja küsib: miks talvel laevad (näiliselt) õhku tõusevad?"], ERR, 07.12.2021 * [Rinnavähi sõeluuringust:] Praegu ei jõua paljud naised oma kutset ära oodata, kuna selleks ajaks on nad juba surnud. * Mõni võib enne magamaminekut juua topeltespresso, mina ei saa pärast kella kahte päeval enam tilkagi kohvi juua, kuna muidu ma öösel lihtsalt ei maga. Ehk et kohvi puhul oleme kõik väga teadlikud, et selline erisus on olemas, ravimite puhul aga miskipärast eeldame ekslikult, et need mõjuvad kõigile ühtemoodi. * Meil kõigil on mingeid veidrusi, mida me ei oska seletada. Näiteks minul on nii, et iga kord, kui lähen ujulasse, kus kasutatakse kloori, hakkab mu pea valutama. Individuaalsete omapärade uurimine ja kaardistamine võiks aidata kaasa uute ravimite loomisele. ** Lili Milani, intervjuu: [https://novaator.err.ee/1608427802/geeniteadlaste-vestlusring-soeluuringust-pole-kasu-kui-kutsutav-on-surnud "Geeniteadlaste vestlusring: sõeluuringust pole kasu, kui kutsutav on surnud"], ERR, 07.12.2021 * Kui ma üritan midagi lukustada kuskile või üle hüpata, siis ma justkui ei kontrolli seda enam. Selleks on mul vaja olla kontaktis iseendaga ja oma tunnetega. Minu jaoks on millegi lahti kirjutamine hea viis olla võimalikult heas kontaktis selle teemaga. * Ma olen iseenda jaoks see esimene vaataja või kuulaja, ja kui see lugu mind ennast väga erutab, siis reeglina on seal ka midagi sellist, mis võiks ka teisi erutada. * Ma pean kõigepealt aru saama, kes on need tegelased, kes omavahel suhtlema hakkavad. Kui sa tegelast austad, siis on ükskõik kui halb või hea ta on. * Selleks, et tegelane päriselt elaks ja muudaks loo mitmekihilisemaks ja ennast avaks, siis sa pead teda lihtsalt kuulama. * Ühest küljest, meil tekib neid ekraane juurde ja elu muutub järjest uskumatumaks ja absurdsemaks. Oma sees me oleme need samad korilased, kes 10 000 aastat tagasi marju korjasid või kala püüdsid ja nüüd me veedame nii palju aega mingis virtuaalses reaalsuses – ükskõik, kas see on mingi seriaal, arvutimäng või Facebook. * Mis mu enda töösse puutub, siis tahaks, et selle seriaalilooga saaks midagi sellist ka öelda, mis inimest puudutaks ja midagi juurde annaks, mis ei oleks lihtsalt selline ajudest läbi lastav lobe meelelahutus. * Ühel hetkel ma avastasin, et ma tean elust liiga vähe, et üldse midagi kirjutada, et ma tean ainult seda, mis teatris toimub. ** Martin Algus, intervjuu: [https://kultuur.err.ee/1608427931/martin-algus-kirjutamise-kaudu-saan-olla-kontaktis-iseendaga "Martin Algus: kirjutamise kaudu saan olla kontaktis iseendaga"], ERR/ETV "Plekktrumm", 07.12.2021 * Kõndisin just koju, Uuskasutuskeskusest ostetud Heiti Talviku luulekogumik „Luuletused“ näpu vahel, ja sattusin lugema "Lauliku hommikut". Ma lausa turtsatasin omaette naerda. Need read tekitasid võluväel hea tuju. Aga maagilisuse tasandeid on erinevaid. Piisab ka fraasist, et aju hakkaks tootma õnnehormoone. Ka ses mõttes annavad sõnad "jõudu". Ja siinkohal polegi ilmselt nii suur erinevus, kas fraasi peale olen tulnud mina või keegi teine, ahhaa-moment on ikkagi. :Teisalt on sõnadel ka äraspidine jõud. Ma olen tulihingeliselt vaielnud vastu, et mina ei lähe mitte kunagi eesti keelt õppima, aga nüüd on kaks kraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses käes. Samuti olen vaielnud, et õpetajat minust ei saa, nüüd tegelikkus pilkab mind. Eks seda irooniat on mujalgi olnud. * Ja mõni sõna jääb kummitama. Ju temas on mingi jõud, mis ei lase lahti. Kas just maagiline – seda tahaks pigem positiivsete sõnade kohta kasutada –, aga mingisugune mõju on. Need sõnad või väljendid, mille tähendus on positiivne, kipuvad kiiremini ununema kui need, mis on öeldud kurja pärast või hoolimatult. Aga sõnade kõla ja tekkivad seosed või kujutluspildid stimuleerivad aju ja annavad mingisuguse seletamatu hingamise * On see tuul inspiratsiooni pehmetes tiibades või hoopis trots, aga sõnad toidavad mind. On mõeldamatu, et ma ei pane ühtki mõtet kirja. See jätaks mu nälga ja teeks vaeseks just ses mõttes, et mul on kahju, kui mõtted vajuvad unustusse ja neid ei saa kunagi tagasi. Seega rikas olemiseks on vaja märkmikke, mida täita, ja kirjutusvahendeid, millega kirjutada. Nii nagu sportlane ei oska ilma spordita, ei oska mina ilma kirjutamiseta. Muidugi on ka halvemaid päevi, kus ma ei suuda midagi kirjutada, aga neil puhkudel tuleks hoopis küsida, kas asi on selles, et ei suuda, või hoopis selles, et kardan, et mu sõnadel pole väärtust. Ja siis tuleb otsida seda maagilist sõna. Seda, mis sütitaks kire, olgu selleks enda avastus, mõni loetud kirjatükk või kellegi teise öeldud julgustus. * Ma olen alati pidanud ennast suhteliselt halvaks (kõrg)kultuuri tarbijaks. Hiljuti ostsin Uuskasutuskeskusest Hermann Hesse "Klaaspärlimängu", mida olin juba pikalt tahtnud lugeda, aga kuidagi jäi tagaplaanile. Nüüd mõtlesin, et kui ta juba nii ahvatlevalt riiulilt vastu vaatab, on see selge märk, et pean ta endaga koju viima ja lugema. Ütlen ausalt, ma ei saa väga midagi aru. Võib-olla ma ei küüni selleni, võib-olla see mõistmine tuleb hiljem. "Stepihunt" mulle omal ajal meeldis. * See, mis mind raamatute juures võlub, on põnevus ja ka poeetiline keel. ** Aliis Aalmann, intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/otsides-maagilist-sona/ "Otsides maagilist sõna"], Sirp, 26.11.2021 * Kui tavalisel aastal on võib-olla mõned üksikud intervjuud, siis olümpia-aastal ei jõua neid kõiki ära andagi. See vajab harjumist, aga raske on sellega harjuda, kuna see on ju iga nelja aasta tagant! * Mis siin ikka heietada asjadest, mis välja ei tulnud; tunneme rõõmu nendest, mis välja tulid. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608453068/mae-olumpiapettumus-enam-ei-kripelda-tunnen-roomu-valja-tulnud-asjadest "Mäe: olümpiapettumus enam ei kripelda, tunnen rõõmu välja tulnud asjadest"], ERR, 01.01.2022 * Kaotuse tunne oli ikkagi päris suur. Raske oli sellest hõbemedalist rõõmu tunda. [---] Tegelikult on see väga hea saavutus ja mitte midagi ei ole selle puhul halvasti, aga kui kuldmedal on tegelikult nii lähedal ja sellest jääb nii vähe puudu, siis...järgmine kord läheb paremini! * Ma ei oska öelda, milline on kõige raskemalt võidetud medal. Iga medali puhul on tegemist olnud erinevate hooaegadega, erinevate treeningkavadega ja erinevate probleemidega. Seetõttu on iga medal minu jaoks väga väärtuslik. * Naised maadlevad samamoodi nagu mehed. Ütleme nii, et naistel on maadluses mati peal vähem pahatahtlikkust kui meestel. Enamus naistel on pikad juuksed, aga pigem harva juhtub seda, et kisutakse juukseid. Patsid punutakse tugevalt kinni, et juuksed võistluspäeva vastu peaksid. * Mulle meeldib maadelda. Maadlus on minu jaoks huvitav spordiala, kuna tehniliselt on võimalik areneda kuni karjääri lõpuni. Mul ei hakka mati peal igav. Kui ma mõtlen, et peaksin tegelema spordialaga, kus on üks peamine liigutus, siis mul hakkaks igav. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380228/epp-mae-raske-oli-hobemedalist-roomu-tunda "Epp Mäe: raske oli hõbemedalist rõõmu tunda"], ERR/ETV "Hommik Anuga", 24.10.2021 * Kui keegi ütles mulle, et naiste maadlusega Eestis mitte kuskile ei jõua, siis mul just tekkis selline tunne, et ma siis näitan teile, kuidas ma jõuan. ** Epp Mäe, intervjuu: [https://sport.err.ee/1608380003/epp-mae-jargmine-eesmark-olumpiakulla-voitmine "Epp Mäe järgmine eesmärk: olümpiakulla võitmine"], ERR, 24.10.2021 * [Tokyo olümpial Hiroe Minagawast:] Kui mina olen pigem lühike enda kaalus, teised vastased on minust tükkmaad pikemad, siis jaapanlane on minust tükkmaad lühem. Ta on lühike, kompaktne, liigub hästi ja ta ei taha väga kontaktis maadelda. Ta teeb oma kindlat liigutust ja kui mina püüan seda välja suretada, et ta ei saaks seda teha, siis kuidagi minu enda maadlus kaob ära. Mul on tohutult raske temaga maadelda. Ta suutis enda maadluse peale suruda. Minu jaoks jälle mõtlemise koht – kuidas kurat ma selle jaapanlase ikkagi lõpuks lahti harutan. ** Epp Mäe, intervjuu: Anu Säärits, Maarja Värv, [https://sport.err.ee/1608294519/polve-vigastanud-mae-jaapanlanna-on-minu-jaoks-koige-ebamugavam-vastane "Põlve vigastanud Mäe: jaapanlanna on minu jaoks kõige ebamugavam vastane"], ERR, 24.10.2021 * Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on solvang jumalale, kes võttis just naiselt meie inimlikkuse. Mitte inglilt ega otse jumalalt, vaid naiselt. Naisena võtab kirik tema laste inimlikkuse. ** Paavst Franciscus uusaastasõnumis, [https://www.err.ee/1608453137/paavst-franciscus-kutsus-ules-lopetama-naistevastast-vagivalda "Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda"], ERR, 01.01.2021 * Ühiskond või ka riik on ennast koroonaajal niiviisi häälestanud, et rõhutatakse, et igaüks saab ja peab isiklikult toime tulema. Kriisi tulemuseks ei ole ainult poliitiline lõhestumine, millest on juba liiga palju räägitud, tegemist on ühiskonna killustamisega, teatud mõttes molekulistumisega. * Koroona tõttu Eesti ühiskond natukene hangus. Ja hangus killustunuks ja nii hapraks, et see mõjub nagu krudisev merejää, mis koosneb hangunud killukestest. * Näis, kui koroonakriisiaeg mööda saab, kui palju on siis ühiskond muutunud ja kas sellele eraldatusele järgneb ka üksteise leidmise rõõm? Kuna üksteisega olemise defitsiit on meil väga suur, siis ma loodan, et ka üksteisega uuesti kokkusaamise rõõm on ikkagi väga suur. Ja see ühendab võib-olla rohkem kui see praegune lahutamine lahutab. * Üheskoos toimimiseks peab ühiskonnas olema väga tugev meie-tunne. Eesti ühiskonna meie-tunne oli väga tugev ütleme kuskil 25 aastat tagasi. Aga see tunne oli juba enne koroonat tegelikult ju kõvasti pihta saanud. Sellele apelleerimine jäi nüüd sagedasti ikkagi hüüdja hääleks kõrbes, nagu me nägime. * Kui me vaatame ülimalt indiviidikeskset Ameerika ühiskonda, siis me näeme seal ka teist poolt. Seal rõhutatakse tõesti, et igaüks on ise vastutav ja üksikkangelane on väga võimas. Samas me näeme väga tugevalt toimivat riiki. Kui ikka vaja, siis riik võtab ohjad enda kätte ja need raamid on küllalt tugevad. :Ameerikas tegutsetakse kogukonnana ja selliste indiviididena, kes tegutsevad nende raamide sees, vahel ka protestides, kuid siiski neid raame tunnustades. Sealne ühiskond on nagu raamistik, mille sees on palju hüppavaid kuulikesi ehk tegelikult ikkagi see struktuur on kogu aeg olemas. * Eesti häda on selles, et meil ühelt poolt võeti läbi reformierakondliku turuliberaalse ideoloogia omaks, et igaüks vastutab. Näiteks tarbija ise vastutab, kui ta mürgituse saab. Aga sellega koos sedasama toimivat riiklikku struktuuri, mis killunevat ühiskonda koos hoiab, seda meil ei ole osatud kujundada. * Ühiskonda liidab kultuur, mingisugune ühine vaimsus, ühised arusaamad ja ühised väärtused, sõltumata sellest, kas tegemist on Ameerika, Eesti, Saksa või Soome ühiskonnaga. * Me räägime palju rohepöördest, rohepööre eeldab seda, et tarbijakäitumine peab muutuma. Sellesama koroona ajal me nägime äkki, kui palju liigseid asju meil on, liigseid kohustusi, liigseid sõitusid. Meil on olnud sellest üleliigsest vabanemine, toimunud teatud selginemine ja isepuhastumine. * Meil on ikka väga pikk aeg olnud, kus me oleme iseennast nagu elu jaoks lavastanud ja teisi ka vaadanud selle lavastuse kaudu pidevalt. Nüüd me olime sunnitud nägema ennast argipäeva peeglis ilma meikimata. Iseenda tundmaõppimine ilma meigita ja teiste inimeste tundmaõppimine ilma meigita aitab lõpuks kaasa vastastikusele mõistmisele. * Kaugel nõukaajal käisid meil ikka külas vene haritlased Moskvast või Leningradist ja nad olid väga vaimustunud sellest, et Eestis puudub vastuolu haritlaskonna ja rahva vahel. Selline vastuolu on ju tegelikult Vene ühiskonnale omane, vaatame kasvõi vene klassikalist kirjandust, kus tihti haritlast nimetati lausa üleliigseks inimeseks. Meie kultuuris ei ole seda olnud. :Vaatame ajalukku tagasi, pea igas eesti peres pingutati, et vähemasti üks poeg saaks ikka kõrgema hariduse. Haritlane oli ja on oma pere liige. Mulle üldiselt tundub, et niisugune kunstlik vastandus on ideoloogiliselt meile imporditud. * Haritud eliidi halvustamist oleme näinud kõikides totalitaarsetes süsteemides, võtame kasvõi Hitleri Saksamaal, kus haritlast samastati juudiga. Harituse ründamine on alati käinud kaasas sellise totalitaarse suundumusega poliitikas. :Ja mind teeb hirmus kurvaks, kui ma näen, et meie avalikus arutelus ja ajakirjanduses korjatakse see üles, oi, kui põnev, et meil on niisugune tore uus teema, meil on nüüd suur probleem, nimelt haritlaste ja rahva vastuolu. Haritlased enamasti tõepoolest muretsevad rohkem, mis Eestist saab, mis üldse toimub Eesti rahvaga. * Me tegime ülikoolis mitmeid uuringuid, mis näitavad, et tekkinud on täiesti uus kihistumise muster. Kusjuures on inimesi, kes kuuluvad rahva harituma osa hulka ja on samas tehnoloogilise arengu suhtes vägagi umbusklikud. Mul tuleb tuntud nimedest kohe meelde meie väga populaarne koolijuht, endine Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kes on ju väga aktiivselt väljendanud vastuseisu igasugusele arvutite kaasamisele haridusellu ja ta ei ole sugugi üksi. :Mulle teeb tõesti ka muret, et meil järjest enam avalikud teenused, ka riigiteenused kolitakse internetti eeldusel, et absoluutselt kõik saavad nendest osa. Tõepoolest jäetakse märkamata, et ümmarguselt kolmandik rahvast on selline, kes interneti võimalusi kas ei oska või ei taha kasutada. * Meile öeldakse tihti, et nii on liiga kallis. Näiteks ei tooda kiiret internetti igale poole, et kõikjal saaks inimesed teha kodutööd ja riik ütleb, et see on liiga kallis. Mina olen seda meelt, et kõik, mis vähendab inimeste ebavõrdsust selles keerulises keskkonnas, ei tohi olla riigile liiga kallis. Sellega peab riik pidevalt tegelema, olgu see internetiühendus, bussiühendus ja muud võimalused. * Eesti on muutunud tegelikult erakondade riigiks. Meil on kogu riigivõimu mehhanism üles ehitatud nii, et üksikerakonnad hakkavad määrama, mis ühes või teises valdkonnas toimub. :Näiteks erakond määrab, kes saab ministriks. Ja siis ei ole isegi peaministril õigust öelda koalitsioonipartnerile, et see inimene ei saa hakkama, vahetage ta palun välja! :Erakonnad on Eesti riigi erastanud minu meelest. * Nii et ma ei arva, et Eesti on ametnike riik. Ma arvan, et Eestis tegelikult võiks haritud, oma valdkonda hästi tundva ametniku roll isegi võib-olla olla suurem, aga see roll peab olema teistsugune. :See roll ei saa olla tuima masina osa või käsutäitja roll. Eesti riigiametnik, see on riigi nägu. Poliitik ei ole kogu Eesti riigi nägu, riigi nägu on tegelikult maal inimesi aitav sotsiaalametnik ja minu meelest on probleem selles, et meil on ametnikel nägu ära võetud. Nad ei ole enam nagu isikuna nähtavad, neil ei ole ka sagedasti isikliku valiku ja otsustuse võimalust näiteks südametunnistuse järgi käituda. Kui nad hakkavad mõnikord ka vastu, siis võib-olla neid tabab piitsalaks. * Eesti riigi praegune situatsioon on hoopis erinev sellest, mida mina mäletan üheksakümnendatest. Toonane moraal oli selline, et riigiametnik on tõepoolest nii-öelda riigi side inimesega ja vastutab inimese eest, selle eest, et riik hästi toimib. :Aga praegu ma näen, et see vastutus on asendanud halvimal juhul hirmuga ülemuse ees, tekkinud on päris üsna niisugune nõukogulik hirm ülemuse ees. Endalt küsitakse, kas ülemus on minuga rahul? Kuid see ülemus on ju poliitik. See on väga ohtlik tendents. * Ma arvan, et inimesed peaks tulema ministriteks või valitsusse, kui nad näevad loomingulist väljakutset. Nendele kohtadele peaks tulema eelkõige inimesed, kel on kutsumust teha Eesti riiki paremaks või olla looja positsioonis. Aga kui seda tunnet ei ole, siis mis meelitaks andekaid, võimekaid ja ambitsioonikaid inimesi riigitööle? Tavaliselt on sellised ka eraelus positsioonil, et nende jaoks palgaküsimus ei ole probleem. Raha neid ei motiveeri. * Riigi erakonnastamise teine pool on see, et erakonnad on ise liiga palju pühendunud poliittehnoloogiale, võimul püsimisele, mitte riigi ülesehitamisele. * Aga mis puudutab kultuuri ja kultuuriinimesi, siis on tekkinud kummaline olukord, kus meil ühelt poolt on väga tähtis põhiseaduse preambul, et Eesti riigi mõte on eesti kultuuri, eesti keele arendamine ja säilimine. Aga teiselt poolt, mis asi on Eesti kultuur? Ja mis mõte on eesti keelel? * Eesti kultuur on praegu oma arengus tegelikult väga olulises murdepunktis ja teiselt poolt kõrghetkes. Ma arvan, et mitte kunagi ei ole meie kultuuri- ja loomeinimeste rahvusvaheline tunnustatus olnud nii kõrge. Vaatame meie filmi, kirjanduse või teatri edu rahvusvahelisel areenil. Laiemalt meie loodusetunnetus ja kultuurikeskkond on tähelepanu keskpunktis, me pole enam Euroopa hall provintside provints. :Ja samas ei ole meil tõepoolest avaliku arvamuse ja poliitika tasemel austust ja arusaamist kultuuri rollist. Osaliselt on selle taga EKRE oma karuteenetega. Koroonakriisis on ju kultuuriasutused kannatanud ja kannatavad piirangute tõttu edasi. Aga meile esitatakse seda kõike kastmes, et kultuur on vabaajasektor ja meelelahutusvaldkond. * Kultuur on tegelikult see vaimsus, mille peal üldse Eesti kestab, ilma milleta Eesti riigil tõesti mõtet ei ole. Kultuur ei ole mitte ainult see kultuur, mis on loodud verelt ja keelelt eestlaste poolt. * Ma üldiselt ei vaata superstaarisaateid, sel aastal aga sattusin vaatama ja ka mulle torkas silma see noor tüdruk Narvast, Alika Milova. Tema suhtes valitses üldine soojus ja armastus. See oli minu jaoks mingis mõttes pööre, et meil on sellised asjad võimalikud. * Kogu kultuuri surumine sinna vaba aja lahtrisse on äärmiselt kahetsusväärne. Kui võtta meie kultuuriväljaanded, Sirp, Vikerkaar või Looming, sealt on ju näha, et järjekindlalt minu meelest ühed huvitavamad ühiskonda puudutavad arutelud toimuvad praegu nimelt kultuuriinimeste hulgas. Need arutelud ei jõua avalikkuseni, sest kultuuriväljaandeid loeb ikkagi väga väike hulk inimesi, samas tele- või raadiokultuurisaadetes räägitakse küll ühest või teisest teosest või selle loojast, aga puudub kultuuri kaudu toimuv ühiskonna enda mõtestamine. Need ideed, mis kultuuris sünnivad, nende suhtes on müür ees. * Levib eelarvamus, et kultuur on mingi eliidi värk, kus räägitakse arusaamatute sõnadega abstraktsetest ideedest, mis pole "rahvale" üldse vajalikud. Tegelikult just kultuuriaruteludes näeme tihti ideid, mis võib-olla on homme kõige olulisemad. Inimestel oleks vaja neid arutelusid näha ja kuulda, lõpuks kultuuriinimesed on olnud Eestis arvamusliidrid ärkamisajast peale. See on meedia tegemata töö. Mulle tundub, et kultuuriinimeste ja teadlaste vähene märkamine, millest te räägite, see ei tule ju tuulest, see tuleb ikka meediast. ** Marju Lauristin, intervjuu: Indrek Kiisler, [https://www.err.ee/1608451478/lauristin-teeb-kurvaks-et-ekre-on-kaasa-toonud-eliidi-halvustamise "Lauristin: teeb kurvaks, et EKRE on kaasa toonud eliidi halvustamise"], ERR, 31.12.2021 * Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada. ** Alika Milova, intervjuu: Stass Kuznetsov, [https://elu.ohtuleht.ee/1051280/alika-milova-koolis-alandati-mind-kuna-olen-venelane-superstaarisaate-voit-aitas-mul-aga-vene-perekonnanimest-tingitud-kompleksidest-ule-saada- "Alika Milova: "Koolis alandati mind, kuna olen venelane. Superstaarisaate võit aitas mul aga vene perekonnanimest tingitud kompleksidest üle saada.""], Õhtuleht, 17. detsember 2021 * Kasahstan asub regioonis, kus praktiliselt kõikides naaberriikides on viimase 30 aasta jooksul toimunud väga verised sündmused. Ja Kasahstan on õigusega uhke selle üle, et Kasahstan on enam-vähem ainukene stabiilne riik sellises turbulentses regioonis, endises nõukogude Kesk-Aasias. Ja Kasahstanis väga kardetakse tegelikult, et kõik need asjad, mis on toimunud Tadžikistanis, kus oli kodusõda, Usbekistanis ja Kirgiisias, kus on olnud pogrommid ja Kirgiisias ka revolutsioonid, et see asi kuidagi tuleb üle Kasahstani. * Tüüpiline Kesk-Aasia süsteem on see, et kui üks inimene saab ükskõik mis juhtpositsioonile, siin ei ole vahet, ole sa president või koolidirektor, siis ta tõmbab oma lähisugulased soojadele kohtadele. Ja need tõmbavad oma lähisugulased. Ja mingitpidi võetakse üle mingis valdkonnas juhtpositsioon, ja Kasahstani riigiga juhtus umbes sama asi. Ta võeti ikkagi väga üle Nazarbajevi hõimu poolt. ** Aimar Ventsel, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457337/ekspert-kasahstanis-on-rahulolematus-kuhjunud-kummekond-aastat "Ekspert: Kasahstanis on rahulolematus kuhjunud kümmekond aastat"], ERR, 06.01.2022 * Kasahstan on olnud Kesk-Aasia regiooni riikidest konkurentsitult kõige stabiilsem ja selle stabiilsuse taga on aastakümnete jooksul olnud president Nursultan Nazarbajev oma selgelt autoritaarse ja klannisuhetel põhineva valitsusviisiga. * Seda on võimalik olnud täheldada umbes kümmekond aastat ja islami vaimulikud ja ideoloogid Kasahstanis on proovinud võtta joont, et islam peaks olema Kasahstani riigi usk. Ja selle kaudu üritatakse haarata positsiooni mitte ainult religioosses, vaid ka poliitilises maailmas. [---] Rahva juhtide rolli võivad siin mingis mõttes haarata vaid islamivaimulikud, poliitilises sfääris selliseid juhte ei ole. ** Tiit Pruuli, intervjuu: [https://www.err.ee/1608457070/pruuli-kasahstanis-tahab-voimu-juurde-rahvuslik-islam "Pruuli: Kasahstanis tahab võimu juurde rahvuslik islam"], ERR, 06.01.2022 * Kohe pärast presidendi ametisseasumist taastas Putin riigihümnina endise stalinliku Nõukogude Liidu hümni, muutes selles ainult mõned laused. Varsti hakkasid Kremlist üle riigi levima ka teated, et Venemaa Föderatsioonil on maailmas eriline ajalooline missioon, vene rahvas on eriline ja vene riik kujutab endast iseseisvat tsivilisatsiooni. :Algas neostalinismi taassünni kampaania, mille käigus toimus laialdane NSVL-i ja selle järglase Venemaa Föderatsiooni ajaloolise tähtsuse ja suuruse propageerimine; Stalini rolli ülistamine riigi muutmisel maailma suurvõimuks; kiiresti taastati ka NSVL-i ja Teise maailmasõja ajaloo moonutatud kajastamine. * Maailma vallutamisse takerdunud Venemaa juhtkonnas valitseb siiani peataolek, kuidas lahendada kriis. Kaos majanduses ja ühiskonnas süveneb, riigi üldine olukord halveneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. :Diktatuuri kalduv ja maailma valitsemisest unistav president Putin ei suuda koos abilistega leida lahendust, kuidas väärikalt raskest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast välja tulla. :Oskamatute juhtide poolt tupikusse aetud olukorras soovib president Putin kõige rohkem, et tema isiklik erinevates maailma pankades hoitav raha ja isiklik heaolu jääksid alles, aga ka, et Venemaa autoriteet säiliks ja riik tervikuna jääks maailmas ka edaspidi suurvõimu staatusesse. Kuid asi ei laabu, edu ei tule. Toimub kõrgklassi kuuluvate venelaste massiline emigreerumine Lääne-Euroopasse, USA-sse, Skandinaaviasse, Kanadasse ja teistesse riikidesse. * Putin on veendunud, et maailma probleeme saab lahendada ainult sõjaväega, mida toetavad vajadusel riigi tuumarelvad. Venemaale peamisteks vaenlaseks peab Putin USA-d ja NATO-t, Ukrainat ja Poolat ning veel mõningaid teisi riike. * Süvenev vaesus on viimastel aastatel liikuma pannud vene rahvamassid. Peaaegu kõikides Venemaa suurtes linnades, kaasa arvatud Siberis asuvates, toimuvad üha suuremad rahva demonstratsioonid, protesteerides valitsuse saamatuse ja riigi süveneva vaesuse vastu. :Eriti vihased on vene Kaug-Ida venelased. Aastakümneid toimuv, vene Kaug-Ida oma ajalooliseks kodumaaks pidavate hiinlaste rahumeelne invasioon ja kohaliku võimu ülevõtmine ning Moskva poolt seal täielikult unustatud venelaste olukord, keda uued asukad aeglaselt, kuid järjekindlalt välja tõrjuvad, on venelased raevu ajanud. :Räägitakse kardinaalsest otsusest luua seal oma iseseisev ja Moskvale mitte alluv vabariik. Ka mitmed teised Venemaa Föderatsiooni kuuluvad väikerahvad ja nende autonoomsed vabariigid mõlguvad mõtteid eraldumiseks "suurest isast". * Legendaarse kuulsuse sai tiibrakette kandev briti fregatt Defender, mis sisenes Kremli poolt ühepoolselt deklareeritud territoriaalvetesse, möödudes okupeeritud Krimmi poolsaare rannikust 24 kilomeetri kaugusel reageerimata venelaste hüsteerilistele ähvardustele kasutada relvi, mille paugud jäidki brittidel kuulmata. * Naabermaade vallutamise iha Moskvas kasvas veelgi. 2014. aasta suvel arutas Krimmi veretust annekteerimisest eufooriasse sattunud riigi juhtkond tõemeeli, kas võtta Kasahstanilt ära venelastega tihedalt asustatud alad ja liita need Venemaaga. See ehmatas ja vihastas väga kasahhe, kes asusid aega kaotamata ehitama piiri Venemaaga. * Õppustel Zapad 2013 avastasid Balti riigid, et venelased harjutavad selle koridori sulgemist. Valgevenes olevad vene üksused liikusid Suwalki koridori piirile mõlemalt, nii Kaliningradi kui ka Valgevene poolt, mängides läbi selle läbilõikamist ja blokeerimist oma üksustega, tagades nii püsiva maismaa läbipääsu Valgevenest Kaliningradi oblastisse. Eestile, Lätile ja Leedule oleks koridori kinnipanek tähendanud nende äralõikamist Euroopast ja sattumist venelaste piiramiskotti. :NATO juhtkond reageeris üpris kiiresti Balti riikide valjuhäälsele informatsioonile Suwalki probleemi osas ja hoiatas Moskvat selle lubamatusest. Zapad 2017 ja hiljuti lõppenud Zapad 2021 õppustel Suwalki koridori lähistel Vene üksusi ei ole enam ei nähtud. * Uurides kunagise Nõukogude Liidu kui hiiglasliku vangilaagri loomist Stalini režiimi poolt 1938 -1953. aastatel ning NSVL-i agressiivseid ponnistusi külma sõja perioodil levitada sotsialismi koos vallutustega üle kogu maailma, nimetas tolleaegne USA president Ronald Reagan Liitu kurjuse impeeriumiks. Tal oli õigus. :Kurjuse impeeriumid pikalt ei eksisteeri. Inimkonna ajalugu näitab, et vägivalla ja inimverega loodud impeeriumid ei ole igavesed. Krooniline majanduskriis ja riigi juhtkonna oskamatus on viinud Vene riigi tupikusse, kust väljapääsu pole näha. :Venemaal kostavad üha valjemini vaesuva rahva väljakannatamatu eluga rahulolematud hääled, mis varem või hiljem viivad paratamatult järjekordse revolutsioonini või selle hiigelriigi lagunemiseni. See on ainult aja küsimus. ** Ants Laaneots, [https://www.err.ee/1608385955/ants-laaneots-venemaa-agressiivsuse-latted "Venemaa agressiivsuse lätted"], ERR, 29.10.2021 =Msg pudi= * Toomas Hendrik Ilves, Twitter, 04.09.2014: Eestiga on see lugu, et kui ise seda kritiseerin siis on savi, aga kui keegi teine seda teeb on küll selline tunne, et oibljaaa raisk. * Paarthurnax, Skyrim: What is better: to be born good or to overcome your evil nature through great effort? * Jim Ollinovski <poem>sai koidik su köidiku kätte oma paelte eest plehku ei pane ja mõista ei suuda ma mitte kumb põrgust ja kumb taevane ... vist unustasid nii ennast et äkki ei märganudki et koidik su verine vennas... ja sina ei ärganudki</poem> * Benedict Cumberbatch: I can feel infinitely alive curled up on the sofa reading a book. * T. S. Eliot: The purpose of literature is to turn blood into ink. * Kraffströmi valitsemisele oli iseloomulik, et suure Toome silla ümberehitamisel vahetati sügavamõtteline tekst ''Otio et musis sacrum''. mis oli Morgensterni poolt valitud selgelt silmas pidades teaduslikke instituute Toomel, vaimuvaese teksti vastu ''Otium reficit vires''. ** Emil Andersi mälestustest, tlk Aira Võsa * Hell is truth seen too late. - G.W.F. Hegel * The fuzziness that surrounds the designation "terrorist," the manifest impossibility of defining "terrorism," does not affect several provisional lacunae in French law: terrorists are at the source of this thing that one can define very easily: anti-terrorism, for which "terrorism" forms the ''pre-condition''. Anti-terrorism is a technique of government that thrusts its roots down into the old art of counter-insurrection, so-called "psychological warfare," to be polite. :Anti-terrorism, contrary to what the term itself insinuates, is not a means of fighting against terrorism, but is the method by which one positively ''produces'' the political enemy ''as terrorist''. * interview that Julian Coupat gave to Le Monde on 25 May 2009, tlk http://www.notbored.org/plagiarism.html :http://www.notbored.org/julien-coupat.html :Published in Le Monde on 25 May 2009 and translated by NOT BORED! 27 May 2009 * As Oliver Wendell Holmes once wrote, 'taxes are the price we pay for a civilized society.' * Kuna talvel on metsaloomadel ja lindudel öö puhkamiseks, siis ootamatu äratus suurendab energiakulu. Väiksel värvulisel võib pakaselisel ööl ärkamine lõppeda isegi surmaga, kuna ta ei pruugi lühikesel talvepäeval olla jõudnud piisavalt palju süüa, et külm öö üle elada. Südaöine ärkamine ei kuulu kindlasti ta plaanidesse. ** [[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], intervjuu: Aime Jõgi, "Tulevärk põletab raha, kiusab loomi ja linde ning saastab õhku", Tartu Postimees, 27.12.2021, lk 1 * On kaks vastandlikku poolt: mängijad ja fännid. Ent mängijateta ei saa me midagi teha, mis tähendab, et peame nende sõnumit senisest palju rohkem kuulama. Nõuda on lihtne, aga nemad peavad asja ellu viima. Samuti peame kuulama fänne, sest see tööstus ei saa hakkama emma-kummata neist. Me ei saa oma toodet ja vahvat liigat ära lõhkuda. ** Mikel Arteta, Londoni jalgpalliklubi Arsenal peatreener, ''cit. via'': Ville Arike, "Inglismaa teeb vutimeestest tänapäeva gladiaatorid", Postimees, 27.12.2021, lk 18 ="Kirjakeele teataja"= * Hääletamise üle õigekeelsuskomisjonis on mõnikord ironiseeritud, kuid ilmselt asjata, sest eks võeta igasugused kollektiivorganite otsused vastu sel moel. Pealegi distsiplineerib hääletamine komisjoni liikmeid, sunnib neid oma seisukohta põhjalikumalt läbi mõtlema ja formuleerima. (lk 4) * Viimaste aastakümnete jooksul on toimunud silmapaistvad muutused eesti kirjakeele ja murrete funktsioonide ulatuses. Murded ja murrakud on kaotamas oma erijooni ja omavahel tasandumas. Maarahva linnadesse siirdumine on loonud neis uued suured inimeste rühmitised, kes pole keelelt veel jõudnud konsolideeruda. Linnamurded pole jõudnud kujuneda. (lk 5) * Keskkoolihariduse kiire laienemine, massiteabevahendite osa märgatav suurenemine infolevis on tõstnud kirjakeele (vähemalt passiivselt) igapäevase infokeele staatusesse. Kirjakeel pole enam väikesearvulise haritlaskonna keel, vaid on kujunemas rahva enamiku omaks. Selles on nähtud kirjakeele demokratiseerumist. Siit tuleneb ka rahva suurem huvi kirjakeele korralduse vastu. Olukorda teisendab veel teaduskeele osatähtsuse ja nõudmiste suurenemine, selle laienev mõju üldkeelele. (lk 5) * Kirjakeele toimimisala laienemine on kiirendanud funktsionaalstiilide kujunemist. Ilmselt pole meie kirjakeeles nii selgepiirilisi stiile kui rootsi või vene keeles, kuid sõnavõtud kassikulla, kantseliidi ja pärabaroki ümber osutavad stiilierinevuste olemasolule. (lk 5) * Muutumas on keele süsteemi ja keelereegli käsitus. Tagaplaanile on jäämas J. V. Veski range loogilise süsteemi nõue, aga ka J. Aaviku esteetilist mõju taotlev, erandeid esile tõstev süsteemi uuendamine. Poolehoidu on leidnud tšehhi keeleteadusest pärinev keelesüsteemi tsentri (tunnusekindla keskosa) ja perifeeria (ebakindlamate siirdealade) eristamise põhimõte. (lk 6) * Iga uuendusmeelset keelekorraldajat kammitseb traditsioon. Lihtsam on teadlikku normingut luua sinna, kus kirjakeeles seda seni pole olnud. Raskem on muuta varem kehtinud normingut, sest siis hakkab vastu harjumus senisega, traditsioonipärasus. Sageli kohtab mõttekäiku: mulle on see võõras, järelikult ei sobi, ei ole õige. Niisuguste otsustega ei peaks siiski kiirustama, vaid tuleks oodata, kas harjutakse uue keelendiga või ei. Mõnikord omandatakse uuendus kiiresti ja esialgne vastuseis vaibub, mõnel juhul aga ei ole aidanud ka propaganda ning protest on olnud tõepoolest õigustatud. Laiema protesti korral peaks otsus kuuluma uuesti läbivaatamisele. (lk 6) * Ükski keel ei saa olla teisele keelele etaloniks. Keelekorraldus peab arvestama iga keele kui orgaanilise terviku omapära. (lk 6) * Näikse, et mõnede eesti kirjakeele ortograafia kitsaskohtade kaotamisel on oluliseks saamas see, mil määral peab ja suudab keelekasutaja ortograafiareegleis rakendada keelevälist, entsüklopeedilist informatsiooni. Kas ta näiteks on enamikul juhtudel võimeline vahet tegema asutuse ja allasutuse, perioodilise ja mitteperioodilise väljaande vahel, nagu eeldavad praegused suure ja väikese algustähe reeglid. (lk 7) * Nihked eesti kirjakeele korralduses said alguse 1976.—1978. aasta õigekeelsusdiskussioonidest. Lootkem, et neid jälginud keeleavalikkus oskab kehtivatest reeglitest ja põhimõtetest lahus hoida üksikute keelemeeste mõnigi kord vastandlikke äärmusseisukohti. Vaba arvamustevahetus on väga oluline stiimul meie kirjakeele edendamisel ka edaspidi. Oleks siiski kasulik, kui hoidutaks oma seisukohtade monopoliseerimise, ainuõigeks kuulutamise katsetest, mis ei lase kuulata enam vastaspoole seisukohti, nii et diskussioon muutub viljatuks. Samuti tuleb end harjutada mõttega, et kuigi enda keelepruuk on meie arvates kõige õigem, kõige sobivam, siiski on see nii ainult meie endi jaoks, mitte aga alati keeleüldsuse tarvis. (lk 8) ** Huno Rätsep, "Saatesõna", lk 3-8 * Eri sõnaraamatuis tekiks siis küll väikesi erinevusi, aga mis sellest: ka inglise keele sõnastikud pole rõhu märkimisel päris ühel meelel ja mitte midagi pole selle läbi maailmas hukka läinud. (lk 35) * Mõistagi pole ka uus norming mingi mesileib. Mõned vajakajäämised on juba eespool esile toodud ja kindlasti on neid veel. Aga vana norminguga võrreldes on mingisugune edu ikkagi saavutatud. Tuleb ainult väga loota, et ka haridussüsteemis saadakse aru, et otsus on mõeldud emakeeleõpetuse hõlbustuseks, mitte' keerukamaks muutmiseks: rööpvormide moodustamise drilli pole koolis vaja harrastada, sest korrektseks kirjakeele tarvituseks piisab, kui osatakse moodustada üht rööpvormi. (lk 36) * Udo Uibo, kommentaar, "ÕPPIMA- JA MUUTUMA-VERBIDE MUUTMINE. Otsus 22. jaanuarist 1981", lk 31-36 * Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. (lk 55, VÕKi otsus) * Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed informatsiooni isiku soo kohta. (lk 59, kommentaar) ** Tiiu Erelt, kommentaar, "LÜHENDITE ÕIGEKEELSUS. Otsus 22. detsembrist 1982", lk 51-60 * Üks mainitud punktidest kergitas küsimuse, kas mitte seoses "Enekese" väljaandmisega ja sõnaraamatutööga Keele ja Kirjanduse Instituudis internatsionaliseerida ''z''- ja ''ž''-tähe asend, s.t viia need tähestiku lõppu. VÕK vastas sellele ülekaalukalt erapooletu suhtumisega (8 erapooletut, 5 vastu). Seega jääb tähtede järjekord tähestikus endiseks. (lk 60) * Alati korrektne ''z''-tähe hääldus eesti võõrsõnades on '''''s'''''. Koolis on soovitatav õpetada eeskätt niisugust hääldust. Tuleb vaid tähelepanu juhtida sellele, et nimedes ei saa ''z''-i alati nõnda hääldada. (lk 61) * Lootkem seejuures, et uued õpikud tutvustavad võõrsõna mõistet adekvaatsemalt kui senised, mis veel hiljutigi on kasutanud vanapärasest saksa filoloogiast pärit vahetegemist laen- ja võõrsõnade vahel ("võõrsõnadest tekib pidevalt laensõnu" jms). See ei vasta tänapäevasele arusaamisele sellest, mis on leksikaalne laen ja milline on oma- ning võõrsõna vahekord. Valdav enamik eesti võõrsõnadest on laenulised, s.t laensõnad. Sõna võib laenuda kohe omasõnaks või laenuda võõrsõnana ja selleks jäädagi. Võõrsõnade järkjärguline omasõnastumine on kaunis harv nähtus. (lk 64) * Lõpuks mõni sõna {{Sõrendus|tähestikjärjestuse}} kohta. Ei tohiks teha paha, kui kolm sellesse puutuvat seika koolis selgeks saaksid. :Esiteks see, et nimede ja muude märksõnade järjestamisel eestlaste tarbeks ning seoses eestikeelse tekstiga talitatakse diakriitiliste märkidega kahel viisil. Üldiselt neid ei arvestata, seega ''´a'' ja ''a~'' järjestatakse nii, nagu nad oleksid lihtsalt ''a''-d jne. Erandiks on tähed ''š'', ''ž'', ''õ'', ''ä'', ''ö'' ja ''ü'', millel on eesti <!--//-->tähestikus eraldi kohad, nii et kui mõni nendest juhtub olema võõrnimes, järjestatakse ta nii, nagu oleks ta eesti täht. :Teiseks on kombeks, et teatmeteostes ei tehta järjestamisel ''v''- ja ''w''-tähe vahet. Tava on sündinud olukorras, kus eestigi nimesid kirjutati kord ''V''-ga, kord ''W''-ga (''Wilde'' — ''Vilde'', ''Veski'' — ''Weski''). Praegugi kirjutatakse mõni nimi üsna ootamatult ''W''-ga (''Hans Wõrk''). Igal juhul kergendab nende tähtede kokkujärjestamine otsimist. :Kolmandaks tekib mõnikord hämmeldust kahe- ja enamasõnaliste märksõnade järjestajal. Vastavat küsimust on tulnud korduvalt kuulda ka keelemehel, ehkki keeleküsimus see õieti pole. Näiteks kumb tuleb ette, kumb järele, kas ''Franz Joseph'' või ''Franziska''? Vastus ei ole ühene. On olemas kaks eri järjestusviisi, sõnakaupa ja läbivalt. Sõnakaupa järjestamisel arvestatakse kõigepealt esimest sõna, siis teist jne. Et ''Franz'' on lühem kui ''Franziska'', siis jääb ''Franz Joseph'' ettepoole. Arvutimehed väljendavad sama mõtet sellega, et nimetavad tühikut (sõnavahet) "kõige väiksemaks", kõige esimeseks kirjamärgiks, mis jääb ''a''-st ettepoole. (lk 64-65) * Eesti tähestik on selline (sulgudes võõrtähed): a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y). Kokku 32 tähte, neist omatähti 27, nimelt 23 omasõna- ja 4 võõrsõnatähte. (lk 65) ** Henn Saari, "TÄHESTIKU-, HÄÄLDUS- JA TRANSKRIPTSIOONISEIKU", lk 60-65 * Asesõnad on kõige üldisema tähendusega sõnad keeles, mis oma konkreetse sisu saavad alles konkreetses tekstis. (lk 66) * Sõnade tähenduste normeerimine on üldse väga riskantne ettevõte. Tähenduste täpne määratlemine on kindlasti vajalik võõrsõnade ja terminite puhul, mille vale kasutamine tekitaks väärarusaamist (kuid sealgi ei tohiks seletusi või definitsioone normingutena võtta). Kõrge tarvitamissagedusega üldkeelesõnade tähendusi ja kasutamist ei ole aga vist tarvilik ega võimalikki ettekirjutustega reguleerida. On ju leksikaalne tähendus kõige kiiremini muutuv element keeles, mille nihkeid ka kõige operatiivsem õigekeelsusorgan ei ole suuteline fikseerima. (lk 72) ** Ülle Viks, kommentaar, "PRONOOMENITE ÜKSTEISE JA TEINETEISE NING OMA JA ENDA KASUTAMINE. Otsus 7. maist 1980", lk 66-72 * Nimede põhikujuks tänapäeva suhtluses on {{Sõrendus|kirjapi1t}}. Rahvuslikult seotud nimede puhul on suur kaal rahvuslikul (ametikeelsel) kirjapildil. Hääldust võime mugandada märksa vabamalt kui kirjapilti. Tänapäeva maailma nimetarvitus areneb samas suunas kui eestigi nimetarvitus käesoleval sajandil, see on originaalipärase kirjutusviisi poole. (lk 74) * Diakriitiliste märkide ärajätmist ei saa põhimõtteliselt soovitada. Erandi võib teha tüüpiliste toonikeelte toonimärkidele (vietnami keel). Märkide ärajätmine trükitehnilistel põhjustel võib olla mõnikord paratamatu, kuid nendesse juhtudesse tuleb suhtuda kui ühekordsetesse hädalahendustesse, mis välisnimede puhul ei ole paremad kui eesti nimede puhul (''Parnu, Voru, Kopu, Huuru, Poide, Oismae''). Mõnes keeles <!--//-->tähistab diakriitiline märk vokaali pikkust, selle ärajätmine on võrreldav eesti nimede kirjutusega ''Sarema, Sur Munamagi'' jne. (lk 74-75) ** "MAADE JA PEALINNADE NIMED NING RIIGI NSMETUSTE TÕLKED (LADINATÄHELINE RÜHM) Otsus 17. juunist 1983", lk 73-77 ** [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114092 "Kirjakeele teataja 1976—1983: Õigekeelsuskomisjoni otsused"], Tallinn: Valgus, 1985 =[[Hasso Krull]]= Hasso Krull, "Hando Runnel ja postmodernism", Vk 11/1988, lk 58-62 * Eesti kirjanduses peaaegu pole klassikuid ja ka Runnel ei saa selleks kunagi. Samas on meie luules olemas hulk vägagi silmapaistvaid moderniste (Under ja Suits, ka Juhan Liiv), ometi on selge, et ka nende hulka ei saa teda ilmselt arvata. (lk 58) * Pärast kuuekümnendate luule optimistlik-elujaatavast normaalstiilist eraldumist on Runneli luule olnud uudne ja järk-järgult üha lõdvemates sõltuvussuhetes eesti kirjanduse senise traditsiooniga. Mingiks poundlik-eliotliku tsitaatidele orienteeritud modernismi avalduseks võiks küll pidada 1976 ilmunud tippkogu «Mõru ning mööduja» — kui seda lugeda klassikakeskses võtmes, nagu talitas Karl Muru samal aastal ilmunud arvustuses «Tuuleveskitest tiigrini». Ometi osutub seesugune lugemisviis mitmete luuletuste puhul ilmselt ebaadekvaatseks, ja sellise nurjumise viljadeks ongi Muru-poolsed süüdistused maitsevääratustes, sündsusetuses jne. Seepärast võib kahelda, kas pole tegelikeks «vääratusteks» vahest just seesugused murulikud interpreteeringud ja kas poleks «Mõru ning mööduja» lugemisel soodsam lähtuda just kõigi ettetulevate intertekstuaalsuseilmingute (tsitaadid, allusioonid jne) mõeldavast paroodilisest taotlusest. (lk 58) * Runnel pole mitte ise muutunud ärkamisaegseks, mis oleks lihtsalt arusaamatu anakronism, vaid on kasutanud teatavaid ärkamisaegse luule «naiivseid» võtteid niisuguse tõsidusega, et need mõjuvad moodsatena. (lk 58) * Viimane lause mõjuks muidugi absurdsena, kui ärkamisaja lüürikal meie jaoks vähegi klassika staatust oleks. Tal on aga seda üksnes kirjanduslugudes; tõeliselt on ta ju «Noor-Eestist» peale ikka käibinud eelkõige negatiivse mõõdupuuna, kehastanud stiililaadi, milles haritum ja esteetilisem luuletaja ei tohi kirjutada. Ühtlasi on see laad olnud teatava nüüdseks ületatud «provintslikkuse», regionalismi sümboliks; et ta aga oli ettevalmistuseks sellele kultuurivormile, milles end praegu nii koduselt tunneme ja mille alalhoidmiseks ning kaitsmiseks peame nii kõvasti pingutama, jätab ta meile kuidagi eriti hale-armsa, ühtaegu süütu ja fanaatilise, lääge ja ülisiira mulje [---]. (lk 58) * Väitsin kohe alguses, et Hando Runnel ei saa olla klassik, ja püüdsin seejärel tugipunkte leida ka väitele, et ta ei saa olla modernist. Mis aga üldse tähendab «klassik»? Selle sõna tähendusmaht on tänapäeval niivõrd lai, et tekitab peaaegu polüseemiat, ja kui omistada talle lihtsalt tähendus «suur kirjanik», võiks seda ju Runneli puhul ka kasutada. (Iseasi, kui ollakse kriitiline nimelt «suure kirjaniku» mõiste enda suhtes.) Mõtlesin aga ennist selle terminiga siiski midagi muud: pidasin silmas ''klassikat'' kui kirjandust, mis orienteerub teatavatele '''juba leitud''' tähendustele ning püüab järgnevalt lihtsustada, lihvida, ajakohastada, viimistleda nende väljendust — püüdleb kuulsat «sisu ja vormi kooskõla». Modernism seevastu, pettunud klassikalistes tähendustes ja seega kogu klassikalises kunstis, vastandub klassikale ja lammutab ta vormi — kuid mitte nihilistlikult, vaid tõelise «sisu», senileidmata '''tõelise tähenduse''' nimel. Seejuures ei loobuta klassikast, vaid kasutatakse seda ära peamiselt negatiivse, valikuliselt ent ka positiivse eeskujuna; st luuakse oma projekt teatavas mõttes klassika «varemetest» lähtudes. (lk 59) * Postmodernne peaks olema kirjandus, mille skepsis tähenduste suhtes on märksa sügavam modernismi skepsisest; postmodernist ei saa uskuda üldse mingit lõplikku ja igavest, «tõelist» tähendust, ja nii on tema vaade klassikalistele kaanonitelegi teistsugune. Postmodernist ei lammuta ega adapteeri vanu kaanoneid, selleks et kehtestada uusi, et luua uut traditsiooni, uut kultuuriloolist müüti — ta tegutseb õieti üksnes emantsipatsiooni nimel ja valib selleks vahendid võimalikult eelarvamusetult. Milline peab aga olema selle emantsipatsiooni tulemus, eesmärk? — Kui võidaks teada seda, oleks emantsipatsioon hukatuslik nõiaring, lakkamatu tagasipöördumine oma vana rahulolematuse juurde, tume ning kaootiline «vabadus vabaduse pärast». Pole niisiis kindlat kaugemat eesmärki, vaid ainult väikesed lähedased eesmärgid ja vahendid nende jaoks. Kas aga võib Runnelit ka sellistel tingimustel veel postmodernseks nimetada? (lk 59) * Runneli skepsis tähenduste, lõpetatud ideede suhtes on kindlasti suurem kui enamikul meie praegusaja luuletajatel. (lk 59) * Kui me seega püüaksime kokku lüüa aatelisuse ja mitte-aatelisuse deebeti ning kreediti Runneli luules, ei pruugi me saada tegelikult mingit saldot. Võiks kogunisti öelda: Runnel ühe käega annab, teisega aga võtab. Ühe käega laob ta lugeja turjale identiteedikoorma, teisega aga kergendab seda; nii on ta vahest üldse kõige parem mõeldav rahvajuht. (lk 60) * Peab ka meenutama, et Runneli luulet tõestav rahvuslik müüt pole ju mitte autori enese loodud, vaid sellisena käibinud ammu enne ja väljaspool tema kõige «müütilisemaid» tekste. Runnel on müüdi küll üles korjanud ja, nagu vahel paistab, sellele salamahti oma patendigi võtnud, kuid see ei tähenda veel, et kõik nood tekstid oleksid loetavad vaid kui tolle kõikehõlmava ja ebaisikulise müüdi isikupärased representatsioonid. Arvan, et tüüpiline runnellik tekst oleks kas niisama või isegi veel edukamalt loetav ka hoopis teistsuguses ajaloolises situatsioonis (sellise oletuse mis tahes tõestuskatse mõjuks paraku küll väga monstroossena), ja kui Runnel ongi raskesti tõlgitav, siis mitte ta regionalistliku sotsiaalse müüdi pärast, vaid ikka just regionaalse keeleainese tõttu. Tasub rõhutada, et Runneli suur mõjujõud ei tulene sugugi otseselt esindatava müüdi erakordsest elujõust (milles omakorda ei saa küll kahelda), vaid Runneli teksti võimest intensiivselt sekkuda sotsiaalsesse protsessi ja osaleda selles diskursusena. Nii ei esindagi enam Runnel müüti, vaid ümberpöördult: müüt esindab Runnelit. Keeleline sündmus saab sotsiaalseks sündmuseks ja teksti topeltorienteeritus neile mõlemale võimendub maksimaalselt. :Võime niisiis öelda, et Runnel niihästi konstrueerib kui dekonstrueerib müüti. Sest sotsiaalse müüdi väljaviimine ülevast ideaalsest keskkonnast, selle muutmine tegelikuks jõuks hävitab, «sööb» müüti; mille tulemuseks on lõpuks paratamatult, et ka Runneli luuletusi hakatakse lugema teistmoodi, pikapeale üha vähem ja vähem müütiliselt. Igatahes ei ole müüt Runnelil mingi ainuline, vääramatu ''logos'', ja mitte kuidagi ei ole võimalik ette näha selliste luuletuste kõiki tulevasi lugemisvõimalusi. (lk 60) * Jah, Runneli tekst pole müüdi topis. Kuid siiski tajume, et runnellikus luuletuses sageli on midagi väga üldist, universaalset — et kogu luuletus esimesest sõnast viimaseni on lakooniline ja puhas, ebaisikuline '''üldistus'''. Ega selline üldistus saa ju ometi olla postmodernne? Peaks ju postmodernne kirjandus tegelema rõhutatult isiklike, autorilähedaste elamustega, küündides kuni keelekasutuse ülima idiolektilisuseni. Runnelil aga on ka stiil niisama üldistatud, puhastatud ja välja töödeldud; tundub ent, et postmodernismi seisukohalt ei tohiks kirjanikul üldse olla stiili, või kui, siis ainult «halb stiil». (lk 60) * Pealegi pole postmodernism mingi kindlate tunnuste, normide kogum; postmodernism ei taotle kehtestada kaanonit, järjekindlat meetodit. Üldse ei ole ta mingi seestpoolt, alglätetest vaadeldav ja suunatav liikumine, vaid üksnes väljaspoolt, distantsi pealt märgatav ja kirjeldatav praktika. (lk 60) * «Tautoloogia on lihtsalt mees, kes suitsetab Camel-sigaretti, seljas kaamelivillane mantel» (G. C. Infante). (lk 61) * Võib muidugi pärida: kui kirjandustekstide vahetu kehalisuse määr neist endist juba sedavõrd võimsamaks paisub, kuhu jääb siis vana hea idealistlik Kunst? Vahest on hoopiski aeg hakata talle juba tasapisi kirsturaha koguma? — See järeldus ongi täiesti korrektne ja õige. Sadakond aastat tagasi jõudis mäletatavasti meieni teade Jumala surmast; nüüd peab siis hakkama möönma, et ka see äbarikuohtu poolvend on talle järele läinud. Eks hakka ju hale peale tulema! — Allakirjutanu, paraku, peab siiski nentima, et tema süda siinkohal suuremat ei heldi. Pigem rõõmustab ta, et langeb ära võimalus nendele luuletustele kohe «luule piiripealsuse» diagnoos panna, nõnda neist valutult ja odavalt vabanedes. Jah, matusekellade helisedes peab nad pigem tunnistama teatavateks murdekohtadeks, lõhedeks, perspektiivideks uude lõpmatusse. :Kui aga haledus ikkagi peale tuleb: võib end lohutada mõttega, et kirjanduse, esteetika tõenäone kadumine iseenesest veel sugugi ei tähenda, et peaks kaduma kirjutatud tekstide lugemise komme üldse. Vahe on õieti vaid selles, et neid siis enam ei loeta kui kirjandust (kaasa arvatud uusaegsed puhtkirjandusliku adressaadiga tekstidki). Tekstile lähenemiseks kasutatavate kognitiivsete stiilide funktsioon teiseneb; võidakse lugeda ka täiesti fiktiivseid tekste, võidakse uskuda asju, mida pole olemas, ilma et see seepärast peaks tähendama «kirjandust». Lõpeb maniakaalne «loomingulisuse», «isikupärase käe<!--//-->kirja» otsimine keskajal kirjapandust, rahvakunstist, kaljujoonistest jne. Minu meelest oleks see uusaja inimese tõeline emantsipatsioon kõige väsitavamatest rituaalidest — kuid selle kaugemaid eesmärke, nagu öeldud, oleks kuritegelik ennustada. (lk 61-62) * Naaskem aga Runneli juurde. Kohati näib ta olevat justkui vahendaja, vahemees muistsete konventsioonide ja võõra tuleviku vahel. Seepärast võiks ehk väljendada tunnet, mis mind käibivale eesti kirjanduse kogumile mõeldes sageli haarab: nimelt sagedast kahjutunnet, et mitte tänane juubilar ei ole meile kirjutanud «Kalevipoega». Tõsi, teatava moodsa kõõrdpilguga lugedes on ju ka Lauluisa oopus kogu oma sõnastuse pillavas pentsikuses päris mõnus lugemine — aga ainult ajuti, ainult lõiguti. Miks ent ei võiks tema kõrval figureerida ka uusi konkureerivaid eeposi? Mitte üksi seesuguse filoloogilise erialakirjanduse laadis, nagu Ridala ja Annisti omad, vaid midagi otseselt maarahvale, sõna kitsamas ja laiemas tähenduses. See peaks olema küllalt vabas vormis, mitte üleliia modernne, traditsioone ja pärimusi (mitte üksnes parodeerivalt) arvestav, kuid mitte ka neid fetišeeriv, mitte igi-igavest müüti kehtestada taotlev — just nii, nagu kirjutab Runnel. Lühidalt, see peaks olema eesti rahva postmodernistlik eepos — kui midagi niisugust suudetakse kujutleda. Arvan, et seesugune paradoksaalne fenomen võiks olla väga mõjujõuline. (lk 62) * Kui nüüd veel kord vastata eespool tekkinud küsimusele, vastaksin: kõik, mis Hando Runneli kirjutatus on aktuaalset ja ärritavat, viitab sellele, et ta põhiliselt on postmodernne maarahvalik luuletaja. Meil on küll luuletajaid, kellele toetudes postmodernismi-teooria ülesehitamine kulgeks vähemate vasturääkivustega (nagu Ene Mihkelson või Juhan Viiding), kuid peab arvestama, et Runneli puhul eriti tugev rõhk langeb regionaalsusele, ning sel on omad konsekventsid. Eesti postmodernism peab paratamatult tegema pingutusi teatavate positiivsete identiteedikujutelmade moodustamiseks, kuna see on kõige tõhusam vastutegevus riiklikult lansseeritavate negatiivsete, skisoidsete pseudo-identiteetide kuhjumisele ühiskonnas. Rahvusliku identiteedikujutelma toetamine võib niisiis ikkagi olla sotsiaalselt emantsipatiivne tegevus — ja Runnelil, nagu järeldasime, on ta seda suurimal määral. :Runnel seega kahtlemata on luuletaja, kelle kirjutatu tagasimõju nii muutuvale keelele kui käimasolevale sotsiaalsele protsessile on võrdselt tugev ning seotud, kelle puhul teksti topeltorientatsioon võimendub maksimaalselt. Juubel pole Runneli puhul tegelikult kuigi oluline teetähis, sest tema luuletuste lugemist ilmselt jätkatakse endise aplusega, nagu poleks juubelit olnudki. (lk 62) * Mannakreem ja õllevaht, :mina armastan neid kaht! :(«Punaste õhtute purpur», lk 63) =[[Kaspar Viilup]]= * Kuigi 2020. aastal hakati ennustama, et koroona tõttu näeme lähiaastatel vaid pandeemia- ja isolatsiooniteemalisi linateoseid, siis sellega on suuresti mööda pandud, vähemalt praegu midagi sellist veel liialt ei paista. Pigem on üks iseloomulikumaid tendentse kinoturul hoopiski filmide korduv ja korduv edasilükkamine. See võib näida pragmaatiline detail, aga Ergo Kulla "Soo" puhul tekkis küll tunne, et olin seda filmi juba enne kinno jõudmist näinud. Pea aasta aega on kõik kohad täis promomaterjale ja intervjuusid, sellest filmist on räägitud iga võimaliku külje pealt ja tekib põhjendatud küsimus: kas kinolinalt saab üldse mingit üllatust oodata? * Ergo Kuld ja Martin Algus on kommertsmeelelahutuse meistrid, nad oskavad kruttida asjad sedasi paika, et kinno tuleb nii teismeline kui ka pensionär ning päris hapu näoga keegi neist kinost ei lahku. Kodumaiste sõltumatute – või ütleme õigemini, erarahade toel valminud! – filmide ühendav joon ongi enamasti konfliktide puudumine, kõikvõimalikest äärealadest kaarega mööda minemine. Kui üldse mingit vastuolu otsida, siis võib ju nokunaljad kahtluse alla seada, aga "Soos" pole neidki... * "Soo" kannataks otsekui samade murede käes, mida võis näha ka "Tõe ja õiguse" ekraniseeringu puhul: kujutades ajaloolist Eesti maaelu tekib filmitegijatel ikka ja jälle tahtmine reaalsust ilusamaks kirjutada. Eelistaksin, kui metsade ja soode vahel seiklemist kujutataks kreutzwaldilikust mütoloogiast lähtuvalt, pigem võetakse aga aluseks läänelike ajastudraamade traditsioon. Vuntsid on sirgelt aetud, baaris istuvad joodikud küllalt klanitud, sopp, muda ning rokk alati kuidagi esteetiline ja õige koha peal. On olukordi, kus sedalaadi klantspilt töötab, tepituna kirvega vehkivate maniakkidega tekib aga dissonants. * Jätke see ilusat maaelu korraks kõrvale ja keereake teraviku just tumeduse poole. Tegelikult saaks vabalt ka "Soost" natuke ümber monteerides õudusfilmi teha: annad rohkem ruumi rapikus ragistamisele (mis meenutas kohati isegi Toomas Hussari "Seenelkäiku"!) ja olekski igati viisakas ugri-''slasher'' käes. ** Kaspar Viilup, [https://kultuur.err.ee/1608501002/arvustus-soo-zanrikino-potentsiaal-rahvafilmis ""Soo": žanrikino potentsiaal rahvafilmis"], ERR, 15.02.2022 =[[Ernest Hemingway]]= :Eestlased tsiteerivad uhkusenoodiga Ernest Hemingway lauset, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt üht eestlast. Ent see pole täpne tsitaat. 1937. aastal ilmunud teoses "Kellel on ja kellel pole" (eesti keeles ilmunud 2001 Mart Kanguri tõlkes) on hoopis järgmine lõik: :"Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajalehtedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest makstakse autorile üks dollar kuni dollar kolmkümmend senti veeru eest. Need lood paiknevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalliuudised, ja ilmuvad pealkirja all "Meie kartmatute rännumeeste saagad". Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põlenud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järgmisse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Peaaegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees." =Ojasoo ja Semper= [https://kultuur.err.ee/1608500957/tiit-ojasoo-ainult-ideest-ei-piisa-peab-olema-joudu-ja-pealehakkamist "Tiit Ojasoo: ainult ideest ei piisa, peab olema jõudu ja pealehakkamist"], ERR, 15.02.2022 :Klassikaraadio "Delta" saates intervjueeris Lisete Velt 20. veebruaril esietendub ameerika ajakirjaniku Nellie Bly reisiraamatust "Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma" inspiratsiooni saanud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus "72 päeva". Ojasoo: * Me oleme tõesti kuude kaupa uurinud seda, millised on meie sotsiaalsed piirid või kuidas üksteist puudutada. Ma väga loodan, et publik saalis tunneb seda, et inimese keha on väga ilus. * Ainult ideest ei piisa, peab olema jõud ja pealehakkamine Semper: * Selleks, et näitlejatega luua pilte, selleks peavad olema pildid, mida me koos saame vaadata. * Impulss on see, mille sa pead ära tundma ja siis sa vormistad selle võib-olla mingisuguses arusaadavas keeles, et teistega jagada seda ideena. =[[Indrek Allmann]]= * Muidugi on arhitektid kõik isiksused ja enamus neist on väga tugeva loojanatuuriga, mis tähendab ühtlasi seda, et esineb nii sõpradeks saamist kui tülliminekut. * Ekspordi rõhutamine tuleb sellest, et maailm on avardunud. Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia. * Me ei saa viia arhitekte bussiga välismaale ja öelda, et hakake nüüd eksportima. * Arhitektid, sisearhitektid ja maastikuarhitektid on ametid, kelle looming käib autorikaitse seaduse ühe paragrahvi alla. Täna me oleme kolm erinevat liitu. Aga tõenäoliselt on meil palju ühist. * Kui minna kohalikku omavalitsusse oma projekti kooskõlastama, siis võib juhtuda, et kooskõlastaja on vene keele õpetaja, võib-olla zootehnik, paremal juhul maamõõtja. * Kummalisel kombel omavalitsused kurdavad, et ükski arhitekt ei taha neile tööle tulla. Isegi kaunite väikelinnade peaarhitekti kohale on raske inimest leida. Samas arhitektidel ei ole tööd. * Arhitekti koolitus on riigile väga kallis. Tuleks leida neile inimestele kohad kasvõi riigi struktuurides, kus nad saaksid oma kooliraha tagasi teenida. Ma väga austan arhitekte, kes täna töötavad riigi struktuurides hoolimata sellest, et neid seal tihtipeale ei mõisteta või neist kiputakse poliitilistel või mittepoliitilistel põhjusel üle sõitma. * Need on need kolm teemat, mida pean Arhitektide Liidu juhina kõige olulisemateks. Ülejäänud mass küsimusi voolab nagu jõgi, mille peal katsun surfata ise minimaalselt märjaks saades, sest vastasel korral on oht uppuda. * Riigiarhitekt on termin, mis tekitab paljudes mõistmatust. Samas Eesti-suguses väikeses riigis oleks see väga efektiivne ja suisa hädavajalik lahendus. :Maailmas on erinevaid traditsioone, kuidas arhitektuuriasjadel silma peal hoida. Näiteks Suurbritannias on praktika, kus riigiametite, omavalitsuste ja kinnisvara planeerimisega tegelevate ettevõtete juures on arhitektide nõukojad. Kõrval on Iirimaa, kus seevastu nõukodasid niipalju ei ole ja kompetents on koondatud riigiarhitekti meeskonda. :Tegemist on nõuandva organiga, mis on partneriks ministeeriumitele, aidates neil välja töötada oma kinnisvarapoliitikat. Riigiarhitekt on partneriks ka omavalitsustele, kes vajadusel saavad abi ja nõu küsida, kasvõi nendesamade hangete puhul, kui on oht, et neid tahetakse vaidlustada. Riigiarhitekti meeskond levitaks hangete kohta kogemusi headest praktikatest ja oleks toeks. :Riigiarhitekt ei ole kindlasti see, kes hakkab omavalitsusele ütlema, et miks te nii koleda roosa maja tegite. Küll aga on selle ametkonna pädevuses suuremad üleriigilised planeeringud, samuti peaks riigiarhitekt aitama kujundada välja riigipoolseid seisukohti arhitektuuri ja planeerimist kaasavate küsimuste lahendamises. * Indrek Allmann, intervjuu: Mari Kartau, [https://kultuur.err.ee/297969/indrek-allmann-kui-me-ise-valja-ei-lahe-siis-tullakse-siia "Indrek Allmann: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia"], ERR, 29.03.2014 * Kui Tallinna linnaplaneerimise ametis oli siiani tööl u 20 arhitekti, siis Helsingis on vastavas osakonnas neid tööl 240. Tallinn on proovinud paarikümnekesi 240 inimese töö ära teha ja see on paratamatult väljendunud ka linnakeskkonnas. * Üldjuhul on eri erainvestoritele kuuluvad tükid linnaehituslikus mõttes ääretult pisikesed. Sellest tulenebki, et Tallinn on nagu rosolje, kus mõned tahavad palkmaja, teised valget funki. Ja kui eraettevõtja oma krundi ära planeerib, siis tänavad sinna ümber, infrastruktuur, koolimajad käivad juba kõrgelt üle mõistuse ja sellega ei viitsi keegi eriti tegeleda. * Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe sündisid tegelikult väga selgetel aastavahemikel ning näitasid, et tegemist oli süstematiseeritud ja selge linnaplaneerimisega. Dmitri Bruns oli toona Tallinna peaarhitekt ja tema juhtimisel need linnaosad sündisid. Kas nad meile meeldivad või mitte, polegi isegi oluline, terviklikud on nad igal juhul. * Olen väsimuseni korrutanud, et tegelikult on Tallinn ammu valmis kiirema transpordi sünniks. Vahet pole, pakub seda linnarong, metroo või kiirtramm. Aga muidu me inimesi autodest välja ei saa ja loome jätkuvalt autostunud maailma. * Kui Ülemiste City asub vanalinnast paremal pool jalakäigutsooni ning Paljassaare vasakul, siis punktist A punkti B sõitmine võtab praegu eksisteeriva trammiga 55 minutit. Tulevikus saab Ülemistest sõita 40 minutiga Pärnusse. Kuidas saab olla võimalik, et Tallinna linnas on ühistransport nii aeglane, et sa jõuad enne põhimõtteliselt teise Eesti otsa? Pärnu rand on lähemal kui Paljassaare rand. * See, et me ehitame kuskile Rae valda või Rannamõisa tee äärde mingitele põldudele kortermaju, on täielik katastroof. Linna äärealad peaksid olema madala tihedusega ehk põhimõtteliselt eramutele, linn peaks aga olema tihe ja selge keskusega, sest see vähendaks ühistranspordiprobleeme, võimaldaks püsida elus teenindussektoril ja vähendaks ühiskonna liikuvusele tehtavaid kulutusi. ** Indrek Allmann, intervjuu: Kärt Anvelt, [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/92914405/tallinnasse-kerkib-moodsaim-kliimaneutraalne-linnaosa "Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa"], EPL, 23.03.2021 =[[Roman Jakobson]]= * A missionary blamed his African flock for walking undressed. "And what about yourself?" they pointed to his visage, "are you not, too, somewhere naked?" "Well, but that is my face." "Tet in us," retorted the natives, "everywhere it is face." So in poetry any verbal element is converted into a figure of poetic speech. ** Roman Jakobson, "Closing Statement: Linguistics and Poetics", in: Thomas A. Sebeok (ed.), Style in Language. Cambridge, Massachusetts: The M.I.T. Press, p 377. First edition 1960, second printing 1964, this comes from second paperback printing, 1968. =[[Kaja Kallas]]= * Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse – andmete vaba liikumise – eest seismist, sest andmed moodustavad eduka kaksikpöörde tüve. * Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu- ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisemateks märksõnadeks usaldus ja usaldusväärsus. "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia. * Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. :Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii kommunismist kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka muskli kasvatamiseks vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks. * Huvi või geograafia võib küll olla koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile toetuvad kokkulepped. * Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. * Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu. * Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatud burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoritega sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikku plaanides tuleb aga silmas pidada, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse lõpptoodetesse, teenustesse ja ka tarneahelatesse sisse arvestatud keskkonnamõju. Ka äriplaanides, reitingutes ja laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadud, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas. * Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu. * Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest. Kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada. :Üks tähelepanuväärne positiivne muutus, mis Euroopaga on juhtunud, on Euroopa Liidu igapäevane kohaolek inimeste elus, mille parimaks näiteks ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka vaktsiinid ja koroonasertifikaat. * https://www.err.ee/1608412217/kaja-kallas-emissioonide-eksportimine-on-pesueht-rohepesu Kaja Kallas: emissioonide eksportimine on pesueht rohepesu Kaja Kallas riigikogus tehtud ülevaates valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ERR, 23.11.2021 tsitaadid: * Märtsis ütlesin, et "on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata". * "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. * Tuntud välispoliitika ekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus: "Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis "teiste vahenditega". Need on väiksema hinnaga. Need on rohkem mõjusad. Ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad ka võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega." * Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võivad ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: "kindel piir muudab naabrid talutavaks". * Vajalikud muutused ei ole vaid tehnilised. Ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu". * Loodusuurija David Attenborough ütles Glasgow kliimakonverentsil tabavalt, et meid peaks kannustama meeleheitlik lootus ja mitte halvav hirm. Seesama tunne, mis Tiigrihüppe eel. Seesama tunne, mis kolm kümnendit tagasi. Rohepööre peab olema kodanike rohepööre. =Virginia Woolf= '''Virginia Woolf''' (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882, South Kensington, London – 28. märts 1941 Lewes, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid. Tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad "Proua Dalloway" (1925), "Tuletorni juurde" (1927), "Orlando" (1928) ja "Lained" (1931), samuti feminismiklassikasse kuuluv essee "Oma tuba" (1929). "Proua Dallowayl" põhineb omakorda [[Michael Cunningham]]i romaan "Tunnid" (1999). Eesti keeles on ilmunud Woolfi romaanid "Tuletorni juurde" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 ja 2005), "Orlando: elulugu" (tlk Riina Jesmin, 1997), "Proua Dalloway" (tlk Riina Jesmin, 1998), "Lained" (tlk Riina Jesmin, 1999 ja 2008), samuti essee "Oma tuba" (tlk Malle Talvet, 1994), valimik "Esseed" (tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning rida lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8). * So with the house empty and the doors locked and the mattresses rolled round, those stray airs, advance guards of great armies, blustered in, brushed bare boards, nibbled and fanned, met nothing in bedroom or drawing-room that wholly resisted them but only hangings that flapped, wood that creaked, the bare legs of tables, saucepans and china already furred, tarnished, cracked. What people had shed and left - a pair of shoes, a shooting cap, some faded skirts and coats in wardrobes - these alone kept the human shape and the emptiness indicated how once they were filled and animated; how once hands were busy with hooks and buttons; how once the looking glass had held a face; had held a world hallowed out in which a figure turned, a hand flashed, the door opened, in came children, rushing and tumbling; and went out again. ** Virginia Woolf, To the Lighthouse, Harmondsworth, Penguin, [1929] 1975, 147. Motto for Carolyn Steedman, "Dust". <!--{{JÄRJESTA:Woolf, Virginia}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]--> =Anna Murray Vail= =="Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III"== Anna Murray Vail, [https://books.google.ee/books?id=WhkgAQAAMAAJ&pg=PA385&dq=%22anna+murray+vail%22&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwigwOT2rIjuAhVixIsKHXCnBYIQ6AEwBnoECAEQAg#v=onepage&q=%22anna%20murray%20vail%22&f=false "Notes on the Flora of Smythe County, Virginia. III"], Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389 * pOPULAR tradition declares that the distance from Marion ·*־ to White Top Summit is twenty-eight miles, and even the most hardened mountaineer calls it the very worst road in the state, and looks upon the ascent of the mountain as an achieve· ment for a lifetime. Most of the residents of Marion look what they called "that ׳ere company" fora party of full-fledged lunatics, when they learned that'we meditated its ascent a second time, having already spent three nights upon the summit. Our traveling outfit consisted of two wagons—one fairly strong, drawn by a team of good horses, the other bearing a perilous resemblance to the "deacon's one-hoss shay “ toward the close of its magic century. The team, however, was good, though the driver was not a man of brilliant intellect. Neither of the men, born and bred in Marion, had ever been on the mountains, and both would infinitely have preferred to stay at home. It was on a dull day during the last week in May that we started. The road was passably good till we began (he ascent of Iron Mountain, which was crossed at an altitude of over three thousand feet in a driving hail-storm. Along the gap, among the Hemlocks, there was a small grove of White Pine and beautiful thickets of Rhododendron Catawbiense intermingled with Mountain Maples (Acer spicatum), Striped Maples (A. Pennsylvanicum) and great hedges of the luxuriant Purple-flowering Raspberry (Rubus odoratus). The road on the descent of Iron Mountain winds for two or three miles along White Top-tree Creek; the many small brooks that feed it run through dense forests consisting for the most part of Hemlock. Some of the trees are magnificent specimens, three to four feet or even more in diameter, and tower above everything else in the gloomy ravine, where Rhododendron maximum made an impenetrable tangle, individual plants being over twenty-five feet in height and tree-like in character. Kalmia La ti folia was there also in great abundance, quite respectable little trees, with the gnarled, picturesque aspect of old Apple-trees. At that season, however, the only conspicuous tree in flower was Magnolia Fraseri. Manv of them must have exceeded the filty feet given as their height in Gray's Manual, for in some instances they seemed to rival the giant Hemlocks themselves. These made a picture to be remembered long. All along the gorge the straight, slim Magnolias, their light green leaves glistening with the rain-drops from the sudden shower, stood out in such dear outline *against their dark evergreen background that each graceful, perfect flower seemed conscious of its beauty. For several miles at each turn of the road we saw a scries of lovely trec-groups, and though, of course, there were many other interesting and remarkable trees. Chestnuts, Maples, Oaks and Tulips, the remembrance is only of the Hemlocks and Magnolias. At a fork of the road we missed the right turning, and in consequence had to endure six miles, instead of two, of the roughest of corduroy roads; our ״*one-hoss shay,’* unlike its lamous prototype, breaking down on an average every two hours. We were unable to reach the mountain that night, and took refuge in a small wayside inn near Green Cove on the North Carolina border, some twelve miles by the roud from the top. Near the spring where our hostess kept her milk-uans and great stone jars of butter, we found an antique Kaimia that has survived many winters. It was about twenty-live feet tall, and at six inches from the ground measured seven feet and two inches ; at one foot from the ground four feet and three inches in circumference. It was not yet in bloom, but its magnificent proportions compcltcd our admiration. Among the plants not collected before, nearer Marion, was Phacelia finibriata, with charming little white flowers, a smaller and more delicate species than P. Purshii. With it along a little mountain stream was the tiny spring beauty, Claytonia Caroliniana, in fruit. The woods were all second growth, and, with few exceptions, large trees were seldom seen. A thousand feet or so below the summit we passed through a belt of Spruce-trees growing in a deep black loam bog. Clintonia umbellata grew there in great beds and was at its best; C. borealis was just beginning to show its pretty green bells, and unusually large specimens of the yellow Adder’s· tongue (Erythronium Americanum) were still blooming. Streptopus roseus, with its tiny rosy bells, was plentiful; the delicate white Thalictrum clavatum grew along every little rill and ditch, as did also a particularly large and handsome swamp form of Viola cucullata. Of all the swamp flowers, however, the roost conspicuous and luxuriant was Anemone trifolia. Tins charming little plant, so long confounded with A. nemorosa, has rather an interesting history, which has recently been published by Dr. britton in one ol the Afrmoirs of the Torrey Club. It was collected twenty-five years or more ago by Mr. Canby on the Salt Pond Mountain, and again by Mr. Curtiss on the Peaks of Otter. It had been considered a distinct species, but on comparing it with the European A. trifolia it was found to be identical, and republished as such. Two years ago we found it in great abundance in flower and fruit in the localities mentioned above, und all through the higher altitudes of the Smythe County mountains we found it this year in even greater quantities, and especially fine in the great swamp on While Top. The plant stands mostly six to eight inches hign,and sometimes even higher, and has m every way larger and coarser leaves and larger flowers than the trail little Wood Anemone of the northern lowland woods. The Spruces were neither very old nor very large trees, and their very ancient appearance was caused by the luxuriance of the moss and lichen crop with which their trunks and branches were covered. Above the Spruce-swamp, on the edge of the road, stood a venerable Hirch, one of the remains of the older forest on the mountain—a great gnarled old trunk that measured at three feet from the ground within two inches of twenty-three feet in circumference. Some twenty feet or more from the ground the main trunk was separated into four great erect branches, each a large tree in itself. Range after range of billowy forest-clad mountain-tops of ever-increasing height, with the Roan and Grandfather mountains for a somewhat hazy background against a cloudless midday sky, was the sight that greeted us as we came out of the woods'on to the great open field at an altitude of over 5.600 feet. The mountain-slope was not precipitous, but the great semicircle of North Carolina mountains lay apparently just at our feet. The grassy, rocky field, many acres in extent, the gra/ing-ground of many cattle, spreads right and left of the httle group of cabins, where we stayed that night. The actual summit is covered with a dense forest of Black Spruce /Picea nigra). The grass is strewn with Violets and little low iitraw-berry-blossoms, and above, near the trees, the dainty little Carolina Claytonia was blooming, while the fragrant Trailing Arbutus still lingered in the dense shade. Under the Spruces we walked nearly knee-deep in luxuriant mosses, and the Cryptogamic collection was very large and mosi interesting. On (he topmos( cliff Rho<lodendron Catawbiense hardly showed signs of color on its great buds, though along the valleys we had collected and seen i( in bloom fora couple of weeks. From those rocks we saw three white-iiowered shrubs and trees blooming in the valley below : Amelanchier Canadensis, the Servicc-uerry of the natives, its fruit already tinged with red; the Wild Red Cherry (Pro n us Pennsylvanica), a graceful little tree covered with slender-pedicelled, delicate white blossoms, and the crowning glory of the whole, the Hobble-bush (Viburnum lantanoides). its great Hydrangea-like creamy cymes shining among the dark evergreens ",like a good deed in a naughty world." Some of (he moss-covered boulders were overgrown with clumps of (he Fetid Currant {Ribes prostratum), a pretty shrub notwithstanding its rather forbidding name, which, however, is well merited. Early the next day we started on the return (rip by a shorter and somewhat better road. On the south-east side of the mountain the white Baneberry (Act.׳ea alba), (he Blue Cohosh (CaulophyCum (halic(roides). with strange, inconspicuous little greenish and brownish Mowers, and the Umbrella-leaf (Diphyl* leia cvmosa) had foi* a distance complete possession of the wood's. The Diphylleia is a tall, handsome plant, with large, coarse, roundish peltate leaves and small cymes of white flowers with bright golden-yellow stamens. Along the road (wo yellow Umbelliferous plants were abundant, the small Zizia Bcbbii, and the larger, more showy Thaspium barbinode. At a somewhat lower altitude we found a thicket of Menziesia glohularis, wi(h what in the Manual is called Vaccinium corvmbosum, var. pallidum. The Blueberry is a slender shrub, with Hat. spreading, very light green leaved branches and very full clusters of greenish white bells. The Pipe-vinc (Aristolochia SiphoJ grew high over shrubs and up on trees, and was covered with its strange little brown flowers. During the latter port of (he descent we were caught in another storm, and reached Marion at nightfall in a drenched condition. The luxuriance and almost abnormal growth of the mountain vegetation are not to be wondered at when the rainfall is taken into consideration. The day without a thunderstorm or sudden, short shower was a rarity, and a three days' drought happened only once during our six weeks'sojourn in the county. =Epi Tohvri= '''Epi Tohvri''' (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses. =="Georges Frédéric Parrot"== Tsitaadid väljaandest: Epi Tohvri, "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019 * "Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses". Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2/2018, lk 227−260 * "Valgustusajastu uue ülikooli idee – "Akadeemiline küla" – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2018, 64−91 * "Otto Friedrich von Pistohlkors ja Rutikvere mõis". Kodres, K.; Maiste, J. (toim.). "Eesti kunsti ajalugu. 3. osa, 1770-1840 = History of Estonian art. 3, 1770-1840" (lk 64−68). Eesti Kunstiakadeemia, 2017. * "Vabamüürlusest Venemaal ja Läänemere ääres". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2/2016, lk 143–146 * "J. W. Krause arhitektuurikabinet ja erialaraamatukogu". Rmt: "Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas". Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281–310 * Käsper, Marge; Tohvri, Epi. "Georges Frédéric Parrot' prantsuse nimest, päritolust ja retoorikast: rektori tervituskõne keisrile ja selle lausumiskontekstid". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2015, lk 36–50 * "Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon". Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 2014, lk 93–112 * "[https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/1baf5913-f7a5-49a5-a78c-edd37bd6454a?name=Fail_1174-2431-1-SM.pdf&type=application%2Fpdf Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad]". Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLI, 2013, lk 11–30 * "Eesti luterliku kirikuehituse kontekstuaalsed muutused 19. sajandi keskel". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 21/1-2, 2012, lk 273–277 * "The Enlightenment and Standard Facades in Tartu". Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, Volume X, 2010, lk 5–13 * "19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast". Rmt: "Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat", lk 35–49. Tartu: [[Elmatar]], 2010 * "''Philantropin'''i mõju Eesti pargikunstile". Rmt: "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool, 2009, lk 60–73 * "Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimendist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimesel poolel". Rmt: "Klassika ja klassitsism", Ehituskunst = Estonian architectural review 36/37. Tallinn: [[Eesti Arhitektide Liit]], 2003, lk 32–51 =[[Emily Green Balch]]= [[Pilt:EmilyGreeneBalch.jpg|pisi|Emily Greene Balch]] '''Emily Greene Balch''' (8. jaanuar 1867, Boston, Massachusetts, USA – 9. jaanuar 1961, Cambridge, Massachusetts, USA) oli USA majandusteadlane, sotsioloog, kirjanik ja patsifist, kes 1946. aastal pälvis koos John Mottiga Nobeli rahuauhinna panuse eest Naiste Rahvusvahelise Rahu ja Vabaduse Liidu arengusse. * Religion seems to me one of the most interesting things in life, one of the most puzzling, richest and thrilling fields of human thought and speculation... religious experience and thought need also a light a day and sunshine and a companionable sharing with others of which it seems to me there is generally too little... The Quaker worship at its best seems to me give opportunities for this sort of sharing without profanation. (lk 60) * [Hispaania kodusõjast, kirjas WILPFi eestseisusele, 26. august 1936:] We believe that nothing can be settled right by the method of fighting nor in the midst of fighting. Everything sould be done to secure a truce, at least, so that reason could have a chance to make itself heard. [---] :I have no patience with the legalistic view that beyond the policy of refusing to send in war supplies (which, important as this policy is, is a purely negative one) friendly governments can do nothing to stop the present horrors without recognizing the rebels and giving them the status of belligerents. 'Friendly offices' conciliation can always be tried. If the Governments had the will to do something they could. :As it is, with the Governments and especially the great European Powers, lined up in their sympathies behind the two parties and therefore against each other, they are unlikely to act, and we have great cause for thankfulness if only the general explosion is not brought to pass. 5 (lk 324) * [1934:] There is a powerful current of feeling of the duty and happiness of merging self in the community whether in Fascist Italy, Soviet Russia or Hitler Germany. It is powerfully stimulated by government propaganda but apart from this it seems to me clear that it is a psychological current which has deeper spurces than the self-interest of those who are in power. 8 (lk 326) * [1927:] How many Americans not only believe, but openly maintain, that fascism is better than democracy, that unthinking obedience is better than action based on individual conscience and thought, that patriotism is synonymous with nationalism, that liberty is dangerous, that peace is a dream and not even a beautiful dream? 9 (lk 326) * Some time later, Emily Balch, writing on American policy in the face of the war in China, and thinking also of Germany, Ethiopia, and Spain, wrote: "Neutrality in the sense of treating the aggressor and his victim alike is morally impossible. ... I stand emphatically for non-belligerency. I do believe in embargoes on munitions to all parties, at all times and now particularly re Japan and China." She hoped to keep out of war by building up a collective peace system using such non-military forms of pressure, internationally organized, as moral, diplomatic, and if unavoidable, economic, except a food blockade.* "The type of peace people with whom I disagree and whose influence seems to me to have had unfortunate results are those who teach, in effect, that we must do nothing that will make a bully displeased, since if we do he may fight - and then we should have the world in flames again. I do not think we should be scared off from doing what we should otherwise think right to do through fear of how the bully will react. No one can be made to fight who chooses not to. It would be a salutary sight to see a country against which war had been declared refusing to accept that weapon and seeking the solution of the conflict by quite other means. : "Those who believe in force grow the more dangerous when they are led to believe that every one is too much afraid of them to oppose them, and pacifists who avoid war by mere yielding are likely to be the more overwhelmed by it later."** And then she <!--lk 333/334-->closes: “It is essential to offer effective opposition, but by other methods than those of the violent, or rather to do more than merely to oppose them. The peace method is, renouncing all idea not merely of revenge, reprisals or punishment, but of 'victory for our side,' and, adopting no 'holier than thou' attitude, to seek out co-operatively a solution that will be beneficial all round. And such a solution is not so Utopian as it sounds. It is even conceivable that such a via aurea may be worked out, through mediation, in China and in Spain." 14 ** * "I would like to see active aid to China, not only relief but loans, technical aids, not military. Opinion is much divided here. ... It is a tragic dilemma that the world is in: to acquiesce is moral suicide and perhaps ultimately war; to resist is probably war and is almost impossible, given the political morale or lack of it in England and France, each of them tied to a dying imperialism and divided between capitalist conservatism and an unclear radicalism." E. G. Balch, letter to G. Baer, December 1, 1937. ** ** The attitude of the International W.I.L.P.F. toward the situation created by the Conference of Munich was briefly expressed by Clara Ragaz: "The 'peace' proclaimed at Munich is not the peace we have always fought for. It is no peace at all. It might at best be called a state of 'non-war' or better still 'deferred war.' It cannot be called peace because it is not founded on justice. It is merely an agreement between four partners, one of whom, the party prosecuting as it were, under threat of war made certain demands which were supported by his second and acquiesced in and granted by the third and fourth partners. The defendant had not been asked to be present: he was <!--lk 333/334-->not even consulted and was sacrificed in cold blood. The four partners then were acclaimed by the multitude as peace-makers while the victim was going to his death." (lk 333-334) *''Speak of the great things'' :''Above Peace, above Freedom'' :''These are means, not ends.'' (lk 334) * February 3, 1933: Leisure from oneself for others: leisure from details for the whole. (lk 334) * January 19, 1936: I tried today to interrupt my occupiedness, my sense of duties and busyness, to free and open myself — such a creaking and dust choked door to open-I have not succeeded, yet it is something to be beginning once more to try to live not only in the ordinary dimensions but also, in however tiny a degree, in that other dimension which we call God. (lk 334) * September 26, 1937: [Aetat 70] Reasons my spirit has been darkened this autumn are perhaps: :1) Unwillingness to face and endure the situation of the world and to think out my own position and to be more than merely passive. (lk 334) :2) A growing love of money and concern over it and ill feeling at what I consider injustice to me personally. :3) Lack of resignation to old age and all its incidents and losses and to nearer approach of certain death. [Ta elas veel kakskümmend neli aastat.] :4) Indolence in things spiritual; laziness and self-indulgence. :5) Anxiety about Annie. :6) Pressure on my faith in non-violence by the dilemma of Chinese pacifism, a dread of facing the problem, once more, honestly ''de novo''. (lk 335) * Päevikumärkmed, lk 334-335) * “This is no time for discouragement and we are not discouraged. It is a time to maintain our principles and to use every educational device to make them understood and accepted. 15 (lk 335) * It seems as though when things look as bad as possible each day brought some item of news for the worse. My naturally resilient optimism is hard put to it. May I some day look back and think how much I feared unnecessarily. I pick up crumbs of comfort. Frau Seger and her baby have been released from their German concentration camp. (lk 335) * [1938:] It is shallow to be so impressed by the blatant victories of violence and unreason as to fail to recognize the more permanent and more significant forces which are constantly working in the contrary direction. 16 (lk 336) * This wide-spread determination to put an end to war is a new thing in history. (lk 336) * I devoted myself to work for the refugees, members of the W.I.L.P.F. and others, who were then desperately seeking asylum in the United States, securing for them as far as possible the coveted affidavits which were required for entry and carrying on a voluminous correspondence which in the end was too generally futile owing to what seemed to me the narrow-minded and pusillanimous policy of the American State Department. (lk 336) * [Lendleht "Refugees as Assets":] There is good reason to be convinced that they are bringing to us more than they ask of us. May we ourselves be worthy of the refugeel And to him, may his enforced change of country with all its pain and loss be in the end blessed also! (lk 337) * [1939:] The new Allies, which we are too apt to forget included later the new Russia, appeared to me to represent certainly, not an all virtuous body but one infinitely preferable to the cruelty and hatefulness of Hitlerism, not alone exemplified in the concentration camps and the hideous mistreatment of Jews, but in its whole character and purpose. (lk 340) * When the war broke in its full fury in 1939, and especially when, after the disaster at Pearl Harbor, the U.S.A. became a belligerent, I went through a long and painful mental struggle, and never felt that I had reached a clear and consistent conclusion. 'How can you reach inner unity,' I said, 'when in your own mind an irresistible force has collided with an immovable obstacle?' It appeared to me that after the Japanese attack any government would have found it impossible to refuse to fight, impossible that is, given the existing <!--lk 340/341-->degree of development of mankind and its failure to have ready any effective and generally understood technique for constructive non-violent ''action'', such as Gandhi had aimed at. On the one hand, I refused to buy war-bonds; on the other, I contributed, however modestly, to so-called Community War-Funds, a large part of which was devoted to wholly peaceful social aid-which typifies my mixed reaction. I thus lost the respect of my many 'absolutisť' pacifist friends. That of the military-minded i neither had nor desired. (lk 340-341) * [Kirjas [[Gertrude Baer]]ile 22. septembrist 1939:] It is incredible that I have not written all this time but you will know what I have been thinking and feeling. I have the sense of being numb and inert under the blow of war. To the last I hoped it might be averted. (lk 341) * [Kirjas 11. oktoobrist 1939:] Of course, I long for mediation by a conference of neutrals such as we are working for but I fear such a conference could effect little actual accomplishment till the situation has matured one way or another. Yet in the period before that occurs they might be affecting the situation psychologically and getting seminal ideas into the minds of the peoples in a way that would be profoundly important. :"The facts of the situation are so largely unknown to us, that one must either be fanatical and naive, or profoundly wise to come to definite and clear cut conclusions. This is an effort to rationalize my own confusion!" 3 (lk 341) * [Naiste Liiga kohta oma 75. sünnipäeval, 8. jaanuaril 1942:] In countries overwhelmed by Nazism, Fascism and war, the League is invisible as are the flowers in winter which will yet fill the fields with color when spring returns. (lk 345) * [Kõnes "Towards a Planetary Civilization" mais 1942:] In looking back over the years, I have not the feeling that our efforts have been unreasonable. On the contrary, I have the impression that although the world was not ready to realize them, the trend of development runs obviously and unmistakably toward the end that we have sought-a planetary civilization. Our planetary barbarism, is, I have faith to believe, the forerunner of this. (lk 345) * [Samas kõnes:] When war came in 1914 I felt this at first mainly as a senseless interruption of social-economic progress. I felt that war must be got rid of so that the threat of war might not interrupt and distort the course of this progress. Only gradually I came to understand at least partly how deeply war is intertwined with our whole economic and social system, our scale of values, our ideas of what is right and of supreme importance. * [Samas kõnes:] I see no chance of social progress apart from fundamental changes on both the economic and the political side, replacing national anarchy by organized cooperation of all peoples to further their common interest, and replacing economic anarchy, based on the search for personal profit, by a great development of the cooperative spirit. Peace is too small a word for all this, too negative in its connotations. * Tänapäeval peaksid inimesed ühiselt pingutama, et turvalisus ''luua'', mitte ''säilitada'' turvalisus, mida pole olemas. (lk 366) * In a letter to the president of Wellesley, she wrote we should follow "the ways of Jesus." Her spiritual thoughts were that American economy was "far from being in harmony with the principles of Jesus which we profess." (lk 364, 378) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 ==Tema kohta== * Like [[Jane Addams]], she never had much self-assurance. She put out her ideas in a deprecatory manner, saying, "this isn't much, but I've been thinking about this." But the ideas were fertile and rich in suggestions for other minds to develop them further. Her value as a world citizen was demonstrated in the manner in which she applied her well-trained mind to devising ways and means by which people could become interested in problems of international scope and exert themselves in the treatment and solution of such problems. Though she never held any high public office and made her contributions largely outside government agencies, she managed by her tireless work of writing, travel, organization, and more uniquely by effective and continued letter writing, to achieve a wide hearing and influence. She had a real talent for enlisting the participation of people throughout the world who had not waited for government but had gone ahead under her leadership in the faith that the foundations of peace lie in the hearts of men and women everywhere. (lk 330) * Her absorption in the "great things," in planetary concerns, did not cause her to lose a sense of the importance of the "little things that grow not less." She made a time for the Graces as well as the Muses, for turning inward as well as outward, for the ultimates as well as the ephemeral. Ultimates for her might be "the little friendlinesses" or the aesthetic enjoyment of the "first warm and sweet-breathing day this spring." The ephemeral might be the social-political affairs she was concerned with. (lk 334) ** Mercedes Moritz Randall, "Improper Bostonian: Emily Greene Balch, Nobel Peace Laureate, 1946", Twayne Publishers, 1964 <!--{{JÄRJESTA:Balch, Emily Greene}} [[:Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[:Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]--> =[[Belle da Costa Green]]= [[Pilt:Belle da Costa Greene, by Paul Helleu.jpg|pisi|Belle da Costa Greeni portree, Paul Helleu.]] '''Belle da Costa Greene''' (13. detsember 1883, Washington, USA - 10. mai 1950, New York) oli USA raamatukoguhoidja, Pierpont Morgani raamatukogu esimene direktor. * Just because I ''am'' a librarian, doesn't mean I have to ''dress'' like one. ** ''Cit. via'': Scutts, Joanna (17 May 2016). "The Mysterious Woman Behind J.P. Morgan's Library". Time. Retrieved 8 August 2021. https://time.com/4336930/the-mysterious-woman-behind-j-p-morgans-library/ * Once, she recalled, Morgan asked her if she would like him more “if he were thirty years younger. I said no, I’d leave the library — he would be too dangerous — which seemed to please him. And then he said he never wanted to be younger except when he was with me and thought of me. I don’t doubt he has said that to every woman he knows but I love him just the same.” ** ''Cit. via'': https://www.theattic.space/home-page-blogs/2019/4/25/the-black-woman-who-managed-morgans-millions THE (BLACK) WOMAN WHO MANAGED MORGAN'S MILLIONS The Attic, 25.04.2019 * rgan had a "good eye" and a lifelong, sensuous affinity for the visual arts, but he was not a scholarly connoisseur who learned everything there was to know about each object he acquired. One day at the end of 1909, he came across a receipt for a bust of the infant Hercules by Michelangelo, for which he had paid £10,000 (about $50,000). He sent the bill to his librarian, Belle da Costa Greene, with a note asking where the sculpture was. "This bronze Bust is in your library," she wrote in green ink across the receipt, "and faces you when sitting in your chair. It has been there about a year." (lk 17) * Belle later told the New York Evening Sun: "I knew definitely by the time I was twelve years old that I wanted to work with rare books. I loved them even then, the sight of them, the wonderful feel of them, the romance and thrill of them. Before I was sixteen, I had begun my studies, omitting the regular college courses that many girls take before they have found out what they want to do."22 (lk 23-24) 22. Evening Sun, 19 October 1916. * describing an exhibition of "our" medieval illuminated manu- scripts as radiating color and light, an effect that emphasized "the luxury and gor- geous barbaric beauty ofthe Church in the early days."23 (lk 24) 23. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 20 September 1913. * Her one aim, she told him a few years after she settled in, was to make his library "''pre-eminent'', especially for incunabula, manuscripts, bindings and the classics." She thought their only rivals were the British Museum and the Bibliotheque nationale but hoped "to be able to say some day that there is neither ''rival'' nor ''equal''."24 (lk 24) 24. Morgan Library Archives: Belle Greene to Pierpont Morgan, 23 April 1909. * Pierpont Morgan died in Rome on 31 March 1913. A few days later, Belle Greene cabled Berenson, "My heart and life are broken."29 (lk 26) 29. Villa I Tatti: Belle Greene to Bernard Berenson, 2 April 1913 ** "The Morgan Library: An American Masterpiece", NY: Pierpont Morgan Library, 2000 Introduction by Jean Strouse * <nowiki>[</nowiki>[[Alfred Stieglitz]]ile:<nowiki>]</nowiki> I wish that I were able to repay you for the countless times you have so lavishly poured courage into my soul, enthusiasm into my living, and clarity into my thinking; - for the countless times I have come to you a hopeless incoherent mass, my courage like so much wet tissue paper, my mind fringed by the seeming uselessness of things, and left you an optimistic, determined and directed Endeavor. ** "What does 291 mean to me?" by Belle da Costa Greene, magazine Camera Works, January 1915; ''cit. via'': Strouse, Jean. Morgan, American Financier. (New York: Random House, 1999), ''via'': Bonnie Jean Garner, [https://www.toutfait.com/issues/issue_2/News/garner.html "Duchamp Bottles Belle Greene: Just Desserts For His Canning"], Tout-Fait, Vol. 1, Issue 2, mai 2000 <!--{{JÄRJESTA:Green, Belle da Costa}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide raamatukoguhoidjad]]--> =[[Angela Davis]]= [[Pilt:Angela Davis en Bogotá, Septiembre de 2010.jpg|pisi|Angela Davis, 2010.]] '''Angela Yvonne Davis''' (sündinud 26. jaanuaril 1944 Birminghamis Alabama osariigis USAs) on USA aktivist, filosoof, ajaloolane ja kirjanik. Ta on tegelenud peamiselt rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse jt inimõigusprobleemidega ning kutsunud üles kaotama vanglaid. == "Angela Davis: An Autobiography" == Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996 (kordustrükk 1988. aastal ilmunud 2. väljaandest; esimese trüki pealkiri oli "With My Mind on Freedom, the Autobiography"). <poem> For my family, my strength For my comrades, my light. For the sisters and brothers whose fighting spirit was my liberator. For those whose humanity is too rare to be destroyed by walls, bars, and death houses. And especially for those who are going to struggle until racism and class injustice are forever banished from our history </poem> * moto * Kui ma algselt väljendasin kõhklust autobiograafiaga alustamise suhtes, ei olnud see sellepärast, et ma ei tahtnud kirjutada tollal ja üldisemalt mu eluajal aset leidnud sündmustest, vaid pigem sellepärast, et ma ei tahtnud anda lisapanust niigi levinud kombele ajalugu isikustada ja individualiseerida. Ja kui täiesti aus olla, pani mu enda loomupärane tagasihoidlikkus mind iseendast kirjutamise pärast üsna piinlikult tundma. Nii et ma ei kirjutanudki päriselt iseendast. See tähendab, et ma ei mõõtnud sündmusi oma elus nende võimaliku isikliku tähendusega. Selle asemel püüdsin ma kasutada autobiograafiažanri, et hinnata minu elu selle järgi, mida ma pidasin oma kogemuste poliitiliseks tähtsuseks. * When I expressed my initial hesitancy to begin working on an autobiography, it was not because I did not wish to write about the events of that time and generally in my lifetime, but rather because I did not want to contribute to the already widespread tendency to personalize and individualize history. And to be perfectly candid, my own instinctive reserve made me feel rather embarrassed to be writing about myself. So I did not really write about myself. That is to say, I did not measure the events of my own life according to their possible personal importance. Rather I attempted to utilize the autobiographical genre to evaluate my life in accordance with what I considered to be the political significance of my experiences. * When I was writing this book, I was vehemently opposed to the notion, developed within the young women’s liberation movement, which naively and uncritically equated things personal with things political. In my mind, this idea tended to render equivalent such vastly disparate phenomena as racist police murders of Black people and the sexist-inspired verbal abuse of white women by their husbands. Since I personally witnessed police violence on a number of occasions during that period, my negative response to the feminist slogan, “the personal is political,” was quite understandable. While I continue to disagree with all easy attempts to define these two dimensions as equivalent, I do understand that there is a sense in which all efforts to draw definitive lines of demarcation between the personal and political inevitably misconstrue social reality. For example, domestic violence is no less an expression of the prevailing politics of gender because it occurs within the private sphere of a personal relationship. I therefore express my regrets that I was not able to also apply a measuring stick which manifested a more complex understanding of the dialectics of the personal and the political. * Minu tollase lähenemise tõeline tugevus seisneb minu arvates selle ausas rõhuasetuses rohujuuretasandi panustele ja saavutustele, et demüstifitseerida tavapärane arusaam, justkui ajalugu kujundaksid ainulaadsed üksikisikud, kel suurus tuleneb nende kaasasündinud omadustest. * The real strength of my approach at that time resides, I think, in its honest emphasis on grassroots contributions and achievements, so as to demystify the usual notion that history is the product of unique individuals possessing inherent qualities of greatness. ** Sissejuhatus 2. trükile, lk viii * 1 was not anxious to write this book. Writing an autobiography at my age seemed presumptuous. Moreover, I felt that to write about my life, what I did, what I thought and what happened to me would require a posture of difference, an assumption that I was unlike other women— other Black women— and therefore needed to explain myself. I felt that such a book might end up obscuring the most essential fact: the forces that have made my life what it is are the very same forces that have shaped and misshaped the lives of millions of my people. (lk xv) * When I decided to write the book after all, it was because I had come to envision it as a ''political'' autobiography that emphasized the people, the events and the forces in my life that propelled me to my present commitment. Such a book might serve a very important and practical purpose. There was the possibility that, having read it, more people would understand why so many of us have no alternative but to offer our lives— our bodies, our knowledge, our will— to the cause of our oppressed people. In this period when the covers camouflaging the corruption and racism of the highest political offices are rapidly falling away, when the bankruptcy of the global system of capitalism is becoming apparent, there was the possibility that more people— Black, Brown, Red, Yellow and white — might be inspired to join our growing community of struggle. Only if this happens will I consider this project to have been worthwhile. (lk xvi) ** Eessõna === 1. ptk, "Võrgud" === * Jonathani keha lamas Marini maakonna kogukonnakeskuse parkla kuumal asfaldil. Ma nägin teleriekraanil, kuidas nad sikutasid teda kaubikust välja, köis seotud ta vöökoha ümber... :Oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul oli Jon näinud rohkem jõhkrust kui enamik inimesi võib oodata tervelt elult. Sestsaati, kui ta seitsmeaastaseks sai, lahutasid teda ta vanemast vennast vanglatrellid ja vaenulikud valvurid. Ja mina olin talt kord rumalast peast küsinud, miks ta nii harva naeratab. (lk 5) * Jonathan's body had lain on the hot asphalt of the parking lot outside the Marin County Civic Center. I saw them on the television screen dragging him from a van, a rope tied around his waist... :In Jon's seventeen years he had seen more brutality than most people can expect to see in a lifetime. From the time he was seven, he had been separated from his older brother George by prison bars and hostile guards. And I had once stupidly asked him why he smiled so seldom. (lk 5) * The route from Echo Park down to the Black neighborhood around West Adams was very familiar to me. I had driven it many times. But tonight the way seemed strange, full of the unknown perils of being a fugitive. And there was no getting around it— my life was now that of a fugitive, and fugitives are caressed every hour by paranoia. Every strange person I saw might be an agent in disguise, with bloodhounds waiting in the shrubbery for their masters command. Living as a fugitive means resisting hysteria, distinguishing between the creations of a frightened imagination and the real signs that the enemy is near. I had to learn how to elude him, outsmart him. It would be difficult, but not impossible. (lk 5) * We passed the broken-down shops on Eighth Avenue and were crossing over to the motel side of the street when suddenly I seemed to see police agents all around me. Surely this was just another one of my recurring fits of paranoia. Yet as we walked through the glass doors of the motel, I had a sudden impulse to turn around and race back into the anonymous crowds I had just left. But if my instincts were correct, if all these nondescript white men were in fact policemen surrounding us, then the slightest abrupt move on my part would give them the excuse they needed to shoot ijs down on the spot. I remembered how they had murdered li’l Bobby Hutton, how they shot him in the back after telling him to run. If, on the other hand, my instincts were groundless, my running would only arouse suspicion. I had no choice but to keep on walking. :Inside the lobby, my fears seemed to be confirmed in every straight-looking white man standing around. I was positive that all these men were agents standing in a formation previously agreed upon, preparing themselves for attack. But nothing happened. As nothing had happened in the motel in Detroit, when I had also been certain that we were about to be captured. As nothing had happened on the countless other occasions when my unnaturally high level of tension had transformed perfectly ordinary events into scenes of impending capture. (lk 13) * At age fifteen I accepted some of the myths surrounding prisoners. I did not see them as quite the criminals society said they were, but they did seem aliens in the world I inhabited. I never knew what to do when I saw the outlines of women s heads through the almost opaque windows of the jail. I could never understand what they were saying— whether they were crying out for help, whether they were calling for someone in particular, or whether they simply wanted to talk to anyone who was “free.” My mind was now filled with the specters of those faceless women whom I had not answered. Would I scream out at the people passing in the streets, only to have them pretend not to hear me as I once pretended not to hear those women? (lk 18) * Kui vahetus lõppes, ootasin ma endiselt samas räpases ruumis. Mind saadeti valvama uus politseinik. Ta oli mustanahaline ja noor - minust noorem -, ta kandis puhvis soengut ja mulle lähenedes ei näidanud ta üles tavapärast sõjakust ja ülbust, mida olin harjunud naisvangivalvuritelt ootama. :See oli relvitukstegev kogemus. Kuid mind ei rabanud mitte see,<!-- lk 19/20 --> et ta oli must. Ma olin ennegi mustanahalisi valvureid kohanud - San Diego ja Los Angelese arestimajades -, kuid asi oli tema ülalpidamises: ta oli rahmeelne ja nähtavasti ka kaastundlik. :Algul oli ta vaikne. Kui mõne minuti pärast ütles ta tasasel häälel: "Paljud siinsed valvurid - mustanahalised valvurid - on sulle pöialt hoidnud. Me kõik lootsime kogu aeg, et sa pääsed kuhugi ohutusse kohta." (lk 19-20) * When the work shift changed, I was still waiting in that dingy room. A new officer was sent to guard me. She was black, she was young— younger than I— she wore a natural, and as she approached, she showed none of the belligerence and arrogance I had learned to associate with jail matrons. :It was a disarming experience. Yet it was not the fact that <!-- lk 19/20 -->she was Black that threw me. I had encountered Black matrons before— in jails in San Diego and Los Angeles— but it was her manner: unaggressive and apparently sympathetic. :At first she was taciturn. But after a few minutes, in a quiet voice, she told me, “A lot of officers here — the Black officers — have been pulling for you. We've been hoping all along that you would get to someplace that was safe.” (lk 19-20) * Mulle meenus pilt, mida George oli kirjeldanud oma raamatukäsikirjas - vennast, kes maalis oma kongi lakke öötaeva, sest ta polnud juba aastaid kuud ega tähti näinud. (Kui see avastati, võõpasid valvurid lae halliks.) (lk 28) * I thought about the scene George had described in the manuscript of his book— the brother who had painted a night sky on the ceiling of his cell, because it had been years since he had seen the moon and stars. (When it was discovered, the guards painted over it in gray.) (lk 28) * Isegi päevatoas, kus valvurite silma jälgisid pidevalt iga meie vähimatki liigutust, ei lubatud meil hoida sigaretipakki ega tikke. Kui sa sigaretti tahtsid, läksid sa laua taga istuva valvuri juurde, tema andis sulle ühe sinu pakist ja pani selle põlema. Kui sa olid ahelsuitsetaja, nagu mina tollal, ja eriti kui sa olid säilitanud oma terve ja kaine mõistuse, ajas see väike tseremoonia sind juba iseenesest hulluks. (lk 32) * Even there in the day room where the eyes of the officers were constantly following our most subtle gestures, we were not allowed to hold a pack of cigarettes or matches. If you wanted a cigarette, you approached the officer sitting at the desk, and she handed you one from your pack and lit it for you. If you were a chain smoker, as I was at the time, and especially if you had kept your sanity and your sobriety, this little ceremony was itself maddening. (lk 32) * Isegi kui raskete psühholoogiliste probleemidega vangidele pöörataks rohkem tähelepanu, kahtlen ma, kas lähenemine oleks põhimõtteliselt erinev sellest, mille tunnistajaks ma olin blokis 4b. Psühholoogia, nagu seda tavapäraselt harrastatakse, ei ole mõeldud ravima. Sageli ei küündi see probleemi juurteni, kuna see ei mõista vaimuhaiguse paljude vormide ühiskondlikku päritolu. :Kuidas võiks minu naaberkongis olnud naise ravi isegi alguse saada, kui teda raviv psühholoog ei ole teadlik viisist, kuidas rassism, justkui mingi muistne katk, nakatab selles riigis ühiskonnaelu iga liigese, muskli ja koe? See naine mädanes rassismi täis augus, piitsutades end iga päev oma ropu ja ereda kujutlusvõimega. Et <!--lk 36/37-->tema haigust mõista, peaks alustama ühiskonna haigusest - sest just ühiskonnalt oli ta nii täiuslikult õppinud mustanahalisi vihkama. (lk 36-37) * Even if prisoners with severe psychological problems were given more attention, I wonder whether the approach would be fundamentally different from what I witnessed in 4b. Psychology as it is generally practiced is not geared to cure. Often it does not reach the root of the problem because it does not recognize the social origin of many forms of mental illness. :How could the woman next door to me even begin to be cured if the psychologist treating her was not aware of the way in which racism, like an ancient plague, infects every joint, muscle and tissue of social life in this country? This woman was rotting in a snake pit of racism, flagellating herself daily with her obscene and graphic imagination. In order to <!--lk 36/37-->understand her illness, it would be necessary to start with the illness of the society— for it was from the society that she had so perfectly learned how to hate Black people. (lk 36-37) * I looked around the cell in angry disbelief. It seemed especially illogical that after they had transferred me from the psychiatric cellblock to the dormitory, they would now isolate me altogether. Even as these thoughts sifted through my head, I realized that it was futile to try to understand the perverted logic of jailers. :I learned later that this room was ordinarily used by the doctor, ostensibly for medical examinations. The isolation units which had existed in the past had been dismantled years ago, in an effort to remove from view the most blatant <!--lk 40/41-->instances of inhumanity. Needless to say, they had not succeeded; inhumanity seethed from all the cracks and crevices of that place. (lk 40-41) * Unfortunately, I cannot describe the sympathetic officers or refer to them by name. My words might mean the loss of their jobs. They were an interesting conglomeration of Black women, both young and old, whose political sentiments ranged from “liberal” to straight-out sympathy with the most militant wings of the Black Liberation Movement. :They all explained that they had been driven by necessity to apply for this kind of job. Apparently it was one of the highest-paying jobs in New York that did not require a college education. In a way, these officers were prisoners themselves, and some of them were keenly aware that they were treading ambiguous waters. Like their predecessors, the Black overseers, they were guarding their sisters in exchange for a few bits of bread. And like the overseers, they too would discover that part of the payment for their work was their own oppression. For example, overtime was compulsory. And because of the military discipline to which they were forced to submit, failure to work overtime was punishable as insubordination. Sixteen-hour workdays, a few times a week, were never out of the ordinary for the young officers who held no seniority, and for the older ones who weren’t well-liked in the top echelons of the jail hierarchy. (lk 43) * Elu vanglas korraldati ja kontrolliti ülaltpoolt, vastavalt halvimat sorti pragmaatilistele printsiipidele. Vangidele anti täpselt niipalju tegemist, et hajutada nende tähelepanu igalt pikemalt järelemõtlemiselt oma viletsa olukorra üle. Eesmärk oli täita terve päev mõttetute tegevustega, sisutühjade katsetega tähelepanu kõrvale juhtida. :Selle tulemusena imas vangide energiat terve institutsioonide võrgustik. Küllap pole tarvis öeldagi, et vanglapood oli vangistuses ellujäämise jaoks tähtis. Kolmel päeval nädalas külastasid kohtuistungit ootavad naised seda väikest poekest, et osta pisiasju, mis muutsid elu natuke vähem talumatuks. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti oli meie ostudel kolmedollariline piir, reedeti võisime kuluta ühe dollari rohkem. Ihaldatud müügiartiklite seas olid säherdused asjad nagu sigaretid, kosmeetika, algelised kirjutusvahendid - pliiatsid (aga mitte pastakad), joonitud kirjaplokid ja margid -, kudumis- ja heegeldusvahendid ning toidukraam nagu küpsised, kommid, suhkur, lahustuv kohv ja kuum šokolaad. Kui sa polnud just rase, said sa ehtsat piima üksnes vanglapoest. :Vanglapoe keskne tähendus tuleneb ilmajäetusest, mis on ametliku kontrolli ja autoriteedi tähtis element. Arestimajas õpid sa, et eeldada ei maksa mitte midagi; tavapärane vajaduste rahuldamise protsess on katkestatud. Sa ei saa eeldada, et isegi su kõige põhilisemad vajadused rahuldatud saavad. Iga asja küljes on konks. Kui sa pead end ülal nii, et provotseerid valvuri sind luku taha panema, kaotad sa õiguse käia vanglapoes. Kui sul sigarette ei ole, pead lihtsalt ilma läbi ajama. Oht vanglapoe külastusõigusest ilma jääda on vüimas negatiivne stiimul. (lk 50) * Life in jail was arranged and controlled from above in accordance with pragmatic principles of the worst order. Just enough activities were provided to distract the prisoners from any prolonged reflection upon their wretched condition. The point was to fill up the day with meaningless activities, empty diversions. :As a result, a whole network of institutions was there to absorb the energies of the prisoners. Commissary, needless to say, was an important aspect of survival in captivity. Three days out of the week women awaiting trial visited this small store to purchase the little things that made life slightly less intolerable. Mondays and Wednesdays, there was a three dollar limit on what we could buy; on Fridays we could spend one dollar more. The coveted articles on sale were such things as cigarettes, cosmetics, primitive writing materials — pencils (but no pens) and lined pads, and stamps; knitting and crocheting paraphernalia; and foodstuffs such as cookies, candies, sugar, instant coffee and hot chocolate. Unless you were pregnant, the only available source of real milk was the commissary. :The centrality of commissary emerges from the deprivation which is such an important element of official control and authority. In jail, you learn that nothing can be taken for granted; the normal need-fulfillment process is shattered. You cannot assume that even your most basic needs will be satisfied. There are always strings attached. If you conduct your self in such a way as to provoke an officer to place you in lockup, you lose your commissary privileges. If you happen not to have cigarettes, you must simply do without. The threat of withdrawing commissary privileges is a powerful negative stimulus. (lk 50) * Arestimajad ja vanglad on mõeldud inimeste murdmiseks, inimeste muutmiseks loomaaia asukateks, kes on talitajatele kuulekad, kuid üksteisele ohtlikud. Selle vastuseks leiutavad ja kasutavad vangistatud mehed ja naised pidevalt mitmesuguseid kaitsevahendeid. Sellest tulenevalt võib pea igas arestimajas ja vanglas leida kaks olemise tasandit. Esimene tasand koosneb rutiinidest ja köäitumisest, mille kirjutab ette karistusasutust valitsev hierarhia. Teine tasand on vanglakultuur ise: käitumisreeglid ja -standardid, mis pärinevad ja mida kujundavad vangid ise, et kaitsta endid avaliku ja varjatud terrori eest, mille eesmärk on murda nende vaim. :Elementaarsel kujul on see kultuur vastupanukultuur, kuid see vastupanu põhineb meeleheitel. Seepärast ei suuda see <!--lk 52/53-->süsteemi kuidagi oluliselt kahjustada. Kõik selle osad põhinevad eeldusel, et vanglasüsteem jääb püsima. Just sel põhjusel ei püüa süsteem ka seda purustada. (Õigupoolest juhtub vahel, et vangide subkultuuri salamisi soodustatakse.) Mind jahmatasid pidevalt lõputud üksikasjad neis valdkondades, mida arestimaja naised oma eksklusiivseks valitsusalaks pidasid. See kultuuri oli valvuritele kindlalt suletud. (lk 52-53) * Jails and prisons are designed to break human beings, to convert the population into specimens in a zoo - obedient to our keepers, but dangerous to each other. In response, imprisoned men and women will invent and continually invoke various and sundry defenses. Consequently, two layers of existence can be encountered within almost every jail or prison. The first layer consists of the routines and behavior prescribed by the governing penal hierarchy. The second layer is the prisoner culture itself: the rules and standards of behavior that come from and are defined by the captives in order to shield themselves from the open or covert terror designed to break their spirits. :In an elemental way, this culture is one of resistance, but a resistance of desperation. It is, therefore, incapable of <!--lk 52/53-->striking a significant blow against the system. All its elements are based on an assumption that the prison system will continue to survive. Precisely for this reason, the system does not move to crush it. (In fact, it sometimes happens that there is an underthe-table encouragement of the prisoners’ subculture.) I was continually astonished by the infinite details of the social regions which the women in the House of Detention considered their exclusive domain. This culture was contemptuously closed to the keepers. (lk 52-53) * Üks minust paar kambrit eemal asuv naine kirjeldas mulle haaravalt tervet süsteemi, mille abil said naised oma vanglasõbrad sugulasteks adopteerida. tundsin jahmatust ja aukartust viisi ees, kuidas suurem osa arestimaja aukaist oli osavalt organiseerunud põlvkondade kaupa perekondadeks: emad/naised, isad/abikaasad, pojad ja tütred, isegi tädid, onud, vanaemad ja vanaisad. Perekonnasüsteem toimis kaitsena tõiga ees, et inimene polnud siin muud kui number. See inimlikustas keskkonda ja lasi suhestuda teistega tuttavas raamistikus. [---]<!--lk 53/54--> :Perekonnasüsteemi juures rabas mind kõige rohkem selle tuumaks olev homoseksuaalsus. Ent ehkki selles improviseeritud sugulusstruktuuris oli kindlasti homoseksuaalsete suhete üleküllus, ei olnud see siiski ka heteronaistele suletud. Selles olid heterotütred ja abikaasata, st. heteroemad. (lk 53-54) * A woman a few cells down gave me a fascinating description of a whole system through which the women could adopt their jail friends as relatives. I was bewildered and awed by the way in which the vast majority of the jail population had neatly organized itself into generations of families: mothers/wives, fathers/husbands, sons and daughters, even aunts, uncles, grandmothers and grandfathers. The family system served as a defense against the fact of being no more than a number. It humanized the environment and allowed an identification with others within a familiar framework. [---]<!--lk 53/54--> :What struck me most about this family system was the homosexuality at its core. But while there was certainly an overabundance of homosexual relationships within this improvised kinship structure, it was nevertheless not closed to "straight” women. There were straight daughters and husbandless, i.e., straight, mothers. (lk 53-54) * Homoseksuaalsus esineb vältimatult suhteliselt suurel määral igas seksuaalselt eraldatud kinnipidamiskohas. Seda teadsin ma juba enne arreteerimist. Ma polnud aga valmis šokiks, mille sain nähes, kuivõrd juurdunud oli see arestimaja eluolus. Naised mängisid maskuliinseid ja feminiinseid rolle; neist esimeste, "isaste naiste" kohta öeldi ''he''. Kogu selle kuue nädala jooksul, mis ma seitsmendal korrusel veetsin, ei suutnud ma sundida ennast ühegi naise kohta meessoo asesõna kasutama, ehkki mõnd neist ei oleks kuidagi saanud naisteks pidada, kui nad poleks kohustuslikke kleite kandnud. (lk 54) * Homosexuality is bound to occur on a relatively large scale in any place of sexually segregated confinement. I knew this before I was arrested. I was not prepared, however, for the shock of seeing it so thoroughly entrenched in jail life. There were the masculine and feminine role-playing women; the former, the butches, were called “he.” During the entire six weeks I spent on the seventh floor, I could not bring myself to refer to any woman with a masculine pronoun, although some of them, if they hadn’t been wearing the mandatory dresses, would never have been taken for women. (lk 54) * Perekonnasüsteemi tähtis osa olid abiellumised. Mõned neist olid ülimalt keerukad - kutsetega, formaalse tseremooniaga ja mõne kolmandaga "preestri" rollis. "Pruut" valmistus selliseks puhuks nagu päris pulmadeks. (lk 55) * An important part of the family system was the marriages. Some of them were extremely elaborate— with invitations, a formal ceremony, and some third person acting as the “minister ” The “bride" would prepare for the occasion as if for a real wedding. (lk 55) * Kõige traagilisem vaatepilt olid verinoored sõltlased, kellest paljud ei saanud olla vanemad kui neliteist, ükskõik kui vanaks nad end politseis väitsid. Enamikul neist polnud vähimatki kavatsust tänavale tagasi jüudes narkootikumidest eemale hoida. Mulle jäi täiesti mõistetamatuks, kuidas nad suutsid näha vanglas olles oma silmaga heroiini kõige rängemaid mõjusid<!--lk 55/56--> ja mitte kaaludagi loobumist oma flirdist narkootikumidega - flirdist, mis mutuus sageli täielikuks sõltuvuseks. (lk 55-56) * The most tragic sight of all was the very young addicts, many of whom could have been no more than fourteen, despite the age they had given the police. Most of them had absolutely no intention of staying off the drug once they returned to the streets. To me, it was beyond comprehension that they could witness the most sordid effects of heroin whilethey were in jail and not be provoked to reconsider their own flirtations with the drug — flirtations that frequently became full-scale addiction. (lk 55-56) * Once I felt settled in the main population, my thoughts naturally turned toward the possibility of collective political activity in jail. Many people are unaware of the fact that jail and prison are two entirely different institutions. People in prison have already been convicted. Jails are primarily for pretrial confinement, holding places until prisoners are either convicted or found innocent. More than half of the jail <!--lk 60/61-->population have never been convicted of anything, yet they languish these cells. Because the bail system is inherently biased in the favor of the relatively well-off, jails are disproportionately inhabited by the poor, who cannot afford the fee. The O.R. program— which allows one to be released without posting bond, on one’s own recognizance— is heavily tainted with racism. At least ninety-five percent of the women in the House of D׳ were either Black or Puerto Rican. :The biggest problem jail prisoners face is how to get out on bail. The political issue, therefore, is how accused men and women can benefit equally from the so-called presumption of innocence by being free until proven guilty. I assumed that this was the issue around which we could most effectively organize sisters in the House of D. — and, in fact, this is what we later did. (lk 60-61) * Ühel õhtul, kui kongid olid lukku pandud, kõlas vaikuses vali küsimus. See tuli õelt, kes luges raamatut, mille ma talle olin laenanud. :"Angela, mida tähendab "imperialism"?" :Hõikasin vastu: "Ühe riigi valitsev klass alistab teise riigi rahva, et röövida neilt nende maa ja loodusvarad ning ekspluateerida nende tööjõudu." :Teine hääl hüüdis: "Sa pead silmas, et teiste riikide rahvaid koheldakse samamoodi nagu siin mustanahalisi?" :See kutsus esile ägeda arutelu, mis kajas läbi kongide minu koridorist teise, mis asus teispool vahekäiku, ja jälle tagasi. (lk 62) * One evening, after lock-up, a loud question broke the silence. It came from a sister who was reading a book I had lent her. :“Angela, what does 'imperialism' mean?” :I called out, “The ruling class of one country conquers the people of another in order to rob them of their land, their resources, and to exploit their labor.” :Another voice shouted, “You mean treating people in other countries the way Black people are treated here?” :This prompted an intense discussion that bounced through the cells, from my corridor to the one across the hall and back again. (lk 62) ===2. ptk, "Kaljud"=== * The more steeped in violence our environment became, the more determined my father and mother were that I, the first-born, learn that the battle of white against Black was not written into the nature of things. On the contrary, my mother always said, love had been ordained by God. White people’s hatred of us was neither natural nor eternal. She knew that whenever I answered the telephone and called to her, Mommy, a white lady wants to talk to you,” I was doing more than describing the curious drawl. Every time I said “white lady” or ״white man” anger clung to my words. My mother tried to erase the anger with reasonableness. Her experiences had included contacts with white people seriously committed to improving race relations. Though she had grown up in rural Alabama, she had become involved, as a college student, in anti-racist movements. She had worked to free the Scottsboro Boys and there had been whites— some of them Communists— in that struggle. Through her own political work, she had learned that it was possible for white people to walk out of their skin and respond with the integrity of human <!--lk 79/80-->beings. She tried hard to make her little girl— so full of hatred and confusion— see white people not so much as what they were as in terms of their potential. She did not want me to think of the guns hidden in drawers or the weeping black woman who had come screaming to our door for help, but of a future world of harmony and equality. I didn’t know what she was talking about. :When Black families had moved up on the hill in sufficient numbers for me to have a group of friends, we developed our own means of defending our egos. Our weapon was the word. We would gather on my front lawn, wait for a car of white people to pass by and shout the worst epithets for white people we knew: Cracker. Redneck. Then we would laugh hysterically at the startled expressions on their faces. I hid this pastime from my parents. They could not know how important it was for me, and for all of us who had just discovered racism, to find ways of maintaining our dignity. (lk 79-80) * That summer in New York made me more more keenly sensitive to the segregation I had to face at home. Back home in Birmingham, on my first bus ride with my teen-aged cousin Snookie, I broke away from her and raced for my favorite place, directly behind the driver. At first, she tried to coax me out of the seat by cheerfully urging me to come with her to a <!--lk 82/83-->seat in the back. But I knew where I wanted to sit. When she insisted I had to get up, I wanted to know why. She didn't know how to explain it. I imagine the whites were amused at her dilemma, and the Black people were perhaps just a little embarrassed about their own acquiescence. My cousin was distraught; she was the center of attention and had no notion of what to do. In desperation she whispered in my ear that there was a toilet in the back and if we didn’t hurry she might have an accident. When we reached the back and I saw there was no toilet, I was angry not only because I had been tricked and lost my seat, but because I didn't know who or what to blame. (lk 82-83) * “If only we lived in New York ...” I constantly thought. When we drove by the amusement park at the Birmingham Fairgrounds, where only white children were allowed, I thought about the fun we had at Coney Island in New York. Downtown at home, if we were hungry, we had to wait until we retreated back into a Black neighborhood, because the restaurants and food stands were reserved for whites only. In New York, we could buy a hot dog anywhere. In Birmingham, if we needed to go to the toilet or wanted a drink of water, we had to seek out a sign bearing the inscription "Colored.” Most Southern Black children of my generation learned how to read the words ״Colored” and ״White” long before they learned ״Look, Dick, look.” (lk 83) * My mother, a primary school teacher herself, had already taught me how to read, write and do simple arithmetic. The things I learned in the first grade were far more fundamental than school learning. I learned that just because one is hungry, one does not have the right to a good meal; or when one is cold, to warm clothing, or when one is sick, to medical care. Many of the children could not even afford to buy a bag of potato chips for lunch. It was agonizing for me to see some of my closest friends waiting outside die lunchroom silently watching the other children eating. (lk 88) ---- * https://et.wikipedia.org/wiki/Angela_Davis * https://en.wikiquote.org/wiki/Angela_Davis <!--{{JÄRJESTA:Davis, Angela}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] --> =Caitlin Moran= [[Pilt:Hayfestival-2016-Caitlin-Moran-cu-profile.jpg|pisi|Caitlin Moran, 2016.]] '''Caitlin Moran''' (kodanikunimega Catherine Elizabeth Moran; sündinud 5. aprillil 1975 Brightonis Inglismaal) on Suurbritannia saatejuht, muusikakriitik, kirjanik ja ajakirjanik. Eesti keeles on ilmunud kaks Morani raamatut: "Kuidas olla naine" (tõlkinud Marion Undusk, Tallinn: Tänapäev, 2013) ja "Kuidas luua tüdrukut" (tõlkinud Maria Lepik, Tallinn: Tänapäev, 2015). =="Morantoloogia"== Caitlin Moran, "Moranthology", Ebury Press, 2012. * Kui sa oled olnud [[paks]], tunned ja näed sa maailma alati paksu inimese silme läbi. Sa tead, kui raske see on. [---] Sama käib [[töölisklass]]i tausta kohta [---], sa ei vabane sellest kunagi. * Nii et mis on parim [[köögivili]]? Noh, me kõik teame: see on [[kartul]]. Köögivili, mida ei saa tuksi keerata. Sa võid visata kartuli [[lõke|lõkkesse]], joosta ära - ja tund aega hiljem on see muutunud [[toit|toiduks]]. Proovi teha seda [[brokkol]]i või puuviljatarretisega, nad naeravad sulle näkku. * Mul on [[reegel]], mis aitab välja selgitada, kas millegi põhiprobleem on tegelikult [[seksism]]. Ja see käib nii. Küsi: "Kas [[poisid]] teevad seda? Kas poisid peavad selle pärast muretsema? Kas poisid on sel teemal hiiglasliku ülemaailmse vaidluse keskmes?" * Öeldakse: "[[Kunst]] peaks paljastama kõrgeid ja kõlavaid [[tõde]]sid [[inimolu]] kohta." Noh, kui aus olla - ei, ei peaks. Ma pean silmas, et kui ta tahab, siis ta vahel võib; aga kui mitut läbinägelikku sissevaadet [[inimloomus]]se sa elu jooksul tegelikult vajad? Kahte? Kolme? Kui sa ükskord aru saad, et ka teistel pole õrna aimugi, mida nad teevad, ja et [[armastus]] võib olla täiesti [[mõttetus|mõttetu]], muutuvad kõik edasised pilguheidud inimloomusse tõeliselt masendavateks. * Kõik, mis ma olen, tuleb sellest üksildase [[muruplats]]iga koledast hoonest, mis on talvepimeduses valgustatud ja avatud keset paduvihma, mis lubas tüdrukul, kes oli nii vaene, et tal polnud isegi [[rahakott]]i, tulla kaks korda päevas ja kogeda päris maagiat: reisida ajas, suhelda surnutega - [[Dorothy Parker]]iga, [[Stella Gibbons]]iga, [[Charlotte Brontë]]ga, [[Spike Milligan]]iga. :Naabruskonna keskel asuv [[raamatukogu]] on [[avariiväljapääs]]u, [[päästeparve]] ja [[festival]]i ristand. Raamatukogud on vaimukatedraalid, hingehaiglad, [[kujutlusvõime]] [[lõbustuspargid]]. Külmal ja vihmasel saarel on nad ainsad avalikud varjualused, kus sa oled mitte [[tarbija]], vaid [[kodanik]]. [[Inimene]], kel on [[aju]] ja [[süda]] ja [[igatsus]] tõusta kõrgemale, mitte [[klient]], kel on [[krediitkaart]] ja algeline "vajadus" mingi "nodi" järele. [[Kaubanduskeskus]]ed - poed - on kohad, kus sinu [[raha]] teeb [[rikas|rikkad]] rikkamaks. Aga raamatukogu on koht, kus rikaste maksude eest saad sina ise natuke imepärasemaks. See on rahulduspakkuv pööre. [[Võim]]u vastukaal. *''Everything I am is based on this ugly building on its lonely lawn—lit up during winter darkness; open in the slashing rain—which allowed a girl so poor she didn’t even own a purse to come in twice a day and experience actual magic: traveling through time, making contact with the dead—Dorothy Parker, Stella Gibbons, Charlotte Brontë, Spike Milligan.'' :''A library in the middle of a community is a cross be-tween an emergency exit, a life raft and a festival. They are cathedrals of the mind; hospitals of the soul; theme parks of the imagination. On a cold, rainy island, they are the only sheltered public spaces where you are not a consumer, but a citizen, instead. A human with a brain and a heart and a desire to be uplifted, rather than a customer with a credit card and an inchoate “need” for “stuff.” A mall—the shops—are places where your money makes the wealthy wealthier. But a library is where the wealthy’s taxes pay for you to become a little more extraordinary, instead. A satisfying reversal. A balancing of the power.'' * Vanemate [[joomine]] on [[põhjus]], miks sa siia ilma tulid, ja kui me sellega ei jätka, siis jumala eest, sellest saab põhjus, miks sa siit jälle minema lähed. * [[Lahedus]]e üks väike mure on, et sama lahedad inimesed on liiga lahedad, et tulla ja öelda, et sa lahe oled - sest see ei oleks üldse lahe. Ja niimoodi kaob vähehaaval ära kogu laheduse mõte. * [[Riiul]]id pidid olema täis [[raamat]]uid, aga tegelikult olid seal muidugi [[uks]]ed: iga avanev raamatukaas oli sama [[erutus|erutav]] kui [[lukk]]u avav kuldvõti [[Alice Imedemaal|Alice'i]] jaoks. Ma veetsin päevi, joostes teistest [[maailm]]adest sisse-välja nagu ajabandiit või [[spioon]]. Tolles raamatukogus olin ma nii erutatud, nagu ma elus harva olnud olen: lapates uusi raamatuid kohe, kui nad saabusid; tellides raamatuid, millest kuulnud olin, ja neid siis palavikuliselt oodates, just nagu oleks nad sõnajõulud. * ''The shelves were supposed to be loaded with books—but they were, of course, really doors: each book-lid opened as exciting as Alice putting her gold key in the lock. I spent days running in and out of other worlds like a time bandit, or a spy. I was as excited as I’ve ever been in my life, in that library: scoring new books the minute they came in; ordering books I’d heard of—then waiting, fevered, for them to arrive, like they were the word Christmas.'' * Sõbrad, me elame [[kofeiin]]i maailmas. Me mõtleme kofeiini moodi ja me elame kofeiini elu. * Peamiselt olen siiski märganud, kui mittemõistlikuks, enesekeskseks ja pidevalt ärritunuks kofeiin mu on muutnud. * [[Keith Richards]] on mees, kes ei kahetse midagi. Kui ma küsin talt, et kui tal oleks võimalus kõike otsast alata, kas ta hakkaks siis [[heroiin]]i tarvitama, ei jää ta hetkekski järele mõtlema. "Oo jaa. Jah. Selles oli hea hulk [[kogemus]]i - sa kohtad palju veidraid inimesi, teisi arusaamu elust, mida sa iial ei leia, kui sa sellega ei alusta. Mulle meeldis korralikult laksu all olla. Ja kui sa üles jääd, saad sa [[laul]]ud, mille kõik teised maha magavad. Laulud kimavad seal igal pool ringi. Praegugi kimavad laulud siinsamas läbi õhu." =="Kuidas raamatud tegid minust feministi"== Caitlin Moran, [https://web.archive.org/web/20170312204034/https://www.penguin.co.uk/articles/features/2017/mar/caitlin-moran-how-books-made-me-a-feminist/# "Ηow books made me a feminist"], Penguini kirjastuse koduleht, märts 2017 (arhiivikoopia Internet Archive'is 12. märtsist 2017). * Kui mul peaks olema noortele [[tüdruk]]utele ja [[naine|naistele]] üksainus [[nõuanne]], oleks see järgmine: tüdrukud, ärge lugege [[mees]]te kirjutatud [[raamat]]uid. Jätke nad lugemata. Hoidke neist eemale. Või vähemalt ärge lugege neid, kuni te olete vanemad ja väljakujunenud ja lahinguvalmis, ja suudate hakata vastu kellelegi, kes on teie suhtes vestlus jõhker, mitte [[piinlikkus]]est vaikides või tumma sisemise [[raev]]uga, vaid öeldes külmalt: "Minge palun perse ja head aega." * Kui on miski, mis on teinud mind ehk iseeneses õnnelikumaks, enesekindlamaks tõe kirjutamise suhtes ja vähem kriitiliseks enda [[väljanägemine|väljanägemise]], [[kehakaal]]u, [[valjuhäälsus|valjuhäälse]] ja [[ebatavalisus]]e suhtes kui paljud teised naised, siis see, et noorena ei lugenud ma kunagi meeste kirjutatud raamatuid. * "The Railway Children", "[[Jane Eyre]]", "Ballet Shoes", "What Katy Did", "[[Roheliste viilkatuste Anne]]", "[[Tuulest viidud]]", "[[Uhkus ja eelarvamus]]", "[[Tappa laulurästast]]", "I Capture The Castle" ja muidugi "[[Väikesed naised]]" - vaistlikult tõmbusin ma [[lugu]]de poole, mis rääkisin tüdrukutest ja naistest. Lugude poole nende elust - rahamuredest, karjäärimuredest, raamatute lugemisest, [[oskus]]te [[õppimine|õppimisest]], riiete otsimisest, mis nad rõõmsaks teeksid, õppimisest, kuidas pidada suhteid õdede-vendade, sõprade ja vanematega, ühiskondlike piirangute lõhkumisest, vihastamisest maailma [[ebaõiglus]]e üle. [[Lein]]ast. [[Loodus]]est. [[Vastupidavus]]est. :Lühidalt, mu enda maailmast. Mu enda [[elu]]st. Neis raamatutes peegeldus kõik, mida ma mõtlesin ja tundsin - ma tundsin end sõbrunevat nende kujuteldavate tüdrukutega kõigist [[sajand]]eist. Ma tundsin, et oleme kõik üheskoos. Tundsin end normaalsena. Tundsin, et ka minu elu oli lugu - miski, millest rõõmu tunda, mida jagada ilma [[hirm]]u, piinlikkuse või õigete sõnade järele kobamiseta. Ma tundsin - nagu selles eas peakski -, et mina ja minusugused tüdrukud olid maailma [[keskpunkt]]is ja et me olime olulised. :Alles aastaid hiljem - õigupoolest üsna hiljuti - hakkasin ma lugema raamatuid, mida sind eeldatakse lugevat: Suurte Valgete Meeste raamatuid. [[William Faulkner|Faulkner]], [[Raymond Chandler|Chandler]], [[Ernest Hemingway|Hemingway]], [[Philip Roth|Roth]]. Kanooniliselt hiilgavad. Mehed neis on säravad, targad, kohmakad, haaravad, keerukad - nende lood tõmbavad sind kaasa, nende hääled on pidurdamatud. [[Sära]] ja [[sädelus]] on vaieldamatud. Ma kummardan nende ees nii kirjaniku kui ka lugejana. :Aga naisena? Ma märkasin kohe, kui kutsumatu tunde need raamatud mulle jätsid. Kui ebamugava. Lugedes raamatut avatud südamega, oodates, kuidas autor mind näeb, minuga kõneleb, hindab mind kui tüdrukut, kes võiks olla neis raamatuis - nagu ma olin teistes loetud raamatutes - murti mu süda juba esimestel lehekülgedel. Või siis aeglaselt, jubedusttekitavas külmas, kuni ma pidin peatuma kahe peatüki järel, kogu armastus vaikselt purustatud. :Sest nii pea, kui naistegelane siseneb mõnda juttu, mille kirjutasid need säravad, [[enesekindlus|enesekindlad]] [[20. sajand]]i mehed, kaldub autor vaatama teda jääkülma silmaga. Kirjeldades tema väljanägemist viisil, millega mina, kes ma kasvasin üles naiskirjanikega kogu nende [[õrnus]]es, [[uhkus]]es ja [[lugupidamine|lugupidamises]] naisekehade vastu, ei olnud üldse harjunud. See kuulus Raymond Chandleri rida - rida, mida ma iseenesest nii säravaks pidasin? "See oli [[blondiin]]. Blondiin, keda nähes lööb [[piiskop]] augu [[vitraaž]]aknasse." :Kui sa loed seda romaanis "Hüvasti, mu arm", toob see su pähe kiiresti üksteise järel mõtted "On see vast alles ilus rida" ja seejärel "Jumal küll, kui raske võib tal olla". Naine, kes paneb piiskopid tahtma lüüa auke vitraažakendesse. Kuidas ta päev kulgeb? Milline on tema lugu? Kuidas selles raske eluga hakkama saab - ajades piiskoppe hulluks ja vägivaldseks lihtsalt tuppa astumisega? :Tüdrukuna, nagu tema seda on, tahaks ma panna käe tema ümber ja öelda: "Kuule, kutt - lähme õige ja võtame ühe napsi - kuskil [[katedraal]]idest kaugel - ja ohkame, kui raske on elu?" Ma arvan, et iga küps, täiskasvanud, enesekindel naine teeks seda lugedes samamoodi. :Ja ometi on see Chandleri maailmas - ja Chandleri meessoost lugejate jaoks - ''parim'' asi, mis üks naine olla saab. See naine hullude meeste keskel on ülim. :Ma tean nüüd, et kui ma oleksin seda lugenud [[teismeline|teismelise]] tüdrukuna, 13- või 14-aastaselt, oleksid need sõnad lõiganud mind luuni välja. Ma oleksin mõelnud: "Iga Raymond Chandleri sõna on lahe, nii et minustki peab kindlasti saama selline naine, kes paneb piiskopid aknaid sisse taguda tahtma. Ma ei tea, kuidas ma selliseks saan - ma pean kaalus alla võtma ja kontsi kandma ja [[huulepulk]]a kasutama ja leiutama mingi joovastava [[kõnnak]]u ja nägema kogu aeg kuum välja ja mitte kunagi jooksma tuppa, karjudes: "JUMAL KÜLL, KAS SA OLED UUT MUPPETITE FILMI NÄINUD? KERMIT SÕIDAB JALGRATTAL OMA VÄIKESTE KONNAJALAKESTEGA!" Seda peangi ma nüüdsest peale tegema. Sest igaüks teab, et kõige paremaid inimesi kujundavad raamatud ja seepärast peab mind kujundama see raamat. Sest see on [[klassika]]. Sest selle [[autor]] on [[geenius]]. Sest need on need raamatud, mida arvatakse, et sa pead armastama." :Ei. Need ei ole sulle õiged raamatud, kui sa oled noor tüdruk. Need ei ole hääled, mida sa peaksid oma pähe lubama. Tüdrukud, kuni te olete täiskasvanud - kuni te suudate enesekindlalt vastu vaielda [[jutustaja]]le, geeniusele, [[maailmavaade|maailmavaatele]] -, ärge lugege vanade meeste raamatuid. Nad elavad teises sajandis ja teie olete [[tulevik]]. Teie ja kõik need säravad kaunid tüdrukud, kes [[minevik]]us kirjutasid. =="Mis on nad teinud mu raamatukoguga?"== Caitlin Moran, [https://nosycrow.com/blog/what-have-they-done-to-my-library-caitlin-moran-s-latest-column/ "What have they done to my library?"], Nosy Crow, 21. aprill 2015 ([http://www.thetimes.co.uk/tto/magazine/article4410799.ece varem ilmunud] Times'is 18. aprillil 2015). * Ma ei kavatsenud seda – olin vaid vana kodulinna külastamas –, kuid jõudsin ikkagi oma kohalikku raamatukokku: kohta, kus ma elasin viiendast viieteistkümnenda eluaastani. Ja seal, selles raamatukogus, valitses nüüd [[kokkuhoiupoliitika]]. Silmnähtavalt. Sa oleks saanud selle [[nööpnõel]]aga kaardile märkida. :Olen sellest raamatukogust varem kirjutanud. Kuidas see koht oli mu elu valgus – oma puberteedieelses antropomorfilises faasis oleksin võinud sellega [[abiellumine|abielluda]]. Oleksin olnud õnnelik nagu põrsas poris ja, kui jumalad oleksid meid õnnistanud, oleksin sellest raamatukogust [[rasestumine|rasedaks jäänud]] ja me oleksime kasvatanud üheskoos üles mõned väikesed rändraamatukogud. * [[Audioraamat]]ud, millesse ma suhtusin väga snooblikult. "Olen lugenud 337 raamatut," kirjutasin ma päevikusse. "Ma pean silmas päris lugemist – silmadega. Mitte audioraamatuid." * Too raamatukogu oli [[Pandora laegas]] tulvil imepäraseid omavahel põimunud [[juhus]]eid, rikkalik nagu [[ploomikook]]. Pista ükskõik millise kahe raamatu vahele [[uudishimu]] seeme ja üleöö kasvab sellest [[vihmamets]] täis [[ahv]]e ja [[jaaguar]]e ja [[puhkpüss]]e ja [[pilv]]i. Ruum oli puupüsti täis ja mina pea niisamuti. Milline võluline süsteem, mille keskel ainsagi pennita tüdruk võis olla. * ''That library was a Pandorica of fabulous, interwoven randomness, as rich as plum cake. Push a seed of curiosity in between any two books and it would grow, overnight, into a rainforest hot with monkeys and jaguars and blowpipes and clouds. The room was full, and my head was full. What a magical system to place around a penniless girl.'' * Kuid siis saabus 21. sajandi kokkuhoiupoliitika. Ma teadsin, mida [[eelarvekärped]] olid raamatukogudega teinud - olin näinud müüdavaid raamatukuhje raamatukogude ees Swindonis ja Barnetis. Kuid need polnud minu raamatukogud, nii et ma ei saanud aru, mis välja visati ja mis alles jäi. Kuid ma sain sellest aru, kui läksin tagasi Wolverhamptonisse, sest see raamatukogu oli minu peas. Ma tean selle kohta kõike. :Ja see kõik oli läinud – või nii palju, et see oligi praktiliselt kõik. Läinud oli ka enamik [[riiul]]eid; järele olid jäänud vaid hunnikud Andy McNabi ja viitkümmet halli varjundit ning selle haledaid koopiaid. Nii vähe raamatuid. Nutmaajavalt vähe raamatuid. * Te võite öelda, et me ei vaja enam [[teatmeteos]]eid, sest meil on nüüd [[internet]]. Milleks minna raamatukokku (sest inimene peab majast välja saama! Sest sa sured ära, kui sa majast väljas ei käi!), kui sa võid selle asemel lihtsalt guugeldada (sest sul ei ole [[arvuti]]t! Sest sa oled liiga vana või liiga vaene või mõnes orus, kuhu internetikaabel pole veel jõudnudki!). :Noh, sellepärast, et [[otsimootor]] näitab sulle vaid seda, mis on kõige populaarsem, mitte seda, mis on kõige parem. Sind karjatatakse koos ülejäänud miljardi guugeldajaga filmiklipi juurde, millel [[hai]] inimest hammustab, või sama pinnapealse [[Vikipeedia]] artikli juurde: me kõik loeme samu 10 000 sõna, kõnnime samu radu, mõtleme samu mõtleid, mida sõelub Google'i ainuke sõel. :Me läheneme monoteadmisele: meie [[karjatara]] piirile; mõtte massimigratsioonidele, mis on sama kahtlusevabad, nagu oleks me miljon juhmi [[pühvel|pühvlit]]. * Now, you may say we have no need for reference books any more, now that we have the internet. Why go to a library (because you need to get out of the house! Because you will die if you stay in the house!) when you could just google something (because you have no computer! Because you are old, or poor, or in a valley where broadband does not venture!) instead? :Well, because a search engine will just show you what is most popular, rather than what is best. You, like a billion other googlers, will be herded to the footage of a shark biting a man, or the same shallow Wikipedia entry: we are all reading the same 10,000 words, walking the same paths, thinking the same thoughts, filtered through the single lens of Google. :We are approaching a mono-knowledge – diametrics herding us; migrations of thought, as unquestioning as a million dumb buffalo. * Kui võtta raamatukogust ära [[intelligentsus]] ja [[teadmised]] – kui võtta ära [[eesmärk]], ''[[kasulikkus]]'', nii et seda täidavad üksnes suhkrustatud [[maiustus]]ed –, siis järgmise kokkuhoiupoliitika ringi ajal sureb raamatukogu ära. :Mitte keegi ei võitle selle eest - mitte keegi ei saagi sellise koha eest võidelda. Kuidas saaks põhjendada rahakulutamist sellisele kohitsetud, ühesilbilisele, intellektuaalselt steriilsele kohale, kui on olemas [[haigla]]d ja [[kool]]id? <!--{{JÄRJESTA:Moran, Caitlin}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kriitikud]]--> ------ =[[Carol Ann Duffy]]= [[Pilt:Carol Ann Duffy (cropped).jpg|pisi|Carol Ann Duffy, 2009.]] '''Carol Ann Duffy''' (sündinud 23. detsembril 1955) on Briti luuletaja, näite- ja lastekirjanik. 2009-2019 oli ta poeet-laureaat, olles selle tiitli kandjaist esimene naine, šotlane ja LGBT esindaja. ==Luule== <poem> You sat on your desk, swinging your legs, reading a poem by Yeats to the bored girls, except my heart stumbled and blushed as it fell in love with the words and I saw the tree in the scratched old desk under my hands, heard the bird in the oak outside scribble itself on the air. Sa istusid oma laual, kõlgutades jalgu, lugedes Yeatsi luuletust igavlevatele tüdrukutele, aga mu süda komistas ja punastas, kui see armus sõnadesse ja ma nägin puud vanas kriibitud koolipingis mu käte all, kuulsin lindu akna taga tammepuus kritseldamas end õhku. </poem> * "***Sa istusid oma laual...", kirjutatud kunagise inglise keele õpetaja surma puhul; ''cit. via'': Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 <poem> Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. </poem> täisversioon: <poem> Prayer Some days, although we cannot pray, a prayer utters itself. So, a woman will lift her head from the sieve of her hands and stare at the minims sung by a tree, a sudden gift. Some nights, although we are faithless, the truth enters our hearts, that small familiar pain; then a man will stand stock-still, hearing his youth in the distant Latin chanting of a train. Pray for us now. Grade 1 piano scales console the lodger looking out across a Midlands town. Then dusk, and someone calls a child's name as though they named their loss. Darkness outside. Inside, the radio's prayer - Rockall. Malin. Dogger. Finisterre. </poem> * "Prayer", luulekogust "Mean Time", 1994; William Crawley. "Will & Testament: Carol Ann Duffy's prayer". BBC. Retrieved 17 July 2016. https://www.bbc.co.uk/blogs/ni/2009/05/carol_ann_duffys_prayer.html <poem> Today we have a poet in the class. A real live poet with a published book. Notice the ink-stained fingers girls. Perhaps we're going to witness verse hot from the press </poem> * "Head of English", luulekogust "Standing Female Nude" (1985) <poem> </poem> * "Achilles (for David Beckham)" https://web.archive.org/web/20121107185443/http://www.guardian.co.uk/books/booksblog/2010/mar/16/carol-ann-duffy-poem-david-beckham "Achilles (David Beckham)" Archived 7 November 2012 at the Wayback Machine, The Guardian, 16 March 2010. Retrieved 16 March 2010. ==Intervjuud== * Ma arvan, et minu jaoks on luule elukaaslase moodi. Luule tundub olevat elus asi: mitte üksnes need luuletused, mida ma ise kirjutan, vaid ka minevikus kirjutatud luuletused ja need, mida inimesed praegu kirjutavad. See on nagu pidev kohalolu - isegi lugeja, mitte ainult kirjutajana. Nii et sa ei tunne end kunagi üksi. * Ma arvan, et toonase ja praeguse vahe on selles, et nüüd kaldun ma märksa rohkem mitte kirjutama ja vait olema kui noorena. Mul ei ole seda kirjutamise sundi. Ma olen kindlam selles, millal kirjutada, kui varem olin. * [Luuletus] on koht, kus keel on kõige tõetruum. Luuletuses ei saa sa valetada, veel vähem kui üheski teises kirjanduse vormis. * Ma arvan, et inimesed - ja see on muidugi ilmne - pöörduvad luule poole oma elu kõige pingelisematel hetkedel. Kui nad on leinas. Kui nad abielluvad või alustavad kooselu. Ja mõned neist inimestest jätkavad kirjutamist, nagu minagi tegin. Või tulevad nad luule juurde tagasi. Ma arvan, et jutt inimeste hirmust luule ees või selle ärapõlgamisest on pigem müüt. ** Aida Edemariam, [https://www.theguardian.com/books/2009/may/26/carol-ann-duffy-poet-laureate "Carol Ann Duffy: I don't have Ambassadorial Talents"], The Guardian, 26. mai 2009 * Of her own writing, Duffy has said, "I'm not interested, as a poet, in words like 'plash'—Seamus Heaney words, interesting words. I like to use simple words, but in a complicated way."[8] ** Forbes, Peter. "Winning Lines" Archived 13 February 2013 at the Wayback Machine, The Guardian, 31 August 2002. https://web.archive.org/web/20130213202550/http://www.guardian.co.uk/books/2002/aug/31/featuresreviews.guardianreview8 * 'When you have a child, your previous life seems like someone else's,' Duffy tells me over instant coffee. 'It's like living in a house and then suddenly finding a room that you didn't know was there, full of treasure and light. Every day is a gift with a child, no matter what problems you have. * 'It all comes from the same place. There'll be what you might call a moment of inspiration - a way of seeing or feeling or remembering, an instance or a person that's made a large impression. Like the sand and the oyster, it's a creative irritant. In each poem, I'm trying to reveal a truth, so it can't have a fictional beginning. * Christmas is taken very seriously in this household. I believe in Father Christmas and there's no way I'd do anything to undermine that belief. * Halloween, Bonfire Night, Christmas - I'm a great believer in preserving those festivals. They're like beacons in childhood; they make children feel safe and special. * Poetry and prayer are very similar. I write quite a lot of sonnets and I think of them almost as prayers: short and memorable, something you can recite. * Our abuse of the planet and our resources is an anxiety - childhood for children yet to be born will be darkened in ways we can't imagine. **Anderson, Hephzibah. Christmas Carol Archived 3 November 2012 at the Wayback Machine, The Observer, 4 December 2005. https://web.archive.org/web/20121103162815/http://www.guardian.co.uk/books/2005/dec/04/poetry.features ==Tema kohta== Charlotte Mendelson writes in The Observer: Part of Duffy's talent – besides her ear for ordinary eloquence, her gorgeous, powerful, throwaway lines, her subtlety – is her ventriloquism. Like the best of her novelist peers ... she slides in and out of her characters' lives on a stream of possessions, aspirations, idioms and turns of phrase. However, she is also a time-traveller and a shape-shifter, gliding from Troy to Hollywood, galaxies to intestines, sloughed-off skin to department stores while other poets make heavy weather of one kiss, one kick, one letter ... from verbal nuances to mind-expanding imaginative leaps, her words seem freshly plucked from the minds of non-poets – that is, she makes it look easy. * Mendelson, Charlotte. The gospel truth Archived 30 January 2010 at the Wayback Machine, The Observer, 13 October 2002. https://web.archive.org/web/20100130210416/http://www.guardian.co.uk/books/2002/oct/13/poetry.features1 <!--{{JÄRJESTA:Duffy, Carol Ann}} [[Kategooria:Suurbritannia luuletajad]] [[Kategooria:Suurbritannia lastekirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitekirjanikud]]--> =[[Anette Parksepp]]= '''Anette Parksepp''' on eesti ajakirjanik. * https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Toominga_fotopreemia (2011) * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20180308.2.10.1 * https://www.vikerkaar.ee/archives/25780 Toimetajalt: Emotsioonide üleskütmise väest * ! https://kultuur.err.ee/1151025/anette-parksepp-muumiorg-on-kui-pelgupaik * https://epl.delfi.ee/artikkel/91440478/paeva-teema-anette-parksepp-valitsus-otsustas-et-kedagi-ei-tohi-diskrimineerida-toestuseks-muutis-diskrimineeriva-referendumi-aega * ! https://arvamus.postimees.ee/4317125/anette-parksepp-mihkel-mutile-voib-olla-mehed-toesti-kasutavad-oma-joupositsiooni-nii-massiliselt-et-igal-teisel-naisel-on-raakida-oma-ahistamise-lugu * https://epl.delfi.ee/artikkel/91967695/samm-kliimadustoopiale-lahemal-usa-aktsiaturul-hakati-kauplema-veega? * ! http://www.vikerkaar.ee/archives/25736#anette Veebruar, 2020 * https://www.delfi.ee/teemalehed/anette-parksepp <!--{{JÄRJESTA:Parksepp, Anette}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]--> = Simona Kossak= '''Simona Kossak''' oli poola ökoloog ja looduskaitsja. * https://pl.wikiquote.org/wiki/Simona_Kossak * https://pl.wikipedia.org/wiki/Simona_Kossak <!--{{JÄRJESTA:Kossak, Simona}} [[Kategooria:Poola ökoloogid]] [[Kategooria:Poola looduskaitsjad]]--> = [[Kertu Birgit Anton]] = '''Kertu Birgit Anton''' on Eesti kliimaaktivist. * https://www.err.ee/1210366/kertu-birgit-anton-el-i-kliimaeesmargid-pole-piisavad-et-olla-turvalised * https://www.err.ee/1055550/presidendi-konevoistluse-voitja-kertu-birgit-anton-ma-tunnen-muret * https://edasi.org/54728/muute-murdev-noorus-kliimaaktivist-kertu-birgit-anton/ * https://leht.postimees.ee/7058996/kertu-birgit-anton-it-assad-soost-olenemata * https://epl.delfi.ee/artikkel/91487186/kertu-birgit-anton-sona-tegi-haiget-aga-sona-viib-ka-edasi * https://www.pealinn.ee/tagid/koik/kliimaaktivist-kertu-birgit-anton-noori-ei-peaks-kasitlema-eraldi-n258810 <!--{{JÄRJESTA:Anton, Kertu Birgit}} [[Kategooria:Eesti aktivistid]]--> =Aila Meriluoto= ==Luule== Tsitaadid on tõlgitud väljaandest: "Kootut runot" ("Kogutud luuletused"), Porvoo, Helsinki: Werner Söderström Oy, 1976. ==="Klaasimaal"=== Luuletused Aita Meriluoto esikkogust "Lasimaalaus" ("Klaasimaal", 1946, praeguseks on ilmunud vähemalt 14 trükki). <poem> Kuoleman ankarat kasvot kauan tunsin jo ennen, kuin minä rahtua tiesin, millainen elämä on. Siksi en tänään seiso portilla vartoen, milloin "prinssi Elämä" saapuu - ja ohi kulkea voi. Mikään ei ohitse kulje. Tyynet on silmäni, joihin maailman rikkaat muodot selkeinä kuvastuvat. Elämä itse mä olen, avoinna seison kuin kukka iloinen, luja ja valmis, kuoleman vertainen. *** Surma kõledat palet tundsin ammugi enne, kui üldse aimata võisin, milline elu on. Sestap ei seisa ma täna väravas valvates, millal ükskord "Prints Elu" saabub - ja edasi minna võib. Miski mööda ei lähe. Minu tüüneisse silmi maailma kirevad vormid paistavad selgeina. Elu olen ma ise, avali õiena seisan, õnnelik, kindel ja valmis, surmaga võrdne ma. </poem> * "Täna" ("Tänään", lk 9-10) <poem> Pientä on kaikki yön kämmenellä, pieniä meret ja vuosisadat, tornit päivällä pystytetyt, pieniä ihmisten mahtavat joukot... Hetkeksi päivään päästyänsä silmiään sokkoina siristävät: vääntynein muodoin kaikki seisoo, vääriä peilejä kaikkialla. Katsovat kättään ja sanovat: vahva. Katsovat työtään ja sanovat: suuri. Mutta yön kämmen on alati auki. Vähenee päivä ja päivän valta. Kasvavat totuudet syvyyksistä. Kuljet polkua yötä kohden, pieneksi käyden ja vastustamatta. Pieneksi kaikki käy ympärilläs, tiet sinun polkemas, takomas tornit, pientä on "mistä" ja "minne" ja "miksi" Valmiina astut yön kämmenelle. *** Väike on kõik öö peopesal, väikesed mered ja aastasajad, tornid, mis päevadel püstitatud, väikesed vägevad rahvahulgad... Päeva päädides viimaseks viivuks piiluvad pooleldi suletud silmil: väändunud vormides seisavad asjad, kõikjal paistavad kõverad peeglid. Vaatavad kätt ja ütlevad: tugev. Vaatavad tööd ja ütlevad: vägev. Aga öö pihk on alati valla. Väheneb päev ja päeva vägi. Tõed kasvavad sügavikest. Kõnnid teerajal öö poole, väikesil sammel ja vastupanuta. Väikeseks muutub kõik ümberringi, teed sinu talla all (?), ...? tornid, väiksed on "kust" ja "kuhu" ja "miks" Valmina astud öö pihkudele. </poem> * "Öö peopesal" ("Yön kämmenellä", lk 11-12) <poem> Rauniourut Niin taukosi myrsky, ja äänettömyys putos ylle kuin Jumalan kuollut käsi. Tuli mies, tuli otsalla uupunut syys ja seisoi, kirkko, sun äärelläsi. Ja silmiin murheesta raskaisiin hän keräsi seinien mustuneet karret, keräs tornit; murretut keihäsvarret, ja hitaasti kulki portaaliin. ... Niin valmis oli se, temppeli uus, ei kivistä rakennettu, ei puista: sen Kristus rauniouruista soitti. Säröt äänien viimeistenkin se voitti. Se ehjänä seisoi: hiljaisuus. *** Nii seisma jäi torm ja hääletu vaikus langes maha kui Jumala surnud käsi. Tuli mees, tuli, otsa ees väsinud sügis, ja seisis, kirik, su ... </poem> * "Orelivare" ("Rauniourut", lk 20-22) <poem> Kaksi maljaa Kukkaniityllä liike on laannut. Enää ei tunnu tuulien ajo. Taivaanrannassa vaaleni viipyvä kajo. Taivas on niinkuin hopeamalja, niinkuin ääretön hopeamalja rauhaa tulvillaan. Olen vain kukkanen lähellä maata, lehti ei kanna, ei irtoa juuri. Taivas on ylläni tajuamattoman suuri. Sentään on ihanaa olla pieni, olla kuin malja aivan pieni rauhaa tulvillaan. *** Kaks kaussi Lilleaasal on vaikseks jäänud. Enam ei kuule siin tuulte ulgu. Silmapiiril veel viivitab ehavalgus. Taevas on just nagu hõbekauss just nagu ääretu hõbekauss tulvil rahu. Olen vaid maadligi lilleõis, ei kanna lehti, ei aja ma juurt. Taevas mu kohal on otsata suur. Imeline on olla väike, olla kui kaussike üsna väike tulvil rahu. </poem> * "Kaks kaussi" ("Kaksi maljaa", lk 26-27) =Pauli Murray= * https://en.wikipedia.org/wiki/Pauli_Murray * https://en.wikiquote.org/wiki/Pauli_Murray =Ida B. Wells= * https://en.wikipedia.org/wiki/Ida_B._Wells * https://en.wikiquote.org/wiki/Ida_B._Wells =Inez Milholland= * https://en.wikipedia.org/wiki/Inez_Milholland =Anna Howard Shaw= * https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw =Carrie Chapman Catt= * https://en.wikipedia.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt * https://en.wikiquote.org/wiki/Carrie_Chapman_Catt =Lucretia Mott= * https://en.wikipedia.org/wiki/Lucretia_Mott * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Lucretia_Coffin_Mott =Elizabeth Cady Stanton= * https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Elizabeth_Cady_Stanton * https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Cady_Stanton =John Barth= =="Tee lõpp"== Tsitaadid väljaandest: [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"), Bantam Books, 1981. === 1. ptk === * It is impossible to be at ease in the Progress and Advice Room. The Doctor sits facing you, his legs slightly spread, his hands on his knees, and leans a little toward you. You would not slouch down, because to do so would thrust your knees virtually against his. Neither would you be inclined to cross your legs in either the masculine or the feminine manner: the masculine manner, with your left ankle resting on your right knee, would cause your left shoe to rub against the Doctor's left trouser leg, up by his knee, and possibly dirty his white trousers; the feminine manner, with your left knee crooked over your right knee, would thrust the toe of your shoe against the same trouser leg, lower down on his shin. To sit sideways, of course, would be unthinkable, and spreading your knees in the manner of the Doctor makes you acutely conscious of aping his position, as if you hadn't a personality of your own. Your position, then (which has the appearance of choice, because you are not ordered to sit thus, but which is chosen only in a very limited sense, since there are no alternatives), is as follows: you sit rather rigidly in your white chair, your back and thighs describing the same right angle described by the structure of the chair, and keep your legs together, your thighs and lower legs describing another right angle. :The placing of your arms is a separate problem, interesting in its own right and, in a way, even more complicated, but of lesser importance, since no matter where you put them they will not normally come into physical contact with the Doctor. You may do anything you like with them (you wouldn't, clearly, put them on your knees in imitation of him). As a rule I move mine about a good bit, leaving them in one position for a while and then moving them to another. Arms folded, akimbo, or dangling; hands grasping the seat edges or thighs, or clasped behind the head or resting in the lap -- these (and their numerous degrees and variations) are all in their own ways satisfactory positions for the arms and hands, and if I shift from one to another, this shifting is really not so much a manifestation of embarrassment, or hasn't been <!-- lk 2/3 -->since the first half-dozen interviews, as a recognition of the fact that when one is faced with such a multitude of desirable choices, no one choice seems satisfactory for very long by comparison with the aggregate desirability of all the rest, though compared to any one of the others it would not be found inferior. :It seems to me at just this moment (I am writing this at 7:55 in the evening of Tuesday, October 4, 1955, upstairs in the dormitory) that, should you choose to consider that final observation as a metaphor, it is the story of my life in a sentence - to be precise, in the latter member of a double predicate nominative expression in the second independent clause of a rather intricate compound sentence. You see that I was in truth a grammar teacher. (lk 2-3) === 2. ptk === *[Jake:] "You take a boy -- bright kid, alert kid, you see it at once, but never been exposed to ''thinking'', never been in an environment where intellectual activity was as common as eating or sleeping. You see a fresh young mind that's never had a chance to flex its muscles, so to speak. Maybe he can't speak good English. Never ''heard'' good English spoken. Not his fault. Not wholly his parents' fault. But there he is." :My audience was most receptive, all except Joe Morgan, who regarded me coolly. :"So you start him off. Parts of speech! Subjects and verbs! Modifiers! ''Complements!'' And after a while, rhetoric. Subordination! Coherence! Euphony! You drill and drill, and talk yourself blue in the face, and all the time you see that boy's mind groping, stumbling, stretching, making false steps. And then, just when you're ready to chuck the whole thing -" :"I know!" Miss Banning breathed. "One day, just like all the rest, you say the same thing for the tenth time - and ''click!''" She snapped her fingers jubilantly at Dr. Schott. "He's got it! ''Why, there's nothing to it!'' he says. ''It's plain as day!''" :"That's what we're here for!" Dr. Schott said quietly, with some pride. "That's what we all live for. A little thing, isn't it?" :"Little," Dr. Carter agreed, "but it's the greatest miracle on God's green earth! And the most mysterious, too." === 3. ptk === * My moods were little men, and when I killed them they stayed completely dead. (lk 30) === 4. ptk === * Once I had a dream in which it became a matter of some importance to me to learn the weather prediction for the following day. I searched the newspapers for the weather report, but couldn't find it in its usual place. I turned the radio on, but the news broadcasters made no mention of tomorrow's weather. I dialed the Weather number on the telephone (this dream took place in Baltimore), but although the recording described the current weather conditions it told me nothing about the forecast for the next day. Finally, in desperation, I called the Weather Bureau directly, but it was late at night and no one answered. I happened to know the chief meteorologist's name, and so I called his house. The telephone rang many times before he answered, and then it seemed to me that I detected an uneasiness in his voice. :"What is it?" he asked. :"I want to know what weather we'll be having tomorrow," I demanded. "It's terribly important: you see, I --" :"There's no use your trying to impress me," the meteorologist said. "No use at all. What made you suspicious?" :"Suspicious of what? I assure you, sir, I just want to know what the weather will be tomorrow. I can't say I see anything suspicious in that question." :"There isn't going to be any weather tomorrow, if you must know." :"What?" :"You heard me. I said there isn't going to be any weather tomorrow. All our instruments agree. You mustn't be skeptical. No weather." :":But that's impossible!" :"I've said what I've said," the weatherman grumbled. "Take it or leave it. No weather tomorrow, and that's that. Leave me alone, now; I have to sleep." :That was the end of the dream, and I woke up very much upset. I tell it now to illustrate a difference between moods and the weather, their usual analogy: a day without weather is unthinkable, but for me at least there were frequently days without any mood at all. On these days Jacob Horner, except in a meaningless metabolistic sense, ceased to exist altogether, for I was without a personality. Like those microscopic specimens that biologists must dye in order to make them visible at all, I had to be colored with some mood or other if there was to be a recognizable self to me. (lk 35-36) * [Joe:] "Four things that I'm not impressed by," he added, "are unity, harmony, eternality, and universality. In my ethics the most a man can ever do is be right from his point of view; there's no general reason why he should even bother to defend it, much less expect anybody else to accept it, but the only thing he can do is operate by it, because there's nothing else. He's got to expect conflict with people or institutions who are also right from ''their'' points of view, but whose points of view are different from his." * "That's one reason why I don't apologize for things," Joe said finally. "It's because I've no right to expect you or anybody to accept anything I do or say -- but I can always ''explain'' what I do or say. There's no sense in apologizing, because nothing is ultimately defensible. But a man can act coherently; he can act in ways that he can explain, if he wants to. This is important to me. Do you know, for the first month of our marriage Rennie used to apologize all over herself to friends who dropped in, because we didn't have much furniture in the house. She knew very well that we didn't want any more furniture even if we could have afforded it, but she always apologized to other people for not having their point of view. One day she did it more elaborately than usual, and as soon as the company left I popped her one on the jaw. Laid her out cold. When she came to, I explained to her very carefully why I'd hit her. She cried, and apologized to me for having apologized to other people. I popped her again." :There was no boastfulness in Joe's voice when he said this; neither was there any regret. :"What the hell, Jake, the more sophisticated your ethics get, the stronger you have to be to stay afloat. And when you say good-by to objective values, you really have to flex your muscles and keep your eyes open, because you're on our own. It takes ''energy'': not just personal energy, but cultural energy, or you're lost. Energy's what makes the difference between American pragmatism and French existentialism -- where the hell else but in America could you have a cheerful nihilism, for God's sake? I suppose it was rough, slugging Rennie, but I saw the moment as a kind of crisis. Anyhow, she stopped apologizing after that." (lk 47) * "Rennie would've told you if you hadn't flustered her by making fun of her," he smiled; "the only demonstrable index to a man's desires is his acts, when you're speaking of past time: what a man did is what he wanted to do." :"What?" :"Don't you see?" asked Rennie, and Joe sat back and relaxed. "The idea is that you could have conflicting desires -- say, the desire not to have dinner with us and the desire not to offend us. If you end by coming to dinner it's because the second desire was stronger than the first: other things being equal, you wouldn't want to eat with us, but other things never are equal, and actually you'd rather eat with us than insult us. So you eat with us - that's what you ''finally'' wanted to do. You shouldn't say you'll eat with us whether you want to or not; you should say you'll eat with us if it satisfies desires in you stronger than your desire ''not'' to eat with us." :"It's like combining plus one hundred and minus ninety-nine," Joe said. "The answer is just barely plus, but it's completely plus. That's another reason why it's silly for anybody to apologize for something he's done by claiming he didn't really want to do it: what he ''wanted'' to do, in the end, was what he did. That's important to remember when you're reading history." (lk 49-50) === 5. ptk === * The clumsy force of Rennie was a thing that attracted me during the weeks following this dinner of shrimp, rice, beer, and values that the Morgans had fed me. It was a clumsiness both of action and of articulation - Rennie lurched and blurted - and I was curious to know whether what lay behind it was ineptitude or graceless strength. :At least this was my attitude when we began my riding lessons. My mood was superior, in that I regarded myself as the examiner and her as the subject, but it was not supercilious, and there was a certain sympathy in my curiosity. That I felt this special superiority is fortunate, because it got me through the first lessons on horseback, which otherwise would have been difficult to face indeed. I hated not the work but the embarrassment of learning new things, the ludicrousness of the tyro, and I can't imagine ever having learned to ride horses (for I had only the most vagrant interest in riding) without this special curiosity and special superiority feeling to salve my pride. (lk 51) * I remarked to Rennie once that it was a pity Joe couldn't enjoy the place with us. :"That's a silly thing to say," she said, a little upset. :"Like all politeness is silly," I smiled. "I feel politely sorry for him grinding away at the books while we gallop and splash around." :"Better not tell him that; he hates pity." :"That's a silly way to be, isn't it?" I said mildly. "Joe's funny as hell." :"What do you mean, Jake?" We were resting after a swim; I was lying comfortably supine under a tree beside the water, chewing on a green pine needle and squinting over at Susie and Tom Brown, tethered nearby. Rennie had been slouched back like a sack of oats against the same tree, smoking, but now she sat up and stared at me with troubled eyes. :"How can you possibly call Joe silly, of all people?" :"Do you mean how can I of all people call Joe silly, or how can I call Joe of all people silly?" :"You know what I mean: how can you call Joe silly? Good God!" :"Oh," I laughed. "What could be sillier than getting upset at politeness? If I really felt sorry for him it would be my business, not his; if I'm just saying I feel sorry for him to be polite, there's even less reason to be bothered, since I'm just making so much noise." :"But that kind of noise is absurd, isn't it?" :"Sure. Where did you and Joe get the notion that things should be scrapped just because they're absurd? That's a silly one for you. For that matter, what could be sillier than this whole aim of living coherently?" (lk 55) * Rennie stood up. Her expression, I should guess, was that of the Athenians on the morning they discovered that Alcibiades had gelded every marble god in town. She was speechless. (lk 55-56) * [Rennie:] "You know, I lived in a complete fog from the day I was born until after I met Joe," she said. "I was popular and all that, but I swear it was just like I was asleep all through school and college. I wasn't really interested in anything, I never thought about anything. I never even particularly wanted to do anything -- I didn't even especially enjoy myself. I just dreamed along like a big blob of sleep. If I thought about myself at all, I guess I lived on my potentialities, because I never felt dissatisfied with myself." (lk 57) * "First of all, suppose everyone's personality is unique. Does it follow that because a thing is unique it's valuable? You're saying that it's better to be a real Rennie MacMahon than an imitation Joe Morgan, but that's not self-evident, Jake; not at all. It's just romantic. I'd rather be a lousy Joe Morgan than a first-rate Rennie MacMahon. To hell with pride. This unique-personality business is another thing that's no absolute." :"To quote the gospel to you, Rennie," I said: "it doesn't follow either that because a thing's not absolute it isn't valuable." (lk 62-63) * [Joe ja Rennie] Probably he knew she was lying, although it is hard for one who is aware of the truth to judge effectively its disguise. (lk 65-66) * Real people aren't any different when they're alone. No masks. What you see of them is authentic." :"Horseshit. Nobody's authentic." (lk 70) * It is indeed the grossest of injustices to observe a person who believes himself to be alone. (lk 70) * Rennie closed her eyes and pressed her forehead against the window sill. I stood beside her, out of the light from the brilliant living room, and stroked and stroked her hair, speaking softly in her ear the wordless, grammarless language she'd taught me to calm horses with. (lk 71) === 6. ptk === * [Doktor:] * <!-- lk 81-->"I daresay you don't know the seating capacity of the Cleveland Municipal Stadium, do you?" :''"What?"'' :The Doctor did not smile. "You suggest that my question is absurd, when you have no grounds for knowing whether it is or not -- you obviously heard me and understood me. Probably you want to delay my learning that you ''don't'' know the seating capacity of Cleveland Municipal Stadium, since your vanity would be ruffled if the question ''weren't'' absurd, and even if it were. It makes no difference whether it is or not, Jacob Horner: it's a question asked you by your doctor. Now, is there any ultimate reason why the Cleveland Stadium shouldn't seat fifty-seven thousand, four hundred eighty-eight people?" :"None that I can think of," I grinned. :"Don't pretend to be amused. Of course there's not. Is there any reason why it shouldn't seat eighty-eight thousand, four hundred seventy-five people?" :"No, sir." :"Indeed not. Then as far as Reason is concerned its seating capacity could be almost anything. Logic will never give you the answer to my question. Only Knowledge of the World will answer it. There's no ultimate reason at all why the Cleveland Stadium should seat exactly seventy-seven thousand, seven hundred people, but it happens that it does. There's no reason in the long run why Italy shouldn't be shaped like a sausage instead of a boot, but that doesn't happen to be the case. ''The world is everything that is the case'', and what the case is is not a <!-- lk 81/82-->matter of logic. If you don't simply ''know'' how many people can sit in the Cleveland Municipal Stadium, you have no real reason for choosing one number over another, assuming you can make a choice at all - do you understand? But if you have some Knowledge of the World you may be able to say, 'Seventy-seven thousand, seven hundred,' just like that. No choice is involved." (lk 81-82, 6. ptk) * "You claim to be unable to choose in many situations," he said once. "Well, I claim that that inability is only theoretically inherent in situations, when there's no chooser. Given a particular chooser, it's unthinkable. So, since the inability ''was'' displayed in your case, the fault lies not in the situation but in the fact that there was no chooser. Choosing is existence: to the extent that you don't choose, you don't exist. Now, everything we do must be oriented toward choice and action. It doesn't matter whether this action is more or less reasonable than inaction; the point is that it is its opposite." :"But why should anyone prefer it?" I asked. :"There's no reason why you should prefer it," he said, "and no reason why you shouldn't. One is a patient simply because one chooses a condition that only therapy can bring one to, not because any one condition is inherently better than another. All my therapies for a while will be directed toward making you conscious of your existence. It doesn't matter whether you act constructively or even consistently, so long as you act. It doesn't matter to the case whether your character is admirable or not, so long as you think you have one." :"I don't understand why you should choose to treat anyone, Doctor," I said. :"That's my business, not yours." (lk 83, 6. ptk) * There were special diets and, for many patients, special drugs. I learned of Nutritional Therapy, Medicinal Therapy, Surgical Therapy, Dynamic Therapy, Informational Therapy, Conversational Therapy, Sexual Therapy, Devotional Therapy, Occupational and Preoccupational Therapy, Virtue and Vice Therapy, Theotherapy and Atheotherapy -- and, later, Mythotherapy, Philosophical Therapy, Scriptotherapy, and many, many other therapies practiced in various combinations and sequences by the patients. Everything, to the Doctor, is either therapeutic, anti-therapeutic, or irrelevant. He is a kind of super-pragmatist. (lk 84) * [Doktor:] "It would not be well in your particular case to believe in God," he said, "Religion will only make you despondent. But until we work out something for you it will be useful to subscribe to some philosophy. Why don't you <!-- lk 84/85-->read Sartre and become an existentialist?" (lk 84-85) * [Doktor:] Mütoteraapia põhineb kahel eeldusel: et inimese olemasolu eelneb inimese olemusele, kui kumbki neist kahest terminist üldse midagi tähistab, ja et inimene on vaba mitte üksnes valima omaenda olemust, vaid ka seda omatahtsi muutma. Need mõlemad on head eksistentsialistlikud eeldused ja kas nad on tõesed või väärad, ei paku meile huvi - sinu puhul on nad kasulikud. (lk 88) * [Doktor:] Elus ei ole olemuslikult pea- ja kõrvaltegelasi. Selles osas on kogu ilukirjandus, elulookirjandus ja suurem osa ajalookirjandust vale. Igaüks on paratamatult omaenda eluloo kangelane. "Hamletit" võiks jutustada Poloniuse vaatepunktist ja nimetada "Taani lordkantsleri Poloniuse tragöödiaks". Ma julgen väita, et ta ei pidanud ennast milleski kõrvaltegelaseks. Või oletame, et sa oled pulmas uksehoidja. Peigmehe vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise rolli'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi Odüsseus, kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. Nii et selles tähenduses ei ole ilukirjandus üldse mitte vale, <!-- lk 88/89-->vaid tõene kajastus moonutusest, mille igaüks elule peale surub. :Kuid me ei ole mitte üksnes omaenda elulugude kangelased - me oleme need, kes loo välja mõtlevad ja annavad teistele inimestele kõrvaltegelaste olemuse. Kuid reeglina ei ole mitte kellegi elulugu iial vaid üks kooskõlalise tegevustikuga lugu, me mõtestame kogu aeg ümber, mis laadi kangelased me oleme, ja mis laadi kõrvalrolle teised inimesed sellest tulenevalt mängima peaksid. See on üldjuhul tõsi. Kui keegi etendab päevad läbi peaaegu ühtsama tegelast, on see kas sellepärast, et tal puudub kujutlusvõime, just nagu näitlejal, kes suudab mängid vaid ühtainust rolli, või kuna tema kujutusvõime on nii laiahaardeline, et ta näieb iga on elus ettetulevat olukorda episoodina mingis suurejoonelises kõikehõlmavas tegevustikus ja suudab olukordi niiviisi moonutada, et nende kõigiga saab hakkama sama tüüpi kangelane. Aga see on ülimalt haruldane. :Sedalaadi rollimääramine ongi müüdiloome ja kui seda tehakse, teadlikult või alateadlikult, oma ego paisutamiseks või kaitsmiseks - ja seda tehakse sel eesmärgil tõenäoliselt kogu aeg - saab sellest mütoteraapia. Asja iva seisneb selles: selline liikumisvõimetus, mida sa tundsid tookord Penni jaamas, on võimalik ainult inimese jaoks, kes on mingil põhjusel loobunud mütoteraapias osalemisest. Tookord pingil istudes polnud sa ei pea- ega kõrvaltegelane: sa polnud üldse mingi tegelane. Sellepärast, et seda on korduvalt juhtunud, pean ma seletama sulle midagi, mis tuleb kõigil teistel välja loomulikult. See on nagu õpetada paralüütikut jälle kõndima. :Paljud kriisid inimeste elus leiavad aset seepärast, et kangelase roll, mille nad on ühe olukorra või olukordade rühma jaoks valinud, uues ettejuhtuvas olukorras enam ei toimi või - mis on sisuliselt sama asi - kuna neil ei ole piisavalt kujutlusvõimet, et moonutada uut olukorda oma vana rolli jaoks sobivaks. Nii juhtub näiteks vanematega, kui nende lapsed vanemaks saavad, ja armastajatega, kui üks neist teisele enam ei meeldi. Kui uus olukord muutub liiga tugevaks, et seda eirata, ja nad ei suuda leida maski, mille abil selles hakkama saada, võivad nad muutuda skisofreenilisteks - see mask on hädaabinõu - või lihtsalt puruneda. Kõik terviklikkuse küsimused <!-- lk 89/90-->hõlmavad seda kaalutlust, kuna inimese terviklikkus seisneb truuduses stsenaariumile, mille ta on enda jaoks kirjutanud. :Ma ütlesin, et sa oled liiga ebastabiilne, et mängida kogu aeg ühtainust osa - ja sa oled ka liiga kujutlusvõimetu -, nii et sul on parem tegelda nende kriisidega, muutes stsenaariumit nii tihti kui vaja. See peaks sul loomupäraselt välja tulema. Sinu jaoks on tähtis mõista, et sa teed seda, et mitte jääda ilma stsenaariumita või antud olukorra jaoks vale stsenaariumiga. Näiteks said sa algaja kohta päris hästi hakkama, kui marssisid siia siia veidi aja eest sisse enesekindlalt ja peaaegu ülbelt, määrates mulle šarlatani rolli. Aga sa pead suutma vahetada maske kohe, kui ma muudan selle, millega sa sisenesid, kuidagiviisi kõlbmatuks. Sa võiksid - ma pakun lihtsalt suvalisi võimalusi - hakata mõtlema minust kui Vanast Targast Mentorist, ütleme, omamoodi makjavellilikust Nestorist, ja endast kui Naiivsest, Kuid Paljulubavast Noorest Õpilasest, noorest Aleksandrist, kes ühel päeval kasutab kõiki neid õpetusi praktikas ja hiilgab palju säravamalt kui õpetaja. Saad sa aru? Või - see on häiriv, kuid hädaabinõuna kõlbulik - Vaikselt Põlglik Noormees, kes kannatab Vana Hullu sonimise välja, kuid lahkub siit nendest mõjutamatuna. Ma nimetan seda häirivaks seepärast, et seda kasutades lõikad sa end ära liiga paljust, mida sa pole veel õppinud. :On ülimalt tähtis, et sa õpiksid neid maske kõhklematult omaks võtma. Ära arva, et nende taga on veel midagi. Ei ole. "Ego" tähendab "mina" ja "mina" tähendab "ego" ja ego on juba definitsiooni järgi mask. Kui puudub ego - nii, nagu sul pingil istudes -, puudub ka "mina". Kui sa mõnikord tunned, et su mask on "ebasiiras" - võimatu sõna! -, siis ainult sellepärast, et üks su maskidest ei sobi teisega. Sa ei saa kahte korraga kanda. See tekitab konflikti ja maskidevaheline konflikt põhjustab liikumisvõimetust samamoodi kui maski puudumine. Mida tugevamalt sa oma olukorda dramatiseerida suudad, määratledes omaenda rolli ja kõigi teiste rollid, seda turvalisem sul on. Paralüütikute mütoteraapias ei ole oluline, kas sul on pea- või kõrvalosa, kuni see on selgelt läbimõeldud, aga tavaliselt on loomulik olla alati peaosas. Nüüd ütle midagi."<!-- lk 90/91--> : Ma ei suutnud. : "Ütle midagi!" käskis Doktor. "Liigu! Võta roll!" : Püüdsin kõigest väest mingit rolli välja mõelda, kuid ei suutnud. (lk 88-91, 6. ptk) === 7. ptk === * The dance of sex: if one had no other reason for choosing to subscribe to Freud, what could be more charming than to believe that the whole vaudeville of the world, the entire dizzy circus of history, is but a fancy mating dance? That dictators burn Jews and businessmen vote Republican, that helmsmen steer ships and ladies play bridge, that girls study grammar and boys engineering all at behest of the Absolute Genital? When the synthesizing mood is upon one, what is more soothing than to assert that this one simple yen of humankind, poor little coitus, alone gives rise to cities and monasteries, paragraphs and poems, foot races and battle tactics, metaphysics and hydroponics, trade unions and universities? Who would not delight in telling some extragalactic tourist, "On our planet, sir, males and females copulate. Moreover, they enjoy copulating. But for various reasons they cannot do this whenever, wherever, and with whomever they choose. Hence all this running around that you observe. Hence the world?" A therapeutic notion! (lk 93) * In a classroom on the first day of a new term the air's electric with sex like ozone after a summer storm, and all sensed it, if all couldn't name it: the rubby sweet friskies twitched in their seats and tugged their skirts down dimpled white knees; the springy fresh men flexed and slouched, passed quick hands over crew cuts; I folded arms and tightened hams, and leaning against the desk, let its edge press calmingly against my trouser fly like a steadying hand. Early blue morning is an erotic time, the commencement of school terms an erotic season; little's to be done but nod to Freud on such a day. (lk 94) * [Jake:] "Don't you understand that all this rigmarole of flattery and chivalry -- the whole theatrical that men perform for women - is ''disrespect''? Any lie is disrespect, and a relationship based on that nonsense is a lie. Chivalry is a fiction invented by men who don't want to be bothered with taking women seriously. The minute a man and woman assent to it they stop thinking of each other as individual human beings: they assent to it precisely so they won't have to think about their partners. Which is completely useful, of course, if sex is the only thing that's on your mind." (lk 97) * By that time, if we had been consciously thinking of first steps - and I for one certainly wasn't - I'm sure we both would have assumed that the first steps, whoever made them, had already been made. I mention this because it applies so often to people's reasoning about their behavior in situations that later turn out to be regrettable: it is possible to watch the sky from morning to midnight, or move along the spectrum from infrared to ultraviolet, without ever being able to put your finger on the precise point where a qualitative change takes place; no one can say, "It is exactly here that twilight becomes night," or blue becomes violet, or innocence guilt. One can go a long way into a situation thus without finding the word or gesture upon which initial responsibility can handily be fixed - such a long way that suddenly one realizes the change has already been made, is already history, and one rides along then on the sense of an inevitability, a too-lateness, in <!-- lk 100/101 -->which he does not really believe, but which for one reason or another he does not see fit to question. (lk 100-101) * "I'm afraid of violence," I said. "I'm always afraid of any kind of violence, even violent emotions. But you have to understand that when anything that matters is concerned, I wouldn't go an inch out of my way to avoid violence. Fear is different from cowardice. If I don't want you to tell Joe it's because I'm afraid of possible violence, but I'd never say a word to talk you out of telling him. There's nothing a man can do about fear, but he has to choose to be cowardly." (lk 105) =Helgi Muller= ==Luule== <poem> Astusin [[kastepiisk]]u mööda, [[linnulaul]]ude [[redel]]it. [[Kurekatlad]] kõlisesid, [[pääsusilm]]ad päevitasid, [[kullerkupud]] kumasid. Küll olid [[päev]]al pikad rajad. </poem> * [[Helgi Muller]], "*Haarasin kinni päeva turjast", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 17 =Amanda Gorman= [[Pilt:Amanda Gorman 2017 LOC.jpg|pisi|Amanda Gorman, 2017.]] '''Amanda Gorman''' (sündinud 7. märtsil 1998) on USA luuletaja ja aktivist, kes kirjutab valdavalt ühiskondlikel teemadel. 2017. aastal sai temast esimene USA riiklik noorpoeet-laureaat (National Youth Poet Laureate), 2021. aasta 20. jaanuaril esines ta president [[Joe Biden]]i ametissepühitsemisel luuletusega "Mägi, millele me ronime" ("The Hill We Climb"). Põhimõtteliselt on ta USA [[Sveta Grigorjeva]]. =="Mägi, millele me ronime"== <poem> Kui saabub päev, küsime endilt, kust leiaksime valgust selles lõputus varjus? Me kanname endaga kaotust, peame kahlama läbi mere Saime hakkama elaja kõhus Õppisime, et vaikus ei ole alati rahu Ja normid ja arusaamad sellest mis lihtsalt on Ei ole alati lihtsalt õiglus Ja ikkagi kuulus koidik meile juba enne kui me seda teadsime Kuidagi me seda teeme Kuidagi oleme vastu pidanud ja näinud rahvast, mis pole murdunud üksnes lõpetamata Meie, maa ja aja järglased Kus kõhn must tüdruk kes põlvneb orjadest ja keda kasvatas üksikema võib unistada presidendiks saamisest ja leida end ühe sellise ees esinemas When day comes we ask ourselves, where can we find light in this never-ending shade? The loss we carry, a sea we must wade We've braved the belly of the beast We've learned that quiet isn't always peace And the norms and notions of what just is Isn’t always just-ice And yet the dawn is ours before we knew it Somehow we do it Somehow we've weathered and witnessed a nation that isn’t broken but simply unfinished We the successors of a country and a time Where a skinny Black girl descended from slaves and raised by a single mother can dream of becoming president only to find herself reciting for one Ning jah me pole kaugeltki lihvitud kaugel hiilgavast kuid see ei tähenda, et me püüame luua täiuslikku liitu Me püüame luua liitu, millel on eesmärk Luua maad, mis pühendub kõigile inimese kultuuridele, nahavärvidele, loomustele ja loomujoontele Ja nii tõstame oma pilgud mitte sellele, mis seisab meie vahel vaid sellele, mis seisab meie ees Me sulgeme lõhe, sest teame, et tulevikule pühendumiseks peame esmalt jätma kõrvale oma erinevused Me paneme relvad käest et võiksime ulatada käed üksteisele Me ei taha kellelegi kahju, vaid kõigile üksmeelt Tunnistagu maailm tõeks seegi, kui ei midagi muud: Et isegi leinas me lootsime Et isegi piinas me püüdsime Et isegi kurnatult me kasvasime Et me jääme alati seotuks võidukaina Mitte sellepärast, et me enam iial lüüa ei saa vaid sellepärast, et me enam kunagi ei lõhene And yes we are far from polished far from pristine but that doesn’t mean we are striving to form a union that is perfect We are striving to forge a union with purpose To compose a country committed to all cultures, colors, characters and conditions of man And so we lift our gazes not to what stands between us but what stands before us We close the divide because we know, to put our future first, we must first put our differences aside We lay down our arms so we can reach out our arms to one another We seek harm to none and harmony for all Let the globe, if nothing else, say this is true: That even as we grieved, we grew That even as we hurt, we hoped That even as we tired, we tried That we’ll forever be tied together, victorious Not because we will never again know defeat but because we will never again sow division Pühakiri käsib meil kujutleda et igaüks istub oma viina- ja viigipuude all Ja mitte keegi ei hirmuta neid Kui me elame oma aja vääriliselt Siis ei peitu võit mitte relvas Vaid meie ehitatud sildades See on lubadus lagendikule Mägi, millele me ronime Kui me vaid julgeme Sellepärast, et olla ameeriklane on enamat kui päritud uhkus, see on minevik, millesse me astume ja viis, kuidas me seda parandame Oleme näinud jõudu, mis pigem purustaks me rahva kui laseks end jagada Hävitaks me riigi, kui see tähendaks demokraatiaga viivitamist Ja see püüd oleks peaaegu õnnestunud Aga kuigi demokraatiaga saab vahel viivitada ei saa seda kunagi alatiseks lüüa Scripture tells us to envision that everyone shall sit under their own vine and fig tree And no one shall make them afraid If we’re to live up to our own time Then victory won’t lie in the blade But in all the bridges we’ve made That is the promise to glade The hill we climb If only we dare It's because being American is more than a pride we inherit, it’s the past we step into and how we repair it We’ve seen a force that would shatter our nation rather than share it Would destroy our country if it meant delaying democracy And this effort very nearly succeeded But while democracy can be periodically delayed it can never be permanently defeated Sellesse tõesse sellesse usku me usume Sest kuni meie vaatame tulevikku vaatab ajalugu meid See on õiglase lunastuse ajastu Me kartsime selle sünnil Me polnud valmis saama pärijaiks nii hirmutavale tunnile kuid leidsime selles jõu kirjutada uus peatükk Pakkuda endile lootust ja naeru Nii et kui me kord küsisime kuidas võiksime katastroofist jagu saada? Küsime nüüd kuidas võiks katastroof meist jagu saada? Me ei marsi tagasi selle juurde, mis oli vaid liigume selle poole, mis olema saab Maa, mis on räsitud, kuid terve, heatahtlik, kuid julge, raevukas ja vaba In this truth in this faith we trust For while we have our eyes on the future history has its eyes on us This is the era of just redemption We feared at its inception We did not feel prepared to be the heirs of such a terrifying hour but within it we found the power to author a new chapter To offer hope and laughter to ourselves So while we once we asked, how could we possibly prevail over catastrophe? Now we assert How could catastrophe possibly prevail over us? We will not march back to what was but move to what shall be A country that is bruised but whole, benevolent but bold, fierce and free Meid ei peleta ega katkesta ähvardused sest me teame, et meie enda tegevusetus ja tuimus oleks järgmise põlvkonna pärand Meie komistused saaksid nende koormaks Kuid üks on kindel: Kui me ühendame halastuse jõuga ja jõu õiglusega, siis saab meie pärandiks armastus ja see muudab me laste sünniõigust Nii et jätkem endast maha maa, mis on parem kui see, mis jäeti meile Iga hingetõmbega mu pronksrinnast muudame selle haavatud maailma imeliseks Me tõuseme lääne kullakarvalistest mägedest, me tõuseme tuulisest kirdest kus meie esiisad esmakordselt rajasid revolutsiooni Me tõuseme kesklääne osariikide järvelinnadest, me tõuseme päikses küpsenud lõunast Me ehitame taas üles, lepitame ja taastume ja meie riigi iga nurgake ja iga paik, mida kutsutakse meie maaks, meie kirev ja kaunis rahvas tõuseb, räsitud ja kaunis We will not be turned around or interrupted by intimidation because we know our inaction and inertia will be the inheritance of the next generation Our blunders become their burdens But one thing is certain: If we merge mercy with might, and might with right, then love becomes our legacy and change our children’s birthright So let us leave behind a country better than the one we were left with Every breath from my bronze-pounded chest, we will raise this wounded world into a wondrous one We will rise from the gold-limbed hills of the west, we will rise from the windswept northeast where our forefathers first realized revolution We will rise from the lake-rimmed cities of the midwestern states, we will rise from the sunbaked south We will rebuild, reconcile and recover and every known nook of our nation and every corner called our country, our people diverse and beautiful will emerge, battered and beautiful Kui saabub päev, astume varjust välja, leekides ja kartmatud Uus koidik lööb õitsele, kui me ta vabastame Sest valgus on alati, kui me vaid oleme küllalt julged, et seda näha, kui me vaid oleme küllalt julged, et see olla When day comes we step out of the shade, aflame and unafraid The new dawn blooms as we free it For there is always light, if only we’re brave enough to see it If only we’re brave enough to be it </poem> ==Välislingid== * [https://thehill.com/homenews/news/535052-read-transcript-of-amanda-gormans-inaugural-poem Algupärandi transkriptsioon], The Hill, 20.01.2021 =Jill Biden= [[Pilt:Jill_Biden_official_portrait_2.jpg|pisi|Jill Biden]] '''Jill Tracy Biden''' (neiupõlvenimega Jacobs, hiljem Stevenson; sündinud [[3. juuni]]l [[1951]] [[Hammonton]]is [[New Jersey]]s USAs) on USA pedagoog, inglise filoloogia professor Põhja-Virginia Kogukonnakolledžis (Northern Virginia Community College). Tal on pedagoogikadoktori kraad Delaware'i Ülikoolist (2007). 2012. aastal avaldas ta lasteraamatu "Don't Forget, God Bless Our Troops", mis põhines tema kasupoja Beau väeteenistusel, ning 2019. aastal mälestusteraamatu "Where the Light Enters: Building a Family, Discovering Myself". Tema abikaasa [[Joe Biden]] tegeleb väikestviisi poliitikaga, nende tütar [[Ashley Biden]] on moelooja, filantroop ja aktivist. * She has said of teaching at a community college, "I feel like I can make a greater difference in their lives. I just love that population. It just feels really comfortable to me. I love the women who are coming back to school and getting their degrees, because they're so focused."[38] * But following George W. Bush's reelection in 2004, she urged her husband to run again for president,[39] later saying: "I literally wore black for a week. I just could not believe that he won, because I felt that things were already so bad. I was so against the Iraq War. And I said to Joe, 'You've got to change this, you have to change this.'" ** Libby Copeland, [https://web.archive.org/web/20101107160055/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/10/22/AR2008102203657.html "Campaign Curriculum"], The Washington Post, October 23, 2008. Koopia Internet Archive'is, 7. november 2010 * She told a colleague, "My standard line when students ask me if I am married to the VP is to say that I am one of his relatives. That usually quiets them." ** Glueck, Katie; Eder, Steve (February 2, 2020). "In Iowa, a Former Second Lady Campaigns to Be the First". The New York Times. p. A16. Archived from the original on July 19, 2020. Retrieved February 12, 2020. https://web.archive.org/web/20200719231401/https://www.nytimes.com/2020/02/01/us/politics/joe-jill-biden-2020.html * Staffers recall Biden always carrying students' work around with her on trips, and Michelle Obama's recollection of her time travelling with Biden was simply, "Jill is always grading papers."[19] ** Yuan, Jada; Linskey, Annie (August 17, 2020). "Jill Biden is finally ready to be first lady. Can she help her husband beat Trump?". The Washington Post. Archived from the original on August 19, 2020. Retrieved August 19, 2020. https://web.archive.org/web/20200819145936/https://www.washingtonpost.com/lifestyle/style/jill-biden-is-finally-ready-to-be-first-lady-can-she-help-her-husband-beat-trump/2020/08/17/acacc936-e007-11ea-8181-606e603bb1c4_story.html * That same month, she was named board chair of Save the Children; she said, "I think [their] emphasis on education fits with my life's work."[84] "Jill Biden to Be Named Board Chair of Save the Children". U.S. News & World Report. Associated Press. February 21, 2017. Archived from the original on August 6, 2017. Retrieved August 6, 2017. https://web.archive.org/web/20170806182746/https://www.usnews.com/news/tennessee/articles/2017-02-21/jill-biden-to-be-named-board-chair-of-save-the-children * Then in May 2018, she gave a commencement address at Bishop State Community College in Alabama, telling the graduates that "Maybe like me, life got in the way and it's taken you a lot longer than you expected to get here today. ... Whoever you are, know this, if you can walk across this stage, you can do anything."[90] ** "'You can do anything,' Dr. Jill Biden says at Bishop State's Commencement". Huntsville, Alabama: WAAY-TV. May 11, 2018. Archived from the original on July 23, 2018. Retrieved July 23, 2018. https://web.archive.org/web/20180723034306/http://www.waaytv.com/content/national/482372731.html <!--{{JÄRJESTA:Biden, Jill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide õpetajad]]--> =[[Sally Rooney]]= '''Sally Rooney''' (sündinud 20. veebruaril 1991 Castlebaris Mayo maakonnas Iirimaal) on iiri kirjanik, stsenarist, toimetaja ja luuletaja. Eesti keeles on ilmunud tema debüütromaan "Vestlused sõpradega" (i.k "Conversations with Friends", 2017; e.k. Tallinn : Varrak, 2019, tlk Triin Tael). Järjeromaani "Normal People" (2018) alusel valmis 2020 BBC telesari. ==Intervjuud== * I’ve never attempted to write from the perspective of someone older than me so my novels are all about my cohort. That’s not about making a statement, but it’s what I can do. * I certainly never intended to speak for anyone other than myself. Even myself I find it difficult to speak for. My books may well fail as artistic endeavours but I don’t want them to fail for failing to speak for a generation for which I never intended to speak in the first place. * I was born in the same year a Virgin megastore was raided for selling condoms without a pharmacist present. Two years before the decriminalisation of homosexuality. Four years before the legalisation of divorce. * I don’t respond to authority very well. I fundamentally don’t agree with accepting authority that you haven’t agreed to in some way. As a funnel – as a way of making children into adults – I don’t think it’s good practice. * [Inglise filoloogia õpinguist Dublini Trinity College'is:] It was a completely new way of thinking about books and literature and it felt intellectually challenging. I was grappling with the modernists and 19th-century novels and even now I’m still developing the ability to read intelligently, which I hope will continue for the rest of my life. * ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 ==Tema kohta== * The history of fiction is littered with callow university novels, so what happened next was extraordinary: almost as soon as Conversations with Friends appeared in the spring of 2017, Rooney was being hailed as the voice of the millennials, a Snapchat Salinger. It was an intensity of acclaim that happens once or twice in a generation, placing her alongside Donna Tartt or Zadie Smith as a writer who appeared to emerge fully formed, not only in her craft but as a literary celebrity and a mouthpiece for something in the culture that needed to be articulated. ** Claire Armitstead, [https://www.irishtimes.com/culture/books/sally-rooney-i-don-t-respond-to-authority-very-well-1.3719669 "Sally Rooney: ‘I don’t respond to authority very well’"] Irish Times, 4. detsember 2018 <!--{{JÄRJESTA:Rooney, Sally}} [[Kategooria:Iirimaa kirjanikud]]--> =[[Tänupüha]]= [[Pilt:Thanksgiving-Brownscombe.jpg|pisi|Jennie Augusta Brownscombe, The First Thanksgiving, 1914. Pilgrim Hall Museum, Plymouth, Massachusetts.<br>""Esimese tänupüha" filiopietistlikud kujutised hakkasid vohama 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil tänupühamüüt populaarsust kogus. Pange tähele selliseid ajaloolisi ebatäpsusi nagu tasandikuindiaanlaste rõivad Wampanoagide seljas (nagu peaehted ja narmastega nahkrõivad), palkmaja, laudlina ja peen mööbel. Tegelik pidusöök oli maalähedasem ja lärmakam üritus kui siin kujutatud vaga kodune stseen." - David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019.]] '''Tänupüha''' on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Grenadal, Saint Lucial, Libeerias, Saksamaal, Jaapanis jt riikide püha, mis jääb sügiseste lõikuspühade aega. USAs tähistatakse seda tänapäeval novembri neljandal neljapäeval. Selles on sulanud ühte mitu eri algupäraga püha, näiteks Virginias 1619. aastal maabunud asunike Berkeley Hundredisse saabumist tähistanud püha, Plymouthis 1621. aastast asunike ja vampanoagi indiaanlaste vastastikust abistamist tähistanud lõikuspüha, Puritaanide Hollandist kaasatoodud püha, mis algselt mälestas Leideni linna vabanemist piiramisest 1574. aastal, Massachusettsis 1630. aastate lõpust tähistatud püha, mis mälestas Plymouthi kuberneri William Bradfordi juhtimisel pekoti indiaanlaste seas 1637. aastal toime pandud genotsiidi, jmt. * [---] Thanksgiving Day, a function which originated in New England two or three centuries ago when those people recognized that they really had something to be thankful for — annually, not oftener — if they had succeeded in exterminating their neighbors, the Indians, during the previous twelve months instead of getting exterminated by their neighbors the Indians. Thanksgiving Day became a habit, for the reason that in the course of time, as the years drifted on, it was perceived that the exterminating had ceased to be mutual and was all on the white man’s side, consequently on the Lord’s side, consequently it was proper to thank the Lord for it and extend the usual annual compliments. The original reason for a Thanksgiving Day has long ago ceased to exist—the Indians have long ago been comprehensively and satisfactorily exterminated and the account closed with Heaven, with the thanks due. But, from old habit, Thanksgiving Day has remained with us, and every year the President of the United States and the Governors of all the several States and the territories set themselves the task, every November, to advertise for something to be thankful for, and then they put those thanks into a few crisp and reverent phrases, in the form of a Proclamation, and this is read from all the pulpits in the land, the national conscience is wiped clean with one swipe, and sin is resumed at the old stand. ** Mark Twain, 12. jaanuar 1906, rmt: Autobiography of Mark Twain, Vol. 1, University of California Press, 2010, lk 267-268 * . During the eighteenth century and the first half of the nineteenth, Thanksgiving had no link whatsoever with Pilgrims and Indians. It was a regional holiday, observed only in the New England states or those in the Midwest to which New Englanders had migrated. Individual states decided whether and when they would hold the holiday, though the traditional time was late November to mark the close of the agricultural year. The so-called First Thanksgiving, as a 1621 gathering of English colonists and Wampanoags has come to be known, was not the root of this holiday. [---] :The character of the holiday began to change only around the time of the Civil War. In 1863 President Abraham Lincoln declared that the last Thursday of November should be held as a national day of Thanksgiving, apparently in response to intense lobbying by Sarah Josepha Hale, the editor of Godey’s Lady’s Book. Hale believed that the observance would foster unity amid the horrors of the Civil War. Afterward, the tradition stuck, with some modifications to the date, and gradually it spread to the South, too. Around the same time, Americans began to think of the holiday as originating in a feast shared between the English colonists of Plymouth and the surrounding Indians. The first suggestion that such a link existed appears to date to 1841, when the Reverend Alexander Young published the only primary source account of that event, consisting of a mere paragraph of four lines. To it, Young added an influential footnote (perhaps the first and only influential footnote in history) stating that “this was the first Thanksgiving, the harvest festival of New England.” Over the next fifty years, various authors, artists, and lecturers disseminated Young’s idea until Americans took it for granted.5 ** "Mourning in America", David J. Silverman, "This Land Is Their Land: The Wampanoag Indians, Plymouth Colony, and the Troubled History of Thanksgiving", Bloomsbury Publishing, 2019 * It was conceived they thus destroyed about 400 at this time. It was a fearful sight to see them thus frying in the fire, and the streams of blood quenching the same, and horrible was the stink and scent thereof; but the victory seemed a sweet sacrifice, and they gave the praise thereof to God, who had wrought so wonderfully for them, thus to enclose their enemies in their hands, and give them so speedy a victory over so proud and insulting an enemy. * Plymouthi kuberner William Bradford massimõrva kohta, mille puhul ta käskis edaspidi iga-aastaselt jumalat tänada ---- * https://en.wikipedia.org/wiki/Thanksgiving * https://indiancountrytoday.com/archive/6-thanksgiving-myths-and-the-wampanoag-side-of-the-story-roJhk2s_AkW9pkyjONXr-w * https://books.google.ee/books?dq=Those+that+escaped+the+fire+were+slain+with+the+sword%3B+some+hewed+to+pieces,+others+run+through+with+their+rapiers,+so+that+they+were+quickly+dispatched+and+very+few+escaped.+It+was+conceived+they+thus+destroyed+about+400+at+this+time.+It+was+a+fearful+sight+to+see+them+thus+frying+in+the+fire...horrible+was+the+stink+and+scent+thereof,+but+the+victory+seemed+a+sweet+sacrifice,+and+they+gave+the+prayers+thereof+to+God,+who+had+wrought+so+wonderfully+for+them&ei=QISYUtVPy-OgBJOygugI&hl=en&id=Ldly-cYXV38C&lpg=PT104&ots=A53tvZcJ_Q&pg=PT104&sa=X&sig=bKQ26x_ryk6hUWtlgeZpWE-8lQM&source=bl&redir_esc=y#v=snippet&q=For%20the%20next%20100%20years%2C%20every%20Thanksgiving%20Day%20ordained%20by%20a%20Governor%20was%20in%20honor%20of%20the%20bloody%20victory%2C%20thanking%20God%20that%20the%20battle%20had%20been%20won.&f=false * https://en.wikipedia.org/wiki/William_Bradford_(governor) * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequots#Pequot_War * https://en.wikipedia.org/wiki/Pequot_War * https://www.google.com/search?q=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&oq=%22For+the+next+100+years%2C+every+Thanksgiving+Day+ordained+by+a+Governor+was+in+honor+of+the+bloody+victory%2C+thanking+God+that+the+battle+had+been+won.%22&aqs=chrome..69i57j35i39l7.1307j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.dailykos.com/stories/2020/11/22/1997543/-Thanksgiving-in-Honor-of-the-Bloody-Victory-There-Now-Scarce-Remains-a-Name-or-Family-of-Them * http://www.thepeoplespaths.net/history/ThanksgivingDayMassacre.htm * https://en.wikiquote.org/wiki/Thanksgiving * https://en.wikiquote.org/wiki/File:Thanksgiving-Brownscombe.jpg * https://books.google.ee/books?id=3Y-SDwAAQBAJ&printsec=frontcover&dq=David+J.+Silverman+-+This+Land+Is+Their+Land&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwii_9j71rLuAhVDAhAIHVR4A7wQ6AEwAHoECAYQAg#v=onepage&q=thanksgiving&f=false =Leah Goldberg= [[Pilt:A portrait of national poetess Lea Goldberg. D507-061.jpg|pisi|Leah Goldberg 1946. aastal.]] '''Leah Goldberg''' (ka Lea Goldberg; 29. mai 1911 Königsberg, Saksamaa – 15. jaanuar 1970 Jeruusalemm, Iisrael) oli viljakas heebreakeelne kirjanik, näitekirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane, keda tänapäeval peetakse Iisraeli kirjanduse klassikuks. ==Luule== ==="Mu kodumaa"=== <poem> Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa kevadeilus, vihm ja kõledus vahepeal. Kuid kõikjal on roosid seitse päeva ja kõikjal on kastemärg seitse päeva ja avatud aknad on seitse päeva ja kõik kerjused õhtuti kokku saavad ja valgust kui sõpra nad tervitavad ja kõik kerjused rõõmu näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja võrratult ilus! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Seitse päeva vaid aastas sa rõõmuilus, nälg ja valu on vahepeal. Kuid küünlapaar laual on seitse päeva ja toitu täis lauad on seitse päeva ja südamed laulavad seitse päeva ja kõik kerjused taeva all palvetavad ja su lastest peiud ja pruudid saavad ja kõik kerjused üksteises kaime näevad. Oh mu kodumaa, vaene ja näguripäevis! Kuninganna koduta, kuningas kroonita seal. Ühe lauludes ainult Sa kiitust näeksid, kogu ilm vaid su süüd ja su häbi neab. Kõnnin risti ja põiki ma, taas ja taas igal turuplatsil ja tänaval, su vägevaist varemeist hoian ma iga kivi ja laulu sees märgin ta ära. Riigist riiki, mäel ja lausikul maal sama lugu mängin leierkastiga, ülistades su vaesuse sära. </poem> <!--== Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Goldberg, Leah}} [[Kategooria:Iisraeli näitekirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Iisraeli luuletajad]] [[Kategooria:Iisraeli tõlkijad]]--> =Sheila Heti= [[Pilt:Sheila Heti Octavia Books 29 June 2013 C.JPG|pisi|Sheila Heti, 2013.]] '''Sheila Heti''' (sündinud 25. detsembril 1976 Torontos Kanadas) on Kanada kirjanik. ==Intervjuud== * [Planeerimatust lapsesaamisest:] See oli üks asi, mida ma endale tõesti ei tahtnud: lasta sel endaga juhtuda. Ja ma arvan, et paljud inimesed eelistaksid seda. Mul on sõber, kes leidis, et tal võib laps olla, see mõni asi, ainult sellest mõelda on vaevaline. Mina ei suutnud mõelda, et võiksin iseendaga läbi saada, kui ma seda põhjalikult läbi ei mõte. * Jah, on selline ebausklik ütlus: "Lase elul juhtuda." Noh, ma olen kindel, et need naised ei talitanud nii igas oma alu aspektis. Sellised inimesed teavad, kuidas oma tahtmist saada. Rakse on öelda, et sa seda ei taha. Seda öeldes ei tunne sa isegi, et sa ennast usud. * "Äkki tunnevad naised mingit üldist häbi ja see lihtsalt kleepub kõige külge," ütleb ta naerdes. "Mul on ärevuse kohta umbes samasugune tunne. Ühel hetkel sain ma aru, et kui sa oled sama ärev kui mina, siis ei tee mind ärevaks mitte see asi, mille suhtes ma ärevust tunnen, vaid et mul on ärevuse tunne ja see kleebib end kõige külge, kuhu vähegi saab. Äkki me mõlemad tunneme häbi sellepärast, et naine olla on häbiasi. Misiganes valikuid sa teed, tunned sa häbi." Ta peatub ja lisab mokaotsast: "Huvitav, kas see kunagi ka muutub või jäävad naised end sedaviisi tundma senikauaks, kuni üldse mingeid inimesi on." * Mulle lihtsalt meeldibki tööd teha. Ja iga töö on isemoodi. Vahel ei suuda sa nädalate kaupa romaani kirjutada, aga su enesehinnangule on hea, kui sa töötad millegi muu kallal. * Ma ei tea, kust teiste inimeste arvates jookseb piir ilu- ja mitteilukirjanduse vahel, kuid kui ma kirjutan, on minu jaoks vaid järgmine lause, mis on selline nagu ta olema peab. Ei ole sellist kunstlikku vahetegemist. * [Äraütlemisest kirjastuses:] Ma olin sellega nii pikalt tööd teinud, et ma lihtsalt teadsin, et tal pole õigus. Selle raamatu puhul ütles mu sõber Margaux Williamson, et tal pole õigus. Mul oli tugi. Kui ma oleksin olnud ihuüksi, oleksin ehk tundnud rohkem kiusatust mõelda, et oh, küllap tal on õigus, ma keerasin kõik pekki ja kirjutasin kohutava raamatu. Aga ma lihtsalt teadsin, et tal ei ole õigus. Tema soovitas see sahtlisse pista ja mina mõtlesin: "Mine perse, ma ei taha seda sahtlisse pista." Ma teadsin, kuna see on ainuke asi, mida ma tean: mida oma raamatutega teha. Kõik muud asjad elus jäävad mulle saladuseks, aga selles tunnen ma end teatud määral kindlalt. * Kui tõesti on olemas see imikuigatsus, mida naised tunnevad, just nagu ma olen kuulnud seda kirjeldatavat, selline väga sügav ihalus, peab see olema bioloogiline - aga kas selle mittetundmine pole siis samuti bioloogiline? Ühiskonnas on alati olnud inimesi, kellel ei ole lapsi; see on kaasvanemate mõte. See on [[Margaret Mead]], antropoloogiline arusaam kõigist neist kultuuridest läbi kogu ajaloo, kus on olnud nii-öelda kaasvanemad, inimesed, kes aitavad vanematel nende lapsi kasvatada, kuid ise vanemad ei ole. Tädid, onud - ühiskond vajab lastetuid inimesi. Nii et kui eksisteerib vajadus laste järele, siis võib-olla mõned inimesed tunnevad seda tungi ja teised mitte. See on sümbiootiline. * Kui sa otsustad lapsi mitte saada, tekib tunne, et sa tahad seda inimestele otse välja öelda, nii et nad seda sult enam ei ootaks. Ja siis tahad sa öelda ka iseendale, nii et sa ei jätka tundmist, just nagu sa ootaksid seda iseendalt või nagu sa peaksid sellega pidevalt võitlema. * Lihtsalt andke mulle kuju. Laske mu elul võtta kuju. Ükskõik milline kuju. * Romaanil ei ole sinu elus midagi kaalul, nii nagu on kõigil teistel, keda sa tunned. Nii et kes peaks sind aitama, kui mitte raamatud? ** Sheila Heti, intervjuu: Emma Brockes, [https://www.theguardian.com/books/2018/may/25/sheila-heti-motherhood-interview "Sheila Heti: 'There's a sadness in not wanting the things that give others their life's meaning'"], The Guardian, 15. mai 2018 ==Proosa== ==="Kuidas peaks inimene olema?"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "How Should a Person Be?", House of Anansi Press Inc., 2012. * Kuidas peaks inimene olema? :Aastaid olen ma küsinud seda igalt vastutulijalt. Olen alati jälginud, mida nad mingis olukorras teevad, et minagi võiksin teha samamoodi. Kuulasin alati nende vastuseid, nii et kui need mulle meeldisid, võiksin teha neist omaenda vastused. Panin tähele, kuidas inimesed riides käisid, kuidas nad kohtlesid oma armsamaid - igaühes oli midagi kadestusväärset. Igaüht võib imetleda selle eest, et nad on nemad ise. Raske on seda mitte teha, kui kõik on selles nii head. Aga kui neist kõigist niimoodi üheskoos mõelda, siis kuidas saab nende vahel valida? Kuidas saab öelda, et ma oleksin pigem vastutustundlik nagu Misha, mitte vastutustundetu nagu Margaux? Vastutustundlikkus näeb Misha peal nii hea välja, aga vastutustundetud näeb Margaux' peal nii hea välja. Kust ma tean, kumb minu peal kõige parem välja näeks? * Ma tean, et isiksus on ainult uudismeedia väljamõeldis. Ma tean, et iseloom eksisteerib vaid väljastpoolt vaadates. Ma tean, et keha sees on ainult temperatuur. Nii et kuidas sa ehitad üles oma hinge? Ma tean, et mingil hetkel pead sa unustama oma hinge ja tegema lihtsalt seda tööd, mida sult nõutakse. Oma hingest üha edasi jaurates paned sa elu poindist täitsa mööda. Ütleksin seda märksa enesekindlamalt, kui ma teaksin, mis on elu point. * Loodan elada lihtsalt elu lihtsas kohas, kus igast asjast on ainult üks näide. :Lihtsa elu all pean ma silmas elu täis surematut kuulsust, milles mina ei pea osalema. Ma ei taha, et miski muutuks peale selle, et oleksin nii kuulus kui vähegi võimalik, aga nii, et see midagi ei muudaks. Igaüks teaks oma hinges, et mina olen praegu elavatest inimestest kõige kuulsam - aga ei räägiks sellest kuigi palju. Ja keegi ei tahaks liialt minust pilti teha, sest igaühel oleks peas minu muutumatu, vapustav ja ligitõmbav pilt. Keegi ei pea teadma, mida ma mõtlen, sest ega ma tegelikult kuigi palju mõtlegi, ja keegi ei pea teadma minu elu üksikasju, sest seal ei ole eriti põnevaid üksikasju, mida teada. Siinkohal igatsetakse üksnes kuulsust kui omadust, ilma kuulsuse enda omadusteta. * Sel viisil peaksin leppima kuulsusega oma kolme-nelja sõbra seas. Ent seegi on illusioon. Ma meeldin neile sellisena, nagu ma olen, ja mulle meeldiks rohkem, kui ma meeldiksin sellisena, nagu ma paistan, ning kui see, kuidas ma paistan, olekski see, mis ma olen. * Üks hea asi naine olemise juures on, et meil ei ole veel liiga palju näiteid, kuidas geenius välja näeb. Minagi võiksin see olla. Ei ole olemas ideaalmudelit, milline peaks olema minu mõistus. Meeste jaoks on see üsna selge. Sellepärast võibki näha neid ennast kogu aeg üles kiitmas. Ma naeran iga kord, kui nad ei ütle, mida nad mõtlevad, nii et akadeemiad saaksid neid igavesti uurida. ==="Emadus"=== Tsitaadid väljaandest: Sheila Heti, "Motherhood", Henry Holt and Company, 2018. * Sageli vaatasin maailma kaugelt eemalt või ei vadanud seda üldse. Igal hetkel lendasid üle pea linnud, keda ma ei näinud, pilved ja mesilased, sahisevad tuuleiilid, päike mu nahal. Elasin üksnes omaenese mõistuse tundetus hallikas maailmas, kus püüdsin kõike läbi mõtelda ega jõudnud mingite järeldusteni. Tahtsin, et mul oleks aega panna kokku maailmavaade, kuid aega ei olnud kunagi piisavalt ja need, kellel see oli, paistsid omavat seda juba väga varasest noorusest, nad ei alustanud sellega neljakümneselt. Ma teadsin, et kirjandus oli üks asi, millega võis neljakümneselt alustada. Kui oled sellega alustades neljakümnene, võidakse öelda, et oled noor. Kõige muu jaoks olin ma vana, laevad olid ammu lahkunud, rannast kaugel eemal, samas kui mina rühkisin ikka veel rana poole, ma polnud veel oma laevagi leidnud. Tüdruk, kes meie juures elas - ta oli kaksteist - pani mind nägema mu enda piiratust, nagu seda polnud teinud keegi teine: mu haprust, mu kuulekust, mu tillukesi mässe; enekõike mu teadmatust ja tundelisust. Kui ma hommikul elutuppa astusin, oli laual pool hot dog'i. Ma nimetasin seda banaaniks. Siis teadsin ma, et olen selle maailma jaoks liiga vana, et ta oli must üsna loomupäraselt mööda läinud ja jätkab samaviisi. Mu ainus lootus oli muuta mu mõistuse hall ja mudane maastik millekski tahkeks ja konkreetseks, mis seisab minust täiesti eemal ega olegi õigupoolest üldse mina. Ma ei teadnud, milline see tahke vorm olla võiks või mis kuju see võtaks. Teadsin üksnes, et pidin looma vägeva koletise, kuna ma ise olin nii nõrguke. Pidin looma endast eraldiseisva koletise, kes teaks rohkem kui tean mina, kel on maailmavaade ja kes ei aja sassi sedavõrd lihtsaid sõnu. (romaani algus) * Niisiis su väärtused, õnn ja asjad, mida vajavad inimesed su ümber. Nende asjade järgi peadki seadma oma elu kursi. * Selest saab raamat vältimaks tulevasi pisaraid - hoidmaks mind ja mu ema nutmast. Seda võib nimetada edukaks, kui pärast selle lugemist mu ema nutmise lõplikult katki jätab. Ma tean, et lapse töö ei ole takistada oma ema nutmast, kuid ma ei ole enam laps. Ma olen kirjanik. Muutus, mille ma olen läbi teinud, saades lapsest kirjanikuks, annab mulle väe - ma pean silmas, et nõiduslik vägi ei ole mu sõrmedest kaugel. Kui olen küllalt hea kirjanik, ehk suudan takistada tema nutmist. Ehk suudan ma aru saada, miks ta nutab ja miks nutan mina, ning ravida meid mõlemaid oma sõnadega. * Kas tähelepanu on hing? Kui ma pööran tähelepanu oma ema kurbusele, kas see annab sellele hinge? Kui pööran tähelepanu tema õnnetusele - kui panen selle sõnadesse, moondan seda ja teen sellest midagi uut -, kas ma saan alkeemikute sarnaseks, kes muutsid tina kullaks? Kui ma selle raamatu maha müün, saan kulla vastu. See on omamoodi alkeemia. Filosoofid tahtsid muuta tumeaine kullaks ja mina tahan muuta kullaks oma ema kurbuse. Kui kuld minu kätte jõuab, astun oma ema ukselävele, ulatan selle talle ja lausun: ''Siin on su kurbus, muundatud kullaks.'' * Keset ööd ärkasin unenäost, tundes oma eluviisi vastu jälestust ja õudust. Naise kohta, kes läheneb neljakümnele, ei teeni piisavalt raha, üürib hiirtest kubisevat korterit, säästudeta, lasteta, lahutatud ja ikka veel oma sünnilinnas, näis, et ma polnud ''mõelnud'', nagu isa mul kümne aasta eest teha soovitas, kui mu abielu otsa oli saanud: ''Järgmine kord - MÕTLE.'' Ma mõistsin, et ei olnud mõtelnud, kuid lasin end endiselt elu lainetel piitsutada, ehitamata midagi. * Kas ma lapsi tahan, on saladus, mida ma enese eest varjan - see on suurim saladus, mida ma enda eest varjan. :Kui sa ei tunne end illeski kindlana, tuleb oodata. Aga kui kaua? Järgmisel nädalal saan ma kolmkümmend seitse. Teatud otsuste jaoks hakkab aeg otsa saama. Kuidas me võime teada, kuidas meil sellega läheb, meie, kõhklevad kolmekümne seitsme aastased naised? Ühest küljest, rõõm lastest. Teisest küljest, nendega kaasnev viletsus. Ühest küljest, lastevabadus kui vabadus. Teisest küljes, ilmajäetus nende alatisest puudumisest - aga millest on siin ilma jääda? Armastus, laps ja kõik need emalikud tunded, millest emad nii haaraval kombel pajatavad, just nagu laps oleks miski, mida saab omada, mitte miski, mida tuleb teha. Tegemine tundub olevat raske. Omamine paistab olevat imeline. Aga last ei omata, last tehakse. Ma tean, et mul on rohkem kui enamikul emadel. Kuid mul on ka vähem. Teatud mõttes pole mul üldse mitte midagi. Aga see meeldib mulle ja ma arvan, et ma ei taha last. :Soovimatuses tahta asju, mis annavad nii paljudele teistele elu mõtte, peitub teatud nukrus. Võib tunda nukrust sellest, kui ei elata universaalsemat lugu - eeldatavat elutsüklit -, kus ühest elutsüklist peab eeldatavasti tulenema teine. Ent kui sinu elust ei tule uut tsüklit, mis tunne see siis on? Ei ole mingit tunnet. Kuid on kerge rusutunne, kui teiste eludes juhtuvad suured asjad - ja sa tegelikult neid endale ei taha. * Sinu arusaam sellest, mis on su elu sisu või peaks seda olema, ilmub juba enne, kui su elul on olnud võimalus avaneda. Hulga aega, mil pole olnud võimalust ennast esitleda, veedad sa, püüdes panna eesolevat ruumi täituma just nii, nagu sa loodad, et see toimuda võiks. Nii et mis mõte sel ajal on? Üldse selles olemisel? Miks ei või lihtsalt surra, kui su peas võtab kuju piisavalt meeldiv kujutlus sellest, milline su elu välja nägema peaks? :Põhjus, miks me end kohe ära ei tapa, kui oleme mõistnud, mida oma eludest tahame, on see, et me tahame asju päriselt kogeda. Aga mis saab siis, kui asjad, mida me arvasime end kogeda tahtvat, jävad juhtumata? Või kui juhtub miski, mida me ei arvanud ennast kogeda tahtvat? Mis mõte on elada kogu seda muud nodi, mida me kunagi tahtnud ei ole, mida me ise ei valinud? :Kuna elu vastab harva meie ootustele, milleks siis üldse ootustega vaeva näha? Kas poleks parem jätta tulevik planeerimata? Ent seegi tundub ogar, kuna mõnikord planeerimine ja soovimine töötab. Isegi kui see ei tööta, viib see meid kuhugi välja. Või vähemalt paistab, et kui me ei sooviks ega planeeriks, jääksime samasse kohta kinni. * Miks me ikka veel lapsi saame? Miks oli tollele arstile tähtis, et ma saaksin? Naine peab saama lapsi, sest ta peab olema hõivatud. Kui ma mõtlen kõigile inimestele, kes tahavad aborte ära keelata, näib, et see võib tähendada vaid üht - mitte, et nad tahavad maailma seda uut inimest, vaid et nad tahavad rohkem, et see naine töötaks laste kasvatamisega, kui nad tahavad lasta tal midagi muud teha. Naises, kes ei ole lastega hõivatud, on midagi ähvardavat. Sellises naises on mingi arusaamatuse tunne. Mida ta selle asemel peale hakkab? Millist pahandust ta teeb? * Kus on privaatsuse valitsusala? Ainult ebaõnnestumistes. Vaid ebaõnnestumistes oleme täiesti üksi. Üksnes ebaõnne taga ajades võib inimene lõpuni vaba olla. :Luuserid võivad olla moodsa ajastu avangard. <!-- {{JÄRJESTA:Heti, Sheila}} [[Kategooria:Kanada kirjanikud]]--> =[[McKenzie Wark]]= '''McKenzie Wark''' (sündinud 10. septembril 1961 Newcastle'is Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias) on Austraalia-USA sotsiaalteadlane. ==Artiklid== * Tuntuim kliimamuutustega arvestav ajalookoolkond on [[Fernand Braudel]]i koolkond. Braudel pidas kliimat pikaajaliseks, peaasjalikult stabiilseks ja perioodiliseks ajaloolise aja kihiks – see seisukoht teeb temast selgelt Euroopa mõtleja. Vaikse ookeani äärsest, El Niño ilmastikunähtuse kapriissemast maailmast pärit inimesed ei pruugi vana kliimat päris samamoodi näha. Igal juhul oli Braudel holotseeni mõtleja, kes leidis, et kliima muutub aeglasemalt kui ajalooline aeg. Nüüd tundub olukord olevat vastupidine, ja kliima muutub kiiremini kui ajalugu. * Selgub, et kliimatingimused, milles ühiskondade ajaloolised vormid püsida suudavad, on üpris kitsad. Ning tõenäoliselt see ühiskondlik korralagedus, mida me juba praegu mitmel pool maailmas näeme – näiteks põuapiiril –, aina levib ja hoogustub. * Ülearenenud maailma mugava eluga harjunud inimestelt võiks oodata kahte võimalikku reageeringut. Esimene oleks see, et ärgatakse üles ja asutakse muutma meie ühiskonnakorraldust, et see oleks ootamatute muutustega toimetulemiseks piisavalt paindlik ja peataks planeedi kuumutamise, lõpetades süsiniku atmosfääri paiskamise. Teine võimalus on uuesti uinuda, ehitada suur müür, selle taha peitu pugeda ja saata relvastatud droonid ründama kõiki neid, kes muud väidavad. Kuigi kangesti sooviks näha esimest teguviisi, paistab valdav olevat hoopis teine. * Tänapäevaste tehnoloogiatega on seotud suur osa keemiliste elementide perioodilisustabelist, ja mõne elemendi leidmine hõlpsasti kaevandataval kujul muutub üha raskemaks. Pole kahtlustki, et sõjatööstuse helgeimad pead on kõike seda hoolikalt uurinud. Kes teab, milliseid sõdu nad on juba kavandanud, et kindlustada ligipääs keemiale. * Me ei ela enam avatud süsteemis, kus loodusvarasid võib väljastpoolt sisse tõmmata ja jäätmetega kaasneva kaose omakorda kusagile tagamaale sokutada. Antropotseen tähendab elamist kinnises süsteemis, kus ei ole enam "keskkonda", mille ees ühiskond saaks end sulgeda. Varjendi jaoks ei ole enam eraldi kohta. * Kõneainet pakkuv kategooria "põgenik" eeldab, et on olemas paik, kuhu põgeneda, ja varsti võib-olla enam ei ole. * Kas on veel võimalik projekteerida planeeti, millel võiks eksisteerida elu? Ainuüksi planeediparanduse idee tekitab paljudes ärevust – ja õigusega. Needsamad organisatsioonid, mis hävitavad elukõlblikku planeeti, pakuvad välja sama hävitavatel tootmisalustel põhinevaid päästmisviise. Muidugi tahavad nad saada suuri riiklikke toetusi ainuüksi selle eest, et nad suvatsevad seda üldse kaaluda. Me kõik peaksime maksma, et keegi teine teeniks järjekordselt kasumit tehnoloogialt, mis küürib näiteks õhu süsihappegaasist puhtaks. * Praegu ehitatav planeet ei ole esteetiliselt meeldiv. Selle varemed ei ole fotogeenilised. Siin on kaugelt liiga palju koonduslaagreid. Paljud siinsed asulad on ebatervislikud slummid, mis vaaguvad hinge. Kõikjal püstitatakse müüre. Iga tänavalaterna küljes on turvakaamera. Iga nurga taga on prügihunnik. Väheseid säilinud ilu soppe moonutab vajadus seda kõike võõraste pilkude eest varjata. Aga võib-olla on nii, et kui keegi leiab hetke, mis näib esteetiliselt vabastav või õigustatav, tuleb vaid küsida, mida oleks vaja, et nihutada selle jahe vari enda haardeulatusest kaugemale, maailma suunas. ** McKenzie Wark, [https://www.muurileht.ee/talveune-geopoliitika-kliimasojad-on-juba-alanud/ "Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud"], Müürileht, 11. aprill 2017 ([https://us9.campaign-archive.com/?u=0f3d5495f501af0c94ef278f1&id=5a95012b00 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskiri], 10.04.2017), tlk Kaisa Kaer * From the telegraph to telecommunications, a new geography has been overlayed on top of nature and second nature. The development of third nature overlaps with the development of second nature - hence the difficulties of periodizing the modern and postmodern. The salient point for me is the development of the telegraph. What is distinctive about the telegraph is that it begins a regime of communication where information can travel faster than people or things. The telegraph, telephone, television, telecommunications - telesthesia, perception at a distance. When information can move faster and more freely than people or things, its relation to those other movements and to space itself changes. No longer a space of places, we move on to a space of flows. :If there is a qualitative change in the social relations of culture which deserves the name of postmodern, perhaps this is it. Or perhaps we could call this state of affairs 'third nature'. Second nature, which appears to us as the geography of cities and roads and harbours and wool stores is progressively overlayed with a third nature of information flows, creating an information landscape which almost entirely covers the old territories. :While this process has been going on since the telegraph, it reaches critical mass in the late 1970s. The 'postmodern' is an aesthetic catalogue of its symptoms. 'Cyberspace' is a literary description of its subjective effects. Both postmodernism in theory and cyberspace in literature are explorations of the landscape of third nature, but neither offer a concept of it. (lk 120) * One can imagine a delirious future:-beyond cyberspace. Not the future of Marx's communism: from each according to their abilities, to each according to their needs. Rather the future of the rhizome made concrete: where every trajectory is potentially connected to every other trajectory, and where all trajectories are equal and equally rootless. Where, truly, we no longer have roots; we have aerials. Where we no longer have origins; we have terminals. (lk 120-121) * This is an instance, one of many, which occurs on the frontier between nature and what Hegel and Lukacs called 'second nature', which is what becomes of the transformation of nature by human agency, once it becomes 'naturalized' in its turn as the terrain of everyday life. Ironically, such conflicts are often won by putting a higher value on nature than on its transformation. 'Nature' might thus be saved, but only at the price of including it in a system of human valuation, as a 'standing reserve' of instrumental value rather than as an autonomous terrain in its own right . Even more ironically, what may be saved is rather the sign of nature than nature itself. A bit of harbourside scrub, playground for feral cats and dogs, is hardly nature. It is already in effect a kind of second nature, a terrain transformed by traces of social activity. (lk 122-123) * Theories of the greenhouse effect have been around for a long time, but several things were required to test them. In the first place, a network of accurate measuring stations around the globe. Thus, 220 years after Captain Cook's first scientific voyage to the Pacific, the imperial conquest of the antipodes and the development of a global terrain of second nature provides the conditions for creating a more or less global matrix of scientific data about the planet. Secondly, the communication of such results on a constant and uniform basis. Global communications networks, the bedrock of third nature, provide the vector for this. Thirdly, the intensive vector of computational power to simulate processes extrapolated from this data. Lastly an 'invisible college' of experts able to share results while widely separated in space, and conduct debates within the scientific community on an ongoing basis and global scale. In the sciences, electronic mail and electronic publishing using the Internet are already the leading forms of such interaction. In sum, whatever conclusions the scientific community can draw about the future of nature are heavily dependent on the development of third nature as the terrain on which the interaction of second nature with the biosphere can be measured and projected. (lk 127) * We can, as Heidegger so presciently predicted, appropriate the world to ourselves as 'picture'. In fact, we can now do better than that, we can appropriate the world as interactive simulation. Indeed, the world now ''only'' appears to us as a simulation ''programmed'' for us as 'ours', as an interactive product of our simulating activity. Yet far from presenting an image of the world as if it were there ''for us'', to be conquered, it appears now ''against us'', as nature no longer inert, dependable and predictable. This may well be a crucial dividing line between the modern and the postmodern: nature no longer appears piecemeal, as isolated and catalogued instances, framed by the technologies of modern science. It now appears as totality, in simulations based on global data sets. Where the modern development process saw parts of nature as a standing reserve for certain ends, cut out of the terrain as a whole and classified as a resource for the construction of a new terrain, now the ensemble of terrains as a totality appears as standing reserve in relation to the project of maintenance as a whole. The isolated achievements of conquest and transformation appear within the totality as random acts with unpredictable consequences. Through abstraction the concrete re-emerges - as a process out of our hands. (lk 127-128) * While green politics appears to be a shortcut out of postmodern abstraction and complexity and back to nature, it is nothing of the sort. It is quite the opposite. It is a symptom of being flung backwards out of second nature, by the congealing together of a new terrain if perception and communication, which in our times becomes ever more conscious of itself as third nature. Green politics, postmodernism and the new information paradigm sciences are the symptoms of its emergence - an ecology where viruses spread along the vectors of communication linking computers, rather than human or animal bodies. An ecology abstract enough to uncover the ends of the transformation of nature into second nature, and announce its metanarrative consequences. (lk 129) McKenzie Wark (1994) Third nature, Cultural Studies, 8:1, 115-132 ==Raamatud== * While it may feel natural for some to inhabit this media-made world, I suspect there is a fundamental change here that has a lot of people just a bit spooked. It's no longer a case of making second nature out of nature, of building things and getting used to living in the world people build. I think it might be interesting to consider telesthesia to be something fundamentally different. What gets woven out of telegraph, telephone, television, telecommunications is not a second nature but what I call third nature. ** McKenzie Wark, "The Virtual Republic" <!--{{JÄRJESTA:Wark, McKenzie}} [[Kategooria:Austraalia sotsiaalteadlased]]--> =Mina Loy= [[Pilt:Mina Loy - 1917.gif|pisi|Mina Loy, 1917.]] '''Mina Loy''' (sünninimega Mina Gertrude Löwy; 27. detsember 1882, London – 25. september 1966, Aspen, Colorado osariik, USA) oli Briti-USA kunstnik, kirjanik ja disainer. ==Luule== <poem> Olen keset Valuringi Ületades selle piire igas suunas Kahvatu päikese asjadel Pole minuga pistmist Minu ummistunud agooniakosmoses Millest pole väljapääsu Lõpmatusena pikendatud närvivärinail Või kokkutõmbes Olemise punktisuurusse tuuma ... Valu pole tugevam kui vastupanev jõud Valu karjub minus Võitlus on võrdne ... Isase vastutustundetus Jätab naisele ta kõrgema alaväärsuse. Ta jookseb trepist üles ... I am the centre Of a circle of pain Exceeding its boundaries in every direction The business of the bland sun Has no affair with me In my congested cosmos of agony From which there is no escape On infinitely prolonged nerve-vibrations Or in contraction To the pinpoint nucleus of being ... Pain is no stronger than the resisting force Pain calls up in me The struggle is equal ... The irresponsibility of the male Leaves woman her superior Inferiority. He is running upstairs ... A moment Being realization Can Vitalized by cosmic initiation Furnish an adequate apology For the objective Agglomeration of activities Of a life LIFE A leap with nature Into the essence Of unpredicted Maternity Against my thigh Tough of infinitesimal motion Scarcely perceptible Undulation Warmth moisture Stir of incipient life Precipitating into me ... The next morning Each woman-of-the-people Tiptoeing the red pile of the carpet Doing hushed service Each woman-of-the-people Wearing a halo A ludicrous little halo Of which she is sublimely unaware </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/145363/parturition "Parturition"], Poetry Foundation (esmatrükk: The Trend 8:1, oktoober 1914) <poem> Sageli on paar jõudejäänud täiskasvanuid kaasosalised kahekeelsuses surudes oma järeltulijaile eeldavat leppimist Jumala armuga mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks külvates Testamenti mõeldamatut manitsemist ja Kristusega kes tuli oma liiliate vaevata valguses Ütlema "Ärge kartke see olen mina" tahtes et me kardaksime ... Inimkonna üksildane vahtiv silm vaatas Eimiskisse ja pöördus ära ... Tsivilisatsiooni oraakel "Sina ei pea elama üksipäini unelmais vaid igas viletsuses mis sünnib meie seadusandlusest" ... There is often a pair of idle adult accomplices in duplicity to impose upon their brood an assumed acceptance of the grace of God defamed as human megalomania seeding the Testament with inconcievable chastisement and of Christ who come with his light of toilless lilies To say “fear not it is I” wanting us to be fearful ... The lonely peering eye of humanity looked into the Néant and turned away ... Oracle of civilization ‘Thou shalt not live by dreams alone but by every discomfort that proceedeth out of legislation’ </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/48012/religious-instruction "Religious Instruction "], Poetry Foundation <poem> Hõbedane Lutsifer pakub kokaiini küllusesarvest Üksikuile uneskõndijaile teismeliste reitega mida katavad satiirilised kardinad Livreedes peerid prepareerivad Lethet postuumsete parvenüüde jaoks ... Unenägude parv seegab Nekropolis Ovaalsete ookeanide kallastel oksüdeerunud Oriendis Oonüksisilmsed odaliskid ja ornitoloogid vaatlevad otstarbetu Erose lendu Ja "Surematus" hallitab... kuupealseis muuseumeis ... A silver Lucifer serves cocaine in cornucopia To some somnambulists of adolescent thighs draped in satirical draperies Peris in livery prepare Lethe for posthumous parvenues ... A flock of dreams browse on Necropolis From the shores of oval oceans in the oxidized Orient Onyx-eyed Odalisques and ornithologists observe the flight of Eros obsolete And “Immortality” mildews ... in the museums of the moon </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/47695/lunar-baedeker "Lunar Baedeker"], Poetry Foundation <poem> The human cylinders Revolving in the enervating dusk That wraps each closer in the mystery Of singularity Among the litter of a sunless afternoon Having eaten without tasting Talked without communion And at least two of us Loved a very little Without seeking To know if our two miseries In the lucid rush-together of automatons Could form one opulent wellbeing ... The impartiality of the absolute Routs the polemic Or which of us Would not Receiving the holy-ghost Catch it and caging Lose it Or in the problematic Destroy the Universe With a solution </poem> * [https://www.poetryfoundation.org/poems/51872/human-cylinders "Human Cylinders"], Poetry Foundation =="Feminist Manifesto"== [https://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_Manifesto "Feminist Manifesto"], kirjutatud 1914, avaldatud 1982. * The feminist movement as at present instituted is Inadequate. Women if you want to realize yourselves—you are on the eve of a devastating psychological upheaval—all your pet illusions must be unmasked—the lies of centuries have got to go—are you prepared for the Wrench—? There is no half-measure—NO scratching on the surface of the rubbish heap of tradition, will bring about Reform, the only method is Absolute Demolition. Cease to place your confidence in economic legislation, vice-crusades & uniform education—you are glossing over Reality. Professional & commercial careers are opening up for you—Is that all you want? ==Tema kohta== * Minu ema, pikk, nõtke kui paju, erakordselt kaunis, väga andekas, distsiplineerimatu, vaba vaim, liiga tugeva ego algmetega; minu isa, lühike, tõmmu, keskpärane maalija, halva iseloomuga, võluvate seltskondlike maneeridega ja lõputus vestluses oma perekonna tähtsuse teemal. * My mother, tall, willowy, extraordinarily beautiful, very talented, undisciplined, a free spirit, with the beginning of too strong an ego; my father, short, dark, a mediocre painter, bad tempered, with charming social manners and endless conversation about the importance of his family. ** Mina Loy' tütar Joella (née Sinara) Bayer, ''cit. via'': Carolyn Burke, "Becoming Modern: The Life of Mina Loy", Berkeley: University of California, 1996, lk 118. ==Välislingid== * [https://www.poetryfoundation.org/poets/mina-loy Mina Loy], Poetry Foundation <!-- {{JÄRJESTA:Loy, Mina}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]--> =Lili Elbe= '''Lili Elbe''' (Lili Ilse Elvenes, sünninimega Einar Mogens Andreas Wegener; 28. detsember 1882 – 13. september 1931) oli Taani kunstnik. =="Man into Woman: An Authentic Record of a Change of Sex"== Väljaanne: Lili Elbe, "Man Into Woman: A Comparative Scholarly Edition", toim Pamela L. Caughie ja Sabine Meyer, sari Modernist Archives, Bloomsbury Academic, 2020. * “Skaal!” cried Andreas, in the good old Nordic way, and raised his glass. “This wine, children, is for the soul what alpine sun is for the body. And this reminds me of a glorious legend of the cathedral of Seville, which Grete and I were admiring a short time ago. Under the plinth of the highest column they have immured a sunbeam—that is the whole legend.” (lk 62) * "Skål!" hüüdis Andreas vana Põhjala kombe kohaselt ning tõstis klaasi. "See vein, lapsed, on hinge jaoks sama mis alpipäike on keha jaoks. Ja see meenutab mulle hiilgavat legendi Sevilla katedraalist, mida me Gretega veidi aja eest imetlesime. Kõrgeima samba aluse alla on nad müürinud päikesekiire - ja see ongi kogu legend." (lk 62) * Thereupon Andreas had taken heart and approached three surgeons. The first had declared that he had never in all his life performed “beautifying operations”; the second examined exclusively the blind-gut; and the third declared Andreas to be “perfectly crazy”. :Most people would probably have agreed with this third specialist: for Andreas believed that in reality he was not a man, but a woman. :And he had grown tired of it all and sworn to himself that he would not visit any more doctors. He had made up his mind to end his existence. The first of May was to be the fatal day. Spring is a dangerous time for people who are sick and tired. (lk 64) * Seepeale oli Andreas võtnud südame rindu ja pöördunud kolme kirurgi poole. Esimene oli kuulutanud, et ta pole elu sees teinud ühtegi "iluoperatsiooni", teine huvitus ainuüksi pimesoolest ning kolmas teatas, et Andreas on "täiesti hull". :Enamik inimesi oleks küllap selle kolmanda spetsialistiga nõustunud, sest Andeas uskus, et on tegelikult mitte mees, vaid naine. :Ja ta oli sellest kõigest tüdinenud ja andnud endale vande, et rohkem ta arstide poole ei pöördu. Ta oli otsustanud enda olemasolu lõpetada. Esimesest maist pidi saama talle saatuslik päev. Haigete ja väsinud inimeste jaoks on kevad ohtlik aeg. (lk 64) * Perhaps because their marriage had been, above all, a comradeship almost from the beginning, they both found life pleasant and worth while only when they were together. (lk 64) * Võib-olla seepärast, et nende abielu oli algusest peale olnud ennekõike sõprus, leidsid nad mõlemad elust rõõmu ja sisukust üksnes kahekesi koos olles. (lk 64) * There were so many things that bound them together, so many struggles, so many memories, bright and dark, and, perhaps most of all, Lili. For Andreas was, in fact, two beings: a man, Andreas, and a girl, Lili. They might even be called twins who had both taken possession of one body at the same time. :In character they were entirely different. :Gradually Lili had gained such predominance over Andreas that she could still be traced in him, even after she had retired, but never the reverse. Whereas he felt tired and seemed to welcome death, Lili was joyous and in the freshness of youth. :She had become Grete’s favourite model. Lili wandered through her best works. :Grete felt herself to be the protectress of this carefree and helpless Lili. And Andreas felt himself to be the protector of both. His ultimate hope was to die in order that Lili might awaken to a new life. (lk 64) * Neid sidusid nii paljud asjad, nii paljud võitlused, nii paljud mälestused, eredad ja sünged, ning võib-olla kõige rohkemgi just Lili. Sest õigupoolest oli Andreases kaks inimest: mees Andreas ja tüdruk Lili. Neid võinuks nimetada kaksikuteks, kes mõlemad olid võtnud ühtaegu oma valdusse sama keha. :Iseloomult olid nad täiesti erinevad. :Järk-järgult oli Lili saavutanud Andrease üle sellise võimu, et tema jälgi võis mehes leida isegi siis, kui tüdruk oli tagasi tõmbunud, kuid mitte kunagi vastupidi. Kui mees tundis end väsinuna ja paistis tervitavat surma, oli Lili rõõma ja nooruslikult värske. :Temast oli saanud Grete lemmikmodell. Lili uitas läbi tema parimate teoste. :Grete tundis, et on selle muretu ja abitu Lili kaitsjanna. Ning Andreas tundis, et on nende mõlema kaitsja. Tema ülim lootus oli surra, et Lili võiks ärgata uuele elule. (lk 64) * One evening he said to Grete: “I often find myself thinking of my old schoolmaster now. He used to tell us the story of the negroes of Saint Croix*, who broke out into revolt a day before their emancipation from slavery. Now I understand their feelings. I feel I can wait no longer.” (lk 70) ** ''Today’s US Virgin Islands were a Danish colony called the Danish West Indies ( Dansk Vestindien) until 1917. The Danes bought St. Croix in 1733 where they established sugar plantations worked by enslaved Africans. In 1750 a rebellion broke out, referred to in a January 1926 article in The Journal of Negro History as “the Negro Rebellion.” However, Andreas seems to have in mind the emancipation of enslaved Africans that occurred in 1848 following a period of unrest that threatened to turn into another rebellion. The then governor of the island, Peter von Scholten, abolished slavery in the Danish West Indies at that time. In 1878 another revolt, the “Fireburn,” broke out over deplorable conditions for the formerly enslaved workers.'' * The train raced through northern France. Across the landscape new townships were springing up out of the ruins. Here and there were vast, strange-looking rectangles with fantastic crops. They were not cornfields: they were fields of crosses, soldiers’ cemeteries, plantations of the dead. Cross set close to cross as far as eye could see. (lk 71) * Rong kihutas läbi Põhja-Prantsusmaa. Üle kogu maastiku võrsusid varemetest uued linnakesed. Siin-seal lasusid tohutud veidra välimusega nelinurgad fantastiliste viljadega. Need ei olnud maisipõllud: need olid väljad täis riste, sõdurikalmistud, surnuistandused. Rist tihedalt risti kõrval nii kaugele, kuni silm nägema ulatus. (lk 71) * He had to laugh. ... Not in vain was he a native of Copenhagen, where nothing is ever taken seriously. (lk 72) * Ta pidi naerma. ... Mitte ilmaasjata polnud ta pärit Kopenhaagenist, kus midagi ealeski tõsiselt ei võeta. (lk 72) * "He painted very quickly, and thus it happened that he found time to devote himself to many other things beside his art. His knowledge was really comprehensive. Very characteristic was an answer which we once heard from his own lips, in the Trianon, addressed by him to an older [37] colleague. The latter had expressed his annoyance at the fact that a young colleague was beginning a picture in what he thought was too systematic a way. ‘You must pardon me if I don’t share your view,’ retorted Andreas Sparre, ‘but I do believe that it is impossible to paint a leaf of a rose correctly unless one knows the last thing about the influence of Assyrian bas-relief upon the sculpture of the Greeks.’ :“On another occasion he expressed himself in the following way: ‘I cannot understand how lightly most of my older colleagues take their art—how easily satisfied they are with <!--//--> their performances. As for me, I calculate I should require a thousand years to become a decent painter.’ Thus seriously did Andreas Sparre take his art, at any rate." (lk 72-73, peategelase nekroloogist iseendale) * Andreas had not booked a sleeping- berth. He did not care for this modern travelling comfort. To be perched aloft with perfect strangers was repellent to his fastidiousness. (lk 73) * Andreas ei olnud endale rongis koikut reserveerinud. Ta ei hoolinud sellest moodsast reisimugavusest. Kõõluda õrtel koos võhivõõrastega oli tema nõudlikkuse jaoks jälestusväärne. (lk 73) * At length Dr. Hardenfeld appeared and ushered him into his consulting-room. By means of a thousand penetrating questions, this man explored the patient’s emotional life for hours. Andreas had to submit to an inquisition of the most ruthless kind. The shame of shamelessness is something that actually exists, he thought, during these hours, and clung to this definition, which he had once found in some philosophical work, in an effort to banish the feeling he had of standing there as if in the pillory. His emotional life was undergoing an ordeal which resembled running the gauntlet. (lk 80) * Lõpuks ilmus dr Hardenfeld ja juhatas ta oma vastuvõtutuppa. Tuhande läbipuuriva küsimuse abil uuris see mees patsiendi tundeelu tundide kaupa. Andreas pidi taluma kõige jõhkramat uurimist. Häbituse häbi on tõepoolest olemas, mõtles ta neil tundidel, ning klammerdus selle määratluse külge, mille ta oli leidnud kord mingis filosoofiateoses, püüdes tõrjuda tunnet, nagu seisnuks ta häbipostis. Tema tundeelu talus katsumust, mis meenutas kadalippu. (lk 80) * “Your health, Andreas!” said Niels, who had again remarked his friend’s astonishing drinking capacity. “You are really a strange fellow. This evening you are behaving just like a rake — and tomorrow you will perhaps be insisting that henceforth I must treat you like a lady. When I look at you [52] I can hardly believe that there is not something wonderful about it all. But perhaps from the very beginning not only have two souls dwelt within your breast in the sense of Goethe,† but two beings, two whole beings. . . . I hardly know how to express myself.” :Andreas regarded him calmly. “I know what you are trying to get at. It is difficult to make head or tail of this change, difficult for me, but much more difficult for others. And the strangest thing of all, believe me, is that each of the beings within me is healthy and perfectly normal in its emotional life.” (lk 81) <!-- {{JÄRJESTA:Elbe, Lili}} [[Kategooria:Taani kunstnikud]]--> =Mary Shepherd= '''Mary Shepherd''', née Primrose (31 December 1777 – 7 January 1847) was a Scottish philosopher[1] who published two philosophical books, one in 1824 and one in 1827. * "An Essay upon the Relation of Cause and Effect, controverting the Doctrine of Mr. Hume, concerning the Nature of the Relation; with Observations upon the Opinions of Dr. Brown and Mr. Lawrence, connected with the same subject", 1824 * "Essays on the Perception of an External Universe and other Subjects Connected with the Doctrine of Causation", 1827 * “…the mind strives, if possible, to find the very essences of things from the bare comparison of the relations of its ideas: for, although we be philosophers enough to know it is impossible to do so, we are for ever endeavoring to catch at, and yet for ever disappointed at not meeting with, those essences.” —Lady Mary Shepherd, in Fraser’s Magazine for Town and Country (1832, 708). * In a letter to Charles Babbage, Mary Shepherd herself explains how her intellectual formation encouraged her philosophical predilections:  :“I can truly say that from a very early age, I have examined my thought, as to its manner of reasoning in numbers; and from time to time have applied such notices to other reasonings, either for amusement or improvement; — indeed chiefly in order to chastise the vague, illusory, illogical method of reasoning admitted with every part of discourse, whether gay, or serious, & into each department of literature however important its object.” * In addition to a rich and varied education, the Primrose children also had access to a large library. Jennifer McRobert writes that the family’s library listed 1000 volumes in its 1820 catalog (McRobert 2002, p. 28). According to her daughter, Mary Shepherd took advantage of this library; on a carriage trip to London with her father, Shepherd “…once took out of one pocket a volume of Milton, and out of the other Pope’s translation of the Odyssey. After a time he took hold of her chin and, while turning her head, said in a kind of melting voice, ‘Child, thee needn’t keep at books whilst we’re traveling — does your mother put such strict orders on you?” (Brandreth 1886, p. 33). ** https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ =="EPEU"== Väljaandest: "Mary Shepherd’s "Essays on the Perception of an External Universe"", ed. Antonia Lolordo, Oxford University Press, 2020 ==="Essay on the Academical or Sceptical Philosophy"=== Part I, "Essay on the Academical or Sceptical Philosophy", lk 29-110. * Whence we know of any ''continued existence'', when we can ''immediately'' know nothing but our sensations, which are obviously only ''interrupted existences''? (lk 39) ** I ptk, "On Continuous Existence" ==="Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge""=== Part II, Essay I — "Consideration of the erroneous reasoning contained in Bishop Berkeley’s "Principles of Human Knowledge"", lk 111-120. * [N]o definition is good which does not take notice of ''all'' the ideas, under the term; and in every object of sense which the mind perceives, the knowledge of its ''genus'', as a general effect arising from a ''general'' cause independent of mind, ''is mixed with the sensations or ideas resulting from its special qualities affecting the same''. (lk 112) * The ''ideas'' of colours cannot be imprinted on the ''eye''; nor those of sound on the ''ear''; nor those of extension on the ''touch''; for there are no such IDEAS, until ''after'' the eye, as an instrument, has been affected by ''some sorts of outwards objects'', fitted to convey to the sentient principle, a sensation of colour, and so of the rest. (lk 113) * Objects before the notice of the senses, are not the same things as after their acquaintance with them. (lk 114) ==Välislingid== * https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd * https://plato.stanford.edu/entries/mary-shepherd/ * https://projectvox.org/shepherd-1777-1847/ <!-- {{JÄRJESTA:Shepherd, Mary}} [[Kategooria:Šotimaa filosoofid]]--> =Wellsi viiteprobleem= * The Guardian: War of the words: HG Wells coin also features false quote. :https://www.theguardian.com/books/2021/jan/08/war-of-the-words-hg-wells-coin-also-features-false-quote =[[John D. Barrow]]= * https://en.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * https://en.wikiquote.org/wiki/John_D._Barrow * https://et.wikipedia.org/wiki/John_D._Barrow * [file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20teadusf%20ja%20aj/John%20D.%20Barrow/Y.%20dl_avaxhome%2078926%20=Artful_Universe/The%20Artful%20Universe/12404__9780198539964__9780585153377__0198539967/files/page_1.html The Artful Universe], lokaalfail =[[Christine de Pizan]]= * „Miks ometi on nii, et paljud mehed, olgu nad kirikutegelased või muult elualalt, on naistest ja nende kommetest lõpmata palju rääkinud nii kohutavalt ja hukkamõistvalt ning räägivad ja kirjutavad kindlasti tulevikuski?“ ** Christine de Pizan (1364 – u 1430) teoses „Le Livre de la Cité des Dames“ ehk „Raamat naiste linnast“, XIV ja XV sajandil kirjutanud Christine de Pizan (esimene elukutseline naiskirjanik) ** ISABEL MARI JEZIERSKA, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 ** Christine de Pizan, The Book of the City of Ladies. Penguin Books, 1999, lk 96. Lause on tõlkinud Helo-Liis Soodla. =[[Enheduanna]]= * Vt Maria Pettersson "Erakordsed naised", tlk Toomas Hõbemägi, 2021, lk 205-207(?) * Vanim praegu teada luuletaja on Enheduanna Mesopotaamiast. Üle 4000 aasta tagasi esitles ta ennast esimesena kui autorit, lisades tekstidele oma nime. ** [[Isabel Mari Jezierska]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/oma-haal/ "Oma hääl"], 09.11.2018 * Näiteks määras Sargon I oma tütre Uri linna kuujumala Nanna templisse kõrgpreestrinnaks, andes talle üsna traditsioonilise sumeri nime Enheduanna, mis tähendab sumeri keeles ''preestrinna, taevaste küllus''. Enheduanna elas templi juures asuvas Pühas Giparis - see oli kuujumal Nanna naise Ningali pühamu ja en-preestrinna elukoht. Enheduanna viis läbi oma isa ja vendade poliitikat Uri linnas, mis oli üks kõige tähtsamaid poliitilisi ja religioosseid keskusi Sumeris. Enheduanna oli oma linna seltskondliku, poliitilise ja religioosse elu keskseks figuuriks. Ta lõi rida ideoloogilis-mütologiseerituid teoseid, kus ta ülistas sõjakat jumalannat Inannat, kellest sai Akkadi dünastia kaitsja. Enheduanna on kuulsaks saanud tema enda poolt kirja pandud poeetiliste hümnidega. Seega võiks Enheduannat nimetada üheks kogu inimkonna esimeseks nimeliselt teadaolevaks poeediks. Kuid ta ei olnud romantiline poeet nüüdisaja mõistes, vaid tegutses oma suguvõsa poliitilise hääletoruna. (lk 38) ** Peeter Espak, [[Vladimir Sazonov]], "Kuningavõim muistses Sumeris ja Akkadis", Horisont 5/2005, lk 34-40 * Akadi riik oli esimene teadaolev imperiaalse süsteemiga suurriik, mille eesotsas oli piiramatu võimuga despootlik monarh. Akadi riiki valitsesid Sargoniidid — Sargoni järglased. Sargon I tütar En-hedu-Ana ei saanud aga tuntuks mitte oma isa tõttu, vaid tänu oma isikuomadustele ja panusele maailmakirjandusse. Tema kuulsuse aluseks on just luuletused, millest osa on säilinud tänapäevani. (lk 661) * Kuningatütar En-hedu-Ana oli eriline, silmapaistev ja energiline isik, tolle aja erudeeritumaid inimesi oma isa Sargoni riigis. Ta valdas väga hästi nii akadi kui ka sumeri keelt ja nähtavasti oli ta sama tugev matemaatikas, oskas laulda, oli pädev maagias, meditsiinis jne. Tema suurepärast sumeri keele valdamist näitavad säilinud luuletused, mida ta loonud või mis loodud tema käsul. Nende keel on kõrgkirjanduslik, väga harmooniline ja ilus. (lk 661) * Vaatamata sellele et En-hedu-Ana oli päritolult akadlane ja nähtavasti oli tema koduseks keeleks akadi keel, kõneles ta vabalt sumeri keelt ning kirjutas ilmselt vaid sumeri keeles, mis oli tol ajal Mesopotaamias ühtlasi kultuse ja teaduse keel. (lk 661) * Nimi En-hedu-Ana tähendab sumeri keeles 'Emand (preestrinna), taeva küllus'. (lk 661) * En-hedu-Ana, Nanna kõrgpreestrinna, (kuujumala) Su'eni (Nanna) abikaasa, Sargoni tütar, universumi (kõiksuse) kuninga, INANNA.ZA.ZA templis Uri (linnas) templi ehitas (ja see) tempel oli nimetatud "Tempel — Ani troon". (lk 662; Sargon I ajast säilinud inskriptsioon Sargon A 1) * Siin on En-hedu-Anat mainitud kuujumala abikaasana ja Sargoni, universumi kuninga tütrena. Ning En-hedu-Ana rajas armastuse ja sõja jumalanna Ištari — keda peeti Sargoniidide dünastia kaitsejumalannaks ja patrooniks — templi altari ning see altar sai nimeks "Tempel — Ani troon". (An oli sumeri taevajumal, Ištari isa.) Niisiis määrab Sargon I oma tütre Uri linna ja annab talle sumeripärase nime En-hedu-Ana, ning temast saab kuujumala Su'eni "abikaasa" (lk 663) * Nagu öeldud, on arvatavasti just En-hedu-Ana kirja pannud kolm säilinud sumerikeelset templihümni, mis ülistavad sumeri armastuse- ja sõjajumalannat Inannat (akadi k Ištar), kelle tähtsus kasvas eriti Sargoniidide ajal ja kes oli Sargoniidide dünastia kaitsejumalus. Need templihümnid on järgmised: :1) in-nin-šag4-gur4-ra (hümn jumalanna Ištari auks); :2) in-nin-me-huš-a (hümn Inanna võidust Ebihi üle); :3) nin-me-šar2-ra (Inannat kui maailma valitsejat ülistav hümn). :Arvatakse ka, et En-hedu-Ana on veel 42 templihümni autor. Sumeroloogid pole siiski lõplikult kindlad, kas nende autorsus kuulub talle. (lk 665) * En-hedu-Anal oli tähtis osa nii Uri linna kultuselus kui ka kogu Akadi riigi ühiskondlikus ning poliitilises elus. Tema loodud hümnid olid nutikad propagandistlikud sammud, mõeldud Akadi riigi võimsuse tugevdamiseks ja vast sündinud impeeriumi heaoluks. En-hedu-Ana elas väga pika elu, astudes en-preestrinna ametisse veel oma isa Sargoni eluajal; ta elas üle oma kahe venna valitsemisajad — Rimuši (2278–2270 eKr) ja Man-ištūšu (2269–2255 eKr), kes kokku valitsesid u 20–25 aastat, ning oli ametis ja elas edasi veel ka Narām-Su'eni (2254–2218 eKr) ajal, kes oli tema vanema venna Man-ištūšu poeg. (lk 666) * Lugal-Ane pöördus En-hedu-Ana poole, kes oli Uris üks tähtsamaid tegelasi, lausa kuujumala naine! Selline toetus oleks olnud igati väga kasulik. En-hedu-Ana keeldus aga toetamast usurpaator Lugal-Anet, jäi truuks oma dünastiale ning Akadi riigile ja astus konflikti mässajatega, mis oli äärmiselt ohtlik, kuid samas kindlasti vapper samm. Lugal-Ane ajas ta minema templist, kus En-hedu-Ana oli kõrgpreestrinnaks, ja En-hedu-Ana pöördus abi saamiseks jumalanna Ištari poole. "Ištari abi" saabuski varsti: kohale jõudis kuningas Narām-Su'en ise koos oma suure ja võimsa sõjaväega. Uri müüride all saavutas ta võidu Lugal-Ane ja mässajate üle ning ennistas oma tädi En-hedu-Ana peapreestrinna ametisse. (lk 667) * Kokkuvõtteks võime öelda, et En-hedu-Ana oli tugev, enesekindel ja tark inimene, kes avaldas olulist mõju nii ühiskondlikule kui ka poliitilisele elule Uri linnas ning Akadi riigis laiemaltki, olles ühtlasi kõrgel kohal Akadi riigiaparaadis. Oma võimu ja positsiooni suutis En-hedu-Ana säilitada kuni surmani. (lk 668) ** [[Vladimir Sazonov]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104155/162407/page/46 "Printsess En-hedu-Ana: Kuujumala abikaasa ja esimene luuletaja?"], Akadeemia 4/2010, lk 659-670 ** "En-hedu-Ana kohta vt lähemalt Sazonov 2005: 55–57; Espak, Sazonov 2005: 38; Sazonov 2007: 15–16, 2007d" * Vastavalt andekusele ja isiklikule aktiivsusele võisid printsessid saavutada ka jääva kuulsuse eriliste teenete tõttu. Pean siinkohal silmas eelkõige Vana-Mesopotaamia suurimat naisteoloogi: Enheduannat, Akkadi kuninga, Sargon Suure (23. saj. eKr) tütart. (lk 776) * Enheduanna saavutas selle Lõuna-Mesopotaamia kõrgeima kultusekoha ülempreestritarina ilmselt riigi teiste kultusekohtade Eridu, Uruki ja Nippuri usalduse, laotades teatud mõttes üle kogu riigi laiahaardelise vaimuliku võrgu. Sellest annab tunnistust templihümnide kogu, milles "vaimulik ema" ülistab 42 asundust koos nende pühamutega riigi erinevais paigus, tõstes esile nende jumalaid ja külluslikku varustust. See laul ei ole mitte ainult esimene — ja ainuke — tekst, milles esineb ülevaade kõigist Sumeri kultusekeskustest, vaid ka tõend preestritari ja printsessi luuleandest. (lk 777) * Urak, püha koht, mis laskis võrsuda Seemnel (inimeste heaks), mis kuulub pühale (taevajumalale) An'iie auväärt nimega, sinus voolab Ordali jõgi (jumala kohtu sümbol. ''Tlk.''), mis aitab õiglase õiglusele, templeid igasuguse nõuga, kindlus — millel on igaveseks hõbedat ja lapislazuulit — nimega Etarsirsir, millest tulevad välja otsustused ja me-väed, kus valitseja oma Jumalannat austab. — Sina, printsess, halastaja printsess maal, kõikide maade ema, emand, inimeste suur arst, kes määrab oma linna saatuse, püha Ani esmasündinu, noor naine — Baba —: ta leidis, oo püha Urak, sinu... (müüridesse?)... sissepääsu, sai koha sinu troonil. (lk 777) ** näide Sumeri templihümnide kogust — see ülistab Baba templit, mis asus Urukis * Veel paremini pääseb poeet mõjule kiidulaulus oma jumalanna Inannale, "Taeva valitsejannale". Ülistades oma taevajumalannat, aitab ta võidule sõjaka semiidi Ištari, isa poolt rajatud dünas<!--//-->tia kaitsejumalanna. Siin on siis Enheduanna teatud mõttes oma perekonna teoloogia "juhtideoloogiks". Sellel teoloogial on kaks omapärast joont: neist esimene — seni Mesopotaamias tähtsusetu jumalanna tõstmine kultuse keskpunkti; teine — indiviidi isikliku vabaduse väljendamine oma loojajumaluse vastu kaebelaulu ja palve vormis — selle vastandiks on ehk kultuses teoks saanud ülijumala ja rahva ühtsus —; sõnad selle vagaduse väljendamiseks sumeri keeles lõi esimesena Enheduanna ise — hiljem semiidi babüloonia keelde tõlgituna — ja seega sai temast nii mõtlemise kui kõnelemise poolest juhtkuju Mesopotaamia teoloogia- ja kirjandusajaloo järgnevateks sajanditeks. (lk 777-778) * Mis minusse puutub — minu "kuujumal" ei kingi mulle tähelepanu: ta on mu ilmselt loovutanud hävimisele, mõrvarlikule hädale — Ašimbabbar ei öelnud minu õiglast otsust: kui ta seda nüüd ütles — mis loeb see mulle?! Kui ta seda nüüd ei öelnud — mis loeb see mulle?! Minu, kes ma kunagi triumfeerides templis istusin, ajas ta nüüd oma pühakojast välja — lasi mul kui pääsukesel akna tagant minema lennata — mu elu on otsas. Ta kihutas mu okaspõõsastikku mägedes — ta rebis mul peast krooni, ülempreestri-ameti märgi — ta andis mulle kätte oda ja mõõga — "Nad saavad su kätte!" ütles ta mulle! Austatud emand, taevajumala armastatu, sinu auline süda on õilis — halastagu see minu peale! (lk 778) ** "Nende sõnadega kaebab Enheduanna oma hetkel ilmselt lootusetu olukorra üle ülempreestritarina Uris, kus tal oli raskusi kannakinnitamisega, ning palub nüüd oma kaitsejumalannalt rehabiliteerimist ja tunnustust oma tegevuskohal." (lk 778) ** [[Manfried Dietrich]], "Semiramis ehk - Kas naine Vanas Idas oli ainult ilus?", tlk Siret Rutiku , Akadeemia 4/1995, lk 758-782 (I osa) =[[Luce Irigaray]]= * Milline on ruum privaatse ja avaliku ümber või distants nende vahel? Mis üldse on isiklik? Krista on oma uue näituse iseloomustamiseks valinud Luce Irigaray mõtte: “Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida”. * [https://kultuur.err.ee/294829/krista-molderi-fotod-temnikovas-ja-kaselas "Krista Mölderi fotod Temnikovas ja Kaselas"], ERR, 10.11.2013; Krista Mölderi fotonäitus. Temnikova & Kasela Rüütli tänava galerii, 22. oktoober – 14. detsember 2013 * Luce Irigaray j�rgi on naine emana esindanud kaua meie kultuuris olevat kohta, omamata samas ise oma kohta v�i ruumi. Kui naine on loonud ruumi mehelikule olemisele, siis seob ta ka iseend selle koha, n�iteks koduga, j��des ise nii kummalisel kombel kodutuks v�i kohatuks. Mitmed feministlikud kriitikud on leidnud, et kuigi keskne on kodu ja naise kooslus, t�hendab see siiski lihtsalt olemist ning k�rvaltvaatamist, samal ajal kui �t�eline elu� toimub kuskil mujal. ** Karin Paulus, [https://www.sirp.ee/archive/2003/31.10.03/Sots/sots1-10.html Elamise esteetika], Sirp, 31.10.2003 * Prantsuse feministlik psühhoanalüütik Luce Irigaray on juhtinud tähelepanu faktile, et naine kui teoreetik liigub paratamatult mehekeskse diskursuse piirides. Seega on Julia kui naine (armastuslugu jutustav naine) määratud olema midagi oluliselt erinevat Juliast kui teadlasest. ** Katrin Kivimaa, [https://kultuur.postimees.ee/2480229/argipaevase-armastuse-loksus-mare-tralla-naitus-second-hand-lovestories-vaalas-koopa-asemel-muhu-talukompleksi-avamine-rocca-al-mare-vabaohumuuseumis-20-06-1996-kranadose-martjuurium "Argipäevase armastuse lõksus, Mare Tralla näitus «Second–hand lovestories» «Vaalas», Koopa asemel, Muhu talukompleksi avamine Rocca al Mare vabaõhumuuseumis 20.06.1996., Kranadose martjuurium"], Postimees, 29. juuni 1996 * Luce Irigaray parafraseerib Alice�it, peeglitagust Alice�it ''underground''-Alice�ina, kel pole �igust avalikuks eksistentsiks v�i kui, siis ainult mister X-i nime all. Alice kui Teine, kellest otsustaval hetkel saab otsustaja, muutja, reaalsuse tunnetaja. ** Reet Varblane, [https://www.sirp.ee/archive/2001/18.05.01/Kunst/kunst1-2.html Elagu eesti energia: Jaan ja J�ri Ojaver, Paul Rogers], Sirp, 18.05.2001 * Näituseprojekti teoreetilise lõime moodustasid prantsuse antropoloog Marc Augélt laenatud mõiste "mittekohad" ning samuti prantsuskeelse filosoofilise traditsiooni esindaja Luce Irigaray järgmine mõte: "Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida." * Mil määral saab institutsionaalses kunstiruumis luua, Irigaray sõnu kasutades, sellist paika, mis on "teisele" ja "ühistegevusele" avatud, paika, kus elu saab jätkuda ning pole lihtsalt kivistunud järjekordseks etenduseks või saavutuseks kiirkorras toimivas ühiskondlikus masinas? * Kas Krista Mölder viitab Irigaray tsitaadi kasutusega sellele, et ta püüab jõuda sellise koha nägemise, loomise, äratundmise juurde? Võib-olla. Kuid selline koht on visuaalsele kujutamisele allumatu, seda ei saa fikseerida pildiks – ei fotoks, ei mingiks muud tüüpi kujutiseks. See koht saab tekkida vaid kujutiste ja nendega suhestumise vahel, väljendugu see suhe siis vaatamise, tõlgendamisakti või kirjutisena. Kunstnik, olles küll eelnevalt selle žesti väga täpselt läbi mõelnud, ulatab "käe" (pildi, mõtte, idee) ikkagi tühjusesse ning koht realiseerub vaid siis, kui seal toimub kohtumine teise inimesega. ** Katrin Kivimaa, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=krista-molderi-kohtumised-mittekohtades&id=908 Krista Mölderi kohtumised "mittekohtades"], Kunst.ee 1/2014 * Kuus aastat pärast Nochlini artiklit “Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?” avaldas belgia päritolu feminist, filosoof, lingvist, psühhoanalüütik ja kultuuriteoreetik Luce Irigaray oma dissertatsiooni “Teise naise speekulum”, milles jõudis oma õpetajale Jacques Lacanile toetudes järeldusele, et naiselik on mehekeskses kultuuris representeerimatu. See, mida me naistest teame, on siiani edastatud meile meeste jutustuste kaudu – see on kujutlus naisest sellisena, nagu teda on näinud mees (vt Kivimaa 2005: 40). Naist on vaadeldud mehe negatiivse peegeldusena ning kunstimaailmas on tal koht vaid objektina. (lk 14) * Irigaray filosoofia põhjal seisneks naise niinimetatud vabanemine selles, et naine astub välja süsteemist, mille subjekt on maskuliinne. Ent kuna keel, mida kasutame, on maskuliinne, oleks vajalik "konstrueerida '''naiseliku subjektiivsuse keel''' [minu paksendus – L. P.], religioon" jne (samas). Irigaray leiab, et on olemas seni kujutamata jäänud "naiselik naiselik", mida patriarhaalses keeles ja kultuuris lihtsalt ei tunta. (lk 15) ** Laura Põld, NAISE JA “EROOTILISE” 13 KUJUTAMISEST REKLAAMIKUNSTIS, Hortus Semioticus, 4/2009 https%3A%2F%2Fwww.hortussemioticus.ut.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2020%2F09%2Fhortussemioticus_4_p6ld.pdf * Irigaray marginaliseerimist filosoofilises traditsioonis (erinevalt vastukajadest kultuuriteoorias, naisuuringutes ja psühhoanalüüsis) on soodustanud seegi, et ta pole piiri filosoofia ja teiste distsipliinide vahel rangelt määratlenud. Tema filosoofiline projekt erineb traditsioonilisest lähenemisest ka järjepideva "feministlikkusega" (ta ise eelistab naise vabanemise mõistet). Viimane väljendub nõudes eristada, millisest soost subjektiga on igal konkreetsel juhul tegemist, selle asemel et rääkida traditsiooniliselt maskuliinset subjekti tähistavast abstraktsest subjektist. (lk 40) * Irigaray sai eelkõige tuntuks nn naiseliku kirjutuse (''écriture feminine'') mõiste kasutuselevõtuga. Lähtudes oma õpetaja Jacques Lacani poleemilisest väitest, et naiselikku ''jouissance''<nowiki>'</nowiki>i (naudingut) ei saa ei teada ega representeerida, jõuab Irigaray järeldusele, et naiselik (''le féminin'') on fallogotsentrilises kultuuris represseeritud, marginaalne või representeerimatu. Oma doktoritöös "Teise naise speekulum" ("Speculum. De 1'autre femme", 1974) ja hilisemates teostes eristab Irigaray naiselikku kujuteldavat ja mehelikku kujuteldavat, väites, et seda, mida me teame kujuteldavast ja mida me teame naistest, sh ka naiste seksuaalsusest, on siiani edastanud ainult meeste jutustused. Ainus naine, keda me teame, on "mehelik naiselik", falliline naiselik ehk naine sellisena, nagu näeb teda mees. Vaadeldes autoreid Platonist kuni Freudini välja, toob Irigaray esile, et nad on lähtunud samasuse/identsuse printsiibist ning et subjekti mudeliks on võetud mees. Sellise loogika kohaselt saabki naine olla ainult kas mehe negatiivne peegeldus või mittetäielik/täiuslik mees. Samasuse ja sarnasuse printsiibil põhinev lääne kultuur ja filosoofia on alati eelistanud identsust erinevusele, samasust teisesusele ning seetõttu räägivad patriarhaalne keel ja kultuur meile "naiselikust", mis on defineeritud maskuliinse subjekti teisena. :Irigaray leiab, et on olemas "naiselik naiselik", mittefalliline naiselik nagu ka naiste enesekssaamise tee ja keel, mis ei sisaldu meeste loodud kultuuris. Nn naiseliku kirjutuse eemärgiks on võimaldada naistel endil rääkida naistena, mitte aga "meheliku naiseliku" poolt defineeritud objektidena. Naiselikku kirjutust on mõistetud eelkõige kui mittefallilise ökonoomia, maskuliinsest erineva subjektipositsiooni väljendamist, mis ei kuulu küll eksklusiivselt naistele, kuid on neile teistsuguse, dominantsest kultuurist välja jäetud kogemuse tõttu kättesaadavam. (lk 40) * Omaette küsimus on loomulikult, kuidas vältida naiste endi defineerimist ennast kui naisi, langemata patriarhaalselt defineeritud "olemusliku naise" kategooria lõksu, millest naised on püüdnud väljuda. Et viimast vältida, leiab Irigaray, et naiselikku ei saa keeleliselt defineerida: iga selline katse loob fallilise naiselikkuse, st et kategoriseerides, mõistetele allutades, defineerides on oht langeda sama fallilise keele ja kultuurikoodi lõksu. Naiselik erineb naiselikkusest just seeläbi, et seda ei saa keeles ega kultuuris representeerida, s.o ta osaleb selles vaid puudumise või vaikuse kaudu. (lk 42) * Irigaray usaldamatus keeles väljendatud naiselikkuse konstruktsioonide vastu põhineb ka lacanliku psühhoanalüüsi arusaamadel keele ja alateadvuse seostest ning subjektiivsuse konstrueerimisest sümboolses korralduses, s.o keeles ja kultuuris. Meie subjektiivsust konstrueeritakse nähtava ja kirjeldatava kaudu, me tunneme ennast ära teistes ja teiste kõnes, mida me omakorda imiteerime, et omandada aktsepteeritud subjektsuse vorm. Loomulikult kehtib see mudel nagu ka inimolendi võime seda ületada nii meeste kui naiste kohta, kuid Irigaray arvates põhineb kahe soo erinevus eelkõige sellel, et naiselikul pole lastud sümboolses korralduses ja keeles ilmuda ning et tänu naiste morfoloogilisele erinevusele on neil suurem võimalus kogeda maailma teisiti, kui seda esitab ratsionaalne, subjekti ja objekti, vaimu ja keha eraldatusel põhinev loogika. Näiteks selline spetsiifiliselt naiselik psüühiline ja füüsiline kogemus nagu emadus, mille käigus naine kogeb ühendatud subjektsust teise olendiga, kes samas ei ole tema, vaid on teine, seab naised vastakuti erinevuse ja selle aktsepteerimise problemaatikaga. (lk 42) * 1990-ndatel avaldatud teosed "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992), "Olla kaks" ("Etre deux" 1997) ning "Ida ja Lääne vahel" ("Entre Orient et Occident", 1999) keskenduvad eksistentsi ja identiteedi mõiste uuestidefineerimisele, esitades küsimuse, kuidas meie identiteet on loodud suhetes teis(t)ega. Viimase all peab Irigaray silmas (eelkõige) sugupoolte-vahelisi suhteid. (lk 42) * Irigaray filosoofias saab üheks keskseks mõisteks kaks (subjekti). Kuidas olla kaks? Kuidas läheneda teisele kui teisele? Kuidas defineerida kahe (sugupoole) erinevust ja võrdsust samal ajal? Kuidas kultiveerida identiteeti, mis luuakse suhtes teisega ja mis on seotud teisega, ehitades seeläbi silla subjekti ainususe ja kogukonna vahele? Nendele küsimustele ei leita vastust ainult intellektuaalses diskursuses, vaid maailmas olemise viisis, s.o eetilises praktikas ja suhtumises teistesse. Viimane ei tähenda teise redutseerimist objektiks ning subjekti ja objekti lahutatust, nagu näeb seda lääne uusaegne filosoofia, vaid arvestamist teise kui subjektiga, kes on erinev minust kui subjektist. Näiteks raamatus "Ma armastan - sulle" ("J'aime à toi", 1992) esitab Irigaray kahe sugupoole dialektikal ja soolisel erinevusel põhineva armastuse mõjste, mille "tähendus" ei seisne ei ühisomanduses ega laste saamises, vaid kahe subjekti teineteise erinevust respekteerivas suhtes. (lk 42) * Irigaray viimaste tööde aktsepteerimist akadeemilises ringkonnas raskendab idast pärit filosoofilis-religioossete süsteemide, eriti India budismi mõju tema mõtte arengule. Viimane on seotud eelkõige nais- ja meesprintsiibi lääne kultuurist ja kristlikust maailmapildist erineva mõistmisega: "Indias," kirjutab Irigaray, "on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni." Kuigi tema lähenemist võib pidada eksotiseerivaks, mis ei pööra tähelepanu tegelikele hierarhiatele ei ajaloolises tegelikkuses ega religioossetes praktikates, võib kristlusest, kus jumal(us) on maskuliinne printsiip, põhimõtteliselt erinev süsteem mõjuda vägagi inspireerivalt. Kuid erinevalt budismis esitatud üksildase kontemplatsiooni või ekstaasi ideaalile, mis tähendab küll subjekti ja objekti lõhestatuse lõhkumist, esitab Irigaray intersubjektiivsuse ehk kahe subjekti ekstaasi või armastuse ideaali. (lk 42) * Kahe filosoofia leiab rakenduse ka Irigaray poliitilise tegelikkuse eritluses: raamatus "Demokraatia algab kahest" seab ta küsimärgi alla läänemaade demokraatliku ühiskonna alusprintsiibid. Ta nõuab, et tunnustataks täielikult mõlemat sugupoolt, mis osalevad ühiskonna funktsioneerimises. Demokraatlikus ühiskonnas peaks see tunnustus väljenduma spetsiifilistes kodanikuõigustes, mis tagaksid naistele iseseisva kodanikuidentiteedi, mis on küll samaväärne, kuid mitte samane (!) meeste identiteediga. Seega puudutab Irigaray ühte feministliku (poliitilise) teooria põhilahknevust, mida on iseloomustatud võrdsuse ja soolise erinevuse (ingliskeelses kirjanduses ''equality - sexual difference'') diskussioonina. Tema nõudmine seisneb naiste erinevuse tunnustamises võrdsetel alustel meeste "erinevusega", mis on siiani olnud lääne filosoofia ja seadusandluse mudeliks. Ei tule piirduda naistele ainult (kehtivate) võrdsete õiguste nõudmisega, viimased lähtuvad ju eelkõige maskuliinse subjekti vajadustest. Ta ei eita võrdsete õiguste diskursuse tähtsust, vastupidi, kuid leiab, et sealt tuleb edasi minna, sest sellega piirdumine tähendaks naiste erinevuse taandamist mehelikule mudelile. (lk 42) * Lõpetuseks võiks lisada, et Irigaray tekstide erakordselt poeetilis-assotsiatiivse keele ning filosoofilise konteksti tõttu pole tema teosed just kerge lugeda, kuid Irigaray ise usub, et neid on võimalik mõista ja nautida nii süvateoreetilisel kui ka vahetul tasandil. Üks tuntumaid Irigaray uurijaid Margaret Whitford on väitnud, et Irigaray tekste tuleks käsitleda kirjandusena mõistmaks, et nende esteetilis-poeetiline mõju lugejale on otseselt seotud esitatava filosoofilise sisuga. Loodetavasti avaneb kunagi see võimalus ka eesti lugejale. (lk 42) ** Katrin Kivimaa, "Dialoogid erinevuses(t):Luce Irigaray filosoofiast", Kunst 1/2005, lk 40-42 * 1999. aastal kaitses Mari Krappala Helsingis Kunsti ja Disaini Ülikoolis doktoritöö "Burning (of) Ethics of the Passions", mis lähtus Luce Irigaray filosoofiast ja käsitles muuhulgas emotsioonide eetilisust. Uurimus valmis dialoogina naiskunstiteadlase ja meeskunstniku vahel. Kunsti tõlgendati intersubjektiivse ja refleksiivse seisundina. (lk 43) * Irigaray filosoofia olulised elemendid on maa, õhk, tuli ja vesi. Tema kriitika üks lähtekohti oli see, et lääne filosoofiline mõte on need unustanud. Irigaray meetodis, mis läheneb paljuski psühhoanalüüsile (sh filosoofia ajaloo suurkujude omalaadne psühhoanalüüsimine), on teooria sekundaarne. Ta püüab teooriast vabaneda niipea, kui seda käsitletakse valmis kontseptikangana ning inertse süsteemi osana. Irigaray väljendatu võib jääda ebaselgeks või kahtlaseks, kuna ta ei täpsusta sõnade tähendusi. "Üllatavate" kontseptidega püüab ta haarata asju, mille vorm pidevalt muutub, mis on liikuvad, voolavad ja ebastabiilsed ning seotud assotsiatiivsuse, kondensatsiooni ja teisenemisega, nii nagu unenäod ei lase oma tähendust täpselt sõnastada. (lk 43) * Mari Krappala: "Küsimus oli selles, kuidas kohata Teist ja luua uus keel temaga suhtlemiseks, nii nagu Irigaray, kes tegi seda kuskil teooria ja ilukirjanduse piirimail. Eetiliseks probleemiks oli leida viis, kuidas töötada kunsti ja teooria, mehe ja naise kokkupuute pinnal. Mina lahendasin selle niimoodi, et püüdsin luua avatud diskussiooni, kus need isikud või teemad võiksid kohtuda." (lk 43) ** Heie Treier, "Kirgede eetikast", Kunst 1/2005, lk 43 * Sel viisil saame panna aluse ühiselule, kus kooslus, ilma et ta oleks otseselt nähtav, lubab sündida paigal, kus võime elu jätkata. See paik jääb alati avatuks – mitte küll lihtsalt tühjaks – tervitamaks teise ja selle võimalikku saabumist, mida saab koos realiseerida. * Indias on mehed ja naised koos jumalad ning loovad koos maailma nagu ka selle kosmilise dimensiooni. =[[Aili Nenola]]= * [Paju:] Kristiina Instituut on Helsingi Ülikooli naisuurimusinstituut. See loodi 1991. aastal. Oma nime sai ta ka Helsingi ülikooli (Turu Kuningalise Akadeemia) looja, Rootsi-Soome kuninganna Kristiina (1626-1689) järgi. Instituudi töö kavandaja Eeva Raevaara ütleb, et paremat eeskuju Põhjamaade ajaloost on naisuurijatele raske leida. Kuninganna Kristiina loobus 1654. aastal Rootsi-Soome kroonist ja läks kolmekümneks aastaks Rooma, kus rajas kolm teaduste akadeemiat. Ta oli hästi haritud eurooplasest kultuuripersoon, keda on nimetatud Põhjala Minervaks, kunsti ja teaduse kaitsjaks. * Aili Nenola esimene uurimus oli ingeri naiste nutulaulud, mis kannavad endas naiste igipõlist kultuuri ja traditsioone. ”Pulmad, poegade ja meeste sõtta minek, surm... Tahtsin selgust saada, miks nendest sündmustest põhjustatud itkud on just niisugused ja miks laulavad neid ainult naised. Aga kui näiteks maale tuli võõras vallutaja, ei nähtud naistes ohtlikku organiseeritud vaenlast. Ometi püüdsid just naised nendel rasketel aegadel säilitada kultuuri seda poolt, mis oli seotud elu ja argipäevaga,” ütleb Aili Nenola. * ”Kuna ma olen humanist ja kultuuriteadlane, siis naisuurimus on olnud vahend, mille abil ma olen analüüsinud ühiskonda ja kultuuri humaansemast vaatenurgast. Naiskultuur ei ole sõdadele toetuv,” toonitab professor. * Aili Nenola toonitab, et pole olemas ühtset naisuurimistööd ega feminismi. Näiteks Ameerika naisuurimuste kontekst on täiesti erinev Põhjamaade või Euroopa omast. Ameerika naisuurimistöö lähtub Ameerika kontekstist, sealsest ühiskondlikust olukorrast. See ühiskond sisaldab endas mitmeid etnilisi rühmitusi, nagu aasialased, aafriklased jne. Paljud nendest rühmadest pärit naised on kahekordselt alistatud. USA ühiskonnas ja majandussüsteemis puudub ka nn. heaoluriik, nagu see on välja kujunenud Põhjamaades. Seal ei ole organiseeritud lasteaiasüsteemi, koolitoitlustust, tervishoiusüsteemi. Probleemid, mille lahendamise eest tuleb võidelda Ameerika feministidel, on Põhjamaades juba minevik. * "Prantslaste feministlik uurimistöö on eelkõige teadusliku mõtte sees pöörlev filosoofiline suund. Kuid see ei lahenda naiste igapäevaelu probleeme. Kuigi need, kes uurivad kirjutatud teksti, leiavad uusi vaatenurki ja aitavad mõista keele kujunemist.” ** Imbi Paju, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19960216.2.18.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Folkloristika kaudu naisuurimusse Vestlus Kristiina Instituudi professori Aili Nenolaga"], Sõnumileht, 16. veebruar 1996, lk 15 =[[Jane Kenyon]]= * [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-kenyon Poetry Foundation] * [https://poets.org/poet/jane-kenyon Poets.org] <poem> Ühel õhtul kiiruga õhtusööki tehes viskasin ära kartuli, mis ühest otsast oli mäda. Ülejäänust aga võinuks veel asja saada. Kollases prügipanges said selle seltsilisteks kohvipaks, banaanikoored, porgandiribad. Viskasin selle kompostihunnikusse, kus auravad jäätmed ja lehed naasevad ajapikku, nagu kehadki, mulda. Kui pöörasin lehkavaid kihte heinahargiga, et hunnikut õhutada, kerkis kartul pinnale vääramatult, justkui näidates halvakspanu - näides tüsedam, kõvem, taaselustunud, mitte sugugi lagunev. Paistis, nagu ta kasvaks, kuni ma võinuks teha karjasepiruka kogu külale, neile inimestele, kes päev läbi langetavad puid, tangivad autosid, riputavad kulunud rõivaid pesunöörile. </poem> * Jane Kenyon, "Kartul"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2007; [https://poets.org/poem/potato-0 Poets.org] <poem> Las hilise pärastlõuna valgus särab läbi küüni praegude, liikudes heinakuhjasid pidi üles, kui päike liigub alla. Las kilk võtab üles sirina, nii kui naine võtab üles oma vardad ja lõnga. Las tuleb õhtu. Las koguneb kaste hüljatud adrale pikas rohus. Las ilmuvad tähed ja kuu paljastab oma hõbedase sarve. Las rebane läheb tagasi oma liivaurgu. Las taltub tuul. Las muutub kuuri sisemus mustaks. Las tuleb õhtu. Pudelitele kraavis, kühvlile kaeras, õhule kopsus las tuleb õhtu. Las ta tuleb nagu tahab ja ära tunne hirmu. Jumal ei jäta meid lohutuseta, nii et las tuleb õhtu. </poem> * Jane Kenyon, "Las tuleb õhtu"; rmt: "Let Evening Come", Graywolf Press, 2007; [https://www.poetryfoundation.org/poems/46431/let-evening-come Poetry Foundation] <poem> Pesin hunniku pesu ja riputasin selle välja kuivama. Siis läksin linna ja askeldasin terve päeva. Sinu parima särgi käis tõusis pidulikult, kui tagasi jõudsin; meie öö- rõivad põimusid ja lahknesid kerges tuulehoos. Minu jaoks oli juba hilja, sulle seal, kus sa olid, mitte. Pööriöökuu oli täis, kuid hõredad pilved muutsid valguse mitte päris usaldusväärseks. Sinu voodipool näis sama lai ja lame kui Kansas; su padi ümar ja jahe ja allegooriline... </poem> * Jane Kenyon, "Nädalaks üksi"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/alone-week Poets.org] <poem> Ronisin voodist kahel tugeval jalal. See võinuks olla teisiti. Sõin krõbinaid, magusat piima, küpse plekitu virsiku. See võinuks olla teisiti. Viisin koera ülesmäge kasesallu. Terve hommiku tegin tööd, mida armastan. Keskpäeval heitsin voodisse oma kaaslasega. See võinuks olla teisiti. Sõime koos õhtust, laual hõbedast küünlajalad. See võinuks olla teisiti. Magasin voodis toas, mille seintel olid maalid, ja tegin järgmiseks päevaks plaane just nagu sellekski. Kuid ma tean, et ühel päeval on teisiti. </poem> * Jane Kenyon, "Teisiti"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/otherwise Poets.org] <poem> Rohi niidul on lamandunud ja kohati paistab, et suur, praeguseks lahkunud loom on öösel läbi käinud. Rohi ajab end püsti, kui päeva kuiva peab. Tunnen sust pidevalt valuliselt puudust. Pole ühtki su suurejoonelistest sisenemisest või väljumistest, uksed hooga lendamas oma hingedel, või su alateadlikke pikki ohkeid, kui loed millestki kurvast, nagu Henry Adamsi kirju Jaapanist, kuhu ta reisis pärast Cloveri surma. Kõik õitsev kummardub vihmas: valged iirised, punased pojengid ja moonid oma mustade salajaste südametega lamavad purustatuna murul. </poem> * Jane Kenyon, "Raske suvevihm"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/heavy-summer-rain Poets.org] <poem> Jumal kuppellaes mõtiskleb: Ma lõin nad oma rõõmuks ja kõik muu lõin ma nende õnnistuseks. Aga näe, mida nad teevad! Ma tean nende südameid ja põhjendusi: On the domed ceiling God is thinking: I made them my joy, and everything else I created I made to bless them. But see what they do! I know their hearts and arguments: "Me põlvneme Kainist. Kurjus pole midagi uut, nii et mis tähtsust sel on, kui me tulistame haiglat ja kaevu, kuhu hirmunud ja tormakad peavad ühtviisi vee järele tulema?" “We’re descended from Cain. Evil is nothing new, so what does it matter now if we shell the infirmary, and the well where the fearful and rash alike must come for water?” Jumal mõtleb välja Maarja. Rippudes kuldse kupli tipus, tõmbub ta kerra pruunis kaunas ja tema sees Kristuse vaim, rüütatud verre, leiab aseme ja hakkab kasvama. God thinks Mary into being. Suspended at the apogee of the golden dome, she curls in a brown pod, and inside her mind of Christ, cloaked in blood, lodges and begins to grow. </poem> * Jane Kenyon, "Mosaiik Kristuse sünnist: Serbia, talv, 1993"; rmt: "Collected Poems", Graywolf Press, 2005; [https://poets.org/poem/mosaic-nativity-serbia-winter-1993 Poets.org] =Bertha von Suttner= [[Pilt:Bertha-von-Suttner-1906.jpg|thumb|right|Bertha von Suttner, 1906.]] '''Bertha Felicitas Sophie von Suttner''' (paruness Bertha von Suttner; sündinud krahvinna Kinsky von Chinic und Tettau; 9. juuni 1843 Praha, Austria keisririik – 21. juuni 1914 Viin, Austria-Ungari keisririik) oli austria kirjanik ja rahuvõitleja. 1905. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, olles esimene Nobeli auhinna saanud naine. https://www.wikidata.org/wiki/Q18456 ==Proosa== * On hämmastav, kui väga leiab inimene sellises raamatus sõbra – kuidas talle saab kõike rääkida ja kurta, kuidas saab selle lehtede kohal nutta pisaraid, mida teiste, eriti haige lähedase eest varjata tuleb. ** ''Es ist erstaunlich, wie sehr man ein solches Buch als Freund empfindet - wie man ihm alles sagen und klagen kann, wie man über seine Blätter die Tränen weinen kann, die man den anderen, besonders einem geliebten Kranken, verbergen muss.'' ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Achter+Teil/63.+Das+letzte+Jahr VIII, 63, "Das letzte Jahr"], lk 538 * [[Lavahirm]] on [[edevus]]e kattevari, värisev küsimus [[saatus]]ele: kuidas ma [[Meeldivus|meeldin]]?, kusjuures kogu rõhk on sõnal "[[mina]]". ** Lampenfieber ist eine Begleiterscheinung der Eitelkeit, eine zitternde Frage an das Schicksal: wie werde ich gefallen?, mit dem ganzen Nachdruck auf der Silbe "ich". ** Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig: Deutsche Verlags-Anstalt, 1909, [http://www.zeno.org/Literatur/M/Suttner,+Bertha+von/Autobiographisches/Memoiren/Sechster+Teil+(1890-1891)/31.+Der+Kongre%C3%9F+in+Rom VI, 31, "Der Kongreß in Rom"], lk 224 * <nowiki>[</nowiki>[[Karl May]] kohta:<nowiki>]</nowiki> Kes kuulis ilusat vanameest sellel 22. märtsil (30. märtsil, pulmapäeval, süda lööb teda) rääkimas tervelt kaks tundi, täis pidulikkust, täis entusiasmi, püüdlemist kõrgeimate mõttepiirkondade poole - peab on olnud tunne: selles hinges lõõmab headuse tuli. ** "Wer den schönen alten Mann an jenem 22. März (am 30. März, seinem Hochzeitstag, traf ihn ein Herzschlag) sprechen gehört, durch ganze zwei Stunden, weihevoll, begeisterungsvoll, in die höchsten Regionen des Gedankens strebend - der musste das Gefühl gehabt haben: In dieser Seele lodert das Feuer der Güte." ** Bertha von Suttner, Wiener Zeit, 5. aprill 1912 * [[Raadium]]ikondensaator on leiutatud. Pilvekõrguselt alla saadetud raadiumikiirtega vaenlase [[laevastik]]e ja [[armee]]de hävitamine mõne minuti jooksul on lapsemäng. ** "Der Radiumkondensator ist erfunden. Mit von Wolkenhöhen herab gesandten Radiumstrahlenbündeln in ein paar Minuten feindliche Flotten und Heere zu vernichten, ist ein Kinderspiel." - Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft, Berlin 1911 ** Bertha von Suttner, "Inimkonna kõrged mõtted: romaan lähitulevikust" ("Der Menschheit Hochgedanken. Roman aus der nächsten Zukunft"), Berliin 1911 ==="Sõjariistad maha!"=== Tsitaadid väljaandest: Bertha von Suttner, "Die Waffen nieder!", Dresden: E. Pierson's Verlag, [um 1920] * Mõistsin juba varakult, et võitlusind pole midagi üliinimlikku, vaid alainimlik; mitte müstiline [[ilmutus]] Luciferi kuningriigist, vaid meenutus loomariigist - [[loomalikkus]]e taasärkamine. ** ''Ich habe es zu früh erkannt, daß der Schlachteneifer nichts Übermenschliches, sondern – Untermenschliches ist; keine mystische Offenbarung aus dem Reiche Luzifers, sondern eine Reminiscenz aus dem Reiche der Tierheit - ein Wiedererwachen der Bestialität.'' ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Drittes_Buch 3. raamat], lk 229-230 * Ühelgi terve mõistusega inimesel ei tuleks iial pähe [[Pesemine|pesta]] [[tindiplekk]]e [[tint|tindiga]] või õliplekke [[õli]]ga. Ainult [[veri|verd]] peab ikka ja jälle verega maha pesema. ** Keinem vernünftigen Menschen wird es einfallen, Tintenflecken mit Tinte, Ölflecken mit Öl wegwaschen zu wollen. Nur Blut soll immer wieder mit Blut abgewaschen werden. ** Bertha von Suttner, "Sõjariistad maha!" Dresden: E. Pierson's Verlag, umbes 1920, [https://de.wikisource.org/wiki/Die_Waffen_nieder!/Viertes_Buch 4. raamat], lk 105 =="Rahuriik"== Bertha von Suttner, "Rahuriik", rmt: "Maailma ja inimsoo tulevik", koostas J. G. Spuhl-Rotalia, Haapsalu, 1910/1921, lk 77-83. * Kuulsa Brasilia ajalooprofessori Dr. Pedro Diazi poolt oli kuulutus wäljasaadetud, et ta 1-sel märtsil 2010 "Europa Sorbonnes" tahab kõnet pidada. Igal nädalal käis selles tulewiku ühis-ülikoolis ehk "Sorbonnes" keegi wõerariigi kuulsam õpetlane ettelugemisi pidamas. Aga mitte üksi ettelugejad, waid ka päältkuulajad tuliwad wõõrastest maadest ja teistest ilmajagudest kokku ilmakuulsaid õpetlasi ja kõnemehi kuulama. Nagu saja aasta eest tagasi rahwast kõikidelt maadest Bayreuthi pidumängudele kokkuwoolas, nõnda rändasiwad nad nüüd lennumasinate ja õhulaewade pääl teistest ilmajagudest Schweitsi mägimaale kokku, kuhu tore Sorbonne oli ehitatud, milles kõigekuulsamad õpetlased õpetasiwad. :Ülemal nimetatud õpetlase poolt 1-seks märtsiks wäljakuulutatud kõne aineks oli: "{{Sõrendus|Uuewiisiline rahuwalitsus ja tema ajalooline arenemine". (lk 77)<!-- * „Riigikaitfehullus oli felajal juba märatlufeni jõudnud.' jga maa oli nagu kindlustatud fõjaleer. niida inimefe, mõistus tehnikaroallas iganes üfesleidis, feda hakati kohe inimeste mahamaterdamifeks ja TuuremiiHlifeks furmamifeks іагюіtarna. 5õjaroägede ja fõjalaeroastikkude ülespidamife kulude katmife tarrois pandi rahroale nii rängad makfud pääle, mis nende jõupiirift juba üle ulatas ja riigiroõlad tõufiroad kohutaroalt kõrgeks, aga felleft hoolimata fuurendati ja täiendati fõjaroägefid ühtefoodu edafi, maapind oli kindlustega nagu ülekülroatud ja alt miinidega urbfeks uuristatud. ГПегі oli paalt- ja altpoolt laineid furmariistadega täidetud. Waemalt oliroad efimefed õhufoidu katfed õnnestanud, kui juba roäejuhatufed kohe ka õhumerd oma lõhkeainete pildujatega hakkafiroad täitma. Tõepooleft, roaga lootusrikas olukord meie armfas Jumalamaakefes! luba fee maakene ifegi ei ole roaga inimefefõbralik, mida ta 1908. aastal feega näitas, et ta üheainfa kannatamata ra- * putufega terroe maakoha felle 200,000. elanikuga ärahäroi-*-; tas. flga fee kataftrofa oli ainult mänguasjaks felle kõr- ' roal, mida haritud inimefefugu ife enefe häroitamifeks agaralt ettewalmistas." (lk 78)--> * "Kui meie praegusest ajajärgust (2010) hammasteni sõjariistu pantud ja "ikka enam, ikka rohkem sõjariistu" karjuwa Euгора pääle tagasiwaadata, siis näitab asjatundmatale, nagu poleks selajal rahuwalitsusest, millest meie praegu rõõmu tunneme, aimugi olnud, ja nagu oleks praeguste täitsa ümbermuudetud olude loomiseks mõnda suurt ja äkilist rewolutsioni, näit. õhu ärawõitmist tarwis läinud. See pole mitte õige. Õiglane ajaloo-tundja saab aru, et juba selajal meie praegune ilmasõjata ilmakord tekkimas oli, et tema moralilised ja ainelised idud juba tärkasiwad, ilma et suur hulk seda oleks märkanud. Ainult üksikud tundsiwad seda. Ta saab aru, et tuhanded jõud, isegi niisugused, mis päält näha wastupidises sihis töötasiwad, siisgi neis arenemisejoontes liikusiwad, niis meid moodsale rahuwalitsuselе wiisiwad." (lk 78) ==Romaani "Sõjariistad maha!" kohta== * [[Orjus]]e kaotamisele eelnes kuulus [[raamat]] ühelt naiselt, Madame [[Harriet Beecher Stowe|Beecher-Stowe]]'lt; annaks jumal, et Teie oma teeks sõja kaotamiseks sama. ** ''Der Abschaffung der Sklaverei ist das berühmte Buch einer Frau vorausgegangen, Madame Beecher-Stowe; gebe Gott, daß das Ihre das gleiche bewirke für die Abschaffung des Krieges.'' ** [[Lev Tolstoi]], kiri Bertha von Suttnerile, ilmunud raamatus: Bertha von Suttner, "Memoiren", Stuttgart und Leipzig, 1909, lk 210; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 83 * See raamat on [[tegu]]! Minu elus oli see [[sündmus]]. ** ''Dieses Buch ist eine Tat! Es war ein Ereignis in meinem Leben.'' ** [[Peter Rosegger]], kiri 9. oktoobrist 1891; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 147 * Primitiivne, kuid rabavalt efektsena kirjutatud trendiromaan jättis mulle tohutu mulje. Paljud sündmustiku üksikasjad on minu jaoks üsna unustamatud... ** ''Der primitiv, aber schlagend wirksam gemachte Tendenzroman hinterließ mir gewaltigen Eindruck. Viele Einzelheiten der Handlung sind mir ganz unvergeßlich...'' ** [[Klaus Mann]], "Kind dieser Zeit" ("Selle aja laps"), 1932; ''cit. via'': Harald Steffahn, "Bertha von Suttner", Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 1998, lk 149 * Mitte keegi ei olnud sedavõrd pühendunud läheneva sõja eest hoiatamisele ega töötanud enam selle ärahoidmiseks kui Bertha von Suttner – üks oma aja tuntumaid patsifiste. Tema 1889. aastal avaldatud sõjavastane romaan "Die Watten Nieder" ("Sõjariistad maha!") kuulus 19. sajandi mõjukamate raamatute hulka. Mitmesse keelde tõlgituna aitas see levitada patsifismiideed üle maailma ajal, mil rahuühendused Euroopa riikides olid väikesed, lõhestunud ja koordineerimata. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 ==Tema kohta== * Kui [[Bertha von Suttner]] talt palub rahalist toetust rahuliikumise arendamiseks, saadab ta 80 naelsterlingit. Seda pole palju rikka mehe kohta. See pole midagi võrreldes miljonitega, mis Nobel hiljem üldkasulikeks otstarveteks annetab. "Ma usun," kirjutab ta saatekirjas rahuliikumise tegelasele, "teil ei ole puudus rahast, vaid programmist." ** "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4 * Von Suttner oli mitmes mõttes oma ajast ees. Ta ennustas I maailmasõja hävitustöö hiiglaslikkust, hoiatas tulevaste massihävitusrelvade eest, põhjendas rahutagamisüksuste vajalikkust, nõudis praeguse ÜRO tüüpi organisatsioonide loomist ja toetas Euroopa Riikide Konföderatsiooni. Mõjutatuna oma ajastu veendumustest progressi vältimatuse kohta, arvas von Suttner, et rahu on "seisund, mis vältimatult tuleneb kultuuri arengust". Kuid oma viimastel eluaastatel, kui Euroopa ja kogu maailm vaarus sõja poole, muutus von Suttner märksa pessimistlikumaks ja lootusetumaks. Kui ta 21. juunil 1914 suri, näis, et rahulootus kustus koos temaga. Seitse päeva hiljem tappis Serbia natsionalist Sarajevos Habsburgi impeeriumi troonipärija ja tema abikaasa. See sündmus ajendas I maailmasõja. (lk 156) ** [[Michael Renner]], "Vägivaldse konflikti lõpetamine", tlk [[Aet Annist]], rmt: "Maailm aastal 1999", Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 1999, lk 155-171 * Auväärse Nobeli preemia ajalooliseks taustaks on aga, kummaline küll, üks naine ja üks romantiline armastuslugu. :Von Suttnerite perekonna võsu Arthur, kelle jaoks vanemail oli valmis vaadatud mitu suurepärast partiid, võttis kätte ja armus oma nelja õe koduõpetajannasse Bertha Kinskysse. Perekond oli ahastuses ja ettevõtlik mamma saatis Kinsky ajalehekuulutuse peale Pariisi - "vanema" härrasmehe juurde sekretäriks ja majapidajannaks. Bertha uus tööandja, keegi härra [[Alfred Nobel|Nobel]], kes juhtis lõhkeainetehaste võrku, leidis oma uue kaaslanna väga võluva olevat. Pole välistatud, et vanapoiss Nobel plaanis koguni poissmehepõlvega lõpparvet. Ent Arthur von Suttner ei suutnud elada Berthata ja Bertha temata. Noored põgenesid - Arthur kodust, Bertha Nobeli juurest - ja abiellusid. Ent Bertha säilitas kirjavahetuse mehega, kellest oli võlutud inimesena. Ja kellest on saanud XX sajandi suurim [[metseen]]. :Berthast ning tema abikaasast said tulised rahuvõitlejad. Rahu võimalikkus maailmas huvitas aga ka sõjatöösturit ennast - juba 1893 fikseeris Nobel (Bertha teadmata) oma testamendis rahuautasu asutamise. (Novembris 1895 lisas Nobel testamenti veel neli autasu teaduslike ja kirjanduslike saavutuste eest; majanduspreemia lisandus alles 1966.) [[Dünamiit|Dünamiidi]], oma varanduse aluspõhja, oli Nobel leiutanud tsiviilelanike abistamiseks. Alles hiljem pöördus tema tähelepanu relvadele ja laskemoonale. Oma kirjas Berthale kirjutas ta kord: "Võib-olla lõpetavad minu tehased sõja isegi varem kui sinu kongressid. Päeval, mil kaks väeosa on võimelised teineteist sekundiga hävitama, kohkuvad rahvad õuduses ning saadavad sõjasalgad laiali." Kahju, et selle suurejoonelise mehe teine ilus soov pole tõeks saanud nagu esimene. ** [[Gerda Kordemets]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19961012.2.29.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Naisele mõeldes"], Sõnumileht, 12. oktoober 1996, lk 36 * Relvastuse võidujooks on ka üks sõja vorme, nagu seda esitas 1899. aasta Haagi konverentsil patsifistist paruness Bertha von Suttner (1843–1914) oma ettekandes "Võidurelvastumine kui sõjapidamise viis", millel põhinesid nii Esimese kui Teise maailmasõja ning ka külma sõja sõjalised strateegiad. Von Suttnerile omistati selle eest 1905. aastal Nobeli rahupreemia. See tähendab, et kui tahad rahu, tuleb valmistuda sõjaks (''Si vis pacem, para bellum'') ehk relvastuda, mis eeldab selleks vajaliku ressursi olemasolu. ** [[Jüri Kadak]], [https://diplomaatia.ee/kas-teine-kulm-soda-ja-uus-relvastuse-voidujooks-on-alanud/ "Kas teine külm sõda ja uus relvastuse võidujooks on alanud?"], Diplomaatia nr 171, november 2017 * 30aastaselt, olles kaugelt üle tollase abiellumisea, otsustas ta [[armastusabielu]], mitte materiaalselt kindlustatud suhte kasuks. Kõiki tavasid ja vanemate tahet eirates abiellusid Arthur von Suttner ja Bertha salaja Viinis 12. VI 1876. Võtnud vastu Mingreelia vürstinna Jekaterina Dadiani varasema kutse, põgenesid vastabiellunud [[Gruusia]]sse, kuhu nad jäid üheksaks aastaks. Gruusias sai alguse ka Bertha von Suttneri ajakirjanduslik loometee. Edaspidi oli kirjutamine tema tähtsaim sissetulekuallikas. Vahel kirjutas ta, et elus püsida, mille all, nagu ta ka ise tunnistas, kannatas teoste kirjanduslik kvaliteet. Siiski oli talle peamiselt tähtis [[mõju]] avalikkusele. Bertha von Suttnerist sai oma aja kõige mõjukam poliitiline ajakirjanik. * 1905. aastal anti Bertha von Suttnerile, esimesele naisele, väsimatu pühendumuse eest maailma rahule [[Nobeli preemia]], mida antakse välja alates 1901. aastast, kusjuures tõuke preemia asutamiseks andis oma kauaaegsele sõbrale ja suuremeelsele toetajale Alfred Nobelile just Bertha von Suttner. :Tema unistustes oli Ühendatud Euroopas rahu kindlustamise kõrval tähtis ka tollide ja kaubanduspiirangute kaotamine. Mais 1913 kirjutas ta ajakirjas Friedenswarte: "Euroopa Föderatsioon - ammune rahuliikumise postulaat - on küpsemas". Bertha von Suttner nägi "märke veel embrüonaalsest, aga juba pulseerivast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tekkimisest". Sellest Euroopa Liidust, mis sada aastat pärast tema visioone mälestab rahuvõitlejat tema auks nimetatud tänavate, väljakute ja koolidega. Austrias kaunistab Bertha von Suttner seejuures veel kaheeurost münti, kõige suurema väärtusega münti Euroopa ühises vääringus. * Judith B. Lewonig, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduse-kolikamber-esimese-naisnobelisti-bertha-von-suttneri-kuu/ "Kirjanduse kolikamber:Esimese naisnobelisti Bertha von Suttneri kuu"], tlk Triin Tähema, Sirp, 10.06.2005 <!-- * https://w3.ee/vol2/openarticle.php?id=3013394&lang=est--> ==Välislingid== {{vikipeedia}} <!--{{JÄRJESTA:Suttner, Bertha von}} [[Kategooria:Austria kirjanikud]] [[Kategooria:Austria aktivistid]] [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]]--> =Uļi Kīnkamäg= '''Uļi Kīnkamäg''' (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud hüüdnimega "Liivi kuningas". [https://et.wikipedia.org/wiki/U%C4%BCi_K%C4%ABnkam%C3%A4g et.wp] ==Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 6== Laupäeva õhtul kõneles Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi hõimupäeval dr. O. Loorits "Liivi kuningast ja tema järglasist". Kuulajaid oli kogunenud kõigist Tartu keskkoolidest. Liivi kuninga nimega on saanud otse rahvusvahelise kuulsuse Liivi Pisa küla Buuntiku talu peremees Uldrik Kahperg, kes sündis 25. märtsil 1873 ja suri 1. juunil 1932. a. 59 a. vanaduses Ventspilsi vanglas. Ta ise ei nimetanud ennast kuningaks. Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu ja mitu korda. Ta oli vagatseja ja suur liivi rahvuslane. Aastat 15 tagasi ilmus Lätis väike broschüür Ameerika Ühendriige president Wilsoni 14 punktiga, kus räägitakse rahvaste enesemääramise õigusest. Ka Buuntikul oli see raamat ja ta luges seda iseenesest maksvaks ka liivlaste kohta. Ta ei tunnustanud Läti võimu liivlaste üle ja keeldus maksmast makse Läti riigile. Kui tema vanim poeg Jaan sai täisealiseks ja pidi minema Läti sõjaväeteenistusse, siis ei lubanud Uldrik teda sinna minna, sest Wilson ütleb, et iga rahvas on vaba ja pühakiri ütleb: "Sina ei pea mitte tapma!" Kuninga kuulsus ulatub Ameerikasse. Sellise ülespidamisega tuli tal kokkupõrkeid Läti valitsusega, kuid et Uldrik jäi kangekaelselt oma tõekspidamiste juure, siis hakati teda tassima mööda kohtuid ja vanglaid, milliseid tema ka ei tunnustanud. Pilkeks hakati hüüdma teda Liivi kuningaks, nagu Jeesust hüüti Juuda rahva kuningaks, ja varsti rääkis Liivi kuningast terve Läti ajakirjandus. Lätist kandus see kuninglik kuulsus esijoones liivlaste hõimumaisse Eesti, Soome ja Ungarisse, kus üks agar ungarlane tahtis selle küsimuse kanda koguni rahvasteliitu. Liivi kuningas Uldrik 1-st kirjutas päris tõsiselt üks inglise ajaleht, tuues oletatavaid andmeid, et Uldrik olevat hoidnud alal oma kuningliku soo läbi 700-aastase orjuse — ta põlvenevat endistest Liivi vürstidest. Inglismaalt ulatas see kõmu Ameerika lehtedessegi. Uldrik 1. viimane kiri. Enne surma kirjutas Uldrik Ventspilsi vanglast kirja naisele, kus ta ütleb tundvat oma eluotsa lähenevat, {{Sõrendus|ta ei süüdista selles kedagi}} ja manitseb veel viimast korda naist ja lapsi: "Kõnelege alati tõtt!" Kiri on kirjutatud temale nii vihatud läti keeles — sest liivi keeles ei lubatud kirjutada. Sellestki on paar lauset kustutanud Ventspilsi vangla tsensor. Terve Liivi leinas. Uldriki viimaseid soove oli ka, et ta maetaks ilma pidulikkuseta lihtsalt liivakünkasse. See ka sündis. Seda sügavam oli kodune lein terves Liivis. Praegugi külastatakse sageli vaikselt Buuntiku hauda ja värsked, lihtsad lilled ei lõpe sealt kunagi. Kuninga järglased. Uldrikil oli 13 last. Kui O. Loorits 1920. a. noore üliõpilasena külastas Liivit esimest korda, siis oli Buuntiku kõige noorem tütar 3-aastane laps, kes sai Looritsaga heaks sõbraks. Vahepeal on Mari — nii selle noorima tütre nimi — sirgunud juba nooreks neiuks. Kui ta tänavu oli viinud Looritsat oma isa hauale, siis tagasi tulles küsinud dr. O. Loorits: "Kuule, Mari, sa oled sirgunud juba nooreks neiuks, kas pole sa leidnud omale ka juba kedagi südamelähedast?" "On küll", vastanud Mari, "kuid ema ei luba". "Miks ta siis ei luba?" küsinud dr.O. Loorits. Siis seletanud Mari, et poiss, sattudes kord teiste noorte sekka, lasknud ennast meelitada viinavõtmisele, jäänud purju ja ütelnud isegi mingi ropu sõna, seepärast ema ei lubavat. Dr. O. Loorits aidanud siis ka emale rääkida, et poiss tuleb jälle heaks teha, tuleb see roojasus puhtaks teha, millega ema jäänud ka nõusse. Prints sõitis Soome, et õppida tarkust. Ühe Uldriku poja eest hoolitsesid tema Soome sõbrad, et ta saaks soome kooli. Tänavu suvel hakanud ta sõitma. Enne sõitu küsinud dr. O. Loorits: "Kuidas sa sõidas — sul pole ju rahagi?" :"Lehma müüme ära ja saan sõiduraha". :"Aga, kuidas sa seal läbi saad, mis hakkad seal peale, mida sa siis seal õige tahad õppida?" — küsinud dr. O. Loorits edasi. :"{{Sõrendus|Tarkust}} tahan õppida", olnud lühike vastus. Ja küll ta läbi saavat, kui ta on kord seal. :"Aga, kuidas sa sinna saad, sa ei oska ühtki keelt, läti keeltki pursid hädavaevalt, liivi keelt ei osata kuskil, sa pole veel näinud ühtki linna". :"Küll ma saan". Ja sõitnudki poiss esiti Riiga, seal soovitanud dr. L. ta ühe tuttava liivi proua juure, kelle poiss ka kätte leidnud. :Proua muretsenud poisile ühtteist vajalikku. Pannud poisile esimest korda kraegi kaela. Tahtnud muretseda ka uusi riideid, kuid poiss vastanud uhkelt: "Riie ei riku meest!" Päev hiljem küsitud poisilt, et kuidas meeldib talle kraega olemine, siis vastanud Prints muiates: :"Raske on sakste elu". :Küsitud ka, kas tal igav pole võõraste hulgas, siis vastanud ta, et mõned paistvat narrid küll, aga polevat viga. Kui saaks aga edasi. Ja saanudki. Sõituud ilma kõmuta läbi Eesti ja jõudnudki Soome pärale, kus õpib praegu tõtt ja tarkust, mida ta nii väga ihkas. ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kīnkamäg, Uļi}} [[Liivi luuletajad]] [[Liivi aktivistid]] =[[Keelekorraldus]]= "Keelereegel olgu nagu vokk", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr 250, lk 7 Lubati jälle keeleuuendust. Võib tarvitada purji, soojim jne. Pühapäeval kõneles Akadeemilises emakeele seltsi J. Ainelo ""I"-mitmuse laiendamisvõimalustest", kus ta tähendas, et need ettepanekud pole uued, nad on tegelikult tarvitusel, kuid nad on vastolus meie ametliku keele reeglitega ja grammatikatega. Kunstlikud takistused. * Meie ametliku keele [[i-mitmus]]e reeglid pole otstarbekohased, nad on nagu tõkked ja takistused, mida ise oleme seadnud asjatult kõige käidavamale teele. Keelt ei tarvita ainult keeleteadlased, vaid ka teised ja isegi veel rohkem. :Keele reegel olgu lihtne — mitte nagu mõni keeruline masin, mitte nii keeruline nagu [[Õmblusmasin|õmblusemasin]], vaid lihtne nagu [[vokk]]. :Reegel olgu kergesti meelejääv ja võimalikult väheste eranditega. Erandid ja allerandid segavad. :Ainelo nõuab, et peaks tarbekorral võimaldatama öelda ka "{{Sõrendus|p u r j i}}" (pro purjesid), samuti {{Sõrendus|teljile, küljile, härjile, soojim}} (praegu soim) jne. Peaks lubatama tarvitada tarbekorral ka "neid uni", "neid tuli" jne. :Nende uuenduste poolt räägivad veel mag. [[Villem Ernits|Ernits]], mag. [[Johannes Aavik|Joh. Aavik]], [[Manivalde Lubi|M. Lubi]] ja isegi ametliku keele esindajad prof. [[Andrus Saareste|A. Saareste]] ja lektor [[Johann Voldemar Veski|Joh. V. Veski]] peavad neid võimalikeks. :Joh. V. Veski ütleb: Mõnes väheses piirkonnas võiks ju —ji— esineda, ta ei tohi aga välja tõrjuda niisuguseid rahvapäraseks saanud vorme, nagu "kuhil", "tühil" jne. Vormid "tulile", "vesile" jne. on iseenesest väga ilusad vormid, eriti ilukirjanduses, milliseid esinevat küllaldaselt näiteks [[Oskar Luts|O. Lutsu]] teoseis. :Vastu J. Ainelo ettepanekuile räägivad ainult õpetajad A. Kask ja [[Ernst Nurm|E. Nurm]], seletades, et niisuguseid uuendusi polevat vaja, lapsed ei saavat kätte. =[[Hugo Bernhard Rahamägi]]= * Ei ole sealjuures sugugi mitte ainult nõnda, nagu püütaks kõigest väest vana usku kaitsta või ihu ja hingega olemasolevat usulist traditsiooni alal hoida. Julgelt sammutakse edasi ja võetakse sihiks religiooni uute külgede väljaarendamine või koguni uue religiooni loomine. Ei rõhutata mitte ainult akadeemiliselt: religioon, usund, on arendatav; nõutakse religiooni teadlikku edasiarendamist, praeguste usukujude ja ususisude kõrgemale tõstmist vabamatele, valgematele seisukohtadele. Rõhutan: nõudmine ei käi mitte ainult usu kujude, vormide, nii siis koore kohta; ta käib ehk enam just usu tuuma, materia, sisu kohta. (lk 6) * Nende ja hulga teiste sarnaste raamatute ja broshüüride mõju all tungib laiadesse ringidesse vaade, mille järele ühelt poolt inimese enese tahtest ja soovist religiooni uute külgede väljakujundamine või uue religiooni loomine oleneb, teiselt poolt aga religiooni, usundi, usu all kõike mõista võib, siia kõik subsummeerida võib, mida aga tahetakse. Ei pruugi sellepärast sugugi selle üle imestada, kui neosotsialistlised ringid vanasotsialistide esitajate viha usu vastu kõrvale jätavad, sotsialismi mingisuguse uue usu läbi elustada püüavad, või kui paljud neist sotsialismi ennast uueks, paremaks, kõrgemaks ja ülimaks ristiusu arenemisastmeks loevad: sotsialism tõlgitseda ristiusku täielikult! Ja mispärast ei tohiks ja võiks seda ka mitte teha, kui usundit nii kergesti metafüüsikaga, eetikaga, esteetikaga, erootikaga ühendusse viiakse, viimaseid usu asemele asetades. (lk 8) * Mis on õieti usundi olu? On see midagi kindlat? Midagi, mida kindlates mõistetes väljendada võimalik? Või võib igaüks isemoodi selle üle mõtelda? Või peab ta koguni omamoodi usust aru saama? On usundi mõiste lõpmatuseni veniv? Nagu kummi, mida igaüks oma moodi tõmmata või vaha, mida oma soovide kohaselt võib modelleerida? :Selle küsimuse vastamine on ülitähtis nii üldteaduse kui ka eriti just usuteaduse seisukohalt. (lk 8) * Aga ka usuteadlastele enestele on tähtis selgusele jõuda, milles viimselt usundi olu seisab. Seda näitab muu seas vaidlus selle üle, kas buddismi religiooniks arvata või mitte. Mina isiklikult ei või mitte lugeda juurehtsat buddismi religioonide hulka sõna täies mõttes. Nõnda nagu Buddha seda esitab, ei ole tema õpetus õieti mitte religioon, vaid küll praktiline elutarkuse õpetus. Alles Buddha õpetuse pärastine arenemine ja ühtesulamine olemasolevate usundliste elementidega Indias, Hiinas ja Jaapanis annab temale usundlise ilme. On aga usuteadlasi, kes buddismi religiooni ilusaks õieks peavad ja ka eurooplastele ristiusu asemele soovitavad. (lk 9) * Religioonil on palju põlgajaid ja vihkajaid olnud ja religiooni saavad ikka paljud vihkama ja põlgama. Põhjused selleks on mitmesugused. Haritlaste juures võime nimetada küll peapõhjusena seda, et nad usundi-vallas midagi tõelikku ei leia, siin tõsi-ilmaga kokku ei puutu; selle tagajärjel ei olla usundlistel tunnetustel, ettekujutustel mingisugust väärtust; neil puududa reaalne tagasein, tõsieluline alus. Kuigi usundlised tunnetused, mõisted ja laused mitte täpselt, adekvaatselt usundlist tõsiilma ei väljendaks, ei teeks viga, neid võiks ja tuleks ometigi arvestada, püüda neid täiendada; kuid mis asja täiesti katastroofiliseks muutvat, on see, et mitte- ükski religioosne mõiste ja tunnetus ei juhatada meid üks tas puhas missugu­<!--//-->sesse reaalilma või selle osasse, vaid kaduda udusse. Religioossed tunnetused ja mõisted olla ainult hädaabinõud, kargud, mida mõned inimesed, koguni rahvahulgad, nii hädasti vajavad; nende intellekt, tahe, tunne olla nõrk, haiglane, et iseseisvalt ja suveräänselt läbi sammuda tihtipeale hävitavast ilmatervikust. (lk 9-10) * Kuid see ei ole mitte ainult "haritlaste" huvides, kes religiooni põlgavad: selgusele jõuda usundlise tunde ja tunnetuse kandejõu ja ulatuse kohta. Just kõige usklikumad inimesed, suure usundlise kalduvusega varustatud inimesed, tahavad tunnetusliselt selgusele jõuda: kas on usuelus enesepetmisega tegemist või mitte? Kas on religioon inimlise fantaasia ja ihimliste affektide loomulik produkt või mitte? Kas on religioon metafüüsika, eetika või esteetika mingisugune, olgu hea, olgu halb, surrogaat, või mitte? Kas on religioon tagaseinale tõrjutud erootiliste tunnete varjundline refleks või mitte? (lk 10) * Väga võimalik, et üks jagu inimesi rahustub sellega, et religioon on ainult inimese ettekujutuse tegevuse loomulik pro­­<!--//-->dukt või inimese ihade, soovide personifitseerimine ja projetseerimine iseäralisse nõndanimetatud "usulisse" ilma; väga võimalik, et leidub neid, kes religioosseid tunnetusi ja mõisteid enam suupärasemateks ja seedivamateks peavad kui filosoofilist metafüüsikat; väga võimalik, et ikka neid leidub, kes usuilma seksuaalsete tunnete piksevardaks loevad — tõsiselt usundline inimene aga ei või ega ei saa ilmaski sellega leppida ega ennast sellega rahustada või trööstida! Tõsiselt usuliselt huvitatud inimene ja religioon ise nõuab tulist arvustust. (lk 10-11) * Esimene, lähem ülesanne, mis taotlemist ja täideviimist nõuab, on: korjata seda materjali, mis usuavaldusilma puutub. See tähendab: tarvitatakse kõige pealt meetodi, mida loodusteadus, mida iga teine teadus tarvitab, kui ta kõigepealt asju ja avaldusi ümbruses, looduses, maailmas noteerib, korjab ja kogub. Selleks tuleb kaks läbilõiget läbi usuelu avaldusteilma ette võtta: üks horisontaalne, põikläbilõige läbi ruumi; teine vertikaalne, püstläbilõige läbi aja. Tuleb vaadata, mis mitmesugustel aegadel ja mitmesugustes kohtades usuelu avaldustest olemas, milles usuilm peegeldub, nähtavale tuleb, missuguste mõjudega, tagajärgedega. (lk 11) * Need kaks läbilõiget, horisontaalne ja vertikaalne, ütlevad juba selgesti üht tõsiasja, nimelt et meie igal pool maailmas (nii siis geograafiliselt võetud) kui ka igal ajal (see on: ajalooliselt vaadeldud) kõige mitmekesisemate rahvaste juures, alates kõige primitiivsematega, kelledeks Austraalia neegrid loetakse, sellepärast et nemad kõige abitumad olla võitluses füüsilise elu pärast, lõpetades kultuurilisemate Euroopa rahvastega, leiame tahes või tahtmata vaimlis-hingelise elu iseäralised avaldused, mida teistest vaimu ja hingeelu avaldustest nende iseäralduste pärast eraldama peame ja nende iseäralduste tõttu isemoodi nimetama. Neid iseäralisi vaimlis-hingelisi eluavaldusi tähendatakse sõnaga religioon, usund, selle sõnaga neid avaldusi kokku võttes ja teistest hingeelu avaldustest eraldades. Mõeldav ju on, et rahvaid ilma religioonita, usundita olla võiks; kuid faktiliselt, tõsioluliselt seda ei ole. (lk 12) * Mõned liigrutulised teadlased on küll paar korda välja kuulutanud, et nemad ilma usundlise eluta algrahvaid leidnud. Näituseks arvas ühe niisuguse rahva leidnud olevat Howitt Austraalia neegritest hommikupool Melburni või Sproad ahtrahva Vankuveeri saarel, kuid pärastpoole, lähemal tundmaõppimisel osutusid need arvamised liigrutulisteks oletusteks, mis tõsiolulisele seisukorrale ei vastanud. Ümberpöördult, nimetatud rahvastel oli koguni väljakujunenud usuelu avalduste ilm, mida nad aga nii kõrgelt hindasid, et nad mitte kohe selle sisse iga eurooplast ei pühendanud. (lk 12) * Korjatud ja noteeritud tähelepanekud ja tõsiasjad ütlevad, et on igal ajal ja kõigi rahvaste juures olemas iseäraline vaimlishingelise elu avalduste ilm, religioosne, usundline ilm. Ta ei ole igal ajal ja igal pool mitte sama; rohke mitmekesisus tuleb siin nähtavale. See mitmekesisus ei ole ka mitte ühtlane, vaid muutub. (lk 12) * On kaks iseasja: ühelt poolt, eraldada terve rida ühtlase ilmega nähtusi ja nendele oma nimi anda, neid ühe sõnaga tähendada, üks tas puhas, kas need ühtlase ilmega nähtused sarnased või samased on, või ehk paistavad nad meile esialgul, et nad ühtlased, sarnased on; ja teiselt poolt, kohe alguses või koguni juba ette nende olu määrata, defineerida, mõistes fikseerida. Väga heasti on võimalik teatud, olgu see kas või kõige jämedamate välispidiste joonte ja tundemärkide, ehk teatud sihtide, otstarvete, iseäralduste kohaselt tervet avaldusilma, kõiki füüsilisi ja psüühilisi fenomeene gruppeerida, nimetada ja alles pärast seda tööd nende oluküsimust analüüsi alla võtta. Mitte ainult et seda nii teha võib, vaid see on teadusliku töö harilik käik. Alles ettevõetud kriitilise läbiharutuse kaudu selgub, kas meie uue sõnaga, uue nimetusega tõeliselt midagi uut, omapärast, omaette-olevat ära tähendanud oleme, või ehk oleme uue nime vanale, endisele juba olemasoleva nimega lapsele annud, sellepärast et tema uue kübaraga ja uues kuues meile esineb. On ju tõesti ette tulnud juhtumisi, kus kõrvaliste, mitte seni tuntud avalduste pärast uued nimetused antud vanadele, oluliselt tuntud asjadele. Otsused tehti ja nimetused anti mitte sisemise olu, vaid välispidise avalduse kohaselt. Kuid harilikult tuleb teaduses vähe niisuguseid eksimusi, kus uusi avaldusi uute nimedega ära tähendatakse, ilma et olu veel teatakse. Võtke näituseks elektrijõu nimetus, kusjuures meie ju veel ei tea, milles siis õieti elektri olu seisab. (lk 14) * Kas on tõesti kõigi nende nähtuste juures, mida meie ühise sõnaga "religioon" nimetanud, midagi omapärast, iseäralist, või mitte? On usuilm omaette olev ilm, või ainult millegi muu, olulisema nähtuse vari, refleks? (lk 15) * Religioossed elamused on kõige pealt iseseisvad, iseäralised nähtused, fenomeenid meie vaimlis-hingelises elus; religioon tugeneb kindlatele omapärastele hingeelamustele, või teatud omapärased hingeelamused on need, mis usundivalla sünnitavad. Need elamused on intuitiivsed, divinatoorsed elamused, milledes mitte meie ei taba transsubjektiivset, üleisiklist tõelisust. Küll on nad elamused, milledes üleisiklik tõsi-ilm, transsubjektiivne reaalsus, akosmiline olemine meid valdab, meisse tungib, kas meie seda tahame või mitte! Nõnda nagu päikese kiired maailma ja meie silma tungivad — vaatamata sellele, kas meie seda tahame või mitte, nõnda ka siin. Nad on müstilised elamused, tingimata. Kuid mitte igatlaadi ­­<!--//-->müstilised elamused. Müstika ja religioon ei ole mitte samased suurused. On olemas müstikuid, kes müstilistes elamustes ainult oma enese ülendatud, astendatud, võib ütelda ka "metafüüsilist mina" läbi elavad. Ka niisugused müstikud tarvitavad mõisteid: Jumal, valgus, igavene elu j. n. e., aga kõik see on mõistete tarvitamine hinge sisude jaoks, mis tekivad ja tõusevad ainult siit ilmast). Niisuguste müstikute juures on tähtis oma enese mina potentseerimine, kõrgendamine; tahetakse ühte sulada universumiga. Hegel väljendas neid elamusi järgmiselt: ma andun piiramatusele; mina olen temas, olen kõik, olen ainult see. On suur eksitus, kui neid müstilisi elamusi religioosseteks elamusteks arvata. Nad tähendaksid koguni religiooni surma. Ütleb ju üks seesugune müstik, [[Angelus Silesius]], et ilma temata ei võiks Jumal silmapilkugi elada! Niisugused müstilised elamused ei ole muud midagi kui puhtad "minaelamused"; seal ei ulatu veel midagi väljastpoolt mina, transsubjektiivsest reaalsusest mina-elamus-piiridesse. (lk 16-17) * Milles seisab siis religioossete elamuste iseäraldus? :Selles, et inimene läbi elab sundimatult silmapilke, mil ta tunneb transsubjektiivse, üleisiklise ja väljaspool meelelist ilma oleva, üleilmse, akosmilise tõsi-ilma avanemist; kus inimese ellu astub midagi, mis suurem on kui inimese mina, aga mis suurem on ka kui ümbritsev meeleline ilm; kus inimese hinge puudutab keegi, kes tugevam, võimsam, püham, armastuserikkam kui inimene ja tema süda ja kes inimest oma poole üles tõstab. Meie elame teda läbi ühelt poolt küll kui irratsionaalset, transtsendentset, teiselt poolt aga ometigi kui immanentset, inimeses ja maailmas olevat; üheltpoolt transsubjektiivset ja akosmilist, teiselt poolt aga seda tahtejõudu ja kvaliteeti, milles ka meie "elame, liigume ja oleme". Religioossed elamused on jumalikkuse, jumaluse, Jumala enese läbielamused. Inimese harilik igapäevane, elu murtakse nagu läbi, ja läbi selle murtud või kõrvaldatud liniku leiame ühendust, kokkupuutumist ligioleva, meid ja ilma kandva jumalusega, Jumalaga. (lk 17) * Ka nende elamuste juures on sõna "Jumal" kõige pealt sõna, sümbool, mitte aga see, mis elamusi sünnitab. Kuid puhtreligioossete elamuste juures on sellel sümboolil oma teatud kindel nüanss juures. Nimelt kui meie religioossete elamuste puhul <!--//-->Jumalusest ja Jumalast kõneleme, siis rõhutame meie, et meil neis elamusis on tegemist mitte potentseeritud, kõrgendatud minaga, vaid ühe "Sina'ga", kes meie ellu astub, meie elule väärtuse, sisu, sihi, eesmärgi annab, meie elu väega ja armastusega ära määrab, meie elu pühitsedes. Ta on tingimata midagi muud kui minu enese isik või mind ümbritsev meeleline ilm. (lk 17-18) * Ristiusu olu kohta olgu siinkohal lühidalt niipalju öeldud, et selles usus religioossed elamused on tihedalt seotud Jeesuse Kristuse elu ja tööga. Ristiusus elatakse läbi, et Jeesuse Kristuse isiklus, üle aegade ja ruumi elav Issand, meid Jumala-Isa läbielamustele viib, läbielamustele, kus inimesed oma igapäevase maise ja patuse sise-elu teadvussisude kõrval, keskel ja sees Jumala, oma taevase Isa suurest pühadusest ja ilmotsata armastuse sügavustest täidetakse ja juhitakse. :Ristiusu edasiarendamise ja edasikujundamise katsed selles peapunktis, tema olus, tuumas ei tooks mitte enesega ühes midagi kõrgemat, paremat; ei oleks mitte ristiusu "uuem väljaanne", "moodne, vastuvõetavam usk". Küll võivad need katsed teatud inimestele ja aegadele "moodsad" ja "vastuvõetavamad" olla, kuid nad tähendaksid ristiusu alandamist, vesistamist, ümber- ja mahalõikamist. See vähendamis- ja vesistamisprotsess võib koguni nii kaugele minna, et ristiusult igasugune usundi kvaliteet võetakse. Selle tagajärjel jääks asemele ainult mingisugune ratsionaalne täheusk või kondiline mõistete kummardamine või asendline kuiv metafüüsika. (lk 18) * Siinkohal võiks veel üht küsimust üles tõsta: kas ei võiks seletada, mispärast üldse usudlised elamused olemas on? Mispärast on olemas omapärane, iseäraline usuilm? Mispärast on Jumal olemas? :Seda seletada või põhjendada katsuda on niisamuti asjata ja ilma tagajärgedeta, kui seletuskatsed küsimuste üle: miks on maailm? miks on elu? miks on vesi? Iga seesugune seletuskatse ei ole mitte selle kõige ülima mõistatuse selgitamine, vaid on iga kord tema tumestamine ja veel keerulisemaks tegemine. Viimast tõsi-ilma elatakse läbi, vaadeldakse, tabatakse intuitiivselt, mitte aga ei seletata inimese mõistusega, kes ainult väikese osa ilmotsata suurest ja sügavast maailmast moodustab. Sellest seisukohast on see, mida läbi elatakse kui valgust, selget olemist, inimese küsivale mõistusele pimedam ja sügavam kui öö, tarvitades Nietzsche sõnu. (lk 19) ** Hugo Bernhard Rahamägi, "Ülitähtis küsimus usuteaduses ja usuelus", [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1926_I_vihikud_1-4.pdf Usuteadusline ajakiri nr 1, 1926], lk 6-19 =[[Antisemitism]]= * 60. ja 70-date aastate seaduste varal saivad mõned juutide liigid õiguse, väljaspool asumise-piiri elada, nimelt: isikud, kes kõrgema hariduse saanud; esimese gilde kaupmehed, kes asumise-piiris vähemalt 5 aastat seda seisust pidanud; käsitöölised, hambatohtrid, velskerid ja ämmaemandad; aga ka otstavku soldatid, kes mana nekruti-seaduse järele kroonut teenima pandud. ViimaSte 25 aasta jooksul on seaduseandmine ja ametnikkude tegevus nende "eesõigusliste juutide" vastu kahesugust sihti avaldanud: neile taheti veel iseäralisi keelatud maakondasi luua, ja teiseks, neid elamise või hingekirjas olemise paiga külge kinni köita. Senat tegi 26. aprillil 1896 a. otsuseks (mitmeaastastele varematele seadustele vastandiks), et juudi asunikkude järeltulijad ei või Siberis mujal elada, kui oma hingekirja paigas, seda tuleb neile eri asumise-piiriks lugeda. Sel kombel loodi Siberisse iseäraline rahvaklass: {{Sõrendus|põlised sunniasunikud}}, kes oma esivanemate asupaikade külge kinni köideti. Need sunni asunikkude järeltulijatest, kellel õnnetus oli oma esivanemate pattu ära unustada ja muudesse Siberi linnadesse asuda, seal äri avada jne., kihutati ja kihutatakse halastamatalt kodust välja, paikadesse, kus nende esivanemad nuhtlusealustena hingekirjas olnud, ja kõik kaebtused selle üle jäeti senati poolt tähelepanemata. * Ka kõrgema haridusega juudid, kes sisemistes kubermangudes elamas, on mitmesuguste iseäraliste rõhumiste all. Nad tohivad näituseks igal pool Vene riigis liikumata varandusi omandada, aga nende perekondadel seda õigust ei ole. Perekonna elu on alaline muretsemine: juhtus perekonna-pea ära surema, siis võidi tervet perekonda kauaaegsest asupaigast minema ajada. Moskvas nõuti koguni, et iga kõrgema haridusega juut, kes oma perekonnaga Moskvas elamas, peaks igal ajutisel ärasõidul oma perekonnale iseäralist elamise luba paluma. Ülepea on Moskva valitsus juutide rõhumise peale väga osav. Mullu talvel ei lastud juudi soldatitel, kes haavatult Moskvasse toodud, naisi ja lapsi omakseid kaema; soldatid ise kihutati, niipea kui nad liikuda suutsivad, linnast minema. Passiseaduse varal on juudid sunni-asunikkudega ja kurjategijatega ühe astme peale seatud. Passiseaduse art. 29. juhatab üleüldise reeglina, et isikutele, kellel passi ei ole, aga kes enda kohta tõendusi tuua võivad, politsei kuni kuueks kuuks passi annab. Art. 74 määrab, et see art. 29. juutide kohta ei käi, vaid tema asemele tuleb passiseaduse art. 32 tarvitada, mis ütleb: "Reegel, mis art. 29 määrab, ei käi isikute kohta, kes kohtuotsuse põhjal politsei ülevaatuse all seisavad, või ses kerjamise eest sundusliselt asumisele saadetud." Neid saadetakse alalisesse elupaika ja karistatakse kohtu varal, ilma passita olemise ja elukohast ilma lubata äraminemise pärast. Sellest selgub juba valitsuse-ametnikkude ja politsei olek juutide vastu. * Mõnes linnas, näit. Kievis, on viisiks juutide peale, kellel "elamise õigust" ei ole, korralikku jahti pidada; neid püütakse öössel, kisutakse voodist välja ja tassitakse kõik — mehed, naised, lapsed — politseisse, kui nad jalamaid oma elamise õigust tõendada ei saanud. Kiievi ametnikud läksivad koguni nii kaugele, et "karbi korjandusest" — juutide pealt võetavast erimaksust, mis seaduse järele juudi heategevate asutuste ja koolide heaks minema peab — 10,000 rubla aastas politsei suurendamiseks nõudsivad, Kievis elavate juutide järele valvamiseks, s. o. juutide peale jahi pidamiseks. (lk 713) * <!--//-->nasi ja alevisi asumise keeld takistab põllutööle asumast, kuigi need tööd viimasel ajal iseäranis juutide poolt tähelpanemist leiavad. Juudid, kes põllutööle asuda tahavad, peavad nüüd kaugesse Argentinasse või Kanadasse minema, kus juba praegu suured juudi põllutööliste asundused on, mis Hersoni ja Ekaterinoslavi kubermangudes olevatest juudi asundustest (kus ka üle 30,000 juudi põllutööl) palju õitsevamal järjel on. (lk 713-714) * Kaukasias ei tohi juudid nafta-äri ajamist muidu ette võtta, kui igakord raha ja sisemiste asjade ministrite ja Kaukasia kodanliste asjade peavalitseja luba paludes. See kitsendus, mis ka väljamaalaste kohta maksab, püüab magusaid suutäisi "võeraste" eest, mille hulka Venemaal ka juutisi arvatakse, hoida. See mõte ei läinud aga täide, sest kui ühedele kitsendusi ette teha, see ei aja teisa veel tublimale tegevusele, ei anna teistele ettevõtmise vaimu. (lk 714) * Kõige raskemaks kitsenduseks, peale elupaiga valimise keelu, on veel rusumised liikumata varanduste omandamise ja rentimise asjus. Üleüldine reegel (seisuste sead. art. 780) on: "juudid võivad üleüldises asumise-piiris, kui ka mujal, kus neile alaline viibimine lubatud, igasugust liikumata varandust omandada, ainult mitte elanikkudega asutusi, mille omandamine tingimata ära keelatakse." Juba see pöhjapanev määrus teeb kitsendusi: seab liikumata varanduste omandamise õiguse elamise õigusega tingimata ühendusesse. Aga ka neis piirides kärbiti juutide õiguseid ükslugu. Samm sammult võeti neil liikumata varanduste omandamise ja rentimise õigust ära, — nii asumise-piiris, kui sellest väljas, nii väljaspool linnasi ja alevisi, kui ka linnades ja alevites. Tagajärjeks oli, et juutidel selles asjas peatselt mingid õiguseid ei jäänud. Juba 10. julil 1864. a. keelati "kõigil juutidel ilma erandita mõisnikkudelt ja talupoegadelt maid omandada, kubermangudes, mis Vilna ja Kievi kindralkuberneride Võimupiiris." 1865. a. seadus keelas, et juudid ega poolakad ei tohi neissamus kubermangudes ei ostmise, kinkimise ega pärandamise teel liikumata varandusi omandada, mida kroonu iseäraliste hõlbutustega Vene rahvusest isikutele annud. — Neid seaduseid, mis maaomanikkudele kui ka ostjatele väga tülikad, ei täidetud mitte kunagi täiel mõedul, sest elu ise nõudis neist üleastumist. (lk 714) * See kitsendav seadus pidi küll "ajutiselt" töötama, aga ta on juba 23 aastat jõuus. Ülepea näib, et kitsendavate seaduste juures sõna "ajutiselt" tähendab "alaliselt." (lk 714) ** "Juutide seisukord Venemaal", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 713-714 =[[1905. aasta revolutsioon]]= * Kui veikene Boeri rahvas Inglise ilmariigiga sõdis, siis seletati igal moel, et vapratele vabaduse-võitjatele on vaja abi anda. Aga abiandmisest ei tulnud midagi välja, ka siis mitte, kui mitmed maad Lõuna-Afrika sõjast otsekohest kasu hakkasivad saama; nii tegi Prantslane ennast Põhja-Afrika peremeheks, Ühisriigid võtsivad Panama kanali enesele jne., aga kui neil saagid käes, siis olivad ka õnnetumad boerid unustatud, kelle mõjul nad seda kõik olivad saanud. Ebatänu on maailma palk! :See lugu on maailma politikas ennast lugemata kordasi korranud. Ka meie suure isamaa ning kitsama kodumaa juhtumisi võib sellega võrrelda. :Ühise vaenlase vastu minnakse ühendatud jõuul, vaimustuses. Aga kui mõni üksik salk on oma seisukorra juba niisuguseks parandanud, nagu ta soovis, siis lüüakse endistest võitluse seltsimeestest lahku ja ühinetakse kas või endiste vaenlastega. Võitlema jäänud osa võib ise edasi võidelda ja nõrkuse korral hukka minna, — see pole enam nende asi, kelle käsi juba hästi käib. :Niisugust äraandmise tegevust ülistatakse vanameelsetes erakondades koguni politika tarkuseks, seda ei häbeneta avaldamast. Nendes Riia Saksa lehtede numbrites, mis enne postistreiki Tallinna jõudsivad, toonitati seda iseäralise valjusega, et sakslased ei tohi praegusest vabaduse liikumisest kauemini osa võtta, kui ainult sinnamaani, kus endine Balti sakslaste "ajalooline hariduse" valitsus tagasi saadakse; siis olla vaja sotsialistide ja alama rahva liikumise vastu pöörata [---]. :Kas võib ülekohtusemat omakasu poliitikat enam olla?! Nad tunnevad sellest rõemu, et vanameelne võim, mis ka sakslastegi keelt ja usku rõhus, vabameelsete erakondade poolt järelandmisele on sunnitud ja sakslased seda paljalt pealt vaadates kätte saamad, mis nende südame suuremaks sooviks oli; aga võeraste võitluse vilja vastu võttes otsustavad "akkuratlised" saksad sedamaid: vaja on vana vaenlasega sõbrust sõlmida, see on meile kasulik; kuid vabameelsed, ehk meie küll nende abil oleme oma põlve parandanud, on ikkagi meie vaenlased, nende vastu hakkame seda julgemalt. Talumehele renti juurde, teumehele ühe hobuse asemel kaks kätte, vahelt võidetud rahaga tellime kasakaid ja asutame mustasada, kes rahutumaid maha tapavad!... ** "Mahajääjatest", Uus Aeg, 6. detsember 1905, lk 1 * Pea igast ilmariigi nurgast tulevad sõnumid, mis meile jutustavad, et terve Venemaa taevas mustade suitsu pilvedega on kaetud. Alatasa tungivad punased tulekeeled loitma ja heidavad helki ümberringi seisjate talupoegade metsikutele nägudele. Terve Venemaa määratu suur talupoja seisus on nagu kevadine jõgi oma igapäevase, vagusa elu kallastest välja tunginud ja nüüd hoovab ta üle maa, iga asja ära purustades, mis teele ette juhtub. Saadetakse küll kindraladjudantid välja, sellele hävitavale voolule sõjariistadega tammi ette tegema, aga sellest kõigest ei näi palju kasu olema. * Venemaal on mõisaid, mille hallid müürid ja vanad puiestikud tunnistavad, et need hooned on näinud aastasadasi mööda minevat. Nende perekonna kirjad ulatavad kaugele minevikusse ja sugukonnal, kellele nad koduks ja pärispesaks olnud, on Venemaa ajaloos suur tähtsus. Aastasadade jooksul on niisugustesse mõisatesse määratumal hulgal köiksugust kallihinnalist ja mälestuseväärilist kraami kokku kantud. Nendes on terved museumid koos ja ikka kogutakse uusi juurde. Mõisate juures on puiestikud, kus võimalikult palju võeramaa kasvusi omale kodupaiga leidnud. Kõige suurema vaevaga on kasvud võersilt siia toodud ja lõpmata hoolitsemisel on nad võera pinnaga viimaks kokku leppinud. Mõisnik on ise mõni kõrge riigiametnik, ta ei taha mõisa sissetulekust palju saada, sellepärast võldakse mõisas majapidamine, viimasel ajal iseäranis karjakasvatamine, kõige toredamini sisse seada. :Aga seal tabab mässu laene seda paika. See laene on mitmest sajast, ka tuhandest nälgas ja pool halasti talupojast koos. See hulk kihiseb, keeb, nagu sipelga pesa, ta hõiskab, naerab, ja kui viimaks mõisa ette saab, siis hävitatakse seal kõik ära. Kõiksugu kallid asjad, mille hind otse üles arvamata, tallatakse jalgadega puruks. Kristallist kunsttöö heidetakse vastu kivi, nagu ei maksaks ta kolme kopikutgi. Kallihinnalised kudumise tööd kärisevad võimsate käte all ühest otsast teise, siin ei ole ta rohkem väärt, kui vana teki tükk, mis näruotsijale, pool kop. nael, müüakse. Suur raamatukogu, mis sadandete aastate jooksul kokku korjatud ja kus tuhanded köited kõiksuguste vaimukangelaste mõtetega ja harutustega täidetud, visatakse laialt, just kui oleks need koltunud lehed, mis mujale enam ei kõlba, kui sõnikusse. :Peagi puutub vool ka mõisa müüride külge. Tuhandete käte kangutusel annavad hallid müürid järele ja mis veel üle jääb, selle sööb tuli. :Mõne tunni jooksul on siin kõik maatasa tehtud ja ainult suitsevad rusud juhatavad veel endise õitseva paradiisi sulle kätte. Nüüd puutub vool kõrvaliste hoonete külge. Kõige parem kari hävitatakse lühikese aja jooksul ära, põlised puud langevad üksteise järele ja suurehinnalised hoiuloomad lüüakse maha, just kui oleks nad rotid. :Ja kui päev teisel hommikul pilve piiril nähtavale tuleb, siis et leia ta muud eest, kui näeb seda, et vali, sügisene tuul ainuüksi üle äralaastatud paiga uitab ja tuha seest õhkuvat sädet üles otsib. :Aga siin on kõik kustunud — kustuvad ka viimased sädemed. Mille ülesehitamiseks aastasajad on ära kulunud — see hävines lühikese aja jooksul — mõne tunniga. :Hävitamise laene on hirmus, mis üle terve Venemaa ulatab. Talupojad, kes siiamaale suutsivad talve und magada, liigutavad endid, nad tahavad süüa, juua, üleüldse — nad tahavad elada. :Siin ei küsi enam keegi, mis minu, sinu, mis tema päralt on, vaid rahvas võtab sealt, kust saab ja kust saada on. Mõisate aitadest pannakse viljakoormad peale, mõisate metsad raiutakse maha ja tehtakse kord meelepäralist sooja tuba. :Terves ilmas sünnitab Venemaa praegune liikumine imestust. Rahvas, kellest arvati, et ta kõige usklikum on, et ta iga asja ette mõttes ennemini kümme korda risti ette lööb, hävitab nüüd korraga kogu Venemaa ära. :Nii see on. Just surnud usu pealetungimisega on inimeste mõtlemise ja arusaamise võim kinni peetud. Mis aitab seal paljas usk, kus igapäevane elu niisuguseks on tehtud, et üleüldse võimatu on elada. Inimesed olivad nälgas, neil et olnud riiet ümber, nad külmetasivad ilma kütmata viletsates onnides. Nüüd on rahvas ärkanud ja nad lähevad lihtsalt sealt võtma, kus nad varanduse mägesi eest leiavad. See ei näi sugugi nende usulisi tundmusi pahandavat ja nad ei kohku niisugusele teule minnes ka mitte risti ette löömast. :Sellest järgneb, et neile ainult niisugust usku õpetati, mis küll kuri sundija on, aga ka muud mitte misgit. :Puudus, nälg, need on, mis liikumisele Vene rahva hulgas edu annavad. :Aga — kas siis meil ka seda musta tonti karta on, mis omad tiivad üle terve maa laiali lautab. :Selle peale ei tohi ka kõige osavam ettenägija misgit kindlat ütelda, sest nüüdsel ajal sünnivad ruttu ja üle öö imelikud juhtumised. Millest täna veel teada ei ole, see mõte võib nagu nõiduse väel lühikese ajaga päevakorrale tõusta, suureks sirguda ja juba homme rahvahulgad eneste järele kiskuda. :Ja sellest kartusest ei ole meie maa mõisnikud ka poolesgi mitte vabad. Meie oleme maalt kirjasi saanud, milles kõneldakse, et mõisnikud ühes oma väärtasjadega kodust olla ära põgenenud. :Jah, isikud võivad küll kodust ära põgeneda, aga õitsevaid mõisasi ei saa nad mitte ligi võtta. Need jäävad siia ja jäävad saatuse hooleks. :Ja ähvardav hädaoht et olegi meist ei tea kui kaugel. Viimased sõnumid jutustavad, et põllutööline liikumine Peterburi kubermangusse jõudnud on ja Riia ümbruses on praegus mäss täiel hool käimas. Märkide järele võib otsustada, et ta viimaks ka meie maale jõuab ja hävituse laene siin oma koledused korda saadab. :Meil aga oldakse üsna rahulised, meie maa mõisnikud, kes ennast siiamaale valitsevaks seisuseks on armastanud nimetada, nähakse nagu pimedad, arusaamatad olevat. Nad lasevad ikkagi veel kasakate salgad mõisates viibida, sõidavad nendega mööda maad ringi ja kimbutavad üksikuid teedel liikujaid inimesi. Mõnes kohas olla ähvardava hädaohu mõjul inimestele ka sõbralikumalt vastu tuldud, aga kui paar soldatit seljataga tueks olivad, siis muutus mehe süda jälle kõvaks. :Nad ei taha, ei suuda seisukorrast aru saada, ja nende pilk et näe sugugi tulevikusse. :Ja ometi võiksivad nad palju teha, et üleüldine rüüstamise laene meie maale ei ulataks. Neil oleks tarvis ainult inimeseks hakata ja selle õiguse, et just nende heaks peab talupoja vaev ja higi minema, enesest ära heita. Vanad hallitanud õigused visaku nad enesest ära, sest need tued võivad igal silmapilgul murduda. Nad peavad lühikesest, omast kohast ka valusast eneseärasalgamise koolist läbi käima ja teiste inimestega ühesuguseks hakkama. :Võib olla, et nad ka vahest pärast sellele tarkusele tulevadgi, aga siis on ehk juba hilja. * "Must tont", 6. detsember 1905, lk 1 =[[Joy Harjo]]= [[Pilt:Joy Harjo smiling, 2019.jpg|pisi|Joy Harjo, 2019.]] '''Joy Harjo''' (sünninimega Joy Foster; sündinud 9. mail 1951 Tulsa linnas Oklahoma osariigis USAs) on Ameerika Ühendriikide kohalikku päritolu luuletaja, muusik, kirjanik ja näitekirjanik, USA esimene mitteimmigrandist poeet-laureaat. ==Luule== <poem> Mäleta taevast, mille all sündisid, tunne iga tähe lugusid. Mäleta kuud, tea, kes ta on. Mäleta päikese sündi koidikul, mis on aja tugevaim punkt. Mäleta loojangut ja taandumist öö ees. Mäleta oma sündi, kuidas su ema nägi vaeva, et anda sulle kuju ja hingus. Sina oled tõendus tema elust, ja tema ema omast, ja tolle emast. Mäleta oma isa. Temagi on sinu elu. Mäleta mulda, kelle nahk sa oled: punast mulda, musta mulda, kollast mulda, valget mulda pruuni mulda, me oleme muld. Mäleta taimi, puid, elusaid loomi, kel kõigil on omad hõimud, omad pered, omad ajaloodki. Kõnele nendega, kuula neid. Nad on elus luuletused. Mäleta tuult. Mäleta tema häält. Tema tunneb selle kõiksuse algupära. Mäleta, et sina oled kõik inimesed ja kõik inimesed on sina. Mäleta, et sina oled see kõiksus ja see kõiksus on sina. Mäleta, et kõik on liikumises, on kasvamises, on sina. Mäleta, et sellest tulebki keel. Mäleta tantsu, mis on keel, mis on elu. Mäleta. </poem> * Joy Harjo, [https://poets.org/poem/remember-0 "Remember"], luulekogust "She Had Some Horses", 1983 <poem> We were running out of breath, as we ran out to meet ourselves. We were surfacing the edge of our ancestors’ fights, and ready to strike. It was difficult to lose days in the Indian bar if you were straight. Easy if you played pool and drank to remember to forget. We made plans to be professional — and did. And some of us could sing so we drummed a fire-lit pathway up to those starry stars. Sin was invented by the Christians, as was the Devil, we sang. We were the heathens, but needed to be saved from them — thin chance. We knew we were all related in this story, a little gin will clarify the dark and make us all feel like dancing. We had something to do with the origins of blues and jazz I argued with a Pueblo as I filled the jukebox with dimes in June, forty years later and we still want justice. We are still America. We know the rumors of our demise. We spit them out. They die soon. Me hingeldasime, joostes vastu iseendile. Me jõudsime esivanemat võitluste pinnale, valmis ründama. Oli raske veeta päevi indiaani kõrtsis, olles hetero. Lihtne, kui mängisid piljardid ja jõid, mäletamaks unustada. Me tegime plaane, et hakata elukutselisteks - ja hakkasimegi. Ja mõned meist oskasid laulda, nii me trummeldasime tuledes raja üles tähiste tähtede juurde. Patu leiutasid kristlased, nagu kuradigi, laulsime meie. Me olime paganad, kuid vajasime päästmist nende käest - napp võimalus. Me teame, et olime kõik selles loos seotud, natuke džinni selitab pimeduse ja paneb meid kõiki tundma, nagu tantsiksime. Meil oli omajagu pistmist bluusi ja džässi päritoluga, vaidlesin ühe puebloga, kui täitsin muusikamasina müntidega juunis, nelikümmend aastat hiljem, ja me tahame ikka veel õiglust. Oleme ikka veel Ameerika. Me teame kuulujutte meie surmast. Me sülgame need välja. Nemad surevad peagi. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/92063/an-american-sunrise "An American Sunrise"] ("Ameerika päikesetõus"), luulekogust "She Had Some Horses", 1983 ? <poem> Selgete siniste akende teravad harjad viipavad mulle lennujaama teiselt korruselt. Servad tantsivad Sandia eelmägedes turvameeste selja taga, kes kutsuvad mind oma püssipüügimasinasse. Olen ohtlik naine. Kui masin sumiseb, ütlevad nad, et võtaksin ära oma vöö, ja ma võtan selle ära nii kergelt, et see pälvib tähelepanu mehelt, kes lähedal seisab. (Ehk ongi see surmav relv, mis masina laulma pani.) Olen ohtlik naine, kuid relv pole nähtav. Turvateenistus ei leia seda iial. Nad ei kuule klõpsuvat püssi mu peas. The sharp ridges of clear blue windows motion to me from the airport’s second floor. Edges dance in the foothills of the Sandias behind security guards who wave me into their guncatcher machine. I am a dangerous woman. When the machine buzzes they say to take off my belt, and I remove it so easy that it catches the glance of a man standing nearby. (Maybe that is the deadly weapon that has the machine singing.) I am a dangerous woman, but the weapon is not visible. Security will never find it. They can’t hear the clicking of the gun inside my head. </poem> * Joy Harjo, "I am a dangerous woman" ("Olen ohtlik naine"), 1979 <poem> Maailm algab köögilaua ääres. Mis ka ei juhtuks, me peame sööma, et elada. Maa kingid tuuakse ja valmistatakse sellel laual. Nii on olnud loomisest saati ja nii jääbki. Ajame kanad ja koead selle juurest minema. Rinnalapsed närivad selle nurki. Nad kriimustavad selle all põlvi. Siin saavad lapsed õpetust, mis tähendab olla inimene. Selle ääres teeme mehi, teeme naisi. Selle laua ääres me peksame keelt, meenutame vaenlasi ja armsamate vaime. Meie unelmad joovad koos meiega kohvi ja panevad käed me laste ümber. Nad naeravad meiega koos meie vaeste lagunevate minade üle ja kui me paneme end laua ääres taas kokku. See laud on olnud vihma käes maja, päikse käes vihmavari. Sõjad on alanud ja lõppenud selle laua ääres. See on koht, kus otsida pelgu õuduse varjus. Koht, kus tähistada kohutavat võitu. Oleme sel laual sünnitanud ja seadnud oma vanemaid valmis matusteks. Selle laua ääres me laulame rõõmust ja murest. Palvetame kannatusest ja kahetsusest. Täname. Ehk lõpeb maailm köögilaua ääres, kui me naerame ja nutame, süües viimast magusat suutäit. The world begins at a kitchen table. No matter what, we must eat to live. The gifts of earth are brought and prepared, set on the table. So it has been since creation, and it will go on. We chase chickens or dogs away from it. Babies teethe at the corners. They scrape their knees under it. It is here that children are given instructions on what it means to be human. We make men at it, we make women. At this table we gossip, recall enemies and the ghosts of lovers. Our dreams drink coffee with us as they put their arms around our children. They laugh with us at our poor falling-down selves and as we put ourselves back together once again at the table. This table has been a house in the rain, an umbrella in the sun. Wars have begun and ended at this table. It is a place to hide in the shadow of terror. A place to celebrate the terrible victory. We have given birth on this table, and have prepared our parents for burial here. At this table we sing with joy, with sorrow. We pray of suffering and remorse. We give thanks. Perhaps the world will end at the kitchen table, while we are laughing and crying, eating of the last sweet bite. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49622/perhaps-the-world-ends-here "Perhaps the World Ends Here"], luulekogust "The Woman Who Fell From the Sky", 1994 <poem> In the last days of the fourth world I wished to make a map for those who would climb through the hole in the sky. My only tools were the desires of humans as they emerged from the killing fields, from the bedrooms and the kitchens. For the soul is a wanderer with many hands and feet. The map must be of sand and can’t be read by ordinary light. It must carry fire to the next tribal town, for renewal of spirit. In the legend are instructions on the language of the land, how it was we forgot to acknowledge the gift, as if we were not in it or of it. Take note of the proliferation of supermarkets and malls, the altars of money. They best describe the detour from grace. Keep track of the errors of our forgetfulness; the fog steals our children while we sleep. Flowers of rage spring up in the depression. Monsters are born there of nuclear anger. Trees of ashes wave good-bye to good-bye and the map appears to disappear. We no longer know the names of the birds here, how to speak to them by their personal names. Once we knew everything in this lush promise. What I am telling you is real and is printed in a warning on the map. Our forgetfulness stalks us, walks the earth behind us, leav- ing a trail of paper diapers, needles, and wasted blood. An imperfect map will have to do, little one. The place of entry is the sea of your mother’s blood, your father’s small death as he longs to know himself in another. There is no exit. The map can be interpreted through the wall of the intestine—a spiral on the road of knowledge. You will travel through the membrane of death, smell cooking from the encampment where our relatives make a feast of fresh deer meat and corn soup, in the Milky Way. They have never left us; we abandoned them for science. And when you take your next breath as we enter the fifth world there will be no X, no guidebook with words you can carry. You will have to navigate by your mother’s voice, renew the song she is singing. Fresh courage glimmers from planets. And lights the map printed with the blood of history, a map you will have to know by your intention, by the language of suns. When you emerge note the tracks of the monster slayers where they entered the cities of artificial light and killed what was killing us. You will see red cliffs. They are the heart, contain the ladder. A white deer will greet you when the last human climbs from the destruction. Remember the hole of shame marking the act of abandoning our tribal grounds. We were never perfect. Yet, the journey we make together is perfect on this earth who was once a star and made the same mistakes as humans. We might make them again, she said. Crucial to finding the way is this: there is no beginning or end. You must make your own map. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/49621/a-map-to-the-next-world "A Map to the Next World"], luulekogust "How We Became Human: New and Selected Poems: 1975-2001", 2002 <poem> It was way back, before there was a way back When time threaded earth and sky. Children were conceived, were born, grew, and walked tall In what we now call a day. There must have been two suns, a bright moon, somehow We had more light than now, sheen Of falling in love playing about Earth’s body In a wild flicker which lit Us up. We who were this planet and yearned for touch. Every planted thought grew plant Ladders to the stars, way back, before there was No way back, Miss Mary Mack. We used to sing along the buttons of her Dress. Our babies are always Our babies. Even back then when time waved through The corn. We knew our plants like Relatives. Their stories were our stories, there Were songs for everything — I Should say “are” songs for every transformation They link between way back and Now, the forever now, a time when a young Mvskoke man and woman Walked through the shimmer of the early evening. They had become as one song. They lay down when it was dark. I can hear their Intimate low-voice talking. How they tease one another with such gut love. Earth makes a bed, with pillow Mounds. And it is there as the night insects sing They conceived their first child. They Will look back as they walk East toward the sunrise. The raw stalks of beginning Will drink the light, root deeply dark into earth. In the tracks of their loving The plant-child emerges, first the seed head, then Leafy, long male body and the white female Flowers of tobacco, or Hece, as the people called it when it called To them. Come here. We were brought To you from those who love you. We will help you. And that’s how it began, way Back, when we knew how to hear the songs of plants And could sing back, like now On paper, with marks like bird feet, but where are Our ears? They have grown to fit Around earbuds, to hear music made for cold Cash, like our beloved smoke- Making threaded with addiction and dead words. Sing this song back to me, girl. In the moonlight, tobacco plant had silver Moon buttons all up her back. We’re getting dressed to go plant new songs with words. Our sun is dimming faster. Mvto hece, mvto hvse, mvto e — Kanvchaga, mvto ah </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143932/tobacco-origin-story-because-tobacco-was-a-gift-intended-to-walk-alongside-us-to-the-stars "Tobacco Origin Story, Because Tobacco Was a Gift Intended to Walk Alongside Us to the Stars"] <poem> Nähtamatud kalad ujuvad selles kummitusookeanis, mida kirjeldavad liivalained ja veest kulunud rahn. Peagi õpivad kalad kõndima. Siis tulevad inimesed rannale ja maalivad unenägusid surevale kivile. Hiljem, palju hiljem kirjavad merepõhja Chevy veokid, kandes unenägijate järeltulijaid, kes lähevad poodi. Invisible fish swim this ghost ocean now described by waves of sand, by water-worn rock. Soon the fish will learn to walk. Then humans will come ashore and paint dreams on the dying stone. Then later, much later, the ocean floor will be punctuated by Chevy trucks, carrying the dreamers’ decendants, who are going to the store. </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poems/101674/invisible-fish-swim-this-ghost-ocean "Invisible Fish"] ("Nähtamatud kalad"), luulekogust "Secrets from the Center of the World", 1989 <poem> ''You can’t begin just anywhere. It’s a wreck.'' Shrapnel and the eye Of a house, a row of houses. There’s a rat scrambling From light with fleshy trash in its mouth. A baby strapped to its mother’s back Cut loose. Soldiers crawl the city, The river, the town, the village, The bedroom, our kitchen. They eat everything. Or burn it. They kill what they cannot take. They rape. What they cannot kill they take. Rumors fall like rain. Like bombs. Like mother and father tears swallowed for restless peace. Like sunset slanting toward a moonless midnight. Like a train blown free of its destination. Like a seed fallen where There is no chance of trees or anyplace for birds to live. ''No, start here. Deer peer from the edge of the woods.'' We used to see woodpeckers The size of the sun, redbirds, and were greeted By chickadees with their good morning songs. We’d started to cook outside slippery with dew and laughter, ah those smoky sweet sunrises. We tried to pretend war wasn’t going to happen. Though they began building their houses all around us and demanding 
more. They started teaching our children their god’s story, A story in which we’d always be slaves. ''No. Not here.'' ''You can’t begin here.'' ''This is memory shredded because it is impossible to hold by words, even poetry.'' These memories were left here with the trees: The torn pocket of your daughter’s hand-sewn dress, The sash, the lace. The baby’s delicately beaded moccasin still connected to the foot, A young man’s note of promise to his beloved — ''No! This is not the best place to begin.'' Everyone was asleep, despite the distant bombs. Terror had become the familiar stranger. Our beloved twin girls curled up in their nightgowns, next to their father and me. ''If we begin here, none of us will make it to the end'' ''Of the poem.'' Someone has to make it out alive, sang a grandfather to his grandson, His granddaughter, as he blew his most powerful song into the hearts of the children. There it would be hidden from the soldiers, Who would take them miles, rivers, mountains from the navel cord place Of the origin story. He knew one day, far day, the grandchildren would return, 
generations later Over slick highways constructed over old trails Through walls of laws meant to hamper or destroy, over the 
libraries of The ancestors in the winds, born in stones. His song brings us to his home place in these smoky hills. ''Begin here.'' </poem> * Joy Harjo, [https://www.poetryfoundation.org/poetrymagazine/poems/143934/how-to-write-a-poem-in-a-time-of-war "How to Write a Poem in a Time of War"], luulekogust "An American Sunrise", 2019 ** ''Luuletuse [https://poets.org/poem/how-write-poem-time-war teine versioon] veebilehel poets.org.'' <!--{{JÄRJESTA:Harjo, Joy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide luuletajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]]--> =[[Martha Nussbaum]]= [[Pilt:Martha Nussbaum wikipedia 10-10.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2008.]] [[Pilt:Martha Nussbaum 2010.jpg|pisi|Martha Nussbaum, 2010.]] '''Martha Craven Nussbaum''' (sündinud 6. mail 1947 New Yorgis) on USA filosoof. * [[Süütunne]] on potentsiaalselt loov, see on seotud heastamise, [[andestus]]e ja [[agressioon]]i piiride aktsepteerimisega. Primitiivset laadi [[häbistamine]] on oht moraali võimalikkusele üleüldse. * Ma olen ka väitnud, et nartsissistliku agressiooni küsimused on tänapäeva Ameerikas eriti teravad, kuna meie kultuur on eriliselt kiindunud [[kontroll]]i ja (eriti meeste) haavamatuse ideedesse. * [[Jälestus]] põhineb tavaliselt maagilisel mõtlemisel, mitte reaalsel ohul. [---] See keerleb soovi ümber olla sedalaadi olevus, kes sa ei ole, nimelt mitteloomne ja surematu. * Paljud [[sensatsioon]]i tekitavad telesaated loovad haavatavuse või puude väljanäituse, mis ütleb sulle, et sa oled näidatavast parem. Kui sa end nähtavaga vähimalgi määral identifitseeriksid või [[kaastunne|kaasa tunneksid]], oleks selle vaatamine piin. ** Martha Nussbaum, ''cit. via'': Kenneth Baker, [https://www.sfgate.com/living/article/Philosopher-warns-us-against-using-shame-as-2702884.php "Philosopher warns us against using shame as punishment / Guilt can be creative, but the blame game is dangerous"], SFGate. 8. august 2004 * [Robespierre'ist:] Mind paelus tema dilemma: sa soovid kõigile vabadust, kuid oled sunnitud välja mõtlema, mida teha inimestega, kes sinu plaaniga kaasa ei lähe. Ma mõtlen sellele endiselt kogu aeg. * Ma pidasin oma Butleri ja Bloomi arvustusi ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kuid suur osa minu kannatamatusest nende töö suhtes kasvas välja sellest, et ma keeldusin omaenda aristokraatlikust kasvatusest. Mulle ei meeldi miski, mis määratleb end grupisisese või eliidina, olgu selleks Bloomsbury rühm või Derrida. * Paljud minu õpilased hakkavad ametnikeks, ajapikku ka kohtunikeks ja lõpuks isegi seadusandjateks. Praeguseks on mul kolm kolleegi, kes on föderaalkohtunikud – ja kui ma nendega maha istun ja räägin, siis loodan, et saan ka nende seisukohti mõnes asjas muuta. * Parem on riskida sellega, et kriitikud mõistavad su väidetavatele läänlastele ja imperialistidele mõeldud "põrgusse", kui seista vestibüülis, oodates aega, mil see, mida me öelda tahame, kõigile meeldima hakkab. ("Sex and Social Justice") * [Tunnistajana kohtuasjas Romer v. Evans, 1993:] Platoni dialoogid sisaldavad mitmeid äärmiselt liigutavaid meestevahelise armastuse ülistusi ja hindavad seda armastuse vormi üldiselt mehe ja naise armastusest kõrgemaks potentsiaalse vaimsuse ja sõpruse tõttu. * [Ülikooliajast:] Lugesin Martin Buberit ja mõistsin, et peaaegu kõik suhted, mida Bryn Mawris täheldasin, olid olnud Mina-See tüüpi suhted, milles inimsust tegelikult ei tunnustatud. * Ehk peaksime üldse loobuma perekonnast kui sildist ja selle asemel küsima, millised on inimeste mitmesugused eesmärgid ja võimed sedalaadi ühendustes. * Iga sinu esitatud seisukoha puhul peab järgmine küsimus olema: "Milline oleks maailm, kui see idee tegelikult kasutusele võetaks?" [---] Tähtis on see, mis juhtub pikas perspektiivis. Sa lihtsalt ei tea kunagi ette, kus ja kuidas sinu ideaalid realiseeruvad. ** Martha Nussbaum, intervjuu ja tsitaadid: Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) ==Artiklid== * Miks on olemas prostitutsioonivastased seadused? Me kõik, välja arvatud sõltumatult jõukad ja töötud, võtame raha oma keha kasutamise eest. Professorid, vabrikutöölised, ooperilauljad, seksitöötajad, arstid, seadusandjad — kõik teevad oma kehaosadega midagi, mille eest teised neile tasu pakuvad. Mõned inimesed saavad head palka ja mõned mitte; mõnel on suhteliselt kõrge kontroll oma töötingimuste üle ja mõnel on kontrolli vähe; mõnel on palju töövõimalusi ja mõnel väga vähe. Ja mõned on sotsiaalselt häbimärgistatud ja mõned ei ole. Erinevus seksitöötaja ja professori vahel – kes võtab raha oma eriti intiimse kehaosa, nimelt mõistuse kasutamise eest – ei ole aga erinevus "hea naise" ja "halva naise" vahel. Tavaliselt on see erinevus jõuka ja haritud naise ning väheste töövõimalustega vaese naise vahel. * Paljud kehalise palgatöö tüübid olid varem ühiskondlikult häbimärgistatud. Keskajal peeti laialdaselt madalaks võtta raha oma teenuste kasutamise eest õpetlasena. Adam Smith ütleb raamatus "Rahvaste rikkus", et on "mõned väga meeldivad ja ilusad anded", mis on imetlusväärsed seni, kuni nende eest tasu ei võeta, "kuid mille abil kasu teenimist peetakse, olgu siis põhjendatult või eelarvamuse tõttu, omamoodi avalikuks prostitutsiooniks." Sel põhjusel, jätkab ta, tuleb ooperilauljatele, näitlejatele ja tantsijatele maksta "üüratut" palka, et kompenseerida neile häbimärgistamist, mis on seotud nende annete kasutamisega "elatusvahendina". Tema arutelu näitab meile mõndagi häbimärgistamise kohta. Tänapäeval on vähesed elukutsed rohkem austatud kui ooperilauljad - ja alles 200 aastat tagasi peeti oma keha sellist avalikku kasutamist tasu eest omalaadseks prostitutsiooniks. * Rikas eliit on alati eelistanud õilsat amatöörlust. Kuid tõsiasi, et kirge väljendati avalikult keha, eriti naise keha abil, muutis lauljad, tantsijad ja näitlejad kuni viimase ajani heas seltskonnas vastuvõetamatuteks. * Üldiselt peaksime muretsema hariduse puudumise ja vaesuse pärast. Peaksime muretsema selle pärast, et naistel on liiga vähe korralikke töövõimalusi ning olemasolevateski on tervishoid ja tööohutus liiga vähe reguleeritud. Me peaksime muretsema, kui mehed sunnivad naisi seksuaalseteks tegevusteks, mida nad teha ei taha. Kõik need asjad on muretsemist väärt ja just nende asjade pärast mõistlikud rahvad muretsevadki. Kuid mõte, et me peaksime väheste valikutega naisi karistama, eemaldades ühe neistki vähestest valikutest, on groteskne, ilmselgelt selle liigameerikaliku uskumuse vili, et naised, kes otsustavad seksida paljude meestega, on roojased ja jälestusväärsed olevused, keda tuleb karistada. ** Martha Nussbaum, [https://web.archive.org/web/20080317232352/http://www.ajc.com/search/content/opinion/2008/03/13/spitzered_0314.html "Trading on America's puritanical streak"], The Atlanta Journal-Constitution, 14. märts 2008 (arhiivikoopia, The Wayback Machine)<!-- ==Raamatud==--> ==Tema kohta== * Marthat tunneb häbenematut huvi headuse vastu, millest ta nii šokeeriva tõsidusega kirjutab. Tema jaoks pole filosoofia midagi muud kui intellektuaalne tööriist inimkonna täiustamiseks. ** [[Leon Wieseltier]], ''cit. via'': Robert S. Boynton, [https://web.archive.org/web/20110523173436/http://www.robertboynton.com/articleDisplay.php?article_id=55 "Who Needs Philosophy? A Profile of Martha Nussbaum"], The New York Times Magazine (arhiivikoopia, The Wayback Machine) <!--{{JÄRJESTA:Nussbaum, Martha}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]]--> =[[Edith Stein]]= [[Pilt:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|pisi|Edith Stein (u 1938-1939)]] '''Edith Stein''' (Püha Teresia Benedicta a Cruce, ka Püha Risti Teresa Benedicta; 12. oktoober 1891, Wrocław – 9. august 1942, Auschwitz II-Birkenau koonduslaager) juudi päritolu Saksa karmeliidi nunn, teoloog ja filosoof, katoliiklik märter ja pühak, üks Euroopa kaitsepühakuist. === "Esseed naisest"=== Tõlgitud väljaandest: "Essays on Woman". "The Collected Works of Edith Stein", 2. köide. 2. trükk, 1996. Tlk Freda Mary Oben. Washington: Institute of Carmelite Studies, 1996. ===="Naiste elukutsete eetos" (1930)==== * Sõna "eetos" otsest tähendust selle püsivas mõttes tuleb mõista seotuna inimtegevusega. Selle all ei pea ma silmas inimesele väljastpoolt pealesurutud käsku, vaid pigem midagi, mis toimib tema sees, "sisemist vormi", püsivat "vaimset hoiakut", mida skolastikud nimetavad ''habitus''. Sellised püsivad vaimsed hoiakud annavad muutuvatele käitumismallidele kindla ühtse iseloomu ja hoiakud avalduvad selle iseloomu kaudu välises tegevuses. Temperament on ''kaasasündinud habitus'', hinge loomupärane põhihoiak nagu rõõmsameelsus või melanhoolia. On loomulike kalduvuste alusel omandatud hoiakuid; siin on olulised kõik loomupärased oskused ja voorused. Lõpuks on olemas ka väljakujunenud ''habitus'': need on ennekõike jumalikud voorused, mis üheskoos moodustavad inimese pühaduse. Ja nii nagu neid voorusi saab omandada, nii võib neid ka kaotada; nad ei kuulu hingele püsivalt, kuna neid saab kergesti muuta. :Koos eetosega saab selle üldise ''habitus''<nowiki>'</nowiki>e kontseptsioon muuta spetsiifiliseks, keskendudes ''väärtustele''. Rääkida eetosest tähendab määratleda üks või mitu ''habitus''<nowiki>'</nowiki>t, millel on positiivne väärtus ja mis vastavad teatud objektiivsetele nõuetele või ettekirjutustele. * By ''professional ethos'' I mean to signify the abiding spiritual attitude or the totality of ''habitus'' which emerges from within as the formative principle in a person’s professional life. We are able to speak of this ethos only when the professional life demonstrates objectively a definite uniform character. * ''Professionaalse eetose'' all pean ma silmas püsivat vaimset hoiakut või ''habitus''<nowiki>'</nowiki>te kogumit, mis tekib inimese tööelus kujundava printsiibina seestpoolt. Sellisest eetosest saame rääkida alles siis, kui tööelu näitab objektiivselt kindlat ühtlast iseloomu. * Only the person blinded by the passion of controversy could deny that woman in soul and body is formed for a particular purpose. The clear and irrevocable world of Scripture declares what daily experience teaches from the beginning of the world: woman is destined to be wife and mother. * Ainult vaidluskirest pimestatud inimene võib eitada, et naine on nii hingelt kui ka kehalt loodud konkreetse eesmärgi tarbeks. Pühakirja selge ja pöördumatu maailm kuulutab seda, mida igapäevane kogemus maailma algusest peale on õpetanud: naine on määratud olema abikaasa ja ema. * Of course, woman shares a basic human nature, but basically her faculties are different from men; therefore, a differing type of soul must exist as well. * Muidugi jagab nainegi põhilist inimloomust, kuid tema võimed erinevad põhimõtteliselt meeste omadest; seetõttu peab eksisteerima ka teistsugust tüüpi hing. * Everything abstract is ultimately part of the concrete. Everything inanimate finally serves the living. That is why every activity dealing in abstraction stands in ultimate service to a living whole. * Kõik abstraktne on lõpuks osa konkreetsest. Kõik elutu teenib lõpuks elavaid. Seetõttu on iga abstraktsiooniga seotud tegevus lõpuks kasulik elavale tervikule. * The motive, principle, and end of the religious life is to make an absolute gift of self to God in a self-forgetting love, to end one's own life in order to make room for God's life. * Religioosse elu motiiv, põhimõte ja siht on anda end ennastunustavas armastuses Jumalale absoluutse kingina, lõpetada oma elu, et teha ruumi Jumala elule. * Every profession in which woman's soul comes into its own and which can be formed by woman's soul is an authentic woman's profession. * Iga elukutse, milles naise hing saab iseendaks ja mida naise hing kujundada võib, on autentne naise elukutse. * For a wholesome collaboration of the sexes in professional life will be possible only if both achieve a calm and objective awareness of their nature and draw practical conclusions from it. * Sugude terviklik koostöö tööelus on võimalik ainult siis, kui mõlemad saavutavad rahuliku ja objektiivse teadlikkuse oma olemusest ning teevad sellest praktilisi järeldusi. ==== "Mehe ja naise erinevad kutsumused vastavalt loomusele ja armule" (1932) ==== * As woman was the first to be tempted, so did God's message of grace come first to a woman, and each time woman's assent determined the destiny of humanity as a whole. * Kuna naine oli esimene, keda kiusati, jõudis ka Jumala armusõnum naiseni esimesena ja iga kord määras naise nõusolek kogu inimkonna saatuse. * The distinction of the female sex is that a woman was ''the'' person who was permitted to help establish God's new kingdom; the distinction of the male sex is that redemption came through the Son of Man, the new Adam. * Naissoo erinevus seisneb selles, et just naine oli see, kellel lubati aidata rajada Jumala uut kuningriiki; meessoo erinevus seisneb selles, et lunastus tuli Inimese Poja, uue Aadama kaudu. * Because the sin which she encouraged him to commit was in all likelihood a sin of sensuality, woman is more intensely exposed to the danger of descent into stark carnality. And when this happens, she always becomes once again the evil seductress, whereas, paradoxically, God has specifically enjoined her to combat evil. * Kuna patt, mida naine meest tegema innustas, oli üsna tõenäoliselt meelelisuse patt, ähvardab naist tugevamalt naine oht langeda kõledasse lihalikkusse. Ja kui see juhtub, muutub ta alati taas õelaks võrgutajaks, samas kui paradoksaalsel kombel on Jumal just teda konkreetselt käskinud kurjusega võidelda. * If we consider the attitude of the Lord Himself, we understand that He accepted the free loving services of women for Himself and His Apostles and that women were among His disciples and most intimate confidants. Yet He did not grant them the priesthood, not even to His mother, Queen of Apostles, who was exalted above all humanity in human perfection and fullness of grace. * Kui arvestada Issanda enda suhtumist, siis mõistame, et Ta võttis vastu naiste tasuta armastava teenistuse enda ja oma apostlite heaks ning et naised olid Tema jüngrite ja kõige intiimsemate usaldusisikute hulgas. Ometi ei andnud Ta neile preesterlust, isegi mitte oma emale, Apostlite Kuningannale, kes oli inimliku täiuslikkuse ja armutäiuse poolest kõrgeim kogu inimkonnast. * Christ embodies the ideal of human perfection: in Him all bias and defects are removed, and the masculine and feminine virtues are united and their weaknesses redeemed; therefore, His true followers will be progressively exalted over their natural limitations. That is why we see in holy men a tenderness and a truly maternal solicitude for the souls entrusted to them while in holy women there is manly boldness, proficiency, and determination. * Kristus kehastab inimese täiuslikkuse ideaali: Temast on eemaldatud kõik eelarvamused ja puudused ning mehelikud ja naiselikud voorused on ühendatud ja nende nõrkused lunastatud; seetõttu tõusevad Tema tõelised järgijad järk-järgult üle oma loomupärastest piirangutest. Seepärast näemegi pühades meestes õrnust ja tõeliselt emalikku hoolitsust neile usaldatud hingede suhtes, pühades naistes aga mehist julgust, vilumust ja sihikindlust. ==== "Kristliku naise vaimsus" (1932) ==== * We are being obliged to consider the significance of woman and her existence as a problem. We cannot evade the question as to what we are and what we should be. * Oleme kohustatud pidama naise tähtsust ja tema olemasolu probleemiks. Me ei saa hiilida kõrvale küsimusest, millised me oleme ja millised me peaksime olema. * The deepest feminine yearning is to achieve a loving union which, in its development, validates this maturation and simultaneously stimulates and furthers the desire for perfection in others. * Sügavaim naiselik igatsus on saavutada armastav liit, mis oma arengus seda küpsemist kinnitab ning samal ajal õhutab ja edendab teistes iha täiuslikkuse järele. * Woman's soul is present and lives more intensely in all parts of the body, and it is inwardly affected by that which happens to the body; whereas, with men, the body has more pronoucedly the character of an instrument which serves them in their work and which is accompanied by a certain detachment. * Naise hing on kohal ja elab intensiivsemalt kõigis kehaosades ning kehaga toimuv mõjutab seda sisemiselt; seevastu meeste puhul on kehal rohkem tööriista iseloom, mis neid nende töös teenib ja millega kaasneb teatav eemalseis. * Each woman who lives in the light of eternity can fulfill her vocation, no matter if it is in marriage, in a religious order, or in a worldly profession. * Iga naine, kes elab igaviku valguses, saab täita oma kutsumust olenemata sellest, kas see seisneb abielus, usulises ordus või maises elukutses. ==== "Naiste hariduse aluspõhimõtted" (1931) ==== * The soul of woman must therefore be ''expansive'' and open to all human beings; it must be ''quiet'' so that no small weak flame will be extinguished by stormy winds; ''warm'' so as not to benumb fragile buds; ''clear'', so that no vermin will settle in dark corners and recesses; ''self-contained'', so that no invasions from without can imperil the inner life; ''empty of self'', in order that extraneous life may have room in it; finally, ''mistress of itself'' and also of its body, so that the entire person is readily at the disposal of every call. * Naise hing peab seetõttu olema ''avarduv'' ja avatud kõigile inimestele; see peab olema ''vaikne'', et tormituuled ei kustutaks väikest nõrka leeki; ''soe'', et mitte tuimastada hapraid pungi; ''selge'', et ükski kahjur ei asuks pimedatesse nurkadesse ja süvenditesse; ''iseseisev'', nii et ükski väljastpoolt tulev sissetung ei ohustaks sisemist elu; ''isetu'', et välisel elul oleks ruumi; lõpuks ''enda ja ka oma keha käskijanna'', nii et kogu isiksus on hõlpsasti kättesaadav iga kutse korral. * We can do nothing ourselves; God must do it. To speak to Him thus is easier by nature for woman than for man because a natural desire lives in her to give herself completely to someone. * Me ei saa ise midagi teha; Jumal peab seda tegema. Nõnda on Temaga kõnelemine naise jaoks loomult lihtsam kui mehe jaoks, sest naisess elab loomupärane soov end kellelegi täielikult anda. * The singular mission of the working woman is to fuse her feminine calling with her vocational calling and, by means of that fusion, to give a feminine quality to her vocational calling. * Töötava naise ainulaadne missioon on sulandada oma naiselik kutsumus elukutselise kutsumusega ning selle sulandumise abil anda oma elukutselisele kutsumusele naiselik loomus. ==== "Naiste hariduse probleemid" (1932) ==== * The spiritual nature of woman is as little considered as the principles of her historical development. Not only is violence being done to the spirit by a biological misinterpretation and by today's economic trends, but also by the materialistic and fundamental point of view of opposing groups. * Naise vaimse olemusega arvestatakse sama vähe kui tema ajaloolise arengu põhimõtetega. Tema vaimu suhtes rakendavad vägivalda mitte üksnes bioloogiline väärtõlgendus ja tänapäeva majandussuundumused, vaid ka vastandlike rühmade materialistlikud ja fundamentalistlikud vaatepunktid. * The imperturbability of the Church resides in her ability to harmonize the unconditional preservation of eternal truths with an unmatchable elasticity of adjustment to the circumstances and challenges of changing times. * Kiriku häirimatus seisneb tema võimes ühildada igaveste tõdede tingimusteta säilitamine võrreldamatu paindlikkusega, kohanedes muutlike aegade olude ja väljakutsetega. * Helene Lange throughout her life insisted that the dissimiliarity of the sexes must be emphasized in order that the feminine nature be freely developed and properly formed. Only then might this nature achieve its own cultural fulfillment, an achievement indeed necessary in our time as a suitable compensation for the obvious effects of our ''masculine'' Western culture; then feminine nature might be capable of authentic human formation and an activity of helping love. * Helene Lange rõhutas kogu oma elu, et naiseliku olemuse vabaks arenemiseks ja õigeks kujunemiseks tuleb rõhutada sugude erinevust. Alles siis võib see olemus saavutada oma kultuurilise täiuse, saavutus, mis on meie ajal tõepoolest vajalik meie "maskuliinse" lääne kultuuri ilmselgete mõjude sobivaks kompenseerimiseks; siis võib naiselik loomus olla võimeline inimese autentseks kujunemiseks ja armastust abistavaks tegevuseks. * The concept which assumes that everything in the Church is irrevocably set for all times appears to me to be a false one. It would be naive to disregard that the Church has a history; the Church is a human institution and like all things human, was destined to change and evolve; likewise, its development takes place often in the form of struggles. Most of the definitions of dogma are conclusive results of preceding intellectual conflicts lasting for decades and even centuries. The same is true of ecclesiastical law, liturgical forms — especially all objective forms reflecting our spiritual life. * Arusaam, mis eeldab, et kirikus on kõik pöördumatult kõigi aegade jaoks paika seatud, näib mulle väär. Oleks naiivne jätta tähelepanuta, et kirikul on ajalugu; kirik on inimlik institutsioon ja nagu kõik inimlikud asjad, oli ta määratud muutuma ja arenema; samuti toimub selle areng sageli võitluste vormis. Enamik dogmade määratlusi on eelnevate, aastakümneid ja isegi sajandeid kestnud intellektuaalsete konfliktide lõpplahendused. Sama kehtib ka kirikuõiguse ja liturgiliste vormide kohta – eriti kõigi objektiivsete vormide kohta, mis peegeldavad meie vaimulikku elu. * I am convinced that the species ''humanity'' embraces the double species ''man'' and ''woman''; that the essence of the complete human being is characterized by this duality; and that the entire structure of the essence demonstrates the specific character. There is a difference, not only in body structure and in particular physiological functions, but also in the entire corporeal life. * Olen veendunud, et liik ''inimkond'' hõlmab kaksikliiki ''mees'' ja ''naine''; et tervikliku inimese olemust iseloomustabki see kahesus; ja et olemuse kogu struktuur näitab seda eripära. Erinevus on mitte pelgalt keha struktuuris ja üksikutes füsioloogilistes funktsioonides, vaid kogu kehalises elus. * The relationship of soul and body is different in man and woman; the relationship of soul to body differs in their psychic life as well as that of the spiritual faculties to each other. The feminine species expresses a unity and wholeness of the total psychosomatic personality and a harmonious development of faculties. The masculine species strives to enhance individual abilities in order that they may attain their highest achievements. * Hinge ja keha suhe on mehel ja naisel erinev; hinge ja keha suhe on erinev nii nende psüühilises elus kui ka vaimsete võimete omavahelises suhtes. Naiselik liik väljendab kogu psühhosomaatilise isiksuse ühtsust ja terviklikkust ning võimete harmoonilist arengut. Meessoost liik püüab edendada individuaalseid võimeid, et jõuda oma kõrgeimate saavutusteni. * The true Christian is not obliged to renounce the things of this world or to lessen his natural abilities. On the contrary, inasmuch as he incorporates them into his normal life in a disciplined manner, he develops and perfects them; he thereby ennobles the natural life itself, supplying efficacious values to it not only of the spiritual and eternal world but also of the material and earthly world. * Tõeline kristlane ei ole kohustatud selle maailma asjadest lahti ütlema ega oma loomupäraseid võimeid kahandama. Vastupidi, niivõrd, kuivõrd ta kaasab need distsiplineeritud viisil oma tavaellu, arendab ja täiustab ta neid; sellega õilistab ta loomulikku elu ennast, pakkudes sellele mitte ainult vaimse ja igavese maailma, vaid ka materiaalse ja maise maailma mõjusaid väärtusi. * And who would deny the intellect and will of girls? That would be questioning their full humanity. On the average, ''abstract'' and ''mere'' intellectual activity is not suitable for them; they want to understand reality completely, and they want to comprehend not merely with the intellect but also with the heart. * Ja kes eitaks tüdrukute mõistust ja tahtejõudu? See seaks kahtluse alla nende täieliku inimlikkuse. Keskeltläbi neile ''abstraktne'' ja ''üksipäini'' intellektuaalne tegevus ei sobi; nad tahavad mõista reaalsust täielikult ja nad tahavad seda mõista mitte üksnes intellekti, vaid ka südamega. ==== "Naise sisemise väärtuse tähtsus rahvuslikus elus" (1928) ==== * ''To be a mother'' is to nourish and protect true humanity and bring it to development. But again, this necessitates that she possess true humanity herself, and that she is clear as to what it means; otherwise, she cannot lead others to it. One can become suitable for this double duty if one has the correct personal attitude. * ''Emaks olla'' tähendab toita ja kaitsta tõelist inimsust ning suunata see arenema. Kuid see omakorda eeldab, et naisel endal on juba tõeline inimsus ja et talle on selge, mida see tähendab; vastasel juhul ei saa ta teisi selleni juhtida. Inimene võib saada selle topeltkohustuse täitmiseks sobivaks, kui tal on õige isiklik suhtumine. * Excess of interest in both her own and in the stranger’s personality merge in feminine surrender, the urge to lose herself completely in a human being; but in so doing, she does justice neither to self nor to the humanity of another, and, at the same time, becomes unfit for exercising other duties. :Also connected to the false pursuit of prestige is a perverted desire for totality and inclusiveness, a mania to know everything and thereby to skim the surface of everything and to plunge deeply into nothing. However, such superficiality can never be true humanity. * Liigne huvi nii enda kui ka võõra isiksuse vastu sulandub naiselikku allaandmisse, tungi iseennast teises inimeses täielikult kaotada; kuid seda tehes ei toimi naine õiglaselt ei iseenda ega teise inimsuse suhtes ning muutub ühtlasi kõlbmatuks muude kohustuste täitmiseks. :Võltsi prestiiži püüdlemisega on seotud ka väärastunud iha totaalsuse ja kõikehõlmavuse järele, maania kõike teada, seeläbi kõige pealispinnal libiseda ning sügavuti eimiskisse sukelduda. Selline pealiskaudsus ei saa aga kunagi olla tõeline inimlikkus. * The ''intrinsic value of woman'' consists essentially in ''exceptional receptivity for God's work in the soul'', and this value comes to unalloyed development if we abandon ourselves confidently and unresistingly to this work. * ''Naise sisemine väärtus'' seisneb põhiliselt ''erakordses vastuvõtlikkuses Jumala töö suhtes hinges'' ja see väärtus jõuab häirimatu arenguni, kui me end enesekindlalt ja vastupanuta sellele tööle loovutame. * The teacher thus needs a basic education in dogma and asceticism. Apologetics is certainly also good, but the former seems more important to me: ready arguments, as right as they may be, often do not have penetrating force. But she whose soul is formed through the truths of faith — and I call this ascetic formation — finds words which are proper for ''this'' human being and for ''this'' moment respectively. * Õpetaja vajab seega põhiharidust dogma ja askeesi alal. Kindlasti on ka apologeetika hea, kuid esimene tundub mulle olulisem: valmis argumendid, nii õiged kui nad ka poleks, ei oma sageli läbitungivat jõudu. Kuid see, kelle hing on kujunenud usutõdede kaudu – ja ma nimetan seda askeetlikuks kujunemiseks –, leiab sõnad, mis on kohased just ''selle'' inimese ja ''selle'' hetke jaoks. * Everywhere the need exists for maternal sympathy and help, and thus we are able to recapitulate in the ''one'' word ''motherliness'' that which we have developed as the characteristic value of woman. Only, the motherliness must be that which does not remain within the narrow circle of blood relations or of personal friends; but in accordance with the model of the Mother of Mercy, it must have its root in universal divine love for all who are there, belabored and burdened. * Kõikjal on vajadus emaliku kaastunde ja abi järele ning seega suudame ''ühe'' sõnaga ''emalikkus'' kokku võtta kõik, mille oleme naisele iseloomuliku väärtusena välja töötanud. Entt emalikkus peab olema selline, mis ei jää veresugulaste ega isiklike sõprade kitsasse ringi, vaid vastavalt Halastava Ema eeskujule peavad selle juured olema universaalses jumalikus armastuses kõigi olemasolijate vastu, kes on vaevatud ja koormatud. <!--{{JÄRJESTA:Stein, Edith}} [[Kategooria:Saksamaa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa teoloogid]] [[Kategooria:Saksamaa tõlkijad]] [[Kategooria:Saksamaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Pühakud]]--> =[[Sappho]]= '''Sappho''' oli vanakreeka luuletaja ja pedagoog, antiikaja tuntuim naiskirjanik. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Ta sündis Lesbose saarel, arvatavasti kas Eresose või Mytilene linnas. Enamik tema kirjutistest on hävinenud. ==Luule== "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102-104 :1. Üllas kirju trooniga Aphrodite :2. Tundub mulle taevaste väärne :25. Helde Kypris, mänglevad kaunid nümfid :93. Tõesti soov on mul surra nüüd :108. Mõrsja, su palg on veetlev :109. Neitsilik meel <poem> 1 Üllas kirju [[troon]]iga [[Aphrodite]], [[Zeus]]i tütar, seiklusteseadja helde, [[palve]]t kuula, tühjusetunde kütke mind ära heida, käskijanna, nii nagu muiste, rutta: kuulnud kaugelt ootavat hüüdu, kiirelt valmis seadsid kullase [[vanker|vankri]], tiidsalt tõttasid teele: õige kärmed [[varblased]] tõid su alla kõrgelt [[taevas]]t, lõikasid tiibe [[värtnad]] helkjaid [[pilv]]i — mustavaid maid ja randu taamale jättes. Peagi jõudsid siia, ja naerval palgel, taeva selgus üllamal näol, sa lahkelt kuulda tahtsid, mis minu [[hing]]e vaevab, miks ma sind kutsund, millist hullu soovi mu põu küll peidab. "Kelle peaks su [[Armastus|lembuse]] teele saatma Peitho? Kes on halb sinu vastu olnud, ütle, mu Sappho? Kui ta praegu hoidub su eest, siis varsti sind ta jälgib; [[kink]]e ta põlgab praegu, pea ent teeb neid; arm temas peagi süttib vastu ta tahtmist." Ilmu seegi kord ja mind lahti päästa raskest [[piin]]ast — täide et taas võiks minna see, mis ihkab hing. Ise nüüdki mulle liitlaseks hakka! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 102 <poem> 2 Tundub mulle taevaste väärne see, kes nii su vastas [[Istumine|istuda]] võib ja aina vaikselt kuulda armsamat [[hääl]]t maailma kõikidest häältest ning su värsket [[naer]]u, mis, taevad hoidku, nii mul hinge ehmuma sunnib [[õnn]]est, et kui näen sind hetkekski vaid, ei oska silpi ma öelda. Katkeb hääl mul, jooksleb kui kergeid [[leek]]e selga mööda — terveni neisse mattun, [[pilk]] ei näe ja [[kõrv]]ades äkki miski voogab ja peksleb. Niiskeks tõmbub [[laup]], nagu haige vappun, kõiki liikmeid haarab mul kuumav rambus, kõrrest väetim endale tundun nõnda, ootan kui [[surm]]a. Kõike siiski julgema peab, sest... </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103 <poem> 25 Helde Kypris, mänglevad kaunid [[nümf]]id, tehke nii, et tervena siia saabuks taas mu [[vend]], et kõik, mida põu tal ihkab, täide võiks minna, et ta heaks võiks pöörda, mis teinud halba, meile [[rõõm]]u, [[vaenlane|vaenlastel]] [[tusk]]a tuues. Oh kui ilmas vaenlasi meil ei leiduks hoopiski mitte! Las ta jälle tahta ja suuta [[õde|õele]] austust anda nii, nagu nõuab [[komme]]! Mingu mõttest kõik, mis tal tulnud kanda, hinge mis vaevab. Kuulan rahva [[laim]]u ja [[etteheide|etteheiteid]] — just kui noaga lõikavad need mu hinge. Vaevu vaikib üks, kui ju algab teine õelamalt veelgi.<!--//--> Võta kuulda mind, jumalanna, aita, kui sind eal on köitnud mu [[laul]]ud! Kata tumma [[öö]]ga möödunu — kõigest kurjast pääseda aita! </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 103-104 <poem> 93 - - - Tõesti soov on mul surra nüüd. Härdalt nuttes ta jättis mu siia ning läks ja lausus veel minnes nii: "Oh kui hirmus, mu Sappho, kuis enda tahtmise vastu nüüd [[Lahkumine|lahkun]] sust!" Talle ütlesin nõnda ma: "Lahku rõõmsalt, mind meeles pea, tea, kui kiindunult sind olen hoidnud ma. Või kui kaobki sul mõttest see, las siis meenuda jälle kõik, kuis nii rohkesti rõõme me näinud koos. Palju [[pärg]]i sa endale [[krookus]]õitest ja [[roos]]idest otsa ette mu seltsis põimisid, kõigilt kallitelt [[lill]]edelt kõige kaunimaid [[õis]]i siin ehteks õrnale kaelale lükkisid! Kaunijuukselist [[pea]]d sa küll siin brentheionil lõhnaval võida võisid, kuis eales sul ütles meel! Puhkehetkil mu kõrval ent pehmeil [[vaip]]adel kastsid suud haljast peekrist..." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 108 [[Mõrsja]], su palg on veetlev, pilgeni su silmad, arm on su hellund näole kallanud kauni paiste, rohkesti [[austus]]t sulle jaotas vist Aphrodite. </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 <poem> 109 "Neitsilik meel, neitsilik meel, miks on sul rutt mind jättes?" "Iialgi ma, iialgi ma teist korda ei või tulla." </poem> * "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964, tõlkinud [[Ellen Niit]] ja [[Valmen Hallap]], lk 104 * "Vanakreeka kirjanduse antoloogia", 2006, lk 101-104 ==Tema kohta== :Poetess Sappho on Alkaiose kaasaegne. Tema looming kuulub VI sajandisse. Naisluuletaja on antiikkirjanduses väga haruldane nähtus ja mõeldav on selline "vabadus" üksnes dooria ja aioolia aladel, kus naised ei elanud nii suletud elu nagu Joonias ja Atikas. Igipõlise kombe kohaselt koondusid Lesbosel naised meeste eeskujul sõpruskondadeks. Ühe sellise tütarlastegrupi juhiks näib olevat olnud ka Sappho. Siit saab ta ka põhiliselt aine oma luulele. Selleks on küllalt kitsa elamusliku piiriga armastuse ja sõpruse temaatika. Harva jätkub poetessil tähelepanu ühiskondlike nähtuste jaoks. Sappho luuleelamus, kuigi liialt väliseid seikasid kirjeldav, on siiras, vahel ka rahvalaululähedane ja naiivne. Luuletustega pöördub ta tihti palves jumalate poole. Leidub ka didaktilisi palasid, pulmalaule kaaslaste abiellumise puhul ja mütoloogilise temaatikaga luulet. Sappho kuulsus põhineb ta luule siirusel ja keele lihtsusel, kuid ka kujukal ilul. Värsivormid on tal mitmekesised. Sageli tarvitab ta temale omistatud nn. Sappho stroofi, mis on arvatavasti Alkaiose loodud. (lk 545) [kommentaari autor?] ** "Kreeka kirjanduse antoloogia", 1964 Märkused: :1 Peitho — veenmise jumalanna :2 Laulu on peaaegu tõlke täpsusega ümber töötanud rooma poeet Catullus. :25 Kypris — 'küproslanna'; Aphrodite hüüdnimi tema Küprose saarel asuvate pühamute järgi. :Vend — on arvatud, et Sappho venna all tuleb mõista maapaos viibivat Alkaiost. :(lk 546) * "Vanakreeka kirjanduse antoloogia", 2006, kommentaarid [[Janika Päll]] <!--==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]] [[Kategooria:Vanakreeka õpetajad]]--> =Lingistik= ==Sõjaeelne== * https://kultuur.err.ee/1608501830/rein-veidemann-eksistentsiaalne-lotman * https://sport.err.ee/1608501899/kiibus-olumpiast-mu-koige-suurem-hirm-oli-mitte-nautida * https://kultuur.err.ee/1608501698/marie-pullerits-milleks-meile-uks-tantsumaja * https://kultuur.err.ee/1608501791/hinrikus-tanapaevaseid-probleeme-meie-lastekirjanduses-uleliia-palju-ei-ole * https://kultuur.err.ee/1608501011/maarja-undusk-ema-saatis-labi-elu-puue-uhitada-kutsetoo-armastuse-ja-koduse-tooga * https://sport.err.ee/1608499058/levandi-voistlema-on-vaja-minna-roomuga-see-on-sundmus * https://sport.err.ee/1608500882/kiibus-olumpiadebuudist-hea-aeg-ja-koht-kus-hooaja-teine-tulemus-teha * https://sport.err.ee/1608501377/kristjan-ilves-tundsin-et-ma-toesti-suutsin-inimvoimete-piire-kombata * https://novaator.err.ee/1608501839/maareformi-korraldajaid-vaevasid-vanad-volad-ja-malu-inimlikkus * https://kultuur.err.ee/1608299766/uue-loomingu-majas-etendub-liisbeth-horni-lavastus-tode-ja-oigus * https://www.err.ee/1608507575/putin-tunnustas-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike * https://www.err.ee/1608505127/president-karis-sojaoht-ukrainas-on-suurem-kui-nadal-tagasi * https://menu.err.ee/1608390662/tanel-padar-visati-kutsekoolist-valja-vale-erialavaliku-tottu * https://menu.err.ee/1608391220/mirtel-pohla-onneks-on-moodunud-aeg-kui-taaskasutuspoodides-kaia-oli-piinlik * https://www.err.ee/1608388718/kahel-vaktsiinil-on-kaitse-koroona-vastu-teistest-norgemaks-osutunud * https://kultuur.err.ee/1608391994/andres-mustonen-sofia-gubaidulina-loomingust-tema-teostes-on-helgust * https://www.err.ee/1608390791/rein-sikk-kolm-kilomeetrit-kirste * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://www.err.ee/1608389927/opositsionaar-poola-poliitika-pohineb-sageli-voltstunnetel-ja-pooltodedel * https://www.err.ee/1608389912/poola-ajakirjanik-valitsus-ei-taha-polexitit-aga-nii-voib-juhtuda * https://www.err.ee/1608389903/poola-kommentaator-poliitilisel-elul-on-nuud-vahemalt-mingi-moju-kohtutele * https://novaator.err.ee/1608391727/magistritoo-inuitid-poorasid-pealesurutud-tehnoloogiad-kolonialismi-vastu * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19920925&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 38, 25 september 1992] * https://www.google.com/search?q=Kati+Kuusemets&oq=Kati+Kuusemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Iti+Niinemets&oq=Iti+Niinemets&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Tiina+T%C3%B5nis&oq=Tiina+T%C3%B5nis&aqs=chrome..69i57&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.google.com/search?q=Maili+Metssalu&oq=Maili+Metssalu&aqs=chrome..69i57j69i61l2&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.err.ee/1608404522/johanna-pirrus-ida-virumaa-viimased-mohikaanlased (Müürileht) * https://www.err.ee/1608403874/valisilm-brexit-on-suurbritannia-elu-muutnud-arvatust-vahem * https://www.err.ee/1608496763/valitsuse-facebooki-lembus-toob-kaasa-info-killustumise * https://www.err.ee/1608497030/toomas-mattson-uhismeediaparand-on-samuti-uhine-ja-tuleks-talletada * https://novaator.err.ee/1608496805/florist-hollandi-tulbi-okoloogiline-jalajalg-pole-eesti-omast-palju-suurem * https://novaator.err.ee/1608496745/lahimal-tahel-proxima-centauril-on-ka-kolmas-planeet * https://kultuur.err.ee/1608495638/maarja-kangro-laibad-ja-veri-kaivad-kirglikuma-enesevaljenduse-juurde * https://kultuur.err.ee/1608495488/galerii-selgusid-2021-aasta-kauneimad-eesti-raamatud * https://kultuur.err.ee/1608495632/linda-madalik-elutoopreemia-puhul-jaab-mulje-et-too-on-tehtud-aga-palju-on-veel-pooleli * https://kultuur.err.ee/1608495533/elutoopreemia-palvinud-mati-sirkel-olen-saanud-ise-enda-tekstid-valida * https://kultuur.err.ee/1608495641/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-eestlaste-masintolge-on-isegi-google-i-omast-parem * https://kultuur.err.ee/1608495584/aastapreemia-laureaat-kertu-moppel-kliima-teemale-ei-saa-teatris-otse-laheneda * https://kultuur.err.ee/1608493805/edetabel-2021-aasta-muuduim-raamat-oli-liis-seina-minu-tulevik-eestis-40-vahvat-ametit * https://kultuur.err.ee/1608494525/kunnapu-jatkab-uute-teostega-vestlusi-lahkunud-soprade-toltsi-ja-viidinguga * https://www.err.ee/1608499745/toomas-hendrik-ilves-laanel-on-aeg-venemaale-hambaid-naidata * https://www.err.ee/1608499667/kallas-julgeolekuolukorrast-diplomaatia-perspektiiv-on-jarjest-ahtam * https://kultuur.err.ee/1608499781/elmo-nuganen-elust-vabakutselisena-see-on-inspireeriv-ja-vajalik * https://kultuur.err.ee/1608499709/juta-kivimae-suur-tuba-ei-valminud-hoogsalt-uhe-hingetombega * https://kultuur.err.ee/1608497336/gunnar-kuura-iluuisutamine-on-muutunud-vaga-tugevaks-spordialaks * https://kultuur.err.ee/1608497375/edith-karlson-olen-ule-pika-aja-oma-toodega-ka-ise-rahul * https://kultuur.err.ee/1608497321/maletaja-merike-rotova-soovitan-lapsevanematel-opetada-lastele-malet * https://kultuur.err.ee/1608497387/leo-rohlin-mind-tombas-keraamika-mitmekulgsus * https://kultuur.err.ee/1608498893/tonu-kaljuste-uksinda-on-dirigent-ainult-uks-katega-vehkiv-olend * https://kultuur.err.ee/1608498890/lehte-hainsalu-mu-esimene-luuletus-oli-soo-kuivendamisest * https://kultuur.err.ee/1608498191/katrin-vali-rummo-lumevalgus-lumepimedus-oli-kui-valgustus * https://kultuur.err.ee/1608498176/vilen-kunnapu-mulle-on-alati-meeldinud-natuke-teatraalne-vorm * https://kultuur.err.ee/1608498170/villem-tomiste-minu-jaoks-on-tahtis-et-aktiivne-sadam-on-otse-kesklinnas * https://kultuur.err.ee/1608497393/rahvakultuuri-elutoopreemia-palvinud-koiva-rahvaluule-voimaldas-minna-maale * https://kultuur.err.ee/1608497345/rahvakultuuri-peapreemia-laureaat-kristi-joeste-asja-vastu-peab-olema-huvi * https://kultuur.err.ee/1608497291/simm-valentin-kuigist-stsenaariumis-oli-iga-komakoht-ja-sona-viimistletud * https://kultuur.err.ee/1608497180/elutoopreemia-palvinud-raivo-poldmaa-uksi-ei-tee-siin-mitte-midagi * https://kultuur.err.ee/1608497177/annika-uprus-soov-on-esitada-kunstnike-toid-austusega * https://menu.err.ee/1608498866/tanel-tein-kui-tavaelus-oled-hea-poiss-siis-valjakul-seda-olla-ei-saa * https://menu.err.ee/1608498779/anne-reemann-tutrega-uhes-lavatukis-mangides-tunnen-end-palju-turvalisemalt * https://www.err.ee/1608499559/laanet-eesti-valjaopet-andvaid-kaitsevaelasi-ukrainast-ara-ei-too * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608499610/keit-kasemets-ukraina-kriis-on-euroopa-toehetk * https://www.err.ee/1608499613/anton-aleksejev-soda-ei-tooks-kasu-venemaale-ega-ukrainale * https://sport.err.ee/1608499277/kelly-sildaru-ullatas-trumpala-kvalifikatsioonis-iseennastki * https://sport.err.ee/1608499325/sildaru-err-ile-esimese-soidu-jarel-oli-pinge-kohe-madalam * https://www.err.ee/1608499505/edvard-garder-haiglad-peavad-saama-eraldi-rahastusmudelid * https://novaator.err.ee/1608499451/doktoritoo-otsis-kohta-lubatu-piire-kompavale-kirjandusele * https://www.err.ee/1608498905/paet-esinduste-sulgemine-ukrainas-on-vale * https://www.err.ee/1608498938/stoicescu-ukrainal-on-vaja-tunda-laaneriikide-kohaolekut * https://www.err.ee/1608507299/briti-vastuluure-juht-afganistan-on-taas-muutumas-dzihadistide-kasvulavaks * https://www.err.ee/1608506618/usa-venemaale-sanktsioonide-kehtestamisel-oleks-kriis-garanteeritud * https://www.err.ee/1608506933/usa-vaitel-valmib-venemaal-nimekiri-hukatavatest-ukrainlastest * https://menu.err.ee/1608505871/anu-saagim-ajakirja-just-juhtimisest-ma-olin-halb-inimene * https://www.err.ee/1608506909/president-alar-karis-annab-tanavu-148-teenetemarki * https://www.err.ee/1608507290/kaitsevae-kaplanaadi-asemel-jaab-tegevteenistusse-ainult-peakaplan * https://www.err.ee/1608507377/moskva-vaidab-et-hoidis-ara-ukraina-sabotooride-piiririkkumise * https://kultuur.err.ee/1608519461/kunstiajaloolane-eesti-klaasikunsti-suurimad-hitid-on-poolkristallile-tehtud-graveeringud * https://kultuur.err.ee/1608516644/mart-kalm-lapin-oli-ahne-tegude-jarele * https://novaator.err.ee/1608514913/maailma-onnelikumate-riikide-ohkkond-voib-suvendada-depressiooni * https://kultuur.err.ee/1608516827/rein-veidemann-eesti-kirjanduse-mote-on-ka-tanu-voimaluse-eest-armastada-eesti-kirjandust * https://kultuur.err.ee/1608516761/andres-kurg-alates-70ndatest-oli-leonhard-lapin-eesti-kunstielu-keskpunkt * https://sport.err.ee/1088999/kelly-sildaru-olen-nuud-iseenda-peremees * https://sport.err.ee/1608482063/kelly-sildaru-olumpiast-olen-praegu-hasti-ponevil * https://sport.err.ee/1226611/kelly-sildaru-nimetati-viiendat-korda-aasta-noorsportlaseks * https://sport.err.ee/1608522548/kadri-lehtla-teatas-karjaari-lopetamisest * https://sport.err.ee/679546/sildaru-olen-veel-noor-mul-on-mitu-olumpiat-ees * https://sport.err.ee/1608520973/siimer-trahviringil-kaia-on-katastroof * https://sport.err.ee/1608521951/oja-voistlusviha-hakkab-tekkima-oled-kogu-aeg-nii-lahedal * https://sport.err.ee/1028393/kelly-sildaru-ma-ei-saakski-veel-onnelikum-olla-kui-praegu * https://sport.err.ee/1608500258/pronksi-voitnud-sildaru-mul-on-ulihea-meel * https://lounapostimees.postimees.ee/2213125/kumme-kusimust-tunne-inimest-margus-lepik-ja-vents-armands-krauklis * https://www.err.ee/966142/kange-alkoholi-muuk-kasvas-eestis-juulis-20-protsenti * https://lv.wikipedia.org/wiki/Vents_Armands_Krauklis * https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1804 * https://eestielu.com/et/arvamus/juhtkiri/9652-juhtkiri-kes-on-oige-eestlane-2019 * https://rahvaraamat.ee/p/eestlase-k%C3%A4siraamat-100-asja-mida-%C3%B5ige-eestlane-teeb/1015819/en?isbn=9789949996681 * https://novaator.err.ee/258796/anu-realo-kes-on-oige-eestlane * https://www.sakala.ee/lauluraamat/metsavendade-laul * https://edasi.org/76450/rein-raud-kes-meist-on-oige-eestlane/ * https://pealinn.ee/2017/10/30/video-eestlase-kasiraamat-mihkel-raud-teab-milline-on-oige-eestlane/ * https://www.poltsamaark.ee/37?p_p_auth=Ll44K7vv&p_p_id=101&p_p_lifecycle=0&p_p_state=maximized&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_struts_action=%2Fasset_publisher%2Fview_content&_101_assetEntryId=23408516&_101_type=content&_101_urlTitle=salongiohtu-kulaliseks-oli-kirjanik-valdur-mikita * http://jaankaplinski.blogspot.com/2015/12/et-olla-oige-eestlane.html * https://laser.ee/toit/eksperdid-soovitavad-koige-paremaid-seemneid/ * https://www.sasak.ee/est/uudised-1/kuidas-tunda-ara-toeline-eestlane-kerli-koivu-10-nippi * http://www.vikerkaar.ee/archives/28073 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=%C3%95ige_eestlane&action=edit&redlink=1 * https://et.wikiquote.org/w/index.php?search=irdhing&title=Eri%3AOtsimine&fulltext=1&ns0=1 * https://kultuur.err.ee/1608500771/kai-aareleid-iga-raamat-raagib-paratamatult-ka-selle-autori-painetest * https://www.err.ee/1608501008/siim-kallas-valispoliitika-valikud * https://kultuur.err.ee/1608500918/indrek-koff-olen-viimasel-ajal-varasemast-rohkem-hakanud-motlema-riimis * https://www.err.ee/1608500648/marin-mottus-uleilmne-eesti-hajakula * https://www.err.ee/1608498869/dmitri-muratov-vene-rahvas-ei-taha-soda-aga-jah-armastab-putinit * https://www.err.ee/1608500552/valisluureamet-vene-vastased-sanktsioonid-voiks-olla-kiirema-ja-laiema-mojuga * https://sport.err.ee/1608500642/rankel-tanane-soit-oli-kova-pogenemine * https://menu.err.ee/1608500624/peke-eloranta-viinamarjakasvatus-on-eestis-vaevaline-aga-see-eest-ponev * https://kultuur.err.ee/1608500516/kadri-kousaar-enda-uuest-mangufilmist-korb-see-annab-lootust * https://www.err.ee/1608500408/raport-myanmari-sojavagi-on-toime-pannud-sojakuritegusid * https://sport.err.ee/1608500357/sildarut-aastaid-aidanud-fusioterapeut-ta-on-jaanud-iseendaks * https://kultuur.err.ee/1608499937/tolkija-danute-giraite-eesti-kirjandusega-on-leedus-raske * https://sport.err.ee/1608500162/kristina-smigun-vahi-me-ju-koik-poidlad-peos-ootame-seda-medalit * https://menu.err.ee/1608500126/stefan-ma-pole-kunagi-moelnud-et-eurovisioon-mu-jaoks-voimalik-oleks * https://www.err.ee/1608502883/zuleyxa-izmailova-mulle-on-juba-teistelt-erakondadelt-pakkumisi-tehtud * https://novaator.err.ee/1608503051/eesti-kanaliha-teeb-puhtuselt-latile-ja-leedule-silmad-ette * https://sport.err.ee/1608502868/sildaru-olen-ullatunud-et-sellise-katse-eest-nii-palju-punkte-sain * https://sport.err.ee/1608503024/eileen-gu-err-ile-kelly-on-alati-konkurent-kellega-tuleb-arvestada * https://sport.err.ee/1608502901/loit-peaasi-et-sportlane-oma-soorituse-ara-teeb-ja-ise-sellega-rahul-on * https://novaator.err.ee/1608502361/tonu-viik-korghariduse-rahastamise-olukord-on-pisut-skisofreeniline * https://sport.err.ee/1608502337/hernits-valijevast-see-susteem-jatab-maha-nii-palju-katkiseid-inimesi * https://iai.tv/articles/dont-fall-for-zuckerbergs-metaverse-auid-1961 * https://thephilosophicalsalon.com/beyond-a-neoconservative-communism/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/feria-darles/ * https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-helle-michelson * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eestis-oli-huvitavam/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ks-elupikkune-armuseiklus/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/esimesi-sorbonne-i-tudengeid-moskvas-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seega-oli-phileas-fogg-kihlveo-v-itnud/ * https://kultuur.err.ee/1608395837/edith-karlson-lahen-alati-vaga-intensiivselt-oma-ainese-sisse * https://www.vikerkaar.ee/archives/12667 Krull, "Mis on luule" * https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295 Carol Ann Duffy * https://kultuur.postimees.ee/7372799/ilmunud-on-paavo-haavikko-kogutud-luuletused * https://www.vikerkaar.ee/archives/11674 Haavikko * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150325.2.28.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/sisu_vikerkaar_1308.pdf Haavikko - Investeeringute kiituseks * https://www.err.ee/1608383651/timmermans-maailm-peab-kliimapoliitikas-olema-ambitsioonikam * https://kultuur.err.ee/1608383687/kertu-saks-erm-ei-peaks-kindlasti-olema-poliitiline * https://www.err.ee/1608382946/kallas-haiglate-sojaseisukorra-ajal-ei-tundu-laste-kinno-saamine-oluline * https://www.err.ee/1608383186/ago-samoson-eesti-elekter-ei-ole-euroopa-elekter * https://www.err.ee/1608383333/oliver-laas-mark-zuckerbergi-metaversum * https://www.err.ee/1608382817/karis-tahtis-on-tugevdada-erinevaid-uhendusi-soomega * https://kultuur.err.ee/1608383405/silt-viltu-sveta-grigorjeva-vaktsiinivastaste-meeleavaldusest-see-on-rame-isekus * https://kultuur.err.ee/1608383294/ardo-ran-varres-nahtamatu-filmis-ehk-muusika-vagi * https://www.err.ee/1608382514/aimar-ventsel-toonarkomaani-masohhism * https://menu.err.ee/1608382877/genka-enda-riimis-valjendamine-on-palju-lobusam-kui-niisama-raakimine * https://kultuur.err.ee/1608382760/enno-poppe-kontrolli-kaotamine-on-uskumatult-huvitav * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tipp-ja-sugavik-uheskoos/ Eve Pormeister * https://kultuur.err.ee/314430/eve-pormeister-viivi-luigest-kui-mitte-enne-siis-roomas-saad-sa-seda-naha-ja-kuulda * https://www.akad.ee/2021/09/02/akadeemia-nr-9-2021/ * https://tartu.postimees.ee/6972704/uurimus-maletamise-poeetikast-tugineb-ene-mihkelsoni-ja-christa-wolfi-romaanidele Aija Sakova * https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tahan-vaelja-valguse-ja-ohu-kaette-lennata/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kersti-kreismanni-tundeline-teekond-moeoeda-korrepoldu/ * https://www.google.com/search?q=ingel+vaikla&oq=ingel+vaikla&aqs=chrome..69i57j46i512j0i22i30l2.1965j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://kultuur.err.ee/1608245073/ingel-vaikla-arhitektuuri-saab-toeliselt-kogeda-vaid-ruumis-liikudes * https://leht.postimees.ee/7255822/filmitegija-ingel-vaikla-arhitektuur-ongi-voim * https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8148 * https://kultuur.err.ee/1608393761/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-eve-laur-ja-katrin-pauts * https://www.err.ee/1608393092/kaarel-tarand-vanad-nipid-toovad-edu * https://kultuur.err.ee/1608393725/kaarel-tarand-tiit-terikust-on-inimlikult-kahju * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ Ita Saks * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ametipost-kui-indulgents/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uus-klots-teadmiste-tornis/ * https://slate.com/news-and-politics/2021/10/1619-project-historians-controversy-gordon-wood-woody-holton.html * https://jhiblog.org/2021/10/30/october-reading-recommendations-2/ * https://eksa.ee/toode/kogutud-luuletused-2/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/94937103/paeva-teema-vilja-kiisler-vabadus-olla-rumal * https://www.muurileht.ee/doktorikraad-ei-taga-immuunsust-vandenouteooriate-vastu-intervjuu-andero-uusbergiga * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/pedofiilia-ambivalentsus/ * https://kultuur.err.ee/1608373590/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-minu-turbani-saladus-ja-stephen-king * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitekt-dokumentaalimaailma-korgemas-liigas/ * https://kultuur.err.ee/1608373709/margit-mutso-arhitektide-liidu-roll-on-jarjepanu-kasvanud * https://lithub.com/the-soul-excavating-work-of-louise-gluck/ * https://www.guernicamag.com/rebecca-solnit-men-explain-things-to-me/ * http://rebeccasolnit.net/essay/when-the-hero-is-the-problem/ * http://rebeccasolnit.net/essay/dont-despair/ * http://rebeccasolnit.net/essay/whose-story-and-country-is-this/ * https://www.theguardian.com/books/2020/feb/28/anne-enright-bad-things-happen-to-women-in-books * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94851987/fotod-usas-laineid-loov-eestlannast-phd-elustiili-blogija-instagram-pole-koht-vaid-bikiinifotodes-modellidele * https://etv2.err.ee/1608355343/suurte-heliloojate-klassikalised-paigad * https://publicdomainreview.org/collection/chopin-s-funeral-march-the-edison-concert-band-1906 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94906899/tiina-jogeda-antivakserite-parast-jaeti-mu-operatsioon-ara-nuud-paasevad-loogile-ainult-need-kes-muidu-ara-sureksid * https://www.err.ee/1608376127/kultuuri-ja-teenindussfaar-tootajatelt-vaktsineerimist-noudma-ei-totta * https://menu.err.ee/1608522593/jaan-aru-alati-tootavat-valemit-kuidas-tarka-inimest-kasvatada-ei-ole * https://www.err.ee/1608375722/piiskopid-homoseksuaalsuse-suhtes-pole-me-valjendanud-erinevaid-seisukohti * https://kultuur.err.ee/1608374540/alari-allik-lai-on-varav-mis-viib-oolinna * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608374924/jurmala-spaa-juht-lati-komandanditunnist-nutma-ajab * https://www.err.ee/1608375512/margit-keller-rohepoorde-suur-pilt-ja-tavakodaniku-kasu * https://novaator.err.ee/1608375755/tuul-sepp-rohepoore-toob-inimese-tagasi-tema-loomulikku-keskkonda * https://www.err.ee/1608374558/argo-rosin-rohepoore-ulikool-ja-mangurlus * https://novaator.err.ee/1608375983/ralf-martin-soe-teaduspohiselt-saab-lahendada-probleeme-vaid-kov-e-kaasates * https://www.err.ee/1608378653/tonis-saarts-valimised-kui-organisatsioonilise-voimekuse-tuleproov * https://www.err.ee/1608378410/aaro-lode-koolitoidu-peaprobleem-on-uhiskonna-ukskoiksus * https://www.err.ee/1608378227/raik-ekre-kasv-venekeelse-elanikkonna-hulgas-on-uks-suur-bluff * https://menu.err.ee/1608384515/rammstein-esitas-oma-uut-lugu-rahvusvahelises-kosmosejaamas-viibivale-astronaudile * https://kultuur.err.ee/1608384815/vambola-krigul-soolokontserdist-arvo-pardi-keskuses-maja-aura-on-sobiv * https://kultuur.err.ee/1608384689/elo-liiv-linnaruumi-valgustus-ei-tohi-olla-hairiv-voi-mura-tekitav * https://kultuur.err.ee/1608384665/kaidi-urmet-teisele-turule-joudmiseks-peab-raamat-valislugejat-konetama * https://www.err.ee/1608384353/margaret-parli-ma-olen-omalt-poolt-koik-selleks-teinud-et-koolis-kaia * https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu * https://www.err.ee/1608383957/perearst-veel-100-000-inimese-vaktsineerimine-on-reaalne * https://www.err.ee/1608384518/maire-suurkivi-vaktsineerimisega-seotud-hirmudest * https://sport.err.ee/1608383789/lehise-poordumine-uurimise-algatamisest-oli-kasu-vaimne-terror-loppes * https://www.err.ee/1608383690/eesti-ilmselt-suurima-pogeneja-kontol-on-hulk-pagemisi-vanglatest-ja-riikidest * https://epl.delfi.ee/artikkel/51009429/raili-poldsaar-raputab-kivistunud-arusaamu? * https://enut.ee/ariadne-long-20052006/ * http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=502 * https://naine.ohtuleht.ee/154070/kas-naisi-peksavad-ainult-asotsiaalid-ja-venelased * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fariadnelong.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2021%2F04%2FR.Roatso_Natakas-matsomehele.-Mehed-ja-naised-Maarja-Kangro-novellikogumikus-%25E2%2580%259EHuppa-tulle.pdf&clen=211483&chunk=true * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/k-lm-s-da-ameerika-hiskonnas/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tee-laebi-avatud-kapiuste/ * https://www.akad.ee/2001/08/15/akadeemia-nr-8-2001/ * https://enut.ee/ariadne-long-2001/ * https://enut.ee/enuti-uudised-12005-soouuringute-lisaeriala-erinumber/ * https://enut.ee/ariadne-long-2009/ * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne_long_2007.pdf&clen=58338193&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fuudised_2005_1.pdf&clen=173678&chunk=true * enut.ee/files/tilliraamat_08.06.indd_.pdf * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-2016.pdf&clen=2986337&chunk=true * chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fenut.ee%2Ffiles%2Fariadne-long-2015.pdf&clen=1872037&chunk=true * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tundekasvatus-tekstisonumites/ * https://sirp.ee/s3-pressiteated/tu-professor-raili-marling-raagib-oma-inauguratsiooniloengul-kriitilisest-lugemisest/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kes-kardab-hillary-clintonit/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mehed-ja-feminism/ * https://www.muurileht.ee/mihkel-kangur-teadmised-kui-plekk-ministri-kuuerevaaril/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95143265/viljandi-tehasejuhi-suur-mure-pooltele-inimestele-keda-varbame-lendab-kohe-viis-kuus-kohtutaiturit-peale * https://www.temuki.ee/archives/3365 Dolores Hoffmann * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Mihkel%20Neumann%20-%20P%C3%B5line%20tamm%20-%20Lugulaul%20Romanowi%20walitsewa%20sugu%20300%20aastase%20juubeli%20puhuks,%201913.pdf * https://www.err.ee/1608335003/herem-kaitsevae-ulesanne-ei-ole-tegelda-pollumajanduse-kultuuri-ega-muuga * https://sport.err.ee/1608335075/kolmikduubli-visanud-hallik-ka-selles-vanuses-on-inimene-voimeline-arenema * https://sport.err.ee/1608335243/tanak-vajan-autot-mis-teeb-seda-mida-ma-tahan * https://kultuur.err.ee/1608335792/kunstiamps-varvipigmentide-meistrid * https://kultuur.err.ee/1608335771/sten-kristian-saluveer-eesti-filmipoliitika-on-kokku-jooksnud-ja-selge-tulevikuvaateta * https://novaator.err.ee/1608332147/uksikute-eakate-fiktiivsed-kasulapsed-paasesid-19-sajandil-kroonust * https://www.err.ee/1608333299/kadri-liik-loosungitega-probleemide-tapetseerimine-on-mottetu-ja-ka-igav * https://www.muurileht.ee/eksistentsialism-ja-ekstaas-seenelkaik-kui-rekreatiivne-mottepaus/ * https://www.muurileht.ee/plokiahela-kunst-kui-finantsajastu-perestroika/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-vaike-haalekas-seltskond-eesti-poliitikat-kujundamas/ * https://www.muurileht.ee/juhtkiri-kool-see-olen-ju-mina/ * https://www.muurileht.ee/grete-arro-kuidas-opetada-inimesi-kes-meeldiksid-loodusele/ * https://www.muurileht.ee/arvustus-bambi-antropotseeni-ajastul-metsas/ * https://www.muurileht.ee/paevakommentaar-rahast-ja-dopamiinist-poliitilisel-tantsuplatsil/ * https://www.err.ee/1608331937/ligi-riigikogu-rolli-eelarve-menetlemisel-ei-tohigi-suurendada * https://menu.err.ee/1608332321/heidy-tamme-uno-loop-on-kordumatu * https://kultuur.err.ee/1608332261/anne-erm-uno-loop-oli-kahtlemata-meie-levimuusika-parl * https://kultuur.err.ee/1608332363/sepp-eestis-tuleks-uha-enam-panustada-ka-sarjade-tootmisesse * https://novaator.err.ee/1608332939/kliimaeesmargid-jataks-enamiku-gaasi-ja-naftavarudest-maapoue * https://novaator.err.ee/1608332741/soti-teadlased-hoiatavad-muksupohise-valitsemisstiili-eest * https://kultuur.err.ee/1608333206/annika-uprus-etenduskunstid-nouavad-aktiivsemat-kaasamotlemist-kui-teater * https://menu.err.ee/1608332300/moekollektsionaar-stiil-on-alati-odav-mood-on-alati-kallis * https://www.err.ee/1608331664/indrek-suitso-biorelvadest-haigused-ja-sojad * https://novaator.err.ee/1608331745/vanemteadur-venemaa-infosoja-eesmark-on-kulvata-kaost-ja-trotsi * https://kultuur.err.ee/1608330062/siimets-kui-sinusse-ei-usu-sinu-riik-siis-see-teeb-vaga-kurvaks * https://novaator.err.ee/1608330791/telefoni-abil-sobra-eiramise-jaoks-moeldi-valja-eraldi-sona * https://kultuur.err.ee/1608331235/maria-faust-uks-instrument-teoses-kootud-relvad-on-ka-lodi-ise * https://kultuur.err.ee/1608330944/piret-tibbo-hudgins-eesti-film-vajab-oitsenguks-kumme-miljonit-eurot-aastas * https://www.err.ee/1608324392/saskia-kask-kobarkakist-ehk-millal-alustab-prokuratuur-kriminaalmenetluse * https://kultuur.err.ee/1608329981/part-uusberg-eesti-luule-on-minu-jaoks-heliloojana-kullavara * https://www.err.ee/1608330140/valisilm-afganistanist-lahkumisel-sai-luua-laane-usk-maailmakorda * https://menu.err.ee/1608329987/andrus-kivirahk-ma-ei-pane-praktiliselt-kunagi-kodus-muusikat-mangima * https://www.err.ee/1608330680/urmas-koljalg-ja-martin-zobel-kliimamuutusest-ja-elurikkuse-havimisest * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19590429.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- TRÜ, 29 aprill 1959 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/looduse-leiutaja-lugu/ Kätlin Kaldmaa * https://novaator.err.ee/1608329600/vkontakte-looja-hoiatab-tehnohiidude-kasvava-voimu-eest * https://novaator.err.ee/1608322970/pollutaimi-toitvaid-krohmseeni-ohustab-liigne-kemikaalide-kasutamine * https://www.err.ee/1608322859/aare-tark-praeguste-vahenditega-kliimaneutraalsuseni-ei-joua * https://www.err.ee/1608322937/kaspar-oja-naiste-palk-on-meeste-omast-kiiremini-kasvanud * https://novaator.err.ee/1608322952/it-maailma-uletootamiskultuur-hakkab-murenema * https://www.err.ee/1608322430/andero-uusberg-koroonapassid-jaavad-meiega-veel-kauaks * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94195077/presidendikandidaat-soomere-kapis-olevate-luukerede-kontroll-lapsed-mitme-naisega-pool-miljonit-isiklikul-arvel-koolikius-usu-parast * https://www.theguardian.com/news/2021/apr/28/crime-against-humanity-arundhati-roy-india-covid-catastrophe * https://www.thelily.com/poetry-saved-me-i-hope-it-can-help-my-teen-girls-too/? * https://epl.delfi.ee/artikkel/93277477/karmo-tuur-ebasobralikest-riikidest-venemaa-pakub-meile-meie-endi-keedetud-suppi-helpida * https://www.levila.ee/raadio/musta-laega-eesti-kliimamure/v-osa-kadunud-unistused * https://www.google.com/search?q=sandra+lange&oq=sandra+lange&aqs=chrome..69i57j46i512j0i512l2j46i512j0i512l2j46i512j0i512j0i22i30.6085j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/03/if-publishers-become-afraid-were-in-trouble-publishings-cancel-culture-debate-boils-over * https://www.bbc.com/future/article/20210608-what-were-the-first-processed-foods * https://www.theguardian.com/books/2021/jun/04/the-best-recent-poetry-review-roundup * https://medium.com/@merlis.nogene/idiokraatia-s%C3%BCnni-maha-magamine-elus-ja-filmis-cb5d681ef133 * https://poets.org/poem/weeds-garden * https://scoop.upworthy.com/1972-mit-report-predicted-the-collapse-of-society-this-century-recent-empirical-evidence-confirms * https://www.theguardian.com/technology/2021/aug/02/why-right-to-repair-matters-according-to-a-farmer-a-medical-worker-a-computer-store-owner * https://lithub.com/youre-probably-misreading-robert-frosts-most-famous-poem/ * https://poets.org/poem/remembrance * https://muse.jhu.edu/article/798272 The First Conceptualization of Terrorism: Tallien, Roederer, and the “System of Terror” (August 1794), Volume 82, Number 3, July 2021 * https://otherpress.com/remembering-john-cullen/ * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/87718641/kliimaeituse-tuviteksti-karbunud-juured * https://m.gazeta.ru/comments/column/kolesnikov/13885280.shtml * https://poets.org/poem/everything-needs-fixing * https://www.npr.org/2021/08/18/1027159166/best-books-science-fiction-fantasy-past-decade? * https://www.vikerkaar.ee/archives/27357 * https://www.npr.org/2019/08/21/753107888/captain-who-rescued-migrants-at-sea-refuses-paris-medal-calling-it-hypocritical * https://lithub.com/the-18-most-memorable-trees-in-literature/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/tants-on-koigile/ * https://poets.org/poem/left * https://www.theguardian.com/books/2021/aug/24/scotland-new-makar-kathleen-jamie-poetry-is-at-the-heart-of-our-culture * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-under-adsonit-magatas/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/biobibliograaf-poline-rikas/ * https://novaator.err.ee/1608300207/filosoofiliselt-sobib-presidendiks-koige-enam-kandidaat-kes-valitseb-sona * https://kultuur.err.ee/1608344717/puur-kavatseb-presidendi-kultuurinouniku-ameti-korval-muusikavallas-jatkata * https://vikerraadio.err.ee/1608344174/hagi-sein-tuleviku-televisioon-on-nagu-pood * https://menu.err.ee/1608344729/hagi-sein-meie-missioon-on-eestikeelse-telemaailma-hoidmine * https://menu.err.ee/1608345026/kostuumikunstnik-liis-plato-see-on-kulissidetagune-too-mida-tihti-ei-margata * https://www.err.ee/1608344120/catlyn-kirna-kes-peaks-lastele-internetti-opetama * https://www.err.ee/1608344171/annely-reile-karistamise-asemel-tuleks-noori-toetada * https://novaator.err.ee/1608344357/teadlased-tulevikutoidus-on-aina-rohkem-putukaid-ja-vetikaid * https://novaator.err.ee/1608344078/lugeja-kusib-kas-linnaaia-ounad-on-soomiseks-ohutud * https://www.err.ee/1608344072/hololei-oleks-elementaarne-et-nordica-lendaks-ka-tallinnast * https://www.err.ee/1608306609/raul-rebane-koroona-eetika-ja-mina-meie-konflikt * https://www.err.ee/1608306567/kaimar-karu-otsime-presidenti-eestile-mitte-riigikogule * https://www.err.ee/1608305340/matti-maasikas-ja-juri-raidla-reformimeelsus-haihtus-kellu-kukkus-kaest * https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/94350589/sisearhitekt-kadri-tamme-kumblustunn-pikendab-sugistalvel-aias-olemise-monusat-aega * https://epl.delfi.ee/artikkel/51193267/tiiu-roosma-disainer-psuhholoog-ja-vorgutusteoreetik * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Sheryl%20Sandberg/Sheryl%20Sandberg%20-%20Lean%20In_%20Women,%20Work,%20and%20the%20Will%20to%20Lead%20(2013,%20Knopf)%20-%20libgen.lc.pdf * https://www.poetryfoundation.org/poets/rita-dove * https://www.guernicamag.com/rita-dove-we-arent-lost/ * https://www.poetryoutloud.org/poet/rita-dove/ * https://www.google.com/search?q=%22library+is+an+arena+of+possibility%22&sxsrf=ALeKk03cH8brdb5YIrm-0HF7g32N9P5nMA:1629790999574&ei=F6MkYYO6IoCOxc8Pj4yjyAg&start=10&sa=N&ved=2ahUKEwjDodnMlMnyAhUAR_EDHQ_GCIkQ8NMDegQIARBI&biw=1920&bih=937 * https://www.goodreads.com/quotes/1066528-the-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a * https://www.yis.ac.jp/community/news-posts/~board/news/post/new-campus-facilities-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world * https://www.quora.com/The-library-is-an-arena-of-possibility-opening-both-a-window-into-the-soul-and-a-door-onto-the-world-do-you-agree-with-the-message-Why-or-why-not?top_ans=277261574 * https://novaator.err.ee/1608323009/eesti-folkloristid-kogusid-noukogude-rahvaluulet-ainult-nailiselt * https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minna * https://novaator.err.ee/1608342467/inimgeograaf-autostumisest-tekkiv-ohusaaste-koormab-eeskatt-kergliiklejaid * https://kultuur.err.ee/1608343664/lucija-mrzljak-illustratsioon-pole-ainult-kaunis-pilt-raamatus * https://kultuur.err.ee/1608343166/anne-pikkov-illustratsioon-on-uks-lihtsamaid-viise-kuidas-kultuur-saab-levida * https://kultuur.err.ee/1608342491/katrin-ehrlich-oma-loometee-alguses-uppusin-detailidesse * https://menu.err.ee/1608343649/mart-nurk-reeturi-suzee-ja-tegevustiku-tagamaad-on-vaga-ponevad * https://novaator.err.ee/1608228459/toiduporno-juured-viivad-vana-roomasse * https://kultuur.err.ee/1608229116/tonis-lukas-kirjandusmuuseum-ei-ole-uppumas-ega-ole-tal-kaes-ka-kriisi * https://kultuur.err.ee/1608217534/anton-koovit-banksyndusest-ma-hasti-ei-arva * https://kultuur.err.ee/1608083164/silt-viltu-evelin-voigemast-nuganen-on-uks-eesti-parimaid-dramatiseerijaid * https://kultuur.err.ee/1608201280/kersti-kaljulaid-meil-peaks-olema-rohkem-programme-mis-aitavad-viia-kultuuri-paljusust-keskelt-kaugemale * https://kultuur.err.ee/1608215710/kodune-kultuurisoovitus-naine-aknal-naitab-et-koopia-kopeerimisest-ei-tule-head-nahka * https://kultuur.err.ee/1608219760/avaldatud-raamatute-hulk-2020-aastal-ei-muutunud-kuid-perioodika-langustrend-jatkus * https://www.err.ee/1608216679/karl-martin-sinijarv-meil-on-voimalusi * https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid * https://n2dalaautor.wordpress.com/ * https://luuleleid.wordpress.com/ * https://www.henriettalmoore.com/post/the-5-evils-preventing-prosperity * https://www.henriettalmoore.com/post/time-for-a-new-prosperity-rooted-in-a-symbiotic-relationship-with-nature * https://kultuur.err.ee/1608503651/uuve-lydia-toompere-koigega-meie-elus-tekivad-stereotuupsed-arvamused * https://kultuur.err.ee/1608503633/ehtekunstnik-andrei-balasov-too-tegemisel-on-oluline-hommikune-aeg * https://kultuur.err.ee/1608503570/elar-vahter-lavastusest-lea-eestlased-ei-ole-harjunud-jumalast-raakima * https://kultuur.err.ee/1608503657/noore-skulptori-laureaat-yeung-voidutoost-malestused-annavad-mulle-joudu * https://kultuur.err.ee/1608494399/andres-siplane-hea-kirjandus-saab-hea-olla-vaid-mitte-nii-hea-kirjanduse-taustal * https://kultuur.err.ee/1608483653/mariliis-mottus-igavene-polvkondade-konflikt * https://kultuur.err.ee/1608476168/marek-tamm-jaan-puhvel-90-uks-eesti-erudeeritumaid-humanitaare * https://kultuur.err.ee/1608411272/kerli-onno-pille-muni-tehisintellekt-sama-mis-internet-aastal-1987 * https://kultuur.err.ee/1608389453/keelesauts-maherdune-sauts * https://www.err.ee/1608390758/leino-rei-kuunraprintsiip-ehk-poliitika-ja-kultuur-tuleks-hoida-lahus * https://kultuur.err.ee/1608387602/kaarel-tarand-uus-klots-teadmiste-tornis * https://www.err.ee/1608380198/maarja-kangro-veel-kord-f-sonast * https://kultuur.err.ee/1608374585/kris-suld-tiktok-eesti-poliitilises-kommunikatsioonis * https://www.err.ee/1608503783/kaja-kallas-venemaa-noudmine-on-absurdne * https://www.err.ee/1608503645/mihkelson-venemaa-laiendas-oma-noudmisi-usa-le * https://www.err.ee/1608503348/smit-i-peadirektor-astub-andmekandja-kaotamise-tottu-tagasi * https://sport.err.ee/1608503483/eva-lotta-kiibus-oli-lahedal-olumpiast-loobumisele * https://sport.err.ee/1608503402/kiibus-ma-ei-tulnud-olumpiale-ootusega-et-loon-kogu-maailma-pahviks * https://sport.err.ee/1608503243/olumpiablogi-kuidas-ma-kogemata-natuke-pattust-tegin * https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni * https://www.err.ee/1608508160/kati-kapp-ja-ilona-tragel-toome-eesti-keele-riigieksami-21-sajandisse * https://www.err.ee/1608509402/jaanika-reilik-bakhoff-eesti-riigioiguslik-traditsioon-ja-pohioigused * https://www.err.ee/1608509000/ajaloolase-hinnangul-puudis-putin-pika-konega-oma-kaitumist-oigustada * https://kultuur.err.ee/1608508631/erle-loonurm-usun-et-iga-toimetaja-unistus-on-rohkem-suveneda-ja-motestada * https://www.err.ee/1608508532/harri-tiido-hiina-hundisodalaste-diplomaatia-taustast * https://etv.err.ee/1608495932/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo * https://www.err.ee/1608511106/kertu-moppel-koige-olulisem-on-see-et-meil-poleks-ukskoik * https://kultuur.err.ee/1608510638/kaidi-klein-lydia-puhul-on-toepoolest-vanus-ainult-number * https://kultuur.err.ee/1608353031/pilvi-kalhama-konrad-magi-oli-toeline-teerajaja * https://menu.err.ee/1608353083/fotograaf-kaupo-kalda-see-kuidas-planeeti-murgitame-on-ilusalt-oudne * https://menu.err.ee/1608352767/jaagup-tuisk-minu-ootunnid-on-muusika-paralt * https://kultuur.err.ee/1608352693/kaupo-kikkas-algul-pildistasin-koike-peale-matuste * https://kultuur.err.ee/1608352703/arvustus-villeneuve-i-kutse-duuni-lummavasse-maailma * https://www.err.ee/1608352715/youtube-i-juht-oigustas-navalnoi-meeskonna-videote-blokeerimist * https://novaator.err.ee/1608352801/meelis-kitsing-eesti-digiuhiskond-peab-ajale-vastu * https://kultuur.err.ee/1608352539/kirjanik-mehis-heinsaar-randamine-on-minu-jaoks-eluliselt-tahtis * https://kultuur.err.ee/1608544135/sanna-kartau-suurim-kultuurisokk-eestis-on-sugav-uksildus-mis-mind-vahepeal-tabab * https://kultuur.err.ee/1608541357/tonis-kahu-eplikul-on-haare-mis-jaab-meelde-ja-bravuur-mis-nakkab * https://menu.err.ee/1608540157/eplikud-metal-aitab-olla-rahulikum-inimene * https://www.err.ee/1608351821/huko-aaspollu-hinnatous-ei-taandu * https://www.err.ee/1608351747/tiit-land-tahame-tosirohelist * https://www.err.ee/1608351749/madis-vasser-elektri-hinda-tostab-mineviku-tegevusetus * https://menu.err.ee/1608351895/mart-pius-koige-suurem-probleem-lapsevanemaks-olemise-puhul-on-enda-ego * https://novaator.err.ee/1608351773/mikrobioloog-vaktsiini-tugevamad-korvalnahud-tahendavad-rohkem-antikehi * https://kultuur.err.ee/1608177532/helilooja-maria-korvits-parimad-motted-tulevad-looduses * https://kultuur.err.ee/1608183121/helilooja-riho-esko-maimets-loomingulisuse-tabamiseks-olen-palju-lamavas-asendis * https://kultuur.err.ee/1608174544/mariliis-valkonen-helilooming-pole-vaga-ratsionaalne-tegevus-seal-on-alati-annus-mustikat * https://kultuur.err.ee/1608182218/rasmus-puur-oma-helikeele-tsementeerimist-voiks-voimalikult-pikalt-edasi-lukata * https://kultuur.err.ee/1608191704/kristjan-korver-helikeel-on-nagu-maailmavaade * https://kultuur.err.ee/1608351263/anna-kaare-tekstide-kirjutamisel-ja-esitamisel-ei-taha-ma-koigile-meeldida * http://www.looming.ee/arvustused/elementide-armust/ * http://www.looming.ee/arvustused/elu-on-unenagu-aga-mis-siis/ * http://www.looming.ee/artiklid/kirjanik-loeb-asko-kunnap/ * https://www.err.ee/1608349823/andrei-makarotsev-venemaa-strateegiliste-kavatsuste-janesehaagid * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kuulakem-hiirt/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/tahelepanumajandus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaesus-laiskus-ja-poliitikute-asendamatus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/lend-ule-tartu-ja-labi-ajaloo/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uhed-toole-teised-saastma/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-elad-kooliraamatukogu/ * https://anditshappening.ee/intervjuu-maarja-nuut-albumi-hinged-loomeprotsessist-ja-olemusest/ * https://kultuur.err.ee/1608340415/maarja-nuut-mu-loometegevuse-kaivitajaks-pole-turunoudlus * https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/speech_21_4701 ELi ÜHINE TUGEV VAIM, State of the Union 2021, President von der Leyeni 2021. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, 15. september 2021 * https://www.err.ee/1608340559/el-plaanib-vastukaiku-hiina-taristuprogrammile * https://kultuur.err.ee/1608340466/arvustus-sentimentaalne-ja-samas-voitluslik-karl-august-hindrey * https://kultuur.err.ee/1608340826/urmas-viik-illustreeritud-raamatutes-korduvad-ikka-uhed-ja-samad-nimed * https://kultuur.err.ee/1608340868/anger-new-yorgi-metropolitan-operast-on-mulle-ka-varem-pakkumisi-tehtud * https://kultuur.err.ee/1608310955/telliskivi-loomelinnaku-galerii-avab-kaks-uut-naitust * https://www.err.ee/1608313115/mari-kalkun-votaks-oige-aega-et-sattida-oma-sihid-koigepealt-hasti-paika * https://kultuur.err.ee/1608544138/loe-katkendit-bernardo-atxaga-luhiromaanist-need-taevad * https://menu.err.ee/1608313184/hendrik-toompere-jr-kusin-endalt-millise-keskkonna-oma-lapselastele-edasi-anname * https://menu.err.ee/1608313241/rasmus-puur-mingisugune-inimlik-tuum-toob-eestlased-kokku * https://kultuur.err.ee/685032/tonu-kaljuste-eesti-trump-on-eesti-ise-oluline-et-see-ei-muutuks-millekski-muuks * https://www.err.ee/1608312389/intervjuu-iga-voim-tahab-mingil-maaral-kontrollida-oma-kodanike-aega Kaarel Piirimäe * https://sport.err.ee/1608312497/tarmo-tiisler-30-aastat-spordifolkloori * https://www.err.ee/1608312923/polkovnik-janin-ehitage-remontige-elage-armastage-armuge-sunnitage * https://kultuur.err.ee/1608312458/suri-tolkija-marek-laane * https://www.err.ee/1608313127/sassoli-err-ile-eesti-on-30-aastaga-saanud-eeskujuks-teistele-riikidele * https://www.err.ee/1608313025/kallas-parast-ekre-valitsemisaega-ei-saa-oelda-et-meie-oleme-olnud-ulbed * https://menu.err.ee/1608313166/taavet-hinrikus-eesti-peab-kasvama * https://menu.err.ee/1608313169/david-vseviov-tanapaeval-vaieldakse-tihti-vaidlemise-voi-arapanemise-parast * https://menu.err.ee/1608313196/anna-mariita-mattiisen-pean-hoidma-vabadust-mille-nimel-mu-isa-oma-eluga-riskis * https://www.err.ee/1608312983/kersti-kaljulaid-me-saame-hakkama-kui-oleme-ausad-ja-julged * https://menu.err.ee/1608313298/ott-lepland-arkamisaja-aegne-muusika-on-ka-minu-loomekeelt-mojutanud * https://poets.org/poem/more-something-else Rainy Dawn Ortiz - More Than Something Else * https://kultuur.err.ee/1608539251/saara-lotta-linno-negramotnajadest-nekramatnajani-debuudiaasta-2021 * https://www.google.com/search?q=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&oq=%22urmas+kruuse%22+%22oma+olemuselt%22&aqs=chrome..69i57j33i160.6509j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://arvamus.postimees.ee/7270355/signe-mallo-ja-tanel-mallo-inimese-ja-uhiskonna-koolikahjustused-vajavad-leevendamist * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar%201-2-2011.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=truajaleht19740307.2.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- luule: Tibi Suumann, Tiiu Kuld * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19930402.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Jüri Talvet, "Ladina-Ameerika kirjutavad naised" * https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena * https://kultuur.err.ee/1608548932/alexandre-koberidze-on-asju-mida-igauks-peab-tegema-ja-kogema-uksinda * https://kultuur.err.ee/1608548782/arhitekt-johan-tali-kaasaegses-linnas-on-tombekeskuseid-igal-pool * https://www.err.ee/1608548779/karin-paulus-toidujulgeoleku-tagab-soltumatu-ja-tark-toidutootmine * https://kultuur.err.ee/1608548728/tamara-luuk-kuraatoritoo-puhul-on-minu-jaoks-oluline-hoida-tasakaalu * https://www.err.ee/1608548764/mari-koik-keele-elu-ja-norgemate-kaitse * https://www.err.ee/1608541240/eliis-lelov-keelt-ei-pea-puuris-hoidma * https://kultuur.err.ee/1608546028/tiit-terik-teater-pole-ainult-mangupaik-vaid-see-on-ka-pelgupaik * https://kultuur.err.ee/1608545962/alar-karis-kunst-tasandab-vaimsed-puudujaagid-ja-annab-meile-inimlikud-ideaalid * https://kultuur.err.ee/1608544453/teatripaeva-gala-lavastaja-ullar-saaremae-kriisiaeg-andis-hea-sisse-valja-hingamise-voimaluse * https://kultuur.err.ee/1608545968/steven-hristo-evestus-ka-teatris-tuleb-vaadata-otsa-uhiskonna-madapaisetele * https://kultuur.err.ee/1608546040/keiu-virro-kriitika-ei-saagi-alati-koigile-lopuni-meeldida * https://kultuur.err.ee/1608546412/ivar-pollu-teater-loob-illusiooni-ja-tuhistab-seda * https://kultuur.err.ee/1608546577/kulliki-saldre-motleme-liiga-vahe-enda-vastutusele-elu-ees * https://kultuur.err.ee/1608546529/liisa-saaremael-puuan-labi-oma-loomingu-kaoses-korda-luua * https://kultuur.err.ee/1608547066/andri-luup-kallite-asjade-vaartus-selgubki-sageli-siis-kui-neist-ilma-oleme-jaanud * https://sport.err.ee/1608546700/spordimaailma-ohvitserid-libisevad-sadulast * https://www.err.ee/1608312113/juhan-parts-uks-oudsemaid-asju-on-igav-poliitika * https://kultuur.err.ee/1608312353/suri-keraamik-jutta-matvei * https://www.err.ee/1608312026/joks-presidendi-institutsioon-saab-loogi-soltumata-sellest-kes-seda-taitma-hakkab * https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks * https://www.err.ee/1608311198/karis-eesti-tulevikule-on-oluline-tark-ja-haritud-rahvas * https://www.err.ee/1608312059/anton-aleksejev-talibani-oht-ei-ole-ainult-sojaline-vaid-ka-ideoloogiline * https://novaator.err.ee/1608310835/lugemishuvi-on-tekstimoistmise-voti * https://opleht.ee/2021/04/kuidas-opetada-lapsi-teksti-moistma/ * https://www.err.ee/1608310679/johanna-maarja-tiik-mis-on-eesti-huvi-kliimapoliitikas * https://kultuur.err.ee/1608545242/kunstiamps-psuhhedeelne-louna-eesti * https://www.clashmusic.com/features/in-conversation-laurie-anderson * https://pl.wikipedia.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://pl.wikiquote.org/wiki/Ma%C5%82gorzata_Tusk * https://www.err.ee/1102266/poim-kama-pole-edukat-digiriiki-ilma-digiomavalitsusteta * https://epl.delfi.ee/artikkel/93587295/kohalik-tegija-poim-kama-ka-aastaid-parast-haldusreformi-ei-suuda-linn-ja-maa-uhist-keelt-leida * https://www.err.ee/1135550/poim-kama-rikas-vald-vaene-vald * https://www.err.ee/1160231/keit-parts-keskmise-inimese-fenomen-ehk-ligipaasetavusest * https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab * https://poets.org/poem/if-you-knew Ellen Bass * https://poets.org/poem/never-enough-living Léonie Adams * https://diplomaatia.ee/autor/maria-malksoo/ * https://diplomaatia.ee/eesti-valispoliitika-malupoliitilisest-horisondist/ * https://diplomaatia.ee/balti-maluofensiivi-esileedi/ * https://www.err.ee/887673/malksoo-valeinfo-ja-infooperatsioonid-toovad-kaasa-paranoilisema-ohkkonna * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/esimene-maailmasoda-maelestuste-kaleidoskoobis/ Maria Mälksoo: Vaira Vike-Freiberga * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-09-10-17-13-24/ Erkki Bahovski: Valdur Mikita * https://kultuur.err.ee/1608300234/sildna-tana-ongi-reaalsus-see-et-kaheksa-tunniga-peab-uued-peaesinejad-leidma * https://kultuur.err.ee/1608299994/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-rein-raud-ja-lembit-uustulnd * https://opleht.ee/2019/09/keelekaste-algus/ * https://kjt.ee/2021/08/heebrea-piibli-teaduse-kohast-tanapaeva-religiooniuuringutes/ * https://kjt.ee/2021/07/asjade-evangeelium-iv-osa/ Liisa Maria Murdvee * https://kjt.ee/2021/06/intervjuu-luterliku-maailmaliidu-peasekretariks-valitud-op-anne-burghardtiga/ * https://www.looming.ee/arhiiv/maed/ Lilli Luuk * https://www.looming.ee/arhiiv/ma-olen-minu-oed/ Øyvind Rangøy: Anna Kaare * https://www.looming.ee/arhiiv/proosast-ulevaatlikult/ Janek Kraavi * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-66/ Maarja Pärtna * https://www.looming.ee/arhiiv/artiklivalimikuga-aega-loodimas/ Kaia Sisask: Triinu Pakk * https://www.looming.ee/arhiiv/andrus-kivirahk-ja-muut-lambanahas/ Neeme Näripä * https://www.looming.ee/arhiiv/kes-ohverdatakse/ Mart Velsker: Natalja Nekramatnaja * https://www.looming.ee/arhiiv/arevalt-rahulik/ Mart Velsker * https://www.looming.ee/arhiiv/jalle-paar-sammukest-jaan-krossi-uurimise-teel/ Cornelius Hasselblatt * https://www.looming.ee/arhiiv/lohnu-sonu-ja-hambaid-tais-ruum/ Triin Paja * https://www.looming.ee/arhiiv/kirjanik-loeb-elo-viiding/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/rohkem-palve-kui-jutustus/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kutsun-ules-keelerindel-soda-lopetama/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ainult-meeskooride-laulupidu/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jatkusuutlikkus-viib-hukatusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/karsitusega-pillimeister-kaugele-ei-joua/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/miks-on-muusika/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuur-on-labiraakimiste-kunst/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maailm-nagu-vaalaluust-ihutud-korsett/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-22/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kohkluste-kiuste/ * PIRET KARRO [https://www.vikerkaar.ee/archives/23581 Hüsteeriline tsensuur ja teisi feministide töövõtteid] Vikerkaar, oktoober 2018 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/siirdemeditsiin-on-kuulutatud-laebimurdealaks/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkonnareostuse-vahkkasvajate-ja-mikrobioomi-seosed-looduses/ Mari-Ann Lind * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pealelend-sulev-koks-3/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sellest-eestis-peret-planeerides-ei-m-elda/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kohumikroobid-ja-nende-moju-inimese-meeleolule-2/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/nemad-ongi-leegion/ Sirgi Saar * https://www.err.ee/1608278862/anni-raie-uued-rohealgatused-vajavad-tuge Anni Raie * https://www.err.ee/1608282711/karin-paulus-maasikasoomise-kiituseks * https://www.err.ee/1608284478/marian-vosumets-kunst-ja-voim-uhe-katuse-all * https://www.err.ee/1608288228/karin-bachmann-unustatud-vana-vahemuse-uus-tulemine * https://www.err.ee/1608291858/siiri-alberg-valikuist-ja-vabadusest * https://www.err.ee/1608297252/elo-kiivet-suveruumi-valimaaraja * https://kultuur.err.ee/1608304302/arvustus-kuidas-saada-eksistentsialist-ploomipuu-otsast-alla * https://kultuur.err.ee/1608305097/kristjan-jarvi-no-p-on-mind-vaga-palju-mojutanud * https://www.err.ee/1608303153/hiina-noudis-leedult-taiwani-tunnustamise-eest-saadiku-tagasikutsumist * https://www.err.ee/1608304257/times-hiina-loodud-olematu-teadlane-levitas-laborilekkest-libauudiseid * https://www.err.ee/1608304350/navalnoile-esitati-uus-suudistus-mis-voib-tema-vangistust-pikendada * https://kultuur.err.ee/1608304548/eesti-poldude-vahel-vandatakse-serbia-populaarseimat-teleseriaali * http://web.archive.org/web/20160126184414/https://abcnews.go.com/US/monica-lewinsky-bullying-victims-dont-suffer-silence/story?id=34139687 * https://web.archive.org/web/20141022080457/http://www.cnn.com/2014/10/20/politics/lewinsky-cyber-bullying/index.html * https://web.archive.org/web/20141021225914if_/http://www.forbes.com/sites/clareoconnor/2014/10/20/monica-lewinsky-speaks-its-my-mission-to-end-cyberbullying/ * https://www.huffpost.com/entry/monica-lewinsky-stepping-up-speaking-out_b_59db722fe4b0cf2548b338f2 * https://www.vanityfair.com/news/2018/02/monica-lewinsky-in-the-age-of-metoo * https://web.archive.org/web/20070501061943/http://www.usatoday.com/life/books/news/2004-06-25-lewinsky-clinton_x.htm * https://web.archive.org/web/20150617062442/http://www.independent.co.uk/news/people/monica-lewinsky-joins-antibullying-group-bystander-revolution-says-she-wants-to-help-other-victims-of-the-shame-game-survive-10308313.html * https://www.bbc.com/news/technology-31976567 * https://web.archive.org/web/20150319224903/http://www.nytimes.com/2015/03/22/style/monica-lewinsky-is-back-but-this-time-its-on-her-terms.html * https://sport.err.ee/1608553099/ilves-olumpiast-sellist-emotsionaalset-raskust-spordis-lihtsalt-ei-koge * https://sport.err.ee/1608553162/avo-keel-ilma-voitluslikkuseta-pole-meil-midagi-vastu-panna-voi-edu-loota * https://kultuur.err.ee/1608553168/kai-vare-oma-debuutromaanist-lugesin-internetist-soovitusi-kuidas-krimkat-kirjutada * https://kultuur.postimees.ee/7459160/linda-madalik-pustoliga-paugutamise-asemel-mangiksin-parema-meelega-viiulit * https://kultuur.postimees.ee/7475857/kaisus-olemise-kiituseks Johanna Jolen Kuzmenko, kriitik: Marta Vaariku näitusest * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66091886/ehinitega-kasvamise-vabadust-ja-piire-otsimas-video Kristiina Ehin, Ly Seppel * https://kultuur.err.ee/1608531454/joosep-susi-etteutlus-on-omamoodi-paranoiline-ja-natukene-lollakas-nahtus * https://lithub.com/poet-artist-sex-symbol-of-mexicos-avant-garde-rediscovering-nahui-olin/ ** https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n ** https://en.wikipedia.org/wiki/Nahui_Ollin * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gallen-Kallela,_Iso_hauki.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Winslow_Homer_-_Pike,_Lake_St._John_(1897).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Auguste_Charpentier_-_Harengs_ayant_servi_%C3%A0_l%27alimentation_pendant_le_si%C3%A8ge_de_Paris_-_P1405_-_Mus%C3%A9e_Carnavalet.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Deux_harengs_1889_V_Van_Gogh_(1).jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_from_Estonia * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paul_Burman_Estonian_Kunst.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gerard_David_-_Madonna_and_Child_with_the_Milk_Soup_-_Google_Art_Project.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Paintings_of_meats * https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Potatoes_in_art * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Simberg,_Perunatytt%C3%B6.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hugo_Simberg_-_Potato_Girl.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Heinrich_Tiidermann_-_P%C3%B5hja-Eesti_neiu_vikatiga.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKMB1704_Kristjan_Raud.jpg * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maastik_V%C3%B5rumaalt,_Konrad_M%C3%A4gi,_TKM_TR_12428_M_2658.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0379M.tif * https://commons.wikimedia.org/wiki/File:TKM_0844A_August_Roosileht_--_Kalevipoeg_P%C3%B5rgu_v%C3%A4ravas.tif * https://kultuur.err.ee/1608553243/arvustus-lotman-semiootilise-tahenduse-otsimise-hasart * https://kultuur.err.ee/1608553237/sisearhitekt-tarmo-piirimets-kunstihoone-voiks-olla-hasti-mitmekulgselt-kasutatav * https://novaator.err.ee/1608271035/raport-enamiku-eesti-ulukiliikide-kasi-kaib-hasti * https://kultuur.err.ee/1608246852/arvustus-talupojad-tantsivad-prillid-ees-kui-eestluse-varvikas-ajalugu * https://www.err.ee/1608247167/liis-ehrminger-alahinnatud-elulised-oskused * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voitlus-tahenduse-parast/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42268/pukk_johanna_ba_2014.pdf "Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal" * https://kultuur.err.ee/1608556144/arvustus-leitud-kirjaniku-hing * https://www.err.ee/1608557392/karin-kruup-kriiside-ajal-vajame-kogukonda * https://opleht.ee/2022/04/kui-konflikt-hiilib-klassiruumi-kultuuride-konfliktid-ja-nende-lahendamine/ Kätlin Kuldmaa * https://opleht.ee/2022/04/mari-liis-lill-dokumentaalteatri-teemad-kasvavad-valja-elust-enesest/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/nutikas-kohanemine-kui-sotsiaalne-innovatsioon/ * https://kultuur.err.ee/1608586669/erm-i-teadusdirektor-pille-runnel-euroopa-teadusmuuseumid-ei-alahinda-kulastajaid * https://kultuur.err.ee/1608586243/urmas-vadi-ei-usu-kohustuslikku-kirjandusse-inimestel-voiks-olla-oma-autor * https://novaator.err.ee/1608585919/huumoriuurijad-lemmikloomaga-esinev-poliitik-riskib-naerualuseks-jaada * https://menu.err.ee/1608585994/koolipsuhholoog-kristi-feldman-vanemate-ootused-on-korged-ja-unustatakse-inimlikkus * https://www.err.ee/1608585910/eva-maria-liimets-peaksime-vaba-ajakirjanduse-tahtsusele-osutama-iga-paev * https://menu.err.ee/1608585550/puustusmaa-valgevene-kolleegid-ei-saanud-uldse-aru-et-minsk-on-hoopis-lasnamael-filmitud * https://sport.err.ee/1608585556/eesti-esinumber-o-sullivanist-miks-ta-ei-peaks-nii-mangima-ka-50-aastasena * https://novaator.err.ee/1608585604/arheoloogid-uurivad-saaremaa-maalinnade-saladusi * https://sport.err.ee/1608585622/sveitsi-meistriks-tulnud-mets-seda-perioodi-tuleb-nautida-tunne-on-voimas * https://menu.err.ee/1608586144/mihkel-kangur-tulevikus-voib-olla-kuni-miljard-kliimapogenikku * https://www.err.ee/1608586018/signe-riisalo-inimeste-heaolu-peab-kasvama-olenemata-maailmas-toimuvast * https://www.politico.com/news/2022/05/02/supreme-court-abortion-draft-opinion-00029473 * https://menu.err.ee/1608584860/eneli-kager-eestis-lopeb-aprikoosipuude-kandeiga-20-25-eluaasta-juures * https://sport.err.ee/1608584884/terviseradade-uus-juht-riigitasandil-tuleks-teha-uhiskondlik-kokkulepe * https://novaator.err.ee/1608584842/sonavabaduse-automaatne-piiramine-soosib-autokraate * https://kultuur.err.ee/1608584695/kultuuriminister-vabakutseliste-loovisikute-oiglane-toetus-on-prioriteet * https://kultuur.err.ee/1608584257/andres-sutevaka-isikunaituse-fookuses-on-kunstniku-muutumine * https://kultuur.err.ee/1608584272/mutso-linna-inimsobralikkuse-maarab-see-kui-kaua-saab-seal-hakkama-vohivoora-ja-rahatuna * https://kultuur.err.ee/1608584026/agnes-aljas-kliimakriis-ja-roheteemad-muuseumis * https://kultuur.err.ee/1608584014/siim-raie-inimestel-on-kunsti-vaja * https://menu.err.ee/1608583819/tiina-saar-veelmaa-teadusuuringud-naitavad-et-teeme-11-karjaari-elu-jooksul * https://kultuur.err.ee/1608584005/anne-erm-koik-muutub-seega-ka-jazz-ei-saa-jaada-muutumatuks * https://kultuur.err.ee/1608583840/dee-dee-bridgewater-aretha-franklin-on-mulle-nii-tahtis-ja-ma-ei-tea-miks * https://kultuur.err.ee/1608585073/diana-tamane-mu-pere-on-nagu-vaike-uhiskond-mis-on-mulle-kattesaadav * https://kultuur.err.ee/1608585181/erm-i-taiskasvanuhariduse-koordinaator-kogukondi-kaasav-muuseum-loob-heaolutunde * https://sport.err.ee/1608585145/norra-olumpiakeskust-kulastanud-fusioterapeut-edu-taga-ei-ole-raha-vaid-koostoo * https://kultuur.err.ee/1608584812/ardo-ran-varres-draama-on-tinglik-aga-ooper-on-hupertinglik * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96519729/eesti-suurim-koogiviljakasvataja-sagro-lopetas-tegevuse * https://arvamus.postimees.ee/7511902/jaak-kilmi-tegi-filmi * https://www.theguardian.com/science/2021/oct/20/jane-goodall-on-fires-floods-frugality-and-the-good-fight-people-have-to-change-from-within * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/teater_muusika_kino_2000_07_0001.pdf * https://www.err.ee/1608565138/ellen-valter-toronto-uus-eesti-maja-sumboliseerib-meie-avatust * https://sport.err.ee/1608566341/jurgen-rooba-meil-on-meeskond-kes-suuteline-koiki-voitma * https://www.err.ee/1608577933/merlin-liis-toomela-uudisteportaalid-kui-uued-kohtusaalid * https://kultuur.err.ee/1608577609/kirjandusfestivalil-headread-esinevad-teiste-seas-herve-le-tellier-ja-antti-tuomainen * https://kultuur.err.ee/1608577987/kontserdiarvustus-noor-olla-on-kevadet-rinna-sees-kanda * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/loovuuringute-doktorantuuri-ja-audiovisuaalkunsti-voimalused-ja-vastutus/ Elen Lotman, intervjuu * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/saa-ise-kah-nii-vanaks/ SIRLE SALMISTU * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/suured-siirded-ehk-kuidas-toostusuhiskonda-tema-enda-kaest-paasta/ LAUR KANGER * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kureerimise-poliitiline-potentsiaal-kriisiajal/ Liisa Kaljula, Anu Allas, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/autoripositsioon-ja-selle-sonastamise-vajalikkus/ Piret Karro, int * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kirst-tordil/ MARIS JOHANNES * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ilmar-trulli-veereb-kartul-pollu-veerel/ JÜRI KOLK * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/andmise-puhitsus/ MEETA MOROZOV * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/haprust-mitte-peletada/ MERLIN KIRIKAL * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/koik-see-on-elu-osa/ LIIS RULL * https://kultuur.err.ee/1608583924/juhan-liivi-luuleauhinna-palvis-mirjam-parve * https://kultuur.err.ee/1608583933/arvustus-mustrastas-haavatud-sulelised-sumbolistlikus-linnupuuris * https://novaator.err.ee/1608583903/osoon-uurib-kuidas-saab-puhas-joogivesi-meie-kraanidesse * https://kultuur.err.ee/1608583828/kristiina-alliksaar-eesti-vajab-kvaliteetset-kultuurijuhtimist * https://www.err.ee/1608583780/euroopa-komisjon-lukkas-leedu-erameedia-kaebuse-tagasi * https://novaator.err.ee/1608583777/uhe-minuti-loeng-mida-tahendab-hariduse-dekoloniseerimine * https://novaator.err.ee/1608583732/jutt-paabeli-tornist-oli-oma-ajast-aastatuhandete-vorra-ees * https://novaator.err.ee/1608583606/primatoloog-frans-de-waal-soo-tuhistamise-asemel-tuleb-tegeleda-ebavordsusega * https://menu.err.ee/1608583237/kadri-valner-iga-inimene-vaarib-veidrusi-kuni-ta-ei-hairi-teisi * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ellujaamisstrateegiad-autoritaarsuse-kursil-euroopas/ * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19910628.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp, nr. 26, 28 juuni 1991 * https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKakadeemia202004.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Akadeemia aprill 2020 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kui-me-ei-raagi-armastusest-pole-see-riik-mulle/ * http://poliitikalabor.ee/artiklid/arvamus/laura-vilbiks-uks-nagemus-globaalsest-oiglusest/ * http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48553/soonberg_maarja.pdf Maarja Soonberg LINDA HOGANI “PÄIKESETORMID”: ÖKOFEMINISTLIK ANALÜÜS Magistritöö 2015 * https://epl.delfi.ee/artikkel/79845910/anna-maria-penu-nagime-et-voim-hindab-maha-vaikimist-ja-rohutu-alistumist * https://kultuur.err.ee/588015/egge-kulbok-lattik-solidaarsus-muut-voi-vajadus * https://volinik.ee/wp-content/uploads/2020/01/ariadne_long.pdf 1/2, 2015 * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82322392/kuidas-saada-edukaks-luisa-roivas-anu-saagim-kriss-soonik-ja-teised-eesti-staarid-annavad-karjaarinou * https://jhiblog.org/2022/04/20/a-very-english-story-the-transition-between-feudalism-and-capitalism-in-merrie-olde-englande/ * https://jhiblog.org/2022/04/18/history-as-practical-aesthesis-an-interview-with-d-graham-burnett/ * https://jhiblog.org/2022/04/29/april-reading-recommendations-3/ * https://jhiblog.org/2022/04/25/trans-intellectual-history-a-methodologico-liberation-manifesto/ * https://jhiblog.org/2022/04/27/laboratory-life-juri-lotman-on-scientific-revolutions/ * https://www.npr.org/transcripts/1034751793?t=1650881049778 'Poet Warrior' Joy Harjo Wants Native Peoples To Be Seen As Human, NPR, September 7, 2021 * https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson * https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson * https://et.wikipedia.org/wiki/Loodus_(Ralph_Waldo_Emersoni_essee) * https://et.wikipedia.org/wiki/Ralph_Waldo_Emerson * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Conduct_of_Life#Fate * https://en.wikipedia.org/wiki/Double_consciousness * https://en.wikipedia.org/wiki/The_Sport_of_the_Gods * https://en.wikipedia.org/wiki/We_Wear_the_Mask * https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Laurence_Dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/paul-laurence-dunbar * https://www.poetryfoundation.org/poets/nikki-giovanni * https://bookriot.com/most-famous-poems/ * https://www.loc.gov/programs/poetry-and-literature/poet-laureate/poet-laureate-projects/poetry-180/all-poems/ * https://lithub.com/the-32-most-iconic-poems-in-the-english-language/ * https://www.poetryfoundation.org/poems/48985/phenomenal-woman * https://antigravitymagazine.com/column/poetry-4/ * https://poets.org/poem/refuge-1 Jackie Wang * https://www.bookfinder.com/search/?ref=sre&lang=en&mode=basic&destination=ee&new_used=%2A&currency=USD&title=The%20Sunflower%20Cast%20a%20Spell%20to%20Save%20Us&st=sr&ac=qr * https://poets.org/poem/life-place-where-its-forbidden-live * https://poets.org/poem/masochism-knees * https://poets.org/poet/jackie-wang * file:///C:/oop/0%20-%20raamatud,%20tmp/0%20-%20poliitika/Jackie%20Wang/(Intervention%20Series%2021)%20Jackie%20Wang%20-%20Carceral%20Capitalism-Semiotext(e)%20(2018).pdf * https://entropymag.org/you-make-me-feel-2-jackie-wang/ * https://www.wikidata.org/wiki/Q6046166 * https://blog.bestamericanpoetry.com/the_best_american_poetry/2015/04/10-poets-for-the-revolution-by-christopher-soto.html * https://poets.org/text/poets-laureate-fellows-interview-luisa-igloria * https://poets.org/poem/ode-tired-bumblebees-who-fall-asleep-inside-flowers-pollen-their-butts * https://poets.org/poet/luisa-igloria * https://en.wikipedia.org/wiki/Luisa_Igloria * https://diggingpress.com/2021/04/28/walter-benjamins-warning-alina-stefanescu/ * https://diggingpress.com/poetry-series-april_2021/ * https://www.google.com/search?q=Helene+Cixous%2C+Three+Steps+on+the+Ladder+of+Writing&sourceid=chrome&ie=UTF-8 * https://tolkijad.ee/wp-content/uploads/2020/09/To%CC%83lkijaHa%CC%88a%CC%88l_II.pdf * https://menu.err.ee/1608560167/randur-artur-vorontsov-vaikselt-on-tekkimas-vajadus-stabiilsuse-jarele * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maailm-kui-arm-ja-surm/ * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hobi-kaassoltuvuses/ * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7495709/stepan-karja-kuulsus-kohustab-meid-suurelt-motlema * https://tartu.postimees.ee/7495701/teadlased-votsid-ahvena-luubi-alla * https://tartu.postimees.ee/7495708/olumpiavoit-ei-ole-toonud-vehklemishuviliste-plahvatuslikku-kasvu-lootust-annab-uue-saali-tulek * https://tartu.postimees.ee/7495715/reedene-room-olletehase-juht-puhkab-koigepealt-aasta-ning-alles-siis-motleb-mis-edasi * https://leht.postimees.ee/7495632/ulo-vihma-sojapogenike-toitmine-unustati-sootuks-ara (lugu on ära kaotatud) * https://tervis.postimees.ee/7496086/ossinovski-meeste-tervise-ebavordsus-tuleb-suurest-sotsiaalsest-ebavordsusest * https://kultuur.postimees.ee/7495811/kultuur-kui-on-vaja-parukas-pahe-panna-siis-pole-muusika-ajatu * https://kultuur.err.ee/1608559060/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-soome-krimkast-norra-koomiksini * https://kultuur.postimees.ee/7494885/kultuur-peeter-mudisti-suureparane-naitus-postimehe-majas * https://arvamus.postimees.ee/7494685/keskkond-rein-kuresoo-kevad-saabub-koigele-vaatamata * https://arvamus.postimees.ee/7494695/keskkond-karl-adami-linnud-kuulutavad-kevadet * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/juuresoleku-joud/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/uppumine-ilusse/ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/v-rtsi-v-gi/ India ookean ** https://novaator.err.ee/881113/rahvarahutused-hoiavad-eesti-teadlasi-india-ookeani-saarel-loksus India ookean * https://novaator.err.ee/1157563/polaar-ja-maestikujaa-sulades-soojeneks-maailm-tublisti Põhja-Jäämeri ** https://novaator.err.ee/1608238245/arktika-merejaa-sulab-varem-arvatust-kaks-korda-kiiremini ** https://novaator.err.ee/1608071881/arktika-mikroplast-parineb-suuresti-riietest ** https://www.err.ee/637697/mihkelsoni-hinnangul-voidab-eesti-transiit-kliima-soojenemisest ** https://novaator.err.ee/1081070/uuring-pohja-jaameri-jaab-sajandi-keskpaigaks-suviti-jaata ** https://novaator.err.ee/1608129274/pohja-jaameri-vois-kunagi-olla-mage ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/soome-ugri-kulm/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ksnes-seiklusjanust/ ** https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/elu-tundras-ja-pohja-jaeaemere-aeaeres-eesti-kunstiakadeemia-soome-ugri-uurimisreiside-fotod-muenchenis/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kliimamuutused-ja-meie/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/film/unistuste-meistrid-ja-viis-pluss-ueks-elementi/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/unistusest-lahutas-vaid-v-in/ ** https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tants-mammuti-umber/ ** https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/emakese-maa-seedekulglas/ Põhja-Jäämeri * https://novaator.err.ee/1608562453/hubriidtoo-populaarsus-voib-viia-koosolekulaua-valjasuremiseni * https://novaator.err.ee/1608562714/aasta-lind-metskurvits-naitas-keskaegsel-toidulaual-pererahva-joukust * https://kultuur.err.ee/1608562903/muba-juht-timo-steiner-hoone-peamine-wow-efekt-on-kuus-suurt-saali * https://menu.err.ee/1608563119/ester-kuntu-olen-tanulik-toode-eest-mis-nouavad-sugavale-minemist * https://tartu.postimees.ee/7490422/reedene-room-kulliki-saldre-peegeldab-loviisas-iseennast * https://tartu.postimees.ee/7494629/toomas-kiho-lodja-paastmine-riia-alt * https://tartu.postimees.ee/7497468/nadala-starter-abakhani-akende-moelooming-noor-noelad-ja-kangas-mida-loigata-ei-tohi * https://www.ypsilon.ee/7496336/seks-ja-linn-miks-mulle-koolis-ei-opetatud-eesti-feminismist * https://arvamus.postimees.ee/7495728/ajalugu-kuidas-napoleon-moskvas-kais * https://arvamus.postimees.ee/7497369/arvamus-juri-allik-kuidas-havitada-eesti-teadust * https://kultuur.postimees.ee/7497391/kultuur-armastusest-ja-andestusest-ballettides-kratt-ja-giselle * https://investor.postimees.ee/7496546/amazon-hakkab-oma-tootajaid-tsenseerima * https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed * https://teadus.postimees.ee/7497284/intervjuu-andi-hektoriga-maailma-vapustab-ulekaaluliseks-saanud-osake * https://menu.err.ee/1608561667/kristjan-karis-kui-isa-midagi-ei-oelnud-teadsime-et-jama-on-kaelas * https://kultuur.err.ee/1608561706/hans-christian-aavik-nielseni-konkursist-paremat-atmosfaari-ma-pole-kohanudki * https://kultuur.err.ee/1608561778/olle-mirme-apteeker-melchiorist-selge-on-see-et-me-ei-saa-teha-dokfilmi * https://sport.err.ee/1608561592/kristjan-kalkun-hokikultuur-ja-meie-etniline-parand * https://kultuur.err.ee/1608561361/egle-heinsar-miks-lugeda-raamatuid * https://kultuur.err.ee/1608561370/sten-lassmann-puudub-tegevusplaan-eesti-muusikaparandiga-tegelemiseks * https://kultuur.err.ee/1608561619/mutso-aeg-on-kups-et-panna-alus-uuele-senisest-kestlikumale-eluviisile * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68995723/milleks-on-vaja-naisajalugu * https://lithub.com/how-to-resist-late-stage-capitalism-and-other-lessons-from-charlottes-web/ * https://www.europeana.eu/en/blog/audre-lorde-james-baldwin-and-astrid-roemer * https://poets.org/poem/life-2 * https://www.cbc.ca/music/how-angela-hewitt-gets-the-most-out-of-her-recording-sessions-1.6333981 * https://www.klasikaplus.cz/rozhovor-2/item/6300-angela-hewitt-s-bachem-jsme-dobri-pratele * https://lithub.com/was-george-eliot-wrong-to-think-books-could-make-people-better/ * https://lithub.com/the-real-life-heroines-of-an-outrageous-era-a-gilded-age-reading-list/ * https://lithub.com/everything-you-think-you-know-about-chekhov-is-wrong/ * https://www.nlib.ee/et/uudised/digiriiulile-v%C3%B5ib-j%C3%B5uda-%C3%BCha-rohkem-unustatud-lugemishitte * https://lithub.com/taking-the-ick-out-of-sick-lit-a-reading-list/ * https://www.theguardian.com/books/2021/feb/17/ts-eliot-winner-bhanu-kapil-its-hard-to-study-something-by-standing-in-front-of-it * https://www.err.ee/1608134635/mari-liis-jakobson-joulupuu-ja-naistepaevalilled * https://lithub.com/jane-austens-most-widely-mocked-character-is-also-her-most-subversive/ * https://www.theguardian.com/books/booksblog/2021/feb/22/poem-of-the-week-a-grey-day-by-william-vaughn-moody * https://www.techdirt.com/2021/03/22/end-citation-as-we-know-it-i-feel-fine/ * https://culture.pl/en/artist/helena-modrzejewska-modjeska * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/abdulrazak-gurnahi-vaikused-tode-ja-ornus/ * https://loterii.blogspot.com/2022/04/marsha-mehran-granaatounasupp.html?m=1 * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-naised-ei-oska-enam-luuletada/ * https://lithub.com/how-do-you-keep-a-novel-alive-when-it-keeps-trying-to-die/ * https://poets.org/poem/song-second-april * https://www.telegraph.co.uk/books/what-to-read/discover-greatest-writer-sex-english-language/ * https://epl.delfi.ee/artikkel/96336029/lydia-koidula-portree-joudis-kummalisel-kombel-itaalias-malestusmargile * https://arvamus.postimees.ee/7515411/maarja-pild-kas-ajakirjanike-trahvimise-oigust-on-uldse-vaja * https://arvamus.postimees.ee/7515409/tonu-kurissoo-vihmaussideta-pole-viljakat-mulda * https://arvamus.postimees.ee/7515537/rein-kuresoo-ei-mullast-sul-olegi-enam-suurt-lugu * https://naine.postimees.ee/7517200/emade-lood-alles-emaks-saamine-vedas-mind-rularampidele-ja-seitsmemeetrisesse-huppetorni * https://tmw.postimees.ee/7514605/estyr-miski-ei-uleta-publikut-kes-soovib-artistiga-suhelda * https://arvamus.postimees.ee/7516418/ak-fookus-anestesioloog-iga-uksiku-uldnarkoosi-moju-on-sama-kordumatu-nagu-lennukisoit * https://arvamus.postimees.ee/7517303/tarmo-soomere-tapne-ja-selge-keel-on-teadusliku-motlemise-alus * https://arvamus.postimees.ee/7515540/tanel-vahter-seente-abita-jaaks-polluvili-kangu * https://arvamus.postimees.ee/7517793/president-alar-karis-kui-saaksin-annaksin-praegu-aasta-ema-tiitli-koikidele-emadele * https://elu24.postimees.ee/7517767/kolme-lapse-ema-sandra-roost-on-olnud-paris-mitmeid-hetki-kui-murdun-ja-tunnen-et-lihtsalt-enam-ei-jaksa * https://arvamus.postimees.ee/7516403/ak-fookus-labimurre-aju-uuringutes-voi-siiski-mitte * https://www.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://teadus.postimees.ee/7516366/5-naist-kelle-teadussaavutused-on-kirjutatud-meeste-nimele * https://lithub.com/the-case-for-teaching-depressing-books/ * https://poets.org/poem/big-dawn * https://god.dailydot.com/great-resignation-american-dream/ * https://publicdomainreview.org/essay/o-excellent-air-bag-humphry-davy-and-nitrous-oxide * https://medium.com/@merlis.nogene/ajakirjandus-ja-%C3%B5iguskaitse-stseenid-%C3%BChest-abielust-da8cc8cdc516 * https://poets.org/poem/battlegrounds * https://lithub.com/how-to-fictionalize-new-technology-even-as-its-constantly-changing/ * https://lithub.com/how-the-book-industry-turns-its-own-racism-into-a-marketable-product/ * https://lithub.com/15-great-books-that-speak-to-the-lives-of-middle-aged-women/ * https://whoseknowledge.org/resource/dti-structured-data-report/ * https://poets.org/poem/hymn-time * https://muusikaelu.ee/klassikust-huligaan-kristiina-rokashevich/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96563525/fotod-ja-video-olime-orgasmilisest-maailmast-nii-vaimustuses-et-polnud-muud-varianti-kui-kohe-kliitori-kallale-minna-eestlannad-avasid-uhe-tootega-sekspoe * https://poets.org/poem/signals * https://poets.org/poem/hours-days-years-unmoor-their-orbits * https://www.gocomics.com/frazz/2022/05/08 * https://kultuur.postimees.ee/7516762/tartu-kunstimajas-avatakse-kolm-uut-naitust * https://arvamus.postimees.ee/7512152/valter-lang-isamaa-on-hadaohus-meie-ajalugu-havitatakse * https://novaator.err.ee/1608591403/tarkvaratootjate-suur-kolmik-tahab-saata-salasonad-ajaloo-prugikasti * https://menu.err.ee/1608590857/riina-uibo-toomas-jai-alati-iseendaks * https://arvamus.postimees.ee/7517927/urve-laanemets-kelle-fookuses-peaks-olema-opetajate-leht * https://culture.pl/pl/artykul/czy-mickiewicz-wymyslil-internet * ==Sõjaaegne== * https://www.err.ee/1608517466/kristi-raik-ukrainale-tuleb-anda-el-i-kandidaatriigi-staatus * https://menu.err.ee/1608522539/oleg-gross-too-on-uks-parimaid-asju-millega-inimene-saab-end-tasakaalus-hoida * https://www.err.ee/1608520499/alexander-lott-vene-agressioon-ja-mere-soja-oigus * https://www.err.ee/1608518864/astrid-kannel-see-pogenikelaine-on-taiesti-teistsugune * https://www.err.ee/1608519059/deripaska-venemaad-ootab-ees-julmim-kriis * https://www.err.ee/1608518075/pealtnagija-kuidas-alternatiivtegelased-uleoo-moskva-meelseks-muutusid * https://kultuur.err.ee/1608522026/juri-luik-venemaa-kultuurielu-on-olnud-alati-uks-osa-sealsest-poliitilisest-elust * https://www.err.ee/1608520823/venemaal-trukitud-raamatud-jaavad-eesti-kaupluste-lettidele-edasi * https://kultuur.err.ee/1608521102/tauno-vahteri-soovitused-ukraina-kirjandusest-gogol-kurkov-lewycka-jt * https://www.err.ee/1608516701/martti-kalda-maailma-muutmine-algab-vaikestest-asjadest * https://www.err.ee/1608516638/juri-saar-kuidas-kohelda-kurja * https://www.err.ee/1608516407/venemaal-elab-alaliselt-20-000-eesti-kodanikku * https://www.err.ee/1608516212/maasikas-laas-alahindas-ukraina-tahtsust-vene-imperiaalsele-motlemisele * https://kultuur.err.ee/1608516224/berk-vaher-puhastame-meediaruumi-netikommentaaridest * https://www.err.ee/1608516941/kolonelleitnant-toniste-venemaa-on-muutnud-sojakasitlust * https://www.err.ee/1608516854/meelis-oidsalu-nato-korvulukustav-vaikus * https://kultuur.err.ee/1608522554/helen-sildna-kriisides-on-kultuuri-roll-hoida-lootust * https://www.err.ee/1608515981/zelenski-tuhistas-ukraina-eest-voitlema-minna-soovivate-valismaalaste-viisanoude * https://www.err.ee/1608514784/rainer-saks-venemaa-vajab-valgevenet-et-runnata-ukrainat-lvivi-suunal * https://www.err.ee/1608515093/raul-rebane-donbassist-haagi-millal * https://www.err.ee/1608515435/helsingi-poliitik-tahab-lenini-pargi-umber-nimetada-zelenski-jargi * https://www.err.ee/1608514823/oidsalu-biden-tegi-vea-kui-utles-et-ukraina-konflikti-ei-sekkuta * https://www.err.ee/1608515165/euroopa-liit-alustab-arutelu-ukrainale-liitumisperspektiivi-andmiseks * https://www.err.ee/1608514871/ren-vark-putini-vastutusele-votmise-voimalikkusest-rahvusvahelisel-tasandil * https://www.err.ee/1608528415/saadik-loodan-et-soomlased-moistavad-et-nato-ga-liitumiseks-aega-napib * http://www.vikerkaar.ee/archives/28201 Stephen Kotkin, David Remnick, Despoodi nõrkus, märts 2022 * https://www.err.ee/1608511160/kallas-putini-haagi-tribunali-alla-saatmisest-eks-meil-tuleb-see-jutuks * https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas * https://www.err.ee/1608510995/grosberg-venemaa-sihtis-ukraina-lennuvalju-ja-laskemoonaladusid * https://www.err.ee/1608510857/eesti-suursaadik-kiievis-putini-puhul-peaks-olema-ammu-selge-et-ta-valetab * https://www.err.ee/1608511115/lauri-propagandakanalitest-sojaohutamine-on-kriminaalkorras-karistatav * https://www.err.ee/1608510836/karis-moskva-vagivaldne-hoolimatus-on-jahmatav * https://www.err.ee/1608510926/kaljurand-vaja-on-tugevamat-survet-sest-ainult-raakimisse-putin-ei-usu * https://www.err.ee/1608511100/toom-venemaad-sanktsioonidega-ei-heiduta * https://www.err.ee/1608510815/kallas-koige-hullemad-ennustused-on-taide-lainud * https://www.err.ee/1608510767/biden-putin-on-valinud-ettekavatsetud-soja * https://www.err.ee/1608510788/laanet-teeme-ettepaneku-nato-artikkel-4-rakendamiseks * https://www.err.ee/1608510875/toomas-hendrik-ilves-tanukiri-eesti-vabariigile * https://kultuur.err.ee/1608542692/maimu-berg-enam-pole-vaja-selliseid-kivinagusid-ja-mangu-machosid-nagu-putin * https://www.err.ee/1608543925/meelis-kiili-mida-teha-ja-kes-on-suudi * https://www.err.ee/1608542347/vello-loemaa-soja-kaalukeel * https://kultuur.err.ee/1608534424/sveta-grigorjeva-ma-tahan-seista-sinuga-oigel-pool-ajalugu * https://kultuur.err.ee/1608534418/heinz-valk-meil-tuleb-oppida-elama-stressi-ning-haireseisundis * https://kultuur.err.ee/1608534415/david-vseviov-pole-voimalik-elada-maailmas-kus-valitseb-hirm * https://www.err.ee/1608538831/soja-26-paev-jatkus-mariupoli-kaitsmine-kiiev-valmistus-runnakuteks * https://www.err.ee/1608539287/kaupo-meiel-tanavanime-muutmine-sodurit-ega-pogenikku-ei-aita * https://www.err.ee/1608538201/soja-25-paev-labimurre-izjumi-all-nurjus-vene-tankid-rundasid-hooldekodu * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://eestielu.com/en/life/126-notebook-markmik/12668-maerkmik-lydia-ja-lesja * https://www.err.ee/1608548599/mihkelson-neutraliteet-venemaa-naabruses-on-kutse-sojale * https://www.err.ee/1608548275/marran-putin-valdib-viimase-voimaluseni-kohtumist-zelenskiga * https://www.err.ee/1608548551/err-ukrainas-inimesed-siin-ei-uskunud-et-soda-tuleb-neile-koju * https://www.err.ee/1608548221/stoicescu-ukrainal-oleks-praegu-ennatlik-teha-venemaale-jareleandmisi * https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus * https://kultuur.err.ee/1608547504/andrei-liimets-haldjate-maailm-ja-piinlik-palagan-teatriauhindadel * https://www.err.ee/1608545875/paavst-peatage-ukraina-soda-enne-kui-see-puhib-inimese-ajaloost * https://sport.err.ee/1608545743/robert-rooba-viimane-sonum-kohalikelt-oli-et-khl-i-ei-pruugi-uuel-hooajal-olemas-olla * https://sport.err.ee/1608545893/vesik-ei-kujuta-ette-mis-juhtuks-kui-jatkaksin-vene-poiste-treenimist * https://menu.err.ee/1608547075/surzikova-teeb-dokfilmi-ukraina-pogenikest-mind-huvitas-inimlik-kusimus * https://www.err.ee/1608546352/peaprokuror-venemaa-riigipea-suhtes-on-pohjust-kriminaalmenetlus-labi-viia * https://www.err.ee/1608546310/agressioonisumboleid-keelav-eelnou-voib-jouda-riigikogusse-jargmisel-nadalal * https://www.err.ee/1608546808/novaja-gazeta-peatab-tegevuse * https://www.err.ee/1608547537/vello-loemaa-puust-ja-punaseks-rauast-ja-tuliseks * https://www.err.ee/1608546466/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju * https://www.err.ee/1608547132/valisilm-ukrainas-sooritatud-sojakuritegude-toendite-kogumisega-on-kiire * https://www.err.ee/1608547615/saks-ukrainale-tuleks-anda-rundavat-relvastust * https://novaator.err.ee/1608547483/google-hoiatas-oma-tolkijaid-venemaal-toe-raakimise-eest * https://www.err.ee/1608547138/terras-kuna-ukraina-sojas-on-patiseis-on-labiraakimisteks-voimalus * https://www.err.ee/1608546919/ukraina-soja-tottu-voib-tekkida-mitmel-pool-maailmas-tosine-toidukriis * https://www.err.ee/1608544060/saks-venemaal-kulub-sojaeelse-militaarvoimekuse-taastamiseks-aastaid * https://www.err.ee/1608544162/raik-tundub-et-laas-hakkab-vasima * https://www.err.ee/1608543979/psuhholoog-vene-inimestel-suutunde-tekkimiseks-peab-sundima-toeline-katastroof * https://www.err.ee/1608543871/david-vseviov-putini-tostsid-voimule-klannid-kellele-tundus-ta-ohutu * https://uk.wikiquote.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Ірина Вільде, Irõna Vilde * https://www.wikidata.org/wiki/Q4203178 Irõna Vilde * https://uk.wikipedia.org/wiki/%D0%86%D1%80%D0%B8%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D1%96%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5 Irõna Vilde * https://en.wikipedia.org/wiki/Iryna_Vilde * https://novaator.err.ee/1608534904/menu-koguvad-jalgimisrakendused-kompavad-eesti-laste-privaatsuse-piire * https://www.err.ee/1608534724/ilmar-raag-see-on-eesti-ja-mitte-vene-impeerium * https://www.err.ee/1608534433/prantsusmaa-valisminister-venemaa-vaid-teeskleb-labiraakimist * https://www.err.ee/1608534358/pealtnagija-vaatas-sisse-donetski-ja-luhanski-nn-vabariikide-lahiajalukku * https://www.err.ee/1608533878/venemaa-ukrainast-voiks-saada-rootsi-sarnane-neutraalne-riik * https://www.err.ee/1608533842/vene-valisluure-juht-riigi-saatus-otsustatakse-lahipaevade-jooksul * https://www.err.ee/1608534217/putin-venemaa-oli-sunnitud-ukrainat-rundama * https://www.err.ee/1608533407/soja-21-paev-venemaa-pole-saavutanud-uhtki-strateegilist-eesmarki * https://novaator.err.ee/1608533710/kole-reaalsus-voi-meelerahu-mida-peaks-ajakirjandus-soja-puhul-naitama * https://kultuur.err.ee/1608534238/anu-raud-andis-valja-jutukogu-kirjanikuks-ma-end-vast-ei-nimeta * https://kultuur.err.ee/1608533944/argo-aadli-helene-vannarist-ta-pidas-end-ulimalt-tavaliseks-inimeseks * https://www.err.ee/1608532525/harri-tiido-kas-venemaa-on-maaratud-olema-autoritaarne * https://www.err.ee/1608532519/ilves-nato-vene-alusakt-tuleks-prugikasti-visata * https://sirp.ee/kohanemise-ilu/ei-sada-aastat-paranda-mis-soda-riknu-tunniga/ Piret Voolaid * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/west-side-story-ja-ameerika-muusikal/ JAMES THURLOW * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/palun-vabandust-linnult-et-mind-ei-olnud-seal/ NELE MARIE TIIDELEPP * https://sirp.ee/s1-artiklid/film/taluoue-marvel/ JOONAS OJAP * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kaugoppe-kujutamine-laustaudimeemides-huumor-kui-toimetulekuviis-ja-enesekaitsestrateegia/ PIRET VOOLAID * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/novelliauhind-2022/ PILLE-RIIN LARM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/massumeelne-renessansimees-kes-ei-talunud-sildistamist/ SIRJE HELME (Leonhard Lapin) * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/roheline-tuli-punased-jooned-ja-hallid-alad-muudatused-riiklike-uurimistoetuste-eraldamises/ ANU NOORMA * https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/usaldusvaarse-ajakirjanduse-uus-voimalus/ RAGNE KÕUTS-KLEMM * https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/veebruar-helis-ja-sonas/ ANITA MAASALU ** Thomas Bernhardi sõnadega: „Kunst ühtekokku ei ole ju samuti midagi muud kui ellujäämiskunst, seda tõsiasja ei tohi me tähelepanu alt välja jätta, ühtekokku on see ju ikka ja jälle katse – tehtud koguni mõistust liigutaval viisil –, kuidas selle maailma ja tema vastikustega hakkama saada“ * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jaan-kross-luuletolkijana/ JÜRI TALVET * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/vaikekeel-kellele-ja-milleks-kas-ja-kuidas-paasta-haabuvat-keelt/ JÜRI VIIKBERG: arutlesid Sven-Erik Soosaare juhtimisel Øyvind Rangøy, Nikolai Kuznetsov, Jüvä Sullõv, Anna Verschik ja Indrek Park. * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/etalonmees-ja-teine-sugupool/ MIRT KRUUSMAA: Caroline Criado-Perez, Nähtamatud naised * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/monda-juhan-smuuli-mainest-soomes/ JAAN UNDUSK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/vabatahtlik-kultuuridiplomaatia/ MERLE KARRO-KALBERG: arutavad Riin Alatalu, Triin Ojari ja Kai Lobjakas * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/voimust-ja-vaimust-spordis-tulipunktis-olumpiahoki/ REIN VAHISALU * https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/aga-kui-meie-kass-on-akki-venelane/ JAAK ALLIK: R.A.A.A.Mi „Ema, kas meie kass on ka juut?“, autor-lavastaja Julia Aug * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/vorsete-volinik/ MERLE KARRO-KALBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/sojajargsete-valikute-aeg/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kultuurisuhted-eesti-ja-venemaa-vahel-kuidas-suhtuda/ ILONA MARTSON, tõlkija; JOOSEP SUSI, kirjandusteadlane ja spordiajakirjanik; MEELIS KUBITS, Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juhataja; HELEN SILDNA, Tallinn Music Week’i ja festivali „Station Narva“ juht * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/muinsuskaitse-all-arhitektoonid/ KARIN PAULUS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/viinavabriku-lugu/ Viinavabriku lugu * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/looduskaitse-tammsaare-park-ja-estonia-juurdeehitis/ HELDUR SANDER * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elm-ilmub-siiski/ PILLE-RIIN LARM: Annika Koppel * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/viinakuradi-mahhinatsioonid-laanemerel-ehk-lugu-salapiirituseveost-kahe-ilmasoja-vahel/ TÕNIS LIIBEK * https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ohkab-asfalt-kuumab-linn/ MERLE KARRO-KALBERG: Mait Sepp * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/taiesti-uus-ingliskeelne-kunstiajakiri/ REET VARBLANE: Kaarin Kivirähk * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tavaparased-erijuhtumid/ KRISTA KUMBERG * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suured-teemad-vaikeses-kirjanduses/ JAANIKA PALM * https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/latlased-eestlastest-ometi-ka-milleski-ees/ ILZE TĀLBERGA * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-uksindus/ HENT KALMO * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-valispoliitika-moraalsed-argumendid/ EVA PIIRIMÄE * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mida-arvab-hiina-vene-ukraina-sojast/ MÄRT LÄÄNEMETS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-jagamine/ AHTO LOBJAKAS * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kasutagem-oma-ilusat-emakeelt-oigesti/ HELIN PUKSAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/toimetused-kus-on-teie-eetilised-pohimotted/ ENELI KINDSIKO * https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/usk-ukraina-udus/ KAAREL TARAND * https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/doktorikraadiga-laohoidja/ REET VARBLANE: Fideelia-Signe Roots * https://arhiiv.err.ee/vaata/kohtumisi-ukraina-kirjanikega * file:///C:/oop/t%C3%B6%C3%B6/viki/vikitsitaadid/Vikerkaar_1986_04_0001.pdf * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19780721.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 21 juuli 1978 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19710924&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 39, 24 september 1971 * https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19860718.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sirp ja Vasar, nr. 29, 18 juuli 1986 * https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-kui-seda-kevadet-ees-ei-oleks/ ENN LILLEMETS * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-72/ Igor Kotjuh * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-71/ Halõna Kruk * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-70/ Sergi Žadan * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-69/ Julia Musakovska * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-68/ Artem Poležaka * https://www.looming.ee/arhiiv/luule-67/ Leelo Tungal * https://www.err.ee/1608547753/riho-terras-kaitsevagi-peab-saama-nii-palju-raha-kui-kusib * https://www.err.ee/1608547687/harri-tiido-emigreerumisest-venemaalt-varem-ja-praegu * https://kultuur.err.ee/1608547909/silvia-lotman-meie-korvad-ja-silmad-vajavad-looduses-olemise-tunnet * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104119/162195/page/6 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 3/2007 * Juri Lotman, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104120/162201/page/30 "Mitte-memuaarid"], Akadeemia 4/2007 * https://www.err.ee/1608552868/major-toomse-ukraina-nato-st-eemal-hoidmine-voib-olla-venemaa-jaoks-voit * https://kultuur.err.ee/1608531598/loe-leelo-tungal-tolkis-eesti-keelde-eino-leino-luuletuse-joudu-ukraina * https://www.err.ee/1608555919/enn-tupp-mis-saab-siis-kui-tuleb-uheteistkumnes * https://www.err.ee/1608586477/neeme-vali-olen-liberaalne-konservatiiv * https://www.err.ee/1608586480/kalev-stoicescu-loputu-ouduse-oudne-lopp * https://www.err.ee/1608586198/raul-rebane-mida-teha-9-mail * https://sport.err.ee/1608586117/putinile-toetust-avaldanud-suusataja-kas-te-toesti-ootasite-minult-midagi-muud * https://www.err.ee/1608585922/irpini-kulastanud-saksa-opositsiooniliider-neid-pilte-ei-saa-peast-valja * https://www.err.ee/1608585631/kadri-simson-gazprom-pole-usaldusvaarne-tarnija * https://www.err.ee/1608585634/sakkov-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-suwalki-kitsuse-probleem-leeveneks * https://kultuur.err.ee/1608586300/sildna-tallinn-music-weekil-pidanuks-tanavu-esinema-rekordarv-vene-artiste * https://sport.err.ee/1608586495/usa-kahtleb-valijeva-dopingujuhtumi-uurimise-aususes * https://www.err.ee/1608586105/mottekoda-putin-on-saastnud-varbamistest-moskva-ja-peterburi-mehi * https://www.err.ee/1608585811/soja-70-paev-kiievi-teatel-kaivad-azovstalis-agedad-lahingud-ukraina-vaed-peavad-vastu * https://www.err.ee/1608584662/soja-69-paev-zaporizzjasse-joudis-100-azovstalist-evakueeritut * https://www.err.ee/1608584659/hodges-ukraina-surub-venemaa-24-veebruari-joonele-aasta-lopuks * https://www.err.ee/1608584815/meelis-maripuu-kui-laanele-moistmine-kohale-joudis-oli-soda-ukrainas-juba * https://www.err.ee/1608584416/sulev-kannike-moldova-edasine-suund-soltub-ukrainast * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608585358/soda-ukraina-ohuruumi-parast * https://www.err.ee/1608585289/ohusoda-ukrainas-esimesed-opikogemused * https://www.err.ee/1608585019/harri-tiido-vene-fasismist-ehk-rasismist * https://www.err.ee/1608585040/kristo-heinmaa-on-privileeg-et-meil-on-antonid-ja-astridid * http://www.vikerkaar.ee/archives/28400 ANDRI KRASNJAŠTŠÕHH - Ema räägib; Pommide all, Mai, 2022 * https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96540059/intervjuu-ukraina-laulja-ivan-dorn-putinist-loodan-vaga-et-ta-sureb-peagi-ara * http://www.vikerkaar.ee/archives/28456 Maarja Kangro - Ukraina päevik I, Mai, 2022 * https://www.err.ee/1608573688/insight-vene-sojavae-sodimistraditsioonide-pikast-ajaloost * https://leht.postimees.ee/7329505/eestisse-asunud-babtsenko-tunneb-end-remarque-i-tegelasena * http://www.vikerkaar.ee/archives/28420 Kas tõesti pole ilmas süüdlasi? Aprill, 2022 - Oksana Zabužko * http://www.vikerkaar.ee/archives/28392 Joseph Conrad, 1905 * https://www.youtube.com/watch?v=41wft1daADg Guy Verhofstadt 06 April 2022 plenary speech on European Council * https://www.err.ee/1608566503/err-kiievis-ukraina-pealinn-puuab-tasapisi-normaalsusse-naasta * https://www.err.ee/1608566461/poliitikud-soome-ja-rootsi-liitumisel-nato-ga-oleks-eestile-otsustav-moju * https://www.err.ee/1608566722/soja-52-paev-zelenski-sonul-on-olukord-mariupolis-vaga-keeruline * https://www.err.ee/1608576763/soja-62-paev-zelenski-ukraina-voit-on-valtimatu * https://menu.err.ee/1608577912/arun-tamm-venemaal-ei-julge-keegi-sinuga-kaasa-moelda * https://kultuur.err.ee/1608577945/kirjanik-alexander-genis-mang-paastab-maailma-sellega-et-oigustab-tema-olemasolu * https://www.err.ee/1608577837/harri-tiido-venemaa-ja-kolme-rahva-uhtsuse-idee * https://kultuur.err.ee/1608577657/teadur-kalev-stoicescu-uro-on-labi-kukkunud-see-ei-taida-oma-pohirolli * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/fasism/ TIIT HENNOSTE * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/lopparve-peeter-esimesele/ KAAREL TARAND * https://www.err.ee/1608583477/soja-68-paev-ukraina-jatkab-kaitsesoda-odessat-tabas-taas-raketirunnak * https://www.err.ee/1608583822/kaarel-tarand-raige-vale-raadi-rannal * https://www.err.ee/1608583870/wsj-venemaa-okupatsioon-laheb-louna-ukrainas-uha-julmemaks * https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/ukraina-ehitaja/ * https://kultuur.err.ee/1608560071/kristina-norman-inimesi-ei-tohi-uhiskonnast-valja-lulitada-kuna-nad-tahavad-uskuda-midagi-muud * https://kultuur.err.ee/1608560023/aivar-kulli-ajalootund-juri-vilms-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7496321/arvamus-rein-ruutsoo-miks-kaitseb-tallinna-linnapea-moskva-puiesteed * https://www.err.ee/1608557326/saksa-analuutik-soda-ukrainas-lopetas-sakslaste-jaoks-uhe-ajastu * https://www.postimees.ee/7494887/analuus-hiina-rundab-uha-teravamalt-laant-ja-natot-eesti-vaikib * https://www.postimees.ee/7494816/intervjuu-hirmutunne-ajab-taga-ka-sojapogenikke * https://arvamus.postimees.ee/7494466/arvamus-juri-kuuskemaa-pika-tanava-nime-ei-peaks-hakkama-poliitilistel-kaalutlustel-muutma * https://leht.postimees.ee/7493981/reportaaz-butsas-leitakse-iga-paev-vene-sodurite-uusi-ohvreid * https://maailm.postimees.ee/7493245/blogi-42-sojapaev-usa-butsa-veresaunas-osalenud-vaeosad-on-voimalik-tuvastada * https://maailm.postimees.ee/7494219/blogi-43-sojapaev-zelenskoi-borodjanka-having-on-butsast-palju-oudsem * https://maailm.postimees.ee/7494866/intervjuu-25-veebruarist-kutsub-nato-soome-saadikut-alatasa-laua-taha * https://www.err.ee/1608562801/meelis-oidsalu-ukski-mtu-ei-saa-olla-ukraina-soja-pudelikael * https://www.err.ee/1608562270/suursaadik-prikk-usa-abi-ukrainale-muutub-koos-soja-arenemisega * https://www.err.ee/1608562966/eesti-kultuurivarad-viiakse-ohu-korral-peitu-salajastesse-varjenditesse * https://www.err.ee/1608561562/kapo-julgeolekuohte-alahinnatakse-riigisaladuse-kaitseks-napib-ressursse * https://www.err.ee/1608561412/kapo-uus-voimalik-oht-on-paremaarmuslik-terrorism * https://www.err.ee/1608561835/kapo-majandussuhted-venemaaga-kahjustavad-eesti-julgeolekut * https://www.err.ee/1608562345/arnold-sinisalu-kremli-poliitikat-imetlevad-inimesed-on-eestile-ohtlikud * https://tartu.postimees.ee/7489547/urmas-kruuse-sojavaeline-kaitse-on-oluline-aga-toit-samuti * https://tartu.postimees.ee/7490416/intervjuu-kliimaaktivist-peame-edukuse-sumbolid-umber-motestama * https://tartu.postimees.ee/7497464/raul-toomla-ukraina-soja-mojust-rohepoordele * https://leht.postimees.ee/7497579/maasikas-eli-kandidaatriigi-staatus-on-ukrainale-tohutu-samm * https://leht.postimees.ee/7497582/kohalik-vaade-miks-euroopa-aarmuslased-venemaad-toetavad * https://tarbija.postimees.ee/7497834/ukraina-soda-on-joudnud-ka-meie-kuberruumi * https://maailm.postimees.ee/7497972/maasikas-kiievis-arutati-ukraina-eliga-liitumise-kusimustikku * https://maailm.postimees.ee/7497211/postimees-kiievis-euroliidu-saadik-matti-maasikas-on-tagasi-kiievis-ja-utleb-millal-ukraina-saab-vastuse-liitumissoovile * https://maailm.postimees.ee/7497360/postimees-tsernihivi-oblastis-oudused-jahidne-kulas-360-inimest-elasid-pea-kuu-vaikeses-keldris * https://www.postimees.ee/7497619/postimees-ukrainas-vene-sodurid-panid-25-paevaks-keldrisse-vangi-360-inimest-neist-kumme-suri-seal * https://www.postimees.ee/7497845/eesti-riigil-pole-veel-aimu-kui-palju-pogenike-kriis-maksma-laheb * https://elu24.postimees.ee/7497769/fotod-ja-videod-eestiga-seotud-ukraina-firma-juht-rusudes-kontorist-igatsed-selle-atmosfaari-mitte-ruumi-ennast * https://maailm.postimees.ee/7496573/luubi-all-inimkaubitsejad-loikavad-ukraina-sojast-kasu * https://www.postimees.ee/7497503/meie-ukrainlased-kuidas-poisist-saab-mees * https://www.postimees.ee/7497423/soja-jalust-pagemiseks-jai-otsustamisaega-viis-minutit * https://arvamus.postimees.ee/7495659/ak-fookus-marju-lauristin-me-tunneme-end-ukraina-tagalana-ja-see-teeb-tugevaks * https://kultuur.postimees.ee/7496801/nadala-persoon-elmo-nuganen-huvitav-kes-on-need-tanapaeva-surnud-hinged * https://arvamus.postimees.ee/7496758/arvamus-erik-prozes-sojafotodega-harjumine-muudab-lugeja-kuuniliseks * https://naine.postimees.ee/7497853/olena-zelenska-avaldas-millised-olid-presidendist-abikaasa-esimesed-sonad-parast-venemaa-runnakut * https://arvamus.postimees.ee/7496798/arvamus-vladimir-juskin-sojaudu-voib-varjata-tegelikke-labiraakimisi * https://arvamus.postimees.ee/7497439/arvamus-kersti-kaljulaid-ukrainlaste-aitamine-peab-olema-jatkusuutlik * https://www.err.ee/1608561298/kaisa-esko-kelle-poole-eesti-rahvas-raskel-ajal-vaatab * https://www.err.ee/1608560734/zelenski-venemaa-jahib-tervet-euroopat * https://www.spiegel.de/international/world/ivan-krastev-on-russia-s-invasion-of-ukraine-putin-lives-in-historic-analogies-and-metaphors-a-1d043090-1111-4829-be90-c20fd5786288 * https://www.americamagazine.org/politics-society/2022/03/30/ukraine-putin-kirill-242725 * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96323687/valisministeeriumi-asekantsler-rein-tammsaar-venemaa-laguneb * https://www.delfi.ee/artikkel/96369441/video-arulageduse-tipp-vene-valisministeeriumi-esindaja-suudistab-ukrainlasi-natsismis-borsisupi-endale-hoidmise-tottu * https://roskomsvoboda.org/post/doxa-martynova-interview/ * http://www.vikerkaar.ee/archives/28512 Ukraina päevik IV Mai, 2022 Maarja Kangro * https://maailm.postimees.ee/7516444/ak-kas-isoleerimine-toukab-venemaalased-hoopis-tugevamini-putinit-toetama * https://sport.postimees.ee/7517509/ukraina-jalgpallikoondislane-mulle-ei-mahu-pahe-et-uhele-mehele-tuli-idee-tappa-miljoneid-inimesi * https://arvamus.postimees.ee/7515487/anti-selart-saksa-ordu-ja-nato-uhed-venemaa-polisvaenlased-koik * https://arvamus.postimees.ee/7516355/haridus-ja-teadus-pole-selge-kas-venemaa-on-kaitsev-voi-agressiivne * https://arvamus.postimees.ee/7515265/vladimir-juskin-eliit-koondub-sojas-kremli-taha * https://arvamus.postimees.ee/7515253/siim-holvandus-inimesed-olge-valvsad * https://arvamus.postimees.ee/7514449/iverson-ng-meie-aja-revolutsioon-hongkong-ja-ukraina * https://arvamus.postimees.ee/7514655/susanna-veevo-eestlased-toetavad-riigi-sekkumist-rahu-tagamisse * https://arvamus.postimees.ee/7514650/karmen-tornius-rassism-kui-rahvusliku-julgeoleku-kusimus * https://arvamus.postimees.ee/7514285/andrzej-duda-arutelude-aeg-on-moodas-vajame-solidaarsust-ja-otsustavat-tegutsemist * https://arvamus.postimees.ee/7513439/olev-remsu-mis-ootab-meid-9-mail * https://arvamus.postimees.ee/7513652/rainer-kattel-kas-see-on-venemaa-lopu-algus * https://arvamus.postimees.ee/7513608/erkki-bahovski-soome-pisaraid-ei-usu * https://arvamus.postimees.ee/7513645/artemi-troitski-vene-muusikasse-naaseb-agitpropi-ajastu * https://arvamus.postimees.ee/7513695/igor-eidman-venemaa-poolne-oht-ei-lope-putini-vaid-impeeriumi-enda-hukuga * https://arvamus.postimees.ee/7512845/lavly-perling-relvade-ko-rval-eestilt-ka-tu-kike-o-iglust * https://arvamus.postimees.ee/7512654/meelis-oidsalu-brittide-raport-venemaa-on-valmistunud-suureks-isamaasojaks * https://arvamus.postimees.ee/7512649/meelis-oidsalu-fsb-valib-sobivat-varianti-nao-paastmiseks * https://arvamus.postimees.ee/7511075/airi-varnik-kuidas-kujutada-putinit * https://kultuur.postimees.ee/7516208/ak-kirjanik-ei-tohiks-lasta-ennast-sojal-kasutada * https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96587331/euromundi-kavandanud-sojapogeniku-daria-titova-vanaisa-sundis-eestis-tal-on-vaga-hea-meel-et-ma-just-siin-olen * https://www.err.ee/1608591397/marju-himma-emotsionaalses-pingeski-tuleks-sailitada-inimlikkus * https://www.err.ee/1608591145/politseil-on-9-mai-tottu-korda-hoidma-kaasatud-600-lisainimest * https://www.err.ee/1608591178/lauri-ounapuu-9-maist-ja-euroopa-paevast * https://www.err.ee/1608591460/aasta-eurooplase-tiitli-palvis-slava-ukraini-eestvedaja * https://arvamus.postimees.ee/7517776/richard-d-hooker-jr-laas-julgustab-venemaad-soda-eskaleerima * https://www.postimees.ee/7518448/aasta-eurooplane-2022-on-johanna-maria-lehtme * https://arvamus.postimees.ee/7517772/meelis-oidsalu-miks-andsime-venemaale-ukrainas-vabad-kaed * https://arvamus.postimees.ee/7518300/raivo-vare-kahvatu-kone-ja-vana-tank-muutusi-ei-ennusta * https://arvamus.postimees.ee/7518372/kalev-stoicescu-putini-kone-esitas-konspiratsiooniteooria * https://leht.postimees.ee/7518005/intervjuu-teises-ilmasojas-surnuid-tuleb-malestada-vaenusumboliteta * https://leht.postimees.ee/7517792/aasta-ema-aage-ounap-vanemate-hool-ja-armastus-annab-lapsele-jaksu-suureks-saada * https://leht.postimees.ee/7518008/euroopa-paeval-on-tanavu-soja-tottu-eriline-tahendus * https://leht.postimees.ee/7517936/intervjuu-urmas-vadi-oma-introvertse-poole-pealt-oleme-eestlastena-kirjarahvas * https://leht.postimees.ee/7517941/woke-polvkonnal-puudub-uhisosa * https://kerstikaljulaid.ee/m/artikkel/kas-provokatsioonideta-9-mai-on-voimalik/ * https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96265057/ukraina-esileedi-olena-zelenska-emadepaeva-kusimus-venelannadele-mis-tunne-teil-on-kui-teie-pojad-tapavad-meie-lapsi * pvhjghvw8nqsls0ylvppnkik7om6hi1 0 5947 87754 87752 2022-07-23T13:18:53Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel (1747–1794), "Maastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_A_view_of_Kattegat_from_a_field_1900.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt, "Vaade Kattegatile põllult" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik"]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 1d5kixolnvgu7pv83lj50z3x1254aeu 87757 87754 2022-07-23T13:49:53Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel (1747–1794), "Maastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:Charlotte_Sannom_-_Parti_ved_Lyngby_Sø_med_Frederiksdals_Skov_i_Baggrunden._Eftermiddag_-_1879.png|pisi|Charlotte Sannom, "Lyngby Sø vaade, pärastlõuna" (1879)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_A_view_of_Kattegat_from_a_field_1900.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt, "Vaade Kattegatile põllult" (1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik"]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 3ti62ownzwqi4q0yw2awvserj8ry2rh 87759 87757 2022-07-23T13:55:16Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maria_Katharina_Prestel_-_Landscape_-_B1977.14.11611_-_Yale_Center_for_British_Art.jpg|pisi|Maria Katharina Prestel (1747–1794), "Maastik", ''s.d.'']] [[Pilt:Figuur_met_schimmel_met_rood_dek_door_Albarta_ten_Oever.jpg|pisi|Albarta ten Oever, "Figuur punase sadulavaibaga kimliga" (1809)]] [[Pilt:Hans Gude - Landscape Study from Vågå - Google Art Project.jpg|pisi|Hans Gude, "Maastikuetüüd Vågåst" (1846)]] [[Pilt:Kitty_Kielland_-_Landskap_fra_Jæren_-_Stavanger_kunstmuseum_-_SKMS.2012.0015.jpg|pisi|Kitty Kielland, "Jæreni maastik" (1877)]] [[Pilt:Charlotte_Sannom_-_Parti_ved_Lyngby_Sø_med_Frederiksdals_Skov_i_Baggrunden._Eftermiddag_-_1879.png|pisi|Charlotte Sannom, "Lyngby Sø vaade, pärastlõuna" (1879)]] [[Pilt:A_bright_afternoon,_North_Wales,_by_Benjamin_Williams_Leader,_1885,_oil_on_canvas_-_Matsuoka_Museum_of_Art_-_Tokyo,_Japan_-_DSC07399.JPG|pisi|Benjamin Williams Leader, "Selge pärastlõuna" (1885)]] [[Pilt:Ester_Almqvist_Landscape_from_Svartådalen_Thielska_12.tif|pisi|Ester Almqvist, "Svartådaleni maastik" (1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_A_view_of_Kattegat_from_a_field_1900.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt, "Vaade Kattegatile põllult" (1900)]] [[Pilt:Elisabeth_Grüttefien-Kiekebusch_-_Fjordlandschaft.jpeg|pisi|Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch, "Fjordimaastik" (u 1900)]] [[File:Paul Raud Maastik taraga.jpg|pisi|Paul Raud, "Maastik taraga", u 1906-1911.]] [[File:Konrad Mägi maastik.jpg|pisi|Konrad Mägi, "Maastik", 1920-1921]] [[Fail:Maastik (2).jpg|pisi|Märt Bormeister noorem (* 1951), "Maastik"]] '''Maastik''' on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsiooni määratlus: maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. ==Proosa== * See, kes läbi ilusa maastiku [[tapalava]]le läheb, ei mõtle [[lill]]edele, mis talle [[tee]] ääres vastu [[naeratus|naeratavad]]. ** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 311 * Kas te tunnete [[Ukraina]] ööd? Ei, te ei tunne Ukraina [[öö]]d. Vaadake teda: keset [[taevas]]t kiikab [[kuu]]. Mõõtmatu taevavõlv on avardunud, tõusnud veelgi mõõtmatumaks, ta lõõmab ja lõõtsub. Kogu maa on täis hõbejast [[valgus]]t, ja imeline [[õhk]] on nii kargelt <!--//-->lämbe, nii sulnis ning täis hurmavaid [[aroom]]e. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Tardunult, pingsalt seisab pilkane [[mets]] ning heidab oma hiigelvarju. [[Tiigid]] on vaiki ja vagusi. Nende külma mustavat vett ahistab [[aed]]ade sünkrohekas müür. [[Toomingas|Toomingate]] ja murelite puutumata padrikud on ajanud oma [[juured]] arglikult otse allikakülma ning kahistavad haruharva, otsekui kurjalt ja pahaselt oma [[leht]]i, kui tore tuulepea — öine [[tuul]] — neile nobedalt ligi hiilib ja neid [[suudlus|suudleb]]. Kogu maastik magab. Aga üleval kõik hingab, kõik on imeväärne, kõik on pidulik. [[Süda]] on aga nii avali ja nii õnnis, ning hingepõhjast kerkib üha uusi hõbedasi [[nägemus]]i. Jumalik öö! Nõiduslik öö! Ja järsku ärkavad kõik ellu: metsad, tiigid ja stepid. Kaigub ukraina [[ööbik]]u suursugune triller, ja näib, nagu oleks kuugi taevas teda kuulama jäänud... Kõrgendikul tukub otsekui võlutud [[küla]]. Veel valgemini, veel uhkemini kiiskavad kuuvalgel [[maja]]de kogud, veel kirkamalt irduvad pimedast ööst nende madalad [[sein]]ad. Laulud on lakanud. Kõik on vait. Jumalakartlikud inimesed juba magavad. Mõnes harvas ahtas [[aken|aknas]] põleb veel tuli. Ainult mõne üksiku maja läve ees lõpetab mõni hilja peale jäänud pere oma söömaaega. ** [[Nikolai Gogol]], "Maiöö ehk uppunu", rmt: "Õhtud külas Dikanka lähistel", tlk [[Toomas Kall]], 1992, lk 45-46 * Või pole valevus oma olemuselt niipalju [[värvus]] kui värvuse nähtav puudumine ja samal ajal kõiki värvusi ühendav [[sideaine]]? Või põhjustab seda tunnet ääretul maastikul tähendusrikkalt vaikiv [[tühjus]], värvitu ning kõigevärviline nagu [[ateism]], millest me tagasi põrkame? ** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 225 * Kultuurinimesed on kaotanud võime vakka olla ja peavad vaikusetunde võtma, enne kui [[loodus]] nad omaks tunnistab. [[Jahimees]], veelgi enam [[fotograaf|piltnik]], peab ennekõike õppima liikuma tasa, äkiliste liigutusteta. Jahimehed ei või teha, mida tahavad, vaid peavad sulama ühte tuulega ja maastiku [[värv]]ide ja [[lõhn]]adega, omandama selle koosluse [[rütm]]i. Mõnikord kordub selles üks liigutus ikka ja jälle ja nad peavad selle kaasa tegema. :Kui oled tabanud [[Aafrika]] rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. * [[Karen Blixen]], "Aafrika äärel". Tõlkinud [[Riina Jesmin]], 2005, lk 13 * Meie teame: meie maa on soine ja [[üksluisus|üksluine]], ta ei anna ei maastiku piirjoone ega ehitusaine poolest äratusi ega tõuget suurejoonelise [[arhitektuur]]i sündimiseks. Meie talumajad paistavad eemalt vaadates otsekui hallid mutukad, igavad ja labased oma äärmises argipäisuses. Ühelgi maal pole ma [[inetus|inetumaid]] näinud. Minu vanavara-armastaja süda ei nutaks mitte ühte [[pisar]]at, kui nad kõik korraga ära kaoks ja asemele tuleks lahked, valgekslubjatud savimajad punaste [[telliskivikatus]]tega, mis kui [[õun]]ad õueaia haljusest vastu säraks. Aga ma tean juba, et mitte niisuguseid vanade õlekatusega tarede asemele ei ehitata, ka mitte [[Soome]] moodi punaseid, valgete ukse- ja aknapiitadega puuhooneid, vaid meie maamehe paleus on jäle kollaseks värvitud kahekordne alevimaja [[veranda]]de ja [[palkon]]itega. ** [[Helmi Neggo]], "Tartu kiituseks", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 235 * Maastikumaalija töötab rahulikult, sest maastik tema ees ei saa ligi astuda ega vaadata, kas ta on ka hästi välja tulnud. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 41 * Kui ma nägin pärismaalast lähenevat, vahetasime me [[tervitus]]i, ning mu [[lapsepõlv]]e kodumaastik kustus vähehaaval mu meelest, mu jalg astus kindlamalt Aafrika pinnal, mustad inimesed aga nagu oleksid tõmbunud tagasi minu elust; tundus, nagu seisaksin ma kõrval ja vaatleksin maastiku ning inimeste omavahelist [[tants]]u, väga vana tantsu, mille samme ma ise ei suutnud ära õppida. :Kuid ma mõtlesin: see maa kuulub ka minule, ma olen siin üles kasvanud — see maa kuulub minule niisama hästi kui mustadele inimestele, ja siin jätkub ruumi meile kõigile, ilma et meil tarvitseks üksteist teedelt ja radadelt [[küünarnukk]]idega kõrvale nügida. * [[Doris Lessing]], "Vana pealik Mšlanga" kogust "Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte", tõlkinud [[Valda Raud]], 1957, lk 7 * Teen [[silm]]ad lahti, hästi kähku, et maastikku üllatada, et teda ootamatult tabada. Ta on kohal. Ta on lihtsalt kohal, tal pole midagi muud teha. Ma võiksin praegu surra — püstijalu siin, tulevasi [[laip]]u täistuubitud vagunis - ja tema poleks sellest sugugi vähem kohal. Moseli [[org]] oleks kohal, seisaks minu surnud [[pilk|pilgu]] ees, uhkeldavalt ilus nagu Breugheli talvepilt. ** [[Jorge Semprún]], "Suur reis". Tõlkinud Enn Sarv. [[LR]] 32-35, 1965, lk 11-12 * Pardijahile võetakse topka teatavasti selleks kaasa, et [[paat|lootsikust]] vett välja tõsta, jänesejahil aga on teatava vilumuse juures väga hea läbi topka [[silmapiir]]i uurida: kui sihtida läbi põhja, muutub maastik reljeefsemaks. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 35) * Mulle on alati tundunud imelik, et maade [[kirjeldus]]ed ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi [[Austraalia]]st pidi seal olema hulgaliselt [[känguru]]id ja laiuvaid tühje [[kõrb]]esid. [[Melbourne]]'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem [[puu]]de ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad [[eukalüpt]]id. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi [[mägi|mägede]] piirjooned. [[Inglismaa]]l oleme harjunud sellega, et puudel on tume [[tüvi]] ja heledate lehtedega [[oks]]ad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad [[lehed]] jätsid mulje, nagu vaataksid [[foto]] negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale. ** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327 * Kultuurianalüüs on (või peaks olema) [[tähendus]]te kohta [[oletus]]te tegemine, nende oletuste hindamine ning parimatest oletustest seletuslike [[järeldus]]te tegemine, mitte Tähenduse Kontinendi avastamine ja selle kehatu maastiku kaardistamine. ** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tõlkinud Tanel Pern. Tallinn: Tänapäev, 2017 * [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut maastikku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132) ** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005 * Selge ere [[päike]] paneb kopitanud riide meeldivamalt [[lõhn]]ama. See annab läike rookatustele ja savimüürid värvuvad selle mõjul [[ooker]]kuldseks; materjal, millest need [[maja]]d on tehtud, elab. Oma elu sel hetkel see küpseb, [[küla]] langeb kokku fotograafi pildistatud, kaugelt tabatud küla üldise [[hetk]]ega, mille sõõre ümbritseb [[panteism|panteistlikus]] pihus hoitud maastik – Aafrika inimeste ja [[loodus]]e ühtekuuluvuse ainulise [[viiv]]uga, mida paljundatakse oskusliku fotogravüüriprotsessi teel [[Holland]]is või [[Šveits]]is. (lk 144) ** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010 * [[Gröönimaa]] [[põrgu]] ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. (lk 92) * Kui inimene on [[töö]]le alla jäänud, siis avastab ta korraga oma sisimas lõbusa [[küünilisus|künismi]] maastikke. (lk 190) ** [[Peter Høeg]] "[[Preili Smilla lumetaju]]", tõlkinud Arvo Alas, 1997 * Jumalagajättudel on kaugeid järelpõlvi ja maastikud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet. [[LR]] 30/2003, lk 51 * [[Öö]] tumeda kardina taustal tekkis Vimesil [[Ankh-Morpork]]ist [[kujutlus]]pilt. See polnud mitte [[linn]], vaid ''protsess'', maailmal lasuv koorem, mis moonutas maastikku sadade miilide raadiuses. Inimesed, kes mitte kunagi oma elu jooksul [[linn]]a oma silmaga ei näe, töötavad siiski selle heaks kogu oma elu. Tuhanded ja tuhanded rohelised aakrid kuuluvad selle juurde, [[mets]]ad kuuluvad selle juurde. See imeb ligi ja ahmib endasse... :... ja vastu annab [[sõnnik]]ut oma aedikutest ja [[tahm]]a oma [[korsten|korstnatest]] ja [[teras]]t ja kastruleid ja kõiki [[tööriist]]u, mille abil talle [[toit]]u toodetakse. Ja ka riideid ja [[mood]]e ja mõtteid ja huvitavaid pahesid, [[laul]]e ja [[teadmine|teadmisi]] ning midagi, mida võiks - kui seda õiges valguses vaadata - nimetada [[tsivilisatsioon]]iks. Just seda sõna tsivilisatsioon” tähendabki. See tähendabki linna. * [[Terry Pratchett]], "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 295 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. * [[Undinė Radzevičiūtė]], "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. 2017, lk 156 * Aastaid looduse inventeerimise ja uurimisega tegeldes avastasin metsa justkui uuesti... sellise metsa, mis ei lase end klassifitseerida, andmebaasi kanda, mõõtühikutesse või väärtusklassidesse ümber arvestada. Igas kirjelduses kajastub [[hetk]]. Mets on aga samaaegselt ajatu ja lõputu, ta on nii maastik kui ka elus kooslus, kõik seal on pidevas muutumises. Jõudsin tõdemuseni, et kuigi mulle meeldivad nii [[kaart|kaardid]] kui ka andmebaasid, statistiliste [[mudel]]ite sügavikest välja joonistuvad seosed, armastan ma kõige enam ikka seda metsa, kus saab astuda pehmel [[sammal|samblal]] või sahisevais [[leht]]edes, kus kuuleb väändunud [[mänd]]ide kääksatusi ja igal sammul avaneb silme ees uus vaade. ** [[Anneli Palo]], "Eesti metsad", Tallinn: Varrak, 2016, lk 11 * [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti maastikus — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja [[pidulikkus]]e — käes on [[pühapäev]], mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks. ** [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017 * Eesti maastiku olustikku kujundav mets pehmendab [[pakane|pakast]] ja [[põud]]a, tasandab [[tuisk]]u ja [[torm]]i, õgvendab õhku tolmust ja [[hais]]ust ning kaitseb ja kaunistab koda. ** Toomas Frey, [https://maaleht.delfi.ee/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612 "Olukord metsanduses tekitab kõhedustunde"], Maaleht, 3. veebruar 2017 * Maastik on mitme valdkonna ülene mõiste. [Euroopa maastikukonventsioon] defineerib maastikku kui maa-ala, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mis on kujunenud looduslike ja inimlike tegurite koosmõjul. See määratlus võib tunduda esmalt harjumatu, sest erineb oluliselt Eestis loodusteadusele põhinevast ja üldhariduskoolides õpetatavast, kus maastik on eelkõige looduskeskkond ning inimese toimimist vaadeldakse kui häiringut. Euroopa keskkonna- ja ruumispetsialistid on aga pidanud vajalikuks rõhutada maastiku ruumilist kogemust ja tajumist – maastik on olemuselt kultuurilis-kommunikatiivne nähtus, seotud kultuuriliste ja ühiskonnas levinud arusaamadega, mis ruum on. * Eestis levinud vaatenurga järgi rõhutab [[avalik ruum]] vähem maastiku seda osa, mis puudutab looduskeskkonda ja mis käsitleb maastikku ühtse tervikuna: [[loodus]]t, [[maja|maju]], avalikke [[väljak]]uid, metsa, [[raba]], [[järv]]e. Maastiku­konventsiooni järgi ongi maastik "inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel". * Maastik on konventsiooni mõistes [[demokraatia]] tööriist. Siin tuleb usalduslik [[kompromiss]] leida kõigi osaliste vahel, ning ruumi, sh avalikku ruumi, loodust, [[keskkond]]a kujundada kõigile hästi mõistetavalt ja võrdset osalust võimaldavalt. Teisisõnu, maastikukonventsioon kõneleb väärtuspõhisest ruumi mõtestamisest. Siinkohal on mõtlemiskoht, kas oleme Eestis ruumidemokraatiaks valmis. ** [[Helen Sooväli-Sepping]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/euroopa-maastikukonventsioon-on-avaliku-ruumi-poliitika-nurgakivi/ "Euroopa maastikukonventsioon on avaliku ruumi poliitika nurgakivi"] Sirp, 12.01.2018 * [[Pühadus|Pühad]] on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, mets ja maastikud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti looduse kaudu. ** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018 * Võib-olla on tõesti edukad just need [[rahvas|rahva]](killu)d, kelle [[keel]] on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult? ** [[Tarmo Soomere]] [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019 * [[Kass]]id on teadupoolest psühhopomplikud olevused, kelle jaoks liminaalne maastik on kodune koht. Neid on lihtne kujutleda sujuvalt lipsamas reaalsest ruumist sümboolsesse ja tagasi. ** [[Heili Sepp]] [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 * Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest. ** [[Kadri Leetmaa]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1101150/inimgeograaf-kadri-leetmaa-eesti-maaelu-ei-saa-kujundada-ainult-linnaeliit "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit"], ERR, 11.06.2020 ==Luule== <poem> Kuldpaistes elustuge, kauged salud! Ja sütti ookean! Et minu [[sõber]] võiks seista, [[rõõm]]ust tumm, seal, kus ma seisnud, meel triivimas, ja silmitseda laia maastikku, kuni kogu vaatest kaob kõik kehalik ja sinna tekib värve, mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad, kui ta end [[hing]]edele näitab. </poem> * [[Samuel Taylor Coleridge]], "Pärnalehtla, mu vangla", 1797, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 25 <poem> Kuupaistel roheline läigib jää, kuupaistel maastik sädeleb kui suhkur. Öötuules lumitolm keeb üles tuhkur ja tähina meil' vajub üle pää. Ees metsamüürid. Lumes põlvini kui hirved kaome neisse tuulehellad. Kuid rinnas kumavad meil jõulukellad ja nende hääl käib taevavõlvini. </poem> * [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Palavik/Tali%C3%B6ine "Taliöine" 2] kogust "Palavik" (1934) <poem> OLLA MAASTIK, OLLA MAASTIK SUUREJOONELINE voortel [[kuusk|kuuseladvus]] kobrutamas [[käbi]]d; maastik lumi[[valge]], tuulejäljesooniline, olla maastik, üllas maastik, mida läbib [[jõgi]], samas [[jää]] pääl lastesummi kandes /---/ olla maastik, lumevalgust heita; olla maastik, hoida tuisujärgset rahu, kuni keegi, kellele ei mahu rindu tema [[süda]], tuiskab üle toa, äigab lõuendisse [[nuga|noa]]. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Olla maastik, olla maastik suurejooneline". - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 98-99 <poem> Maastik võib olla jabur. Näen päikselist talveteed, perved on hanges. Lumeväljadel hoolikalt reas valge kupliga laualambid. Tee viib sillatu jõeni, seal ujub lame laev nagu Valge Vaal. </poem> * [[Maie Remmel]], "Maastik" kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 38 <poem> [[Vaikus]] end levitab [[jõgi|jõgede]] sisse, maastikus sündinud jahedaist joontest tärkavad [[udu]]de hõbesed [[lõke|lõkked]]. </poem> * [[Aivo Lõhmus]], "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4 <poem> Kõik [[teeviidad]] viltu seal. Muutumatu maastik täis eksitavaid sõnu on paik, kus samme sead ja kuhu peidetud ka [[sõnum]]. </poem> * [[Jana Lepik]], "***Kõik teeviidad viltu seal" kogus "Lahtine taevas", 2004, lk 7 <poem> Ikka veel hirmutavad need maastikud mind oma takjatiheda õitsemisega. Aeglane palavik hõõgub, kasvab läbi osavõtmatu öö, kus linad ja padjad tõmbuvad mustaks. Ilmun uuesti, higipärlites ja pimeduse pisiasjades. Olen pärani aken maailma, mida ma ei tunne. </poem> * [[Carolina Pihelgas]], "Variatsioon" II kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 63 <poem> lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, [[pimendus|pimendada]] linn sulada [[videvik]]us maastikku maailma sulguvas [[peopesa]]s. </poem> * [[Maarja Pärtna]], "pimendamine / kojusaabuja" kogus "Vivaarium", 2019, lk 24 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Geograafia]] 5yvfck6d7jqedkq8kzcbamqy2rf0rpn 0 6058 87753 87418 2022-07-23T13:16:30Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ''See artikkel räägib pikast minemise kohast; joogi kohta vaata artiklit [[Tee (jook)]].'' [[Pilt:Tamsa_tee.jpg|pisi|Tee Tamsalt Lagujale, Nõo vallas Tartumaal]] [[Pilt:Ida_Törnström_Village_road,_Portugal_(1890).jpg|pisi|Ida Törnström, "Külatee Portugalis" (1890)]] [[Pilt:Wisinger-Florian_–_Falling_Leaves_2.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian, "Langevad lehed" (u 1900)]] [[Pilt:L.A._Ring,_Road_in_the_Village_of_Baldersbrønde_(Winter_Day),_1912,_NG6658,_National_Gallery.png|pisi|Laurits Andersen Ring, "Tee Baldersbrønde külas (Talvepäev)" (1912)]] [[Pilt:Vries_door_Geesje_van-Calca.jpg|pisi|Geesje Mesdag-van Calcar (1851-1936), "Vaade Vriesi Bonifatiuse kirikule", ''s.d.'']] [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_A_Path_Cutting_through_a_Landscape,_s.d.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt (1856-1938), "Tee läbi maastiku", ''s.d.'']] '''Tee''' on pikk [[koht]], sageli sihilikult tehtud, mille kaudu saab teiste kohtade vahet liikuda. ==Proosa== * "[[Jõgi|Jõgede]] ja teedega on veider lugu," juurdles Sniff. "Nad muudkui lähevad ja lähevad ühest kohast teise. Kui õige järgneks neile ja vaataks, kus nad ära lõpevad." ** [[Tove Jansson]] "Sabatäht", tõlkinud Elo Raukas, Tallinn: Tiritamm, 1995, lk 3 * Seitsmele künkale on [[Rooma]] ehitatud ja [[seitse]] on teede arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et [[maailm]]a vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja [[nimi|nimesid]] ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise [[kivi]]dki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb [[küsimus]]: "Quo vadis?" ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, lk 181 * "Lustlik on [[mai]]kuu!" ütles Bilbo, kui [[vihm]] talle näkku peksis. "Aga nüüd on ju muinaslood seljataga ja me lähme koju. See on vist esimene kodutervitus." : "Meil on veel pikk tee minna," ütles Gandalf. : "Aga see on viimane tee," ütles Bilbo. * [[J. R. R. Tolkien]], "[[Kääbik]]", tlk Lia Rajandi, 1977, lk 351 * Seo ekslev [[paat]] [[paadisild|paadisilla]] külge, tee algab ja lõpeb samas kohas. ** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus", Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14, lk 98 ==Luule== <poem> Ka [[sisalik]]u tee [[kivi]]l jätab jälje, kuigi me seda ei näe. ... Kõigi teede [[pikkus]] ajas on võrdne. </poem> * [[Karl Ristikivi]], "[[Inimese teekond]]", 1990, lk 11 <poem> Alasti naiste ning hoorte perrä kisop mo himo; kõik tii viivä sinnä värati mano, kon sivvo om kerrä tõmmanu ennäst, et valvata linnä. Ära viil lüü. Ära häävita minno ära viil murra, ära sõko minno! Ma ei saa pöördä, ei tõisi teid minnä. </poem> * [[Henrik Visnapuu]], "Issand halesta" (1912) <poem> Ma kõnnin [[hall]]il lõpmata teel kesk nurmi, täis valmivat vilja, ma kõnnin ja kõnnin otsata teel kui teede [[laul]], tee helisev meel, ja kõik on nii [[õhtu]] hilja. </poem> * [[Ernst Enno]], "[[Rändaja]] õhtulaul" <poem> Üks ots kaob sinna, teine sinna, ja tee on pikk, ja tee on pikk. Ta tuleb [[linn]]ast, läheb linna, kuid siin on ainult alevik. Tee veerde istutati [[vaher|vahtrad]] ja nimetati tee alleeks. Kuid [[noorus]] tahab rohkem tahta ja tee jäi meelitavaks teeks. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Tee läbi aleviku" kogust "Ajapinde ajab". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 166 <poem> Me liigume loogeldes [[loojang]]u poole, me mõõdame päevaga määratu tee, me liigume loogeldes loojangu poole, me [[süda]] on rahul, meid rõõmustab see, et loojangu kannul käib noorendav [[hommik]], et hommikust algab uus [[päike]]se tee /---/ </poem> * [[Hando Runnel]], "Me liigume" <poem> On seda teed, kus käivad tuletoojad, maatasa teha tahtnud igat pidi kõik sööjad-joojad, Piinajad ja Poojad. Ei ole saanud. Tee on teisipidi. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Tee" <poem> Mu [[tald]]adel on [[leping]] iga teega, mis pole tulba ümber tammumine tuim. Mu [[varbad]] vallatavad rõõmsalt iga veega. Ma sukeldun, et iga [[sõrm]] on [[uim]]. </poem> * [[Muia Veetamm]], "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5) ==Vanasõnad== * [[Vana]] tee, vana [[sõber]]. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 * Kui sa tunned, et oled jõudnud nii kaugele, et ei jõua astuda enam ainsatki sammu, oled ära käinud ainult poole teest, milleks võimeline oled. ** [[Grööni vanasõnad|Grööni vanasõna]] ==Kirjandus== * [[Jack Kerouac]], "[[Tee (Kerouac)|Tee]]" ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Transport]] ldm8iqqhy0ar8qzgthgxc0c8xv1r7oh 0 6615 87764 49312 2022-07-23T14:12:55Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki '''Evelyn Fox Keller''' (sündinud 20. märtsil 1936 New Yorgis) on USA füüsik, teadusloolane, soouurija ja feministlik filosoof. Ta on käsitlenud bioloogia ja füüsika puutealasid, uusegse bioloogia ajalugu ja filosoofiat ning sootemaatikat teaduses. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Mõtisklusi soost ja teadusest" (tõlkinud [[Mirjam Hinrikus]], Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001). * [[Allutamine|Allutamise]] psühhodünaamika uurimine, lähtudes [[sadism|sadistlikust]] isiksusest kui äärmuslikust juhtumist, näitab, et allutamine pole vastuseks lihtsalt [[erinevus]]ele, [[konflikt]]ile või isegi [[ebavõrdsus]]ele ''per se'', vaid ebavõrdsusele, mille muudab ähvardavaks [[kujutlus]] erinevuste täielikust kadumisest. Lühidalt, allutamine on vastus teise [[jõuetus]]ega kaasnevatele [[oht]]udele - vastus, mille on tinginud isiku enda eristumise- ning [[iseseisvus]]püüete läbikukkumine. Allutamine tagab erinevuste lahustumatuse, tõlgendades igasugust erinevust ebavõrdsusena, mida teravdab pealesunnitud vertikaalne distants. ** "Mõtisklusi soost ja teadusest", lk 136-137 {{JÄRJESTA:Keller, Evelyn Fox}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] tfc1zskth2k94in6bijsmzw2ofcq5a9 0 6642 87853 87502 2022-07-23T22:29:21Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Désiré_François_Laugée-_The_Poppy_Harvest.jpg|pisi|Désiré François Laugée (1823–1896), "Moonisaak", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli moon (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. ==Draama== * Jago: <poem> Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"]. Eesti Loodus 5/2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] r2pw1yu5r0d07uuyjl7kj8aje5e1zcy 87854 87853 2022-07-23T22:29:44Z Ehitaja 2563 /* Draama */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Désiré_François_Laugée-_The_Poppy_Harvest.jpg|pisi|Désiré François Laugée (1823–1896), "Moonisaak", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli moon (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"]. Eesti Loodus 5/2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] f9olearxgdxi9ke90jmqvenxntyrd2r 87855 87854 2022-07-23T22:30:19Z Ehitaja 2563 /* Draama */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marianne_North_opium_poppy.jpg|pisi|Marianne North, "Oopiumimoon" (1870ndad)]] [[Pilt:Désiré_François_Laugée-_The_Poppy_Harvest.jpg|pisi|Désiré François Laugée (1823–1896), "Moonisaak", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppy,_Bachelors-buttons_and_Daisies_by_Boston_Public_Library.jpg|pisi|Annie Eliza Hardy, "Moon, rukkilill ja karikakar" (1877)]] [[Pilt:Night & Sleep.jpg|pisi|Evelyn de Morgan, "Öö ja uni" (1878)]] [[Pilt:Luis_Ricardo_Falero_Poppy_Fairy_(1888).jpg|pisi|Luis Ricardo Falero, "Moonihaldjas" (1888)]] [[Pilt:Mykhaylo_Berkos_A_Blossoming_Garden_with_Poppies_(1896).jpg|pisi|Mõhhailo Berkos, "Õitsev aed moonidega" (1896)]] [[Pilt:Marie d'Orleans Vallmobukett i Vas.jpg|pisi|Marie d'Orléans (1865-1909), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Minna-von-budinszky-Poppies.jpg|pisi|Minna von Budinszky, "Moonid" (1898)]] [[Pilt:Flores_-_Josefa_Garcia_Greno.png|pisi|Josefa Garcia Greno (1850-1902), "Lilled", ''s.d.'']] [[Pilt:Poppies_in_a_Vase,_by_Clara_Von_Sivers.jpg|pisi|Clara von Sivers (1854–1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Olga_Wisinger-Florian_-_A_bouquet_of_poppies_by_the_window.jpg|pisi|Olga Wisinger-Florian (1844–1926), "Moonikimp aknal", ''s.d.'']] [[Pilt:Maria_Oakey_Dewing_-_A_bed_of_poppies_(1909).jpg|pisi|Maria Oakey Dewing, "Moonipeenar" (1909)]] [[Pilt:'Poppies'_by_Bertha_Wegmann,_c._1900,_Bergen_Kunstmuseum.JPG|pisi|Bertha Wegmann, "Moonid" (u 1900)]] [[Pilt:Juliette_Wytsman_2.jpg|pisi|Juliette Wytsman (1866-1925), "Õitsev aed", ''s.d.'']] [[Pilt:Jenny_Villebesseyx_Mohnblumen_in_Vase.jpg|pisi|Jenny Villebesseyx (1854-1924), "Moonid vaasis", ''s.d.'']] [[Pilt:Max_Streckenbach_Klatschmohn_und_Chrysanthemen.jpg|pisi|Max Streckenbach (1863-1936), "Moonid ja lodjapuu", ''s.d.'']] [[Pilt:Elsbeth_Müller-Kaempff_Blumenstrauß_mit_rotem_Klatschmohn.jpg|pisi|Elsbeth Müller-Kaempff (1869–1940), "Moonid", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Moonid 1957.jpg|pisi|Lola Liivat "Moonid", 1957.]] '''Magun''' ehk rahvakeeli moon (''Papaver'') on magunaliste sugukonda kuuluv ligi saja liigiga rohttaimede perekond. Eestis kasvab viis liiki. ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Luule== <poem> Et [[õnn]] on sama õrn kui moon: sa puudutad - kaob õiekroon; kui peotäis tuhkjat kerget [[lumi|lund]] on üürikene õnnetund - sa teda [[hetk]]eks tabad ainult kui [[tuul]]t, mis üle heljub vainult, kui [[vikerkaar]]t, mis viivuks sajus end ilmutas ning samas hajus. </poem> * [[Robert Burns]], "Tam O'Shanter", tõlkinud [[Ralf Parve]]; rmt: "Mu arm on nagu ruske roos", Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 18 (ka: "Tom<!--kontrollida!--> O'Shanter". Rmt: R. Burns, "Lõbusad kerjused". Tallinn, 1959) <poem> Kui ka [[mure]] maa kõik [[must]]aks kisuks, sina aga põimaks põllu [[nisu]]ks. Nisupõllus [[rukkilill]] või magun ilustaksid töödki omajagu. </poem> * [[Lesja Ukrainka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 67 <poem> Üks [[soov]] lõi põlema siis [[süda]]mes täis [[luule]]t, et sinu maitsehimulised kuumad [[huuled]], mis [[punane|punasemad]] punasemast moonist, mu [[kleit|kleidi]] mustast õhuksest chiffoonist mu [[valge]] [[kael]]a oleks üles leidnud ja teda sooja [[suudlus]]ega võidnud. </poem> * [[Marie Under]], "Tujud" 2 kogus [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:214142/114868/chapter/7 "Eelõitseng"], lk 7 <poem> [[Öö]]sel on kindlasti mingi [[jumal]] käinud mu rohtaias: kõik moonid on puhkenud. Vaevalt julgen ma välja astuda, kardan, et põlen neis tillukestes leekides. </poem> * [[Katri Vala]], "Moonid". Tõlkinud [[Debora Vaarandi]], rmt: "Sinine rohtaed". Tallinn: Eesti Raamat 1974 <poem> [[Tapeet|Tapetil]] pleekinud moonid, laual [[Dante]] kantsoonid, klaasis kartuli[[viin]]. [[Tuhapäev]] väljas tuiskab, salaja südames huiskab aimuste pakatav piin. </poem> * [[Betti Alver]], "Tuhapäeval". (Ilmunud alguses kogus "Tolm ja tuli" (1936), rmt: B. Alver "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 441 <poem> [[Turmaliin]]ist [[uks|uste]] taga, moonimaitse [[suu]]l [[Jumal]] vaikselt [[uni|magab]], [[silm]]ad tuhksed suletud. Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul, aga siis ka [[nimi|nimed]] seinuks, siis ka lailed juletud olid nagu rangapilved kiirtekimpus ujuvad yle maade, mida eales nad ei enam näe, kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed [[pilv]]ed kujuvad turja yle [[hall]]i telgi kattes päikse väe. </poem> * [[Uku Masing]], "Pimedus ei võta vastu valgust" <poem> [[Aeg]] ammu teinud umbse käänu, kõik vaevu kobiseb kui [[vaht]], [[linn]] ise tõsiseks on jäänud ja endalt võetud mitmes [[nahk]]. Siin tarkustemplis [[teadus]]t luua ei saa, kui segab plebsitung – nüüd õpib see, kel isa pung ning taltsas pää on kaasa tuua. Kõik ist ja ast ja tung ja toon on tuppe ehmund siinseis majus, kus valmis eesti esiaju ning õitses [[elu]] verev moon. </poem> * [[Juhan Sütiste]], [https://teele.luts.ee/node/6337 "*Päev võtab madalama..."], rmt: "Teosed", II kd, lk 78–84 <poem> Minna midagi nõudmata [[udu]] hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, [[mesilind]]ele jagada viimased lahtuvad [[lein]]ad, mooniväljadel magada, ümber sinised [[sein]]ad. </poem> * [[Kersti Merilaas]], "*** Minna midagi nõudmata", rmt: "Antud ja võetud", 1985, lk 15 <poem> Kaks väikest habrast rukkimooni ja õitsev [[kartul]] minu ees. [[Tuul]] painutab mu hapraid maani, kuid nad ei pudene, ei veel! </poem> * [[Aira Kaal]], "Kaks väikest habrast rukkimooni" (1960). Rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist 1637-1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 641 <poem> Kui moonid ja pihlakad leekisid nii, et enam ma muud ei näinud, kui moonid ja pihlakad leekisid nii, oli sügis siit mööda läinud. Kord ärgates kohkusin: tõsi või vale? ja arglikult vaatasin üles. Moonikroonlehti tuul kandis eemale ja päikene istus mu süles. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Kui moonid ja pihlakad leekisid nii". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 30 <poem> Igal [[hommik]]ul mu [[tädi]] aias puhkevad taas uhiuued moonid. [[Värv]]e meeletuna pillav [[peenar]] muudab oma varjundid ja toonid. /---/ Tuleb pungast sõõrik punaleekiv? Maheroosa, käharas volangis? Hahkjas õis, mil tumelilla [[süda]]? Veinivärvi, valendavas randis? </poem> * [[Milvi Seping]], "Moonid", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 81 <poem> Nokaks silla musta [[luik]]e kumab Rüütli soonetuike veripunane [[neoon]]. Selle [[linn]]a [[apokriiva]] märke kannab linnu tiiva tardumus, suu hõõguv moon. </poem> * [[Ivar Grünthal]], [https://teele.luts.ee/node/6371 "Tartu vaim"], rmt: "Lumi ja lubi", 1960, lk 57–59 <poem> [[peegel|peeglist]] vaatas end Ireene [[peegeldus]] jäi hiljaks enne jõudsid moonid saada imelikuks viljaks </poem> * [[Juhan Viiding]], "Vale-Ireene" kogus "Detsember" (1971), lk 22 <poem> Kord põllul, kus kirendas punane moon, üks pardike paterdas papaga koos ja võlutult silmitses purpurset moonikest parditütreke noor: "Pai papa, kas moonikest puutuda saan?" Kuid pajatas pardile papake hea: "Ei pisike pardike moonikest puutuda saa. ... Sa tead ju, et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Sa tead ju et moonid kõik on pikad, pikad, pikad, kuid pardike on väike. Nii oli, on ja jääb. ... Ja ometi ilusal õiekuu ööl, kui särasid lõbusalt põllud ja veed, me pisike pardike põgenes pesast ja moonile naiseks siis sai. Kuid kurvemaks läheb veel lauluke nüüd, sirp lõikab ja põlluke lagedaks jääb, ja tuuleke tõuseb ja moonid kõik minema viib. Nii läkski lendu uhke moonipeiu ja püüdis haneks väikse pardineiu. </poem> * [[Vladimir Beekman]], [https://www.laulud.ee/laul/pardike_ja_mooniois-556.aspx "Pardike ja mooniõis"], tuntud lauluna Vittorio Mascheroni viisil ansambli [[Fix]] jt esituses <poem> Nüüd vappub maa, läks mööda viimne vagun neid vaateid enam tagasi ei saa. Veel tuleb ronge, aga unimagun on varisend ja süütult mustab maa. </poem> * [[Helvi Jürisson]], "*** Nüüd vappub maa" (1996), kogus "Sinine kivi" (1998), lk 26 <poem> Ja see tüdruk [[lill]]i põimis, kuni mõista võis Moonid on vaid rohi, lill – ja seal Ainult [[tuul]], kes kõikevõimas, [[troost]]i talle tõi Kandes habrast mooni[[kroon]]i peas. Moonika, Moonika, ja moonid Mooniga Moonika tuult kroonib Kroonib [[laps]] [[kuningas|kuningaks]] just tumma tuule </poem> * [[Leelo Tungal]], [https://www.laulud.ee/laul/moonika-831.aspx "Moonika"], tuntud lauluna Andres Valkoneni viisil Tõnis Mägi esituses <poem> Oh moonid moonid mu armastatud lilled Te verevärvi ja surmakarva õied Ja valge igatsuse liiv Sel varakevadel meid ära viib </poem> * [[Mait Vaik]], "Moonid", tuntud lauluna ansamblite [[Vennaskond]] ja [[Metro Luminal]] repertuaaris <poem> Moondusid mooniks, Maria murdusid pooleks mu peos, mina ei ole, Maria, see, kes su kahesust seoks /---/ Küllalt ei ole, Maria, armastand sinu [[laps|last]], aga ei ole ka iial lahti ütelnud tast Mina ei reetnud, Maria, põlvili lebasin maas moonidest kirjuks, Maria, kunagi saab sinu aas. </poem> * [[Reet Sool]], "Maria" kogus "Õrn Morpheus" (2007), lk 43 <poem> Keegi keetis [[kohv]]i, keegi toppis [[piip]]u, kolmas korkis [[vein]]i, neljas nägi silmanurgast [[tulevik]]ku, kui viies viimse kergendus[[pisar]]a oma pikka [[seelik]]usse varjas. Kuues näris [[pliiats]]it ja luges sõrmeotstelt [[silp]]e. Seitsmes seisis [[värav]]al, süli moone täis. </poem> * [[Berit Kaschan]], [https://luuleleid.wordpress.com/2017/01/23/berit-kaschan-terve-hommik/ "Terve hommik"] kogust "Ma naeran magades" (2016) <poem> [[linn]]ast on saanud [[betoon]]ist tuvikuju ja minust mahajäetud [[klooster]]: nunnade [[varjud]] niisutavad mu [[sein]]u, kuid vaid [[nõges]]ed voogavad, ja kui räägin [[pühadus|püha]]st, räägin sinu [[suu]] ojaveest. ... nagu [[nunn]], ei tõmba ma su [[astel|astlaid]] enda [[nahk|nahalt]]. mu [[süda]]me moonid õitsevad. </poem> * [[Triin Paja]], "Klooster", rmt: "Nõges", 2018, lk 13 <poem> moonides teevad kaheksa [[maamesilane|maamesilast]] koos [[ketassaag|ketassae]] häält </poem> * [[Sirel Heinloo]], "*moonides teevad...", [https://va.ee/wp-content/uploads/2019/04/VR47.pdf Värske Rõhk nr 46], sügis 2016, lk 94 ==Proosa== * Tüdruk astus seina ligi ja hakkas hajameelselt ühe sõrmega järele vedama tapeedile joonistatud mooni, millel oli leht ja vars ja potsakas paokil õienupp. Vaikuses kobava sõrme all oleks moon justkui ellu ärganud. Kezia tundis kleepuvaid siidiseid kroonlehti, karusmarja moodi karvast vart, karedat lehte ja prinki vaabatud punga. Asjad võivad niimoodi elama hakata küll. Mitte ainult suured kopsakad asjad nagu mööbel või — täpselt samamoodi käis see ka kardinate ja mustrite ja tekipalistuste ja patjade kohta. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13 * Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed [[aed|aiad]] nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased moonid ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15 * Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973, lk 55 * Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa. Moonid teavad, kuidas väheste vahenditega mõjusat muljet jätta. :Mooni suured kirevad õied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklošš lõikega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, ülejäänud kaks täiendavad, nii et tulemus tundub topeltõiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kõik üheskoos ei saa jääda märkamatuks. * [[Ülle Reier]], [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=349 "Ahvatlevad moonid"]. Eesti Loodus 5/2003 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Taimed]] fxdrf0ddb1h8ozuh5y4j400aj0789lu 0 6815 87858 86813 2022-07-23T22:34:04Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Portrait_of_Anne_Blackett_by_Maria_Verelst.jpg|pisi|Maria Verelst, "Anne Blacketti portree" (u 1723)]] [[Pilt:Anna_Ancher_-_Sunlight_in_the_blue_room_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Anna Ancher, "Päikesepaiste sinises toas" (1891)]] [[Pilt:Einar_Hein_Knabenbildnis_(Erland_Erlandsen)_1919.jpg|pisi|Einar Hein, "Poisi portree (Erland Erlandsen)" (1919)]] [[Pilt:Julian_Onderdonk_-_Blue_Bonnet_Field,_Early_Morning,_San_Antonio_Texas_(1914).jpg|pisi|Julian Onderdonk, "Lupiiniväli" (1914)]] [[Pilt:Bodegón_de_las_flores_azules,_Teresa_Duclós.jpg|pisi|Teresa Duclós, "Vaikelu siniste lilledega"]] [[Pilt:Lola Liivat- Kompositsioon 1969.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kompositsioon", 1969. Eesti kunstnikest on siniselembuse poolest eriti tuntud Lola Liivat.]] '''Sinine''' on spektrivärvus [[roheline|rohelise]] ja [[lilla|violetse]] vahel, taeva ja vee värv. ==Piibel== * Ja nad laotagu ohvri[[leib]]ade lauale sinine riie ja pangu selle peale vaagnad ja kausid, kannud ja joogiohvri peekrid; ka alaline leib olgu selle peal! ** [[Neljas Moosese raamat]], 4. peatükk, 7. salm ==Proosa== * ...kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena, don Quijotet ilma raudrüü, rõngassärgi ja reieturvisteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevassinise vahepealse tabamatu värvingu. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", 1. peatükk. Tõlkinud Tatjana Hallap. * [[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu Egiptuse üle ujutavad, on see [[madu]] vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki [[selg]]a ja suur hulk siniseid soonekesi [[pea]]s, - need on deltat läbivad kanalid. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab [[hall]] [[tolm]]ukord nagu leinaloor. ** [[Bolesław Prus]], "Vaarao". Tõlkinud Paul Viiding. 2. trükk, Tallinn: Kunst, 1997, lk 8 * Kui kesk[[talv]]el [[külm]] õige pakaseks läheb, raputab vangistatud [[Peipsi]] oma ahelaid. Ta tummast, [[jää]] kütke all vaikivast põuest kõlavad suurtüki-sarnased paugud ja mõõtmata lumelagedal tulevad sinised viirud nähtavale — sinav [[vesi]] paistab [[rand|rannas]] olevale vaatajale silma, esiti lai kraavisarnane, läheb aga kaugemale jõudes ikka kitsamaks ja kaob viimaks kui sinine [[niit]], kui juuksekarv halli taevalaotuse sisse ära. ** [[Juhan Liiv]], "Peipsi peal" * Jah, see Ramilda oleks nagu [[pilt]], mis ta nägi näitusel: tühi liiva[[kõrb]] helendavalt [[punane|punase]] taeva all ja kuski pleegivad valged luud — muud ei midagi. Või see teine pilt: pikk, pisut kookus üksik [[puu]], lehetops ladvas, kummardub madalate põõsaste üle. Aga kõrgel ülal keerleb [[kotkas]] ja vahib alla põõsastikku, nagu peaks seal midagi olema. Taevas sinine-sinine. Niisugune on Ramilda ja sellepärast ei tule Indrekul kunagi mõttesse, on tal [[särk]] seljas või missugune see on. ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 32. peatükk * Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maan[[tee]]d ja sellele eelistab rohtunud [[mets]]arada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine [[udu]]. lk 7 * Siis laotas Elisabeth, läbi pisarate naeratades, oma poja õlgadele helesinise mantli ja andis talle kaasa oma õnnistuse. (lk 67) ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961 * See oli seitsme või kaheksa aastane, kõhn ja kahvatu jumega, mille tõttu ta tumedad silmad näisid veelgi suuremad kitsas näos. Puhas helesinine kleit laskis aimata, et ta pidi olema värvali tütar, kellele midagi ei maksnud ka kulunud ürpi korraks värvipatta heita. ** Karl Ristikivi, "[[Mõrsjalinik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 10-11 * Silmapiiril on meri indigosinine. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam roheline vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur vesi kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu taevas on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab taevas värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi päike on külm. ** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Varrak 1996, lk 8 * Sinine on lihtsalt kõige ilusam, kõige tõsisem, kõige sügavam värv. Üks sinine on minu jaoks ülipidulik: sügav-sügav sinine. Sinine peab pildis olema, muidu ma ei tunne, et pildi maalimine oleks õigustatud. Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine ja see tahab välja tulla, ei taha enam sees püsida. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem. * Sinisel ei ole maitset. Ta on sügava sisuga. ** [[Lola Liivat]], intervjuu: Kaire Nurk, [https://ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=maalimine-on-kannatustegevus-lola-liivatit-intervjueerib-kaire-nurk&id=321 Lola Liivat: maalimine on kannatustegevus]. Kunst.ee 1/2000 ==Luule== <poem> Täis [[roosa]]t eha sinine terrass, kus punast tülli laotand [[aken]]delle ning purpurrätiku mu õlgadelle [[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas. </poem> * Marie Under, "Sinine terrass", rmt: M. Under, "Lauluga ristitud". Koostanud [[Karl Muru]]. Tänapäev 2006, lk 41 <poem> Unes avavad enese lõpmatud taevaste pooled ja üle Su helendab kaugete päikeste mäng, aga sinine ruumide sügavus on sinu [[säng]]. </poem> * [[Marie Heiberg]], "''À la Rabindranath Tagore''" <poem> Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimne kui inime. </poem> * [[Ellen Niit]], "Ma arvasin" (1958) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Värvused]] c4jfdmqsfz4h48af12uboyd3erie2vy 2 6911 87819 87676 2022-07-23T16:11:53Z Ehitaja 2563 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # juuli: [[Nasta Pino]], ok ("Minu aeg ja selle lugu", "Kopliperasoos on rahapada") # juuli: [[Maarja Pärtna]], ok # juuli: [[Johanna Venho]], ok # juuli: [[Annika Widholm]], ok # juuli: [[Mirjam Peil]], ok ("Meie kodude kraam") ja veeb # juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen "Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde") # juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002) # juuli: [[Selja Ahava]], digitud ("Taevast pudeneb asju") # juuli: [[Merike Õim]], digitud # juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud # juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida) # juuli: [[Ann Granger]], digitud # juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel ("Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia", "Minu Armeenia", "Armastuseta") # juuli: [[Käbi Laretei]], ok # juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja) # juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok # juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok # juuli: [[Liina Siib]], ok # juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok ("Kirsivargad" LR '78) # juuli: [[Mare Müürsepp]], ok # juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud # juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud ("Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" punases sarjas) # juuli: [[Lauren Groff]], digitud # juuli: [[Madeline Miller]], digitud # juuli: [[Nora Peets]], digimisel ("Maroko taeva all" M&M) # juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel # juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel) # juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel ("Kogutud lood") # juuli: [[Reiu Tüür]], veeb # juuli: [[Maja Lunde]], digimisel ("Lumeõde", romaan "Mesilaste ajalugu", "Päikesevalvaja") # juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida ("Vangipõlve õndsad aastad" LR '03) # august: [[Lilli Suburg]], digimisel ("Kogutud kirjatööd") # august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud # august: [[Ester Laos]], rmtk ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], rmtk ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk ("Leiud", "Mere silmad", "Rändav järv") # august: [[Sara Teasdale]], tõlkida # august: [[Inga Žolude]], rmtk ("1904") ja digimisel (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], rmtk ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk ("Mesilaste salajane elu") # august: [[Amélie Nothomb]], digitud # august: [[Sayaka Murata]], digitud ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], rmtk ("Minu hammaste lugu", ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses) # august: [[Herta Müller]], valida # august: [[Nicole Krauss]], rmtk ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], veeb # august: [[M. M. Kaye]], rmtk ("Kauged telgid" 1996, 862 lk, "Kuu vari" 1997, 718 lk) # august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], rmtk ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid # august: [[Paula Hawkins]], rmtk ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], digitud # august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant "Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu") v tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], rmtk ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") ==2022== ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe"), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]], [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]], [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]], '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]], [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]], [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"( * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]], [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]] ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) m7nfk6x25d0p2ta587m11gsysyrfkgz 87887 87819 2022-07-24T10:25:37Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki Lisada tuleks kuupäevad siit: * https://elk.ee/lastekirjandus/kalender/lastekirjanduse-tahtpaevi-2020-2/ * https://www.writerswrite.co.za/literary-birthday-calendar/ * [[Kasutaja:Ehitaja/Väike ukraina biblio]] * Paistab, et ka Eesti Loodusel on vahel oma sünnipäevakalender olnud: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2016.pdf * https://susanpowersbourne.net/women-born/women-born-us-dc-district-of-columbia/ Vt ka: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Andmep%C3%A4ringud/Eesti_kodakondsed,_kellest_pole_artiklit (pooleli Inessa Josingu juures) ==Plaan== Kuna kultuuri digitiseerumisega kaasneb pidev hüperkanoniseerimise oht ja meilgi Vikitsitaatides on otsene vajadus pakkuda lugejale seda, mida ta otsib, ehk ennekõike kultuurikaanonit, võiks selle tasakaalustamiseks tõsta päevatsitaatide kaudu esile tsitaadiautoreid, kel on sel päeval sünnipäev (=ajakohasus) ning kes muidu ja mujal jäävad varju, eelkõige Eesti naisi. ==Ümarnumbrid== * 9500 - [[Bertha von Suttner]] * 9600 - [[Florence Nightingale]] * 9700 - [[Alice Munro]] * 9800 - [[Nelly Sachs]] * 9900 - [[Edith Stein]] (St Teresia Benedicta a Cruce), 12. oktoober * 10 000 - [[Sappho]] Pärast võiks piirduda 500 või 1000ga. Potentsiaalsed ümmargused: * [[Alva Myrdal]], 31. jaanuar * [[Agnes Mary Clerke]], 10. veebruar * [[Lucy Lawless]], 29. märts * [[Bella Ahmadulina]], 10. aprill * [[Caroline Graham]], 17. juuli (inspektor Barnaby) * [[Dina Rubina]], 19. september * [[bell hooks]], 25. september * [[Nadežda Durova]], 30. september * [[Malālah Yūsafzay]], 12. juuli (digitud) ==Jooksev tööjärg== # juuli: [[Nasta Pino]], ok ("Minu aeg ja selle lugu", "Kopliperasoos on rahapada") # juuli: [[Maarja Pärtna]], ok # juuli: [[Johanna Venho]], ok # juuli: [[Annika Widholm]], ok # juuli: [[Mirjam Peil]], ok ("Meie kodude kraam") ja veeb # juuli: [[Kadi Estland]], ok ja digimisel (K. E. ja Netti Nüganen "Oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde") # juuli: [[Caroline Upcher]], digitud ja digimisel ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002) # juuli: [[Selja Ahava]], digitud ("Taevast pudeneb asju") # juuli: [[Merike Õim]], digitud # juuli: [[Mae Lender]] (Reelika Kasemägi), digitud # juuli: [[Asta Tuusti]], veeb (Tlna loodusmuuseum) (tagavaraks [[Jhumpa Lahiri]], tõlkida) # juuli: [[Ann Granger]], digitud # juuli: [[Brigitta Davidjants]], veeb ja digimisel ("Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia", "Minu Armeenia", "Armastuseta") # juuli: [[Käbi Laretei]], ok # juuli: [[Joanna Klink]], ok (USA luuletaja) # juuli: [[Undinė Radzevičiūtė]], ok # juuli: [[Elin Hilderbrand]], ok # juuli: [[Liina Siib]], ok # juuli: [[Aulikki Oksanen]], ok ("Kirsivargad" LR '78) # juuli: [[Mare Müürsepp]], ok # juuli: [[Brigitte Reimann]], digitud # juuli: [[Agnès Martin-Lugand]], digitud ("Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi" punases sarjas) # juuli: [[Lauren Groff]], digitud # juuli: [[Madeline Miller]], digitud # juuli: [[Nora Peets]], digimisel ("Maroko taeva all" M&M) # juuli: [[Madli Puhvel]], digimisel # juuli: [[Maria Muuk]], valida ja täiendada (Siiliraamat - digimisel) # juuli: [[Beatrix Potter]], digimisel ("Kogutud lood") # juuli: [[Reiu Tüür]], veeb # juuli: [[Maja Lunde]], digimisel ("Lumeõde", romaan "Mesilaste ajalugu", "Päikesevalvaja") # juuli: [[Fleur Jaeggy]], valida ("Vangipõlve õndsad aastad" LR '03) # august: [[Lilli Suburg]], digimisel ("Kogutud kirjatööd") # august: [[Aino Kallas]], rmtk ja digitud # august: [[Ester Laos]], rmtk ("Õhtuks koju. 1. raamat" ja Ester Laos-Laus, "101-aastase read") (varuvariant: [[P. D. James]], rmtk, "Kata ta nägu", "Naisterahvale sobimatu töö", "Surilina ööbikule") # august: [[JoJo Moyes]], rmtk ("Mina enne sind", 408 lk) # august: [[Kadri-Ann Sumera]], veeb ja rmtk ("Seitsme aja raja taga") # august: [[Pauliina Haasjoki]], veeb # august: [[Astrid Ivask]] (Astrīde Ivask), rmtk ("Leiud", "Mere silmad", "Rändav järv") # august: [[Sara Teasdale]], tõlkida # august: [[Inga Žolude]], rmtk ("1904") ja digimisel (kogumikus "Läti jutud") # august: [[Barbara Erskine]], rmtk ("Hay emand", 697 lk) # august: [[Val Plumwood]], tõlkida (ökofem) # august: [[Sue Monk Kidd]], rmtk ("Mesilaste salajane elu") # august: [[Amélie Nothomb]], digitud # august: [[Sayaka Murata]], digitud ("Inimene helendavast klaaskastist" punases sarjas) # august: [[Julia Child]], veeb v LG, tõlkida # august: [[Valeria Luiselli]], rmtk ("Minu hammaste lugu", ilm. 2022, Lutsust raske saada, TÜR töötluses) # august: [[Herta Müller]], valida # august: [[Nicole Krauss]], rmtk ("Armastuse ajalugu", "Suur koda", mõlemad "Moodsa aja" sarjas) # august: [[Reed Morn]] (Frieda Drewerk, ka Friida Dreverk), rmtk (F. D. "Jeanne d'Arc : Prantsusmaa rahvuskangelane", 1935; R. M. "Andekas parasiit", 2008, "Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala", 2009, "Kastreerit elu", 1929, "Tee ja tõde", 2002) # august: [[Mare Mikof]], veeb # august: [[M. M. Kaye]], rmtk ("Kauged telgid" 1996, 862 lk, "Kuu vari" 1997, 718 lk) # august: [[Diane Setterfield]], digimisel, rmtk # august: [[Inna Põltsam-Jürjo]], täiendada ja valida, rmtk ("Söömine ja joomine hiliskeskaegses Tallinnas", "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal") # august: [[A. S. Byatt]], rmtk ("Lumm"), vt ka LG ("Angels & insects" jpm) # august: [[Katre Õim]], rmtk, aga pigem artiklid # august: [[Paula Hawkins]], rmtk ("Tüdruk rongis") # august: [[Jeanette Winterson]], digitud # august: [[Sheryl Sandberg]], rmtk (Sheryl Sandberg, Adam Grant "Variant B: kuidas seista raskustega silmitsi, kasvatada sitkust ja leida rõõmu") v tõlkida LG ("Lean In") # august: [[Ingrid Bergman]], veeb v tõlkida LG ("My Story") # august: [[Epp Annus]], rmtk ("Auto ja põder", "Eesti romaaninarratiivseid mudeleid", "Elavad tähed", "Jaak ja lumi", "Kuidas kirjutada aega", ""Kõrboja peremees" - romaan väikse tähega" (järelsõna), "Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad") ja veeb # august: [[Dorrit Willumsen]], rmtk ("Marie: romaan madam Tussaud' elust", "Naine purpuris", "Pruut Gentist") ==2022== ===Juuli=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/1|1. juuli]] - '''[[George Sand]]''' (2021), [[Tamara Miljutina]], [[Nasta Pino]] (2022), [[Georg Lichtenberg]] (2020), [[Jerzy S. Stawiński]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Per Agne Erkelius]], [[Jill Kargman]] ("Sometimes I Feel Like a Nut", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19876520 WD]), [[Pamela Anderson]] ("Star", [https://www.wikidata.org/wiki/Q83325 WD]), [[Mirjam Mölder-Mikfelt]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Johann Wilhelm Krause]], [[Moritz Maximilian Põdder]], [[Vera Muhhina]], [[Charles Laughton]], [[Jerzy Stefan Stawiński]], [[Virve Peegel]], [[Ester Pajusoo]], [[Eevi Ross]], [[Ines Aru]], [[Kai Luiga]], [[Diana, Walesi printsess]], [[Janek Kraavi]], [[Marko Raat]], [[Jaan Sütt]], [[Jüri Pootsmann]], [[Louise Penny]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q460414 WD], "Vaikelu", "Tappev külm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/2|2. juuli]] - [[Piret Kruuspere]], '''[[Maarja Pärtna]]''' (2022), [[Stanisława Nikodym]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanis%C5%82awa_Nikodym en]), '''[[Wisława Szymborska]]''' (2021), [[Hermann Hesse]] (2020), [[Ota Pavel]], [[Friedrich Wilhelm von Willmann]], [[Mariann Raisma]], [[Tanja Muravskaja]] (s.1978, Pärnu [https://www.ekabl.ee/id/muravskajatanja EKABL]), [[Nostradamus]], [[Christoph Willibald Gluck]], [[Lydia Mei]], [[Patrice Lumumba]], [[Silvia Liiberg]], [[Enn Kreem]], [[Peeter Kard]], [[Tiina Sepp]], [[Juhan Kivirähk]], [[Ülle Lillak]], [[Piret Kruuspere]], [[Andres Soosaar]], [[Hirvo Surva]], [[Kärt Seppel]], [[Siret Talve]], [[Maarja Värv]], [[Lindsay Lohan]], [[Triin Ruumet]], [[Margot Robbie]], [[Elisa Albert]] ("Humans Blues", [https://www.wikidata.org/wiki/Q18921308 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/3|3. juuli]] - [[Aleksander Siivas]], '''[[Viiu Härm]]''' (2021), [[Maaja Kallast]], [[Ramón Gómez de la Serna]] (2020), [[Franz Kafka]] (2020 19. juulil), [[Matt Haig]], '''[[Johanna Venho]]''' (2022), [[Martin Körber]], [[Dorota Masłowska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorota_Mas%C5%82owska en.wp]), [[Charlotte Perkins Gilman]], '''[[Joanne Harris]]''' (2023) ("Ruunimärgid"), [[Ramón Gómez de la Serna]], [[Aleksander Audova]], [[Elise Aron]], [[Ago Pärtel]], [[Lemmit Mark]], [[Aleksander Siivas]], [[Helbe Merila-Lattik]], [[Helju Vasar]], [[Ilmar Moss]], [[Tom Stoppard]], [[Maaja Kallast]], [[Eva Merike Kangro-Pennar]], [[Satu Hassi]], [[Hannu Oittinen]], [[Carmen Maria Machado]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29559684 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/4|4. juuli]] - '''[[Colette Vivier]]''' (2021), [[Gina Lollobrigida]], [[Helmi Dresen]], [[Triina Saare]], [[Lehte Aava]], [[Katrin Kumpan]], [[Anne Veesaar]], '''[[Sirly Hiiemäe]]''', '''[[Annika Widholm]]''' (2022), [[Liis Alas]] (rahvalaulik), '''[[Emily Bleeker]]''' (s. 1981 ?), [[Nathaniel Hawthorne]], [[Giuseppe Garibaldi]], [[Calvin Coolidge]], [[August Sunne]], [[Lionel Trilling]], [[August Vomm]], [[Ellen Grünfeldt]], [[Hilja-Liivia Paris]], [[Endel Palmiste]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Maila Juns-Veldre]], [[Mila Pavićević]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/5|5. juuli]] - [[Aleksander Tassa]], '''[[Evelyn Kaldoja]]''' (2021), [[Nancy Springer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_Springer en.wp]), [[Mirjam Peil]] (2022), [[Ruth Jyrjo]], [[Jean Cocteau]], [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], [[Ants Lauter]], [[Bernhard Lülle]], [[Courtney Robertson]] ("I Didn't Come Here to Make Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q30315889 WD]), [[Megan Rapinoe]] ("One Life", [https://www.wikidata.org/wiki/Q260725 WD]), '''[[Catherine Ryan Howard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111263282 WD], "Valetaja tüdruk"), [[Georges Frédéric Parrot]], [[Sigrid Leijonhufvud]], [[Jaan Ainelo]], [[Anthony Berkeley Cox]], [[Günther Krupkat]], [[Endel Aruja]], [[Heino Randma]], [[Jaanus Orgulas]], [[Vladimir Toporov]], [[Väino Luup]], [[Kadi Vanaveski]], [[Toivo Nahkur]], [[Martti Preem]], [[Raul Eamets]], [[Indrek Reimand]], [[Aet Ollisaar]], [[Róisín Murphy]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/6|6. juuli]] - [[Eino Leino]], [[Margarita Hemlin]], [[Janet Leigh]], [[Hélène Carrère d'Encausse]], [[Marju Mutsu]], '''[[Ene Paaver]]''' (2021), [[Pille Jänes]], [[Ellen Niirman]], [[Tenzin Gyatso]] (2020), [[Françoise Mallet-Joris]], [[Bessie Head]] (Botswana kirjanik), '''[[Kadi Estland]]''' ([http://www.ekabl.ee/id/estlandkadi Kadi Soosalu]) (2022), [[Peter Singer]], [[Margus Kuul]], [[Tia Mowry]] ja [[Tamera Mowry]] ("Twintuition" series, [https://www.wikidata.org/wiki/Q956479 WD], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2341056 WD]), [[50 Cent]] ("Playground", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6060 WD]), [[Antoine de Jussieu]], [[Verner von Heidenstam]], [[Marc Bloch]], [[Walter Flex]], [[Villem Nano]], [[Ernst Nurm]], [[Juhan Muks]], [[Eeva Vahur]], [[Frida Kahlo]], [[Eric Buyssens]], [[Õie Reintam]], [[Leiti Kannukene]], [[Helgi Ilo]], [[Tamara Sinjavskaja]], [[Geoffrey Rush]], [[Anne Vahtra]], [[Frederik Stjernfelt]], [[Jennifer Saunders]], [[Jonas Jonasson]], [[Toivo Tammik]], [[Tiit Aleksejev]], [[Sirli Väinsar]], [[Laurent Gaudé]], [[Andres Lõo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/7|7. juuli]] - '''[[V. E. Schwab]]''' (2021), [[Lehti Metsaalt]], [[Janka Kupala]] (2020), [[Lion Feuchtwanger]], '''[[Caroline Upcher]]''' (2022) ("Sosina kaugusel", tlk Hels Hinrikson, 2002; "Võõrad õed", tlk Faina Laksberg, 2002, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20499234 WD]), [[Malle Leis]] (2023), [[Giuseppe Piazzi]], [[Gustav Mahler]], [[Anna Lammas]], [[Marc Chagall]], [[Helga Ast]], [[Sulev Vahtre]], [[Rein Einasto]], [[Ringo Starr]], [[Jaak Kõdar]], [[Toto Cutugno]], [[Ene Aurik]], [[Göran Hägg]], [[Tiit Naber]], [[Endel Püüa]], [[Raul Vaigla]], [[Tiina Rebane]], [[Juhan Trump]], [[Margus Prangel]], [[Eeva Masso]], [[Henessi Schmidt]], '''[[Zoë Heller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q227113 WD], "Ühe skandaali märkmed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/8|8. juuli]] - '''[[Riikka Pulkkinen]]''' ("Tõde"), '''[[Selja Ahava]]''' (2022) ("Taevast pudeneb asju"), '''[[Leonora Christina Ulfeldt]]''' (2021), [[Jean de La Fontaine]] (2020), [[Richard Aldington]], [[Carmen Mondragón]] (Nahui Olin; [https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Mondrag%C3%B3n en.wp]), [[Elin Pelin]], [[Hilda Gleser]], [[Juhan Reitalu]], [[Armas Luige]], [[Helmi Kurba]], [[Ethel Brafmann]], [[Leo Päi]], [[Ülo Ojaveer]], [[Helgi Peeba]], [[Riina Gerretz]], [[Jaak Sammet]], [[Aet Maasik]], [[Ants Haljamaa]], [[Leena Nivanka]], [[Lembit Saarsalu]], [[Mihkel Ulman]], [[Joan Osborne]], [[Silvia Modig]], [[Agne Nelk]], [[Piret Aava]], [[Pirjo Jonas]], [[Dagmar Oja]], [[Triin Aljand]], [[Kristiina Tiideberg]], '''[[Erin Morgenstern]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1354608 WD], "Öötsirkus" ilmub sügisel 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/9|9. juuli]] - '''[[Ann Radcliffe]]''', [[Barbara Cartland]], [[Courtney Love]], '''[[Elo Selirand]]''' (2021; [[Aliis Jõe]]), [[Merike Õim]] (2022), [[Franz Boas]] (2020), [[Dean Koontz]], [[Tom Hanks]] ("Ebaharilik šrift", tlk Jana Linnart, 2018, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2263 WD]), [[Jan Neruda]], [[Jēkabs Osis]], [[Eduard Sõrmus]], [[Ottorino Respighi]], [[Pjotr Kapitsa]], [[Alf Henrikson]], [[Aleksander Prima]], [[Allan Liim]], [[Anu-Liis Riispere]], [[Ljudmilla Priimägi]], [[Kaie Tilk]], [[Vello Viirsalu]], [[Tiit Randla]], [[Eve Hallenberg]], [[Mati Kuulberg]], [[Priit Raik]], [[Ago Samoson]], [[Armin Velgre]], [[Courtney Love]], [[Kaja Orupõld]], [[Merike Ristikivi]], [[Jüri Nael]], [[Marina Kurvits]], '''[[Elizabeth Kay]]''' ("Seitse valet", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3051239 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/10|10. juuli]] - [[Hugo Raudsepp]], '''[[Alice Munro]]''' (2021), '''[[Mae Lender]]''' (2022) (Reelika Kasemägi, digitud), [[Andrei Hvostov]], [[Marcel Proust]] (2020), [[Vera Inber]], [[Salvador Espriu]], [[Anu-Laura Tuttelberg]] (animaator), [[Jessica Simpson]] ("Open Book", [https://www.wikidata.org/wiki/Q168992 WD]), [[Mara Ljutjuk]] (kunstnik), [[Johann Calvin]], [[Camille Pissarro]], [[Nikola Tesla]], [[Helene Schjerfbeck]], [[Carl Orff]], [[John Wyndham]], [[Joanna Lossow]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Joanna_Lossow WD]), [[James Aldridge]], [[Ille Palm]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ille_Palm et.wp]), [[Ain Raitviir]], [[Erkki Kurenniemi]], [[Jānis Garancis]], [[Merike Kordemets]], [[Ene Kull]], [[Ülle Konovalov]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Konovalov et.wp]), [[Ilme Rätsep]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_R%C3%A4tsep et.wp]), [[Piia Post]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Piia_Post et.wp]), [[Urve Palo]], [[Jessica Simpson]], [[Reili Pae]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Reili_Pae et.wp]), [[Anna Czerwińska]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Czerwi%C5%84ska et.wp]), [[Helmi Maide]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Maide et.wp]), [[Pippa Norris]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Pippa_Norris et.wp]), [[Jean Kerr]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q10306550 WD], "Abielu uperpall (Mary, Mary): komöödia 3 vaatuses", tõlkinud Valli Voitk, Thirlmere Eesti Seltsi näitering, 195?, 55 lk, TLÜAR väliseesti kogu (kohalkasutus) A/4810), [[Toomas Kokovkin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20528408 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/11|11. juuli]] - [[Jhumpa Lahiri]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q465208 WD], [https://en.wikiquote.org/wiki/Jhumpa_Lahiri en.wq]), '''[[Joanna Ellmann]]''' (2021), [[Luis de Góngora]] (2020), [[Toomas Leito]], [[Benjamin Tammuz]], [[Asta Tuusti]] (2022) (Tlna loodusmuuseum), [[Lilly Walther]], [[John Quincy Adams]], [[Carl Schmitt]], [[Peeter Tarvel]], [[Ülo Lepik]], [[Olev Mikiver]], [[Aleksander Loit]], [[Giorgio Armani]], [[Maiga Varik]], [[Inga Orav]], [[Kristin Kuutma]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Kristin_Kuutma et.wp]), [[Suzanne Vega]], [[Ants Johanson]], [[Mare Pedanik]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mare_Pedanik et.wp]), [[Mark Fisher]], [[Marko Kitti]], [[Vahur Made]], [[Petter Morottaja]], [[Jaanus Samma]], [[Robert Greene]], [[Aleksander Afanasjev]], [[James Abbott McNeill Whistler]], [[Léon Bloy]], [[Isabel Martin Lewis]] (astronoom, [https://archive.org/details/splendorsofsky00lewi "Splendors of the Sky"], [https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q11193042 WD]), [[E. B. White]] (m, [[Elwyn Brooks White]]), [[Cordwainer Smith]], [[Yul Brynner]], [[Harold Bloom]], [[Giorgio Armani]], [[Patricia Polacco]], [[Stephen Lang]], [[Pauline McLynn]], [[Michael Geist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/12|12. juuli]] - [[Carolyn Merchant]], '''[[Malālah Yūsafzay]]''' (rahu 2014) (2023), '''[[Ann Granger]]''' (2022), [[Tõnu Viik]] (2020), [[Issaak Babel]], [[Pablo Neruda]], [[Henry David Thoreau]], [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]] (Tayyib Salih) (m), [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[George Eastman]], [[Stefan George]], [[Peeter Põld]], [[Karl Luik]], [[Amedeo Modigliani]], [[Peeter Lindsaar]], [[Hayden V. White]], [[Ninel Järvson]], [[Van Cliburn]], [[Elin Toona]] (2021), [[Judita Vaičiūnaitė]], [[Märt Müür]], [[Ulf Stark]], [[Jüri Kask]], [[Søren Brier]], [[Vello Trell]], [[Elle Puurmann]], [[Maris Jesse]], [[Tõnu Roolaht]], [[Heikki Leis]], [[Asko Lõhmus]], [[Kristiina Poska]], [[Irina Embrich]], [[Maria Kõrvits]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/13|13. juuli]] - [[Gustav Saar]], [[Harrison Ford]], [[Milena Moser]], [[Andra Siibak]] (2021), '''[[Ellen Niit]]''' (2020), [[Aurora Semper]], [[Brigitta Davidjants]] (2022), [[Mari-Liis Sepper]], [[Werner Zoege von Manteuffel]], [[Taavet Mutsu]], [[Emma Petersen]], [[Hans Blumenberg]], [[Tullio Ilomets]], [[Helga Alling]], [[Hillar Palamets]], [[Simone Veil]], [[Mai Mering]], [[David Storey]], [[Wole Soyinka]], [[Vello Kaavere]], [[Patrick Stewart]], [[Kaarel Kilvet]], [[Risto Tammelo]], [[Toomas Jüriado]], [[Maire Sakson]], [[Kai Piirsoo]], [[Silja Lamp]], [[Maie Ojamaa]], [[Tarmo Kohv]], [[Evelyn Sepp]], [[Sven Lõhmus]], [[Kersti Ala-Murr]], [[Triin Talk]] ("Auhind õigesti elatud elu eest", veeb, [https://www.etis.ee/CV/Triin_Talk/est ETIS], [https://kultuur.err.ee/1608644509/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-triin-talk-ja-siim-veskimees Sinijärve soovitus]), [[Anna Halprin]] (koreograaf, [https://www.wikidata.org/wiki/Q560775 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/14|14. juuli]] - [[Sergei Parmi]], '''[[Ulla-Leena Lundberg]]''' (2023), '''[[Käbi Laretei]]''' (2022 on 100. sünniaastapäev), [[Natalia Ginzburg]] (2021), [[Jules Mazarin]], [[Polina Daškova]], [[Pema Chödrön]], [[Paul Rummo]] (2020), [[Nodar Dumbadze]], '''[[Monika Hunnius]]''', [[Jaakko Juteini]], [[Gottlieb Eduard Lenz]], [[Arthur de Gobineau]], [[Gustav Klimt]], [[Arkadio Laigo]], [[Northrop Frye]], [[Gerald Ford]], [[Ingmar Bergman]], [[Naima Ebrok]], [[Meinhard Laks]], [[Meeri Säre]], [[Milvi Pärnamägi]], [[Kulno Kala]], [[Karel Gott]], [[Karel Svoboda]], [[Ljudmila Markianova]], [[Jaak Simm]], [[Toomas Asser]], [[Heiki Pisuke]], [[Peeter Tenjes]], [[Aivar Leštšinski]], [[Märt Läänemets]], [[Artur Balder]], [[Britta Vahur]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/15|15. juuli]] - '''[[Iris Murdoch]]''' (2020), [[Emmeline Pankhurst]], '''[[Piret Raud]]''' (2021), [[Oskar Kuningas]], [[Joanna Klink]] (2022) (USA luuletaja, tlk) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/16|16. juuli]] - [[Endel Priidel]], [[Cynthia Enloe]], '''[[Sheri S. Tepper]]''' (2021), '''[[Anne Lange]]''' (2020), '''[[Mall Jõgi]]''', [[Ida B. Wells]], [[Robert Sheckley]], '''[[Anita Brookner]]''', [[Dag Solstad]], '''[[Undinė Radzevičiūtė]]''' (2022), [[Richard Alekõrs]], [[Osvald Kivi]], '''[[Terhi Kokkonen]]''' (n, [https://www.wikidata.org/wiki/Q736828 WD], "Ääremaa"), '''[[Linda Hogan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6551648 WD]; Chickasaw; "Elu ase: elava maailma vaimulugu", tlk Mathura), '''[[Anne Glenconner]]''' ([[Anne Tennant]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75331869 WD], "Seltsidaam") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/17|17. juuli]] - [[Venda Sõelsepp]], [[Cory Doctorow]], '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Caroline Graham]], '''[[Ene Sepp]]''', [[Matti Nykänen]] (2020), [[Göran Hägg]], '''[[Diana Appleyard]]''', [[Robert R. McCammon]], '''[[Elin Hilderbrand]]''' (2022), [[Angela Merkel]], [[Slava Kurilov]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Stanislav_Kurilov en.wp], "Üksinda ookeanis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/18|18. juuli]] - [[Bruno Schulz]], '''[[Nathalie Sarraute]]''' (2021), [[Ricarda Huch]], [[Liina Siib]] (2022), [[Helju Rebane]], [[Nelson Mandela]] (2020), [[William Makepeace Thackeray]], '''[[Elizabeth Gilbert]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q231424 WD], "Tüdrukute linn"), [[Eino Alt]], [[Priyanka Chopra Jonas]] ("Unfinished: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q158957 WD]), [[Kai Arrak]] (Kai Kask, s. 1968, "Kogetud teosed"), '''[[Laura Dave]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6498838 WD], "Esimene abikaasa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/19|19. juuli]] - [[Florence Foster Jenkins]], '''[[Alice Dunbar Nelson]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Dunbar_Nelson en.wp], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Alice_Dunbar-Nelson en.ws]), [[Elizabeth Spencer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Spencer_(writer) en.wp]), [[Rosalyn Sussman Yalow]] (medNobel, [https://en.wikipedia.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rosalyn_Sussman_Yalow en.wq]), [[Mall Tomberg]], [[Evelyn Glennie]], '''[[Neelie Kroes]]''' (2021), '''[[Nicola Sturgeon]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Nicola_Sturgeon en.wq]), '''[[Vigdis Hjorth]]''', [[Merilin Aruvee]], [[Ott Raun]], '''[[Aulikki Oksanen]]''' (2022), '''[[Kate Morton]]''', '''[[Margarita Karapanu]]''' (Margarita Karapanou, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3290570 WD], "Kassandra ja hunt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/20|20. juuli]] - [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Ljudmila Aleksejeva]], '''[[Krista Kaer]]''' (2021), [[Irja Lutsar]], [[Marianne Paimre]], [[Epp Petrone]], [[Francesco Petrarca]] (2020), [[Mare Müürsepp]] (2022), [[Sigrid Uiga]], '''[[Lisa Jewell]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q4354877 WD], "Nähtamatu tüdruk"), [[Molly Keane]] (M. J. Farrell; "Good Behaviour", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4958431 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/21|21. juuli]] - [[Ernest Hemingway]], '''[[Sarah Waters]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Waters en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q237555 WD], "Osavnäpp"="Fingersmith"), [[Wendy Cope]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Cope en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Wendy_Cope en.wq], [http://hajameelne.blogspot.com/2010/09/kuidas-suhelda-ajakirjandusega.html 1]), [[Charlotte Gainsbourg]], [[Riina Sildos]], '''[[Lo Tui]]''' (2021), '''[[Brigitte Reimann]]''' (saksa kirjanik) (2022), [[Tiiu Kera]], [[Elme Väljaste]], [[Andriela Rääbis]], [[Julia Beljajeva]], [[Marshall McLuhan]], [[Simon Reeve]], '''[[Galina Kornilova]]''', [[Toomas Raudam]], [[Carl Matthias Henning]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/22|22. juuli]] - [[Marguerite-Marie Alacoque]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Mary_Alacoque en.wp]), '''[[Hella Wuolijoki]]''' (2020 21. juulil)''', [[Emma Lazarus]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emma_Lazarus et.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Emma_Lazarus en.wq]), '''[[Rose Fitzgerald Kennedy]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rose_Kennedy en.wp]) (2021), [[Amy Vanderbilt]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Vanderbilt en.wp]), [[Ingrid Daubechies]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Ingrid_Daubechies en.wq]), [[Mireille Mathieu]], [[Tiiu Silves]], [[Jakob Hurt]] (2020), [[Auli Viikari]], '''[[Agnès Martin-Lugand]]''' (2022), [[S. E. Hinton]], [[Juhan Weitzenberg]], [[Allison Pearson]], [[Ulla Krigul]] (22.07.1979) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/23|23. juuli]] - [[Johann Heinrich Rosenplänter]], '''[[Lauren Groff]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lauren_Groff en.wp]) (2022), [[Pia Ehasalu]], [[Elsa Maasik]], '''[[Vera Rubin]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Rubin en.wq], [https://et.wikipedia.org/wiki/Vera_Rubin et.wp]), [[Els Roode]], '''[[Monica Lewinsky]]''' (2021), [[Judit Polgár]], [[Janne Fridolin]], [[Ago Künnap]] (2020), '''[[Sherryl Woods]]''' ([[Alexandra Kirk]], [[Suzanne Sherrill]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q2884728 WD], "Kojujõudmine") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/24|24. juuli]] - [[Alexandre Dumas vanem]] (2020), '''[[Zelda Fitzgerald]]''', '''[[Erna Siirak]]''' (2021), [[Vladimir Raudsepp]], [[Zara Mints]], [[Kaja Tael]], [[Jennifer Lopez]], [[Anna Paquin]], [[Liina Lindström]], [[Ester Bardone]], '''[[Katia Mann]]''', '''[[Madeline Miller]]''' (2022), [[Kristin Chenoweth]] (memuaar "A Little Bit Wicked"), [[Hannele Turu]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/25|25. juuli]] - [[Reet Laja]], [[Melanie Rauk]], [[Kyra Robert]], [[Rosalind Franklin]], [[Jutta Zilliacus]], '''[[Anne Applebaum]]''' (2021), [[Elias Canetti]] (2020), [[Mur Lafferty]], '''[[Julia Laffranque]]''', [[Elo-Mall Toomet]], [[Bowinn Ma]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bowinn_Ma en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bowinn_Ma en.wq]), [[Tera Patrick]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tera_Patrick en.wq]), [[Iir Hermeliin]], [[Alide Ertel]], '''[[Nora Peets]]''' (Leonora Peets, M&M) (2022), [[Vassili Šukšin]], '''[[Robyn Carr]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7353578 WD], "Eksleja", "Sekeldused sekvoiametsas" jpt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/26|26. juuli]] - [[Arp Rullingo]], [[George Bernard Shaw]], [[Carl Robert Jakobson]], [[Ana María Matute]], [[Dorothy E. Smith]], '''[[Katrin Tiidenberg]]''' (2021), [[Reet Aus]], [[Jacinda Ardern]], '''[[Madli Puhvel]]''' (2022), [[Leila Tael-Mikešin]], [[Aldous Huxley]] (2020), '''[[Ljudmila Šapošnikova]]''' (M&M), [[Chris Harrison]] ("The Perfect Letter"; "Ülepeakaela: armununa Lõuna-Itaalias", tlk Kadri Lutt, 2012, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3675503 WD]), [[Riina Pikani]] (pianist, Estonia kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/27|27. juuli]] - [[Jeanne Baret]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeanne_Baret en.wp]), [[Charlotte Corday]] (pl.wq), [[Alexandre Dumas noorem]], [[Rudolf Rimmel]], [[August Sang]] (2020), [[Banana Yoshimoto]], [[Helgi Viirelaid]], [[Reet Oja]], [[Piret Kooli]], '''[[Cassandra Clare]]''' (2021), [[Heino Susi]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Imat Suumann]], [[Juliet Marillier]], [[Maria Muuk]] (2022), '''[[Victoria Aveyard]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21066751 WD], "Punane kuninganna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/28|28. juuli]] - '''[[Beatrix Potter]]''' (2022), '''[[Triin Tasuja]]''' (2021), [[Kaari Utrio]] (2020), [[Kaarel Krimm]], [[Bella Mackie]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111971458 WD], [https://www.irishtimes.com/culture/books/bella-mackie-it-s-a-fantasy-no-woman-is-allowed-to-be-like-this-anyway-1.4618298 1], "How To Kill Your Family"), [[Benita Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/29|29. juuli]] - [[Jakob Mändmets]], '''[[Irma Truupõld]]''' (2021), [[Ole Lund Kirkegaard]] (2020), [[Jacek Bocheński]], [[Eyvind Johnson]], [[Irina Raud]] ([https://www.ohtuleht.ee/20174/irina-raud-sai-karuteene-medali 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/2014-06-19-17-36-11/ 2], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50991546/arhitekt-irina-raud-taidaks-kesklinna-tuhimikud-korghoonetega 3], [https://kultuur.err.ee/587623/irina-raud-arengueesmargid-paika 4]), [[Elita Erkina]] ([https://rus.postimees.ee/2591798/latyshsko-ukrainskaya-semya-sluzhit-estonskomu-baletu vn k PM], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/erkina_elita2 kirjandus]), [[Mari Aasa]], [[Reiu Tüür]] (2022), [[Aino-Eevi Lukas]], [[Viivi-Ann Keerdo]], [[Helle Metslang]], [[Ell-Maaja Randküla]], [[Helle Tallo]], [[Leili Tammel]], [[Katrin Õunap]], [[Liis Kolle]], [[Helen Melesk]], '''[[Michelle Marly]]''' (Micaela Jary) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1926666 WD], "Madame Piaf ja armastuse laul", "Diiva. Maria Callas – oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu", "Mademoiselle Coco ja armastuse parfüüm") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/juuli/30|30. juuli]] - '''[[Emily Brontë]]''' (2021), [[Agu Uudelepp]] (2020), [[C. Northcote Parkinson]], Thorstein Veblen, Arnold Schwarzenegger, [[Kate Bush]], Henry Ford, [[Salme Kirotar]], [[Svetlana Järvi]], [[Ivi Drikkit]], [[Kai Saks]], [[Lisa Kudrow]], Christopher Nolan, [[Katrin Sangla]], [[Ave Vardja]], [[Hilary Swank]], Jan Rahman, '''[[Maja Lunde]]''' (2022), [[Monika Larini]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/20212/juuli/31|31. juuli]] - '''[[Eeva Tikka]]''' (2021), [[Kristina Carlson]], [[J. K. Rowling]] (2020), [[Eet Tuule]] (m), [[Cees Nooteboom]], '''[[Fleur Jaeggy]]''' (2022), [[Juta Keevallik]], [[B. J. Novak]] (m; "One More Thing; The Book With No Pictures", [https://www.wikidata.org/wiki/Q459925 WD]), [[Wesley Snipes]] ("Talon of God", [https://www.wikidata.org/wiki/Q189694 WD]) ===August=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/1|1. august]] - [[Jean-Baptiste de Lamarck]], [[Maria Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Mitchell en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Maria_Mitchell en.wq]), [[Georg Hackenschmidt]], [[Mary Harris Jones]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Harris_Jones en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Jones en.wp]), Anne Hébert ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_H%C3%A9bert en.wp]), [[Ernst Jandl]], [[Meena Kumari]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Meena_Kumari en.wp]), [[Lorna Goodison]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorna_Goodison en.wp]), [[Yves Saint Laurent]], [[Zoran Đinđić]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Zoran_%C4%90in%C4%91i%C4%87 en.wp]), [[James Gleick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/James_Gleick en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/James_Gleick en.wq]), [[Carl Martin Redlich]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Felix Kauba]], [[Raul-Levroit Kivi]], [[Ernst Jandl]], [[Rein Kilkson]], [[Juhan Kahk]], [[Vilma Jürisalu]], [[Pierre Bourdieu]], [[Wendelin Ettmayer]], [[Jüri Tallinn]], [[Tiia Karelson]], [[Sam Mendes]], [[Eva Lepik]], [[Mehis Heinsaar]], [[Vaiko Eplik]], '''[[Krista Aru]]''' (2021), [[Herman Melville]] (2020), [[Airi-Alina Allaste]], '''[[Lilli Suburg]]''' (2022), [[Robert James Waller]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/2|2. august]] - '''[[Isabel Allende]]''' (2020), '''[[Aino Kallas]]''' (2022), [[James Baldwin]], [[Margit Keller]] (2021), [[Tatjana Elmanovitš]], [[Jussi Adler-Olsen]], '''[[Rose Tremain]]''' (2023), [[Mary Louise Parker]] ("Dear Mr. You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229957 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/3|3. august]] - [[Clifford D. Simak]] (2020), [[Géza Gárdonyi]], '''[[Linda-Mari Väli]]''' (2021), [[Ester Laos]] (2022), '''[[Phyllis Dorothy James]]''' (P. D. James), [[Kaja Kärner]] (kunstnik), [[Aigi Rahi-Tamm]] (2023), '''[[Linda Howard]]''' ("Südametemurdja"), [[Debra Magpie Earling]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248490 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/4|4. august]] - [[Percy Shelley]], [[William Henry Hudson]], [[Knut Hamsun]], [[Louis Armstrong]], [[Witold Gombrowicz]], [[Leo Anvelt]], [[Ilmar Rebane]], [[Janka Brõl]], [[Melanie Kaarma]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Kulno Süvalep]], [[Jüri Ant]], [[Aarne Biin]], [[Aleksei Turovski]] (2020), [[Barack Obama]] ("Dreams From My Father"; e.k ainult 1 kõne kogumikus "50 kõnet"), '''[[Katri Aaslav-Tepandi]]''' (2021), [[Riho Västrik]], [[Ülle Lichtfeldt]], '''[[JoJo Moyes]]''' (2022) ("Mina enne sind" jpt), '''[[Helen Castor]]''' ("Jeanne d'Arc"), [[Esther Roper]], Stéphane Garnier (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q99871220 WD], "Mõelda ja tegutseda nagu kass") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/5|5. august]] - [[Nikolai Baturin]] (2020), '''[[Kadri-Ann Sumera]]''' (2022), [[Liina Lukas]], [[Linda Rummo]], '''[[Krista Fischer]]''' (2021), [[Piret Jaaks]], [[Neil Armstrong]], '''[[Janet Skeslien Charles]]''' ("Pariisi raamatukogu"), '''[[Saara Turunen]]''' (s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11891808 WD], "Arulagedad asjad" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/6|6. august]] - [[Otto Münther]], [[Arnold Ravel]], '''[[Mari Raamot]]''', [[Alexander Fleming]], '''[[Lucille Ball]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucille_Ball en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lucille_Ball en.wq]), [[Richard Hofstadter]], [[Piers Anthony]], [[Andy Warhol]], [[Vambola Põder]], [[Ivar Murdmaa]], [[Väino Puura (geoloog)]], [[Jaak Soans]], [[Virve Raag]], [[Raal Kivi]], [[Aivar Teppo]], [[Kjell Westö]], [[M. Night Shyamalan]], [[Paolo Bacigalupi]], [[Vera Farmiga]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Vera_Farmiga en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Vera_Farmiga en.wp]), [[Andero Ermel]], [[Ain Kull]], [[Pauliina Haasjoki]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulet-7/ Sirp]) (2022), [[Alfred Tennyson]], [[Paul Claudel]], '''[[Krista Kumberg]]''' (2021), [[Ester Kuntu]], '''[[Marcia Willett]]''' (Willa Marsh), [[Gaël Faye]] (m, Rwanda-Prantsuse kirjanik), [[Kaili Viilma]] (s.1972), '''[[Sara Blaedel]]''' (ka Sara Blædel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1785199 WD], "Surnumatja tütar"), '''[[Deborah Levy]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5248308 WD], "Mees, kes nägi kõike") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/7|7. august]] - [[Mata Hari]], [[August Ahlqvist]], [[Linda Vilde]], [[Nikolai Triik]], [[Louis Leakey]], [[Sofia Rotaru]], [[Veljo Tormis]], '''[[Elinor Ostrom]]''' (2021) (majnobel 2009, [https://en.wikipedia.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elinor_Ostrom en.wq]), '''[[Ivi Proos]]''', [[Jimmy Wales]], [[Charlize Theron]], [[Ralph Bunce]] (2020), [[Lucy Clarke]], '''[[Astrid Ivask]]''' (2022), [[Christiana Figueres]], [[David Duchovny]] ("Holy Cow; Bucky F*cking Dent, Miss Subways, and Truly Like Lightning", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484365 WD]), [[Kai Koppel]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/8|8. august]] - [[Francis Hutcheson]], [[Johann Christoph Adelung]], [[Emiliano Zapata]], [[Marjorie Kinnan Rawlings]], [[Paul Dirac]], [[Larissa Bogoraz]], [[Märt Tänava]], [[Roger Penrose]], [[Peep Pedmanson]], [[Klaus Ebner]], [[Hille Karm]] (kunstnik, mitte kirjanik), [[Jostein Gaarder]] (2020), '''[[Sara Teasdale]]''' (2022), [[Jelena Skulskaja]], '''[[Maria Mälksoo]]''' (2021), [[Hilkka Hiiop]], [[Nina Berberova]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/9|9. august]] - '''[[Tove Jansson]]''' (2020), '''[[Linn Ullmann]]''' (2021; "Õnnistatud laps"), [[Teele Lember]] (s. 1986, "Süstemaatiline unistaja"), [[Melanie Griffith]], [[Whitney Houston]], [[Gillian Anderson]], [[Audrey Tautou]], [[Amedeo Avogadro]], [[Leonid Andrejev]], [[Jaan Raamot]], [[Artturi Järviluoma]], [[Anna Tõrvand-Tellmann]], [[Jean Piaget]], [[Marvin Minsky]], [[Leonid Kutšma]], [[Romano Prodi]], [[Laurits Leedjärv]], [[Annegret Kramp-Karrenbauer]], '''[[Inga Žolude]]''' (2022) ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sa-oled-iseenda-kultuuriekspert/ 1]), [[Sirje Karis]], [[Külli Lokko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/10|10. august]] - [[Mikk Sarv]] (2020), '''[[Barbara Erskine]]''' (2022), '''[[Anna J. Cooper]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_J._Cooper en]), '''[[Reet Kudu]]''' (2021), [[Jorge Amado]] (2020 6. augustil), [[Herbert Hoover]], [[Milena Jesenská]], [[Helgi Sallo]], [[Juhan Maiste]], [[Antonio Banderas]], [[Navitrolla]], [[Arnold Kask]], [[Max Laosson]], [[Stasys Kašauskas]], [[Jerzy Pilch]], [[Kylie Jenner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1770624 WD]) (ja [[Kendall Jenner]], 3. november, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1375057 WD], "Rebels: City of Indra: The Story of Lex and Livia"), [[Piret Hartman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113090056 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/11|11. august]] - [[Uku Masing]] (2020), [[Heino Väli]], [[Aleksander Aberg]], [[Władysław Anders]], [[Eiji Yoshikawa]], [[Marie François Sadi Carnot]], [[Jerzy Grotowski]], [[Steve Wozniak]], [[Anti Selart]], [[Ernst Jaakson]], [[Angus Wilson]], [[Alex Haley]], [[Leo Valdma]], [[Pentti Holappa]], [[Peter Schmidt]], [[Danutė Paulauskaitė]], [[Frieda von Richthofen]], [[Louise Bogan]], '''[[Enid Blyton]]''', '''[[Val Plumwood]]''' (2022), [[Piret Viires]], [[Luule Komissarov]], [[Angela Arraste]], '''[[Triinu Pakk]]''' (2021), [[Monika Wogrolly]], [[Javier Sierra]], [[Igor Kopõtin]], [[Hugh MacDiarmid]], [[Sophie Okonedo]], [[Viola Davis]] ("Finding Me: A Memoir", ilmub apr 2022 i.k, [https://www.wikidata.org/wiki/Q229181 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/12|12. august]] - [[Tiit Hennoste]], [[Kalevi Kull]] (2020), [[Katharine Lee Bates]], '''[[Edith Hamilton]]''' (2021), [[Margaret Burbidge]], [[Tanita Tikaram]], [[Heinrich Ignaz Franz Biber]], [[John Balguy]], [[Robert Southey]], [[Jelena Blavatskaja]], [[Michael J. McGivney]], [[Mary Roberts Rinehart]], [[Radclyffe Hall]], [[C. E. M. Joad]], [[Zerna Sharp]], [[Idel Jakobson]], [[Charles Gibson]], [[Fulton Mackay]], [[Donald Justice]], [[Jacinto Benavente]], [[Erwin Schrödinger]], [[George IV]], [[Mark Knopfler]], [[Juhan Simm]], [[Giorgio Prodi]], [[George Soros]], [[Veste Paas]], '''[[Aili Raendi]]''' (Aili Suur), [[Eeva Potter]], [[Ivo Juul]], [[Tiina Randviir]], [[Tõnis Arnover]], [[François Hollande]], [[Gianfranco Marrone]], [[Meelis Press]], [[Pete Sampras]], '''[[Sue Monk Kidd]]''' (2022), [[Chris Bohjalian]] ("Liivalossitüdrukud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/13|13. august]] - '''[[Maarja Undusk]]''' (Madli Morell, 2021), [[Tarmo Kulmar]], [[Ilmar Vene]], [[Alfred Hitchcock]], [[Karl Liebknecht]] (2020), [[Fidel Castro]], [[Tõnu Kilgas]], [[Kristiina Heinmets-Aigro]], [[Anders Jonas Ångström]], [[Konstantin Türnpu]], [[Georg von Rauch]], [[Heino Jürisalu]], [[Ilmar Vene]], [[Tiiu Valm]], [[Krista Vogelberg]], [[Mikael Niemi]], [[Celia Roose]], '''[[Amélie Nothomb]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q168040 WD], "Armastuse sõda", "Helge nostalgia", "Jahmatus ja värinad" (digitud), "Jumala lapsepõlv", "Sinihabe"), [[Kai Tafenau]], [[William Wotton]], [[James Gillray]], [[Vladimir Odojevski]], [[Lucy Stone]] [[Leonora Barry]], [[John Ireland]], [[John Logie Baird]], [[Frederick Sanger]], [[Joycelyn Elders]], [[Peter Wright]], [[Valerie Plame]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2555754 WD]), [[Banguolis Balaševičius]] ("Kümme tuhat Einsteini"), [[Tom Perrotta]] ("Allesjäänud"), [[Airike Taniloo-Bogatkin]], [[Maria Välja]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/14|14. august]] - [[John Galsworthy]], [[Andres Herkel]], '''[[Janne Andresoo]]''' (2020), [[Joan Slonczewski]], [[Otto Tief]], [[Holger Pukk]], [[Betty Blue]], [[Juhan Ross]], [[Sarah Brightman]], [[Mila Kunis]], [[Aleksander Eisenschmidt]], [[Theodor Luts]], [[Evald Piho]], [[Wim Wenders]], [[Printsess Anne]], [[Kärt Miil]], '''[[Tiiu Koff]]''', [[Hardi Tullus]], [[Lev Veršinin]], [[Magic Johnson]], [[Anto Veldre]], [[Ken Kalling]], [[Halle Berry]], [[Heigo Rosin]], [[Giambattista Benedetti]], [[Paolo Sarpi]], [[Méric Casaubon]], [[Hans Christian Ørsted]], [[Letitia Elizabeth Landon]], [[Richard von Krafft-Ebing]], [[Margaret Lindsay Huggins]], [[Ernest Thompson Seton]], [[Ernest Thayer]], [[Frank Oppenheimer]], [[Russell Baker]], [[Steve Martin]] ("Shopgirl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16473 WD]), '''[[Danielle Steel]]''' ([https://raamatud.postimees.ee/7240795/danielle-steel-avaldab-mida-ta-enda-raamatutest-arvab 1]), [[Gary Larson]], '''[[Sayaka Murata]]''' (pun. rmt) (2022), [[Erwin Strittmatter]], [[Anu Kannike]], [[Mary E. Pearson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1146997 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/15|15. august]] - [[Napoleon Bonaparte]], [[Karl August Hindrey]], [[Tarmo Jüristo]] (2020), '''[[Edith Nesbit]]''', [[Melinda Gates]] ("The Moment of Lift: How Empowering Women Changes the World", [https://www.wikidata.org/wiki/Q463877 WD]), [[Vilja Savisaar-Toomast]], [[Aivar Kriiska]], [[Alexander von Keyserling]], [[Anathon Aall]], [[Louis de Broglie]], [[Gerty Theresa Cori]], [[Jan Brzechwa]], [[Milvi Laid]], [[Kalju Saareke]], [[Carl Joachim Classen]], [[Aino Sepp]], [[Stanley Milgram]], [[Stieg Larsson]], [[Arthur Roose]], [[Simon Baron-Cohen]], [[Alejandro González Iñárritu]], [[Tarmo Jüristo]], [[Lasse Lehis]], [[Erkki Koort]], [[Luigi Pulci]], [[Bartol Kašić]], [[Gilles Ménage]], [[Matthias Claudius]], [[Walter Scott]], [[Thomas De Quincey]], [[Eliza Lee Cabot Follen]], [[Antonín Petrof]], [[Walter Crane]], [[Gisela Richter]], [[Edna Ferber]], '''[[Julia Child]]'''(2022), [[Hedy Epstein]], [[John Silber]], [[Mike Seeger]], [[Régine Deforges]], [[Janusz Zajdel]], [[Carol Thatcher]], [[Wolfgang Hohlbein]], [[Laura Mulvey]] (https://feministeerium.ee/visuaalne-nauding-ja-narratiivne-kino/) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/16|16. august]] - '''[[Aime Hansen]]''', '''[[Madonna (laulja)]]''' (2020; "English Roses series" - "Inglise roosid", tlk Kaisa Kaer, 2003, jpt), [[Valeria Luiselli]], [[Wilhelm Wundt]], [[Therese Rei]], [[Tõnis Kõrvits]], [[Dmitri Uljanov]], [[Menaẖem Begin]], [[Charles Bukowski]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro arst]), [[Galina Streltsova]], [[Mare Väljataga]], [[Kimmo Pohjonen]], [[Jaanus Plaat]], [[Evar Saar]], [[Pavel Sanajev]], [[Hanneli Rudi]], [[Kadri Adamson]], [[Jean de La Bruyère]], [[Giovanni Melchiorre Bosco]], [[Jules Laforgue]], [[Mary Gilmore]], [[Elsie Inglis]], [[Hugo Gernsback]], [[T. E. Lawrence]], [[Albert Cohen]], [[E. F. Schumacher]], '''[[Diana Wynne Jones]]''' (2021), [[James Cameron]], [[Angela Bassett]], [[Taika Waititi]], '''[[Edith Maude Hull]]''' (eestiaegne tõlge), '''[[Georgette Heyer]]''', '''[[Valeria Luiselli]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/17|17. august]] - [[Andrus Kivirähk]] (2020), '''[[Herta Müller]]''' (2022), '''[[Lola Liivat]]''' (2021), '''[[Elly Griffiths]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elly_Griffiths en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q9252926 WD], "Januse kivi", "Kaarnakuningas" (2022) jt), [[Vaike Pilvistu]], [[Pierre de Fermat]], [[Tõnis Kint]], [[Mihhail Botvinnik]], [[Jiāng Zémín]], [[V. S. Naipaul]], [[Muslim Magomajev]], [[Robert De Niro]], [[Jüri Kivimäe]], '''[[Belinda Carlisle]]''', [[Urmas Lattikas]], [[Jüri Luik]], [[Tarja Turunen]], [[Anna Filosofova]], [[Friedrich Kuhlbars]], [[Viktor Kapp]], [[Geoffrey Rudolph Elton]], [[Paul Kokla]], [[Varvara]], [[Virve Roost]], [[Oleg Tabakov]], [[Ants Roose]], [[Urmas Lattikas]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Mait Kõiv]], [[Kersti Lust]], [[Helen Orav-Kotta]], [[John Matthew Rispoli]], [[Johann Valentin Andrea]], [[Jan III Sobieski]], [[Nicola Porpora]], [[Josef Dobrovský]], [[Davy Crockett]], [[Fredrika Bremer]], [[Wilfrid Scawen Blunt]], [[Henry Cadwalader Chapman]], [[Marcus Garvey]], '''[[Mae West]]''', [[Oliver Waterman Larkin]], [[Vivienne de Watteville]], [[Lida Moser]], [[Ted Hughes]], '''[[Margaret Heafield Hamilton]]''', [[John Humphrys]], [[Larry Ellison]], [[Rachel Pollack]], [[Laurence Overmire]], [[Julian Fellowes]], '''[[Amelia Gray]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17523775 WD], "Isadora"), [[Anna Tell]] ("Vasta kurjale kurjaga", [https://www.wikidata.org/wiki/Q105554522 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/18|18. august]] - [[Hannu Mäkelä]] (2020), [[Elsa Morante]], '''[[Katre Ligi]]''' (2021), [[Antonio Salieri]], [[Franz Joseph I]], [[Adamson-Eric]], [[Roman Polański]], [[Robert Redford]], [[Lembit Peterson]], [[Tõnis Palm]], [[Rain Simmul]], [[Christian Slater]], [[Alexander Theodor von Middendorff]], [[Miliza Korjus]], [[Elsa Morante]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Denis Leary]], [[Arne Ader]], [[Edward Norton]], [[Timothy Snyder]], [[Adda Djørup]], [[Martin Järveoja]], [[Priit Strandberg]], [[Marko Marulić]], [[Jean Bolland]], [[Henry Hammond]], [[Agneta Horn]], [[Brook Taylor]], [[Meriwether Lewis]], [[Nettie Palmer]], [[Ruth Bonner]], [[Margaret Murie]], [[Amelia Boynton Robinson]], [[Brian Aldiss]], [[Anis Mansour]], [[Sheila Cassidy]], [[Paula Danziger]], [[Edward Norton]], '''[[Nicole Krauss]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466431 WD], "Suur koda"), [[Kate De Goldi]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1735679 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/19|19. august]] - '''[[Pille-Riin Purje]]''' (2021), [[Valeria Ränik]], [[Jakob von Uexküll]] (2020), [[Mary Doria Russell]], [[Florine Stettheimer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Florine_Stettheimer en]), [[Coco Chanel]], [[Merike Rõtova]], [[Lembit Saarnits]], [[Aleksandr Vampilov]], [[Sirje Runge]], [[Ülle Kruus]], [[Andrea Palladio]], [[Pierre-Jean de Béranger]], [[Tõnis Braks]], [[Gilbert Ryle]], [[Erik Aalbæk Jensen]], [[Aino Kalda]], [[Lilian Kosenkranius]], [[Leo Semlek]], [[Dumitru Radu Popescu]], [[Bill Clinton]], [[Piret Õunapuu]], [[Judith Katzir]], [[Jari Ehrnrooth]], [[Kyra Sedgwick]], [[Christo Burman]], [[John Dryden]], [[John Flamsteed]], [[Samuel Richardson]], [[Madame du Barry]], [[Harriette Newell Woods Baker]], [[Julius Lothar Meyer]], [[Ellen Willmott]], [[Orville Wright]], [[Gontran de Poncins]], [[Ogden Nash]], [[Dorothy Burr Thompson]], [[James Gould Cozzens]], [[Quentin Bell]], [[Püha Alphonsa]], [[Peter Kemp]], [[Gene Roddenberry]], [[Claude Gauvreau]], [[Ian Gillan]], [[Veronica Roth]], '''[[Reed Morn]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/20|20. august]] - [[Charles De Coster]], [[Bolesław Prus]] (2020), [[Paul Tillich]], [[Vilhelm Moberg]], [[Tarjei Vesaas]], [[Lauri Laanisto]], '''[[Kadri Leetmaa]]''' (2021), [[Külliki Kuusk]], [[Kai Kaljo]], [[Maia Tammjärv]], [[Jacopo Peri]], [[Jöns Jacob Berzelius]], [[Raymond Poincaré]], [[Eliel Saarinen]], [[Aleksander Hellat]], vend [[Vahindra]], [[Rudolf Bultmann]], [[Salvatore Quasimodo]], [[Martin Hansen]], [[Rein Karemäe]], [[Sulev Uus]], [[Andrei Mihhalkov-Kontšalovski]], [[Agu Sisask]], [[Mare Mikof]] (2022), [[Rajiv Gandhi]], [[Robert Plant]], [[Raimo Raag]], [[Meelike Palli]], [[Howard Phillips Lovecraft]], [[Priit Pirsko]], [[Thomas Corneille]], [[Henry Every]], [[Thomas Simpson]], [[James Prinsep]], [[Albert Chmielowski]], [[Jakub Bart-Ćišinski]], [[Dino Campana]], [[Jean Gebser]], [[Jacqueline Susann]], [[Vassili Aksjonov]], [[Sylvester McCoy]], [[James Marsters]], [[Amy Adams]], [[David Walliams]], [[William Lindsay Gresham]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q938844 WD], "Luupainaja allee") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/21|21. august]] - [[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], [[Naftoli Bassel]], [[Rein Kuresoo]] (2020), '''[[Elo Kiivet]]''', [[Evi Viires]], [[Katrin Karisma]], [[Karol Kuntsel]], [[Usain Bolt]], [[Aubrey Beardsley]], [[Angel Karaliitšev]], [[Count Basie]], [[Heino Arumäe]], [[Vija Artmane]], [[Ahto Vesmes]], [[Ilmar Kudu]], [[John Harris]], [[Marja Kallasmaa]], [[Cecilie Løveid]], '''[[Kim Cattrall]]''', [[Henn Raave]], [[Roman Schatz]], [[Stephen Hillenburg]], [[Serj Tankian]], [[Carrie-Anne Moss]], [[Janika Ruusmaa]], [[Annika Lill]], [[Robert Lewandowski]], [[Franciscus Salesius]], [[Augustin-Louis Cauchy]], [[Jules Michelet]], [[William Henry Ogilvie]], [[Ruth Manning-Sanders]], [[X. J. Kennedy]], [[Robert Stone]], [[Lucius Shepard]], [[Sergey Brin]], '''[[M. M. Kaye]]''' (Mary Margaret Kaye) (2022), [[Kristina Pai]], [[Bo Burnham]] (m, "Egghead: Or, You Can't Survive on Ideas Alone", [https://www.wikidata.org/wiki/Q887347 WD]), [[Lindsey Davis]] ("Hõbepõrsad"), [[Deivi Org]] (kunstnikunimega [[Monica del Norte]]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/22|22. august]] - [[Ray Bradbury]] (2020), '''[[Dorothy Parker]]''' (2023), [[Mari Sarv]], [[Kristel Vilbaste]], [[Claude Debussy]], [[Max Scheler]], [[Sergei Ožegov]], [[Leni Riefenstahl]], [[Deng Xiaoping]], [[Niina Raadik]], [[Karlheinz Stockhausen]], [[Norman Schwarzkopf]], [[Maarja Vannas-Raid]], '''[[Tori Amos]]''' (2021) ([https://www.theguardian.com/music/2017/sep/07/tori-amos-menopause-is-the-hardest-teacher-ive-met-harder-than-fame 1], [https://www.theguardian.com/music/2015/apr/23/tori-amos-cornflake-girl-teenage-daughter-madonna 2]), [[John Forrest]], [[August Jürima]], [[Henri Cartier-Bresson]], [[Harri Asi]], [[Sergei Kozlov]], [[Aime Kinnep]], [[Mait Vaik]], [[Andi Hektor]], [[Olev Liivik]], [[Marlon Dumas]], [[Gustaf Fröding]], '''[[Diane Setterfield]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/23|23. august]] - [[Aleksandr Grin]] (2020), '''[[Sirje Kiin]]''' (2021), [[Louis XVI]], [[Georges Cuvier]], [[Juhan Tuldava]], [[Toomas Alatalu]], [[Alexandre Desplat]], [[Kobe Bryant]], [[Edgar von Wahl]], [[Alfrēds Kalniņš]], [[Malvina Reynolds]], [[Elmar Õun]], [[Pimien Pančanka]], [[Clifford Geertz]], [[Virve Lippus]], [[Dick Bruna]], [[Regina Lukk-Toompere]], [[Inna Põltsam-Jürjo]] (2022), [[Juhan Kilumets]], [[Mark Raidpere]], [[Martti Helde]], [[Arnold Toynbee]], [[Edgar Lee Masters]], [[Kenneth Arrow]], [[Nazik Al-Malaika]], [[Ephraim Kishon]], [[Robert Solow]], [[Onora O'Neill]], [[Noor Al-Hussein]] (Lisa Najeeb Halaby, Jordaania kuninganna 1978-99), [[River Phoenix]], [[Athena Farrokhzad]], [[Vladimir Beekman]], [[Serhi Žadan]] (28. veebruar 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/24|24. august]] - [[Harri Jõgisalu]], [[Jorge Luis Borges]] (2020), '''[[Jean Rhys]]''' (2021), '''[[A. S. Byatt]]''' (Antonia Susan Byatt) (2022), [[Ellinor Rafaelsen]], '''[[James Tiptree Jr.]]''', [[Sirje Olesk]], [[Madde Kalda]], [[Gustav Störring]], [[Nesta Webster]], [[Velda Otsus]], [[Villu Toots]], [[Maia Mathiesen]], [[Mare Jõgeva]], [[Jean-Michel Jarre]], [[Sauli Niinistö]], [[Orson Scott Card]], [[Aivar Leito]], [[Stephen Fry]], [[Mari Murdvee]], '''[[Yrsa Sigurðardóttir]]''', [[Saale Kareda]], [[Mait Metspalu]], [[Tuulikki Bartosik]], [[Rupert Grint]], [[Lavinia Fontana]], [[Sophia Brahe]], [[John Taylor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Taylor_(poet) en.wp]), [[Robert Herrick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Herrick_(poet) en.wp]), [[Peter Ernst Wilde]], [[William Wilberforce]], [[James Weddell]], [[Antonio Stoppani]], [[Zonia Baber]], [[Max Beerbohm]], [[Malcolm Cowley]], [[Gaylord DuBois]], [[Preston Foster]], [[Fernand Braudel]], [[Ida Cook]], [[J. Gordon Edwards]], [[Eric Simms]], [[Howard Zinn]], [[David Ireland]], [[Harry Markowitz]], [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Betty Dodson]], [[Marsha P. Johnson]], [[Alexander McCall Smith]], [[Hideo Kojima]], [[John Green]] ([[:w:John Green]]), [[Elin Kard]], [[May Sinclair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1131497 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/25|25. august]] - [[Johann Gottfried von Herder]] (2020), [[Ivan IV Groznõi]], [[Louis Antoine de Saint-Just]], [[Erich Honecker]], [[Leonard Bernstein]], [[Sean Connery]], [[Georgi Danelia]], [[Adolf Käis]], '''[[Anna Žigure]]''' (2021), [[Martin Amis]], [[Kirill Teiter]], [[Elvis Costello]], [[Ülo Valk]], [[Claudia Schiffer]], [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]], [[Martin Heinrich Rathke]], [[Nikolaus Lenau]], [[Jānis Jaunsudrabiņš]], [[Karl Kornel]], [[Jaan Kitzberg]], [[Dorothea Tanning]], [[Linda-Elisabeth Tuimann]], [[John Mackie]], [[Lemming Rootsmäe]], [[Álvaro Mutis]], [[Helju Müürsepp]], [[Lauri Luud]], [[Frederick Forsyth]], [[Heivi Pullerits]], [[Howard Jacobson]], [[Katre Õim]] (2022), [[Philippe van Lansberge]], [[John Neal]], [[Bret Harte]], [[David Shimoni]], [[Faustina Kowalska]], [[Thea Astley]], [[Taslima Nasrin]], [[Tiina Intelmann]], '''[[Daniela Krien]]''', [[Sergei Levin]], '''[[Frances Itani]]''' ("Kohvikukompanii"), [[Blair Underwood]] (m; "Casanegra", [https://www.wikidata.org/wiki/Q525304 WD]), [[Tim Burton]] ("The Melancholy Death of Oyster Boy and Other Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56008 WD]), '''[[Diana Zande]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q45201002 WD], "Prussakad minu peas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/26|26. august]] - [[Christopher Isherwood]], [[Guillaume Apollinaire]], [[Julio Cortázar]], '''[[Kriss Soonik-Käärmann]]''' (2021), '''[[Ene Üleoja]]''' (2020), [[Robert Walpole]], [[Johann Heinrich Lambert]], [[Joseph-Michel Montgolfier]], [[Antoine Lavoisier]], ema [[Teresa]], [[Valter Udam]], [[Stanley Kubrick]], [[Olev Vestmann]], [[Priit Pärn]], [[Ansomardi]], [[Otto Emil Seesemann]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Vaike Hang]], [[Jüri Okas]], [[Rita Ray]], [[Zona Gale]], [[James Franck]], [[Jules Romains]], [[Eleanor Dark]], [[Walter Bruno Henning]], [[Katherine Johnson]], [[Benedict Anderson]], [[Nikky Finney]], [[Meredith Eaton]], '''[[Paula Hawkins]]''' (2022; "Tüdruk rongis", "Tuli miilab tuha all", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20732317 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/27|27. august]] - '''[[Maimu Berg]]''', '''[[Johanna Ross]]''' (2020), [[Valeeria Villandi]], '''[[Jeanette Winterson]]''' (2022), [[Kerstin Ekman]], [[Alar Kotli]], [[Kaarel Ird]], [[Minna Klement]], [[Kalju Haan]], [[Ülle Meister]], [[Karin Jaani]], [[Urmas Muru]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Gotthard Friedrich Stender]], [[Friedrich Fromhold Martens]], [[Ivan Franko]], [[Theodore Dreiser]], [[Man Ray]], [[August Traksmaa]], [[Kerstin Ekman]], [[Ann Pikver]], [[Sjón]], [[Francesc Miralles]], [[Arni Alandi]], [[Johann Georg Hamann]], [[Edward Beecher]], [[Bertalan Szemere]], [[Giuseppe Peano]], [[Amado Nervo]], [[Katharine McCormick]], [[Kenji Miyazawa]], [[Norah Lofts]], [[David Rowbotham]], [[Ira Levin]], '''[[Antonia Fraser]]''' ("Henry VIII kuus naist", "Armastus ja Louis XIV"), [[Michael Holroyd]], [[Cesária Évora]], [[Joan Smith]], '''[[Sandra Steingraber]]''' (2021), [[Laura Bates]] ("Men Who Hate Women"), [[Faina Ranevskaja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/28|28. august]] - [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Robertson Davies]], [[Vonda N. McIntyre]], [[Johann Karl Simon Morgenstern]], [[Lev Tolstoi]], [[Robert Merle]], [[Jaan Sandra]], [[Juri Trifonov]], [[Arkadi Strugatski]], [[Paul Laan]], [[Nikolai Kormašov]], [[Mati Hint]], [[Jaan Tammsaar]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Reet Villig]], [[Markus Kasemaa]], [[Tiit Ojasoo]], [[Jack Vance]], [[Ai Weiwei]], [[Kim Leine]], '''[[Shania Twain]]''', [[Amanda Tapping]], [[Veljo Runnel]], [[LeAnn Rimes]], [[Francisco de Sá de Miranda]], [[George Villiers]] (1. Buckinghami hertsog), [[Marcus Zuerius van Boxhorn]], [[Antoine Augustin Cournot]], [[Sheridan Le Fanu]], [[Edward Burne-Jones]], [[Vance Palmer]], [[August Kippasto]], [[Andrei Platonov]], [[Bruno Bettelheim]], [[John Betjeman]], [[Jack Kirby]], [[Rita Dove]], [[Jack Black]], '''[[Sheryl Sandberg]]''' (2022), '''[[Mary McCartney]]''', '''[[Kleer Maibaum-Vihmar]]''' (2021), [[Juri Trifonov]], '''[[Clare Mackintosh]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q27449955 WD], "Ma lasen sul minna" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/29|29. august]] - [[Maurice Maeterlinck]], [[John Locke]] (2020), ''[[Marta Lempart]]'' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart en.wp], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Marta_Lempart pl.wp]), [[Jean-Baptiste Colbert]], [[Artur Mägi]], '''[[Ingrid Bergman]]''' (2022), [[Charlie Parker]], [[Kersti Ulmas]], [[Ülar Ploom]], [[Viire Valdma]], [[Jan Henryk Dąbrowski]], [[August Teppo]], [[Elmar Lani]], [[Olga Relve]], [[Ants Aamisepp]], [[Iris Apfel]], [[Arnold Pikamäe]], '''[[Sara Stridsberg]]''' (2021), [[Jim Ashilevi]], [[Giovanni Battista Casti]], [[Jean-Auguste-Dominique Ingres]], [[Frederick Denison Maurice]], [[Juan Bautista Alberdi]], [[Henry Bergh]], [[Edward Carpenter]], '''[[Salme Dutt]]''', [[Thom Gunn]], [[Angela Huth]], [[Karen Hesse]], [[Melissa Broder]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q29952698 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/30|30. august]] - '''[[Anna Politkovskaja]]''' (2021), [[Amelia Andersdotter]], '''[[Mary Shelley]]''' (2020), '''[[Nina George]]''' (Anne West, Nina Kramer, [https://en.wikipedia.org/wiki/Nina_George en.wp]), '''[[Epp Annus]]''' (2022), [[Kätlin Kaldmaa]], [[Mari Tarvas]], '''[[Camilla Läckberg]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_L%C3%A4ckberg en.wp]), [[Issaak Levitan]], [[Arnold Green]], [[Silvia Vissak]], [[Warren Buffett]], [[Ra Luhse]], [[Cameron Diaz]], [[Laura Põldvere]], [[Jacques-Louis David]], [[Théophile Gautier]], [[Friedrich Nineve]], [[Ernest Rutherford]], [[Donald Bisset]], [[Felix Aasma]], [[Alain Rey]], [[Vladimír Páral]], [[Aime Ruus]], [[Amelia Andersdotter]], [[Itō Jinsai]], '''[[Emily Ruete]]''' (Salama bint Said), [[Jacobus Henricus van 't Hoff]], [[Huey Long]], [[Virginia Lee Burton]], [[Molly Ivins]], [[Dana Rosemary Scallon]], [[Muriel Gray]], [[Lisa Ling]], [[Isabel Ashdown]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august/31|31. august]] - [[Maria Montessori]], [[Vassili Riis]], [[August Alle]] (2020), '''[[Leili-Maria Kask]]''', [[Krista Kajar]], [[Leida Sibul]], [[Sirje Tamul]], [[Tiina Jõgeda]], [[Agnes Bulmer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Bulmer en.wp]), [[Alma Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alma_Mahler en.wp]), [[Amrita Pritam]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amrita_Pritam en.wp]), [[Christine King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_King en.wp]), [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]] (Jordaania kuninganna, [[:w:Rāniyā al-‘Abd Allāh]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Queen_Rania_of_Jordan en.wp]), [[Aleksandr Radištšev]], [[Aleksander Antson]], [[Abi Zeider]], [[Richard Gere]], [[Magnus Ilmjärv]], [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], [[Altiero Spinelli]], [[Raymond Williams]], [[Ardi Liives]], [[Ildike Jaagosild]], [[Kurmo Konsa]], [[Sivan Beskin]], [[Anni Mäger]], [[George Sarton]], [[Vladimir Jankélévitch]], [[William Saroyan]], [[Helen Levitt]], [[Vladimir Orlov]], [[Itzhak Perlman]], [[György Károly]], '''[[Tsai Ing-wen]]''' ([[:w:Cai Yingwen]]), [[Raymond P. Hammond]], '''[[Dorrit Willumsen]]''' (2022), [[Elizabeth Stuart Phelps]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5363586 WD]), [[Krista Kajar]] (=[[Eha Pirso]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q12367555 WD]) ===September=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/1|1. september]] - [[Innokenti Annenski]], [[Andrei Platonov]], [[Edgar Rice Burroughs]], '''[[Lembe Hiedel]]''' (2020), '''[[Dolores Hoffmann]]''' (2021), [[Anu Reinart]] (2022), [[C. J. Cherryh]], [[Annie Ernaux]] (e.k pole), [[Padma Lakshmi]] ("Love, Loss, and What We Ate", [https://www.wikidata.org/wiki/Q464835 WD]), '''[[Martha Cooley]]''' (2023) ("Arhivaar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19357797 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/2|2. september]] - [[Paul Bourget]], [[Jüri Parijõgi]], [[Joseph Roth]], [[Paul Saagpakk]], [[Siim Raie]], '''[[Eha Lättemäe]]''' (2021), [[Leo Võhandu]], [[Pentti Saarikoski]], '''[[Salma Hayek]]''' (2020), [[Giovanni Verga]], '''[[Marina Stepnova]]''' (2022), [[August Jakobson]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/3|3. september]] - [[Jaan Rummo]], '''[[Luise Vaher]]''' (2021), [[Jaan Rannap]], [[Sergei Dovlatov]] (2020), [[Mart Kalm]], '''[[Kiran Desai]]''', '''[[Rakel Liehu]]''' (2023; "Helene"), [[Epp Lankots]], [[Diana Aitai]], [[Lilli Jahilo]], '''[[Sarah Orne Jewett]]''' ("Nooljate kuuskede maa", 2020), '''[[Alison Lurie]]''' (2022), [[Eve Kask‎]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/4|4. september]] - [[François René de Chateaubriand]], [[Per Olof Sundman]], '''[[Helena Läks]]''' (2020), [[Janet Biehl]], '''[[Anne Erm]]''' (2021), [[Anne Maasik]], [[Beyoncé Knowles]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Beyonc%C3%A9 en.wp]), [[Maris Mändel]], [[Jekaterina Novosjolova]], Juliusz Słowacki, Antonin Artaud, [[Mary Renault]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Renault en.wp]), [[Joan Aiken]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Aiken en.wp]), Ivan Illich, Clive Granger, [[Marilena de Souza Chaui]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marilena_de_Souza_Chaui en.wp]), '''[[Janet Biehl]]''' (2022) (ökofem, [https://en.wikipedia.org/wiki/Janet_Biehl en.wp]), [[Jana Djagileva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Yanka_Dyagileva en.wp]), [[Premendra Mitra]] (Premendo Mitro) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/5|5. september]] - [[Tommaso Campanella]], [[Louis XIV]] (2020), [[Afanassi Fet]], [[Meta Luts]], '''[[Ülle Pärli]]''' (2021), '''[[Anneli Saro]]''' (2022), [[Rose McGowan]], [[Margot Kask]], [[Jessamyn West]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jessamyn_West_(librarian) en.wp]), [[Arthur Koestler]], [[Herman Koch]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q466167 WD], "Õhtusöök") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/6|6. september]] - [[Asko Künnap]], [[China Miéville]], [[Ljubov Rebane]], [[Elve Ojavere]], [[Aime Lutsar]], [[Lilian Hansar]], '''[[Mare Sabolotny]]''' (2021), [[Irena Baruch Wiley]], '''[[Donna Haraway]]''' ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/60897 1]) (2022), '''[[Marina Kaljurand]]''', [[Jane Addams]] (rahu 1931), [[Felix Salten]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/7|7. september]] - '''[[Elizabeth I]]''' (2022), [[Aleksandr Kuprin]], [[Gala Éluard]], [[Helene Kuma]] (2021), [[Mare Rand]], '''[[Marju Länik]]''', '''[[Agne Trummal]]''', [[Edith Sitwell]], [[Reet Post]], [[Vahur Laiapea]], [[Berta Behrens]] (Wilhelmine Heimburg) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/8|8. september]] - [[Konfutsius]], '''[[Neitsi Maarja]]''', [[Marin Mersenne]], [[Frédéric Mistral]] (2020), [[Jakob Johann von Uexküll]], [[Alan Dundes]], [[Aino Kolpakova]], '''[[Age Raa]]''' (2022), '''[[Kadri Kõusaar]]''' (2021), [[Terry Tempest Williams]], [[Michael Frayn]], [[Krista Sarv]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/9|9. september]] - [[Lev Tolstoi]], '''[[Eeva Park]]''' (2020), [[Vladislav Koržets]], [[Alma Vaarman]], [[Eda Liin]], '''[[Malle Agabuš]]''', '''[[Liza Marklund]]''' (2022), '''[[Anu Vehviläinen]]''', '''[[Sirpa Paatero]]''', [[Katrina Koppel]], '''[[Kerttu-Kaarina Suosalmi]]''' (2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/10|10. september]] - [[Henry Purcell]], [[Georges Bataille]], [[Charles Sanders Peirce]], '''[[Marie Heiberg]]''' (2020), [[Stephen Jay Gould]], [[Kari Käsper]], [[Karen J. Warren]], [[H.D.]] (Hilda Doolittle), '''[[Tiina Laanem]]''' (2021), [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], [[Mari Pill]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Pill et.wp]), [[Katrin Kuldma]], [[Isabel Colegate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Isabel_Colegate en.wp]), [[Mary Oliver]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Oliver en.wp]), [[Babette Cole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Babette_Cole en.wp], [[Sarah Coakley]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Coakley en.wp]), [[Medea Benjamin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Medea_Benjamin en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Medea_Benjamin en.wq]), '''[[Pat Cadigan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pat_Cadigan en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Pat_Cadigan en.wq]) (2022), [[McKenzie Wark]], [[Misty Copeland]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Misty_Copeland en.wp], "Life in Motion", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16204558 WD]), [[Kadri Karro]] (s.1976), [[Oksana Tandit]] ([https://www.femme.ee/mood/persoon-suure-algustahega/4062 1], [https://edasi.org/134016/oksana-tandit-tanu-lotmanile-oskan-lugeda-peidetud-sonumeid-ja-marke-luua-paralleele-ning-tolgendada-kes-on-kes-eesti-moes/ 2], [https://www.eesti.ca/moelooja-oksana-tandit-pigem-teha-vahem-aga-kvaliteetselt-eesti-elu/article50424 3], [https://rus.postimees.ee/2250533/modeler-oksana-tandit-znaet-sekret-zhenskoy-sily s.10. september 1974 Ukrainas]), '''[[Sally Thorne]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q104193107 WD], "Vihkamismäng") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/11|11. september]] - [[Pierre de Ronsard]], [[Juhani Aho]], [[David Herbert Lawrence]], '''[[Katri Vala]]''' (2020), [[Thích Nhất Hạnh]], [[Arvo Pärt]], [[Peeter Vihalemm]], [[Kiwa]], [[Urve Rink]], [[Marika Barabanštšikova]], '''[[Svjatlana Tsihhanovskaja]]''' (2021), [[Christine de Pizan]] (=[[Cristina da Pizzano]], [https://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan en]), '''[[Marja-Liisa Vartio]]''' (2022), [[Taraji P. Henson]] (n; "Around the Way Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235511 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/12|12. september]] - [[Anton Vaarandi]], [[Stanisław Lem]], [[Michael Ondaatje]], [[Peeter Volkonski]], [[Ellen Plotnik]], [[Heidi-Ingrid Maaroos]], [[Anne Nahkur]] (2020), '''[[Mylène Farmer]]''', [[Dorothy Maud Wrinch]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Maud_Wrinch en.wp]), [[Leho Lumiste]], [[Elem Treier]], '''[[Jelena Ahtjorskaja]]''' (2021), [[Nassim Taleb]], [[Leida Leivategija]], [[Ludmilla Rass]], [[Airi Rütter]], [[Riina Airenne]], [[Irène Joliot-Curie]], [[Marya Zaturenska]] (Ukr-US luul, [https://en.wikipedia.org/wiki/Marya_Zaturenska en.wp]) (2022), [[Nellie Wong]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/13|13. september]] - [[Julian Tuwim]], [[Roald Dahl]], [[Rein Maran]], [[Tõnu Õnnepalu]], '''[[Marie von Ebner-Eschenbach]]''' (2020), '''[[Clara Schumann]]''', '''[[Mary Midgley]]''' (2021), [[Zoja Kosmodemjanskaja]], [[Sharon M. Collins]], '''[[Marin Laak]]''' (2022), '''[[Leelo Keevallik]]''', [[Andres Küng]], [[Harry Jannsen]], [[Juhan Käosaar]], [[Janusz Głowacki]], '''[[Eva Toulouze]]''' ("Minu Udmurdimaad"), [[Lili Reinhart]] ("Swimming Lessons", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28653501 WD]), '''[[E. Lockhart]]''' (n) ([[Emily Jenkins]]; "Me olime valetajad", "Ehtne petis", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5322028 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/14|14. september]] - [[Francisco de Quevedo]], [[Alexander von Humboldt]], [[Mart Raud]], [[Carmen Kass]], [[Amy Winehouse]], [[Elsa Pastak]], [[Malle Paalmann]], [[Kate Millett]], [[Tiiu Paas]], '''[[Reet Varblane]]''' (2021), [[Maria Teiverlaur]], [[Kadri Tiis]] (2020), [[Tanja Bakić]], [[Sarah Kofman]], '''[[Jenny Colgan]]''' (2022; nt "Suvi Ranna tänava väikeses pagariäris"), [[Elizabeth Winthrop]], [[Eneli Kindsiko]] (1986), [[Geraldine Brooks]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q260011 WD], "Raamatu rahvas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/15|15. september]] - [[François de La Rochefoucauld]], [[James Fenimore Cooper]], '''[[Agatha Christie]]''' (2021), [[Boris Kabur]], [[Oliver Stone]], [[Aino Kumari]], [[Margaret Keane]], [[Maret Käbin]], '''[[Mare Vint]]''', '''[[Inese Zandere]]''', '''[[Sirpa Kähkönen]]''' (2020), [[Maris Hellrand]], '''[[Sophie Dahl]]''' (2022), '''[[Chimamanda Ngozi Adichie]]''', [[Heidi Köngäs]], [[Silvi Oja]] (Silvi Rannu), '''[[Liselotte Welskopf-Henrich]]''' ("Suure karu pojad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q96941 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/16|16. september]] - [[Frans Eemil Sillanpää]], '''[[Anu Saluäär]]''' (2020), [[Nancy Huston]], '''[[Alma Ostra-Oinas]]''' (2021), [[Nadia Boulanger]], [[Kadi Polli]] (2022), [[Katie Melua]], [[Alice Crary]], [[Hagar Olsson]] (LR 22/1987, valimikus "Soomerootsi novelle" 1988), [[Ernst-Aleksander Joll]], [[Amy Poehler]] ("Yes Please", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230203 WD]), [[Karen Horney]], [[Andris Akmentiņš]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q25338288 WD], "Õpetajad") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/17|17. september]] - [[Konstantin Tsiolkovski]], [[Ken Kesey]], '''[[Mall Jürma]]''' (2020), '''[[Anna Ekston]]''', [[Leila Pärtelpoeg]], [[Hille Tänavsuu]], [[Ülle Tarkiainen]], '''[[Wendy Northcutt]]''' (2022), [[Cheryl Strayed]], '''[[Mary Stewart]]''' (2021), [[Bernd Nielsen-Stokkeby]], [[Hildegard Bingenist]], [[Mihkel Jürna]], [[Agostinho Neto]], ''''[[Agnes Taar]]''', '''[[Ljubov Voronkova]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q126997 WD]), [[Hester Maria Elphinstone]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5746326 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/18|18. september]] - [[Bernard Kangro]], '''[[Tiina Kirss]]''' (2020), [[Greta Garbo]], [[Pilvi Üllaste]], '''[[Milvi Seping]]''' (2021), '''[[Janika Päll]]''' (2023), '''[[Lilian Härm]]''' (2022) ([https://sakala.postimees.ee/2187279/lilian-harm-olen-nagu-rohutirts-kes-on-muretult-elanud-ja-igast-paevast-roomu-tundnud-ega-ole-endale-varandust-kogunud 1], [https://virumaateataja.postimees.ee/3146697/muna-on-umar-ka-aastaid-hiljem 2]), [[Juta Eskel]], [[Kim Thúy]], [[Henri Meschonnic]], [[Kirke Karja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/19|19. september]] - [[Mika Waltari]], [[William Golding]], '''[[Silvia Urgas]]''' (2020), [[Viktoria Aavakivi]], [[Karen Aabye]] (e.k. puudub), [[Tatjana Nikolajeva]], [[Iris Pettai]], '''[[Lila Downs]]''', [[Sofia Rubina]], '''[[N. K. Jemisin]]''' (2021), '''[[Dina Rubina]]''' (2022), '''[[Laurie R. King]]''', [[Mare Zaneva]], '''[[Camilla Sten]]''' (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109689795 WD], "Kadunud küla", "Pärija"), [[Urmas Tartes]], [[Adam Phillips]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Phillips_(psychologist) en.wp]), [[Jimmy Fallon]] ("Your Baby's First Word Will Be Dada", [https://www.wikidata.org/wiki/Q335680 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/20|20. september]] - [[Friedrich David Lenz]], [[Upton Sinclair]], [[Tõnn Sarv]], [[Kaarel Tarand]] (2020), [[Rubén Gallego]], '''[[Linda Eenpalu]]''', [[Sophia Loren]], '''[[Aile Möldre]]''' (2022), [[Liivika Simmul]], [[Gillian Rose]], [[Frida Nokken]], '''[[Judith Schalansky]]''' (2021, [https://www.ester.ee/record=b2853978*est "Kaelkirjaku kael"]), '''[[Hanya Yanagihara]]''' (n) ("Inimesed puude võras", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20902324 WD]), [[Annika Saarnak]] (Annika Aljand, ujuja), [[Elsa Starčenko]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/21|21. september]] - [[Leonard Cohen]], [[Aarne Üksküla]], [[Stephen King]], [[Lars Saabye Christensen]], '''[[Mari Nõmmela]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/record=b2354392*est e.k. rmt]), [[Urve Paaver]], '''[[Siiri Sisask]]''', '''[[Silvia Lotman]]''' (2020), '''[[Enel Melberg]]''' (LR 1998) (2021), [[Tiia Kriisa]], [[August Kirsimägi]], [[Brigita Reinert]], [[Billy Porter]] ("Unprotected: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4913177 WD]), [[Nicole Richie]] ("The Truth About Diamonds", [https://www.wikidata.org/wiki/Q232495 WD]), '''[[Fannie Flagg]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/22|22. september]] - [[Aleksei Lossev]], [[Maurice Blanchot]], [[Martti Larni]], '''[[Helga Nõu]]''' (2020), [[Rein Saluri]], '''[[Karin Kask]]''' (2022), [[Anu Köbas]], [[Kristi Burman]], [[Kadri Tael]], [[Elizabeth Bear]], [[Andrejs Pumpurs]], [[Rosamunde Pilcher]], [[Christabel Pankhurst]], [[Leila Hadley]], '''[[Fay Weldon]]''' (2021), [[Deborah Lavin]], [[Candida Lycett Green]], [[Jo Beverley]], [[Joan Jett]], [[Emilie Autumn]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/23|23. september]] - [[Ell Undla]] (Aksel Karurahu), [[Karl August Hermann]], [[Aino Järvesoo]], [[Per Olov Enquist]], '''[[Kauksi Ülle]]''' (2020), '''[[Suzanne Valadon]]''', '''[[Helga Pärli-Sillaots]]''' (2022), [[Helmi Võsamäe]], '''[[Andra Teede]]''' (2021), [[Siiri Laidla]], [[Karl Aben]], [[Kris Moor]] (André Trinity), [[Miika Nousiainen]] (m) ("Vaarikalaevukesepõgenik", "Juureravi: perekonna- ja hambaarstiromaan" (2022), "Väike iluremont" (ilmub 2022 sügisel), [https://www.wikidata.org/wiki/Q6018275 WD]), [[Arvo Järvet]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12359781 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/24|24. september]] - [[Antonio Tabucchi]], [[Enn Kasak]] (2020), '''[[Elsa Triolet]]''' (2021), [[Helvi Jüssi]], [[Francis Scott Key Fitzgerald]], [[Hannah Brown]] ("God Bless This Mess: Learning to Live and Love Through Life's Best (and Worst) Moments", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62050730 WD]), [[Linda McCartney]], [[Birgit Sarrap]] (Birgit Õigemeel), [[Rita Dolgihh]] (2022), [[Sirli Raud]] ([https://novaator.err.ee/1608169729/gaasplasma-voib-aidata-tulevikus-vahktobe-ravida 1]), [[Birgit Varjun]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Mary Ann Browne]], [[Eavan Boland]], '''[[Rhys Bowen]]''' (Janet Quin-Harkin, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153562 WD], "Võiduaed"), [[Rebecca Mead]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61660135 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/25|25. september]] - [[Pedro Almodóvar]], [[William Faulkner]], [[Vicki Viidikas]], [[Mari Järvelaid]] (2020), '''[[bell hooks]]''', '''[[Maj Sjöwall]]''' (?, kõik on kirjutatud kahasse), Catherine Zeta-Jones, Liidia Pintmann, Vaike Raid ([https://et.wikipedia.org/wiki/Vaike_Raid et.wp]), [[Aino Lunge]] (2023) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Lunge et.wp]), [[Kersti Pukk]], [[Anneli Arraste]], [[Ester Liblik]], '''[[Elen Lotman]]''' (2021), [[Eino Sepp]], '''[[Kristin Hannah]]''' (2022), [[Rasa Bugavičute-Pēce]], [[Will Smith]] (Will Smith and Mark Manson, "Will", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40096 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/26|26. september]] - [[Hans Reichenbach]], [[Martin Heidegger]], [[Vladimir Voinovitš]], [[Heino Puhvel]], '''[[Reet Neimar]]''', '''[[Ingeborg Johansen]]''' (2021), [[Ruth Martin]], '''[[Marianne Mikko]]''' (2022), '''[[Kai Aareleid]]''' (2020), '''[[Lavly Perling]]''', '''[[Andrea Dworkin]]''', [[Ruth Ware]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Ware en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q42972544 WD], s.1977) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/27|27. september]] - [[Prosper Mérimée]], [[Kai Laitinen]], '''[[Mari Saat]]''' (2020), [[Tiit Matsulevitš]], [[Asta Õim]], '''[[Grazia Deledda]]''' (1926 nobel, eestiaegsed tõlked) (2021), '''[[Vira Konõk]]''' (2023), [[Riina Randla]], [[Marta Vaarik]], '''[[Cynthia Asquith]]''', [[Maria Artemtšuk]], '''[[Carolina Setterwall]]''', '''[[Katie Fforde]]''', '''[[Merja Otava]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/28|28. september]] - [[Matthias Johann Eisen]], [[Mart Saar]], [[Jaan Parv]], [[Alma Johanna Ruubel]], [[Olga Lepešinskaja]], [[Brigitte Bardot]], [[Barbara Morgan]], '''[[Heli Laaksonen]]''' (2020), '''[[Maria-Kristiina Lotman]]''', [[Tiina Talumees]], '''[[Mari-Liis Madisson]]''' (2022), '''[[Donna Leon]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Donna_Leon en.wp]), '''[[Ellis Peters]]''' (Edith Pargeter) (2021), [[Melissa Febos]], [[Dmõtro Pavlõtško]] (11. märts 2022), [[Phoebe Robinson]] ("You Can’t Touch My Hair", [https://www.wikidata.org/wiki/Q24572439 WD]), [[Hilary Duff]] ("Elixir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q122020 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/29|29. september]] - [[Miguel de Cervantes Saavedra]], [[Nikolai Ostrovski]], [[Mart Juur]], [[Kaupo Meiel]], '''[[Julia Gillard]]''' (2020), [[Anita Ekberg]], [[Svenja Schulze]], '''[[Elizabeth Gaskell]]''' (2021), [[Miguel de Unamuno]]. '''[[Ingrid Noll]]''' (2022) ("Apteeker" jt), [[Oskar Kruus]], [[Xiran Jay Zhao]] (non-bin) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109187122 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/september/30|30. september]] - [[Nadežda Durova]], [[Karl Mihkla]], [[Elie Wiesel]], [[Truman Capote]], [[Jaak Rähesoo]], '''[[Aet Süvari]]''' (2020), [[Erna Normann]], [[Fran Drescher]], '''[[Kätlin Vainola]]''' ([https://www.ester.ee/record=b5180435*est rmt e.k.]), '''[[Marion Cotillard]]''', [[W. S. Merwin]], [[Edzard Schaper]], [[Ferdinand von Saar]], [[Veera Neverdinova]], '''[[Laura Esquivel]]''' (2021), '''[[Cecelia Ahern]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q229403 WD], "P.S. Ma armastan sind") ===Oktoober=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/1|1. oktoober]] - '''[[Debora Vaarandi]]''' (2020), [[Herman Sergo]], [[Els Oksaar]] (2021), [[Antti Tuuri]], '''[[Julie Andrews]]''' (2023) ("The Very Fairy Princess series"; "Kodus ja tööl: mälestusi Hollywoodi aastatest", Julie Andrews, [[Emma Walton Hamilton]], tlk Piret Orav, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q161819 WD]), [[Ave Mattheus]], [[Tiina Lokk]], [[Maarja Punak]], [[Folke Fridell]], [[Peeter Grünfeldt]], '''[[Johanna-Maria Lehtme]]''' (2022), [[Erika Pedak]] [https://www.wikidata.org/wiki/Q29420219 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/2|2. oktoober]] - [[Graham Greene]], [[Enn Nõu]], [[Mahatma Gandhi]], [[Aino Jõgi]], '''[[Liisa Kaljula]]''' (2020), '''[[Lisa St Aubin de Terán]]''', '''[[Asta Willmann]]''' (2021), [[Lilly Muik]] (Lill Sygisen), [[José Milhazes]], [[Nigol Andresen]], [[Maria Ressa]] (Nobeli rahu 2021) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/3|3. oktoober]] - [[Sergei Jessenin]] (2020), [[Paul Pinna]], [[Louis Hjelmslev]], [[Thomas Wolfe]], [[John Perry Barlow]], [[Sulev Iva]], '''[[Leïla Slimani]]''' (punane rmt, 2021), [[Kristjan Haljak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/4|4. oktoober]] - [[Boriss Eichenbaum]], [[August Mälk]], [[Richard Rorty]], '''[[Anne Rice]]''' (2021), '''[[Ave Alavainu]]''' (2020), [[Liia Hänni]], [[Barbara Johnson]], '''[[Tatjana Suhhotina-Tolstaja]]''', '''[[Svava Jakobsdóttir]]''', [[Georg Julius von Schultz]] (Dr. Bertram), [[Joseph d'Arbaud]], [[Damon Runyon]], [[Frans G. Bengtsson]], [[Krista Matsu]], [[Kertu Moppel]], [[Hedda Hacker]], '''[[Lydia Kang]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111381317 WD], "Oopium ja absint") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/5|5. oktoober]] - [[Paul Fleming]], [[Denis Diderot]], [[René Cassin]], '''[[Magda Szabó]]''' (2022), '''[[Helvi Jürisson]]''' (2021), '''[[Nora Ikstena]]''' (2020), '''[[Inga Ābele]]''' (2023), '''[[Helgi Muller]]''' , [[Stig Dagerman]], '''[[Maryse Rivière]]''', [[Aime Unt]], '''[[Birutė Jonuškaitė]]''' (2023), '''[[Nina Burton]]''' ("Elu õhukesed vaheseinad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4941321 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/6|6. oktoober]] - [[Le Corbusier]], [[Hendrik Adamson]] (2020), [[Richard Kleis]], [[Thor Heyerdahl]], [[Raul Rebane]], [[Heini Paas]], [[Marie de Gournay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_de_Gournay en]), [[Yaşar Kemal]], [[Jenny Lind]], [[Endla Jaagosild]], [[Astrid Villup]], [[Uno Leies]], [[Ernesto Laclau]], [[Alberts Bels]], [[Richard Dedekind]], [[Karol Szymanowski]], [[Caroline Gordon]], [[Joan Littlewood]], [[Carolyn Goodman]], [[Fannie Lou Hamer]], ([https://en.wikiquote.org/wiki/Fannie_Lou_Hamer en.wq]), [[Gerry Adams]], [[David Brin]], [[Ayten Mutlu]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Ayten_Mutlu en.wp]), [[Kathleen Webb]], [[Peg O'Connor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Peg_O%27Connor en.wq]), Melania Mazzucco, Anna Wahlgren, '''[[Maria Dąbrowska]]''' (2021, [https://et.wikipedia.org/wiki/Maria_D%C4%85browska et.wp]), '''[[Sophie Wörishöffer]]''' ([https://www.ester.ee/record=b4163320*est e.k. 1931]), [[Ethel Mannin]], [[Rawdna Carita Eira]], '''[[Manuela Gretkowska]]''' (e.k puudub, [https://en.wikipedia.org/wiki/Manuela_Gretkowska en.wp], [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9C%D0%B0%D0%BD%D1%83%D1%8D%D0%BB%D0%B0 ru.wp]), [[Catriona Kelly]], [[Anna Malõševa]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%B0%D0%BB%D1%8B%D1%88%D0%B5%D0%B2%D0%B0,_%D0%90%D0%BD%D0%BD%D0%B0_%D0%92%D0%B8%D1%82%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru.wp]), [[Paul Blumberg]], [[Michael Ignatius]], [[Laine Vaga]], [[Ellen Kushner]], [[Laine Lõvi]], [[Iti Aavik]], '''[[Betty Rowlands]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105138757 WD], "Mõrv Viirpuu villas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/7|7. oktoober]] - [[Niels Bohr]], [[Kalju Lepik]] (2020), [[Raimond Valgre]], [[Manivald Kesamaa]], [[Desmond Tutu]], '''[[Brita Melts]]''', '''[[Diane Ackerman]]''' (2021), [[Catharine A. MacKinnon]], [[Marilyn Waring]], [[Zaharia Stancu]], [[Virve Koppel]], [[Helen MacInnes]], [[Anni Blomqvist]], [[Georges Duby]], [[R. D. Laing]], [[Oliver North]], [[Yo-Yo Ma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/8|8. oktoober]] - [[Aleksei Gastev]], '''[[Marina Tsvetajeva]]''' (2020), [[Georg Meri]], [[Frank Herbert]], [[Harri Tiido]], '''[[Ursula von der Leyen]]''' (2021), [[Janar Ala]], [[Ellu Saar]], '''[[Harriet Taylor Mill]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Harriet_Taylor_Mill en.wq], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Harriet_Taylor_Mill en.ws]), [[Václav Koval]], [[Helmut Tarand]], [[John Gardner]], [[Andrei Sinjavski]], [[Rein Kull]], [[Valeri Bezzubov]], [[Julian Semjonov]], [[Sergei Issakov]], [[Rein Järlik]], [[Jaak Allik]], [[Sigourney Weaver]], [[Allan Martinson]], [[Ann Mihkelson]], [[Janar Ala]], [[Ernst Kretschmer]], '''[[Jana Vagner]]''', [[Anu Allas]], [[Bella Thorne]] ("Autumn Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q208117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/9|9. oktoober]] - [[Grigori Skulski]], [[Che Guevara]], [[André Maurois]], [[Jacques Brel]], [[Per Olof Sundman]], [[Bruno O'Ya]], [[Andrzej Wajda]], [[Camille Saint-Saëns]], [[Nikolai Roerich]], [[Theodor Lemba]], [[Victor Klemperer]], [[Nikolai Buhharin]], [[Ivo Andrić]], [[Leonidia Orviku]], [[Kazimierz Truchanowski]], [[Léopold Sédar Senghor]], [[Venta Vīgante]], [[John Lennon]], [[Jody Williams]] (rahu 1997), [[Robert Reed]], '''[[Asta Kass]]''' (2020), '''[[Kerttu Soans]]''', '''[[Nora Kutti]]''' (2021?), [[Lassi Nummi]], [[Agnieszka Osiecka]], [[Tiit Maran]], [[Laura Ruohonen]], [[Guillermo del Toro]], [[P J Harvey]], [[Tiina Mölder]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Belva Plain]], [[Jill Ker Conway]], [[Krista Virkus]], [[Leena Laid-Parker]], [[Sharon Osbourne]] ("Revenge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1806985 WD]), '''[[Ángeles Mastretta]]''' ("Armuvalu") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/10|10. oktoober]] - [[Henry Cavendish]], [[Giuseppe Verdi]], [[Walter Anderson]], [[Aksella Luts]], [[Alfred Kongo]], [[Claude Simon]], [[Harold Pinter]], '''[[Aleksis Kivi]]''' (2020), [[Fridtjof Nansen]], [[Arthur Lovejoy]], [[Hans Männik]], [[Nora Roberts]], [[Kåre Holt]] (m), '''[[Emily Barr]]''', [[Aime Kuulbusch]], [[Pirjo Levandi]], [[Vladimir Obrutšev]], '''[[Mercè Rodoreda]]''' (2021) (e.k 2014), [[Ed Wood]], [[Ken Saro-Wiwa]], [[Sirje Vilbaste]], [[Jonathan Littell]], '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Kadri Ukrainski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/11|11. oktoober]] - [[Samuel Clarke]], [[François Mauriac]], [[Roman Jakobson]], [[Daniel Quinn]], '''[[Tarmo Soomere]]''' (2020; "Truudus Eestile"), '''[[Eleanor Roosevelt]]''' (2021?), [[Kalju Saaber]], [[Steen Steensen Blicher]], [[Julius Kuperjanov]], [[Lauri Nebel]], [[Jane Krakowski]], [[Hugo Mitt]], [[Lydia Neostus-Undhagen]], [[Gordon Burghardt]], [[Iren Lill]], [[Claudia Black]], '''[[Emily Deschanel]]''', [[Grigori Potjomkin]], [[Heinrich Wilhelm Matthias Olbers]], [[Hans Kelsen]], [[Elmore Leonard]], [[R. H. W. Dillard]], [[Michelle Trachtenberg]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Michelle_Trachtenberg en.wq]), '''[[Anne Enright]]''', [[Peep Veedla]], '''[[Kira Jarmõš]]''' (Kira Yarmysh, Ярмыш, Кира Александровна) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/12|12. oktoober]] - '''[[Eugenio Montale]]''', [[Mati Sirkel]], '''[[Catherine Merridale]]''' (2020), '''[[Storm Constantine]]''', '''[[Edith Stein]]''' (=Teresia Benedicta a Cruce, [https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Stein en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Stein en.wq]), '''[[Ding Ling]]''' ([[:w:Ding Ling]], e.k. kaudtõlge), '''[[Alide Dahlberg]]''' (eestiaegsed rmtud, "Mutionu pidu" algversioon: 2021?), [[NoViolet Bulawayo]] (Zimbabwe kirjanik), [[Anna Leetsmann]], [[Luciano Pavarotti]], [[Aleister Crowley]], [[Dietrich von Hildebrand]], [[Valdeko Vende]], [[Kalju Saks]], [[Dimitri Kaljo]], [[Endel Valk-Falk]], [[Karin Rummo]], [[Lili Sapar]], [[Kaie Mihkelson]], [[Reijo Mäki]], [[Kai Vaarandi]], [[Made Balbat]], [[Hugh Jackman]], '''[[Kristina Herodes]]''', [[Henry More]], [[Kamini Roy]], [[Paul Engle]], [[Ann Petry]], [[Robert Fitzgerald]], [[Alice Childress]], [[Brenda Romero]], [[Katie Piper]], '''[[Triin Ruubel]]''' (Triin Ruubel-Lilleberg, 2022), [[Melanie Arrak]], [[Galina Leškina]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/13|13. oktoober]] - [[Yves Montand]], [[Nana Mouskouri]], [[Paul Simon]], [[Gustav Heinrich Schüdlöffel]], [[Peeter Lilje]], [[Marika Vaarik-Soo]], [[Rudolf Virchow]], [[Mary Kingsley]], [[Jānis Poruks]], [[Heino Anto]], [[Helmi Tohvelman]], [[Heino Pars]], [[Ago Russak]], '''[[Christine Nöstlinger]]''', [[Heikki-Rein Veromann]], [[Arvo Eek]], [[Raik-Hiio Mikelsaar]], [[Margit Sutrop]], [[Sacha Baron Cohen]], '''[[Alexandria Ocasio-Cortez]]''', '''[[Margaret Thatcher]]''', '''[[Mari Möldre]]''' (2020), '''[[Māra Svīre]]''' (2021), [[Heino Anto]], [[Chris Carter]], [[Ello Säärits]], [[Sebastian Fitzek]] ("Hingemurdja", [https://www.wikidata.org/wiki/Q67216 WD]), [[Terje Ojaver]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12376766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/14|14. oktoober]] - [[Harri Lehiste]], '''[[Katherine Mansfield]]''' (2021), [[Pentti Haanpää]], '''[[Hannah Arendt]]''' (2020), '''[[Ragne Kõuts-Klemm]]''', [[Anu Liivak]], [[Kate Grenville]], [[Ilkka Pitkänen]], [[Lillian Gish]], [[Pentti Haanpää]], [[Aleksis Rannit]], [[Ralph Lauren]], [[Krista Loogma]], [[Neeme Kuningas]], [[Jaan Ehlvest]], [[Jüri Jaanson]], [[Argo Normak]], [[Jaan Tootsen]], [[Iivi Lepik]], [[Edward Estlin Cummings]] (e. e. cummings, [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 1]), [[Isaac Mizrahi]] ("I.M.", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1673431 WD]), [[Stefan Żeromski]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q366040 WD], "Õhus on kevadet"), [[Ocean Vuong]] (m) ("On Earth We're Briefly Gorgeous", https://www.wikidata.org/wiki/Q18355929 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/15|15. oktoober]] - [[Mihhail Lermontov]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Jüri Orgusaar]], '''[[Anna Haava]]''' (2021), [[Mario Puzo]], [[Italo Calvino]], [[Michel Foucault]], [[David Trimble]], '''[[Yana Toom]]''' (2020), [[Helmi Üprus]], [[Anne Lill]], [[Krista Kodres]], [[Tiina Kala]], [[Teresa Ciceri Castiglioni]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Teresa_Ciceri_Castiglioni it]), [[Roxane Gay]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Roxane_Gay en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Roxane_Gay en.wp]), [[Isabella Bird]], '''[[Danielle Thiéry]]''' ("Okas südames", Mirabilia), [[Berend Gildenmann]] ([[:w:Berend Gildenmann]]), [[Liz Kessler]], [[Eduard Päll]] (Hugo Angervaks), [[Ingrid Mardi]], [[Helen Hunt Jackson]] (vt [[Põhja-Jäämeri]]), [[Tiiu Rebane]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248955 WD]), [[Jaan Rääts]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q329259 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/16|16. oktoober]] - [[Noah Webster]], [[Eugene O'Neill]], [[Oscar Wilde]], '''[[Karl Ristikivi]]''' (2020), [[Louis Althusser]], [[Günter Grass]], [[Priidu Beier]], [[Erkki-Sven Tüür]], '''[[Mary Daly]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Daly en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Daly en.wq], e.k. puudub), [[Genevieve Lloyd]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevieve_Lloyd en]), '''[[Ave Taavet]]''', [[Dino Buzzati]], [[Urmas Lennuk]], [[Arthur Bentley]], [[David Ben-Guriyyon]], [[Yrjö Kokko]], [[Enver Hoxha]], [[Harri Kõrvits]], [[Angela Lansbury]], [[Anne Kalling]], [[Tiiu Vijar]], '''[[Luule Tull]]''' (2021), [[Ivanka Rainova]], [[Argo Ideon]], [[Madis Kolk]], [[Tiit Kikas]], [[Margus Toomla]], [[Karl Kautsky]], [[Austen Chamberlain]], [[Michael Collins]], [[Olivia Coolidge]], [[Kathleen Winsor]], [[John Polkinghorne]], [[Paul Monette]], [[Naomi Osaka]], [[Alafair Burke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alafair_Burke en.wp]), '''[[Meg Rosoff]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2289163~S1*est e.k] [https://en.wikipedia.org/wiki/Meg_Rosoff en.wp]), '''[[Velli Verev]]''' (2022; [https://www.sirp.ee/archive/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html sünnipäev Sirbis], [https://de.wikipedia.org/wiki/Velli_Verev wp.de]), '''[[Elizabeth MacNeal]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q66737973 WD], "Nukuvabrik"), [[Alice Oseman]] ([[Alice May Oseman]]; e.k. pole, "Solitaire" [https://www.wikidata.org/wiki/Q26209339 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/17|17. oktoober]] - [[Johannes Paulus I]], [[Henri de Saint-Simon]], [[Arthur Miller]], '''[[François Serpent]]''' (2020), [[Ülo Sooster]], [[Rein Veidemann]], [[Marie-Geneviève-Charlotte Thiroux d'Arconville]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Genevi%C3%A8ve_Thiroux_d%27Arconville en]), [[Peter Nilson]], [[Nathanael West]], [[Jacques Cazotte]], [[Ao Peep]], [[Kimi Räikkönen]], [[Juhan Tork]], [[Rita Hayworth]], [[Kirsti Laanemaa]], [[Adam Michnik]] [[Robert Jordan]], [[Elisa Ferreira]], [[Eminem]], [[John Wilkes]], [[Pierre-Alexandre Monsigny]], [[Georg Büchner]], '''[[Elinor Glyn]]''' (e.k. "Elusalt maetud", tlk E. Hurm, 1933), [[Yvor Winters]], [[Nathanael West]], [[Jerry Siegel]], [[George Mackay Brown]], [[Robert Atkins]], [[Alan Garner]], [[Les Murray]], [[Evel Knievel]], [[Drusilla Modjeska]], [[Felicity Jones]], [[Arvo Leibur]], [[Ian Wedde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5983231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/18|18. oktoober]] - [[Heinrich von Kleist]], [[Charles Stross]], '''[[Leida Kibuvits]]''' (2021), '''[[Olivia Saar]]''' (2020), [[Kirill Bulõtšov]], [[Dun Karm]] (m) (Dun Karm Psaila, Malta luuletaja), [[Mihhail Kuzmin]], [[Johannes Ruven]], [[Tibor Déry]], [[Vytautas Landsbergis]], [[Heli Vahing]], '''[[Martina Navrátilová]]''' ("Navratilova"/Martina Navratilova & George Vecsey), [[Johannes Linnankoski]], [[Johannes Ruven]], [[Svea Otsmaa]], [[Viivi Grossschmidt]], [[Rein Lauks]], [[Howard Shore]], [[Voldemar Kolga]], [[Aarne Vasar]], [[Paap Kõlar]], [[Evelin Kõrvits]], [[Esa Mäkijärvi]], [[Justus Lipsius]], [[Giambattista Marino]], [[Mary Wroth]], [[Nicholas Culpeper]], [[Charles le Beau]], [[Pierre Choderlos de Laclos]], [[Thomas Love Peacock]], [[Henri Bergson]], [[D. T. Suzuki]] (m) (Daisetsu Teitarō Suzuki), [[Arie de Jong]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q658330 WD]), [[H. L. Davis]] (m) (Harold Lenoir Davis), [[Isabel Briggs Myers]], [[Chuck Berry]], [[Klaus Kinski]], [[Violeta Chamorro]], [[Esther Hautzig]], [[Paddy Reilly]], [[Martha Burk]], [[Hans Köchler]], [[Wendy Wasserstein]], [[Letitia James]], [[Lucy Ellmann]], [[Friedrich Brant]], [[Ntozake Shange]] (n), [[Terry McMillan]] (n) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/19|19. oktoober]] - '''[[Salme Masso]]''' (2020), [[Valev Uibopuu]], '''[[Elīna Zālīte]]''' (2021) (e.k 2*1932, 1947), '''[[Tuuli Reijonen]]''' ("Kes on süüdi?" e.k 1962), [[Henno Rajandi]], [[Jaan Isotamm]], [[Merle Jääger]], [[Vaike Rannet]], '''[[Blandine Le Callet]]''' (n) ("Pulmatort", "Lila K ballaad", "Kivi kümme unelmat"), [[Miguel Ángel Asturias]], [[Oskar Urgart]], [[John le Carré]], [[Kalju Terasmaa]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Philip Pullman]], [[Nelly Drell]] ("Eesti kuulsused"), [[Marsilio Ficino]], [[Thomas Browne]], [[Leigh Hunt]] (m), [[Cassius Marcellus Clay]], [[Annie Smith Peck]], [[Auguste Lumière]], [[Bertha Knight Landes]], [[Emma Bell Miles]], [[Lewis Mumford]], [[Subrahmanyan Chandrasekhar]], [[Vinicius de Moraes]], [[Walter Munk]], '''[[Tracy Chevalier]]''' (2022) ("Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", "Naine ja ükssarvik", "Kirkas kumas"), [[Susan Straight]], [[Kersti Rattus]], [[Renata Adler]], [[Helen Childress]] (s.19.10.1969), [[Jennifer Lynn Barnes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105778378 WD], 19. oktoober 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/20|20. oktoober]] - [[Arthur Rimbaud]], [[John Dewey]], [[Antti Hyry]], '''[[Elfriede Jelinek]]''' (2020), [[Aleksander Kurtna]], '''[[Kamala Harris]]''', [[Aapo Ilves]], [[Ottfried Preussler]] (Otfried Preußler), '''[[Kate Mosse]]''' (2021), [[Joyce Brothers]], [[Isabelle de Charrière]], [[Christopher Wren]], [[Pauline Bonaparte]], [[George Ormerod]], [[Constantin Lipsius]], [[Bela Lugosi]], [[Samuel Flagg Bemis]], [[James Chadwick]], [[Enolia McMillan]], [[Hans Warren]], [[Robert Peters]], '''[[Emma Tennant]]''' ([ https://www.ester.ee/record=b1801976*est "Adéle: "Jane Eyre'i" varjatud lugu"] (2022)), [[Robert Pinsky]], [[Christiane Nüsslein-Volhard]] (bionobel), [[Nalin de Silva]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6960903 WD]), [[Diana Gittins]], [[Hilda Solis]], [[Lynn Flewelling]], [[Viggo Mortensen]], [[Dannii Minogue]], [[Silvia Laidla]], [[Nikki Grimes]], '''[[Emmy Abrahamson]]''' ("Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/21|21. oktoober]] - [[Samuel Taylor Coleridge]], [[Alfred Nobel]], [[Jevgeni Švarts]], '''[[Ursula Le Guin]]''' (2020), '''[[Ene Mihkelson]]''' (2021), [[Aama Elwe-Oja]], '''[[Salme Ekbaum]]''' (2022), [[Kaia Raudsepp]] (s.1995, "Nähtamatu tüdruk"), [[Waris Dirie]] (Somaali kirjanik), [[Aleksander Kaelas]], [[Oskar Truu]], [[Bruce Lipton]], [[Nikita Mihhalkov]], [[Carrie Fisher]] ("Postcards from the Edge", "The Princess Diarist", "Wishful Drinking", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108941 WD]), [[Reet Bender]], [[Katrin Šmigun]], [[Nele Põldver]], [[Nicolaus I Bernoulli]], [[Alphonse de Lamartine]], [[Will Carleton]], [[Martin Gardner]], [[Dizzy Gillespie]], [[Maureen Duffy]], [[Frances FitzGerald]] (n, [https://en.wikipedia.org/wiki/Frances_FitzGerald_(journalist) en.wp]), [[Tariq Ali]], [[Jane Heal]], [[Benjamin Netanyahu]], [[Leela Vernon]], [[Patti Davis]], [[Allen Hoey]], [[Hal Duncan]], [[Maie Mikof-Liivik]], [[Eve Vetemaa]], [[Irene Jürna]], [[Ellen Wittlinger]], [[Hone Tūwhare]] (m) ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/22|22. oktoober]] - [[Ferenc Liszt]], [[Kristjan Raud]], [[Jaan Lattik]], [[Jakub Kołas]], [[Mart Lekstein]], [[Hans Kruus]], [[Ernst Julius Öpik]], [[Timothy Leary]], [[Georges Brassens]], [[Ellu Puudist]], [[Mall Poola]], [[Catherine Deneuve]], [[Arno Almann]], [[Anu Treikelder]], [[Ivan Bunin]], '''[[Doris Lessing]]''' (2021), [[Kalev Kesküla]], '''[[Piret Saluri]]''' (2020), [[Kaarin Raid]], [[Tõnis Lehtmets]], '''[[Elizabeth Hay]]''' (2022), [[Mihkel Jürgens]], [[A. L. Kennedy]], [[Borõss Oliinõk]] (10. märts 2022), '''[[Debbie Macomber]]''' ("Cranberry Point 44" jpt), [[Helle Vahersalu]], [[Lydia Wademan-Jans]], [[Deborah Miranda]] (Deborah A. Miranda; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5248155 WD], ''Esselen and Chumash'') * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/23|23. oktoober]] - '''[[Gianni Rodari]]''' (2020), [[Erast Parmasto]], [[Ahto Lobjakas]], [[Leszek Kołakowski]], [[Randy Pausch]], '''[[Mirdza Bendrupe]]''' (2021), '''[[Olga Slavnikova]]''' ()2023 ("Koera mõõtmeteni suurendatud kiil", punane sari), [[Evandro Agazzi]], [[Philip Kaufman]], [[Pelé]], [[Michael Crichton]], [[Weird Al Yankovic]], [[Jaak Lippmaa]], [[Jaak Kilmi]], [[Ruta Tepp-Soonsein]], [[Indrek Ibrus]], [[Mats Strandberg]], [[Evhen Buket]], [[Ignatius Loyola]], [[Pierre Larousse]], [[Sarah Bernhardt]], [[Robert Bridges]], [[Neltje Blanchan]], [[Zellig Harris]], [[Vassili Belov]], [[Douglas Dunn]], [[Anita Roddick]], [[Sam Raimi]], [[Laurie Halse Anderson]], '''[[Trudi Canavan]]''' (2022), [[Masiela Lusha]], [[Emilia Clarke]], [[Alicia Borinsky]], [[Simo Puupponen]], [[Hugo Wast]], [[Karl Kivi]], [[Antjie Krog]], [[Naomi Alderman]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/24|24. oktoober]] - [[Venedikt Jerofejev]], '''[[Meelis Friedenthal]]''' (2020), [[Silvi Teesalu]], '''[[Ann Cleeves]]''' (2021), '''[[Denise Levertov]]''' ([https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), '''[[Kertu Sillaste]]''', [[Reinhold Kamsen]] (Amalie Maasik, Frieda Kamsen), [[Oskar Kullerkupp]], [[Brenda Ueland]], '''[[Emma Donoghue]]''' ("Tuba"), [[Gabrielle Zevin]], '''[[Helena Anhava]]''' (2022), '''[[Katrine Marçal]]''' (2023) ("Leiutades maailma : kuidas meeste loodud majanduses eiratakse häid ideid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/25|25. oktoober]] - [[Max Stirner]], [[Oskar Kallas]], [[Kalju Kangur]], [[Rudolf Reiman]], [[Bo Carpelan]] (m), '''[[Elif Şafak]]''' (2020) (n) ("Arhitekti õpipoiss", "Armastuse 40 reeglit"), '''[[Anne Tyler]]''' (2023) ("Aastate redel", "Hapu tüdruk", "Taeva juhatusel", "Perekonnalõuna "Koduigatsuse" restoranis"), '''[[Zadie Smith]]''' (2021), [[Leena Lander]], [[Laura Põld]] (2022), [[Anna Starobinets]] ("Hundikoopas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4440094 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/26|26. oktoober]] - [[Andrei Belõi]], '''[[Karin Boye]]''' ("Kallokaiin"), '''[[Fanny de Sivers]]''' (2021), [[Airi Värnik]], [[Katri Raik]], '''[[Triin Paja]]''' (2020), [[Mike Godwin]], '''[[Amy Chua]]''' ("Ematiigri võitlus" (digitud), "Poliitilised hõimud: grupivaist ja rahvaste saatus"), [[Ulrich Plenzdorf]], [[Maimu Pajusaar]], [[Eili Sild]], '''[[Beryl Markham]]''' ("Koos ööga läände", lenduri sutobio), [[Marisha Pessl]], [[Shan Sa]], '''[[Stacy Schiff]]''' ("Kleopatra", "Antoine de Saint-Exupéry"'), '''[[Galina Višnevskaja]]''' ("Aeg ja elu"), '''[[Hillary Clinton]]''' ("Hirmu paine all"/Hillary Rodham Clinton, Louise Penny) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/27|27. oktoober]] - [[Erasmus]], [[James Cook]], [[Niccolò Paganini]], [[Ivan Mitšurin]], [[Theodore Roosevelt]], [[Jevgeni Tarle]], [[Dylan Thomas]], [[Kornel Filipowicz]], '''[[Sylvia Plath]]''' (2020), [[Triin Sinissaar]], [[Riho Lahi]], [[Aleksandrs Čaks]], [[Nawal El Saadawi]] (n, Egiptuse kirjanik), [[Roy Lichtenstein]], [[John Cleese]], [[Francis Fukuyama]], [[Riho Saard]] (vt "Ristitud eestlane"), [[Aivar Jürgenson]], '''[[Marge Monko]]''' (2022), [[Vanessa Mae]], [[Tanel Padar]], [[Mary Sidney]], [[Isaac Singer]] (leiutaja), [[Klas Pontus Arnoldson]], [[Joe Medicine Crow]], [[Fran Lebowitz]], [[Henriett Seth F.]] (n), [[Jonathan Stroud]], '''[[J. A. Jance]]''' (n, e.k) (2021), [[Maxine Hong Kingston]], '''[[Aili Nenola]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Aili_Nenola]]), [[Katariin Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/28|28. oktoober]] - [[Evelyn Waugh]], '''[[Marju Lepajõe]]''' (2020), '''[[Evelin Kivimaa]]''' (2021), [[Georges Danton]], [[Hans Driesch]], [[Artur Puksov]], [[Veera Nelus]], [[Julius Schreider]], [[August Eelmäe]], [[Pärt Lias]], '''[[Anne Valmas]]''', [[Eduard Tinn]], [[Peeter Tulviste]], [[Bill Gates]], [[Volker Zotz]], '''[[Aino Lepik von Wirén]]''' (artiklid?, rmt pole; 2022), [[Julia Roberts]], '''[[Siri Pettersen]]''' (2023), [[Virginia Held]], [[John Hollander]], [[Malwida von Meysenbug]], [[Auguste Escoffier]], [[Jean-Marie Guyau]], [[Eileen Shanahan]], [[John Chamberlain]], [[John Hewitt]], [[Jonas Salk]], [[John Hollander]], [[Anne Perry]], [[Karalyn Patterson]], [[Sharon Thesen]], [[Joaquin Phoenix]], '''[[Helen Käit]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/29|29. oktoober]] - [[Jean Giraudoux]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Toomas Paul]], '''[[Karin Hallas-Murula]]''' (2020), '''[[Raili Põldsaar]]''' (Raili Marling, 2021), [[Riin Kübarsepp]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aK{u00FC}barsepp+r/akw~dbarsepp+r/1%2C4%2C10%2CB/exact&FF=akw~dbarsepp+riin+++++1978+++++2015+teksti+autor&1%2C3%2C 1]), [[Ellen Johnson Sirleaf]] (rahu 2011), [[Frans de Waal]], [[Aleksandr Zinovjev]], [[Abram Joffe]], [[Johannes Lauristin]], [[Alfred Ayer]], [[Aleksei Peterson]], [[Robert Service]], [[Tiiu Kirsipuu]] ([https://www.ester.ee/record=b1860941*est eessõna]), [[Jevgeni Tšižov]], [[Evar Riitsaar]], [[Lauri Sirp]], [[Winona Ryder]], [[Ann-Marie MacDonald]], [[Liesel Schwarz]], [[Madis Küla-Nurmik]], [[Lee Child]], [[Gabrielle Union]] ("We're Going to Need More Wine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231648 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/30|30. oktoober]] - [[Paul Valéry]], [[Ezra Pound]], '''[[Ágota Kristóf]]''' (2021), '''[[Minni Nurme]]''' (2020), '''[[Sigrun Slapgard]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2613886*est Undseti elulugu]), [[Jüri Lipping]], [[Peep Ilmet]], [[Jakob Pärn]], [[Valli Lember-Bogatkina]] ([https://www.ester.ee/record=b2197325*est suulised heietused]), [[Maie Tuulik]] (väga kahtlased raamatud), [[Reet Jürna]], [[Diego Maradona]], '''[[Ursula Poznanski]]''', [[Jüri Lipping]], [[Arkadi Popov]], [[Ivar Põllu]], [[Kristi Paap]], [[Elizabeth Madox Roberts]], [[Zoë Akins]], [[Sukumar Ray]], [[Jean Rostand]], [[Jean Chapman]], [[Barun De]], [[Humayun Kabir Dhali]], [[Joshua Jay]], [[Paul Claes]], [[Gloria Oden]], [[Kostas Karyotakis]], [[Richard Brinsley Sheridan]], [[Reet Jürna]], [[Adelaide Anne Procter]], [[Margarita Voites]], [[Uno Lõhmus]], [[Nadežda Mandelštam]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolfo Anaya]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1326764 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/oktoober/31|31. oktoober]] - [[John Keats]], [[Axel Munthe]], [[Iivo Nei]], [[Eero Epner]], '''[[Lehte Hainsalu]]''' (2020), [[Maara Vint]], '''[[Katre Talviste]]''' (2021; [https://www.ester.ee/record=b3046231*est 1]), [[Krišjānis Barons]], [[Charles Leroux]], [[Karl Radek]], [[Aleksandr Aljohhin]], [[Villem Alttoa]], [[Joan Robinson]], [[Bertrand de Jouvenel]], [[Hugo Lepnurm]], [[Dick Francis]], [[Helmut Newton]], [[Katherine Paterson]] (e.k puudub), [[Michael Landon]], [[Mihály Hoppál]], [[Merike Riives]]([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+eessw~ana+autor&1%2C3%2C eessõnad], [https://www.ester.ee/search~S1*est?/aRiives+m/ariives+m/1%2C5%2C53%2CB/exact&FF=ariives+merike+++++1945+jw~brelsw~ana+autor&1%2C4%2C järelsõnad]), [[Matti Yrjänä Joensuu]], [[Neal Stephenson]], [[Külli Kalamees-Pani]], [[Peter Jackson]], [[Enn Küng]], [[Ivo Felt]], [[Morris Lurie]], [[John Evelyn]], [[Johannes Vermeer]], [[Anne Claude de Caylus]], [[Laura Bassi]], [[Christopher Anstey]], [[Katsushika Hokusai]], [[Marie Louise Andrews]], [[Natalie Clifford Barney]], [[Julia Peterkin]], [[Chiang Kai-shek]], [[Napoleon Lapathiotis]], [[B. H. Liddell Hart]], [[Constance Savery]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Constance_Savery en.wp]), [[Carlos Drummond de Andrade]], [[Muriel Duckworth]], [[Magnus Wenninger]], [[Lawrence A. Cremin]], [[Alison Wolf]], [[Zaha Hadid]], [[Susan Orlean]], [[Anna Geifman]], '''[[Mari Jungstedt]]''', '''[[Irina Denežkina]]''', [[Hilja Jõgi]], [[Lauren Berlant]] ===November=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/1|1. november]] - [[Nicolas Boileau]], [[Garlieb Helwig Merkel]], [[Hermann Broch]], [[Aivar Kull]], [[Henry Troyat]], [[Konrad Mägi]], [[Larry Flynt]], [[Mitch Kapor]], '''[[Susanna Clarke]]''' (2020), [[Olev Remsu]], '''[[Diana Leesalu]]''' (2021), [[Maria Semjonova]], [[Henri Troyat]], [[Stephen Crane]], [[Anton Jürgenstein]], [[Karen Marie Moning]], '''[[Charlotte Mary Brame]]''' (2022), [[Eva Väljaots]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/2|2. november]] - [[Marie-Antoinette]], '''[[Odysséas Elýtis]]''' (2020), [[Elli Riikoja]], [[Hiie Hinrikus]], [[Toomas Uba]], [[Villu Tamme]], [[Veiko Märka]], [[Tiina Randus]], '''[[Helen Sildna]]''' (2021), [[Rosemary Radford Ruether]], '''[[Lois McMaster Bujold]]''' (2022), [[Dale Wasserman]], '''[[Luisa Josefina Hernández]]''', [[Jonas Gardell]], '''[[Shere Hite]]''', [[Taiye Selasi]], [[Karamo Brown]] (m, "Karamo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44870529 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/3|3. november]] - [[Lucanus]], [[Benvenuto Cellini]], [[William Cullen Bryant]], [[Jaan Lattik]], [[Samuil Maršak]], [[Valdas Adamkus]], [[Amartya Sen]], [[Simon Levin]], [[Ingrid Rüütel]] (2020), [[Peeter Tooma]], [[Siiri Oviir]], [[Anna Wintour]], [[Dylan Moran]], [[Meelis Pärtel]], [[Eduard Bagritski]], [[Aadu Regi]], [[Arkadi Reigo]], [[Harri Otsa]], [[Yasuo Irisawa]], [[Pearu Paulus]], [[Meelis Pärtel]], '''[[Katrin Kissa]]''' (2021), [[Jakub Kolas]] (ukj), [[André Malraux]], [[Květa Legátová]], [[Oodgeroo Noonuccal]], [[Frits Staal]], [[Massimo Mongai]], [[Joe Queenan]], [[Martin Cruz Smith]], [[Reinhard Karl]], [[Harry Stephen Keeler]], [[Monica Vitti]], [[Euphrosyne Auen]], [[Aleksandr Bestušev-Marlinski]], Марианна Гейде ([https://www.ester.ee/record=b3370933*est TÜR 1 rmt], e.k pole), [[Lucie Delarue-Mardrus]], [[Jelena Nikitajeva]], [[Margarita Morozova]], [[Dina Krupskaja]], [[Lois Smith]], [[Kate Capshaw]], [[Aria Giovanni]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/4|4. november]] - [[George Edward Moore]], [[Harald Põld]], [[Ciro Alegría]], [[Aleksander Sibul]], [[Aino Toomaspoeg]], [[Silvia Jõgever]], [[Henn Roode]], [[Harri Jänes]], '''[[Helle-Iris Michelson]]''' (2021), [[Alo Ritsing]], '''[[Anu Kaal]]''' (2022), [[Olav Aarna]], [[Madis Kolk]], [[Priit Raudkivi]], [[Matti Vanhanen]], '''[[Maaja Vadi]]''', [[Arvo Volmer]], [[Marek Tamm]], [[Walter Cronkite]], '''[[Laura Bush]]''' (2020), [[Taisto Huuskonen]], [[Danielius Mušinskas]], [[Yiyun Li]], [[Patricia Beer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145461 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/5|5. november]] - [[Johann Christoph Petri]], [[Hans Sachs]], [[Louis Bertrand Castel]], [[Paul Sabatier]], [[Will Durant]], [[Kuzma Petrov-Vodkin]], [[Mihail Sadoveanu]], [[Douglass North]], [[Hans Mommsen]], [[Bernard-Henri Lévy]], [[Jeffrey Sachs]], [[Philip MacDonald]], [[Elmar Pettai]], [[Andres Rennit]], [[Vivien Leigh]], '''[[Vello Salo]]''' (2020), [[Charles Taylor]], '''[[Helle Laas]]''' (2021), [[Sam Shepard]], [[Tiiu Relve]] ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/arelve+t/arelve+t/1%2C4%2C48%2CB/exact&FF=arelve+tiiu+++++1948+jw~brelsw~ana+autor&1%2C10%2C järelsõnad]), [[Bryan Adams]], [[Tilda Swinton]], [[Toomas Sildam]], [[Susana Chávez]], [[Andrei Korobeinik]], [[Ksenija Sobtšak]], [[Kaido Höövelson]], [[Vandana Shiva]], [[Vera Kamša]], '''[[Joyce Maynard]]''' (2022), [[Ella Wheeler Wilcox]], [[Kairi Kreegipuu]], [[Pratima Devi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/6|6. november]] - [[Adolphe Sax]], [[John Philip Sousa]], [[James Naismith]], [[Cesare Lombroso]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Zig Ziglar]], [[Derrick Bell]], '''[[Robert Musil]]''' (2020), [[Märt Raud]], [[Jaan Koort]], [[Emma Liiv]], [[Voldemar Veedam]], [[Albert Uustulnd]], [[Ando Leps]], [[Jaak Põldmäe]], [[Väino Rajangu]], [[Viivi Luik]], [[Märt-Matis Lill]], [[Mart Kalvet]], '''[[Gerli Padar]]''', [[Camille Laurens]], '''[[Karin Fossum]]''' (2021), [[Diana E. H. Russell]], '''[[Kristel Pappel]]''' (2022), [[Aleksandra Elbakjan]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]], [[Maria Shriver]], [[Berlie Doherty]], [[Colson Whitehead]] (m), [[Sally Field]] ("In Pieces", [https://www.wikidata.org/wiki/Q187033 WD]), [[Ethan Hawke]] ("Rules for a Knight", [https://www.wikidata.org/wiki/Q484615 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/7|7. november]] - [[Anton thor Helle]], [[William Stukeley]], [[James Cook]], [[Jaan Adamson]], '''[[Marie Curie]]''' (2020), [[Andres Alver]], [[Lev Trotski]], [[Aron Nimzowitsch]], [[Konrad Lorenz]], [[Gottlieb Peeter Ney]], '''[[Aira Kaal]]''' (2021), [[Albert Camus]], [[R. A. Lafferty]], [[Jaan Unt]], [[Madeline Gins]], [[Angelo Scola]], [[Joni Mitchell]], [[David Petraeus]], '''[[Krista Kerge]]''' (2022), [[Maire Aunaste]], [[Guy Gavriel Kay]], [[Jaanus Harro]], [[Ülo Krigul]], [[Judi Bari]], [[Helen Garner]], [[Mirjam Parve]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/8|8. november]] - [[Edmond Halley]], [[Sarah Fielding]], [[Henrik Gabriel Porthan]], [[Barbara Catharina Mjödh]], [[Otto Wilhelm Masing]], [[Robert Bulwer-Lytton]], [[Bram Stoker]], [[Gottlob Frege]], [[Jevgeni Tarle]], '''[[Margaret Mitchell]]''' (2020), [[Eerik Põld]], [[Hardi Tiidus]], [[Christiaan Barnard]], [[Arvi Siig]], [[Ele Süvalep]], [[Kazuo Ishiguro]], [[Gordon Ramsay]], [[Dag Hartelius]], [[Hardi Volmer]], '''[[Anu Hint]]''' (2022), [[Marje Oona]], [[Aaron Swartz]], [[Salme Kõiv]] (Salme Kabur), '''[[Karolina Ramqvist]]''' (2021), [[Martha Gellhorn]], [[Samantha Shannon]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7408727 WD]), [[Dorothy Day]], [[Nell Scovell]] ("Just the Funny Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3337908 WD]), [[Xavier de Maistre]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2737006 WD], "Reis ümber oma toa") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/9|9. november]] - [[Henry Wharton]], [[Domenico Lorenzo Ponziani]], [[Ivan Turgenev]], [[Johan Kõpp]], [[Muhammad Iqbal]], '''[[Aino Emilia Suits]]''' (Aino Thauvón-Suits) (2020), [[Velimir Hlebnikov]], [[Hermann Weyl]], [[Jean Monnet]], [[Gerd Neggo]], [[Hans Heidemann]], [[Oskar Loorits]] (EKBL: 8. nov), [[Heiti Talvik]], [[Hedy Lamarr]], [[Spiro Agnew]], [[Thomas Albert Sebeok]], [[Tadeusz Różewicz]], [[Imre Lakatos]], '''[[Meta Vannas]]''' (2022), [[Ülo Kaasik]], [[Anne Sexton]], [[Marc Favreau]], [[Imre Kertész]], [[Ingvar Carlsson]], [[Carl Sagan]], [[Malle Agabuš]], '''[[Kärt Hellerma]]''' (2021), [[Ott Köstner]], [[Alix E. Harrow]], [[Janet Fitch]], [[Tahereh Mafi]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17067170 WD]), [[Ann Mirjam Vaikla]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/10|10. november]] - [[Martin Luther]], [[Jacob Cats]], [[William Hogarth]], [[Oliver Goldsmith]], [[Friedrich von Schiller]], [[Vladimir Dal]], [[José Hernández]], [[Patrick Pearse]], [[Zofia Nałkowska]] ([https://www.ester.ee/record=b1372079*est Zofja Nalkowska, "Piir" tlk ja eessõna L. Skomorovska, 1937]), [[Arnold Zweig]], [[Theodor Käärik]], '''[[Salme Reek]]''', [[Gert Helbemäe]], [[Ants Kõverjalg]], [[Ennio Morricone]], [[W. E. B. Griffin]], '''[[Ülle-Valve-Oktavie Ulla]]''' (2020), [[Mardi Valgemäe]], [[Jiří Gruša]], [[Russell Means]], [[Kwame Gyekye]], [[Tim Rice]], [[Matti Milius]], [[Virve Osila]], [[Valeri Kalabugin]], [[Neil Gaiman]], [[Jaan Kangilaski]], '''[[Dora Heldt]]''' (2021), '''[[Holly Black]]''' (2022), '''[[Caroline Kepnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191441 WD], "Sina"), [[Fernanda Eberstadt]], [[J. California Cooper]], [[Marlene van Niekerk]], [[Aleksander Tombach-Kaljuvald]], [[Aet Maatee]], [[Tuuli Põhjakas]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/11|11. november]] - [[Paracelsus]], [[Johann Albert Fabricius]], [[Carl Peter Thunberg]], [[Joachim Gottlieb Schwabe]], [[Fjodor Dostojevski]], [[Alfred Hermann Fried]], [[Maurice Leblanc]], [[George S. Patton]], [[Ferdi Sannamees]], [[Kalle Päätalo]], [[Johan Nordahl Brun Grieg]], [[Heino Ahven]], [[Ofelia Tuisk]], [[Kalle Päätalo]], [[Mari Must]], [[Kurt Vonnegut]], [[Urve Hanko]], [[Carlos Fuentes]], [[Hans Magnus Enzensberger]], [[Hugh Everett III]], [[Valve-Liivi Kingisepp]], [[Daniel Ortega]], [[Toomas Sutt]], [[Hendrik Lindepuu]], [[Hannes Rumm]], [[Leonardo DiCaprio]], '''[[Muš Nadii]]''' (2020), '''[[Olga Pogodina-Kuzmina]]''', '''[[Aliette de Bodard]]''' (2022), [[Bill Konigsberg]], '''[[Kathy Lette]]''' (2021), [[Nicola Morgan]], [[Mary Gaitskill]], [[Miriam Tlali]], [[Stanley Tucci]] ("Maitsed: Minu elu läbi toidu", ilmub mais 2022, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223117 WD]), '''[[Demi Moore]]''' (2023) ("Pahupidi", tlk Kertu Niilus, 2020, [https://www.wikidata.org/wiki/Q43044 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/12|12. november]] - [[Juana Inés de la Cruz]], [[Louis Antoine de Bougainville]], [[Johann Friedrich von Eschscholtz]], '''[[Elizabeth Cady Stanton]]''' (2022), [[Bahá'u'lláh]], [[Gustav Merkel]], [[Aleksandr Borodin]], [[Auguste Rodin]], [[Amandus Adamson]], [[Aleksei Bellegarde]], [[Sun Yat-sen]], [[Olev Siinmaa]], [[Leonid Arbusow noorem]], '''[[Marta Lepp]]''' (2021, Maarda Utuste, Sophia Vardi), [[Ella Ilbak]], [[Roland Barthes]], [[Hassan Rouhani]], [[Ants Saar]], [[Tadeusz Borowski]], [[Kaalu Kirme]], [[Michael Ende]], [[Grace Kelly]], [[Ott Kool]], [[Naomi Wolf]], [[Uno Veismann]], [[Maie Lepp]], [[Marika Mikelsaar]], [[Neil Young]], [[Villu Jürjo]], '''[[Mari Vallisoo]]''' (2020), [[Epp Lauk]], [[Kaja Plado]], [[Tõnu Kaalep]], [[Tonya Harding]], [[Sven-Erik Soosaar]], [[Reeli Reinaus]], [[Anne Hathaway]], [[Annika Idström]], [[Mary Astell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Astell en]), [[Lars Gyllensten]], '''[[Richelle Mead]]''', [[Janette Turner Hospital]], '''[[Lucia Berlin]]''' ("Koduabilise käsiraamat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6696619 WD]), [[Loit Reintam]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12368939 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/13|13. november]] - [[Augustinus]], [[Johann Eck]], [[Christian Adolph Klotz]], [[Esaias Tegnér]], [[Petar II Petrović-Njegoš]], [[Hans Wühner]], [[Mir Mosharraf Hossain]], [[Robert Louis Stevenson]], [[Helene Stöcker]], [[Stanisław Świeżawski]], [[Ojārs Vācietis]], [[Valter Tauli]], [[Ferdinand Veike]], [[Jyri Kork]], [[Gabriel Hazak]], [[Saul Kripke]], [[Leo Filippov]], [[Olav Osolin]], '''[[Whoopi Goldberg]]''' (2020), [[Emil Urbel]], [[Renate Pajusalu]], [[Leo Luks]], '''[[Clélie Avit]]''' (2021), [[Caroline Lamb]] (2022 ?), [[Ostap Võšnja]] (12. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/14|14. november]] - [[William III]], [[Robert Fulton]], [[Johann Nepomuk Hummel]], [[Mihhail Lazarev]], [[Claude Monet]], [[Ado Birk]], [[Jawaharlal Nehru]], [[Peter Norton]], [[Karen Armstrong]], [[David Nash]], [[P. J. O'Rourke]], [[Ţāhā Ḩusayn]], [[Liina Reiman]], [[Aaron Copland]], '''[[Astrid Lindgren]]''' (2020), [[Joseph McCarthy]], [[Otto Samma]], '''[[Ea Jansen]]''' (2022), [[Boutros Boutros-Ghali]], [[Roi Medvedev]], [[Kristina Lugn]], [[Condoleezza Rice]], [[Babette Babich]], [[Heidi Hautala]], [[Lauri Breede]], [[Jaan Undusk]], '''[[Marju Kõivupuu]]''' (2021), [[Jurga Ivanauskaitė]], [[Olga Einasto]], [[Jaak Vilo]], [[Ilona Kivirähk]], [[Cara Black]], '''[[Alexandra Lapierre]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2833288 WD], "Mura. Leegitsevad mälestused"), '''[[Lori Foster]]''' ("Cooperi lummus") (2023), [[Ida Anton-Agu]], [[Leili Muuga]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/15|15. november]] - [[Johannes Secundus]], [[Hermann von der Hardt]], [[William Pitt vanem]], [[William Herschel]], [[Mary E. Byrd]], [[Gerhart Hauptmann]], [[Emil Krebs]], [[Sara Josephine Baker]], [[René Guénon]], '''[[Marianne Moore]]''' (2020), [[Georgia O'Keeffe]], [[Herbert Salu]], [[Avdy Andresson]], [[Harald Keres]], [[Ülo Torpats]], [[J. G. Ballard]], [[Alvin Plantinga]], [[Tiit Sokk]], [[Donald Tomberg]], '''[[Liane Moriarty]]''' (2022), [[Ressi Kaera]], '''[[Jaroslava Blažková]]''' (2021), [[Juli Daniel]], [[Carole Nelson Douglas]], [[Giuseppe Conte]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3770348 WD], "Südametud"), [[Sirle Salmistu]] (2023 ?), [[Mariangela Di Fiore]] ([[Mariangela Cacace]]; "Ratsutada ükssarvikutel", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11988221 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/16|16. november]] - [[Richard von Coudenhove-Kalergi]], [[José de Sousa Saramago]], [[Chinua Achebe]], [[Robert Nozick]], [[Tor Åge Bringsværd]], [[Terence McKenna]], '''[[Halliki Harro-Loit]]''' (2023), [[Annely Peebo]], [[Sisko Istanmäki]] (2020), [[Heli Illipe-Sootak]], [[Sanna Marin]], Leo Kerge, '''[[Helmi Neggo]]''' (2021), [[Robin McKinley]], '''[[Anne Holt]]''', '''[[Andrea Barrett]]''' (2024), '''[[Jaanika Merilo]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/17|17. november]] - [[Lise Meitner]], [[Teodor Lippmaa]], [[Lev Võgotski]], [[Elar Kuus]], [[Linda Viiding]], [[Rachel de Queiroz]] (2020), [[Boriss Bernštein]], [[Martin Scorsese]], '''[[Merle Karro-Kalberg]]''' (2021), '''[[Bronka Nowicka]]''' (digitud) (2022), '''[[Elizabeth Eastlake]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Eastlake et], e.k 1930), [[Marina Carr]], [[Rebecca Walker]], [[August Lukin]] (Kusta Ükspere), [[Olena Kondratjuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/18|18. november]] - [[Jacques Maritain]], [[Mart Lepik]], [[Mihkel Toomse]], [[Klaus Mann]], [[Paula Palmeos]], [[Linda Ariva]], [[Ülle Kukk]], '''[[Margaret Atwood]]''' (2020), [[Grethe Rõõm]], '''[[Kadri Voorand]]''' (2021), Läti iseseisvuspäev, [[Jaan Jung]], '''[[Maggie Stiefvater]]''' (2022), [[Frances Fyfield]], [[Ellen Meister]], '''[[Brené Brown]]''' (n) (2023), [[Johann Lill]], [[Lyyli Suuk]] (Lüüli Suuk; "Veri mäletab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/19|19. november]] - [[Charles I]], [[Mihhail Lomonossov]], [[Gustav Teichmüller]], [[Wilhelm Dilthey]], [[Mait Metsanurk]], [[Leopold Saarts]], [[Liidia Kompus]], '''[[Anna Seghers]]''' (2021), '''[[Indira Gandhi]]''' (2023), [[Sharon Olds]], [[Meg Ryan]], [[Jodie Foster]] (e.k on eluloormt), '''[[Mechthild Magdeburgist]]''' (2020), [[Tatjana Afanasjeva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tatyana_Afanasyeva en]), [[Joanne Kyger]], '''[[Ruta Sepetys]]''' (2022), [[Ljubov Jakõmtšuk]] (26. veebruar 2022), [[Eike Eplik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/20|20. november]] - '''[[Selma Lagerlöf]]''' (2021), '''[[Nadine Gordimer]]''' (2020), [[Ene Pilliroog]] (2023 ?), [[Meri-Liis Laherand]], [[Pauli Murray]], [[Zinaida Hippius]] (2022), [[Viktoria Tokareva]], [[Don DeLillo]], [[Orlando Figes]], [[Jaime Lowe]], [[Deborah Eisenberg]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/21|21. november]] - [[Voltaire]], [[Friedrich Wilhelm Marpurg]], [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher]], [[Lewis Henry Morgan]], [[Hetty Green]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hetty_Green en.wp]), [[Jakob Kõrv]], [[Olav Duun]], [[Mollie Steimer]], [[René Magritte]], [[Mihhail Suslov]], [[Isaac Bashevis Singer]], [[Georgina Battiscombe]], [[Elizabeth George Speare]], [[Gunnar Kangro]], [[Christopher Tolkien]], [[Marilyn French]], [[Lewis Binford]], '''[[Beryl Bainbridge]]''' ("Igamees enda eest"), [[Fiona Pitt-Kethley]], [[Ilmar Külvet]], [[Vilma Trummal]], [[Uno Uiga]], [[Aleksandr Ginzburg]], [[Goldie Hawn]] (2020), [[Andrus Saar]], [[Tiiu Peäske]], [[Risto Rekola]], [[Sirje Kaasik]], [[Björk]], [[Tõnu Tender]], '''[[Stefania Auci]]''' (2022), [[Piret Simson]], '''[[Veronika Valk]]''' (2021), [[Jaan Aru]], [[Kristina McMorris]], '''[[Tina Brown]]''' ("The Vanity Fair Diaries"; "Diana ajaraamat", tlk Maia Boltovsky, [https://www.wikidata.org/wiki/Q446708 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/22|22. november]] - [[Barbara Juliane von Krüdener]], [[Vladimir Dal]], [[Rasmus Christian Rask]], '''[[George Eliot]]''' (2020), [[Aleksander Kunileid]], [[André Gide]], [[Paul d'Estournelles de Constant]], [[Jakob Martin Sommer]], [[İsmail Enver]], [[Charles de Gaulle]], [[Benjamin Britten]], [[Endel Kõpp]], [[Andrew Huxley]], [[Vaike Tiik]], [[Terry Gilliam]], [[Jüri Adams]], [[Aino Laagus]], [[Ska Keller]], [[Viktor Pelevin]], [[Aivar Sõerd]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristina Viin]], '''[[Krista Ojasaar]]''' (2021), [[Ville Valo]], '''[[Marjane Satrapi]]''' (2023), '''[[Lisa Genova]]''' (2022) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q13563157 WD], "Iga mängitud noot"), '''[[María Mañeru]]''' ("Kuidas toimib inimkeha?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40687226 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/23|23. november]] - '''[[Betti Alver]]''' (2020), [[Nikolai Nossov]], [[Karl Trein]], [[Krzysztof Penderecki]], [[Mats Traat]], [[Paul Celan]], '''[[Rita Dahl]]''' (2021), [[Anatoli Lunatšarski]], [[Jennifer Michael Hecht]], [[Gayl Jones]], '''[[Maria Helen Känd]]''' (2022), [[Snooki]] ([[Nicole Polizzi]]; "A Shore Thing", [https://www.wikidata.org/wiki/Q864408 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/24|24. november]] - [[Baruch de Spinoza]], [[Laurence Sterne]], [[Carlo Collodi]], '''[[Ruth Mirov]]''' (2022), [[Hando Runnel]], '''[[Arundhati Roy]]''' (2020), [[Ilona Tragel]], [[Mika Keränen]], [[Ott Heinapuu]], '''[[Frances Hodgson Burnett]]''' (2021), [[Stefan Ahnhem]], [[Alice-Anna Haberman]] (2023), '''[[Marie Benedict]]''' (tglt [[Heather Terrell]], s.1973; [https://www.wikidata.org/wiki/Q93611805 WD], "Teine Einstein", "Agatha Christie kadumine", "Leedi Clementine" (WC naisest); [https://en.wikipedia.org/wiki/The_Personal_Librarian "The PErsonal Librarian"] Belle da Costa Greene'ist w/Victoria Christopher Murray) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/25|25. november]] - [[Lope de Vega]], [[Nikolai Pirogov]], [[José Maria Eça de Queiroz]], [[Nikolai Vavilov]], [[Adolf Rammo]], [[Mauno Koivisto]], [[Mauri Sariola]], [[Poul Anderson]], [[Charlaine Harris]] (2020), [[Barbara Bush]] (2024), [[Alice Ames Winter]], '''[[Rutt Eliaser]]''' (2021 ?), [[Lilian Tamm]] (Lilian Vellerand) (2023), [[Anastass Mikojan]], [[Daniel Katz]], '''[[Jandy Nelson]]''' (2022), [[Shelagh Delaney]], [[Kristo Matson]], [[Oolu Rõõs]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447073 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/26|26. november]] - [[Ferdinand de Saussure]], [[Kaarel Leetberg]], [[Christian Rutoff]] (Kristjan Rajasaare), [[Norbert Wiener]], [[Eugène Ionesco]], [[Svetlan Semenenko]], [[Tina Turner]] (2023), [[Ilona Staller]] (Cicciolina), '''[[Pille Pruulmann-Vengerfeldt]]''' (2021), '''[[Marilynne Robinson]]''' (2020), [[Françoise Gilot]], [[Mihály Babits]], [[Katariina Libe]] (Katariina Ratasepp) (2022 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/27|27. november]] - [[Bruce Lee]], [[Jimi Hendrix]], '''[[Eiv Eloon]]''' (Lea Soo) (2020), [[Jaan Pulk]], [[Anu Korb]], [[Gunnar Graps]], [[Boriss Grebenštšikov]], [[Villu Kangur]], [[Kalev Mark Kostabi]], [[Kärt Summatavet]], [[Heli Allik]], '''[[Lili Milani]]''' (2021), '''[[Helen Beaglehole]]''' ("Vastu pidada või alla vanduda"), [[Mary Robinson]] (1758-1800, [https://www.wikidata.org/wiki/Q532255 WD]), [[Elsie Clews Parsons]], [[Kertu Jukkum]] (2023 ?), [[Vasile Voiculescu]], [[Leopold Hansen]], [[Callie Khouri]], [[Dahlia Ravikovitch]], '''[[Age Juurikas]]''' (2022), [[Raili Nugin]] (s.1975) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/28|28. november]] - [[William Blake]], [[Friedrich Engels]], [[Aleksandr Blok]], [[Stefan Zweig]], [[Alberto Moravia]], [[Claude Lévi-Strauss]], [[Peeter Torop]], [[Evi Arujärv]], [[Doris Kareva]], [[Janika Oras]], '''[[Mirjam Tally]]''' (2024), '''[[Nancy Mitford]]''' (2020), [[Wendy Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wendy_Brown_(political_theorist) 1]), '''[[Jana Lepik]]''' (2021), '''[[Hanne Ørstavik]]''' (2023) ("Armastus"), [[Emma Darcy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Darcy en.wp]: Wendy Brennan (28 November 1940–12 December 2020) and Frank Brennan (1936–1995), lõpuks Wendy üksi, on e.k), [[Konstantin Simonov]], '''[[Sarah Perry]]''' (2022) ("Essexi siug"), [[Rita Mae Brown]], [[Washington Irving]], [[Maria Magdalena Suurman]] (kunstnikunimega [[Malle Mägi von Schultz]]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/29|29. november]] - '''[[Louisa May Alcott]]''' (2020), [[Mihhail Bahtin]], [[Clive Staples Lewis]] (C. S. Lewis), [[Aksel Tamm (ajakirjanik)]], [[Egon Rannet]], [[Ernst Raudsepp]], [[Katrin Saks]] (2023), '''[[Madeleine L'Engle]]''' (2021), [[Petra Kelly]], '''[[Sue Miller]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3502960 WD], "Monogaamia"), [[Rutt Tänav]], '''[[Renate Keerd]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/november/30|30. november]] - [[Jonathan Swift]], [[Mark Twain]], [[Winston Churchill]], [[Gustav Suits]], [[Eerik Laid]], [[John Dickson Carr]], [[Voldemar Panso]], [[Bernard Sööt]], [[Elle Vunder]], '''[[Julia Reda]]''' (2020), [[Alicia Puleo]], '''[[Lucy Maud Montgomery]]''' (2021) (L. M. Montgomery, "Roheliste Viilkatuste Anne" jt), [[Tayari Jones]], '''[[Maria Arusoo]]''' (2022), '''[[Kate Williams]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Williams_(historian) en.wp], "Joséphine", "Inglismaa armuke") (2023), [[Antonina Apollo]] (esperantist, tõlkja) ===Detsember=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/1|1. detsember]] - [[Anna Komnene]], [[Nikolai Lobatševski]], [[Julia A. Moore]], [[Rex Stout]], [[Georgi Žukov]], [[Hans Leberecht]], [[Woody Allen]], [[Vaira Vīķe-Freiberga]], [[Eero Medijainen]], [[Karsten Brüggemann]], [[Eduard Parhomenko]], [[Peeter Marvet]], '''[[Sofia Joons]]''' (2020), [[Kadri Pettai]], '''[[Reet Sool]]''' (2021), [[Kristiine Kurema]], [[Mihkel Aitsam]], '''[[Candace Bushnell]]''' (2022) ("Seks ja linn", "4 blondi"), [[Azar Nafisi]] (n), [[Rian Malan]] (m), '''[[Tasha Alexander]]''' (n) (2023), [[Bette Midler]], [[Viv Albertine]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/2|2. detsember]] - [[Gustav Adolph Oldekop]], [[Otto Dix]], [[Paul Kard]], [[Kalju Kirde]], [[Kulle Raig]], [[Gianni Versace]], [[Lucy Liu]], [[Andres Andresen]], [[Jüri Reinvere]], [[Inga Külmoja]], [[Britney Spears]], '''[[Maarit Murka]]''' (2020), '''[[Asta Hameri]]''' (2024), [[Miloš Macourek]], '''[[Ann Patchett]]''' (2021), '''[[Elizabeth Berg]]''' (2022) ("Avatud kodu", "Arthur Truluvi lugu"), [[Keiu Virro]] (2023), '''[[Anna Hope]]''' ("Ootus", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767084 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/3|3. detsember]] - [[Ado Reinvald]], [[Joseph Conrad]], [[Ludvig Puusepp]], [[Cyrillus Kreek]], [[Anna Freud]], '''[[Ita Saks]]''' (2021, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ule-piiri-ja-rahvuse/ 1]), [[Arne Oit]], [[Edvin Hiedel]], [[Rita Tasa]] (2023 ?), [[Rein Sander]], [[Ozzy Osbourne]], [[Hannes Walter]], [[Indrek Teder]], '''[[Anne B. Ragde]]''' (2020), [[Jakob Kõrv]], [[Kate O'Brien]], [[Mark Salzman]], [[Stephen Elliott]], [[Julianne Moore]] ("Freckleface Strawberry", [https://www.wikidata.org/wiki/Q80405 WD]) (2022), [[Tiffany Haddish]] ("The Last Black Unicorn", [https://www.wikidata.org/wiki/Q11835264 WD]), [[Liina Saar]] (botaanik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/4|4. detsember]] - [[Thomas Carlyle]], [[Samuel Butler]], [[Rainer Maria Rilke]], '''[[Katherine Prichard]]''' (2020), [[Aliise Moora]] (2021), [[Ants Salum]], [[Jaak Rand]], [[Liisi Keedus]] (2022 ?), [[Reality Winner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Reality_Winner en.wp]), [[Margaret Tali]] ([https://decolonizingmuseums.pl/speakers/margaret-tali/ 1]), [[Peter Godwin]], [[William Diehl]], [[Tyra Banks]] ("Modelland", [https://www.wikidata.org/wiki/Q172303 WD]) (2023), [[Jay-Z]] ("Decoded", [https://www.wikidata.org/wiki/Q62766 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/5|5. detsember]] - [[Fjodor Tjuttšev]], [[Afanassi Fet]], [[Clara Zetkin]], [[Józef Piłsudski]], [[Fritz Lang]], [[Paul Kogerman]], [[Gerhard Rägo]], [[Walt Disney]], [[Werner Heisenberg]], [[Madis Kõiv]], '''[[Joan Didion]]''' (2021), [[Seppo Zetterberg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Hanif Kureishi]], [[Hasso Kukemelk]], [[Aivar Simson]], [[Aldo Järvsoo]], '''[[Aija Sakova]]''' (2020), [[Elizabeth S. Anderson]], '''[[Christina Rossetti]]''' (2022), [[Ann Townsend]], [[Kristi Grišakov]], [[Vladimir Tendrjakov]], '''[[Lotta Olsson]]''' ([http://www.loominguraamatukogu.ee/26-28-2021-lotta-olsson-surnute-toeline-arv/ 1], [https://sv.wikipedia.org/wiki/Lotta_Olsson_(f%C3%B6rfattare) sv.wp]) (2024), '''[[Stella Cameron]]''' (2023), [[James Lee Burke]], [[John Berendt]], [[Calvin Trillin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/6|6. detsember]] - [[Baldassare Castiglione]], [[George Monck]], [[Nikolai Ogarjov]], [[Friedrich Max Müller]], [[Nikolai Losski]], [[Kahlil Gibran]], [[Gunnar Myrdal]], [[Paul de Man]], [[Peter Handke]], [[Mall Nukke]], [[Evald Hermaküla]], [[Henn-Risto Mikelsaar]], [[Ustav-Esko Mikelsaar]], [[Árpád Arder]], '''[[Anneli Palo]]''' (2020), Soome iseseisvuspäev, '''[[Ève Curie]]''' (2022), [[Malin Klingenberg]], [[Joumana Haddad]] (n, Liibanoni luuletaja, [[:en:w:Joumana Haddad]]), '''[[Jeanine Cummins]]''' (2021), [[Arthur Golden]], [[Jason Reynolds]], [[Garth Stein]], [[Joyce Kilmer]] (m), '''[[Carin Gerhardsen]]''' ("Must jää", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4949887 WD]) (2023), [[Kevin Brockmeier]] ("Surnute lühiajalugu"), [[Sylvia Townsend Warner]] ("Lolly Willowes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q462270 WD] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/7|7. detsember]] - [[David Wirkhaus]], [[Johan Huizinga]], '''[[Hilda Taba]]''' (2020), [[Jekaterina Furtseva]], [[Kersti Merilaas]], [[Noam Chomsky]], [[Pentti Linkola]], [[Linda Ruud]] (2022), [[Jaan Kruusvall]], [[Ülo Mattheus]], [[Andres Kasekamp]], [[Kristel Mägedi]], '''[[Willa Cather]]''' (2021), [[Gertrud Leutenegger]], [[Elsa Pelmas]] ?, '''[[Anne Fine]]''' (2023), [[Chad Harbach]], [[Joyce Cary]], [[Leigh Brackett]] (n), [[Kristel Mägedi-Vaik]], '''[[Kelly Barnhill]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30121936 WD], "Tüdruk, kes jõi kuud") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/8|8. detsember]] - [[Horatius]], [[Horatio Walpole]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Jean Sibelius]], [[Johannes Aavik]], [[Diego Rivera]], [[Ants Oras]], [[Helmi Eller]] (2022 ???), [[Lucian Freud]], [[Niklas Luhmann]], [[Väino Ilus]], [[John Banville]] (Benjamin Black, "Christine Falls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q313077 WD]), '''[[Maryla Rodowicz]]''' (2020), [[Bill Bryson]], [[Sinéad O'Connor]], [[Kristjan Sander]], [[Vaime Kabur]] (2024 ?), [[James Thurber]], [[Louis de Bernières]], [[Maarja Jakobson]] (2021), [[Anne Mette Hancock]] ("Laibalill", [https://www.wikidata.org/wiki/Q61061602 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/9|9. detsember]] - [[John Milton]], [[William Whiston]], [[Carl Wilhelm Scheele]], [[Rosalie Olivecrona]], [[Pjotr Kropotkin]], [[Dolores Ibárruri]], [[Ödön von Horváth]], [[Maurice Mandelbaum]], [[Ernest Gellner]], [[Olaf Kuuli]], [[Martin Puhvel]], [[Judi Dench]], '''[[Joanna Trollope]]''' (2021), [[Rein Vihalemm]], [[Jaak Jõerüüt]], [[John Malkovich]], [[Peeter Künstler]], '''[[Kristiina Davidjants]]''' (2022), '''[[Anna Gavalda]]''' (2020), [[Ann Malts]] (2023 ?), [[Abraham B. Jehošua]], [[Ann Hood]], [[Ashleigh Brilliant]] (m), [[Eileen Myles]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/10|10. detsember]] - [[Isaac Beeckman]], [[Carl Gustav Jacob Jacobi]], [[Ada Lovelace]], [[Nikolai Nekrassov]], [[George MacDonald]], '''[[Emily Dickinson]]''' (2021), [[Otto Neurath]], [[Vaina Mälk]], '''[[Nelly Sachs]]''' (2022), '''[[Clarice Lispector]]''' (2020), '''[[Helen Oyeyemi]]''' (2025), [[Tõnis Loit]], [[Valve Raudnask]], [[Kalju Eerme]], [[Jaak Kangilaski]], [[Andris Bērziņš]], [[Paul Varul]], [[Kenneth Branagh]], [[Juta Kivimäe]] ("Suur tuba") (2023), [[Kiira Aaviksoo]], '''[[Cornelia Funke]]''' (2024), [[Tiia Teder]], [[Ivar Soopan]], [[Rainer Kuuba]], [[Sofia Oleneva]], '''[[Christine Brückner]]''', [[Rumer Godden]], [[Jacquelyn Mitchard]], [[Randi Epstein]], [[Eva Mustonen]] (s.1986), [[Olga Terri]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/11|11. detsember]] - [[David Brewster]], [[Hector Berlioz]], [[Robert Koch]], [[Georgi Plehhanov]], [[Max Born]], [[Nagib Mahfuz]], [[Aleksandr Solženitsõn]], [[Ilmar Laaban]], [[Ronald Dworkin]], [[Rita Moreno]], [[Derek Parfit]], [[Peeter Linnap]], [[Andri Ksenofontov]], '''[[Ülle Madise]]''' (2020), [[Tristan Priimägi]], [[Vladimir Sazonov]], tangopäev, [[Piret Peiker]] (2023), '''[[Colleen Hoover]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Colleen_Hoover en.wp]), [[Grace Paley]], [[Jim Harrison]], [[Sherrilyn Kenyon]], [[Marilyn Jurman]] ("Mul hakkasid päevad"), [[Mo'Nique]] ("Beacon Hills High", [https://www.wikidata.org/wiki/Q229169 WD]), [[Kristian Jaani]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q98122403 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/12|12. detsember]] - [[Nikolai Karamzin]], [[Gustave Flaubert]], [[Peeter Meisel]], [[Edvard Munch]], [[Gustav Ernesaks]], [[Helen Frankenthaler]], [[Frank Sinatra]], [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Tõnu Viik (astronoom)]], [[Anna Nerkagi]], '''[[Tuija Lehtinen]]''' (2020), [[Toomas Trass]], [[Jaak Juske]], [[Neeme Näripä]], '''[[Karen Leabo]]''', [[Lola Ridge]], [[John Osborne]], '''[[Hermynia Zur Mühlen]]''' (2021), [[Vassili Grossman]], [[Friedrich Wilhelm Borm]], [[Anna Seward]] (2023 ?), [[Helen Dunmore]], [[Lillian Smith]], [[Patrick O'Brian]], '''[[Sophie Kinsella]]''' (=Madeleine Wickham) (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/13|13. detsember]] - [[Robert Plot]], [[Francesco Bianchini]], [[Carlo Gozzi]], [[Heinrich Heine]], [[Werner von Siemens]], [[Belle da Costa Greene]], '''[[Emily Carr]]''' (2022), [[Trygve Haavelmo]], [[Arnold Matteus]], [[Jevgeni Petrov]], [[Aristarch Sinkel]], [[Feliks Kark]], [[Toomas Frey]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7824113 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Volli Käro]], [[Jüri Kruusvall]], [[Milla Mägi]] (Ingel Tael), [[Ben Bernanke]], [[Heino Enden]], [[Ilkka Remes]], [[Leida Lepik]], [[Taylor Swift]], '''[[Mary Ann Shaffer]]''' (2020), [[Emma Bull]], [[Inga Ivanova]], [[Kadri Lepp]], '''[[Maimu Linnamägi]]''' (2021), [[Sherwood Anderson]], [[David Safier]], [[James Wright]], [[Kenneth Patchen]], [[Tamora Pierce]] (n), [[David Safier]], [[Maria Riva]] (Marlene Dietrichi tütar, tema paks memuaar on e.k) (2023), [[Dorinda Medley]] ("Make It Nice", [https://www.wikidata.org/wiki/Q99383434 WD]), [[Piibe-Imbi Arrak]], [[Alice Kask]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/14|14. detsember]] - [[Tycho Brahe]], [[Anne Conway]], '''[[Aphra Behn]]''' (2020), [[Maria Szymanowska]], [[Charles Wolfe]], [[Errico Malatesta]], [[Virginia Coffey]], [[Shirley Jackson]], [[Raj Kapoor]], [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], [[Paul Éluard]], [[Jane Birkin]], [[Dilma Rousseff]], [[Aino Bach]] (2023 ?), [[Ilja Varšavski]], [[Heino Mägi]], [[Arvo Valton]], [[Inge Rajasaar]], [[René Eespere]], '''[[Helle Helle]]''' (2021), [[Miranda Hart]], [[Rachel Blau DuPlessis]], [[Sigurd Hoel]] (m), [[Kelley Armstrong]], [[Amy Hempel]], '''[[Nancy Thayer]]''' (2022), [[Rachel Cohn]], '''[[Kirsi Kunnas]]''' (2023) ("Siil ja kuu", "Kolks-puu ja Käbipoiss", A-70430, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6416041 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/15|15. detsember]] - [[Christian Kelch]], [[János Bolyai]], [[Gustave Eiffel]], [[Henri Becquerel]], [[L. L. Zamenhof]], '''[[Elisabeth Aspe]]''' (2021), [[J. Paul Getty]], [[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Nikolai Neustrojev]], [[Oscar Niemeyer]], [[Muriel Rukeyser]], [[Friedensreich Hundertwasser]], '''[[Edna O'Brien]]''' (2020), [[Elmar Salumaa]], [[Freeman Dyson]], [[Heather Booth]], [[Endel Nirk]], [[Leo Mõtus]], [[Päärn Hint]], [[Jaak Johanson]], [[Kadri Tüür]] (2022), [[Mart Niineste]], [[Jelena Grigorjeva]], [[Zenta Mauriņa]] (2023, Akadeemia 9/1995)), [[Riho Mesilane]], [[Ants Järv]], [[Christian Kelch]], [[Betty Smith]], [[Chris d'Lacey]], [[Annalena Baerbock]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/16|16. detsember]] - [[Catherine Aragónist]], [[John Selden]], [[Elizabeth Carter]], [[Gebhard Leberecht von Blücher]], [[Ludwig van Beethoven]], '''[[Jane Austen]]''' (2022), [[Ernst Bergmann]], [[George Santayana]], [[Wassily Kandinsky]], [[Zoltán Kodály]], [[Madis Raju]], [[Noël Coward]], [[Victor Pritchett]], [[Ida Urbel]], '''[[Margaret Mead]]''' (2021), [[Pent Nurmekund]], [[Nikolai Kultas]], [[Georgi Sviridov]], [[Arthur Charles Clarke]], [[Silvia Truu]] (2024), [[Philip K. Dick]], [[Raimund Ubar]], [[Malle Talvet-Mustonen]], [[Garri Raagmaa]], [[Marge Pärnits]], [[Pärt Uusberg]], '''[[Liv Ullmann]]''' (2020), '''[[Ljuza Badretdinova]]''' (2023), [[Jelizaveta Drabkina]], [[Natalja Baranskaja]], [[Sylvia Brownrigg]], [[V. S. Pritchett]] (m), '''[[Aliis Aalmann]]''' (2022), [[Krysten Ritter]] ("Bonfire", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258793 WD]), [[Anna Alice Chapin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4766815 WD]), [[Chloe Gong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q103817607 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/17|17. detsember]] - [[Anthony Wood]], [[Émilie du Châtelet]], [[Humphry Davy]], [[Ford Madox Ford]], [[Erskine Caldwell]], [[August Tammann]], '''[[Penelope Fitzgerald]]''' (2022), [[Franciscus]], [[Alfred Teppan]], [[Johanna Päts]], [[Hu Shih]], [[Friedrich S. Rothschild]], [[Kuulo Vimmsaare]], [[Ivar Ivask]], '''[[Lea Tormis]]''' (2021), [[Gert von Pistohlkors]], [[Ülev Aaloe]], [[Jüri Talvet]], [[Andrus Park]], [[Ivo Nikkolo]], '''[[Helen Sooväli-Sepping]]''' (2020), [[Eeva Talsi]], [[Timo K. Mukka]], '''[[Jacqueline Wilson]]''' (2023), [[John Greenleaf Whittier]], [[William Safire]], [[Viive Sterpu]], '''[[Patricia Wilson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7145894 WD], "Põgenemine Kreetale") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/18|18. detsember]] - [[Kristiina]] (kuninganna), [[Joseph John Thomson]], [[Saki]], [[Jossif Stalin]] ???, [[Paul Klee]], [[Valentin Asmus]], [[Ilmar Sikemäe]], [[Rom Harré]], [[Valmen Hallap]], [[Michael Moorcock]], [[Jaan Soontak]], [[Keith Richards]] ("Elu", koos James Foxiga, tlk Lisett Luik, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q189599 WD]), [[Steven Spielberg]], [[Steve Biko]], '''[[Livia Viitol]]''' (2020), [[Kaido Kama]], [[Brad Pitt]], [[Karlo Funk]], '''[[Lucy Worsley]]''' (2021), [[Nikolai Pärna]], [[Alfred Bester]], [[Steve Biko]], '''[[A. M. Homes]]''' (Amy M. Homes) (2022), [[Billie Eilish]] ("Billie Eilish", [https://www.wikidata.org/wiki/Q29564107 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/19|19. detsember]] - [[Andreas Osiander]], [[Gustav II Adolf]], [[John Winthrop]], [[Christian Friedrich Neue]], [[Italo Svevo]], [[Oskar Rütli]], [[Konstantin Konik]], [[Julius Mägiste]], [[Harald Haberman]], [[Leonid Brežnev]], [[Jean Genet]], [[Richard Sagrits]], [[Michel Tournier]], [[Édith Piaf]], [[Olimar Kallas]], [[Miloslav Stingl]], [[Tiia-Ester Loitme]] (2022), [[Ruth Millikan]], [[Vladimir Vizgin]], [[Lea Leppik]] (2023), [[Mati Kose]], '''[[Jessikka Aro]]''' (2020), '''[[Eleanor H. Porter]]''' (2021), [[Hubert Matve]], [[Brandon Sanderson]], [[Robin Sloan]], [[Sean O'Brien]], [[Tim Parks]], [[Cicely Tyson]] ("Just as I Am: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q238081 WD]), [[Tiiu Kitsik]] (s.1981 https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80223139?page=6 Äriregister - EER]), [[T. M. Logan]] (m) (kuupäev kahtlane; [https://www.wikidata.org/wiki/Q75540815 WD], "Puhkus"), [[Katrina Lehis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405897 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/20|20. detsember]] - [[Edwin Abbott Abbott]], [[Ferdinand Buisson]], [[Rasmus Kangro-Pool]], [[Eeva Niinivaara]], [[Väinö Linna]], '''[[Regīna Ezera]]''' (2021), [[Helmi Kiik]] (Puur), [[Jean-Claude Trichet]], [[Aita Kivi]], [[Jana Hallas]], '''[[Maarja Kangro]]''' (2020), '''[[Kate Atkinson]]''' (2022), '''[[Cora Sandel]]''' (2024), [[Vladimir Ljovšin]] (Hajameelne Magister), [[Adolf-Eduard Graf]], [[Otto Grossschmidt]], [[Abdulrazak Gurnah]], [[David Levine]], [[David Markson]], [[Nalo Hopkinson]] (n), [[Sandra Cisneros]], '''[[Lori Gottlieb]]''' (2023; "Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima"), [[Peter May]], [[Helve Viidalepp]], [[Taylor Jenkins Reid]] ("Seven Husbands of Evelyn Hugo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50568231 WD], e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/21|21. detsember]] - [[Robert Brown]], [[Jack Russell]], [[Leopold von Ranke]], [[Benjamin Disraeli]], [[Maud Gonne]], [[Jaan Sarv]], [[Jossif Stalin]], [[Kurt Waldheim]], [[Vsevolod Višnevski]], [[Seichō Matsumoto]], [[Heinrich Böll]], [[Einari Koppel]], [[Aime Jürjo]], [[Hendrik Krumm]], [[Jane Fonda]] ("My Life So Far", [https://www.wikidata.org/wiki/Q41142 WD]), [[Frank Zappa]], ([[Mari Lill]] ?), [[Ilmar Vananurm]], [[Pille Valk]], [[Rein Raud]], [[Mihheil Saakašvili]], '''[[Veronika Kivisilla]]''' (2020), '''[[Katrin Tammik]]''' (2021), [[Albert Payson Terhune]], [[Anthony Powell]], [[Diana Athill]], [[Rebecca West]], [[Marju Riisikamp]] (2023 ?), '''[[Camilla von Stackelberg]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/22|22. detsember]] - [[Diocletianus]], [[Cesare Cremonini]], [[Jean Racine]], [[Johann Friedrich Pfaff]], [[John Obadiah Westwood]], [[Pavel Katenin]], [[Giacomo Puccini]], [[Jaan Tõnisson]], [[Filippo Tommaso Marinetti]], [[Juhan Saar]], [[James Burke]], '''[[Charlotte Lamb]]''', [[Eduard Uspenski]], [[Tiit Pääsuke]], '''[[Maris Johannes]]''' (2020), '''[[Felicitas Hoppe]]''' (2021), '''[[Roberta Leigh]]''', [[Elizabeth Noble]] (s.1968), [[Kenneth Rexroth]], '''[[Laini Taylor]]''' (2022), [[Gael Greene]], [[Anna Škodenko]] (s.1986) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/23|23. detsember]] - [[Martin Opitz]], [[Aleksander I]], [[Joseph Smith]], [[Suve Jaan]], [[Karl Richard Lepsius]], [[Samuel Smiles]], [[Mathilde Wesendonck]], [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], [[Aino Tamm]], [[Helmut Schmidt]], [[Paul Johansen]], [[Meta Kodanipork]] (2023), [[Ants Viires]], [[Aksel Tamm]], [[Akihito]], [[Hilve Rebane]], [[Paul Kenkmann]], [[Feliks Undusk]], [[Raivo Järvi]], [[Carla Bruni]], [[Kristi Vinter]], [[Liis Koger]] ([https://kultuur.err.ee/1608646354/klaasparlimangu-kontsertide-ajal-valmib-12-maali "Liis Koger (s. 1989, Pärnus) on maalikunstnik ja poeet"]), '''[[Carol Ann Duffy]]''' (2021, https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&n=11&t=295), '''[[Donna Tartt]]''' (2020), '''[[Margaret MacMillan]]''' (2022), [[Ivan Mándy]] (m), [[Harriet Monroe]], [[Megan Mayhew Bergman]], [[Raymond E. Feist]], [[Alo Särg]], [[Ruth Tulving]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/24|24. detsember]] - [[Julie Bondeli]], [[Adam Mickiewicz]], [[James Prescott Joule]], [[Matthew Arnold]], [[Alexander von Oettingen]], [[Austria Elisabeth]], '''[[Lydia Koidula]]''' (2021), [[Szymon Askenazy]], [[Paavo Cajander]], [[Emanuel Lasker]], [[Aleksandr Fadejev]], [[Howard Hughes]], [[Fritz Leiber]], [[George Patton]] IV, [[Ilmar Pärtelpoeg]], [[Herbert Vainu]], [[Mati Graf]], [[Tiiu Oja]], '''[[Tarja Halonen]]''' (2022), [[Ilmar Lehtpere]], [[Andrei Ivanov]], [[Stephenie Meyer]], '''[[Maarja Kaaristo]]''' (2024), [[Maarja Liis-Ilus]], [[Hortense Powdermaker]], '''[[Sarah Winman]]''' (30.03.2022), [[Adam Haslett]], '''[[Belinda Bauer]]''' (e.k 2021), [[Eric Van Lustbader]], [[Gillian Cross]], [[Juan Ramón Jiménez]], '''[[Mary Higgins Clark]]''' (2023), [[Matthew Arnold]], [[Nicholas Meyer]], [[Juhan Lilienbach]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/25|25. detsember]] - [[Jeesus Kristus]], [[Isaac Newton]] ?, [[Philip Mazzei]], [[Dorothy Wordsworth]] (2023 ?), [[Sydney Owenson]] (leedi Morgan), [[Humphrey Bogart]], [[Quentin Crisp]], [[Vassili Mölder]], [[Franz Rosenzweig]], [[Carlos Castaneda]], '''[[Aime Maripuu]]''' (2020), [[Peeter Olesk]], [[Roman Baskin]], [[Alannah Myles]], [[Ain Mäeots]], [[Justin Trudeau]], [[Angelica Garnett]], '''[[Sheila Heti]]''' (2021), [[Carlos Castaneda]], [[Rod Serling]], '''[[Agnes-Asta Marand]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20160801.2.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- in memoriam], 25.12.1923–08.08.2016) (2022), [[Enn Vaigur]], [[Maria Gainza]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q61145349 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/26|26. detsember]] - [[Thomas Gray]], [[Mary Somerville]], [[Charles Babbage]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[Juhan Kunder]], [[Norman Angell]], [[Karl Eduard Sööt]], [[Johannes Käis]], [[Henry Miller]], [[Mao Zedong]], [[Elmar Muuk]], [[Tõnu Sander]], [[Alejo Carpentier]], [[Edgar Salumaa]], '''[[Catherine Coulter]]''' (2022), [[Valdur Ohakas]], [[Peter Hillary]], [[Hugh Paterson]], [[Evald Kampus]], [[Tiit Rosenberg]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Triin Toomesaar]] (2020), [[Tiia Selli]], [[Böömimaa Elisabeth]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_of_the_Palatinate en]), [[Elle Eha]], '''[[Elizabeth Kostova]]''' (2021), [[David Sedaris]], [[Liz Lochhead]], [[Roy Jacobsen]], '''[[Stacey Vanek Smith]]''' ("Machiavelli naistele") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/27|27. detsember]] - [[Jan Jesenius]], [[Johannes Kepler]], [[Bohdan Hmelnitski]], [[François Hemsterhuis]], [[Matthias Calonius]], [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], [[Louis Pasteur]], [[Pavel Tretjakov]], [[Jüri Truusmann]], [[Vassili Lõtkin]], [[Marlene Dietrich]], [[Mary Howard]], [[Péter Hajdú]], '''[[Leenu Siimisker]]''' (2020), [[Marshall Sahlins]], [[Mihkel Veiderma]], [[Oleg Sapožnin]], [[Evi Rannap]] (2023 ?), [[Jaan Viidalepp]], [[Marco Kirm]], [[Sami Pihlström]], [[Marii Karell]], [[Peeter Jakobson]], [[Aidan Chambers]], [[Chris Abani]], [[Elizabeth Smart]], '''[[Mina Loy]]''' (2021), [[Sarah Vowell]], [[Caspar Franz Lorenzsonn]], [[Thea von Harbou]], [[Eve Peeterson]], [[Rozsika Parker]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7375410 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), [[Bill Manhire]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4910026 WD]), [[Eneli Jefimova]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q106540402 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/28|28. detsember]] - [[Woodrow Wilson]], [[Arthur Eddington]], [[John von Neumann]], [[Eduard Ludvig Wöhrmann]], [[Aleksander Oinas]], [[Friedrich Wilhelm Murnau]], [[Juhan Sütiste]], [[Bidija Dandaron]], [[Huno Rätsep]], [[Esko Tasa]], [[Guy Debord]], [[Maggie Smith]], [[Richard Clayderman]], [[Linus Torvalds]], [[Paavo Piik]], '''[[Maria Lee Liivak]]''' (2020), [[Pío Baroja]], [[Gustav Ellerberg]], [[Alasdair Gray]], [[Andy McNab]], [[Mortimer J. Adler]], [[Simon Raven]], [[Elina Reinold]] (2023), '''[[Lili Elbe]]''' (2021), [[Milena Mrazović]], [[Elizabeth Stuart]] (Charles I tütar), [[Silvi Lepparu]], [[Anne Roolaht]], [[Raissa Calza]], [[Bobbie Rosenfeld]], [[Hildegard Knef]], [[Nichelle Nichols]], '''[[Eleanor Arnason]]''' (jutt "Varemed" kogumikus "Hirmu planeet", [[Mamphela Ramphele]], [[Rachel Elior]], [[Oddný Eir]] (n), [[Anna Kańtoch]], [[Carol Ryrie Brink]], [[Emily Cheney Neville]], [[Catharine Sedgwick]], [[Noomi Rapace]], [[Sienna Miller]], '''[[Tove Alsterdal]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4935280 WD], "Vaikusesse maetud" jt), [[Kaisa Eiche]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12366073 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/29|29. detsember]] - [[Charles Macintosh]], [[Johann Christian Poggendorff]], [[William Ewart Gladstone]], [[August Kitzberg]], [[Jaan Bergmann]], [[Henrik Koppel]], [[Roman Ungern von Sternberg]], '''[[Keete Ainver]]''' (2020), [[Marianne Faithfull]], [[Leonhard Lapin]], [[Thomas Bach]], [[Toivo Maimets]], [[Donald D. Hoffman]], [[Richard Horton]], [[Carles Puigdemont]], [[Rauno Thomas Moss]], '''[[Anna Woltz]]''' (2021), '''[[Jenny Lawson]]''' (2022), [[Jim Shepard]], [[Paul Rudnick]], [[Sean Chercover]], [[Vera Brittain]], [[William Thomas Gaddis]], [[Riina Kionka]] (2023), [[Siiri Tõniste]] (s.1067, psühholoog), '''[[Christine Leunens]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q52181075 WD], "Vangistatud taevas") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/30|30. detsember]] - [[Osman Hamdi Bei]], [[John Milne]], [[Otto von Kotzebue]], [[Rudyard Kipling]], [[Stephen Leacock]], [[Hans Pöögelmann]], [[Daniil Harms]], [[Rudolf Sirge]], [[Einar Maasik]], [[Kalle Kasemaa]], [[Toomas Liiv]], [[Tiina Abel]], [[Jaan Malin]], [[Paavo Järvi]], '''[[Kersti Kaljulaid]]''' (2020), [[Henry Kõrvits]], [[Piret Ilves]], '''[[Sara Lidman]]''' (2021), [[Douglas Coupland]], [[L. P. Hartley]] (Leslie Poles Hartley, [https://en.wikiquote.org/wiki/L._P._Hartley en.wq]), '''[[Patti Smith]]''' (2022; LR 2022: "Pühendumus", tlk Paula Taberland; "Kõigest lapsed", tlk Martin Rünk, 2014, [https://www.wikidata.org/wiki/Q557 WD]), [[Paul Bowles]], [[Ine Viiding]] (2023), [[Elle Kennedy]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5364664 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/detsember/31|31. detsember]] - [[Jacques Cartier]], [[Andreas Vesalius]], [[Herman Boerhaave]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Alexander Smith]], [[Giovanni Pascoli]], [[Henri Matisse]], [[George Marshall]], [[Ann Viskar]], [[Tadeusz Breza]], [[Simon Wiesenthal]], '''[[Karin Saarsen]]''' (2020), [[Veijo Meri]], [[Joe Abercrombie]], [[Connie Willis]] (e.k 1 jutt kogumikus "Aphra"), [[Kadri Koreinik]] (2023), [[Marietta Kies]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Marietta_Kies de]), '''[[Mary Shepherd]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Mary_Shepherd en]) (2022, tõlkimisel), [[Holbrook Jackson]], [[Junot Díaz]] (m), [[Nicholas Sparks]], '''[[Megan Chance]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17410069 WD], "Hiilgav häving") ==2023== ===Jaanuar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/1|1. jaanuar]] - [[Lorenzo de Medici]], [[Huldrych Zwingli]], [[Antoinette Deshoulières]], [[Elkanah Settle]], [[Soame Jenyns]], [[Kristijonas Donelaitis]], [[Paul Revere]], [[Gottfried August Bürger]], [[Maria Edgeworth]], [[Étienne Cabet]], [[Ernst Meyer]], [[Henrik Anker Bjerregaard]], [[Lionel Kieseritzky]], [[Sándor Petőfi]], [[James George Frazer]], [[Jaŭchim Karski]], [[Pierre de Coubertin]], [[Rūdolfs Blaumanis]], [[Gustav Wulff-Õis]], [[Edward Morgan Forster]] (E.M. Forster), [[Dimitri Uznadze]], [[J. Edgar Hoover]], [[Chiune Sugihara]], [[Stepan Bandera]], [[Daniil Granin]], [[Jerome David Salinger]], [[Ilmar Mikiver]], [[Arthur Danto]], [[Jacques Le Goff]], [[Kalju Leht]], [[Karl Muru]], [[Vello Viisimaa]], [[Ustus Agur]], [[Alur Reinans]], [[Adolf Turkin]], [[Arthur Bloch]], [[Anna-Leena Siikala]], [[Teresa Torańska]], [[Mati Unt]], [[David Lynch]], [[Sirje Helme]], '''[[Mary Beard]]''' (2021), [[Christine Lagarde]], [[Valerio Magrelli]], [[Kajar Pruul]], [[Einar Ellermaa]], [[Maris Lauri]] (2022), [[Olga Pärn]], [[Erika Rosimannus]], [[Eduard Ertis]], [[Catherine Drinker Bowen]], [[Claudia Rankine]], [[Gina Berriault]], '''[[Olivia Goldsmith]]''' (2023), '''[[Ouida]]''' (Maria Louise Ramé; [https://www.ester.ee/record=b1628254*est tlk 1941]) (2024), [[Tytti Määttä]], [[Christopher Moore]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q861482 WD], "Shakespeare oravatele") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/2|2. jaanuar]] - [[Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski]], [[Rudolf Julius Emanuel Clausius]], [[Emma, Havai kuninganna]], [[Antonie Pannekoek]], [[Tellervo Koivisto]], '''[[Lynn Conway]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Lynn_Conway en], [[Iris Marion Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Iris_Marion_Young en]), [[Olaf Sild]], [[Henrik Visnapuu]], '''[[Aita Kurfeldt]]''' (2021), [[Hans Herbjørnsrud]], [[Aleksander Raid]], [[Adam Bahdaj]], [[Isaac Asimov]], '''[[Ellen Kaarma]]''' (2024), [[Heinrich Toots]], [[Heino Siigur]], [[Jaak Kirikal]], [[Thomas Hammarberg]], [[Jaak Naber]], [[Jaanus Kulli]], [[Veronika Dolina]], [[Tiina Tasmuth]], [[Mikk Üleoja]], [[Vahur Keller]], '''[[Rebecca C. Thompson]]''' (2023), '''[[Eeva Tenhunen]]''' (2022), [[André Aciman]], [[Jimmy Santiago Baca]], [[Mo Hayder]] (n), '''[[Susan Wittig Albert]]''' ([[Carolyn Keene]], Ester neid kokku ei vii), [[Tuelo Gabonewe]], [[Thérèse de Lisieux]], [[A. J. Finn]] (m) ([[Daniel Mallory]]; "Naine aknal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q56084685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/3|3. jaanuar]] - [[Marcus Tullius Cicero]], [[James Harrington]], [[Theodosius Harnack]], [[Konrad Duden]], [[Anton Anson]], [[Clement Attlee]], [[J. R. R. Tolkien]], [[Marion Davies]], [[Ewald Ammende]], [[Arthur Puksov]], [[Aleksander Terras]], [[Paul-Johannes Alvre]], [[Ülo Vinter]], [[Mihkel Pärnoja]], [[Juhan Telgmaa]], [[Ülle-Marike Papp]], [[Mel Gibson]], [[Klāvs Elsbergs]], [[Thomas-Andreas Põder]], [[Koit Toome]], '''[[Greta Thunberg]]''' (2021), [[Lucretia Mott]], '''[[Maxie Wander]]''' (n) (2023), [[Antoine Chalvin]], '''[[Rosa Montero]]''' (2022), [[Maarja Võrk]] (http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15560/Baktoo_Koppel.pdf 1] (intervjuu baka sabas), [https://sonumid.ee/2021/10/19/maarja-vork-ulikoolis-oppimisest-mul-on-neid-teadmisi-vaja/ 2]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/4|4. jaanuar]] - [[James Ussher]], [[Isaac Newton]] (?), [[Jacob Grimm]] [[Giovanni Battista Pergolesi]], [[Louis Braille]], [[Max Eastman]], [[Heinrich Laretei]], [[Arnold Susi]], [[Tuudur Vettik]], [[Helene Ranna]], [[Jean-Pierre Vernant]], [[Fred Kudu]], [[Mart Port]], [[Nora Iuga]], [[Carlos Saura]], [[Gao Xingjian]], [[Voldemar Herkel]], [[Madis Norvik]], [[Zurab Tsereteli]], [[Gianni Vattimo]], [[Priit Vesilind]], [[Vesa-Matti Loiri]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Holger Kaints]], [[Lea Pild]], [[Siim-Tanel Annus]], [[Alar Sikk]], [[Janika Mölder]], '''[[Maarja Kruusmaa]]''' (2021), '''[[Sarah Crossan]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Crossan en.wp]) (2024), [[Harlan Coben]], '''[[Syrell Rogovin Leahy]]''' (Lee Harris) (2023), [[Tuuli Tomingas]] (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/5|5. jaanuar]] - [[Rudolf Christoph Eucken]], [[Timotheus Kuusik]] (Timotheos?), [[Konrad Adenauer]], [[Artur Toom]], [[Paul Ambur]], [[Romulus Tiitus]], [[Harald Tammur]], [[Friedrich Dürrenmatt]], [[Endel Taniloo]], [[Zulfikar Ali Bhutto]], [[Juta Kruusimägi]], [[Raissa Gorbatšova]], [[Umberto Eco]], [[Ngũgĩ wa Thiong'o]], [[Karl Karlep]], [[Hayao Miyazaki]], [[Jaak Viller]], '''[[Elle Kull]]''' (2021), [[Hele Everaus]], [[Urve Uusberg]] (2022), [[László Krasznahorkai]], [[Aleksander Pulver]], [[Peeter Jalakas]], [[Urmas Kokassaar]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Marilyn Manson]], [[Ene Kõresaar]] (2023 ?), [[Anti Randviir]], [[Seanan McGuire]] (Mira Grant), [[Véra Nabokov]], [[Nicole-Reine Lepaute]] (Prantsuse matemaatik ja astronoom), [[Diane Keaton]] ("Let's Just Say It Wasn't Pretty", [https://www.wikidata.org/wiki/Q102642 WD]), '''[[Donatella Di Pietrantonio]]''' ("Arminuta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q19819453 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/6|6. jaanuar]] - [[Püha Gertrud]] (Hollandi müstik), [[Olaus Petri]], [[Jakob Bernoulli]], [[Heinrich Schliemann]], [[Gustave Doré]], [[Nikolai Marr]], [[Aleksandr Skrjabin]], [[Carl Sandburg]], [[Khalil Gibran]], [[Mats Mõtslane]], [[Tatjana Zrjanina]] (Narva kirjanik, e.k napp), [[Anni Polva]] (soome kirjanik, e.k puudub), [[John C. Lilly]], [[Alan Watts]], [[John Maynard Smith]], [[Ants Viidalepp]], '''[[Õie Elango]]''' (2022), [[Silver Anniko]], [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Lawrence Doctorow]], [[Jüri Kraft]], [[Rowan Atkinson]], '''[[Elizabeth Strout]]''' (2021), '''[[Nigella Lawson]]''' (2023), [[Toomas Volkmann]], [[Marten Seppel]], '''[[Karin Slaughter]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q448425 WD], "Pimedusega löödud" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/7|7. jaanuar]] - [[Eliezer Ben-Yehuda]], '''[[Anna Murray Vail]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Murray_Vail en]) (2021), [[Oskar Luts]], [[Voldemar Õun]], [[Francis Poulenc]], [[Zdeněk Jirotka]], [[Konrad Veem]], [[Paul Keres]], [[Gerald Durrell]], [[Kalju Toim]], [[Max Gallo]], [[Abel Posse]], [[Olev Must]], [[Rosa Liksom]], '''[[Sofi Oksanen]]''' (2022), [[Viljar Veebel]], [[Timo Palo]], [[Margus Niitsoo]], [[Katie Couric]] ("Going There", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230739 WD]), [[Anu Vahtra]] (s.1982, Tallinn [http://www.ekabl.ee/id/vahtraanu EKABL]; üks nimekaim on jurist, teine e-Riigi Akadeemias) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/8|8. jaanuar]] - [[Johannes Fabricius]], [[Baltasar Gracián]], [[Samuel Pufendorf]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Alfred Russel Wallace]], [[Wilkie Collins]], [[Lawrence Alma-Tadema]], [[Fanny Bullock Workman]], [[Emma Booth-Tucker]], [[Alexandra Ripley]], '''[[Emily Greene Balch]]''' ([https://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Greene_Balch en.wp] [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Emily_Greene_Balch en.s]) (2021), [[Maximilian Kolbe]], [[Carl Hempel]], [[Helmi Rajamaa]], [[Inge Teder]], [[Bruno Saul]] [[Anthony Giddens]], [[Stephen Hawking]], [[Terry Brooks]], [[David Bowie]], [[Heiki Lindpere]], '''[[Margit Langemets]]''' (2022), [[Tatjana Kozlova]] (Tatjana Kozlova-Johannes, [https://www.wikidata.org/wiki/Q106031204 WD]) (2024), [[Agnes Kolga]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Joanna Hoffmann]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/9|9. jaanuar]] - [[Ferdinand von Wrangell]], [[Chaim Nachman Bialik]], [[Helmi Kurrik]], [[Hugo Reiman]], [[Karel Čapek]], [[August Gailit]], '''[[Simone de Beauvoir]]''' (2021), [[Olev Jõgi]], [[Thorkild Hansen]], [[Brian Friel]], [[Algis Budrys]], [[Jaan Kangilaski noorem]], '''[[Mall Hiiemäe]]''' (2022), [[Joan Baez]], [[Lydia Rahula]] (2023), [[Peeter Ilus]], [[Lembit Rebane]], [[Kari Hotakainen]], [[Hannele Päiviö]], [[Imelda Staunton]], [[Rigoberta Menchú]] (rahu 1992), [[Kärt Jänes-Kapp]], [[Carrie Chapman Catt]], [[Kurt Tucholsky]], [[Anastasia Lemberg-Lvova]], [[Andra Reinomägi]], [[Tõnis Kaasik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405444 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/10|10. jaanuar]] - [[Aleksei Tolstoi]], [[Johannes Greenberg]], [[Richard Janno]], [[Aadu Hint]], [[Gustáv Husák]], '''[[Ester Mägi]]''' (2022), [[Karl Ariva]], '''[[Aila Meriluoto]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Aila_Meriluoto en] (2021), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] (2023 ?), [[Robert Woodrow Wilson]], [[Henno Käo]], [[Avo Üprus]], [[Kalle Muuli]], [[Reigina Paavel-Toom]], [[Cynthia Freeman]], [[Gianni Celati]], [[Lisa Graff]], [[Ivar Sakk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/11|11. jaanuar]] - [[Alexander Hamilton]], [[William James]], '''[[Alice Paul]]''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Paul en] (2021), [[Aldo Leopold]], [[Ellinor Aiki]], [[Abraham Joshua Heschel]], [[Dmitri Bruns]], [[Priit Põldroos]], [[Níkos Kavvadías]], [[Kaja Noodla]], [[Helga Kurm]], [[Villem Gross]], [[Dmitri Bruns]], [[Sulev Nõmmik]], [[Andres Tarand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q463099 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), '''[[Diana Gabaldon]]''' (2022), [[Jaak Aaviksoo]], [[Ülo Mander]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q12379619 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994"), [[Anu Toots]], [[Tiina Toomet]] (2023), [[Jasper Fforde]], [[Jan Arnald]], [[Kaire Vilgats]] (2024), [[Kaisa Kuslapuu]], [[Vassili Blagoveštšenski]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/12|12. jaanuar]] - [[Charles Perrault]], [[Johann Gottfried Arndt]], [[Johann Heinrich Pestalozzi]], [[Edouard Séguin]], [[Aleksander Läte]], [[Vivekananda]], [[Jack London]], [[Ferenc Molnár]], [[Johannes Vares]], [[Alfred Kivimäe]], [[Eduard Männik]], [[Viivi Maanso]], [[Jaakko Hintikka]], [[Raimonds Pauls]], [[Mark Soosaar]], [[Ene Rämmeld]] (2024), [[Haruki Murakami]], [[Vello Salumets]], [[Klaus-Peter Wolf]], [[Reet Mark]], [[David Mitchell]], [[Emmanuel Levinas]], '''[[Riina Sikkut]]''' (2021), '''[[Jennifer Johnston]]''' (2022), [[Kameron Hurley]], [[Carme Riera]], '''[[Tania Schlie]]''' ([https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/2021/05/20/caroline-bernard-frida-kahlo-ja-elu-varvid/ Caroline Bernard, Greta Hansen]) (2023), [[Issa Rae]] (n; "The Misadventures of Awkward Black Girl", [https://www.wikidata.org/wiki/Q13560267 WD]), '''[[Julia Quinn]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q432945 WD], "Kokkumäng", "Ettepanek") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/13|13. jaanuar]] - [[Antoinette Bourignon]], [[Horatio Alger, Jr.]], [[Maurice Paléologue]], [[Jānis Akuraters]], [[Jüri Uluots]], [[Clark Ashton Smith]], [[Paul Feyerabend]], [[Michael Bond]], [[Villy Sørensen]], [[Arkadi Vainer]], [[Mati-Johannes Palm]], [[Olavi Tammemäe]], [[Inara Luigas]], [[Gundega Repše]], [[Eiki Berg]], '''[[Shonda Rhimes]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Shonda_Rhimes en] [https://it.wikiquote.org/wiki/Shonda_Rhimes it.wq]; "Year of Yes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242329 WD]), [[Ruth Wilson]], '''[[Ernestine Rose]]''' (2021), '''[[Savjon Liebrecht]]''' (n, 2022) (LR 2001), [[Juhan Jaik]], [[Carolyn Gold Heilbrun]] (rmt naiste biograafiatest TÜRis), '''[[Masha Gessen]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/14|14. jaanuar]] - [[Marcus Antonius]], [[Picander]], [[Benedict Arnold]], [[Zacharias Topelius]], [[Pierre Loti]], [[Albert Schweitzer]], [[Hugh Lofting]], [[Carl Axel Mothander]], [[John Dos Passos]], [[Martin Niemöller]], [[Alfred Tarski]], [[Anatoli Rõbakov]], [[Murray Bookchin]], [[Hugo Raudsaar]], [[Yukio Mishima]], [[Asta Oraspõld]], [[Johannes Pahapill]], [[Virve Krimm]], [[Epp Tamm]], [[Mari Tarand]] (2021), [[Lembit Sibul]], [[Priit Herodes]], [[Meeli Kõiva]], '''[[Ia Remmel]]''' (2024), [[Azizah Y. al-Hibri]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Azizah_Y._al-Hibri en]), '''[[Marusja Klimova]]''', '''[[Narine Abgarjan]]''' (2022), [[Vsevolod Azarov]], [[Bernard Kangermann]], '''[[Lesley Livingston]]''' (s. arv. 1950, "Imekummaline"), [[Inessa Josing]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/15|15. jaanuar]] - [[Molière]], [[Algernon Sidney]], [[Franz Grillparzer]], [[Aleksandr Gribojedov]], [[Marjorie Fleming]], [[Pierre-Joseph Proudhon]], [[aul Lafargue]], [[Sofja Kovalevskaja]], [[Stanisław Wyspiański]], [[Mihai Eminescu]], [[Max Adler]], [[Ossip Mandelštam]], [[Nâzım Hikmet]], [[Hugh Trevor-Roper]], [[Paul Undritz]], [[Artur-Tõeleid Kliimann]], [[Endel Tennov]], [[Martin Luther King]], [[Jan Błoński]], [[Riho Mesilane]], '''[[Heie Treier]]''' (2021), [[Terje Tuisk]] (2023 ?), [[Olaf Mertelsmann]], [[Anneli Randla]], [[Bonnie Burnard]], [[Mihai Eminescu]], [[Geir Tangen]] (m), [[Tania Alexander]] (Tatiana von Benckendorff) (2022), [[Esther Roode]], [[Piia Ausman]] ("Anna lood", 15.01.1969, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstiari-on-peen-vark/ 1], [http://www.ekabl.ee/id/ausmanpiia EKABL]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/16|16. jaanuar]] - [[Franz Brentano]], [[Mihkel Veske]], [[Jaan Järv]], [[Ilmar Malin]], [[Linda Alekõrs]], [[Sade]], '''[[Susan Sontag]]''' (2021), [[Inger Christensen]], [[Boriss Gasparov]], [[Ewa Demarczyk]], [[Maria Pljuhhanova]], [[Kate Moss]], [[Aaliyah]], '''[[Sveta Grigorjeva]]''' (2022), [[Joscelyn Godwin]] (m, [https://en.wikipedia.org/wiki/Joscelyn_Godwin en.wp]), '''[[Ruth Reichl]]''' ("Save Me the Plums"; "Küüslauk ja safiirid: toidukriitiku salaelu", tlk Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2896645 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/17|17. jaanuar]] - [[Robert Fludd]], [[Pedro Calderón de la Barca]], [[Benjamin Franklin]], [[Ellen Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Wood_(author) en.wp]), '''[[Anne Brontë]]''' (2021), [[Alva Belmont]], [[Douglas Hyde]], [[Konstantin Stanislavski]], [[Marie Zdeňka Baborová-Čiháková]], [[May Gibbs]], [[Eduard Visnapuu]], [[Al Capone]], [[Peggy Gilbert]], [[Eduard Oja]], [[Ilmar Talve]], [[Betty White]] ("If You Ask Me: (And of Course You Won't)" [https://www.wikidata.org/wiki/Q373895 WD]), [[Salome Trei]] (2023 ?), [[Vidal Sassoon]], [[Alain Badiou]], [[Muhammad Ali]], [[Ita Buttrose]], [[Ann Oakley]], [[Anne Cutler]], [[Anita Borg]], [[Ann Nocenti]], [[Malle Järve]], [[Robert F. Kennedy juunior|Robert F. Kennedy, Jr.]], [[Jan Guillou]], [[Samuel Golomb]], [[Külli Muna]], [[Maia Tšiburdanidze]], [[Endla Lõhkivi]], [[Taive Särg]], [[Jim Carrey]], [[Boris Buracinschi]], [[Ahto Buldas]], '''[[Michelle Obama]]''' (2022), [[Zooey Deschanel]], [[Ronald Firbank]], [[John Ames Mitchell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6218902 WD]), [[Monica Furlong]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1994401 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/18|18. jaanuar]] - ''[[Damaris Cudworth Masham]]'', [[Charles de Montesquieu]], [[John Nash]], [[Rubén Darío]], [[Alan Alexander Milne]], [[Hando Mugasto]], [[Gilles Deleuze]], [[David Bellamy]], [[Anthony Giddens]], [[Aare Mäemets]], '''[[Urve Karuks]]''' (2021), [[Takeshi Kitano]], [[Mihhail Šiškin]], '''[[Tuuli Velling]]''' (Tuuli Taul) (2022), '''[[Maria Parr]]''' (2023), [[Albert Kivikas]], [[Roberta Metsola]] (2024), [[Vello Loemaa]] ("Sinisilmselt unistuse poole"), [[Alisa Jakobi]] (kunstnik) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/19|19. jaanuar]] - [[James Watt]], [[Auguste Comte]], [[Edgar Allan Poe]], [[Paul Cézanne]], [[Leonid Kantorovich]], [[Gustav Meyrink]], [[Karl Saarmann]], [[Mall Künnapuu]] (2023 ?), [[Paul-Eerik Rummo]], [[Javier Pérez de Cuéllar]], [[Janis Joplin]], [[Julian Barnes]], [[Ricardo Arjona]], '''[[Dolly Parton]]''' [https://en.wikiquote.org/wiki/Dolly_Parton en] (2021), [[Ave Nahkur]], [[Pete Buttigieg]], [[Maria Karamzina]], '''[[Patricia Highsmith]]''' (2022), [[Tommy Orange]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63341394 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/20|20. jaanuar]] - [[Eugène Sue]], [[Branisłaŭ Taraškievič]], [[Artur Taska]], [[Karl Siilivask]], [[C. W. Ceram]], [[Federico Fellini]], [[David Lynch]], [[Nancy Kress]], '''[[Triinu Meres]]''' (2021), '''[[Päivi Setälä]]''', [[Piret Krumm]], '''[[Silva Kaputikjan]]''', [[Katariina Tammert]] (Triin Tammert), '''[[Eva Frantz]]''' ("Sinine villa"), [[Elmer Diktonius]], '''[[Christiane Baroche]]''' (2022), '''[[Joy Adamson]]''' (2023), '''[[Ildikó von Kürthy]]''' (2024), [[Leele Välja]], [[Elle-Mari Talivee]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q83535367 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/21|21. jaanuar]] - [[Francis Bacon]], [[Egon Friedell]], [[Oskar Baum]], [[Olga Preobraženskaja]], [[Pavel Florenski]], [[Umberto Nobile]], [[Pitirim Sorokin]], [[Christian Dior]], [[Benny Hill]], '''[[Eva Ibbotson]]''' (2023), [[Jaan Roos]], [[Valdo Pant]], [[Geena Davis]], [[Erik Verlinde]], [[Paul Allen]], [[Priit Pedajas]], [[Heno Sarv]], [[Tõnu Aav]], [[Kadri Valner]] (2024), '''[[Maret Suits]]''' (Maret Elson) (2022), [[Evi Prink]], [[Sven-Erik Enno]] ("Välk ja pauk"), [[Johann Hari]] (e.k), [[Casey McQuiston]] (n), [[Elaine Showalter]] (tõlkida, [https://www.wikidata.org/wiki/Q467333 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/22|22. jaanuar]] - [[John Donne]], [[Pierre Gassendi]], [[William Kidd]], [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[George Gordon Byron]], [[August Strindberg]], [[Beatrice Webb]], [[Gisela Januszewska]], [[Helen Hoyt]] (2021), [[Antonio Gramsci]], [[Sergei Eisenstein]], [[Martti Haavio]], [[Arkadi Gaidar]], [[Robert E. Howard]], [[Lev Landau]], [[U Thant]], [[Jaan Kaplinski]], [[Jim Jarmusch]], [[Dajan Ahmet]], [[Jan Kaus]], [[Kadri Simson]], '''[[Linda Metsaorg]]''' (2022) ([https://opleht.ee/2016/06/loodusainete-oppimisel-on-koige-tahtsam-vahetu-kontakt-loodusega/ 1], [https://www.harjuelu.ee/84-aastasena-linnuvaatluses/ 2], [https://erb.nlib.ee/?kid=12683681 3], [https://virumaateataja.postimees.ee/4237803/linda-metsaorg-suleliste-kaudu-teadusesse 4]), '''[[Minna Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11882907 WD], "Raevukas lesk", "Surm Õhtuhiies"), [[Linda Blair]], [[Philipp Blom]], [[Inger Lilles-Nestor]] (s.1985) (2023), [[Beatrice Webb]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q242666 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/23|23. jaanuar]] - [[Jakob Michael Reinhold Lenz]], [[Stendhal]], [[Édouard Manet]], [[David Hilbert]], '''[[Ieva Simonaitytė]]''' (2022), [[Megawati Sukarnoputri]], [[Friedrich Puksoo]], [[Richard Viidalepp]], [[Mihhail Bronštein]], [[Heino Gustavson]], [[Jeanne Moreau]], [[Derek Walcott]], [[Els Himma]] (2024), '''[[Mari Uusküla]]''' (2021), '''[[Kikuko Tsumura]]''' (2023) ("Ei ole olemas lihtsat tööd"), [[Elvira Lindo]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/24|24. jaanuar]] - [[Christian Wolff]], [[Friedrich Suur]], [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], [[E. T. A. Hoffmann]], '''[[Edith Wharton]]''' (2021), [[Marguerite Durand]] (2024 ?), [[Jaan Poska]], [[Vicki Baum]], [[Aleksander Rei]], [[Desmond Morris]], [[Jaan Puhvel]], [[Jools Holland]], [[Juhan Habicht]], [[Helena Risthein]], [[Nastassja Kinski]], [[Janice Raymond]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Janice_Raymond en], [[Raho Langsepp]], [[Viktor Šklovski]], '''[[Tuul Sepp]]''' (2022), [[Aino Kaasinen]], [[Olena Šuljak]] (Olena Šuliak; [https://et.wikipedia.org/wiki/Olena_%C5%A0uljak et.wp], e.k on intekad) (2023), [[Karmen Bruus]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113163478 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/25|25. jaanuar]] - [[Robert Boyle]], [[Joseph-Louis Lagrange]], [[Robert Burns]], [[Ivan Šiškin]], '''[[Virginia Woolf]]''' (2021), [[Ilya Prigogine]], [[Niina Raid]], [[Eduard Ševardnadze]], [[Paavo Haavikko]], [[Corazon Aquino]], [[Vladimir Võssotski]], [[Etta James]], [[Alessandro Baricco]], [[Alice Fulton]], [[Liis Klaar]], [[Anne Innis Dagg]], [[Silvia Airik-Priuhka]], [[Heidi Sarapuu]] (2022), [[Volodõmõr Zelenskõi]] (3. märts 2022), [[Oleksandr Zavgorodni]] (4. märts 2022), [[Anu Masso]] (s.1977) (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/26|26. jaanuar]] - [[Edward Sapir]], [[Günther Reindorff]], [[Milič Čapek]], [[Osvald Tooming]], [[Peeter Saul]], '''[[Angela Davis]]''' (2021), [[Valter Lang]], [[Susan Griffin]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Griffin en], [[Annika Lõhmus]] (2022), [[Odette Kirss]] (2023 ?), [[Ellen DeGeneres]] ("Seriously… I’m Kidding", [https://www.wikidata.org/wiki/Q483325 WD]), [[Kristiina Kaasik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/27|27. jaanuar]] - [[Wolfgang Amadeus Mozart]], [[Lewis Carroll]], [[Karl Voldemar Rosenstrauch]], [[Jaan Metua]], [[Hans Tiismann]], [[Ilja Ehrenburg]], [[Arne Næss]], [[Mauri Raus]], [[Valentin Kuik]], [[Mairead Maguire]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Mairead_Maguire en.wp] [https://en.wikiquote.org/wiki/Mairead_Maguire en.wq], [[Vaapo Vaher]], [[Aleksander Müller]], [[Talis Bachmann]], '''[[Kaari Sillamaa]]''' (2021), [[Katrin Niglas]] (2023 ?), [[Greta Koppel]], '''[[Clarissa Pinkola Estes]]''' ("Naised, kes jooksevad huntidega") (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/28|28. jaanuar]] - [[Mihkel Veske]], [[Vladimir Solovjov]], [[Betty Kuuskemaa]], [[Valentin Katajev]], [[August Annist]], [[Johannes Võerahansu]], [[Jackson Pollock]], [[Marianna Saar]], [[David Lodge]], [[Ismail Kadaré]], [[Leili Iher]], [[Avo-Rein Tereping]], [[Epp-Maria Kokamägi]] (2024), [[Ulla Länts]], [[Valdur Mikita]], [[Lauri Mälksoo]], [[Mirtel Pohla]], '''[[Colette]]''' (2021), '''[[Iris Uurto]]''' (2022), [[Tytti Parras]], '''[[Erika Nivanka]]''' ("Soome lahe kahel kaldal: mälestused" 2 trükis) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/29|29. jaanuar]] - [[Fred Jüssi]], '''[[Olga Tokarczuk]]''' (2021), [[Johann Gottfried Seume]], [[Shoshana Felman]], '''[[Germaine Greer]]''' ([https://www.folklore.ee/seminar/greer.html Folklore.ee]) (2022), [[Piret Põldver]], '''[[Maria Klenskaja]]''' (2023), [[Valda Raud]], [[Tiiu Kokla]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/30|30. jaanuar]] - [[Peter August Friedrich Mannteuffel]], [[A. H. Tammsaare]], [[Peeter Süda]], [[Valmar Adams]], [[Issaak Dunajevski]], [[George Evelyn Hutchinson]], '''[[Alma Teder]]''' (2022), [[Olof Palme]], '''[[Silvi Väljal]]''' (2021), [[Aleksandr Pjatigorski]], [[Andres Kollist]], [[Jaak Urmet]], [[Charlene Spretnak]] (2023 ?), [[Richard Brautigan]], [[Linda Nochlin]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q434478 WD], "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke?") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/jaanuar/31|31. jaanuar]] - [[Franz Schubert]], [[Alva Myrdal]] (rahu 1982), '''[[Ilse Lehiste]]''' (2021), [[Norman Mailer]], [[Thengiz Abuladze]], [[Kenzaburō Ōe]], [[Philip Glass]], [[Hasso Krull]], [[Merike Jürilo]], [[Daniel Tammet]], [[Justin Timberlake]], [[Piret Karro]] (2022), [[Valve Janov]] (2023 ?), [[Tyler Cameron]] ("You Deserve Better: What Life Has Taught Me About Love, Relationships, and Becoming Your Best Self", [https://www.wikidata.org/wiki/Q70163947 WD]), [[Freya Stark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q292480 WD]) ===Veebruar=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/1|1. veebruar]] - [[Jacob Roggeveen]], [[Émile Littré]], [[Hugo von Hofmannsthal]], [[Jevgeni Zamjatin]], [[Nikolai Reek]], [[Langston Hughes]], [[Denise Robins]], [[Clark Gable]], [[Magda Pihla]] (2022), '''[[Muriel Spark]]''' (2021), [[Leili Andre]], [[Boriss Jeltsin]], [[Herbert Tampere]], [[Ago-Livius Kerge]], [[Leida Peips]], [[Fritjof Capra]], [[Peeter Roosimaa]], [[Silja Lättemäe]], [[Ants Nurk]], '''[[Marina Palei]]''' (2023), [[Urmas Roht]], [[Stephanie]], '''[[Meg Cabot]]''' (Patricia Cabot, Jenny Carroll) (2024), [[Lisa Marie Presley]], [[Candida Lena Perpenti]] (=[[Maria Medina Coeli]], ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Medina_Coeli en], [https://it.wikipedia.org/wiki/Helena_Perpenti it]), [[Leymah Gbowee]] (rahu 2011), [[Abbi Jacobson]] ("I Might Regret This", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16730126 WD]), [[Lauren Conrad]] ("L.A. Candy", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230169 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/2|2. veebruar]] - [[Bona Sforza]], [[Lodovico Ferrari]], [[Piotr Skarga]], [[Johannes Schefferus]], [[Nell Gwyn]], [[Johann Christoph Gottsched]], [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], [[Alfred Brehm]], [[James Joyce]], [[Mihhail Frunze]], [[Valéry Giscard d'Estaing]], [[Farrah Fawcett]], '''[[Tiiu Talvistu]]''' (2021), [[Jari Tervo]], [[Dorothy Macardle]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Macardle en]), [[W. Bruce Cameron]], '''[[Santa Montefiore]]''' (2022), [[Gennadi Gerodnik]], [[Joanna Bator]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Joanna_Bator en.wp]), [[Magda Bormeister]] (2023 ?), [[Tiina Elvisto]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q61111429 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/3|3. veebruar]] - [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Gascoyne-Cecil]], [[Johannes Reinke]], [[Hugo Junkers]], [[Georg Trakl]], '''[[Gertrude Stein]]''' (2021), [[Artur Adson]], [[Norman Rockwell]], [[Alvar Aalto]], [[Lao She]], [[Johannes Feldbach]], [[Paul Ariste]], [[Simone Weil]], [[Johannes Kotkas]], '''[[Aili Kogerman]]''' (2022), [[Paul Auster]], [[Henning Mankell]], [[Laine Mägi]] (2024), [[Raoul Kurvitz]], [[Indrek Tarand]], [[Eugen Hange]], [[August Tõnurist]], [[Katja Petrowskaja]] (27. veebruar 2022), [[Isla Fisher]] ("Marge in Charge", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228638 WD]) (2023), '''[[Becca Fitzpatrick]]''' ("Crescendo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q791729 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/4|4. veebruar]] - [[Carl Michael Bellman]], San Francisco keiser [[Norton]], [[Constance Markievicz]], [[Fernand Léger]], [[E. J. Pratt]], [[Božena Němcová]], [[Georg Brandes]], [[Charles Bally]], [[Kliment Vorošilov]], [[Jaan Hünerson]], [[Kustas Põldmaa]], [[Jacques Prévert]], [[Charles Lindbergh]], [[Dietrich Bonhoeffer]], [[Letitia Dunbar-Harrison]], [[Clyde Tombaugh]], [[Julian Bell]], [[Lotfi Zadeh]], [[Adelaida Lemberg]], '''[[Rosa Parks]]''' (2024), [[Betty Friedan]], [[Lembit Remmelgas]], [[Wanda Rutkiewicz]], [[Eeva Ahven]], [[Arved Luts]], [[Ülo Uluots]], [[Andres Sööt]], [[Laimonis Kamara]], [[Helle Karis]] (2023), [[Alice Cooper]], [[Vilve Unt]] (2022), [[Toomas Liivamägi]], [[Tiit Tammaru]], [[Margit Peil]], [[Merete Mazzarella]], [[Natalie Imbruglia]], '''[[Kaisa Ling]]''' (Kaisa Maria Ling) (2021), '''[[Julia Phillips]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q69412755 WD], "Kadunud maa"; nimekaim 7. aprillil) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/5|5. veebruar]] - [[Nikolai Dobroljubov]], [[Robert Peel]], [[Johan Ludvig Runeberg]], [[Joris-Karl Huysmans]], [[Ado Grenzstein]], [[Adlai Stevenson II]], [[Ján Kvačala]], [[Robert Hofstadter]], [[Vello Veski]], [[Ilon Wikland]] (2023), [[Jörn Donner]], [[Rubén Serrano]], '''[[Susan Hill]]''' (2021), [[Karmen Turk]] (2022), [[Juuli Mäoma]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/6|6. veebruar]] - [[Antoine Arnauld]], [[Adam Weishaupt]], [[Jaan Lõo]], [[Marcel Cohen]], '''[[Marie Reisik]]''' (2021), [[Jenny Siimon]], [[Władysław Gomułka]], [[Aino Talvi]], [[Ronald Reagan]], [[Zsa Zsa Gabor]], [[François Truffaut]], [[Ottilie-Olga Kõiva]], [[Aarne Tõldsepp]], [[Sarah Brady]], [[Bob Marley]], [[Andres Lipstok]], [[Tiina Kaalep]], [[Rick Astley]], '''[[Elin Sütiste]]''' (2022), [[Piret Järvis]], [[Mari Niitra]], [[Jelena Pogosjan]], '''[[Eva Lips]]''' (2023), [[Eddy de Wind]] (m) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/7|7. veebruar]] - [[Thomas More]], [[Charles Dickens]], [[Rudolf Hansson]], [[Sinclair Lewis]], [[Voldemar Miller]], [[Valeria Erendi]], [[Arved-Ervin Sapar]], [[Ivalo Randalu]], [[Ere Raag]], [[Toomas Siitan]], [[Katrin Karu]], [[James Murray]], '''[[Laura Ingalls Wilder]]''' ("[[Väike maja preerias]]") (2021), [[Juliette Gréco]], '''[[Karen Joy Fowler]]''' (2022), [[Dieter Bohlen]], [[Eddie Izzard]], [[Kerli Kõiv]], [[Tawakul Karmān]] (rahu 2011), [[Ricardo Palma]], [[Rudolf Hansson]], '''[[Anna Świrszczyńska]]''' (2023), [[Edith Karlson]] (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/8|8. veebruar]] - [[Vettius Valens]], [[Proklos]], [[Robert Burton]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Jean Joseph Marie Amiot]], [[John Ruskin]], [[Jules Verne]], [[Dmitri Mendelejev]], '''[[Kate Chopin]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Chopin en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Kate_Chopin en.wq], [https://www.wikidata.org/wiki/Q230476 WD], "Virgumine") (2023), [[Adella Brown Bailey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adella_Brown_Bailey en]), [[Martin Buber]], [[Joseph Schumpeter]], [[Giuseppe Ungaretti]], '''[[Eila Pennanen]]''' (2022), [[Vello Saage]], [[Andres Särev]], [[Raimond Kolk]], [[Jack Lemmon]], [[James Dean]], [[John Grisham]], [[Marina Silva]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marina_Silva en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva en.wq]) (2021), [https://pt.wikiquote.org/wiki/Marina_Silva pt.wq]), [[Mary Robinette Kowal]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Robinette_Kowal en]), [[Küllike Tohver]], [[Peep Pillak]], [[Joel Starkopf]], [[Chrystia Freeland]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Chrystia_Freeland et]), [[Andres Maimik]], [[Hélène Grémillon]], '''[[Rachel Cusk]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rachel_Cusk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Rachel_Cusk en.wq]), '''[[Elizabeth Bishop]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_Bishop en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_Bishop en.wq], [https://www.eki.ee/ninniku/index2.php?n=1 Ninniku]), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], '''[[Agnes Ravatn]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4568094 WD], "Linnukohus", "Seitse ust"), [[Julie Wilhelmine Ederberg]], [[Mats Kirsel]], [[Cecily Strong]] ("This Will All Be Over Soon: A Memoir", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5056524 WD]), [[Liisa Kruusmägi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/9|9. veebruar]] - Ali-Shir Nava'i = [[Ališer Navoii]], [[Daniel Bernoulli]] (?), [[Thomas Paine]], [[Farkas Bolyai]], [[Vassili Žukovski]], [[Aletta Jacobs]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Aletta_Jacobs en]), [[Anthony Hope]], '''[[Miina Härma]]''' (2021), [[Henrik Sepamaa]], [[Amy Lowell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Lowell en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Amy_Lowell en.wq]), [[Ruts Bauman]], [[Vilma Kuusk]], [[Brendan Behan]], [[Carmen Miranda]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Miranda en], [https://pt.wikiquote.org/wiki/Carmen_Miranda pt.wq]), [[Thomas Bernhard]], [[John Maxwell Coetzee]], [[Sheila Kuehl]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_Kuehl en]), [[Joseph Stiglitz]], [[Manuel Castells]], [[Ada Lundver]], [[Alice Walker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Walker en]), [[Tom Hiddleston]], '''[[Tiia Toomet]]''' (2022), [[Anu Narusk]], [[Ott Karulin]], [[Vsevolod Meierhold]], '''[[Mia Farrow]]''' ("Mis kaob", tlk Raili Puskar, 2000, [https://www.wikidata.org/wiki/Q202725 WD]) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/10|10. veebruar]] - [[John Suckling]], [[Aaron Hill]], [[Charles Lamb]], [[Agnes Mary Clerke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Agnes_Mary_Clerke en]), [[Fanny Kaplan]], [[Boriss Pasternak]], [[Harold Macmillan]], [[Bertolt Brecht]], [[Deolinda Rodríguez de Almeida]], [[Dominique Georges Pire]], [[Austra Skujiņa]], [[Árpád Göncz]], [[Katherine Freese]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Freese en]), [[Arvi Parbo]], [[Vambola Maavara]], '''[[Ilona Laaman]]''' (2021), [[Keeley Hawes]], [[Mari Reitalu]], [[Robert Nerman]], [[Liivi Aarma]], [[Toomas Tiivel]], [[Volli Kalm]], [[Ants Juske]], [[Sirje Petersen]], '''[[Lea Mändmets]]''' (2022), [[Leena Tomasberg]], [[Ženja Fokin]], [[Jerzy Szaniawski]], [[Gea Troska]] (2023 ?) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/11|11. veebruar]] - [[William Henry Fox Talbot]], [[Lydia Maria Child]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Maria_Child en)], [[Jean Baptiste Charbonneau]], [[Auguste Mariette]], [[Thomas Alva Edison]], [[Ellen Day Hale]], [[Else Lasker-Schüler]], [[Leo Szilard]], [[Tõnis Sander]], [[Olga Nael]], [[Hans-Georg Gadamer]], [[Jōsei Toda]], [[Antony Flew]], [[Paul Bocuse]], [[Sérgio Mendes]], [[Joy Williams]], '''[[Heljo Mänd]]''' (2021), [[Leslie Nielsen]], [[Ott Ojamaa]], [[Kirsti Paltto]], [[Mauri Kunnas]], [[Hardo Aasmäe]], [[Luule Epner]], [[Triinu Ojamaa]], '''[[Raija Siekkinen]]''' (2022), [[Margit Mutso]], [[Rael Artel]], '''[[Adele Parks]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4681897 WD], "Võidupilet"), [[Maryse Condé]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464371 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/12|12. veebruar]] - [[Thomas Campion]], [[Cotton Mather]], [[Carl Reichenbach]], [[Charles Darwin]], [[Abraham Lincoln]], [[George Meredith]], [[Lou Andreas-Salomé]], [[Lev Šestov]], [[Jelena Roerich]], [[Johan Laidoner]], [[Eduard Laaman]], [[Rein Vellend]], [[Jean Effel]], [[Vadim Želnin]], [[Johannes Uiga]], [[Ülo Tedre]], [[Kaupo Deemant]], [[Donald Rayfield]], [[Ray Kurzweil]], [[Maie Raitar]], [[Saskia Kasemaa]] (2023), [[Marju Kuut]], [[Meelis Maripuu]], '''[[Keiti Kljavin]]''' (2021), [[Eduard Bornhöhe]] (ukj), '''[[Agnia Kuznetsova]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/13|13. veebruar]] - [[Joseph Banks]], [[Thomas Robert Malthus]], [[Ivan Krõlov]], [[Eleanor Farjeon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Farjeon, en]), [[Kate Roberts]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Roberts_(author), en]), [[Georges Simenon]], [[Agostinho da Silva]], '''[[Dagmar Normet]]''' (2021), [[Enn Soosaar]], [[Kaido Liiva]], [[Peter Gabriel]], [[Tarmo Õuemaa]], [[Katre Väli]] (2024), [[Maureen F. McHugh]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maureen_F._McHugh en]), [[Géza Csáth]], '''[[Anna Jansson]]''' (2022), '''[[Katy Payne]]''' (M&M) (2023), [[Mai Kravtsov]] (rahvalaulik), [[René Nyberg]] (m, "Viimane rong Moskvasse", tlk Piret Saluri), [[Kristin Kongi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/14|14. veebruar]] - [[valentinipäev]], [[Leon Battista Alberti]], [[John Wilkins]], [[Aleksandr Dargomõžski]], [[Adolf Rühka]], [[Max Horkheimer]], [[Claude Monet]], [[Teller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Teller_(magician) en]), [[Robert Vaidlo]], [[Eva Koldits]], [[Anu Aun]], [[Randel Kreitsberg]], [[Jaan Tallinn]], [[Gwyneth Jones]], [[Kadi Herkül]], [[Anna Howard Shaw]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Howard_Shaw en]), '''[[Šulamit Hareven]]''' (2023), '''[[Majgull Axelsson]]''' (2024), '''[[Tsitsi Dangarembga]]''' (LR nr 31–34/2021) (2022), '''[[Rebecca Winters]]''' ("Kahtlustava prantslase ettepanek", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7301973 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/15|15. veebruar]] - [[Galileo Galilei]], [[Michael Praetorius]], [[Louis XV]], [[Jeremy Bentham]], [[Friedrich August Wolf]], '''[[Susan B. Anthony]]''' (2021), [[Elihu Root]], [[Sophie Bryant]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Bryant en]), [[Emil Kraepelin]], [[Alfred North Whitehead]], [[Ernest Shackleton]], [[Sax Rohmer]], [[Douglas Hofstadter]], [[John Adams]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/John_Adams_(composer) en]), [[Eero Liives]], [[Eduard Roos]], [[Evald Tammlaan]], [[Vambola Rähn]], [[Henn Saari]], [[Eno Raud]], [[Susan Brownmiller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Brownmiller en]), [[Toomas Sulling]], [[Vesta Uuetoa]], [[Matt Groening]], [[Elmo Nüganen]], [[Anu Merila]], [[Anu Realo]], [[Miranda July]], [[Eia Uus]], '''[[Henriëtte van Eyk]]''' (2022), '''[[Frédérique Molay]]''' (2023), [[Friedrich Gustav Arvelius]], '''[[Anne Meredith]]''' (tglt [[Lucy Beatrice Malleson]], ka [[Anthony Gilbert]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q4772592 WD], "Mõrvari portree") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/16|16. veebruar]] - Leedu iseseisvuspäev, [[Philipp Melanchthon]], [[Georg Joachim Rheticus]], [[Heinrich Barth]], [[Nikolai Leskov]], [[Friedrich Gustav Arvelius]], [[Ernst Haeckel]], [[George Kennan]] (George F. Kennan), [[Hugo de Vries]], [[Octave Mirbeau]], [[G. M. Trevelyan]], [[Kustas Kotsar]], [[Mihhail Tuhhatševski]], [[Enn Kippel]], [[Tooni Kroon]], '''[[Lucia Demetrius]]''', [[Endel Annus]], [[Artur Vader]], '''[[Lilli Promet]]''' (2022), [[Czesłav Niemen]], [[Nelli Kalikova]], [[Iain Banks]], [[Lea Larin]], [[Marika Korolev]], '''[[Keiti Vilms]]''' (2021), [[Ike Volkov]], [[Aharon Appelfeld]], '''[[Lucinda Riley]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/17|17. veebruar]] - [[Arcangelo Corelli]], [[Eduard Bornhöhe]] (?), [[Tobias Mayer]], [[Friedrich Maximilian von Klinger]], [[Louisa Lawson]], [[Dorothy Canfield Fisher]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Canfield_Fisher en]), [[André Maginot]], [[Sadeq Hedayat]], [[Hans Morgenthau]], [[Ants Eskola]], [[Eerik Haamer]], [[Lia Laats]], [[Michael Jordan]], [[Albert Gulk]], [[Helena Sinervo]], [[Chaim Potok]], [[Huey P. Newton]], '''[[Ruth Rendell]]''' (Barbara Vine) (2023), [[Malle Salupere]], [[Sirje Priimägi]], [[Mo Yan]], [[Loreena McKennitt]], [[Anne Kahru]], [[Ülle Rannut]], [[Juhani Püttsepp]], [[Tiit Riisalo]], [[Jevgeni Griškovets]], [[Kristiina Reidolv]], '''[[Andre Norton]]''' (2021), [[Paris Hilton]], [[Kelly Sildaru]] (2024), [[Richard Ehrlich]], '''[[Agnia Barto]]''' (2022), [[Robert Dugoni]], [[Isabelle Eberhardt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/18|18. veebruar]] - [[Isaac Casaubon]], [[Alessandro Volta]], [[Ernst Mach]], [[Martin Vares]], [[Linda Karin Ruus]], [[Ilo Käbin]], [[Hedwig Courths-Mahler]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Courths-Mahler en]), [[Nikos Kazantzakis]], [[André Breton]], [[Hans Asperger]], [[Gustav Ränk]], [[Juhan Smuul]], [[Evald Iljenkov]], [[Kalju-Hillar Suur]], [[Tatjana Hallap]], '''[[Toni Morrison]]''' (2021), [[Miloš Forman]], [[Yoko Ono]], [[Ian Hacking]], [[Külvi Pruuli]], '''[[Māra Zālīte]]''' (2022), [[Asko Tamme]], [[Cybill Shepherd]], [[Rihanna]] (?), [[Audre Lorde]], '''[[Eeva Kilpi]]''' (2023), [[Pantelís Prevelákis]], '''[[Prue Leith]]''' (2024), [[Tytti Tuppurainen]], [[Molly Ringwald]] ("Getting the Pretty Back; When It Happens to You", [https://www.wikidata.org/wiki/Q231460 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/19|19. veebruar]] - [[Mikołaj Kopernik]], [[Luigi Boccherini]], [[Auguste Comte]], [[Zygmunt Krasiński]], [[Élie Ducommun]], [[Svante August Arrhenius]], [[Sven Hedin]], [[Johan Pitka]], [[Karl Ast]] (Ast-Rumor), [[Giórgos Seféris]], [[Ernst Kirs]], '''[[Carson McCullers]]''' (2023), [[Jaan Kross]], [[Therese Raide]], [[Virve Aruoja]], [[Jaan Kiivit juunior]], [[Juice Leskinen]], [[Ryū Murakami]], '''[[Amy Tan]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234989 WD], [https://en.wikipedia.org/wiki/Amy_Tan en], "Köögijumala naine"), [[Cristina Fernández de Kirchner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cristina_Fern%C3%A1ndez_de_Kirchner en]), '''[[Helen Fielding]]''' (2021), [[Art Leete]], [[Bellamy Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Bellamy_Young en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Bellamy_Young en.wq]), [[Mirjam Lepikult]], '''[[Siri Hustvedt]]''' (2022), [[Laurell K. Hamilton]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/20|20. veebruar]] - [[Thomas Cajetan]], [[Henry James Pye]], [[Johann Heinrich Voss]], '''[[Judith Montefiore]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Montefiore en] (2021), [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Judith_Cohen_Montefiore en.s]), [[Louis Kahn]], [[William Carleton]], [[Ramakrishna]], [[Ludwig Boltzmann]], [[Ellen Gilchrist]], [[Jarosław Iwaszkiewicz]], [[Vello Agori]] (Gori), [[August Palm]], [[Pierre Boulle]], [[Efraim Allsalu]], [[Mihkel Loodus]], [[Ants Paikre]], [[Juhan Aare]], [[Enriko Talvistu]], [[Cindy Crawford]], [[Kurt Cobain]], [[Lili Taylor]] (2023 ?), [[Virgo Siil]], '''[[Sally Rooney]]''' (2022), [[Julia Franck]], [[Georges Bernanos]], [[Meelik Kahu]], [[Trevor Noah]] ("Born a Crime", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7839350 WD]), [[Sidney Poitier]] ("Montaro Caine", [https://www.wikidata.org/wiki/Q104049 WD]), [[Vilma Tugi]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/21|21. veebruar]] - [[Carl Gustav Jochmann]], [[Edgar Kant]], [[Aleksander Elango]], '''[[Anaïs Nin]]''' (2022), [[Raymond Queneau]], [[W. H. Auden]], [[John Rawls]], [[Sam Peckinpah]], [[Nina Simone]], [[John Lewis]], [[Kalju Kääri]], [[Margarethe von Trotta]], [[Jesper Hoffmeyer]], [[Ljudmila Ulitskaja]] (2021), [[Alan Rickman]], [[Piret Kuusk]], [[Peet Kask]], [[Olli Jalonen]], [[Ilmar Trull]], [[Chuck Palahniuk]], [[David Foster Wallace]], [[Hannah Fry]], [[Kadi Kass]], [[Jilly Cooper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jilly_Cooper en]), [[Nancy K. Miller]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nancy_K._Miller en]), '''[[Elizabeth Edmondson]]''' (Elizabeth Aston) (2023), [[Kristi Kongi]] (2024), [[Maris Laan]], [[Helene Mölder]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/22|22. veebruar]] - [[George Washington]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Adolphe Quetelet]], [[Sarah Fuller Flower Adams]], [[Oskar Kolberg]], [[Carl Eduard Malm]], [[August Bebel]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[Robert Baden-Powell]], [[Jules Renard]], [[Jānis Endzelīns]], [[Edgar Johan Kuusik]], [[R. G. Collingwood]], '''[[Edna St. Vincent Millay]]''' (2022), [[Märt Laarman]], [[Luis Buñuel]], [[Frank P. Ramsey]], [[Elbert Tuganov]], [[Raimond Lätte]], [[Maire Jaanus]] (2023), [[Ülo Tuulik]], [[Jüri Tuulik]], [[Terry Eagleton]], [[Sirje Endre]], '''[[Triin Vihalemm]]''' (2021), [[Anu Mänd]], [[Marje Ingel]], [[Drew Barrymore]] ("Wildflower", [https://www.wikidata.org/wiki/Q676094 WD]), [[Meridel Le Sueur]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1921674 WD], "Salute to Spring") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/23|23. veebruar]] - [[Samuel Pepys]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Richard Price]], [[W. E. B. Du Bois]], [[August Matthias Hagen]], [[Eduard Hartmann]], [[Konstantin Päts]], [[Kazimir Malevitš]], [[Karl Jaspers]], '''[[Anna Raudkats]]''' (2022), [[Erich Kästner]], [[Julius Fučík]], [[Robert N. Bellah]], [[Jaan Einasto]], [[Peet Lepik]], [[Helmi Sakkov]], [[Jaak Kikas]], [[Ain Mäesalu]], [[Liāna Langa]], [[Katrin Reimus]], [[Kristina Šmigun-Vähi]] (2024), '''[[Emma Willard]]''' (2021), [[Kaarel Vanamölder]], [[Irina Zahharenkova]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/24|24. veebruar]] - [[Karl V]] (Saksa-Rooma keiser), [[Lydia Becker]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Becker en]), [[Wilhelm Grimm]], [[George Moore]], [[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], [[August Derleth]], [[Carl Wilhelm Freundlich]], [[Ryhor Baradulin]] (Rõhor Baradulin), [[Zdzisław Beksiński]], [[Ingrid Sarv]], [[Maile Grünberg]], [[Peeter Simm]], [[Sid Meier]], [[Steve Jobs]], '''[[Judith Butler]]''' (2021)([https://et.wikipedia.org/wiki/Judith_Butler et]), [[Urmas Kõljalg]], [[Erna Solberg]], [[Irène Némirovsky]], [[Carolina Pihelgas]] (2022), [[Jane Hirshfield]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jane_Hirshfield wp.en], [https://www.theparisreview.org/blog/2020/03/11/a-poem-is-not-a-frontal-assault-an-interview-with-jane-hirshfield/ 1][https://www.theopennotebook.com/2020/03/10/poet-jane-hirshfield-fuses-science-loss-and-wonder-in-her-new-collection-ledger/ 2], [https://www.npr.org/2020/04/26/845224147/-nprpoetry-with-national-book-award-flinalist-jane-hirshfield?t=1630142858806 3 (incl. Wikipedia)], [https://www.poetryfoundation.org/poets/jane-hirshfield 4, texts]), '''[[Gillian Flynn]]''' (2023), [[Evald-Abram Jalak]], Raimo Kõlli ("Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/25|25. veebruar]] - [[Carlo Goldoni]], [[August Wilhelm Hupel]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Karl May]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Benedetto Croce]], '''[[Lesja Ukrainka]]''' (2021, 2022), [[Enrico Caruso]], [[Richard Indreko]], [[Anthony Burgess]], [[Gustav Tikerpuu]], [[Ilmar Tammelo]], [[Aarne Vinkel]], '''[[Juta Kaidla]]''' (2023), [[Raimond Kaugver]], [[Olaf-Mihkel Klaassen]], [[Kiira Kahn]], [[Mart Mäger]], [[Hille Palm]], [[George Harrison]], [[Arvi Mägi]], [[Amin Maalouf]], [[Néstor Kirchner]], [[Neil Jordan]], [[Martin Zobel]], [[Kaido Ole]], [[Marika Mägi]], [[Maian Kärmas]], '''[[Chelsea Handler]]''' ("Life Will Be the Death of Me"; "Halloo, valge viin! - Halloo, Chelsea!", tlk Nele Sillaots, 2011; "Minu lustlik elu", tlk Maris Kurme, 2010, [https://www.wikidata.org/wiki/Q262502 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/26|26. veebruar]] - [[Christopher Marlowe]], [[Victor Hugo]], [[Honoré Daumier]], [[Camille Flammarion]], [[Nadežda Krupskaja]], [[Nikolai Maim]], [[Andrei Ždanov]], [[Halina Konopacka]], [[Vercors]], [[Helene Johani]], [[Theodore Sturgeon]], [[Heino Lepikson]], [[Karel Houba]], [[Olav Renno]], [[Endel Mallene]], [[Sirje Annist]], [[Ott Arder]], [[Olga Sedakova]], [[Jaan Arder]], '''[[Mare Kõiva]]''' (2023), [[Monika Fagerholm]], [[Linnar Viik]], [[Kai Pata]], [[Erykah Badu]], '''[[Liisi Ojamaa]]''' (2021), [[Märt Avandi]], [[Kazimira Prunskienė]], '''[[Agneta Pleijel]]''', '''[[Elizabeth George]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/27|27. veebruar]] - [[Henry Wadsworth Longfellow]], [[George Herbert Mead]], [[Eemil Nestor Setälä]], [[Vassili Žukovski]], [[Joseph Ernest Renan]], [[Rudolf Steiner]] (?), [[Georg Eduard Luiga]], [[Max Vasmer]], [[Marino Marini]], [[John Steinbeck]], [[Peter De Vries]], [[Lawrence Durrell]], [[Rudolf Põldmäe]], [[Paul Ricœur]], [[Irwin Shaw]], [[Monta Kroma]], [[Olavi Virta]], [[Elizabeth Taylor]], '''[[Anne Veski]]''' (2023), [[Riina Roose]], '''[[Ene-Reet Soovik]]''' (2021), [[Chelsea Clinton]], [[Hedwig Conrad-Martius]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hedwig_Conrad-Martius en]), [[Maarja Talgre]], '''[[Erna Sepp]]''' (Erna Tšeban, M&M), [[Marian Raméntol]] ([https://leo.ee/product.php?id_product=26154 1]), [[Lisa McMann]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/28|28. veebruar]] - [[Michel de Montaigne]], [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], [[Sophie Tieck]], [[Karl Ernst von Baer]], [[Ernest Renan]], [[Jakob Liiv]], [[Artur Kapp]], [[Jaan Oks]], [[Ants Piip]], [[Paul Burman]], [[Kallista Kann]], [[Linus Pauling]], [[Emilijan Stanev]], [[Juri Lotman]], [[Rein Taagepera]], [[Vjatšeslav Ivanov]], '''[[Leena Krohn]]''' (2023), [[Paul Krugman]], '''[[Pilvi Rajamäe]]''' (2021), [[Urmas Vadi]], [[Airika Harrik]], [[Andris Jakubāns]], [[Patricia Briggs]], [[Michal Černík]], [[Jonathan Balcombe]] ("Mida kala teab") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/veebruar/29|29. veebruar]] - [[Paulus III]], [[John Byrom]], [[Gioacchino Rossini]], [[Emmeline B. Wells]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmeline_B._Wells en]), Dee Brown ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dee_Brown_(writer) en]), '''[[Mari Adamson]]''' (?), [[Teo Maiste]], [[Ene Ergma]], [[Hermione Lee]], [[Patricia A. McKillip]], [[Tim Powers]], [[Ruth Huimerind]], [[Greta Gaard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Greta_Gaard en]), [[Kairi Kasearu]], [[Triin Loide]], [[Susanne Jansson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q55392565 WD], "Virvavesi", "Ohvriraba" (2022)) ===Märts=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/1|1. märts]] - [[Dalia Grybauskaitė]], [[Ryūnosuke Akutagawa]], '''[[Helju Vals]]''' (2023), [[Boriss Uspenski]], [[Tzvetan Todorov]], '''[[Astrid Reinla]]''' (2021), [[Anu Põldsam]] (2024), [[Delphine De Vigan]], [[Gustav Janouch]], [[Eddie Huang]] ("Fresh Off the Boat", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5336136 WD]), [[Ilmar Kimm]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403167 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/2|2. märts]] - [[Grete Hermann]], [[Friedebert Tuglas]], [[Daniel Palgi]], '''[[Muia Veetamm]]''' (2021), '''[[Triin Soomets]]''' (2023), [[Ann Leckie]], [[Catharine Macaulay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catharine_Macaulay en]), '''[[Kristina Ohlsson]]''' (2024), [[John Irving]], [[Sally von Kügelgen‎]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/3|3. märts]] - '''[[Silvia Rannamaa]]''' (2021), [[Riina Hein]], [[Miina Hint]], [[Juri Oleša]], '''[[Marju Luts-Sootak]]''' (2023), [[Jean Harlow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Today_is_Tonight 1]), [[Miranda Richardson]], [[Carole Seymour-Jones]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q5044730 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/4|4. märts]] - [[Alice Rivlin]], [[Irina Ratušinskaja]], [[Eduard Vilde]], '''[[Kärt Anvelt]]''' (2021), [[Indrek Koff]], [[Airi Liimets]], [[Raissa Kõvamees]], [[Ingar Johnsrud]], [[Hans Eysenck]] (H. J. Eysenck), [[Edmunds Rudzītis]], [[Iring Fetscher]], [[Bernhard Kellermann]], [[Thomas Sturge Moore]], '''[[Ellen Vilbaste]]''' (noorepõlvepäevik digitud?) (2023), [[P. I. Filimonov]], [[Andres Adamson]], [[Karin Allik]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113005438 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/5|5. märts]] - [[Rosa Luxemburg]], [[Dora Marsden]], [[Lynn Margulis]] (2021), [[Katarina Frostenson]], [[Nelly Arcan]], [[Urve Lippus]], '''[[Robin Hobb]]''' (2023), [[Katre Kikas]], '''[[Sarah J. Maas]]''', [[Pier Paolo Pasolini]], [[Howard Pyle]], '''[[Zsuzsa Rab]]''' (2024), [[Aleksandra Murre]], [[Giedra Radvilavičiūtė]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/6|6. märts]] - [[Michelangelo]], [[Cyrano de Bergerac]], [[Francis Atterbury]], '''[[Elizabeth Barrett Browning]]''' (2021), [[Stanisław Jerzy Lec]], [[Donald Davidson]], [[Felix Oinas]], [[Alan Greenspan]], [[Andrzej Wajda]], [[Gabriel García Márquez]], [[Mihhail Žvanetski]], [[Valentina Tereškova]], [[Kiri Te Kanawa]], [[Peeter Laurits]], [[Urmas Sellis]], [[Irja Saar]], [[Kristjan Vassil]], [[Ruth Vassel]], [[Fazil Iskander]], '''[[Caroline Mytinger]]''' (2023, M&M), [[Heinrich Johann von Jannau]], [[Valentõna Tkatšenko]] (2022), '''[[Louise A. Vernon]]''' (6. märts 1914, Coquille, Oregon, [https://www.goodreads.com/author/show/78040.Louise_A_Vernon 1], "Võõrad maal") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/7|7. märts]] - [[Olga Ladõženskaja]], [[Kōbō Abe]], [[Anna Paas]] (2023), [[Eerik Kumari]], [[Georges Perec]], [[Heinrich Valk]], [[Elizabeth Moon]], [[Amanda Gorman]] (2021; samuti 21. jaanuaril Bideni ametissevannutamise puhul), [[Merle Sild]], [[Tuuli Tolmov]], [[Ranulph Fiennes]], [[Martin Giläus]], [[Raili Kyllikki Kilpi-Hynynen]], [[Alfred Kiviste]], [[Bryan Cranston]] ("A Life in Parts", [https://www.wikidata.org/wiki/Q23547 WD]), [[Ellen Polli]], [[Elisabeth Kurre]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/8|8. märts]] - [[Henrik Saar]] (Kivilombi Ints), [[Juana de Ibarbourou]], [[Kenneth Grahame]], [[Turid Farbregd]], '''[[Ann Must]]''' (2021), [[Galina Ponomarjova]], '''[[Samanta Schweblin]]''' (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/9|9. märts]] - [[Amerigo Vespucci]], [[Mirabeau]], [[Tarass Ševtšenko]], [[Vjatšeslav Molotov]], '''[[Vita Sackville-West]]''', [[Juri Gagarin]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Algirdas Greimas]], [[Martin Krampen]], [[Anu-Reet Hausenberg]], [[Mai Levin]] (2021), [[Robert Fischer]], [[Andres Langemets]], [[Endel Nõgene]], [[Ornella Muti]], [[Mona Sahlin]], [[Barbie]], [[Andres Merits]], [[Aive Pevkur]], [[Kristina Tennokese]], [[Kristine Esko]], [[Kristel Uiboaed]], '''[[Marie Cardinal]]''' (2023), [[Fredrik Lång]], [[Mats Grant]], [[Firedrich Kõlli]], [[Villem Reiman]], [[Lindy West]] ("The Witches Are Coming", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6553000 WD]), [[Imbi Ebrus]], [[Mall Jaakson]] ("Hispaania päevik" jmt, [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/646/ 1], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/08/26/17.6 2]), [[Anna-Kaisa Oidermaa]] (s.1981 - Äriregister - Peaasjad Nõustamine MTÜ) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/10|10. märts]] - [[Mati Soomre]], [[Sharon Stone]], '''[[Heli Künnapas]]''' (2021), [[Marcello Malpighi]], [[Friedrich von Schlegel]], [[Jakob Wassermann]], [[Aleksander III]], [[Amalie Konsa]], [[Kristjan Palusalu]], [[Boris Vian]], [[Valter Ojakäär]], [[Marina Vlady]], [[Tiiu Randviir]], [[Tiit Kusnets]], [[Eva Herzigová]], [[Madde Kalda]] (2023), [[Justinas Marcinkevičius]], [[Mall Krigul]], [[Mare Ruusalepp]], [[Peter Berresford Ellis]], [[Colin McGinn]], [[Åke Edwardson]], [[Massimo Polidoro]], [[Janet Mock]] ("Redefining Realness: My Path to Womanhood, Identity, Love & So Much More", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6153507 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/11|11. märts]] - [[Torquato Tasso]], [[Nina Hagen]], [[Reet Krusten]], [[Peeter Sauter]], [[Kertu Birgit Anton]] (2021), [[Tiina Kilkson]] ?, '''[[Leena Lehtolainen]]''' (2023), [[Evi Pihlak]], [[Iko Maran]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q16407506 WD]), [[Ástor Piazzolla]], [[Bobby McFerrin]], [[Allan Vainola]], [[Urbain Le Verrier]], [[Villem Orav]], [[Nora Kaplinski]], [[Helmuth James von Moltke]], [[Cornelius Castoriadis]], [[Leo Laks]], [[Juhan Paju]], [[Andres Metspalu]], [[Douglas Adams]], [[Ilmar Särg]], [[Žanna Pärtlas]], [[Maria-Kristina Ulas]], '''[[Niina Obrezkova]]''' ([[Nina Obrezkova]], komi luuletaja; kogumikus "Paljajalu pilvedel", kogumikus "Vaateid soome-ugri rahvaste kirjandusele", kogumikus "Neli komilannat"), [[Marten Kokk]], [[Teet Toome]], [[Kaarel Jürjenson]], [[Josef Martin Bauer]], '''[[Jenn Bennett]]''' ("Südame õige kuju", "Tähtedest võlutud"), [[Griselda Pollock]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3108719 WD], "Vanad metressid: naised, kunst, ideoloogia"), '''[[Sylvia Day]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59441 WD], "Alasti", "Jäätunud liblikas" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/12|12. märts]] - [[George Berkeley]], [[Gemma Galgani]], [[Petras Cvirka]], [[Jack Kerouac]], [[Anne Summers]], '''[[Epi Tohvri]]''' (2021), [[Françoise d'Eaubonne]], [[Kathrin Schmidt]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Šelda Puķīte]] (s.12.03.1986), [[Toivo Niiberg]], [[Carl August Senff]], [[Gustav Kirchhoff]], [[Mustafa Kemal Atatürk]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Edward Albee]], [[Liza Minnelli]], [[Hendrik Prants]] (Heinrich Prants), [[Eric Stenbock]], [[Vladimir Vernadski]], [[Grigori Tsereteli]], '''[[Sylvi Kekkonen]]''' (2023), [[Harry Harrison]], [[Theodor Kallifatides]], [[Juri Vella]], [[Sandra Brown]], [[Ignar Fjuk]], '''[[Kathrin Schmidt]]''', [[Ivari Padar]], '''[[Jenny Erpenbeck]]''' (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/13|13. märts]] - [[Joseph Priestley]], [[Jan Niecisław Baudouin de Courtenay]], '''[[Minni Kurs-Olesk]]''' (2024), [[Jüri Vilms]], '''[[Erika Tetzky]]''' ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380528.2.39&e=-------en-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 1], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=esmaspaev19290218.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 2], [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tetzky_erika1 3], [https://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Kirjand/kirjand1-1.html 4]), '''[[Margaret Craven]]''' (2023), [[Anton Makarenko]], [[Nikolai Konrad]], [[Giórgos Seféris]], [[Mircea Eliade]] ?, [[Paul Grice]], [[Arnold Terijõe]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Witte]], [[Jacque Fresco]], [[Mahmoud Darwish]], [[Feohhari Kessidi]], '''[[Helju Mikkel]]''' (2021), [[Vladimir Makanin]], [[Andres Ehin]], [[Tiit Made]], [[Jaan-Mati Punning]], [[Ülo Vilimaa]], [[Donella Meadows]], [[Yann Arthus-Bertrand]], [[Maie Pihlamägi]], [[Erik Mandre]], [[Paavo Nõgene]], [[Sara Bergmark Elfgren]], [[Katrin Maimik]], [[Merilyn Merisalu]], [[Sivar Arnér]] (m), [[Vladimir Makanin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/14|14. märts]] - [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Maurice Merleau-Ponty]], [[Ada Louise Huxtable]], [[Albert Einstein]], [[Zulfija]] (2022), '''[[Anu Kaipainen]]''' (2021), [[Helle Meri]], '''[[Mari Vallik]]''', [[Tamsyn Muir]], [[Liis Raud]], [[Eva Maaring]], [[Erno Paasilinna]], [[Herdis Fridolin]] (2023), [[Ebe Müntel]], [[Kaija M. Kalvet]], [[Imants Lasmanis]], [[Simone Biles]] ("Courage to Soar", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7520267 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/15|15. märts]] - '''[[Augusta Gregory]]''' ("Iiri kangelane Cuchulain"), '''[[Ruth Bader Ginsburg]]''' (2021), [[Ben Okri]], '''[[Janet Laidla]]''' (2022), [[Grace Chisholm Young]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Chisholm_Young en]), [[Silvia Soro]], [[Tiiu Levald]] (2023 ?), [[Valentin Rasputin]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/16|16. märts]] - [[Sully Prudhomme]], '''[[Aspazija]]''' ("Kaotatud õigused", e.k 1909; "Võitlus tuleviku eest", 1906, ainult RR?, v-o ka KMAR), [[Anna Atkins]], [[César Vallejo]], [[Vassili Nemirovitš-Dantšenko]], [[Julius Oengo]], [[Ethel Anderson]], [[Richard Stallman]], [[Akivo Lenzner]], [[Bernardo Bertolucci]], [[Lia Rajandi]] (2023), [[Andres Heinapuu]], [[Jens Stoltenberg]], [[Veiko Õunpuu]], [[Geiu Rämmer]], [[Riin Magnus]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] (2021), [[Annie Saumont]], '''[[Alice Hoffman]]''' (2022), [[Lauren Graham]] ("Someday, Someday, Maybe", "Talking as Fast as I Can", [https://www.wikidata.org/wiki/Q228755 WD]), [[Hilda Üprus]], '''[[Vanessa Springora]]''' (2024) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q79940966 WD], "Nõusolek"), [[Ragne Soosalu]] (s.1984, Äriregister - Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing), [[Adrienne Young]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q63821898 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/17|17. märts]] - [[Jean Ingelow]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q467915 WD]), [[Mihhail Vrubel]], [[Otto Gross]], [[Siegfried Lenz]], '''[[Penelope Lively]]''' (2021), [[Rudolf Nurejev]], [[William Gibson]], [[Lauri Posti]], [[Stormy Daniels]], [[Evi Juhkam]] (2024 ?), [[Izold Pustõlnik]], '''[[Kristīne Želve]]''' (2023) ("Juukselõikaja-tüdruk"), [[Kaarina Rein]], [[Olivia Shakespear]], [[Mai Talvest]] (2022), [[Peter Heinrich von Frey]], [[Rob Lowe]] ("Stories I Only Tell My Friends", [https://www.wikidata.org/wiki/Q296505 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/18|18. märts]] - [[Stéphane Mallarmé]], [[Nikolai Berdjajev]], [[Margaret Tucker]], [[Immanuel Pau]], [[John Updike]], [[G. E. M. Anscombe]], '''[[Christa Wolf]]''' (2021), '''[[Barbro Lindgren]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q462827 WD], "Minu vanaema majas", "Kartulilapsed"), [[Liidia Tuulse]], [[Gerda Walther]] ([https://de.wikipedia.org/wiki/Gerda_Walther de]), [[Liina Randpere]], '''[[Marja-Leena Mikkola]]''' (2022), [[Vladimir Sangi]], '''[[Elza Stērste]]''' (2023) ("Armastusjutt ja teisi jutte", LR) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/19|19. märts]] - [[Jan Zamoyski]], [[David Livingstone]], [[Julie von Hausmann]], [[Adam Peterson]], [[Ado Vabbe]], [[Helmi Viitol]], [[Frédéric Joliot-Curie]], [[Evald Aavik]], [[Olga Bruns]], [[Philip Roth]], [[Elonna Spriit]], [[Henn Käämbre]], [[Tiit Härm]], [[Peep Lassmann]], [[Tõnu Hagelberg]], '''[[Birute Klaas-Lang]]''' (2022), '''[[Mari Moora]]''' (2021), [[Emma Andijewska]], [[Hannele Huovi]], [[Anzori Barkalaja]], [[Ardo Ran Varres]], [[Härmel Nestra]], [[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane) (2023), [[John Gribbin]], [[Lina Kostenko]] (2. märts 2022), [[Maksõm Rõlski]] (5. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/20|20. märts]] - [[Ovidius]], [[Henrik Ibsen]], [[Arvo Alas]], '''[[Elo Viiding]]''' (2021), [[Rainer Kattel]], [[Rein Raamat]], '''[[Vera Panova]]''' (Veera Panova) (2022), '''[[Anna Todd]]''' ("Pärast", 558 lk), '''[[Camilla Grebe]]''' (2023) ("Koduloom" jt), '''[[Evelyn Fox Keller]]''', [[Mary Roach]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Roach en.wp]; "Kahuriliha", "Reisisiht Marss"), [[Silvia Pärmann]] (2024), '''[[Emily Giffin]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5372180 WD], "Kõige tähtsam on armastus", "Kõik, mida hing ihaldas"( * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/21|21. märts]] - [[Johann Sebastian Bach]], [[Maire Raadik]], '''[[Aveliina Helm]]''' (2021), [[Jean Paul]], '''[[Jelena Ventsel]]''' (Irina Grekova) (2022), [[Peter Brook]], [[Jaan Leppik]], [[Karin Michaëlis]] (2023) ([https://www.ester.ee/record=b1523978*est "Hädaohtlikud eluaastad", 1912], [https://www.gutenberg.org/ebooks/authors/search/?query=Micha%c3%ablis,+Karin Gutenberg], [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20subject%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20creator%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20creator%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20K%2E%22%20OR%20title%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20description%3A%22Micha%C3%ABlis%2C%20Karin%22%20OR%20description%3A%22Karin%20Micha%C3%ABlis%22%20OR%20%28Karin+Micha%2Alis%29%29%20OR%20%28%221872-1950%22%20AND%20%28%22Micha%C3%ABlis%22%20OR%20Michaelis%29%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Internet Archive]), [[Helen Deutsch]] (USA ajakirjanik ja stsenarist, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1601828 WD]), '''[[Nina Wähä]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4990763 WD], "Testament") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/22|22. märts]] - [[Johannes Semper]], [[Erik Tohvri]], [[Katherine Brandon]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Brandon,_Duchess_of_Suffolk en]), [[Katherine Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Katherine_Jones,_Viscountess_Ranelagh en]), [[Caroline Norton]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Norton en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Caroline_Norton en.wq]), [[Gabrielle Roy]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Gabrielle_Roy en.wq]), [[Hilana Taarka]], [[Fanny Ardant]], [[Karin Suursalu]] (2023), [[Contra]], '''[[Reese Witherspoon]]''' (2021; ("Whiskey in a Teacup", [https://www.wikidata.org/wiki/Q44063 WD]), '''[[Aleida Assmann]]''', [[Märt Treier]], '''[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]]''' (2022), [[Peter Frankopan]], [[Zuzanna Ginczanka]], '''[[Lucy Cooke]]''' ("Ootamatu tõde loomadest"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q33127640 WD]), '''[[Sigrid Nunez]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q7513133 WD], "Sõber") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/23|23. märts]] - [[Pierre-Simon Laplace]], [[Mats Tõnisson]], [[Roger Martin du Gard]], '''[[Emmy Noether]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emmy_Noether en]), [[Erich Fromm]], [[Akira Kurosawa]], [[Shūsaku Endō]] (Sjusaku Endo) (kuupäev?), [[Kalju Kivi]], '''[[Kadri Leppoja]]''' (2021), [[José Manuel Durão Barroso]], [[Tea Tammelaan]], [[Erki Pehk]], [[Kristel Siitam-Nyiri]], [[Merlyn Uusküla]], [[Barbara Lehtna]], '''[[Lidia Seifullina]]''' (2022), [[August Busch]], '''[[Yōko Tawada]]''' ("Kahtlased kujud öises rongis") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/24|24. märts]] - [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], [[Alexandre-Edmond Becquerel]], [[Johann Daniel Petenberg]], [[Harry Houdini]], [[Viktor Kingissepp]], [[Wilhelm Reich]], [[Hilja Kangro]] ([https://et.wikipedia.org/wiki/Hilja_Kangro_(pianist) pianist]), [[Dario Fo]], [[Naima Uustalu]], [[Tiiu Keskpaik]] (2023 ?), [[David Irving]], [[Heiki Ernits]], [[Marek Kamiński]], '''[[Reet Hiiemäe]]''' (2022), [[Kaur Riismaa]], [[Anita L. Allen]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_L._Allen en.wp]), [[Matilda Joslyn Gage]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3119366 WD]), [[Lawrence Ferlinghetti]], [[Martin Walser]], [[Gábor Bereczki]], [[Olive Schreiner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q151180 WD]), [[Krisli Melesk]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248568 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/25|25. märts]] - [[Konradin]], [[Siena Katarina]], [[Guillaume Postel]], [[Béla Bartók]], [[Anton Palvadre]], '''[[Vera Poska-Grünthal]]''' (2021), [[Richard Ritsing]], [[Matti Kuusi]], [[Stephen Toulmin]], [[Uno Naissoo]], [[Linda Poots]], [[Luule Žavoronok]], '''[[Ana Blandiana]]''', [[Aretha Franklin]], [[Toom Õunapuu]], [[Elton John]], [[Aadu Must]], [[Anne Türnpu]], [[Eve Alttoa]], [[Flannery O'Connor]], [[Tordis Ørjasæter]], '''[[Mary Douglas]]''' (2022), [[Toni Cade Bambara]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Toni_Cade_Bambara en]), [[Maarja Merivoo-Parro]], [[Wiesław Myśliwski]], '''[[Lorna Byrne]]''' (2023), [[Villem Buk]], '''[[Glennon Doyle]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21064305 WD], "Taltsutamatu"), [[Elton John]] ("Mina", tlk Jana Linnart, 2019, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2808 WD]), [[Andra Orn]] (s. 1983) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/26|26. märts]] - [[Robert Frost]], [[Viktor Frankl]], [[Tennessee Williams]], [[Eduard Nukk]], [[Leida Laius]], [[Hans Luik]], [[Harald Peep]], [[Leonard Nimoy]], [[Richard Dawkins]], [[Erica Jong]], [[Patrick Süskind]], Larry Page, '''[[Ingrid Ulst]]''' (2021), [[Martin McDonagh]], [[Jana Maasik]], [[Keira Knightley]], '''[[Maria Küchen]]''' (2022), [[Ellen Hopkins]], [[Kersti Taal]] (s.1953, "Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu") (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/27|27. märts]] - [[Heinrich Tobias]], [[Heinrich Mann]], [[Shūsaku Endō]] (kuupäev?), [[Marie Under]] (2021), [[Viive Ernesaks]] (2023), [[Undo Uus]], '''[[Fideelia-Signe Roots]]''' (2022), [[Dubravka Ugrešić]], [[Shon Faye]] ([[:en:w:Shon Faye]]), [[Mariah Carey]] ("The Meaning of Mariah Carey" with Michaela Angela Davis, [https://www.wikidata.org/wiki/Q41076 WD]), '''[[Johanna Mo]]''' ("Öölaulik", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4967629 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/28|28. märts]] - [[Avila Teresa]], [[Jan Amos Komenský]], [[August Wiera]], [[Maksim Gorki]], '''[[Veera Saar]]''' (2021), [[Bohumil Hrabal]], [[Salme Nigol]], [[Innokenti Smoktunovski]], [[Zbigniew Brzezinski]], [[Vaino Väljas]], [[Daniel Dennett]], [[Raine Loo]], [[Mart Noorma]], '''[[Katrin Paadam]]''' (2023), [[Amanda Aizpuriete]], '''[[Iris Chang]]''' (2022), [[Riina Jesmin]] (nt Nellie Bly eessõna), [[Piret Noorhani]], [[Anni Arro]], [[Lady Gaga]], [[Mario Vargas Llosa]], [[Mihkel Kampmaa]], [[Jonathan Van Ness]] ("Over the Top", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379405 WD]), [[Anneli Surva]] ([http://dev.femme.ee/uudishimulik/persoon/4062 1], [https://et.wikipedia.org/wiki/Anneli_Surva et.wp]), '''[[Suzanne Allain]]''' ("Härra Malcolmi nimekiri", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112915086 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/29|29. märts]] - [[Lavrenti Beria]], [[Erni Hiir]], [[Ernest Cline]], [[Uuno Kailas]], [[Marcel Aymé]], [[Vilhelm Reiman]], [[Lennart Meri]], [[Kalju Lillepuu]], [[Nele Ingerpuu]], '''[[Anu Lamp]]''' (2021), [[Jo Nesbø]], '''[[Lucy Lawless]]''', [[Hedda Maurer]], '''[[Sandra Harding]]''' (2022), '''[[Triinu Kartus]]''' ([https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LaakMarin_Kalevipoeg_Lounaristi_TUNA2013_1.pdf 1]) (2024), [[Dezső Kosztolányi]], [[Marc-André Selosse]] ("Ei iial üksi"; [https://www.wikidata.org/wiki/Q21391695 WD]), [[Ilona Faustova]] (2023), [[Michelle Zauner]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q44555381 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/30|30. märts]] - [[Francisco de Goya]], [[Ferdinand Johann Wiedemann]], [[Robert Wilhelm Bunsen]] ?, [[Anna Sewell]], [[Paul Verlaine]], [[Vincent van Gogh]], [[Johannes Pääsuke]], [[Nikolai Bulganin]], [[Edgar Oissar]], [[Amanda Jasmiin]], [[Boris Kõrver]], [[Els Aarne]], [[Larissa Volpert]], [[Vladimir Kantor]], [[Seán O'Casey]], [[Melanie Klein]], [[Erwin Panofsky]], [[Jean Giono]], [[Märt Väljataga]], [[Céline Dion]], [[Anu Tonts]] (2021), [[Indrek Park]], [[Kristel Kiigemägi]], [[Sarah Addison Allen]], '''[[Yōko Ogawa]]''' ("Kustunud mälestuste saar") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/märts/31|31. märts]] - [[René Descartes]], [[Robert Bunsen]] ?, [[Aleksandra Kollontai]], [[Nikolai Gogol]] (7. märts 2022), [[Juhan Luiga]], [[Vilhelmine Klementi]], [[Octavio Paz]], [[Urve Kalamees]] (2023 ?), [[Mary Abigail Dodge]], [[John Fowles]], [[Mai Murdmaa]] (2022), [[Al Gore]], [[Laima Vaikule]], [[Olli Rehn]], [[Riina Schutting]], [[Marge Piercy]], [[Ketlin Priilinn]] (2021), [[Kornei Tšukovski]] ===Aprill=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/1|1. aprill]] - '''[[Wangari Maathai]]''' (rahu 2004) (2021), '''[[Anne McCaffrey]]''' (2022), [[Irina Belobrovtseva]], [[Sophie Germain]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Germain en]), [[Augusta Braxston Baker]], [[Tiina Jakobson]], [[Hiromi Kawakami]], [[Milan Kundera]], [[Maire Männik]] (2023), [[Kalli Pikas]], [[Jesmyn Ward]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3177574 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/2|2. aprill]] - '''[[Gabriela Adameșteanu]]''' (2023), [[Joan D. Vinge]] (2024), '''[[Marietta Šaginjan]]''' (2021), [[Maria Sibylla Merian]], '''[[Catherine Gaskin]]''' (2022), [[Tua Forsström]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q269291 WD]), [[Lauris Edmond]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6501847 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/3|3. aprill]] - [[Märta Tikkanen]] (2021), [[Anne Lister]], [[Mary Carpenter]], [[Jane Goodall]] (2022), [[Eduard Ahrens]], [[Kris Lemsalu]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/4|4. aprill]] - [[Dan Simmons]], '''[[Marguerite Duras]]''' (2021), '''[[Maya Angelou]]''' (2024), [[Frances Mayes]], '''[[Delia Owens]]''' (2023), '''[[Edith Södergran]]''' (2022), [[Marin Mõttus]], [[Paul Keerdo]], [[Bernhard Linde]], [[Erika Nõva]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/5|5. aprill]] - '''[[Caitlin Moran]]''' (2021), [[Margit Lõhmus]], '''[[Asta Põldmäe]]''' (2022), [[Elizabeth Fenwick]] (krimikirjanik), '''[[Ann Maxwell]]''' (A. E. Maxwell, Elizabeth Lowell) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/6|6. aprill]] - [[Aleksandr Herzen]], [[Phyllis Tate]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Phyllis_Tate en.wp], [[Felicity Palmer]], [[Alyson Bailes]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alyson_Bailes en.wp]), [[Cleo Odzer]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cleo_Odzer en.wp]), [[Liidia Poska-Teiss]], [[Hella Keem]] (2021, 2022), [[Elisabeth Rehn]], [[Helve Anton]], [[Katrin Saukas]] (2023), [[James D. Watson]], [[Teet Kallas]], [[Helju Pets]] ([https://www.facebook.com/haljalarmtk/posts/1068648276620570/ 06.04.1948]), [[Merike Estna]], [[Leonora Carrington]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q233207 WD]), '''[[Jenny Jägerfeld]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4957634 WD], "Superkoomik" jt), [[Tanja Dibou]] ("Minu Süüria", 06.04.1981, [https://www.etis.ee/CV/Tanja_Dibou/est ETIS]), [[Vladimir Alumäe]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16403836 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/7|7. aprill]] - [[Liisa Perandi]], '''[[Gabriela Mistral]]''' (2022), [[Billie Holiday]], [[Silja Grünberg]], [[Marju Lauristin]] (2021), [[Dina Kalinovskaja]], [[Julia Phillips]] ("You'll Never Eat Lunch in This Town Again", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2613709 WD]; nimekaim 4. veebruaril) (2023), [[MacKenzie Scott]] (MacKenzie Bezos) (2024) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/8|8. aprill]] - [[Christoph Hein]], [[Margaret Ayer Barnes]], [[Winifred Asprey]], '''[[Kathy Page]]''' (2021), [[Barbara Kingsolver]] (2023), [[Reet Neithal]] (2023 ?), [[Sophie de Grouchy]] (=[[Madame de Condorcet]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_de_Condorcet en]), [[Hille Karm]] (kirjanik, mitte kunstnik), '''[[Ursula Ullrich]]''' (M&M) (2022), [[Ivar Grünthal]], [[Kristen Ashley]], [[Astrid Saare]], '''[[Zane Zusta]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109864294 WD], "Prussakad minu peas"), [[Helle Kaasik]] (füüsik ja narkohuviline, [https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG ETIS], Akadeemia 8/1998; on nimekaime), [[Barbara Leigh Smith Bodichon]] (Barbara Bodichon; [https://www.wikidata.org/wiki/Q2370725 WD]), [[Nnedi Okorafor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q38774231 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/9|9. aprill]] - [[Anu Saagim]], '''[[Karin Paulus]]''' (2021), [[Siiri Vallner]], [[Johannes Bobrowski]], [[Leida Loone]], [[Merli Sild]] (2023 ?), [[Maria Jotuni]] (2022), [[Henry de Vere Stacpoole]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1392055 WD], "Sinine laguun") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/10|10. aprill]] - [[Karl Taev]], '''[[Katja Kettu]]''' (2021), [[Kadri Aavik]] (2024), [[Bella Ahmadulina]] (2023), '''[[Claudia Piñeiro]]''' (2022), [[Ita Gassel]] (mees), [[Tiina-Mall Kreem]], [[Olena Stepova]] (13. märts 2022), [[Shay Mitchell]] (& Michaela Blaney "Bliss", [https://www.wikidata.org/wiki/Q234709 WD]), [[Anne Lamott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Lamott en.wp], [https://en.wikiquote.org/wiki/Anne_Lamott en.wq]), [[Taavi Tulev]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/11|11. aprill]] - [[Dorothy Lewis Bernstein]], [[Ethel Kennedy]], [[Ellen Goodman]], '''[[Katrin Väli]]''' (2021), [[Johanna Elberskirchen]], '''[[Hille Pajupuu]]''' (2022), [[Liina Olmaru]], [[Tiit Randla]], [[Richard Antik]], '''[[Cait London]]''' (Cait Logan, Lois Kleinsasser; "Võitlus mineviku varjudega") (2023), [[Svea Raidna]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/12|12. aprill]] - '''[[Anna Kamieńska]]''' (2021), [[Edward de Vere]], [[Tiia Kõnnussaar]] (Tia Navi) (2022), [[Johannes Piiper]], [[Richard Roht]], [[Tom Clancy]], [[Imogen Holst]] (e.k pole) (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/13|13. aprill]] - [[Ralf Rond]], [[Redik Soar]], [[Margrethe Vestager]], '''[[Els Heinsalu]]''' (2021), '''[[Helmi Mäelo]]''' (2022), [[Samuel Beckett]], [[Piret Räni]] (2023), [[Timo Maran]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/14|14. aprill]] - [[Deniss Fonvizin]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Mary Warnock]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mary_Warnock,_Baroness_Warnock en]) (2023), [[Sarah Michelle Gellar]], '''[[Kaja Peterson]]''' (2021), '''[[Mireille Guiliano]]''' (2022), [[Valter Kaver]], [[Martin Lipp]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/15|15. aprill]] - '''[[Emma Watson]]''' (2021), [[Sally Miller Gearhart]], [[Artur Alliksaar]], [[Aare Pilv]], [[Niko Tinbergen]], [[Henry James]], '''[[Paula Havaste]]''' (2022), '''[[Cressida Cowell]]''', [[Hele-Mai Haav]], [[Emma Thompson]] (2023), [[Seth Rogen]] ("Yearbook", [https://www.wikidata.org/wiki/Q220308 WD]), [[Mons Kallentoft]] (m) "Sügissurmad", [https://www.wikidata.org/wiki/Q3321311 WD]), [[Johanna Vallistu]] ([https://www.etis.ee/CV/Johanna%20Vallistu/est?tabId=CV_ENG ETIS], [https://arvamus.postimees.ee/7562003/johanna-vallistu-eesti-riskib-iduettevotete-edu-nimel-platvormitootajate-pikaajalise-heaoluga 1]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/16|16. aprill]] - [[Gertrude Chandler Warner]], [[Dorothy P. Lathrop]], [[Germaine Guèvremont]], [[Margot Adler]], [[Patricia De Martelaere]], '''[[Pirkko Saisio]]''' (2021), [[Helge Uuetoa]], [[Margrethe II]], [[Ruth Kalda]], [[Ave Suija]], '''[[Maima Grīnberga]]''' (2022), [[Ilga Šuplinska]], [[Kingsley Amis]], [[Johann Kantswey]], [[Kareem Abdul-Jabbar]] (& Anna Waterhouse, "Mycroft Holmes", [https://www.wikidata.org/wiki/Q179051 WD]), [[Mirjam Hinn]] (s.1990) (2023), [[Kadri Kosk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/17|17. aprill]] - '''[[Karen Blixen]]''' ([[Isaak Dinesen]], [[Isak Dinesen]], 2021), '''[[Eva Koff]]''' (2022), [[Tiina Tamman]], [[Thornton Wilder]], [[Jaak Järv]], [[Andrew Lane]], [[Anna Garlin Spencer]], [[Liz Phair]] ("Horror Stories", [https://www.wikidata.org/wiki/Q258761 WD]), '''[[Mariann Rückenberg]]''' (s. 1988, "Hull elu") (2023), '''[[Anna Bågstam]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111658784 WD], "Varjumäng", "Pealtnägija"), [[Catherine Ryan Hyde]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5052908 WD], "Kui ma su leidsin", "Ega sa Luis Velezt pole näinud?", "Vapper tüdruk, vaikne tüdruk"), [[Merle Liivand]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q113248645 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/18|18. aprill]] - [[Leida Rammo]] (2023), [[Susan Faludi]] ([[:w:Susan Faludi]]), [[Elo Lindsalu]] ([[:w:Elo Lindsalu]]), '''[[Lena Andersson]]''' ([[:w:Lena Andersson]]) (2022), [[Roomet Jakapi]], '''[[Maria Faust]]''' (2021), [[Katherine Maher]], [[Piret Bristol]], [[Hilja Rüütli]] (Aili Helm), [[Leif Panduro]], [[Jaan Anvelt]] (Eessaare Aadu), [[Robin Jones Gunn]] (n), [[Ilya Kaminsky]] (1. märts 2022), [[Mai Reet Järve-Vomm]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/19|19. aprill]] - '''[[Kairi Look]]''' (2021), [[Eliza R. Sunderland]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q64865483 WD]), '''[[Tina Frennstedt]]''' ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Tina_Frennstedt sv.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q87718083 WD], "Kadunud tüdrukud", "9. maantee" jt), '''[[Eve Pormeister]]''' (2022), [[Dar Williams]], [[Ali Wong]] (n, "Dear Girls", [https://www.wikidata.org/wiki/Q16832136 WD]) (2023), [[Mari Kurismaa]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/20|20. aprill]] - '''[[Elina Hirvonen]]''' (2022), [[Evelin Ilves]], [[Tiiu Erelt]] (2023), '''[[Aimée Beekman]]''' (2021), [[Arto Paasilinna]], [[Pille Lill]], [[Urve Eslas]], [[Valter Juhkum]], '''[[Marieke Lucas Rijneveld]]''' ("Õhtute äng"), [[Tan France]] ("Naturally Tan", [https://www.wikidata.org/wiki/Q50379407 WD]), [[S. K. Barnett]] (James Siegel, [https://www.wikidata.org/wiki/Q380784 WD], "Tagasi") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/21|21. aprill]] - [[Philipp Stamm]], '''[[Riikka Ala-Harja]]''' (2022), '''[[Charlotte Brontë]]''' (2021), [[Hervé Le Tellier]], '''[[Wendy Walker]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q59821612 WD], "Kui Emma kadus"; nimekaim s.1951) (2023), [[Tatjana Oja]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16405648 WD], "Eesti VI ökoloogiakonverents 1994") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/22|22. aprill]] - '''[[Aino Pervik]]''' (2021), '''[[Milvi Panga]]''' (2022), [[Vladimir Nabokov]], [[Helene Cooper]] (2023), [[Janet Evanovich]], '''[[Grethe Bøe]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q22328216 WD], "Mayday"), '''[[Carol Drinkwater]]''' ("Oliiviteekond", [https://www.wikidata.org/wiki/Q1044165 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/23|23. aprill]] - [[Rein Sepp]], '''[[Éva Janikovszky]]''' (2021), [[Rebekka Lotman]] (2023), '''[[Ngaio Marsh]]''' (2022), [[Margareta Ekström]], [[William Shakespeare]], '''[[Marie Rebane]]''', [[Andrei Kurkov]] (9. märts 2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/24|24. aprill]] - [[Pat Booth]], [[Pille Petersoo]], [[Sue Grafton]], [[Linda Marie Ploompuu]], [[Shirley MacLaine]], '''[[Klara Hallik]]''' (2022), [[Barbra Streisand]], [[Maarja Nummert]], '''[[Flo Kasearu]]''' (2021), [[Sandra Uusberg]] (2023), [[Rezo Tšeišvili]], [[Anthony Trollope]], [[Lea Leiten]] (pianist ja kontsertmeister) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/25|25. aprill]] - [[Oliver Cromwell]], [[Semjon Budjonnõi]], [[Wolfgang Pauli]], [[Aleksander Suuman]], [[Ella Fitzgerald]], '''[[Aili Vint]]''' (2021), [[Renée Zellweger]], [[Piret Ehin]], [[Maud Hart Lovelace]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Maud_Hart_Lovelace en.wq]), [[Thomas Savage]], [[Alain Besançon]], '''[[Sally Salminen]]''' (2022), [[Darcey Steinke]], [[Mele Pesti]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/26|26. aprill]] - [[John Deely]], [[Tatjana Fomina]], [[Guntars Godiņš]], [[Patricia Reilly Giff]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Patricia_Reilly_Giff en.wq]) (2021), [[Jadwiga Staniszkis]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jadwiga_Staniszkis en.wp]), [[S. M. Rattiste]] (Siiri Metsamägi), [[Vicente Aleixandre]], '''[[Liina Pihlak]]''' (2022), [[Lisa Unger]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3242453 WD], "Pihtimused 19.45 rongis") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/27|27. aprill]] - '''[[Mary Wollstonecraft]]''' ([[:w:Mary Wollstonecraft]]) (2021), Herbert Spencer, Sergei Prokofjev, [[Leo Metsar]], [[Viive Rumberg]] ([[:w:Viive Rumberg]]), [[Meeli Truu]] ([[:w:Meeli Truu]]), [[Kersti Markus]] ([[:w:Kersti Markus]]), [[Marge Konsa]] ([[:w:Marge Konsa]]) (2023), [[Betty Mae Tiger Jumper]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Mae_Tiger_Jumper en]), [[Coretta Scott King]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Coretta_Scott_King en.wq]), [[Ruth Glick]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ruth_Glick en]), [[Patricia Lockwood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Patricia_Lockwood en]), [[Julian Stryjkowski]], '''[[Åsa Hellberg]]''' (n) (2022), [[Arvi Tavast]], [[Arne Merilai]], [[Riina Kivirüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/28|28. aprill]] - [[Olga Lauristin]], '''[[Harper Lee]]''' (2022), [[Karl Kraus]], '''[[Helena Tulve]]''' (2021), [[Valentina Ossejeva]], [[Ausma Pormale]], [[Penélope Cruz]], [[Riina Dmohovski]] (Peeter R. Hoff), '''[[Zoja Voskressenskaja]]''', '''[[Klára Jarunková]]''' (2023), [[Jay Leno]] ("If Roast Beef Could Fly", [https://www.wikidata.org/wiki/Q218718 WD]), [[Nadežda Tšernobai]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/29|29. aprill]] - [[Ernst Peterson-Särgava]], '''[[Karin Luts]]''' (2021), [[Hilda Sabbo]], [[Silvija Radzobe]], [[Katrin Laur]] (2023), [[Michelle Pfeiffer]], [[Karen Barad]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Karen_Barad en]), [[Uma Thurman]] (2024), [[Konstantinos Kavafis]], [[Corey Ford]], [[Tiina Alvarez]] (Tiina Viir, 29.04.1964 (?)), [[Andre Agassi]] ("Avatult", tlk Evi Eiche, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7407 WD]), [[Sophia Elisabet Brenner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophia_Elisabet_Brenner en.wp], [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Sophia_Elisabet_Brenner sv.ws]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/aprill/30|30. aprill]] - [[Juhan Liiv]], [[Mart Pukits]], [[Jaroslav Hašek]], [[Erni Krusten]], [[António Guterres]], [[Lydia Auster]] (2024), [[Ly Seppel]] (2023), [[Annie Dillard]] ([[:w:Annie Dillard]]), [[Luule Sakkeus]], '''[[Amanda Palmer]]''' (2021), '''[[Naomi Novik]]''' (2022), [[Kadri Simm]], [[Astrid Böning]], [[Paul Kuusberg]], [[Gerda Lerner]], [[Uno Laht]], '''[[Lori Nelson Spielman]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q18811641 WD], "Tähtsad eluplaanid", "Toscana õed") ===Mai=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/1|1. mai]] - [[Patricia Hill Collins]], [[Edna Mayne Hull]], [[Joanna Lumley]] (2023), '''[[Annika Laats]]''' (2021), '''[[Bobbie Ann Mason]]''' (2022), [[Mailen Konstantinovski]] (m, "Klakk! Klakk! Klakk!"), '''[[Laura Lindstedt]]''' (2023; "Minu sõber Natalia", [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]), '''[[Golnaz Hashemzade Bonde]]''' (n, s.1983, [https://www.livelib.ru/author/1217105-golnaz-hashemzade-bonde 1], "Sellised me oleme"), '''[[Catherine Bybee]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17579911 WD], "Uuesti alustades" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/2|2. mai]] - [[Alan Marshall]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alan_Marshall_(Australian_author) en]), '''[[Aili Aarelaid-Tart]]''' (2021), [[Reet Piiri]] (2023), [[Julius Ürt]] (Indrek Tart), [[Otto Reinhold von Holtz]], [[Erin M. Evans]] (2022) ([https://www.facebook.com/brimstoneangels/photos/good-morning-darling-readerstoday-is-my-birthday-and-ive-got-good-news-less-good/981187855283010/ 2. mai viide 1] ja [https://www.goodreads.com/author_blog_posts/6214482-happy-birthday-to-me 2]), [[Hans Trass]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q3741917 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/3|3. mai]] - [[Edward Lucas]], [[Carlo Rovelli]], '''[[Luce Irigaray]]''' (2022), [[Tatjana Tolstaja]], '''[[Golda Meir]]''' (2021), [[Hille Hanso]], [[Erika Aland-Vernik]] (2023 ?), [[Niccolò Machiavelli]], [[Imants Ziedonis]], '''[[Helen Schreider]]''' (M&M), '''[[Dodie Smith]]''' (2022), [[Ivari Ilja]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/4|4. mai]] - [[Arnold Tulik]], '''[[Elvi Sinervo]]''' (2021), [[Audrey Hepburn]], [[Reet Made]], [[Mall Hellam]], [[Riin Sirkel]], [[Mart Kangur]] (2020), [[Thomas Nagel]] (2020 4. juulil), [[Udo Kolk]], [[Graham Swift]], [[Amos Oz]], '''[[Eneken Laanes]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/5|5. mai]] - '''[[Catherynne M. Valente]]''' (2023) ("Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga"), '''[[Sylvia Pankhurst]]''' (2021), [[Lucia Ames Mead]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lucia_Ames_Mead en]) (2024), [[Reet Kasik]], [[Eeva Esse]], [[Adele]], [[Karl Marx]] (2020), [[Max Tegmark]], [[Tanel Veenre]], [[Udo Uibo]], '''[[Nellie Bly]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Nellie_Bly et.wp], [http://www.loominguraamatukogu.ee/23-25-2021-nellie-bly-seitsmekumne-kahe-paevaga-umber-maailma/ 1]), [[Agnes Lamp-Mikk]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/6|6. mai]] - '''[[Martha Nussbaum]]''' (2022), [[Merike Vardja]], [[Kertu Saks]], '''[[Aet Annist]]''' (2021), [[Rodolfo Valentino]] (2020), [[Harry Martinson]], [[Sigmund Freud]], [[Ülo Tonts]], [[Annely Köster]], [[Timo Steiner]], [[Gabourey Sidibe]] (n; "This Is Just My Face", [https://www.wikidata.org/wiki/Q230113 WD]), '''[[Holly Bourne]]''' (2023) ("Löödud: kui seitse elu kokku põrkavad", "Paigad, kus olen avalikult nutnud"), [[Triinu Laane]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/7|7. mai]] - [[Jakob Tamm]], '''[[Angela Carter]]''', [[Rutt Hinrikus]], '''[[Olympe de Gouges]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Olympe_de_Gouges en]), [[Rabindranath Tagore]], [[Władysław Reymont]] (2020), [[Moonika Siimets]], '''[[Katrin Nyman-Metcalf]]''' (2022), [[Veikko Huovinen]], [[Gustave Le Bon]], [[Roopi Hallimäe]] (Robert Grauberg), [[Kristiina Alliksaar]], '''[[Maria Mölder]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q112064220 WD]; 2023), [[Maive Rute]] (2023), [[Ruth Prawer Jhabvala]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q235759 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/8|8. mai]] - [[Friedrich Hayek]], [[Eve Kivi]], [[Vaike Reemann]], '''[[Margerete Böhme]]''' ("Langenud naise päevik", 1929), [[Mary Q. Steele]], '''[[Naomi Klein]]''' (2021), [[Inessa Armand]], [[Saima Harmaja]] (e.k pole), [[Romain Gary]], [[Jaan Toomla]], '''[[Phyllida Law]]''' (2022) ("Märkmed minu ämmale"), [[Elise Metsanurk]], [[Lera Boroditsky]] (8. mai 1976 Minsk, USA psühholoog, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6528728 WD]), [[Mikko Rimminen]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2760284 WD], "Õlleromaan") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/9|9. mai]] - [[Anti Saar]], '''[[Helju Rammo]]''' (2022), '''[[Aino Põldmäe-Undla]]''' (2021), [[Maire Liivamets]] (2023), [[Mari Laaniste]] (Hiram), [[Géza Ottlik]], [[Kadi Liis Saar]], [[Selma Lätt]], '''[[Joy Harjo]]''' ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Joy_Harjo]]), [[Helga Jõerüüt]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/10|10. mai]] - [[Arnold Rüütel]], [[Cecilia Payne-Gaposchkin]] (2023), '''[[Anu Raud]]''' (2021), [[Bel Kaufman]], [[Fred Astaire]] (2020), '''[[Kristiina Pelto-Timperi]]''' (2022), [[Pascal Lainé]], [[Kaarle Krohn]], '''[[Tana French]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q271423 WD], "Vaikiv mets", "Peegelpilt") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/11|11. mai]] - [[Karl Menning]], [[Vaike Uibopuu]], [[Silvi Salupere]], '''[[Aidi Vallik]]''' (2020, 2021), [[Ülle Toode]], [[Camilo José Cela]], [[Richard Feynman]], [[Irja Vaher]] (Irja Tähismaa), [[Kadri Asmer]] (2023), [[Hilda Dresen]] (esperantokeelne luule), [[Jakob Jobso]], '''[[Lindsey Fitzharris]]''' (2022), [[Marta Aliide Jakovski]] (s. 1992, [https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=7# Äriregister - Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/12|12. mai]] - [[Johannes Silvet]], [[Aino Tigane]], [[Sophie Bosede Oluwole]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sophie_Oluwole en]), '''[[Florence Nightingale]]''' (2022), '''[[Marta Sillaots]]''' (2021), [[Johan Vilhelm Snellman]] (2020), [[Juri Dombrovski]], [[Keity Meier]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/13|13. mai]] - [[Harald Rajamets]], [[Alphonse Daudet]] (2020), '''[[Daphne du Maurier]]''' (2021), '''[[Eva Lille]]''' (2022), [[Merle Veesalu-Rand]], [[Jelizaveta Roos-Bazilevskaja]], [[Juhan Lepasaar]], [[Kathleen Jamie]], [[Eve Babitz]], [[Eve Annuk]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/14|14. mai]] - [[Aadu Säärits]], '''[[Kristiina Kass]]''' (2021), [[Tõnis Vilu]], [[Daniele Monticelli]] (2020), [[Robert Greene]], [[Tor Ulven]], [[Eduard Petiška]], [[Heino Kiik]], [[Cate Blanchett]], [[Sofia Coppola]], [[Anu Välba]], [[Eha Vain]], [[Rea Lest-Liik]] (2023), [[Anna Laurens Dawes]], [[Charlotte Auerbach]], [[Betty Jeffrey]], [[Anne Clark]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anne_Clark_(poet) en.wp]), [[Jennifer Niven]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q31191775 WD], "Ada BlackJack", e.k pole) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/15|15. mai]] - [[Jüri Piik]], '''[[Madeleine Albright]]''' (2021), [[Mihhail Bulgakov]] (2020), [[Max Frisch]], [[David Vogel]], [[Arthur Schnitzler]], '''[[Ingel Vaikla]]''' (2022), [[Katherine Anne Porter]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q236958 WD], "Pale Horse, Pale Rider") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/16|16. mai]] - [[Igor Severjanin]], [[Adrienne Rich]], [[Maria Gaetana Agnesi]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Gaetana_Agnesi en]), [[Margaret Fountaine]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Fountaine en]), '''[[Olga Bergholz]]''' (2022), [[Margret Rey]], [[Tamara Łempicka]]([https://en.wikipedia.org/wiki/Margret_Rey en]), [[Victoria Fromkin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Victoria_Fromkin en]), [[Adrienne Rich]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adrienne_Rich en]), [[Cheryl Clarke]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cheryl_Clarke en]), [[Emma Georgina Rothschild]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emma_Georgina_Rothschild en]), [[Mare Taagepera]], [[Janet Jackson]], [[Eha Urbsalu]], '''[[Liisi Eesmaa]]''' (2021), [[Johann Voldemar Jannsen]] (2020), [[Juan Rulfo]], [[H. E. Bates]] (m, [[Herbert Ernest Bates]], [https://www.wikidata.org/wiki/Q1608240 WD], "Oo, kaunis maikuu"), [[Danny Trejo]] ("Trejo: minu elu - kuritegevus, lunastus ja Hollywood", Danny Trejo ja Donal Logue, 2021, [https://www.wikidata.org/wiki/Q223830 WD]), [[Anna-Marija Adomaitytė]] (leedu koreograaf, intekad) (2023), [[Liia Lüdig]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/17|17. mai]] - [[Anna Brownell Jameson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brownell_Jameson en]), [[Virginie Loveling]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Virginie_Loveling en]), '''[[Ave Kumpas]]''' (2021), '''[[Valerija Novodvorskaja]]''' (2022) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Valerija_Novodvorskaja et]), [[Enya]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Enya en.wq]), [[Heete Sahkai]], [[Hesi Siimets-Gross]] (2023), [[Dorothy Richardson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Dorothy_Richardson en]), [[Carmen de Icaza]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_de_Icaza,_8th_Baroness_of_Claret en]), [[Marcia Freedman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marcia_Freedman en]), [[Lise Lyng Falkenberg]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lise_Lyng_Falkenberg en]), [[Ljubov Kisseljova]], [[Peter Høeg]] (2020), [[Richard Ehrlich]], [[Chloe Neill]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/18|18. mai]] - [[W. G. Sebald]], '''[[Henrietta Moore]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Henrietta_Moore en]), [[Nina Björk]], [[Tina Fey]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Tina_Fey en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Tina_Fey en], "Bossypants", [https://www.wikidata.org/wiki/Q14540 WD]) (2023), [[Moissei Kagan]], [[Jitshok Leib Perets]], '''[[Merike Lang]]''' (2022), [[Peeter Vähi]], [[Miriam Margolyes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234128 WD], "This Much Is True"), [[Kai Vare]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q17447086 WD], "Võlg" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/19|19. mai]] - [[Lorraine Hansberry]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lorraine_Hansberry en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lorraine_Hansberry en.wq]), '''[[Elfriede Lender]]''' (2021), [[Juhan Peegel]], [[Malle Meelak]], '''[[Lena Einhorn]]''' ([https://www.ester.ee/record=b2964884*est ester]), '''[[Elena Poniatowska]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elena_Poniatowska en]), [[Nora Ephron]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Nora_Ephron en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Nora_Ephron en.wq]), [[Grace Jones]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Jones en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Grace_Jones en.wq]), [[Maria Ulfsak-Šeripova]] (2023), [[Helga Kangro]], [[Johann Gottlieb Fichte]] (2020), [[Rika Yokomori]], [[André Kaminski]], [[Petro Rebro]], '''[[Jodi Picoult]]''' (2022), [[Harald Lepik]], '''[[Kiera Cass]]''' (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6405331 WD], "Väljavalitu" jt) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/20|20. mai]] - '''[[Sigrid Undset]]''' (2021), [[Nancy Fraser]], [[Annie M. G. Schmidt]] (2020), '''[[Maie Remmel]]''' (2022), [[Margery Allingham]], [[Cher]], [[Kristel Rannaääre]] (2023), '''[[Ottessa Moshfegh]]''' ("Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", [https://www.wikidata.org/wiki/Q20707944 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/21|21. mai]] - [[Ira Lember]], [[Leida Tigane]] (2023) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16406883 WD], "Sõber meriröövel" (2022), "Tera siit ja teine sealt" 1968, "Vanaema maja" 1946, 1980, "Vares keedab hernesuppi" 2009, "Vikerkaar" 1978, "Seitse pastlapaari" 1974, "Peremees ja sulane" 1989, "Palun seda härrat..." 2015 (järels. Ülo Tonts), "Orav Pikkhamba söökla" 2010, "Mina oskan paremini" 1952, "Metsatalu vahvad loomad" 1946, "Lugu kahest laisast varesest" 2003, "Kelleks ma tahan saada" 1948, "Jutte lastele" 1955, "Hunt ja kutsikas" 1948), [[Kathleen Wynne]], [[Mary Robinson]] (s. 1944, Iiri president, [https://en.wikiquote.org/wiki/Mary_Robinson en.wq]), '''[[Kirsti Oidekivi]]''' (2021), [[Anna Brackett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Brackett en]), [[Andrei Sahharov]] (2020), [[Andres Saal]], '''[[Elizabeth Buchan]]''' (2022), [[Paul Kilgas]], [[Pedro Krusten]], [[Irving Shulman]] (m), '''[[Miriam Toews]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q464236 WD], "Kõik mu mured mannetud"), [[Shelby Mahurin]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q95690283 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/22|22. mai]] - [[Betty Williams]] (ÜRO rahupreemia koos Mairead Corriganiga 1976), [[Silvia Nagelmaa]], '''[[Germaine de Staël]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Germaine_de_Sta%C3%ABl en]) (2022), '''[[Evelin Võigemast]]''' (2021), [[Külli Teetamm]], [[Harriet Toompere]], [[Mare Koit]] (2023), [[Fatima Lačević]], [[Kaarin Kivirähk]], [[Heleri All]], Rahvusvaheline elurikkuse päev, [[Enn Kaup]], [[Paul Viiding]], [[Arthur Conan Doyle]], [[Eduard Laugaste]], [[Naomi Campbell]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q199369 WD]), [[Eva Gore-Booth]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/23|23. mai]] - [[Barbara Ward]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Barbara_Ward,_Baroness_Jackson_of_Lodsworth en]), [[Mai Lumiste]], [[Kaia Sisask]], [[Anja Kauranen-Snellman]], '''[[Mari-Liis Lill]]''' (2021), '''[[Melania Krimm]]''', [[Carl von Linné]] (2020), [[Pär Lagerkvist]], [[Jaan Vahtra]], '''[[Jane Kenyon]]''' (2022) ([[Kasutaja:Ehitaja/Liivakast#Jane_Kenyon]]), [[Maria Konopnicka]] (2023), [[Siiri Jüris]], '''[[Joan Collins]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q152843 WD], "Ebatäiuslik minevik"), [[Margaret Wise Brown]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5970117 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/24|24. mai]] - '''[[Victoria]]''' ([https://en.wikiquote.org/wiki/Victoria_of_the_United_Kingdom en.wq]), [[Lillian Moller Gilbreth]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Gilbreth en.wq]), [[Patricia Hollis]], [[Silvia Tobias]], '''[[Kristi Viiding]]''' (2021), [[Maia Sandu]], [[Marian Engel]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marian_Engel en]), [[Emily Temple-Wood]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Temple-Wood en]) (2023), [[Jossif Brodski]] (2020), [[Marģers Zariņš]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Nathacha Appanah]] (n, Mauritiuse kirjanik), [[Markoosie Patsauq]] (e.k. kaanel Markoosie Patsaug), '''[[Ayelet Tsabari]]''' (2022), [[Arno Vihalemm]], '''[[Laura Baldini]]''' ([[Beate Maly]], Austria; "Uue aja õpetaja – Maria Montessori", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28890003 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/25|25. mai]] - [[Phyllis Gotlieb]], [[Margaret Forster]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Forster en]), [[Catherine G. Wolf]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Catherine_G._Wolf en]), '''[[Eha Komissarov]]''' (2021), [[Ain Rannaleet]], '''[[Reeli Kõiv]]''' (2022), [[Mari Loit]], [[Kati Kivitar]], [[Sallie McFague]], [[Aksel Valgma]], [[Raymond Carver]], [[Julian Clary]], '''[[Eve Ensler]]''' (2023, "Vagiina monoloogid") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/26|26. mai]] - [[Mamie Smith]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mamie_Smith en]), [[Isadora Duncan]], [[Dorothea Lange]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Dorothea_Lange en.wq]), [[Sally Ride]], [[Pam Grier]], [[Caitlín R. Kiernan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Caitl%C3%ADn_R._Kiernan en]), [[Helena Bonham Carter]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Helena_Bonham_Carter en]), [[Amanda Bauer]], '''[[Merethe Lindstrøm]]''' (2022) ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aLindstr{u00F8}m+m/alindstrom+m/1%2C7%2C25%2CB/exact&FF=alindstrom+merethe+++++1963&1%2C11%2C ester]), [[Kristel Rattus]], [[Pille Runnel]], [[Eda-Ines Etti]] (2023), '''[[Ljudmila Petruševskaja]]''' (2021) ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D1%83%D1%88%D0%B5%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F,_%D0%9B%D1%8E%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%A1%D1%82%D0%B5%D1%84%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 ru], [https://www.ester.ee/record=b2742163*est ester]), [[Robert W. Chambers]] (2020) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/27|27. mai]] - [[Amelia Bloomer]], [[Julia Ward Howe]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_Ward_Howe en]), [[Lee Meriwether]], [[Otto Peterson]], [[August Pähklimägi]], '''[[Rachel Carson]]''' (2021), [[Siouxsie Sioux]], [[Sophie Walker]], [[Donna Strickland]] (füüsikanobel 2018), [[Mare Kandre]], [[Marianne Kõrver]], Mari Pokinen ([[Mari Jürjens]]), [[Martha Albertson Fineman]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Martha_Albertson_Fineman en]), [[Dante Alighieri]] (2020), '''[[Maggie O'Farrell]]''' (2023, "Hamnet"), [[Andrei Bitov]], [[Chris Colfer]] ("Land of Stories" series; "Muinasjutumaa: sooviloits", tlk Lii Tõnismann, 2013, [https://www.wikidata.org/wiki/Q211566 WD]), '''[[Kristina Ruder]]''' (2022), [[Liina Saar]] (laulja, s.1984, Viljandist, ans.MiaMee), [[Tiiu Pallo-Vaik]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/28|28. mai]] - [[Andres Pert]], [[Erik Terk]], [[Kylie Minogue]], [[Helle Martinson]], [[Maie Orav]], '''[[Maeve Binchy]]''' (2022), [[Mariangela Ardinghelli]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Angela_Ardinghelli en]), '''[[Muriel Barbery]]''' (2021; "Haldjate elu") ([https://www.ester.ee/search~S1*est?/aBarbery+m/abarbery+m/1%2C2%2C11%2CB/exact&FF=abarbery+muriel+++++1969&1%2C10%2C ester]), [[Mari Jüssi]], [[Kersti Kivirüüt]] (2023), [[Ian Fleming]] (2020), [[Patrick White]], [[Bernardine Evaristo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4893827 WD], "Manifesto: On Never Giving Up"), [[Vivienne Haigh-Wood Eliot]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/29|29. mai]] - '''[[Leah Goldberg]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Leah_Goldberg et]), '''[[Age Oks]]''' (2022), [[Oswald Spengler]] (2020), [[Juhan Kurrik]], [[Huko Lumet]], [[Jaan Vorms]], [[Johanna Mudist]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/30|30. mai]] - [[Cornelia Otis Skinner]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Cornelia_Otis_Skinner en]), [[Germaine Tillion]], [[Pita Amor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Pita_Amor en]), [[Villem Grünthal-Ridala]], [[Agnès Varda]], [[A. Breeze Harper]], [[Jacqueline McGlade]], [[Vizma Belševica]], [[Urve Ratas]] (2022), '''[[Helen Sharman]]''' (2023???) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Sharman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Helen_Sharman en.wq]), '''[[Marissa Mayer]]''' (2021) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Marissa_Mayer en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Marissa_Mayer en.wq]), [[Mihhail Bakunin]] (2020), [[Roberto Calasso]], [[Claes Andersson]], [[Arville Puström-Uus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/mai/31|31. mai]] - [[Rosa May Billinghurst]], [[Krista Kilvet]], [[Iivi Masso]] (2023), [[Anna Verschik]], '''[[Karin Täht]]''' (2022), [[Anna Humal]], '''[[Sviatlana Aliaksijevič]]''' (2021; 8. märts 2022), [[Ivika Sillar]], [[Edgar Savisaar]] (2020), [[Konstantin Paustovski]], [[Utuy Tatang Sontani]], [[Leida Anting]], [[Heelia Sillamaa]] ("Ammuu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112914564 WD]) ===Juuni=== * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/1|1. juuni]] - '''[[Colleen McCullough]]''' (2021), [[Marilyn Monroe]], [[Alanis Morissette]], [[Juhan Viiding]] (2020), '''[[Guzel Jahhina]]''' (2022), [[Linda Järve]], [[Amy Schumer]] ("The Girl with the Lower Back Tattoo", [https://www.wikidata.org/wiki/Q4749380 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/2|2. juuni]] - '''[[Erika Esop]]''' (2021), [[Ivi Eenmaa]], '''[[Barbara Pym]]''' (2023), '''[[Carol Shields]]''' (2022), [[Stig Claesson]], [[Andy Cohen]] (m, "Most Talkative", [https://www.wikidata.org/wiki/Q2014922 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/3|3. juuni]] - [[Olaf Utt]], '''[[Marion Zimmer Bradley]]''' (2023), '''[[Kristiina Ross]]''' (2021), [[Imbi Paju]], [[Lawrence Lessig]] (2020), [[Annika Sandelin]] (soome kirjanik soome keeles), [[Allen Ginsberg]], '''[[Dinah McCall]]''' (Sharon Sala) (2022), [[Linda Kits-Mägi]], '''[[Maami Snellman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105519166 WD]; "Hoian sind südames" w/Kiti Szalai) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/4|4. juuni]] - [[Daphne Sheldrick]] (materjal digitud), [[Val McDermid]], '''[[Ilmi Kolla]]''' (2021), [[Aleksandra Tšoba]] (et.wp: [https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandra_Puks Aleksandra Puks]), [[Ain Kaalep]] (2020), [[Marie NDiaye]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Angelina Jolie]], [[Liisi Koikson]], [[Carl Eduard Körber]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], [[Aleksander Johannes Rammul]], [[Colin Ross]], [[Alonzo Church]], [[Margarethe Fuks]], [[Ants Raik]], [[Märt Bormeister]], [[Eugen Paal]], [[Tuomas Kyrö]], [[Aleksei Navalnõi]], [[Miina Sillanpää]], [[Patience Strong]], [[Ruth Westheimer]], '''[[Daphne Sheldrick]]''' (2022), [[Wendy Pini]], [[Val McDermid]], [[Joyce Sidman]], [[Kristine Kathryn Rusch]], [[Cecilia Bartoli]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/5|5. juuni]] - '''[[Ruth Benedict]]''' (2021), '''[[Hélène Cixous]]''', '''[[Margaret Drabble]]''' (2022) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Drabble en]), [[Heili Sibrits]], [[Tiina Pikamäe]], [[Pu Songling]], [[Martha Argerich]], [[Ken Follett]], [[Laurie Anderson]] (2023) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/6|6. juuni]] - [[George Gottfried Marpurg]], '''[[Linda Kaljundi]]''' (2021), [[Isaiah Berlin]] (2020), ? [[Aleksandr Puškin]] (2020 9. juunil), [[Jerzy Broszkiewicz]], '''[[Helen McCloy]]''' (2022), [[Lilia Sink]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/7|7. juuni]] - '''[[Laila Hietamies]]''' (2021), [[Susan Blow]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Susan_Blow en]), [[Darja Dontsova]], [[Fred Vargas]], [[Linnart Mäll]] (2020), '''[[Kerti Tergem]]''' (2022), [[Neeme Järvi]], [[Emily Ratajkowski]] ("My Body", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5372335 WD]), [[Prince]] ("The Beautiful Ones", [https://www.wikidata.org/wiki/Q7542 WD]), [[Anni Raie]] (s.1989) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/8|8. juuni]] - [[Marguerite Yourcenar]], '''[[Veronika Kalmus]]''' (2021), '''[[Karin Alvtegen]]''' (2022), [[Piret Päär]], [[Ernst Enno]] (2020), [[Marie Pujmanová]], [[Ain Kalmus]], '''[[Victoria Hislop]]''', '''[[Alison Weir]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1788781 WD], "Elizabeth, kuninganna"), [[Lilli Luuk]] (s. 1976, ilmunud novellid), [[Sara Paretsky]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q438024 WD], "Kibe pill", "Ainult hüvitis", "Tapmiskäsud" (2022)) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/9|9. juuni]] - '''[[Bertha von Suttner]]''' (2022) (rahu 1905), [[Elizabeth May]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_May en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Elizabeth_May en.wq]), [[Gunta Randla]], [[Ludmilla Toon]], [[Velly Joonas]], [[Marina Grišakova]], '''[[Kadri Liik]]''' (2021), [[Ruth Sepp]], [[Triinu Kärbla]], [[Natalie Portman]], [[Nikolai Novosjolov]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q1337685 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/10|10. juuni]] - [[Aleksander Aspel]], '''[[Tiina Raitviir]]''' (2022), '''[[Marion Chesney]]''' ([[M. C. Beaton]]) (2021), [[E. O. Wilson]] (2020), [[Saul Bellow]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/11|11. juuni]] - [[Harald Suislepp]], [[Millicent Fawcett]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Millicent_Fawcett en], [https://en.wikisource.org/wiki/Author:Millicent_Garrett_Fawcett en.ws]), [[Renée Vivien]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Ren%C3%A9e_Vivien en.wq]), [[Jeannette Rankin]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Jeannette_Rankin en]), [[Hazel Scott]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Hazel_Scott en]), [[Erika Salumäe]], '''[[Annika Haas]]''' (2021), [[Kärt Tammjärv]], [[Jacques-Yves Cousteau]] (2020), [[Mihkel Tiks]], [[Toomas Kukk]], [[Yasunari Kawabata]], '''[[Caroline Criado-Perez]]''' (Caroline Criado Perez) (2022), [[Renée Vivien]], [[Hugh Laurie]] ("The Gun Seller", [https://www.wikidata.org/wiki/Q49017 WD]), '''[[Anna Pitoniak]]''' (11. juuni 1988, [https://www.instagram.com/p/CP-66XdLqgS/ Insta], [https://www.femalefirst.co.uk/books/anna-pitoniak-the-futures-1143732.html 1], [https://annapitoniak.com/ kodukas], "Vajalikud inimesed") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/12|12. juuni]] - [[Adam Kay]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Kay_(writer) en]), '''[[Elin Toona]]''' (2021), '''[[Anne Frank]]''' (2022), [[Valve Saretok]], [[Paul Haavaoks]] (2020), [[Wolfgang Herrndorf]], [[Andres Pulver]], [[Maire Pyykkö]], '''[[Djuna Barnes]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Special:EntityPage/Q234721 WD], "Öömets", eessõna Jeanette Winterson, T. S. Eliot), [[Harriet Martineau]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q234570 WD]), [[Olja Fomina]] (s.1991, Äriregister - Eesti Maastikuarhitektide Liit) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/13|13. juuni]] - '''[[Dorothy L. Sayers]]''' (2021), [[R. K. Topkin]], [[William Butler Yeats]] (2020), [[Arvo Mägi]], [[Fernando Pessoa]], [[Jaan Lintrop]], [[Made Põlluaas]], [[Ülle Udam]], [[Linda Kardna]], '''[[Ene-Maris Tali]]''', '''[[Karmen Puis]]''' (2023), [[Kasia Kowalska]], [[Mariliin Kindsiko]], '''[[Laila Kaasik]]''' (2022) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/14|14. juuni]] - '''[[Harriet Beecher Stowe]]''' (2021), [[Tiina Tuvikene]], [[Charles Augustin de Coulomb]] (2020), [[Ernst Penzoldt]], [[Jerzy Kosiński]], [[Eva Aaver]], [[Väino Linask]], [[Harry Turtledove]], '''[[Marju Himma]]''' (2022) (Marju Himma-Kadakas; 14.06.1985), '''[[E. C. R. Lorac]]''' (n) ([[Edith Caroline Rivett]], ka [[Carol Carnac]]; [https://www.wikidata.org/wiki/Q3045725 WD], "Belfry salalugu", "Tuli õlgkatuses") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/15|15. juuni]] - [[Konstantin Balmont]], [[Moderata Fonte]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Moderata_Fonte en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Moderata_Fonte it.wq]), [[Hédi Fried]], [[Courteney Cox]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Courteney_Cox en]), [[Elise Rosalie Aun]], [[Pille Kivihall]], '''[[Tiina Kattel]]''' (2021), '''[[Jaanika Juhanson]]''', [[Belinda Lee]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Belinda_Lee en.wp]), [[Françoise Chandernagor]], '''[[Mavis Cheek]]''' (2022), [[Leah Remini]] ("Troublemaker", [https://www.wikidata.org/wiki/Q242580 WD]), [[Terese Marie Mailhot]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q50379458 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/16|16. juuni]] - [[Giovanni Boccaccio]] (2020), '''[[Helvi Hämäläinen]]''' (2021), '''[[Joyce Carol Oates]]''' (2022), [[Drucilla Cornell]], '''[[Salla Simukka]]''', [[Siiri Pärkson]], [[Katharine Graham]], [[Aleksandra Marinina]], [[Ellinor Rängel]], [[Adam Smith]] (2020 15. juunil), [[Torgny Lindgren]], [[Otia Ioseliani]] (Otia Iosseliani), [[Erich Segal]], '''[[Maylis de Kerangal]]''', [[Mariana Mazzucato]], [[Helena Keskküla]], [[Ottoline Morrell]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/17|17. juuni]] - [[Endel Sõgel]], [[Venus Williams]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Venus_Williams en.wq]), '''[[Eeva Joenpelto]]''' (2021), [[Ruth Graves Wakefield]], [[Starhawk]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Starhawk en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Starhawk en.wq]), [[Carol Anderson]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Carol_Anderson en]), [[Lilyan Kaiv]], [[Ursula Ratasepp]], [[Eino Baskin]] (2020), [[David Šahar]], '''[[Nina Lykke]]''' (2022), [[Kristi Raik]] (2023), [[Karoli Hindriks]], '''[[Larõssa Denõssenko]]''' * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/18|18. juuni]] - [[Andrus Saareste]], [[Catherine Malabou]], '''[[Sherry Turkle]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sherry_Turkle en.wp]), '''[[Lisa Randall]]''' (2021) ([https://et.wikipedia.org/wiki/Lisa_Randall et]) [[Siima Škop]], [[Sirje Potisepp]], [[Anu Tali]], [[Kadri Tali]], [[Kaja Kallas]], [[Anna-Stina Treumund]] (2022), [[Saara Nüganen]], [[Jürgen Habermas]] (2020), [[Ivan Gontšarov]], [[Jüri Järvet]] (näitleja ja följetonist), [[Charles Spence]] ("Gastrofüüsika", [https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Spence en.wp]), '''[[Viveca Sten]]''', [[Anna Maria Lenngren]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Maria_Lenngren en.wp]; [https://sv.wikisource.org/wiki/F%C3%B6rfattare:Anna_Maria_Lenngren sv.ws]), [[Elina Lahesoo]] (18. juuni 1983, "Soovide sosinaid kuulates") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/19|19. juuni]] - [[Anne Hidalgo]], [[Paula Abdul]], '''[[Maie Kalda]]''' (2021), [[Aung San Suu Kyi]], [[Eva Piirimäe]], [[Eva Kübar]], [[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Blaise Pascal]] (2020), [[Johann Georg Eisen]], [[Maria Kulišova]], [[Vassil Bõkav]], '''[[Kai Lobjakas]]''' (2022), [[Kerly Ritval]] (s.19.06.1996) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/20|20. juuni]] - [[Gina Krog]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Gina_Krog en]), [[Elisabeth Hauptmann]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Elisabeth_Hauptmann en]), [[Nicole Kidman]], '''[[Lillian Hellman]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Hellman en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Lillian_Hellman en.wq]), [[Edith Windsor]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Windsor en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Edith_Windsor en.wq]), [[Magdalena Abakanowicz]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz en], [https://pl.wikipedia.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl], [https://pl.wikiquote.org/wiki/Magdalena_Abakanowicz pl.wq]), [[Olympia Dukakis]], '''[[Catherine Cookson]]''' (2021), '''[[Nele Neuhaus]]''', [[Riin Alatalu]], [[Katja Novitskova]], '''[[Rebecca Hazelton]]''', [[Enn Vetemaa]] (2020), '''[[Katrin Jakobi]]''' (LR 1992, 1976 Visnapuu preemia) (2022), [[Elmo Ellor]], [[Karl Pajusalu]], [[Arnold Veimer]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q696443 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/21|21. juuni]] - [[Andrzej Sapkowski]], '''[[Françoise Sagan]]''' (2021), [[Riina Raudne]], [[Shīrīn ‘Ebādī]] (rahu 2003), [[Reet Hendrikson]], [[Hastings Ismay]] (2020), '''[[Jeanne Labrune]]''' (2022), [[Jean-Paul Sartre]], [[Tiit Meren]] ("Kaagjärve Veenus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/22|22. juuni]] - '''[[Johanna Sinisalo]]''' (2021), [[Octavia E. Butler]], [[Erich Maria Remarque]] (2020), [[Juvan Šestalov]], [[Marina Kesler]], [[Christian Kannike]], [[Julian Huxley]], '''[[Anna Tiido]]''' (2022), [[Kadri Hinrikus]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/23|23. juuni]] - [[Kathy Wilkes]], '''[[Anna Ahmatova]]''' (2020), [[Magda Herzberger]], [[Frances McDormand]] (2021), [[Juta Lehiste]], [[Katrin Merisalu]], [[Janika Sillamaa]], [[Jane Vabarna]], [[Meelike Saarna]], '''[[Kaja Kann]]''' (2022), [[Liu Cixin]], [[Jean Anouilh]], [[Peet Vallak]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/24|24. juuni]] - '''[[Mary Wesley]]''', [[Anita Desai]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Desai en]), [[Johann Georg Schwartz]], [[Kathryn Lasky]], [[Mercedes Lackey]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Lackey en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Mercedes_Lackey en.wq]), [[Petra Němcová]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en], [https://en.wikiquote.org/wiki/Petra_N%C4%9Bmcov%C3%A1 en.wq]), '''[[Jenni Linturi]]''' (2021) ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Jenni_Linturi fi], [https://pegasus.ee/jenni-linturi tõlge Pegasuses], '''[[Julia Kristeva]]''', [[Gerda Laugaste]], [[Mari-Liis Küla]], [[Heli Lääts]], [[Piret Lotman]], [[Ambrose Bierce]] (2020), '''[[Rebecca Solnit]]''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Rebecca_Solnit en.wp]) (2022), '''[[Kimberly Brubaker Bradley]]''', [[Mindy Kaling]] ("Why Not Me?", "Is Everyone Hanging Out Without Me?", [https://www.wikidata.org/wiki/Q539917 WD]), [[Jaan Eilart]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6109634 WD], "Majaka valgus") * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/25|25. juuni]] - '''[[Ingeborg Bachmann]]''' (2021), [[Heinrich Rosenthal]], [[Salme Raatma]], [[Ralf Parve]] (seenior), '''[[Virve Sarapik]]''' (2022), [[Kersti Unt]], [[Marina Moskvina]], [[Gerda Kordemets]], [[George Orwell]] (2020), [[Felix Kotta]], [[Anthony Bourdain]], [[Busy Philipps]] (n; "This Will Only Hurt a Little", [https://www.wikidata.org/wiki/Q235740 WD]), [[Carly Simon]] ("Touched by the Sun: My Friendship With Jackie", [https://www.wikidata.org/wiki/Q181683 WD]), [[Kay Sage]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Kay_Sage en wp], [[Reet Pulk]] (Reet Pulk-Piatkowska), [[Eva Taimre]] (s.1976, telerežissöör), [[Ariel Gore]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4790416 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/26|26. juuni]] - [[Veera Pino]], '''[[Pearl S. Buck]]''' (2021), [[Sławomir Mrożek]] (2020), '''[[Ellen Liiger]]''' (2022), [[Male Schwarz]] (Žuhhovitskaja) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/27|27. juuni]] - '''[[Emma Goldman]]''' (2021), [[Helen Keller]], [[Angela King]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Angela_King_(environmentalist) en]), [[Mary McAleese]], [[Gaston Bachelard]] (2020), '''[[Maria Adolfsson]]''' ([https://www.wikidata.org/wiki/Q84495357 WD], "Eksisamm"), [[Kazys Saja]], Jaan Jõgever, '''[[Cecily von Ziegesar]]''' (2022), [[Katrin Kivimaa]], [[Lafcadio Hearn]], [[Johannes Voldemar Veski]], [[Kristel Rumessen]] (s.1989), [[Iiris Viirpalu]] (s.1992), [[Sirly Oder]], [[Virge Nemvalts]], [[Teju Cole]] (m) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q2401060 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/28|28. juuni]] - [[Åsa Larsson]], [[Netty Pinna]], [[Ruth Karemäe]], [[Helgi Erilaid]], [[Anne Velli]], [[Kathy Bates]], [[Kai Künnis-Beres]], [[Jaanika Anderson]] (2021), [[Anu Taul]], [[Helen Klandorf]], [[Luigi Pirandello]], [[Jean-Jacques Rousseau]] (2020), [[Ryszard Krynicki]], '''[[Deborah Moggach]]''' (2022), '''[[Stina Jackson]]''', '''[[Katarina Bivald]]''', [[Jüri Jürison]] * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/29|29. juuni]] - [[Giacomo Leopardi]], [[Lavinia Stoddard]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Lavinia_Stoddard en]), [[Celia Thaxter]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Celia_Thaxter en]), [[Oriana Fallaci]], '''[[Charlotte Bingham]]''' (2022), [[Laine Villenthal]], '''[[Inga Gaile]]''' (2021), [[Elina Born]], [[Antoine de Saint-Exupéry]] (2020), [[Susan George]], [[Inge Kudisiim]], '''[[Katrine Engberg]]''' ("Juhulasud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q40523516 WD]) * [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuni/30|30. juuni]] - '''[[Tuula-Liina Varis]]''' (2021), [[Anne Kull]], '''[[Anna Levandi]]''' (2022), [[Ellen Liiv]], [[Aino Thoen]], [[Berk Vaher]] (2020), [[Czesław Miłosz]], [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], [[Aleks Kaskneem]], [[Lydia Nirk-Soosaar]], [[Mari Roosvalt]] ==Sünnipäevata daamid== * [[Helen DeWitt]] * [[Catherine Belton]] * [[Kristina Sabaliauskaitė]] ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/room-lugeda-leedu-romaane/ 1], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/leedu-asjade-mets/ 2], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elav-ajalugu-kiidulaul-uhele-ajalooromaanile/ 3]; s.1974) * [[Hrotsvitha Gandersheimist]] * [[María Dueñas]], "Õmblejanna Madriidist" * [[Jennifer Clement]], "Palved röövitud tüdrukute eest" * [[Donika Kelly]], luulekogu "Bestiaarium" * [[Madlen Ziege]] [https://www.ester.ee/record=b5433775*est] * [[Karin Erlandsson]] * [[Dolly Alderton]] (1988) [https://varrak.ee/raamatud/koik-mida-ma-tean-armastusest/] * [[Natalie Jenner]] * [[Freya Mathews]], austraalia ökoloog * [[Katri Lipson]], sündinud 1965, kuupäev teadmata * [[Riikka Pelo]], sündinud 1972, kuupäev teadmata ([https://www.wikidata.org/wiki/Q11890714 WD], "Meie igapäevane elu") * [[Auður Ava Ólafsdóttir]], sündinud 1958 * [[Elena Ferrante]], pseudonüüm, sünniaeg ei ole avalik * [[Rachel Joyce]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4846313 WD]) * [[Kassia St. Clair]] * [[Suzanne Simard]], Kanada metsaökoloog * [[Michèle Albrand]] * [[Annette Hohberg]] (1960) * [[Anna Sam]] (kassapidaja) * [[Frédérique Molay]] (1968) * [[Karen Sandler]] * [[Jennifer Vanderbes]] (1974, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6178906 WD], "Lihavõttesaar") * [[Sei Shōnagon]] * [[Margaret Cavendish]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Cavendish,_Duchess_of_Newcastle-upon-Tyne en]) * [[Kärt Vaarmari]] * [[Laura Vilbiks]] (Estris on eraldi Laura Liis Vilbiks ja Laura Maria Vilbiks) * [[Kristel Zilmer]] (1974) * [[Ene Vainik]] (1964) * [[Claire-Louise Bennett]] * [[Ellen Mitchell]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Ellen_Mitchell_(philosopher) en]) * [[Grace C. Bibb]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_C._Bibb en]) * [[Tullia d'Aragona]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Tullia_d'Aragona en], [https://it.wikiquote.org/wiki/Tullia_d%27Aragona it.wq]) * [[Camilla Erculiani]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Camilla_Erculiani en]) * [[Margherita Sarrocchi]] ([https://it.wikipedia.org/wiki/Margherita_Sarrocchi it]) * [[Michele le Doeuff]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Mich%C3%A8le_Le_D%C5%93uff en]) * [[Nadia Murad]] (rahu 2018) * [[Tie Ning]] (Hiina RV kirjanike liidu esinaine) * [[Grace Gao]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Grace_Gao_(activist) en]) * [[Kristi Piiper]] (1983-) * [[Kate Manne]], 1983 (de.wp), v-o 8.02 ([https://twitter.com/kate_manne/status/1093633029040418817 tviit]); ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Manne en], [https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/feb/17/female-victims-are-people-in-their-own-right-not-just-some-mans-wife-mother-sister-or-daughter Guardian], [https://www.guernicamag.com/kate-manne-why-misogyny-isnt-really-about-hating-women/ Guernica]) * [[Juliana Norwichist]] ([https://en.wikiquote.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wq], [https://en.wikipedia.org/wiki/Julian_of_Norwich en.wp]) * [[Angela Hofberg]] (pseudonüüm) * [[Christina Dalcher]] * [[Colleen Oakley]] * [[Elisabeth van Bosch-de Jongh]] (1889-1969) * [[Merilin Paas-Loeza]] * [[Kate Elizabeth Russell]] (1984) ([https://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Elizabeth_Russell en.wp], [https://www.wikidata.org/wiki/Q95389379 WD], "Minu sünge Vanessa") * [[Laura Evisalu]] (1995) * [[Susan Luitsalu]] (1983) * [[Eha Veem]] * [[Helen Tootsi]] (1984) * [[Nicola May]] (1966) * [[Cara Hunter]] (krimiautor; en.wp-s on politiikust nimekaim; [https://www.wikidata.org/wiki/Q97144256 WD], "Nad ei leia sind iial" jt) * [[Helen Pollard]] (kirjanik; en.wp-s on ajaloolane; "Väike Prantsuse külalismaja" jpt, [https://www.fantasticfiction.com/p/helen-pollard/ 1]) * [[Sheila O'Flanagan]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Sheila_O%27Flanagan en.wp]) * [[Lina Bengtsdotter]] (1977; [https://www.wikidata.org/wiki/Q108396776 WD] "Annabelle" jt) * [[Hanneleele Kaldmaa]] (1992; [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/raagime-ehk-seksuaalsusest-las-natalia-raagib/ 1]) * [[Eliina Korts]] (1982) * [[Mariliin Vassenin]] (1980) * [[Anna Hints]] (1982) * [[Ingel Undusk]] (1988) * [[Mirt Kruusmaa]] (1992) * [[Hanna Kangro]] (1986) * [[Anniina Ljokkoi]] (1984) * [[Leila Holts]] (1981) * [[Kristel Algvere]] (1989) * [[Kelly Turk]] (1993) * [[Talvike Mändla]] * [[Sandra Heidov]] (1976) * [[Marje Ernits]] (1948) * [[Ele Arakas]] * [[Aile Alavee]] * [[Madli Lippur]] (1984) * [[Karen Orlau]] (1975) * [[Lille Roomets]] (1977) * [[Larissa Joonas]] (1960) * [[Ludmila Kazarjan]] (1961) * [[Lembe Lokk]] (1975) * [[Miramii Maarja Vaher]] * [[Margit Tõnson]] (1978) * [[Kadri Veermäe]] * [[Ilze Tālberga]] * [[Riina Pauklin]] * [[Imogen Robertson]] (1973) * [[Helen Bryan]] * [[Marian Võsumets]] * [[Susanna Veevo]] (1994) * [[Laura Mallene]] * [[Gaby Zipfel]] (1951–2021) * [[Ann Väljataga]] * [[Sabine Durrant]] * [[Aurelia Aasa]] * [[Helgi Öpik]] (1936) * [[Kadi Kõiv]] * [[Le Vallikivi]] * [[Liina Metsküla]] * [[Miia Muuga]] * [[Milvi Martina Piir]] * [[Cynthia Swanson]] * [[Silja Vaher]] * [[Marika Cobbold Hjörne]] (Marika Cobbold) * [[Barbara Trapido]] (1941) * [[Janice Law]] (1941) * [[Alison Moore]] (1971) * [[Sigrid MacRae]] (1942) * [[Anne Lemieux]] (=Anne Lemonnier-Lemieux?) * [[Anne Griffin]] * [[Sofia Vinogradskaja]] (Sofja Vinogradskaja) (1901) * [[Adelaida García Morales]] (1945) * [[Petra Oelker]] (1947) * [[Maeve Haran]] (1950) * [[Rosie Thomas]] (Janey King, 1947) * [[Vera Vetlina]] (1909-?, M&M) * [[Eva Gerlach]] (1855-1945, ei ole samanimeline hollandi poetess, M&M) * [[Renate Germer]] (1946, M&M) * [[Christina Cerny]] (1946, M&M) * [[Andrea Wulf]] (1972, M&M) * [[Ulvi Kullerkupp]] * [[Shelly Jessica Kincaid]] (S. J. Kincaid, 1950) * [[Nina LaCour]] * [[M. G. Leonard]] (Maya Gabrielle Leonard, 1974) * [[Emily Henry]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110904998 WD], "Rannaraamat", "Miljon juunit") * [[Agnès Gabriel]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q108511943 WD], "Aitäh, monsieur Dior") * [[Liz Fenwick]] ("Maja Cornwallis" jmt) * [[Vanessa Lafaye]] (1963) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q89586543 WD], [https://vanessalafaye.wordpress.com/biography/ bio], tõlked puuduvad, "Summertime") * [[Tracy Rees]] (1972, "Väikese maakiriku lood") * [[Ann O'Loughlin]] ("Ballisaali kohvik", "Kohtuniku naine", "Ludlow' daamide ühing") * [[Kathryn Hughes]] (1959) * [[Kathryn Hughes]] (1964, "Kiri", "Saladus") * [[Virginie Grimaldi]] (1977, "Küll sa suuremana aru saad", "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata") * [[Beth O'Leary]] (1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q96393602 WD], "Korterikaaslane", "Vahetus") * [[Nikola Scott]] ("Minu ema vari", "Saladuste suvi") * [[Jane Harper]] (1980, "Kadunud mees", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD]) * [[Jessica Fellowes]] (1974, "Skandaal", [https://www.wikidata.org/wiki/Q6187198 WD]) * [[Somaly Mam]] (1970 v 1971, Kambodža kirjanik ja aktivist) * [[Immaculée Ilibagiza]] (1972, Ruanda kirjanik ja aktivist) * [[Madlen Ziege]] (1983, "Ei ole vaikust metsa all: kuidas loomad ja taimed üksteisega suhtlevad") * [[Pille Kant]] ("Naaskli lood") * [[Marina Laikjõe]] ("Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis") * [[Clare Pooley]] (1970, "Tõeprojekt") * [[Cristina Alger]] (1980, "Pankuri naine") * [[Dorothy Koomson]] (1971, "Vahukommid hommikusöögiks") * [[Elizabeth Palmer]] (1942, "Päikese varjupool") * [[Fiona Neill]] (1966, "Noore ema pihtimused") * [[Fiona Walker]] (1969, "Suudlusejaht") * [[Gin Phillips]] ("Karm kuningriik") * [[Carolyn Keene]] ("Roim kuninganna õukonnas" jpt) * [[Paullina Simons]] (1963, "Bellagrand", "Tatjana ja Aleksander" (2 kd), "Vaskratsanik" (2 kd), "Üksildane täht") * [[Kaie Talviste]] (1952) * [[Imogen Clark]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110369402 WD] (segane kirje), "Loo algus") * [[Hannah Lowe]] (1976, e.k pole) * [[Molly J. Crockett]], neuroteadlane * [[Jennifer Hillier]] (1974, "Purgitäis südameid", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28497900 WD]) * [[Melinda Mullet]] ([https://www.melindamullet.com/ kodukas], "Mõrv viskivabrikus") * [[Jenny Offill]] (1968, "Ilm") * [[Delia Sherman]] (1951) * [[Elysia Whisler]] (Texas, [https://amybethinverness.com/2011/05/27/interview-with-elysia-whisler/ 1], "Sind päästes") * [[Karen M. McManus]] ("Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud" jt) * [[Maisey Yates]] ("Õnneliku abielu saladused", "Lapitööringi pihtimused") * [[Marianne Calmann]] ("Avignon") * [[Susanna Jones]] (1967, "Maavärinalind") * [[Gena Showalter]] (1975, e.k "Püüa mees võrku!") * [[Molly McAdams]] * [[Lauren Blakely]] * [[Kadi Viik]] * [[Sanna Pelliccioni]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18688566 WD]) * [[Ashley Audrain]] (1982; [https://www.wikidata.org/wiki/Q65551290 WD], "Kahtlus") * [[Eve Laur]] ("Õmblejanna") * [[Cathy Bramley]] ("Seltsis segasem", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109682338 WD]) * [[Jodi Taylor]] ("Üks neetud jama teise otsa") * [[Berit Petolai]] (1985) * [[Anna Kaare]] * [[Natalja Nekramatnaja]] * [[Kamille Saabre]] * [[Sophie Heawood]] ("Pohmellimängud") * [[Jaana Davidjants]] * [[Liis Sein]] (1983) * [[Merje Kask]] (1972? nimekaim?) * [[Maarja Jaanits]] * [[Francesca Zappia]] * [[Magdalena Hai]] (1978) * [[Anja Portin]] (1971) * [[Barbara Freethy]] * [[Meredith Wild]] (1982, Fulton, Illinois, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19773255 WD], "Särisev side") * [[Katie Kirby]] * [[Susanna Leonard]] ("Madame Curie ja unistuse jõud", [https://www.amazon.com/Susanna-Leonard/e/B08BJ66BFQ%3Fref=dbs_a_mng_rwt_scns_share 1]) * [[Ashley Farley]] ("Magnooliaööd", "Elu laenuks", 1964, [http://viaf.org/viaf/1155464752702040019/#Farley,_Ashley VIAF]) * [[Silke Wolfrum]] * [[Wendy Francis]] * [[Trudy Trueit]] * [[Megan Miranda]] * [[Genevieve Cogman]] * [[Louise Candlish]] (1968 [https://www.wikidata.org/wiki/Q108011762 WD], [http://www.louisecandlish.com/ kodukas], "Meie maja", "Need naabrid") * [[Marje Ernits]] * [[Tiiu-Liisa Rummo]] (Rummo-Laes) * [[Heli Kendra]] (1964) * [[Urve Tinnuri]] (1953) * [[Ronetta Garber]] ("ameerika kirjanik", aga selle nimekuju ainsad vasted on eesti keeles) * [[Maria Metsalu]] (1990) * [[Klara Puzei]] (1927-2006, Narva kirjanik) * [[Novella d'Andrea]] ([https://it.wikisource.org/wiki/Categoria:Testi_in_cui_%C3%A8_citato_Novella_D%27Andrea it.ws]) * [[Evelin Banhard]] (1978) * [[Jelena Katišonok]] ([https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%88%D0%BE%D0%BD%D0%BE%D0%BA,_%D0%95%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B0_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B0 wp.ru], [https://www.wikidata.org/wiki/Q4217392 WD], "Kui inimene läheb ära") * [[Heli Kendra]] (1964, "Kärkä", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111381329 WD]) * [[Helen Pärk]] * [[Corina Apostol]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107571077 WD], https://kultuur.postimees.ee/7485731/corina-apostol-uldiselt-on-naised-ajalukku-margitud-kellegi-kaaslasena ) * [[Tibi Suumann]] ? (pseudonüüm?) * [[Tiiu Kuld]] ? (pseudonüüm?) * [[Rachel Turner]] ? ("Ohtlik maagia"="Dangerous magic", inglise vasted puuduvad, eesti autori pseudonüüm?) * [[Marie-Louise Rodén]] (1953; [https://www.wikidata.org/wiki/Q49404317 WD], "Kuninganna Kristiina") * [[Ruth Rajamaa]] (1939; "Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607") * [[Mary W. Craig]] ("Mata Hari", [https://www.wikidata.org/wiki/Q111382684 WD]) * [[Kiiri Saar]] (1972; "Punamütsike kakssada aastat hiljem" jpm) * [[Friederike Hausmann]] (1945, Creglingen; [https://www.wikidata.org/wiki/Q1457050 WD], "Lucrezia Borgia") * [[Catherine Nixey]] (1980, Wales; [https://www.wikidata.org/wiki/Q85401683 WD], "Pimeduse aja algus") * [[Sarah Gristwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q30032471 WD], "Kuningannade mäng") * [[Gaia Vince]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q21010362 WD], "Seiklused antropotseenis") * [[Alla Jakobson]] * [[Alma Van der Bellen]] (1882, maadleja) * [[Kathleen Reid]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111533970 WD]) * [[Anna Stanisławska]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anna_Stanis%C5%82awska en.wp], Poola barokkpoetess) * [[Bożena Keff]] ([https://pl.wikipedia.org/wiki/Bo%C5%BCena_Umi%C5%84ska-Keff pl.wp]) * [[Marta Galewska-Kustra]] * [[Julia Holewińska]] * [[Yaa Gyasi]] (1989; e.k "Hüljatud kuningriik", 2022, [https://en.wikipedia.org/wiki/Yaa_Gyasi en.wp]) * [[Jessica Bruder]] ("Nomaadimaa", e.k 2022) * [[Meg Mason]] ("Sorrow and Bliss") * [[Anita Anand]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Anita_Anand_(journalist) en.wp]) * [[Imbolo Mbue]] * [[Jessica A. Fox]] ("Three Things You Need to Know About Rockets", 2012, Shaun Bythelli eks) * [[Kate Baer]] * [[Laura Imai Messina]] * [[Laura Maylene Walter]] * [[Morowa Yejidé]] * [[Stephanie Dray]] * [[Vanessa Lafaye]] * [[Rosa Voigt]] * [[Daphne De Marneffe]] (1959) * [[Briallen Hopper]] (1978) * [[Sarah Hepola]] * [[Tara Allmen]] (e.k) * [[Judith A. Houck]] * [[Rebecca Serle]] ([https://www.rebeccaserle.com/ kodukas] [https://www.wikidata.org/wiki/Q110281506 WD], e.k "Viie aasta pärast") * [[Lizzy Dent]] (e.k "Suvetöö") * [[Liina Vagula]] (1982; "Täiusliku elu hind") * [[Rory Power]] ("Raxteri tüdrukud") * [[Ene Timmusk]] ("Minu Kanada") * [[Kate Lister]] ("Seksi kummaline ajalugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q64901031 WD], 1981) * [[Sallie Bissell]] (e.k "Saatanast vaevatud") * [[Kelli Kiipus]] (luuleprõmmu võitja 2022) * [[Helen Prins]] (s.1989, "Pargimõrvad") * [[Geidi Raud]] (s.1992 "Ümber ahju paremale. Võrumaagia") * [[Sanna Kartau]] * [[Kadri Jaanits]] (1976; [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nii-lahedal-nii-kaugel-nii-hasti-tolgitud-soome-kirjandus/ 1], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/laureaadi-kone-soome-riikliku-tolkeauhinna-saamise-puhul-24-mail-2022/ 2]) * [[Laura Ertimo]] (1977; "Vesi. Raamat maailma tähtsaimast ainest", tlk Kadri Jaanits, 2020; "Öö. Raamat unest ja pimeduse saladustest", tlk Kadri Jaanits, 2021) * [[Mia Kankimäki]] (1971; "Naised, kellest ma öösiti mõtlen", "Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma"; [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120009786/kirjanik-mia-kankimaki-elus-pole-kunagi-liiga-hilja-teha-seda-mille-poole-suda-kutsub 1], [https://finst.ee/intervjuu/mia-kankimaki-keel-on-iga-kultuuri-voti/ 2]) * [[Anari Koppel]] * [[Helmi Herman]] (s.1916, kunstnik) * [[Lucie Buchmeister‎]] (s.1890, kunstnik) * [[Ann Pajuväli]] (s.1990, kunstnik) * [[Liis Mure]] (s. 1981, "Popa otsib kodu", julgeolekuekspert, Eesti presidendi julgeolekupoliitika nõunik) * [[Catriona Ward]] ("Needless Streeti viimane maja", [https://www.theguardian.com/books/2022/feb/26/catriona-ward-when-done-right-horror-is-a-transformative-experience 1], 41 a 2022) * [[Mari-Leen Kiipli]] (s.1988) * [[Līga Spunde]], (s. 1990; [https://www.ekabl.ee/id/spundeliga EKABL], läti kunstnik) * [[Elīna Vītola]], (s. 1986; [https://www.ekabl.ee/id/vtolaelna EKABL], läti kunstnik) * [[Anna Wieslander]] (Rootsi politoloog, NATO ekspert) * [[Johanna Jolen Kuzmenko]] * [[Sonia Shah]] ("Pandeemia", 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q3964777 WD]) * [[Katja Pantzar]] ("Leides sisu", Canadian and Finnish journalist, [https://katjapantzar.com/ kodukas]) * [[Megan Goldin]] ("Saatuslik suplus", [https://www.megangoldin.com/ kodukas]) * [[Steena Holmes]] ("Patsient", [https://www.steenaholmes.com/ kodukas]) * [[Sandie Jones]] ("Teine naine", [https://sandiejones.com/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q114765 WD]) * [[Alexandra Andrews]] ("Kes on Maud Dixon?", [https://www.alexandraandrewswriter.com/ kodukas], 1985 [https://www.bookseriesinorder.com/alexandra-andrews/ 1]) * [[S. J. Bennett]] = [[Sophia Bennett]] ("Windsori sõlm", 1966, [https://www.wikidata.org/wiki/Q31106349 WD]) * [[Barbara Davis]] ("Viimane kuutüdruk", [https://barbaradavis-author.com/ kodukas]) * [[Eloísa Díaz]] ("Patukahetsus", 1986, [https://www.pontas-agency.com/authors/eloisa-diaz/ 1], [https://www.eloisadiaz.net/ kodukas], nimekaim [https://www.wikidata.org/wiki/Q5367262 WD]) * [[Tarryn Fisher]] ("Vale perekond", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q56339440 WD]) * [[Angela Marsons]] ("Murtud luud", 1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28911639 WD]) * [[Marguerite Kaye]] ("Keelatud armusuhe preili Grantiga" jts, šoti kirjanik, [https://www.margueritekaye.com/ kodukas], paistab olevat hea huumorimeelega) * [[Laura Suburg]] ("Eksiteelt peasnud", "Kasuema päewaraamat") * [[Anna Nicholas]] ("Sisalik pagasis", "Kass kuumal kivikatusel", 1961, [https://www.wikidata.org/wiki/Q4767379 WD]) * [[Shelly Alexander]] ("Sügaval südames") * [[Bette Lee Crosby]] ("Emily, kadunud", "Aasta täis erilisi hetki") * [[Jessica Barry]] ("Vaba langemine") * [[Chloe Benjamin]] ("Surmapõlgurid", s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63119417 WD]) * [[Melanie Blake]] ("Armutud naised", [https://www.wikidata.org/wiki/Q108042928 WD], 1976) * [[Shalini Boland]] ("Abikaasa", [https://www.wikidata.org/wiki/Q109570076 WD]) * [[Victoria Connelly]] ("Katkiste asjade ilu", s.1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112516211 WD]) * [[Marianne Cronin]] ("Lenni ja Margoti sada aastat", s.1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561819 WD]) * [[Paula Treick DeBoard]] ("Valede võrgus", s.1976, [http://viaf.org/viaf/307425957/#DeBoard,_Paula_Treick VIAF]) * [[Elissa Grossell Dickey]] ("Valguse kiirusel", [https://elissadickey.com/about/ kodukas]) * [[Cynthia Ellingsen]] ([https://www.cynthiaellingsen.com/ kodukas], "Majakas tähtede all", "Veinimeistri saladus", "Mõrkjasmagus üllatus") * [[Liz Fenton]], [[Lisa Steinke]] ("Hea lesk", Fenton 1973, [http://viaf.org/viaf/300904717/#Fenton,_Liz VIAF]; Steinke 1973 [http://viaf.org/viaf/250598354/#Steinke,_Lisa VIAF]) * [[Mary Lou Longworth]] ([[M. L. Longworth]]) ("Kadunud muuseum Mistrali tänaval", 1963 in Toronto, [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092405 WD]) * [[Anni Kytömäki]] ("Margarita", s.1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18633172 WD]) * [[Martta Kaukonen]] ("Liblika kannul", s.1976, [http://viaf.org/viaf/30164959306124020009/#Kaukonen,_Martta,_1976- VIAF], [https://epl.delfi.ee/artikkel/96334141/raamatublogi-sarimorvari-ja-hingearsti-erakordne-duell 1], [https://www.ahlbackagency.com/tag/martta-kaukonen/ 2]) * [[Lesley Kara]] ("Kuulujutt") * [[Carole Johnstone]] ("Peeglimaa") * [[Linda Holmes]] ("Evvie Drake'i uus algus", [http://www.thisislindaholmes.com/about kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q56073649 WD]) * [[Leah Hazard]] ("Rasked rõõmud", s.1978, [http://viaf.org/viaf/144516706/#Hazard,_Leah VIAF], [https://www.leahhazard.co.uk/bio kodukas]) * [[Christine Mangan]] ("Tangerlanna", s.1982, [http://viaf.org/viaf/276148207892800342442/#Mangan,_Christine VIAF], [https://us.macmillan.com/author/christinemangan kodukas]) * [[Nicola Marsh]] ("Skandaal", [https://www.nicolamarsh.com/about-1 kodukas]) * [[Charlotte McConaghy]] ("Ränded", s.1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112556105 WD]) * [[Lauren McLaughlin]] ("Saada pilte", [https://www.laurenmclaughlin.net/bio kodukas]) * [[Sara Medberg]] ("Kammerneitsi", s.1979, ajaloolane, [https://otava.fi/kirjailijat/sara-medberg/ kodukas]) * [[Holly Miller]] ("Sina mu unedes", s.1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559053 WD], [https://www.hollymillerauthor.com/about-1 kodukas]) * [[Loretta Nyhan]] ("Labidas maasse", [http://lorettanyhan.com/about.html kodukas], [https://www.bookreporter.com/authors/suzanne-hayes-loretta-nyhan 1]) * [[Camille Pagán]] ("Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt", [https://camillepagan.com/bio/ kodukas], "Hello seems like such an innocuous word, but it’s really a portal to loss.", "This Won’t End Well", incipit [http://deborahkalbbooks.blogspot.com/2020/02/q-with-camille-pagan.html 1]) * [[Eveliina Talvitie]] ("Käisin vaid ujumas, õde", s.1970, [https://www.wikidata.org/wiki/Q11859165 WD]) * [[Sue Teddern]] ("Annie Stanley, omadega merel", s.1954, [http://viaf.org/viaf/7164959290424020743/#Teddern,_Sue,_1954- VIAF]) * [[Courtney Evan Tate]] ([[Courtney Cole)]] ("Need hämarad tunded", "Ma jälgin sind") * [[Rachel Lynn Solomon]] ("Täna. Õhtul. Homme", [http://www.rachelsolomonbooks.com/about kodukas]) * [[Monique Roffey]] ("Black Conchi näkk", s.1965, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6900384 WD], [https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Kate Riordan]] ("Sanditon", London, [https://www.novelkicks.co.uk/author-interview-kate-riordan/ 1] (nb! mitte iiri kirjanik Kate O'Riordan, 1961- ) * [[Suzanne Redfearn]] ("Silmapilk", arhitekt, [http://writerinterviews.blogspot.com/2013/10/suzanne-redfearn.html 1]) * [[Emmi Pesonen]] ("Maailma kauneim sõna", s.1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111364482 WD]) * [[Caroline Louise Walker]] ("Peidus su silme all", USA, [https://carolinelouisewalker.com/about/ kodukas]) * [[Abbi Waxman]] ("Nina Hilli raamatulik elu", s.1970, Inglismaa, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112521270 WD]) * [[Joan Elizabeth Lloyd]] ("Täiesti privaatne", New York, s.1941, [https://www.writerspace.com/author-new/joan-elizabeth-lloyd/ 1]) * [[Kate Kirkpatrick]] ("Becoming Beauvoir", s.1984, [http://viaf.org/viaf/296362495/#Kirkpatrick,_Kate VIAF]) * [[Rebeka Põldsam]], s.1989 * [[Rosie Walsh]] ("Ilma ainsagi sõnata", "Päev, mil me kadusime", "Minu elu armastus"; ka [[Lucy Robinson]]; [https://www.rosiewalsh.com/ kodukas]) * [[Claire Douglas]] ("Paar majast nr 9", [https://www.wikidata.org/wiki/Q110368341 WD]) * [[Kimi Cunningham Grant]] ("Need vaiksed laaned") * [[Clare Chambers]], s.1966 ("Väikesed naudingud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5126143 WD]) * [[Riikka Jäntti]], s. 1972 ("Väikese hiire suvi" ja terve sari, [https://finst.ee/intervjuu/riikka-jantti-kirjutan-seni-kuni-on-haid-ja-inspireerivaid-motteid/ lühiiintekas]) * [[Bronwyn Jameson]] ("Majapidajannast südamedaamiks", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915106 WD]) * [[Lee Wilkinson]] (n) ("Armuafäär sekretäriga", https://www.wikidata.org/wiki/Q5407601 WD]) * [[Yvonne Lindsay]] ("Trotslik armuke ja halastamatu miljonär", https://www.wikidata.org/wiki/Q112915186 WD]) * [[Eva-Maria Brock]] ([https://raamatud.postimees.ee/7558007/kui-nakist-saab-inimene-ei-ole-selles-midagi-ilusat-kas-ta-seda-tahabki 1]) * [[Maria Netti Nüganen]], s.1995 * [[Airi Triisberg]], s.1982 * [[Keiu Krikmann]], s.1988 * [[Triin Tulgiste]], s.1987 * [[Kathy O'Shaughnessy]] ([https://www.janklowandnesbit.co.uk/kathy-oshaughnessy 1]) * [[Camille Aubray]] ("Ristiemad", [http://www.camilleaubray.com/ 1]) * [[Samantha Silva]] ([https://www.samanthasilvawriter.com/ 1], "Armastus ja raev: Mary Wollstonecrafti lugu") * [[Lidia Kon]] (Liidia Feliksonovna Kon, digitud) * [[Natalie Mets]] * [[Merilin Pärli]] (pseud Merilin Randvee, s.1979, "Üksildane uitaja", A-64451) * [[Margit Saluste]], s.1965 * [[Vally Ojavere]], s.1941 * [[Katri Merikallio]] ("Tarja Halonen: ühe aktivisti lugu", [https://www.wikidata.org/wiki/Q26504221 WD]) * [[Caroline Bird]] (s.1986, "Rookie", "The Hat-Stand Union", [https://www.wikidata.org/wiki/Q5044981 WD]) * [[Tayi Tibble]] (n) (s.1995, [https://www.wikidata.org/wiki/Q107342805 WD]) * [[Anastasia Taylor-Lind]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q16199723 WD], "One Language") * [[Lila Matsumoto]] * [[Vahni Capildeo]] (non-bin) (enne Surya Vahni Priya Capildeo, nüüd Vahni Anthony Ezekiel Capildeo), s.1973 [https://www.wikidata.org/wiki/Q7908660 WD]) * [[Nidhi Zak/Aria Eipe]] (n) * [[Fiona Benson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q24006163 WD], s.1978) * [[Jessica Traynor]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105465767 WD], s.1984) * [[Tiffany Atkinson]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q23940091 WD], s.1972) * [[Jen Hadfield]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q263842 WD], s.1978) * [[Susan Paris]] * [[Sloane Tanen]] (n) ("There's a Word For That") * [[Camonghne Felix]] (n) (s.1992, [https://www.wikidata.org/wiki/Q83688007 WD]) * [[Kate Camp]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q43396796 WD], s.1972]) * [[Ernestine Hayes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q5394090 WD], s.1945, tlingit]) * [[Isabel Kaplan]] * [[Ami McKay]] (n) ([https://www.wikidata.org/wiki/Q4746086 WD], s.1968]) * [[Jewell Parker Rhodes]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q6189554 WD], s.1954]) * [[Pam Grossman]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109247375 WD]) * [[Carribean Fragoza]] (n) * [[Sarah Gerard]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q20878388 WD]) * [[Emma Cline]] (s.1989, [https://www.wikidata.org/wiki/Q26023376 WD], "Tüdrukud", 301 lk) * [[Halle Butler]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q53582387 WD], s.1985) * [[Rebecca Birrell]] ("This Dark Country: Women Artists, Still Life and Intimacy in the Early Twentieth Century", 2021) * [[Bonnie Garmus]] (s.1957, [https://www.wikidata.org/wiki/Q111828543 WD], "Lessons in Chemistry") * [[Jane Harper]] ("Looduse jõud", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28524412 WD], s.1980) * [[Samia Shariff]] (n) ("Hirmu loor", [https://www.wikidata.org/wiki/Q55724907 WD], s.1959) * [[Kiti Szalai]] (n) (s. 1971, õpetaja, [https://www.teos.fi/Szalai+Kiti 1]; "Hoian sind südames" w/Maami Snellmann) * [[Colleen Cambridge]] (tglt Colleen Gleason, [https://www.colleengleason.com/about-colleen-gleason/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q3682835 WD] "Mõrv Mallowan Hallis" (2022)) * [[Niina Mero]] (1982, [https://raamatud.postimees.ee/7560631/soome-kirjanik-niina-mero-kirjutasin-sellise-naisteka-mida-oleksin-ise-tahtnud-lugeda 1], "Inglise romanss") * [[Rebecca Raisin]] ([http://www.rebeccaraisin.com/ kodukas], "Aria ratastel raamatupood" (2022)) * [[Amanda Prowse]] ("Kolm ja pool südamelööki" (jt), [https://www.amandaprowse.com/ kodukas], [https://hub.londonbookfair.co.uk/lbf22-5-minute-interview-with-amanda-prowse/ 1]) * [[Margit Mägi]] ("Valikud" (2022)) * [[Nancy Tucker]] (1993, [http://viaf.org/viaf/103146331925618692147/#Tucker,_Nancy,_1993- VIAF], [https://www.theguardian.com/society/2018/may/27/nancy-tucker-mental-health-young-women-extract-that-was-when-people-started-to-worry 1], "Kevade esimene päev") * [[Alex Brown]] ([https://en.wikipedia.org/wiki/Alexandra_Brown en.wp], 1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q17986112 WD], "Koos kootud jõulud" jt) * [[Rebecca Wragg Sykes]] (Becky Wragg Sykes; [https://www.wikidata.org/wiki/Q64732886 WD], "Hõimlased") * [[Elli H. Radinger]] (1951, [https://www.wikidata.org/wiki/Q1332113 WD], "Huntide tarkus", "Vanade koerte tarkus") * [[Tracey Garvis Graves]] (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q12007261 WD], "Saarel", "Tüdruk, keda ta kunagi tundis") * [[Caroline Eriksson]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q18176376 WD], "Kadunud", "Mina, vaatleja") * [[Anna Smaill]] (1979, [https://www.wikidata.org/wiki/Q20740569 WD], "Kellamäng") * [[Tawna Fenske]] (n) ([https://tawnafenske.com/ kodukas], "Südamega") * [[Ulrika Rolfsdotter]] (1977, [https://ahlanderagency.com/authors/ulrika-rolfsdotter/ 1], "Kurjus südames") * [[Nita Prose]] (n) (tglt Nita Pronovost; [https://www.nitaprose.com/ kodukas], "Toateenija") * [[A. K. Turner]] (n) (Anya Lipska, 1959, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561837 WD], "Kehakeel") * [[Malin Stehn]] (1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q19380918 WD], "Head uut aastat" (2022)) * [[Carlene O'Connor]] (Mary Carter; [https://carleneoconnor.net/ kodukas], "Täitunud unistused", "Mõrv Iiri külas", "Mõrv Iiri pulmas", [https://www.wikidata.org/wiki/Q112493032 WD]) * [[Sarah Pearse]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q109239908 WD], "Sanatoorium") * [[Faith Martin]] (Maxine Barry; [https://www.wikidata.org/wiki/Q5431210 WD], "Mõrv pastoraadis", "Elusaatused" jt) * [[B. A. Paris]] (n) (1958, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55389841 WD], "Suletud uste taga" jt) * [[Claire McGowan]] (Eva Woods; 1981, [https://clairemcgowan.net/ kodukas], [https://www.wikidata.org/wiki/Q112517765 WD], "Teine naine") * [[Teresa Driscoll]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q56340146 WD], "Ma jälgin sind", "Täiuslik sõber") * [[Victoria Dowd]] ([https://victoriadowd.com/ kodukas], "Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas") * [[Cecilia Ekbäck]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112500658 WD], "Hunditalv") * [[Joy Ellis]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q68585725 WD], "Mineviku taak") * [[Alice Feeney]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q96741668 WD], "Mõnikord ma valetan") * [[Patricia Gibney]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q50576002 WD], "Teadmata kadunud" jt) * [[Lucy Foley]] (1986, [https://www.wikidata.org/wiki/Q97738200 WD], "Jahiseltskond" jt) * [[Joanne Fluke]] (1943, [https://www.wikidata.org/wiki/Q6206118 WD], "Mõrv šokolaadiküpsistega" (466 lk), "Mõrv mustikamuffiniga" (380 lk), "Mõrv maasika-vahukooretordiga" (347 lk), "Mõrv sidrunibeseekoogiga" (384 lk), "Mõrv šokolaadiste muffinitega" (343 lk), "Mõrv suhkruküpsistega" (379 lk), "Mõrv virsikuvormiga" (335 lk)) * [[Maria Grund]] (1975, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112554622 WD], "Surmapatt") * [[Sarah Pekkanen]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q32945276 WD], [http://www.sarahpekkanen.com/ kodukas], "Naine meie vahel","Nimetu tüdruk"/Greer Hendricks, Sarah Pekkanen) * [[Kerry Fisher]] ([http://www.kerryfisherauthor.com/ kodukas], "Vaikiv abielunaine" jt) * [[Julia Jakovleva]] ([https://pushkinpress.com/our-authors/yulia-yakovleva/ 1, "Jahimehe karistus") * [[Elina Backman]] (1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q110322447 WD], "Kui kuningas sureb") * [[Lucinda Berry]] ([https://lucindaberry.com/ kodukas], "Täiuslik laps") * [[Sybille Schrödter]] (1955, [https://www.wikidata.org/wiki/Q95208106 WD], "Õed kogu eluks") * [[Liz Talley]] ([https://liztalleybooks.com/ kodukas], "Võlutult sinu") * [[Jo Thomas]] (n) ([https://jothomasauthor.com/ kodukas], "Armastus jõuluturult") * [[Lisa Taddeo]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q45921753 WD], "Kolm naist") * [[Krystal Sutherland]] (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q98553584 WD], "Meie keemilised südamed", "Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri") * [[Amanda Prowse]] ([https://www.amandaprowse.com/ kodukas], "Kolm ja pool südamelööki", "Valgus aknas") * [[Kerri Maher]] ([https://www.kerrimaher.com/ kodukas], "Tütarlaps valgetes kinnastes: romaan Grace Kellyst") * [[Holly Martin]] ([https://hollymartin-author.com/ kodukas], "Unistuste jahtimise suvi") * [[Mhairi McFarlane]] (1976, [https://www.wikidata.org/wiki/Q91242718 WD], "Ära unusta mind", "Mulle piisas terest") * [[Ali McNamara]] (n) ([https://alimcnamara.co.uk/ kodukas], "Kate'i ja Clara imevärki Cornwalli käsitööpood") * [[Christy Lefteri]] (1980, [https://www.wikidata.org/wiki/Q63433706 WD], "Aleppo linna mesinik") * [[Ana Johns]] ([https://www.anajohns.com/ kodukas], "Naine valges kimonos") * [[Helena Hunting]] ([https://helenahunting.com/ kodukas], "Talisman", "Saatuslik kohtumine") * [[Miranda Cowley Heller]] (1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112559534 WD], [https://www.theguardian.com/books/2021/jul/10/miranda-cowley-heller-writing-sex-scenes-has-never-scared-me 1], "Paberloss") * [[Grace Greene]] ([https://www.gracegreene.com/ kodukas], "Vahepealne õnn", "Mälestus liblikatest") * [[Natasha Anders]] ([https://natashaanders.com/ kodukas], "Üle kõige", "Ainult seda") * [[Yangsze Choo]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q107210568 WD], [https://yschoo.com/ kodukas], "Vaimumõrsja") * [[Lauren K. Denton]] ([https://laurenkdenton.com/ kodukas], "Pelgupaik", "Suvemaja") * [[Julianne Donaldson]] ([https://www.juliannedonaldson.com/ kodukas], "Edenbrooke", "Blackmoore") * [[Louise Douglas]] ([https://www.facebook.com/Louise-Douglas-Author-340228039335215/ 1], "Maja mere ääres", "Tulipunane kleit") * [[Brit Bennett]] ("Varjul pool", 1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q27449519 WD]) * [[Jeanette Escudero]] ([https://jeanetteescudero.com/ kodukas], "Vabandamisprojekt") * [[Emma Davies]] ([https://www.emmadaviesauthor.com/ kodukas], "Päikese poole", "Valguse poole" jt) * [[Abigail Dean]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q105075065 WD], [https://www.abigail-dean.com/ kodukas], "Tüdruk A") * [[Sophie Benedict]] ("Grace Kelly ja armastuse hurm") * [[Anne Mahler]] ("Peeglikoletis") * [[Megan Hunter]] ("Harpüia", 1983, [https://www.wikidata.org/wiki/Q64632870 WD]) * [[Anna E. Collins]] ("Parim kättemaks on armastus", [https://www.aecollinsbooks.com/ 1]) * [[Anna Claybourne]] ("Kuidas kõik muutub" (64 lk), 1969, [https://www.wikidata.org/wiki/Q44796866 WD]) * [[Anna Maria Tammesaar]] ("Oskar nivhide maal", "Jutukogu", "Printsess Rasmus") * [[Anna Snoekstra]] ("Väikesed saladused", 1988, [https://www.annasnoekstra.com/ kodukas], https://www.actwriters.org/on-writing/anna-snoekstra 1]) * [[Lauren Asher]] ([https://laurenasher.com/ kodukas]) * [[Ali Hazelwood]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110229571 WD], "The Love Hypothesis") * [[Stephanie Garber]] (1988, [https://www.wikidata.org/wiki/Q55107894 WD], "Caraval") * [[T. A. Willberg]] (n) ([https://tawillberg.com/ kodukas], "Marion Lane and the Midnight Murder") * [[Loretta Marion]] ("Storm Of Secrets", [https://www.lorettamarion.com/ kodukas]) * [[Melissa Albert]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q81878425 WD]) * [[Baek Sehee]] (n) (1990, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112207100 WD]) * [[Lexi Ryan]] (n) (1981, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112561488 WD]) * [[Rebecca Barrow]] ([http://www.rebecca-barrow.com/books.html kodukas]) * [[Jo Simmons]] (n) ([https://www.curtisbrown.co.uk/client/jo-simmons 1]) * [[Tasneem Abdur-Rashid]] (n) ([https://notanothermumpod.com/about-us/ 1]) * [[Ana Huang]] ([https://anahuang.com/ kodukas]) * [[Penelope Douglas]] (1977, [https://www.wikidata.org/wiki/Q112520254 WD], [https://pendouglas.com/about/ kodukas], [https://authorsinterviews.wordpress.com/2015/05/29/here-is-my-interview-with-penelope-douglas/ 1]) * [[Tessa Bailey]] ([https://www.tessabailey.com/ kodukas]) * [[Christina Lauren]] (=Christina Hobbs and Lauren Billings; [https://www.wikidata.org/wiki/Q16193004 WD], "Ilus tõbras", "Ilus mõrd") * [[Denise Williams]] ([https://www.denisewilliamswrites.com/ kodukas]) * [[Olivie Blake]] (Alexene Farol Follmuth, [https://www.olivieblake.com/ kodukas]) * [[Ruby Dixon]] ([https://rubydixon.com/wordpress/ kodukas]) * [[Kalynn Bayron]] (n) ([https://www.kalynnbayron.com/ kodukas]) * [[Kiley Reid]] (1987, [https://www.wikidata.org/wiki/Q80133770 WD], "Such a fun age") * [[Sue Lynn Tan]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q111574798 WD], [https://www.suelynntan.com/ kodukas], "Daughter of the Moon Goddess") * [[Katee Robert]] ([https://www.kateerobert.com/ kodukas], "Saatana tütar") * [[Scarlett St. Clair]] ([https://www.wikidata.org/wiki/Q110885299 WD] [https://www.scarlettstclair.com/ kodukas]) * [[Andrea Stewart]] (n) ([http://www.andreagstewart.com/ kodukas]) * [[Hafsah Faizal]] (n) (1993, [https://www.wikidata.org/wiki/Q104051174 WD]) * [[Alexandra Christo]] ([https://alexandrachristo.com/ kodukas], "To kill a kingdom") * [[Raven Kennedy]] (n) ([https://www.ravenkennedybooks.com/ kodukas]) * [[Elizabeth Lim]] ([https://www.elizabethlim.com/ kodukas]) * [[Katie Kitamura]] (1979 [https://www.wikidata.org/wiki/Q16218588 WD]) * [[Naomi Ishiguro]] (1992 [https://www.wikidata.org/wiki/Q47493506 WD]) * [[Anneli Sammel]] * [[Liska Jacobs]] (https://liskajacobs.com/ kodukas]) * ==Sünnipäevata mehed== * [[C. K. McDonnell]] (m) ([https://whitehairedirishman.com/ kodukas], "Kummalised sõnum;d" (sic!)) * [[Antti Tuomainen]] (1971, [https://www.wikidata.org/wiki/Q9056572 WD], "Kaevandus", "Jänesefaktor", "Põdravalem") * [[A. G. Barnett]] (m) ([https://agbarnett.com/ kodukas], "Hõivatud haud") * [[J. P. Delaney]] (m) (Tony Strong, ka Anthony Capella; 1962, [https://www.wikidata.org/wiki/Q2442835 WD], "Armu toit", "Eelmine tüdruk", "Usu mind") * [[M. W. Craven]] (m) (1968, [https://www.wikidata.org/wiki/Q73372578 WD], "Nukumäng", "Võõras veri", "Kuraator") * [[Riley Sager]] (m) (Todd Ritter; [https://www.wikidata.org/wiki/Q99395425 WD], "Viimased tüdrukud" jt) * [[S. K. Tremayne]] (Sean Thomas, Tom Knox; 1963, [https://www.wikidata.org/wiki/Q7816498 WD], "Külmakaksikud" jt) * [[C. W. Gortner]] (Christopher Gortner) (1964 "Caterina de' Medici pihtimused" jt [https://www.wikidata.org/wiki/Q18686426 WD]) * [[Anna Ekberg]] (=Anders Rønnow Klarlund ja Jacob Weinreich) ("Talumatu tõde") * [[Sylvain Neuvel]] (m) (1973, "Kõigest inimesed", [https://www.wikidata.org/wiki/Q28092413 WD]) 2jlehusvrfi43tuce8loz6putg40x5y 0 7028 87842 67527 2022-07-23T22:13:27Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} [[File:Florence Small The Bride 1900.jpg|thumb|Florence Veric Hardy Small, "Pruut" (1900)]] [[Pilt:The_Bride_(Anders_Zorn)_-_Nationalmuseum_-_25875.tif|pisi|Anders Zorn, "Pruut" (1886)]] [[Pilt:Mathilde_Esch_-_The_Noble_Croatian_Bride.jpg|pisi|Mathilde Esch "Horvaadi pruut" (1901)]] [[Pilt:The_Little_Bride_Ethel.jpeg|pisi|Ethel Gabain, "Väike pruut" (1900ndad)]] ==Piibel== <poem> Sa oled pannud mu [[süda]]me põksuma, mu õeke, mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa [[pilk|pilguga]] [[silm]]ist, ainsa lüliga oma [[kaelakee]]st. 10 Ah, kui [[magus]] on su [[armastus]], mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui [[vein]], kõigist palsameist parem on su õlide [[lõhn]]! 11 Su [[huuled]] tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all [[mesi]] ja [[piim]], ja su [[riided|riiete]] lõhn on otsekui [[Liibanon]]i lõhn! 12 Suletud rohu[[aed]] on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud [[allikas]]. </poem> * Ülemlaul, [http://piibel.net/#q=%C3%9Cl%204 4:9-12] ([[Endel Kõpp]]) ==Film== * [Hans von Risbiter:] Minu laegas, minu [[kübar]], minu [[mõõk]]! Minu pruut ootab mind! ** "[[Viimne reliikvia]]" <poem> [Olmo Dalco:] See on minu pruudilõks. [Ada Fiastri Paulhan:] Oled sa mõne pruudi kinni ka püüdnud? [Olmo Dalco:] Sina oled esimene. </poem> * Filmist "[[1900]]" ==Luule== <poem> On [[laps]]el pruut ja [[plaan]]id kindlad, et oma [[kodu]] rajada. On hoiukarp ja kummi[[kindad]]. Laps mõistab asju ajada. </poem> * [[Joel Sang]], "Lapse laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991) ==Proosa== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** [[Urmas Vadi]], "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad" Looming 7/2015, lk 906 * [Doktor:] Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). ==Vanasõnad== * Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. * [[Siga|Sea]] kaup ei sünni [[kott|kotis]], mõrsja kaup ei [[uks]]e taga. ** [[Eesti vanasõnad]] * Kui su pruut elab [[mägi|mägedes]], võtad naiseks ka mäe. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]], Vanasõnu mitmelt mandrilt (David Macfarlane: The Little Giant Encyclopedia of Proverbs, 2001). ERSEN, ISBN 9949-12-059-4. Inglise keelest tõlkinud Ilme Rääk ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] ghwijyb5j6s6f06qaedt9ki5g0busex 87843 87842 2022-07-23T22:13:46Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} [[File:Florence Small The Bride 1900.jpg|thumb|Florence Veric Hardy Small, "Pruut" (1900)]] [[Pilt:The_Bride_(Anders_Zorn)_-_Nationalmuseum_-_25875.tif|pisi|Anders Zorn, "Pruut" (1886)]] [[Pilt:Mathilde_Esch_-_The_Noble_Croatian_Bride.jpg|pisi|Mathilde Esch "Horvaadi pruut" (1901)]] [[Pilt:The_Little_Bride_Ethel.jpeg|pisi|Ethel Gabain, "Väike pruut" (1900ndad)]] ==Piibel== <poem> Sa oled pannud mu [[süda]]me põksuma, mu õeke, mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa [[pilk|pilguga]] [[silm]]ist, ainsa lüliga oma [[kaelakee]]st. 10 Ah, kui [[magus]] on su [[armastus]], mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui [[vein]], kõigist palsameist parem on su õlide [[lõhn]]! 11 Su [[huuled]] tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all [[mesi]] ja [[piim]], ja su [[riided|riiete]] lõhn on otsekui [[Liibanon]]i lõhn! 12 Suletud rohu[[aed]] on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, pitseriga kinni pandud [[allikas]]. </poem> * Ülemlaul, [http://piibel.net/#q=%C3%9Cl%204 4:9-12] ([[Endel Kõpp]]) ==Film== * [Hans von Risbiter:] Minu laegas, minu [[kübar]], minu [[mõõk]]! Minu pruut ootab mind! ** "[[Viimne reliikvia]]" <poem> [Olmo Dalco:] See on minu pruudilõks. [Ada Fiastri Paulhan:] Oled sa mõne pruudi kinni ka püüdnud? [Olmo Dalco:] Sina oled esimene. </poem> * Filmist "[[1900]]" ==Luule== <poem> On [[laps]]el pruut ja [[plaan]]id kindlad, et oma [[kodu]] rajada. On hoiukarp ja kummi[[kindad]]. Laps mõistab asju ajada. </poem> * [[Joel Sang]], "Lapse laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991) ==Proosa== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** [[Urmas Vadi]], "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad", Looming 7/2015, lk 906 * [Doktor:] Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). ==Vanasõnad== * Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. * [[Siga|Sea]] kaup ei sünni [[kott|kotis]], mõrsja kaup ei [[uks]]e taga. ** [[Eesti vanasõnad]] * Kui su pruut elab [[mägi|mägedes]], võtad naiseks ka mäe. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]], Vanasõnu mitmelt mandrilt (David Macfarlane: The Little Giant Encyclopedia of Proverbs, 2001). ERSEN, ISBN 9949-12-059-4. Inglise keelest tõlkinud Ilme Rääk ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 990i94povzilnnnnladhqsu6x1yxrb4 87846 87843 2022-07-23T22:19:20Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Florence Small The Bride 1900.jpg|thumb|Florence Veric Hardy Small, "Pruut" (1900)]] [[Pilt:The_Bride_(Anders_Zorn)_-_Nationalmuseum_-_25875.tif|pisi|Anders Zorn, "Pruut" (1886)]] [[Pilt:Mathilde_Esch_-_The_Noble_Croatian_Bride.jpg|pisi|Mathilde Esch "Horvaadi pruut" (1901)]] [[Pilt:The_Little_Bride_Ethel.jpeg|pisi|Ethel Gabain, "Väike pruut" (1900ndad)]] [[Pilt:Lola Liivat- Krimmi pruut 1964.jpg|pisi|Lola Liivat, "Krimmi pruut", 1964.]] ==Piibel== <poem> Sa oled pannud mu [[süda]]me põksuma, mu [[õde|õeke]], mu pruut! Oled pannud mu südame põksuma ainsa [[pilk|pilguga]] [[silm]]ist, ainsa lüliga oma [[kaelakee]]st. 10 Ah, kui [[magus]] on su [[armastus]], mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem kui [[vein]], kõigist [[palsam]]eist parem on su [[õli]]de [[lõhn]]! 11 Su [[huuled]] tilguvad kärjemett, mu pruut, sul on keele all [[mesi]] ja [[piim]], ja su [[riided|riiete]] lõhn on otsekui [[Liibanon]]i lõhn! 12 Suletud rohu[[aed]] on mu õeke, mu pruut! Suletud rohuaed, [[pitser]]iga kinni pandud [[allikas]]. </poem> * [[Ülemlaul]], [http://piibel.net/#q=%C3%9Cl%204 4:9-12] (tlk [[Endel Kõpp]]) ==Film== * [Hans von Risbiter:] Minu [[laegas]], minu [[kübar]], minu [[mõõk]]! Minu pruut ootab mind! ** "[[Viimne reliikvia]]" <poem> [Olmo Dalco:] See on minu pruudilõks. [Ada Fiastri Paulhan:] Oled sa mõne pruudi kinni ka püüdnud? [Olmo Dalco:] Sina oled esimene. </poem> * Filmist "[[1900]]" ==Luule== <poem> On [[laps]]el pruut ja [[plaan]]id kindlad, et oma [[kodu]] rajada. On hoiukarp ja kummi[[kindad]]. Laps mõistab asju ajada. </poem> * [[Joel Sang]], "Lapse laul" raamatust "Loomariik: lastelaule alamale ja ülemale astmele" (Vagabund 1991) ==Proosa== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** [[Urmas Vadi]], "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad", Looming 7/2015, lk 906 * [Doktor:] Või oletame, et sa oled [[pulm]]as [[uksehoidja]]. [[Peigmees|Peigmehe]] vaatepunktist on peategelane tema ja kõik teised mängivad kõrvalosi, isegi pruut. Sinu vaatepunktist aga on pulm kõrvaline episood ''sinu'' vägagi põnevas eluloos ning pruut ja peigmees on kõrvalosalised. Sa oled otsustanud ''mängida kõrvalosalise [[roll]]i'': sulle võib pakkuda lõbu ''teeselda'', et sa oled vähem oluline kui sa ennast tegelikult olevat tead, just nagu tegi [[Odüsseus]], kui ta end seakarjuseks maskeeris. Ja iga pulmaseltskonna liige näeb iseennast peategelasena, kes on soostunud osalema näitemängus. ** [[John Barth]], "Tee lõpp" ("The End of the Road"). ==Vanasõnad== * Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. * [[Siga|Sea]] kaup ei sünni [[kott|kotis]], mõrsja kaup ei [[uks]]e taga. ** [[Eesti vanasõnad]] * Kui su pruut elab [[mägi|mägedes]], võtad naiseks ka mäe. ** [[Iiri vanasõnad|Iiri vanasõna]], rmt: David Macfarlane, "Vanasõnu mitmelt mandrilt" ("The Little Giant Encyclopedia of Proverbs", 2001). ERSEN, ISBN 9949-12-059-4. Inglise keelest tõlkinud Ilme Rääk ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] j664jh4iscbmyhp4ctpd84le2qymhty 0 7172 87868 48282 2022-07-23T23:23:38Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''"Õnne 13"''' (ka "Meie elu lood") on [[Eesti Televisioon]]i ülipopulaarne telesari imaginaarse Eesti väikelinna Morna elust, mis sai alguse 30. oktoobril 1993. Sarja idee autor ja esimene stsenarist oli [[Astrid Reinla]], tema järel [[Kati Murutar]]. Alates 1996. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]], 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. "Õnne 13" esimesed 10 hooaega lavastas Tõnis Kask, 2003. aastast lavastab sarja Ain Prosa. ==Tsitaadid== * [Johannes:] [[King]]i parandavad teised mehed. Mina parandan vanasid kottasid. * [Johannes:] Sisse, sisse – [[uks]] on lahti! * [Johannes:] Nii keerulist juttu pole sina isegi purjus peaga ajanud, kui praegu. * [Laine:] Tead, sa ära säutsu! * [Laur:] Ega mina ei saa ka endast alati aru. * [Mare:] Kui sa tahad [[Euroopa]]sse jõuda, siis aja see rõve [[habe]] maha. * [Aleksander:] Aega pole ju niikuinii olemas. ==Sarja kohta== * Kuna olen "Õnne" juurde lülitunud kõrvalt tulijana ja seriaali [[maailm]], tegelased ning laad on loodud varem, siis olen pidanud selle [[stiil]]i ja vormi selgeks õppima. Seega ma ei saaks öelda, et ma ennast nii väga tsenseeriks, pigem järgin etteantud vormi. Kui oled vormi paika saanud, siis tuleb selles püsida, muidu hakkab tervik kannatama. Välist [[tsensuur]]i pole ette tulnud. [[Ain Prosa]] on aeg-ajalt juhtinud tähelepanu mõne tegelase kõnepruugile, aga näitlejad on oma tegelastega nii kokku kasvanud, et loodetavasti pole neil suuri raskusi minu apsakate korrigeerimisel. * Ma ei saa kahjuks lubada endale hooaja ettekirjutamist, "Õnne" spetsiifika on natuke teine. Kirjutan ikkagi jooksvalt hooaeg läbi. Ühe osa kirjutamiseks läheb viimasel ajal minimaalselt kolm-neli päeva. Aga on ka osi, mida olen pidevalt ümber kirjutanud, ja siis on läinud ka ühe osaga [[nädal]]. Üle nädala ei saa endale lubada, siis hakkavad minu taga ootavad [[inimesed]] kannatama. * "Õnne" puhul on [[näitleja]] ja tema loodud [[tegelaskuju]] ikkagi see A ja O. Ma peaks täiesti põrunud olema, kui üritaksin valmis tegelasi "vägistama" hakata. ** [[Urmas Lennuk]], ankeedivastused: [[Veiko Märka]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/seebivabriku-peainsenerid/ "Seebivabriku peainsenerid"], Sirp, 28.11.2013 * Seda on küll kole öelda, aga tegelikult seal on liiga palju tegelasi. Normaalses sarjas on ju see, et sul on üks [[peategelane]] või üks [[perekond]], kes on peategelane ja mõned kõrvaltegelased – näiteks [[naaber|naabrid]], kes vahel tulevad ja lähevad. Aga meil on selliseid võrdseid peategelasi umbes kümmekond. * Ei ole mõtet näiteks Tiinale tuua mingit uut peikat, keda keegi teine ei tunne, vaid kui Tiinale tuua uus peika, siis peab selguma, et see peika on Alma kadunud onupoeg, Mare vana kongikaaslane jne. Et tal oleks võimalikult palju partnereid, kellega mängida. * Meie oleme Eesti ainus [[seriaal|sari]], kes tegeleb päevakajaga. Kui tuleb [[euro]], siis meil tuleb euro. Kui on [[valimised]], siis meil on valimised. Kui on [[Koroonapandeemia|koroona]], siis meil on ka koroona. See on selline natuke [[olme]] [[ajalugu]], mida me sinna püüame. ** [[Andra Teede]], [https://menu.err.ee/1145950/andra-teede-sarjas-onne-13-on-liiga-palju-tegelasi "Andra Teede: sarjas "Õnne 13" on liiga palju tegelasi"], ERR, 12.10.2020 * Morna [[linn]]ale ei saa mingit kriipsu peale tõmmata. Ma arvan, et mingit viimast osa mina kirjutama ei hakka ja pärast mind tulevad kunagi teised stsenaristid. Nii palju, kui ma käin [[silm]]ad lahti ringi, siis "Õnne 13" on ülioluline eestlastele, ma saan nii palju kirju. * Seda kinni panna, no ma ei tea, mina ei soovitaks. See, kas saab Õnnel üldse viimasest osast teoreetiliselt mõelda. * Ma ikka töötan päris palju selle nimel, et tulla välja [[Tallinn]]a [[mull]]ist, kui ma Õnnega tegelen. Ma teen seda teadlikult, ma loen läbi kõik väikesed maakonnalehed ja piinan sugulasi ja tuttavaid, kes elavad väljaspool Tallinna. [---] Üks asi on [[fakt]]iline info, aga teine on [[mentaliteet|mentaliteedi]] tunnetus. Nagu öeldakse, et kui sa oled [[Peterburi]]s käinud, pole sa tegelikult [[Venemaa]]l käinud. Teine asi, kui sa elad Tallinna kesklinnas, siis sa tegelikult Eestit ei tea. * [[Stsenarist]]ile meeldivad just need, kes pahandust teevad. Viitsütikuga [[pomm]]id, keda saab stseeni visata. * Ma saan seal vinti keerata küll ja veel, ei ole nii, et midagi ei juhtu. Kogu aeg juhtub, pigem on probleem, et osa on nii lühike, tahaks veel iga kord 13 lehekülge asju kirjutada. ** Andra Teede, [https://menu.err.ee/587163/andra-teede-mina-onne-13-viimast-osa-kirjutama-ei-hakka "Andra Teede: mina "Õnne 13" viimast osa kirjutama ei hakka"], ERR, 30.03.2017 * Ühes "Õnne 13" episoodis on neli võttekohta ja selle raami sees tuleb edasi anda kogu tegevus. Pead loo niimoodi välja mõtlema, et see töötab ka ilma liikumiseta. Ausalt öeldes on pärast küll tunne, et suudad kõike kirjutada. * Keskmist luuleraamatut müüakse Eestis umbes 300 eksemplari, nii et "Õnne 13" kirjutama hakates olin ma pikka aega šokis sellest, et mu auditoorium kasvas peaaegu tuhat korda. * Mina loen "Õnne 13" hooaja jooksul meeletult kõike, alates Riigi Teatajast kuni [[Heino Kiik|Heino Kiige]] [[romaan]]ideni just selle mõttega, et kindlustada oma tagalat. Küsin kogu aeg, kuidas need [[eestlased]] elavad. Mis neile oluline on? Kommentaare loen ka, suvalistele artiklitele. Väga kasulik asi on lihtsalt inimeste [[kuulamine]]. [[Buss]]is või [[raamatupood|raamatupoes]] on see mulle suur võit, kui prouad kõva [[hääl]]ega lobisevad. ** Vestlusringis: Andra Teede, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/milline-on-eesti-teleseriaal/ "Milline on Eesti teleseriaal?"], Sirp, 15.04.2016 * Kui sa juba "Õnne 13" maailma sisened, siis lepi sellega, et kuigi sind teatakse ja mingil määral ka armastatakse (kiruda), siis Evelin Sumbergi ja sinu vahel keegi enam vahet teha ei viitsi. Kui mängid kasuahnet beibet, siis järelikult oled seda ka ise. [[Kunst]] on [[tõde]] ja näitleja tema hoor. ** [[Ott Karulin]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/uks-roll-99/ "Üks roll"], Sirp, 05.10.2018 * Tõnis pidas väga vajalikuks vanemate meeste [[filosoofia]] sissetoomist. Mina olin tookord aga liiga noor ja roheline, et aru saada selle mõtte õigsusest. Nüüd, 40sena ma saan aru, kui kuradi õigus Tõnis Kasel oli. * Meil oli vaja Richardi tegelaskujuga anda edasi [[sõnum]], et kui eestlane ise sittagi ei tooda, ainult vahendab ja müüb toorainet, siis eestlane satub majanduskriisi. Aga kuna eestlane jäi ikkagi selle laenamise ja vahendamise ja müümise peale, siis tema sinna majanduskriisi sattuski – vat nad ei kuulanud meid, ja näe, mis juhtus! ** [[Kati Murutar]], intervjuu: Rainer Kerge, [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 ""Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?""], Õhtuleht, 27. september 2008 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Telesarjad]] tunpbjduwk2xcn5f61dqzenlacjdq2u 0 7622 87878 87008 2022-07-24T09:27:18Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Stoskopff_corbeille_verres_mba_mb.jpg|pisi|Sebastian Stoskopff, "Korv pokaalidega" (1644)]] [[Pilt:Anne_Vallayer-Coster_-_Still_Life_with_Mackerel,_1787.jpg|pisi|Anne Vallayer-Coster, "Vaikelu makrelli ja klaasnõudega" (1787)]] [[File:Beda_Stjernschantz_-_Lasinpuhaltajat_(1894).jpg|thumb|Beda Stjernschantz, "Klaasipuhujad" (1894)]] '''Klaas''' on läbipaistev, üsna tugev ja raskesti kuluv, aga habras anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. ==Proosa== * Taat [[uni|magas]] küll sellel [[päev]]al isegi [[kaks]] vihmaund, aga [[õhtu]] tuli selge kui klaas – ennustus pikk, kauakestev [[põud]]. Palavad tulid ajad. Oli niisuguseid päevi, et taevas oli [[valge]] kui klaas ja [[pilv]]etompugi ei olnud näha. [[leht|Puulehed]] närtsisid keskpäeval ja ainult jaheda õhtu tulles tõusid lehed uuesti kikki. [[Kuusk|Kuused]] kuivasid [[punane|punaseks]] ja [[okas|okkad]] langesid maha. Oli kõrvetavaid päevi, et perenaised küpsetasid toakatusel [[leib]]a, viskasid taigna sinna, ja mõne tunni pärast oligi valmis. Ja [[tulekahju]]d möllasid igal pool. ** [[Juhan Jaik]], [https://et.wikisource.org/wiki/V%C3%B5rumaa_jutud/Vihmatark "Vihmatark"] kogust "Võrumaa jutud" * [[Rakett|Raketid]] panid põlema luised aasad, muutsid [[kivi]] laavaks, [[puu]] söeks, [[vesi|vee]] auruks, tegid [[liiv]]ast ja kvartsist [[roheline|rohelist]] klaasi, mis vedeles laiali pillatud [[peegel|peeglitena]] kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu [[trumm]]id, mis põrisevad [[öö]]s. Raketid tulid nagu rändrohutirtsud parvedes ja maandusid punase [[suits]]u õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja [[mehed]], vasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on [[silm]]ale tuttav, peksta minema kõik võõrastav. ** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", "Veebruar 2002: Rändrohutirtsud". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 86 * Kõige meelsamini hävitab mass [[maja|maju]] ja [[asi|esemeid]]. Kuna sageli on tegu haprate asjadega nagu aknaklaasid, peeglid, [[vaas]]id, pildid, [[lauanõud]], siis kaldutakse arvama, et just esemete [[haprus]] on see, mis ahvatleb massi hävitustööle. On küll kindlasti õige, et hävitamise lärm, lauanõude purunemine, aknaklaaside klirin lisab olulisel määral sellest tuntavat [[rõõm]]u: need on uue olevuse jõulised eluavaldused, [[vastsündinu]] kisa. [[Lärm]]i armastatakse ka seetõttu, et seda on nii kerge esile kutsuda, kõik karjub üheskoos kaasa ja klirin on asjade [[aplaus]]. ** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 19 * Mida näevad mu silmad? Mitte tõelust, vaid ainult [[peegelpilt]]i klaasseinalt. :Mida piirab klaassein? [[Tõde]] ettekujutatud tõelusest. Piiramine on alati [[nõdrameelsus]]e tunnus. Hing juhmistub, pekseldes vastu klaasseina nagu [[lind]] vastu akent. [[Valu]] käes ei suuda enam valu tunda. Ettekujutustest tuimestatud hing, mis veel mäletab oma esialgset jõudu ja püüdleb tõe poole. * [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. [[Loomingu Raamatukogu]] 2011, nr 13-14, (lk 18) * Klaasist [[linn]] – mida muud saabki olla üks linn, milles on nii palju potentsiaali pudeneda kildudeks, mis veristavad veel enne, kui neid näed ja puutud. Selles [[kultuur]]ide ristumiskohas on igas kaares – keeruta end palju tahad – [[peegeldus]]i nii palju, et vahel on raske mõista, kus sa ise oled. Ja ometi pole see lihtsalt peegellinn, sest peegelduste taga näed sa ka midagi muud – ühte teist [[maailm]]a, teist kultuuriruumi, teist etnost. :Esmakordselt [[Narva]] saabudes lõi mind pahviks pealetükkiv mass [[eesti keel|eestikeelseid]] [[tekst]]e ja reklaamplakateid linnaruumis, kus suur osa inimestest ei oska neid hästi lugedagi. Siis mõtlesin, et see on [[potjomkinlus]], nüüd võtan seda millegi keerukamana. Raskem on mul mõista neid, kes soovivad ehitada üles keskaegset [[barokk]]linna. Kõiges selles on suur osa peegelpildi püüdmist, mis tundub mulle sama küsitav kui [[kaev]]u põhjast vastu kõlava [[kaja]]ga vaidlemine. :Sellises klaasist linnas ei tea õieti kunagi, kas see, mida näed, oled sa ise või on see üks täiesti muu maailm, mis elab oma elu sinust sõltumata ja iseseisvalt. * [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020 ==Luule== <poem> Ettevaatust - klaas! Purunev klaas! Oh paraku juba killud on maas. </poem> * [[Betti Alver]], "Ettevaatust - klaas". Rmt: B. Alver, "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 522 <poem> Kuidas läikisid [[loorber]]ilehed, oleandrid ja [[orhidee]]d, kui [[kuningas|kuninga]] mängumehed - hilju vesteldes hilisel ajal - klaasmajas jõid [[rumm]]iga [[tee (jook)|teed]]! /---/ Kuid äkki - mis prigin ja pragin ja põra? Kesk maja on korraga mõra! Klaastornis lööb hädakell! Silmad põledes vastu portaali, ööpimedast vaatab [[saal]]i keegi unedes nähtud näoga võimatu vandersell. "Sina pagana paljas pasatski, mis turaka tempu sa teed? Sa ju hingad mu klaasmaja katski! Tule sisse, pane sater selga, söö [[sai]]a, joo terviseteed!" /---/ kuid see pagana paljas pasatski vaatas - vilksti - villast [[livree]]d, aevastas [[katus]]e katki - atsihh! - ja läks oma teed. </poem> * Betti Alver, "Häire". Rmt: B. Alver, "Teosed" I. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 436 <poem> Kunagi jääb [[hõbe]] pimedaks ja mureneb klaas, tõelus aga vajutab näo vastu [[aken]]t. /---/ [[Jumal]]a kaks selget silma, aga kõik moondub kirjaks, hieroglüüfideks meile, ja armust antud [[viiv]] põgeneb meie rumalas ponnistuses leida [[tähendus]]t ja [[nimi|nime]] sellele, mille peegelpildiks [[valgus]] meid nimetas. </poem> * [[Jaan Kaplinski]], "Ei ole lohutust" kogus "Tolmust ja värvidest" (1967) <poem> Imelikke asju sünnib pildil. Pärisilmas looja kisub päev. Nii me kahekesi, sõnatuna. Tunne on, et seda taevapuna meie enam elu sees ei näe. Pikad [[riided]], inimese kuju. Kust ta võtab selle jõu ja väe. Tõuseb piiblipildilt, läbi klaasi paneb läänetaeva sisse käe. </poem> * [[Mari Vallisoo]], "* Vana valge raamat, piiblilugu". Kogus "Mälestusi maailmast". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 281-282 <poem> See, mis öösiti vilgub minu mõtete [[müts]]i all, [[tigu|teo]] pärlmutter-rada või katkitallatud klaasi smirgel, ei ole valgus [[kirik]]us ega töökojas, leek, mida toidab punases või [[must]]as kirikuteener. </poem> * [[Eugenio Montale]], "Väike testament", tlk Lauri Pilter, Vikerkaar 12/2003 <poem> Nende klaaside taga on [[tuli]], on valguse [[algus]] ja [[lõpp]]. Mina näen seda ammu juba, mina tean, see on [[Surm]]a [[tuba]], oo, ma tean, see on [[elutuba]]. Sinna tuppa! Ma pean, ma pean! Oma suuri must-valgeid [[tiib]]u kannan läbi aastate öö. Vastu akent, õnnetu, liibu! Sinna tahta --- su elutöö. Olen raske ja libisen alla. Jälle ründan ja vapustan. Selja taga on pimedad ajad. Surma valgus on see, mida vajad. </poem> * [[Juhan Viiding]], "Ööliblikas, su tung on imeline" ==Kirjandus== * [[Karl Ristikivi]], "Klaassilmadega Kristus". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980 * [[Dashiell Hammett]], "Klaasist võti". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 * [[Kaie Talviste]], "Klaasist silm ja teine ehtne". Tallinn: Eesti Raamat, 1979 * [[Tennessee Williams]], "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid". Tõlkinud [[Jaak Rähesoo]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1976 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] ijvw2ppempz1o6cdgkv3rj4vueg8tm3 0 8025 87877 64711 2022-07-24T09:03:34Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:6-te urodziny Wikipedii we Wrocławiu - tort.jpg|pisi|Vikipeedia 6. sünnipäeva tort Wrocławis.]] '''Tort''' on suur, harilikult ümmargune mitmekihiline kaunistatud kook. ==Proosa== * Estetistlik fantastika petab ainult ila näljase keelele!<br />Seepärast - maha estetism, mis on elava kunsti surm! Maha müüt, sest see on ärapöördumine elust! Maha unenäod, sest need on pettus! Maha illusioonid, sest neid ei ole! Maha fantastika, sest see on toitumine ainult tühjade ja tuumata lestadega! Maha petlikud tordid ja vahvlid magusa [[vahukoor]]ega! ** Ahase manifest, [[Albert Kivikas]], "Nimed marmortahvlil III", 3. ptk * Varsti pärast pulmi ütles Iigo talle ühel hommikul: tead, ma nägin unes, et sõin torti. Maie veel imestas, et üks mees niisugusest tühisest asjast räägib. Ta nagu polekski sattunud uude keskkonda, vaid jäänud endist viisi agulisse, kus ema ja vanaema vahetasid [[unenägu]]sid. Nende omad olid küll seoses ennetega, aga mõnu, kuidas nad teineteisele oma ööpildid teatavaks tegid, oli sarnane Iigoga. Maie vaatas hämmastunult Iigole ja naeris vastu: mina sõin ka. Ainult enne sai tort otsa, kui taldrik minuni jõudis. Iigo oli ta ümbert kinni võtnud, ikka nende samade kätega, millel oli Maie suhtes raviv toime, ja naisele naljatades ette heitnud: miks sa siis kärme ei olnud? Ja Maie oli tunnistanud süüdlaslikult: ühel taldrikul oli hammustatud tükk ja ma sõin selle salaja ära. Nii et abielu algul olid olnud neil ühised unenäod — ja ikkagi hammustas Maie keti katki. Nagu loom naksab oma saba, et lõksust pääseda. (lk 14) ** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", 1993 * "Kus see Peavõidu Tort on?“ küsisin mina ning tädi Annu pilgutas silma ja tõmbas mu enda järel tuppa. :Toa keskele oli nihutatud tädi kirjapult ja selle peale oli tõstetud suur plaat. Plaadil oli laualina, kohvitassid ja taldrikud ning maailma kõige uhkem tort. See oli vaarikatega ja valge šokolaadiga vahukooretort, mille pind oli üleni kaetud nööbikommidest, lagritsarullidest, vaarikapadjakestest, viinamarjakobaratest, šokolaadi- ja kummikommidest, popkornist ja südamekujulistest vahukommidest mustriga. Sellest ulatusid välja paberist vihmavari, sätendavate narmastega lehvik, martsipanist roos ja üks küünal. :Kui ma torti vaatasin, sain aru, et Topelt Peavõit on tõesti midagi erilist. Emagi naeris, nii et pisarad voolasid. * [[Selja Ahava]], "Taevast pudeneb asju". Tõlkinud [[Jan Kaus]], 2018, lk 20 * Kuidagi [[toit]]u naeruvääristada, torti naeruvääristada, minu meelest see on imelik. ** [[Jüri Ratas]], [https://poliitika.postimees.ee/7097316/ratas-torti-naeruvaaristada-on-imelik "Ratas: torti naeruvääristada on imelik"] Postimees, 29. oktoober 2020 * Hea Jüri Ratas! Tort raske töönädala eest võib olla tunnustus. Aga kui see töö on paljudele haiget teinud, kas see siis oli ikka õigel kohal? Olgu need tordid selle üle järelemõtlemiseks. ** Saatetekst protestiaktsioonile, kus Jüri Ratasele saadeti ministeeriumide ühishoone ette sada torti [https://www.err.ee/1152563/galerii-protestiaktsiooni-raames-saabus-uhendministeeriumi-ette-sada-torti "Galerii: protestiaktsiooni raames saabus ühendministeeriumi ette sada torti"] ERR, 29.10.2020 * Ma tegelikult seda torti täna ei saanud veel ühel põhjusel vastu võtta. Ma ei tea, kas siin on Ekspress Meedia esindajaid, aga [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] kirjutas, et Jüri Ratas on [[paks]]. Ma püüan hakata tegelema sellega. Ta utsitas mind ja ma isegi kiidan seda kirjutist. Mõned lähedased küsisid, kuidas sa ennast tunned? Ma siis ütlesin, et ärge halvasti tundke ennast, küll ma hakkama saan. Vaatame mõne kuu pärast, kuidas need seisud on! ** [[Jüri Ratas]], [https://menu.err.ee/1154050/juri-ratas-otsustas-seltskonnameedias-ilmunud-artikli-tottu-hakata-kaalu-langetama "Jüri Ratas otsustas seltskonnameedias ilmunud artikli tõttu hakata kaalu langetama"] ERR, 02.11.2020 * Kujutage ette - te vaatate hommikul [[naaber|naabrit]] ja lasete [[fantaasia]]l lennata, et kuidas nad seal linade vahel partneriga möllasid... Ja siis veel korraldate sel teemal arutelusid, hakkate kujundama [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning - kirsina tordile - plaanite [[rahvahääletus]]t, et kuidagi näidata nendele valesti seksijatele koht kätte. Haige. No täiega. ** [[Yana Toom]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/poliitkolumnist-yana-toom-on-erakordselt-rove-kui-taiskasvanud-inimesi-vaevab-uudishimu-selle-kohta-kuidas-naaber-seksib?id=91020995 "On erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesi vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber seksib"] EPL, 12.09.2020 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Toidud]] 5q0n4lbfq51p5dcog9qvem85bc2s1sf 0 8085 87882 73283 2022-07-24T09:45:35Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Louise_Moillon_-_At_the_Market_Stall_-_WGA16074.jpg|thumb|Louise Moillon (1610–1696), "Turul" (17. saj esimene pool)]] [[Pilt:Wicker_Basket_with_Peaches,_Jasmine_Flowers,_Rose_and_Carnation_by_Fede_Galizia.jpg|pisi|Fede Galizia (1578-1630), "Virsikukorv jasmiini- ja nelgiõitega", ''s.d.'']] [[Pilt:Nanine_Vallain_-_A_seated_young_woman_with_basket.jpg|pisi|Nanine Vallain, "Istuv naine korviga" (u 1797)]] [[Pilt:Ida Peterson, Roser, georginer og snerler i en kurv.png|pisi|Ida Peterson, "Lilled korvis" (19. saj esimene pool)]] [[Pilt:Ingeborg_Westfelt-Eggertz_-_Morgon_-_Trouvillen.jpg|pisi|Ingeborg Westfelt-Eggertz, "Hommik, Trouville" (1888)]] ==Piibel== * Ja [[Jeesus]] käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need [[viis]] [[leib]]a ja [[kaks]] [[kala]], vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. :20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit. :21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat [[mees]]t, peale selle veel [[naised]] ja [[laps]]ed. * [[Matteuse evangeelium]] 14:19-21 ==Luule== <poem> Mardikas kord marjul käis, maasikaid sai korvitäis. Kodus rõõmsalt maigutas, marjad kotti paigutas, pliidi ääres aega veetis, maasikatest moosi keetis. </poem> * [[Erika Esop]], "Moosikeetja" kogus "Lõbus tuul" (1988), lk 66 <poem> Kel jätkub tundmist paljude nälja jaoks, tugevaks sel sõnuksin korvisanga, et kannataks tuua kõigile lõhnavat [[Gottfried Wilhelm Leibniz|leib]]a. </poem> * [[Milvi Seping]], "***, Debora Vaarandile", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 36 <poem> [[Täht]]ede [[jõhvikas|kuremarjad]] nopitakse [[saatus]]e suurde vitstest punutud korvi. </poem> * [[Kalju Lepik]], "Thermopylai", Vikerkaar 10/1988, lk 1 <poem> ... Punasepealise [[pilvik]]u poja [[pilk]] [[sammal|sambla]] sees tabas. Alarm. Ja pohlad kus verevad vaiguste [[mänd]]ide juuril, rinnutsi ründame [[pere]]ga, kandes korvisid suuri. </poem> * [[Paul Rummo]], "Esimene [[seen]]", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51 <poem> Kuhu said mu silmad? Kõrvad kurdiks unusid. Kuulen ainult tuld, mis aiakurmus huugamas. Sääl mu silmad ongi. Saamatu veel suuga ma hellitan neid leeke, mis mu ühte punusid selle juunitunniga, mis uurdub nagu orv lünkadeta aastamüüri sees, ja orvis korv kaunidust, ja kauniduse sees mu maiad käed sõrmeotstest õlgadeni... </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Õitsva mandlipuu juures" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 32 ==Proosa== * Ta armastas jutustada lugusid ajaloost ja sellest, kuidas kuskil vabaduse eest võideldud. Eriti vaimustasid teda buurid, kes pidid olema nii osavad, et võisid pähkli teise hammaste vahelt puruks lasta. Et ka nii osavaks saada, meisterdas Joss vibusid ja kihutas nooli lendavatele põrnikatele järele. Kuid aeg-ajalt sai temast praktiline töömees. Siis tegi ta korve, tillukesi munajaid marjakorve ja suuri väljavenitatud magudega kartulikorve. ** [[Veera Saar]], "Õnnesärgis", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 14 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j6m2ikejb9dt0zuipjx1z894okjtmsw 87883 87882 2022-07-24T09:46:41Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[File:Louise_Moillon_-_At_the_Market_Stall_-_WGA16074.jpg|thumb|Louise Moillon (1610–1696), "Turul" (17. saj esimene pool)]] [[Pilt:Wicker_Basket_with_Peaches,_Jasmine_Flowers,_Rose_and_Carnation_by_Fede_Galizia.jpg|pisi|Fede Galizia (1578-1630), "Virsikukorv jasmiini- ja nelgiõitega", ''s.d.'']] [[Pilt:Nanine_Vallain_-_A_seated_young_woman_with_basket.jpg|pisi|Nanine Vallain, "Istuv naine korviga" (u 1797)]] [[Pilt:Ida Peterson, Roser, georginer og snerler i en kurv.png|pisi|Ida Peterson (1822-1849), "Lilled korvis", ''s.d.'']] [[Pilt:Ingeborg_Westfelt-Eggertz_-_Morgon_-_Trouvillen.jpg|pisi|Ingeborg Westfelt-Eggertz, "Hommik, Trouville" (1888)]] ==Piibel== * Ja [[Jeesus]] käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need [[viis]] [[leib]]a ja [[kaks]] [[kala]], vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. :20 Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit. :21 Aga sööjaid oli ligi viis tuhat [[mees]]t, peale selle veel [[naised]] ja [[laps]]ed. * [[Matteuse evangeelium]] 14:19-21 ==Luule== <poem> Mardikas kord marjul käis, maasikaid sai korvitäis. Kodus rõõmsalt maigutas, marjad kotti paigutas, pliidi ääres aega veetis, maasikatest moosi keetis. </poem> * [[Erika Esop]], "Moosikeetja" kogus "Lõbus tuul" (1988), lk 66 <poem> Kel jätkub tundmist paljude nälja jaoks, tugevaks sel sõnuksin korvisanga, et kannataks tuua kõigile lõhnavat [[Gottfried Wilhelm Leibniz|leib]]a. </poem> * [[Milvi Seping]], "***, Debora Vaarandile", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 36 <poem> [[Täht]]ede [[jõhvikas|kuremarjad]] nopitakse [[saatus]]e suurde vitstest punutud korvi. </poem> * [[Kalju Lepik]], "Thermopylai", Vikerkaar 10/1988, lk 1 <poem> ... Punasepealise [[pilvik]]u poja [[pilk]] [[sammal|sambla]] sees tabas. Alarm. Ja pohlad kus verevad vaiguste [[mänd]]ide juuril, rinnutsi ründame [[pere]]ga, kandes korvisid suuri. </poem> * [[Paul Rummo]], "Esimene [[seen]]", rmt: "Sõnarine", 3. kd. Koostas [[Karl Muru]]. Tln: Eesti Raamat, 1993, lk 51 <poem> Kuhu said mu silmad? Kõrvad kurdiks unusid. Kuulen ainult tuld, mis aiakurmus huugamas. Sääl mu silmad ongi. Saamatu veel suuga ma hellitan neid leeke, mis mu ühte punusid selle juunitunniga, mis uurdub nagu orv lünkadeta aastamüüri sees, ja orvis korv kaunidust, ja kauniduse sees mu maiad käed sõrmeotstest õlgadeni... </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Õitsva mandlipuu juures" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 32 ==Proosa== * Ta armastas jutustada lugusid ajaloost ja sellest, kuidas kuskil vabaduse eest võideldud. Eriti vaimustasid teda buurid, kes pidid olema nii osavad, et võisid pähkli teise hammaste vahelt puruks lasta. Et ka nii osavaks saada, meisterdas Joss vibusid ja kihutas nooli lendavatele põrnikatele järele. Kuid aeg-ajalt sai temast praktiline töömees. Siis tegi ta korve, tillukesi munajaid marjakorve ja suuri väljavenitatud magudega kartulikorve. ** [[Veera Saar]], "Õnnesärgis", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 14 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] puk0yxoeu2stcnx5zk2vwq4xyyxp8jf 0 8325 87886 82049 2022-07-24T10:15:52Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ada_LovelaceFXD.jpg|pisi|Margaret Sarah Carpenter, "Ada Lovelace'i portree" (1836). Ada Lovelace oli matemaatik ja ilmselt maailma esimene arvutiprogrammeerija.]] [[File:Sofja Wassiljewna Kowalewskaja 1.jpg|pisi|[[Sofja Kovalevskaja]], maailma esimene naisprofessor matemaatikas, tegeles muuhulgas matemaatilise analüüsi, diferentsiaalvõrrandite ja teoreetilise mehaanikaga.]] '''Matemaatik''' on inimene, kes tegeleb [[matemaatika]]ga. ==Proosa== * Mis on [[filosoofia]]l pistmist millegi [[mõõtmine|mõõtmisega]]? Sa pead usaldama matemaatikuid ja nemad mõõdavad taevaid, nagu meie mõõdame [[maapind]]a. ** [[Galileo Galilei]], "Uuest tähest" (1606). * Matemaatikud on üks liik [[prantslased|prantslasi]]: kui rääkida nendega, siis tõlgivad nad selle oma [[keel]]de ja selle järel on see kohe midagi muud. * Kui täituvad [[lootus]]ed, et inimesed kogu oma jõuga, [[süda]]me ja hingega, [[mõistus]]e ja [[armastus]]ega ühinevad ja üksteist arvestama hakkavad, siis sünnib see, mida praegu veel ükski inimene mõtelda ei julge. Matemaatikud lasevad ennast sellesse üldisse kõlbelisse maailmaliitu vastu võtta kui tähtsa riigi [[kodanik]]ke ning loobuvad vähehaaval oma pretensioonikusest kõike universaalmonarhidena valitseda; nad ei mõtle enam, et kõik, mida ei saa allutada arvutusele, on tühine, ebatäpne, küündimatu. ** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 74 * [[Tõestus]] on [[iidol]], mille ees teoreetiline matemaatik end piinab. ** [[Arthur Eddington]], "The Nature of the Physical World" (1928). * [Urky McVarish:] Te ju ometi teate seda? [[Skaala]]t, mille leiutas W. A. H. Rushton, tuntud Cambridge'i matemaatik? Noh, see on niisugune: Trooja Helenat loetakse naiseilu [[ideaal]]iks, ning poeedi autoriteetsed [[sõna]]d kinnitavad, et tema pale kutsus kohale tuhat [[laev]]a. Aga "pale" tähendab loomulikult naist kui tervikut. Seega nimetagem niisugust palet, mis kutsub kohale tuhat laeva, üheks "heleniks". Aga mis on pale, mis kutsub kohale ainult ühe laeva? Loomulikult "millihelen". Kõik palged, mis vähegi ilusad olla tahavad, peavad siis nende kahe vahel mingile skaalale sobituma. (lk 165-166) ** [[Robertson Davies]], "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997 * Vimes ei rännanud eriti ja ei olnud seega kuulnudki Lancre'i enesetapurästast, või varitsevast lemmast, kes eksisteeris ainult kahes dimensioonis ja sõi matemaatikuid, või kvantilma liblikast. ** [[Terry Pratchett]], "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 139, joonealune * [[Arv]]ud eksisteerivad üksnes meie [[mõistus]]es. Ei ole olemas füüsilist [[objekt]]i, mis oleks [[number]] [[üks|1]]. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 [[imetlus]]e ja [[aukartus]]ega vahiksid. ** [[John B. Fraleigh]], [[Raymond A. Beauregard]], "Linear Algebra" (1995). * Üllatavalt suur osa matemaatikuist on silmapaistvad muusikud. Kas põhjuseks on see, et [[muusika]]s ja matemaatikas on ühised kaunid [[struktuur]]id? ** [[Martin Gardner]], The Dover Math and Science Newsletter, 16. mai 2011. * Meie [[teadvus]] on loodud lahendamatuid ülesandeid eitama. Kui on ülesanne, siis on ka [[lahendus]]. Ainult matemaatikud tunnevad päästvat vormelit, et etteantud tingimustel pole ülesandel lahendust. Kuid kui ei ole lahendust, oleks hea vähemalt näha probleemi ennast, läheneda sellele tagant ringiga, eestpoolt, külgedelt, ülalt, alt. Ah et selline ta siis on. Lahendamatu. Selliseid asju on palju - pärispatt; pääsemine; [[lunastus]]; miks Jumal, kui ta olemas on, lõi [[kurjus]]e; ja kui Teda pole, mis on siis [[elu mõte]]... (lk 215) ** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Matemaatika| ]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] f46o92bucb01dwuzn4lhrg0x3om81iu 0 9040 87762 85960 2022-07-23T14:12:30Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Nõrkus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Nõrkus]] 2zwp8otogdfs6ronns25z89nqw5jfur 0 9349 87797 77444 2022-07-23T15:26:50Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Kirikuõpetajad on Austenil tavaliselt heas kirjas, olid ju tema isa ja kaks venda samuti kirikuõpetajad. Kirikuõpetajate ühiskondlik positsioon oli kõrge, kuna karjääri kirikus valisid häda sunnil sageli [[suurmaaomanik]]e nooremad pojad, sest perekonna maavalduse ja kaasneva varanduse päris [[esmasünniõigus]]ega vanim poeg. Nad kuulusid kohaliku [[eliit|eliidi]] hulka, neile olid avatud häärberite uksed, ülikooliharidusega inimestena olid nad hinnatud vestluskaaslased lõunalauas ja hea partii neidudele, kes ei olnud eriti varakad. (lk 539) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 * Kuidas vallasurnuid maetakse? :Niisama nagu teisigi. [[Kellamees]] lööb kella, õpetaja loeb just needsamad sõnad, enamasti on see aga [[köster]], kes vallasurnud hauda paneb — [[hauakaevaja]]d ootavad niisamuti juures, [[labidad]] käes… "Issa, poja ja püha vaimu nimel, aamen!" Kuulajateks on kalmud, ristid, puud, köster ise ja hauakaevajad ning surnu tooja hobusemees. * [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]" * Terve aasta jooksul ei kuulnud Tarumi Jaak nii palju tänu ning õnnistussõnu kui selle pooletunnise töö eest. Ta kuulis neid veel teine kordki, kui vedruga maa peeneks tegi, ja kolmas kord, kui adraga vaod sisse lükkas ning need vanakeste vahel õiglaselt ära jagas. "Aitäh, sa hea mees!" öeldi talle. "Aitüma ja ole sa tuhandest terve! Jumal õnnistagu sind ja su lapsemudisid..." :Tahes-tahtmata pidi Jaak vanakesi võrdlema pastoriga, kes ealt ei jäänud neist palju maha, kuid saagiga polnud iialgi rahul. Kasvas kord oder missugune, tihe ja ilusa pika peaga. Ei õnnistanud hingekarjane poolemeest, et see nii ilusa vilja oli kasvatanud, vaid lausus: "Jaah, tihedam ta küll enam ei passiks, aga ta oleks võinud pikem olla — taevas ruumi küll!" (lk 35) * Kuid nüüd, mil vana pastori aeg täis sai ja tema asemele asus äsja ülikooli lõpetanud noor mees, kadus muie vana Tarumi näolt. See oli kadunud juba siis, kui ta tuli uue kirikhärra juurest esimeselt jutuajamiselt, kus pidi uuendatama rendi- või pooleteraleping. :"Noh?" päris naine, kui Jaak sisse astus ja raskelt istus. :"Ta tahab meile jätta ainult allika vee," ütles mees. :"On ta siis nii kitsi?" imestas naine. :"Tal olla suured [[võlad]] — õppinud kümme aastat [[ülikool]]is." (lk 35-36) * [[Veera Saar]], "Miks Tarumi Jaak läks turvast sööma", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 33-37 * Igatahes oli kõik viisipäraselt kombes, punaõielised pärjad ja [[alpikann]]i-potidki kena rõngana ümber [[kirst]]u ja saatjatel puhtad lappes nuturätikud peos, kui [[kirikhärra]] nähtavale ilmus. Jumal ise teab, kes oli teda kutsunud või kust oli ta tulnud, aga seal kirstupäitsis ta seisis oma laias mustas [[talaar]]is, valged [[lõkmed]] lõua all ja hõberist rinnal. Pikka juttu temalt ei oodatud, sest mis pikka juttu võib oodata sellelt, kes lahkunust rohkem ei tea, kui et ta oli kahejalgne. Oodati üksnes seda, et ta ütleks need õiged ja tõsised sõnad: "[[Muld|Mullast]] oled sina võetud ja mullaks pead sina jälle saama!" Midagi paremat poleks mõistnud vanale Tollile keegi öelda, ei esimees, ei [[agronoom]] ega ükski [[naaber]]. Mulda oli Tidrik kogu eluaja sosinud, mulda ta ei kartnud, mulda ta armastas. Jah, hobuseid muidugi ka, aga hobustest pole [[piibel|piiblisõnas]] suurt juttu, seepärast ei tasunud lootagi, et õpetaja nendest kirstu juures rääkima hakkaks. Ei maksa ju kelleltki nõuda rohkem, kui ta suudab. (lk 48) * Aga siis tõusis läikiva peakupliga mustakuuemees kikivarvule ja teatas kõmiseval häälel: "...sest mina ei kuuluta teile mitte seda, mis teie ootate, vaid seda, mis minu amet käsib. Kui seesinane lahkunu oleks pannud selga [[puhtus|puhtad]] ilma roojamärgita riided ja tulnud enne surma Issanda [[armulaud|armulauale]], siis istuks ta nüüd pidurüüs õnnistegija jalge ees. Aga et ta seda ei teinud, siis peab ta täna oma Kohtumõistja ees seisma vanas määrdunud ja sandisti [[lehk]]avas [[kuub|kuues]]..." :Neile, kes seisid kirstule kõige lähemal, tundus, et nende hukkamõistvate, ent üksnes ütlejat häbistavate sõnade ajal liikusid Tidriku puhmas[[kulm]]ud ja ta puhtaks kaabitud, ent juba jälle habemetüükaisse kasvada jõudnud [[nägu]] tõmbus [[muie|muigele]], otsekui tahtnuks öelda: "Mees, mis tead sina minu kuuest või sellest, kui puhas või must see kunagi on olnud!" Ja kaugemal seisjad nihkusid kirstule lähemale, nagu sooviksid nad kõik seista vana Tolli kõrval, kui see tõepoolest ei peaks tohtima taevase kohtumõistja ette astuda selles uhiuues [[ülikond|ülikonnas]], mis talle pärast surma selga tõmmati, vaid peaks sinna minema vanas, mitmekordselt lapitud ning mitmetest haisudest läbiimbunud kuues. Kõik need [[töö]]st ja [[vanadus]]est mühklikuks muutunud kätega mehed-naised tundsid hästi kadunut ja teadsid, missugust kuube ta eluajal oli kandnud. Sellepärast paistis neile, et õpetajahärra hukkamõistvad sõnad käisid nende kõigi kohta; nende [[süda]]med kihvatasid sees ja nende pilgud küsisid üksteisega risteldes: "Kes meist, kas sina või mina, peab sellele [[variser]]ile selgeks tegema, miks meie vennal pole olnud võimalik pidukuues ringi keksida?" Ja siitpeale ei kuulanudki nad enam võõra jutujorinat, sest nad olid ametis selle [[matusekõne]]ga, mis nad endamisi Tolli Tidrikule pidasid. (lk 48-49) * [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * Kahekümne minuti pärast paiskus pendeluks lahti ja [[reverend]] Marianne Maculyea sisenes hoogsal sammul. Marianne oli pooleldi mehhiklanna ja pooleldi iirlanna. Kõigi üllatuseks oli Marianne range katoliikliku kasvatuse kiuste hakanud tõsimeelseks metodistiks. Bisbeest pärit tüdruk oli läinud California kolledžisse [[mikrobioloogia]]t õppima. Mitu aastat hiljem tuli ta ordineeritud metodisti kirikuõpetajana tagasi. Tema [[koduperemees|koduperemehest]] abikaasa Jeff Daniels küpsetas ise leiba, hoidis kirikla uskumatult puhta ega söandanud Mariannele vihjatagi, et nad võiksid ka ühist [[perekonnanimi|perekonnanime]] kanda. :Niisugune ebatavaline elukorraldus oli Bisbee vanade kommetega harjunud elanike meelest kahtlasevõitu. Võiks koguni öelda, et seda peeti [[skandaal]]seks. (lk 47) * [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Meil oli raske. Väga raske. Tavaliselt peaks nüüd järgnema lause - aga me saime sellest üle. Kuid me ei saanud ju. Me pole siiamaani saanud. Mitte keegi meist pole. Kuidas paganama moodi on üldse võimalik saada üle sellisest asjast? Sellisest kuradima vastikust ja mõttetust asjast. Ma lähen lolliks, kui ma sellele mõtlen. Me olime suures majas. Mina ja Eret ja Alex ja Karol ja Karel. Aga neli inimest olid kusagil kaugel. Surnuaial. [[Muld|Mulla]] sees. Vastiku niiske külma mulla sees, kus miljonid [[bakter]]id ja [[uss]]ikesed nende [[keha]]sid järasid. Ma <!--//-->tean küll, et need on ainult maised kestad ja puha. Olin kirikuõpetajal seda asja endale päris põhjalikult [[Seletamine|seletada]] lasknud. Ta ütles, et nad kõik neljakesi on kenasti [[paradiis|taevas]] ja vaatavad sealt aeg-ajalt meie poole. Täpselt nii ta ütles. Ta andis [[ausõna]]! (lk 25-26) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * [Minategelase unenägu:] Me jõudsime [[kabel]]i juurde. Ma olen sellest ilmsi oma [[jalutuskäik]]udel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. [[Org]] on [[soo]] lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. [[Katus]] on seni tervena hoitud, aga et [[vaimulik]]u aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss [[maja]], kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et [[kogudus]] laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema [[sissetulek]]ut kas või ühe penni võrra oma taskust. (lk 25) ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Lund sajab ka järgmisel päeval. Käin [[pastoraat|pastoraadis]] ja laenan [[lumelabidas|lumelabida]] ning hiljem istume taas kirikuõpetaja köögis. Õpetaja jutustab oma esimesest ametikohast väikesel saarel, kuhu ta määrati ja kus ta ise pidi [[jõuluõhtu]]l kirikuukse lumest vabaks rookima. Need on kõige hullemad [[jõulud]], mis tal on tulnud läbi elada. Õhtusöögiks sõi ta [[makaron]]e ja jäi siis teleri ette magama. Kui ta ärkas, oli tuli keskkütteahjus kustunud, ja ülejäänud öö tuli tal veeta sisselülitatud praeahju ees [[madrats]]il. (lk 32-33) * "Sa pole üldse mingi õige kirikuõpetaja," ütlen ja võtan mosaiigitüki. :"Noo. Miks siis?" :"Kirikuõpetajal peab olema teatud vanus ja [[perekond]] samuti." [---] :"Ega ma olegi mingi õige kirikuõpetaja," ütleb Jens. "Tegelikult olen [[aednik]] ja kõik on pettus." :Vaatan talle otsa. :"Õppisin [[Piibel|Piibli]] pähe ja võltsisin mõned eksamipaberid. Nad on siin väga heausksed." :Naeratame mõlemad. :"Õpetajad ei tohi ka [[vale]]tada," ütlen ma. :"Jah, see on õige." (lk 107) * [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000 * Eesti [[talupoeg]] ei peljanud kritiseerida pastori [[keeleoskus]]t ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" eesti keele, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud [[emakeel]]. Nii kujunes olukord, kus kiriku õpetuse ja palvete keel ning eesti [[kõnekeel]] näisid mõlemad elavat oma elu. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], [https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"], ERR, 21.01.2020/Tuna 4/2019 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 71bazdx54l609amofsmbm6xfv74zfp9 87829 87797 2022-07-23T17:28:24Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Minategelase unenägu:] Me jõudsime [[kabel]]i juurde. Ma olen sellest ilmsi oma [[jalutuskäik]]udel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. [[Org]] on [[soo]] lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. [[Katus]] on seni tervena hoitud, aga et [[vaimulik]]u aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss [[maja]], kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et [[kogudus]] laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema [[sissetulek]]ut kas või ühe penni võrra oma taskust. (lk 25) ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Kuidas vallasurnuid maetakse? :Niisama nagu teisigi. [[Kellamees]] lööb kella, õpetaja loeb just needsamad sõnad, enamasti on see aga [[köster]], kes vallasurnud hauda paneb — [[hauakaevaja]]d ootavad niisamuti juures, [[labidad]] käes… "Issa, poja ja püha vaimu nimel, aamen!" Kuulajateks on kalmud, ristid, puud, köster ise ja hauakaevajad ning surnu tooja hobusemees. * [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]" * Terve aasta jooksul ei kuulnud Tarumi Jaak nii palju tänu ning õnnistussõnu kui selle pooletunnise töö eest. Ta kuulis neid veel teine kordki, kui vedruga maa peeneks tegi, ja kolmas kord, kui adraga vaod sisse lükkas ning need vanakeste vahel õiglaselt ära jagas. "Aitäh, sa hea mees!" öeldi talle. "Aitüma ja ole sa tuhandest terve! Jumal õnnistagu sind ja su lapsemudisid..." :Tahes-tahtmata pidi Jaak vanakesi võrdlema pastoriga, kes ealt ei jäänud neist palju maha, kuid saagiga polnud iialgi rahul. Kasvas kord oder missugune, tihe ja ilusa pika peaga. Ei õnnistanud hingekarjane poolemeest, et see nii ilusa vilja oli kasvatanud, vaid lausus: "Jaah, tihedam ta küll enam ei passiks, aga ta oleks võinud pikem olla — taevas ruumi küll!" (lk 35) * Kuid nüüd, mil vana pastori aeg täis sai ja tema asemele asus äsja ülikooli lõpetanud noor mees, kadus muie vana Tarumi näolt. See oli kadunud juba siis, kui ta tuli uue kirikhärra juurest esimeselt jutuajamiselt, kus pidi uuendatama rendi- või pooleteraleping. :"Noh?" päris naine, kui Jaak sisse astus ja raskelt istus. :"Ta tahab meile jätta ainult allika vee," ütles mees. :"On ta siis nii kitsi?" imestas naine. :"Tal olla suured [[võlad]] — õppinud kümme aastat [[ülikool]]is." (lk 35-36) * [[Veera Saar]], "Miks Tarumi Jaak läks turvast sööma", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 33-37 * Igatahes oli kõik viisipäraselt kombes, punaõielised pärjad ja [[alpikann]]i-potidki kena rõngana ümber [[kirst]]u ja saatjatel puhtad lappes nuturätikud peos, kui [[kirikhärra]] nähtavale ilmus. Jumal ise teab, kes oli teda kutsunud või kust oli ta tulnud, aga seal kirstupäitsis ta seisis oma laias mustas [[talaar]]is, valged [[lõkmed]] lõua all ja hõberist rinnal. Pikka juttu temalt ei oodatud, sest mis pikka juttu võib oodata sellelt, kes lahkunust rohkem ei tea, kui et ta oli kahejalgne. Oodati üksnes seda, et ta ütleks need õiged ja tõsised sõnad: "[[Muld|Mullast]] oled sina võetud ja mullaks pead sina jälle saama!" Midagi paremat poleks mõistnud vanale Tollile keegi öelda, ei esimees, ei [[agronoom]] ega ükski [[naaber]]. Mulda oli Tidrik kogu eluaja sosinud, mulda ta ei kartnud, mulda ta armastas. Jah, hobuseid muidugi ka, aga hobustest pole [[piibel|piiblisõnas]] suurt juttu, seepärast ei tasunud lootagi, et õpetaja nendest kirstu juures rääkima hakkaks. Ei maksa ju kelleltki nõuda rohkem, kui ta suudab. (lk 48) * Aga siis tõusis läikiva peakupliga mustakuuemees kikivarvule ja teatas kõmiseval häälel: "...sest mina ei kuuluta teile mitte seda, mis teie ootate, vaid seda, mis minu amet käsib. Kui seesinane lahkunu oleks pannud selga [[puhtus|puhtad]] ilma roojamärgita riided ja tulnud enne surma Issanda [[armulaud|armulauale]], siis istuks ta nüüd pidurüüs õnnistegija jalge ees. Aga et ta seda ei teinud, siis peab ta täna oma Kohtumõistja ees seisma vanas määrdunud ja sandisti [[lehk]]avas [[kuub|kuues]]..." :Neile, kes seisid kirstule kõige lähemal, tundus, et nende hukkamõistvate, ent üksnes ütlejat häbistavate sõnade ajal liikusid Tidriku puhmas[[kulm]]ud ja ta puhtaks kaabitud, ent juba jälle habemetüükaisse kasvada jõudnud [[nägu]] tõmbus [[muie|muigele]], otsekui tahtnuks öelda: "Mees, mis tead sina minu kuuest või sellest, kui puhas või must see kunagi on olnud!" Ja kaugemal seisjad nihkusid kirstule lähemale, nagu sooviksid nad kõik seista vana Tolli kõrval, kui see tõepoolest ei peaks tohtima taevase kohtumõistja ette astuda selles uhiuues [[ülikond|ülikonnas]], mis talle pärast surma selga tõmmati, vaid peaks sinna minema vanas, mitmekordselt lapitud ning mitmetest haisudest läbiimbunud kuues. Kõik need [[töö]]st ja [[vanadus]]est mühklikuks muutunud kätega mehed-naised tundsid hästi kadunut ja teadsid, missugust kuube ta eluajal oli kandnud. Sellepärast paistis neile, et õpetajahärra hukkamõistvad sõnad käisid nende kõigi kohta; nende [[süda]]med kihvatasid sees ja nende pilgud küsisid üksteisega risteldes: "Kes meist, kas sina või mina, peab sellele [[variser]]ile selgeks tegema, miks meie vennal pole olnud võimalik pidukuues ringi keksida?" Ja siitpeale ei kuulanudki nad enam võõra jutujorinat, sest nad olid ametis selle [[matusekõne]]ga, mis nad endamisi Tolli Tidrikule pidasid. (lk 48-49) * [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * Kahekümne minuti pärast paiskus pendeluks lahti ja [[reverend]] Marianne Maculyea sisenes hoogsal sammul. Marianne oli pooleldi mehhiklanna ja pooleldi iirlanna. Kõigi üllatuseks oli Marianne range katoliikliku kasvatuse kiuste hakanud tõsimeelseks metodistiks. Bisbeest pärit tüdruk oli läinud California kolledžisse [[mikrobioloogia]]t õppima. Mitu aastat hiljem tuli ta ordineeritud metodisti kirikuõpetajana tagasi. Tema [[koduperemees|koduperemehest]] abikaasa Jeff Daniels küpsetas ise leiba, hoidis kirikla uskumatult puhta ega söandanud Mariannele vihjatagi, et nad võiksid ka ühist [[perekonnanimi|perekonnanime]] kanda. :Niisugune ebatavaline elukorraldus oli Bisbee vanade kommetega harjunud elanike meelest kahtlasevõitu. Võiks koguni öelda, et seda peeti [[skandaal]]seks. (lk 47) * [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Lund sajab ka järgmisel päeval. Käin [[pastoraat|pastoraadis]] ja laenan [[lumelabidas|lumelabida]] ning hiljem istume taas kirikuõpetaja köögis. Õpetaja jutustab oma esimesest ametikohast väikesel saarel, kuhu ta määrati ja kus ta ise pidi [[jõuluõhtu]]l kirikuukse lumest vabaks rookima. Need on kõige hullemad [[jõulud]], mis tal on tulnud läbi elada. Õhtusöögiks sõi ta [[makaron]]e ja jäi siis teleri ette magama. Kui ta ärkas, oli tuli keskkütteahjus kustunud, ja ülejäänud öö tuli tal veeta sisselülitatud praeahju ees [[madrats]]il. (lk 32-33) * "Sa pole üldse mingi õige kirikuõpetaja," ütlen ja võtan mosaiigitüki. :"Noo. Miks siis?" :"Kirikuõpetajal peab olema teatud vanus ja [[perekond]] samuti." [---] :"Ega ma olegi mingi õige kirikuõpetaja," ütleb Jens. "Tegelikult olen [[aednik]] ja kõik on pettus." :Vaatan talle otsa. :"Õppisin [[Piibel|Piibli]] pähe ja võltsisin mõned eksamipaberid. Nad on siin väga heausksed." :Naeratame mõlemad. :"Õpetajad ei tohi ka [[vale]]tada," ütlen ma. :"Jah, see on õige." (lk 107) * [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000 * Meil oli raske. Väga raske. Tavaliselt peaks nüüd järgnema lause - aga me saime sellest üle. Kuid me ei saanud ju. Me pole siiamaani saanud. Mitte keegi meist pole. Kuidas paganama moodi on üldse võimalik saada üle sellisest asjast? Sellisest kuradima vastikust ja mõttetust asjast. Ma lähen lolliks, kui ma sellele mõtlen. Me olime suures majas. Mina ja Eret ja Alex ja Karol ja Karel. Aga neli inimest olid kusagil kaugel. Surnuaial. [[Muld|Mulla]] sees. Vastiku niiske külma mulla sees, kus miljonid [[bakter]]id ja [[uss]]ikesed nende [[keha]]sid järasid. Ma <!--//-->tean küll, et need on ainult maised kestad ja puha. Olin kirikuõpetajal seda asja endale päris põhjalikult [[Seletamine|seletada]] lasknud. Ta ütles, et nad kõik neljakesi on kenasti [[paradiis|taevas]] ja vaatavad sealt aeg-ajalt meie poole. Täpselt nii ta ütles. Ta andis [[ausõna]]! (lk 25-26) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * Eesti [[talupoeg]] ei peljanud kritiseerida pastori [[keeleoskus]]t ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" eesti keele, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud [[emakeel]]. Nii kujunes olukord, kus kiriku õpetuse ja palvete keel ning eesti [[kõnekeel]] näisid mõlemad elavat oma elu. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], [https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"], ERR, 21.01.2020/Tuna 4/2019 * Kirikuõpetajad on Austenil tavaliselt heas kirjas, olid ju tema isa ja kaks venda samuti kirikuõpetajad. Kirikuõpetajate ühiskondlik positsioon oli kõrge, kuna karjääri kirikus valisid häda sunnil sageli [[suurmaaomanik]]e nooremad pojad, sest perekonna maavalduse ja kaasneva varanduse päris [[esmasünniõigus]]ega vanim poeg. Nad kuulusid kohaliku [[eliit|eliidi]] hulka, neile olid avatud häärberite uksed, ülikooliharidusega inimestena olid nad hinnatud vestluskaaslased lõunalauas ja hea partii neidudele, kes ei olnud eriti varakad. (lk 539) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pbrz0chgt55w44oxhzel5l04isexsut 87830 87829 2022-07-23T19:49:56Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Proosa== * [Minategelase unenägu:] Me jõudsime [[kabel]]i juurde. Ma olen sellest ilmsi oma [[jalutuskäik]]udel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. [[Org]] on [[soo]] lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. [[Katus]] on seni tervena hoitud, aga et [[vaimulik]]u aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss [[maja]], kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et [[kogudus]] laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema [[sissetulek]]ut kas või ühe penni võrra oma taskust. (lk 25) ** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974 * Kuidas vallasurnuid maetakse? :Niisama nagu teisigi. [[Kellamees]] lööb kella, õpetaja loeb just needsamad sõnad, enamasti on see aga [[köster]], kes vallasurnud hauda paneb — [[hauakaevaja]]d ootavad niisamuti juures, [[labidad]] käes… "Issa, poja ja püha vaimu nimel, aamen!" Kuulajateks on kalmud, ristid, puud, köster ise ja hauakaevajad ning surnu tooja hobusemees. * [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]" * Terve aasta jooksul ei kuulnud Tarumi Jaak nii palju tänu ning õnnistussõnu kui selle pooletunnise töö eest. Ta kuulis neid veel teine kordki, kui vedruga maa peeneks tegi, ja kolmas kord, kui adraga vaod sisse lükkas ning need vanakeste vahel õiglaselt ära jagas. "Aitäh, sa hea mees!" öeldi talle. "Aitüma ja ole sa tuhandest terve! Jumal õnnistagu sind ja su lapsemudisid..." :Tahes-tahtmata pidi Jaak vanakesi võrdlema pastoriga, kes ealt ei jäänud neist palju maha, kuid saagiga polnud iialgi rahul. Kasvas kord oder missugune, tihe ja ilusa pika peaga. Ei õnnistanud hingekarjane poolemeest, et see nii ilusa vilja oli kasvatanud, vaid lausus: "Jaah, tihedam ta küll enam ei passiks, aga ta oleks võinud pikem olla — taevas ruumi küll!" (lk 35) * Kuid nüüd, mil vana pastori aeg täis sai ja tema asemele asus äsja ülikooli lõpetanud noor mees, kadus muie vana Tarumi näolt. See oli kadunud juba siis, kui ta tuli uue kirikhärra juurest esimeselt jutuajamiselt, kus pidi uuendatama rendi- või pooleteraleping. :"Noh?" päris naine, kui Jaak sisse astus ja raskelt istus. :"Ta tahab meile jätta ainult allika vee," ütles mees. :"On ta siis nii kitsi?" imestas naine. :"Tal olla suured [[võlad]] — õppinud kümme aastat [[ülikool]]is." (lk 35-36) * [[Veera Saar]], "Miks Tarumi Jaak läks turvast sööma", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 33-37 * Igatahes oli kõik viisipäraselt kombes, punaõielised pärjad ja [[alpikann]]i-potidki kena rõngana ümber [[kirst]]u ja saatjatel puhtad lappes nuturätikud peos, kui [[kirikhärra]] nähtavale ilmus. Jumal ise teab, kes oli teda kutsunud või kust oli ta tulnud, aga seal kirstupäitsis ta seisis oma laias mustas [[talaar]]is, valged [[lõkmed]] lõua all ja hõberist rinnal. Pikka juttu temalt ei oodatud, sest mis pikka juttu võib oodata sellelt, kes lahkunust rohkem ei tea, kui et ta oli kahejalgne. Oodati üksnes seda, et ta ütleks need õiged ja tõsised sõnad: "[[Muld|Mullast]] oled sina võetud ja mullaks pead sina jälle saama!" Midagi paremat poleks mõistnud vanale Tollile keegi öelda, ei esimees, ei [[agronoom]] ega ükski [[naaber]]. Mulda oli Tidrik kogu eluaja sosinud, mulda ta ei kartnud, mulda ta armastas. Jah, hobuseid muidugi ka, aga hobustest pole [[piibel|piiblisõnas]] suurt juttu, seepärast ei tasunud lootagi, et õpetaja nendest kirstu juures rääkima hakkaks. Ei maksa ju kelleltki nõuda rohkem, kui ta suudab. (lk 48) * Aga siis tõusis läikiva peakupliga mustakuuemees kikivarvule ja teatas kõmiseval häälel: "...sest mina ei kuuluta teile mitte seda, mis teie ootate, vaid seda, mis minu amet käsib. Kui seesinane lahkunu oleks pannud selga [[puhtus|puhtad]] ilma roojamärgita riided ja tulnud enne surma Issanda [[armulaud|armulauale]], siis istuks ta nüüd pidurüüs õnnistegija jalge ees. Aga et ta seda ei teinud, siis peab ta täna oma Kohtumõistja ees seisma vanas määrdunud ja sandisti [[lehk]]avas [[kuub|kuues]]..." :Neile, kes seisid kirstule kõige lähemal, tundus, et nende hukkamõistvate, ent üksnes ütlejat häbistavate sõnade ajal liikusid Tidriku puhmas[[kulm]]ud ja ta puhtaks kaabitud, ent juba jälle habemetüükaisse kasvada jõudnud [[nägu]] tõmbus [[muie|muigele]], otsekui tahtnuks öelda: "Mees, mis tead sina minu kuuest või sellest, kui puhas või must see kunagi on olnud!" Ja kaugemal seisjad nihkusid kirstule lähemale, nagu sooviksid nad kõik seista vana Tolli kõrval, kui see tõepoolest ei peaks tohtima taevase kohtumõistja ette astuda selles uhiuues [[ülikond|ülikonnas]], mis talle pärast surma selga tõmmati, vaid peaks sinna minema vanas, mitmekordselt lapitud ning mitmetest haisudest läbiimbunud kuues. Kõik need [[töö]]st ja [[vanadus]]est mühklikuks muutunud kätega mehed-naised tundsid hästi kadunut ja teadsid, missugust kuube ta eluajal oli kandnud. Sellepärast paistis neile, et õpetajahärra hukkamõistvad sõnad käisid nende kõigi kohta; nende [[süda]]med kihvatasid sees ja nende pilgud küsisid üksteisega risteldes: "Kes meist, kas sina või mina, peab sellele [[variser]]ile selgeks tegema, miks meie vennal pole olnud võimalik pidukuues ringi keksida?" Ja siitpeale ei kuulanudki nad enam võõra jutujorinat, sest nad olid ametis selle [[matusekõne]]ga, mis nad endamisi Tolli Tidrikule pidasid. (lk 48-49) * [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70 * Kahekümne minuti pärast paiskus pendeluks lahti ja [[reverend]] Marianne Maculyea sisenes hoogsal sammul. Marianne oli pooleldi mehhiklanna ja pooleldi iirlanna. Kõigi üllatuseks oli Marianne range katoliikliku kasvatuse kiuste hakanud tõsimeelseks metodistiks. Bisbeest pärit tüdruk oli läinud California kolledžisse [[mikrobioloogia]]t õppima. Mitu aastat hiljem tuli ta ordineeritud metodisti kirikuõpetajana tagasi. Tema [[koduperemees|koduperemehest]] abikaasa Jeff Daniels küpsetas ise leiba, hoidis kirikla uskumatult puhta ega söandanud Mariannele vihjatagi, et nad võiksid ka ühist [[perekonnanimi|perekonnanime]] kanda. :Niisugune ebatavaline elukorraldus oli Bisbee vanade kommetega harjunud elanike meelest kahtlasevõitu. Võiks koguni öelda, et seda peeti [[skandaal]]seks. (lk 47) * [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994 * Lund sajab ka järgmisel päeval. Käin [[pastoraat|pastoraadis]] ja laenan [[lumelabidas|lumelabida]] ning hiljem istume taas kirikuõpetaja köögis. Õpetaja jutustab oma esimesest ametikohast väikesel saarel, kuhu ta määrati ja kus ta ise pidi [[jõuluõhtu]]l kirikuukse lumest vabaks rookima. Need on kõige hullemad [[jõulud]], mis tal on tulnud läbi elada. Õhtusöögiks sõi ta [[makaron]]e ja jäi siis teleri ette magama. Kui ta ärkas, oli tuli keskkütteahjus kustunud, ja ülejäänud öö tuli tal veeta sisselülitatud praeahju ees [[madrats]]il. (lk 32-33) * "Sa pole üldse mingi õige kirikuõpetaja," ütlen ja võtan mosaiigitüki. :"Noo. Miks siis?" :"Kirikuõpetajal peab olema teatud vanus ja [[perekond]] samuti." [---] :"Ega ma olegi mingi õige kirikuõpetaja," ütleb Jens. "Tegelikult olen [[aednik]] ja kõik on pettus." :Vaatan talle otsa. :"Õppisin [[Piibel|Piibli]] pähe ja võltsisin mõned eksamipaberid. Nad on siin väga heausksed." :Naeratame mõlemad. :"Õpetajad ei tohi ka [[vale]]tada," ütlen ma. :"Jah, see on õige." (lk 107) * [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000 * Meil oli raske. Väga raske. Tavaliselt peaks nüüd järgnema lause - aga me saime sellest üle. Kuid me ei saanud ju. Me pole siiamaani saanud. Mitte keegi meist pole. Kuidas paganama moodi on üldse võimalik saada üle sellisest asjast? Sellisest kuradima vastikust ja mõttetust asjast. Ma lähen lolliks, kui ma sellele mõtlen. Me olime suures majas. Mina ja Eret ja Alex ja Karol ja Karel. Aga neli inimest olid kusagil kaugel. Surnuaial. [[Muld|Mulla]] sees. Vastiku niiske külma mulla sees, kus miljonid [[bakter]]id ja [[uss]]ikesed nende [[keha]]sid järasid. Ma <!--//-->tean küll, et need on ainult maised kestad ja puha. Olin kirikuõpetajal seda asja endale päris põhjalikult [[Seletamine|seletada]] lasknud. Ta ütles, et nad kõik neljakesi on kenasti [[paradiis|taevas]] ja vaatavad sealt aeg-ajalt meie poole. Täpselt nii ta ütles. Ta andis [[ausõna]]! (lk 25-26) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 * Eesti [[talupoeg]] ei peljanud kritiseerida pastori [[keeleoskus]]t ega kahelda tema kasutatud jumalasõna õigsuses. Samas oli ajastule iseloomulik, et "õige" eesti keele, sealhulgas häälduse üle otsustamisel jäi määrav sõna isikutele, kellele see ei olnud [[emakeel]]. Nii kujunes olukord, kus kiriku õpetuse ja palvete keel ning eesti [[kõnekeel]] näisid mõlemad elavat oma elu. ** [[Inna Põltsam-Jürjo]], [https://kultuur.err.ee/1026281/inna-poltsam-jurjo-eesti-keel-ja-kirikuvisitatsioonid-17-sajandil "Eesti keel ja kirikuvisitatsioonid 17. sajandil"], ERR, 21.01.2020/Tuna 4/2019 * Kirikuõpetajad on Austenil tavaliselt heas kirjas, olid ju tema isa ja kaks venda samuti kirikuõpetajad. Kirikuõpetajate ühiskondlik positsioon oli kõrge, kuna karjääri kirikus valisid häda sunnil sageli [[suurmaaomanik]]e nooremad pojad, sest perekonna maavalduse ja kaasneva varanduse päris [[esmasünniõigus]]ega vanim poeg. Nad kuulusid kohaliku [[eliit|eliidi]] hulka, neile olid avatud häärberite uksed, ülikooliharidusega inimestena olid nad hinnatud vestluskaaslased lõunalauas ja hea partii neidudele, kes ei olnud eriti varakad. (lk 539) ** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 3tb525naieyntwmuvz930sr3yfwmsyn 0 9462 87763 85973 2022-07-23T14:12:35Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Koht, mille nõrkust ära saab kasutada, on [[aju]] kõige ürgsemas osas paiknev ellujäämisinstinkt, millel on vaid kolm kiiret reaktsiooni – vihka ja võitle, tunne [[hirm]]u ja põgene või püüa jääda märkamatuks teeseldes surnut kui puudub võimalus rünnata või põgeneda. Seega on vihkamine loodud mobiliseerimaks meid võitluseks ähvardava ohuga. ** [[Mari Järvelaid]], [https://www.err.ee/921119/mari-jarvelaid-vihkamise-anatoomia "Vihkamise anatoomia"] ERR, 18.03.2019 * "Tulevikumees," ehmus Madis. Ta kartis [[tulevik]]ku. Ta polnud harjunud mõttega, et kord pole see ehk kraavgi, kus ta [[luu]]d päevavalgusega üheks saavad, vaid niisama üks mätas või kühm, [[maja]] vundament, maan[[tee]] või liiva[[kõrb]]. Või mitte midagi. Ning on üsna ükskõik, kas sul siinpool oli kedagi. [[sõber|Sõpru]], [[asi|asju]], [[ideaal]]e, väljendugu need milles tahes või millistena tahes. Ja seetõttu pole mõtet teha endale asjatut peavalu, südamevalu, üldse [[valu]], vaid võtta ilma, nagu see on, võtta julmalt ja kõhklemata. Võtta maja, võtta tüdruk, võtta oma ihu, kuni see on ihu. Tark mees on [[tasakaal]]ukas, teda ei sega kired ega nõrkused. Tark mees läheb edasi sinna, kust kumab olgu või kardetav tulevik. ** [[Ene Mihkelson]], "Kraav", Vikerkaar 10/1988, lk 5-11 * [[Venelased]] on kummaline segu [[tugevus]]est ja nõrkusest. Nende intellektis on [[kirg]], ütleme, et neil on kirglik intellekt. Nende emotsionaalne seis on hajevil ja rahutu, kuid selle taga on miski väga peen ja psüühiline, ehkki nende [[hing]] ei ole kuigi terve. ** [[Sri Aurobindo]], 22. juuni 1926, Nahar, S., Aurobindo, ., & Institut de recherches évolutives (Paris). ''India's rebirth: A selection from Sri Aurobindo's writing, talks and speeches.'' Paris: Institut de Recherches Evolutives. 3rd Edition (2000). [https://web.archive.org/web/20170826004028/http://bharatvani.org/books/ir/IR_frontpage.htm] * Kolmandaks nõrkuseks on, et otsime liiga tihti, kes on "süüdi". "Syy" tähendab soome keeles "põhjust" ja see on, mida peaksime otsima. Ei aita, kui terve rühma "süü" (või koguni olematu "süü") kinnitatakse ühe isiku õlule. Aitab, kui häire põhjus kõrvaldatakse, ja veel nii, et kellelgi paha tunnet ei jää (ka sellel, kes ehk tõesti natuke oli "süüdi"). Asjatult käime mõttes kohtus teiste rahvastega ja oma perekonna liikmetega (kaasa arvatud lapsed). Kui moos on maas, koristagem killud, kui mees on maas, aidakem haiglasse. "Süü" määramine on selle kõrval kolmanda järgu tähtsusega. Kui abielu on nässus, loeb vähe, kummal oli "õigus". Kui rahvas sureb, loeb see vähe, et saame mõne teise rahva patuoinaks kuulutada. Vargamäe huvides on rohkem põllul ja vähem kohtus käia. ** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45. * Hämmastav ja hale, kui lihtsameel­ne ta oli olnud, kui vähe ilmaelust teadnud, nagu oleksid tädi Dottie vihkamine ning põgenemisplaanide tegemine võtnud nii palju aega, et ta ei jõudnud ei õppida ega kasvada. Tom mäletas, kuidas oli end tundnud, kui oli New Yorgis kohe esimese kuuga kaubalaost lahti lastud. Teda oli peetud tööl vähem kui kaks nädalat, sest ta oli nõrk ega jaksanud kaheksa tundi päevas apelsinikaste tõsta, aga ta oli rühmanud, mis jaksas, et teda ei vallandataks, ning mäletas, kui kohutavalt ülekohtuseks ta oli vallandamist pidanud. Ta oli jõudnud otsusele, et elus tuleb looma moodi rabada, olla niisama vintske nagu teised kaubalaos <!--//-->töötavad jõujuurikad — või nälgida. Ta mäletas, et oli kohe pärast seda varasta­nud poest leivapätsi, viinud koju ning pistnud kinni, tundes, et maailm võlgneb talle pätsi leiba — ja enamgi. (lk 29-30) ** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * Minu sõber X, see, kelle tütar öeldakse olevat [[geenius]] ja kelle naist pole keegi näinud, see X ei saa minu vanematega läbi, ei talu isa juttu põhimõtetest, korrastatud universumi põhimõtetest, millesse isa siiralt usub, kuigi ta on intelligentne inimene... X ei saa kellegagi ega millegagi hakkama. Ta kaotab kannatuse. On labane. Ta näeb, et ta ei valitse ennast, kuid ei suuda peatuda. Kord leidsime tema auto tuuleklaasilt [[trahvikviitung]]i. Ta krahmas selle sealt ning rebis väga vihaselt tükkideks. Siis, märganud minu üllatust, püüdis ta seda naljaks pöörata: näksis kviitungit naljatlevalt hammastega. Ta ta on nõrk nagu kõik vihased inimesed. Ta laseb mul nina ees ukse kinni lüüa. Näen kurvastust tema näol, kuid ta laseb mul minna; miks on ta nii hoolimatu ja nõrk...? (lk 29) * Tahan küsida anonüümselt ja arglikult: miks on valged mehed nii nõrgad, nii jõuetud? Mõni päev tagasi, kui ma lahkusin hotellist ühe sõbra juurest ja läksin üksi kiiresti oma auto poole, pöördusid mustade meeste silmad kummalise põletava taiplikkusega, kõike mõistes, minule. Mind nähes teadsid nad kohe, kes ma olen. Läbi kõnnitee pragude tõusis pinge. Kus on tugevad valged mehed, kes naisi sel viisil mõistaksid? [[Molekul]]id sumisevad Detroidi õhus. Tahaksin noa võtta ja ühe tähtsa osa oma kehast, sisikonna, välja lõigata ning üles tõsta... ohvriannina tänavanurgal. Kas nad siis jätavad mind rahule? Mustad mehed tõuklevad tänavanurkadel, nad on [[töötu]]d ning ei tahagi töötada, nad on rahul sellega, et saavad mind vahtida, nad tunnevad mind läbinisti ja ei pane midagi imeks. Minu armuke, valge mees, jääb hotelli pea käte vahel istuma, sest ma kõndisin minema, kuid ta ei jookse mulle järele, ei järgne mulle. ''Nemad'' järgnevad mulle. Üks neist <!--//-->jooksis mulle otsa ja tegi näo, et see juhtus kogemata. Tahaksin oma keha lõhki rebida, ma ei saa selles kehas elada. (lk 32-33) ** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49 * [[Allutamine|Allutamise]] psühhodünaamika uurimine, lähtudes [[sadism|sadistlikust]] isiksusest kui äärmuslikust juhtumist, näitab, et allutamine pole vastuseks lihtsalt [[erinevus]]ele, [[konflikt]]ile või isegi [[ebavõrdsus]]ele ''per se'', vaid ebavõrdsusele, mille muudab ähvardavaks [[kujutlus]] erinevuste täielikust kadumisest. Lühidalt, allutamine on vastus teise jõuetusega kaasnevatele [[oht]]udele - vastus, mille on tinginud isiku enda eristumise- ning [[iseseisvus]]püüete läbikukkumine. Allutamine tagab erinevuste lahustumatuse, tõlgendades igasugust erinevust ebavõrdsusena, mida teravdab pealesunnitud vertikaalne distants. ** [[Evelyn Fox Keller]], "Mõtisklusi soost ja teadusest", tlk [[Mirjam Hinrikus]], 2001, lk 136-137 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0f9mpj2ozeuq10kurzu532b8gn5ulkp 0 9735 87879 79462 2022-07-24T09:40:22Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fede_Galizia_-_Cherries_in_a_silver_compote_with_crabapples.jpg|pisi|Fede Galizia (1578-1630), "Kirsid hõbevaagnal", ''s.d.'']] [[Pilt:Marie_Wagner_-_Flower_Piece_with_Peach,_Plum_and_Cherries,.jpg|pisi|Marie Wagner, "Lillevaikelu puuviljadega" (1851)]] [[Pilt:Rhoda_Holmes_Nicholls,_Cherries.jpg|pisi|Rhoda Holmes Nicholls (1854-1930), "Kirsid", ''s.d.'']] [[Pilt:Salvatore_Postiglione_Kirschenzeit.jpg|pisi|Salvatore Postiglione, "Kirsiaeg"]] [[Pilt:Kirschenernte.jpg|pisi|Dora Hitz, "Kirsikorjamine" (1905)]] '''Kirss''' on [[kirsipuu]] [[vili]]. ==Luule== <poem> poolpimedas jääb elamine varju ent keegi tõstab roidumatu käe ja tipib puile ruskeid kirsimarju siis ärkab laps ja ütleb ahnelt näe </poem> * [[Viiu Härm]], "*mind võtab kanda südasuve loidus...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 9 <poem> Seal vilju kollendub, seal herilaste lend veab ringe maagilisi, kuldseid sõõrikuid su kaardund ripsmeisse ning üle mõrkja suu, kus tardub kirsimahl. Hõng nautimiste, hõrk, näib huultel koonduvat kui peen ja verev võrk, mis köidab sinu külge iga helde puu. </poem> * [[Viivi Luik]], "Aed". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 193 <poem> Las nemä lõõpi, las na vaate kõõri - puu varjun seisäme ku kisstun rambi sõõrin. Kesk lämmit suve tunne ennäst sügüskuun - su keeleotsake ku kirsimari miu suun. </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Meie seisäme katekse" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 34 <poem> Kes noid pilte vaadass, kes noid palle. Kodu minnen kirsi punetive kirkuaian ku veretilga nagla-aavust - ma's või neid kaia! Kik om miul meelen. Ka valu om miul alle. </poem> * Nikolai Baturin, "Kiriku minnen" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 129 <poem> Elada on olla pidusöögil, olla palumata võõras jumalate lauas. Lasta ennast pererahval nuumata ja joota, naerda piduliste üle häbematult koos ainsaga, kes sinuga midagi ei karda, ja kelle kõrval hetked on suujad uned elust, /---/ mida elada on päevaharja ümber käia sumisemas kirsiõites, homme mahapudenevas vari-valguses, mis lõhnab nagu õied ja nagu küpsed kirsid, sügis, kirsijuured, külmad, talv, talve üleelamine, ellujäämine /---/ </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "Elada on olla pidusöögil" kogust "Mõõt" (1996), lk 68 <poem> ma pean [[kodu]]s olema kui [[näsiniin]] õitseb [[sinilill]]ed [[ülased]] kõik see värk siis [[toomingas|toomingad]] kirsside [[korallid]] ja [[õunapuu]]d nende roosakad õied ehivad kusagil kellegi juukseid aga mina pean kodus olema tahan või ei taha /---/ </poem> * [[Mart Kangur]], *** [https://www.muurileht.ee/luule-mart-kangur-2/ Luule. Mart Kangur], Müürileht, 19. mai 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Marjad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 07cqxn2i89djfs9s7ueucpd43vql0xp 87880 87879 2022-07-24T09:41:13Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fede_Galizia_-_Cherries_in_a_silver_compote_with_crabapples.jpg|pisi|Fede Galizia (1578-1630), "Kirsid hõbevaagnal", ''s.d.'']] [[Pilt:Marie_Wagner_-_Flower_Piece_with_Peach,_Plum_and_Cherries,.jpg|pisi|Marie Wagner, "Lillevaikelu puuviljadega" (1851)]] [[Pilt:Rhoda_Holmes_Nicholls,_Cherries.jpg|pisi|Rhoda Holmes Nicholls (1854-1930), "Kirsid", ''s.d.'']] [[Pilt:Salvatore_Postiglione_Kirschenzeit.jpg|pisi|Salvatore Postiglione (1861-1906), "Kirsiaeg", ''s.d.'']] [[Pilt:Kirschenernte.jpg|pisi|Dora Hitz, "Kirsikorjamine" (1905)]] '''Kirss''' on [[kirsipuu]] [[vili]]. ==Luule== <poem> poolpimedas jääb elamine varju ent keegi tõstab roidumatu käe ja tipib puile ruskeid kirsimarju siis ärkab laps ja ütleb ahnelt näe </poem> * [[Viiu Härm]], "*mind võtab kanda südasuve loidus...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 9 <poem> Seal vilju kollendub, seal herilaste lend veab ringe maagilisi, kuldseid sõõrikuid su kaardund ripsmeisse ning üle mõrkja suu, kus tardub kirsimahl. Hõng nautimiste, hõrk, näib huultel koonduvat kui peen ja verev võrk, mis köidab sinu külge iga helde puu. </poem> * [[Viivi Luik]], "Aed". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 193 <poem> Las nemä lõõpi, las na vaate kõõri - puu varjun seisäme ku kisstun rambi sõõrin. Kesk lämmit suve tunne ennäst sügüskuun - su keeleotsake ku kirsimari miu suun. </poem> * [[Nikolai Baturin]], "Meie seisäme katekse" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 34 <poem> Kes noid pilte vaadass, kes noid palle. Kodu minnen kirsi punetive kirkuaian ku veretilga nagla-aavust - ma's või neid kaia! Kik om miul meelen. Ka valu om miul alle. </poem> * Nikolai Baturin, "Kiriku minnen" - N. Baturin, "Sinivald" (1990), lk 129 <poem> Elada on olla pidusöögil, olla palumata võõras jumalate lauas. Lasta ennast pererahval nuumata ja joota, naerda piduliste üle häbematult koos ainsaga, kes sinuga midagi ei karda, ja kelle kõrval hetked on suujad uned elust, /---/ mida elada on päevaharja ümber käia sumisemas kirsiõites, homme mahapudenevas vari-valguses, mis lõhnab nagu õied ja nagu küpsed kirsid, sügis, kirsijuured, külmad, talv, talve üleelamine, ellujäämine /---/ </poem> * [[Tõnu Õnnepalu]], "Elada on olla pidusöögil" kogust "Mõõt" (1996), lk 68 <poem> ma pean [[kodu]]s olema kui [[näsiniin]] õitseb [[sinilill]]ed [[ülased]] kõik see värk siis [[toomingas|toomingad]] kirsside [[korallid]] ja [[õunapuu]]d nende roosakad õied ehivad kusagil kellegi juukseid aga mina pean kodus olema tahan või ei taha /---/ </poem> * [[Mart Kangur]], *** [https://www.muurileht.ee/luule-mart-kangur-2/ Luule. Mart Kangur], Müürileht, 19. mai 2020 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Marjad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 3vfq7o0jxcpajsghuqmq7huwoskraie 0 9762 87800 51207 2022-07-23T15:28:09Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Treening]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Treening]] rjzvva9yet9f7yzz9es30h2o8v0bph3 0 10231 87783 87224 2022-07-23T14:49:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florine_Stettheimer_-_Heat_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Florine Stettheimer, "Kuumus" (1919)]] ==Proosa== * [[Ilm]] oli tuulevaikne. [[Tuuleveski]]te kontuurid joonistusid teravalt vastu [[taevas]]t, nende tiivad olid täiesti liikumatud, kuigi [[õhk]] vankrikuuri, hobuseriistade sara ja sepikoja katuste all värises kuumusest. [[Kivi]]d tasandikul kiiskasid heledas [[valgus]]es ja kumasid nii, et tundus, nagu keerutaksid nad omavahel [[tants]]u. (lk 6) ** [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * Vimes ohkas. "Kas on veel midagi?" :"Vaikne nagu [[haud]], härra komandör," vastas päkapikk ja pistis pea ukse vahelt sisse. "See on selle kuumuse pärast, härra komandör, praegu on liiga palav, et kakelda, ja kõik on liiga kleepuv, et varastada. Kas pole imeline, härra komandör?" * [[Terry Pratchett]], "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 9 * Kuna tuleb lennata läbi ajavööndite, mis venitab meie Eestist teel oldud päeva kui kummi, oleme lämbesse ja pimedasse [[Rio de Janeiro]] õhtusse jõudes üsna oimetud. Mitte põhjuseta ei jaura paljude reisikirjade algused sellest, kuis väsimus ja niiske kuumus [[lennujaam]]ast väljas rännumehed jalust löövad. Hingetõmbeaega ei anta aga sekundikski, sest nagu lõunamaades ikka - kui sa ei asu ise korraldama, siis teevad väikesed tumedad mutukad seda sinu eest. (lk 25) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] goplkf40v7xjgojy1j74558a1btfpsx 87786 87783 2022-07-23T14:54:10Z Ehitaja 2563 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florine_Stettheimer_-_Heat_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Florine Stettheimer, "Kuumus" (1919)]] ==Proosa== * [[Ilm]] oli tuulevaikne. [[Tuuleveski]]te kontuurid joonistusid teravalt vastu [[taevas]]t, nende tiivad olid täiesti liikumatud, kuigi [[õhk]] vankrikuuri, hobuseriistade sara ja sepikoja katuste all värises kuumusest. [[Kivi]]d tasandikul kiiskasid heledas [[valgus]]es ja kumasid nii, et tundus, nagu keerutaksid nad omavahel [[tants]]u. (lk 6) ** [[K. S. Prichard]], "Coonardoo", tlk Vilma Jürisalu, Tallinn: Eesti Raamat, 1968 * Vimes ohkas. "Kas on veel midagi?" :"Vaikne nagu [[haud]], härra komandör," vastas päkapikk ja pistis pea ukse vahelt sisse. "See on selle kuumuse pärast, härra komandör, praegu on liiga palav, et kakelda, ja kõik on liiga kleepuv, et varastada. Kas pole imeline, härra komandör?" * [[Terry Pratchett]], "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 9 * Kuna tuleb lennata läbi ajavööndite, mis venitab meie Eestist teel oldud päeva kui kummi, oleme lämbesse ja pimedasse [[Rio de Janeiro]] õhtusse jõudes üsna oimetud. Mitte põhjuseta ei jaura paljude reisikirjade algused sellest, kuis väsimus ja niiske kuumus [[lennujaam]]ast väljas rännumehed jalust löövad. Hingetõmbeaega ei anta aga sekundikski, sest nagu lõunamaades ikka - kui sa ei asu ise korraldama, siis teevad väikesed tumedad mutukad seda sinu eest. (lk 25) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 * Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad [[linlased]] hindavad kuumal päeval rohelust. [[Kaubanduskeskus]]e parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 7eu6c649sfw1njq4xe40ysm4esgnfpz 0 10870 87798 54277 2022-07-23T15:26:53Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kirikuõpetaja]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kirikuõpetaja]] hytox33wo1ratlk1evmz3dudsiat615 0 11028 87781 54683 2022-07-23T14:44:58Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Jänes ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu ringist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku kannatust ja pettumust. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud eesmärkide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate traditsioonide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe kübara äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et tiivad oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete kollektiiviga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Mul ei ole olnud mingisuguseid [[eesmärk]]e, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast Euroopa suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin kompassi ostma Linnas läheb päikegi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad linnud Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt rohi kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale juuksed </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 0cnbgikqd70txr6v0y5j6t5an0v57o5 87782 87781 2022-07-23T14:49:38Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] p5kmtx9z453kdedpand4cx8t8lyifw6 87790 87782 2022-07-23T15:00:04Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 2kjvtwqa3v1iw3ol95ff4aqwn6kg5li 87791 87790 2022-07-23T15:10:20Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7t9anrksewxna0zsnyeyekjsn6utj7c 87792 87791 2022-07-23T15:10:58Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Seitsmendasse [[taevas]]se ja [[põrgu]]sse viib üks ja seesama tee vahe ainult suunas Kui astud [[lift]]i vaata et vajutad õigele nupule </poem> * [[Helga Nõu]], "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] m4dto8e9b586od5wg5kexfdwbexmeaa 87793 87792 2022-07-23T15:12:27Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Seitsmendasse [[taevas]]se ja [[põrgu]]sse viib üks ja seesama tee vahe ainult suunas Kui astud [[lift]]i vaata et vajutad õigele nupule </poem> * [[Helga Nõu]], "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 <poem> Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni [[Merkuur]], varajane täht, joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. Ja mõtiskleda. Miks tunnevad teised läbi süsipaksu öö seda sügavatoonilist tähtgranaati. Miks on sinu jagu vaid nääklused ja [[nõel]]ad. Miks ei saa [[maapind|maa]] liikuda sinu suunas. </poem> * Joanna Klink, "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] q8x2q3w4ozyqfs3nizysrixek10r7hl 87794 87793 2022-07-23T15:20:53Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * [[Kuu]] liikus mul kannul. Kui ma seitsmeaastaselt komistades üle tagumise aia muruplatsi kõndisin, [[pilk]] taevasse suunatud ja peapööritusest mitte hoolides, nägin, kuidas kuu mul samm-sammult järel liikus ning mulle saatjaks oli, kui ma [[pojeng]]ipeenra poole suundusin. Miks oli kuu just mind kõigi inimeste seast kaaslaseks välja valinud? Mida see tähendas? Kas see oli au, vastutus või laitus? :Ma jutustasin seda imelikku lugu kuust oma sõbrannale Charlotte’ile. Kuid tema väitis kindlalt, et kuu liigub hoopis tema kannul. Nii seisime, seljad vastamisi, ning hakkasime astuma, tema ühes ja mina teises suunas. Ma taipasin otsekohe, et kuu järgnes kõigile. See tõdemus mõjus mulle üldiselt kergendusena, seda varjutas ainult kerge pettumus. * [[Carol Shields]], "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 100 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Seitsmendasse [[taevas]]se ja [[põrgu]]sse viib üks ja seesama tee vahe ainult suunas Kui astud [[lift]]i vaata et vajutad õigele nupule </poem> * [[Helga Nõu]], "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 <poem> Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni [[Merkuur]], varajane täht, joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. Ja mõtiskleda. Miks tunnevad teised läbi süsipaksu öö seda sügavatoonilist tähtgranaati. Miks on sinu jagu vaid nääklused ja [[nõel]]ad. Miks ei saa [[maapind|maa]] liikuda sinu suunas. </poem> * Joanna Klink, "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] liozo23ql0iu06hxsfkc5vsvrn5jfsc 87838 87794 2022-07-23T21:53:07Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * [[Kuu]] liikus mul kannul. Kui ma seitsmeaastaselt komistades üle tagumise aia muruplatsi kõndisin, [[pilk]] taevasse suunatud ja peapööritusest mitte hoolides, nägin, kuidas kuu mul samm-sammult järel liikus ning mulle saatjaks oli, kui ma [[pojeng]]ipeenra poole suundusin. Miks oli kuu just mind kõigi inimeste seast kaaslaseks välja valinud? Mida see tähendas? Kas see oli au, vastutus või laitus? :Ma jutustasin seda imelikku lugu kuust oma sõbrannale Charlotte’ile. Kuid tema väitis kindlalt, et kuu liigub hoopis tema kannul. Nii seisime, seljad vastamisi, ning hakkasime astuma, tema ühes ja mina teises suunas. Ma taipasin otsekohe, et kuu järgnes kõigile. See tõdemus mõjus mulle üldiselt kergendusena, seda varjutas ainult kerge pettumus. * [[Carol Shields]], "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 100 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Seitsmendasse [[taevas]]se ja [[põrgu]]sse viib üks ja seesama tee vahe ainult suunas Kui astud [[lift]]i vaata et vajutad õigele nupule </poem> * [[Helga Nõu]], "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 <poem> Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni [[Merkuur]], varajane täht, joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. Ja mõtiskleda. Miks tunnevad teised läbi süsipaksu öö seda sügavatoonilist tähtgranaati. Miks on sinu jagu vaid nääklused ja [[nõel]]ad. Miks ei saa [[maapind|maa]] liikuda sinu suunas. </poem> * Joanna Klink, "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] pp4n0hzphxpd3wyo5andw9wrxmvt2ub 87839 87838 2022-07-23T21:55:20Z Ahti-Saku 3690 Pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sanas.jpg|pisi|Suunad on määratud siltidega]] ==Piibel== * [[Tuul]] puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust. ** [[Johannese evangeelium]] 3:8 ==Proosa== * [[Jänes]] ja [[rebane]] märkisid ära, kuhu [[vesi]] voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev [[saba]] näitas tulevase [[Emajõgi|Emajõe]] suunda. ** [[Friedrich Robert Faehlmann]], "Emajõe sünd", kogust "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat 1979 * Peale selle on [[teadus]]e praegune suund [[Newton]]i ja [[Roger Bacon|Baconi]] omale vastupidine. ''Nüüd'' algab see kesksest [[hüpotees]]ist, täitub [[fakt]]idega võib-olla poole kraadi jagu [[ring]]ist, jätab kõrvale, nagu ütlematagi selge, vastandlikud faktid ja kuulutab hüpoteesi tõestatuks - ring on täis saanud. (lk 93) ** [[Florence Nightingale]], kiri lord de Greyle, 11. veebruar 1869, Add Mss 43546 f130; "Florence Nightingale on Social Change in India: Volume 10 of the Collected Works of Florence Nightingale", toim Lynn McDonald, Wilfrid Laurier University Press, 2007 * Inim[[kultuur]] areneb kahes suunas, ühelt poolt luuakse isik kõigi tema seaduslikkude [[õigus]]te ja kohustega, teiselt poolt muudetakse see isik avalikuks laada[[loom]]aks, kelle kallal võib käperdada igaüks, kel aga [[süda]] kutsub. Viimase arengu eest hoolitseb [[ajakirjandus]]. ** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_IV/XXXVIII "Tõde ja õigus" IV], ptk 38 * Sest on ju ilmselge, et mõne traditsioonilise asjakorralduse eest tuleb maksta vägagi kõrget hinda, kuna need põhjustavad hulgaliselt inimlikku [[kannatus]]t ja [[pettumus]]t. Kui need asjakorraldused esitleksid end meile pelgalt asjakorraldustena ja mitte kategooriliste imperatiividena, siis oleks meie mõistlik suund need ükskõik milliste võtetega ratsionaalselt välja valitud [[eesmärk]]ide jaoks kohandada. Aga selle asemel me naeruvääristame oma Don Quijotesid, neid moest väljas olevate [[traditsioon]]ide kentsakaid kehastusi, ning vaatame jätkuvalt enda traditsiooni millegi paratamatult lõpliku ja ettemääratuna. ** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. EKSA 2016, lk 291-292 * Seni kui inimene on mõtleja olend, vajab ta vaimu paratamatult; kui ta ajuti tõstabki [[vaim]]u vastu mässu, siis selgub hiljem ometi, et ta on võidelnud vaid teatava suuna, mitte vaimu enda vastu: igasugune "lahtimõtestamine" on lõplikult ikka ainult "edasimõtestamise" algus. ** [[Marta Sillaots]], "[[Hugo Raudsepp]]", Looming nr 4/1936, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud [[Hando Runnel]], 2012, lk 441 * Tõusult võib küttida üksikult ja hulgakesi. :Kõnnid seal üksi piki põldu või orast või umbrohupadrikut ja "tallad" jänese liikvele, kes, nagu teada, päeval lesib ja puhkab... Nagu ta puhkeasemele lähened, hüppabki jänes üles... :Lähenema peab vastu tuult; et tuule suunda täpselt kindlaks määrata, süüdatakse jahimehe [[kübar]]a äärele väike tuleriit... :Kui kütite hulgakesi, see tähendab kollektiiviga, siis on otstarbekas moodustada "katel", säärane, noh, kuidas öelda, kaar, et [[tiivad]] oleksid keskpunktist ette nihutatud. Kui jänes peaks näiteks kaare keskel üles hüppama, siis pole tal muud teed kui otse pannile, teist pääsu tal ei ole. :Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi. :Teeb peaaegu ühe välja. :Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete [[kollektiiv]]iga, siis põrutate kollektiivselt mööda. * [[Ostap Võšnja]], "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36 * Oleme rohkem kui 340 aastat oodanud oma põhiseaduslikke ja [[Jumal]]a poolt antud õigusi. Aasia ja Aafrika rahvad kihutavad nagu raketid poliitilise iseseisvuse suunas, aga meie loksume ikka veel hobuvankris sinnapoole, et tohiksime [[kohvik]]u letist tassikese kohvi osta. ** [[Martin Luther King]], [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis) * Aeg ise on liikumatu. Ainult meie liigume temas vales suunas. ** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. LR 48/1977 * Ükskõik mis suunas te sõidate, on see ülesmäge ja vastutuult. ** [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit, 1999, rattasõidu seadus, lk 203 * Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu [[silm]]ade ees on tundmatu [[maastik]], minu [[tee]] kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku [[üksikasi|üksikasju]]. Ma ei näe, mis on [[mägi|mägede]] taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool [[org]]usid, teispool [[mets]]i, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi [[heli]], mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb. ** Fred Jüssi, [http://www.ylikool.ee/et/13/fred_jyssi "Pealisülesanded"], Ööülikool, 2005 * [[Kuu]] liikus mul kannul. Kui ma seitsmeaastaselt komistades üle tagumise aia muruplatsi kõndisin, [[pilk]] taevasse suunatud ja peapööritusest mitte hoolides, nägin, kuidas kuu mul samm-sammult järel liikus ning mulle saatjaks oli, kui ma [[pojeng]]ipeenra poole suundusin. Miks oli kuu just mind kõigi inimeste seast kaaslaseks välja valinud? Mida see tähendas? Kas see oli au, vastutus või laitus? :Ma jutustasin seda imelikku lugu kuust oma sõbrannale Charlotte’ile. Kuid tema väitis kindlalt, et kuu liigub hoopis tema kannul. Nii seisime, seljad vastamisi, ning hakkasime astuma, tema ühes ja mina teises suunas. Ma taipasin otsekohe, et kuu järgnes kõigile. See tõdemus mõjus mulle üldiselt kergendusena, seda varjutas ainult kerge pettumus. * [[Carol Shields]], "Kui". Tõlkinud Urve Hanko, 2006, lk 100 * Euroopa Liit hakkab liikuma [[föderalism]]i suunas, ja kui ta selles suunas liikuma ei hakka, siis hakkab ta liikuma lagunemise suunas. ** [[Tiit Vähi]] kõnes [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2012 * [[Raffael]]i tuntud 16. sajandi freskol "Ateena kool" viitab [[Aristoteles]] maa poole ja [[Platon]] taeva poole − kaks teadlast, kaks suunda! Aristotelese vihjet tõelikkusele ja Platoni [[ideaal]]ide perspektiivi on kahtlematult võimalik ühendada, kui [[teadlased]] sellest aru saaksid, et dihhotoomiad tihtipeale pole õiged teed, kui on tegemist inimeste, ühiskondade, keelte ja teadusega. On vajalik leida ka [[süntees]]i. ** [[Els Oksaar]], "Rahvuskeelest ja teadlastest". Rmt: [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:257009 "Teadusmõte Eestis VIII. Teaduskultuur"], lk 115 jj * Samal viisil nagu [[Noor-Eesti]] pööras ennast [[Euroopa]] suunda, rändab Vana-Eesti hoopiski korilase jäljerada mööda [[mets]]a poole tagasi. ** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]". Välgi metsad 2013, lk 237 * [[Stalin]]i idee oli ka suured [[Siber]]i [[jõed]] teistpidi - tagurpidi - voolama panna, sellest kirjutati ajalehtedes, aga see [[plaan]] vajus vaikselt kuhugi ära - jõed keeldusid suunda muutmast. ** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 8 * Aga need koolibrid! See, kuidas nad ''seisavad'' õhus paigal, [[tiib]]ade vurinal, nagu ''seeravid'', [[tiib]]u pole nähagi, kere on tähtsalt püsti, silmad vaatavad, [[saba]] vudib kõige all nagu väike [[propeller]], et [[tasakaal]]u hoida. Ja siis see olend lihtsalt kandub kõrvale. Ükskõik mis suunas. Normaalne lind lendab ikka sinnapoole, kus [[nokk]] on. Aga see võib äkki kaduda vasakule, paremale, üles, alla, tagasi. ** [[Tõnu Õnnepalu]], "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA, 2019, lk 116 ==Draama== * [Herzen:] Enne Peetrit polnud [[Venemaa]]l [[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, [[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi [[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas. ** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", 1. vaatus ==Luule== <poem> Põiklen ja otsin [[värav]]at [[Haud|Hauad]] ei juhata teed Marmorkujud ei tereta Nagu ei elakski need Hauakivi komistuskivi Olnud on palju kordi Püüan loobuda vanast teest Võtangi suuna [[põhi|NORDI]] </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Põiklen ja otsin väravat" kogus "Detsember" (1971), lk 53 <poem> Kasside [[manööver|manöövrid]], kasside manöövrid [[kruusaauk]]udes lombistes. Millised küll istuvad rahuröövlid neis masinais kahelambistes? Tasa, et endilgi võimatu kuulda, pehmelt, ühtlaselt vappudes nad hargnevad [[luht]]adel igasse suunda, ei takerdu [[kassitapp]]udes. </poem> * [[Paul-Eerik Rummo]], "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95 <poem> Seitsmendasse [[taevas]]se ja [[põrgu]]sse viib üks ja seesama tee vahe ainult suunas Kui astud [[lift]]i vaata et vajutad õigele nupule </poem> * [[Helga Nõu]], "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009 <poem> [[Voodi]] on ilmakaarte suhtes valesti [[Maja]] nurkmised otsad näitavad suunda Peaksin [[kompass]]i ostma Linnas läheb [[päike]]gi meelest Kõrvetab või sajab Ükskõik Uuriksin siis kompassilt kuhu lendavad [[linnud]] Emajõe luhal Maal on kompassita muidugi lihtsam mõistuse juurde jääda Lihtsalt [[rohi]] kasvab taldadest läbi ja tuul teeb taevale [[juuksed]] </poem> * [[Ene Mihkelson]], "Voodi on ilmakaarte suhtes valesti Maja" kogus "Torn" (2010), lk 33 <poem> Sa võid oodata, et kriipida pahkluuserva, sa võid oodata, kuni [[Merkuur]], varajane täht, joonib alla [[öö]] ja selle mustimad alad. Ja mõtiskleda. Miks tunnevad teised läbi süsipaksu öö seda sügavatoonilist tähtgranaati. Miks on sinu jagu vaid nääklused ja [[nõel]]ad. Miks ei saa [[maapind|maa]] liikuda sinu suunas. </poem> * Joanna Klink, "Mõned tunnevad vihma" ([https://www.poetryfoundation.org/poems/56438/some-feel-rain "Some Feel Rain"]), Poetry Foundation; luulekogust "Raptus", 2010 {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Teemad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] dn5skub25v6dj7f802hw7iw5xt9nsl6 0 11170 87852 87499 2022-07-23T22:28:43Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Theodor_Kittelsen_The_Stream.jpg|pisi|Theodor Kittelsen, "Oja" (1897)]] [[Pilt:Peder_Mønsted_-_Åen_ved_Brøndbyvester_-_1922.png|pisi|Peder Mørk Mønsted, "Oja Brøndbyvesteris" (1922)]] [[Pilt:Gertrud_Staats_-_Cottage_at_a_creek_-_188140_MNW_-_National_Museum_in_Warsaw.jpg|pisi|Gertrud Staats (1859-1938), "Majake oja ääres", ''s.d.'']] [[Pilt:Lola Liivat- Kevad 1959.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kevad", 1959.]] ==Proosa== * Varahommikuses [[vaikus]]es oli selgelt kuulda karjamaal vulisev oja, mis jooksis üle pruunide [[kivi]]de, liivakoobastest sisse ja uuesti välja, puges peitu sünkjate marjapuhmaste alla ja loksus kollaste [[varsakabi|varsakapjade]] ja kresside juurde sohu. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13, lk 17 * Me seisime [[mets]]aga kaetud mäe nõlval ning jalgrada keeras meie ees alla [[org]]u, läks piki suliseva oja kallast. Siin ei olnud valgust varjavaid puid ega põõsaräga, mõlemal pool kitsast rada kasvasid asalead ja [[rododendron]]id, mitte veripunased nagu sissesõidutee ääres seisvad hiiglased, vaid lõheroosad, valged ja kuldkollased, kaunid ja õrnad, ning nende hurmavad sulnid õiekroonid olid maheda suve[[vihm]]a all pisut longus. [[Õhk]] oli tulvil nende [[lõhn]]a, magusat ja joovastavat, ning mulle näis, nagu oleks see lõhn segunenud langeva ojaveega ja sulanud üheks vaikse vihmasajuga ning koheva niiske [[sammal|samblaga]] meie jalge all. Ei olnud kuulda ühtki muud häält peale selle väikese oja vulina ja vaikse vihmasabina. Kui Maxim suu lahti tegi, oli ka tema hääl vaikne, õrn ja tasane, just nagu ei tahaks ta seda [[vaikus]]t häirida. :"Selle koha nimi on Õnneorg," ütles ta. * [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993, lk 105 * Oja on mu [[sõber]]. Ma joodan oma ihu põudset [[põld]]u. Selle eest ei tule mul maksta. Oma [[hing]]e joodan ma [[vaikus]]ega. Selle eest tuleb mul maksta [[üksindus]]ega. ** [[Nikolai Baturin]], "Vaikuse värvid" kogus "Kuningaonni kuningas" (1973), lk 49 * Vimes sai aru, kuidas inimesele saab kuuluda [[kõrts]], aga ta murdis pead, kuidas saab kellelegi kuuluda forellioja, sest kui see on sinu jupp sellest ojast, on see juba selle aja jooksul, kui sa vaatad, ju allavoolu ära vulisenud, eks ole? See tähendab, et keegi teine püüab [[kala]] juba sinu veest, on alles närukael! Ja see jupp, mis on sinu ees, kuulus alles äsja sellele sellile, kelle oja on ülesvoolu: see paks [[naaber]], ennasttäis plutokraat, arvab nüüd kindlasti, et sina püüad salaja kala tema veest - tema kah närukael! Ja kalad ujuvad ju, kuhu juhtub! Kuidas sa aru saad, millised sinu omad on? * [[Terry Pratchett]], "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 12 * Paljudel meist ei ole võimalik soetada kinnisvara [[Tallinn]]a kesklinna, Viimsisse või Piritale. Sestap vaatab [[eestlane]] ikka metsa poole, kus krunt on odavam. Paljud [[laul]]ud peegeldavad sama [[mure]]t. [[Põder|Põdra]] [[maja]] on metsa sees. Sealsamas elavad väike [[päkapikk]] ja Mutionu. Ennist mainitud laulus "Ehitame maja" otsustatakse [[hoone]] rajada metsa veerde õitsevale [[aas]]ale, lõbusasti vuliseva oja äärde [[kask|mahlakase]] kõrvale. Need koordinaadid võtavad hästi kokku lastelaule kummitava probleemi: elatakse ikka vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades, kusagil perifeerias. ** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ "Mu koduke on tilluke..." - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019 ==Luule== <poem> Igawesti wulisew oja olen ma, Igawesti igatsew laulja rändaja. /---/ Igawesti pärija helin rändan ma, Oja kahe wahuwa, toitja haruga: /---/ Rõõmu, mure wulisew oja olen ma, Kahest kokku igatsew laulja rändaja. </poem> * [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Mina "Mina"] kogus "Uued luuletused" (1909) ==Vanasõnad== * Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas. * Parem oja suud sulgeda kui jõe suud. ** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Veekogud]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] olwptkeo5osn69dznzah2r0xazevfyb 0 12408 87802 58446 2022-07-23T15:29:25Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_The_stream_running_through_Frederiksvaerk,_Zealand,_s.d.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt (1856-1938), "Jõgi voolab läbi Frederiksvaerki", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ja mõistad äkki, et kõik, peaaegu kõik on voolanud sinust mööda, on voolanud teisi voolamisi. Ja neil on ehk parem ja lihtsam, kuigi sa seda õieti ei usu ja kes ütles, et peab olema lihtne. Ja sa ei oska päris veendunult hinnata, kas see on [[lapsikus]] või [[au]], et jääd maha neist voolamistest. </poem> * [[Madli Morell]], "Ühe äratundmise kurbus", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 10-11 <poem> Ajatruudus ja [[aeg|aja]] [[pimedus]] ja lõputu voolamine asjade [[nimi]] ja nimetus ja imede hoomamine </poem> * [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020) [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] s3amuk16xts8eboxq8ywoinfb80ihyg 0 12585 87799 84954 2022-07-23T15:27:58Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Veidi enne [[Groucho Marx]]i surma oli üks [[ajakirjanik]] palunud temalt eksistentsiaalset kokkuvõtet, suur koomik oli pühkinud [[iroonia]] näolt nagu lateks[[mask]]i, haua äärel ei jätkunud aega muuks kui ainult kõige olulisemaks. "Enamik meist," oli ta vastanud, "peab üritama madalat intelligentsi [[usinus]]ega kompenseerida. Kõige aluseks on treening." (lk 391) ** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat, 2008 * Raske [[seljakott]] on tänaseks päevatee normaalne osa. Ma tõesti ei tahaks kotita [[matkamine|matkata]] - see oleks nagu [[hantlid|hantliteta]] raskustrenni teha. (lk 87) ** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020 * Ma ei taha niisama trenni teha. Peab ka võistlema, siis saan teada, kas trennis pingutamisest oli kasu. Poeg ütleb küll, et ema, jäta järele. Aga ma ei taha [[tugitool]]is [[surm]]a oodata. Elada tuleb nii kaua, kui elad. ** [[Nora Kutti]], intervjuu: Vilja Kohler, [https://tartu.postimees.ee/1022626/nora-kutti-soovitab-alati-edasi-elada "Nora Kutti soovitab alati edasi elada"]. Tartu Postimees, 29. oktoober 2012 * Vahel ikka [[valu]]tab siit ja sealt, aga ma ei kurda. Ühtki treeningut pole ma sellepärast vahele jätnud. [[Laiskus]]e pärast aga küll. ** Nora Kutti, intervjuu: Ann Hiiemaa, [https://leht.postimees.ee/266190/veteranidest-maailmameistrid-murravad-muute "Veteranidest maailmameistrid murravad müüte"]. Postimees, 22. mai 2010 * Olen avastanud, et mulle sobib CrossFit, minus peitub jätkuvalt sportlasehing. Seda tunnet, mis treening tekitab, ei saa mujalt kui trennist. ** [[Heidy Purga]], intervjuu: Mari-Liis Helvik, [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/96273335/selle-maa-sool-on-ikka-vaga-vageva-energiaga-heidy-purga-kirglikult-ukraina-juurtest-perest-ja-poliitikast ""Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga." Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast"], Anne & Stiil, 01.04.2022 * "See olen ainult mina, vabandust [[müra]] pärast," ähkis [[koer]]. "Mul on täna lihtsalt ainus vaba hetk. Mirjamit pole [[Kodu|kodus]]." :"Mis sa seal teed?" uudistas Piia [[Naaber|naabrit]]. Parun oli tavaliselt väga [[Kuningas|kuninglik]], aga täna näis ta kuidagi räsitud olemisega. "Nad panid mu [[Dieet|di-eedile]], et ma kõhnemaks läheks," kostis Parun mornilt. "[[Loomaarst]] ütles Mirjamile, et ma olen [[Ülekaalulisus|üle-kaaluline]]. Aga see [[dieet|di-eet]] on üks õudne hädaorg. Ma olen kogu aeg kuri ... ja kõht koriseb." "Kas sa sellepärast teedki mürglit?" küsis Piia kaastundlikult. Tema meelest oli Parun täpselt parajas mõõdus – pehme ja vetruv, hea selga ronida ja [[kallistamine|kallistada]]. "Ma ei mürgelda, ma treenin!" solvus Parun. "Näiteks praegu tegin [[Hüppamine|hüppeid]] – sada [[sohva|diivani]] peale ja sada maha." * [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Sport]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 38x17bsegk9bok3cq6ix2y697n3dgkk 0 12703 87796 86583 2022-07-23T15:25:27Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Meeleheide]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Meeleheide]] ceoxga9c3bvkawgwo1i5qegalvcvzmy 0 13117 87869 68721 2022-07-23T23:25:42Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Sirje Kiin''' ('''Sirje Ruutsoo'''; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik ja tõlkija. ==Artiklid== * Ärplevas, hoolimatus noorusekultuses, painavast lähiminevikust lahtiütlemise tuhinas oleme tihti end ise lahti tõuganud ka kõigest väärtuslikust, mis meid enda kultuurimälu ja ajalooga seob, sidus ja siduma peaks ka pikas [[tulevik]]us. Kui [[Toomas Vint|Toomas]] ja [[Aili Vint]] panid Tallinnas [[Kunstihoone]]sse üles antoloogilise näituse viimaste aastakümnete eesti [[kunst]]ist, siis tabas noort kunstikriitikut, kes üles kasvanud [[häppening]]ide ja videoinstallatsioonide tuksuvas, vilkuvas, vilisevas ja kolisevas maailmas, ühtäkki rabav nõutus. Noor inimene seisis haudvaikuses klassikalise eesti tahvelmaali ees ega osanud sellega midagi peale hakata. Maal ei rääkinud temaga ja tema ei osanud end selle maaliga kuidagi suhestada. Üks side oli ilmselt katkenud temas ja katkenud [[kultuur]]is. ** Sirje Kiin, [https://www.sirp.ee/archive/2000/26.05.00/Sots/sots1-2.html "Mälust ja eesti asjast"], Sirp, 26. mai 2000 * Minus on viimastel aastatel süvenenud valus veendumus, et mitte ainult minu [[erakond]], vaid Eesti erakonnad tervikuna ei teeni enam üldse neid demokraatlikke väärtusi, mida me 20 aastat tagasi endale eesmärgiks seadsime. Erakondadest on saanud parteid selle sõna kõige halvemas poliittehnoloogilises tähenduses. Erakonnad on suletud, korporatiivsed, et mitte öelda [[Korruptsioon|korruptiivsed]] organisatsioonid, kus teabe vaba liikumine toimub tihtilugu ainult üht toru pidi – siis, kui seda suvatsetakse kallata kord nädalas või harvemini ülalt alla. Poliitilised [[otsus]]ed valmivad teadmata kohas teadmata kelle poolt, neile ei eelne mingeid sisulisi [[arutelu]]sid ei erakonnas ega ühiskonnas. Otsuste tegemise käigust ei anta kellelegi aru. * Mis on üldse erakonna mõte? See on inimeste ühendus, kellel on ühised poliitilised vaated ja kes kanaliseerivad selle huvi ühises poliitilises tegevuses. Demokraatliku erakonna toimimine eeldab kõiges just vastupidist – teabe ja aktiivsuse toimet alt üles, aga mitte ülalt alla. Ideaalne erakond on demokraatlik organisatsioon, kus iga liige tunneb, et sisulised otsused sõltuvad temast, et otsused tehakse ühisarutelude käigus ja siis tegutsetakse koos nende täidesaatmise nimel. Ma ei ole sellist demokraatlikku osalustunnet tundnud juba mitu aastat. * Vigu tehakse ikka, aga kui nende avalikuks tulekul ei suudeta üldse neid tunnistada, kui ei osata avalikkuse ees vabandada, kui mingi hinna eest ei taheta vastutada, kui [[minister|ministrina]] ei [[tagasiastumine|astuta tagasi]] isegi mitte siis, kui ministri valdkonnas on toimunud Eesti riiki otseselt kahjustavad, lausa kriminaalsed teod, kui ennast tagatipuks õigustatakse mitteteadmisega, siis ei suuda ma erakonna lihtliikmena seda süüd enam taluda. Mul on sügavalt [[häbi]] kanda koos oma erakonnaga valitsusvastutust, mida tunduvad juhtivat justkui ühiskondlikult kurdid [[sotsiopaat|sotsiopaadid]] - ei mingit [[empaatia]]t ega [[kaastunne]]t, ei [[süütunne]]t ega [[vastutusvõime]]t. * Mulle aitab. Astun parteistunud erakonnast välja, sest see ei ole enam ammu demokraatlik ega avatud. Astun selle sammu avalikult just sellepärast, et protestida tänaste erakonnajuhtide suletud ja salastatud korporatiivse [[poliittehnoloogia]] vastu. Selliste parteide ja sellise valimisviisiga, kus poliitikud üldse ei [[vastutus|vastuta]] oma valijate ees, ei saa ega tohi me enam jätkata. * Soovin tegutseda sellises [[organisatsioon]]is, kus nii mind kui kõiki teisi liikmeid võetakse kuulda, kus meist endist sõltub, mis edasi saab, mida me teeme ja otsustame. Selliseid uusi demokraatlikke ühendusi on Eestis õnneks juba palju teisigi. Just avatud väikestes [[vabakond]]ades näen Eesti kodanikuühiskonna tulevikulootust, sest neis on veel võimalik alustada puhtalt lehelt, õppides ja hoidudes vanade erakondade vanadest ja uutest vigadest. * Soovin eesti kirjandusteadlasena, et me naaseksime oma uute poliitiliste pürgimuste sihte seades oluliste põhiväärtuste juurde, mis on kirjas Eesti [[põhiseadus]]es: kaitsta ja arendada Eesti rahvast, keelt ja kultuuri. Meid ei ole liiga palju. Igaüks meist on väärt ärakuulamist ja sisulist osalemist. Ma ei saa seetõttu kuidagi olla nõus küünilise hoiakuga, et ega meil "puhtukesi pole ega tule". On ikka küll, mina tunnen Eestis väga palju ausaid ja tegusaid inimesi. * Igaüks meist, nii erakondlased kui vabakondlased, juhid ja juhitavad, valijad kui valitavad peaksime tegema kõik endast sõltuva, et taastada [[usaldus]] Eesti poliitilises elus. Usaldus on ühiskonna õhk, selleta lämbume kõik. Esimene samm selleks on valimisseaduse muutmine nii, et poliitik sõltuks valijaist, mitte hämarast parteimängust. Eesti rahvas väärib usaldust: ta peab saama taas usaldada neid, keda ta on valinud. ** Sirje Kiin, [https://arvamus.postimees.ee/870278/sirje-kiin-lahkumiskiri-erakonnale "Lahkumiskiri erakonnale"], Postimees, 8. juuni 2012 ==Intervjuud== * Tegelikult pole ma Eestist kunagi lahkunud, olen lihtsalt kahe [[kodu]] inimene. 1990. aastatel sõitsin Tallinna ja [[Turu]] vahet, kuna mu kadunud abikaasa töötas juristina Turus. Nüüd sõidan Eesti ja Ameerika vahet, sest mu tänane abikaasa töötab Ameerika ülikoolis professorina. Eesti on ja jääb mu koduks. * Kogu [[maailm]] on tänapäeval minu meelest üks suur [[küla]]. Kus sa füüsiliselt mingil ajahetkel viibid, pole nii väga tähtis, vaimselt saad ikka tegeleda [[eesti kultuur]]iga, kui sa seda soovid. :1990. aastate algul Turus elades ja töötades tundsin end palju rohkem Eestist äralõigatuna, sest siis polnud [[internet]]ti, ei saanud kuulata Eesti [[raadio]]t, lugeda Eesti lehti. [[Faks]]id tulid vaevaliselt läbi, näen praegugi vahel unes, kuidas faksimasin löriseb ja löriseb, aga faks ei lähe läbi, sest side on nii kehv. Kus su [[keha]] viibib, sel pole suurt tähtsust, tähtis on see, kus su [[vaim]] on. * [[Igatsus|Igatsen]] poega, ema ja sõpru, kuigi räägin nendega tihti Skype'is. Igatsen [[eesti keel]]es vadistavaid koolilapsi. Igatsen [[mets]]a ja [[meri|merd]], sest Lõuna-Dakota on kontinentaalse kliimaga [[preeria]], kus iga puu on istutatud ja [[ookean]] on nii ida kui ka lääne suunas umbes 2500 km kaugusel. Igatsen musta [[leib]]a ja [[kohupiim]]a. Eestisse tulles söön esimestel päevadel alati musta leiba ja joon [[keefir]]it. :Igatsen Eesti [[raamatupood]]e, sest [[raamat]]ute tellimine üle ookeani on hirmkallis. Eesti raamatupoes lähen pööraseks, ostan kümnete kaupa raamatuid kokku ja saadan pakiga Ameerika koju. Abikaasa arvab, et mu eesmärk on kõik eesti raamatud üle ookeani saata. * Mida aasta edasi, seda rohkem hakkas mind häirima valguse puudus. Teine probleem on inimeste suhtlemisviis: tõre kliima ja tõredavõitu inimesed. Võiksime olla sõbralikumad. [[Ameeriklased|Ameeriklastelt]] võiksime näiteks õppida tänukultuuri, [[Soomlased|soomlastelt]] telefonikultuuri. * Eesti [[ajakirjandus]]es on mind alati häirinud väliskorrespondentide vähesus või puudus. Maailma kipume nägema ainult ühe väikse mätta otsast, kuigi aastatega on asi paranenud. Siiski, on mõned head väliskorrespondendid, Neeme Raud teeb New Yorgis head tööd. Brüsselis on vahelduva eduga olnud häid, aga ka kehvi [[korrespondent]]e, ent seda on liiga vähe. Kas tahame või mitte, me oleme seotud väga paljude riikidega. Ei tohiks marineeruda ainult omas mahlas. Mis toimub teiste riikide poliitikas, saab veel napilt lugeda, aga millised ideed liiguvad teiste maade ühiskonnas ja kultuurielus, mis toimub ameerika teatris, hispaania luules või prantsuse muusikas, saab väga harva eesti keeles lugeda. * Probleemi näen selles, et Eesti on nii väike ja juba seetõttu korporatiivne, siin on kõik kõigiga seotud. Loomulikult tekib nii väikses ühiskonnas [[sumbumine|sumbumise]] oht, see on [[väiksus]]e tõttu vist lausa paratamatu. Me ei saa end vägisi mitmemiljoniliseks rahvaks paisutada, kuigi sündivus on paranemas. Arvan, et see on iga väikese ühiskonna probleem. * Arvan, et pikas perspektiivis on [[euro]] Eestile kasulik, kui just maailmamajanduses midagi lausa katastroofilist ei juhtu. Mulle meeldivad väga [[Eesti kroon|Eesti rahad]], nad on armsad. Jätan nendega juba nüüd hüvasti, sest sel aastal ma ilmselt tagasi ei tule. Mul on alles esimesed 1992. aasta rahavahetusel saadud sedelid. Mäletan, et esimeste kroonide eest ostsin kõik 20. juuni ajalehed. Nüüd Eestist lahkudes kavatsen oma viimaste kroonide eest samuti osta kõik selle päeva ajalehed. Ehkki oma raha on armas, usun siiski, et liitumine globaalsema rahandussüsteemiga on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt õige otsus. * Järgmiseks tahaksin anda välja [[Marie Under]]i ja [[Ivar Ivask]]i [[kirjavahetus]]e, mis vältas aastast 1958 peaaegu Underi surmani 1980. aastal ja sisaldab kummaltki poolt umbes 300 kirja. Miks just see kirjavahetus? Sest see sisaldab mõlema luuletaja intiimse, vaimse tuuma: põlvkond noorem kirjandusteadlane provotseerib Underit tõlkima paljusid maailma tippluuletajaid, ärgitab teda avama oma vaateid luulele, kunstile, usule, elule. Kirjavahetuse käigus saab Underi õpilasest tema õpetaja. See kirjavahetus avab mõlema loovisiku vaimse maailma hästi vahetult ja lähedalt, seda pingestab mehe ja naise vaheline suhtlemine, noorema ja vanema põlvkonna vahekord, lisaks veel pagulasdraama. * [Underi-monograafiast:] Teadsin, et kirjutan selle elulooraamatu teistmoodi, kui Eestis on kombeks olnud. Olin ses mõttes valmis. Aga et meedia tähelepanu võiks keskenduda ainult paarile reale ligi 900-leheküljelises teoses, seda ei oodanud, säärane väiklus oli pettumus. Oleks ju võimatu kirjutada eesti esimese erootilise luuletaja elulugu ilma vastavaid taustu avamata. Olen põhimõtteliselt seda meelt, et inimene on tähtis, mitte ainult tekst. Ja Under oli väga elus inimene. * [40 kirjast:] Pidasin päevikut, kuhu kirjutasin, et vaimne ummikseis, venestamise surve on niivõrd väljakannatamatu, et midagi peab tegema. Et enam hullemaks minna ei saa. Ega me ei lootnud, et kiri avaldatakse. Aga me soovisime, et kiri tekitab vähemalt võimudega mingi dialoogi. Et lõpetataks koolilaste peksmine, et vähemalt haridust oleks võimalik saada edasi eesti keeles. :Aga seda ei osanud me oodata, kuidas see kiri läks nagu lumepall rahva hulka. See oli fantastiline, kuidas rahvas kirja omaks võttis. Nii paljud kirjutasid kirja ümber, paljundasid, levitasid ja said selle eest ka karistada. "40 kiri" muutus sisuliselt eesti rahva ühiskirjaks. Mulle pakuti kord seda kirja taksos 25 rubla eest müüa. Nüüd kirjutavad ajaloolased, et "40 kiri" tõesti pidurdas venestamisprotsessi. * Minu vaimne iseseisvumine toimus 1982. aastal, kui mind pärast pikka karistamisprotsessi Keele ja Kirjanduse peatoimetaja asetäitja kohalt lahti lasti. :Perele oli see muidugi algul raske, sest ka mu mees lasti Teaduste Akadeemiast lahti ning äkki polnud meil mingit sissetulekut. Olid tõesti mõned aineliselt kitsad aastad, kui müüsime pudeleid, raamatuid ja Soome sõpradelt saadud ajakirju, et saada leivaraha. Olin seitse aastat nn töötu dissident. Abikaasa võeti siiski lõpuks läbi hammaste raamatukokku tööle. Mesinikust onu Oskar aitas ka pisut. :Oma nimega ei saanud aastaid midagi avaldada, võtsin appi mitmed pseudonüümid. Mäletan, kuidas Rein Ristlaan helistas raevunult EKP Keskkomiteest Loomingu toimetajale Kalle Kurele, et kas see Jüri Kiis on Sirje Kiin, kas sa oled jälle seda neetud Kiini avaldanud. * Kartsin oma abikaasa elu ja tervise pärast, sest kohe pärast "40 kirja" lugu hakkas Vene sõjavägi teda jahtima. Teadupärast võis Vene sõjaväes juhtuda mida tahes. Lisaks seisis Lilleküla jaama juures meie kodu lähedal pidevalt KGB auto. Meie poeg kasvas üles KGB luuremängudega. See muutus igapäevaseks. Mäletan pilti, kuidas sokkides mees kargas talvel läbi akna välja ja silkas läbi lumise aia, põgenedes teda jälitava vene ohvitseri eest. * Vabaduse lootus oli olemas kogu aeg, ehkki ei osanud arvata, et see sünnib nii äkki. Mu ema lootis ikka, et tema silmad näeksid veel sinimustvalget lippu vabalt lehvimas. * Vabadus on valus asi. See tähendab, et pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama. See on raske töö, see pole paljudele kuigi lihtne. Minu kadunud abikaasa Juhan Kristjan Talve oli üks neist idealistidest, kes arvas, et kui Eesti saab vabaks, on kohe kõik korras. Kuigi alles siis sai tegelikult alata Augeiase tallide puhastamine. * Veel kord, mulle pole tähtis, kus mu füüsiline keha asub. Mulle on tähtis, et mu raamatud ja pildid on minuga, et minuga on inimene, keda ma armastan. * Lõuna-Dakotas meeldib mulle valgus ja avarus. Seal on isegi talvel üheksa tundi päikest. Hästi pikad kuumad suved ja hästi külmad tõelised lapsepõlvetalved. Hanged akendeni. Ja jäälilled akendel. :Mulle meeldib ameeriklaste sõbralikkus ja avatus, nende tugev kodanikuühiskond, nende igapäevane heategevus. Viie aasta jooksul pole mul seal olnud ühtki negatiivset kogemust. * Abikaasa on kirglik golfimängija, tihti käin temaga kaasas. Mulle see kepiga löömine suurt ei meeldi, aga ilus on kõndida rohelisel maastikul. Nii et jälgin mängu, tunnen reegleid ja võib ju olla, et hakkan ühel päeval ka ise mängima. ** Sirje Kiin, intervjuu: Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama- "Kirjanik Sirje Kiin: "Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama.""], Õhtuleht, 25. september 2010 * Marie Under on selles mõttes erakordne nähtus, et tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid. Under on muutnud meie luulekeelt, riime ja rütme, isegi tavakeelt, tihti me ei teadvustagi seda. Underi luule on muutnud meie kujundlikku mõtlemist. Tegin paar aastat tagasi kirjanike liidu listis küsitluse ja mitmed autorid vastasid, et nad on tajunud eelkõige Underi üldist mõju oma poeetilisele mõtlemisele. Underi mõju algab juba Siurust ja arbujatest. Isegi kui sina ei loe täna Underit, läbi teiste luuletajate filtri ulatub Underi mõju meieni ikkagi. Under on muutunud meie ühisteadvuse osaks, ka nende jaoks, kes pole ammu luuleraamatut kätte võtnud. Olen sügavalt veendunud, et Under on olnud 20. sajandi mõjuvõimsaim eesti luuletaja. See ei tähenda, et ta peaks tingimata olema sinu või minu lemmikluuletaja. * Idee andis mulle 1987 Underi-uurija Erna Siirak, kes tundis, et tema elu hakkab lõppema, kuid Endel Sõgel teda Rootsi arhiivide juurde ei lasknud. Monograafia käsikirja paraku temast ei jäänud, nii pidin 20 aastat tagasi alustama algusest, materjali kogumisest. 1992 tegime Peep Puksiga Tallinnfilmis tunnise [[dokumentaalfilm]]i "Lauluga ristit". Lindistasime Toilas, Kassaris ja Stockholmis mitukümmend tundi kaduvaid mälestusi. 1990ndate algul tegin mitmeid katseid pääseda ligi Stockholmis Eesti Instituudis asunud Underi-Adsoni arhiivile, kuid need ebaõnnestusid, sest võttis oma aja, enne kui kodueestlasi usaldama hakati. Alles 1996 õnnestus Rutt Hinrikusel (kuuldavasti Vana Tallinna likööri abil) tuua Underi arhiiv lõpuks Tartusse. Siis sai selgeks, et see ongi underiana süda. * Neli aastat töötasin parlamendis, see oli nagu tuletõrje, mingit uurimistööd ei saanud selle kõrval teha. * Jah, mind huvitasid eeskätt Underi luule allikad ja tema tähendus, s.t Underi elu ja loomingu ning luule ja lugeja vahelised seosed. Olen läbi analüüsinud ligi 2000 tema kohta ilmunud kirjutist eesmärgiga teada saada, millest lähtuvalt on tema luulet hinnatud ja kuidas on Underi mõistmine ajas muutunud. Kasutan siin lugemishorisontide mõistet. Põnev oli avastada, kuidas Underi müüt tekkis ja paisus, kes selle õieti lõid. Samuti jälgin, kuidas ta ise ennast luuletajana nägi, milline oli tema minapilt ja identiteet, kuidas ta reageeris ajas muutuvale vastuvõtule, mida arvestas ja mida mitte. Olen veendunud, et elu lõpul puudus Underil täielik arusaam oma müütilise rolli suurusest- eeskätt eraldatuse tõttu Eestisse jäänud lugejaist. * Mu sügav veendumus on, et Tuglas oli Marie Underi elu suur armastus. Kuigi see palanguline suhe kestis vähem kui aasta ning lõppes lõpetamatusega, murdis see kõik tema lapseliku siiruse, mis on Underi esimestes luuletustes, ja andis valu randa jõudmise heli. Tekkis "Õnnevarjutuses" väljenduv õnne ja valu kaksikhääl. Underi idee, et täius on lõpetamatus, saab alguse Tuglasele pühendatud armastusluulest ja jääb kestma kuni hilisluule "Uneretkeni". Underi sisemine vedru oli kirjanduspaavst Tuglase nõudlik, provotseeriv väljakutse. Tuglase "Sonettide" arvustuses oli ju diletandi-etteheide ning "passiivse juhuluuletaja" vihje leidus isegi veel 1933. aasta kirjutises. Under tajus, et tema õnn ei peitu mitte armastuses, vaid ta leiab selle loomingulises töös. Temasse jäi pidev vajadus tõestada nii Tuglasele kui iseendale, et ta on tõeline luuletaja, mitte diletant või asjaarmastaja. Siit lähtus Underi luuletajaks tahtmise ja olemise sisejõud. * Adson pakkus talle hoolitsust, toetust, usku tema andesse, pakkus kõike, mida üks hoolitsev abikaasa ja armastaja saab anda. Aga Adson vaatas talle algusest peale alt üles. Tuglas oli see, kellele Under vaatas alt üles. Sina, Täius, ütles ta ikkagi ainult Tuglasele. * Adsoni kirjadest Underile peegeldub vastu üsna tujuka Printsessi hoiak, sestap oletan, et Under ei tahtnud end sellisena näidata. See minapilt ei pruukinud talle meeldida. Under oli Adsoni-abielus hoolitsuse vastuvõtja, mitte andja. See oli algusest peale ebavõrdne suhe, mida rõhutasid ka Printsessi ja Paaži nimed. Adson oli pigem hoolitsev teener kui võrdne partner. [---] Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada. * Iga suure ande õnnestumise taga on just lähedaste eriline hool. Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa. Kogu perekond austas väga Underi annet ja vaimset tööd, aga kogu see suur leibkond elas valdavalt ka poetessi sissetulekuist. Underi preemia rahadest ja honoraridest toideti seitsmesuine pere ja ehitati Rahumäele maja. Tütred olid aastate kaupa tööta, isa ja ema vanad, varasurnud venna laps nende ülalpidamisel. * Siuru salongis tiirles Underi ümber ju mitmeid mehi, Under oli toonases Eesti kultuuris päikesesüsteemi keskpunkt. Aga küsigem: miks ta valis just Adsoni? Arvan, et kui Adson poleks nii visa ja osav armastaja olnud, poleks talle ka võimalust antud. Adsonist sai kultuuriinimene alles Underi salongis. Under kujundas Adsoni, tema oli päikesenaine, keda Vilde "Tabamata imes" Eva Marlandina kujutab. Under inspireeris ka Adsoni looma... * Under oli aastaid voodihaige, aga Adson käis veel üleval ja vaatas haigla uksel, keda sisse lasta ja keda mitte. Kõige traagilisemad on nende elu lõpuaastad, kui nad kujutlesid, et nemad palatis on ainsana vabas maailmas ja kõik külastajad tulevad okupeeritud tsoonist: kuidas teid s i i a üldse lasti, kas teil s e a l süüa ka on jne. See on pagulasdraama. Pärast Adsoni surma Underi paranoia kadus. Seda ei maksa üle tähtsustada. Underi mõju Adsonile oli palju suurem läbi nende pika elu. :Underi elu lõpus muutus haigla pühapaigaks. Need, keda vastu võeti, olid pühitsetud eestlased, ja neied, keda ei võetud, justkui kahtlased punased. Näiteks Johannes Semperit või August Sanga ei võtnud Under-Adson vastu. Kui me jälgime kogu nende pikka elu, siis näeme, et ühiseid suhtumisi kujundasid pigem Underi hoiakud. * See oli jah suur üllatus, et Under oli emana õige karm, ehk kompenseerimaks iseenda vallatut noorust. Heddal oli Pallase kunstikoolis armulugu Hando Mugastoga, aga emale millegipärast see vahekord ei meeldinud. Tütar süüdistas päevikus ema suhte rikkumises. Hedda jäigi ema perekonda sisuliselt teenijaks, tema eneseteostus jäi olemata - ei loonud ta perekonda ega leidnud end ka kunstnikuna, kuigi lõpetas Pallase. Ka Dagmar polnud õnnelik, kuigi abiellus 1942 endast noorema sakslasest pastori Hermann Stockiga. Underi kirjad tütardele on päris ebamugav lugemine. Neis pole seda emalikku soojust, mida on näiteks küllaga väimehele kirjutatud kirjades. Tütar saab kuulda vaid manitsusi, et ta ikka pastoraati korralikult küüriks ja mehe eest paremini hoolitseks. :Televiisor ega kino Underile ei meeldinud. Alles siis, kui ema oli juba püsiravihaiglas, julges 70aastane tütar televiisori majja tuua. Isegi kohvikukultuur muutus lõpuks Adsoni ja Underi jaoks kerge elu sümboliks. Oma pitseri vajutas ka majanduslik kitsikus, nad pidid ju kuuekümnestena paguluses oma elu nullist alustama. * Underil oli nõukogude võimu ees kolm rasket "süüd". Ta avaldas saksa ajal kogus "Mureliku suuga" ja "Ammukaare" albumites küüditamist ja Talvesõda käsitlevaid, n-ö nõukogudevastaseid luuletusi. Tema väimees oli Hitleri armee sõdur, ja kolmandaks muidugi abikaasa Adsoni töö saksa-aegses ajakirjanduses. Nad olid ju küüditamishirmu kogenud, öösiti mitmete tuttavate pool maganud. Neil tuli põgeneda. Paremal juhul oleks Underit tabanud Tuglase saatus, aga tõenäolisemalt arreteerimine. * Mind üllatas, kui lähedased olid Under ja Adson 1920ndate algul Johannes Vares-Barbarusele, kes oli toona Underi ihuarst. Vares saatis neile kommunistlikke tervitusi ja üritas värvata Adsonit ühe puna-ajakirja toimetajaks. Koos suvitati Pärnus, Barbarus ööbis Tallinnas käies Underi kodus. Pärast 1924. aasta mässukatset muutus vahekord järsult. Tarapitalik pahempoolitsemine lõpeb nagu noaga lõigatult. Hiljem olid nad lähedased hoopis Pätsi ringkonnale, kuuludes 1930. aastate ''establishment''<nowiki>'</nowiki>i. * Teine raamat tuleb Underi Euroopa-reisidest, selles on armsad, intiimsed tütardele saadetud piltpostkaardid ja essee Underi reisidest. Need kaardid mõjutasid mind oluliselt. Under kirjutab tütardele reisidel ostetud asjadest, kuid kus on need kübarad ja kleidid praegu? Aga tema luule on alles! See pani mõtlema, mis on elus oluline, mis ajalik. Vabanemisjärgne asjade armastus, mis siin lahti läks, jättis mind puutumata just selle äratundmise pärast. Mis on pikas perspektiivis tähtis: kas asjad või vaim? * Ma ei ela paguluses, elan abikaasa juures, kes töötab USAs. Elasin 1990ndail Soomes ja praegu Ameerikas. Lihtsalt sõit on nüüd kallim. Ma olin 1990ndate algul Soomes Eesti asjade suhtes palju rohkem kotis kui nüüd Ameerikas, sest siis polnud ju internetti. Tõsi, ema ja poega ei saa kallistada nii tihti, kui tahaks. Vaimses mõttes saan kõike jälgida, Skype võimaldab otsest suhtlemist. Mitu kuud aastast olen Eestis, nii et ei saa öelda, et oleksin siit päriselt ära läinud. * Underil ei olnud naissõpru, tema sõbrad olid ikka mehed. Säärast vaimset intensiivsust ja soojust, nagu oli Underil kirjavahetuses Laikmaa, Tuglase, Hermann Stocki, Ants Orase, Ivar Ivaski, Paul Reetsiga, pole ühelegi naisele saadetud kirjas. ** Sirje Kiin, intervjuu: [[Kalev Kesküla]], [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27694005/siuru-printsessi-tegelik-elu "Siuru Printsessi tegelik elu"], Eesti Ekspress, 21.12.2009 =="Marie Under"== Sirje Kiin, "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt". Uurimuslik biograafia. Tallinn, Tänapäev, 2009. * Siinne uurimus käsitleb eraelulist tausta, luuletaja sõprus- ja armastuslugusid küll esmakordselt ja võimalikult avameelselt, kuid ikka silmas pidades põhimõtet, kuivõrd on need lood ja seigad seotud tema isiku vaimse kujunemise ja loomingulise minaga. [---] seda kõike on vältimatult vaja teada, kui tahame paremini mõista Maire Underi luule sünnitausta ja luuletaja kirjandusliku kujunemise lugu. (lk 21) * Pärast "Sonette" polnud [[eesti kirjandus]] enam endine. (lk 218) ==Tema kohta== * Kiin kuulutab, et "Sonetid" on autori enesetunde otsene peegeldus, ning jagab tolle Eesti vahest kuulsaima luulekogu tekstid selle järgi, missugusest mehest on nad inspireeritud. Enamik jutustab Kiini ettekujutuse järgi Adsoniga seotud tunnetest, mõningad on inspireeritud Tuglasest – üleüldse kirjeldavat "Sonetid" Underi keerukaid erootilisi suhteid. Seda on raske pidada millekski muuks kui vulgaarseks tõlgendamiseks, et mitte öelda luule labastamiseks. Selliste väidete taustal pole luule midagi enamat kui intiimpäeviku lisand, värsistatud emotsioonid, elatud elu ilutsev kirjeldus. Luulet ei käsitleta enam mitte luulena, kunstina, vaid millegi sekundaarsena elu suhtes. * Kiini tõeline huvi on siiski eluloolised üksikasjad. Ehk siis kõik see, millega üldiselt tegeleb tänapäevane seltskonnaajakirjandus ja selle laiendused nn elulooraamatute näol, mida tõelisest biograafiakirjutusest lahutavat vahemaad tuleb mõõta seitsmepenikoormasaabastega. Kiini vaimne hoiak on seltskonnaajakirjaniku oma. * Viimaks, ma ei taha selle kõigega öelda, et Kiin teeb valesti. Veel kord: kõike, mida teatakse, on võimalik avaldada. Selle järele, mida Kiin teeb, on usutavasti kõvasti nõudmist, ja loogiliselt peaks siinnegi kirjutis raamatu läbimüügile omalt poolt kaasa aitama. Muide, kuuldavasti olevat Rasmus Merivoo paar aastat tagasi veebirekordeid löönud film "Tulnukas" tublisti suurendanud koolilaste huvi Underi loomingu vastu, sest tolle filmi laulus n…s Under oblikate vahel. Oblikatest ei tea Kiin midagi, küll aga avaldab meile kuu aja täpsusega, missuguse mehega oli Under oma sel või teisel eluetapil intiimses läbikäimises. Last but not least – kas oleks miski selline võimalik mõne teise suure eesti luuletaja, näiteks Betti Alveri puhul? Mida teeks Sirje Kiin näiteks Heiti Talviku intiimpäevikuga, kui midagi säärast peaks olemas olema ja tema kätte sattuma? ** [[Vilja Kiisler]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-under-adsonit-magatas/ "Kuidas Under Adsonit magatas"], Sirp, 07.01.2010 * Sirje Kiini valgustav vabadussammas eesti luule vaaremale tegi südame soojaks, ehkki vahel ka silmad kirjuks, ning erialaline uhkustunne tõstis pead. Vaid vähesed valitud mõistavad, kui hõlmav ja ränk protsess on ühe põhjapaneva monograafia kirjutamine, võrreldav vahest epopöaga romaanižanris. * Kui paar viimast aastakümmet põdes eesti kirjandusteadus teooriate palavikku, siis praeguseks on organism moehaigused enam-vähem lõiminud ja taastusravi käimas. Sirje Kiini pikaajalise uurimuse tulemus on ses mõttes hästi ajastatud, kuna näitab taas eeskätt vana hea biobibliograafia põlistavat jõudu. Et hiljuti vallandus üldine eluloolaviin ja meedia juba ammu kolletab, moodustab samuti suhestava konteksti, kuigi siin on tegu (võib-olla ehk pisut kahjustava) kokkusattumusega. * Sirje Kiin on kindlasti rohkem eluline kui poeetikakeskne käsitleja (vahel mõni soe "hällilaul" – kui tohib öelda, et naiselikult – ju natuke ui(n)utab), ent seda teavitavam oli mul tema eepost kuulda võtta – omaenese võlgade varuks. * Kuid minu kontseptuaalne koondumispunkt kipub tihti isikupäraseks, miska ma ei sunni seda kellelegi peale. Sirjelind näib seesugust käsitlust sellegipoolest mõneti usaldavat, mille eest talle kollegiaalne tänu. * Meeldiv, kui sul on usin ja hoolas vanem õde, kes harib müüti me ühisest vanaemast. Sirje Kiini ''magnus opus'' sisendab moraali: nii juhtus modernismi ajal, tüvitekstide maal. Praegu ei ole teps märgata, et midagi selletaolist võiks veel kunagi korduda – on see hääks või pahaks? ** [[Arne Merilai]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/biobibliograaf-poline-rikas/ "Biobibliograaf põline rikas"], Sirp, 07.01.2010 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Kiin, Sirje}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] 4i1o66p0ml9jzw7dm00oh7wo4gjzy28 0 13189 87874 68249 2022-07-24T08:54:01Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] 7elesb3qc9qna6i2kn618xwh6e8rpnq 87875 87874 2022-07-24T08:55:02Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] q42f781zhwfoidwith9kf1yn3ximnr3 87876 87875 2022-07-24T08:55:55Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oscar_Ghiglia_Stillleben.jpg|pisi|Oscar Ghiglia (1876–1945), "Vaikelu", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta ja selles ilmas ei ole kõik veel järele [[uurimine|uuritud]] ega võetud kontrolli alla. Nüüd uuritakse asju, mis ei saa ise [[liikumine|liikuda]]. Tuleb neid selles aidata, lükata, tõugata, tõsta ühest kohast ja panna teise. ... Härra [[Newton]]il pole selle kohta midagi öelda. Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega. See [[katsetus]] tuleb läbi viia. Ja viiaksegi. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19 <poem> Me laualinad nurmedel on pleekind ja ligunenud aastaid linaleos. Su poole olen ikka joosta leekind, sest süda sääl on, tegu aga eos. </poem> * [[Juhan Viiding]], "* Me laualinad nurmedel on pleekind" kogust "Selges eesti keeles" (1974). Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud [[Hasso Krull]]. Tuum 1998, lk 260 <poem> pesemata [[karahvin]] luitund laualinal [[daam]] istus laua taga ootas [[kohv]]i see täna tuli myrgita sest [[mürk|myrk]] sai otsa ja [[teenijanna]]l polnud aega uue järgi minna </poem> * [[Jim Ollinovski]], "DAAMI PORTREE", lk 35, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009 [[Kategooria:Esemed]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 7199shv20027zk7pkbhfwqa73onytuu 2 13278 87756 87722 2022-07-23T13:23:53Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 0xp8gpowtc0f6uvdsj6vly536qa9vgo 87758 87756 2022-07-23T13:51:07Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 4l617avcnsh0athla3rcw82q09f1z51 87760 87758 2022-07-23T13:57:19Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] eyjbyihy0e5791t0bvxrgmu2n7tzot4 87861 87760 2022-07-23T22:53:45Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] bstt19ltlczqd72v2kxdyqzm7gnsvzr 87873 87861 2022-07-23T23:28:37Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] rtkbnhm2kqq5czop964zatxcird96yl 87881 87873 2022-07-24T09:42:49Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki # [[:w:Louise Abbéma]] (1853–1927) [[Taim]] # [[:w:Victoria Åberg]] (1824–1892) [[Linnus]] # [[:w:Elenore Abbot]] (1875-1935) [[Luik]] # [[:w:Rowena Meeks Abdy]] (1887-1945) [[San Francisco]] # [[:w:Georges Achille-Fould]] (1865–1951) [[Ateljee]] # [[:w:Eva Acke]] (1855–1929) [[Sirel]] # [[:w:Caroline Adams]] (1792–1886) [[Majakas]] # [[:w:Edith Helena Adie]] (1865–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Sofia Adlersparre]] (1808-1862) [[Pärl]] # [[:w:Adèle d'Affry]] (1836-1879) [[Marmor]] # [[:w:Georgette Agutte]] (1867-1922) [[Lugeja]] # [[:w:Nina Ahlstedt]] (1853–1907) [[Angervaks]] # [[:w:Cornelia toe Boecop]] (1551–1629) [[Kinnas]] # [[:w:Stella Bowen]] (1893–1947) [[Lendur]] [[Kaktus]] # [[:w:Julia Alcayde y Montoya]] (1855-1939) [[Nelk]] # [[:w:Abigail May Alcott Nieriker]] (1840-1879) [[Louisa May Alcott]] # [[:w:Marion Boyd Allen]] (1862–1941) [[Laagriplats]] [[Skulptor]] [[Boa (riietus)]] # [[:w:Angelique Allais-Briceau]] (1767–1827) [[Jean-Jacques Rousseau]] # [[:w:Helen Allingham]] (1848–1926) [[Trepp]] [[Taim]] [[Küla]] # [[:w:Anna Alma-Tadema]] (1867–1943) [[Padi]] # [[:w:Laura Theresa Alma-Tadema]] (1852–1909) [[Tee_(jook)]] [[Naine]] [[Nõel]] # [[:w:Ester Almqvist]] (1869–1934) [[Maastik]] [[Noa]] # [[:w:Louise Amans]] (1860–1897) [[Poiss]] # [[:w:Rosalia Amon]] (1825–1855) [[Lillepott]] # [[:w:Virginie Ancelot]] (1792–1875) [[Kirjutuslaud]] # [[:w:Anna Ancher]]* (1859–1935) [[Vaktsiin]] [[Lamp]] [[Sinine]] [[Õmblusmasin]] [[Hani]] [[Lõikus]] [[Kuldvihm]] # [[:w:Signe Andreasen]] (1853–1919) [[Pirnipuu]] # [[:w:Marietta Minnigerode Andrews]] (1869–1931) [[Figuur]] # [[:w:Helen Cordelia Angell]] (1847–1884) [[Roos]] [[Kassitapp]] [[Õunapuu]] # [[:w:Annette Anker]] (1851–1885) [[Norra]] # [[:w:Sofonisba Anguissola]]* (1532–1625) [[Male]] [[Autoportree]] # [[:w:Lucia Anguissola]] (1536–1565) [[Madu]] # [[:w:Clara Arnheim]] (1865–1942) [[Sadam]] # [[:w:Delphine Arnould de Cool-Fortin]] (1830–1921) [[Sigaret]] # [[:w:Marta Aronson-Danzig]] (19. saj) [[Nunn]] # [[:w:Marguerite Arosa]] (−1903) [[Alastus]] # [[:w:Berthe Art]] (1857–1934) [[Hortensia]] # [[:w:Fanny Assenbaum]] (1846?−1917) [[Sügis]] # [[:w:Jane Atché]] (1872–1937) [[Kübar]] # [[:w:Juliette Montague Cooke Atherton]] (1843–1921) [[Kala]] # [[:w:Marija Auersperg Attems]] (1816–1880) [[Puuvili]] # [[:w:Winifred Austen]] (1876–1964) [[Hüään]] # [[:w:Pauline Auzou]] (1775–1835) [[Tervitamine]] # [[:w:Alfrida Baadsgaard]] (1839–1912) [[Hüatsint]] [[Päevalill]] # [[:w:Marion Baars]] (sünd 1948] [[Kloun]] # [[:w:Harriet Backer]]* (1845–1932) [[Kiiktool]] [[Raamatukogu]] [[Üksindus]] [[Kummipuu]] # [[:w:Margrethe Backer Welhaven]] (1851-1904) [[Profiil]] # [[:w:Clarissa Munger Badger]] (1806–1889) [[Kibuvits]] # [[:w:Bertha Bagge]] (1859–1939) [[Kirikla]] # [[:w:Alice Bailly]] (1872–1938) [[Purskkaev]] [[Orhidee]] [[Tants]] # [[:w:Alma del Banco]] (1863–1943) [[Arst]] [[Tulp]] # [[:w:Ingeborg Marie Bang]] (1833–1913) [[Taim]] # [[:w:Marie Vilhelmine Bang]] (1848–1932) [[Tünn]] # [[:w:Antonia de Bañuelos-Thorndike]] (1855–1921) [[Kitarr]] # [[:w:Henriette Barabás]] (1842-1892) [[Roos]] # [[:w:Maria Geertruida Barbiers]] (1801–1879) [[Pesa]] # [[:w:Caroline Bardua]] (1781–1864) [[Kunstnik]] # [[:w:Brita Barnekow]] (1868–1936) [[September]] # [[:w:Clara Barthold Mayer]] (18. saj) [[Paat]] # [[:w:Rose Maynard Barton]] (1856–1929) [[London]] # [[:w:Mary Georgina (Molly) Barton]] (1861-1949) [[Jõgi]] # [[:w:Jena Basa]] (1879–1909) [[Kai]] # [[:w:Marie Baškirtsev]] (−1884) [[Poiss]] [[Vihmavari]] # [[:w:Jeanna Bauck]] (1840–1926) [[Kunstnik]] # [[:w:Leila T. Bauman]] (fl. 1855–1870) [[Post]] # [[:w:Mary Beale]] (1633–1699) [[Bacchus]] # [[:w:Sarah Sophia Beale]] (1837–1920) [[Kunst]] # [[:w:Alice Beard]] (1867–1949) [[Karussell]] # [[:w:Amélie Beaury-Saurel]] (1848–1924) [[Suitsetamine]] # [[:w:Cecilia Beaux]] (1855–1942) [[Kass]] [[Usaldus]] # [[:w:Julia Beck]] (1853–1935) [[Valgus]] [[Katedraal]] # [[:w:Clarice Beckett]] (1887–1935) [[Raudteejaam]] # [[:w:Luise Begas-Parmentier]] (−1920) [[Õlipuu]] # [[:w:Ragnhild Beichmann]] (1854–1917) [[Mudel]] # [[:w:Marie Beloux-Hodieux]] (1860–1897) [[Roos]] # [[:w:Anna Benkendorff]] (1855-1931) [[Viinamari]] # [[:w:Marie-Guillemine Benoist]] (1768–1826) [[Neeger]] # [[:w:Anna Berent]] (1871–) [[Puri]] # [[:w:Lall Bergling]] (1866–1932) [[Istumine]] # [[:w:Aline Bernard]] (1841–1910) [[Kalju]] # [[:w:Mary Ellen Best]] (1809–1891) [[Sein]] [[Toit]] # [[:w:Clarita Beyer]] (1864–1929) [[Tuba]] # [[:w:Henryka Beyer]] (1782–1855) [[Lill]] # [[:w:Hermine Biedermann-Arendts]] (1855–1916) [[Koer]] # [[:w:Leona Bierkowska]] (1855–1925) [[Tuisk]] # [[:w:Helmi Biese]] (1867–1933) [[Talv]] [[Kalju]] # [[:w:Maria Bilders-van Bosse]] (1837−1900) [[Rändaja]] # [[:w:Anna Bilińska-Bohdanowicz]] (1857–1893) [[Berliin]] [[Skulptor]] # [[:w:Anna Billing]] (1849–1927) [[Rohumaa]] [[Valged ööd]] [[Vaade]] # [[:w:Adélaïde Binart]] (1772-1832) [[Arhitekt]] # [[:w:Marie-Louise Bion]] (1858–1939) [[Kübar]] # [[:w: Adriana Bisi Fabbri]] (1881–1918) [[Lendur]] # [[:w:Kate Bisschop-Swift]] (1834–1928) [[Lesk]] # [[:w:Dorrit Black]] (1891–1951) [[Akrobaat]] # [[:w:Harriet Blackstone]] (1864–1939) [[Sõjaveteran]] # [[:w:María Blanchard]] (1881–1932) [[Naine]] # [[:w:Emily Beatrice Bland]] (1864–1951) [[Sadam]] # [[:w:Tina Blau]] (1845–1916) [[Holland]] [[Viin (linn)]] # [[:w:Freda Blois]] (1880–1943) [[Võhumõõk]] # [[:w:Anna Blunden]] (1829–1915) [[Onu Tomi onnike]] [[Palve]] # [[:w:Anna Boberg]] (1864–1935) [[Jeruusalemm]] [[Mets]] # [[:w:Anna Boch]] (1848–1936) [[Rand]] [[Luide]] # [[:w:Nelly Bodenheim]] (1874–1951) [[Kiik]] # [[:w:Barbara Bodichon]] (1827–1891) [[Mägi]] # [[:w:Jeanne Bôle]] (tegutses 1870-1883) [[Põll]] # [[:w:Alina Bondy-Glassowa]] (1865–1935) [[Autoportree]] # [[:w:Louise Bonfils]] (1856–1933) [[Rand]] # [[:w:Rosa Bonheur]]* (1822–1899) [[Hobune]] [[Lõvi]] [[Lammas]] [[Sarv]] [[Metssiga]] # [[:w:Eva Bonnier]] (1857–1909) [[Uks]] [[Haigus]] # [[:w:Paula Bonte]] (1840–1902) [[Tiik]] # [[:w:Elizabeth Boott]] (1846–1888) [[Nartsiss]] [[Õunapuu]] # [[:w:Gesina ter Borch]] (1631–1690) [[Kütt]] # [[:w:Charlotte Bosanquet]] (1790–1852) [[Raamatukogu]] # [[:w:Elena Boteva]] (*1929) [[Pall]] # [[:w:Antonie Boubong]] (1842–1908) [[Ämber]] # [[:w:Alice Boughton]] (1866–1943) [[William Butler Yeats]] # [[:w:Madeleine Boullogne]] (1646–1710) [[Kolju]] # [[:w:Olga Boznańska]] (1865–1940) [[Romad]] [[Äratuskell]] [[Koolivorm]] [[Käsi]] # [[:w:Anna Boudová Suchardová]] (1870–1940) [[Pojeng]] # [[:w:Marie-Geneviève Bouliard]] (1772–1825) [[Naine]] # [[:w:Alice Boyd]] (1825–1897) [[Aken]] # [[:w:Emma Minnie Boyd]] (1858–1936) [[Mees ja naine]] # [[:w:Marthe Marie Louise Boyer-Breton]] (–1926) [[Nukk]] [[Vihmavari]] # [[:w:Marie Bracquemond]] (1840–1916) [[Tee_(jook)]] # [[:w:Antonietta Brandeis]] (−1926) [[Colosseum]] [[Veneetsia]] [[Arhitektuur]] # [[:w:Marie Olga Brand-Krieghammer]] (1871–1930) [[Roos]] # [[:w:D. E. Brante]] (aktiivne u 1815-1820) [[Anne]] # [[:w:Fanny Brate]] (1862–1940) [[Kiusamine]] [[Kardin]] [[Peitus]] [[Sõrmkübar]] # [[:w:Zdenka Braunerová]] (1858–1934) [[Väljak]] # [[:w:Eugenie Breithut-Munk]] (1867–1915) [[Tants]] # [[:w:Louise Catherine Breslau]] (1856–1927) [[Punane]] [[Peegel]] [[Õunaaed]] [[Kunstnik]] # [[:w:Rosa Brett]] (1829–1882) [[Mets]] [[Ohakas]] [[Jänes]] # [[:w:Plautilla Bricci]] (1616–1705) [[Kuningas]] # [[:w:Fidelia Bridges]] (1834–1923) [[Pesa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Anne W. Brigman]] (1869–1950) [[Torm]] # [[:w:Elena Brockmann]] (1865–1946) [[Katoliiklane]] # [[:w:Maria Matilda Brooks]] (1837–1913) [[Kassikangas]] # [[:w:Ethel Isadore Brown]] (1872–1944) [[Nägemus]] # [[:w:Alice Brown Chittenden]] (1859–1944) [[Roos]] # [[:w:Hannah Brown Skeele]] (1829–1901) [[Maasikas]] # [[:w:Henriette Browne]] (1829–1901) [[Õmblemine]] [[Nunn]] # [[:w:Matilda Browne]] (1869–1947) [[Aed]] [[Pojeng]] # [[:w:Emma Brownlow]] (1832–1905) [[Leidlaps]] # [[:w:Jennie Augusta Brownscombe]] (1850–1936) [[Ball]] # [[:w:Aimée Brune-Pagès]] (1803–1866) [[Põlvitamine]] [[Turban]] # [[:w:Julie Buchet]] (1847–1921) [[Louvre]] # [[:w:Lucie Buchmeister]] (1890–1930) [[Vanadus]] # [[:w: Minna von Budinszky]] (1850–1913) [[Moon]] # [[:w:Martha Buhl]] (1887–1942) [[Lill]] # [[:w:Kate Elizabeth Bunce]] (1856–1927) [[Muusika]] # [[:w:Averil Burleigh]] (1883-1949) [[Liiv]] # [[:w:Georgina Burne Hetley]] (1832–1898) [[Õis]] # [[:w:Priscilla Susan Bury]] (1799–1872) [[Hingede öö]] # [[:w:Margaret Lesley Bush-Brown]] (1857–1944) [[Autoportree]] # [[:w:Mildred Anne Butler]] (1858–1941) [[Tuvi]] # [[:w:Jelizaveta Böhm]] (1843–1914) [[Võilill]] # [[:w:Agnes Börjesson]] (1827–1900) [[Hüvastijätt]] # [[:w:Emilie von Büttner]] (1804–1867) [[Kõrvits]] # [[:w:Lilla Cabot Perry]] (1848–1933) [[Roos]] [[Muusik]] # [[:w:Orsola Maddalena Caccia]] (1596–1676) [[Lind]] [[Grotesk]] # [[:w:Margherita Caffi]] (1647–1710) [[Roos]] # [[:w:Joséphine Calamatta]] (1817-1893) [[Päev]] [[Öö]] # [[:w:Julia Margaret Cameron]]* (1815–1879) [[Ootamine]] # [[:w:Margaret Campbell Macpherson]] (1860–1931) [[Kirik]] # [[:w:Ginevra Cantofoli]] (1618–1672) [[Valge]] # [[:w:Marie-Gabrielle Capet]] (1761–1818) [[Portree]] # [[:w:Katharine Augusta Carl]] (1865–1938) [[Kaunitar]] # [[:w:Fanny Carlini Maivella]] (19.-20. saj) [[Köögivili]] # [[:w:Anne Marie Carl-Nielsen]] (1863-1945) [[Näkk]] # [[:w:Mina Carlson-Bredberg]] (1857–1943) [[Klaver]] [[Diivan]] # [[:w:Margaret Sarah Carpenter]] (1793–1872) [[Matemaatik]] # [[:w:Emily Carr]]* (1871–1945) [[Tootem]] # [[:w:Ethel Carrick Fox]] (1872-1952) [[Lillemüüja]] # [[:w:Rosalba Carriera]]* (1675–1757) [[Sügis]] # [[:w:Dora Carrington]] (1893–1932) [[Hispaania]] # [[:w:Lucia Casalini Torelli]] (1677-1762) [[Enesekindlus]] [[Kardinal]] # [[:w:Mary Cassatt]]* (1844–1926) [[Sirel]] [[Kamm]] # [[:w:Marie Cazin]] (1844–1924) [[Tänav]] # [[:w:Marie-Élisabeth Cavé]] (–1883) [[Pintsel]] # [[:w:Giulia Cecchi]] (aktiivne 1890ndail) [[Firenze]] # [[:w:Carla Celesia di Vegliasco]] (1868–1939) [[Luik]] # [[:w:Millicent Mary Chaplin]] (1790–1858) [[Kanada]] # [[:w:Minerva J. Chapman]] (1858–1947) [[Majapidamistööd]] # [[:w:Constance Marie Charpentier]] (1767–1849) [[Melanhoolia]] # [[:w:Jeanne-Elisabeth Chaudet]] (1761–1832) [[Tütar]] [[Büst]] [[Noviits]] # [[:w:Sophie Chéradame]] (1793–1829) [[Seebimull]] # [[:w:Kathryn E. Cherry]] (1880–1931) [[Kibuvits]] # [[:w:Lilian Cheviot]] (1876–1936) [[Koer]] # [[:w:Milly Childers]] (1866–1922) [[Thames]] # [[:w:Anthonore Christensen]] (1849–1926) [[Õun]] [[Seen]] [[Sinilill]] [[Aster]] [[Kuslapuu]] [[Takjas]] [[Kannike]] [[Roos]] [[Kadakas]] [[Pirnipuu]] [[Kullerkupp]] [[Pihlakas]] [[Raudrohi]] # [[:w:Emilie Christensen]] (1872–1922) [[Kollane]] # [[:w:Fanny Churberg]]* (1845–1892) [[Kapsas]] [[Rukis]] # [[:w:Emma Ciardi]] (1879–1933) [[Sümfoonia]] # [[:w:Ellen Louise Clacy]] (1853 - 1916) [[Portselan]] # [[:w:Camille Claudel]] (1864–1943) [[Valss]] # [[:w:Adelaide Claxton]] (1841–1927) [[Pruutneitsi]] [[Lugemine]] [[Vaim]] # [[:w:Maria Giovanna Clementi]] (La Clementina, 1692–1761) [[Peeter I]] # [[:w:Gabrielle D. Clements]] (1858–1948) [[Prantsusmaa]] # [[:w:Agnes Cleve-Jonand]] (1876–1951) [[Rongisõit]] # [[:w:Louise Cochelet]] (1785–1835) [[Tuba]] # [[:w:Julia de Cock-Stigzelius]] (1840–1923) [[Roheline]] # [[:w:Louise Codecasa]] (1856–1933) [[Keiser]] # [[:w:Isabel Codrington]] (1874–1943) [[Lamp]] # [[:w:Elanor Ruth Colburn]] (1866-1939) [[Ema]] # [[:w:Adelaide Cole Chase]] (1868-1944) [[Viiul]] # [[:w:Héloïse Suzanne Colin]] (1820-1874) [[Õde]] # [[:w:Marie Collart-Henrotin]] (1842–1911) [[Holland]] [[Lammas]] # [[:w:Marion Collier]] (1859–1887) [[Pintsel]] # [[:w:Pamela Colman Smith]] (1878–1951) [[Sfinks]] # [[:w:Mélanie de Comolera]] (aktiivne 1816-1854) [[Roos]] # [[:w:Margaret Deborah Cookesley]] (1844–1927) [[Kaardimäng]] # [[:w:Heva Coomans]] (1860–1939) [[Ootamine]] # [[:w:Fern Isabel Coppedge]] (1883–1951) [[Talv]] # [[:w:Louisa Corbaux]] (1808–1852) [[Onu Tomi onnike]] # [[:w:Edith Corbet]] (1846–1920) [[Aed]] [[Lammas]] # [[:w:Louise Coupé]] (1877-1945) [[Virsik]] # [[:w:Lucie Cousturier]] (1876–1925) [[Aed]] # [[:w:Louise Howland King Cox]] (1865–1945) [[Padi]] # [[:w:Helene Cramer]] (1844–1916) [[Aed]] # [[:w:Molly Cramer]] (1852–1936) [[Teravili]] # [[:w:Letta Crapo Smith]] (1862–1921) [[Lilla]] # [[:w:Sophia L. Crownfield]] (1862–1929) [[Kõrvits]] [[Pärn]] # [[:w:Amelia Curran]] (1775–1847) [[Percy Bysshe Shelley]] # [[:w:Mary Curtis Richardson]] (1848–1931) [[Kollane]] # [[:w:Susan Isabel Dacre]] (1844–1933) [[Emadus]] # [[:w:Eugénie Dalton]] (1802–1859) [[Lehm]] # [[:w:Jeanne Dangon]] (1873-1949) [[Vaas]] # [[:w:Elin Danielson-Gambogi]] (1861–1919) [[Kartulivõtt]] [[Suvi]] [[Täi]] [[Viinamägi]] [[Pesupesemine]] [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Alice Dannenberg]] (1861–1948) [[Kanal]] # [[:w:Louise Danse]] (1867–1948) [[Surm]] # [[:w:Héléna Arsène Darmesteter]] (1854–1923) [[Peegel]] # [[:w:Césarine Davin-Mirvault]] (1773–1844) [[Marssal]] # [[:w:Cornelia Cassady Davis]] (1870–1920) [[Indiaanlased]] # [[:w:Bharti Dayal]] (*1961) [[Ema]] # [[:w:Emmeline Deane]] (1858–1944) [[Sutaan]] # [[:w:Louise De Hem]] (1866–1922) [[Õmblemine]] # [[:w:Herminie Déhérain]] (née Lerminier) (1798-1839) [[Epolett]] # [[:w:Christine Deichmann]] (1869–1945) [[Alastus]] # [[:w:Julie Delance-Feurgard]] (1859–1892) [[Laulatus]] [[Lastesõim]] # [[:w:Mary Delany]] (1700–1788) [[Kastan]] [[Puuvõõrik]] # [[:w:Olga Della-Vos-Kardovskaja]] (1875–1952) [[Anna Ahmatova]] # [[:w:Marguerite Delorme]] (1876–1946) [[Pesu]] # [[:w:Virginie Demont-Breton]] (1859–1935) [[Meri]] [[Ema]] # [[:w:Evelyn De Morgan]]* (1855–1919) [[Ingel]] [[Kuu]] [[Muusika]] [[Rahu]] [[Päevalill]] [[Moon]] [[Torm]] # [[:w:Louise Adélaïde Desnos]] (1807–1878) [[Minister]] # [[:w:Caroline van Deurs]] (1860–1932) [[Nõuanne]] # [[:w:Margaret Dicksee]] (1858–1903) [[Klavessiin]] # [[:w:Marie Dieterlé]] (Marie Perrine Louise Van Marcke de Lummen, 1856-1935) [[Kari]] # [[:w:Adelheid Dietrich]] (1827–1891) [[Kuldking]] [[Humal]] [[Piibeleht]] [[Roos]] [[Lill]] # [[:w:Johanne Mathilde Dietrichson]] (1837–1921) [[Lumikelluke]] [[Sõprus]] [[Poogen]] # [[:w:Barbara Regina Dietzsch]] (1706–1783) [[Tikker]] # [[:w:Margaretha Barbara Dietzsch]] (1716–1795) [[Võilill]] # [[:w:Mary Dignam]] (1860–1938) [[Vaher]] # [[:w:Blanche Dillaye]] (1851-1931) [[Tõus ja mõõn]] # [[:w:Julia McEntee Dillon]] (1834-1919) [[Kassitapp]] # [[:w:Sarah Paxton Ball Dodson]] (1847–1906) [[Liblikas]] # [[:w:Augusta Dohlmann]] (1847–1914) [[Tulp]] [[Karikakar]] [[Kassitapp]] # [[:w:Alice Emily Donkin]] (ca. 1850 – 1940) [[Unistus]] # [[:w:Dorothea A. Dreier]] (1870–1923) [[Kirik]] # [[:w:Louise-Adéone Drölling]] (1797–1836) [[Joonistamine]] # [[:w:Angèle Dubos]] (1844–1916) [[Laul]] # [[:w:Victoria Dubourg]] (Fantin-Latour) (1840–1926) [[Lill]] # [[:w:Louise Dubréau]] (Ward) (1849-1930) [[Üürnik]] # [[:w:Ella Du Cane]] (1874–1943) [[Jaapan]] # [[:w:Teresa Duclós]] (1934–] [[Sinine]] # [[:w:Rose-Adélaïde Ducreux]] (1761–1802) [[Harf]] # [[George Sand|Aurore Dudevant]] (1804-1876) [[Vulkaan]] # [[:w:Clémentine Hélène Dufau]] (1869–1937) [[Laps]] # [[:w:Mary Elizabeth Duffield]] (1819–1914) [[Pelargoon]] # [[:w:Marie Duhem]] (1871–1918) [[Maja]] [[Nartsiss]] # [[:w:Emilia Dukszyńska-Dukszta]] (1837–1898) [[Itaallased]] # [[:w:Thérèse-Marthe-Françoise Dupré]] (1877–1920) [[Hani]] [[Pesupäev]] [[Kana]] # [[:w:Fannie Eliza Duvall]] (1861–1934) [[Kollane]] # [[:w:Maud Earl]] (1864–1943) [[Koer]] # [[:w:Elizabeth Eastlake]]* (1809–1893) [[Talupoeg]] # [[:w:Abastenia St. Leger Eberle]] (1878–1942) [[Orjus]] # [[:w:Marie Egner]] (1850–1940) [[Võhumõõk]] [[Lehtla]] [[Õis]] [[Kalmistu]] [[Vananaistesuvi]] [[Katus]] # [[:w:Ella Ehrenberger]] (1874–1945) [[Nelk]] [[Kuldvihm]] [[Õun]] # [[:w:Anna Maria Ehrenstrahl]] (1666–1729) [[Trumm]] # [[:w:Marie Eichwede]] (1875–1944) [[Kloun]] # [[:w:Elisabeth von Eicken]] (1862–1940) [[Veski]] # [[:w:Maria Clara Eimmart]] (1676–1707) [[Astronoomia]] # [[:w:Annie Eisenmenger]] (1898–1984) [[Lind]] # [[:w:Emma Ekwall]] (1838–1925) [[Pits]] [[Binokkel]] # [[:w:Marie Ellenrieder]] (1791–1863) [[Neitsi]] # [[:w:Caroline von der Embde]] (1812–1867) [[Allikas]] # [[:w:Emilie von der Embde]] (1816–1904) [[Reha]] # [[:w:Rosina Emmet Sherwood]] (1854–1948) [[Pojeng]] # [[:w:Ende]] (X saj) [[Johannese ilmutuse raamat]] # [[:w:Catherine Engelhart Amyot]] (1845–1926) [[Pahandus]] # [[:w:Alma Erdmann]] (1872–1930) [[Kaardipanek]] # [[:w:Nelly Erichsen]] (1862-1918) [[Aed]] [[Praha]] # [[:w:Mathilde Esch]] (−1904) [[Pruut]] # [[:w:Florence Esté]] (1860-1926) [[Puu]] # [[:w:Maria Evestus]]* (sünd 1986) [[Viis]] [[Kärbseseen]] [[Üksindus]] # [[:w:Adèle Agnès Evrard]] (1792–1889) [[Laud]] # [[:w:Alexandra Exter]] (1882–1949) [[Sild]] [[Karneval]] # [[:w:Lucia Fairchild Fuller]] (1872–1924) [[Rätik]] # [[:w:Alice Maud Fanner]] (1865–1930) [[London]] # [[:w:Maria Margaretha la Fargue]] (1743–1813) [[Müüja]] # [[:w:Emily Farmer]] (1826–1905) [[Nukk]] # [[:w:Ellen Favorin]] (1853–1919) [[Mänd]] # [[:w:Hilda Fearon]] (1878–1917) [[Tee (jook)]] [[Ballettmeister]] # [[:w:Hélène Feillet]] (1812–1889) [[Joonistamine]] # [[:w:Susan Fereday]] (1815–1878) [[Eukalüpt]] # [[:w:Lucrina Fetti]] (1600–1651) [[Pühak]] # [[:w:Clara Filleul]] (1822–1878) [[Hullumeelsus]] # [[:w:Adele von Finck]] (1879–1943) [[Vestlus]] [[Õmbleja]] # [[:w:Luma von Flesch-Brunningen]] (1856-1934) [[Keelepeks]] # [[:w:Fanny Fleury]] (1848–1920) [[Uni]] # [[:w:Lavinia Fontana]]* (1552–1614) [[Ema]] [[Saalomon]] # [[:w:Elizabeth Adela Forbes]] (1859–1912) [[Mets]] [[Kits]] # [[:w:Anna af Forselles-Schybergson]] (1863–1942) [[Koer]] [[Vasikas]] # [[:w:Eleanor Fortescue-Brickdale]] (1872–1945) [[Väljamõeldis]] # [[:w:Johanna Fosie]] (1726–1764) [[Osa]] # [[:w:Consuelo Fould]] (1862–1927) [[Täht]] # [[:w:Eva Francis]] (1887–1924) [[Lumikelluke]] # [[:w:Isabella Francken]] (17. saj esimene pool) [[Passioon]] # [[:w:Sophie Frémiet-Rude]] (1797–1867) [[Sall]] # [[:w:Maria Elektrine von Freyberg]] (1797–1847) [[Laps]] # [[:w:Camilla Friedländer]] (1856–1928) [[Viiul]] [[Kala]] [[Pudel]] # [[:w:Hedwig Friedländer Edle von Malheim]] (1863–1916) [[Kild]] # [[:w:Caroline Frederike Friedrich]] (1749–1815) [[Viinapuu]] # [[:w:Caroline Therese Friedrich]] (1828–1914) [[Kuukress]] # [[:w:Ernestine Friedrichsen]] (1824–1892) [[Kedervars]] # [[:w:Charlotte Frimodt]] (1862–1950) [[Rahvamaja]] # [[:w:Johanne N. L. Frimodt]] (1861–1920) [[Krüsanteem]] # [[:w:Bertha Froriep]] (1833-1920) [[Küünarnukk]] # [[:w:Alexandra Frosterus-Såltin]] (1837–1916) [[Matus]] # [[:w:Hanna Frosterus-Segerstråle]] (1867–1946) [[Laps]] # [[:w:Charlotte Eustace Sophie de Fuligny-Damas]] (1742–1828) [[Palett]] # [[:w:Florence Fuller]] (1867–1946) [[Lugemine]] # [[:w:Ethel Léontine Gabain]] (1883–1950) [[Ravim]] [[Pruut]] # [[:w:Marie-Élisabeth Gabiou (Lemoine)]] (1761–1811) [[Lehv]] # [[:w:Emma Gaggiotti Richards]] (1825–1912) [[Usk]] # [[:w:Fede Galizia]] (1578–1630) [[Korv]] [[Kirss]] # [[:w:Helen Galloway McNicoll‎]] (1879–1915) [[Vari]] # [[:w:Josefa Garcia Greno]] (1850–1902) [[Viinamari]] [[Moon]] # [[:w:Anna Gardell-Ericson]] (1853–1939) [[Park]] [[Päikesetõus]] [[Kuuvalgus]] # [[:w:Kate Gardiner Hastings]] (1837–1925) [[Psalmid]] # [[:w:Elizabeth Jane Gardner]] (1837–1922) [[Mooses]] [[Pesa]] # [[:w:Louise Garlieb]] (1821 – 1880ndad) [[Taim]] # [[:w:Giovanna Garzoni]]* (1600–1670) [[Sidrun]] [[Vaas]] [[Kõrvits]] # [[:w:Anna Rosina de Gasc]] (Anna Rosina von Lisiewska) (1713–1783) [[Loor]] # [[:w:Maria Gażycz]] (1860–1935) [[Araablased]] # [[:w:Fanny Geefs]] (1807–1883) [[Hall]] # [[:w:Esther Gehlin]] (1892–1949) [[Tursk]] # [[:w:Sophie Gengembre Anderson]] (1823–1903) [[Sirel]] [[Lemmikloom]] # [[:w:Artemisia Gentileschi]]* (1593–1653) [[Käärid]] [[Kolmekuningapäev]] [[Veri]] [[Autoportree]] # [[:w:Marguerite Gérard]]* (1761–1837) [[Kass]] # [[:w:Ida Gerhardi]] (1862–1927) [[Viiul]] # [[:w:Alejandrina Gessler y Lacroix]] (1831–1907) [[Pidu]] # [[:w:Edith Loring Getchell]] (1855-1940) [[Tuul]] # [[:w:Anne Marie Gilbert-Jespersen]] (1849–1925) [[Pill]] # [[:w:Ketty Gilsoul-Hoppe]] (1868–1939) [[Klooster]] # [[:w:Sofia Giordano]] (1778–1829) [[Elevant]] # [[:w:Marie-Suzanne Giroust]] (1734–1772) [[Skulptor]] # [[:w:Ida Gisiko-Spärck]] (1859–1940) [[Suvi]] # [[:w:Beate Gjersvold]] (*1954) [[Vaikus]] # [[:w:Isobel Lilian Gloag]] (1865–1917) [[Näkk]] # [[:w:Marie-Éléonore Godefroid]] (1778–1849) [[Kardin]] [[Germaine de Staël]] # [[:w:Anne Goldthwaite]] (1869–1944) [[Diivan]] # [[:w:Darja Golovan]] (*1986) [[Karukell]] # [[:w:Anna Golubkina]] (1864-1927) [[Maapind]] [[Lev Tolstoi]] # [[:w:Eva Gonzalès]] (−1883) [[Eesel]] [[Turi]] # [[:w:Natalia Gontšarova]] (1881–1962) [[Jalgrattasõit]] [[Liilia]] # [[:w:Maude Goodman]] (1860–1938) [[Luule]] # [[:w:Sarah Goodridge]] (1788–1853) [[Rinnad]] # [[:w:Agnes Goodsir]] (1864–1939) [[Diivan]] # [[:w:Emmy Gotzmann]] (1881–1950) [[Jõgi]] # [[:w:Mary L. Gow]] (1851–1929) [[Suudlus]] # [[:w:Constance Gordon-Cumming]] (1837–1924) [[Mets]] # [[:w:Elizabeth Gould]] (1804–1841) [[Koovitaja]] # [[:w:Julie de Graag]] (1877–1924) [[Öökull]] # [[:w:Andrea Gram]] (1853–1927) [[Mungalill]] # [[:w:Adrienne Marie Louise Grandpierre-Deverzy]] (1798–1869) [[Ateljee]] # [[:w:Sigrid Granfelt]] (1868–1942) [[Koer]] # [[:w:Susanne Renate Granitsch]] (1869–1946) [[Vuntsid]] # [[:w:Hilda Granstedt]] (1841–1932) [[Itaallased]] # [[:w:Kate Greenaway]] (1846–1901) [[Seen]] [[Valentinipäev]] # [[:w:Marie Gretsch]] (1885–1928) [[Viljandi]] [[Kartul]] # [[:w:Anna-Geneviève Greuze]] (1762–1842) [[Laps]] # [[:w:Gustava Louise Georgia Emilie Grüner]] (1870–1929) [[Tüdruk]] # [[:w:Elisabeth Grüttefien-Kiekebusch]] (1871-?]] [[Maastik]] # [[:w:Henriette Herminie Gudin]] (1825–1892) [[Istanbul]] # [[:w:Marie Guérin]] (1835–?) [[Käsi]] # [[:w:Henrietta Maria Gulliver]] (1866–1945) [[Viirpuu]] # [[:w:Anna Gumlich-Kemp]] (1860–1940) [[Krüsanteem]] # [[:w:Olga Gummerus-Ehrström]] (1876–1938) [[Rist]] # [[:w:Maximilienne Guyon]] (1868-1903) [[Krae]] # [[:w:Berta Gyertyánffy]] (1819–1882) [[Romad]] # [[:w:Malin Gyllenstierna]] (1866–1936) [[Akord]] # [[:w:Adriana Johanna Haanen]] (1814–1895) [[Roos]] [[Õunapuu]] # [[:w:Elisabeth Alida Haanen]] (1809–1845) [[Turg]] [[Abikaasa]] # [[:w:Hermina van der Haas]] (1843–1921) [[Latern]] # [[:w:Mary Sophia Hagarty]] (1857-1936) [[Veski]] # [[:w:Albinia Hagemann]] (1824-1897) [[Nukk]] # [[:w:Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]]* (1824–1902) [[Kaev]] [[Jalg]] # [[:w:Marie Hager]] (1872–1947) [[Jõgi]] # [[:w:Julie Caroline Hamann]] (1842–1916) [[Võhumõõk]] [[Klooster]] # [[:w:Ane Marie Hansen]] (1852–1941) [[Vestlus]] # [[:w:Annie Eliza Hardy]] (1839–1934) [[Moon]] # [[:w:Sarah Cecilia Harrison]] (1863–1941) [[Vuntsid]] # [[:w:Julie Hart Beers]] (1834–1913) [[Kask]] # [[:w:Rose Hartwell]] (1861–1917) [[Makaron]] # [[:w:Rhona Haszard]] (1901–1931) [[Pilv]] # [[:w:Hortense Haudebourt-Lescot]] (1784–1845) [[Munder]] # [[:w:Marie Hauge]] (1864–1931) [[Kojuminek]] # [[:w:Margaretha Haverman]] (1693–) [[Lill]] # [[:w:Alice Havers]] (1850–1890) [[Kaunitar]] [[Tööriist]] # [[:w:Edith Hayllar]] (1860–1948) [[Tool]] [[Luik]] [[Laud]] # [[:w:Jessica Hayllar]] (1858–1940) [[Lillepott]] [[Õunapuu]] # [[:w:Mary Hayllar]] (1863 – ca. 1950) [[Kinkimine]] # [[:w:Kate Hayllar]] (aktiivne 1883–1898) [[Teekann]] # [[:w:Elizabeth Heaphy Murray]] (1815–1882) [[Labidas]] # [[:w:Magdalena van den Hecken]] (1615-1650ndad) [[Putukas]] # [[:w:Jacoba van Heemskerck van Beest]] (1876-1923) [[Puu]] # [[:w:Margaretha de Heer]] (1603–1665) [[Putukas]] # [[:w:Effie Hegermann-Lindencrone]] (1860–1945) [[Vaas]] # [[:w:Hanne Hellesen]] (1801–1844) [[Kassitapp]] # [[:w:Catharina van Hemessen]] (u 1527/1528–pärast 1560) [[Püha Veronica]] # [[:w:Marie Henriques]] (1866–1944) [[Tool]] # [[:w:Sara Henze]] (1857–1936) [[Roos]] # [[:w:Ella Sophonisba Hergesheimer]] (1873-1943) [[Gloobus]] # [[:w:Emma Herland]] (1855–1947) [[Valik]] # [[:w:Johanna Helena Herolt]] (1668–1723) [[Ämblik]] # [[:w:Veronica Maria Herwegen-Manini]] (1851–1933) [[Värav]] # [[:w:Prudence Heward]] (1896–1947) [[Publik]] # [[:w:Rebecca Hey]] (19. saj) [[Luuderohi]] # [[:w:Mary Hiester Reid]] (1854–1921) [[Närbumine]] [[Hõbe]] # [[:w:Jekaterina Hilkova]] (1827–1870ndad?) [[Kool]] # [[:w:Anna Althea Hills]] (1882–1930) [[Sügis]] # [[:w:Edith Hipkins]] (1854–1945) [[Muusika]] # [[:w:Hanna Hirsch-Pauli]] (1864–1940) [[Hommikusöök]] [[Ronk]] # [[:w:Claude Raguet Hirst]] (1855–1942) [[Härrasmees]] # [[:w:Dora Hitz]] (1856–1924) [[Kirss]] # [[:w:Fanny Hjelm]] (1858-1944) [[Suvi]] # [[:w:Sigrid Hjertén]] (1885–1948) [[Kriit]] [[Sadam]] # [[:w:Frances Hodgkins]] (1869–1947) [[Klaver]] # [[:w:Stephanie Hollenstein]] (1886–1944) [[Itaalia]] # [[:w:Ruth Hollingsworth]] (1880–1945) [[Tapeet]] # [[:w:Astrid Holm]] (1876–1937) [[Roosa]] [[Laud]] # [[:w:Josefina Holmlund]] (1827–1905) [[Onn]] [[Karahvin]] # [[:w:Susette Holten]] (1863–1937) [[Rõdu]] # [[:w:Frances Anne Hopkins]] (1838–1919) [[Kanuu]] # [[:w:Jenny Hoppe]] (1870–1934) [[Kana]] # [[:w:Harriet Hosmer]] (1830–1908) [[Käsi]] # [[:w:Amelia Hotham]] (1770ndad–1812) [[Rand]] # [[:w:Georgiana Houghton]] (1814–1884) [[Jeesus]] # [[:w:Julia Beatrice How]] (1867-1932) [[Meditsiiniõde]] # [[:w:Marianne Høst]] (1865–1943) [[Vari]] # [[:w:Bramine Hubrecht]] (1865–1913) [[Kits]] # [[:w:Grace Hudson]] (1865–1937) [[Poiss]] # [[:w:Edith Hume]] (1843–1906) [[Lõikus]] # [[:w:Helen Hyde]] (1868–1919) [[Pühapäev]] [[Kübar]] # [[:w:Márta Ilyés]] (1954–2008) [[Unenägu]] # [[:w:Fanny Inama von Sternegg]] (1870–1928) [[Vaas]] # [[:w:Katarina Ivanović]] (1811–1882) [[Viinamari]] # [[:w:Adrienne Jacqueline s' Jacob]] (1857–1920) [[Rododendron]] # [[:w:Nélie Jacquemart-André]] (1841-1912) [[Pruun]] # [[:w:Marie-Euphrosine Jacquet]] (19. saj) [[Lill]] # [[:w:Adeline Jaeger]] (1809–1897) [[Pats]] # [[:w:Flora Jakšić]] (1856–1943) [[Laht]] # [[:w:Maria Jakuntšikova]] (1870–1902) [[Kalmistu]] # [[:w:Hermine von Janda]] (1854–1925) [[Järv]] [[Värav]] # [[:w:Bertha Jaques]] (1863–1941) [[Vabrik]] [[Ohakas]] # [[:w:Lina Jaunez]] (19. saj, aktiivne 1830ndate algul) [[Varemed]] # [[:w:Mainie Jellett]] (1897–1944) [[Hobune]] [[Purskkaev]] # [[:w:Elisabeth Jerichau-Baumann]] (1819–1881) [[Sõdur]] [[Vaip]] # [[:w:Vera Jermolajeva]] (1893–1937?) [[Õnnetus]] # [[:w:Charlotte Joël]] (−1943) [[Karl Kraus]] # [[:w:Grace Joel]] (1865–1924) [[Ema]] # [[:w:Gwen John]] (1876–1939) [[Kass]] # [[:w:Ellen Jolin]] (1854–1939) [[Sõstar]] # [[:w:Louise Jopling]] (1843–1933) [[Nõudepesu]] # [[:w:Eliza A. Jordson]] (19. saj), [[Vetikas]] # [[:w:Mara Josifova]] (1905–1996) [[Sõbranna]] [[Pühademeeleolu]] # [[:w:Alma Charlotta Judén]] (1854-1914) [[Sügis]] # [[:w:Jekaterina Junge]] (1843–1913) [[Krimm]] # [[:w:Sofia Junker-Kramskaja]] (1867–1933) [[Venelased]] # [[:w:Katsushika Ōi]] (1800–1866) [[Kirsipuu]] # [[:w:Henriette Kaergling-Pacher]] (1821–1873) [[Juudid]] # [[:w:Mariska Karasz]] (1898-1960) [[Alkeemia]] # [[:w:Johanna Margaretha van de Kasteele]] (1858–1951) [[Kookospähkel]] # [[:w:Jekaterina Katšura-Falilejeva]] (1886–1948) [[Samovar]] # [[:w:Angelika Kauffmann]]* (1741–1807) [[Jeesus]] [[Rahvariie]] # [[:w:Anna Elisabeth Kelly]] (1825-1890) [[Karjamaa]] # [[:w:Annie Elizabeth Kelly]] (1877-1946) [[Käsi]] # [[:w:Lucy Kemp-Welch]] (1869–1958) [[Ratsutamine]] # [[:w:Anna Catharina Kernkamp-Schenck]] (1868–1947) [[Hall]] # [[:w:Marie von Keudell]] (1838–1918) [[Luide]] # [[:w:Ragnhild Keyser]] (1889–1943) [[Arhitektuur]] [[Raudrüü]] # [[:w:Kitty Lange Kielland]] (1843–1914) [[Kala]] [[Maastik]] # [[:w:Anne Killigrew]] (1660–1685) [[Kuningas]] # [[:w:Sarah Louisa Kilpack]] (1839–1909) [[Kalju]] # [[:w:Adèle Kindt]]* (1804–1884) [[Ennustamine]] [[Voorus]] # [[:w:Jessie Marion King]] (1875–1949) [[Noorus]] # [[:w:Ernestine von Kirchsberg]] (1857–1924) [[Villa]] # [[:w:Johanna Kirsch]] (1856–?) [[Särk]] # [[:w:Maria Klass-Kazanowska]] (1857–1898) [[Köögivili]] [[Mungalill]] # [[:w:Tyra Kleen]] (1874–1951) [[Skelett]] # [[:w:Catharina Klein]] (1861–1929) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Hilma af Klint]] (1862–1944) [[Luik]] [[Altar]] # [[:w:Anna Klumpke]] (1856–1942) [[Liilia]] # [[:w: Laura Knight]] (1877–1970) [[Lennuk]] # [[:w:Winifred Knights]] (1899–1947) [[Veeuputus]] [[Kaana pulm]] # [[:w:Henriette Geertruida Knip]] (1783–1842) [[Tamm]] [[Mets]] # [[:w:Georgina Koberwein-Terrell]] (1853-1903) [[Punapea]] # [[:w:Ivana Kobilca]] (1861–1926) [[Pärg]] # [[:Friederike Koch von Langentreu]] (1866–1941) [[Palve]] # [[:w:Joanna Koerten]] (17. saj teine pool – ?) [[Paber]] # [[:w:Anna Maria de Koker]] (1666–1698) [[Tiik]] # [[:w:Broncia Koller-Pinell]] (1863–1934) [[Magamistuba]] [[Apelsin]] # [[:w:Ingeborg Kolling]] (née Rode, 1835-1932) [[Vestlus]] # [[:w:Käthe Kollwitz]] (1867–1945) [[Vägistamine]] # [[:w:Elisabeth Johanna Koning]] (1816–?) [[Lill]] # [[:w:Elise Konstantin-Hansen]] (1858–1946) [[Kuldnokk]] [[Kana]] # [[:w:Ágnes Kontra]] (*1977) [[Mägi]] # [[:w:Erzsébet Korb]] (1899–1925) [[Alastus]] # [[:w:Jo Koster]] (1868–1944) [[Tšello]] [[Rododendron]] [[Õunapuu]] # [[:w:Pauline von Koudelka-Schmerling]] (1806–1840) [[Õis]] # [[:w:Barbara Krafft]] (1764–1825) [[Wolfgang Amadeus Mozart]] [[Orden]] # [[:w:Otolia Kraszewska|Otolia (Olga) Kraszewska]] (1859–1945) [[Juugend]] # [[:w:Oda Krohg]]* (1860–1935) [[Latern]] # [[:w:Marie Krøyer]] (1867–1940) [[Kangasteljed]] # [[:w:Jelizaveta Kruglikova]] (1865–1941) [[Konstantin Balmont]] # [[:w:Amalie Kärcher]] (1819–1887) [[Putukas]] # [[:w:Gertrude Käsebier]] (1852–1934) [[Indiaanlased]] # [[:w:Amalia Wilhelmina Königsmarck]] (1663–1740) [[Kunstnik]] # [[:w:Sally von Kügelgen]] (1860–1928) [[Mees]] # [[:w:Adélaïde Labille-Guiard]] (1749–1803) [[Õlg]] # [[:w:Shanu Lahiri]] (1928–2013) [[Kass]] # [[:w:Annie Rose Laing]] (1869-1946) [[Pärastlõuna]] # [[:w:Giulia Lama]] (1681–1747) [[Iiobi raamat]] # [[:w:Henriette Lamberger]] (1859 – ca. 1900) [[Küpsis]] # [[:w:Louise Amélie Landré]] (1852–1934) [[Selg]] # [[:w:Hermine Lang-Laris]] (1842–1913) [[Botaanikaaed]] [[Puu]] # [[:w:Juliane Langberg]] (1856–1930) [[Altar]] # [[:w:Dorothea Lange]]* (1895–1965) [[Barakk]] [[Käimla]] [[Ema]] # [[:w:Joséphine Claire Langlois]] (1841–1927) [[Naine]] # [[:w:Alhed Larsen]] (1872–1927) [[Kirsipuu]] # [[:w:Augusta Læssøe]] (1851–1926) [[Pihlakas]] # [[:w:Hermína Cecílie Josefa Laukotová]] (1853–1931) [[Surm]] # [[:w:Marie Yvonne Laur]] (1879–1943) [[Koer]] [[Kass]] # [[:w:Marie Lautenschlager]] (1859–1941) [[Poogen]] [[Muusik]] # [[:w:Lucy Ann Leavers]] (1845–1915) [[Part]] # [[:w:Nina Lederer]] (fl. 1860ndail) [[Maarja]] # [[:w:Lucy Lee-Robbins]] (1865-1943) [[Naine]] # [[:w:Henriette Lehmann]] (1862–1937) [[Järv]] # [[:w:Marie Hildegard Lehnert]] (1857–1943) [[Piibeleht]] # [[:w:Madeleine Lemaire]] (1845–1928) [[Haldjas]] [[Salong]] [[Uni]] [[Maarja]] # [[:w:Marie-Victoire Lemoine]] (1754–1820) [[Õde]] [[Tuvi]] [[Sõstar]] [[Molbert]] # [[:w:Sabine Lepsius]] (1864–1942) [[Tütar]] # [[:w:Edmonia Lewis]] (1844–1907) [[Indiaanlased]] # [[:w:Sonia Lewitzka]] (1874–1937) [[Mäng]] # [[:w:Sophie Ley]] (1849–1918) [[Õunapuu]] # [[:w:Judith Leyster]] (1609–1660) [[Flööt]] [[Joodik]] [[Kolm]] [[Autoportree]] # [[:w:Sophie Liénard]] (1801–1875) [[Kinnas]] # [[:w:Lola Liivat]]* (1928–) [[Krimm]] [[Kevad]] [[Lola Liivat]] [[Unistus]] [[Sovhoos]] [[Moon]] [[Pruut]] [[Abstraktsioon]] [[Abstraktne kunst]] [[Sinine]] [[Kompositsioon]] [[Oja]] [[Protest]] # [[:w:Amalia Lindegren]] (1814–1891) [[Hommikusöök]] [[Pühapäev]] [[Turban]] # [[:w:Jane Evelyn Lindsay]] (1862–1948) [[Pangandus]] # [[:w:Eleonore Lingnau-Kluge]] (1913–2003) [[Keelepeks]] # [[:w:Lea von Littrow]] (1860–1914) [[Sadam]] # [[:w:Marta Lobach (1855-?]] [[Ohakas]] # [[:w:Clara Lobedan]] (1840–1918?) [[Nelk]] # [[:w:Elfriede Lohse-Wächtler]] (1899–1940) [[Saksamaa]] [[Sild]] # [[:w:Ernesztin Lohwag]] (1878–1940) [[Pits]] # [[:w:Marianne Loir]] (1715–1769) [[Muhv]] # [[:w:Rosamond Lombard Smith Bouvé]] (1876–1948) [[Istumine]] # [[:w:Caroline Augusta Lord]] (1860–1928) [[Pelargoon]] # [[:w:Henriette Lorimier]] (1775–1854) [[Paar]] # [[:w:Emma Augusta Løffler]] (1843–1929) [[Põldmurakas]] [[Piibeleht]] [[Kiviaed]] # [[:w:Christine Løvmand]] (1803–1872) [[Pärg]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Emma Löwstädt-Chadwick]] (1855–1932) [[Laps]] # [[:w:Séraphine Louis]] (Séraphine de Senlis) (1865–1942) [[Elu]] [[Paradiis]] # [[:w:Mary Fairchild Low]] (1858–1946) [[Lapsevanker]] [[Aed]] # [[:w:Louise Hollandine Pfalzist]] (1622–1709) [[Printsess]] # [[:w:Marie Lucas Robiquet]] (1858–1959) [[Käsitöö]] # [[:w:Auguste Ludwig]] (1834–1901) [[Laps]] # [[:w:Hedevig T.C.E. Lund]] (1824–1888) [[Sõlg]] # [[:w:Amélie Lundahl]] (1850–1914) [[Kastekann]] [[Kann]] [[Võrk]] # [[:w:Lilli Lundsteen]] (1871–1949) [[Tüdruk]] # [[:w:Agnes Cathinka Wilhelmine Lunn]] (1850–1941) [[Lehm]] # [[:w:Marie Luplau]] (1848–1925) [[Talu]] # [[:w:Catherine Lusurier]] (1752–1781) [[Kübar]] # [[:w:Karin Luts]] (1904–1993) [[Õnn]] [[Aednik]] [[Karin Luts]] [[Riiul]] [[Pariis]] # [[:w:Clara Löfgren]] (1843–1923) [[Sirel]] # [[:w:Anna Lynker]] (1834–?) [[Varemed]] # [[:w:Flora Macdonald Reid]] (1861–1938) [[Valge]] # [[:w:Frances MacDonald]] (1873–1921) [[Kevad]] # [[:w:Johanna Machwirth]] (1874-1945) [[Kapuuts]] # [[:w:Pegi Nicol MacLeod]] (1904–1949) [[Autoportree]] # [[:w:Bessie MacNicol]] (1869–1907) [[Valgus]] # [[:w:María Isabel de Borbón y Borbón-Parma]] (1789–1848) [[Itaalia]] # [[:w:Mary Lizzie Macomber]] (1861–1916) [[Pauluse esimene kiri korintlastele]] # [[:w:Lucy Madox Brown]] (1843–1894) [[Male]] # [[:w:Dorothea Maetzel-Johannsen]] (1886–1930) [[Veenmine]] # [[:w:Charlotte Mannheimer]] (1866–1934) [[Leib]] # [[:w:Elisabetta Marchionni]] (1630ndad-1710ndad) [[Vaas]] # [[:w:Marie Antoinette Marcotte]] (1869–1929) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Anastassia Markovich]] (*1979) [[Ukraina]] # [[:w:Eva van Marle]] (1620ndad-1660ndad) [[Küünlajalg]] # [[:w:Freda Marston]] (1895–1949) [[Saialill]] # [[:w:Maria Martin Bachman]] (1796-1863) [[Väljasuremine]] # [[:w:Victoria Martín de Campo]] (1794–1869) [[Naeratus]] # [[:w:Lilly Martin Spencer]] (1822–1902) [[Vaarikas]] [[Moosikeetmine]] [[Sibul]] # [[:w:Maria Martinau]] (1847–1914) [[Aken]] # [[:w:Nathalie Martinau]] (1845–1936) [[Helsingi]] # [[:w:Edith Martineau]] (1842–1909) [[Küngas]] # [[:w:Jacqueline Marval]] (1866–1932) [[Kass]] # [[:w:Annella di Massimo]], ka Diana De Rosa (1602-1643) [[Mürk]] # [[:w:Elisabeth Christina Matthes]] (1749–1808) [[Levkoi]] # [[:w:Constance Mayer]] (–1821) [[Isa]] # [[:w:Helen Kiner McCarthy]] (1884–1927) [[Itaalia]] # [[:w:M. Evelyn McCormick]] (1862–1948) [[Aed]] # [[:w:Florence Helena McGillivray]] (1864–1938) [[Õhtu]] # [[:w:Mechtelt van Lichtenberg]] (1520–1598) [[Jeesus]] # [[:w:Emilie Mediz-Pelikan]] (1861–1908) [[Redis]] [[Võilill]] # [[:w:Theresa Concordia Mengs]] (1725–1806) [[Tanu]] # [[:w:Aniela Menkesowa]] (1897–1941) [[Abstraktsioon]] # [[:w:Geesje Mesdag-van Calcar]] (1851–1936) [[Tee]] # [[:w:Louise Mercier]] (1862-1925) [[Õppimine]] # [[:w:Louisa Anne Meredith]] (1812–1895) [[Vili]] # [[:w:Maria Sibylla Merian]]* (1647–1717) [[Nartsiss]] [[Putukas]] # [[:w:Susan Merrill Ketcham]] (1841–1930) [[Kübar]] # [[:w:Anna Lea Merritt]] (1844–1930) [[Armastus]] [[Õun]] # [[:w:Sina Mesdag-van Houten]] (1834–1909) [[Käbi]] [[Sibul]] # [[:w:Mathilde von Mestrovic]] (1843–1919) [[Ülane]] # [[:w:Gertrud Metz]] (1746–1793) [[Seeme]] # [[:w:Emma Eleonora Meyer]] (1859–1921) [[Tarbekunst]] # [[:w:Sophie Meyer]] (1847–1921) [[Kostüüm]] # [[:w:Luise von Milbacher]] (1845–?) [[Sügis]] # [[:w:Lizinska de Mirbel]] (1796–1849) [[Muusika]] # [[:w:Sadie Wendell Mitchell]] (−1929) [[Raamatukogu]] # [[:w:Mariquita Jenny Moberly]] (1855–1937) [[Klaver]] # [[:w:Nora Lucy Mowbray Cundell]] (1889–1948) [[Igavus]] # [[:w:Elisabeth Modell]] (1820–1865) [[Koer]] # [[:w:Paula Modersohn-Becker]] (1876–1907) [[Lamp]] [[Muna]] # [[:w:Wally Moes]] (1856–1918) [[Lõunasöök]] [[Merisiga]] # [[:w:Louise Moillon]] (1610–1696) [[Tikker]] [[Korv]] [[Toit]] [[Vargus]] # [[:w:Marie-Joséphine-Angélique Mongez]] (1775–1855) [[Venus]] # [[:w:Clara Montalba]] (1840–1929) [[Täiskuu]] # [[:w:Hilda Montalba]] (1846–1919) [[Sibul]] # [[:w:Jenny Montigny]] (1875–1937) [[Kastekann]] [[Pärg]] # [[:w:Harriet Jane Moore]] (1801-1884) [[Teadus]] # [[:w:Blanche Moria]] (1858–1927) [[Looduslugu]] # [[:w:Eulalie Morin]], née Cornillaud (1765-1837) [[Õlg]] # [[:w:Berthe Morisot]]* (1841–1895) [[Flööt]] [[Pesu]] [[Soeng]] # [[:w:Edma Morisot]] (1839–1921) [[Jõgi]] # [[:w:Marie Elisabeth Moritz-Lübben]] (1860–1925) [[Piibeleht]] # [[:w:May Morris]] (1862-1938) [[Tapeet]] # [[:w:Mary Moser]] (1744–1819) [[Kunstnik]] # [[:w:Berthe Mouchel]] (1864–1951) [[Pojeng]] # [[:w:Emma Mulvad]] (1838–1903) [[Lill]] [[Sirel]] [[Iiris]] # [[:w:Emilie Mundt]] (1842–1922) [[Munakivi]] [[Laps]] [[Rand]] # [[:w:Anna Munthe-Norstedt]] (1854–1936) [[Kibuvits]] [[Lillhernes]] [[Vein]] # [[:w:Laura Muntz Lyall]] (1860–1930) [[Lugemine]] # [[:w:Euphémie Muraton]] (1836-1914) [[Ploom]] # [[:w:Ella Mätik]] (1904–1943) [[Tartu]] # [[:w:Bertha Müller]] (1848–1925) [[Mandoliin]] # [[:w:Marie Müller]] (1847–1935) [[Mõõk]] # [[:w:Emma von Müller]] (1859–1925) [[Kiri (post)]] # [[:w:Elsbeth Müller-Kaempff]] (1869–1940) [[Moon]] # [[:w:Isabel Naftel]] (1832–1912) [[Punane]] # [[:w:Charlotte Nasmyth]] (1804–1884) [[Šotimaa]] # [[:w:Hermania Neergaard]] (1799–1875) [[Võhumõõk]] [[Kuslapuu]] # [[:w:Elise Nees von Esenbeck]] (1842–1921) [[Roos]] # [[:w:Norah Neilson Gray]] (1882–1931) [[Haigla]] # [[:w:Augusta Nekolová-Jarešová]] (1890–1919) [[Pühak]] # [[:w:Marge Nelk]]* (*1975) [[Punane]] # [[:w:Jane Nerée-Gautier]] (1877–1948) [[Vaikelu]] # [[:w:Rosa Neuwirth]] (1883-1929) [[Faasan]] # [[:w:Bertha Newcombe]] (1857–1947) [[Vesiroos]] # [[:w:Willie Betty Newman]] (1863–1935) [[Veneetsia]] # [[:w:Amanda Almira Newton]] (1860–1943] [[Hapu]] # [[:w:Elisabet Ney]] (1833–1907) [[Arthur Schopenhauer]] # [[:w:Rhoda Holmes Nicholls]] (1854–1930) [[Kirss]] # [[:w:Renate Niethammer]] (1913–2017) [[Kirjakandja]] # [[:w:Mary Nimmo Moran]] (1842-1899) [[Pärn]] # [[:w:Laure Colin Noël]] (1827–1878) [[Mood]] # [[:w:Anna Nordgren]] (1847–1916) [[Kedervars]] # [[:w:Alfhild Nordlund]] (1861–1941) [[Pariis]] # [[:w:Asta Nørregaard]] (1853–1933) [[Klooster]] [[Varemed]] # [[:w:Elizabeth May Norriss|Elizabeth May (Bess) Norriss]] (1878–1939) [[Muhv]] # [[:w:Marianne North]] (1830–1890) [[Moon]], [[Vürts]] [[Puu]] # [[:w:Elizabeth Nourse]] (1859–1938) [[Lehm]] # [[:w:Annie Nowell]] (1842-1935) [[Nartsiss]] # [[:w:Mall Nukke]] (*1964) [[Masin]] [[Pistik]] [[Euro]] # [[:w:Marie Nyl-Frosch]] (1857–1914) [[Meelespea]] [[Roos]] [[Sirel]] # [[:w:Jenny Nyström]] (1854–1946)[[Tüdruk]] [[Naine]] [[Karikakar]] [[Jõulukink]] # [[:w:Marcia Oakes Woodbury]] (1865–1913) [[Tütar]] # [[:w:Maria Oakey Dewing]] (1845–1927) [[Moon]] [[Võhumõõk]] # [[:w:Josefa de Óbidos]] (1630–1684) [[Kook]] # [[:w:Sylvia Oeggerli]] (*1939) [[Laine]] # [[:w:Marie Oesterley]] (1842–1916) [[Tuvi]] # [[:w:Albarta ten Oever]] (1772–1854) [[Tõld]] [[Maastik]] # [[:w:Beatrice Offor]] (1864–1920) [[Roosikrants]] [[Saatus]] # [[:w:Georgia O'Keeffe]]* (1887–1986) [[Lill]] # [[:w:Seiko Okuhara]] (1837–1913) [[Elegants]] # [[:w:Eliza Olivecrona]] (1858-1902) [[Kübar]] # [[:w:Maria van Oosterwijck]] (1623–1693) [[Karahvin]] [[Vaikelu]] # [[:w:Marie d'Orléans]] (1865-1909) [[Moon]] # [[:w:Maria Margrita van Os]] (1779–1862) [[Kannike]] # [[:w:Emily Mary Osborn]] (1828–1925) [[Vaesus]] # [[:w:Sára Osgyányi]], (*1980) [[Ühistransport]] # [[:w:Cornelia Paczka-Wagner]] (1864–1930?) [[Naine]] [[Müüt]] # [[:w:Fanny Paelinck-Horgnies]] (1805-1887) [[Muusika]] # [[:w:Marie Danforth Page]] (1869–1940) [[Imik]] # [[:w:Olga von der Pahlen]] (1856–1919) [[Pojeng]] [[Sirel]] # [[:w:Anna Palm de Rosa]] (1859–1924) [[Trahv]] [[Pariis]] # [[:w:Pauline Lennards Palmer]] (1867-1938) [[Vihm]] [[Visand]] # [[:w:Tatjana Paltšuk]] (* 1954) [[Meloodia]] # [[:w:Louise van Panhuys]] (1763-1844) [[Troopika]] [[Kookospähkel]] # [[:w:Maria von Parmentier]] (1846–1879) [[Sadam]] # [[:w:Marie Parrocel]] (1743–1824) [[Abtiss]] # [[:w:Beatrice Emma Parsons]] (1870–1955) [[Lill]] [[Lillhernes]] [[Aed]] # [[:w:Ulrika Pasch]] (1734–1796) [[Kuninganna]] # [[:w:Milena Pavlović-Barili]] (1909–1945) [[Hall]] # [[:w:Blanche Paymal-Amouroux]] (1860–1910) [[Kakofoonia]] # [[:w:Mary Jane Peale]] (1827–1902) [[Pisar]] # [[:w:Sarah Miriam Peale]] (1800–1885) [[Melon]] # [[:w:Mary Martha Pearson]] (1798–1871) [[Linnapea]] # [[:w:Clara Peeters]] (1594-) [[Juust]] [[Pulm]] [[Auster]] # [[:w:Katharina Pepijn]] (1619–1688) [[Munk]] # [[:w:Lina von Perbandt]] (1836–1884) [[Rand]] # [[:w:Kate Perugini]] (1839–1929) [[Hüppenöör]] # [[:w:Pietronella Peters]] (1848–1924) [[Kevad]] [[Salat]] # [[:w:Anna Petersen]] (1845–1910) [[Kasvuhoone]] # [[:w:Ida Peterson]] (1822–1849) [[Korv]] # [[:w:Marie Petiet]] (1854–1893) [[Hani]] [[Nukuteater]] # [[:w:Margarete Pfeifer]] (1862-?]] [[Kostüüm]] # [[:w:Elisabeth Pfenninger]] (* 11. August 1772) [[Varrukas]] # [[:w:Sally Philipsen]] (1879–1936) [[Vihm]] [[Lumi]] # [[:w:Gretha Pieck]] (1898–1920) [[Maja]] # [[:w:Charlotte Piepenhagen-Mohr]] (1821–1902) [[Hagu]] # [[:w:Alice Pike Barney]] (1857–1931) [[Ingel]] # [[:w:Agathe Pilon]] (1777–1846) [[Roos]] # [[:w:Isabelle Pinson]] (1769–1855) [[Kärbes]] # [[:w:Sophie Pir]] (1858–1936) [[Koer]] # [[:w:Augusta Plagemann]] (1799–1888) [[Apelsin]] # [[:w:Ada May Plante]] (1875-1950) [[Raudteejaam]] # [[:w:Zofia Plewińska-Smidowiczowa]] (1888-1944) [[Jääkaru]] # [[:w:Jelena Polenova]] (1850–1898) [[Vaher]] [[Vesikupp]] [[Vares]] # [[:w:Clara Maria Pope]] (1767–1838) [[Daalia]] # [[:w:Elena Popea]] (1879–1941) [[Teater]] # [[:w:Ljubov Popova]] (1889–1924) [[Muusik]] # [[:w:Ethel Porter Bailey]] (1872–1942) [[Peegelpilt]] # [[:w:Alida Jantina Pott]] (1888–1931) [[Kuur]] # [[:w:Olga Potthast von Minden]] (1869–1942) [[Allee]] # [[:w:Anina (Micholine Anemine) Poulsen]] (1860–1936) [[Lest]] [[Punane]] # [[:w:Elise Prehn]] (1848-1918) [[Kimp]] # [[:w:Sarah Jane Prentiss]] (1823–1877) [[Leht]] # [[:w:Maria Katharina Prestel]] (1747–1794) [[Maastik]] # [[:w:Hannah Clarke Preston MacGoun]] (1864‑1913) [[Kapp]] # [[:w:Hermione von Preuschen]] (1854–1918) [[Kaktus]] [[Ohakas]] # [[:w:Emilie Preyer]] (1849–1930) [[Karahvin]] [[Kastan]] [[Ploom]] [[Šampanja]] [[Vein]] [[Virsik]] [[Pähklikoor]] # [[:w:Anna Maria Punz]] (1721–1794) [[Õun]] # [[:w:Sarah Purser]] (1848–1943) [[Hommikusöök]] # [[:w:Elise Puyroche-Wagner]] (1828–1895) [[Spargel]] # [[:w:Adrienne von Pötting]] [1856–1909) [[Rahu]] # [[:w:Henrietta Rae]] (1859–1928) [[Hamlet]] [[Kevad]] # [[:w:Clementine von Rainer]] (1824–1899) [[Täiskuu]] # [[:w:Elise Ransonnet-Villez]] (1843–1899) [[Helilooja]] # [[:w:Clara von Rappard]] (1857–1912) [[Mägi]] [[Tuba]] # [[:w:Slava Raškaj]] (1877–1906) [[Kana]] # [[:w:Adriana van Ravenswaay]] (1816–1872) [[Lill]] # [[:w:Louise Ravn-Hansen]] (1849–1909) [[Jõgi]] # [[:w:Louise J. Rayner]] (1832–1924) [[Bristol]] [[London]] # [[:w:Katharine Read]] (1723–1778) [[Inglased]] # [[:w:Marie Magdeleine Real del Sarte]] (1853–1927) [[Unistus]] # [[:w:Marie-Thérèse Reboul]] (1728–1805) [[Tuvi]] # [[:w:Elena Recco]] (1654–?) [[Kala]] # [[:w:Anita Rée]] (1885–1933) [[Puu]] # [[:w:Emma Régis]] (1854–?) [[Talupoeg]] # [[:w:Sophie Regnault]] (1763–1825) [[Paar]] # [[:w:Augusta Wilhelmine Reichelt]] (1840–1907) [[Küla]] # [[:w:Holga Reinhard]] (1853–1902) [[Talupoeg]] # [[:w:Betsy Repelius]] (1848–1921) [[Tsirkus]] # [[:w:Julie Ribault]] (1789–) [[Kool]] # [[:w:Sofie Ribbing]] (1835–1894) [[Joonistamine]] # [[:w:Adèle Riché]] (1791–1878) [[Kuninganna]] # [[:w:Dorothy Kate Richmond]] (1861–1935) [[Uus-Meremaa]] # [[:w:Therese Richter]] (1777–1865) [[Orav]] # [[:w:Cornelia de Rijck]] (−1726) [[Lind]] # [[:w:Louisa Serena Rimer]] (fl. London 1855-1875) [[Öökull]] # [[:w:Helga Marie Ring Reusch]] (1865-1944) [[Kivi]] # [[:w:María Luisa de la Riva y Callol-Muñoz]] (1865−1926) [[Roosa]] # [[:w:Ellen Robbins]] (1828–1905) [[Aster]] # [[:w:Christina Robertson]] (1796–1854) [[Sulg]] # [[:w:Maria Dorothea Robinson]] (1840–1920) [[Ootamine]] # [[:w:Vera Rockline]] (1896–1934) [[Akt]] # [[:w:Ottilie Roederstein]] (1859–1937) [[Vanus]] [[Kaotus]] # [[:w:Geertruydt Roghman]] (1625–1651/1657) [[Koristamine]] # [[:w:Luisa Roldán]] (1652–1706) [[Imetamine]] [[Jeesus]] # [[:w:Juana Romani]] (1867–1923) [[Punapea]] # [[:w:Adèle Romany]] (1769–1846) [[Sall]] [[Pill]] # [[:w:Jeanne Rongier]] (1852-1929) [[Kael]] # [[:w:Henriëtte Ronner-Knip]] (1821–1909) [[Kass]] [[Haridus]] [[Klaver]] [[Kitarr]] [[Geograafia]] [[Kunstnik]] # [[:w:Margaretha Roosenboom]] (1843–1896) [[Kitarr]] # [[:w:Gerda Roosval-Kallstenius]] (1864–1939) [[Park]] # [[:w:Olga Rozanova]] (1886–1918) [[Tööriist]] # [[:w:Ellis Rowan]] (1847–1922) [[Rododendron]] # [[:w:Antonina Rževskaja]] (1861–1934) [[Rõõm]] # [[:w:Märta Rudbeck]] (1882-1933) [[Saialill]] # [[:w:Anna Ruysch]] (1666–1741) [[Virsik]] # [[:w:Rachel Ruysch]] (1664–1750) [[Liblikas]] # [[:w:Maria Röhl]] (1801–1875) [[Dekoltee]] # [[:w:Hanna Rönnberg]] (1862–1946) [[Naine]] # [[:w:Lotten Rönquist]] (1864–1912) [[Paat]] # [[:w:Agathe Röstel]] (1866–1926) [[Kamm]] # [[:w:Anna Sahlstén]] (1859–1931) [[Vesi]] [[Haigla]] # [[:w:Shin Saimdang]] (1504-1551) [[Haigur]] # [[:w:Eugénie Marie Salanson]] (1836–1912) [[Lihtsus]] [[Võrk]] # [[:w:Jenny Salicath (Tvermoes)]] (1867–1944) [[Külm]] # [[:w:Adelaïde Salles-Wagner]] (1825–1890) [[Saladus]] # [[:w:Charlotte Salomon]] (1917–1943) [[Päevalill]] # [[:w:Jelena Samokiš-Sudkovskaja]] (1863–1924) [[Igavus]] # [[:w:Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen]] (1826–1895) [[Kõrvits]] [[Kollane]] # [[:w:Emma Sandys]] (1843–1877) [[Mood]] # [[:w:Charlotte Amalie Sannom]] (1846–1923) [[Maastik]] # [[:w:Louise-Joséphine Sarazin de Belmont]] (1790–1870) [[Firenze]] [[Pariis]] [[Napoli]] # [[:w:Jessie Emily Scarvell]] (1862–1950) [[Rand]] # [[:w:Therese Schachner]] (1869–1950) [[Rukkilill]] # [[:w:Maria Schalcken]] (1645–1699) [[Maal]] # [[:w:Signe Scheel]] (1860–1942) [[Linn]] # [[:w:Rosa Scherer]] (1868–1926) [[Kevad]] [[Nelk]] # [[:w:Elisabeth Schiøtt]] (1856-1938) [[Tee]] [[Maastik]] [[Voolamine]] # [[:w:Helene Schjerfbeck]]* (1862–1946) [[King]] [[Pagar]] # [[:w:Suse Schmidt-Eschke]] (1872–1941) [[Väikelinn]] # [[:w:Félicie Schneider]] (1831–1888) [[Jäälind]] # [[:w:Sophie Schneider]] (1866–1942) [[Talv]] # [[:w:Charlotte Schreiber]] (1834–1922) [[Pihtimus]] # [[:w:Liska Schröder]] (1834-1916) [[Varemed]] # [[:w:Ellen Isham Schutt]] (1873-1955) [[Kastan]] # [[:w:Thérèse Schwartze]] (1851–1918) [[Vaeslaps]] [[Autoportree]] # [[:w:Rosa Schweninger]] (1848–1918) [[Imetajad]] # [[:w:Marie Schöffmann]] (1859–1941) [[Maarja]] # [[:w:Helen Searle]] (1834–1884) [[Šampanja]] # [[:w:Sarah Choate Sears]] (1858–1935) [[Sigar]] # [[:w:Tom Seidmann-Freud]] (1892–1930) [[Täpiline]] # [[:w:Elisabeth Seldron]] (1674–1761) [[Pidu]] # [[:w:Zinaida Serebrjakova]] (1884–1967) [[Saun]] [[Mask]] # [[:w:Eugénie Servières (1786-1855) [[Põlvitamine]] # [[:w:Marie Seymour Lucas]] (1850–1921) [[Lävi]] # [[:w:Emily Shanks]] (1857–1936) [[Kool]] # [[:w:Ellen Sharples]] (1769–1849) [[Charles Darwin]] # [[:w:Rolinda Sharples]] (1793–1838) [[Piknik]] # [[:w:Amrita Sher-Gil]] (1913–1941) [[Romad]] # [[:w:Ruth Whittier Shute]] (1803–1882) [[Vest]] # [[:w:Sibylla von Bondorf]] (15. saj) [[Munk]] # [[:w:Amanda Sidwall]] (1844–1892) [[Sarm]] # [[:w:Clara Siewert]] (1862–1945) [[Nõid]] [[Õhtu]] # [[:w:Ida Silfverberg]] (1834–1899) [[Karjus]] # [[:w:Ludovike Simanowiz]] (1759–1827) [[Friedrich Schiller]] # [[:w:Elisabeth Sinding]] (1846–1930) [[Hobune]] # [[:w:Elisabetta Sirani]]* (1638–1665) [[Tragöödia]] [[Maalikunst]] # [[:w:Violante Beatrice Siries]] (1709–1783) [[Kapten]] # [[:w:Clara von Sivers]] (1854–1924) [[Vesiroos]] [[Lodjapuu]] [[Moon]] [[Maasikas]] [[Vesikupp]] [[Sõstar]] [[Ratsuritäht]] # [[:w:Maria Slavona]] (1865–1931) [[Pariis]] # [[:w:Agnes Slott-Møller]] (1862–1937) [[Ratsanik]] # [[:w:Susie Barstow Skelding]] (1857–1934) [[Ristik]] # [[:w:Florence Veric Hardy Small]] (1860–1933) [[Pruut]] # [[:w:Matilda Smith]] (1854–1926) [[Rododendron]] [[Viirpuu]] [[Vesikupp]] # [[:w:Vivian Smith]] (1883–1946) [[Amarüll]] # [[:w:Maria Geertruida Snabilie]] (1776-1838) [[Sirel]] # [[:w:Venny Soldan-Brofeldt]] (1863–1945) [[Kangasteljed]] [[Politsei]] [[Juhani Aho]] [[Pietism]] # [[:w:Rebecca Solomon]] (1832-1886) [[Kohtumine]] # [[:w:Aurélia de Souza]] (1866–1922) [[Lehv]] [[Autoportree]] # [[:w:Clara Southern]] (1861–1940) [[Mesipuu]] # [[:w:Emma Sparre]] (1851–1913) [[Lesk]] # [[:w:Marie Spartali Stillman]] (1844–1927) [[Roos]] [[Aed]] [[Luule]] # [[:w:Sophie Sperlich]] (1863–1906) [[Kass]] # [[:w:Adriana Spilberg]] (1652-1700) [[Naiselikkus]] # [[:w:Maria Spilsbury]] (1776–1820) [[Raamatukogu]] # [[:w:Gertrud Spitta]] (1881–1967) [[Berliin]] # [[:w:Ethel Spowers]] (1890–1947) [[Hirm]] [[Vihm]] [[Kiikumine]] # [[:w:Sidonie Springer]] (1878-1937) [[Valu]] # [[:w:Gertrude Spurr Cutts]] (1858–1941) [[Nõmm]] # [[:w:Gertrud Staats]] (1859–1938) [[Oja]] # [[:w:Anna Stainer-Knittel]]* (1841–1915) [[Alpid]] # [[:w:Anna Stanchi]] (* 1620ndad) [[Lill]] # [[:w:Anna Huntington Stanley]] (1864–1907) [[Aken]] # [[:w:Eloise Harriet Stannard]] (1829–1915) [[Vaarikas]] [[Sõstar]] # [[:w:Emily Stannard]] (1802–1885) [[Vaagen]] # [[:w:Lillian Stannard]] (1884–1944) [[Aed]] # [[:w:Florine Stettheimer]]* (1871–1944) [[Jõulud]] [[Palavus]] # [[:w:Beda Stjernschantz]] (1867–1910) [[Klaas]] # [[:w:Minna Stocks]] (1846–1928) [[Kass]] # [[:w:Clementine Stockar-Escher]] (1816–1886) [[Metsviinapuu]] # [[:w:Margaret Stoddart]] (1865–1934) [[Roos]] # [[:w:Marianne Stokes]] (1855–1927) [[Ingel]] [[Küüslauk]] # [[:w:Anna Maria Stork Kruyff]] (1870–1946) [[Papagoi]] # [[:w:Renée Stotijn]] (1940–2020) [[Kübar]] [[Kala]] # [[:w:Stefanie von Strechine]] (1858–1940) [[Maja]] # [[:w:Karin Strohm]]* (1986) [[Rand]] # [[:w:Helene Marie Stromeyer]] (1834–1924) [[Roosa]] # [[:w:Julia Strömberg]] (1851-1920) [[Talv]] [[Värav]] # [[:w:Fanny Sundblad]] (1853–1918) [[Võhumõõk]] # [[:w:Jane Sutherland]] (1853–1928) [[Ilm]] # [[:w:Josefine Swoboda]] (1861–1924) [[Kiri (post)]] # [[:w:Annie Louisa Swynnerton]] (née Robinson) (1844–1933) [[Nägemine]] # [[:w:Adèle Söderberg]] (1880–1916) [[Laev]] # [[:w:Sophie Södergren]] (1847–1923) [[Sibul]] [[Paadisild]] # [[:w:Anna Syberg]] (1870–1914) [[Roos]] # [[:w:Henrika Šantel]] (1874–1940) [[Keemia]] # [[:w:Vicky Zaeslein-Benda]] (1870–1923) [[Ruuduline]] # [[:w:Růžena Zátková]] (1885–1923) [[Futurism]] # [[:w:Klara Zeidler]] (1870–1951) [[Aed]] [[Kuur]] # [[:w:Jenny-Marguerite Zillhardt]] (1857-1939) [[Ülikond]] # [[:w:Hildegard Zoir]] (1876-1935) [[Ring]] [[Rootsi]] # [[:w:Agnes Augusta Talboys]] (1863–1941) [[Male]] # [[:w:Marie Tannæs]] (1854–1939) [[Kevad]] # [[:w:Bertha von Tarnoczy]] (1846–1936) [[Tänav]] # [[:w:Gerda Taro]] (1910–1937) [[Fotograaf]] # [[:w:Sophie Taeuber-Arp]] (1889–1943) [[Geomeetria]] # [[:w:Maria Tassaert]] (1642–?) [[Bacchus]] # [[:w:Violet Teague]] (1872-1951) [[Palett]] # [[:w:Henriëtta Christina Temminck]] (1813–1886) [[Kaalud]] # [[:w:Ebba Tesdorpf]] (1851–1920) [[Sild]] [[Trepp]] [[Linn]] [[Maja]] # [[:w:Anna Dorothea Therbusch]] (1721–1782) [[Pärg]] [[Lauto]] [[Autoportree]] # [[:w:Ada Maria Thilén]] (1852–1933) [[Porgand]] # [[:w:Cella Thoma]] (1858–1901) [[Sõstar]] # [[:w:Helen Thomas Dranga]] (1866–1940) [[Havai]] [[Banaan]] # [[:w:Désiré Thomassin]] (1858–1933) [[Koorem]] [[Loojang]] [[Lumi]] # [[:w:Emma Thomsen]] (1810–1897) [[Leht]] # [[:w:Pauline Thomsen]] (1858–1931) [[Õhtu]] [[Järv]] # [[:w:Elizabeth Thompson]] (1846–1933) [[Trumm]] [[Lahingumaal]] # [[:w:Ellen Bernard Thompson Pyle]] (1876–1936) [[Sisserändaja]] # [[:w:Hildegard Thorell]] (1850–1930) [[Peegel]] # [[:w:Emmy Thornam]] (1852–1935) [[Pilliroog]] [[Kassitapp]] [[Viirpuu]] [[Õunapuu]] [[Ülane]] # [[:w:Ludovica Thornam]] (1853–1896) [[Munk]] [[Siena]] [[Apelsin]] [[Kunstiteos]] # [[:w:Maria Felice Tibaldi]] (1707–1770) [[Puhtus]] # [[:w:Gerda Tirén]] (1858–1928) [[Nööp]] # [[:w:Marga Toppelius-Kiseleff]] (1862–1924) [[Raamat]] # [[:w:Kris Torne]] (1867–1946) [[Valge]] # [[:w:Adèle-Anaïs Toudouze]] (1822–1899) [[Kandik]] # [[:w:Thyra Tønder Erichsen]] (1872–?) [[Kunstnik]] # [[:w:Phoebe Anna Traquair]] (1852–1936) [[Nelipühad]] # [[:w:Helen Mabel Trevor]] (1831–1900) [[Barett]] # [[:w:Mary Elizabeth Tripe]] (1870–1939) [[Noorus]] # [[:w:Edele Tronier]] (1876-1930ndad?) [[Varemed]] # [[:w:Sara Troost]] (Sara Ploos van Amstel, 1732–1803) [[Seltskond]] # [[:w:Eleonora Tscherning]] 1817–1890 [[Lodjapuu]] # [[:w:Sara Tscherning]] (1855–1916) [[Lill]] # [[:w:Nicoline Tuxen]] (1847–1931) [[Roosa]] [[Kibuvits]] # [[:w:Elizabeth Twining]] (1805–1889) [[Kaktus]] # [[:w:Ida Törnström]] (1862–1949) [[Tee]] # [[:w:Suzanne Valadon]]* (1865–1938) [[Viiul]] [[Võrk]] [[Heeringas]] [[Kammimine]] [[Kontrabass]] [[Poos]] # [[:w:Bertha Valerius]] (1824–1895) [[Kuninganna]] # [[:w:Nanine Vallain]] (1767–1815) [[Korv]] # [[:w:Anne Vallayer-Coster]] (1744–1818) [[Ploom]] [[Klaas]] [[Kunst]] [[Muusika]] [[Sink]] [[Viiul]] [[Illusioon]] # [[:w:Frédérique Vallet-Bisson]] (1862–1948) [[Elegants]] [[Hein]] # [[:w:Caroline de Valory]] (1789–1875) [[Rinnanibu]] # [[:w:Mary Vaux Walcott]] (1860–1940) [[Sinilill]] [[Kibuvits]] # [[:w:Eleanor Vere Boyle]] (1825–1916) [[Pääsuke]] # [[:w:Maria Verelst]] (1680–1744) [[Sinine]] # [[:w:Johanna Vergouwen]] (1630–1714) [[Notar]] # [[:w:Gesine Vester]] (1857–1939) [[Lehm]] # [[:w:Lluïsa Vidal]] (1876–1918) [[Armulaud]] # [[:w:Petrona Viera]] (1895–1960) [[Pink]] [[Sõprus]] # [[:w:Elisabeth Louise Vigée Le Brun]] (1755–1842) [[Naine]] [[Loor]] [[Autoportree]] [[Noot]] # [[:w:Jenny Villebesseyx]] (1854–1924) [[Moon]] [[Krüsanteem]] [[Kübar]] # [[:w:Marie-Denise Villers]] (1774–1821) [[King]] # [[:w:Henriette Vincent]] (1786-1830) [[Sõstar]] # [[:w:Teresa Berenice Vitelli]] (Luisa Vitelli, õde Veronica, aktiivne 1706–1729) [[Sisalik]] # [[:w:Jane Vivian]] (aktiivne 1861–1877) [[Veneetsia]] # [[:w:Clara Vogedes]] (1892–1983) [[Katedraal]] # [[:w:Antoine Volkmar]] (*1827) [[Pagulane]] # [[:w:Maria Vos]] (1824–1906) [[Kärg]] [[Vaas]] [[Spargel]] # [[:w:Marie Wagner]] (19. saj) [[Kirss]] # [[:w:Dora Wahlroos]] (1870–1947) [[Skulptor]] # [[:w:Charlotte Wahlström]] (1849–1924) [[Järv]] [[Märts]] [[Võilill]] # [[:w:Gerda Wallander]] (1860–1926) [[Kunstiteos]] # [[:w:Clara Walther]] (1860–1943) [[Ingel]] # [[:w:Emmi Walther]] (1860–1936) [[Ingel]] # [[:w:Lilly Walther]]* (1866–1946) [[Jõgi]] [[Kevad]] [[Kask]] [[Krüsanteem]] [[Orav]] # [[:w:Elisabeth Wandel]] (1850–1926) [[August]] # [[:w:Marie Wandscheer]] (1856–1936) [[Peegel]] # [[:w:Elisabeth Warling]] (1858–1915) [[Tänav]] # [[:w:Elisabeth Geertruida Wassenbergh]] (1729–1781) [[Näitamine]] # [[:w:Hermine Waterneau]] (1862–1913) [[Õu]] # [[:w:Susan Waters]] (1823–1900) [[Lammas]] # [[:w:Michaelina Wautier]] (1604–1689) [[Kiil]] [[Piip]] # [[:w:Anna De Weert]] (1867–1950) [[Tunnel]] [[Juuli]] [[Juuni]] # [[:w:Gerda Wegener]]* (1886–1940) [[Mängukaart]] [[Hiirehernes]] [[Lili Elbe]] # [[:w:Bertha Wegmann]] (1847–1926) [[Suvi]] [[Sügis]] [[Kunstnik]] [[Kimp]] [[Õunapuu]] [[Aken]] [[Heegeldamine]] [[Moon]] [[Meeleheide]] [[Kaksikud]] # [[:w:Maria del Rosario Weiss]] (1814–1843) [[Maarja]] # [[:w:Joanna Mary Boyce]] (abielus H. T. Wells; 1831–1861) [[Lahkumine]] [[Ingel]] # [[:w:Ludmilla Pilat Welch]] (1867-1925) [[Mägi]] # [[:w:Elizabeth Wentworth Roberts]] (1871–1927) [[Jõgi]] # [[:w:Marianne von Werefkin]] (1860–1938) [[Mais]] [[Torm]] [[Madrusepluus]] # [[:w:Sophie Werenskiold]] (1849–1926) [[Mõtlemine]] # [[:w:Julia Wernicke]] (1860–1932) [[Tiiger]] # [[:w:Helena Westermarck]] (1857–1938) [[Karikakar]] # [[:w:Ingeborg Westfelt-Eggertz]] (1855–1936) [[Korv]] # [[:w:Anna Westphal]] (1858–1950) [[Angervaks]] # [[:w:Dora Wheeler Keith]] (1856–1940) [[Haldjas]] # [[:w:Laura Wheeler Waring]] (1887–1948) [[Roosa]] # [[:w:Hermine Wiebe]] (19. saj) [[Puuvili]] # [[:w:Maria Wiik]] (1853–1928) [[Süütus]] [[Ballaad]] [[Zacharias Topelius]] # [[:w:Clara von Wille]] (1838–1883) [[Koer]] # [[:w:Dora Lynnell Wilson]] (1883–1946) [[Laev]] # [[:w:May Wilson Preston]] (1873–1949) [[Ülikond]] # [[:w:Anna Marie Wirth]] (1846–1922) [[Antikvariaat]] [[Apteek]] [[Arhiiv]] # [[:w:Olga Wisinger-Florian]] (1844–1926) [[Moon]] [[Mets]] [[Kalmistu]] [[Kannike]] [[Lumikelluke]] [[Tee]] [[Lumi]] [[Pärn]] # [[:w:Augusta Innes Withers]] (1793–1870) [[Kannike]] # [[:w:Alida Withoos]] (1661–1730) [[Roos]] # [[:w:Aleijda Wolfsen]] (1648-1692) [[Kuldne]] # [[:w:Julie Wolfthorn]] (1864–1944) [[Must]] # [[:w:Catherine M. Wood]] (1857–1939) [[Raamat]] [[Tomat]] # [[:w:Alice B. Woodward]] (1862-1951) [[Musträstas]] # [[:w:Mabel May Woodward]] (1877–1945) [[Akvaarium]] # [[:w:Bertha Worms]] (1868–1937) [[Laul]] [[Koduigatsus]] # [[:w:Ethel Wright]] (1866–1939) [[Teater]] # [[:w:Marie Wunsch]] (1862–1898) [[Piip]] # [[:w:Paula von Wächter]] (1860–1944) [[Portselan]] # [[:w:Charlotte Wylie]] (1828–1909) [[Liilia]] # [[:w:Frances Elizabeth Wynne]] (1835–1907) [[Juuksur]] [[Itaalia]] [[Genf]] [[Tulekahju]] # [[:w:Juliette Wytsman]] (1866–1925) [[Enelas]] [[Kirsipuu]] [[Moon]] # [[:w:Hedwig Öhring]] (1855–1907) [[Lugu]] [[Piip]] # [[:w:Catarina Ykens-Floquet]] (1608–1666) [[Puuvili]] 3onxtuuv20et4uvz2nlt28crtyg1kbg 0 13826 87771 84300 2022-07-23T14:26:03Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Catherine Cookson''' (20. juuni 1906, South Shields, Inglismaa – 11. juuni 1998, Newcastle upon Tyne, Inglismaa) oli üks tuntumaid 20. sajandi inglise naiskirjanikke ja üks viljakamaid romaniste. Eesti keelde on pandud tosinajagu tema romaane. =="Klaasneitsi"== Tsitaadid väljaandest: Catherine Cookson, "Klaasneitsi", tlk Tiina Viil, 2011. * Oma seitsmenda [[sünnipäev]]a eelõhtul sai Annabella Lagrange teada, et mehed ei tohi küsida kaheteistkümnetunnise töö eest söe[[kaevandus]]es pennigi päevas rohkem, selle kuriteo eest jäid nad ilma toidust ja ulualusest. Aga ta sai sel päeval teada sedagi, et kõik on korras, kui tema isa võtab võõral naisel [[riided]] seljast, vannitab teda ja söödab siis [[maasikas|maasikatega]]. (lk 7, romaani algus) * Kui mammat kodus ei olnud, polnud majas asjad kunagi nii nagu muidu, teenrid käitusid siis hoopis teisiti. Nad liikusid palju aeglasemalt ja naersid üksteisest trepil möödudes. Ja kindel märk sellest, et mammat polnud kodus, oli see, kui Ada Rawlings pistis pea lastetoa ukse vahelt sisse, sest siis said nad Watfordiga omavahel sosistada, ja mõnikord toetasid nad [[pea]] teineteise õlale ja kihistasid naerda. :Mamma läheduses ei kihistanud ega [[naer]]nud mitte keegi. Ometi ei tõstnud mamma kunagi häält, ta ei karjunud iialgi nii nagu papa. Aga [[daam]]id ju ei karjugi, häält tõstavad ainult mehed ja teenrid. (lk 11) * Annabella armastas mammat ja mamma armastas teda. Isegi kui mamma ei näidanud oma [[armastus]]t kiire tugeva [[kallistus]]e või vargse [[musi]]ga, teadis Annabella, et teda ümbritseb mamma [[armastus]]. Siiski polnud mamma õnnelik. Isegi kui nad käest kinni mööda risti-rästi metsaradu jalutasid, teadis Annabella, et mamma pole õnnelik, ja see tegi talle haiget. Kui ta öösel ärkvel lamas ja oma kummalisi ja imepäraseid mõtteid mõtles, püüdis ta leiutada viise, mis mamma õnnelikuks teeksid. (lk 11) * Kui mamma viimati päev otsa ära oli, sai Annabella tervelt pool [[tund]]i omaette olla, see oli suurepärane kogemus, ta isegi kujutles, et on hoopis keegi teine - ta lihtsalt istus ja mõtles oma mõtteid ja keegi ei korrutanud: "Preili Annabella. Preili Annabella. Preili Annabella." (lk 11) * Koolituppa minnes peatus ta korraks ja kuulis, kuidas Ada Rawlings lausus: "[[Kuulekus|Kuulekas]] tüdruk." :"Just, liigagi kuulekas. See pole loomulik." (lk 15) * [Betty Watford:] "Nagu ma sulle enne ütlesin, see töö oleks lihtsalt [[rõõm]], Ada, kui välja arvata see meeleolu, kui [[perenaine]] on kodus. Kui tema kohal on, siis oleks nagu keegi surnud." :"Noh, tänaseks on [[matus]]ed läbi ja võtame sellest, mis võtta annab." (lk 15) * Ta seisis veidi aega trepimademel. [[Maja]] tundus väga vaikne. Proua Page sõi ilmselt oma toas koos ülemteenriga hommikust. Ülejäänud teenijad sõid köögis. Annabella oli üksi ja võis juhtuda, et ta jääb üksi terveks päevaks. See väljavaade tekitas temas taas imeliku tunde, tunde, mis tegi ta kergeks ja rõõmsaks, tunde, mis sundis jalgu põrandalt kõrgele tõstma, hüppama ja jooksma, isegi karjuma. (lk 15) * "Kaotatud paradiis". :Kuidas saab [[paradiis]] ära kaduda, mamma? :Sellepärast, et üks härra tegi kurja. Kui inimesed teevad kurja, siis nad kaotavad oma elust head asjad. Mida rohkem sa piiblit loed, seda paremini sa seda mõistma hakkad. (lk 16) * Enne kui mamma hommikul ära läks, jättis ta Annabellale õppetüki. Selleks oli tõlkida osa "piiblikoogist" prantsuse keelde. [---] :Nüüd võttis ta piibli vahelt kaardi. Sellel oli pealkiri PIIBLIKOOK ja järgmised koostisained. :4 1/2 tassi 1. Kuningate 4:22 :1 1/2 tassi Kohtumõistjate 5:25, viimane lause :2 tassi Jeremija 6:20, teine pool :2 tassi 1. Saamueli 30:12 teine pool :2 tassi Prohvet Nahumi 3:12 :1 tass 4. Moosese 17:8 :1/2 tassi Kohtumõistjate 4:19, viimane lause :2 supilusikatäit 1. Saamueli 14:25 :Maitse järgi 2. Ajaraamat 9:9 :Kuus Jeremija 17:11 :Näpuotsatäis 3. Moosese 2:13 :2 supilusikatäit Prohvet Aamose 4:5 :Järgi Saalomoni ettekirjutust hea tüdruku tegemiseks (Saalomoni õpetuse e vanasõnad 23:14) ja saad hea koogi. :Ja niisiis võttis ta istet sametkattega pehmel aknapingil, mis ulatus kõigi viie akna alt läbi, ja hakkas tõlkima: :1. Kuningate 4:22 ütleb: "Saalomoni ühe päeva moon oli viiskümmend tündrit peent jahu ja sada tündrit jämedat jahu." Siis tõlkis ta Kohtumõistjate 5:25, jättes välja esimese lause "teine küsis vett ja ta andis piima," ja tõlkis viimase "kalli liuaga tõi ta petipiima". (lk 15-16) * Kui Constantine oli tagasi tulnud ja uuesti tumeda tammise ukse taha kadunud ning Watford oli Annabellale piima ja beseekooki toonud, oli Annabellal hoopis teistsugune tunne, kui tal oli olnud galeriisse tulles. Tuim, raske, loid tunne. Ta ei nimetanud seda [[igavus]]eks, ainult teadis, et see ei meeldi talle ja et see võttis temalt huvi õppetükkide vastu. (lk 18) * Watford vaatas alla oma hoolealuse poole, tema pikkade tumedate ripsmete taga pooleldi varjus rohelistesse silmadesse, ja mõtles: Ta on kena laps ja temast võib armas tüdruk kasvada, aga minna võib nii või naa. Mis kui see [[usk]], mida temasse tambitakse, ei mõju, tüdruk läheb peremehe jälgedes ja muutub lausa saatanaks? Eeh! Sest vaata, mispidi tahad, peremees on ju püsti saatan. Perenaine on alles paar tundi kodunt ära ja juba tuleb käsk saata üles külluslik [[lõunasöök]]. Kõik ju teavad, mida see külluslik lõunasöök tähendab - seda, et piisaks kahele, kui mitte kolmele. Aga ei, täna tähendas see ainult kahele. Ja härra nõudis poole neljaks vannivett. Ta käis muidugi väga erinevatel aegadel vannis, see ei üllatanud kedagi, aga süüa õhtust kell viis oli küll lausa tormamine, sest perenaine pidi juba pärast kuut koju jõudma. Aga proua tuleb läänepoolset sissesõiduteed mööda ja peremehe külalised tulid alati mööda idapoolset ja ainult pool maad; kui tõld seal peatus, pidid nad ülejäänud tee jala tulema. Peremees oli ettevaatlik ja härrasmehena ei eputanud ta oma [[meelelahutus]]ega avalikult. Kui perenaine teadiski, mis toimub, siis pigem aimamisi, oletas Watford. Selles majas oli üldse kummaline elukorraldus, ühes otsas usk ja teises hooramine. Aga ega tema ei torisenud kummagi peale, oh ei. Kümme naela aastas ja lisaraha tee, suhkru ja õlle tarvis - tal oli ikka väga hästi vedanud, ja ta kavatses teha omalt poolt kõik, et see nii ka jääks... (lk 24) * "Ega ma liiga kauaks ei jäänud?" :Annabella raputas pead. Mees oli ära olnud tunde, päevi, aastaid. Üksinda istudes oli Annabellale korraga pähe tulnud, et kuni selle päevani, mil ta Crane Streetile läks, polnud ta oma elust tundigi üksi veetnud, nii et inimesi tema läheduses ei olnud, ükskõik, kas majas, aias või väljasõidul, ikka oli keegi tema juures olnud. Viimase tunni aja jooksul istus ta ja vaatas üle jõe ning päikesest üleujutatud küngaste poole kerkivate väljade suunas ja üksindus kohutas teda. Talle tundus, et ta on sattunud teisele planeedile. (lk 193) * Pärast sööki võttis Manuel savipiibu, toppis tubakat täis, süütas lõkkest raoga, istus, selg vastu kivi toetatud, ja tõmbas sügava mahvi. :Annabella polnud meest kunagi varem suitsetamas näinud ja mingil moel mõjus savipiip talle solvavalt. Seda suitsetasid talusulased ja alamad teenijad. Aga ta unustas, et Manuelgi oli ju lihttööline. Savipiip tegi Annabellale selgeks, et ta peab oma mõtteviisi muutma. Ta peab mitte üksnes unustama sõnad "jah" ja "tänan", ta peab ka meeles pidama, et ta ise on nüüd alama rahva hulgast. Annabellale tuli pähe mõte, et ta ei suuda iialgi niimoodi mõtlema hakata, sest tingimused, mis sellise [[muutus]]e esile kutsuksid, ajaksid ta kindlasti hulluks. Ta ei suuda iialgi olla [[teenija]]. Kõik tema [[instinkt]]id sõdisid selle vastu. (lk 193) * [[Söök]] oli hea ja šillingi ning kuue penni eest sõid nad kõhud täis, kuigi Annabella tegi endale terve selle aja etteheiteid, et ta üldse midagi sööb. Ta ei mõistnud, kuidas ta suudab. Mingil moel tundus söömine kui just mitte päris sobimatu, siis kalk. Samuti oli tal meeles, et ta sööb Manueli kulul. Aga neist väärikatest tunnetest hoolimata sõi ta siiski. (lk 196) * Mees põrnitses Annabellat. Tema pilgust võis välja lugeda, et tal on raske ettegi kujutada kedagi, kes näeks vähem daami moodi välja ja see põlglik pilk andis Annabellale julgust rääkida. Seistes nii, nagu oleks ta just tõllast välja astunud, ütles ta toonil, mille Rosina oleks heaks kiitnud: "Sellest ei ole midagi, me leiame mujalt [[öömaja]]. Tänan teid." Ta noogutas mehe poole, kelle silmad pärani läksid ja suu ammuli vajus. Lisanud: "Kas te oleksite nii lahke ja avaksite ukse," ootas ta, kuni rabatud [[uksehoidja]] ta palve täitis ja kõndis välja, Manuel kannul, ning nad läksid tänava lõpuni, enne kui peatusid. :Manueli katkendlik lämbuv [[naer]] sundis nad paigale. Manuel toetas seljakoti vastu seina, ta pea vajus taha selle peale ja ta lasi hirmu ja mure endast välja sügava krampliku lõdvestava naeruga, mille peale möödujad seisma ja teda vahtima jäid - seda võõramaalast, kellele miski ilmselt nalja tegi. Siis läksid nad naeratades oma teed. :Ometi ei toonud see naer Annabellale naeratust näole, sest hetkeks oli ta jälle olnud oma seisusest ja tundnud selle [[võim]]u, võimu, mis tuli kõnemaneerist ja kuulekusest, mille hea [[diktsioon]] esile kutsub. (lk 197) ==Välislingid== {{Vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Cookson, Catherine}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] b2ibintl0v93cj08gwjbhkzu11guiy2 0 14360 87856 86653 2022-07-23T22:30:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Draama== <poem> [Jago:] Näe, sealt ta tuleb - ei [[mandragora]], ei moon, ei mingid unesiirupid too enam sulle rahulikku [[magamine|und]], mis sul veel eile oli. </poem> * [[William Shakespeare]], "[[Othello]]", III vaatus, 3. stseen, Jago kõneleb Othellost. Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Rmt: W. Shakespeare, "Tragöödiad" I. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 457 ==Proosa== * Ta on taas kord otsustanud surra ja kuulutab seda keerutamata kohe, kui on Jungfrugatani [[korter]]i uksest sisse astunud. "Ma ei taha vanaks saada, Jackie. Mul ei ole enam millegi nimel elada." Ta on tulnud [[Stockholm]]i minu ja Marioniga hüvasti jätma. Mõne kuu pärast kavatseb ta Põhja-Hispaania väikeses lahes kaugele ujuda. Ta on pannud kõrvale karbi unerohutablette nimega Imovane ja palunud minu [[õnnistus]]t, mille olen talle ka andnud, sest mul on kombeks anda talle kõike, mida ta palub. Tema läheduses olen alati tumm, kõik mõtted justkui kustuvad peas. :"Sa teed nagunii oma tahtmist mööda, Jim," ütlen ruttu, "nagu alati." (lk 15) * See pidi olema öösel, kui ta Beckombergasse viidi. Ta leiti maantee äärest lumest teel lennuväljale ja pärast [[maoloputus]]t Sabbatsbergis sõidutati ta sinna. Mõni tund enne seda oli ta võinud Norrtulli lähedal ühes [[hotell]]is toa ja neelanud pudeli [[konjak]]iga alla kõik oma unerohutabletid. Siis läks ta välja ja hakkas mööda maanteed lennuvälja poole astuma, et istuda [[lennuk]]isse ja sõita ükskõik kuhu, [[Pariis]]i, [[Sankt Peterburg]]i, [[Moskva]]sse, ja olla sihtkohta jõudes juba surnud. Aga nii kaugele ta ei jõudnud. Ta uinus [[lumehang]]es mõnisada meetrit hotellist. (lk 23) ** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017 * Üheks igavuse vastaseks rohuks oli jääda haigeks. Jane'i ema võttis arsti nõuandel enne magamaminekut "12 tilka oopiumitinktuuri. See pani ta kahtlemata magama, sest tinktuur koosnes kümneprotsendilisest [[oopium]]ilahusest, mis andis võtjale tugeva doosi [[morfiin]]i, [[kodeiin]]i ja teisi oopiumi alkaloide. "Ta tunneb end suhteliselt hästi," kirjeldas Jane ühel korral ema tervislikku seisundit. "Ta ise kirjutaks sulle, et teda "vaevab hetkel tugev nohutõbi, kuid minul ei ole erilist kaastunnet [[külmetus]]te vastu." Proua Austenit tabasid haigused samamoodi, nagu "Uhkuse ja eelarvamuse" proua Bennetit, kes "pidas ... end närviliseks" iga kord, kui ta millegagi rahul ei olnud. (lk 138-139) ** [[Lucy Worsley]], "[[Jane Austen]] ja tema kodud", tlk Krista Eek, 2018 * Järgmisel hommikul ärkas ta varakult nagu tavaliselt. Ta oli harjunud enne magamaminekut ühe tableti Imovane unerohtu võtma. Söderi haigla EKG-arst oli nii lahke olnud ja need talle välja kirjutanud - kahe lause vahelise hingamispausi ajal, kui püüdis talle segase jutuga maakonna [[eelarve]] eesmärke selgitada. [[Tablett]] mõjus ainult mõne tunni, aga siis magas ta sügavat unenägudeta und. (lk 35) ** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004 [[Kategooria:Ravimid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] sqydvboop0652eeogo0muif01ddr20x 0 14563 87851 85508 2022-07-23T22:26:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:NATO protests Istanbul(2).jpg|pisi|Protest NATO vastu 2004 aastal [[Istanbul]]is]] [[Pilt:Lola Liivat- Protestilaul 1962.jpg|pisi|Lola Liivat, "Protestilaul", 1962.]] ==Proosa== * Parim protest igasugust liiki [[kirg|kire]] vastu on lähedane, põhjalik tutvumine objektiga. ** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14, lk 25 * Ülikooli teise kursuse lõpul venis [[talv]] erakordselt pikaks. [[Aprill]]i keskel [[tuisk]]as ja jääle mängima läinud lastest ei uppunud ükski. Ent kui [[tuul]] lõpuks edelasse keeras, muutus [[ilm]] üleöö imekauniks. [[Õhk]] soojenes kümne kraadi võrra, järsku hakkasid voolama isegi väga musikaalset kõrva oma vulinaga rahuldavad nired; [[krookus]]ed, [[lumikelluke]]sed ja [[sinilill]]ed õitsesid läbisegi. Et märtsilund polnud paksult, nii et kõrgemad konarused ammu mustendasid, ja kevadisi [[vihm]]u ei järgnenud, siis tahenes maa kiiresti, ja peagi kattusid [[õunapuu]]d valge õitekorraga. [[Inimesed]] lihtsalt pidid seisatama, keerama näo vastu [[päike]]st ja nautima, et nad on elus. "''A place in the sun'', koht päikese all!" laususid endamisi võõrkeeleõpetajad ja muidu haritud inimesed. Vaevatumad nende seast tajusid vapustatult, et sel hetkel piisas sellest [[õnn]]eks. Nii jäidki üleminekuhooaja tavakohased [[rõivad]] kappidesse ja [[naftaliin]]ilõhnalistesse plastikaatkottidesse, sest [[karusnahad]] ning labakud vahetati peaaegu üleöö tolmumantlite vastu ning sooja pesu ja [[müts]]e kandsid veel üksnes vanad ja haiged või siis põikpead, kes nõnda avaldasid oma protesti mitmesuguste nähtuste vastu. (lk 184) ** [[Mihkel Mutt]], "Hiired tuules", 1982 * Laura ei suuda enam kauem [[kannatus|kannatada]], ei suuda enam vastu pidada! Ei suuda ega taha, ja kõik! Ei suuda enam kauem kannatada seda lõppematut loksumist ning pöörmete klabisemist, mis Laura [[iiveldus|iiveldama]] ja [[okse]]le ajab. Ei taha tunda [[kivisüsi|kivisöe]] kirbet ja [[metall]]i imalat lehka. Ei taha kan­natada teiste inimeste [[higi]] ja haisvaid koibi, kui need [[saa­pad]] jalast võtavad, et kupeelavatsile pikali visata. Paljudel on [[sokk]]ide asemel [[jalarätid]]. Ei taha napsi ja paberossivingu [[tambur]]is, ei taha [[Tee (jook)|tee]]d metallümbrises klaasist, see ajab pärast joomist vagunikäimlasse pissile. [---] Laura ei taha, et haiseb, et loksub, et kõht valutab. See on otsustatud! Laura teeb [[vagun]]ist mine­kut ega sõida enam ealeski sellise lehkava lohega! Paneb oma kompsud kokku. (lk 10) ** [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015 * [Rose:] See teeb mind haigeks, kui lööd ajalehe lahti ja näed põhjusi, mille eest inimesed on valmis isegi surema, — kas te nägite seda artiklit prantsuse koolipoistest, kes tapsid ennast ära, põletasid ennast surnuks — protestiks selle vastu, mis toimub [[Biafra]]s? Issand hoidku, protestiks, ohvriks Prantsuse õliallikatele — ohverdasid ennast Prantsuse ärihuvidele —, kohutav mõtelda, et nad lugesid Prantsuse ajalehti, teadmata, mis kõige selle taga on, ja surid pühalikult ja nii kohutavalt kasutult — võib-olla nägid ka nemad ühte [[foto]]t nagu minagi. Neid ei saa süüdistada. (lk 92) ** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987 ==Luule== <poem> [[Deebet]]i poolel on kirjas iga meie [[kude]]. Mingit [[kombits]]at ega [[väät]]i ei või jätta endale. [[Nimekiri]] on täpne ja näib sedaviisi, et meilt võetakse isegi tühjad pihud. ... Protesti selle vastu nimetame [[hing]]eks. Ja see on ainus, mida nimekirjas pole. </poem> * [[Wisława Szymborska]], "Midagi ei kingita", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 7-8 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] kh1i5dp6tq00u1x0cm0rcuu3gchj0d2 0 14623 87785 68665 2022-07-23T14:53:46Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Merle Karro-Kalberg 2021. aastal Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Merle Karro-Kalberg, 2021.]] '''Merle Karro-Kalberg''' (sündinud 17. novembril 1981) on eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt. ==Artiklid== * Eesti [[väikelinn]]u näib olevat tabanud mingi [[viirus]]. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib [[linnaruum]]i uuendamisel nende [[maharaiumine|maharaiumiseni]]. * Suured [[puu]]d tahetakse asendada madalamatega, et ei varjaks vaadet hoonetele, ei jääks ette ja üleüldse, poleks nii tülikad. * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu [[kuumalaine]] siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. * [[Teooria]]s oleme tugevad ja saame aru küll, kuid kui asi puudutab isiklikku [[mugavus]]t, on olukord täbar. Teame, et maailma päästmiseks on igaühel vaja [[prügi]] sortida, [[plast]]ist loobuda, poes käia oma kotiga jne. Ühiskonnale vajalikke [[otsus]]eid tehes aga jääme hätta, ei seosta, et puudel ja põõsastel on [[ökosüsteem]]is oma kindel osa. Jah, mõistame, et linnades aitab [[haljastus]] kliimat parandada, kuid kui on valida pügatud [[muru]] ja [[naat|naadi]] vahel, kipume eelistama esimest. Kui seisame valiku ees, kas [[auto]] või puu, võidab enamasti esimene. Juhtumid, kus [[parkla]] [[park|pargiks]] kujundatakse, peaaegu puuduvad. Liigi­rikka [[tühermaa]] parklaks tegemine on laialt levinud nähtus. Läbimõeldud vaheldusrikas haljastus on aga üks [[linn]]ade ülekuumenemise ja soojasaare­efekti vähendamise meede. * Puud ja põõsad on siiski esimene tõhus meede parema keskkonna loomiseks. Ka muidu autot kummardavad ja laiu teid-magistraale kiitvad [[linlased]] hindavad kuumal päeval rohelust. [[Kaubanduskeskus]]e parklas täituvad palaval ajal kõige kiiremini just vähesed puualused kohad. * Linnad on hakanud koostama kliimakavu, kuid haljastust ja puude osa seal ei käsitleta. [[Omavalitsus]]tel puuduvad linnahaljastuse [[visioon]] ja arengukava. Juhiseid ja tegevusplaane koostatakse küll miljööväärtuslikele aladele, [[transport|transpordile]], [[kergliiklustee]]dele, [[kõrghoone]]tele ja paljule muule, kuid mitte linnahaljastusele. Üldjuhul arvatakse, et puid ja [[mets]]a on ka linnast väljas, kuid linnade ümber laiuvad monokultuursed [[põllud]] ning väikesed metsalapid ei aita linnal ökosüsteemina paremini toimida. Ka arengu­kavade, plaanide ja planeeringutega on vaja rohkem mõelda rohelusele. Vaja on teha tegevus[[plaan]], kuidas suurendada linnade elurikkust, taastada [[biotoop]]e, kuidas tagada rohevõrgustiku säilimine ja tuua [[loodus]] linna tagasi. Seejärel on plaanide süsteemseks elluviimiseks tarvis tahet ja vahendeid. Siis on ehk lootust, et [[apokalüpsis]]t ennustav seier punasest oranži poole nihkuma hakkab. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 * [[Kaasav eelarve|Kaasava eelarve]] üle hääletamise ajalugu pole Eestis pikk, kuid tänavu on põhjust tähistada juba väikest ümmargust sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, aastal 2011, hakkas [[e-riigi akadeemia]] sellest võimalusest rääkima. Esimesena lasti elanikel eelarve üle otsustada [[Tartu]]s, kus sai 2013. aastal esimest korda siinmail hääletada selle üle, mida 1% linna [[eelarve]]st peale hakata. Kiire internetiotsing näitab, et nüüdseks hääletatakse kaasava eelarve üle väga paljudes omavalitsustes: Hiiumaast Tapani ja Võrust Harkuni. Puudust tuntakse aga üsna sarnastest maistest asjadest: [[mänguväljak]]utest, [[välijõu­saal]]idest, [[pargipink]]idest, ilusatest kooli­hoovidest, korrastatud [[puhke­ala]]dest ja muust säärasest. * Tartu linna kaasava eelarve [[hääletus]]e on mitu aastat järjest võitnud linna [[kool]]ide ettepanekud luua aktiivseid liikumisviise edendav õueala. Ehitatud on seega nii spordi- kui ka mänguväljakuid üsna kitsale huvi­grupile. Vaatamata sellele, et hääletusel võitnud koolide hoovid peavad olema avalikult kasutatavad, on tegu siiski päris väikese ringkonna huvi realiseerimisega. Selline on aga olnud hääletajate tahe – kahtlemata liidab hääletuse võistlusmoment koolipere. [[Avalik ruum|Avalikku ruumi]] puudutavad ettepanekud, millel pole kindlapiirilist [[huvigrupp]]i taga, kuid mille mõju oleks laiem, ei ole seni püünele pääsenud. * Aasta alguses [[Tallinn]]as esimest korda läbi viidud kaasava eelarve aruteludes on jäänud silma sama trend: keegi ei unista laiemast autoteest või parkimiskohtadest. Tahetakse hoopis jõulinnakut, valgustust radade äärde, mänguväljakut, promenaadi. Kõik taas sellised asjad, mis võiksid niisamagi olla linna investeeringuplaanides. * Elanike väikesed ja maised soovid annavad väga hästi aimu omavalitsuse tegematajätmisest: [[terviserada]]de ja [[bussipeatus]]e valgustamine, ranna korrastamine ja kooli õueruumi kavandamine on ju omavalitsuse elementaarne ülesanne. Kuni sellised väikesed asjad logisevad ning on korda tegemata, ei võida ilmselt eelarvehääletusel kogu elukeskkonda parandavad ideed. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kaasav-eelarve-naitab-katte-kust-king-pigistab/ "Kaasav eelarve näitab kätte, kust king pigistab"], Sirp, 09.07.2021 * Vanad [[maja]]d on ees ja jäävad aina enam uuele ajale ja mõtteviisile jalgu. Kui moodne [[mõtteviis]] on siis [[lammutamine]]? * Hea [[keskkond]], sealhulgas meeldiv [[linnaruum]], peab olema vaheldusrikas. Vaheldusrikas selle sõna kõige laiemas mõttes: elanike kõrval peab [[linn]]as olema ruumi taime-, linnu- putuka- ja loomaliikidele, uue [[ruum]]i kõrval ka vanale ruumile. Linnades tuleks rohkem tegeleda [[elurikkus]]e edendamisega. Elurikkus on lai mõiste, selle all käsitletakse enamasti küll [[loodusrikkus]]te kadu, kuid ka ruumiline ja ajalooline rikkus on osa elukvaliteeti määravast elurikkusest. Ruumilise [[mitmekesisus]]e ja rikkuse annavad just need vanad hooned. * Vanad majad kannavad oma ajastu [[väärtushinnang]]uid ja [[elutõde]], mida saab just selle ruumi põhjal kõige paremini selgitada. Piltlikustada saab kas või seda, et sajand tagasi elati teisiti. Kui seda näeme ja teadvustame, siis ehk oskame oma praegust luksuslikku ruumi raiskamist teise nurga alt vaadata. Kõiki maju ei saa [[vabaõhumuuseum]]i viia, mõned vanad majad peavad olema linnas nähtaval ja neid peab säilitama. * Vana keskkond ei vastagi praegusele [[standard]]ile. Kui sellisesse keskkonda sekkuda, sinna midagi kavandada, siis peabki see olema rätsepatöö. Kui teeplaneerija oma arvutiekraanil jooni paralleellükkega vedades näeb, et maja jääb [[tänav]]a laiendamisele ette, siis pole esimene pähe tulev [[vastus]] kõige õigem. Vana keskkonna [[uuendamine|uuendamisel]] tuleb olla tundlikuma käega ja teha erilahendusi, miks mitte näiteks tänav [[auto]]dele maja koha pealt kitsam. * Ruumilised [[kontrast]]id ja eriolu­korrad on linnas vajalikud, sest vaid nii säilib linna omapära, mitmekesisus ja side ajalooga. Just see suurendab linna [[elujõud]]u ja parandab elukoha atraktiivsust. Esmapilgul tundub lammutamine ja uue ehitamine lihtne odav [[lahendus]], kuid selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Ehitussektori [[Ökoloogiline jalajälg|süsiniku jalajälg]] on niikuinii üks suuremaid. Kui õpiksime vana hoidma ja mõistlikult kasutama, aitaks see jalajälge vähendada. Rääkimata rikkamast keskkonnast. ** Merle Karro-Kalberg, [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/ei-ole-maad-vanadele-majadele/ "Ei ole maad vanadele majadele"], Sirp, 07.02.2020 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Karro-Kalberg, Merle}} [[Kategooria:Eesti maastikuarhitektid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] jtyv19eirr3etd9rbe8n74oenk4yem9 0 14941 87755 69802 2022-07-23T13:22:15Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_The_stream_running_through_Frederiksvaerk,_Zealand,_s.d.jpg|pisi| Elisabeth Schiøtt (1856-1938), "Jõgi voolab läbi Frederiksvaerki", ''s.d.'']] ==Luule== <poem> Ja mõistad äkki, et kõik, peaaegu kõik on voolanud sinust mööda, on voolanud teisi voolamisi. Ja neil on ehk parem ja lihtsam, kuigi sa seda õieti ei usu ja kes ütles, et peab olema lihtne. Ja sa ei oska päris veendunult hinnata, kas see on [[lapsikus]] või [[au]], et jääd maha neist voolamistest. </poem> * [[Madli Morell]], "Ühe äratundmise kurbus", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 10-11 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Filosoofia]] 1wwnor03moi6k1yu4p2ceu7ej7v8wcr 87801 87755 2022-07-23T15:29:15Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Vool]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Vool]] ge1hc9qov3vig5tfm4rukbihl8sd63r 0 15950 87836 74861 2022-07-23T21:50:23Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Osuti]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Osuti]] 71ot7p7qw3zptd9npcmmk10r8nkdj6x 0 16304 87860 79736 2022-07-23T22:46:44Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agnes_Börjesson_-_De_nygiftes_avskjed_-_NMK.2020.0294_-_National_Museum_of_Art,_Architecture_and_Design.jpg|pisi|Agnes Börjesson, "Värske abielupaari hüvastijätt" (1871)]] ==Proosa== * Merelemineku [[hommik]], see suure erutusega oodatud hommik, algas jäledasti. Tom läks stjuuardi kannul oma [[kajut]]isse, rõõmustas, et Bobile öeldud kindlad sõnad "ma ei soovi saatjaid" olid vilja kandnud; ja oli vaevalt jõudnud sisse astuda, kui kõlas verd tarretama panev huige. :"Kus on [[šampanja]], Tom? Me ootame!" :"Jessas, kuidas haiseb! Küsi endale ometi viisakam uberik!" :"Tommie, võta mind kaasa!" hüüdis Ed Martini sõbratar, kelle poole Tom ei tahtnud vaadatagi. :Seal nad siis olidki, puha Bobi sõbrad, aelesid Tomi [[voodi]]l, [[põrand]]al, igal pool. Bob oli merereisist teada saanud, aga sellist tempu polnud Tom temalt küll oodata osanud. Ta pidi end pingutama, et mitte jäiselt lausuda: "Šampanjat ''ei ole''." Ta püüdis kõigile tere öelda, püüdis naeratada, ehkki oleks tahtnud lapse kombel töinama pista. Ta saatis Bobile pika hävitava [[pilk|pilgu]], aga Bob oli end juba pilve tõmmanud. Mul viskab haruharva üle, mõtles Tom ennast õigustades, aga igatahes praegu küll. Laevale tulles oli Tom lootnud, et ebameeldivad [[üllatus]]ed, lärm, inimrämps, labased tüübid, juhmardid on mahajäänud, aga need reostasid salongi, kus ta pidi viis päeva elama! (lk 23) * [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 * [[Matus]]ed. Need olid kurvad. Väga kurvad. Ma ei tahaks nendest eriti meelsasti rääkida. Eret käis peale, et me Karoli ja Kareli ka sinna kaasa võtaksime. Minu arvates oli see loll tegu. Seda ma talle ka ütlesin, aga mu õde on [[põikpäisus|põikpäine]]. Ta pidas mulle pika kõne sellest, et meile kõigile on vajalik, et saaksime lahkunutega hüvasti jätta ja puha. Ei noh, kena küll. Aga mida kuradit sa jätad hüvasti näost valgete ja hingetute [[laip]]adega. Nemad ei ulata sulle ju kätt ega ütle, et "Sorry, me peame nüüd minema, oli kena elu meil koos ja puha". Nad ei tee midagi sellist. Ja ma ei tea isegi, kas nad olid näost valged või mitte. Ma ei tea, kas nende [[näod|näodki]] alles olid. [[Kirst]]e matustel ei avatud, nii et ma ei näinud oma ema, oma kallist venda Henrikut, Andrest ega vanaema mitte kunagi enam. Ja keegi ei kujuta ette, kui ütlemata palju see haiget tegi. (lk 25) ** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005 [[Kategooria:Tegevused]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] a4jc6ps7nwe7aktzqx99xhnizl8kzbw 0 16812 87777 78173 2022-07-23T14:31:07Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Ajalugu]]; ±[[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]→[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pärast 9/11 oli üks hetk, mil [[Colin Powell]] ütles, et "me ei peaks oma [[kättemaksujanu]] rahuldamisega kiirustama". See on suur [[hetk]], erakordne hetk, kuna mida ta inimestelt tegelikult palus, oli püsimine [[kurvastus]]es, [[lein]]as ja [[haavatavus]]es. ** [[Judith Butler]], intervjuu: The Believer, May 2003 ==Välislingid== {{vikipeedia|11. septembri terrorirünnakud}} [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] syab8obebvjtc4te645xrzjdur4lx3r 0 17203 87857 79963 2022-07-23T22:31:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lola Liivat- Abstraktsioon 1967.jpg|pisi|Lola Liivat "Abstraktsioon", 1967.]] ==Proosa== * Siin puutumegi kokku inimkuju probleemiga moodsas kunstis. Kogu moodne [[avangard]], "degenereerunud" kunst, nagu ütlesid natsid, väldib inimkuju. Just [[totalitarism|totalitaarsed]] süsteemid suruvad peale inimkuju selle idealiseeritud, [[aarialased|aarialastest]] [[sportlane|sportlaste]] ning [[sirp ja vasar|sirpi ja vasarat]] taeva poole sirutavate [[kolhoosnik]]e [[antihumanism|antihumanistlikus]] vormis – pole midagi antihumanistlikumat kui uue inimese idee -, nagu 1937. aasta Pariisi [[maailmanäitus]]e sümmeetrilised kujud. Frankismi "traditsiooniline" [[kunst]] (ametlikku kunsti tollel süsteemil polnud, sest tegemist oli [[diktatuur]]i, mitte totalitarismiga) oli [[realism|realistlik]]. Franco vastaste kunstist aga inimene kaob: kommunist ja vabariiklase poeg Antonio Saura ning antifrankist Antoni Tapies taaselustavad 20aastastena nonfiguratiivse kunsti. :[[Picasso]] kõnnib pidevalt noateral: lõpuni välja ta aina hävitas ja rekonstrueeris inimkuju, et seda siis jälle muuta ja moonutada... (lk 210) * [[Jorge Semprún]], "Kunstiga unustuse vastu", vestelnud Marie-Laure Delorme ja Guy Herzlich. Prantsuse keelest tõlkinud [[Indrek Koff]]. Vikerkaar 8/9 2001 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] gy1k8wq508ozuip8nysta0ck8wnanve 0 17211 87761 87737 2022-07-23T14:10:54Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''"Kalad ja draakonid"''' (''Žuvys ir drakonai'') on leedu kirjaniku [[Undinė Radzevičiūtė]] romaan, mis ilmus 2013. aastal. Teose tegevus toimub 18. sajandi [[Hiina]]s, kuhu jesuiitide ordu üritab katoliiklust introdutseerida, ja tänapäeva Kesk-Euroopa linnas, mis võib, kuid ei pruugi olla Vilnius. ==Tsitaadid== Tsitaadid väljaandest Undinė Radzevičiūtė "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. Varrak, 2017. * Ikka veel ebales [[komisjon]] tema [[hobune|hobuste]] ees. :Mõni komisjoni liige kissitas kord üht, kord teist [[silm]]a. :Mõni nilpsis terava keeleotsaga [[huuled|huuli]], otsekui proovides hobuseid lakkuda. Eemalt. :Mõni torutas alahuult, mõni vidutas silmi, mõni punnitas [[põsk]]i. :Just nagu [[eunuhh]]id Keiserliku teatri näitelaval. :Komisjoni liikmetele tundus, et hobuste [[pea]]d on liiga väikesed ja kederluud liiga ahtad. :Selgitus, et need on ibeeria hobused ja peavadki just sellised olema, ei aita. :Komisjon näib kahtlevat mitte ainult ibeeria hobustes, vaid ka [[Ibeeria]]s kui sellises. (lk 3, romaani algus) * Keiserlikule kunstitarkade komisjonile pole vaja itaalialikku [[perspektiiv]]i. :Neile piisab Hiinamaa [[udu]]st. :Mis langeb ülalt [[mägi|mägedest]]. :Või tõuseb [[järv]]epinnalt ja varjab [[maastik]]u puudusi. :Perspektiiv on vajalik [[keiser|Keisrile]]. :Ei tea vaid, kui kauaks. :Kuid kas perspektiivi soovitakse, seda ütleb Keiser üksnes komisjoni kaudu edasi. (lk 5) * Castiglione mõistab: [[hiinlased]] tahavad, et [[puu]] ei sarnaneks puuga. :Ta mõtleb: hobuste maalimisest alandavam ja vääritum saab olla vaid [[natüürmort]]. :Noaga tükeldatud [[melon]]ite ja [[homaar]]idega. :Ja [[sidrun]]itega. :Mille koor keerdub spiraalselt. :On niimoodi kooritud. :Niisuguseid natüürmorte ei peaks mitte maalima, vaid sööma. Las [[hollandlased]] maalivad neid. (lk 6) * Šašat hakati kodus Šašaks kutsuma sellest ajast alates, kui sündis Miki. :Täpsem oleks öelda, et sellest ajast, kui Miki hakkas rääkima. :Mikil oli väga pikka aega raskusi selliste [[sõna]]de hääldamisega, milles oli "s" täht: niisugused nagu "sula", "strukturalism " ja "subordinatsioon". :Seepärast tuli kogu [[perekond]] Mikile vastu ja hakkas Šašat kutsuma Šašaks. :Ja isegi hiljem, kui Miki õppis reeglipäraselt hääldama "suspendeeritud standardiseerimine", ei muutunud midagi. :Ametliku [[nimi|nimega]] - Aleksandra - ei kutsunud Šašat mitte kunagi mitte keegi. (lk 14) * Ema Norast tahab perekond vaid üht: seda, mida ikka kõikidest [[ema]]dest oodatakse ja loodetakse. :[[Vastutustunne]]t. :Ema Nora teab seda, kuid vahib ikka kogu aeg "Travelit". Ja räägib. :Et ta tahaks minna elama kas või... Mauritaaniasse. :"Vist ikka Mauritiusele?" küsib Šaša Ema Nora [[viga]] märgates. :Targad [[laps]]ed ju ei taha, et nende Ema mataks end kogu eluks [[Aafrika]] [[liiv]]a sisse. :"Ja ka Mauritiusele," on Ema Nora nõus. :Vanaema Amigorenale ei jää midagi muud üle kui hakata otsekohe, viivitamatult oma hädadest ja [[plaan]]idest rääkima. :Vanaema Amigorena plaanid on aga hädadest veelgi õudsemad. :Kuid nii on vähemalt võimalik kas või korraks Ema Nora [[unistus]]ed katkestada. (lk 15-16) * Peresuhted tähendavad pidevat [[kooselu]] nende ja samade inimestega. Kooselu, mida on tihtipeale võimatu kannatada, ent kui kavatsed midagi muuta, algab [[mäss]], mis läheb üle ebadelikaatseks rünnakuks. (lk 16) * Kui [[naine]] kõnnib [[tänav]]al nii, nagu kõik peaksid teda vaatama, veidi maneerlikult ja koketeerivalt, teab ta täiesti kindlalt, et on, mida vaadata. (lk 19) * "Kas ta oli ilus?" küsis Miki. :"Kes?" küsisid Ema Nora, Šaša ja Vanaema Amigorena ühest suust. :"See [[kirjanik]] Maltalt." :"Võib-olla oli," vastas Ema Nora. "[[Lapsepõlv]]es oli ta isegi poseerinud ühe religioosse [[skulptuur]]i jaoks. Ja see skulptuur seisab siiani tema kodulinna [[katedraal]]is." :"Ka sa olid temaga lapsepõlves tuttav?" küsis Vanaema Amigorena. :"Ei, lapsepõlves ei olnud tuttav," vastas Ema Nora. :"Mida see skulptuur kujutas?" küsis Miki. :"Naist, kes hoidis käes lina, millesse [[Kristus]] pühkis oma nägu, kui ta Kolgata mäele rühkis, ja veel üht naist koos poisikesega, kelle modell see Malta kirjanik oligi lapsepõlves olnud," vastas Ema Nora. :"Keda see naine ja see poisike siis kujutasid?" küsis Miki. :"Ma ei tea, ma pole ju religioossete süžeede asjatundja," vastas Ema Nora. :"Kas sa oled mittereligioossete süžeede asjatundja?" küsis Vanaema Amigorena. :"Just nimelt," vastas Šaša. (lk 21) * Tema pärisnimi on Nika. Kuid see nimi on kirjas vaid dokumentides. :Kodus ei kasuta seda mitte keegi mitte kunagi. :"Te panite mulle meelega niisuguse nime," räägib Miki tihtipeale. :"Miks meelega?" küsib temalt tema perekond. :"Te kõik tahate rõhutada, et mul ei ole siin mingit staatust," ütleb Miki. "Nagu mingil [[hiir]]el." (lk 22) * Ta [Castiglione] põgenes maale, kus võib uuesti kõike otsast peale alata. :Et luua Hiinamaal [[pintsel|pintsliga]] uut maailma. :Et unustada [[Itaalia]]s teda painanud... :Kättemaksuiha. :Itaalias painab kõiki kättemaksuiha. :See on selline maa. :Ta põgenes Hiinasse, et oma hinges eristada [[Ignatius Loyola]] õpetust mööda kurja ja head. :Ilma kiirustamata. (lk 27) * Ükski teine konfessioon pole nii ettevaatlik uute liikmete vastuvõtmisel kui [[jesuiidid]]. :Ka Ignatius toonitas seda. :Sobivad vaid terved, tugevad, hea välimuse ja terava mõistusega mehed. :Rahuliku loomuga, kuid samal ajal energilised. :Vara ja päritolu ei ole vajalik tingimus. :Kuid oleks alati väga soovitatav. :[[Misjon]]ile sõidavad vaid parimad. :Ja kohale jõuavad vaid need, kel kõige rohkem veab. (lk 34) * [[Dominiiklased]] olid veendunud, et usu peab hiinlastele viima ainult õigel, dominiiklikul kombel. :Ning usu viimine peab olema Hiinas täpselt samasugune nagu [[Euroopa]]s. :Ei mingeid tõlgendamisi. :Ei mingeid kõrvalekaldeid. :Veel olid dominiiklased veendunud, et jesuiidid edastavad usku oma misjonil - nii Hiinas kui ka mujal - valesti. :Lubamatult valesti. :Jesuiidid on hiinlastega lubamatult järeleandlikud ja loovad nendega koos mingi ühise sino-kristliku [[religioon]]i. :Isa Ripa ütleb: dominiiklastega on igal ajal probleeme olnud. (lk 52) * Dominiiklased ronivad igale poole oma [[tsensuur]]iga. :Nad ei üritagi Hiina kommete vastu huvi tunda. :Nad ei mõista, et Kristuse usk saab hiinlasteni jõuda üksnes, kui palvusel tehakse [[tulevärk]]i, ütleb Isa Ripa. (lk 53) * Kuid korraga - viimaks üks hea asi. :Keiser käsib kõik [[augustiinlased]] ja [[frantsiskaanid]] Hiinamaalt välja ajada. :Sest nad pole - piisavalt [[haritus|haritud]]. :Jah, mis siin rääkida - tõsi ta on. :Mida ei saa jesuiitide kohta eales öelda. :Isa Ripa ütleb: see oli ainuke võimalus neist ässitajatest vabaneda. (lk 55-56) * Ootamine võib kesta kaua. :Üks hiinlase [[tund]] kestab kaks eurooplase tundi. :Mitte alati täpselt kaks. :Mõnikord kauem, mõnikord vähem. :Sõltuvalt [[aastaajad|aastaajast]]. :Hiinlastel ei ole kusagile kiiret. :[[Hilinemine]] on Hiinas tavaline. :Ainult [[ravim|arstirohtu]] võtavad nad määratud ajal. (lk 57) * Isa Ripa ütleb: jesuiidid, kes saabusid Hiinasse varem kui Castiglione, olid väga ennast täis ja käitusid ülearu üleolevalt. :Kuidas väga, kuidas ülearu? küsib Castiglione. :Noh, nende jutt oli vägagi ülespuhutud, ütleb Isa Ripa. :Ja käitumine veelgi enam, ütleb Isa Ripa. :Ja süüdistada saab selles ainult jesuiitlikku [[kasvatus]]t. :Jesuiitide koolides on väline sära sama oluline nagu [[mõistus]]e harimine. :Eriti tähtis on, et igaühel oleks [[taskurätik]]. (lk 58) * [[Muhameedlased]] on end siin palju edukamalt sisse seadnud kui jesuiidid. :Igal pool on lugematu hulk [[mošee]]sid, [[minarett]]e ja muhameedlikke koole. :Ja nad näevad välja täpselt nagu hiinlased. :Nad kannavad samasuguseid riideid. :Ja kasvatavad samasuguseid [[vuntsid|vuntse]]. :Kohanenud, ütleb Isa Ripa. :Ja eristada saab neid ainult pea järgi. :Ainult pea järgi. :Kuidas pea järgi? küsib Castiglione. :Kas nad ei kanna [[pats]]i? küsib Castiglione. :Nad kannavad valgeid [[müts]]e, ütleb Isa Ripa. (lk 59-60) * Giuseppe Castiglione on juba eelnevalt "Saja hobuse" pildi jaoks määratud kangarulli lahti rullinud ja üle mõõtnud. :[[Siid]]i on peaaegu [[kaheksa]] meetrit. :Viienda [[Qingi dünastia]] Keisri soov ja töö tellimine saavad Castiglionele alles aja pikku mõistetavaks. :Ehkki Keiser püüab kogu hingest olla [[hiinlane]] ja isegi toetab konfutsianiste, et vaid iseenda ja teiste eest oma mongoliidset päritolu varjata, jääb ta ikka mõnevõrra [[mongol]]iks. :Kuid hobune on iga mongoli elus kõige tähtsam. :Castiglione on kuulnud isegi räägitavat, et mongoli sõjapealikud lasksid oma sõjameestel jalalabad maha raiuda. :Et nad ei saaks enam kunagi [[sadul]]ast maha tulla. :Sama ei saa hiinlaste kohta rääkida. (lk 63-64) * Giuseppe Castiglione adus seda isegi. :Joonistas enam kui kahesaja hobuse [[eskiis]]id ja alles siis. :Taipas. :Et lõplikult mõista, kes on hobune või laps, ei piisa ühest hobusest ja ühest lapsest. :Üks hobune võib vaataja eest varjata hobuse [[olemus]]e. :Vaataja näeb ju ainult ühe konkreetse hobuse [[iseloom]]u ja puudusi. (lk 65) * [[Vanalinn]]a elanikud uhkustavad viiekandiliste [[tuba]]dega, trapetsikujuliste ilma akendeta [[köök]]idega ja kasutuskõlbmatute kahhelahjudega. (lk 68) * [[Hiinlased]] on nagu [[liblikas|liblikad]]: neid ei pea vaatama, kuid vaadata on ikkagi väga huvitav. (lk 71) * Et [[täiskasvanu]]d inimesed ei oska üksteist kuulata, on ammusest ajast teada ja sellest on ammusest ajast kahju. :Otsekohe oleks vaja [[haridussüsteem]] ümber teha, et vähemalt kahekümne aasta pärast miski muutuks. :Teine väga kurb seik inimeste omavahelises suhtlemises on, et inimesed ei oska üleüldse valju häälega rõõmustada ega teiste valmistatud [[toit]]u nautida. (lk 79) * "Praegu on [[vabatahtlik]]e ühingud väga popid. Noorte seas," ütles Miki. :"Lolliks oled läinud?" küsis Šaša. :"Vabatahtlikud on meie tulevik. Meie kõigi. Ainult nemad saavad meid päästa seisakust ja logelemisest," ütles Miki. :Miki mure, et ta on juba vanem kui kakskümmend ega ole ennast elus veel teostanud, kandub ka teistele üle. :Niisugused inimesed peab isoleerima, et nad maha rahuneksid. :"Mida sa välja pakud?" küsis Ema Nora. :"Ma arvan, et peaks [[veri|verd]] andma," vastas Šaša. :"Minu ajal ei andnud vabatahtlikud verd, vaid valasid verd," kuulutas Vanaema Amigorena ja keeras neile selja. (lk 81) * Et olla jesuiit Hiinas, pidi Castiglione "ümber riietuma". :Musta baski [[kuub|kuue]] ära võtma. :Ja [[kübar]]a. :Ja [[sutaan]]i. :Ja murdma vaesusvannet. :Kuid kahest Ordu kehtestatud reeglist pidas ta ikkagi kinni: :rõivas peab olema sobiv; :rõivas peab olema vastaval maal tavaliselt kantav. (lk 92) * Mandžude ajal polnud eunuhhidel enam mingit mõju, ja nad hakkasid kummardama kõigi ees, kelle rõivastel oli rohkem [[fööniks]]eid või [[draakon]]eid. :Fööniksite ja draakonite järgi on [[palee]]s kerge määrata, kes on kes. :Kui on palju draakoneid - [[kindral]], kui on palju föönikseid - kõrgemast seisusest mandariin, aga võib-olla ka minister. (lk 93) * [[Perekond]] on paik, kus ühed kasvatavad teisi, ehkki ei usu, et midagi sellest muutuks. (lk 94) * Vanaema Amigorenat saab [[sigaret]]tidest võõrutada ainult naljatades. :Mitte mingil juhul jõuga. :Ja kõik naljatavad kogu aeg. :Lausa paha hakkab. :"On olemas selline asi nagu [[elektrooniline sigaret|elektrooniline sigarett]]," alustas Miki. :"Ära aja jama," ütles Vanaema Amigorena. (lk 95) * "Hea, et Hiina piirab ikka veel [[inimõigused|inimõigusi]]," ütles Šaša. :"Mis sa räägid?" küsis Ema Nora. "Ära räägi nii." :"Miks hea?" küsis Miki. :"Kui ei piiraks, saaks miljard kolm sada miljonit hiinlast teada, et tohivad elada, kus vaid ise tahavad, ja paneks putku," ütles Šaša. :"Ja kus nad teie arvates tahaksid kõige rohkem elada ja kuhu nad pageksid?" :"Kus?" küsis Vanaema Amigorena murelikult. "Ega mitte ometi siin?" :"Miks mitte?" küsis Šaša. :"Siin pole huvitav," ütles Vanaema Amigorena. "Või mis?" :"Siia nad ei mahuks," ütles Šaša. "Ent kui Hiinas ei piirataks inimõigusi, kugistaksid hiinlased kogu Euroopa alla otsekui draakon kalaparve." /---/ :"Kas sa mõtlesid selle ise siinsamas välja?" küsis Ema Nora. :"Ei," vastas Šaša. "Ma annan edasi lihtsalt Saksa keskkonnaministri ja Hiina Rahvavabariigi peaministri omavahelist kõnelust." :"Päriselt?" küsis Miki. :"Just," ütles Šaša. (lk 96-97) * Varem jälgis Vanaema Amigorena, ega hiinlased ei [[suitsetamine|suitseta]]. :Ja nad ei suitsetanud. :Avalikes kohtades. :Nüüd jälgib Vanaema Amigorena läbi akna, ega hiinlased ei [[paljunemine|paljune]]. (lk 104) * Nagu kaamel-leopardi kirjeldanud [[poeet]], oli ka Mingi dünastia Keiser veendunud: ega see polegi mingi kaamel-leopard, vaid tõeline [[ükssarvik]]. :Kõigile [[konfutsianist]]idele teada-tuntud loom. :Kuigi tol kaamel-leopardil on nii elus kui ka maalil kaks [[sarv]]e. :Et ajalugu ja hiina tekste mitte väänata, peab tõdema: :esimesel ükssarvikul, kes oli [[Keenia]]st pärit, haises jubedamalt ja oli juba maha kärvanud, olid suuremad sarved. :Palees ei vaevanud keegi oma pead küsimusega, miks on ükssarvikul kaks sarve. :Niigi oli selge: kahe sarvega ükssarvik on veel parem ükssarvik. (lk 110-111) * Lapsed võib jagada kaheks. :Nendeks, kes tahavad olla samasugused, nagu on nende vanemad, ja nendeks, kes seda ei taha. :Miki kuulus tõenäoliselt esimeste sekka, ja Šaša teiste sekka, seepärast nad ei tülitsenud tulevikuplaanide ja [[territoorium]]i jagamise pärast. (lk 121) * Mõnes mõttes on [[eunuhh]]id ja [[misjonär]]id sarnased. :Ainult et esimeste jaoks on kõik juba lõppenud, kuid teiste jaoks veel pisut keeruline. :Hea, et maalritöökoja kõval ei jaluta mingid "[[ahvatlus]]ed", ehkki võib-olla tõeline "[[karskus]]" oleks siis, kui nad jalutaksid? (lk 123) * [[Armastus]] on see, kui keegi tunneb kellegi järele puudust, ja nii pikka aega. (lk 130) * "Kas te teate, kuidas kutsutakse Hiina [[astronaut]]e?" küsis Šaša, vaadates aknast Hiina saatkonna töötajat ja tema naist, kes olid värsket õhku hingama tulnud ja proovisid võimalikult kiiresti Hiina restoranist mööda pääseda. :"Ei," ütles Miki. "Kuidas neid kutsutakse?" :"Taikonaudid," ütles Šaša. :"Mis asja, kas neil lubatakse juba [[kosmos]]esse minna?" küsis Vanaema Amigorena aknale lähenedes, et uurida, mis hiinlased seal väljas kõnnivad. (lk 136-137) * Kuues Qingi dünastia Keiser palus [[palee]]d, mitte [[maal]]e. :Ta tahtis tõelist. :Tõelist Prantsuse paleed. :[[Versaille]]'d. :Castiglione proovis Kuuendale Keisrile selgitada, et ta ei ole [[arhitekt]]. :Et inimene, kes oskab maalida paleed pildi peal, ei saa seda ehitada. :Et ta loob [[silmapettus]]t, mitte reaalseid asju. :Kuid Keiser kas ei kuulnud või ei mõistnud. :Ning Castiglionel polnud pääsu. :Kuude kaupa joonistas ta Korea paberile itaaliapäraseid ja prantsuspäraseid paleesid, [[purskkaev]]usid, belvederesid ja [[paviljon]]e. :Ta proovis joonistada mitte ülearu keeruliselt. :Teadis, et hiljem peab ta need ise ehitama. :Qingi dünastia Keisrite Suvepalees. :Igavese Kevade aias. :Giuseppe Castiglione polnud eales arhitektuuri õppinud. :Sellepärast laenas ta palju arhitekt Brunelleschilt. :[[Missioon]]i pärast oli ta sunnitud ühel päeval [[arhitekt]]iks ja [[varas|vargaks]] saama. (lk 148-149) * Elu [[liikumatus]]t nimetatakse [[stabiilsus]]eks. :Ja seda peaks arvama pigem heaks kui vastupidi. :Ent kui ei kodus ega elus midagi ei liigu, saab oluliseks, et vähemalt maastik liiguks. :Akna taga. :[[Jõgi]] või [[meri]]. :Kahjuks pole nende [[korter]]i aknast näha ei jõge ega merd, seepärast peab iga tühiasja üle rõõmustama. (lk 156) * Euroopas on igasugused [[poos]]id võimalikud, kuid Qingi dünastia Keisrid tahavad, et neid kujutataks vaid eestpoolt. :Et [[nägu]] oleks näha. :Tervenisti. :Hiina Keisrid on alati olnud veendunud, et nad on nii kõige kaunimad. :Ja nende näole ei tohi ükski [[vari]] langeda. :Nende arvates tähendavad varjud näo peal [[õnnetus]]t, ja vari [[nina]] peal on juba väga suur, kui mitte lausa suurim [[ebatäiuslikkus]]. :Samuti ärritab neid, kui kaks näopoolt oleks nagu eri värvitooni. (lk 159) * Varem oli ühes peres elavate inimeste suhetes ikka mingit draamat. :[[Valu]]. :[[Viha]] ja [[kadedus]]t. :[[Antiikaeg|Antiikajal]] olid peaaegu kõik pereliikmed [[kangelane|kangelased]]. :Kuid tänapäeval saavad ühes peres elada vaid need, kes on kõigega nõus. (lk 167) * Jesuiidid kaotasid Hiinas kõik, mida oli vaid kaotada. :Nii Vana Neljanda, nii Viienda kui ka Uue Kuuenda Qingi dünastia Keisri. :Esimene oli liiga vana. :Pööramiseks. :Teine liiga küps ja iseseisev. :Aga kolmandat huvitab ainult see, mis noori inimesi ikka huvitab. :Keisrit peab [[katoliiklane|katoliiklaseks]] õpetama lapsepõlvest peale, räägitakse jesuiitide misjonis avalikult. (lk 167) * "Te näete täna parem välja," ütles Miki. :See polnud tõsi, kuid ümbruses polnud tunnistajaid, kes oleks võinud neis sõnades kahelda. :"Oma [[ümbrus]]ega on mõttetu võidelda," vastas Vanaema Amigorena. "Ümbrusega peab koos elama." :"Kas te tulite ise nii ilusale mõttele?" küsis Miki. :"Ei," ütles Vanaema Amigorena. "Lugesin ühest artiklist [[hallitus]]e kohta." (lk 170-171) * [[Kunstiteos]] võib põhjustada mitte üksnes autori, vaid ka ilmsüütute inimeste surma, mõtles Castiglione. :Mõtles ja [[ehmatus|ehmatas]] isegi, et nii mõtles. (lk 186) * Šaša kommenteeris olukorda küllaltki segaselt: kui inimesel ei ole midagi, siis ei saa ta ka midagi kaotada. Ning on alati [[õnn]]elik. Aga kui inimesele tundub, et tal on midagi, hakkab teda vaevama, et ta võib millestki ilma jääda või ongi juba jäänud. :"Mitte midagi ei saa aru," ütles Vanaema Amigorena. :Kõige vähem elus sallis ta segaseid [[monoloog]]e ja piimaga [[puder|putru]]. (lk 221-222) * Šaša [[teooria]] järgi ei taha inimesed üksteist mõista sellepärast, et nad ei suuda. :Mitte sellepärast, et nende [[aju]]d ei ole teiste inimeste ajudega samasugused. :Vaid enamasti sellepärast, et neil pole sellest mingit kasu. (lk 223) * Vanaema Amigorena tõmbas suitsu kurku. :Ja hea ongi. :Kui ta poleks kurku tõmmanud, oleks ta Šašale pronksist [[jänes]]ega äianud. :Vanaema Amigorena võttis [[riiul]]ilt jänese, mis oli seal raamatutoeks. /---/ :Nüüd hoidis ta jänest mõlema käega kinni ja köhis. :Jänes lausa rappus. :Vanaema Amigorena köhis, kuni [[raamat]]ud kukkusid köhimisest riiulil pikali. :Teistel inimestel on nii palju raamatuid, et neid pole võimalik riiulist välja tõmmata ja mingeid metsloomi pole nende püsti hoidmiseks tarvis. :Õnnelikud inimesed. (lk 224-225) * "[[Vares]] on nii tark [[lind]], aga vaata kuidas kraaksub," ütles Vanaema Amigorena ja osutas [[sõrm]]ega teiselpool [[aken]]t aia otsas kükitavale varesele. (lk 227) * Öine aeg oli saabunud ja [[televiisor]]ist näidati parajasti meest, kes tõmbas [[kokaiin]]i ninna. :"Mida ta seal teeb?" küsis Vanaema Amigorena huvitunult. :"[[Nuusutamine|Nuusutab]]," vastas Miki. :"Mida ta nuusutab?" :"Kokaiini." :"Mis asi on kokaiin?" küsis Vanaema Amigorena. :"Mis sa tahad nüüd kokaiini peale üle minna?" küsis Šaša. :"Ei, ma tahan asja tuumani minna," ütles Vanaema Amigorena, rebis Šaša käest telekapuldi ja keeras hääle nii valjuks, et oleks kuulda. :Nuusutaja lakkas hingamast. (lk 231) * Öeldakse, et suletud [[uks]] avaneb taas ja sel korral on ukse taga veelgi kaunim taevalik [[võimalus]]. Ning mingite [[seadus]]tega piiratud peresuhted ei saa seda ahendada. (lk 232) * "Aga kas teie mäletate oma [[esimene armastus|esimest armastust]]?" küsis Miki. :"Tal olid niisugused koerakarva [[püksid]]," ütles Vanaema Amigorena pisut järgi mõeldes. :"Kas see ongi kõik, mis esimesest armastusest meeles on - koerakarva püksid??" :"Vist küll," ütles Vanaema Amigorena. :"Aga [[silm]]ad?" :"Silmad olid tal ka," noogutas Vanaema Amigorena peaga. (lk 236) * "Saate aru, kogu Euroopas on perekonna [[institutsioon]] juba ammu lagunenud," ütles Miki. "Ja see on üpriski loomulik." :"Mis institutsioon?" küsis Vanaema Amigorena. :"Seda kutsutakse nii - institutsioon, ehk pigem perekonna [[fenomen]]," ütles Miki. :"Fenomen?" küsis Vanaema Amigorena. :"Noh, ma tahan öelda, et praegusel ajal ei taha keegi mitte kellegagi koos elada," ütles Miki. "Kui aga tahetakse, siis väga lühidalt. Episoodiliselt." :"Mul ükstaspuha," ütles Vanaema Amigorena. :"Kui ükstaspuha, siis mis te kogu aeg muretsete, kui keegi kusagile sõidab või kavatseb sõita?" küsis Miki. :"Sest see on väga [[vastutustundetus|vastutustundetu]]," ütles Vanaema Amigorena heasüdamlikult. "Kõrvalt vaadates." (klk 243) * "Mida oleks vaja, et te oleksite kas või veidikenegi õnnelikum?" küsis Miki, silmitsedes äsja tuppa lennanud [[ööliblikas|ööliblikat]], kel oli üll smaragdroheline [[loodus]]e kootud kuldsetest tolmuniitidest sametrüü. :"Mida oleks vaja?" küsis Vanaema Amigorena üle. :"Mida oleks vaja?" küsis Miki veel korra. :"Et ma tunneksin end tsipakenegi õnnelikumana, oleks vaja ... et ma oleksin väga noor ja väga rikas," ütles Vanaema Amigorena. :Ja lisas liblikale osutades: :"Löö ta maha." (lk 245-246) * [[Kool]]is õpetatakse lastele nii palju täiesti tarbetuid asju ja üleüldse ei tutvustata, kes võib öösel aknast nende magamistuppa lennata. (lk 248) * "Mul ei ole [[tulevik]]ku," vastas Vanaema Amigorena. :"Kas te mind ei pea oma tulevikuks?" :"Mulle tundub, et tuleb [[suhtlemine|suhtlemisest]] loobuda," vastas Vanaema Amigorena. :"Kellega?" küsis Miki. :"Sinuga." :"Mispärast?" :"Mulle ei meeldi nutikad inimesed," vastas Vanaema Amigorena. :Vanaema Amigorenal oli õigus. :[[Nutikus]]ega õnnistas elu vaid neid, keda kõikides teistes valdkondades muserdas. (lk 251) * Pühapäevane [[askees]] ja [[vaikus]]es [[mediteerimine]] ongi selleks, et peas ega kusagil mujal ei jääks alles mingit [[armuvalu]]. :Teiste inimestega, ja isegi keisritega teeb armastus imet, kuid Castiglionega teeb see hoopis midagi muud. (lk 255) * Juba viiskümmend aastat oli möödunud sellest, kui Castiglione oli saabunud Hiinamaale. :[[Kirik]]uid maalima. :Tookord ootas nii palju aastaid uut Keisrit. :Seejärel - järgmist. :Kas näeb ta kunagi oma vanemate [[haud]]a? :Castiglione ei osanud enam aru saada, kas see oli euroopalik või hiinalik mõte. :Kas ta muutub juba jesuiidist konfutsianistiks, keda huvitavad elus kõige enam vanemate [[hauad]]? :Nüüd tahaks Castiglione maalida "Kadunud poega". :Kuid mitte siin. :Mitte Hiinamaal. (lk 258) * "Noh... Varem pidid naised [[lõbu]] otsima oma [[kohustus]]test," vastas Šaša. :"Aga nüüd?" küsis Vanaema Amigorena. :"Aga nüüd võivad neil [[lõbustus]]ed ja kohustused lahus olla," vastas Šaša. "Nagu meestelgi." :"Ma tahan ka, et minu kohustused ja lõbustused oleksid lahus," ütles Vanaema Amigorena. "Tänasest alates." :"Nad on niigi lahus," ütles Šaša. :"Ma ei ole märganud," arvas Vanaema Amigorena. :"Teil ei ole ju enam kohustusi." :"Aga kas lõbustusi sinu meelest on?" küsis Vanaema Amigorena. :Ja lisas pärast pausi: :"Kvaliteetseid." (lk 262) * "Sa ei tunne [[sakslased|sakslasi]]," ütles Vanaema Amigorena. "Nad ainult tunduvad rahulikud, meeldivad, inte... intelligentsed. Oskavad palju keeli, laulavad laua ääres [[laul]]e, söövad [[vorst]]ikesi, kuid tegelikult mõtlevad kogu aeg, kuidas [[Poola]]t paljaks röövida." (lk 263) * Aknast lendas sisse elukas, punaste silmade, kandilise selja ja kolakate mustade koibadega, ning hakkas peaga kogu jõust vastu akent pekslema. :Miks [[kärbsed]] proovivad endale kahekordse [[entusiasm]]iga [[enesetapp|otsa peale teha]] vaid seespool akent? (lk 269) * [[Vanadus]] on aeg, mil silmanähtavaid vaenlasi jääb üha vähemaks. :Kuid see pole täielik ega lõplik pääsemine. :Sest nähtamatuid tuleb juurde.(lk 271) * Hiinamaa [[muutus]] üksnes niivõrd, kuivõrd pidigi muutuma. :Jesuiidid üritasid. :Katsusid, ise seda teadmata, kasutada Hiina [[stratageem|strategeemi]] "varastada talad". :"Varastada talad ja vahetada [[sammas|sambad]] ilma [[maja]] liigutamata." :Kuid talad osutusid liiga rasketeks ja sambad paigast nihutamatuteks. :Vähemalt inimjõul. (lk 272) * "Kas te mõtlete sageli sellele, milline te [[noorus]]es olite?" küsis Miki. :"Kas keegi on sulle midagi minust lobisenud?" küsis Vanaema Amigorena. :"Ei. Ma ei usu." :"Ütle talle..." :"Kellele?" :"Sellele, kes lobises..." : "..." :" ... et kui midagi ka oli, ma ei mäleta enam midagi," ütles Vanaema Amigorena. "Ja kui ma teda kohtan, löön ta maha." (lk 275) * Hiinlased ei saa teisel korrusel ei elada ega magada. :Kuid teise korruse [[rõdu]]l seista, siidis vats vastu [[balustraad]]i, meeldis Kuuendale Qingi dünastia Keisrile väga. :Hiinlased suudavad elada ainult maa peal. :Eurooplased erinevadki nende meelest hiinlastest selle poolest, et nad on nõus "õhus elama". :Kuid taevas ei ela enamiku hiinlaste arvates mitte keegi. :Hiinamaale on võimalik viia vaid asju või [[leiutis]]i, kuid [[usk]]u neile viia pole võimalik. :Võib-olla on nii sellepärast, et jesuiidid viisid usu Hiinamaale kaubateid mööda? :Vahest oleks pidanud otsima erilist teed - usuteed? :Räägitakse ju, et [[zen-budism]]i tõi Hiinamaale üksainus inimene. :Jalgsi. (lk 277) * Hiina keisrid vaatasid siia saabunud [[vaimulik]]ke kui... :Mitte kui õpetuse toojaid, mitte kui õpetajaid, vaid kui andekaid [[barbar]]eid. :Peaaegu nagu [[laps]]i. :Ei ole võimalik [[Euroopa]]t Hiinamaale üle kanda ega Kiriku tõelist jõudu näidata. :Keiser näeb alati vaid [[saadik]]uid, kel on hiinapärased riided üll. :Keisrid ei kartnud neid riiki lubada, sest teadsid, et nad ei suuda veel ühest - nähtamatust - [[Hiina müür]]ist üle astuda... (lk 279) * Igaüks, kes on proovinud kunagi midagi luua, võib kinnitada: [[looming]]uks pole kunagi olnud, ei ole praegu ega tule tõenäoliselt ka kunagi tulevikus mitte mingeid tingimusi, mõtles Šaša. :Ja vastas valjusti. Iseendale: :"Küll on pommirahe, küll [[uputus]], küll [[revolutsioon]], küll armastus, ja veel kes teab mis." (lk 279) * Ema Nora pabistas salamisi, sest oma laste silme all valjusti pabistada oleks täielik [[autoriteet|autoriteedi]] mahamängimine. (lk 288) * Vaid oma raamatutes teab Ema Nora, mida peavad mehed tegema ja kuidas peavad naised käituma. :Kuid reaalses elus käitus Ema Nora nagu [[lastekirjanik]]. :Sel juhul peaks alati meeles pidama, et kriitiline mõtlemine sobib igal ajal, välja arvatud siis, kui räägid oma [[ema]]st. (lk 289) * "Kas sa ei saaks mulle õpetada [[arvuti]]ga kirjutamist," küsis Vanaema Amigorena ja tema silmad lõid lausa särama. :"Ei saa," ütles Šaša. :"..." :"Tõepoolest ei saa." :"Miks mitte?" küsis Vanaema Amigorena. :"Te tekitaksite [[harmagedoon]]i," ütles Šaša. :"Mis asi on harmagedoon?" küsis Vanaema Amigorena, kui oli [[lause]] üle juurelnud. :"See on [[lahing]], mis peab tulevikus toimuma," ütles Šaša. :"Kelle vahel ja milleks?" küsis Miki. :"Maale saabuva [[Messias]]e ja Maal elava [[Saatan]]a vahel," ütles Šaša. :"Kes mina selles lahingus olen?" küsis Vanaema Amigorena. "Mida?" (lk 296-297) * "Ma küll ei mõista, mis ta sinna [[Austraalia]]sse peab jooksma, kas ta ei saa kusagile kodule lähemale joosta?" küsis Vanaema Amigorena mõne aja pärast. :Vastus sellele küsimusele polnud oluline, kuid Šaša püüdis vastata: :"Inimesed tahavad joosta sinna, kus neile tundub, et nad on õnnelikumad, mitte aga sinna, kuhu sina neile pakud." :"Ja kuhu ma pakun?" küsis Vanaema Amigorena. :"[[Lódż]]i," ütles Šaša. (lk 305) * [[Ooper]] oli võimas. :Laval oli esimene koosseis, ja isegi paar külalistähte. :Miki luges hämaras poolvaljusti mustale taustale kirjutatud ooperilibretot. :Erilist [[rõõm]]u tekitasid talle [[libreto]]s kolm kohta: :Esiteks: kaunist [[prints]]i jälitab [[madu]], kuid kolm daami päästavad ta. :Teiseks: manatark ilmub vankril, mida veavad kuus [[lõvi]]. :Kolmandaks: lõpus otsustab üks tegelane - lindmees - endale otsa peale teha, sest arvab, et elu on ebaõiglane. :Lõvid polnud muidugi päris, süžee oli tobe ja lindmees jäi ellu, mis oli [[pettumus]]. (lk 306-307) * "Ma lugesin, et tänapäeval on võimalik inimest juba ökoloogiliselt [[matus|matta]]," ütles Miki. :"Pappkarbis?" küsis Šaša. :"Ainult mitte pappkarbis!" hüüatas Ema Nora. :"Mitte tingimata pappkarbis. Võib ka ära sulatada," vastas Miki. :"Kus?" küsis Šaša. :"Spetsiaalses [[lahus]]es," vastas Miki. :"Millises lahuses???" küsis Šaša. :"[[Leelis]]es," ütles Miki. "Või külmutada ja kuivatada." :"Keda? Vanaema????" karjatas Šaša Mikit pilguga salvates. :"Kas sa tead, et su vaated on vananenud?" küsis Miki. "Sa mõtled nagu üheksateistkümnenda sajandi [[fossiil]]." :"Kui keegi sul lubaks, mataksid sa oma kalli Vanaema interneti kaudu või müüksid ta maised jäänused [[oksjon]]il," kähvas Šaša tigedalt. :"Ma arvan, et Vanaema ei tahaks tõesti ökoloogiliselt maetud saada," katkestas Ema Nora sõnasõja. "Talle polnud [[ökoloogia]] kunagi südamelähedane." :Ütles ja süütas sõnatult [[küünal|küünla]]. (lk 324-325) * Ehkki [[matus]]ed on tseremoonia, millega austatakse, pühitsetakse ja mälestatakse kadunukese elu, on kõigi pühitsejate, austajate ja mälestajate südames üksainus soov - et kõik võimalikult kiiresti ühele poole saada. (lk 328) * [[Hauakiri|Hauakirja]] - Vanaema Amigorena kaks eesnime ja ühe perekonnanime - oli [[kiviraidur]] hakanud keskelt seriifkirjas toksima. :Et oleks kenam. :Eesnimed ja perekonnanimi olid pikad, seepärast tuli perekonnanime lõpp nii kokku pressida, et meister pidi kas lõputähtedest üldse loobuma või need peaaegu kaks korda väiksemalt kirjutama. :Mõeldud, tehtud. :"Mind rõõmustab vähemalt seegi, et ta tähti vahele ei jätnud," ütles Miki. :Kivi pikalt silmitsedes olid kõik ühel meelel: hauakive toksivatelt kiviraiduritelt tuleb nõuda [[keskharidus]]t. :"Mis sa arvad, kas talle oleks [[hauakivi]] meeldinud?" küsis Miki. :"Talle poleks mitte ükski hauakivi meeldinud," vastas Šaša. (lk 334) * Varem rändasid inimesed ainult kas missiooni või [[eesmärk|eesmärgiga]]. :Nüüd [[turism|rändavad inimesed lihtsalt niisama]]. Ainult midagi vaatama. :Ja need lihtsalt niisama rännud on maailma nõnda palju muutnud, et alles pole enam ühtegi kohta, kuhu tasuks ja saaks niimoodi põgeneda, et keegi ei leia sind üles. (lk 354) * Lugedes lodžal raamatut "[[Teekond Läände]]", seitsmenda sajandi lugu budistlikust mungast Tripitakast, kes otsustas koos ahvikuninga Sun Wukongi, munksea Zhu Bajie ja liivamunga Sha Wujingiga jalgsi Hiinamaalt [[India]]sse pühatekste viia, mõistis Šaša: [[muinasjutt]]udes on takistused palju keerulisemad, kuid nende ületamine palju kergem. :Väga sageli lausa mänglev. :Kõik ümberringi tahtsid peategelast aidata. :Või oli neid võimalik veenda, et nad tahaksid. :Päriselus on takistused nähtamatud, segased, tümad ja venivad ning inimesi kuude kaupa piinavad. :Kui nad ise ei kao, pole neid enamasti võimalik mõjutada. (lk 369-370) [[Kategooria:Leedu kirjandusteosed]] qnfdt74ffjuq4z74su73brjkxomgu2v 0 17442 87814 80623 2022-07-23T16:04:18Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Praetorius_Blocksberg.jpg|pisi|Johannes Praetorius, "Nõiasabat Blocksbergil" (1668)]] [[Pilt:Richard_Westall_-_Faust_and_Lilith.jpg|pisi|Richard Westall, "Faust ja Lilith volbriööl" (1831)]] [[Pilt:Anshelm_Schultzberg_Walpurgis_Night_in_Bergslagen,_Grangärde_in_Dalarna_(1896).jpg|pisi|Anshelm Schultzberg, "Volbriöö Bergslagenis, Dalarnas" (1896)]] [[Pilt:Fritz_Roeber_Walpurgisnacht.jpg|pisi|Fritz Roeber, "Volbriöö stseen "Faustist"" (u 1910)]] ==Draama== ==="Faust"=== Tsitaadid väljaandest: [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk August Sang, 1972. <poem> ''Mefistofeles:'' Ju tunnen luudes volbriööd, mis kätte jõuab ülehomme. Siis [[pidu]] pead ja [[tants]]u lööd, nii nagu ammust ajast [[komme]]. ''Faust:'' Kas üles kerkib siis ka [[rahapada]], mis lõkendab seal ligi maad? ''Mefistofeles:'' Võid varsti aardeid imestada, kui katlakese kätte saad! </poem> * I osa, lk 100 <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu kukalt! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või [[tuulispask]] su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal.<!--//--> Näe, ju üles tormab mäest nõiakoor, hõisates kõigest väest! ''Nõiad kooris:'' Läeb Brockenile killavoor, kõrs koltund on ja [[oras]] noor. Pikk pilgar rahval seisab ees ja Urian on ninamees. Kõik nagu [[nõiakatel]] keeb, hatt - - -, [[sokk]] haisu teeb. ''Hääl:'' Näe, vana Baubo tuleb seal, ta sõidab suurel [[emis]]-seal. ''Koor:'' Au sellele, kes au on väärt! Ei lustil otsa ega äärt! Kui tubli seaga traavib moor, siis järgneb terve nõiavoor. </poem> * I osa, lk 107-108 <poem> ''Mõlemad koorid:'' Meid kannab [[vigel]], kannab [[vokk]], meid kannab [[luud]], meid kannab sokk. Kel täna pole hoogu sees, on igavesti kadund mees. ''Poolnõid (alt)'': Ma siban, järele ei saa, ja järjest kasvab vahemaa. On kodus olla tusk ja [[piin]] ja teistest maha jään ka siin. ''Nõidade koor:'' Saab täna [[salv]]ist julgust [[nõid]]. Kui [[küna]] on, siis sõita võid. Kes mollis, nartsust purjed peal, ei lenda nüüd, ei lenda eal. ''Mõlemad koorid:'' Kui meie käes on kõrged [[mäed]], all sagigu te kirjud väed, sest volbriööl ju kogu maal on nõiasaaja pidusaal. </poem> * I osa, lk 109 <poem> ''Faust:'' Vastuoluvaim! Ent olgu! Juhtida mind võid sa.<!--//--> ma järgnen, kuhu sa mind kaasa vead. Kas volbriööl mind selleks siia tõid sa, et Brockenilgi olla omapead? ''Mefistofeles:'' Näe tuld, kui hubane ja ere! Seal ümber koos on lõbus pere. Sa pole üksinda, kui kitsas ring on koos. ''Faust:'' Kuid mulle näib, et õige lust on hoos seal ülal just — näed, selle kingu peal. Sõõr kurja ümber aina aheneb. Nii mõni [[mõistatus]] seal laheneb. ''Mefistofeles:'' Kuid uusigi võib tõusta seal. Suurt ilma sekeldada lase, meil vaikuses on armsam ase. Nii on ju ammust ajast mood, et suures ilmas väikseid ilmu lood. Näe nõidu seal — on noortel hilpe vähe, kuid vanadel on riided targu üll. Tee minu rõõmuks lahke nägu pähe. Vaev väike on, kuid lõbu küll ja küll! Ma kuulen pillisid. Oh neetud lärmi! Kuid kasutu on tunda [[meelehärm]]i. Peab harjuma. Noh, läki, muu ei aita. Ma liginen ja sindki isekka viin, sest lõbus [[seltskond]] pole laita. Mis? [[Ruum]] on napp? Ei, ruumi jätkub siin! Sa vaata — silm ei jaksa lõppu leida. Siin sajad [[lõkked]] leegitsevad reas. Joo, tantsi, armatse ja nalja heida. Kus oleks hubasem kui nende seas? ''Faust:'' Kui sa nüüd nende sekka pistad nina, kas lähed nõiana või kuradina? ''Mefistofeles:'' [[Inkognito]]st küll muidu lugu pean, kuid [[orden]]id peo puhul välja sean. Ei kanna sukapaela rinnas, kuid hobu jalg on siinpool kõrges hinnas. Näed [[tigu]] seal? Ta meie poole roomab, nii virgalt liigub katsesarv. Ta kindlasti mu kõrget sugu hoomab. Siin ilmsiks saab ju kõigi õige karv. Noh, läki nüüd! Ja kõrva taha pane: ma olen isamees ja sina kosilane. </poem> * I osa, lk 109-110 <poem> ''Faust:'' Näe, noor ja vana keset rahvavoogu! Nad uueks [[tants]]uks võtavad vist hoogu. ''Mefistofeles:'' See pilgar käib siin täna kogu öö. Tants jälle algab. Tule, kaasa löö. ''Faust (noorega tantsides):'' Üht kaunist und ei unusta. Noort uibut nägin unes ma. Kaks kaunist [[õun]]a läikis puus, neid läksin murdma, vesi suus. ''Kaunitar:'' Ma tean, et juba [[paradiis]] te mõtted õunte peale viis. Hea meelega ma aitan teid — ka minu aias kasvab neid. ''Mefistofeles'' (vanaga tantsides): Üht võigast und ei unusta. Suurt [[lõhmus]]t nägin unes ma. Puul oli sügav [[lõhe]] sees, jäin seisma võlutult seal ees. ''Vanaeit:'' Mu kapjadega kavaler, te tervituseks - - - . Te lõbutsege ohuta, kui lõhe teid ei kohuta. </poem> * I osa, lk 112 <poem> ''Maailmalaps:'' Jah, usklik leiab usu väel tee kas või helvetisse. Ta isegi Blocksbergi mäel seab [[palvetund|palvetunni]] sisse. </poem> * I osa, lk 117 <poem> KLASSIKALINE VOLBRIÖÖ PHARSALOSE VÄLJAD ''Pimedus.'' ''Erichtho:'' Öö hirmupeole nii kui tihti ennegi nüüd jälle tõttan ma, Erichtho, sünge vaim, kuid mitte nõnda jälk kui luules laimanud on jultund [[laulik]]ud. Ei [[laim]], ei [[kiitus]] neil ju mingit piiri pea... All halle telkisid täis juba on terve [[org]] — need eemalt paistavad kui õudse, kurva öö tuhm vastu[[peegeldus]]. Kui tihti see on kordund nii ja korduma jääb ikka lõputult... </poem> * II osa, lk 189 <poem> ''Chiron:'' Üks hing, kel puudub [[trööst]]. Mees abi leida loodab volbriööst. Tal meel on segi, nukker pale — hull aina mõtleb [[Trooja Helena|Helenale]]. Sa otsi rohtu piinlejale, ma lahkun jälle, mul on rutt. ''Manto:'' Ma seda armastan, kes ihkab [[võimatu]]t. </poem> * II osa, lk 201 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pühad]] rs1oyu3jm9pievcy86tx6t11tc9n7l7 87815 87814 2022-07-23T16:04:28Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Praetorius_Blocksberg.jpg|pisi|Johannes Praetorius, "Nõiasabat Blocksbergil" (1668)]] [[Pilt:Richard_Westall_-_Faust_and_Lilith.jpg|pisi|Richard Westall, "Faust ja Lilith volbriööl" (1831)]] [[Pilt:Anshelm_Schultzberg_Walpurgis_Night_in_Bergslagen,_Grangärde_in_Dalarna_(1896).jpg|pisi|Anshelm Schultzberg, "Volbriöö Bergslagenis, Dalarnas" (1896)]] [[Pilt:Fritz_Roeber_Walpurgisnacht.jpg|pisi|Fritz Roeber, "Volbriöö stseen "Faustist"" (u 1910)]] ==Draama== ==="Faust"=== Tsitaadid väljaandest: [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk August Sang, 1972. <poem> ''Mefistofeles:'' Ju tunnen luudes volbriööd, mis kätte jõuab ülehomme. Siis [[pidu]] pead ja [[tants]]u lööd, nii nagu ammust ajast [[komme]]. ''Faust:'' Kas üles kerkib siis ka [[rahapada]], mis lõkendab seal ligi maad? ''Mefistofeles:'' Võid varsti aardeid imestada, kui katlakese kätte saad! </poem> * I osa, lk 100 <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu kukalt! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või [[tuulispask]] su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal.<!--//--> Näe, ju üles tormab mäest nõiakoor, hõisates kõigest väest! ''Nõiad kooris:'' Läeb Brockenile killavoor, kõrs koltund on ja [[oras]] noor. Pikk pilgar rahval seisab ees ja Urian on ninamees. Kõik nagu [[nõiakatel]] keeb, hatt - - -, [[sokk]] haisu teeb. ''Hääl:'' Näe, vana Baubo tuleb seal, ta sõidab suurel [[emis]]-seal. ''Koor:'' Au sellele, kes au on väärt! Ei lustil otsa ega äärt! Kui tubli seaga traavib moor, siis järgneb terve nõiavoor. </poem> * I osa, lk 107-108 <poem> ''Mõlemad koorid:'' Meid kannab [[vigel]], kannab [[vokk]], meid kannab [[luud]], meid kannab sokk. Kel täna pole hoogu sees, on igavesti kadund mees. ''Poolnõid (alt)'': Ma siban, järele ei saa, ja järjest kasvab vahemaa. On kodus olla tusk ja [[piin]] ja teistest maha jään ka siin. ''Nõidade koor:'' Saab täna [[salv]]ist julgust [[nõid]]. Kui [[küna]] on, siis sõita võid. Kes mollis, nartsust purjed peal, ei lenda nüüd, ei lenda eal. ''Mõlemad koorid:'' Kui meie käes on kõrged [[mäed]], all sagigu te kirjud väed, sest volbriööl ju kogu maal on nõiasaaja pidusaal. </poem> * I osa, lk 109 <poem> ''Faust:'' Vastuoluvaim! Ent olgu! Juhtida mind võid sa.<!--//--> ma järgnen, kuhu sa mind kaasa vead. Kas volbriööl mind selleks siia tõid sa, et Brockenilgi olla omapead? ''Mefistofeles:'' Näe tuld, kui hubane ja ere! Seal ümber koos on lõbus pere. Sa pole üksinda, kui kitsas ring on koos. ''Faust:'' Kuid mulle näib, et õige lust on hoos seal ülal just — näed, selle kingu peal. Sõõr kurja ümber aina aheneb. Nii mõni [[mõistatus]] seal laheneb. ''Mefistofeles:'' Kuid uusigi võib tõusta seal. Suurt ilma sekeldada lase, meil vaikuses on armsam ase. Nii on ju ammust ajast mood, et suures ilmas väikseid ilmu lood. Näe nõidu seal — on noortel hilpe vähe, kuid vanadel on riided targu üll. Tee minu rõõmuks lahke nägu pähe. Vaev väike on, kuid lõbu küll ja küll! Ma kuulen pillisid. Oh neetud lärmi! Kuid kasutu on tunda [[meelehärm]]i. Peab harjuma. Noh, läki, muu ei aita. Ma liginen ja sindki isekka viin, sest lõbus [[seltskond]] pole laita. Mis? [[Ruum]] on napp? Ei, ruumi jätkub siin! Sa vaata — silm ei jaksa lõppu leida. Siin sajad [[lõkked]] leegitsevad reas. Joo, tantsi, armatse ja nalja heida. Kus oleks hubasem kui nende seas? ''Faust:'' Kui sa nüüd nende sekka pistad nina, kas lähed nõiana või kuradina? ''Mefistofeles:'' [[Inkognito]]st küll muidu lugu pean, kuid [[orden]]id peo puhul välja sean. Ei kanna sukapaela rinnas, kuid hobu jalg on siinpool kõrges hinnas. Näed [[tigu]] seal? Ta meie poole roomab, nii virgalt liigub katsesarv. Ta kindlasti mu kõrget sugu hoomab. Siin ilmsiks saab ju kõigi õige karv. Noh, läki nüüd! Ja kõrva taha pane: ma olen isamees ja sina kosilane. </poem> * I osa, lk 109-110 <poem> ''Faust:'' Näe, noor ja vana keset rahvavoogu! Nad uueks [[tants]]uks võtavad vist hoogu. ''Mefistofeles:'' See pilgar käib siin täna kogu öö. Tants jälle algab. Tule, kaasa löö. ''Faust (noorega tantsides):'' Üht kaunist und ei unusta. Noort uibut nägin unes ma. Kaks kaunist [[õun]]a läikis puus, neid läksin murdma, vesi suus. ''Kaunitar:'' Ma tean, et juba [[paradiis]] te mõtted õunte peale viis. Hea meelega ma aitan teid — ka minu aias kasvab neid. ''Mefistofeles'' (vanaga tantsides): Üht võigast und ei unusta. Suurt [[lõhmus]]t nägin unes ma. Puul oli sügav [[lõhe]] sees, jäin seisma võlutult seal ees. ''Vanaeit:'' Mu kapjadega kavaler, te tervituseks - - - . Te lõbutsege ohuta, kui lõhe teid ei kohuta. </poem> * I osa, lk 112 <poem> ''Maailmalaps:'' Jah, usklik leiab usu väel tee kas või helvetisse. Ta isegi Blocksbergi mäel seab [[palvetund|palvetunni]] sisse. </poem> * I osa, lk 117 <poem> KLASSIKALINE VOLBRIÖÖ PHARSALOSE VÄLJAD ''Pimedus.'' ''Erichtho:'' Öö hirmupeole nii kui tihti ennegi nüüd jälle tõttan ma, Erichtho, sünge vaim, kuid mitte nõnda jälk kui luules laimanud on jultund [[laulik]]ud. Ei [[laim]], ei [[kiitus]] neil ju mingit piiri pea... All halle telkisid täis juba on terve [[org]] — need eemalt paistavad kui õudse, kurva öö tuhm vastu[[peegeldus]]. Kui tihti see on kordund nii ja korduma jääb ikka lõputult... </poem> * II osa, lk 189 <poem> ''Chiron:'' Üks hing, kel puudub [[trööst]]. Mees abi leida loodab volbriööst. Tal meel on segi, nukker pale — hull aina mõtleb [[Trooja Helena|Helenale]]. Sa otsi rohtu piinlejale, ma lahkun jälle, mul on rutt. ''Manto:'' Ma seda armastan, kes ihkab [[võimatu]]t. </poem> * II osa, lk 201 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pühad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 8qkglu33hke77e2z8rla76e4oqb15j0 87816 87815 2022-07-23T16:05:09Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Praetorius_Blocksberg.jpg|pisi|Johannes Praetorius, "Nõiasabat Blocksbergil" (1668)]] [[Pilt:Richard_Westall_-_Faust_and_Lilith.jpg|pisi|Richard Westall, "Faust ja Lilith volbriööl" (1831)]] [[Pilt:Anshelm_Schultzberg_Walpurgis_Night_in_Bergslagen,_Grangärde_in_Dalarna_(1896).jpg|pisi|Anshelm Schultzberg, "Volbriöö Bergslagenis, Dalarnas" (1896)]] [[Pilt:Fritz_Roeber_Walpurgisnacht.jpg|pisi|Fritz Roeber, "Volbriöö stseen "Faustist"" (u 1910)]] ==Draama== ==="Faust"=== Tsitaadid väljaandest: [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk [[August Sang]], 1972. <poem> ''Mefistofeles:'' Ju tunnen luudes volbriööd, mis kätte jõuab ülehomme. Siis [[pidu]] pead ja [[tants]]u lööd, nii nagu ammust ajast [[komme]]. ''Faust:'' Kas üles kerkib siis ka [[rahapada]], mis lõkendab seal ligi maad? ''Mefistofeles:'' Võid varsti aardeid imestada, kui katlakese kätte saad! </poem> * I osa, lk 100 <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu kukalt! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või [[tuulispask]] su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal.<!--//--> Näe, ju üles tormab mäest nõiakoor, hõisates kõigest väest! ''Nõiad kooris:'' Läeb Brockenile killavoor, kõrs koltund on ja [[oras]] noor. Pikk pilgar rahval seisab ees ja Urian on ninamees. Kõik nagu [[nõiakatel]] keeb, hatt - - -, [[sokk]] haisu teeb. ''Hääl:'' Näe, vana Baubo tuleb seal, ta sõidab suurel [[emis]]-seal. ''Koor:'' Au sellele, kes au on väärt! Ei lustil otsa ega äärt! Kui tubli seaga traavib moor, siis järgneb terve nõiavoor. </poem> * I osa, lk 107-108 <poem> ''Mõlemad koorid:'' Meid kannab [[vigel]], kannab [[vokk]], meid kannab [[luud]], meid kannab sokk. Kel täna pole hoogu sees, on igavesti kadund mees. ''Poolnõid (alt)'': Ma siban, järele ei saa, ja järjest kasvab vahemaa. On kodus olla tusk ja [[piin]] ja teistest maha jään ka siin. ''Nõidade koor:'' Saab täna [[salv]]ist julgust [[nõid]]. Kui [[küna]] on, siis sõita võid. Kes mollis, nartsust purjed peal, ei lenda nüüd, ei lenda eal. ''Mõlemad koorid:'' Kui meie käes on kõrged [[mäed]], all sagigu te kirjud väed, sest volbriööl ju kogu maal on nõiasaaja pidusaal. </poem> * I osa, lk 109 <poem> ''Faust:'' Vastuoluvaim! Ent olgu! Juhtida mind võid sa.<!--//--> ma järgnen, kuhu sa mind kaasa vead. Kas volbriööl mind selleks siia tõid sa, et Brockenilgi olla omapead? ''Mefistofeles:'' Näe tuld, kui hubane ja ere! Seal ümber koos on lõbus pere. Sa pole üksinda, kui kitsas ring on koos. ''Faust:'' Kuid mulle näib, et õige lust on hoos seal ülal just — näed, selle kingu peal. Sõõr kurja ümber aina aheneb. Nii mõni [[mõistatus]] seal laheneb. ''Mefistofeles:'' Kuid uusigi võib tõusta seal. Suurt ilma sekeldada lase, meil vaikuses on armsam ase. Nii on ju ammust ajast mood, et suures ilmas väikseid ilmu lood. Näe nõidu seal — on noortel hilpe vähe, kuid vanadel on riided targu üll. Tee minu rõõmuks lahke nägu pähe. Vaev väike on, kuid lõbu küll ja küll! Ma kuulen pillisid. Oh neetud lärmi! Kuid kasutu on tunda [[meelehärm]]i. Peab harjuma. Noh, läki, muu ei aita. Ma liginen ja sindki isekka viin, sest lõbus [[seltskond]] pole laita. Mis? [[Ruum]] on napp? Ei, ruumi jätkub siin! Sa vaata — silm ei jaksa lõppu leida. Siin sajad [[lõkked]] leegitsevad reas. Joo, tantsi, armatse ja nalja heida. Kus oleks hubasem kui nende seas? ''Faust:'' Kui sa nüüd nende sekka pistad nina, kas lähed nõiana või kuradina? ''Mefistofeles:'' [[Inkognito]]st küll muidu lugu pean, kuid [[orden]]id peo puhul välja sean. Ei kanna sukapaela rinnas, kuid hobu jalg on siinpool kõrges hinnas. Näed [[tigu]] seal? Ta meie poole roomab, nii virgalt liigub katsesarv. Ta kindlasti mu kõrget sugu hoomab. Siin ilmsiks saab ju kõigi õige karv. Noh, läki nüüd! Ja kõrva taha pane: ma olen isamees ja sina kosilane. </poem> * I osa, lk 109-110 <poem> ''Faust:'' Näe, noor ja vana keset rahvavoogu! Nad uueks [[tants]]uks võtavad vist hoogu. ''Mefistofeles:'' See pilgar käib siin täna kogu öö. Tants jälle algab. Tule, kaasa löö. ''Faust (noorega tantsides):'' Üht kaunist und ei unusta. Noort uibut nägin unes ma. Kaks kaunist [[õun]]a läikis puus, neid läksin murdma, vesi suus. ''Kaunitar:'' Ma tean, et juba [[paradiis]] te mõtted õunte peale viis. Hea meelega ma aitan teid — ka minu aias kasvab neid. ''Mefistofeles'' (vanaga tantsides): Üht võigast und ei unusta. Suurt [[lõhmus]]t nägin unes ma. Puul oli sügav [[lõhe]] sees, jäin seisma võlutult seal ees. ''Vanaeit:'' Mu kapjadega kavaler, te tervituseks - - - . Te lõbutsege ohuta, kui lõhe teid ei kohuta. </poem> * I osa, lk 112 <poem> ''Maailmalaps:'' Jah, usklik leiab usu väel tee kas või helvetisse. Ta isegi Blocksbergi mäel seab [[palvetund|palvetunni]] sisse. </poem> * I osa, lk 117 <poem> KLASSIKALINE VOLBRIÖÖ PHARSALOSE VÄLJAD ''Pimedus.'' ''Erichtho:'' Öö hirmupeole nii kui tihti ennegi nüüd jälle tõttan ma, Erichtho, sünge vaim, kuid mitte nõnda jälk kui luules laimanud on jultund [[laulik]]ud. Ei [[laim]], ei [[kiitus]] neil ju mingit piiri pea... All halle telkisid täis juba on terve [[org]] — need eemalt paistavad kui õudse, kurva öö tuhm vastu[[peegeldus]]. Kui tihti see on kordund nii ja korduma jääb ikka lõputult... </poem> * II osa, lk 189 <poem> ''Chiron:'' Üks hing, kel puudub [[trööst]]. Mees abi leida loodab volbriööst. Tal meel on segi, nukker pale — hull aina mõtleb [[Trooja Helena|Helenale]]. Sa otsi rohtu piinlejale, ma lahkun jälle, mul on rutt. ''Manto:'' Ma seda armastan, kes ihkab [[võimatu]]t. </poem> * II osa, lk 201 ==Välislingid== {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Pühad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] fliu2bi4l3c8nkhq0512ggsmq11rmtb 0 17685 87811 82548 2022-07-23T15:52:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Зульфия.jpg|pisi|Zulfiya, 1939.]] '''Zulfiya''' (kodanikunimega Zulfiya Israilova; 14. märts (vkj 1. märts) 1915 Taškent – 23. august 1996 Taškent) oli usbeki ajakirjanik ja luuletaja. =="Unetus"== Tsitaadid väljaandest: Zulfija, "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], 1976. <poem> Kohal [[lein]]ava maa kondab [[tuul]] oma ükskõiksel, hingetul luurel. Ükskord minagi murdun kui [[puu]], kuid on vastsemaid võrseid mu juurel. </poem> * "Puu", lk 5 <poem> Nüüd on aega, las lõõgastub hetkede ping, jäägu omapead armunud noored. Vaibu, tuul, et vöiks [[saladus]]t koguda hing, viivuks uinugu põllud ja voored. Kustub lõpmatu [[ilu]]ga täidetud tund, troonib [[noorkuu|noorkuine]] sirp idakaarel, Lõõmalaineis on [[hing]], temas hurmav on sund. Vaimus õnnitlen aovalgeid paare. </poem> * "Õhtu", lk 6 <poem> Kas allaheit mu pärisosaks jääb? Miks sihituna hinges eksleb [[valu]]? Nii äkiline oli armu hääb. Ma ootan, loodan, talumatust talun. Mu [[aed|aia]] hing, sa väärisvilja tõid, veel harimine hoiab jõus mu õlgu. Sa armu väel mu südant uueks lõid. Ma terve elu olen sulle võlgu. </poem> * "Valu", lk 7 <poem> Kui jahe hommiktuul käib õitsval [[mandlipuu]]l, näeb kannisilm, et [[aas]]ad helenevad. [[Lind]] õhus hõljub siis, üll tuule õrn kapriis, ja sametorgudele laskub [[kevad]]. Nii nagu armumett kord helekevadet sa ootasid, ta peatset õiteilu. Sest seal on [[elutung]], kus pakatamas [[pung]]. Su suu neid suudles, käsi õrnalt silus. Mu ainus rõõm ja piin, on kevad jälle siin, sind otsides käib ringi pidulikult. Ei vasta [[talv]]e vind, kui kevad küsib sind, tal pisaraist on silmad vidulikud. Sind otsiv kevad noor on rahutu kui tuul, ta viimaks jõuab sinu lemmikaeda. Käib [[aprikoosipuu]]l. kus kaunis õiteloor, siis rannalagedat ta võtab kaeda. ... Ka minu elutoast ei leidnud [[valgus]] sind, mu lauale ta jahmununa istus. Tal tuuleks paisus rind ja paiskus õhujoast ränk [[küsimus]], mis südant kokku kiskus: "Kus jäänud on see [[mees]], kes ikka naerulsui mul laulis vastu nagu vetevulin: "Oh ütle, turteltui, kas [[õnn]] mind ootab ees?" Ta värssides mind kadestas, kui tulin. ... Kus on see mõtlik mees, kus on mu lauluvend? Sul silmis [[pisar]]ad ning seisad sõnatuna: [[must]] kleidi leinalend, su juustes halli sees, ei õitse kurval põsel kevadpuna." Mis on mul vastata? Tumm on mu kurblik keel. Ma tuule hõlmapidi viisin [[kalmistu]]le. On jõuetu me meel: miks küll ei vasta ta? Me kalmukääpal süütasime tule. Suul mustav [[meeleheit]], tuul juba oli puul, ta vauguv [[ulg]] lõi vastsed pungad valla. [[Lein]] oli ihus tal, kui ringi kihutas, kõik pakatas ja õõtsus üles-alla. Ja tema kauneim toom on mandlipuu aroom, mis õrnal vinel katab maad ja taevast. Nii lahkelt lõhnab aas, teeb silmad kuivaks taas, mu lahti laulab pikast hingevaevast. </poem> * "Kevad küsib sind", lk 8-10 <poem> Mu kätehaardest, häälest, pilgust kaugel sul täna viiekümnes [[sünnipäev]]. Niisama vanad rohuripsmed laugel on täna maal, kus lõõskab hele [[päev]]. Sulg, paber, kirjaread — kõik oleks nagu mul täna küpsend viiekümnesteks. Jah, [[luule]]s tõelised on [[elu]], [[unenägu]], [[Armastus|arm]], [[lahusolek]], [[vihm]]a näkkupeks. [[Araablased]], oh au ja kiitus teile, te [[tarkus]]est mu pea on lahedam. Te õpetusesõna ütleb meile: on hingelahe kõigist vahedam. Kuis oma hinge sinu hinge pillan, kui tee on pikk ja sina kaugel must? Nüüd ehitan ma luulest pika silla — ja otsin hingedele ühendust. Ei astu küll ma sinu varjuruumi. ei lõhu kütkeid puruks talvaga. Kes maitsnud on su [[hellitus]]i kuumi, su [[mälestus]]t ei riiva halvaga. ... Ma olen hinge [[tilk]], ei [[troon]]i ihka, mu asupaik on [[karikas]] või [[leht]]. Ma [[piin]]a sulle pakkuda ei tihka, sõõm minust olgu sulle nauding eht. ... Su [[süda]] hingitseb poolkärsituna, pea haihtub viimne õnnisuima jälg. Tilk peekri sees ei olnud hingeluna, vaid [[ööbik]]ute [[nutt]] ja hinge [[nälg]]. Ehk [[vein]] küll peekris leegitseb ja küütleb, ta paistab läbi nagu karge ilm. Kuid sina pole enam rõõmus [[rüütel]]. Nii ärev on su äraolev [[silm]]. ... See sõõm on piitsalöök, mis pooleks lõhub sel hinge, kes on armus arg ja nõrk. Kuid [[igijää]]gi puutel puruks rõhub mu kire lõõmav tilk, nii magusmõrk. Näeb maa ja taevas, et on orvus tilgas mu sisim mina, [[kirg]]i uueks loov. Sa karda [[leek]]i, mis on liiga vilgas. Leekvein ei ole õnnisuima toov. </poem> * "Tilk", lk 11-13 <poem> Keerleb käiana [[kuu]] taevatelgil, teda lummunult seiran siin aias, pihus [[kuukivi]] sinisel helgil, kinni pilk ilmas kaunis ja laias. Kord see prullakas kuukera eksleb nõnda kergena pilvede ulmas. Siis arõkis kui vasikas kepsleb. Murel õitseb ta valgusetulvas. ... Ümbrus kiiratab helendust [[lilla]]t, täheparvede keskel ma asun. Kogun [[tähed]], mis laiali pillat, tõmban maa peale helkiva lasu. Võrsuv puu ja kõik lilled ja lehed on kui [[tikand]]il nõidusekumas. Täna oleme lompide ehe, neilt me [[hiilgus]] on heiastumas. ... Unevallas hulk öid läheb hukka, harva võtame lummusi kanda. Ilu nõiaväel häilitab tukka, öise une võin päevale anda. </poem> * "Kuuvalgus", lk 15-16 <poem> Umber öö on pimepilk selles võõras riigis. Upub täht kui põlev [[tilk]] minu hinge tiigis. </poem> * "Öö", lk 18 <poem> Hei, [[sügis]]ed, hei, kauge kevadaeg, miks laidate te [[korts]]e minu palgel? Ei enam õitse saaki andnud aed. Korts künnivaona näos ja juuksed valged. ... Mu lemmik, ära ette heida mul, et kortsud nõnda kärmelt sugenevad. Teist kevadet ju pole leida mul kui [[laps]]ed. Nad on igikestev kevad. </poem> * "Miks laidate?", lk 21 <poem> Raskelt raksatav [[kõu]] mind embamas käis, nüüd mu põues on [[torm]], kõik kaasa see viib. Hinges käärib mul vein esmaaimustes häis. On üks minu tiib ennisrahu veel täis. Peksleb kurakätt möll, möllus teine mu [[tiib]]. ... Rebi lahti mind maast, vii jalge alt pind! Üles lennuta, tuul, võta kaasa mind, kõu! Soovulmade pais on mu südame ind. Kaissu haarata [[välk]] — seda ihaldab põu. Ehkki täis oled, välk, hirmsat purustustuld, sinust [[laul]]u loob hing, on kaunis ta viis. Kaasa laulgu te huul, oo [[meri]] ja [[muld]], et säraks kui kuld taevas välkude hiis. ... Kas on sinule, torm, minust [[võistleja]]t veel? Jah, paindun ma küll nagu [[viinapuu]]võrs, kuid ei murdu see väät, terassitke on meel. Turjal [[mure]]de taak, olen [[rõõm]]ude õrs. Ma vajan sind, torm, muidu pimesi kaen. Muu ei elusta mind kui su sähvide puhm. Ainus rõõm sul, [[poeet]], on hullutav [[laeng]]. Kui ilma sest jääd, põu on tühi ja tuhm. </poem> * "Tormi embuses", lk 23-24 <poem> "Neid valgeid õisi aprikoosipuul..." nii kirjutasid kord sa eluaegu. Neid õisi nähes hinges pööristuul mu südant piinarikkalt keerab praegu. Kui aastarodu, lahusolus pikk, tuld hingest kustutaks ja annaks luna, sind kohtama siis, silmis paluv pilk, just siia sammud seaksin kuhtununa. Need õites puud mu nukrust jagaksid, ma siseneksin tuttavasse majja. Ma kogu öö siin ärkvel magaksin, meel sukeldunud meenutuste kajja. ... Me rahvas päris sinult luuletuld. Su laul nüüd kajatamas tuhatkordselt. Neid linnud laulavad, neist õhkub muld. Neid mulle lugesid sa esmakordselt. Kui olid minu kõrval armujõus, mu hinge võtsid võlus vaimustada. Kuis paplilatvu kuldas päiksetõus... Meist järele jäi koidu punav rada. Öö hakul näitab valget õiterüüd taas sinu ülistatud võlupappel. Sind pole enam. Lähen koju nüüd nii ihuüksi, mälestusist vappel. </poem> * "Kui õitseb aprikoos...", lk 27-28 <poem> Oo, homne! Sinu lõpp on [[igavik]]. Oo, homne! Sinu laul on kuninglik. Mul süda taob, kui tõusen kurule, ma kingin eilse tumeurule, ma istun mägiaasa häitsmemurule, ma kannan jalas õnnissoovi pastlaid. Oo, [[tulevik]]! Su vald on hele päev! Sa oled kiirteküllas tee. Kõik loodussaladused on su riik ja [[teadmised]] on sinu vägev piik, ei nõmeduse vastu murdu see! Ja me ei tea, mis on sul varus. Kuis hindavad meid tuleviku vaed. Kes puhtaid seemneid oma hinge varub, sel saagist nõtkub hingeaed. </poem> * "Tulevik", lk 30-32 <poem> [[Öö]] musta lõnga [[tikkimine|tikkis]] päeva [[siid]]i. Kuid uneta see muster pole mahe. Kas enne ööd kõik uned liiva viidi? Und pelutas ehk ärev närvirahe? Miks oled, öö, mu orjastanud kurjalt? Miks vari tihk mu avasilmil lasub? Oh uni, rängad piinad vii mu turjalt, las päeva heledus mu hinge asub! Ma põrgupõhja manan tigedana su, unetus, ärkööde hirmus lisand... Kuid koidikul on õnnistegijana mu ees ööpilkasuse kole isand. ... Jah, raske taluda on [[unepuudus]], kuid ette tean: kord koit on hingeluhas. End tunnen värskelt puhteakna ruudus kui laps, kes puhanud ja meelepuhas. </poem> * "Unetus", lk 33-34 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Usbekistani luuletajad]] [[Kategooria:Laialijaotamist ootavad artiklid]] f1m7pwkyhidny8a8v40ltr2cb0dg8xy 0 17767 87841 82977 2022-07-23T22:12:49Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lola Liivat- Kompositsioon 1967.jpg|pisi|Lola Liivat, "Kompositsioon", 1967.]] ==Proosa== * [[Vitraaž]]i kompositsioon ei saa olla nagu tahvelmaalil, kus sa oled maalitava pinna peremees. [[Aken|Akna]] puhul sa pead alluma [[tellija]]le ja arhitektuursele situatsioonile. ** [[Dolores Hoffmann]], intervjuu: Donald Tomberg ja Külli Reinup, [https://www.temuki.ee/archives/3365 "Vastab Dolores Hoffmann"], Teater.Muusika.Kino, november 2021 [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] mht68ye39vsdr4hq8yzxf5eqwqqx1fn 0 17988 87810 84283 2022-07-23T15:51:31Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eva_Gonzales_The_Chignon_ca._1865-70.jpg|pisi|Eva Gonzalès, "Chignon", u 1865-70.]] ==Draama== <poem> Ei viivitus too muud kui kurja. Kus aga [[tahe]] jalamaid lõi küüned võimaluse turja, seal [[töö]]d ei läinud iial nurja, vaid uute tööde seemneks said. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]". Tõlkinud [[August Sang]]. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk. Eelmäng teatris, lk 10 ==Luule== <poem> Vaikus merel... Vaevu-vaevu õõtsub rauge mere turi, tuules põrmugi ei liigu ükski valge paadipuri. </poem> * [[Lesja Ukrajinka]], "Krimmi mälestusi. 1. Merevaikus", rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 14 <poem> Loom kaugelt just nagu kaljusse pagisev puri, ta jooks — see on lindude rõõmkerge lend. Ta kapjade all hellaks saab maailma turi, öö tulekul marmorist grotis ta sisse seab end </poem> * [[Nikolai Gumiljov]], "Kaelkirjak". Tõlkinud [[Andres Ehin]]. Vikerkaar 3/1988, lk 1 <poem> Kas on sinule, [[torm]], minust [[võistleja]]t veel? Jah, paindun ma küll nagu viinapuuvõrs, kuid ei murdu see väät, terassitke on meel. Turjal murede taak, olen rõõmude õrs. Ma vajan sind, torm, muidu pimesi kaen. Muu ei elusta mind kui su sähvide puhm. Ainus rõõm sul, poeet, on hullutav laeng. Kui ilma sest jääd, põu on tühi ja tuhm. </poem> * [[Zulfija]], "Tormi embuses", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 23-24 <poem> rabiseb vakka mu [[saak]] sirutan tuikavat turja [[küla]] pool punane [[haab]] põletab ennast kui urja kirikuvahtrate tukk läkitab värvide naeru igitumm kullane [[kukk]] maa peale vaatabki vaevu </poem> * [[Milvi Seping]], "Kartulinoppijad", kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 30 ==Proosa== * Me tallame [[lätlased|lätlaste]] turjal ja kummardame soome tarkasid, sest [[Soome]] paikneb üleval (st [[Taevariik|taevas]]), [[Läti]] seevastu asub meie jalge all, see tähendab - [[põrgu]]s. ** [[Valdur Mikita]]. "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 119 [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 7hyzplp8nvrlygjnb14y9sozkyy4gul 0 18206 87809 85071 2022-07-23T15:48:03Z 151.21.151.19 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), "Maastik Como järve ääres", ''s.d.'']] '''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv. ==Proosa== *Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. "Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda" ** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. "In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri". *** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008] * Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest. ** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks "Balti kaevikust Põhja kindluseks"], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist) [[Kategooria:Järved]] [[Kategooria:Itaalia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] rrq5jjtwjjz5t3vu4vdhmrm8vtlnecn 87831 87809 2022-07-23T19:55:43Z Ahti-Saku 3690 Link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anton_Hlavacek_Partie_am_Comer_See.jpg|pisi|Anton Hlávacek (1842–1926), "Maastik Como järve ääres", ''s.d.'']] '''Como järv''' on järv Põhja-Itaalias, mida ümbritseb Venemaa eliidi suvilakooperatiiv. ==Proosa== *Varem ostsid rikkad maju ja villasid ainult Como järve küngastel, nagu Plinius tegi Villa Commediaga, et mitte kaotada nägemist ja vältida üleujutusi. "Vaesed läksid kaldale, et lasta vesi jalgu lakkuda" ** In passato i ricchi compravano le case e le ville solo sulle colline del Lago di Como, come fece Plinio con villa Commedia, per non perdersi la vista e per non avere allagamenti. "In riva a farsi lambire i piedi dall'acqua ci andavano i poveri". *** [https://amp.ilgiornale.it/news/c-hollywood-sul-lago-como.html Il Giornale, Giorgia Gandola, 7 march 2008] * Suure [[aplaus]]i sai [[Ukraina]] julgeolekuprogrammide juht [[Hanna Šelest]]. Ta kirjeldas, kuidas üks [[Itaalia]] ajakirjanik küsis, et kas Ukraina ei tahaks siiski [[Putin]]ile mingit [[territoorium]]i ära anda, et ehk rahuneb maha. Šelest vastas, et loomulikult, las Putin võtab Como järve. See valus [[vastus]] näitab, kui palju on läänel õppida Ukraina [[tegelikkus]]est ja meeleoludest. ** [[Raul Rebane]], [https://www.err.ee/1608603715/raul-rebane-balti-kaevikust-pohja-kindluseks "Balti kaevikust Põhja kindluseks"], ERR, 20.05.2022 (ülevaade Lennart Meri konverentsist) {{Vikipeedia}} [[Kategooria:Järved]] [[Kategooria:Itaalia]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] 1b4t3akl96m5zk9u5byjxdoq2y7iodk 0 18399 87770 86082 2022-07-23T14:18:36Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Katrin Jakobi''' (kodanikunimega Livia Oras; 20. juuni 1909, Võru - 26. veebruar 1986) oli USAs elanud eesti kirjanik. Ka tema abikaasa Ants Oras armastas väikestviisi kirjandusega sahmerdada. =="Suvekodumaa"== Tsitaadid novellikogust: Katrin Jakobi, "Suvekodumaa", 1992, LR 24-26. ==="Suveöö unenägu"=== "Suveöö unenägu", lk 11-29. * [[Tuul]] virdas sakilise [[järv]]e pinda, rebides lauseid inimeste suust ja väikese [[sõnastik]]u lehti Lilu külmast kangete sõrmede vahelt. Jutt, mis kuidagi ei paistnud apendiksi kahelt esimeselt leheküljelt kaugemale jõudvat, muutus ikka juhmimalt ebapiisavaks. :"Puhutteko englantia?", "Mitä tämä on suomeksi?", "Anteeksi, olkaa hyvä, mitenkä sanoitte?" :Vastuseks oli kohtlane [[naeratus]], arusaamatu häälepomin ja poolviltune nihkumine kellegi lähedalolija selja taha. Kas oli ta [[hääldus|hääldamine]] nii halb, et see iga pingutusegi asjatuks muutis? Kas ei olnud tõesti kellelgi ta vastu huvi või viis tuul sõnad lihtsalt laiali? (lk 11) * Kas niisugused olid olnud temagi esivanemate [[kodu]]d, kas oli ta siia seda otsima tulnud? Ta laskis pilgu aknast välja libiseda, kus dramaatiline loojanguvalgus oli kustumas ja seda asendas külmalt rohekas hilisõhtu kuma. Läbi [[maja]] ümbritsevate ilupõõsaste ringi oli näha väikesi põllulappe, nende taga võsa ja tumedat metsa ning veel ühe järve läiklemist üle selle ladvastiku. :Ei, mitte niisugused, vastas ta siis iseenesele. Siin ei olnud talude ümber ju neid suuri õuna- ja marjaaedu, millest ema sageli kojuigatsuslikult jutustas. Aedu, milles kurgid ja tomatid kasvasid otse troopilise lopsakusega, suhkruherned painutasid keppe raskelt maa poole, tilli kollased, aromaatsed õiesarikad tõusid pitsiliste päikesevarjudena peenardelt ning aiavilja keskele oli silmailuks <!--//-->kasvama jäetud lihavaid, suurte violetsete õitega ja helesinise lehestikuga moone. (lk 13-14) * [Soomest:] Hõimusuhted... [[hõimuromantika]]... vennasrahva abi [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal... tõult, keelelt, kommetelt, kliimalt ja üldiselt elulaadilt lähedasem kui ükski teine maa... mingi ersatskodumaa, mis oli hoopis kättesaadavam kui päriskodumaa... (lk 14) * Kuid miks oli siin kõik nii teistmoodi, kui ta seda oli kujutlenud? Või olid asjad elus alati hoopis teistmoodi, kui seda kujutleti? (lk 14) * Juba järgmisel päeval ilmus see Toome või Toomingas juhuslikult [[kohvik]]us ta laua juurde, kuid otse sealsamas rikkus Lilu jällenägemisrõõmu mehe märkus, et ta on pärit Nõukogude Eestist. :Tal jooksis väike külmavärin mööda selga alla, ta vabandas varsti ja ruttas kohvikust välja, olgugi et tal nagu tavaliselt kuhugi kiirustada ei olnud. Järgmisel nädalal kohtas ta toda Toomast või Toome mitu korda. Ta tuli talle [[tänav]]al vastu, mõttes ja tõsine, ärgates Lilut nähes nagu unest ning väljendades rõõmsat [[üllatus]]t kokkusaamise kohta. Või tekkis kohvikus ta kõrvale natuke aega pärast seda, kui ta oli jõudnud maha istuda. Lilus pidas külgekasvatatud [[viisakus]]tunne ränka võitlust vaistliku pagemistungiga, kuid <!--//-->viimaks alistus teine esimesele. Ning lõpuks — mis võiks talle siin [[Soome]]s siis juhtudagi? Pealegi ei võinud ta tõesti väita, et mees [[propaganda]]t oleks kippunud tegema, ei kommunistlikku ega ka kommunismivastast. Ta päris andmeid ameerika hindade ja palgaolude kohta ning osutas elavamat huvi vaid siis, kui Lilu korra juhtus mainima, et ta isa on keemik, kes töötab ühes tuntumas Ühendriikide keemiatööstuses. Milline kokkusattumus - temagi oli [[keemik]] ja töötas praegu siinsamas ühe puutööstuse laboratooriumis. Kui tal kunagi õnn oleks ka Lilu isa kohata... Siin katkestas ta jutu kerge õlgade kehitus ja suunurkade pettunult allapoole kaardumine. Preili Maisel saab ehk aru... Kuid enamasti rääkisid nad viisakalt ja ettevaatlikult ilmast ja [[soome keel]]e iseärasustest, kaubast äride vaateakendel ja viini saiade kvaliteedist kohvikus. (lk 15-16) * Ta jäi hämmastunult seisma kaupluste [[vaateaken]]de ette ega saanud silmi lahti kiskuda [[mannekeen]]idelt, mis kandsid nappe [[supelkostüüm]]e või rõõmsaid, suuremustrilisi [[suvekleit]]e. Millal kanti siis selliseid siin külmal maal? Või oli tema mingil imelikul viisil kuuga eksinud — oli alles [[aprill]] ja mitte [[juuli]] keskpaik, nagu tema seda arvas? Ta enese suvekleidid rippusid kasutamatult kapis reas, ning ta kandis päev päeva järel oma rohelist villast kostüümi, seda ainsat soojemat kaasavõetud riietuseset, sageli sedagi vihmamantli alla varjates. (lk 16) * Ema vaikis tükk aega, vaatas Lilule uurivalt otsa, ja ütles siis tooniga, mis kõlas, nagu oleks ta mingile kindlale otsusele jõudnud: :"Hän on kihlautunut." :"Kihlautunut?" Lilu kahtles, kas sõna tähendas seda, mis ta selle arvas tähendavat, ja lehitses kärsitult sõnastikus. Siin see oligi: Kihla; olla kihloissa — be engaged; -us — engagement. Kuidas võis siis armastus eri mandreil inimestele nii erisugust mõju avaldada? Ameerikas muutis see noored ekspansiivsemaks, hoopis sõbralikumaks ja endisest jutukamaks. Nende ülevoolav õnnetunne nakatas teisigi, ning nad kandsid enestega kaasas mingit heatahtlikkuse ja heldemeelsuse aurat. Lilu jäi emale nii üksisilmi ja küsivalt otsa vaatama, et viimane taipas oma seletuse puudulikkust: :"Hänen Sulhanen on kommunisti," ütles ta vaikselt. :Sulhanen — fiancé, bridegroom. [[Armastus]] muutis siis [[kommunist]]ide armsamad süngeiks ja ebasõbralikeks. See seletus, olgugi tõenäolisem, ei rahuldanud siiski veel täielikult. Ema lõi silmad maha ja jätkas veelgi vaiksemalt: :"Peigmees räägib niisugust imelikku juttu... nagu oleks preili Maisel mingi ameerika [[imperialist]]... kes teab, võib olla isegi [[spioon]]." :Imperialist! Spioon! Mis jutt ''see'' oli? :"Ning Virpi usub seda?" küsis Lilu ägedalt. Kuid oli pikemata selge, et Virpi just seda uskuski. (lk 17) * Kui Lilu südalinna poole ruttas, olid ta enesegi silmad pisaraist poolpimedad, kuid ühtlasi tundis ta suurt tahtmist naerma puhkeda. "Imperialist!" mõlgutles ta viltuse naeratusega ja laskis pisarail mööda põski alla voolata. Tal oli seni puudunud võimaluski olla midagi muud kui koolilaps ja siis [[üliõpilane]], kes kodus kuulas vanemate sõna ja tegi koolis, mida [[õpetaja]]d temalt ootasid. Vähemalt enamasti, kuigi mitte alati. "Spioon!" Mida oli spioneerida siin, Säukkölahtis, kus ainukesteks tööstusteks olid väike trikoovabrik südalinnas ja puutööstus eemal järve ääres? (lk 17) * Kuid milline tema, Lilu Maisel, siis tegelikult oli, küsis ta eneselt, ning vastas siis enesele otsekohe sellise [[avameelsus]]ega, et vastuse mõrkjas [[tõde]] ta suu seestpoolt kipra tõmbas, nagu oleks ta hammustanud pooltoorest puuvilja: tema ei olnud veel üldse midagi, isegi mitte halb. (lk 17) * Tõepoolest, kõik oli temas [[keskpärasus|keskpärane]], mõtles ta ahastades, ning tuhandetest teistest temataolistest tütarlastest eraldasid teda praegu ainult roosad nutujäljed ümber keskmiselt hallide silmade ja läikima löönud ninaots. (lk 18) * Rein Toom juhtis ta hämarasse, pooltühja [[baar]]i, pani ta istuma väikese laua taha seina ääres ning tellis enesele konjakit ja Lilule sherry't. :"Teate," purskas kaebus Lilu suust, "Ameerikas ei ole ma veel kunagi baaris istunud. Seal saaks baarimees karistada alaealisele alkoholi müümise eest ja teie seda mulle pakkumise eest. Mul ei ole veel [[hääleõigus]]tki. Ma ei oie õieti veel üldse midagi. Ma ei tea veel isegi, mis minust kunagi võiks saada. Kuid siin peavad mõned inimesed mind imperialistiks ja isegi spiooniks!" (lk 18) * "Need süüdistused on ju ilmselt rumalad, rumalad ja mõttetud," ruttas Rein selgitama. :"Muidugi on nad seda! Kartsin, et ehk ka teie peate iga üksikut [[Ameeriklased|ameeriklast]] imperialistiks, kaasaarvatud minusuguseid, kes isegi ameeriklastena sündinud ei ole. Olete ju tulnud sealt piiri tagant, oleksite kergesti võinud olla [[kommunist]] või isegi kuuluda salapolitseisse."<!--//--> :"Näete nüüd, kuidas inimesed üksteist [[kahtlus]]tavad," ütles Rein veidi sunnitud naeratusega: "Kui teil minu ees kunagi hirm peaks olema, siis tuletage meelde, et olen kuus aastat koonduslaagris viibinud, pealegi veel päris noore poisikesena." (lk 18-19) * [Rein Toom:] "Teil on õigus — eesti [[laps]]ed on enamasti kõik ühte nägu." (lk 20) * [Rein Toom:] "Kui oma [[mälu]] hästi pingutaksin, küllap siis tuleks meelde isegi pildivõtmise [[hetk]]. Kuid vahepeal on nii palju juhtunud, mis hoopis sügavamalt mällu sööbis kui üks valutu pildivõtmine." (lk 20) * [[Õhtu]] edaspidistest sündmustest jäid talle vaid kõige ebamäärasemad mälestused. Tal oli tunne, nagu hõljuks ta vees ja laseks ennast voolust kaasa kanda, vastupanematult, raugelt ja nagu poolunes. Sama maja teisel korral asuvas suures ja veelgi tühjemas [[restoran]]is sõid nad õhtust ja [[tants]]isid hiljem väikese orkestri saatel. Siin ei olnud enam hämar, siin oli liigagi valge. Suurtest akendest immitses sisse toda imelikku öövalgust, mis siin segunes [[kroonlühter|kroonlühtrite]] kiirgusega ja mitmekümne lumivalge [[laudlina]] helendusega. Kuid Lilule jäid esemete kontuurid ometi ähmaseks ja mällu peatuma ainult mõni pisiasi. Inimhäälte ja tantsumuusika kõla valjenes ja vaibus, lõigates vahel otse valusalt kõrvu ning muutudes siis leebeks ja kaugeks [[harmoonia]]ks kuski tagaplaanil. Nagu hõljuksid helid, valgus ja aegki temaga kaasa selles soojas ja lohutavas hoovuses otsekui avaras ookeanis. Tal oli väga hea olla. Kunagi õhtu jooksul jõid nad nähtavasti [[sinasõprus]]t, sest hiljem ütlesid nad üksteisele sina, ning koduteel väikesest pargist läbi minnes suudles Rein teda. [[Fuksia]]te pikad kõrvarõngad kõikusid tasases tuules, puistates madalale murule viimasest vihmast rippuma jäänud tilku, ning kollased [[roos]]id avasid hääletult uusi õisi uueks hommikuks. (lk 20) * Isegi kui ta silmad sulges — tal oli viimasel ajal järjest kalduvus silmi sulgeda —, oli tal selles alastikiskuvas valguses ebamugav viibida Reinu teravate, valvsate pilkude all, mis olid vahel nii jahedalt uurivad, nagu tahaksid nad mõistatada isegi ta mõtteid, aimata kõiki ta [[saladus]]i. :Naeruväärne, mõlgutles ta. Just saladuste puudumine tegigi teda ta enese meelest igavaks, ei lasknud ta ümber tekkida seda sulnilt kiusatuslikku õhkkonda, mis tema arvates ümbritses iga tõesti võluvat naist. (lk 20) * "Sa vaatad mulle vahel otsa, nagu oleksin mõni [[oblikas]] või [[malts]], [[puju]], [[takjas]] või [[paiseleht]]!" kaebas Lilu. :"Ma ei saa praegu hästi aru...?" :"Ma mõtlen — nagu oleksin mõni [[umbrohi]], mis on kogemata kolhoosiaeda kasvama jäänud." :"Aga, kulla Lilu...?" :"Isegi mitte suur helesinine [[moon]], mis on meelega silmailuks aeda jäetud, vaid just nimelt malts, puju või takjas." :"Vabanda! Tegin vaid halba nalja." (lk 21) * Millest see üldse tuli, et mida lähemale ta [[Eesti]]le jõudis füüsiliselt, seda kaugemale näis taganevat maa ise. Siin, kus see oli vaid paarisaja miili kaugusel, näis teda sellest lahutavat mitte üksi palju tuhandeid miile, vaid ka mingi seletamatu ajavahemik. Ning Rein, see [[sild]], mis oleks tal pidanud võimaldama astuda kergelt otse maa olemusse, paistis teda selles vahel koguni meelega takistavat. Jutt kippus jääma kondikavaks, millele visalt kasvas see paljude detailide [[ornamentika]], mis alles teeb võõra elu teisele tuttavaks ja omaseks. (lk 21) * Vähemalt käte puudutustes ei olnud kahtlusi ega [[umbusk]]u, huulte surve oli soe ja siiras. [[Küünlad]] põlesid nüüd [[sohva]] ees kohvilaual — keegi oli need söögilaualt siia toonud. Küünlad lühenesid pikkamisi, kuid [[aju]] ei sidunud seda enam aja möödumisega. Piirjooned enese <!--//-->ja ümbruse vahel hajusid, jäi järele vaid voogamine, mis teda, Lilut vastupanematult enesega kaasa kandis. Kõike enesesse haaravas rauges [[rahu]]s, mille kaenlas suikus maa ja vesi, linn ja metsa tume ring... ümbritsedes kõike, kuid ühtlasi hoovates ja tuigates välja ta enese sisemusest, nii et ta oli sam aaegselt ümbritsetu ja ümbritseja... öö enese sõnatu hing... tõusev tunne, mis kustki märkam atult vallandus, kuid nüüd kõiki takistusi eest tõrjudes üle kallaste voolas... tõusva tunde tuikav ping... (lk 21-22) * [Lilu:] Kui olin noorem, siis kartsin nii väga, et minule kunagi midagi ei juhtu. Kartsin, et siin maailmas on kõik [[kangelasteod]] juba tehtud, kõik [[seiklus]]ed juba seigeldud, kõik suured [[elamus]]ed juba läbi elatud, ning minule ei ole järele jäänud muud kui väga igav elu. Peamiselt selle üle ma [[päevik]]us hädaldasingi. Võib-olla tulin ka siia Soome just selles lootuses, et siin minulegi kord midagi huvitavat juhtuks. Viimasel ajal hakkas mulle see päeviku kirjutamine kuidagi lapsikuna paistma: mul oli tunne, et kui mulle midagi tähtsat juhtub, siis ei ole enam mõtetki päevikut kirjutada. Kas see ei ole imelik? (lk 23) * [[Saatus]], mõlgutles ta uuesti. Miks oli ta varem saatust alati kujutlenud [[murdlaine]]na, mis tal üle pea kokku lööb, või [[pööristuul]]ena, mille rajus ta keerleb [[abitus|abituna]] kui leht? Saatus võis ju ka olla selge suveilm, [[kaitstus|kaitstud]] viibimine kohas, mis oli peaaegu ta [[kodumaa]], inimesega, keda ta õigupoolest juba tundis sündimisest saadik. (lk 23) * [Lilu:] Kuid siis tõusis ta järsku sohval istukile ja ta nägu väljendas kohkumist. :"Ja ometigi oleksin peaaegu ära jooksnud!" hüüdis ta. "Kui kuulsin, et oled okupeeritud Eestist, siis oli mul korraga nii imelik tunne, et oleksin peaaegu jalamaid kohvrid pakkinud ja [[Rootsi]] sõitnud. Mul on üldse kalduvus ära joosta. Näiteks oli meil paar aastat tagasi kolm päeva külas keegi eesti [[poeet]]. Mu vanemad on ju tegevad mitmes pagulasorganisatsioonis, ning seetõttu on meil sageli külalisi. Kuid mina jooksin selleks ajaks kodunt hoopis ära oma sõbra Mary Anne'i juurde. Ma ei teadnud nimelt, kas poeedid alati poeetiliselt mõtlevad ja räägivad, või on nad ehk vahel, nii öelda oma vabal ajal, nagu teised inimesed. Kui teda kuski üksi oleksin kohanud, näiteks aias, ja kui ma siis midagi väga hullu oleksin öelnud, ma mõtlen poeedile ebasobivat, siis oleks mul hiljem olnud väga piinlik. [[Ema]] oli kole kuri: ta olevat lootnud, et ma omas eas ka juba hakkan millegi tõsisema vastu huvi tundma! Kuid oli muidugi hea rääkida, keegi ei oodanud ju, et ''tema oma eas'' enam poeetiliselt tunneks või räägiks. Ning ära jooksin ju sellepärast, et ma liiga palju huvi tundsin, ja mitte liiga vähe, nagu arvas ema." (lk 23) * [[Raudtee]]d? [[Buss]]id? Raudtee oleks kiire, kuid busside abil, kui neid alatasa vahetada, oleks neil kergem jälgi segada. [[Laev]]ad ja [[paadid]]? Muidugi mitte sellised, mis Rootsiga regulaarset ühendust pidasid, sest nende jaoks oleks Reinul kindlasti vaja läinud [[viisa]]t, mida tal arvatavasti ei olnud. Sama raskus käis ka [[lennuk]]ite kohta. :Kõik järved olid täis [[mootorpaat]]e, kuid siin, kus inimestel oli üldiselt vähem varandust kui Ameerikas, hoiti seda paremini. Paadid olid kinnitatud kettidega ja tabalukkudega sildade külge, autovõtmeid ei jäetud lohakalt sõidukeisse, uksed prooviti kõik hoolega läbi. [[Kalur]]id? Ta kujutlusse kerkisid nagu graniidist raiutud nägudega mehed, kelle teravad ja umbusklikud pilgud uurisid kahte kahtlast välismaalast, kelle konarlikust soome keelest neil oli peaaegu võimatu aru saada. Kuidas suudaksidki nad mõista võõraste vajadust pääseda illegaalselt Rootsi nüüd, kui [[rahu]] oli juba ammu saabunud ning kõik lennukid, laevad ja rongid olid täis turiste, kes vabalt ja takistuseta maalt maale liikusid. (lk 24) * Maakaardil suundus Soome-poolne [[Botnia laht|Botnia lahe]] kallas siksakiliselt põhja ja pöördus siis [[Vaasa]] kohal kirdesse. Lahe põhjapoolne kallas moodustas laia kaare, mille, keskel voolas [[Tornio jõgi]], Soome ja Rootsi piirijõgi. Kui lai oli [[jõgi]], kui kiire selle vool, ning millised olid selle kaldad? Ümbrus oli kaardile märgitud madalana ja soisena, lühikestest rõhtjoontest kasvas välja haralisi rohututte. (lk 24) * "Mõned asjad on vahepeal siiski arenenud paremuse suunas," jätkas Rein, "Ohvreid on enamasti õnneks vähem kui seda algul <!--//-->kardame. Näe, minagi jõudsin [[Siber]]ist tervelt tagasi, samuti mu ema. Kuid muidugi ei ela ta enam endises kohas." :"Aga [[tädi]] Alma?" küsis Lilu ja tundis, kuidas tal küsimuse juures hing jäi kurku kinni. :"Jah, isegi tädi Alma!" kinnitas Rein. :"Ah isegi tädi Alma!" hüüatas Lilu ja painutas enese Reinu käevarte haardest välja. Ta tundis, kuidas talle [[hüsteeria]] vägisi peale kippus. Tädi Alma oli ema jutustuses omandanud peaaegu legendaarse kuju. :"Jah, ka tädi Alma!" kordas Rein mehaaniliselt. :"Seda peame pühitsema!" ütles Lilu ja märkas üllatanult, et ta Reinule otsa naeratas. Ta hääl kuuldus talle eneselegi võõrana, nagu oleks ta kellegi teise juttu pealt kuulanud. Kuid siis oli temagi korraga kummaliselt rahulik ja sihiteadlik, nagu oleks temagi kavatsustest suurem ja raskem osa juba teostatud. (lk 26-27) * Lilu hüppas teeseldud tarmukusega sohvalt, jooksis [[köök]]i, lõi enese järel ukse suure pauguga kinni ja kolistas hetkeks [[kohvikann]]uga. Kuid siis muutus ta väga vaikseks. Ta pani kiirelt selga [[taburet]]ile jäänud mantli, haaras [[käekott|käekoti]] kaenlasse, võttis jalast kingad ja lükkas need teise kaenla alla. Köögi [[välisuks]] langes ta järel lukku väikese kolksatusega, millest ta lootis, et see ei kostnud söögituppa. :Kui palju oli tal [[aeg]]a, arutles ta meeleheitlikult, kui ta kitsast, järsust trepist alla jooksis ja libises, kolm minutit? Viis minutit...? Kaheksa minutit...? Enne kui ''see seal üleval'' klaaside valimise lõpetas ja rahutuks muutus? Klaaside otsimise, et juua tädi Alma terviseks, kes koonduslaagris ei viibinudki, kes puhkas juba 1941. aasta suvest saadik surnuaial kadakase risti all. :Kuski oli midagi segamini läinud, isegi kommunistidel lähevad vahel asjad segamini. [[Arhiiv]]e oli hävinud sõjatules, keegi oli liiga agaralt katsunud [[kvoot]]e täita surnutega või oli [[küüditamine|küüditamise]] ohvriks langenud vale inimene. (lk 27) * Ta läbis järgmise hoovi ja pöördus siis tänavale — kiirustades, kuid mitte enam joostes. [[Sõda]]... Tema, Lilu, ei mäletanud ju sõda üldse, ning ometi tundus talle, et temagi [[põgenemine|põgeneb]] praegu sõja eest. :Pageb sellesama [[õudus]]e eest, mis kunagi inimesi üle maailma laiali paiskas... Just nagu nemad... just nagu nemad kunagi ruttasid läbi õhtuste tühjenevate tänavate... kui pahemal juba õhetasid pilvealused lillakalt ja vastassuunast levis põhjamaade ööde fluorestsentset kuma. Jätsid maha just nagu temagi kõik, mis neil oli, ja ruttasid, muudkui ruttasid... suundusid äärelinna poole ja sealt ikka edasi, muudkui edasi, just nagu temagi praegu... Südalinna kivihooned asendusid pikkamisi puumajadega, mis olid üksteisest lahutatud kõrgete plankaedadega, ning siis tulid mingid kuurid või laohooned. :Niiviisi kiirustasid kunagi Toome talu peremees ja perenaine koos Reinuga ja tädi Almaga läbi kodutalu põldude ja metsade, siirdusid järve piiravatesse soodesse ja rabadesse... Venelased, jutustas ema, taganevate vene [[sõdur]]ite jõugud ja [[hävituspataljon]]lased käisid tappes, röövides ja põletades maad mööda ringi. (lk 28) * [[Surnuaed]], taipas Lilu, ja selles pidi kuski olema mõni [[pink]]. Ta sammus aeglaselt aia keskele, leidis kõrgete sirelipõõsaste vahelt pingi ja laskus sellele. Nii paljude [[rist]]ide keskelt ei tule teda küll ükski punane otsima. (lk 28) * ''See seal üleval'' oli nüüd muidugi juba ammu klaaside valimise lõpetanud ja rahutuks muutunud. Nad peavad endid ilmeksimatuks, usuvad, et [[ajalugu]] tingimata neid soosib... sellepärast teevadki nad õnneks nii palju [[viga|vigu]]... ei viitsi isegi paremini [[vale]]tada. Neist näeb vahel läbi isegi tema, kellel nende meelest ei ole inimesena mingit tähtsust... kes on vaid kogemata kolhoosiaeda kasvama jäänud umbrohi, oblikas või malts, puju, takjas või paiseleht. :Lilu õlad vajusid längu otsekui [[vanadus]]e koorma all, kuid ühtlasi teadis ta, et see oli nüüd viimane kord, et ta millegi eest ära jooksis. (lk 29) ==="Thunbergia grandiflora"=== "Thunbergia grandiflora", lk 30-34. * "[[Thunbergia grandiflora]], bengaali kellaväät, taevalill," jätkas Elisa lugemist. "Bengaali kellaväät on erakordselt kiiresti kasvav igihaljas puidune [[ronitaim]], millel on tihe lehestik ja väga soovitavad õied.... Suured [[lehed]] on üldjoontes ovaalsed, teravatipulised, sügavrohelised ja natuke kareda pinnaga. Viiehõlmised kellukesekujulised [[õied]], läbimõõdult umbes kolm tolli, on sinised.... Õitsemisaeg kestab läbi kogu suve ja ulatab sügiskuudesse." :Uuesti libises [[pilv]] päikese ette ja hämardas toa. Elisa sulges<!--//-->jälle silmad ja nägi nüüd selgesti seda taevalille, mis end siinsamas magamistoa kõrval rõdu ääres oli mähkinud ümber mitme [[bambus]]evarre ja need kaares alla painutanud. [[Väät|Väädi]] peenikesed otsad ulatusid peaaegu maani, ning [[taim]] kandis suuri õiepungade kobaraid, kus avanesid iga päev uued habrassinised kellukesed, mis juba järgmisel hommikul murule varisesid ja uutele ruumi andsid. Ta mõtles sellele päevale kaks aastat tagasi, mil ta selle taime oli istutanud, ning milline see siis oli välja näinud — nagu oleks keegi kõdunevate lehtede kuhilasse ühe haleda piitsavarre pistnud, mis enesele kuidagi oli suutnud mõned lõdvalt lipendavad lehed külge kasvatada. Kuid nüüd paiskus igal kevadel mullast uusi tugevaid [[võsu]]sid, mis peaaegu silmnähtavalt sirgusid ning hilissuvel siniste kellukestega kattusid, kasvatades kuu kuu järele uusi õisi, nii et see [[ilu]] lõpuks isegi [[monotoonsus|monotoonseks]] muutus. Taime näljased [[juur]]ed sirutasid endid mullas ikka laiemale ja haarasid ikka ahnemalt teistelt taimedelt nende toitu. Kõhetu [[tähtjasmiin]] jäi väädi tiheda lehekatte taha närbima ja plumbaagol jätkus jõudu vaid mõneks üksikuks armetuks õieks. Elisa naeratas leplikult ega pannud väädile selle laiutamist pahaks. (lk 30-31) * Ta pilk sattus nüüd vastamisi [[kass]]i omaga. Selle [[silm]]ad olid samuti [[sinised]], kuid need olid nagu kaks poolläbipaistvat cabochon-lõikega kivi, mille värv olenes valgusest ja muutus koos sellega vesisest kahvatusinisest sügava ja puhta safiirsiniseni. Mõnes valguses hõõgusid need vahel koguni punaselt, nagu põleksid ta peas kaks elavat sütt. Kuid alati olid need ta tumedas näos nagu kaks [[aken]]t, mis ümbrust mitte tuimalt ei peegeldanud, vaid mille taga virvendas veidi mingit sisemist [[valgus]]t. (lk 31) * Kuid ta ei saanud ikkagi lahti sellest imelikust tundest, mis teda täna hommikust saadik oli häirinud, - nagu oleks ta keha oma [[raskus]]e kaotanud ja [[hõljumine|hõljuks]] nüüd kuidagi kergelt ja ilma pingutuseta õhus siia ja sinna, nii nagu merevood enesega kaasas kannavad sületäit [[adru]]sid või triivivat [[oks]]a. (lk 32) * Miisu oli talle kööki järele tulnud ja seisis nüüd ta taga. Pean ta [[rõdu]]le kinni panema, mõtles Elisa loiult. Kuid kass kadus äkki ta lähedusest, nagu oleks ta naise mõtteid lugenud, ning vaatas talle järgmisel hetkel otsa elutoa ukselt. Kui ta talle ettevaatlikult järele astus, ei olnud Miisut järsku enam kuski näha. Elisa libistas pilgu läbi kogu toa, silmitsedes läbi kõik mööblialusedki, aga kassid ei olnud tõepoolest kuski. Kuid siis, kui ta kõikuvate ja kobavate sammudega läbi elutoa magamistoa poole liikus, peatus ta pilk järsku madalal, tumedal [[raamaturiiul]]il, õieti selle kõige alumises nurgas, ning sealt vaatasid talle ainiti otsa kaks ümmargust ja intensiivselt sinist silma. Kass sulas oma ümbrusega nii hästi kokku, et ta Elisale peaaegu märkamatuks oleks jäänud. Riiuli otsalaud heitis temale musta varju, ning [[mahagon]]ipuu sügav, poolmatt toon peaaegu ühtus kassi värviga; looma heledam rind näis valguslaiguna, mis kustki juhuslikult riiulile langes. Teda andis ära vaid ta siniste silmade [[kiirgus]]. (lk 32) * Kuidas ma seda [[ema]]le seletan, mõlgutles ta kogu aeg hädiselt, kuidas ma talle seda ometi seletan, et ma nii rumal olin ja [[põrand]]ale magama jäin. Ta teadis liigagi hästi, et ta tegude põhjendused, mis näisid paika pidavat nende tegemise ajal, haihtusid ema teravate silmade pilgu ees, eimiskiks ja jätsid tema, Elisa, sõnatult jalalt jalale tammuma. Vahel ei tulnud need talle enam eneselegi meelde, ning see tegi ta rumalaks isegi ta enese silmis. Nagu näiteks praegu... (lk 33) * Ta lükkas eneselt vaiba ja tundis hetkeks [[kergendus]]t. Kuid õhku, hingamiseks oli ikkagi liiga vähe, ning see oli kuum ja raske. Thunbergia grandiflora oli ju nüüd täitnud kogu akna avause ning väätide pikad peened tipud vingerdasid tuppa sissegi. Muidugi olid kõik uksed ja aknad jälle lahti jäetud ning tema nii abituna siin voodis! Pealegi oli tal janu, ning vett ei olnud ta juba mitu päeva saanud, ega saagi vist enam kunagi, sest köök oli praegu juba üleni täidetud ronitaime lopsakate väätidega, mis talle nüüd igast suunast vastu pilgutasid oma õelaid siniseid silmi. Need puurisid talle välgatustena laugude vahele, jäädes kauaks ajju tukslema. (lk 33) * Elisa pilgu ette kerkisid Johni ümmargune must nägu ja tumedad silmad, mille nurgad olid imelikult kollased. Kuid Johni suu ei olnud praegu nagu tavaliselt naerust lai, selle nurgad kaardusid pahakspanevalt alla. Ta pikk [[nimetissõrm]] sihtis selle äbariku taime poole, mille tema, Elisa, oli just istutanud, ning mis tõusis maapinnast nagu hale piitsavars. Järsku avanes taime tipus selle esimene õis kui rakett ja paiskas ümbruse täis sinist valgust. "Hoia kurja väädi eest!" ütles John müriseva rinnahäälega. "Hoia kurja väädi eest!" Kui Elisa voodis paanilises [[hirm]]us istukile viskus, kuulis ta Johni häält veel tükk aega kõrvus kõmisemas. Siis täitis sinine [[välk]] ta valusad silmad uuesti väljakannatamatu helendusega, kuid seekord tuli see määratust kassisilmast, mis suure kettana ähvardavalt otse ta voodi kohal hõljus. Elisa karjatas ja lõi mõlemad käsivarred üle näo. (lk 34) ==="Miss Scotti lossid"=== "Miss Scotti lossid", lk 35-45. * Ilmade abielupaaril oli [[maja]]st nii hea meel, et nad algul peaaegu tähelegi ei pannud suuri laike lagedel ja seintel, kust värv oli varisenud ning kust tuli nähtavale üha uusi toone läbi nende paljude kihtide, millega toad selles vanas majas kunagi olid üle võõbatud. [[Linoleum]] köögis ja vannitoas oli laineline ning selle mürgiselt roheline ja kollane [[muster]] oli peaaegu ära kulunud, nii et see haavas silmi vaid ruumide nurkades. Köögitrepp oli längu vajunud, ja vanadest puuseintest immitses kopituslõhna. Kuid [[toad]] olid suhteliselt ruumikad ja kõrged, nende pikad, kitsad, peaaegu põrandani ulatuvad [[aknad]] ja ornamenteeritud kaminasimsid andsid neile tagasihoidlikku väärikust ja elegantsigi, mis moodsamates majades enamasti puudus. Siin oli neil jälle korraks küllalt ruumi. :Kolimispäev juuni keskpaiku oli erakordselt kuum ja umbne. Kui lõpuks nende vähene [[mööbel]] oli suure veoautoga pärale toodud, turjakate neegrite poolt kohale paigutatud, mõned tassid ja kohvikann pappkartongist üles otsitud ja [[kohv]]i podisema pandud, ning kui nad mõlemad väsinult ja higist leemendades kahe] pool tühjalt haigutavat kaminat, tugitoolides istusid, tähendas Madli rahuldatult: :"Tunnen, nagu võiksime siin jälle tõesti elama hakata." (lk 35) * Ainuke asi, mis Madlit algul häiris, oli see umbne [[hämarus]], milles ta siin päevad otsa ringi liikus. Tube ei varjutanud mitte üksi pikk lahtine [[rõdu]] maja ees ning teine samasugune maja taga, vaid ka lopsakas, tihe [[magnoolia]]puu eesukse kõrval, suured [[asalea]]põõsad maja ümber, ning suur [[tamm]] taga-aia nurgas, mis sirutas oma pikki, hispaania samblaga koormatud oksi üle kogu aia kuni katuseni välja. Kui ta koristades selles rohelises hämaruses toast tuppa liikus, oli tal vahel tunne, nagu asuks ta mõnes veealuses [[koobas|koopas]]. (lk 35) * Kui Madli paar nädalat pärast kolimist ühel pärastlõunal köögis kohvi soojendas, kuulis ta koputust eesuksele. Ta ei tundnud algul tulijat ära, sest ta oli oma [[majaperenaine|majaperenaisega]] varem ju ainult korra koos olnud, nimelt kui see neile maja näitas ja esimese kuu üüri vastu võttis. Kuid sel puhul olid mõlemad Ilmad sedavõrd tegevuses maja vaatlemisega, et väike eakas naine ja selle pehme ja nagu udejas lõunamurrakuline jutuvada, mis kogu toimingut saatis, neil peaaegu tähelepanemata jäi, või vähemalt nende teadvusse kuigi sügavalt oma jälge ei jätnud. Ning nüüd, kui Miss Scott järsku rõdul seisis, ootav naeratus huultel, mäletas Madli temast vaid kahte ümmargust, ereroosat [[ruuž]]ilaiku põskedel, mis jätsid mulje, nagu kannataks preili mingi sürrealistliku [[palavik]]u all. Neist ta tema ära tundiski. (lk 36) * Miss Scotti jutt algas juba rõdul pikema [[vabandus]]ega tülitamise pärast, ning kui Madli oli külalise sisse kutsunud ja talle istet pakkunud, jätkus see elutoas. Seda pidevat jutuvada, millel ei paistnud olevat ei õiget algust ega lõppu, katkestasid vahetevahel vaid imelikud kiiksuvad hääled, mis tulid preili rinnust, kui ta poole lause peal järsku hingeldama hakkas ja oli nagu lämbumas. See oli vaid [[astma]], ruttas ta kohe seletama, kui ta hääle oli tagasi saanud, ning proua Ilm ärgu pööraku sellele mingit tähelepanu, see minevat otsekohe üle. Kuid Madlil võttis igakord siiski hea tükk aega, enne kui ta lahti sai sellest abitust [[paanika]]tundest, mida temas tekitasid need korduvad astmahood. (lk 36) * Ärgu dear Madeleine kuulaku laimajate jutte, kes väidavad, et nemad siin lõunas ei saavat [[neeger|neegritega]] hästi läbi. Vastupidi, nad lausa armastavad neid. Siin vaatas ta vilksamisi Madli suunas, nagu olekski see juba ühe kõrvaga äraandlikult kuulamas mingit [[laim]]ujuttu. Pejoratiiv "nigger" voolas nii sujuvalt üle preili huulte, niivõrd endastmõistetavalt, et see andis tunnistust selle sõna pikast kasutamisharjumusest. Ning selle väikese ähvardava tooniga see [[külaskäik]] õieti lõppeski, kui mitte arvestada uusi vabandusi tuleku pärast ja Madli korduvaid kinnitusi, et teda sugugi ei olevat segatud, et oleks kena Miss Scotti, vabandust: Elinori tulevikuski siin näha. :Hiljem meenus Madlile korduvalt see pilk, mille Miss Scott neegritest rääkides just enne lahkumist vilksamisi tema suunas oli saatnud. Preili teadmatus nendest, uustulnukatest siia maale, nende tunnetest ja mõtetest, lõbustas teda ja pani ta vaikselt, naeratamagi. Vähemalt tolle üsna erilise ameerika probleemi koormat ei tarvitsenud nemad kanda ega selle pärast endid süüdlastena tunda. Ta kahtles, kas ta isiklikult oli selleks isegi enam võimeline, sest tal oli sõjast saadik sageli tunne, nagu vaatleks ta vaid [[elu]], selle asemel et seda tõesti elada: tal oli selline kõigest irdunud tunne. (lk 37) * Kui Ilmad pärast õhtusööki kohvi juues elutoas istusid ja Madli mehele Miss Scotti külaskäigust aru andis, paistis talle see lugu nii koomiline, et ta kuidagi ei saanud [[naer]]u tagasi hoida: :"Ta rääkis ju nii, nagu oleks see maja, see ta [[lapsepõlvekodu]], mingisugune [[loss]]. Kus nad siin siis neid [[ball]]e pidasid, kas sellessamas üsnagi mõõduka suurusega elutoas? Kas nad andsid oma dineesid, selles pikas ja kitsas koridorijupis, mida [[söögituba|söögitoaks]] nimetatakse, ja veel pealegi Pariisi tualettides? Ning kus elasid siis need lugematud neegerteenijad? Miss Scott näib ju arvavat, et välismaalased on lihtsalt rumalad!" (lk 37) * Ilmad olid Miss Scotti külaskäigu juba peaaegu unustanud, kui see Madlile mõni nädal hiljem ühel olengul Marchide, Villemi töökaaslase ja selle naise juures uuesti, meelde tuli. Ta hakkas sellest juuresolijatele õhinal seletama, ning nüüd, mil ta oli kahe kange martiini mõju all, näis Miss Scotti jutt veelgi koomilisem ja absurdseni kui varem. Kuid korraga märkas ta, et kõnekõmin ta ümber oli vaikinud, tundis jahenemist olengu atmosfääris, ning siis tähendas Mrs. March häälega, milles selgelt oli tunda väikesi teravaid jääkilde, et Miss Scott olevat väga vanast perekonnast, tõeline "Southern [[daam|lady]]". Kohe selle järel jätkus jutuajamine nende ümber ja pingeline hetk oli möödas. (lk 38) * Pärast õhtusööki koous ei andnud Madli kipitav süda talle rahu ning ta hakkas kõnelema hiljutisest vahejuhtumist. Miss Scott oli ilmselt Marchide perekonna vana sõber, ning ta ei oleks tohtinud temast rääkida sellises toonis. Kuid proua oli justkui märku andnud, nagu ei tohiks preilit üldse arvustada, nagu ei oleks lubatud ta väljendustes üldse kahelda, ükskõik kui absurdsed need olekski. Tema, Madli, oli muidugi olnud veidi taktitu, oli olnud veidi vintis, kuid igatahes ei tuleks neilt, välismaalasilt, oodata, et nad otse esimese pilguga selles jässakas, õige ebagrammatilise jutuvooluga naises oleksid ära tundnud suure ja hinnatud [[aristokraat|aristokraadi]]. Kuid tulevikus tuleb neil olla oma väljendustes kindlasti ettevaatlikum. Viis, kuidas teised inimesed suhtusid nende majaperenaisesse, vaid suurendas Madli hämmeldust. (lk 38) * Niiske, leevendamatu [[kuumus]] väsitas Ilmasid ikka enam ja enam, muutis nad roidunuks ja kergesti ärritatavaks, nii et sageli väikesedki lahkhelid nende vahel, mis oleksid muidu jäänud peaaegu tähelepanematuks, andsid nüüd põhjust pikkadeks tusatsusteks ja teravateks väljapurseteks. Vana maja puuseintest immitses üha tugevamat kopituslõhna; polstermööbel, madratsid ja padjad said sellest nagu nakatatud ning hakkasid samuti [[hallitus]]e järele lehkama. Nahkesemed kattusid rohekashalli korraga ja kööki tekkis suuri, energilisi [[prussakas|prussakaid]], mida enam täielikult ei suutnud hävitada ükski mürk. Riided liibusid vastu higist kleepivaid inimkehi, ning Madlile paistis, et ta ei suutnud ennast enam kunagi täiesti puhtaks pesta. (lk 38) * Kuid kõige rohkem hakkas ta vihkama ja kartma neid suuri müristamistorme, mis liikusid mitu korda nädalas üle linna. [[Pikne|Pikse]] raksatused otse pea kohal panid ta vahel vaikselt oigama. Lugematute lillade [[välk]]ude virvendus, tuulehoogude märatsemine puudes <!--//-->ja vihmavalangu mürisev trummeldus katusel tegid ta rahutuks ja jätsid lahkudes pärandiks suure rammestustunde ja väikese torkiva peavalu. Eriti ahistasid teda öised müristamisvihmad. Vahel käis ta tundide kaupa aeglaselt akna juurest akna juurde pilkases [[pimedus]]es, mida valgustasid vaid välgud ootamatult ja ebaühtlaselt, kuni lõpuks [[torm]]i hoog vaibus tasaseks sajuks ning ta kurnatult voodile vajus. (lk 38-39) * Madlil hakkas pikkamisi vananeva naise suhtes isegi ebamäärane [[sümpaatia]] tekkima. Osalt tuli see muidugi [[Kaastunne|kaastundest]] ta füüsilise kannatuse vastu; need korduvad astmahood häirisid Madlit ning muutsid ta pikameelsemaks, kui ta ehk muidu oleks olnudki. Tal oli vahel isegi tunne, nagu võlgneks ta seda [[tähelepanu]] Miss Scöttile. Ta aimas ka preili [[üksindus]]t ja ta kasvavat võimetust enesele kiirelt muutuvas maailmas uusi tugipunkte leida, ning see aimus sundis teda vahel isegi vastu ta enese tahtmist ukse juurde minema ja seda tulijale avama. (lk 39) * Asi, mis Madlit Miss Scotti jutus alati hämmeldas, oli viis, kuidas selles lähem ja kaugem [[minevik]] kuidagi üksteisega põimusid, nagu üksteisest läbi kasvasid ja kokku keerdusid. Kui tal oleksid puudunud algteadmised Ameerika ajaloost, oleks ta võinud arvata, et ''kõik'' jutustatud [[sündmus]]ed olid toimunud preili enese [[noorus]]es. See oli nagu piltmõistatus, mille lainelisi ja haralisi üksikosi oli raske üksteisega sobitada ning neid kokku lükata täielikuks ja loogiliseks pildiks. Seal oli näiteks Barbara Lorene Posey, ilus ja rikas Barbara, kes kunagi mineva, sajandi keskpaiku abiellus James Edvard Sandersiga, ning siirdus [[Louisiana]]sse elama mehe riisi- ja suhkruistandusse. Kuid Madli oleks võinud peaaegu vanduda, et seesama ilus Barbara tantsis 1916. aastal siinsamas majas Miss Scotti kuueteistkümnenda sünnipäeva ballil. Ning James Edvard näis olevat nii Miss Scotti vanaisa vend kui ka vanaisa vennapoeg. Seesama James Edvard langes kord Vicksburgi all, kord jäi [[Georgia]]s jalgu kindral Shermani vägedele ja suri haava<!--//-->tuna sõjavangis, kord jälle emigreerus pärast sõda [[Brasiilia]]sse. See andis preili jutule mingi unenäolise hajuvuse ja [[ebareaalsus]]e tooni, mis viis jutustatu kuhugi [[tõelisus]]e ja muinaslugude vahealadele. (lk 39-40) * Madligi elu omandas pikkamisi mingi unenäolise hajuvuse ja ebareaalsuse ilme. Ta ei suutnud enam kuidagi oma mõtteid koondada, ta otsused muutusid kõhklevaks ja pilk uduseks. Ta oli alati nii [[väsimus|väsinud]], nagu kannaks enesega kaasas mingit nähtamatut koormat. Ühtlaselt kuumade päevade rida näis ulatuvat nii kaugele tulevikku, et [[sügis]]e ja [[talv]]e paljas olemasolugi muutus lõpuks raskesti usutavaks nagu mõni kinnitamatu [[kuulujutt]], ööd möödusid ärkveloleku ja une piirimaadel, ning unenäod omandasid ärkveloleku selgeid kontuure. (lk 40) * Eriti vaevas teda üks üha korduv [[unenägu]]. :Ta märkas nimelt rõõmsa elevusega, et oli uuesti oma vanemate kodus. Avanud [[viljapuuaed|viljapuuaia]] värava, seisatas ta hetkeks, heitis pilgu üle õla otse oma seljataga olevale Miss Scottile, ning pakkus sellele siis laia käeviipega kõiki [[aed|aia]] rikkusi. Kahel pool sirget, päikeselaigulist kruusateed seisid korrapärases reas vanad [[õunapuu]]d, mille oksad ja lehestik kaardusid kõrgelt üle tee. Aia kohal kummus pilvitu taevas ning viljad puudel läikisid päikeses kui juveelid, ühel pool teed oli rida sulavmagusa viljaga pirnõunapuid, teisel pool mõned, mis kandsid suuri, punasetriibulisi sügisõunu, mida veiniõunteks kutsuti, selle järele tuli mitu [[valge klaar|valget klaari]], mille habras, vahane vili puult kukkudes enamasti lõhkes, ning taamal oli suisleppi ja [[kuldrenett]]e, [[sibulõun]]u ja pepinguid. Õunapuude pikk kahekordne rida lõppes taga-aias tiheda vabarnavõsastikuga. Kui ta seal nii seisis, käsi külalislahkelt välja sirutatud, meel täis rõõmu ja uhkust, toimus aias imelik muudatus. Sellele laskus kerge [[udu]], mis vaatevälja piirdel kiiresti tihenes, kuni vaid otse ta ees langes aia kaugusse kitsas hele valguskoonus nagu [[helgiheitja]] kiirtekimp. Seegi kippus vägisi tuhmuma ning Madli suutis seda ainult suure tahtejõu pingutusega heledana hoida. Ta vaatas uuesti üle õla: Miss Scott oli ta selja tagant kadunud. Nüüd katsid hall udu ja külm vihm kogu aia. Õunapuud sirutasid oma raagus, külmast võetud oksi üha tumeneva taeva poole ning pikka umbrohtu kasvanud [[vaarikas|vabarnapõõsad]] kandsid vaid väikesi, ussitanud vilju. Selline oli aed, kui ta seda nägi viimast korda enne maalt põgenemist. Ta ärkas sellest unenäost alati väikese võpatusega ega suutnud kaua aega uuesti magama jääda. (lk 40) * Ning siis ütles Madli peaaegu nagu kiusu pärast, et juba vaibuma kippuvat juttu uuesti elustada, taibates alles hiljem, et öeldus oli hea hulk tõttki: :"Ma hakkan Miss Scottist pikapeale arugi saama. Ta jutt ei ole ehk psühholoogilisest seisukohast võetuna sugugi nii ebaloogiline. See on mõnevõrra liigutavgi." :"Millest; sa siis oled hakanud aru saama? See olid ju sina, kes vanasti ta üle naeris." :Jah, vastas Madli, kuid ta olevat vahepeal preili üle järele mõelnud ja oma arvamist muutnud. Olevat ju loomulik, et inimesed [[lein]]avad seda, mis nad on kaotanud, olgu see siis maa ja kodu, laps või abikaas, möödunud noorus või midagi muud. Inimestel on ju loomulik kalduvus kaotatut leinata, seda peetakse ju isegi õilsaks. Muidugi ei leina preili mingit maad, see jäi neil ju alles, vaid teatud [[elulaad]]i, teatud [[tsivilisatsioon]]i. (lk 41) * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega [[Ameerika kodusõda]], toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti [[põllumees]] ka ehitud kõigi võimalike [[voorus]]tega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei [[seeder|seedrid]], ei [[palm]]id? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks? :Muidugi teadvat ta, et Miss Scotti jutt on [[absurd]]ne. Kõik need õilsad, ilusad ja rikkad inimesed, kes pealegi veel eranditult elasid mingites [[loss]]ides, kreeka sammastega ehitud lossides kesk suuri [[park]]e! Kõik need neegerorjad, kes olid nii õnnelikud, et nad oma kurbi "spirituaale" laulsid lihtsalt puhtast heameelest oma kerge elu üle! Kõik need [[duell]]id, ballid ja dineed, jahiretked ja välismaareisid! Tema, Madli, mäletab ju veel vanast ajast onu Silast "[[Huckleberry Finn]]'is", kel oli küll mitu orja, kuid ainult kaks [[särk]]i. Ning <!--//--> Olmsted' reisikirju on ta ka lugenud. Selles istuvad "Southern lady'd" vahel [[piip]]u suitsetades oma tahumata palkidest ehitatud onnide treppidel. Lõpuks ei ole see [[müüt]] [[kaotatud paradiis]]ist isegi Miss Scotti väljamõeldud, seda kordavad siin lõunas peaaegu kõik. Palju on Villem siin kohanud inimesi, kes talle ei ole jutustanud, tavaliselt isegi esimesel kohtamisel, et nende esivanematel oli tuhat [[ori|orja]], ning et nad saatsid oma pojad [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] õppima? Just nimelt Oxfordi, nagu ei oleks [[Euroopa]]s olnudki muid [[ülikool]]e. Ning mis puutub preili kirjeldustesse oma [[lapsepõlv]]est siinsamas majas, siis on ta lihtsalt selles üldiselt aktsepteeritud suunas teistest veel natuke kaugemale läinud... (lk 41-42) * Villem oli enese tugitoolis pikalt välja sirutanud ja silmad sulgenud, ning järsku tekkis Madlil kahtlus, kas ta ehk magama ei ole jäänud. Aeg pidi olema juba hiline ning temagi tundis, et oli väga väsinud. Ta jätkas pikkamisi ja tujutult: :"Minevikust on ju varemgi müüte loodud. Kellele see siis kahju teeb?" :Villem avas silmad ja sirutas ennast. :"Kui järele mõelda, siis teeb see kindlasti ka kahju, nagu teisedki [[vale]]d," ütles ta siis. "Inimesed elavad kogu elu, pilk sihitud [[minevik]]ku, ning leinavad lõpuks midagi, mida kunagi ei ole olnudki. Nagu ei oleks kaotatu sellisena, nagu see oli, leina väärtki." :Kuid Madli ei suutnud veel rahule jääda: :"Arvan, et Miss Scotti ''[[tunded]] kui sellised'' on siiski ilusad!" väitis ta jonnakalt. :"Ilusad! Ilusad!" osatas Villem. "Kuid ta inetud tunded, kas ei ole ehk need niisama liialdatud ja ebaratsionaalsed?" :Mispeale mõlemad Ilmad magama läksid ja voodis üksteisele resoluutselt selja pöörasid. (lk 42) * Üle selle õitseva ala käis [[kodusõda]] kui määratu orkaan. Lossid pommitati varemeteks või langesid ohvriks leekidele, mehed surid [[kangelassurm]]a, naised ja lapsed vaesestusid, truud orjad vabastati vastu nende tahtmist, ning maale langes raskelt [[kättemaks]]u ihkavate jänkide plebeilik kaupmehekäsi. :Kuid Miss Scotti vanemad olid kõigest hoolimata ometi jälle rikkad ja õnnelikud. Nüüd hakkasid kulunud ja umbse elutoa seinad laiali nihkuma, kuni sellest sai ballisaal, milles kaunilt riietatud Miss Scott tantsis orkestri saatel oma nägusate ja nooblite sõpradega, siirdudes vaheaegadel [[raamatukogu]]ruumi vestlema ühega oma paljudest austajaist. Just nimelt raamatukoguruumi, millist tuba siin majas ei olnudki. Siinkohal hüpnotiseeris ta jutt Madlit alati seevõrd, et see ennastki nägi koos preiliga kroonlühtri all [[šampanja]]t rüüpamas, sama kaunina, rikkana ja suursugusena kui selle [[esivanem]]ad. Dear Elinor ja darling Madeleine keerlesid nüüd mõlemad valsitaktis klaassiledal parketil. Kuid siis hävitas mingi vaimuvägi sellegi hiilguse, ning siin nad nüüd istusid. :Ainult kui Miss Scott kord oma astmahoogude vahel seletas, ta põlvnevat inglise [[kuningas]]t [[Alfred Suur]]est, vaatas Madli talle otsa sellise üllatunud ja kahtlustava pilguga, et see teise tükiks ajaks tummaks lõi. Kuid siis hakkas tal temast ometi jälle kahju, ning ta pakkus talle kiiresti tassi värsket kohvi. (lk 43) * Suure tamme alune oli täidetud läbitungimatu risuga ja hispaania sambla pahmakatega, millest kasvasid läbi pikalt ja asjatult valguse poole sihtivad võrsed. Vahel hiilis aiast vargsi läbi mõni poolmetsik [[kass]] või lendas mööda sarlakpunane kardinal nagu saadik mõnest kaunimast maailmast. <!--//-->Paksust langenud lehtede kihist kasvas välja lopsakaid [[seen]]i, mis algul peaaegu silmnähtavalt paisusid ja siis järsku väikesteks tumedate tükikeste kuhilateks pudenesid. Need valged, roosad ja violetsed kuplid ja lehtrid, kollased ja pruunid mügerikud ja nutid näisid selles niiskes, virvendavas kuumuses eksootiliste mereloomadena, uue [[veeuputus]]e esimeste ennustajatena. Madli silmitses neid kõiki altkulmu ja väikese [[vastikus]]tundega, sest ta oli veendunud et need kõik olid mürgised. (lk 43-44) * Miss Scott oli oma järjekordse [[monoloog]]i lõpetanud, mis oli sujunud kiretult ja ühetooniliselt nagu tavaliselt, justkui jutustaks ta ümber mõnd ammu loetud [[romaan]]i, oli tooliltki tõusnud ja mõne sammu ukse poole astunud, huultelt pudenemas viimased konventsionaalsed laused — tänu kohvi eest ja vabandus tülitamise pärast, kui ta väike, kulunud sitskleidis kogu järsku tardus, nii et lausegi jäi lõpetamata. Ta pilk haakus hommikusse [[ajaleht]]e, mille Madli rutuga oli visanud ukse kõrvale toolile, ning ta nägu kattus punaste laikudega. Lehe esimesel küljel oli üks neist suurtest fotodest, mille taolisi sattus viimasel ajal ikka sagedamini [[ajakirjandus]]se: pilt väikestest neegrilastest, kes tõsisena ja stoilistena pikkade [[politseinik]]kude kaitse all [[kool]]i sammusid läbi märatseva rahvahulga, mis kahel pool nende teed piiras. Preili silmad olid järsku ääreni täis [[õelus]]t, ning Madlile näis, nagu paiskaksid need seda isegi tuppa laiali. :"Kui siin midagi sellist peaks juhtuma," sisistas Miss Scott, "siis loodan, et need neetud 'nigger'id' tükkideks kistakse... väikesteks tükkideks kistakse!" :Need jäid ta viimasteks sõnadeks, sest kohe selle järel tormas ta toast, eesuks prahvatas ta järel kinni, ning Madli seisis üksi keset elutuba. Ta põlved olid järsku väga nõrgad ja ta laskus raskelt tugitooli. (lk 44) * Villemile paistis algul, nagu oleks ta vägisi naeratada katsunud, sest ta nägu tõmbus imelikult kõveraks, kuid siis taipas ta, et naine hoopis pisaratega võitles. Ta laskus Madli kõrvale toolile, tõmbas ta oma sülelusse, ning viimaks tuli kogu lugu välja. :Ning ikka ja ikka kordas Madli nagu mõnd refrääni: :"Sa ei tea, kuidas ta välja nägi... ta nägu oli vihast viltu ja kõver... ta silmad olid täis õelust..." :Madli kramplikud nuuksed ei tahtnud ega tahtnud vaibuda. Villem silitas tal pikalt üle juuste, kaela ja käsivarte, kuid naine nuttis ja nuttis. Lõpuks hakkas Villemgi rääkima, poetades poolikuid lauseid Madli korduvate kaebuste vahele: :"Kallis Madli, ära ometi nuta... sa tead ju, Miss Scott on vaid [[kodukäija]]... ta on juba ammu surnud, ta on lihtsalt koll... sa tead ju, kallis hing, teda ei ole enam olemaski... usu mind, see kõik on juba möödas... see kõik on juba ammu otsustatud..." (lk 45) {{JÄRJESTA:Jakobi, Katrin}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] nkm0959gb5ofxi8wo1xtmt2gc48aikm 0 18534 87784 87273 2022-07-23T14:49:57Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:M Lender.jpg|pisi|Mae Lender.]] '''Mae Lender''' (kodanikunimega Reelika Kasemägi; sündinud 10. juulil 1981 Viljandimaal) on eesti kirjanik ja blogija. =="Minu Lõunamaa"== Mae Lender, "Minu Lõunamaa", 2022. * [[Reisimine|Reisimise]] võlu ja valu seisneb suuresti selles, et enne kodunt lahkumist üles köetud [[ootus]]ed ja reisil vastu vaatav [[tegelikkus]] erinevad mõneti. Ühelt poolt on ju tore, et on aeg, mil paari klahvivajutuse kaugusel on kaardid ja satelliidivaade - koguni tänavavaade, mis võimaldab järele uurida, kas puhkemajakese [[terrass]]il on ikka need kaks lubatud [[kiiktool]]i -, rännusellide kogemuslood ja ohtralt ajakirjade reportaaže, ent kas me ikka tahame kõike nii täpselt ette teada. Ja kas ette teada tahaks ainult halba või ka head? (lk 10) * Ma ei tea, kas enam ongi olemas neid reisifirmade läikpaberile trükitud [[Reisikataloog|katalooge]] algava hooaja sihtkohtade loeteluga, ent kindlasti on olemas nende põnevad kodulehed ja sotsiaalmeediakanalid, kuhu postitatakse lademes imelises värvigammas pilte. Need teevad meiega sama mida [[Charles Dickens|Dickens]] tolle eespool mainitud aristokraadiga. Neil piltidel peab kindlasti olema sinisinine taevas või vesi (soovitatavalt mõlemad), kirgasrohelised [[palm]]id, puhkajatel tervisest pakatav pronksikarva ja särav nahk, käes mõni rubiinpunane või päikeseoranž [[kokteil]] (kõrrega, mis uuemal ajal pilliroost, puuviljasektoriga klaasiserval, <!--//-->kuidas teisiti!), hea, kui taamal oleks ka triibuline [[võrkkiik]] (selles lebamas alakaaluline, ent rinnakas alla kahekümneaastane kaunitar) või säravvalge jaht ootamas. Kiidukõnest sealjuures rääkimata. Mulle need lood meeldivad, sest neid sirvides on mul harukordne võimalus endaga temperamentselt tuumakat sisedialoogi pidada. (lk 11-12) * Mäel oleme käinud varemgi, ilmselt lootes mingeid üüratuid [[kindlus]]e [[varemed|varemeid]] eest leida. Ütlen ausalt, nüüd, aastaid hiljem ei mäleta ma isegi varemejupikest mitte. Kas neid seal polegi või on selles süüdi minu elu õrnade aastate möödumine peaaegu [[Viljandi ordulinnus]]e pompoossete varemete kõrval, ei oska enam öelda. Igatahes on seal üleval restoran ja kohvikud, [[mänguväljak]] elu õiekesele, hunnitud vaated, lopsakad [[kaktus]]ed (lähemal vaatlusel selgub, et need suisa "elavad" - [[rotid]] on taimed täienisti vallutanud), ja kui sinus peaks olema juhtumisi peidus üks väike prantsuse vanamees, siis petangiväljak on loomulikult ka olemas ja... Kuulge, see kõlab ülerahvastatud [[Nice]]'i linnas kui täiuslik vaba lapike maad [[piknik]]u jaoks, kas pole? (lk 15) * Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb [[kuumalaine]] käes vaevlevast [[Pariis]]ist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni üheksa jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on prantslaste puhul tegemist. (lk 19) * [Rio de Janeiro:] Kolm nädalat enne reisi on mul olemas kolm asja: tühi [[märkmik]], portugali vestmik-sõnastik ja [[seljakott]]. :Kolm tundi enne lennukile minekut on mul endiselt pakitud samad asjad. (lk 25) * Kuna tuleb lennata läbi ajavööndite, mis venitab meie Eestist teel oldud päeva kui kummi, oleme lämbesse ja pimedasse Rio de Janeiro õhtusse jõudes üsna oimetud. Mitte põhjuseta ei jaura paljude reisikirjade algused sellest, kuis väsimus ja niiske kuumus lennujaamast väljas rännumehed jalust löövad. Hingetõmbeaega ei anta aga sekundikski, sest nagu lõunamaades ikka - kui sa ei asu ise korraldama, siis teevad väikesed tumedad mutukad seda sinu eest. (lk 25) * Vaevaga saab seltskond kahe auto vahel ära jagatud (kogenumate hoiatussõnad, et kasutada vaid ettetellitud [[takso]]t, on meie puhul nagu hane selga vesi) ja algab metsik kihutamine öösse. On mingi ähmane aimus, et meie [[taksojuht]] teab, kuhu minna. Olgu öeldud, et erinevalt temast meie ei tea. Seda põhjusel, et reisib rohkem kui üks inimene ja [[plaan]] näeb ümberpaiknemisigi omajagu ette; ülesanded on ära jaotatud ja paratamatult ei ole kõigil osalistel kogu faktilist infot. Ma ei tea, kust me võtsime, et meie taksod lähestikku sõidavad... Ligi seitsme miljoni elanikuga Rios? Brasiillased? Õhtupimeduses? Mitmerealisel kiirteel, kus on sadade kaupa ühesuguseid tibukollaseid taksosid, kõigil tumedad klaasid? Tänaöist sihtkohta teatakse teises autos - loodame, et taksojuhid jõudsid sel teemal enne vestelda. (lk 26) * Kui verbaalsest võimlemisest rääkida, siis seda see just nimelt ongi - võimlemine. [[Brasiillased|Brasiillastel]] puudub terav vajadus võõrkeeltega jändamise järele ja neile piisab kenasti oma riigikeelest, [[portugali keel]]est. Uimased ja unised, ei saaks me aga ka portugali keelt osates midagi aru. Brasiilias nagu mitmel pool mujalgi on tark nimesid ja aadresse kirjasõnas kasutada. Esmapilgul ei tundu portugali keel küll mingi hiina keel olevat, aga mõned väikesed [[hääldus]]erinevused võivad paksu pahandust põhjustada. Või nalja. Nojah, nagu näiteks see "r" mis neil "h"-ks tahab häälduda... Mõelge siis brasiilia mehenimele, mis kirjutatakse Ruy, aga hääldatakse... (lk 27) * Võõra maa [[lõhn]]ad on nagunii alati üks teema, millega rinda pista. Ma kujutan ette, et igasuguste eksootiliste maalaste jaoks on Eestimaal samuti rikkalik [[hais]]ubukett, kuigi meie seda seisukohta ei jaga - kujutame ikka ette, et männilõhn on võrratu, [[adru]]aroom jumalik ja värske [[sõnnik]]u odöör puhas [[nauding]]! (lk 27) * [[Rio de Janeiro]] on hea stardipakuks ja sisseelamiseks, aga see on siiski nagu ülienergiline ja ülevoolav [[ämm]], kelle juurde üle pika aja minekut ootad, ent samas ihkad pärast esimest veerandtunnikest juba lahkuda. [[Suurlinn]] on siiski suurlinn. Õhata ju võib neist Copacabana ja Ipanema randadest, ent ausalt öeldes on vähemasti selle teise ranna parim osa [[laul]] Ipanema tüdrukust, mitte [[rand]] ise. (lk 28) * Alates 2007. aastast on Lunastaja Kristuse kuju arvatud suisa seitsme uue [[maailmaime]] hulka. Meil läheb temaga hästi - Kristus nimelt kipub alailma pilves olema ja sellisel juhul on keeruline tema varvastest kõrgemale näha. Olgu-olgu, ma liialdan veidi, kuid pea on tal küll sageli pilvedes. (lk 28) * Kogemata juhtub sedasi, et [[päikeseloojang]]uks me sinna ei jõuagi, saame sel ajal hoopis taksos ummikutes passida ja ''taxista'' soleerimist nautida - täiesti raisatud anne. Kui taksojuht just ei laula, siis võtab ta semudele pikki telefonikõnesid. Tabame vestluses ainsa tuttava sõnana "reisija" ja kuna nad ilmselgelt naudivad meie klatšimist ühes rämeda naeruga, siis naerame lõpuks meie neljakesi niisamuti. Hiljem üritab taksojuht meile selgeks teha, et ''minho loco amigo'' - ehk et ta sõber on hull. Ega ta ise vähem hull paista... Pärast osutub ummikutes seismine aga rasvaseks boonuseks, ma ütlen. Kui Corcovado mäelt sai päevavalges linna imetletud, siis vastukaaluks kuluvad öised vaated ära. Ja ma kahtlustan, et see esmapilgul ebapopulaarne külastusaeg säästab meid ka suurematest [[rahvamass]]idest. Kui meie mäele liigume, siis kulgevad nood juba vastassuunas. (lk 29) * Mäe otsas on olemas arvestatav [[kohvik]] (arvestus käib minu [[mõõdupuu]] kohaselt Caipirinhade järgi). (lk 29) * Kui õhtul nurgapealses kortsus kalmaarirõngaid nosime, jääb üks mööduja meid pika pilguga vaatama ja, kõrv kikkis, kuulama. Vestlema hakates selgub, et kanadalanna tajub meis midagi tuttavlikku - on ta ju aastaid [[Praha]]s töötanud ja küllap siit Ameerikamaa poolt vaadates ongi tšehhid ja eestlased kuidagi sarnast tegu ja nägu. (lk 30) * Ja muidugi ei saa unustada seda kõige tähtsamat: ''caixa'' ehk [[kassa]], Brasiilia elu a ja o. Kassasid nemad jumaldavad ning iga vähegi väärikas ja lugupeetud asutus peab endale kindlasti tekitama eraldi kassa (soovitatavalt kassiiri kõrgemal asuva istekoha ja pleksiklaasist kuudikuga), suure sildiga ja eraldi kassiiriga (soovitatavalt haigutavaga). (lk 30) * Riost lahkuda on hea tunne. Rio ei ole oma olemuselt halb, aga ta on suur ja anonüümne. Kõrged majad varjavad päikese ja tekib taeva poole sirutuda tahtmise tunne. Rahvamassid, liikluskaos, müra ja signaalitamine ei lase mul end hästi tunda. Veendun taas, et suurlinnade nautijat minust ei ole, ma muutun seal rahutuks. Kindlasti on Riol oma võlu, aga siis peaks siin pikemalt olema ja liikuma linnasüdamest kaugemale, aga kas see siis enam Rio on. (lk 31) * Vahemärkusena olgu öeldud, et mõni nädal varem saab mu teekaaslane peaaegu kreepsu, leides [[Facebook]]is sõbrakutse hõbehallilt bussilt. Õnneks on bussi(juhi)l [[nimi]] (hääldamatu!), kuigi ega see meile midagi ei ütle. Samas ma mõtlen, et oleks ju armas, kui enne iga lennureisi saadaks näiteks lennuki kapten sulle sõbrakutse - siis surfad tema näoraamatu-kontol ja näed, et tüübil on normaalne pereelu ja <!--//-->vaimne tervis korras ja et suure tõenäosusega ei ole tal plaanis just selle lennukiga, millel sinagi oled, seal üleval trikke tegema hakata. (lk 32-33) * Riost välja sõites võid sa näha... mitte midagi. Või kõike. Sõltub vaatenurgast. Lõputud ''favela''<nowiki>'</nowiki>d ja prügist umbes jõed. Aga kui sellest end juba kord läbi vedada, siis edasi on tõeline [[Loodus]] - lopsakas ja võimas, kõik [[roheline]] ja [[suurus|suur]]. Tõsi, mõni päev hiljem satume sõitma üle mägede ja läbi metsade, kus tahaks sõnale "suur" veel mõned u-d lisada. Tegemist on Brasiilia piirkonnaga, mis kannab nime Costa Verde ehk Roheline rannik. Nimi räägib enda eest. (lk 33) * Paraty linn, kui seda võib üldse Brasiilia mastaabis linnaks nimetada, on just selline iludus, nagu mis tahes reisikirjades kohata võib: madalad majad - südalinnas on need lumivalged, värviliste akna- ja ukseraamidega -, äravajunud munakivisillutisega tänavad, hobukaarikud. Kerge lühis tekib vaid siis, kui poodi jalutades ületame linna peamise magistraali - juhtumisi on lähedal asuval ristmikul ka [[bensiinijaam]], ühesõnaga tavaline linnaline elu, ja järsku galopeerib autoteel kolm ratsanikku hobustel. (lk 35) * Brasiilia [[vihm]]ad on nagu [[lapsepõlv]] - õhk on soe ja vatiselt pehme, vihm parajalt karastav puhas nauding! Vihmahoog on kui pidupäev! Pärast vihma hüppad üle munakivide ja lompide, püherdad ja rõõmustled kui siga mudamere ääres. (lk 35) * [[Avokaado]]d röövivad mu mõistuse - hetkel ei taha mitte mõeldagi, kui palju üksik vili kaalub, ja mitte ühtegi pildike puitunud kiududega või muidu pruuniks <!--//-->tõmbunud sisuga isendit. Odavad nagunii. Neid päevi jääb meenutama mu e-kiri emale Eestis - selles teatan lakooniliselt: "Müü (mõni) korter maha ja tule ruttu Brasiiliasse! Siin on paradiis. Avokaadod on peaaegu kilosed, värsket kraami nii et tapab, kogu aeg soe ja loodus lopsakas." (lk 35) * Hoopis tähtsam avastus on ''empanada''<nowiki>'</nowiki>d. Ma ei saa neid sulle näidata, sest mõnd sellist käes hoides on pildistamine viimane asi, millele mõelda, aga usu mind - imeõhukese taina sees on mõnus täidis ja see kõik on fritüürist läbi lastud. Osa täidiseid jääb tõlkimatuks, aga vahet pole (kui see pole just ämbliku tagajala püree). (lk 36) * Brasiiliast rääkides peab rääkima ka kaalurestoranidest. Meie teele satuvad valdavalt lõunased söömakohad, veidi vähem esineb õhtuseid. Tegelikult on need ülihead variandid, sest valik on korralik ja võimalik on maitsta kõigest natuke, lisaks saab enne piiluda, mis mingi nime taga peitub. Jõuan korduvalt õhata, et oleks meil Eestis ka rohkem neid [[Rootsi laud|Rootsi laua]] variante! Maksad siis kaalu järgi, hinnad 39-59 reaali ehk 10-15 eurot kilo eest. Minu südame võidab muidugi mingi vähetähtis söögikoht, kus võib samamoodi kaalu järgi pugida grillitud kanasüdameid - kui see pole paradiis, mis siis üldse on?! Jah, ma tean, kanapugud võinuks ka olla. (lk 36) * Kuna me päris kõike ka ei viitsi Eesti kaudu ajada, siis tahame kosesoovist järgmisel korral juhile otse teada anda. Sõnastik välja, "[[kosk]] - ''cachoeira''" täitsa olemas - kukume seda püüdlikult ettepoole hõikuma. Esimesed kümme korda tundub juhile vist, et me kordame oma umbluukeeles mingit imelikku sõna, sest ta ei tee teist nägugi. Kui talle viimaks koidab, et see ju puhas portugali keel, siis hakkab ta iga kord koske silmates rõõmsalt kaasa kilkama ja kašueiratama, ilmselgelt jagades meie erutust kose nägemise, mitte sinna mineku suhtes. Kosed jäävad teiseks päevaks. :Brasiilia koskede külastamise kirjutamata reegel on, et igast seltskonnast keegi sealt alla pudeneb. Mõnikord maksab kätte liigne uljus, teinekord õnnetu libastumine. Veekogus, mis koskedest alla kihutab, on olenevalt aastaajast erinev ning seetõttu on kivid ümaraks ja libedaks uhutud. Kohalikud poisid on selle enda kasuks tööle pannud ja vupsavad ülevalt alla nagu varateismelised aegade alguses kevadistel klassiekskursioonidel Pärnus Tervise Paradiisi liutorudes. Kõhuli, selili, osavamad sellid soodsamate olude korral koguni püsti seistes. (lk 37) * Mõtled, et surud oma suvekübara kindlamalt pähe, kohendad ninal päikeseprille, ning astud elegantsel sammul pangakontorisse, lehvitad oma krediitkaarti ja kõik tellerid koogutavad ette ja taha... Ei midagi nii elegantset. [[Pangarööv]]ide vähendamiseks on brasiillased võtnud kasutusele nutika abimehe - ülikitsa klaasist pöördukse. Tormijooksu selle kaudu juba nii kergesti ei tee. Ukse turvalist kaitset dubleerib ka lihast ja luust püssimees. Peale selle on nendel ustel või nende kõrval olevas läbipaistvas seinas mingid naljakad "sahtlikesed", kuhu sa siis korraliku kodanikuna oma kotist ja taskust kõik ohtliku heaga ära paned. Mina ei tea, mis see ohtlik nende mõistes täpselt on, kuid praktika käigus tundub, et ka [[telefon]] liigitub sellesse kategooriasse, või krokodilliks nimetatud juuksehoidja. Paned selle siis sinna sahtlisse, marsid pöörduksest alandlikult sisse ja võtad asja teiselt poolt välja ja kui sul kogemata juhtubki olema mobiil, mis pauku teeb, siis lähed ja paugutad ikkagi pangakontoris veidi ringi... vist. (lk 39) * [[Sularahaautomaat|Sularahaautomaadid]] on seal ka boheemlaslikult ladna suhtumisega. Tahab, annab raha, ei taha, ei anna. Ekraanil kuvatud summa võib, aga ei pruugi kattuda sellega, mis väärtuses kupüüre püüst antakse. [[Kviitung]]it võib, aga ei pruugi saada. :Lisaks peab arvestama süsteemiga, et lükkad kaardi sisse, tipid seal mingeid valikuid ja siis käsutab masin sind hoopis kaarti välja võtma. Eemaldad kaardi ja alles siis sisestad PIN-koodi. Siis paned kaardi tagasi ja jätkad oma tähtsaid toiminguid. Sellist asjakorraldust esineb siiski mitmes välisriigis. (lk 41) * [[São Paulo]] kesklinna läbida on kummaline. Oleks kui suurlinn - kõrged pilvelõhkujad -, kuid hilisõhtusel kellaajal siiski trellitatud-rautatud-suletud, tumedad varjud liikumas tänavail ja kole [[grafiti]], grafiti, grafiti... (lk 43) * Vesi on Noronhal kristallselge ja imelistes värvitoonides. Eks hea nähtavus on ka üks põhjus, miks sukeldujad sinna trügivad - parimatel päevadel koguni kuni 50 meetrit. Korralik laine pakub adrenaliini ka surfaritele ja lainelauduritele. Kuna saarel ongi peamiselt näha siseturiste, siis on seal päris tavaline vaatepilt, kus karamellise jumega siresäärsed brasiilia kaunitarid viskavad hommikul surfilaua rendibagile, siuglevad elegantselt rooli taha ja kihutavad minema. Ükskord õhtul laekuvad tagasi. Paar tooni tumedama ja muidu kaunimana. Hullult närvi ajab. Parem keeran endale kokku ühe topeltsuure Caipirinha, haaran kotist saiakäraka ja viskan end ristseliti nimetu põõsa alla jalga puhkama. (lk 46) * Külalismajas viibimise eredamaks elamuseks on hoopis kõrval asuv kirik, kus nädalavahetusel kõvem pralle tulemas. Esmalt kaifib helimees pool laupäeva võimenduse ja makilindilt lastava püssitäristamisega, millele keeratakse peale kõikvõimalikud kajaefektid. Tõeliselt tore on jalutada mööda <!--//-->külateed ja lasta end ehmatada ootamatust paugutamisest. Kui juba õige pidu hoo sisse saab, siis on kuulda ka solisti. Joviaalne laul ja trall jätkub hilisõhtuni, mil pidu kulmineerub veidi ''reggae''<nowiki>'</nowiki>liku muusikaga. :Kuskil selles lärmis peaks end peitma ka jumal. (lk 50-51) * Ükski õige brasiillane ei lepi sellega, et sa jätad ''tapioca'' söömata. Noronhal said "normaalsel" ajal sööma tulnud kohalikud ööbijad seda samuti (ma ise nägin ühel hommikul, kui ei läinud ei sukeldumislaevale ega mööda saart kondama), ent meil seda õnne ju ei olnud. Siin aga ei taha hommikune administraator meid rahule jätta enne, kui oleme endile nende üüratust valikust need hõrgutised tellinud. Hõrgutiseks nimetan ma seda muidugi pika hambaga - ei saa neist nii ruttu minu lemmikut. Maniokijuurikast pärinev teraline tärklis meenutab tekstuurilt veidi meie tuima nisumannat, sellest kokku keeratud pannkoogilaadne moodustis maitseb lihtsalt... teraliselt. Kui üks asi aga ei ole veel su lemmik, siis on mõistlik valida kõige utoopilisema täidisega variant. Minu puhul oli selleks juustu- ja kookosetäidis. (lk 54) * Kuigi Noronhal saab juba veidi harjutud nende särtsakate majade ja onnidega, siis Olindas on paletilt ikka eriti hoogsalt värvi krabatud. Teisalt, ilma värvita oleks see pilt jube trööstitu <!--//-->vist. Kui paljudel teist on roosad kanalisatsioonitorud?! Džiisas, see oleks iga Barbie unelm ja mingitel suvalistel Olinda tüüpidel on {{Sõrendus|see}} olemas. (lk 54-55) * Viimaks õigele tänavale jõudnult on jällegi võimatu leida õiget maja, sest Brasiilia majade numeratsioon, see on ikka väga veidra loogikaga. Hiljem kohtan väidet, et majal olev number peaks näitama kaugust tänava alguses olevast majast, meetrites. Ma ei ole küll veendunud, et see väide pädeb, sest mööda tänavat astudes need numbrid kord kasvavad, siis aga kahanevad. Või loetakse kummagi tänavapoole algust eri otsast ja... ah, isegi see loogika läks juba rappa. (lk 57) * Muide, politseibussi, mis eeldatavasti võiks sisendada turvatunnet, tuleks siinmail ettevaatlikult suhtuda. Esiteks passivad need kõige ohtlikumates kohtades ja õhkõrn võimalus turvaliselt olla ongi vaid politseinike nägemisvälja ulatuses. Kuigi ka selles ei ole ma kindel, sest enamasti nad lihtsalt tukuvad uimaselt bussis. Teiseks on ka nende töövorm selline, mille puhul oleks palju tahta, et nad oleks hädaolukorras võimelised kiiremaid liigutusi tegema. (lk 58) * Hiljem veendume, et sealsetel majadel ongi mitmekordselt kindlustatud-turvatud uksed ja luugid ja nendel omakorda osaline avamisvõimalus. Et kui pahalasel õnnestub majaperemees uksele meelitada, siis avab too vaid poole uksest, kui ta vähegi nutikas on. Ja kui pahalane jääb endale kindlaks, et ta ikkagi tahab sinna majja siseneda, siis ta ei mahu tervenisti sisse, vaid saab sinna pressida kõigest ülemise või alumise otsa oma võluvast kehast. (lk 58) * Selle öömajaga seoses saan kaks olulist õppetundi. Esiteks võivad vanalinna tervislik seisund ja maine olla riigiti kardinaalselt erinevad. Kerime ajas näiteks 30 aastat tagasi ja mõtleme hetkeks Tallinna vanalinna peale... Tänan, võime jätkata.<!--//--> :Teiseks tasub öömaja asukohta kaardil teraselt uurida. Pinnareljee võib mägisemal maal väga olulist rolli mängida. Meri on küll lähedal, aga otse linnulennul sinna ei saa, kulub sinka-vonka kilomeetreid ja mäkketõuse, mis tahavad panna südame rinnust välja kargama. Meenub üks aasta Kreekas Pargas, kus oli endagi hotellituppa vedamisega raskusi, rääkimata siis veel igast arbuusikerast ja veinipudelist. Veekanistreid oleks ka vajanud, aga see oli ilmselgelt üle meie võimete. :Või kui pead oluliseks aknast avanevat vaadet, soovitan kaarti hoolega suumida - saja meetri kaugusel võib ju meri olla, ent kui ühtlasi asub seal piirkonna suurim kaubasadam, võib "võrratu" merevaade olla kõike muud kui kaunis. (lk 59-60) == Välislingid == {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Lender, Mae}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] 0t1v3uy4lu6rj7f1wnxx5srxk99tm47 0 18549 87821 87494 2022-07-23T16:20:11Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Fleur Jaeggy''' (sündinud 31. juulil 1940 Zürichis) on itaalia keeles kirjutav Šveitsi kirjanik. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "I beati anni del castigo" (1989). =="Vangipõlve õndsad aastad"== Fleur Jaeggy, "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]]. [[LR]] 30/2003 * Nii tegi Frédérique mulle au ja laskis mind ennast [[koridor]]ides ning [[jalutuskäik]]udel saata. [[Kool]]is oli ta — mulle tundub ülearugi seda ütelda — kõige tublim [[õpilane]]. Ta teadis kõike, ma usun, juba eelnenud põlvedest. Tal oli midagi, mida teistel ei olnud, mul jäi ainult tõestada, et tema talent on surnutelt saadud [[anne]]. Pruukis vaid teda kuulata [[aula]]s lugemas prantsuse [[poeet]]e: nad olid tema sisse laskunud, tema võõrustas neid. Meie olime ehk alles süütud. Ja [[süütus]]e juurde kuulub ehk teatud karusus, [[pedantsus]] ja [[ebaloomulikkus]], otsekui olnuksid meil kõigil jalas alžeeria [[sõdur]]i puhvpüksid. (lk 7) * Mõne vastalise õpilase leiab alati igas pansionis. Nii avalduvad esimesed märgid poliitilisest mõtlemisest ehk sellest, mida võiks nimetada üldiseks [[maailmavaade|ilmavaateks]]. (lk 8) * Nagu näha, ei olnud ma tollal veel omandanud vahenduskunsti, - arvasin alles, et millegi saavutamiseks tuleb sihtida otse märki, kui hoopis on nii, et sihtmärgi toovad meile lähemale vaid kõrvalekalded, ähmasus ja [[kaugus]], hoopis sihtmärk tabab meid. (lk 9) * Kaua aega uskusin, et need [[tüdrukud]], kes on olnud pansionis — nagu Frédérique ja mina, ja ühel päeval tuletame seda veel meelde — , võivad elada mitte millestki, kui on kord vanad ja pettunud. Kell heliseb, ja me tõuseme üles. Heliseb uuesti, heidame magama. Läheme oma [[tuba]]desse, elu oleme näinud möödumas aknast, [[raamat]]utest, [[aastaajad|aastaaegade]] vaheldumisest, jalutuskäikudest. Alati [[peegeldus]]ena, peegeldusena, mis on kui aknalaudadele jäätunud. Ja vahel ehk näeme oma [[silm]]ade ette joonistumas kõrget marmorkogu: see on Frédérique, kes on põiganud meie ellu — ja võib-olla tahaksime pöörduda tagasi, aga me ei vaja enam midagi. Oleme kujutlenud maailma. Mida muud võib veel kujutleda kui mitte omaenda [[surm]]a? Kellahelin, ja kõik on lõppenud. (lk 14) * Võib-olla need, kellest me pole hoolinud, kerkivad mingi veidra õela [[mäng]]u tõttu hiljem esile. Nende näojooned jäävad meelde teravamalt kui nende omad, kellest hoolisime. Meie [[mälu]] on matuseorvade rida. Meie mittekeegid on kõik kohal, ja vahel tõusevad need aplad olendid nagu [[raisakotkad]] nende [[nägu]]de kohale, keda oleme armastanud. Orvades elab arvukalt nägusid, rikkalikult [[toit]]u. Kuni ma kirjutan, annab saksa tüdruk üles oma [[tundemärk]]e nagu politseijaoskonnas. Mis on ta [[nimi]]? Tema nimi on kadunud. Nime [[unustamine|unustamisest]] aga ei piisa olendi unustamiseks. Matuseorvas on kõik tallel. (lk 21) * Ma ronisin veel kõrgemale ja nägin taamal silmapiiril [[Bodeni järv]]e. Seda, kuhu ma järgmisena lähen, taas pansionisse elama, väikesele [[saar]]ele, ümber mille ma iga päev hakkan tegema tiiru kuni [[tuletorn]]ini, paarikaupa rivis. See igapäevane tiir kella ühest kolmeni võib paista maniakaalne. Ka [[mungad]] teevad tiiru ümber ristikäigu, silmade tiiru. Huvitav, kas on ka mõni asi, mis poleks maniakaalne. Valitses [[idüll]], maniakaalne idüll. Pansionis saarel — see oli vaimulik õppeasutus — luges üks tüdruk söögi ajal valjusti raamatut ette. Kui tema hääl vaikis, andis Mater loa rääkida. Sisenesime taas [[paganlus]]se. (lk 36) * Laste [[igavus]] on puhas [[meeleheide]]. (lk 40-41) * Piisab õhus hõljuvast mõttevirvest, kui see saab meie omaks, ja kui sellest kinni ei haara, tunned end veelgi üksikumana. (lk 43) * Mees tõi — kas siis [[heasüdamlikkus]]est või [[leebus]]est — oma ilusa joonega ja veidi lihavast suust kuuldavale sügava [[naer]]u, kui oli midagi naerda, ja tema [[pilk]] tõmbus kavalaks, just nagu oleks naer seotud mingi [[kelmus]]ega. Vestitaskus vanaisa või mõne surnud sugulase [[taskukell]]. Ta vaatas seda tihti (ja kaalus [[aeg]]a). Tema tume [[ülikond]] oli üle elanud palju [[aastaaeg]]u ning andis talle [[väärikus]]t. (lk 50) * [[Jumalagajätt]]udel on kaugeid järelpõlvi ja [[maastik]]ud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. (lk 51) * [[Valu]]st saadav [[rõõm]] on õel ja mürgine. See on [[kättemaks]]. Mitte nii ingellik kui valu. Seisin sünge jaama varikatuse all edasi. [[Tuul]] räsis trööstitut järve ja mõtteid, sellal kui aina pühkis [[pilv]]i, raius neid tükkideks, ja üleval kõrgel võis aimata [[Viimsepäevakohus|viimsepäevakohut]], kus midagi ei panda süüks meist mitte kellelegi. (lk 54) * [[Noorus]]e tiiva all pesitseb [[vanadus]]e portree ja [[rõõmsameelsus]]e tiiva all kurnatus, niisamuti nagu mõnes [[vastsündinu]]s arvame ära tundvat äsja elust lahkunud vanainimese. (lk 57) * Näen vaimusilmas jälle väikesi tüdrukuid, oma kaaslasi sellest ajast, kui ma olin kaheksa-aastane, valgete linade vahel, naeratavana, langetatud silmalaugudega, kaugusse libisenud pilguga. Me oleme jaganud nendega voodeid. [[Vangla]]ski ei unustata oma kongikaaslast. Näod ongi need, mis toidavad ja neelavad meie aju ja meie silmi. Sellisel ajal ei ole aega olemaski. [[Lapsepõlv]] on igivana. (lk 59-60) * Mingi märk on meil aga küljes, eeskätt nendel tüdrukutel, kes veetsid internaadis [[seitse]] kuni [[kümme]] aastat. Ma ei tea, mis neist lõpuks on saanud, ma ei tea neist midagi. Nad oleksid nagu surnud. Ainult ühte, teda, Frédérique'i, olen otsinud kõikjalt, sest tema käib minu ees. Ja olen ikka oodanud temalt kirja. Tema ei kuulu surnute hulka. Ma olin kindel, et ma teda enam ei näe, ja sedagi tänu meie [[kasvatus]]ele — kaunitest asjadest loobumise tõttu ja kartusest heade [[uudis]]te ees. (lk 62) * Millest tüdrukud mõtlevad? Vähemalt pooled igatsevad surma ja [[kirik]]ut ja vastavaid [[kleit]]e. (lk 64) * Vaid [[esteet]] suudab kõigest loobuda. (lk 66) * Frédérique räägib niisiis surnutega. Ma olin ainuke "elav", kes oli sellesse tuppa astunud. Kas ma näen sind veel? Küsisin temalt. Hakkas valgeks minema, pabervalgeks. Võisin tulla, millal soovin. Ma soovisin samal [[õhtu]]l, järgmisel päeval ja kogu aeg. Ta naeratas, oli rahulik. Pärast seda [[öö]]d ma teda enam ei leia. Ma ei mäleta, mismoodi ma tema toast välja sain, ei koridori ega [[trepp]]e. Kivid ja seinad läksid jälle kinni. Kui öö hakkas heledamaks tõmbuma, põimusid [[varjud]] toa [[põrand]]al ühte, kuni [[valgus]] nad laiali ajas. Toas puudus ainult köis. (lk 67) * [[Õhkkond]] oli rõhuv, toibumisjärgselt tardunud. [[Kirjutuslaud]] nurgas, sisseehitatud sahtlid, elevandiluust käepidemed — selle liikumatus manas silme ette nähtamatu, paberita ja suleta kirjutaja, kes dikteerib oma kirju eikuskilt. Madame'i käed olid sättinud objekte, elavaid ja surnuid. Elavate hulka kuulus tema ise, kaks rõngast sõrmes, abielu[[sõrmus]]ed, kullast tehtud [[luukamber]], lesepõlve ja abielutõotuse [[oaas]]id. (lk 68) * Ta naeratas mulle, ma naeratasin talle. Ma olin niisiis tema sõbratarideta tütre [[sõbratar]]. Tal oli hea meel minuga tutvuda, ta ütles seda õrnalt, viisakalt. See paistis peaaegu tõsi: ja ma olin talle selle "peaaegu" eest tänulik, "peaaegu" on kerge essents, mis mahendab igasugust järsku [[vastuolu]] õige ja vale vahel. (lk 69) * Tema rahulikkus ja [[õrnus]] olid suurejoonelised, paksust [[samet]]ist. Need kestaksid ja nendega võinuks drapeerida uksi ja aknaid. (lk 69) * Mõnedes vastuvõturuumides, eriti usulistes õppeasutustes on midagi võltsi ja vandenõulikku. Minu esimeses pansionis, mida pidasid [[nunn]]ad, kui ma olin kaheksa-aastane, ei andnud meile kellelegi asu "[[nuhid]]", see sõna andis [[pealekaebamine|pealekaebamisele]] kosmilise kõla. (lk 70) * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. [[Kellaosuti]]d, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. (lk 71) * [[Fuajee]]s loeti, mingist saalist kostsid orkestrihelid. Eakad paarid keerutasid [[valss]]i, [[fokstrott]]i, mehed pika sammuga, iga taktilöök selgelt eristatav. [[Rütm]] on šveitslastel ikka veres olnud. Kui siin olid [[prantslased]] ja pühitsesid [[giljotiin]]i, tantsisid ka [[šveitslased]], tõstsid [[põlv]]i ja näitasid [[kingatald]]u. (lk 72) {{JÄRJESTA:Jaeggy, Fleur}} [[Kategooria:Šveitsi kirjanikud]] bbwnv6rarn09r0ssa2z0fg4r0o106zc 87822 87821 2022-07-23T16:21:30Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki '''Fleur Jaeggy''' (sündinud 31. juulil 1940 Zürichis) on itaalia keeles kirjutav Šveitsi kirjanik. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat "I beati anni del castigo" (1989). =="Vangipõlve õndsad aastad"== Fleur Jaeggy, "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]]. [[LR]] 30/2003. * Nii tegi Frédérique mulle au ja laskis mind ennast [[koridor]]ides ning [[jalutuskäik]]udel saata. [[Kool]]is oli ta — mulle tundub ülearugi seda ütelda — kõige tublim [[õpilane]]. Ta teadis kõike, ma usun, juba eelnenud põlvedest. Tal oli midagi, mida teistel ei olnud, mul jäi ainult tõestada, et tema talent on surnutelt saadud [[anne]]. Pruukis vaid teda kuulata [[aula]]s lugemas prantsuse [[poeet]]e: nad olid tema sisse laskunud, tema võõrustas neid. Meie olime ehk alles süütud. Ja [[süütus]]e juurde kuulub ehk teatud karusus, [[pedantsus]] ja [[ebaloomulikkus]], otsekui olnuksid meil kõigil jalas alžeeria [[sõdur]]i puhvpüksid. (lk 7) * Mõne vastalise õpilase leiab alati igas pansionis. Nii avalduvad esimesed märgid poliitilisest mõtlemisest ehk sellest, mida võiks nimetada üldiseks [[maailmavaade|ilmavaateks]]. (lk 8) * Nagu näha, ei olnud ma tollal veel omandanud vahenduskunsti, - arvasin alles, et millegi saavutamiseks tuleb sihtida otse märki, kui hoopis on nii, et sihtmärgi toovad meile lähemale vaid kõrvalekalded, ähmasus ja [[kaugus]], hoopis sihtmärk tabab meid. (lk 9) * Kaua aega uskusin, et need [[tüdrukud]], kes on olnud pansionis — nagu Frédérique ja mina, ja ühel päeval tuletame seda veel meelde — , võivad elada mitte millestki, kui on kord vanad ja pettunud. Kell heliseb, ja me tõuseme üles. Heliseb uuesti, heidame magama. Läheme oma [[tuba]]desse, elu oleme näinud möödumas aknast, [[raamat]]utest, [[aastaajad|aastaaegade]] vaheldumisest, jalutuskäikudest. Alati [[peegeldus]]ena, peegeldusena, mis on kui aknalaudadele jäätunud. Ja vahel ehk näeme oma [[silm]]ade ette joonistumas kõrget marmorkogu: see on Frédérique, kes on põiganud meie ellu — ja võib-olla tahaksime pöörduda tagasi, aga me ei vaja enam midagi. Oleme kujutlenud maailma. Mida muud võib veel kujutleda kui mitte omaenda [[surm]]a? Kellahelin, ja kõik on lõppenud. (lk 14) * Võib-olla need, kellest me pole hoolinud, kerkivad mingi veidra õela [[mäng]]u tõttu hiljem esile. Nende näojooned jäävad meelde teravamalt kui nende omad, kellest hoolisime. Meie [[mälu]] on matuseorvade rida. Meie mittekeegid on kõik kohal, ja vahel tõusevad need aplad olendid nagu [[raisakotkad]] nende [[nägu]]de kohale, keda oleme armastanud. Orvades elab arvukalt nägusid, rikkalikult [[toit]]u. Kuni ma kirjutan, annab saksa tüdruk üles oma [[tundemärk]]e nagu politseijaoskonnas. Mis on ta [[nimi]]? Tema nimi on kadunud. Nime [[unustamine|unustamisest]] aga ei piisa olendi unustamiseks. Matuseorvas on kõik tallel. (lk 21) * Ma ronisin veel kõrgemale ja nägin taamal silmapiiril [[Bodeni järv]]e. Seda, kuhu ma järgmisena lähen, taas pansionisse elama, väikesele [[saar]]ele, ümber mille ma iga päev hakkan tegema tiiru kuni [[tuletorn]]ini, paarikaupa rivis. See igapäevane tiir kella ühest kolmeni võib paista maniakaalne. Ka [[mungad]] teevad tiiru ümber ristikäigu, silmade tiiru. Huvitav, kas on ka mõni asi, mis poleks maniakaalne. Valitses [[idüll]], maniakaalne idüll. Pansionis saarel — see oli vaimulik õppeasutus — luges üks tüdruk söögi ajal valjusti raamatut ette. Kui tema hääl vaikis, andis Mater loa rääkida. Sisenesime taas [[paganlus]]se. (lk 36) * [[Laps|Laste]] [[igavus]] on puhas [[meeleheide]]. (lk 40-41) * Piisab õhus hõljuvast mõttevirvest, kui see saab meie omaks, ja kui sellest kinni ei haara, tunned end veelgi üksikumana. (lk 43) * Mees tõi — kas siis [[heasüdamlikkus]]est või [[leebus]]est — oma ilusa joonega ja veidi lihavast suust kuuldavale sügava [[naer]]u, kui oli midagi naerda, ja tema [[pilk]] tõmbus kavalaks, just nagu oleks naer seotud mingi [[kelmus]]ega. Vestitaskus vanaisa või mõne surnud sugulase [[taskukell]]. Ta vaatas seda tihti (ja kaalus [[aeg]]a). Tema tume [[ülikond]] oli üle elanud palju [[aastaaeg]]u ning andis talle [[väärikus]]t. (lk 50) * [[Jumalagajätt]]udel on kaugeid järelpõlvi ja [[maastik]]ud katavad need tihniku ning [[tolm]]uga. (lk 51) * [[Valu]]st saadav [[rõõm]] on õel ja mürgine. See on [[kättemaks]]. Mitte nii ingellik kui valu. Seisin sünge jaama varikatuse all edasi. [[Tuul]] räsis trööstitut järve ja mõtteid, sellal kui aina pühkis [[pilv]]i, raius neid tükkideks, ja üleval kõrgel võis aimata [[Viimsepäevakohus|viimsepäevakohut]], kus midagi ei panda süüks meist mitte kellelegi. (lk 54) * [[Noorus]]e tiiva all pesitseb [[vanadus]]e portree ja [[rõõmsameelsus]]e tiiva all kurnatus, niisamuti nagu mõnes [[vastsündinu]]s arvame ära tundvat äsja elust lahkunud vanainimese. (lk 57) * Näen vaimusilmas jälle väikesi tüdrukuid, oma kaaslasi sellest ajast, kui ma olin kaheksa-aastane, valgete linade vahel, naeratavana, langetatud silmalaugudega, kaugusse libisenud pilguga. Me oleme jaganud nendega voodeid. [[Vangla]]ski ei unustata oma kongikaaslast. Näod ongi need, mis toidavad ja neelavad meie aju ja meie silmi. Sellisel ajal ei ole aega olemaski. [[Lapsepõlv]] on igivana. (lk 59-60) * Mingi märk on meil aga küljes, eeskätt nendel tüdrukutel, kes veetsid internaadis [[seitse]] kuni [[kümme]] aastat. Ma ei tea, mis neist lõpuks on saanud, ma ei tea neist midagi. Nad oleksid nagu surnud. Ainult ühte, teda, Frédérique'i, olen otsinud kõikjalt, sest tema käib minu ees. Ja olen ikka oodanud temalt kirja. Tema ei kuulu surnute hulka. Ma olin kindel, et ma teda enam ei näe, ja sedagi tänu meie [[kasvatus]]ele — kaunitest asjadest loobumise tõttu ja kartusest heade [[uudis]]te ees. (lk 62) * Millest tüdrukud mõtlevad? Vähemalt pooled igatsevad surma ja [[kirik]]ut ja vastavaid [[kleit]]e. (lk 64) * Vaid [[esteet]] suudab kõigest loobuda. (lk 66) * Frédérique räägib niisiis surnutega. Ma olin ainuke "elav", kes oli sellesse tuppa astunud. Kas ma näen sind veel? Küsisin temalt. Hakkas valgeks minema, pabervalgeks. Võisin tulla, millal soovin. Ma soovisin samal [[õhtu]]l, järgmisel päeval ja kogu aeg. Ta naeratas, oli rahulik. Pärast seda [[öö]]d ma teda enam ei leia. Ma ei mäleta, mismoodi ma tema toast välja sain, ei koridori ega [[trepp]]e. Kivid ja seinad läksid jälle kinni. Kui öö hakkas heledamaks tõmbuma, põimusid [[varjud]] toa [[põrand]]al ühte, kuni [[valgus]] nad laiali ajas. Toas puudus ainult köis. (lk 67) * [[Õhkkond]] oli rõhuv, toibumisjärgselt tardunud. [[Kirjutuslaud]] nurgas, sisseehitatud sahtlid, elevandiluust käepidemed — selle liikumatus manas silme ette nähtamatu, paberita ja suleta kirjutaja, kes dikteerib oma kirju eikuskilt. Madame'i käed olid sättinud objekte, elavaid ja surnuid. Elavate hulka kuulus tema ise, kaks rõngast sõrmes, abielu[[sõrmus]]ed, kullast tehtud [[luukamber]], lesepõlve ja abielutõotuse [[oaas]]id. (lk 68) * Ta naeratas mulle, ma naeratasin talle. Ma olin niisiis tema sõbratarideta tütre [[sõbratar]]. Tal oli hea meel minuga tutvuda, ta ütles seda õrnalt, viisakalt. See paistis peaaegu tõsi: ja ma olin talle selle "peaaegu" eest tänulik, "peaaegu" on kerge essents, mis mahendab igasugust järsku [[vastuolu]] õige ja vale vahel. (lk 69) * Tema rahulikkus ja [[õrnus]] olid suurejoonelised, paksust [[samet]]ist. Need kestaksid ja nendega võinuks drapeerida uksi ja aknaid. (lk 69) * Mõnedes vastuvõturuumides, eriti usulistes õppeasutustes on midagi võltsi ja vandenõulikku. Minu esimeses pansionis, mida pidasid [[nunn]]ad, kui ma olin kaheksa-aastane, ei andnud meile kellelegi asu "[[nuhid]]", see sõna andis [[pealekaebamine|pealekaebamisele]] kosmilise kõla. (lk 70) * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. [[Kellaosuti]]d, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. (lk 71) * [[Fuajee]]s loeti, mingist saalist kostsid orkestrihelid. Eakad paarid keerutasid [[valss]]i, [[fokstrott]]i, mehed pika sammuga, iga taktilöök selgelt eristatav. [[Rütm]] on šveitslastel ikka veres olnud. Kui siin olid [[prantslased]] ja pühitsesid [[giljotiin]]i, tantsisid ka [[šveitslased]], tõstsid [[põlv]]i ja näitasid [[kingatald]]u. (lk 72) {{JÄRJESTA:Jaeggy, Fleur}} [[Kategooria:Šveitsi kirjanikud]] iz3li3gzhlh2gmi4svjeg5nyrk7uofv 0 18563 87834 87584 2022-07-23T21:44:06Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Meie elu suur [[seiklus]]. Mida tähendab surm siis, kui võid elada maailma lõpuni? Ning kas "[[maailma lõpp]]" pole ainult fraas, sest kes teab, mis see maailm õigupoolest on? Olin nüüd elanud kahel [[sajand]]il, näinud, kuidas teine hävitas esimese [[illusioon]]id täielikult, olin olnud igavesti noor ja igavesti igivana, illusioonideta, elanud hetkhaaval nõnda, et mu silme ette kerkis tühjuses tiksuv hõbekell: maalitud numbrilaud, peenelt nikerdatud osutid, mida ei vaata mitte keegi, mis ei vaata mitte kellegi poole, mida valgustav [[valgus]] polegi valgus - nagu too valgus, mille valgel Jumal lõi maailma, enne kui ta oli valguse loonud. Tiksumine, tiksumine, tiksumine, [[kell]]a täpsus ruumis, mis on sama tohutu kui [[universum]]. ** [[Anne Rice]], "Intervjuu vampiiriga". Tõlkinud Triin Tael, 2008, lk 105 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]]. [[LR]] 30/2003, lk 71 * Mine ometi ka sina, mine [[maailm]]a, ütles kell ja osutid hiilisid mööda kella [[nägu]] otsekui [[puu]]de varjud kaupmehetütarde lusthoones kuldse taraga iluaias. ** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 32 ==Luule== <poem> ma olen [[Peipsi]]st [[mull]]ina tõusnud [[kell]] mille osuteiks on [[haug]] ja pussiga jälitav [[Tint (kala)|tint]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Sa vaatad aja kulgu veel ikka tagurpidi. Su kellaosuti käib visalt vastupäeva. Su raamatute trükivärvgi voolab valepidi, teistmoodi suunad tähivad su päeva. </poem> * [[Maria Lee Liivak]], "kui mina tulin läbi klaasi ära, siis kuhu jäid sina?" kogus "Äramõte", 2007, lk 32 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] lxmtctjyshv2wcavp2v17veg414dwfa 87835 87834 2022-07-23T21:50:15Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Meie elu suur [[seiklus]]. Mida tähendab surm siis, kui võid elada maailma lõpuni? Ning kas "[[maailma lõpp]]" pole ainult fraas, sest kes teab, mis see maailm õigupoolest on? Olin nüüd elanud kahel [[sajand]]il, näinud, kuidas teine hävitas esimese [[illusioon]]id täielikult, olin olnud igavesti noor ja igavesti igivana, illusioonideta, elanud hetkhaaval nõnda, et mu silme ette kerkis tühjuses tiksuv hõbekell: maalitud numbrilaud, peenelt nikerdatud osutid, mida ei vaata mitte keegi, mis ei vaata mitte kellegi poole, mida valgustav [[valgus]] polegi valgus - nagu too valgus, mille valgel Jumal lõi maailma, enne kui ta oli valguse loonud. Tiksumine, tiksumine, tiksumine, [[kell]]a täpsus ruumis, mis on sama tohutu kui [[universum]]. ** [[Anne Rice]], "Intervjuu vampiiriga". Tõlkinud Triin Tael, 2008, lk 105 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]]. [[LR]] 30/2003, lk 71 * Mine ometi ka sina, mine [[maailm]]a, ütles kell ja osutid hiilisid mööda kella [[nägu]] otsekui [[puu]]de varjud kaupmehetütarde lusthoones kuldse taraga iluaias. ** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 32 ==Luule== <poem> ma olen [[Peipsi]]st [[mull]]ina tõusnud [[kell]] mille osuteiks on [[haug]] ja pussiga jälitav [[Tint (kala)|tint]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Sa vaatad [[aeg|aja]] kulgu veel ikka [[tagurpidi]]. Su kellaosuti käib visalt vastupäeva. Su [[raamat]]ute [[trükivärv]]gi voolab valepidi, teistmoodi suunad tähivad su päeva. </poem> * [[Maria Lee Liivak]], "kui mina tulin läbi klaasi ära, siis kuhu jäid sina?" kogus "Äramõte", 2007, lk 32 <poem> [[Vaikus]] annab tunde nagu roomaksid su sees kellad meeleheitlikult tiksudes pendeldades pommides [[Kägu|Käod]] kukuvad rohelusse su südames [[Muru]] katab nad oma tulise karvaga Seierid lendavad kusagile [[tulevik]]ku ikka veel keereldes vastupäeva Minu poolt vaadates päripäeva [[Minevik]] kaob olematuks ja tulevik nihkub [[teadmatus]]se </poem> * [[Krista Ojasaar]], "Vaikusel on kaks vormi", rmt: "Unemuusika", 2008, lk 7 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] pyreojghl03mx16q7pn29zrfm2rnk0o 87837 87835 2022-07-23T21:50:41Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Meie elu suur [[seiklus]]. Mida tähendab surm siis, kui võid elada maailma lõpuni? Ning kas "[[maailma lõpp]]" pole ainult fraas, sest kes teab, mis see maailm õigupoolest on? Olin nüüd elanud kahel [[sajand]]il, näinud, kuidas teine hävitas esimese [[illusioon]]id täielikult, olin olnud igavesti noor ja igavesti igivana, illusioonideta, elanud hetkhaaval nõnda, et mu silme ette kerkis tühjuses tiksuv hõbekell: maalitud numbrilaud, peenelt nikerdatud osutid, mida ei vaata mitte keegi, mis ei vaata mitte kellegi poole, mida valgustav [[valgus]] polegi valgus - nagu too valgus, mille valgel Jumal lõi maailma, enne kui ta oli valguse loonud. Tiksumine, tiksumine, tiksumine, [[kell]]a täpsus ruumis, mis on sama tohutu kui [[universum]]. ** [[Anne Rice]], "Intervjuu vampiiriga". Tõlkinud Triin Tael, 2008, lk 105 * Ma jõudsin varem. Varem jõutud [[minut]]id on pikad. Tellisin klaasi linnasejooki. Mul polnud millelegi mõtelda. Kellaosutid, liikumatud. Jooneline [[paber]] ja valge [[liblikas]] vahetasid viisakusi. Paberileht läks lendu, mäletades kunagist koemahla, ja liblikas järgnes talle nagu erisaadik. Idüll ja [[jõuetus]] nõtkes keerises. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]]. [[LR]] 30/2003, lk 71 * Mine ometi ka sina, mine [[maailm]]a, ütles kell ja osutid hiilisid mööda kella [[nägu]] otsekui [[puu]]de varjud kaupmehetütarde lusthoones kuldse taraga iluaias. ** [[Sirpa Kähkönen]], "Graniitmees", tlk [[Piret Saluri]], 2017, lk 32 ==Luule== <poem> ma olen [[Peipsi]]st [[mull]]ina tõusnud [[kell]] mille osuteiks on [[haug]] ja pussiga jälitav [[Tint (kala)|tint]] </poem> * [[Ilmar Laaban]], "Autoportree", rmt: "Eesti lüürika" II köide, koostanud [[Arvo Mägi]], 1959, lk 327 <poem> Sa vaatad [[aeg|aja]] kulgu veel ikka [[tagurpidi]]. Su kellaosuti käib visalt vastupäeva. Su [[raamat]]ute [[trükivärv]]gi voolab valepidi, teistmoodi suunad tähivad su päeva. </poem> * [[Maria Lee Liivak]], "kui mina tulin läbi klaasi ära, siis kuhu jäid sina?" kogus "Äramõte", 2007, lk 32 <poem> [[Vaikus]] annab tunde nagu roomaksid su sees kellad meeleheitlikult tiksudes pendeldades pommides [[Kägu|Käod]] kukuvad rohelusse su südames [[Muru]] katab nad oma tulise karvaga Seierid lendavad kusagile [[tulevik]]ku ikka veel keereldes vastupäeva Minu poolt vaadates päripäeva [[Minevik]] kaob olematuks ja tulevik nihkub [[teadmatus]]se </poem> * [[Krista Ojasaar]], "Vaikusel on kaks vormi", rmt: "Unemuusika", 2008, lk 7 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Aeg]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] hpvypcp8tqp6hrpx6i2f3irhivu5oo7 0 18586 87765 2022-07-23T14:13:31Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Nostalgia]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Nostalgia]] ihekw3e011qov913ymtkghrqy5o1wc5 0 18587 87767 2022-07-23T14:14:45Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]] 9bokcl1ils965hw54fogn2rc002qfti 0 18588 87768 2022-07-23T14:16:52Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Kangelastegu]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Kangelastegu]] gi32owrxo8fruxsglztttkrfqpo8rz2 0 18589 87769 2022-07-23T14:18:05Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Perenaine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Perenaine]] m4jzc5r0gijthixlet5mcdtapuzswrw 0 18590 87775 2022-07-23T14:30:16Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ''''Ameerika Ühendriikide kodusõda''' oli sõda USA põhja- ja lõunaosariikide vahel 1861–1865. ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega Ameerika kodusõda, toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei o...' wikitext text/x-wiki '''Ameerika Ühendriikide kodusõda''' oli sõda USA põhja- ja lõunaosariikide vahel 1861–1865. ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega Ameerika kodusõda, toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti [[põllumees]] ka ehitud kõigi võimalike [[voorus]]tega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei [[seeder|seedrid]], ei [[palm]]id? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks? (lk 41) * Üle selle õitseva ala käis [[kodusõda]] kui määratu orkaan. Lossid pommitati varemeteks või langesid ohvriks leekidele, mehed surid [[kangelassurm]]a, naised ja lapsed vaesestusid, truud orjad vabastati vastu nende tahtmist, ning maale langes raskelt [[kättemaks]]u ihkavate jänkide plebeilik kaupmehekäsi. (lk 43) ** [[Katrin Jakobi]], "Miss Scotti lossid", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 35-45 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9zowdmc5g4teajrn94p36bgrbn7zx5a 87859 87775 2022-07-23T22:34:14Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ole_Peter_Hansen_Balling_-_Grant_and_His_Generals_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Ole Peter Hansen Balling, "Ulysses Grant ja tema kindralid" (1865)]] '''Ameerika Ühendriikide kodusõda''' oli sõda USA põhja- ja lõunaosariikide vahel 1861–1865. ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega Ameerika kodusõda, toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti [[põllumees]] ka ehitud kõigi võimalike [[voorus]]tega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei [[seeder|seedrid]], ei [[palm]]id? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks? (lk 41) * Üle selle õitseva ala käis [[kodusõda]] kui määratu orkaan. Lossid pommitati varemeteks või langesid ohvriks leekidele, mehed surid [[kangelassurm]]a, naised ja lapsed vaesestusid, truud orjad vabastati vastu nende tahtmist, ning maale langes raskelt [[kättemaks]]u ihkavate jänkide plebeilik kaupmehekäsi. (lk 43) ** [[Katrin Jakobi]], "Miss Scotti lossid", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 35-45 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] mk6f20i4jdgovvaseodb66gxajzft5o 14 18591 87776 2022-07-23T14:30:40Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ameerika Ühendriigid|Ajalugu]] [[Kategooria:Ajalugu]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid|Ajalugu]] [[Kategooria:Ajalugu]] peahm0mq8k01p4r3pbme7p8u1ylygz2 0 18592 87778 2022-07-23T14:32:12Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega [[Ameerika kodusõda]], toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega [[Ameerika kodusõda]], toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti [[põllumees]] ka ehitud kõigi võimalike [[voorus]]tega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei [[seeder|seedrid]], ei [[palm]]id? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks? :Muidugi teadvat ta, et Miss Scotti jutt on [[absurd]]ne. Kõik need õilsad, ilusad ja rikkad inimesed, kes pealegi veel eranditult elasid mingites [[loss]]ides, kreeka sammastega ehitud lossides kesk suuri [[park]]e! Kõik need neegerorjad, kes olid nii õnnelikud, et nad oma kurbi "spirituaale" laulsid lihtsalt puhtast heameelest oma kerge elu üle! Kõik need [[duell]]id, ballid ja dineed, jahiretked ja välismaareisid! Tema, Madli, mäletab ju veel vanast ajast onu Silast "[[Huckleberry Finn]]'is", kel oli küll mitu orja, kuid ainult kaks [[särk]]i. Ning <!--//--> Olmsted' reisikirju on ta ka lugenud. Selles istuvad "Southern lady'd" vahel [[piip]]u suitsetades oma tahumata palkidest ehitatud onnide treppidel. Lõpuks ei ole see [[müüt]] kaotatud paradiisist isegi Miss Scotti väljamõeldud, seda kordavad siin lõunas peaaegu kõik. Palju on Villem siin kohanud inimesi, kes talle ei ole jutustanud, tavaliselt isegi esimesel kohtamisel, et nende esivanematel oli tuhat [[ori|orja]], ning et nad saatsid oma pojad [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] õppima? Just nimelt Oxfordi, nagu ei oleks [[Euroopa]]s olnudki muid [[ülikool]]e. Ning mis puutub preili kirjeldustesse oma [[lapsepõlv]]est siinsamas majas, siis on ta lihtsalt selles üldiselt aktsepteeritud suunas teistest veel natuke kaugemale läinud... (lk 41-42) ** [[Katrin Jakobi]], "Miss Scotti lossid", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 35-45 * "Kaotatud paradiis". :Kuidas saab paradiis ära kaduda, mamma? :Sellepärast, et üks härra tegi kurja. Kui inimesed teevad kurja, siis nad kaotavad oma elust head asjad. Mida rohkem sa piiblit loed, seda paremini sa seda mõistma hakkad. (lk 16) * [[Catherine Cookson]], "Klaasneitsi", tlk Tiina Viil, 2011 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Väljamõeldud kohad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 9efm4rpbb50s6506g2dymu5022brkdu 87779 87778 2022-07-23T14:32:19Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna [[naeruväärsus|naeruväärne]], seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili [[sõda]] mainib, siis mõtleb, ta sellega [[Ameerika kodusõda]], toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti [[põllumees]] ka ehitud kõigi võimalike [[voorus]]tega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei [[seeder|seedrid]], ei [[palm]]id? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks? :Muidugi teadvat ta, et Miss Scotti jutt on [[absurd]]ne. Kõik need õilsad, ilusad ja rikkad inimesed, kes pealegi veel eranditult elasid mingites [[loss]]ides, kreeka sammastega ehitud lossides kesk suuri [[park]]e! Kõik need neegerorjad, kes olid nii õnnelikud, et nad oma kurbi "spirituaale" laulsid lihtsalt puhtast heameelest oma kerge elu üle! Kõik need [[duell]]id, ballid ja dineed, jahiretked ja välismaareisid! Tema, Madli, mäletab ju veel vanast ajast onu Silast "[[Huckleberry Finn]]'is", kel oli küll mitu orja, kuid ainult kaks [[särk]]i. Ning <!--//--> Olmsted' reisikirju on ta ka lugenud. Selles istuvad "Southern lady'd" vahel [[piip]]u suitsetades oma tahumata palkidest ehitatud onnide treppidel. Lõpuks ei ole see [[müüt]] kaotatud paradiisist isegi Miss Scotti väljamõeldud, seda kordavad siin lõunas peaaegu kõik. Palju on Villem siin kohanud inimesi, kes talle ei ole jutustanud, tavaliselt isegi esimesel kohtamisel, et nende esivanematel oli tuhat [[ori|orja]], ning et nad saatsid oma pojad [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi]] õppima? Just nimelt Oxfordi, nagu ei oleks [[Euroopa]]s olnudki muid [[ülikool]]e. Ning mis puutub preili kirjeldustesse oma [[lapsepõlv]]est siinsamas majas, siis on ta lihtsalt selles üldiselt aktsepteeritud suunas teistest veel natuke kaugemale läinud... (lk 41-42) ** [[Katrin Jakobi]], "Miss Scotti lossid", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 35-45 * "Kaotatud paradiis". :Kuidas saab paradiis ära kaduda, mamma? :Sellepärast, et üks härra tegi kurja. Kui inimesed teevad kurja, siis nad kaotavad oma elust head asjad. Mida rohkem sa piiblit loed, seda paremini sa seda mõistma hakkad. (lk 16) * [[Catherine Cookson]], "Klaasneitsi", tlk Tiina Viil, 2011 [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Väljamõeldud kohad]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] qwyz0h2rcytz4l48qckaa9rdzkwz210 0 18593 87787 2022-07-23T14:54:44Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast Pariisist enneole...' wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast Pariisist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni üheksa jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on prantslaste puhul tegemist. (lk 19) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 * Neil päevil oli linnas erakordne kuumalaine. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. [[Kuumus]]t ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ** [[Asta Põldmäe]], "Kuumalaine", rmt:"Linnadealune muld", 1989 * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] 1x7e04w8gu3nm9aqn1jkjecz7od0vlu 87788 87787 2022-07-23T14:54:50Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast Pariisist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni üheksa jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on prantslaste puhul tegemist. (lk 19) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 * Neil päevil oli linnas erakordne kuumalaine. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. [[Kuumus]]t ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ** [[Asta Põldmäe]], "Kuumalaine", rmt:"Linnadealune muld", 1989 * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] qf8mf8xmpbs0kn4yk44keds2bydzwrr 87789 87788 2022-07-23T14:56:12Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev allergia. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid ööseks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast Pariisist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni üheksa jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on prantslaste puhul tegemist. (lk 19) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 * Neil päevil oli linnas erakordne kuumalaine. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane palavusest, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist nägudest, parfüümist, õitsvate puude lõhnast, stiilide ja rasside paljusest. [[Kuumus]]t ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, palavikuga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed lehed, tolmu, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, kirikute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ** [[Asta Põldmäe]], "Kuumalaine", rmt:"Linnadealune muld", 1989 * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] jg7hmnvn79ofpi5xuxn5ni9aymt7oww 87833 87789 2022-07-23T21:28:47Z Pseudacorus 2604 /* Proosa */ wikitext text/x-wiki ==Proosa== * Neil päevil oli [[linn]]as erakordne kuumalaine. [[Saal]] hingas, konditsioneeritud õhku ja praegu lõõtsus vabanenud polstrite kohal tormieelsega võrreldav [[tõmbetuul]]. Olin uimane [[palavus]]est, kuulamispingest, kiiresti vahelduvaist [[nägu]]dest, parfüümist, õitsvate [[puu]]de lõhnast, [[stiil]]ide ja [[rass]]ide paljusest. Kuumust ma küll peaaegu ei märganud, mu seisund ise oli midagi pakitsevat, üleköetut, [[palavik]]uga sarnanevat. Kuumalaine ei seganud, pigem vastupidi, jättis piltidesse oma usutamatud värvid: taeva liikumatu, kollakastsinkja tihkuse, puude rasked, metalsed [[lehed]], [[tolm]]u, mida küll ei olnud, aga kuumusega ühtekuuluvana tundus kõikjal, [[kirik]]ute kulla ning [[pühak]]ute lapselikud, hardad ja tõsised näod. (lk 22) ** [[Asta Põldmäe]], "Kuumalaine", rmt:"Linnadealune muld", 1989 * [[ÜRO]] hiljuti avaldatud kliimaaruandes on selge sõnaga kirjas, et oleme hoolimata lepetest ja heast tahtest jõudnud punasesse ohutsooni. Juulikuu kuumalaine siinkandis ning [[üleujutus]]ed ja [[põleng]]ud kogu maailmas on vaid algus. Meile on jäänud 24. tunni viimased minutid, et ülekuumenemist aeglustada. ** [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/haljas-voi-paljas/ "Haljas või paljas?"], Sirp, 13.08.2021 * Pärast kindlusemäe [[park|pargist]] pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev [[allergia]]. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid [[öö]]seks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast [[Pariis]]ist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni [[üheksa]] jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on [[prantslased|prantslaste]] puhul tegemist. (lk 19) ** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 3d16ipjgw91a8jdgaaftm54s1degcu0 0 18594 87803 2022-07-23T15:38:13Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Keeristorm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keeristorm]] kt2wp42r4ydqfz04rlrw3j5151qi8ti 0 18595 87804 2022-07-23T15:38:18Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Keeristorm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keeristorm]] kt2wp42r4ydqfz04rlrw3j5151qi8ti 0 18596 87805 2022-07-23T15:38:36Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Keeristorm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keeristorm]] kt2wp42r4ydqfz04rlrw3j5151qi8ti 0 18597 87806 2022-07-23T15:39:09Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Keeristorm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keeristorm]] kt2wp42r4ydqfz04rlrw3j5151qi8ti 0 18598 87807 2022-07-23T15:43:29Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Meeleheide]] wikitext text/x-wiki #suuna [[meeleheide]] 0tacxj2sga4g70vsy62q7m0xkak19yd 0 18599 87817 2022-07-23T16:05:19Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: ' ==Draama== <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu [[kukal]]t! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või tuulispask su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad...' wikitext text/x-wiki ==Draama== <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu [[kukal]]t! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või tuulispask su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk [[August Sang]], 1972, I osa, lk 107 ==Proosa== * Noor Šimonis on sündinud Aukštujais, kus [[talv]]el pauguvad [[pakane|pakase]] käes aiateibad, lõhenevad puude oksad; kus [[tuul]] undab ja vilistab kõrvus, pildudes liivapihutäisi silma otsekui vallatu jõnglane; kus keeristorm] kisub puud juurtega välja ning viib minema õlgkatused; kus isegi [[känd]]e juurides on inimesel külm ja ta puhub pihku, püüdes soojendada kohmetunud sõrmi. :Etmonas Šimonis on kasvanud Aukštujais, kus [[päike]] võib halastamatult kõrvetada ja põletada; kus suvepalavusest süttib [[kanarbik]], karjamaad tõmbuvad punakaks; kus kuumal liival ei saa käia palja jalu, vaid ainult [[puuking]]ades; kus kõigist neljast taevakaarest kerkivad kohutavad [[pilv]]ed, põrkavad kokku Aukštujai elanike peade kohal, muutuvad kõmisevaks kõueks, — näib, nagu oleksid põrguväed lahti pääsenud. :Siin sa ei kasva hellikuks ja hoonukeseks. Siin saab [[laps]]est peagi [[mees]] — sitke, kange, vahel ka karm, tahumatu. (lk 47-48) * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 ==Luule== <poem> "Neid valgeid [[õis]]i [[aprikoosipuu]]l..." nii kirjutasid kord sa eluaegu. Neid õisi nähes [[hing]]es pööristuul mu [[süda]]nt piinarikkalt keerab praegu. </poem> * [[Zulfija]], "Tormi embuses", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 23-24 ==Välislingid== {{vikipeedia|Tromb}} [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] he4tlvk18zn5gtkyegvc4srahfaubgs 87818 87817 2022-07-23T16:05:26Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Loodus]]; lisatud [[Kategooria:Ilm]] wikitext text/x-wiki ==Draama== <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu [[kukal]]t! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või tuulispask su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk [[August Sang]], 1972, I osa, lk 107 ==Proosa== * Noor Šimonis on sündinud Aukštujais, kus [[talv]]el pauguvad [[pakane|pakase]] käes aiateibad, lõhenevad puude oksad; kus [[tuul]] undab ja vilistab kõrvus, pildudes liivapihutäisi silma otsekui vallatu jõnglane; kus keeristorm] kisub puud juurtega välja ning viib minema õlgkatused; kus isegi [[känd]]e juurides on inimesel külm ja ta puhub pihku, püüdes soojendada kohmetunud sõrmi. :Etmonas Šimonis on kasvanud Aukštujais, kus [[päike]] võib halastamatult kõrvetada ja põletada; kus suvepalavusest süttib [[kanarbik]], karjamaad tõmbuvad punakaks; kus kuumal liival ei saa käia palja jalu, vaid ainult [[puuking]]ades; kus kõigist neljast taevakaarest kerkivad kohutavad [[pilv]]ed, põrkavad kokku Aukštujai elanike peade kohal, muutuvad kõmisevaks kõueks, — näib, nagu oleksid põrguväed lahti pääsenud. :Siin sa ei kasva hellikuks ja hoonukeseks. Siin saab [[laps]]est peagi [[mees]] — sitke, kange, vahel ka karm, tahumatu. (lk 47-48) * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 ==Luule== <poem> "Neid valgeid [[õis]]i [[aprikoosipuu]]l..." nii kirjutasid kord sa eluaegu. Neid õisi nähes [[hing]]es pööristuul mu [[süda]]nt piinarikkalt keerab praegu. </poem> * [[Zulfija]], "Tormi embuses", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 23-24 ==Välislingid== {{vikipeedia|Tromb}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] hqq76gc7rdfwye5js4qqncwll73iogz 87840 87818 2022-07-23T22:08:11Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thomas Fearnley - A Waterspout on the Bay of Naples - NG.M.00502 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Thomas Fearnley, "Vesipüks Napoli lahel" (1833)]] ==Draama== <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju tiibu sirutab! Mis löökidega rabab ta mu [[kukal]]t! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või tuulispask su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk [[August Sang]], 1972, I osa, lk 107 ==Proosa== * Noor Šimonis on sündinud Aukštujais, kus [[talv]]el pauguvad [[pakane|pakase]] käes aiateibad, lõhenevad puude oksad; kus [[tuul]] undab ja vilistab kõrvus, pildudes liivapihutäisi silma otsekui vallatu jõnglane; kus keeristorm] kisub puud juurtega välja ning viib minema õlgkatused; kus isegi [[känd]]e juurides on inimesel külm ja ta puhub pihku, püüdes soojendada kohmetunud sõrmi. :Etmonas Šimonis on kasvanud Aukštujais, kus [[päike]] võib halastamatult kõrvetada ja põletada; kus suvepalavusest süttib [[kanarbik]], karjamaad tõmbuvad punakaks; kus kuumal liival ei saa käia palja jalu, vaid ainult [[puuking]]ades; kus kõigist neljast taevakaarest kerkivad kohutavad [[pilv]]ed, põrkavad kokku Aukštujai elanike peade kohal, muutuvad kõmisevaks kõueks, — näib, nagu oleksid põrguväed lahti pääsenud. :Siin sa ei kasva hellikuks ja hoonukeseks. Siin saab [[laps]]est peagi [[mees]] — sitke, kange, vahel ka karm, tahumatu. (lk 47-48) * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 ==Luule== <poem> "Neid valgeid [[õis]]i [[aprikoosipuu]]l..." nii kirjutasid kord sa eluaegu. Neid õisi nähes [[hing]]es pööristuul mu [[süda]]nt piinarikkalt keerab praegu. </poem> * [[Zulfija]], "Tormi embuses", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 23-24 ==Välislingid== {{vikipeedia|Tromb}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] eqz71b8fjmp8113jgoesskmn4cznqxq 87847 87840 2022-07-23T22:23:09Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Thomas Fearnley - A Waterspout on the Bay of Naples - NG.M.00502 - National Museum of Art, Architecture and Design.jpg|pisi|Thomas Fearnley, "Vesipüks Napoli lahel" (1833)]] ==Piibel== * Eelija võttis nüüd oma [[kuub|kuue]], rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda. :9 Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!" :10 Ta vastas: "Sa oled palunud rasket asja. Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni." :11 Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse. * [[Teine Kuningate raamat]] 2:8-11 ==Draama== <poem> ''Faust:'' Kui võimsalt raju [[tiib]]u sirutab! Mis löökidega rabab ta mu [[kukal]]t! ''Mefistofeles:'' Nüüd abi otsi vintskelt võsatukalt, või tuulispask su alla virutab. [[Udu]] on tihe kui vall. Kuula, kuis [[mets]]ad nüüd praksuvad all! [[Öökull]]id kohkunult hõiguvad. [[Sambad]] murduvad, kõiguvad igihaljais [[palee]]des. Otsekui nuttes ja needes pragin ja tüvede tümin, juurte oie ja ümin. Metsikus [[keeris]]es hukkudes ristati prantsavad kukkudes. Risustel taarnatel, kuuled, vinguvad, uluvad [[tuul]]ed. Meeletu [[kisa]] siin ja seal, kaugel ja ligidal, all ja peal. </poem> * [[Johann Wolfgang Goethe]], "[[Faust]]", tlk [[August Sang]], 1972, I osa, lk 107 ==Proosa== * Noor Šimonis on sündinud Aukštujais, kus [[talv]]el pauguvad [[pakane|pakase]] käes aiateibad, lõhenevad puude oksad; kus [[tuul]] undab ja vilistab kõrvus, pildudes liivapihutäisi silma otsekui vallatu jõnglane; kus keeristorm kisub puud juurtega välja ning viib minema õlgkatused; kus isegi [[känd]]e juurides on inimesel külm ja ta puhub pihku, püüdes soojendada kohmetunud sõrmi. :Etmonas Šimonis on kasvanud Aukštujais, kus [[päike]] võib halastamatult kõrvetada ja põletada; kus suvepalavusest süttib [[kanarbik]], karjamaad tõmbuvad punakaks; kus kuumal liival ei saa käia palja jalu, vaid ainult [[puuking]]ades; kus kõigist neljast taevakaarest kerkivad kohutavad [[pilv]]ed, põrkavad kokku Aukštujai elanike peade kohal, muutuvad kõmisevaks kõueks, — näib, nagu oleksid põrguväed lahti pääsenud. * [[Ieva Simonaitytė]], "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 47-48 ==Luule== <poem> "Neid valgeid [[õis]]i [[aprikoosipuu]]l..." nii kirjutasid kord sa eluaegu. Neid õisi nähes [[hing]]es pööristuul mu [[süda]]nt piinarikkalt keerab praegu. </poem> * [[Zulfija]], "Tormi embuses", rmt: "Unetus: Luulet 1945—1974", tlk [[Ly Seppel]] ja [[Ain Kaalep]], lk 23-24 ==Välislingid== {{vikipeedia|Tromb}} [[Kategooria:Ilm]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] skvjkcruq2n7awtg10e97z7kuhbkgom 4 18600 87820 2022-07-23T16:14:18Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* Millegipärast arvatakse, et lõunamaise [[temperament|temperamendiga]] [[inimesed]] on suurte [[tunne]]tega. Aga ei ole nii! Kui inimene kõik kohe välja prahvatab, on see [[tuli]] ju siis kohe, selsamal hetkel kustunud. Ma räägin ikka oma [[õpilane|õpilastele]], et julgege mängida ''piano''<nowiki>'</nowiki>s. See ei ole igav, kui sa ei mängi kogu aeg oma [[hing]]e välja! Millegipärast ei võta [[muusik]]ud tihtipeale oma paletile kaasa kergelt pinna all olevat...' wikitext text/x-wiki * Millegipärast arvatakse, et lõunamaise [[temperament|temperamendiga]] [[inimesed]] on suurte [[tunne]]tega. Aga ei ole nii! Kui inimene kõik kohe välja prahvatab, on see [[tuli]] ju siis kohe, selsamal hetkel kustunud. Ma räägin ikka oma [[õpilane|õpilastele]], et julgege mängida ''piano''<nowiki>'</nowiki>s. See ei ole igav, kui sa ei mängi kogu aeg oma [[hing]]e välja! Millegipärast ei võta [[muusik]]ud tihtipeale oma paletile kaasa kergelt pinna all olevat [[oht]]likkust, ei julgeta kasutada seda, mis ei kõla piisavalt valjult. Samas on see ju inimestele väga omane ja ka universaalselt arusaadav. Võibolla ei aduta seda. ** [[Triin Ruubel]], intervjuu: Kai Taal, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKmuusika201806.2.5.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Triin Ruubel: unistan sellest, et uudishimu ei kaoks"], Muusika, 6/2018 81qnnh4np17gq55bu5ykaozlqx0rsev 4 18601 87823 2022-07-23T16:21:49Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '* [[Laps|Laste]] [[igavus]] on puhas [[meeleheide]]. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]],2003, lk 40-41' wikitext text/x-wiki * [[Laps|Laste]] [[igavus]] on puhas [[meeleheide]]. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud [[Malle Talvet]],2003, lk 40-41 bw6c70e2bkrwfrobck4556gnb6g9myg 87824 87823 2022-07-23T16:21:58Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki * [[Laps|Laste]] [[igavus]] on puhas [[meeleheide]]. ** [[Fleur Jaeggy]], "Vangipõlve õndsad aastad". Tõlkinud Malle Talvet, 2003, lk 40-41 0hncm2ozor53mezdn9vj43toy167s6l 0 18602 87825 2022-07-23T16:22:20Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Osuti]] wikitext text/x-wiki #suuna [[osuti]] 1v6ut0dd84kagah2snik8ki9kiohsq4 0 18603 87826 2022-07-23T16:22:43Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Hüvastijätt]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Hüvastijätt]] kpwk5ceeedsdsetv6nuct74j8z0obv6 0 18604 87827 2022-07-23T16:23:09Z Ehitaja 2563 Ümbersuunamine lehele [[Raisakotkas]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Raisakotkas]] esz827gl7ouem3cc1hw2pyzmkihsdh1 0 18605 87844 2022-07-23T22:15:45Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Vadi, Urmas.IMG_6027.JPG|pisi|Urmas Vadi, 201.2]] '''Urmas Vadi''' (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja. ==Artiklid== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidis...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vadi, Urmas.IMG_6027.JPG|pisi|Urmas Vadi, 201.2]] '''Urmas Vadi''' (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja. ==Artiklid== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** Urmas Vadi, "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad", Looming 7/2015, lk 906 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vadi, Urmas}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] c0e5cm7z1awgqkixlmhftmye6jyp47t 87845 87844 2022-07-23T22:15:52Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vadi, Urmas.IMG_6027.JPG|pisi|Urmas Vadi, 201.2]] '''Urmas Vadi''' (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja. ==Artiklid== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** Urmas Vadi, "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad", Looming 7/2015, lk 906 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vadi, Urmas}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] e0vi6wbp3f6lux98o0ahkh6zxht2dw6 87848 87845 2022-07-23T22:23:53Z Pseudacorus 2604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vadi, Urmas.IMG_6027.JPG|pisi|Urmas Vadi, 2012]] '''Urmas Vadi''' (sündinud 28. veebruaril 1977) on eesti kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja lavastaja. ==Artiklid== * [[Ekke Moor]] oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. [[Naaber|Naabrid]], kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale pruudi just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest [[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]]. ** Urmas Vadi, "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad", Looming 7/2015, lk 906 ==Välislingid== {{vikipeedia}} {{JÄRJESTA:Vadi, Urmas}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] ax1oc9l40h6s8t6idcz9z5f4jt5pbh4 0 18606 87862 2022-07-23T23:10:27Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. <poem> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rm...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. <poem> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18 ==Proosa== * [[Naine]] oli vait, ja [[mees]] ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine [[telefonikõne|kõne]], ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega. ** [[Raija Siekkinen]], "See oli siin", tlk [[Piret Saluri]], 2007, lk 81 * Aliide kuulas [[raadio]]t, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli [[ajaleht]], "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise [[siluett]], jäi näh<!--//-->tavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. [[Külmkapp|Külmkapi]] lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90 * "Miks sa siin pimedas istud?" :Mees istub elutoa valgel [[diivan]]il ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk [[mets]]a. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud [[garaaž]]i nende oma [[luuletus]]te kallale nokerdama. :Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast [[argus]]est pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole [[maailma lõpp]]. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb. * [[Katja Kettu]], "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] 8zzatig3x7evt1fleyxzfer0jizv8dc 87863 87862 2022-07-23T23:10:32Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Esemed]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. <poem> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18 ==Proosa== * [[Naine]] oli vait, ja [[mees]] ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine [[telefonikõne|kõne]], ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega. ** [[Raija Siekkinen]], "See oli siin", tlk [[Piret Saluri]], 2007, lk 81 * Aliide kuulas [[raadio]]t, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli [[ajaleht]], "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise [[siluett]], jäi näh<!--//-->tavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. [[Külmkapp|Külmkapi]] lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90 * "Miks sa siin pimedas istud?" :Mees istub elutoa valgel [[diivan]]il ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk [[mets]]a. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud [[garaaž]]i nende oma [[luuletus]]te kallale nokerdama. :Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast [[argus]]est pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole [[maailma lõpp]]. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb. * [[Katja Kettu]], "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Esemed]] a2gctvdkzad2kydvi2t6ma25us7s828 87865 87863 2022-07-23T23:16:54Z Pseudacorus 2604 /* Luule */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18 ==Proosa== * [[Naine]] oli vait, ja [[mees]] ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine [[telefonikõne|kõne]], ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega. ** [[Raija Siekkinen]], "See oli siin", tlk [[Piret Saluri]], 2007, lk 81 * Aliide kuulas [[raadio]]t, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli [[ajaleht]], "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise [[siluett]], jäi näh<!--//-->tavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. [[Külmkapp|Külmkapi]] lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90 * "Miks sa siin pimedas istud?" :Mees istub elutoa valgel [[diivan]]il ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk [[mets]]a. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud [[garaaž]]i nende oma [[luuletus]]te kallale nokerdama. :Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast [[argus]]est pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole [[maailma lõpp]]. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb. * [[Katja Kettu]], "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Esemed]] 3l8s9j3dgxfrxxjkq4r86slg9zr1v70 87866 87865 2022-07-23T23:18:20Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. <poem/> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18 ==Proosa== * [[Naine]] oli vait, ja [[mees]] ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine [[telefonikõne|kõne]], ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega. ** [[Raija Siekkinen]], "See oli siin", tlk [[Piret Saluri]], 2007, lk 81 * Aliide kuulas [[raadio]]t, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli [[ajaleht]], "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise [[siluett]], jäi näh<!--//-->tavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. [[Külmkapp|Külmkapi]] lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90 * "Miks sa siin pimedas istud?" :Mees istub elutoa valgel [[diivan]]il ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk [[mets]]a. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud [[garaaž]]i nende oma [[luuletus]]te kallale nokerdama. :Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast [[argus]]est pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole [[maailma lõpp]]. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb. * [[Katja Kettu]], "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Esemed]] 87nhp8a25k131kh9xc38za9ekofvtrm 87867 87866 2022-07-23T23:18:38Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pyhak-esemega VI-2002-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Pühak esemega VI" (õli, kollaaž), 2002.]] ==Luule== <poem> Kui pildile on joonistatud [[nool]]i, [[number|numbreid]], [[valem]]eid, [[taevatäht]]i, [[traat]]i, [[limus]]eid, [[liiklusmärk]]e või muud näiliselt seosetut, nagu pool [[sõrm]]e, [[topis]], pistik, [[lagendik]], - ja eriti, kui autor on algaja -, siis [[kunstiteadlased]] ütlevad: filosoofiline. </poem> * [[Aleksander Suuman]], "Vaikijate kunst", rmt: "Nofretetega metsas", 1986, lk 18 ==Proosa== * [[Naine]] oli vait, ja [[mees]] ütles: Üks mees. Ja väga hilja, tegelikult öösel, tuli teine [[telefonikõne|kõne]], ütlesin, et teda ei ole praegu siin. Võtsin telefonipistiku seinast välja, pistik oli väljas kaua aega. ** [[Raija Siekkinen]], "See oli siin", tlk [[Piret Saluri]], 2007, lk 81 * Aliide kuulas [[raadio]]t, ümises sellele kaasa ja hakkas koorima küüslauguküüsi. Koored kukkusid fotole. Foto all oli [[ajaleht]], "Nelli Teataja". Selle esikülje embleem, must vana naise [[siluett]], jäi näh<!--//-->tavale. Zara tõmbas raadio pistiku pesast välja. [[Külmkapp|Külmkapi]] lõgin sõi vaikust, küüslaugujurakad kukkusid kopsuga kaussi, pistik kõrvetas Zara kätt. ** [[Sofi Oksanen]], "Puhastus", tlk Jan Kaus, 2009, lk 90 * "Miks sa siin pimedas istud?" :Mees istub elutoa valgel [[diivan]]il ja tema kuju näib pimeda akna taustal nagu tükk [[mets]]a. Istub nina vastu aknaklaasi ja vahib õue. Ehmatusest hoolimata tunnen kergendust, et mees koju jõudis. Istub siin ega ole täna õhtul läinud [[garaaž]]i nende oma [[luuletus]]te kallale nokerdama. :Tahaks talle midagi öelda. Rääkida õepojast ja õemehest ja sellest, et tõmbasin puhtast [[argus]]est pistiku seinast välja. Paluda, et ta võtaks kaissu, kõigutaks, kuni usuksin, et homme ei ole [[maailma lõpp]]. Millegipärast ma ei oska. Ta on nii ettearvamatu. Aga kui ta ei vastagi. Aga kui ta minema läheb. * [[Katja Kettu]], "Keevitaja", tlk Kadri Jaanits, lk 46 [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Esemed]] 3l8s9j3dgxfrxxjkq4r86slg9zr1v70 0 18607 87870 2022-07-23T23:27:18Z Ehitaja 2563 Uus lehekülg: '[[File:Tousev-taht-2003-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Tõusev täht" (õli, kollaaž), 2003.]] ==Proosa== * Meie oleme Eesti ainus sari, kes tegeleb päevakajaga. Kui tuleb euro, siis meil tuleb euro. Kui on [[valimised]], siis meil on valimised. Kui on [[Koroonapandeemia|koroona]], siis meil on ka koroona. See on selline natuke [[olme]] [[ajalugu]], mida me sinna püüame. ** [[Andra Teede]], [https://menu.err.ee/1145950/andra-teede-sarjas-onne-13-on-liiga-palju-tegelasi "A...' wikitext text/x-wiki [[File:Tousev-taht-2003-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Tõusev täht" (õli, kollaaž), 2003.]] ==Proosa== * Meie oleme Eesti ainus sari, kes tegeleb päevakajaga. Kui tuleb euro, siis meil tuleb euro. Kui on [[valimised]], siis meil on valimised. Kui on [[Koroonapandeemia|koroona]], siis meil on ka koroona. See on selline natuke [[olme]] [[ajalugu]], mida me sinna püüame. ** [[Andra Teede]], [https://menu.err.ee/1145950/andra-teede-sarjas-onne-13-on-liiga-palju-tegelasi "Andra Teede: sarjas "Õnne 13" on liiga palju tegelasi"], ERR, 12.10.2020 * Arvan, et pikas perspektiivis on [[euro]] Eestile kasulik, kui just maailmamajanduses midagi lausa katastroofilist ei juhtu. Mulle meeldivad väga [[Eesti kroon|Eesti rahad]], nad on armsad. Jätan nendega juba nüüd hüvasti, sest sel aastal ma ilmselt tagasi ei tule. Mul on alles esimesed 1992. aasta rahavahetusel saadud sedelid. Mäletan, et esimeste kroonide eest ostsin kõik 20. juuni ajalehed. Nüüd Eestist lahkudes kavatsen oma viimaste kroonide eest samuti osta kõik selle päeva ajalehed. Ehkki oma raha on armas, usun siiski, et liitumine globaalsema rahandussüsteemiga on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt õige otsus. ** [[Sirje Kiin]], intervjuu: Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama- "Kirjanik Sirje Kiin: "Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama.""], Õhtuleht, 25. september 2010 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahandus]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] j4i4egt0tpvauvvz88w47c7sspgm2mj 87871 87870 2022-07-23T23:27:27Z Ehitaja 2563 wikitext text/x-wiki [[File:Tousev-taht-2003-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Tõusev täht" (õli, kollaaž), 2003.]] ==Proosa== * Meie oleme Eesti ainus sari, kes tegeleb päevakajaga. Kui tuleb euro, siis meil tuleb euro. Kui on [[valimised]], siis meil on valimised. Kui on [[Koroonapandeemia|koroona]], siis meil on ka koroona. See on selline natuke [[olme]] [[ajalugu]], mida me sinna püüame. ** [[Andra Teede]], [https://menu.err.ee/1145950/andra-teede-sarjas-onne-13-on-liiga-palju-tegelasi "Andra Teede: sarjas "Õnne 13" on liiga palju tegelasi"], ERR, 12.10.2020 * Arvan, et pikas perspektiivis on euro Eestile kasulik, kui just maailmamajanduses midagi lausa katastroofilist ei juhtu. Mulle meeldivad väga [[Eesti kroon|Eesti rahad]], nad on armsad. Jätan nendega juba nüüd hüvasti, sest sel aastal ma ilmselt tagasi ei tule. Mul on alles esimesed 1992. aasta rahavahetusel saadud sedelid. Mäletan, et esimeste kroonide eest ostsin kõik 20. juuni ajalehed. Nüüd Eestist lahkudes kavatsen oma viimaste kroonide eest samuti osta kõik selle päeva ajalehed. Ehkki oma raha on armas, usun siiski, et liitumine globaalsema rahandussüsteemiga on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt õige otsus. ** [[Sirje Kiin]], intervjuu: Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama- "Kirjanik Sirje Kiin: "Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama.""], Õhtuleht, 25. september 2010 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahandus]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] odyz7lcfxwfok1ltgpjhb064x7qg82x 87872 87871 2022-07-23T23:27:36Z Ehitaja 2563 [[Vikitsitaadid:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Euroopa Liit]]; lisatud [[Kategooria:Euroopa]] wikitext text/x-wiki [[File:Tousev-taht-2003-1.jpg|pisi|[[Mall Nukke]], "Tõusev täht" (õli, kollaaž), 2003.]] ==Proosa== * Meie oleme Eesti ainus sari, kes tegeleb päevakajaga. Kui tuleb euro, siis meil tuleb euro. Kui on [[valimised]], siis meil on valimised. Kui on [[Koroonapandeemia|koroona]], siis meil on ka koroona. See on selline natuke [[olme]] [[ajalugu]], mida me sinna püüame. ** [[Andra Teede]], [https://menu.err.ee/1145950/andra-teede-sarjas-onne-13-on-liiga-palju-tegelasi "Andra Teede: sarjas "Õnne 13" on liiga palju tegelasi"], ERR, 12.10.2020 * Arvan, et pikas perspektiivis on euro Eestile kasulik, kui just maailmamajanduses midagi lausa katastroofilist ei juhtu. Mulle meeldivad väga [[Eesti kroon|Eesti rahad]], nad on armsad. Jätan nendega juba nüüd hüvasti, sest sel aastal ma ilmselt tagasi ei tule. Mul on alles esimesed 1992. aasta rahavahetusel saadud sedelid. Mäletan, et esimeste kroonide eest ostsin kõik 20. juuni ajalehed. Nüüd Eestist lahkudes kavatsen oma viimaste kroonide eest samuti osta kõik selle päeva ajalehed. Ehkki oma raha on armas, usun siiski, et liitumine globaalsema rahandussüsteemiga on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt õige otsus. ** [[Sirje Kiin]], intervjuu: Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/395778/kirjanik-sirje-kiin-vabadus-on-valus-asi-pead-kogu-aeg-ise-valima-ja-ise-vastutama- "Kirjanik Sirje Kiin: "Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama.""], Õhtuleht, 25. september 2010 ==Välislingid== {{vikipeedia}} [[Kategooria:Rahandus]] [[Kategooria:Euroopa]] [[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] irsfjnd7p6g7kymnbq917fvt0byddnk